Oqaasiliortut 2011 – 9

OQAA – 150811(gl)

Oqaasiliortut ataatsimiinnerannit imaqarniliaq ataasinng. aggustip 15-anni 2011, nal. 10.00 Ilimmarfimmi / Oqaasileriffimmi.

 

Peqataasut: Carl Chr. Olsen, Stephen Heilmann, Eva Møller Thomassen, Johannes Jerimiassen, Lotte Holm.

Ataatsimiinnermi najuuttut: Jerrold Sadock aamma Lisathe Møller Kruse.

 

Oqaluuserisat:

  1. Tikilluaqqusineq aamma ilisimatitsissutit

    Siulittaasoq tikilluaqqusivoq, immikkullu Jerry Sadock tikiluaqqullugu oqaatigalugu Pia Jarvad, Dansk Sprognævnimeersoq peqatigalugu pingasuullutik tuluttut ordbogiliassamik suliaqarnissartik pillugu maanga tikeraartoq. Ilulissani ataatsimeersuarnissamut aamma najuukkiartussasoq unnerpaa.

    Ataatsimiinnermi matumani annerusumik aggustip 23.-24-anilu Nordisk Sprogmødeqartoqarnissaa eqqartorneqartussaavoq. Taamaattoq kingullermi ataatsimiinnerup kingorna saaffiginnissutaasarsimasut amerlanngikaluartut aamma ilisimatitsissutigineqarput:

    IKIINimi sulisut Nunavumi kulturikkut suleqatigiinnermut tunngatillugu siunnersuutissaqarnersugut pillugu ataatsimeeqatiserinnissimapput. Aalajangerneqarpoq ullormik ataatsimiiffissamik nassaartoqassasoq. Siulittaasoq ilisimatitsivoq februaari qaammat Iqalunniittoqarmat Naalakkersuisoq peqatigalugu suleqatigiissutissanik nassaarsimallutik, allaffissornikkulli aaqqissuusseqqittoqarnerata kingorna suliaq uninngagallarluni.

    Kalaallit Nunaata Eqqartuussiveqarfianit aamma Oqaasiliortut ataatsimeeqatiserineqarput Pinerlittaalisitsinerup Inatsisaa nutaap allannguutai pillugit akuerisamik nutserisoqarnissaa eqqartorumallugu. Aalajangerneqarpoq ullormik ataatsimiiffissamik nassaartoqassasoq.

    Kommuneqarfik Sermersuumi juunip 30-anni kulturpulje Taqqissuivik qanoq isumaqarnersoq pillugu nassuiaasoqaqqusisimammat nassuiaat januaarimili nassiunneqarsimasoq taakkununnga ingerlateqqinneqarpoq.

    Ceremonimester kalaallisut qanoq taaguuteqassanersoq radioavisimit aggustip pingajuanni apeqqutigineqarmat Oqaasiliortut siulittaasuat siunnersuutigai: Nalliuttorsiornermik aaqqissuisoq imalt. Dronningip nalliuttorsiornermik aaqqissuisua.

    Den Nordiske Sprogkampagne Nunat Avannarliit Ministeriisa siunnersuisoqatigiiannit 2010-mi 11-milu ingerlataat oktobarip 11-anni Københavnimi ataatsimeersuarnermik naggataaruteqassasoq ilisimatitsissutigineqarpoq, qulequtarineqassaaq: ”Tør du? Du forstår mere, end du tror – hvis du tør”. Peqataasussanut nalunaarfissaq kingulleq aggustip 26-annut kinguartinneqarsimasoq. Tassunga tunngatillugu siulittaasup ilisimatitsissutigaa pisussaq qanimut malittarineqartoq Oqaasileriffimmit IKIINimillu. Suli kikkut najuukkiartussanersut suli aalajangerneqanngikkaluartoq, eqqartorneqarpoq atorfilittat arlaat alaatsinaatsutut peqataasinnaasoq.

  2. Kingullermik ataatsimiinnermit imaqarniliap akuerineqarnera

    Juunip qulingani ataatsimiinnermit imaqarniliatut missingersuusiat naqqinnertai ilanngullugit akuerineqarput.

  3. Ilulissani Nordisk Sprogmøde-qartitsinissaq 23.-24. august 2011

    Ataatsimiinnermut iserpoq Lisathe Møller Kruse. Pisussat tulleriiaarnerat februaari qaammat Oqaasiliortut allattaasa piareersarlugu aallartissimasaat ilisimatitsissutigineqarpoq. Ataatsimeersuarnermi aqutsisuussaaq Stephen Heilmann. Oqalugiartussat kikkuunerinut ilisarititsissutissatut paasissutissat CCO-mit Bodil Aurstadimillu piareersarneqassapput. Ilisimatitsissutigineqarpoq peqataasussat katillutik 44-uusut taakkunani 33-it avataaneersuussallutik. Taakku tunissutisiassaat suussanersut Oqaasiliortunut ilaasortanut isumaliutigeqquneqarpoq. Aningaasartuutit allattorsimaffiat aamma ilaasortanut agguaanneqarpoq. 23-anni oqalugiartut arlallit saqqummiissapput, aqaguani 24-anni ullaap tungaa angalaartoqariarluni ualikkut Perorsaasunngorniat ilinniarfianni kultureqarnermut tunngasunik oqalugiaqattaartoqassaaq kingornalu Knud Rasmussenip angerlarsimaffigisimasaa alakkarneqassalluni. 26-anni Oqaasiliortunut allatsit ataatsimiissapput.

  4. Navaruna – atitut akuereqqullugu Oqaasiliortunut suliakkiuteqqitaq

    Inuit Aqqinik Akuersisartut juunip 27-anni ataatsimiikkamik atitut akuereqqullugu qinnutigineqartoq Navaruna akuerinagu Tamatumunnga pissutigitinneqarpoq atermut pioreersumut Navaranamut allanngortitsinerummat. Taamaattoq naalisarnera Nava atorneqarumassagaluarpat tamanna ajornartissanagu. Tamatuma kingorna qinnuteqartoq nalunaarpoq itigartitsissutigineqartoq akueriumanagu Oqaasiliortunulu tunngaviusumik isummerfigeqqullugu.

    Oqaasiliortunut ilaasortat Navaruna atitut akuerisatut naatsorsuunneqartyariaqartoq aalajangerput. Akuersinermut tunngavilersuutaavoq aqqit Nunatsinneersut naggueqatittalu akornanni atorneqartut Nava-mik nagguillit allat, soorlu Navarat, Navarapaluk, Navaranaaq, Navana, Navak, Navalik, Navagiaq aamma Navaluk tunngavimmigut assigimmagit. Aamma Oqaasileriffimmi Inuit Aqqinik Akuersisartut sinnerlugit misissuisarnermi paasineqarsimammat aqqup tamatuma nagguiata nava-p isuma manna attakkaa: ingerlaartoq, nooqattaartoq, kalaallisullu atsiisarnermut tunngaviusut innarlernagit  -runa-mik uiggiuserneqarsinnaammat.

  5. Naduk – d-lerlugu atitut akuereqqullugu Oqaasiliortunut suliakkiuteqqitaq.

    Juulip 27-anni qinnuteqartoqarpoq panini Nadummik d-lerlugu atserusullugu, naak paasitinneqareeraluarluni tamanna Atsersuisarnermi ilitsersuutit 2007-imeersut immik. 2-anni ima allassimasoqartoq “aqqit allattaatsit atorneqartut malittarisaat malillugit allanneqartassasut” naapertorlugu ajornartinneqartoq. Qinnuteqartup tunngavilersuutaasa ilagaat nunani allamiut eqqarsaatiginerullugit taama atseerusulluni.
    Ilisimatitsissutigineqarpoq qangaanerusoq amerikarmiut nalaanni Avanersuarmi atinik nalunaarsuisarnermi d atorlugu nalunaarsuisoqartarsimasoq, s.i. Odak, Naduk il.il. Allattaasitaap atulernerani d t-p nipaasa sakkukinnerit ilagimmassuk aalajangerneqarpoq naqinneq pingaarneq t atorlugu atini atorneqartassasoq, tassa Uutaaq aamma Natuk. Tamanna sioqqullugu d-lerlugu atserneqarsimasut attatiinnarsinnaagaat akuerineqarsimavoq, kingornatigulli t kisimi atorneqassasoq.
    Aalajangersakkat taakku aallaavigalugit d-lerlugu atsiinissaq Oqaasiliortut akuerinagu aalajangerput.

    Apeqqut tamanna ilaasortanit annertungaatsiartumik eqqartorneqarpoq. Paatsuungasoqaqqunagu aalajangerneqarpoq Oqaasiliortunut ilaasortat allattaasitaarnitsinnut tunuliaqutaasut annertunerusumik paasisaqarfiginissaat pingaaruteqarmat Aage Bugge aamma Erik Holtvedip atuakkiaat 1962-imeersoq: “Omkring den grønlandske retskrivning” agguaanneqassasoq.

  6.  Taasariaqartut allat

    Ataatsimiinneq sioqqutitsiarlugu Kiistaaraq Egede Jensen “Inuulluataarneq” projektimiit  sianerpoq septembarip tallimaanni Amerikamiut filmiliortartut tikissasut Oqaasileriffimmilu assileerusullutik. Tamanna sulisut akornanni eqqartorneqassasoq innersuutigineqarpoq.

    Siulittaasup naggataatigut ilisimatitsissutigaa Stephen Heilmann aqaguagu 70-iliissasoq Oqaasiliortuninngaanniillu tunissutisiumaartoq.

Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta

Carl Chr. Olsen                                          Nuka Møller
Siulittaasoq                                               Allatsi