Oqaasiliortut 2014 – 7

OQAA – 060614(gl)

Oqaasiliortut ataatsimiinnerat tallimanngorneq, juunip 6-ianni 2014, nal.10.00
Oqaasileriffimmi.

Peqataasut: Carl Chr.Olsen, Eva M.Thomassen, Stephen Heilmann, Karl Møller aamma Katti Frederiksen.

Allatsi: Katti Frederiksen

Oqaluuserisassatut siunnersuutit:

  1. Tikilluaqqusineq aamma ilisimatitsissutit.
    Siulittaasoq tikilluaqquseriarluni Tunumiissimanerminik ilisimatitsivoq. Taaguut Tunu pillugu innuttaasut, pingaartumik Tunumiut akornanni, oqallinnermi Kommuneqarfik Sermersuup Tunumi innuttaasunik ataatsimiisitsiartornerani COO Oqaasiliortut sinnerlugit peqataavoq.

    Inuit Tunu ippigisutut piniartarpaat, soorlu tunulliunneqarnermut nakkarsaanertulluunniit isumalimmik paasiniartarlugu, naak taaguutip tunngavia taamak isumaqanngikkaluartoq.

    Ataatsimiinnermi ajoraluartumik Ittoqqortoormiunit peqataasoqarsimanngilaq, Tasiilamilu ilinniartitsisut atuartut peqatigalugit aaqqissuussaqarsimagamik aamma peqataanatik. Tamanna tunngavigalugu innersuussutissanik suliaqartoqarsimanngilaq, oqallinnerulli nangeqqinneqarnissaa kissaatigineqarsimalluni.

    Kommuneqarfik Sermersuumi kommunalbestyrelsimut ilaasortaq Justus Hansen, oqallinnermik aamma aallartitseqataasoq peqataasimavoq, taamatuttaaq aamma Tunumiutut ordbogersuarmik suliaqaqataasoq Ado Kristiansen.

    Tunumut taarsiullugu taaguutit allat siunnersuutigineqarsinnaasut suuneri eqqartorneqarsimapput, soorlu Kangia, Saqqaq imalt. Kialeq. Siulleq aamma ilaannit quiagineqangajattumik oqaluuserineqarsimavoq, sinnerili allat periarfissaasut aamma ataatsimiinnermi eqqartorneqarsimallutik.
    Ataatsimiinnermi peqataasut kissaatigaat Tunu qanga allassimaqqaarnera takorusullugu, tassani taaguummut suna/suut tunngaviusinnaaneri ujartorneqarniarlutik.

    Taassuma saniatigut CCO-p Ado Kristiansenikkut ordbogiliaat pillugu naapillugu oqaluussimavaa; suliaat naammassippata Oqaasiliortukkooruteqqaarneqarnissaa eqqartorsimavaat, taamanikkornissaanullu taamaaliorumapput.

    Ilisimatitsissutitut tusarliunneqartut allat tassaapput naasunut ivikkanut assigisaannullu taaguutit Ilinniusiorfimmit siunnersuusiorfigineqarnikut Niels Henrik Lyngemut oqaaseqarfigisassanngorlugit nassiunneqarsimasut, taakkua piareeriarpata Oqaasiliortukkoorumaartut nalunaarutigineqarpoq.

    Peqqinnissaqarfiup iluani taaguutit assigiinngitsut suli misissorneqartut KF-ip ilisimatitsissutigaa, oqarlunilu taaguutit assigiinngisititaarneri sumit tigusaaneri apeqqutaallutik takuneqarsinnaasut.

    Ordliste Saaffimmit nassiunneqarluni misissoqqissaaqquneqartoq allatsip piareereeruniuk Oqaasiliortunut nassiukkumaarpaa ataatsimiinnerullu tulliani akuerisassanngorlugu.

    Naggataagut SH-p ilisimatitsissutigaa imminerminut ataatsimiinneq una Oqaasiliortunit ataatsimiinnerni kingullerpaaratarsinnaasoq; nuliami allamut nuulluni sulilernissaa tassani apeqqutaanerpaasoq nassuiaateqarfigaa.

  2. Kingullermik ataatsimiinnermit imaqarniliaq taamaatillugu akuerineqarpoq, ilassutitulli siunnersuutigineqarpoq generalsekretærimut kalaallisut taaguutissamut siunnersuut attatiinnarneqarsinnaasoq, tassalu atorfillit qullersaannik taaguuserlugu, pingaartilluguli ilanngunneqartuartarnissaa sumi atorfillit qullersarineraat, ass. FN-imi atorfillit qullersaat, Nunatsinni Timersoqatigiiffiit Kattuffiini atorfillit qullersaat il.il.
    Taamaasillugu taaguut atuinnarneqarsinnaasutut naapertuuttutullu isigalugu Oqaasiliortut akueraat.
  3. Saaffiginnissutit.
    a) Elektronisk bibliotekip nittartagassaata kalaallisut taaguutissaanik apeqqummut tunngasumut Oqaasiliortut isumaqarput atsiiniartut namminneerlutik tamanna isummerfigissagaat. Immikkut kalaallisut isumalimmik taaguusiinissaq anguniarneqanngimmat qanoq nunatsinnut tulluuttumik atugassamillu nittartakkap ateqartinnissaa suliarinnittut isumagiinnassagaat Oqaasiliortut isumaqarput.

    b) Elastisk kød kalaallisut immikkut nutserniarnagu nerpigissumik taaginnarneqarsinnaannginnersoq eqqartorneqarpoq, isumaanummi taanna naleqquppoq taamatullu taaneqartassappat paatsoornanngitsumik paasineqarnissaa anguneqassaaq.

    c) Nøglekort kalaallisut tassaavoq ammaat, taanna sumut atussanera naapertorlugu atuisut namminneq ilasinnaavaat, ass. matumut ammaat.

    d) Marmelade kalaallisut ordboginiittoq malillugu tassaavoq marmelade, imaluunniit kalaallisuunngorsarlugu mamalaaq.

    e) Nedbørip kalaallisut immikkut taaguuserniarneqarneranut saaffiginnissut isummerfigineqarpoq, taamatut ataavartumik sialualunnerata/siallernerata/apinerata sakkortussusaa pinngikkaluarlugu taamaattoq ataavartumik pinera pinerullugu ima Oqaasiliortut siunnersuuteqarlutik aalajangiussaqarput: nakkaalaarneq

    f) Seksuel misbrug, -krænkelse, -vold kalaallisut taaguutaasa inissinniarneqarnerinut Oqaasiliortut siornatigut aalajangiussimasaat atuinnarlugit ilaneqarput, imaalerlutik:

    Seksuel krænkelse – kinguaassiuutitigut innimiilliorneq imalt. kinguaassiuutitigut kanngutsaatsuliorneq
    Seksuel misbrug – kinguaassiuutitigut atornerluineq

    Akuerisat taakku saniatigut makku aalajangiunneqarput:
    Seksuel overgreb – atoqatigiinnikkut nakuuserneq
    Seksuel vold, aamma voldtægtimik taaneqartartoq – kinguaassiuutitigut pinngitsaaliineq

    g) Oqaatsimik paasititsiniaaneq-mik atuinermik uparuaat.
    Saaffiginnittup nassuiaataa paasinarpoq, tassami qularnanngitsumik radiukkut aallakaatitat ilaat kajumissaarinermik imaqaraluarlutik paasititsiniaanermik taaneqartarput. Matumanili pineqartumi siunertaq pingaarnerpaajuvoq; aalajangersimasumik iliuuseqarnermik kinguneqartitsiniartoqarpat kajumissaarinerusimassaaq, aammali paasititsiniaanertaqarsinnaalluni.

    h) Avanersuarmiut allattaasitaarniarnermik suliniuteqarniartut Oqaasiliortunut saaffiginnissuteqarput. Oqaasiliortut saaffiginnissummut akissuteqassapput inatsit malillugu kalaallit oqaasii pingasunik immikkoortoqartut: Kitaamiusut, Avanersuarmiusut kiisalu Tunumiusut. Taakkua ataatsimoorussamik allattaaseqarput malittarisassalinnik, sumiorpaluutillu assigiinngitsut allattaatsip tunngavii malillugit allanneqartarput, soorluttaaq aamma Tunumiutut sumiorpalunneq malillugu allanniaraanni tamanna Oqaasiliortunit malittarisassiuunneqarnikoq, taamatuttaarlu nunat aqqinik Tunumiusoortunik taamak iliortoqarnikuusoq.
    Nammineq allattaasiliornissaq mattunneqanngilaq, soorluttaaq Tunumiut ilaat qanoq imminnut allaqatigiittarneri Oqaasiliortut akuleruffigisinnaanngikkaat, taamaattorli erseqqissaatigineqaannassaaq allattaatsip nutaap tunngavii atorlugit Oqaasiliortut suleqataasinnaammata. Oqaluinnarnermi nipit oqaatigisat malillugit allattaasiliortoqarniassappat assigiinngisitaartumik allattoqalissaaq, tamannalu pinngitsoorniarlugu aalajangersimasumik tunngaveqartumik taamaallaat Oqaasiliortut suleqataasinnaallutik nalunaassapput.

    i ) SIK-mit saaffiginnissut imaqarpoq kalaallisut oqaatsinik ‘peqatigiiffik’-mik aammalu ‘immikkoortortaqarfik’-mik atuinermik. Tassani apeqqutigineqarpoq oqaatsit taakkua marluk assigiimmik atorneqarneri paatsuungatitsilersinnaanersut. Oqaasiliortut tungaanniit peqatigiiffiit taakkualu immikkuullarequtaasa erseqqissaatigineqarnissaat pingaartuusoq ilisimatitsissutigineqarusuppoq, tassami kattuffiup immikkoortortai peqatigiiffinnik imaqarput, ilaatigullu aamma klubinik ilaqarsinnaallutik. Taakkua ataatsimut immikkoortortaqarfittut isigineqarsinnaasut paasinarpoq, aammali peqatigiiffinni klubini maleruagassat immikkut ittut atorneqartartillugit immikkoortortaqarfimmik taaguineq paatsoorutaasinnaavoq. Taamaattoq aalajangiussani oqaatsimik ‘immikkoortortaqarfimmik’ atuineq sumik/sunik imaqarnera nalunaarneqarsimappat tamanna ersarissaaq. Taakkua tunngavilersuutit malillugit Oqaasiliortut SIK-mut allagaqassapput nassuiaatitalimmik.

  4. Oqaasiliortut pillugit nalunaarutissaq nutaaq.

    Oqaasiliortut pillugit nalunaarutissaq Oqaasiliortunit ataatsimiissutigineqarmat oqaaseqaatigiumasaat, naqqiutigiumasaat, apeqqusigaat allannguutissatullu innersuussutaat makkuupput:

    a.   Siullertut Oqaasileriffiup ukiumut aningaasaliiffigineqartarneranut tunngasumik aningaasanut inatsimmi oqaaseqaatit allanngortinneqarsimanerannut Oqaasiliortut isumaqarput oqaaseqaatit siulliit attatiinnarneqassasut, tassalu Oqaasileriffik tassaasoq nammineq ingerlasoq, naalakkersuinikkut kultureqarnermut naalakkersuisumut atasuulluni. Tassami allattoqarfiummat ataatsimiititalianut immikkut piginnaanilittut toqqakkatut ingerlasussanut ukuusunut: Oqaasiliortut, Inuit Aqqinik Akuersisartut, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut.

    Oqaasiliortut pillugit nalunaarutissamut ataatsimut oqaaseqaat:

    Nalunaarutissami IAA-kkut Oqaasiliortut inatsisaanni ilaalersussatut siunnersuusiorfigineqarpoq, taamaakkaluartoq IAA-mi suliat Oqaasiliortunut ingerlateqqinneqartarsinnaanerisa periarfissaanerat allaqqanngimmat tamanna allaqqasariaqartutut maluginiaqquneqarpoq.

    Nalunaarummissaaq ilaasortat pisortanit toqqagaanerat immikkut nalunaarsimasariaqarpoq, danskisut borgeligt ombud.

    Oqaaseqaatit ataasiakkaat:

    § 2-p ataani 3) ordbogilerinermut tunngasuni ordbogit sorlerpiaat pineqarnerat peerneqassasoq, ordbogimmi kalaallit oqaasiinik imaqartut aamma allat (ass.qall-kal/kal-qall) suleqataaffigilereermagit.

    b. § 2-p ataani 5) tegnsætning, stavemåde allaqqaneri pingaarnersiuineq tunngavigalugu paarlaanneqassasut.

    c. § 4-mi stk. 2 tamaat peerneqassasoq innersuussutigaat, taanna uteqqiinerinnaammat ilaatigullu qatangiinnarpaluttumik imaqarluni. Tassunga ilanngullugu stk 2-p qulaatungaani ’samarbejde med sagkyndige’ qanoq paasineqassanersoq apeqquserneqarpoq, tassanimi Oqaasiliortut taamaattutut inissisimareermata. (?)

    d. § 5-imi stk. 2-mi ukiumoortumik nalunaarummik suliaqartarnissaq pillugu killiliussat qulaarnaarinninniarnertut isigineqarsinnaagunaraluartut, taaamaattoq aamma siunissami killilersuisinnaanissaat apeqquserneqarpoq. Suliat allanngorartillugit, sulianik tulleriiaarineq allallu inuiaqatigiinni atorfissaqartinneqartut naapertorlugit Oqaasiliortut sulinertik tulluarsartarpaat, tamanna tunngavigalugu suut ukiumoortumik nalunaarummiittassanersut inatsimmi pituttoreerneri aamma akimmisaartitsilersinnaasoq Oqaasiliortut maluginiaqquaat.

    e. § 6 immikkut oqaaseqarfiginngikkaluarlugu maluginiarneqarpoq Oqaasiliortunut ilaasortassat Inatsisartunit toqqarneqartarnissaat allassimasoq, massakkut Naalakkersuisunit toqqarneqartaraluartut.

    f. Nalunaarutissap danskisut allassimanera malillugu ’nævn’ atorneqaqattaartoq taarserneqarsinnaavoq: Oqaasiliortut/Grønlands Sprognævn

    g. § 13-imi IAA-kkut marluinnaanissaat allassimavoq, tassanilu aamma biskopip ilaasortaanissaa allassimanani, kukkunerusimassaaq (?)

    h. § 16-imi aamma stk.3-mi ’grønlandske oprindelse’ Kalaallit Nunaannuunnaq killiliimmat naggueqatigiit Inuit tamarmik pineqarnerannik erseqqissarneqassaaq, tassami ulluinnarni sulinermi Inuit oqaasii tunngavigalugit sulisoqarmat.

    i. Allamiut aqqi kalaallisuunngorsakkat taaneqannginnerat amigaatiginarpoq, taakkua qanoq pineqassaneri IAA-kkunni sulinermi aamma akimmiffiujuartarmata.

  5. Naalakkersuisut oqaatsit pillugit isumasioqatigiissitsinissaat Oqaasiliortut ilaannit Oqaasileriffimmilu atorfilinnit tamanit peqataaffigineqassasoq nalunaarutigineqassaaq. Oqaasiliortunit CCO, SH aamma KF peqataassapput.
  6. Atertut akueriteqqullugu suliassanngorteqqitaq: Ukkitaq
    Atertut akuereqquneqartoq IAA-mit itigartitsissutaasimasoq Oqaasiliortunut ingerlateqqinneqarpoq. Qinnuteqartumit nassuiaatigineqartut naapertorlugit Oqaasiliortut isumaqarput oqaatsimik taputartuilluni ‘ukkitaq’ atorniarneqartoq, uffa kalaallit oqaasianni ’ukkataq’ saaffiginnittup nassuiaaneratorluinnaq isumaqartoq. Ukkataq tassaasarmat erligalugu sammillugu qujagalugulu arsugaq. Taamaassappat Ukkataq kalaallit atiattut akuerineqarsinnaasoq Oqaasiliortut nalunaarutigaat.
  7. Taasariaqartut allat
    Kingullermik ataatsimiinnermi atuagassiaq Kalaaleq aqqutigalugu Oqaasiliortut sulinerannik maalaarut pillugu siulittaasoq akissusiorsimavoq tamanit iluarineqarluni akuerineqartumik. Taanna allagaq naqqissoriarlugu Kalaalermut nassiunneqassasoq isumaqatigiissutigineqarpoq, taamatuttaarlu imaqarniliap naanerani atuarneqarsinnaasunngorlugu.

Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta
Carl Chr. Olsen                                      Katti Frederiksen
Siulittaasoq                                          Allatsi