Ateq ujaruk

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Atit ujakkamut naleqquttut

Atit naleqquttut nassaarisat 349:
A | E | H | I | K | M | N | O | P | Q | S | T | U
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
A
 AajakorsuaqAvanersuarmiusut   Âjakorssuaĸ
 AajakuAvanersuarmiusut   Âjako
 AamaAvanersuarmiusut  KitaamiusutAuma
 AangiitAvanersuarmiusut   Ângît
 AapilaaqAvanersuarmiusut   Âpilâĸ
 AapilannguaqAvanersuarmiusut   Âpilánguaĸ
 AapilarsuaqAvanersuarmiusut   Âpilarssuaĸ
 AaqqioqAvanersuarmiusut  KitaamiusutÂrĸioĸ
 AaqqiorsuaqAvanersuarmiusut   Ârĸiorssuaĸ
 AaqqiupalukAvanersuarmiusut   Ârĸiupaluk
 AaruAvanersuarmiusut   Aero
 AarunaAvanersuarmiusut  KitaamiusutÂruna
 AarutAvanersuarmiusut   Aerut
 AatiitaaqAvanersuarmiusut   Âtîtâĸ
 AatitaaqAvanersuarmiusut   Âtitâĸ
 AavikiAvanersuarmiusut   Âvike
 AavikinnguaqAvanersuarmiusut   Âvikínguaĸ
AeruAvanersuarmiusut   Aero
 Avanersuarmit.
Oqaasitoqaq Inuktitut Iñupiatullu suli atorneqartoq airuq (angerlartoq) nagguigisinnaavaa, imalt. ateq Arruttaq naalisarlugu, Inuktitut: airujjaq.
 AerunaAvanersuarmiusut   Aeruna
 AerutAvanersuarmiusut   Aerut
 AgpaleqAvanersuarmiusut   Agpaleĸ
 AgpalerssukAvanersuarmiusut   Agpalerssuk
 AgpaliapikAvanersuarmiusut   Agpaliapik
 AgpalinguarsuaqAvanersuarmiusut   Agpalínguarssuaĸ
 AimaAvanersuarmiusut   Aima
 AimannguaqAvanersuarmiusut   Aimánguaĸ
 AininaaqAvanersuarmiusut   Aininâĸ
 AisivakAvanersuarmiusut   Aisivak
 AjassaassuaqAvanersuarmiusut   Ajagssáussuaĸ
 AjassaussuaqAvanersuarmiusut   Ajagssáussuaĸ
 AjorsalikAvanersuarmiusut   Ajorssalik
AkitseqAvanersuarmiusut   Akitseĸ
 Isumaa: "Naliitsoq".

Assinga: Akitsinnguaq. Taanna aterineqartuni nalinginnaanerpaavoq.
 AkitsinnguaqAvanersuarmiusut   Akitsínguaĸ
 AkulukAvanersuarmiusut   Akuluk
 AkumalikAvanersuarmiusut   Akumalik
 AkumalinaAvanersuarmiusut   Akumalina
 AkumalinnguaqAvanersuarmiusut   Akumalínguaĸ
 AlalaqAvanersuarmiusut   Alalaĸ
 AlataqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAlataĸ
 AleqasinaAvanersuarmiusut   Aleĸasina
 AleqasinnguaqAvanersuarmiusut   Aleĸasínguaĸ
 AleqatsiaqAvanersuarmiusut   Aleĸatsiaĸ
 AleqatsiarsuaqAvanersuarmiusut   Aleqatsiarssuaĸ
 AlikaAvanersuarmiusut   Alika
 AlingnaluaqAvanersuarmiusut   Alingnaluaĸ
 AlingnalukAvanersuarmiusut   Alingnaluk
 AloqisaaqAvanersuarmiusut   Aloĸisâĸ
 AmaannalikAvanersuarmiusut   Amáunalik
 AmaroqAvanersuarmiusut   Amaroĸ
 AmaunnalikAvanersuarmiusut   Amaúnalik
AminnguaqAvanersuarmiusut   Amínguaĸ
 Isumaa: Ameq. Kalaallit aqqini atitut nalinginnaapput aqqit amermik nagguillit. Tamannalumi aamma tupinnanngilaq, qanga ameq inuuniarnitsinnut iluaqussuuvoq pinngitsoorsinnaanngisarput. Taamaammat inunnut atsiutissallugu atorluarneqartarsimavoq. Atit makku amermik nagguillit Kalaallit aqqisa nalunaarsorsimaffianni siumugassaapput: Ameq, Ameraq (ameq, qalipak imalt. qalipaat) aamma Amersaq (qaleruaq nungullarnikoq, piiagaq).

Amerlassusii: Aminnguaq 21. Amínguaĸ 15.
 AmmikAvanersuarmiusut   Ámik
 AnaakkaqAvanersuarmiusut   Anáukaĸ
 AnaukkaqAvanersuarmiusut   Anáukaĸ
 AngiinaAvanersuarmiusut   Angîna
 AngileqAvanersuarmiusut   Angileĸ
 AngmalortoqAvanersuarmiusut   Angmalortoĸ
 AnguaqAvanersuarmiusut   Anguaĸ
 AngullukAvanersuarmiusut  KitaamiusutAngutdluk
 AngussuannguaqAvanersuarmiusut   Angússuánguaĸ
 AngutikassakAvanersuarmiusut  KitaamiusutAngutikavsak
 AngutilluarsukAvanersuarmiusut   Angutivdluarssuk
 AngutilluarsussuaqAvanersuarmiusut   Angutivdluarssugssuaĸ
 AningaanaAvanersuarmiusut   Aningâna
 AppaapikAvanersuarmiusut   Agpâpik
 AppalersuarsukAvanersuarmiusut   Agpalerssuarsuk
 AppalersukAvanersuarmiusut   Agpalerssuk
 AppaliapikAvanersuarmiusut   Agpaliapik
 AppalinnguaqAvanersuarmiusut   Agpalínguaĸ
 AppalinnguarsuaqAvanersuarmiusut   Agpalínguarssuaĸ
 AqattannguaqAvanersuarmiusut   Aĸátánguaĸ
 AqattaqAvanersuarmiusut   Aĸátaĸ
AqissiaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAĸigssiaĸ
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: Aqissip piaraa. Oqaluttuatoqaatitta ilisimalluarneqarnerpaat ilaata inuttaata pingaarnersaat ateqarpoq Aqissiaq. (Oqaluttuaq Tunersuarnit kingornussarisimagipput unnertarpaat naggueqatitta akornanni pigineqanngimmat, taamaallaat Canadap kitaata avannaani indianerit akornanni.)

Aqqit assingusut: Aqisseq aamma Aqissiarsuk.

Amerlassusii: Aqissiaq 29 (Nunatsinni), 21 (DK-mi), Aqigssiaq 8, Aĸigssiaĸ 12.
 AqissiarsukAvanersuarmiusut   Aĸigssiarssuk
 AqutakAvanersuarmiusut   Aĸutak
 ArnaalukAvanersuarmiusut   Arnâluk
 ArnaaraqAvanersuarmiusut  KitaamiusutArnâraĸ
 ArnaatsoqAvanersuarmiusut   Arnáitsoĸ
 ArnaattoqAvanersuarmiusut   Arnáutoĸ
 ArnaitsoqAvanersuarmiusut   Arnáitsoĸ
ArnajaaqAvanersuarmiusut   Arnajâĸ
 Isumaa: Arnajaraq. Atit ilaat taagorneqartuarnermikkut nipitigut nungullartarput, imalt. meeqqat akornaminni kutallutik taggerluisarnerannit pissuteqartumik, inersimasulluunniit aqassussillutik taaguisarnerannit allanngortarput.

Naqinneq r Arnajaraq-mi piugaluartoq ersiutit marluk akornanni “kivisimavoq” ersiutaa sivitsorluni Arnajaaq-nngorluni. Kalaallisut oqaatsini nipit ilaat aappersarissat “qitunnerusut” ersiutit marluk akornanniikkaangamik ilaanni “kivisarput” imalt. “ipisarput”, soorlu makkunani ujagaq -> ujaaq, ulimagaq -> ulimaaq, umiatsiaraq -> umiatsiaaq, uniagaq -> uniaaq il.il.

Atini nalunaarsugaatitsinni aamma Arnajaap pissuseqataanik peqarpugut, tassa Arnavaaq, uannga naggueqarsimanissaa ilimanarpoq: Arnavaraq.

Amerlassusii: Arnajaaq 6. Arnajâĸ 12.
 ArnakitsoqAvanersuarmiusut   Arnakitsoĸ
 ArnakitsorsuaqAvanersuarmiusut   Arnakitsorssuaĸ
 ArnakutsukAvanersuarmiusut   Arnakutsuk
 ArnaluannguaqAvanersuarmiusut   Arnaluánguaĸ
 ArnaluaqAvanersuarmiusut   Arnaluaĸ
 ArnannguaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutArnánguaĸ
 ArnannguarsuaqAvanersuarmiusut   Arnánguarssuaĸ
 ArnaraarsukAvanersuarmiusut   Arnarârssuk
 ArnarulukAvanersuarmiusut   Arnaruluk
 ArnarulunnguaqAvanersuarmiusut   Arnarulúnguaĸ
 ArnaruniaqAvanersuarmiusut   Arnaruniaĸ
 ArnatsiannguaqAvanersuarmiusut   Arnatsiánguaĸ
 ArnauttoqAvanersuarmiusut   Arnáutoĸ
 ArruttapalukAvanersuarmiusut   Arrútapaluk
ArruttaqAvanersuarmiusut   Arrútaĸ
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: 'Arrusaq' imalt. 'aarrusaq' naggueqatigissagaa ilimanarpoq, inummut atiunini sumiorpaluusermilluunniit pissuteqarsimanerluni Arrutanngorluni Arruttanngorluniluunniit.

Arrusaq tassaavoq uumasunnguaq illeqqat ilaat (clione limicina) immap iluani uumasoq akimut ersitsoq saneqqamigut taleqqutut isikkulinnik atortulik inngilimut eqqaanarsinnaasoq. 5 cm. tikillugu angitigilersinnaavoq.

Ordbogini 'aataasa'mik taagorneqarput. Maanna meeqqat erinarsuutaat nuannarineqarluartoq oqaluttuatoqqamut allamut atagaluartoq pissutiginerugunarlugu 'aataalianngua'mik taagorneqalerpoq.

Arrusaq/aataasaq qanga angakkut ilaasa toornarisarsimavaat, ilaannigooq assattut angitigisoq ilaannilu inuttut. Imaassinnaavoq Fabriciusip ordbogiani 1804-meersumi uumasoq 'ataarpiaq' tassunga attuumassuteqarsinnaasoq (q. 57).

Oqaluut 'arrorpoq' naggueqatigaa. Arrorpoq ima isumaqarpoq: “masannermit aappoq, qitulivoq, ingussorpoq”, uumasunnguullu ilutsini taamaattoq pinerugunarlugu taanna ateqaatigaa.

Amerlassusii: Arruttaq 5. Arrutaq 8. Arrutaĸ <4.
 ArruttarsuaqAvanersuarmiusut   Arrútarssuaĸ
AsarpanaAvanersuarmiusut  KitaamiusutAsarpana
 Isumaa: Asasarpiaq, asasavik.
Nagguigaa asa- (asasaq) taggisillu uiguutaa -pak (aqqit taaguutillu taagorneqartuartartut naqinnertaat kingulleq k arlalitsigut t-nngortarpoq.)

Taggisip uiggiutaa -pak uiguutitoqarsuuvoq. Yupiit oqaasianni isumaqartoq -suaq, -rujussuagaq, angisooq, tamakkiisoq, pikkunartoq, -vik. Taamatullu Alaskami Iñupiatut Canadamilu Inuvialuttut umiaqpak, tassa umiarsuaq.

Aqqit kalaallisuut uiguutimikkut pissuseqatai makkuupput: Asiarpak (naasup aqqa), Panippak (panippiaq) aamma Nuliarpak (nuliavik). Oqaluttuatoqqaniittoq: Ukutserpak.

Asarpa biibilimi atermut Asaf imalt. Asaph-imut taputartuunneqartarpoq.
 AsarpannguaqAvanersuarmiusut   Asarpánguaĸ
 AsarpannguarsuaqAvanersuarmiusut   Asarpánguarssuaĸ
AsiajukAvanersuarmiusut   Asiajuk
 Toornat oqaasiinit.
Isumaa: Uannga: Asia 'silarsuup matuma silarsuaa alla': Asiajuk (asiaasoq), 'silarsuup aappaanut isersinnaasoq uteqqissinnaallunilu'. Oqaluttuami 'Kuanniliarfimmi' Tunumeersumit asikkut saqineq toornat oqaasii atorlugit isumaqartinneqarpoq 'toornassarsiorluni angalasoq'. Oqaatsit taakku nalinginnarmik qaannamik piniartumut atorneqartaraluarput.
Inuktitut oqaaseq asia ima nassuiaateqarpoq: alla, allami, periarfissaq alla.
Uiguut -juk pillugu una alakkaruk: Inuujuk.
 AssingunngiAvanersuarmiusut   Assingúnge
AtanganaAvanersuarmiusut   Atangana
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: Ateq Atangana ilimanarpoq ima isumaqassasoq: 'qitornani kisinngoruttutuaq', tassa allanik qatannguteqartarsimagaluarluni taakku tamarmik toqusarlutik kisimi atalersutuaq.

Nunatta Kitaani meeqqat taamatut kisinngorussimasut ima taasarpaat "Atamertaq" (takuuk Samuel Kleinschmidt: "Den grønlandske Ordbog, 1871, q. 52.), kisianni atamertaq atiusutut sumiluunniit nalunaarsorsimanngilaq, taamaallaat "Pituaq" Kitaani atiusutut kisimi. Atanganap atiunera ersersinniarlugu uiggiuttagaq -na atorneqarpoq (Atangat+na).

Atiuneratut uiguutaanik uiguusernagit: Atangat 3.
 AtiiAvanersuarmiusut   Atê
 AtussukAvanersuarmiusut   Atugssuk
 AtussunnguaqAvanersuarmiusut   Atuvssúnguaĸ
 AtuvssunnguaqAvanersuarmiusut   Atuvssúnguaĸ
 AvatannguaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAvatánguaĸ
AvataqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAvataĸ
 Isumaa: Puttaqut qajartortup piniarnermini atortagaa.

Atitut pissuseqatai: Avatannguaq (Avatánguaĸ) 29. Avatarsuaq (Avatarssuaĸ) 3.
 AvatarsuaqAvanersuarmiusut   Avatarssuaĸ
 AviakullukAvanersuarmiusut   Aviakutdluk
 AvianngorneqAvanersuarmiusut   Aviángorneĸ
AviaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAviaĸ
 Nalitsinni niviarsiaqqanut atiulerpoq. Ilaqutariit iluanni taaguut (slægtskabsbetegnelse).

Isumaa: ilaqutaq. Nagguik 'aavik-' nagguigisimagunarlugu imalt. 'avik-' (affaq) "ilaqutariitsinniit nagguilik."

Amerlassusii: Aviaq 83. Aviaĸ: 18
 AvigiaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAvigiaĸ
 AvikiAvanersuarmiusut   Avike
 AvikinnguaqAvanersuarmiusut   Avikínguaĸ
 AvoortungiaqAvanersuarmiusut   Avôrtungiaĸ
E
 EipiAvanersuarmiusut   Eipe
 EqaasuaqAvanersuarmiusut   Eĸâsuaĸ
 EqariusaqAvanersuarmiusut   Eĸariussaĸ
 EqariusarsuaqAvanersuarmiusut   Eqariussarssuaĸ
 EqilanaAvanersuarmiusut   Eĸilana
 EqilatAvanersuarmiusut   Eĸilat
 EquaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutEĸuaĸ
EriAvanersuarmiusut   Ere/Eré
 Avanersuaq.

Isumaa: Oqaasermit Avanersuarmiutuumit uannga naalisagaq: 'eriarnaq' isumaqartoq 'pitsaasoq', 'nuannersoq', eqqiluitsoq', 'kusanartoq'.

Aamma tak.: Ulaajuk, Taorana.

Amerlassusii: Eri 9. Ere 12.
H
 HoqqaqAvanersuarmiusut   Horĸaĸ
I
 IggiannguapalukAvanersuarmiusut   Iggiánguapaluk
 IggiannguaqAvanersuarmiusut   Iggiánguaĸ
 IlaatsoqAvanersuarmiusut  KitaamiusutIlaitsoĸ
 IlaatsukAvanersuarmiusut   Ilaitsuk
 IlaatsunnguaqAvanersuarmiusut   Ilaitsúnguaĸ
 IlaitsoqAvanersuarmiusut   Ilaitsoĸ
 IlaitsukAvanersuarmiusut   Ilaitsuk
 IlaitsunnguaqAvanersuarmiusut   Ilaitsúnguaĸ
 ImeraarsuaqAvanersuarmiusut   Imerârssuaĸ
 ImeraarsukAvanersuarmiusut   Imerârssuk
ImiinaAvanersuarmiusut   Imîna
 Kinguliaq.

Isumaa: Ilimanarpoq uannga naggueqassasoq 'imiit' (ernguseq imalt. qallut) aternut uiggiuttagaq -na kingulliullugu. Avanersuarmiut atiuteqarput imermit aallaaveqartunik, soorlu: Imeraarsuaq aamma Imeraarsuk, ilaatigullu Imeraarsunnguaq. 1986-ip kingorna akuerisat akornanniipput: Iminnguaq aamma Imi.

Aamma ulluinnarni illup iluani atortut atsiunneqartarput: Qajuuttaq, Igaq, Kaataq il.il.

Amerlassusii: Imiina 11. Imîna 20. Kinguliatut 17.
 InalliaqAvanersuarmiusut   Inatdliaĸ
InalukAvanersuarmiusut   Inaluk
 Avanersuarmiit aallaaveqartoq.

Isumaa: Inalukkap amia. Siulivut piniakkanik inuussuteqartuugamik atit inuup nersutilluunniit timaata taaguutaannit aallaavillit atorneqartut nalinginnaasuupput, ingammik qangaanerusoq, soorlu makku: Iggiaq, Oqaq, Tulimaaq (najungasoq), Seeqquaq, Saneraq, Qalaseq, Qiteq, Qutuk, Taleroq, Tajaq, taassumalu pissuseqatai atitut uigunnilersukkat: Tajarana aamma Tajarina.

Aammattaaq Inalutut taaguutit timip iluani pisattanut taaguutit atitut atorneqartartut makku ingammik qanga atiupput Aqajaroq, Ivalu (Ujalu), Neqi, Puak, Puiaq (timmissap naavata ilaa), Saaneq, Tartu il.il. Atit taaneqartut taakku tamaasa akuerisatut nalunaarsukkaniittuutigaavut.

Amerlassusii: Inaluk 53 (amerlanerit 1989-ip kingorna inuusut).

Danmarkimi Inaluk: 26.
 InalunnguaqAvanersuarmiusut   Inalúnguaĸ
 IngaapalukAvanersuarmiusut   Ingâpaluk
 IngaaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutIngâĸ
 InoqusiaqAvanersuarmiusut   Inoĸussiaĸ
 InugaarsukAvanersuarmiusut   Inugârssuk
 InukitsoqAvanersuarmiusut   Inukitsoĸ
 InukitsorsuaqAvanersuarmiusut   Inukitsorssuaĸ
 InukitsorujukAvanersuarmiusut   Inukitsorujuk
 InukitsupalukAvanersuarmiusut   Inukitsupaluk
 InuttaqAvanersuarmiusut   Inugtaĸ
 InuugukAvanersuarmiusut   Inûguk
InuuteqAvanersuarmiusut   Inûteĸ
 Avanersuarmiut atiannit aallaaveqartoq.

Isumaa: Ateq angajoqqaat meeqqaminnut aqassussillutik makkuninnga "inuutik", "inuuti" imalt. "inuutiga", oqartarnerannit aallaaveqarpoq. Aqqit nalunaarsorsimaffianni aamma tassunga assingusoq siumugassaavoq: "Unuuti". Inuuteq maanna aamma Kitaani atitut atorneqarlualerpoq.
 InuutersuaqAvanersuarmiusut   Inûterssuaĸ
 IsigaitsoqAvanersuarmiusut   Isigaitsoĸ
 IsinnguaqAvanersuarmiusut   Issínguaĸ
 IttukusukAvanersuarmiusut   Ítukusuk
 IttullakAvanersuarmiusut   Ítugdlak
 IttunnguaqAvanersuarmiusut   Ítúnguaĸ
 IttupalukAvanersuarmiusut   Ítupaluk
 IttussaarsuaqAvanersuarmiusut   Ítússaarsuaĸ
IvalorsuaqAvanersuarmiusut   Ivalorssuaĸ
 Avanersuarmiit nagguilik.

Isumaa: Ivalu: ‘ujaloq’.

Amerlassusii: (allassimanngilaq)
IvaluAvanersuarmiusut   Ivalo
 Isumaa: ‘ujaloq’.

Amerlassusii: Ivalu 128. Ivalo 103.

Atit pissuseqatai: Ivalorsuaq
IvikAvanersuarmiusut   Ivik
 Kinguliaq.

Isumaa: Ivigaq.

Amerlassusii: Ivik 77.

Pissuseqataa: Ivinnguaq 26. Ivínguaκ <4
IvinnguaqAvanersuarmiusut   Ivínguaĸ
 Isumaa: nagguia ivik.

Amerlassusii: Ivinnguaq 26. Ivíngua? <4. Pissuseqataa: Ivik 77
K
KajoqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKajoκ
 Isumaa: Kajortoq. Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Pissuseqatai: Kaju, Kajuaq, Kajuinnaq.

Aamma takukkit: Aappalittoq, Aappalittuatsiaq, Qaallluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik (qasertoq kajussuttoq), Qernertoq aamma Qorsuk.
KajuAvanersuarmiusut  KitaamiusutKajo
 Naalisagaq

Isumaa: Uuminnga naalisagaq Kajoq (kajortoq). Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Pissuseqatai: Kajoq, Kajuaq, Kajuinnaq.

Aamma takukkit: Aappalittoq, Aappalittuatsiaq, Qaalluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik (kajussuttoq), Qernertoq aamma Qorsuk.
 KassaalukAvanersuarmiusut   Kavssâluk
 KassaalussuaqAvanersuarmiusut   Kavssâlugssuaĸ
KaugunnaqAvanersuarmiusut   Kaugúnaĸ
 Avanersuaq.

Ateq oqaluttuatoqqaneersoq.

Isumaa: "Ujarassuarnit matoorussaasimagaluaq." Oqaluttuatoqaq naapertorlugu angut qaqqami appaliarsunniarluni ujarassuarnit matoorussaavoq.

Qangattannguamut pulagaluarpoq, kisianni anillanneq ajulerami perlerluni toquinnarpoq. Angakkorsuup tikikkamiuk tigoriarlugu sissamut aqquppaa nutaamillu atserlugu oqarfigalugu: "Kaugunnaq iterit!" Asugooq makeqisoq uummarlunilu. (Oqaluttuartoq: Pualorsuaq. Holtved: The Polar Eskimos, MOG 152 (2), 1951, q. 294)

Samuel Kleinschmidtip ordbogiliaa 1871-imeersoq naapertorlugu oqaluut 'kauvâ' (kaavaa) isumaqarpoq: "sumut itersatut ittumut angissuseqataanut kaasivoq, suup ataanut assaap angissuseqataanut assani inissillugu kaasivoq (soorlu ujaqqap ataanut satserluni, kaasarfimmulluunniit) ... "

Aamma takuuk: Innisaq.

Amerlassusii: Kaugunnaq 2. Kaugúnaĸ 6.
KigutikkaqAvanersuarmiusut   Kigutíka?
 Kalaallit atiini allanneqaqqaartut ilaat (1605-imi).

Ateq oqaluttuatoqqani atugaasoq.

Isumaa: Kigutikkaaq. Aqqit pisarnerattut taagortuarneqartarnerminnik imal. atiunera ersersinniarlugu nipitigut sivikillisoqartarlunilu annikillisoqartarpoq. Uani ersiutaa kingulleq sivikilillugu ima: Kigutikkaq. (allani aamma nipitigut sivikillisoqartarpoq s.i.: Arnattoq = Arnatuk, Ilaatsoq = Ilaatsuk, Uumiitsoq = Umiitsuk il.il.)

Atip Kigutikkap soqutiginaqutigaa kalaallit atiini siulliit ilaattut allanneqarsimasuni siumugassaammat 1605-imili. Taamani kalaallit pingasut Danmarkimut pinngitsaalillugit avalaanneqarput imatut ateqartutut allanneqarsimasut: Judecha, Omeg aamma Oke. Tassagooq Kigutikkaq, Umik aamma Oqaq. (Tak.: J. Kisbye Møller: ‘Jens Bielkes Grønlandsberetning 1605.’ Tidsskriftet Grønland 1985-5, q. 141)

Oqaluttuatoqaatitsinni Kigutikkaq avalassimasoq Aasiaat eqqaani 1820-kkut aallartinneranni suli eqqaamaneqarpoq uanilu atuarneqarsinnaavoq 'Taama allattunga', Aron, I: 272 -276: Kigutikkaaq. (Atuakkiorfik 1999)

Tunumiusut Kigutikkaq aamma ilisimaneqarpoq ima: 'Kiilikka'.

Amerlassusii: Kigutíka? 9.
 KivioqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKivioĸ
 KulloqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKuvdloĸ
 KuutsiikitsoqAvanersuarmiusut   Kûtsîkitsoĸ
M
 MaalaviaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutMâlaviaĸ
 MaaluguaqAvanersuarmiusut   Mâluguaĸ
 MaassakAvanersuarmiusut   Maigssak
 MaassannguaqAvanersuarmiusut   Maigssánguaĸ
MagserannguaqAvanersuarmiusut   Magseránguaĸ
 Avanersuarmiut atiat.

Isumaa: Nagguik 'massippoq' aallaavigalugu naasoq puttutilersoq. Atuakkiortup Karl Siegstadip nassuiaatigaa aqqup isumaa unaasoq: 'Naasoq seqerngup kissarsusianik kiassarneqarluni puttutilersoq sermitannguanik qaaqarluni.'
 MajaaqAvanersuarmiusut   Majâĸ
 MajaqAvanersuarmiusut   Majaĸ
MaleraqAvanersuarmiusut   Maleraĸ
 Isumaa: 'Malerariipput' isumaqarpoq 'ikinngutigiipput' (imminnut malipput), tassa qimappiarneq ajorput, taamatuttaaq oqaaseq 'maleraraa' isumaqarpoq 'naalappaa', 'maleruarpaa'.

Ateq aamma serratitut toornat oqaasii atorlugit atsiussaasimasinnaavoq, tassami oqaaseq malere(q) isumaqarpoq 'puisi malersugaq'. Atserneqartoq inuunermini puisinut pinerrarissooqqullugu qanittooqqulluguluunniit atsiussaq. (J. Petersen: ordbogêraĸ 1967, q. 105)
 MalugiaqAvanersuarmiusut   Malugiaĸ
 MamarutAvanersuarmiusut  KitaamiusutMamarut
 ManissoqAvanersuarmiusut   Manigsoĸ
ManuminaAvanersuarmiusut   Manumina
 Avanersuaq.

Kinguliaq.

Isumaa: "Manumineq", 'manu' tassaalluni ameq manoqutaasaq ilupaarutsip akornannut ilineqartartoq (meeqqani), taavalu -mineq,

Uiguut -mineq piffissap ingerlanerani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na atorlugu -mina-nngorsimasungavoq (Manumina), imalt. aqassussineq pissutigalugu.

Qanga inuup atisaasa taaguutaat aamma inummut atsiunneqartarput, soorlu: Nasaq, Teqqiaq, Pualut (aaqqatit), Kamik il.il.

Assingusut: Manu, Manunnguaq, Manuaraq, oqaluttuatoqqani ateq Manutooq.

Amerlassusii: Manumina 25. Kinguliatut 11.
 MaripalukAvanersuarmiusut   Maripaluk
MasaitsiaqAvanersuarmiusut   Masautsiaκ
 Isumaa: takuuk Masaana (Masauna). Uiguut -tsiaq isumaqarpoq: pitsaasoq, iluatinnartoq, pissuserissoq.

MasaunaAvanersuarmiusut   Masauna
 Isumaa: Masauna Avanersuarmiut atiutaasa ilagaat maanna sinerissamut siammarsimalersoq. Masauna naggueqatitta Nunavumiut oqaasiutaasa ilagaat ‘masaut (masaujjuq)’ aallaavigalugu. Taanna isumaqarpoq ‘aput masattoq’. Sikugooq aqiliorluni nangiarnarsisimasoq aputitaa imarujulersimalluni ‘masauti’sumik taasarpaat (www.asuilaak.ca). Kingornagut uiguusernera –na tassaavoq inuttut atiunerata ilisarnaataa.

Kalaallisut atit taamaattut arlaqartiterput, soorlu Sikunnguaq, Serminnguaq, Aputsiaq, Kaneq, Kanerina, Kassoq aamma Qinoq (aput immap qaaniittoq), Manu (immaqalu Manumina: kaneq anersaartornermit atisanut nippussuuttoq).

Issittumi avatangiisivut eqqarsaatigalugit atsersuisarneq immikkut nassuiaatissaqarpoq aamma, tassa qanga ileqquusimammat nunaqarfigisaq qimallugu ernisoqarsimappat ernisup suna takoqqaakkani siulleq qitornartaaminut atsiuttarsimammagu.

Pissuseqatai: Masaanna (Masáuna), Masaannaaq (Masaúnâĸ), Masaani (Masaune), Masaitsiaq, Masautsiaq.

Amerlassusii: Masauna 32. Masaana 8.
 MassannguaqAvanersuarmiusut   Magssánguaĸ
 MassaraannguaqAvanersuarmiusut   Magssarãnguaĸ
 MassarannguaqAvanersuarmiusut   Magssarãnguaĸ
 MasserannguaqAvanersuarmiusut   Magsseránguaĸ
 MattaaqAvanersuarmiusut   Mátâĸ
 MavsannguaqAvanersuarmiusut   Mavsánguaĸ
 MeqqupalukAvanersuarmiusut   Merĸupaluk
MeqqusaaqAvanersuarmiusut   Merĸusâĸ
 Canadamit naggueqartoq

Isumaa: Meqqusaaq isumaqarpoq 'meqqutut ittoq' imalt. 'meqqungasoq' imalt. 'meqqortaaq'. Naggueqatitta Canadamiut ujarak ukkusissaq tungujortoq qaamasaoq ipaasalik aqittoq meqqusaamik taasarpaat. Taamatuttaaq iganermut atortut, qulliit allallu marrarmik, qimmip amianik, ivikkanik puisillu orsuanik akullugit innermut manngersakkat tasamani taaneqartarput 'miqqusaaq'.

Ateq Nunatsinnut eqqunneqarpoq Qillarsuakkut 1860-ikkut miss. Nunatsinnut ikaarmata. Qillarsuup najaata ernera ateqarpoq Meqqusaaq.

Aamma Akilinermi Qallupilluit (immap inui mitit meqquinik annoraallit) pillugit oqaluttuami terianniat meqquinik annoraalik tasamanimiut ilaatigut meqqusaalimmik taasarpaat.

Kalaallit oqaluttuaanni arlalinni Meqqusaalik imalt. Meqqisaalik ilaanni inuttatut pingaarnersaasarpoq imalt. pingaannginnerit ilagisarpaat. Qujaavaarsummi oqaluttuami 'meqqusaalissuaq' tassaavoq uumasorsuaq timmissat amiinnarsuinik atortoq angakkut naapissinnaasaat, "Taamaattorsuarninngooq alittuigaangamik kivingaaqalersarput" (nunamut nungusinnaanngornermik, morsussinnaanngornermik piginnaassuseqalersarput)."

Aamma oqaluttuaatitta ilaanni angutip Meqqusaalimmik ateqartup umiamik Akiliniartunik naapitsilluni angalaqatigilerpai, anorersualermat immap iluanut aqqarput immallu iluatigut ingerlaqqillutik.

Atit assingusinnaasut tassaapput: Ujarak, Suikkaq (ujaqqanut taaguutaasartoq. Isumaa alla: ninngusooq, ussissoq, peqqissoq)).

Atisat: Kapitak (tuilik (saloqqut)), Tuilik (kapitak (saloqqut)), Kapiseq & Kapitseq (inalunik tuilik, saloqqut (masannartorsiut)), Qulitsaq (atigeq, angutip annoraava tuttup amia meqqui ilorlinngorlugit).
 MequAvanersuarmiusut   Meĸo
 MiiukAvanersuarmiusut   Mîuk
 MikissukAvanersuarmiusut   Mikivssuk
MinikAvanersuarmiusut   Minik
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Avanersuarmiut atiattut nalunaarsorsimavoq. Ukiuni kingullerni Kitaani aamma atitut atorneqarluarpoq.

Isumaa: Oqaaseq minik orbogêrk'ame Jonathan Petersenip ordbogiliaani 1951-imi saqqummersumi qupp. 101-imi ima nassuiarneqarsimavoq: 'orsup pujaa'.

Oqaatsillu tulliatut una ilanngussimavaa: 'minippaa' imalt. 'minitserpaa': umiap/qaannap amiata mersorneri imermik pitarneqarsinnaajunnaarlugit orsup pujaanik milissorpai.

Ilimanarpoq atip Miniup oqaatsit taakku aallaavigissagai. Kalaallit qanga atsiisarnerminni ulluinnarni inuunermut tunngassutillit atsiuttaramikkit, soorlu piniarnermut tunngasut, sakkut il.il. Taamaammat minik angallatinut ussiissaatitut atorneqarluartarmat iluaqutaaqalunilu ilimanarpoq tamanna pillugu atitut atorneqarsimassasoq.

Taamaattoq aamma ilimanarsinnaavoq aqaatitut uiguut -mineq (taannamineq, unamineq il.il) atorlugu atinnguussimasoq aappersariaq kingulleq q k-nngorlugu sakkukilliinnarlugu. Aqaataaqqaarsimasut arlalissuit taamaalisaramik, soorlu makku: -nguujuk, -nguaq, -kuluk, -natuk (unoqunartoq -> uukunattuk -> nattuk -> natuk) il.il.

Nalitsinni isumaa pivallaarnagu atitut taajuminartuunera naatsukullaaneralu pinerugunarlugu atsiunneqartarpoq. Aammalumi avaqqunneqarsinnaagunanngilaq Avanersuarmiut 1897-imi Amerikamut Robert Pearymit New Yorkiliaanneqartut nukappiarartaat ukiuni kingullerni 20-ni atuakkiatigut tusagassiutitigullu sammineqangaatsiartoq Minimmik atsiisarnermut sunniuteqaqataanngitsoorsimajunnanngitsoq.

Tassami 1950-ikkunni, 60-ikkunni 70-ikkunnilu qulit ataallugit Minimmik ateqariarlutik, Minik pillugu atuakkiat arlallit saqqummeralernerisa nalaani 1980-ikkunni 57-it Minimmik atserneqarput, 90-ikkunnilu 84-it taama atserneqarlutik.

Amerlassusii: Ateq Minik Nunatsinni 152-init aterineqarpoq, Qallunaat Nunaanni najugaqartut 72-iupput, katillugit 224-ullutik. Taakku akornanni arnat sisamaannapput.
 MiteqAvanersuarmiusut  KitaamiusutMiteĸ
 MiunngiAvanersuarmiusut   Miúnge
N
 NaajarlakAvanersuarmiusut   Naujardlak
 NaimanngitsoqAvanersuarmiusut   Naimángitsoĸ
 NalikkatsiaqAvanersuarmiusut   Nalíkatsiaĸ
 NasaatsorluarsukAvanersuarmiusut   Nasaitsordluarssuk
 NassaannguaqAvanersuarmiusut   Navssãnguaĸ
 NassaapalukAvanersuarmiusut   Navssâpaluk
 NassaaqAvanersuarmiusut   Navssâĸ
 NassaarsuaqAvanersuarmiusut   Navssârssuaĸ
NatukAvanersuarmiusut  KitaamiusutNatuk
 Niviarsiaqqat atiat avanersuarmi kitaanilu.

Aqaat.

Isumaa: Aqaataaqqaarsimassasoq ilimanarpoq oqaaseq inequnartoq oqaaserluunniit alla nagguigalugu. Kalaallit ileqquattut meeraq aqassullugu kutattumik oqaluunneqartarpoq soorlu ima: 'unukunattuk', 'oqunattuk', 'ukunattuk', 'uukunattuk' il.il. Taamaasilluni 'nattuk' kisinngorussimariarluni piffissap ingerlanerani atit pisarnerattut 'natuk'-ngorluni annikilliartorsimagunarluni.

Aamma nagguigisinnaavaa atitoqaq oqaluttuatoqqaneersoq Arnatuk aqarpaluttunngorlugu annikillisillugu Natummut. Ateq Arnatuk uannga naggueqarpoq: arnattoq imalt. arnattartoq (anaanassarsiortoq), tassa ilutsinut uumasunullu assigiinngitsunut pulasaqattaariarluni arnamut pulariarluni inunngoqqittoq atinilu utertillugu.
 NaujarlakAvanersuarmiusut   Naujardlak
NavaranaAvanersuarmiusut Qavappiattut Navarana
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: "nooqattaartoq". Nagguik proto-eskimoiskiusoq aallaavigalugu: naverar-, nalitsinni Yupittut isumaqalersoq 'taartigiinneq' imalt. 'atorniarneq', taavalu atinut uiggiuttagaq -na naggatigalugu. Nagguiup taassuma nagguik alla 'niruver-' (niuver-) naggueqatigigunarpaa Kalaallisut nalitsinni isumaqalersoq ima 'niuerneq'.

Navarana oqaluttuatoqaavoq naggueqatigiit Inuit tamangajammik ilisimasaat, inuttaritinneqartorlu taamatut atserneqarsimavoq oqaluttuami pisoq aallaavigalugu.

Tassa inuk inuiaat assigiingitsut akornanni nooqattaarluni naggataatigut avissaartuutsitsisoq. Nunatsinni arnaavoq qallunaatsiaat kalaallillu akornanni taamatut pisoq, naggueqatittali akornanni Eqqillit Inuillu akornanni. Ateq ilaatigut piffissap ingerlanerani allanngorartalersimavoq Inuvialuttut Inuinnartullu ima: Avranna imalt. Aijanna, kisianni inuttaa angutaalluni, uffa Labradorimiutut eqqillip arnap aterigaa ima Javraganak.

Nagguik nava- aamma Navagiaq pillugu oqaluttuami atorneqarpoq, taannagooq uumasumiit uumasumut tarniulluni nooqattaarpoq naggataatigullu arnamut pulalluni inuit akornannut inunngoqqilluni. Uiguut -giaq uani angalanermut ingerlaarnermullu takutitsisuuvoq.

Aamma takuuk ateq Navagiaq.

Iñupiatuttaaq Alaskamiusut timmiaq sissariarsuit saarfaarsuillu ilaat (Strandsneppe - Calidris minutilla) ima ilaatigut taaguuteqarpoq 'navaluġauraq', sineriak sinerlugu uteqattaartuunini nikeqattaartuuninilu pissutigigunarlugu.

Assingusut: Navarat, Navarapaluk, Navaranaaq, aamma nalitsinni atiulersoq Navana.

Amerlassusii: Navarana 65 (Nunatsinni). 18 (DK-mi).
NavarapalukAvanersuarmiusut   Navarapaluk
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: 'Navarannguaq.' Navarat Navaranap naalisarneraa. Tak. Navarana.
NavaratAvanersuarmiusut   Navarat
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: Navarana-p naalisarnera, Navarana takuuk.
 NeqiAvanersuarmiusut   Neĸe
 NialiannguaqAvanersuarmiusut   Nialiánguaĸ
 NingioqAvanersuarmiusut   Ningioĸ
NiviarsiaqAvanersuarmiusut   Niviarsiaĸ
 Avanersuarmi nalunaarsorneqaqqaarsimasoq.

Isumaa: 'arnaq inuusuttoq, inersimasunngulersoq, katissimanngitsoq'. Nagguigalugit ‘niviaq’ (arnaq) aamma ‘-siaq’ (pisaaq).

Niviarsiaq naalisarneqartarpoq ima: Nivi, Niviaq aamma Nivikka.

Nivip nagguia nagguitoqaq 'neve' isummanik makkuninnga attassivoq: 'attuumavoq', 'nipputeqqavoq' (niviarsiaraq immaqa anaanaminiit kaanngarusunngitsoq pillugu). Uagut kalaallit oqaaseq 'niviorpoq' 'qaninniarpoq'-mut oqaasiutigaarput (ordbogêrak' 1951, qup. 122).

Naggueqatitta internetimi ordbogianni (www.asuilaak.ca) oqaaseq 'niviuqpuq' ima nassuiaaserneqarsimavoq: 'inoqamminut isumaaluppoq; ungalluni qimagukkumanngilaq (1) anaanaq meeqqani napparsimammat (2) timmiaq (mannini piaqqani pillugit) ulluminiit qimagukkumanngitsoq'.

Jean Briggsip naggueqatitta qanga perorsaariaasiat pillugu atuakkiamini 'Never in Anger' 1970-imi saqqummersumi q. 376-imi oqaaseq 'niviuq' ima nassuiaserpaa: 'asannittumik attorusullugu kunikkusulluguluunniit'. Taamatuttaaq Nunavumi Qamanittuarmiut (Baker Lake) arnamut inuusuttuaqqamut taaguuteqarput ima: 'niviakkaq'.

Kalaallit aqqisa nalunaarsorsimaffianni aqqit nivimik nagguillit 14-iusut assigiinngitsunik inuttut pissusermut attuumassutilinnik uiguusersukkat ilaat makkuupput: Niviarsiaraq (mikisoq), Niviaaluk (aqarpaluttumik: mikisoq), Niviatsiaq (kusanartoq), Nivinnguaq (asanartoq) il.il.

Taakkua saniatigut inuttut atiunera ersersinniarlugu uiguutaasartunik uiguusersukkat nalunaarsukkani makkuupput: Niviana, Niviarsina aamma Nivikkana. Uiguutit -na, -sina aamma -kkana allallu nalinginnaasumik atiuneranut takussutissaasarput.

Qangaanerusoq peqqissaasoq niviarsiamik aamma taaneqartarpoq (nalitsinni taaguutigaa: Peqqissaasoq).
NivikkaAvanersuarmiusut  KitaamiusutNivíka
 Isumaa: Nivikka oqaatsip niviarsiap naalisarnerata nivip atertullu uigunniliuttakkap –kana-p (Nivikkanap) naalisarnerissagaa ilimanarpoq. Nalitsinni niviarsiaq isumaqarpoq 'arnaq inuusuttoq, inersimasunngulersoq, katissimanngitsoq'.

Kalaallit aqqisa nalunaarsorsimaffianni aqqit nivimik nagguillit assigiinngitsunik inuttut pissusermut attuumassutilinnik uiguusersukkat makkuupput: Niviaaluk (mikisoq (aqarpaluttumik)), Niviarsiaraq (mikisoq), Niviatsiaq (kusanartoq), Nivinnguaq (asanartoq) aamma Niviaq (niviarsiatut pilersitaq?).

Taakkua saniatigut inuttut atiunera ersersinniarlugu uiguutaasartunik -na, -sina aamma –kana-mik uiguusersukkat nalunaarsukkani makkuupput: Niviana, Niviarsina aamma Nivikkana.
 NivikkanaAvanersuarmiusut   Nivíkana
 NivikkannguaqAvanersuarmiusut   Nivikánguaĸ
 NujaliannguaqAvanersuarmiusut   Nujaliánguaĸ
 NujaliaqAvanersuarmiusut   Nujaliaĸ
 NujalikAvanersuarmiusut   Nujalik
 NukappiannguaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutNukagpiánguaĸ
 NuutaqAvanersuarmiusut   Nûtaĸ
 NuuttaqAvanersuarmiusut   Nûgtaĸ
O
 OqaitlaqAvanersuarmiusut   Oĸaitdlaĸ
 OqersuaqAvanersuarmiusut   Oĸerssuaĸ
 OrfikAvanersuarmiusut   Orfik
P
PalleqAvanersuarmiusut  KitaamiusutPatdleκ
 Isumaa: Orpikkat ilaata taaguutaa. Qallunaatut pil imalt. bjerg-æl (Alnus crispa). Timaaniunerusoq isugutasumi portoqalutik naasartut.

Pissuseqataa: Pallipaluk.

Amerlassusii: Palleq 11. Patdleκ <4.
 PallipalukAvanersuarmiusut   Patdlipaluk
 PalloqAvanersuarmiusut   Patdloĸ
 PallunnguaqAvanersuarmiusut   Patdlúnguaĸ
 PanippakAvanersuarmiusut   Panigpak
PiloqAvanersuarmiusut  KitaamiusutPiloĸ
 Isumaa: Ilimanarpoq oqaatsip pilutap naalisarnerigaa. Taamaattoq Inughuit oqaaseqarput ima: "pilugataaraa" tassagooq "qajassuuppaa."
PipalukAvanersuarmiusut   Pipaluk
 Avanersuarmiut atiannit nagguilik.

Aqaat.

Isumaa: Nagguik ‘pi-‘ (pigisaq) nagguigalugu uiguut '-paluk' uiguullugu atiliaavoq ima nassuiarneqarsinnaasoq: 'pigisannguaq', inequnniutitut meeraq nuannaralugu.

Avanersuarmiut atiini uiguut '-paluk' uiguutigalugu atorneqarluartarpoq, soorlu makkunani Inukitsupaluk, Kaalipaluk, Ittupaluk, Qujanapaluk aamma Pallipaluk.

Aamma naggueqataa Kitaani taaguutitut atitullu 'Palu' siumugassaasarpoq. Nunap atiini aamma nalunngilarput 'Siorapaluk', isumaqartoq 'saannguaq' imlt. 'sioraaqqat'.

Nunatsinni naatsorsueqqissaartarfiup naqitigaasa ilaanni 2004-mi saqqummersumi ‘Atinik Kalaallit Nunaanni naatsorsuineq 2004’-mik qulequtserneqarsimasumi nalunaarutigineqarpoq ukioq 2000-imiit 2004-p tungaanut ateq Pipaluk niviarsiaqqanut atsiutissallugu Nunatsinni nuannarineqarnerpaajusimasoq.

Amerlassusii: Pipaluk 136. (Qallunaat Nunaanni Pipalummik ateqartut ilanngutissagaanni katillugit: 217. Qallunaat Nunaanni nuannarineqarnerujussua pissuteqarunarpoq Peter Freuchenip panini atsersimammagu Pipalummik (1918 - 1999)).
 PiuaatsoqAvanersuarmiusut   Piuaitsoĸ
 PualorsuaqAvanersuarmiusut   Pualorssuaĸ
 PualuAvanersuarmiusut   Pualo
 PualunaAvanersuarmiusut   Pualuna
 PualunnguaqAvanersuarmiusut   Pualúnguaĸ
PualutAvanersuarmiusut   Pualut
 Avanersuaq.

Isumaa: 'aaqqatit'. Qanga inuup atisaasa taaguutaat aamma inunnut atsiunneqartarput, soorlu: Nasaq, Teqqiaq, Manumina, Kamik il.il.

Pissuseqatai: Pualo, Pualuna (atitut uiggiuttagaq -na), Pualunnguaq.
PullaqAvanersuarmiusut   Putdlaĸ
 Avanersuaq.

Isumaa: 'Tarneq'. Toornat oqaasiannit tarneq pullarmik taaneqartarpoq. Naggueqatigaa 'pullartaq'. Tassagooq tarnerup nunami maani inuunermi puua.

Amerlassusii: Pullaq 6. Putdlaĸ 7. Putdlaq 22.
Q
 QaaqqukAvanersuarmiusut   K'aerĸuk
 QaaqqutsiannguaqAvanersuarmiusut   K'ârĸutsiánguaĸ
QaaqqutsiaqAvanersuarmiusut   K'aerĸutsiaĸ
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ilimanarpoq nagguik qaaqqusaq, ((akornatsinniileqqeqqullugu) aggeqqusaq) atip nagguigisimassagaa. Immaqa atit makku Angerla(rtoqut), Utertoq, Taatsiaq assigisaallu toqukkut qimagussimasut atsiunneqarsimatillugit qanigisat aqqanik paqumiginnillutik taaguiumanatik atsiussamut atia taajumanagu taaguusiuttagaasa pissuseqatigaat.

Qaaqqutsiaq atinut immikkoortunut tamakkununnga ilaannguatsiarpoq. Taaguutit tamakku piffissap ingerlanerani namminneq inunnut atinnguussimapput.

Amerlassusii: Qaaqqutsiaq 6. K'ârκutsiaκ 5. Qârqutsiaq 5.
 QaaqqutsiarsuaqAvanersuarmiusut   K'ârĸutsiarssuaĸ
 QaarluttoqAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'aordlugtoĸ
 QaavigannguaqAvanersuarmiusut   K'âvigánguaĸ
 QaavigaqAvanersuarmiusut   K'âvigaĸ
 QaavigarsuaqAvanersuarmiusut   K'âvigarssuaĸ
 QaerngaaqAvanersuarmiusut   K'aerngâĸ
 QaerusukAvanersuarmiusut   K'aerusuk
 QajorannguaqAvanersuarmiusut   K'ajoránguaĸ
 QajorannguarsuaqAvanersuarmiusut   K'ajoránguarssuaĸ
 QajorapalukAvanersuarmiusut   K'ajorapaluk
 QajuutsiaqAvanersuarmiusut   K'ajûtsiaĸ
 QalasersuaqAvanersuarmiusut   K'alaserssuaĸ
 QamaneqAvanersuarmiusut   K'amaneĸ
 QaorluttoqAvanersuarmiusut   K'aordlugtoĸ
 QiajukAvanersuarmiusut   K'iajuk
 QiajunnguaqAvanersuarmiusut   K'iajúnguaĸ
 QilerneqAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ilerneĸ
 QillaqAvanersuarmiusut   K'itdlaĸ
 QillarsuaqAvanersuarmiusut   K'itdlarssuaĸ
 QilluttooqAvanersuarmiusut   K'igdlugtôĸ
 QipisorsuaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ipissorssuaĸ
 QipisunaAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ipissuna
 QissutAvanersuarmiusut   K'ivssut
 QisukAvanersuarmiusut   K'issuk
 QisunnguaqAvanersuarmiusut   K'issúnguaĸ
 QisussuaqAvanersuarmiusut   K'issugssuaĸ
 QujaukitsoqAvanersuarmiusut   K'ujaukitsoĸ
 QuliAvanersuarmiusut   K'ule
 QuliikAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ulîk
QulutakAvanersuarmiusut   K'ulutak
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ordbogêra? (q. 87) naapertorlugu 'qulutaq' isumaqarpoq 'qupaloraarsuk'.

Imaassinnaavoq Qulutak Kwakiutl indianerit oqaasiannit naggueqartoq. Takuuk ateq Quloqutsuk.

Qulutap atitut pissuseqatai makkuupput: Qulutaq. Qulutana, Qulutat, Qulutannguaq, Qulutapaluk, Qulutarsuaq, tamarmik Avanersuarmi aallaaveqartut.
QulutanaAvanersuarmiusut   K'ulutana
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ordbogêraĸ (q. 87) naapertorlugu 'qulutaq' isumaqarpoq 'qupaloraarsuk'. Uani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na uiggiunneqarsimavoq Qulutana-nngorluni.

Imaassinnaavoq Qulutaq Kwakiutl indianerit oqaasiannit naggueqartoq. Takuuk ateq Quloqutsuk.

Qulutanap atitut pissuseqatai makkuupput: Qulutak, Qulutat, Qulutannguaq, Qulutapaluk, Qulutarsuaq, tamarmik Avanersuarmi aallaaveqartut.

Aterineqartutut amerlassusii: Qulutana 8. (Qulutaq 11. K'ulutaĸ 2.)
 QulutannguaqAvanersuarmiusut   K'ulutánguaĸ
 QulutapalukAvanersuarmiusut   K'ulutapaluk
QulutaqAvanersuarmiusut   K'uluta?
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ordbogêra? (q. 87) naapertorlugu 'qulutaq' isumaqarpoq 'qupaloraarsuk'.

Imaassinnaavoq Qulutaq Kwakiutl indianerit oqaasiannit naggueqartoq. Takuuk ateq Quloqutsuk.

Qulutap atitut pissuseqatai makkuupput: Qulutak, Qulutat, Qulutana, Qulutannguaq, Qulutapaluk, Qulutarsuaq, tamarmik Avanersuarmi aallaaveqartut. Aamma takukkit: Qupanuk aamma Qupaluna.
 QulutarsuaqAvanersuarmiusut   K'ulutarssuaĸ
 QulutatAvanersuarmiusut   K'ulutat
 QumangaapikAvanersuarmiusut   K'umangâpik
 QupalukAvanersuarmiusut  KitaamiusutK´upaluk
S
 SaamikAvanersuarmiusut  KitaamiusutSâmik
 SaamissuaqAvanersuarmiusut   Sâmigssuaĸ
 SaffakAvanersuarmiusut   Savfak
 SaggakAvanersuarmiusut   Saggak
 SalloqAvanersuarmiusut   Satdloĸ
 SannguAvanersuarmiusut   Sángo
 SatoranaAvanersuarmiusut   Satorana
 SauneqAvanersuarmiusut   Sauneĸ
 SauninnguaqAvanersuarmiusut   Saunínguaĸ
 SaunipalukAvanersuarmiusut   Saunipaluk
 SequssukAvanersuarmiusut  KitaamiusutSeĸuvssuk
SequssunaAvanersuarmiusut  KitaamiusutSeĸuvsuna
 Avanersuaq.

Isumaa: Ateq Avanersuarmiit pinngoqqaarpoq imatullu isumaqartinneqartarpoq: manniup aappaluttortaa (æggeblomme), oqaaseq sequsseq (hequsseq) naggueqatigaa Avanersuarmiut oqaasiannit hequsseraq (sequsseraq)-mit isumaqartumit: mannik timmissap iluaniittoq. Aamma aalisakkat suaat Avanersuarmiut hequsserarmik taasarpaat. (tak.:M. Fortescue: Inuktun 1991, q. 41).

Aamma naggueqatitta Qeqertaaluup avannaani Tununermiut oqaaseq ‘siqussiraq’ ima nassuiaateqartippaat: “tingmiap manniksangit iluaniittut sauniqangittut suli siqussirauvut.” (www.asuilaak.ca) Uffa Quebecip Avannaamiut oqaaseq ‘siqutsiraq’ ima isumaqartikkaat: “mannik timmissap iluani suli anillanneqanngitsoq suli iluamik qalipperneqanngitsoq” (Lucien Schneider: Ulirnaisigutiit 1985, q. 362).

Alaskami Iñupiaat akornanni inuttut atiuvoq Siqupsiraq aamma ullorissat uagut kalaallit Qiluttuusanik imalt. Tartutuuttunik taasakkavut (Syvstjernen (Plejaderne)) oqaatsimut tassunga assingusumik taaguuteqartippaat ima: ‘Siqupsiqqat’. (http://www.alaskool.org/LANGUAGE/dictionaries/inupiaq/dictionary.htm )

Amerlassusii Aqqit nalunaarsorsimaffiii naapertorlugit Nunatsinni angutit katillugit arfinilit Sequssunamik ateqarput. Siulliit 1919 siornatigut taamatut atilittut kuisissimasut kingulliillu amerlanerit 1980-90ikkunni inunngortut.
 SerminnguaqAvanersuarmiusut   Sermínguaĸ
 SilluAvanersuarmiusut   Sigdlo
 SillukAvanersuarmiusut   Sigdluk
 SimigaqAvanersuarmiusut QavappiattutKitaamiusutSimigaĸ
 SinarajukAvanersuarmiusut   Sinarajuk
 SissuAvanersuarmiusut   Sivso
 SiuleqatukAvanersuarmiusut   Sujuleĸatuk
 SoqqaqAvanersuarmiusut   Sorĸaĸ
 SuakannguaqAvanersuarmiusut   Suakánguaĸ
SuersaqAvanersuarmiusut   Suersaĸ
 Nukappiaqqat atiat. Kinguliaq.

Isumaa: Immaqa oqaaseq una nagguigalugu: suuarsagaq/suuersagaq (aaqqitaq, katsorsagaq), angakkumit katsortissimasaq? S.i. ordbogêrak’ 1967, q. 169: suuanngilaq: ajunngilaq, peqqippoq (paarlattuanik isumalik: suuarpoq: peqqinngilaq, ajorpoq).

Ateq oqaasitoqqamit kalaallisut atorunnaarsimasumit sulili naggueqatitta akornanni atorneqartumit naggueqarsimasinnaavoq: "isuarsarpaa: timikkut ileqqutigulluunniit katsortinniarpaa."

Pissuseqatai: Massagaq (Mavsagaĸ): mamisagaq, Massaaraq (Mavsâraĸ): mamisagaaraq, Massannguaq (Mavsánguaĸ): mamisagannguaq. Maqqioq (Marĸioĸ): mamititsissummik serrasoq.

Amerlassusii: Suersaq (atitut) 25. (kinguliatut) 30. Suerssaĸ (atitut): 2. Suerssaĸ(kinguliatut): 8
SuikkaqAvanersuarmiusut   Suíkaĸ
 Isumaa: Suikkaq isumaqarpoq ninngusooq, ussissoq, peqqissoq. Ilaatigut ujaqqamut taaguutitut atorneqartarpoq. Aappersariaq kingulleq aamma k-nngorlugu atorneqartarpoq ima: Suikkak.
 SujuleqatsiaqAvanersuarmiusut   Sujuleĸatsiaĸ
 SujuleqeqatsiaqAvanersuarmiusut   Sujuleĸatsiaĸ
T
 TaateraaqAvanersuarmiusut   Tâterâĸ
TaatsiAvanersuarmiusut   Taitse
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi.

Isumaa: Atip Taatsiap naalisarnera. Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut:

Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiánguaκ 17. Taitsiánguarâtsiaκ 4.
TaatsiaqAvanersuarmiusut   Taitsiaĸ
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi.

Isumaa: Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut:

Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiángua? 17. Taitsiánguarâtsia? 4.
 TaffinnguaqAvanersuarmiusut   Tavfínguaĸ
TaitsiannguarsuaqAvanersuarmiusut   Taitsiánguarssuaĸ
 Nukapiaqqat atiat. Avanersuaq.

Isumaa: takuuk Taatsiaq (Taitsiaĸ).
TaitsiaqAvanersuarmiusut   Taitsiaκ
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi. Kinguliaq.

Isumaa: Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut: Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiánguaκ 17. Taitsiánguarâtsiaκ 4.
 TaiunginaAvanersuarmiusut  KitaamiusutTaiungina
 TalagatinaAvanersuarmiusut   Talagatina
 TaliilannguaqAvanersuarmiusut   Talîlánguaĸ
 TaliilaqAvanersuarmiusut   Talîlaĸ
 TaliilarsuaqAvanersuarmiusut   Talîlarssuaĸ
TaoranaAvanersuarmiusut   Taorana
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Kinguliaq. Avanersuaq.

Isumaa: Nagguigaa Taorat. Ilimanarpoq Akilinermiut oqaasiat “taurannituq” imalt. “tauranniqtuq” isumaqartoq “takorannertoq” aamma “isigiuminartoq” naggueqatigissagai. Uani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na uiggiunneqarsimavoq Taorana-nngorluni.

Aamma tak.: Eri & Ulaajuk.

Amerlassusii: Taorana (Daorana) kinguliatut: 15, Taorana (Daorana) arnat angutillu atiattut 5.
 Taorana (Daorana)Avanersuarmiusut   Taorana
 TapaitsiaqAvanersuarmiusut   Tapaitsiaĸ
 TautsiannguaqAvanersuarmiusut   Tautsiánguaĸ
 TautsiaqAvanersuarmiusut   Tautsiaκ
 TavfinnguaqAvanersuarmiusut   Tavfínguaĸ
 TiguaqAvanersuarmiusut   Tiguaĸ
TinnaaqAvanersuarmiusut   Tínâĸ
 Taaguutaaqqaarsimasoq. Kinguliaq. Avanersuaq.

Isumaa: Tivallaqqissoq, naggueqarpoq uuminnga “tivavoq”, qilaatersorluni qitippoq (isiginnaartut tissitsatsinniarlugit). Oqaatsip naggueqatigai “tissigaa (tivsigâ)”, “tissinarpoq (tivsinarpoĸ)”, “tissisaarpaa (tivsisârpâ)”.

Naggueqativut Labradorimiut oqaaseqarput ima: “tinnakpuq”, tassagooq “qiulerpoq, imalt. qiulernermit sajuppoq (uulippoq)”. Tassunga sanillersuunneqarsinnaavoq Alaskamiut naggueqatitta Iñupiat erinalerlugu qiteriaasiat ‘sayuun’ (sajuut), aamma Upernavimmiut (Inegpait) sajuummik qanga taagorsimasaat. Tassa “tinnaaq” aamma “sajuut” aalanermut attuumassuteqarput.

Inuup aqqatut pileqqaarsimanissaa ilimanarpoq inummut tivalluni quiasaarillaqqissumut taaguutitut.

Amerlassusii: Tivnâĸ 3, Tivnâq 12. (Tamarmik kinguliatut)
 TorngiAvanersuarmiusut   Tornge
 TornginnguaqAvanersuarmiusut   Torngínguaĸ
TukummeqAvanersuarmiusut   Tukúmeĸ
 Niviarsiaqqat atiat. Avanersuarmi atorneqarnerusoq.

Isumaa: Samuel Kleinschmidtip ordbogia 1871-imeersoq naapertorlugu oqaaseq 'tukumavoq' ima nassuiaasersimavaa: 'aalassarissoq', 'qiilasoq'.

Michael Fortescuep allallu naggueqatigiit oqaasiisa nagguii pillugit ordbogiliaanni 'Comparative Eskimo Dictionary'-mi Alaskami Fairbanksimi 1994-imi saqqummersumi q. 348-mi, oqaaseq 'tukuma' ukuninnga marlussunnik naggueqatigiit akornanni ima isumaqaqaarsimasutut nassuiarneqarpoq: 'tukkortoq', tassagooq pisooq imalt. 'siuttoq', naalagaq.

Piffissap ingerlanerani isumaa makkununnga aamma nikikkiartorsimanerarneqarpoq: 'tukkuvoq', tassa angerlarsimaffini qimallugu allani sinippoq (taamaammat Kitaani atiuteqarpugut: Tukkujaq), aamma 'tukkorpoq', tassa pigisaminik tunioraajumatuvoq.

Nunatsinni aamma isuma una tassunga atatinneqarpoq: 'tukuma', toqqissiveqanngitsoq, itinngusoq, uniffeqanngitsoq aamma kajumissoq, qiimmattartoq sullerissorlu, taannalu aamma atiuvoq ima: Tukumaq.

Atitut pissuseqatai: Tukuma & Tukkujaq.

Amerlassusii: Tukummeq 33. Tukúmeĸ 29.
 TukumminnguaqAvanersuarmiusut   Tukúmínguaĸ
 TuneqAvanersuarmiusut   Tuneĸ
U
 UisaakassakAvanersuarmiusut   Uisâkavsak
 UjarakAvanersuarmiusut  KitaamiusutUjarak
 UkkujaaqAvanersuarmiusut   Uvkujâĸ
UlaajukAvanersuarmiusut  KitaamiusutUlâjuk
 Oqaluttuatoqqani atorneqartartoq.

Isumaa: Ulaajuk tassa inuk inuutsimigut iluserissoq takkajaajulluni sillakullaasoq. Atit Ulaajuup naggueqatai tassaapput angutit arnallu Tunumi atigisartagaat Ulannaq aammalu Qavappiaat arnanut atiutaat Ulartoq. Taamatuttaaq angut 1881-imi Alluitsumi kuisittoq kalaallisut ateqaqqaarsimagaluarpoq ima: Ulaasi.

Aamma tak.: Eri, Taorana (Daorana).
 UlloriaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUvdloriaĸ
 UluattooqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUluagtôĸ
 UlulikAvanersuarmiusut   Ululik
 UnaaqAvanersuarmiusut   Unâĸ
 UngaapalukAvanersuarmiusut   Ungâpaluk
 UngaaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUngâĸ
 UtuuniaqAvanersuarmiusut   Utûniaĸ
 UtuuniarsuaqAvanersuarmiusut   Utûniarssuaĸ
 UumaaqAvanersuarmiusut   Ûmâĸ
 UusaqqakAvanersuarmiusut   Ûssarĸak
 UutaaqAvanersuarmiusut   Ûtâĸ

Aterni ujarlerneq

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Inuit aqqinut tunngasut

Atissamik qinnuteqarniarpit?
Aqqit akuerisat ujarpigit?
Atuakkiaq: Kalaallit aqqi
Kalaallisut atsiiniarpit?
inuit_aqqi
Inuit Aqqinik Akuersisartunit imaqarniliat (2008-2014)
Oqaasiliortut_ikon nutaaq
Oqaasiliortunit imaqarniliat