Token and Sentence Complexity Statistics
- Tokens: 23569110 (some multi-word expressions count as one token)
- Sentences: 2741452 (as delimited by any punctuation except comma)
Token Derivational Morphemes (top, examples)
Sentence Syllables (top, examples)
Sentence Morphemes (top, examples)
Examples of Token Characters (top, graph)
Token Characters with count 1
- 47212: 1
- 37309: 2
- 27574: 3
- 21652: 4
- 19449: 5
- 15191: 6
- 12282: 7
- 11616: 8
- 9954: 9
- 6585: a
Token Characters with count 2
- 52836: ir
- 23108: ur
- 20428: 2.
- 13159: 10
- 12978: 3.
- 9730: 12
- 9695: 1.
- 9470: 11
- 9423: 15
- 8303: 13
Token Characters with count 3
- 30375: ima
- 26322: nr.
- 12423: kar
- 6936: kim
- 6625: una
- 6086: aap
- 4873: ila
- 4786: ole
- 4292: imi
- 3965: kr.
Token Characters with count 4
- 89744: imm.
- 45463: suli
- 12711: sooq
- 12157: nuna
- 10577: suna
- 10441: naak
- 10040: hans
- 9600: suut
- 8830: jens
- 8404: uani
Token Characters with count 5
- 211239: aamma
- 75542: qanoq
- 75083: taama
- 56285: inuit
- 49668: tassa
- 31818: taava
- 26578: ilaat
- 24165: allat
- 22772: ukiut
- 20222: manna
Token Characters with count 6
- 53741: taanna
- 36012: maanna
- 33288: taakku
- 30084: soorlu
- 26865: marluk
- 26707: nuummi
- 21343: ukiuni
- 21338: guutip
- 16194: ullumi
- 11813: immaqa
Token Characters with count 7
- 126666: oqarpoq
- 92761: pillugu
- 69643: tamanna
- 33761: aammalu
- 32854: meeqqat
- 29509: kiisalu
- 26125: tamaasa
- 25855: tassani
- 22620: aatsaat
- 20880: allanut
Token Characters with count 8
- 58359: pillugit
- 38060: tamarmik
- 32930: immikkut
- 31734: kisianni
- 28450: kingorna
- 25000: nammineq
- 24381: taamatut
- 21474: taassuma
- 18906: politiit
- 18594: allappoq
Token Characters with count 9
- 35368: kalaallit
- 28204: ilaatigut
- 23849: akornanni
- 19838: malillugu
- 18493: tungaanut
- 17849: tamannalu
- 12690: oqaatigaa
- 12159: pissutsit
- 11510: tassaavoq
- 10312: inatsimmi
Token Characters with count 10
- 33515: nunatsinni
- 27347: atatillugu
- 20844: danmarkimi
- 17349: saniatigut
- 15128: taamaammat
- 12507: ullumikkut
- 12237: koruuninik
- 11010: aningaasat
- 10947: ataatsimut
- 10716: inuusuttut
Token Characters with count 11
- 54726: imaluunniit
- 18658: siunnersuut
- 16250: innuttaasut
- 15632: isumaqarpoq
- 12304: taamaallaat
- 10911: annertuumik
- 9511: ilinniartut
- 9135: nunarsuarmi
- 8251: sinnerlugit
- 7509: kingullerni
Token Characters with count 12
- 38961: inatsisartut
- 24844: taamaattumik
- 10302: tamakkerlugu
- 10219: tamatumunnga
- 9944: aningaasanik
- 8901: ilanngullugu
- 8386: pingaartumik
- 8155: aningaasanut
- 8049: taamaattorli
- 7774: nalunaaqutaq
Token Characters with count 13
- 26041: naapertorlugu
- 16183: tunngatillugu
- 15943: pissutigalugu
- 13041: taamaalilluni
- 12155: siunnersuummi
- 9428: inatsisartuni
- 8946: siunnersuutip
- 8165: aalisarnermut
- 8077: ingerlanerani
- 7844: ilanngullugit
Token Characters with count 14
- 11097: inatsisissatut
- 10736: naapertorlugit
- 10030: inatsisartunut
- 8984: tunngavigalugu
- 8373: paasissutissat
- 7518: suliffeqarfiit
- 7330: siulittaasuata
- 6835: taamaattumillu
- 6627: avatangiisinut
- 6104: akuersissummik
Token Characters with count 15
- 55774: naalakkersuisut
- 9923: aalajangersagaq
- 9680: naalakkersuisoq
- 7744: assigiinngitsut
- 7675: malittarisassat
- 6300: tunngavigalugit
- 5279: toqqaannartumik
- 5071: naalakkersuisup
- 4989: kingunerisaanik
- 4495: inuiaqatigiinni
Token Characters with count 16
- 12701: assersuutigalugu
- 8958: kalaallit nunaat
- 8201: nalinginnaasumik
- 7309: paasissutissanik
- 6609: aningaasartuutit
- 6592: eqqarsaatigalugu
- 6589: isumaqatigiissut
- 6552: aalajangersakkat
- 5115: tusagassiuutinut
- 4894: siusinnerusukkut
Token Characters with count 17
- 13699: kalaallit nunaata
- 8125: naalakkersuisunut
- 7541: aalajangersakkami
- 7162: inuit ataqatigiit
- 6553: naalakkersuisunit
- 5238: eqqarsaatigalugit
- 4749: assigiinngitsunik
- 3869: isumaginninnermut
- 3680: allaffissornikkut
- 3237: allannguutissatut
Token Characters with count 18
- 33075: kalaallit nunaanni
- 9758: ataatsimiititaliap
- 9548: aningaasaqarnermut
- 5220: aningaasaqarnikkut
- 4614: ataatsimiititaliaq
- 3839: kingusinnerusukkut
- 3450: takuneqarsinnaavoq
- 3131: akileraartarnermut
- 2939: pisortatigoortumik
- 2777: isumaqatigiissutit
Token Characters with count 19
- 6482: kalaallit nunaannut
- 4868: kommunalbestyrelsip
- 4591: aalajangersimasumik
- 4034: ataatsimiititaliami
- 4025: ilinniartitaanermut
- 2805: atuarneqarsinnaavoq
- 2181: piginneqatigiilluni
- 1875: kinguaassiuutitigut
- 1673: aningaasaateqarfiup
- 1623: erseqqissarneqarpoq
Token Characters with count 20
- 5112: naalakkersuisoqarfik
- 4997: siunnersuisoqatigiit
- 3368: ataatsimiititaliamit
- 2062: pinngitsaaliissummik
- 2046: ataatsimeersuarnermi
- 1992: aningaasarsiornikkut
- 1723: ataatsimiititaliamut
- 1464: agguaqatigiissillugu
- 1450: inuussutissarsiummik
- 1332: ataatsimiititaliaata
Token Characters with count 21
- 3183: naalakkersuisoqarfiup
- 2726: aalajangersarneqarpoq
- 2538: nalunaarutigineqarpoq
- 1971: kommunalbestyrelsimut
- 1655: amerlanerussuteqartut
- 1627: qaasuitsup kommuniani
- 1438: inuussutissarsiutinik
- 1123: inuussutissarsiutinut
- 1108: kommunalbestyrelsimit
- 1092: namminersornerullutik
Token Characters with count 22
- 4882: siunnersuutigineqarpoq
- 4512: naatsorsuutigineqarpoq
- 1423: ingerlatseqatigiiffiup
- 1349: naalakkersuisoqarfimmi
- 1348: siunnersuisoqatigiinni
- 1307: isumaqatigiinniarnerit
- 1179: ingerlatseqatigiiffiit
- 936: ataatsimiititaliarsuup
- 869: immikkoortortaqarfimmi
- 855: attaveqaqatigiinnermut
Token Characters with count 23
- 4061: inuussutissarsiornermut
- 2105: aalajangersaasinnaapput
- 2060: unammilleqatigiinnermut
- 1495: nutaarsiassaqartitsivik
- 1332: naalakkersuisoqarfimmit
- 1055: naalakkersuisooqatigiit
- 812: inuussutissarsiornikkut
- 811: naalakkersuisoqarfimmut
- 795: aatsitassarsiornissamut
- 732: unammilleqatigiinnermik
Token Characters with count 24
- 2295: kommuneqarfik sermersooq
- 2211: inuussutissarsiutigalugu
- 1955: kommuneqarfik sermersuup
- 796: inuussutissarsiuteqartut
- 688: allanngortinneqarneranik
- 579: inuit ataqatigiinneersoq
- 567: akileraaruteqaataasussat
- 562: naalagaaffeqatigiinnerup
- 470: aalajangersarneqassapput
- 462: ingerlatseqatigiiffinnut
Token Characters with count 25
- 2925: kommuneqarfik sermersuumi
- 1039: unammilleqatigiinnermullu
- 868: angerlarsimaffeqanngitsut
- 691: naatsorsuutigineqanngilaq
- 673: naatsorsueqqissaartarfiup
- 546: assigiinngitsorpassuarnik
- 475: naalagaaffeqatigiinnermut
- 463: pineqaatissinneqarsimasut
- 448: inuussutissarsiornermullu
- 361: aalajangersarneqarsimasut
Token Characters with count 26
- 755: nalunaarasuartaateqarnermi
- 563: nutaarsiassaqartitsivimmut
- 471: isumaqatigiissuteqarnikkut
- 440: pingaaruteqartorujussuuvoq
- 408: kommuneqarfik sermersuumit
- 311: malittarisassiorsinnaapput
- 271: oqaatigineqarsinnaanngilaq
- 244: isumaqatigiissuteqarnissaq
- 231: timmisartuutileqatigiiffik
- 227: kommuneqarfik sermersuumut
Token Characters with count 27
- 9561: namminersorlutik oqartussat
- 955: pineqaatissinneqarsimasunut
- 656: ilisimatitsissutigineqarpoq
- 597: isumaqatigiissutigineqarpoq
- 307: timmisartuutileqatigiiffiup
- 300: aalajangersaasoqarsinnaavoq
- 278: kisermaassisussaatitaalluni
- 258: paasitinneqarsinnaatitaaneq
- 255: soraarnerussutisiaqarnissaq
- 229: ilinniarnertuunngorniarfiup
Token Characters with count 28
- 1068: namminersorlutik oqartussani
- 739: ilinniarnertuunngorniarfimmi
- 425: ilinniarnertuunngorniarfinni
- 313: aappassaaniigassanngortippaa
- 295: isumaqatigiissuteqarnissamut
- 236: aalajangersarneqarsinnaapput
- 215: neqerooruteqartitsisarnermut
- 203: naammagittaalliuuteqartarfik
- 190: naatsorsuutigineqarsinnaavoq
- 164: timmisartortitseqatigiiffiup
Token Characters with count 29
- 1810: namminersorlutik oqartussanit
- 1251: namminersorlutik oqartussanut
- 1109: soraarnerussutisiaqarnissamut
- 314: naammagittaalliuuteqartarfiup
- 279: ilinniagaqarnersiuteqarnermut
- 144: namminersorlutik oqartussallu
- 141: paasissutissiissutigineqarpoq
- 138: namminersorlutik oqartussanik
- 126: nunatta isiginnaartitsisarfia
- 97: piviusunngortinneqarnissaanut
Token Characters with count 30
- 203: nunat aqqinik aalajangiisartut
- 180: naatsorsuutigineqartariaqarpoq
- 111: isumaqatigiissuteqarsinnaapput
- 101: sunniuteqassangatinneqanngilaq
- 100: innarlitsaaliorneqarnissaannik
- 97: namminersorlutik oqartussaniit
- 90: naammagittaalliuuteqarnissamut
- 90: parnaarussassanngortinneqarpoq
- 84: suliariumannittussarsiuussineq
- 82: naammagittaalliuuteqartarfimmi
Token Characters with count 31
- 788: soraarnerussutisiaqalernissamut
- 238: naammagittaalliuuteqartarfimmut
- 157: nunatta isiginnaartitsisarfiata
- 141: naalakkersuisooqatigiinnissamik
- 129: inissiisarfimmiittussanngorlugu
- 91: nunatta isiginnaartitsisarfiani
- 87: suliassanngortinneqarsinnaapput
- 74: naalakkersuisooqatigiinnissamut
- 63: soraarnerussutisiaqarnissamullu
- 60: eqqartuussisoqarfik sermersuumi
Token Characters with count 32
- 5269: namminersornerullutik oqartussat
- 199: suliariumannittussarsiuussinermi
- 85: oqaaseqartissinnaasimanngilarput
- 76: paasissutissiissutigineqassapput
- 68: naatsorsuutigineqarsinnaanngilaq
- 59: naalakkersuisunngortitsiniarluni
- 56: naalakkersuisunngortitsinissamut
- 54: suliariumannittussarsiuussinerup
- 52: isumaqatigiissuteqarfigineqarpoq
- 51: akuerineqarsinnaanngilluinnarpoq
Token Characters with count 33
- 598: namminersornerullutik oqartussani
- 261: tigummigallagassanngortinneqarpoq
- 77: soraarnerussutisiaqalernissamullu
- 71: suliariumannittussarsiuussinermut
- 69: akiliisussanngortinneqarsinnaavoq
- 66: taarsigassarsisitsisoqarsinnaavoq
- 45: oqaatigineqarsinnaanngikkallarpoq
- 44: isumaqatigiissutigineqarsinnaavoq
- 40: tigummigallagassanngortinneqarput
- 40: allanngortinneqarsinnaanngitsumik
Token Characters with count 34
- 866: namminersornerullutik oqartussanit
- 464: namminersornerullutik oqartussanut
- 109: qularutiginngilluinnarsinnaavarput
- 68: tigummigallagassanngortinneqarluni
- 59: pinngitsuuisinnaajunnaarsimanermik
- 50: sanaartornermut ataatsimiititaliap
- 40: akiliisussanngortinneqarsinnaapput
- 38: isumaqatigiissuteqartoqarsinnaavoq
- 38: atorunnaarsinneqarnissamilluunniit
- 36: pinngitsuuisinnaajunnaarsimanermut
Token Characters with count 35
- 98: mianersuaalliorujussuarluniluunniit
- 81: namminersornerullutik oqartussaniit
- 54: akuersaarneqarsinnaanngilluinnarpoq
- 50: suliffissaqartitsisoqarsinnaassasoq
- 45: suliassanngortinneqarsinnaanngillat
- 43: dronning ingridip napparsimmavissua
- 36: soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut
- 27: naammagittaalliuutigineqarsinnaavoq
- 26: soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasup
- 24: naammagittaalliutigineqarsinnaapput
Token Characters with count 36
- 124: naammagittaalliuutigineqarsinnaapput
- 65: eqqissisimatitassanngortitsinissamik
- 65: nationalt center for miljø og energi
- 39: suliariumannittussarsiuussisarnermut
- 21: nunanut allanut naalakkersuisoqarfik
- 17: suliariumannittussarsiuunneqarnerani
- 14: isumaqatigiissuteqarfigineqarnissaat
- 13: tigummigallagassanngortinneqarnissaa
- 13: isumaqatigiissusiortoqarsinnaanissaa
- 12: isumaqatigiissutigineqarsimanngippat
Token Characters with count 37
- 340: dronning ingridip napparsimmavissuani
- 67: dronning ingridip napparsimmavissuata
- 57: taarsigassarsisitsisoqarsinnaanngilaq
- 33: isumaqatigiissuteqartoqarsimanngippat
- 23: taarsigassarsititsivigineqarsimasunik
- 18: kisermaassisussaatitaaffeqanngitsumik
- 18: soraarnerussutisiaqarnissamulluunniit
- 16: naammagittaalliuutigineqarsinnaanerat
- 14: ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasutut
- 14: isumaqatigiissuteqarfigereernerisigut
Token Characters with count 38
- 79: inissiisarfimmiittussanngortinneqarpoq
- 68: dronning ingridip napparsimmavissuanut
- 24: akisussaatinneqanngikkaluarpalluunniit
- 16: inissiisarfimmiittussanngortinneqarput
- 15: akiliisitaasussanngortinneqarsinnaavoq
- 13: isiginngitsuusaaginnarsinnaanngilarput
- 12: angerlarsimaannartussanngortinneqarput
- 12: isumaqatigiissuteqartoqarsinnaanngilaq
- 11: tigummineqarallartussanngortinneqarpoq
- 11: isumaqatigiissutigineqarsinnaanngippat
Token Characters with count 39
- 28: soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit
- 19: inissiisarfimmiittussanngortinneqarluni
- 12: naammagittaalliuutigineqarsinnaanngilaq
- 10: isumaqatigiissuteqartoqarsinnaanngippat
- 10: naammagittaalliutigineqarsinnaanngillat
- 10: tusagassiuinermi sulisut peqatigiiffiat
- 9: piginnittuuffiginiarneqarsinnaanngitsut
- 9: eqqartuussisulersuussinertaqanngitsumik
- 9: akilerneqartussanngoreersimagaluartunut
- 8: namminersornerullutik oqartussaasimasut
Token Characters with count 40
- 111: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfik
- 31: naammagittaalliuutigineqarsinnaanngillat
- 8: piukkunnartussarsiuussinertaqanngitsumik
- 8: tusagassiuinermi sulisut peqatigiiffiata
- 8: aallartinneqareersimannginnersorluunniit
- 6: isumaqatigiissuteqartoqarsimannginnissaa
- 6: soraarnerussutisiaqartinneqartarnerannut
- 6: ilaasortaajunnaarnersiaqartitsisoqassaaq
- 6: isumaginnittussanngortitsisinnaatitaaneq
- 5: ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumiillu
Token Characters with count 41
- 103: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfiup
- 8: naammassineqarsimanngikkaluarpataluunniit
- 6: inissiisarfimmiittussanngortinneqarnissaa
- 6: eqqissisimatitassanngortinneqarnissaannut
- 5: eqqartuussisutigoortitsinertaqanngitsumik
- 5: tusagassiuinermi sulisut peqatigiiffianni
- 4: paasissutissiissutigineqaannartussaammata
- 4: kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimanera
- 4: suliariumannittussarsiuussisoqartarnissaa
- 4: naalakkersuisoqatigiiliorsinnaanissaannut
Token Characters with count 42
- 23: ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqarsinnaavoq
- 9: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfimmi
- 6: nunatsinni inuit innarluutillit kattuffiat
- 5: suliariumannittussarsiuussisoqareersinnagu
- 4: dronning ingridip napparsimmavissuaniippat
- 4: isumaqatiginninniutigineqarsinnaassallutik
- 4: akiliuteqartitsisoqanngikkaluarpalluunniit
- 4: suliareqqitassanngortinneqarsinnaanngillat
- 4: suliariumannittussarsiuunneqartariaqarmata
- 3: naammagittaalliuutigineqarsinnaannginnerat
Token Characters with count 43
- 79: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfik
- 61: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfimmut
- 49: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfik
- 42: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfimmit
- 23: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfia
- 5: nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai
- 4: inatsisinut atortitsinermut ministereqarfik
- 4: sulisinnaajunnaarnersiuteqartoqarsinnaanani
- 3: suliumajunnaartoqassanngikkaluarpalluunniit
- 3: naammagittaalliuutigineqarsinnaassanngitsut
Token Characters with count 44
- 136: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfiup
- 71: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfiup
- 17: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfiat
- 16: kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimassapput
- 5: akileraartussanngortitsisoqarsimassanngitsoq
- 4: atortussaajunnaarsitassanngortinneqaraangata
- 4: aalajangiiffigeqqinniagassanngortinnissaanut
- 4: sinneqartoorutaasuniitinneqarsinnaanngippata
- 4: akiliisitaasussanngortitsinnginnermiluunniit
- 3: pissarsiarineqarsinnaanngilluinnarnissaannik
Token Characters with count 45
- 83: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfiata
- 23: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfimmi
- 15: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfimmi
- 11: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfiani
- 8: 'kalaallit nunaannut iluaqutissaaqqullugu'-mi
- 5: allanngortinneqarsinnaajunnaarsinneqarsimasoq
- 4: aalajangeeqataasinnaajunnaarsinneqarneratigut
- 3: ombudsmandiujunnaarnersiuteqarsinnaatitaanera
- 3: akileraarusiiffigineqartussaanngikkaluarlutik
- 3: siunnersortinngortinneqaqqissinnaannginnermik
Token Characters with count 46
- 318: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiat
- 25: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfimmit
- 11: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfimmit
- 9: ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqarsinnaanngilaq
- 8: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfimmut
- 6: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfianit
- 4: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfianni
- 3: isumaqatigiissuteqartoqarsimagaluarpalluunniit
- 2: pineqaatissinneqarsimanngikkaluaraanniluunniit
- 2: isumaqatiginninniarfigisarunnaartussaagamikkit
Token Characters with count 47
- 148: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiata
- 5: kalaallit nunaanni naalagaaffiup sinniisoqarfia
- 4: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfiannit
- 4: uumasuuteqaqqusaajunnaarsitsisoqarsinnaallunilu
- 3: isumaqatigiissuteqarfigineqarsinnaasimanngitsut
- 2: nipangiussisimatitsisussaatinneqartassanngitsoq
- 2: allanngortinneqarsinnaajunnaarsinneqarsimasumik
- 2: "nunaateqarnermik inuussutissarsiuteqarneq"-mut
- 2: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfimmiit
- 2: eqqartuussivilersuunneqartussanngortinneqarluni
Token Characters with count 48
- 32: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffianni
- 5: tunniussinngikkallarsinnaatitaagaluaruniluunniit
- 2: neqerooruteqartitsineqareersimagaluarpalluunniit
- 2: "nunaqarfinni ilinniartitsinikkut kivitsineq"-mi
- 2: "isertitat akileraaruserneqartussaatitaasut"-mut
- 2: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffialli
- 2: ilinniagaqarnersiuteqarsinnaatitaaffiunngitsunut
- 2: kalaallit nunaanninngaanneersuussanersorluunniit
- 2: piukkunnartussarsiuussinertaqanngitsumilluunniit
- 2: ombudsmandiujunnaarnersiuteqarsinnaatitaallunilu
Token Characters with count 49
- 30: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiannit
- 22: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiannut
- 6: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiannik
- 6: "ujarlernermut iluaqutiginninnermullu atasoq"-tut
- 5: dronning ingridip napparsimmavissuanukaanneqarput
- 3: namminersornerullutik oqartussaniiginnarallassaaq
- 2: dronning ingridip napparsimmavissuanukaanneqarpoq
- 2: angerlarsimaffimminniiginnartussanngortinneqarput
- 2: isumaqatigiinngitsoqartorujussuugaluarpalluunniit
- 2: "inuk inuuvoq qanorluunniit mikitigigaluaruni"-mi
Token Characters with count 50
- 19: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfimmeersut
- 4: eqqartuussisutigoortitsissutigineqarsinnaanngillat
- 4: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffianniit
- 4: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfimmeersoq
- 2: isumaqatigiissuteqarfigineqanngikkaluarpalluunniit
- 2: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfimmeersut
- kingornussisussaajunnaarsissimagaluaruniulluunniit
- "dronning margrethe - erindringer fra danmark"-imi
- nutserinermut oqaluttaanermullu immikkoortortamiit
- inissiisarfimmiittussanngortinneqartussaagaluartoq
Token Characters with count 51
- 176: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfia
- namminersornerullutik oqartussaniittariaqaraluarpoq
- "in front of creativity- nordic fashion design"-imi
- ................................................161
- .................................................47
- .................................................23
- niuerutigineqarsinnaajunnaartikkallarneqarsinnaasut
- tigummigallagassanngortitaasinnaagaluarpataluunniit
- tigummigallagassanngortitsisoqarsinnaalluniluunniit
- ' qaami tigussaasunik siunnersuuteqarniaritsi '-mut
Token Characters with count 52
- 147: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfik
- 12: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffiat
- 2: "kalaallit nunaanni namminersorlutik oqartussat"-tut
- 2: "kalaallit nunaanni namminersorlutik oqartussat"-mut
- timmisartuussiffigineqartunngortinneqarsinnaanissaat
- nunanut allanut tunngasunut ministereqarfianeersunik
- "2015-imi 1. kvartalimi nunanut allanut niuerneq"-mi
- naatitsivigineqarsinnaanngikkallartunngortissimavaat
- nunanut allanut tunngasunut ministereqarfigisaminnit
- kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfimmeersunik
Token Characters with count 53
- 54: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfiani
- 47: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfiup
- 36: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfiata
- 7: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffianneersoq
- 6: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffiata
- 2: "kalaallit nunaanni angerlarsimaffeqanngitsuuneq"-mit
- dronning ingridip napparsimmavissuanukaanneqarnissani
- "erinarssugagssat narssame naqitigkat fr. høegh"-imit
- ...................................................61
- aningaasarsiorluarnerulersitseqataassangatinneqarluni
Token Characters with count 54
- 11: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmi
- 9: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfianit
- 8: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfianut
- 5: kultureqarnermut ilinniartitaanermullu pisortaqarfimmi
- 4: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffianni
- 3: "nerisassanik maangaannartitsineq - qujaannarpunga"-mi
- 2: 'kalaallit aalborgimittut - grønlændere i aalborg'-imi
- 'polarparadiset - et folk på kanten med fremtiden`-imi
- "kalaallit nunaat - nunarsuup qeqqanut ingerlaarit"-mi
- ingerlatseqatigiiffinngortinneqassannginnersorluunniit
Token Characters with count 55
- 14: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmut
- 11: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmit
- 2: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffiannit
- 2: ilaqutariinnut inatsiseqarnermullu naalakkersuisoqarfik
- »qipoqqaatit - sikkiinerit - kilaatillu kultuuriat«-tut
- kultureqarnermut ilinniartitaanermullu pisortaqarfimmut
- kultureqarnermut ilinniartitaanermullu pisortaqarfimmit
- "1. peqqussutissatut siunnersuummut tunuliaqutaasoq"-mi
- pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmik
- ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffiannut
Token Characters with count 56
- 2: "meeqqat tamarmik angerlarsimaffeqartussaatitaapput"-mut
- 'ima nerisaqaruit, ima inooriaaseqaruit aaqqissaatit'-mi
- "europami kisermaassilluni naalakkersuisoq kingulleq"-mi
- "indlandsisen - 80 års klimaændringer set fra luften"-ip
- dronning ingridip napparsimmavissuanukaanneqarsimalerput
- "iskrystalprinsessen vol. ii - bæredygtig kulturarv"-imi
- »ilisimatuut misissuinerinik kalaallit nunani tusaat«-mi
- "inuussutissarsiutinik siuarsaaneq pillugu nassuiaat"-mi
- "immikkut isiginiarneqarlutillu salliutinneqassapput"-mi
- "kalaallit nunaanni inuusuttut atugarissaarnerat 2004"-p
Token Characters with count 57
- 14: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitaq
- 12: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitap
- 2: "angerlarsimaffiup iluani nakuuserata oqaloqatigiitta"-mi
- "indlandsisen - 80 års klimaændringer set fra luften"-imi
- pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmullu
- "rejsen til tidernes morgen - jorden set fra grønland"-mi
- angerlarsimaffimminniiginnartussanngortinneqarsinnaanerat
- "betina kristiansen pillugu tapersersuiniaqatigiiffik"-mi
- "pissutsit immikkut ittut tamanna ajornartinngippassuk"-p
Token Characters with count 58
- 12: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitami
- 'the governor-general's award for the performing arts'-imi
- dronning ingridip napparsimmavissuanukaanneqapallassimavoq
- »pengspil og folkesundhed - hvad er egentlig på spil«-imut
- naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfianeersoq
- "kalaallit nunaannut imigassamik eqqussuineq 2004-2008"-mi
- »den danske litterære ekspedition til grønland 1902-04«-mi
- »ilisimatuut misissuinerinik kalaallit nunaanni tusaat«-mi
- naammagittaalliuuteqarfigineqartussanngortinneqarsimasumut
- ilaasortaajunnaarnersiaqarsinnaatitaasimagaluarpalluunniit
Token Characters with count 59
- 2: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitamut
- pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmeersoq
- "eqqumiitsuliornermik pinngorartitsisut ingerlatsisullu"-mi
- "angerlarsimaffimmi eqqissiviilliorani oqaloqatigiinneq"-mi
- 'kalaallit nunaanni meeqqat atuarfiannik kivitsiniarneq'-mi
- tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitamit
- "ullup ingerlanerani paasissutissiissutigineqarumaarpoq"-mi
- "uuliaarluernermut isumaqatigiissut greenpeacep upippaa"-mi
- ........................................................304
- ........................................................316
Token Characters with count 60
- "ilíniarfigssuaĸ 1907-1957 nagdliútorsiornerme atuagkiaĸ"-mi
- "2006-imi ukiup affaani siullermi aalisarneq piniarnerlu"-mi
- 'namminersortuuneq - suliassarujussuaq, ajornanngilarli'-mut
- dronning ingridip napparsimmavissuanukaanneqarsinnaassalluni
- pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfiusimasumi
- tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitamiit
Token Characters with count 61
- 2: 'ima nerisaqaravit, ima inuusaaseqaravit kræfteqalerputit'-mi
- nunarsuaqnunarsuutillugunapparsimasoqartuassaaq.skrivunder.dk
- "kiffartuussinerup ajorseriarnissaanut ia akuerseqataavoq"-mi
- "nye fortæller fra grønland - den grønlandske revolution"-imi
- "camp century - koldkrigsbyen under grønlands indlandsis"-imi
- "atuarfeeraq atugassaqarnerlukkaluarluni angusarissaartoq"-mi
- 'eqqumiitsuliortut: nunafondenimi siulersuisut taarserlik'-mi
- »nuna tamakkerlugu tuberkolusimut periusissiaq 2017-2021«-imi
- inuiaat kulturiannut oqaluttuarisaanerannullu immikkoortortaq
- "siulersuisutut akisussaaffini annertuumik sumiginnarpagu"-mi
Token Characters with count 62
- "afghanistan: de skandinaviske regeringer i usa's tjeneste"-mi
- 'diplomacy of survival - aqqaluk lynge, an inuit statesman'-mi
- "beretninger og kundgørelser vedr. kolonierne i grønland"-imut
- "ilinniagaqarnersiutinik iluarsaaqqinneq pillugu nassuiaat"-mi
Token Characters with count 63
- 4: kulturimik, oqaatsinik oqaluttuarisaanermillu ilisimatusarfimmi
- 'den internationale sammenslutning for selvmordsforebyggelse'-p
- "ilaqutariinnut meerartaartussanut piaartumik iliuuseqarneq"-mi
- "transportation infrastructure engineering in cold regions"-imi
- "taamani trumpip kalaallit nunaat pisiarinialeraluallarmagu"-mi
- "kuannersuarmi aatsitassanik piiaanissaq tapersersorparput"-mut
- "nunaqarfiit pillugit immikkoortumut pilersaarut 2017-2021"-mut
- inuiaat kulturiannut oqaluttuarisaanerannullu immikkoortortamit
- »kommissionen for videnskabelige undersøgelser i grønland«-imut
- 2)milu tamatigut sukumiisumik paasissutissiineqartassaaq. 3)-mi
Token Characters with count 64
- "innovation is about inclusion - let's make arctic inclusive"-mi
- ´uranimik piiaanermut avammullu tuniniaanermut nalunaarusiaq´-mi
- "inuussutissarsiornermik ingerlatsisut nunap iluanukassapput"-mi
Token Characters with count 65
- 2: tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuup
- "aningaasanoorneq aningaasanoortaatsillu pillugit misissuineq"-mi
- "the essential first year - what babies need parents to know"-imi
- 'the global climate 2001-2009 - a decade of climate extremes'-imi
- "aningaasanit tamarmiusunit atorneqarsinnaasut killilissavaat"-mi
- "atuartitsinissamut pisariaqartinneqartunik pisinnaasaqassaaq"-mi
Token Characters with count 66
- 2: 'ilaqutariinnut meerartaartussanut siusinaarluni iliuuseqarneq'-mi
- »kaladlit okalluktualliait, grønlansk folkesagn,i-iv, 1860-63«-imi
- "den gamle grønlands nye perlustration eller naturel-historie"-mit
- (qupalorarsuk. uppik. nukappiaq. uiarpaa. tusaavaa. qataatsoq (-ip
- 'grønnedal - forsvarets "udlysning" af bygninger skal gå om nu'-mi
- 'greenland ice sheet - melting snow and ice: calls for action'-imi
Token Characters with count 67
- tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuarmi
- "biologit killormut oqariartornerat ilanngullugu ilisimaaralugu"-mi
- "social impacts of an aluminium plant in east iceland 2002-2008"-mi
- 'puisit amiinut piniarnermullu tunngatillugu paasititsiniaaneq'-mut
- 'greenland and the international politics of a changing arctic'-imi
- "namminersornerullutik oqartussani aningaasaqarnermik aqutsineq"-mi
Token Characters with count 68
- 14: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaat
- tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuarmit
- "ilisimatitsinikkut avatangiisinik paasisimasaqarnerulersitsineq"-mi
- "nerisaqartitsineq imaluunniit nerisaqarnissamut aaqqissuussineq"-mi
- tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuarmut
Token Characters with count 69
- 15: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaata
- "inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut annertuumik sunniuteqassasoq"-imi
- ''siorarsiorfik - urban development of a new subdivision in nuuk''-mi
- "i klimaforskernes fodspor - forstå klimaforandringerne i arktis"-imi
- »atuarfinni sunngiffimmilu isersimaartarfnni nerisassanut politik«-ip
- "kalaallit nunaanni nunaqarfiit - aningaasaqarneq ineriartornerlu"-mi
- "soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiit allat ilaat il.il."-imi
Token Characters with count 70
- 6: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaanni
- 2: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaallu
- »rekruttering af sygeplejersker til det grønlandske sundhedsvæsen«-imi
- "inummiit inummut imaluunniit uumasumiit uumasumut siaruaattartut"-tut
- "soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiit allat ilaat il. il."-imi
Token Characters with count 71
- "kinguaassiutitigut kannguttaatsuliorneq peqatigiilluta unitsitsigu"-mi
- ´nuummi uumasut atugarissaarnerat imaluunniit atugarissaannginnerat´-mi
- 'qanoq ippugut? - kalaallit nunaanni innuttaasut peqqissusaat 2014'-imi
- inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaannut
- "najugaqartunut peqqinnissaq, isumannaallisaaneq nakkutiginninnerlu"-mi
- "nakorsaatit pillugit ataatsimiititaliaq akuersissuteqaqqaartinnagu"-mi
- ....................................................................295
Token Characters with count 72
- "inuit pisinnaatitaaffiinut kalaallit nunaata siunnersuisoqatigiivi"-mut
- 'naalagaaffinngornissamik siumup takorluugai aningaasartaqanngillat'-imi
Token Characters with count 73
- 2: »inuit circumpolar conference 1983 delegates - ataatsimeersuaqataasut«-mi
- "naalakkersuisut siulittaasuata inatsisartunut nalunaaruteqarnermigut"-mi
- "sunngiffimmi ornittagaq atorneqartoq qanorluunniit isikkoqaraluarpat"-mi
Token Characters with count 74
- 'issittup kiannerunera eqqumiitsoq ilisimatuunit tupaallaatigineqartoq'-mi
- 'the impacts of uranium mining in greenland and the rest of the world'-imi
- "akiliinermik isumaginnittumut akunnermiliuttoq kalaallit nunaannippat"-mi
Token Characters with count 75
- »knud rasmussen's posthumans notes on east greenland legends and myths«-imi
Token Characters with count 76
- "danmarkip illersugaanik arferup neqai qillertuusani pineqarsinnaalerput"-mi
- "qaannat alannguanni - nunatta politikkikkut ineriartornera 1939 - 1979"-imi
- .........................................................................127
Token Characters with count 77
- »sumiuussuserput najoqqutaralugu oqaatsitigut ilisareqatigiikkiartorpugut«-mi
Token Characters with count 78
- oqaasilerinermut, atuakkialerinermut tusagassiuutilerinermullu immikkoortortaq
Token Characters with count 79
- »træk af grønlands politiske historie: grønlændernes egne samfundsorganer«-mi
- 'kalaallit nunaanni qallunaajuvallaarpunga, danmarkimilu kalaaliinnaallunga'-mi
- 'a.p. møller og hustru chastine mc-kinney møllers fond til almene formaal'-imit
- ´qanoq ingerlasoqarpa? - kalaallit nunaanni innuttaasut peqqissusaat 2014´-imit
Token Characters with count 80
- inuiaqatigiilerinermik, aningaasaqarnermik tusagassiornermillu ilisimatusarfimmi
Token Characters with count 81
- »piffissaq kingulleq atorlugu akiligassat akilernissaannik neqeroorfigitittoq«-mi
- ´international symposium on advances in refrigeration and heat pump tchnology´-mi
- "suliffissaqartitsinermi periusissiaq 2015 - suliffeqarneq toqqissisimanartoq"-mi
Token Characters with count 82
- "kalaallit nunaanni meeqqanut inuusuttuaqqanullu isumaginninnikkut suliniarneq"-mi
- "kalaallit nunaanni atortussiassat aatsitassanit pisut il.il. pillugit inatsit"-mi
Token Characters with count 84
- "aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoq tatigiunnaarparput"-mi
- "piniakkanik savaateqarnermilu tunisassianik tunisaqarnermi nalunaaruteqartarneq"-mi
Token Characters with count 85
- »oversigt over forstanderskabs-indretningens virksomhed i grønland 1868 til 1878«-imi
- "kinguaassiuutitigut innarliisarneq akiorniarlugu tapersersuilluni peqatigiiffik"-mut
- "meeqqat tamarmik atornerlugaanermut illersorneqarnissamut pisinnaatitaaffeqarput"-mi
Token Characters with count 86
- "kalaallit nunaanni meeqqanut inuusuttuaqqanullu isumaginninnikkut suliniuteqarneq"-mi
Token Characters with count 87
- 2: "bejleren til at blive grønlands nye lede undlod at erklære sig inhabil i to sager"-imi
- "sorg i grønland - en undersøgelse af sorg og kortlægning af sorgaktører og tilbud"-imi
Token Characters with count 88
- 'tupatorunnaarnissaq anguniarlugu 2012-imiit 2013-imut iliuuserisassatut siunniussat'-mi
- .....................................................................................164
- .....................................................................................171
Token Characters with count 89
- 4: kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfik
Token Characters with count 90
- 3: kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfiup
- "siuariartorneq atugarissaarnerlu - kalaallit nunaata ineriartornissaanut periarfissat"-mi
Token Characters with count 91
- kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfimmi
- ........................................................................................133
Token Characters with count 92
- 4: kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfimmit
- 2: ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, timersornermut ilageeqarnermullu naalakkersuisoqarfik
Token Characters with count 93
- 2: ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, timersornermut ilageeqarnermullu naalakkersuisoqarfiup
- "siunnersuutit peqqinnartut - meeqqanut 4-10 ukiulinnut nerisarisat aalanissarlu pillugit"-mi
Token Characters with count 95
- 'ineriartorneq tamatsinnut iliuuseqarnissamik nutaamillu eqqarsarnissamik pisussaaffiliisoq'-mi
- iluaqutissaaqqullugu''udvalget for samfundsgavnlig udnyttelse af grønlands naturressourcer'-mit
Token Characters with count 96
- "inuusuttutut inuuneq atoruminaatsoq - kalaallit nunaanni inuusuttut atugarissaarnerat 20011"-mi
- "kalaallit nunaanni killiligaanngitsumik pineqaatissinneqarsimasut - ullumikkut siunissamilu"-mi
- kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfimmeersut
- "imarpiup avannamut kangiani imartani avatangiisinik illersuinissaq pillugu isumaqatigiissut"-mi
Token Characters with count 97
- "tamatsinnik pinngortitamik avatangiisimillu mianerinninnissatsinnik ilisimaarinnilersitsineq"-mi
Token Characters with count 101
- "imminut toquttarnermik pinaveersaartitsiniarnermi neriuuteqarneq inuunissamullu sapiissuseqarneq"-mi
Token Characters with count 105
- "inerteqqut kalaallit nunaanni tusagassiuutinuinnaq saaffiginnittoq eqqarsaatersuutigilluagaanngitsoq"-mi
Token Characters with count 106
- .......................................................................................................155
- .......................................................................................................338
- .......................................................................................................343
Token Characters with count 107
- 'inatsisaatsuliornerunngikkaluarluni annertuumik mamaatsoornartuliorneq tatiginanngitsumik nittarsaasoq'-mi
Token Characters with count 109
- "iluarsartuussisoqarnissaanut matoqqatinneqarpoq - takornarianut kajumissutsimik ikiuukkusuttunut ammavoq"-mi
- c.........................................................................................................199
Token Characters with count 110
- "kalaallit nunaanni inatsisinut tunngaviusussanut isumalioqatigiissitamik pilersitsinissamut nalunaarusiaq"-mi
- "kalaallit nunaanni najukkani ikerasalianik imarsiornermi atugassanik pisariaqartitsineq pillugu nassuiaat"-ip
Token Characters with count 112
- .............................................................................................................278
Token Characters with count 115
- "kalaallit nunaanni allanngutsaaliukkat imartaanni uuliasiornerup qilalukkat qernertat aarlerinartorsiortippaat"-mi
- "silap pissusia pillugu ilimatuut tumisiorlugit - issittumi silap pissusiata allanngoriartornera paasisaqarfiuk"-mi
- 'an inuit voice - a collection og quotations from speeches on behalf of the inuit circumpolar council 2002-2014'-mi
- .................................................................................................................10
Token Characters with count 116
- 'nunarsuarmi uuliap akia appangaatsiarujussuaraluartoq sooq nunatsinni uuliap akia appartinneqarsimannginnersoq'-mut
Token Characters with count 118
- ...................................................................................................................332
Token Characters with count 120
- 'naarpit iluaniinninni takusinnaasuugumma immikkoortissinnaassuat nuunuaqqatut inequnartutut isikkoqalereersimasunga'-mi
Token Characters with count 121
- ......................................................................................................................327
Token Characters with count 123
- ........................................................................................................................287
- "mittarfiit annertusaavigineqarneranni inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut sunniutaasussanik nalilersuineq, alloriarneq 2"-p
Token Characters with count 126
- ...........................................................................................................................226
- ...........................................................................................................................233
- ...........................................................................................................................291
Token Characters with count 127
- 'kalaallit nunaanni naleqassuseq amigaatigineqarpoq, saammaasseqatigiiffiusumik ataatsimiisitalianik amigaateqartoqanngilaq'-mi
Token Characters with count 130
- ...............................................................................................................................139
- ...............................................................................................................................252
Token Characters with count 131
- ................................................................................................................................267
- ................................................................................................................................273
Token Characters with count 132
- .................................................................................................................................262
Token Characters with count 135
- "namminersorlutik oqartussat kalaallit nunaanni meeqqat inuusuttuaqqallu atugarliortut qanoq ikiorserneqarsinnaanissaannut suliniut"-mi
Token Characters with count 136
- »inooqatigisama qallunaanut inuiaqatigiinnut akuulernissaa qallunaatullu ilinniarnissaa pillugu sapinngisara tamaat peqataassallunga«-mi
Token Characters with count 138
- .......................................................................................................................................190
- .......................................................................................................................................195
Token Characters with count 139
- ........................................................................................................................................239
- ........................................................................................................................................247
Token Characters with count 140
- .........................................................................................................................................159
Token Characters with count 141
- ..........................................................................................................................................114
- ..........................................................................................................................................121
- ..........................................................................................................................................151
Token Characters with count 142
- b..........................................................................................................................................144
Token Characters with count 144
- "isumassarsiornikkut ilisimasaqalersitsinikkullu paaseqatigiinnermik klassimi pilersitsineq - eqqarsaatersuutit piviusunngortuusititsisarput"-mi
- .............................................................................................................................................205
- .............................................................................................................................................213
- .............................................................................................................................................221
Token Characters with count 147
- ................................................................................................................................................257
Token Characters with count 148
- "danmarkip kalaallit nunaatalu akornanni peqatigiinnermi naligiimmik ataqqeqatigiinnerup tatigeqatigiinnerullu siuarsarnissaannik kissaateqarneq"-mi
Token Characters with count 150
- ...................................................................................................................................................283
Token Characters with count 153
Token Characters with count 155
- ........................................................................................................................................................104
- ........................................................................................................................................................109
- ........................................................................................................................................................176
- ........................................................................................................................................................183
Token Characters with count 157
- "aningaasat atugassarititaasut naapertorlugit avatangiisit innarlerneqarnissaat mingutsinneqarnissaallu pinaveersaartinneqarlunilu annikillisarneqassaaq"-mut
Examples of Token Syllables (top, graph)
Token Syllables with count 1
- 52838: ir
- 47212: 1
- 37309: 2
- 27574: 3
- 26322: nr.
- 23113: ur
- 21652: 4
- 20428: 2.
- 19449: 5
- 15191: 6
Token Syllables with count 2
- 191351: aamma
- 89744: imm.
- 75407: qanoq
- 75083: taama
- 53741: taanna
- 49670: tassa
- 45463: suli
- 36012: maanna
- 33288: taakku
- 32854: meeqqat
Token Syllables with count 3
- 125875: oqarpoq
- 92761: pillugu
- 69644: tamanna
- 58359: pillugit
- 56287: inuit
- 38044: tamarmik
- 35370: kalaallit
- 32930: immikkut
- 32263: aammalu
- 29509: kiisalu
Token Syllables with count 4
- 54726: imaluunniit
- 33507: nunatsinni
- 31738: kisianni
- 28204: ilaatigut
- 24844: taamaattumik
- 23849: akornanni
- 21343: ukiuni
- 19838: malillugu
- 18640: siunnersuut
- 18074: tamatuma
Token Syllables with count 5
- 38955: inatsisartut
- 33075: kalaallit nunaanni
- 27347: atatillugu
- 26041: naapertorlugu
- 17349: saniatigut
- 16183: tunngatillugu
- 15626: isumaqarpoq
- 13699: kalaallit nunaata
- 13041: taamaalilluni
- 12155: siunnersuummi
Token Syllables with count 6
- 55773: naalakkersuisut
- 15943: pissutigalugu
- 11097: inatsisissatut
- 10030: inatsisartunut
- 9680: naalakkersuisoq
- 9429: inatsisartuni
- 8984: tunngavigalugu
- 8201: nalinginnaasumik
- 8076: ingerlanerani
- 7675: malittarisassat
Token Syllables with count 7
- 12701: assersuutigalugu
- 9548: aningaasaqarnermut
- 8125: naalakkersuisunut
- 7330: siulittaasuata
- 7162: inuit ataqatigiit
- 6592: eqqarsaatigalugu
- 6589: isumaqatigiissut
- 6553: naalakkersuisunit
- 5901: aalajangersagaq
- 5884: inuiaqatigiit
Token Syllables with count 8
- 9758: ataatsimiititaliap
- 9561: namminersorlutik oqartussat
- 5111: naalakkersuisoqarfik
- 4829: aalajangersakkami
- 4613: ataatsimiititaliaq
- 4511: naatsorsuutigineqarpoq
- 4495: inuiaqatigiinni
- 4299: aalajangersimasumik
- 4026: ilinniartitaanermut
- 3516: inuiaqatigiinnut
Token Syllables with count 9
- 4998: siunnersuisoqatigiit
- 4882: siunnersuutigineqarpoq
- 4061: inuussutissarsiornermut
- 4034: ataatsimiititaliami
- 3368: ataatsimiititaliamit
- 3183: naalakkersuisoqarfiup
- 2538: nalunaarutigineqarpoq
- 2060: unammilleqatigiinnermut
- 1810: namminersorlutik oqartussanit
- 1723: ataatsimiititaliamut
Token Syllables with count 10
- 5269: namminersornerullutik oqartussat
- 1349: siunnersuisoqatigiinni
- 1307: isumaqatigiinniarnerit
- 1039: unammilleqatigiinnermullu
- 1010: isumalioqatigiissitap
- 796: inuussutissarsiuteqartut
- 775: ilinniagaqarnersiutit
- 724: isumasioqatigiinnermi
- 705: oqaluttuarisaanerani
- 675: nalunaarasuartaatitigut
Token Syllables with count 11
- 2211: inuussutissarsiutigalugu
- 955: pineqaatissinneqarsimasunut
- 866: namminersornerullutik oqartussanit
- 755: nalunaarasuartaateqarnermi
- 738: ilinniarnertuunngorniarfimmi
- 614: siunnersuisoqatigiivisa
- 598: namminersornerullutik oqartussani
- 547: isumalioqatigiissitami
- 471: isumaqatigiissuteqarnikkut
- 464: namminersornerullutik oqartussanut
Token Syllables with count 12
- 1109: soraarnerussutisiaqarnissamut
- 656: ilisimatitsissutigineqarpoq
- 597: isumaqatigiissutigineqarpoq
- 295: isumaqatigiissuteqarnissamut
- 284: umiarsuaatileqatigiiffiup
- 278: siunnersuisoqatigiiffiata
- 261: tigummigallagassanngortinneqarpoq
- 180: naatsorsuutigineqartariaqarpoq
- 169: siunnersuisoqatigiiffianni
- 157: nunatta isiginnaartitsisarfiata
Token Syllables with count 13
- 788: soraarnerussutisiaqalernissamut
- 279: ilinniagaqarnersiuteqarnermut
- 160: oqaaseqartinniaraluaratsigu
- 136: kalaallit nunaanni naatsorsueqqissaartarfiup
- 124: naammagittaalliuutigineqarsinnaapput
- 108: qularutiginngilluinnarsinnaavarput
- 84: suliariumannittussarsiuussineq
- 83: isumaqatigiissuteqarnerisigut
- 82: oqaaseqartitsiniaraluaratta
- 79: inissiisarfimmiittussanngortinneqarpoq
Token Syllables with count 14
- 318: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiat
- 199: suliariumannittussarsiuussinermi
- 83: nunanut allanut tunngasunut ministereqarfiata
- 77: soraarnerussutisiaqalernissamullu
- 71: suliariumannittussarsiuussinermut
- 65: iliuuseqarfigineqartariaqartoq
- 65: eqqissisimatitassanngortitsinissamik
- 60: atuaqqissaaqatigineqarusukkuit
- 54: suliariumannittussarsiuussinerup
- 52: isumaqatigiissuteqarfigineqarpoq
Token Syllables with count 15
- 148: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffiata
- 111: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfik
- 98: mianersuaalliorujussuarluniluunniit
- 44: atuisinnaalluartikkiartortillugillu
- 39: suliariumannittussarsiuussisarnermut
- 36: umiarsualiviutileqatigiiffinnut
- 35: isumaqatigiinniutigineqarnerani
- 33: isumaqatigiissuteqartoqarsimanngippat
- 32: isumaqatigiissuteqartoqarneratigut
- 32: kalaallit nunaanni sulisitsisut peqatigiiffianni
Token Syllables with count 16
- 103: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfiup
- 61: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfimmut
- 42: ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfimmit
- 17: suliariumannittussarsiuunneqarnerani
- 16: kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimassapput
- 15: ilinniagaqarnersiuteqartitsineranit
- 15: atuaqqissaaqatigineqartalerusukkuit
- 14: isumaqatigiissuteqarfigereernerisigut
- 10: unioqqutitseriaraluartoqarpalluunniit
- 10: isumaqatiginninniutigineqarnerani
Token Syllables with count 17
- 14: ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasutut
- 12: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffiat
- 9: ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi
- 6: suliarititsisariaqaleriataarneranni
- 6: ilinniagaqarnersiutisiaqaataasussatut
- 5: isumaqatigiissuteqarfigineqarnerisigut
- 5: aalajangiusimanninnerulissutigissavarput
- 5: suliariumannittussarsiuussisoqartillugu
- 4: aalajangeeqataasinnaajunnaarsinneqarneratigut
- 4: unioqqutitseriaraluartoqarneratigut
Token Syllables with count 18
- 147: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfik
- 23: ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqarsinnaavoq
- 6: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffiata
- 6: ilinniagaqarnersiutisiaqaataasinnaasutut
- 5: suliariumannittussarsiuussisoqareersinnagu
- 5: kultureqarnermut ilinniartitaanermullu pisortaqarfimmi
- 5: tunniussinngikkallarsinnaatitaagaluaruniluunniit
- 5: ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumiillu
- 4: eqqartuussisutigoortitsissutigineqarsinnaanngillat
- 4: ilinniartitsisut meeqqat atuarfianneersut kattuffianni
Token Syllables with count 19
- 176: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfia
- 47: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfiup
- 14: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmut
- 11: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmi
- 11: pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfimmit
- 9: ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqarsinnaanngilaq
- 5: ilinniagaqarnersiutisiaqarfiusinnaasumik
- 4: ilinniagaqarnersiutisiaqartitsisoqartarpoq
- 4: suliariumannittussarsiuunneqartariaqarmata
- 3: ilinniagaqarnersiutisiaqarfiusinnaasutut
Token Syllables with count 20
- 4: kulturimik, oqaatsinik oqaluttuarisaanermillu ilisimatusarfimmi
- 4: utoqqalinersiutisiaqalersimasinnaalluniluunniit
- 3: isumaliutersuutigineqartariaqaraluarnersoq
- 3: ilinniarnermusiaqarnerusariaqaraluartusi
- 2: ilinniagaqarnersiutisiaqartitsisoqarsinnaavoq
- 2: ilaqutariinnut inatsiseqarnermullu naalakkersuisoqarfik
- 2: "angerlarsimaffiup iluani nakuuserata oqaloqatigiitta"-mi
- 2: ilinniagaqarnersiuteqarsinnaatitaaffiunngitsunut
- 2: ilinniagaqarusussuseqalersinneqartariaqarput
- 2: isumaqatigiissuteqarfigineqanngikkaluarpalluunniit
Token Syllables with count 21
- 54: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfiani
- 36: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfiata
- 14: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitaq
- 12: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitap
- 9: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfianit
- 8: naalakkersuisut siulittaasuata naalakkersuisoqarfianut
- 4: ilinniagaqarnersiutisiaqarfiusinnaatitaasumik
- 2: ilisimasaqarneruleriartortuartariaqarlutalu
- 2: ilisimatinneqartariaqarsimasariaqarsimanersoq
- 2: 'ilaqutariinnut meerartaartussanut siusinaarluni iliuuseqarneq'-mi
Token Syllables with count 22
- 12: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitami
- 2: ilisimatitsissutigineqartariaqarluinnaraluarmat
- 2: tunngaviusumik inatsisissaq pillugu isumalioqatigiissitamut
- isumaqatigiissuteqarfigineqarsimagaluaraangalluunniit
- "atuartitsinissamut pisariaqartinneqartunik pisinnaasaqassaaq"-mi
- ilinniagaqarnersiutisiaqaataasinnaatinneqarsinnaassaaq
- ilinniagaqarnersiutisiaqartitsisoqarsinnaaneranut
- "akiliinermik isumaginnittumut akunnermiliuttoq kalaallit nunaannippat"-mi
- ilaasortaajunnaarnersiaqarsinnaatitaasimagaluarpalluunniit
- naammagittaalliuuteqarfigineqartussanngortinneqarsimasumut
Token Syllables with count 23
- 14: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaat
- 2: tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuup
- siunnersuisoqatigiiffiliortoqartariaqaraluarnera
- pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfiusimasumi
- "kinguaassiutitigut kannguttaatsuliorneq peqatigiilluta unitsitsigu"-mi
- 'issittup kiannerunera eqqumiitsoq ilisimatuunit tupaallaatigineqartoq'-mi
- suliariumannittussarsiuusseqqittoqartussanngoraluarluni
- »piffissaq kingulleq atorlugu akiligassat akilernissaannik neqeroorfigitittoq«-mi
- "nakorsaatit pillugit ataatsimiititaliaq akuersissuteqaqqaartinnagu"-mi
Token Syllables with count 24
- 15: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaata
- 6: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaanni
- 2: inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaallu
- "inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut annertuumik sunniuteqassasoq"-imi
- "kalaallit nunaanni meeqqanut inuusuttuaqqanullu isumaginninnikkut suliniarneq"-mi
- "ilisimatitsinikkut avatangiisinik paasisimasaqarnerulersitsineq"-mi
- "meeqqat tamarmik atornerlugaanermut illersorneqarnissamut pisinnaatitaaffeqarput"-mi
- "siunnersuutit peqqinnartut - meeqqanut 4-10 ukiulinnut nerisarisat aalanissarlu pillugit"-mi
- inatsisartut nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliaannut
- "suliffissaqartitsinermi periusissiaq 2015 - suliffeqarneq toqqissisimanartoq"-mi
Token Syllables with count 25
- 'tupatorunnaarnissaq anguniarlugu 2012-imiit 2013-imut iliuuserisassatut siunniussat'-mi
- "inuusuttutut inuuneq atoruminaatsoq - kalaallit nunaanni inuusuttut atugarissaarnerat 20011"-mi
- tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuarmi
- tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuarmit
- "naalakkersuisut siulittaasuata inatsisartunut nalunaaruteqarnermigut"-mi
- tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuarmut
Token Syllables with count 26
- "kalaallit nunaanni meeqqanut inuusuttuaqqanullu isumaginninnikkut suliniuteqarneq"-mi
Token Syllables with count 27
- "aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoq tatigiunnaarparput"-mi
- »sumiuussuserput najoqqutaralugu oqaatsitigut ilisareqatigiikkiartorpugut«-mi
- takinerusunngortitseriaraluallaqqissorsuusorigaluariassasutit
Token Syllables with count 28
- "kinguaassiuutitigut innarliisarneq akiorniarlugu tapersersuilluni peqatigiiffik"-mut
- "siuariartorneq atugarissaarnerlu - kalaallit nunaata ineriartornissaanut periarfissat"-mi
- "kalaallit nunaanni killiligaanngitsumik pineqaatissinneqarsimasut - ullumikkut siunissamilu"-mi
- oqaasilerinermut, atuakkialerinermut tusagassiuutilerinermullu immikkoortortaq
- "piniakkanik savaateqarnermilu tunisassianik tunisaqarnermi nalunaaruteqartarneq"-mi
Token Syllables with count 29
- 4: kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfik
- 2: ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, timersornermut ilageeqarnermullu naalakkersuisoqarfik
- 'ineriartorneq tamatsinnut iliuuseqarnissamik nutaamillu eqqarsarnissamik pisussaaffiliisoq'-mi
Token Syllables with count 30
- 4: kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfimmit
- 3: kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfiup
- 2: ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, timersornermut ilageeqarnermullu naalakkersuisoqarfiup
- nalunaarasuartaatilioqatigiiffissualiulersaaleraluallaraminngooq-aasinngooq
- kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfimmi
Token Syllables with count 31
- "imminut toquttarnermik pinaveersaartitsiniarnermi neriuuteqarneq inuunissamullu sapiissuseqarneq"-mi
- "tamatsinnik pinngortitamik avatangiisimillu mianerinninnissatsinnik ilisimaarinnilersitsineq"-mi
- "inerteqqut kalaallit nunaanni tusagassiuutinuinnaq saaffiginnittoq eqqarsaatersuutigilluagaanngitsoq"-mi
- inuiaqatigiilerinermik, aningaasaqarnermik tusagassiornermillu ilisimatusarfimmi
- kultureqarnermut, ilinniartitaanermut, ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu pisortaqarfimmeersut
- "imarpiup avannamut kangiani imartani avatangiisinik illersuinissaq pillugu isumaqatigiissut"-mi
Token Syllables with count 33
- "kalaallit nunaanni allanngutsaaliukkat imartaanni uuliasiornerup qilalukkat qernertat aarlerinartorsiortippaat"-mi
Token Syllables with count 34
- 'inatsisaatsuliornerunngikkaluarluni annertuumik mamaatsoornartuliorneq tatiginanngitsumik nittarsaasoq'-mi
Token Syllables with count 35
- "iluarsartuussisoqarnissaanut matoqqatinneqarpoq - takornarianut kajumissutsimik ikiuukkusuttunut ammavoq"-mi
- "silap pissusia pillugu ilimatuut tumisiorlugit - issittumi silap pissusiata allanngoriartornera paasisaqarfiuk"-mi
- "kalaallit nunaanni najukkani ikerasalianik imarsiornermi atugassanik pisariaqartitsineq pillugu nassuiaat"-ip
Token Syllables with count 36
- "kalaallit nunaanni inatsisinut tunngaviusussanut isumalioqatigiissitamik pilersitsinissamut nalunaarusiaq"-mi
Token Syllables with count 37
- 'nunarsuarmi uuliap akia appangaatsiarujussuaraluartoq sooq nunatsinni uuliap akia appartinneqarsimannginnersoq'-mut
Token Syllables with count 38
- 'naarpit iluaniinninni takusinnaasuugumma immikkoortissinnaassuat nuunuaqqatut inequnartutut isikkoqalereersimasunga'-mi
- "namminersorlutik oqartussat kalaallit nunaanni meeqqat inuusuttuaqqallu atugarliortut qanoq ikiorserneqarsinnaanissaannut suliniut"-mi
Token Syllables with count 41
- 'kalaallit nunaanni naleqassuseq amigaatigineqarpoq, saammaasseqatigiiffiusumik ataatsimiisitalianik amigaateqartoqanngilaq'-mi
- "mittarfiit annertusaavigineqarneranni inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut sunniutaasussanik nalilersuineq, alloriarneq 2"-p
Token Syllables with count 42
- »inooqatigisama qallunaanut inuiaqatigiinnut akuulernissaa qallunaatullu ilinniarnissaa pillugu sapinngisara tamaat peqataassallunga«-mi
Token Syllables with count 43
- "danmarkip kalaallit nunaatalu akornanni peqatigiinnermi naligiimmik ataqqeqatigiinnerup tatigeqatigiinnerullu siuarsarnissaannik kissaateqarneq"-mi
Token Syllables with count 46
- "isumassarsiornikkut ilisimasaqalersitsinikkullu paaseqatigiinnermik klassimi pilersitsineq - eqqarsaatersuutit piviusunngortuusititsisarput"-mi
Token Syllables with count 48
- "aningaasat atugassarititaasut naapertorlugit avatangiisit innarlerneqarnissaat mingutsinneqarnissaallu pinaveersaartinneqarlunilu annikillisarneqassaaq"-mut
Token Syllables with count 64
- nalunaarasuartaateeranngualioqatigiiffissualioriataallaqqissupilorujussuanngortartuinnakasinngortinniamisaalinnguatsiaraluallaqqooqigaminngamiaasiinngooq
Examples of Token Derivational Morphemes (top, graph)
Token Derivational Morphemes with count 0
- 41204: Imm. "imm" N Gram/Abbr #1->1
- 14724: 2. "2." Num Gram/Ord #2->2
- 9194: Tamanna "manna" Prefix/TA Gram/Dem Pron Abs Sg #1->2
- 8892: 3. "3." Num Gram/Ord #2->2
- 8762: Tamatuma "manna" Prefix/TA Gram/Dem Pron Rel Sg #1->2
- 8277: taanna "una" Prefix/TA Gram/Dem Pron Abs Sg #2->1
- 7557: oqarpoq "oqar" Gram/IV V Ind 3Sg #9->0
- 7445: oqarpoq "oqar" Gram/IV V Ind 3Sg #10->0
- 7364: oqarpoq "oqar" Gram/IV V Ind 3Sg #11->0
- 7242: oqarpoq "oqar" Gram/IV V Ind 3Sg #12->0
Token Derivational Morphemes with count 1
- 2439: tassaavoq "tassa" U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #3->0
- 2371: isumaqarpoq "isuma" QAR Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #2->0
- 2017: tassaavoq "tassa" U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #2->0
- 1989: Inatsisissatut "inatsit" SSAQ Der/nn N Aeq Sg #1->2
- 1955: tassaavoq "tassa" U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #4->0
- 1862: ukiulik "ukioq" LIK Der/nn N Abs Sg #3->1
- 1853: isumaqarpoq "isuma" QAR Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #3->0
- 1660: tassaapput "tassa" U Der/nv Gram/IV V Ind 3Pl #3->0
- 1302: Isumaqarpunga "isuma" QAR Der/nv Gram/IV V Ind 1Sg #2->0
- 1286: tassaavoq "tassa" U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #5->0
Token Derivational Morphemes with count 2
- 1414: Aningaasaqarnermut "aningaasaq" QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->2
- 1354: Aalajangersakkami "aalajanger" Gram/IV SAR Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn N Lok Sg #3->4
- 1220: Aalajangersakkami "aalajanger" Gram/IV SAR Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn N Lok Sg #1->2
- 824: Aalajangersagaq "aalajanger" Gram/IV SAR Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn N Abs Sg #1->2
- 738: oqarfigaa "oqar" Gram/IV VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV V Ind 3Sg 3SgO #4->0
- 733: Aalajangersagaq "aalajanger" Gram/IV SAR Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn N Abs Sg #3->1
- 714: Aalajangersakkap "aalajanger" Gram/IV SAR Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn N Rel Sg #1->2
- 706: Saqqummersitat "saqqummer" Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn N Abs Pl #2->0
- 704: pingaarneq "pi" NGAAR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #2->1
- 695: oqarfigaa "oqar" Gram/IV VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV V Ind 3Sg 3SgO #3->0
Token Derivational Morphemes with count 3
- 631: assigiinngitsut "assi" GIIP Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #2->1
- 629: Allannguutissatut "alla" NNGUR Der/nv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn N Aeq Sg #1->2
- 627: Ataatsimiititaliap "ataatsimiip" Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn LIAQ Der/nn N Rel Sg #1->2
- 572: Siunnersuutigineqarpoq "siunnersor" Gram/TV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #1->0
- 507: ingerlateqqitaapput "ingerlap" Gram/TV QQIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Pl #4->0
- 499: Aatsitassanut "aap" Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn N Trm Pl #1->2
- 495: Naatsorsuutigineqarpoq "naatsorsor" Gram/TV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #1->0
- 491: assigiinngitsut "assi" GIIP Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #3->2
- 463: siunnersuutigineqarpoq "siunnersor" Gram/TV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #2->0
- 459: oqaasertaliussanut "oqaaseq" TAQ Der/nn LIUTE Der/nv Gram/TV TAQ Der/vn N Trm Pl #6->7
Token Derivational Morphemes with count 4
- 524: allaaserisaqarpoq "allap" Gram/HV Gram/IV USIQ Der/vn GE Der/nv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #4->0
- 514: Oqaasertaliussat "oqaaseq" TAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV UTE Der/vv Gram/Db Gram/TV TAQ Der/vn N Abs Pl #1->4
- 452: tusagassiuutinut "tusar" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn LIUR Der/nv Gram/TV UTE Der/vn N Trm Pl #2->3
- 334: allaaserisaqarpoq "allap" Gram/HV Gram/IV USIQ Der/vn GE Der/nv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #3->0
- 267: Ilinniartitaanermut "ilinniar" Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->2
- 264: annertunerusumik "angi" Gram/IV NIQ Der/vn TU Der/nv Gram/IV NIRU Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Ins Sg #3->4
- 255: allaaserisaqarpoq "allap" Gram/HV Gram/IV USIQ Der/vn GE Der/nv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #5->0
- 253: tusagassiuutinut "tusar" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn LIUR Der/nv Gram/TV UTE Der/vn N Trm Pl #3->4
- 248: tusagassiorfinnut "tusar" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn LIUR Der/nv Gram/IV VIK Der/vn N Trm Pl #2->3
- 244: annertunerusumik "angi" Gram/IV NIQ Der/vn TU Der/nv Gram/IV NIRU Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Ins Sg #4->5
Token Derivational Morphemes with count 5
- 279: Inuussutissarsiornermut "inuk" U Der/nv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->2
- 209: Inuussutissarsiornermut "inuk" U Der/nv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->3
- 207: pisinnaatitaaffii "pi" SINNAA Der/vv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn N Abs Pl 3PlPoss #2->3
- 186: piumasaqaataavoq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #2->0
- 160: pisinnaatitaaffii "pi" SINNAA Der/vv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn N Abs Pl 3PlPoss #3->4
- 155: piumasaqaataavoq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #3->0
- 150: piumasaqaataavoq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #4->0
- 138: Inuussutissarsiornermut "inuk" U Der/nv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #2->3
- 132: allaaserinnittoqarpoq "allap" Gram/HV Gram/IV USIQ Der/vn GE Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #4->0
- 131: Atuisartoqarnermut "ator" Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->3
Token Derivational Morphemes with count 6
- 323: Nutaarsiassaqartitsivik "nutaaq" SIAQ Der/nn SSAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv VIK Der/vn N Abs Sg #1->4
- 92: pineqaatissinneqarsimasunut "pi" Gram/IV NIQAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn SSIP Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SIMA Der/vv TUQ Der/vn N Trm Pl #2->3
- 87: Nutaarsiassaqartitsivimmi "nutaaq" SIAQ Der/nn SSAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv VIK Der/vn N Lok Sg #1->4
- 85: aatsitassarsiornissamut "aap" Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Trm Sg #2->3
- 82: Naligiissitaanissamut "nale" GIIP Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Trm Sg #1->2
- 79: Pineqaatissinneqarsimasunut "pi" Gram/IV NIQAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn SSIP Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SIMA Der/vv TUQ Der/vn N Trm Pl #1->2
- 77: Nutaarsiassaqartitsivik "nutaaq" SIAQ Der/nn SSAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv VIK Der/vn N Abs Sg #1->3
- 76: Soraarnerussutisiaqarnissamut "soraar" Gram/IV NIRU Der/vv Gram/IV UTE Der/vn SIAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Trm Sg #1->2
- 75: Inuussutissarsiuteqartut "inuk" U Der/nv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn SIUT Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Rel Pl #2->3
- 71: pineqaatissinneqarsimasunut "pi" Gram/IV NIQAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn SSIP Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SIMA Der/vv TUQ Der/vn N Trm Pl #4->5
Token Derivational Morphemes with count 7
- 70: pingaaruteqartorujussuuvoq "pi" NGAAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn RUJUK Der/nn SUAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #3->0
- 57: atuaqqissaaqatigineqarusukkuit "atuar" Gram/HV QQIP Der/vv SAR Der/vv HTR Der/vv Gram/IV QATE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV GUSUP Der/vv Gram/IV V Con 2Sg #5->7
- 50: pingaaruteqartorujussuuvoq "pi" NGAAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn RUJUK Der/nn SUAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #4->0
- 46: atugassarititaasut "ator" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn GE Der/nv Gram/TV TIP Der/vv Gram/Db TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #3->4
- 45: atugassarititaasut "ator" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn GE Der/nv Gram/TV TIP Der/vv Gram/Db TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #7->8
- 42: pingaaruteqartorujussuuvoq "pi" NGAAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn RUJUK Der/nn SUAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #2->0
- 37: pingaaruteqartorujussuuvoq "pi" NGAAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn RUJUK Der/nn SUAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #5->0
- 37: atugassarititaasut "ator" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn GE Der/nv Gram/TV TIP Der/vv Gram/Db TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #4->5
- 36: atugassarititaasut "ator" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn GE Der/nv Gram/TV TIP Der/vv Gram/Db TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #5->6
- 35: pingaaruteqartorujussuuvoq "pi" NGAAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn RUJUK Der/nn SUAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #7->0
Token Derivational Morphemes with count 8
- 19: naalakkersuisuutitaqartut "naalagaq" LIRSUR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #2->1
- 17: paasissutissiissutigineqassapput "paasi" Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SSA Der/vv Gram/IV V Ind 3Pl #2->0
- 14: akisussaasunngortinneqarsinnaavoq "aki" Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn NNGUR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SINNAA Der/vv V Ind 3Sg #17->0
- 14: paasissutissiissutigineqassapput "paasi" Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SSA Der/vv Gram/IV V Ind 3Pl #3->0
- 12: piumasaqaateqartoqanngilaq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #4->0
- 12: aserfallatsaaliisussaatitaasutullu "aserfallatsaali" Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn Gram/Conj-encl N Aeq Sg CONJ-LU #5->6
- 9: pineqaatissiisoqarsinnaavoq "pi" Gram/IV NIQAR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv V Ind 3Sg #5->0
- 9: pisinnaatitaaffigineqartunik "pi" SINNAA Der/vv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Ins Pl #6->7
- 9: piviusunngortinneqarnissaat "pi" VIK Der/nn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn NNGUR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Abs Sg 3PlPoss #6->7
- 9: paasissutissiissutigineqanngilaq "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #5->0
Token Derivational Morphemes with count 9
- 50: suliffissaqartitsisoqarsinnaassasoq "suli" Gram/IV VIK Der/vn SSAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv SSA Der/vv Gram/IV V Par 3Sg #5->6
- 12: Suliariumannittussarsiuussinermi "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Lok Sg #1->2
- 9: suliariumannittussarsiuussinermi "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Lok Sg #4->5
- 9: utertitsisussaatitaanermik "uter" Gram/TV TIP Der/vv Gram/Db HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Ins Sg #12->7
- 9: suliariumannittussarsiuussinermi "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Lok Sg #8->9
- 9: taarsigassarsisitsisoqarsinnaanngilaq "taarser" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn SI Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #5->0
- 8: suliariumannittussarsiuussinermut "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #3->4
- 8: taarsigassarsisitsisoqarsinnaanngilaq "taarser" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn SI Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #8->0
- 8: taarsigassarsisitsisoqarsinnaanngilaq "taarser" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn SI Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #12->0
- 7: suliariumannittussarsiuussinermi "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Lok Sg #2->3
Token Derivational Morphemes with count 10
- 10: Suliariumannittussarsiuussisarnermut "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->2
- 8: Atuartitaasussaatitaanerup "atuar" Gram/HV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Rel Sg #1->2
- 7: allannguuteqartitsisoqavinnissaalu "alla" NNGUR Der/nv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV VIP Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn Gram/Conj-encl N Abs Sg 3SgPoss CONJ-LU #10->11
- 6: ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqarsinnaavoq "ilinniar" Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SIUT Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv V Ind 3Sg #7->0
- 6: suliariumannittussarsiuussinissaq "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Abs Sg #7->8
- 5: paasissutissiisussaatitaapput "paasi" Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Pl #13->0
- 5: suliariumannittussarsiuussisarnermut "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #11->12
- 5: Atuartitaasussaatitaaneq "atuar" Gram/HV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #3->2
- 4: unerartitsisussaatitaasut "unip" Gram/IV RAR Der/vv TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #6->5
- 4: annertunerulersitseqataasinnaassapput "angi" Gram/IV NIQ Der/vn TU Der/nv Gram/IV NIRU Der/vv LIR Der/vv TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV QATE Der/vn U Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv SSA Der/vv Gram/IV V Ind 3Pl #14->0
Token Derivational Morphemes with count 11
- 10: paasissutissiisussaatitaaneq "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #6->7
- 9: Paasissutissiisussaatitaaneq "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #3->2
- 8: Paasissutissiisussaatitaaneq "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #1->0
- 6: Paasissutissiisussaatitaanerup "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Rel Sg #1->2
- 6: Ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqarsinnaanngilaq "ilinniar" Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SIUT Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #3->0
- 6: Paasissutissiisussaatitaanermut "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Trm Sg #1->2
- 5: Paasissutissiisussaatitaaneq "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #1->8
- 4: paasissutissiisussaatitaaneq "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #3->4
- 4: paasissutissiisussaatitaanermullu "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn Gram/Conj-encl N Trm Sg CONJ-LU #10->11
- 4: paasissutissiissutigineqaannartussaammata "paasi" Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV INNAR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV V Cau 3Pl #8->11
Token Derivational Morphemes with count 12
- 15: piumasaqaateqartussaatitaaneq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #4->5
- 5: piumasaqaateqartussaatitaaneq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #6->2
- 5: suliariumannittussarsiuussisoqareersinnagu "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV RIIR Der/vv TIP Der/vv Gram/TV V ContNeg 3SgO #17->22
- 4: utertitsisussaatitaaffeqanngitsumik "uter" Gram/TV TIP Der/vv Gram/Db HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Ins Sg #10->11
- 4: akitsuusiivigineqartussaatitaasut "akitsor" Gram/TV UTE Der/vn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV V Par 3Pl #10->3
- 4: suliariumannittussarsiuussisoqarnissaa "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Abs Sg 3SgPoss #9->10
- 4: uumasuuteqaqqusaajunnaarsitsisoqarsinnaallunilu "uuma" Gram/IV TUQ Der/vn UTE Der/nn QAR Der/nv Gram/IV QQU Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV GUNNAIR Der/vv TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv Gram/Conj-encl V Cont 4Sg CONJ-LU #22->22
- 4: piumasaqaateqartussaatitaaneq "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #11->7
- 3: isumaginnittussanngortitsisinnaatitaaneq "isuma" GE Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn NNGUR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV SINNAA Der/vv TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #2->16
- 3: innersuussivigineqarsinnaatitaannginnissaa "innersor" Gram/TV UTE Der/vv Gram/Db Gram/TV HTR Der/vv VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SINNAA Der/vv TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Abs Sg 3SgPoss #10->2
Token Derivational Morphemes with count 13
- 4: suliariumannittussarsiuussisoqartarnissaa "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Abs Sg 3SgPoss #19->21
- 3: suliariumannittussarsiuussisoqartarnissaanik "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV NIQ Der/vn SSAQ Der/nn N Ins Sg 3SgPoss #6->7
- 2: piumasaqaateqartussaatitaalissapput "pi" GUMA Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV LIR Der/vv SSA Der/vv Gram/IV V Ind 3Pl #24->0
- 2: salliusussaatitaaffeqarsimasinnaanera "saaq" LLIQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn QAR Der/nv Gram/IV SIMA Der/vv SINNAA Der/vv NIQ Der/vn N Abs Sg 3SgPoss #13->13
- 2: paasissutissiisussaatitaaffiusut "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #5->4
- 2: paasissutissiisussaatitaasuunngitsumit "paasi" Gram/TV Gram/Refl UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUUR Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Abl Sg #22->40
- 2: naalagarsiortussaatitaasoqartussaassasoq "naalagaq" SIUR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV SSA Der/vv Gram/IV V Par 3Sg #20->2
- atugassaqartinneqartinneqartartussaagaluartut "ator" Gram/TV TAQ Der/vn SSAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV GALUAR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Pl #10->4
- ilinniagaqarnersiuteqarsinnaatitaaffiunngitsunut "ilinniar" Gram/TV TAQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SIUT Der/nn QAR Der/nv Gram/IV SINNAA Der/vv TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn U Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Trm Pl #7->6
- isumaliutissiissusiortussaatitaavoq "isuma" LIUR Der/nv Gram/IV UTE Der/vn SSAQ Der/nn LIR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn LIUR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV V Ind 3Sg #25->0
Token Derivational Morphemes with count 14
- 2: suliariumannittussarsiuussisoqartussaanera "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg 3SgPoss #6->7
- naalakkersuisooqatissarsiortussanngussangatinneqarpoq "naalagaq" LIRSUR Der/nv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn U Der/nv Gram/IV QATE Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn NNGUR Der/nv Gram/IV SSA Der/vv NGA Der/vv TIP Der/vv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #11->0
- nutaarsiassaqartitsiveqartitsisoqarusunngitsoq "nutaaq" SIAQ Der/nn SSAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv VIK Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV GUSUP Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Abs Sg #5->6
- suliariumannittussarsiuusseqqittoqartussanngorluni "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV QQIP Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn NNGUR Der/nv Gram/IV V Cont 4Sg #12->0
- akuersissuteqarfigineqarsimasussaatitaaneq "akuere" Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV UTE Der/vn QAR Der/nv Gram/IV VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV SIMA Der/vv TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn N Abs Sg #2->29
- atuisinnaatitaaffeqarfigineqalersimanngitsut "ator" Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV SINNAA Der/vv TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn QAR Der/nv Gram/IV VIK Der/vn GE Der/nv Gram/TV NIQAR Der/vv Gram/IV LIR Der/vv SIMA Der/vv NNGIT Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn N Rel Pl #8->10
- Katittorsiornersuaqartitsisussaatitaanngillat "katip" Gram/IV TUQ Der/vn SIUR Der/nv Gram/IV NIQ Der/vn SUAQ Der/nn QAR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV NNGIT Der/vv Gram/IV V Ind 3Pl #1->0
- akisussaaffeqartussanngortitaasoqartarpoq "aki" Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn U Der/nv Gram/IV VIK Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn NNGUR Der/nv Gram/IV TIP Der/vv Gram/TV TAQ Der/vn U Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TAR Der/vv Gram/IV V Ind 3Sg #6->0
Token Derivational Morphemes with count 15
- suliariumannittussarsiuusseqqittoqartussanngoraluarluni "suliaq" GE Der/nv Gram/TV GUMA Der/vv HTR Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn SIUR Der/nv UTE Der/vv Gram/TV HTR Der/vv Gram/IV QQIP Der/vv Gram/IV TUQ Der/vn QAR Der/nv Gram/IV TUQ Der/vn SSAQ Der/nn NNGUR Der/nv Gram/IV GALUAR Der/vv Gram/IV V Cont 4Sg #12->0
Examples of Sentence Tokens (top, graph)
Sentence Tokens with count 1
- Aammen.
- Ajornaqaaq.
- Qaagit.
- Oqarfigaangalu:
- Niaqqut.
- Aliiluujaa.
- Allagit:
- Pereerput.
- Aggerna;
- - Aammen.
Sentence Tokens with count 2
- Juutarsip allagai.
- Tigukkit iillugillu;
- Aammen, aliiluujaa.
- kunngiussappullu naassaanngilluinnartumik.
- 9 Oqarfigaangalu:
- Mianersorit, taamaalioqinak;
- Guuti pallorfiguuk.
- 10 Oqarfigaangalu:
- tusartorlu oqarli:
- imerusuttorlu aggerli;
Sentence Tokens with count 3
- Naalagara, illit ilisimavatit.
- issiavissaarsuarmilu issiasup tuperfigiumaarpai.
- Nersut kia assigaa?
- 7 Inngilillu oqarfigaanga:
- paarissavaalu saviusumik ilitsersuuteqarluni;
- Tassa makiffik siulleq.
- 17 Ungalorsualu uuttorpaa:
- aqqalu qaaviniissavoq issavoq.
- - Aap, qilamik aggerumaarpunga.
- Aggerna, Naalagaq Jiisusi-aa.
Sentence Tokens with count 4
- takugakkulu tupigusunnermik angisuumik tupigusuppunga.
- 10 tassaappullu kunngit arfineq-marluk;
- Tassa Guutip oqaasii sallusuitsut.
- qilersorpaalu ukiut tuusintillit qilersugaaqqullugu;
- eqqartuunneqarpullu nungullutik suliatik naapertorlugit.
- 5 Issiavissaarsuarmi issiasoq oqarpoq:
- Takissusia silissusialu portussusialu assigiipput.
- Oqaatsit tamakku ilumoorlutillu sallusuipput.
- 17 Anersaarlu nuliassarlu oqarput:
- 20 Tamakkuninnga nalunaajaasoq oqarpoq:
Sentence Tokens with count 5
- amiakkuusullu ersilerput, qilaallu Guutia naalannartippaat.
- ilupaassiarissorlumi tamanna tassa iluartut iluarsusii.
- 10 Isigaasalu saannut pallorpunga pallorfigiumallugu.
- Tassa toqup aappaa, taseq innerusoq.
- Allagit, oqaatsit tamakku sallusuillutillu ilumoormata.
- 24 Inuiaqatigiillu saqiumaarput qaamasua qaammaqqutigalugu;
- nunallu kunngiisa naalannaatitik tassunga aakkumaarpaat.
- orpiullu taassuma pilutai inuiaqatigiinnut katsorsaataapput.
- kiffaasalu kiffartuukkumaarpaat, 4 kiinaalu takussavaat;
- piumasullu imeq inuunartoq akeqanngitsumik piliuk.
Sentence Tokens with count 6
- kuukkooriaasarsuullu pissaanini issiavissaarsuanilu piginnaanersuarlu taassumunnga tunniuppai.
- 9 Isuma ilisimassummik pilik aatsaat pisariaqarpoq.
- 4 Nipilu alla tusarpara qilammit oqartoq:
- ermuseq taassuma imissiorfigisartagaa taassumunnga marloriarlugu imissiorfigisiuk.
- 6 Pilluarlunilu iluarpoq makiffimmi siullermi pissaqartoq;
- taassuma kiinaanit nunalu qilallu qimaapput inissarsineqarunnaarlutillu.
- 3 Nipilu angingaartoq tusarpara qilammit oqartoq:
- Qaagit, nuliassaq savaaqqap nuliassaa ilinnut takutissavara.
- naapertuilluartorlu kingornattaaq naapertuilluarli, iluartorlu kingornattaaq iluarsarneqarli.
- 21 Naalakkap Jiisusip saammaannerata najorlisi tamassi.
Sentence Tokens with count 7
- Ilumut, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsutit, eqqartuussinitit ilumoorput iluarlutillu.
- 16 Najukkamullu Epriiarit oqaasiinik Armakituunimik taaneqartumut katersorpai.
- Qaagit, uersartorsuup imerpassuarnik issiaviginnittup eqqartuunneqarnera ilinnut takutissavara;
- qilak siulleq nunalu siulleq peermata, imarlu peqarunnaarluni.
- illorpassuaqarfiullu illuisa akornat kuultiuvoq akuitsoq, igalaassiarlusooq ujuittuitsoq.
- savaaqqap mappersagaataani inuunerup piini allassimasut kisimik isissapput.
- 3 Perloqqunartoqassaassavorlu, Guutillu savaaqqallu issiavissaarsuat tassaniissavoq issavoq;
- Pilluarpoq takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasiinik toqquisoq.
- 11 Iluaatsuliartoq kingornattaaq iluaatsuliorli, minguttoorlu kingornattaaq minguttuuginnarli;
- uanga-una Daavip sorlaa sugisaalu, ulloriaq qaasiut qaammarissoq.
Sentence Tokens with count 8
- Puuguttat taakku arfineq-marluk Guutip kamannerata pii nunamut kuiartorsigik.
- Naapertuilluarputit, maannakkut ittutit siornagullu ittutit, illernartutit, taama eqqartuussigavit;
- 19 Illorpassuaqarfillu angisooq pingasunngorluni aggorpoq, inuiaqatigiillu illoqarfii uppipput.
- tassa niuertortatit nunami naalagarsuummata, ilisiinnikkut inuiaqatigiit tamarmik tammartinneqarmata.
- taakku marluk tatsimut innerusumut ikuallassaammik ikualasumut uumallutik igitaapput.
- 2 Kuukkooriaasarsuarlu tiguaa, taanna pulateriaarsutoqaq, tamassalu Diaavulu Saattanilu;
- 4 Issiavissaarsuillu takuakka, taakkununngalu ingipput, eqqartuussinissarlu taakkununnga tunniussaavoq;
- Kapitali 21. 1 Qilallu nutaaq nunalu nutaaq takuakka;
- Takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasii naqissusissanngilatit, piffissaq qaneqimmat.
- 13 Uanga-una a-lu u-lu, siulliullunilu kingulliusoq, aallaqqaataallunilu naggataasoq.
Sentence Tokens with count 9
- Nipinnik tusartoqarpat mappiullungalu, taanna iserfigiumaarpara, unnukkorsiummillu taanna uangalu nereqatigiikkumaarpugut.
- 5 Ernivorlu ernertaarluni, taassuma saviusumik ilitsersuuteqarluni inuiaqatigiit tamaasa paarissagai.
- Mikaallip inngiliisalu kuukkooriaasarsuaq sorsulerpaat, aammattaaq kuukkooriaasarsuaq taassumalu inngilii sorsupput.
- 8 Sisamaatalu puuguttani seqinermut kuivaa, tunineqarporlu inuit innermik utseqqullugit.
- 21 Ilaallu qimuttuarsuup qaani issiasup panaanik qarnanit anisumik toqutaapput;
- 15 Kinalu mappersakkani inuunerup piini allassimanngitsoq tatsimut innerusumut igitaavoq.
- 15 Oqaluffigisigalu sullortuumik kuultiusumik uuttuuteqarpoq illorpassuaqarfik isaaffiilu ungalorsualu uuttussallugit.
- kiffaqatigaarma, qatanngutivillu pruffiitit oqaatsinillu mappersakkani makkunani ittunik toqquisut kiffaqatigaannga;
- 16 Uanga Jiisusi inngiliga aallartippara ilagiissoqatigiit pillugit tamakkuninnga nalunaajaaffigeqqullusi;
- 18 Takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasiinik tusartut tamaasa nalunaajaaffigaakka:
Sentence Tokens with count 10
- 6 Qarnilu ammarpaa Guuti mitallugu, aqqa ineqarfialu qilammilu ineqartut mitallugit.
- 18 Arnarlu takusat tassa illorpassuaqarfik taanna angisooq nunap kunngiinut naalagaassuseqartoq.
- 24 Taassumanilu pruffiitit iluartullu aavi nunamilu toqutaasut tamarmik nuui nanineqarput.
- viinnimullu tunguiaaffik Guutip ajugaqanngitsup kamannerata katsungaatsup pianut atortoq taassuma tummassavaa.
- 22 Naalaffimmillu tassani takusaqanngilanga, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsoq savaararlu, tassa naalaffittaa.
- 5 Unnuaqassanngilarlu, qulliullu qaamarnanik seqernulluunniit qaamaneranik pisariaqanngillat, Guutip Naalakkap qaammarsarmatik;
- Naalakkallu, pruffiitit anersaavisa Guutiata, inngilini aallartippaa qilamik piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit.
- 12 Ata, akiliutiga nassataralugu qilamik aggerumaarpunga, kinaluunniit suliai naapertorlugit tuniumaarlugu.
- 14 Pilluarput atisaminnik errorsisut, piginnaassuseqaqqullutik orpimmut inuunartumut illorpassuaqarfimmullu isaaffiisigut isersinnaaqqullutik.
- Tamakkununnga ilaliussisoqarpat, taava Guutip perluutit mappersakkani makkunani allassimasut taassumunnga tutsikkumaarpai;
Sentence Tokens with count 11
- Kapitali 9. 1 Inngilillu tallimaat qarlortarmat ulloriaq qilammit nunamut nakkarsimasoq takuara;
- 2 Puilasuliaasarlu itinersuup pia matuermagu pujoq aatsitsivissuup pujuatut ittoq puilasuliaasamit anivoq;
- 11 Nersullu alla takulerpara nunamit qaqisoq, savaaqqatullu marlunnik nassoqarpoq, kuukkooriaasarsuartullu oqaluppoq.
- 12 Aatsaat iluartut nikallujuinnerat, aatsaat Guutip inassutaanik Jiisusimullu uppernermik aalajangiussisut pisariaqarput.
- 16 Nuiallu qaani issiasup killuunni nunap qaagut aalatilerpaa, nunallu naasui katersorneqalerput.
- 2 taanna nunap kunngiisa uersaagaat, viinnilu uersarnerata pia nunami ineqartut putumassutigaat.
- taakkununnga toqup aappaa piginnaassuseqanngilaq, kisianni Guutip Kristusillu palasertarissavaat, kunngioqatigissavaallu ukiut tuusintillit.
- Takussagissi Guutip ineqarfia inunniittoq ittoq, taakkunanilu ineqarumaarpoq innuttariumaarlugillu, Guutillu nammineq najorumaarpai;
- 18 Ungalorsuatalu qarmarnera aliguuvoq akisunnertooq, illorpassuaqarfillu kuultiuvoq akuitsoq igalaassiatut minguitsutut ittoq.
- 21 Isaaffiilu aqqaneq-marluk tassa sapanngarissut aqqaneq-marluk, nungullugit isaaffik ataaseq sapanngarissoq ataasiusoq;
Sentence Tokens with count 12
- 4 Tassa-uku uuliaqutit taakku marluk naneruuserfiillu taakku marluk nunap naalagaata saani qeqartut.
- 17 Qutsavigaatsigit, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsutit, maannakkut ittutit siornagut ittutit, pissaanersuit atulerakku kunngiulerlutillu.
- ilaat tallimat orloreerput, ilaat ataaseq maannakkut ippoq, ilaat suli tikiutinngilaq, tikiukkunilu tassaniillatsiassavoq.
- Ermit takusatit uersartup taassuma issiavigisai tassa immikkut inuiaasut inuppassuillu inuiaqatigiillu immikkullu oqaasillit.
- 7 Qanoq atsigisumik usornartinniarmat inuulluapilullunilu, taama atsigisumik anniaatissaanillu aliasuutissaanillu tunisiuk, uummammigut oqarmat:
- 15 Tamakkuninngalu nioqquteqartut taassumanngalu pisuunngortut ungasissumi qeqarumaarput anniarnera ersissutigalugu qiallutillu aliasullutillu oqarlutillu:
- 21 Inngilillu pissarsuup ujarak aserorteriviup ujaraatut angisuutut atsigisoq kivippaa, immamullu igippaa oqarluni:
- 14 Illorpassuaqarfiullu ungalorsua aqqaneq-marlunnik tunngaveqarpoq, tamakkualu qaanniipput ipput savaaqqap apustiliisa aqqaneq-marluk aqqi.
- 23 Illorpassuaqarfillu seqinermilluunniit qaammammilluunniit imminut qaamasussanik pisariaqanngilaq, Guutip naalannassusiata qaammarsarmani savaararlu qaammaqqutigigamiuk.
- 15 Silataaniipput ipput qimmit ilisiitsullu uersaasullu inuarsimasullu Guutipilussiortullu tamarmillu sallunernik asannittut ileqqoralugillu.
Sentence Tokens with count 13
- 17 Taamalu takorloornikkut qimuttuarsuit takuakka qaannilu issiasut, innertut aappalutsigisunik tungutsorissunillu ikuallassaatitullu sungaaqqissigisunik saattuaasaqartut;
- 15 Tunineqarporlu nersutip assinga anersaaqartissinnaanngorlugu nersutip assinga oqalussinnaanngortillugu allaat, nersutillu assinganik pallorfiginninngitsut toqutassanngorlugit.
- naalagaaffialu taarsivoq, erloqingaarnermillu oqqatik kiivaat, 11 erloqisarnitillu pillugit ajussatillu pillugit qilaap Guutia mitappaat;
- Baapalilu angisooq Guutip saani eqqaaneqarpoq, ermuseq viinnimik kamannerata katsungaatsup pianik imalik taassumunnga tunniunneqaqqullugu.
- Nalunaarfigissavakkit anngigisamik arnap taassuma pianik nersutillu taassuminnga nammattup arfineq-marlunnik niaqullup qulinillu nassullup pianik.
- 14 Paarmarsuillu tarnivit kajungerisai ilinnit pissaajunnaarput, inuulluaataasullu usornaataasullu tamarmik ilinnit pissaajunnaarput, kingornalu nanineqassanngillat.
- Kapitali 20. 1 Inngililu takuara qilammit aqqartoq, taassuma itinersuarmut matuersaataasoq pigigaa, kalunnersuillu tigumiarigai.
- 3 itinersuarmullu igippaa matullugulu qulaagullu naqissuserlugu, inuiaqatigiit taassumunnga tammartissaaqqullugit ukiut taakku tuusintillit naammatsitserlugit;
- 2 Illorpassuaqarfillu illernartoq Jerusalaat nutaaq takuara qilammit Guutimit aqqartoq, nuliassatut uissaminut assuarsimasutut piareersagaasoq.
- 13 kangianit isaaffiit pingasuusut, avannaanit isaaffiit pingasuusut, kujataanit isaaffiit pingasuusut, kitaanit isaaffiit pingasuusut.
Sentence Tokens with count 14
- 21 taassuma timivut nikanarsagaasut allanngortissavai timini naalannassutsimi pia assigitillugu sunniinerminik sunik tamanik imminut naalatsigititsisinnaassutigisaminik.
- 18 Nipilu tamanna qilammit pisoq uagut qaqqami illernartumi ilagigatsigu tusarparput, 19 pruffiitillu oqaasiat aalajaallivarput;
- taanna tipigissaatinik amerlasuunik tunineqarpoq, iluartut tamarmik qinnutaannut ilannguteqqullugit, tunisivimmut kuultiusumut issiavissaarsuup saaniittumut ittumut ilisassat.
- 7 Pillertaasallu qimuttuarsuit sorsunnermut piginnaanngorsagaasut assigaat, niaqormiugaallu niaqorutillusooq kuultisut ittut, kiinaallu soorlu inuit kiinaat;
- 11 Nersullu siornagut ikkaluartoq mannakkullu inngitsoq nammineq arfineq- pingajoraat, taakkualu arfineq-marluk ilagaat, tammarsimaffimmullu aallarumaarpoq.
- 14 Taakkua savaaraq sorsukkumaarpaat, savaaqqallu ajugaaffigiumaarpai, naalakkanut naalagaagami kunnginullu kunngiugami, ilagisaasalu qaaqqusat qinikkallu ilumoortullu.
- 17 Guutimmi uummammiuliutippai isumaliuunni suliareqqullugu, isumaliuullu ataasiusoq suliareqqullugu, naalagaaffitsillu nersummut tunniuteqqullugu, Guutip oqaasii naammassineqarserlugit.
- Kapitali 18. 1 Kingornalu takuara inngili alla angisuumik piginnaassuseqartoq qilammit aqqartoq, qaamaneranillu nuna qaammarsagaavoq.
- 8 Aniumaarporlu inuiaqatigiit nunap teqeqquini sisamani tammartinniassallugit, Goorlu Maakoorlu, sorsunnissamut katersorniassallugit, immap sioraasut amerlatigisut.
- 9 Majuarpullu nunap inituneragut, iluartullu tammaarfiat illorpassuaqarfillu asasaq iluaat, innerlu qilammit Guutimit nakkarpoq nungutillugillu.
Sentence Tokens with count 15
- 5 Ilissili naak sunik tamanik ilisimagaluartusi eqqaasikkumavassi Naalakkap innuttani Egitsinimiut nunaannit aniguisikkamigit uppinngitsortaat kingullermik nungutikkai;
- Ullorissat taakku arfineq-marluk tassa ilagiissoqatigiit taakkua arfineq- marluit inngilii, naneruuserfiillu taakku arfineq-marluk tassa ilagiissoqatigiit arfineq-marluk.
- 17 Kuukkooriaasarsuullu arnaq kamaatilerpaa aallarlunilu kinguaassaasa amiakkui taakku Guutip inassutaanik maleruaasut Jiisusillu nalunaajaataanik piginnittut sorsukkumallugit.
- 21 Nataqqornarsuillu oqimaalutarsuartut oqimaatsigisut qilammit inunnut nakkarput, inuillu Guuti mitappaat nataqqornat perluutaassusiat pissutigalugu, perluutaassusiat angingaaqimmat.
- Uppippoq, uppippoq Baapali angisooq, anersaapiluillu najugarilerpaat, anersaallu minguttuut tamalaat parnaarussaaffigilerpaat, timmissallu minguttuut uuminartullu tamalaat parnaarussaaffigilerpaat.
- Eqqanaq, eqqanaq illorpassuaqarfik angisooq, taanna immami umiarsuaateqartut tamarmik pisuunngorfigigaat erlinnartuutai pisuunnguutigalugit, nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi piuneerummat.
- 19 Nersullu nunallu kunngii taakkualu katersaat takuakka ataatsimut pisut qimuttuarsuup qaani issiasoq inna katersaalu sorsukkumallugit.
- 9 Inngilillu taakkua arfineq-marluk puuguttanik arfineq-marlunnik perluutinik arfineq-marlunnik kingullissanik ulikkaartunik pillit ilaata tikiulluni oqaluffigilerpaanga oqarluni:
- Kapitali 22. 1 Aammattaaq uannut takutippaa kuussuaq inuunartumik imilik, aligortut qaammarissigisoq, Guutip savaaqqallu issiavissaarsuannit puilasoq.
- 2 Illuisa akornata qeqqani kuussuullu sinaani illugiinni ippoq orpik inuunartoq aqqaneq-marlunnik inerititsisartoq, qaammatit nungullugit inerititaqartartoq;
Sentence Tokens with count 16
- 21 Tamanna pillugu mingunnartut suut tamaasa ajorsutsillu amiakkua iperarsigik, qanilaarlusilu oqaaseq ilissinnut ikkussimasoq ilassiniarsiuk, tarnissinnik annatsitsisinnaasoq.
- 7 soorlu Suutumamiut Gumooramiullu illoqarfiillu eqqaanniittut ittut inui taakkunatut uersaasorsuullutik allanertanillu uinissiorlutik innermik qamiuitsumik pillarneqarlutik anusinngorsaatigititaasut.
- 13 naneruuserfiillu taakkua arfineq-marluk akornanni takuara inuup erneratut asseqartoq, isigaanut killeqartumik annoraalik, sakissamigullu qiterummik kuultiusumik qiterusersimasoq;
- 9 Naqissutillu tallimaat mappermagu takuakka Guutip oqaasia pillugu nalunaajaallu pigisartik pillugu toqutaasut tarnaat tunisiviup ataaniittut ittut.
- 15 Nunallu kunngii naalagarsuillu sakkutuullu naalagaaneri pisuullu nakuarsuillu kiffaasullu tamarmik kiffaanngitsullu tamarmik qaarusunnut qaqqallu qunnerinut isertorput;
- immallu aggornerisa pingajuat aanngorpoq, 9 pinngortitallu immamiittut ittut tarnillit aggornerisa pingajui toqupput, umiarsuillu aggornerisa pingajui aserorput.
- 8 Timaallu toqungasut illorpassuaqarfiup angisuup anersaakkut ittumik Suutumamik Egitsinimillu taaneqartup Naalakkamillu sanningasulimmut kikiattugaaffiata illuisa akornanniikkumaarput ikkumaarput.
- 6 Arnarlu puilasuitsumut qimaavoq, tassani Guutip piareersagaanik najugassaqarami, tassani ullut tuusintillit marlunnillu untritillit arfinilinnillu qulillit nerlersassagaat.
- 19 Inngilillu taassuma killuunni nunap qaagut aalatilerpaa, nunallu viinnequtaa killuiffigaa viinnissai tunguiaaffissuarmut Guutip kamannerata pianut igillugit.
- 3 Viinnimimmi kamaammit uersarnerata pianit inuiaqatigiit tamarmik imerput, nunallu kunngiisa uersaavaat, nunallu niuertartui inuulluapilunnerata angissusianit pisuunngorput.
Sentence Tokens with count 17
- 16 Silarsuarmiittummi ittummi suut tamarmik, uinimmut pilerinartut isinullu pilerinartut usorsitsaarutillu inuunerup matuma pii, ataatamit pinngillat, silarsuarmilli pipput.
- 15 Qilerussaarneqarpullu inngilit taakku sisamat, nalunaaqquttap akunnera ullorlu qaammallu ukiorlu nalliuttussaq nalliutserlugu, inuit aggornerisa pingajui toqussallugit piginnaanngorsarsimasut.
- 7 kisianni ulluni inngilit arfineq-aappaata nipeqarfissaani, taanna qarlortassappat, taava anngigisaq Guutip pia naammassineqarsimassavoq, soorlu kiffaminut pruffiitinut nalunaarutigigaa.
- Maanna annaassut pissaanerlu naalagaaffillu Guutitta pigilerpai, piginnaanerlu tanitaata pigilerpaa, qatanngutitta unnerluutiginnittaat igitaammat, ullukkullu unnuakkullu Guutitta saani unnerluutiginnittartoq.
- 11 Pujorlu anniarnerata pia majortuassavoq naassaanngilluinnartumik, uninngaveqanngillallu ullukkulluunniit unnuakkulluunniit taakku nersummik assinganillu pallorfiginnittut kinalu aqqata pianik ilisarnaqusersittoq.
- 3 Anersaakkullu puilasuitsumut pisimmanga, arnaq takulerpara nersut aappalujattoq issiavigigaa tamatigut aternik mitalliutaasunik pilik arfineq-marlunnillu niaqulik qulinillu nassulik.
- tupigusukkumaarpullu nunami ineqartut silarsuup tunngavileqqaarneranit mappersakkani inuunerup piini atermikkut allanneqanngitsut, nersut takulerunikku siornagut ikkaluartoq maannakkullu inngitsoq piumaartussarlu.
- 12 Nassuit qulit takusatit tassa kunngit qulit suli naalagaaffeqalersimanngitsut, kunngisulli piginnaassuseqalerumaarput nersut nalunaaqquttap akunnera ataaseq naallugu peqatigalugu.
- 8 tamanna pillugu perluutissai ullormi ataatsimi nalliussapput, toqulu aliasunnerlu kaannerlu, innermillu ikikkarneqassavoq, nakuummat Naalagaq Guuti taassuminnga eqqartuussisoq.
- 8 Uangalu Juannasi taannaavunga tamakkuninnga takunnittoq tusartorlu, tusaareerlungalu takunnereerama pallorpunga inngilip tamakkuninnga uannut takutitsisup isigaasa saannut pallorfigiumallugu.
Sentence Tokens with count 18
- 3 Uagut tassa kipineqartut, uagut Guutip anersaagut kiffartortugut Kristusi Jiisusimilu usorsitsaartugut uinimmillu tatigisaqanngitsugut, 4 unnit uanga uinikkuttaaq tatigisassaqassagaluartunga.
- 11 Tamanna pillugu Guutip tammarnartut sualuttut taakkununnga peqqussavai sallunerit uppereqqullugit, 12 tassa sallusuissummik upperinninngitsut iluaannermulli kajumittut tamaasa eqqartuunneqaqqullugit.
- Kapitali 10. 1 Inatsisimmi ajunngitsuutit nalliuttussat tarraannaannik peqaramik piit assigilluagaannik peqannginnamik pilliutinik ukiut tamaasa taakkuusunik aggiussittuinnarlutik palliguttartut inersimatissinnaanngilluinnarpaat.
- 17 Silalli matuma piinik pillup qatanngunni ajorsartoq takugaluarlugu uummanni taassumunnga matuguniuk, qanormi taava ililluni Guutip asanninnera ilumigut pigiuassavaa?
- Kapitali 4. 1 Tamatuma kingornagut takunnilerama, ata, matu qilammi mappersimasoq, nipilu siulleq qarlortaassuup nipaatut uannut oqalutsillugu tusagara oqartoq:
- 6 Issiavissaarsuullu saaniittoq ittoq imaq igalaassiaasaq aligortut ittoq, issiavissaarsuullu qeqqani avataanilu ittut uumasut sisamat isinik saamikkut tunumikkullu tamakkersimasut.
- 4 Oqarfigineqarpullu nunap ivigaaluunniit naasunnguilluunniit allat qanoq ikkaluartut orpiilluunniit qanoq ikkaluartut ajoquseqqunagit, kisianni inuit qaarmikkut Guutip naqitsisaanik nalunaaqqutserneqanngitsut.
- 14 Takunnileramalu, ata, nuia qaqortoq, nuiallu qaani issiasoq inuup erneratut asseqartoq, taassuma niaqorut kuultiusoq niaqormiugigaa, killuullu ipittorsuaq tigumiaraa.
- 6 naalaffimmillu anipput inngilit taakku arfineq-marluk perluutinik taakkuninnga arfineq-marlunnik pillit, ilupaassiamik minguitsumik qaalloriffaarimmik atisaqartut, sakissamikkullu qiterutinik kuultiusunik qiterusersimasut.
- 7 Uumasullu taakkua sisamat ilaata ataatsip inngilinut taakkununnga arfineq-marlunnut puuguttat kuultiusut arfineq-marluk Guutip naassaanngilluinnartumik uumasup kamanneranik ulikkaartut tunniuppai.
Sentence Tokens with count 19
- 4 Guutilli annaassisitta avaaginnissusia inunnillu asannissusia ersermat, 5 iluartuliornivut ileqqorisavut pissutiginagit, isumassuissutsili missiliorlugu annaappaatigut uffaatikkut ernioqqissutaasukkut nutaannguutaasukkullu anersaakkut illernartukkut;
- 7 Taanna uineqarnermini nillingaarluni qullilillunilu qinnutinik kutsiuutinillu aatsigami issumunnga toqumit annaassisigisinnaasaminut, qussalanerminilu tusarneqarami, 8 ernerineqaraluarluni taamaattoq anniartitaanermigut naalannermik ilikkarpoq;
- 12 Nalunaarfigineqarpummi imminnik pinnatik ilissili kiffartorfigalusi ilissinnut maannakkut iivangkiiliumik oqaluffiginnittunit anersaakkut illernartukkut qilammit aallartitakkut oqaatigisaasut pillugit, tamakku inngilit itsuarumagaluaraat.
- Kapitali 3. 1 Taamattaaq nuliaasusi uissinnut naalattuugitsi, oqaatsimut naalasseriitsoqarpat taakku oqaaseqanngitsukkut nuliamik saqineratigut ilataarineqaqqullugit, 2 mianerinnillusi piitaajuitsumik saqinersi isigisaraangamikku.
- 19 Tamatumanngalu nalujunnaassaagut sallusuissummit pisugut, taavalu uummativut taassuma saani tuppallersarsinnaavavut, 20 uummatitta pillagassaatikkaluarpatigut Guuti uummatitsinnit annerummat suullu tamaasa ilisimallugit.
- 6 Inngililu alla takulerpara qilaap missaagut timmisoq, iivangkiiliumik ittuinnartumik oqaatigisassaqartoq nunamiusunut tamanullu inuiaqatigiissunut immikkullu naggueqatigiissunut immikkullu oqaasilinnut immikkullu inuiaasunut;
- Kialuunniit nersut assingalu pallorfigigunigit qaarmigullu assammigulluunniit ilisarnaqusersikkuni, 10 taannattaaq viinnimik kamaammik Guutip pianik akoqartinnagu ermutsimut kamannerata pianut immiussimasumik imissavoq;
- 17 Aquttullu tamarmik umiarsuarnillu angalasartut tamarmik umiarsuarmiullu tamarmik immamilu suliaqartut tamarmik ungasissumi qeqarput, 18 torlulappullu ikualanerata pujua takugamikku oqarlutik:
- Aliluujaa, annaassut naalannaallu pissaanerlu Guutitta pigai, 2 eqqartuussineri ilumoormata iluarlutillu, uersartorsuaq uersarnermigut nunamik aseruisoq eqqartuukkamiuk, kiffamilu aavi assaanit apeqqutigigamigit.
- 19 mappersakkallu takorluukkersaarutinik makkuninnga imallit oqaasiisa ilaannik peersisoqarpat, taava pissaralua orpimmit inuunartumit illorpassuaqarfimmillu illernartumit mappersakkani makkunani allaatigineqartumit Guutip peerumaarpaa.
Sentence Tokens with count 20
- 23 Taassuma kinguaanit Guutip unnersuut malillugu Israalimut annaassisussaq Jiisusi makitippaa, 24 saqqummernerata siornagut Juannasip kuissut allamik isumataaqqussut Israalikkunnut tamanut oqaluussissutigereermagu.
- 12 Kristusip iivangkiiliua oqaluussissutigiartorlugu Toruuamut pigama isertarfillu uannut matuigaammat Naalakkami, 13 qatanngutiga Tittusi naapinnginnakku taava anersaakkut eqqissiveqanngilanga, inuulluaqquinnarlugilli Makituuniamut aallarpunga.
- Ajunngitsuliamik ilissinni aallarniisup naammassiumaaraattaaq Kristusip Jiisusip ullussaa nalliutserlugu, 7 tamassimi taama isumaqarfigisassarigassi, parnaarussaaninni iivangkiiliullu illersorneqarnerani aalajangersarneqarneranilu uummammiugigassi, tamassi saammaannermik pissarsioqatigigassi.
- 19 Qatanngutikka, sallusuissut saneqqullugu tammarsimasumik ilaqarussi, arlassilu utertikkuniuk, 20 taanna ilisimassavoq ajortuliortumik ingerlavigisaanit tammarfianit utertitsisoq tarnimik toqumit annatsitsisuusoq ajorterpassuillu matoorlugit.
- 9 Uanga Juannasi qatanngutersi, naalliunnikkut naalagaaffikkullu nikallujuissutsikkullu Jiisusimi peqatigisarsi, Guutip oqaasia pissutigalugu Jiisusillu Kristusip nalunaajaataa pissutigalugu qeqertami Patmuusimik atilimmi ippunga.
- 14 Kisianni imma assuaraakkit, Biiliamip ajoqersuutaanik aalajangiussisoqarmat ilinni, taassuma Baalaq ajoqersoraa naaffissaq Israalip kinguaasa saannut ileqqullugu, Guutipilunnut tunissutinik nerisaqqullugit arnaaneqaqqullugillu.
- Kapitali 13. 1 Takulerparalu nersut immamit qaqisoq, qulinik nassulik arfineq-marlunnillu niaqulik nassummigullu kunngit niaqorutaannik qulinik pilik, niaqqumigullu aqqit mitalliutaasut pigigai.
- Kapitali 14. 1 Takunnikkamalu, ata, savaaraq Siiunip qaqqaani qeqartoq, ilagigaalu untritilinnik sisamanillu qulilinnik sisamanillu tuusintillit, aqqanik ataataatalu aqqanik qaarmikkut allanneqartut.
- 2 Takulerparalu soorlu imaq igalaassiaasaq innermik akusaq, taakkulu nersummik assinganillu aqqatalu kisitsisaanik ajugaaffiginnittut Guutip piinik kukkilattariaateqarlutik immap igalaassiaasap sinaani qeqartut.
- 8 Ersisulli uppinngitsullu maajunnartullu inuarsimasullu uersaasullu ilisiitsullu Guutipilussiortullu sallutuullu tamarmik taakkua pissaat tatsimi innermik ikuallassaammillu ikualasumi issavoq, tassa toqup aappaa.
Sentence Tokens with count 21
- 18 Inassut tamanna ilinnut pisippara, ernera Timuutiusi-aa, pruffiitit ileqquattut ilinnik oqaaserineqartut siulliit missiliorlugit, taakkunatigut sorsunneq ajunngitsoq atorsinnaaqqullugu 19 upperlutit tarnikkullu ilerasuutigisaqarnatit;
- Ata, ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Israalikkut Juutakkullu nutaamik angerfigiumaarpakka, 9 ima pissanngitsumik, soorlu siuaasaat angerfigigakkit, taamani assaasigut tasiorakkit Egitsinimit anisikkumallugit;
- 27 Soorlulu inuit ataasiarlutik toqussasut kingornagullu eqqartuunneqassallutik, 28 taamattaaq Kristusi ataasiarluni pilliutigisaavoq amerlasuut ajortaat attataralugit, aappassaanillu takutikkumaarpoq ajortimik attataqarani utaqqisiminut annassutaajumaarluni.
- 15 Misissoritsilu Guutip saammaanneranik kingoraasoqaqqunasi, sorlammik sungarnitsumik aseruutaasumik amerlasuunik tunillaasumik naalersoqaqqunagu, 16 uersaasumik Eesaaisulluunniit iluaatsumik ilaqaqqunasi, taassuma angajulliussutsi nerisassamut ataatsimut akigigaa.
- 18 Tikinngilarsimi qaqqaq satsigaasinnaasoq innermillu ikumasoq putsersorlu taartorlu anoraasuartorlu 19 qarlortaassuullu akisuanera oqaatsillu nipaat, tamanna tusartaasa tusarumanngikkaat oqaluffigeqqeqqunatik, 20 inassut artoramikku:
- Kapitali 3. 1 Tassa, asasakka, aappassaanik allaffigeriilerpassi, allakkakka eqeersaatiginiarlugit eqqaasitsisarlunga ilumoortumik isumaqaqqullusi, 2 eqqaaqqullusigik pruffiitit iluartut siulittuutigisaat apustilertassilu Naalakkamit annaassisumit inassutigisaat;
- 4 Issiavissaarsuullu avataaniittut ittut issiavissaarsuit marlunnik qulillit sisamallu, issiavissaarsuarnilu taakkunani issiasut utoqqaanerit marlunnik qulillit sisamallu, atisanik qaqortunik atitinneqartut niaqqumikkullu kuultiusunik niaqorutillit.
- Kapitali 10. 1 Inngililu alla pissarsuaq takuara qilammit aqqartoq, nuiamik uliguaqartoq, neriusaarlu niaquaniittoq ittoq, kiinaalu seqinertut ittoq, isigaalu sukartut innerusutut ittut;
- 18 Inuiaqatigiillu kamattunngorput, illillu kamannerit nalliuppoq piffissarlu toqusut eqqartuussallugit akissarsiassarlu tunniussallugu kiffannut pruffiitinut iluartunullu aternillu mianerinnittunut, mikisunut angisuunullu, nunamillu aseruisut aserussallugit.
- 16 Eqqanaq, eqqanaq illorpassuaqarfik angisooq ilupaassiarissumik aappallarissumillu aappalujattumillu atisaqartoq kuultimillu ujaqqanillu erlinnartunik sapanngarissunillu pilersorsimalluni, nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi pisuussutit taama atsigisut piuneerummata.
Sentence Tokens with count 22
- 11 Taava naammatsinnissaq Liivikkut palasiussusiatigut pissappat,( taakkuami palasiussusiannut tunngasunik inuit inatsisitaarput,) soormi taava alla saqqummersittariaqalerpa Milkisiitaap ileqquatut palasiussasoq, Aarunip ileqquatut pisumik taaneqassanngitsoq?
- 16 taassumannga aallarnerluni timi iluunngarmi katiterneqartoq ataasinngortitaallunilu ujallut tamaasa ikiortigalugit, ilami tamarmik immikkut uuttugarsiaasa sunniineri missiliorlugit, timip alliartornissaatut naammassiartorpoq asanninnikkut imminik ineriartortilluni.
- 9 Issumalu tikiunnissaa piumaarpoq Saattanip sunniineragut nalinginnarnik killinnartulianik nalunaaqqutinillu tupinnartulianillu sallunernik 10 nalinginnarnillu iluaatsulianik salloqittaataasunik, tammartussani taamaalissalluni, tassa ilumoornermut asanninnissaq annassutissaraluartik ilassinngimmassuk.
- 9 Uppernikkut nunami unnersuutigisami takornakkamini takornartaavoq toqqillu inigisarlugit Iisaarlu Jaakulu unnersuummik taassuminnga kingornusseqatini peqatigalugit, 10 illoqarfik una tunngavilersugaq, Guutip illuliaa suliarisaa ilimagigamiuk.
- 3 Pinnersaaseritsi qallermik pinnasi, nutsanik perlaajanik kuultilersornermillu atisaqarnermilluunniit pinnasi, 4 inummilli isertukkamik uummatip pianik, anersaap piuaatsup sallaatsup pianik aserujuitsumik, taannami Guutimut erlinnaqimmat.
- 5 Taamami itsaq arnat iluartut Guutimut neriuttut pinnersartarput uiminnut naalattuullutik, 6 soorlu Saaqqap Aaperaat naalakkaa naalakkaminik taallugu, qitornarilerpaasilu ajunngitsuliorussi sumillu annilaarnartumik ersigisaqarnasi.
- 12 Asanartusi ukorsii, tupigusuutigeqinasiuk ilissinnit ikualaneq misilinneqaatissaalluni ilissinnut pisoq, tupinnartumik pineqarsorinasi, 13 soorluli Kristusi anniarnerisigut peqatigigissi, taamatut tipaatsugitsi, naalannassusiata saqqummerfissaanissaaq qiimmattarlusi tipaatsoqqullusi.
- 9 Taava Naalakkap mianerinnitsini ussernartumit annaanneq nalussanngilai, iluaatsulli ullormut eqqartuutiffissamut toqqorumaarpai pillaqqullugit, 10 pingaartumillu uku uinik malillugu ingerlasut mingunnartut illigutsaallugit naalagaasullu asiginnarlugit.
- 11 Takunnillungalu tusalerpara inngilerpassuit nipaat issiavissaarsuup uumasullu taakkua utoqqaanerillu taakkua avataatigut, amerlassusiallu tassa qulinik tuusintilippaat qulinik tuusintileriartarsimasut tuusintilippaallu tuusintileriartarsimasut, 12 nipituumillu oqarput:
- 14 Arnarlu sulunnik marlunnik nattoralissuup taassuma piinik tunineqarpoq, puilasuitsumut inissaminut timmeqqullugu, tassani ullut kaajallannerat ullullu kaajallanneri ullullu kaajallannerata affaa pulateriaarsuk alisimallugu nerlersarneqassasoq.
Sentence Tokens with count 23
- 26 Taassumalu inooqatigiissorpassuit tamaasa nunap tamarmi qaani ineqartippai aammit ataatsimit naggueqartillugit, ineqarnissaallu aalajangersakkanik taamaaffissaqartippai killiffissaqartillugillu 27 Guuti ujaqqullugu, misigisinnaassaneraat nanillugulu, naak tamatsinit ungasinngikkaluaqisoq;
- 4 Ullulli naammatsiffissaat nalliummat Guutip erni aallartippaa arnamit erniusoq, inatsisit ataanniilluni illuni erniusoq, 5 inatsisit ataanniittut ittut akiliussammagit tassannga peersillugit qitornaassusissaq uatsinnut pigileqqullugu.
- 11 Taamattaaq ilisimavatsigut qanoq tamassi immikkut oqaaqqissaartarissi tuppallersartarlusilu, soorlu ataataasup qitornani pisarai, 12 qanorlu nalunaajaaffigigissi saqeqqullusi Guutimi ileqqoriissariaqartoq naapertorlugu, taassuma naalagaaffimminut naalannassutsiminullu qaaqqummasi.
- Kapitali 2. 1 Taamaattumik tamanit pingaarnerutillugu oqaassivunga qinnutigalugillu torlulassutigalugillu qinnussissutigalugillu qujassutigissagaat inuit tamaasa, 2 kunngillu akimarnillu tamaasa, ersiornaatsumik eqqissisimaarnartumillu inooqqulluta Guuti mianeriuarlugu titsiillutalu.
- 9 Aammattaaq arnat assuassasut annorassanik ippinnaatsunik ittoorajullutik piitaajuillutillu, nutsalluunniit perlaasat kuultilu sapanngarissulluunniit atisalluunniit akisuut assuutigeqqunagit, 10 ajunngitsuliornerilli assuutigeqqullugit, soorlumi arnat Guutimik mianerinnilluartut ileqqussaaqqartut.
- 9 taassuma annaakkaatigut qaaqqussummillu iluartumik qaaqqulluta, suliavut pissutiginagit, siunnersuunnili saammaanninilu killeqanngitsumit Kristusi Jiisusikkut uatsinnut tunniussaasut pissutigalugit, 10 maannali saqqummersitaasut annaassisitta Kristusip Jiisusip erserneragut;
- 8 Tamanna pillugu, naak Kristusimi ittoornanga ileqqussannik inassinnaagaluaqigikkit, 9 taamaattoq iluarineruara asanninnerput pissutigalugu qinnuiginiarlutit, uanga taannaasunga Paalusi utoqqaq, maannalu aamma Kristusip Jiisusip qilersugaasortaa;
- 5 Massalu Liivip kinguaasa ilaat taakku palasinngorsimasut inatsivigineqaraluarput inuit pissarsiaasa qulingi inatsisit malillugit tigusaqqullugit, tassa qatanngutimik pii ilanngartaqqullugit, naak taakkuttaaq Aaperaap qeqqanit anisut;
- iluartumillu piumaarpusi, tamanna naneruutitut taartumi qaamasutut itillugu sianiginiarussiuk, ulloq qaalerserlugu qaassiullu uummatissinni nuilerserlugu, 20 manna pingaarlugu nalussannginnassiuk, pruffiitip oqaaserisaa allakkaniittoq ittoq imminit nassuiaatissaqarnavianngitsoq.
- 20 Inuillu amiakkuusut perluutinik tamakkuninnga toqutaanngitsut assammik suliaat soraarunnagit allamik isumataannginnamik, anersaapiluit Guutipiluillu kuultiusut siilviusullu kanngussaasullu ujaraasullu qisuusullu takunninnerluunniit tusaanerluunniit angalanerluunniit ajortut pallorfigissanngilaat;
Sentence Tokens with count 24
- 15 Siipuluup nunaa Nattaliillu nunaa, immap aqqutaani Joortanip tungaani ittut, Galiliialu akimanngitsut piat, 16 inuiaat taarmiugaluit qaamasorsuaq takuaat, toqullu nunaani taartitaani nunallit qaamasup nuiffigai.
- 21 Ullorli piunnarfiusoq nalliummat, Heruutasi inuuissiorluni naalagarsuartaminut sakkutuullu naalagaanerinut Galiliiamilu pingaartunut nerliiassiormat, 22 Heruutiarsillu pania isermat taparlunilu, Heruutasillu nereqataasalu nuannarigamikku, taava kunngip niviarsiaraq oqarfigaa:
- 20 Taakkuinnaanngitsulli qinnuppakka, oqaasiisigut uannut upperumaartuttaaq ilanngullugit qinnuppakka, 21 tamaasa ataasioqqullugit, soorlu illit, ataataq, uanniittutit uangalu ilinniillunga illunga, taakkuttaaq uatsinni ataasioqqullugit, silamiunut uppereqqullunga aallartikkimma.
- 21 Maannali iluarneq Guutip pia inatsisitigut pruffiititigullu nalunaajaassutigineqartoq inatsisinit pinnani saqqummiussaavoq, 22 tassa iluarneq Guutip pia Jiisusi-Kristusimut uppernikkut tamanut pissanngortoq uppertut tamarmik pigisaat, taamaaqatigiippummi.
- 4 Guutiga qutsavigaara qinusarnikkullu eqqartortaannarlutit, 5 Naalakkamut Jiisusimut iluartunullu tamanut asannissutsit uppersutsillu tusaamagakku, 6 uppernermut peqataassutsit sunneeqqullugu Kristusi Jiisusimut, ajunngitsoq ilissinniittoq ittoq tamaat ilisarigakku.
- 19 taassumuunattaaq anersaanut parnaarussivimmiittunut ittunut oqaluussiartorpoq, 20 naalasseriitsunut taamani Guuti kamajuerluni utaqqimmat Nuua inuugallartillugu, umiarsuaq sananeqartillugu, tamannami inuit qassinnguit( tamassa tarnit arfineq-pingasut) annaffigaat imikkut;
- Kapitali 4. 1 Kristusi taava uinikkut anniarmat, ilississaaq isumaata taamaaqataanik sakkulersorniaritsi( uinikkummi anniartoq ajortulissaararaaq), 2 kingorna uinikkut inuunissarsi inuit illigutsannerinik pinnani Guutip peqqusaanik ileqqullugu.
- 5 Tamannami ilungersuutigingaarlugu uppersutsissigut ileqqorissiartorniaritsi, ileqqorillusilu ilisarsiartorniaritsi, 6 ilisarsillusilu illigutsannaveersaaritsi, illigutsannaveerlusilu nikallujuigitsi, nikallujuillusilu Guutimik mianerinninniaritsi, 7 Guutimillu mianerinnillusi qatanngutisi asaniarsigik, qatanngutisilu asallugit tamanik asanninniaritsi.
- Saammaallusilu eqqissisillisi maannakkut ittup siornagut ittup tikiukkumaartup, anersaallu arfineq-marluk taassuma issiavissaarsuata saaniittut ittut, 5 Jiisusillu Kristusip nalunaajaasup ilumoortup, siulliulluni toqusunit erniusup, nunap kunngiisa siulersortaata;
- 4 Arnarlu taanna aappallarissumik atisaqartoq aappalujattumillu kuultimillu ujaqqanillu erlinnartunik sapanngarissunillu pilersorsimalluni, ermuserlu kuultiusoq tigumiarigaa, maajunnartunik mingunnartunillu uersarnerata piinik ulikkaartoq, 5 qaavanilu ateq anngigisaq allassimasoq:
Sentence Tokens with count 25
- 20 Ilissili Kristusimik taama ilinnianngilasi, 21 massami tusarsimagussiuk, taassumaniitillusilu itillusilu ajoqersorneqarsimagussi sallusuissut Jiisusimiittoq ittoq naapertorlugu, 22 inutoqaq arlaagut angalaaserisarsi iperassagissi, taanna imminik aserorniartoq pileritsannernik salloqittaataasunik;
- 15 Siipuluup nunaa Nattaliillu nunaa, immamut aqqutaani Joortanip tungaani ittut, Galiliialu Guutimik nalusut piat, 16 inuiaat taarmiugaluit qaamasorsuaq takuaat, toqullu nunaani taartitaani nunallit qaamasup nuiffigai.
- 10 Tamannaannaanngilarli, kisianni aamma Ripikka naartulermat ataatsimit, Iisaamit ataatatsinnit, 11 ilumiuimi erniusimanngikkallarmata sulilu ajunngitsulioratilluunniit ajortulioratilluunniit( Guutip siunnersuutaa qinersissutaa aalajaaqqullugu, suliat pissutiginagit qaaqqusisorli pissutigalugu), 12 oqarfigineqarpoq:
- 5 Naammi qilammi nunamiluunniit Guutinik taaneqartoqaraluartoq, soorlumi Guutit amerlaqisut naalakkallu amerlaqalutik, 6 taamaattoq uagut ataasiinnaq Guutigaarput, tassa ataataq, taassumannga suut tamarmik ipput, uagullu taassumunnga illuta.
- Saqitsaattut annerussisullu kamattullu saqitsaagajuttullu unnerluussisullu oqaatissuaasullu annerujumatuullu innarliisullu, 21 tikiuteqqikkuma ilissi pillusi Guutinnut nikallortissasoralunga, amerlasuullu siornagut ajortulisut mingunnartuliornitik uersaanitillu kanngunartuliornitillu ileqqorisatik tunullugit allamik isumataanngitsut aliasutsigissasoralugit.
- Kapitali 3. 1 Tamanna pillugu, qatanngutikka iluartusi ukorsii, qilammit qaaqquneqartunut ilanngussimasusi, eqqarsaatigisiuk nassuerutigisarput inna apustiliusoq palasiunerusorlu, Jiisusi, 2 taamaalisitsisiminut ilumoortuusoq, soorluttaaq Moorsasi illuani tamarsuarmi ittoq.
- 10 Annannissaq tamanna pruffiitit saammaanneqarnissassinnik siulittuutiginnittut siunersiutigalugulu killisiutigaat, 11 killisiuillutik piffissaq qaqugu nalliuttussaq qanorluunniit ittussaq Kristusip anersaata ilumiugisamik pigaa, Kristusip anniarnissai kingornalu naalannarsinissaa siumut nalunaarutigigamigit.
- Illit mappersakkanik ukuninnga tigusisussaavutit naqissutaannillu mappiisussaallutit, toqutaagavit, aannillu Guutimut pisiarigakkit inuit immikkut naggueqatigiissunit immikkullu oqaasilinnit immikkullu inuiaasunit inuiaqatigiinnillu tamanit, 10 kunngiuffinngortikkakkillu palasinngortillugillu Guutitsinnut, nunamullu kunngiussapput.
- 16 Tamaasalu mikisullu angisuullu pisuullu piitsullu kiffaanngitsullu kiffaasullu assaasigulluunniit talerpilliisigut qaavisigulluunniit ilisarnaqummik pilersorneqartippai, 17 kimulluunniit ilisarnaqummik tamatuminnga nersutilluunniit aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik piginninngitsumut pisinerluunniit tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu.
- Qaallusi Guutip unnukkut nerliiassiaanut angisuumut katersoritsi, 18 kunngit neqaat sakkutuullu naalagaanerisa neqaat nakuarsuillu neqaat qimuttuarsuillu qaannilu issiasut neqaat tamarmillu kiffaanngitsullu kiffaasullu mikisullu angisuullu neqaat nerissallugit.
Sentence Tokens with count 26
- 29 Naalagaq, maanna kiffat angerlartikkumaarpat eqqissisillugu, soorlu oqartuutsit, 30 isima takummassuk annaassutigisat, 31 inuiaqatigiit tamarmik kiinaasa saanni piareersakkat, 32 qaammaqqut Guutimik nalusunut qaammarsaatissaq innuttavillu Israalikkut naalannaatissaat.
- taassuma farisiiarip illuani nerrivimmiittoq ittoq ilisimaleramiuk puiaasannguaq ukkusissaasaq tarnutissamik imalik aggiuppaa, 38 isigaasalu sanianni qeqarpoq tunuani qiallunilu, qulliminillu isigai masatsilerpai nutsaminillu allarterlugit, isigaalu kunippai tarnummillu tanillugit.
- 7 Toqumulli kiffartuutigisaq allannernik ujaqqanut titarsimasoq naalannassuseqarluni saqqummermat Israalip kinguai Moorsasip kiinaata naalannassusia pillugu kiinaanut isigineq ajulersillugit, naak soraassasoq, 8 qanormi taava anersaamut kiffartuutigisaq annerusumik naalannassuseqassanngila?
- 19 Ilisimavungami ilissi qinnussisarnissigut Jiisusillu Kristusip anersaata illersuineragut tamanna annassutigissagiga, 20 soorlu kipisallunga neriussinnartunga pakatsisarneqanngilluinnassasoralunga, kisianni tamatigut ersisuersillunga Kristusi maannakkuttaaq timikkut naalannartinneqassasoralugu, soorlu pisartaannartoq, inuussanerumaluunniit toqussanerumaluunniit.
- 15 Mannami Naalakkap oqaasiagut ilissinnut oqaaseraarput, uagut inuulluta Naalakkap tikiuffissaa angumerigaluarutsigu sinippaartut ingiassannginnatsigik, 16 Naalagaq nammineq qilammit aqqarumaarmat suaarnermik inngilersuullu nipaanik Guutillu qarlortaassuanik, Kristusimilu toqusut makeqqaassapput;
- 15 Immaqa manna pissutigalugu ilinnit avissaallatsiarsimanerpoq, naassaanngitsumik kingumut pigissagakku, 16 massalu inussiatut pigiunnaarlugu, kisianni inussiamit annerusutut, qatanngutaasutut asanartutut pingaartumik uannut, immaqali annermik ilinnut asanartutut, uinikkullu Naalakkakkullu.
- Kapitali 5. 1 Palasiunermi kinaagaluartoq inuit akornanni qinigaasoq ivertissimavoq inuit sinnerlugit Guutimut kiffartussalluni, pilliutinik tunissutinillu toqutassanik ajortit pillugit aatsisassalluni, 2 naakkigissallugit nalusoortut tammalersullu, namminertaaq tamatigut qajannaqigami;
- Kapitali 12. 1 Taamaammat, nalunaajaasut taama eqimatigisut avatangermatigut, uaguttaaq oqilaaqutaasut tamaasa ajortilu uatsinnik ninniortitseqqajaaginnartoq iperartigik, nikallujuerlutalu arpanniarta assoruunnitsinni uatsinnut suiunertarititaasumi, 2 uppernermillu aallarniisoq inerititsisorlu Jiisusi aarlorfigisigu;
- Kapitali 2. 1 Taamaattumik ajorsuseq tamaat peqqusersuunerlu tamaat ilumoortuusaarnerlu sinnganerlu oqaatissuaanerlu tamaat iperarlugit 2 inoorlaannguatut immuk piviusoq oqaasiusoq kajungerisiuk, tamatumuuna annannissamut alliartoqqullusi, 3 misigisimagussiuk Naalagaq avaaginnittuusoq.
- 9 Kingorna takunnikkama, ata, amerlangaartut kisinneqarsinnaanngitsut, inuiaqatigiit immikkullu naggueqatigiissut immikkullu inuiaasut immikkullu oqaasillit tamarmik ilaat, issiavissaarsuup saani savaaqqallu saani qeqartut, takisuunik qaqortunik atisaqartut, palmillu avalequtaannik tigumiaqartut;
Sentence Tokens with count 27
- John Miltonip, tuluup 1600- k-kun- ni taal-lior- tup, taal-liani Det tabte Paradis, Mosesimik al- lak- kani siul-ler- ni Adamip ajor-tulior- nera Edenimil-lu anisitaanera pil-lugu oqalut-tuamik tun-ngavilik, ilisimaneqaatigaa.
- 30 Pruffiitiugamili, ilisimagamilu Guutip uppernarsaammik uppernarsaaffigigaani, qeqqata kingunerinit Kristusi uinikkut makitikkumallugu issiaffiani qilaalimmi issiasussaq, 31 taava siornagut nalujunnaarlugu Kristusip makinnissaanik oqaluppoq, tarnaa uneriffimmiittuassanngitsoq ittuassanngitsoq, uinnatalu aserorneq takussanngikkaa.
- 14 Taava qitornaasut uineqarlutillu aaqarmata peqatigiillutik, taassumattaaq taamaalluni tamakku ilangiiffigai, toqumigut soraarsissagamiuk toqumik pissaatilik, tamassa mamarliisorsuaq( toornaarsuk, Diaavulu), 15 kiffaajunnaarsissagamigillu tamaasa inuunertik tamaat naallugu toqumut sioorallutik kiffaassasut.
- 26 Taama ittoq palasiunerissagatsigu, iluaatsuitsoq ajortuitsoq minguitsoq, ajortilinnit immikkoortitaasoq qilammillu qutsinnerulersoq, 27 ikkutut palasiunertut pissanngitsoq, taakku ullut nungullugit tunissutinik pilliissammata nammineq ajortuliatik peqqaatigalugit kingornalu inuit ajortuliaat pillugit;
- 9 Kingorna takunnikkama, ata, qasseerparujussuit kisinneqarsinnaanngitsut, akimanngitsut immikkullu naggueqatigiissut immikkullu inuiaasut immikkullu oqaasillit tamarmik ilaat, issiaffiup qilaallup saani savaaqqallu saani qeqartut, takisuunik qaqortunik atisaqartut, palmillu avalequtaanik tigumiaqartut;
- 25 Atalu, inuk Jerusalaamiittoq Simmiuumik atilik, inullu taanna iluartuusoq Guutimillu mianerinnittoq, Israalillu tuppalliutigisaa utaqqigaa, anersaallu illernartup qulangeraa, 26 oqaaserlu anersaamit illernartumit pisimagaa, Naalakkap tanitaa takusimatinnagu toqu misigissanngikkaa.
- 50 Atalu, angut tassaniippoq ippoq Juuserfimik atilik, killisiuisoqatigiit ilaat, angut ajunngitsuullunilu iluartoq, 51 siunnersuutigisaatigullu qanorlu iliorneratigut taakkuninnga akuerinnissimanngitsoq, Arimatiiamit Juutit illoqarfiisa ilaannit pisoq, namminerlu Guutip naalagaaffianik utaqqisoq;
- 12 Ilissili Naalakkap ilassinnut tamanullu asannissutsissigut alliartortillusilu akitsiartortillisi, soorluttaaq uagut ilissinnut ittugut, 13 uummatisi nakussatseqqullugit assuarnaaqqullugillu iluaqqullugillu Guutip ataatatta saani, Naalagarput Jiisusi Kristusi iluartortani tamaasa ilagalugit tikiuppat.
- Kapitali 1. 1 Piitrusi Jiisusip Kristusip apustilia Puntusimi Galaasiamilu Kapatuukkiamilu Aasiamilu Bitiiniamilu nunasisunut siammarsimasunut qinigaasunut, 2 Guutimit ataatamit siumut ilisarineqarlutik, anersaamit iluarsarneqarlutik naalattussaallutik Jiisusillu Kristusip aavanik serpartagassaallutik:
- 16 Uagummi Naalakkatta Jiisusip Kristusip pissaaneranik tikiunnissaanillu nalunaarfigigassi, oqaluttuapalaat eqqumiitsuliat malillugit pinngilagut, kisianni angingaarsusianik isiginnaartuutitaallutta pivugut, 17 tassa Guutip ataatap ataqqinartillugu naalannartimmagu, taassumunnga pimmat naalannangaartorsuarmit nipi imaattoq:
Sentence Tokens with count 28
- Isumaliutersuutit taak-ku al-lal- lu im-min- nut naaper-tuutin- ngin-nerat pis-sutigalugu inup-pas- suit profes-sori W. T. Fitchitut isum-mersimap- put, taan-na atuak-kiamini The Evolution of Language- mi ima al- lap- poq:
- 21) Kuisinnissamik piumasaqaatinik eqqortitsisut paasisimavaat anersaap illernartup' Guutip itissusiinik' paasitissinnaagaatik, Guutip Naalagaaffia pillugu oqaluussitissinnaagaatik inerititaqartissinnaagaatillu Guutip anersaavata ineritaanik,' asanninnermik, nuannaarnermik, eqqissinermik, kamajasuunnginnermik, inussiarnisaarnermik, ajunngitsuunermik, unneqqarissusermik, qanilaarnermik imminullu naalakkersinnaanermik'.
- 7 soorlu Suutumamiut Gumooramiullu eqqaanniittullu ittullu illoqarfiit inui taakkunatut uersaasorsuullutik nalinginnarnillu uinissiorlutik[ kanngunartuliorfissaminnik] anusinngorsaatigititaasut innermik qamiuitsumik pillarneqarlutik, 8 taamattaaq ikkua sinnattortutut illutik uinitsik mingutsippaat naalagaasullu asiginnarlugit naalannartullu qaqajaralugit.
- 17 Taava ilagalugit aterpoq toqqissumi unilluni, ajoqersugarpassuilu najuipput inuppassuillu Juutiamit tamarmit Jerusalaamillu Toorullu Siituullu eqqaannit imap sinaanit pisimasut, 18 tusarumallugu nappaatiminnillu katsorsartikkumallutik aggersimasut, aamma anersaanit minguttuunit naalliutsitaasut, ajorunnaarpullu.
- 3 Inatsisimmi uinimmit sapilersitaasut sapigaat Guutip naammassivaa, erni uinimmut ajortilimmut assigitillugu aallartikkamiuk tunissutaatillugulu ajortaaruteqqussut ajorti uinimmi pillarlugu, 4 inatsisitigut peqqusaasoq iluartoq uatsinni uinik malinnagu anersaaq malillugu saqisuni naammatsinneqaqqullugu.
- 6 isigisumut kiffartortutut inunnut iluareqqusutut pinnasi, Kristusilli kiffaasut, kajumillusi Guutip peqqusaa suliaralugu, 7 isumagillusilu kiffartussasusi Naalakkamullusooq, inunnullusooq pinnasi, 8 ilisimagassi kinaluunniit kiffaasoq kiffaanngitsorluunniit sumik ajunngitsulioruni tamanna Naalakkamit pissaqaatigiumaaraa.
- Kapitali 2. 1 Inanniarpassili, qatanngutivut ukorsii, Naalakkatta Jiisusip Kristusip tikiuffissaa pillugu taassumunngalu katersorfissarput pillugu, 2 tassanngaannaq eqqarsaatissigut nakimasunngorteqqunasi annilaarteqqunasilu anersaamulluunniit oqaatsimulluunniit allakkanulluunniit uatsinnit pisorisanut Kristusip ullussaa maannakkut pissasoralugu.
- 3 Guuti siuaasakka malillugit ilerasuutigisaqarnanga kiffartorfigisara qutsavigaara, aammami soraarnanga qinusarnikkut eqqaasarpakkit ullukkullu unnuakkullu, 4 qullisillu eqqaasarlugit takorusulillaaraakkit tipaatsulluinnaleqqullunga, 5 eqqarsaatigisarakku uppersutsit peqqusersuitsoq, siunikkut aanavit Luuisip anaanavillu Eunikip ilumiugisaat;
- Kapitali 6. 1 Taamaattumik Kristusimik ajoqersuutaasut aallaqqaataat qaangiinnarlugit inersimassummut ingerlaniarta, kingumut tunngaviliornata suliat inuussutaanngitsut allamik isumataarutigisariaqarnerannik Guutimullu uppernermik, 2 kuisinnerillu pillugit ajoqersuutaasunik, assannillu patissinermik, toqusullu makinnissaannik, eqqartuussummillu naassaanngitsumik.
- 3 Taassuma Guutiusup pissarsuup inuussutissanillu mianerinnissutissanillu tamanik tunimmatigut naalannassutsimigut ajunngingaarsutsimigullu qaaqqusisitsinik ilisarsinikkut, 4 taakkunatigut unnersuutinik qujanartunik annernillu tunimmatigut, taakku pigalugit Guuti qanoq-issusiagut peqatigileqqullusiuk, aserornartut silarsuup pii pileritsannartut nigorussigik:
Sentence Tokens with count 29
- ( w06 11/ 15- E)[ Qupp. 3- mi assiliartaq] Jobi misilinneqarnermini aalajaattuarpoq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Biibili pillugu ilisimasaqarneruleruit eqqortumik iliorniarnerit aalajangiusimanerulissavat Atuartartut apeqqutaat Kristumiu nipinik tusaasaqartoq pinngitsoorani anersaapilunnit erloqisitaava?
- 36 Arnarlu pruffiitiusoq tassaniittoq ittoq, Anna Faanuilip pania, Asserakkut naggueqatigiit ilaat, taassuma ukiorpassuit angusimagai, niviarsiaagamilu kingorna ukiut arfineq-marluk uini inooqatigisimagaa, 37 maannali uillarnerusoq ukiut arfineq- pingasunik qulillit sisamallu missiliorlugit;
- 21 Taamaattumik angutit ukua uatsinniissimasut issimasut ullut taakku tamaasa naallugit, Naalagaq Jiisusi uatsinni isertarlunilu anisarallarmat, 22 Juannasip kuisiffia aallaqqaatigalugu ullorlu uatsinnit pavunnartitaaffini tikillugu, taakkua uatsinniissimasut issimasut ilaat makissimassusianik nalunaajaaqatigissavarput.
- 3 Massa inatsisit uinimmit ajulersut ajugaat Guutip[ naammassivaa], erni aallartikkamiuk uinimmut ajortilimmut assigitillugu tunissutaatillugulu ajortaaruteqqussut ajorti pillarlugu uinimmi, 4 inatsisitigut peqqusaasoq iluartoq naammatsinneqaqqullugu uatsinni uinik malinnagu anerneq malillugu saqisuni.
- 3 Taassuma Guutiusup pissarsuup tamanik inuussutissanillu mianerinnissutissanillu tunimmatigut qaaqqusisitsinnik ilisarsinikkut qaaqqugamisigut naalannarsutsimigut ajunngingaarsutsimigullu, 4( taakkunatigut tunineqarpugut unnersuutinik annernik qujanartunik, taakku pigalugit Guuti peqatigileqqullusiuk qanoq-issusiagut, aserornartut silarsuup pii pileritsannartut nigorussigik):
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip peqqusaagut Jiisusi-Kristusimut apustiligeqqullugu qaaqqusaasoq qatannguppullu Sustiniisi 2 Guutip ilagiissaanut Korintumiusunut Jiisusi-Kristusikkut iluartitaasunut, iluartunut qaaqqusimasunut, Naalakkatsinnik Jiisusi-Kristusimik taakkua uagullu Naalakkatta aaqqagut torlorfiginnittut sumiluunniit ittut tamaasa:
- 12 Ilisimaqquassili, qatanngutikka, atukkakka iivangkiiliup siumukarneranut iluaqutaaginnarsimasut, 13 qilersugaanera Kristusimi pisimasoq ersermat sakkutuunut paarsisunut tamanut ilaannullu tamanut, 14 Naalakkamilu qatanngutigiit amerlanersaasa qilersugaanera tatissarsissutigimmassuk annermik sapiisilerlutik Guutip oqaasia ersioratik oqaaserisarlugu.
- 26 Palasiunermi taama ittoq uatsinnut pisariaqarpoq, illernartoq ajortuitsoq minguitsoq, ajortilinnit immikkoortitaasoq qilammillu qutsinnerulersoq, 27 palasiunertut ikkunatut pissanngitsoq, taakku ullut tamaasa tunissutinik namminneq ajortitik peqqaatigalugit kingornalu inuit ajortaat pillugit pilliissammata;
- Kapitali 1. 1 Jiisusip Kristusip saqqummersitai, Guutip taassumunnga tunniussai qilamik piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit, inngilinilu aallartillugu kiffaminut Juannasimut tamakku nalunaarai, 2 taassuma Guutip oqaasia Jiisusillu Kristusip nalunaajaataa nalunaajaassutigaa, takusani tamaasa.
- 9 Uumasullu naalannaat ataqqinaallu qujaniullu issiavissaarsuarmi issiasumut naassaanngilluinnartumik uumasumut pigitittaraangatigik, 10 taava utoqqaanerit taakku marlunnik qulillit sisamallu issiavissaarsuarmi issiasup saanut palloraraat, naassaanngilluinnartumik uumasoq pallorfigalugu, niaqorutitillu issiavissaarsuup saanut ilivaat oqarlutik:
Sentence Tokens with count 30
- [ Qupp. 5- mi assiliartat] Pisuussutinik katersuinikkut, kiserliornikkut inuilluunniit killilimmik ilisimasaannik tatiginninnikkut pillualertoqarsinnaanngilaq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Kristumiutut neriuutip pillualersippaatigut[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Guutip inatsisaanut naalalluni inuuneq pilluarnartuuvoq SAMMISAQ PINGAARNEQ|
- Inatsisit taamaalisaanngimmata iluartut pillugit, kisianni assuarnartullu naalasseriitsullu iluaatsullu ajortuliartullu soqqusaatsullu illernaatsullu angajoqqaaminnillu toqutsisut inuartullu 10 uersaasullu mumingasumillu kanngunartuliortut inunnillu tillittut sallutuullu sallusumillu uppernarsaasut pillugit, allamilluunniit qanoq iliortoqarpat ajoqersuut peqqissinartoq akerartorlugu;
- 11 Kipineqarnerlu pivaa nalunaaqqutigalugu uppernaqutigalugulu iluarnermut uppernermit pisumut kipineqanngikkallarami pigisaminut, ataataassalluni kipineqanngisillutik uppertunut tamanut, taakkuttaaq iluarsuseqartitaaqqullugit, 12 ataataassallunilu kipineqartunut, massa kipineqaannartunut pinngilaq, kisianni ataatatta Aaperaap uppersusia kipineqanngikkallarami pigisaa tumisiorlugu saqisunut.
- 30 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutikka, Naalagarput Jiisusi-Kristusi pillugu anersaallu asannissusia pillugu assorooqatigeqqullunga Guutimut qinnuttarlunga, 31 uppinngitsut Juutiamiittut uannut anigoqqullugit kiffartuutigalu Jerusalaamut pissutiga iluartunut ilassiuminarseqqullugu, 32 tipaatsullunga ilissinnut peqqullunga Guutip peqqusaagut ilagalusilu inuummarisseqqullunga.
- 9 Tamanna pillugu Guutip akitsingaartippaa ateqartillugulu aternit tamanit annerusumik, 10 Jiisusip aqqani seeqqut tamarmik qilammi nunamilu nunallu ataani ittut seeqqumiassasut, 11 oqqallu tamarmik Jiisusi Kristusi nassuerutigissagaat Naalagaasoq, Guuti ataataq naalannarseqqullugu.
- 21 Ilississaaq siornagut avissaarsimagaluartusi isumassigullu akerartoraluartusi ajortunik sulisarlusi, 22 maanna uinimmi piagut toqumigut saammaannartippaasi, kiinnami saanut saqqummiukkumallusi iluartusi assuarnaatsusilu pillagassaanngitsusilu, 23 massami uppernermi uninngagussi tunngaveqarlusi aalajangerlusilu saqinnaveerlusilu neriugisamit iivangkiiliup pianit;
- 17 Silami matumani pisuusut inakkit perrooqqunagit pisuussutilluunniit allanngujaqisut isumalluutigeqqunagit Guutili isumalluutigeqqullugu, taassuma atugassatsinnik sunik tamanik tuningaartarmatigut, 18 ajunngitsulioqqullugillu ajunngitsulianik pisuunngoqqullugit, tukkoqqullugillu ikiuisaqqullugillu, 19 taamaalillutik piumaartussakkut tunngaviulluassasumik qimatulissammata, inuuneq piviusoq tigusinnaaqqullugu.
- 3 aammattaaq arnat utoqqaat iluartut ileqqussaat eqqorlugu ileqqoqarniassasut, mamarliissanngitsut, viinnisorajussanngitsut, ajoqersuilluassasut, 4 arnat inuusuttut silattortinniassagaat uitik asaqqullugit qitornatillu asaqqullugit, 5 piitaajuitsooqqullugit, titsiitsooqqullugit, illumi paarsilluaqqullugit, avaaginnittaqqullugit, uitillu naalaqqullugit, Guutip oqaasia mitaatigineqaqqunagu.
- 11 Kristusili ajunngitsuutinut nalliuttussanut palasiunerulluni tikiuttoq, tupikkut annerusukkut naammalluarnerusukkullu assannik sanasimanngitsukkut iserami, tassa pinngortitat makkua ilaginngisaatigut, 12 savaasallu norraallu aavinik pinnani, namminerli aamminik isissuteqarluni illernartuummut iserpoq ataasiarluni utertitsissummillu naassaanngitsumik pissarsiaqarluni.
- 5 Inngilillu immap qaani nunallu qaani qeqartillugu takusama assani talerpilliit qilammut qullarpai, 6 taannalu naassaanngilluinnartumik uumasoq qilammik taassumaniittunillu ittuniillu nunamillu taassumaniittunillu ittuniillu immamillu taassumaniittunillu ittuniillu pinngortitsisoq naqqissigalugu uppernarsaavoq, kingorna piffissaqassanngitsoq;
Sentence Tokens with count 31
- - Judasi 21.[ Qupp. 28- mi assiliartaq]" Inassutikka maleruarussigit asannissutsinniittuassaasi ittuassaasi, soorlu uanga Ataatama inassutai maleruarikka asannissusianiittuarlungalu ittuarlungalu"" Qaallutit malinnga"" Uannik malinnikkumasoq imminut isumakkiissaaq, ullullu tamaasa sanningasulini[ nappagaq anniartitaaffini, NV] ersullugu malissavaanga.
- 30 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutikka, naalagarput Jiisusi Kristusi pillugu anernerullu asannissusia pillugu, assorooqatigeqqullunga Guutimut tussiullunga, 31 uppinngitsut Juutiamiittut uannut anigoqqullugit kiffartuutigalu Jeruusalaamut pissutiga illernartunut ilassiuminarseqqullugu, 32 tipaatsutsillunga ilissinnut peqqullunga Guutip peqqusaagut inuummarisseqqullungalu ilagalusi.
- 12 Ilisimaqquassili, qatanngutikka, qanoq pineqarnikka iivangkiiliumut annermik ingerlalluaataalermata, 13 qilersugaanera Kristusimik pissuteqartoq ersermat sakkutuut paarsisut illorsuanniittunut ittunut tamanut ilaanullu tamanut, 14 Naalakkamilu qatanngutigiit amerlanertaasa qilersugaanera tatissarsissutigimmassuk annermik sapiisilerlutik oqaaseq ersioratik oqaaserisarlugu.
- Inuup kialuunniit illuni qatanngutiniluunniit angutit qatanngutiniluunniit arnat arniluunniit angunniluunniit qitornaniluunniit nunaatiniluunniit qimakkaluarunigit uanga iivangkiiliulu pilluta, 30 untritileriarlugit maanna matumani pisaassavoq illussaminik qatanngutissaminillu arnassaminillu qitornassaminillu nunaatissaminillu, qinugineqaraluartilluni, silallu aappaani inuuneq naassaanngitsoq pissavaa.
- 9 Parteriusugut Miiteriusugullu Eelamikkuusugullu, Misuputaamiamilu nunaqartugut Juutiamilu Kapatuukkiamilu Puntusimilu Aasiamilu 10 Feriigiamilu Pamfiiliamilu Egitsinimilu Liipiallu ilaani Keriinip eqqaani, Ruumamiusugullu tamaaniittugut 11 Juutiusugullu ilasiaasugullu Kriitamiusugullu Araapiamiusugullu tusarpavut oqaatsivut atorlugit Guutip malunnangaartuliai oqaatigigaat.
- 19 Tamanna pillugu, kunngi Agrippa, takusannut qilammit pisumut naalasseriinngilanga, 20 kisianni oqaluffigiartorpakka Damaskusimiittut ittut peqqaarlugit Jerusalaamiittullu nunamilu Juutiami tamarsuarmi ittut Guutimillu nalusut allamik isumataaqqullugit Guutimullu saaqqullugit suliallu allamik isumataarnermut naapertuuttut suliareqqullugit.
- Alla uinimmik tatigisassaqarluni isumaqarpat, uanga annerusumik taamaaliorsinnaagaluartunga, 5 arfineq-pingasunik ulloqarama kipineqartunga, Israalikkut eqqarlerigikka, Binjamiikkut naggueqatigigikka, Epriiariusunga Epriiarinit pisoq, inatsisit eqqortissallugit farisiiariusunga, 6 ilungersornissaq eqqortissallugu ilagiit qinugillarikka, iluarnissaq inatsisiniittoq ittoq eqqortissallugu assuarnaatsunga.
- 4 Inuimmi qaammarsarneqareeraluartut tunissullu qilammit pisoq ooqattaarsimallugu anersaarlu illernartoq ilangiiffigilersimallugu 5 Guutillu oqaasia ajunngitsoq silallu piumaartussap pissaaneri ooqattaarsimallugit, 6 tunussigunik allamik isumataarnissamut kingumut nutaanngortinneq ajornaqaat, Guutip ernera imminni sanningasulimmut kikiattorteqqimmassuk mitannarsisillugulu.
- 3 Umissuullu aappaata tunuaniippoq ippoq tupeq illernarnerpaamik taaneqartoq, 4 taassuma pequtigai tipigissaammik pujoortitsivik kuultiusoq angerutsillu illerfia iluunngarmi kuultimik qalligaq, iluaniippullu ippullu qummuattaq kuultiusoq mannanik imalik Aarunillu ajaappiaa sikkersimasoq allaffissiallu angerutsip allassimaffii.
- 14 Taamaattumik, asasakka, tamakkuninnga ilimagisaqarassi ilungersorniaritsi taassumunnga naapeqqullusi innarluitsusi assuarnaatsusilu eqqissillusi, 15 Naalakkattalu kamajuissusia annassutissaatissiuk, soorluttaaq Paalusip qatanngutitta asanartup ilisimassutsimik tunineqarsutsi missiliorlugu allaffigigaasi, 16 soorlumi allakkamini tamani tamakku taakkunani oqaatigisaraangamigit pisartoq;
Sentence Tokens with count 32
- Al- lak- kat imusat Im-map Uumaatsup eq-qaani 1947- mi nas-saarineqarmata ilisimatuut masoretit al-lagaataat hebræerisuut Al- lak- kanut Il-ler- nar-tunut imusanut ukiut 1.000- t sin-nerlugit tamatuma sior-na al-lan- neqar-tunut kiisami sanil-lius- sin-naan- ngor-paat.
- Ajoqersugaq tas-saavoq Jiisusip ilin-niar- titsis-sutaanik ilin-niarlunilu paasin-nit- toq, taas-sumun- ngalu naalak-kusut- toq. Taamaat-tumik naalungiarsuuneran-niil- li qitor-nat Jehovamut tun-niul- luin-nar- nis-saan- nut Kristusimul-lu ajoqersugan-ngor- nis-saan- nut ikior-nis- saat anguniagaralugu angajoq- qaat ilin-niar- titsisariaqar-put.
- Ilaan-nik- kul-li kristumiut aap- paasut ilaat pis-sutsini aalajangersimasuni misigisar-put averuser-nis- sar-tik pisariaqarluin-nar- toq. As-sersuutigalugu aap- paasup qularutigin-ngil- luin-narsin- naavaa inuunini Jehovamul-luun- niit at-taveqar- nini navianartorsiortilluinnarlugu aap- pani peq-qar- niitsoq imaluun-niit tunus-sisoq najuin-naruniuk.
- 9.( w08 05/ 01- E)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Oqaaseq grækerisooq" qissaserpoq"- mik nutserneqarsimasoq aamma" qullililerpoq"- mik( 1936) nutserneqarsimasoq amerlanertigut' nipaqanngitsumik qianermut' tunngatinneqartarpoq, oqaaserli Mariap allallu qianerannik oqaluttuarinninnermut atorneqarsimasoq' nipituumik qianermik, kappialanermillu' isumaqarsinnaavoq.
- Meyer's Encyclopedic Lexicon[ Qupp. 6- mi assiliartat] Ambroise Paré pilattaasartuuvoq aqqutissiuisoq, aammattaaq franskit kunngiisa sisamat nalaanni unngiaasartuulluni Nakorsaq Persiamiu Razes( saamerleq) nakorsarlu tuluk Edward Jenner( talerperleq)[ Suminngaanneernerat IR] Paré and Ar- Rāzī:
- 18 Massa suna alla oqaluuserineq sapeqqajariga, kisianni Kristusip uakkut piliarisaa, akimanngitsut naalattunngoqqullugit, oqaatsitigullu suliornertigullu, 19 nalunaaqqutit tupinnartuliallu pissaaneratigut, Guutip anernerata pissaaneragut, tassa Jeruusalaamit aallarlunga eqqaalu tamakkerlugu Ilooria tikillugu Kristusip iivangkiiliua naammattumik oqaatigigakku;
- 4 Massa inuit qaammarsarneqareeraluarunik tunissullu qilammit pisoq ooqattaarsimallugu anernerlu illernartoq ilangiiffigilersimallugu 5 Guutillu oqaasia ajunngitsoq silallu piumaartussap pissaaneri ooqattaarsimallugit, 6 tunussippata allamik isumataarnissamut kingumut nutaanngortinneq ajornaqaat, Guutip ernera imminni sanningasulimmut kikiattortimmassuk mitannarsisillugulu.
- Inuit siulersortaat utoqqaanertallu ukorsii, 9 inummut ajulersumut angajoqqaatserneq pillugu ullumi killisiorneqaratta, kimit ajorunnaarsinneqarsimanersoq, 10 taava tamassinnut Israalikkunnullu tamanut nalunaarneqarili, una saassinni qeqartoq Jiisusip Kristusip Naassarammiup sanningasulimmut kikiattukkassi Guutip toqusunit makititaata aqqagut ajorunnaarsimasoq.
- 17 Illilli Juutimik taasartutit, inatsisillu eqqississutigigakkit Guutilu usorsitsaatigigakku, 18 peqqusaalu ilisimagakku inatsisinillu ajoqersorneqarlutit sorliit iluarnersut misilittarakkit, 19 qularnarinnginnakkulu tappiitsut tasiussallugit, taarmiusut qaammarsassallugit, 20 siuneqanngitsut ilikkarsassallugit, meerannguit ajoqersussallugit, ilisarsinermut ilumoornermullu uuttuutigisassaq inatsisini pigigakku:
- 13 Savaasammi ussigillu aavi ussigullu arnavissap arsai mingutsittunut serpartaataasut uinimmut minguersaataallutik iluarsisitsimmata, 14 immaqa angeqqinganik Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut assuarnaatsumik imminik Guutimut pilliutigisup aavata tarnissi nalunngissusiat minguersassagaa suliat inuussutaanngitsut piiarlugit Guutimut uumasumut kiffaalersillusi.
Sentence Tokens with count 33
- Ukiut arfineq- marluk-kaarlugit tupiusaliorfim-mi, angutit, ar-nat, meeq-qat takor-nar- tal-lu tamarmik pif-fim- mi Jehovap qinersimasaani katersuut-tariaqar- tar-put' inatsisit tusarsin-naaq- qul-lugit Jehovap Guutimik mianerinis-saa ilik-karsin- naaq-qul- lugu oqaatsil-lu inatsim-mi matumaniit- tut tamaasa maleruaq-qis- saarsin-naaq- qul-lugit'.
- Iivangkiiliumik tamatumin-nga misis-sueq- qis-saar- tut arlaan-naal- luun-niit oqan-ngilaq oqalut-tuarisaanermut naaper-tuut- tunik paasis-sutis- saqar-toq DeConick aam-ma Pearson suleqatigiin-ngik- kaluarlutik tamarmik isum-mer- put atuagatoq-qap ilaan-nakor- tor-tal- lip im-mik- koor-tor- tai pingaar-ner- paasa ilaat ilisimatuunit kuk-kusumik nutser-neqarsimasut.
- Ukorsii inuit siulersortaat Israiilikkullu utoqqaanertaat, 9 ullumi killisiorneqaratta inummut ajulersumut angajoqqaatserneq pillugu, kina annassutigigaa, 10 taava tamassinnut Israiilikkunnullu tamanut nalunaarneqarili, una ajorunnaarluni saassini qeqartoq Jiisusip Kristusip Naasarammiup sanningasulimmut kikiattukkassi Guutip toqusunit makititaata aqqagut.
- Siuaasavut tamaasa nuiap qulangerai, tamarmillu imaq ingerlavigigaat, 2 tamarmillu Moorsasimut ilanngutillutik kuisimasut nuiakkut immakkullu, 3 tamarmillu nerigaat neqissaq taannaasoq anernerup pia, 4 tamarmillu imeraat imissaq taannaasoq anernerup pia, qaarsumit anernerup pianit ilagisaminnit imeramik;
- 13 Massa ussigillu savaasallu aavi ussigullu arnavissap arsai mingutsittunut serpartaataasut illernarsisitsimmata uinimmut minguersaataallutik, 14 immaqa angeqqinganik Kristusip anernikkut ittuinnartukkut assuarnaatsumik imminik Guutimut pilliutigisup aavata tarnissi nalunngissusiat minguersassagaa sulianik inuussutaanngitsunik piiarlugu Guutimut uumasumut kiffartulersillusi.
- 9 Uumasullu naalannaat ataqqinaallu qujaniullu pigitittaraangatigik issiaffiup qilaallup qaani issiasumut naassaanngilluinnartumik uumasumut, 10 taava utoqqaanerit taakku marlunnik qulillit sisamallu palloraraat issiaffimmi qilaalimmi issiasup saanut, naassaanngilluinnartumik uumasoq pallorfigalugu, niaqorutitillu issiaffiup qilaallup saanut ilillugit, oqarlutik:
- 14 Taannami eqqississutigaarput marluusut ataasinngortimmagit, aserortermagulu talu akunnequtaasoq, 15 akerariinneq, inatsisit ileqqoreqqusanik inassutillit uinimmigut soraarsikkamigit marluusut taakku immini pinngortikkumallugit inuttaanngorlugit ataaseq eqqissivissiorlusi, 16 taakkulu marluusut timimi ataatsimi Guutimut sanningasulikkut saammaannartikkumagamigit, tassani akerariinneq toqukkamiuk.
- Kapitali 3. 1 Tamanna pissutigalugu uanga Paalusi Kristusip Jiisusip qilersugaa ilissi Guutimik nalusuugaluartusi pillusi- 2 soorlu tusarsimasusi Guutip saammaanneranik inoqutigiissuni atortitassamik uannut pisitaasumik ilissinni atorteqqullugu, 3 anngigisaq uannut nalunaajagaammat saqqummiisaqartillunga soorlu siuliini allaffigillatsiarissi;
- 25 Ilissi angutit, nuliasi asaniarsigik, soorluttaaq Kristusip ilagiit asagai imminillu tunniulluni taakku pissutigalugit, 26 tassa iluarsarumagamigit uffaammik imermik oqaatsikkut eqqiarlugit, 27 nammineq imminut saqqummiukkumagamigit ilagiit usornartut mingoqanngitsut eqinganeqanngitsut allamilluunniit taamaattoqanngitsut, kisianni iluaqqullugit assuarnaaqqullugillu.
- 12 Taakku asaqatigiinniutissanik nerisarnissinni innarloqutaaqaat ittuujuitsumik nererulooqataallutik, imminnuinnaq paaqqillutik, nuissatut nittaalaatsutut anorit aallarussaattut illutik, orpittut pilutaaruttutut inerititaqanngitsutut marloriarlutik toqusutut mannguminnut allaat nutsunneqartutut, 13 immap malissuisut kanngugisassaraluaminnik qappiortutut, ullorissatut tammartajaartutut, taartup taarnersuanik najugassaqartitaallutik naassaanngitsumik.
Sentence Tokens with count 34
- [ Quppernerup ataani ilanngussat] Biibilimi allakkat pillugit tunuliaqutaasunik paasiniaanissamut iluaqutissaqqissut tassaapput atuakkat" Hele Skriften er inspireret af Gud og gavnlig", Indsigt i Den Hellige Skrift aamma allaaserisat" Jehovap oqaasia uumavoq"- mik qulequtallit Napasuliaq Alapernaarsuiffik- miittut.
- Ikin-ngutit- ta ilaqut-tat- talu isumakuluutimin-nik oqalut-tuuk- kaangatigut asan-nin- ner-put( 1) tusar-naaq- qis-saanis- satsin-nut,( 2) misigeqatigin-nin- nis-satsin- nut, tas-sa qanoq misigineran-nik paasin-nin- niar-nis- satsin-nut, aam-ma( 3) taak-kunin- nga isumas-suinitsin- nik ilisimatitsinis-satsin- nut kajumis-sis- sutigis-savar- put.
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Elihup Jobimut oqaasii inuit utoqqalinermit toqumillu aniguisitaanissaannik neriuutissiipput[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Danieli neriorsoqqissaarneqarpoq' makikkumaartoq ullut naggatissaanni pissarsiassani pissarsiarissallugu' Jehovap oqaasia uumavoq Markusip iivangkiiliuanit pingaarnersat MARKUSIP IIVANGKIILIUA iivangkiiliunit sisamaasunit naannersaavoq.
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Pisuut tusaamasallu siunersortissarsiarinissaat iluaqutaanavianngilaq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Eqaarsaartartutut timerput malugissutivullu tamaasa aqulluinnartariaqarpavut© 2018 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Saq-qaani as-simi ajunaar-nersuarmit qimaasimasoq takuneqarsin-naavoq Biibililersaarut una tuniniarneqassanngilaq.
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Farao makitagami nikanarsarneqarpoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Hagari makitalerpoq qaffasinnerusumik inissisimaffeqalerami[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Hizkija maniguutilerpoq Guutimillu iluarisaaqqilerluni BIIBILI INUIT INUUNERAN-NIK AL- LAN- nguisitsisar-poq Oqalut-tuar- toq Stephen McDowel-l UKIOQ INUUIA:
- ALLAASERISAT PINGAARNERIT Inuk silarsuarmik allannguisoq 3 Jiisusi Kristusi- Tusarliussaata sunniutaa 4 Jiisusip imminut pilluni oqaasii 5 Jiisusip Guuti pillugu oqaasii 6 Jiisusip Guutip naalagaaffia pillugu oqaasii 8 Jiisusi Kristusi- Tusarliussaa illillu 11 NORMUMI MATUMANIIPPUTTAAQ:
- 21 Illorpalimmilu tamatumani iivangkiiliu oqaluutigigamikku, ikinngitsullu ajoqersuganngortikkamikkik uterput Listaramut Ikuuniumullu Antiorriamullu, 22 ajoqersukkat tarnaat nakussatsittarlugit oqaaqqissaartarlugillu upperneq aalajangiuteqqullugu, nalunaarfigalugillu naalliunnartorpassuit atorlugit Guutip naalagaaffianut isissagatta, 23 utoqqaanertanillu taakkununnga ivertitsisaramik ilagiissunngortuni, iisinnginniarlutillu tussiaramik Naalakkamut upperfigisaannut isumageqquaat.
- 2 Inuit inuujumaarmata imminnik asasut, aningaaserituut, usorsitsaapiluttut, anneruniartut, qaqajarlersut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, soqqusaatsut, 3 asanniuitsut, saammajuitsut, mamarliisut, nunujuitsut, qiningasut, ajunngitsunik uumissuisut, 4 killuussisut, isumaatsut, ilisimatuuniartut, nuannaarutinut uerisut Guuti minnerutillugu, 5 Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaarlugu, pissaaneqarfigiumanaguli.
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti, naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, naakkinninnersuarmigut ernioqqissikkamisigut inuunermik neriugisaqartilluta Jiisusip Kristusip toqusunit makinnera pillugu, 4 kingornusassaqaqqulluta aserujuitsumik minguitsumillu nungujuitsumillu, ilissinnut qilammi toqqorsimasumik, 5 Guutip pissaaneragut upperneq pissutigalugu sernigineqarassi annannissamut ullussani kingullerni saqqummersussamut.
- 4 Pallissiuk taanna, ujarak uumasoq, inunnit piluarisaagaluaq, Guutimilli qinigaq erlinnartoq, 5 ilississaaq nammineq ujaqqatut uumasutut illuliaritinniaritsi, illu anersaap pia, palaseqatigiit iluartut, aatsissallusi pilliutinik anersaap piinik Guutimut ilassiuminartunik Jiisusi Kristusi pillugu, 6 allakkat oqaaseqarmata imaattumik:
Sentence Tokens with count 35
- Allaatigisami Festusip, Romamiut Judæami naalagaatitaata, toquneranit( ukiup 62- ip missaani) taassumalu kingoraartaata, Albinusip, ivertinneqarneranut pisimasut pillugit oqaluttuarfiusumi, Josefusip eqqaavaa palasiunerup Ananusip( Annasip)" Sanhedrinimi eqqartuussisut qaaqqugai, angullu Jaakumik atilik, Jiisusip Kristusimik taagorneqartup qatanngutaa allallu taakkununnga sassartillugit.
- [ Qupp. 22- mi assiliartaq] Saronip narsartaa, nunami neriorsuutigisami nuna naggorissoq[ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est.[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Mosesip' nuna ajunngitsuusoq' takuaa Nakimaatsumik uummateqarlutit Jehova kiffartorfigiuaruk" Uummatiga nakimanaveerpoq, Guuti, uummatiga nakimanaveerpoq.
- Biibilimik atuartarnerit namminerlu atuaqqissaartarnerit pissarsiffiginerujumallugit takukkit atuakkami Den Teokratiske Skole- til gavn for kristne forkyndere- mi, kapitalit" Bliv god til at læse"- mik" Det lønner sig at studere"- millu qulequtallit, qupp. 21- 32. Suna ilikkarpiuk?
- " Savaasammi angutivissat ussigillu angutivissat aavannik ussiullu arnavissap arsaanik serpartarneqarnikkut inuit mingussimasut illernarsarneqarsinnaappata qallikkullu minguitsunngortitaallutik, taava Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut pilliutitut innarluuteqanngitsutut imminut Guutimut sassaattup nalunngeqatiginnissuserput ajunnginnerungaartumik sulianit toqungasunit eqqiarsinnaassavaa nammineq aamminik piiarlugit taamalu Guutimut uumasumut kiffartorsinnaalersilluta.
- " Un-nersiutigineqarli Guuti Naalak-kat- ta Jiisusi- Kristusip Ataataa, naak-kin- nin-nersuani naaper-torlugu Jiisusi- Kristusip toqusunit makin-neratigut er-nioq- qis-sik- kamisigut neriugisamut uumasumut- kingor-nus- sas-samut aseror-tus- saan-ngitsumut, mingutsin-neqar- tus-saan- ngitsumut toqulior-tus- saan-ngitsumul- lu qilan-ni paarineqar-tumut pisas-sarititaal- luni ilis-sin- nut.
- ALLAASERISAT PINGAARNERIT 3 Takuneqarsinnaasut kisimik upperineqarsinnaapput 4 Guutip ilisimassusia pinngortitami takuneqarsinnaavoq 6 Guutip pissaanera ullorissani takuneqarsinnaavoq 8 Guutip asanninnera anaanap asanninnerani takuneqarsinnaavoq ALLAASERISAT ATUAQATIGIISSUTISSAT decembari 2011- 1. januaari 2012' Nammineq paasisimasaqassutsit tatigeqinagu' QUPPERNEQ 10 ERINARSUUTIT:
- 8 Ilumummi tamaasa ajunaaqqutaatippakka naalakkannik Kristusi-Jiisusimik ilisarsinissaq annerungaartoq pillugu,( taanna pillugu tamatigut ajunaartoorpunga, tamaasalu igitassaannaatippakka Kristusi iluanaaqqutigiumallugu, 9 taassumanilu malugineqaqqullunga nammineq iluarsusera piginngikkiga, taanna inatsisinit pisoq, kisianni inna Kristusimut uppernikkut pisoq, Guutimit iluarsuseq uppernermut pigititaq;
- 1 Pileqqaarnerannit ittoq, tusagarput, isitsinnik takusarput, qimerluugarput assatsinnillu satsigarput, oqaatsip inuussutaasup pia- 2 massa inuussut erserpoq, uagullu takullugulu nalunaajaassutigalugulu ilissinnut oqaluutigaarput inuussut naassaanngitsoq, ataatamiittoq ittoq uatsinnullu ersersoq- 3 takusarput tusagarpullu tamanna ilissinnut oqaluutigaarput, ilissinnuttaaq ilageqatigeqqulluta;
- 17 niaqorornaveeruseritsilu annassummik panalerlusilu anersaap pianik, tassa Guutip oqaasianik, 18 torlulasaraangassi qinusaraangassilu tamatigut anersaakkut qinuttuinnarlusi, eqqumaniarlusilu tamannarpiaq pissutigalugu, tamatigut qasusuillusi iluartullu tamaasa qinnullugit, 19 uangattaaq qinnullunga qanera ammassagukku anngigisaq iivangkiiliup pia sioorananga nalunaassallugu oqaasissannik tunineqaqqullunga;
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti, Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut Jiisusip Kristusip toqusunit makinneragut, 4 kingornussassamut aserujuitsumut minguitsumullu nungujuitsumullu, ilissinnut qilammi toqqorsimasumut, 5 Guutip pissaaneragut upperneq pissutigalugu sernigineqarassi annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut.
Sentence Tokens with count 36
- ( wE 15/ 1 01)[ Qupp. 31- mi ungalusaq] Nalunaarut immikkut ittoq OKTOBARIP 7- iani 2000- imi Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania- p ukiumoortumik UR ataatsimiinnerata naalernerani aqutsisoq John E. Barr Siulersuisoqatigiinneersoq IR immikkut nalunaaruteqarpoq.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Meeqqat Jesusip najornera toqqissisimanartippaat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jesusip allat misiginneqataanermik takutitsivigisarpai[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Utoqqaanertat ilassiortut nuannaarutigineqarlutillu iluaqutigineqartarput Isumannaatsumik timmisartorit" Sapaatip akunneranut ataasiarlutik timmisartumut ilaasut qimagussortinneqartariaqartarput," avisi USA Today allappoq.
- 12) Aatsaat piumasaqaatit taak-ku eq-qor- tik-kunik- kit qilaliar-nis- samin-nut qin-ngaq- qun-nas- san-ngil- lat, aam-ma aatsaat qilam-mi Jiisusi peqatigalugu palasitut kun-ngitul- lu kif-far- tor-nis- samik ukiuni 1000- ini inuian-nut iluaqutaasus-samik akisus-saaf- ferujus-suaqaler- nis-samin- nut piuk-kun- naateqarsin-naap- put.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jiisusi assigalugu inuit isumassortarutsigik sunniuteqarluartumik kiffartorsinnaassaagut[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Jiisusi nunarsuarmut tikiussimavoq pingaarnerpaamik sallusuissut nalunaajaassutigissallugu[ Qupp. 17- mi assiliartat] Jehovap Nalunaajaasuisa peqqissaartumik nalunaajaaneq pingaarnerpaatippaat TAKORLOORUK un-nuk- kut aq-qusinik- kut pisut-tutit.
- Taamanik-kus- samimi inuit tas-saalerumaar- put nam-minis- sarsior-tut, aningaaserituut, usorsitsaar-tut, an-neruniar- tut, asis-suingaar- tut, angajoq-qaamin- nut naalan-ngitsut, qujasuitsut, mital-liisut, asan-niuitsut, saam-mar- titas-saan- ngitsut, mamarliisut, naam-matsiuitsut, qiningasut, ajun-ngitsunut akeraasut, kil-luus- sisut, puf-fajasut, makitaniar-tut, inuul-luar- niutit Guutimit pingaar-nerutil- lugit.
- 76 Illillu naalungiaq-aa, qutsinnerussaartup pruffiitianik taaneqassaatit, ingerlassagavit Naalakkap siornagut aqqutissaa iluarsassallugu, 77 inuttaalu ilisarsisissallugit annassummik ajortit isumakkeerneqarneratigut pisumik 78 Guutitta nallittuigajunneragut, tamanna atorlugu qutsinnermit nuisup tikeraarpaatigut 79 qaammarsarumallugit taarmiusut toqullu taartitaani ineqartut, isikkavullu sammisikkumallugit aqqummut eqqissinartumut.
- Ullormik amigartooqqajaqaanga, Giitiuullu Baarallu Simsuullu Jattalu Daavilu Saamualilu pruffiitillu oqaluttuarissagukkit, 33 taakkua uppernikkut naalagaaffiit artorsartippaat, iluarneq atortippaat, unnersuutigisat pivaat, liiuit qarni milippaat, 34 innerup ikumarna qamippaat, panap kiinaa ingalappaat, sanngiikkaluaramik nakussatsipput, sorsunnermi pissarsuanngorput, takornartat katersaat tunuartippaat;
- 7 Ilagiinnimmi paarsisoq assuarnaatsuussavoq Guutip piinik pilittaasutut, usorsitsaartuunngitsoq, kamajasuunngitsoq, viinnisorajuttuunngitsoq, paannikkajuttuunngitsoq, assuarnartumik akissarsinianngitsoq, 8 kisianni illusisitsisartoq, ajunngitsunik iluarinnittoq, piitaajuitsoq, iluartumik ileqqulik, piuaatsoq, killeerutiuitsoq, 9 oqaaserlu ilumoortoq ajoqersuummut missiliuuttoq aalajangiussagaa ajoqersuut peqqissinartoq eqqorlugu oqaassisinnaanngoqqulluni, aammattaaq assortuisut akissutissaarutissinnaaqqullugit.
- 22 Kisianni tikippasi Siiunip qaqqaa, Guutip uumasup illoqarfia, Jerusalaat qilammiittoq ittoq, inngilillu tuusintilippassuit nalliuttorsioqatigiit, 23 angajullersallu ilagiit qilammi allassimasut, eqqartuussisorlu tamarmik Guutiat, iluartullu inersimatitaasut anersaavi, 24 angerutsimullu nutaamut akunnermiliuttoq, Jiisusi, aallu serpartaataasoq Aapilip aavanit ajunnginnerusumik oqaluttoq.
- Kapitali 1. 1 Pileqqaarnerannit ittoq, tusagarput, isitsinnik takusarput, qimerluugarput assatsinnillu satsigarput, oqaaseq inuussutaasoq pillugu- 2 inuussullu erserpoq, uagullu takullugulu nalunaajaassutigalugulu ilissinnut oqaluutigaarput inuussut naassaanngitsoq, ataatamiittoq ittoq uatsinnullu ersersoq- 3 takusarput tusagarpullu tamanna ilissinnut oqaluutigaarput, ilissinnuttaaq peqatigeqqulluta;
Sentence Tokens with count 37
- 33 Israiilikkullu iluunngarmik utoqqaanertaallu misissuisullu eqqartuussisaallu qeqarput illerfik illuttut avatangerlugu, palasit Liivikkut Naalakkap angerusiata illerfianik ersuttut akianni, takornartallu nunamilu inunngortut, affaat qaqqap Gariisiimip tungaani affaallu qaqqap Eipalip tungaani, soorlu Moorsasi Naalakkap kiffaa siornagut inatsisoq Israiilip innuttai pilluaqqoqqullugit.
- Qaammatit tamaasa atuagaasiviit angallattakkat, sumiiffinni tusaamasaasunut inissinneqarsimasut, inunnit hundredilinnit alakkarneqartarput INNUTTAASUT OQALUUSSISARTUT PIONERIT Nutaarsiassaq nuannersoq oqaatsit 37- t assigiinngitsut atorlugit oqaluussisartunit 24.000- nit amerlanerusunit oqaluussissutigineqarpoq ROMAN aq-qanilin- nik ukioqar-toq ikin-ngutigil- luagaasa ilaat biilinik ajunaar-toqar- nera pis-sutigalugu toqutaavoq.
- Qatan-ngut Marais, Translation Servicesimi( nutserisunik ikiuisar-toqarfim- mi) nak-kutil- liisoq, nas-suiaavoq silarsuarmi sumi tamani nutserisut tulut- tut al-las- simasunik paasin-nil- luar-nerusin- naaq-qul- lugit pik-koris- sar-titsisar- nis-saq qatan-ngutinit piareersar-neqar- toq. 64- inik ukioqaraluar-tunga ilin-niar- titsisutut pik-koris- sar-tik- kusup-paan- nga.
- Salomop naalaffia ukiuni 420- ni piuvoq, 1027- miit u. n. s. 607- imut u. n. s.,' naalaffilli manna', tassa kingulleq, ukiuni 580- ini atorneqarpoq, 515- imi u. n. s. naammassineqarnerminiit 70- imi u. n. k. aserorneqarnissami tungaanut.
- [ Qupp. 10- mi assiliartat] Qinunerup aalajangersimasumillu Biibilimik atuaqqissaartarnerup qularnermik aniguinissatsinnut ikiorsinnaavaatigut[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Elisap ikiortaa qularunnaarsitsisumik takorluugaqarpoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Naalagaaffilersaarfinni, Beninimiittutut ittutut ittuni, Jehovap ileqqoreqqusai qutsissut pillugit najoqqutassiaanik ajoqersorneqartarpugut" Eqiinganiaritsi""[ Tamarmik] naggatissaat qanillivoq....
- [ Qupp. 23- mi assiliartat] Issorissutut eqqartorneqartut pissutsit atukkatik naapertorlugit uummatikkut iluunngarlutik Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginneqataapput[ Qupp. 26- mi assiliartat] Guuti taannaavoq naajartortitsisoq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Jehova qutsavigiuk pilluaqquneqarlutillu QUPP. 3• ERINARSUUTIT:
- kinguaariit qulingiluat( ukiut 1056- it) 4026 u. n. s. Adami Ukiut 130- t ⇩ Seti 105 ⇩ Enoshi 90 ⇩ Kenani 70 ⇩ Mahalal'eli 65 ⇩ Jeredi 162 ⇩ Enoki 65 ⇩ Metusalemi 187 ⇩ Lemeki 182 ⇩ 2970 u. n. s. NOAP inunngorfia Noamiit Aaperaamut:
- Courtesy National Library of Medicine Atuakkamit Great Men and Famous Women- imit[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Franskip Louis Pasteurip bakterissat napparsimalersitsisarnerat uppernarsarpaa[ Suminngaanneernera IR]© Institut Pasteur" Pilluarput anersaakkut pisariaqartitaqarnerminnik miserratiginninngitsut" TIMMISSAT ullaaralaakkut iteraangamik, qarlorlutik aallartittarput kingornalu nerisassarsioriartortarlutik.
- Kapitali 10. 1 Naloqqunngilassimi, qatanngutikka, siuaasavut tamaasa nuiap qulangerai, tamarmillu imaq ingerlavigigaat, 2 tamarmillu Moorsasimut kuisimasut nuiami immamilu, 3 tamarmillu nerigaat neqissaq taannaasoq anersaap pia, 4 tamarmillu imeraat imissaq taannaasoq anersaap pia, qaarsumit anersaap pianit ilagisaminnit imeramik;
- Kapitali 4. 1 Anersaarli nassuitsumik oqarpoq, ullussani kingullerni ilaat uppernermik tunussiumaartut anersaat tammartitsisut anersaapiluillu ajoqersuineri najoqqutariniarlugit, 2 Sallumik ajoqersuisut peqquserlunneratigut, taakku tarnimik nalunngissusiagut pinerluttutut nalunaaqqutsersimasut, 3 aappaneqqusinngitsut, nerisassanillu nereqqusinngitsut, naak Guutip pinngortikkaluarai uppertunut ilumoornermillu ilisarsisunut qujallutik atoqqullugit.
Sentence Tokens with count 38
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Biibili erlinnartuutit sumiiffiannik paasissutissiillunilusooq pisuussutinut Kristusimi' isertugaasunut' uagutsinnik siulersuivoq Ukiuni hundredelinni siullerni oqaluttuarisaanermik ilisimatuup Flavius Josefusip atuakkiami Jewish Antiquities- ip( Juutit itsaq oqaluttuarisaanerat) atuagartaasa 20- ianni' Jaakumik atillip, Jiisusip Kristusimik taagorneqartup qatanngutaata' toqunera eqqaavaa.
- [ Qupp. 7- mi assiliartaq] Ilaannikkut ikiaroornartoq tusaamasaasunit nuannaartorinartunngortinniarneqartarpoq[ Qupp. 7- mi assiliartat] Nipilersornerup silarsuaa tamarmi ikiaoornartumik atornerluinermik sunnertissimavoq[ Qupp. 8- mi assiliartat] Ecstasy raveni pineqariaannaavoq[ Suminngaanneernerat IR] AP Photo/ Greg Smith Gerald Nino/ U. S. Customs Toqqorsivitsinnit" PUIUGASSAANNGILAQ!
- [ Qupp. 4- mi ungalusaq/ assiliartaq] Arnanut nakuuserfiginneriaatsit FN- ip arnanut nakuusertarunnaarnissaq pillugu nalunaarutaa naapertorlugu" arnanut nakuusernerit" tassaasinnaapput" timikkut, kinguaassiuutitigut eqqarsartaatsikkulluunniit arnamik ajoqusiisumik ajoqutaasinnaasumilluunniit arnanulluunniit naalliuutaasumik naalliuutaasinnaasumilluunniit arnaanera pillugu nakuuserfiginninneq, ilaapputtaaq nakuuserniarluni sioorasaarineq, tamanut saqqumisumik angerlasimaffimmiluunniit pinngitsaalillugu nalaatsornikkulluunniit kiffaanngissusiiaaneq".
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Itsaq Israelimi katinnermi uissap nuliassani angerlaattarpaa ataatamiluunniit illuanukaattarlugu KAR[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Katernaat kristumiut sumiiffimmi ileqquusut malillugit katissimasut kissaatigisinnaasarpaat naalagaaffilersaarfimmi katinnermi oqalugiaateqartoqassasoq Ilerasuuteqannginneq ULLUT ILAANNI Charlesip Kenyami universitetimi sulisup, suliffimminit angerlartilluni mobiltelefonini katappaa.
- 5, 1900/ 1961.( wE 9/ 15 07)[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Hoseakkut ilaqutariittut inuunerat Jehovap innuttaminik pinneriaasianut siumut assersuutaavoq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Samaria ukiumi 740- mi u. n. s. ajugaaffigineqarmat naggueqatigiissortat quliusut naalagaaffiat Israeli piujunnaarpoq' Anersaaq najortigalugu saqiuassavit'?
- [ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est.[ Qupp. 7- mi assiliartat] Inuit silarsuarmi sumi tamaaniittut mianersoqquneqarput Harmagedonimilu aniguinissaminnut periarfissaqarlutik[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Harmagedoni tassaassaaq aallaqqaataajumaartoq nuannersoq Atuartartunut inuusuttunut Guutip nallittuinera pillugu ilinniarfigineqarsinnaasoq JONA- IMMIKKOORTOQ 2 Ilitsersuutit:
- Kapitalit 5. Issiaffimmi qilaalimmi issiasup talerpiani takugini mappersakkat ilumikkullu qaamikkullu allannillit naqissutinillu arfineq-marlunnik naqissusersimasut, taakkuninngali mappiisinnaasoqanngitsoq savaaqqamik issiaffiup qilaallup qeqqani qeqartumik kisianni, taassumalu tigummagit, uumasut taakkua sisamat utoqqaanerillu taakkua marlunnik qulillit sisamallu erinniugaq nutaaq atorlugu unnersiutigileraat, inngilerpassuillu ingialloraat.
- Kapitali 1. 1 Tamakku akornatsinni naammassineqartut pillugit amerlasuut nalunaarummik allagaqarnialersimammata, 2 taamatut soorlu aallaqqaataanilli takunnissimasut oqaatsimullu kiffartortut uatsinnut pisissimagaat, 3 taava uangattaaq isummerpunga tamaasa aallaqqaataannit misileqqissaaqqaarlugit tulleriissaarlugit ilinnut allaatigiumallugit, Tiuuffilusi ataqqinartutit- aa, 4 ilinnut oqaluttuarnikkut ajoqersuutigineqartut nakimanaassusiat ilisareqqullugu.
- Kapitali 5. 1 Pivorli inuit Guutip oqaasia tusarumallugu tatilermanni Giniissaratip tasersuata sinaaniitilluni itilluni, 2 umiatsiaallu marluk takugamigit sississimasut aalisartulli niusimallutik qassutitik errortoraat, 3 taava umiatsiaat taakkua arlaannut Siimuup pianut ikivoq, taannalu qinnuigaa avalatsiimitsiaqqullugu, taavalu ingilluni umiatsiaamit inuit ajoqersorpai.
- 26 Angalallaaraanga, kuussuarni naveersarpunga, piiaasuni naveersarpunga, nunaqqatinni naveersarpunga, Guutimik nalusuni naveersarpunga, illoqarfinni naveersarpunga, puilasuitsumi naveersarpunga, immami naveersarpunga, qatanngutaaqqusersuni naveersarpunga, 27 naalliuttarlungalu erloqisarlungalu pigaartaqalungalu perlilersarlungalu qilalersarlungalu iisinnginniartaqalungalu qiiasarlungalu tamaqanngitsarlungalu, 28 massalu nalinginnarnik pineqaannarlunga, ullut tamaasa ornittaannarmannga, ilagiillu tamaasa ernumassutigisarakkit.
Sentence Tokens with count 39
- Silarsuup naggatissaa- Siooragineqartoq, soqutigineqartoq aamma soqutigineqanngitsoq 4 Atuartartutsinnut 3 Guutimut qanilligit-' Meerannguanut saqqummersippatit' 9 Biibili inuit inuunerannik allannguisitsisarpoq 10 Uppersusiat maliguk-" Suli oqaluppoq naak toqoreersimagaluarluni" 12 Apeqqutit Biibilimut tunngasut 16 Paasiniaruk qanoq pisoqarnersoq Mirjamip aqqaluani Aronillu nukkani, Mosesi, sinngagilermassuk.
- [ Qupp. 8- mi assiliartaq] Ussernartorsiornermi qinuneq iluaqutaasinnaavoq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Guutip sorsunneq pillugu itsaq isiginnittaasia 4 Guutip sorsunneq pillugu ukiuni 100- ni siullerni isiginnittaasia 6 Guutip sorsunneq pillugu ullumikkut isiginnittaasia 7 Nalunngiliuk?
- " Qularin-ngil- luin-nar- parami toqul-luun- niit inuunerul-luun- niit, in-ngilil- luun-niit pis-saaneqaqataasaluun- niit, maan-nak- kut it-tul- luun-niit piumaar-tus- sal-luun- niit, pis-saaneril- luun-niit, qutsis-sul- luun-niit atsis-sul- luun-niit pin-ngor- tital-luun- niit al-lat avis-saar- tis-sin- naan-ngik- kaatigut Guutip asan-nis- susianit Kristusi- Jiisusimi Naalak-katsin- ni.
- [ Qupp. 7- mi issuagaq] Inuuneq toqulu eqqarsaatigisarpavut Guutip' naassaanngissuseq inuit uummataanniitimmagu itimmagu' Jehovap oqaasia uumavoq Haggajip Zakariallu allagaannit pingaarnersat UKIOQ 520- uvoq u. n. s. Ukiut 16- it matuma siorna juutit Babylonimut aallarussaaqqanerminnit nunaminnut utertut Jerusalemimi Jehovap naalaffia toqqavilerpaat.
- [ Qupp. 32- mi issuagaq] Ullut tamaasa Biibili atuartaruk Atuakkiortualu asanerulerlugu[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Allakkat atsiortuaneersutut IR isigineqartarput Jehovap oqaasia uumavoq Matthæusip iivangkiiliuanit pingaarnersat JIISUSIP inuunera kiffartorneralu pillugit tiguartinnartumik allaatiginnittoq siulleq tassaavoq Matthæusi ilanngaaserisuusimasoq Jiisusi Kristusip qanittumik suleqataasa ilaat.
- 1 Paalusi Guutip kiffaa Jiisusillu Kristusip apustiligisaa, Guutip qinigaasa uppernissaat pillugu sallusuissullu Guutimik mianerinninniutaasoq ilisareqqullugu, 2 inuuneq naassaanngitsoq neriuutigeqqullugu, tamanna Guutip sallusuitsup unnersuutigigaa ulloqaleqqaarneranit, 3 maannali nallersiisakkut oqaatsi saqqummersikkaa oqaluussinikkut Guutip annaassisitta inassutaanik uannut paarititaasukkut, 4 Tittusimut uppeqatigiissutsitsigut ernerilluakkannut:
- Tunngavik siulleq tassa aligoq akisunnertooq, aappaa aligoq allarniusaq, pingajuat aligoq aamaasarissoq, sisamaat aligoq qorsooqqissoq, 20 tallimaat aligoq aappalujattoq, arfernat aligoq aappalualaartoq, arfineq-aappaat aligoq kuultiusoq, arfineq-pingajuat aligoq tungujuartoq, arfineq-sisamaat aligoq iseriattuusaq, qulingat aligoq qorsuusaq, aqqarnat aligoq alanngialasoq, aqqaneq-aappaat aligoq tungutsorissoq.
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip kiffaa Jiisusillu Kristusip apustiligisaa, Guutip qinigaasa uppernissaat pillugu sallusuissullu Guutimik mianerinninniutaasoq ilisareqqullugu, 2 inuuneq naassaanngitsoq Guutip sallusuitsup killeqanngitsumit unnersuutigisaa neriuutigeqqullugu, 3 piffissakkulli oqaatsi oqaluussinikkut Guutip annaassisitta inassutaanik uannut paarititaasukkut saqqummersikkaa 4 Tittusimut uppeqatigiissutsitsigut ernerilluakkannut:
- 8 Tamatumuunalu- anersaap illernartup nalunaarpaa illernartuummut aqqutissaq suli saqqumminngikkallartoq tupeq siulleq atagallartillugu, 9 taanna maannakkumut assersuutaammat, tunissutit pilliutillu toqutassat aanneqartarallarfiannut, tamakkuali Guutimut kiffartortoq tarnaata nalunngissusia naapertorlugu inersimatissinnaanngikkaat, 10 kisianni nerisassat imissallu uffarnerillu qassiit tappullugit uinimmut ileqqoreqqusaaginnarput peqqussutaallutik iluarsivissaq nalliutserlugu.
Sentence Tokens with count 40
- Nattoralik, munkegribbi, lammegribbi, v13 glenti, kissaviarsuit assigiinngitsukkuutaat, v14 tulukkallu assigiinngitsukkuutaat tamaasa, v15 qatigattuusaq, uppik unnuarsiooq, naajaq kissaviillu assigiinngitsukkuutaat, v16 uugooq, uugooq orpippassuarmioq, uppik saagulik, v17 pelikani, nattoraliusaq qillorniaq, pelikani aalisagarniaq, v18 ungasorsuaq, qeriiaat assigiinngitsukkuutaat, hærfugli imangertallu, v19 uumasorujunnguillu sulullit tamaasa;
- 6.( gE 1/ 22 03)[ Qupp. 22- mi issuagaq] Peqqusersusaartup immaqa paasinngilaa taamaaliornermigut tillilluni[ Qupp. 22- mi issuagaq] Peqqusersusaarneq unneqqaserlunnermik ajornerusumik malitseqarajuppoq[ Qupp. 23- mi issuagaq] Peqqusersusaartup suliani Guutimut isertuussinnaanngilai[ Qupp. 23- mi issuagaq] Allattariarsorluni misilitsinnginnermi piareersarluarnerpit imminut tatiginerulersissinnaavaatit Jehovamit ilisarisimaneqarpit?
- 15/ 12 Guutip oqaasia atorlugu imminut ikiorit allallu ikiukkit, 15/ 4 Iivangkiiliulersaartuugit, 15/ 5 Ikittunnguit aqqutigalugit inuppassuit nerisinneqarput, 15/ 7 Illernartitaavusi, 15/ 8 Inuttut qanoq ittuusariaqarlusi eqqarsaatigisarsiuk, 15/ 8 Isumageqatigiillutalu kajumissaaqatigiinniarta, 15/ 8 Jehova ineqarfigaarput, 15/ 3 Jehovamik' ilisimannittumik uummateqarpit'?
- " Taamatut- taaq tamatuma nalaani juutit oqalut-tuarisaaneran- nik ilisimatooq Josefus oqar-poq ajoqersuut Al- lak- kanit Il-ler- nar-tunit aal-laaveqar- nani Grækenlandip er-nerisa up-perisaan- nit, oqalut-tuatoq- qanit katersatut isigisaminit, aal-laaveqar- toq. Grækerit kulturiat siaruaak-kiar- tor-til- lugu kristumiuunerar-tut Guutimik nalusut ajoqersuutaat taman-na pigiliuk-kiar- tuler-paat.
- kinguaariit 14- it( ukiut 911- t) 2018 u. n. s. Aaperaat Ukiut 100- t Iisaaq 60 ⇩ Jaaku 88- it missaat ⇩ Juda⇩ Peresi⇩ Hesroni⇩ Rami⇩ Amminadabi⇩ Nakshoni⇩ Salma⇩ Boazi⇩ Obedi⇩ Isaji⇩ 1107 u. n. s. DAAVIP inunngorfia Judasi Jiisusimik kil-luus- sivoq:
- 1 Taamaammat, nalunaajaasut taama eqimatigisut avatangermatigut, uaguttaaq oqilaaqutaasut tamaasa iperartigik, ajortilu uatsinnik ninniortitseqqajaaginnartoq, nikallujuerlutalu arpanniarta assoruunnitsinni uatsinnut siunertarititaasumi, 2 Jiisusilu aarlorfigisigu uppernermik aallarniisoq inerititsisorlu, taassuma tipaatsuut imminut saqqangiussaq pinagu sanningasulik atorpaa ilalaarluni, mitaatigineqarnini soqutiginagu, ingissimavorlu Guutip issiaffiata qilaallup talerpiata tungaanut.
- 14 Taamaattumik, asasakka, tamakkuninnga ilimagisaqarassi, ilungersorniaritsi taassumunnga naapeqqullusi innarluitsusi assuarnaatsusilu eqqissillusi, 15 naalakkattalu kamajuissusia annaffissaatissiuk, soorluttaaq Paalusip qatanngutitta asanartup ilisimassutsimik tunineqarsutsi missiliorlugu allaffigigaasi, 16 taamatullu[ oqaaseqarluni] allakkamini tamani tamakku oqaatigisaraangamigit, paasineq ajornartunik ilaqartut, ilinniarsimanngitsut aalajangersimanngitsullu mumitaat allassimasoqataallu tappullugit nammineq aseruutissaminnik.
- 28 Guutimillu ilisarsinissaq sussarinngimmassuk Guutip ilaginnaannalerpai isumamut sussaanngitsumut pisillugit assuarnartuliortunngorlugit, 29 iluaannernik ajorsusermillu piumatuunermillu iluaatsuliornermillu tamanik ilumioqangaartut, sinnganermik toqutsinermillu saqitsaanermillu peqqusersuunermillu ileqqorlunnermillu tattoqittut, 30 oqaatissuaasut, mamarliisut, Guutimik uumissuisut, angutaasersut, anneruniartut, usorsitsaapiluttut, ajortunik nassaarniartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, 31 sianiitsut, ilumuunngitsut, asanniuitsut, naakkittaatsut;
- Inatsisit pilersitaanngimmata iluartut pillugit, kisianni inatsisaatsut pillugit naalasseriitsullu iluaatsullu ajortuliortullu soqqusaatsullu ileqqorluttullu angajoqqaaminnillu persuttaasut inuarsimasullu 10 uersaasullu mumingallutillu kanngunartuliortut innunniallu sallutuullu sallusumillu uppernarsaasut pillugit, allamilluunniit qanoq iliortoqarpat ajoqersuut peqqissinartoq akerartorlugu, 11 tassa iivangkiiliu Guutip pilluartup naalannassusiata pia uannut paarititaasoq missiliorlugu.
- Ullussani kingullerni ajornartunik nalliuttoqassammat, 2 inuit inuujumaarmata imminnik asasut, aningaaserituut, usorsitsaapiluttut, anneruniartut, mitallersut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, soqqusaatsut, 3 asanniuitsut, saammajuitsut, mamarliisut, nunujuitsut, qiningasut, ajunngitsunik uumissuisut, 4 killuussissisut, isumaatsut, ilisimatuuniartut, Guuti kajumiginagu nuannaarutinut kajumittut, 5 Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaarlugu, pissaaneqarfiigiumanaguli, taamaattullu alisimaniakkit.
Sentence Tokens with count 41
- 1) Meeraq inuusuttorluunniit naammanngitsumik isumassorneqarpat imaluunniit pineqarpat, 2) timikkut tarnikkulluunniit persuttarneqarpat, paarinerlunneqarpat imaluunniit kinguaassiuutitigut innarlerneqarpat, 3) atornerluinermik ajornartorsiuteqartoqarpat, meeqqami inuusuttumiluunniit imaluunniit taakku qanittumik avatangiisigisaanni pinerluttoqartarpat imaluunniit inooqutigiinni annertuunik allanik ajornartorsiuteqartoqarpat, imaluunniit 4) meeqqap inuusuttulluunniit imaluunniit taakku qanittumi avatangiisaanni pissusilersornikkutimaluunniit naleqqussarniarnerminni ajornartorsiuteqarpata.
- Meeraalluta naapippugut Kammagiilerpugut Pinnguaqatigiilerpugut Nuannaaqatigiilluta najorpugut Ukiut ingerlaarput Inuusuttuaranngorpugut Allanik ikinngutitaarpugut Kisianni suli takusarluta Suna tamaat ammaffigivarput Eqqarsaatigut Misigissutsigut Isertukkagut Suut tamaasa oqaluuserisarpagut Ukiut ingerlaarput Inersimasunngorpugut Allanik ikinngutitaarpugut Kisianni suli takusarluta Immikkut ingerlalerpugut Eqqarsaatigut Misigissutsigut Isertukkagut Oqaluuserisarunnaarpagut Ikinngutigisimasara maqaasivagit Sumiippit ippit?
- Tikiuttussaq Aniguisitsisussaq Annaassisussaq Messiarsi Tusaamanaraluarpoq inooreersimasoq qangarsuaq Tusaamanaraluarpoq Messiarsi takkutereernikuusoq Aniguisitsinissaa annaassinissaa tusaamasaaginnarpoq Tusaamanaraluarpoq Messiarsi nunameereernikuusoq ereernikuusoq Aniguisitaaneq annanneq pereernikuusoq Tusaamanarsivoq Messiarsi toqoreernikuusoq Tusaamanarsivoq toqujuitsoq toqoreernikuusoq Neriunartueruppoq toqoreersimappat Messiarsi Aniguisitsisussaq annaassisussaq toqoreersimappat Utaqqinarsilerpoq aniguisitsisussavik annaassisussavik Aniguisitsisussaq tassa Messiarsi Messiarsi tassa Toqu
- ( wE 1/ 8 01)[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Ileqqut innertulli iluaqutaasinnaallutillu aseruisinnaapput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Jiisusi Guutip oqaasii atuarneqartillugit pisarnermisut sabbatimi synagogimiittarpoq ittarpoq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Anersaakkut ileqqut ajunngitsut Guutimut attaveqarnitsinnut nakussassaataapput" Tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngikkormiuusut, inuit illernartut, innuttassarsiat.
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Manoa taassumalu nulia inngilimit qiimmassarneqarput[ Qupp. 24- mi assiliartaq]" Uagut ilivut akeqqatta iliinit amerlanerupput"" Guuti qaninniarsiuk, taava taanna ilissinnut qanillissaaq" Siornatigut kingornatigullu' Guutip oqaasia sunniisinnaassuseqarpoq' TONY inuusuttuaraasoq naapissimagaluarukku, Sydney- imi najugaqarfiit tujorminartut ilaanni naapissimassagaluarpat nukappiaraq sukannersoq peqqarniitsorlu.
- [ Qupp. 27- mi assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani" sallusuissutsip anersaava" ajoqersukkanut kuineqarpoq[ Qupp. 29- mi assiliartat] Savat allat Kristusip qatanngutai ajunngitsuliorfigisarpaat Guutip oqaluussissutigeqqusaanik ikiorlugit oqaluusseqataanermikkut" Inuit, tas-sa angutit ar- nal- lu meeq-qal- lu takor-nar- tal-lu il-loqarfin- ni najugaqar-tut katersor-tit- tas-savatit.
- ( wE 5/ 15 04)[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Inatsisit naapertorlugit pilliutit Jiisusi Kristusimut pilliutaanullu tikkuussipput[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Seernarsaateqanngitsumik timiusartortarfik tassaavoq nalliuttorsiorfik nuannaarfiungaartoq[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Nalliuttorsiornerit ukiumoortut UR, assersuutigalugu tupiusaliorfik, Jehovap qutsaviginissaanut periarfissaalluarpoq Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Sooq Guutimit ilinniartinneqarumasariaqarpugut?
- 8 Tamatuminnga anernerup illernartup nalunaarpaa illernartuummut aqqutissaq suli atortitaanngikkallartoq tupeq siulleq atagallartillugu, 9 taanna assersuutaammat maannakkumut, pilliutit tunissutillu toqutassat aanneqartarallarfiannut, tamakkuali Guutimut kiffartortoq inersimatissinnaanngikkaat tarnaata nalunngissusia naapertorlugu, 10 kisianni nerisassallu imissallu uffarnerillu qassiit uinimmut ileqqoreqqusat taakku iluarsivissaq nalliutserlugu peqqussutaasut pillugit[ naammatsissinnaagaat].
- Kapitali 2. 1 Ilississaaq pinerlunnissinni ajortissinnilu toqungagaluarassi 2 siornagut saqiffigisassinni silarsuup matuma pissuserisaa missiliorlugu silaannarmut anersaamullu naalasseriinnerup qitornaani maanna sunniisumut naalagaasoq malillugu, 3 taakku ilagalugit uaguttaaq tamatta siornagut angalasartugut uinitta pilerissusii malillugit uinngullu eqqarsaatittalu piumasaat naammassisarlugu, pissuseqarpugullu kamannermut qitornaalluta arlavut ilagalugit;
- 12 tamatumalu perorsarpaatigut, Guutimut naalanngitsuujunnaarluta silamiullu kajungerisaat atorunnaarlugit silami matumani inuuniassasugut piitaajuilluta iluartumillu ileqqoqarluta Guutilu mianeralugu, 13 neriugisarlu pilluarnassasoq Guutillu angingaartup annaassisittalu Jiisusip Kristusip naalannassusiata erserfissaa ilimagalugu, 14 taanna pilluta imminik tunniuttoq iluaannernit tamanit utertikkumalluta inuiannillu nammineq pigisassaminik ajunngitsuliornermut ilungersorumaartunik eqqiaajumalluni.
Sentence Tokens with count 42
- v5 Naggueqatigiinni Judakkunni naqissuserneqarput 12.000-it, naggueqatigiinni Rubenikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Gadikkunni 12.000-it, v6 naggueqatigiinni Asherikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Naftalikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Manassekkunni 12.000-it, v7 naggueqatigiinni Simmiuukkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Levikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Issakarikkunni 12.000-it, v8 naggueqatigiinni Zebulonikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Josefikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Benjaminikkunni 12.000-it naqissuserneqarput.
- [ Qupp. 23- mi ungalusaq]" Taakku kristumiuupput ilumoortut" Detlef Garbep atuakkiaani Zwischen Widerstand und Martyrium- Die Zeugen Jehovas im" Dritten Reich"- imi( Akiuunnerup martyritullu naalliutsitaanerup akornanni- Naalagaaffiit Pingajuanni Jehovap Nalunaajaasui) juutip tigusaasup inuusuttup tigusanut inissiarsuarmut Neuengammemiittumut pigami Jehovamullu nalunaajaasunik naapitseqqaarami misigisani ima oqaluttuarai:
- [ Qupp. 14- mi assiliartaq] Nammineq soqutigisatik isumakkeerpaat Jiisusilu malillugu[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Angajoqqaat kristumiut meeqqamik mikisunnguuneranniilli anersaakkut pitsaasunik avatangiiseqarnissaat isumagigunikku silatusaassapput" Isumaliutersor-tar- tut kristumiut siul-liit grækerit tar-nip toqujuis-susianik isumaliutersuutaat akueraat tar-nerlu Guutimit pin-ngor- titaasutut timimul-lu tamatuma naar-tuuler- nerani tun-niun- neqar-tutut isigalugu.
- 16, 17.( wE 15/ 8 01)[ Qupp. 6- mi issuagaq] Nuannaarluni inuusuttuunermi allanik peqateqarsinnaaneq isertugaatit ilagaat[ Qupp. 7- mi issuagaq] Inuusuttut immaqa allanit tamanit susoqarnersoq aammalu sooq paasissallugu soqutigineruaat[ Qupp. 6, 7- mi ungalusaq] Jehovamut kiffartortumit inuusuttumit siunnersuut pitsaasoq Alexander 19- nik ukioqarpoq.
- 36.[ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Jiisusi 1914- imi kunngisut niaqoruserneqareerami hesterluni" aallarpoq ajugaajuarlunilu[ ajugaalluinnassallunilu, NV]"[ Qupp. 28- mi assiliartaq]" Tamakku tamaasa pereersinnagit eqqarleriit[ kinguaariissoqatigiit, NV] uku nungussanngillat" Guutip ileqqussatigut minguitsuuneq pillugu isiginnittaasia" Uanga tassa[ Jehova], Guutit, iluaqutaasunik ilinnik ajoqersuisoq, ingerlavigisassakkut ingerlatitsisoq.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Eqqortumik isiginnittaaseqarluta Jehovap ullussaa utaqqigutsigu' iluartumik ileqqoqarnermut naapertuuttunik iliuuseqartassaagut'[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninneq inunnik annaassiniarneruvoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jehovap ullussaata nalliuffissaa utaqqitillugu allat eqqisseqatiginiartartigik Jiisusi, Daavimit Salomomillu annerusoq, pingaartiguk' Takuat maaniippoq ippoq Salomomit annerusoq.
- 68 Qujanarsili Naalagaq Israiilip Guutia, innuttani tikeraarmagit utertitaassutissarsillugillu, 69 naalersitsivigimmatigullu nassummik annassummik kiffami Daavip illuani, 70 soorlu inoqaleqqaarneranit oqalussimasoq pruffiitimi illernartut qarnisigut, 71 annaakkumalluta qinngarsortitsinnit uumissortittalu tamarmik assaanit, 72 siuaasavut nallittorumallugit angerutsilu illernartoq eqqaajumallugu, 73 uppernarsaat naapertorlugu, siuaasarput Aaperaat uppernarsaaffigigamiuk ima tuniumalluta:
- 68 Qujanarsili Naalagaq Israalip Guutia, innuttani tikeraarmagit utertitaassutissarsillugillu, 69 naalersitsivigimmatigullu nassummik annassummik kiffami Daavip illuani, 70 soorlu itsarsuarmit pruffiitimi iluartut qarnisigut oqalussimasoq, 71 annaakkumalluta qinngarsortitsinnit uumissortittalu tamarmik assaannit, 72 siuaasavut nallittorumallugit angerutsilu illernartoq eqqaamallugu, 73 uppernarsaat naapertorlugu, siuaasarput Aaperaat uppernarsaaffigigamiuk ima tuniumalluta:
- Kristusip pisuussusia siunersissaanngitsoq Guutimik nalusunut oqaluutigeqqullugu, 9 tamanullu takulluarteqqullugu anngigisap killeqanngitsumit Guutimi tamanik pinngortitsisumi isertugaasup atorneqarnissaa sunaasoq, 10 tassa Guutip nalinginnarpassuarnik ilisimatuussusia maannakkut ilagiissutigut siulersuisunut naalakkersuisunullu qilammiusunut nalunaarneqaqqullugu 11 killeqanngitsumit siunnersuutigisaa missiliorlugu suliarisaa Kristusi Jiisusimi Naalakkatsinni, 12 taassumuuna siooranata tatiginnillutalu palligussinnaanngorpugut, upperfigigatsigu.
- 6 Tamanna pillugu qiimmattaritsi, naak pisariaqarpat misiligaanertigut tamalaatigut maannakkut sivikitsumik aliasutsinneqartaraluartusi, 7 uppersusersi misiligaalluartoq kuultimit innikkut misiligaasaraluarluni nungujasumit akisunerungaartoq nersornaatigineqaqqullugu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusip Kristusip saqqummerfissaani, 8 taanna takunngikkaluarlugu asagassiuk, isiginngikkaluarlugu maanna upperfigigassiuk, qiimmattassaasilu tipaatsunnermik taassaanngitsumik usornartitaasumik, 9 uppernikkut anguniagarsi angugussiuk, tarnit annannissaat.
Sentence Tokens with count 43
- Kapitali 7 Tikeraarluni angalanerit§ 59. Kommunalbestyrelsip inissiisimasup Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni§ 32 imm. 1 malillugu meeqqap tikeraarluni angalaneranut atatillugu aningaasartuutit kiisalu Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni§ 32, imm. 2 malillugu angajoqqaatut oqartussaassusillip qanigisaasulluunniit allap tikeraarluni angalaneranut atatillugu aningaasartuutit tamaasa, matumani ingiaqateqarnermut, nerisaqarnermut aningaasartuutit akilissavai.
- Kaperlak( apussuup nunarput ulippaa) Apussuup nunarput ulippaa matoorlugit naasunnguit nikallornerullu malippaa silarsuaq taartorsuaq inuuneq tamarmi nanertorneqarpoq" kaperlaap" nukissuinik Malissuit ittuppaluttut tusaajualersarpavut qaararneri sakkortungaartut isitsinnik nakkuppavut sumiippami ippami asasaq seqinnerluartoq" kaperlaap" matoorsimavaa Inuunera soorlu nimerpaa anillannaveersillugu anernera killililerpaa matoorukkiartorlugu nuannersut ullut atorsimasakka uteqqinnaveereerlutik 1979
- 14- 17.( w07 12/ 15- E)[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Vatikanimi orpiliaq( quppernerup illuatungaani) nersutaatillu nerriviat[ Suminngaanneernera IR]© 2003 BiblePlaces.com[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Seqinermut guutiutitaq[ Suminngaanneernera IR] Museum Wiesbaden Jehovap kisimi oqartussaanera Guutillu naalagaaffia"[ Jehova], illit pigaatit angingaassuseq, pissaaneq, naalannassuseq, kusanassuseq alutornassuserlu...
- "[ Guutip] naak-kin- nin-nersuarmigut uatsin-nil- lu asan-ningaar- nermigut uagut unioq-qutitsinitsin- ni toqusimagaluar-tugut Kristusimut ilagitil-luta uum-mar- tip- paatigut- saam-maan- nik-kut an-naan- neqar-pusi- makitip-paatigul- lu taas-sumun- nga ilagitil-luta taan-nalu ilagalugu qilam-mut pisil-luta Kristusi- Jiisusimi, piumaar-tus- sani takutik-kumagamigit saam-maan- nini angingaar-toq uatsin-nul- lu ajun-ngis- sutsi Kristusi- Jiisusimi.
- " Tassa ernera asasara"[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusi Guutimut qinuvoq- imminit qutsinnerusumut[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusip Guutip aqqa allanut ilisaritippaa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Guuti ilisarisimanerulersinnaavarput Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania' Tusarnaaritsi isumaalu paasillugu' QUPP. 3• ERINARSUUTIT:
- Illit aamma taamaaliorsinnaavutit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Eqqortuliortariaqarpugut inuit innuttaaqatigiinni qanorluunniit inissisimasut oqaluussiffigalugit[ Qupp. 29- mi assiliartat] Ilumoorfiginnilluni tunniusimanermik nuannarisaqarneq ersersittariaqarparput pisariaqartitsisut ikiorlugit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Anneruniajuilluta pisinnaasatta killeqarnerat nassuerutigisariaqarparput sapinngisatsinnik iliuuseqaatigaluta BIIBILI INUIT INUUNERANNIK ALLANNGUISITSISARPOQ Oqaluttuartoq Susana Plasín Udías UKIOQ INUUIA:
- [ Qupp. 19- mi assiliartaq] Allanit malugineqarumalluni naapertuilluassutsimik nittarsaassiniarneq Jiisusip mianersoqqussutigaa[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Uppernermik noqqaassutiginnissinnaavugut sallusuissutinik Guutip oqaasianiittunik ittunik eqqarsaatiginninnitsigut[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Asannittuliornissaq saamanermillu ersersitsinissaq noqqaassutigisinnaavavut Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Sooq Guutip naalagaaffia soqutigissaviuk?
- 4 Biibili tutsuigileruk 5 Guuti pillugu eqqorluartumik ilisimasaqalerit 7 Jiisusi pillugu sallusuissut paasiniaruk 8 Qularnerit ajugaaffigiuk 10 Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut- Qinnutit Guutimit tusarneqartartut pillugit 12 Qitornatit ilinniartikkit- Sooq Daavi qununngitsoq 32 Atuartartunut inuusuttunut- Lazarusi toqusunit makititaavoq ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT- 9. aggusti Jehovap illuanik ilungersuutiginnittuugit!
- Kapitali 3. 1 Kaasarip Tipeeriusip naalagaassusiata ukiuisa aqqaneq-tallimaanni, Puntiusi Pilaatusi nunamut naalagaammat Juutiami, Heruutasilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Galiliiami, nukaalu Pilippu nunamut ilaannarmut naalagaammat Itoriiami Trakunitsillu eqqaani, Lusaaniarsilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Apiliinimi, 2 Annarsilu Kaajaffarsilu palasiunerutillugit, taava Guutip oqaasia Juannasimut Sakkariap erneranut pivoq puilasuitsumi.
- 13 Guutip sunik tamanik uumatitsisup Kristusillu Jiisusip Puntiusi-Pilaatusimut nassuerummik ajunngitsumik nalunaarsup saani inappakkit 14 inassut innarluitsumik assuarnaatsumillu maleruaqqullugu Naalakkatta Jiisusip Kristusip erserfissaa nalliutserlugu, 15 pilluartup kisimi pissaasup qaqugu ersersikkumaarmagu, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, 16 kisimi toqusuissummik piginnittup, qaamasumi palligassaanngitsumi ineqartup, inuup takunngisaannagaata takusinnaanngisaatalu;
Sentence Tokens with count 44
- Imm. 3 malillugu nalunaarusiorneq ukiumut nalunaarusiami aqutsisut nalunaarutaanniitinneqarpat itinneqarpat, takuuk imm. 5, aamma suliffeqarfik ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsimmi maleruagassat malillugit kukkunersiorneqarnissamut pisussaaffeqartinneqarpat, ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnera pillugu peqqussummut nalunaarummi kingusinnerusukkut allanngortinneqartumi tamanna pillugu aalajangersakkat malillugit aqutsisut nalunaarutaannut tunngatillugu kukkunersiuisup oqaaseqaataanut nassuiaat ilaatinneqassaaq.
- Inuunerup tunissutaanik pilik ersinngisaannassasoq tusariga aqqutissarlumigooq manissuinnaanngitsoq atuakkanillusooq atuarnikuugiga inuiassuimmi qangarsuummalli tunissutaat malugisinnaallugu piumasaqassanerpunga nammineerlunga anisinnaanngorama, aqqusinersuaq aajuna atorsimasara kinguninni ippoq kusanaqaluni, namminerli nanissanerpara sumunnarnissaa aammalu qanoq naammassinissaa, inooqataagumami ersinanga aqqusaagassara ornillugu inuunerup massuma tunniussimasaa ataqqiumallugu qaaginaa qaaginaa tikiukkumaarmat inuuneq naviananngitsoq atorneqarumaarmat inummut nuannaartumut
- Kikkulluunniit tunniussinissamut kajumittut Naalakkamut akiliuteqassapput kuultimik, sølvimik kanngussammillu, v6 annoraaminernik tungutsorissunik, aappallarissunik aappallarissunillu taartunik, ilupaassiassarissunik, savaasat meqquinik, v7 savat angutivissat amiinik aappillersakkanik, delfinit amiinik, qisummik akaciemik, v8 qulliit uuliassaannik, tipigissaatiliassanik uuliamut tarnutissamut tipigissaatissanullu atugassanik, v9 ujaqqanik shohaminik ujaqqanillu erlinnartunik allanik efodimut pooqattannguamullu sakiammiumut pinnersaatissanik.
- La Trobe Picture Collection, State Library of Victoria[ Qupp. 23- mi assiliartaq]] Naaralaartitsivik una Sydneyp umiarsualivianiittoq ittoq pillagaanikup Francis Greenwayip titartagaata assigaa[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Norfolk Islandip sineriaa tikikkuminaatsoq[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Norfolk Islandimi sakkutuut illorsuatoqarsua[ Qupp. 20- mi suminngaanneernerat IR] Pillakkat:
- 1914 Oqaluussisartut 5100- t 1918 Inuppassuit paratiisimi nunarsuarmiittumi ittumi inuulerumaarput 1922" Kunngi taassumalu naalagaaffia oqaluussissutigisigik, oqaluussissutigisigik, oqaluussissutigisigik" 1929 Kinguleruttut aalajaatsut' qaaqqusipput' 1932 Tanitaannaanngitsoq' qaaqqusinissamut' kajumissaarneqarput 1934 Katersat Jonadabitut ittut oqaluussinissamut kajumissaarneqarput 1935' Amerlangaartut' kikkuunerat paasineqarpoq 2009 Oqaluussisartut 7.313.173- it Ullumikkut kristumiut politikkimut qanoq isiginnittaaseqassappat?
- Katuaq Imaneq 21 3900 Nuuk juuli- 2. aggusti Eysturskúlin Tórgarðsgøta 17 100 Tórshavn- 5. juuli Brøndby Stadion Brøndby Stadion 30 2605 Brøndby- 26. juuli Jehovas Vidners Stævnehal, Silkeborgimi Oslovej 4 8600 Silkeborg juuli- 2. aggusti Nunani allani ataatsimeersuarnissat pillugit nunani pineqartuni immikkoortortaqarfinnut saaffiginninnikkut paasiniaasoqarsinnaavoq.
- Jehovap Nalunaajaasui, Box 184, 3900 Nuuk Imai Anersaat silarsuaan-niit- tut pil-lugit apeq-qutit 3 Qilan-niit- tut pil-lugit takorruuk-kat 4 Qilaat tim-miaan- nit ilin-niagas- sat 8 Lefèvre d'Étaples- Inuin-naat Biibilimik paasin-nis- sin-naatilerlugit ikiuisoq 10 Misigisalik-kersaarut Taleqar-nanga sal-lusuis- sut Biibilimeersoq IR ilas-sivara 13 Biibilimi qanoq al-las- simasoqar-pa?
- "( gE 10/ 22 02)[ Qupp. 15- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) PHILLIP ISLAND[ Qupp. 16, 17- mi assiliartat] Isiginnaariat issaapput qullersuillu ikinneqareerlutik-" isiginnaartitsivik" piareerpoq isarukitsuaqqat ingerlaaqatigiinnissaannut[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Tukeraangamik sap. ak. quliinnaat ingerlaneranni inersimasutut angitigilertarput[ Qupp. 15- mi suminngaanneernera IR] Assit:
- 3 Guuti naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa qutsavigisaraarput tussiuttaraangassi, 4 tusaamagatsigu uppersusersi Kristusi-Jiisusimut asannissusersilu illernartunut tamanut, 5 neriugisaq ilissinnut qilammi pissamaartitaasoq pillugu, tamatuminnga tusareerpusi oqaatsikkut sallusuitsukkut iivangkiiliukkut, 6 tamanna ilissinnut pivoq soorluttaaq silamiunut tamanut, kingunissiorporlu, soorluttaaq ilissinni pisoq inna killigalugu Guutip saammaannera tusarlugulu ilisarilerassiuk ilumoortumik.
- 13 Guutip sunik tamanik uummartitsisup Kristusillu Jiisusip Puntiusi-Pilaatusimut anngiiaammik ajunngitsumik nalunaarsup takkuanni inappakkit 14 inassut maleruaqqullugu innarluitsumik assuarnaatsumillu naalakkatta Jiisusip Kristusip erserfissaa nalliutserlugu, 15 nallersiisakkut ersersikkumaarmagu pilluartup kisimi pissaasup, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, 16 kisimi toqusuissummik piginnittup, qaamasumi palligassaanngitsumi ineqartup, inuup takunngisaannagaata takunerlu ajugaata;
Sentence Tokens with count 45
- Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR, kingullermik allanngortinneqartoq Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6 juni 2016-imeersoq IR aqqutigalugu, aqutsivoq qitiusumik ilinniarfiit aamma inuutissarsiutinik ilinniarfiit atugaannik.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat atortut innaallagiartortut isumannaatsuunissaat pillugu normu 26, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- 2) tunisassiortup aqqa allallu kiisalu suminngaanneersuunera IR, kapitali 5 takuuk, 3) nioqqutissap suunera akunullu allattorsimaffik, kapitali 6 takuuk, 4) poortuutissaq ilanngunnagu imarisai, kapitali 7 takuuk, 5) uumassutissartai, kapitali 8 takuuk, aamma 6) qanoq sivisutigisumik atasinnaanerannut takussutissat kiisalu toqqorsinissamut atuinissamullu malitassat immikkut ittut, kapitali 9 takuuk.
- Vi snakkede om, at vi alle er kommet for at opleve livets vidunderlighed,- man kan pludselig opleve, at man har valgt dette sted og dette liv for at bekræfte, at vi alle er bevidste væsener, selv om vi har valgt forskellige stjerner at kigge på.
- v21 Kisianni pilliuteqartussaq piitsuuguni pilliutigeqqusanut taaneqareersunut akissaqarnani taava aggiutissavai savaaraq angutiviaq pilliutissatut pisuutitaajunnaaqqussutitut Naalakkamut pigititaasutut nittarterutigineqartussaq- ilanngullugillu qajuusat aseqqorissut uuliamik aalatikkat efap qulerarterutaa ataaseq uulialu logi ataaseq naatitanit pilliutissatut, v22 aammalu tuit quluartartut marluk imaluunniit tuit piaqqat marluk- akissaqarnini naapertuutigalugu- aappaa ajortaaruteqqussutitut aappaalu ikikkagassatut pilliutissat.
- [ Qaqqat] Morija[ Immat tatsillu] Imaq Tarajuusoq[ Kuussuit] Jordani[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Aaperaap nuna tamaat angallavigaa[ Qupp. 30- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Troasi SAMOTHRAKE Neapolisi Filippi Amfipolisi Thessalonika Berøa Atheni Korinthi Efesosi Mileti RHODOSI Atuartartut apeqqutaat Aalisarneq piniarnerlu kristumiuusup qanoq isigisussaavai?
- 13.( wE 8/ 15 04)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Biibilimi siunnersuutit aappariit attaveqatigiinnerannut nakussatsissutaasinnaapput[ Qupp. 6- mi assiliartat] Siunnersuutit pitsaasut Biibilimiipput ipput inuunermillu nuannaarutiginninnissamut akornutaanatik[ Qupp. 7- mi assiliartat] Biibilimi siunnersuutinik malinnittut inuuneq nuannersoq nuannaarutigisinnaavaat MISIGISALIKKERSAARUT Oqalut-tuar- toq Ber-nhard Mer-ten Inuit toq-qis- sisiman-ngik- kaangamik tigum-misaqarusut- tar-put.
- Nunap assingi Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel pilersitseqqaartutut pisinnaatitaaffigisaat tunngavigalugit nuna assiliaq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Ukiumi 70- imi Romamiut sakkutuuisa Jerusalemi piuneeruppaat[ Qupp. 11- mi assiliartat]' Akeqqavut namminneq assamminnik imminnut toqoraapput'- Vespasian[ Qupp. 11- mi suminngaanneernerat IR] Qattunersalersorlugu assilialiaq:
- - 14 tamanna pissutigalugu ataataq seeqqumiarfigaara, 15 qilammilu nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, 16 naalannangaarsutsi missiliorlugu inuutsissigut ilorlikkut anersaamigut assut nukittorteqqullusi, 17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu, 18 asanninneq manngoqarfigalugulu tunngavigalugulu iluartut tamaasa ilagalugit siunersisinnaanngoqqullusiuk silissusia takissusialu itissusialu kingissusialu, 19 Kristusillu asannissusia ilisarsinermit annerungaartoq ilisarileqqullusiuk, tamakkerneqariartoqqullusi Guutimit tamakkerneqarluarsiillusi.
- 10 Anersaakkullu qaqqarsuarmut kingittumut pisippaanga, illorpassuaqarfillu illernartoq uannut takutippaa, Jerusalaat, qilammit Guutimit aqqartoq, 11 taassuma Guutip naalannassusia pigigaa, qaammaqqutaatalu ujaqqat erlinnarnersaat assigigaa, aligoq akisunnertooq aligoqqissoq, 12 angisuumillu portusuumik ungalorsuaqartoq, aqqaneq-marlunnillu isaaffeqarluni, isaaffiillu qaanniittut ittut inngilit aqqaneq-marluk, aqqillu tassunga allassimasut, tassa Israalip kinguaasa naggueqatigiissortaasa aqqaneq-marluk aqqi;
Sentence Tokens with count 46
- Aasaffi Beriggiap erneraa, taanna Simiap erneraa, 40 taanna Miggaallip erneraa, taanna Baasiiap erneraa, taanna Malkiap erneraa, 41 taanna Eitnip erneraa, taanna Seerap erneraa, taanna Ataajap erneraa, 42 taanna Eittanip erneraa, taanna Simmap erneraa, taanna Simmiip erneraa, 43 taanna Jaagatip erneraa, taanna Geersuumip erneraa, taanna Liivip erneraa.
- [ Qupp. 21- mi assiliartat] Taalliortoq John Milton( saamerleq) ilisimatoorlu Isaac Newton( talerperleq) nunarsuarmi naassaanngitsumik inuunissamik neriuut pillugu ilisimasaqarput[ Qupp. 23- mi assiliartat] Biibilimik Atuaqqissaartartut Biibilimik misissuinermikkut siusissukkut paasivaat inuiaat neriuutaata piviusup silarsuarmi tamarmi oqaluussissutiginissaanut piffissanngortoq" Guutimut suleqataasutut oqaaq-qis- saar-pas- si Guutip saam-maan- nera pis-sarsiarsi maangaan-nar- teq-qunagu.
- [ Quppernerup ataani ilanngussat] Tamanna sukumiisumik sammineqarpoq Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. marsi 2004- moortumi qupp. 17- 22, aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. decembari 1992- imoortumi qupp. 15- 16. Atuarneqarsinnaavoq Vagttårnet 1. marsi 1988- imoortumi qupp. 10- 17. Uteqqiineq• Kina Siulersortigaarput, sumilu erserpa pissutsit ilagiit ataasiakkaat atugaasa qanoq innerat nalunngikkaa?
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jehovap Joshafati innuttaalu, sorsuttariaqartinnagit, ajugaatippai[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Tanitat savallu allat Jehovap kisimi oqartussaaneranik illersueqataapput[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Itsaq Israelikkutut Guutip innuttai ungasinngitsukkut ajugaanersiorlutik erinarsussapput Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Allaaserisami matumani immaqa apeqqutigisarnikuusatit taakkualu akissutaat illit nammineq Biibilinni sumi takusinnaaneritit sammineqassapput.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jeremias aalajaattuarpoq naak naakkittaatsuliorfigineqaraluarluni[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Ernest Beavor aallussilluarnermigut meeqqaminut maligassiuilluarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Nalunaajaasut inuusuttut hundredelikkuutaat Spaniami parnaarussivinni assuarnaattuarsimapput[ Qupp. 19- mi assiliartat] Ullut tamaasa anersaakkut ittunik ajunngitsuliorniarta© 2017 Watch Tower Bible and Tract Society of Pen-nsylvania SAQQAA:
- [ Qupp. 5- mi nunap assinga/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) NAALAGAAFFIK AVANNARLEQ( Jeroboami) Dani SIKEMI Beteli NAALAGAAFFIK KUJALLEQ( Rehabeami) JERUSALEMI[ Assiliartaq] Jeroboamip nersuteeraasaliamik pallorfiginninneq atulersimmagu Jehovap imminik ilumoorfiginnittut imminiiginnanngilai[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Salomo taassumalu innuttai aatsaat piumasaqaatinik naammassinnikkamik pilluaqquneqarput OQAASEQ attakut tusaraangakku suna eqqaasarpiuk?
- 20[ Qupp. 13- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)✔ Suut[ Qupp. 14- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)✔ Piffissaq qanoq atsigisoq[ Qupp. 16- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)✔ Kikkut[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Jiisusip maligassiaa ikinngutinik pitsaasunik sunngiffimmilu sammisassanik toqqaanissamut qanoq iluaqutigissavarput?
- [ Qupp. 5- mi assiliartaq] Jehovap Elisa aqqutigalugu arnap Shunemimiup ernera makitippaa[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Eliap Jehova qinnuigaa nukappiaraq uummarteqqeqqullugu[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Jiisusip uillarnerup Nainimiup ernera makitippaa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Makititaaffimmi toqukkut annaasimasavut najoqqilissavavut Aappariittut ingerlanerliorussi isumalluartuugitsi" Aappaqartut peqqusiffigaakka, uannit pisuunngitsumik Naalakkamilli pisumik.
- 14 Tamanna pissutigalugu seeqqumiarfigaara naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, 15 qilammilu nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, 16 pissaanermik tuneqqullusi naalannangaarsutsi missiliorlugu, anerneragut nukittoqqullusi inuutsissigut ilorlikkut, 17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu, 18 asanninneq manngoqarfigalugulu tunngavigalugulu illernartut tamaasa ilagalugit siunersisinnaanngoqqullusiuk silissusia takissusialu itissusialu kingissusialu, 19 Kristusillu asannissusia ilisarileqqullusiuk ilisarsinermit annerungaartoq;
- Malugileraminnga kipineqanngitsunut iivangkiiliumik paarisaqartitaasunga, soorlu Piitrusi kipineqartunut iivangkiiliumik paarisaqartitaasoq, 8( Piitrusimimmi kipineqartunut apustilioqqullugu pissatsitsisup taassuma uangattaaq Guutimik nalusunut pissatsippaanga), 9 saammaannerlu uannut tunniussaq Jaakup Kiiffarsillu Juannasillu, taakkua sukarsuusorineqartut, ilisarigamikku uangalu Barnapalu ilagiissutsitsinnut nalunaaqqutissamik talerpitsigut eqippaatigut, uagut Guutimik nalusunut oqalussasugut taakkulu kipineqartunut oqalussasut, 10 piitsut kisianni eqqaasassagivut;
Sentence Tokens with count 47
- Azarja Sadokip ernera palasiusoq, v3 Elihorefi Akijalu Shishap erneri naalagaaffimmi allattuunerusut, Joshafati Akiludip ernera kunngimut allattuusoq, v4 Benaja Jojadap ernera sakkutuunut naalagaanertaasoq, Sadoki Ebjatarilu palasiusut, v5 Azarja Natanip ernera naalagaatitanut qullersaasoq, Zabudi Natanip ernera Kunngip Ikinngutaa, v6 Akishari kunngikkormiuni qullersaasoq kiisalu Adonirami Abdap ernera pinngitsaalisaallutik sulisitanut naalagaasoq.
- 21 Nalinginnaq ajortuliaraluaruni Naalakkamut peqquserluttulilluni, takusartagassaraluaniluunniit paarisassaraluaniluunniit inoqamminut miserratigiguniuk, sumik arsaarsimalluguluunniit tilliffigisimalluguluunniit inoqanni, 22 tammartorluunniit nanisimallugu, miserratigiguniuk uppernarsaassutigalugulu sallulluni, inuit ajortuliaatigisartagaasa ilaatigut qanoq ittukkulluunniit taamaaliorluni, 23 taamalu ajortuliaruni pillagassaatissimallunilu, taava utertissavaa tamanna, arsaarutigisaniluunniit tillikkaniluunniit paarisassaraluaniluunniit tammartorluunniit nassaani, 24 qanoq ittorluunniit sallulluni uppernarsaassutigisani, naligilluinnagaanik akilissavaa aggornerisa tallimaanik ilallugu;
- " Siulersuisoqatigiit ataatsimiititaliaanni ikiortit Ataqatigiissaarisunut ataatsimiititaliaq John Ekrann Robert Wallen Sulisoqarnermut ataatsimiititaliaq Gerald Grizzle Patrick LaFranca Daniel Molchan Ralph Walls Saqqummersitsisarnermut ataatsimiititaliaq Don Adams Robert Butler Harold Corkern Donald Gordon Robert Luccioni Alex Reinmueller David Sinclair Kiffartornermut ataatsimiititaliaq Gary Breaux Joel Dellinger Seth Hyatt Christopher Mavor Baltasar Perla, Jr.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Unnerluussisiminut sassartinneqarami Jiisusi Jehovamut tunniulluinnarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Ataatatut asannittutut qitornaminik tuppallersaasutut Jehovap isumakuluutivut ernumassutivullu millissisinnaavai[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Nikallujuinnerput Jehovap isaani naleqangaarpoq TOQQORSIVITSINNIT ULLUNI qulingiluani immikkut ittumik suliniuteqarnermi oqaluussisartut 10.000- init amerlanerusut 1929- mi aggustimi septembarimilu anoritut kaavittuliortutut USA itivippaat.
- [ Qupp. 20- mi assiliartaq] Samariami innuttaasut ukiumi 740- mi u. n. s. Assyriamiunit ajugaaffigineqarput[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Inuit nuannaarlutik nunaminnut uterput 3" Naalagaaffiga silarsuarmit matumannga pinngilaq" 9 Qanortoq Jehovap Jiisusillu ataasiunerattut tamatta ataasiusa Jiisusip nalaani inuit politik-ki, in-nut- taaqatigiin-ni inis-sisimaf- fitsik, kulturer-tik naggueqatigiis-sor- tatil-lu avis-saar- tuutigisar-paat.
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq] Silarsuarmiinneq inneq Jiisusip ajoqersugaanut navianarpoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Meeqqat Jehovamik asanninnermik ilinniartut kinguaassiuutitigut inuunerlunnerup akiornissaanut nakussatsinneqartarput[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Israelikkut ilaasa nunamut neriorsuutigisamut isereerlutik pigissaartunngoramik Jehova puiorpaat[ Qupp. 21- mi assiliartaq]] Kristumiut Jiisusi assigalugu naapertuilluanngissuseq uumigaat Silasiorneq- eqqumiitsuliorneq aamma ilisimatusaat ITERITSI!
- [ Qupp. 25- mi assiliartaq] Kristumiut ataatsimiinneri sallusuissummi inuusunut iluaqutaajuarsimapput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jiisusip ajoqersukkani pilliutitut toqunini pillugu eqqaaniaallutik nalliuttorsiortaqquai[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Kristumiut siulliit pisarnerattut Jehovap Nalunaajaasuisa' naalakkersuisut qullersaasut' ataqqisarpaat UP-PERISARSIOR- nik-kut ileq-quni amerlasuuni qin-nutip timimut tun-ngasor- tai, soorlu inis-sisimaneq, oqaaser-taliineq malit-tarisas- sal-lu, pingaar-tin- neqar-put.
- [ Qupp. 5- mi issuagaq] Oqaloqatigiissinnaaneq Guutimit tunissutaavoq[ Qupp. 4- mi suminngaanneernera IR]© Dayton Wild/ Visuals Unlimited Jehovap oqaasia uumavoq Josvamik allakkat- nit pingaarnersat UKIUMI 1473- imi u. n. s. Israelikkut Moabip narsartaani tammaarsimapput, nuannaalersimassaqaallu oqarfigineqaramik" taquassat isumageqqullugit ullut pingasut qaangiuppata Jordanikkut ikaarnissaminnut nuna[ Jehovap] imminnut pigilersikkumasaa tigusariartorlugu".
- 1 Paalusi Jiisusip Kristusip kiffaa, qaaqqusimasoq apustilioqqullugu, immikkoortitaasoq Guutip iivangkiiliua oqaatigeqqullugu, 2( tamanna siornagut unnersuutigigaa pruffiitimigut allakkatigut illernartutigut,) 3[ iivangkiiliua] erneranik( uinikkut Daavip kinguaanit erniusimasumik, 4 taanna toqusunit makikkami anernikkut illernartitsisukkut pissaanermik nalunaarneqartoq Guutip ernerigaa,) Jiisusi-Kristusimik naalakkatsinnik, 5( taassuma saammaalluta apustilinngortikkaatigut akimanngitsuni tamani uppernikkut naalattunngorteqqullugit aqqa pissutigalugu;
- 12 kuultilu siilvilu nioqqutigisat ujaqqallu erlinnartut sapanngarissullu, ilupaassiarissullu annoraassallu aappallarissut siilikillu aappalujattullu, qisuillu tipigissut tamalaat pequtillu tuugaasut tamalaat pequtillu tamalaat qisuusut erlinnarnerit kannussaasullu saviusullu ujaraasullu qaqortut, 13 kaniilillu pujoorutissallu tipigissut tarnutillu tipigissaatillu qaqortut, viinnilu uulialu qajuusallu pitsaanerit qajuusiassallu, nersutaatillu nammattartut savallu qimuttuarsuillu qamutillu assakaasullit, inussiallu inuillu tarnaat.
Sentence Tokens with count 48
- Ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsisit Kalaallit Nunaannut atortuulersinneri pillugu peqqussut malillugu ukiumut nalunaarusiamut piumasaqaatit saniatigut suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq ukiut tamaasa aamma pissutsit arlallit allat pillugit nalunaaruteqartassaaq, siunnersuummi kapitali 2 malillugu, tassunga ilanngullugu pingaartumik siunnersuummi§§ 6-8, suliffeqarfiup ingerlanneqarneranut aamma paasiuminartumik( ammasumik) pissuseqarnissaanut piumasaqaatinik aalajangersimasunik suliffeqarfiup naammassinninneranik nakkutilliinerup qulakkeerneqarnissaanut iluaqutaasussat.
- § 99. Immikkoortortamit pigineqartut aningaaserivimmi kontoni uninngasuutit imaluunniit nalinginik aalajangersaanissaq siunertaralugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi imaluunniit tassunga atasumi immikkoortortami allanneqarsimasut aningaaserivimmi kontot tamaasa katinneqarnissaannut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqarpoq, taamaattorli taamaallaat aningaaserivimmi kontonut pineqartunut aningaaseriviup nalunaaruteqartup qarasaasiaata nalunaarsukkatut ataatsimut inississinnaappagit soorlu assersuutigalugu sullitap normuanut imaluunniit akileraartartup normuanut aamma kontomiittut ittut imaluunniit nalingi katinneqarsinnaappaata.
- Naartuiisoqartanngikkallarmat Mikisuaraallungali pasitsaattaraluarpara inersimaleramali uppernarsivara Mikisuaraallungali attorusuttaraluarakkit allanut paaritittarparma Mikisuaraallungali oqaluukkusuttaraluarakkit illiinnavik oqaluttarputit Piaaralunga qarlinnut quigaluarama soqutiginngilat Piaaralunga puugutara uppitikkaluarakku soqutiginngilat Piaaralunga qitornavitit unataraluarakkit soqutiginngilat Piaaralunga atuanngikkaluarama soqutiginngilat Piaaralunga igalaanik milluuigaluarama soqutiginngilat Piaaralunga tillikkaluarama sianiginngitsuusaarpat Piaaralunga umiatsiarsi kivisikkaluarakku naviinngilassinga Isertitsivimmiit allakkaluarama akinngilarma Paasillualivippara soqutiginngisaannarimma uggoriuaannarunarpammi taamanikkut naartuersinneq ajormata
- 7 Tupeq naapittarfik nalunaajaatillu illerfia saammaaffillu taassuma qaaniittoq ittoq toqqullu pequtai tamaasa, 8 nerriviusarlu pequtaalu naneruuserfillu sukuluitsoq pequtaalu tamaasa tunisivillu tipigissaatilliiffik, 9 tunisivillu ikikkaavik pequtaalu tamaasa qattaasarsuarlu niuluusartaalu, 10 atisassallu kiffartuussinermut atortut, tassa Aarunip palasip atisassai illernartut ernerisalu atisassaat palasisut kiffartuusigisassaat, 11 uulialu tarnutissaq tipigissaallu tipigiffaarik illernartuummi atugassaq.
- [ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Israelimi nammineq kajumissutsimit inussiaataasarnermik aaqqissuussineq kristumiutut kiffartornermut assersuutaavoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Kuisikkaangatta Guutimut inussiaatinngortarpugut[ Qupp. 27- mi assiliartat] Kristumiut Guutip piumasaanik salliutitsisarput[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Mosesi suliassinneqarami nangaavoq" Sorsunneq sorsunnernik tamanik soraarsitsisussaq"' Neriorsorpassi taanna tassaassasoq sorsunneq kingulleq- sorsunneq sorsunnernik tamanik soraarsitsisussaq.
- [ Qupp. 18- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) VIKINGIT ANGALAARFIGISAAT TIGUAGAALLU NORGE↓ ISLAND KALAALLIT NUNAAT Baffin Island Labrador Newfoundland DANMARK↓ TULUIT NUNAAT IRLAND HOLLAND FRANKRIG PORTUGAL SPANIA AFRIKA ITALIA SVERIGE↓ RUSLAND Kaspiap Imaartaa Baghdad UKRAINE Imaq Qernertoq Istanbul[ Suminngaanneernera IR] Mountain High Maps® Copyright© 1997 Digital Wisdom, Inc.
- Soorlu as-silis- sami qup-per- nerup taler-piatungaaniit- tumi takusin-naagit inup-pas- suit takorloor-tar- paat ul-lormi eq-qar- tuus-sif- fis-sami tar-nit mil-liardil- lit Guutip is-siavis- saarsuata saanut sas-sar- tin-neqas- sasut sior-natigul- lu iliuuserisarsimasatik tun-ngavigalugit eq-qar- tuun-neqas- sasut- ilaat qilam-mi inuunis-samik akis-sarsisin- neqas-sal- lutik al-lal- lu an-niarfim- mi naas-saan- ngitsumik an-niar- titaas-sal- lutik.
- " Takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat.
- Aqqusernit nalugaluaraanniluunniit angallaffiusumi ornitamut aqqutissiuisarpoq Sumukarfissaq KAR Pujorsiutip tikkuutaata angerlamut ikiorsinnaavaatit qanorlu ungasitsigininnik ilisimatillutit Qutsissutsit Antenne Satellittinik naatsersuutit" Qilaap isikkuata" taassuma takutippaa satellittinit 24- usunit sorliit tigooraasup atornerai Maligaasap sakkortussusia Satellittit ilaat akornuserneqarpata( ammukaat qernertut) tigooraassup satellittit allat atorlugit sumiissusersiussaaq Angissusivia[ Suminngaanneernerat IR] Quppernerni 13- 15- mi globussit:
- NORMUMI UANI 3 Siunnersuutinik atoriaannaasunik ujartuineq 5 Sooq Biibili ullumikkut atorluarsinnaasoq 8 Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut- toqusimasunut neriuutissaq pillugu 10 Atuartartunut inuusuttunut- Jiisusip ussernartut akiorpai 20 Ilaqutariinnut siunnersuutit pitsaasut- Inuusuttuaqqanut attaveqarneq 32 Guutimut palligunniarit- Taassuma eqqortoq nuannaraa ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT aggusti- 6. septembari Pisuussutit taassumani' isertugaasut' nanikkit QUPPERNEQ 11 ERINARSUUTIT:
Sentence Tokens with count 49
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat atortut innaallagiartortut eqqaanni innaallagiartortuunngitsunik sulinermik ingerlatsinermi isumannaallisaaneq pillugu normu 24, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- Kuuk Mamarteq Oqaluttuat kuugisaanni takorluukkat nunaanni anori suialaarpoq aggerit aggerit Unnulersup pujoraani nikorfavoq arnatut ittoq terianniatut nannutullu isigaqarpoq puilasullu aqqutaa paarivaa Isumaqatigiippugut allat nalusaannik angeqatigiippugut puilasup aallarfia uanga naniumaariga Aggeqqissaatit aggeqqissaatit kuunnguaq kuserpaluppoq aggeqqissaatit aggeqqissaatit anori siorsulaarpoq Isumaqatigiinnikuuvugummi angeqatigiinnikuuvugummi kuunnguaq anorilu akivakka taakku nipangerput Putsup issernera suaarpara aggeqqissuunga aggeqqissuunga
- 28 Inuit ilaat allat, palasit Liivikkullu matuiisartullu erinnersaartartullu naalaffimmilu kiffarsiat inuiaqatigiinnillu nunaniittunit ittuniit immikkoortittut tamarmik Guutip inatsisaanut saallutik, nuliaat ernerillu paniillu tappullugit, ilisimasut siuneqartullu tamarmik 29 qatanngutiminnut akimanertaanut aalajangerput, perloqqussummillu uppernarsaammillu naqqipput Guutip inatsisai ileqqoralugit saqiumallutik, tamakku Moorsasikkut Guutip kiffaagut tunniussaasut, Naalakkallu naalakkatta inassutai tamaasa eqqartuussisigeqqusaalu ileqqoreqqusaalu aalajangerfigiumallugit naammassiumallugillu;
- 14 Atali, ernertaarpat taanna, erneratalu angummi ajortuliarneri tamaasa ileqqorisai takugunigit, mianersorlunilu taamaaliunngikkuni, 15 qaqqani nerisarinngikkuni, isini Israiilikkut Guutiliarujuinut aarlortinngikkunigit, tullimi nulia mingutsinngikkuniuk, 16 qunutitsinngikkuni, sallunaveerummik unitsitsinngikkuni, arsaasarinngikkuni, kaattoq aviffigiguniuk nerisassaminik, mattaangasorlu annoraartaartikkuniuk, 17 assani naalliuttumit alisikkunigit, akiliummik akimortitsinianngikkuni tapertitsiniarnanilu, eqqartuussisigeqqusakka eqqorlugit ileqqoreqqusakkut ingerlaguni, taanna toqussanngilaq angummi ajortulinera pillugu, inuussavoq.
- 18, 19.( wE 1/ 7 2000)[ Qupp. 5- mi issuagaq] Inuk ikiorteqarani allanut naalakkersuinissaminut ilisimassuseqanngilaq pisussanilluunniit siumut isigereersinnaanani, iluaqutissatuarlu naleqarluartoq Guutimeersuuvoq IR[ Qupp. 6- mi issuagaq] Guutimik Jesus Kristusimillu ilisarsineq Guutimut qanimut attaveqalersitsisinnaavoq, tamatumuunalu isumakkut eqqissisoqarsinnaalluni[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Biibilip unnersuussutaanik maleruaaneq ilaqutariittut inuunermi eqqissinermut ilasaataavoq" Guutip aqqa nalunngiliuk?
- Taamaattumik oqariartaatsimi" inussiaq aalajaallunilu silatooq"- mi pineqartarput inuiannut anersaakkut ittunut tanitanut ilaasut ukiumi 33- miit ulloq manna tikillugu piffissami qanorluunniit ittumi nunarsuarmiittut ittut tamarmik, soorlu Israelikkuusoq kinaluunniit, ukiup 1513- ip u. n. s. ukiullu 33- p piinsip ulluata akornanni piffissami qanorluunniit ittumi inuusoq, kristumiussutsip aallartinnera sioqqullugu kiffaqatigiinnut, Esaja 43:
- [ Qupp. 29- mi assiliartaq] 1922- mi Cedar Pointimi, Ohiomiittumi ittumi, ataatsimeersuarnermi Biibilimik Atuaqqissaartartut kajumissaarneqarput Guutip suliareqqusaanik suliaqaqqullugit[ Qupp. 31- mi assiliartaq]" New World Translation of the Christian Greek Scriptures" 1950- imi N. H. Knorrimit saqqummersinneqarpoq[ Qupp. 25- mi suminngaanneernera IR]© 2003 BiblePlaces.com Kristumiutut ataasiussuseq Guutimik ataqqinartitsivoq" Ilungersorlusi aalajangiusimaniarsiuk anersaakkut ataasiussuseq.
- [ Qupp. 4- mi issuagaq]" Biibilimit paasivara ukiorpassuit sorsuttarsimanikka asuliinnaasimasut"[ Qupp. 5- mi issuagaq] Akerariissimasut uummataannut Biibili sunniuteqartorujussuuvoq[ Qupp. 6- mi issuagaq] Uumissuineq narrutsassimanerlu tatiginninnermik ikinngutigiinnermillu taarserneqarput[ Qupp. 6- mi issuagaq] Biibilimit siulersorneqarusuttup inuunermini nutaanik najoqqutassiaqalerneq akueraa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Akerariissimagaluartut silarsuaq tamakkerlugu qatanngutigiissuartut atasiussuseqarput[ Suminngaanneernera IR] Qimaasunut inissiat:
- 8 Ilumummi tamaasa ajunaaqqutaatippakka Naalakkatsinnik Kristusi Jiisusimik ilisarsinissaq annerungaartoq pillugu, taanna pillugu tamatigut ajunaartoorama tamaasalu igitassaannaatillugit Kristusi iluanaaqqutigiumallugu, 9 taassumaneeqqullungalu eqqullungalu nammineq iluarsusera taanna inatsisinit pisoq piginagu, kisianni una Kristusimut uppernikkut pisoq, Guutimit iluarsuseq uppernermut tunngasoq, 10 taanna ilisariumallugu, makissimaneratalu pissaanera anniarneranullu ilanngutitaanissaq, toquagut assigileriartussallugu, 11 toqusut makiffissaat angusinnaassagaluarneriga.
- 12 kuultilu siilvilu nioqqutigisat ujaqqallu erlinnartut sapanngarissullu ilupaassiarissullu annoraassallu aappallarissut siilikillu aappalujattullu qisuillu tipigissut tamalaat pequtillu tuugaasut tamalaat pequtillu tamalaat qisuusut erlinnarnerit kanngussaasullu saviminiusullu ujaraasullu qaqortut 13 kaniilillu nutsanullu tarnutissiat pujoorutissallu tipigissut tarnutillu tipigissaatillu qaqortut viinnilu uulialu qajussallu pitsaanerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu qimuttuarsuillu qamutillu assakaasullit inussiallu, inuillu tarnaat allaat.
Sentence Tokens with count 50
- § 39. Atortussiaq innaallagiartortoq imaappat, naak najoqqutassami matumani piumasaqaatit eqqortikkaluarlugit, inuit peqqissusiannut imaluunniit isumannaatsuunissaannut, uumasuutinut imaluunniit pigisanut navianartorsiortitsisinnaasoq, Innaallagissiornermut Oqartussat inuussutissarsiummik ingerlatsisoq pineqartoq navianartuusup suuneranut naleqqiussilluni naammaginartumik piffissaqartillugu piumaffigissavaa pisariaqartunik tamanik piareersaqqullugu makku pillugit, tassa 1) qulakkiissallugu atortussiap innaallagiartortup nioqqutigineqaleruni navianarunnaarsimanissaa, 2) atortussiaq innaallagiartortoq niuerfimmit tunuartillugu imaluunniit 3) atortussiaq innaallagiartortoq utertillugu.
- Pisortani ataatsimoorussamik aningaasaqarnermut aamma sulisoqarnermut allaffissornikkut IT atorlugu periaaseq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9, 24. juli 2019-imeersoq IR Kommunit Namminersorlutillu Oqartussat missingersuutaat naatsorsuutaallu pillugit Inatsisartut Inatsisaat nr. 26, 28. november 2016-imeersumi IR Inatsisartut inatsisaanni nr. 24, 28. november 2018-imeersumi IR allanngortinneqartumi§ 46a, imm. 1, nr. 1 aamma 2 naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- EQQORNEQARSINNAAVUTIT periarfissat tamaasa pigigaluarpatit kissaatit annerpaaq angujumallugu nunanni namminersortumi sulisuulerumallutit- maannali toqoreerputit meeqqatut ilitsoqqussaraat kiffaanngissuseq nunavit pinngortitarsua nunap manissup narsaateqqortuullu systemia naapikkaangakku nipaallutit oqassanak periarfissat tamaasa pigigaluarpatit aperisinnaanermillu ilumioqarlutit KINAAVUNGA SOOQ UANGAAVUNGA SUSSAANGA- maannali toqoreerputit nalivit paatsiveerutsilluinnarsimavaatit tarninnullu ajorneruleraluttuinnarsimavoq ikinnerusutut inunnit millionilissuarnit illaruaatissiarineqarnerit ajugaasinnaanavianngitsutut peqqusersiornernut taamaattunut illersoriarsinnaanngilatit eqqorneqarsinnaagavit anniaat nipangiulluinnarlugu.
- v3 Qullersaraat Akiezeri, tullia Joashi Shema'ap Gibeamiup ernera, Jezieli Peletilu Azmavetip erneri, Beraka, Jehu Anatotimioq, v4 Jishmaja Gibeonimioq pissarsuaq taakkununnga 30-nut ilaasoq taakkununngalu siulersortaasoq, v5 Jirmeja, Jahazieli, Johanani Jozabadilu Gederamioq, v6 El'uzaji, Jerimoti, Bealja, Shemarja Shefatjalu Harifimioq, v7 Elkana, Jissija, Azar'eli, Jo'ezeri Jashobeamilu Korakkuusut, v8 Jo'ela Zebadjalu Jerohamip Gedorimiup erneri.
- 10 Saalumuup erneraa Riaapiaat, taassuma Aapiaa erneraa, taassuma Aasa erneraa, taassuma Juusaffat erneraa, 11 taassuma Jooraat erneraa, taassuma Agaasia erneraa, taassuma Juuarsi erneraa, 12 taassuma Amaassia erneraa, taassuma Asaria erneraa, taassuma Juuttaat erneraa, 13 taassuma Aagarsi erneraa, taassuma Hiskia erneraa, taassuma Mannarsi erneraa, 14 taassuma Amuni erneraa, taassuma Joorsia erneraa.
- Seraajakkunnut Meraaja, Jerimiakkunnut Hanannia, 13 Esrakkunnut Misulaat, Amaariakkunnut Juannaat, 14 Miluggukkunnut Juuntaat, Sipaniakkunnut Juuserfi, 15 Haariikkunnut Atina, Merajuutikkunnut Hilkai, 16 Itukkunnut Saggaria, Gintuukkunnut Misulaat, 17 Aapiakkunnut Siggeri, Miijamiikkunnut Muaatiakkuusunut Piltai, 18 Bilkakkunnut Sammua, Simaajakkunnut Juuntaat, 19 Juujariivikkunnut Matnai, Jitaajakkunnut Usi, 20 Salaakkunnut Kalai, Aamukkunnut Eiperi, 21 Hilkiakkunnut Hasaapia, Jitaajakkunnut Nataaniali.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Naatsorsuutigineqarpoq Kinamiinnaq inuit 5 millionit siulittuisarneq inuussutigigaat[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Oqaluffeqarfiit amerlasuut bingortitsisarnermikkut upperisapalaaq siuarsarsimavaat[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Juullimut atatillugu ileqqut amerlasuut, soorlu naasup misteltenip ataani kunissineq, upperisapalaamit aallaaveqarput Astrologii tas-saavoq siulit-tuiniar- tar-neq ul-loris- sat, qaam-mat planetil-lu nunarsuarmi inun-nut sun-niuteqar- tar-neran- nik up-perisamik tun-ngavilik.
- ( gE 08/ 08 02)[ Qupp. 27- mi nunap assinga/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Fiji POLYNESIAP TREKANTIA Hawaii Samoa Tonga New Zealandi Cookip qeqertai Tahiti Marquesasip qeqertai Tuamotup qeqertai Tubuaip qeqertai Påskip qeqertaa[ Assiliartaq] Marloriaammik initutigisoq umiariaq" Hawai' iloa" 1993- imi" Hokule'ap" sananeqarnerani atorneqartunit allaanerusut atorlugit sanaaq[ Suminngaanneernera IR] Hawai'iloa qup.
- 15 Taamaattumik uangattaaq Naalakkamut Jiisusimut uppersutsissinnik illernartunullu tamanut asannissutsissinnik tusarama, 16 soraarnanga qutsappassi eqqartortarlusilu tussiartaraangama, 17 naalakkatta Jiisusip Kristusip Guutianut ataatamut naalannarsusilimmut tuneqqullusi anernermik ilisimatitsisumik saqqummersitsisumillu taanna ilisarileqqullugu, 18 sianissutsissigullu iseqarteqqullusi qaammarsarsimasunik, ilisimaleqqullusiuk sunaasoq qaaqqusaasa neriugisassaat, sunaasorlu kingornussaasa usornangaarsusiat illernartuni, 19 sunaasorlu pissaanerata angissusia angingaaqisoq uatsinni nakuussusiata pissaanilissuup sunniineragut uppertuni;
- Kapitali 1. 1 Paalusi Jiisusip Kristusip kiffaa, apustilioqqullugu qaaqqusaasoq, Guutip iivangkiiliua oqaatigeqqullugu immikkoortitaasoq( 2 tamanna siumut pruffiitimigut allakkani illernartuni neriorsuutigigaa), 3 erneranik uinikkut Daavip kinguaanit erniusimasumik( 4 taanna toqusunit makikkami anersaakkut illernartitsisukkut pissaanermik nalunaarneqartoq Guutip ernerigaa), Jiisusi Kristusimik naalakkatsinnik, 5 taassuma saammaalluta Guutimik nalusuni tamani apustilinngortikkaatigut uppernikkut naalattunngorteqqullugit aqqa pissutigalugu;
Sentence Tokens with count 51
- Ilinniartut ineqarfii pillugit nalunaarummi§ 2, imm. 1-imit aamma§ 3, imm. 1-imit takuneqarsinnaavoq ilinniagaqartunut inissiaritinneqartuni inissiamik tunniussisarnermi piumasaqaataavoq ilinniagaqartoq ilinniagaqarnersiuteqarnermik malittarisassat malillugit iliniartitaanermi tapiiffigitissinnaasumi ilinniarnerminik ingerlatsissasoq aammalu attavigineqarnissamik piumasaqaatinik naammassinnissasoq, tak. ilinniagaqarnersiutit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9, 19. juli 2017-imeersoq IR aamma ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 22- november 2011-meersoq IR.
- Inatsisartunut ilaasortaq Mala Høy Kúko, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Stine Egede, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Karl Kristian- Kruse, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Malene Vahl Rasmussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Anna Wangenheim, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Aqqa Samuelsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Mikivsuk Thomassen, Inuit Ataqatigiit UKA2019-mi ulloq 2. oktober 2019-imi siullermeerinerup kingorna ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- v32 Aamma takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, v33 taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat.
- v29 Inuit sinneri, palasit, Levikkut, isaaffinnik paarsisut, tussiartartut, naalaffimmi kiffat inuiannillu takornartanit immikkoortittut Guutillu inatsisai malillugit inuujumasut tamarmik, taamatuttaaq taakkua nuliaat, erneri paniilu iliornerminnik paasinnissinnaasut tamarmik, v30 nunaqqatimik nuimanertaannut atalerput, perloqqunarsissutaasumillu uppernarsaapput Guutip inatsisai Mosesikkut Guutip kiffaatigut tunniunneqartut malikkumallugit, Naalakkallu Guutitta peqqussutai tamaasa, malittarisassiaalu inatsisaalu tamaasa naalakkumallugit malillugillu inuujumallutik ima oqaramik:
- 8 Naalakkallu Guutivit nunagisat neruttortippagu, soorlu siuaasatit uppernarsaaffigigai, ilinnullu tunniuppagu nuna siuaasannut tunniukkumallugu oqaatigisani tamaat, 9 maleruarsimagukkit inassutit makku tamaasa taamaaliorsimallutit, soorlu ullumi inakkikkit, Naalagaq Guutit asaqqullugu aqqutigeqqusaalu ingerlavigeqqullugit ullut nungullugit,- taava ungaluukkat taakku pingasut suli pingasunik ilassavatit ilinnut, 10 pinngitsup aava kuineqaqqunagu nunanni Naalakkap Guutivit kingornussassatut ilinnut tunniussaani, aammullu tuffigeqqunatit.
- 1 Tamassa oqaatsit allakkat pruffiitip Jerimiap Jeruusalaamit nassiussai aallarussat utoqqaanertaasa amiakkuiinut palasinullu pruffiitinullu inunnullu tamanut Nipukanniitsarip Jeruusalaamit Baapalimut aallarussaanut, 2 kunngi Jiggunnia arnallu annertaat kunngillu saqisartui Juutallu Jeruusalaallu naalagarsui sanasullu saffiortullu Jeruusalaamit peermata kingorna,- 3 nassiussai Elaasakkut Saffanip erneragut Gimaariakkullu Hilkiap erneragut, taakku Sitiikkiap Juutap kunngiata Nipukanniitsarimut Baapalip kunngianut aallartikkai Baapalimut.
- Takuuk allaaserisaq" Biibilimik atuarneq- qaqugukkut qanorlu iluaqutigineqarsinnaasoq", Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. maaji 1995- imoortumi, quppernerit 22- 23.[ Qupp. 21- mi assiliartat] Aalajangersimasumik Biibilimik atuartarnerup atuaqqissaartarnerullu' sulisartutut pakatsisussaanngitsutut oqaatsimik sallusuissutip pianik tunioraalluartissavaatigut'[ Qupp. 23- mi assiliartat] Inuunitsinni ulapikkaluarluta inuunitsinni sammisassat allat anersaakkullu suliniutit oqimaaqatigiissikkutsigik pilluaqquneqangaassaagut" Tamatigum-mi eq-qor- tumik[ un-neq- qaris-sumik, NW] iliorumasaraluarat-ta.
- [ Suminngaanneernera IR 4- mi assiliartaq] The Trinity, Flemish School,( 1500- kkunni)/ H. Shickman Gallery, New York, USA/ The Bridgeman Art Library International Jehovap oqaasia uumavoq Mosesimik allakkat siulliit- nit pingaarnersat- II MOSESIMIK allakkat siulliit- ni inuiaat oqaluttuarisaanerisa ukiui 2369- it siulliit pillugit oqaluttuarineqarput, inuup siulliup Adamip pinngortinneqarneraniit Jaakup ernerata Josefip toqunera tikillugu.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Filipip dronningip atorfilittaa Etiopiamiu nassuiaappaa' kiffaq' Esajami eqqartorneqartoq Jiisusiusoq Missiarsi[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Jiisusip Jehovamut kiffaagami qinigaq piitsut annikilliortullu misiginneqatigingaartarpai[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jiisusi Ataataminit qutsissisinneqarpoq naalagaaffimmilu Missiarsikkoortumi UR kunnginngortinneqarluni Atuartartut apeqqutaat Kristusip pilliutaa utertitsissutaasoq tunngavigalugu Jehova ajortulianik isumakkeerfiginnikkumammat sooq kristumiut ajortuliaminnik ilagiinni utoqqaanertanut nassuerutiginnittariaqarpat?
- Kapitali 1. 1 Itsarsuaq Guutip qasseeriarluni assigiinngitsunik siuaasat pruffiititigut oqaluffigisaramigit, uaguttaaq ullut makkua naalerneranni ernermigut oqaluffigaatigut, 2 taanna tamanik kingornussisunngortikkaa, taassumuunalu silarsuaq pinngortikkaa, 3 taanna( tassaagami naalannassusiata akisunnera qanoq-issusiatalu ersinnera, suullu tamaasa oqaatsimigut pissaanermi piagut atatikkamigit) ajortit piiagaanissaat suliarereeramiuk naalagaanersuup qutsinnermiittup ittup talerpiata tungaanut ingissimavoq, 4 inngilinit pingaarnerungaalerluni atertaarami taakkunannga annerungaartumik.
Sentence Tokens with count 52
- Nr. 4. Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, 12. maj 2005-imeersumi IR§ 31mi allassimavoq pisortat inissiaataanni attartortittakkami aningaasaliissutinit iluanaarutissat illuutip sananeranut akiusup 1,5%- iannik annertussuseqassasut, taamaattorli minnerpaamik kvadratmeterimut 7.000 kr.-nik aamma annerpaamik kvadratmeterimut 15.000 kr.- nik2 Sumiiffinni arlalinni illuutip inissialluunniit niuerfinni nalinga kvadratmeterimut ataatsimut taamaallaat 1.500 aamma 3.500 kr.-t akornanni annertussuseqartarpoq.
- 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk najugaqaqatigiiffimmi neqeroorutigineqarsinnaasut saniatigut, tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsippat, ilanngullugu ulloq unnuarlu tamaat tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsineq, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnermi naammassineqarsinnaappata.
- Imm. 2. Qinnuteqaateqartoq allaganngorlugu uppernarsaammik tunniussissaaq nammineq ukiut kingulliit pingasut ingerlanerini innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut Peqqussutaat nr. 12-imik, siusinnerusukut elinstallatørinik il.il. akuersissuteqartarneq pillugu ilitsersuummik imaluunniit sanaartukkat innaallagissamut atugassat, imaluunniit atortut sakkortuumik innaallagiatortut aamma atortussiat innaallagiatortut pillugit inatsimmik, imaluunniit maleruaqqusanik inatsisit taakkua malitsigisaannik saqqummersinneqarsimasunik unioqqutitsisimanini pissutigalugu pillarneqarsimaneranut imaluunniit taamaattoqarsimannginneranut tunngasumik.
- Illit atorlutit inuiaat sequmisissimavakka, illit atorlutit naalagaaffiit piuneeruppakka, v21 illit atorlutit hestit hesterfigisaallu sequmisippakka, illit atorlutit qamutit ingerlassisaallu sequmisippakka, v22 illit atorlutit angutit arnallu sequmisippakka, illit atorlutit utoqqaat inuusuttullu sequmisippakka, illit atorlutit nukappiaqqat niviarsiaqqallu sequmisippakka, v23 illit atorlutit paarsisut savaataalu sequmisippakka, illit atorlutit naasorissaasut ussigillu uniartartut sequmisippakka, illit atorlutit naalagaatitat naalagaanerillu sequmisippakka.
- v11 Nunarsuarmilu niuertut qiallugulu upissavaat pisiariumaneqarunnaassammata nioqqutissaatitik umiarsuit usigisartagaat v12 kuulti sølvilu ujaqqallu erlinnartut sapanngallu ilupaassiassallu purpurilu siilikilu annoraamerngillu aappallarissakkat qisuillu tipigissut tamalaat nagguaatsullu tuugaavinik sanaat tamalaat atortullu qisummit akisunerpaamit kanngussammillu saviminermillu marmorimillu sanaat, v13 kanelit korianderillu tipigissaatissallu tarnutissiallu virakilu viinnilu uulialu qajuusallu aseqqorinnerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu hestillu qamutillu inussiallu, tassa inuit.
- 32 Aammami inummut allanertamut innuttavit Israiilikkut ilaginngisaannut, aqqit angingaartoq pissutigalugu assatillu pissaasut tallillu isassimasoq pissutigalugit nunamit ungasissumit tikiukkumaartussamut, illumut matumunnga tussiariartorluni, 33 illit qilammit najukkamit ineqarfinnit naalallutit piumaarputit, inuullu allanertap taassuma ilinnut torlulaneri tamaasa missiliorlugit iliorumaarputit, inuiaqatigiinnut nunamiittunut ittunut tamanut aqqit ilisarileqqullugu, mianereqqullutillu innuttatit Israiilikkut assigilerlugit, ilisimaqqullugulu illu manna illuliarisara aternik atserneqartoq.
- Tatigaakkit, 25 pequutikka tipaatsuutigisimagukkilluunniit amerlaqimmata, assakka amerlasoorsuarnik katersugaqarmata, 26 qaammaqqussuarluunniit qimerloorsimagukku, qaamangaaraangat, qaammalluunniit, takorannerluni ingerlasaraangat, 27 taavalu uummatiga isertortukkut misiginngitsoortissimagaluarpat assakka qaninnut kunitsillugit, 28 massalu tamannattaaq ajortuliaaqqajartoq eqqartuussisut issumagisassaat, taamaalillunga Guuti tappinnga miserratigisimassagakku,- 29 qinngarsortimaluunniit ajunaarutaa nuannarisimagukku, tipaatsuutigalugu perluup tikimmagu,- 30 massali qanera ajortulioqqunngikkiga tarnaa qinugeqqunagu perloqqussummik,- 31 inuilluunniit tupinni ima oqarsimanngippata:
- ( wE 3/ 15 04)[ Qupp. 8, 9- mi assiliartaq] Jehovap Mosesi maniguuttoq Israelikkunnut inussiaanermit aniguisitsisutut suliassaqartippaa[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Perluit qulit sakkortuumik takutippaat Pinngortitsisup erngit, seqineq, sullinerit, uumasut inuillu pissaaneqarfigigai[ Qupp. 10, 11- mi assiliartaq] Mosesi ikiortigalugu Jehova Israelikkut inuiaqatigiinngortippai imminit siulersorneqartutut Biibilimi najoqqutassiat qanoq iluaqutigisinnaagitit QULARUTIGIGUNANNGILAT uumasut nalugaluarlugu silatuujusut maskiinallu programmiligaasut.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Kunngi oqaluutsinnagu Nehemia naatsumik nipaqanngitsumik qinuvoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Hanna Jehovap saavani sivisuumik qinuvoq[ Qupp. 28- mi assiliartat] Apustilini aqqaneq- marluk toqqartinnagit Jiisusi unnuaq naallugu qinuvoq[ Qupp. 30- mi assiliartat] Ullup ingerlanerani qinunissamut periarfissarpassuaqarpoq Ersersiguk Kristusimut ajoqersugaallutit ilumoortoq" Orpik ajunngitsoq sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqartarpoq orpillu ajortoq ajortunik inerititaqartarluni.
- 64- 176□/ 120- 129□/ 130- 138□/ 139- 144□/ 145- 150□/ USSATIT 1- 4□/ 5- 8□/ 9- 12□/ 13- 16□/ 17- 19□/ 20- 22□/ 23- 27□/ 28- 31□/ OQALUUSSISARTUP OQAASII 1- 4□/ 5- 8□/ 9- 12□/ ERINARSUGASSIAT 1- 8□ PINGAARNERSAAT SIULITTUUTIT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ ESAJA 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□ 6/ ESAJA( nang.
Sentence Tokens with count 53
- Imm. 2. Ileqqorissaarnissamut malittarisassat, tak. imm. 1, Naalakkersuisunit akuerineqareernerminni pisortanit, ingerlatsivinnit aamma namminersortut suliffiutaannit aalajangerneqarsinnaapput atuuttussatut, tak.§ 8, imm. 2 aamma 3. Imm. 3. Naalakkersuisut ileqqorissaarnissamut malittarisassiorsinnaapput, tamatumani aamma ileqqorissaarnissamut malittarisassat unioqqutinneqarnerini kinguneritinneqartartussat mianersoqqussuteqarnikkut imaluunniit anisitaanikkut pisartussat pillugit§ 11. Naalakkersuisut pilersissinnaavaat utaqqisunut allassimaffik, ilinniartut ineqarfiini ineqartut qanoq sivisutigisumik ineqartuusimaneri aamma inissamik pisariaqartitsineri aallaavigalugit.
- Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 18, 4. november 2019-imeersoq IR Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 12. juni 2019-imeersumi IR§ 9, imm. 3,§ 24, imm. 2,§ 25, imm. 9,§ 26, imm. 7,§ 27, imm. 2,§ 28, imm. 4,§ 30, imm. 3,§ 37, stk. 3,§ 45 aamma§ 76, imm. 2 malillugit aalajangersarneqarput:
- 1) toqqorsivimmiittussanngorlugit ittussanngorlugit, inissititerivimmiittussanngorlugit imaluunniit poortuivimmiittussanngorlugit ittussanngorlugit kalaalimineerniarfimmiittussanngorlugilluunniit ittussanngorlugilluunniit tuniniarneqartut tunniunneqartulluunniit, 2) suliffeqarfinnut tunisassiorfinnut assartorneqartut imaluunniit 3) nerisassarineqartussanngorlugit imaluunniit suliareqqitassanngorlugit aaneqartut Imm. 3. Imm. 1 aammattaaq atuutinngilaq 1) atugassanik pisiniarfinni nerisassat poortorneqanngitsut, kiisalu kalaalimineerniarfinni nerisassanik tuniniaanermi, 2) nerisassanut poortuutissanut puunulluunniit centimeterit2 10-t ataallugit angissusilinnut poortukkanut, 3) nerisassanut ullormik asiuffissamik imaluunniit ullormik atuiffissamik kingullermik
- v21 Immippakka Edomi, Moabi Ammonikkullu, v22 Tyrusillu Sidonillu kunngii tamaasa qeqertallu immap illuatungaaniittut ittut kunngii, v23 Dedani, Tema Buzi kippaarissunillu nujallit tamaasa, v24 Arabiamiut inoqajuitsumi nunaqartut kunngii tamaasa, v25 Zimrip kunngii tamaasa, Elamip kunngii tamaasa Mediallu kunngii tamaasa, v26 naalagaaffiit avaniittut ittut kunngii tamaasa, qanittumiittut ittut ungasissumiittullu ittullu kinguleriiaarlugit, kunngeqarfiit nunarsuarmiittut ittut tamaasa;
- 16 Nikanartut erliguussimagaluarukkilluunniit kissaatigisaanik uillarnerillu isaat tukumajunnaarsillugit, 17 oqummigassaraluunniit nerisimagukku kisermaallugu iliarsummut ilanngartinnagu,- 18 massali inuusunninnit taakkua alliartorfigisaraannga ataatagalungalusooq, arnama timaata iluanit aneqqaaramali[ uillarnerit] tasissersuuttarikka,- 19 atisaqannginnerminit asiulersorluunniit takusimagukku, ajorsartoq qipeqanngitsoq, 20 uppataasalu pilluaqqusimanngippannga savaatima meqquinit uunnammat, 21 assakka aalatissimagukkilluunniit iliarsuup ajoqutissaanik, isaaffimmi ikiortissaqassagama, 22 taava tuiga kiatsinnit nakkaqili, taleralu napeqili saanerminit katalluni;
- ( wE 1/ 1 2001)[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Kristumiut arpannerat sivisuumik arpanneruvoq- nikallujuissutsimik misiligaaffiusoq[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Itsaq ajugaasut niaqorutaat assiginagit kristumiut akissarsiassaat aserunngisaannassaaq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Naggatissamut aalajangersut tamarmik ajugaasutut akissarsiassaqassapput[ Suminngaanneernera IR] Copyright British Museum Anaanaq paniilu qulit OQALUTTUARTOQ ESTHER LOZANO ANAANA ataatalu illoqarfimmi Bitlisimi Tyrkiamiittumi ittumi inuunngorput Armeniamiut angajoqqaaralugit.
- [ Qupp. 8- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq SEʹIRI Kadesh- Barnea Qaqqaq Sinaji( Horebi) Imaq Ivissuartooq[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- meersut[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Mosesimik allakkat tallimaat- ni Mosesip oqalugiaataannangajavii sammineqarput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Jehovap mannamik pilersuinera qanoq ilinniarfigisinnaavarput?
- [ Qupp. 28- mi assiliartaq] Apustilit utoqqaanertallu Jerusalemimiittut ittut siulersuisoqatigiittut kiffartorput[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Utoqqaanertat ilagiinnilu kiffartortut ilagiinnut akisussaaffimminnik isumaginninnissamik ilinniartinneqartarput Imai Tup-pal- lersar-neqar- nis-saq tamat- ta pisariaqar-tip- par-put 3 Guuti qanoq tup-pal- lersaasar-toq 4 Ul-luni ar-tor- nar-tuni tup-pal- lersar-neqar- neq 6 Up-persusiat maliguk' Jehova sorsun-nermi pisus-sanik aalajangiisuuvoq' 9 Daavi Goliatilu ilumut inuusimap-pat?
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Malakip nalaani palasit assuarineqarput Jehovap aqqutigeqqusaaniiginnannginnamik iinnannginnamik[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovap najoqqutassiai ilinniartitsissutigisariaqarpavut nammineq isummavut salliutinniarnagit[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovap Israelikkut eqqunngitsumik pissuteqarlutik nuliaminnit averiarlutik guutimik nalusunik nuliartut assuarai[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Ullumikkut kristumiut aappariittut angerfigeqatigiinnertik ataqqivaat Eqquiniaaneq silarsuarmiut tiguartinnarisaat JOHN, Scotlandimi alliartorsimasoq, neriuuteqartuarsimavoq lottomi eqquinissaminik.
- [ Qupp. 3- mi assiliartaq] Nakorsap Guuti tatigeqqullugu oqarfigisaqattaarpaatigut Imai maaji 2011 Siulittuutit Biibilimeersut IR arfinillit maanna eqquuttut ALLAASERISAT PINGAARNERIT 3 Ajornartorsiutit neriulersitsisut 4 SIULITTUUT 1. Nunap sajuttarneri 5 SIULITTUUT 2. Kaanneq 6 SIULITTUUT 3. Nappaatit 7 SIULITTUUT 4. Asannissuseqannginneq 8 SIULITTUUT 5. Nunarsuarmik aseruineq 9 SIULITTUUT 6. Nunarsuaq tamakkerlugu oqaluussineq 10 Atugarissaarfiunerusut qanittukkut!
Sentence Tokens with count 54
- Imm. 3. Sulisunut inissiaq, attartortup pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq tassani pineqarpat, attartortumut aappaasoq, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, inooqataasoq inuillu allat imm. 1-imi taaneqartut attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut naapertorlugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattorli tak.§ 63, imm. 2-3. Attartortumut aappaasup, aappaatut nalunaarsorsimasup, inooqataasup, inuillu allat, imm. 1-imi taaneqartut namminneerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaaffeqannginnissaat piumasarineqarpoq.
- Inummit suliami pineqartumit, imaluunniit taassuma angajoqqaatut sinniisuanit imaluunniit angajoqqaatut akisussaasunit akuersissut tunniunneqarpat aatsaat, oqaaseqatigiit siulliit malillugit paasissutissanik paarlaasseqatigiittoqarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 3. Imm. 3. Imm. 2 malillugu akuersineq tunniunneqarumanngippat, imaluunniit allanik pissuteqartumik akuersinerup piniarnissaa ajornarpat, suliami pisut, matumani inuup inatsisitigut isumannaatsuunissaata eqqarsaatigineqarnera ilanngullugu, tamanna pisariaqartippassuk, paasissutissat inummut tunngasut, matumani paasissutissat inummut tunngasut mianerisariallit ilanngullugit,
- Kapitali 5 Napparsimavimmit angerlartitsinerup kingornatigut malinnaaffiginninneq§ 16. Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut napparsimasup aamma tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfiup aammattaaq oqartussaasut attuumassutillit, peqqinnissamik suliallit il.il., napparsimasup nakorsarneqarnissaminut aamma isumaginninnikkut neqeroorutinut tunngasut pillugit akornanni isumaqatigiissusiortoqarnissaa akisussaaffigaa, tassa napparsimasut napparsimavimmit angerlartinneqarnermik kingornatigut napparsimasup peqqissusianut pisariaqartunik nakorsarneqarnissaminnik imaluunniit isumaginninnikkut neqeroorutinik namminneq ujartuisinnaanngitsutut ilimagineqarsinnaasunut tunngatillugu.
- Soorlu assersuutigalugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17, 2. december 2013-imeersumi IR§ 7-imi pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinerit ingerlanneqarnissaat pillugu, tassa politiit ilaatigut nakkutigissagaat nakorsap uppernarsaataani paasissutissat pinngitsaaliissummik unitsitsinermut tunngaviusut pisariaqartut ilanngunneqarsimassasut, aamma§ 8-imi allassimavoq politiit Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnimikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfik isumaqatigiissuteqarfigisagaat, pinngitsaaliissummik sumi unitsitsisoqarnissaa pillugu, piffissaq pinngitsaaliissummik unitsitsinissap aallartinneqarnissaa pillugu, imaanngippat unitsitsinissap ingerlaannartumik aallartinneqarnissaa pisariaqarluni.
- Kehatikkunnit tussiartartoq Hemani, taanna Joelip erneraa, Joeli Samuelip, v19 Samueli Elkanap, Elkana Jerohamip, Jerohami Elielip, Elieli Toap, v20 Toa Sifip, Sifi Elkanap, Elkana Mahatip, Mahati Amasajip, v21 Amasaji Elkanap, Elkana Joelip, Joeli Azarjap, Azarja Sefanjap, v22 Sefanja Tahatip, Tahati Assirip, Assiri Ebjasafip, Ebjasafi Korap, v23 Kora Jis'harip, Jis'hari Kehatip, Kehati Levip, Levi Israelip erneraa.
- 9 Aarueerimit kuunnguup Arnuunip sinaaniittumit illoqarfimmillu qooqqup qeqqaniittumik ittumik nunalu toqqinneq Mippa iluunngarlugu Diipuuni tikillugu, 10 Siiguullu Amorikkut kunngiata Hiispuunimi kunngiusup illoqarfiinik tamanik Amunip kinguaasa killiffigisaat tikillugu, 11 Giiliatimillu Gisuerimiullu Maaggamiullu killiffigisaanik qaqqarlu Hermuut iluunngarlugu Baasanilu iluunngarlugu Salka tikillugu, 12 Ougip naalagaaffia Baasanimiittoq iluunngarlugu, taanna Astaruummi kunngiusoq Eitriimilu, inussuillu amiakkuisa amiakkorigaat, Moorsasilli sapersisikkai qimaatillugillu.
- 5 Nalinginnaq iluartuuguni, eqqartuussisissaq eqqorluartikkuniuk, 6 qaqqani nerisarinngikkuni, isini Israiilikkut Guutiliarujuinut aarlortinngikkunigit, tullimi nulia mingutsinngikkuniuk, arnaq pallinngikkuniuk timaata aanaarnerani, 7 qunutitsinngikkuni, sallunaveerut pisassaqarfimminut utertikkuniuk, arsaasarinngikkuni, kaattoq aviffigiguniuk nerisassaminik, mattaangasoq annoraartaartikkuniuk, 8 akiliummik akimortitsinianngikkuni tapertitsiniarnanilu, assani iluaatsumit alisikkunigit, assuariit ilumoorluni eqqartuukkunigit, 9 ileqqoreqqusakkut ingerlaguni eqqartuussisigeqqusakkalu maleruarlugit ilumoortumik iliorluni, taanna iluartuuvoq, taanna inuussavoq, oqarpoq Naalagaq naalagaasoq.
- " Aam-ma takor-nar- tat in-nut- tavit Israelik-kut ilagin-ngisaat nunamit ungasis-sumit il-lit aq-qit pil-lugu tikiup-pata aq-qit angingaar-toq as- sal- lu pis-saasoq talil-lu isas-simasoq tusar-tarsimagamik- kit, inuil-lu taak-ku il-lu man-na saal-lugu qinup-pata, taava qilam-mi najugarisan-ni tusar-taruk, takor-nar- tal-lu ilin-nut torlulanera naaper-torlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuian-ni tamani aq-qit ilisimaneqaleq-qul- lugu, in-nut- tavit Israelik-kut mianerin-nin- nerat-tut taak-kunan- nga mianerineqaq-qul- lutit.
- Kaman-ner- tik narrutsas-simaar- ner-til- lu ikin-ngutigiin- nermut ajoqutaatil-lugu kiserlior-tun- ngor-tar- tut Ajual-lajasun- ngor-tar- tut, isumakululiasar-tut al-laal- luun-niit isumatsarujus-suarsin- naasar-tut Kuk-kuneq isiginiar-nerugamik- ku inuuneq nuan-naarutigisin- naasan-ngik- kaat Up-perisamin- nut naaper-tuut- tumik inuusin-naanatik misigisar-tut Uip-pakajaar- neruler-tar- tut nap-paateqaleriaan- naasar-tul- lu( nap-paatit ilagaat aap naqitsinerata qaf-fasip- pal-laar- nera, uum-mal- lun-neq an-niaateqar- nerlu, soorlu naggus-serineq niaqorlun-nerlu)* ISUMAKKEERFIGINNINNERUP ISUMAA.
- [ Qupp. 22, 23- mi nunap assingi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Anngap kuunneranik tikkuussisut CONGO( KINSHASA) Qaqqaq Nyiragonyo↓↓↓ Gomami mittarfik ↓↓↓ GOMA↓↓ KIVUP TASERSUA RWANDA[ Qupp. 23- mi assiliartat] Anngap aassimasup titusindillit Gomamit qimaasariaqartippai[ Suminngaanneernera IR] AP Photo/ Sayyid Azim[ Qupp. 24, 25- mi assiliartat] Jehovamut Nalunaajaasut sapaatip akunnerata iluani kristumiutut ataatsimiittarnerit pilersippaat Ajunngitsuliornermik aallussilluarit!
Sentence Tokens with count 55
- 1) suliaqarnermi, suliaq suliffeqarfimmit atortumut innaallagiartortumut ingerlatsinermut akisussaasuusumit suliarineqarpat imaluunniit tassannga aqunneqarpat, 2) suliaqarnermi, suliaq suliffeqarfimmit atortumut innaallagiartortumut ingerlatsinermut akisussaasuusumit isumaqatigiissuteqarneq naapertorlugu ingerlanneqarpat, tassa Innaallagissiornermut Oqartussat najoqqutaliaanni normu 3-imi atortunik innaallagiartortunik ingerlatsinermi isumannaallisaaneq pillugu kapitali 8 naapertorlugu suliarineqarpat, 3) inuit privatimik nalinginnaasumik naatsiivimmi suliaqarneranni aamma nunalerinermi imaluunniit 4) aqqusinikkut tamat ingerlaffigisartagaatigut assartuinermi aamma nalinginnaasumik ingerlanermi.
- § 23. Nioqqutissanik eqqussuisartup imaluunniit nioqqutissanik nioqquteqaqqittartup atortussiaq innaallagiartortoq nammineq aqqi imaluunniit nioqqutaasup suunera atorlugu nioqqutigileruniuk, taava taanna pineqartoq nioqqutissiortutut isigineqalissaaq, kiisalu nioqqutissiortup pisussaaffiisa assinganik pisussaaffeqalerluni, tak.§§ 4- 9,§ 33 aamma§ 36, imm. 1. Imm. 2. Taamatuttaaq imm. 1 atuutissaaq nioqqutissanik eqqussuisartoq imaluunniit nioqqutissanik nioqquteqaqqittartoq atortumik innaallagiartortumik nioqqutaalereersimasumik allanngortitsippat, imatut ilisitsilluni taamaaliorneq najoqqutassiamik matuminnga eqqortitsinissamik kalluaalluni.
- Kinguaanut nakuussutigeqqullugu Kiguaanut nakuussutigeqqullugu siuaasat tunissutigaat siunissami nappatigeqqullugu issingaartumi ikkutaraat puisinnguanik piniarneq suli maanna inuutitsisoq Siuaasat atukkatik suussappata taakkuninnga pisarsimavaat sinerissami illuliussagunik taakkua tunngavissarivaat puisinnguanik piniarneq nakuarsuit tunngavigaat Sooq kalaaleq inuunialissaguni atugartuut pisarnerisut sooq inuttut inuunialernermini nikaginnilluni pissava puisinnguanik piniarneq kalaviip ilisarnaqutaa Nikaginngileqaara inuutillunga siuaasama tunniutaat puigussanngilakkalu nersorlugit siuaasat sapiitsorsuit puisinnguanik piniartut nunama ilisarnaqutai 1959
- Eqqumiik Ingerlavinni ullut ilumut eqqumiik nuulluni, unilluni tamarmik assigiinnatik tamarmik naligiinnatik ilumut eqqumiik Pisussat suussanersut ilami nalunaq ullumi, imaakkunik aqagu, imaakkunik pisussat assigiinnatik tamarmik naligiinnatik ilumut eqqumiik Ingerlavinni kiinnat ilumut eqqumiik taarnerit, qasernerit minnerit anginerit tamarmik assigiinnatik tamarmik naligiinnatik ilami eqqumiik Nikittaraallu ullut qujanavissumik aasarik, kiassuaq taarsuaq issersuaq ilaanni anorersuaq ilaanni qatsungaarsuaq ilumut qujanaq 1973
- Danmarkimi paarisat Aallarussaavunga asasannit nunamut nalusannut sumut peersitaavunga tassa anaanannit qimagaavunga aamma ataatannit immaqa takunaveerlugit qatanngutinnguakka asasakkalu tamaasa Kina taavami saaffissaraara naluippaanngami sulisut qimareerpakkami angajoqqaakka ungasissorsuanngorlugit immaqa takunaveerlugit qatanngutinnguakka asasakkalu tamaasa Ila, maaniinneq inneq artornangaarpoq qiviarfissaqanngitsumut peersitaavunga tassa anaanannit peersitaavunga tassa ataatannit naluara, qaqugu, qaqugu nunaqqatinnguakka takujumaarnerikka Siniffinni maani nalaavarlunga ima, artorsangaartarpunga qimavippara tassa anaanannguaq?
- 10.( wE 1/ 2 01)[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Velva, Bennett uangalu qatanngummit Ted Kleinimit kuisikkatta apriilip 18- ani 1940- mi[ Qupp. 27- mi assiliartat] Dorothylu 1940- mi 1997- imilu[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Tamanut ammasumik oqalugiaat" Naalagaq eqqissisitsisoq" Barbadosimi bussitigut nalunaarutigineqartoq[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Nukara Bennett ajoqersuiartortitat angerlarsimaffiata silataani" Iivangkiiliulersaartutut suliat ingerlanniaruk kiffartuutillu naammassillugu.
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Nehemiap allagaanit ilinniarfigisinnaasavut Guutimut kiffaasut• mitallerneqartarput• sioorasaarneqartarput• peqqusersusaarfigineqartarput Peqquserluttut tassaasinnaapput• ikinngutaasuusaartut• eqqunngitsumik unnerluutiginnittut• qatanngutaasuusaartut Guutip kiffaasa ajortoq ajugaaffigisarpaat• Guutimit imminnut suliassiissutigineqartumik aalajangiusimanninnermikkut[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Nehemiap suleqataasalu Jerusalemip qarmarsua qarmaqqippaat sakkortuumik akerlilersuisoqaraluartoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Kristumiut ilumoortut nutaarsiassaq nuannersoq qunusuillutik oqaluussissutigaat' Tamatigut oqaluttassaasi inussiarnersumik, ilisimaqqullugu kikkut tamaasa qanoq akisariaqartassagisi.
- inatsiseqarlutillu ajortuliorsimasut tamarmik inatsisitigut eqqartuunneqarumaarput, 13 inatsisinik tusaasut tassaanngimmata Guutimi iluartuusut, kisianni inatsisinik naammassinnittut iluartuutinneqarumaarput( 14 Guutimimmi nalusut inatsiseqanngitsut inatsisit peqqusaat isumaminnik naammassisaramikkik, taava inatsiseqanngitsut taakku imminnut inatsisitut ipput, 15 inatsisit suliareqqusaat uummatiminni allassimasut nalunaaramikkik, tarnimik nalunngissusiata nalunaajaaffigimmatik, eqqarsaataallu paarlaattarmata imminnik pasillersarlutik illersortarlutilluunniit) 16 ullussami issumani inunni isertukkat Guutip eqqartuuppagit Jiisusi Kristusikkut iivangkiiliu oqaluutigisara missiliorlugu.
- 11 Ilaallu taassuma apustilinngortippai, ilaat pruffiitinngortippai, ilaat iivangkiiliulersaartunngortippai, ilaat paarsisunngortippai ajoqersuisunngortillugillu, 12 iluartut naammattunngoqqullugit, kiffartuutissaq suliareqqullugu, Kristusip timaa ineriartorteqqullugu, 13 tamatta apuutserluta ataasiussusissamut, uppeqatigiilluta Guutillu erneranik ilisarseqatigiilluta, angut inersimasoq nallersimallugu, Kristusip tamakkigaasa angissusiat nallersimallugu, 14 meeraajunnaaqqulluta, mallisut aalateqqunata angalateqqunatalu ajoqersuummit nalinginnarmit anorlersumit, inuit immeraattarnerinit, qoqassiisut tammartitsisut peqqusersuunerannit, 15 asanninnikkulli ilumoorluta niaqorisamut tamatigut alliartoqqulluta, tamassa Kristusimut;
- 4 Guutimmi inngilit ajortuliorsimasut erliginnginnamigit, itinersuarmulli ajattorlugit qaarusunnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuutiffissamut toqqugassanngorlugit, 5 silamiullu siulliit erliginnginamigit, Nuuali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutikkamiuk, 6 illorpassuaqarfiillu Suutuma Gumooralu arsaannanngorlugit piuneeruteqqugamigit, anusinngorsaatissanngorlugit kingornisigut iluaatsuliorumaartunut, 7 Lutsilu iluartoq annatsikkamiuk, kanngunartuliornerit soqqusaatsut ileqqorisaat innarluutigimmagit 8( nunaqqatigigallaramigimmi iluartup taassuma tarnimigut iluartukkut iluaatsuliorneri takusani tusakkanilu ullut tamaasa erloqissutigiinnarpai):
Sentence Tokens with count 56
- Siunnersuummi pingaarnerit a) Inatsisit atuuttut Tamakkununnga tunngasut Inatsisartut inatsisaasigut malittarisassaqartitaasimanngillat, kisiannili Dansk Center for Internationale Studier og Menneskerettigheder-ip pilersinneqarnera pillugu inatsit nr. 411, 6. juni 2002-meersoq IR kunngip peqqussutaa nr. 414, 30. Maj 2005-imeersukkut IR Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarsimalluni aamma siuliini allassimasutut Institut for Menneskerettigheder- Danmarks Nationale Menneskeretsinstitution pillugu inatsit 553, 18. juni 2012-imeersoq IR Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
- angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, inuunermik sillimmasiisarfinnit imaluunniit soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit pigisaqartut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimasut imaluunniit soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernut akileraartussaatitaaneq pillugu danskit inatsisaanni§ 53 a-mi ilaatinneqartut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu akileraaruteqartassapput imaanngippat nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaallutik.
- Tamatuma saniatigut oqaatigineqassaaq, Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 2, 12. maj 2005-imeersumi IR§ 28-mi erserpoq, Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu ilaqutariinnut arlalinnut illuutaanni inissianik attartortitsinermit isertitat tamakkiisut sukkulluunniit annertussusilerneqarnerini, najugaqatigiiffiup aningaasartuutinik tamanik akiliisinnaanissaa periarfissinneqassaaq, matumani ilanngullugit aningaasaaliissutinit iluanaarutinut illumik piginnittumut akiliutitut aningaasartuutit aamma ingerlatsinermut atatillugu aningaasartuutit,, matumani ilanngullugit allaffissornikkut aqutsinermut akiliutit, aserorterisarnermik pinaveersaartitsinermut akiliutit, aamma akiliutissatut illuartitallu aalajangikkat.
- 1) aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissut imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik eqimattanut isumaqatigiissut sulisitsisumut atugassanngortinneqarsimappat aamma sulisitsisunut imaluunniit uppernarsaammik piginnittunut 25-nut amerlanernulluunniit tunngasuuppat, 2) sulisitsisut imaluunniit uppernarsaammik piginnittut piginneqataassutiminnut tunngasunik isumaqatigiissummi nalilinnik tigusinissamut pisinnaatitaappata aamma sulisitsisup toqunerani akiliutinik tigusisussamik iluaquserneqartussamik toqqaasinnaallutik, aamma 3) aningaasat tamarmiusut sulisitsisumut imaluunniit uppernarsaammik piginnittumut imaluunniit iluaquserneqartumut tunniunneqartussat 1 mio. USD sinnersimanngippagit.
- Perorsarniakkap asaneqarnissi ataqqineqarnissi kiisalu toqqissisimanissi qaqilerfiginiartaqaa Paasisinnaavat qarasaq maskiinaanngimmat illit qamikkusukkukku ikikkusukkukkulu takanna naamik namminerluinnaq meeqqap nalunngilaa Toorniinnarniarnagu ilumiui tusakkit Umiatsiatut aqukkunnaarlugu Siumut toraartuartussaq nammineq pili Illit piumasat pinnani uanga piumasara pili Ataqqinnga inuusatut aqunnanga Anaanat ataatallu ataqqikkit Meeqqat ataqqiuk siunissaa pillugu Kinaassusermi atuinnaqqullugu Kiinarpak ilissi pigitinniagarsi ateqqunagu Kiinaq tarrarsoruniuk tarraa takusiuk Ilissi piginngisarsi nammineq pia...
- Saqigavit Juusaffatip anguppit aqqutai ingerlaviginagit Aasalluunniit Juutap kunngiata aqqutai ingerlaviginagit, 13 Israiililli kunngiisa aqqutaat ingerlavigalugu saqigavit, Juutakkullu Jeruusalaallu inui uersartikkakkit Aagap inoqutai uersarnerisigut issuartillugit, qatanngutitillu anguppit inoqutai ilinnit ajunnginnerugaluartut aamma toqukkakkit, 14 ata, tamanna pillugu Naalakkap innuttatit qitornatillu nuliatillu pequtitillu tamaasa perlutsitsivigiumaarpai perlummik angisuumik, 15 illillu nappaatinik amerlasuunik, erlavinnit nappartillutit erlavisit anillasserlugit nappaammit ullut tamaasa sualutsikkiartussasumit.
- [ Qupp. 5- mi issuagaq] Guutip inuiaat atugaannut akuliunnissaa Harmagedonimik taaneqarpoq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Megiddo[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Gideoni angutitaalu Megiddop eqqaani sorsunnermi pingaarutilimmi ajugaapput[ Qupp. 6, 7- mi assiliartaq] Harmagedoni qaangiutereerpat inuit sumi tamaaniittut sorsunneq' paasiuminaatsutut maajunnartutullu' isigissavaat[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Jehova siunertaalu pillugit sallusuissummik paasinninneq annaanneqarnissamut alloriarneruvoq siulleq Assuarnaalluta inuuniarta" Assuarnaallungami inuuvunga.
- " Biibilimik atuar-tar- neq- iluaqutaasoq nuan- nersorlu"- oktobarip aal-laq- qaataat 2000- moor-toq" Atuaq-qis- saar-tar- neq- pis-sarsif- fiul-luar- toq nuan-naarutaasorlu"- oktobarip aal-laq- qaataat 2000- moor-toq" Biibilimik atuaq-qis- saar-tar- nik-kut qin-nutitit pitsaanerulersik-kit"- decembarip aal-laq- qaataat 2009- moor-toq" Ilis-si inuusut- tuaq- qat- inuusut-tuaraqatis- si sun-niiniar- nerat akiorsiuk"- decembarip aal-laq- qaataat 2010- moor-toq" Ilis-si inuusut- tuaq- qat- inuunersi qanoq ator-niar- pisiuk?
- [ Qupp. 27- mi assiliartat] 1957- imi, piffissaq tamaat kiffartortutut aallartikkama, ullumikkullu[ Qupp. 28- mi assiliartaq] 1963- imi Betelimi Brasiliamiittumi ittumi najugallit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] 1965- imi aggustimi katikkatta[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Portogalimi, suli sulineq inerteqqutaagallarmat ataatsimeersuarneq[ Qupp. 30- mi assiliartaq] 1978- imi nunani tamani peqataaffigineqartumi" Guutip ajugaanera"- nik qulequtalimmi ataatsimeersuarnermi Lissabonip aqquserngani MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq:
- 4 Guutimmi inngilit ajortuliorsimasut asattuutinnginnamigit, uneriffimmulli ajattorlugit kalinnersuarnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuutiffissamut toqqugassanngorlugit, 5 silamiullu siulliit asattuutinnginnamigit, Nuuali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutikkamiuk, 6 illorpassuallillu Suutuma Gumooralu piuneeruteqqugamigit arsaannanngorlugit, anusinngorsaatissanngorlugit kingornisigut iluaatsuliorumaartunut, 7 Lutsilu iluartoq annatsikkamiuk, kanngunartuliornerit soqqusaatsut ileqqorisaat innarluutigimmagit 8( massa nunaqatigigallaramigit iluartup taassuma tarnimigut iluartukkut iluaatsuliorneri takusani tusakkanilu ullut tamaasa erloqissutigiinnarpai):
Sentence Tokens with count 57
- a) timersuutini toqqakkani ingerlatsinernilu piginnaasaqalissaput, taakkunanilu piginnaasaqarfiit uku isiginiarneqassapput 1) arsamik pinnguarneq 2) nipilersorneq, nipit aalanerlu aamma 3) qangalili timersuutit nutaallu, b) timi pillugu paasisimasaqassapput c) Timersuutini sungiusarnernilu taaguutit pingaarnerit ilisimalissavaat, d) Kalaallit Nunaanni timersornermik timimillu kulturimi qangalili ingerlanneqartartut ilisimalissavaat, e) timi atorlugu ingerlatsinerup inooriaatsillu peqqissutsimut pingaarutaat pillugit paasisinnaassavaat, Ilinniartut aammattaaq timersornermik ilinniartitsinerup avataani timersornermik ingerlatitseqqinnissamut periarfissanik paasisaqarsinnaassapput.
- Seqinersuaq nueqqippoq Naasutut nikalluta tamatta qaamanermut kipilersugut qilanaarluta utaqqisatta maanna tassa nuivaatigut Ullut taartut qaangiutilerput qaamanermik taarsigaallutik timi tarnilu nanertugaasut uummarissiartulerlutik Taarsuaq tujorminartoqartoq maanna qaangiunnialeqaaq aasarillu qiimanartoqartoq aggilersoq qilanaarnaqaaq Maanna uummatinni nipeqarpoq aasarissumik tusaasara kuuppalaarneq ittulaarpaluttoq timmiaaqqat qarlulaarnerat Eqqarsaatit timmisutut ipput aasarissumut kiattumut unnulernerup nipaallisaani qaqqap qaani issiasumut Seqinersuaq qujanaqaatit qaamanermik aatsisuugavit qiimasullunga nasaarfigaakkit taarsuarmut ajugaagavit 1960
- Par'oshimit, Pahat-Moabimit, Elamimit, Zattumit, Banimit, v16 Bunnimit, Azgadimit, Bebajimit, v17 Adonijamit, Bigvajimit, Adinimit, v18 Aterimit, Hizkijamit, Azzurimit, v19 Hodijamit, Hashumimit, Besajimit, v20 Harifimit, Anatotimit, Nebajimit, v21 Magpiashimit, Meshullamimit, Hezirimit, v22 Meshezab'elimit, Sadokimit, Jadduamit, v23 Pelatjamit, Hananimit, Anajamit, v24 Hoseamit, Hananjamit, Hashubimit, v25 Hallokeshimit, Pilkamit, Shobekimit, v26 Rekumimit, Hashabnamit, Ma'asejamit, v27 Akijamit, Hananimit, Ananimit, v28 Mallukimit, Harimimit Ba'anamillu.
- Paariguusi, Pagat-Muuapi, Eilam, Sattu, Baani, 15 Bunni, Asgaati, Biipai, 16 Atuunia, Biguai, Atiini, 17 Ateeri, Hiskia, Atsoor, 18 Huutiaa, Hassum, Biitsai, 19 Haariffi, Anatuut, Niipai, 20 Mappiias, Misulaat, Hiiseri, 21 Misiisapiili, Saatuuk, Jaatua, 22 Pilaatsia, Plaanaat, Anaaja, 23 Hussia, Hanannia, Hassuui, 24 Ilattuugasi, Pilga, Suupak, 25 Riiguut, Hasanna, Magasiia, 26 Agia, Haanaat, Aanaat, 27 Maluk, Haariit, Baana.
- [ Nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) ABRAMIP ANGALANERA Imarsuaq Karkemisji Karani KANA'ANI Uri[ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit nunap assinga tunngavigalugu[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Urimi inuuneq ilorrisimaarnartoq qimassaguniuk Abrami upperluartariaqarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Tuperni najugaqarlutik Abrami inoqutaalu nassuerput" nunami takornartaallutik allamiuullutillu" Qanoq ilinniartitsinerlutit eqqumaffigiuk" Oqaaseq oqaluussissutiguuk...
- [ Qupp. 20, 21- mi assiliartaq] Samuelip peroriartornermini Jehova ilisarisimallualerniarsimavaa[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Eliap qaqqami Karmelimi qinnutaa uatsinnut maligassaalluarpoq ASANNINNEQ NUAN- NAAR- NEQ EQ- QIS- SINEQ KAMAJASUUN-NGIN- neq INUS- SIAR- nisaar-neq AJUN-NGITSUUNEQ UP- PER- NEQ SAAMANEQ IM- MINUT NAALAK-KERSIN- naaneq JEHOVAP apustili Paulusi isumas-sarsisil- lugu pis-suserineqar- tus-sat qulingiluat anersaap il-ler- nar-tup sun-niineratigut pilersin-neqar- tut pil-lugit al-latsip- paa.
- Kristumiut Babylonimiunit tigusaanerat Guutip in-nut- taasa up-perisarsior- nermit eq-qun- ngitsumit as-sersuutaasumik tigusaanerat- tut paasisariaqar-poq Israelimi palaseqatigiit tas-saap- put angutit eqimat-tat ilumoor-tumik pal-lorfigin- nin-nermi siulersuisus-satut Jehovamit toq-qar- neqar-tut Fjernsyni isumatuumik atoruk FJERSYNI" oqaluttuartutut, meeqqanut paarsisutut isummanillu pilersitsisartutut" siulersortaalluni inississimavoq, nalunaarusiami Not in the Public Interest- Local TV News in America- mi, USA- mi suleqatigiinnit tusagassiuutinik nakkutiginnittunit suliarineqarsimasumi, allassimavoq.
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq] Paulus makitajuinnini pillugu uppeqatiminit asaneqarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Guutip suliassiissutaanut atatillugu Gideon siuneqarsimavoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Guutip ernera, Jesus, iliuutsimini tamani makitajuippoq Jehovap oqaasia uumavoq Jaakup allagaanit Petrusillu allagaanit pingaarnersat UKIUMI 33- mi piinsip ulluata kingorna ukiut 30- ngajaat qaangiuttut ajoqersukkap Jaakup- Jiisusip affarmik qatanngutaata- anersaakkut Israelikkut' naggueqatigiivi aqqaneq- marluusut' allaffigai.
- [ Qupp. 9- mi assiliartat] Biibilimi erserpoq Jehovap innuttani aniguisillugit tuppallersartarai[ Qupp. 10- mi assiliartat] Jiisusip inuit ilinniartillugit, ajorunnaarsillugit toqusunillu makititsilluni tuppallersartarpai[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Jiisusi Guutimit ikiorneqarpoq Imai februaari 2008 Aalajangernerit nuannaarutaasut NORMUMI UANI 3 Angut pisooq naalagaasut ilaat isumatusaanngitsumik aalajangertoq 4 Aalajangernerit nuannaarutaasut 30 Jehovap oqaasia uumavoq- Markusi AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
- 17 Taannalu inunnik nakerisarsiornani tamarmik immikkut suliaat missiliorlugit eqqartuussisartoq ataatamik taallugu torlorfigigussiuk, takornartaanissinni mianerinnillusi saqissaasi, 18 ilisimagassi ileqqorlunnissinnit siuaasasi malillugit ileqqorilikkassinnit utertitaasusi, aserujasunik siilvimilluunniit kuultimilluunniit pinasi, 19 kisianni aammik akisuumik Kristusip savaaqqatut assuarnaatsutut innarluitsutut ittup pianik, 20 taanna silarsuup tunngavilerneqanngikkallarnerani siunnersuutigisaasoq, ullunili kingullerni ersersoq ilissi pillusi, 21 pissutigalugu uppertusi Guutimut toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanut, uppernersi neriunnersilu Guutimut atassammat.
Sentence Tokens with count 58
- Oqaasertaliussani nammineq pigisassat pisariaqarnerpaat pineqarput, soorlu inoqutigiinni inunnut uumasunullu nerisassat allallu pisariaqartinneqartut pissarsiarinissaat, inoqutigiinnut nalinginnaasunut pequtit pissarsiarinissaat, iggavimmi atortut pissarsiarinissaat, atisat pissarsiarinissaat, soorlu ukiup qanoq ilinera malillugu qaatiguut, ukiup qanoq ilinera malillugu kamippaat, atisat sullisaasinnaasut, soorlu kamippaat sullisaasinnaasut, meeqqat atortuinik pissarsinissaq pinngussat ilanngullugit, tv-mik, radiomik, qarasaasiamik, printerimik assigisaannillu pissarseqqinnissaq, nuunnermut ikiorneqarneq, innuttaasup ilaqutaasullu assartorneqarnissaannut ikiuineq, aningaasartuutinut aalajangersimasunut ikiuineq.
- eqqissisimatitsinissamik imaluunniit allatigut kulturikkut kingornussanik illersuinissamik isumaliuteqartoqartillugu, tak.§ 24, imm. 1, tamatumunnga atatillugu ilisimatitsisoqareertillugu, tak.§ 25, imm. 3, imaluunniit immikkut akuersissuteqarnissaq pillugu suliamik ingerlatsisoqartillugu, tak.§ 24, imm. 3, oqaaseqatigiit aappaat, imaluunniit§ 24, imm. 4, oqaaseqatigiit aappaat, ingerlatsinerit sumiiffimmi kulturikkut kingornussanut annertuumik sunniuteqarsinnaasutut isigineqartillugit suliat aatsaat aallartinneqarsinnaapput nalilersuisoqareerpat ingerlatsinerit kulturikkut kingornussanut qanoq sunniuteqassanersut pillugu, tamannalu pillugu nassuiaasiaq Naalakkersuisunut akuerineqareerpat.
- Kiisalu Utoqqaat illersuisuata aqutsinermi allaffissornikkut oqartussatut aaqqissuussaanerata nassataanik, Utoqqaat Illersuisuata sulianik ingerlatsinera ombudsmandip piginnaatitaaffianut ilaavoq, tak. Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 1. juni 2017imeersumi IR§ 7. 2.2. Utoqqaat illersuisuata eqqartuussivinnut aammaa aqutsinermi allaffissornikkut oqartussanut attuumassuteqarnera Siunnersuuteqarnermi siunnersuutigineqarpoq, eqqartuussiviit, Inatsisartut taakkulu sullissiviisa aamma aqutsinermi allaffissornikkut oqartussaasut, matumani naalakkersuisoqarfiit, Naalakkersuisut aamma kommunit aalajangiiffigisaat pillugit oqaaseqarsinnaanermut Utoqqaat illersuisuat piginnaatinneqassasoq.
- kortimi akiligassanik qaangiisumik akiliuteqaraangat aningaasaliinernik taamaallaat akuersisartoq aamma sinneqartumik akiliineq ingerlaannartumik sullitamut utertinneqanngippat, aamma 2) aningaaserivik ulloq 1. januar 2016 sioqqullugu politikkinik suleriaatsinillu naammassinnippat, sullitap 50.000 USD sinnerlugit akiliinissaanik pinngitsoortitsinissamik siunertaqartoq imaluunniit aningaasat taakku sinnerlugit sullitamiit sinneqartumik akiliinerit tamarmik ullut 60-it iluanni sullitamut utertinneqarnissaannik qulakkeerisoq, pisuni marlunni kontot kattunneqarneri aamma nunap aningaasaanut naatsorsuineq pillugu§§ 98-101-imi eqqartorneqartut maleruagassat atorneqarlutik.
- § 84. Ledningini silaannakkoortuni UR vekselstrømilinnik ingerlatsinermi 60 kV sinnerlugit sarfaqartuni suliaqarnermi periutsini, tassani taamaallaat nunamut ikkussisoqarnissaa piumasaqaataavoq aqqummut imaluunniit aqqutinut suliarineqartunut, tassani imaappat 1) isuani nunamut ikkussamik pilersitsisoqarsimanera, 2) aqqutini sumiiffiup suliaqarfiup eqqaaniittuni ittuni nunamut ikkussiffigineqarsimanngitsuni aallagartat mianersoqqussutit pilersinneqarsimappata, kiisalu 3) inuit suliamik ingerlatsisut navianartorsiortinneqanngippata aqqutinut meterimik ataatsimik qanilligunik, tassa sumiiffimmi suliaqarfimmi nunamut ikkussiffigineqarsimanngitsunut timiminnik, sakkuminnik, atortuminnik imaluunniit atortussianik.
- Jeg blev nemlig først lidt skuffet over, at der ikke var mere end der er, men efter nærmere beskuelse fandt jeg ud af, at jeg var kommet til dette sted for at opleve, at jeg har brugt masser af år til al se mig selv og mit liv, at jeg måske ikke har været så flittig igennem årene.
- putsuarimmi aallaannaqaagut ilummullu taava isertiinnaqaagut avaqqutitsiaannaq Qasigiannguit nuannaarluta ingerlaannaleqaagut soorlu imaannaq taartilereerpoq Sermitsiaarlu qaqqaannaviisoq uiariaannaq ilummut tamattaat aquuteralappalaaq uernaamminarmat aaqanna Qoornoq pukkeratappoq maani manimmi alliartuaarpoq niulluta Qoornumut akunnilaariaannaq ersiimimmat seqineq seqininnguaraakkit illimmi aqqut narlungatippat putsup iluani ingerlalluaannaq iluliamininnguit nalunaaqutaapput erinitsalerneq seqineerunneq siunerput taava taarsiimeqaaq sunaaffa nunarsuaq sinerniagarput takorusuleqaara Innajuattoq aarimmi aana ersiimisaarpoq Innajuattoq soorlu nuattoq putsup kinguneranik isugutannguartoq...
- ( wE 1/ 12 99)[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Papias oqarsimavoq apustilit nalaanni inuusunit ajoqersuutigisani ilikkarsimallugu[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Tertullianip Kristusip ukiuni tusindini naalakkersuinissaa upperaa[ Suminngaanneernera IR]© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris[ Qupp. 7- mi assiliartaq]'[ Augustinip] ukiuni tusindini Naalagaaffik upperiunnaaramiuk Ilagiit ajoquserluinnarsimavai'[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Nunarsuarmi paratiisissamik neriorsuutip sarĸúmersitat- ni allassimasup piviusunngornissaa qilanaarutigisinnaavarput" Eqqumagitsi"- eqqartuussiffik aallartereerpoq!
- Apustilit Suliaat kap. 1- 5, 8- 12 JW.ORG- Nittartagaq atuaqqissaaruterpassualik apeqqutinillu Biibilimut tunngasunik akissutitalik JW Library- Mobilinut tabletinullu app- eq oqaatsini amerlasuuni atuaqqissaaruterpassualik Guutip oqaasianik misissueqqissaarut- Quppersagaq titartakkanik, ukiulersuinernik nunallu assinginik Biibilimut tunngasunik imalik Jehovap Nalunaajaasuisa ujarliutaat- Ilaapput allassimaffiit aalajangersimasut nassuiaataannut innersuussutit Inunnut tamanut atuagaq- Quppersagaq 32- nik quppernilik misissoqqissaakkanik paasissutissartalik Biibilip Guutimit isumassarsiarititaasimaneranik tunngavilersuutitalik Biibilimi suna tusarliunneqarpa?
- 17 Unalu inunnik kinaassusersiornani tamarmik immikkut suliaat missiliorlugit eqqartuussisartoq ataatatut torlorfigigussiuk, takornartaanissinni mianerinnillusi saqigitsi, 18 ilisimallusi ileqqussinnit piunngitsunit siuaasassinnit kingornussassinnit utertitaasusi, aserujasunik siilvimilluunniit kuultimilluunniit pinnasi, 19 aammilli akisuumik soorlu savaaqqap assuarnaatsup innarluitsup tassa Kristusip pianik, 20 taannami silarsuup tunngavilerneqanngikkallarnerani siunnersuutigisaavoq, ullulli naggataanni ilissi pissutigalusi saqqummersinneqarluni, 21 ilissi taassumuuna Guutimut toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanut uppertusi, taamaattumik uppernersi tassaagujoq Guutimut neriunneq.
Sentence Tokens with count 59
- Imm. 2. Soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaarnernik kiisalu inuunermik sillimmasiinermik aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernik nioqquteqartunik, aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi 39 a, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit kiisalu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernik akileraarusiisarneq pillugu qallunaat inatsisaanni§ 53 A-mi aaqqissuussinerni ilanngunneqartuni il.il. naatsorsuinermut, soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut sinnerlugit akileraarutinik uninngatitsineq akiliinerlu pillugit Naalakkersuisut isumaqatigiissuteqarsinnaapput, tak.§ 2, imm. 1 aamma 2,§ 3,§ 6 aamma§ 7."§ 8-mut 3.§ 8 ima oqaasertalerneqassaaq:
- § 9. Siulersuisut piffissami ukiunik sisamanik sivisussusilimmi ivertitaassapput, atuuffissaq siulleq 1. marts 2020-miit 29. februar 2024-mut ingerlassaaq, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 2. Ilaasortat avataaneersut IR ilaasortallu suliffimmeersut IR ataasiarlutik toqqagaaqqissinnaapput qinigaaqqissinnaallutillu, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilaasortat§ 8, imm. 1, nr. 4-mi taaneqartut, piffissami ukiunik marlunnik sivisussusilimmi ilaasortaassapput, ataasiarlutillu qinigaaqqissinnaallutik, pineqartut ukiut ilinniarfigisassatut piffissaliussaasut marluk sinnerlugilluunniit suli amigaatigippatigit.
- Suleriaaseq qulaani allassimasoq malillugu suliffeqarfiup akisussaaffigaa 1) suna ajutoorutaasinnaanersoq nassaaralugu, tamatumalu pinngitsoortinnissaanut susoqarsinnaanersoq, 2) aqutsinermi immikkoortut isornartut suliffeqarfimmit sumi nassaarineqarsinnaanersut paasillugu, 3) ajutoorutaasinnaasut pinngitsoortinnissaannut piumasaqaatit suut suliffeqarfimmit eqqortinneqassanersut, assersuutigalugu tunisassiornerup ingerlanerani, 4) ajutoortoqarnersoq suliffeqarfimmit qanoq nakkutigineqarnerata erseqqissuunissaa suliffeqarfiup isumagissavaa, 5) ajutoortoqarpat aaqqiinerit suut aallartinneqassanersut suliffeqarfiup nalussanngilaa, 6) nammineq nakkutilliinerup atorneqarsinnaanera suliffeqarfiup uppernarsassavaa, aamma 7) nammineq nakkutilliinerup ingerlanneqarsimanera suliffeqarfiup uppernarsarsinnaassavaa.
- 1) aningaasaliisarfik tunniussinngippat aamma 31. december 2015-ip kingornatigut piginnittut aktiaataannik tunniussinngippat, 2) aningaasalersuisarfiup utertitsilluni pisinermi aktiat taamatut ittut tamaasa ilannguttarpagit, 3) aningaasalersuisarfiup kapitalini 3- 8-ni eqqartorneqartut suleriaatsit peqqissaartumik periuseqarluni ingerlappagit aamma aktiat taamaattut eqqarsaatigalugit nalunaarutigineqartussat paasissutissat nalunaarutigippagit, aktiat taakku aningaasanngortinniarlugit allatigulluunniit akilerneqartussanngorlugit takutinneqarpata, aamma 4) aktiat taakku kingusinnerpaamik 1. januar 2018-imi aningaasanngortinneqarsimanissaannik imaluunniit tuniniarneqarsinnaajunnaartinneqarnissaannik qulakkeerinnittunik politikkit suleriaatsillu aningaasaatqarfiup atuutsilersissimassagai.
- § 138. Atortumik innaallagiartortunik piginnittup ingerlatsinermut pitsaassutsimut qulakkeerinninnermik pilersitsissaaq aamma taanna suliffeqarfimmut ingerlatsinermut akisussaasuusumut atugassanngortissavaa, taamaattorli tak. imm. 2-3. Imm. 2. Atortunik innaallagissamik pilersuinermik piginnittut 8 MW-imik minnerusumik imaluunniit assinganik sakkortussuseqartunik 1000 V a. c. imaluunniit 1500 V d. c. sinnerlugit qaffasissusilimmik sarfaqartunik imm. 1-imi piumasaqaatinut ilaatinneqanngillat, imaappat atortumik ingerlatsinermut aqutsineq suliffeqarfimmi ingerlatsinermut akisussaasuusumik isumagineqarluni, taannalu pitsaassutsimut qulakkeerinninnermut atortumik pilersitsisimalluni.
- Avannaarsuani upernaaq( Avannaani upernaaq) Inuttut sulilluarallarama qanga piniarluarallarama iterpunga ullaannguakkut silarsuaq aaqanna qaamaqisoq inunnik suleqqusilersimasoq Avannaa upernaleqaaq Siniffinnit naqqumut pissikkama uitsaq, sanarsukasillarama sinittut usornanngivipput silammut anillunga puttukkama ila, annivik pinningaalerami Avannaa upernaleqaaq Anukka, tigullugit arpakkama tukummaq anoorikasillarama qimussillu aallaralersut nakallungalu sikumut pigama suaarpakka qimmikka qaa, siumut pisakkalu" aalaniarput" Qanittumut pillagunanngippunga ilaalu susaallagunanngippunga Avannaa upernaleqaaq ilukkullu kiisa isummerpunga suaallassavakkaasit pikkorsuit:
- v26 Angutit Betlehemimiut Netofamiullu 188-it, v27 angutit Anatotimiut 128-t, v28 angutit Bet-Azmavetimiut 42-t, v29 angutit Kirjat-Jearimimiut, Kefiramiut Be'erotimiullu 743-t, v30 angutit Ramamiut Gebamiullu 621-t, v31 angutit Mikmasimiut 122-t, v32 angutit Betelimiut Ajimiullu 123-t, v33 angutit Nebomit allamit 52-it, v34 Elamip allap kinguaavi 1.254-it, v35 Harimip kinguaavi 320-t, v36 Jerikomiut 345-t, v37 Lodimiut, Hadidimiut Onomiullu 721-t, v38 Sena'ap kinguaavi 3.930-t.
- 21 Illoqarfiit Juutap kinguaasa naggueqatigiit isuannit Eitumikkut killingannut kujammut tassa Kassiiali, Eiteri, Jaagor, 22 Kiina, Diimuuna, Ataata, 23 Kiitasi, Haatsori, Jitnan, 24 Siffi, Tiilam, Biialuut, 25 Haatsori-Hataatta, Keeriuut-Hiitseruuni, tassa Hatsori, 26 Aamam, Siima, Mulaata, 27 Haatsari-Gaata, Hiismuuni, Biit-Piilat, 28 Haatsar-Sual, Beersaapa, Bisiuutsia, 29 Baala, Jiimmi, Eitsam, 30 Eltulaati, Kiisili, Horma, 31 Sillak, Matmanna, Sansanna, 32 Lipaaut, Siligiit, Ajini, Rimmuuni;
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Sikusiut" Otso" sikumi aqqutissiortoq[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Umiarsuaq sikkussaasimasoq- 1890- ip missaani[ Suminngaanneernera IR] Museovirasto[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Sikusiut" Taymyr" atomimik ikummatissalik[ Suminngaanneernera IR] Kværner Masa- Yards[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Umiarsuaq assigiinngitsunik suliaqarsinnaasoq aamma kabelilersuinermut ruujorilersuinermullu atorneqarsinnaavoq[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket[ Qupp. 10- mi assiliartaq]" Botnica"[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket Pulaarneqarusuppit?
- [ Qupp. 25- mi diagrammi/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Uilorpassuit najummatsertariaasiat Isigaasaq Kanaartaq Ujalussiaasaq Byssus- iusoq Ujalussiaasaq Nipputtartoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Uillut imermik sukuluiaallaqqittorujussuupput[ Suminngaanneernera IR] Ontario Ministry of Natural Resources/ Michigan Sea Grant[ Qupp. 25- mi assiliartat] Perna viridis Uiloq tungujortoq Uiloq Zebra Mytilus californianus Villosa iris( Uillut angissusiviat assimi najoqqutarineqanngillat)[ Suminngaanneernerat IR] Uiloq Perna viridis:
Sentence Tokens with count 60
- Kiisalu Inuit Innarluutillit illersuisuata pisortani oqartussani aaqqissuussaanerata nassataanik, Inuit Innarluutillit illersuisuata sulianik ingerlatsinera ombudsmandip piginnaatitaaffianut ilaavoq, tak. Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 3. december 2009-meersumi IR§ 7. 2.3. Inuit Innarluutillit illersuisuata eqqartuussivinnut aamma allaffissornikkut oqartussanut attuumassuteqarnera Inatsisissatut siunnersuuteqarnermi siunnersuutigineqarpoq, eqqartuussiviit, Inatsisartut taakkulu sulliviisa pisortani oqartussat, tassunga ilanngullugit naalakkersuisoqarfiit, Naalakkersuisut aamma kommunit aalajangiiffigisaat pillugit oqaaseqarsinnaanermut Inuit Innarluutillit illersuisuat piginnaatinneqassasoq.
- 1) angerlarsimaffimmi suliassanik, perorsaanermik, tarnip pissusaanik ilisimasalimmik, isumaginninnermik allatigulluunniit ikiorsiineq, 2) ilaqutariinnik katsorsaaneq, atornerluisuunermik katsorsaaneq tassungaluunniit assingusoq, 3) ilaqutariinni paarsisartuni imaluunniit ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi oqilisaassilluni inissiineq, 4) ulluunerani meeqqat ornittagaanni toqqissisimanartumiitsitsineq ititsineq, unnulernerani unnuaaneraniluunniit ikiuinissamik suliniuteqarneq alla, imaluunniit meeqqamut ikiuinissamik ilinniartitsinissamillu siunertaqartumik paaqqinnittarfimmiitsitsineq ititsineq, assigisaaniluunniit, 5) ornittakkami immikkut ittumik perorsaaviusumik inissaqartinneqarneq, imaluunniit 6) meeqqap ineriartornerata ingerlalluarnissaalu qulakkeernissaat siunertaralugit ikiorsiineq alla.
- Aammattaaq suliffeqarfiup kommuninit pigineqartup illuutinik, inissianik, aqqusinernik il.il. suliffeqarfiup allamut pisussaaffiinut qularnaveeqqusiisinnaanermut kommunalbestyrelsip taamaallaat akuersisinnaanera aalajangersakkap imm. 1-iani aalajangersarneqarpoq, tassani qularnaveeqqusiinerup il. il. sanaartornerup, pisinerup nutaanilluunniit illuliornernut, allaffiit illutaannik sanaartornernut, atuarfinnut, meeqqerivinnut, ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut, umiarsualivinnut, mittarfinnut il. il. aningaasalersorneqarneranut atorneqarneranni Imm. 2-mut Akuersissuteqarsinnaanermi atuisut akiliutaasa, pisortat aningaasartuutaasa annikillisat, imaluunniit kinguneqaataasumik pisortat isertitsissuteqarnerussutaasa minnerpaamik sanaartornermut, pisinermut, sananermut il. il. attuumasunut aningaasartuutinut aningaasaliissutigineqarsinnaanerat tunngavissaatinneqarpoq.
- "§ 33 e. Digitalimik kiffartuussisarfikkoortumik UR illuutinik aalaakkaasunik attartortitsinernik kiisalu taakkununnga akiliinernut sullissisoq, akileraarutissat annertussusilernissaannut atugassanik ukiut tamaasa kaammattorneqarani akileraartarnermut ingerlatsivimmut sullissinerup imarisai pillugit paasissutissiissaaq, ilanngullugit attartornermut akiliutinik tigusisoq, immikkoortoq attartortinneqartoq, ullut unnuallu attartortitsiviusut, akiliutit ingerlateqqinneqartut annertussusaat, kontunormu attartornermut akiliiffiusoq pillugit paasissutissat, kiisalu attartortitsisoq pillugu paasissutissat, ilanngullugit aqqa, najugaa, cpr nr. assigisaaluunniit attartortitsisup qularnaatsumik____________________ UKA 2019/18 AN suliap nr. 2019- 630 6
- Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup aalajangiineq inaarutaasoq aalajangissavaa, ilumut napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsinneqarnissamut piumasaqaatit eqqortinneqarnersut, tak. siunnersuummi§ 10, imm. 2. Taamaalilluni nakorsap aggersarneqartup napparsimavimmut unitsitsinissaq sioqqullugu akisussaaffigaa pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinermi atortussat§ 7-imiittut ittut eqqortinneqarnerat, tak. siunnersuummi§ 8, imm. 4. Pisup ingerlanerani piffissami tassani nakorsaanerup akisussaaffeqarnera naliliinissaq sinnerlugu annertusineqarsinnaanngilaq, ilumut napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissaq pisariaqavinnersoq, tassa paasissutissat pigineqartut tunngavigalugit tamanna eqqortuunersoq.
- Aalajangiisartut taamatuttaaq aalajangersaasinnaatitaapput katsorsaanermi nakorsap atugarisimasaanut, tamatumunnga ilanngullugit nakorsaat toqqarneqartoq aamma qanoq annertutigisumik atuisimanermut tunngatillugu, tak.§ 14, imm. 4, aamma§ 19, imm. 4, aamma§ 5. Tamakku saniatigut siunnersuummi§ 41, imm. 3 malugeqquneqarpoq, taanna naapertorlugu pinngitsaaliissummik katsorsaanerup aallartinnera sioqqullugu naammagittaalliut saqqummiunneqarpat, tamatuma kingunerissavaa iliuserisap aalajangiisartut aalajangiinissaata tungaanut kinguartinneqarnera, imaanngippat nakorsarneqarnissap ingerlaannartumik aallartinneqarnissaa pisariaqarluni ilaatigut napparsimasup inuunerata imaluunniit peqqissusiata malunnaateqarluartumik navianartorsiornissaa pinngitsoorniarlugu.
- Upernaami unnulernera Seqinersuaq aappillingaarpoq unnulersumi qaamasumi neriuummik pilersitsingaarpoq igalaatsigut qinngorluni issi peeramiuk, taaq qimaatillugu silalu kissalersillugu Samanersuaq killingusaami minguissuseq nakkuppara ilulissallu qillarivissut" taattoqarput" tupinnartumik igalaakkut sila itsuartugara pinningaarpoq tupinnartumik Sikumi" illineq" ersarippoq" tikeraat" tikerartarfigaat piniartummi aamma tamarmik illineq tikerartarfigaat ersarissilluni soorlu" aqqusineq" unnulersumi qaamasumi Seqinersuup alakkassavaanga sinereeruma qaamasumi anigutta nuannaarutissaq tamavitta pigissallugu ilumummi nuna alliartorfiga naleqarnatit pinnerputit 10. maj 1959
- v41 Sukat marluk, sukat nooqutaat marlunnik qaarajunnersallit, perlaajaasat marluk sukat nooqutaanni qaarajunnersanik marlunnik qalliisut, v42 granatæbliusat 400-t perlaajaasanut marlunnut ivertitassat, iluleriit marlukkuutaarlugit perlaajaasani sukat nooqutaasa qaarajunnersaannik marlunnik qalliisut, v43 qamutaasat qulit igaasarsuillu qulit qamutaasaniittut ittut, v44 Eqqiarfik Imaq, ussiusat aqqaneq-marluk taassuma toqqavii, v45 arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat, puugutaasat serpartaaviit atortullu allat tamaasa Hiramip kanngussannik qillersakkanik sanaavi Salomop sanatitai Naalakkap naalaffiani atugassanngorlugit.
- v21 Betlehemimiut 123-t, v22 angutit Netofamiut 56-it, v23 angutit Anatotimiut 128-t, v24 Azmavetimiut 42-t, v25 Kirjat-Jearimimiut, Kefiramiut Be'erotimiullu 743-t, v26 Ramamiut Gebamiullu 621-t, v27 angutit Mikmasimiut 122-t, v28 angutit Betelimiut Ajimiullu 223-t, v29 Nebomiut 52-it, v30 Magbiship kinguaavi 156-it, v31 Elamip allap kinguaavi 1.254-it, v32 Harimip kinguaavi 320-t, v33 Lodimiut, Hadidimiut Onomiullu 725-t, v34 Jerikomiut 345-t v35 Sena'allu kinguaavi 3.630-t.
- 41 Sukarsuit marluk kaavequssuillu ammalortut sukarsuit marluk nuuiniittut ittut, nuersagaasallu marluit sukarsuit nuuiniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 42 kimmernarsuaasallu sisamanik untritillit, nuersagaasat marluit pisataat, kimmernarsuaasat marloriarlugit siatsitat, nungullugit nuersagaasat ataatsit pisataat, sukarsuit qaaniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 43 ikorfallu qulit, qattaasarsuillu qulit ikorfat qaaniittut ittut, 44 puugutaasarsuarlu ataasiusoq, ussiusallu aqqaneq-marluk puugutaasarsuup ataaniittut ittut, 45 igallu qalutaatillu puguttallu serpartaaffiit;
Sentence Tokens with count 61
- Uuliamik maangaannartitsinermi upalungaarsimanissamut aatsitassanut inatsisip piginnaatitsissummik pigisaqartup piumasaqaataanik GOSR A/S' ip pilersinneqarnerani allannguinernik kinguneqartussaanngilaq, tamannalu siunnersuummi§ 8, imm. 6-imi erseqqilluinnartumik allassimavoq" Piginnaatitsissummik pigisaqartoq, isumaqatigiissummik imm. 1-imi taaneqartumik isumaqatigiissuteqartoq eqquutsitsillunilu, tamatuma saniatigut taamattaaq ingerlatanik allanik isumaginnissaaq iliuusissanillu allanik aalajangiilluni, tamakkununnga ilaallutik kiffartuussutinik imm. 1-imi taaneqartunik pilersuinissamut pilersuisunik allanik isumaqatigiissusiornissaq eqquutsitsinissarluni, aatsitassanut inatsit malillugu, akuersissut malillugu uuliamik mingutsitsinissamut upalungaarsimanissamut il.il. piumasaqaatit eqquutsinniarlugit pisariaqartunik iliuuseqarluni.
- 1) Aalisariutinik Nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimappat imaluunniit Angallatinik Nalunaarsuiffimmiippat ippat aammalu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup angallatinut aalisarnermik inuussutissarsiornermut akuersissutillit nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimappat, 2) angallatip allagartaa malillugu angissusaa 5 BRT/ 8 BT qaangersimappagu taamaattorli 75 BRT/ 120 BT ataallugu angissuseqarpat, 3) ukiunik 25-nik pisoqaassuseqarpat pisoqaanerulluniluunniit, 4) ukiut marluk kingulliit nunatsinni aalisarnermi aalisaqataasarsimappat, aammalu 5) piffissaq qinnuteqarfiusoq sioqqullugu ukiumi qaammatisiuteqarfiusumi ukiuni marlunni pisassiissutinik nammineq pigisanit nuussinikuusimanngippat.
- Taamatuttaaq aalajangersakkap imm. 4-ni aalajangersarneqarpoq, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfiup imm. 3 naapertorlugu aningaasartuutinik misissuinerata takutippagu ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kommunit Namminersorlutilluunniit Oqartussat aningaasartuutaat pillugit inaarutaasumik naatsorsuutit kommunit Namminersorlutilluunniit Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi isertitaasa 2,5 procentii sinnerlugit sipporneqarsimasut, kommunalbestyrelsip kommuni sinnerlugu imaluunniit Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit ullut 30-t qaangiutsinnagit aningaasanit tamarmiusunit atorneqarsinnaasut killilissavaat, tassa imm. 5 naapertorlugu ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi missingersuutit sipporneqarnissaannik naatsorsuutigisap annertoqqataanik killilissallugit.
- Niuerfiusuni allannguutit imaluunniit pissusiviusut niuerfinnut tunngasunik aalajangiisarnernut pingaaruteqartut assersuutigalugit tassaasinnaapput neqerooruteqartartup niuerfinnik misissuinernik tunngavilimmik niuerfimmi annertuumik tigumminnittuusussatut toqqarneqarsimasoq attaveqaatit ilaannik allanut tunisisoq imaluunniit piginneqatigiiffissuup ataaniittumik ittumik piginneqatigiiffimmik allamut tunisisoq, imaluunniit ingerlatsiviit iluanni allanngortitserisoq, iliuusaasut sanilliunneqarsinnaalerlutik tigussaasumik avissaartitsinernut, takuuk siunnersuummi§ 23 o. Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisuni pineqartutut ittuni nalilersortassavaa pisussaaffiliussaasut naammannersut pisut nutaat naammassiniarnissaannut, imaluunniit pisussaaffiit nutaamik sanilliussilluni nalilersuineq tunngavigalugu naleqquttutut nalilerneqarsinnaanersut.
- Taamatuttaaq napparsimasoq ilitsersorneqassaaq naammagittaalliutip Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunut saqqummiunneqarnissaanik, tamanna napparsimasup imaluunniit napparsimasumik siunnersuisartup tamatuminnga kissaateqarneq saqqummiuppagu, tak.§ 47. Imm. 2. Taamatuttaaq napparsimasoq piumasaqarnera naapertorlugu Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunut naammagittaalliornissamut periutsip pillugit ilitsersorneqassaaq, tamatumunnga ilanngullugit napparsimasoq aamma napparsimasumik siunnersortip oqaatitsigut imaluunniit nalunaarasuartaatit atorlugit suliassamik aalajangiisartunut saqqummiussinissamik pisinnaatitaaffiat pillugu, aammattaaq aalajangiisartut aalajangiinissaanut kingusinnerpaamik piffissaliussaq pillugu, tak.§ 48.§ 44. Naammagittaalliornissamut oqaatsit atorlugit ilitsersuisoqassaaq.
- § 28. Nalinginnaasunut naleqqussakkat tak.§ 27 suli aalajangersarneqarsimanngippata aamma tamanut saqqummiunneqarsimanngippata, taava atortussiat innaallagiartortut§ 25-imi aamma ilanngussaq 1-imi isumannaallisaanermut piumasaqaatinut naleqquttutut isigineqassapput, imaappat atortussiat innaallagiartortut nunat tamalaat akornanni isumannaallisaanermut aalajangersakkanut nalinginnaasunut naleqqullutik, taakkua uani International Electrotechnical Commission( IEC- Den Internationale Elektrotekniske Kommission) aalajangersarneqarsimallutik, kiisalu Kommissionimit innersuunneqarsimallutik Europa- Parlamentip aamma Rådets malitassiaani 2014/35/ EU-mi tamanut saqqummiussinissamut periusianni artikel 13, imm, 2-mut aamma 3-mut naleqqullutik.
- Vitamin A( μg) Vitamin D( μg) Vitamin E( mg) Vitamin K( μg) Vitamin C( mg) Thiamin( mg) Riboflavin( mg) Niacin( mg) Vitamin B6( mg) Folsyre( μg) Vitamin B12( μg) Biotin( μg) Pantothensyre( mg) Kalium( mg) Chlorid( mg) Calcium( mg) Phosphor( mg) Magnesium( mg) Savimineq( mg) Zink( mg) Kobber( mg) Mangan( mg) Fluorid( mg) Selen( μg) Chrom( μg) Molybdæn( μg) Jod( μg)
- Aasarik Kuuppalaap nipaata tutsiuttup aasalernera oqaatigaa qaarsuni nipip kuserpalaartup neriuutiga ikissagaa Ilumoorpoq uummat ikitaasoq aasariip taliini ikkuma timmiaaqqat qarlulaarpaluttut qiimasunnerat tusaallugu Aasaq nalliuttoq malugaara siutinnut tummat" qarlua" asavakkit, qaagit ilaginnga appakaatta aasarissumut Asangaarpagit qimannaviinnga illit aasarik asasara tigulakkit qaagit pakkutinnga appakaatta aasarissumut Qaqqajunnap qaani tipigimmi naasut sikkilersut saallugit unnulernerup nipaallisaani pakkutissavara aasarik Iperarnaviissavara taava aasarik nuannarisara puigornaviissavara aamma ukiorpat, issilerluni 1960
- Angutip nalinginnaap nuliata uini nigorpagu peqquserluttuliffigalugu, 13 angutillu innaappagu kinguaassiumminik anisoorluni, tamannalu uiata isaanut isertugaappat anngigisaallunilu arnaq taanna mingutsimmat, ilisimannittoqanngitsorlu arnarlu taanna qaninngarneqanngitsoq, 14 uialu anernerup ilungersortitsisup pitorarfigippagu ilungersulersillugu nulii pillugu, mingutsinnersorluunniit mingutsinnginnersorluunniit, 15 taava angutip taassuma nulii palasimut pissussavaa tunissutissaalu nassarlugu taanna pillugu, suaasiassat qajuusiat iiffap imaata aggornerisa qulingi, uulialernagilli tipigissaammillu qaqortumik ilisiffiginagit, tunissut ilungersuut tassaammat, tunissut eqqaasitsiniut ajortuliamik eqqaasitsisoq.
- Kunngimit siunnersortaanillu arfineq-marlunnit aallartitaagavit Juuta Jeruusalaallu misilissallugit Guutivit inatsisai assanniittut ittut misiligutigalugit, 15 aggiussallugillu siilvit kuultillu kunngip siunnersortaasalu kajumillutik tunniussaat Israiilip Guutianut Jeruusalaami ineqartumut, 16 aamma siilvit kuultillu Baapalip nunaani tamarsuarmi nanisinnaasatit tamaasa, ilanngullugit kajuminnermit tunissutigisat inuit palasillu kajumillutik tunniussaat Guutimik illuanut Jeruusalaamiittumut, 17 peqqissaarlutit aningaasat tamakku pisiniutigeqqullugit ussinnik savarsuarnillu savaaqqanillu ilassaanillu tunissutinik neqissanillu kueragassanillu, taakkulu pilliutigeqqullugit tunisivimmi Guutissi illuani Jeruusalaamiittumi.
Sentence Tokens with count 62
- Imm. 3. Rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap qinnuteqartut kajumissuseqarlutik qinnuteqaataannik ilinniakkatigullu piginnaasaannik, taakkununnga ilanngullugit qinnuteqartut ilinniarnissamut qaffasissusaannik imaluunniit ilinniartitsissummi assingusumi ilinniartitsissutiniluunniit ilinniarusutaannik kiisalu siusinnerusukkut ilinniagarisimasaannik inuussutissarsiutigisimasaannillu aamma nunap immikkoortuini sumi ilinniagaqarusunnerannik ataatsimut nalilersuineq tunngavigalugu aalajangissavaat qinnuteqartut sorliit imm. 1-imi piumasaqaatigineqartunik naammassinninnersut inissaqartitsineq naapertorlugu tiguneqassanersut, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 4. Rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap aalajangiiffigissavaat qinnuteqartunit sorliit utaqqisunut allattorsimaffimmi salliutillugit allatsissanersut.
- Piginnittutut suliffeqarfiup suliffeqarfimmi taasisinnaatitaanerit affaat sinnerlugit aqunngippagit, taava ukiumoortumik UR naatsorsuusiortarneq pillugu inatsisip atortuulersinneqarnerata nassatarsiaanik aalajangiisuusumik sunniuteqarneq pisarpoq, suliffeqarfiup piginnittup 1) aningaasaliisut allat isumaqatigiissuteqarfiginerisa nassatarisaanik taasisinnaassutsit affaanit amerlanerusut aquppagit, 2) maleruagassat isumaqatigiissutilluunniit naapertorlugit aningaasaqarnikkut aqutsinikkulluunniit pisinnaatitaaffeqartoqarnerani, 3) qullerpaatut aqutsisuni ilaasut toqqarnissaanut soraarsinnissaanulluunniit pisinnaatitaappat, aamma taassuma suliffeqarfik aalajangiisuusumik aquppagu, imaluunniit 4) ataatsimeersuarnermi aalajangiisarfimmiluunniit assingusumi taasisinnaassutsini amerlanerussuteqartut aquppagit, taamaalillunilu suliffeqarfimmut aalajangiisuusumik sunniuteqarneq toqqaannartumik pigalugu.
- Arfernik angisuunik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9, 6. december 2018-imeersoq IR Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12-imi, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 2, imm. 4,§ 8,§§ 11-13,§ 15 aamma§§ 17-18 naapertorlugit Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 16. maj 2008-meersukkut IR kingullermik allanngortinneqartumi taamatullu pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 29, 18. december 2003-meersumi IR§ 5,§ 6, imm. 2,§ 35,§§ 60-61 aalajangersarneqarpoq:
- 1.2. Inatsisissatut siunnersuusiornermi immikkoortut pingaarnerit Kalaallit Nunaata avannaarsuani kangianilu Nuna Allanngutsaaliugassatut Immikkoortitaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 7, 17. juni 1992-imeersup IR nutarterneqarneranut atatillugu Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasup Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiusimasumut,- nalunaarummut akisussaasuusup- nalunaarutigaa pissusissamisoortutut isigalugu inatsisitigut ersarissunik aalajangersakkanik pilersitsisoqarnissaa, sakkortusisanik illersuinermut malittarisassanik kulturikkut eriagisassat aamma katersugaasiveqarnikkut ingerlatsiviusut iluanni, aammalu tamatuma siunissami aqunneqarnissaa Naalakkersuisoqarfimmit kulturikkut eriagisassanut aamma katersugaasiveqarnermut inatsisitigut akisussaasuusumit isumagineqartariaqartoq.
- Imm. 4.§ 1,§ 3,§ 3 a, imm. 1,§§ 4, 5 aamma 7,§ 8, imm. 1,§ 9,§ 11, imm. 1,§ 13, imm. 1,§§ 14, 15, 17, 18 aamma 20, aamma§ 22. imm. 2 aamma imm. 3-mik sakkortuumik uteqqiattumilluunniit unioqqutitsineq Kalaallit Nunaanni Pinerluttulerineq pillugu Inatsimmi malittarisassat malillugit sunilluunniit atajuartumik piffissamiluunniit killilimmi sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi uumasuuteqaqqusaannginnermik pineqaatissiinermik kinguneqarsinnaavoq kiisalu Kalaallit Nunaanni Pinerluttulerineq pillugu Inatsimmi malittarisassat malillugit pineqaatissiisoqarsinnaalluni.
- 14-inik ukioqalereersimassalluni, 18-inillu ukioqalereersimassanani, 4) Ilinniartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, takuuk§ 15. Ilinniartoq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq, takuuk§ 19, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinnialersinnaanerminik akuerisaasimassaaq, takuuk§ 15. 5) Ilinniartoq efterskolimiitsilluni itilluni Danmarkimi ilaqutariinnut attaveqarfigisassaminut angajoqqaatut oqartussaassuseqartut toqqagaannut attaveqassaaq, takuuk§ 16. 6) Ilinniartoq siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit efterskolernissanut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5, imaluunniit paarlaaqatigiilluni ilinniariarnermut tapiiffigineqarsimassanani.
- » Disse mennesker er dine forfædre og de har besluttet, at du skal fortsætte familiens navn for de fremtidige generationer, for om lidt sker det, som vi har hørt om hele vores liv, nemlig, at når verdens ende er nær, så vil alle generationer mødes og bestemme, hvem der skal fortsætte, og vi der sidder her har besluttet, at det skal være dig«.
- Anersaakkut nappaatit Artornangaarpoq anersaakkut nappaateqarluni imminut suunngilluinnartutut ilaanni misinnarluni ajunngitsoq, aamma ajortoq paasineq artorlugit inooqatinit ajattukkatut eqqarsartuartarluni Paasinngisaavoq inuppassuit" inuunertik qatsuttaraat" imminnut suunngilluinnartutut eqqarsalersarlutik inooqatit massa asannittut qimatserniartarlugit inooqatinit ajattukkatut eqqarsartuartaramik Ata, misilillugit toqqarlugit nuannaarsalaartarlugit ajunngitsunik, qungujunnartunik oqarfigilaartarlugit inuuneq nuannersoq suunersoq eqqartulaartarlugu inooqatitut, ikinngutitut allatut misigeqqullugit Qassimmitaava" inortorpavut" annaanniassallugit qassimmitaava pakatsillutik" imminut" toqutsippavut immaqa uffa ilaanni najortigisat inuit misissorlugit, ajattornagit ikiornialaagassavut 1982
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Ilagiissivut 1952- imi Siberiap kangiani barakkini ataatsimiittut[ Qupp. 24- mi assiliartaq] 1953- imi Teokratiimik Atuarfipput[ Qupp. 24- mi assiliartaq] 1958- imi Mykhailo Serdinsky ilisaammat[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Nuliara Lidija uangalu 3 Jehovap" nikallujuillutik inerititaqartut" asavai 9' Inerititaqarluarneq ileqquliussiuk' Al-laaserisami siul-lermi viin-nequt pil-lugu aam-ma siaruar-terisoq pil-lugu Jiisusip as-sersuusiai taak-kulu oqaluus-sinitsin- nut tun-ngatil- lugu qanoq ilin-niarfigisin- naanerivut sam-mis- savar-put.
- [ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiusup kristumiup nuliani asallugulu isumassorpaa Nuliaasup kristumiup uini ataqqivaa[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Romamiut inatsisaannit allaanerusumik kristumiut ajoqersuutaat naapertorlugu uiusup nuliani ataqqisariaqarpaa[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Angutit arnallu' amerlangaartunut' ilaasut Paratiisimi naassaanngitsumik inuuneq qilanaaraat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Sarap Aaperaat naalakkamisut isigaa MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq Gerrit Lösch ATAATAGA Grazimi, Østrigimiittumi ittumi, 1899- imi inunngorpoq, taamaattumik sorsunnersuup siulliup nalaani inuusuttuuvoq.
Sentence Tokens with count 63
- Namminersorlutik Oqartussat kommunillu inissiaataannik attar-tortittakkanik inissiatut imaluunniit illutut nammineq pigisatut tigusisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 26, 17. november 2017-imeersoq IR( Ilulissani, Aasianni, Sisimiuni, Nuummi aamma Qaqortumi Namminersorlutik Oqartussat ilaqutariinnut ataasiakkaanut illuutaannik aamma illuutaannik affarleriinnik ilaatitsinnginneq kiisalu tamakkiisumik akiliuteqarluni tigusisinnaanissamut periarfissaq)§ 1 Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu inissiaataannik attartortittakkanik inissiatut imaluunniit illutut nammineq pigisatut tigusisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 12, 19. november 2007-imeersumi IR ima allannguisoqassaaq:
- § 3, imm. 3,§ 5, imm. 3 aamma 4,§ 6, imm. 5,§ 18, imm. 3,§ 19, imm. 4,§ 22 a, imm. 3,§ 24, imm. 5, aamma§ 24 a, imm. 4. Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsit naapertorlugu akiliisussanngortinneqarnermik kinguneqarsinnaapput"§ 2 Inatsisartut inatsisaat una atortuulerpoq ulloq 1. januar 2019. Imm. 2. Inatsisartut inatsisaat una§ 1, nr. 7 aamma 8 atortuulissaaq ulloq 1. juli 2019. Namminersorlutik Oqartussat, ulloq xx.
- § 39. Naalakkersuisut§ 38-mi periarfissat eqqaaneqartut avataasigut ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq najugaqarfianiit anisussanngorlugu isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaavaat, tak.§ 49, imm. 2, ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq allaganngorlugu mianersoqqusissuteqartoqareernerata kingorna 1) ilinniartutut inigisani isumannaatsumik periaaseqarfigisimanngippagu, tak.§ 25, 2)§ 29-imi aalajangersakkat unioqqutissimappagit, 3) pitsaasumik ileqqoqarnissaq pissusilersornissallu periuserisimanngippagit, tamatumani aamma ileqqorissaarnissamut malittarisassat, tak.§ 24, imaluunniit ineqartunut allanut akornutaappat, naak pissusilersornera ingasattajaarnerunngikkaluartoq, annersaanertaqartumik imaluunniit aserorterinertaqartumik, tak.§§ 40 aamma 41, Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissummik atorunnaarsitsisinnaaffigisaannik.
- Kommune Qeqertalik INI A/S Iserit A/S Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Forsikring Illit Forsikring Tryg Grønlandsbanken A/S Bank Nordik KANUNUPE Sulisitsisut( GE) SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Akademikernes Sammenslutning i Grønland( ASG) Katuaq I/ S Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandeqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Piffissap tusarniaaffiusup naanerani tusarniaaffiusunit ukunannga akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq, tusarniaanermi akissuteqaatinut oqaaseqaatit uingasunngorlugit allanneqarput:
- Tassani pineqarput meeqqat illersuisuata atorfeqarnerani atugassarititaasut, tassa inatsimmut atuuttumut nassuiaatini aamma inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatini allassimavoq meeqqat illersuisuat ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqartinneqassasoq, tamatumunngali peqatigitillugu meeqqat illersuisuat aalajangersimasumik ilinniagaqarsimanissaanik piumasaqaateqartoqanngilaq Tassa kommunimit maluginiarneqarpoq pisortanut isumaqatigiissutit malillugit atorfinitsinneqarsimasunut ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqartitsisarneq taamaallaat DJØF-it pisortanut isumaqatigiissutaanni aamma AC- t pisortanut isumaqatigiissutaanni takuneqarsinnaasoq, akerlianik atorfillit immikkut ilinniagaqarsimanissamik piumasaqaatitaqanngitsumik atorfinitsinneqarsimasut ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqarsinnaasut taamaallaat ASG-mi isumaqatigiissummi allassimasoqarpoq
- Tapersiissutitalimmik inissialiortiternermut taarsigassarsititsisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 40, 28. november 2019-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia§ 1. Inatsisartut inatsisaat manna Kalaallit Nunaanni inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 22. december 1986-imeersoq IR, inissialiornermut, illunut ataatsimoorussanut, illuliassanut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR, inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 19. november 2007-imeersoq IR atuuttuusimasut naapertorlugit Namminersorlutik Oqartussanut taarsigassarsianut ingerlasunut atorneqassaaq.
- § 117. Ikkussuisarnermut aqutsisup piareernerup nalunaarutiginissaa sioqqullugu qulakkiissavai, tassa 1) atortunut illersuutip ingerlanera aamma imatut inissinneqarsimassasoq, tassa sumiiffimmi suliaqarfiusumi ajortittoortoqassagaluarpat pilertortumik qamitsisoqarsinnaalluni, 2) automatiskiusumik ikkussisarnermut atortut atorsinnaajunnaarsimanissaat, 3) suliaqartoqarnerup nalaani passussinermut savequtit ikkunneqarsinnaannginnissaat, kiisalu 4) atortut nunamut ikkunneqarsimasutigut ajoquteqannginnissaat, taamaattorli takuuk§ 118, imm. 2. Imm. 2. Atortunik sakkortuumik sarfalinnik ingerlanerminni annertunerpaamik 24 kV tikillugu aamma ilanngullugu sarfaqartuni suliaqarnermik periutsini, taava imm. 1 normu 2 saneqqunneqarsinnaavoq,
- Rubenikkunni naalagaaneq Eliezeri Zikrip ernera, Simmiuukkunni Shefatja Ma'akap ernera, v17 Levimi Hashabja Kemuelip ernera, Aronimut Sadoki, v18 Judami Elihu Daavip qatanngutaasa ilaat, Issakarimi Omri Mikaelip ernera, v19 Zebulonimi Jishmaja Obadjap ernera, Naftalimi Jerimoti Azrielip ernera, v20 Efraimikkunni Hosea Azazjap ernera, Manassep naggueqatigiissortaasa affaanni Joeli Pedajap ernera, v21 Manassep naggueqatigiissortaasa affaanni Gileadimi Jiddo Zekarjap ernera, Benjaminimi Ja'asieli Abnerip ernera, v22 Danimilu Azar'eli Jerohamip ernera.
- [ Qupp. 31- mi takussutissaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) NY VERDEN- OVERSÆTTELSEN Tamarmi ilaannaaluunniit pineqarsinnaasoq 1950 1* 1970 7* 1990 13* 2000 36* 2010 80* BIIBILILERSAARUTIT ALLAT 1950 88* 1960 125* 1970 165* 1980 190* 1990 200* 2010 500** OQAATSIT AMERLASSUSII[ Qupp. 31- mi assiliartat] Kajumissutsiminnit sulisut 2300- t missaanniittut ittut Biibililersaarutit oqaatsinut 500- nut nutsertarpaat BENIN SLOVENIA ETHIOPIA TULUIT NUNAAT Guuti piviusoq tatigaajuk?
- // crocodilian.com[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Naajarluusarsuaq piaqqanilu[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Timmiaq siissisoq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Oqalloriusaq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Skovsneppe[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Imermiutarsuit arnaasa piaqqatik peqqarniillutik illersortarpaat[ Suminngaanneernera IR]© Joe McDonald[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Aapakaat bavianit arnaasa piaqqatik isikkoris sartarpaat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Aapakaat qorsuit- marekattet[ Suminngaanneernera IR]© Joe McDonald Siunnersuut 5 Anersaakkut pisariaqartitatit isumagikkit BIIBILIMI QANOQ ALLASSIMAVA?
Sentence Tokens with count 64
- Nipilersornermik piginnaasat( nipilersornermik atuagarsorneq oqaluttuarisaanerlu) a) kalaallit nipilersuutaannit, nunarsuarmi kitaamiut eqqumiitsuliorlutik nuannarineqartunillu nipilersuutaannit nipilersukkat immikkoortui nipilersukkallu, tassunga ilanngullugit inuiaat nipilersuutaat aamma nunarsuarmi kitaamiuunngitsut nipilersuutaat b) nipilersornerup oqaluttuarisaanera nipilersornermilu kulturi, c) nipilersornermik sammisat minnerpaamik marluk aamma nipilersornermiktusagassialerinermik suliniut ataaseq d) nipilersornermi tunngaviit, nipilersornermik ilinniarneq, tusarnaarnermik ilinniarnermik aamma nipilersorneq pillugu atuagarsorneq, e) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu nipilersornermik nalilersuineq, f) tusagassiuutit nipilersornermilu teknologii aamma g) nipilersukkatut toqqakkanut tunngatillugu atuakkat.
- Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 17. november 2017-imeersoq IR( Tapiissutinik qaffaaneq)§ 1 Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 1-imi, 31. maj 2001-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, ulloq 1. juni 2006-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 25, ulloq 18. november 2010-meersukkut IR, kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 4, ulloq 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allanngortinneqassapput:
- Imm. 2-mut Tassani pingaarnertut tunngaviuvoq radiunut nalunaarasuartaateqarnermilu terminalinut atortut, Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuisinnaasut tamarmik Danmark-imit akuerineqarsimasussaanerat, tak. ratiunut frekvensit pillugit Kalaallit Nunaannut inatsisip atuutilernissaa pillugu peqqussummi nr. 38-mi, 23. januar 2004-meersumi IR§ 7. Nukissaqarnermut, Pilersuinermut aamma Silap pissusaanut( Energistyrelsen) ministereqarfiup peqqussummi§ 7, imm. 2-mi allaffissornikkut maleruaqqusat naapertorlugit inatsisit malillugit atortut Danmarkimi akuerisaasut saniatigut atortut suut Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuisarnermut ilaatinneqassanersut pillugu aalajangersaanissamik piginnaatitsissummik Namminersornerullutik Oqartussanut suliakkiinera tassani pineqanngilaq.
- Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq§ 9.§§ 4 imaluunniit 8 malillugit atuinissamut akuersissut taamaallaat aktiaatileqatigiiffimmut imaluunniit piginneqatigiiffimmut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut, taamaallaat Inatsisartut inatsisaat malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik suliaqartumut, aammalu ingerlatseqatigiiffinnik allanik akileraaruteqaqateqartanngitsunut, tunniunneqarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 2.§§ 4 imaluunnit 8 malillugit atuinissamut akuersissut aktiaatileqatigiiffimmut imaluunniit piginneqatigiiffimmut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut, ingerlatanik Inatsisartut inatsisaat malillugu akuersissummi pineqartunut ilaasunik aammalu ingerlatanik allanik suliaqartumut, aammalu tamatumunnga inatsisit malillugit ingerlatseqatigiiffinnik allanik akileraaruteqaqateqarsinnaasumut, tunniunneqarsinnaavoq.
- Atortuulersitsineq, atorunnaarsitsineq aamma piffissamut ikaarsaarfiusumut tunngatillugu aalajangersakkat§ 52. Inatsisartut inatsisaat manna atortuulerpoq ulloq 1. august 2020, taamaattoq tak.§ 53. Imm. 2. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarpoq Ilinniartut ineqarfii pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 18, ulloq 1. november 2007-imeersoq IR, aamma Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, 12. maj 2005imeersumi IR§ 3, imm. 3.§ 53. Naalakkersuisut malittarisassiussapput§§ 15, 16, aamma 18-ip atortuulerfissaannik aamma aalajangersakkat taakkua tunngavigalugit malittarisassat atortuulerfissaannik.
- Nunavit pisuussutai Nuna nunagivat nuna qasertuinnaq nuna nunagivat nuna qaqortuinnaq Qinikkavit neriulersippaatit tipaatsulersippaatit nunavit pisuussutai atorluarniarlugit Silarsuarmiupalaammi allamiupalaammi puisit neqaannik pisiumanngillat puisit amiinik atisaqarumanngillat uuminarluarlutik Qinikkatit oqartalerput nunavit pisuussutai atorluarniarlugit qaqqat iluisa pii inuussutiginiarlugit Qilalersup uulia imissavaa perlilersup uraani nerissavaa qiulersup molybdæn atisarissavaa Nunavit pii atorluarniakkit qinikkatit upperiniakkit Nunavit pii nunavit pisuussutai tikikkumaarpatit nunap pisuussutai ilagilerumaarpatit Inuutillutit suuteqannginnavit ilivermut matoorneqaruit nunavit pisuussutai ilagilerumaarpatit pisoorsuanngulissaqaatit
- Sorlaat Sorlaqarluni naaneq ajunngitsigimmat paasinarsilluartarpoq assorluni naalliunnarsigaangat Aasalernerup sikkeralerfippiaani milluaasuutigilluarpatit sorlatit nukissaqalerneq qilanaartitsisartoq sorlaqarnerit pillugu millualerpat Aasarissisup qaamajuarnerani kajungertoqalerfippiaani oqimaaqutitut ilisarput uninngajuartitsisuugamik sorlaat nikeqqunngivillutit nutsussavaatsit aallaqqussanallu ningaartorlutit pituttorsimaannassavaatsit Ukiassarluni ineriffinngulerpat kisaatitit sorlaat kipissavatit oqimaaquteqarnak qangattaannarit sorlaqanngitsutut iliussagavit sorlangersut tungaannut nuannersumik tingitaajartulissagavit Sorlaqarnak inuuneq sapinngissanerpat issilerluni perlulluni suilerpat eqqaamajumaarpat nuannertigimmat sorlangerluni sarfarsiaarneq Sorlaneqqikkusulissaguit puigussanngivippat ilinniittuarmatami ittuarmatami kinguaassat ikkussivissaqaqaarmi tamarmi nuna naggorik angeqaaq tamavimmi sorlaneqqiffissaqaqaarmi tamarmi
- v12 sukat marluk, sukat qaavanni nooqutani qaarajunnersat marluk, perlaajaasat marluk qaarajunnersanik marlunnik sukat qaavanni nooqutaniittunik ittunik assiisut, v13 granatæbliusat 400-t perlaajaasanut marlunnut ivertitassat perlaajaasani ataatsini granatæbliusat iluleriit marlukkuutaarlugit qaarajunnersanut marlunnut sukat qaavanni nooqutiniittunut ittunut assiullugit, v14 qamutaasat qulit igaasarsuillu qulit qamutaasaniittussat ittussat, v15 eqqiarfik Imaq ussiusallu aqqaneq-marluk taassuma toqqavii, v16 arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat ajassaataasallu, atortussallu tamaasa Huram-Abip kanngussammik qillersakkamik Salomomut sanavai Naalakkap naalaffiata pissai.
- [ Qupp. 25- mi diagrammi/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Assiliivik motion controlimik taaneqartoq atorneqarpoq titartakkat' uummassuseqartinniarlugit'[ Qupp. 22, 23- mi assiliartat] Siullermik storyboard sananeqarpoq[ Qupp. 23- mi assiliartat] Immikkoortut isiginnaartitsisartunik immiussat amerlanersaat Danmarkimi immiunneqarput[ Qupp. 24, 25- mi assiliartat] Eqqumiitsuliortut 230- nik assigiinngitsunik titartaallutik qalipaallutillu assilialiorput[ Qupp. 25- mi assiliartat] Qarasaasiamik katiterinerup, sunniutillit assigiinngitsut, oqaluttuap, nipilersuutitaata nipitaatalu videoliaq naammassilluartippaat Jiisusitut eqqumagit" Eqqumagitsi, qinugitsilu.
- Takuuk Bevar jer selv i Guds kærlighed qupp. 219- 221.[ Qupp. 20- mi issuagaq] Kristumiut aappariittut ajornartorsiutillit qimanniapallanngitsulli pilluaqqusaangaartarput[ Qupp. 22- mi issuagaq] Jehova qinnuigisariaqarlugulu tamatigut tatigisariaqarparput[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Jehovap kristumiut aappariinnerminnik nakussatsitsiniarlutik sapinngisartik tamaat iliuuseqartut pilluaqqusarpai[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Ilagiit kristumiut aqqutigalugit tuppallersarneqartoqarsinnaallunilu anersaakkut ikiortittoqarsinnaavoq' Anersaamit illernartumit sunnertipput'' Pruffiitip siulittuutaa inuup piumasaagut tutsiutinngisaannarpoq, Anersaamilli Illernartumit sunnertillutik inuit Guutimit pisumik oqaaseqartarput.
Sentence Tokens with count 65
- a) tunngaviusumik oqaatsit atorsinnaasat b) tyskisut tunngaviusumik oqaasilerineq, c) oqaatsinik ilikkagaqarneq, d) Tysklandimi kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsinik tunngaviusumik ilisimasat, e) Tysklandimi 1945-p kingorna kulturikkut, oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiinnilu pissutsit, tassunga ilanngullugit pingaartumik ukiuni kingullerni qulini pissutsit, f) tyskisut oqaatsinit atortut, tusagassiuutini naqitat elektroniskillu, g) maannakkut atuakkiat suliallu pillugit allaatigisat aamma h) oqaluinnarluni oqaatsinik atuinermi attaveqaqatigiittarnermilu tunngaviusumik najoqqutassat 3.3 Ilassutitut ilinniakkat Ilinniartut taamaallaat pingaarnertut ilinniakkat atorlugit ilikkagassatigut anguniakkat angusinnaassanngilaat.
- § 30, imm. 1. nr. 3- 6 3) sulisut ataasiakkaat soraarnerussutisianut imaluunniit inuunermut sillimmasiinerannut sulisitsisut akiliutaat aningaasarsianit akileraarutit pillu inatsisartut inatsisaanni§ 41, imm. 2-p ataani ilaasut aningaasartaat tamarmiusut, 4) ajunngitsorsiat tamarmiusut ilaannakortulluunniit soorlu nerisaqarneq ineqarnerlu, najugaqarneq, akunnittarfinniinneq inneq, angalanerit, biilit telefonilu assigisaallu, kiisalu malittarisassat Naalakkersuisunit aalajangersagaasut malillugit, tamakkua nalingi, 5) tigusisup aqqa, inuttut normua, najugaa aamma kommuni akileraartarfia aamma 6) paasissutaasinnaasut allat tigusisup kinaaneranik paasinninnissamut pisariaqartut.
- § 69.§ 62, imm. 1, nr. 1-imi, 2-mi, 3-mi, 4-mi, 7-imi aamma 8-mi pineqartunik unioqqutitsinerni il.il., kiisalu§ 10, imm. 4-mi,§ 11, imm. 2-mi,§ 12-imi,§ 15, imm. 2-mi,§ 16, imm. 2-mi,§ 18, imm. 3-mi,§ 19, imm. 4-mi,§ 20, imm. 4-mi,§ 21-mi,§ 26-mi,§ 30, imm. 7-imi,§ 31, imm. 5-imi,§ 32, imm. 4-mi,§§ 33-35-mi,§ 36, imm. 3-mi,§ 42-mi aamma§ 43-mi maleruagassanik unioqqutitsinerni inatsimmik unioqqutitsinerup uninneraniit ukiut tallimat qaangiunnerini uparuaasoqassanngilaq.
- Siunertamut konto 51.07-imut, Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq( ESU) Nr. 1. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akiliisinnaanissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Siunnersuut inatsimmut atuuttumut sanilliullugu Oqaasertaa atuuttoq Siunnersuut§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 26. april 2007imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaartigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaartigut nr. 10, 29. november 2013-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 7, 6. juni 2016-imeersukkut IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaarigut nr. 22, 28. november 2018imeersukkut IR allanngortinneqartumi uku allanngortinneqarput:
- Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Qeqqata Kommunia, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Inuit pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Institut for Menneskerettigheder, Meeqqat illersuisuat MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut), Sorlak( Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat), NanuBørn, Inuit innarluutillit illersuisoqarfiat Tilioq, Sulisitsisut, SIK( Suliatigut peqatigiiffiit Kattuffiat), IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), NIISIP( Kalaallit Nunaanni inunnik siunnersortitut ilinniagallit peqatigiiffiat) Uku inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaateqarput:
- - Ila sunamaanna Qaa sumiippit ippit torlulavunga ornigassara suna nuissat silaannarsuup illua'tungaa ullaanngulerpoq kiisa sissami ujaqqat panilerput mittarfik naasunilerpoq takugakku puigunngilara eqqaamagakku eqqissineq saperpunga asagakku perloqquneqarpunga aaga qalalerpoq mittarfik aputip matulerpaa Kipisaffiga sunaasoq puigorpara naluara suna asallugu ila asavara takusara ila ila tassa taanna taamani takusara ila sunamaanna ila tassa taanna taamani oqarputit nalunagu suna taanna naluara Taanna Ujaqqani sinittoq naasuni sinnattulersoq uumasuni itertoq inummilu pissaaneqalersoq
- v28 Nunami kaannersuaqaraangat, toqoraataasumik nappaateqaraangat, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik, pillertat sullinerillu allat ajoqutaasut nalliukkaangata, Israelikkut nunaanni illoqarfiit ilaat akeqqanit ungusarineqaraangat, perluit nappaatillu suulluunniit nalliuttaraangata, v29 taamatuttaaq kinaluunniit innuttavit Israelikkut ilaat qamuuna eqqorneqartutut misigisaraangat assanilu illup matuma tungaanut isatsikkaangagit, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, v30 isumakkeerfigiuk, kinaluunniillu qanoq inuuseqarnera naapertorlugu pineqartittaruk akillugulu iliuuseqarfigalugu- illit uummammiugisai ilisimavatit, inuimmi uummammiugisaat ilisimagakkit- v31 mianereqqullutit aqqutigeqqusatillu ingerlavigeqqullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik.
- Tanitanik' amerlangaartunillu' katersuineq[ Qupp. 13- mi assiliartat] Savaaqqap poorskisiutissap aavata inuppassuarnut annaassissutaaneratut Jiisusip aava kuineqartoq inuppassuarnut annaassissutaavoq[ Qupp. 14- mi assiliartat] Karrinik suaasiassanik killukkat inereqqaataat nisanip 16- iani pilliutigineqartut Jiisusip makititaaneranut siumut assersuutaapput[ Qupp. 15- mi assiliartat] Timiusat marluk piinsip ulluani pilliutigineqartut kristumiut tanitat ilagiissaannut siumut assersuutaapput[ Qupp. 16- mi assiliartat] Tupiusaliorfik tanitanik' amerlangaartunillu' inuiannit tamaneersunik IR katersuinermut nuannersumut siumut assersuutaavoq Naatsiivik Edeni ilumut piusimava?
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Qulinik ukioqarlunga" Pionerinut Inuusuttunut" kommunistiusunut ilannguteqqammerlunga[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiga Petr ilagalugu[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Vladimir" Pionerinut Inuusuttunut" kommunistiusunut aamma ilaasortaasimasoq Ukrainemi immikkoortortaqarfiup atoqqaartinneqarnerani naapippara[ Qupp. 14, 15- mi assiliartaq] 000- init amerlanerusut atoqqaartitsinermi saqqummiussat eqikkarneqarnerannik tusarnaarput[ Qupp. 15- mi assiliartaq] 000- init amerlanerusut immikkoortortaqarfik pulaarpaat Aalajaagitsi iluarluinnarlusi qulanngilluinnarlusilu' Taassuma assoruulluni qinnuttuinnarpaasi aalajaaqqullusi iluarluinnarlusi qulanngilluinnarlusilu Guutip peqqusaa tamaat eqqorlugu.
Sentence Tokens with count 66
- Imm. 2-mut Aalajangersakkap nassataraa allattoqarfik assersuutigalugu Meeqqat pillugit siunnersuisoqatigiinni ataatsimiinnermut aggersaasassasoq, Meeqqat pillugit siunnersuisoqatigiit ataatsimiinnerannit imaqarniliortassasoq, Meeqqat illersuisuata allaffiani ulluinnarni pissutsinut apeqqutinik akissuteqartassasoq, nalunaarusiat suliarineqarneranni peqataasassasoq, ukiumoortumik UR nalunaarusiornerit, tusarniaanernut akissutit il.il. aammalu sulinermik suliat tungaasigut qaffasissusilikkamik ikiuineq, assersuutigalugu Meeqqat illersuisuata oqaaseqaatissaata suliarineqarnerani peqataaneq, tusarniutit akissuteqarfigineqarnerat, tusagassiutitigut nalunaarutit il.il. Aammattaaq allattoqarfiup meeqqanut atugassarititaasunik ilisimasat katersorlugillu ingerlateqqissavai, assersuutigalugu ilaqutariinnermut tunngasut, isumaginninnermut, peqqissutsimut-, atuarfimmut aamma ineqarnermut tunngasutigut pissutsit.
- 40.90.10 CopyDanimut isumaqatigiissut 40.91.03 Pikkorissartitsineq 40.91.08 Kalaallisuuliornermik Ilinniarfik 40.92.11 Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik 40.94.10 NCB-mut akiliutinut utertitsinermut tapiissutit aamma nipilersuusiorneq 40.94.11 Nunatta Atuagaateqarfia 40.94.15 Kultureqarnermut tunngassuteqartunut isumaqatigiissutitigut pisussaaffigalugit tapiissutit 40.94.18 Katuaq 40.94.21 Danske Spil A/S-p tipsernermit lottonermillu kaaviiaartitaanit Kalaallit Nunaata pissarsiaanit tapiissutit( Tapiissutitut aningaasaliissutit) 40.94.22 Danske Spil A/S-imi kaaviiaartitanit Kalaallit Nunaata pissarsiassai 40.94.26 Kanalini digitaliusuni pisinnaatitaanermut akiliutissat 40.95.01 Kulturimut tapiissutit allat 40.95.05 Nunatta Isiginnaartitsisarfia Kalaallit Nunaata aamma eqqumiitsuliornermut piorsarsimassutsimik tunngasunik nunat tamat akornanni isumaqatigiissutinut arlalinnut ilaavoq.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik Avannaata Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Kommune Qeqertalik KANUNUPE INI A/ SIserit A/S Agerskov Consulting ApS SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) 5
- Pisinnaatitsissummik pigisaqartup piiaanissamut akuersissummik tunineqarnissamut pisinnaatitaalernissaanut, Australiamiut nalunaarusiornernut malitassiai" The JORC Code", Canadamiut nalunaarusiornernut malitassiai" National Instrument 43-101 Standards of Disclosure for Mineral Projects", uunga" the CIM Definition Standards on Mineral Resources and Mineral Reserves, the" CIM Definition Standards" innersuussiviusoq, Sydafrikamiut nalunaarusiornernut malitassiai" The SAMREC Code" imaluunniit Europa-mi tamarmi nalunaarusiornermut malitassat" The PERC Reporting Standard" malillugit"indicated resource"-imi k(" qanoq peqarsinnaatigineqarnik") uppernarsaasoqarsimappat, peqarfiup paasinarsisinneqarsimanissaa pillugu piumasaqaat naammassineqarsimassaaq.
- 2) isumaqatigiissummut ilaappat ilusitigut imaluunniit nutaaliornikkut aaqqiinerit, 3) sullissinissaq pillugu periaatsitigut immikkuualuttortalersuutit imaluunniit piumasaqaatit atugassarititaasullu neqeroortitsinermi pappiarartat naammaginartumik eqqoqqissaartuunersut aalajangiunneqarsinnaanngippata, 4) tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarpata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit neqerooruteqartitsinissamut piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermut toqqaaneq pillugu noqqaaneq akuerineqarsinnaanngippat, tak.§ 4, imm. 7, imaluunniit 5) pisiassap eqqarsaatigineqartup 1 mio. koruunit nalinganit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
- Qanigisat tassa imaappoq nalinginnaasumik tassaanerusut katissimallugu aapparisaq, inooqatigisaq, angajoqqaat, qitornat inersimasut aamma inuit inoqutigiinnut ilaasut allat, pisussaaffeqarput napparsimaveqarfimmut attaveqassallutik inuk silanngajaarnasorisaq nammineq piumassutsini naapertorlugu nakorsamit pisariartumik ikiorneqarnissani pillugu saaffiginninngippat, tak.§ 8, imm. 1. Qanigisaasut piumasaqaammik tamatuminnga eqqortitsinngippata imaluunniit napparsimasoq qanigisaqanngippat politiit peqqinnissaqarfimmut saaffiginninnissaq pisussaaffigaat, tak.§ 8, imm. 2. Peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu nunap immikkoortuani qitiusumik napparsimavik qaninneq, najukkami peqqissaavik imaluunniit nunaqarfimmi na____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 57
- § 15. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik annertuumik ilaasortalik" tassaavoq aningaasaateqarfik tigusisussanut maanna suliffeqartunut suliffeqarsimasunulluunniit imaluunniit inunnut sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit taama suliffeqartunit toqqarneqarsimasunit sullississutigineqarsimasunut akiliutitut soraarnerussutisiatut tunniuttakkanik, sulisinnaajunnaarnersiutitut tunniuttakkanik imaluunniit toqusoqartillugu tunniutassanik imaluunniit taakku akuleriissillugit tigusisussanut tunniutassanik pissarsiniartussatut pilersinneqartoq, apeqqutaatillugu soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik 1) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pigisaasa nalillit 5 pct.-it sinnerlugit annertussusilinnik pissarsiaqarsinnaatitaasunik tigusisussaqanngippat, 2) pisortat inatsisaanik malinnittussaappat aammalu Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut paasissutissiisussaatitaappat aamma 3) piumasaqaatit uku ilaannik ikinnerpaamik ataatsimik naammassinnittoq:
- 1) Aningaaserivimmi konto, ulloq 31. december 2015-imi aningaaserivimmit nalunaaruteqartussaasumit ingerlanneqartoq, 2) Aningaaserivimmi konto kontomik piginnittumit pigineqartoq, aningaaserivimmi kontop taamatut ittup ulloq suna ammarneqarnera apeqqutaatinnagu, a) kontomik piginnittoq aamma aningaaserivimmi kontoqarpat, nr. 1 malillugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartussami konto pioreersuusoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq atassuteqartoq, b) aningaaseriviup nalunaaruteqartussap immaqalu Kalaallit Nunaanni immikkoortortap atassuteqartup, qulaani taaneqartut marluk aningaaserivimmi kontot aamma kontomik piginnittup aningaaserivimmi kontoi allat, normu manna naapertorlugu kontotut pioreersutut isigineqartut, kontoni
- 1 Angutip nuliassi tiguppagu katillugulu, taannali saammaannarsinngippat isaanut, sumik kanngunartumik nassaarfigimmani, taavalu allakkanik avissutinik allappat taassumunnga arnamut assaanullu tunniullugit illuminillu aallartillugu, 2 arnarlu taanna[ uimi] illuanit anisimalluni aallarpat, angutillu allap pigilerpagu, 3 uiatalu taassuma kingulliup qinngarilerpagu, allakkanillu avissutinik taassumunnga allappat assaanullu tunniullugit illuminillu aallartillugu, toquppalluunniit uia taanna kingulleq arnamik taassuminnga nuliartoq,- 4 taava uiata siulliup taassuminnga aallartitsisup kingumut tigussanngilaa nuliariumallugu, mingutsimmat kingorna, tamanna maajunnarmat Naalakkap saani;
- [ Qupp. 12, 13- mi diagrammi/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) RADIOP MALIGAASAI Uplink Downlink[ Qupp. 12, 13- mi diagrammi/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) KABELIT IMMAKKOORTUT UR Telefoni angallattagaq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Kabelit nutaaliat 200 millioninik oqaloqatigiitsitsisinnaapput[ Qupp. 13- mi assiliartaq] INTELSAT VI- satellit silaannarsualiartartaatip inuttaannit suliarineqartarpoq[ Suminngaanneernera IR] NASA- mit assi[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Umiarsuit kabelit ikkussorlugillu aserfallatsaalisarpaat[ Suminngaanneernera IR] TyCom Ltd.
Sentence Tokens with count 67
- Piginnaatitsissut Naalakkersuisut peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut Kalaallit Nunaanni sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut malittarisassanik aalajangersaasinnaanerannut periarfissiivoq, assersuutigalugu tarnip pissussaanik ilisimasalinnut, juumuunut, kiropraktorinut, isarussiortunut nerisaqarnermillu ilisimasaqartunut danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimasunut, aamma peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut Danmarkimi Kalaallit Nunaanniluunniit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut, assersuutigalugu tarnip pissusaanik ilisimasalinnut danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimasunut il.il. Malittarisassat aalajangersagaq una naapertorlugu tunniunneqarsimasut inunnut peqqinnissamut tunngasutigut peqqinnissaqarfiup iluani, pisortat sullissiviini allani namminersortunilu peqqinnissamut tunngasutigut ilinniakkaminnik suliaqartunut tunngatinneqassaaq.
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 7, 7. december 2009-meersup IR allannguuteqartinnissaa pillugu Inatsisartut inatsisissaat nr. 26, 18. december 2012-imeersoq IR( aatsitassanut inatsit)( Annikitsumik aatsitassarsiorluni misissuineq piiaanerlu, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aammalu inuiaqatigiinni piujuartussamik iluaqutaasumik sunniuteqartitsisarneq pillugit il.il. aatsitassanut oqartussaaneq pillugu maleruagassanik allannguuteqartitsineq)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) makkua allannguuteqartinneqarput:
- Pissarsiat katillugit ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni kingullerni 5-imi ukioq aningaasanut inatsiseqarfiusoq sioqqullugu aningaasaateqarfiup pissarsiarisimasai, soorlu assersuutigalugu 5.000.000 koruuniuppata, aamma aningaasaateqarfik ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni kingullerni 5-ini ukioq aningaasanut inatsiseqarfiusoq pineqartoq sioqqullugu, soorlu assersuutigalugu katillugit 3.000.000 koruuninik pissarsiaminik siunnersuummi§ 1, nr. 8 aamma 9(§ 6, imm. 2 aamma 3) naapertorlugit tunniussisimaguni, taava aningaasaateqarfik ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi pineqartumi 2.000.000 koruunit angullugit pissarsiaminit tunniussisinnaavoq, siunnersuummi§ 1, nr. 9(§ 6, imm. 4) naapertorlugu.
- 1) innarluuteqarnerup malitsigisaanik ajornartorsiutit pillugit inuit innarluutillit siunnersorneqarnissamik tapersersorneqarnissamillu neqeroorfigineqarnissaannik qulakkeerinniffigineqarnissaat, 2) inuup imminut ikiorsinnaanissaanik siuarsaaneq imaluunniit ulluinnarni inuuneranik oqilisaassineq kiisalu inuunerinnerulersitsineq, 3) inuup innarluutillip ineriartorsinnaanissaanik aamma piginnaasai naapertorlugit nammineq periarfissaqarfiinik atorluaasinnaanernik siuarsaaneq, matumani inummut ataasiakkaamut tamanna periarfissaappat, ilinniagaqarnermik periarfissaq ilanngullugu, 4) inuit innarluutillit inuiaqatigiinni naligiimmik periarfissaqarnissaasa aammalu innarluuteqarneq pissutigalugu assigiinngisitsinerup akerlilerneqarnissaa tamatumuunalu sapinngisamik inuiaqatigiinni tamakkiisumik sunniuteqarluartumillu peqataanissaasa akuunissaasalu qulakkeerneqarnissaa, aamma 5) ataasiakkaat ilinniarnissaannut sulisinnaanissaannullu periarfissat siuarsarnissaat.
- Najugaqarfik illersugaasoq§ 47. Inummut innarluutilimmut nunaqqataasunut qanittumiittumi ittumi najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnissamik kommunalbestyrelse neqerooruteqassaaq, ima pisoqartillugu 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk najugaqaqatigiiffimmi neqeroorutigineqarsinnaasut saniatigut, tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsippat, ilanngullugu ulloq unnuarlu tamaat tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsineq, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnermi naammassineqarsinnaappata.
- 1) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuunneqarnerata kingorna pisariaqartitaasa naammassineqarnissaannut pisariaqartumik inuup tapersersorneqarnissaa, 2) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuutinneqarnerata kingorna tapersiinermut§ 26 malillugu iliuusissanut pilersaarummik suliaqartoqarnissaa, 3)§ 23 malillugu, inuup immaqalu tassunga angajoqqaatut sinniisuata imaluunniit angajoqqaatut akisussaasut oqaloqatigineqarsimanissaat, aamma 4) najugaqarfissatut neqeroorummit allaganngorlugu oqaaseqaammik piniartoqarsimanissaa, taassuma inuup innarluutillip inissinneqarunnaassaguni inissinneqarunnaarnissaanut kiisalu nalinginnaasumik atugarissaarnerata tapersersorneqarnissamillu pisariaqartitsiinnarnerata killiffii pillugit inissiivigineqarsimasup isummersornera imarissavaa.
- 1) neqerooruteqartitsinermi atortussani imaluunniit neqeroortitsinerup ingerlanneqarnerani annertuunik kukkusoqarsimappat, 2) aningaasaliinermut pissutsit pissutigalugit pisinissamik nalunaaruteqartoq isumaqatigiissuteqarsinnaanngippat, 3) aaqqiissutissap neqeroorutigineqartup pissusissamisuunnginnera pisinissamik nalunaaruteqartup ilisimalerpagu, imaluunniit 4) neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut pisinissamut nalunaaruteqartup kisiisa tigusimappagit, tak.§ 4, imm. 6 imaluunniit piukkunnartorsiuinermi qinnuteqaatit akuerineqarsinnaanngitsut kisiisa tigusimappagit, tak.§ 4, imm. 7. Imm. 2. Atorunnaarsitsineq tamatumunngalu tunngavilersuutit pillugit piukkunnartorsiuinermi qinnuteqaateqarsimasut imaluunniit neqeroorummik tunniussaqarsimasut tamaasa atorunnaarsitsinissamik aalajangeereernermiit kingusinnerpaamik ullut nalinginnaasut 3-t qaangiunneranni piaarnerpaamillu pisinissamik nalunaaruteqartoq ilisimatitsissaaq.
- Drømmen startede med, at jeg var alene i den gamle bydel i Nuuk, himmelen var meget mørk, ikke som en aften men på en meget malerisk måde, jeg var på vej til byen for at finde min daværende kone og vores børn, men på en eller anden måde vidste jeg, at der ville ske noget, som ville få betydning for mit liv, på grund af himlens farver.
- KINGUAARIIT NUTAAT uagut kalaaliunatalu qallunaajunngilagut tassaavugut affarmik kalaallit affarmillu qallunaat uagut ujarlersuuvugut qeqarfissamik sorpassuillu akerlilerlugit sumiippisiuna ippisi-una amerlaqaat aperisut sooq naammagisimaarinnippisi ajornartorsiutit sumi ittut ilisimaaralugit misigisusi aappeeraluarpugut sumiilli illi aallartissaagut ilutsinni kalaaliuvugut ukiulli ingerlaneranni avatangiisivut affarmik qallunaajulersimapput affarmik kalaaliulersimapput ilavut aserortererusunnerupput taamaaliorusuinnarlutik aammami allamiut oqaasii iternga tikillugu paasinngisavut atorlugit appisaluunneqarpugut misigaagut allat pillugit nunarput pigigipput uatsinnimmi qaffasinnerujuarput uagut kinguaariit taamaallaalliuna akerliugutta ilaalu ilanngullugit ilaalu ilanngullugit ilaalu ilanngullugit
- [ Qupp. 28- mi nalunaarsukkat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Kristumiut Aak Pillugu Isumaat Tunngaviusoq AAK AALANNGAAT AKUERINEQARSINNAANNGITSUT Aap aappalaartortai Aap qaqortortai Aap saalimasortai Aap imerpalasortaa KRISTUMIUT ATAASIAKKAAT NAMMINNEQ AALAJANGIGASSAAT Derivatit aap aappalaartortaaneersut IR Derivatit aap qaqortortaaneersut IR Derivatit aap saalimasortaaneersut IR Derivatit aap imerpalasortaaneersut IR[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Siulersuisoqatigiit isummiuppaat kristumiut' aammik nerissanngitsut'[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Derivatimik aammeersumik pissanerlutit aalajangertariaqalissaguit nalunngeqatiginnissutsit sumiginnassanngilat Biibilimi qanoq allassimava?
Sentence Tokens with count 68
- Ivittuuniit/ Arsummiit Qassimiunut Nyeboes Kanalikkoorlugu UR 108 km., aamma aqqut taanna Torsukattakkoorlugu UR 129 km., kiisalu aamma Nunarsuit karraqqullugit 136 km. Ivittuuniit Qipisaqqumut 33 km., Ivittuuniit Nyeboes Kanalimut( Itilliatsiamut) 53 km., Ivittuuniit Innatsiamut Taallorutit Sannerullu avaqqullugit 57 km kiisalu aamma aqqut taanna Qipisaqqukkoorlugu UR 61 km. Arsummi 12. maj 1910 niuertorutsip allattugaani takuneqarsinnaavoq Arsuup avannaani Sermersuut kangimut isuani, Niaqornami, paartut illuliuunneqarsimasut, sanasuanut Mortenimut 9 kr. 50 øre akigineqarsimallutik.
- Suleqatigiissitaliat Naalakkersuisunut maleruagassiassanut siunnersuusiussapput makkua pillugit 1. kulturimik tunngaveqartumik ilikkagassatut pilersaarusiornissaq tamatumunngalu ilutigitillugu 2. ilinniartitsissutissani pisariaqartuni nunatsinnut tunngassuteqartunik aallaaveqartitanik ilinniartitsissutissanik kalaallisuunik- aamma qallunaatuunik pisariaqartitsinerup matuneqarnissaa, 3. atuartitsissutissat pillugit siunnersuineq, 4. ilinniarnertuunngorniarfinni siunissami ilinniartitsisussanik pisariaqartitsinerup aaqqiivigineqarnissaa, 5. ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisut ilinniaqqinnissaminnut- aamma ilinniagaqaqqinnissaminnut periarfissiuunneqarnissaat, 6. perorsaaneq pillugu ilisimatusarneq inerisaanerlu ilinniartitaanerullu ingerlanerani ingerlaavartumik inaarutaasumillu ilinniartitaanerup iluani avataaniillu ilikkagaqassutsimik nalilersuisarneq, 7. Naalakkersuisoqarfiup ilinniarnertuunngorniarfinniit allaffissornikkut aningaasaqarnikkullu aqunneqarnerinik aqutsinissaa aamma atuarfimmi pisut pillugit nalunaarusiortarneq.
- Aatsitassanut Aqutsisoqarfik aatsitassarsiornermi nalinginnaasumik allaffissornikkut oqartussaavoq, avatangiisinut pissutsinut tunngasut ilanngunnagit, tak.§ 3 a, imm. 2. Avatangiisinut Aqutsisoqarfik aatsitassarsiornermut tunngasuni avatangiisinut pissutsinut allaffissornikkut oqartussaavoq, tamakkununnga ilaallutik avatangiisinik illersuineq, pinngortitamik illersuineq, avatangiisinut akisussaaffik kiisalu avatangiisinik nalilersuineq, tak.§ 3 a, imm. 3. Aatsitassanik Aqutsisoqarfiup imaluunniit Avatangiisinik Aqutsisoqarfiup aalajangigai pillugit maalaaruteqartarneq taamaallaat Naalakkersuisunut ingerlateqqinneqarsinnaapput, tak.§ 3 b, imm. 1. Aalajangersakkat tamakku naammattumik erseqqissaatigineqarsimasutut nalilerneqarpoq, pissutsini taaneqartunut attuumassuteqartut pillugit oqartussaq sorleq aalajangiisassanersoq eqqarsaatigalugu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik, Inooqat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Sukorseq, Autismertut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Peqatigiit, Angajoqqaaqatigiit( Angajoqqaanut ADHD aamma/ imaluunniit autismertunik meeralinnut peqatigiiffik), MIO, Kattuffiat Utoqqaat Nipaat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, Nuummi Gigtertut Peqatigiiffiat, NIISIP, AK,
- 1) Kalaallit Nunaanni nunat aqqi katersussallugit, nalunaarsussallugit atortussanngortittassallugillu, tak.§ 3, aqqusernit illoqannginnersallu aqqi minillugit, 2) nunat aqqinik atortussanngortitsisarnermut tunngavissanik aalajangersaassalluni taakkulu tamanut saqqummiutissallugit, 3) kommunalbestyrelsinit oqaaseqarfigineqareernerisigut nunat aqqinik atortussanngortitsinissamut periaatsinik suliaqarnissaq, 4) nunat aqqinik nalunaarsukkat suliarissallugit, paasisitsiniutigisassallugit tamanullu saqqummiuttassallugit, 5) apeqqutini nunat aqqinut tunngasuni pisortat inuillu siunnersortassallugit, ilitsersortassallugit paasissutissittassallugillu, 6) Oqaasiliortut, pisortat, suliffeqarfiit inuillu nunat aqqinik kalaallisuunik atortussanngortitassanik saqqummiussisartut imaluunniit inassuteqartartuusut suleqatigisassallugit, aamma 7) nunani allani suliffeqarfinnik assingusunik suleqateqartassallutik.
- § 4. Isumaliutissiissummi matumani aningaasaliisarfittut isigineqarput ingerlatsiviit inuussutissarsiorlutik suliffeqarfittut ingerlanerminni pingaarnertut ingerlatsillutilluunniit aqunneqarunik ingerlatsivimminit inuussutissarsiornermik ingerlatsinermini suliffeqarfittut taaneqartumit taaneqartutulluunniit ittunit imaluunniit sullissaq sinnerlugu sullilluguluunniit ingerlatsigunik 1) Aningaasanik niuerfiusumi niuernertut ittumik ingerlatsigunik, taassuma ataani ilaatinneqarlutik checkit, pappialat nalillit aningaasanngortinneqarsinnaasut, sivikitsuinnarmik atuuttussanik aningaasaliinerit, ernianik kisitsisinillu sanilliussuinermik suliaqarnermi atortut, pappialat nalillit niuerutaasinnaasut pineqarpata, imaluunniit nioqqutissanut piffissat aaliangersimasut iluini isumaqatigiissutit pineqartillugit, 2) Ataasiakkaat ataatsimoortulluunniit UR sullillugit nalilinnik aqutsinerit, 3) Allatulluunniit aningaasaliinerit, aqutsinerit imal.
- Missingersuutinik malinnaaviginnittarneq aamma aningaasatigut aqutsineq, pigisatigut nalilitsigut akiitsutigullu ikaarsaariarneq, naatsorsuutinik saqqummiineq kiisalu Qaasuitsup Kommuniata avinneqarnerani saqitsaannernik aaqqiissuteqartarneq pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 6, 31. maaji 2017-imeersoq IR Kommunini suliassaqarfiit aaqqissuuteqqinneqarnerata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaanni nr. 30, 28. november 2016-imeersumi IR§ 18, imm. 2,§ 19, imm. 3 aamma§ 20, imm. 3 kiisalu Kommunit aqunneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 22, 18. november 2010-meersumi IR§ 41, imm. 5 aamma§ 47 imm. 3 naapertorlugit aalajangersarneqassaaq:
- aningaasanut killiussat atorneqartillugit§ 94-imi eqqartorneqartut ilisimasanut piumasaqaatit naammassineqarnissaat siunertaralugu aamma aningaaserivimmi kontoni nikinganernik imaluunniit nalinik naatsorsuinissaq siunertaralugu aningaaserivimmi kontotut ataatsitut suliarineqassapput, c) aningaaserivimmi konto, AML/ KYC-mi suleriaatsinut ilaasut eqqarsaatigalugit aningaaserivik nalunaaruteqartussaq pisussaavoq nr. 1-imi allaaserineqartutut kontomut pioreersumut naammassineqarsimasut AML/ KYC-mi suleriaatsit atornerisigut aningaaserivimmi kontomut AML/ KYC-mi suleriaatsit taamatut atornissaannut pisussaaffeqarpoq, aamma d) aningaaserivimmi kontomik ammaanermut piumasarineqanngilaq kontomik piginnittoq sullitatut paasissutissanik nutaanik, ilassutaasunik allannguisunilluunniit saqqummiussinissaa, peqqussutip taassuma malinnera ilanngunnagu.
- 4.[ Qupp. 4- mi nalunaarsukkat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Silarsuaq tamakkerlugu ulersuaqarneranik oqaluttuarsiat Nunat Assigiit 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Grækenland 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Roma 6 ◆◆◆◆◆◆ Litaueni 6 ◆◆◆◆◆◆ Assyria 9 ◆◆◆◆◆◆◆◆◆ Tanzania 7 ◆◆◆◆◆◆◆ India- hindut 6 ◆◆◆◆◆◆ New Zealand- maorit 5 ◆◆◆◆◆ Mikronesia 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Washington USA- Yakima 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Mississippi USA- choctaw- indianerit 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Mexico- Michoacán 5 ◆◆◆◆◆ Amerika Kujalleq- quechua- indianerit 4 ◆◆◆◆ Bolivia- chiriguanoerit 5 ◆◆◆◆◆ Guyana- arawak- indianerit 6 ◆◆◆◆◆◆ 1:
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Juutit Westerborkimi katersuutitsivimmiit Tysklandimukaanneqartut KAR[ Suminngaanneernera IR] Herinneringscentrum kamp Westerbork[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Meeqqakka Carry Silvainilu ilagalugit, marluullutik sorsunnersuup aappaani juutinik( inuiannillu allanik) toqoraanersuarmi toqusut[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Sverigemi tuniluussinnaaneq pissutigalugu immikkoortitaasugut[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Kinaassutsimik allagartaagallartoq angerlartitaalerninni tunniunneqartoq[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Ullumikkut paninga Johanna ilagalugu Utoqqaanertat- Allat akisussaaffeqalersinniarlugit piginnaanngorsarsigit SILARSUARMI tamarmi angutit Jehovap Nalunaajaasuisa ilagiivini akisussaaffimmik tigusisinnaasut pilertortumik pisariaqartinneqarput.
Sentence Tokens with count 69
- Imm. 3. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat taamaallaat sakkunik tigummiaannartakkanik, motooreqanngitsunik atuilluni suliareqqusaapput, soorlu assersuutigalugu kaataq, qussaataq, kaanngartiterut aamma sillaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamanna pillugu qinnuteqaateqarpat, akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma sumiiffimmi aalajangersimasumi ataatsimi arlalinniluunniit sakkut tigummiaannartakkat motoorillit, soorlu assersuutigalugu qillerut innaallagiartortoq, pilattuut innaallagiartortoq aamma sequtserut innaallagiartortoq, atorlugit aammalu annikitsunik qaartiterinernik atuilluni, ingerlanneqarsinnaasut, Naalakkersuisut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanerit, 2) inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu suliat oqallisigineri, 3) inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik oqartussaasunillu allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuinerit, 4) inuit pisinnaatitaaffiinik inuiaqatigiinni sulianik ataqatigiissaarineq taakkununngalu naleqqiullugu ikiuunneq, 5) inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsinermik tapersersuineq siuarsaanerlu, 6) inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissanik siammarsaanermut peqataaneq, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaat siunertaralugu ingerlatassanik siunnersuuteqarneq, aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliaasarsimasut ingerlanerisa nalilersornerat.
- Napparsimasoq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni uninngasuutigineqariinngippat, aammattaaq pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissaanut aalajangersagaq taanna naapertorlugu piumasaqaataavoq, tamanna sioqqullugu pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsinneqarnissaa pillugu uppernarsaammik suliaqartoqarsimanera, tak.§ 9, imm. 2, kiisalu Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsisoqarnissaanut piumasaqaatit naammassineqarsimanerat pillugu aalajangersaasimassasoq, tak.§ 10, imm. 2. Imm. 2. Pinngitsaaliissummik nakorsartinneqarnissamut, imm. 1-imi taaneqartoq pillugu aalajangiineq, timikkut nappaatinut immikkoortortaqarfimmi pineqartumi nakorsaanermit, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut imikkoortortaqarfianni nakorsaaneq isumasioqatigereerlugu, aalajangerneqassaaq.
- 1) kontomik piginnittup najugaa, 2) kontomik piginnittup najugaa aamma allakkatigut najugaa, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 3) kontomik piginnittup oqarasuaatini normua imaluunniit normui, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 4) aningaaserivimmi kontoqartillugu, aningaasaliinermi kontot ilanngunnagit, kontomit kontomut allanut aningaasanik nuussinissaq pillugu ilitsersuuteqarnersoq, tassunga ilanngullugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit immikkoortortami allami imaluunniit aningaaserivimmi allami konto, 5) Kontomik piginnittoq pillugu atuuttumik c/ o- najugaq imaluunniit toqqorsinissamut ilitsersuut, aamma 6) konto pillugu piginnaatitsisoqarnersoq imaluunniit atsiorsinnaatitaasoqarnersoq.
- - aa, nunannguara asanerpaasara qaquguuna qimassagiga Soorlu naasut apummit matuugaallutik toqqugaasartut peerullutik taama illunga aamma qimassavagit peerumaarama aanngarlunga" qerrugaq" timiga issup illerfiga nunavinnut matooruppagu Qiviarpakka qaqqatta inngissui qummuinnaq isattortutut uparuussisut soorlu inornartumut ornigassamut qutsissumut aap, nunannguara alliartorfiga uparuupparma qutsissumut Timmiaaqqap nipaata itertimmanga erinarsorusuummerpunga taava appippunga sunningaalerama kusagiimmerlugu nunaga aap, nunannguara alliartorfiga naleqarnatit pinnerputit Samani imavissuaq qatsungasoq nunat tarrartarissillutik minguitsoq nipaatsoq nuanneqisoq isiginnaarniartillutit timiga, tarniga sulingaarumasoq tunniuppara, pakkullutit 15. august 1960
- Imaq ataatagalu Qaqqap qaavani maani qeqartillunga isigaara imaannarsuaq qanga tassa pivimmik ikinngutiga ilakkuminartorsuaq nuannerluarpoq takorluugara ataatama killingani illunga ilitsersoraanga qajartorlunga Ima imalu iliorniarit ataatama taama pivaanga uannga pisup qaariartorpaatit tungaatigut nissikkiuk unammerulaaruk sapinngilatit qimaannassavaatit qasunngikkuit najorpakkit, eqqaamajuk Ukiut" FEM" og tyvit nuanneqisut" nunagaara" qajannguara anaanama paarsilluarneratut takorloorpara qajara ataatama killingani illunga qamuuna nuannaartaraanga Ataatama taama perorsarmanga imaq nunatut isigaara anorlialuttoq qajartoruma nuannaarluinnartaraanga sanalluagaammat qajannguara oqitsuliaalluni mallersumi nuannaringaagaq qajaq 1970
- Niagara Parks Commission[ Qupp. 27- mi nunap assingi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) CANADA USA CANADA USA Eriep tasersua Niagarap Qorlortorsui Niagarap kuussua Ontariop tasersua[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Amerikami Qorlortorsuaq Canadami qorlortoq hiistip aloqutaatut ilusilik[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Niagarap Qorlortorsui ukiukkut unnukkut qinnguartarneqartut Imai maarsi 2009 Maria qanoq ilinniarfigisinnaagipput NORMUMI UANI 3 Mariap maligassiaa qanoq ilinniarfigisinnaagipput 9 Mariap Guutip siunertaani inissisimaffia 11 Atuartartunut inuusuttunut- Toqutsinissamik pilersaarutipiluk kingunipiloqartoq!
- ( wE 12/ 1 04)[ Qupp. 15- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Nuna Josvap siulersuinerani tiguarneqarsimasoq BASHANI GILEADI ARABA NUNAP KUJASISSORTAA( NEGEB) Jordani Imaq Tarajuusoq Jabbokip Qoorua Arnonip Qoorua Hasori Madoni Lassjaroni Shimroni Jokneami Dori Meggido Kedeshi Ta'anaki Heferi Tirsa Afeki Tappua Beteli Aji Gilgali Jeriko Gezeri Jerusalemi Makkeda Jarmuti Adullami Libna Lakishi Egloni Hebroni Debiri Aradi[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Nalunngiliuk sooq arnaq atortittartoq Rahabi naapertuilluartutut oqaatigineqarnersoq?
- 1, 2. URIMI INUUNEQ Aaperaap Saral-lu Jehova ilisimalerlugulu pal-lorfigiler- paat Aaperaap Guuti naalal-lugu Uri qimap-paa KANA'ANIMUT ANGALANEQ Jehovap Aaperaat Saralu angalaneran-ni il-lersor- tar-pai KANA'ANIMI INUUNEQ Aaperaap naalal-luni inoqutimini angutitai kipineqar-tip- pai Jehova kamagit-tarluni Aaperaap Sodoma pil-lugu er-numaneranut tusar-naar- poq Jehovap Aaperaat Saralu meeraqalersip-pai Aaperaap Iisaamik pil-liuteqarumanermigut up-per- nini ersersip-paa" Aaperaat utoq-qarsuan- ngorluni toquvoq, utoq-qarmut ul-lus- sani naam-matsis- simal-lugit" Sooq qularin-ngis- sin-naavar- put Aaperaap Jehovamut naalat-tuar- nini peq-qis- simis-sutigin- ngik-kaa?
- ( wE 12/ 15 03)[ Qupp. 4, 5- mi assiliartat] Mariap katinneratigut Josefi Missiarsimik siulittuutinik eqquutsitseqataavoq[ Qupp. 6- mi assiliartat] Josefi Marialu meeqqaminnut anersaakkut nalilinnik tunniussipput inuussutissarsiorlutillu sulinissaannik ilinniartippaat[ Qupp. 7- mi assiliartat] Jiisusi toqoreersoq aatsaat nukaasa upperfigilerpaat, naak anersaakkut ajoqersorluarneqarsimagaluarlutik[ Qupp. 8- mi assiliartat] Jiisusip qatanngutissaasa Jaakup Judasillu uppeqatitik kajumissaarpaat Sikuiuitsoq kujalleq- Nunavik ajornartorsiortoq AVATAARSUALIARTARTUT nunarsuaq avataarsuanit isigigaangamikku sikuiuitsup kujalliup sikua nunarsuarmi ersarinnersaasartoq atuakkami Antartica- The Last Continent- imi allaatigineqarpoq:
Sentence Tokens with count 70
- Kapitel 3 Pensionisiat aningaasartaat§ 7. Utoqqalinermi pensionisiassanik amerlassusiliinerit 1) utoqqalinersialimmut kisimiittumut ukiumut 110.000 kr., 2) aappariinnut, tassani aappaasoq kisimi utoqqalinersiaqarpat, aappaasorlu sumilluunniit utoqqalinersiaqartinneqanngippat, ukiumut 110.000 kr., 3) aappariit, tamarmik utoqqalinersiaqartussaatitaappata ukiumut 150.000 kr. Imm. 2. Aappariit, tassani aappaasoq utoqqalinermi pensionisiaqarpat, aappaasorlu siusinaartumik pensionisiaqarpat, katillugit pisassavaat ukiumut 140.000 kr. Imm. 3. Aningaasat amerlassusissaat imm. 1-mi aamma 2-mi taaneqartut, Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup Kalaallit Nunaanni atuisunut akinik nalunaarsuisarnermini pisortatigoortumik UR saqqummersitai tunngavigalugit, akit nalimmassaavigineqartassapput.
- Nr. 6-imut Siunnersuutip§ 13-ia ataatsimut isigalugu Usinik imaatigut assartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 16, 30. oktober 1992-imeersumi IR§ 2, nr. 3 aamma 4 aammalu Imaatigut assartuineq pillugu peqqussummut ilaatinneqassanngitsut ilaat aamma usinik imaatigut assartuinerit ilaannut akuersissuteqartarnissat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 4, 16, marts 1993-imeersoq IR, kiisalu§ 18, imm. 2 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersoq IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) tunngavigalugit taakkununngalu naapertuuttumik suliaavoq.
- a) aningaasaqarnermi atuagarsorneq periutsillu b) aningaasaqarnermi immikkoortut taakkulu ataqatigiinnerat, c) nunat naatsorsuusiorneranni taaguutit aamma siamasissumik aningaasaqarnermi kisitsisit tunngaviit, aningaasaqarnermi oqimaaqatigiissitsinermi ajornartorsiutit tassunga ilanngullugit avatangiisini unammilligassat, d) aningaasaqarnermi politikkit pingaarnerit aamma siamasissumik aningaasaqarnermi saqqummiussat, e) niuernermi atuagarsornerit, nunat tamat akornanni niuerneq nunallu tamat akornanni suliassani agguaassineq, nunat tamat akornanni aningaasaqarneq pillugu suleqatigiinneq aamma aningaasaqarnermik ataatsimoortitsinermi UR qaffasissutsit assigiinngitsut, f) aningaasaqarnermi ineriartorneq, akit allanngorarnerisa ingerlasarnera aamma nunat akornanni akit allanngorarnerisa siammarsimanerat, 166
- Aningaasaqarnermut Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Avatangiisinut, Pinngortitamut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut, Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Visit Greenland, Greenland Venture, Greenland Business, Sermersooq Erhvervsråd, Qeqqata Erhvervsråd, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA), NUSUKA, S. I. K., KANUKOKA, KANUNUPE, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, KNAPK, Nunaoil A/S,____________ 2 UPA2015/ 90 J. nr. 01.25.01/ 15FM- LABU- 00090 J. nr. 01.36.02.03-00131
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 44, 23. november 2017-imeersoq IR Kapitali 1 Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput.
- 1) ilinniagaqarnerup aallartinnerani, unitsinnerani, unitsinneqarallarnerani naammassineraniluunniit, tak.§§ 35 aamma 37, 2) ernereernerup kingorna ilinniagaqarnermik unitsitsigallarnermi, tak.§ 38, 3) sulinngiffeqarneq, tak.§§ 39-40, 4) juullimi atuanngiffeqarneq, tak.§ 41, 5) ilinniakkamut attuumassuteqartumik najugaqarneq il.il. tak.§ 42, 6) pinartumik napparsimasoqarnera toqusoqarneralu, tak.§ 43, 7) soraarummeeqqinneq imaluunniit napparsimareernermi soraarummeerneq, tak.§ 36 aamma 8) atuanngiffeqarallarneq ilinniagaqartup uppernarsarneqarsinnaasumik annertuumik Nappaateqarnerani, tak.§ 35, imm. 3. Imm. 2. Angalanermik akiliussisoqassanngilaq ilinniagaqartoq suliffimmini suliunnaarluni imaluunniit suliffissamini sulilissalluni sulisitsisumit akiliunneqarluni angalassappat.
- Siunnersuummi qulequttat pingaarnerit a) Inatsisit atuuttut Inatsisit atuuttut tassaapput, Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 19, 19. november 2007-imeersoq IR, Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010meersoq IR, kingullermik allanngortinneqartoq Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6 juni 2016-imeersoq IR aqqutigalugu aamma Isumaginninnermi perorsaasussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 20. maj 1998-imeersoq IR.
- v19 Tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v20 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v21 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v22 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v23 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v2 Tamanna ullumi ilisimassavarsi- qitornasi pineqanngillat, taakkumi naluaat Naalakkap Guutissi ilissinnik perorsaanera, angingaassusia, assaa pissaasoq talialu isaassimasoq, v3 Egyptenimi nalunaaqutiliai naammassisaalu Faraomut Egyptenip kunngianut nunaanullu tamarmut, v4 Egyptenimiut sakkutuuinut hestiinullu qamutaannullu qanoq iliorneri, ilissinnik malersuisillugit Immap Ivissuartuup imaanik qallerneqartikkamigit nungutilluinnarlugit, v5 inoqajuitsumi ilissinnut qanoq iliorneri maanga pinersi tikivillugu, v6 Datanimut Abiramimullu Eliabip Rubenip ernerata ernerinut qanoq iliorneri, taamani nuna aatsarmat taamalu taakku inoqutaallu toqqilu uumassuseqartullu ilagisaat tamarluinnaasa iillugit Israelikkut akornanni.
- [ Qupp. 22- mi issuagaq] Anersaakkut nerilluartannginnerup uummat assersuutaasoq ajoqusersinnaavaa soorlu nerisalunneq taqarsuarnik uummammiittunik ittunik qerattartoortitsisinnaasoq uummallu ajoquserlugu[ Qupp. 22- mi issuagaq] Anersaakkut qasuersimaarpallaarneq kingunipiloqarsinnaavoq[ Qupp. 23- mi issuagaq]' Inuunerup matuma piinik isumakuluutit' uummammut assersuutaasumut toqussutaasinnaavoq[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Anersaakkut peqqissusermik sumiginnaaneq annernartunik ajornartorsiuteqalersitsisinnaavoq[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Ileqqunik pitsaasunik anersaakkut ittunik ineriartortitsinikkut uummat assersuutaasoq illersorneqartarpoq[ Qupp. 21- mi suminngaanneernera IR] AP- ip assiutaa/ David Longstreath Akissutit eqqortut sumi nanineqarsinnaappat?
Sentence Tokens with count 71
- Danskit suliffeqarfii akitsuummik akiliisussaatitaassapput aningaasarsianik A-nik inunnut Kalaallit Nunaanni tamakkiisumik killilimmilluunniit akileraartussaatitaasunut tunniussaqartarunik, tak. aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39. Suliffeqarfiit nunanit allaneersut IR aalajangersakkami pineqartunut ilaassapput, selskabimik pigisaminnik Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsivik immikkoortortarluunniit aqqutigalugu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingerlataqartumik pilersitsisimagunik, imaluunniit piginnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni eqqartuussisoqarfimmik najugaqarfeqartoq aqqutigalugu aningaasarsiat At tunniuttarpatigit, tak. aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 38, imm. 4. Naalagaaffiup taassumalu sullissiviutaasa akitsuummik akiliisussaatitaannginnissaat siunnersuutaavoq, akiliisussaatitaassagaluarpatami naatsorsuutigineqarsinnaassammat naalagaaffiup akitsuut taamaattoq ukiumoortumik UR tapiissutinit ilanngaatiginiassagaa.
- Kapitali 6 Tamanut ammatitsineq aamma allagaatinik takunnissinnaaneq§ 24. Pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat Inatsisartut inatsisaat manna malillugu sulianut atuutinngilaq, tassani ilaanatik§ 4, imm. 2,§ 7, imm. 6,§ 8 imm. 2, oqaaseqatigiit aappaat,§ 9, oqaaseqatigiit aappaat,§ 10, imm. 1,§ 11, imm. 6,§ 12, imm. 3, oqaaseqatigiit aappaat aamma imm. 5, oqaaseqatigiit aappaat,§ 15, imm. 4,§ 17, imm. 3,§ 26, imm. 3, aamma§ 34, imm. 3 malillugit aalajangersakkanik aalajangersaanissaq pillugu suliat.
- v31 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v32 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v33 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v34 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v35 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v37 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v38 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v39 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v40 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v41 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v43 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq, serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v44 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v45 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v46 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v47 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v67 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v68 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v69 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v70 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v71 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v73 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v74 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v75 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v76 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v77 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v79 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v80 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v81 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v82 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v83 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- 7 Immeraatip siulliup Juujariivi eqqorpaa, aappaata Jitaaja, 8 pingajuata Haariit, sisamaata Sigoriit, 9 tallimaata Malkia, arfernata Miijamiit, 10 arfineq-aappaata Hakkuutsi, arfineq-pingajuata Aapia, 11 arfineq-sisamaata Jiisua, qulingata Sigganja, 12 aqqarnata Eliaasiivi, aqqaneq-aappaata Jaakkim, 13 aqqaneq-pingajuata Huffa, aqqaneq-sisamaata Jisipaavi, 14 aqqaneq-tallimaata Bilka, arfersarnata Immeri, 15 arfersaneq-aappaata Hiiseri, arfersaneq-pingajuata Haffissatsi, 16 arfersaneq-sisamaata Pittagia, marlunnik quliliata Hisiikkiali, 17 marlunnik qulillit siulliata Jaaggin, marlunnik qulillit aappaata Gamuuli, 18 marlunnik qulillit pingajuata Dilaaja, marlunnik qulillit sisamaata Magasia.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Ilaqutariinniittut ittut tamarmik inussiarnisaartuuppata ataasiussuseq suleqatigiinnerlu siuarsarneqassapput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Suleqatit taassumaluunniit ilaqutaasa ilaat napparsimappat inussiarnisaarfigisinnaavat[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Jehovap ikiortarpai, naak mitallerneqaralutik, ilumoorfiginnillutik inussiarnisaartuusut[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Sanilimik ikiuiumaneq inussiarnisaarneruvoq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Pisortat peqquserluttuliortarnerisa ajoqutaanera 3 Guutip naalagaaffia- Peqquserluffiunngitsoq 4 Biibili inuit inuunerannik allannguisitsisarpoq Akissutit Biibilimeersut IR paasiuminartut tupigusuutigaakka 8 Uiusutit- Angerlarsimaffissi toqqissisimanartuutiguk 10 Nalunngiliuk?
Sentence Tokens with count 72
- Savaaqqap qimerluanik tournedos paarnanik issortitaligaq Inunnut sisamanut Savaaqqap neqaa aserortigaq 500 g Bacon aserortigaq 100 g Hvidløgit umiatsiaasaasat marluk Mannik ataaseq Taratsut, qasilitsut Bacon orsukitsoq kilitat sisamat Margarine 80 g Gulerodit 300 g Eertat 300 g Bouillon 3 dl Korianderfrø ilivitsut alussaateeraq ataaseq Creme fraiche 38% 1 dl Paarnat 1 dl Imeq 1 dl Sioraasat 1 dl Vanillesukkut alussaateeraq marloriarlugu Husblas-it marluk Hvidløgit sequtsikkit neqimullu sequtsikkamut baconimullu sequtsikkamut, mannilikkamut, taratsikkamut qasilitsulikkamullu aalaterutikkit.
- Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat kiisalu Inatsisartunut Naalakkersuisunullu ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il.il. pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 1. juni 2006-imeersoq IR( Partiinut tapiissutit qaffanneqarneri tunngaviusumillu tapiissutinik agguataarisarneq aammalu qinikkamut tapiissutit, kiisalu Inatsisartunut ilaasortat inatsisikkut piginnaatitaaffiusumik ataasiakkaarlutik paasisassarsiorlutik angalasarnerinik atorunnaarsitsinissaq)§ 1 Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 31. maj 2001-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaat nr. 11, 15. april 2003-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, tulliini taaneqartut allannguutaassapput:
- Aallakaatitsisinnaanermut akuersissutit maleruagassaat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 20, 23. december 2004-meersoq IR Sumiiffinni radioqarfiit tv-qarfiillu tapiissuteqarfigisarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 21, 30. december 2004-meersoq IR Kalaallit Nunaata Radioata( KNR-ip) malittarisassai pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 17, 1. juli 2005-imeersoq IR Radiomi tv-milu pilerisaarutit aallakaatitassallu aningaasalersorneqartut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 8, 5. juli 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaata Radioani( KNR-imi) siulersuisut aningaasarsiaqartinnerat aningaasartuutinillu matussusiiffigineqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 26. marts 1998-imeersoq IR b) Siunnersuut
- a) tuluit oqaasiini oqaasilerineq, tassunga ilanngullugit oqaaseqatigiilerineq, nipit assigiinngitsut, allattaatsit naqinnerillu, b) oqariartaatsit immikkut ittut, oqaatsit atorsinnaasat oqaasiliortarnerlu, c) oqaasertaliortarneq oqaasertaliallu imminnut atanerat, d) nalinginnaasunut sulianullu atatillgu attaveqaqatigeeriaatsit attaveqaqatigiittarnernilu periusissiat, e) oqaasertat isummaasa imarisaannik nalilersuineq, f) piffissani assigiinngitsuni atuakkiat oqaasertai assigiinngiiaartut amerlasuut, g) atuakkiat atuakkiaanngitsullu nutaanerit oqaasertai assigiinngiiaartut amerlasuut, h) tusagassiuutinik ilinniartitsissutit, tassunga ilanngullugit filmit i) Tuluit Nunaanni USA-milu oqaluttuarisaanermi, kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit pingaaruteqartut aamma j) sumiiffinni allani tuluttut oqaluffiusuni oqaluttuarisaanermi maannakkullu pissutsit.
- Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuarni takornarianik angallassisuni ilaasut akileraarutaat pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 14, 3. juni 2015-imeersoq IR( Umiarsuarni takornarianik angallassisuni ilaasut akileraarutaannik aamma ilaasunik nalinginnaasunik takornarianillu angallassinermi ilaasut akileraarutaannik atorunnaarsitsineq)§ 1 Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuarni takornarianik angallassisuni ilaasut akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 30. oktober 1992-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 21. maj 2002-meersukkut IR kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 5. december 2008-meersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- d) Kantiinaqarfiit/ suliffissuit igaffii a. Kantiinaqarfimmit/ suliffissuit igaffiinit erngup errortuivikup katitigaaneranut nassuiaat e) Uulianik akulinnik( biilit, atortut qaavi uuliatallit, qillerutinut/ killuutinut uuliat, nutsuinermut uuliat assigisaallu) errortuisoqartarpat/ orsuiaasoqartarpat, tamanna uani nassuiarneqassaaq, f) Allat a. Erngup errortuivikup katitigaaneranut nassuiaat( Akuutissani aamma Uumassusilerinermi ilti atorneqartoq, N-it katinneri, P- t katinneri, akuutissat katagartut, akuutissat avatangiisiniittuunngitsut ittuunngitsut aatsitassiassallu oqimaatsut) g) Ingerlatsinermut akornusersuutaasinnaasut imaluunniit ajutoornerit imermut errortuivikumut aqqusersuutini allanngortitsisinnaasut pillugit paasissutissat h) Kinnikunik sinnikunilluunniit allanik kuutsinneqartunik toqqortaqarneq eqqaanerlu.
- Imm. 3. Kulturikkut kingornussat pillugit siunnersuisoqatigiinnut Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu allatseqartitsissaaq§ 32. Akiliisussanngortitsisoqarsinnaavoq§ 6, imm. 1-3,§ 7, imm. 4,§ 9, imm. 2,§ 11, imm. 2-4,§ 16, oqaaseqatigiit siulleq,§ 19, imm. 3,§ 21, imm. 3,§ 22, imm. 1 aamma 2,§ 24, imm. 3 aamma 4,§ 25, imm. 3,§ 27, imm. 2 unioqqutinneqarpata aamma malittarisassat piumasaqaatillu§ 3, imm. 3,§ 5, imm. 3,§ 18, imm. 3,§ 19, imm. 4 aamma§ 24, imm. 5 naapertorlugit aalajangersakkat unioqqutinneqarpata.
- 1) soraarnerussutisianik katersanik aaqqissuussinernut akilersuutit akileraaruserneqartussaatitaasut, akissarsianik akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisisaanni§ 39 a-mi taaneqartut, 2) pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu ikiorsiissutit, 3) ajunngitsorsiat, Politiit Isertortumik Paasiniaasartuisa immikkut kukkunersiuisarnerannut ilaatinneqartunit aningaasat tunniunneqartut, aamma 4) ajunngitsorsiat, meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat naapertorlugit angajoqqaarsianut, oqilisaasartunut ilaqutariinnulluunniit inissiigasuartarfinnut tunniunneqartut, matumani tigusisup ukiumi isertitaqarfiusumi pineqartumi nalinginnaasumik ilanngaatip saniatigut suliani taaneqartunut tunngatillugu akileraarusersugassatut isertitaminik naatsorsuinermini ilanngaatigisinnaasaasa annerpaaffissaat qaanginngippagu, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 21, imm. 2."
- 01.11.- 31.12. Imm. 3. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit piffissani imm. 2-mi taaneqartuni ullormut aallaaniarfiusumut appanik aamma appanik sigguttuunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 20-nik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 4. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit piffissani imm. 2-mi taaneqartuni ullormut aallaaniarfiusumut appanik aamma appanik sigguttuunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik pingasunik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 5. Zone 1-imi,§ 8, imm. 2, nr. 1-imi, piffissaq piniarfiusup taaneqareersup saniatigut, appat sigguttuut aamma appat piffissami 01.03.-miit 15.06-imut aamma piniaqqusaapput.
- ( wE 1/ 7 2000)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Paarsisutut pulaarnissamut siunnersuutit atuarneqarsinnaapput Vagttårnet- imi 15. septembari 1993- imoortumi quppernerit 20- 23 aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. apriili 1996- imoortumi quppernerit 20- 23.[ Qupp. 31- mi ungalusaq] Paarsisut kristumiut• Kajumillutik ilungersorlutillu kiffartorput• Savaatit anersakkut ittunik nerisittarlugillu isumagisarpaat• Allat paarsisunngornissamut noqqaassuteqarnissaannut ikiortarpaat• Napparsimasut pulaartarpaat isumagisarlugillu• Tamatigut qatanngutimik ikiornissaat eqqumaffigaat[ Qupp. 32- mi assiliartat] Oqaluussinermi, ataatsimiinnerni sunngiffimmiluunniit katerisimaarnerni utoqqaanertat tamatigut parsisuupput Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Guutip naalagaaffia suua?
Sentence Tokens with count 73
- Nuuk Randi Johansen, Nuuk Steffen Mike Lynge, Nukk Aviaq J Tobiassen, Nuuk Leila Lützen, Nuuk Michaela Eliassen, Nuuk Ivalo F. Hansen, Nuuk Vivi B. Davidsen, Nuuk Paneeraq Ostermann, Sisimiut Jarina Josefsen, Nuuk Maren Larsen, Sisimiut Naja Didriksen, Qasigiannguit Marianne Ferdinandsen, Sisimiut Christiane F. Strikert, Nuuk Laila Davidsen, Nuuk Ruth Platou, Nuuk Nunni Mørch, Nuuk Qillaq Noahsen, Nuuk Kristiane Poulsen, Nuuk TNI-mi ilinniagaqarneq niuernermik tunngaviusumik ilinniagaqarfiuvoq ukiunik sisamanik sivisussusilik, ilinniartut nikerartumik ilinniarfimmiittarlutillu ittarlutillu praktikkertarlutik.
- 1) uninnganermut ullormut akiliutissaq, sullissineq napparsimmavimmi uninnganertaqarsimappat imaluunniit peqqinnissaqarfiup katsorsaaviisa ilaanni unnuiffissaqartuni allatigut illusimanertaqarsimappat, 2) uninnganani katsorsartittunut uninngasunulluunniit sulisunut aningaasartuutit, uninnganermut ullormut akigititamut ilaatinneqarunnartut saniatigut sullissineq peqqinnissaqarfimmi suliaqartunit misissortinnermik, katsorsaanermik imaluunniit paaqqutarinninnermik ilaqarsimappat, 3) nioqqutissanut/ atortussanut aningaasartuutit, nakorsaatinik, nioqqutissanik/ atortussanik il.il. tunniussisoqarsimappat atuisoqarsimappalluunniit, aamma 4) nassiussinermut akiliut, peqqinnissaqarfik pisarneq malinnagu tigusisussap najugaqarfianut nioqqutissamik/ atortussamik nassiussisimappat, takuuk§ 3, imm. 3. Imm. 2. Uninnganermut ullormut akiliutissatut aki immikkoortortaqarfiit pineqartut il.il. ullormut akigitittagassaattut Peqqissutsimut Pisortaqarfimmit aalajangersarneqartoq.
- a) Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinni ajornartorsiutit taakkununngalu aaqqiissutissanik nassuiaanermut sociologiimik, aningaasaqarnermik politologiimillu tunngaviusumik ilisimasat atorsinnaassallugit, b) Tunngaviusumik assigiinngiiaatsit inuillu pissusaanni kulturimilu pissutsit imminnut atanerat misissorsinnaassallugit, c) Maannakkut politikkimi aalajangeeriaatsit misissorsinnaassallugit, d) Kalaallit Nunanni inuiaqatigiinni atugarissaarfiusuni tulleriiaarinermi ajornartorsiutit aalajangersimasut misissorsinnaassallugit, e) Danmarkimi nunarsuarmilu politikkimi iliuusissasut periarfissat pingaaruteqassusiannik assersuutissat aalajangersimasut takutissinnaassallugit, f) Inuiaqatigiilerinermi apeqqutit oqaasertalersorsinnaassallugit, g) Suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerit ajornanngitsut uppernarsaasiornissaannut paasissutissat ujartorsinnaassallugit, atorsinnaassallugit isornartorsiuivillunilu nalilersorsinnaassalugit, h) Periutsit tabellit diagraammillu ajornanngitsut suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerat paasissutissiissutigisinnaassallugit,
- § 17. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik" isumaqarpoq aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartumit, nunani tamalaani suliniaqatigiiffimmit imaluunniit qitiusumik aningaaserivimmit pilersinneqarsimasoq maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut imaluunniit maannakkut siusinnerusukkulluunniit sulisartuusimanngitsoq, tigusisartumut imaluunniit peqataasunut akiliutit akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik pillugu inuttut kiffartuussinertut akiliutitut pissarsiarineqarsimasut.
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 1,§ 2,§ 3, imm. 1,§ 6, imm. 1,§ 8, imm. 1,§ 9, imm. 1,§ 10, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, imaluunniit unioqqutitseriaraluartoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermik Aqutsisoqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, imaluunniit 5) nioqqutissanik inatsit naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq, paarsisoq, atuisoq, assartuisoq imaluunniit pisoq.
- Imm. 5. Sulisunut inissiaq tassani pineqarpat, attortortumut pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq, attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, meeqqat 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaat attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut tunngavigalugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattoq takuuk§ 63, imm. 2-3. Innersuussinissamut piumasaqaataavoq attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaatut nalunaarsorsimasoq, meerai 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaavi nammineerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaassanngitsut Imm. 6. Attartortoq ukioqqortussutsini imaluunniit napparsimanini pissutigalugu utoqqaat illuannut assigisaanulluunniit nuuppat, imm. 1-5-imi aalajangersakkat taamaaqataanik atuutissapput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik( ASA), Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit, Inuit pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit pisinnaatitaaffiinut instituti, Meeqqat illersuisuat MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut), Sorlak( Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat), Sulisitsisut, SIK, IMAK( Ilinniartitsisut 4
- Malugineqassaaq nakorsaaneq tassaasoq suli akisussaassuseqarnerpaajusoq, tassa nammineersinnaajunnaarsitsinermi aamma pinngitsaaliissummik allamik atuinermi tarnimikkut napparsimasup pillugit inatsimmi maleruaqqusat naapertorlugit pisariaqartitsisoqarnera sinnerlugu atuisoqannginnissaanut, tak.§ 34, imm. 1. 2.4 Nammineersinnaajunnaarsitsineq 2.4.1 Napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsineq aamma napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsineq 2.4.1.1 Inatsit atuuttoq Silanngajaarneq tassaavoq pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinissamut aamma pinngitsaaliissummik uninngatitsigallarnissamut qitiusutut piumasaqaatitut tunngavissaasoq, tak.§ 5. Silanngajaarneq inunnut pineqartunut qanoq innerannik naliliinermi killiinissamut sapinngisamik ilisarnaatitut annikinnerpaatut isigineqartariaqarpoq, tassa ulorianassutsimut aamma nakorsartinnissamut ilisarnaatip eqquutsinneqarnissaanut atatillugu taakku tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nammineersinnaajunnaarsinneqarsinnaanerinut.
- 1) ilaasortat 4-t Aningaasaqarnermut Naalakkersuisumit inassutigineqartut, 2) ilaasortat 2-t kommuninit ataatsimoorullugu inassutigineqartut, 3) ilaasortaq 1 Ilisimatusarfimmit inassutigineqartoq, 4) ilaasortat 1 Pinngortitaleriffimmit inassutigineqartoq, 5) ilaasortat 2-t Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffianit( SIK), Atorfillit Katuffianit( AK), Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut IR Kattuffianit( IMAK), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffianit( NPK), Peqqinnissaq Pillugu Kattuffianit( PPK) aamma Ilinniagartuut Kattuffiannit( IK/ ASG) ataatsimoorullugu inassutigineqartut, 6) ilaasortat 1 Sulisitsisunit inassutigineqartoq, 7) ilaasortat 2-t aningaaserivinnit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunit imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartunit inassutigineqartut, 8) ilaasortat 1 KNAPK-mit inassutigineqartoq.
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Simone Arnold( maanna Liebster) Tysklandimi, Widdas Madona Malawimi aamma Lydija, Oleksijilu Kurdasi Ukrainemi sapiitsuliorsimapput, Jehovalu ikiortigalugu ajortoq nakkaannarfigisimanngilaat[ Qupp. 10- mi assiliartat] Nutaarsiassaq nuannersoq kanngusuutiginngilarput[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Paulusip parnaarussaatilluni sapiillisaarneratigut nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigineqarnera angusaqarfioqaaq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Eqqartuussisup isummernitsinnik Biibilimeersumik IR sapiilluta nassuiaanneratigut pingaarutilimmik oqariartorfigissavarput Andesip qaqqarsuini imeq inuunartoq kuuttoq Andesip qaqqarsuisa Peru aqqusaarlugu marlunngorlugu avippaa, sineriak kitaa- tungaaniittoq ittoq panertuulluni siallernikitsuuvoq kangialu naggorissuulluni aalartuinnarnik orpippassuaqarfiuvoq.
Sentence Tokens with count 74
- Imm. 2. Naalakkersuisut sumiiffimmi aallakaatitsisinnaanermut akuersissut atuukkunnaarallartissinnaavaat atuukkunnaavitsissinnaalluguluunniit, akuersissutip piginnittuata 1) paragraffit 15-imiit 18-imut,§ 17 naapertorlugu peqqussutit nalunaarutigineqartut imaluunniit aalajangersakkat taakku malillugit§ 16, imm. 3-mi peqqussutigineqartut sumiginnarpagit, 2)§ 12, imm. 3, unioqqutippagu, 3) pilerisaarisarnermut aningaasalersuinermullu maleruagassat unioqqutippagit, tak. kapitali 6, 4) Inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat inatsit naapertorlugu aalajangersarneqarsimasut unioqqutippagit, unioqqutitsinerit annertuujuppata qasseeriarluniluunniit unioqqutitsineruppata, 5) ingerlatsinermini inatsisit allat annertuumik qasseeriarluniluunniit unioqqutippagit, imaluunniit 6) Radiofrekvensit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnera naapertorlugu akileraarutit, akitsuutit inatsisilluunniit malillugit akiliutaasussat akilersimanngippagit.
- Imm. 3. Suliffeqarfiit aamma inuit akitsuummik akiliisussaatitaasut§ 3, imm. 1-imi aamma§ 3 a-mi taaneqartut akitsuusigassat taakkualu akitsuutitaat piffissap akitsuusiiffiusup qaangiunnerani, kingusinnerpaamillu piffissap akitsuusiiffiusup qaangiunnerata kingorna qaammammi ulluinnarmi kingullermi akileraaruseriffimmut nalunaarutigalugillu akilissavaat§ 8.§ 1, imm. 1-imik,§ 3, imm. 1-imik,§ 3 a, imm. 1-imik,§ 3 b-mik,§ 4, imm. 2-mik 3-milluunniit,§ 4 a, imm. 1-imik 2-millu piaaraluneerluni mianersuaalliorujussuarluniluunniit unioqqutitsineq, imaluunniit akiliinissamut piffissaliussamit sivikinnerusumik piffissaqarluni akiliinissamik qularnaveeqqusiinissamilluunniit§ 5 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninnginneq Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsimmi maleruagassat naapertorlugit pineqaatissiinermik kinguneqarsinnaavoq
- "§ 7.§ 6-imi taaneqartut eqqassanngikkaanni aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat Namminersorlutik Oqartussanut taamaallaat akilerneqarsinnaapput Inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat malillugit aamma Inatsisartut Aningaasanut Inatsisaasa imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutaasa akuersissutigineqarneri tunngavigalugit, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat Namminersorlutik Oqartussanut akilerneqassanngillat piffissaq tassaasoq, Namminersorlutik Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aatsitassanit isertitaat siullermeertumik ima annertussuseqalersimatigippata, tamatuma kinguneralugu Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffimmit ataatsimoortumik UR tapiissutit ikilisinneqarlutik, tassa Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat aamma ataatsimoortumik UR tapiissutit pillugit pisinnaatitaaffiat pillugu inatsit naapertorlugu.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanerit, 2) inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu suliat oqallisigineri, 3) inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik oqartussaasunillu allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuinerit, 4) inuit pisinnaatitaaffiinik inuiaqatigiinni sulianik ataqatigiissaarineq taakkununngalu naleqqiullugu ikiuunneq, 5) inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsinermik tapersersuineq siuarsaanerlu, 6) inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissanik siammarterinermut peqataaneq, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaat siunertaralugu ingerlatassanik siunnersuuteqarneq, aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliaasarsimasut ingerlanerisa nalilersornerat 1____________________ UKA 2018/218 PIN suliap normua:
- Ilisimatusarfimmi ilinniagaqarnerit soraarummeertarnerillu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 27, 1. september 1995-imeersoq IR Ilisimatusarfimmi nalileeqataasoqartarnissaa pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 6, 2. januar 1990-imeersoq IR Ph. D- grad pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 36, 9. oktober 2001imeersoq IR Ilinniarfissuarmi ilinniaqqinneq il.il. pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 8. juli 1991-imeersoq IR Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 4, 2. januar 1990-imeersoq IR Ilisimatusarfimmi ilinniartitsisut ilisimatuutullu suleqataasut atorfinitsinneqartarnissaat pillugu Karakteriliisarnermi allatullu naliliisarneq pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 23. juni 2008-meersoq IR.
- 1) pisinissamik nalunaaruteqartup pisariaqartitai aaqqiinernik pissarsiassaareersunik tulluarsarneqarnatik akuersaarneqarsinnaanngippata, 2) isumaqatigiissummut ilaappat ilusitigut imaluunniit nutaaliornikkut aaqqiinerit, 3) sullissinissaq pillugu periaatsitigut immikkuualuttortalersuutit imaluunniit piumasaqaatit atugassarititaasullu neqeroortitsinermi pappiarartat naammaginartumik eqqoqqissaartuunersut aalajangiunneqarsinnaanngippata, 4) tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarpata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit neqerooruteqartitsinissamut piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermut toqqaaneq pillugu noqqaaneq akuerineqarsinnaanngippat, tak.§ 4, imm. 7, imaluunniit 5) pisiassap eqqarsaatigineqartup 1 mio. koruunit nalinganit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
- Kipilerfigaakkit imaq Anersaakkut aalatitaasarpunga imarsuaq qatsullaraangat qamuunavik attorneqartarpunga sapanngatut qillersigaangat imaq tarrarik- nunat tarrarik soorlumi imminut qaaqqugaanga Saperpungali avalassallunga imarsuaq taamaaligaangat qajannguami issiassallunga eqqissinarsillaraangat imaani qajaq- sanalluagaq ilumut kipilerfigeqaara Isikka imermik ulikkaartaraat avammut qimerluulerukku pereersullu tarratut sarsuttaraat imaani pisarsimanikka ikinngutitut akersuulluta ilaanni atorsimasakka Takorloortaraakka ikinngutitut unammerualaarsimanerput nalunngilluarpara pissartavut sapersisitaasarsimapput nukissuatit isertukkatit ilaannikkut saqqummerakkit Uannili ippoq takorluugara imarsuaq qatsungangaartoq perorsaasigaakkimmi eqqortumik inuuneq unissanngivimmat malissuatit tusaatillugit eqeersaajuartaravit Avissaarsimallutit artornaqaaq imarsuaq qatsungangaartoq perorsimagammali pikkunaqaaq ilikkagara uaniimmat immat:
- v11 Ineqarfissaq, ulissaalu, qarsorsartussai salliligarsuartassaalu, quassuttuussai sannerutit, napasussai ikkuffissaallu, v12 illerfik akiarfissaalu, saammaaffik saagorsuarlu, v13 nerriviusaq akiarfissaalu pisatassaalu tamaasa timiusallu saqqumisitassat, v14 qullilerfik pisatassaalu, qullertassai uuliassaalu, v15 pilliivik tipigissaatilliiffik akiarfissaalu, uulia tarnutissaq tipigissaatilliissutissallu, illernartuutip isertariaata saagussaa, v16 ikikkagassanik pilliivik assiaqutissaalu nuioraassaliaq kanngussaasoq, akiarfissai pisatassaalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavissaalu, v17 silarliup saagussaa, napasussai ikkuffissaallu, silarliullu isertariaata saagussaa, v18 illernartuutip silarliatalu paagutissaat taakkualu noqarutissaat, v19 atisassat illernartuummi kiffartuussinermi atugassat, aammalu palasip Aronip ernerisalu palasitut kiffartuussigaangamik atisassaat illernartut.
- Siigap kinguai, Hasuuffap kinguai, Tappaguutip kinguai, 47 Keerusip kinguai, Siigaap kinguai, Patuunip kinguai, 48 Lipaanap kinguai, Plagaapap kinguai, Salmaip kinguai, 49 Haanaap kinguai, Gitiilip kinguai, Gaagarip kinguai, 50 Raajap kinguai, Riitsinip kinguai, Nikkuutap kinguai, 51 Gassaap kinguai, Usap kinguai, Pasiiap kinguai, 52 Biisaip kinguai, Miguniip kinguai, Niffusiip kinguai, 53 Bakkipuup kinguai, Hakkuuffap kinguai, Harrorip kinguai, 54 Batsiliitip kinguai, Migiitap kinguai, Harsap kinguai, 55 Barkuusip kinguai, Siserap kinguai, Taamap kinguai, 56 Nitsiiap kinguai, Hatiiffap kinguai;
- Abel- Mehola Bet- Arbeli Ramoti Gileadimiittoq[ Qaqqat] Qaqqaq Karmeli Qaqqaq Tabori Qattuneq More Gilboap Qaqqaa[ Immat tatsillu] Imaq Akullersuaq Galilæap Tasersua[ Kuussuit] Kuussuaq Jordani[ Puilasut puilasuliallu] Puilasoq Harodi[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit pigineqartoq tunngavigalugu suliarineqarsimasoq[ Qupp. 24- mi assiliartat] Aalajangersimasumik oqaluusseqataasarneq ataatsimiinnernullu tamanut najuuttarneq pallorfiginninnermut ilumoortumut ilaapput pingaarutillit[ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Jehovap ullussaani aniguiumasut tamarmik Jehup iliorsimaneratut aalajangersimalluinnarlutik iliuuseqartariaqarput Biibili qanoq oqarpa?
Sentence Tokens with count 75
- Januari aallartikkami apinngilertoraluarluni 6 silapiluk nalliummat ajuallaqaaq apillunilu, 7-inilu ingiulissuaq sualoqaaq avannarlu anoraanerugami ingiulissuarlu qaammammi tassani sualuttaqaaq, qiteqqunnerisalu kingornatigut ingiulissuaq tataannaqaaq aatsaallu ingiulimmik taamak takusimavugut, kisiannili aamma avannarsuup ullaakkut nalunaaqqutaq tallimat umiaasat marluk tingikkaluarpai aappaalu aserorlugu aappaa ajoranilu, aammalu 30-ni unnukkut avannarsuaq pitorarami annilaanganaqaluni unnukkut nalunaaqqutaq 7-inngortoq anorersuaq sualoqaaq tupinnaqaarlu illut tingiuimmata, kisiannili napparsimmaviup matua aserorpoq igalaavilu iluitsunngorlugit tingissimapput, Orsiviullu igalaavi marluk aserorlutik, kisiannili piniartut puisillattaalerput timmiaqarpiarnanilu puisillu pisarineqarput sisamat, ilami anorerujuinnarami, inuillu siornarnit peqqinnerullutik.
- 2) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutinut ilinniagaqartut suliffinnilu sungiusarnermi sulliviit akornanni pisussaaffiit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 23. april 1988-imeersoq IR, 3) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqartunut tapiissutit inuussutissarsiutinullu tunngasunik ilitsersuisarneq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 16. november 1984-imeersoq IR, 4) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit, inuussutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 4. maj 1990-imeersoq IR aamma 5) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuussutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 16, 28. oktober 1993-imeersoq IR naapertorlugit aalajangersagaasimasut atuutiinnassapput allanngortinneqarnissamik imaluunniit
- Imm. 3. Taamaattorli Kalaallit Nunaata Landsrådianut aamma Kalaallit Nunaata Landstingianut sivisuumik ilaasortaasimasunut soraarnerussutisiaqartitsinermik aaqqissuussineq pillugu Landstingip inatsisaani nr. 3-mi ulloq 16. maj 1979-imeersumi IR(" Ataqqinaammik tunissutisisitsisarneq pillugu inatsit") aamma Landsstyremut il. il. ilaasortaasimasunut soraarnerussutisiaqartitsineq pillugu landstingip inatsisaani nr. 7-imi ulloq 14. juli 1982-imeersumi IR kiisalu Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisunut, Landsrådimut, Inatsisartunut il.il. ilaasortaasimasut soraarnerussutisiaqartinneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 4 9. juni 1986-imeersoq IR maannakkut tunniuttakkat piginnaatitaaffiillu maannamutut angissuseqarlutik, maleruagassallu maannamut atuuttut malillugit, aalajangersakkat taakku malillugit piginnaatitaaffiit taakku atuukkunnaarnissaasa tungaanut, tunniunneqassapput.
- i) assigiiaartuni pissutsit, nunarsuarmi sumiiffinnilu ingasattajaarutit, taaguutit differentialkvotientillu taakku annertusarnerat imminnullu atanerat j) polynomit tunngaviusumik atuuffii, angissutsit angissusaat atorlugit qasseriarluni gangiisinnaanerup atuuffii cosinus aamma sinus, integralit aalajangerneqarnikuunngitsut aalajangerneqarnikuusullu, f+ g, f- g aamma k·f ilanngunneranni naatsorsuinermi malittarisassat, paarlaassinermi ilanngutsitsineq, sisamanik teqeqqullit tunngaviusullu atuuffiisa imminnut atanerat, kaavittut annertussusiat aamma k) lineære differentialligninger af 1. orden, logistiske differentialligninger aamma 2. ordensdifferentialligningen y"= k aamma differentialligninginik ajornanngitsunik takussutissiorneq 3.3 Ilassutitut ilinniakkat Ilinniartut taamaallaat pingaarnertut ilinniakkat atorlugit ilikkagassatigut anguniakkat angusinnaassanngilaat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik KANUKOKA Kommuneqarfik Sermersooq Qaasuitsup Kommunea Perorsaasut Peqatigiiffiat Eqqumiitsuliornikkut Pinngorartitsisut Ingerlatsisullu( EPI) Film gl Kalaallit Atuakkiortut Qeqqata Erinarsoqatigiissui Kalaallit Nunaata Katersugaasivia Allagaateqarfialu Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat, NUKAKA Katuaq Sermermiut Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI NI- Nuuk Ilisimatusarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat/ Fåreholderskolen Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GA) ASG AK ILI ILI Oqaatsinik Pikkorissarfik Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi pr.gl
- § 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-meersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 3. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 48, 23. november 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, tulliuttut makku allannguutigineqarput:
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 1,§ 1 a,§ 2,§ 3, imm. 1,§ 6, imm. 1,§ 8, imm. 1,§ 9, imm. 1,§ 10, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, imaluunniit unioqqutitseriaraluartoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermik Aqutsisoqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, imaluunniit 5) nioqqutissanik inatsit naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq, paarsisoq, atuisoq, assartuisoq imaluunniit pisoq.
- 1) akiliisinnaajunnaarsinnaasutut suliarineqarpat, akiliisinnaassuseqanngitsutut imaluunniit atorunnaartussatut suliarineqarpat taamaaqataanilluunniit inissisimappat, 2) inuussutissarsiutigisami aallunnerata nalaani ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni annertuunik sumiginnaasarsimappat, tassunga ilanngullugit pisinissamik nalunaaruteqartumut imaluunniit pisortatut oqartussaasunut isumaqatigiissummik pisisussatut nalunaaruteqartup malitassaanik taassumaluunniit ilaanik eqqortitsisimanngippat ima annertussusilimmik, allaat isumaqatigiissutip pineqartup atorunnaarsinneqarneranik kinguneqartumik, 3) pisinissamik nalunaaruteqartup imaluunniit pisortatut oqartussaasup neqeroorutaanut pisisussap malitassaanut malitassaasaluunniit ilaannut atatillugu ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni paasissutissanik eqqortuunngitsunik piaaraluni tunniussaqartarsimappat, imaluunniit 4) Kalaallit Nunaanni nunamiluunniit suliffeqarfiup pilersinneqarfigisimasaani akileraarutinik akitsuutinillu akiitsunik akileqquneqartunik 100.000. kr.-t sinnerlugit nalilinnik akiliisimanngippat.
- Par'oship kinguaavi 2.172-it, v9 Shefatjap kinguaavi 372-it, v10 Arakip kinguaavi 652-it, v11 Pahat-Moabip kinguaavi, tassa Jeshuap Joabillu kinguaavi, 2.818-it, v12 Elamip kinguaavi 1.254-it, v13 Zattup kinguaavi 845-t, v14 Zakkajip kinguaavi 760-it, v15 Binnujip kinguaavi 648-t, v16 Bebajip kinguaavi 628-t, v17 Azgadip kinguaavi 2.322-t, v18 Adonikamip kinguaavi 667-it, v19 Bigvajip kinguaavi 2.067-it, v20 Adinip kinguaavi 655-it, v21 Aterip Hizkijakkut kinguaavi 98-it, v22 Hashumip kinguaavi 328-t, v23 Besajip kinguaavi 324-t, v24 Harifip kinguaavi 112-it, v25 Gibeonimiut 95-it.
- Kaagatikkut ilagaat Hiiman erinnersaartartoq, taanna Juuiillip erneraa, taanna Saamualip erneraa, 34 taanna Elkaanap erneraa, taanna Jerugaap erneraa, taanna Eliialip erneraa, taanna Tuuap erneraa, 35 taanna Suffip erneraa, taanna Elkaanap erneraa, taanna Maagatip erneraa, taanna Amasaap erneraa, 36 taanna Elkaanap erneraa, taanna Juuiillip erneraa, taanna Asariap erneraa, taanna Siffaaniap erneraa, 37 taanna Taagatip erneraa, taanna Aseerip erneraa, taanna Aapiasaffip erneraa, taanna Koorap erneraa, 38 taanna Jitsiaarip erneraa, taanna Kaagatip ernera, taanna Liivip erneraa, taanna Israiilip erneraa.
Sentence Tokens with count 76
- 1 Minik Kleemann, Nuuk 2 Ulrik Andreassen, Nanortalik 3 Johan Markussen, Narssaq 4 Nikki Petersen, Nuuk 5 Angula Kielsen, Qaqortoq 6 Isak Brandt Hansen, Nuuk 7 Ari Claus Hermann, Nuuk 8 Inuk Knudsen, Qaqortoq 9 Ivik Wæver Johansen, Qaqortoq 10 Patrick Frederiksen, Nuuk 11 Niklas Thorleifsen, Nuuk 12 Lârsseraq Petersen, Nuuk 13 Karl Frederik Frederiksen, Nuuk 14 Michael Svendsen, Narssaq 15 Brian Kleist, Qaqortoq 16 Milan Olsen, Ilulissat 17 Tobias Brandt, Ilulissat 18 Alapa Thorning, Qasigiannguit
- Peqqussutissatut siunnersuutip matuma akuerineratigut Ulluunerani paaqqinnittarfiit, angerlarsimaffimmi paarsisarfiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 21. maj 2002-meersoq IR kingusinnerusukkullu allanngortinneqartoq, Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 16. april 2007-imeersoq IR,§ 2, 1. marts 2009 atorunnaarsinneqartussaq, pinnagu, Kommunit aaqqissuussaannik ulluunerani angerlarsimaffimmi paarsisitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 65, 29. december 1994- meersoq aamma Meeqqat ullukkuinnaq paaqqinnittarfinnut/ ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinnittarfinnut kommunemit ingerlanneqartunut inissinneqartarnerat pillugu Isumaginninnermi Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 129, 11. december 1978-imeersoq IR atorunnaarsinneqassapput.
- a) niuernermut atatillugu suliffeqarfiit aningaasaqarnermik aqutsinerannik nassuiaasinnaassapput, b) suliffeqarfiit aningaasaqarneq pillugu nalunaarusiaannik suliaqarsinnaassapput, c) paasissutissat allat suliffeqarfinnik nalilersuinermut pingaaruteqartut ilanngullugit ukiumoortumik UR nalunaarusianik nalilersuisinnaassapput, d) suliffeqarfinni isumalluutinik atuinerup pisariillisarneqarnissaa siunertaralugu aningaasaqarneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissanik suliaqarsinnaassapput, e) suliffeqarfii iluanni periarfissanut niuerfinnilu periarfissanut tunngatillugu suliffeqarfiit isumalluutinik atuinerisa pisariillisarneqarnerannik nalilersuisinnaassapput, f) suliffeqarfiit ingerlatassaannut pilersaarusianik, aningaasaliinernut pilersaarusianik missingersuutinillu suliaqarsinnaassapput, g) suliffeqarfiit iluanni avatangiisaannilu ineriartornermut tunngatillugu pilersaarutini missingersuutinilu nikingassutinik nalilersuisinnaassapput aamma h) suliffeqarfiit aningaasaqarnikkut ajornartorsiutaanni suliaqarnermi it-mi atortunik periutsinillu naleqquttunik atuisinnaassapput.
- Meeqqanut akilersuutit, meeqqanut tapiissutit, inuit annertuumik innarluutillit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni, tapiissutisisinnaanermut killissarititat, nammineq akiliutissat kiisalu ineqarnermut tapiissutit minnerpaaffissaat annerpaaffissaallu pillugit nalunaarut naapertorlugu tapiissutinut killiliussat, utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni meeqqanut tapiissutit, siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni aammalu ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni, Namminersorlutik Oqartussat ilinniartunut ineqarfiutaanni ineqartut aningaasartuutaannut( isertitaasut), illersuisut aningaasarsiaannut, inuttut siunnersortit aningaasarsiaannut, paaqqutarinninnermut aningaasarsiat nalinginnaasut, meeqqanik tassanngaannartumik inissiinermut, angajoqqaat akiliutissaannut( isertitaasut), utoqqaat angerlarsimaffianni ulloq unnuarlu inissinneqarnermut, kaasarfimmiussanut atisassarsiutissanullu aammalu napparsimmavimmi uninngasut kaasarfimmiussaannut atisassarsiutissaannullu qaqugukkut ikorfartuisinnaanerup killilerneqarneratigut.
- Tamatuma saniatigut suleqatigiinneq pisinnaavoq instituttip pikkorissaallunilu isumasioqatigiissitsisarneratigut, paasissutissiinermi atortussanik saqqummersitseqataaneratigut aamma Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutinut inuit pisinnaatitaaffiinut attuumassuteqartunut tunngatillugu tusarniaarnernut akissuteqarneratigut il.il. Nr. 1-3-mut Siunnersuisoqatigiit nammineerlutik inuit pisinnaatitaaffii pillugit nalunaaruteqartassasut, naliliisarluni misissuinernik suliaqartassasut imaluunniit ilisimatusarnermik suliaqartassasut siunertarineqanngilaq, kisianni siunnersuisoqatigiit ilaannikkooriarlutik pisariaqartinneqaraangallu inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunut Naalakkersuisunullu kiisalu pisortani oqartussaasunut allanut namminersorlutillu suliaqartunut siunnersuisassallutik periarfissaqarput siunnersuisoqatigiillu siunertaata aallunneqarneranut ilanngullugu Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit nalunaarusiat pillugit oqallittarsinnaallutik oqaaseqaateqartarsinnaallutillu kiisalu Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit misissueqqissaarnernik, nalunaarusianik il.il. suliaqarnissamik inassuteqarsinnaallutik.
- Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnemullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Immikkoortortaqarfik Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik( ASA) Akileraarutinut Aqutsisoqarfik Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfik( Digitaliseringsstyrelsen) Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia Avannaata Kommunia Kommune Qeqertalik KANUNUPE Kalaallit Nunaanni Politimesteri Asiaq Nukissiorfiit TELE-POST GrønlandsBanken BankNordik Grønlands Ejendomskontor Netbolig Ejendomskontoret Igdlo Lynges.gl LM Ejendomme Sisimiut Ejendomskontor INI Iserit Agerskov Consulting Geodatastyrelsen Styrelsen for Dataforsyning og Effektivisering Økonomi- og Indenrigsministeriet Transport-, Bolig og Bygningsministeriet Tusarniaanermut piffissarititap tiguneqarsimapput:
- Oqaatsivut Siulitta nakuusut oqaasa oqaatsivut atatissimavaat qanga itsaq inuusut nipaasa sorlalersortuarsimavaat tusaavavut meeqqatut atorpavut kultuuritut silamiikkutta ikkutta illunilu Naasuittummi sorlaqalerput oqaatsivut kusanartorsuit nunatsinnut ikkusimapput kusanarlutik naasimasut anaanama atortarai qamuuna sorlalersorarai tamaginni tusaasarpara Sumiluunniimmi qiimmattarutta oqaatsinik erinarsorluta aliannilluta ukigutta qamuunalu sorsulluta naammallutik oqaatsivut atortaraat eqaallutik eqqasuutinut naammallutik Kultuurilli maani nutaasup oqaatsivut sunnilersimavai punngujoorluni qerlertoruuttup toqujartortilersimavai atorlugit naqinnerit Europamit kingoqqisut tamanullu siammarlutik Inuit nammineq suliaasa oqaatsivut nungutissanngilaat inuilli kalaallit nipaasa sorlalersortuaannassavaat oqaatsivut tusaallugit tamattalu atorlugit siunissarput ornitsigu 1977
- Kalaallit Nunaat qattaavaq ulikkaarsinnaanngitsoq puulukinik, kukkukuut perluinik iteqqumillu tipisitat juulaarfiat Kalaallit Nunaat- ajortuliat isumakkeerfigineqarfiat- mittatigaatit nunasiatut paasivara- Avanersuarmiut nutsertitaapput sakkutuut inissaqarnissaat inuit pilluarnerannit pingaarnerummat Qullissat atorunnaarsitaapput aningaasatigut iluanaarnissaq inuit pilluarnerannit pingaarnerummat kalaaleq kalavik kaseerpaat atorfissaqanngimmanngooq kalaallit tarningat inuusaasiat amigarporooq- nutaamik nassaarput naammaginaguli Nunarput-aa nataatsuuvutit kalaaleq-aa nakkaaffiit nateqanngilaq" ajortumeerigaanni ajortumiigaq suujunnaarsittariaqarpoq akiniartinnginnissaq qularnaarlugu" Kalaallit Nunaat atsersimavaatsilliaasiit- Grønland aapakorlutik- tulugaq qaqortaq qaani qerrakoq itsineqanngitsoq- akiitsukkaminnik isumakkeerfigeqqusut unnaviat aallartitat sukisaarsaarfiat Nunannguara qattaavarsuuvutit ulikkaariarfeqanngitsoq nuannaralugu immissavaatsit- suerullutit naalagaaffik pissaanerlu naalannassuserlu allat pigiinnassavaat naassaanngitsumik?
- 28 Kaanneq nunami nalliuppat, toqorarneq nalliuppat, karrit uutat karrillu amikkakut, pillertat piaqqat pillertallu inertut nalliuppata, qinngarsortaasa annikilliortippatigik nunami illoqarfigisaanni, nalliuppata perluit nalinginnaat, nappaatit nalinginnaat, 29 taava tussiutit tamaasa, qinnutit tamaasa piumaartussat inummit nalinginnarmit innuttannillu Israiilikkunnit tamanit, nalinginnarmit perluutiminik erloqissutiminillu nalujunnaarsumit assanilu siaarlugit illup matuma tungaanut, 30 illit qilammit najukkamit ineqarfinnit tusarumaarpatit isumakkiillutillu, nalinginnarlu tuniumaarpat ingerlavigisai tamaasa missiliorlugit, uummataa ilisimagakku, illit kisivit inuit qitornaasa uummataat ilisimagakkit, 31 illit mianereqqullutit aqqutigeqqusatit ingerlavigalugit ullut nungullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Anaananga 1915- imi[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Qatanngutit 1946- mi Brooklynimi Betelimi gileadimi klassit arfineq- pingajussaanniittut ittut peqatigalugit saamerlerniit sisamaraannga[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Siullerpaamik Tuluit- Nunaannut uternerma kingorna uanga aja Millielu[ Qupp. 24- mi assiliartaq] GRÆKENLAND[ Qupp. 24- mi assiliartaq] CYPERN[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Farmagusa[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Limassol[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Kyrenia[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Nicosia[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Athen FERNANDO* utoqqaanertanit marlunnit oqaloqatigineqartussaagami annilaangavoq.
Sentence Tokens with count 77
- Pammani aja aja ajajaa ajaja ajaja ajaja pammani aja aja ajaja aja ajaja pammani ajaja aja ajajaja pammani aja aja ajaja pammani ajajaja aja sunalikiaq aulasiplugu aulasitlarpit ahiarmiunut( asiarmiut) pammani aja aja ajaja pammani aja aja ajaja ajaja aja ajaja aja ajaja aja ajaja aja pammani aja aja ajaja ajaja ajaja ajajaja pammani aja aja ajaja ajajaja pammanii ajajajaja aja ajaja ajajaja aja ajajaja pammani ajaja ajaja pammani aja ajaja oriartisimajara isarrajaq( piniagaq) qimatara nagjuerneq Kitlinermi pammanii.
- aaqqissuussinerup soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmi, sillimmasiisarneq pillugu inatsimmi pineqartunut ilaasumi imaluunniit inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfimmi, Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumi pilersinneqarsimanissaa, tunniunneqartussat piginnittumut namminermut, taassuma aappaanut inooqataanulluunniit, aappaanut avissimasaanut taassumaluunniit kingornussisussaanut 24-nik ukioqalersimanngitsunut imaluunniit piginnittup kingornussisussaanut, qitornassaanut qitornassaasaluunniit kingornussisussaannut 24-nik ukioqalersimanngitsunut tunniunneqartussaanissaat, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat piginnittup siusinnerpaamik 60-inik ukioqalernerani tunniunneqartalissapput, ukiukinnerunissaq akileraaruseriffimmit akuersissutigineqarsimanngippat imaluunniit tunniunneqarnerat piginnittup toquneranik pissuteqarpat, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaat toqussaq tikillugu tunniunneqartartussaappata ilassutitullu ilaat toqussaq tikillugu tunniunneqartartussanngippata, taava ilassutitut ilaannit tunniunneqartartussat, toqussaq tikillugu tunniunneqartartussat 50 procentiinit amerlanerussanngillat.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit, 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
- 1) sumiiffimmik ataatsimut isigalugu taassumalu ilaanik aqutsinermi kina akisussaasuunersoq, 2) inatsit sorleq kulturikkut oqaluttuarisaanermi killilersuinersoq, 3) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartut suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmik illersuinermi tunngaviunersut, 4) suut annertuut akornusiisinnaasut kinguneqarnersut imaluunniit kinguneqarsinnaanersut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmi, 5) sumiiffimmi inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamik suut kissaataanersut, 6) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisut pinngitsoorniarlugit inuussutissarsiornermillu ineriartortitsinissamik kissaatigineqartut ingerlannissaannut aqutsinermi iliuutsit suut aallartinneqarsimanersut aallartinneqarniarnersulluunniit, 7) aqutsinermut pilersaarut piviusunngortinniarlugu aningaasatigut inunnillu isumalluutit suut immikkoortinneqarnersut immikkoortinniarneqarnersulluunniit aamma 8) ingerlaavartumik nutarterisarnissaq siunertaralugu aqutsinermut pilersaarummik piviusunngortitsinermik qanoq misissuisoqartassanersoq nalilersuisoqartassanersorlu.
- Imm. 5. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput allaffissornikkut aqutsineq pillugu, tamatumani aamma ilusissanik piffissalersuinernillu qinnuteqartarnermi, aamma ilinniartut ineqarfiinik ingerlatsinermi, tamatumani aamma imm. 1-3 naapertorlugit suliassanik isumaginninnernut, ineqartunut siunnersuisoqatigiinni sulianut immikkut akissarsiaqartitsisarnermut, aamma paasissutissanik piniartarnernut, atugassiisarnermut ingerlatitseqqittarnermullu, tak. imm. 4. Imm. 6. Aalajangersakkat pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuupput, imm. 3-mi eqqaaneqartunut suliffinnut namminersortunut, taakkua Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit malittarisassat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu suliaasut naapertorlugit tamakkiisumik imaluunniit ilaannakuusumik ilinniartut ineqarfiinut malittarisassat
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
- v3 Par'oship kinguaavi 2.172-it, v4 Shefatjap kinguaavi 372-it, v5 Arakip kinguaavi 775-it, v6 Pahat-Moabip kinguaavi, tassa Jeshuap Joabillu kinguaavi, 2.812-it, v7 Elamip kinguaavi 1.254-it, v8 Zattup kinguaavi 945-t, v9 Zakkajip kinguaavi 760-it, v10 Banip kinguaavi 642-t, v11 Bebajip kinguaavi 623-t, v12 Azgadip kinguaavi 1.222-t, v13 Adonikamip kinguaavi 666-it, v14 Bigvajip kinguaavi 2.056-it, v15 Adinip kinguaavi 454-it, v16 Aterip Hizkijakkut kinguaavi, 98-it, v17 Besajip kinguaavi 323-t, v18 Jorap kinguaavi 112-it, v19 Hashumip kinguaavi 223-t v20 Gibbarillu kinguaavi 95-it.
- 27 massa Daavip oqaasii kingulliit naapertorlugit Liivip kinguai kisinneqartut tassa-uku marlunnik qulilinnik ukiullit qaangiuttullu, 28 Aarunip kinguaasa sanianniittassasut ittassasut, Naalakkap illuani kiffartortussaallutik, silarlernut najorniffinnullu illernartullu suut nalinginnaat minguersarneqarnissaannut ivertitaallutik, Guutip illuani kiffartortassallutik, 29 timiusallu kiinneqqussutit qajuusallu tunissutinut neqissanut atortussat timiusallu qaqortussiat saattut seernaqanngitsut siatsivillu akusaliallu uuttorneqartussallu immiussassalluunniit isaagassalluunniit nalinginnaat kiffartuutissaralugit, 30 ullaallu nungullugit qeqartussaallutik Naalagaq qutsavigalugu unnersiutigalugulu, unnukkullu aamma taamaaliortussaallutik, 31 sapaatikkullu qaammanniffikkullu nalliussivikkullu tunissutissat ikikkagassat tamaasa Naalakkamut pilliutigissallugit qassiussusissaat eqqorlugit, ileqqussatik atorlugit kipisuitsumik Naalakkap kiinaata saani;
- 1 Tamakkua taamaalisut kingornatigut Artarsarta Peerserit kunngiat naalagaatillugu majuarpoq Esra Seraajap ernera,- taanna Asariap erneraa, taanna Hilkiap erneraa, 2 taanna Saluup erneraa, taanna Saatuup erneraa, taanna Agitup erneraa, 3 taanna Amaariap erneraa, taanna Asariap erneraa, taanna Merajuutip erneraa, 4 taanna Seragiap erneraa, taanna Usip erneraa, taanna Bukkip erneraa, 5 taanna Apisuuap erneraa, taanna Piiniarsip erneraa, taanna Eliaasarip erneraa, taanna Aarunip palasiunerup erneraa- 6 Esra taanna Baapalimit majuarpoq, tassalu allakkanik ilisimasoq, siuneqarluartoq Moorsasip inatsisaanik Naalakkap Israiilip Guutiata tunniussaanik;
- [ Qupp. 28- mi assiliartat] Annikitsutigut ilumoortoq, annertuutiguttaaq ilumoortoq[ Qupp. 31- mi assiliartaq]' Tamatigut eqqortumik ilioritsi'[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Oqaluussinissamut piareersarluartarneq ilumoortuunermik ersersitsilluarneruvoq[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Torersunik nuimaniarpalunngitsunillu atisalersortarit Imai aggusti 2008 Sooq Guutip Noa asattuukkaa qanoq ilinniarfigisinnaagipput NORMUMI UANI 3 Noa ulersuarlu- oqaluttuaq piviusoq 4 Sooq Noa Guutimit iluarisaasoq- qanoq ilinniarfigisinnaagipput 8 Jiisusimit ilikkarsinnaasavut- Guuti ilumoortoq pillugu 10 Jehovap oqaasia uumavoq- Galatiamiunut, Efesosimiunut, Filippimiunut, Kolossemiunut 32 Atuartartunut inuusuttunut AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
Sentence Tokens with count 78
- nillerpaluttoqarpoq 21. tigummivia 23. sannat 24. eqqarleriik 25. assigiinnarpaa amiliassat 28. partiit siulittaasua naalisarlugu 29. piniutip allunaasartai 30. naalagaaffissuaq milliardinik inulik 32. takanna ipiliiviipoq 34. najoqqagassaq 35. unnukkut ukkataq 36. nersut meqqukkaaq 38. Nuummiut angeriaasiat 39. arnatatiat 41. nutaaliaq 44. oqariartuussisoq 46. qanga ipuinnartarissanut qaqqivik 48. aappi 49. ima/ asu 51. inuujunnaarnermut patsit 54. qanoq iliornera paasiumallugu apeqqut 56. Ananias Ananiassen 57. SIK-ip qanga atikua naalisarlugu 58. unnugu aalaniaraanni 59. pequusivik/ peqqumaasivik Immersugassamik suliarinnittuuvoq Ilisimatusarfimmi atorfilik Jakob Lyberth.
- § 36. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Nammineq anguniagassat pilersaarusiornerullu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) periarfissatik killitillu kissaatiminnut takorluukkaminnullu tunngatillugit ilisimaarissagaat, 2) pissutsimik, soqutigisamik piginnaasamillu allannguutaat ilisimaarissagaat, 3) ilinniarnissaminnut, inuussutissarsiummik toqqaanissaminnut imminnullu pilersaarusiuunnerminnut naleqquttumik aalajangiussinissamut pissutsit nalilersinnaassagaat, 4) atuarnermik ingerlateqqinnissaanut imminullu pilersaarusiuunnermut anguniagassaliorsinnaassasut immikkoortunillu aggulukkanik anguniagassaliorsinnaassasut, 5) anguniakkaminnik immikkoortunillu aggulukkanik anguniakkaminnik ingerlaavartumik nalilersuissasut iluarsartuussissasullu taakkuninngalu piviusunngortitsissasut, 6) siunertamik angunissaannut iluaqutaasinnaasut ilisimasat inuiaqatigiillu tunniussinaasaat ujartussagaat atussagaallu aamma 7) suleqateqarlutik anguniakkanik immikkoortunik aggulukkanik assigiinngitsunik piviusunngortitsiniassasut, allat pilersaarusiaannut qisuariarfiginnissasut kiisalu nammineq pilersaarumminnut qisuariaatit isummerfigissagaat iliuuseqarfigalugillu.
- 1) tigusisut ataasiakkaat aningaasarsiaat tamakkerlugit, 2) aningaasarsianit akileraarutit A- t unerartitat, 3) sulisut ataasiakkaat soraarnerussutisianut imaluunniit inuunermut sillimmasiinerannut sulisitsisut akiliutaat aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§ 41, imm. 2-p ataani ilaasut aningaasartaat tamarmiusut, 4) ajunngitsorsiat tamarmiusut ilaannakortulluunniit soorlu nerisaqarneq ineqarnerlu, najugaqarneq, akunnittarfinniinneq inneq, angalanerit, biilit telefonilu assigisaallu, 5) tigusisup aqqa, inuttut normua, najugaa aamma kommuni akileraartarfia aamma 6) paasissutaasinnaasut allat tigusisup kinaaneranik paasinninnissamut pisariaqartut, Imm. 2. Suliffeqarfik atorunnaarpat ukiumi aningaasarsiorfiusumi ingerlareersumi paasissutissat tunniunneqassapput kingusinnerpaamik aningaasarsititsivimmiit kingullermiit ullut qulit qaangiuppata.
- Imm. 3. Imm. 2-mi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 19. maj 1979-imeersumi IR, kingusinnerpaamillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 27. marts 2006-imi allanngortinneqartumi§§ 47, 48, 49, 50, 51, 51a, 51b, 51c, 52, 53, 54, 54 a, 55, 56, 57, 59, 59a, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 86, 88, 89, 90, 91, 92, 93, 94, 94a, 94b, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 103, 104, 115, 116 aamma 120 atorunnaassapput ukioq aningaasarsiorfik 2007 allarnerfigalugu.
- Namminersornerullutik Oqartussat tapiissutaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaat tunngavigalugu oqartussaasunit pingasuniit aningaasaliiffigineqartunut( Naalagaaffiup, Namminersornerullutik Oqartussat kommunalbestyrelsillu tamarmik pingajorarterutinik aningaasaliiffigisaattut), Inatsisartut aningaasanut inatsisaat tunngavigalugu 40/60-imik sanaartukkanut( Namminersornerullutik Oqartussat 40 procentinik aamma kommunalbestyrelsit 60 procentinik aningaasaliiffigisaattut), inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR, kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq tunngavigalugu 60/40-mik sanaartukkanut( Namminersornernerullutik Oqartussat 60 procentinik aamma kommunalbestyrelsit 40 procentinik aningaasaliiffigisaattut), Inatsisartut aningaasaqarnermut inatsisaat tunngavigalugu 80/20-mik sanaartukkanut( Namminersornernerullutik Oqartussat 80 procentinik aamma kommunalbestyrelsit 20 procentinik aningaasaliiffigisaattut) imaluunnit inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR,
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat SIK NUSUKA IMAK AK NPK NIISIP ASG Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissutsimut Qitiusumik Ingerlatsivik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinngorniarnermik Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Qaasuitsup Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqatta Kommunia Nuuk Internationale Friskole Nuna tamakkerlugu ilitsersuisarfik MIO Inuit pisinnaatitaaffiinut institutti
- 2.2.2 Sermimik imermillu atuinissamut akuersissut, ingerlatseqatigiiffimmut siunnersuumut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik suliaqartumut, imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmut siunnersuut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik aamma ingerlatanik allanik suliaqartumut, tunniunneqarsinnaavoq Siunnersuut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq aallaaviatigut siunnersuut malillugu akuersissummi ilaatinneqartunik ingerlatanik taamaallaat suliaqaqqusaavoq, takuuk§ 9, imm. 1. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq taamaalilluni nalinginnaasumik ingerlatanik allanik ingerlatanit taaneqartunit allaanerusunik suliaqaqqusaanngilaq, ilanngullugit assersuutigalugu imeruersaatinik allanik, soorlu sodavandinik aamma immiaaqqanik tunisassiorneq aamma tuniniaaneq imaluunniit akunnittarfimmik, neriniartarfimmik, imerniartarfimmik imaluunniit sumiiffinnik allanik imeruersaatinik, imermik imigassamik puuiaasamiittumik aamma sermimik imeruersaatinut atugassamik sassaallerfiusartunik ingerlatsineq.
- Taamatut nalunaarutiginninnissaq ukioq aalisarfiusumi kingusinnerpaamik 1. december uunga nassiunneqassaaq KANUAANA, Postboks 501, 3900 Nuuk, Telefax 34 63 60 imaluunniit e-mailikkut gflk@nanoq.gl. Kapitali 5 Pineqaatissiinerit§ 17.§ 1, nr. 1) aamma nr. 2),§ 3, imm. 1,§ 4,§ 5, imm. 1, imm. 3, aamma imm. 4,§ 7, imm. 3, 4 og 5,§ 8, imm. 3,§ 9,§ 10, imm. 1,§ 11, imm. 1, imm. 3, aamma imm. 4.,§ 13, imm. 3,§ 14, imm. 3,§ 15 aamma§ 16-imik unioqqutitsinerit Kalaallit Nunaanni Pinerluttulerinermik Inatsit naapertorlugu akiliisitsinermik kinguneqarsinnaapput.
- Aviisit sapaatip akunneranut saqqummersartut ima paasineqassapput ussassaarutitut naqitikkat inoqutigiinnut agguaanneqartartut, soorlu 1) qaammatisiutit ukiuanni ataatsimi ikinnerpaamik qaammatini qulini qaammammut marloriarneqarlutik imaluunniit qaammatisiutit ukiuanni ataatsimi ikinnerpaamik sapaatip akunnerini 36-ni sapaatip akunneranut ataasiarlutik saqqummersinneqartartut, 2) assigiinngitsunit tigusiffiusunik aaqqissuussinikkut imallit, 3) aaqqissuussinikkut atuagassiap nittarsaassutillu akornanni toqqaannartumik imminnut attuumassuteqanngitsut, 4) tunisassiamik ataatsimik aalajangersimasunilluunniit arlalinnit tunisiniarnerup siuarsarneqarnissaanik siunertaqanngitsut, 5) aaqqissuussineq eqqarsaatigalugu suliffeqarfiup aalajangersimasup niuernikkut nittarsaanneqarnissaanik siunertaqanngitsut, 6) saqqummersitap pingaarnertut anguniagaa niuernikkut nittarsaassinerunngitsoq, 7) agguaatigiissillugu agguaassinerit maliinnartut sisamat ingerlanerini aaqqissuinikkut minnerpaamik 10 pct.-imik imallit.
- 11 Pivorlu palasit illernartuummit anilermata- massa palasit tassaniittut ittut tamarmik illernarsarsimapput sinniisoqatigiissussaassusertik maleruarnagu- 12 Liivikkullu erinnersaartartut tamarmiusut Aasaffilu Hiimanilu Jiituttuullu ernerillu qatanngutaallu tunisiviup kangiata tungaani qeqarmata saattunik qaallorissunik atisaqarlutik, sianaannguanik kukkilagutilinnillu kukkilattarissanillu nipilersorlutik, taakkunaniittullu ittullu palasit untritillit marlunnillu qulillit qarlortaassuarnik qarlortarmata, 13 ataatsikkoorlutimmi qarlortariarmata erinnersaarlutillu, tusarnaartimmata erinarsoqatigiillutik Naalagaq unnersiutigalugu qutsavigalugulu, nipitusaarmatalu qarlortaassuarnik sianaannguanillu nipilersuuteqataanillu Naalagarlu unnersiutigalugu, avaaginnittuummat, isumassuinera naassaanngimmat, taava Naalakkap illuata ilua nuiap tamakkerpaa, 14 palasillu kiffartuussissallutik uninnganeq sapilerput nuia ajoqutigalugu, Naalakkap naalannarsusiata Guutip illuata ilua tamakkermagu.
Sentence Tokens with count 79
- Ateqarpunga Ateqarpunga Tittus Jørgen Steenholdtimik nunamit siunnerfeerunnikumit aggerpunga nunarsuatta maleruaqqusai eqqarsarsinnaagallartillunga paasisinnaanngilakka soorluttaaq pakku ullorissat paasisinnaanngikkikka sooq ulloriaanersut soorlu qaamanersut uanga plutominngaanneerunarpunga IR kisianni anaanannguara aperinikuunngilara Aasiannullu qaquguluunniit utissagaluaruma anaanannguara aperissamaarpara ilumut marsimiit qangarpiaq maanga nunarsuatsinnut pisimanerluta uangali isumaqarpunga plutominngaanneersuulluta IR qujasarpunga maannakkorpiaq inuttut isikkoqarama plutomi rapporteqanngilaq plutomi augustimi kisimi qaammataavoq plutomi kaffeqarpoq aamma tuborgeqarunarpoq Qujasarpungali 07- qarmat tamaani, sulisartut højskolianni tassami marsimiluunniit taannatut pitsaatigisoqanngimmat Tittu ateq suminngaanniit pinngorsimanersoq naluara isumaqarpungali nigaracuameersuusoq atuarnikuugunarparami atuagassiami atilimmi qaamaneq-mi tittut ateq nigaracuameersuusoq
- 1 Loke Svane- Måliniittoq Nuuk 2 Malik Hermarij- Måliniittoq Nuuk 3 Lars Erik Reimer- Nuuk 4 Philip Holmene- Maniitsoq 5 Frederik Funch- Nuuk 6 John Ludvig Broberg- Nuuk 7 Ari Hermann- Nuuk 8 Malik Juhl- Nuuk 9 Anders H Petersen- Nuuk 10 Niklas Thorleifsen- Nuuk 11 Nick Reimer- Ilulissat 12 Lars Peter Broberg- Qeqertarsuaq 13 Elisæus Aminak- Nuuk 14 Nukannguaq Zeeb- Nuuk 15 Erni Tellesen- Qaqortoq 16 Patrick Frederiksen fra Danmark 17 Tekle Ghebrelul- Sungiusaasoq 18 René Olsen- Sungiusaasoq
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisartoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 13. november 1986-imeersoq IR ilaatigut imaqarpoq piumasaqaatinik nioqqutissat pillugit ilitsersuutit nalunaarneqassasut oqaatsit ilitsersuutip saaffigisaata paasisinnaasai atorlugit, tak.§ 11, imm. 2. Suliassat suliarineqartarnerat Innuttaasut tamarmik pisinnaatitaapput pisortat sullissiviinit kalaallisut danskisulluunniit sullinneqarnissaminnut, taamatullu nalunaarneq pisortanik unioqqutinneqartussaanngitsumik pituttuivoq, Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 21-p 30. oktober 1998-imeersoq IR- Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 13. juni 1994-imeersukkut IR allanngortinneqartoq- naapertorlugu.
- Pisortanut akiitsut akilersinniarneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9, 1. juli 2010-meersoq IR Pisortanut akiitsut akilersinniarneqartarnerat pinaveersaartinneqarnissaallu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 3, 2. maj 1996-imeersumi IR§§ 11, 11 a, imm. 8, 11 b, imm. 1 aamma 5, 11 c, imm. 3, aamma 12 b tunngavigalugit, Pisortanut akiitsut akilersinniarneqartarnerat pinaveersaartinneqarnissaallu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 15. november 2007-imi kingullermik allanngortinneqartumi aammalu Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR,§ 101, imm. 8 naapertorlugu makku aalajangersarneqarput:
- a) atuakkani assigiinngitsuni filosofimi ajornartorsiutit ilisisarisinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu, b) inuit, inuiaqatigiit pinngortitarlu pillugit tunngiuisumik isummani filosofimi ajornartorsiutit atuagarsornerlu illugit ilisimasatik takutissinnaassavaat, c) filosofimi ajornartorsiutit, taaguutit atuagarsornermilu aaqqissuussamik imminnut atanerinik tunngaviusumik ilisimasatik takutissinnaassavaat, d) filosofimi ajornartorsiutit qangali aaqqiissutissatut siunnersuutaasartut pingaarnerit nassuiarsinnaassavaat, e) taaguutinik nassuiaanerit assigiinngissutaanillu suliarinnissinnaaneq takusinnaassavaat, f) atuagarsorluni tunngavilersuinermik tunngaviusumik ilisimasaqarneq takutissinnaassavaat, g) qangalili ulluinnarnilu filosofimi ajornartorsiutinik suliarinnittarnermik suliaqarfimmi tunngavilersuilluni oqallinnermut peqataasinnaassapput, h) ileqqorissaanermi ajornartorsiutinik ilisarinnissinnaassapput nassuiaasinnaassallutillu aammalu nalilersuisinnaassallutik aamma i) taamaalilluni ilinniartitsissutini ilisimasaqarfinnilu taakkulu akornanni atuuttunik ilisimasat assigiinngitsut immikkoortissinnaassavaat.
- Sumiiffinni nunami aalajangersimasuni takornariartitsinermut akuersissuteqartarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 3. december 2012-meersumi IR§ 16-imi allassimavoq Tamatumunnga atatillugu aalajangersarneqarsinnaavoq akuersissummi nunaminertap angissusia tunngavigalugu naatsorsuereernermi akitsuummik akiliisoqartassasoq( nunaminertamut akitsuut), akuersissut malillugu ingerlatat malitsigisaannik pisinnaatitsissummik pigisaqartup kaaviiaartitaasa amerlassusai tunngavigalugit naatsorsuinikkut akitsuummik akiliisoqartassasoq( kaaviiaartitsinermut akitsuut), akuersissut malillugu ingerlataqarnerit malitsigisaannik pisinnaatitsissummik pigisaqartup aningaasarsiornikkut sinneqartoorutitigut pissarsiarisaasa amerlaqataanik akitsuummik akiliisoqartassasoq( sinneqartoorutinit akitsuutit) imaluunniit taakku ilaat imaluunniit taakku tamakkerlugit akuleriisinnerisigut Sukisaarsaatigalugu aalisarnermut akuersissutaasoq immikkut ittumik pilersaarusiornikkut tunngaveqassaneranik, suliarisamut atasumik illuliortoqarluniluunniit sanaartortoqassagaluarpat allannguut nassataqassanersoq QAK-p paasisaqarfiginiarlugu kissaatigaa.
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit pisussaatitaasunit aalajangiisuusumik aqunneqartuusut imaluunniit 2) inatsisitigut pisussaatitaasunut aqutsisuusut imaluunniit 3) inatsisitigut pisussaatitaasumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, imaluunniit 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit pisussaatitaasoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma Inuit, inatsisitigut pisussaatitaasut aalajangersimasumik ingerlatsiviit ilaalu ilanngullugit Kalaallit Nunaanniittut ittut Kalaallillu Nunaata avataaniittut ittut qulaani taaneqartut niuernikkut imaluunniit aningaasatigut nuussivigeqatigineranni( nakkutigisaasumik aningaasanik nuussineq), illuatungeriit attuumassuteqanngitsut akornanni nuussinerugaluarpat angusarisinnaasimasat naapertorlugit akit piumasaqaataasullu atorneqassasut.
- Namminersorlutik Oqartussat ilisimatusarnermut, teknologiimut ineriartortitsinermullu ministeriaqarfimmiit suliakkiineq naapertorlugu peqqussutip malinneqarneranik aqutsinissamut nakkutilliinissamullu aamma maleruaqqusanik taassuma atuutilerneratigut suliarineqartunik aqutsinissamut piginnaatitaapput( Kalaallit Nunaanni ratiunut frekvensinik atuinermut atatillugu akiliutit pillugit nalunaarut, akuersissummik pigisaqarluni ratiunik frekvensinik atuineq pillugu Kalaallit Nunaannut nalunaarut nr. 72, 13. januar 2005-imeersoq IR, akuersissummik pigisaqarani ratiunik frekvensinik atuineq kiisalu ratiomik atuisinnaanissamut misilitsinnerit kaldesignalillu il.il. pillugit Kalaallit Nunaannut nalunaarut nr. 73, 13. januar 2005-imeersoq IR, aamma Kalaallit Nunaanni ratiunut frekvensinik tamakkiisunik atuinermi killissarititaasunik aalajangersaasarneq ataatsimullu tulleriiaarisarneq pillugu nalunaarut nr. 82, 13. januar 2005-imeersoq IR).
- 1) piffissakkaartumik akiliutit, piffissap ingerlanerani milliartunngitsut, piffissami isumaqatigiissutip atuunnerani ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartartut, imaluunniit sillimmaserneqarsimasup 90-inik ukioqalernissaata tungaanut, piffissaq sorliup sivikinnerunera apeqqutaalluni, 2) aningaasanik tigusinermi, taarsigassarsinermi imaluunniit allatigut inuup pissarsiarisinnaasaanut isumaqatigiissut isumaqatigiissutitut naleqanngilaq, isumaqatigiissut atorunnaarsinneqanngippat, 3) aningaasat, toqusoqarnerani tigusassanngortinneqartut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigissutip atorunnaarsinnerani imaluunniit taamaatinneqarnerani tiguneqartussat isumaqatigiissut pillugu akiligassat akiliutigineqarsimasut tamarmiusut sinnissanngilai, toqusoqarneranut napparsimasoqarneranullu atatillugu aningaasartuutit tamarmiusut ilanngaatigalugit, isumaqatigiissutip ingerlanerani piffissamut imaluunniit piffissanut piviusumik akileqquneqarsimanerat apeqqutaatinnagu, aamma aningaasat isumaqatigiissutip atorunnaarsinnera imaluunniit naanera sioqqullugu akilerneqarsimasut, aamma 4) isumaqatigiissut akiliuteqarluni pissarsisumit pigineqanngilaq.
- 2) suliaqarnermi suleqatigiinnut peqataasut suliamut tassunga ingerlanneqartussamut pisariaqartumik ilinniartinneqarsimanissaat aamma sungiussisimanissaat 3) suliaqarnermi suleqatigiinnut peqataasut sukumiisumik ilitsersorneqarsimanissaat sakkut aamma savequtit sorliit atorneqarnissaannut tunngatillugu, 4) ajoqutit aamma amigaataasut paasineqartut iluarsineqarsimanissaat, 5) napparutit aamma sanaartukkat ilaat nalunaaqutserneqarsimanissat suliaqarnermi ilitsersuummi isumannaallisaanermut ungasissusissaq malillugu, tassa suliaqarnermi periutini aalajangersarneqarsimasut naapertorlugit, kiisalu 6) atortumi nunamut ikkussaasumi ajoquteqartillugu sulinerup aallartinnginnissaa, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Atortunik sakkortuumik sarfalinnik ingerlanerminni annertunerpaamik 24 kV tikillugu aamma ilanngullugu sarfaqartuni nunami ikkusimasut ajoquteqarneranni misissuinermi, imm. 1, normu 6 apeqqutaatinnagu aallartinneqarsinnaavoq.
Sentence Tokens with count 80
- Carla Berthelsen, Edvard Hammond, Hannibal Berthelsen, Hans Andreassen, Iggiannguaq Petersen, Lars Møller, Linda Eriksen, Louis Sigurdsen, Malina Clasen, Mario Lyberth, Melissa Geisler, Naja Marie J Nielsen, Nukagpiak Larsen, Paninnguaq Rosbach, Pipaluk Geisler, Rosa Therkelsen, Sami Tekle Ghebrelul, Sara Hansen, Sussi Jensen, Andrea Abelsen, Anja Hinrichsen, Aqqalu Kristensen, Bolethe Olsen, Damaris Lennert, Henriethe Petersen, Jensine Lassen, Kassaaluk Kristensen, Kristine Hendriksen, Lena Ane Brandt, Malik Schmidt, Masaana Dorph, Najaaraq Lennert, Nukappiaaluk Kreutzmann, Pauline Mølgaard, Pilunnguaq Olesen, Sorlannguaq Petersen, Steffen Iversen, Suulut Lange
- § 8. Pisarnertut taarsigassarsiat aammalu erniaqanngitsunik akilersugassaanngitsunillu taarsigassarsiat erniinnaq piffissamulluunniit kingusinnerusumut aalajangikkamut akilerneqartussanngortinneqassapput utertitassanngortinneqassallutilluunniit, qularnaveeqqusiissutit kiisalu ernianut tapiissutit atorunnaartussanngussallutik ataatsimiititaq pisartuni ataasiakkaani allamik aalajangigaqanngippat, 1) erniat akilersuutilluunniit ullormit akilerneqarfissaminniit qaammat ataaseq qaangerlugu akilerneqanngippata, 2) akiligassalik toquppat, pigisai pigisatut akiliisinnaajunnaarsimasutut pigisalluunniit akiitsuinik akisussaafigiumaneeruttutut naalakkersuisutigut suliarineqartussanngorpata, 3) pilersaarutit ikiorsiinermut akuerisat annertuumik allannguuteqartinneqarpata, tamatumuunakkulu pigisat iluaqutaasut siunertaliussamut atorneqanngippata, 4) nalilik qularnaveeqqusiussaq ajortinneqarpat paarinelugaappalluunniit, tassa aamma illuliat qularnaveeqqusiussap naleqassusianut annertuumik pingaarutillit isumannaatsumik qularnaveeqquteqartinnagit isaterneqarpata, 5) pigisap iluaqutigisap pisaarinera, pitsanngorsarnera iluarsarneraluunniit ikiorsiissuteqarfiusoq qularnaveeqqusiinermilluunniit angusaqaatigineqartoq tunineqarpat, attartorneqarpat
- Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. decemberi 2010-meersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi 3. november 1994-imeersumi IR§ 3 imm. 2,§ 5,§ 8a,§ 11, imm. 4§ 12, imm. 4§ 15,§ 18 imm. 3,§ 20 imm. 2,§ 21 imm. 2,§ 22 imm. 2,§ 25 imm. 3 aamma§ 25a imm. 2 naapertorlugit, kingullermik allanngortinneqartoq Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-imi, 31. maj 2010-imeersumi IR tunngavigalugit makku aalajangersarneqarput:
- 1) aaqqissuussinernut§ 39, imm. 1-imi,§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu, aamma§ 40, imm. 1imi pineqartunut kiisalu aaqqissuussinernut allanut, soraarnerussutisianik akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi§ 53 A-mi pineqartunut, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernut danskit aningaaseriviini, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiini aamma inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiini pilersinneqarsimasunut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut kiisalu Lønmodtagernes Dyrtidsfondimi uninngasuutinut ernialiussanut, 3) naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinernut aamma soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni ileqqaakkanut, sillimmasiinernut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ileqqaakkanut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ataatsikkut akiliilluni sillimmasiinernut soraarnerussutisiaqarnissamullu ileqqaakkanut ataatsikkut tunniunneqartussanut, soraarnerussutisiaqarnissamut
- 1) sumiiffimmik ataatsimut isigalugu taassumalu ilaanik aqutsinermi kina akisussaasuunersoq, 2) inatsit sorleq kulturikkut oqaluttuarisaanermi killilersuinersoq, 3) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartut suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmik illersuinermi tunngaviunersut, 4) ajornartorsiutit annertunerit suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmut kinguneqarnersut kinguneqarsinnaanersulluunniit( kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisinnaanersut), 5) sumiiffimmi inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamik suut kissaataanersut, 6) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisut pinngitsoorniarlugit inuussutissarsiornermillu ineriartortitsinissamik kissaatigineqartut ingerlannissaannut aqutsinermi iliuutsit suut aallartinneqarsimanersut aallartinneqarniarnersulluunniit, 7) aqutsinermut pilersaarut piviusunngortinniarlugu aningaasatigut inunnillu isumalluutit suut immikkoortinneqarnersut immikkoortinniarneqarnersulluunniit aamma 8) ingerlaavartumik nutarterisarnissaq siunertaralugu aqutsinermut pilersaarummik piviusunngortitsinermik qanoq misissuisoqartassanersoq nalilersuisoqartassanersorlu.
- 1) konto inuup soraarnerussutisianut kontoatut malittarisassaqartinneqarpoq imaluunniit nalunaarsukkanut ilaalluni imaluunniit soraarnerussutisianut akiliutit akilerneqartarneri pillugit soraarnerussutisianut aaqqissuussinermik malittarisassaqartinneqarluni, tassunga ilanngullugit innarluutilinnut akiliutit imaluunniit toqusoqarnerani tunniunneqartartut, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik, imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) konto pillugu paasissutissat Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqassapput, 4) tunniussinissanut piumasaqaataavoq soraarnerussutisiaqartussatut aalajangersimasunik ukioqalersimaneq, innarluuteqarneq imaluunniit toqusoqarnera, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussamik, aamma 5) imaluunniit:
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1, nr. 1 aamma 2, aammalu imm. 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput kiisalu soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni aalajangersimasumilluunniit ingerlatsiveqartuni, Finanstilsynimillu akuersissummik peqarlutik nunami maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsisuni pilersinneqarsimasunit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
- 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Teknikeri( Inuili) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) MerX( NI- Nuuk) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Utoqqaat illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangiussisussaatitaaneq pineqartillugu, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aamma sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-mi suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Utoqqaat illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsineq pillugu inatsiseqartitsinermik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Utoqqaat illersuisuata peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik tusarniaanissamut aammalu tunngavilersuinissamut kiisalu nipangiussisussaatitaanermut tunngavinnik malinninnissaq naammassissagaa, taamaaliornissaq Utoqqaat illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
- 15/ 3 Jehovamik asannittunut' naakkiuffissaqanngilaq', 15/ 3 Jehovamut' kamalinngisaannarit', 15/ 8 Jehovamut inussiaataagitsi, 15/ 10 Jehovamut qanilliartortuarit, 15/ 1 Jehovap aqqa angingaartoq ataqqiuk, 15/ 3 Jehovap ilumoorfiginnittuunera isumakkeerfiginnittarneralu pingaartikkit, 15/ 6 Jehovap oqaaqqissaarutai tutsuiginartuupput, 15/ 9 Jehovap oqaaqqissaarutai uummatikkut tipaatsuutigikkit, 15/ 9 Jehovap paarsisunngortitai naalassigit, 15/ 11 Jehovap perorsaatissiineranit ilusilersortittarit, 15/ 6 Jehovap pissusii pingaartingaakkit, 15/ 6 Jehovap qooruani illersugaaffiusumiittuarit ittuarit, 15/ 2 Jehovap tukkortuunera ingasaassinianngitsuuneralu pingaartikkit, 15/ 6 Jiisusip asannittumik qinnutaanut naapertuuttumik inuugit, 15/ 10" Kinaavami inussiaq aalajaallunilu silatooq?
Sentence Tokens with count 81
- Partii Naleraq Berthelsen, Inuk Broberg, Malene Broberg, Pele Brønlund, Arnaq Danielsen, Ole Didriksen, Saxtorph Enoksen, Hans( siulittaasoq) Fleischer, Henrik Frederiksen, Anthon Geisler, Edvard Høegh-Dam, Kim Jeremiassen, Juulunnguaq Jeremiassen, Kêrte G. Jessen, Najak Karlsen, Finn Kaspersen, Hilda Kaaka Kleist, Lars Jørgen Kuitse, Karnes Lennert, Ruttsi Lynge Lyberth, Jens Meeraq Lyberth, Ulrik Maki Mathæussen, Lars P. Møller, Ole Napaattooq, Jens Nielsen, Kattie Nûko, Emanuel Olsen, Karl Olsen, Nikku Petersen, Elias Rosing-Petersen, Per Sigurdsen, Kristine Silassen, Steffen Thorleifsen, Ole Pavia Larsinguaq Tobiassen, Paarnannguaq Wille, Kasper
- Ipgin- Gramen( ivikkat) Iglun- Domus-( illu) Ilogo- Hic( maani) Ibling- Tu( illit) Iebtaune- Huc veni( maanga qaagit) Iglaktong- Ridere( illartoq) Ingering- Culter( savik) Itagubta- Cras( aqagu) Igga- Fumus,( pujoq, ikumasup pujua) Iliout- Sol( seqineq) Isekakkam- Calceus( isigammaat),( sko) Ignitin- Sede( ingigit) Ichiauten- Sella( issiavik) Imak- Mare( imaq) Ichsiaurong- Sedere-( issiavoq) Imachtong- Bibere( imerpoq) Ivirning- Mammæ( ivianngit) Imaw- Lac( immuk) Imagna- Salus( ilassinnissut, peqqissuseq, inuuneq) Ime- Aqva( imeq) Isikin- Oculus( isi) Itaguptaa- Mane( aqagu) Keinag- Facies( kiinnaq) Keimarcising- Supercilia( qallu) Kuan- Rad.
- 1) inunnik isumaginninnermut ilinniarnermi tunuliaqutassat pitsaasut, 2) pædagogikkimut/ psykologiimut tunngasumik isummat assigiinngitsut isumaginninnermik suliaqarnermut sunniutaat, 3) isumaginninnermik suliassaqarfiit ilisimaneqartut tamarmik iluanni isumaginninnermik suliaqarnerit, 4) isumaginninnermik suliassaqarfinnik nutaanik piorsaaneq, 5) paaqqinniffinni suliassaqarfinnilu assigiinngitsuni isumaginninnerup tungaatigut suliassanik pilersaarusiorneq, aaqqissuussineq naliliinerlu, 6) paasissutissanik misissuineq, katersuineq suliarinninnerlu sullissinissamut siunnersuutinik atorluarsinnaasunik saqqummiussinissamut tunuliaqutissatut, 7) paaqqinniffiit siulersorneqarneri ingerlanneqarnerilu, 8) suliffigisami avataaniittunilu ittunilu suleqatigiinnissamik suleqateqarnissamillu aaqqissuussineq, tamatumunnga ilanngullugu angajoqqaat suleqatigiinnissaat aamma atuarfeqarfimmik, peqqinnissamik isumaginnittoqarfimmik isumaginninnermullu pisortaqarfinnik suleqateqarneq, 9) ataqatigiinneq/ oqaloqatigiinneq, 10) inunnik isumaginnittup najukkamini inooqatigiinnut akisussaassuseqarnera taakkununngalu suliassai.
- Aarlerinassuseq qorsummi ilaatigut ilaapput, danskit naalagaaffianni obligationit DKK-iusut aamma EUR-iusut, obligationit Kommune Kredit-imit, realkreditobligationit realkreditinstitutioninit Danmarkimiittunit ittuniit atsiorneqartut, skibskreditobligationit aamma kasseobligationit skibsfinansieringsinstitut-init atsiorneqarsimasut il.il. Aarlerinassuseq sungaartumi ilaatigut ilaapput, aktiat, nakkutigineqartumik niuerfimmi imaluunniit niuerfimmi allaanerusumi ilanngunneqarsimasut, kapitalforening-ini piginneqataassutsit, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malillugit aningaasaliisartut, aningaasaliisarfinni nunani allaniittuni ittuni piginneqataassutsit, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malillugit aningaasaliisartut, piginneqataanermut uppernarsaatit, inuussutissarsiornermi obligationit, nakkutigineqartumik niuerfimmi imaluunniit niuerfimmi allaanerusumi il.il. ilanngunneqarsimasut.
- Association of Arctic Expedition Cruise Operators( AECO) Sullivinnik Nakkutilliisut Issittumi Sakkutooqarfik Inuussutissarsiornermut, Aatsitassarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IASN) Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik( IIAN) Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik( OED) Peqqissutsimut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik( PAN) Illersornissamut Ministereqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) Inuit Circumpolar Council- Kalaallit Nunaat( ICC- Kalaallit Nunaat) KNAPK Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Avatangiisinut Pinngortitamullu Aqutsisoqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Royal Arctic Line( RAL) Aatsitassaqarnermut Aqutsisoqarfik SIK Imarsiornermut Aqutsisoqarfik Tele-Post Timmiaq Transparency International Greenland Nunanut Allanut Pisortaqarfik( UD) Visit Greenland WWF Danmark Oqartussaasut suliniaqatigiiffiillu uku tusarniaanerup kingorna aterminnik aamma/ imaluunniit suliaminnik naalakkersuinikkulluunniit akisussaaffeqarfimminnik allannguisimasut NPANNimit ilisimaneqarpoq:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiiffiat, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskopeqarfik, Sorlak, Foreningen Grønlandske Børn, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Blå Kors Grønland, Sukorseq, 13
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Biskoppi Danmarkimi kalaallit palasiat( Jens- Kristian Kleist) Palaseqarfik Ammassalik Palaseqarfik Qaanaaq Palaseqarfik Upernavik Palaseqarfik Uummannaq Palaseqarfik Qeqertarsuaq Palaseqarfik Ilulissat Palaseqarfik Qasigiannguit Palaseqarfik Aasiaat Palaseqarfik Sisimiut Palaseqarfik Maniitsoq Palaseqarfik Nuuk Palaseqarfik Paamiut Palaseqarfik Narsaq Palaseqarfik Qaqortoq Palaseqarfik Nanortalik Provstit Provsteqarfik Kujataa 10
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik MIO Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik Campus Kujalleq INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqinnissaqarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Nunalerinermik Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Kalaallit illuat, Århus Kalaallit illuat, Odense Kalaallit illuat, Aalborg Kalaallit Illuutaat, København Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia 16
- Timmissanik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 17, 28. oktober2019-imeersoq Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 2, imm. 4,§ 8,§§ 11-13,§ 15, imm. 4, kiisalu§ 17, imm. 2, kingullermik Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 16. maj 2008-imeersukkut IR allanngortinneqartoq aamma Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 29, 18. december 2003-meersumi IR§ 5,§ 6, imm. 2,§ 35,§ 36, imm. 2, kiisalu§ 60, imm. 2 naapertorlugit aamma piniarneq pillugu siunnersuisoqatigiit tusarniaaffigereerlugit aalajangersarneqarput:
- Siigap kinguai, Hasuuffap kinguai, Tappaguutip kinguai, 44 Keerusip kinguai, Siigaap kinguai, Patuunip kinguai, 45 Lipaanap kinguai, Hagaapap kinguai, Akkup kinguai, 46 Haagap kinguai, Samlaip kinguai, Haanaap kinguai, 47 Gitiilip kinguai, Gaagarip kinguai, Raajap kinguai, 48 Riitsinip kinguai, Nikkuutap kinguai, Gassaap kinguai, 49 Usap kinguai, Pasiiap kinguai, Biisaip kinguai, 50 Asnap kinguai, Miguniip kinguai, Niffusiip kinguai, 51 Bakkipuup kinguai, Hakkuuffap kinguai, Harrorip kinguai, 52 Batsilutip kinguai, Migiitap kinguai, Harsap kinguai, 53 Barkuusip kinguai, Siserap kinguai, Taamap kinguai, 54 Nitsiiap kinguai, Hatiiffap kinguai;
Sentence Tokens with count 82
- Maja Elisabeth Drachmann, Inaluk Else Wolthers Lynge Petersen, Luna Inaluk Nygaard, Malu Rosing, Uka Jørgine Louise Sara Semsen, Tuperna Eriksen, Else Kecie Karen Grethe Esther Lyberth, Esther- Marie Ane Jeremiassen, Manumina Else Atsa Jensen Poulsen, Iivaaraq Karen Malene Eliassen Kaspersen, Mira Astri Brøns, Larseraq Richard Reginal Korneliussen, Patrick Geisler Frederiksen, Leo Nuka John Heinrich Olsen, Niklas Richardt Petersen, Siverth Aqqalunnguaq Steffani Motzfeldt Frederiksen, William Nathanielsen, Malik Marcus Hornum Hansen, Mathias Hans Drachmann, Lars- Sâmo Jørgen Tobias Thomas Tobiassen og Børge Kristian Berglund
- 1) Kommunit inissiaataannik attartortittakkanik sanaartornermut kommuninut tapiissutaat, tak. kap. 2. 2) Kommunit illuutaannik ataatsimoorussanik sanaartornermut kommuninut tapiissutaat, tak. kap. 3. 3) Inissianik Namminersornerullutik Oqartussanit taarsigassarsititsivigineqarsimasunik pigisaqalernissamut, alliliinissamut pitsanngorsaanissamullu tapiissutaat imaluunniit taarsigassarsiarititaat, tak. kap. 4. 4) Illunik sanaqataaffiusunik pigisaqalernissamut tapiissutaat imaluunniit taarsigassarsiarititaat, kiisalu illunik sanaqataaffiusunik iluarsaassinissamut tapiissutaat, tak. kap. 5.§ 2. Inatsisartut peqqussutaat manna naapertorlugu tapiiffigineqarnissamik taarsigassarsinissamilluunniit allakkatigut qinnuteqaat Naalakkersuisuni suliassanngorlugit ingerlaavartumik nassiunneqartarsinnaavoq, taamaattorli tak.§ 56. Imm. 2. Akiliutinik akiligassanngorsimasunik, akiitsunik akilinngitsuukkanik, akileeqqusissutinut akitsuutinik akiitsullu sinnerinik isumakkeerfigineqarnissamik allanngortitsinissamilluunniit allakkatigut qinnuteqaatit Naalakkersuisuni suliassanngorlugit ingerlaavartumik nassiunneqartarsinnaapput.
- Aalisarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermi Aqutsisoqarfik, Nunanut allanut Pisortaqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Aqutsisoqarfik, Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik, Grųnlands Kommando, Politimestereqarfik, Pinngortitaleriffik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat, KNAPK, AGF KNI-p ataaniittoq ittoq, SIK, NUSUKA, KANUKOKA, DG-Fish( EU- Kommissioni), GrųnlandsBanken, Sparbank Vest, Greenland Venture, Nunatsinni Takornariaqarnermi Inuussutissarsiornermilu Siunnersuisoqatigiit, Royal Arctic Line, Nunatta Eqqartuussivia, Deloitte, A-Revision, Censor Revision, Grųnlands Revisionsselskab, Rebekka Olsvig Revision, Revision& Regnskab, Top Revision og Revisionsfirmaet, Polar Seafood, Royal Greenland A/S aamma Grųnlands Kommando.
- Inatsisissatut siunnersuutip Ilaasortat akuerineqarneratigut partiinut amerlassusaat tapiissutit 650000+ 1= 820.000 170.000 650000+ 2= 990.000 340.000 650000+ 3= 1.160.000 510.000 650000+ 4= 1.330.000 680.000 650000+ 5= 1.500.000 850.000 650000+ 6= 1.670.000 1.020.000 650000+ 7= 1.840.000 1.190.000 650000+ 8= 2.010.000 1.360.000 650000+ 9= 2.180.000 1.530.000 650000+ 10= 2.350.000 1.700.000 650000+ 11= 2.520.000 1.870.000 650000+ 12= 2.690.000 2.040.000 650000+ 13= 2.860.000 2.210.000 650000+ 14= 3.030.000 2.380.000 650000+ 15= 3.200.000 2.550.000 Inatsisip allangortinneqarnerata kingorna naalakkersuinikkut sulinermut tapiissutit katillugit ima amerlatigilerput 8.520.00 kr. maannakkut Inatsisartuni katitigaaneq naapertorlugu:
- Namminersorlutik Oqartussani Naalakkersuisoqarfiit, Sulisitsisut Peqatigiiffiat, NUSUKA, S. I. K., KANUKOKA, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Nunaoil A/S, NunaMinerals A/S, Greenland Mining Service A/S, Greenland Venture A/S, Grųnlandsbanken, Sparbank Vest Grųnland, PFA Soraarneq, SISA, Deloitte, Grųnlands Revisionskontor, Grųnlands Turist- og Erhvervsråd, Nuna Advokater, Advokatfirmaet Malling, Hansen Damm& Meinel, AvataQ- Grųnlands Natur og Miljųforening, Grųnlands Stenklub, 16. August inussiarnersumik, Ujaqqeritiit- Qeqertarsuatsiaani ujaqqanik katsersisartut peqatigiiffiat, KNAPK, ICC Greenland, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Beskęftigelsesministeriet( suliassaqartitsinermut ministereqarfik), Finansministeriet( aningaasarsiornermut ministereqarfik), Forsvarsministeriet( illersornissamut ministereqarfik), Justitsministeriet( inatsisinut ministereqarfik), Miljųministeriet( avatangiisinut ministereqarfik), Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling( ilisimatusarnermut, teknologiimut ineriartortitsinermullu ministereqarfik),
- Meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik piniarnissamut pisussaaffik§ 3. Pisortaqarfiit, suliffeqarfiit, atuarfiit peqatigiiffiillu makku meeqqanik pinerliisiman-nginnermut uppernarsaatinik piniartussaatitaapput, tak.§ 2, inuit pisortatut, assistentitut, ilinniartitsisutut, atuartitsisisutut, perorsaasutut, perorsaasunut ikiortitut, klubbini perorsaasutut, angerlarsimaffimmi paarsisartutut, plejeritutangerlarsimaffimmi paarsisuni perorsaasutut, angajoqqaarsiatut, barne- og socialhjælperitut, isumaginninnermi siunnersortitut, paarsisutut, pedelitut, pedelinut ikiortitut, nakorsatut, juumuutut, peqqissaasutut, sundhedsassistentitut, sundhedsmedhjælperitut, fyioterapeutitut, napparsimasunik ikiortitut, portøritut, igaffimmi kantiinanilu sulisutut, eqqiaasutut, atuarfimmi psykologitut, tale/ hørepædagogitut, tapertaalluni perorsaasutut, ilitsersuisutut, tassunga ilanngullugit pinngortitaq pillugu ilitsersuisutut, ilinniarluni sulinermik sungiusartutut, allaffissornikkut sulisutut, nalunnermik ilinniartitsisutut, naluttarfinni sulisutut aamma atorfinni pineqartuni taartaasutut atorfinitsinneqassatillugit sulisinneqassatillugilluunniit:
- a) suliffeqarfiup ulluinnarni nalunaarsuineranik ukiumoortumillu UR naammasinninnermik suliaqarsinnaassapput, b) niuernermut tunngatillugu suliffeqarfiit aningaasanik aqutsinerannik nassuiassinnaassallutik,, tassunga ilanngullugit suliffeqarfiit periusissiornermi periarfissaanik oqalliseqarsinnaassallutik, c) suliffeqarfiit aningaasaqarnermut nalunaarusiaannik suliaqarsinnaassallutik, d) suliffeqarfiit aningaasatigut inissimanerannik nalilersuinermut pingaaruteqartunik avataani paasissutissat ilanngullugit suliffeqarfiit ukiumoortumik UR naatsorsuutaannik nalilersuisinnaassallutik, e) suliffeqarfiit nassiussassanik piareersaanermik aamma akinut tuniniaanermut pissutsinik isumaqatigiissutaannik pisariillisaanissaq siunertaralugu aningaasaqarneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissanik suliaqarsinnaassallutik, f) tuniniaavinni periarfissanut tunngatillugu suliffeqarfiit isumalluutinik atuinerata pisariillisarnissaanik nalilersuisinnaassallutik, g) suliffeqarfinni ingerlatassatut pilersaarutinik missingersuutinillu suliaqarsinnaassallutik aamma h) suliffeqarfiit aningaasaqarnermi ajornartorsiutaannik suliaqarnermi IT-mi sakkut nalunaarsuiffiilu naleqquttut atorsinnaassallugit.
- a. Aalborg-ip Nuullu akornanni assartuisartussanik sukkanerusunik nutaanik marlunnik pisinissami aningaasartuutissat b. Maannamut assartorneqartartut assigalugit siunissami umiarsuarnik anginerusunik ulikkaaqqanngitsunik assartuisalernissami aningaasartuutissat( umiarsuarnik anginerusunik ingerlatsineq akisunerunngitsoornavianngilaq) c. Ilulissat- Nuuk- Nanortallip akornanni ullumikkut ataasiinnaq sinersortarneranut sanilliullugu umiarsuit marluk sinersortinneqarnissaanni aningaasartuutissat d. d) Nuummi pisortat aningaasaliinerinut allanut ataqatigiinnissaani suliassaqangaatsialernermi naatsorsuutiginngisamik sanaartornissami aningaasartuutissat annertunerungaatsiarsinnaaneri, pingaartumik inissialiortiterneq pineqaatissinneqarsimasunullu isertitsiviliorneq( takuuk Aleqa Hammond-ip Inatsisartut sanaartornermut ataatsimiititaliaannut 2013-imi novembarip aallaqqaataani allakkiaa naapertorlugu ataqatigiissaarneqarsimanngitsoq, avataaniillu sulisoqartariaqarnissamik pisariaqalersitsisoq) e. e) Siunniunneqartumik taamak annertutigisumik qitiusunngortitsiniarnermi nunap immikkoortortaannut kingunerisinnaasai, pingaartumik Aasiaat( Sisimiullu) eqqarsaatigalugit appariartitsissaaq.
- 7) saqqummersartut inuussutissarsiutilinnut ilinniarsimasunulluunniit, sulisut peqatigiiffiinut, sulisitsisunut imaluunniit suliffeqarfinnut assigiimmik suliaqarfiusunut, politikkikkut partiinut imaluunniit suliffeqarfiit assigiinngitsut sulisuinut aalajangersimasunut saaffiginniinnaratik atuartartunut assigiinngitsorpassuarnut saaffiginnittuussasut, 8) minnerpaamik kalaallisut saqqummertassasut, 9) qinnuteqarnissamut piffissaliussatut aalajangersarneqartoq nallertinnagu ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaat Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfimmit tiguneqareersimassasoq, tak.§ 4, imm. 1 aamma 10) Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfik kingusinnerpaamik tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaatip tiguneqarneranut peqatigitillugu naatsorsuutit kukkunersiuisumit kukkunersiuisutut nalunaarsukkamik uppernarsaatinillu pisariaqartunik tigusaqarsimassaaq, tak.§ 4, imm. 2 aamma 3. Imm. 2 Tusagassiorfik namminersortutut isigineqassaaq, tak. imm. 1, nr. 1, namminersortumik aaqqissuisunut pisortaqarpat nammineerluni naqitanik nalunaarsuisinnaasumik, immikkullu saqqummersartunik pisartagaqartoqarsinnaappat.
- Imm. 5. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput allaffissornikkut aqutsineq pillugu, tamatumani aamma ilusissanik piffissalersuinernillu qinnuteqartarnermi, aamma ilinniartut ineqarfiinik ingerlatsinermi, tamatumani aamma imm. 1-3 naapertorlugit suliassanik isumaginninnernut, ineqartunut siunnersuisoqatigiinni sulianut immikkut akissarsiaqartitsisarnermut, aamma paasissutissanik piniartarnernut, atugassiisarnermut ingerlatitseqqittarnermullu, tak. imm. 4. Imm. 6. Aalajangersakkat pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuupput, imm. 3-mi eqqaaneqartunut suliffinnut namminersortunut, taakkua Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit malittarisassat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu suliaasut naapertorlugit tamakkiisumik imaluunniit ilaannakuusumik ilinniartut ineqarfiinut malittarisassat naapertorlugit ilinniartut ineqarfiinik allaffissornikkut aqutsisuutinneqarpata.
Sentence Tokens with count 83
- Aataarsuarmik oqaluttuaq Anaanama anaanaata aataavata Aataarsuaq anguigarsimagamiuk Aqqaamalillartorooq aarimmi ajunngivimmik aataartaraa Aataarsuarminngooq alaartingajavippoq Arriinngivillunigooq aalassattarmat Aqqaamatimmani annakannajaaqaaq Aarillumi aassunnimik amoqaa Aataarsuarooq angerlaakkamiuk Allaanngilarooq allanartorsuaq Amerlasuuninngooq aalassatsitsivoq Amiilaartunngooq amerlavipput Angerlamunngooq apuukkamiuk Aarimmi aassunnileqaat Angutitaasa assaqquerpaat Arnartaasa ameerpaat Aataarsuarooq angingaartorsuaq Allaanngilarooq aaversuaq Allatuutissarsuaq Arajunnanngersuaq Amersua aaqasiarileqaat aamma annoraasiaraat Angutitaminnut atisaliaraat aamma assuukkersorsinnaanngoqaat Aanaakkut atsaakkuusullu Aataakkut angaakkuusullu Alarneq ajulerpaat Aataarsuaq asasuatsianngorpaat Aataarsuaq alutorivippaat Angakkut anersaat aggertittalerpaat Aqarlugu anersaarsiorfigaat Aammaasit aliikkutarileqaat Amerlasuunngooq aataarsuarmut avaanngusulermata Allatunngooq ajornartumik aaffannianut agguaateqaat Anaanama anaanaata aataavata aataartarsuanik aalassannartuliaa angusassani anguaa Aataarsuarmik akisuasoqarunnaarpoq 01/04-2002
- Kaj Lyberth, Qaqortoq Laura Taunajik, Qaqortoq Simon Simonsen, Qaqortoq Jørgen Wæver Johansen, Qaqortoq Kiistat P. Isaksen, Qaqortoq Christian Egede, Qaqortoq Lars Lundblad, Qaqortoq Ole Moelgaard-Motzfeldt, Qaqortoq Alibak Hard, Qaqortoq Arne Lund, Qaqortoq Jacob Motzfeldt, Qaqortoq Benjamin Kielsen, Narsaq Enok Broberg, Narsaq Karla E. Bisgaard, Narsaq Richardt Efraimsen, Narsaq Bena Olsen, Nanortalik Samuel Simonsen, Nanortalik Majbritt Serano, Nanortalik Manasse Semsen, Nanortalik Mikael Abelsen, Nanortalik Jakob Salomonsen, Nanortalik Tage Frederiksen, Nanortalik Hans Levisen, Aappilattoq Aka Nuunu Zeeb, Alluitsup Paa Lars Poulsen, Alluitsup Paa Annassi Kleist Karolussen, Alluitsup Paa.
- iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 38, imm. 5, imaluunniit 4) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 2. Aallakaatitassiornermut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisoq 1) aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqarnermini eqqunngitsunik paasissutissiisimappat, 2) nammineerluni aallakaatitassiornini pillugu nassuiaammik piffissaliussatut aalajangersarneqartup iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 39, imm. 4, imaluunniit 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 3. Tunngaviusumik tapiissutit, aallakaatitassiornermut tapiissutit aamma sumiiffinni radioqarfiit tv-qarfiillu kattuffiata ingerlanneqarneranut tapiissutit kiisalu ilinniartitseqqinnermut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitsinermut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisup tapiissutit aningaasaliissutigineqarneranni siunertaannit allaanerusunut atorsimappagit.
- 1) Ineqarnermut akiliutinik qaffaanissamik siumoortumik ilisimatitsisarnermi piumasarisat, tak.§ 28, imm. 2. 2) Aserfallatsaaliuineq iluarsaassinerlu, tak.§ 45. 3) Inissiap iserterfigineqarnerani qanoq issusia, tak.§ 47. 4) Attartukkami atortut ikkussukkat pitsanngorsaanerillu( atuisinnaatitaaneq), tak.§§ 51 aamma 55. 5) Attartortup attartukkaminik atuinera( torersaarnissamik malittarisassanik unioqqutitisinerit), tak.§ 50. 6) Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera( inissianik paalaateqatigiinneq, attartukkamik allamut utaqqiisaasumik attartortitsigallarneq aamma attartornermik nangitsineq), tak.§§ 58-62. 7) Inissiamit aninermi inissiap qanoq issusia( iluarsaassineq nalinginnaasoq), tak.§ 77. Imm. 2. Maalaarutit ineqarneq pillugu maalaaruteqartarfimmut allaganngorlugit tunniunneqartassapput, aammalu maalaaruteqartup maalaaruteqartarfiup sumik isummerfigisaqarnissaanut kissaataanik erseqqissaassummik imaqassalluni.
- Arfernik angisuunik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 11, 16. juli 2010-meersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 2, imm. 4,§ 8,§§ 11-13,§ 15, imm. 4 aamma§ 17, kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 16. maj 2008-meersukkut IR allanngortinneqartumi, aamma Inatsisartut pinngortitamik illersuineq pillugu inatsisaanni nr. 29, 18. december 2003-meersumi IR§§ 5, 35, 36, 60 aamma 61 kiisalu inatsisartut uumasunik illersuineq pillugu inatsisaanni nr. 25, 18. december 2003-meersumi IR§ 13 aamma§ 27, imm. 2 malillugit aalajangersarneqarpoq:
- a) sammisat nalinginnaasut suliamullu tunngasut pillugit tuluttut nalunakannersunik oqaluttarissatigut allattarissatigullu paasinnissinnaassallutik, b) tuluttut oqaasertat isumaqarluartumik atuarsinnaassallugit, c) oqaatsinik piginnaasat allanngorartumik atorsinnaassallugit, tassanilu sammisat nalinginnaasut sulianullu tunngasut pillugit oqaloqatigiinnermi oqallinnermilu ajornartorsiuteqaratik peqataasinnaassallutik, d) attaveqarnermi inissisimaneq paasillugu suliani pissutsit ajornakusoortut pillugit tuluttut oqallorilluni eqqortumillu aaqqissuulluakkamik takisuumik oqaluttarissatigut allattarissatigullu saqqummiisinnaassallutik, e) tuluttut oqaasertat assigiinngiiaartut imarisaannik, isummanik oqaatsinillu atuinerit assigiinngissutaannik nassuiaasinnaassallutik, f) ilinniartitsissummi oqaatsit atorneqartartut atorlugit sammisat nalinginnaasut suliamullu tunngasut pillugit oqaasertanik nutaanik pisoqaanernillu assigiinngitsunik nalilersuisinnaallutik nassuiaasinnaallutillu, g) inuiaqatigiinnut, kultureqarnermut, oqaluttuarisaanermut sulianilu tunngasunut tunngatillugu oqaasertat ataasiakkaat attuumassuteqartilersinnaassallugit,
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfianut, Peqqinnissaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, suliffissaqartitsiniarnermit, Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Sanaartornermut attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Danmarkimi ilinniartitaanermut ministeriaqarfik, Avalak, ILI ILI, KIK, Meeqqat Oqaaseqartartuat, NUSUKA, SIK, IMAK, ASG, AK, Aasianni, Sisimiuni Nuummi Qaqortumilu Ilinniarnertuunngorniarfiit, Saviminilerinermut ilinniarfik INUILI, Imarsiornermut Ilinniarfik, NI- Nuuk, Center for Sundhed, Ilisimatusarfik, SPS, Oqaatsinik Pikkorissarfik, Upernaviarsummi misileraaffik savaateqarnermullu ilinniarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Ilinniarfik, Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik, Knud Rasmussenip Højskolia kiisalu inuit pisinnaatitaaffii pillugit Instituti Tasarniaaffigineqartunitit qulingiluat uku akissuteqarsimapput, taamaattorli oqaaseqaatitaqanngitsunik:
- a) kattunnermi peqataasut arlaannaalluunniit niuerfimmi ataatsimi tunisassianik niuerfimmi nunallu ilaani niuerfimmi ataatsimi ingerlataqanngitsut imaluunniit niuerfimmi kattunnermi peqataasup ataatsip allap tunisassianik niuerfimmut ingerlaqqarfigisaanut tunngatillugu tamassuma siorna tamassumaluunniit kingorna tunisassianik niuerfimmi ingerlataqanngitsut, b) kattunnermi peqataasut marluk arlallilluunniit tunisassianik niuerfimmi nunalluunniit ilaani niuerfimmi ataatsimi Kalaallit Nunaanni niuernermut tamarmiusumut sanilliullugit katillugit 15 procentit ataallugit annertugisut, imaluunniit c) kattunnermi peqataasoq ataaseq arlallilluunniit tunisassianik niuernermi kattunnermi peqataasup allap ingerlatsiffigisaanut tunngatillugu tunisassianik niuerfimmi tamassuma siorna tamassumaluunniit kingorna ingerlatsisut, siusinerusukkut kingusinnerusukkulluunniit niuerneranni ataasiakkaarlutik katillutilluunniit Kalaallit Nunaanni kaaviiaartinneqartartunut sanilliullugu kaaviiaartitaat 25 procentinik amerlanerusunilluunniit annertussuseqanngippata.
- § 8. Kommunalbestyrelsi§ 7, imm. 1 malillugu illumik nutaamik sanaqateqarnermi ikkussugassat pisarneq naapertorlugu aaqqissuunneqarsimasunik sumiiffimmilu ikkussugassatut tunniunneqarsimasunik pissarsinermut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaavoq, tak.§ 10. Imm. 2. Kommunalbestyrelsi§ 7, imm. 2 malillugu illuni sanaqataaffiusuni pioreersuni suli naammassillugu sanaartorneqanngitsuni sumiiffimmi saniatigut atortussanik pisariaqartunik tunniunneqarsimasunik pissarsinermut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaavoq, tak.§ 10. Imm. 3. Kommunalbestyrelsi§ 7 malillugu toqqavissap pilersaarusiorneranut sanaartorneranullu, sanaartoqataasumit ikiortinnermut aamma ilitsersuisumit ikiortinnermut kiisalu innaallagissap, erngup imaluunniit kiassarnerup aqqutaasa ikkussornerinut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaapput, tak.§ 10. Imm. 4. Naalakkersuisut paasissutissanik ilassutaasussanik piniartarneq pillugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput.
- UNAIDS[ Qupp. 23- mi takussutissaq/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) INERSIMASUT( 15- niit 49- nut UKIULLITT) 1999- ip NAANERANI HIV- eertut/ AIDS- ertut AFRIKAMI NUNANI 16- ini PROCENTINNGORLUGIT AMERLASSUSAAT 1 Botswanami 35,8% 2 Swazilandimi 25,2 3 Zimbabwemi 25,0 4 Lesothomi 23,5 5 Zambiami 20,0 6 Afrika kujallermi 20,0 7 Namibiami 19,5 8 Malawimi 16,0 9 Kenyami 14,0 10 Afrikap Qeqqani 14,0 11 Mocambiquemi 13,2 12 Djiboutimi 11,7 13 Burundimi 11,3 14 Rwandami 11,2 15 Elfenbenskystenimi 10,7 16 Etiopiami 10,6[ Suminngaanneernera IR] Najoqqutarisaq:
Sentence Tokens with count 84
- Imm. 3. Akileraartussaatitaasoq imm. 2 malillugu uppernarsaammik sanasimanngippat, akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 19, atuutsinneqassaaq,"§ 36 c. Ernianut aningaasartuutit nalitigullu annaasaqaatit, nakkutigisaasumik akiitsut sinneruttortaanut tunngasut taakkua nakkutigisaasunik iliuuseqarnikkut akiitsut pillugit sinneqartoorutineersuutillugit IR taakkualu selskabinit peqatigiiffiilluunniit il.il. pigippatigit, taava piginnittuusut ilanngaasiisinnaanngillat 1) selskabi imaluunniit peqatigiiffik§ 1, imm. 1-imi, nr. 3-mit 14-imut pineqartunut ilaappat 2) selskabi imaluunniit peqatigiiffik inatsisitigut akisussaassuseqartuusumut nunami allamiumut§ 36 a, imm. 1-imi( nakkutigisaasumik akiitsut) taaneqartumut akiitsoqarpat aamma 3) selskabip peqatigiiffiulluunniit allanit aningaasaliiffigineqarnerata( akiitsui) ukiup aningaasarsiorfiusup naanerani selskabip namminerisanik aningaasaataanut sanilliullugit 2:1-mut annertunerusumik annertussuseqarpata.
- a) ilinniartitsissummi ilinniakkanik siamasissumik ilisimasaqarnertik takutissinnaassavaat, pingaartumik inuttut nalinginnaasumik iliuuseqartartunut tunngatillugu, b) psykologiimi atuagarsornermik, taaguutinik misissuinernillu pingaarnernik nassuiaasinnaassapput isornartorsiuillutillu isummersinnaassallutik, c) ajornartorsiutinik aalajangersimasunik maannakkullu ilinniakkanik psykologii ilisimasanik toqqaasinnaassapput atuisinnaallutillu, taakkunanngalu suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu isornartorsiuillutik isummersinnaassallutik, d) psykologiimi ajornartorsiutinik nassuiaanissamut pissutsit assigiinngitsut, ilanngussinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ilisimatusarnermi atuagarsornermi psykologiimi atuagarsornermik inissiisinnaassallutik, e) psykologiimi ilisimatusarnermi ilinniartitsissummi ilisimatusarnermi periutsit ileqqorissaarnermilu ajornartorsiutinik tunngaviusumik ilisimasatik takutissinnaassavaat kiisalu ulluinnarni psykologiip psykologiilu tunngavigalugu ilisimasat immikkoortissinnaassaallugit, f) inuit iliuuseqartarnerannut tunngatillugu kulturimi pissutsit pingaaruteqassusiat nalilersorsinnaassavaat, g) kinaassusermik pinngortitsineq pillugu psykologiimi atuagasornermi ilisimasat takutissinnaassavaat aamma
- NPK( Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat) Nunatta Eqqartuussivia MIO KANUKOKA KANUNUPE ASG DJØF NUSUKA IMAK KNAPK AK( Atorfillit Kattuffiat) PK( Peqqissaasut) PPK( sungiusaasut, juumuut, pillorissaasut, timimik sungiusaasut, bioanalytekerit) SSK( Sulisunik Siulersuisut Kattuffiat) Nunatta Atuagaateqarfia Biskopip Allaffia Provsteqarfik Avannaa Provsteqarfik Qeqqa, Tunu Qaanaarlu Provsteqarfik Kujataa Grønlands Frikirke Bahai Jehovap Nalunaajaasui Jesu Små Søstre Ilagiit Katuullit Ilagiit Apostolskiusut Nutaat Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat Sorlak NAPA Silamiut Katuaq Taseralik Kalaallit Nunaanni Spejderit Nanu Børn Meeqqat Inuunerissut Mælkebøtten MIPI Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Sullivinnik Nakkutilliisoqarfik Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Instituti Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani ukunannga akissutit tiguneqarput:
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Sulisitsisut( GE), NUSUKA, KNI A/S, Nukissiorfiit, kiisalu Imarsiornermut Ataatsimiititaliamit, Imarsiornermik Ilinniarfimmit, Issittumi Sakkutooqarfimmit, Kalaallit Nunaanni Politiinit, Sinerissami Radioqarfimmit, Sulisitsisunit, Kalaallit Nunaanni Aarlisartut Piniartullu Kattuffiannit( KNAPK), Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiannit( SIK), Atorfillit Kattuffiannit( AK), Royal Greenland A/S-imit, Royal Arctic Line A/S-imit, Arctic Umiaq Line A/S-imit, Martek ApS-imit, Arctic Boat Charter A/S-imit, Sirius Greenland ApS-imit, Visit Greenland A/S-imit, Godthåb Bådeforening-imit, Det Norske Veritas-imit, Normar Consult-imit, Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfimmit, KNI A/S-imit, Polaroil-imit, Sikuki Nuuk Harbour A/S-imit aamma Greenland Pilot Service-mit ilaasortat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunanullu Avannarlernut Suleqatigiinnermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kulturimut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit A/S Nukissiorfiit A/S Asiaq Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisua Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik
- Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
- § 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
- Pisat pillugit nalunaarutiginninnissaq, ukiumi aalisarfiusumi, kingusinnerpaamik decembarip 1-ani uunga nassiunneqassaaq KANUAANA, Postboks 501, 3900 Nuuk, Telefax 34 63 60 imaluunniit e-mailikkut gflk@nanoq.gl Kapitali 5 Pineqaatissiinerit§ 17.§ 1, nr. 1 aamma nr. 2,§ 2, imm. 1, 2. imm.,§ 3, imm. 1,§ 4,§ 5, imm. 1, imm. 3, aamma imm. 4,§ 7, imm. 3, 4 aamma 5,§ 8, imm. 3,§ 9,§ 10, imm. 1,§ 11, imm. 1, imm. 3, aamma imm. 4.,§ 13, imm. 3,§ 14, imm. 3,§ 15 aamma§ 16-imik unioqqutitsinerit Kalaallit Nunaanni Pinerluttulerinermik Inatsit naapertorlugu akiliisitsinermik kinguneqarsinnaapput.
- Kallerup saqqummigai Kalleq innaallaqimmat takulerpakka inuit sikukkut ikaartut inuit nunassarsiortut inuit eqqissiviitsut umiarsuit amerlasuut ikaartut umiarsuit malissiortut umiarsuit ikittut tulattut Aappassaanik innaallammat takuakka nersutaatit saluttut ivikkat naanngitsoortut Pingajussaa innaallammat isigilerpakka arnat toqorarneqartut meeqqat tatamittut angutit ilaqutaaruttut illut aputip matugai kangerluk sikuinngitsoortoq sioqqat qarmakut matugai Sisamassaa qaammaallammat takuara palasi kamajasooq nulia utoqqasaarsuaq inunnut oqalulersut annilaangasaarilersut Tallimassaa innaallaqaaq inuit qunulerput tusarput pitik ajortut ataqqisaasa salloqittarpaat arfinilissaa qaammarpoq inuit kinaanertik nalulerpaat inuit takornartat qinersisinneqarput inuit allaasorilerput Arfineq-aappassaa innaallaqimmat aappara eqqortippoq innaallattaraluarpoq peqillunga sequnngerlunga qimaalerpunga innaallaqqikkaluarpoq tunummut qivianngilanga
- [ Qupp. 9- mi ungalusaq/ nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Roma KRETA ASIA FRYGIA PAMFYLIA PONTUSI KAPPADOKIA MESOPOTAMIA MEDIA PARTHIA ELAMI ARABIA LIBYA EGYPTENI JUDÆA Jerusalemi[ Immat tatsillu] Imaq Akullersuaq Sortehavi Imaq Aappalaartoq Persiap Kangerliumanersua[ Assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani inuit Romamiut naalagaaffianni sumiiffinnit 15- ineersut nunanillu allaneersut IR nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigineqarnera ilitsoqqussaralugit oqaatsiminnik tusarpaat[ Qupp. 10- mi assiliartat] Nunami allamiorpassuit sallusuissut Biibilimeersoq IR ilassilluartarpaat[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Naalagaaffilersaarfiup allagartaa oqaatsit tallimat atorlugit allanneqarsimasoq Inunnut inuiannit tamaneersunut IR nutaarsiassaq nuannersoq" Nalunaajaasigissavassi...
Sentence Tokens with count 85
- Mikkakkaun- Pecten( illaagutit) Mecco- Acus Netoria( meqqut) Meccosupua- Nere( ikaartiterivoq) Mamad- Cibus( nerisassat) Manitzanclau- Scabere( kumippaa) Matua- Janua( matu) Maccua- Multum( assut) Muliging- Papillæ mammæ( ivianngit mulingi) Maglune- Duo( marluk) Mactu- Claude( matujuk) Neicuigpo- Surgere( nikuippoq) Niangna- Frater, vel Filius( qatanngut angut imaluunniit erneq) Nasekka- Venter( naat) Navichpong- Frangere( napivaa) Nibleijchong- Latrare( qiluppoq) Nidlong- Glacies( siku) Niviukin- Musca( niviugak) Nagasong- Vorare( iivaa) Nakeigsva- Sanus( peqqissoq imaluunniit silatooq) Nikatin- Abi( peerit) Nitaigna- Passer piscis( nataarnaq) Nukeka- Crinis( nutsat) Naglein- Caligæ( kamippaat) Neakind- Halec( aalisakkanik suppaliaq,( miseraq?
- Imm. 4. Imm. 1-imi, 2-mi aamma 3-mi periarfissiissutigineqartut inissianut Naalagaaffiup Sinniisoqarfiani, Nunaatta Eqqartuussiviani, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik aammalu sullissiviit taakkununnga atasut aqqutigalugit innersuunneqartunut, imaluunniit inissianut Naalakkersuisoqarfinni ataasiakkaani Naalakkersuisunut ilaasortanut pisortanullu, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni immikkoortortani pisortanut assigisaannullu, akissaateqarfik 37 qaffasinnerusorluunniit naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut, tak.§§ 11, 14 aamma 15, kiisalu inissianut aalajangersimasumik siunertaqarluni imaluunniit atorfinnut aalajangersimasunut aalajangersimasumik atugassiilluni inniminnerneqarsimasunut atuutinngillat, tak.§ 5, imm. 3.§ 22. Kommunalbestyrelsep inunnik isumaginninnermik tunngaveqartumik ineqartitsinermut siunertanut innersuussisinnaatitaanini atorpagu, kommunep piffissap inissiap kommunemit atorneqarsinnaalerfia aallarnerfigalugu attartortitsilernissarlu tikillugu ineqarnermut akiliutit inissiamullu atatillugu aningaasartuutit allat kommunep akilertassavai.
- 1) taarsigassarsinerup qanoq ittuunera, 2) ernialiutat imaluunniit erniat akiligassanngorsimasut, 3) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiup nalunaaruteqaataasup siuliani ernialiussanik akiligassanngoreersunik akiliuteqarsimannginnermi, tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, 4) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiumi nalunaaruteqaataasumi taarsigassarsianik akiligassaajunnaarsitsisoqarsimatillugu tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, imaluunniit ukiuni siuliinut tunngatillugu, 5) sullissinermut matussutissatut ingerlaavartumik ernialiuttakkat il.il., 6) sillimmatissanut aningaasaateqarfimmut allaffissornermullu akiliutit, 7) realkreditinstitutsit sillimmatissanut aningaasaateqarfiinit akileraarutaasussanik agguaasinersiat amerlassusii, agguagarsiat tigusisumit ukiumi tunniussiffiusumi isertitatut naatsorsuutigineqartussaatillugit, 8) ulloq ernialiiffiusoq, 9) 31. decemberimi akiitsut, aamma 10) akiitsut 31. decemberimi nalingat, taarsigassarsiat aningaasanut nioqquteqarfimmi nalunaarsukkanik obligationinik tunngaveqartumik taarsigassarsiaappata.
- 2) pigisamik aalaakkaasumik, Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali IV imaluunniit kapitali V, imaluunniit inissialiornermut, illuutigisanut ataatsimoorussanut, katitiinnarissanik nammineq illulianut il.il. Inatsisartut peqqussutaat, naapertorlugu Naalakkersuisunut akiitsoqaataasumik, tunisaqarnermi uppernasaatit, 3) Qularnaveeqqusiinermut uppernarsaatit aamma ajunaaruteqartitsinnginnissamut allagartat, inuutissarsiutinut tapersiinermut Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 4) qularnaveeqqusiinermut uppernarsaatit aammalu pigisanut qularnaveeqqussiissutinik qularnaveeqqusiussinermut allagartat, nammineq pigisanut qularnaveeqqusiissutit, inuussutissarsiornermut tapersiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuussutissarsiornermut tapersiissutinut ataatsimiititaliamut pisussaaffinnut qularnaveqqutitut taamaallaat atorneqarpata, 5) inuutissarsiornermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu pigisat aalaakkaasut, umiarsuit imaluunniit pialuutit inuutissarsiornermut tapersiisarnermut ataatsimiititaliamut tunineranni uppernarsaatit.
- Ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamut piumasaqaatit inunnut tunngasut§ 2. Ilinniartut qinnuteqarnermikkut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaapput 1) danskisut innuttaassuseqarunik imaluunniit nunani tamalaani isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaannut atuuffeqartut naapertorlugit danskisut innuttaasunut naligiissinneqarlutik ilinniagaqarnersiuteqarsinnaagunik, aamma 2) ilinniakkami ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi ilinniartussatut akuerisaagunik ilinniagarlu ingerlallugu, tak.§§ 7 aamma 8. Imm. 2. Ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaassagunik, paasissutissat ilinniagaqarnersiuteqarnissamut attuumassuteqartut tamaasa Naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat, soorlu inuup normua, siusinnerusukkut ilinniakkamik naammassinnissimanermut tunngasut, pisortanit ikiorsiissutinik allanik pisartagaqarneq, soraarummeernermi misilitsinnermilu angusat, meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaaneq imaluunniit akilersuisussaatitaaneq, nunami innuttaassuseqarneq, ilinniakkamik akuerisaaneq, suliffimmik sungiusarfissamik pissarsisimaneq, ilinniakkamik allannguineq, ilaqutariittut inissisimaneq, peqqissutsimut tunngasunik paasissutissiineq, pissutsillu kingusinnerusukkut allannguuteqartillugit piaartumik Naalakkersuisunut nalunaarutigisassallugit.
- § 35. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 34, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) pisortani oqartussaasunit ilinniartoq pillugu paasissutissanik, ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik, pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit Kalaallit Nunaanni nunanilu avannarlerni innuttaasunut ilinniagaqarnersiutinik tunniussineq pillugu paasissutissanik, Kalaallit Nunaanniit nunamillu avannarlermiit piffissami ataatsimi eqqunngitsumik ilinniagaqarnersiuteqartitsinngineranik nakkutilliinermut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput, 4) Kalaallit Nunaanni pisortat namminersortullu suliffeqarfiutaannut ilinniartut aqqi najugaalu pillugit paasissutissanik, ilinniartut ilinniarnerminnik naammassinerini Kalaallit Nunaanni sulisussiarinerinut, aamma ilinnianeranni sungiusarlutik suliffissarsiniarnerinut ilisimatusarlutillu sulinissaanut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput.
- Dansk Magisterforening Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Tagiartuisartut Kalaallit Pillorissaasut Sundhedsassistentit Peqatigiiffiat Kalaallit Nunaanni Ernisussiortut Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Peqqissaavinni sulisut Kattuffiat Nerisassiortut Inuussutissalerisullu Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Bioanalytikerit Kalaallit Nunaanni Nakorsat Kattuffiat Den almindelige Danske Lægeforening, Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliaq Kigutit Nakorsaasa Peqatigiiffiat Dansk Magisterforening Arkitektforbundet, taakkununnga ilaallutik Illussanik Titartaasartut Atorfillit Siunnersuisoqatigiivi Ingeniørforeningen( IDA) Teknisk Landsforbund Akademikernes Centralorganisation Attaveqaat Bygge-, Anlægs- og Trækartellet Tusagassiortut Peqatigiiffiat Danmarks Jurist- og Økonom Forbund Dansk Journalistforbund Gymnasieskolernes Lærerforening HK/ Stat Hovedstaden Konstruktørforeningen Maskinmestrenes Forening Radiotelegrafistforeningen af 1917 Aalisarnermut Akuersissutinik Nakkutilliisut Piniarnermik Aalisarnermillu Nakkutilliisut Den Danske Dyrlægeforening
- Naalakkersuisut inatsit malillugu pisussaaffitik qanoq naammassissaneraat malittarisassiortoqarpoq aalajangersagaq kommunalbestyrelsip akisussaaffiinut pingaarnernut tunngasut ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu kommunemi kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasumik kommunalbestyrelsip ukiumoortumik UR pilersaarumminik tamanut saqqummiussisussaatitaanera pillugu aalajangersaasoqarpoq malittarisassiortoqarpoq kommunalbestyrelsip pisussaaffini inatsit malillugu qanoq malissanerai pillugit illuutitigut sinaakkutaasussat pillugit tapiissutinut aalajangersakkat ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu immikkut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq Naalakkersuisut kommunalbestyrelsinik isumasioqatigeereerlutik sanaartukkanut, illuutinik, ininik sanaartukkanillu allanik aserfallatsaaliinermut ingerlatsinermullu tunngasunik kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermut atorneqartartunik tapiissuteqarnissamut malittarisassanik sammisassaqartitsinermut tapiisarnermut aalajangersakkat ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu tapiissutinik agguaassinermi sammisassat meeqqanut inuusuttunullu, inunnut aalaniarnermikkut killeqartunut inunnullu isumaginninnikkut aarlerinartorsiortunut isiginiarneqarnerunissaat pillugit Naalakkersuisunut kommunalbestyrelsinullu malittarisassiortoqarpoq.
- 3) Piginnaanngorsaaqqinnerit ilinniakkanut, suliffinnut il.il. agguataagaasut 4) Suliassanik suliaqarnermi piffissat atukkat qulaajaanernut, piginnaanngorsaaqqinnernut aalajangiinernullu agguataagaasut 5) Suliat naammassineqarsimasut siusinaartumik pensionisiaqarnissamik itigartitsinernut akuersinernullu agguataagaasut 6) Suliat siusinaartumik pensionisiaqalersitsilluni naammassineqarsimasut appasinnerpaanik, akunnattunik qaffasinnerpaanillu amerlassuseqartunut, aammalu sulisinnaassutsip procentianik aalajangiiffigineqarnerat pillugu paasissutissaligaasunut agguataagaasut 7) Inuit Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 19, imm. 1 naapertorlugu siusinaartumik pensionisianik qaffasinnerpaanik pisartut pisarsimasulluunniit qassiuneri 8) Piffissap ilaannaani, tulluarsakkamik naleqqussakkamillu suliffiit amerlassusii, illoqarfinnut nunaqarfinnullu agguataagaasut Imm. 4. Kisitsisitigut paasissutissat ingerlaavartumik nutarterneqassapput, aammalu kvartalit qaammatisiutillu malillugit ukiup naanerisa kingorna kingusinnerpaamik qaammatip ataatsip qaangiunnerani Naalakkersuisunut nalunaarutigineqartassallutik.
- " Unioqqutitsinerit ukuninnga,§ 6, imm. 14,§ 7, imm. 4,§ 9, imm. 2,§ 11, imm. 2-4,§ 16, oqaaseqatigiit siulliit,§ 19, imm. 3,§ 21, imm. 3,§ 22, imm. 1,§ 22 a, imm. 1 aamma 2,§ 24, imm. 3 aamma 4,§ 24 a, imm. 1,§ 25, imm. 3,§ 27, imm. 2 aamma malittarisassat atugassarititaasullu ukunannga tunngavillit§ 3, imm. 3,§ 5, imm. 3-4,§ 6, imm. 5,§ 18, imm. 3,§ 19, imm. 4,§ 22 a, imm. 3,§ 24, imm. 5 aamma§ 24 a, imm. 3. Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsit naapertorlugu akiliisussanngortinneqarnermik kinguneqarsinnaapput"
Sentence Tokens with count 86
- "- Eqqartorpaa Buuarsi inuunermini inoqatiminut timip piisigut ajunngitsuliortorsuunngitsoq pissaqannginnami, kisianni inuunera immini qaamasutut ittoq, eqqartorpaa Buuarsi timimi sannaatigut takujuminartorsuunngikkaluarluni annertoormiut akornani immikkut takujuminaateqartoq nammineq qaamasutut ersittuarami, pisinnaasamigut ikiuutilaarsinnaanissani nuannaarutiminut annersaatikkaa allallu pillugit ikiuukkaluaruni qiimanera allanngortanngitsoq, inooqatimi nuannaarutissiornissaat qiimmassarnissaallu inuunermini anguniagarilluinnaraa tamannalu pillugu quiasaarumatuutut saqqummertarluni ilaanni immaqa inunnut taassuminnga ilerasuuteqannginnerata erserneriinnaraa qaamasorlu taanna ilumini pini sumiluunniit nassartuartaraa inunnullu silarsuup alanngortaanut pisoorsimasunut seqinertut qaammaqqutaatittarlugu, taamaattuusorlu nammineq inuunermini siulersortini nakkullugu ingerlasuugami, taamaalillunilu nunaqqatiminut nipaatsumik oqaluttoq inuk Guuteqarumasoq taassumalu siulersuineratigut ingerlaniartoq inuunermini nuannaarutissaqartuartartoq qaamasutullu nuannaartunartutut saqqummertuartarluni allat namminneq pisuullutik isumakulullutillu taarsiuleraangata...
- Angutit ataasiakkaarnerat Nico Thomsen, JBF Ejler Jensen, B-67 Kjeld Ostermann, ABK Arnat ataasiakkaarnerat Tina A. Rafaelsen, ABK Karolina Josenius, Arsarnerit Nuka Jørgine P. Jensen, Nagtoralik Akulerulluni marlukkaarneq Ejler Jensen B-67, Nukaaka A. Hegelund Nagtoralik Tina A. Rafaelsen, ABK, Karoline Josenius, Arsarnerit Pia Hansen, Juliane Aronsen, KS11 Angutit marlukkaarnerat Ejler Jensen-Carsten Nitter Sørensen, B-67 Nico Thomsen B-67, Mika Motzfeldt Arsarnerit Nikkulaannguaq Berthelsen, Ivik Broberg, JBF Akuleriilluni marlukkaarnerit Ejler Jensen B-67, Nukaaka A. Hegelund Nagtoralik Tina A. Rafaelsen, ABK, Karoline Josenius, Arsarnerit Pia Hansen, Juliane Aronsen, KS11 U-17:
- Nivi Fly Rina Lorentzen Aviaja Heilmann Atiinnguaq Enoksen Paninnguaq Larsen Anja Heilmann Andrea Andreassen Pilunnguaq Broberg Nuunu M. Lukassen Ruth Kreutzmann Ajaaja Bech Jørgensen Navarana Davidsen Ulla Kleist Sara B. Egede Lykke F. Hansen Panu P. Grønvold Clara Nielsen Nivi Silassen Aimannguaq Larsen Tippu Rafaelsen Pilunnguaq Olsen Ane Pipaluk Rasmussen Anja Salsø Ivalu Bjerge Kathrine F. Mikkelsen Mia Egede Rasmussen Paneeraq Larsen Najaaja A. Lyberth Christina Lange Maliina Chemnitz Tittussen Ivaana Holm Nivi Berthelsen Arnannguaq Steenholdt Nivi Efraimsen Heilmann Nini Mølgaard Nunanut allanut unammisartut nukittorsarneqarlutik ilaneqarnikuupput.
- Kujataani 11.721 kr. Avannaanilu 16.451 kr. Kalaallit Nunaanni niuertoqarfiit aningaasaat 1. april 1910-mi imaqarput 23.634 kr., Kujataani 9314 kr. Avannaanilu 14.320 kr. Sillimmatinut aningaasaateqarfimmut peqqussut malillugu nakkartitassaq inummut ataatsimut 33 ørimik naatsorsugaq, imaluunniit tamaat naatsorsorlugu 4100 kr.-p missaa, peereerlugu, aammalu siumoorlugu aallaasisinissamut illuliornissamullu sillimmasiinissamut akiliutit tunniussat 579 kruunit peereerlugit, aningaasat sinneri 18.791 kruunit inunnut pissalinnut, agguagarsianik taaneqartartut, agguaanneqartussaapput, Kujataani 6676 kr. Avannaanilu 12.115 kr. Ukiumi aningaasarsiorfiusumi 19091910-mi agguagarsiatut tunniussuunneqarput aningaasat katillugit 25.025 kr., Kujataani 9440 kr. Avannaanilu 15.585 kr. Aningaasat agguagarsiassatut taaneqartut 1910-1911-mi Paarsisoqarfinnut assigiinngitsunut ima agguataarsimapput:
- § 7. Siunertarineqartoq tassaavoq ilinniartut 1) suliorsinnaanermut fagit tunngaviusumik paasisimasassartaannik, suni atorneqarsinnaanerinik qanorlu ingerlanneqarsinnaanerinik tunuliaqutaannillu soqutiginnilerlutillu ilisimasaqalernissaat perorsaanermut tunngasunik suliaqarnerminni iluaqutigisinnaaqqullugu, 2) pinnguarnerup mernguernartulerinerullu namminneq aamma meeqqat inuusuttullu anersaakkut, timikkut inooqatigiinnikkullu ineriartortarnerminnut pingaaruteqarnerat misigissagaat paasilluassallugulu, 3) mernguernartunik suliaqarnerup oqaluttuarisaanermut, kulturimut inuiaqatigiiussutsimullu tunngasutigut pingaaruteqarneranik aama avatangiisit meeqqat, inuusuttut inersimasullu ineriartortarnerannut pingaaruteqarnerannik naliliisinnaanngornissaat naliliinerminnilu tunngavilersorsinnaanngornissaat, aamma 4) namminneerlutik allallu suleqatigalugit atuakkatigut sulinikkullu tunuliaqutassaqalernissaat sanaassanik, misilittaalluni ingerlanneqarsinnaasunik allanillu pillaqqissunngoriartornartunik meeqqat inuusuttullu pisariaqartitsinerat soqutiginninnerallu najoqqutaralugu atorf issaqarnerusorisaminnik toqqartuisinnaanngorlutillu aaqqissuisinnaanngornissaat suliaqarsinnaanngornissaallu, 5) sungiusarneqarnissaat ullormut suliaasartunik nalinginnaasunik iluaqutiginninniartarnissamut, taamaalilluni tamakku ataatsimut siunertaqartumik ilanngunneqarsinnaaniassammata.
- Iluarsiinerni tunngavigineqarput Nalunaarut nr. 748, 29. juni 2006-meersoq IR Nunatsinni Ilinniarnertuunngorniartarneq aamma ilinniarnissamut piareersarluni ilinniartitsissutissani ataasiakkaani ilinniartitaaneq( GU pillugu nalunaarut), Peqqussut nr. 787, 20. juni 2006meersoq IR inuutissarsiutit pillugit ilinniarnertuunngorniartarnerup aamma qaffasinnerusumik niuernermut ilinniartitsinerup aammalu pinngortitamut tunngassuteqartunik soraarummeertarnerup inatsisaanik Kalaallit Nunaannut atulersitsineq( Kalaallit Nunaannut Inuutissarsiutit pillugit ilinniarnertuunngorniartarnernut Peqqussut), Nalunaarut nr. 803, 13. juli 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniartarneq, Nalunaarut nr. 805, 13. juli 2006-meersoq IR, Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniarnermi pinngortitaq pillugu qaffasinnerusumik soraarummeertarneq( Htx pillugu nalunaarutit) aamma Nalunaarut nr. 806, Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniartarnermi niuernermut qaffasinnerusumik ilinniartitaaneq( Hhx pillugu nalunaarut).
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu periarfissaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) meeqqap inuttut pisinnaatitaaffinnik aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnissamut pisinnaatitaaffinnik tunngavinnillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasunik, ataqqinninneranik inerisaanissaq, 3) meeqqap angajoqqaaminut ataqqinninneranik, nammineq kulturikkut kinaassusianik, oqaasiinik pingaartitaanillu aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatigiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
- § 35. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Bacheloritut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piareersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bacheloritut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattuffiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit.
- peqataaqquneqassasut, aammalu neqerooruteqartitsinermi atortussat aallaqqaammulli atorneqartut tunngaviusumik imarisaat allanngortinneqassanngitsut, 2) pilersuisup taarsernera annertuumik akisuallaartumik aningaasartuuteqarnermik, teknikkikkut ataqatigiinnginnermik imaluunniit ingerlatsinermi aserfallatsaaliinermilu teknikkikkut annertuallaanik ajornartorsiutinik kinguneqassappat siusinnerusukkut pilersuisutut atorsimasamiit pilersuinerit ilassuteqarneri tamatumani pineqarput, taamaattorli takuuk imm. 7, 3) pilersuisup ataasiinnaap kiffartuussineq kissaatigineqartoq tunniussinnaappagu, taamaattorli takuuk imm. 7, 4) pisut neqerooruteqartitsisup naatsorsuutigereersimasinnaanngisai pissutigalugit tamanut ammasumik neqerooruteqartitsinermi, killilimmik neqerooruteqartitsinermi imaluunniit siumoortumik nalunaaruteqarnikkut isumaqatiginninniarnikkut neqerooruteqartitsinermi piffissaliussat malinnissaat ajornarpat, aammalu taamaattoqarpat allatut ajornavinnera naapertorlugu, imaluuniit 5) pisiariniakkap nalinga 1 million kr.-nit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Tokens with count 87
- Ilinniagara qallunaat oqartarnerattut immaqaluunniimmi allamiut oqartarnerattut taasarpaat" Life Coach" taannalu ukioq ataaseq nammineq akilerlugu ingerlassimavara, akisugaluaqaaq ilinniagaq imminulli akilersinnaalluartutut oqaatigisinnaavara, maanna ilinniagarisimasara atorlugu sulinera taamalu paasisimasanik ingerlatitseqqiisalernera allanut iluaqutaasarnera takusinnaallugu qamuuna qujamasunnanngitsoorneq ajorpoq taamalu tulluusimaarnanngitsoorneq ajorluni iliniagaq akisugaluaqisoq uniffigiinnarnagu naammassinissaata tungaanut ingerlassimagakku naak pikkunartorsiorfigisimagaluaqalugu, oqarsinnaavungalu uanga timera taannaasoq angerlarsimaffinnit allanik tamanik toqqissisimanarnerpaaq, qamuunakkut toqqissisimananga ukiorpassuanngortuni timinnguara eqqissiviilliortittarsimaqisara, ullumikkut misigissutsit nassuiassagukkit ima nassuiaasserusussinnaavakka misigissutsit inooqatikka, soorlu tassa inuit kamaattut akornaniinnanga innanga imaluunniit avaanngunartumiinnanga innanga, soorlu tassa inimi issiavigisanni toqqissisimanaqqinnaartumiillunga illunga imaluunniit soorlu tassa isikkivik toqqissinartoq, tusarneqisumik tipigeqisumilu inissisimallunga.
- c) Imerpalasut klasse I-1, I-2, II-1 aamma III-1-imiittut ittut( soorlu assersuutigalugu benziina, sprit, petroleum aamma gasolia) ittujaarisarnerni uuttuutigineqartartut 25-t angullugit ittujaarneqartartut, takukkilli immikkoortut d- f. d) Imerpalasut klasse I-1, I-2, II-1 aamma III-1-imiittut ittut( soorlu assersuutigalugu benziina, sprit, petroleum aamma gasolia) poortorneqarsimasut ittujaarisarnerni uuttuutigineqartartut 100 angullugit niuertarfinni pisiniarfiusartuni niuertarfiillu quersuartaanni ittujaarneqarsimasartut, tamakkunani imerpalasuni klasse I-1 aamma I-2-miittuni ittuni poorineqartoq annerpaamik 1 liter imartussuseqaraangat, imerpalasumilu klasse II-1-imiittumi ittumi( soorlu assersuutigalugu petroleum) poorneqarsimasoq annerpaamik 5 literiuppat, aammalu poorineqartut igalaamerngit plastillu niuertarfimmiitinneqartut itinneqartut imaluunniit quersuartaaniitinneqartut itinneqartut tamarmiusut 75 literinik sinneqassanngitsut.
- Aningaasarsianit akileraarutit aamma sulisoqarnermut akitsuut pillugit akiliisitsiniartarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 1. december 2006-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR§ 66, imm. 3,§ 75, imm. 2 aamma 4,§ 76, imm. 1 aamma 5,§ 78, imm. 1,§ 81,§ 82, imm. 1,§ 100,§ 101, imm. 8,§ 109, imm. 1,§ 112,§ 114, imm. 2, Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 2. november 2006-imeersumi IR§ 34, aamma Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 2. november 2006-imeersumi IR§ 9, naapertorlugit aalajangerneqarput:
- 2) 2020-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 21%-it, tassa annerpaamik 462.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 3) 2021-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 18%-it, tassa annerpaamik 396.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 4) 2022-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 15%-it, tassa annerpaamik 330.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 5) 2023-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 12%-it, tassa annerpaamik 264.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 6) 2024-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 9%-it, tassa annerpaamik 198.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 7) 2025-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 6%-it, tassa annerpaamik 132.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 8) 2026-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 3%-it, tassa annerpaamik 66.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq Imm. 3. 2027-mi januaarip aallaqqaataanit sunniuteqalersumik Nuummi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuinermik nalunaaruteqartoqarsinnaanngilaq.
- Taaguutaa 20171 2018 2019 2020 Nuna tamakkerlugu nalunaartarfik 1,2 1,2 1,2 1,2 Kommunit akisussaaffiisa annertusineqarnerat 2 4 4 4 Meeqqanik illersuisoq 0,1 0,2 0,2 0,2 Suliniuteqareernermi malitseqartitsinermik atuineq annertusillugu 3,4 6,7 6,7 6,7 Qitornartaalersunut neqerooruteqarneq 3,3 6,5 6,5 6,5 Tikeraarluni angalanerit amerlanerat 3 6 6 6 Meeqqamik oqaloqateqarneq 0,2 0,4 0,4 0,4 Tapersersorteqarnermut& attaveqaateqarnermut 0,1 0,2 0,2 0,2 Piviusunngortitsinermi allaffissornikkut aningaasartuuteqarnerunerit 1 2 1 Katillugit 14,3 27,2 26,2 25,2 Aningaasartuutissat ataasiakkaat suussusiat nalinginnaasumik nassuiaatini immikkoortoq 3-mi erseqqinnerusumik nassuiaatigineqarput aammalu aningaasaqarnikkut tamakkiisumik missingiineq itisiliinerlu nangaassuteqarfigalugu ataatsimiititaliamit tusaatissatut tiguneqarpoq.
- Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit A/S Nukissiorfiit A/S Asiaq Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Nunatta Eqqartuussivia LM Ejendomme Lynges.gl Ejendomskontoret DanskeBank GrønlandsBanken BankNordik BRFKredit Nykredit Finanstilsynet Tusarniaaffigineqartut makkua siunnersuummut oqaaseqaatissaqaratik nalunaarput:
- Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut akuerineqartoq suliffeqarfik nalunaarfigineqarpat, takuuk§ 4, aamma siunnersuummi§§ 6-8-mi nalunaarsugaanissaq pillugu piumasaqaatit naammassineqarsimappata, siunnersuut malillugu suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaalersinnaavoq nalunaarsuiffimmiilerlunilu ilerlunilu, takuuk§ 9, imm. 1. Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaa akuerineqartoq nalunaarfigineqarsimanngippat, takuuk§ 4, imaluunniit§§ 6-8-mi nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninngippat, siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasinnaanngilaq, takuuk§ 9, imm. 1. Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanik akuersissummik nalunaarfigineqarsimasoq, takuuk§ 4, suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffianni suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqassaaq, takuuk kapitali 6. Tamanna§ 9, imm. 2 malillugu pisussaavoq.
- Imm. 2. Mianersoqqusilluni nalunaaqutsiineq atortut ilaasa tapinnaallisaateqanngitsut ungasissutsimit DV-mit imaluunniit isumannaallisaanermut ungasissutsit aalajangerneqarsimasumit qaninnerunngitsup iluani, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Atortuni sakkortuumik sarfalinni sarfaqanngitsuni suliaqarnermi taakkunani imaluunniit taakkua eqqaanni suliaqarnissaq sioqqullugu mianersoqqusilluni nalunaaqutsiineq ilaannut toqqaannartumik imaluunniit qanitsillugit inissiinissaq akuerisaavoq, taakku sarfaqartillugit atuinnarneqarsinnaappata, tamanna pisariaqassappat tassa taakkuninnga nalunaaqutsiineq sunniuteqarluarsinnaalluni apeqqutaavorli, tassa 1) mianersoqqusilluni allagartat atorneqartut tassaassapput atortussiat tapinnaallisaatillit, 2) allagartat napparneqassapput amitsukujuumut napasumut( isolerstang) tamakkununnga naatsorsuutigisamut, sakkut aamma savequtit pillugit aalajangersakkat naapertorlugit eqqortitsisumut, tak.§§ 53-55, kiisalu 3) isumannaallisaanermut ungasissutsip allagartanik ikkussinermi aamma aqqaanermi timip ilaanit sumilluunniit qaangerneqannginnissaa.
- Qajaq Angallat tupinnartoq tassa qajaq kalaallip angallasia inuuffimmut uuttuuttumik suliaq kalaaliviup suliaa oqitsunnguaq sanalluagaq naleqqulluartoq imarsuup maliinut Qanga piniakkanut taannatuaq imaani atortarujaat angallasiaammat oqitsuliaq nunakkut maqittarujaat timersuanut, ikortoriat tasikkut ikaartuutigaat qajaq taanna Nuannareqaara utersaaravit qajannguaq pinnersutit qujaffigeqaakka inuusuttavut nunannut utertimmatsit pusittarneri, makittarneri ila, ilisarnartut kakkageqaakka Qajarsuaq inna kalittorsuaq takorloortuartarpara angut, piniartoq sapiitsorsuaq qamuunavik nersorpara silarlussuit, imarlussuaq atortuasai, taarsuaq anorillu Qajaq tammalersoq utertillugu inuusuit sassarmata nuannareqaakka ilallugulu unammerualaartarmata timersorlutik, nukersorlutik kalaaliviup ilisarnaqutaanik Qanortoq nunanni attattuarit qajaq kusanartorsuaq inusuttunit atugaajuarit timersuut pingaartorsuaq kalaaliviup, timersuutitut qangarsuaq aamma atormatit illit 1994
- Eshtaoli, Sor'a, Ashna, v34 Zanoa, En-Gannimi, Tappua, Enami, v35 Jarmuti, Adullami, Soko, Azeka, v36 Sha'arajimi, Aditajimi, Gedera Gederotajimilu, katillugit illoqarfiit 14-it illoqarfeerartallit, v37 Senani, Hadasha, Migdal-Gadi, v38 Dil'ani, Mispe, Jokte'eli, v39 Lakishi, Boskati, Egloni, v40 Kabboni, Lakmasi, Kitlishi, v41 Gederoti, Bet-Dagoni, Na'ama Makkedalu, katillugit illoqarfiit 16-it illoqarfeerartallit, v42 Libna, Eteri, Ashani, v43 Jifta, Ashna, Nesibi, v44 Ke'ila, Akzibi Mareshalu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartaallu, v45 Ekroni illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu v46 Ekronimiit kimmut illoqarfiillu Ashdodip eqqaaniittut ittut tamaasa illoqarfeerartallit, v47 Ashdodi illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu, Gaza illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu Egyptenip kuunngua Imarsuarlu killigalugit.
Sentence Tokens with count 88
- Team Tunersuit Mikkel Kjærgaard+ Julie Tange+ Luise Hansen Team Kangia expolore Helle Nielsen+ Frank B. Sørensen Team Kirny Jens Pele Ptersen+ Ane Kruse Team Butik 56 Finn Jensen+ Laali Berthelsen Team Reimer- Iversen Karl Otto Iversen+ Maja Reimer Team N& N Alupaat Niels Davidsen+ Lene Ravn Davidsen Aron- Nuka Aron Petersen+ Nuka Petersen Team Fitness Ulrik Davidsen+ Mannannguaq Mathæussen+ Aviaaja Bahr( Nuuk) Team Peqataavungut Judithe Brandt+ Arne Brandt Team Qupikkut Bassi Clasen+ Veerti Clasen Team Meriannguvunga Lene Østerballe+ Christian Reimers Team Beju Bertheline M. Nielsen+ Jørgen Kristensen 1.
- Aqagukkut aallarpugut kujammukanneq qaqqarsuit alianaalluinnartut isiginnaajutigalugit, ingerlammersorluta nunarsuaq ituipparput sunaaffa" Isigassuit" itunnerat, ituikkatta qoororsuaq sivisujaarsuaq ingerlavigilerparput ammut kussariartortoq naqqannikkatsigu narsaamanersuakkut ingerlalerpugut, ingerlangaatsiarluta kititsinni illu isigilerparput, uunga tikikkatsigu illuarangaatsiarsuaq nutaangaarami suna taama kusanartiginerpoq sunaaffa Eqalusussuit qinnguanut pilluta, sunaaffa paartut akunnittarfissaat ila tammaarfik alianaak, iseriallaratta ini nuannissusia, silarleq iningaatsiakasik qimmit nerisassaannik ammassannik puunik ulikkaarpoq, inilu ilorleq sinittarfik suut tamaasa pigai, kissarsuut kipparissoq, kaffisorfik angineq, tiiporti, tiitorfiit, puugutaasat, errorfik qisussat naammattut( aamarsuit) il. il. Atoqqaarfissioratsigu nerersuarluta kaffisuutersuarlutalu pujortagassat naammattut, suli ulluumagaluaqisoq tassani unnuinialerput, oqaluullutillu aqagu taama silagiinnarpat ualikkut Sisimiunut tikissallutik qanga qujanannguarsi.
- Imm. 2. KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinermini pisussaaffittut naammassisassaasa annertussusii qanorlu ittuuneri Naalakkersuisut aamma KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinermik isumaqatigiissutaanni erseqqinnerusumik aalajangersarneqartassapput, tak. peqqussummi§ 28. Imm. 3. Isumaqatigiissut imm. 2-mi taaneqartoq taamaallaat KNR-ip innuttaasunik kiffartuussineranik imaqarpoq, tassalu KNR-ip ingerlataanut allamut tunngassuteqarani, tak.§ 5 aamma peqqussummi§ 29. Imm. 4. KNR innuttaasunik kiffartuussineq pillugu isumaqatigiissummik naammassinninneq pillugu nassuiaammik kultureqarnermut pisortaqarfimmut aamma Radio- tv-lu pillugit aalajangiisartunut nassiunneqartartussamik ukiut tamaasa suliaqartassaaq, tak. peqqussummi§ 28, imm. 5. Imm. 5. Nassuiaat imm. 4-mi taaneqartoq pissusiviusunik oqaluttuartuussaaq tamakkiisuussallunilu, aamma kultureqarnermut pisortaqarfiup pisussaaffigaa pissutsit anguniakkanut isumaqatigiissummi taaneqartunut naapertuutinngitsut ingerlaavartumik uparuartassallugit.
- Illuutinik najugaqarfissatut attartortitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 12, 23. april 2008-imeersoq IR Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2-mi, 12. maj 2005-imeersumi IR Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 18, 12. november 2001-imeersukkut IR, Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 14-ikkut, 20. november 2006-imeersukkut IR allannguuteqartinneqartumi§ 4, imm. 4,§ 7, imm. 3,§ 13, imm. 2,§ 25, imm. 3,§ 28, imm. 5,§ 30, imm. 8,§ 32, imm. 6,§ 41, imm. 4,§ 44, imm. 6,§ 57, imm. 2,§ 58, imm. 8,§ 59, imm. 8,§ 76, imm. 3,§ 77, imm. 5 kiisalu§ 81, imm 6, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 34, 28. november 2016-imeersoq IR( Aalajangiinerup eqqartuussivinnut suliakkiunnissaanut piffissamut killiliussaq, annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassanik suliaqartarneq, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aamma akileraartarnermut nalunaarusiortarneq aamma akiliisarneq il.il. pillugit maleruagassat allanngortinneqarnerat)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi allanngortinneqassapput:
- timigissarfinnik il.il. nalunaaqutsersuinermik aaqqissuussineq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik nalunaarsuiffimmik ingerlatsinera pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermi maleruagassanik unioqqutitsinermut tunngasunik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut aalajangiinerinut naammagittaalliuutinik suliarinnittussamik naammagittaalliorfimmik, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerannik Akiuiniarnermut Ataatsimiititaliamik Naalakkersuisut pilersitsinissaq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerannik Akiuiniarnermut Ataatsimiititaliap katitigaanera sulineralu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Elite Sport Greenland, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut allallu tapiissutisisartut pillugit naatsorsuutaat kukkunersiuisarnerlu pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, tapiissutit utertillugit akilerneqartarnerat pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, aamma pineqaatissiineq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik, Inooqat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Sukorseq, Autismertut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Peqatigiit, Angajoqqaaqatigiit( Angajoqqaanut ADHD aamma/ imaluunniit autismertunik meeralinnut peqatigiiffik), MIO, Kattuffiat Utoqqaat Nipaat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, Nuummi Gigtertut Peqatigiiffiat, NIISIP, AK, SIK, NPK, IMAK, Danskit Inuit Pisinnaatitaaffiinut Ingerlatsiviat, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Uku inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaateqarput:
- Kapitali 2 Pinngitsuuisinnaajunnaarnermik katsorsaaneq§ 3. Naalakkersuisut Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu inunnut Kalaallit Nunaanni inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut aamma aalajangersimasumik najugaqartunut akeqanngitsumik pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamik neqerooruteqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Inuit aalajangersimasumik najugaqartuunngitsut aamma Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimanngitsut, imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu ikiorneqarnissaminnut neqeroorfigineqarsinnaapput pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarnermik siuninnguatigut piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniissimagunik issimagunik, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Inunnut nunami allami najugaqavissunut aamma nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut imm. 2 atuutinngilaq, aamma pineqartut Kalaallit Nunaanni pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarneq sioqqullugu piffis-
- § 2. Innaallagiatortut ikkussukkat inaallagissamut sakkortuumut tunngasut aammattaaq< 50 V-nik aqutsinermut aamma iluarsiinermut atortunik ikkussuineq, taakkua> 50 V-p atuunneranik aqutsinermut aamma suliaritinneqartarneranut aqutsinermut atorneqarpata, tamakku elinstallatøritut suliffeqarfinnit, akuersissummik pigisaqalersimasunit imaluunniit tapiliussatut/ killeqartumik akuersissummik pigisaqartunit suliap pineqartup suliarineqarnissaanut taamaallaat suliarineqarsinnaapput, taamaattorli tak. immikkoortut 3-6. Imm. 2. Suliassat akuersissummik pigisaqarnissamik piumasaqaateqarfiusutut naatsorsuussat tassaapput innaallagissamik pilersuinermut atortumut aalajangerlugit aallartitaatitut ikkunneqartussat imaluunniit attaviikkatut/ piikkatut kiisalu taakkununnga ilaapput ledninginut atortut aalajangikkat, tavlit, uuttuutit, ikkussuiffissat aamma ikkussuinermut atortut aalajangikkat allat aalajangerlugit maskiinanut aamma atortussianut innaallagissamik ingerlasunut ikkussukkamiit aalajangerlugit ikkullugit aallartitaatitut ikkunneqartussat imaluunniit attaviikkatut/ piikkatut atorneqartussat.
- NAASOQ PLASTICIUSOQ apussuup ataani toqusuitsuusutit tassanngaannaq naapillutit manngertillutit asinngarsimasutit qiiaamminngitsuunngilanga naak inuunerup uumasimanerata anersaavata toquatalu ullutsinni issittup nunaani nunap qaavani assuutigisaraatit naasoq plasticiusutit sanningasut asinngarsimasut sanninngarumminnillu amigaateqartut kikiattaminnik manngertornilersoortut anorersuarmit apussuarmit issersuarmillu misigitinneqarsimatillugit asinngavinngisaannartutinaa aserujaatsumit toqujuitsumilli sanaasutinaa erngup uumassutaanit ivikkatut kajortooreersimallutik qorsooqqisseqqittuartunut kusatsillutillu uummarissiuartunut inorsartuaannaraluarlutit tassaalersarputit issittumi misigissutsit aliasuttut qulliit kuuttut niaqqullu nakassimasut qalipaasersuissutituaat naasoq plasticiusutinaa eqqaamaniaruk qalipaatitit nutaanngoqqinngisaannarmata tassaagavit maskinap silarsuaaniit issittup nunaanut eqqutaq assersuussutaatitaannaq pissaaneqanngikkaluartutit atugaannaq sungiutaannaq aallaqqaammut qalipaatigeqalutit malugeqqusartutit sanningasut ilisarnaatit naakkinarsigaangata tassaasutit nunama piginngisaa timima nillertup inuusimaneranik sumilu nunaqarneranik uppernarsaanari qaavaniititassatut ititassatut akuerisaq salloqittaasorlusooq
Sentence Tokens with count 89
- Taanna immaqa isumaqartoqalissutaasinnaavoq taavami tamakkikkamik qooriarnilik atortariaqarnerpaassasoq amerlasuut amerlanerpaat ooqattaasakkamik eqquissutigisarmagit- aap, taamaalillugulu aamma paasisimasariaqarpoq aammattaaq ilaatigut ooqattaasakkamik eqquisuujumaarmata aallaasip amerlasuuisa kingullerpaartaat allatut oqaatigalugu amerlasuut piniakkamut ingerlaneranni anngutinngitsut taakkuusut( piniagaq pillugutereersoq) taavalu siunnerfissakippallaarnera pissutigalugu aallaaniamut allatut ilioriarfissaqanngitsoq timmiarsiut tamakkikkamik qooriarnilik atorlugu s. i. amerlasuut 95 ooqattaasakkamiimmata- 41-innaalli avataaniillutik illutik- s. i. timmiarsiut narlukkamik savissaa ilulik atoraanni amerlasuut 68 ooqattaasakkamiiffissaanni aammattaarli 68 avataaniiffissaanni iffissaanni- qooriarneqqortussutsinut taakkununnga marlunnut ungasissutsini qiterlerni nikingassutaasa suli annerusussaaffiani soorlulu aamma igiffissap taama qanitsigisup timmiarsiut tamakkikkamik qooriarnilik atorlugu piniakkap sequminneqarneranik tamannalu peqatigalugu piniagaq eqqorumallugu eqqorluinnartumik siorniinermik kinguneqarfissaanik.
- Kim Kielsen, Siumut, Naalakkersuisut siulittaasuat Randi Vestergaard Evaldsen, Demokraatit, aningaasaqarnermut aamma aatsitassaqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Knud Kristiansen, Atassut, ineqarnermut, sanaartornermut aamma attaveqarnermut Naalakkersuisununt ilaasortaq Nikolaj Jerimiassen, Siumut, aalisarnermut, piniarnermut aamma nunalerinermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Vittus Qujaukitsoq, Siumut, inuussutissarsiornermut, suliffeqarnermut, niuernermut aamma nunanut allanut tunngasunut Naalakkersuisunut ilaasortaq Martha Lund Olsen, Siumut, ilaqutariinnermut, naligiisitaanermut, isumaginninnermut aamma inatsisinik atuutsitsinermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Doris Jakobsen, Siumut, peqqissutsimut aamma nunanik avannarlernik suleqateqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Nivi Olsen, Demokraatit, ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, ilisimatusarnermut aamma ilageeqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Mala Høy Kúko, Atassut, pinngortitamut, avatangiisinut aamma nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisunut ilaasortaq Kúkomut akisussaaffik nutaaq
- Aaqqissuussinerit tamakku pilersinneqarsinnaapputtaaq sillimmasiisarfmni Naalakkersuisunit akuerineqarsimasuni imaluunniit Finanstilsynimit sillimmasiisarfinnik Danmarkimi ingerlatsisinnaatitaasuni, 2) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiani inuuneq naallugu pisartagassanik, naammaataasunillu inuuneq naallugu pisartagassaanngitsunik aningaasartaqartuni, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit naammaataasunit tunniunneqartut utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit inuuneq naallugu pisartagassanit tunniunneqartut 50 procentiinit amerlanerussanngillat, 3) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat siusinnerpaamik tunniunneqartalersinnaapput 60-inik ukioqalernermi, taakkunannga ukiukinnerunissaq Skatterådimit akuerineqarsimanngippat, 4) aappaasumut toqukkut qimagaasumut, taamattaaq aappaasumut avinneqarsimasumut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqassapput sivikinnerpaamik ukiuni qulini, 5) taamaattorli qitornanut toqukkut qimagasunut, aamma qitornarsianut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqarsinnaapput sivisunerpaamik qitornaasut 24-nik ukioqalernerat tikillugu, aamma 6) soraarnerussutisiatigut inuunermullu sillimmasiissutitigut aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqartitsinermi aningaasaateqarfiini inuunermullu sillimmasiisarfiini
- nalunaarsorneqarnissaat, tak.§ 8, imm. 1, qanganitsat eriagisassat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut inatsisissatut siunnersuut tunngavigalugu eqqissisimatitassanngortitaasimasut nakkutigineqarnissaat, tak.§ 8, imm. 2, aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit iluini qanganitsat eriagisassat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut pingaarnersaasa aserfallatsaalineqarnissaat, tak.§ 8, imm. 3, attakusiuut misissuinerinut aningaasartuutit akilerneqarsinnaanerat pillugu immikkut aalajangersagaq, tak.§ 10, imm. 4, illutoqqami eqqissisimatitasassanngortitami aserfallatsaaliuinermut imaluunniit sa-naartornermut imaluunniit kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmi pingaarutilimmik sanaartornermut aningaasartuutit aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit iluanni aningaasartuuteqarsinnaaneq, tak.§ 14, imm. 3, illutoqqat eqqissisimatitasassanngortitat aamma kulturikkut oqaluttuarisaanermut sumiiffiit pingaarutillit nalunaarsorneqarnerat, tak.§ 15, imm. 1, aamma illutoqqat eqqissisimatitasassanngortitat aamma kulturikkut oqaluttuarisaanermut sumiiffiit pingaarutillit aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit iluanni nakkutigineqarnerannut.
- Kapisilinniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 12, 1. august 2012-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18-imi 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 24, imm. 1,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, soorlu Inatsisartut inatsisaanni nr. 6-imi 20. maj 1998-imeersumi IR, Inatsartut inatsisaanni nr. 5-imi 21. maj 2002-meersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 28-mi 18. december 2003-meersumi IR, Inatsisartut Inatsisiliaa nr. 17-imi 3. december 2009-meersumi IR, kingullermillu Inatsisartut Inatsisiliaa nr. 5-imi 4. juni 2012-mi allanngortinneqarsimasoq tunngavigalugu aalajangersarneqarpoq:
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 12, 2. november 2006-imeersup IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 18, 26. juni 2017-imeersoq IR( Aktiaatillit taarsigassarsiaasa akileraaruserneqartalernissaat, atornerluisoqarsinnaanera akiorniarlugu maleruagassaq, sulisorisanik atukkiussinermi akileraarutinik unerartitsisussaatitaaneq il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 20, 18. november 2010-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 37, 9. december 2015-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 7, 6. juni 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 29, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- 14) qanoq annertutigisumik ikiortissarsiortoqarnersoq ikiortissarsisoqarsimanersorluunniit, 15) radiofrekvensit imaluunniit kanaalit arlaat tusarnaarneqarnersut, 16) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip piginnittua, atuisua najukkamilu qaninnermi sullissisua, 17) najugaq, usit assartorneqartut ulorianarsinnaanerinik mingutsitsisinnaanerinilluunniit paasissutissanik pissarsiffigineqarsinnaasoq, 18) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip sillimmaserneqarsimaneranut paasissutissat, tassunga sillimmasiisarfik ilaalluni, 19) sananeqaatit atortulluunniit kuutsinneqartut, iginneqartulluunniit allatulluunniit kuutsinneqartut, imaluunniit imaarsineq ulorianaateqarnersoq, tassungalu kuutsinneqartut suunersut, teknikkimut nassuiaatit eqqortut, annertussutsip nalunaarutigineqarnera missiliorneqarneraluunniit, eqimassusiat aammalu sananeqaatit atortullu taamaattut qanoq innerannut ilimagisat pillugit paasissutissat paasiuminartut, 20) sananeqaatinik kuutsinneqartunik imaluunniit kuutsinneqarnissamut ulorianartorsiorfiusunik tigusisussap, tunniussisup, nassiussisup tunisassiortulluunniit aqqata nalunaarutigineqarnera, 21) igitsinermi periaasiusoq, aamma 22) peqqutaasut, igitsisoqarneranut pisuusut.
- Aatsitassanik tuniniaaneq aamma avammut annissuineq pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 26. juni 2019-imeersoq IR Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 34, 28. november 2016-imeersumi IR allanngortinneqartumi§ 31, imm. 1,§ 45, imm. 5,§ 45 c, imm. 3 aamma 4,§ 45 d,§ 96, imm. 3 aamma 4 aamma§ 97 naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- " Karakteeri" inuuninni eqqaamassanngiliuk sumullu atortarnera pissutsivit qanoq innerat takuuk karakteeriuvoq Annerulaartutut issorisat pikkorilaarsorisat pissusivimminnik toqquisut nittararai karakteerip pissusivii takoqqullugit tg-mik allattarai Makkuli allanit suutinngisat qulangersimasat allanit sunaaffa qamuuna nakuussusiat nittararaa karakteerip pissusivii takoqqullugit ug-mik allattarai Inuuneq atorlugu qiimanaqi ingammik inuusunnerup ingerlavik eqqaamanartanngeqi nalaani nuannaarnerup inuusuttumi nuannaartumi tamarmik nuannermata Uffali aana isertorluni qamaarisalik karakteeri inumminik sukkut ingerlasumik angissusilersuisoq piginnaanera, nakuussusia tamaasa misissorlugit Inuk karakteerilik pitsaasumik nittararaat suliaasa aalajangersumik pissusilik imminut paaraluni tarnimigut, inuutsimigut nakuusumik pissusilik Taavami maannakkut paasiviuk suussusia karakteerip tassalu eqqaamalissaviuk toqqorsimammat ilinni pissutsivit qanoq innerat takuuk, karakteeriuvoq 1967
- 33 Taava ineqarfik Moorsasimut aappaat, tupeq pequtaalu tamaasa, qarsorsartui salliligaalu sannerutaalu napasuilu allipaqutaalu 34 ulissarlu savarsuit amii aappillarsakkat ulissarlu qappiit amii umissuarlu saagussaq, 35 nalunaajaatillu illerfia akiutitaalu saammaaffillu 36 nerriviusarlu pequtaalu tamaasa timiusallu kiinneqqussutit, 37 naneruuserfillu sukuluitsoq qullersaalu, qulliit pisareersimasut, pequtaalu tamaasa uulialu qaammaqqutissaq, 38 tunisivillu kuultiusoq uulialu tarnutissaq pujoorutissallu tipigissut toqqullu paata saagussaa, 39 tunisivillu kannussaasoq qassutaasartaalu kannussaasut akiutitaalu pequtaalu tamaasa qattaasarsuarlu niuluusartaalu, 40 silarliatalu ungaloqutai napasuilu taakkualu allipaqutaat silarliatalu iseriaata saagussaa napasuisalu noqarutaat taakkualu paagutaat pequtillu tamaasa ineqarfimmut tupermut naapittarfimmut suliarisariaqartut, 41 atisassallu kiffartuussinermut atussasut illernartuummi kiffartuusissat:
Sentence Tokens with count 90
- 1) nunalerinermut tunngatillugu ineriartortitsinernik suliareqqiisarnernillu suliniutinut, 2) nunalerinermit tunisassianik suliareqqiisarnernut inuussutissarsiornermut tunngatillugu iluaqutigineqarnissaat siunertaralugu, 3) nunalerinermit tunisassiamik nutaamik nittarsaassinermi tunitsivissarsiornermut aningaasartuutinut imaluunniit nunalerinermit tunisassiamik ilisimaneqareersumik tuniniaavimmi nutaami nittarsaassinermut, imaluunniit nunalerinermit tunisassiat Kalaallit Nunaanni tunisassiarineqartut pillugit nalinginnaasumik tunitsivissarsiorluni suliniuteqarnernut atatillugu, 4) misissuinernut, nunalerinermut tunngassuteqartuni periarfissanik nutaanik nassaarniarluni qulaajaanernik siunertalinnut, taamatuttaaq siunissami tunisassiortoqalernissaa tamakkulu pisortanit ingerlatsivigineqarnissaat pillugit ilisimasassanik pisariaqartinneqartunik pissarsiniartarnernut, 5) maannakkut tunisassiaareersut pillugit uumassusilinnut nunalerinermullu tunngatillugu misissuinernut kiisalu nunanik misissuinernut uppernarsaasersuisarnernullu, isumalluutitigut tunngavigisat avatangiisinut aningaasaqarnermullu tunngatillugu illersorneqarsinnaasumik iluaqutigineqarnerisa qulakkeerneqarnissaannut sunniuteqaqataasussanut, aamma 6) misissuinernut, tunisassiornerup naleqarnerulersinneqarnissaanik pisariillisaavigineqarnissaanillu siunertalinnut kiisalu tamakku ingerlatsivigineqarnerisa pitsanngorsarnissaannut suliniutinut.
- Imm. 4. Eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarnermi attaveqaqatigiinnermilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) paasissutissat matematikkimi taaguutinik imallit paasisinnaallugillu isummerfigisinnaassagaat, 2) misileraallutik misissuillutillu suleriaaseqarsinnaassasut ilikkagassatigullu paasisat inernerinik oqaatiginnissinnaassasut, 3) suleqateqarluni matematikki iluaqutigalugu eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarsinnaassasut, 4) allattariarsornikkut oqaluttariarsornikkullu paasinarluartumik suliassatik ersarissarsinnaassagaat, suliat ingerlaneri nassuiaatigisinnaassagaat aamma inerneri nalunaarutigisinnaassagaat, 5) suliassanik kattutaakkanik naammassinninniarnermi periaasissanik, suleriaatsinik atortussanillu naleqquttunik toqqaasinnaassasut, 6) tulleriiaarisumik aaqqissuusseriaatsit matematikkimilu tunngavilimmik eqqarsartaatsit atorsinnaassagaat, 7) malittarisassat ataqatigiinnerillu uppernarsarniarnerini allanngorarnerit ilisarnaatillu atorsinnaassagaat, 8) taamaassorisat oqaatiginiarnerinut tunngavilimmillu eqqarsartaatsit ingerlanniarnerinut titartakkanik geometriskiusunik atuisinnaassasut, 9) matematiskimi ilutsimik assersuusiamik toqqaanerup naleqassuseq aalajangersimasoq ersersittaraa paasisinnaassagaat aamma 10) matematikkimi naammassiiniarnermi suliaqarnerup eqqarsaatersornerullu akornanni isummersuutinik paarlakaatsitsisinnaassasut.
- Atuuttuulersitsineq§ 31. Inatsisartut peqqussutaat manna atuuttuulissaaq 1. januar 2009. Imm. 2. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarput 1) Ulluunerani paaqqinnittarfiit, ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 21. maj 2002-meersoq IR kingusinnerusukkut allannguutai ilanngullugit, 2) Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 16. april 2007-imeersoq IR,§ 2 pinnagu, taanna atorunnaarsinneqassaaq 1. marts 2009, 3) Kommunit aaqqissuussaannik ulluunerani angerlarsimaffimmi paarsisitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 65, 29. december 1994 meersoq aamma 4) Meeqqat ullukkuinnaq paaqqinnittarfinnut/ ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinnittarfinnut kommunemit ingerlanneqartunut inissinneqartarnerat pillugu Isumaginninnermi Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 129, 11. december 1978imeersoq IR.
- Imm. 3. Pissutsit imm. 1 aamma 2-mi taaneqartutut pisuni akuersissut imaluunniit akuerineqarneq taamaallaat tunniunneqarsinnaavoq, ingerlataq imaluunniit sanaartugaq/ atortoq nunap immini imaluunniit nunani tamani pinngortitaanik sumiiffiup inniminassusianik akornusiinngippat imaluunniit inuiaqatigiinni soqutigisat pingaaruteqartut, tamakkununnga ilaallutik inooqatigiinnikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisat, ingerlatap ingerlanneqarnissaa imaluunniit atortumik pilersitsinerup ingerlatsinerulluunniit pisariaqartivissappassuk, allanik aaqqiissuteqarnissaq allatut periarfissaqanngippat, takuulli imm. 4. Imm. 4. Ingerlataq imaluunniit sanaartugaq/ atortoq nunami immini imaluunniit nunat tamat akornanni pinngortitamik illersuiffiinik, pinngortitap suuneranik pingaartitsiviusumi imaluunniit pingaartinneqartutut isigineqartup annertuumik sunnerneqarsinnaaneranut isumaqarfigineqarpat, imm. 3-mi pisuni taaneqartuni taamaallaat ingerlatamut imaluunniit sanaartukkamut/ atortumut akuersissummik imaluunniit akuerinninnermik Naalakkersuisut tunniussisinnaapput, ima pisoqassappat;
- Tamanna tunuliaqutaralugu qitiusumik ilinniarfiit Namminersorlutik Oqartussanit malittarisassiuussinermut ilaajuassapput, sirsuutillu nassatarissavaa- ilinniarfiup isumaqatigiissutit Namminersorlutik Oqartussat ilaaffigisaat maleruassammagit, tassunga ilanngullugit akissarsiatigut atorfinitsitaanermilu atugassarititaasut, kiisalu soraarnerussutisiat pillugit aalajangersakkat,- ilinniarfik ukiumoortumik UR naatsorsuutinik kukkunersiukkanik taakkununngalu atasunik uppernarsaasersukkanik suliaqartassammat,- ilinniarfiup missingersersuusiortarneq, naatsorsuuserineq naatsorsuutinillu saqqummiineq pillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut maleruassammagit- pisortatigut suliassaqarfiup ilinniarfiillu akornanni, kiisalu ilinniarfiit namminneq akrminni assigiissaakkamik pitsaassutsimut tunngatillugu aaqqissuussinissaat piumasarineqassammat,- sirsuummi aalajangersakkat ilinniarfiit ingerlatsinerinik malittarisassiuussisut maleruarneqarnissaannut pisussaaffeqarneq aamma- ilinniarfiit inatsisit, pisortat ingerlataannut atuuttut ataanniittuassapput ittuassapput, soorlu pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat, pisortat ingerlatsineranni paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma inatsisartut ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat.
- Kapitali 2 Ilinniagaqarnersiuteqarsinnaanermut piumasaqaatit Ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamut piumasaqaatit inunnut tunngasut§ 2. Ilinniartut qinnuteqarnermikkut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaapput 1) danskisut innuttaassuseqarunik imaluunniit nunani tamalaani isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaannut atuuffeqartut naapertorlugit danskisut innuttaasunut naligiissinneqarlutik ilinniagaqarnersiuteqarsinnaagunik, aamma 2) ilinniakkami ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi ilinniartussatut akuerisaagunik ilinniagarlu ingerlallugu, tak.§§ 7 aamma 8. Imm. 2. Ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaassagunik, paasissutissat ilinniagaqarnersiuteqarnissamut attuumassuteqartut tamaasa Naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat, soorlu inuup normua, siusinnerusukkut ilinniakkamik naammassinnissimanermut tunngasut, pisortanit ikiorsiissutinik allanik pisartagaqarneq, soraarummeernermi misilitsinnermilu angusat, meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaaneq imaluunniit akilersuisussaatitaaneq, nunami innuttaassuseqarneq, ilinniakkamik akuerisaaneq, suliffimmik sungiusarfissamik pissarsisimaneq, ilinniakkamik allannguineq, ilaqutariittut inissisimaneq, peqqissutsimut tunngasunik paasissutissiineq, pissutsillu kingusinnerusukkut allannguuteqartillugit piaartumik Naalakkersuisunut nalunaarutigisassallugit.
- gl, Eqqumiitsuliortut Kattuffiat, Nipilersortartut Kattuffiat, Qeqqani erinarsoqatigiit, Nunatta Atuagaateqarfia, Nunatta Katersugaasivissua Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat( NUKAKA), NAPA, Katuaq, Taseralik, Sermermiut, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Utoqqaat Kattuffiat, Inuit Circumpolar Council( ICC), Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Misissueqqaarnerit, KNR, Kalaallit Nunaanni Tusagassiutit Kattuffiat, najukkani Radioqarfiit TV-eqarfiillu Kattuffiat, Sermitsiaq AG, Knud Rasmussenip Højskolia, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI), Campus Kujalleq, Inuussutissalerinermut Ilinniarfik( INUILI), Imarsiornermut Ilinniarfik( Søfartsskolen), Niuernermik Ilinniarfik- Nuuk, Perorsaanermik Ilinniarfik, Savaatilinngorniat Atuarfiat, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik, Sorlak, Avalak, Ili Ili, Meeqqat Pisinnaatitaaffiinik Sullissivik( MIO), IPIS, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata siunnersuisoqatigiivi aamma Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Instituti.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiornermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnissamut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik INI A/S Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Grønlands Erhverv( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Akademikernes Sammenslutning i Grønland( ASG) Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Kalaallit Forsikring Illit Forsikringit Tryg Grønlandsbanken 15
- Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorsimanerata akuerineqarnera pillugu suliffeqarfik nalunaarfigineqarsimappat, suliffeqarfik iluanaarutinik akiliinera allatigulluunniit piginnittut akornanni sinneqartoorutinik avitseqatigiinnerit tamaasa suliffeqarfik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaaruteqartassaaq, takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4. Siunnersuummi§ 10 malillugu suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaarnerani, suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimanerata nalaani suliffeqarfiup isertitarisimasaanik sinneqartoorutit ilaannik siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5 malillugu suliffeqarfik innuttaasunik ikiuiniarnikkut isumaginninnissamut pisussaaffeqarpoq, takuuk siunnersuummi§ 16, imm. 3. Siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5, litra b malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut aningaasaliinerit taamaallaat siunnersuut malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut pisinnaavoq.
- 24.( gE 22/ 2 01)[ Qupp. 22- mi issuagaq] Nunarsuaq tamakkerlugu meeqqat 13.000.000- t aids- ip kinguneranik iliarsuupput[ Qupp. 23- mi nalunaarsukkat/ nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) INERSIMASUT( 15- niit 49- nut UKIULLITT) 1999- ip NAANERANI HIV- mik/ AIDS- imik TUNILLANNEQARSIMASUT AMERLASSUSAAT Amerika avannarleq 890.000 Caribiami 350.000 Latinamerikami 1.200.000 Europami killermi 520.000 Afrikami avannarlermi aamma Kangia Qiterlermi 210.000 Europami Qiterliup kangiani aamma Europami Qiterlermi 410.000 Kangiata kujataa- kangiata kujataani aamma Kangiata kujataa- kangiani 5.400.000 Kangiata kangiani aamma Manerassuarmi 530.000 Australiami aamma New Zealandimi 15.000 Afrikami Saharap kujataani 23.400.000[ Suminngaanneernera IR] Najoqqutarisaq:
Sentence Tokens with count 91
- Jane Albrechtsen Max-Yves Audibert Karen Dorthe Brandt Margrethe Christensen Edvard O. Egede Frederikke Filimonsen Justine Frederiksen Aka Grønvold Trine Hansen Nive Heilmann Susi Hinrup Nukaaraq Holm Akitsinnguaq Jensen Inger Jeremiassen Uusaqqak Kristensen Knud Lange Nathan Larsen Sofie Larsen Kristian Larsen Aviaaja Lennert Naja Lund Nuuni Lynge Aani N. Mathiesen Knud Mathiesen Nivikkannguaq Mathiessen Aappalaannguaq Mathiessen Lis Mortensen Anja Munch Lillian Møller Malene Olesen Nunni Olsen Nivikkannguaq Reimer Aqqa B. Samuelsen Thele Peter Samuelsen Laila Sandgreen Aviaq Steenholdt Dorthe Storch Laura Taunajik Gerda Therkelsen Heidi Thomsen Eva Marie Tittussen Ezekias Ulriksen Miriam Vang
- Kapitali 1. Atortuuffia siunertaalu§ 1. Atuartunut ineriartornerminni immikkut isumassortariaqartunut imaluunniit tapersersortariaqartunut nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsineqartassaaq aammalu allamik immikkut perorsaanikkut ikiorsiineqartassalluni, tak. Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1, 6. juni 1997-imeersumi IR§ 12, imm. 1.§ 2. Atuartut, piginnaasamikkut kinguarsimanerat imaappat imaluunniit ima annertutigaluni, atuartitaanerat nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsinerup iluani ingerlanneqarsinnaanani, annertusisamik immikkut ittumik atuartinneqassapput allamillu annertusisamik immikkut perorsaanikkut ikiorserneqassallutik, takuuk Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1, 6. juni 1997-imeersumi IR§ 12, imm. 2.§ 3. Nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsinerup allamillu immikkut perorsaanikkut ikiorsiinerup siunertaraat atuartup klassimi atuartitsinermi ingerlaqataasinnaasunngortinniarlugu sapinngisamik pitsaanerpaamik tunngavissaqalersinniarnissaa.
- 1) tunngaviusumik sullitanut tungassutilinni suniluunniit ilaatinneqassapput allaganngorlugu isumaqatigiissummik, isumaqatigiissusiornissamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tuniniaasup paasissutissiinissamut pisussaaffii, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatinut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tassunga ilanngullugu piffissaq qilersorsimaffiusoq, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumoortumik ilisimatitsisarneq, qulanaveeqqusiineq, atusup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu atorunnaarsitsineq attaveerinerlu pillugit isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaasa minnerpaaffissaannut piumasaqaatit, 2) terminalimi atortunut attaviliinissamut atuinissamullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, aamma teknikkikkut tunngaviusunik immikkut ittunik atugassiinissamut akuersissutit, 3) atuisunut piginnaanernik atortunillu immikkut ittunik atugassiisussaatitaaneq, tassunga ilanngullugu piginnaanerit atortullu taakku atuisumut akeqanngitsumik atugassiissutigineqarsinnaanerat, aamma piginnaanerit atortullu taaneqartut pillugit atuisumut ilisimatitsinissaq, kiisalu 4) immikkut ittumik atuisut ataatsimoortut UR pisariaqartitaannik naammassinninnissaq, taakkununnga ilaallutik innaarluutillit.
- 1) inissiat, 2) sumiiffiit inuussutissarsiutinik ingerlataqarfiusut umiarsualiviillu, ilanngullugit nunaminertat suliffeqarfinnut avatangiisinut mingutsitsisunut atorneqartut, kiisalu nunaminertat mingutsitsiviusut mingutsitsiviusinnaasutullu ilimanaateqartut, 3) qitiusoqarfiit, ilanngullugit sumiiffiit ataatsimoortumik UR atorneqartussatut siunertaqarfiusut kiisalu pisortat sullissiviinut atorneqartut il.il., 4) sumiiffiit sanaartorfigeqqusaanngitsut aamma sumiiffiit sukisaarsaarnermik siunertaqarfiusut, ilanngullugit sunngiffimmi atortut anginerit il.il., 5) pilersuinermi teknikkimut atortoqarfiit atortullu attaveqarnermut tunngasut allat, ilanngullugit angallannermi atugassatut sanaartukkat, 6) illuaqqat, nunaleriffiit, orpinnik naatiteriffiit, qimmeqarfiit, kuuit, tatsit, sinerissami nunaminertanik atuineq, imaanik atuineq, sumiiffiit pinngortitap kulturilluunniit oqaluttuarisaaneranik immikkut soqutiginaatillit, sumiiffiit sukisaarsaarnermut immikkut atorneqartut il.il. Imm. 3. Kommunimut pilersaarutip immikkoortuinik imm. 2 naapertorlugu aalajangersaanermut atatillugu makku aalajangersarneqassapput:
- Imm. 2. Angallatinut kalaallit nunaanneersunut IR nunani allani usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1. Imm. 3. Aalisariutinut nunanit allaneersunut IR Kalaallit Nunaanni akuersissut atorlugu aalisartunut nunanilu allani usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1. Imm. 4. Angallatinut siullermeertumik kaaviiaartitaqarneq sioqqullugu avammut niuernissaq siunertaralugu Kalaallit Nunaanni usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1.§ 6. Inuit aamma ingerlatseqatigiiffiit pisiortortumut tulaassisut, tunitsivimmiit tunisinermut uppernarsaammik imaluunniit allatigut uppernarsaataasinnaasumik tunisat annertussusaannik allaffigineqarsimasumik piniartassapput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattuffiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, MIO Meeqqat Piginnaatitaaffii pillugit Suliffeqarfik, Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut Kattuffiat( IMAK), Inooqat, Atorfillit Kattuffiat( AK) NUSUKA, Sulinermik Inussutissasiuteqartut Kattuffiat( SIK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK), Sulisitsisut( GE), Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG), Peqqissaasut Kattuffiat( PK), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Grønlandsbanken, Grønlands Revisionskontor, Ernst& Young Greenland, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, aamma Agerskov Consulting.
- Kapitali 2 Akigititamut allattuiffimmi immikkoortukkuuttaanut akigititap aalajangersarnera§ 3. Akigititamut allattuiffimmi niuerfigisaqatigiit 1-ip malitsigisaanik illoqarfinni nunaqarfinnilu inuit namminneq atuisartut aamma nalinginnaasutut inuussutissarsiorfimmi niuerfigisat innaallagissamut imermullu assigiissitanik akigititanik akiliissapput, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Aalisakkanik suliffissuaqarfimmut akigitanut ilaasutut niuerfigisanut inuit namminneq atuisartut aamma nalinginnaasutut inuussutissarsiorfimmi niuerfigisat ilaanngillat, takuuk§ 4.§ 4. Akigititamut allattuiffimmi niuerfigisaqatigiit 2-p malitsigisaanik illoqarfinni nunaqarfinnilu ataasiakkaani tamani innaallagissamut imermullu aalisakkanik suliffissuaqarfimmut akigititaq aalajangersarneqarpoq, takuuk ilanngussaq 1.§ 5. Kingusinnerpaamik ukiup atuuttup naanerani akigititanut allattuiffimmi akigititat ukiut tamaasa aalajangerneqartassapput, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Akigititanut allattuiffimmut allaqqaagaq kingusinnerpaamik ukiumi atuuttumi decembarimi Naalakkersuisunit akuersissutigineqassaaq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik Aalisarnermik Nakkutilliisoqarfik( GFLK) Naatsorsueqqissaartarfik Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia Rigsombuddi Uumasut nakorsaqarnermut immikkoortortaqarfik Kalaallit Nunaanni nunami namminermi inuit pisinnaatitaaffiinut sullissivik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik Kommune Kujalleq Kommune Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia KANUKOKA Pinngortitaleriffik Arktisk Kommando Kalaallit Nunaanni Politimesteri Visit Greenland Sulisitsisut KNAPK Kalaallit Nunaanni Eqqartuussissuserisut Peter Schriver Avataq TIMMIAQ ICC- Greenland WWF Verdensnaturfonden Transparency Greenland Royal Greenland______________ UKA 2018/186 PAN- Suliap normua:
- ilinniartut ineqarfianni najugaqarnissamut piumasaqaatit naammassiunnaarpagit, taamaattoq tak. imm. 3 aamma§ 51, imm. 2. Ilinniakkamik ingerlatsinnginneq tamatumani ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassaaq, soorluttaaq taamaatitsineq orlov-eqarnikkut, tamatumani aamma naartunermut meerartaarnermullu atatillugu sulinngiffeqarneq ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassasut, taamalu ilinniartut ineqarfianni najugaqarsinnaajunnaarnertut, tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniakkamik, ilinniarfimmiinnermik innermik, sungiusaammik suliffeqarnermik naammassisaqarnermi, ilinniarfimmi ilinniakkamik taamaatitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq nooreersimassaaq ulluinnaat 10-t qaangiutinnginnerini, ilinniakkap, sungiusaammik suliffeqarnerup imaluunniit uninnerani imaluunniit taamaatinnerani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniakkamiit anisitaaguni anisitaanerlu naammagittaalliutigalugu allaffissornikkut oqartussanut allanut, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq pisinnaatitaavoq inigisaminiiginnarnissaminut iinnarnissaminut, anisitaaneq pillugu inaarutaasumik aalajangertoqarnissaata tungaanut.
Sentence Tokens with count 92
- Frederik Jensen, Saqqaq, 17.29.85 minutter 2. Kulunnguaq Markussen, Ilulissat, 18.03.00 minutter 3. Samson Grønvold, Qasigiannguit, 18.28.03 minutter 4. Klaus Jeremiassen, Ilulissat, 18.30.81 minutter 5. Gustav Broberg Saqqaq, 19.23.48 minutter 6. Kristian Vetterlain Ilulissat, 19.26.26 minutter 7. Pilutaq Sandgreen Ilulissat, 19.32.95 minutter 8. Nuka Hansen Ilulissat, 19.35.62 minutter 9. Ken Mathæussen Ilulissat, 20.10.33 minutter 10. Leo Sandgreen Qasigiannguit, 22.35.60 minutter 11. Noah Petersen Kristensen, Qasigiannguit 24.54.57 minutter 12. Mads Therkelsen Aasiaat, 26.06.67 minutter 13. Morten Brandt Aasiaat, 29.10.93 minutter 14. Arkalúnguaq Jensen Ilulissat 30.01.95 minutter Tony Hansen Ilulissat uniinnarpoq Salik Fly Ilulissat uniinnarpoq
- Ilinniartitsisunngortut 42-t tassaapput Paninguaq Broberg, Karline Dahl, Lona Dahl, Johanne Egede, Mette Hammeken, Kistînârak Heilmann, Najannguaq Inûsugtoq, Angunnguaq Jakobsen, Linda Knudsen, Ane Kristiansen, Jørgen Kristiansen, Lippinnguaq Martensen, Aviaaja Mathæusen, Erina Møller, Paneeraq Nielsen, Miiannguaq Olsvig, Maalia Willumsen, Sabrina Zeeb, Marie Eriksen, Sofie Hansen, Pia Jakobsen, Erna Jensen, Maja Jensen, Ane Mette Karlsen, Nina Løvstrøm, Aaqa Mathiassen, Angerlartunnguaq Petersen, Nuka Pivat, Aka Sandgreen, Inaluk Zeeb, Nuànguak Berglund, Inukkuluk Amgajo Brandt, Kim Eriksen, Naasunnguaq Heilmann, Est Mrie Inûsugtok, Sàmînànguak Joelsen, Knud Larsen, Ane Mette Mølgaard, Najannguaq Nielsen, Miki Olsen, Fia Rødgaard aamma Olsen Svensen.
- 12.15 Erinaq Uummannami erinarsoqatigiit 13.00 Enok Poulsen Pop/ Rock 14.00 Hinnarik meeqqanut aliikkusersuillunilu nipilersussaaq 15.00 Maalia& Jonas Pop/ Country/ Jazz 16.00 Da Bartali Crew Elektronisk Hip 19.00 Nuuk Posse Hip 20.00 Olsen Kids Pop 21.00 Nina Elektronisk Pop 22.15 Frederik Elsner Erinarsortartoq/ nipilersortartoq Ivikkami- Marlunngorneq 1. aggusti 12.15 Erinaq Uummannami erinarsoqatigiit 13.00 Hinnarik meeqqanut aliikkusersuillunilu nipilersussaaq 14.00 Frederik Elsner Erinarsortartoq/ nipilersortartoq 15.00 Olsen Kids Pop 16.00 Nina Elektronisk pop 16.45 Akissarsititsineq 19.00 Da Bartali Crew Elektronisk Hip 20.00 Maalia& Jonas Pop/ Country/ Jazz 21.00 Nuuk Posse Hip 21.50 Enok Poulsen Pop/ Rock
- § 59. Akiliisinneqarsinnaavoq 1)§ 1-imut akerliusumik tusarnaagassanik isiginnaagassanillu aallakaatitassiortoq, 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliissutigineqartunit allaanerusumik siunertanut allanut tapiissutinik atuisoq, 5)§ 46, imm. 1, nr. 1 malillugu aalajangikkamik sumiginnaasoq, 6) naqqiissuteqarnissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 46, imm. 1, nr. 2, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu, paragraffinik 15-imiit 18-imut, paragraffinik 50-imiit 51-imut,§ 52, imm. 1-imiit 2-mut,§ 48,§ 54, imm. 2-miit 6-imut,§ 58-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- imaqarsinnaapput 1) Tunngaviusumik sullitanut attaveqarnermi qanorluunniit ittumi allakkatigut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, isumaqatigiissusiassap ilusissaanut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarnerat, sullissisup paasissutissiisussaatitaanera, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatigineqartussanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tamatuma ataani isumaqatigiissummi piumasaqaatit imassaanni piffissap pituttorsimaffiusussap, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumut ilisimatitsinissap, qularnaveeqqusiinissap, taamaatitsinissap aammalu ilaatigut atuisup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu attaveersinerup sivisunerpaaffissaanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, 2) Terminalinut atortunut teknikkikkullu atortulersuutinik immikkut ittunik atugassiissutinik atassusiinermut atuinermullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, 3) Atugassanik atortunillu immikkut ittunik atuisunut atugassiinissamut pisussaaffeqarneq, tamatuma ataani atugassat atortullu taakku atuisunut akeqanngitsumik atugassiisinnaanermut, aammalu atugassat atortullu pineqartut pillugit atuisunut ilisimatitsinissamut pisussaaffeqarneq, kiisalu 4) Immikkut ittumik atuisuusut, taakku ataanni innarluutillit, pisariaqartitaannik naammassinninnissaq.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Taamanikkut Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfiusoq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisunullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Kalaallit Nunaanni Nakorsaaneqarfik SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Meeqqat Atugarissaarnerusut Nanu Børn ICC Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Sanaartornermut Ilinniarfik INUILI Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Oqaatsinik Pikkorissarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Aalisartut Piniartullu Ilinniarfiat 15
- Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisut sumiiffinni kiffaanngissusiiagaasimasut tigummineqarfiini qanoq pineqarnerinik akuttunngitsumik misissuisarnissamut, kiffaanngissusiiagaasimasut qanoq pineqarnerisa pissutsillu atugaasa pitsaanerulersinneqarnissaat, naalliutitsisarnerup il.il pinaveersaartinneqarnissaat pillugit kaammattuutinik saqqummiussinissamut kiisalu inatsisit atuuttut siunnersuutigineqartullu pillugit siunnersuuteqarnissamut oqaaseqaateqarnissamullu minnerpaaffiatigut pisinnaatitaassapput, tak. isumaqatigiissummut ilassummi artikel 19. Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisut piginnaatitaanerminnik naammassisinnaassagunik kiffaanngissusiiagaasut sumiiffiillu tigumminniffiit pillugit paasissutissanik pisariaqartunik tamanik pissarsisinnaassapput kiisalu sumiiffinnut tigumminniffiusunut tamanut kiisalu atortulersuutinut atortorissaarutinullu tamanut isersinnaassallutik, tak. isumatigiissummut ilassummi artikel 20. Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisup nammineq oqaasissaqarfigisamini nakkutilliisuuffigisaminilu sumiiffinnut tamanut pisortani oqartussaasup aalajangiinera, pisortani oqartussaasup kaammattuinera pisortaniluunniit oqartussaasup akuersinera akuersaarneraluunniit tunngavigalugu inunnik kiffaanngissusiiaaffiusunut kiffaanngissusiiaaffiusinnaasunulluunniit isersinnaanera nunat naalagaaffiilluunniit peqataasut tamatumunnga atatillugu isumagissavaat.
- Akuutissat tamarmik inuussutissap oqimaassusaata 2%- ianik annerunngitsut 8. Naasunit akuutissiaq imaluunniit naasunit akuutissiap ilaa inuussutissap oqimaassusaata 2% ianit annerunngitsoq 9. Gummit tunisassiat suulluunniit tyggegummiliornerni atorneqartut 10. Rasp suminngaanneeraliuarpalluunniit 11. Saccharosetit immikkoortut tamaasa 12. Dextrose imertaqanngitsoq imaluunniit dextrosemonohydrat 13. Glucosesirup aamma dehydreret glucosesirup 14. Mælkeproteinit tamaasa( kasein, kaseinat aamma valleproteiner) kiisalu tamakkuninnga akuukkat 15. Presset kakaosmør, expellerkakaosmør inmaluunniit raffineret kakaosmør 16. Tamarmik sisamaallutik 17. Saanerni ujallut1 uumasunit miluumasuneersut IR timmissaneersullu IR nerisassatut akuerineqarsimasut, pissusissamisoortumik ameraasartallit, imaluunniit ujallut eqqaaniittunik ittunik ameraasartallit, orsumik amerasanillu akullit naleqassutsinik matuma ataani aalajangersarneqarsimasunik sippuisimasut, tassa neqi nerisassani allani akuugaangat.
- 18 Jeruusalaat Juutallu ungaluugai kunngiilu naalagarsuartaalu, piuneerussassat uitsatigisassat asissugassat perloqqusassat, soorlu maannakkut ersitsoq, 19 Faarauu Egitsinip kunngia kiffaalu naalagarsuartaalu innuttaalu tamaasa, 20 samanimiullu tamaasa Usillu nunaata kunngii tamaasa Filisterillu nunaata kunngii tamaasa Askaluunilu Gaasalu Eikeruunilu Astuutillu amiakkui, 21 Eitumikkullu Muuapikkullu Amunillu kinguai, 22 Toorullu kunngii tamaasa Siituullu kunngii tamaasa sinerissallu imarsuup ungataaniittup kunngii, 23 Diitanilu Tiimalu Buusilu tamaasalu kissakkanik tuutsinillit, 24 Araapiallu kunngii tamaasa samanimiullu kunngii tamaasa puilasuitsumi nunallit, 25 Simriillu kunngii tamaasa Eilamillu kunngii tamaasa Miiterillu kunngii tamaasa, 26 avannaatalu kunngii tamaasa qanittullu ungasissullu ilannguteqatigiissillugit, tamaasalu nunamiut naalagaaffii nunap qaaniittut ittut;
- 15 Taamaattumik uangattaaq Naalakkamut Jiisusimut uppersutsissinnik iluartunullu tamanut asannissutsissinnik tusarama 16 qinusaraangama soraarnanga qutsappassi eqqartortarlusilu, 17 Naalakkatta Jiisusip Kristusip Guutianut ataatamut naalannassusilimmut tuneqqullusi anersaamik ilisimatitsisumik saqqummersitsisumillu taanna ilisarileqqullugu, 18 uummatissilu isaat qaammarsaqqullugit, ilisimaleqqullusiuk sunaasoq qaaqqusaasa neriugisassaat, sunaasorlu kingornussarititaasa naalannangaarsusiat iluartuni, 19 sunaasorlu pissaanerata angissusia angingaaqisoq uatsinni uppertuni nakuussusiata pissaanilissuup sunniineragut, 20 Kristusimi sunniigami toqusunit makitikkamiuk talerpimmilu tungaanut qilammi ingitillugu 21 annerussaartunngortillugu siulersuisunit naalakkersuisunillu pissaasunillu naalagaasunillu tamanit tamanillu qanoq taaneqartartunit silarsuarmi matumani piinnarnagu aappaanili allaat 22 suullu tamaasa isigaasa ataannut pisippai, tamanillu annerutillugu ilagiinnut niaqoritippaa, 23 tassa timaanut sunik tamanik tamatigut tamakkiisup tamakkigaanut.
Sentence Tokens with count 93
- Ataasinngorneq marsip 7-at Nal. 08.00 Naalakkersuisunik naapitsineq Nal. 09.45 Ilimmarfimmut Nal. 10.00 Meeqqanut workshop Nal. 10.30 Ilimmarfimmit anissaaq Nal. 10.45 Biatlon Nal. 11.20 Nuuk Kunstmuseumimukassaaq KAR Nal. 11.30 Youth ambassadorrsinik aamma AWG ambassadørinik naapitsineq- Nuuk Kunstmuseumimi( ullo´ qeqqasiorneq) Nal. 12.45 Nuup Timersortarfissuanut Nal. 13.05 Futsal( Kalaallit Nunaat vs Nunavut- Junior Male Nal. 13.45 Nussuup Timersortarfianut Nal. 14.00 Kneel Jump Nal. 14.30 Medalje-natsitsineq Nal. 14.40 HHE-mit anissaaq Nal. 14.50 Tusagassiortunik katersortitsinermut periarfissaq- Pressecenterimi Nal. 15.05 Pisortatigoortumik UR programmi naavoq Nal. 15.30 Nuup Mittarfianut Host Society General Manager Maliina Abelsen Kulturimut ilageeqarnermullu ministeri Bertel Haarder Nal. 16.10 Aallassaaq
- § 41. Pillaammik akiliisussanngortitsisoqarsinnaavoq 1)§ 5 imm. 1-imik,§ 8-mik,§ 9 imm. 1-imik aamma 3-mik,§ 10 imm. 3-mik,§ 17-imik,§ 19-imik,§ 22-mik kiisalu§ 24 imm. 1-imik aamma 2-mik unioqqutitsisunut, 2)§ 11-mi aamma§ 15-imi piumasarineqartutut immikkoortillugit nalunaarsuutinik pissarsinianngitsoortunut, 3)§ 5 imm. 2,§ 20 aamma§ 21 imm. 1 tunngavigalugu akuersissutinut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 4)§ 29 imm 1-3 aamma§ 30 malillugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 29 imm. 4 malillugu paasissutissanik nalunaaruteqanngitsoortunut, 5)§ 34 imm. 1 aamma 2 tunngavigalugit inerteqqummut peqqussununulluunniit naalanngitsunut, 6)§ 33 tunngavigalugu misissuinernik, imaluunniit§ 36 imm. 2-3 tunngavigalugit nakkutilliinermut atatillugu misissuinernik akornusersuisunut, 7)§ 35 imm. 2 tunngavigalugu aallaqqusinnginnermut akornusersuisunut.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 10. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinerni danskit oqaasii atorneqartillugit peqataasinnaassasut, 2) atuartitsinermi ilinniartitsisup innersuutai paasiuminartumillu nassuiaatai malinnaaffigisinnaassagaat, 3) nuannarisaminnik nuanniigisaminnillu aamma soqutigisaminnik oqaatiginnissinnaassasut, 4) danskisut oqalulluni saqqummiussat allaatigisallu annikitsut oqaatsit atornagit oqaatiginneriaatsinut, soorlu assitalersuinernut aamma ussersornernut, nuutsissinnaassagaat, 5) oqaluttuarnerit atuffassinerillu oqaaseqatigiit naatsut atorlugit assitalersuinikkut allatullu oqaasertaqanngitsunik takussutissartallit malinnaaffigisinnaassagaat, 6) paasissutissat nalunaarutillu annikitsut paasiuminartullu ingerlateqqissinnaassagaat, 7) atuartitsinermi, atuarfimmi aamma ulluinnarni pissutsit aalajangersimasut pillugit apeqqusiisinnaassasut apeqqutinillu akisinnaassallutik, 8) inuit, uumasut, atortut, pisimasut sumiiffiillu ilisimaarisatik assitalersuinerit allallu oqaasertaqanngitsumik saqqummiinerit iluaqutigalugit taaguusersorsinnaassagaat oqaluttuarisinnaassagaallu aamma 9) oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu naatsut allassinnaallugillu atuarsinnaassagaat.
- Imm. 2. Geometriilerinermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) geometriimi ilutsit pissusii assigiinngitsut atorsinnaassagaat, 2) geometriimi tunngaviusumik paasinnittaatsit, soorlu angissutsinut naleqqiussissutit titarnerillu akunnerini inissitsiternerat, atorsinnaassagaat, 3) uuttortaanermi paasinnittaatsit, soorlu kaajallannernut, annertussutsinut initussutsinillu naatsorsuinerit uuttortaanerillu, atorsinnaassagaat, 4) angissutsinut naleqqiusissutit, iluseqatigiissutsit assigiilluinnassutsillu atorsinnaassagaat, 5) tunngaviliussat aallaavigalugit titartaasinnaassasut, 6) assilillugu titartakkap titartarneqarneratalu ataqatigiissusiannik misissuisinnaassasut, nassuiaasinnaassasut nalilersuisinnaassasullu, 7) avatangiisimik nassuiarniarneranut atortuttassamik titartaasinnaassasut, isometriskiusunik imaluunniit isigisat ungavariartornerat malillugit titartaasinnaassasut, 8) inuunerminnit tigussaasunik, soorlu geometrii iluaqutigalugu katitikkani annoraaminernilu ilutsinik allanillu, nassuiaasinnaassasut, 9) ilutsinik geometriskiusunik titartaanermi, misissuinermi naatsorsuinermilu qarasaasiaq atorsinnaassagaat, 10) geometriskiusut pisariinnerit uppernarsaasiorsinnaassagaat, 11) geometriimi naatsorsuinerit pisariinnerit, ilaatigut Pythagorasip malittarisaliaa iluaqutsiullugu, ingerlassinnaassagaat.
- Pineqartut tassaapput 1) suliffeqarfiit imaluunniit suliffeqarfik taakkua pissuseqataat§ 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussami 1-imi nr. 1-10-mi taaneqartut, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi ittumi angerlarsimaffeqartut, Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuineq pillugu aalajangersakkat pingajuanni pineqartunut ilaatinneqartuni isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni, imaluunniit suliffeqarfik taakkua pissuseqataat nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanniittut ittut Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaanniittut ittut, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuineq akiorniarlugit piumasaqaatit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuiniarneq pillugu aalajangersakkat pingajuanni piumasaqaatit pissuseqataasa ataanniittut ittut piumasaqaatillu taakku malinneqarnerannik nakkutiginniffiusuniittut ittut, 2) suliffeqarfiup pappiaraatai nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqartussatut ilanngunneqarsimasut, aamma 3) nunami namminermi pisortatut oqartussaasut.
- 1) isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfinni kalluarneqartuni unammilleqatigiittut imaluunniit unammilleqatigiilersinnaasut akornanni isumaqatigiissuteqarneq pisimappat, niuerfinni arlaanniluunniit attuumassuteqartuni isumaqatigiissummi kalluarneqartuni isumaqatigiissuteqarnermi suleqataasut ataatsimut katillugu niuerfimmiititaat ititaat 10 procentimit annertunerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, 2) isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfinni kalluarneqartuni unammilleqatigiinngitsut imaluunniit unammilleqatigiilersinnaanngitsut akornanni isumaqatigiissuteqarneq pisimappat, niuerfinni arlaanniluunniit attuumassuteqartuni isumaqatigiissummi kalluarneqartuni isumaqatigiissuteqarnermi suleqataasut ataatsimut katillugu niuerfimmiititaat ititaat 15 procentimit annertunerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, imaluunniit 3) isumaqatigiissummi suleqataasut ataatsimut katillugu kaaviiaartitaat 5 millioner koruuninit amerlanerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3. Imm. 2. imm. 1-imi ilaatitsinnginneq atuutissanngilaq, suliffeqarfiit imaluunniit suliffeqarfiit kattuffiata isumaqatigiissutigippagu, ataqatigiissippagu imaluunniit akuerippagu:
- Kulturikkut ingerlatsineq sunngiffimmilu sammisassaqartitsineq pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5, 6. juni 2016-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia nassuiaatillu§ 1. Inatsisartut inatsisaat kulturikkut ingerlatsinermut sunngiffimilu sammisassaqartitsinermut atorneqassaaq siuarsaataallunilu, taamaattoq tak. imm. 5. Imm. 2. Kulturikkut ingerlatsineq sunngiffimmilu sammisassaqartitsineq tassaapput inunnik qaammarsaaneq, kulturimut tunngasunik imalimmik aaqqissuussinerit sunngiffimilu kulturikkut ingerlatat allat nalinginnaasut, taakkununnga ilanngullugit piginnaanngorsaataanngitsumik sunngiffimmi atuartitsineq, sunngiffimmi ornittakkat, sunngiffimmi sammisassaqartitsiviit aamma meeqqat inuusuttullu suliniaqatigiiffii, tak. kapitalit 4-7. Imm. 3. Inunnik qaammarsaaneq tassaavoq inunnut qaammarsaataasumik atuartitsineq aamma isumassarsiat malillugit inuiaqatigiinnullu peqataatitsisumik meeqqanik inuusuttunillu sullissinerit, tamat oqartussaaqataanerannik paasinnittaatsimik innuttaaqataalluarnermillu siuarsaanissamik aamma peqataasut suliassamut kulturimillu paasisimasaannik piginnaasaannillu annertusaanissamik siunertaqartut.
- Tamatuma saniatigut naliliinerup isumannaassavaa, 1) ilinniagaqartup ilinniartitsissutit qaffasissusaasigut qanoq inissisimanini ilisimassagaa, nammineq ilinniarnerminik ingerlatsinissaminut ineriartornissaminullu tunuliaqutassatut, 2) ilinniagaqartup misilitsinnissamut namminerlu ineriartornerminik ilikkakkatigullu nalilersuisarnissaminut sungiusarneqarnissaa, 3) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniartinneqarnermini pissarsiaasa ineriartornerat ataatsimut isigalugu malinnaaffigissagai, 4) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ataatsimut isigalugu ilinniartitsinermi ilinniartup pissarsiaanik tassunga ilanngullugu ilinniartup ilinniarnermik naliliineranik ilisimatinneqarnissaat, 5) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniakkat sammivissaannik toqqaanissaq, ilinniartitsissutinik qinigaqarnissaq ilinniartitsissutillu qaffasissusaat eqqarsaatigalugit ilinniagaqartup ilinniarnermini ingerlaqqinnissaa ineriartoqqinnissaalu ataatsimut isigalugit siunnersuinissaminut pilersaarusiornissaminullu tunngavissinneqarnissaa, aamma 6) ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniartup ilinniarnermini pissarsiarisai pillugit angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut ilisimatitsissuteqarnissamut tunngavissinneqarnissaa.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inatsisartut Ombudsmandiat, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Maalaaruteqartarfik, Meeqqat Inuunerissut( MIBB), Meeqqat Inuusuttullu pillugit Kattuffik Nanu( Nanubørn), Kalaallit Nunaanni Illersuisut Peqatigiiffiat, Nunatsinni Advokatit, Sulisitsisut- Grønlands Erhverv, KNIPK, Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffiat ICC Kalaallit Nunaat, Ilisimatusarfik, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, SIK, Transparency Greenland, Sorlak, Utoqqaat Peqatigiiffiat, Meeqqat Illersuisuat- MIO, Inuit innarluutillit Oqaaseqartartuat, AK, NPK, IMAK, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi aamma Inuttut pisinnaatitaaffinnut Institutti.
- 1) konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut aningaasalersuinermi sakkutut malittarisassiorneqarpoq aamma pappiaranik aningaasanik niuerfinni pilersinneqarsimasumi akuttunngitsumik niuertoqartarluni imaluunniit konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut ileqqaarnissatut sakkussatut malittarisassiorneqarsimalluni, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) aningaasat tigunissaannut piumasarineqarpoq aningaasalersuinermi imaluunniit ileqqaarnermi kontomi siunertanut tunngasuni piumasaqaatit aalajangersimasut naammassineqassasut, soorlu assersuutigalugu ilinniartitaanikkut pisartakkanik imaluunniit napparsimanersiutinut tigusinerit, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussaq, aamma 4) ukiumoortumik UR akiliutit 50.000 USD-nut taakkuluunniit inorlugit killilerneqarsimapput kontonik
Sentence Tokens with count 94
- " Imm. 2.§ 13, imm. 1 aamma 2,§ 14, imm. 3,§ 15, imm. 2,§ 17, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 2, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 3, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 7,§ 20, imm. 5, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 22, imm. 3,§ 25, imm. 2,§ 27, imm. 3,§ 31, imm. 1, nr. 6,§ 31, imm. 2,§ 33, imm. 2,§ 39, imm. 4,§ 40, imm. 1, nr. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 46, imm. 3,§ 47, imm. 6 aamma§§ 48-51 atuuttuulissapput 1. august 2002." Imm. 2. tamatuma kingorna imm. 3-nngussaaq.
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut, matumani ilanngullugit selskabit aamma peqatigiiffiit il.il. Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut inatsit naapertorlugu akileraartussaatitaasutut taasaanngippata kisiannili pissutsit selskabit ingerlatsineranni maleruagassanut aalajangersarneqarpata, selskabit isumaqatigiissutaasigut imaluunniit peqatigiiffiit maleruaqqusaannut sunniuteqartinneqarpata, imaluunniit 2) imaluunniit inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut akisussaassuseqartumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit akisussaasuusoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma inummik inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumik aalajangersimasumillu ingerlatsivinnik niuernikkut aningaasatigullu iliuuseqarfigisaqarnermi( nakkutigisaasumik iliuutsit) il.il. akit tunngavissarisallu, niueqatigiinnerit attaviitsuusut illuatungeriit akornanni naammassineqarsimagaluarpata angusarisimasinnaasassat, atussavai.
- Ilagiit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 15, 28. oktober 1993-imeersoq IR naapertorlugu Biskoppi ilagiinnut tunngasuni oqaaseqarsinnaatitaavoq, tak.§ 1, imm. 2, aammalu biskoppeqarfimmi provstit, palasit ajoqillu ilagiittut nakkutiginerat isumagisaralugu, tak.§ 4, imm. 1. Peqqussut atuuttoq malillugu Biskoppi pisussaatitaavoq ukioq allortarlugu palasinik ataatsimeersuartitsisassalluni suliatigut pikkorissarneq Ilagiinnullu tunngasut pillugit isumasioqatigiinneq siunertaralugit, tak.§ 7, provstit ukiumoortumik UR ataatsimiitittassallugit ilisimateqatigiinneq siunnersoqatigiinnerlu sammillugit, tak.§ 8, kiisalu ilagiit sinniisaat nutaamik qinigaasut nuna tamakkerlugu ataatsimiitissallugit, tak.§ 9. Biskoppi biskoppeqarfimmi ilagiit sinniisaasa ataatsimiinnerinut tamanut ilaasinnaavoq taasisinnaanani, tak.§ 23, imm. 5. Biskoppip suliassai tassaanerupput ataqatigiissaarineq siunnersuinerlu, aalajangiisinnaanermik sunniuteqarnermillu pisarialimmik ilaqanngitsut, naak biskoppitut atorfiup immini ilagisariaqaraluarai.
- § 16( Immap erngullu illersorneqarnerat)§ 17( Immap erngullu illersorneqarnerat)§ 18, imm. 1, nr. 5, 6 aamma 7( Engup minguttup anitatinneqarnissaa pillugu akiliisoqartarnissaanik aaqqissuussinermik kommunip maleruagassanik suliaqarsinnanera pillugu Naalakkersuisut maleruagassaliorsinnaanerat)§ 24, imm. 2( Immikkut suliaqarfinnut piffissaliussat ukiunut sisamanut siunnersuutigineqarneri, peqqussummi atuuttumi ukiunut tallimanut piffissaliussamut taarsiullugu)§ 26( Imermik minguttumik aniatitsinermut akuersissuteqarnermut atatillugu suliamik suliarinninnerup eqaannerulersinnera)§ 29( Imeqarfinni assikkat iluanni ingerlataqarnissamut inerteqquteqarnerup immikkut qaqugukkut sanioqqunneqarsinnaaneranut aalajangersaaneq)§ 32( Imermik pilersuiffiit qanoq ilinerani akuerineqarnissaat pillugu piumasaqaatip sakkukillinera)§ 33( Kapitali 6 naapertorlugu imissaq pillugu suliat tamarmik Naalakkersuisut aalajangiiffiginerat tamanna sioqqullugu kommunalbestyrelse, Nunatsinni Nakorsaaneqarfik aamma Namminersorlutik Oqartussani Uumasunut Nakorsaqarnermik immikkoortortaq tusarniaaffigereernerisigut pisassasoq aalajangersarneqarpoq.
- a) taaguut kulturi, b) nunarsuarmut isiginnilluni kalaallit qangalili maannakkullu kulturiat, c) nunarsuarmi kitaani kitaatalu avataani kultureqariaatsit, d) attaveqaqatigeeriaatsit, tassunga ilanngullugit kulturip iluani, appasissumik ataqatigiissitsinermi qaffasissumillu ataqatigiissitsinermi, e) kulturimik paasinnittarneq kulturimillu paatsuuisarnerit, tassunga ilanngullugit taaguutsinut tunngatillugu assigiinngiiaassutsit, inuiaqatigiinneq pingaartitsineq aamma kulturimi eqqortunik periarfissanillu takunningusunnginneq, f) oqaluttuarisaanerup kulturillu ingerlanerisa kingunerisaanik kinaassuseqalertarneq, g) kulturimi, oqaluttuarisaanermi inuttullu atugarisani pissutsit taaguutip kulturip ineriartorneranut sunniuteqartarnerat, h) danskit/ kalaallit nunasiaqarnermi oqaluttuarisaanerat isiginiarlugu taaguutit ilanngutitaaneq, inuiaqatigiinnut ilanngutivinneq inuiannillu immikkoortitsineq, i) inuttut, ataatsimut nunarsuarmilu kinaassuseq, j) sumiiffinni sulinermut atornissai siunertaralugu kulturimik nalilersuinermi oqariaatsit aamma k) sumiiffinni sulinermut atornissai siunertaralugu kulturinik nalilersuineq kulturinillu misissueriaatsit.
- Siuliani allassimasut apeqqutaatinnagit oqariartaaseq" aningaaserivimmi konto" aningaasalersuisarfimmi immikkoortortami nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassuteqanngilaq, taanna taamaallaat aningaasalersuinissamut siunnersuisuuginnarmat aamma sullitaq sinnerlugu niuernermik imaluunniit immikkoortortamit tassannga allaanerusumi aningaaserivimmi allami sullitap atianut toqqorneqarsimasunut aningaasatigut pigisanik aningaasaliinissaq, ingerlatsinissaq imaluunniit aqutsinissaq siunertaralugu suliassanik aqutsisuummat, 4) nr. 3-imi allaaserineqanngitsoq aningaaserivik eqqarsaatigalugu aningaaserivimmi nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassutit, taamatut ittut kapitali 9 naapertorlugu nalunaaruteqannginnissaq siunertaralugu pilersinneqarsimappata, aamma 5) sillimmasiinermi isumaqatigiissut sunaluunniit aningaasanik naleqartoq aamma taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit suulluunniit aningaaserivimmit atuutsilersinneqarsimasut imaluunniit ingerlanneqartut, aningaasalersuinermut atassuteqanngitsut, imaaliallaannaq tunniunneqarsinnaanngitsut soraarnerussutisiat inummut atulersitat aamma soraarnerussutisiaqartumut imaluunniit innarluuteqartumut aningaasanik naleqartitsisut, kontomi ikineqartartut, kontomut ilaanngitsut ilanngunnagit.
- 1) inuit innarluutillit ilaqutaasalu Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersorneqartarnerat ilitsersorneqartarnerallu, matumani tapersersuineq pillugu aalajangiinerit naammagittaalliuutigineqartarnissaannut periarfissaqarneq ilanngullugu, 2) kommunalbestyrelsinut Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersuineq ilitsersuinerlu, matumani tapersersuinissanut periarfissat aamma suliassanik suliarinninneq ilanngullugit, 3)§ 44 malillugu, inuup innarluutillip ulluinnarni sapinngisamik pitsaanerpaamik piginnaaneqarnissaa siunertaralugu, inunnut innarluutilinnut piginnaanngorsarneqarnissamik piginnaanngorsaqqinneqarnissamillu neqerooruteqarneq, 4) inunnut innarluutilinnut tapersersuinermut pissutsinullu ilisimasat pillugit qitiusumik sullissiviunissaq, 5) kommuninut, inunnut innarluutilinnut taakkualu ilaqutaannut, innarluuteqarneq aammalu tapersersuinermut periarfissat pillugit pikkorissaanernik neqerooruteqarneq, 6)§ 25 malillugu, sulianilu immikkut pisariusuni kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq malillugu, qulaajaaneq, aamma 7)§ 61, imm. 4 malillugu kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq malillugu najugaqarfissatut neqeroorummiikkunnaarnissaq ikkunnaarnissaq pillugu suliani oqaaseqaateqartarneq.
- Kapitali 2 Pinngitsuuisinnaajunnaarnermik katsorsaaneq§ 3. Naalakkersuisut Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu inunnut Kalaallit Nunaanni inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut aamma aalajangersimasumik najugaqartunut akeqanngitsumik pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamik neqerooruteqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Inuit aalajangersimasumik najugaqartuunngitsut aamma Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimanngitsut, imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu ikiorneqarnissaminnut neqeroorfigineqarsinnaapput pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarnermik siuninnguatigut piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniissimagunik issimagunik, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Inunnut nunami allami najugaqavissunut aamma nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut imm. 2 atuutinngilaq, aamma pineqartut Kalaallit Nunaanni pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarneq sioqqullugu piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni sivisussuseqartumik najugaqarsimagaluarpata.
- Siuliani allassimasut apeqqutaatinnagit oqariartaaseq" aningaaserivimmi konto" aningaasalersuisarfimmi immikkoortortami nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassuteqanngilaq, taanna taamaallaat aningaasalersuinissamut siunnersuisuuginnarmat aamma sullitaq sinnerlugu niuernermik imaluunniit immikkoortortamit tassannga allaanerusumi aningaaserivimmi allami sullitap atianut toqqorneqarsimasunut aningaasatigut pigisanik aningaasaliinissaq, ingerlatsinissaq imaluunniit aqutsinissaq siunertaralugu suliassanik aqutsisuummat, 4) nr. 3-mi allaaserineqanngitsoq aningaaserivik eqqarsaatigalugu aningaaserivimmi nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassutit, taamatut ittut kapitali 9 naapertorlugu nalunaaruteqannginnissaq siunertaralugu pilersinneqarsimappata, aamma 5) sillimmasiinermi isumaqatigiissut sunaluunniit aningaasanik naleqartoq aamma taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit suulluunniit aningaaserivimmit atuutsilersinneqarsimasut imaluunniit ingerlanneqartut, aningaasalersuinermut atassuteqanngitsut, imaaliallaannaq tunniunneqarsinnaanngitsut soraarnerussutisiat inummut atulersitat aamma soraarnerussutisiaqartumut imaluunniit innarluuteqartumut aningaasanik naleqartitsisut, kontomi ikineqartartut, kontomut ilaanngitsut ilanngunnagit.
- Shamiri, Jattiri, Soko, v49 Danna, Kirjat-Sanna Debirimittaaq taaneqartartoq, v50 Anabi, Eshtemoa, Animi, v51 Gosheni, Holoni Gilolu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v52 Arabi, Duma, Esh'ani, v53 Janumi, Bet-Tappua, Afeka, v54 Humta, Kirjat-Arba tassa Hebroni, Siorilu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartallit, v55 Maoni, Karmeli, Zifi, Jutta, v56 Jizre'eli, Jokdeami, Zanoa, v57 Kaini, Gibea Timnalu, katillugit illoqarfiit qulit illoqarfeerartallit, v58 Halhuli, Bet-Suri, Gedori, v59 Ma'arati, Bet-Anoti Eltekonilu, katillugit illoqarfiit arfinillit illoqarfeerartallit, Tekoa, Efrata Bethlehemimittaaq taaneqartartoq, Peori, Etami, Kuloni, Tattami, Soresi, Keremi, Gallimi, Beteri Menoholu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v60 Kirjat-Ba' ali Kirjat-Jearimimittaaq taaneqartartoq Rabbalu, katillugit illoqarfiit marluk illoqarfeerartallit.
Sentence Tokens with count 95
- Serranermut ilitsersuut nalinginnaasoq( aallarterlaanut), atuakkiortoq Miranda Goshawk Ilisiinnerup oqaluttuarisaanera, atuakkiortoq Bathilda Bagshot Angakkuarnerup isumaa, atuakkiortoq Adalbert Waffling Allanngorsinnaanermik ilitsersuut aallarnerlaanut, atuakkiortoq Emeric Switch Naatitat pupiillu eqqumiitsut tuusintit, atuakkiortoq Phyllida Spore Imigassat nakorsaasiallu eqqumiitsut, atuakkiortoq Arsenius Jigger Uumasut tupinnartut piaqqiorfiilu, atuakkiortoq Newt Scamander Taarnerup nukii, imminut illersorsinnaanermik ilitsersuut, atuakkiortoq Quentin Primble Atortussat allat 1 Ajaappiaq angakkuaat 1 Uunnaavik( aqerlumit manngertumit sanaaq, angissuseq nalinginnaasoq normu 2) 1 Imertarfiit taamaaqqatigiit igalaaminermit kusugaasamillu krystallimit sanaat 1 Qinngussuaq ulloriarsiut 1 Oqimaaluttat kanngussat marluk Ilinniartut aamma nassarsinnaavaat uppik ataaseq IMALUUNNITTqitsuk ataaseq IMALUUNNIIT naraseq ANGAJOQQAANUT EQQAASITSISSUTIGISSAVARPUT ILINNIARTUT UKIUMI SIULLERMI NAMMINNEQ NERISASSAMINNIK NASSASSANNGIMMATA.
- IA Berthelsen, Ane, Nuuk Bianco, Iddimanngiiu, Tasiilaq Frandsen, Allan Pertti, Nuuk Haraldsen, Nikolaj, Tasiilaq Holm, Adolf, Nuuk Huusum-Isaksen, Terkild, Nuuk Jakobsen, Ejnar, Arsuk Jensen, Erik, Nuuk Jensen, Jonny Eivind, Nuuk Kuitse, Mads J., Kulusuk Ludvigsen, Charlotte, Nuuk Ludvigsen, Storm, Nuuk Lund, Naja, Nuuk Lund, Rina Høegh, Nuuk Lyberth, Søren P., Paamiut Lynge, Malene, Nuuk Lynge, Pipaluk, Nuuk Maqe, Henning, Tasiilaq Narup, Asii Chemnitz, Nuuk Nielsen, Bibi Motzfeldt, Nuuk Pedersen, Mille Søvndahl, Nuuk Petersen, Klara L., Paamiut Petersen, Uju, Nuuk Petrussen, John Peter, Nuuk Pike, Charlotte, Ittoqqortoormiit Poulsen, Ove, Paamiut Rachlev, Henrik, Paamiut Taunajik, Matthan, Sermiligaaq
- nalunaarfigineqannginnissaa, Aatsitassanut Pisortaqarfiup uppernarsanngippagu akuerineqarnerup kinguneranik isertitat suunerannik nassuiaammi tamakkiisumik ilaasunik artukkiissutaasunik akitsuutinik akiliisoqartartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq akuersissut naapertorlugu aammalu aatsitassanik inatsit naapertorlugu allamik kisimiilluni ingerlatsisuusoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq selskabini allani imaluunniit piginneqatigiiffinni allani piginneqataassutilik aningaasaliissuteqanngitsoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit selskabinut allanut ilanngulluni akileraartinneqarsinnaanngitsoq, pinngitsaaliissummik ataatsimut akileraartitsineq pineqanngippat, nunap nammineq iluani ingerlatseqatigiiffissuarni piginnaatitsissummik pigisaqartoq nunani allani ingerlatseqatigiiffissuarni piginnaatitsissutinik pigisalittut aningaasanngortitsinissamik piumasaqaatit assingannik piumaffigineqarsinnaasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq tamanut tunngatillugu akinut nammineq sunniuteqarfigisinnaanngisaanut, aammalu nammineq sunniuteqarfigisinnaanngisat pillugit piumasaqaatit malillugit niuertassasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartup aaqqissuunneqarnera, ilanngullugu selskabip piginneqataassuteqarnerusup atassuteqarnera, allanngortinneqarsinnaanngitsoq Aatsitassanut Pisortaqarfik akuersisimatinnagu, aammalu piginnaatitsissummik pigisaqartup sumiiffik nalunaarsorsimaffia allanngortinneqarsinnaanngitsoq Aatsitassanut Pisortaqarfik akuersisimatinnagu.
- 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 kiisalu§ 9, imm. 2-3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliiffigineqartunit allaanerusumik tapiissutinik siunertanut allanut atuisoq, 5)§ 50, nr. 1 aamma 2 malillugit aalajangikkanik sumiginnaasoq, 6) uparuaanissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 50, nr. 3, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu,§ 12, imm. 3-mik,§ 15, imm. 1-imik 2-millu,§ 16, imm. 1imik 2-millu§§ 17-18-inik,§ 44, imm. 2-mik,§ 45-mik,§ 46 imm. 1-imik 2-millu,§ 48, imm. 2miit 6-imut,§ 53-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- Kapisilinniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 20, 9. oktober 2015-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18, 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 20. maj 1998-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 21. maj 2002-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 28, 18. december 2003-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 17, 3. december 2009-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12, 3. december 2012-imeersukkut IR kingullermillu Inatsisartut Inatsisaat nr. 18, 3. juni 2015-meersoq IR aqqutigalugu allanngortinneqarsimasut tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, Agerskov Consulting ApS, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, KANUNUPE, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Sulisitsisut( GE), Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK), Atorfillit Kattuffiat( AK), IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat( ASG), Mittarfeqarfiit A/S, Nukissiorfiit A/S, Asiaq, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik, Nunatta Eqqartuussivia, LM Ejendomme, Lynges.gl, Ejendomskontoret, DanskeBank, GrønlandBanken, BankNordik, BRFKredi, t Nykredit, Finanstilsynet.
- Isumaginninnermi suliassaqarfimmi nakkutilliisarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 30, 20. december 2019-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 12. november 2001-imeersumi IR§ 1, imm. 2, Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 26. juni 2017-imeersumi IR§ 8, imm. 6,§ 11, imm. 5 aamma§ 37, imm. 7, Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 12. juni 2019-imeersumi IR§ 62, imm. 4,§ 63, imm. 4,§ 64, imm. 6, aamma§ 68, imm. 4, aamma Utoqqarnik paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11 ulloq 30. oktober 1998-imeersumi IR§ 5, imm. 4 malillugit tullinnguuttut makku aalajangersarneqarput:
- 1) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkukitsumik sarfalinnut aamma kabelinut silaannakkoortunut UR sakkukitsumik sarfalinnut aqqummit avallermit tassaavoq 1,5 meterit, tak. ilanngussaq 1. titartakkat 1-2, 2) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkortuumik sarfalinnut 10-40 kV akornanniittunut ittunut aqqummit avallermit tassaavoq 6 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartagaq 3, aamma 3) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkortuumik sarfalinnut 40 kV sinnerlugit aqqummit avallermit tassaavoq 15 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartagaq 4. Imm. 4. Maskiinanik nunalerinermut atortunik ingerlaneq imaluunniit atuineq imm. 1-imi ilaatinneqanngilaq, imaappat maskiinap portussusia, inuit maskiinamiittut ittut ilanngullugit, matuminnga portunerunngippat 1) atortunit innaallagissamik sakkukitsumik sarfalinnit 4 meterit, aamma 2) atortunit innaallagissamik sakkortuumik sarfalinnit 4,5 meterit.
- Iteritsi kalaaleqatikka Iteritsi kalaaleqatikka suut pilersut takullusigit makigitsi inuusoqatikka nukisi atulerlusigit qaa, makillusi sulliseritsi ingiarneqaleqqunasi tamanut takutinniaritsi allatulli sapinngitsusi Ukiorpassuit asiupput nukivut atulinngikkivut kinguaariit amerlasimapput nammagassat tigunngikkivut qaa, makillusi sulliseritsi suliassanik suunersunik tamanik misiliiniaritsi naasutut sikkerartussanik Asasarput nunarput pigaarput siuaasat qinersimasaat kusanassusia upperaarput nunat allat piginngivisaat qaqqat, sermersuit isigaatit tamavimmik nakoorpaloqaat qasuersaarfigaat siuaasat imaviisa natii, nunalu Ullumikkullu illit pigaatit silatuumik atussavatit tamaviisa kingornussaraatit imaq, sermersuaq nunalu taava paaralugit erligikkit sorpajunnut mingunnartunut kinguaannut tunissutigikkit siunissami paarissavaat Nunavippit ingerlaqquaatit siuaasatit tusarlugit siunissami erloqinartut atugassat nigorternagit qaa, timinni nukiit sukatikkit ilatillu katersorlugit misiliigitsilu sulinikkut siumut, siumut, siumut 1983
- "(" Pinngortitsinermik isiginnaagassiaq"), 15/ 2" Saaniluttut angerlarsimaffiga nassartuaannarpara"( angerlarsimaffik angerlartagaq), 15/ 11 Siulersuisoqatigiinnut ilaasortaq nutaaq( M. Sanderson), 15/ 7' Ulluni misilinneqarfiusuni' aalajaapput( sorsunnersuaq siulleq), 15/ 5 Makititaasoq, 1/ 5 Jehova tatigigatsigu pilluaqquneqaatigaarput( M. Allen), 15/ 10 Jehovamut naalanneq pilluaqquneqaatigingaarpara( E. Piccioli), 15/ 6 Jehovap' ullut tamaasa kissumiartarpaanga'( M. du Raan), 15/ 8 Sooq siunertaqarluartumik inuuneqartugut( P. Smith), 15/ 5 Sumiinneq inneq apeqqutaatinnagu Jehovamut kiffartorusunneq( M. aamma J. Hartlief), 15/ 7 Ukiuni 50- ini qaasuitsup killeqarfiata qanittuani piffissaq tamaat kiffartorneq( A. aamma A. Mattila), 15/ 4 Aalersortinnatik nakorsartikkumasut amerliartuinnarput" Aammik, pilatsittussanik pilatsittunillu suliaqartut tamarmik aalersuinani pilattaaneq isumaliutigisariaqarpaat.
Sentence Tokens with count 96
- Agiami nippaqatissaa, ilinniussisussaa, unammilliligassaa ajugaaffigalugulu inangerniagassaa, aasap unnuleqqaavata nunaviup kiattup ungasissup tikikkuminaatsup inuilaap tungaanit anorlilaarnera, suialaaq seqinermit oqorsisitaq, kitaata pujorajuttup nillertullu anoriginngisaa, anori tipigissoq, tusaajuminarluni nipigissoq, erinagissoq toqqissisimanartorlu, aasap kangerluata unnuaani suialaaq, isersarnertut, nigertut avannatullu sulliseqarnani oqitsunik saattunillu assuutilik, alutornartuartorooq, takunnissinnaasut kisimik takusinnaasaat, maluginnissinnaasullu kisimik malugisinnaasaat, takkutillatuaraangamilu pilerisaaraluni nuannaalersitsilluni nalusamik tusartagaannarmik misilikkumaakkamik misigeqqaagassamillu neriorsuilluni atisani nutsanilu erfalaartillugit pilerisaarisartoq, aajuna pinnersoq takkutilerpoq, suialaarneratalu tipigilluni oqortup maavaartullu agiaq kuniuingajattumik supuuataarlugu ilassiulermagu pilerisaalerlugulu, pilerisaagaq pilerisaarneqaqqaartutut ussiataaqqaakkatullu ussiataaruminaqigami pissatsilluni sapigaarussoraluni qiimmatsingaarami noqartituani noqartiteriarlugit noqaqatigigamigit uniimisitassaajunnaarluni neeqquluutigalugu sajukulaaleratanngortareerluni aapakaavaqqatullu batteriituumasutut batteriilertillaatut battereernattaaminik tamusserujussuaqqammersutut mamarsarnermik iluarusunnermillu iteerutivilluni aapakaavaravittut illarsaarisunik illaatiginnikkusuttunut illartitsiumalluni ileqqulersunngisungaannalerluni.
- Pilliutit Ernituat angajulliliat pilliutigissavat uanga naalagaavunga ernerit toqussavat taama Aaperaat peqquneqarpoq oqaluttuallu sinnera nalunngilarput taamanimi savaateqarsimaqimmata Nalitsinni aamma ataatavut peqquneqarput ernisi angajulliliasi pilliutigisigit aallarartissigit taakku soqutaanngillat uanga pingaarneruvunga Oqarpoq taama Naalagaq sisamanik niaqulik Peroriartorneq llinniagaqarneq Siumukarneq Qallunaanngorsarneq Aasinaasiit ataatavut naalaannarput Ulloq taanna umiarsuaq tikimmat unnuaq taanna angajulliliat nungutinneqassammata matorput isigisaraluarpara puisip aavanik nalunaaqutserneqassasoralugu unnuarlu taanna niggerluni sialleqimmat puisip aava peersimagunarpoq Umiarsuarmut ikaatilermannga sava angukulak qineraluarpara inngili aamma takkutinngilaq suaartaraluarpara tusarsimagaluarnerpaangami atorfissaqallatualeriarami atami ungasippoq Taamanili pilliutip ikia suli kuserpoq maminngisaannarpoq aseruunnikuuvoq ilarpassuatta pilliuteqarneq namminneq naammassivaat aavi kusertuarput arsarnerit aappilleraangata aavisa qilak ulittarpaat anorilu siorsuleraangat angerlarserlutik qiarpalunneri tusaalertarpavut
- Mille S. Pedersen, Nuuk Ado Holm,, Nuuk Storm Ludvigsen, Nuuk Bibi Motzfeldt Nielsen, Nuuk Uju Petersen, Nuuk Allan Pertti Frandsen, Nuuk Ane Berthelsen, Nuuk Rina Høegh Lund, Nuuk Pipaluk Lynge, Nuuk Charlotte Ludvigsen, Nuuk Naja Lund, Nuuk Jonny Jensen, Nuuk John Peter Petrussen, Nuuk Erik Jensen, Nuuk Terkild Huusum- Isaksen, Nuuk Asii C. Narup, Nuuk Malene Lynge, Nuuk Klara L. Petersen, Paamiut Henrik Rachlev, Paamiut Ove Poulsen, Paamiut Søren P. Lyberth, Paamiut Ejner Jakobsen, Arsuk, Paamiut Mads J. Kuitse, Kulusuk, Tasiilaq Iddimangiiu Bianco, Tasiilaq Henning Maqe, Tasiilaq Nikolaj Haraldsen, Tasiilaq Mattaani Táunâjik, Tasiilaq Charlotte Píke, Ittoqqortoormiit
- Angut 175-180 centimeterit missaani angissuseqartoq Kiinaata affaa qernertumik qungaseqummik/ bandanamik asseqqavoq, kajortunillu taartunik isaruaqarpoq Qernertunik aaqqatilik Iluatigut taartumik nasalimmik tujuululik, qaavatigullu qasertumik qaamasumik kavaajaqarpoq, kavaajap qaava qasertoq taartoq, taakkulu akornanni killinganni qorsuk qaamasoq titarneq Kavaajaani immikkut ilisarnaatigaa, tigerip niaquata assinga kavaajap tunuaniittoq, kavaajallu saavani' Arctic Cat' allaqqavoq Pasineqartoq qernertunik sungaartumik, qorsummik aamma tungujortumik pingasunik titarnilinnik qarleqarpoq Puussiaaqqamik qaqortumik, qernertumik, sungaartumik aamma aappaluttumik qalipaatilimmik nassarput, taanna'Super'-mi k allaqqavoq, pisiniarfinni Kaminni puussiarineqartarput Arpaatinik qaqortunik kamippaqarpoq Politiinut ilisimatitsissutigineqarpoq, taanna pasineqartoq imerniartarfimmut isersimasoq, tassanilu savik atorlugu sioorasaaraluni karsimit aningaasat amerlassusaat ilisimaneqanngikkallartut tigullugit puussiamut ikivai, politiineersoq IR Britta Davidsen ilisimatitsivoq.
- § 17.§ 11-mi kinaassutsimik uppernarsaanissamik piumasaqaatit atuutissanngillat sullittaq 1) tassaappat suliffeqarfik suliffeqarfilluunniit taassuma pissuseqataa§ 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussani 1-10-mi taaneqartoq, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi ittumi angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit nunami Naalagaaffiit Peqatigiit taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuanni aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit suliffeqarfik taassuma pissuseqataa nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaani aningaasanillu peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnerup aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuinerup akiorneqarnissaannik piumasaqaatini pineqartunut ilaasuni piumasaqaatillu taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuata malitsigisaanik malinneqarnerannik nakkutiginniffiusumi angerlarsimaffeqartoq, 2) suliffeqarfik, pappiaraatai aningaasanik nalillit nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqarsinnaasutut akuerisaasut, imaluunniit 3) nunami namminermi pisortani oqartussaasoq.
- Ombudsmandi aaqqissuussaanermigut Inatsisartut ataanni inissisimavoq, tassa inatsisiliortut ataanni, akerlianik Meeqqat illersuisuat aaqqissuussaanermigut Naalakkersuisut ataanni inissisimavoq, tassa ulluinnarni aqutsinerup ingerlatsinerullu ataanni, tak. namminersorneq pillugu inatsisip§ 1-ani pissaanerup agguarneqartarnerani tunngavik, tunngavigalugu Danmarkip naalagaaffiata tunngaviusumik inatsisaani§ 3. Suliani meeqqat soqutigisaat eqqarsaatigalugit inatsisini amigaateqartoqarnera ilisimatitsissutigineqartariaqaraangat, taava Meeqqat illersuisuat aamma Inatsisartut Ombudsmandiat oqaaseqarsinnaatitaapput, tamanna ersarinnerusumik takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 8, imm. 2, nr. 3 aamma Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 8-mi, 3. december 2009-meersumi IR§ 11. Piginnaasaqarfiit taakku imminnut taputartuunnerat sullissiviit taakkua marluusut akornanni ajornartorsiortitsilersinnaanerat ilimagineqanngilaq, tassa Inatsisartut Ombudsmandiata iluarsaasseqqinnerit annikinnerusut suliarisarneri, kiisalu Meeqqat illersuisuata meeqqat_________________________ UKA 2011/42 IKINN suliap nr. 2010-041303
- oqartussaaffiit aqutsinermi allaffissornermik suliaqartartut, ingerlatsinermi oqartussaasut suliassaannut assingusunik suliaqartartut, assersuutigalugu akuersissutinik, tapiissutinik imaluunniit taarsigassarsinissamik qinnuteqaatinik suliaqartartut, assersuutigalugu Inuussutissarsiutitigut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliaq( takuuk kinguliiniittut ittut) aamma Immikkut Ikiorsiisarnermi Aningaasaateqarfiusoq, oqartussaaffiit pisortani oqartussaasut aalajangiinerinik naammagittaalliuuteqartarfittut ingerlasut, assersuutigalugu Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Ilinniagaqarnersiuteqartitsinermi Naammagittaalliuuteqartarfik aamma Ineqarneq pillugu Maalaaruteqartarfik, oqartussaaffiit ajornartorsiutit illua'tungeriit marluk akornanni inuit ataasiakkaat pillugit inatsiseqartitsinermut tunngasumik pissusillit aaqqinnissaannik suliallit, oqartussaaffik misissuinissamik nakkutilliinissamillu, pisortanut oqartussaasunut inatsiseqartitsineq naapertorlugu tunngavilinnik, pisussaatinneqarsimappat, oqartussaaffiit inatsisinut naapertuutsitsinermik nakkutilliisutut suliaqartut, assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni Kommunit Nakkutilliisoqarfiat, aammattaaq kinguliiniittut ittut takukkit, Oqartussaaffiit suliaqaqatigiissut, taakkunani Inatsisartunut ilaasortat inatsit naapertorlugu allamilluunniit tunngaveqartumik oqartussaaffik tamaat ilaannaaluunniit ilaasortaaffigalugu, Ombudsmandip 1995-imut nalunaarutaa malillugu immikkut ajornartorsiuteqarfiupput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit, NISIIP, AK, SIK, PIP, SPS.
- Annaasat ilanngaatigineqarsinnaanngitsut, piffissami pisassarisat pissarsiarineqarfianni nalingat tunngavigalugu naatsorsorneqassapput, nalingisa allanngorarnerat apeqqutaatinnagu, taamaattorli tak. imm. 6-8. Imm. 5. Ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfissuarmut atasuusut tassaapput 1) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisaat, 2) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisaat, 3) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisai, imaluunniit 4) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffiillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisai.
- Qarsorsartui, salliligarsuartai, quassuttoortai sannerutit, napasui taakkualu ikkuffii, v34 ulik savat angutivissat amiinik aappillersakkanik sanaaq, ulik delfinit amiinit sanaaq, saagorsuaq ilorleq, v35 Nalunaajaatip illerfia akiarfiilu, saammaaffik, v36 nerriviusaq pisataalu tamaasa, timiusat saqqumisitassat, v37 qullilerfik kuultimik akuitsumik sanaaq qullertaalu tassunga ikkutassat pisataalu tamaasa, qulliit uuliassaat, v38 pilliivik tipigissaatilliiffik kuultiusoq, uulia tarnutissaq, tipigissaatilliissutissat, toqqup isaariaata saagussaa, v39 pilliivik kanngussaasoq assiaqutaalu nuioraassat kanngussaasut, akiarfii pisataalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavialu, v40 saagut silarliup iigassai, napasui taakkualu ikkuffii, silarliup isertariaata saagussai, noqarutit paagutillu, pisatassallu illernartuummi Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornermut atortussat tamaasa, v41 atisat illernartuummi kiffartornermi atisassat, palasip Aronip atisassai illernartut, ernerisalu palasitut kiffartuussinerminni atisassaat.
Sentence Tokens with count 97
- Magdaline Abelsen Hanne Andersen Aqqalu Augustussen Gabriel Danielsen Maannguaq Danielsen Marie Dorph Sussi Faurschou Bettina Geisler Ludvig Geisler Marie Haggæussen Signe Hendriksen Paarma Holm Ulla Huch Arnaarannguaq Inûsugtok Arnannguaq Jakobsen Ellen Jakobsen Manumina Jakobsen Gâba Jensen Nuka Amalie Jensen Paneeraq Jeremiassen Najattaaraq Joelsen Inôrak Johansen Elisibannguaq Josefsen Lea Josefsen Arnajaraq Jørgensen Bebiane Karlsen Ane Magdaline Kruse Nielsine Kruse Kristoffer Larsen Steen Larsen Susanna Ljunggren Regina Lundblad Pipaluk Lynge Anine-Louise Mattaaq Ane Marie Møller Britta- Marie Nielsen Sara Nielsen Ane Petersen Juaanna Petersen Per Rasmussen Akisooq Sandgreen Poul Siegstad Laila Sievertsen Sørine- Birgithe Sommer Uvdloriak Serminnguaq Brian Wallbohm
- Android 1 Nokia 6700 1 Xperia Ray 1 HTC Smart 1 HTC Titan 1 Xperia Ray Pink 2 Xperia Ray Gold 2 Xperia Ray Sort 1 MacBookPro, 15" 2011 model( Tele-Post- klistermærke med UV-syreblæk på) 1 27" Apple Cinema Display, 2012 model( Tele-Post- klistermærke med UV-syreblæk på) 1 rød USB Podcaster mikrofon( Tele-Post- klistermærke med UV-syreblæk på) 1 taske med et Canon XA-10 HD videokamera med diverse tilbehør i( Tele-Post- klistermærke med UV-syreblæk på) 1 par Bose AE2-høretelefoner 2 iPad 3, 64 GB 1 XBox 360 med en LG Optimus 7- mobiltelefon indeni 1 42" fladskærm af mærket LG
- Naimangitsoq Petersen, Qaanaaq Edvard I Kristiansen, Kangersuatsiaq, Upernavik Nikkulaat Heilmann, Upernavik Lars Petersen, Upernavik Fritz Mathiassen, Uummannaq Isak Hammond, Uummannaq Bendt B. Kristiansen, Ilulissat Jens Madsen, Ilulissat Eva Jessen, Ilulissat Mathias Nielsen, Ilulissat Karo Thomsen Fleischer, Ilulissat Jens Vetterlain, Qasigiannguit Inge-Marie Jensen Rosing, Qasigiannguit Johan D Frederiksen, Aasiaat Ane Hansen, Aasiaat Peter Olsen, Aasiaat Niels Kristensen, Aasiaat Golo Sandgreen, Aasiaat Agathe Steenholdt, Aasiaat Abel Olsen, Akunnaaq, Aasiaat Grethe Olsen, Akunnaaq, Aasiaat Gerth Nielsen, Akunnaaq, Aasiaat Bia A. Broberg, Qeqertarsuaq Hans Aronsen, Kangaatsiaq Naja Hendriksen, Kangaatsiaq Hans Jeremiassen, Kangaatsiaq Bendt Karl Martinsen, Kangaatsiaq Kasper J. Brandt, Iginniarfik, Kangaatsiaq
- siunertatut imm. 1-imi oqaatigineqartoq, tamakkununnga ilanngullugit 1) ilinniartup paasisimasaqalernera a) praktikkerfiup siunertaanik, inatsisaanik allanillu inatsisitigut tunngavigisaanik, aaqqissugaaneranik aamma sulisorisaasa suunerinik, b) eqqarsaatigisarialinnik inunnillu suliffiup toqqammavigisaanik, tamatumunnga ilanngullugit inunnik isumaginnittutut sulinerit pissuserigajugaat, c) praktikkerfimmi suliassat( sagit) ingerlanneqartarnerinik, paaqqinniffinnut inissiisarnerni periaatsinik, saginik aqutsinermik aalajangiiniartarnernillu, d) praktikkerfiup suleqatigisaanik, suliffigisami taamatullu taassuma avataani, tamatumalu pingaarutaanik kiisalu 2) ilinniartup piginnaaneqalernera a) sagit aalajangersimalluinnartumut tunngasut suliarinerini inunnik isumaginnittutut sulinissamut atuakkatigut ilisimalikkaminik atuinermik, b) saginik suliassanik aaqqissuussinermik suliaqarnermillu, jounaliliornermik, qinnuteqaatiliornermik aamma siunnersuusiornermik il.il., c) isumaginninnikkut perorsaasutut sulinermi paasisimasassanik paasinninnermik takutitsisinnaanermik aamma naliliinernut namminerlu isummat pillugit sungiussisimasutut pissuseqarsinnaanermik, d) isumaginninnermi ajornartorsiutinik aaqqiiniarnermi allanik suliaqartunik suleqatiginnittarnermik.
- 1) Ilisimatitsinermik qinigassanngortitsinermilu ataatsimiinnissamut piffissaq, tak.§ 11, imm. 1. 2) Qinersinermi qinigassanngortittussatut siunnersuutit kingusinnerpaamik saqqummiunnissaannut piffissaq, tak.§ 13, imm. 1. 3) Qinigassanngortinnermik tunuartitsinerup nalunaarutiginissaanut piffissaliussaq kingullerpaaq, tak.§ 13, imm. 5. 4) Taasinermut piffissaliussaq sumiiffissarlu, tak.§§ 15, 19, imm. 1, aamma§ 21, imm. 4, appassaanik qinigassanngortitsilluni ataatsimiisitsinissaq ititsinissaq pisariaqassappat, taasinissamut piffissaliussamik allamik aalajangiineq ilanngullugu, tak.§ 14, imm. 2. Imm. 2. Piffissaliussanik pilersaarutip taasisoqarnissallu sumiinnissaata innissaata aalajangiunneqareernerata kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik kommunalbestyrelsip taakku atuarfinni, sumiiffinni allani taasisoqarfissaasinnaasuni aamma illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit nalinginnaasumik allagarsiiviusartuni tamanut allagarsiinermigut nalunaarutigissavai, kiisalu qinersisinnaasut allassimaffiannut§ 10, imm. 1-imi, taaneqartumut piffissami tassani pineqartumi ilanngunneqarsimasunut allakkerivikkoortillugit UR allagaqarnermigut nalunaarutigissallugit.
- Tassani apeqqutaanngilaq pisinnaatitaalerneq aamma-/ imaluunniit akissarsiat pineqartut amerlassusii eqqartuussinikkut, eqqartuussivimmi isumaqatigiissuteqarnikkut, saqitsaattoqarnerani isumaqatigiissitsiniartarfikkut taakkuluunniit assigisaasigut pissarsiarineqarsimanersut, 3) Kalaallit Nunaanni sulisitsisumit aningaasarsiaqartinneqartut, akissarsiaqartinneqartut taakkuluunniit assigisaannik pisartut, Kalaallit Nunaannut nuunnermi pisattat nuunneqarnerini, angallannermi pissutsit assigisaalluunniit pissutigalugit sivikitsuinnarmik kinguarsarneqarpat, 4) Kalaallit Nunaanni pisortat sulisitsisuannit aningaasarsiaqartinneqartut, akissarsiaqartinneqartut taakkuluunniit assigisaannik pisartut, Kalaallit Nunaannut nuunnermi pikkorissartitsinermut sivikitsumik peqataaneq pissutigalugu kinguarsarneqarpat, 5) Kalaallit Nunaannit aningaasalersorneqartunik ilinniagaqarnersiutisiaqartut, akissarsiaqartut assigisaannilluunniit ilinniagaqarnerup il.il. nalaani tapiissutisisartut, 6) inuussutissarsiutigalugu eqqumiitsuliortut, timersortartut assigisaalluunniit Kalaallit Nunaanni sulinermi aningaasarsisartut, tamatumunngalu ilaallutik aningaasarsiat eqqumiitsuliortumit timersortartumilluunniit tiguneqaratik inunnulli il.il. allanut pisassanngortinneqartut, 7) aningaasarsianik§ 75, imm. 1, nr. 2-mi taaneqartutut ittunik siulersuisunut, udvalginut, kommissioninut, rådinut assigisaannullu Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut ilaasortaanermi ikiortaanermiluunniit pissarsisartut,
- 1) tarnip pissusaanik ilisimasallit akuersissummik pigisaqartut, tak. tarnip pissusiinik ilisimasallit il.il. pillugit inatsimmi§ 2 aamma§ 19, imm. 2, uani pineqarlutik peqqinnissaqarfimmi sulisut, 2) tarnip pissusiinik ilisimasallit piffissami ilinniarnerminnik naammassinninnerminniit tarnip pissusaanik ilisimasalittut sulinissamut akuersissummik pigisaqalernissamik tungaanut peqqinnissaqarfimmi sulisut, 3) Peqqinnissaqarfimmi kigusiortut, nappaatinut ikiorsiissutinik sanasartut piffissami ilinniarnerminnik naammassinninnerminniit akuersissummik pigisaqalernissamik tungaanut peqqinnissaqarfimmi sulisut, 4) napparsimasunik paaqqinnittut, 5) napparsimasunik passussinermi ikiortit, 6) ulloq unnuarlu paaqqutarinniffinni assistentit, 7) inuit isumaginninnermi peqqissaanermilu ikiortitut angusisimasut, isumaginninnermili peqqissaanermilu ikiortitut sulisinnaanermut immikkut akuersissummik peqanngitsut, 8) nakorsaasiorut, nakorsaatilerisut kiisalu nakorsaaserisutut ilinniartut nakorsaatileriffimmi ilinniarnerminnut atatillugu sulisimasut, 9) ambulanceni napparsimasunik passussisinnaasut aammalu ambulanceni napparsimasunik passussisinnaasut immikkut piginnaanillit.
- kristumiuunnginnermi ileqqutoqqat kalaallit inuunermik paasinnittarnerannut sunniutaat, aamma ulluni nutaanerusuni, kristumiussutsimi maannakkut, oqalutuarisaanermi sunniuteqartunillu pissutsit pingaarnerit nassuiarlugit, nunarsuarmi upperisani ataatsimi- marlunni pissutsit nassuiarlugit, upperisarsiornermi pisut pingaarnerit nassuiarlugit upperisarsiornermillu ingerlatsinermi tunngaviusumik oqariartaatsit atorlugit, ilinniartitsissummi uppernarsaatit nalilersorlugit, nassuiarlugit attaveqartillugillu, tassunga ilanngullugit uperisarsiornermi nunami namminermi avataanilu atortut qanoq isiginneriaasiannik nalilersuineq, tassa peqataasunit avataaneersunillunniit isigalugit, immaqa upperisarsiornermik isornartorsiuilluni isummat, upperisat taakkulu sunniutaannik oqaluttuarisaanerat, upperisarsiornernut nalinginnaasunut, upperisarsiornerunngitsumut imaluunniit upperisaq tunngaviginagu kulturimut eqqarsartariaatsinullu toqqakkanut tunngatillugu, upperisat inuunermillu isiginneriaatsit inunnut, inuiaqatigiinnut kulturimullu pingaaruteqassusiannik qisuariaateqarluni paasinninnermik takutitsineq, suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu nammineq allallu kulturikkut naleqartitaat pillugit oqallinnernut akuuneq, taamaaliorlunilu nunarsuarmi inuiaqatigiinnut tunngatillugu pitsaassuseqartitsileruni aamma ileqqorissaarnermi ajornartorsiutit oqaasertalersorlugit.
- Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut Inatsisaat nr. 37, 23. november 2017-imeersoq IR Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
- Anori kiserliortoq Kainip Abeli toquppaa qaqqanut qimaavoq Kaini Malugilerumaarpara anori taanna tusaaqqilerumaarpara anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Aasaq takuakkit Abeli suli qunuvutit ajugaaffigimmatit utaqqisutut ippat anori taanna tusaaqqilerumaarpat anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Qaqortumik amilik tikimmat qimaatitaavutit Abeli nunat pivaa Abeli isertippaatit Abeli inneq ikumalerpat ilagissavakkit anori oqalulerpat saninni ikkumaarpunga oqarfigissavaatit taassuma ajoqersussavaatit taassuma siulersussavaatit taassuma qangarsuartut siorsulerumaarpoq Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Qilak nuissilerpat Sila oqalulerpat ikkumaarpunga saninni Abeli nunat pigeqqilissavat siorsulerpat taanna utaqqivarput taanna siorsulaarneq taanna tusaaqqilerumaarpat malugilerumaarpat qangarsuartut ittulerumaarpoq anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq
Sentence Tokens with count 98
- Sara Olsvig( IA) 8.129 taasinerit 2. Doris Jakobsen( S) 5.709 taasinerit 3. Niels Thomsen( D) 2.055 taasinerit 4. Vittus Qujaukitsoq( S) 1.317 taasinerit 5. Steen Lynge( A) 870 taasinerit 6. Nick Nielsen( S) 800 taasinerit 7. Johan Lund Olsen( IA) 680 taasinerit 8. Akitsinnguaq Olsen( S) 464 taarsinerit 9. Sofia Rossen( IA) 427 taasinerit 10. Hans Lyberth( A) 313 taasinerit 11. Aviaaja Karlshøj Poulsen( D) 306 taasinerit 12. Knud Kristiansen( A) 256 taasinerit 13. Nikoline Ziemer( IA) 240 taasinerit 14. Arnannguaq Blytmann( A) 183 taasinerit 15. Michael Rosing( D) 168 taasinerit 16. Ane Lone Bagger( D) 138 taasinerit
- 1. 34.790.756 koruunit- sap. ak. 15- Joker- PLUS abonnement 2. 21.169.308 koruunit- sap.ak. 16- Onsdags Lotto- 8230 Åbyhøj 3. 20.000.000 koruunit- sap.ak. 42- Lotto- 7323 Give 3. 20.000.000 koruunit- sap.ak. 45- Lotto- 3000 Helsingør 5. 18.525.944 koruunit- sap.ak. 29- Joker- 2620 Albertslund 6. 18.293.102 koruunit- sap.ak. 40- Joker- 5550 Langeskov 7. 15.296.008 koruunit- sap.ak. 49- Joker- danskespil.dk 8. 11.633.867 koruunit- sap.ak. 6- Onsdags Lotto- 2670 Greve 9. 11.000.000 koruunit- sap.ak. 6- Lotto- 9400 Nørresundby 10. 10.499.125 koruunit- sap.ak. 12- Lotto- 4736 Karrebæksminde 10. 10.499.125 koruunit- sap.ak. 12- Lotto- 2770 Kastrup 10. 10.499.125 koruunit- sap.ak. 12- Lotto- 7760 Hurup Thy
- § 15. Suliassamut tunngasunik ilisimasaqarsinnaatitaaneq killiliiffigineqarsinnaavortaaq peqataasup allakkanik suliassamut tunngasunik ilisima-saqarnini nammineq iluaqutigiumallugu atuiumasinnaanerminik soqutigin-ninnera inuktaanna nammineq eqqarsaatigalugu imaluunniit inuinnaat allat pisortalluunniit soqutigisaat pissutiginerullugit minnerutittariaqartutut isumaqarfiginarpat, aamma makku pissutigalugit 1) naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit, 2) naalagaaffiup nunani allani naalakkersuinikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisai, tamakkununnga ilanngullugit naalagaaffinnut allanut pissaanilinnut imaluunniit naalagaaffiit assigiinngitsut soqutigisaannut tunngasut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsineq, paasiniaaneq imaluunniit eqqartuussisunut suliassanngortitsiniarneq, pinerlunnernut tunngasumik eqqartuussutit assigisaasalu naammassineqarnissaat kiisalu pinerluttunik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsisunik suliassanngortitsiniarnerni pasilligaasut, ilisimannittut imaluuniit allat illersorneqarnissaat, 4) akileraartarnermut akitsuuteqartitsisarnermullu inatsisit naapertorlugit pisortatigut misissuineq, killilersuineq imaluunniit pilersaarusiortarneq imaluunniit iliuuserissamaakkatut eqqarsaatigineqartut, imaluunniit 5) pisortat aningaasanut tunngasutigut soqutigisaat, tamakkununnga ilanngullugu pisortat niuernermik ingerlatsinerat.
- 6) allakkiat atorlugit eqqarsarnerminnut siunertaminnullu atuarneq atorsinnaassagaat, 7) atuffassisinnaassasut aamma nammineq allallu allagaannik nassuiaarpalaartumik misigissuseqarpalaartumillu oqaluttuareqqiisinnaassasut, 8) oqaluttuareqqiinertut, nassuiaanertut, oqaluttuarnertut, oqaaseqarfiginninnertut, isummanik saqqummiussinertut isumaliornertullu allaatiginnissinnaassasut, 9) takorluukkat, misigissutsit, eqqarsaatit, misilittakkat ilisimasallu pillugit pisunut naleqqussakkanik ataqatigiissumik, nalunaatsumik allanngorarluartumillu allaatiginnissinnaassasut, 10) tigusisussamut aalajangersimasumut toqqaannartumik allagaqarsinnaassasut, 11) allannissap siunertaanut tulluarnerpaamik allatap suunissaanik, piviusuusaartitamik imaluunniit piviusumik, siunniussisinnaassasut, 12) allanneq iluaqutitut ilisimaarisamik isumaliornartumillu allanut atatillugu, soorlu pisunik allattuinermi sukkasuumillu allattuinermi aamma pingaarnersiuilluni allattuinermut tun-ngatillugu atorsinnaassagat, 13) allat allataannut qisuariarlutik siunnersuisinnaassasut namminerlu allatatik pillugit siunnersuutinik tigooraasinnaassasut tassanngalu ilikkakkatik misilittakkatillu namminersorlutik sulinerminni atorluarsinnaassagaat aamma 14) nunarsuaq tamakkerlugu e-mailinik atuisinnaassasut aamma elektroniskiusunik saqqummiussassaliorsinnaassallutik, soorlu internetikkut nittartakkanik.
- Imm. 3. Illuummi iluarsaanneqarsimasumi iluarsaassinerup naammassinerata kingorna illuutip teknikimut aningaasaqarnermullu tunngasunik naliliiffigineqarnera tunngavigalugu sananermut akiusoq aalajangersarneqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 4. Illuutinik pisinermi, pisinermi akiusoq illup sananeqarneratut akiusutut isigineqassaaq, kingusinnerusukkut naleqarnerulersitsisumik allanngortiterinerit, iluarsaassinerit imaluunniit pitsanngorsaanerit ilassutigalugit, taamaattorli tak. imm. 2 aamma imm. 3. Illuutit akeqanngitsumik, tunissutitut, kingornussinikkut, taarsiissutitalimmik arsaagaanikkut imaluunniit pigisanik paarlaaseqatigiinnikkut pissarsiarineqartut sananermut akiata aalajangersarneqarnerani illuutip teknikimut aningaasaqarnermullu tunngasunik naliliiffigineqarnera tunngavigineqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 5. Illuutip sananeqarnerani akiusoq kvadratmeterimut 7.000 kr.-inut aalajangerneqarppat, tak. imm. 2, aammalu illuummi atortulersuutinit ukunannga ataaseq amerlanerusulluunniit amigaataappata, sananermut akiusoq, tak. imm. 2, atortulersuummut amigaataasumut ataatsimut kvadratmeterimut 1.000 kr.-inik appartinneqartassaaq:
- Aalajangersagaq taanna imm. 2 naapertorlugu§ 1, imm. 1-imi, nr. 2-mi maleruaqqusaq atuuppoq, tassa inunnut umiarsuarmi timmisartumiluunniit sulitillutik namminneq sumilluunniit akissariaqarlutik tamatumunnga atatillugu sulisunut, umiarsuaq imaluunniit timmisartoq 1) Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni 2) Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani angerlarsimaffeqartutut angerlarsimaffeqartutut nalunaarneqarsimappat, umiarsuaq timmisartorluunniit inuttaqanngitsoq ingerlatseqatigiiffimmit assigisaanilluunniit,§ 1, imm. 1, nr. 3-miit 14-imut,§ 2, imm. 1, nr. 10-12imut aamma 14-imi aalajangersakkat malillugit akileraartussaasumit, imaluunniit inummit imm. 1, nr. 1 aamma 2,§ 2, imm. 1, nr. 10-12 aamma 14-imi aalajangersakkat naapertorlugit akileraartussaatitaasumit assartuinermut atorneqarpat, 3) aamma pigineqarluni ingerlanneqarluniluunniit umiarsuaateqarfimmit timmisartuuteqarfimmilluunniit, taakkunani aqutsisuiit nunami maani inissisimappata, imaluunniit 4) nunami maani aalajangersimasumik inissisimaffeqarluni ukioq tamaat suliffeqartoq.
- § 16. Oqariartaaseq' soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik killilimmik ilaasortalik' isumaqarpoq aningaasaateqarfik maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut, imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut, akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut, naatsorsuutigalugu 1) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik 50-inik ikinnerusunik peqataasoqarpat, 2) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik, sulisitsisumit ataatsimit amerlanerniilluunniit aningaasalersuisarfiunngitsumit aningaasalersorneqartoq, 3) sulisartup aamma sulisartup soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut akiliisarnera§ 33-mi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontoniit pigisanik nalilinnik nuussinerit eqqaassanngikkaanni sulisartup sulinermi akissarsiaanut ajunngitsorsiassaanullu innersuussilluni killeqarpata, 4) peqataasut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pilersinneqarfiani inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqartuunngitsut, soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pigisaanit nalilinnit 20 pct.-ini annertunerusunut pisinnaatitaaffeqanngillat, aamma 5) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat malittarisassaani ilaatinneqarpat aamma Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik nalunaaruteqartarpat.
Sentence Tokens with count 99
- Abraham Tobiassen Agathe Knudsen Akitsinguaq Gabrielsen Angutimmarik Fleischer Aqqalooraq Nielsen Arnak' Larsen Arnánguak' Rosing Aviaaja Sigurdsen Christine Grønvold David Leed Dorthe- Marie Fontain Ellen Jakobsen Else Berthelsen Eva Olsen Hansigne Eugenius Helene Heilmann Joan Jensen Johan Bidstrup Johannes Løvstrøm Johannes Sigurdsen Josia Street Kârale Filemonsen Katinka Zeeb Kristine Hendriksen Kristine Petrussen Lars Fleischer Lars Josvassen Marie Jeremiassen Nanna Poulsen Navarana Møller Nivi Nathanielsen Nivi Olsen Parnûna Rosing Pauline Kristiansen Pauline Kruse Petrine Angubesen Petrine Poulsen Pia Kristensen Pilunnguaq Petrussen Pipaluk Olsen Ingemann Qaaqqutsiannguaq Olsen Sabine Fleischer Sofie Rosbach Tuperna Svendsen Ulloriaq Lynge Jensen Ujuuki Petrussen Vivi Nielsen Wilhelm Olsen
- Puulukit neqaat taakkunanngalu nioqqutissiat, a) nutaat, nillataartitat qerititalluunniit, nioqqutissat allattorsimaffianni kapitali 02.03-mi allassimasut kg.-mut 2 kr. 25 øre, b) tarajortikkat, taratsumi aatsitaniittut ittut, panertitat imaluunniit pujuukkat, nioqqutissat allattorsimaffianni 0210.11.11.0-imiit 0210.19.90.0 ilanngullugu kiisalu 0210.90.31.0-imiit 0210.90.39.9 ilanngullugu allassimasut kg.-mut 3 kr. 25 øre, Nr. 16. Timmissat neqaat nutaat, nillataartitat imaluunniit qerititat, nioqqutissat allattorsimaffianni kapitali 02.07-imi allassimasut, ilanngunnagilli tinguit, nioqqutissat allattorsimaffianni makkunani allassimasut, 0207.31.00.0, 0207.39.90.0, 0207.50.10.0 aamma 0207.50.90.0 kg.-mut 3 kr. 50 øre Nr. 17. Nioqqutissat allat nr. 13-imiit 16-imut allassimasut, piariikkat imaluunniit aqerlortikkat, a) savaaqqat savallu neqaannit nioqqutissiat, nioqqutissat allattorsimaffianni makkunani allassimasut, 1602.10.00.0, 1602.90.71.0.10 aanutia 1602.90.79.0.10 kg.-mut 25 kr. 00 øre.
- 1) tunissutit inunnut ataasiakkaanut ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammissasaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu, kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaatilluunniit allap pisariaqartup takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni USA-p sakkutuuinut, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq IR naapertorlugu ingerlatsinerannut atugassatut eqqunneqartut.
- § 28. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 27, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik pisortani oqartussaasunit, suliffeqarfinnit suliffeqarfinnillu namminersortunit pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Kalaallit Nunaanni nunaniluunniit avannarlerni innuttaasunut Namminersornerullutik Oqartussanit ilinniagaqarnersiutisiaqartitsineq pillugu paasissutissanik inuit pineqartut taakku piffissami taannaasumi Kalaallit Nunaannit aamma nunat avannarliit ilaannit ataatsimit ilinniagaqarnersiutinik ataatsikkut tigusisinnaatitaanatik tigusisannginnissaannik nakkutilliinermi pisariaqartunik nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut ingerlatitseqqissinnaapput, aamma 4) ilinniagaqartut aqqi najugaallu pillugit paasissutissanik ilinniagaqartunik ilinniarnerup naammassineqarnerani Kalaallit Nunaanni sulisussarsiniarnermi atorneqartussanik aamma ilinniarnerup nalaani sulinermik misiliiffissat ilinniarnerullu nalaani suliffissat pilersinniarne-qarneranni atugassanik Kalaallit Nunaanni pisortani oqartussaasunut suliffeqarfinnullu namminersortunut ingerlatitseqqissinnaapput.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 8 umimmaat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit 27. juni 2013-imeersoq IR Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29-imi, 18. december 2003-meersumi IR§ 5, imm. 1, nr. 1-5-mut aamma§ 60, imm. 2, Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12-mi, 29. oktober 1999-imeersumi IR,§ 2, imm. 4,§ 7, imm. 4,§ 8, imm. 1 aamma 3,§§ 12-13 aamma§ 17, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1-ikkut, 16. maj 2008-meersukkut IR kingullermi allanngortinneqartumi naapertorlugit kiisalu Qimmit qimuttut kiisalu qimmeqarneq qitsuuteqarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18-imi, 30. oktober 1998-imeersumi IR§ 3, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 23-kkut, 22. november 2011-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
- 1) timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik pitsaaliuinermut akiuinermullu tunngasunik qaammarsaanermik ineriartortitsinermillu suliaqassapput, 2) Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut suliaqarfiisa iluanni suliat pillugit pisortani oqartussanut siunnersuineq ikiuinerlu, 3) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuineq pillugu nunani tamalaani suleqatigiinnermut peqataassapput, 4) atortussiat timersornermi inerteqqutaasut aamma periutsit inerteqqutaasut atorneqarneri pissarsiarineqarsinnaanerisalu killeqartinnissai siunertaralugu aaqqiissapput, 5) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarneq pitsaaliornerlu pillugit nunani tamalaani maleruagassanik aalajangersaassapput( nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermut maleruagassat), 6) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik nakkutilliissapput, tak. imm. 3, aamma 7) timersortartut aamma timigissartartut nakorsaatinik pissassaatinik atuisarnerannik akiuiniarnermi maleruagassanik unioqqutitsisunik ikorfartuisunut imaluunniit timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pissassaatitut atorneqarnerinut atatillugu allatigut unioqqutitsisunut aaqqiissapput, tassunga ilanngullugit pineqaatissiissutissat pillugit aalajangiissapput.
Sentence Tokens with count 100
- Savaaqqap neqaa Manley Inunnut arfinilinnut Savaaqqap neqaa salitaq 400 g Savaaqqat allerui arfinillit Savaaqqap assaqqua 600 g Orsoq qassutaasiaq 150 g Savaaqqap neqaa aggugaq 200 g Laurbærip pilutai marluk Timian 1 literip missaa Mannik ataaseq Piskefløde 3 dl Trompetsvampit panertitat 10 g Gulerodit marluk Hvidløgit marluk Jordskokket 550 g Tomatit seqinermi panertitat 75 g Naatsiiat angisuut tallimat Olivenolie 4 dl Hvidvin 1/2 liter Kimittuumik qajuliaq kajortoq 1,5 liter Tomatit arfinillit Basilikum 1 literip missaa Citronit marluk Porre ataaseq Persillit qilertap affaa Savaaqqap saarngi 1 kg Persillerod ataaseq Selleri ataaseq, Citroni ataaseq Basilikumit nutaat qilertaq ataaseq Savaaqqap assaqqua saaniiarneqassaaq, siatsivimmilu kajortillugu sianneqassalluni.
- 2, 5) Siulersuisunut ilaasortatut imaluunniit pisortatut atorfeqartutut suliaminik isumaginninnermini akisussaaguni imaluunniit peqataaguni aningaasaateqarfiup siunertaanut, inatsisinut imaluunniit inatsisartut inatsiaat manna malillugu malittarisassat aalajangersakkat malillugit akerliusumik aqutsinermut imaluunniit ingerlatsinermut peqataasimaguni, takuuk§ 22 aamma§ 23, imm. 3, 6) Pisortatut siulersuisut maleruaqqusaat innersuussutaallu malissimanngikkunigit, takuuk§ 24, imm. 2, 7) Pisortatut aalajangersimaguni aningaasaateqarfiup atuuffii siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartuni, tamanna pillugu taamaaliornissaminik siulersuisunit taakkulu aalajangigaannik immikkut pisinnaatitaatinneqarsimanani, aningaasaateqarfimmut pingaaruteqartumik ajoqusiisoqarsinnaaneranik naatsorsuutigineqanngitsumik, takuuk§ 24, imm. 2, 8) Pisortatut naatsorsuuserineq, aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq akiliisarnerlu inatsisartut inatsisanni matumani maleruagassat malillugit iliornissaminik sumiginnaasimaguni, takuuk§ 24, imm. 3, 9) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup naatsorsuusiornerata aningaasatigullu pisuussutaanik
- January 2011.( EIA guidelines) BMP Guidelines for applications, execution and reporting of offshore hy-drocarbon exploration activities( exeluding drilling) in Greenland, Oecem-ber 2011 Guidelines for submission of scope of project for offshore hydrocarbon exploration activities( excluding drilling) Guidelines for Environmental Impact Assessment( EIA) concernng seismic surveys in Greenland waters 2012 Guidelines for Environmental Mitigation Assessment( EMA) coneerning seismie surveys in Greenland waters 2012 NERI Manual for seabird and marine mammal survey an seismic vessels in Greenland Template for Fishery Liaison Officer logbook Requirements for submiHal of data Exploration Orilling Guidelines, May 2011 Guidelines for preparing an Environmental Impact Assessment( EIA) NORSOK 0-010:
Sentence Tokens with count 101
- Siumut Kim Kielsen, taasisut 42 Vivian Nuka Motzfeldt, taasisut 18 Eneqi Kielsen, taasisut 4 Suka Frederiksen, taasisut 2 Tommy Marø, taasisoq 1 Inuit Ataqatigiit Sara Olsvig, taasisut 26 Ane Hansen, taasisut 5 Aqqaluaq B. Egede, taasisut 2 M. Abelsen, taasisoq 1 Aannguaq Hansen, taasisoq 1 Ole Stephensen, taasisoq 1 Demokraatit Nivi Olsen, taasisut 21 Andreas Uldum, taasisoq 1 Parti Inuit Nikku Olsen, taasisut 13 Georg Olsen, taasisut 6 Partii Inuit, taasisut 3 Atassut Bentiaraq Ottosen, taasisut 2 Anders L. Christiansen, taasisoq 1 Atassut, taasisut 3 Naleraq Per Rosing, taasisut 2 Paninnguaq Møller, taasisut 2 Hans Enoksen, taasisoq 1 Partii Naleraq, taasisoq 1 Taasinngitsut:
- § 1. Biilit inunnik angallassissutit Kalaallit Nunaannut eqqunneqarneranni nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 1, imm. 1, nr. 26 naapertorlugu akitsuuserneqarnissaat kissaatigineqarpat, biilit inunnik angallassissutit ingerlaarnerminni ilaasoqarsimanerannik( kilometerinik ilaasoqarfiusunik) nalunaarsuisinnaasumik nakkutilliinermut atortulerneqarsimanerat, nakkutilliinermullu atortup taxameterip kilometerinut ilaasoqarfiusimasunut kisitsissutaanut naapertuuttuunera kiisalu nakkutilliinermut atortup taxameterimut, biilit aallakaatitsissutaannut, ledningit katiffiinut ikkuffinnullu atassutai ima aqerlorterneqarsimasut, aqerlortigaq ataaseq arlallilluunniit peeqqaarlugit aatsaat nakkutilliinermut atortoq innarlerneqarsinnaanngorlugu, pillugit uppernarsaat biilinik iluarsaassisarfimmit akuerisaasumeersoq IR piginnittup nassiutissavaa, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Biilinik inunnik angallassissutinik piginnittup ullut 1. januar aamma 1. juli tamaasa, nakkutilliinermut atortup piumasaqaatinut imm. 1-imi pineqartunut suli naapertuuttuuneranik kiisalu aqerlortigaq ataaseq arlallilluunniit peerneqarsimanerannik takussutissaqannginneranik uppernarsaat biilinik iluarsaassisarfimmit akuerisaasumeersoq IR nassiuttassavaa.
- Ujarassiornermik pilersitsiniarnerup aallarnisarnerini suliassat taagorneqarsinnaapput soorlu inissialiornerit ataatsimullu atugassanik sanaartornerit, ingerlatsinermi atugassanik tunisas-siornermilu atugassanik illuliortiternerit, aqqusinniornerit, mittarfiliornerit/ helikopterinut mittarfiliornerit, umiarsualiviliornerit, attaveqaatinik pilersitsinerit, imeqarfiliornerit, nukissi-orfiliornerit il.il. Tunisassiornerup nalaani suliat makkuussapput soorlu qillerinerit, qaartiterinerit, saffiugassa-nik aserorterineq suliarinninnerlu, saffiugassanik assartuineq, atortussat nioqqutissallu, illu-nik, maskiinanik atortunillu aserfallatsaaliineq, nerisitsineq eqqiaanerlu, avatangiisinik nakku-tilliineq il.il. Imaani uuliasiornermi suliassat taaneqarsinnaapput tunisassiorfimmik imaani nalerimanilior-neq, qillerineq/ qillerivimmik nalerimaneq, aserfallatsaaliineq, sulisartunut suliassat assigiin-ngitsut, atugarissaarnissamut iliuutsit, ineqartitsineq( imaani nalerimaniliami illusisarfik), pilersuineq, kulbrintinik umiarsuarmik assartuineq, kulbrintinik assartuummik ruujoriliorneq il.il. Suliffeqarfiit killilimmik akileraartussaatitaasut ukiut tamaasa akileraaruseriffimmut nammineerluni nalunaarsuummik tunniussisassapput isertitallu,§ 2, imm. 1, nr. 10, aamma imm. 6 naapertorlugit, aalajangersimasumik ingerlatsivinnut malittarisassat atuuttuusut malillugit naatsorsorneqassallutik.
- Ilanngussaq Takussutissiaq 1- Kisitsisinut pingaarnernut takussutissiaq( suliffissaqartitsineq) Saviminissarsiorfissaq Aluminiuliorfissaq Sanaartornerup nalaani suliffissaqartitsinissaq Inuit 2.100 Inuit 2.600 naatsorsuutigineqartoq- amerlanerpaagunik Sanaartornerup nalaani suliffissaqartitsinissaq Ukioq tamaat 4.100 Ukioq tamaat 7.200 miss. naatsorsuutigineqartoq ataatsimut katillugu- miss. ukioq tamaat Sanaartornerup ingerlanerata sivisussusissaa Ukiut 3 Ukiut 5- 7 naatsorsuutigineqartoq Ingerlatsinerup ingerlanerata sivisussusissaa> ukiut 15 Ukiut 40 naatsorsuutigineqartoq Ingerlatsinerup nalaani suliffissaqartitsinissaq> Inuit 700 Inuit 650 miss. naatsorsuutigineqartoq Toqqaannanngitsumik suliffissaqartitsinisaq Inuit 300 miss. naatsorsuutigineqartoq- ingerlatsinerup immikkoortuani pilersuisuusussat Ukioq tamaat ataatsimut katillugit sulisussat Ukioq tamaat 15.000 Ukioq tamaat 18.000 sanaartorneq aamma ingerlatsineq 2012-29 miss. miss. Ilanngussaq Takussutissiaq 1- Kisitsisitsinut pingaarnernut takussutissiaq( sanaartugassanut aningaasaliinerit) Saviminissarsiorfissaq Aluminiumiliorfissa q Sanaartornermut aningaasaliinerit 11 mia.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 7 tuttut nujuartat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit 27. juni 2013-imeersoq IR Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29-mi, 18. december 2003-meersumi IR,§ 5, imm. 1, nr. 1-5-imut aamma§ 60, imm. 2, Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR,§ 2, imm. 4,§ 7, imm. 4,§ 8, imm. 1, nr. 7,§§ 12-13,§ 17, imm. 2 aamma§ 18, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1-ikkut, 16. maj 2008-meersukkut IR kingullermi allanngortinneqartumi naapertorlugit kiisalu Qimmit qimuttut kiisalu qimmeqarneq qitsuuteqarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18-imi, 30. Oktober 1998-imeersumi IR§ 3, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 23-kkut, 22. November 2011-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
- 1) konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut aningaasalersuinermi sakkutut malittarisassiorneqarpoq aamma pappiaranik aningaasanik niuerfinni pilersinneqarsimasumi akuttunngitsumik niuertoqartarluni imaluunniit konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut ileqqaarnissatut sakkussatut malittarisassiorneqarsimalluni, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) aningaasat tigunissaannut piumasarineqarpoq aningaasalersuinermi imaluunniit ileqqaarnermi kontomi siunertanut tunngasuni piumasaqaatit aalajangersimasut naammassineqassasut, soorlu assersuutigalugu ilinniartitaanikkut pisartakkanik imaluunniit napparsimanersiutinut tigusinerit, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussaq, aamma 4) ukiumoortumik UR akiliutit 341.000 kr.-inut taakkuluunniit inorlugit killilerneqarsimapput kontonik kattussisarnerit aningaasallu nalinginik naatsorsueqqittarnerit pillugit§§ 98-101-ini pineqartut atorlugit.
- Kapisilinniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 21. septembari 2018-imeersoq IR Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18, 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, ilaatigut Inatsisartut Inatsisaanni nr. 6, 20. maj 1998-imeersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 5, 21. maj 2002-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 28, 18. december 2003-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 17, 3. december 2009-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12, 3. december 2012-imeersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaat nr. 18, 3. juni 2015-imeersukkut IR kiisalu kingullermik Inatsisartut Inatsisaatigut nr. 28, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqarsimasut tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:
- a) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik aningaasaliinerniit isertitat akileraarusernissaannut nalinginnaasumik pisussaajunnaarsitaasarpoq imaluunniit isertitat taakku akileraaruserneqarnissaat kinguartinneqarluni imaluunniit soraarnerussutisiassanut aaqqissuussinertut inissisimanertik pissutigalugu appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, b) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup akiliutimi tamarmiusunit ikinnerpaamik 50 pct.-it tigussavai, paragrafimi matumani aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut aaqqissuussinernit allaniit pigisanit nalilinnit nuussinerit eqqaassanngikkaanni imaluunniit sulisitsisunit aningaasaliisuniit§ 33-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut kontonit, c) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmiit agguaassineq imaluunniit aningaasanik tunniussineq taamaallaat pisinnaavoq soraarnerussutisianut, innarluuteqarnermut tunngasut aalajangersimasut pisimatillugit imaluunniit toqusoqarsimatillugu, maannakkut paragrafimi aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfinnut allanut agguaassinissamut imaluunniit§ 33-mi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontonut nuussinerit ilanngunnagit, taamaattoqanngippat agguaassinernut imaluunniit immikkut pisut taakku sioqqullugit aningaasanik tunniussinernut pineqaatissiisoqassaaq, imaluunniit d) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut sulisartup akiliisarneri, akiliutit ilassutaasut
Sentence Tokens with count 102
- Imm. 3. Matematikkip atuuffiisa samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) assigiinngitsunut tunngatillugu kisitseriaatsit arlaannik toqqaasinnaassasut, procentinik paasinnittaatsit atorsinnaassagaat naleqqiussillunilu kisitseriaatsit atorsinnaassagaat, 2) inuiaqatigiinni ineriartornermut, soorlu aningaasaqarnermut, teknologiimut, pinngortitamut, avatangiisinut, kulturimut, sunngiffimmut peqqinnissamullu, isummersuutinut attuumassuteqartut assersuutit ilisimasaqarfigissagaat, 3) ernianik ernianillu naatsorsuutinik, ilaatigut ileqqaakkani, aningaasanik atornerni akilersugassarsinernilu pisariinnerni, kisitsisinnaassasut, 4) matematikkimi assilisassanik, soorlu najoqqutassianik funktioninillu, misissuisinnaassasut, 5) periaatsit nassuiaatillu pingaartinnerullugit paasissutissanik katersanik statistiskimik nassuiaasiorsinnaassasut, 6) soorlu qarasaasiaq iluaqutigalugu piviusuusaartitaliorsinnaassasut, 7) ulluinnarni pisiassanut, angallannermut, ineqarnermut, aningaasarsianik naatsorsuutinut akileraarutinillu naatsorsuutinut tunngatillugu pissaqarniarneq aningaasaqarnerlu eqqarsaatersorfigisinnaassagaat, 8) ilimanassutsimik statistikiusumik paasinnittaaseq atorsinnaassagaat, 9) qarasaasiaq nassuiaasiornermut, misissuinermut, piviusuusaartitsinermut naatsorsuinermullu, soorlu inuiaqatigiinni pissutsinut tunngatillugu, atorsinnaassagaat, 10) assassornermi eqqarsaatersornernilu naammassiiniarnernut matematikki iluaqutitut tamatigoortutut atorsinnaassagaat.
- Imm. 2. Danmarkimik, Savalimmiunik naalagaaffinnilluunnit allanik isumaqatigiissuteqartoqartillugu Naalakkersuisut aalajangersakkanik makkunannga aalajangersaasassapput, 1) qallunaat, savalimmiormiut imaluunniit naalagaaffiup allap pineqartup akileraarusiineranni, akitsuusiineranni akiligassiinerannilu atugassanik Kalaallit Nunaanni oqartussaasut paasissutissanik piniarlutillu paasissutissiisarnissaannik, 2) akileraarutit, akitsuutit akiligassallu, Danmarkimi, Savalimmiuni naalagaaffimmiluunniit allami pineqartumi piniarneqartut, tassalu akilersinniarneqarsinnaasut Kalaallit Nunaanni akilersinniarneqarnissaannik, Kalaallit Nunaanni akileraarutinik, akitsuutinik akiligassanillu akiliisitsiniartarnermi maleruagassat naapertorlugit, 3) inummit, selskabimit il.il. imaluunniit taakkua piginnaatitaannit Kalaallit Nunaanni najugaqartumit aningaasarsiani akilerneqartuni Danmarkimi, Savalimmiuni imaluunniit nunami takornartami pineqartumi pisortanut akileraarutinik ilanngartuineqassasoq, tak. aamma§ 78. Imm. 3. Naalakkersuisut Danmarki, Savalimmiut imaluunniit nuna takornartaq pineqartoq isumaqatigiissuteqarfigisinnaavaat marloriaammik akileraaruteqarnissaq pinngitsoorniarlugu Danmarkimik aamma Savalimmiunik imaluunniit nunamik takornartamik pineqartumik isumaqatigiissutaasoq kiisalu akileraarutitigut suliassatigut ikioqatigiinnissamut isumaqatigiissut tamakkerluni allannguuteqarluniluunniit Kalaallit Nunaanni atulersillugu annertusineqassasoq.
- 1) nunaminertat illoqarfeqarfiullu atorneqarnerat, ilanngullugit sullissiviit pisortalluunniit kiffartuussiviisa allat inissisimaffii, 2) illoqarfeqarfiup suussusaa, inissisimanera annertussusaalu, ilanngullugit ilaatigut illut eqimassusissaasa, portussusissaassa, imminnut ungasissusissaasa ilusissaasalu malittarisassiornerat, 3) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi inissiat inuussutissarsiutilluunniit eqqarsaatigalugit sanaartorfiunngitsunit sinneruttut, 4) pigisat eqqissisimatitat eriagisassallu, ilanngullugit illut, sanaartukkat sumiiffiilluunniit eqqissisimatitat eriagisassalluunniit, pinngortitami pingaartitat eriagisassat kiisalu sumiiffiit kulturip oqaluttuarisaaneranut iluatinnaatillit, 5) qaartartuusivinnut, tankeqarfinnut, mittarfinnut, imermut pissamaateqarfittut immikkoortitanut, nalunaarasuartaaserisoqarfinnut ikuallattoqarnissaanullu upalungaarsimaffinnut isumannaallisaanermut killeqarfiit, 6) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi angallaffiit aamma pilersuinermi atortut inissisimaffii, ilanngullugit aqqusernit ledningeqarfiillu, 7) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi illoqarfiup nutarterneqarnera isaterinerlu, 8) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi tulleriiaartumik annertusaaneq, 9) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi, nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut soqutiginaatillit isumannaarneqarnissaat siunertaralugu Naalakkersuisunit aalajangiunneqarsimasumi, immikkut aalajangersakkat.
- kr. 25 øre Liiterimut 15o C- imi 1) Solaarit suulluunniit, ilanngullugit petruuliu, Jet A 1 assigisaallu 2) Fueluulia Tonsimut 284 kr. 50 øre o 3) Motoorinut benziinat Liiterimut 15 C- imi kr. 25 øre suulluunniit, ilanngullugit timmisartut orsussaat assigisaallu 4) Gassit suulluunniit, Nm3-mut 276 kr. 00 øre ilanngullugit naturgassi, bygassi assigisaallu, gassili puiaasamiittoq ittoq pinnagu 5) Aamarsuit suulluunniit, Tonsimut 183 kr. 50 øre ilanngullugit stenkul, jordoliekoks, brunkul, qisummit usserusiat( trætjære) assigisaallu Imm. 3. Ikummatissap, ikummatissat imm. 2-mi taaneqartut imaluunniit ikummatissat taakku nioqqutissallu allat atorlugit akuukkap avatangiisinut akitsuutaa tassaavoq nioqqutissap inatsit una naapertorlugu qaffasinnerpaamik akitsuutillip akitsuutaa, akuugaq kiassarnermut innaallagissiornermullu imaluunniit motoorimut ikummatissatut atorneqarsinnaappat.
- SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK Peqqissaanermik Ilinniarfik ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik/ Ilinniartitaanermik Ilisimatusarnermut Instituti Perorsaanermik Ilinniarfik Meeqqat Inuunerissut Bedre Børneliv Nanu Børn ICC Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Sanaartornermut Ilinniarfik INUILI Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Oqaatsinik Pikkorissarfik Savaatilinnut Ilinniarfik Aalisartunut Piniartunut Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik KNAPK MIPI Avalak KIK Kisaq Mælkebøtten Sisimiut Friskole Nuuk Internationale Friskole Maniitsup Efterskolia Efterskole Villads Villadsen Tusarniaanermut atatillugu GA-mit, SIK-mit Kalaallit Nunaanni Qitiusumi Ilitsersuisarfimmit, Danmarkimi Efterskolit Peqatigiiffiannit, Kommune Kujallermit, Piareersarfik Aasiannit, ASG-mit, IMAK-imit, Avalak-mit, Ineqarnermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalak19
- f) Timimik misilitsinerit ajornanngitsut ingerlassinnaasalissavaat paasisaqarfigilerlugillu, g) Sungiusarnermi tunngaviusumik tunngaviit aammalu sungiusarneq, inooriaaseq timersornermi ingerlatsisarnerit pillugit timersornermik suliaqarfimmi tunngaviusumik taaguutit ilisimalissavaat, h) Sulinermi timip pissusai pingaarnerit timerlu pillugit ilinniakkat atorneqarluarsinnaasut pillugit tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, i) Sungiusarnermi peqqissutsimilu timi atorlugu ingerlatsinerit misissoqqissaarlugillu nalilersorsinnaalissavaat j) Timersornerup oqaluttuarisaanerani timersornerlu pillugu sociologiimi timersorneq pingaartillugu inulerinermi aama inuiaqatigiinnik ilisimatusarnermi timersorneq pillugu atuagarsornermi toqqakkanik tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, k) Timersornerup kulturimi naleqassusaa pillugu nalilersuisinnaalissapput qisuariaateqarsinnaalerlutillu, l) Timersornermi pissusilersuutit ileqqorissaarnerlu ilisimalissavaat, m) Sulinermi timimik misiliinerit aammalu anguniagaqarluni tunngaviusumik sungiusarneq kissassarnermilu malitassat aaqqissuussinnaalissavaat ingerlassinnaalissallugillu, n) Nammineq timi atorlugu sungiusarnermik malitassanik suliaqarsinnaalissapput, ingerlatsilersinnaalissapput nalilersuisinnaalerlutillu aamma o) Timi atorlugu sungiusarnissamut nammineq suliaq aqqutigalugu sungisarsimassusertik pitsanngortissinnaalissavaat.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnit ataasiakkaanit ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu
- 1) umiarsuaq imartap killeqarfiani ilorlermiitilluni itilluni Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 2) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfiginngisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 3) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluagut aqqusaarnermini umiarsuaq imartap killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfigisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, imaluunniit 4) umiarsuaq killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaaffeqarfiusup iluaniittoq ittoq imartani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimasoq kinaassusersiunngitsumik uppernarsaatissaqarpat, tassalu sinerissap imaluunniit naalagaaffiup sineriaqarfiani soqutigisanut assingusunut, imaluunniit nunap imartaani aningaasaqarnermulluunniit killeqarfimmi immikkoortumi isumalluutinut annertuumik ajoqusiinermik kinguneqartumik ulorianartorsiortitsisumilluunniit imaarsisimappat.
Sentence Tokens with count 103
- Tunngaviit pitsaasut, ataqqinarluartumit herr Egedemit tunniunneqartut, suliap taama nunamiorpalunngitsigisup, aallartillunilu ingerlanneranut, aningaasartuutit atukkat saniatigut, aammattaaq, Kunngisut Ataqqinassusillup pigisaasa maanga qimanneqartussat pisariaqartut aserornissaat pillugit, siunnersuisoqatigiit, angut taanna pitsaasoq, piumasaanut akuerisariaqarpaat, inoqutit ilaannik tassunga uninngatitsiinnarnissamut, tassami taassuma, Ataqqinartorsuup ukiumi ataatsimi, maanga uninnganissaanut, Guutillu Ataqqinaatissaanik suliaqarnerminik nangitsinissaanut atugassaanik, akeqanngitsunik neriorsorsimammagu, aammalu inuit allat maani uninngallutik taassuminnga najuiniartut, namminneq piumassutsiminnik aalajangersinnaatimmagit, aap, aammattaaq, siullertut, hr. Egedep uninngaannarnissaa, pisinnaanngimmat kingulliit pitinnagit, tassa, inuit arlallit tassunga kiffartortussat pisariaqartitallu najorlugu sinneruttariaqarmata, tassalu tamanna siunnersuisoqatigiit sulissutigerusuppaat, periaatsit pitsaasut atorlugit, inunnut atorluartunut isummiuteqqullugu, namminneq tassunga kajumissusertik peqqutigalugu suliap taama nunamiorpalunngitsigisup qimaannarnissaata saniatigut, imaluunniit Ataqqinartorsuup soqutigisaasa, pigisat taama pingaaruteqartigisut, Ataqqinartorsuup pigisai, aserornissaat takujumanagu;
- 1) pantebrev-it aamma qularnaveeqqusiissutitut uppernarsaatit( skadesløsbreve), Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali II imaluunniit kapitali V naapertorlugu ineqarnermut ikiorsiissuteqartarnermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 2) pigisamik aalaakkaasumik tunisaqarnermi uppernasaatit, Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali II imaluunniit kapitali V naapertorlugit ineqarnermut ikiorsiissuteqartarnermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 3) pantebrev-it aamma qularnaveeqqusiissutitut uppernarsaatit( skadesløsbreve), inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliaq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 4) inuup nammineq pantebrev-iliai kiisalu inuup nammineq pantebrev-iliaata qularnaveeqqusiunneqarnerani uppernarsaatit, inuup nammineq pantebrev-iliaa taamaallaat atorneqarpat inuutissarsiutinut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut akisussaassutsinik qulakkeerinermut, 5) inuutissarsiornermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu pigisat aalaakkaasut, umiarsuit imaluunniit pialuutit inuutissarsiornermut tapersiisarnermut ataatsimiititaliamut tunineranni uppernarsaatit.
- Ilinniarnertuunngorniarnermik ataasiusumik ilinniartitsissutissanilli immikkut ilinniarfiusinnaasunik pilersitsineq 2. Ilinniartitaanerup siunertaanik itinerusumik allaatiginninneq 3. Ilinniartunngorsinnaanermut maleruagassat nalorninaatsut 4. Ilusilersuineq nutaaq ataatsimoorussamik ingerlatsinertalik aamma ilinniarniakkanut assigiinngitsunut ingerlaqqissinnaaneq 5. Ilinniartitsissutissat nutaat 6. Ukiumut aalajangersimasumik piffissaqartitaanermik eqqussineq 7. Piumassuseq tunngavigalugu ilinniartinneqarsinnaanermut neqerooruteqarneq 8. Ilinniartitaaneq allamiut oqaasiittut ingerlanneqartutut perorsaaneq pillugu tunngaveqartitaq 9. Suleriaatsinik perorsaanerlu pillugu tunngavigisanik itisilerinikkut nalunaarsuineq 10. Ilinniartitsisut suleqatigiiaarnerinik eqqussineq 11. Ilinniarfiup siunnersuinermut pisussaaffiinik nukittorsaaneq 12. Immikkut aaqqissukkamik ingerlatsisinnaanerup nukittorsarneqarnera 13. Angajoqqaanut atassuteqarnissamik piumasaqaateqarneq aamma ingerlaavartumik nalilersuisarnermik erseqqissititsineq 14. Ilinniartitsut rektorillu piginnaasassaannik akisussaaffiinillu erseqqissaaneq 15. Siunnersuisoqatigeeqarnermut maleruagassiorneq( ilinniartitsisut aamma ilinniartut siunnersuisoqatigiivi) 16. Ilinniarnertuunngorniarfinni tamani pitsaassutsimik inerisaanermik aamma angusanik nalilersuisarnermik eqqanaarinninneq 2.3. Ilinniarnertuunngorniarnermik ataasiusumik ilinniartitsissutissanilli immikkut ilinniarfiusinnaasunik pilersitsineq.
- § 55. Akiliisinneqarsinnaavoq 1)§ 1-imut akerliusumik tusarnaagassanik isiginnaagassanillu aallakaatitassiortoq, 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 kiisalu§ 9, imm. 2-3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliiffigineqartunit allaanerusumik tapiissutinik siunertanut allanut atuisoq, 5)§ 50, nr. 1 aamma 2 malillugit aalajangikkanik sumiginnaasoq, 6) uparuaanissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 50, nr. 3, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu,§ 12, imm. 3-mik,§ 15, imm. 1-imik 2-millu,§ 16, imm. 1-imik 2-millu§§ 17-18-inik,§ 44, imm. 2-mik,§ 45-mik,§ 46 imm. 1-imik 2-millu,§ 48, imm. 2-miit 6-imut,§ 53-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- Tabel 1 Qimmit pillugit inatsimmik allannguinerup atuutsinnissaanut aningaasartuutitut naatsorsuutigineqartut 2017 2018 2019 2020 Akia AmerlasAmerlasAmerlasAmerlas/ ataatsip susii Kr. susii Kr. susii Kr. susii Kr. Uumasut nakorsaat nutaaq 650.000 1 650.000 1 650.000 1 650.000 1 650.000 Chip-inut atuaatit 1.500 50 75.000 Mikrochips 48,5 18.000 873.000 4.500 218.250 4.500 218.250 4.500 218.250 Akiuussutissat 35,6 54.000 1.922.400 13.500 480.600 13.500 480.600 31.500 1.121.400 Kapuutit 0,6 54.000 32.400 13.500 8.100 13.500 8.100 31.500 18.900 Ilinniartitaaneq- 500.000 50.000 50.000 50.000 Innuttaasunut paasisitsiniaanerit- 100.000- 100.000 20.000 20.000 Paasissutissaateqarfik 300.000 100.000 50.000 50.000 Nakkutilliisutut alakkaanerit 100.000 100.000 100.000 Katillugit 4.452.800 1.706.950 1.576.950 2.228.550 Akunnaallisarlugit( 100.000-inut qaninernut) 4.500.000 1.800.000 1.600.000 2.300.000
- Alle mellem 18 og 64 Kun pensionister frasorteret Alle uden indbetalinger Rækkenavne< 20 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-65 Hovedtotal 0-99999 1457 2327 718 409 282 208 339 421 427 388 6976 100000-199999 12 450 384 301 193 180 330 434 394 427 3105 200000-299999 68 202 207 180 138 159 174 172 119 1419 300000-399999 15 101 185 182 133 211 225 189 153 1394 400000-500000 10 40 116 122 108 206 233 161 136 1132> 500000 8 48 93 189 247 335 421 324 228 1893 Hovedtotal 1469 2878 1493 1311 1148 1014 1580 1908 1667 1451 15919
- Kapisiliarniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 10. August 2018-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18, 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 20. maj 1998-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 21. maj 2002-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 28, 18. december 2003-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 17, 3. december 2009-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12, 3. December 2012-imeersukkut IR Inatsisartut Inatsisaat nr. 18, 3. juni 2015-meersoq IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 28, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqarsimasut tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:
Sentence Tokens with count 104
- Imm. 2. Pinngortitamik nunalerinerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) nunarsuup ineriartornerata oqaluttuassartaani pingaarnerit, tassunga ilanngullugit nunarsuup qalipaanik ilisimasaqarneq, nunap pissutsimigut ingerlaarnera nunallu pissutsimigut kaaviiaarnera, nassuiarsinnaassagaat, 2) Kalaallit Nunaata sananeqaatai ilusialu ilisimasaqarfigissagaat, 3) Kalaallit Nunaanni aatsitassat nalinginnaanerusut ilisarnaataat taaguutaallu ilisimassagaat, 4) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni aatsitassat aatsitassarsiornerillu ilisimasaqarfigissagaat, 5) tinittarneq ulittarnerlu ilisimasaqarfigissagaat aamma taakku nikerarnerannut takussutissiaq atorsinnaassagaat, 6) immap sarfai taakkulu ukiup kaajallakkiartornerani allanngorartarneri kiisalu silamut klimamullu pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, 7) nunarsuarmi silaannaap pissusia naasoqarfiillu killeqarfii, anorlertarnermut siallertarnermut/ nittaattarnermut pissutsit kiisalu nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni inuussutissarsiornermut inuuniarnikkullu atugassarititaasunut pingaarutaat ataatsimut isigalugu nassuiarsinnaassagaat, 8) nunap qaavani issut assigiinngitsut naasoqassuserlu sammisimassagaat taakkulu nunarsuup ilaani assigiinngitsuni naasorissaasutut ingerlatsinissamut orpippassuarnillu atuinissamut periarfissat tunniussinnaasai pingaarutillit ilisimasaqarfigissagaat.
- Imm. 2. Tamatumunnga ilutigitillugu, Unerartitsisussaatitat nalunaarsugaanerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 26. juni 1979-imeersoq IR, Aningaasarsiat A- t akileraarutillu A- t il. il. pillugit nassuiateqartarnermut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 26. juni 1979-imeersoq IR, Aningaasarsiat A- t akileraarutillu A- t naatsorsuusiorneqarnissaannut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 6, 26. juni 1979-imeersoq IR, Arsaarinnillutik akiliisitsisartut( pantefogedit) aamma akileraarutit tiguniarneqartarnerat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 10, 26. juni 1979-imeersoq IR, Akileraartussaatitat allattorsimaffii pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 26, 28. november 1996- imersoq aamma Aningaasarsiat A- t pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 3. februar 2005-imeersoq IR kiisalu Kalaallit Nunaanni sulisitsisut Danmarkimi akileraarutissanik unerartitsisussaanerat pillugu Akileraartarnermut Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 13, 5. marts 1980-imeersoq IR atorunnaarput.
- a) Inunnut 35 ataallugit ukiulinnut 100 pct. b) Inunnut 35-44-llu akornanni ukiulinnut 90 pct. c) Inunnut 45-49-llu akornanni ukiulinnut 80 pct. d) Inunnut 50-59-illu akornanni ukiulinnut 70 pct. e) Inunnut 60-64-illu akornanni ukiulinnut 50 pct. f) Inunnut 65-69-illu akornanni ukiulinnut 30 pct. g) Inunnut 69-it sinnerlugit ukiulinnut 10 pct. Imm. 2. Aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat qaammatip naanerani amerlassusiisa amerlanerpaaffissaq imm. 1-imi taaneqartoq qaangersimappassuk oqimaaqatigiissaareqqittoqassaaq, taamaattorli tak imm. 3. Imm. 3. Soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanut, inummit ulloq 31. december suli 63-inik ukioqalersimanngitsumit pigineqartunut ukiuni aningaasarsiorfinni kingullerni pingasuni akiliisoqarsimappat oqimaaqatigiissaareqqinneq pisinnaavoq, aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat pigineqatut annerpaaffissamit imm. 1-imi taaneqartumit minnerulernissaat tikillugu aktianik imaluunniit aningaasaliiffissanik akuleriiaanik pisinnginnikkut.
- Assigiinngisitsinnginnissaq Naligiimmik periarfissaqarneq Tikikkuminassuseq Meeqqat innarluutillit ineriartoqqinnissamut periarfissaasa ataqqineqarnerat aamma kinaassutsimik pigiinnarnissaanut pisinnaatitaaffiannik ataqqinninneq Iluanaarniutigineqarnissamut, persuttarneqarnissamut aamma atornerlunneqarnissamut illersugaaneq Timikkut tarnikkullu innarligassaannginnerup ataqqineqarnissaanik pisinnaatitaaffeqarneq Nammineerluni inuuneqarsinnaatitaaneq aammalu inuiaqatigiinni akuutinneqarsinnaatitaaneq Inuttut nikerarsinnaassuseq Killiligaanani oqaaseqarsinnaanermut isummanillu anitsisinnaanermut kiffaanngissuseqarneq Inuttut inuunerup ataqqineqarnissaa Angerlarsimaffiup aamma ilaquttat ataqqineqarnissaat Kulturikkut pisunut peqataasinnaatitaaneq Taamaattoq aalajangersagaq pisinnaatitaaffinnut Inuit Innarluutillit pisinnaatitaaffii pillugit Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaata ataaniittunik ittunik illersuinissamuinnaq killeqanngilaq, kisianni aamma nunani tamalaani isumaqatigiissutit allat malillugit inuit pisinnaatitaaffii aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarluni pisinnaatitaaffeqarnerit, Kalaallit Nunaanni atuuttut ilaatinneqarlutik, matumani pingaartumik, kisianni taakkuinnaanngitsut, Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europamiut isumaqatigiissutaat( EMRK), Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europami naalagaaffiit isumaqatigiissutaat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanik peqqussut nr. 814, 18. september 2001-imeersoq IR ilanngullugit.
Sentence Tokens with count 105
- § 83. Kinaluunniit inatsisartut inatsisaat una malillugu imminut suliakkiutigineqartunik sumiginnaasoq pinerluttulerinermik inatsimmi§§ 8, imm. 2, 10, imm. 1-2, 12, 13, 19, 20, 22, 23, imm. 1, 24, imm. 3, 25, imm. 1, 26, imm. 2-4, 27, imm. 1, 30, imm. 1-2, 35, 36, 38, imm. 1 aamma 5, 39, 42, 43, 44, 45, imm. 1, 46, stk. 1, 47, 48, 49, imm. 1, 4 aamma 7, 50, imm. 1, 52, imm. 2, 59, imm. 2, 60, imm. 3, 61, imm. 6, 64, imm. 1 aamma 3, 66, imm. 4-5, 67, 68, imm. 3, 72, 73, imm. 1, 75, imm. 4 kiisalu§ 76, imm. 4 malillugu pineqaatissinneqarsinnaavoq.
- § 84. Kinaluunniit inatsisartut inatsisaat una malillugu imminut suliakkiutigineqartunik sumiginnaasoq pinerluttulerinermik inatsimmi§§ 8, imm. 2, 10, imm. 1-2, 12, 13, 19, 20, 22, 23, imm. 1, 24, imm. 3, 25, imm. 1, 26, imm. 2-4, 27, imm. 1, 30, imm. 1-2, 35, 36, 38, imm. 1 aamma 5, 39, 42, 43, 44, 45, imm. 1, 46, stk. 1, 47, 48, 49, imm. 1, 4 aamma 7, 50, imm. 1, 52, imm. 2, 60, imm. 2, 61, imm. 3, 62, imm. 6, 65, imm. 1 aamma 3, 67, imm. 4-5, 68, 69, imm. 3, 73, 74, imm. 1, 76, imm. 4 kiisalu§ 77, imm. 4 malillugu pineqaatissinneqarsinnaavoq.
- a) danskit oqaasiinik nalorninatik assigiinngiiaartumillu piginnaasaqarnertik takutillugu, tassunga ilanngullugit danskisut ilisarineqarsinnaasumik oqalussinnaassallutik aammalu oqaatsit eqqortumik atorneqartarneranni allattariarsorlutik tunngaviit pingaarnerit piginnaasaqarfigissallugit, b) allattariarsorluni saqqummeeriaatsit assigiinngitsut piginnaasaqarfigisallugit aammalu allattariarsorlutik eqqarsaasersorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaallutillu, c) oqaatsit sannaasa, atorneqartarnerisa atuuffiissalu pissusaannik nalilersuisinnaassuseqarnertik takusinnaallugu, d) oqaasiliortarnerup oqaatsinik atuisarnerup atuuffiinillu nalilersuisinnaanermik piginnaasatik takusinnaassallugit, e) malinnaallutik paasinnillutillu tusarnaarsinnaassallutik, f) oqaaseqatigiit imminnut atasut pissarsiaqarfigalugit takinerusunik atuarsinnaassallutik aammalu sukumiisumik itisiliillunilu atuariaatsit assigiinngitsut atorsinnaassallugit, g) oqaaseqatigiinnik misissuilluni, nassuiaasiorluni nalilersuillunilu oqaaseqatigiinnik nalilersuinermi oqariartaatsinik misissuisinnaassallutik, h) allassimasunik atuarnermi oqaatsinik paasinnissinnaanerup ilanngunneqarnissaanik piginnaasaqarnertik takutissinnaassallugu, i) oqaluttuarisaanermi maannakkullu pisunik danskit atuakkiaannik kulturiannillu ilisimasaqarnertik takutissinnaassallugu, j) tusagassiuutit suliaannik nalilersuisinnaassallutik, nassuiaasiorsinnaassallutik imminnullu atanerannik takutitsisinnaassallutik, aamma k) ilinniartitsissut isiginiarlugu skærmimi oqaaseqatigiinni paasissutissanik paasisassarsiorsinnaassallutik toqqaasinnaassallutillu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Sanaartornermut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Attaveqaqatigiinermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Aalisarnermut, Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Nunanut allanut pisortaqarfik Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia KANUNUPE Sulisartut Højskolia Knud Rasmussenip Højskolia Avannaani IlinniarnertuunngorniarQeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium fik/ Midtgrønlands Gymnasiale Skole Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik Campus Kujalleq( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Aalisarnermik Piniarnermillu Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik NUSUKA Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GA) SIK ASG IMAK AK Avalak ILI ILI Siunnersuisartunik Ilinniarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik MIO Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Aallartitaa Siunnersuisoqatigiivi Nanu Børn MIBB Meeqqat Inuunerissut 29
- ( Kalaallit Nunaanni soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkanit iluanaarutit akileraarusersorneqartarunnaarnissaat, aquuteralannut inuussutissarsiutigalugu umiatsiaararsorluni aalisarnermi atorneqartunut nalikilliliinermut malittarisassani allannguutit, takornariartitsilluni imaluunniit attartorluni imaatigut angalaneq, kiisalu nuussinernik nakkutigisanik uppernarsaanissamut il.il. piumasaqaatit aamma nunamit nunamut nalunaarusiornerit il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 3. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 48, 23. november 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, tulliuttut allannguutigineqarput:
- Asaeli Joabip qatanngutaa, Elkanani Dodop ernera Betlehemimioq, v25 Shamma Harodimioq, Elika Harodimioq, v26 Helesi Peletimioq, Ira Ikkeship ernera Tekoamioq, v27 Abiezeri Anatotimioq, Mebunnaji Hushamioq, v28 Salmoni Akoamioq, Maharaji Netofamioq, v29 Helebi Ba'anap ernera Netofamioq, Ittaji Ribajip ernera Gibeamioq Benjaminimi, v30 Benaja Pir'atonimioq, Hiddaji Nahale-Ga' ashimioq, v31 Abi-Alboni Arbamioq, Azmaveti Bahurimimioq, v32 Eljakba Sha'albonimioq, Jasheni Gizonimioq, v33 Jonatani Shammap ernera Hararimioq, Akiami Shararip ernera Hararimioq, v34 Elifeleti Akasbajip ernera Ma'akamioq, Eliami Akitofelip ernera Gilomioq, v35 Hesro Karmelimioq, Pa'araji Arabimioq, v36 Jig'ali Natanip ernera Sobamioq, Bani Gadikkuusoq, v37 Seleki Ammonikkuusoq, Nakraji Be'erotimioq Joabip Serujap ernerata sakkuminik tigumiussisaa, v38 Ira Jattirimioq, Garebi Jattirimioq v39 Urialu Hittikkuusoq, katillugit 37-it.
Sentence Tokens with count 106
- § 35. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Bacheloritut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piareersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bacheloritut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi mittarfimmut, umiarsualivimmut qimutsuitsulluunniit unittarfiannut qaninnermut akiliunneqarluni angalasoqassaaq, takuulli§ 34, imm. 4. Piffissap ilinniarnermik naammassiffiusup kingorna kingusinnerpaamik ukioq ataaseq qaangiuttoq angalasoqassaaq.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaataallanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 48, 23. november 2017-imeersoq IR( Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut akileraaruserneqartarnerat, soraarnerussutisiassanit naafferartumik annertoqqatigiimmik tunniunneqartartussanit soraarnerussutisiassanik nuussineq, akileraarutitigut sumut attuumassuteqarnermut tunngasut aamma avataaneersunut IR sulisussanut, Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit mittarfiliassanik suliaqartunut, ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussineq)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 5. december 2008-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR aammalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, makkua allanngortinneqarput:
Sentence Tokens with count 107
- Isak Olsen GSS Taatsiaq Villadsen GSS Inuk Højgaard GSS Miki Duko Sørensen GSS Siverth Frederiksen GSS Lars Ole Lyberth GSS Aqqaluk Lings GSS Miki Heilmann GSS Nuka Heilmann GSS Danny Brandt GSS Eqalunnguaq Kristiansen GSS Gustav O. Egede NÛK Nuunu Lars Olsen N48 Inuk Olsen GSS Mikkel Ostermann GSS Inuujuk Ostermann Søholm Norsaq HC Karl Brandt Norsaq HC Ulloriannguaq Nielsen GSS Lars Møller N48 Milan Olsen GOG Angutimmarik Kreutzmann Randers HH Niels Møller sungiusaasoq Rasmus Larsen pisortaq Berit Duus timimik pillorissaasoq Nunanut allanut unammisartut sungiusaasuata Niels Møllerip sungiusaqatigiinneq nalinginnaasuunissaa neriuutigaa, unammisartut tamarmik tikissasut, Islandimitut pisoqarani, tassami silap ajornera pissutigalugu unammisartut Nunatsinnit Reykjavikimut unamminissap aappaa sioqqutilaarlugu aatsaat tikipput.
- - Inatsisartuni sulineq ukiuni kingullerni ineriartorneq eqqarsaatigalugu piffissaq tamakkerlugu suliffittut, taamaattutut aningaasarsiaqarfiusariaqartutut, isigisariaqartoq,- nunatsinni inuiaqatigiinni atuuffiit akisussaassuseqarfiusut allat isumagineqarnerannit Inatsisartuni sulineq aningaasaqarniarnikkut orniginannginnerunngitsutut aningaasarsiaqarfiusariaqartoq,- nunatta ataasiinnartut qinersiviunera eqqarsaatigalugu Inatsisartuni ilaasortat ukiut tamaasa Kalaallit Nunaanni paasisassarsiorlutik angalanissamut periarfissaqartitaanissaat isumagissallugu pisariaqartoq erseqqissoq,- Inatsisartuni ilaasortatut atuuffimmik isumaginninnermut atugassarititaasut inissamik innersuunneqarnissaq nuunnermilu aningaasartuutinik akiliunneqarnissaq eqqarsaatigalugit nunatsinni suliffeqarnermi atorfinitsitaanermut ileqquusutut atugassarititaasunut aallaavittut sanilliunneqarsinnaasariaqartut,- maannakkut siunissamilu Inatsisartuni Naalakkersuisunilu ilaasortanut ullutsinnut naleqquttumik soraarnerussutisiaqartitsinermik aaqqissuussinissaq pisariaqartoq,- sulinermi immikkut atugassarititat Inatsisartunut atuuttut Inatsisartut ataatsimiinnerinut atatillugu Inatsisartuni ilaasortat katissimasatut aappaasa/ katissimanagit inooqataasa meeraasalu 18-nit inorlugit ukiullit ukiumut ataasiarluni ingialluillutik Nuuliarsinnaanissaat pissutissaqartikkaat,- Inatsisartuni ilaasortat aningaasartuuteqarnermut tapisiaat ukiumut kr. 50.000,- inik angissusilittut aalajangiusimaneqassasut, Inatsisartunili ilaasortatut atuuffimmut atatillugu uppernarsaatitalittut aningaasartuutinut atorneqanngippata akileraaruserneqassasut.
- 1) Immikkoortoq kommunimut pilersaarutip tunngavigisaannik aamma kommunip ineriartor-nissaanut anguniakkanut nassuiaataasoq, tak.§ 15. 2) Immikkoortoq kommunip ataatsimut pingaarnertut ilusiligaaneranut kiisalu kommunip illoqarfiisa, nunaqarfiisa aamma nunaannarmik atugassiinissaq ataasiakkaat ilusiligaanerannut tunngasoq, tak.§§ 16 aamma 17. 3) Immikkoortoq aalajangersakkanik imaqartoq, tassani aalajangersarneqassallutik sumiiffiup ilaanni aalajangersimasuni ataasiakkaani nunaminertanik atuinissamut aamma illuliortiternissamut aalajangersakkat pingaarnerit, tak.§ 20. 4) Kommunalbestyrelsip nunaminertanik atugassiisarnissaanut aalajangersakkat, tak.§ 22. Imm. 3. Kommunalbestyrelsi aamma kommunimut pilersaarutip aalajangersakkanut immikkoortuani, sumiiffiup ilaanni aalajangersimasuni ataasiakkaani nunaminertanik atuinissamut aamma illuliortiternissamut aalajangersakkanik sukumiisunik aalajangersaasinnaavoq, taamaattorli takuuk§ 27, imm. 2 aamma 3. Imm. 4. Kommunimut pilersaarut Naalagaaffiup aamma Namminersorlutik Oqartussat suliassaqarfinnut pilersaarusiornerinut,§ 9 malillugu nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut malitassianut imaluunniit inuiaqatigiinni soqutigisanut pingaaruteqartunut, tak.§ 5, imm. 3, akerliussanngilaq.
- 1) isumannaallisaanissaq, ikuallattoornissaq peqqinnissarlu eqqarsaatigalugit isumagineqartussat, 2) teknikkimut atortulersuutit suliarineqarnissaat, tassunga ilaatinneqarlutik aalajangersakkat eqqiluisaarnermut teknikkimullu atortunik, kiisalu innarluutilinnut teknikkikkut ikiorsiissutinik aalaakkaasunik kingusinnerusukkut ikkussuisinnaanermut periarfissiisut, 3) atuinissaq siunnerfigineqartoq eqqarsaatigalugu sanaartukkat najugaqarfissat naleqquttumik ilusilersorneqarnissaat, 4) sanaartukkat inunnit innarluutilinnit atorneqarsinnaasunngorlugit sanaartukkanik kiisalu sananeqaatinik atortunillu aalaakkaasunik ilusilersuinissaq, 5) anguniagassanik malitassanik, sanaartukkat sananeqaataannik, atortut sananeqaataannik peqqutinillu assigiissaakkanik atuinissamut iluaqutaasunik atuinissaq, 6) iliuusissat, sanaartukkani pioreersuni taamatullu nutaani nukimmik pisariaqanngitsumik atuinissamut pinaveersaartitsissutaasussat, 7) sanaartukkat portussusissaasa annertussusissaasalu naatsorsorneqartarnerat, aammalu sanaatukkap taassumalu nunataata portussusissaannik aalajangersaasarneq, 8) iliuusissat, sanaartukkani pioreersuni taamatullu nutaani aatsitassanik pisariaqanngitsumik atuinissamut pinaveersaartitsissutaasussat, taakkununnga atortunik sananeqaatinillu aalajangersimasunik atuinissamut, aamma atortunik atoqqiinissamut aalajangersakkat ilaatinneqarlutik, kiisalu 9) iliuusissat, sanaartukkat atortulersuutaasalu ilaanni akunnaatsumik ingerlatsinissamut, aserfallatsaaliuinissamut nutarterinissamullu iluaqutaasinnaasut.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 12) Borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14, akissarsiat 3
Sentence Tokens with count 108
- PISUSSATTallimanngornermi juulip 31-iani( Pantomimeteatret) 12:30 Tikilluaqqusineq12:45 Erinarsoqatigiit13:30 Koncertsalip ataani Akvariami oqaluttuatoqqanik oqaluttuarneq13:45 Simon Lynge( singer-songwriter) 15:00 Ulf Fleischer& Paarisa Band( rock) 16:00 Hinnarik Frederik Elsner peqatigalugu( meeqqanik aliikkusersuineq) 17:00 Kimia( rock) 19:00 Nanook( indie-rock) 19:55 Uyarakq( DJ) 20:30 Small Time Giants( indie-rock) 21:30 Ullumikkut qujanaq Arfininngornermi aggustip aallaqqaataani( Plænen) 12:30 Tikilluaqqusineq12:45 Erinarsoqatigiit13:30 Koncertsalip ataani Akvariami oqaluttuatoqqanik oqaluttuarneq14:00 Small Time Giants( indie-rock) 15:30 Hinnarik( meeqqanut aliikkusersuineq) 16:00 Koncertsalip ataani Akvariami oqaluttuatoqqanik oqaluttuarneq16:20 Unammisitsinermi makitsineq16:45 Nikolaj Lønstrup( pop) 18:00 Kimia( rock) 19:00 Koncertsalip ataani Uyarakq nipilersussaaq( DJ) 19:30 Simon Lynge nipilersoqatinilu( singer-songwriter) 20:35 Dariisia& Orpa( quiasaarisartut) 21:00 Nanook( indie-rock) 22:15 Ulf Fleischer& Paarisa Band( rock) 23:30 Ukioq mannaq qujanaq23:45 Qummoroortarneq
- Karen Skifte, Nuuk Paninnguaq Svendsen, Qeqertarsuaq Amalie Erika L. Berthelsen, Ilulissat Anna Grethe H. Josefsen, Maniitsoq Janine Frederiksen, Kangaatsiaq Karen Louise Vetterlain, Upernavik Najattaannguaq Mathiassen, Qaarsut Marianne Hansen, Sisimiut Alette Aronsen, Upernavik Kujalleq Lene Suersaq, Avanersuaq Tina Jørgensen, Maniitsoq Laila Jessen, Maniitsoq Malina Mattaaq, Paamiut Bettina Fly, Ilulissat Peerstaat Sandgreen, Ilulissat Nuunu Rosing, Sisimiut Debora B. Kristiansen, Atammik Arnannguaq M. Borg, Saputit- Tasia Hilda Zeeb, Qeqertarsuaq Akisooq Aronsen, Ilulissat Akitsinnguaq Lundblad, Kangaatsiaq Malina Rafaelsen, Aasiaat Evannguaq Petersen, Ilulissat Nukannguaq B. Jensen, Kangerlussuaq Maassannguaq Broberg, Qeqertarsuaq Aaqa L. Markussen, Qaarsut Ane Egede, Maniitsoq Hanne Petersen, Qasigiannguit Karen Lundblad, Ilulissat Arnannguaq Møller, Paamiut Lydie Petersen, Nuussuaq, Upernavik Amalie Rosing, Maniitsoq
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9 umimmaat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit 11. juli 2012-meersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29-imi, 18. december 2003-meersumi IR§ 5, imm. 1, nr. 1-5-mut aamma§ 60, imm. 2-mi, Piniarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit tusarniareerlugit, Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12-mi, 29. oktober 1999-imeersumi IR,§ 2, imm. 3-4-mut,§ 4,§§-it 7-8,§§-it 11-13 aamma§§-it 16-18-mut, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 11-kkut, 12. november 2001-imeersukkut IR aamma Inatsisartut inatsisaatigut nr. 9-kkut, 15. april 2003-imeersukkut IR allanngortinneqartumi naapertorlugit kiisalu Qimmit qimuttut kiisalu qimmeqarneq qitsuuteqarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18-imi, 30. oktober 1998-imeersumi IR§ 3, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 23-kkut, 22. November 2011-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
- 1) umiarsuaq imartap ilorliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 2) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfiginngisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 3) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluatigut piffissami aqqusaarfigisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, imaluunniit 4) umiarsuaq killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaafeqarfiusup immikkoortuata iluaniittoq ittoq imartani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimasutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, tassalu immami avatangiisit silaannaallu annertuumik mingutsinneqarnerinik kinguneqartumik ulorianartorsiortitsisumilluunniit immamut annertuumik imaarsisimappat imaluunniit silaannarmut annertuumik aniatitsisimappat, aammalu umiarsuaq paasissutissanik§ 64-imi taaneqartunik paasissutissiinissamut itigartitsisimappat, imaluunniit umiarsuarmit paasissutissiissutit pissusiviusunit allaanerusut ersarippat.
- 1) kalaallit oqaasiisa ineriartornerat malittarissallugu, tassunga ilagitillugu kalaallisut oqaatsit, oqariartaatsit aamma oqaasilioriaatsit nutaat oqaasersiallu katersussallugit nalunaarsussallugillu, 2) oqaatsinik eqqussanik( taarsiullugu oqaasiliat) kalaallisut pisortatigut atortussanngortitanik taaguusiussallutik, 3) suliassaqarfinni taaguusersuutit akuerisassallugit, ilagitillugit sulinermi oqariartaatsit suliaqarfinnilu aalajangersimasuni oqaasilioriaatsit, takuuk imm. 3, 4) aqqit siuliaqutit kalaallisuumit pilerfillit akuerisassallugit, inuit aqqinut inatsit naapertorlugu kunngip peqqussutaatigut Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqartumiittut ittut, 5) pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq aalajangersassallugu, takukkit§§-it 3-5, aamma taanna tamanut saqqummiutissallugu, aalajangiisartut eqqortumik allannermut malittarisassiaannut naapertuuttumik aaqqissorneqarlunilu saqqummiunneqartartussakkut, 6) kalaallit oqaasii pillugit aamma allamiut oqaasiisa nutaat aqqillu atugaanerannik pisortat inuillu siunnersortassallugit, ilitsersortassallugit qaammarsartassallugillu, 7) Nunat Aqqinik Aalajangiisartut, pisortat, suliffeqarfiit il.il. kalaallisut aternik atortuulersitanik saqqummiussuisartut kalaallisulluunniit aternik innersuussuteqartartut suleqatigisassallugit, aamma 8) nunani allani ingerlatsiviit assingusut suleqatigisassallugit.
Sentence Tokens with count 109
- Saqqarmiut Inuusummut pinnerseruttorama aaja ajja jaa naalagarisakka ataqqileqaakka aaja ajja jaa inuusummut pinnerseruttorama aaja ajja jaa tunioraasorsuakka qutsavigeqaakka aaja ajja jaa inersimalerlunga paasivara aaja ajja jaa namminersorneq pilerinavissoq aaja ajja jaa akuerineqarluta ataatsimiileqaagut aaja ajja jaa ukiut pinngitsut namminiileqaagut aaja ajja jaa namminersulerneq pilerinavippoq aaja ajja jaa Naalaganngorluni piisaarnavippoq aaja ajja jaa annoraarisakkami tattuleqaakka aaja ajja jaa ukiut pinngitsut paasileqaara aaja ajja jaa tunioraasorsuakka piitsunnguissut aaja ajja jaa sanngersimaannaq ingerlavugut aaja ajja jaa naalassimaannaq ingerlavugut aaja ajja jaa Naalagakuttami qutsavigeqaannga aaja ajja jaa saqqarmiorsui qutsatigeqaakka aaja ajja jaa annoraarsuarami oqimaallivippoq aaja ajja jaa saqqarmiorsuit amerlalivipput aaja ajja jaa utoqqarmut kiisa noqarnarpoq aaja ajja jaa saqqarmiorsuakka artuleqaakka aaja ajja jaa
Sentence Tokens with count 110
- Keiling der himmel( qilak) Iliout ilioun die sonne( seqineq) Aningang der Mond( qaammat) Ubleisin Sterne( ullorissat) Igne Feyr,( inneq) Igga Rauch( pujoq) Imé Wasser( imeq) Imak die See( imaq) Siruksua Regen( sialuk) Apon Schneen( aput) Nidlong Eiss( siku, nilak) Ipssau Erde( nunarsuaq) Ipgin Grass( ivikkat) Ugaggan Stein( ujaqqat) Keisuin Holz( qisuk) Suwigming Eisen( savimineq) kisakaun Warm( kiak) keigenakaun kalt( qiianartoq) Iglun ein Hauss( illu) Nau ein Schiff( umiarsuaq) kajakka ein klein Both( umiatsiaaraq) Paating ein Ruder( paatit) Mingakeisin ein Fisch( aalisagaq) Kapisiling ein Lachs( kapisilik) kalulia Kabelau( saarullik) kalulisen Stochfisch Touwak das Einhorn( qernertap tuugaava) Touwaksen der Fisch Uglessin ein Vogel( timmiaq) Kachsluton eini Ente( qeerlutooq) Tuktu Fleisch( neqi) tuttu?
- Imm. 2. Kommunalbestyrelsi assersuutigalugu aalajangersinnaavoq 1) meeqqamut pissutsinut tunngatillugu isumaginninnermi sullissinikkut ikiorsiinissamik, 2) meeraq ulluunerani neqeroorutini, inuusuttut klubbianni, ilinniartitaanermut assigisaanniluunniit peqataassasoq, 3) illup iluani, perorsaanermik imaluunniit allatut angerlarsimaffimmi tapersersuinikkut ikiorsiinissamik, 4) ilaqutariinnik katsorsaanissamik assigisaanilluunniit tapersersuinissamik, 5) meeqqamut, angajoqqaatut oqartussaassuseqartumut aamma ilaqutariinni ilaasunut allanut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi, angajoqqaarsiani assigisaanniluunniit ulloq unnuarlu inissiinissamik neqerooruteqarnissamik, 6) ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi, angajoqqaarsiani assigisaanniluunniit oqilisaassinertut inissiinissamik neqerooruteqarnissamik, 7) meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarneranut atatillugu angajoqqaatut oqartussaassuseqartup tapersersorteqarnissaanik neqerooruteqarnissamik, 8) inuttut siunnersuisorisamik neqerooruteqarnissamik, tak.§ 16, 9) ineqarfiutigalugu atuarfimmiinnermut innermut efterskole-miinnermulluunniit innermulluunniit aningaasatigut ikiorsiinissamik, tamatumunnga angajoqqaatut oqartussaassuseqartoq nammineerluni akissaqanngippat, 10) meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnissaanik, assersuutigalugu ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut imaluunniit angajoqqaarsianut, meeqqap immikkut pisariaqartitsineranut naammassinnissinnaasutut isigineqartumut imaluunniit, 11) suliniuteqareernermi malinnaanissamik.
- nappaateqalersitsisartut, nerisassaniittut ittut, nungusaasartut, bakterianillu toqoraasartut, ilisimasaqarfigissagaat, g) inuup, qimerlullit allat, sullerngit uumasuaqqallu sananeqaatimikkut timimikkullu assingussusiat assigiinngissusiilu pingaarnerit nassuiarsinnaassagaat aamma h) ikiueqqaarnermi tunngaviusut pikkorissarfigisimassagaat aamma 2) Uumassusillinni pinngortitamillu atueqatigiinnermi a) najugarisami uumassusillit ilisarnartut misissorsimassagaat, b) Kalaallit Nunaanni uummassusillit nunamiittut ittut assigiinngitsut sammisimassagaat, c) Kalaallit Nunaanni sumiiffinni assigiinngitsuni imermi taratsumilu uumassusillit sammisimassagaat, d) nunami, imermi imaanilu nerisareqatigiiaat nassuiarsinnaassagaat, e) nerisareqatigiiaat nukissatut atortussiallu kaaviiaarnerattut nassuiarsinnaassagaat, f) Kalaallit Nunaanni uumasut nunguttut nungutaanissamullu ulorianartorsiortitat ilisimasaqarfigissagaat, g) qangarsuaq uumasut ujaranngornerit ilisimasaqarfigissagaat, h) Kalaallit Nunaanni uumassusillit taakkulu atorneqarsinnaanerinut periarfissat kiisalu taamatut atuinerup kingunerisinnaasai nassuiarsinnaassagaat, i) kialaartup issittullu ilaat toqqakkat, pinngortitami atueqatigiinnerit pingaarnerit, naasut miluumasullu nalinginnaasut, silap pissusii nalinginnaanerit kiisalu inuit atisaat sammisimassagaat aamma j) uumasut naasullu uumaffigisanut assigiinngitsunut naleqqussartarnerat assersuusiorfigisinnaassagaat.
- Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsisileriffik, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Nersutinut tunngasunut immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Akileraartarnermut Pisortaqarfik, Kalaallit Nunaanni Kisitsisinik Naatsorsueqqissaartarfik, Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfik, Dronning Ingridip Napparsimmavissua, Peqqissaaveqarfinnik Aqutsivik, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit pillugit Ataatsimiititaliaq, Nuummi nakorsaataasivimmi nakorsaasiortuuneq, KANUKOKA, KANUNUPE, Pituffimmi Innuttaasut isumalioqatigiissitaat, Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaanni kigutit nakorsaasa peqatigiiffiat, Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK), Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat( PK), Kalaallit Nunaanni sulisitsisut Peqatigiiffiat, Mittarfeqarfiit, Sulisitsisut kattuffiat ILIK, Air Greenland, Arctic Umiaq Line A/S( Umiarsuaatileqatigiit), Kalaallit Nunaanni Brugsenit( KNB), Pilersuisoq, Greenland Contractors, Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, KAS Centralapoteket, Inatsisit atuutsinnerannut ministeriaqarfik, Nunap Iluani Pissutsinut Peqqinnissamullu ministeriaqarfik, Peqqinnissaqarfimmik Aqutsisoqarfik, Nakorsaatit pillugit Aqutsisoqarfik, Inuussutissat pillugit ministeriaqarfik, Inuussutissanut Pisortaqarfik, Illersornissamut ministeriaqarfik, Kangilinnguani Sakkutooqarfik, Danmarkimi Nakorsaataarniat Peqatigiiffiat, Danmarkimi Nakorsaasiortut peqatigiiffiat aamma farmakonomit peqatigiiffiat.
- a) inuiaqatigiinni ajornartorsiutinik nalilersuineq uppernarsaasiornerlu aamma tunisassianik kiisalu tunisassianik ajornartorsiutip aaqqinnissaanut tapersiisunik ineriartortitsinermi aaqqissuussamik periutsit atorsinnaallugit, b) nutaaliorluni sulinermik ingerlatsinermik suliaqarneq aamma tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu isumassarsianik ineriartortitsinermi periutsit, c) ilinniarfimmi sannavinni laboratorianilu suliamik tunisassianik illersorneqarsinnaasumik tunisassiornermi suliamik pitsaasumik ingerlatsinermi atortut periutsillu atornerat, isumannaallisaanermik peqqissutsimillu suliaqartarneq, d) sulianik pitsaasumik pitsaassuteqartunik suliaqarneq nalilersuinerlu aamma suliat pitsaassusaannik uppernarsaasiorneq, e) Kalaallit Nunaanni Issittumilu kiisalu nunarsuarmi inuiaqatigiinni avatangiisiusuni teknologip imminut ataneranik nassuiaaneq, f) Kalaallit Nunaanni Issittumilu teknologit ilusilersuinerillu toqqakkat oqaluttuarissanermi ineriartortinneqarnerannik nassuiaaneq, g) misilittakkat tunngavigalugit misissuinernik ingerlatsineq h) ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarnerni annertunerusuni nammineerluni allallu peqatigalugit sulineq aamma suliniuteqarnerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilersorneranullu periutsit atorlugit, i) suliniuteqarneq allaganngorlugu, oqaluinnarluni takuneqarsinnaasunillu uppernarsaaserlugu saqqummiullugulu aamma, j) allattarissat oqaluttarissallu atorlugit ilisimasanik ingerlatitseqqiineq.
- a) Sammisat ilisimasat aamma nalinginnaasut tusagassiuutillu assigiinngitsut aqqutigalugit tusagassiarineqartut ajornanngitsumik franskisut oqaluttoqartillugu pingaarnertut imarisaat paasisinnaassavaat, b) sammisat ilisimasat nalinginnaasullu pillugit franskisut ajornanngitsumik imminnullu atasunik oqaloqatigiinnermi peqataasinnaassapput, c) franskit oqaatsit ajornanngitsut atorlugit pisimasulersaarluni atuakkiaat aammalu suliat pillugit allaatigisaat suliareqqaarneqarsimanngisut atuarsinnaassavaat imarisaalu pingaarnerit paasisinnaassallugit, d) sammisat ilisimasat franskisut ajornanngitsumik imminnullu atasumik oqaluinnarlutik nassuiarsinnaassavaat, e) sammisat ilisimasat aamma nalinginnaasut franskisut ajornanngitsumik imminullu atasumik allattariarsorlutik oqaatisiginnaassavaat, f) franskisut oqaloqatigiinnermi suliaqarnermilu Frankrigimi franskisullu oqaluffiusuni kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit sammisaqarluni ilinniarnermi ilisimalikkatik atorsinnaassavaat, g) Frankrigimi franskisullu oqaluffiusuni kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit ilisimalikkatik allani kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsinut naleqqiussinnaassavaat, h) ulluinnarni sulinermi nunat allamiut oqaasiinik qanoq ilinniartarneq pillugu ilisimasatik atussavaat, i) oqaatsit marluk atorlugit ordbogit aammalu franskisut oqaasilerinerit ajornaatsut atussavaat.
- timersorneq timigissarnerlu pillugit aalajangersakkanik aalajangersaasoqarpoq, timersornerup timigissarnerullu siuarsarnerani suup siunertaaneranik aalajangersaaneq, taaguutit pingaarutillit nassuiaataannik aalajangersaaneq, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa kiisalu timigissartarfiit timersornerup timigissarnerullu ernumananngitsumik isumannaatsumillu toqqammaveqarluni ikiaroornartumillu atuinertaqanngitsumik ingerlanneqarnissaat isumagisassaraat, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa kiisalu timigissartarfiit allallu ingerlataqarfiit timersornermik imaluunniit timigissarnermik sammisaqarnissamik neqerooruteqartartut imaluunniit taakkununnga eqqaanartunik sammisaqartitsisut timersornerup timigissarnerullu atortussiat inerteqqutaasut atornagit aamma periutsit inerteqqutaasut atornagit ingerlannissaa aamma nakorsaatinik pissassaatitut atorneqartartunik atuinnginnissaq pillugu maleruagassat Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunit aalajangersarneqartut malinneqarnissaat atortinneqarnissaallu isumagisassaraat, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa timersortut aamma timersortunut ikorfartuisut timersorluni unamminernik allanngortiteriniarnerni peqataannginnissaasa isumaginissaanut pisussaaffilerneqarput, timersorluni unamminermut atatillugu akiliilluni peqquserlutsitsineq qanoq paasineqarnissaa pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq aamma taamatut akiliilluni peqquserlutsitsinermi pineqaatissiinissamut tunngavissiisoqarluni, 12
- § 38. Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissut ilinniartut ineqarfianni najugaqartumut atorunnaarsittassavaat ilinniagaq imaluunniit ilinniarfimmiinneq inneq naammassippat imaluunniit unitsinneqarpat, imaluunniit ilinniartut ineqarfianni najugaqartup ilinniartut ineqarfianni najugaqarnissamut piumasaqaatit naammassiunnaarpagit, taamaattoq tak. imm. 3 aamma§ 49, imm. 2. Ilinniakkamik ingerlatsinnginneq tamatumani ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassaaq, soorluttaaq taamaatitsineq orlov-eqarnikkut, tamatumani aamma naartunermut meerartaarnermullu atatillugu sulinngiffeqarneq ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassasut, taamalu ilinniartut ineqarfianni najugaqarsinnaajunnaarnertut, tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniakkamik, ilinniarfimmiinnermik innermik, sungiusaammik suliffeqarnermik naammassisaqarnermi, ilinniarfimmi ilinniakkamik taamaatitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq nooreersimassaaq ulluinnaat 10-t qaangiutinnginnerini, ilinniakkap, sungiusaammik suliffeqarnerup imaluunniit uninnerani imaluunniit taamaatinnerani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniakkamiit anisitaaguni anisitaanerlu naammagittaalliutigalugu allaffissornikkut oqartussanut allanut, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq pisinnaatitaavoq inigisaminiiginnarnissaminut iinnarnissaminut, anisitaaneq pillugu inaarutaasumik aalajangertoqarnissaata tungaanut.
Sentence Tokens with count 111
- 1 Loke Svane 2 Gabriel Petersen 3 Malik Mikaelsen 4 Brian Kleist 5 Maasi Maqe 6 Frederik Funch 7 John Ludvig Broberg 6 Lars Peter Broberg 7 Nikki Petersen 8 Markus Jensen 9 Ari Hermann 10 Kaassannguaq Zeeb 11 Hans karl Berthelsen 12 Nick Reimer 13 Lars Erik Reimer 14 Katu Madsen( DK) 15 Søren Kreutzmann 16 Nathan Møller 17 Peter Leibhardt 18 Inuk Knudsen( DK) 19 Aputsiaq Olsen 20 Ado Løvstrøm 21 Johan Bidstrup 22 Kuluk Hermansen 23 Erni Tellesen 24 Anders H Petersen 25 Kuno E. Petersen 26 Aabilinnguaq Sandgren 27 Ittukusuk Isaksen 28 Aputsiaq Birch/ Niels Svane 29 Aqqalu O. Larsen 30 Karl Peter Street 31 Karsten Andersen
- Namminersorluni inuussutissarsiutaaneranik naliliinermi pingaartinneqartussat tassaasinnaapput, a) suliakkiisup ilitsersuinerata saniatigut imissummik malinnaaviginnittumit taamaallaat ilitsersorneqarluni aningaasarsisussap suliassat pilersaarusiortarnerai, aquttarnerai, agguataartarnerai nakkutigisarneraalu, b) suliakkiisup aningaasarsisussamut pisussaaffia imissutigineqartunut ataasiakkaaginnarnut tunngassuteqarnersoq, c) aningaasarsisussaq imissut taannaannaq pinnagu, aammali tassunga ilutigitillugu allanik sullissisinnaanersoq, d) aningaasarsisussaq suliassap suliarineqarnissaanut suliakkiisup tungaanut aningaasatigut akisussaanersoq imaluunniit nammineerluni aningaasatigut akisussaaffik tigummineraa, e) aningaasarsisussaq sulisoqarnersoq aammalu nammineerluni ikiortimik atorfinitsitsisinnaanersoq, f) akiligassiissuteqartoqarneratigut akissarsisitsisoqartarnersoq, aatsaallu suliaq isumaqatigiissutaareersoq naapertorlugu naammassineqaraangat, immaqalu amigaataasut aaqqinneqareeraangata tamakkiisumik akissarsisoqartarnersoq, g) aningaasarsiat suliakkiisunit aalajangersimasuinnaanngitsunit pissarsiarineqartarnersut, h) sinneqartooruteqarnissaq aningaasarsinissamut aalajangiisuunersoq, i) atortut, maskiinat aamma sannatit assigisaalluunniit aningaasarsisussap nammineq piginerai, j) suliap suliarinissaanut atortussat tamaasa ilaalluunniit aningaasarsisussamit isumagineqartarnersut, k) aningaasarsisussaq namminerisamik iniuteqarnersoq, soorlu niuertarfik, sannavik, allaffik, passussisarfik, titartaasarfik il.il., suliallu tamaasa ilaalluunniit tassani suliarineqartarnersut,
- Kalaallit Nunaata avataani najugaqarnertut naatsorsuutigineqanngillat, taamaallaat ilinniarnissaq isumaginninnerluunniit pissutigalugit Kalaallillu Nunaanni oqartussat peqataaffigisaannik najugaqarnerit, 2) Ilinniartoq efterskoliimiinnerup innerup aallartinnerani ukiuni arfineq-pingasuni atuarsimassaaq imaluunniit 14-inik ukioqalereersimassalluni, 18-inillu ukioqalereersimassanani, 3) Ilinniartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, tak.§ 14. Ilinniartoq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq, tak.§ 20, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinnialersinnaanerminnik akuerisaasimassapput, tak.§ 14. 4) Ilinniartoq efterskolimiinnermini innermini angajoqqaatut oqartussaatitaasut toqqagaanik Danmarkimi ilaqutariinnut atassuteqassaaq, tak.§ 15, 5) Ilinniartoq siusinnerusukkut efterskolernissaminut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq tak. imm. 6. 6) Atuartoq pillugu atuarfik oqaaseqaateqassaaq, tak.§ 16. 7) Tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaat piffissaq eqqorlugu tunniunneqarsimassaaq, tak.§ 23. Imm. 2. Ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfiup immikkut pisoqartillugu imm. 1, nr. 1-imi najugaqarnissamik piumasaqaat sanioqqussinnaavaa, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartoq angajoqqaavilu ukiuni arlalinni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimappata.
- 2)§ 5, imm. 2,§ 19, imm. 3,§ 23 aamma§ 24, imm. l naapertorlugit akuersissummut,§ 29 naapertorlugu immikkut ittumik akuersissuteqarnermut imaluunniit§ 36, imm. 1 naapertorlugu akuersissuteqarnermut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 3)§ 40, imm. 1-5, kiisalu§ 41 naapertorlugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 40, imm. 6 naapertorlugu paasissutissanik tunniussinngitsoortunut, 4)§ 27,§ 28,§ 45, imm. l aamma 2, imaluunniit§ 46, imm. 1 naapertorlugit inerteqqummut peqqussummulluunniit malinninngitsunut, 5)§ 44 naapertorlugu misissuinernik imaluunniit§ 49, imm. 2 aamma 3 naapertorlugit nakkutiginninnermut akerliusoq, 6)§ 47, imm. 2 naapertorlugu uninngatitsinermut akerliusoq, 7)§ 35, imm. 2 naapertorlugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut imaluunniit aalajangiinerit naammassinissaannut malinninngitsunut, imaluunniit 8) immikkut ittumik akuersissuteqarnermi§ 15, imm. 4 naapertorlugu atuuttussamut atugassarititaasunik sumiginnaasunut, imaluunniit taamatut immikkut ittumik akuersissuteqarnissamut qinnuteqarnermut atatillugu eqqunngitsunik paasissutissiisunut.
Sentence Tokens with count 112
- Sulitilluni ajoqusernissamut sillimasiineq Peqqinnissamut tunngasut sinneri Angallanneq Pigisat pillugit inatsit Aqqartartoqarneq Pinerluttunik isumaginninneq Pas-it Politiit unnerluussisussaatitaasullu taavalu pinerluttut pillugit inatsisit ilaat taakkununnga atasut Eqqartuussiveqarneq pillugu inatsit, tamatumani eqqartuussivinnik pilersitsineq Pinerluttut pillugit inatsit Nunani allamiunut tunngasut killeqarfinnillu nakkutilliineq Inuit pillugit inatsisit Ilaqutariit pillugit inatsisit Kingornussisussaatitaaneq pillugu inatsisit Eqqartuussissorisoqarneq Sakkoqarneq Raadiut immarsiortut ajutoorneranni kiffartuussissuteqarneq isumannaallisaateqarnerlu Raadiunut atassuteqaqatigiissuteqarneq Piginneqatigiinnermut, naatsorsuuserinermut kukkunersiuisoqarnermullu tunngasut Inuussutissarsiutinut uumasunullu nakorsaqarnermut tunngasut Silaannakkut angallanneq Pilerseqqaakkanut soorlu atuakkianut, eqqumiitsulianut, assilisanut il.il. piginnaatitaanermut tunngasut Pilersitseqqaartutut piginnaatitaanermut tunngasut Umiiarnikunut, tissarlukunut immallu iternanut tunngasut Imarsiornermi isumannaallisaaneq Umiarsuarnik nalunaarsuineq imarsiornermullu inatsisit Nunap assiliorneq Imarsiornermi angallavissanik nalunaaqutsersuineq Naaralaartitsiveqarnermut ilisimasortaqarnermullu tunngasut Immap avatangiisinut tunngasut Aningaasaqarnermik aaqqissuussineq nakkutilliinerlu Sullivinni atukkanut tunngasut( nunatta imartaani uuliasiornermut tunngasut nunatsinnit tiguneqareersut minillugit) Silasiorneq
- Meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 3. marts 1994-imeersoq IR Kapitali 1. Aalajangersakkat nalinginnaasut§ 1. Peqqussut manna tunngavigalugu meeqqanut akilersuutinik siumoortumik tunniunneqartartunik imaluunniit meeqqanut akilersuutinik pisortanit tapiissutitut tunniunneqartartunik pisinnaatitaaneq makkuninnga piumasaqaateqarfiuvoq, 1) meeraq Kalaallit Nunaanni kommunimi aalajangersimasumik najugaqavissuussasoq, tak. kommuni uninngavigisaq aamma kommuni najugarivitaq il.il. pillugit peqqussut, akilersuutinillu tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartuussasoq, 2) meeraq imaluunniit akilersuutinik tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq qallunaatut innuttaassuseqassasoq, imaluunniit Danmarkip naalagaaffinnut allanut isumaqatigiissuteqarsimanera tunngavigalugu akilersuutinik tapiissutinilluunniit Kalaallit Nunaanni oqartussanit tunineqarnissaminut pisinnaatitaaffeqassasoq, 3) meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut tunngavigalugu meeraq angerlarsimaffiup avataanut pisortanit inissinneqarsimassanngitsoq, imaluunniit allatut pisortanit tamakkiisumik pilersorneqassanngitsoq, 4) angajoqqaatut oqartussaassuseqartut allaganngorlugu akuersereersimatillugit meeraq meeravissiassatut ilaqutariinni tigummineqassanngitsoq, 5) meeqqap angajoqqaavi aappariittut inooqatigiissanngitsut, imaluunniit akilersuisussaatitaasoq inooqatigissanngikkaa.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 6. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaloqatigiinnermi, suleqatigiinnermi saqqummiussisarnernilu oqaatiginiakkaminnik oqaatiginnissinnaassasut oqaatsinillu atuisinnaassasut, 2) oqaluttuarlutik, pisuusaartitsillutik, taalliorlutik, isiginnaagassiorlutik, erinarsorlutik nipilersuutillu atorlugit akuttoqatigiissaarillutik oqaatiginiakkaminnik saqqummiussisinnaassasut, 3) oqaluttuarnerminni isiginnaartitsinerminnilu atortunik iluaqutissanik atortulersorsinnaassasut, 4) oqaatsit ajornartorsiutinik qaangiiniarnerni, aliikkusersoqatigiinnerni ilisimasanillu saqqummiussiniarnerni atorsinnaassagaat, 5) tusarnaarluarsinnaassasut malitsigisaanillu apersuillutik paasiniaasinnaassasut, allat allataannik tusarnaarsinnaassasut oqaloqatigiissuteqarsinnaassasullu, 6) allakkianik oqinnerusunik atuarsinnaassasut suleqatigiinnilu minnerusuni namminneq allataminnik atuffassisinnaallutik, 7) atuakkamik tusakkamillu imaasa pingaarnersaanik oqaluttuareqqiisinnaassasut, allatallu tunngavigalugit isiginnaartitsisinnaassasut, 8) allakkiat nalunaariartaatsillu allat, soorlu assilissat, titartakkat, videut malittariinnillu titartakkiat pillugit isummaminnik oqaatiginnissinnaassasut, 9) misigisatik annikitsunik allaatigisinnaassagaat kiisalu takorluukkat, assilissanik allaatigisanillu atuarsimasaminnik, tusarsimasaminnik takusimasaminnillu tunngaveqarlutik allaatiginnissinnaassasut, 10) piffissami tulleriinnilersukkanik oqaluttuarpalaartunillu kiisalu pisuusaartitanik, soorlu oqaluttualianik oqalualaanillu, allaatiginnissinnaassasut, 11) titartaanertigut, pisunik allattuinertigut allallutillu nalunaaruteqarnertigut ilisimatitsisinnaassasut
- akilerneqarluni imaluunniit akilersorneqarluni aningaasalersorneqarpoq, b) konto illup imaluunniit pigisat pisiarineranni akiinik akiliinissamut pisisup pisussaaffia taamaallaat qulakkeerniarlugu pilersinneqarpoq, pisussaaffigisinnaasat tamaasa isumaginissaanut tunisisup pisussaaffia imaluunniit illumut attartorneqartumut attuumassuteqartunik ajoqusikkanut akiliinissamut attartortitsisup imaluunniit attartortup pisussaaffia imaluunniit attartornermut atatillugu isumaqatigissutigineqartut pigisat attartorneqartut, c) kontomi pigisat nalillit, tassunga ilanngullugit tassannga iluanaarutit, tiguneqassappat imaluunniit pisisumut, tunisisumut, attartortitsisumut imaluunniit attartortumut arlaatigut agguarneqarlutik, tassunga ilanngullugu inuup taassuma pisussaaffii naammassiniarlugit, illu imaluunniit pigisat tunineqarpata, paarlaanneqarpata imaluunniit tunniunneqarpata, imaluunniit attartorneq atorunnaarpat, d) konto tassaanngilaq nalilinnik pisinissamut konto imaluunniit assingusoq konto aningaasatigut pigisanik tunisinermut imaluunniit paarlaassinermut atatillugu pilersinneqarsimasoq, aamma e) konto§ 38-mi allaaserineqartumut kontomut atassuteqanngilaq, 3) aningaaseriviup, illumi qularnaveeqqusiilluni taarsigassarsisitsippat, akileraarutit imaluunniit kingusinnerusukkut illumut atatillugu sillimmasiinerit akilersinnaanngornissaat taamaallaat siunertaralugu akiliutip ilaata immikkoortinneqarnissaanut pisussaaffia.
Sentence Tokens with count 113
- aamma arnat takisui, seeqqinii, terianniat amii nanunik taaneqartarput ipiutaat= pituutaat atigeq= uinequt tattaqalutik= pullaqalutik sulersuaq= sivisoorsuarmik aquilerput= allusiulerput mumertuaannarluni=( qilaaserluni) inngertuaannarluni taggerpaa= angakkuussutsi iluaqutsiullugu aggersarlugu imminut kajungertunngortippaa, kajungiissutilerpaa tupigeqqagaa= tupigisimagaa niusseqattartoq= niusaqattaartoq tujormiaallutik= tikeraajullutik( ukua illuanni najugaqarlutik) tassatoq taamaallanga= taamaaliunngiinnassaanga ukutikkamikku= uppitikkamikku, orlutikkamikku ataaserlugu= allequtserlugu sunaqaraluanngilaq= soqaraluanngilaq ivariatsisut= ujariatsisut, maqaasisut naammattorsuagut= ajunngeqisugut, peqqissugut sooq aliasaartupalussuuassuk= sooruna aamma ersisaarsimagaat kamasoqalutik= tuavioqalutik, uisaqalutik unallerpaluttut= qimmit nannererpaluttut soornaak( soorn' naangajoq)= sooruna- aamma( ugguarneq) ivajaassat= tillitassat killillinngeqaat= killingi suli aattulinngillat takujaannginnami= takussannginnami tungii= pinii neqaasussanngortoq= nerisaasussanngortoq annisiaalermanni= annisilermanni, anninnialermanni nakkartaariarlutik= aalisariarlutik ilumageqattarikkit= aarlerigisarikkit inuppallaffiginngikkaanni= oqarfiginngikkaanni, nilliutinngikkaanni aqiattuutigissavaat= aqajarormiugissavaat aaliorneq= oqummersaliorneq inaat= illinii qasoqinerami= qatsoqinerami amittaannarminut= amianut allaat takoqqagiga= takusimagiga arlaagu= aappaagu sisoorpassuaqanersoq= sisoorsimaqisoq aamitaqassagaluaruma= minitaqassagaluarurna( aamitalik= pinngisalik)
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) allataminni oqaatsitik, oqaatsinik atuinertik oqaatsillu eqqortuunerat malugisinnaassagaat, 2) atuarnermi tunngaviusumik periaatsit assigiinngitsut atorsinnaassagaat, 3) allakkiat oqaatiginninniutillu allat, soorlu assilissat, videut malittariinnillu titartakkiat imaanni pingaarnersat, piffissat, piffiit pisullu, pillugit oqaloqataasinnaassasut, 4) oqaatsit atorneqartarnerat tunngaviusumik ilisimasaqarfigissagaat atorsinnaassagaallu, 5) oqalunnermi allannermilu oqaatsit atorneqartarnerisa assigiinngissusiannik ilisimasaqassasut, aamma namminneq sumiorpaluutimik allattaatsimilu oqaatsit assigiinngissutaat malugisinnaassagaat, 6) oqalunnermi nipit atuuffii, soorlu naggateqatigiiaat taalluartaagassiallu kiisalu oqaatsinik pinnguaatit paasisimassagaat, 7) nipinik misississuineq katiterinerlu sungiussimassagaat, 8) naqinnerit nipaat, ilusii atii atuuffiilu paasisimassagaat, 9) oqaatsit avittarnerini periaatsit sungiussimassagaat, 10) allataminni oqaatsit atorneqakulanerit oqaatigineqarnerattut allassinnaassagaat, 11) naqinnerit mikisut aamma angisuut taakkualu atuuffii paasisimassagaat aamma 12) oqaatsit oqaatsinik ataasiakkaanik aamma oqaaseqatigiinnik ilusilerneqarnerat ilisimasaqarfigissagaat, oqaatsillu suuneri ilisimassagaat.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnut ataasiakkaanut ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammissasaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni USA-p sakkutuuinut, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq IR naapertorlugu ingerlatsinerannut atugassatut eqqunneqartut.
- 1) aaqqissuussinernut§ 39, imm. 1-imi,§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu, aamma§ 40, imm. 1-imi pineqartunut kiisalu aaqqissuussinernut allanut, soraarnerussutisianik akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi§ 53 A-mi pineqartunut, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernut danskit aningaaseriviini, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiini aamma inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiini pilersinneqarsimasunut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut kiisalu Lønmodtagernes Dyrtidsfondimi uninngasuutinut ernialiussanut, 3) naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinernut aamma soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni ileqqaakkanut, sillimmasiinernut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ileqqaakkanut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ataatsikkut akiliilluni sillimmasiinernut soraarnerussutisiaqarnissamullu ileqqaakkanut ataatsikkut tunniunneqartussanut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut, aamma 4) inuunermut sillimmasiinernut, sillimmaserneqartoq sillimmasersimanerup naaffissaatut isumaqatigiissutigineqarsimasoq nallertinnagu toqussagaluarpat innarluuteqalissagaluarpalluunniit aatsaat tunniunneqarsinnaasunut, atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqartoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit policep atuuffianit siullermit kingusinnerunngippat.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnit ataasiakkaanit ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissummi 27. april 1951-imeersumi IR pineqartuni USA-p sakkutuuisa ingerlataanni atugassatut eqqunneqartut.
- 24 Asaiili Juuapip nukaa pingasunik qulillit taakkua ilagaat,[ aamma] Eliganaat Duutup ernera Biilliimmimiu, 25 Samma Haaruutimiu, Eilika Haaruutimiu, 26 Hiilatsi Paltikkuusoq, Jeera Ikkassip ernera Tiikkuamiu, 27 Apiaseri Anatuutimiu, Mipunnai Husaakkuusoq, 28 Salmuni Aguugikkuusoq, Maarai Nituuffamiu, 29 Hiilivi Baanap ernera Nituuffamiu, Ittai Riipaip ernera Giipiami Biinjamiip kinguaasa pianni nunalik, 30 Binaaja Periatuunimiu, Hittai Gaasip qooruini nunalik, 31 Apialpuuni Arapamiu, Asimaavat Bagoriimiu, 32 Eliarpaa Saalapiimiu, Jaasiinip erneri, Juuntaat, 33 Samma Haararimiu, Agiaat Saararip ernera Aararimiu, 34 Eliffiilat Agasipaap ernera, Maaggamiup ernera, Eliaami Agituuffalip Giilumiup ernera, 35 Hiitserai Karmalimiu, Paarai Arapamiu, 36 Jiigiali Naatap ernera Suupamiu, Baani Gaatimiu, 37 Siilak Amunikkuusoq, Nagarai Beerutimiu Juuapip Seerujap ernerata sakkussamaataanik tigumiussisoq, 38 Jeera Jiitserikkuusoq, Gaariivi Jiitserikkuusoq, 39 Ueria Hiitsikkuusoq;
Sentence Tokens with count 114
- Naja Jakobsen, Paamiut, Kommuneqarfik Sermersooq Nathalie Olesen, Nuuk, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu naalakkersuisoqarfik Pani Kristiansen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq, Piareersarfik Lisa Møller Petersen, Nuuk, Nukissiorfiit Karen Hansen, Nuuk, GrønlandsBanken Randi Johansen, Nuuk, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu naalakkersuisoqarfik Steffen Mike Lynge, Nuuk, Thule Air Base Aviaq J Tobiassen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq Leila Lützen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq Michaela Eliassen, Nuuk, Mittarfeqarfiit Ivalo F. Hansen, Nuuk, aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu aqutsisoqarfik Vivi B. Davidsen, Nuuk, Kalaallit Nunaanni eqqartuussivik Paneeraq Ostermann, Sisimiut, KNI Jarina Josefsen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq Maren Larsen, Sisimiut, Sisimiut Olie Aps Naja Didriksen, Qasigiannguit, Tele-Post Marianne Ferdinandsen, Sisimiut, Sanaartornermik Ilinniarfik Christiane F. Strikert, Nuuk, Akileraartarnermut aqutsisoqarfik Laila Davidsen, Nuuk, Sermersooq Business Council Ruth Platou, Nuuk, Nukissiorfiit Nunni Mørch, Nuuk, INU:IT Qillaq Noahsen, Nuuk, GRC Kristiane Poulsen, Nuuk, Pisiffik
- Tassa nunami maani suliffeqarfinni tamani praktikkerfissat amerlanerusut qulakkeerneqarnissaat- suliffeqarfinni privatini taamatuttaaq pisortat suliffeqarfiutaanni Kiisalu tamatumunnga ilutigitillugu Namminersorlutik Oqartussat aamma kommunit immikkut iliuuseqassasut qulakkeerniarlugu manna, inuusuttut meeqqat atuarfianni atuartooreernermik kingornatigut inuussutissarsiutitigut ilinniakkamik naammassinninnissaat Tassa sanaartornermik suliaqartunut( entreprenørinut) avataaneersunut IR tamanut, Kalaallit Nunaanni suliassanut aamma suliniutinut neqerooruteqartunut, piviusumik piumasaqaatigineqassasoq aammattaaq taakku inuiaqatigiinnut tapertaanissamut pisussaaffeqartut kiisalu sulisunik ilinniartitsinissamut Tassa Sanaartornermut Iluarsaassisarnermullu aningaasaateqarfimmit ingerlatsinerit pitsaanerusumik ingerlanneqalissasut, taamaaliornikkut illuliortiterneq aamma sanaartorneq aalaakkaanerusumik ingerlanneqalerluni immikkoortunut aamma nunami sumiiffinnut agguaqatigiissillugu, taamaalillutik suliffeqarfiit lærlinginik ilinniartitsinissaminnut sapiinnerulissammata Tassa pisortat suliffeqarfiinik sullissinissamut isumaqatigiissuteqarnerni sillimaffigineqartassasoq ilinniarfinnik/ praktikkerfissanik pilersitsisoqarnissaa, kiisalu periarfissiisoqassasoq ilinniartitaanernut sammiviit nutaat suliaqarfinnut ilanngunneqarnissaannik Tassa internet aqqutigalugu suliffissarsiortarfiup( jobportal) lærlinginut aamma praktikertunut sulisitsisunik pissarsinissamut aammalu illuatungaanut atugaallualernissaa qulakkiissallugu Namminersorlutik Oqartussat allaffeqarfissuani praktikkerfissat marloriaat sinnerlugu amerlineqassasut Amerlanerusut qinnuteqassapput
- Aja Tava ikkingutiga, amna aja aja aja Pitsimik sennegiluk, amna aja aja aja Kongib imna Niarnganut, amna aja aja Kongingoromamet, amna aja aja aja Pisingvoara una, amna aja aja aja Oqautigirsaræt sillakartok unertlugo, amna aja aja aja Tipeitsutigeik, amna aja aja aja Kongingoromamet, amna aja aja aja Angune- og tokkopet, amna aja aja aja Tipeitsokigogut, amna aja aja aja Attatatut asseigalluarpatit, amna aja aja Torngarsungmut makko inuille pekonnagit, amna aja aja aja Iblile tameitit neglitsomapaukit Asseirgomarpaukit, amna aja aja aja Kivgakomarpautigut, amna aja aja aja Siurlit karalit kivgarimiaukit Jvko, amna aja aja aja Isumatigautigut, amna aja aja aja Nellungikalloarpogut, Kongib Niarnga ajungitsotit Teimatog isumariotit, amna aja aja aja Kongib Angutit pekaramisigut Iblile Kongingoruit namaksimopotit;
- )§ 40, imm. 1, nr. 7( Atortussianik, nioqqutissianik aamma atortunik igitaqarnissamut inerteqqutinik malittarisassaliorsinnaanermut Naalakkersuisunut piginnaatitsissut)§ 41( sanaartugassanik anginerusunik sanaartornissamut akuersissuteqarnermut atatillugu avatangiisinut sunniutinik nalilersuineq pillugu maleruagassaq)§ 42( sanaartugassanik anginerusunik sanaartornissamut akuersissuteqarnermut atatillugu avatangiisinut sunniutinik nalilersuineq pillugu maleruagassaq)§ 47( Pigisanut il.il. isersinnaaneq)§ 48( Inatsit naapertorlugu aalajangiinissat sioqqullugit tamanut saqqummiussisarneq aamma innuttaasut peqataatinneqarnissaat)§ 49, imm. 2 aamma 3( Inatsimmut atuuttumut naleqqiullugu kommunit imaluunniit Namminersorlutik Oqartussat qanoq ilinerani nakkutilliisutut oqartussaanerisa allanngornera)§ 52, nr. 4( Kinaluunniit noqqaasoqarneratigut pisortanut nakkutilliisunut kinaanerminik ilisimatitsissaaq)§ 56, imm. 3( Kommunalbestyrelsip nakkutilliinermi pisussaaffiata piffissamut aalajangersimasumut annertussusia pillugu Naalakkersuisut kommunalbestyrelsimut aalajangersaasinnaapput)§ 65( Eqqartuussivimmi suliassanngortitsineq pillugu maleruagassaq)§ 68( Pillaammik akiliisitaasussanngortitaanermi akiliutissap annertussusilernerani unioqqutitsineq inuussutissarsiummut ingerlatsinermut atasumik pisimappat tamanna sukannernerulersitsissutaassaaq)§ 69( Sakkutooqarfimmi Pituffimmi inatsit atuutinngilaq)§ 70( Atortuulersitsineq pillugu aalajangersagaq)
- "§ 35. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaasimappat inuk ataaseq, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inummit tassannga imaluunniit taassuma inoqutaani ilaasunit ingerlanneqarsinnaasoq annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 4 aamma 5. Imm. 2. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaappat inuit arlallit, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inunnit taakkunannga imaluunniit taakkua inoqutaanni ilaasunit ingerlanneqarsinnaasoq, annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 4 aamma 5. Imm. 3. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaappat katersugaasivik, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inuit katersugaasivimmi aqutsisuni ilaasortaasut imaluunniit katersugaasivimmi aalajangersimasumik sulisuusut ingerlassinnaagaat, annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 5. Imm. 4. Annikitsumik aatsitassarsiornissamik kisermaassisussaatitaalluni akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq, sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi piffissami ataatsikkut inuit 9-it tikillugit sulisoqarsinnaasoq Naalakkersuisut akuersissummik tunniussisinnaapput, taamaattorli takuuk imm. 5. Imm. 5. Sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi piffissami ataatsikkut ingerlatanik suliaqartut inuit 10-init amerlanerusinnaanngillat.
Sentence Tokens with count 115
- ) Kablunarsuin- Peregrinus, qvi Gróenlandiam patriam non habet,( takornartat Grønlandimiuunngitsut) Kaichsung- Dare( tunivaa) Kuekan- Fundere( kuivaa, imalt. Kuuppoq) Keisuin- Frustum Ligni( qisumineq) Kuesoctong- Tussis( quersortoq) Kogh- Cornu( nassuk) Kejanascaun- Frigus urget( qiianarseqaaq) Kamajachpung- Osculari( kunippaa) Kauctong- Pulsare( anaavaa, anaalerpaa) Kagilaa- Labium( qarloq) Keinanisung- Non( naagga, naamik) Keka- Clacus( kikiak) Kuggie- Ungvis digitis( kukik) Keinga- Nasus( qingaq) Kaksua- Jaculum( naaligaq) Kalouchta- Lorum( allunaaq imalt. iperaataq) Kichse- Videre( takuaa) Kalulisen- Asellus exsiccatus( saarullik panertoq) Keisachtagtong- Saltare( qissertaarpoq) Kasiilakaun- Satur( qaarsilavoq) Keinularon- Clamo( suaarpoq) Kanagsang- Tibia in pede( kanaaq) Kau- Frons-( qaaq) Kisaccaun- Calidum est-( kissarpoq) Keigerson- Plorare( qiavoq) Kakausiruk- Annuere( sikippoq, angerpoq) Keigutin- Dentes( kigutit) Kag- Cutis( ameq) Keiling- Caelum( qilak) Manni- Ovum( mannik) Mingakeisin- Piscis( aalisakkat)( nangitassaq)
- 1) suliffeqarfiit imminnut pigisut pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak.§ 6, 2) pisortat atuartitsisullu aningaasarsiassaat pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak.§ 8, 3) Naalakkersuisunit tunngaviusumik atuarfiit namminersortut, tapiissuteqarfigineqarnissaminnik kissaateqartut, pilersinneqarnissaat pillugu malittarisassaannut aalajangersarneqartunut ilaatinneqassanngillat, tak.§ 9, imm. 3, 4) tapiissuteqarnissamut piumasaqaatit aammalu tapiissutit atorneqarnissaat pillugu malittarisassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kap. 4, 5) tapiissuteqariaatsit tapiissutissanillu naatsorsuineq pillugu malittarisassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kap. 5, taamaattorli kommunalbestyrelsi tapiissutinik taarsigassarsiniarnernilluunniit allanik qinnuteqarfigisinnaallugu, tak. kap. 18 kiisalu 6) tapiissuteqarnissamut qinnuteqaatit, tapiissutit tunniunneqarneri, naatsorsuutit kukkunersiuinerlu pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kapitali 6, taamaattorli septembarip tallimaani atuartut pillugit paasissutissat kommunalbestyrelsimut ingerlatittussaavaat, kommunalbestyrelsillu kommunimi atuartut inuit nalunaarsorneqarfianni allassimasut aamma meeqqat atuarfianni imaluunniit tunngaviusumik atuarfimmi namminersortitami allami nalunaarsimanngitsut pillugit allattukkat atsiukkat nassiutissallugit, tak.§ 19, imm. 1 aamma imm. 2, oqaaseqatigiit siulliit.
- § 51. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut naleqqiullugu timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut utertitsiviusinnaasoq akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Bachelor´ itut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piarersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bachelor´ itut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Unitsitsinermi, unitsitsigallarnermi imaluunniit naammassinninnermi ilinniagaqarnerup aallartinnera sioqqullugu Kalaallit Nunaanni kingullermik aalajangersimasumik angerlarsimaffiup aamma illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Angalanissaq atorneqareersimassaaq unitsitsereernerup imaluunniit naammassinninnereernerup kingorna ukioq ataaseq qaangiutsinnagu.
- Pineqarput§ 1, imm. 2 aamma§ 10, imm. 2, pinngitsaaliissummik unitsitsinissamik aalajangiinermut tunngatillugu,§ 11 imm. 1, pinngitsaaliissummik tigummigallagassanngortitsisoqarnissaanut tunngatillugu,§ 12, imm. 1, pinngitsaaliissummik utertitsinissamut tunngatillugu,§ 14, imm. 2, katsorsaaniarnermut atatillugu pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup aallartinneqarnissaanut aamma katsorsaanerup naammassinissaanut nukersornermik atuinissamut tunngatillugu, 15, imm. 2, pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup aallartinneqarnissaa timikkut nappaatinik nakorsaasoqarnissaanut atatillugu§ 19, imm. 1 aamma 3, angerlartitaanerup kingorna pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninneq aamma takkutinngitsoorpat politiit ikiortigalugit aaneqarnissaa,§ 22, imm. 2, qiterut atorlugu aalaakkiinerup saniatigut paffinnut aamma imaluunniit singernernut aalaakkiissutit aaqqatillu atorneqarnissaannut tunngatillugu, 22, Imm. 3, sinerissami peqqinnissaqarfiup immikkoortuisa arlaanni pinngitsaaliissummik aalaakkiinerup sivitsorneqarnissaanut tunngatillugu,§ 30 timikkut eqqiarnissamut tunngatillugu pinngitsaaliissummik atuinissamik aalajangernissamut tunngatillugu,§ 32, imm. 1, allagarsianik/ nassiussarsianik, inip uninngaviusup aamma pigisat, timip satsillugu misissorneqarnissaanut aammattaaq atortunik arsaarinnissuteqarnissamut aamma suujunnaarsitsinissamut aalajangiinermut tunngatillugu.
Sentence Tokens with count 116
- § 4. Tusagassiornermik Ilinniarfik ilinniartitaanermut tunngasumik ilinniartitaaneq pillugu aaqqissuussinermik suliaqartassaaq, ikinnerpaamik makkuninnga imaqartussanik 1) ilinniartitaanerup imaa, ilinniartitsinermi nalunaaquttap-akunnerisa amerlassusiat aamma ilinniagassani ataasiakkaani ilinniartitsissutissatut sammisassanut ilitsersuutit, piffissat immikkut suliaqarfissat suliamillu sungiusarfissat taakkulu ilinniartitaanerup ingerlanerani inissisimaffissaat, 2) allattarissanik suliat tunniunneqartarnissaat pillugit malittarisassat, taakkununnga ilanngullugit tunniussat ataasiakkaarluni suleqatigiikkuutaarluniluunniit pisinnaanerat pinissaalluunniit, 3) ilinniartitaanerup ingerlanerani misilitsittarnissat allaaserineqarnerat kiisalu taakku ilinniartitaanerup ingerlanerani inissisimanissaat, 4) misilitsinnerit ilusaasa atorneqartut allaaserineqarnerat, tassunga ilanngullugit suleqatigiikkuutaarluni misilitsinnerni peqataasut amerlassusissaat, 5) misilitsinnerit soorliit karakteriliiffigineqartassanersut pillugit takussutissiat, aammalu misilitsinnerit sorliit naliliiffigineqassasut ima" angusivoq" imaluuniit" angusinngilaq", 6) ima naliliinernut" angusivoq" imaluunniit" angusinngilaq" piumasaqaatinut erseqqissaatit, 7) napparsimasimanermi soraarummeersitsineq aamma misilitseqqinneq, 8) ilinniartunngortussatut nalunaarutigineqartut amerlassusii malillugit atuaqatigiinnik avitsisarnerit kattussisarnerillu pillugit malittarisassat, 9) taarsiullugu sulianik tunniussisarnerit, 10) ilinniartitsinissamik pilersaarutit, aamma 11) takkutinngitsoornernut malittarisassat nalinginnaasut.
- 2) Akileraartussaatitaasoq aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaaruteqartut pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarsimappat, 3) Akileraartussaatitaasoq misissueqqaarnermut misissueqqissaarnermullu akuersissummik tunineqarsimappat taamaallaallu suliffeqarfimmik ingerlatsilluni aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaaruteqartut pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissutip kingunerisaanik, 4) Akileraartussaatitaasoq§ 32, imm. 3-mi pineqartunut ilaappat, 5) Akileraartussaatitaasoq sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarsimappat, 6) Akileraartussaatitaasoq misissueqqaarnissamut misissueqqissaarnissamullu akuersissummik tunineqarsimappat taamaallaallu sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissutip kingunerisaanik suliffeqarfimmik ingerlatsilluni, 7) Inuk atorfeqartitaanerminut atatillugu ingerlatani sulianik, sanaartornermi sulianik aammalu ikkussuinermik ivertiterinermik illoqarfiit nunaqarfiillu piusut avataanni sanaartornermi suliaqartoq, atorfeqartuusoq qaammatip siuliini kingullerni arfinilinni nunami maani kommunimut akileraartussaasimanngippat, imaluunniit 8) Inuk nr. 2-4-mi pineqartumik akileraartussaatitaasumi atorfeqartitaasoq atorfeqartitaasorlu qaammatip siuliini arfinilinni kingullerni nunami maanni kommunimut akileraartussaasimanani.
- a) pisut sunut tamanut sunniutillit paasillugit, ilisaralugit tulleriinnilersorlugillu b) misileraalluni sulinermik pilersaarusiorneq ingerlatsinerlu, tassunga ilanngullugu pinngortitami paasiniaaneq aammalu geologimi pisut pillugit pinngortitami uuttortaaneq, c) geologimi saqqummeeriaatsinik ujarlerneq, pitsaassusaannik nalilersuineq, nassuiaaneq atuinerlu, soorlu oqaasertat, paasissutissat, nunat assingi diagrammit, suussusaanik allaaserinninerit takussutissiat assit analogit digitalillu, aamma immikkut ilisimasallit oqaatigisaasa uppernassusiat atorneqarsinnaassusiallu pillugit qisuariarneq, d) nammineq paasissutissaatit, takusat uuttuinerillu tunngavigalugit pinngortitalerinermi ineriartornerit ingerlasarnerinik inuillu avatangiisiinik nalilersuineq nassuiaasiornerlu, e) pinngortitami inuiallu avatangiisaanni geologimi pisut ataasiakkaat ingerlaarnerillu immikkoortui immikkoortiterlugit, nalilersorlugit nassuiaasiorlugillu taakkulu paasinartumik imminnut atanilersorlugit, f) pinngortitamik inuillu avatangiisaannik nalilersuineq aqqutigalugu geologimi ajornartorsiutinik pingaarutilinnik tikkuussineq isummernerlu, g) pisunik paasiuminaatsunik saqqummiinermut geologimi periutsit paasillugit isornartorsuillunilu atorlugit h) geologimi ajornartorsiutit inuiaqatigiinni siamasinnerusumik atassuteqartitsilluni nalilersuineq, i) ilinniartitsissutini allani ilisimalikkat piginnaalikkallu ilanngullugit geologimi ilisimasat atorlugit,
- a) Formelit ajornanngitsut suliarisinnaassavaat, tassunga ilanngullugit oqaatsit ilisarnaatinik imallit pissusissamisoortullu nutsersinnaassallugit aammalu pisunik assigiinngiiaartunik allaaserinninnissamut matematikkillu imarisai atorlugit ajornartorsiutinik aaqqiinissamut oqaatsit ilisarnaatinik imaqartut nammineerlutik atorsinnaassallugit, b) naatsorsueqqissaarnermi periutsit atorlugit kisitsisit suliarisinnaassaavaat aammalu angusat inerniliinerillu ingerlateqqissinnaassallugit, c) geometrimi ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat aaqqissinnaallugillu, d) periusissiornerit suliarisinnaassavaat periutsillu annertussusiannik paasinninneq takutissinnaassallugu, e) matematikkimi taaguut saqqummiunneqartut assigiinngitsut atorsinnaassavaat nassuiarsinnaassallugillu, f) matematikkimi eqqarsartariaatsip eqqarsaateqartarnerlu paasisimallugu takutissinnaassavaat aammalu matematikkimi eqqarsartaatsit ajornanngitsut ingerlassinnaasagut uppernarsaatillu ajornanngitsut suliarisinnaassallugit, g) sulinermi ajornartorsiutit oqaasertalersornissaannut, matematikkimi atorsinnaatilernissaannut, nalilersorsinnaasaannut, aaqqinnissaannullu matematikkimi atuagarsorneq periutsillu atorsinnaassavaat, h) matematikkimi periutsit angusallu saqqummiussinnaassavaat, i) immikkoortuni toqqakkani matematikkip atorneqartarnera pillugu ilisimasatik takutissinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ajornartorsiutit ajornakusoornerusut sulinerup atorneqarnera pillugu ilisimasat aamma j) matematikkimi ajornartorsiutit aalajangersimasut pingaarnertut ilinniakkaneersut IR taassumalu kinguninnguaneersut IR aaqqinnissaannut IT-mi atortut atorsinnaassavaat.
Sentence Tokens with count 117
- 00 Matut ammarneqassapput 16:15 Inunnguaq Petrussen ammaassaaq 16:20 Host cityp siulittaasua, borgmester Asii Chemnitz Narup, ammaalluni oqalugiaateqassaaq16:25- 17:00 Session 1* 16:30-16:35 Host cityp siulittaasuata, borgmester Asii Chemnitz Narupip Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffianni siulersuisuini siulittaasoq Henrik Leth nerrivimmi arsaararnermik unammissavaa16:40- 16:45 Host citymut ilaasortap naalakkersuisup Nivi Olsenip aqutsisooqatigiit siulittaasuat Christian Keldsen badmintonimi unammissavaa17:00 Aallartitat Kimmernaq Kjeldsen aamma Frederik Elsner tusarnaartitsissapput17:05 Aallartitanik nutaanik toqqaaneq, host citymut ilaasortamit naalakkersuisoq Nivi Olsenimit17:15 Sinituk Pushruk17:20- 17:45 Session 2* Ilaatigut AWG2016-ip aallartitaa Frederik Elsner badmintonimi unammineqarsinnaavoq17:45 Hiphop, Qiajuk Studiomit18:00 Erinarsuutip ilisarnaatissap saqqummiunneqarnera, general manager Maliina Abelsenimit18:10- 18:30 Session 3* 18:30 Unamminerni ajugaasut saqqummiunneqarneri, aqutsisooqatigiit siulittaasuannit Christian Keldsenimit18:45 Inngertartut18:50 Sinituk Pushruk19:00 Ullormut qujanaq* Sessionini Inussivimmi timersuutinik assigiinngitsunik misileraasoqarsinnaavoq, unammisitsinernut peqataasoqarluni kiisalu namminneq kajumissutsiminnik suleqataasut aamma aningaasaliisut oqaloqatigalugit.
- 1)§ 6, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, 2)§ 8, imm. 3, oqaaseqatigiit pingasuat, imaluunniit imm. 4, oqaaseqatigiit aappaat naapertorlugit atugassarititaasussamik nalunaarutigineqarsimasumik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoq, 3)§ 11, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, 4)§ 12, imm. 1 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 malillugu inerteqquteqarnermik malinninngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoortoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu tamatuminnga inerteqquteqartoqareeraluartoq kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, oqaaseqatigiit siulliit naapertorlugit tamatuma akuersissuteqarfigineqannginnerani kattunnermik piviusunngortitsinissamik inerteqquteqarnermik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit 3 malillugit atugassarititaasussamik imaluunniit peqqusissummik malinninngitsoortoq, imaluunniit§ 23 naapertorlugu peqqusissummik nalunaarutigineqartumik malinninngitsoortoq, 8)§ 28 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq, 9) neriorsuummik§ 29, imm. 1 malillugu saneqqunneqarsinnaanngitsinneqartumik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq, 10)§ 29, imm. 2 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq,
- 20.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq HT/ Håndværkeri aamma Teknikkeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq AM/ Auto aamma Marineri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 22.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq El stærk( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 25.000 kr holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Peqqinnissalerisoq( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Tokens with count 118
- Taamanikkut tassaasumut Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Sulisoqarnermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsiseqarnermut Allaffik Taamanikkut tassaasumut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Ineqarnermut Attaveqaateqarnermullu Pisortaqarfik Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) Den Grųnlandske Arbejdsgiverorganisation( ILIK) SIK PIP ATTAVEQAAT( teleteknikerit) Nunatta Eqqartuussivia KANUKOKA ASG DJŲF NUSUKA IMAK KNAP AK( Atorfillit Kattuffiat) PK( peqqissaasut) PPK( terapeut´ it, juumuut, ergoterapeut´ it) Tusagassiortut Peqatigiiffiat( TP)( tusagassiortut aamma driftsteknikerit) RAF 1917( attaveqaaserinermik suliallit) BAT Kartellet( sanasut tikisitat) Klinikassistentit( Kigutigissaasut) Sundhedskartellet SSK( Sulisunik Siulersuisut Kattuffiat Nunatsinni) HK-Stat- Handel og kontor( Naalagaaffimmi) Ingeniųrforeningen Bygningskonstruktųrer AC( akademikerit Nunatsinni) Maskinmesterit Aquttut Naalakkallu Kattuffiat 1966 Ansatte Arkitekters Råd Radiotelegrafistforeningen af 1917 Ųkonomaforeningen i Grųnland Tusarniaanermut piffissaliussap qaangiunnerani tusarniaaffigineqartunit uku akissutissarsiffigineqarput:
Sentence Tokens with count 119
- 1989-mi, Uummannami, Tittus Mathiassen, Saattut 1990-mi, Uummannami, Nikolaj Therkildsen, Saattut 1991-mi, Uummannami, Nikolaj Therkildsen, Saattut 1992-mi, Kangersuatsiami, Otto Kristensen, Innarsuit 1993-mi, Ilulissani, Niels Kristian Vetterlain, Ilulissat 1994-mi, Ilulissani, Thomas Løvstrøm, Saattut 1995-mi, Uummannami, Amos Jensen, Saattut 1996-mi, Upernavik Kujallermi, Ville Siegstad, Ilulissat 1997-mi, Ilulissani, Niels Poulsen, Ilulissat 1998-mi, Uummannaq, Edvard Samuelsen, Nuugaatsiaq 1999-mi, Upernavik Kujalleq, Otto Kristensen, Innaarsuit 2000-mi, Aasianni, Edvard Samuelsen, Ukkusissat 2001-mi, Uummannaq, Edvard Samuelsen, Ukkusissat 2002-mi, Ilulissani, Abraham Løvstrøm, Saattut 2003-mi, Qasigiannguani, Egede Filemonsen, Ikerasaarsuk 2004-mi, Qasigiannguani, Ville Siegstad, Ilulissat 2005-mi, Ilulissani, Thomas Thøgesen, Saattut 2006-mi, Sisimiuni, Thomas Thøgesen, Saattut 2007-mi, Qasigiannguani, Jørgen Kristensen, Ilulissat 2008-mi, Uummannami, Jens Ole Jensen, Uummannaq 2009-mi, Ilulissani, Ville Siegstad, Ilulissat 2010-mi, Qeqertarsuarmi, Jørgen Kristensen, Ilulissat 2011-mi, Sisimiuni, Jørgen Kristensen, Ilulissat
- agguaassisoq nakkutilliillunilu suliakkiisumit suliakkiinerup saniatigut ilitsersorneqarani, suliakkiisup isertitaqartumut pisussaatitaaffii suliakkiissutinut ataasiakkaanut killilerneqartut, isertitaqartoq suliakkiissut pissutigalugu taassuma saniatigut allanik sullissinissaminut killilersorneqanngitsoq, isertitaqartoq suliap suliarinissaanut suliakkiisumut aningaasatigut pisussaaffeqartoq imaluunniit aningaasatigut ajunaaruteqariataarsinnaanini nammineq akisussaaffigigaa, isertitaqartoq sulisoqartoq aammalu ikiorteqarsinnaanerminut nammineq aalajangiisinnaasoq, akiligassiinikkut akiliisoqartartoq aammalu tamakkiisumik akiliisoqartartoq isumaqatigiissutit malillugit suliaq suliarineqareerpat aammalu amigaataasinnaasut aaqqinneqareerpata, suliakkiisunit assigiinngiiaartunit kikkuuneri aalajangersagaanngitsunit isertitaqartoqartartoq, isertitsinermut sinneqartooruteqarsinnaaneq apeqqutaasoq, isertitaqartoq atortunik, maskiinanik sulinermi atortunik assigisaannillu pigisaqartoq, isertitaqartup suliamut atortussanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersuisuusoq, isertitaqartoq inini nammineq ingerlatsivimmini ingerlataqartoq, assersuutigalugu pisiniarfimmi, sullivimmi, allaffimmi, nakorsiartarfimmi/ kigutileriffimmi, titartaasarfimmi il.il. aammalu sulineq tassanngaaniit tamakkiisumik ilaannakortumilluunnit ingerlanneqartoq, isertitaqartup inuussutissarsiornerani immikkut akuersissummik pisariaqartitsisoq, aningaasaliissuteqarnermik assigisaanillu, aammalu isertitaqartoq akuersissummik taamaattumik pigisaqartoq, isertitaqartoq ussassaaruteqarnermigut, allagartaliinermigut allatigulluunniit nalunaaruteqarnermigut suliamik ilisimasaqartuunini nalunaarutigigaa aammalu suuneranik aalajangersakkamik suliassamik suliaqartoq, sulinermi ajutooriataarsinnaanermut isertitaqartoq nammineq akisussaasuusoq.
- Iluaquteqarnissanut piumasaqaatit aamma iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissutit§ 7. Kalaallit Nunaata pisuussutaanik uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinit iluaquteqarneq, Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit taamaallaat ingerlanneqar-sinnaavoq, iluaquteqarnissamut tamatumunnga Naalakkersuisuniit akuersissut naapertorlugu, takuuk§ 9. Imm. 2. Iluanaarutinik pissarsineq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aningaasarsiornerunngitsutigullu iluaqutissarsineq, Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik Kalaallit Nunaanneersunik IR iluaquteqarnerup kingunerisaanik, iluanaarutinillu agguaassisarneq taamaallaat pisinnaavoq Naalakkersui- sullu ilunaarutinik avitseqatigiittarnissamut isumaqatigiissut naapertorlugu, takuuk§ 11. Imm. 3. Uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik nunamit allameersunik IR Kalaallit Nunaanni iluaquteqarneq taamaallaat pisinnaavoq akuersissut naalagaaffimmit allameersoq IR tunngavigalugu, iluaquteqarnissap akuerineqarsimanissaanut piumasa- qaataasut nunami allami pineqartumi inatsisit naapertorlugit pisimappata, takuuk§ 10. Imm. 4. Iluanaarutinik pissarsineq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aammalu ani-ngaasarsiornerunngitsutigut iluaqutissanik pissarsineq, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik nunamit allameersunik IR Kalaallit Nunaanni iluaquteqarnermi, kiisalu iluanaarutaasunik avitseqatigiittarneq, taamaallaat pisinnaapput iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissut naalagaaffimmut allamut isumaqatigiissutaasimasoq naapertorlugu, iluanaarutinik
- [ Qupp. 28, 29- mi nunap assinga/ assiliartaq] NUNAP ILUSAA MALILLUGU NUNAP ASSINGA( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) A. Imarsuup sineriaa B. Narsaamanerit Jordanip kitaatungaaniittut ittut Asherip narsartaa Dorip eqqaani sineriak Saronimi ivigaqarfiit Filisterit narsartaat Nunap qeqqani qoorortaq kangimut- kimmut sammisoq a. Megiddop narsartaa b. Jizre'elip narsartaa C. Qaqqat Jordanip kitaatungaaniittut ittut Galilæami qaqqat Karmelip qaqqaa Samariami qaqqat Nunap Qattunilittaa( Sjefela) Judap qaqqalittaa Judap inoqajuitsua Nunap Kujasissortaa( Negeb) Paranip inoqajuitsua D. Arabap Naqinnera Hulebækkenet Galilæap Tasersuata eqqaa Jordanip qoorua Imaq Tarajuusoq( Imaq Uumaatsoq) Araba( Immap Tarajuusup kujataatungaaniittoq ittoq) E. Qaqqat/ qattorngit Jordanip kangiatungaaniittut ittut Bashani Gileadi Ammoni Moabilu Edomip qaqqalittaa F. Libanonimi qaqqat[ nunap assinga] Qaqqaq Hermoni Qattuneq More Abel- Mehola Sukkoti Jogbeha Beteli Gilgali Gibeoni Jerusalemi Hebroni Gaza Be'ersheba Sodoma?
Sentence Tokens with count 120
- Massuma timmiaginngisaasa, taakku nalinginnaanermik alutornanngitsut soqutaanngitsullu, tamani tamaani paatsiveerusimaartutut timmisaqattaartuunngitsut, suffissaaleqisutullu illut qaavini orpinnilu mitsimarusaaginnartuungitsut inunnullu issiavinni issiasunut qinnuuloorusaartuunngitsut iisinnginniarfiullu nalaani ilaqutariippassuit iffiukkanik pisivallaartoorsimatillugit ajunngitsuliornermik taallugu isigisoqartillugu pilliutigisartagaannik qaalivinngitsut, taakkuunngitsullu timmiaararujooqqat, tatiginnippasinngitsut, qiulersutut sajorulaartuartut, sillimajuartut annilaangagisaqartutullu ernumarpaluttuartut, inuit uumasunik asannittuusorineqarumasut akikitsumik pisiaralugit ataatsimoortorsuullutik UR tunniukkiartortagaannik pukulorusaartartut, taakkuunngitsullu timmissat kiffiakkat piviusorpaloqisunik igalaaminernik isillit uisorissanatik ilisiviit igalaallit iluiniit silammut nakkussiuartut, taakkuunngivittullu timmissat akisuuni qalipakkaniittut ittut, kuultimik qallikkanik sinillit, pisiarineqaramik akiisa allassimaffiannik assip tunuani nippusimasortallit imaluunnit uumasunik assiliisartup tusaamasap assilisai igalaaminermik akisunneq ajortunik inillit, naamik, taakku, taakku timmiaviit, nunanit alutornartunit ungasissorsuarminngaanneersut IR, immikkut akuerineqarluni tikisitat, tusarnersumik qarlortartut, timmissat paarisaanermik nujuillisimasut, perorsarluakkat, neriffissarlu nallileraanngat aatsaat nererusulersartut, perusuersarfissaannarmut perusuersartartut, WWF-p inassutaannik akuerisaannillu inillit, mingutsitaanngitsuinnarnik aalajangersimasunik annertussusiliinnarnik nerisinneqartartut, uumasut nakorsaannit nakkutigineqartuartut, isigiuminartut, takutikkuminartut angajoqqaamini perorsagaaqatigalugit perorfigivai.
- 1) Savaatilissat ilinniartitaanerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 6-imi 1. juni 1983-imeersumi IR§§ 3 aamma 4, 2) Ilinnutissarsiutitigut ilinniartitaanermi nangitsinermik allaffimmi niuernermilu llinniartitaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 5-imi 30. juni 1983-imeersumi IR§§ 3 aamma 5, 3) Umiartornermut aalisarnermullu tunngatillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2-mi 27. marts 1984-imeersumi IR§§ 3 aamma 4, 4) Najukaami inuussutissarsiornermut ilinniartitsinermut ataatsimiititaliaqarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 1 19. januar 1988-imeersoq IR, 5) Siamasissumik Tunngaviusumik inuussutissarsiutinut Ilinniartitsinerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2-mi 19. januar 1988-imeersumi IR§§ 6-imiit 8-mut, 16, 17 aamma 27 kiisalu 33. 6) Sumiissusertutut Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17-imi 17. juni 1988-imeersumi IR§§ 3 aamma 4. 7) Qitiusumik ilinniartitaanermi ataatsimiititaliaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3 19. januar 1989-imeersoq IR, kiisalu 8) Ilinniartitaanermi Pisortaqarfiup kaajallaasitai makku:
- 6) atuaqatigiinni atuarfimmilu ataatsimoorussamik ajornartorsiutit pillugit oqallissinnaassasut, aaqqiissutissanik siunnersuuteqarsinnaassasut aaqqiiniarsinnaassasullu, Imm. 2. Qanga ullumikkullu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiit pisariaqaqatigiinnerat ataatsimullu pisariaqartitat naammassiniarlugit tapertareqatigiinnerat maluginiassagaat, 2) Kalaallit Nunaanni najukkanilu ataasiakkaani inuiaqatigiit akornanni kultureqarnikkut assigiinngiiaarnerit maluginiassagaat, 3) nunani allani meeqqat inuunerat inuuniarnermikkullu atugarisaat ilisimasaqarfigissagaat, 4) kinguaariinni pinngorfimmik allattorsimaffii sammisimasassagaat, 5) najugarisami qanga inuuniarnikkut atugassarititaasut, soorlu utoqqaat oqaluttuaasigut, ilisimasaqarfigissagaat, 6) najugarisap oqaluttuarisaanera, soorlu najukkami eqqaamasalikkersaarutit iluaqutigalugit, ilisimassagaat, 7) kalaallit oqaluttuatoqaataasa qanga inuuneq pillugu oqaluttuussisinnaaneri eqqarsaatersorfigissagaat aamma 8) nunani allani qanga inuuneq inuuniarnikkullu atugassarititaasut sammisaqarfigisimassagaat, Imm. 3. Naalakkersuinikkut, inatsiseqarnikkut eqqartuussiveqarnikkullu aaqqissuussaanerit samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) najukkami atuarfimmilu piginnaatitaaffitik pisussaaffitillu ilisimassagaat, 2) najugarisami inuiaqatigiinnut suliffeqarfiit, atuarfiit siulersuisui, nunaqarfiit aqutsisui, kommunalbestyrelsit peqatigiiffiillu kiisalu atuartut ataatsimiitsitaliaat, suliassaat pisinnaatitaaffiilu ilisimasaqarfigissagaat aamma 3) Kalaallit Nunaata immikkut politikkeqarfiunera maluginiassagaat.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 26. april 2007-meersukkut IR allangortinneqartumi, kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 20, 18. november 2010-meersukkut IR allanngortinneqartumi 66, imm. 3,§ 75, imm. 2 aamma 4,§ 76, imm. 1 aamma 5,§ 78, imm. 1,§ 81, imm. 2, 3 aamma 5,§ 82, imm. 1,§ 100, imm. 1,§ 109, imm. 1,§ 112, aamma§ 114, imm. 1, Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 2. november 2006-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 18. maj 2010-meersukkut IR kingullermik allanngortinneqartumi§ 34, imm. 1 aamma§ 56, imm. 1, aamma Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 2. november 2006-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 5, 26. april 2007-meersukkut IR kingullermik allanngortinneqartumi§ 9 naapertorlugit aalajangerneqarput:
- b) taaguutit atuagarsorlunilu ingerlatsinerit ataasiakkaat atorlugit inuiaqatigiinni ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat, c) politikkimi immikkoortunik misissuisinnaassapput uppernarsaasiorlutillu, tassunga ilanngullugu Danmarkimi nunarsuarmilu pissutsit pingaaruteqassusiat, d) inuit atugarisaat kulturimilu pissutsit sanilliussinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu, e) Kalaallit Nunaanni aningaasanik tulleriinnilersuinermi ajornartorsiutit aalajangersimasut misissorsinnaassavaat aaqqiissutillu oqallisigisinnaassallugit, f) nunani assigiinngitsuni inuiaqatigiinni ajornartorsiutit misissorsinnaassavaat sanilliullugillu, tassunga ilanngullugu nunami namminermi pissutsit imminnut atanerat, g) nunami namminermi, Europami nunarsuarmilu ineriartornerit imminnut atanerannik ilisimasat uppernarsarsinnaassavaat, h) ajornartorsiutit suliamik ingerlatsinermi tunngavilersukkat oqaasertalersorsinnaassavaat, ajornartorsiutit misissornissaannut danskit atortuinik katersisinnaassallutik, nalilersuisinnaassallutik suliareqqiisinnaassallutillu taakkunanngalu inerniliisinnaassallutik, i) annertussutsikkut pitsaassutsikkullu periutsit atorsinnaassavaat, j) periutsit, naatsorsuinerit, tabelit diagrammillu ajornanngitsut atorlugit suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerit ingerlateqqissinnaassavaat erseqqissarlugillu, k) suliamik ingerlatsinermi imminut atanernik aaqqissuussamik assigiinngiiaartumillu ilinniartitsissummilu immikkoortiterinerit oqaatsillu atorlugit oqaasertaliisinnaassapput aamma l) suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu imminnut atanernik assigiinngiiaartumillu namminneq isummaminnik tunngavilersuisinnaassapput, suliamillu ingerlatsinermi oqaloqatigiinnermut akuusinnaassallutik.
- 2) inuup ajoquserneratigut imaluunniit napparsimaneratigut ikiuutit imaluunniit allat ikiuutit, pisup sillimmaserneqarsimasup atuutilerneratigut aningaasanut annaaneqartunut taartaasut, 3) siusinnerusukkut sillimmasiinermut akilersimasat utertillugit akilerneqarneri sillimmasiinermut akiliutissanut aningaasartuutit ilanngaatigalugit, taakku sillimmasiinermut isumaqatigiissut naapertorlugu piumasarineqarsimanerat imaluunniit piumasarineqarsimannginnerat apeqqutaatinnagu, aningaasalersuinermut atasumik inuunermut sillimmasiinermut imaluunniit taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigiissutip atorunnaarsinnerata imaluunniit naanerata, isumaqatigiissummi piffissap atuuffiani annaasaqariataarfiusinnaasut peqataanerit pisussaaffiliisut appartinnerisa malitsigisaanik imaluunniit kukkusumik aningaasat inissinneqarsimasut iluarsineqarnerisa imaluunniit isumaqatigiissummut akiliummut tunngatillugu kukkunerit assingusut allat malitsigisaannik, 4) sillimmasertumut agguagassarsiatut, atorunnaarneranut atatillugu agguagassarsiat ilanngunnagit, agguagassarsiaq sillimmasiinermut isumaqatigiissummut tunngasuuppat, taanna naapertorlugu akiliutit nr. 2-mi allaaserineqartut kisimik tunniunneqarlutik, imaluunniit 5) sillimmasiinermut isumaqatigiissut pillugu siumoortumik akiliutinik imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqutit utertillugit akilernerini, taanna naapertorlugu akiliut ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartarluni, siumoorluni akiliut imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqusiussat pillugit aningaasat ukiup tulliani akiliutissaq isumaqatigiissut malillugu akilerneqartussaq qaangersimanngippagu.
- Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. oktobari 1997- imoortoq, qupp. 14. Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. aggusti 2005- imoortoq, qupp 26. 243- Nunarsuaq tamakkerlugu Jehovap Nalunaajaasuisa eqqartuussiviit qullersaanni ajugaanerisa ullumikkumut amerlassusaat Frankrigi- koruunit 47,5 millionit missaat utertinneqarput Eqqartuussivimmi ukiuni 15- ini suliarineqareerluni 2012- imi decembarip 11- anni aningaasat Frankrigimi naalakkersuisunit Jehovap Nalunaajaasuinut utertinneqartut amerlassusaat Grækenlandimi eqqartuussiviit qullersaasa aappaat 2012- imi novembarip 2- anni Grækenlandimi eqqartuussiviit qullersaasa aappaata akueraat Jehovap Nalunaajaasuisa, kristumiutut upperisarsioqatigiittut ilisimaneqarluartut, illunik pallorfiginninnermut atortussanik piginnissinnaatitaanerat 20- Apriili 2000- milli Europami Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Eqqartuussivimmi ajugaanerit amerlassusaat Korea Kujalleq- FN- imi Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Ataatsimiititaliat aalajangiinerat 2012- imi oktobarip 25- anni Korea Kujalleq Jehovap Nalunaajaasuisa 388- it upperisartik pissutigalugit sakkutuujujumanngitsut pisinnaatitaaffiannik unioqqutitsigami taartisiassanik akileeqquneqarpoq Sanilit pitsaasut iluaqutaapput" Pitsaaneruvoq sanileqarluni qanittumiittumik ittumik ungasissorsuarmiittumik ittumik qatannguteqarnermit.
Sentence Tokens with count 121
- René Langholz 3:37:12 Noah Weber 3:37:12 Jesper Damgaard 4:00:28 Kristian Sønderstrup-Jensen 4:00:32 Frederik Flindt Hansen 4:04:15 Martin Christoffersen 4:04:15 Peter Wenzel Kruse 4:04:49 Rasmus Olsen 4:07:54 John R Eldevig 4:07:54 Martin Haahr 4:18:00 Jakob Andersen 4:18:00 Steffen Sloth 4:18:00 Igors Larskis 4:22:00 Rene Lind 4:22:44 Bent C. Jensen 4:30:41 Janus Drejer 4:32:14 Jan Mørch Pedersen 4:32:14 Christian Berg 4:38:27 Peter Lynge Petersen 4:56:24 John Bentzen 4:57:00 Kenneth Elkjær 5:01:10 Lasse Jensen 5:17:04 Kasper Gravlund 5:17:04 Kenn Stege 5:18:31 Kristian Jakobsen 5:18:35 Martin Borg 5:47:01 Jacob Laust Jensen 5:47:41 Søren Stalk Andersen 5:47:47 Emil Bruun de Neergaard 5:53:16 Andy Larfred 6:39:57 Gert Bjerg Thanning 8:12:49 Avatak Ole Joelsen 9:56:00 Jesper Rex Andersen DNF Johannes Rolskov DNF Steen Thorsteinsen Skadet Tom Poes Jensen Skadet
- 1) Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat, takuuk§ 39, imm. 1, kiisalu§ 39, imm. 3 aamma 4 malillugit aningaasat tunniunneqartartut piginnittumut namminermut, aapparisaanut katissimasaanut inooqatigisaanulluunniit, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut kiisalu inuuneq naal-lugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsianit inuuneq naallugu kingornussisussanut, 2) soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tigusartakkat, takuuk§ 40, aaqqissuussinermi atugassarititat naapertorlugit naafferartumik tunniunneqartartut sillimmasersimasumut kiisalu sillimmasersimasup toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaanut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsiat inuuneq naallugu kingornussisussaannut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat§ 39, imm. 1 kiisalu§ 39, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat,§ 40 malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersima-saanulluunniit tunniunneqarpata, tassa najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik pisassanngortinneqarsimappata.
- Aalajangersagaq atorneqarpoq, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 23-ip 18. november 1992-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 18. november 1992-imeersup IR allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 39, 20. september 1994-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 43, 15. november 1994-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 6. august 1991-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 31, 30. oktober 1991-imeersup IR, Kalaallit Nunaanni illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 9. november 1987imeersumi IR, illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 13, 18. august 2006-imeersumi IR, nunaqarfinnut pilersaarutit allannguuteqartinneqarneri pillugit kommunimut pilersaarutinut tapiliussat tamanut tusarniaassutigineqartarneri pillugu Aningaasaqarnermut pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 1, 22. april 1996-imeersup IR, suliarineqarnerisigut.
- Aalajangersakkatut ingerlateqqinneqartussaanngitsutut siunnersuutigineqartunut assersuutitut ilaatigut taaneqarsinnaapput manna tikillugu§ 8, imm. 4 ilaasortat pissutissaqarlutik ataatsimeeqataasinnaannginnerminnik nalunaarutiginnittarnerat,§ 8, imm. 5 Inatsisartunut ilaasortat sinniisissaannik ataatsimiigiaqqusisarneq,§ 10, imm. 4 suliat Inatsisartunut qanoq iliorluni saqqummiunneqartarnissaat pillugu Inatsisartut Suleriaasianni Inatsisartut malittarisassanik aalajangersaasarnissaat, matumani ilusissat, piffissaliussat, piffissat oqaluffiusussat sivisussusii il.il.,§ 11 Inatsisartut ataatsimiinnerinik aqutsineq,§ 15, imm. 2 Inatsisartut ataatsimiititaliaasa suleriaasissaminnik namminneq aalajangersaasarnerat ilaasortallu suliassaannik agguataarisarneq,§ 19 ataatsimiititaliat ataavartut ataatsimiititaliaagallartullu sulineri,§ 20 Inatsisartunut nutaamik qinerseqqinnerup Naalakkersuisunik nutaamik qinersinerup kingornatigut Inatsisartut nutaamik inissitsiternerat,§ 22, imm. 3 Inatsisartuni oqaluuserisassatut siunnersuutit ilusitik iluseralugit inaarutaasumik oqaluuserineqartarnerat,§ 26 oqaluuserisassat inatsisissatut siunnersuutaanngitsut suliarineqartarnerat,§ 27 allannguutissatut siunnersuutit allaganngorlugit saqqummiunneqartarnissaannik piumasaqaat,§ 30 ataatsimiititalianut ilaasortassani sinniisunillu qinersinermi periaaseq,§ 31, imm 3 taasinertaqanngitsumik akuersissutiginninnerit, imaluunniit§ 32 siunnersuutit Inatsisartunit ataatsimiinnermi akuerineqartut taamaallaat ataatsimiinnermi tassani ilaasortat tamarmiusut 3/5-iisa tamanna akueralugu taaseqataaffigippassuk allanngortinneqarsinnaanerat.
- a) oqalunnikkut allattariarsornikkullu eqqortumik, allanngorartumik namminiussuseqartumillu saqqummiussisinnaaneq, b) oqalunnikkut allannikkullu malittarisassanik nalunngisaqarnermik ersersitsisinnaaneq, ilanngullugu allaatsimi malittarisat eqqortumik oqaasiliornermut atorsinnaanerinik sapersaateqannginneq, c) saqqummiussat assigiinngitsut, oqalunnikkut allannikkullu tulluartumik ataqatigiissumillu saqqummiussinnaanngorneri, tassani ilaatinneqarput atuffassineq, oqaluttuarneq, imaqarnersiuineq, erseqqissaaneq, saqqummiussisinnaaneq, oqalliseqarnermi peqataaneq, oqaloqatigiinneq oqallisigisanullu akuuneq, d) oqaatsit atuuffiinik nalunngisaqarnermik taakkualu kulturimut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarneri, e) oqaatsit sannaannik paasisimasaqarnermik ersersitsineq, oqaasilerissutinilu taaguusersuutit tunngaviusut atorsinnaanerannik sapinngisaqarneq, f) naqitanik misissueqqissaarnermi paasinninnermi periaatsitigut patajaatsumik assigiinngisitaartumik atuisinnaaneq, nassuiaasersuineq, naleqqiussineq aamma naqitanik naqitaanngitsunillu nalilersuisinnaassuseqarneq, tassunga ilagitillugu oqalunnikkut ilisarnaasersuisinnaaneq, g) kalaallisut atuakkiat ukiut ingerlanerini pingaaruteqarnerusut nalunngisarilluarnerinik ersersitsineq, nunarsuullu sinnerani atuakkianut naleqqiussinnaallugit, h) kalaallisut atuakkiat oqaluttuassartaannik nalunngisaqarnermik, taakkulu kulturikkut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarnerannik takutitsisinnaaneq, i) naqitat, qarasaasiakkullu saqqummiussat pingaarnersiorlugit immikkoortiterisinnaaneq, allatat assilissallu ataqatigiinnerat siunertaralugu, aamma j) qarasaasiakkut saqqummikkanik ujarlersinnaaneq kiisalu aallersinnaaneq, immikkoortiterisinnaaneq, atortussianillu naqitanik qarasaasiakkoortunillu UR atuisinnaaneq.
Sentence Tokens with count 122
- v9 Jerikop kunngia, ataaseq, Ajip Betelip eqqaaniittup ittup kunngia, ataaseq, v10 Jerusalemip kunngia, ataaseq, Hebronip kunngia, ataaseq, v11 Jarmutip kunngia, ataaseq, Lakiship kunngia, ataaseq, v12 Eglonip kunngia, ataaseq, Gezerip kunngia, ataaseq, v13 Debirip kunngia, ataaseq, Gederip kunngia, ataaseq, v14 Hormap kunngia, ataaseq, Aradip kunngia, ataaseq, v15 Libnap kunngia, ataaseq, Adullamip kunngia, ataaseq, v16 Makkedap kunngia, ataaseq, Betelip kunngia, ataaseq, v17 Tappuap kunngia, ataaseq, Heferip kunngia, ataaseq, v18 Afekip kunngia, ataaseq, Saronip kunngia, ataaseq, v19 Madonip kunngia, ataaseq, Hasorip kunngia, ataaseq, v20 Shimron-Meronip kunngia, ataaseq, Akshafip kunngia, ataaseq, v21 Ta'anakip kunngia, ataaseq, Megiddop kunngia, ataaseq, v22 Kedeship kunngia, ataaseq, Jokneamip Karmelip killinganiittup ittup kunngia, ataaseq, v23 Dorip Dorip qattunersaaniittup ittup kunngia, ataaseq, Gojimip Galilimiittup kunngia, v24 ataaseq Tirsallu kunngia, ataaseq, katillugit kunngit 31-t.
- [ Qupp. 25- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Immap naqqata sajuppillattarneratigut tsunamit pilersinneqarajupput QUNNEQ MALIK PINNGORPOQ NUNAMUT QAARIARTORPOQ QARSUTSINERNILLU PILERSITSILLUNI[ Qupp. 27- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Immap naqqani malussarniutit nutaaliat iluaqutigalugit tsunamit aggerneri kalerrisaarutigisarniarneqarput SATELLITIMUT ATASSUT PUTTAQUTAASAQ HYDROFON KISAQ AALLAKAATITSINEQ NIPIT MALIGAASAAT ATORLUGIT TSUNAMIMIK MALUSSARNIUT 5000 meter[ Suminngaanneernera IR] Karen Birchfield/ NOAA/ Pacific Marine Environmental Laboratory[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Salliligaq tsunamip malingata biilip usisaatip assakaasuanut kapputsitaa[ Suminngaanneernera IR] U. S. Geological Survey[ Qupp. 26- mi assiliartat] Scotch Capip naaralaartitsivia Alaskamiittoq ittoq 1946- mi tsunamip malissuanit eqqorneqanngikkallarami( saamiup tungaani) Tamatuma kingornatigut naaralaartitsivik aserorneqarluinnarsimasoq( qulleq)[ Suminngaanneernera IR] U. S. Coast Guard photo[ Qupp. 24- mi suminngaanneernera IR] U. S. Department of the Interior Aappariinnersi qanoq nakussatsissinnaagissi TAKORLOORIARUK illu aserfallassimasoq.
Sentence Tokens with count 123
- 1) aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) pappiaqqanik nalilinnik naqissusiinermi akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 3) eqquiniaasitsinermi akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 4) aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 5) umiarsualivimmiinnermut innermut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) qamutit motoorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 7) raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 8) inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannit Kalaallillu Nunaanni usinik imaatigut assartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 10) inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuus-sutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 11) inissianik attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 12) inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 13) aalisarnikkut, piniarnikkut nunalerinikkullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 14) kommunit inuutissarsiutini aningaasaleeqataasinnaanissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat, 15) meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat, aamma 16) pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat.
- § 29. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Kisitsisilerinermi algebramilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kisitsisit agguaruminartut taakkulu kisitsisit kanaartaannut annertusinerat ilisimasaqarfigissagaat, 2) kisitsisit nassuiaatitut ineriartornerata kulturikkut oqaluttuarisaanermut pingaarutaa ilisimasaqarfigissagaat, 3) soorlu aaqqissuussamik naatsorsuinermik kisitsisinillu angissusilersuinerit iluaqutigalugit nalinginnaasumik kisitsisinik paasinnittaatsip annertusiartorneranik misissuillutik sulisinnaassasut, 4)" allanngorarnerit" aaqqissuussallu, soorlu kisitsisit tulleriinneri, ilutsit tulleriaarneri allalersuutillu, misissorlugillu nassuiarsinnaassagaat, 5) uuttortaanikkut naatsorsuinikkullu angissutsit aalajangersinnaassagaat, 6) procentinik paasinnittaaseq atorsinnaassagaat, 7) assigiissitat algebrallu eqqarsaatigisariagartaasa inernilerniarnerinut tunngatillugu avitat atorsinnaassagaat, 8) kisitsisinik allattueriaatsit assigiinngitsut ilikkarsimassagaat, 9) kisitsinermi najoqqutassat ilisimasat nalusallu, soorlu ernianik initussutsinillu naatsorsuinermi, atorsinnaassagaat, 10) naatsorsuinermut periaatsinik iluaqutissatullu atortussianik naleqquttunik toqqaasinnaallutillu atuisinnaassasut, 11) kisitsinermi malittarisassat atorsinnaassagaat ineriartortillugillu, 12) niaqqumoorlutik UR kisitsigasuarsinnaassasut, allattuisinnaallutik atortussianillu tigussaasunik atuisinnaassasut, 13) naatsorsuinermi eqqarsaatigisarialinnillu inerniliiniarnermi kisitsissuteeqqamik qarasaasiamillu atuisinnaassasut, 14) funktioninik paasinnittaatsinik, soorlu procentinik aalajangersimasumik annertusiartortitsinernik, atuisinnaassasut, 15) assigiissitat pisariinnerit misissuataarinikkullu assigiinngisitat pisariinnerit kisissinnaassagaat,
- 1) iluarsaassinernut isaterinernullu atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu inisseeqqinnissaannut atugassat, tak.§ 67. 2) attartortunut iniminnik piginneqatigiilluni inissiatut pigisatulluunniit tiguserusunngitsunut, tak.§ 24, imm. 1. 3) initaartinneqarnissamik siusinnerusukkut qularnaveeqqusiivigineqarsimasunut eqquutsitsiniarluni innersuunneqartussat, tak.§ 57, imm. 4. 4) aapparisap toqukkut qimagaasup atorfimmut aalajangersimasumut inigitinneqartumik qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 2. 5) aapparisap toqukkut qimagaasup inimik innarluutilimmut immikkut aaqqissugaasumik tunniussaasimasumillu qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 3. 6) siunertanut aalajangersimasunut inniminnigaasut, tak.§ 3, imm. 1, nr. 1 aamma 2. 7) sullissivinni sulisunut inissamut normumik atorneqanngitsumik pigisaqartunut atugassat, tak.§ 9, 8) kommunet isumaginninnermi inissaqartitsinissaannut atugassat, tak.§ 23, 9) nammineq kissaatigalugu nuunniartunut atugassat, tassunga ilanngullugu inigisanik paarlaannerit, tak.§ 58, 10) utaqqisut allattorsimaffianni nalinginnaasumi allassimallutik inissarsiortunut atugassat, tak.§ 6. Imm. 2. Imm. 1, nr. 1- 5 naapertorlugu inissiat innersuunneqartut naleqquttumik angissuseqartinniarneqassapput pitsaassuseqassallutillu.
- 1) iluarsaassinernut isaterinernullu atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu inisseeqqinnissaannut atugassat, tak.§ 67. 2) attartortunut iniminnik piginneqatigiilluni inissiatut pigisatulluunniit tiguserusunngitsunut, tak.§ 24, imm. 1. 3) initaartinneqarnissamik siusinnerusukkut qularnaveeqqusiivigineqarsimasunut eqquutsitsiniarluni innersuunneqartussat, tak.§ 57, imm. 4. 4) aapparisap toqukkut qimagaasup atorfimmut aalajangersimasumut inigitinneqartumik qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 2. 5) aapparisap toqukkut qimagaasup inimik innarluutilimmut immikkut aaqqissugaasumik tunniussaasimasumillu qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 3. 6) siunertanut aalajangersimasunut inniminnigaasut, tak.§ 3, imm. 1, nr. 1 aamma 2. 7) sullissivinni sulisunut inissamut normumik atorneqanngitsumik pigisaqartunut atugassat, tak.§ 9, 8) kommunet isumaginninnermi inissaqartitsinissaannut atugassat, tak.§ 23, 9) nammineq kissaatigalugu nuunniartunut atugassat, tassunga ilanngullugu inigisanik paarlaannerit, tak.§ 58, 10) utaqqisut allattorsimaffianni nalinginnaasumi allassimallutik inissarsiortunut atugassat, tak.§ 6. Imm. 2. Imm. 1, nr. 1- 5, naapertorlugu inissiat innersuunneqartut naleqquttumik angissuseqartinniarneqassapput pitsaassuseqassallutillu.
- Imm. 3. Suliffeqarfik imaluuniit inuk inatsisartut inatsisaat manna malillugu avatangiisinik illersuiniarluni imaluunniit pitsaaliuiniarluni pisussaaffeqalersimasoq, mingutsitsinermik killilersimaariniartorlu imaluunniit akiuiniarluni pisussaaffeqalersimasoq, pineqartup pisussaaffimminik eqquutsitsinermini teknikkip atorneqarsinnaanerpaap atornissaa qulakkiissavaa siuarsarlugulu, tamakkununnga ilaallutik sanaartukkat, maskiinat, atortorissaarutit, suleriaatsit, teknologiit, nioqqutissat, stoffit aamma atortut mingutsitsinnginnerpaat, kiisalu iliuusissat mingutsitsinermik akiuisinnaanerpaat, sapinngisamik pineqartumut teknikkikkut, suliaqarnikkut aningaasarsiornikkullu periarfissaqarsinnaatillugu, tak. imm. 1-2 aamma§ 52. Imm. 4. Suliffeqarfik imaluunniit inuk inatsisartut inatsisaat manna malillugu avatangiisitigut aarlerinaatinik suussusersinermini, naliliinermini kiisalu sulinikkut sapinngisamik ima appartitsinissamik isumaginnissaguni, pineqartup taamattaaq qulakkiissavaa avatangiisinik illersuinissaq eqqarsaatigissallugu, teknikki mingutsitsinermik akiuiniarnermi atorneqarsinnaanerpaaq qulakkiissavaa siuarsarlugulu, tamakkununnga ilaallutik sanaartukkat/ atortut, maskiinat, atortorissaarutit, suleriaatsit, teknologii, nioqqutissat, stoffit aamma atortut, kiisalu iliuusissat mingutsitsinermik akiuiniarnermi pitsaanerpaat, pineqartumut teknikkikkut, suliaqarnikkut aningaasarsiornikkullu periarfissaqarsinnaatillugu, tak. imm. 1-3 aamma§ 52. Imm. 5. Imm. 4-mi pisussaaffiit assingi makku eqqarsaatigalugit ima pisoqartillugu atuupput:
- 20.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq HT/ Håndværkeri aamma Teknikkeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq AM/ Auto aamma Marineri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 22.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq El stærk( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 25.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Tokens with count 124
- Tele Post Center Nuuk, Arnatsiaq Amossen Anuni, Nini Mølgaard Tele Post Sisimiut, Anna Louise Olsen MDC Data, Jakob Peter Davidsen Ager Butik 99, Kaalannguaq Samuelsen Brugsen Nanortalik, Sigismund Johansen Post Greenland Tasiilaq, Anna Kuitsi Butik Inuk, Naduk Bech Grønlands Radio Center, Qillaq Noahsen Torrak Fashion Nuuk, Kristiane Poulsen Pisiffik Nuuk, Nasaitsorluarsuk Ivik Daorana Brugseni Nuuk, Lars Hendrik Egede, Torrak Fashion, Nivi Rasmussen Nielsen Brugseni Nuuk, Sara Christensen Pilersuisoq Nanortalik, Tove Katrine Egede, Minikka, Simigaq Petersen Pilersuisoq Alluitsup Paa, Pipaluk Nielsen Pilersuisoq Kuummiut, John Kristiansen Pilersuisoq Kullorsuaq, Beathe Petersen Pilersuisoq Qaanaaq, Puto Eipe Pilersuisoq Attu, Naasunnguaq Inugsugtok Pilersuisoq, Silas Jensen Pilersuisoq, Louise Brandt Pilersuisoq Saattut, Paneeraq Thygesen Brugseni Narsaq, Tina Ottosen Brugseni Nuuk, Aqqaluk Zeeb Fleischer Oliecompagniet, Mathilde Henningsen Brugseni Qaqortoq, Benigne Boassen Kristine Filemonsen, Brugseni Sisimiut
- § 48. Inatsisartut peqqussutaat manna 1. august 2003 aallarnerfigalugu atortuulersinneqarpoq, taamaattorli tak. imm. 2- 4. Imm. 2.§ 13, imm. 1 aamma 2,§ 14, imm. 3,§ 15, imm. 2,§ 17, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 2, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 3, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 7,§ 20, imm. 5, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 22, imm. 3,§ 25, imm. 2,§ 27, imm. 3,§ 31, imm. 1, nr. 6,§ 31, imm. 2,§ 33, imm. 2,§ 39, imm. 4,§ 40, imm. 1, nr. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 46, imm. 3,§ 47, imm. 6 aamma§§ 48-49 atuuttuulissapput 1. august 2002. Imm. 3. Immikkut atuartitsisarnerup tamarmiusup kommuninut nuunneqarnissaanut perorsaanikkut, aaqqissuussaanikkut aningaasatigullu tunngavissat pigineqalerpata§ 14, imm. 1 aamma 2 Naalakkersuisut tamanna pillugu nalunaarusiornerisigut atortuulersinneqassapput.
- c) misilittaanerit ilusilersornissaanut pinngortitamik ilisimatusarnermi periutsit atorlugit, d) tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu isumassarsianik ineriartortitsinermut periutsit atorlugit, e) tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu avatangiisut suliniutaannut pissutsit pingaarnerit sunniutaallu aammalu avatangiisit pillugit isumaliutersuutit nassuiarlugit, f) ilinniarfimmi sannavinni laboratoriamilu tunisassianik illersorneqarsinnaasumik tunisassiornermi suliamik pitsaasumik ingerlatsinermi atortut periutsillu atornerat, isumannaallisaanermik peqqissutsimillu suliaqartarneq kiisalu tunisassiat pitsaasumik pitsaassusilinnik tunisassiornermi tunisassiat pitsaassusaannik nalilersuineq uppernarsaasiornerlu, g) teknologimut atatillugu aamma tunisassianik ineriartortitsinermut tunisassiornermullu atatillugu pinngortitamik ilisimatusarnermi ilisimasat naleqquttut atorlugit nassuiarlugillu, h) teknologimi ilisimasat qanoq pilersinneqartarnerat nassuiarlugu, tassunga ilanngullugit isummat atuagarsornerlu teknologimik ineriartortitsinermi tunngaviusut aamma teknologip inuiaqatigiinnut avatangiiserisanut atassuteqarnera, i) teknologit toqqakkat oqaluttuarisaanermi ineriartortinneqarneranut nassuiarlugu, j) ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarnerni annertunerusuni nammineerluni allallu peqatigalugit sulineq aamma suliniuteqarnerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilersorneranullu periutsit atorlugit, k) suliniuteqarneq allaganngorlugu, oqaluinnarluni takuneqarsinnaasunillu uppernarsaasorlugu saqqummiullugulu aamma l) allattarissat oqaluttarissallu atorlugit ilisimasanik uppernartumik eqqortumik ingerlatitseqqiineq.
- imaaniammaannartumi uuliamik mingutsitsiviusumik ajutoortoqartillugu akuliunnissamut isumaqatigiissut 1969-imeersoq IR, 1970-imi, 1976-imi aamma 1992-imi ilassutit aqqutigalugit atulersinneqartoq, uuliamik mingutsitsinermi ajoqusikkanut innuttaasut pisussaaffeqarnerminni akisussaaffii pillugit isumaqatigiissut 1969-imeersoq IR, 1981-imi aamma 1995-imi( isumaqatigiissuterpiaq 1975-imi atulersinneqarpoq, kisiannili 15. maj 1998-imiit atuutilersumik atorunnaarsinneqarluni), 1976-imi, 1992-imi, 2000-imi aamma 2003-mi ilassutit aqqutigalugit atulersinneqartoq, uuliamik mingutsitsisoqarnerani ajoqusikkanut taarsiissuteqartarnermut nunani tamalaani aningaasaateqarfimmik pilersitsineq pillugu isumaqatigiissut 1971-imeersoq IR, taakkulu tamarmik Danmarkimit akuersissutigineqarput( isumaqatigiissuterpiaq 1978-imi atulersinneqarpoq, kisiannili 15. maj 1998-imiit atuutilersumik atorunnaarsinneqarput, aammalu 2002-miit atuutilersumik pivinneqarlutik, Londonimi isumaqatigiissut( eqqakkanik sananeqaatinillu imaanut eqqaanermi mingutsitsinissap pinngitsoortinneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 1972-imeersoq IR), 23. oktober 1974-imi Danmarkimit akuerineqarluni 1975-imi atulersinneqartoq, MARPOL-imut isumaqatigiissut 1973/1978-imeersoq IR, 1980-imi atulersinneqartoq, OSPAR-imut isumaqatigiissut 1992-imeersoq IR, 1995-imi atulersinneqartoq, aammalu Kalaallit Nunaata immikkut isigineqarnissaa, 1996-imi atorunnaarsinneqartoq, aamma Londonimi isumaqatigiissummut ilassut( Londonimi isumaqatigiissummut taartaasoq), tassanilu Kalaallit Nunaata tunuarsimaarfigineqarnera 29. oktober 1997-imi atorunnaarsinneqarpoq.
- 1) siusinnerusukkut tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarsimappata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermi piumasaqaatit akuerineqarsinnaanngippata, tak.§ 4, imm. 7. Tamatumani naatsorsuutigineqarpoq suliffeqarfiit piukkunnartussarsiornermut peqataajumasimasut, imaluunniit neqerooruteqarsimasut,§ 18 peqataatinneqannginnissamik pissutaasunut attuumassuteqanngitsut, tamakkerlutik isumaqatigiinniarnernut peqataaqquneqassasut, aammalu neqerooruteqartitsinermi atortussat aallaqqaammulli atorneqartut tunngaviusumik imarisaat allanngortinneqassanngitsut, 2) pilersuisup taarsernera annertuumik akisuallaartumik aningaasartuuteqarnermik, teknikkikkut ataqatigiinnginnermik imaluunniit ingerlatsinermi aserfallatsaaliinermilu teknikkikkut annertuallaanik ajornartorsiutinik kinguneqassappat siusinnerusukkut pilersuisutut atorsimasamiit pilersuinerit ilassuteqarneri tamatumani pineqarput, taamaattorli takuuk imm. 7, 3) pilersuisup ataasiinnaap kiffartuussineq kissaatigineqartoq tunniussinnaappagu, taamaattorli takuuk imm. 7, 4) pisut neqerooruteqartitsisup naatsorsuutigereersimasinnaanngisai pissutigalugit tamanut ammasumik neqerooruteqartitsinermi, killilimmik neqerooruteqartitsinermi imaluunniit siumoortumik nalunaaruteqarnikkut isumaqatiginninniarnikkut neqerooruteqartitsinermi piffissaliussat malinnissaat ajornarpat, aammalu taamaattoqarpat allatut ajornavinnera naapertorlugu, imaluuniit 5) pisiariniakkap nalinga 1 million kr.-nit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Tokens with count 125
- Karakteeriliisarnermi tulleriinnilersuineq allatullu naliliisarneq pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 23. juni 2008-imeersoq IR Ilisimatusarfik pillugu inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 19. november 2007-imeersumi IR§ 7, imm. 1, isumaginninnermi perorsaasussanik ilinniartitsineq pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, 20. maj 1998-imeersumi IR§ 19, inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersumi IR§ 7, imm. 1, folkehøjskolit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 9, 21. maj 2002-meersumi IR§ 1, imm. 2, ilageeqarneq pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 15, 28. oktober 1993-imeersumi IR§ 34 a, kingullermik inatsisartut peqqussutaatigut nr. 7, 30. oktober 1998-imeersukkut IR allanngortinneqartoq, imarsiornermik ilinniartitaanerit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 7, 11. november 2000-imeersumi IR§ 6, imm. 2,§ 8, imm. 2,§ 9, imm. 2,§ 10, imm. 2,§ 11, imm. 2,§ 13, imm. 2, aamma Ilisimatusarfimmiit oqaaseqaasiuteqqitaq naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- Imm. 1-imut Aalajangersagaq tassunga assingusoq atorneqarpoq, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 23-ip 18. november 1992-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 18. november 1992-imeersup IR allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 39, 20. september 1994-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 43, 15. november 1994-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 6. august 1991-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 31, 30. oktober 1991-imeersup IR, Kalaallit Nunaanni illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 9. november 1987-imeersumi IR, illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 13, 18. august 2006-imeersumi IR, nunaqarfinnut pilersaarutit allannguuteqartinneqarneri pillugit kommunimut pilersaarutinut tapiliussat tamanut tusarniaassutigineqartarneri pillugu Aningaasaqarnermut pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 1, 22. april 1996-imeersup IR, suliarineqarnerisigut.
- § 83.§§ 8, imm. 2, 10, imm. 1-3, 12, imm. 1-2, 13, imm. 1, 19, 20, 21, imm. 1-2, 22, imm. 1-5, 23, imm. 1, 24, imm. 3, 25, imm. 1, 26, imm. 2-4, 27, imm. 1, 29, imm. 2-5, 30, imm. 1-2 aamma 7, 35, 36, 37, 38, imm. 1 aamma 5, 39, 41, imm. 3, 42, 43, 44, 45, imm. 1, 46, imm. 1, 47, 48, 49, imm. 1, 4 aamma 7, 50, imm. 1, 52, imm. 2-3, 59, imm. 2-4 aamma 6, 60, imm. 2-3, 61, imm. 2-4 aamma 6, 64, imm. 1-3, 65, imm. 2, 66, imm. 3-5, 67, 68, imm. 3-4, 72, 73, imm. 1, 75, stk. 3-4, kiisalu§ 76, imm. 3-4, naapertorlugit suliassamik sumiginnaasoq, pineqartoq Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsit malillugu pineqaatissinneqarsinnaavoq.
- Imm. 4. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniagaqarnersiuteqarpat, taava Naalakkersuisut ineqarnermut akiliutissaq ilinniagaqarnersiutinik akiliinerminni ilanngaatigisinnaavaat, tak.§ 26, imm. 1, nr. 1 aamma 2, Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni, taamaattoq tak.§ 53.§ 18. Naalakkersuisut ineqarnermut akiliutissap naatsorsorneqartarneranut malittarisassanik aalajangersaassapput, tamatumani aamma isertitat naleqqussartarnerinut, qularnaveeqqusiisarnermut, ineqarnermut akiliutissamik akiliisarnermut, kiassarnermut, innaallagissamut, gas-imut aamma imermut, tamatumanilu aamma atuinermut akiliutissani naapertuuttumik annikilliliisarnermut, taamaattoq tak.§ 53. Kapitali 6 Ilinniartup ineqarfiata angissusissaa pitsaassusissaalu§ 19. Ilinniartumut inissiamik atugassiinermi isiginiarneqassapput ilinniartumut inissami ineqartumut malinnaasut inoqutigiit, ilinniagaqartup meerai 18-it inorlugit ukioqarpata, aappaa imaluunniit inooqatigisaa pisinnaatitaammata akiliunneqarlutik angalasinnaanermut, tamatumunnga malittarisassat ilinniagaqarnersiuteqarnermut malittarisassani naapertorlugit, taamaattoq tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniartut ineqarfianni ineqartup piumasarisinnaanngilaa ineqarfigisap aalajangersimasumik angissuseqarnissaa aamma pitsaassusissaa, tamatumani aamma nammineq immikkut ilinniartutut ineqartinneqarnissi imaluunniit ilinniartunut inissiap pequsersugaareernissaa imaluunniit pequsersugaannginnissaa, taamaattoq tak. imm. 1,§ 20, imm. 2 aamma§ 21.
Sentence Tokens with count 126
- § 28. Ilisimatusarfik ilinniagassat ataasiakkaat pillugit ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliussaaq, tak. Ilisimatusarfik pillugu Inatsi-sartut inatsisaat nr. 3, 9. maj 1989-imeersoq IR,§ 21, imm. 1, aamma§ 16, imm. 3. Imm. 2. Ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliorneqassapput 1) ilinnigaqarnerup ilaasa ataasiakkaat anguniagassartaat, imarisassaat sivisussusissaallu, 2) ilinniartitseriaasissat, tamakkununnga ilanngullugu sulilluni sungiusarneq ilaatinneqassanersoq, 3) kursusernerit tulleriiaarneranni maleqqissaagassaajunnartut, 4) soraarummeernissamut piumasarisat immaqalu misilitsittarnerit aalajangersimasumik inissinneqassanersut, 5) misileeriaatsit( sivisussusissat, nakkutilliisoqartitsineq, allattarissanik angerlaallugit suliaqarneq, najoqqutassaqartitsineq, piareersarfissat, misilitseqqittarnerit, akuleriissitsinissamut periarfissat il.il.), 6) nalileeriaatsit, tamakkununnga ilanngullugit misilitsinnerit suut karakteerilerneqartassasut aamma suut Angusisumik/ Angusinngilamik naliliiffigineqartassasut, kiisalu allattariarsornerni naliliinissamut piffissamik killiliisarnissat, 7) misilitsinnerit qassiusarnissaat misilitsinnernilu ataasiakkaani karakteeriliussanik nalilersuisarneq, 8) qaqugukkut nalileeqataasartussatut toqqakkanik avataaneersunik IR atuisarnissaq, 9) bachelorinngorniartumut suliassiissut specialilu, 10) ilinniartup ilinniarnissamut piffissarititap iluani Ilisimatusarfiunngitsumi ilinniartitsissutinik sammisaqarnissamut periarfissaqartinneqarsinnaanera, 11) soraarummeernermut atuarsimasassat aalajangersarneqarnissaat imaluunniit atuarsimasassanut missingersuusiornissaq, kiisalu soraarummeernernut atasumik atuarsimasassanik aalajangiivinnissamut piffissaliussassat.
- 1) Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat, takuuk§ 17 b, imm. 1, kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit aningaasat tunniunneqartartut piginnittumut namminermut, aapparisaanut katissimasaanut inooqatigisaanulluunniit, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut kiisalu inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsianit inuuneq naallugu kingornussisussanut, 2) soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tigusartakkat, takuuk§ 17 c, aaqqissuussinermi atugassarititat naapertorlugit naafferartumik tunniunneqartartut sillimmasersimasumut kiisalu sillimmasersimasup toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaasut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsiat inuuneq naallugu kingornussisussaannut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat§ 17 b, imm. 1 kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat,§ 17 c malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersimasaanulluunniit tunniunneqarpata, tassa najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik
- Ilinniartitaanerup ilusilersugaanera§ 6. ISI-p ilinniartitaanermi ilinniarnerup aaqqissuunnissaa suliarissavaa, taassumalu minnerpaamik imarissavai 1) ilinniagassat ataasiakkaat, pikkorissarnerit, sulinermik sungiusarnerit sivisussusissaat, suliniutinik suliaqarnermi piffissaliussat, allattariarsorlunilu aamma suliniummik suliat tunniunneqartussat imarisaat aamma pisassat pillugit najoqqutassat, taakkulu ilinniarnerup ingerlanerani inissisimaneri, 2) allattariarsorluni suliat tunniunneqartussat pillugit malittarisassat, tassunga atatillugu tunniussineq ataasiakkaarluni imaluunniit eqimattakkaarluni pisinnaassanersoq pisassanersorluunniit, 3) ilinniarnerup ingerlanerani misilitsissutissat taakkulu ilinniarnerup ingerlanerani inissisimanerinik allaaserinninneq, 4) misilitsitseriaatsit atorneqartut allaaserineri, tassunga ilanngullugit eqimattat ataatsimut misilitsinnerini peqataasussat amerlassusissaat, 5) misilitsinnerit suut karakteriliiviussanersut takussutissiorneri, aammalu misilitsinnerni suni naliliinerit" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" atorneqassanersut, 6)" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" naliliinermi atorneqaraangata suut pingaarutillit ilaatinneqassanersut erseqqissaatigalugit, tassunga ilanngullugit naliliinerit taakku atornissaannut pinngitsoorani naammassisassat, 7) misilitsinnissat pillugit malittarisassat, 8) ilinniartussatut nalunaarsimasut amerlassusii malillugit ilinniaqatigiit avinneqartarnissaat ataatsimulluunniit katinneqartarnissaat pillugit malittarisassat, 9) ilinniartitaanermi pilersaarutit, 10) ilinniarnerup ingerlanissaanut maleruagassat aamma 11) ilinniartut soraarsinneqartarnerat pillugu najoqqutassatut malittarisassat.
- Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide
- tunngasuni suleqatigiiffiulluni, inuussutissarsiortut kattuffigalugu, niuertut kattuffigalugu, sulisartut kattuffigalugu, nunaatilli imaluunniit naasorissaasut suleqatigiiffigalugu, innuttaasut peqatigiiffigalugu imaluunniit suleqatigiiffik inuit atugarissaarnerannik siuarsaanermik taamaallaat ingerlataqartoq, b) inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini isertitat akileraarusersornissaannut ilaatinneqanngilaq, c) piginneqataasoqanngilaq imaluunniit ilaasortaqanngilaq taassuma isertitaanik imaluunniit pigisaanik nalilinnik piginnittumik imaluunniit inatsisit malillugit piginneqataasumik, d) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut imaluunniit NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit NFE-p isertitaasa ilaanik pissarsinissaq akuerineqanngilaq imaluunniit pigisat nalillit inuinnarnut imaluunniit immikkoortortamut ajunngitsuliortuunngitsumut iluaqutaasunik agguagarsisitsisarani, NFE-p ajunngitsuliorluni ingerlataanik ingerlataqarnerup malitsigisai, imaluunniit kiffartuussisimanermut naammaginartumik akissarsiatut akiliutitut imaluunniit akiliutit NFE-p pisiarisimasai illut pigisalluunniit niuerfimmi nalinginut naammaginartumik naapertuuttut eqqaassanngikkaanni, aamma e) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut, NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit piumasarippassuk NFE-p pigisai nalillit tamarmik immikkoortortap akiliisinnaajunnaarnerani atorunnaarsinneraniluunniit Pisortani immikkoortortamut imaluunniit allamut iluanaaruteqarniarluni suleqatigiiffimmut agguagassarsianngortinneqassapput imaluunniit naalakkersuisunut inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaaniittumut ittumut tussallutik imaluunniit tassani politikkikkut immikkoortortamut.
- 1) Ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani Akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut kiisalu ulloq inuuffik sumilu inunngorneq, Inuit nalunaarutigineqartussat eqqarsaatigalugit, aamma kontomik piginnittuusut aamma immikkoortortaq kontomik piginnittuusoq eqqarsaatigalugu, aamma kapitali 6-8 naapertorlugit naleqquttumik peqqissaarnissamut suleriaatsit malillugit inummit nalunaarutigineqartussamik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutigineqartutut paasineqartoq, ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, immaqalu pineqartup najugaqarfigisaatut isigisami ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani immikkoortutut akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut aamma ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, aamma danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normu kiisalu inuit tamarmik nalunaarutigineqartussat ullut inuuffii sumilu inunngorneri nalunaarutigineqassapput.
Sentence Tokens with count 127
- Kapitali 2 Tapiissuteqarnissamut piumasaqaatit Aalajangersakkat ataatsimoorussat§ 9. Inunnut ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqartarpoq piumasaqaatinik tamanut atuuttunik eqquutitsisunut, takukkit§ 10, imm. 1 aamma 2,§§ 12-14,§ 15, imm. 1-3,§ 16, imm. 1,§ 17, imm. 1 aamma 2,§§ 19-21, aamma§§ 23, 24 kiisalu ilinniakkanut ataasiakkaanut immikkut ittunik aalajangiunneqartunut piumasaqaateqarfiusut, takukkit§§ 35, 40, imm. 2 aamma 3,§§ 42, 43, 44 aamma 45, taamaattorli aamma takukkit§ 10, imm. 3,§ 11,§ 15, imm. 4.§ 10. Ilinniagaqartut ilinniagaqarnersiuteqarnissamut pisinnaatitaassagunik ilinniagaqarnersiuteqartitaanissamut paasissutissat pingaaruteqartut pillugit pissutsinik imminerminnut tunngasunik Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut nalunaaruteqartassapput, kingusinnerusukkullu tamakkunani allannguutaasinnaasut Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut erngerlutik nalunaarutigisassallugit, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 10. Imm. 2. Tapiissuteqarnermut naliliinissamut paasissutissat atugassat, takuuk imm. 1, ilaatigut tassaasinnaapput ilinniagaqartup naalagaaffimmi innuttaanera, najugaqarfianik, ilaqutariinni inissisimaffianik, qitornaanik, pisortat tapiissutaannik allanik pisartuuneranik, ilinniagaqarnermi akissarsiaqarneranik imaluunniit allatut ilinniagaqarnermi aningaasarsiaqarneranik, ilinniakkamut tiguneqarnermik uppernarsaatinik imaluunniit ilinniarfissamik pissarsinermik, ilinniarnerup allamik
- § 5. Tapiissutinik qinnuteqartoq tassaassaaq 1) tusagassiivik namminersortoq, tak. imm. 2, 2) piffissaq tapiiffigineqartoq tamaat akisussaasumik aaqqissuisoqartoq, 3) aaqqissueqataasunik sulisoqassaaq, akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukiumut suliffiit pingasut amerlaqataannik, qinnuteqartup suliffik ukiumi qinnuteqarfiusumi imaluunniit ukioq qinnuteqarfik sioqqullugu ukiumi pilersissimanngippagu, 4) namminerisamik tusagassiortutut sulianik saqqummiisoq, annermik qulequttanik politikkimut, inuiaqatigiinnut kulturimullu tunngasunik imaqartunik, taakkualu minnerpaamik affaat tassaassallutik saqqummiussat aaqqissukkat, pilerisaarutit ilaatinnagit, qulequttat tamatigoortut iluanni allaaserisatut iluseqarlutik, soorlu nunami namminermi pissutsinut, nunanut allanut, kulturimut najukkamilu pissutsinut tunngasuullutik, aamma nutaarsiassanik ullutsinneersunik IR sammisaqarlutik, 5) atuisunut siamasissumik saaffiginnittuussaaq, taamaallaallu inuussutissarsiortunut imaluunniit assigiimmik sulialinnut, sulisitsisut, sulisut imaluunniit assigiinnik suliallit kattuffiinut, partiinut suliffeqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisunut aalajangersimasunut saaffiginnittuussanani, 6) minnerpaamik qaammammut ataasiarluni saqqummertassaaq, imaluunniit ullut tamaasa nutarterneqartarluni- tamatumani internet-ikkut tusagassiineq pineqarpat, 7) nuna tamakkerlugu atuisullu assigiimmik atugassaqartillugit saqqummiunneqassaaq, tamanillu takuneqarsinnaalluni, 8) annikinnerpaamik kalaallisut saqqummissaaq 9) Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassaaq.
Sentence Tokens with count 128
- Imm. 2. Qanga maannalu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) ullutsinni allanit kulturinit pissarsiat kalaallillu kulturiannut sunniutaat ilisimasaqarfigissagaat, 2) inuiaqatigiit kulturimik pigiinnarnissaannut ineriartortinnissaannullu qanoq iliuusiat ilisimasaqarfigissagaat, 3) ataasiakkaat ataatsimoorussamillu pisariaqartitat naammassiniarlugit inuiaqatigiinni namminersortut pisortallu suliffiutaat, suliniaqatigiiffiit sullissiviillu qanoq tapertaaqataanerat ilisimasaqarfigissagaat, 4) nunarsuarmi piffinni assigiinngitsuni ilaatillugit inuiaqatigiinni Inunni nunallu allat inoqqaavini inuuneq, inuuniarnermut atugarititaasut inuiaqatigiinnilu pissutsit sanilliussinnaassagaat, 5) oqaluttuarisaanerup ineriartornerani tulleriiaarnerit ataatsimut isigisinnaassagaat piffissallu ingerlaneranik takutitsisunik sammisaqarsinnaassasut, 6) Kalaallit Nunaata inuisa oqaluttuarisaaneranni pingaarnerit kulturitoqqanit siullerpaaniit thulekulturimut qallunaatsianullu ilisimasaqarfigissagaat, 7) allanik attaveqateqartarnerit siusinnerusut, arfanniaqarnerup nalaani, kulturimut inuiaqatigiinnermullu pingaarutaat ilisimassagaat, 8) Kalaallit Nunaata 1721-miit nunasiatut oqaluttuarisaanerani pingaarnerit nunasiaataanerullu kulturimut inuiaqatigiinnullu pingaarutaat ilisimassagaat, 9) Kalaallit Nunaata inuiaqatigiinni attaveqaqatigisarsimasaannut vikingeqarnerup nalaaniit ullumimut inuiannut, kulturimut inuuniarnermullu atugarititaasut ilisimassagaat aamma, 10) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni kulturitoqqat assigiingitsut, soorlu kulturitoqarsuit Akullersuup eqqaani, Asiami, Afrikami imaluunniit Amerika Qiterlermi Kujallermilu, ineriartorsimanerannik ilisimasaqassasut.
- Nunarsuaq Tellus Inuit inuuffigaatsit Uumasut uumaffigaatsit Naasullu naaffigaatsit Takorloorpara Nalunngilara savituut tummanngikkallarmatsit Nunarsuaq kigaatsumik pinngortoq Pinngortitaq kusanangaartoq Najorlugu nuanningaartoq Inuttaasa aseroraat mingutsertuarlugu Eqqakkanik poorlugu Toqunartunik matullugu Inuuffiginiagartik suujunnaarlugu Takuuk kammalaat Tusaajuk kammalaat Eqqanni siunni atinni qulinni Nunarsuatsinni piuneerussisut Najukkatsinni suujunnaarsitsisut Aningaasat aamma aningaasat Innuttavit niaqorluutaat Nunarsuaq inuuffertik Nunarsuaq tummisartik Nunarsuaq anersaartorfitsik Tunullugu puigorlugu Taakkumi inuunerat Taakkumi eqqumanerat Tassa piuneeruppaatsit Aamma ikinitsippaatsit ajortillutit Maqaasivara amigaatigaara Pinngortitaq minguitsoq pinnersoq Innaruma eqqarsaatigisarpara Aqagu iteruma makikkumaarlunga Nunarsuaq eqqissisimasoq Silarsuaq minguitsoq Iterpungali suliinna taamaattoq Ila itilliinnarata Makitta sulisa Sorsuutigisigu nunarsuaq Asanninnerup eqqissinerup Neriunnerup peqqinnerup Toqqissisimanerup kiffaanngissuseqarnerullu Nunarsuaa Illit uanga tamatta inuuffipput Anersaartorfipput pinngorfipput Toqqavipput siulitsinnit pisarput Uagut nunarput Kinguaassatta nunarsuassaat Supillugit sorsuunnerit Tunullugit aningaasat Puigorlugit akeqqat Qaammarlugu inuuneq Qamillugu ingerlaaseq maanna Atuuttoq Siulitta inuuffigisimasaat Nunarsuarisimasaat Uagut inuuffipput nunarsuarput Kinguaassavullu inuuffissaat nunarsuassaat Asiujartortiinnarnagu uummarsartigu.
Sentence Tokens with count 129
- 2) Inuup maluginiutaasa samminerini a) inuup maluginiutaanik suliaqarsimassasut, b) maluginiutitigut misigisanut oqaatsit nassuiaataasut ineriartortissimassagaat, c) maluginiutini ataasiakkaani maluginiutitigut misigissutsit immikkoortitersinnaassagaat, d) malussaatit maluginiutinut ataasiakkaanut attuumassuteqartut ilisimasaqarfigissagaat, e) pissutsit malugisaatinut ajoqusiisinnaasut ilisimasaqarfigissagaat, f) teknologii malugisaatit ataasiakkaat atuuffiini amigaataasunut iluaqutaasinnaasoq imaluunniit atuuffiinik annertusaasinnaasoq ilisimasaqarfigissagaat, g) maluginiutit ilaanneeriarluni tatigineqarsinnaanngittuaannarnerannut pissutsit misilittagaqarfigissagaat aamma 3) Naasuni uumasunilu a) atuaqatigiit inaanni naasunik immaqalu uumasunik naatitanillu paarsineq naatitanillu naatitsineq misilittagaqarfigissagaat, b) uumassusillit ilisarnaataannik ikinnerpaamik pingasunik taasisinnaassasut, c) najukkaminni naasut pupiillu ilaat taakkulu ukiumik kaajallaasarnerat ilisimassagaat, d) naasut immikkoortortaasa pingaarnersaat taakkulu taaguutaat ilisimassagaat, e) najukkami uumasut ilaat taakkulu ukiumik kaajallaasarnerat ilisimassagaat, f) uumasut timaasa immikkoortortaasa taaguutaat pingaarnerit eqqortut atorsinnaassagaat, g) uumasut miluumasunut, timmissanut, paarmortunut, aalisakkanut, sullinernut imaluunniit uumasunut allanut immikkoortitersinnaassagaat, h) inuit uumasullu allat akornanni assigiissutsit assigiinngissutsillu nassuiarsinnaassagaat, i) paarnat imaluunniit naatitat nunanit allanit tikisitat ilaat ilisimassagaat,
- 1)§§-it 16-19 malillugit naatsorsuutit suliarineqarnerinut naatsorsuuserinikkut tunngavissat, 2) akileraarnermi tunngavigisassat taakkunanngalu akileraarutaasussat naatsorsorneqarnissaannut atugassatut paasissutissat suut akileraartarnermik ingerlatsivimmut nalunaarutigineqassanersut, kiisalu qanoq ilusilerlugit paasissutissat taakku tunniunneqartassanersut, 3)§ 11, imm. 3 naapertorlugit pissarsinermi akit tunisinermilu akit aningaasanngortinneqartarneri, 4) akileraarnermi tunngavigisassat taakkunanngalu akileraarutaasussat naleqqussarneri, 5) aaqqissuussinermik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmut aningaasaateqarfimmilluunniit il.il. nuussinermi naatsorsuinerit akileraarutissallu nassiunneqarnissaannut piffissarititap akileraaruteqaataasussallu ernialersorneqarnerisa naleqqussarneqarnerat, 6) kiap akileraarummik akiliisussaatitaaneranik naleqqussaaneq, 7) nuussinernut atatillugu akileraarutissat naatsorsorneqarneranni atugassatut paasissutissanik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il. akornanni ingerlatitseqqiineq, 8) aningaasarsianit akileraarutinut inatsimmi§ 17 malillugu akileraarutissanik imaluunniit§ 45 malillugu akitsuummik akiliinermi§ 20 malillugu akileraarutissanit amigartoorutit ilanngaatigineqartarnerat, tamatumunnga ilanngullugu soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il. aningaasanut§ 20-mut akerliusumik ilanngaatigineqarsimasunut akiliinissaminnut pisussaaffeqarnerat, taakkulu ernialersorneqarnerat, aamma 9) Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni akileraartarneq pillugu isumaqatigiissut 20. februar 2012-imeersoq IR malillugu inatsit manna malillugu akileraarutissat Danmarkimut nuunneqartussat naatsorsorneqarnerinut atatillugu paasissutissat suut akileraartarnermik ingerlatsivimmut nalunaarutigineqartassanersut.
- 1) ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani Akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut kiisalu ulloq inuuffik sumilu inunngorneq, Inuit nalunaarutigineqartussat eqqarsaatigalugit, aamma kontomik piginnittuusut aamma immikkoortortaq kontomik piginnittuusoq eqqarsaatigalugu, aamma kapitali 6-8 naapertorlugit naleqquttumik peqqissaarnissamut suleriaatsit malillugit inummit nalunaarutigineqartussamik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutigineqartutut paasineqartoq, ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, immaqalu pineqartup najugaqarfigisaatut isigisami ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani immikkoortutut akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut aamma ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, aamma danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normu kiisalu inuit tamarmik nalunaarutigineqartussat ullut inuuffii sumilu inunngorneri nalunaarutigineqassapput.
- )● 15- 16□/● 917- 19□/● 20- 21□/● 22- 23□/● 24- 26□/● 27- 28□ PAULUSIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ ROMAMIUT 1- 3□/ 4- 7□/ 8- 11□/ 12- 16□/ 1 KORINTHIMIUT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 14□/ 15- 16□/ 2 KORINTHIMIUT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 13□/ GALATIAMIUT 1- 6□/ EFESOSIMIUT 1- 6□/ FILIPPIMIUT 1- 4□/ KOLOSSEMIUT 1- 4□/ 1 THESSALONIKAMIUT 1- 5□/ 2 THESSALONIKAMIUT 1- 3□/ 1 TIMOTHEUSI 1- 6□/ 2 TIMOTHEUSI 1- 4□/ TITUS/ PHILEMON□/ HEBRÆERIT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 13□ APUSTILIT AJOQERSUKKALLU ALLAT ALLAGAAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JAAKU 1- 5□/ 1 PETRUSI 1- 5□/ 2 PETRUSI 1- 3□/ 1 JOHANNESI 1- 5□/ 2 aamma 3 JOHANNESI/ JUDASI□/ SAQQUMMERSITAT 1- 4□/ 5- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 22□ Titarneq kittorarnilik malillugu qiortaruk Quppernerit marluk qaleriissikkit qeqqatigullu peqillugit Naluat sorleq iluatsikkumaarnersoq!
Sentence Tokens with count 130
- Nivi Fly GSS Målmand Aviaaja Heilmann GSS Målmand Elizabeth Sørensen Budek NuK Målmand Kulunnguaq Petersen GSS Bagspiller Anja Heilmann GSS Fløj Andrea Andreassen GSS Fløj Pilu Broberg GSS Fløj Nuunu M. Lukassen NuK Fløj Navarana Davidsen NuK Fløj Ulla Kleist GSS Fløj Sara B. Egede Ajax Fløj Lykke F. Hansen GSS Bagspiller Panu P. Grønvold GSS Bagspiller Clara Nielsen kagsassuk Bagspiller Paninnguaq Larsen NuK Bagspiller Aimannguaq Larsen NuK Bagspiller Tippu G. Raffaelsen Norsaq HC Bagspiller Ivalu Bjerge THH Holstebro Bagspiller Kathrine Mikkelsen Silkeborg Voel KFUM Bagspiller Mia Egede Rasmussen Lyngby HK Bagspiller Najaaja A. Lyberth GSS Bagspiller Christina Lange NuK Bagspiller Nivi Berthelsen GSS Streg/ forsvar Arnannguak Steenholdt GSS Streg/ forsvar Ivaana Meincke Gudme HK( GOG) Streg/ forsvar Aviana Kajangmat NuK Fløj Pilunnguaq Rosing Wille NuK Bagspiller Nivi J. Petersen GSS Bagspiller Belinda Lange NuK Bagspiller Sandra Rothberg NuK Streg
- Imm. 2. Nunarsuup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) nunarsuup sananeqaataa ataatsimut isigalugu, tassunga ilaatillugit innermik anitsisarnerit, nunap sajuttarneri, nunarsuup qalipaasa eqiteruttarneri nunallu pissutsimigut kaaviiaarnerat, ilisimasaqarfigissagaat, 2) najugarisamik eqqaani sermersuup nunamik sunniisimaneranut, nunat isikkuisa allanngoriartorneranut, sisoornernut qaleriiaannernullu takussutissanik annikitsunik tikkuussisinnaassasut, 3) nunarsuup oqaluttuarisaanera, tamatumani ilaatillugit nunap allanngoriartorfiisa piffissatigut nalai, ujaranngornerit uumasullu assigiinngitsut ineriartorneri, sammisimassagaat, 4) Kalaallit Nunaanni aatsitassat piiarneqarlutillu atorneqartut ilisimasaqarfigissagaat, 5) radari, itissusersiut aamma GPS ilisimasaqarfigissagaat, 6) Qalasersuup Avannarliup saviullu kajungerisaqarfia avannarleq immikkoortissinnaassagaat aamma pujorsiut atorlugu taakku marluk sumiissusersisinnaassagaat, 7) pujorsiut ungasissutsinillu uuttortaat iluaqutigalugit annikitsunik nunap- assinginik titartaasinnaassasut, 8) silasiornermi tunngaviusumik paasinnittaatsit, kissassuseq/ ississuseq, anori, isugutassuseq, sialuk/ nittaalaq, silaannap naqitsinera, nuissat, erseqqarissuseq, ilisimassagaat atorsinnaassagaallu, 9) Kalaallit Nunaanni silap allanngornissaanik ilimasaarinermi nunap/ imartallu immikkoortoqarfii ilisimassagaat, 10) silassamik ilimasaarinermi taaguutit taakkulu sumiiffinni ataasiakkaani atuunneri paasillugillu ilisimassagaat, 11) Kalaallit Nunaanni silap qanoq inneranik nalunaarutit silallu allanngornissaanut ilimasaarutit
- niuernermit, suliffissuaqarnermit, assassorluni sulinermit, umiartornermit, aalisarnermut, piniarnermit, aallaaniarnermit savaateqarnermillu aningaasarsiat, aamma aningaasarsiat ingerlatseqatigiiffinni( interessentskab), umiarsuaatileqatigiinni, peqatigiinni assigiinngitsunik akisussaassuseqartunik ilaasortalinni( kommanditselskab) imaluunniit aktieselskabini assigiinngitsunik akisussaassuseqartunik peqataasoqarfiusuni peqataanikkut pinertut, imaluunniit aningaasarsiat toqukkut qimaguttup pigisanik qimataasa pisortatigoortumik UR imaluunniit inuinnartigoortumik UR agguaanneqartut pisassaqartitsinerisigut pineqartut, ilisimatusarnermi, eqqumiitsuliornermi imaluunniit atuakkiornermi sulinermut akissarsiat, imaluunniit suliaq, kiffartuussineq imaluunniit ikiuineq sunaluunniit aqqutigalugu akissarsiat tamat, 2) akiliisitsilluni attartortitsinikkut aningaasarsiat, soraarnerussutisiat, soraarnerussutisiatut aamma sillimmasiinertigoortumik UR pisartakkat, ikiorsiissutitigut inuuniarnermullu atugassatut akilersuutitigut aningaasarsiat, akiliinani allat pigisaannik atuinertigut tunissutisiatigullu aningaasarsiat, taamaattoq tak.§ 34, imm. 1, nr. 3, obligationinit allanillu pisassanit erniatigut aningaasarsiat, 3) aktianit anpartinillu, taamaattoq tak.§ 86, piginneqataanermut uppernarsaatinit( andelsbevis) pappiaranillu aningaasanik nalilinnit iluanaarutisiatigut aningaasarsiat, taamaattoq tak.§ 34, imm. 1, nr. 7. Andelsbevisinit iluanaarutisiatut isigineqarput suulluunniit peqatigiinnit sullivimmilluunniit piginneqataasunut ukiumi aningaasarsiorfimmi kingullermi imaluunniit siusinnerusumi iluanaarutinit pisassaqaatitut tunniunneqartut tamarmik, tunniussat iluanaarutinit agguagarsiatut( dividende)
- aningaasarsianik pissarsisup sulineq suliakkiisup suliaqaqqusinermini ilitsersuineriunnagaata saniatigut allamik akuliuffigineqarani aaqqissussavaa, aqussallugu, suliakkiutigissallugu nakkutigissallugulu, suliakkiisup aningaasarsianik pissarsisumut pisussaaffia suliaqaqqusinernut ataasiakkaanut killeqarpoq, aningaasarsianik pissarsisoq suliaqaqqusineq pissutigalugu tassuuma saniatigut allanik sullissisinnaanermut killilersorneqanngilaq, aningaasarsianik pissarsisoq suliap suliarineqarnissaani suliakkiisumut aningaasatigut akisussaavoq allatulluunniit nammineerluni aningaasatigut akisussaasuulluni, aningaasarsianik pissarsisoq atorfinitsissimasaminik sulisoqarpoq, ikiorteqarnissanilu nammineq aalajangersinnaallugu, akiliutissaq akiligassiisoqarneratigut akilerneqassaaq, aatsaallu suliassaq isumaqatigiissutaasutuut naammassineqarpat amigaataajunnartullu aaqqiivigineqareerpata tamakkiisumik akilerneqassalluni, aningaasarsiat suliakkiisunit aalajangersimasuunngitsunit pissarsiarineqartarput, sinneqartoorutaajunnartut aningaasarsianut aalajangiisuupput, aningaasarsianik pissarsisup sulinermi atortut, maskiinat aamma sannatit assigisaalluunniit atorneqartut nammineq pigisarai, aningaasarsianik pissarsisup atortussat suliap suliarineqarnerani atorneqartut tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit isumagisarai, aningaasarsianik pissarsisoq namminerisamik inini ingerlatsiveqarpoq, soorlu niuertarfik, sannavik, allaffik, sullissivik, titartaasarfik il.il., sulinerlu tassani tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit ingerlanneqartarpoq, aningaasarsianik pissarsisup inuussutissarsiummik ingerlatsinera immikkut akuerisaanermik, akuersissummik assigisaanilluunniit, aammalu aningaasarsianik pissarsisup akuersissummik taamaattumik tigummiaqarnissaanik piumasaqaateqarfiuvoq, aningaasarsianik pissarsisoq annoncetigut, allagartaliinermigut assigisaannilluunniit nalunaarutiginninnermigut suliassamik ilisimaarinnittuunerminik suliassamillu erseqqinnerusumik taasamik suliaqarumanerminik nalunaaruteqarsimassaaq,
- 1) taarsigassarsiniartarfiit, suliffeqarfiit aningaasalersuisartut imaluunniit sillimmasiisarfiit, pappiaqqanik aningaasanik nalilinnik nammineq akilikkaminnik imaluunniit allat akiligaannik aningaasanik nuussisarnermik niuernermillu ilaqartumik nalinginnaasumik suliaqartut, tuniniaaqqinnissaq siunertaralugu piginneqataassutinik suliffeqarfimmi pisiarisimasaminnik pigisaqarallartuuppata, suliffeqarfiup unammilleqatigiinnikkut pissusilersorneranik aalajangersaanissaq siunertaralugu piginneqataassutinut taakkununnga atasumik taasisinnaatitaanerminnik atuinatik imaluunniit suliffeqarfiup taassuma imaluunniit taassuma pigisaanik imaluunniit piginneqataassutinik taakkuninnga tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit tuninissaanik piareersaanissaq siunertaralugu taasisinnaatitaanermik taassuminnga atuillutik aammalu tunisineq pigisaqalernerup kingorna kingusinnerpaamik ukiup ataatsip qaangiunnerani tunisineq pilluni, 2) nakkutiginninneq inummit akiliisinnaajunnaartarneq il.il. pillugu inatsit malillugu suliffeqarfimmik pigisaqarsinnaasumik pigineqalerpat, imaluunniit 3) imm. 1, nr. 2-imi aningaasanik nuussinerit taaneqartut ingerlatseqatigiiffinnik piginnittunit tamatuma saniatigut namminersorlutik inuussutissarsiornermi suliaqarnermik ingerlatsinatik taamaallaat suliffeqarfinnik allanik piginnittuusunit ingerlanneqarpata, taamaattoq taasisinnaatitaanerit piginneqataassutinut atasut pigisaat, pingaartumik suliffeqarfinni piginneqataassuteqarfiusuni pisortatut oqartussaasussani aamma nakkutilliinermik oqartussaasussani ilaasortassanik toqqaanermut atatillugu, aningaasaliinerit taakkua tamakkiisumik nalingannik attassiinnarnissamut taamaallaat atorneqarnissaat aammalu toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik suliffeqarfinni taakkunani unammilleqatigiinnikkut pissusilersornermik aalajangiinissamut atorneqannginnissaat killilersuutigineqarluni.
- 1) inuup inuunermut sillimmasiinermut isumaqatigiissut malillugu sillimmaserneqarsimasup toquneratigut taamaallaat tunniunneqartussat, 2) inuup ajoquserneratigut imaluunniit napparsimaneratigut ikiuutit imaluunniit allat ikiuutit, pisup sillimmaserneqarsimasup atuutilerneratigut aningaasanut annaaneqartunut taartaasut, 3) siusinnerusukkut sillimmasiinermut akilersimasat utertillugit akilerneqarneri sillimmasiinermut akiliutissanut aningaasartuutit ilanngaatigalugit, taakku sillimmasiinermut isumaqatigiissut naapertorlugu piumasarineqarsimanerat imaluunniit piumasarineqarsimannginnerat apeqqutaatinnagu, aningaasalersuinermut atasumik inuunermut sillimmasiinermut imaluunniit taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigiissutip atorunnaarsinnerata imaluunniit naanerata, isumaqatigiissummi piffissap atuuffiani annaasaqariataarfiusinnaasut peqataanerit pisussaaffiliisut appartinnerisa malitsigisaanik imaluunniit kukkusumik aningaasat inissinneqarsimasut iluarsineqarnerisa imaluunniit isumaqatigiissummut akiliummut tunngatillugu kukkunerit assingusut allat malitsigisaannik, 4) sillimmasertumut agguagassarsiatut, atorunnaarneranut atatillugu agguagassarsiat ilanngunnagit, agguagassarsiaq sillimmasiinermut isumaqatigiissummut tunngasuuppat, taanna naapertorlugu akiliutit nr. 2-mi allaaserineqartut kisimik tunniunneqarlutik, imaluunniit 5) sillimmasiinermut isumaqatigiissut pillugu siumoortumik akiliutinik imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqutit utertillugit akilernerini, taanna naapertorlugu akiliut ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartarluni, siumoorluni akiliut imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqusiussat pillugit aningaasat ukiup tulliani akiliutissaq isumaqatigiissut malillugu akilerneqartussaq qaangersimanngippagu.
Sentence Tokens with count 131
- 3) tunisisumut akileraartussaaqataasumut aapparisamut tunissutit, tunisisup qitornaanut, qitornassaanut taakkualu qitornaannut, qitornap qitornassalluunniit toqusimasup aapparisaanut( averusersimanngisaanut avissimanngisaanulluunniit) kiisalu angajoqqaavinut, angajoqqaassaanut aatakkuinut aanakkuinullu tunissutit, 4) pisuussutit amerlissutaat kingornussarsianit imaluunniit kingornussarsiassanit siumuuk-kanit imaluunniit aappariilernermit pisut, 5) nammineq pigisat nammineerluni atugaanerisa nalingat, aamma nammineq illumi inigisap nalinga illuut ataasiinnarmik piginnittup inigisaatut atugassaasumik inissiartaqarpat, kisianni aatsaat illuutip ilangaallussua tamatuma saniatigut piginnittup inuutissarsiorluni sulineranut atugaanngippat, 6) piliat akileraartussaatitap aallaaniarnermik, piniarnermik aalisarnermillu ingerlatsineranit pisut privatimik atugaanerminni nalingat, 7) iluanaarutit agguagarsiat brugsforeninnginit§ 1, imm. 1, nr. 6-imi eqqartorneqartunit pisut, 8) ullormusiat( dagpenge) angalanermullu taartisiat angallataasunut aamma angalanermi ineqarnermut nerisaqarnermullu( angerlarsimaffiup avataani najugaqarallarnermi) aningaa-sartuutit allissutaannut matusissutissat Kalaallit Nunaanni pisortatigut isumagisassaatitanik isumaginninnermit pisut imaluunniit Kalaallit Nunaanni tjenestemandinut malittarisassat malillugit tunniunneqartartut, 9) piginneqatigiit§ 1, imm. 1, nr. 3-mi 4-miluunniit pineqartut piginneqataanermut allagartanik tunisaqarnermikkut imaluunniit piginneqataasut aningaasaataannik amerlisitsinikkut akit sippuutaagoortumik pisaat, 10) pisortanit ikiuutisiat akuersissutigineqartut:
Sentence Tokens with count 132
- 8) aningaasarsianik Kalaallit Nunaanneersunik IR§ 75, imm. 2, nr. 1 naapertorlugu aningaasarsianut A-nut naasorsuunneqartussanik pissarsisartut, 9) aktie-, anparts- imaluunniit andelsselskabimit il.il. Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartutut nalunaarsorneqarsimasumit iluanaarutisianik pissarsisartut, 10) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumik inuussutissarsiuteqarlutilluunniit ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitai, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 11) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik sumiiffeqarluni namminersorluni inuussutissarsiummik ingerlataqartut imaluunniit taamaattumik ingerlataqarniarneq pissutigalugu ataannartumik minnerpaamik ullut 90-it Kalaallit Nunaanniittut ittut imaluunniit ingerlatamik taamaattumik ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitaasa, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 12) umiartornermik timmisartornermillu Kalaallit Nunaata imartaani nunataaniluunniit( territorium) ingerlanneqartumik imaluunniit kalaallit Nunaata ilaanit avataanut aalajangersimasumik pisartumik ingerlanneqartumik inuussutissarsiuteqartut imaluunniit inuussutissarsiummik taamaattumik ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitaasa, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 13) pigisanik( atuisinnaatitaanermut akileraarutaasartunik( royalties)) Kalaallit Nunaanneersunik IR pisartagaqartut, 14) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik( ingerlatamik) attartortitsinikkut isertitaqartartut, 15) pigisamik aalaakkaasumik Kalaallit Nunaanni pigisaqartut imaluunniit tassannga isertitaqartartut, imaluunniit 16) toqukkut qimaguttup pigisaannit Kalaallit Nunaanni aaqqissuussinikkut suliarineqarsimasunit pisassaqarnikkut isertitaqartut.
- n) pisut sunut tamanut sunniutillit paasillugit, ilisaralugit tulleriinnilersorlugillu o) misileraalluni sulinermik pilersaarusiorneq ingerlatsinerlu, tassunga ilanngullugu pinngortitami paasiniaaneq aammalu geologimi pisut pillugit pinngortitami uuttortaaneq, p) geologimi saqqummeeriaatsinik ujarlerneq, pitsaassusaannik nalilersuineq, nassuiaaneq atuinerlu, soorlu oqaasertat, paasissutissat, nunat assingi diagrammit, suussusaanik allaaserinninerit takussutissiat assit analogit digitalillu, aamma immikkut ilisimasallit oqaatigisaasa uppernassusiat atorneqarsinnaassusiallu pillugit qisuarineq, q) pinngortitami inuiallu avatangiisaanni geologimi pisut ataasiakkaat ingerlaarnerillu immikkoortui immikkoortiterlugit, nalilersorlugit nassuiaasiorlugillu taakkulu paasinartumik imminnut atanilersorlugit, r) pinngortitamik inuillu avatangiisaannik nalilersuineq aqqutigalugu geologimi ajornartorsiutinik pingaarutilinnik tikkuussineq isummernerlu, s) pisunik paasiuminaatsunik saqqummiinermut geologimi periutsit paasillugit isornartorsiuillunilu atorlugit t) geologimik suliaqarfimmi ajornartorsiutinik siamasinnerusumik, inuiaqatigiinnut tunngatillugu aamma geologimi suliaqarfimmi ilisimasanik atuinermik ilinniartitsisunilu allani piginnaasaqalernernik nassuiaasinnaallutik, u) immikkoortuniit avatangiisinillu assigiinngitsuni paasissutissat katersorlugit nalilersorlugillu, v) Suliaqarfimmi ilisimasanik angusanillu ingerlatitseqqiineq, isumaliortaatsimut naleqquttumik tunngavilersuillutik, anguniakkanut assigiinngitsunut oqaluttariarsorluni allattariarsorlunilu saaffiginnilluni aamma geologimi sammisat pillugit inuiaqatigiit maannakkut oqallinneranni pitsaassuseqartumik peqataaneq.
- d) siamasissumik aningaasaqarnermi atuagarsornermi saqqummiussat ilisimanerannik takutitsineq, e) niuernermi atuagarsorneq amma Kalaallit Nunaanni nunat allanut niuernermi ineriartornermik, nunarsuarmi niuernermik nunallu tamat akornanni suliassat agguataarnerannik nalilersuinissamut nunat tamat akornanni aningaasaqarneq pillugu suleqatigiinneq pillugit ilisimasat atorlugit, f) aningaasaqarnerup ataatsimoortinneqalernerani UR qaffasissutsit assigiinngitsut nalilersorlugit sanilliullugillu, g) Kalaallit Nunaanni atugarissaarnerup ineriartornerata nunarsuarmilu aningaasaqarnerup nalilersornissaanut aningaasatigut ineriartorneq nunarsuarmilu ineriartorfiusut pillugit ilisimasat atorlugit, h) Ilinniartitsissummi ajornartorsiutit tassungalu nammineq isummat pillugit qisuariarneq, i) Atugarissaarnermi periutsit assigiinngitsut nalilersorlugit oqallisigalugillu, j) Inuuniarnermi atugassarisat assigiinngitsut nalilersorlugit aamma atuagarsornermi ineriartornerit assigiinngitsut nunanullu ineriartortunut tapiissutit assigiinngitsut nassuiarlugit, k) Inuussutissarsiutit aaqqissuussaanerat, inuuniarnermi atugassarisat, inuiaqatigiit agguataarnerat aammalu nunani nunarsuullu immikkoortuini assigiinngitsuni aningaasaqarneq pillugu paasissutissanik nassuiaaneq, sanilliussineq nalilersuinerlu, l) Paasissutissanik suliarinninneq, tassunga ilanngullugit inuiaqatigiit aningaasaqarnerat pillugu paasissutissanik ujarlerneq nalilersuinerlu, m) Inuiaqatigiit aningaasaqarnerat pillugu paasissutissat takussutissiorniarlugit tabeliliorneq diagramiliornerlu, n) Inuiaqatigiit aningaasaqarnerisa nalilersornerat atatillugu ajornanngitsunik naatsorsuineq aamma o) Ilinniakkanik aaqqissuineq ingerlatitseqqiinerlu.
Sentence Tokens with count 133
- Jens Danielsen, Qaanaaq Mads Ole Kristiansen, Qaanaaq Storm ôdâq, Qaanaaq Ole Danielsen, Kullorsuaq Timooq Petersen, Kullorsuaq Mads Kristensen, SIS Nuussuaq Aron Ezikiassen, Tasiusaq Susanne K. Eliassen, Innaarsuit Karl Petersen, Aappilattoq Godmand Jensen, Kangersuaatsiaq Pele Karlsen, Upernavik Kujalleq Vitalius Løvstrøm, Upernavik Niels Grim, Upernavik Miinannguaq Kristensen, Upernavik Jens Imannuelsen, Upernavik Ludvig Fleicher, Uummannaq Sakiu Fleicher, Uummannaq Sara Street, Uummannaq Karl Tobiassen, Qaarsut Jens Kristian Therkelsen, Ikerasak Apollo Mathiassen, Saattut Mikkel Jeremiassen, Nuugaatsiaq Ole Dorph, Ilulissat Palle Jeremiassen, Ilulissat Rakel Reimer Jensen, Ilulissat Lea Nielsen, Ilulissat Jonas Madsen, Ilulissat Louis Petersen, Qasigiannguit Jess Svane, Qasigiannguit Kristian Jeremiassen, Qasigiannguit Enok Sandgreen, Aasiaat Karl Lundblad, Aasiaat Kristian Broberg, Qeqertarsuaq Luusi Petersen, Qeqertarsuaq Ole Tobiassen, Qeqertarsuaq Timooq Mølgård, Qeqertarsuaq Jakob Ludvigsen Kangaatsiaq Nikolaj Jeremiassen, Niaqornaarsuk Agnethe J. Søholm, Niaqornaarsuk Hans Alataq, Iginniarfik Hanne Alaufesen, Ikerasaarsuk Ole Frederiksen, Attu
- Karen Alaufesen, Attu Petra Berthelsen, Qeqertarsuatsiaat Lena Brandt, Ilulissat Kaalat Danielsen, Aasiaat Ane Sara Eliassen, Nutaarmiut Pilunnguaq Filemoonsen, Uummannaq Johannànguak' Geisler, Aasiaat Mia Geisler, Sisimiut Ane Louise Ivik, Savissivik Marie Louise Jakobsen, Nuuk Aviaja Jensen, Nuuk Bertha Jensen, Paamiut Ivalo Jensen, Ilulissat Lars Jensen, Upernavik Angutitsiaq Kristensen, Aasiaat Ivaaq Kriegel, Nuuk Hansinnguaq Lennert, Aasiaat Nukappiannguaq Lundblad, Kangaatsiaq Niels Lyberth, Qeqertarsuaq Tinka Magnussen, Nuuk Charlotte Martinsen, Sisimiut Tupaarnaq Mathiassen, Nuuk Netta Mølgaard, Qeqertarsuaq Martha Nielsen, Nuuk Suusi Nikolajsen, Sisimiut Jukku Ostermann- Markussen, Ilulissat Arnannguaq Petersen, Uummannaq Bebbie Petersen, Qaqortoq Inuuteq Petersen, Nuuk Ludvig Petersen, Qasigiannguit Wyrna Petersen, Nuuk Elisabeth Poulsen, Nuuk Aviaja Rosing-Petersen, Narsaq Pani Rosing, Sisimiut Aviaq Sandgreen, Qasigiannguit Malik Schmidt, Qasigiannguit Camilla Sommer, Sisimiut Nivi Thorsteinsen, Paamiut Katrine Gundel, Ilulissat Dana Dahl, Aasiaat Pia Josefsen, Nuuk Julia Maratse, Tasiilaq Arnaq Stork, Aasiaat
- 2) oqaluttuartutut, paasissutissiisutut, oqaluttuareqqiisutut, oqaaseqaateqartutut isummanillu saqqummiussisutut oqaatiginnissinnaassasut, 3) takorluukkatik, misigissutsitik, eqqarsaatitik, misilittakkatik ilisimasatillu ataqatigiissumik oqaluinnarlutik saqqummiussinnaassagaat, 4) aalajangersimasumik sammisaqarnerni naammassiniagaqarnermilu suliat saqqummiussinnaassagaat, 5) attaveqarnermut/ saqqummiinermut iluaqutaasinnaasut, soorlu oqaatsinik ataasiakkaanik allattuineq nivinngagassaliornerlu, atorsinnaassagaat, 6) oqaatsit ajornartorsiutinik qaangiiniarnermi, kimingiisernermi, aliikkusersuinermi, isummanik tunngavilersuinermi, ilisimasanik ingerlatitseqqinnermi sunniiniarnermilu atorsinnaassagaat kiisalu oqaatsit taalliortorpalaartumik atorneqartarnerat ilisimasaqarfigissagaat, 7) tusarnaarluarsinnaassasut taamaaliornermikkullu paasiniaaqqissaarlutik nalilersuillutillu apeqquteqarsinnaassasut, 8) atuakkianik aliikkutassianik imalinnik aamma piviusunik nalorninatik naammaginartumillu sukkassusilimmik atuarsinnaassasut, 9) atuffassisinnaassasut aamma namminneq allataminnik allallu allagaannik misigissuseqarpalaartumik saqqummiussisinnaassasut, 10) oqaluttuareqqiisumik, nassuiaatiginnittumik, oqaluttuussisumik, oqaaseqarfiginnittumik tunngavilersukkamillu isummanik paasisitsiniaasumik allassinnaassasut, 11) ataqatigiissumik piffissamillu tulleriiaarinnittumik misigisaminnik, misilittakkaminnik, takorluukkaminnik, ilisimasaminnik misigissutsiminnillu allaatiginnissinnaassasut, 12) pisuusaartitanik aamma piviusunik, soorlu naalisakkanik, taallianik, isiginnaagassianik, allakkanik, naliliilluni saqqummiussanik, ullorsiutinik, nalunaarusianik atuagassianullu ilanngutassianik, allassinnaassasut, 13) allanut atatillugu allanneq sakkutut, soorlu pisunik allattuisarnermi, allapallannerni nalunaarsuillunilu allattuinerni, ilisimallugu atorsinnaassagaat aamma 14) allat allataat pillugit siunnersuisinnaassasut namminerlu allatatik pillugit siunnersortissinnaassasut.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut, Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsionermet Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Meeqqat Pisinnaatitaaffinut Sullissvik MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut peqatigiiffiat), Sorlak( Kalaallit Nunanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisooqatigiiffiat), Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, INOOQAT( Kalaallit Nunaanni Ineriartornermikkut akornutillit angajoqqaavisa peqatigiiffiat), Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat, ISI- Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat, KTK- Kalaallit nunaanni tusilartut kattuffiat, Landsforeningen Autisme- Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Angajoqqaaqatigiit( meeqqanut ADHD-linnut aamma/ autismeqartunulluunniit angajoqqaat peqatigiiffiat), Pissassarfik- Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Neriuffiit Kattuffiat, KNIP( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Piginnaanikitsullu Kattuffiat), Sugisaq( Tarnikkut eqqarsartaatsikkullu napparsimasut ilaqutaasullu peqatigiiffiat), Kalaallit Røde Korsiat, Sulisitsisut, SIK, Kalaallit Iluutaat Aarhus, Kalaallit Illuutaat Odense, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Kalaallit Illuutaat København.
Sentence Tokens with count 134
- 1 Jørgen Kristensen Ilulissat 1:33:35:22 2 Kristian Lundblad Sisimiut 1:35:57:44 3 Kuno Markussen Ilulissat 1:39:36:37 4 John Eliassen Ilulissat 1:40:09:01 5 Isak Siegstad Kangaatsiaq 1:40:14:05 6 John Davidsen Ilulissat 1:40:20:93 7 Ado Sandgreen Qeqertarsuaq 1:40:23:66 8 Søren Davidsen Sisimiut 1:40:42:88 9 Ove Johansen Qasigiannguit 1:41:37:79 10 Rita Inûgsugtoq Kangaatsiaq 1:42:49:74 11 Niels Davidsen Ilulissat 1:43:07:27 12 Algot Nielsen Qeqertaq/ Saqqaq 1:44:32:09 13 Nikolaj Nielsen Qeqertaq/ Saqqaq 1:46:15:42 14 Samuel Villadsen Qasigiannguit 1:46:16:13 15 Malik Samuelsen Qasigiannguit 1:46:44:86 16 Gert Frederiksen Kangaatsiaq 1:52:07:13 17 Malik Johansen Qasigiannguit 1:53:07:77 18 Malik Jeremiassen Qasigiannguit 1:54:19:82 19 Piitannguaq Kristensen Sisimiut 1:54:29:72 20 Markus Thorleifsen Qeqertaq/ Saqqaq 1:54:37:29 21 Marius Inûgsugtoq Sisimiut 1:54:57:43 22 Anders Petersen Qeqertarsuaq 1:55:20:68 23 Hans Jørgen Lukassen Qeqertarsuaq 2:02:17:20 24 Anda Jeremiassen Kangaatsiaq 2:08:32:21 25 Jonas Jessen Sisimiut 2:10:15:43 26 Jens Møller Qeqertarsuaq 2:14:16:66
- avissaartisimaneqarnissaannut tunngasut, 4) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi nunaminertanik atorneqanngitsunik sunngiffimmiluunniit atortoqarfiusinnaasunik peqarnissaa, 5) ledningeqarfiit inissisimaffii, ilanngullugit innaallagissamik imermillu pilersuineq, 6) nunaminertat sanaartorfiunngitsut ilusaat, atorneqarnerat allanngutsaalineqarnerallu, ilanngullugit nunaminertat atorneqanngitsut, nunamik manissaanerit, ungalulersuineq, naasunik allanngutsaaliuineq kiisalu aqqusinernik angallaffiusunillu allanik qaammaqqusersuinerit, 7) illunik pioreersunik taakkulu avatangiisaannik qaninnernik allanngutsaaliuineq, taamaalilluni illut aatsaat kommunalbestyrelsip akuersissuteqarneratigut isaterneqarsinnaallutik, allanngortiterneqarsinnaallutik allatulluunniit allannguiffigineqarsinnaallutik, 8) pinngortitamik illersuinissamik soqutigisanik isumaginninneq kiisalu nunaminertanik ilutsimikkut nalilinnik allanngutsaaliuineq, 9) nunalerinermi soqutigisanik isumaginninneq, ilanngullugit nunaleriffiit immikkut naleqartut qulakkerneqarnissaat, 10) atortunut ataatsimoorussanut, angallaffinnut teknikkikkulluunniit pilersuinermi atortunut atugassiineq attaviliinerluunniit, imaluunniit sanaartukkat nutaat atorneqalissappata sumiiffiit pilersaarutip avataaniittut ittut atuilernissaannik piumasaqaateqarneq, 11) atortunik ataatsimoorussanik pilersitsinermut atatillugu aningaasaqarnermut tunngasunik maleruagassiorneq, ilanngullugit atuisinnaatitaanermik pigisaqartunut peqatigiiffimmik pilersitsineq, tassunga ilaasortaanissamut pisussaaffeqarneq aamma peqatigiiffiup nunaminertanik ataatsimoorussanik atortunillu ataatsimoorussanik pilersitsinissamut, ingerlatsinissamut aserfallatsaaliuinissamullu pisinnaatitaaffeqarnerat pisussaaffeqarnerallu, aamma 12) nipimik, pujoralammik, tipimik allanillu avatangiisinut ajoqutaasinnaasunik killilersuineq, ilanngullugit nunaminertat illullu saniliusut eqqarsaatigalugit atorneqarnissaannut killilersuutaasinnaasut.
- 1) aningaaserivimmi konto, ulloq 31. december 2015-imi aningaaserivimmit nalunaaruteqartussaasumit ingerlanneqartoq 2) aningaaserivimmi konto kontomik piginnittumit pigineqartoq, aningaaserivimmi kontop taamatut ittup ulloq suna ammarneqarnera apeqqutaatinnagu, a) kontomik piginnittoq aamma aningaaserivimmi kontoqarpat, nr. 1 malillugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartussami konto pioreersuusoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq atassuteqartoq, b) aningaaseriviup nalunaaruteqartussap immaqalu Kalaallit Nunaanni immikkoortortap atassuteqartup, qulaani taaneqartut marluk aningaaserivimmi kontot aamma kontomik piginnittup aningaaserivimmi kontoi allat, normu manna naapertorlugu kontotut pioreersutut isigineqartut, kontoni aningaasanut killiussat atorneqartillugit§ 94-imi eqqartorneqartut ilisimasanut piumasaqaatit naammassineqarnissaat siunertaralugu aamma aningaaserivimmi kontoni nikinganernik imaluunniit nalinik naatsorsuinissaq siunertaralugu aningaaserivimmi kontotut ataatsitut suliarineqassapput, c) aningaaserivimmi konto, AML/ KYC-imi suleriaatsinut ilaasut eqqarsaatigalugit aningaaserivik nalunaaruteqartussaq pisussaavoq nr. 1-imi allaaserineqartutut kontomut pioreersumut naammassineqarsimasut AML/ KYC-imi suleriaatsit atornerisigut aningaaserivimmi kontomut AML/ KYC-imi suleriaatsit taamatut atornissaannut pisussaaffeqarpoq, aamma d) aningaaserivimmi kontomik ammaanermut piumasarineqanngilaq kontomik piginnittoq sullitatut paasissutissanik nutaanik, ilassutaasunik allannguisunilluunniit saqqummiussinissaa, peqqussutip taassuma malinnera ilanngunnagu.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit, 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 12) Borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14, akissarsiat aamma ilaasortaajunnaarnersiutit borgmesterinut taakkulu aappaannut meeraannullu pensionisiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 30. december 2013-imeersumi IR§ 10, imm. 3, imaluunniit§ 10, imm. 4 naapertorlugit pensionisianut tapiissutinut tunngavissiisut, ilaanatik.
- Nunaanni Eqqartuussiveqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik, Kalaallit Nunaanni Politiit, Pinerluttunik isumaginnittoqarfik, Nunatsinni Advokatit, Kalaallit Nunaanni illersuisuuneq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Meeqqat Illersuisuat MIO, Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, Pissassarfik- Inunnut Innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat- Utoqqaat Peqatigiiffiat, Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat( Grønlandske Handicaporganisationer), KNIPK-( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Peqatigiiffiisa Kattuffiat), ISI( Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat), KTK( Kalaallit Nunaanni Tusilartut Kattuffiat), Sugisaq-( Tarnimikkut eqqarsartaatsimikkullu nappaatillit ilaqutaasalu peqatigiiffiat), Landsforeningen Autisme-mi Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, INOOQAT( Angajoqqaat ineriartornermigut akornutilimmik meerallit peqatigiiffiat), Angajooqqaaqatigiit( Angajoqqaat ADHD-ertunik aamma/ imaluunniit autismeqartunik meerallit kattuffiat), Neriuffik Kattuffiat- Kalaallit Nunaanni kræftimut akiuiniaqatigiiffik, Kalaallit Røde Korsiat- Røde Kors i Grønland, NIISIP( Kalaallit Nunaanni isumaginninnermi siunnersortit ilinniarsimasut peqatigiiffiat), Peqqissaasut Kattuffiat/ Grønlands Sygeplejerskeorganisation, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Atorfillit Kattuffiat( Sulinermik inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( Sulinermik inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat, ASG, IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut Kattuffiat) aamma Sulisitsisut- Grønlands Erhverv.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Ligestillingsrådet i Grønland, Meeqqat Pisinnaatitaaffinut Sullissvik MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut peqatigiiffiat), Sorlak( Kalaallit Nunanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisooqatigiiffiat), Tilioq, Inuit innarluutillit illersuisuat, INOOQAT( Kalaallit Nunaanni Ineriartornermikkut akornutillit angajoqqaavisa peqatigiiffiat), Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat, ISI( Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat), KTK( Kalaallit Nunanni tusilartut kattuffiat), Landsforeningen Autisme- Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Angajoqqaaqatigiit( meeqqanut ADHD-linnut aamma/ autismeqartunulluunniit angajoqqaat peqatigiiffiat), Pissassarfik- Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Neriuffiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Peqatigiiffiat KNIP, SUGISAQ- Tarnikkut eqqarsartaatsikkullu napparsimasut ilaqutaasullu peqatigiiffiat, Kalaallit Røde Korsiat, Sulisitsisut, SIK, Kalaallit Illuutaat Aarhus, Kalaallit Illuutaat Odense, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Kalaallit Illuutaat København Tulliuttut tusarniaassummut akissuteqarsimapput:
Sentence Tokens with count 135
- Putoq Suni tamani naapittuarpavut isaat takujuarpavut angutit taakku- uummataat seqummakut Maluginikuuaat pilluarneq inuk alla aapparalugu angutit taakku- uummatit seqummakut Pilluarneq kipisarmat kipisaneq ajugaasarmat nalunngilaat angutit taakku- uummatit seqummakut Qimagaaneq qasilitsoq maqaasineq kipisuitsoq kiserliorneq aap kiserliorneq inuuneraat inuit taakku- uummatit seqummakut Tunngavik katammat qaangiuttoq ajutoormat nutaaq ujaarilerpaat inuit taakku- uummatit seqummakut Tikitaq taanna najornialigassaq peqartuarpoq aamma putorli suertuarpoq putoq immerneqarsinnaanngilaq putoq taanna- uummatip inikua Nanisorisaraluarpara pilluarneq taanna timaa ilittut immat kuniorlugu ilittut tipeqarmat ullaakkulli malugisarpara suertuartoq putoq taanna- uumatip inikua Pilluarneq naajuissorisaq naasimammat pilluarneq sivikitsoq tigusalerpara naajuitsutummi ittaraluarpoq naajuitsoq sivikippoq taama nilliajuarput inuit taakku- uummatit seqummakut Annilaanganeq pigaat annilaangagisaq naluaat naluaat nalullugu inuit taakku- uummatit seqummakut Inoqataat oqartalerput asuli pisut inuit taakku naajuitsoq pigisorigamikku qivianngilaat isaat isaat inuit taakku- uummatit seqummakut Isaat uumasut isaasut ipput takusarpigit ilumut takusarpigit inuit taakku uniffeqaratik angalaartut inuit taakku- uummatit seqummakut
- Siumut Abelsen, Mari S. Abelsen- Petersen, Juaanna Andersen, Kaaleeraq M. Berthelsen, Hermann Boassen, Mikkel Boassen, Niels Danielsen, Jens Danielsen, Karl- Frederik Davidsen, Peter Djurhuus, Paul Dorph, Ole Eliassen, Susanne K. Fleischer, Inuk K. Frederiksen, Evelyn M. Frederiksen, Ole I. Frederiksen, Rasmus Holm, Ulrikka Høegh, Pitsi Imanuelsen, Jens Jensen, Doris J. Jensen, Erik Jensen, Lars Karl Jensen, Meqo Jensen, Pauline Jeremiassen, Nikkulaat Jeremiassen, Otto Johansen, Suinni Fleischer Kielsen, Ineqi Kielsen, Kim( siulittaasoq) Knudsen, Kirstine Kreutzmann, Albrecht Kristensen, Mads Kristiansen, Knud Kruse, Karl- Kristian Kúko, Mala Høy Lyberth, Gideon Lyberth, Marie Markussen, Ilatsiaq Mikaelsen, Dines Mikaelsen, Lasarus Motzfeldt, Vivian Mølgaard, Timooq Nissen, Nicolai Olsen, Anders Olsen, Arnannguaq Olsen, Markus E. Petersen, Josef Petersen, Louis Petersen, Timotheus Pike, Rolf Poulsen, Lars Qvist, Bo Sandgreen, Steve Simonsen, Simon Svane, Jess Tarrak-Petrussen, Paninnguaq Taunâjik, Laura Therkelsen, Jens Kristian Vetterlain, Jens
Sentence Tokens with count 136
- 1) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip aqqa, angerlarsimaffia aammalu nunani tamalaani radiukkut kaldesignalia, 2) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip suussusia angissusialu, 3) usit suuneri, annertussusaat inissisimaffiilu, taakkununnga usit imaluunniit oqimaaloquttat umiarsuarnut allanut nuunneqarsinnaanerinut periarfissat ilanngullugit, 4) ikummatissap pigineqartup suunera, annertussusaa inissisimaffialu, 5) pisoqarnerani imaluunniit malugisaqartoqarnerani piffissaq, 6) pisup pinerani umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip sumiiffia, siunnerfia sukkassusialu, imaluunniit kuussimasunik, mingutsinneqarsimasunik usinilluunniit tissukartunik takusaqarfiup sumiiffia, annertussusia ingerlaneralu, 7) kuussimasut takuneqartut suminngaanneerfii IR, 8) pisup kingorna umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip siunnerfia sukassusialu, imaluunniit umiarsuaq ikkarlissimappat siuata aquatalu inissisimaffia, 9) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip aallarfia kingulleq, kiisalu ornitamut qaninnermut tikiffissamut piffissaq sumiiffillu, 10) anorip, immap sarfallu pissusai atuuttut kiisalu isikkivik, 11) pisup suunera, tamatumunnga peqqutaasoq ingerlaneralu, tassunga ajoqusiinerusinnaasup sumiinnera innera aammalu imaarsinerusinnaasoq ingerlaannarnersoq ilaallutik, 12) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip qanoq innerani pissutsit atuuttut, 13) imaarsinissaq pinngitsoortinniarlugu imaluunniit killilersorniarlugu iliuusissat suut iliuuserineqarnersut, 169
Sentence Tokens with count 137
- And then something like, susoqartoruna, ajunngilatit, aallalerpit, sulerpimmi, qimalerpinga, osovider osovider osovider, and I'm like, tusarnaalaassavarma, eqqissilluta, ingilluta oqaluutilaarta, asavakkit, nuannaanngilanga, nuannaanngilatit, amigaateqanngikkaluarluta inuunera amigarsorivara, pilluannginnatta nammineerfeqarusuppunga, etc, and then the drama begins toqqissisimannginnavit, sooruna aapparerusunngilinga, sugamaana qimakkusuppinga, ajortumik pigakkit, kukkugama, and then golden words like, naamik, toqqissisimakatakkama, kukkunngilatit, imminut isumagerusukkama, imminut nassaarerusukkama, uanga uanga uanga and never you, it's not you, it never is and so on, and then the most predictable, allamik nassaaravit, asajunnaaramma, asannginnamma, erliginnginnamma, soqutiginnginnamma, and then trying not to lose control, asagaluaqaakkit erligigaluaqaakkit kisianni tassa, allatut ajornaqaaq, paasisariaqarpat, akuerisariaqarpat, isumaga allanngornavianngilaq, this is final, slut prut finale, ilumut qimappinga, ilumut uterfigeqqinnavianngilinga, ilumut avissaalerpugut, ilumut anilerpit, ilumut qimappinga, and on it goes, aap, aap, aap, qimalerpinga, qimalerpakkit, uteqqissavimmi, uteqqinnavianngilanga, qimappinga, aap qimappakkit and you know the fucking rest, but I'll tell you anyways.
- 1) suliffeqarfinnit, ingerlatsivinnit, maskiinanit, sakkuutinit, kiassaateqarfinnit assartuutinillu kiisalu tamakku aaqqissuunnerinit, ingerlannerinit aserfallatsaalinerinillu mingutsitsinerit killilersimanissaat, 2) imiinnarmit taratsumillu imissaqartitsiniarneq il.il. kiisalu imeqarfiit isumannaallisaavigineqarnissaat, 3) imikoornermit, ikuallaavinnit, eqqaavissuarnit il.il. mingutsitsinerit killilersimanissaat, kiisalu ingerlatsiviit tamakku aaqqissuunneri, ingerlanneri aserfallatsaalinerilu, 4) igitassanik eqqaaneq, tamatumani ilanngullugit uuliamik akoorutissanillu eqqagassat, 5) illuliaareersunit illuliorfissanillu eqqakkat aqqutaannut attavilersuineq, 6) ikummatissat kiassarnermut imaluunniit assartuutinut maskiinanullu atugassat sukuloqanngitsuunissaat akoornissaallu, 7) ingerlatsiviit, maskiinat, sakkuutit assartuutillu suussusiisa pisortanit akuerisaasimanissaat, 8) suliat ulorianartortaqarsinnaasut kiisalu sunik navianartulinnik soorlu§ 2-mi, imm. 2-mi taaneqartunik, uninngasuuteqarlunilu assartuineq, 9) imeqarfinnik, taratsumik imiliorfinnik, silaannarmik nunamillu mianerinninneq kiisalu pisorpaloqartitsinaveersaarneq, 10) sunik, tunisassianik imaluunniit uumasuaqqanik aalajangersimasunik eqqussuinissamik, annissuinissamik, tunisassiornissamik, tunisinissamik imaluunniit atuinissamik inerteqquteqarneq killilersuinerluunniit, tamakku avatangiisinut ajoqusiisinnaasutut ilimagineqarpata, 11) ingerlatsivinnik, aaqqissuussinernik imaluunniit apparatinik, tamatumani aamma uuttortaanermut apparatinik mingutsitsinermut akiuunnissaq siunertaralugu atortussanik pisortanik akuersisitsineq, 12) nunap isikkuisa, naasut il. il. innarlerneqarnerini iluarsaannissaat imaluunniit pissusaattut ilitinnissaat, 13) uumasunut tunngasut, 14) uumasut ajoqutaannaasut,
- pilatsinneq, saarnit naggussallu nappaataat, siutit qinngap toqqusaallu nappaataat, nakorsartittut, meeqqat nappaataat, tarnikkut nappaatit, sinitsitsineq, qinnguartaaneq, arnat ilumikkut nappaataat, naartuneq, ernineq, kigutit kiguserfiillu nappaataat kiisalu ammikkut nappaatit kinguaassiuutitigullu nappaatit allaavigalugit nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiup napparsimmaviinut tamanut ikiuunneq, 2) immikkut ilisimasaqarfiit tunngavigalugit sullissinissami akuerisaasunik, assigiiaanik qaffasissumik pitsaassusilinnik nutartertuakkanillu maleruagassaqarnissaa, suleriaasissanullu ilitsersuuteqarnissaa qulakkiigassaraa, 3) immikkut ilisimasaqarfiit aallaavigalugit nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfinni tamani sulisut pisariaqartitsineq naapertorlugu ilinniartinneqarnissaasa piginnaasaqarfiisalu ineriartortinnissaasa qulakkeernissaat, 4) laboratoriami misissuisarnikkut, qinnguartaanikkut, teknikkikkut nakorsaanermilu atortorissaaruteqarnikkut, nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviinut ikiuunneq, 5) susassaqarfinnut ikorfartuineq, ilinniaqqittarnermik qulakkeerineq, ilinniagaqarnerlu tunuliaqutigalu nuna tamakkerlugu immikkut ilisimasalittut susassaqarfilinnik, soorlu Nuna tamakkerlugu nakorsaataasivimmi, Qitiusumik aaviisarfimmi, naartusunik ernisunillu sullissivimmi, meeraaqqerisuni, timimik sungiusaavimmi pillorissaavimmilu sulisussarsiniarnermi atorfinititsinernilu ikiuunneq, 6) Dronning Ingridip Napparsimmavissuani immikkut ilisimasalittut atorfillit pisariaqartitsinerat naapertorlugu pikkorissarlugillu piginnaassaannik ineriartortitsiuarnissap qulakkeernissaa, 7) napparsimasunik misissuinerit nakorsaanerillu nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviini peqqissaaviinilu suliarineqarsinnaanngitsut isumagineqarnerat, kiisalu 8) ilinniagaqarneq tunngavigalugu peqqinnissamik sullissinermik nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviinut siunnersuineq.
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
Sentence Tokens with count 138
- Atassut Augustinus Augustinussen Knud Bendtsen John Benjaminsen Kim Ezekiassen Thomas Ezekiassen David Geråe Jens Adolfsen Geråe Theodora Kruse Jensen Søren Noahsen Gerhardt Petersen Josef Petersen Demokraatit Minik Frederiksen Julius Josefsen Stine Lange Henrik Ebbe Nielsen Jim Riis Inuit Ataqatigiit Nukánguak´ Adolfsen Thora Andreassen Aqissiaq Berthelsen Kelly Berthelsen Henrik Brummerstedt Erika Nielsen Baadh Lasse Davidsen Ingemann Dorph Anga Peter Edvartsen Bjarne Egede Louis Eliassem Kista Isaksen Mouritz Karlsen Debora Kleist Kunuunnguaq Kleist Storch Lund Stine Egede Nørbæk Avaaraq Olsen Jerimine Stach Ole Stephansen Siumut Mikael Abelsen Karla Egede Bisgaard Enok Broberg Richardt Efraimsen Christian Egede Tage Frederiksen Alibak Hard Kîsta P. Isaksen Jørgen Wæver Johansen Ánásse Kleist Karolussen Benjamin Kielsen Hans Levinsen Lars Lundblad Kaj Lyberth Jakob G. Motzfeldt Ole Mølgaard- Motzfeldt Bena Olsen Lars Aron Poulsen Jakob Salomonsen Manasse Semsen Samuel Simonsen Simon Simonsen Laura Taunâjik Aka- Nuunu Zeeb
Sentence Tokens with count 139
- § 27. Pisortat ingerlatsiviini suliffilik allanut tusarliussisussaatitaanngilaq, tak. pinerluttuliorneq pillugu inatsisini§ 29, suna ilisimasaq inatsisitigut imaluunniit aalajangersakkakkut atortuusukkut allakkut tassaaneragaappat allanut oqaatigeqqunngisaq, imaluunniit aamma pisariaqarpat isertuutissallugu pisortat inuinnaalluunniit soqutigisaat pingaaruteqartut pissutigalugit, aamma pingaartumik makku pissutigalugit 1) naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit 2) naalagaaffiup nunani allani naalakkersuinikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisai, tamakkununnga ilanngullugit naalagaaffinnut allanut pissaanilinnut imaluunniit naalagaaffiit assigiinngitsut soqutigisaannut tunngasut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsineq, paasiniaaneq eqqartuussisunullu suliassanngortitsiniarneq kiisalu pinerlunnermut tunngasumik eqqartuussutit naammassineqarnissaat aamma pinerluttunik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsisunik suliassanngortitsiniarnerni pasilligaasut, ilisimannittut imaluunniit allat illersorneqarnissaat, 4) akileraartarnermut akitsuuteqartitsisarnermullu inatsisit naapertorlugit pisortatigut misissuineq, killilersuineq imaluunniit pilersaarusiortarneq imaluunniit iliuuserissamaakkatut eqqarsaatigineqartut, 5) pisortat aningaasanut tunngasutigut soqutigisaat, tamakkununnga ilanngullugu pisortat niuernermik ingerlatsinerat, 6) inuit ataasiakkaat imaluunniit ingerlatsiviit namminersortut imaluunniit peqatigiiffiit imminnut tunngasut, tamakkununnga ilanngullugit aningaasarsiornermut tunngasut, pillugit paasissutissanik illersuiumallutik soqutigisaat, imaluunniit 7) inuit ataasiakkaat imaluunniit ingerlatsiviit imaluunniit peqatigiiffiit teknikkikkut atortorisat imaluunniit periaatsit pillugit imaluunniit ingerlatsinermut imaluunniit niuernermut tunngasut pillugit
- kulturimik, timersornermik imaluunniit ilinniartitaanermik siunertaqartoq, imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini pilersinneqarsimavoq ingerlanneqarlunilu, aamma sulianut tunngasuni suleqatigiiffiulluni, inuussutissarsiortut kattuffigalugu, niuertut kattuffigalugu, sulisartut kattuffigalugu, nunaatilli imaluunniit naasorissaasut suleqatigiiffigalugu, innuttaasut peqatigiiffigalugu imaluunniit suleqatigiiffik inuit atugarissaarnerannik siuarsaanermik taamaallaat ingerlataqartoq, b) inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini isertitat akileraarusersornissaannut ilaatinneqanngilaq, c) piginneqataasoqanngilaq imaluunniit ilaasortaqanngilaq taassuma isertitaanik imaluunniit pigisaanik nalilinnik piginnittumik imaluunniit inatsisit malillugit piginneqataasumik, d) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut imaluunniit NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit NFE-p isertitaasa ilaanik pissarsinissaq akuerineqanngilaq imaluunniit pigisat nalillit inuinnarnut imaluunniit immikkoortortamut ajunngitsuliortuunngitsumut iluaqutaasunik agguagarsisitsisarani, NFE-p ajunngitsuliorluni ingerlataanik ingerlataqarnerup malitsigisai, imaluunniit kiffartuussisimanermut naammaginartumik akissarsiatut akiliutitut imaluunniit akiliutit NFE-p pisiarisimasai illut pigisalluunniit niuerfimmi nalinginut naammaginartumik naapertuuttut eqqaassanngikkaanni, aamma e) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut, NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit piumasarippassuk NFE-p pigisai nalillit tamarmik immikkoortortap akiliisinnaajunnaarnerani atorunnaarsinneraniluunniit Pisortani immikkoortortamut imaluunniit allamut iluanaaruteqarniarluni suleqatigiiffimmut agguagassarsianngortinneqassapput imaluunniit naalakkersuisunut inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaaniittumut ittumut tussallutik imaluunniit tassani politikkikkut immikkoortortamut.
Sentence Tokens with count 140
- pillugit inatsimmi malittarisassat malillugit( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) aningaasaateqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutaanik suliarinninnissaq saqqummiussinissarlu isumaginngikkunigit kiisalu ukiumoortumik UR naatsorsuutit naammassereernerini qaammatit sisamat qaangiutsinnagit siulersuisunit atsiorneqarnissaat isumaginngikkunigit, takuuk§ 32, imm. 2 aamma 3, aamma§ 35, 19) Siulersuisunut ilaasortatut qaqugukkulluunniit kukkunersiuisut sinniisissanik toqqaanissaq qulakkiinngikkuniuk, takuuk§ 35, 20) Siulersuisunut ilaasortatut suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik assigisaallu saqqummiussisarnissaat pillugu inatsimmi( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) malittarisassat naapertorlugit aningaasaateqarfiup naatsorsuutaasa kukkunersiorneqarnissaat qulakkeersimanngikkuniuk, takuuk§ 36, imm. 1, 21) Siulersuisunit toqqarneqarluni kukkunersiuisutut sulilersutut kukkunersiuisoq soraartoq saaffigisimanngikkuniuk, takuuk§ 37, 22) Kukkunersiuisut imaluunniit Naalakkersuisut misissuinissamut periarfissaannik akornusersorsimappagit, takuuk§ 40, imm. 1 aamma 2, 23) Kukkunersiuisut imaluunniit Naalakkersuisut pisariaqartitaannik ilisimasanik ikiorneqarnissamillu pissarsinissaannik akornusersorsimappagit, takuuk§ 40, imm. 1 aamma 2, imaluunniit 24) Pineqartup aningaasaateqarfik sinnerlugu suliaminik ingerlatsinermini paasissutissanik isertuussanik ilisimalersimasaminik pisussaatitaanani ingerlatitseqqissimaguni atornerluisimaguniluunniit, takuuk§ 43. Imm. 2. Imm. 1 taamaallaat atorneqassaaq iliuuseqarneq imaluunniit iliuuseqannginneq piaarinikkut imaluunniit annertuumik mianersuaalliornikkut pisimappat.
Sentence Tokens with count 141
- Ilinniarnermi ilinniagassat aaqqissuussaanerat§ 6. Ilinniarfissuup ilinniartitaaneq aaqqissuutissavaa, minnerpaamik makkuninnga imaqartussaq 1) atuartitsissutit ataasiakkaat, kursusit, ullut suliamik misiliivissat, naammassiniagaqarluni suliassat kiisalu suliassat tunniutassat, nalunaarusiat specialillu imassaannik soraarummeerutissartaannullu ilitsersuutinik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 2) misilitsilluni allaaseralugit suliat, nalunaarusiat specialillu tunniunneqartarnissaat pillugu maleruagassanik, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartut ataasiakkaarlutik suleqatigiikkuutaarlutilluunniit tunniussisinnaanersut/ tunniussisassanersut, 3) ilinniarnerup ingerlanerani misilitsittarnissat allaaserinerannik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 4) misilitsinnerit qanoq iluseqartarnerisa allaaserinerannik, 5) takussutissamik misilitsinnerni suni karakteeriliisoqartarneranut, aamma misilitsinnerni suni naliliisoqartarnersoq" angusivoq"," angusinngilaq", imaluunniit" akuerineqarpoq"" akuerineqanngilaq" atorlugit naliliisoqartarnersoq, 6)" angusivoq"/" angusinngilaq" aamma" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" atorlugit nali-liinerni pissutaasunut ilaasartunik, ilanngullugit tamakkuninnga naliliissagaanni pissutaanerusartut, 7) iliuutsit suut suliffimmi misiliinermik naliliinissami suliffimmi misiliiffiusumut ingerlasussat erseqqissarneri, tak.§ 51, imm. 2. 8) napparsimalluni soraarummeertarnissanik misilitseqqittarnissanillu, 9) atuaqatigiit ilinniartut nalunaarsimasut qassiuneri tunngavigalugit avinneqartarnissaat kattunneqartarnissaallu pillugit maleruagassanik aamma 10) takkuttarnissanut malittarisassat kiisalu ilinniagaqartut ilinniagaqarfinnit anisitaanissaannut piumasaqaatit Imm. 2. Ilinniarnerup aaqqissuunnerata Ilinniarfissuaq ilinniarnerup aaqqissuunnerani aalajangersakkanik sanioqqutsisissinnaalersinnaavaa.
- 1-imik unioqqutitsisoq, 4)§ 12, imm. 1 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu inerteqqummik eqqortitsinngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu kattunnissamut inerteqqusineq eqqortinnagu kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, imm. 1-at naapertorlugu kattunnissap akuerineqannginnerani piviusunngortinnissaanut inerteqqummik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 naapertorlugu piumasamik imaluunniit peqqussummik naalanngitsoq, imaluunniit§ 23 naapertorlugu peqqussummik naalanngitsoq, 8)§ 23 c-mik unioqqutitsisoq, 9)§ 23 i, imm. 2, nr. 2 aamma 3-mi allassimasutut pisussaaffimmik§ 23 i, imm. 1 naapertorlugu aalajangerneqarsimasoq naapertorlugu neqerooruteqartartumut pisussaaffiliunneqarsimasumik malinninngitsoq, 10)§ 28 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 11) neriorsuummik§ 29, imm. 1 naapertorlugu unioqqutinneqassanngitsumik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 12)§ 29, imm. 2 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 13)§ 30 naapertorlugu piumasaqaammik naalanngitsoq, imaluunniit 14) Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliamut imaluunniit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik eqqunngitsunik imaluunniit tammartitsisunik tunniussaqartoq imaluunniit suliamut paasissutissarsiorfigisamut paasissutissat pingaartut nipangiunneqarpata.
- a) konto taamaallaat akiliinikkut, siumoornikkut imaluunniit pisussaaffik nuussinermut toqqaannartumik atassuteqartoq qulakkeerniarlugu aningaasanik tulluartunik qularnaveeqqusikkanik, imaluunniit illumik imaluunniit inuup pigisaanik tunisinermut, paarlaassinermut imaluunniit attartortitsinermut atatillugu kontomi toqqorneqartunik aningaasanik pigisanit assingusumik akilerneqarluni imaluunniit akilersorneqarluni aningaasalersorneqarpoq, b) konto illup imaluunniit pigisat pisiarineranni akiinik akiliinissamut pisisup pisussaaffia taamaallaat qulakkeerniarlugu pilersinneqarpoq, pisussaaffigisinnaasat tamaasa isumaginissaanut tunisisup pisussaaffia imaluunniit illumut attartorneqartumut attuumassuteqartunik ajoqusikkanut akiliinissamut attartortitsisup imaluunniit attartortup pisussaaffia imaluunniit attartornermut atatillugu isumaqatigissutigineqartut pigisat attartorneqartut, c) kontomi pigisat nalillit, tassunga ilanngullugit tassannga iluanaarutit, tiguneqassappat imaluunniit pisisumut, tunisisumut, attartortitsisumut imaluunniit attartortumut arlaatigut agguarneqarlutik, tassunga ilanngullugu inuup taassuma pisussaaffii naammassiniarlugit, illu imaluunniit pigisat tunineqarpata, paarlaanneqarpata imaluunniit tunniunneqarpata, imaluunniit attartorneq atorunnaarpat, d) konto tassaanngilaq nalilinnik pisinissamut konto imaluunniit assingusoq konto aningaasatigut pigisanik tunisinermut imaluunniit paarlaassinermut atatillugu pilersinneqarsimasoq, aamma e) konto§ 38-imi allaaserineqartumut kontomut atassuteqanngilaq, 3) aningaaseriviup, illumi qularnaveeqqusiilluni taarsigassarsisitsippat, akileraarutit imaluunniit kingusinnerusukkut illumut atatillugu sillimmasiinerit akilersinnaanngornissaat taamaallaat siunertaralugu akiliutip ilaata immikkoortinneqarnissaanut pisussaaffia.
Sentence Tokens with count 144
- Utoqqatserpunga kalaaliugama Ilinniartikkaluarparma paasinngilakkilli eqqarsartaatsivut assigiinngimmata Qallunaatut peqquneqarlunga angummanniaraluarpunga artorsaatigeqisannik Inooriaaseq atukkat uannut ingerlateqqinniaraluarpat paatsooqqagunarparali Upperisat ilinniarfigaara upperisara Guutimiinngimmat inngimmat Pinngortitarsuaq angallavigiuarsimasara alartippat Inunnullu akuliutsillunga sulisartunngussagama aningaasarsiortoq Kinguaakka perorput uattut eqqarsarsinnaanatik oqalussinnaanatillu Kinguaariit arfineq-marluk angumeraakka piffissarlu siunissamut appakaatereersimavoq Nammattorsuagut nakuusimaruttormata inuunerma issera maluginngitsuuippara Misigilerpunga illorsuit nappareersimasut inuillu eqiterullutik ulapputtorsuit paatsiveqarnatik Aningaasaateqarneq inutsialassuuvoq inunnik sullissilluartoq ajunngitsuliortoq atugarissaartorlu Neriorsuuterpassui tusartuakkavut timitarsinngisaannakkavut upperiuarpagut Inuusuttunnguit pikkorissut kipparissumik eqqarsartariaasilinnguit pinngorartuarput Asanninneq ilikkanngitsoorsimavaat misigissusilerinerlu artuillugu Peeqqaminnit qimataasimariarlutik annialersaraat allamillu asanninneqartoq takusinnaanngivillugu Anniaatertik ilorpiaminnut toqqortaraat allanut takoqqunagu Kiinarpalinnguit malunnanngivillutik inooqataapput illoqarfittaarsuarmi Anniaatertik immersorluariarlugu qanigisaminnut tunniuttaraat artornarnerulersillugu Utoqqatserpunga kalaaliugama allamik upperisaqarsimasoq qaammaasaqanngitsorlu Tamaani ilukkut anniartunngortipparma kinaassusera katatsinniarsaralugu Akiorusukkaluarpakkit immitsinnulli paasineq ajornarmat iluaqutaanavianngilaq Allamik saassutassaarukkama kalaaleqatikka qaffaallattullu nakkartinniartalerpakka Inuk ataasiinnaq alloriassanngimmat sapinngisannguara tamaat pitussimaniartarpara qullaqqunagu Inuk kinaluunniit qunutilerpara nalunnginnamiuk qullaallakkuni qanoq pineqassalluni Utoqqatserpunga naalagaq ilittut ittuunnginnama ilittullu isikkoqarnanga Utoqqatserpunga eqqarsartaatsit atisinnaannginnakku iluamillu malissinnaanagu Utoqqatserpunga ineriartupiloorneq angummaffigisinnaannginnakku Utoqqatserpunga kinguaannut ingerlateqqinnginnakkit asanninneq sorsuutiginninnerlu Utoqqatserpunga kalaaliugama.
- Najaaraq Burmeister 3:52:05 Ingeborg Kleemann 3:52:10 Maline Fleicher 3:54:35 Nathja Liv Kamelarczyk 4:00:28 Malene Matthiesen 4:00:46 Snæfrid Egilson 4:02:28 Rannveig Eir Helgadottir 4:02:30 Laila Lyberth 4:06:55 Camilla Emanuel 4:07:44 Nauja Lyberth 4:22:44 Helle Berg 4:38:27 Gitte H Drachmann 4:38:27 Gitte Jespersen 4:40:14 Karen Sole Mikkelsen 4:40:14 Dorthe Bidstrup 4:54:08 Hanna O. Levisen 4:59:01 Nanna Nissen 5:01:10 Anders Giversen 5:25:50 Anne Mette Stripp 5:30:22 Lene Baunbæk 5:30:22 Karen Meldgaard 5:30:22 Jannie Susanne Stryhn 5:35:25 Maria Damgaard 5:35:25 Signe Trykker 5:47:01 Nette Levermann 5:51:44 Nini Kleist 5:51:44 Lulu Kleemann 5:52:05 Helle Matthiesen 5:52:24 Rikke Rask Bruun de Neergaard 5:53:19 Melene Mathiessen 6:00:46 Kit-Dora Jensen 6:28:20 Else Olesen Hansen 6:28:20 Christina Pedersen 6:39:57 Anike Adamsen 6:45:05 Freja Lisby Nielsen 7:33:22 Bente Mikkelsen 7:33:22 Eva Björk Jónsdóttir 8:13:28 Nathalie Wagner 8:17:51 Bente Thanning 8:23:10 Marianne Andersen 8:23:50 Birgit Skriver 8:25:55 Sonja Hansen 9:56:00 Nuno Geisler DNF Margrethe Christensen Skadet
- • Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit( Inatsimmik nalunaarut nr. 1048 26. oktober 2005-imeersoq IR aammalu inatsit nr. 1382, 23. december 2012-imeersoq IR)• Danskit naalagaaffiata peqqussutaa nr. 150 23. februar 2001-imeersoq IR allamiut Kalaallit Nunaanni nujagaqarnermut sulinermullu akuersissutisisinnaanerat pillugu inatsit• Danskit naalagaaffiata imarsionermi isumannaallisaaneq pillugu peqqussutaa nr. 882 25. august 2008-meersoq IR( Imaani isumannaallisaaneq)• Greenland Oil Spill Response A/S pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 4. juni 2012-imeersoq IR• Qinngornerit ioninngortitsisartut pillugit aamma qinngornernut illersuuteqarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat 2015-imeersoq IR• Atomip nukinganik atortussiat sorsunnerunngitsumut atornissaannik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut inatsisaat 1. juli 2016-imeersoq IR• Tunisassiat avammut annissuunneqartut marloqiusamik atorneqarsinnaasut nakkutigineqarnissaat pillugu inatsisartut inatsisaaq 1. juli 2016-imeersoq IR• Suliniussuarnut inatsit( Suliniutini angisuuni illuliortiternernik sanaartornernillu suliassat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 18. december 2012-imeersoq IR)• Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit nr. 461, 15. maj 2017-imeersoq IR( kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq)• Kalaallit Nunaannut suliffissarsiortut killilersimaarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 27 30. oktober 1992-imeersoq IR( kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq).
Sentence Tokens with count 146
- Inuit Ataqatigiit Aronsen, Edvard N. Aronsen, Hans Berthelsen, Kelly Berthelsen, Olga P. Bianco, Harald Brandt, Inge O. Brummerstedt, Henrik Baadh, Erika Nielsen Christensen, Paulus Egede, Aqqaluaq B. Egede, Múte Bourup Egede, Stine Enoksen, Juliane Fontain, Agathe Frederiksen, Debora Frederiksen, Peter Geisler, Andreas Geisler, Sofia Geraae, Aningaaq Ghebrelul, Tekle Høegh, Kista L. Jensen, Anders Jensen, Nukannguaq B. Jeremiassen, Mikkel Jerimiassen, Augusta Marie Jessen, Eva Karlsen, Mimi Kielsen, Lars- Salik H. Kleemann, Nuka Kleist, Debora Kristensen, Niels Kristiansen, Bendt B. Labansen, Jesper Lantz, Jane Petersen Larsen, Tabetha Ludvigsen, Storm Lund, Naja Lynge, Arnajaaq Markussen, Jukku O. Mathiassen, Knud Motzfeldt, Jakobine Mørch, Jan Olsen, Axel Lund Olsen, Gerth P. Olsen, Peter Olsen, Sofie- Dorthe R. Olsvig, Sara( siulittaasoq) Olsvig, Villy Paviasen, Mariane Petersen, Magnus Petersen, Thomas Poulsen, Erneeraq Rachlev, Henrik Reimer, Samuel Samuelsen, Aqqa Siegstad, Dorthie Skifte, Kasper Steenholdt, Agathe Steenholdt, Margrethe Christiansen Thomassen, Laila K. Thomassen, Mikivsuk Ziemer, Nikoline
- 1) nakorsamut imaluunniit uumasut nakorsaannut nakorsiarnissap pisariaqannginneranik isumaqalersitsissanngilaq, 2) nakorsaatip sunniuttarnerata qulakkeerneqarsimaneranik, kingunerlutsitsisannginneranik imaluunniit allatut katsorsarneqarnermit, tassunga ilanngullugu allamik nakorsaatitortinneqarnermit pitsaaneruneranik imaluunniit assinganik sunniuteqartarneranik isumaqalersitsissanngilaq, 3) nalinginnaasumik peqqissutsip nakorsaatitornikkut pitsaanerulersinneqarsinnaaneranik isumaqalersitsissanngilaq, 4) nalinginnaasumik peqqissutsip nakorsaatitunnginnikkut ajornerulersinneqarsinnaaneranik isumaqalersitsissanngilaq, 5) pilerisaarinermi meeqqat kisiisa eqqarsaatigalugit meeqqalluunniit pingaarnerutillugit saaffigineqassanngillat, 6) ilisimatusartunit, inunnit nakorsaatilerisunit inunnilluunniit allanit, inunnit peqatigiinnit, paaqqinnittarfinnit, sullivinnit il.il. ataqqisaanertik sakkugalugu nakorsaatinik atuinerulersitsinnaasumik kaammattuutinik imaqassanngilaq, 7) nakorsaat inuussutissanut, pinnersaatinut allanulluunniit nioqqutissanut sanilliunneqassanngilaq, 8) nakorsaatip akuisa" pinngortitameersuunerat IR" peqqutigalugu nakorsaatip isumannaatsuuneranik imaluunniit nakorsaatip sunniuteqartarneranik isumaqalersitsisoqassanngilaq, 9) nakorsaat kukkusumik imminut nappaasersornissamut uukapaatitsisinnaassuseqassanngilaq, 10) nakorsaat ingasattajaartumik, annilaanganartumik imaluunniit paasinerlunneqarsinnaasumik peqqississutaasinnaaneragaassanngilaq, 11) nappaammik imaluunniit aqqunartiternermik pissuteqartumik imaluunniit nakorsaatip inuup timaanut imaluunniit timaata ilaanut sunniuteqartarnera pissutigalugu inuup timaata allanngorneranik takutitsisut assilisat, titartakkat il.il. ingasattajaartut, annilaarnartut imaluunniit paasinerlunneqarsinnaasut atorneqassanngillat, 12) nakorsaatip Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit pisortat oqartussaasuinit akuerineqarsimaneranik ilisimatitsissummik imaqassanngilaq, 13) nappaatit ilungersunartut imaluunniit nappaatit ilungersunartut ilisarnaataat toqqaannartumik toqqaannanngikkaluamilluunniit oqaatigineqassanngillat, imaluunniit 14) misissuinerit, atuakkiat, atuagassiat il.il. innersuussutigineqassanngillat.
- § 41. Ilinniarnertuunngorniarfiup ilinniartitaanerup tamarmiusup aammalu misilitsiffissat tamarmiusut ingerlanneqarnissaat imatut aaqqissuuttassavaa 1) ilinniartitsissutini misilitsiffiusussatut ilimanaateqartuni nalunaaquttap akunneri atuartitsiviusussat tamarmik ingerlanneqarsimanissaat, piffissap soraarummeerfiusussap aallartinneqannginnerani, 2) ilinniartup piffissap atuartitaaffiusup ingerlanerani qaqugukkulluunniit naatsorsorsinnaassanngikkaa misilitsiffissat sorliit pinaviarnagit, 3) 2.G- mi piffissap atuarfiusup naannginnerani minnerpaamik ilinniartitsissutit marlut misilitsiffigineqarsinnaasutut ilimanaateqartut naammassineqarsimanissaat, 4) ilinniartitsissummi qaffasissuseq A-miittut ittut aatsaat naammassineqassasut 3.G- mi piffissaq soraarummeerfiusussaq sioqqullugu, 5) ilinniartitsissutit naammassineqarnissaat agguaanneqareersimassasut piffissanut soraarummeerfiusussanut, taamaalilluni misilitsiffiusinnaasut ilinniagaqarnerup naammassiartuaarnerani amerliartuaartunngorlugit, 6) ilinniarnertuunngorniartut tamarmik aallaavittut misilitsinnernik arfineq pingasunik ingerlatsisimassasut, kiisalu ilinniarnermi suliamik ataatsimik suliaqarsimassasut, taamaattoq takuuk nr. 7. 7) ilinniarnertuunngorniartut tamarmik ilassutaasunik misilitsissasut, misilitsinnerit arfineq pingasut pineqartut saniatigut, tamanna normu 2-mi eqqaaneqartumik tunngaveqartumik, 8) tamatigut ilinniartitsissutini kalaallisut aamma danskisut, tuluttut qaffasissuseq B-mi aamma A-mi, matematik qaffasissuseq B-mi aamma A-mi aamma suliffeqarfiit aningaasaqarnerat qaffasissuseq B-mi aamma A-mi pinngitsoorani allattariarsorluni misilitsittoqartassasoq kiisalu tuniniaaneq A-mi aamma teknikkimik ilinniartitsissut A-mi pinngitsoorani misilitsittoqartassasoq aamma 9) misilitsittoqassanngilaq qaffasissuseq C-miittuni ittuni timersornermi, nipilersornermi, science-imi, ilinniarnermi periutitigut aamma assilissanik eqqumiitsuliornermi.
Sentence Tokens with count 148
- Dortinnguaq Davidsen, Kangerlussuaq Christiane Hansen, Aasiaat Thilda Jensen, Uummannaq Bodil Jeremiassen, Sisimiut Rebekka Johnsen, Upernavik Margrethe Kristensen, Ilulissat Rikke Kristensen, Uummannaq Najaaraq Kristiansen, Upernavik Gertrud- Margrethe Larsen, Maniitsoq Albrechtine Lynge, Kangaamiut/ Maniitsoq Louise Mikiki, Tasiilaq Johanne Olsen, Ilulissat Louise Olsen, Sisimiut, Birgitte Johansen Petersen Sisimiut Mette R. Petersen, Maniitsoq Bolethe- K. Poulsen, Maniitsoq Egon Poulsen, Tasiilaq Anna Zeeb Sandgreen, Qasigiannguit Malene Siegstad, Ilulissat Dorthe Sivertsen, Tasiilaq Rita Tobiassen, Ilulissat Amalie Zeeb, Ilulissat Hendrik Dahl, Sisimiut Birgitte Davidsen, Ilulissat Søri Davidsen, Ilulissat Sofie Svendsen Grim, Upernavik Søster Hermarij, Upernavik Kista Ignatiussen, Tasiilaq Inûsugtok´ Tuperna, Kangaatsiaq Johanne Jensen, Sisimiut Kirstine Kleemann, Upernavik Alma Maratse, Tasiilaq Elisabeth Lyberth Møller, Maniitsoq Kristiane Nikolajsen, Maniitsoq Eva Olsen, Ilulissat Karina Olsen, Ilulissat Methe Olsvig, Ilulissat Abigael Poulsen, Kulusuk/ Tasiilaq Renate Sandgreen, Aasiaat Manumina O. Simonsen, Sisimiut Maren- Marie Svendsen, Maniitsoq Lisa Therkelsen, Uummannaq, Benigne Tobiassen Ilulissat Sara Jensen Tobiassen, Qaarsut Miki L. Tønnesen, Maniitsoq
- Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Peqqinnissalerisoq( PI) Peqqinnissamut ikiorti( PI) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Tokens with count 149
- Addeq= alleq adderpoq= allorpoq( timmiaq) addorpoq= allorpoq( pisuttoq) akkardeq= affarleq akkerpoq= aggerpoq akkorneq= aggorneq angiddertaa= angillortaa aqqeq= arfeq aqqingisakasik, aqqerajik= arfeq mikisunnguaq apoqqik= aporfik aserdeq= assorleq ativardijerpoq= atugarliorpoq atorsuakkaarnaqaaq= atupiloornaqaaq eqqalaseq= erfalasoq erdinnarteq= erlinnartoq iddeq= illu( aamma illeq) iddit= illit iddivaraq= illuaraq ikkiaq= iffiaq( aamma iggiaq) kaddeq= kalleq kiddeq= killeq kikkaq= kiggaq( aamma kiffaq) kikkeq= kiggeq( kigutinit) kuddoq= kulloq madderpoq= mallerpoq mardik= marluk marderajivit= marluinnannguit marddunngusakasiit= taamaallaat marlunnguit maqqaq= marraq maqqiortoq= marriortoq middivoq= millivoq mikisoorajiivoq= mikisunnguuvoq mittaqqik= mittarfik nadderpaa= nallerpaa naddinnaqaaq= nallinnaqaaq naaddijippoq= naalliuppoq naddiuttoq= nalliuttoq oqaqqinginiarijik= oqarfiginiariuk oqqaavoq= orraavoq oqqordeq= oqqorleq pakkik= paffik paddeq= palleq paqquttut= parruttut piddivarit= pilluarit piddanginarteq= pillagunartoq qardiit= qarliit qerdippoq= qerluppoq qeerddutooq= qeerlutooq qoqqik= qorfik qorddortoq= qorlortoq saddeq= salleq saqqaq= sarfaq( aamma saqqaq) seqqaq= serfaq siddiseq= sillit sorddak= sorlak suddineq= sullineq suddoq= sulloq taddoq= talloq tuddeq= tulleq uddoq= ulloq ukkarpoq= uffarpoq ukkuarpoq= ugguarpoq Taakku asersuutigiinnarpakka qavappiaat sumiorpaluutaannut, soorunami aamma uiguusersuisarnerat oqaatsinut nagguiusunut tulluartumik atorluarneqartarpoq.
- Imm. 2. Pisassiissutit tak. imm. 1, pisassiissutit ilaannut arfineq-marlunnut makkununnga agguataarneqartassapput, 1) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-tut angissusilinut anginerusunullu Kitaani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, takuuk§ 4. 2) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 71°30N-p avannaani aamma 75°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 1. 3) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 68°00N-p avannaani aamma 71°30N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 2. 4) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 66°00N-p avannaani aamma 68°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 3. 5) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 64°15N-p avannaani aamma 66°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 4. 6) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 60°45N-p avannaani aamma 64°15N- p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, takuuk.
Sentence Tokens with count 150
- 1)§ 5, imm. 1-imik,§ 8-mik,§ 10, imm. 1-imi aamma 2-mik,§ 11, imm. 1-imik,§ 15, imm. 1-imik,§ 16, imm. 1-imik,§ 19, imm. 1-imik,§ 20, imm. 1-imik,§ 22-mik,§ 25-mik,§ 31, imm. 1-imik, 2-mik aamma 4-mik,§ 32, imm. 1-imik aamma 3-mik unioqqutitsisunut, 2)§ 5, imm. 2,§ 19, imm. 3,§ 23 aamma§ 24, imm. l naapertorlugit akuersissummut,§ 29 naapertorlugu immikkut ittumik akuersissuteqarnermut imaluunniit§ 36, imm. 1 naapertorlugu akuersissuteqarnermut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 3)§ 40, imm. 1-5, kiisalu§ 41 naapertorlugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 40, imm. 6 naapertorlugu paasissutissanik tunniussinngitsoortunut, 4)§ 27,§ 28,§ 45, imm. l aamma 2, imaluunniit§ 46, imm. 1 naapertorlugit inerteqqummut peqqussummulluunniit malinninngitsunut, 5)§ 44 naapertorlugu misissuinernik imaluunniit§ 49, imm. 2 aamma 3 naapertorlugit nakkutiginninnermut akerliusoq, 6)§ 47, imm. 2 naapertorlugu uninngatitsinermut akerliusoq, 7)§ 35, imm. 2 naapertorlugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut imaluunniit aalajangiinerit naammassinissaannut malinninngitsunut, imaluunniit 8) immikkut ittumik akuersissuteqarnermi§ 15, imm. 4 naapertorlugu atuuttussamut atugassarititaasunik sumiginnaasunut, imaluunniit taamatut immikkut ittumik akuersissuteqarnissamut qinnuteqarnermut atatillugu eqqunngitsunik paasissutissiisunut.
Sentence Tokens with count 151
- 1) Inuit Kalaallit Nunaanni najugaqartut, 2) inuit Kalaallit Nunaanni najugaqavinnatik minnerpaamik qaammatini 6-ini tassaniittut ittut, tamatumani ilanngullugit naatsorsuussaallutik feeriamik assigisaanilluunniit pissuteqarluni Kalaallit Nunaata avataaniillatsiarnerit illatsiarnerit, 3) aktieselskabit anpartsselskabillu Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 4) selskabit allat Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorsimasut selskabit pisussaaffiinut pigisatik tamaasa atorlugit akisussaatinneqarsinnaasunik ilaasortaqanngitsut aamma iluanaarutinik agguaassisartut ilaasortat selskabinut aningaasaliissutinut ilanngussaasa qanoq amerlatigineri tunngavigalugit, 5) sparekasset Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 6) brugsforeningit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, tamatumani pineqarlutik peqatigiiffiit nioqqutissanik pisiortornermik pissarsiornermik imaluunniit nioqqutissiornermik imaluunniit ilaasortat nammineerlutik atuinerannut sullissinermik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersuinissamik siunertaqartut aammalu- aningaasaatit ilaasortat akiliutigisimasaasa pisarnertut erniortitaanerisa saniatigut- iluanaarutinik ilaasortanut qanoq nioqquteqartiginermik tunngaveqartumik agguaassisartut, 7) sulliviit suleqatigiiffiusut Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunarsorneqarsimasut allat, 8) sillimmaseeqatigiiffiit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut sillimmasiisunik akisussaaqatigiinnermut pinngitsooratik ilaasussaatitaanngitsunik aamma tigusisartut, 9) soraarnerussutisiaqartitsinermi aningaasaateqarfiit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffillit, 10) peqatigiiffiit allat Kalaallit Nunaanniittut ittut ilaasortaniit akiliutinik tigusisarnissaminnik taakkuninngalu akiliutinik pappiaranik nalilinnik aningaasaliinissaminnik siunertaqartut, 11) kreditforeningit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 12) peqatigiiffiit, suleqatigiiffiit, iluaqutissiuiffiit, aningaasaatit aalajangersimasunut atugassanngortitat aamma suliffeqarfiit imminnut pigisut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut, aammalu akunnittarfeqarnermik imaluunniit neriniartarfeqarnermik ingerlataqartut.
- [ Qupp. 5- mi ungalusaq] Silarsuaq tamakkerlugu upperisapalaat ilaat• Qisunnguit amitsut nerinermi atortut skålemi qaqorteqqasunik imalimmi nappaarissisillugit kappusimasut toqumut naasaajupput• Ulluunerani uppimmik takusaqarneq ajunaarnissamik naasaajuvoq• Nalliuttorsiornermi qulliit ilaat qamippat, anersaanik ajortunik najuuttoqarpoq• Alanngittaat natermut nakkaaneqarpat, illumi tassani toqutsisoqassaaq• Nasaq siniffimmut ilineqarpat ajunaartoqassaaq• Siarngup nipaata anersaapiluit qimaasittarpai• Inuuissiortup kaagiani naneruutit supusinermi siullermi ataatsikkut qaminneqarpata, kissaatigisaq piviusunngussaaq• Sanigutit siniffimmut talinneqarpata sanigutit anersaavisa ajortut siniffik perloqqusinnaavaat• Qitsuk qernertoq aqqusinikkut ikaartoq takuneqarpat ajutoortoqassaaq• Ajassaat natermut nakkaaneqarpat, ilimaginngisamik pulaartoqassaaq• Nagguaatsup assinga matup akiani nivingasoq iluanaartitsisarpoq• Hiistip aloqutaa matup qulaaniittoq ittoq iluanaartitsisarpoq• Naasoq silami illup iigaatigut naasoq ajortunut illersuutaavoq• Tummeqqat nuuttakkat ataatigoorneq UR ajunaarutaavoq• Tarrarsuut aserorpat ukiuni arfineq- marlunni ajunaarutaassaaq• Qasilitsunik kuisisoortoq, ikinngutiginerpaasaminik assortuuteqateqartarpoq• Taratsunik kuisisoortoq, tuini saamerleq qulaallugu tarajuminernik igitsinngikkuni, ajunaassaaq• Issiavimmik ukamartumik ukamartitsiinnarneq, anersaapilunnik tassani issiaqqusineruvoq• Kamippaat, alui qallinngorlugit nakkartinneqarpata ajunaarnissamik naasaarneruvoq• Toqusoornermi igalaaq ammarneqassaaq tarneq anisinnaaqqullugu[ Qupp. 6- mi ungalusaq/ assiliartaq] Upperisapalaaqarnermit aniguisitaaneq Afrika kujallermi Jehovap Nalunaajaasui matukkut kasuttorput, arnallu sangoma- tut atisallip matu ammarpaa.
Sentence Tokens with count 152
- a) tunngaviusumik oqaatsinik ajornanngitsunik oqaluttoqaraangat tyskisut oqalunnerit imarisaannik paasinnissallutik, b) oqaasertat assigiinngiiaartut suliareqqaarneqarnikuunngitsut nutaanerit ajornanngitsullu atuarlugit paasillugillu aammalu allaatigisani oqaasertat suliareqqaarneqarnikuunngitsut misissorlugit, c) oqaasertat sammisallu ilinniarneqarnikut tyskisut nassuiarlugit, taakkulu nalilersorlugit sammisanullu allanut atassuteqartillugit, tassani oqaatsit atorsinnaasat allannguallartarnerat atorneqassalluni aammalu oqaatsit suussusii oqaaseqatigiillu eqqortunik atorlugit d) sammisat ilisimasatik pillugit oqaatsit imminut atasut kukkuneqanngingajattumillu atorlugit tyskisut oqaloqateqarsinnaallutik aammalu isummat asigiinngitsut nassuiarsinnaallugit oqallisigisinnaallugillu, e) oqaatsit atorsinnaasat ajornanngisut oqariartaatsillu atorneqarajuttartut atorlugit oqaasertat sammisallu ilinniarsimanngisat pillugit oqaluinnarluni tyskisut oqaaseqarsinnaassallutik, f) assigiinngiiaartunik oqaatsinik atugaqarsinnaalluni oqaatsit suussusii oqaaseqatigiillu pingaarnerit nalorninani atorlugit tyskisut allattariarsorlutik oqaaseqarsinnaassallutik, g) tusarnaartarnermi atuarnermilu periutsit aamma oqaluinnarluni attaveqartarnermi periutsit atorsinnaassallugit annertusarsinnaassallugillu, h) atuakkiani oqaasertat eqqumiitsuliornermilu oqariartaatsit allat pillugit tyskisut nassuiarsinnaallugit qisuariarfigisinnaallugillu taakkulu nalilersorsinnaallugit nassuiaasiorsinnaallugillu, i) Tysklandi pingaartinnerullugu nunanut tyskisut oqaaseqarfiusunut tunngatillugu 1945p kingorna kulturikkut, oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiinnilu pissutsit tyskisut nassuiarsinnaallugit, j) Oqaasertat tusagassiuutillu piviusuusaartitat piviusuusaartitaanngitsullu atorlugit aammalu kulturimi inuiaqatigiinnilu pissutsit allat pillugit suliaqarnermi oqaasertat sammisallu sanilliullugit nunani tyskisut oqaaluffiusuni inuuniarnermi pissutsit, naleqartitat ileqqullu pillugit tunngaviusumik ilisimasat ilanngussinnaallugit.
Sentence Tokens with count 153
- Naalakkersuisut siulittaasuat:Kim Kielsen( S) Naalakkersuisut Siulittaasuata NaalakkersuisoqarfiaSiulersuisoqarnermut Allaffik, Inatsisileriffik, Nunatta Københavnimi Aallartitaqarfia, Tusagassiivik, Saaffiginnittarfik aammalu BetjentitIsumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoq:Sara Olsvig( IA) Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut PisortaqarfikAalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq:Hans Enoksen( PN) Aalisarnermut Piniarnermullu NaalakkersuisoqarfikAalisarnermut Immikkoortortaqarfik, Piniarnermut Immikkoortortaqarfik, Uumasut nakorsaat, Inuussutissalerinermut NakkutilliivikAningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq:Aqqaluaq B. Egede( IA) Aningaasaqarnermut NaalakkersuisoqarfikAningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Nalilersuinermut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Nunatsinni NaatsorsueqqissaartarfikInuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq:Vittus Qujaukitsoq( S) Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Pisortaqarfik, Nukissiuuteqarneq, Nunanut Allanut NaalakkersuisoqarfikAtuisartunut Unnammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nunatta Bruxellesimi Aallartitaqarfia, Nunatta Washington, DC-imi AallartitaqarfiaPeqqinnissamut aammalu Nunanut Avannarlernut Naalakkersuisoq:Agathe Fontain( IA) Peqqinnissamut NaalakkersuisoqarfikPeqqinnissamut Aqutsisoqarfik, Pinaveersaartitsineq kiisalu Nunatsinni NakorsaaneqarfikKommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:Martha Lund Olsen( S) Kommuninut, Nunaqarfinnut Isorliunerusunullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut NaalakkersuisoqarfikNunamut Namminermut Immikkoortortaqarfik, Ineqarnermut Illuuteqarnermullu Immikkoortortaqarfik, Attaveqarneq, Angallannermut Illuuteqarnermullu QullersaqarfikIlinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:Doris Jakobsen( S) Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalinngorsaanermut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Naalakkersuisoq:Múte B. Egede( IA) Aatsitassanut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut Immikkoortortaqarfik, Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Asiaq kiisalu Akuersissutinut ImmikkoortortaqarfikNamminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu kiisalu Nunaateqarnermut Naalakkersuisoq:Suka K. Frederiksen( S) Namminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinut Nunalerinermut NaalakkersuisoqarfikSilap Pissusaanut Immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Upalungaarsimanermullu Immikkoortortaqarfik, Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik
- Naalakkersuisooqatigiilersut:Naalakkersuisut siulittaasuat:Kim Kielsen( S) Naalakkersuisut Siulittaasuata NaalakkersuisoqarfiaSiulersuisoqarnermut Allaffik, Inatsisileriffik, Nunatta Københavnimi Aallartitaqarfia, Tusagassiivik, Saaffiginnittarfik aammalu BetjentitIsumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoq:Sara Olsvig( IA) Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut PisortaqarfikAalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq:Hans Enoksen( PN) Aalisarnermut Piniarnermullu NaalakkersuisoqarfikAalisarnermut Immikkoortortaqarfik, Piniarnermut Immikkoortortaqarfik, Uumasut nakorsaat, Inuussutissalerinermut NakkutilliivikAningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq:Aqqaluaq B. Egede( IA) Aningaasaqarnermut NaalakkersuisoqarfikAningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Nalilersuinermut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Nunatsinni NaatsorsueqqissaartarfikInuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq:Vittus Qujaukitsoq( S) Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Pisortaqarfik, Nukissiuuteqarneq, Nunanut Allanut NaalakkersuisoqarfikAtuisartunut Unnammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nunatta Bruxellesimi Aallartitaqarfia, Nunatta Washington, DC-imi AallartitaqarfiaPeqqinnissamut aammalu Nunanut Avannarlernut Naalakkersuisoq:Agathe Fontain( IA) Peqqinnissamut NaalakkersuisoqarfikPeqqinnissamut Aqutsisoqarfik, Pinaveersaartitsineq kiisalu Nunatsinni NakorsaaneqarfikKommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:Martha Lund Olsen( S) Kommuninut, Nunaqarfinnut Isorliunerusunullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut NaalakkersuisoqarfikNunamut Namminermut Immikkoortortaqarfik, Ineqarnermut Illuuteqarnermullu Immikkoortortaqarfik, Attaveqarneq, Angallannermut Illuuteqarnermullu QullersaqarfikIlinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:Doris Jakobsen( S) Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalinngorsaanermut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Naalakkersuisoq:Múte B. Egede( IA) Aatsitassanut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut Immikkoortortaqarfik, Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Asiaq kiisalu Akuersissutinut ImmikkoortortaqarfikNamminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu kiisalu Nunaateqarnermut Naalakkersuisoq:Suka K. Frederiksen( S) Namminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinut Nunalerinermut NaalakkersuisoqarfikSilap Pissusaanut Immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Upalungaarsimanermullu Immikkoortortaqarfik, Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik
- Naimangitsoq Petersen, Qaanaaq Magnus Petersen, Kullorsuaq Nikkulaat Heilmann, Upernavik Bia Andersen Broberg, Qeqertarsuaq Isak Hammond, Uummannaq Inge-Marie Jensen Rosing, Qasigiannguit Ane Hansen, Aasiaat Peter Olsen, Aasiaat Jokum Nielsen, Aasiaat Hans Aronsen, Kangaatsiaq Malene Ingemann, Sisimiut Juliane Enoksen, Sisimiut Ane Marie Schmidt Hansen, Sisimiut Olga Berthelsen Ljungdahl, Sisimiut Qulutannguaq Berthelsen, Sisimiut Agathe Fontain, Sisimiut Mimi Karlsen, Maniitsoq Sara Olsvig, Nuuk Laila K. Thomassen, Nuuk Aviaq Brandt, Nuuk Johan Lund Olsen, Nuuk Nikoline Ziemer, Nuuk Kaali Olsen, Nuuk Sofia Rossen, Nuuk Ove Karl Berthelsen, Nuuk Kuupik Kleist, Nuuk Naaja Nathanielsen, Nuuk Maliina Abelsen, Nuuk Olga P. Berthelsen, Nuuk Aqqaluaq B. Egede, Nuuk Juliane Henningsen, Nuuk Ivana Josefsen, Nuuk Astrid Fleischer, Rex Nuuk Søren P. Lyberth, Paamiut Kalistat Lund, Narsaq Anga Peter Edvardsen, Narsaq Múte Bourup Egede, Narsaq Lasse Davidsen, Qaqortoq Stine Egede Nørbæk, Qaqortoq Ole Stephensen, Qaqortoq Kelly Berthelsen, Qaqortoq Henrik Brummerstedt, Nanortalik Nukannguaq Adolfsen, Nanortalik Harald Bianco, Tasiilaq Henning Maqe, Tasiilaq Tobias Bianco, Tasiilaq.
Sentence Tokens with count 154
- Inalunguaq Møller, Angerlarsimaffik Aja, Nuuk Inger Thormann, Dansk Spædbarns Institutimi ilinniartitsisoq Jørgen Jakobsen, Meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq, Nuuk Beathe P. Nielsen, Røde Kors Børnehjemi, Nuuk Sofie Rosa Jakobsen Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Inger Poulsen, underviser, Dansk Spædbarns Institut Susanne Møller Kristensen, Meeqqat angerlarsimaffiat Sikkerneq, Nuuk Anita Frahm, Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Evnike Lynge, Sarliaq, Ilulissat Lotte Østergaard Hastrup, Meeqqat angerlarsimaffiat Sikkerneq, Nuuk Naja Lund Kielsen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Qaqortoq Asta Geisler, Meeqqat Illuat, Nuuk Stina Mølgaard, Illernit, Nuna tamakkerlugu Qimarnuik Katsorsaaviutigisoq, Qeqertarsuaq Birgit L. Andersen, Meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq, Nuuk Luusi Mølgaard, Illernit, Nuna tamakkerlugu Qimarnuik Katsorsaaviutigisoq, Qeqertarsuaq Rebbeka Jørgensen, Meeqqat Angerlarsimaffiat, Uummannaq Charlotte Johansen, Tumi Consulting, Nuuk Vivi Knudsen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Linda Petrussen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Kathrine Rasmussen, Røde kors Børnehjemi, Nuuk Mine Kristensen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Katsi K. Eriksen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Kirsten Kielsen, Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Ruth Blytmann, tarnip pissusiinik ilisimatooq namminersortoq, Nuuk Mette Sonniks, assimi ilaanngilaq, tarnip pissusiinik ilisimatooq, Nuuk
- Asaiili Juuapip nukaa, Eliganaat Duutup ernera Biilliimimiu, 27 Sammuut Haaroorimiu, Hiilatsi Piluunikkuusoq, 28 Jeera Ikkassip ernera Tiikkuamiu, Apiaseri Anatuutimiu, 29 Sikkai Husaakkuusoq, lilai Aguugikkuusoq, 30 Maarai Nituuffamiu, Hiilati Baanap ernera Nituuffamiu, 31 Ittai Riipaip ernera Giipiami Biinjamiip kinguaasa pianni nunalik, Binaaja Periatuunimiu, 32 Huerai Gaasip qooruini nunalik, Apiiilli Arapamiu, 33 Asimaavat Bagoriimiu, Eliarpaa Saalapiimiu, 34 Haasiimip Gisuunikkuusup erneri, Juuntaat Saagiip ernera Haararimiu, 35 Agiaat Saaggarip ernera Haararimiu, Eliffal Uerip ernera, 38 Hiifferi Miggeeramiu, Agia Piluunikkuusoq, 37 Hiitseru Karmalimiu, Naarai Eispaip ernera, 38 Juuiilli Naattap qatanngutaa, Miggar Geerip ernera, 39 Siilak Amunikkuusoq, Nagerai Beeruutimiu Juuapip Seerujap ernerata sakkussamaataanik tigumiussisoq, 40 Jeera Jiitserikuusoq, Gaariivi Jiitserikkuusoq, 41 Ueria Hiitsikkuusoq, Saapati Agilaip ernera, 42 Atiina Siisap ernera Ruppinikkuusoq Ruupinikunnut naalagaasoq, angeqqingilu pingasunik quliliupput, 43 Haanaat Maaggap ernera, Juusaffat Mitsinimiu, 44 Usia Astaruutikkuusoq, Saama Jiililu Huuttamip Aarueerimiup erneri, 45 Jitiaali Simmerip ernera Juugalu nukaa Titsikkuusoq, 46 Eliiali Magavikkuusoq, Jeeripai Jusaavialu Elinaap erneri, Jitsima Muuapikkuusoq, 47 Eliiali, Oupati, Jaasiali Mitsupaajamiu.
Sentence Tokens with count 155
- 1) Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaat, 3) Pappiaqqanik nalilinnik naqissusiinermi akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 4) Eqquiniaasitsinermi akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 5) Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 6) Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuit takornarianik angallassissutit ilaasunik angallassinerannut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 7) Qamutit motorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 8) Raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 11) Imigassat ethanolimik akullit Kalaallit Nunaanni sananeqarsimasut akitsuutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 12) Meeqqanut ileqqaakkat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 13) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 14) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 15) Meeqqanut akilersuutit il.il kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 16) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 17) Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 18) Inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 19) Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat 20) Aalisarnermik, piniarnermillu inuussutissarsiutillit inuussutissarsiornerannik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 21) Nunalerinermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat,
- § 41. Pillaammik akiliisinneqarsinnaavoq imatut iliortoq 1) ukununnga akerliusumik§ 4,§ 5, imm. 1 aamma 2, imaluunniit§ 12, tak.§ 25, atortussianik innaallagiartortunik nioqquteqalersoq, 2) ukununnga akerliusumik§ 19, tak.§ 25, atortussianik innaallagiartortunik niuerfimmi pissarsiarinninnissaatitsilersoq, 3)§ 5, imm. 3,§ 11,§ 18 aamma§ 24, imm. 2, naapertorlugit uppernarsaasersuutinik paarinninngitsoq, 4) atortussianik innaallagiartortunik piumasaqaatit naapertorlugit paasissutissanik ilanngussisimanngitsoq, tak.§ 7 aamma§ 15, 5) qanoq atuinissamut aamma isumannaallisaaneq pillugu paasissutissanik piumasaqaatinik eqquutsitsinngitsoq, tak.§ 8 aamma§ 16, imm. 1, aamma§ 20, imm. 1, normu 2, 6) atortussiat innaallagiartortut paasissutissanik piumasaqaataasut naapertorlugit pilerneqarsimanerinik misissuinngitsoq, tak.§ 13, imm. 2, normu 2 aamma 3, imaluunniit§ 20, imm. 1, normu 1, 3 aamma 4, 7) ilisimatitsinissanik pisariaqartunik§ 9, imm. 2,§ 14, imm. 2,§ 17, imm. 2, tak.§ 9, imm. 2,§ 20, imm. 3, imaluunniit§ 22, imm. 2, tak.§ 9, imm. 2 naapertorlugit Innaallagissiornermut Oqartussanut ilisimatitsinngitsoortoq, 8) Innaallagissiornermut Oqartussanut§ 24, imm. 1, aamma§ 33 tunngavigalugit paasissutissanik piumasaqarneqartunik tunniussinngitsoortoq, 9) inerteqqutigineqartumik imaluunniit peqqusissummik§ 38-§ 40, imm. 2 naapertorlugit nalunaarutigineqartumit eqqortitsisimanngitsoq.
Sentence Tokens with count 157
- a) kisitseriaatsit tulleriinnilersornerat, potensimik taaguut annertusisaq, nalilersuinermi grafikkilu atorlugu periutsit, procentimik ernianillu naatsorsuineq ilanngullugit ligningit atorlugit aaqqiineq, b) paasineqarsinnaasut( assigiinngiiaartut) ataatsimoortinneqanngitsut UR ataatsimoortitallu UR atorlugit naatsorsueqqissaarnerit allaaserinnilluni takutitsissutit, tassunga ilanngullugit grafikki atorlugu allaaserinninneq, kvartilit aamma middeltalit, c) pingasunik teqeqqullit assigiimmik teqeqqullit imminnut atanerannik naatsorsuinerit, pingasunik teqeqqulinnik sorlernilluunniit trigonomi atorlugu natsorsuinerit, d) nalilersuinermi geometri, tassunga ilanngullugit titarnernik ammalortunillu nalilersuilluni allaaserinninneq aamma toornerit akornanni aamma toornerit titarnerillu akornanni ungasissutsinik naatsorsuineq, e) polynomit tunngaviusumik piginnaasaat grafikkilu atorlugu ingerlaartarnerat, angissutsit angissusaat atorlugu qasseriarlu gangerneqarsinnaaneranut atuuttut, logaritmit atuuffii, potensit atuuffii, f) paasissutissanik grafikkinngortitsineq, titarnernut narlusuunut periutsit potensinillu ineriartortitsinerit aamma regressionimik atuineq, g) differentialkvotientimik nassuiaasiorneq nassuiaanerlu, tassunga ilanngullugit ineriartornerit sukkassusiat pingaaruteqanngitsunillu isummersornerit, atuuffiit qulaani taaneqartut kingunerisaannik atuuffiit aammalu differentiationimik ukunninga naatsorsuinermi malittarisassat f+ g, f- g, k·f, f·g aamma h) polynomit tunngaviusumik atuuffii, angissutsit angissusaat atorlugit qasseriarluni gangiisinnaanerup atuuffii cosinus aamma sinus, f+ g, f- g aamma k·f ilanngunneranni naatsorsuinermi malittarisassat, integralit aalajangerneqarnikuunngitsut aalajangerneqarnikuusullu, grafit atuuffiinit minusiunngitsunik killilikkanik toornerit annertussusiannik teqeqqullit naatsornerannut integrali atorlugu naatsorsuinerup atorneqarnera.
- Imm. 3. Ilinniakkatigut annikinnerpaaffissat qularnaassavaat, ilinniartitsisup ilinniagaa ilinniakkat tungaasigut periutsitigullu ima annertussuseqarlunilu itisileriffiutigisimasoq, pineqartoq ilinniakkat tungaasigut illersorneqarsinnaasumik ilinniartitsissummi ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisuusinnaalluni, tassunga ilanngullugit ilinniartitsisup 1) piginnaaneqarfigissagai ilinniartitsissutip tunngaviusumik sammisaqarfii, tunngaviusumik teoriit suleriaatsillu, ilinniartitsissutip ilikkagassatut pilersaarutaani taakku saqqummerneri naapertorlugit, 2) ilinniartitsissutip ilinniagassartaanik tamakkiisumik qimerluuisinnaallunilu paasinnissimaneq, 3) ilinniartitsissutip atortorisaanik ilisimasaqarluarneq, tassunga ilanngullugu pædagogikummimik ilinniartup suliamut atatillugu IT-mik ullutsinnut naleqquttumik atuisinnaassuseqarnera, 4) suliamut tunngatillugu saqqummiinernik naliliisinnaaneq, tamatumunnga ilaatillugit ilinniarnermi atortussiat, 5) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu saqqummiussinissaq siunertaralugu suliami apeqqutinik oqaasertaliisinnaaneq, suliarinnissinnaaneq allanullu sanilliussisinnaaneq nunanut tamalaanut aamma Kalaallit Nunaanut ataneqartillugit, 6) pisariaqartitsineq naapertorlugu aamma ilinniartitsissutip ineriartortinneqarnerata peqatigisaanik inuiaqatigiinnilu avatangiisigisani apeqqutinut atasumik suliami ilisimasassanik nutaanik ujarlersinnaaneq, 7) ilinniartitsissummi taaguusersuutinik allattariarsornikkut oqaluttariarsornikkullu ilisimasaqarneq aamma ilinniartitsissummi taaguusersuutit ilisimasalinnginneranni oqariaatsinik ilisimaqqaartariaqartunik kalaallisut oqaaseqarfiusumut naapertuuttunik pingaarutilinnik ilisimasaqarneq, 8) ilinniartitsissummi, ilinniartitsissutit naapertuuttut allat peqataatillugit, ilinniartitsisinnaaneq, 9) ilinniartitsissutini teknikkimut aamma pinngortitamik ilisimatusarnermut tunngasuni sullivinni aamma laboratoriani sillimaniarnerup tungaatigut isumannaalluinnartumik ilinniartitsisinnaaneq aamma ilinniartitsinermi misileraanerit, asiarluni pikkorissaanerit il.il. ingerlannissaannut suliamut atatillugu pædagogiskimillu tunuliaqutaqarnissaq aamma 10) ilinniarnertuunngorniarfimmi suliassanut tamarmiusunut atatillugu suliamik ilinniakkat atorlugit sulisinnaassuseqarneq.
Sentence Tokens with count 159
- Ataataalluartoq Ernerit nerisassanik qinummat mamartukujunnik tunivat takuniassammassuk erlitunnginnerit Ernerpit pinnguaqatigerusulermatit pinngussanik tunivat takuniassammassuk akissaqartiginerit Ernerpit oqaluttuaqqulermatit fjernsyni ikippat takuniassammassuk pigissaartiginerit Ernerpit tasiorusulermatit piffissaqannginnerarputit takuniassammassuk ulapitsiginerit Ernerpit apersulermatit atuariartortippat Ernerit napparsimammat allanut paaritippat takuniassammassuk suliumatunerit Ernerpit angalaaqatigerusulermatit naalagiariarputit takuniassammassuk uppertiginerit Ernerpit ilagerusulermatit ataatsimiigiarputit takuniassammassuk inooqataalluarnerit Ernerpit arsaqatigerusulermatit arsamik pitsippat takuniassammassuk ilakkuminarnerit Ernerpit aperigaangatit nipangeqqusarpat Ernerpit ikinngutiginialermatit simeerseqatigivat takuniassammassuk ikinngutinnernerit Ernerpit pulaarmatit imeqatigilerpat takuniassammassuk isumagitsiginerit Ernerit aallalermat niuffiunngilat Ernerpit nipaa tusarusulerakku telefoni tigunngilaa Ernerit inuujumajunnaarmat ujarattalerpat takuniassammassuk ataataalluarnerit Ernerit asanninnermik qinummat ujaqqamik tunivat Made in Nejpan Isuzu Suzuki izzuki uzuuki honda honda isiki Suzuki izzuki isuuzu mitsubishi Daihatsu toyotami kuyatta datsun datsun Akihito Akikitsoq Saki Kempai Tai Kamikinnaarajik Kamikazi Japan Hirohito Nerukitsoq Nejpan Nagasaki Yaschika Jessica Minolta Toshiba Siiva Shiva Nissan Canon Banzai Bonzai Tanaka Konika Miki Minolta Kaasivoq Gaisha Yamamoto Yamaha ha ha ha ha Yen Yen Yen Yen My Bonnie is Sony Vakanimatsu Jeju-ltsu Ittu Naasuitsoq Japan Nejpan Ammassaat Kinguppaat Gaishap Nerissavai Sukiyaki Saki Akihiitup Akihitsup suut tamaasa Pigilerniarpai
- 1) Qeqertalimmi, Saqqaq kangerluani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit marlunnik, sumiiffimmi 66´ 49´ 8 N 52´ 40´ 3 V. 2) Saqqap Kangerluarsuani, kuuk kujalleq, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullat ataaseq, sumiiffimmi 66´ 41´ 5 N 52´ 57´ 2 V. 3) Kangermi Erfalimmi, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit arfineq-pingasut, sumiiffimmi 66´ 24´ 1 N 53´ 36´ 5 V. 4) Kangermi Sassannguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´ 23´ N 53´ 39´ 7 V. 5) Kangermi Napiarissani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´´ 21´ 2 N 53´ 39´ 8 V. 6) Itillip kangerluani Aasivinni, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit pingasut, sumiiffimmi 66´ 35´ 1 N 52´ 24´ 8 V. 7) Kangermi Eqalunnguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´ 17´ 3 N 53´ 38´ 1 V. 8) Kangaarsummi Eqalunnguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit marlunnik, sumiiffimmi 67´ 06´ 9 N 53´ 51´ 4 V. 9) Isortumi Eqalusussuani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiifiimmi 67´ 20´ 5 N 53´ 09´ 1 V. Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu pullatit ilanngussaq 3-mut naapertuuttut kisimik aalisarnermut atorneqassapput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Pisortaqarfik, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat( KANUKOKA), Kalaallit Nunaanni Nunaqarfiit Peqatigiiffiat( KANUNUPE), Kalaallit Nunaanni Oqaasiliortut aamma Kalaallit Nunaanni Nunat Aqqinik Aalajangiisartut Oqaasileriffik/ sprogsekretariatet aqqutigalugu, Kalaallit Atuakkiortut, Ilisimatusarfik, Eqqumiitsuliornikkut Pinngorartitsisut Ingerlatsisullu( EPI), Kalaallit Nunaanni Erinarsortartut Kattuffiat( KNEK), film.gl, Kalaallit Nunaanni Eqqumiitsuliortut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Nipilersortartut Kattuffiat, Qeqqata Erinarsoqatigiissui, Nunatta Atuagaateqarfia, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat( NUKAKA), NAPA, Katuaq, Taseralik, Sermermiut, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Kalaallit Nunaanni Utoqqaat Kattuffiat, Inuit Circumpolar Council( ICC), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Kalaallit Nunaanni Misissueqqissaarnerit, Kalaallit Nunaata Radioa( KNR), Kalaallit Nunaanni Tusagassiuutit Kattuffiat, Najukkani radioqarnermut TV-qarnermullu kattuffik, Sermitsiaq AG, Knud Rasmussenip Højskolia, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI), Campus Kujalleq, Inuussutissarilernermik Ilinniarfik( INUILI), Imarsiornermik Ilinniarfik, Niuernermik Ilinniarfik- Nuuk, Perorsaanermik Ilinniarfik, Savaatilinngorniat Ilinniarfiat, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik, Sorlak, Avalak, Ili Ili, Meeqqat pisinnaatitaaffiinik sullissivik( MIO), IPIS, Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut siunnersuisoqatigiit aamma Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Instituti.
Sentence Tokens with count 161
- Inuppassuit akornisigut, taxat tungaanut, Qinngutsinnut, assagut attuupput, uummatiga kassuppoq, annernarpoq, sexual attraction, animal behavior, survival, iseriartorluta nipaanneq, matu ammalerlugu akunnattoorneq, matuersaateqarpit, timini attuullugu sanioqquppoq, piguppoq, qiippoq, qiikkunarpunga, sunerpunga, kisianni aalakoorpunga, uanga ininnukarta KAR, sallaatsumik oqarpoq, siniffianut nallarpunga, sapingajappunga, aallartinnissaq naluara, qujanarpoq Arnaq, aallartippoq, akinnut pilluni atisaminik piiaalerpoq, naavi, iviangequtai, uppatai, isigisaq nutaaq, misigisaq taaq, eqqorpoq, timiga oqarpoq, nalornivunga, qarasara akerliliivoq, tunginnukarpoq KAR, qulinnukarpoq KAR, ilumut perusuppit, aperivoq, ajorinngiliuk, aperaara, qanillivoq, anersaartornera sakkortusivoq, isigisara kusanaq, mianerinaq, attorusunnaq, saperlunga sajuppunga, kammagaara, kammaga perusunngilara, timaali sorusuppara, perusutara arnaammat Arnamik taarsiutiinnaqaara, eqqarsaatikka sukkapput, piffissaq kigaappoq, siggui apuupput, qungatsinnut siullermik, tulliani siggunnut, umeqanngilaq, kapinanngilaq, maavaarpoq, iluarpoq, kisianni Saraanani Arnaavoq, arnaammat naammagaara, ilora aallarpoq, usi kannartakkut taama misiginarpoq, quinappunga, qulinniittoq isigivara, Arnaq, pisorli upperisinnaanngingajappara, issangavit, aperivoq, angerpara aperalunga, ajunngila, ajunngilaq, maliinnassavarma, akivoq, Arnaq ilisarisimasara tammarpara, arnaq illinnartoq, arnaq illernartoq apaqqippara, assagut atisanik piiaapput, timigut, amigut attuuttalerput, assaa sanioqquttalerpoq, apuuppoq, tullinnguuppoq annilaangagisara, assagali ingerlatippara, Piitaanngimmat sapinngilara, apuummat pølsiunngitsoq paasivara, pølsiunngimmat uppernarsivara, uppernarsivara nuannaralugu, apeqqutinnik akissutissarsivunga, arnanoorlunga UR paasivara.
Sentence Tokens with count 162
- Imm. 4. Aaqqissuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) namminneq allataminni allallu allataanni oqaatsinik, oqaatsinik atuinermik oqaatsillu eqqortuunerinik paasisimasaqassasut, 2) atuarnermi periaatsit assigiinngitsut, tassaasut pingaarnersiuineq, immikkoortukkaarineq, atuapallanneq atuaqqissaarnerlu, ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 3) allatap pingaarnersaanik oqaasertaasa ataasigut titartuilluni nalunaarsuinikkut, imaqarnersiuinikkut naalisaanikkullu attassisinnaassasut, 4) imassanik katersisinnaassasut allaaserisassallu imassaanik najoqqutassiorsinnaassasut kiisalu isumassarsiamiit naammassisaqarluni allaaserinnissinnaassasut, 5) oqaatsit sakkutut pingaarutaat ilisimassagaat atorsinnaassagaallu, 6) oqaatsit oqaluinnarluni allallunilu atorneqartut assigiinngissusaat assigiissusaallu paasisimasaqarfigissagaat, 7) allat suleqatigalugit allatanik allatigullu oqaatiginneriaatsinik misissueqqissaarsinnaassasut, imaanik paasiniaasinnaassasut, sammivissiuisinnaassasut, nassuiaasinaassasut, naliliisinnaassasut aamma tunngavilerlutik sanilliussisinnaassasut, 8) allat suleqatigalugit allatat oqaatiginneriaatsillu suunerinik, pingaarnertut imaannik, attaveqaqatigiinnernik, ilusiinik, oqaluttuartup inissisimaneranik, saqqummiunnerinik, inuttanik ilisarititsinerinik, misissoqqissaarnerinik, nassuiarnerinik aamma avatangiisinik saqqummiinerinik kiisalu sammisaannik nassuiaasinnaassasut, 9) piviusuusaartitat aamma piviusut suunerinik, soorlu atuakkiat qanganisaanerusut nutaaliaanerusullu, oqalualaat oqaluttuatoqqallu, taalliat, piviusut, allakkat ilusii, ussassaarutit takoqqusaarutillu, ilisimasaqarfigissagaat kiisalu oqaatsit, allatat suunerisa, imaasa pissusiisalu qanoq issusiisa ataqatigiissinnaanerinik ilisimasaqarnerminnik oqaatiginnissinnaassasut, 10) oqaatsit avinneqartarnerinut malittarisassat ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 11) killiffilersuinermut malittarisassat ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 12) taggisit oqaluutillu ilisarnaataat, tassaasut nagguiit, uiggiutit oqaatsillu naggataat, oqaaseqatigiillu ilusii, ilisimasaqarfigissagaat aamma 13) kingulleqqiutit, kinaassusersiutit, uparuartorniutit kisitsisillu ilisimasaqarfigissagaat.
Sentence Tokens with count 166
- 15.10.- 30.04. Imm. 3. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit Zone 1-mi, 2-mi aamma 4-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.04.-mut, tak.§ 7, imm. 2, nr. 1, 2 aamma 4, ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 40-nik pisaqaqqusaapput, tak§ 5, imm. 1. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit Zone 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.03.-mut, tak.§ 7, imm. 2, nr. 3 ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 40-nik pisaqaqqusaapput, tak§ 5, imm. 1. Imm. 4. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit Zone 1-mi, 2-mi aamma 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.04.-mut ullormut aallaaniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik qulinik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit Zone 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10-miit 30.03-mut ullormut aallaaniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik qulinik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 5. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit imaluunniit sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit piffissami piniarfiusumi 01.05.-imiit 31.05.- mut, tak.§ 7, imm. 2 nr. 1, ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 20-nik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5 imm. 1, taamaallaallu nammineq atugassatut.
Sentence Tokens with count 167
- v24 Eli Mattattip erneraa, taanna Levip, taanna Melkip, taanna Jannajip, taanna Josefip, v25 taanna Mattathiasip, taanna Amosip, taanna Nahumip, taanna Eslip, taanna Naggajip, v26 taanna Mahatip, taanna Mattathiasip, taanna Shim'ip, taanna Josekip, taanna Jodap, v27 taanna Johananip, taanna Resap, taanna Zerubbabelip, taanna Shealtielip, taanna Nerip, v28 taanna Melkip, taanna Addip, taanna Kosamip, taanna Elmadamip, taanna Erip, v29 taanna Josvap, taanna Eliezerip, taanna Jorimip, taanna Mattatip, taanna Levip, v30 taanna Simmiuup, taanna Judap, taanna Josefip, taanna Jonamip, taanna Eljakimip, v31 taanna Meleap, taanna Mennap, taanna Mattatap, taanna Natanip, taanna Daavip, v32 taanna Isajip, taanna Obedip, taanna Boazip, taanna Salap, taanna Nakshonip, v33 taanna Amminadabip, taanna Adminip, taanna Arnip, taanna Hesronip, taanna Peresip, taanna Judap, v34 taanna Jaakup, taanna Iisaap, taanna Aaperaap, taanna Terap, taanna Nakorip, v35 taanna Serugip, taanna Re'up, taanna Pelegip, taanna Eberip, taanna Shelap, v36 taanna Kenanip, taanna Arpakshadip, taanna Semip, v37 taanna Noap, taanna Lemekip, taanna Metusalemip, taanna Enokip, taanna Jeredip, taanna Mahalal'elip, taanna Kenanip, v38 taanna Enoship, taanna Setip, taanna Adamip, Adamilu Guutip erneraa.
Sentence Tokens with count 170
- Atassut Jan Boller, Maniitsoq Ole Hammond, Maniitsoq Bitten Heilmann, Maniitsoq Siverth Karl Heilmann, Maniitsoq Ane Kaspersen, Sisimiut Kristian Kreutzmann, Sisimiut Tønnes Kreutzmann, Kangaamiut Mette Sofie Lerch, Sisimiut Godmand Rasmussen, Sisimiut Demokraatit Pipaluk Andersen, Kangerlussuaq Randi Vestregaard Evaldsen, Sisimiut Linda Lyberth, Sisimiut Nivi Møller-Sørensen, Sisimiut Inuit Ataqatigiit Ida Abelsen, Sisimiut Anda Berthelsen, Sarfannguit Nuka Ole Berthelsen, Maniitsoq Sidse Lyberth Berthelsen, Maniitsoq Juliane Enoksen, Sisimiut Agathe Fontain, Sisimiut Anemarie Schmidt Hansen, Sisimiut Bolethe K. Heilmann, Maniitsoq Malene Ingemann, Sisimiut Olga Berthelsen Ljungdahl, Sisimiut, Morthen Lybert, Maniitsoq Cecilia- Karla Olsen, Sisimiut Birthe Kleist Petrussen, Sisimiut Vilhelmine Thomsen, Maniitsoq Kattusseqatigiit Partiiat Aqqalu Schmidt, Sisimiut Partii Inuit Ulrik Lyberth, Sisimiut Siumut Søren Alaufesen, Sisimiut Hermann Berthelsen, Sisimiut Klaus R. Berthelsen, Maniitsoq Tukannguaq Dahl, Itelleq Evelyn Frederiksen, Sisimiut Albrecht Kreutzmann, Kangerlussuaq Beathe-Inger Kreutzmann, Maniitsoq Barnabas Larsen, Kangaamiut Judithe Larsen, Kangaamiut Lars Frederik Lundblad, Sisimiut Gedion Lyberth, Maniitsoq Karl Lyberth, Maniitsoq Alfred Olsen, sisimiut Efraim Olsen, Kangaamiut Emilie Olsen, Itilleq Hans Frederiks Olsen, Sisimiut Jakob Olsen, Sisimiut Marius Olsen, Sisimiut Elias Petersen, Kangerlussuaq Ole Petersen, Sisimiut Anthon Poulsen;
Sentence Tokens with count 172
- 25.000 kr holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Peqqinnissalerisoq( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr kr holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili)
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk)
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili)
Sentence Tokens with count 174
- Agglaagsong, Papyrus,( pappiara) Aulegesund, Iter facere,( aallarpoq) Acaccouong, Annulus,( nigalik( ring) assammioq) Aning, Dorsum,( tunu, qatigak) Alagsagtog, Evello,( nusuppaa, amuaa) Apon, Nix,( aput) Aigna, Soror,( qatanngut arnaq) Aglactong- Scribere,( allappoq) Anachtasong, Dormire,( sinippoq) Atag, Neschia Phocas,( puisi) Akbukmen, Sex,( arfinillit) Arleng, Septem,( arfineq marluk) Aniaktong- Suspirare( anertikkarpoq, nipaaluppoq) Agmai- Claces-( kikissat) Aliasuktong- Moestus-( aliasuttoq) Anguta Uvia- Pater-( ataataq) Ataison- Monstrare-( takutippaa) Æmeisa- Poculum( ernguseq) Angewo- Magnus-( angisooq) Carluse- Hamus piscatoris( aalisaat) Canactuina- Senex( utoqqaq) Cablunassuin- Extraneus( takornartaq, allanertaq) Collaga- Brachium( taleq) Cabluca- Cilia( qimerissat) Caloktejensong- Dissolvere( arrortippaa) Cajacca- Cymba( qajaq) Canaa- Pes( isigak) Calaksuksua- Mons( qaqqaq) Callulia- Asellus piscis( aalisagaq, saarullik) Cadeictun- Saltare( qitippoq) Cunjaugo- Gratiæ( qujanaq) Cublung- Pollex( kulloq) Cabsi, sapzium- Manducari( nerivoq) Cachlutong- Anas( qeerlutooq) Cona- Uxor( nuliaq) Carlein- Caligae( kamiit) Cachain- Esuriens( kaattoq) Cachaing- Hic( maanga, qaagit) Cagoctuina- Juvenis( inuusuttoq) Cabluma- Genæ-( ulussat) Cagerlu- Guttur( qungaseq iggiaq) Cumichtong- Scalpere( kumippoq) Comak- Pedisulus( kumak) Caijuta- Cochlear( qajuuttaq) Capissiling- Salmo( kapisilik) Cannechsuna- Os oris( qaneq) Callibse- Olla( puugutaasaq( potte)) Caluchtein- Tibia seu fistula( siggartaat, sullulik) Cunichba- Odorari( kuniorpaa narajorpaa) Calaktoktong- Concutiome( ooqattaarpoq imminut misilippoq).
Sentence Tokens with count 176
- William Jensen 1:49´ 26 2. Nikolaj Therkelsen 1:50´ 57 3. Isak Siegstad 1:51´ 22 4. Søren Davidsen 1:51´ 46 5. Andreas Broberg 1:53´ 15 6. Jonas Kristensen 1:53´ 25 7. Kim Hansen 1:53´ 52 8. Minik O. Svendsen 1:54´ 52 9. Nukannguaq Samuelsen 1:56´ 16 10. Aron Sakariassen 1:57´ 32 11. Edvard Samuelsen 1:58´ 45 12. Wilhjem Sakariassen 1:58´ 46 13. Frits Johansen 1:59´ 24 14. Algot Nielsen 1:59´ 46 15. Ado Sandgreen 2:00´ 02 16. Tittus Broberg 2:00´ 03 17. Aron Eskildsen 2:01´ 29 18. Amos Jensen 2:03´ 21 19. Lars Iversen 2:04´ 05 20. Hans II Petersen 2:05´ 28 21. Inunnguaq Zeeb 2:06´ 08 22. Hans Johan Kristensen 2:08´ 15 23. Rita Inûsugtok 2:10´ 04 24. Ole Svendsen 2:13´ 58 25. Hans Marius Frederiksen 2:17´ 55 26. Hansiaraq Zeeb 2:18´ 09 27. Pele Eliassen 2:20´ 40 28. Ferdinad O. Hansen 2:22´ 06 29. Hans Otto Jørgensen 2:24´ 22 30. Jakob Stork 2:28´ 01 31. Karl Frederik Danielsen 2:41´ 27 32. Thomas Inûsugtoq 2:42´ 07 33. Otto Mika Villumsen 34. Ville Siegstad 35. Marius Inûsugtoq
Sentence Tokens with count 178
- § 46( umiarsuit maani nunaniluunniit allani imaani avatangiisinut inatsisinik unioqqutitsisimasut Kalaallit Nunaanni umiarsualivimmut tulannissaannut inerteqquteqarsinnaaneq nutaaq)§ 48( mingutsitsisoq nassaarineqarsinnaatinnagu kikkut upalungaarsimanermi akiuiniarnermilu aningaasartuutinut akiliisussaanerisa erseqqissarneqarnera)§ 50( ilaatigut inatsimmik unioqqutitsinerit annikitsut inatsisinik malinninniarluni iliuuseqartoqarnissaanik pinngitsoortitsisinnaanerup erseqqissarneqarnera) Kapitali 20( attaveqaqatigiinnermut tamanullu ammasumik saqqummiussisarnermut maleruagassanik sukumiinerusunik aalajangersaasinnaatitaaneq nutaaq) Kapitali 21( maalaaruteqartarneq eqqartuussisunullu suliakkiisarneq pillugu kapitali annertusineqangaatsiartoq, avatangiisinut inatsimmi maalaaruteqartarnermut eqqartuussivinnullu suliassanngortitsisarnermut maleruagassanut assingungaatsiartoq)§ 59( Naalakkersuisunut imartanut killilersoqqissaakkanut maleruagassanik immikkut ittunik aalajangersaanissamut periarfissaq nutaaq)§ 60( sulianik suliaqarnermi oqartussaasut aningaasartuutaasa matussusernissaannut akitsuutit pillugit maleruagassanik aalajangersaasinnaanermut piginnaatitsissut)§ 61( suliassanik oqartussaasunut akuesissusiortartunullu suliakkiisinnaaneq)§ 62( pillaammik akiligassiissutit annertussusilerneqartarnerinut aamma pillaammik akiliutit Nunap Karsianut tutsinneqartarnissaannut maleruagassat nutaat)§ 63( Inatsit malillugu peqqussutini atulersinneqarsinnaasuni, akiliisitsissutinik qaffaanissamut maleruagassanik ikkussinissamut periarfissaq nutaaq)§ 64( umiarsuit nunanit allaneersut IR pasineqartut inatsisinik unioqqutitsisoqarsimanersoq aalajangiiffiginiarlugu paasissutissanik amerlanerusunik piniarfigineqarsinnaaneri pillugit aalajangersagaq nutaaq)§ 66( pillaammik akiligassiissutigineqartut akilerneqarnissaat qulakkeerniarlugu ilaatigut umiarsuarnik, taakkununngalu ilanngullugit umiarsuarnik nunanit allaneersunik IR aallaqqusiunnaarsinnaatitaanerup erseqqissarneqarnera)§ 68( unioqqutitsinermi suliat suliarineqarnerannik pisariillisaanissaq siunertaralugu allaffissornikkut pillaammik akiligassiisinnaatitaaneq, aamma§ 68-imut oqaaseqaatini pillaammik akiligassiissutissatut najoqqutassanik, pillaammik akiliutinut pioreersunut naleqqiullutik pillaammik akiligassat amerlingaatsiarnerinik kinguneqartussanik sukumiisumik naatsorsuisinnaatitaaneq)§ 69( inatsisinik unioqqutitsinerit ilaanni sulianut uparuaanissamut piffissarititaasunik sivitsuineq)§ 70( Inatsisartut inatsisaat atuuttoq malillugu aalajangiinerni ikaarsaarnermut maleruagassat)
Sentence Tokens with count 184
- Kapitali 2, tassani ilaapput aalajangersakkat pinngitsaaliissummik atuinermi aalajangersakkat nalinginnaasut, tak.§§ 3-6. Kapitali 3, tassani nammineersinnaajunnaarsitsinermut( napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinermut, napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsinermut aamma oqqussinermut) piumasaqaatit malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 7-13. Kapitali 4, tassani pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissamut periarfissat malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 14-15. Kapitali 5, tassani napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut malinnaaffigineqarneq malittarisassiuunneqarpoq, tak.§§ 16-20. Kapitali 6, tassani sukaterussineq il.il.( pinngitsaaliissummik sukaterussineq, nukiit atorlugit pissaanermik atuineq, sernissuiniarluni sukaterussineq, immikkut nakkutiginninneq aamma immikkoortortaqarfimmi matunik parnaarsuineq) malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 21-31. Kapitali 7, tassani allagarsianik/ nassiussarsianik, napparsimasut inaannik aamma pigisaanik, timimik satsaalluni misissuineq aammattaaq pigisanik arsaarinnissuteqarneq aamma suujunnaarsitsineq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 32. Kapitali 8, tassani pinngitsaaliissuteqarnernik nalunaarsuineq aamma pinngitsuugassaanngitsumik nalilersueqqinneq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 33-34. Kapitali 9, tassani napparsimasunik siunnersuisut malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 35-40. Kapitali 10, tassani naammagittaalliuteqarsinnaanermut il.il. ilitsersuineq malittarisassiuunneqarpoq, tak.§§ 41-45. Kapitali 11, tassani naammagittaalliornissamut periarfissat aamma eqqartuussivikkut ingerlatitsisinnaaneq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 46-49. Kapitali 12, tassani ilaapput atuutilersitsinermut, atorunnaarsitsinermut aamma ikaarsaariarnermut il.il. aalajangersakkat, tak.§ 50. 2.2 Inatsimmi pineqartoq 2.2.1 Inatsit atuuttoq Inatsimmi aalajangersarneqarpoq nammineersinnaajunnaarsitsineq aamma pinngitsaaliissummik allamik atuineq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni taamaallaat pisinnaasoq aamma taamaallaat inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat naapertorlugit, tak.§ 1, imm. 1 Inatsimmi Dronning Ingridip Napparsimavissuani unitsinneqarnermut, uninnganermut aamma nakorsartinnermut atatillugu pinngitsaaliissummik atuinerit tamarmik malittarisassiuunneqarput.
Sentence Tokens with count 189
- )◆ 13- 14□/ ◆ 15- 17□/ ◆ 18- 19□/ ◆ 20- 21□/ ◆ 22□/ 2 KUNNGIT ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 5□/ ◆ 6- 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 13□/ ◆ 14- 15□/ ◆ 16- 17□/ ◆ 18- 19□/ ◆ 20- 22□/ ◆ 23- 25□/ 1 NALUNAARSUUTIT 1- 2□/ 3- 5□/ 6- 7□/ 8- 10□/ 11- 12□/ 13- 15□/ 16- 17□/ 18- 20□/ 21- 23□/ 24- 26□/ 27- 29□/ 2 NALUNAARSUUTIT 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 22□/ 23- 25□/ 26- 28□/ 29- 30□/ 31- 33□/ 34- 36□ JUUTIT AALLARUSSAAQQAREERLUTIK UTERMATA ULLOQ KAPITALI□ ✔/ EZRA ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 7□/ ◆ 8- 10□/ NEHEMIA ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 6□/ ◆ 7- 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 13□/ ESTERI ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 10□ MOSESIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JOBI 1- 5□/ 6- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 20□ 5/ 21- 24□/ 25- 29□/ 30- 31□/ 32- 34□/ 35- 38□/ 39- 42□ TAALLIAT SIUNNERSUUTILLU ATORIAANNAASUT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ TUSSIAATIT 1- 8□/ 9- 16□/ 17- 19□/ 20- 25□/ 26- 31□/ 32- 35□/ 36- 38□/ 39- 42□/ 43- 47□/ 48- 52□/ 53- 58□/ 59- 64□/ 65- 68□/ 69- 72□/ 73- 77□/ 78- 79□/ 80- 86□/ 87- 90□/ 91- 96□/ 97- 103□/ 104- 105□/ 106- 108□/ 109- 115□/ 116- 119:
Sentence Tokens with count 190
- Oqaasiliortut taaguusersuutinik akuersisarnissaannik aalajangersagaq, tamannalu pisassasoq suleqatigiit Oqaasiliortut ilisimannittutut toqqagaasa innersuussereernerisigut, Oqaasiliortut aternik kalaallit oqaasiinit pilerfeqartunik atsersuisarneq pillugu inatsisip tamakku pillugit aalajangersagai tunngavigalugit akuersisartuunissaannik aalajangersagaq, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq aalajangersassagaat, taannalu tamanut saqqummiutissallugu Oqaasiliortut aaqqissuussaanni ordbogimi allannermut najoqqutassiami, suliat aalajangersimasut naammassiniarlugit Oqaasiliortut piffissami killilimmi sulisussanik, suleqatigiinnik imaluunniit suliaqaqatigiinnik pilersitsisinnaanerannik periarfissaqartinneqarput, pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaatsimut atuuttumut tunngatillugu malittarisassat, kalaallit pisortatigoortumik UR allattaasiat qanoq paasineqassanersoq pillugu, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut kalaallisut ataatsimut allattaatsimut aalajangersaanermikkut tunngaviusussanik pingaarnernik aalajangersaassasut, allataatsimi aqutsisuusussanik, tamannalu pissasoq Naalakkersuisut tamanna pillugu oqaaseqaateqartereerlugit, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut allataatsip tunngavigisassaanik aalajangersaanerminni nunat aqqisa qanoq allattarnissaannik immikkut tunngavigisassanik aalajangersaassasut, taamalu iliorneq pissaaq Nunat Aqqinik Aalajangiisartut isumasioqatigereernerisigut, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut allataatsimi allannguinernut atatillugu nammineerlutik allataatsimi apeqqutini tunngaviusuunngitsuni allannguisinnaasut, aamma allannguinerit tunngaviusut suliarineqarsinnaasut tamanna pillugu Naalakkersuisut oqaaseqartereerlugit, aalajangersarneqarpoq pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq, taarsiullugu oqaasilianik atuisarneq aamma immikkut sulianut taaguutit-( fagterminologi) pisussaaffiussasut pisortat ingerlatsiviini tamani il.il., Oqaasiliortut katitigaanerisa allanngortinnerat, Oqaasiliortut ataatsimut isigalugit piginnaasanik qanoq ittunik peqarnissaannik aalajangersaaneq, aamma Oqaasiliortuni ilaasortat ataasiakkaat eqqarsaatigalugit, Oqaasiliortunut ilaasortanik suliamik naammaginartumik ingerlatsisinnaanngitsunik ilaasortaajunnaarsitsisinnaanermik Naalakkersuisunut periarfissiineq, aningaasatigut missingersuutinut, naatsorsuutinut aamma kukkunersiuinermut malittarisassanik aalajangersaaneq, Oqaasiliortut ukiumoortumik UR nalunaarusiornissaasa imaarisassaanut itisilerutaasumik piumasaqaatinik aalajangersaaneq, ataatsimiittarnerit akuttussusissaannik aamma Oqaasiliortut ataatsimiinnerisa qanoq ammatiginissaannik aalajangersaaneq, allattoqarfiup sulinissaanut maleruagassanik aalajangersaaneq, 2
Sentence Tokens with count 193
- aqutsinerup nakkutigineqarnissaa naammaginartumik nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 10) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit atorneqarneri akiliutigineqartarnerilu nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 11) Siulersuisunut ilaasortatut isumagisimanngikkuniuk pisortap piumasaqaatigineqartutut malittarisassanik innersuussutinillu pissarsinissaanut, aningaasaateqarfiup aningaasaataannik atuinissaq akiliisarnissarlu pillugit inatsisartut inatsisaannik matumanik malittarisassanik eqquutsitsinissaq eqqarsaatigalugu, takuuk§ 24, imm. 4, 12) Siulersuisunut siulittaasutut imaluunniit siulittaasup tulliatut siulersuisut ataatsimiinnissaat allattoqarfimmi aqutsisup, kukkunersiuisup imaluunniit Naalakkersuisut tamatuminnga piumasaqarnerisigut isumagisimanngippagit, takuuk§ 25, 13) Siulersuisunut ilaasortatut isumaginngikkuniuk, aningaasaateqarfiup aningaasaatai, isumannaatsumik qularnaatsumik kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni aqunneqarlutillu inissinneqarnisaat, takuuk§ 27, 14) Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugut aqutsisutut pappilissanik nalilinnik niueruteqarnissamik akuersissuteqarani aqutsisutut suliamik ingerlatsippat, takuuk§ 28, imm. 4, 15) Aqutsisutut aningaasaateqarfiup anigaasaataasa aqunneqarneri inissinneqarnerilu inatsisartut inatsisaat manna malillugu qulakkiinngikkunigit, kiisalu inatsit malillugu malittarisassatut aalajangersakkat malillugit kiisalu isumannaatsumik qullarnaatsumillu kiisalu sapinngisamik amerlasuunik iluanaaruteqartinnissaat isumagisimanngikkunigit, takuuk§ 29, imm. 1, 16) Aqutsisutut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit inatsisit malillugit nunanilu tamani aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq aningaasalersuinerlu pillugu pitsaasumik isumaginninnissaq malillugu kiisalu toqqissisimanartumik ileqqorissaarnikkut malittarisassat malillugit suliaminik ingerlatsisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 2, 17) Aqutsisutut ileqqorissaarnissaq malillugu kiisalu aalajangersakkat aningaasaateqarfiup siulersuiusunit akuerisaasut malillugit naatsorsuinermik qulakkiinngippagit kiisalu naatsorsuutinik saqqummiussisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 4, 18) Siulersuisunut ilaasortatut qulakkiinngikkuniuk, suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik saqqummiussisarnissaat assigisaallu.
Sentence Tokens with count 195
- 4) sammisassat ilinniarnertuunngorniarfinnut attuumassuteqartut ilisimanerisa takutinnissaat, 5) ilinniartitsisutut sulinermi aamma ilinniarnertuunngorniarfiup demokratii tunngavigalugu ingerlatsiffiini, ilinniakkami malittarisassanik atuinissaq, 6) ilinniartitsissutini ilinniartitsissummut tunngasutigut pædagogikkikkullu inerisaalluni ingerlatsinernut peqataaneq, taamatullu ilinniarnertuunngorniarfiup ataatsimut sammisartagaanut aaqqissugaaneranullu naleqqiullugu, 7) ilinniartitsinermi atortussat, IT, av-mi atortut, laboratoriat naapertuuttut aamma sulliviit avammullu sammititamik ingerlatsinerit atorlugit ilinniartitsinermik namminersorluni pilersaarusiorneq, ingerlatsineq naliliinerlu, 8) ilinniartitsissummi ilinniartitseriaatsitigut tunngaviit aamma ilinniartitsinermik sulinermilu ilusileeriaatsit assigiinngitsut atornissaat, tamatumunnga ilanngullugit suleriaatsit, ilinniartitsissutinik ataqatigiiffinnut piviusunut qanittunut attuumassuteqalersitsisut, 9) ilinniartut ilitsoqqussarinagu oqaasiinik ilinniartitsinermi pædagogikkip qanoq pisariaqartinneqartigineranik atornissaanillu naliliineq, 10) nammineq, allat atuarfiullu atugassaanik ilinniartitsinerup inerisarnera eqqarsaatigeqqinneralu, 11) pædagogikummimik sammisassanik Kalaallit Nunaanni pissutsinut naleqqiussisunik toqqartuineq atuinerlu, 12) ilinniartut assigiinngitsut ilinniartitsinermut naleqqiullugu piginnaasaasa ilimagisassallu paasiniarnerat taakkunanngalu naleqqussaaneq, 13) ilinniartut ilinniariaasiisa assigiinngitsut ikorfartornissaat, 14) ilinniartut suleqatigalugit ilinniartitsissutini suliaqarnissamik pilersaarusiorneq, tassunga ilanngullugu klassip inaata toqqissisimanartuullunilu peqataatitsiffiulluartumik kultureqalernissaanut inerisaaqataaneq, 15) ilinniartut nalileeriaatsinut misilitsinnermilu periaatsinut assigiinngitsunut piareersarnerat, 16) ilitsersuilluni kaammattuutaasumillu siunnersuilluni ingerlatsinernut peqataaneq, 17) immikkut ikorfartuutaasumik sammisassanik ingerlatsinissanillu pilersaarusiornernut taakkunanngalu ingerlatsinernut peqataaneq, 18) ilinniartitsissutini ataasiakkaani ilinniartitsissutillu akimorlugit ilinniartitsineq pillugu ilinniartitsisut allat suleqatiginerannut peqataaneq, tassuunakkut ilaatigut ilinniartitsissutit imminnut sunneqatigiinnissaat, ataqatigiissuseq ilinniartitsinerullu siumukartuarnissaa KAR pilersinneqaqqullugit, 19) ilinniarnertuunngorniarfiup avataani aaqqissuussaanngitsumik ilikkariartortarneq pillugu paasinnissimanermik takutitsineq, 20) meeqqat atuarfianni pædagogikkikkut periutsinik atorneqartunik paasinnissimanermik takutitsineq aamma 21) suliffeqarfinnut avataaniittunut ittunut, kattuffinnut kiisalu najukkami inuussutissarsiortunik suleqatigiinnissamut periarfissanik paasinnissimanermik takutitsineq.
Sentence Tokens with count 200
- Seqernup aappaa Ullaanngoriartulersoq ujarassuarmut qaqivunga iliveqarfiup kangia'tungaani sila sissarsunnippoq tamarmi aamma uuliarujussunneqaaq umiarsualivimmi iluliaq iseqqammat takuakka qamutit siniffiit atisat meeraaqqallu nangii ilulissap iluaniittut ittut samaniippoq ippoq illu tassunga taaq arriitsumik isaavoq Annilaangaqigama suaartalerpunga susoruna sooq-una taaq putsutut ippa naak inuit Naluarput inuit tamarmik isersimapput uagut iliveqarfik aserorteriartorparput takuakka angutit tallimat qaqortumaartut aamma qarlippaallit tamarmik nivaataqarput taarneq avasikkaluarluni qaqqaq qulaallugu illup tungaanut ingerlavoq ikerup kujataa kisimi taarnersarasaarpoq tamarmik uteqattaartut Issumaak qimaaniarit erniinnaq seqineq pikuuna aappaqarluni nuissaaq pavanigooq nuisareerpoq kingornagooq nueqqissanngilaq Suna kina aapparaa akivunga nipera ilorpasissoq quilertaqaanga naluarput naluarput nuigaanganngooq ilerfit tamarmik makittarput ila sunaasimassanerpoq Taarneq katagarluni illut ujaqqallu akulloqquallugit ingerlavoq angutit suaartalerput qaa issumaak tuavi qaqqat ungataat kiisa qaammalerput tuavi qaa tuavi qimaaniarit Arpaannaq qimaalerpunga takulerakku taartup illorput qaangeraa orlusarlunga tikikkakku parnaaqqavoq kasuttoraluarama siggartaraluarama ammanngilaq Kamallunga igalaaq ujaqqamik milorpara iluani oqarpallapput kinaavit suit uangaana qaa tuavi matu ammaruk seqineq kiisa nuilerpoq naluatsigit nipit ilisarinngilarput kinaanerputit akivoq nipaa ilisarnaqaaq Taava ujarassuarmut uteqqippunga angutit ikku nuannaarunnaarsimapput kimmut kisiat isigivunga tassami seqineq nuilerpat qiviarnianngilara aappaa kinaanersoq ersigeqigakku suaartalerpunga ikkorsii oqaluffik inoqarpa asuli akipput arpaannaq ornippara aamma parnaaqqavoq naak palasi naak ajoqi angutit suaarpakka sanileriiaarlutik kangimut isigipput nivaattatik ilillugit uanga oqaluffiup alannguaniiginnarpunga iinnarpunga tassani nuisussaq takunaviannginnakku Palasi Nuummut ataatsimiigiarami aamma ajoqi feeriarpoq angutit akipput
- Angutini inuttaq pingaarneq Bryan Cranston( Trumbo) Matt Damon( The Martian) Leonardo DiCaprio( The Revenant) Michael Fassbender( Steve Jobs) Eddie Redmayne( The Danish Girl) Arnani inuttaq pingaarneq Cate Blanchett( Carol) Brie Larson( Room) Jennifer Lawrence( Joy) Charlotte Rampling( 45 Years) Saoirse Ronan( Brooklyn) Angutini inuttap pingaarnerup tullia Christian Bale( The Big Short) Tom Hardy( The Revenant) Mark Ruffalo( Spotlight) Mark Rylance( Bridge of Spies) Sylvester Stallone( Creed) Arnani inuttap pingaarnerup tullia Jennifer Jason Leigh( The Hateful Eight) Rooney Mara( Carol) Rachel McAdams( Spotlight) Alicia Vikander( The Danish Girl) Kate Winslet( Steve Jobs) Manuskriptitsialak Matt Charman, Ethan Coen og Joel Coen( Bridge of Spies) Alex Garland( Ex Machina) Pete Docter, Meg LeFauve, Josh Cooley og Ronnie del Carmen( Inside Out) Josh Singer og Tom McCarthy( Spotlight) Jonathan Herman, Andrea Berloff, S. Leigh Savidge og Alan Wenkus( Straight Outta Compton) Manuskripti allaqqitaq Charles Randolph og Adam McKay( The Big Short) Nick Hornby( Brooklyn) Phyllis Nagy( Carol) Drew Goddard( The Martian) Emma Donoghue( Room) Animationitsialak' Anomalisa'' Boy& the World'' Inside Out'' Shaun the Sheep Movie'' When Marnie Was There' Nunanit allanit filmitsialak' Krigen'( Danmark)' Embrace of the Serpent'( Columbia)' Mustang'( Frankrig)' Son of Saul'( Ungarn)' Theeb'( Jordan) Piviusulersaatutitsialak' Amy'' Cartel Land'' The Look of Silence'' What Happened, Miss Simone?
Sentence Tokens with count 201
- Imm. 2. Qanga ullumilu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kalaallisut kinaassuseqarnermut kultureqarnermullu paasinnittaatsit assigiinngitsut mississoqqissaarsinnaassagaat nalilersorsinnaassagaallu, 2) inuiaqatigiit kalaallit kalaallillu kulturiata nunarsuup sinnerani inuiaqatigiinni inissisimanera paasisaqarfigissagaat, 3) inuiaqatigiit assigiinngitsut kulturiminnik qanoq attassinersut ingerlatitseqqinnersullu aamma allannguutinut qanoq naleqqussarnersut ilisimaarissagaat, 4) eqqumiitsuliornikkut oqariartuutit kulturimik qanoq ersersitsisarnersut paasisimasaqarfigitsiassagaat, 5) inuit ataasiakkaat ataatsimullu pisariaqartitaat qanoq inuiaqatigiinni assigiinngitsuni naammassineqartarnersut paasisimasaqarfigitsiassagaat, 6) inuiaqatigiit akornanni pisartut pingaarutillit qaqugukkulluunniit ineriartornermut ilaaneri paasisimassagaat aamma 7) Kalaallit Nunaanni Qallunaallu Nunaanni 1850-imiit ullumimut kulturikkut inuiaqatigiissutsikkullu ineriartorneq ilisimasaqarfigissagaat, Imm. 3. Naalakkersuinikkut, inatsiseqarnikkut eqqartuussiveqarnikkullu aaqqissuussaanerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Namminersornerulluni Oqartussat inatsisitigut tunngavii, matumani Namminersornerullutik Oqartussat eqqartuussiveqarnermut nunanullu allanut politikkeqarnermut pisinnaatitaaffii ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 2) Kalaallit Nunaanni inatsisartut oqartussaaqataanerata qanoq ingerlanneqarnera paasisimasaqarfigissagaat, aamma politikkikkut partiit soqutigisaqaqatigiiffiillu Kalaallit Nunaanni isummersornermut aalajangiisarnernullu pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, 3) nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaata inissisimanera, tassunga ICC, Nunat Avannarliit Suleqatigiiffiat aamma FN ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 4) nunat tamalaat akornanni naalakkersuinikkut suleqatigiinneq, tassunga FN, Nato, EU, Europarådi aamma Nunat Avannarliit Suleqatigiiffiat ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 5) nunat tamalaat akornanni inuit pisinnaatitaaffii, avatangiisit il.il. pillugit soqutigisaqaqatigiiffiit naalagaaffittut pituttorsimanngitsut ilisimasaqarfigissagaat, 6) naalakkersuinikkut aaqqissuussaanerup Paarsisutoqqaniit Namminersornerulluni Oqartussaalernermut ineriartornerata pingaarnersaat ilisimassagaat, 7) silarsuup oqaluttuarisaaneranni 1900-kkut aallartilaarneranniit pisimasut pingaarnerit, tassunga sorsunnersuit nunallu tamalaat akornanni naalakkersuinikkut akerleriissutsit pi-ngaarnerit ilanngullugit, ilisimassagaat aamma 8) nunarsuaq tamakkerlugu naalakkersuinikkut aningaasaqarnikkullu aaqqissuussaanerit assigiinngitsut eqqarsartaatsillu ineriartorneranni pingaarnersiorlugit aamma ineriartornermi tassani
Sentence Tokens with count 209
- timersornerup timigissarnerullu nuna tamakkerlugu siuarsarneri pillugit pisortani oqartussat timersornermi kattuffiit suleqatigalugit qulakkeerneqarnissaat, timersornermi kattuffiit suleqatigalugit inuiaqatigiinni immikkoortuni tamani timersornerup timigissarnerullu tapersersorneqarnerat pisortani oqartussat qulakkiissagaat, tassunga ilanngullugu meeqqat inuusuttullu, utoqqaat, inuit pisinnaanermikkut ajoquteqartut aamma immikkut atugarliortut isiginiarneqarnissaat pingaartinneqarnissaat, timersornermi kattuffiit suleqatigalugit timersornermut timigissarnermullu tunngasuni kajumissuseqarluni suliaqarnermut kajumissaaralutillu toqqammavinnut pitsaasunik pilersitsillutillu tapersersuissasut pisortani oqartussat pisussaaffilerneqarlutik, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut tapiissutit pillugit maleruagassat aalajangersarneri, tassunga ilanngullugit tapiissutit sumut atorneqassanersut, tapiissutit ilai aalajangersimasunut atorneqassasut, piumasaqaatit aamma ukiunut sisamanut angusaqarnissamik isumaqatigiissutit, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut Naalakkersuisut tapiissuteqarneranni piumasarineqarpoq taakku nakorsaatit pissassaatitut atorneqartartut pitsaaliornissaat akiuinerlu pillugu Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut maleruagassanik aalajangersagaanik malitsissasut eqqortitsissasullu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut Naalakkersuisut tapiissuteqarneranni piumasarineqarpoq timersorluni unamminernik allanngortiteriniarnerup pitsaaliornissaa akiuiniarnerlu pillugit Naalakkersuisut maleruagassiaannik malinnissasut atuissasullu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Naalakkersuisut timersortarfinnut aaqqissuussinernullu tapiissutaat annerusumik nuna tamakkerlugu nunallu immikkoortuini timersortarfinnut tapiissutaanissaannut erseqqissaaneq, kommunalbestyrelsip timersornermut timigissarnermullu tapiissuteqartarnera pillugu maleruagassat annertusineqarneri, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat aamma Elite Sport Greenland pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pisassaatitut atorneqartarnerinut suliniutit siunnerfeqarnerannik, pitsaaninngortinnissaannik ataqatigiissarneqarnissaanillu siunertaqartumik ataatsimiititaliamik attaviitsumik, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunik, pilersitsinissaq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, tassunga ilanngullugit pitsaaliuineq akiuinerlu, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut suliassai, katitigaanera sulineralu pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, nakorsaatit pissassaatitut atorneqarnerisa pitsaaliorneqarnissaat akiornissaallu pillugu timigissarfinnik il.il. piginnittunik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut 13
Sentence Tokens with count 210
- § 4( nassuiaatit nutaat kiisalu annertuumik allanngortinneqartut)§ 6( inatsisip atuuffiisa avatangiisinut inatsisinut allanut naleqqiullutik killiligaanerat) Kapitali 3(" akuutissat imerpalasut" pillugit maleruagassat erseqqissarneqarnerat, tassunga ilanngullugusuussusii immikkoortiterlugit nalunaarsuigallartarnerit)§ 11( sananeqaatinik ajoqusiisartunik, poortorlugit assartorneqartunik umiarsuarmiit eqqaanissamut inerteqquteqarneq nutaaq) Kapitali 6( imeq oqimaaloqutaq kinnerillu pillugit maleruagassat nutaat) Kapitali 7( imermut errortuutikumut salinneqanngitsumut nassuiaatit nutaat aamma umiarsuarni anginerusuni imermut annanut errortuutikumut kuuffitsigut imaarsinissamut inerteqquteqarneq) Kapitali 8( ilanngussaq 2-mut ilanngullugu eqqakkanik imaarsinissamut inerteqquteqarneq pillugu maleruagassat sukannernerusut nutaat) Kapitali 10( maanna soorlu angallatinik imaanut eqqaasarneq akuerisaajunnaarpoq, aammalu sananeqaatinik atortunillu igitassatut kissaatigineqartunik misissueqqissaarnissap piumasarineqarnissaa ajornarunnaarpoq il.il.) Kapitali 11( umiarsuarnik inissitanik qimaannakkanillu suliaqarnissamut maleruagassat nutaat, tassunga peersinissamut peqqussuteqartarnermut maleruagassat nutaat ilanngullugit) Kapitali 12( sananeqaatit ozonimik isaterisartut pillugit maleruagassat nutaat, nalinginnaasumik ingerlatsinermit eqqakkanik ikuallaanissamut aamma maleruagassanik, ikummatissanik pilersuisunut uppernarsaasiinissamut pisussaaffiliiffiusunik aalajangersaanissamut maleruagassat sukannernerusut) Kapitali 13( piginnaatitsissut nutaaq, mingutsitsinermik pinaveersaartitsinissaq killilersuinissarluunniit siunertaralugit imaatigut angalanissamut killilersuisarneq pillugu maleruagassanik nutaanik aalajangersaanissamut periarfissiiffiusoq)§ 35, imm. 2( mingutsitsiviusumik, inatsisissatut siunnersuummi aalajangersakkanut allanut ilaanngitsunik suliaqarnermi akuliussinnaanermut periarfissat nutaat) Kapitali 15( imaani suliani annerusuni ASN-imut maleruagassat nutaat)§ 38( upalungaarsimanermi akiuiniarnermilu iliuusissanik aallartitsisarnermut maleruagassanik sukannernerulersitsineq erseqqissaanerlu)§ 39( Kalaallit Nunaanni avatangiisini pissutsinut immikkut ittunut upalungaarsimanissap aallunneqarnissaanut, tassungalu ilanngullugu pingaartumik siusissukkut pinaveersaartitsiviusumik suliniuteqarnissamut, kiisalu mingutsitsinermik alapernaarsuisarnermut maleruagassaq nutaaq)§ 40( umiarsuarnit silaannakkullu angallatinit nalunaaruteqartarnermut maleruagassat ilasat erseqqissaatitallillu)§ 43, imm. 2 aamma imm. 3( piginnaatitsissutit nutaat, ilaatigut umiarsuarmi usinik ulorianartoqarneranik nalunaaruteqarnissamut piumasaqaateqarnermik aalajangersaasinnaanissamut periarfissiiffiusut.
Sentence Tokens with count 211
- Fury Road) Angutini pingaarnertut inuttaasut pitsaanersaat Bryan Cranston( Trumbo) Matt Damon( The Martian) Leonardo DiCaprio( The Revenant) Michael Fassbender( Steve Jobs) Eddie Redmayne( The Danish Girl) Arnani pingaarnertut inuttaasut pitsaanersaat Cate Blanchett( Carol) Brie Larson( Room) Jennifer Lawrence( Joy) Charlotte Rampling( 45 Years) Saoirse Ronan( Brooklyn) Angutini isiginnaartitsisartut pingaannginnerit pitsaanersaat Christian Bale( The Big Short) Tom Hardy( The Revenant) Mark Ruffalo( Spotlight) Mark Rylance( Bridge of Spies) Sylvester Stallone( Creed) Arnani isiginnaartitsisartut pingaannginnerit pitsaanersaat Jennifer Jason Leigh( The Hateful Eight) Rooney Mara( Carol) Rachel McAdams( Spotlight) Alicia Vikander( The Danish Girl) Kate Winslet( Steve Jobs) Nammineq oqaluttualiat pitsaanersaat Matt Charman, Ethan Coen og Joel Coen( Bridge of Spies) Alex Garland( Ex Machina) Pete Docter, Meg LeFauve, Josh Cooley og Ronnie del Carmen( Inside Out) Josh Singer og Tom McCarthy( Spotlight) Jonathan Herman, Andrea Berloff, S. Leigh Savidge og Alan Wenkus( Straight Outta Compton) Oqaluttualiat suliareqqitat pitsaanersaat Charles Randolph og Adam McKay( The Big Short) Nick Hornby( Brooklyn) Phyllis Nagy( Carol) Drew Goddard( The Martian) Emma Donoghue( Room) Animationimik filmiliat pitsaanersaat' Anomalisa'' Boy& the World'' Inside Out'' Shaun the Sheep Movie'' When Marnie Was There' Nuani allamiut filmiliaasa pitsaanersaat' Krigen'( Danmark)' Embrace of the Serpent'( Columbia)' Mustang'( Frankrig)' Son of Saul'( Ungarn)' Theeb'( Jordan) Piviusulersaarusiat pitsaanersaat' Amy'' Cartel Land'' The Look of Silence'' What Happened, Miss Simone?
Sentence Tokens with count 226
- malinninngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu inerteqqummik 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu eqqortitsinngitsoq, inerteqquteqarnermik eqqortitsinngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoq, nalunaarutiginninngitsoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu kattunnissamut 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu inerteqqusineq eqqortinnagu kattunnermik kattunnissamut inerteqqusineq eqqortinnagu piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, imm. 1kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, at naapertorlugu kattunnissap imm. 5, imm. 1-at naapertorlugu akuerineqannginnerani kattunnissap akuerineqannginnerani piviusunngortinnissaanut inerteqqummik piviusunngortinnissaanut inerteqqummik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 naapertorlugu naapertorlugu piumasamik imaluunniit piumasamik imaluunniit peqqussummik peqqussummik naalanngitsoq, imaluunniit§ naalanngitsoq, imaluunniit§ 23 23 naapertorlugu peqqussummik naapertorlugu peqqussummik naalanngitsoq, naalanngitsoq, 8)§ 28 malillugu peqqusissummik 8)§ 23 c-mik unioqqutitsisoq, unioqqutitsisoq imaluunniit 9)§ 23 i, imm. 2, nr. 2 aamma 3-mi malinninngitsoortoq, allassimasutut pisussaaffimmik§ 23 i, imm. 9) neriorsuummik§ 29, imm. 1 malillugu 1 naapertorlugu aalajangerneqarsimasoq saneqqunneqarsinnaanngitsinneqartumik naapertorlugu neqerooruteqartartumut unioqqutitsisoq imaluunniit pisussaaffiliunneqarsimasumik malinninngitsoortoq, malinninngitsoq, 10)§ 29, imm. 2 malillugu peqqusissummik10)§ 28 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, malinninngitsoortoq, 11) neriorsuummik§ 29, imm. 1 naapertorlugu 11)§ 30 malillugu piumasaqaammik unioqqutinneqassanngitsumik malinninngitsoortoq, imaluunniit unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 12) paasissutissanik eqqunngitsunik 12)§ 29, imm. 2 naapertorlugu peqqussummik imaluunniit uukapaatitsisunik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, Unammilleqatigiinnermut 13)§ 30 naapertorlugu piumasaqaammik Ataatsimiititaliamut imaluunniit naalanngitsoq, imaluunniit Atuisartoqarnermut 14) Unammilleqatigiinnermut Unammilleqatigiinnermullu ataatsimiititaliamut imaluunniit Aqutsisoqarfimmut tunniussisoq imaluunniit Atuisartoqarnermut paasissutissanik suliamut paasissutissanik Unammilleqatigiinnermullu piniarfigineqarsimasumut pingaaruteqartunik Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik nipangiussiinnartoq.
Sentence Tokens with count 228
- akornusersuinnginnissaat imaluunniit pisanit misiligutissanik tigusiniarneranni sunnerniaannginnissaat, assersuutigalugu aalisarnermik alapernaarsuisup misiligutissanik tigusinnginnerani pisanik immikkoortiterinatillu igitsinnginnissaat, peqquserluttuliorlutik allanngortitsinnginnissaat, aserorterinnginnissaat imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisup misiligutissatut katersaanik, atortuinik, allattugaataanik, assiliivimmik assilisaanik, pappialaataanik imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisup inuttut nammineq pigisaanik aalisarnermik alapernaarsuisoq erseqqilluinnartumik akuersisimatinnagu igitsinnginnissaat, 3) umiarsuarmi inuttat misiligutinik tigusinermi, pisat iluanaarutigineqarnerannik procentinngorlugit naatsorsuinermi aammattaaq alapernaarsuinermut atatillugu naleqquttumik ikiuunnissamut itigartitsinnginnissaat, 4) umiarsuarmi inuttat aalisarnermik alapernaarsuisup sulinerminik ingerlatsineranut akornusersuutaasinnaasutut kinguneqartitsisunik imaluunniit allatut naammagittaalliuutaalersinnaasunik imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisut sulinerannut atatillugu pissutsinik toqqissisimajunnaartitsisunik iliuuseqarnermikkut aalisarnermik alapernaarsuisunik akornusersuinnginnissaat, 5) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisup umiarsuup sumiissusersiornermik atortuutaanik sumiissutsip aalajangerneqarnissaanut tunngatillugu atuisinnaatitaanissaa aamma pisariaqartitsineq naapertorlugu umiarsuup sumiissusersiortuinit ikiorneqarnissaa, 6) qinnuiginninneq malillugu pisat qaqinneqarnissaat imaluunniit aalisakkanik nioqqutissiat umiarsuarmut allamut nuunneqarnissaat minutsinik 15-inik sioqqullugu umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit aalisarnermik alapernaarsuisup nalunaarfigineqarnissaa, taamaalilluni pisanit misiligutissanik tigusisoqarsinnaaqqullugu aamma nuussineq alapernaarsorneqarniassammat, 7) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisup piniutit aqajaruisa aamma kuitsiviisa il.il. uuttorneqarneranni aamma aalisakkanik assigiinngitsunik misiligutinik tigusisarnermut atatillugu naleqquttumik annertussusilimmik ikiorneqarnissaa aamma misiligutinik tigusiffiup ungasinngisaani isumannaatsumik suliffissamik innersuunneqarnissaa, 8) umiarsuup saneraatigut nivinngartakkanik isumannaatsunik majuartarfeqarnissaa, 9) avataani angallatit mikinerusut imaluunniit umiatsiat pullattakkat atorlugit aalisarnermik alapernaarsuisunik nuussinerup ullup qaamanerani pissutsinillu isumannaatsunik atugassaqartillugu inuttanit misilittagaqarluartunit, aalisarnermillu alapernaarsuisup tamakkiisumik akuersineratigut aammattaaq isumannaallisaanikkut pitsaanerpaamik atugassaqartitsinikkut ingerlanneqarnissaa, 10) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisoq umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit nuunneqarnissani taamaalillunilu atortuminik, ilisimatuussutsimut misiligutissanik tigusimasaminik, nammineq pigisaminik il.il. katersuinissaa, sivikinnerpaamik nalunaaquttap akunnerinik pingasunik sioqqullugu ilisimatinneqarnissaa/ kalerrinneqarnissaa, 11) aalisarnermik alapernaarsuisup umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit piffissaagallartillugu nalunaarfigineqarnissaa taamaalilluni sinerissamik nakkutilliisut aalisarnermik nakkutilliisuannik imaluunniit nunat tamalaat aalisarnermik nakkutilliisuannik ataatsimeeqateqarsinnaaqqullugu taassuma aalisariummik misissuilinnginnerani.
Sentence Tokens with count 236
- Arnat, maraton 18 Inge Seiding 4. 20. 48 1 16 Inge Lise Paviassen 5. 26. 23 2 68 Birgithe Høegh Lyberth 5. 46. 40 3 6 Nauja Brøns 6. 03. 38 4 14 Charlotte Rasmussen 6. 32. 52 5 66 Thora Godtfredsen 6. 57. 11 6 Angutit, maraton 11 Lars Rasmusen 4. 10. 50 1 47 Vilhelm Rasmussen 4. 11. 38 2 18 Teit Groth 4. 17. 30 3 65 Henrik E. Nielsen 4. 32. 21 4 69 Vittuaraq Isbosethsen 6. 19. 39 5 Arnat, maratonip affaa 83 Suka Fredeiksen 2. 23. 38 1 88 Kirsten Vahl 2. 28. 31 2 94 Grethe G. Nielssen 2. 49. 43 3 83 Esther Kleist 3. 14. 44 4 91 Johansine Bentsen 3. 55. 50 5 Angutit, maratonip affaa 98 Sune Andersen 1. 43. 49 1 90 Marner Nolsøe 1. 44. 52 2 82 Jens Enok Hansen 2. 07. 27 3 93 Aggu Bentsen 2. 30. 44 4 92 Eskild Godtfredsen 2. 42 40 5 84 Bent Hansen 2. 58. 41 6 Arnat, maratonip kuartia 77 Nivi Kleist 1. 13. 35 1 106 Avaaraq Olsen 1. 16. 01 2 79 Erikka Baadh 1. 16. 56 3 104 Judithe Kaspersen 1. 22. 45 4 110 Susan Kragh 1. 25.16 5 76 Linda Lund 1. 34. 13 6 Angutit, maratonip kuartia 72 Gunnar Frederiksen 57. 03 1 108 Ilanguaq Josiassen 1. 13. 01 2 75 Peter Danielsen 1. 15. 16 3
Sentence Tokens with count 240
- William Jensen 1:49´ 26 36 timer 2. Nikolaj Therkelsen 1:50´ 57 86 timer 3. Isak Siegstad 1:51´ 22 01 timer 4. Søren Davidsen 1:51´ 46 25 timer 5. Andreas Broberg 1:53´ 15 23 timer 6. Jonas Kristensen 1:53´ 25 71 timer 7. Kim Hansen 1:53´ 52 24 timer 8. Minik O. Svendsen 1:54´ 52 48 timer 9. Nukannguaq Samuelsen 1:56´ 16 15 timer 10. Aron Sakariassen 1:57´ 32 86 timer 11. Edvard Samuelsen 1:58´ 45 26 timer 12. Wilhjem Sakariassen 1:58´ 46 94 timer 13. Frits Johansen 1:59´ 24 83 timer 14. Algot Nielsen 1:59´ 46 87 timer 15. Ado Sandgreen 2:00´ 02 10 timer 16. Tittus Broberg 2:00´ 03 48 timer 17. Aron Eskildsen 2:01´ 29 29 timer 18. Amos Jensen 2:03´ 21 37 timer 19. Lars Iversen 2:04´ 05 23 timer 20. Hans II Petersen 2:05´ 28 57 timer 21. Inunnguaq Zeeb 2:06´ 08 03 timer 22. Hans Johan Kristensen 2:08´ 15 00 timer 23. Rita Inûsugtok 2:10´ 04 55 timer 24. Ole Svendsen 2:13´ 58 86 timer 25. Hans Marius Frederiksen 2:17´ 55 13 timer 26. Hansiaraq Zeeb 2:18´ 09 21 timer 27. Pele Eliassen 2:20´ 40 63 timer 28. Ferdinad O. Hansen 2:22´ 06 30 timer 29. Hans Otto Jørgensen 2:24´ 22 45 timer 30. Jakob Stork 2:28´ 01 65 timer 31. Karl Frederik Danielsen 2:41´ 27 28 timer 32. Thomas Inûsugtoq 2:42´ 07 02 timer 33. Otto Mika Villumsen 34. Ville Siegstad 35. Marius Inûsugtoq
Sentence Tokens with count 246
- takuuk§ 24, imm. 2, 7) Pisortatut aalajangersimaguni aningaasaateqarfiup atuuffii siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartuni, tamanna pillugu taamaaliornissaminik siulersuisunit taakkulu aalajangigaannik immikkut pisinnaatitaatinneqarsimanani, aningaasaateqarfimmut pingaaruteqartumik ajoqusiisoqarsinnaaneranik naatsorsuutigineqanngitsumik, takuuk§ 24, imm. 2, 8) Pisortatut naatsorsuuserineq, aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq akiliisarnerlu inatsisartut inatsisanni matumani maleruagassat malillugit iliornissaminik sumiginnaasimaguni, takuuk§ 24, imm. 3, 9) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup naatsorsuusiornerata aningaasatigullu pisuussutaanik aqutsinerup nakkutigineqarnissaa naammaginartumik nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 10) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit atorneqarneri akiliutigineqartarnerilu nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 11) Siulersuisunut ilaasortatut isumagisimanngikkuniuk pisortap piumasaqaatigineqartutut malittarisassanik innersuussutinillu pissarsinissaanut, aningaasaateqarfiup aningaasaataannik atuinissaq akiliisarnissarlu pillugit inatsisartut inatsisaannik matumanik malittarisassanik eqquutsitsinissaq eqqarsaatigalugu, takuuk§ 24, imm. 4, 12) Siulersuisunut siulittaasutut imaluunniit siulittaasup tulliatut siulersuisut ataatsimiinnissaat allattoqarfimmi aqutsisup, kukkunersiuisup imaluunniit Naalakkersuisut tamatuminnga piumasaqarnerisigut isumagisimanngippagit, takuuk§ 25, 13) Siulersuisunut ilaasortatut isumaginngikkuniuk, aningaasaateqarfiup aningaasaatai, isumannaatsumik qularnaatsumik kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni aqunneqarlutillu inissinneqarnisaat, takuuk§ 27, 14) Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugut aqutsisutut pappilissanik nalilinnik niueruteqarnissamik akuersissuteqarani aqutsisutut suliamik ingerlatsippat, takuuk§ 28, imm. 4, 15) Aqutsisutut aningaasaateqarfiup anigaasaataasa aqunneqarneri inissinneqarnerilu inatsisartut inatsisaat manna malillugu qulakkiinngikkunigit, kiisalu inatsit malillugu malittarisassatut aalajangersakkat malillugit kiisalu isumannaatsumik qullarnaatsumillu kiisalu sapinngisamik amerlasuunik iluanaaruteqartinnissaat isumagisimanngikkunigit, takuuk§ 29, imm. 1, 16) Aqutsisutut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit inatsisit malillugit nunanilu tamani aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq aningaasalersuinerlu pillugu pitsaasumik isumaginninnissaq malillugu kiisalu toqqissisimanartumik ileqqorissaarnikkut malittarisassat malillugit suliaminik ingerlatsisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 2, 17) Aqutsisutut ileqqorissaarnissaq malillugu kiisalu aalajangersakkat aningaasaateqarfiup siulersuiusunit akuerisaasut malillugit naatsorsuinermik qulakkiinngippagit kiisalu naatsorsuutinik saqqummiussisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 4, 18) Siulersuisunut ilaasortatut qulakkiinngikkuniuk, suliffeqarfiit
Sentence Tokens with count 249
- 23 Jiisusilu pilerami ukiut pingasunik qulillit nallerpai ernerisorineqarlunilu Juuserfimut, taanna Eilip pigaa, 24 taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, taanna Milkip pigaa, taanna Jannap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, 25 taanna Matatiap pigaa, taanna Aamorsip pigaa, taanna Naaguumip pigaa, taanna Esliip pigaa, taanna Nanngaap pigaa, 26 taanna Maatsip pigaa, taanna Matatiap pigaa, taanna Siimiip pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juutap pigaa, 27 taanna Juannaap pigaa, taanna Riisap pigaa, taanna Sorupaapalip pigaa, taanna Salaatsialip pigaa, taanna Neeriip pigaa, 28 taanna Milkip pigaa, taanna Atiip pigaa, taanna Kuusaap pigaa, taanna Elmaataap pigaa, taanna Eerip pigaa, 29 taanna Joorsasip pigaa, taanna Eliaasarip pigaa, taanna Jooriip pigaa, taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, 30 taanna Simmiuup pigaa, taanna Juutap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juunaap pigaa, taanna Eliaakkiip pigaa, 31 taanna Miliaap pigaa, taanna Maanaap pigaa, taanna Mattataap pigaa, taanna Naattap pigaa, taanna Daavip pigaa, 32 taanna Jissaip pigaa, taanna Oupatip pigaa, taanna Buuarsip pigaa, taanna Salmuunip pigaa, taanna Nagassuup pigaa, 33 taanna Aminaatap pigaa, taanna Aaramip pigaa, taanna Esruumip pigaa, taanna Paarasip pigaa, taanna Juutap pigaa, 34 taanna Jaakkup pigaa, taanna Iisaap pigaa, taanna Aaperaap pigaa, taanna Taarap pigaa, taanna Naagoorip pigaa, 35 taanna Saaruup pigaa, taanna Raagaap pigaa, taanna Paalaap pigaa, taanna Eiperip pigaa, taanna Saalaap pigaa, 36 taanna Kaanaanip pigaa, taanna Arfassaatip pigaa, taanna, Simmip pigaa, taanna Nuuap pigaa, taanna Laamaap pigaa, 37 taanna Mituusalaap pigaa, taanna Einup pigaa, taanna Jaaratip pigaa, taanna Maliliilip pigaa, taanna Kaanaanip pigaa, 38 taanna Einorsip pigaa, taanna Satsip pigaa, taanna Aatamip pigaa, taanna Guutip pigaa.
- 23 Jiisusilu aallarnerami pingasunik qulillit missiliorlugit ukioqarpoq ernerisorineqarlunilu Juuserfimut, taanna Eelip pigaa, 24 taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, taanna Milkip pigaa, taanna Jannap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, 25 taanna Matatiap pigaa, taanna Aamorsip pigaa, taanna Naaguumip pigaa, taanna Esliip pigaa, taanna Nanngaip pigaa, 26 taanna Maatsip pigaa, taanna Matatiap pigaa, taanna Siimiip pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juutap pigaa, 27 taanna Juannaap pigaa, taanna Riisap pigaa, taanna Sorupaapalip pigaa, taanna Salaatsialip pigaa, taanna Neerip pigaa, 28 taanna Milkip pigaa, taanna Atip pigaa, taanna Kuusap pigaa, taanna Elmaatap pigaa, taanna Eerip pigaa, 29 taanna Jiisusip pigaa, taanna Eliaasarip pigaa, taanna Joorip pigaa, taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, 30 taanna Simmiuup pigaa, taanna Juutap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juunaap pigaa, taanna Eliaakkiip pigaa, 31 taanna Miliaap pigaa, taanna Maanaap pigaa, taanna Mattataap pigaa, taanna Naattap pigaa, taanna Daavip pigaa, 32 taanna Jissaip pigaa, taanna Oopatip pigaa, taanna Buuarsip pigaa, taanna Salmuunip pigaa, taanna Nagassuup pigaa, 33 taanna Aminaatap pigaa, taanna Aaramip pigaa, taanna Esruumip pigaa, taanna Paarasip pigaa, taanna Juutap pigaa, 34 taanna Jaakup pigaa, taanna Iisaap pigaa, taanna Aaperaap pigaa, taanna Taarap pigaa, taanna Naagoorip pigaa, 35 taanna Seeruup pigaa, taanna Raagaap pigaa, taanna Paalaap pigaa, taanna Eeperip pigaa, taanna Saalaap pigaa, 36 taanna Kaanaanip pigaa, taanna Arfassaatip pigaa, taanna Simmip pigaa, taanna Nuuap pigaa, taanna Laamaap pigaa, 37 taanna Mituusalaap pigaa, taanna Eenuup pigaa, taanna Jaaratip pigaa, taanna Maliliilip pigaa, taanna Kaanaanip pigaa, 38 taanna Eenorsip pigaa, taanna Satsip pigaa, taanna Aatamip pigaa, taanna Guutip pigaa.
Sentence Tokens with count 254
- ) 11- 14□/ 15- 19□/ 20- 24□/ 25- 28□/ 29- 31□/ 32- 35□/ 36- 37□/ 38- 40□/ 41- 43□/ 44- 47□/ 48- 50□/ 51- 55□/ 56- 58□/ 59- 62□/ 63- 66□/ JEREMIA 1- 3□/ 4- 5□/ 6- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 16□/ 17- 20□/ 21- 23□/ 24- 26□/ 27- 29□/ 30- 31□/ 32- 33□/ 34- 36□/ 37- 39□/ 40- 42□/ 43- 44□/ 45- 48□/ 49- 50□/ 51- 52□/ UPPUTIT 1- 2□/ 3- 5□/ EZEKIELI 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ 10- 12□/ 13- 15□/ 16□/ 17- 18□/ 19- 21□/ 22- 23□/ 24- 26□/ 27- 28□/ 29- 31□/ 32- 33□/ 34- 36□/ 37- 38□/ 39- 40□/ 41- 43□/ 44- 45□/ 46- 48□/ DANIELI 1- 2□/ 3- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 12□ 7/ HOSEA 1- 7□/ 8- 14□/ JOELI 1- 3□/ AMOSI 1- 5□/ 6- 9□/ OBADIA/ JONA□/ MIKA 1- 7□/ NAHUMI/ HABAKKUKI□/ SEFANIA/ HAGGAJI□/ ZAKARIA 1- 7□/ 8- 11□/ 12- 14□/ MALAKI 1- 4□ JIISUSIP INUUNERATA KIFFARTORNERATALU ALLAATIGINEQARNERAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ MATTHÆUSI 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 17□/ 18- 20□/ 21- 23□/ 24- 25□/ 26□/ 27- 28□/ MARKUSI● 1- 3□/● 4- 5□/● 6- 8□/● 9- 10□/● 11- 13□/● 14- 16□/ LUKASI 1- 2□/ 3- 5□/ 6- 7□/ 8- 9□/ 10- 11□/ 12- 13□/ 14- 17□/ 18- 19□/ 20- 22□/ 23- 24□/ JOHANNESI 1- 3□/ 4- 5□/ 6- 7□/ 8- 9□/ 10- 12□/ 13- 15□/ 16- 18□/ 19- 21□ ILAGIIT KRISTUMIUT AMERLIARTORNERAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ APUSTILIT SULIAAT● 1- 3□/● 4- 6□/● 7- 8□/● 9- 11□ 8/ APUSTILIT SULIAAT● 12- 14□/( nang.
Sentence Tokens with count 264
- ( wp09 08/ 01- E) 2 MOSESIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ 1 MOSESI 1- 3□/ 4- 7□/ 8- 11□/ ◆ 12- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 22□/ ◆ 23- 24□/ ◆ 25- 27□/ ◆ 28- 30□/ ◆ 31- 32□/ ◆ 33- 34□/ ◆ 35- 37□/ ◆ 38- 40□/ ◆ 41- 42□/ ◆ 43- 45□/ ◆ 46- 48□/ ◆ 49- 50□/ 2 MOSESI ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 7□/ ◆ 8- 10□/ ◆ 11- 13□/ ◆ 14- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ 22- 25□/ 26- 28□/ 29- 30□/ ◆ 31- 33□/ ◆ 34- 35□/ 36- 38□/ 39- 40□/ 3 MOSESI 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 15□/ 16- 18□/ 19- 21□/ 22- 23□/ 24- 25□/ 26- 27□/ 4 MOSESI 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ ◆ 25- 27□/ 28- 30□/ ◆ 31- 32□/ ◆ 33- 36□/ 5 MOSESI 1- 2□/ ◆ 3- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□ 3/ 14- 16□/ ◆ 17- 19□/ 20- 22□/ 23- 26□/ 27- 28□/ ◆ 29- 31□/ ◆ 32□/ ◆ 33- 34□ ISRAELIKKUT NUNAMUT NERIORSUUTIGISAMUT ISERPUT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JOSVA ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 7□/ ◆ 8- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ EQQARTUUSSISUT ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 7□/ ◆ 8- 9□/ ◆ 10- 11□/ ◆ 12- 13□/ ◆ 14- 16□/ ◆ 17- 19□/ ◆ 20- 21□/ RUTHI ◆ 1- 4□ ISRAELIKKUT KUNNGINIT NAALAKKERSORNEQARMATA ULLOQ KAPITALI□ ✔/ 1 SAMUELI ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 6□/ ◆ 7- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 14□/ ◆ 15- 16□/ ◆ 17- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ ◆ 25- 27□/ ◆ 28- 31□/ 2 SAMUELI ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 8□/ ◆ 9- 12□/ ◆ 13- 14□/ ◆ 15- 16□/ ◆ 17- 18□/ ◆ 19- 20□/ ◆ 21- 22□/ ◆ 23- 24□/ 1 KUNNGIT ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 7□/ ◆ 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 12□ 4/ 1 KUNNGIT( nang.
Sentence Tokens with count 376
- ) Narlacava- Æger tussi( quersornermik napparsimasoq) Nenagau- Candela( naneruut) Nallarong- Cubare( nalasoq) Nenaruachping- Lucerna( qulleq) Nisang- Mitra( nasaq) Nagge- Non( naagga, naamik) Neisin- Tunica, thorax( atisaq, sakissatigut) Naudaning- Sqvilla, piscis( assagiarsuk, aalisagaq) Nappacan- Explodere bombardam( qamutilimmik igippoq) Nau- Navis( umiarsuaq) Neschia- Phocas( puisi) Naggasung- Bene sapit( mamarpoq) Nachlaggua- Fætet( tipippoq) Nikuiktong- Stare( nikorfavoq) Niptakau- Serenum cælum( qilak allaaqqissoq) Nakungarsong- Strabus( nakungasoq) Nulia- Mater( anaana) Oculuctan- Loqvi( oqaluppoq) Ochac- Lardum Phocæ( puisip orsua) Oculuppa- Nihil dico( oqanngilaq) Ochpind- Baculus( qisuk, ajaappiaq) Ojakpong- Vomo( meriarpoq) Ochuin- Sævum( sukangasoq, kamattoq, ajortoq) Pingeiuen- Octo( arfineq-pingasut) Pissuse- Arcus( pisissi) Pingeijuva- Tres( pingasut) Pisucktong- Ambulare( angalaarpoq, pisuppoq) Pulachtong- Bonus dies( kutaa) Pissiack- Canis( qimmeq) Pission- Canicula( qimmiaraq) Piogsua- Cælum( qilak) Pinialugo- Pulcher( kusanartoq) Pekeingersong- Curvus( peqingasoq) Piniarluchtong- Ægrotare( napparsimavoq) Puani- Regio( nuna eqqamiittoq ittoq, nuna killilersugaq) Peta- Vir( angut) Peaning- Nares( qinngap ammaneri, sorluit) Pauting- Remus navis( iput) Pilachtatong- Scindere( qullorpaa aggorpaa) Puuga- Vagina( pooq, manguttarfik) Patikka- Verberare( iperartorpaa) Pugotobing- Mensa, tabella( nerriveeraq) Pugoting- Portare( kissumiarpaa) Pannien- Filiola( niviarsiaraq, paninnguaq) Pejiarach- Lavare( ipiiarpaa, asappaa) Sabtiktong- Tangere( attorpaa) Subluatogton- Insufflare( supivaa) Suvigming- Ferrum( savimineq) Sicadin- Pes( isigak) Soluppava- Perca piscis( aalisakkat aborrit ilaat) Sibigtong- Claudicare( tusiappoq) Saugming- Sinistra manus( assak saamerleq) Sisseman- Novem( qulingiluat) Siutam- Aures( siutit) Sirucsua- Pluvia( sialuk) Sina- Dormire( sinippoq) Suva- Quid dicis( qanoq-aa) Silij- Cos( sillit) Senagam- Latus( silittoq) Sunami- Ignoro( naluara) Siuklong- Tremo( sajuppoq) Tejiarach- Armilla( tajaq) Tovarsan- Saltare( qitippoq, pissippoq) Tuvacca- Unicornu( qernertap tuugaava, qilalugaq qernertaq) Taussi- Unus( ataaseq) Tucto- Caro( neqi) Teca- Digitus( tikeq, nuak) Tabatton- Lætari( nuannaarpoq) Tellima- Quinque( tallimat) Tucca- Buccina( qarlortaat) Tigmiran- Indusium( atisaq) Teictu- Instrumentum musicum( nipilersuut) Tingua- Parvus( mikisoq) Tajochpua- Sternutare( tangajorpoq) Tellochping- Dextra manus( assak talerpilleq) Tukungersong- Mori( toquvoq) Tiuting- Forfex( qiuutit) Tui- Scapula( tui) Tictaktong- Scribere( allappoq) Tejavo- Clamare( suaarpoq) Tokovo- Mors( toqu) Tongachson- Diabolus( Diaavulu) Telliman- Decem( qulit) Upiaum- Arbor( orpik) Umixuin- Barba( umiit) Ulusang- Genæ( ulussat) Una- Hoc vel illud( una) Uviglisong- Mulier( arnaq inersimasoq( uilik)) Uchtong- Femina( arnaq) Uanga- Ego( uanga) Usuking- Lebes( uunnaavik) Vamne- Regio( nuna eqqamiittoq ittoq, nuna killiligaq) Uvidlo- Conchæ( uiloq) Usua- Membrum virile( usuk) Ujapoting- Sternutare( tangajorpoq) Unuwoa- Nox( unnuaq) Ubleising- Stellæ( ullorissat) Uwangane- Iri subitum( innarpoq) Ugaggan- Lapis( ujarak) Ublau- Dies( ulloq) Uvia- Pater( ataata) Uglessin- Avis( timmiaq) Veitse- Expecta parum( uatsi, utaqqilaarit) Ukang- Lingva( oqaq) Qulaani issuarneqartut oqaatigineqareersutut ussersorneq atorlugu pissarsiarineqarsimapput.
Sentence Tokens with count 507
- Soraarama masannartuliortumi Brugsenip tungaanut, engelsk bøf, sodavandit frugtillu, aar ilaasortaanermut koorti eqqaamaviuk, angerlamut bussini inussunnitsumi inuit qungujulasut ilassiortut akornanni iggu, inequnangaaravit, siggukka qungujupput, qarasara qaartuulivippoq, stop smiling you ugly son of a bitch, illillu inequnartutit, nipikitsumik, alia eqqarsaatiginnginnakku taannaqa unnummut innaq, silarsuarmut allamut tammaq, aqagu ulloq ullunit allanit allaannerunngitsoq mersernaq, neriuppunga kujanninniassanngitsoq, kisianni soorlu ilimanarsinnaasoq, sunatoq peqqutigilara, anigatta, na ullaarli niaqorlulertunga, unnummut innajaarnissara ilimagaara, iggu, ajunngilaq paarissavakkit, tuterujuussavakkit, saatan, neriukkaluarama suliassaqarluni pigaarniartoq, spillertaruniluunniit, kisianni tassa angutitsialaagami, uffa arnanit iluatigineqassagaluartoq, kisianni naamik nulugissumilluunniit sanioqquttoqaraluaraangat qiviarneq ajorpoq una angutitsialak, angutitsialapalaaq, iggu, qasoqqalaarnerit malunnarpoq, ullumi ulapikkassi, oqaatsitit tamaasa iggumik aallartinneq ajoraluarukkit ajunngilaq, aappi ulapinnermik qasuvunga, angutivik inuunerma sinnera najortuagassara, nulunik marsernani isumaginnittartoq, uffa nulunik uanga nulorinngisannik marseruni, iggu, iggatissavakkit, taama oqarnissaa ilimagalugu, uanga nammineq igasinnaagaluarpunga, illit kammatit ilagerusukkukkit ajorinngilara, arsaattoqalinnginnami, iggu, naamik peqqiikujutsillutit isumagissavakkit, angiinnarpara, minutsit 45-t ilagereerlugu qatsutilereerpara, isinnginnitsinni kisimiilaarnissara pisariaqartillugu pujortaqqaalaarniarpunga, iggu, smoking kills, piaarivoq, ha, ha, ha, tissinaq, kill me already, ilummorujussuaq millullugu iluaqutaanerusarpoq, nunguillugu nungullugu, tupasunni tipeqarisarmagu asanngilanga qanigissaammillu oqummersinanga, angutitsialak naammagittaalliorneq ajortoq, iggu, eqqissisimaartunnguugit, naammagittaalliulaartartuuguni inuuneq pissanganarnerulaassagaluarpoq, ornippara, apannga, aparpaanga, iggu, neriuppunga iluaallassasutit, tunniutiinnarlunga ineeqqamukarpunga KAR, Facebook ikillugu Peter tag-eriarlugu allakkusukkaluarpunga kiap una angutitsialak naammagittaalliorneq ajortoq, allap nuluinik marserneq ajortoq iluatigaa, inuunera qatsuppara, sikingangaarama qiterluppunga, asangaarmanga tiaavulummit pulaffigiteriarlunga kapoorusukkaluarpara, ukiut sisamat isertitsivimmi, resocialiseringi, inuuneq nutaaq, immaqa inuuneq pissanganarneq, angutiviaq, uissaq massa asannik, iggu, nerisassat piariilerput, iggu iggu iggu, you better run for your fucking life, immaqaluunniit uanga imminut kapillunga, ujarattalerneqarlunga ima, atera, inuuffiga, toquffiga, toqungareersimatigalutit assigiinnarpaa inuusutsillutit toquguit, taava eqqaamaneqassagaluarpunga taanna arnaq ajortut piuarnerinut eqqaassutissaq, anaanat meeqqaminnut oqartassagaluarput una maligassaanngilaq, taava iluaqutigineqassagaluarpunga, ah ila ilaanarpa, qamannga pisumik illaqqajaraluarpunga imminullu oqarfigalunga qujanavik, kisivit pisuuvutit iliuuseqarnak imminut nalligiinnaravit, iggu, iggu iggumik oqaqattaarlunga timiga nunami mattussaaqqasoq kamassaaqqajaqaara, ilami paasiniassavara, iggu, nerisassat piareerput aggeriarlutit, tiaavulummit nunamut utertitaavunga, takorluukkakka nuannersileruttortut pillagaavunga, illaqqusaanngilanga, neriartorpunga, mmh mamat, iggu, nerilluartunnguugit uku naatitat vitamineqarluarput, anersaaruluppunga, oqaasiisa sinneri tusaanngilakka, anngaaginnarpunga, aperimmanga silattuaqivunga, suna, paasilluanngilara, suleqatitit suna, angutinnguup nalunngikkaluarlugu tusarnaanngitsunga misileeqqippoq, iggu, Joorup suliai takoreerpigit, aasit taakku, naamik, sooruna, iggu, tassa taakku ikiortigalugit isumassarsiorniarpunga, anngaaqqilerpunga, iggu, ullumikkut assut sanngiipputit, anerusutsaammerujussuarpunga, naamik immaqaana silaannarmik amigaateqalaaginnartunga, pisuttualaalerpunga, iggu, qaa, nuannerunaq, uangalu silaannarissartariaqarpaluppunga, tiaavuluk ugguarpunga oqarama, iggu, oqorsalaarina, akerusukkaluarpara nuunuaraanngilanga taamannak oqaluffiginanga, kisianni assaga tigummagu tiguara, uummatini isaammagu paarivara, pilliutigimmagu sequtserusuppara, pilliutimmi toqusarmata, innarfissanngungajaleraluarpormi, ulloraasiit nalinginnaasoq qaangernialeraluarpara, suli nukissaqarpunga, sapinngilanga, sinikkuma iluaallassaanga, inuunermik sinnattoruma aqagumut uummaniutigissavara, immaqa aqagu ulloq nutaaq, immaqa inuuneq alia, immaqa naamik, immaqa ullumikkutut ulloq, ilimanaq, neriuut iluaqutaanngilaq, Neriuut toqoreerpoq, ujarattaligaareerpoq, Neriuut takkunneq ajoravit sunaaffa qanganngoreersutit, kiisami initsinnut pilerpugut, silaannarissarnera iluaqutiginngilara, masaliinnarpunga, kannartakkuunngitsoq, masannartuliormanuna masattunga, kanuuna panertigalunga, na' neriuppunga angutitsiap ilaginialissanngikkaanga, iggu, iserutta sorusuppit, isinnguaarmat uppernarsivara Neriuut toqoreersimasoq, qasoqaanga innalerunarpunga, iggu, masaasiassavakkit, ajunngilarmi, kigutigissariarlunga eqiingatigalunga innarpunga, masaasiarpaanga, iluaallalaarpunga, asasara qujanarujussuaq iluaallatsipparma, oqaasera suli naarpianngitsoq pallorfigaanga, hajjar manngertorsuup attorpaanga, iggu, timit iluarnermik illigulerama, aparpara, naamik uanga qasusorujussuuvunga, aqagu ullaakkummi, iggu, ajunngilarmi, angutitsialaagamimi akuersaarpoq, kisianni nikallorpasilaarpoq, asasara asavakkit, erligivakkit, qasugamaana piumassuseqarpianngitsunga, tusarusutani tusaramigit qungujulerpoq, iggu, ajunngilluinnarpoq, sininniartutit eqqanniillanga illanga, taava tassa sinilernissama tungaanut eqisimaarpaanga, una angunnguaq, uanga eqqarsaatikka allamiipput ipput, eqqarsarpunga qanoq isillunga ima inuuneqarsinnaavunga, toqungavunga, qanoq isillunga una angunnguaq asanningaartoq taama pissavara, qanoq isiussaanga, nå sininniaannarniarlanga apeqqutinaasiit akissutissartaqarnavianngillat, aqagu ulloq allaannerunngitsoq nallilermat, unnuaq illernartoq iluatiginiarlara, Neriuut eqqissillutit qasuersaarina, ajoqaaq imminut toqussimagavit.
Examples of Sentence Syllables (top, graph)
Sentence Syllables with count 1
- 19;
- 18.
- 25.
- 6:
- 14;
- 28:
- 666.
- [ 44].
- [ 46].
- Suut?
Sentence Syllables with count 2
- Saappaat:
- - Naagga.
- [ Ima:
- - Aap;
- Oqarput:
- Piitrusi).
- - Aap.
- 32 Sooq?
- Qaagit.
Sentence Syllables with count 3
- Anannia.
- Aamman.
- aappaalu:
- imali:
- Aammen.
- Imalu:
- Pereerpoq.
- Allagit:
- Aggerna;
- - Aammen.
Sentence Syllables with count 4
- Akivaali:
- 5 Oqarporlu:
- oqarporlu:
- imaapporli:
- Nerisarpoq.
- Ajornaqaaq.
- Uangattaaq.
- 27 Mannaannaq:
- - Aap, aammen.
- Aliiluujaa.
Sentence Syllables with count 5
- 41 Ikkannerli.
- 4 Ajornaqaaq.
- 18 Oqarpungali:
- 20 aamma ima:
- Jaakup allagai.
- 15 Eqqissina.
- 17 oqaravit:
- Maanga qaqigit;
- Oqarfigaangalu:
Sentence Syllables with count 6
- Ima oqanngilaq:
- 18 qanormi taava?
- 20 Ima oqartoq:
- 6 Mannali pigaat:
- Nersut kia assigaa?
- Sooq tupigusuppit?
- 9 Oqarfigaangalu:
- Guuti pallorfiguuk.
- 6 Oqarfigaangalu:
- 10 Oqarfigaangalu:
Sentence Syllables with count 7
- taamaattut aappanillit.
- 9 oqarfigaangali:
- Epriiarinut allakkat.
- akerartunngilaasi.
- Guuti asassutaammat.
- Siooranngissuserput:
- Tigukkit iillugillu;
- Aammen, aliiluujaa.
- Uannullu oqarpoq:
- tusartorlu oqarli:
Sentence Syllables with count 8
- mannalu kissaatigaarput:
- 15 Ima oqartoqarmat:
- iluartumik pivutit;
- inuunersimi qanoq-ippa?
- Piitrusip allagaasa aappaat.
- Anersaaq imerlu aallu;
- Kialu sorsussinnaavaa?
- suliaasami malippaat.
- taama pineqartussaapput.
- Tassa makiffik siulleq.
Sentence Syllables with count 9
- 22 Inuillu torlulapput:
- Naalakkap pini ilisarai;
- Inuk suummat eqqaasarpiuk?
- taava tunineqarumaarpoq.
- Guutimit usserneqarpunga;
- 15 oqassagaluarassi:
- 16 Allamik isumataarit;
- 7 nipituumillu oqarpoq:
- imerusuttorlu aggerli;
- Aggerna, Naalagaq Jiisusi-aa.
Sentence Syllables with count 10
- Taamalu assaannit annappunga.
- Asuliinnarmi pisimanerput.
- Sunalu pillugu toqunnerpaa?
- 5 Taakku silarsuarmit pipput;
- 6 Uagut Guutimit pivugut;
- Juannasip allagaasa aappaat.
- Juannasimut saqqummersitat.
- 7 Inngilillu oqarfigaanga:
- 3 Aappassaanillu oqarput:
- 17 Ungalorsualu uuttorpaa:
Sentence Syllables with count 11
- 48 Nunamiu nunamiut assigaat;
- 17 Arkippulu oqarfigisiuk:
- Guutip qitornamisut pisarpaasi;
- Guutillu asasaanik taaneqarpoq.
- Juannasip allagaasa pingajui.
- 7 Qilammilu sorsuuttoqalerpoq:
- 9 Siuteqartoqarpat tusarli.
- Mianersorit, taamaalioqinak;
- aqqalu qaaviniissavoq issavoq.
- - Aap, qilamik aggerumaarpunga.
Sentence Syllables with count 12
- 8 Amigaralugumi oqarfigai:
- maannali unnersuivoq oqarluni:
- soqanngilasi qinuneq ajorassi;
- Utoqqaanerillu taakkua pallorfigaat.
- 14 Eqqanaarnartup aappaa qaangiuppoq;
- Tassa Guutip oqaasii sallusuitsut.
- Kunngit kunngiat naalakkallu naalagaat.
- Tassa toqup aappaa, taseq innerusoq.
- Ata, suut tamaasa nutaanngortippakka.
- 7 Ata, qilamik aggerumaarpunga.
Sentence Syllables with count 13
- tamanilli piareersaasoq tassa Guuti.
- Uninngavigeqqusannut isissanngillat.
- Iperassanngilakkit qimassanatillu;
- 6 Ilissili piitsoq narrunartipparsi;
- 12 Guutimik takunnittoqanngisaannarpoq.
- 12 Ernermik piginnittup inuussut pigaa;
- panamillu angisuumik tunineqarpoq.
- 12 Eqqanaarnartoq siulleq qaangiuppoq;
- 7 Tunisivillu tusarpara oqartoq:
- 17 Anersaarlu nuliassarlu oqarput:
Sentence Syllables with count 14
- taakkua Fugiilulu Hermugiinilu ilagaat.
- 29 Guuterpummi inneruvoq nungutitsisoq.
- Guutimik ilisarsisup tusararaatigut;
- ullullu qulit annikilliorumaarpusi.
- 14 Uumasullu taakku sisamat oqarput:
- 10 Nipituumillu torlulapput oqarlutik:
- 8 Inngililu alla malinnaavoq oqartoq:
- timmissallu tamarmik neqaannit qaarsillarput.
- kunngiussappullu naassaanngilluinnartumik.
- 20 Tamakkuninnga nalunaajaasoq oqarpoq:
Sentence Syllables with count 15
- 36 Ilissinnilluunniit Guutip oqaasia aniva?
- Paalusip Timuutiusimut allagaasa aappaat.
- 15 Najortima tamarmik inuulluaqquaatsit.
- 11 taamaattumik kamanninni uppernarsaavunga:
- usorsitsaarneq sunaluunniit taamaattoq ajorpoq.
- inassut pisoqaq tassa oqaaseq tusagarsi.
- Asanninngitsoq toqumiittuarpoq ittuarpoq.
- uulialu viinnilu ajoqusernaveerigit.
- 5 Ermillu inngiliat tusarpara oqartoq:
- 8 Tunineqarporlu ilupaassiarissumik.
Sentence Syllables with count 16
- 8 Saammaannermimmi annatsitaavusi uppernikkut;
- 19 Nalunngilarsimi, qatanngutikka asasakka.
- 7 Taamaattumik Guuti naalagarsiorfigisiuk;
- 2 Pisuussutersi aavoq, atisasilu oqupput.
- Kristusimiittusi ittusi tamassi eqqissigitsi.
- 22 Inuillu ilaat saqitsaattut inertersigik.
- 15 Ata, tillinniartutut tikiukkumaarpunga.
- 4 Nipilu alla tusarpara qilammit oqartoq:
- 5 Issiavissaarsuarmi issiasoq oqarpoq:
- Oqaatsit tamakku ilumoorlutillu sallusuipput.
Sentence Syllables with count 17
- 9 Upigitsi aliasullusilu qiallusilu;
- Saammaanneqangaarlusilu eqqissisinneqangaaritsi.
- tassa malunnarseqqullugit ilaannaat ilagigivut.
- Asaqatigiissasugut 6 tassaavorlu asanninneq:
- 8 Ilagiillu Smernamiut inngiliannut allagit:
- Nammagassamik allamik ilisiffigissanngilassi.
- Guutillu qullit tamaasa isaannit allarterumaarpai.
- allamillu isumataannginnamik naalannartinngilaat.
- 18 Innaallagissallu nipillu kallerillu pinngorput;
- Uanga-una a-lu u-lu, aallaqqaataallunilu naggataasoq.
Sentence Syllables with count 18
- 11 Tamakku oqaassutigalugit ajoqersuutigikkit.
- Tassannga nalujunnaarpugut taassumaniittugut ittugut.
- 2 tigumiaraalu mappersagannguit mappersimasut;
- 3 Inngilillu aappaata puuguttani immamut kuivaa;
- 17 Arfineq-aappaatalu puuguttani silaannarmut kuivaa;
- 5 Nipilu issiavissaarsuarmit anivoq oqartoq:
- paarissavaalu saviusumik ilitsersuuteqarluni;
- 3 Nipilu angingaartoq tusarpara qilammit oqartoq:
- nunallu kunngiisa naalannaatitik tassunga aakkumaarpaat.
- kiffaasalu kiffartuukkumaarpaat, 4 kiinaalu takussavaat;
Sentence Syllables with count 19
- 6 taakkua asannissutsit ilagiinnut nalunaajaassutigaat;
- 7 Ilagiillu Filatalfiamiut inngiliannut allagit:
- Taamaattumik ilungersorit allamillu isumataarlutit.
- taakkulu qarlortaassuarnik arfineq-marlunnik tunineqarput.
- 3 Pujuanilli pillertat saqqummerput nunamut pillutik;
- qarninillu inneq pujorlu ikuallassaallu aniapput.
- 2 Nipinilu nipittortillugu torlulavoq oqarluni:
- Minguitsumik qaalloriffaarimmik annoraarsimaqqullugu;
- uummarpullu, Kristusilu kunngioqatigaat ukiut tuusintillit.
- 21 Naalakkap Jiisusip saammaannerata najorlisi tamassi.
Sentence Syllables with count 20
- taamattaaq pisooq ingerlavimmini suujunnaariartorumaarpoq.
- issiavissaarsuarmilu issiasup tuperfigiumaarpai.
- torlormallu kallerit taakkua arfineq-marluk nipitik tusartippaat.
- Qilammullu nuiakkut qaqipput, qinngarsortaasalu isigaat.
- Massami, oqarpoq anersaaq, assorornerminnit uninngassapput;
- 10 Isigaasalu saannut pallorpunga pallorfigiumallugu.
- taakkua kingornatigut sivikitsumik qilerussaarneqassavoq.
- eqqartuunneqarpullu nungullutik suliatik naapertorlugit.
- Takissusia silissusialu portussusialu assigiipput.
- piumasullu imeq inuunartoq akeqanngitsumik piliuk.
Sentence Syllables with count 21
- Peqqusaa naapertorlugu sumik qinugutta tusarumaaraatigut.
- 2 Inngililu pissarsuaq takuara nipituumik torlulasoq:
- 9 saattuaasatullu saviusutut ittunik saattuaasaqarput;
- 8 Artorsarpulli, qilammilu najugassarsisinneqarunnaarput.
- Pilluarput toqusut, matuma kingornagut Naalakkami toqusut.
- allamillu isumataannginnamik suliatik soraarutinngilaat.
- takugakkulu tupigusunnermik angisuumik tupigusuppunga.
- Aliiluujaa, Naalagaq Guuterput ajugaqanngitsoq kunngiulermat.
- Jiisusimmi nalunaajaataa tassa anersaaq takorluuisitsisoq.
- Allagit, oqaatsit tamakku sallusuillutillu ilumoormata.
Sentence Syllables with count 22
- anersaarlu tassa nalunaajaasoq, anersaaq sallusuissutaagami.
- 18 Ilisimavugut Guutimit erniusoq ajortuliorneq ajortoq;
- Kapitali 2. 1 Ilagiit Effisumiut inngiliannut allagit:
- Ima oqarpoq illuttut kiinalimmik ipittorsuarmik panaqartoq:
- 2 Inngilillu taakku arfineq-marluk Guutip saani qeqartut takuakka;
- Kapitali 12. 1 Nalunaaqqullu angisooq qilammi takussaalerpoq:
- 12 Arfernatalu puuguttani kuussuarmut Effaratimut kuivaa;
- Kiami assigigaluaraa illorpassuaqarfik angisooq taanna?
- 14 Toqulu toqusullu inaat tatsimut innerusumut igitaapput.
- Qaagit, nuliassaq savaaqqap nuliassaa ilinnut takutissavara.
Sentence Syllables with count 23
- toqugaluaramalu tamassa naassaanngilluinnartumik uumavunga;
- Ata, isertarfik allap matuneq ajugaa saanni matuigaatippara;
- 4 Tassa-uku arnatigut minguttuutinngiitsut, massa niviarsiaannipput;
- 10 Tallimaatalu puuguttani nersutip issiavissuanut kuivaa;
- Arfineq-marluk tassa qaqqat arfineq-marluk arnap taassuma issiavigisai;
- savaaqqap katernaaffissaa nalliummat, nuliassaalu piareersareermat.
- 6 Pilluarlunilu iluarpoq makiffimmi siullermi pissaqartoq;
- qilak siulleq nunalu siulleq peermata, imarlu peqarunnaarluni.
- orpiullu taassuma pilutai inuiaqatigiinnut katsorsaataapput.
- uanga-una Daavip sorlaa sugisaalu, ulloriaq qaasiut qaammarissoq.
Sentence Syllables with count 24
- 13 Ilissili, qatanngutivut, ajunngitsulioritsi arajussinasi.
- 10 tamanna pillugu eqqarleriit taakku ajuallaatigaakka oqarlunga:
- 10 Tassannga nalunarunnaararaat Guutip qitornai Diaavulullu qitornai.
- naalannaat pissaanersuarlu taassuma pigiligit naassaanngilluinnartumik.
- Annaassut Guutitta issiavissaarsuarmi issiasup savaaqqallu pigaat.
- kallerillu nipillu innaallagissallu pinngorput nunalu sajulerluni.
- Kallerit taakkua arfineq-marluk oqaaserisaat naqissusikkit allannagillu.
- nunamut igitaavoq, inngililu taassumunnga ilanngullugit igitaapput.
- 5 Toqusoqataat uummanngillat ukiut taakku tuusintillit naammatsitserlugit.
- 24 Inuiaqatigiillu saqiumaarput qaamasua qaammaqqutigalugu;
Sentence Syllables with count 25
- 20 Makkuninngali allaffigigassi, ata, Guutip isigaanga sallunngitsunga.
- Illit erneraakkit, ullumi ernertaaraakkit, 6 allakkuttaaq ima oqarami:
- 22 taanna ajortulinngilaq salloqittaammilluunniit qanermiugisaqarnani;
- 14 Kisianni iluarneq pillugu naalliukkaluarussi pilluarpusi.
- kisianni Guutimit erniusoq misissoraraaq, ajortullu attussanngilaa.
- Aatsaat iluartut nikallujuinnerat uppernerallu pisariaqarput.
- 9 Inngilillu allap taakkua pingajussaata malippai nipituumik oqarluni:
- 4 Kia mianerissannginneraatit, Naalagaq, aqqillu unnersiutiginagu?
- nipilu angingaartoq naalaffimmit, issiavissaarsuarmit, anivoq oqartoq:
- anniartitaassappullu ullukkullu unnuakkullu naassaanngilluinnartumik.
Sentence Syllables with count 26
- 24 qimerloorsimallunimi aallararaaq qanoq-issutsilu erniinnaq puiorlugu.
- 10 Pamiuusaqarpullu sukorpiuunit piisa assinginik iguuteqarlutillu;
- isikkaminnillu nikorfapput, taakkuninngalu takunnittut ersinersuup tuffigai.
- iluarput ilumoorlutillu aqqutigisatit, inuiaqatigiit kunngiat-aa.
- Puuguttat taakku arfineq-marluk Guutip kamannerata pii nunamut kuiartorsigik.
- 5 Ajortaami qilammut apissipput, iluaatsuliornerilu Guutip eqqaavai.
- 13 Atisaraalu qallersaat aammut misussimasoq, aqqalu tassa Guutip oqaasia.
- 16 Qallersaammigullu qitermigullu allassimasumik ateqarpoq imaattumik:
- 25 Isaaffiilu ullukkut matuneqassanngillat, tassanimi unnuaqassanngilaq.
- 26 Inuiaqatigiillu naalannaataat ataqqinaataallu tassunga aakkumaarpaat.
Sentence Syllables with count 27
- Ima oqarpoq siulliullunilu kingulliusoq, toqugaluarami uummartoq:
- Nattaliikkut naggueqatigiit ilaat aqqaneq-marlunnik tuusintillit naqissuserneqartut;
- Mannarsikkut naggueqatigiit ilaat aqqaneq-marlunnik tuusintillit naqissuserneqartut;
- 8 nujaqarpullu arnat nujaasut ittunik, kigutaallu liiuit kigutaasut ipput;
- qaninnullu tungusunnitsuutitut tungusunnipput, eereerakkilli nasserilerpunga.
- 12 Tamanna pillugu qilaat taakkunanilu ineqartusi ukorsii, tipaatsugitsi.
- 10 Parnaarussivimmut pisitsisoqarpat, taanna parnaarussivimmut pisinneqassavoq;
- Guuti mianerisiuk, taannalu naalannartissiuk, eqqartuussivissaa nalliummat;
- Pilluarput savaaqqap katernaaffissaani unnukkorsiummik neriartoqquneqartut.
- savaaqqap mappersagaataani inuunerup piini allassimasut kisimik isissapput.
Sentence Syllables with count 28
- 13 Baapalimi ilagiit qinigaqataasut ernermalu Makkorsip inuulluaqquaasi.
- 5 Tamassalu oqaassut taassumannga tusagarput ilissinnullu oqaluutigisarput:
- 3 anersaarlu sunaluunniit Jiisusimik nassuerutiginninngitsoq Guutimit pinngilaq.
- uaguttaarlu nalunaajaavugut, nalunaajaaterpullu ilumoortuusoq ilisimavat.
- pinngikkuilli tikillarasuarumaarpakkit, qanermalu panaanik sorsukkumaarpakka.
- 6 Asserakkut naggueqatigiit ilaat aqqaneq-marlunnik tuusintillit naqissuserneqartut;
- 2 Naartugamilu ernisulerluni nilliavoq, erninissi nipilliutigalugu.
- Taakku inunnit immikkoortillugit Guutimut savaaqqamullu naaqqaataallutik pisiaapput.
- Kapitali 15. 1 Nalunaaqqullu alla angisooq tupinnartoq qilammi takulerpara:
- 16 Najukkamullu Epriiarit oqaasiinik Armakituunimik taaneqartumut katersorpai.
Sentence Syllables with count 29
- 12 Jaakummi ilagisaanik tikiuttoqanngikkallarmat Guutimik nalusut nereqatigai;
- Nallittuingaarneq avaaginninnerlu nikanartinnerlu qanilaarnerlu kamajuinnerlu;
- 24 Takuarsi inuk sulianit iluartuutitaasartoq uppernerinnarmillu pinnani.
- 14 Ilisimavugut toqumit inuunermut nuussimasugut qatanngutivut asagatsigik.
- 14 Taakkuli Eenuup Aatamimit arfineq-aappaata siulittuutigigujai, oqarami:
- uumasullu taakkua sisamat ilaat ataaseq tusarpara kallerup nipaanillusooq oqartoq:
- toqutallu piatut aanngorpoq, tarnillillu uumasut immamiittut ittut tamarmik toqupput.
- 4 Pingajuatalu puuguttani kuunnut ermillu puilasarfiinut kuivaa, aanngorpullu.
- 21 Ilaallu qimuttuarsuup qaani issiasup panaanik qarnanit anisumik toqutaapput;
- sullortuumillu illorpassuaqarfik uuttormagu, staatit aqqaneq-marlunnik tuusintillit naligai.
Sentence Syllables with count 30
- 6 Nalunngilarsi suna akornutaagallartoq taanna nalliuffissamigut saqqummerserlugu.
- Ajortuliaqarpoq toqussutaasumik, tamanna qinnussissutigeqqullugu oqanngilanga.
- Toqumut allaat ilumoorit, taava niaqorut inuussutaasoq ilinnut tunniukkumaarpara.
- 5 Naqissutillu pingajuat mappermagu uumasut taakkua pingajuat tusarpara oqartoq:
- 15 Inngilillu arfineq-aappaat qarlortarmat nipit angingaartut qilammi tusarsaalerput oqartut:
- 3 Niaquisalu ilaat ataaseq takuara soorlu toqussutissamik ikilersimasoq;
- 5 Kingornalu takunnikkama nalunaajaatip toqqata naalaffittaa qilammi mapperneqarpoq;
- taanna nipituumik torlulavoq timmissanut qilaap missaagut timmisunut tamanut oqarluni:
- Pilluarpoq takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasiinik toqquisoq.
- 13 Uanga-una a-lu u-lu, siulliullunilu kingulliusoq, aallaqqaataallunilu naggataasoq.
Sentence Syllables with count 31
- pisuut ukuunnginnerpat ilissinnut naalagaaniaannartut eqqartuussivimmullu pisittaannarlusi?
- soorlulu tusartusi Kristusip akerartortaa aggersoq, maannattaaq Kristusip akerartortai amerlapput;
- 5 Kina silarsuarmut ajugaava, unaanngippat Jiisusimik upperinnittoq Guutip ernerigaa?
- 13 Oqaasissaqaraluaqaanga, kisianni pilikkimik allaammillu allaffiginianngilakkit.
- Atalu, issiavissaarsuaq qilammiittoq ittoq, issiavissaarsuarmilu issiasoqartoq;
- taakkulu nunap sukorpiuuniisa piginnaassusiata assinganik piginnaassuseqartitaapput.
- Ilumut, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsutit, eqqartuussinitit ilumoorput iluarlutillu.
- 19 Niaqqutillu issumik saavaat, torlulappullu qiallutik aliasullutillu oqarlutik:
- kiffaqatigaarma, qatanngutivillu Jiisusip nalunaajaataanik piginnittut kiffaqatigaannga;
- 15 Qarnanillu pana ipittorsuaq anivoq, tamatuminnga inuiaqatigiit panassagai;
Sentence Syllables with count 32
- 2 Evuutia oqaanniarpara, Sintikkilu oqaanniarpara, Naalakkami isumaqatigeeqqullugit.
- Naalakkap peqquppatigut inuuguttalu, imaaliorluta imaaliorlutaluunniit piumaarpugut.
- 7 Taamaattumik, qatanngutikka, erinitsannaveeritsi Naalakkap tikiuffissaa nalliutserlugu.
- 5 Ilisimavarsilu ajortit piissallugit ersersoq, ajortimillu ilumiugisaqanngilaq.
- 20 Kisianni assuaraakkit arnaq Jisipiili imminik pruffiitiunerartoq ilaginnarakku;
- Kapitali 11. 1 Sullortuuinillu ajaappissatut ittumik tunineqarpunga, oqartoqarporlu:
- 5 Kialu ajoquserumasaraangagit inneq qarninit anisaraaq qinngarsortaat nungutillugit;
- innaallagissallu nipillu kallerillu pinngorput, nunalu sajulerluni nataqqornangaarlunilu.
- taakku marluk tatsimut innerusumut ikuallassaammik ikualasumut uumallutik igitaapput.
- Tallit untritillit sisamanillu qulillit sisamallu, inuup uuttuutaa inngilip pigisaa atorlugu.
Sentence Syllables with count 33
- 6 Taassumaniittuarluni ittuarluni oqartoq ima saqisariaqarpoq, soorlu taanna saqisoq.
- 15 Inngililu alla naalaffimmit anivoq nuiap qaani issiasumut nipituumik torlulalluni:
- 18 Arnarlu takusat tassa illorpassuaqarfik taanna angisooq nunap kunngiinut naalagaassuseqartoq.
- Issiavunga kunngiullunga uillarnerunangalu, aliasuutissannillu takusaqanngilanga;
- allassimasumillu ateqarpoq allap ilisimanngisaanik, nammineq kisimi ilisimasaminik.
- 20 Nersullu tigusaavoq ilagisaalu pruffiitioqqusersoq takkuanni nalunaaqqutiliortartoq;
- toqusullu eqqartuunneqarput mappersakkani allassimasut malillugit, suliatik naapertorlugit.
- 15 Kinalu mappersakkani inuunerup piini allassimanngitsoq tatsimut innerusumut igitaavoq.
- 3 Perloqqunartoqassaassavorlu, Guutillu savaaqqallu issiavissaarsuat tassaniissavoq issavoq;
- 11 Iluaatsuliartoq kingornattaaq iluaatsuliorli, minguttoorlu kingornattaaq minguttuuginnarli;
Sentence Syllables with count 34
- uatsinnilli aallarnissappat, Guutip iivangkiiliuanut naalasseriitsut qanoq-ittumik naggateqassanerpat?
- 14 Allaffigereerpassi ilissi, ataataasusi ukorsii, pileqqaarnerannit ittoq ilisarigassiuk.
- Takunnikkamalu, ata, qimuttuarsuk qernertoq, qaanilu issiasup uuttuutit illugiit tigumiarai.
- 4 Tassa-uku uuliaqutit taakku marluk naneruuserfiillu taakku marluk nunap naalagaata saani qeqartut.
- 7 Tunineqarporlu iluartunut sorsussinnaanngortillugu taakkununngalu ajugaasinnaanngortillugu;
- 8 Sisamaatalu puuguttani seqinermut kuivaa, tunineqarporlu inuit innermik utseqqullugit.
- 6 Akilersiuk soorlu taanna akiliisarsimasoq, suliai naapertorlugit marloriarlugu pisiuk;
- Kapitali 19. 1 Kingorna tusarpara qasseerparujussuit nipeqangaarnerallusooq qilammi oqartut:
- 2 Kuukkooriaasarsuarlu tiguaa, taanna pulateriaarsutoqaq, tamassalu Diaavulu Saattanilu;
- 7 Ajugaasup tamakku kingornussariumaarpai, Guutigissavaangalu, uangalu erneriumaarpara.
Sentence Syllables with count 35
- 4 Uersartusi ukorsii- aa, ilisimanngilisiuk silap piinik asanninneq Guutimut akerartuutaasoq?
- 4 Tipigissaatillu iluartut qinnutaannut ilanngussat pujuat inngilip assaanit majorpoq Guutip saani.
- 6 Taakku piginnaassuseqarput qilak matusinnaallugu ulluni takorluukkersaarfimminni siallersinnagu;
- 4 Kuukkooriaasarsuarlu pallorfigaat nersut piginnaassuseqartimmagu, nersullu pallorfigaat oqarlutik:
- 16 Nuiallu qaani issiasup killuunni nunap qaagut aalatilerpaa, nunallu naasui katersorneqalerput.
- Naapertuilluarputit, maannakkut ittutit siornagullu ittutit, illernartutit, taama eqqartuussigavit;
- 2 taanna nunap kunngiisa uersaagaat, viinnilu uersarnerata pia nunami ineqartut putumassutigaat.
- 6 Arnarlu taanna takuara iluartut aavinit Jiisusillu nalunaajaasortaasa aavinit putumasoq;
- 27 Suullu nalinginnaasut tassunga isissanngillat, maajunnartuliortullu sallunernillu ileqqullit naami;
- naapertuilluartorlu kingornattaaq naapertuilluarli, iluartorlu kingornattaaq iluarsarneqarli.
Sentence Syllables with count 36
- 9 kinaassusersioorussili ajortulivusi, inatsisitigullu pinerluttutut assuarineqarpusi.
- 14 Qilallu nigorpoq soorlu allagassaq imuneqartoq, qaqqallu qeqertallu tamarmik iniminnit nuunneqarput.
- 6 Inngilillu taakku arfineq-marluk qarlortaassuarnik arfineq-marlunnik pillit qarlortassallutik piginnaanngorsarput.
- 9 Inngililu taanna ornippara oqarfigalugulu mappersagannguit taakku uannut tunniuteqqullugit.
- Guuterput unnersiutigisiuk, kiffai tamassi-aa, taassuminngalu mianerinnittusi mikisullu angisuullu.
- taakkunatigut nersutip ilisarnaqusiaanik pilersittut assinganillu pallorfiginnittut tammartittarpai;
- 7 Ukiullu taakku tuusintillit naammatsippata Saattani qilerussaarneqassavoq parnaarussivimminit peerluni.
- illorpassuaqarfiullu illuisa akornat kuultiuvoq akuitsoq, igalaassiarlusooq ujuittuitsoq.
- Takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasii naqissusissanngilatit, piffissaq qaneqimmat.
- 18 Takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasiinik tusartut tamaasa nalunaajaaffigaakka:
Sentence Syllables with count 37
- 32 pruffiitillu anersaavi pruffiitinut naalattuupput, 33 Guuti ularussinermut Guutiunngimmat, eqqissinermulli.
- 23 Guuti tarninnut ilisimannittooqquara Korintumut suli pinngissutigigakku ilissi qajassuukkumallusi.
- 5 Aliasutsitsisoqaraluarpalli taassuma uanga aliasutsinngilaanga, tamassili pingajappaasi;
- Liivip piit qulinginik tigusisartup nammineq Aaperaat aqqutigalugu pissarsiami qulingi tunniuppai;
- Pilliutit toqutassat pilliutillu neqissat piumanngilatit, timimilli uannut piareersagaqarputit;
- 24 Uumali ilissinnik naakkiunnaveersitsisinnaasup kiinnamilu naalannartorsuup saanut nuannersorsuarmik.
- 2 Suliatit ilisimavakka, assoroornerillu nikallujuissutsillu, ajortullu kamagisinnaannginnakkit;
- Eqqanaq nuna imarlu, Diaavulu ilissinnut aqqarmat kamattorsuulluni, piffissakissutsi nalunnginnamiuk.
- 4 Issiavissaarsuillu takuakka, taakkununngalu ingipput, eqqartuussinissarlu taakkununnga tunniussaavoq;
- 22 Naalaffimmillu tassani takusaqanngilanga, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsoq savaararlu, tassa naalaffittaa.
Sentence Syllables with count 38
- 14 Kristusimi ilangiiffigaarput isumalluarneq pileqqaatigisarput naggatissamut allaat aalajangiukkutsigu.
- 17 Siulersortisi naalassigik tusartarlugillu, tarnisi piggammatigik aperineqarunik akisussaallutik;
- 25 Savatummi tammaleraluarpusi, maannali tarnissinnik paarsisuusumut misissuisuusumullu saatsitaavusi.
- 16 kristumiutulli anniartinneqaruni kanngusunngikkili, Guutili ateq tamanna pillugu naalannartikkiliuk.
- 16 Qimutsillillu katersat amerlassusiat tassa qulinik tuusintillit qulinik tuusintileriakkat marloriarlugit;
- Silamiut naalagaaffiat Naalakkatta tanitaatalu pigilerpaat, taannalu kunngiussavoq naassaanngilluinnartumik.
- 16 Nunalli arnaq ikiorpaa, nunap qarni ammaramiuk kuussuaq kuukkooriaasarsuup qanerminit anitaa iillugu.
- Killuutinnik ipittorsuarmik killuutersorit, nunap viinnequtaata paarmiorfii killorlugit, viinnissat inerimmata.
- Inuiaqatigiimmi tamarmik aggerumaarput kiinnavit saani pallorlutik, peqqussutitit iluartut ersermata.
- naalaffimmullu isersinnaasoqanngilaq perluutit arfineq-marluk inngilit taakkua arfineq-marluk paarisaat naammatsitserlugit.
Sentence Syllables with count 39
- 5 Guutimi ataasiuvoq, alaasiuvortaaq Guutimullu inunnullu akunnermiliuttoq, tassa inuk Kristusi Jiisusi;
- 8 Tamanilli annerusumik asaqatigiigitsi ilungersorlusi asanninnerup ajorterpassuit matoortarmagit.
- 6 Peqatigalugu oqaraluarutta taartumilu saqilluta, salluvugut, sallusuissullu ileqqorinngilarput.
- 9 Kinaluunniit Guutimit erniusoq ajortimik ileqquliunngilaq, kingunissiaa taassumaniittuarmat ittuarmat;
- Pinngikkuilli tikillarasuarumaarpakkit, naneruuserfiillu inaanit nuukkumaarpara, allamik isumataanngikkuit.
- 2 Iterit, ilatillu toqoqqajaalersut nakussatsikkit, suliatit misigigakkit Guutima saani naammalluanngitsut.
- Mikaallip inngiliisalu kuukkooriaasarsuaq sorsulerpaat, aammattaaq kuukkooriaasarsuaq taassumalu inngilii sorsupput.
- tassa niuertortatit nunami naalagarsuummata, ilisiinnikkut inuiaqatigiit tamarmik tammartinneqarmata.
- 6 Tusarparalu amerlangaartut nipaallusooq imerpassuillu nipaallusooq kallerillu nipituut nipaallusooq oqartut:
- viinnimullu tunguiaaffik Guutip ajugaqanngitsup kamannerata katsungaatsup pianut atortoq taassuma tummassavaa.
Sentence Syllables with count 40
- 36 Tamannali taama ittoq assortorneqarsinnaanngimmat taava nipangerniassaasi isumaalliornaveersaarniarlusilu.
- 5 Taamattaaq Kristusi imminik naalannartinngilaq palasiuninngortilluni, kisianni issuma pivaa taassumunnga oqartup:
- Ajortuliortusi- aa, assasi ipiiarsigik, ataasiunngitsumik isumaqartusi- aa, uummatisi minguiarsigik.
- 9 Ata, Saattanip ajoqersuiffianit pisut pilersippakka, imminnik Juutiunerartut taamaannatilli sallullutillu;
- 13 Angisuunillu nalunaaqqutiliortarpoq innermillu qilammit nunamut allaat inuit takkuanni nakkartitsilluni;
- Killuutersorit killuutinnik katersuilerlutillu, katersuiffissaq nalliummat, nunamit katersugassat inerimmata.
- Inngilit arfineq-marluk perluutinik kingullissanik arfineq-marlunnik pillit, tamakkunatigut Guutip kamannera naammatsissammat.
- 13 Immallu toqusut imminiittut ittut tunniuppai, toqullu toqusullu inaata toqusut imminniittut ittut tunniuppaat;
- 21 Isaaffiilu aqqaneq-marluk tassa sapanngarissut aqqaneq-marluk, nungullugit isaaffik ataaseq sapanngarissoq ataasiusoq;
- 16 Uanga Jiisusi inngiliga aallartippara ilagiissoqatigiit pillugit tamakkuninnga nalunaajaaffigeqqullusi;
Sentence Syllables with count 41
- 8 Isumalluarpugummi iluarinerullugulu timimit qimagusimagallarutta Naalakkamilu najugaqarluta.
- 40 tassa Guutip ajunnginnerusoq siumut uatsinnut qinereermagu, taakku uagut ilaginata inerneqassanngimmata.
- taamaattumik asassummiittuartoq ittuartoq Guutimiittuarpoq ittuarpoq, Guutilu taassumaniittuarluni ittuarluni.
- Guutimik upperinninngitsup taanna sallutuutippaa, Guutip nalunaajaataa ernerminik nalunaajaatigisaa upperinnginnamiuk.
- 14 niaquali nujaalu qaqorput savat meqquisut qaqortutut, aputitut, isaalu innerup ikualaneratut ipput;
- taavalu nuna sajuttorsuanngorpoq, seqinerlu puussiatut meqquusutut qernertunngorpoq, qaammallu iluunngarmi aattut ilerpoq.
- 3 Nunaluunniit imarluunniit orpiilluunniit ajoqusinngikkallarsigik, Guutitta kiffai qaavisigut naqissuserallassagatsigik.
- Siuneqartup nersutip kisitsisaa naatsorsorliuk, inuup kisitsisigisartagaasa ilagimmassuk, kisitsisaalu tassa 666.
- Pilluarpoq eqqumasoq atisaminillu paarsilluartoq tamaqarani angalajumanani, kanngugisani takoqqunagu.
- 11 Nunallu niuertartuisa qiallugulu aliasuutigiumaarpaat, nioqqutai pisiariumaneqarunnaarmata;
Sentence Syllables with count 42
- 12 Akuerissanngilarami arnaq ajoqersuiniartoq uiminullu naalagaaniartoq, kisianni malunnarnaveersaartoq.
- 11 Seqinermi kissalluni nuigaangami ivigaq toqulersittarpaa, kaavequtaalu katappoq kusanassusialu peerulluni;
- 18 Kiffaasusi, naalakkassinnut mianerinnillusi naalattuugitsi, ajunngitsut piuaatsullu piinnarnagit, talornartulli allaat.
- 8 Taamaattoq taakkua sinnattortutut illutik uinitsik mingutsippaat naalagaasullu asiginnarlugit naalannartullu mitallugit.
- tamarmillu tigumiaraat kukkilattarissat puuguttallu kuultiusut tipigissaatinik ulikkaartut, tassa iluartut qinnutaannik.
- Qajussiassat uuttuutip imai dinaarimik akeqassasut, suaasiassallu uuttuutit pingasut imaat dinaarimik akeqassasut;
- 17 savaaqqap issiavissaarsuup qeqqaniittup ittup paariumaarmagit tasiorlugillu imermik puilasunut inuunerup piinut;
- 12 Isaali innerup ikualaneratut iput, niaqqumigullu kunngit niaqorutaannik amerlasuunik niaqoruteqarpoq;
- kiffaqatigaarma, qatanngutivillu pruffiitit oqaatsinillu mappersakkani makkunani ittunik toqquisut kiffaqatigaannga;
- 12 Ata, akiliutiga nassataralugu qilamik aggerumaarpunga, kinaluunniit suliai naapertorlugit tuniumaarlugu.
Sentence Syllables with count 43
- 4 Najorallarassimi taamani oqarfigereerpassi annikilliorumaartugut unnerluta, taamalu ilisoq ilisimavarsi.
- 21 Uppernikkut Jaakup toqulernermini Juuserfip erneri tamaasa immikkut pilluaqquai pallorlunilu ajaappissami nuuanut.
- 7 Asanartusi ukorsii, inassummik nutaamik allaffiginngilassi, inassummilli pisoqqamik pileqqaarneranit pigisassinnik;
- 3 Taamaattumik eqqaaniarit qanoq ilillutit pigilerit tusarsimallugulu, tamannalu toqqoruk allamik isumataarlutit.
- 8 Uumasullu taakku sisamat tamarmik arfinilinnik suloqartut kaajallallutillu ilumikkullu isinik tamakkersimasut;
- 8 Takunnikkamalu, ata, qimuttuarsuk sungaarpalaartoq, qaanilu issiasoq toqumik ateqartoq, toqusullu inaata malikkaa.
- 2 Puilasuliaasarlu itinersuup pia matuermagu pujoq aatsitsivissuup pujuatut ittoq puilasuliaasamit anivoq;
- nunalu sajuttorsuanngorpoq, nunami inoqaleqqaarneranit nuna taama ittumik taama atsigisumik sajussimanngisaannartoq.
- ilaat tallimat orloreerput, ilaat ataaseq maannakkut ippoq, ilaat suli tikiutinngilaq, tikiukkunilu tassaniillatsiassavoq.
- Tamakkununnga ilaliussisoqarpat, taava Guutip perluutit mappersakkani makkunani allassimasut taassumunnga tutsikkumaarpai;
Sentence Syllables with count 44
- 8 Maanilu inuit toqujasut piit qulinginik tigusisarput, taamanili inna inuusutut nalunaajaassutigisaq taamaaliorpoq.
- oqalunnikkut naakkiunnaveersoqarpat, taanna angutaavoq iluarluinnartoq timini iluunngarlugu allaat naalakkersorsinnaallugu.
- 15 Sumillu qinugutta tusarumaaraatigut ilisimagutsigu, ilisimassaaguttaaq taassumannga qinnutigisavut pisimagivut.
- 17 Ilissili, asanartusi ukorsii, Naalakkatta Jiisusip Kristusip apustiliisa siulittuutigisaat eqqaasigik, 18 oqarfigimmasi:
- 13 Qilaallu ulloriai nunamut nakkarput, soorlu fiigequssuup, anorersuup aalatikkaangani, fiigini inerinngitsut nakkaalatittarai.
- suluisalu perpaluat soorlu qamutit sorsuutit assakaasullit perpaluat, qimuttuarsuppassuit sorsunnermut pangalikkaangata.
- Arnaq seqinermik atisalik, qaammallu isigaasa ataanniittoq ittoq, niaqqumigullu ullorissat aqqaneq-marluk niaqorutigigai.
- 21 Inngilillu pissarsuup ujarak aserorteriviup ujaraatut angisuutut atsigisoq kivippaa, immamullu igippaa oqarluni:
- 13 kangianit isaaffiit pingasuusut, avannaanit isaaffiit pingasuusut, kujataanit isaaffiit pingasuusut, kitaanit isaaffiit pingasuusut.
- 5 Unnuaqassanngilarlu, qulliullu qaamarnanik seqernulluunniit qaamaneranik pisariaqanngillat, Guutip Naalakkap qaammarsarmatik;
Sentence Syllables with count 45
- 9 Nalunngilarsimi Naalakkatta Jiisusip Kristusip saammaannera, pisuugaluarluni piitsunngormat pillusi piitsuunermigut pisuunngoqqullusi.
- 19 taakku sianigisaarullutik kanngunartuliornermut tunniupput nalinginnarnik piumatuunerminni mingunnartuliorumallutik.
- Ilumut uninngavigeqqusannut isissanngillat, massalu suliaasut silarsuup tunngavileqqaarneranit suliarineqareeraluartut.
- 22 sunalu qinnutigisaraangatsigu taassumannga pissavarput, inassutai maleruaratsigik iluarisaanillu iliortarluta.
- 18 Asanninneq ersinermik ilaqanngilaq, kisianni asanninnerup naammatsittup ersineq anisittaraa, ersineq pillaammik ilaqarmat;
- 5 Asanartutit uumaa, qatanngutivut qanoq iliorfigisaraangakkit ilumoorlutit pisartaannarpatit massalu takornartaasut allaat;
- 12 Qiviarpungalu nipi uannut oqaluttoq takujumallugu, qiviaramalu takulerpakka naneruuserfiit kuultiusut arfineq-marluk;
- nunallu aggornerisa pingajuat ikikkarpoq, orpiillu aggornerisa pingajui ikikkarput, iffillu tungujortut tamarmik ikikkarput.
- Aammalu takorluukkersaassaatit immikkut inuiaasut inuiaqatigiillu immikkullu oqaasillit kunngillu amerlasuut pillugit.
- ajussallu ajortut ajoqutaaqisut inunni nersutip ilisarnaqusiaanik pilinni assinganillu pallorfiginnittuni pinngorput.
Sentence Syllables with count 46
- Angut qiterummik matuminnga piginnittoq Juutit taamaalillugu Jerusalaami qilersorumaarpaat Guutimillu nalusut assaannut pisillugu.
- Aallartippara mannarpiaq pillugu, qanoq-issuserput ilissinnut ilisimaleqqullugu uummatisilu taassumunnga tuppallersaqqullugit;
- Inatsisikka uummataannut isumaannullu allallugit tunniukkumaarpakka, 17 ajortaallu iluaatsuliornerilu eqqaajunnaassavakka.
- Takuat, Siiunimi ivertippara ujarak teqeqqussaq qinigaq erlinnartoq, taassumunngalu uppertoq pakatsisinneqassanngilluinnarpoq.
- 19 Taamaattumittaaq Guutip peqqusaanik anniartut taassumunnga pinngortitsisumut ilumoortumut tarnitik peqqussavaat ajunngitsuliorlutik.
- 4 Tipaatsungaaqaanga qitornavit ilaat malugigakkit sallusuissut eqqorlugu saqisut inassut ataatamit pigiligarput malillugu.
- 7 Tammartitsisummi amerlasuut silarsuarmut anipput, Jiisusimik Kristusiusumik uinikkut tikiuttumik nassuerutiginninngitsut.
- 8 Mappersakkallu tigoriarmagit, uumasut taakku sisamat utoqqaanerillu taakku marlunnik qulillit sisamallu savaaqqap saanut pallorput;
- 12 Aatsaat iluartut nikallujuinnerat, aatsaat Guutip inassutaanik Jiisusimullu uppernermik aalajangiussisut pisariaqarput.
- 20 Tipaatsuutiguuk, qilak uumaa, iluartullu apustilillu pruffiitillu ukorsii, eqqartuussinikkut Guutip taassumunnga innarlernaveersimmasi.
Sentence Syllables with count 47
- 19 Soorlumi inuup ataatsip naalannginneragut amerlasuut ajortilinngortut, taamattaaq ataatsip naalanneragut amerlasuut iluartunngussapput.
- 8 Taamaattumik Naalakkatsinnik nalunaajaat kanngusuutigissanngilat, uangaluunniit taanna pillugu parnaarussaasunga kanngusuutigissanngilarma;
- Kapitali 4. 1 Asanartusi ukorsii, anersaat suulluunniit uppereqinasigik, kisianni anersaat Guutimit pisimanersut misilissigik;
- 3 Tipaatsungaaqaangami qatanngutivut tikiummata, ilumoorsutsit nalunaajaassutigalugu, sallusuissut eqqorlugu qanoq saqisutit.
- 23 Ilaallu annatsissigik innermit nutsullugit, ilaallu nallittorsigik ersisaarlugit, annoraaq uinngup mingutsitaa allaat uuminaralugu.
- 4 Uangalu qiangaarpunga, mappersakkanik taakkuninnga mappiisussaatinneqartoqanngimmat, iluannullu isigisussaatinneqartoqarani.
- Savaaqqamut toqutaasumut pigititassaapput pissaaneq pisuussullu ilisimassullu nakuussullu ataqqinaallu naalannaallu pilluaqqussullu.
- naalagaaffialu taarsivoq, erloqingaarnermillu oqqatik kiivaat, 11 erloqisarnitillu pillugit ajussatillu pillugit qilaap Guutia mitappaat;
- taakkununnga toqup aappaa piginnaassuseqanngilaq, kisianni Guutip Kristusillu palasertarissavaat, kunngioqatigissavaallu ukiut tuusintillit.
- 14 Illorpassuaqarfiullu ungalorsua aqqaneq-marlunnik tunngaveqarpoq, tamakkualu qaanniipput ipput savaaqqap apustiliisa aqqaneq-marluk aqqi.
Sentence Syllables with count 48
- Taamaattoq piginnaassuserput tamanna atunngilarput, kisianni tamanik kamaginnittarpugut Kristusip iivangkiiliua assiaquteqartikkumanagu.
- 15 Uummammigullu ilissi pingaarpaasi tamassi naalassusersi eqqaasaraangamiuk, qanoq mianersorlusi uulillusilu ilassigassinni.
- Angutit qinusassasut sumiittaraangamilluunniit ittaraangamilluunniit, assatillu iluaatsuitsut qullartassagaat kamannatik saqitsaannatillu.
- 9 tassani siuaasassi usseraannga misilinniarlunga, qanoq iliornikka ukiut sisamanik qulillit naallugit isigigaluarlugit;
- 10 Kinaluunniimmi inatsisit tamaasa maleruarsimagaluarlugit arlaannaatigut naakkiukkuni tamarsuisigut pillagassaatissimavoq;
- 18 Nipilu tamanna qilammit pisoq uagut qaqqami illernartumi ilagigatsigu tusarparput, 19 pruffiitillu oqaasiat aalajaallivarput;
- 1 Juutarsi Jiisusip Kristusip kiffaa, Jaakullu qatanngutaa, qaaqqusimasunut Guutimi ataatami asasaasunut Jiisusi Kristusikkullu paarisaasunut:
- Untritilinnik sisamanillu qulilinnik sisamanillu tuusintillit Israalip kinguaasa naggueqatigiissortaasa tamarmik ilaat naqissuserneqartut.
- 11 Kunngigaallu naalakkersortigalugu itinersuup inngilia Epriiarisut Apatuunimik ateqartoq Griikerisullu Apuliuunimik ateqartoq.
- Takussagissi Guutip ineqarfia inunniittoq ittoq, taakkunanilu ineqarumaarpoq innuttariumaarlugillu, Guutillu nammineq najorumaarpai;
Sentence Syllables with count 49
- 14 Kristusimmi asanninnerata pinngitsaalivaatigut, isumaqaratta ataatsip tamaasa toqussutigimmagit tamaasa taava toqusimasoralugit;
- 20 Illumili angisuumi kuultiinnarnik siilviinnarnillu puugutaqaraanngilaq, qisunnittaaq marrarnillu peqartarpoq, ilaat erligisat, ilaat erligisaanngitsut.
- 8 Kiisalu tamassi isumaqatigiigitsi ilasseqatigiillusilu qatanngutigiinnillu asannillusi nallittuillusilu qanilaarlusilu.
- 9 Taanna assortorsiuk uppernikkut aalajangerlusi, ilisimagassigik silarsuarmi qatanngutigisasi taamaaqataannik naalliutsitaasartut.
- 3 Guutip ataatap Jiisusillu Kristusip, ataatap ernerata, saammaallisi nallittorlusilu eqqissisillusilu sallusuissutikkut asanninnikkullu.
- 3 Pilluarput takorluukkersaarutit makkua oqaasiinik atuaasorlu tusaasullu, taakkunanilu allassimasunik toqquisut, piffissaq qaneqimmat.
- piginnaassuseqarpullu ermit aanngortissinnaallugit nunalu patissinnaallugu perluutinik nalinginnarnik, qanoq-ilisukkulluunniit piumasaraangamik.
- Baapalilu angisooq Guutip saani eqqaaneqarpoq, ermuseq viinnimik kamannerata katsungaatsup pianik imalik taassumunnga tunniunneqaqqullugu.
- 19 Nersullu nunallu kunngii taakkualu katersaat takuakka ataatsimut pisut qimuttuarsuup qaani issiasoq inna katersaalu sorsukkumallugit.
- 18 Ungalorsuatalu qarmarnera aliguuvoq akisunnertooq, illorpassuaqarfillu kuultiuvoq akuitsoq igalaassiatut minguitsutut ittoq.
Sentence Syllables with count 50
- 23 Upperisassarli nalliutsinnagu inatsisit ataannut mattussaalluta paarineqarpugut upperisassaq saqqummersinneqassasoq nalliutserlugu;
- 6 Oqaatsinik piunngitsunik kimulluunniit salloqittartinnaveeritsi, taamaattummi pillugit naalasseriinnerup qitornaanut Guutip kamannera nalliuttarpoq.
- 6 issumali taakkununnga eqqarlerititaanngitsup Aaperaap pissarsiaasa qulingi tiguai unnersuutinillu piginnittoq taanna pilluaqqullugu.
- 20 Ilissili, asanartusi ukorsii, upperisassigut illernangaartukkut ineriartorteqatigiigitsi, qinusarlusi anersaakkut illernartukkut.
- Ima oqarpoq ullorissanik taakkuninnga arfineq-marlunnik talerpimmigut tigumiartoq, naneruuserfiit taakkua arfineq-marluk kuultiusut akornanni saqisoq:
- 23 Qitornaalu toqukkut toqukkumaarpakka, ilagiissoqatigiillu tamarmik misigissapput uanga tassaasunga tartunillu uummatinillu misiliisoq;
- Qianak, ata, liiueq Juutap naggueqatigiissortaanit pisoq Daavip sorlaa ajugaavoq mappersakkat uku naqissutaallu arfineq-marluk mappersinnaallugit.
- 13 Pinngortitallu tamaasa qilammilu nunamilu nunallu ataani ittut immamiittullu ittullu taakkualu ilulii tamaasa tusarpakka oqartut:
- 12 Aammen, pilluaqqussut naalannaallu ilisimassullu qujaniullu ataqqinaallu pissaanerlu nakuussullu Guutitta pigai naassaanngilluinnartumik.
- Kapitali 20. 1 Inngililu takuara qilammit aqqartoq, taassuma itinersuarmut matuersaataasoq pigigaa, kalunnersuillu tigumiarigai.
Sentence Syllables with count 51
- Kapitali 21. 1 Taava qimassimallugit aallaratta ingerlaannarluta Kuusimut pivugut, aqaguanilu Ruutusimut pivugut, tassanngalu Pataaramut.
- Naalakkap katersaarsuit Guutiata kinguaassanik amiakkoqartinngippatigut taava Suutumatut ileqqajaqaagut Gumooramullu assigititaalluta.
- Qaamasoq taartumit akisulerli, uummatitsinnut akisutsippaa, Guutip naalannassusia Kristusip taattuaniittoq ittoq qaamangaartumik ilisarineqaqqullugu.
- 10 ilissili siornagut innuttarineqanngitsuugaluartusi maanna Guutip innuttaraasi, nallittorneqanngikkaluartusi maanna nallittorneqarpusi.
- 10 Taakkuli nalusaminnik mitallerput uumasutullu siuneqanngitsutut illutik pinngortitat ileqquattut sianigisatik aseroriartuutigaat.
- 21 Allamillumi isumataaqqullugu piffissaqartikkaluariga, kisianni allamik isumataarumanngilaq angunnuneqarnini tunukkumanagu.
- Naalagaq illernartutit sallusuitsutit, qanoq sivisutigisumik eqqartuussissanatillu aavut akiniutigissanngiligit nunami ineqartunut?
- Kapitali 17. 1 Inngilillu taakkua arfineq-marluk puuguttanik taakkuninnga arfineq-marlunnik pillit ilaata tikiulluni oqaluffigilerpaanga oqarluni:
- Nalunaarfigissavakkit anngigisamik arnap taassuma pianik nersutillu taassuminnga nammattup arfineq-marlunnik niaqullup qulinillu nassullup pianik.
- Ermit takusatit uersartup taassuma issiavigisai tassa immikkut inuiaasut inuppassuillu inuiaqatigiillu immikkullu oqaasillit.
Sentence Syllables with count 52
- 10 Timuutiusillu tikippasi mianersoritsi siooranani ilissinniissinnaaqqullugu issinnaaqqullugu, Naalakkap suliaa uattut suliarimmagu.
- 22 Suullu tamangajammik inatsisit naapertorlugit aammik minguersarneqartarput, ajortillu isumakkeerneqartarinngillat kisianni aammik kuisilluni.
- 9 Aamma uinikkut ataatagisavut perorsaasigigatsigik mianeralugillu, angeqqinganik anersaat ataataat naalassannginneripput inuullutalu?
- 14 Noqqaaniaritsi inuit tamaasa eqqissivigeqatigiumallugit iluarsiumallusilu, iluarsisimanani Naalagaq takuneq ajornarmat.
- Juupip ilalaarsusianik tusarsimavusi, Naalakkallu aniguiffigititaa ilisimavarsi, Naalagaq nallittuillunilu isumassuinertoqimmat.
- 28 Maannalu, qitornannguakka, taassumaniittuaritsi ittuaritsi, erserpat siooraqqunata, tikiuffissaanilu taassumannga pakatsisarneqaqqunata.
- 11 Eqqanaq taakku, Kaanip aqqutaagut ingerlagamik, akissarsiniarlutillu Biiliamisut tammartikkamik, Kooratullu oqaatseriillutik nungutitaagamik.
- Ima oqarpoq iluartoq sallusuitsoq, Daavip matuersaataanik pilik, matuiisartoq allap matussanngisaanik, matusisartorlu allap matuissanngisaanik:
- 10 Diaavululu taakkuninnga tammartitsisoq tatsimut innerusumut ikuallassaataasumut nersutip pruffiitioqqusersullu inigiligaannut igitaavoq;
- 14 Pilluarput atisaminnik errorsisut, piginnaassuseqaqqullutik orpimmut inuunartumut illorpassuaqarfimmullu isaaffiisigut isersinnaaqqullutik.
Sentence Syllables with count 53
- eqqartuussisumut aallaruteqinavaatit, eqqartuussisullu parnaarussisartumut piseqinavaatit, parnaarussisartullu parnaarussivimmut iserteqinavaatit.
- 39 Imermilli qaqimmata Naalakkap anersaata Pilippu aallaruppaa, kunngillu kiffarsuata isigiunnaarpaa, ingerlavinimi tipaatsulluni ingerlavigaa.
- 10 ullut naammatsiffissaanni inoqutigiissoqartitsiumalluni qilammiittullu ittullu nunamiittullu ittullu tamaasa Kristusimi ataasinngortikkumallugit;
- 11 Asanartusi ukorsii, nunasisutut takornartaasutullu ittusi oqaaqqissaarpassi uinngup pilerissusii alaqqullusigik, tarnimut akerartormata;
- 27 Paarissavaalu saviminiusumik ilitsersuuteqarluni puuguttatullu marraasutut sequmisissallugit, soorlu uangattaaq ataatannit tunineqartunga;
- 3 Kisianni qilammiluunniit nunamiluunniit nunap ataaniluunniit mappersakkanik taakkuninnga mappiisinnaasoqanngilaq, iluannullu isigisinnaasoqarani.
- 10 Nunamilu ineqartut pillugit nuannaarlutillu tipaatsukkumaarput pajuttaqattaallutillu, pruffiitit taakku marluk nunami ineqartunut anniaataammata.
- 13 Takuakkalu anersaat minguttuut pingasut naratsisut asseqartut kuukkooriaasarsuup qarnanit nersutillu qarnanit pruffiitioqqusersullu qarnanit anisut.
- 11 Nersullu siornagut ikkaluartoq mannakkullu inngitsoq nammineq arfineq- pingajoraat, taakkualu arfineq-marluk ilagaat, tammarsimaffimmullu aallarumaarpoq.
- 14 Katersallu qilammiusut malippaat qimuttuarsuit qaqortut qaanni issiallutik ilupaassiarissumillu qaqortumik minguitsumik atisaqarlutik.
Sentence Syllables with count 54
- 15 Jiisusimullu pigamik anersaapiluliugaluaq taanna liigiuunilimmik piliugaluaq takuaat issiasoq annoraarsimallunilu silaqarlunilu;
- 6 Naammappoq amerlanerit taanna pillarmassuk, 7 maannali annerusumik isumakkeerfigissagissi tuppallersarlugulu, aliasuppallaarnermit ajuleqqunagu.
- - 17 Naalakkalli najorpaanga pissatsillungalu, oqaluussissutigisassaq uakkut naammatsinneqaqqullugu Guutimillu nalusunut tamanut tusarliuteqqullugu;
- 9 Ajoqersuutinut nalinginnarnut allanartunut tammartinnaveeritsi, iluanaarnaqimmat uummatikkut aalajaallilluni saammaannikkut, nerisassatigut pinnani;
- Illit tassani unigit samungaluunniit tummarfimma sanianut ingillutit, 4 taava immissinni nakimannginnerpisi eqqartuussisunngorlusi isumapiloqartut?
- 19 Suliatit asannissutsillu uppersutsillu kiffartornitillu nikallujuissutsillu ilisimavakka, suliatillu kingulliit siullernit amerlanerusut.
- 9 Naqissutillu tallimaat mappermagu takuakka Guutip oqaasia pillugu nalunaajaallu pigisartik pillugu toqutaasut tarnaat tunisiviup ataaniittut ittut.
- 7 Pillertaasallu qimuttuarsuit sorsunnermut piginnaanngorsagaasut assigaat, niaqormiugaallu niaqorutillusooq kuultisut ittut, kiinaallu soorlu inuit kiinaat;
- 18 Inngililu alla innermut piginnaassuseqartoq tunisivimmit anivoq, nipituumillu torlulavoq ipittorsuarmik killuuteqartumut taassumunnga oqarluni:
- 15 Silataaniipput ipput qimmit ilisiitsullu uersaasullu inuarsimasullu Guutipilussiortullu tamarmillu sallunernik asannittut ileqqoralugillu.
Sentence Syllables with count 55
- 19 attaviginngilaallu niaqoq, taassumannga timi tamarmi ujalumigut katigutimigullu illersorneqarluni alliartornermik Guutip pianik alliartortoq.
- 17 Qanorlu ilioraangassi oqalullusiluunniit sulillusiluunniit tamatigut Naalakkap Jiisusip aqqani pisaritsi Guuti ataataq qutsavigalugu taassumuuna.
- 10 Ikkuami ullunut qassinnguanut isumaminnik perorsarpaatigut, uumali iluarsutsimigut ilangiiffigeqqulluni iluaqutissatsinnik pisarpaatigut.
- 15 Taamaattumik soraarata taassumuuna pilliutinik qujaniutinik Guuti aatsivigisigu, tamassa qarlut taassuma aqqanik nassuerutiginnittut anitaannik.
- 4 ata, umiarsuittaaq taama atsigigaluartut anorersuarnillu ingerlatitaasartut sumut aquttuat piumasaraangat aquutinnguamik sangutittarpaat;
- 12 Guutip ullussaata nalliuffissaa ilimagalugu qilanaaralugulu, qilaat taava ikumallutik aakkumaarmata pinngoqqaartullu ikuallallutik uukkumaarmata.
- 8 Aamma inassummik nutaamik allaffigaassi, tamassa taassumani ilissinnilu ilumoortoq, taartoq nungujartormat, qaamasorlu piviusoq akisugutilereermat.
- Ullorissat taakku arfineq-marluk tassa ilagiissoqatigiit taakkua arfineq- marluit inngilii, naneruuserfiillu taakku arfineq-marluk tassa ilagiissoqatigiit arfineq-marluk.
- 9 Majuarpullu nunap inituneragut, iluartullu tammaarfiat illorpassuaqarfillu asasaq iluaat, innerlu qilammit Guutimit nakkarpoq nungutillugillu.
- 2 Illorpassuaqarfillu illernartoq Jerusalaat nutaaq takuara qilammit Guutimit aqqartoq, nuliassatut uissaminut assuarsimasutut piareersagaasoq.
Sentence Syllables with count 56
- Kapitali 14. 1 Pivorli Ikuuniumi Juutit naalagiartarfiannut iseqatigiillutik oqalummata, taava Juutillu Griikerillu amerlasoorsuit uppertunngorput.
- 2 Siumut oqareerpunga, maannalu siumut oqarpunga soorlu aappassaanik najornikkama, maannami alisimallunga siornagut ajortulisunut ilaannullu tamanut:
- 15 Taamaattumik aalajangeritsi, qatanngutivut ukorsii, maligassarsiat aalajangiullugit, soorlu oqaatsitsigulluunniit allakkatsigulluunniit ajoqersorneqartusi.
- 2 Angutit utoqqaat mianersussasut, ataqqinassasut, piitaajuitsuussasut, peqqissuussasullu uppersutsimikkut asannissutsimikkullu nikallujuissutsimikkullu;
- 13 kisianni ullut tamaasa immissinnik oqaaqqissaartarniaritsi ullumeertoqarallartillugu IR, ilassinnik ajortip salloqittaaneragut manngertittoqaqqunasi.
- 24 misissoqatigiinniartalu asanninnermut ajunngitsuliornermullu kajumissaaqatigiilluta, 25 katisimasarfippullu qimannaveertigu, ilaat taamaattarmata;
- Pisuuvunga, pequtituunngorlungalu sunnguamilluunniit ajorsanngilanga, nalullutillu inukuluusutit naakkinaqisutit, piitsuusutit, tappiitsuusutit, tamaqanngitsutit;
- 11 Naalagarput Guuterput, ilinnut pigitsitassaapput naalannaat ataqqinaallu pissaanerlu, illit suut tamaasa pinngortikkakkit, illillu peqqusakkut ipput pinngortitaallutillu.
- Eqqanaq, eqqanaq, uumaa illorpassuaqarfik angisooq, Baapali illorpassuaqarfik nakuusoq, eqqartuunneqarnerit nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi nalliummat.
- Kapitali 22. 1 Aammattaaq uannut takutippaa kuussuaq inuunartumik imilik, aligortut qaammarissigisoq, Guutip savaaqqallu issiavissaarsuannit puilasoq.
Sentence Syllables with count 57
- 11 Qaammatilli pingasut naammata tassannga aallarpugut umiarsuarmik Alassantriamit pisumik qeqertami tassani ukiisumik marlulianik nalunaaqqutsersimasumik.
- 27 Uppinngitsut ilaata neriartoqquppasi ornikkumagussiullu taava nerliutaat nalinginnaat nerisigik siunersiutiginagillu tarnip nalunngissusia pillugu.
- 11 Taartullu piinik inerititaqanngitsunik suliaqartut peqatiginaveersigik, inerterlugilli pisarsigik, 12 anngiortuliorneri taanerluunniit kanngunaqimmata.
- 3 Taamaattumik eqqarsaatiginiarsiuk taanna, ajortuliortut taama atsigisumik assortormanni ilalaaginnartoq, qasuleqqunasi tarnissigullu nikalloqqunasi.
- 28 Taamaattumik naalagaaffik aalajaatsoq pigileratsigu qujalluta pisa tamatumuunalu Guuti iluarisaanik kiffartorfigalugu ittoorluta mianersorlutalu;
- ateralu aalajangiuppat, uppereqqusaralu ulluni ikkunani miserratiginngilat, Antiparsi nalunaajaasiga ilissinni toqutaammat Saattanip ineqarfiani.
- 16 Nassuillu qulit takusavit nersutillu uersartoq taanna uumissorumaarpaat suerullugu tamataarullugulu, neqaalu neriumaarpaat, innermillu ikikkarumaarpaat.
- 7 Qanoq atsigisumik usornartinniarmat inuulluapilullunilu, taama atsigisumik anniaatissaanillu aliasuutissaanillu tunisiuk, uummammigut oqarmat:
- 14 Paarmarsuillu tarnivit kajungerisai ilinnit pissaajunnaarput, inuulluaataasullu usornaataasullu tamarmik ilinnit pissaajunnaarput, kingornalu nanineqassanngillat.
- 2 Illuisa akornata qeqqani kuussuullu sinaani illugiinni ippoq orpik inuunartoq aqqaneq-marlunnik inerititsisartoq, qaammatit nungullugit inerititaqartartoq;
Sentence Syllables with count 58
- 27 Ullulli taakku arfineq-marluk naangajalermata Juutit Aasiamit pisut naalaffimmi takuaat, inuillu tamaasa pikitsilerpaat taannalu tigullugu 28 nilliallutillu:
- Tununniittut puiorlugit siuninniittullu isattorlugit tikisassaq arpanniarpara ajugaasup pisassaa Guutip Kristusi Jiisusikkut pavannga qaaqqusissutaa piniarlugu.
- 10 Guutimi iluaatsuunnginnami sulinersi asanninnersilu aqqa pillugu ileqqorisarsi puiussanngilai, iluartut kiffartuuttarassigik sulilu kiffartuuttarlugit.
- 23 Taamaattumik qilaap piinut missingiutaasut tamakkuninnga minguersariaqarput, qilaalli pii namminneq tunissutinik tamakkunannga ajunnginnerusunik pisariaqarput.
- 12 Pilluarpoq inuk misilinneqarnermini artorsanngitsoq, misiligaalluarunimi niaqorut inuussutaasoq Naalakkap asasiminut unnersuutigisaa piumaaramiuk.
- Inulli kinaluunniit tusarasuarluni pili oqalukkumaarnertullunilu kamakkumaarnertullunilu, 20 angut kamatsilluni Guutip iluarisaanik iliortarinngimmat.
- taakkua immikkoorniaqatigiit aserornartut aggiussavaat Naalagarlu pisiarinnitsertik allaat miserratigissallugu, imminnut pinasuartumik aseruutissiorlutik.
- taakku paasineq ajornartunik ilaqartarput, ilinniarsimanngitsut aalajangersimanngitsullu mumitaannik allassimasoqataallu tappullugit namminneq aseruutissaminnik.
- 4 Qassinnguanilli Sartisimi ilaqarputit atisaminnik minguttuutitsinngitsunik, taakkualu qaqortunik atisaqarlutik saqeqatigiumaarpaannga, taamaattussaagamik.
- 3 itinersuarmullu igippaa matullugulu qulaagullu naqissuserlugu, inuiaqatigiit taassumunnga tammartissaaqqullugit ukiut taakku tuusintillit naammatsitserlugit;
Sentence Syllables with count 59
- Maanna ilumut ilisimalerpunga Naalakkap inngilini aallartissimagaa aniguisillungalu Heruutasip assaanit inuiaallu Juutiusut ilimasunnerinit tamanit.
- 7 Issormi sialunnik ataasiunngitsumik imminut tuttartunik milluartartoq naasunillu passussisimi iluaqutissaanik naatitsisartoq Guutimit pilluaqquneqartarpoq;
- 15 ilarsimi kinaluunniit inuarsimasutut tillissimasutulluunniit pinerlussimasutulluunniit suginngisaminulluunniit naalagaaniarsimasutut anniartinneqanngikkili;
- 12 Tamanna pillugu pinngitsoornanga tamakkuninnga eqqaasinniartaannassavassi, naak ilisimagaluarisi sallusuissullu uatsinniittoq aalajangerfigigaluarlugu.
- 24 Ilissinnulli Tiatiiaramioqataanut ajoqersuummik tamatuminnga piginninngitsunut Saattanillu itissusiinik( taama oqartarmata) ilisarsinngitsunut oqarpunga:
- 21 Ajugaasoq uannut issiavissaarsuanni issiaqatigitikkumaarpara, soorluttaaq uanga ajugaasunga ataatagalu issiavissaarsuani issiaqatigalugu.
- immallu aggornerisa pingajuat aanngorpoq, 9 pinngortitallu immamiittut ittut tarnillit aggornerisa pingajui toqupput, umiarsuillu aggornerisa pingajui aserorput.
- 9 Igitaavorlu kuukkooriaasarsuaq angisooq, pulateriaarsutoqaq Diaavulumik Saattanimillu taaneqartoq, inuit najugaanni nunalinnik tamanik tammartitsiniartoq;
- 2 Nipilu qilammit soorlu imerpassuit nipaat soorlulu kallersuup nipaa tusarpara, nipilu tusagara soorlu kukkilattortartut kukkilattariaatiminnik kukkilattortut nipaat.
- 14 Taakkua savaaraq sorsukkumaarpaat, savaaqqallu ajugaaffigiumaarpai, naalakkanut naalagaagami kunnginullu kunngiugami, ilagisaasalu qaaqqusat qinikkallu ilumoortullu.
Sentence Syllables with count 60
- 3 Taassuma ullukkut nalunaaqquttap akunnerisa arfineq-sisamaanni nassuitsumik takorloornikkut Guutip inngiliisa ilaat takulerpaa iserfigigaani, imalu oqarfigigaani:
- Angutit qatanngutikka ukorsii, ilisimavusi Guuti qangali ilissinni qinersisimasoq Guutimik nalusut oqaaseq iivangkiiliu uanga qanikkut tusassammassuk upperlutillu.
- 25 Pingasoriarlunga iperartorneqarpunga, ataasiarlunga ujaqqanik milloorneqarpunga, pingasoriarlunga umioqqajarpunga, ullorlu unnuarlu imaannarmi naavakka.
- 21 Qanorli ittunga sulisartungalu ilississaaq ilisimaqqullusi, taava Tikkikup qatanngutitta asasatta Naalakkamilu kiffaalluartup tamanik nalunaarfigiumaarpaasi;
- 15 Ilungersorniarit misiligaalluartutut sulisartutullu pakatsisussaanngitsutut oqaatsimik sallusuissutip pianik tunioraalluartutut Guutimut sassarteqqullutit.
- 16 Taamaattumik siooranata sassarniarta saammaassisup issiavissaarsuanut, nallittorneqaqqulluta saammaannarseqqullutalu pisariaqarfiagut ikiorneqaatissatsinnik.
- Kapitali 1. 1 Siimuut Piitrusi Jiisusip Kristusip kiffaa apustilialu Guutitta annaassisullu Jiisusip Kristusip iluarsusiagut uatsitut qujanartumik uppersuseqalersitanut:
- 9 Ilisimavakka annikillisarnerit piitsuussutsillu naak pisuusutit, mitaatigimmatsillu imminnik Juutiunerartut taamaannatillu, Saattanilli ajoqersuiffigisai tassaasut.
- 15 Nunallu kunngii naalagarsuillu sakkutuullu naalagaaneri pisuullu nakuarsuillu kiffaasullu tamarmik kiffaanngitsullu tamarmik qaarusunnut qaqqallu qunnerinut isertorput;
- 10 Inngilillu pingajuat qarlortarmat ulloriarsuaq ikummatitut ikumasoq qilammit nakkarpoq, taassumalu kuuit aggornerisa pingajui imermillu puilasut nakkarfigai.
Sentence Syllables with count 61
- 18 Taamaattummi Naalagarput Kristusi kiffartorfiginngilaat, kisianni nassatik, ilisimanngitsullu uummataat oqaatsinik tusaruminarsakkanik pilluarneraanernillu salloqittartarpaat.
- 11 taakku oqaasissaarutittariaqarput, illoqatigiit tamakkerlugit mumisitsisaramik, iluanngitsumik ajoqersuisaramik, tassa assuarnartumik akissarsiniarlutik.
- 17 Tamanna pillugu qatanngutini tamatigut assigilissavai palasiunerussalluni nallittuisoq ilumoortorlu Guutip piisigut, inuit ajortaat matoorneqartissagamigit.
- 7 Uumasullu siulliup assigaa liiueq, uumasullu aappaata assigaa ussik, uumasullu pingajuat inuttut kiinaqarpoq, uumasullu sisamaata assigaa nattoralik timmisoq.
- 19 Qimuttuarsuimmi qanermikkut pamiumikkullu piginnaassuseqarput, pamiuisami pulateriaarsuit assigaat niaqoqarlutillu, taakkulu atorlugit ajoqusiisarput.
- 6 Arnarlu puilasuitsumut qimaavoq, tassani Guutip piareersagaanik najugassaqarami, tassani ullut tuusintillit marlunnillu untritillit arfinilinnillu qulillit nerlersassagaat.
- 15 Tamakkuninngalu nioqquteqartut taassumanngalu pisuunngortut ungasissumi qeqarumaarput anniarnera ersissutigalugu qiallutillu aliasullutillu oqarlutillu:
- 4 qulliillu tamaasa isaannit allarterumaarpai, toqulu peqarunnaassavoq, aliasuttoqarunnaarlunilu nilliasoqarunnaarlunilu anniartoqarunnaassavoq, siulliit peermata.
- 9 Inngilillu taakkua arfineq-marluk puuguttanik arfineq-marlunnik perluutinik arfineq-marlunnik kingullissanik ulikkaartunik pillit ilaata tikiulluni oqaluffigilerpaanga oqarluni:
- 23 Illorpassuaqarfillu seqinermilluunniit qaammammilluunniit imminut qaamasussanik pisariaqanngilaq, Guutip naalannassusiata qaammarsarmani savaararlu qaammaqqutigigamiuk.
Sentence Syllables with count 62
- 11 Taamaattumik taassuminnga asiginnaasoqanngikkili, kisianni eqqissisillugu qanisiuk uannut tikiuteqqullugu, ilimagigakku qatanngutivut ilagalugit aggissasoq.
- Kapitali 4. 1 Taamaattumik, qatanngutikka asasakka kiperiffigisakka tipaatsuutigisakka niaqorutigisakka, taamaallusi Naalakkami aalajangeritsi asasakka ukorsii.
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip peqqusaanik Jiisusip Kristusip apustiligisaa qatannguppullu Timuutiusi 2 Kulorsamiusuput qatanngutigiinnut iluartunut uppertunullu Kristusimi:
- Kapitali 1. 1 Paalusi Kristusip Jiisusip apustiligisaa Guutip annaassisitta Kristusillu Jiisusip neriugisatta peqqussutaanik, 2 Timuutiusimut uppernikkut ernerilluakkaminut:
- 13 Upperlutik taakku tamarmik toqupput unnersuutigisat angumerinagit, ungasissumilli takullugit ilassillugillu, nassuerlutillu nunami tikeraagamik takornartaallutillu.
- 6 Tamannami pillugu iivangkiiliu toqusimasunuttaaq oqaluutigineqarpoq, eqqartuussaaqqullugit uinikkut inuit ileqquattut, inooqqullugilli anersaakkut Guutip ileqquatut.
- 11 Oqaluttoqaraangat Guutip oqaasiatut pili, kiffartuussisoqaraangat Guutip nakussatsitsinera missiliorlugu pili, Jiisusi Kristusi pillugu tamatigut Guuti naalannarseqqullugu;
- Kapitali 5. 1 Issiavissaarsuarmi issiasup talerpiani takuakka mappersakkat ilumikkullu qaamikkullu allannillit naqissutinillu arfineq-marlunnik naqissusersimasut.
- taanna tipigissaatinik amerlasuunik tunineqarpoq, iluartut tamarmik qinnutaannut ilannguteqqullugit, tunisivimmut kuultiusumut issiavissaarsuup saaniittumut ittumut ilisassat.
- 15 Tunineqarporlu nersutip assinga anersaaqartissinnaanngorlugu nersutip assinga oqalussinnaanngortillugu allaat, nersutillu assinganik pallorfiginninngitsut toqutassanngorlugit.
Sentence Syllables with count 63
- 2 Illoqarfimmut siunissinniittumut ittumut aallaritsi, tassungalu pigussi erniinnaq naapissavarsi siutituup piaraa pitussimasoq, taassuma qaanut inummik ingittoqanngisaannartoq;
- 15 Taava maanna ilissi killisiuisoqatigiit ilagalugit sakkutuut naalagaanerat nalunaarfigisiuk aqagu ilissinnut aterteqqullugu misileqqissaarnerujumasussaarlugu;
- 10 Tamatuminngalu isumaliutiga nalunaarpara tamanna ilissinnut iluaqutaassammat, siorna sulineq kisiat piinnarnagu kajuminneq allaat aallarnerlugu siulliugassi.
- 9 Saqitsaatilli sianiitsorpallattut kinguaariinnillu naatsorsuutit assortuuttullu inatsisillu pillugit narsuttaattut ingalanniakkit, tamakku iluaqutaanatillu piunngitsuummata.
- Erninnguara, Naalakkap perorsaanera asiginnarnaveeriuk, nikallornallu pillaraangatit, 6 asasani Naalakkap perorsartarmagit annersittarlugillu ernini ilassisani tamaasa.
- 16 Silarsuarmiittummi ittummi suut tamarmik, uinimmut pilerinartut isinullu pilerinartut usorsitsaarutillu inuunerup matuma pii, ataatamit pinngillat, silarsuarmilli pipput.
- 17 Kuukkooriaasarsuullu arnaq kamaatilerpaa aallarlunilu kinguaassaasa amiakkui taakku Guutip inassutaanik maleruaasut Jiisusillu nalunaajaataanik piginnittut sorsukkumallugit.
- allallu erinniugaq tamanna ilikkarsinnaanngikkaat, taakkua untritilinnik sisamanillu qulilinnik sisamanillu tuusintillit nunamit immikkoortillugit pisiaasut kisimik ilikkarsinnaagaat.
- 8 tamanna pillugu perluutissai ullormi ataatsimi nalliussapput, toqulu aliasunnerlu kaannerlu, innermillu ikikkarneqassavoq, nakuummat Naalagaq Guuti taassuminnga eqqartuussisoq.
- 8 Aniumaarporlu inuiaqatigiit nunap teqeqquini sisamani tammartinniassallugit, Goorlu Maakoorlu, sorsunnissamut katersorniassallugit, immap sioraasut amerlatigisut.
Sentence Syllables with count 64
- Eqqartuunneqartinnata inuit takkuanni iperartortippaatigut, naak Ruumami ilasiaasugut, parnaarussivimmullu pisissimalluta, maannalu inuit terlinganni aneqqussanerpaatigut?
- Soorlu iluartut ilagiissortaanni tamani pisartut, 34 arnartasi katisimasuni nipangerlit, oqaloqquneqannginnamik, kisianni naalattuugilit soorlumi inatsisittaaq oqaaseqartut.
- 13 taassumuunalu ilississaaq anersaamik illernartumik unnersuutigisamik naqissuserneqarpusi, oqaaseq sallusuissut annassimassutsissinnik iivangkiiliu tusarassiuk uppilerassilu;
- 10 Aristarkusip parnaarussaaqatima inuulluaqquaasi, Makkorsillu Barnapap illuata, taanna pillugu peqqussutit tusarpasi( tikippasi ilassiniarsiuk), 11 Jiisusillu Justusimik taasap;
- 11 Uillarnerillu inuusuttut ingalanniakkit, Kristusimummi ittuujuernialeraangamik uinikkumallaaraat, 12 eqqartuussut atulereerlugu unnersuinertik siulleq soraarukkamikku.
- 6 taanna uatsinnut kuingaaraa Jiisusi Kristusikkut annaassisitsigut, 7 taassuma saammaanneragut iluartuutitaalluta inuuneq naassaanngitsoq neriunnikkut uatsinnut kingornussareqqullugu.
- 17 Silalli matuma piinik pillup qatanngunni ajorsartoq takugaluarlugu uummanni taassumunnga matuguniuk, qanormi taava ililluni Guutip asanninnera ilumigut pigiuassavaa?
- 5 Ilissili naak sunik tamanik ilisimagaluartusi eqqaasikkumavassi Naalakkap innuttani Egitsinimiut nunaannit aniguisikkamigit uppinngitsortaat kingullermik nungutikkai;
- 17 Taamalu takorloornikkut qimuttuarsuit takuakka qaannilu issiasut, innertut aappalutsigisunik tungutsorissunillu ikuallassaatitullu sungaaqqissigisunik saattuaasaqartut;
- 7 kisianni ulluni inngilit arfineq-aappaata nipeqarfissaani, taanna qarlortassappat, taava anngigisaq Guutip pia naammassineqarsimassavoq, soorlu kiffaminut pruffiitinut nalunaarutigigaa.
Sentence Syllables with count 65
- 16 Unnummalli ajoqersugai tasersuarmut aterput, 17 umiatsiaamullu ikillutik akianut Kapernaamip tungaanut ikaarsaarput, massalu taarsilereersoq, Jiisusillu suli tikissimanngikkai.
- 6 Ullullu arfineq-pingasulluunniit qulilluunniit qimmunnagit uninngavigigamigit Kaasariiamut samunnarpoq, aqaguanilu issiavimmut eqqartuussivimmut ingippoq, Paalusilu sassarteqquaa.
- 7 Saqqummiisakkali angingaartut uannut makittatigeqqunagit qisummik uininnut kapputtumik pineqarpunga, tassa Saattanip inngilianik, taassumunnga tilluttaqqullunga makitaleqqunanga.
- 5 Mannami nalunngilarsi ilisimallugulu, kinaluunniit uersaasorluunniit minguttoorluunniit piumatoorluunniit( tassa Guutipilussiortoq) kingornussassaqanngimmat Kristusip Guutillu naalagaaffianni.
- 12 Taamaattumik assaat qasusut seeqqullu nukillaartut pissatsissigik, 13 isikkasilu narlumuinnaq tummisassarsiorsigik, tusiattut siffiilluinnaleqqunagit, ajorunnaaqqugaluarlugilli.
- 21 Tamanna pillugu mingunnartut suut tamaasa ajorsutsillu amiakkua iperarsigik, qanilaarlusilu oqaaseq ilissinnut ikkussimasoq ilassiniarsiuk, tarnissinnik annatsitsisinnaasoq.
- Kapitali 5. 1 Utoqqaanertasi oqaaqqissaarpakka uanga utoqqaaneqataasunga Kristusillu anniarneranik nalunaajaasuullunga naalannarsinissamillu saqqummersitassamik peqataallunga:
- 14 Takunnileramalu, ata, nuia qaqortoq, nuiallu qaani issiasoq inuup erneratut asseqartoq, taassuma niaqorut kuultiusoq niaqormiugigaa, killuullu ipittorsuaq tigumiaraa.
- 12 Nassuit qulit takusatit tassa kunngit qulit suli naalagaaffeqalersimanngitsut, kunngisulli piginnaassuseqalerumaarput nersut nalunaaqquttap akunnera ataaseq naallugu peqatigalugu.
- 12 Toqusullu mikisut angisuullu issiavissaarsuup saani qeqartut takuakka, mappersakkallu qassit mapperneqarput, mappersakkallu allat ataatsit mapperneqarput, tassa mappersakkat inuunerup pii;
Sentence Syllables with count 66
- qasseerparujussuit kisinneqarsinnaanngitsut, akimanngitsut immikkut inuiaasut tamarmik ilaasa, qaqortunik atisaqarlutik Guuti savaararlu unnersiutigigaat, inngilillu ingialloraat.
- 16 Pivorli qinujartortarfimmut ingerlatilluta taava arnap inuusuttup piumaartussarsiortumik anersaallup nalaappaatigut, taassuma eqquiniarnerminik naalakkani akissarsisingaartarpai.
- 16 Tastamanteqaraangammi tastamantimik peqqusisup toqunera nalunarunnaarsinneqassavoq, 17 toqusoqartillugu aatsaat tastamanti aalajangersarmat, tastamantimillu peqqusisoq suli inuutillugu atussanani.
- 34 Qilersugaasummi naakkigisarpasi, pigisassinnillu ujajaasut ilaginnarpasi tipaatsullusi, ilisimagassi ajunnginnerusumik nunguttussaanngitsumillu namminissassinnik pissaqartusi.
- 3 Kuultiutersi siilviutersilu manngertornerinnaapput, manngertornerilu ilissinnut nalunaarutaassapput innertullu uinisi nungussallugit, ulluni kingulliusuni pequutinik katersuigassi.
- 5 Aammalu ilissi inuusuttusi, utoqqaanerit naalassigik, tamassimi ilissinnut nikanartinnermik assuuseritsi, anneruniartut Guutip akerartormagit, nikanartittulli saammaattarlugit.
- 6 inngilillu pissusereqqaagartik aalajangerfiginagu inigisartik qimammassuk, tarrup ataani qilersorsimattuinnartillugit ullussarsuaq eqqartuutiffissaq nalliutserlugu toqqugarai;
- 7 Uumasullu taakkua sisamat ilaata ataatsip inngilinut taakkununnga arfineq-marlunnut puuguttat kuultiusut arfineq-marluk Guutip naassaanngilluinnartumik uumasup kamanneranik ulikkaartut tunniuppai.
- Uppippoq, uppippoq Baapali angisooq, anersaapiluillu najugarilerpaat, anersaallu minguttuut tamalaat parnaarussaaffigilerpaat, timmissallu minguttuut uuminartullu tamalaat parnaarussaaffigilerpaat.
- 11 Qilallu takuara ammasoq, atalu, qimuttuarsuk qaqortoq, qaanilu issiasoq ilumoortumik sallusuitsumillu taaneqarpoq eqqartuussinermigullu sorsunnermigullu naapertuilluarpoq.
Sentence Syllables with count 67
- 19 Ilisimavugulli inatsisit oqaasiinik qanoq-ittunilluunniit inatsisit qulangigaat oqarfigineqartut, qarnit tamaasa oqaasissaaruteqqullugit, silamiullu tamaasa Guutimi pisooqqullugit.
- 13 Taava ilissi naak ajortusi qitornasi tunissutinik ajunngitsunik tunisinnaagussigik, annerusumik ataatap qilammiusup imminit qinusut anersaamik illernartuinik tunissannginnerpai?
- 21 Massa Guuti nalunngikkaluarlugu taamaattoq Guutiusutut naalannartinngilaat qutsaviginaguluunniit, kisianni eqqarsaatimikkut piunngitsuliortunngorput, uummataallu siuneqanngitsut taarsipput.
- 13 taassuma taartup pissaaneqarfiianit aniguisippaatigut ernermilu asasami naalagaaffianut nuutsilluta, 14 taassumuuna utertitaavugut tassa ajortitsinnik isumakkeerfigineqarluta.
- 28 Inatsisimmi inunnik qajannartunik palasiuninngortitsisarput, uppernarsaatilli issuma inatsisit kingornatigut oqaaserineqartup erneq naassaanngitsumik inersimatitaasoq ivertippaa.
- 4 Ata, kiffartortut nunaatissinnik killuiffiginnittut akissarsiassaralui unitsitasi nilliapput, katersuisullu torlulaneri Naalakkap katersaarsuit Guutiata siutaanut pisimapput.
- 6 Issiavissaarsuullu saaniittoq ittoq imaq igalaassiaasaq aligortut ittoq, issiavissaarsuullu qeqqani avataanilu ittut uumasut sisamat isinik saamikkut tunumikkullu tamakkersimasut.
- 13 Inngilillu arfernat qarlortarmat nipi ataaseq tusarpara tunisiviup kuultiusup Guutip saaniittup ittup nassussaanit sisamanit anisoq, 14 inngilit arfernannut qarlortaassuarmik pilimmut oqartoq:
- 21 Nataqqornarsuillu oqimaalutarsuartut oqimaatsigisut qilammit inunnut nakkarput, inuillu Guuti mitappaat nataqqornat perluutaassusiat pissutigalugu, perluutaassusiat angingaaqimmat.
- 3 Viinnimimmi kamaammit uersarnerata pianit inuiaqatigiit tamarmik imerput, nunallu kunngiisa uersaavaat, nunallu niuertartui inuulluapilunnerata angissusianit pisuunngorput.
Sentence Syllables with count 68
- Issiaffimmik qilaalimmik qilammiittumik ittumik, qaanilu issiasoqartoq utoqqaanerit marlunnik qulillit sisamallu uumasullu sisamat avatangigaannik pallorfigisaannik unnersiutigisaannik.
- 38 suliarigukkilli taava uanga upperiumanngikkussinga suliat taakku upperisigik, ilisimaleqqullusi ilisarseqqullusilu ataataq uanniittoq uangalu ataatamiittunga ittunga.
- 11 Jiisusimillu toqusunit makititsisup anersaata inigippasi, taava Kristusip toqusunit makititsisaata ilississaaq timisi toqujasut anersaamigut ilumiugisassigut uummartikkumaarpai.
- Kapitali 3. 1 Galaasiamiut siuneqanngitsut ukorsii, kia angakkuarniffigaasi, ilissi Jiisusi Kristusi sanningasulimmut kikiattugaasoq isissi saanni assilisaagaluartoq akornassinni?
- 13 Ilissimi, qatanngutikka, inussiaajunnaaqqullusi qaaqqusimavusi, kisiannimi inussiaajunnaarnersi uinimmut aallarniutigiteqqunagu, asannillusili kiffartorfigeqatigiigitsi;
- anersaamilli ilumioqangaaleritsi, 19 immissinnullu oqaluullusi erinalissiat qujaniutillu erinniukkallu anersaap pii atorlugit, uummatissigullu Naalakkamut erinalersorlusi;
- 6 Tamakku ilaasa uniorpaat oqaatsinut piunngitsunut saallutik, 7 inatsisinik ajoqersuisuuniaramik oqaatigisatilluunniit aalajangiunniakkatilluunniit paasisimanngikkaluarlugit.
- 7 Qilaalli nunalu maannakkut ittut taassuma oqaasiagut uninngagallartitaapput, ikuallattussaallutik toqqorsimasut ulloq inuit iluaatsut eqqartuutiffissaat aserorfissaallu nalliutserlugu.
- ajortuliortoqaraluarpallu ataatami illersuisoqarpugut, Jiisusi Kristusimik iluartuusumik, 2 taannalu ajortitta matoorneqaatigaat, uaguinnaanngitsummi, silarsuarmiuttaaq tamarmik.
- 16 Tassa-uku oqalorujuttorsuit atukkaminnik ajorneraasut, pileritsannitik maliinnarlugit ingerlasut, oqqartullutillu pisarput inuit iluaqutissarsiffiginiakkatik nersortuusaarlugit.
Sentence Syllables with count 69
- 11 Nungullutillu tunineqarput atisassamik takisuumik qaqortumik, oqarfigineqarpullu qasuerserallaqqullugit, kiffaqatitik qatanngutitillu suli taamatut toqunneqassasut naammatsitserlugit.
- 31 Tassa ullormi aalajangersakkamini inuit najugaat naapertuilluarluni angut taamaaqqusani kiffaralugu eqqartuukkumaaramiuk, taannalu tamanut uppernarsarpaa toqusunit makitikkamiuk.
- Tassunga pigami saammaannikkut uppertunngortunut iluaqutaangaalerpoq, 28 tamaasa tusaatillugit Juutit oqaasissaarulluinnartikkamigit, allakkatigullu nalunaarluinnaramiuk Jiisusi Kristusiusoq.
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip peqqusaanik Kristusip Jiisusip apustiligisaa qatannguppullu Timuutiusi Guutip ilagiissaanut Korintumiusunut iluartunullu tamanut Akaajami tamarsuarmi ittunut:
- soorlu arnap qitornani milutsittarai, 8 taama asangaarlusi nuannarisaqarpugut aviffigiumallusi, Guutip iivangkiiliuinnaanik pinnata, inuunitsinnilli allaat, tassa uatsinnut asanarsigassi.
- 20 Timuutiusi-aa, ilinnut paarititaq paarilluarniaruk ingalanniarlugillu oqaaserujuit iluaallinartut ikkualu ilisarsisunik taanerlugaasut isumaliorneri imminnut assortortut;
- 14 Inersimasulli nerisassamik mattusuumik pisariaqarput, tassa misigisaqartarnermit sungiusagaasunik sianissutillit ajunngitsorlu ajortorlu immikkoorsusiisigut ilisarisinnaallugit.
- 5 Ajugaasoq taamatut atisanik qaqortunik atitinneqassavoq, aqqalu mappersakkanit inuunerup piinit piiassanngilara, aqqalu ataatama saani inngiliisalu saanni nassuerutigiumaarpara.
- Eqqanaq, eqqanaq illorpassuaqarfik angisooq, taanna immami umiarsuaateqartut tamarmik pisuunngorfigigaat erlinnartuutai pisuunnguutigalugit, nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi piuneerummat.
- Jiisusillu nalunaajaataa pillugu Guutillu oqaasia pillugu niaquersitaasut tarnaat takuakka, nersummillu assinganilluunniit pallorfiginninngitsut, qaarmikkullu assammikkullu ilisarnaqutsersinngitsut;
Sentence Syllables with count 70
- 3 taakkunani napparsimasorpassuit nalapput, tappiitsut, nukillaarsimasunik avatillit uineeruttullu,[ taakkua imeq aalaterneqarsiigaat, 4 inngili ilaannikkut tatsimut aqqartarmat imerlu aalatillugu;
- 13 Allalli ilaannik sapiisersoqanngilaq taakkununnga ilanngukkumasunik, kisianni inunni pingaartinneqarput, 14 ilataarsinnarpullu Naalakkamut uppertunik angutinillu arnanillu amerlasoorsuarnik.
- 7 kisianni ilisimassut Guutip pia oqaluutigaarput anngigisaq isertugaagaluaq Guutip uatsinnut ulloqanngikkallarmat naalannaatissamaartitaa, 8 silap matuma naalagaasa tamarmik ilisarinngisaat;
- tamanna pigilerparsi, tamannalu attavigaarsi, 2 tamannalu annassutigaarsi taamaasillugu aalajangiukkussiuk soorlu ilissinnut oqaluutigigiga, kisiannimi asuliinnaanngitsumik upperussi.
- 11 Tamanna pillugu eqqaagitsi, ilissi uinikkut Guutimik nalusuugaluartusi, ilissi kipineqartunik pisartagaannit kipineqanngitsunik taasagaasusi, tassa assannik uinikkut kipineqartunit:
- taassuma tipaatsuutissaq imminut saqqangiussaq pillugu ilalaarluni sanningasulik atorpaa, mitaatigineqarnini soqutiginagu, ingissimavorlu Guutip issiavissaarsuata talerpiata tungaanut.
- ikkumi nunami Guutimik oqaluttumik tusarumanngitsut aniguinngimmata, angeqqinganik uagut aniguissanngilagut qilammit pisumik tunussigutta, 26 taassuma nipaata taamani nuna aalatikkaa;
- 18 Kristusilumi ataasiarluni ajortit pissutigalugit anniarpoq, iluartoq iluaatsut pillugit, Guutimut sassartikkumagamisigut toqutaagaluarluni uinikkut uummartitaallunili anersaakkut;
- Saperuttaallutik tatituugamik naalannartut uulinnatik mitaatigisarpaat, 11 naalli inngilit nakuussutsikkut pissaassutsikkullu annerugaluarlutik taakku mitalliutaasumik Naalakkap saani eqqartuutinngikkaat.
- 3 Anersaakkullu puilasuitsumut pisimmanga, arnaq takulerpara nersut aappalujattoq issiavigigaa tamatigut aternik mitalliutaasunik pilik arfineq-marlunnillu niaqulik qulinillu nassulik.
Sentence Syllables with count 71
- 3 Eqqissingaarutigigatsigit iluanaarutaasullu qassiit inuiaat ukua illit isumassuinikkut atulermatigik, Fiilissi-aa pissaaneqangaartutit, tamanna tamatigut qujaqaluta misigisaannarparput.
- 13 Aamma avatisi ajortimut peqqunaveersigik iluaannermut sakkugitillugit, kisianni toqusunit uummartutut Guutimut peqqugitsi, avatisilu Guutimut peqqusigik iluarnermut sakkugitillugit.
- 58 Tamanna pillugu, asasakka qatanngutikka, aalajangeritsi saqinnaveerlusilu Naalakkallu suliaanik naammassisaqangaartuinnarlusi, suliniarnisi Naalakkami asuliinnaanngitsut ilisimagassigik.
- 8 Guutilli saammaannernik tamanik peqangaartinneq sapinngilaasi tamatigut tamanik pissaqartissinnaallusi naammalluinnartumik ajunngitsuliornernullu tamanut pisuunngortissinnaallusi, 9 soorlu allassimasoq:
- 2 qinnuigaassimi tikikkussi sapiiserfigisassaqarteqqunanga, tateqarsusera atoriaqarteqqunagu, ersigisaqanngitsutut ilaannut iliorniarama uatsinnik uinikkut saqisorinnittunut.
- 2 Inuk Kristusimiittoq ittoq ilisimavara, ukiut taamanernit aqqaneq-sisamanngorput( timiminiinnersorluunniit innersorluunniit naluara, timiminiinnginnersorluunniit innginnersorluunniit naluara, Guutip nalunngilaa);
- 11 Siuneqanngitsutut ilerpunga ilissi ajornartoortikkassinga, ilissinnimmi nersorneqartariaqaraluarpunga apustilinit ikkunannga assut akitsisunit minnerunngilluinnarama, naallu suunngitsunga.
- 5 Qatanngutikka asasakka, tusaritsi, Guutip qinersimannginnerpai silami matumani piitsut uppernikkut pisuunngortillugit naalagaaffimmillu asasiminut unnersuutigisaminik kingornussisussanngortillugit?
- 12 Nersutillu siulliup piginnaassusia tamakkerlugu taassuma takkuani pisarpoq, nunamullu tassanilu ineqartunut pallorfigitippaa nersut siulleq, ikiminik toqussutissaagaluartumik mamittoortoq.
- Kapitali 14. 1 Takunnikkamalu, ata, savaaraq Siiunip qaqqaani qeqartoq, ilagigaalu untritilinnik sisamanillu qulilinnik sisamanillu tuusintillit, aqqanik ataataatalu aqqanik qaarmikkut allanneqartut.
Sentence Syllables with count 72
- tassa oqaatsimik tusartut, 19 kisianni silap matuma pii isumakuluutigigamikkik, pisuussutsimillu salloqittarmatik, allallu pileritsannerit isermata, oqaaseq ipitittarpaat inerititaqarnatillu.
- 17 Heruutasimi nammineq aallartitsisimavoq Juannasi tigutillugu parnaarussivimmullu pisillugu nukkami Pilippup nulia Heruutiarsi nuliarilikkani pillugu, 18 Juannasi Heruutasimut oqarmat:
- 25 Taanna Naalakkap aqqutigeqqusaanik ajoqersugaavoq anersaakkullu ilungersuasuugami peqqissaarluni oqaluppoq Jiisusimillu ajoqersuilluni, naak Juannasip kuisissutaa kisiat ilisimagini.
- 3 Tamannarpiaq pillugu taamani allaffigaassi tipaatsuutigisassaraluakka tikiukkuma aliasuutigiumanagit, tamassi nakimaassutigigassi tipaatsuutigisara ilississaaq tipaatsuutigigissi.
- 10 qinnuigaakkit qitornara Oniisimu qilersugaatillunga qitornartaarisara pillugu, 11 taanna siornagut ilinnut atunngikkaluartoq, maannali ilinnullu uannullu atorlualersoq, ilinnut uteqqusara.
- Isumalluarpugummi sumik ilerasuutigisaqarnata, tamatigut assuarnaatsutut iliorniaratta, 19 annerusumillu oqaaqqissaarpassi taamaalioqqullusi, qilamik ilissinnut utersarneqaqqullunga.
- Ullumi aqaguluunniit aallassaagut ikunga illorpassuaqarfiliarluta, tassani ataatsimik ukiissalluta niueriarniarluta iluanaarniarlutalu, 14 ilissi aqagussamik siuneqanngitsusi;
- 14 Taakkunani anersaapiluit nalunaaqqutiliortut anersaartaraat, aallarpullu inuit najugaata tamarmi kunngiinut sorsunnissamut Guutip ajugaqanngitsup ullussarsuani piumaartumut katersorumallugit.
- 17 Guutimmi uummammiuliutippai isumaliuunni suliareqqullugu, isumaliuullu ataasiusoq suliareqqullugu, naalagaaffitsillu nersummut tunniuteqqullugu, Guutip oqaasii naammassineqarserlugit.
- 8 Uangalu Juannasi taannaavunga tamakkuninnga takunnittoq tusartorlu, tusaareerlungalu takunnereerama pallorpunga inngilip tamakkuninnga uannut takutitsisup isigaasa saannut pallorfigiumallugu.
Sentence Syllables with count 73
- 11 Takusatit mappersakkanut allakkit, ilagiissoqatigiinnullu taakkununnga arfineq- marluinut aatikkit, Effisumut Smernamullu Perramumullu Tiatiiaramullu Sartisimullu Filatalfiamullu Laatikiiamullu.
- Siuaasatta Guutiata qinerpaatit peqqusani nalujunnaaqqullugu iluartorlu takoqqullugu, nipilu qarnanit tusaqqullugu, 15 taassuma inunnut tamanut takusannik tusakkannillu nalunaajaasigissammatit.
- 37 Unali uummammigut aalajangeruni ajornartorinnginnamiuk, piumasaminillu iliorsinnaagami, uummammigullu pilersaarutigiguniuk panni nulissiutikkumanagu, taanna iluartumik iliorpoq.
- 10 Taamaammat tamakkuninnga allappunga alisimallunga, najuisillunga sukannersumik iliorumanngikkaluarlunga, Naalakkap taama piginnaatimmanga ineriartortitseqqullunga, aserortereqqullunga pinngilaq.
- 3 Guutiga qutsavigisaraara eqqartortaraangassi, 4 qinusarnikka tamakkerlugit tipaatsuinnarlunga tamassi qinnuttarassi, 5 ullormit siullermit mannalu tikillugu iivangkiiliukkut peqatigiinnersi pillugu;
- 22 Inuusuttulli kajungerisaat qimarratiginiakkit, kisianni iluarneq uppernerlu asanninnerlu eqqissinerlu noqqaassutigikkit, uummatimikkut minguillutik Naalakkamik torlorfiginnittut peqatigalugit.
- 12 Taassumali ajortit pillugit pilliut ataaseq pilliutigigamiuk, Guutip talerpiata tungaani issiattuinnalerpoq 13 utaqqiinnalerlunilu qinngarsortini isikkaminut tummagassanngortinneqarserlugit.
- 29 qanoq taava sualunnerutigisumik pillariaqartissavisiuk Guutip erneranik tummagarinnittoq, aak angerutsip pia iluarsissutigisani nalinginnaralugu anersaarlu saammaassisoq asissorlugu pisoq?
- 11 Takusatit mappersakkanut allakkit, ilagiissoqatigiinnullu taakkununnga arfineq- marluinut aatikkit, Effisumut Smernamullu Pergamumullu Tiatiiarimullu Sartisimullu Filatalfiamullu Laatikiiamullu.
- 20 Illorpassuaqarfiullu avataani tunguiaaffik tummarneqarpoq, aallu tunguiaaffimmit anivoq qimuttuarsuit kimmiaat tikillugit, staatisut tuusintilittut arfinilinnillu untritilittut takitigisoq naallugu.
Sentence Syllables with count 74
- 20 Ukuluunniit nammineq oqarlit, sumik iluanngitsumik nassaarfigineraannga taamani killisiuisoqatigiit saanni qeqarama, 21 una oqaaseq kisiat pinerpaat, akornanni qeqartillunga torlulagama[ oqarlunga]:
- 5 Massa Guuti ataasiuvoq, ataasiuvorlu Guutimullu inunnullu akunnermiliuttoq, tassa inuk Kristusi Jiisusi, 6 taanna imminik tunniuppoq tamarmik utertitaassutissaannik, nalunaajaataassalluni nallersiisakkut.
- 27 taamattaaq angutit arnap atorneqarnissaa pinngortitat ileqqorisaat qimallugu piitaassutsiminni pileritsaateqatigiipput kanngunartuliorlutik angut angummut, tammarnermillu akissaa naammattoq imminni pigilerpaat.
- 4 Soorlumi timimi ataatsimi qassiinik avateqartugut, avatilli tamarmik ataaseq suliassarinngikkaat, 5 taamattaaq uagut amerlasuulluta Kristusimi timiuvugut ataaseq nungullutalu avateqatigiilluta.
- 15 Uagullu taava Guutimik nalunaajaasutut sallusutut malugineqassaagut, Guutimik nalunaajaasaratta Kristusi makitikkaa, makitissimassanngikkaluarpaami toqusut ilumut makitinneqartussaanngikkaluarpata.
- 3 Uagut tassa kipineqartut, uagut Guutip anersaagut kiffartortugut Kristusi Jiisusimilu usorsitsaartugut uinimmillu tatigisaqanngitsugut, 4 unnit uanga uinikkuttaaq tatigisassaqassagaluartunga.
- 2 kisianni siornagut Filippimi anniartitaallutalu asissugaagatta, soorlumi ilisimasusi, taamaattoq Guutitsigut ersisuerluta Guutip iivangkiiliua ilissinnut assoruungaarluta oqaluutigiartorparput.
- 7 Tamanna oqaatigissallugu ivertitaavunga oqaluussisuussallunga apustiliussallungalu( ilumoortumik oqarpunga, sallunngilanga) Guutimillu nalusunik ajoqersuisuussallunga uppernikkut ilumoornikkullu.
- 11 Inngilillu tamarmik issiavissaarsuup avataani utoqqaanerillu taakkua avataanni uumasullu taakkua sisamat avataanni qeqarput, kiinnaminnillu issiavissaarsuup saani pallorput Guuti pallorfigalugu oqarlutik:
- 8 Timaallu toqungasut illorpassuaqarfiup angisuup anersaakkut ittumik Suutumamik Egitsinimillu taaneqartup Naalakkamillu sanningasulimmut kikiattugaaffiata illuisa akornanniikkumaarput ikkumaarput.
Sentence Syllables with count 75
- 44 Aamma qilammiup naalagaaffiata erlinnartuut narsaammi isertugaq assigaa, taanna inuup nassaarigamiuk isertoqqippaa, tipaatsuutigingaaramiullu pigisani tamaasa tuniartorpai narsaat taanna pisiaralugu.
- Nuliariissussanut nerliiassiat piareeraluarput, neriartoqqusalli taakkununnga qinngaqqunnaqaat 9 taamaattumik aallaritsi aqqusernit paarlanngaviinut, naapitasilu tamaasa nuliariissussanut neriartoqqusigik.
- aallartippaanga 19 aallarussaasut torlulaffigeqqullugit iperarneqarnissamik, tappiitsullu tappissinissamik, naalliutsitaasullu aallarteqqullugit pineqassaarsillugit, torlulaatigeqqullugu Naalakkap ukiua saammaassivik.
- 30 Umiarsuarmiulli umiarsuaq qimannialermassuk kitsanillu siuanit siatsitsiniartuusaarlutik umiatsiaaraq imaanut ninginnialermassuk, 31 taava Paalusip sakkutuut naalagaat sakkutuullu oqarfigai:
- 18 Uagulli tamatta kiinnatsigut taalutaqarnata Naalakkap naalannassusia tarrarsuutikkullusooq qimerloorlugu assigileriartorparput taamatut naalannarsiartuinnarluta, tassalu anersaap naalagaanit pineqarluta.
- 28 Taamaattumik aallartinnasuarpara, takoqqikkussiuk tipaatsoqqullusi uangalu aliasukkunnaamitsiaqqullunga, 29 taava tipaatsungaarlusi Naalakkami ilassiniarsiuk, taassumatullu ittut ataqqisarisigik.
- 13 Uagulli ilissi pillusi Guutimut qujattuinnartussaavugut, qatanngutivut Naalakkap asasai ukorsii, pileqqaarneranit Guutip qinermasi anersaap iluarsaaneragut sallusuissummullu uppernikkut annaqqullusi;
- 9 Innali inngilinit minnerutitaallatsiaraluartoq, Jiisusi, isigaarput toqutitaanermigut naalannaammik ataqqinaammillu niaqorusersimasoq, Guutip saammaassineragut toqu ooqattaassagamiuk tamaasa pillugit.
- 20 Massami Naalakkamik annaassisumik Jiisusi Kristusimik ilisarsinikkut silamiut mingunnartuinit aniguisimasut kingumut ileqqorilerlugit artorsarunik, kingornagut siornagumit ajunaarnerusimassapput;
- 3 Nalunaaqqullu alla qilammi takussaalerpoq, atalu kuukkooriaasarsuaq angisooq innertut aappalutsigisoq, arfineq-marlunnik niaqulik qulinillu nassulik niaqqumigullu kunngit niaqorutaannik arfineq-marlunnik pilik.
Sentence Syllables with count 76
- 13 Uagulli Guutimut qujattuinnartussaavugut ilissi pillusi, qatanngutivut Naalakkap asasai ukorsii, Guutip pileqqaarneranit qinermasi annaqqullusi anernerup illernarsaaneragut uppernikkullu sallusuissummut;
- 9 Ajoqersuutinut nalinginnarnut allanartunut angalatinnaveeritsi, iluanaarnaqimmat uummammigut aalajaallilluni saammaannikkut, nerisassatigut pinani, taakku iluaqutaanngillat tamakkuninnga isumaliortunut.
- 31 Taava ilagiit Juutiami tamarsuarmi Galiliiamilu Samaariamilu eqqissilerput ineriartortillutillu, Naalagarlu mianeralugu saqipput anersaarlu illernartoq illersortigalugu amerliartorlutik.
- Kunngi Agrippa angutillu ukorsii ilagaluta maaniittusi ittusi tamassi-aa, tassa takuarsi taanna Juuterpassuit tamarmik Jerusalaami maanilu uannut sassarniutigisaat, inuusussaajunnaarnerarlugu nilliaatigisaat.
- 23 Immaqa ilagiit iluunngarmik ataatsimut katisimappata, tamarmillu oqaatsinik allanertanik oqaluppata, taavalu ilisimanninngitsunilluunniit uppinngitsunilluunniit isertoqaruni silaarunneraqqajaqaasi ilaa?
- 7 Soorluli tamatigut peqangaartusi uppernikkut oqaatsikkullu ilisarsinikkullu piniaqqissaarnikkullu nalinginnakkut uatsinnullu asannissutsissigut, taamattaaq tunissutissanik tamakkuninnga tunisingaarniaritsi.
- 6 Inappassili, qatanngutivut ukorsii, Naalakkatta Jiisusip Kristusip aqqani, kinaluunniit qatanngutitta ilaat ileqqorlulluni saqisoq ilagissaaqqullusiuk maligassarsianik uatsinnit pigilikkaminik malinninngitsoq.
- 5 taakkua assiliaasoq qilaap piisa tarraat kiffartuutigaat, soorlu Moorsasi tupeq inaarsassagamiuk Guutimit oqarfigineqartoq, misissorinngooq assilisassaq qaqqami ilinnut takutitaq assilillugu tamaasa sanassagakkit.
- 7 soorlu Suutumamiut Gumooramiullu illoqarfiillu eqqaanniittut ittut inui taakkunatut uersaasorsuullutik allanertanillu uinissiorlutik innermik qamiuitsumik pillarneqarlutik anusinngorsaatigititaasut.
- Kapitali 7. 1 Kingornalu inngilit sisamat takuakka nunap teqeqquini sisamani qeqartut, nunap anoraanik sisamanik tigumiartut, anorimik nunamulluunniit immamulluunniit orpinnulluunniit anorlersoqaqqunagu.
Sentence Syllables with count 77
- 19 Taamali pisippasi, isumakulussanngilasi qanorluunniit sumilluunniit oqalussasusi, taamaalisukkut oqaasissassinnik tunineqassagassi, 20 ilissi oqaluttuunnginnassi, ataatassili anersaa ilussinni oqaluttuummat.
- 19 Taamaattumik isumaqarpunga Guutimik nalusut Guutimut saattut erloqqutissanngikkivut, 20 allaffigissagivulli Guutipiluit mingunnartuinik ilangeeqqunagit arnaaneqaqqunagillu ipisumillu aammillu nereqqunagit.
- 9 Ilaallu manngertimmata naalasserillutillu aqqutigeqqusarlu tamanna inuiannut ajornerarmassuk taava qimallugit ajoqersukkat immikkoortippai, ullullu tamaasa Terannusip ajoqersuisarfiani oqaluttarpoq.
- 29 Illorpassuaqarfimmilu tamarsuarmi uivertorsuanngulerput, isumaqatigiillutillu isiginnaartitsivimmut ukeruuttorsuupput Gaajusilu Aristarkusilu Makituuniamiusut Paalusip ingerlaqatai aallarullugit.
- 5 Sulialerinanili iluaatsut iluartuutitsisaannut uppertoq uppernermigut iluarsuseqartitaasarpoq, 6 soorlumi aamma Daavi oqartoq, inuk Guutip sulianit pinnagu iluarsuseqartitaa pilluarneraramiuk:
- 13 Iluarsoraarali matumani tupermiikkallartillunga ikkallartillunga eqqaasitsisarnermik eqeersarniarlusi, 14 nalunnginnama tupera tassanngaannaq qimassagiga, soorluttaaq Naalakkatta Jiisusip Kristusip nalujunnaarsikkaanga.
- 11 Pujorlu anniarnerata pia majortuassavoq naassaanngilluinnartumik, uninngaveqanngillallu ullukkulluunniit unnuakkulluunniit taakku nersummik assinganillu pallorfiginnittut kinalu aqqata pianik ilisarnaqusersittoq.
- 6 naalaffimmillu anipput inngilit taakku arfineq-marluk perluutinik taakkuninnga arfineq-marlunnik pillit, ilupaassiamik minguitsumik qaalloriffaarimmik atisaqartut, sakissamikkullu qiterutinik kuultiusunik qiterusersimasut.
- tupigusukkumaarpullu nunami ineqartut silarsuup tunngavileqqaarneranit mappersakkani inuunerup piini atermikkut allanneqanngitsut, nersut takulerunikku siornagut ikkaluartoq maannakkullu inngitsoq piumaartussarlu.
- 22 Kukkilattortullu nipilersortullu minnernillu annernillu qarlortartut nipaat ilinni tusarneqassaassapput, sanaanillu ajornarnernik sannarissoqassaassavoq ilinni, aserorteriviullu nipaa ilinni tusarneqassaassavoq;
Sentence Syllables with count 78
- Mamiatsatsikkumanagit sapinngisarput tamaat iliuuseqartarpugut, qatanngutitta nalunngeqatiginnissutaata uagut nammineq nalunngeqatiginnissutitsinnit malussarinnerunera killeqarneruneraluunniit eqqaamallugu.
- 2 Takulerparalu soorlu imaq igalaassiaasaq innermik akusaq, taakkulu nersummik assinganillu aqqatalu kisitsisaanik ajugaaffiginnittut immap igalaassiaasap sinaani qeqartut Guutip piinik kukkilattariaateqarlutik.
- 27 Mamiatsatseqqunagilli tasersuup sinaanut pillutit qissattoriartorit, aalisagarlu amusat siulleq tigullugu aatsartikkukku aningaasaq siilviusoq nassaariumaarpat, taanna tigullugu uannillu ilinnillu tunissutiguuk.
- Kapitali 14. 1 Asanninneq noqqaassutigisiuk, tunissutillu anersaap pii ilungersuutigisigik, annerusumilli pruffiitisut oqaluttarnissaq, 2 oqaatsinik allanertanik oqaluttoq inunnut oqaluttarinngimmat, Guutimulli.
- 29 Ilissimi Kristusi pissutigalugu tunineqarpusi, taanna upperfigiinnaqqunagu, taannali pillugu aamma anniaqqullusi, 30 taamatut sorsunnissaqarassi soorlu uanni takusaqartusi maannalu uannik tusaamasaqarlusi.
- 10 Taannami pillugu suut tamarmik tassaammata, taassumuunalu suut tamarmik tassaammata, taassuma qitornat amerlasuut naalannarsiartortissagamigit, ileqqussaraa annassimanissaannik aallarniisoq anniarnikkut inersimatissallugu.
- Assuarnaatsillusi sassartitsisinnaasup, 25 kisimi Guutiusup Jiisusi Kristusikkut Naalakkatsigut annaassisigisatta naalannassuseq angingaarsuserlu pissaanerlu piginnaanerlu pigai isuanit maannalu naassaanngilluinnartumillu.
- 9 Immikkullu inuiaasut immikkullu naggueqatigiissut immikkullu oqaasillit inuiaqatigiillu ilaasa ullut pingasut ullullu affaa timaat toqungasut takujumaarpaat, timaallu toqungasut ilivermut ileqqussanngilaat.
- 2 Takulerparalu soorlu imaq igalaassiaasaq innermik akusaq, taakkulu nersummik assinganillu aqqatalu kisitsisaanik ajugaaffiginnittut Guutip piinik kukkilattariaateqarlutik immap igalaassiaasap sinaani qeqartut.
- 17 Aquttullu tamarmik umiarsuarnillu angalasartut tamarmik umiarsuarmiullu tamarmik immamilu suliaqartut tamarmik ungasissumi qeqarput, 18 torlulappullu ikualanerata pujua takugamikku oqarlutik:
Sentence Syllables with count 79
- sinnattortillunili Guutimit inerterneqarami Galiliiap ilaanut aallarpoq, 23 illorpalimmullu Naassarammik atilimmut pilluni tassani nunaqalerpoq, eqqooqqullugu pruffiititigut oqaaserisaq, Naassarammiumik taaneqassasoq.
- 35 silalli aappaanik toqusullu makinnissaannik pissaqartussaatitaasut nuliarnatilluunniit uinissanngillat, 36 kingorna toqusinnaannginnamik, inngilit assigissagamikkik, Guutillu qitornarimmatik, tassa makiffiup qitornarimmatik.
- 10 Paarsisulli siulliit tulliillu aqqutigalugit ingerlapput, matulu saviminiusoq illorpassuaqarfimmullu aqqutaasoq tikimmassuk isumaminik taakkununnga mapperpoq, anigamillu ingerlapput illut akornat ataaseq naallugu;
- Kapitali 27. 1 Tassanngali umiarsuakkut Itaaliamut aallaqqummatigut Paalusi qilersorsimasullu allat ilaat sakkutuut untritillit naalagaannut Juuliusimik atilimmut pisippaat sakkutoorpaat kaasarip pigisaasa ilagisaannut.
- 17 Ataatsimmi pinerlunnera pillugu taassumuuna ataasiusukkut toqu naalagaalermat, annerungaartumik taava saammaannermik tunissummillu iluartuussummik tunineqangaartut inuullutik naalagaassapput ataasiusukkut Jiisusi-Kristusikkut.
- 6 Naammi usorsitsaarumagaluaruma siuneqanngitsuunngeqqajaqaanga ilumoortumik oqalukkama, kisianni nunuvunga uanni takusani qimmullugit uannilluunniit tusakkani qimmullugit uannik isumaqartoqaqqunagu.
- 12 Inanniarpassili, qatanngutivut ukorsii, ilisariniaqqullusigik ilissinni suliaqartut, Naalakkami ilissinnik misissuisut ilissinnillu eqqaasitsisartut, 13 suliaallu pillugu ataqqingaarlugit asaqqullusigik.
- 8 Aammattaaq ilagiit kiffartortigisaat titsiitsuussapput, marlunnik oqaqanngitsut, viinnimut uerinngitsut, assuarnartumik akissarsinianngitsut, 9 anngigisamillu uppernerup pianik piginnittut sumik ilerasuutigisaqarnatik.
- Pilliutit toqutassat pilliutillu neqissat pilliutillu ikikkagassat pilliutillu ajortaaruteqqussutit piumanngilatit nuannarinagillu( taakkulu inatsisit malillugit pilliutigineqartarput), 9 kingorna oqarpoq:
- 8 Ersisulli uppinngitsullu maajunnartullu inuarsimasullu uersaasullu ilisiitsullu Guutipilussiortullu sallutuullu tamarmik taakkua pissaat tatsimi innermik ikuallassaammillu ikualasumi issavoq, tassa toqup aappaa.
Sentence Syllables with count 80
- 17 Ingerlassavorlu taassuma saani Eliap anersaa pissaaneralu pigalugit, angajoqqaat uummataat saatsissallugit qitornaannut naalasseriitsullu iluartut siuneqarnerannut, inuit piginnaanngortussat Naalakkamut piareersassallugit.
- 4 Jiisusimimmi allamik oqaluussissutiginngisatsinnik ilissinnut oqaluussiartortoqarpat anersaamilluunniit allaanik pisaarisimanngisassinnik pisaarussi, iivangkiiliumilluunniit allamik ilassinngisassinnik, ilaginnaaqqajaqaasi.
- 1 Paalusi Kristusip Jiisusip qilersugaasortaa Timuutiusilu qatannguterput, Fiilimuumut asanartumut suleqatitsinnut 2 Appiamullu asanartumut Arkippumullu sorsunniaqatitsinnut ilagiinnullu illunniittartunut ittartunut:
- 2 Oqaasermi inngilitigut oqaaserisaq aalajangermat, pinerlunnerillu naalannginnerillu tamarmik eqqorsimasumik akilerneqarmata, 3 qanormi taava uagut aniguissaagut annassimassut taama atsigisoq asiginnarutsigu?
- Ata, ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Israalikkut Juutakkullu nutaamik angerfigiumaarpakka, 9 ima pissanngitsumik, soorlu siuaasaat angerfigigakkit, taamani assaasigut tasiorakkit Egitsinimit anisikkumallugit;
- 15 Tamannalu pillugu angerusisaamut akunnermiliuttuuvoq kingornussassaq naassaanngitsoq unnersuutigisaq qaaqqusimasunut pigileqqullugu, angeruseq siulleq atortillugu pinerlussimasut utertitaassutissaannik toqusoqarmat.
- 2 katisimaffissinnummi angummik kuultimik assammiulimmik qaallorissunik atisalimmik isertoqarpat, aammalu piitsumik ipertuumik atisalimmik isertoqarpat, 3 taanna qaallorissumik atisalik isigigussiuk oqarfigalugulu:
- 19 Tamatumanngalu nalujunnaassaagut sallusuissummit pisugut, taavalu uummativut taassuma saani tuppallersarsinnaavavut, 20 uummatitta pillagassaatikkaluarpatigut Guuti uummatitsinnit annerummat suullu tamaasa ilisimallugit.
- Kialuunniit nersut assingalu pallorfigigunigit qaarmigullu assammigulluunniit ilisarnaqusersikkuni, 10 taannattaaq viinnimik kamaammik Guutip pianik akoqartinnagu ermutsimut kamannerata pianut immiussimasumik imissavoq;
- 9 Nunallu kunngiisa taassuma uersaasigisaasa inuulluapiloqatigisaasalu ikualanerata pujua takulerunikku qiallugu upikkumaarpaat, 10 ungasissumi qeqarlutik anniarnera ersissutigalugu oqarlutillu:
Sentence Syllables with count 81
- 6 Kingornagulli Siimuut Piitrusi tikiukkami ilivermut iserpoq, ilupaassiallu takuai tassaniittut ittut, 7 ulillu niaquata uligisimasaa ilupaassiat sanianniinngitsoq inngitsoq, immikkoortissimallunili qullutsersimasoq.
- 3 Bitaaniamiitillugulu Siimuup pupissuugaluap illuani nerrivimmiitillugu itillugu arnap ornippaa ukkusissaasamik puiaasannguaateqarluni, tamatuma imaraa naratuunik tarnusiaq allamik akusimanngitsoq akisooq;
- 34 Jerusalaat, Jerusalaat-aa, pruffiitinik toqutsisutit, ujaqqanillu milloorlugit ilinnut aallartitat, qassinimmi taava qitornatit katersorumagaluarikka, soorlu marloraap piaqqani sulummi ataannut katersortarai, piumanngitsusili.
- 3 Taamaattumik qatanngutivut ukorsii, ilassinnik angutinik arfineq-marlunnik tusaamasaalluartunik anersaamillu ilisimassummillu ilumioqangaartunik qinerleritsi isumagisariaqartumut tamatumunnga ivertitassatsinnik.
- 26 Isigaarsilu tusaamallugulu Paalusip taassuma Effisumiinnaq pinnani Aasiali tamakkingajallugu inuit ikinngitsut ilataariniarlugit allamut saatsittarai, assannik sanasimasut Guutiunnginnerarlugit oqartarami.
- 25 Pisariaqartikkakkuli Epaffrutittu qatanngutiga suleqatiga sorsunniaqatiga aallartitarsi ajorsaatinnillu kiffartortoq ilissinnut aallartippara, 26 tamassinnut kipilermat, isumakululermallu nappartoq tusarassiuk.
- 6 tamanna ilissinnut pivoq soorluttaaq silarsuarmi tamarmi ittoq, kingunissiorporlu alliartorlunilu, soorluttaaq ilissinni pisoq ulloq inna aallarnerfigalugu Guutip saammaannera ilumoortumik tusarlugulu ilisarilerassiuk.
- Kapitali 7. 1 Milkisiitammi taanna Salaap kunngia Guutip qutsinnerussaartup palasertaa, taassuma Aaperaat paariartoraa pilluaqqullugulu, taamani kunnginut ajugaasimalluni utermat, 2 taannalu Aaperaap tamarmik qulinginik tunigaa:
- 14 nunamilu ineqartut nalunaaqqutitigut nersutip takkuani imminut naammassisinnaatitaasutigut tammartittarpai, nunami ineqartut oqarfigigamigit nersut panamik ikilersimagaluarluni uumaannartoq assilioqqullugu.
- Aliluujaa, annaassut naalannaallu pissaanerlu Guutitta pigai, 2 eqqartuussineri ilumoormata iluarlutillu, uersartorsuaq uersarnermigut nunamik aseruisoq eqqartuukkamiuk, kiffamilu aavi assaanit apeqqutigigamigit.
Sentence Syllables with count 82
- Tamanna suussanersoq paasiumallugu eqqarsaatigisinnaavarput angut ukiut hundredelippassuit matuma siornatigut inuusimasoq- angut ullutsinni filmiliaritittartunit, timersortartunit kunngikkormiunilluunniit pingaaruteqarnerusoq.
- Ata, una orlussutissaatsitaavoq makissutissaatitaallunilu Israiilikkut ilarpassuinut, nalunaaqqutissaatitaallunilu assortorneqarumaartoq, 35( illittaaq tarninnut pana pulassavoq,) amerlasuut uummataasa eqqarsaataat saqqummeqqullugit.
- 9 Ilaalli manngertimmata naalasseriillutillu, aqqutigeqqusarlu tamanna inuiannut ajornerarmassuk, taava qimallugit ajoqersukkat immikkoortippai, ullullu nungullugit oqaluttarpoq Terannusimik atillup ajoqersuisarfiani.
- Taanna peqqaataasumik iluarnermut kunngiuvoq, aqqa nutseraanni, taavalu aamma Salaamut tassa eqqissinermut kunngiuvoq, 3 anguteqarani arnaqaranilu, eqqarliisigullu allanneqarani, inuuleqqaarfeqarani inuussaarfeqaranilu;
- 8 Tamanna pillugu nalliussiniarta seernarsaatitoqqamik pigisaqarnata, iluaassutsip ajorsutsillu seernarsaataannilluunniit pigisaqarnata, kisianni qaamasumiissutsip issutsip ilumoorsutsillu seernaqanngitsuannik pigisaqarluta.
- Kapitali 4. 1 Tamanna pillugu tamatuminnga kiffartuutigisaqaratta nallittorneqassuserput missiliorlugu nikallunngilagut, 2 isertukkalli kanngunartut asiginnarpavut peqqusersuutullu saqinata Guutillu oqaasia muminnagu;
- 14 Suliasi nungullugit oqalorujunnasi nakimanasilu suliarisigik, 15 assuarnaaqqullusi peqqusersueqqullusilu, Guutimut qitornaajumallusi assuarisassaanngitsut eqqarleriit ukua killormoortut mumingasullu akornanni.
- 8 Aammattaaq, qatanngutikka, ilumoortut suulluunniit, assuarnaatsut suulluunniit, iluartut suulluunniit, minguitsut suulluunniit, asanartut suulluunniit, nersornartut suulluunniit, suut ileqquulluartuunersut, suut ataqqinartuunersut, tamakku eqqarsaatiginiarsigik.
- 12 Qutsavigaaralu Kristusi Jiisusi Naalagarput nakussatsitsisiga, imminut ilumuussasorimmanga, kiffartuussinermullu ivertimmanga, 13 naak uanga siornagut mitallersuullungalu qinuginnittartuullungalu angutaasersorsuugaluartunga;
- 7 Taaniattaaq angutaasusi nuliasi silalimmik inooqatigisigik, pisattatut qajannarnerusutut iliorlugit, ataqqisigillu saammaannermik inuunerup pianik kingornusseqataasutut itillugit, qinusarnisi akornuseqqunagit.
Sentence Syllables with count 83
- 4 Massa Jiisusimik allamik ilissinnut oqaluussiartortoqarpat oqaluussissutiginngisatsinnik, anernermilluunniit allamik pisaarussi pisaarinngisassinnik, iivangkiiliumilluunniit allamik[ tusarussi] ilassinngisassinnik, ilaginnaaqqajaqaasi.
- Kapitalit 8. Kristusi palasiunerigipput inornartup qilammiittup ittup talerpiata tungaanut ingissimasoq illernartuummullu piviusumut kiffartuuteqartoq akunnermiliuttuullunilu angerusisaamut pisoqaasumit ajunnginnerusumut.
- 19 peersisoqarpallu mappersakkat takorluukkersaarutinik makkuninnga imallit oqaasiisa ilaanik, taava Guutip peerumaarpaa pissaralua orpimmit inuunartumit illorpassualimmillu illernartumit mappersakkani makkunani allaatigineqartumit.
- Kapitali 24. 1 Ullulli tallimat qimmuummata palasiuneq Anannia utoqqaanerit ilagalugit oqalullaqqissorlu Tertulusimik atilik ilagalugu samunnarpoq, taakkulu nunap naalagaanut saqqummerput Paalusi unnerluutigiumallugu.
- Kapitali 9. 1 Iluartunummi ikiuutigisassat pillugit allaffigisariaqartinngikkaluarpassi, 2 kajumissusersi nalunnginnakku Makituuniamiuni usorsitsaatigisara Akaajamiut siornali piginnaanngoreernerarlugit;
- 4 Naallu sanngiissut pissutigalugu sanningasulimmut kikiattugaasoq, taamaattoq Guutip pissaanera pissutigalugu inuuvoq uagullu naak taassumani sanngiitsugut, taamaattoq Guutip pissaanera pissutigalugu ilissinni inooqatigiumaarparput.
- 3 Guuti Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa qutsavigisaraarput qinnuttaraangassi, 4 tusaamagatsigu Kristusi Jiisusimut uppersusersi iluartunullu tamanut asannissusersi, 5 neriugisaq ilissinnut qilammi pissamaartitaasoq pillugu;
- ilissinnimi ileqqorlunngilagut, 8 akilinngisatsinnik nerisaqarfigisaqanngilagulluunniit, kisianni ullukkullu unnuakkullu assorortarlutalu erloqisarlutalu sulisarpugut ilassinnut ataatsimulluunniit nanertuiumanata.
- 7 tamatigulli maligassaaniarit ajunngitsuliakkut ajoqersuut uniornaveerlugu ataqqinarlutillu, 8 peqqissinartunik assuarnaatsunillu oqaaseqarlutit, assortuisoq pilluta ajortumik oqaasissaqanngitsoq pakatseqqullugu.
- Kapitali 10. 1 Inatsisimmi ajunngitsuutit nalliuttussat tarraannaannik peqaramik piit assigilluagaannik peqannginnamik pilliutinik ukiut tamaasa taakkuusunik aggiussittuinnarlutik palliguttartut inersimatissinnaanngilluinnarpaat.
Sentence Syllables with count 84
- Assersuutigalugu Saqqummersitani eqqaaneqarput' inngilit sisamat'" nalunaaquttap- akunnerata ullullu qaammatillu ukiullu aalajangersimasup nalliunnissaannut piareersimatitat"- piffissanullu taaguutit taakku uagut paasisinnaavavut.
- 25 Tamannalu nakimassutiginagu ilisimavunga unikkallassasunga tamassilu uniffigalusi, uppersutsissigut ingerlalluaqqullusi tipaatsoqqullusilu, 26 Kristusi-Jiisusikkut usorsitsaangaaqqullusi uanga pillunga, kingumut tikikkussi.
- Kapitali 1. 1 Atuakkat siulliit allakkikka, Tiuuffilusi-aa, tamanik Jiisusip pilerneranik sulilluni ajoqersuillunilu, 2 ulloq pavunnartitaaffini tikillugu, apustilit qinikkani anersaakkut illernartukkut peqqusiffigisimallugit.
- 25 taanna Guutip saqqangiuppaa saammaaffioqqullugu uppernikkut aavanut, iluarneq pini nalunaarumallugu, Guutip kamaginninnerminit ajortulinerit siornagut pisimasut isumakkeeramigit, 26 iluarneq pini maannakkut nalunaarumallugu:
- Kapitali 1. 1 Paalusi inunnit pinnani inukkullu pinnani, Jiisusi Kristusikkulli Guutikkullu ataatakkut taassuminnga toqusunit makititsisukkut apustiliusoq, 2 qatanngutivullu ilagisakka tamarmik ilagiissunut Galaasiamiusunut:
- 6 Taamaattumik Kristusi Jiisusi Naalagaq pigilerassiuk taassumani saqigitsi, 7 taanna manngoqarfigalugu taassumanilu ineriartortinneqarlusi uppernikkullu aalajangerlusi, soorlu ajoqersorneqartusi, qujasarnikkut alliartorlusi.
- 9 Ilissimi qatanngutivut, assorornivut erloqisarnivullu eqqaamasimavasi, ullukkullu unnuakkullu sulisaratta ilassinnut ataatsimulluunniit nanertuiumanata, taamaattorli ilissinnut Guutip iivangkiiliua oqaluussissutigalugu.
- 3 Pinnersaaseritsi qallermik pinnasi, nutsanik perlaajanik kuultilersornermillu atisaqarnermilluunniit pinnasi, 4 inummilli isertukkamik uummatip pianik, anersaap piuaatsup sallaatsup pianik aserujuitsumik, taannami Guutimut erlinnaqimmat.
- 14 Kisianni imma assuaraakkit, Biiliamip ajoqersuutaanik aalajangiussisoqarmat ilinni, taassuma Baalaq ajoqersoraa naaffissaq Israalip kinguaasa saannut ileqqullugu, Guutipilunnut tunissutinik nerisaqqullugit arnaaneqaqqullugillu.
- 19 mappersakkallu takorluukkersaarutinik makkuninnga imallit oqaasiisa ilaannik peersisoqarpat, taava pissaralua orpimmit inuunartumit illorpassuaqarfimmillu illernartumit mappersakkani makkunani allaatigineqartumit Guutip peerumaarpaa.
Sentence Syllables with count 85
- 30 oqaatissuaasut, unnerluussisut, Guutimik uumiginnittut, asissuisut, anneruniartut, usorsitsaapiluttut, ajortunik nassaarniartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, 31 sianiitsut, sallullutik angersartut, asanniuitsut, saammajuitsut, naakkittaatsut;
- 1 Inatsisimmi, ajunngitsuutit nalliuttussat tarraannaannik pillit, piit assigilluagaannik peqarnatik, tunissutinik taakkuusunik ukiut nungullugit pilliutigineqartartunik aggiuttuinnagaanik inersimatissinnaanngilluinnarpaat palliguttartut.
- Patmuusimiilluni Naalakkap ulluani anernermiulluni takulerini naneruuserfiit kuultiusut arfineq-marluk, akornanniittorlu ittorlu inuup erneratut asseqartoq, ullorissallu arfineq-marluk talerpimmiugigai, inakkaanilu takusani allaqqullugit.
- 4 oqaatsikkalu oqaluussisarnikkalu ilisimatuut oqaasiinik naalakkuminarsakkanik pinngillat, kisianni anersaaq pissaanerlu misinnartillugit, 5 uppersutsissinnut inuit ilisimassusiat tunngavigeqqunagu kisianni Guutip pissaanera.
- 4 Ullulli naammatsiffissaat nalliummat Guutip erni aallartippaa arnamit erniusoq, inatsisit ataanniilluni illuni erniusoq, 5 inatsisit ataanniittut ittut akiliussammagit tassannga peersillugit qitornaassusissaq uatsinnut pigileqqullugu.
- 14 Tamakkuninnga allaffigaakkit qilamik ornissasorigaluarlutit, 15 mulugaluarumali ilisimaqqullutit qanoq Guutip illuani iliortariaqartoq, tassa Guutip uumasup ilagiissaani, ilumoornerup sukaralugulu tunngavigisaani.
- 12 Guutimmi oqaasia uumavoq killinnartorsuullunilu pananillu illuttut kiinalinnit tamanit ipinnerulluni pulallunilu tarnerlu anersaarlu, naggussallu paqqillu avissaartissinnaallugit, uummatillu eqqarsaatai isumaalu killisiorsinnaallugit.
- 17 Ilisimassulli pavannga pisoq siullermik minguitsuuvoq, aammattaaq eqqissisitsiniararaaq isumagillunilu oqaatseriarlunilu nallittuingaarlunilu ajunngitsunillu naammassisaqangaarluni kinaassusersiornanilu pisuusaarnanilu.
- 5 Taamami itsaq arnat iluartut Guutimut neriuttut pinnersartarput uiminnut naalattuullutik, 6 soorlu Saaqqap Aaperaat naalakkaa naalakkaminik taallugu, qitornarilerpaasilu ajunngitsuliorussi sumillu annilaarnartumik ersigisaqarnasi.
- 9 Uanga Juannasi qatanngutersi, naalliunnikkut naalagaaffikkullu nikallujuissutsikkullu Jiisusimi peqatigisarsi, Guutip oqaasia pissutigalugu Jiisusillu Kristusip nalunaajaataa pissutigalugu qeqertami Patmuusimik atilimmi ippunga.
Sentence Syllables with count 86
- 33 Taannalu asallugu uummammigut iluunngarluni sianissutsimigullu iluunngarluni tarnimigullu iluunngarluni nukinilu tamakkerlugit, tullinilu immisut asallugu, tassa tunissutinit ikikkagassanit toqutassanillu tamanit annerusoq.
- 32 Damaskusimi kunngip Ariittap nunami naalagaatitaata Damaskusi illorpassualik alapernaarsuisulersorpaa tiguniarlunga, 33 igalassakkulli ningippaannga ungalorsuup avataanut nuioragarsuarmut ikitillunga, taamalu assaanit annappunga.
- 6 Taava Kristusi Jiisusi Naalagaq pigilerassiuk taassumani saqigitsi, 7 taanna manngoqarfigalugu taassumanilu ineriartortinneqarlusi, uppernikkullu aalajangerlusi, soorlu ajoqersorneqartusi, upperluangaariartoritsilu qujallusi.
- 12 Taakkuali nalusaminnik qaqajarlersut, uumasutut siuneqanngitsutut illutik naajasutut piniagassaannaallutik aserugassaannaallutillu erniusutut, aserorsimassutsimikkut aserugaassapput 13 iluaatsuliortutut akissarsissallutik;
- 9 Guutimmi ernerata iivangkiiliuanik anersaakkut kiffartorfigisama ilisimavaanga qanoq soraarnanga eqqaaniartarissi, 10 qinusarninni qinnutigisaannarlugu qaqugu uannut ajornarunnaarumaarnersoq Guutip peqqusaanik tikeraarumallusi.
- Tarnitta nalunngissusiata nalunaajaaffigimmatigut peqqusersuilluta Guutillu qaamasuaniilluta illuta, uinngup piisigut ilisimatuunata, Guutimilli saammaanneqarluta silarsuarmi angalasartugut, pingaartumilli ilissinni taamaattugut;
- 9 taakku pillaammik atugaqassapput tammarnissamik naassaanngitsumik Naalakkap isigernanit nakuussusiatalu naalannassusianit, 10 tikiuppat naalannarsissalluni iluartortamini tupinnarsissallunilu uppertuni tamani ullussami issumani;
- Kapitali 3. 1 Aammattaaq, qatanngutivut ukorsii, qinnunniartigut, Naalakkap oqaasia pilertoqqullugu naalannarseqqullugulu soorlu ilissinni, 2 inunnillu assuarnartunit ajortunillu annaanneqaqqulluta, upperneq tassaanngimmat tamarmik pigisaat.
- 14 Illilli ilinniakkatit ilinnut uppernarsakkat aalajangerfigikkit ilinniarfigisat nalunnginnakku, 15 meeraanernillu allakkat illernartut ilinnik Kristusi Jiisusimut uppernikkut annattussanngorninnik ilisimalersitsisinnaasut ilisimagakkit.
- 18 Tikinngilarsimi qaqqaq satsigaasinnaasoq innermillu ikumasoq putsersorlu taartorlu anoraasuartorlu 19 qarlortaassuullu akisuanera oqaatsillu nipaat, tamanna tusartaasa tusarumanngikkaat oqaluffigeqqeqqunatik, 20 inassut artoramikku:
Sentence Syllables with count 87
- massa uagut ileqqorlunngilagut akornassinni, 8 nerisaqarfigisaqanngilagulluunniit akilinngisatsinnik, kisianni ullukkullu unnuakkullu piniartarluta erloqisarlutalu sulisarpugut ilassinnut ataatsimulluunniit nanertuiumanata.
- 1 Itsarsuaq Guutip qasseeriarluni siulliit assigiinngitsunik oqaluffigisaramigit pruffiititigut, uaguttaaq ullut makkua naalerneranni oqaluffigaatigut ernermigut, 2 taanna tamanik kingornussisunngortikkaa, taassumuunalu silarsuaq pinngortikkaa;
- Kapitali 4. 1 Inunnulli oqalutsillugit palasit naalaffiullu paarsisaasa naalagaat satusiiarillu taakkununnga palligupput, 2 uumitsaatigigamikkik inuit ajoqersormatigik, toqusunillu makinnissaq Jiisusikkut pisimasoq oqaatigimmassuk.
- 25 Guutimilli nalusut uppertunngortut pillugit allappugut aalajangersarlugulu tamakku maleruagassarissanngikkaat, kisianni mianersussasut Guutipilunnut tunissutit ilangeqqunagit aammillu ipisumillu nereqqunagit arnaaneqaqqunagillu.
- 10 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutikka, Naalakkatta Jiisusip Kristusip aqqagut, tamassi assigiissumik oqaluttaqqullusi assuariissoqaqqunagulu ilissinni, kisianni naammattunngussasusi assigiissumik eqqarsarlusi assigiissumillu isumaliorlusi;
- 5 Taamaattumik pisariaqartikkakku qatanngutivut taakku inappakka ilissinnut siuaqqullugit, pilluarnartoq tamanna siornagut unnersuutigisarsi katersoreeqqullugu, pilluarnartutut tiguinnariaqaqqullugu erlittuup tunissutaatut pinnagu.
- 18 Inassut tamanna ilinnut pisippara, ernera Timuutiusi-aa, pruffiitit ileqquattut ilinnik oqaaserineqartut siulliit missiliorlugit, taakkunatigut sorsunneq ajunngitsoq atorsinnaaqqullugu 19 upperlutit tarnikkullu ilerasuutigisaqarnatit;
- 25 oqaatseriitsullu qanilaarluni ajoqersorniassavai Guutip qaqugu allamik isumataartikkumaarnerai sallusuissummik ilisarsilersillugit, 26 ilitsoreqqullugillu Diaavulup nigaanit, taassuma pisarimmagit piumasaminik ilioqqullugit.
- 32 Ullulli qaangiuttut eqqaaniarsigik, taamani qaammarsagaalereerlusi naalliullusi sorsungaarneq ilalaarlusi atorassiuk, 33 isiginnaagassiaalerassi mitaatigineqarlusi annikillisitaallusilu, aammalu taama pineqartut peqatigalugit.
- 4 Ilissinnummi ilaliunniarsimapput inuit ilaat qangali eqqartuussassanngortitaareersut, iluaatsorsuusut, Guutitta saammaanneranik kanngunartuliornermut atornerluisut naalakkersuisutuarpullu Naalagarput Jiisusi Kristusi miserratigalugu.
Sentence Syllables with count 88
- 29 Anersaarmi minguttooq inummit taassumannga aneqqugaa, sivisuumik assatarisarmagu, taannalu kalunnersuarnik parnaarutinillu qilersugaagaluartoq paarisaallunilu, qilerutilli kittorararai, anersaapiluullu puilasuitsunut ingerlatittaraa.
- 2 Unnukkullu nerisillutik Diaavulup Juutarsi Siimup ernera Iskaariooq uummammiulereermagu piseqqullugu, 3 Jiisusilu ilisimagami ataatap suut tamaasa assamminut tunniussimagai, Guutimillu aallarsimalluni kingumut Guutimut piartussagami;
- 5 Juutilli qasukkumanngitsut angutinik ajortunik tarfigajuttunik ilassarsipput, inuppassuarnillu ussagartitsillutik illoqarfiup inui pikittorsuanngortippaat, Jaasunillu illuanut ukeruuttorsuullutik ujarpaat inunnut pissunniaraluarlugit.
- 5 Tassa angut una malugaarput toqorarnertut ajoqutaatigisoq, Juutillu tamaasa inuit najugaanni tamarsuarmi pikittorsuanngortikkai, immikkoorniaqatigiillu Naassarammiut siulersortigigaat, 6 naalaffillu allaat nalinginnaatinniaraluaraa;
- 27 inuiaammi ukua uummataat manngertitaapput, siutiminnillu tutsariipput, isiminnillu pillitsipput, isiminnik takunninnaviassanatik siutiminnillu tusassanatik, uummatiminnillu paasisaqassanatik saassanatillu uannullu katsorsartissanatik.
- 15 Guutilli arnama timaanit allaat immikkoortitsisima saammaannermigullu qaaqqusisima iluarimmagu 16 erni uanni saqqummersikkumallugu, iivangkiiliukkut Guutimik nalusuni oqaluutigeqqullugu, taava uinillu aallu erniinnaq killisiunngilakka;
- 6 Uatsinnillu Naalakkamillu malinnittunngorpusi, oqaaseq anersaakkut illernartukkut tipaatsullusi ilassigassiuk, naak annikilliungaaraluartusi, 7 taamaallusilu uppertunut tamanut Makituuniamiunut Akaajamiunullu maligassanngorpusi.
- 12 Nalunaarfigineqarpummi imminnik pinnatik ilissili kiffartorfigalusi ilissinnut maannakkut iivangkiiliumik oqaluffiginnittunit anersaakkut illernartukkut qilammit aallartitakkut oqaatigisaasut pillugit, tamakku inngilit itsuarumagaluaraat.
- Kapitali 3. 1 Taamattaaq nuliaasusi uissinnut naalattuugitsi, oqaatsimut naalasseriitsoqarpat taakku oqaaseqanngitsukkut nuliamik saqineratigut ilataarineqaqqullugit, 2 mianerinnillusi piitaajuitsumik saqinersi isigisaraangamikku.
- 6 Issiavissaarsuullu uumasullu taakkua sisamat utoqqaanerillu taakkua qeqqanni savaaraq qeqartoq takuara, soorlu toqutaasoq, arfineq-marlunnik nassoqartoq arfineq-marlunnillu iseqarluni, tassa-uku Guutip anersai arfineq-marluk nunamut tamarsuarmut aallartitat.
Sentence Syllables with count 89
- 10 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutikka, naalakkatta Jiisusip Kristusip aqqa pillugu, tamassi assigiissumik oqaluttaqqullusi assuariissoqaqqunagulu ilissinni, kisianni naammattunngussasusi assigiissumik eqqarsarlusi assigiissumillu isumaliorlusi.
- Kristusip pisuussusia siunersissaanngitsoq akimanngitsunut oqaluutigeqqullugu, 9 tamanullu takulluarteqqullugu sunaasoq ilanngutitaanissaq anngigisamut ulloqaleqqaarneranit Guutimi isertugaasumut[ Guutimi] Jiisusi-Kristusikkut tamanik pinngortitsisumi;
- Ullup qeqqani unnukkulluunniit nerliiassioruit, taava ikinngutitilluunniit qatanngutitilluunniit eqqarlisilluunniit nunaqqatitilluunniit pisuusut neriartoqqussanngilatit, taakkununnga aamma neriartoqquneqassasoralutit, taamalu akilerneqassasoralutit.
- Kapitali 16. 1 Deerpimulli Listaramullu pigami, ata, ajoqersugaq tassaniittoq ittoq Timuutiusimik atilik arnap Juutiusup uppertup ernera, Griikeriusumilli anguteqartoq, 2 qatanngutigiinni Listarami Ikuuniumilu ittuni tusaamasaalluartoq.
- 21 Maannali iluarneq Guutip pia inatsisitigut pruffiititigullu nalunaajaassutigineqartoq inatsisinit pinnani saqqummiussaavoq, 22 tassa iluarneq Guutip pia Jiisusi-Kristusimut uppernikkut tamanut pissanngortoq uppertut tamarmik pigisaat, taamaaqatigiippummi.
- 6 pinngitsuulluta, ilisarsilluta, kamajuilluta, avaaginnilluta, anersaaq illernartoq najortigalugu, pisuusaarnerinnaanngitsumik asannilluta, 7 ilumoortumik oqaaseqarluta, Guutip pissaanera pigalugu, sakkut iluarnerup pii illuttut sakkugalugit;
- 11 Naammatsinnissaq taava Liivikkut palasiussusiatigut pissappat( tamannami inatsisit inuit pisaasa tunngavigaat), soormi taava alla saqqummersittariaqalerpa Milkisiitaap ileqquatut palasiussasoq Aarunip ileqquatut pisumik taaneqassanngitsoq?
- 15 Annermillu nalorninarunnaalissavoq palasi alla Milkisiitak assigalugu saqqummermat, 16 inatsisit uinilinnut inassutaasut pinnagit, inuunerulli ingutsigassaanngitsup pissaanera missiliorlugu taamaalersoq, 17 ima nalunaajaassutigineqarami:
- 2 Guutip savaatai ilissinniittut ittut paarisigik, misissuisuullusi pinngitsaalinermit pinnasi piaarinermilli, assuarnartumik akissarsiniarnasi kajumillusili, 3 paarisassanulluunniit naalagaaniartutut pinnasi savaatinulli maligassanngorlusi;
- 6 Inngililu alla takulerpara qilaap missaagut timmisoq, iivangkiiliumik ittuinnartumik oqaatigisassaqartoq nunamiusunut tamanullu inuiaqatigiissunut immikkullu naggueqatigiissunut immikkullu oqaasilinnut immikkullu inuiaasunut;
Sentence Syllables with count 90
- Biibilimi( Allakkani Hebræerisuuni aammattaaq Kristumiut Allagaataanni Grækerisuuni) eqqaaneqarpoq Guutip inuit eqimattat marluk- naalakkersuisut ikittunnguit qilammi inuusussat, aamma innuttaasut amerlasoorpassuit nunami najugaqartussat- annaakkumaarai.
- 26 Angalallaaraanga, naveersarpunga kuussuarni, naveersarpunga innunniartuni, naveersarpunga eqqarlinni, naveersarpunga akimanngitsuni, naveersarpunga illorpalinni, naveersarpunga puilasuitsumi, naveersarpunga immami, naveersarpunga qatanngutaaqqusersuni;
- 6 Annikillisaraangattali taamaalisarpoq ilissi tuppalliutissassinnik annassutissassinnillu, aamma tuppallersarneqaraangatta taamaalisarpoq ilissi tuppalliutissassinnik ima sunniisartumik anniaatit anniaatigisatsitut ittut artornarunnaarsillugit.
- 12 Kristusip iivangkiiliua oqaluussissutigiartorlugu Toruuamut pigama isertarfillu uannut matuigaammat Naalakkami, 13 qatanngutiga Tittusi naapinnginnakku taava anersaakkut eqqissiveqanngilanga, inuulluaqquinnarlugilli Makituuniamut aallarpunga.
- 11 Ata takussagissi, Guutip peqqusaanik aliasulerassi tamannarpiaq aallarniutigalugu qanoq peqqissaartigilersusi, tassalu oqaatsissinnik illersorlusi ajorinnillusilu mianerinnillusilu kajungerlusilu ilungersorlusilu pillaallusilu.
- tamatumannga pilersarput sinnganeq, saqitsaaneq, mitallerneq, ajortumik isumaqarfiginninneq, 5 inuillu isumamikkut aserorsimasut sallusuissummillu peeruttut Guutimik mianerinninneq iluanaarniutaasoralugu isumaqartut akerartortarneri.
- 8 Tamanna pillugu, naak Kristusimi ittoornanga ileqqussannik inassinnaagaluaqigikkit, 9 taamaattoq iluarineruara asanninnerput pissutigalugu qinnuiginiarlutit, uanga taannaasunga Paalusi utoqqaq, maannalu aamma Kristusip Jiisusip qilersugaasortaa;
- 10 Guutilli saammaassingaartup sivikitsumik naalliukkallarsinnartusi qaaqqugamisi naalannarsutsiminut naassaanngitsumik ittuinnartumut Kristusi Jiisusimi, taassuma nammineq piginnaanngorsarluarlusilu aalajangersillusilu pissatsillusilu tunngavilersussavaasi.
- 18 Piunngitsunimmi oqallortullutik tammarsimasunit aniguileraluartut misiginngitsoortittarpaat uinimmut illigutsannartunik kanngunartuliortillugit, 19 namminneq aserornartumut inussiaagaluarlutik inussiaajunnaarnissamik neriorsorlugit;
- 14 Arnarlu sulunnik marlunnik nattoralissuup taassuma piinik tunineqarpoq, puilasuitsumut inissaminut timmeqqullugu, tassani ullut kaajallannerat ullullu kaajallanneri ullullu kaajallannerata affaa pulateriaarsuk alisimallugu nerlersarneqassasoq.
Sentence Syllables with count 91
- Anngigisap, imaluunniit isertukkap, tamatuma qulaarneqarnera Guutip naalagaaffia pillugu nutaarsiassamik nuannersumik aallussilluarluta oqaluusserusulissutigalugulu ulloq Jehovap eqqartuussiffissaa pillugu mianersoqquserusulissutigaarput, ilaa?
- Qularutiginngilarput atuagaq nutaaq taanna silarsuaq tamakkerlugu Jehovap innuttaasa eqqortunik aalajangiusimanninnissamut, Saatanip sallutuneranik uppernarsaanissamut pingaarnerpaamillu Guutip asanninneraniittuinnarnissamut iluaqutigissagaat!
- 12 Toruuamulli pigama iivangkiiliu Kristusimik oqaluussissutigiartorlugu, isertarfillu uannut matuigaammat Naalakkakkut, 13 taava anernikkut uniffissaqanngilanga qatanngutiga Tittusi naapinnginnakku, inuulluaqquinnarlugilli Makituuniamut aallarpunga.
- Qaallusi katersoritsi Guutip unnukkut nerliutissiaanut angisuumut, 18 kunngit neqaat nerissallugit, sakkutuullu naalagaanerisa neqaat, nakuusullu neqaat, qimuttuarsuillu qaanilu issiasut neqaat, tamarmillu kiffaanngitsullu kiffaasullu mikisullu angisuullu neqaat.
- 18 Paalusili ullorpassuit tassaneereerami ereerami qatanngutigiit inuulluaqquinnarlugit umiarsuakkut Priskila Aakuilalu ilagalugit Seeriamut aallarpoq Kingkriiami niaqqi salissummik salisissimallugu, unnersuummik naammassiniagassaqarami.
- 11 Sakkutuussutit tamaasa Guutip pii atiniarsigik Diaavulup qoqassiniaraangasi aalajaassinnaaqqullusi, 12 aak uinillu paaniagassarinnginnatsigik, siulersuisulli naalakkersuisullu taarsuullu matuma pissaanilissui anersaallu ajortut qilaap ataani.
- Kapitali 4. 1 Aamma taava, qatanngutivut, inanniarlusilu oqaaqqissaarpassi Naalakkami Jiisusimi, soorlu uatsinnit tusartusi qanoq saqissasusi, qanorlu Guutimut nuannaritinniassasusi( taamami iliortarpusi) siumukariartuinnaqqullusi;
- 19 Inatsisitigummi inassutaasut tamaasa Moorsasip inunnut tamanut oqaluutigereeramigit, norraat savaasallu aavinik imermillu savallu meqquinik aappillersakkanik iisuupimillu tigusivoq, mappersakkallu inuillu tamaasa serpartarlugit oqarlunilu:
- 9 Taava Naalakkap mianerinnitsini ussernartumit annaanneq nalussanngilai, iluaatsulli ullormut eqqartuutiffissamut toqqorumaarpai pillaqqullugit, 10 pingaartumillu uku uinik malillugu ingerlasut mingunnartut illigutsaallugit naalagaasullu asiginnarlugit.
- 1 Utoqqaaneq Keeriamut qinigaasumut qitornaanullu sallusuissutikkut asasannut, uangaannaanngitsullu, sallusuissummik ilisarsisut tamarmik asasaannut, 2 sallusuissut uatsinniittuartoq ittuartoq naassaanngitsumillu najortigisassarput pissutigalugu;
Sentence Syllables with count 92
- Silarsuarmi Peqqinnissakkut Suliniaqatigiiffiup naliliinera naapertorlugu Kinami Indiamilu- tamarmik immikkut milliardingajannik innuttaqartuni-" tupap sunniutaanik nappaatit amerliartornissaat sakkortusiartornissaallu" ilimagineqartariaqarpoq.
- 13 Uanniiginnaqqugaluarakku iinnaqqugaluarakku, sinnerlutit kiffartooqqullunga iivangkiiliu pillugu qilersugaatillunga, 14 siunersisimanatilli qanoq iliorumannginnama, ajunngitsuliassat ajornartoornermik pissuteqaqqunagu, kisianni kajuminnermik.
- Ilissi tunineqarpusi anngigisaq Guutip naalagaaffiata pia ilisareqqullugu, ikkuli ilaginngisavut nungullugit assersuutitigut pineqartarput, 12 isigalutillu takunnissammata ilisarisaqarnatillu, tusarlutillu tusaassammata paasisaqarnatillu;
- 27 Ilumummi, kiffat illernartoq Jiisusi tanitat akerartorlugu illoqarfimmi maani katersorput Heruutasilu Puntiusi-Pilaatusilu Guutimik nalusut Israalikkullu inuiaqatigiit ilagalugit, 28 assavit siunnersuutivillu siornagut peqqusaat naammassissallugu.
- 2 Palasiunerilli Juutinilu pingaarnertaasut Paalusi unnerluutigiumallugu taassumunnga saqqummerput, inalerpaallu 3 qinnuigalugulu taanna pillugu ilasseqqullutik, Jerusalaamut qaaqqoqqullugu, alapernaarsorniaramikkumi aqqutaani toqukkumallugu.
- 23 Taava aqaguani Agrippa Beriniikkilu tikiummata assukkersorsimangaarlutik, inersuarmullu killisiorneqartarfimmut sakkutuut naalagaaneri angutillu illorpassuaqarfimmi pingaarnerusut ilagalugit isermata Fiistusilu peqqusimmat Paalusi aggiuppaat.
- 5 Guutilli erinitsannaveersaasup tuppallersaasullu tunilisi ataasiusumik isumaliorfigeqatigeeqqullusi Kristusi Jiisusi malillugu, 6 isumaqatigiillusi qanermik ataatsimillusooq Guuti Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa unnersiutigeqqullusiuk.
- 10 Inuunermimmi nuannarinnikkumasup ullussallu ajunngitsut takujumallugit oqqi pitsaalissavaa ajortumeeqqunagu qarlunilu peqquserluttumik oqaloqqunagit, 11 ajortoq nigorlugu ajunngitsuliorli, eqqissinissaq kajungeralugulu noqqaassutigiliuk;
- Kapitali 4. 1 Kristusi taava uinikkut anniarmat, ilississaaq isumaata taamaaqataanik sakkulersorniaritsi( uinikkummi anniartoq ajortulissaararaaq), 2 kingorna uinikkut inuunissarsi inuit illigutsannerinik pinnani Guutip peqqusaanik ileqqullugu.
- Qaallusi Guutip unnukkut nerliiassiaanut angisuumut katersoritsi, 18 kunngit neqaat sakkutuullu naalagaanerisa neqaat nakuarsuillu neqaat qimuttuarsuillu qaannilu issiasut neqaat tamarmillu kiffaanngitsullu kiffaasullu mikisullu angisuullu neqaat nerissallugit.
Sentence Syllables with count 93
- 1) Kisianni soorlu naalakkersuisut nunami inatsisaasunik aalajangersimasunik unioqqutitsiuartunik innuttaajunnaarsitsisinnaasartut taamatuttaaq Jehovap peqqussutiminik peqqissiminatik unioqqutitsiuartut Naalagaaffimmini innuttaajunnaarsittarpai.
- * Nalinginnaasumik qaanngorsuit uteriarneq ajorput, ajanneqarlutilli imaani avasinnerusumut sermip sisujartortup qaanngorsuarnik alliartortitsinera ilutigalugu avalatsinneqartarlutik- soorlu kigutinut qaqorsaat naqillugu puuanit anillatsikkaangatsigu.
- inuit najugaat piumaartussaq Jiisusimut naalatsigititaammat, taassumalu anniarnikkut inuit annassimanissaat inersimatissagamiuk, qatanngutigiumallugit tamatigut assigilerai nallittuisumik palasiuneroqqulluni ajortaat matoorneqartissallugit.
- 9[ taamaalisarami] Naalakkap mianerinnitsini ussernartumit annaanneq nalussanngilai, iluaatsulli ullormut eqqartuutiffissamut toqqorumaarpai pillaqqullugit, 10 pingaarlugilli uinik malillugu ingerlasut mingunnartut illigutsaallugit naalagaasullu asiginnarlugit.
- 26 Ajugaasorlu suliannillu naggatissamut allaat toqquisoq akimanngitsunut naalagaassuseqartikkumaarpara, 27 savatullu paarissavai saviusumik ilitsersuuteqarluni sequmisissallugillu puuguttatut marraasutut, soorlu uangattaaq ataatannit tunineqartunga;
- 46 Allakkanik ilisimasunut mianersoritsi, taakku angalajumasarput takisuunik atisaqarlutik, niueriartortarfinnilu ataqqineqarumallaaraat, naalagiartarfinnilu issiaviit salliit ingiffigiumasarpaat nereqatigiissunilu salliujumallarlutik;
- ] 30 Ukiullu marluk naallugit nammineq illusimmavissiaminiiginnarpoq iinnarpoq, imminullu isertut tamaasa ilassisarpai 31 Guutip naalagaaffia oqaluussissutigalugu Naalagarlu Jiisusi Kristusi siooranngilluinnarluni pitsaalineqarnanilu ajoqersuutigalugu.
- 20 pinngortitammi naalatsigititaapput piunngitsumut, massali piaarinatik naalatsigititsisorli pissutigalugu, neriugalugu 21 pinngortitattaaq aserujasumut kiffaasut kiffaajunnaarsinneqarumaartut Guutip qitornaasa kiffaanngissusiata naalannaataat pigilerlugu.
- 20 Innali qinnutigisavut sianigisavullu tamaasa akimungaarlugit pissaanini uatsinni sunniisoq missiliorlugu annerungaartumik iliorsinnaasoq, 21 taanna naalannarsili ilagiinni Kristusi Jiisusimilu kinguaariissussat tamakkerlugit naassaanngilluinnartumik.
- Saammaallusilu eqqissisillisi maannakkut ittup siornagut ittup tikiukkumaartup, anersaallu arfineq-marluk taassuma issiavissaarsuata saaniittut ittut, 5 Jiisusillu Kristusip nalunaajaasup ilumoortup, siulliulluni toqusunit erniusup, nunap kunngiisa siulersortaata;
Sentence Syllables with count 94
- " Pinngortitarpassuarnik Nunarsuatsinniittunik ittunik ilisimasaqarnerujartuinnartilluta" qilammik nunamillu immamillu tamanillu taakkunaniittunik ittunik pinngortitsisumut", Jehova Guutimut ataqqinninnerput mianerinninnerpullu annertusiartuinnartarpoq.
- Inngilit ikiuinerat, Siserap ilisimasortaasa ullorissat anarnerannik aarlerisaarutitut isiginninnerat ullorissalluunniit najoqqutaralugit siulittuinerit Siseramut tusarliunneqartut eqquutinngitsoornerat pineqarnersoq Biibilimi allassimanngilaq.
- 6 Issiaffiullu qilaallup uumasullu taakkua sisamat qeqqanni utoqqaanerillu taakkua qeqqanni takuara savaaraq qeqartoq, soorlu toqutaasoq, arfineq-marlunnik nassoqartoq arfineq-marlunnillu iseqarluni, tassa-uku Guutip anerneri arfineq-marluk nunamut tamarsuarmut aallartitat.
- 76 Illillu naalungiaq-aa, qutsinnerussaartup pruffiitianik taaneqassaatit, Naalakkap siornagut ingerlassagavit aqqutissaa iluarsassallugu 77 innuttaalu ilisarsisissallugit annassummik ajortaasa isumakkeerneqarneratigut pisumik 78 Guutitta nallittuingaarneragut.
- 14 Siimuut, taanna Piitrusimittaaq taasaagaa, qatanngutaalu Antriarsi Jaakulu Juannasilu Pilippulu Bartulumiiusilu 15 Matiiusilu Tuumalu Jaakulu Alfiiusip ernera Siimuullu ilungersornertuumik taasaq 16 Juutarsilu Jaakup ernera Juutarsilu Iskaariooq, taanna pisitsisunngortoq.
- 5 Guutimilli nalusut Juutillu siulersortitik ilagalugit apustilit naalliutsikkumallugit ujaqqanillu milloorumallugit ukeruuttorsuanngormata, 6 taava taakku nalujunnaaramik illoqarfinnut Likaauniamiittunut, Listaramut Deerpimullu, taakkualu eqqaannut qimaapput;
- 43 Sakkutuulli naalagaata Paalusi annaakkumagamiuk pilersaarutaatigut inerterpai, peqqusivorlu nalussinnaasut siulliullutik umiarsuaq qimassagaat nuna tikinniassallugu, 44 ilaasalu sallilikkalluunniit umiarsuulluunniit aseqqukui ikaarutiginiassagaat.
- 19 Uppersutsimigullu sanngiillinani timini toqujartulereersoq eqqarsaatigaa( ukiut untritillit tikileraluarlugit) Saaqqallu timaata ilua toqulersoq, 20 Guutillu unnersuutaa uppinnginnermit qularnartinngilaa, kisianni uppernermigut pissatsippoq Guuti naalannartillugu;
- 10 Illilli malitsigaakkit ajoqersuutikkut inuutsikkullu siunertarisakkullu uppersutsikkullu kamajuissutsikkullu asannissutsikkullu nikallujuissutsikkullu 11 qinugineqartarnikkullu naalliuttarnikkullu Antiuukkiami Ikuuniumilu Listaramilu atukkakkut;
- 4 Issiavissaarsuullu avataaniittut ittut issiavissaarsuit marlunnik qulillit sisamallu, issiavissaarsuarnilu taakkunani issiasut utoqqaanerit marlunnik qulillit sisamallu, atisanik qaqortunik atitinneqartut niaqqumikkullu kuultiusunik niaqorutillit.
Sentence Syllables with count 95
- Qinerlerfissiami uparuarneqarpoq taamatut mianerinninneq" Guutimut tunngaviusumik isumaqarfiginninnermut, ilisimassuseqarluni iliuuseqarnermik aamma guutiitsuussusermik ajussusermillu sumilluunniit ingalassimanninnermik kinguneqartartumut", ersiutaasoq.
- Inatsisini annikitsualuit tamaasa ilanngullugit allassimapput Israelikkut qanoq pissusilersussanersut, upperisarsiornermut tunngasuniinnaanngitsoq aammali niuernermut, aappariinnermut, nerisassanut, eqqiluisaarnermut soorunami aamma eqqartuussinermut tunngasuni.
- 29 Naalagaaffillu ilissinnut pigisassaritikkumaarpara, soorlu ataatama uannut pigisassaritikkaa, 30 nerrivinni nereqqullusi imeqqullusilu naalagaaffinni, issiaffinnilu qilaalinni issiaqqullusi, Israiilip naggueqatigiissortai aqqaneq-marluusut eqqartooqqullugit.
- 1 Kristusi taava uinikkut anniarmat pilluta, ilississaaq isumaata taamaaqataanik sakkulersorniaritsi( massa uinikkut anniartoq ajortulissaararaaq), 2 kingorna uiniliusimatillusi inuit illigutsannerinik pissaarlusi Guutip peqqusaanik inuuniaqqullusi.
- Uersaasulluunniit Guutipilussiortulluunniit arnaanillilluunniit mumingasumilluunniit kanngunartuliorfigitittut kanngunartuliorfiginnittulluunniit 10 tillittulluunniit piumatuulluunniit imerajuttulluunniit oqarnittulluunniit arsaarisulluunniit Guutip naalagaaffia kingornussarissanngilaat.
- 16 ilisimagatta inatsisit suliareqqusaasigut inuk iluartuutinneqarsinnaanngitsoq, kisianni uppernikkut Jiisusi Kristusimut, taava uaguttaaq Kristusi Jiisusi upperfigaarput Kristusimut uppernikkut iluartuutinneqaqqulluta inatsisillu suliareqqusaasigut pinnata;
- 16 Kristusip oqaasia ilissinni inilingaartissiuk tamatigut ilisimasutut ajoqersoqatigiillusi eqqaasittaqatigiillusilu erinalissiat qujaniutillu erinniukkallu anersaap pii atorlugit, Guutilu uummatissigut alianaatsumik erinalersorfigisiuk.
- 4 Guutilli annaassisitta avaaginnissusia inunnillu asannissusia ersermat, 5 iluartuliornivut ileqqorisavut pissutiginagit, isumassuissutsili missiliorlugu annaappaatigut uffaatikkut ernioqqissutaasukkut nutaannguutaasukkullu anersaakkut illernartukkut;
- 4 Guutiga qutsavigaara qinusarnikkullu eqqartortaannarlutit, 5 Naalakkamut Jiisusimut iluartunullu tamanut asannissutsit uppersutsillu tusaamagakku, 6 uppernermut peqataassutsit sunneeqqullugu Kristusi Jiisusimut, ajunngitsoq ilissinniittoq ittoq tamaat ilisarigakku.
- 7 Taanna uineqarnermini nillingaarluni qullilillunilu qinnutinik kutsiuutinillu aatsigami issumunnga toqumit annaassisigisinnaasaminut, qussalanerminilu tusarneqarami, 8 ernerineqaraluarluni taamaattoq anniartitaanermigut naalannermik ilikkarpoq;
Sentence Syllables with count 96
- ' Ernerit paniillu, inussiaatit angutit arnallu' kristumiut siulittuisussaapput, ima paasillugu anersaap illernartup ikiuineratigut Jehovap' tupinnartuliaanik', naammassereersimasaanik siunissamilu naammassisassaanik oqaluussissutiginninnermikkut taamaaliussasut.
- Mianersoritsi allakkanik ilisimasunut, taakku angalajumasarput takisuunik atisaqarlutik niueriartortarfinnilu inuulluaqquneqarumasarlutik, 39 naalagiartarfinnilu issiaffiit salliit ingiffigiumasaraat nereqatigiissunilu salliujumallarlutik;
- 2 Unnukkullu nerileramik, mamarliisorsuup( toornaarsuup, Diaavulup) Juutarsi Siimuup ernera Iskaariooq uummammiulereermagu piseqqullugu, 3 Jiisusilu ilisimagami ataatap suut tamaassa assamminut tunniussimagai, Guutimillu aallarsimalluni kingumut Guutimut piartussagami:
- Kapitalit 9. Imminut illersortoq, apustiliugami kiffaajunnaarsitaallunilu, taamaattorli apustileqatimisut piginnaassutsi atunngikkini iivangkiiliu assiaquteqartikkumanagu, tamanullu kiffaatittoq tamanullu tamalaasutut inniarluni tamatigut ilaat annaakkumallugit;
- 4 Taavali ersermat Guutip annaassisitta avaaginnissusia inunnillu asannissusia, 5 iluartuliornivut ileqqorisavut pissutiginagit, isumassuissutsili missiliorlugu annaappaatigut uffaatikkut pinngoqqinnartukkut anernerullu illernartup nutaanngortitsineragut;
- 1 Tassa, asasakka, aappassaanik allaffigeriilerpassi, allakkakka eqeersaatiginiarlugit eqqaasitsisarlunga qaamasumiittutut ittutut isumaqaqqullusi, 2 eqqaaqqullusigik pruffiitit illernartut siulittuutigisaat uagullu Naalakkap annaassisup apustiliisa inassuterput;
- Kapitali 4. 1 Naalagaq taava nalujunnaarami farisiiarit tusarsimalersut Jiisusi Juannasimit amerlanernik ajoqersugartaartoq amerlanernillu kuisisoq 2( naak Jiisusi kuisisarinngitsoq, ajoqersugaali), 3 taava Juutia qimappaa kingumut Galiliiamut aallarluni.
- 29 Maannalu, Naalagaq, sioorasaarineri isiginiakkit, kiffatillu tunikkit oqaatsit siooranngilluinnarlutik oqaluutigisinnaaqqullugu, 30 assatit isatsillugit katsorsarneqaatissamik, nalunaaqqutit tupinnartuliallu kiffavit illernartup Jiisusip aqqagut pisaqqullugit.
- 26 Sallusuissummi ilisarereeraluarlugu piaaraluta ajortuliorutta taava ajortit pillugit pilliutissaqarunnaarpoq, 27 kisianni siooranartumik eqqartuunneqarnissaq utaqqisariaqassavoq, ilungersornerlu ikualasoq akerartortunik nungutitsissasoq.
- 11 Takunnillungalu tusalerpara inngilerpassuit nipaat issiavissaarsuup uumasullu taakkua utoqqaanerillu taakkua avataatigut, amerlassusiallu tassa qulinik tuusintilippaat qulinik tuusintileriartarsimasut tuusintilippaallu tuusintileriartarsimasut, 12 nipituumillu oqarput:
Sentence Syllables with count 97
- László Donáth, Parlamentip ataatsimiititaliaani inuit pisinnaatitaaffiinut, ikinnerussuteqartunut upperisarsiornermullu tunngatillugu ilaasortaasoq, aammalu Kálmán Komjáthy, pillakkatut toqutaasunik takunnittuusimasoq maannakkullu illoqarfiup oqaluttuarisaaneranik ilisimatooq.
- Soorlu allaaserisami siulianiittumi ittumi eqqaaneqartoq, Jiisusip nalliuttorsiortarnissaq tamanna, aamma Naalakkap unnukkorsiortitsineranik taaneqartartoq, pilersippaa ukiumi 33- mi nisanip 14- iani apustilinilu juutit poorskiat nalliuttorsiutigereeramikku.
- Eqqartuussisunik allakkat pruffiitimit Samuelimit allanneqarput naammassineqarlutillu 1100- p missaani u. n. s. Tassani allaatigineqarput ukiut 330- t missaasa ingerlaneranni- Josvap toquneraniit Israelikkut kunngiata siulliup kunnginngortinneqarnerata tungaanut- pisimasut.
- 4 tamatigulli Guutip kiffaasut malunnartinniarpugut ilalaangaarluta, naalliukkaangatta, ajorsaraangatta, annikillisaraangatta, 5 unatarneqaraangatta, parnaarussivimmiikkaangatta ikkaangatta, pikitsitsivigineqaraangatta, ulapikkaangatta, pigaaraangatta, iisinnginniaraangatta;
- 18 Akimanngitsullu kamattunngorput, illillu kamannerit nalliuppoq, toqusullu piffissaat, eqqartuussallugit, akissarsiassarlu tunniussallugu kiffannut pruffiitinut illernartunullu aternillu mianerinnittunut, mikisunut angisuunullu, aserussallugillu nunamik aseruisut.
- 11 Katisimasunulli siulersuisunullu naalakkersuisunullu sassartippasi, taava illersuutissassinnik qanorluunniit sumilluunniit akissasusi sumilluunniit oqalussasusi isumakulussanngilasi, 12 taamaalisukkut anersaap illernartup oqaasissassinnik ajoqersorumaarmasi.
- Taama allassimavoq, Kristusi anniarsimassasoq ullullu pingajuanni toqusunit makissalluni, 47 taassumalu aqqa pillugu allamik isumataarnissaq ajortillu isumakkeerneqarnissaat oqaluussissutigineqassasut inuiaqatigiinni tamani Jerusalaat aallarniivigalugu.
- 6 ilassi kialuunniit qatanngunni sukkut peqqusersiorfigalugu innarlissanngikkaa, tamakku tamaasa pillugit Naalagaq akiniaasuummat, soorlumi siornagut oqarfigigissi nalunaajaaffigalusilu, 7 Guutip qaaqqunngimmatigut minguttooqqulluta, kisianni iluarsiartoqqulluta.
- 9 Inussiat naalakkaminnut naalaqqullugit oqaaqqissaarniakkit, tamatigut iluarisassaannik ilioqqullugit akiuuteqqunagillu 10 anngioqqunagillu, ilumoortumilli kiffartorluarsinnaaqqullugit, Guutip annaassisitta ajoqersuutaa tamatigut naalannarsisinniassammassuk.
- 27 Soorlulu inuit ataasiarlutik toqussasut kingornagullu eqqartuunneqassallutik, 28 taamattaaq Kristusi ataasiarluni pilliutigisaavoq amerlasuut ajortaat attataralugit, aappassaanillu takutikkumaarpoq ajortimik attataqarani utaqqisiminut annassutaajumaarluni.
Sentence Syllables with count 98
- " Taamatuttaaq ilissi nuliaasusi uissinnut naalatsigitissaasi, uiusut ilaat oqaatsimut naalasseriikkaluartut oqaluffigineqanngikkaluarlutik nuliamilli inuusaasiatigut ilanngussinnaaqqullugit Guutimik mianerinnillusi inuunersi minguitsoq takulerunikku.
- Assersuutigalugu apeqqutit tamakkua marluk iluaqutiginerisigut paasinarpoq sooq Guutimut ilumoortumik pallorfiginnittoq eqqunngitsumik upperisarsiornikkut peqatigiiffimmut toqqaannartumik sulisinnaanngitsoq oqaluffimmullu tunngasunik oqaluffimmiluunniit suliaqarluni.
- 20 qanorlu sumik iluaqutaasumik nipangiussaqanngitsunga, tamaasali ilissinnut oqaatigigikka ajoqersorlusilu inuit tutsaanni illunilu, 21 Juutillu Griikkerillu nalunaajaaffigalugit Guutimut allamik isumataarnissamik uppernissamillu naalakkatsinnut Jiisusi-Kristusimut.
- 12 Taamaaliortillunga Damaskusiliarama palasiunernit piginnaassuseqartitaallunga peqquneqarlungalu, 13 ullup qeqqani aqqusinikkut ingerlatillunga, kunngi-aa, takulerpara qaamasoq qilammit seqinermit qaamanerusoq, tamatuma uanga ingerlaqatikkalu qaammarfigigaatigut.
- 21 tikiuteqqikkuma Guutinnut nikallortissasoralunga ilissinni, aliasuutigissasoralugillu amerlasuut siornagut ajortulisut, mingunnartuliornitik uersaanitillu kanngunartuliornitillu ileqqorisatik tunullugit allamik isumataassagaluaramik pinngitsut.
- Uersaaneq mingunnartuliornerlu kanngunartuliornerlu 20 Guutipilussiornerlu ilisiinnerlu qinngarsuinerlu saqitsaanerlu annerussinerlu kamannerlu saqitsaagajunnerlu assuariinnerlu immikkoorniarnerlu 21 sinnganerlu imerajunnerlu nerivallaarnerlu allallu taamaattut;
- 13 Tamannalu pillugu uaguttaaq soraarnata Guuti qutsavigisaraarput, Guutip oqaasia uatsinnit tusagarsi taamani pigilerlugu ilassigassiuk inunnut oqaaseritinnagu Guutimulli oqaaseritillugu( massalu ilumut taamaappoq), tamannalu ilissinni uppertuni sunniisarpoq.
- 16 Allakkat tamarmik Guutip anersaarneranik ilallit atortussaapputtaaq ajoqersuutaallutik inerteqqutaallutillu iluarsiartuutaallutillu iluarnermullu perorsaataallutik, 17 inuk Guutip pigisaa inerilluaqqullugu ajunngitsuliornernullu tamanut piginnaanngorsagaaqqullugu.
- 19 taassumuunattaaq anersaanut parnaarussivimmiittunut ittunut oqaluussiartorpoq, 20 naalasseriitsunut taamani Guuti kamajuerluni utaqqimmat Nuua inuugallartillugu, umiarsuaq sananeqartillugu, tamannami inuit qassinnguit( tamassa tarnit arfineq-pingasut) annaffigaat imikkut;
- Kapitali 3. 1 Tassa, asasakka, aappassaanik allaffigeriilerpassi, allakkakka eqeersaatiginiarlugit eqqaasitsisarlunga ilumoortumik isumaqaqqullusi, 2 eqqaaqqullusigik pruffiitit iluartut siulittuutigisaat apustilertassilu Naalakkamit annaassisumit inassutigisaat;
Sentence Syllables with count 99
- Nuna tamakkerlugu tupinnartuliarpassuaqarnermigut- napparsimasunik ajorunnaarsitsinermigut, perlilersunik nerisitsinermigut, pinngortitap nukiinut pissaaneqarnermigut, allaat toqusunik makititsinermigut- Jiisusip aamma takutippaa Guutip naalagaaffia sunik naammassisaqarumaartoq.
- Tassa Ataatatta qilammiusup assaata tigulluartitaarnissaanut pissutissaqarluarpugut anorersuarsiorluta tikingajalernitsinni- ornitarpullu tassaavoq itsaq nunamit neriorsuutigisamit pitsaanerungaartoq, tassa Guutip silarsuassaa nutaaq naapertuilluassuseqarfiusoq.
- 4 Missiarsi pillugu siulittuutit 6 Nalerput pillugu siulittuutit 8 Siunissaq qanittoq pillugu siulittuutit 29 Jehovap oqaasia uumavoq- Saqqummersitat, imm. 1 32 Atuartartunut inuusuttunut ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT- 8. februaari Sooq assuarnaattuartariaqarpit?
- Ukiut ingerlaneranni atukkat erloqinartut, unamminiarnartut imaannaanngitsut pissutsillu piareersimaffiginngisat pinertusisillungalu qasusuissuseqarlersippaannga, ajornartorsiutilli qaangerniarnissaannut Jehovap nukimmik pisiariaqartitannik tuniuaannartarpaanga.
- 1- 6) Uppeqatitta ilaat ajunaarnersuarnit eqqorneqaraangata Siulersuisoqatigiit peqatigiiffiit inatsisitigut akuerisaasut ilaat qinnuigisarpaat ikiueqqullugit illullu naalagaaffilersaarfiillu aserorneqarsimasut iluarsaateqqullugit sanaqqeqqullugilluunniit.
- 23 Nilliammatali atisatillu igittalerlugit, issullu sequnnerinik silaannarmut eqqaasalermata, 24 sakkutuut naalagaanerata sakkutuut ineqarfiannut iserteqquaa, oqarlunilu iperartorlugu killisiussagaat, ilisimajumallugu suna pillugu taama nilliassutigigaat.
- 15 Tamatuminngalu tatigisaqarlunga orneqqaarumallusi pilersaaraluarpunga aappassaanik saammaanneqaleqqullusi, 16 ilissilu aqqusaarlusi Makituuniamut ingerlajumallunga Makituuniamillu kingumut uterfigiumallusi, ilissinnillu Juutiamut qanineqarumallunga.
- 11 taassumuuna uaguttaaq pissarsivugut, uagut siumut peqqusaasugut taassuma pilersaarutigiumasani eqqorlugu sunik tamanik sunniussisup siunnersuutaa missiliorlugu, 12 uagut siumut Kristusimut neriuttugut naalannassusiata unnersiutigineqaatigissammatigut;
- 13 Kina arlarsi ilisimatuullunilu sianisuuguni taassuma ilisimatuutut piuaalluni ileqqorissutsimigut suliani nittarligit 14 annerussinersuarmilli saqitsaanermillu uummammiugisaqarussi usorsitsaarniiaqinasi sallusuissullu uniorlugu sallunasi.
- 18 Inuiaqatigiillu kamattunngorput, illillu kamannerit nalliuppoq piffissarlu toqusut eqqartuussallugit akissarsiassarlu tunniussallugu kiffannut pruffiitinut iluartunullu aternillu mianerinnittunut, mikisunut angisuunullu, nunamillu aseruisut aserussallugit.
Sentence Syllables with count 100
- Eqqissilluni pisuttuarnikkut, nipilersukkanik eqqissisimaarnartunik tusarnaarnikkut, assoroornartumik timersornikkut allamilluunniit ikiortarialimmik ajunngitsuliorfiginninnikkut nuanniitsunik eqqarsaatersornissaraluaq pinngitsoortinneqarsinnaavoq nuannaalertoqarsinnaallunilu.
- Jehova ajoqersuganngorlaat uummataanni Guutip naalagaaffia pillugu sallusuissummik ineriartortitsigaangat, taakkua naggataatigut Jehovamik asanninnertik taassumunnga tunniulluinnarnissaminnut kajumississutigisarpaat, tunniulluinnarnertillu imermi kuisinnermikkut ersersittarpaat.
- Tiingasulersaarutit mumingasumik isiginnittaaseqalersitsisarput Angutit arnallu ataqqeqatigiillutik aappariinneranni nuannersumik asaqatigiinnermut ersersitsinertut saqqummiunnagu, tiingasulersaarutit atoqatigiinneq nikanarsaataasumik mumingasumillu saqqummiuttarpaat.
- [ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Utoqqaanertat tamarmik immikkut ilagiit iluaqutissaannut iliuuseqaqataasinnaanertik nuannaarutigaat Jehovap oqaasia uumavoq Eqqartuussisunik allakkat- nit pingaarnersat JEHOVA qanoq periaaseqartarpa innuttami tunukkaanganni guutipilussiulerlutillu?
- 22 Taava apustilit utoqqaanerillu ilagiit iluunngaasa ilagalugit iluaraat ilatik angutit qinikkatik Antiorriamut aallartikkumallugit Paalusimut Barnapamullu ilagitillugit, tassa Juutarsi Barsapamik atequsilik Siilarsilu, angutit taakku qatanngutigiinni ataqqisaammata.
- 1 Eqqaasinniakkit naalattooqqullugit naalagaanernut naalakkersuisunullu, peqqussutaallu maleqqullugit, ajunngitsuliassanullu tamanut kajumeqqullugit, 2 kimilluunniit mitalleqqunagit saqitsaagajoqqunagillu piuaaqqullugillu inuillu tamaasa qanilaartumik pisartuaqqullugit.
- 12 Taamaaliortillunga palasiunernit piginnaassuseqartitaallunga peqquneqarlungalu Damaskusiliarama 13 ullup qeqqani aqqusinikkut ingerlatillunga, kunngi-aa, takulerpara qaamasoq qilammit pisoq seqinermit qaamanerusoq, tamatuma uanga ingerlaqatikkalu qaammarfigigaatigut.
- Kapitali 3. 1 Taamaattumik sapileqigatta Atiiniimi kiserngorunniaannalerpugut, 2 Timuutiusilu qatanngupput Kristusip iivangkiiliuani Guutip kiffaa aallartipparput nakussatseqqullusi oqaaqqissaaqqullusilu uppernissigut, 3 annikilliornartuni makkunani nikallortoqaleqqunasi;
- 15 Misissoritsilu Guutip saammaanneranik kingoraasoqaqqunasi, sorlammik sungarnitsumik aseruutaasumik amerlasuunik tunillaasumik naalersoqaqqunagu, 16 uersaasumik Eesaaisulluunniit iluaatsumik ilaqaqqunasi, taassuma angajulliussutsi nerisassamut ataatsimut akigigaa.
- 12 Inngilillu sisamaat qarlortarmat seqernup aggornerisa pingajuat qaammatillu aggornerisa pingajuat ullorissallu aggornerisa pingajui patinneqarput, aggornerisa pingajui taartunngortillugit, ullup qaamassutsimi aggornerisa pingajuat pigiunnaarlugu, aamma unnuaq taamaalluni.
Sentence Syllables with count 101
- Ajoqersuiartortitat Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Biibilimik Atuarfia Gilead- imi ilinniarnikut, maannalu ukiuni kingulliunerusuni qatanngutit angutit 20.000- ingajaat Kiffartortut Toqqakkat Atuarfiat- ni naammassisimasut, siumukarnermut pissutaaqataalluinnarput.
- Nunami atortittarnermik inatsisitigut akuersisumi peqqinnissamik isumaginnittoqarfiup peqqissaasoq atortittartut illuutaanni peqqinnissamik misissuisutut nappaatit kinguaassiuutitigut tunillaattartut tunillaattarnerat annikillisinniarlugu sulinera akilerneqartarpaa.
- apustilit utoqqaanerillu ataatsimeeqatigalugit isumalioqatigiikkamik, akimanngitsut uppertunngortut kipineqartittariaqanngisikkaat, mianersuutigisassaanillu allaffigalugit ilatik marluk Paalusikkunnut ilagitillugit allakkaminnillu nassillugit Antiorriamut aallartikkaat;
- 20 Guutilli eqqissisaasup, taassuma savat paarsisuunerat naalagarput Jiisusi toqusunit anisikkaa aammik angerutsip naassaanngitsup pianik, 21 taassuma tamanik ajunngitsuliorsinnaanngorsarlisi peqqusani naammasseqqullugu, taassumalu iluarisassani ilissinni pinngortilliuk Jiisusi-Kristusikkut;
- 15 Taamaattumik maajunnartoq nungutitsisoq pruffiitikkut Daanialikkut oqaatigisaq inimi illernartumi ittoq takulerussiuk,( tamakkuninnga atuartup qarsupiinnarnaveerligit), 16 taava Juutiamiittut qaqqanut qimaalit, 17 illullu qaaniittoq ittoq aqqanngikkili illuminit sumik aallerumalluni.
- 23 Ullorlu piffissaq taassumunnga taagamikku amerlaaluttut illusimmavianut ornippaat, taakkununngalu Guutip naalagaaffia nassuiarpaa nalunaajaassutigalugulu, Jiisusimillu nakimassutissaajarpai Moorsasip inatsisai pruffiitillu allagaat najoqqutaralugit ullaaneranit unnuk tikillugu.
- 10 Ilissili isumakkeerfigisarsi uangattaaq isumakkeerfigaara, uangattaaq isumakkeerfigisakka isumakkeerfigisaqaruma isumakkeerfigigakkit ilissi pissutigalusi Kristusip isigernani, 11 Saattanimut peqqusersiorfigeqqunata, taassuma isumaliorneri nalunnginnatsigik.
- 4 tamatigulli Guutip kiffaasut malunnartinniarpugut ilalaangaarluta, annikillisaraangatta, ajorsaraangatta, qussalasaraangatta, 5 unatarneqaraangatta, parnaarussivimmiikkaangatta ikkaangatta, pikitsitsivigineqaraangatta, qasunartorsioraangatta, pigaaraangatta, iisinnginniaraangatta;
- 20 Guutilli eqqissisaasup savat paarsisuunerat Naalagarput Jiisusi aakkut angerutsip naassaanngitsup piagut toqusunit anisikkamiuk, 21 taassuma tamanik ajunngitsuliorsinnaanngorsarlisi peqqusani naammasseqqullugu, taassumalu iluarisassani ilissinni pinngortilliuk Jiisusi Kristusikkut;
- 16 Eqqanaq, eqqanaq illorpassuaqarfik angisooq ilupaassiarissumik aappallarissumillu aappalujattumillu atisaqartoq kuultimillu ujaqqanillu erlinnartunik sapanngarissunillu pilersorsimalluni, nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi pisuussutit taama atsigisut piuneerummata.
Sentence Syllables with count 102
- [ Qupp. 30- mi assiliartat] Ikinngutigiinneq immaqa anaassinnaavat susoqarsimanera oqaloqatigiissutigigukku MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq Trophim R. Nsomba 1930- MI marsimi illoqarfeeqqami Namkumbami, Malawimiittumi ittumi, inunngorpunga, ilaquttakkalu tamarmik Guutimut kiffaapput aalajaatsut.
- " Versit ataqatigiinnerini erserpoq oqaatsini taakkunani pineqartut inuit ataasiakkaat akornanni ilungersunartunik ajornartorsiuteqalersimanera pillugu utoqqaanertat kristumiut katersuuttarneri, oqaatsilli taakku aamma ilagiittut ataatsimiittarnitsinnut tunngatinneqarsinnaapput.
- Isumaqatigiissut malillugu" inuiaqatigiit tamarmik soqutigisaraat Sikuiuitsup kujalliup ataavartumik kipisuitsumillu siunertanut eqqissinartunut taamaallaat atorneqartassasoq inuiaqatigiinnut isumaqatigiinngiffittut isumaqatigiinngissutitulluunniit pinnagu".
- ▪ Jehovap' ajoqersuutaanut' inuiaat piareersarneqarnerat▪ Jehovap ajoqersuinitsinni siulersorpaatigut Allaaserisami siullermi Jiisusip ajoqersugai ukiuni 100- ni siullerni nutaarsiassamik nuannersumik oqaluusseqqullugit Jehovap qanoq ikiorsimanerai sammineqarpoq.
- 38 Nakimanaveerpungami, toqulluunniit inuunerulluunniit, inngililluunniit naalagaanerilluunniit pissaanerilluunniit, maannakkut ittulluunniit piumaartussalluunniit, 39 qutsissulluunniit atsissulluunniit, suulluunniit allap pinngortitap avissaartinnaveeraatigut Guutip asannissusianit Kristusi-Jiisusimi naalakkatsinni ittumit.
- - Taatuuna kiffaq ajortoq eqiasuttorlu, ilisimagamma killuisartunga siaruarteriffiginngisanni katersuisartungalu siammarteriffiginngisanni, 27 taava aningaasaatiga tunniussagaluarpat aningaaserisunut, tikikkumalu piga peqqajarpara akiliutinik ilasimasoq.
- 8 Pivorlu palasisut sulissagami Guutip saani, sinnerseraannertik malillugu, 9 taava palasit ileqquat malillugu suliassarilerpaa Naalakkap naalaffiutaanut isissalluni tipigissaatilliissallunilu, 10 inuppassuillu tamarmik silataaniipput ipput qinullutik tipigissaatilliisillugu.
- 9 Tamanna pillugu Guutip akitsingaartippaa ateqartillugulu aternit tamanit annerusumik, 10 Jiisusip aqqani seeqqut tamarmik qilammi nunamilu nunallu ataani ittut seeqqumiassasut, 11 oqqallu tamarmik Jiisusi Kristusi nassuerutigissagaat Naalagaasoq, Guuti ataataq naalannarseqqullugu.
- 11 Taamattaaq ilisimavatsigut qanoq tamassi immikkut oqaaqqissaartarissi tuppallersartarlusilu, soorlu ataataasup qitornani pisarai, 12 qanorlu nalunaajaaffigigissi saqeqqullusi Guutimi ileqqoriissariaqartoq naapertorlugu, taassuma naalagaaffimminut naalannassutsiminullu qaaqqummasi.
- Naammatsinneqanngitsut ilinnut naammatseqqullugit, illoqarfinnilu tamani ilagiit utoqqaanertassaannik ivertitseqqullutit, soorlu inakkikkit, 6 assuarnaatsoqarpat, ataatsimik nulialimmik, uppertunik qitornalimmik qitornai qussalaatsutulluunniit unnerluutigineqanngitsut naalasseriitsuunngitsulluunniit.
Sentence Syllables with count 103
- " Taamatuttaaq piumasaraara arnat isornaatsumik perroorniutaanngitsunillu atisaqassasut, nutsat eqqumiikajaamik kusassagaasut, kuultit sapanngallu atisalluunniit akisuut pinnagit, ajunngitsuliornerilli arnanut Guutimik mianerinninnermik nassuerutiginnittunut naleqquttut pinnersaatigalugit.
- Takunikuunngikkaluarlutigu taassuma pissusii nuannersut pillugit paasisaqarsinnaavugut pinngortitaasa qimerloornerisigut, Biibilimik atuaqqissaarnitsigut tamatumanilu allassimasunik, pingaartumik taassuma ernerata Jiisusip oqaasiinik iliuusiinillu, eqqarsaatiginneqqissaarnitsigut.
- Aamma pingaaruteqarpoq tamatumani uparuarneqarami kristumiut suna ulapputigisariaqaraat- tassa oqaluussineq, tamannalu aallunneqartussaavoq pisussaq pingaarutilik annertoorlu Jiisusip' naggatissamik' taasaa sioqqullugu naggatissamullu tamatumunnga ilimasaarutaasussaalluni.
- ) 9 ilisarigamikkulu saammaanneq uannut tunniussaq, Jaakkup Kiiffarsillu Juannasillu, taakkua sukarsuusorineqartut, taava uangalu Barnapalu talerpitsigut eqippaatigut ilagiissutsitsinnut nalunaaqqutissamik, uagut oqalussasugut akimanngitsunut, taakkulu oqalussasut kipineqartunut;
- 12 Asanartusi ukorsii, uissuummissutigeqinasiuk ilissinnut ikualanertut pisimasoq misilinneqaatissaq, soorlu uissuumminartumik pineqartusi, 13 Kristusili peqatigigassiuk anniarnerisigut tipaatsugitsi, naalannarsusiata saqqummerfissaanissaaq tipaatsoqqullusi qiimmattarlusi.
- 38 Nakimanaveerpungami toqulluunniit inuunerulluunniit, inngililluunniit naalagaanerilluunniit, maannakkut ittulluunniit piumaartussalluunniit, pissaanerilluunniit, 39 qutsissulluunniit atsissulluunniit, suulluunniit pinngortitap allaasup avissaartinnaviassanngikkaatigut Guutip asannissusianit Kristusi-Jiisusimi Naalakkatsinni.
- 7 Toqumulli kiffartuutigisaq allannernik ujaqqanut titarsimasoq naalannassuseqarluni saqqummermat Israalip kinguai Moorsasip kiinaata naalannassusia pillugu kiinaanut isigineq ajulersillugit, naak soraassasoq, 8 qanormi taava anersaamut kiffartuutigisaq annerusumik naalannassuseqassanngila?
- Silarsuaq tunngavilerneqanngikkallarmat, iluaqqulluta assuarnaaqqullutalu kiinnami saani, 5 asannilluni siumut imminut qitornaassusileramisigut Jiisusi Kristusikkut, taama iluarigamiuk, 6 naalannassutsi saammaannermi pia unnersiutigineqaqqullugu, asasamini saammaakkamisigut;
- Tamanna attussanngilat, tamanna oqummissanngilat, tamanna satsissanngilat 22( tamakku tamarmik atornermikkut nunguttussaapput), tassa inuit inassutigisaat ajoqersuutigisaallu, 23 ilisimatoorpallanniarmata isumaminnik Guutisiorfiginnillutik nikanarniarlutillu timilu qajassuunnagu;
- 4 Arnarlu taanna aappallarissumik atisaqartoq aappalujattumillu kuultimillu ujaqqanillu erlinnartunik sapanngarissunillu pilersorsimalluni, ermuserlu kuultiusoq tigumiarigaa, maajunnartunik mingunnartunillu uersarnerata piinik ulikkaartoq, 5 qaavanilu ateq anngigisaq allassimasoq:
Sentence Syllables with count 104
- 8.[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Meeqqanut angajoqqaat atorsinnaavaat atuagaq Ajoqersuisorsuaq ilinniarfigiuk Jiisusi sumik ilinniarfigisinnaaneripput pillugu ersersitsisoq, aamma Biibilimik oqaluttuaatikka oqaluttuat Biibilimeersut IR pingaarnersaannik paasiuminartuliaq.
- Ilinniarfissuup La Trobe- p Victoriami Australiamiittup ittup nalunaarusiaa naapertorlugu ilisimatuut paasisimavaat naajarluusarsuup ingerlaartuartartup ullormut agguaqatigiisillugu 300 kilometerit timmisarai, aammalu ullormut 1000 kilometerisut isorartutigisoq timmiffigisinnaagaa.
- Atuakkiamini Ancient Voyagers in Polynesia( 1963) eqqaavaa itsarnisarsiuut nassaarpassuisa oqaatsinillu ilisimatusaatit inernerisa takutikkaat polynesiamiut kitaaneersuunerat IR, isuma oqaluttuanik ilisimatuut immikkullu ilisimasalit akornanni tapersersorneqartoq.
- " Misissueqqissaartartut tamarmiunngitsut nipilersuutinut peqqarniitsunut tusarnaarnerup navianaateqarnera isumaqatigiinngilaat, videofilmilli amerliartuinnartut, nipilersuutit pinnguaatillunniit nakuusernernik ersersitsisut imminullu aserorsaasut qanoq ilillutik ajoqutaasinnaassanngillat?
- oqaaqqissaarpassili, qatanngutivut ukorsii, akitsiartortuinnaqqullusi 11 piuaanniaqqissaaqqullusilu suliassasilu suliareqqullusigik namminerlu assassinnik sulisaqqullusi, soorlu inakkissi, 12 ippinnanngitsumik saqeqqullusi ilaginngisatsinni kimullu ikiortariaqaqqunasi.
- 26 Massa sallusuissut ilisarilereeraluarlugu piaaraluta ajortuliarutta, taava tunissutissaqarunnaarpoq ajortuliat pillugit aatassamik, 27 kisianni eqqartuneqarnissaq utaqqisariaqassavoq siooranartumik, ilungersornerlu ikualasoq akerartortunik nungutitsissasoq.
- iluartumillu piumaarpusi, tamanna sianiginiarussiuk naneruutitut itillugu taartumi qaamasutut, ulloq qaalerserlugu qaasiullu uummatissinni nuilerserlugu, 20 manna pingaarlugu nalunnginnassiuk, allakkaniittoq ittoq pruffiitip oqaaserisaa imminik nassuiaatissaqarnavianngitsoq.
- 16 Heruutasili malugigami ilisimasut salloqittaraanni, kamattorsuanngorluni aallartitsivoq, naalungissat nukappiaqqat tamaasa Biilliimimi eqqaanilu tamaginni ittut toqoqqullugit, marlunnik ukioqartut inortullu, qanganisaassusia ilisimasunit siunersiutigisani naapertorlugu.
- Kristusip iivangkiiliua naapertorluarlugu inuuniaritsi, takujartussanerissiluunniit alisimassanerissiluunniit anersaaq ataaseq aalajangerfigigissi tusarumallusi, tarneqatigiillusilu assorooqatigiillusi iivangkiiliumut upperneq pillugu, 28 akerartortunullu annilaartinngilluinnarlusi;
- Kapitali 1. 1 Jiisusip Kristusip saqqummersitai, Guutip taassumunnga tunniussai qilamik piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit, inngilinilu aallartillugu kiffaminut Juannasimut tamakku nalunaarai, 2 taassuma Guutip oqaasia Jiisusillu Kristusip nalunaajaataa nalunaajaassutigaa, takusani tamaasa.
Sentence Syllables with count 105
- Soorlu atuagassiami matumani erseqqissarneqartuartoq Jehova Guutip akuerisimavaa ajussutsip piffissami killilimmi atuunnissaa, inuit siulliit qilammi nunamilu kisimi oqartussaanini itigartimmassuk ileqqussatigut apeqqutaalersut inaarutaasumik uppernarsisinniarlugit.
- 20 Inuillu amiakkuusut perluutinik tamakkuninnga toqutaanngitsut assammik suliaat soraarunnagit allamik isumataannginnamik, anernipiluit Guutipiluillu kuultiusut siilviusullu kannussaasullu ujaraasullu qisuusullu takunninnerluunniit tusaanerluunniit angalanerluunniit ajortut pallorfigissaanngilaat;
- 33 Ata, Jerusalaamut majualerpugut, inuullu ernera palasiunernut allakkanillu ilisimasunut pisitaassavoq, taakkualu toqutassaatissavaat Guutimillu nalusunut pisissavaat, 34 mitaatigissavaallu qitserarlugulu iperartorlugulu toqullugulu, ullullu pingasunngorpata makikkumaarpoq.
- oqaaqqissaarpassili, qatanngutivut ukorsii, siumukariartuinnaqqullusi 11 piuaanniaqqissaaqqullusilu namminerlu suliassasi suliareqqullusigik assassinnillu sulisaqqullusi, soorlu inakkissi, 12 ilaginngisatsinni ippinnanngitsumik saqeqqullusi kimullu ikiortariaqaqqunasi.
- Kapitali 3. 1 Eqqaasinniakkit naalagaanernut naalakkersuisunullu naalattooqqullugit, peqqussutaallu maleqqullugit, ajunngitsuliassanullu tamanut kajumeqqullugit, 2 kimilluunniit mitalleqqunagit saqitsaagajoqqunagillu, piuaaqqullugilli inuillu tamaasa qanilaartumik pisartuaqqullugit.
- 14 Qitornaasut taava peqatigiillutik uineqarlutillu aaqarmata, taassumattaaq taamaalluni tamakku ilangiiffigai, toqumigut toqumik pissaatilik sapersisissagamiuk, tamassa Diaavulu, 15 aniguisissagamigillu tamaasa inuunertik tamaat naallugu toqu siooraginermit inussiaatinneqartut.
- Kapitali 3. 1 Tamanna pillugu, qatanngutikka iluartusi ukorsii, qilammit qaaqquneqartunut ilanngussimasusi, eqqarsaatigisiuk nassuerutigisarput inna apustiliusoq palasiunerusorlu, Jiisusi, 2 taamaalisitsisiminut ilumoortuusoq, soorluttaaq Moorsasi illuani tamarsuarmi ittoq.
- 37 ujaqqanik milluugaapput, pilattugaapput, ussigaapput, panamik toqutaapput, savallu savaasallu amiinik atisaqarlutik angalapput ajorsarlutik naalliullutillu innarligaallutillu, 38 taakku silarsuup qinngaqquffigisai, tammartakajaarpullu puilasuitsuni qaqqanilu qaarusunnilu nunallu qangattaani.
- iluartumillu piumaarpusi, tamanna naneruutitut taartumi qaamasutut itillugu sianiginiarussiuk, ulloq qaalerserlugu qaassiullu uummatissinni nuilerserlugu, 20 manna pingaarlugu nalussannginnassiuk, pruffiitip oqaaserisaa allakkaniittoq ittoq imminit nassuiaatissaqarnavianngitsoq.
- 20 Inuillu amiakkuusut perluutinik tamakkuninnga toqutaanngitsut assammik suliaat soraarunnagit allamik isumataannginnamik, anersaapiluit Guutipiluillu kuultiusut siilviusullu kanngussaasullu ujaraasullu qisuusullu takunninnerluunniit tusaanerluunniit angalanerluunniit ajortut pallorfigissanngilaat;
Sentence Syllables with count 106
- Taamatut mianerinninneq Ataatatta qilammiusup iluarinngisaanik iliornaveersaarutigisinnaaginnarnagu, aammattaaq akerlilersortitsinnik qunuginninnginnissamut sapiissuseqalissutigisinnaavarput annikilliuutigisinnaasattalu naammagittarluta atornissaannut nakussatsissutigisinnaallugu.
- Paulusip eqqarsaat tamanna erseqqissarpaa Kolossæmi uppeqatini kajumissaaramigit Jehovap' piumasaa malillugu inuusinnaaleqqullugit, tamatigut iluarisaanik ilioqqullugit ajunngitsulianillu tamanik inerititaqaqqullugit, Guutimik ilisimasaqarnerat alliartuinnaqqullugu'.
- 7) Saqqummersitanik atuarneq tamatumanilu allassimasunit ilikkakkatsinnik atuineq uummatitsinnut sunniuteqarsinnaavoq, Guutimut erneranullu, Jiisusimut Kristusimut, uppernitsinnik nakussatsitsisinnaalluni, uatsinnillu siunissamut isumalluarnartumik neriugisaqalersitsisinnaalluni.
- 17 Annatsikkumaarpakkillu inunnit akimanngitsunillu maanna ilinnik aallartitsivigisassannit, 18 isaat uiseqqullugit, saanniaqqullugit taartumit qaamasumut Saattanillu pissaaneranit Guutimut, ajortiminnik isumakkeerfigineqaqqullugit illernarsisullu kingornusseqatigeqqullugit uannut uppernikkut.
- 16 taassumannga aallarnerluni timi iluunngarmi katiterneqartoq ataasinngortitaallunilu illersuinerit tamaasa ujalugalugit,[ taamaallunilu] ilami tamarmik immikkut uuttugarsiaasa sunniineri missiliorlugit timip alliartornissaa naammassiartoraa imminik ineriartortilluni asanninnikkut.
- 36 Arnarlu pruffiitiusoq tassaniippoq ippoq, Anna Faanuilip pania Asserakkut naggueqatigiit ilaat, taanna utoqqalisimaqisoq, niviarsiaagamilu kingorna ukiut arfineq-marluk uini inooqatigisimagaa, 37 maannalu uillarnerusoq ukiut arfineq-pingasunik qulillit sisamallu missiliorlugit;
- 43 Taamaattumik ullut ilinnut nalliukkumaarput, taava qinngarsortitit kaajallallutit ungaluliorumaarput ilujumaarlutillu tamaginnillu annikilliortillutit, 44 suerullutillu illit qitornatillu ilinniittut ittut ujaqqanillu qaleriissuerullutit, tassa takusarneqarfigisat ilisarinnginnakku.
- 26 Taassumalu inooqatigiissorpassuit tamaasa nunap tamarmi qaani ineqartippai aammit ataatsimit naggueqartillugit, ineqarnissaallu aalajangersakkanik taamaaffissaqartippai killiffissaqartillugillu 27 Guuti ujaqqullugu, misigisinnaassaneraat nanillugulu, naak tamatsinit ungasinngikkaluaqisoq;
- 20 Ilissili Kristusimik taama ilinnianngilasi, 21 massami tusarsimagassiuk, taassumanilu ajoqersorneqarsimagassi sallusuissut Jiisusimiittoq ittoq naapertorlugu, 22 inutoqaq siornagut angalaaserisarsi iperassagissi, taanna pileritsannernik salloqittaataasunik imminik aserorniartoq;
- 15 Mannami Naalakkap oqaasiagut ilissinnut oqaaseraarput, uagut inuulluta Naalakkap tikiuffissaa angumerigaluarutsigu sinippaartut ingiassannginnatsigik, 16 Naalagaq nammineq qilammit aqqarumaarmat suaarnermik inngilersuullu nipaanik Guutillu qarlortaassuanik, Kristusimilu toqusut makeqqaassapput;
Sentence Syllables with count 107
- 28- 30) Tussiaasiortoq Tussiaat 111- mik allattoq ilisimatuut ilaasa isumaqarnerattut Israelikkut Babylonimi aallarussaaqqanerminnit uternerata kingorna inuusimaguni, Jehovap ilumoorfiginninnera pissaaneralu pillugit taassuminnga unnersiutiginninnissamut suli pissutissaqarnerusimassaaq.
- 11- 16) Uaguttaaq pakatsisaraluarluta artornartorsiortaraluarlutalu Guutip naalakkersuineranik tapersersuiuartariaqarpugut, qularutiginagu Guuti pissutsinik iliuuseqarfiginnissinnaasoq allanit tamanit pitsaanerusumik aamma silatunerulluni naapertuilluarnerullunilu.
- Jehovap peqatigiissortaasa inuit tusarlerniarlugit pisariaqartunik atortussaqarnissaq isumagisarpaat, oqaluussisartulli tamarmik immikkut tusarliussaq Biibilimeersoq IR' kikkunnut tamanut' oqaatsit paasilluarnerusinnaasaat atorlugit tusarliunniarlugu namminneq iliuuseqartariaqarput.
- 18) Kristumiut ilumoortut Naalakkamik maligassiuinera malippaat Guutip naalagaaffia pillugu nutaarsiassaq nuannersoq' inunnut tamalaanut' oqaluussissutigalugu, taakkua anersaakkut parnaarussaaqqanerminnit aniguiniassammata inuunerminnillu pitsaanerulersitsiarnerminni ikiorneqarniassammata.
- Biibililersaarutit tamarmik misissoqqissaarneqarnissaat, allanneqarnissaat, kukkunersiorneqarnissaat, assiliartalersorneqarnissaat, nutserneqarnissaat, naqiterneqarnissaat nittartakkatsinnullu ilineqarnissaat Siulersuisoqatigiit Aaqqissuisoqarnermut Ataatsimiititaliaannit akisussaaffigineqarput.
- Anersaarsiornermut aqqutit Ilanngutassiami U. S. News& World Report- imi allassimavoq" Ukiut 20- it matuma siornagut takorloorneqarsimanngitsumik ullumikkut meeqqat inuusuttullu assiliarpassuarnik paasissutissarpassuarnillu paatsiveerussaataasunik- ilaatigut ernumanartumik- pissarseriaannaapput".
- 38 Soorlumi ulluni taakkunani ulersuup siornagut iliortut nerillutillu imerlutillu nuliarlutillu uinillutillu ulloq taanna Nuuap umiarsuarmut iserfia tikillugu 39 paasinagulu, aatsaalli ulersuaq nalliummat tamaasa nungutillugit, taamattaaq ikkumaarpoq inuup ernerata tikiuffissaani.
- 17 Inunnillu Guutimillu nalusunit maanna ilinnik aallartitsivigisassannit annaakkumaarpakkit, 18 isaat uiseqqullugit, taartumit qaamasumut Saattanillu pissaaneranit Guutimut saanniaqqullugit, ajortiminnik isumakkeerfigineqaqqullugit uannullu uppernikkut illernartitaasut kingornusseqatigeqqullugit.
- Ajunngitsuliamik ilissinni aallarniisup naammassiumaaraattaaq Kristusip Jiisusip ullussaa nalliutserlugu, 7 tamassimi taama isumaqarfigisassarigassi, parnaarussaaninni iivangkiiliullu illersorneqarnerani aalajangersarneqarneranilu uummammiugigassi, tamassi saammaannermik pissarsioqatigigassi.
- 12 Asanartusi ukorsii, tupigusuutigeqinasiuk ilissinnit ikualaneq misilinneqaatissaalluni ilissinnut pisoq, tupinnartumik pineqarsorinasi, 13 soorluli Kristusi anniarnerisigut peqatigigissi, taamatut tipaatsugitsi, naalannassusiata saqqummerfissaanissaaq qiimmattarlusi tipaatsoqqullusi.
Sentence Syllables with count 108
- ' Tassa Allakkani siulittuutigineqarmat Israelikkut amiakkui( juutit kipineqarsimasullu juutit upperisaannut ilanngussimasut)' Guutimik nalusut'( juutiunngitsut kipineqarsimanngitsut) peqatigalugit inuianngussasut ataatsit Guutip aqqanik taagorneqartut, tassa akissut Allakkaneersoq IR una erseqqippoq:
- " Soorlu sialuit qaniillu nakkartartut qilammit tassungalu utissanatik nunali masatsertarlugu, inerititaqalersittarlugu naalersoqalersittarlugulu, tunniussaqartarlutik siaruartigassanik siaruarteriumasunut inuussutissanillu neriumasunut, taama ippoq oqaasera qaninnit anisoq:
- 24 Illimmi uuliaqutiluttumit pinngortitat ileqquatigut orpiluttumit kipisaagavit uuliaqutigissumullu ikkussaallutit pinngortitat ileqquat assorlugu, immaqa annerungaartumik uku pinngortitat ileqquatigut avalequtaagaluit ikkussorneqarumaartut uuliaqummut nammineq nagguimminnut?
- 21 Ullorli piunnarfiusoq nalliummat, Heruutasi inuuissiorluni naalagarsuartaminut sakkutuullu naalagaanerinut Galiliiamilu pingaartunut nerliiassiormat, 22 Heruutiarsillu pania isermat taparlunilu, Heruutasillu nereqataasalu nuannarigamikku, taava kunngip niviarsiaraq oqarfigaa:
- 26 Kisianni taanna pillugu sumik nakimanaatsumik naalakkannut allagassaqannginnama ilissinnut sassartippara, pingaartumillu ilinnut kunngi Agrippa, killisiorneqareerpat allagassaqarumallunga, 27 isumaatsuliornerusorigakku qilersugaasoq aallartissallugu taassumunngalu pasilliutaasut nalunaarnagit.
- 24 Illimmi uuliaqutiluttumit pinngortitat ileqquatigut orpiluttumit kipisaagavit uuliaqutigissumullu ikkussaallutit pinngortitat ileqquat paarlallugu, immaqa annerungaartumik uku pinngortitat ileqquatigut avalequtaagaluit ikkussorneqarumaartut uuliaqummut namminneq nagguimminnut?
- Taanna, aqqa nutseraanni, peqqaataasumik iluarnermut kunngiusoq, taavalu aamma Salaamut tassa eqqissinermut kunngiusoq, 3 anguteqarani arnaqaranilu, eqqarliisigullu allanneqarani, inuuleqqaarfeqarani inuussaarfeqaranilu, Guutilli erneranut assersuutigineqarluni- taanna palasiuttuinnarpoq.
- 22 Sallusuissummut naalannikkut qatanngutigiissutut asaqatigiinnissamut peqqusersuitsumut tarnisi minguiarsigik, uummatissigullu ilungersorlusi asaqatigiigitsi, 23 ernioqqissimasusi aserujasumit pinnasi aserujuitsumilli Guutip oqaasiagut uumasukkut ataavartukkut pisimallusi.
- Kapitali 2. 1 Taamaattumik ajorsuseq tamaat peqqusersuunerlu tamaat ilumoortuusaarnerlu sinnganerlu oqaatissuaanerlu tamaat iperarlugit 2 inoorlaannguatut immuk piviusoq oqaasiusoq kajungerisiuk, tamatumuuna annannissamut alliartoqqullusi, 3 misigisimagussiuk Naalagaq avaaginnittuusoq.
- 9 Kingorna takunnikkama, ata, amerlangaartut kisinneqarsinnaanngitsut, inuiaqatigiit immikkullu naggueqatigiissut immikkullu inuiaasut immikkullu oqaasillit tamarmik ilaat, issiavissaarsuup saani savaaqqallu saani qeqartut, takisuunik qaqortunik atisaqartut, palmillu avalequtaannik tigumiaqartut;
Sentence Syllables with count 109
- ( wE 15/ 1 2000)[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Isiginnaagassiap killitsinnartup anersaakkut kingornussamik Jehovap kiffaminut tunniussaanik pingaartitsinerulersippaatigut[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Oqaatsinut siulittuutaasunut naalallutik amerlasuut kuisipput Qanoq tassanngaannaq anersaakkut uummatilunnaveersaartoqarsinnaava?
- 9) Oqaluussisartut ikittut taakku nalissaqanngitsumik ilumoorfiginnittuarsimasut nuannaarput ajoqersuiartortitat Gileadimi ilinniarsimasut 13- it siulliit 1949- mi tikilluaqqusinnaagamikkik, ajoqersuiartortitallu qatanngutitik Japanimiut kajumingaartut inoroorsaartullu nuannarilertorpaat.
- Qinngornerup annertusiartuinnarnera pissutigalugu Sikuiuitsumi kujallermi ilisimasassarsiortut seqinermut illersuutinik atisaqartariaqarput isarussallu seqenermut illersuutitallit seqinersiutilluunniit seqernup qinngornerinik ajoqusiisinnaasunik uteriartitsisartut atorlugit.
- 13 ilissilu ilanngullusi uummartippaasi pinerlunnissinni uinissilu kipineqanngissusiani toqungagallartillusi, pinerlunnitsinnillu tamanik isumakkeerfigaatigut, 14 uatsinnillu allakkat ileqqoreqqusallit uatsinnik assuarnarneraasut ersikkunnaarsippai peerlugillu, sanningasulimmut paagukkamigit;
- 9 taakku pillaammik ilaginnagassaqassapput perlussamik naassaanngitsvuuik Naalakkap isigernanit nakuussusiatalu ataqqinarneranit, 10 tikiuppat naalannarsissalluni illernartortamini tupinnarsissallunilu uppertuni tamani ullussami issumani, massalu ilissinnut nalunaajaatigisarput upperineqarpoq.
- 22 Tarnisi minguiarassigik sallusuissummut naalattuullusi qatanngutigiissutut asaqatigeeqqullusi peqqusersuitsumik, uummatsissigut asaqatigiigitsi ilungersorlusi, 23 ernioqqissimasusi aserujasumit pinasi aserujuitsumilli pisimallusi Guutip oqaasiagut uumasukkut ataavartukkut.
- 18 Ata, Jerusalaamut majualerpugut, taava inuup ernera pisitaassavoq palasiunernut allakkanillu ilisimasunut, taakkualu toqutassaatissavaat, 19 Guutimillu nalusunut pisissavaat mitaatigitillugu iperartortillugulu sanningasulimmullu kikiattortillugu, ullullu pingajuanni makikkumaarpoq.
- 22 Uannullu naalannassuserititat taakkununnga pigitippara, ataasioqqullugit soorlu uagut ataasiusugut, 23 uanga taakkunaniillunga illunga illillu uanniillutit illutit, ataatsimut inersimaleqqullugit, silamiullu nalujunnaaqqullugit aallartikkimma taakkulu asagitit, soorlu uanga asagimma.
- Kapitali 5. 1 Palasiunermi kinaagaluartoq inuit akornanni qinigaasoq ivertissimavoq inuit sinnerlugit Guutimut kiffartussalluni, pilliutinik tunissutinillu toqutassanik ajortit pillugit aatsisassalluni, 2 naakkigissallugit nalusoortut tammalersullu, namminertaaq tamatigut qajannaqigami;
- Ata, Naalagaq iluartortani tuusintilippassuit ilagalugit aggersoq, 15 tamaasa eqqartuukkiartorlugit iluaatsortaallu tamaasa pillariartorlugit iluaatsuliortarnerminni suliaat tamaasa pillugit, oqaatsillu mamianartut tamaasa ajortuliortut soqqusaatsut assortorniarluni oqaaserisaat pillugit.
Sentence Syllables with count 110
- Taakkua ilaasa tallimat sakkutuujujumannginnerat akuerineqarpoq, 154- it inuiaqatigiinnut tunngasunut suliassanik pingaarutilinnik suliassinneqarput, 23- t sakkuaannatik sakkutooqarfinni suliassinneqarput, 82- it sakkutuunut tunniunneqarput, taakkualu ilaat unnerluutigineqarlutillu parnaarunneqarput.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Naalakkersuisut Guutimik nalusut Israelikkullu Jiisusi Kristusimut perullulioqatigiipput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Qaqqami Zionimi qilammiittumi ittumi Kristusi kunngisut ivertinneqareerpoq Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania' Jehova Guutit asassavat' QUPP. 12• ERINARSUUTIT:
- 1- 12) Oqaluutsimini tassani tusarnaartini isummaminnik uummatiminnillu misissuilluaqqullugit, eqqiaaqqullugit naalakkisartitseqqullugillu ilinniartippai- nakuusernerit, kanngunartuliornerit, imminuinnarlu eqqarsaatiginerit eqqissinartunik, minguitsunik asannittunillu eqqarsaatinik taarseqqullugit.
- 1 Piitrusi Jiisusip Kristusip apustilia[ allattoq] Puntusimi Galaassiamilu Kapatuukkiamilu Aasiamilu Bitiiniamilu nunasisunut siammarsimasunut, 2 Guutip ataatap siornagut ilisarigamigit, anernikkut illernarsarlugit qinigaanut naalatsigiumallugit serpartigassanngorlugillu Jiisusip Kristusip aavanik.
- 49 kiffaqatinilu unatalerpagit nerillunilu imerlunilu imerajuttut ilagalugit, 50 taava kiffap taassuma naalagaa tikiussavoq ullormi taassuma ilimasuffiginngisaani nalunaaqquttallu akunnerani taassuma nalusaani, 51 aggussavaalu ilumoortuusaarniartunullu ilanngullugu pisassaqartillugu;
- taassuma farisiiarip illuani nerrivimmiittoq ittoq ilisimaleramiuk puiaasannguaq ukkusissaasaq tarnutissamik imalik aggiuppaa, 38 isigaasalu sanianni qeqarpoq tunuani qiallunilu, qulliminillu isigai masatsilerpai nutsaminillu allarterlugit, isigaalu kunippai tarnummillu tanillugit.
- 15 Taamaattumik allat suliaat missiliugassaq qimmullugu usorsitsaatiginngilavut, neriuppugulli uppersusersi allippat ilissinni pingaarnerungaalerumaartugut uatsinnut uuttuussaq eqqorlugu, 16 iivangkiiliu ungatissinni nunalinnut oqaluutigiumaarlugu, allamulli uuttuussaq ineriigaq usorsitsaatigissanagu.
- 12 Taamaattumik, asasakka, soorlu naalattaannartusi, taamaallusi najornissisut piinnarnasi maannali alisimatillunga annerusumik annannissarsi sulissutigisiuk mianersorlusi uulillusilu, 13 Guuti tassaammat ilissinni sunniisoq piumallersittarlusi naammassisaqartittarlusilu iluarisani naapertorlugu.
- Kapitali 2. 1 Taamaattumik tamanit pingaarnerutillugu oqaassivunga qinnutigalugillu torlulassutigalugillu qinnussissutigalugillu qujassutigissagaat inuit tamaasa, 2 kunngillu akimarnillu tamaasa, ersiornaatsumik eqqissisimaarnartumillu inooqqulluta Guuti mianeriuarlugu titsiillutalu.
- 15 Immaqa manna pissutigalugu ilinnit avissaallatsiarsimanerpoq, naassaanngitsumik kingumut pigissagakku, 16 massalu inussiatut pigiunnaarlugu, kisianni inussiamit annerusutut, qatanngutaasutut asanartutut pingaartumik uannut, immaqali annermik ilinnut asanartutut, uinikkullu Naalakkakkullu.
Sentence Syllables with count 111
- 23, 24, 1900/ 1961.' Naalliunnartumut aqqutaasumik' atuaanersugut- naleqqutinngitsunik eqqarsaateqarnersugut, kissaateqarnersugut pissuseqaqqajaanersugullu- paasiniarlugu Jehovap eqqarsaativut pissutiginiakkavullu misissuiffigissagai taakkualu taamaatinnissaannik ikiussagaatigut kissaatigisariaqarparput.
- © Bettmann/ CORBIS[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Ukiuni hundredelinni siullerni kristumiut Jiisusip piviusuunera qularinngilluinnarpaat Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Allaaserisami matumani immaqa apeqqutigisarnikuusatit taakkualu akissutaat illit nammineq Biibilinni sumi takusinnaaneritit sammineqassapput.
- 19) Misilinneqarnerup naammagalugu atornissaanut pisariaqartumik ilisimassuseqalersissavaatigut, kiffamilu pissutissaqanngitsumik uumissorneqarnerannut pissutiviusumik, tassa kisimi oqartussaanini pillugu akerleriissummik pingaarutilerujussuarmik, pingaarnerutitsinissamut ikiussavaatigut.
- 7) Kristusip ukiuni tusindini naalakkersuinerani Guutip naalagaaffiani innuttaasut naalattut utertitsissutitut pilliutip pilluaqqussutissartai atorneqarnerujartortillugit naammalluinnartunngoriartuaassapput naggataatigullu Adamip ajortuliaata sunniutaanit tamanit aniguisitaalluinnassallutik.
- 17 Taava ilagalugit aterpoq toqqissumi unilluni, ajoqersugarpassuilu[ najornipput] inuppassuillu Juutiamit tamarmit Jeruusalaamillu Toorullu Siituullu eqqaanit immap sinaanit pisimasut, 18 aggersimasut tusarumallugu katsorsartikkumallutillu nappaatiminnit, aamma anernernit minguttuunit naalliutsitaasut;
- taassuma ilisimaleramiuk farisiiarip illuani nerrivimmi issiasoq, puiaasannguaq ukkusissaasaq tarnutissamik imalik aggiuppaa, 38 isigaasalu sanianni qeqarpoq tunuani qiallunilu, qulliminillu isigai matsatsilerpai nutsaminillu allarterlugit, isigaalu kunippai tarnummillu tanillugit.
- 1 Iluaatsuliorneq taava tamaat peqqusersuunerlu tamaat peqquserlunnerillu sinnganerillu unnerluussinerillu tamaasa iperarlugit 2 inoorlaannguatut immuk piviusoq siuneqaatissaq kajungerisiuk, inerikkiartuutigeqqullusiuk annattussanngorlusi, 3 misigisimagaluarassiuk Naalagaq avaaginnittoq.
- Ata, aggersoq Naalagaq illernartortani tuusintilippassuit ilagalugit, 15 tamaasa eqqartuukkiartorlugit iluaatsortaallu tamaasa inerterlugit iluaatsuliortarnerminni iluaatsuliaat tamaasa pillugit, oqaatsillu mamianartut tamaasa pillugit, ajortuliartut soqqusaatsut assuarisaraanganni oqaaserisaat.
- 50 Atalu, angut tassaniippoq ippoq Juuserfimik atilik, killisiuisoqatigiit ilaat, angut ajunngitsuullunilu iluartoq, 51 siunnersuutigisaatigullu qanorlu iliorneratigut taakkuninnga akuerinnissimanngitsoq, Arimatiiamit Juutit illoqarfiisa ilaannit pisoq, namminerlu Guutip naalagaaffianik utaqqisoq;
- 16 taassuma ulluni qaangiuttuni Guutimik nalusut tamaasa namminneq ingerlavigiumasaasigut ingerlatippai, 17 naalli imminik nalunaajaatiginngitsuunngikkaluartoq, ajunngitsumik pisarami qilammit tunisarlusi sialunnik ukiunillu naggoriffiusunik uummatisilu qaarsillartittarlugit tipaatsutsittarlugillu.
Sentence Syllables with count 112
- " Inuiaat taakkua uummataat orsumik qallersimapput, siutaat tusassarlersimapput, isaallu mamissimallutik, iseqaraluarlutik takunnissinnaajunnaarsillugit, siuteqaraluarlutik tusaasinnaajunnaarsillugit uummatimikkullu paasinnissinnaajunnaarsillugit, saanniaqqunagillu uannit ajorunnaarsinneqartariaqalerlutik.
- Naak inuit ilaat anguniakkamut aalajangersimasumut- aningaasanut, tusaamasaanermut pissaaneqarnermut inissisimaffimmulluunniit aalajangersimasumut- tunniulluinnarsimaneraraluartut qaqutigoorpoq ima pilerinartigisumik nassaartoqartarnera taanna pigilerumallugu sunik tamanik akiginnikkumasunik.
- Pinertusaarnissatsinnut nakussatsikkumaaraatigut nalunnginnatsigu akisinissaata utaqqinerani kiffartornitsinni ulapputeqartuarpugut Inuttut qanoq ittuunerit ilisimaarilluarukku ajornartorsiutit anorersuartut ittut anigorsinnaavatit INUUSUTTUNUT Atit isik-kul- lu kisiisa kinaas-suseqaatigin- ngilatit.
- 3, 4. Upperisarsiornikkut siuttuusut' inuit siutaasa tusarnarisaat' tusartittarpaat iliuutsit eqqunngitsunik kissaatigisaqalersitsisut, assersuutigalugu aappariinnerup avataatigut atoqatigiittarnerit, anguteqatinoortarnerit UR, arnaqatinoortarnerit UR imerajuttuunerillu, isiginngitsuusaarnerisigut.
- 25- 28) Inoqarpoq Jehovap Nalunaajaasuisa' Ataatamik anersaakkut ilumoornikkullu' pallorfiginninnerannik ilisimannittunik, Jiisusilli maligassiuneranik suli malinnilersimanngitsunik Jehovamillu asanninnerminnik tassungalu tunniusimalluinnarnerminnik kuisinnermikkut tamanut ersersitsisimanngitsunik.
- 9 Issuma tikiunnissaa piumaarpoq Saattanip sunniineragut nalinginnarnik killinnartulianik nalunaaqqutinillu tupinnartulianillu sallunernik 10 nalinginnarnillu salloqittaanernik iluaatsuliorsaatinik, tammartussani taamaalissalluni, tassa ilumoornermut kajungernissaq annassutissaraluartik pigilinngimmassuk.
- piareersaasillugilli imminik misigiunnaarpoq, 11 qilallu takuaa ammasoq appariartortorlu ilupaassiatut ittoq angisooq teqeqqumigut sisamatigut nunamut ninginneqartoq, 12 tamatumalu iluaniipput ipput nunap nersutai sisamanik niullit tamalaat uumasullu paarmortut timmissallu qilaap ataaniittartut ittartut.
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, ataataq nallittuisoq Guutilu tamanik tuppallersaasoq, 4 taassuma annikilliuutivut tamaasa pillugit tuppallersarpaatigut, nalinginnarnik annikilliuutillit uatsinnut tuppallersaammik Guutip uatsinnut tuppallersaatigisaanik tuppallersarsinnaanngortillugit.
- 2 Naalakkakkummi Jiisusikkut ilissinnut inassutigisavut ilisimavasi, 3 tassaammat Guutip peqqusaa iluarsissutissarsi, uersaaneq nigussagissi 4 nungullusilu timisi pigisinnaassagisi iluarsiartortillusi ataqqinartillusilu 5 pilerinermit illigutsinnasi kuisimanngitsutut Guutimik nalusutut;
- 9 Issumalu tikiunnissaa piumaarpoq Saattanip sunniineragut nalinginnarnik killinnartulianik nalunaaqqutinillu tupinnartulianillu sallunernik 10 nalinginnarnillu iluaatsulianik salloqittaataasunik, tammartussani taamaalissalluni, tassa ilumoornermut asanninnissaq annassutissaraluartik ilassinngimmassuk.
Sentence Syllables with count 113
- Globale Ocean Observationssystemi( Nunarsuarmi imarpissuarnik misissuisoqarfik) puttaquterpassuit iluaqutigalugit sumiiffiit imartaasa kissassusiata allannguallalaarneri ilanngullugit sumiiffiup ungasissumiittup ittup silassaanut sunniuteqangaatsiarsinnaasunik paasissutissiilluni ingerlatitseqqittarpoq.
- Atuinermut piumasaqaatini ersaris-sumik al-las- simavoq" nit-tar- tak- kamit matuman-nga as- sinik, Biibililersaarutinik elektroniskiusunik, ilisar-naatinik, nipilersuutinik, as-silis- sanik, filminik imaluun-niit al-laaserisanik inter-netik- kut( nit-tar- tak-kamut suugaluar-tumul- luun-niit, nit-tar- tak-kak- kut avitseqatigiif-fik- kut imaluun-niit at-taveqaqatigiit- tarfik-kut) ingerlatitseq-qiineq" iner-teq- qutaasoq.
- 7) Anersaakkut ittunik tassangaannaq pingaartitsiunnaartoqaraangat amerlanertigut sivisuumik isertorlutik anersaakkut aseroriartuutaasunik soorlu tiingasulersaarutinik sammisaqarnerat, timip piinik isumakuluuteqarpallaarnerat, imaluunniit inuiaqatigiinni nuimasumik atorfeqalerniartarnerat pissutaasarput.
- Allakkani paasitinneqarpugut Jehova naapertuilluartumik kisimi oqartussaalluni naalakkersuisoq, aamma paasinarsisinneqarpoq Guutip kiffaasa nunamiusut tamarmik assuarnaassusiat naassaanngitsumillu inuulernissamik neriuutaat akerleriissummut Naatsivimmi Edenimi pilersinneqartumut akuliunneqarsimasut.
- Allaaserisat aappaanni sammineqarpoq ilaqutariit anersaakkut ingerlalluassappata ilaqutariinniittut ittut tamarmik' tappissumik iseqarnissaat', anersaakkut ittunik anguniagaqarnissaat unnummilu aalajangersimasumi ilaqutariittut anersaakkut ittunik sammisaqaqatigiittuartarnissaat qanoq pingaaruteqartigisoq.
- 20 Ilissili Kristusimik taama ilinnianngilasi, 21 massami tusarsimagussiuk, taassumaniitillusilu itillusilu ajoqersorneqarsimagussi sallusuissut Jiisusimiittoq ittoq naapertorlugu, 22 inutoqaq arlaagut angalaaserisarsi iperassagissi, taanna imminik aserorniartoq pileritsannernik salloqittaataasunik;
- 12 Ilissili Naalakkap alliartortillusilu akitsiartortillisi asannissutsissigut ilassinnut tamanullu, soorluttaaq uagut ilissinnut ittugut, 13 uummatisi nakussatseqqullugit assuarnaaqqullugit illernaqqullugillu Guutip ataatatta saani, naalagarput Jiisusi Kristusi tikiuppat illernartortani tamaasa ilagalugit.
- Pruffiitinillu apustilinillu aallartitsivigiumaarpakka, taakkualu ilaat toqukkumaarpaat qinugalugillu, 50 pruffiitit tamarmik aavi silarsuup tunngavileqqaarneranit kuisat eqqarleriinnut ukununnga apeqqutigineqaqqullugit, 51 Aapilip aavanit Sakkariallu tunisiviup naalaffiullu akornanni toqutaasup aavanut.
- 26 Palasiunermi taama ittoq uatsinnut pisariaqarpoq, illernartoq ajortuitsoq minguitsoq, ajortilinnit immikkoortitaasoq qilammillu qutsinnerulersoq, 27 palasiunertut ikkunatut pissanngitsoq, taakku ullut tamaasa tunissutinik namminneq ajortitik peqqaatigalugit kingornalu inuit ajortaat pillugit pilliissammata;
- 10 Annannissaq tamanna pruffiitit saammaanneqarnissassinnik siulittuutiginnittut siunersiutigalugulu killisiutigaat, 11 killisiuillutik piffissaq qaqugu nalliuttussaq qanorluunniit ittussaq Kristusip anersaata ilumiugisamik pigaa, Kristusip anniarnissai kingornalu naalannarsinissaa siumut nalunaarutigigamigit.
Sentence Syllables with count 114
- 1, 2) Pallorfiginninnermik ilumoortumik aallussilersimanerput qanittukkuugaluarpat qangaliliugaluarpalluunniit Kristusimik malinninnissamut pissutaasunik eqqarsaatiginninneq Paulusip ulluinnarni inuunitsinni suli annerusumik malinninnissamik kajumissaarutaa malillugu iliornissamut iluaqutigissavarput.
- Ilagiit kristumiut sukisaarsaarfissatut pilersinneqanngillat, pilersinneqarpulli Jehova ataqqinartinniarlugu suliassanillu suliarinninnissaq siunertaralugu- tassa nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussissutiginninniarluni, ajoqersuganngortitsiortorniarluni ilagiinnillu ineriartortitsiniarluni.
- Pissarsiat qulingi pillugit aaqqissuussinerup, qanoq angitigisumik tunissuteqarnissap pisussaaffiunerata erseqqissumik malittarisassaqartup, akerlianik ataasiakkaat namminneq aalajangertussaavaat qanoq tapersiillutik tunissuteqartigissanerlutik naatitanilluunniit katersuinermi qanoq qimataqartigissanerlutik.
- [ Qupp. 7- mi assiliartat] Kristumiu eqqortumik isumaliortaasilik allat ikiorniarlugit siulliulluni iliuuseqartarpoq[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Qinunikkut Guutip oqaasianik atuaqqissaartarneq Kristusitut isumaliortaaseqalernissatsinnut iluaqutigissavarput Imai© 2012 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania.
- [ Qupp. 20- mi assiliartaq] Angajoqqaat namminneq anersaakkut ittunik pingaartitsinertik nakussatseqqaartariaqarpaat[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Angajoqqaat meeqqaminnik Pinngortitsisoq pillugu ilinniartitsinissaminnut periarfissarpassuaqarput" Anersaaq nam-mineq uagut anersaar-put peqatigalugu nalunaajaavoq Guutip qitor-narigaatigut.
- ( w06 11/ 15- E)[ Qupp. 3- mi assiliartaq] Jobi misilinneqarnermini aalajaattuarpoq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Biibili pillugu ilisimasaqarneruleruit eqqortumik iliorniarnerit aalajangiusimanerulissavat Atuartartut apeqqutaat Kristumiu nipinik tusaasaqartoq pinngitsoorani anersaapilunnit erloqisitaava?
- Taamatut akuttoqatigiimmik annertunerusumilluunniit isumaqatigiissuteqarnerup kristumiup sulisup nammineerluni oqaasii naapertorlugit upperisarsioqatigiinnut tapersersunngisaanut amerlasuunit atassuserneqarnissaa ilimanarnerulersissavaa, tamatumalu allanut aserorsaataasinnaanera ilimanarsisissavaa.
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip peqqusaagut Jiisusi-Kristusimut apustiligeqqullugu qaaqqusaasoq qatannguppullu Sustiniisi 2 Guutip ilagiissaanut Korintumiusunut Jiisusi-Kristusikkut iluartitaasunut, iluartunut qaaqqusimasunut, Naalakkatsinnik Jiisusi-Kristusimik taakkua uagullu Naalakkatta aaqqagut torlorfiginnittut sumiluunniit ittut tamaasa:
- 12 Ilissili Naalakkap ilassinnut tamanullu asannissutsissigut alliartortillusilu akitsiartortillisi, soorluttaaq uagut ilissinnut ittugut, 13 uummatisi nakussatseqqullugit assuarnaaqqullugillu iluaqqullugillu Guutip ataatatta saani, Naalagarput Jiisusi Kristusi iluartortani tamaasa ilagalugit tikiuppat.
- Kapitali 1. 1 Piitrusi Jiisusip Kristusip apustilia Puntusimi Galaasiamilu Kapatuukkiamilu Aasiamilu Bitiiniamilu nunasisunut siammarsimasunut qinigaasunut, 2 Guutimit ataatamit siumut ilisarineqarlutik, anersaamit iluarsarneqarlutik naalattussaallutik Jiisusillu Kristusip aavanik serpartagassaallutik:
Sentence Syllables with count 115
- Tamannali iluaqutigalugu versit issuarneqartut nassaarinissaat erseqqissaatiginissaallu imaluunniit versit ataasiakkaat nuannarisatta allanut takutinnissaat ajornannginnerulerpoq- soorlu taamaaliortartugut allakkiami atuakkamiluunniit oqaatsit oqaaseqatigiilluunniit eqqaamarusutavut nalunaaqutseraangatsigit.
- Seoulimi niuertarfissualiortinneqalersut illoqarfimmi atorfillit peqquserluutinik akilerpaat nalunnginnamikku tamanna sanaartornermi atortussanik pitsaasunik atuinermit isumannaallisaatinillu maleruaanermit akikinnerusoq, tamatumalu kingunipilua allaaserisap matuma siuliani eqqaaneqarpoq.
- Sapiinnerulissutigaaralu"[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Ataatsimiinnerup kingorna ilagiit angutitaasa nateq saneraat takullugu Alfredop killitsissutigeqaa[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Malugaa angutit allat nuliatik errueqatigisaraat[ Qupp. 10- mi assiliartaq]" Qanittukkut, aatsaavissuaq, naasunik pitsippaanga"" Guuti tas-saavoq asan-nin- neq.
- "- A SCIENTIFIC INVESTIGATION OF THE OLD TESTAMENT, ROBERT D. WILSON[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Allagatoqqani ukunani Judami kunngi Jojakini eqqaaneqarpoq[ Suminngaanneernera IR]© bpk, Berlin/ Vorderasiatisches Museum, SMB/ Olaf M. Tessmer/ Art Resource, NY Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Arnat Jehovap siunertaanik qanoq naammassinneqataasarpat?
- Aappariittut ima ajornartorsiuteqartigigutta misigalutalu allaat aapparput qimattariaqarlugu pissutiginiakkavut qinunikkut ilumoorluta eqqarsaatigeqqissaartariaqarpavut, aamma tamatumunnga tunngasunik Biibilimi misissueqqissaartariaqarlutalu utoqqaanertanut ikiortissarsiortariaqarpugut.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Isumakkeerfigineqarusukkutta allat isumakkeerfigisariaqarpavut[ Qupp. 15- mi suminngaanneernera IR] Lydekker Pissuserineqartussat ajoqersuganngortitsinissamut iluaqutigisinnaasatit ineriartortikkit" Aallaritsi inunnillu inuiannit tamaneersunik IR ajoqersuganngortitsigitsi.
- 2 Angullu arnami timaata iluanit allaat niuluttoq akiarlugu tassunnaappaat, taanna ullut nungullugit ilisarpaat naalaffiup matuata pinnersumik taasap killinganut, naalaffimmut iseriartortut tunissummik qinnuigisaqqullugit, 3 taassuma Piitrusilu Juannasilu naalaffimmut iserumasut takugamigit tunissummik qinnuigai.
- 1 Taava Kristusikkut oqaaqqissaarutissaqarpat, tuppallersaatissaqarpat asanninnerup pianik, anernikkut ilagiissoqarpat, asannikkajuttoqarpat nallittuisoqarpallu, 2 taava tipaatsussusera naammatsissiuk ataasiusumik isumaliorlusi ataasiusumik asannissuseqarlusi tarnissigut ilagiillusi isumaqatigiillusi;
- 1 Taamaattumik[ nalorninermit] ajuleqigatta, iluarilerparput Atiinimi kisinngorutilluta, 2 Timuutsiusilu aallartipparput qatanngupput Guutip kiffaa Kristusillu iivangkiiliuanik sulioqatigisarput, nakussatseqqullusi oqaaqqissaaqqullusilu upperluarsinnaqqullusi, 3 nikallortoqaleqqunasi naalliunnartuni makkunani;
- 19 Neriuppungali Naalagaq Jiisusi tunaaralugu Timuutiusi qilamik ilissinnut aallartissinnaassasoralugu, uangattaaq tuppalleqqullunga qanoq ittusi tusarussi, 20 allamik taassumatut ilissinnik isumaginnilluarumaartumik isumaqateqannginnama, 21 tamarmik namminissaminnik piniarmata, Kristusip Jiisusip pii pinnagit.
Sentence Syllables with count 116
- Suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisoq, siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaatinik naammassinnittoq, taamaalilluni suliffeqarfiup tamanna kissaatigippagu, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorneqarnissaanik qinnuteqarsinnaavoq.
- Atuartut kristumiut inuusuttoqatiminnit misilitsinnerni peqquserlutsinniarneqarsinnaapput, pornografiimik isiginnaartinniarneqarsinnaallutik, pujortartinniarneqarsinnaallutik, ikiaroornartutortinniarneqarsinnaallutik, aalakoortinniarneqarsinnaallutik kinguaassiuutitigulluunniit inuunerluttuliortinniarneqarsinnaallutik.
- Ataatsimiinnernulli piareersarninni immikkut misissuisaruit, tamanna isumaqarluartunik akissuteqartarnissannut iluaqutigisinnaavat- assersuutigalugu ilagiit atuakkamik atuaqqissaaqatigiinneranni imaluunniit Teokratiimik Ilinniarfimmi sapaatip- akunneranut Biibilimik atuagassat sammineqarneranni.
- [ Qupp. 27- mi assiliartaq] Kristumiuunerup oqaluttuarinissaa illersuutaasinnaavoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Tiinganikkut malersugaaneq pinngitsoortissinnaavat ikinngutit ajortut ingalassimanerisigut" Kina arlarsi napasulialior-niaruni ingeq-qaas- san-ngin- ner-pa naatsorsorlugil-lu aningaasar-tuutis- sat paasiumal-lugu inaar-nis- saanut akis-saqas- sanerluni?
- Nuannariinnarlugu æterimik ernumajunnaarsaammillu atuineq Davyip piffiup ilaatigut ueripiluffigisaminik, ernumajunnaarsaammik sunnersimaneqarluni quiasaartarneri, sumi tamaani ilisimaneqalerput, nuannariinnarlugulu ernumajunnaarnartumik najuussineq tamanit nuannarineqartorujussuanngupallappoq.
- Aamma Guutimut asanninnerput alliartussaaq eqqarsaatigisarutsigit taassuma uagutsinnut inuunermik nuannaarutiginninnissatsinnut iluaqutissatut tunissutai naammangaartut- pinngortitarsuup alianaassusia, nerisassat mamartut assigiinngitsorpassuit, ikinngutinut qanittumik attaveqarneq nuannaarutillu kisissaanngitsut allat.
- 17 Silami matumani pisuusut inakkit inornarniaqqunagit pisuussutilluunniit allanngujaqisut isumalluutigeqqunagit, Guutili uumasoq isumalluutigeqqullugu, taassuma tamanik tuningaartarmatigut atugassatsinnik, 18 ajunngitsulioqqullugillu, ajunngitsulianik pisuunngoqqullugit, tukkoqqullugillu ikiuisaqqullugillu;
- 2 Ilissi allagaatigaassi uummatitsinnut allassimasut inunnit tamanit ilisarineqartut atuarneqartullu, 3 erserassi tassaasusi Kristusip allagai uatsinnut kiffartuutigititat, allassimasut pilikkiunngitsumik Guutilli uumasup anersaanik, allaffissianut ujaraanngitsunut allaffissianulli uiniusunut uummatinut.
- 3 Makituuniamut aallalerama oqaaqqissaarikkit Effisumi uninngaqqullutit, ilaat taakku inerteqqullugit allamik ajoqersuuteqaqqunagit, 4 oqaluttuapalaallu kinguaariinnillu naatsorsuutit killiffissaqanngitsut nalunaarsoqqunagit, tamakku uppernikkut Guutimut ineriartortitsinissamit saqitsaanernik kinguneqarnerummata.
- 3 Umissuullu aappaata tunuaniippoq ippoq tupeq illernarnerpaamik taaneqartoq, 4 taassuma pequtigai tipigissaammik pujoortitsivik kuultiusoq angerutsillu illerfia iluunngarmi kuultimik qalligaq, iluaniippullu ippullu qummuattaq kuultiusoq mannanik imalik Aarunillu ajaappiaa sikkersimasoq allaffissiallu angerutsip allassimaffii.
Sentence Syllables with count 117
- Soorlu allaaserisami tulliuttumi misissussagipput, kiffaq Missiarsiusoq pillugu siulittuummi allami paasinarsisinneqarpoq taanna uagut iluaqutissatsinnut naalliullunilu toqujumaartoq, uagullu tamannattaaq' isiginiartariaqarparput', maanna taassuma toquneranik eqqaaniaalluni nalliuttorsiornissaq qanillimmat.
- [ Qupp. 18- mi issuagaq] Guutip anersaavata anersaakkut nukittutissinnaavaatigut Samsonimik timikkut nukittutitsinermisulli[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Angajoqqaat, maligassiuilluarnersi qitornassi Jehovamut kiffartorusulissutigissavaat Meeqqannik perorsaaninni Jehova ilaartaruk" Angajoqqaat tamarmik meeqqatik perorsartannginnerpaat?
- 45) Sallusuissummi siumukariartortilluta KAR' nerisassat tamuasarissat inersimasunngorluarsimasunit nerineqartussaasut' mamarinerulertariaqannginnerpavut, kristumiullu ataatsimiinnerinut, sallusuissutit Biibilimeersut IR pillugit ilinniarfigisartakkatsinnut, najuunnissaq kajumiginerulertariaqannginnerparput?
- Cypern- Grækenlandimullu uteqqillunga Cypernimit aallaqqasimatillunga immikkoortortaqarfik Nissoumi nunamut pissarsiarineqaqqammersumut, Nicosiamit kilometererpaalunnik ungasinnerusumut, nuunneqarsimavoq, Carey Barberilu Jehovap Nalunaajaasuisa Brooklynimi qullersaqarfianneersoq IR atoqqaarfissiornermi oqalugiartuuvoq.
- 17 Taava ilagalugit aterpoq toqqissumi unilluni, ajoqersugarpassuilu najuipput inuppassuillu Juutiamit tamarmit Jerusalaamillu Toorullu Siituullu eqqaannit imap sinaanit pisimasut, 18 tusarumallugu nappaatiminnillu katsorsartikkumallutik aggersimasut, aamma anersaanit minguttuunit naalliutsitaasut, ajorunnaarpullu.
- 22 Aqaguani inuit akiani uninngasut takugamikku umiatsiaamik allamik tassaniittoqanngitsoq ittoqanngitsoq, Jiisusillu ajoqersukkani ikeqatiginngikkai, ajoqersugaali kisimik aallartut 23( umiatsiaanilli allanik Tipeeriarsimit tassunga Naalakkap qujaneragut timiusartorfiata eqqaanut tikiuttoqarpoq).
- 10 Siaruarterisumulli siaruartigassaanik timiusamillu nerisassaanik tunniussisup ilississaaq siaruartigassassinnik tuniumaarpaasi amerlisarlugillu iluarsutsissilu inerititassai naajartortillugit, 11 tamanik pisuunngortillusi tamatigut tukkoqqullusi, tamannalu uatsigut Guutimut qujassutissanngussasoq.
- 7 taassumuuna utertitaavugut aavagut ajortitsinnik isumakkeerfigineqarluta saammaassingaarnera missiliorlugu, 8 tamatuminnga pingaaraatigut tamanik ilisimalersilluta siuneqalersillutalu, 9 nalunaarfigigamisigut anngigisamik peqqusami pianik iluarisani immini siunnersuutigisani missiliorlugu;
- 17 Taamaattumik Guutip unnersuutigisamik kingornussisussat siunnersuummi allanngujuissusianik nalunaarfigilluinnarumagamigit uppernarsaat aappiuppaa, 18 allanngujuitsut marluk Guutip sallutigisinnaanngisai aalajaatsumik tuppalliutigissagatsigik, uagut qimaaffissarsisugut neriugisassaq saqqangiussaq aalajangiullugu.
- 16 Uagummi Naalakkatta Jiisusip Kristusip pissaaneranik tikiunnissaanillu nalunaarfigigassi, oqaluttuapalaat eqqumiitsuliat malillugit pinngilagut, kisianni angingaarsusianik isiginnaartuutitaallutta pivugut, 17 tassa Guutip ataatap ataqqinartillugu naalannartimmagu, taassumunnga pimmat naalannangaartorsuarmit nipi imaattoq:
Sentence Syllables with count 118
- Qanorluunniit piumatigigaluarunik meeraq innarluutilik peqqissumik avateqalersissinnaanngilaat, meeqqap sianissutsikkut innarluutillip qarasaa sulilersissinnaanngilaat, meeraq angajoqqaavinut averusersimasunut avissimasunulluunniit kattutiteqqissinnaanngilaat imaluunniit ataataanut anaanaallunniit toqungasumut pakkutitissinnaanngilaat.
- [ Qupp. 8- mi issuagaq] Paratiisi nunarsuarmi maani pilerseqqinneqassaaq 3 Takornartanut inussiarnisaartarnissarsi puioqinasiuk 9 Allamiutut oqaaseqarfiusumi kiffartornissinni anersaakkut nukittujuaritsi Ukiuni kingul-ler- ni inuit as-sigiin- ngitsunik nagguil-lit tunuliaqutal-lil- lu ilagiitsin-nut ilan-ngut- tut amerliar-tuin- nar-put.
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Qatanngutit ilumoorlutit tapersersuinermikkut, qiimmassaanermikkut inuttullu ikiuinermikkut Paulusimut' nakussatsissutaapput'[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Utoqqaanertat savaatinik nakussatsitsiniarnermi siuttuupput© 2018 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Biibililersaarut una tuniniarneqassanngilaq.
- 13) Taamaattumik Guutip isaani maajunnartunik uagutsinnik pissuseqalersitsisinnaasunik, soorlu makitasuunngortitsisinnaasunik nakuusernermilluunniit nuannarisaqalersitsisinnaasunik, sunilluunniit itigartitsinissarput pingaaruteqangaarpoq- taakku filmiugaluarpata, atuagaagaluarpata qarasaasiakkulluunniit pinnguaataagaluarpata.
- Taakkunani ilaannikkut oqaluttuarineqartarpoq taakku ajornartorsiutitik qanoq ilillutik naammagalugit atorsimaneraat imaluunniit Jehova taassumalu neriorsuutai nuanningaartut pillugit allanik ilinniartitsinermik ulapputiginninnikkut ajornartorsiutitik qanoq ilillutik allaat eqqarsaatigiunnaarallartarsimaneraat.
- Judæa( ukiup 56- ip missaani)[ Qupp. 10- mi ungalusaq/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Romamiut Palæstinami sorsugiarnerat ukiumi 67- imiit 70- imut Ptolemais Galilæap tasersua Pella PERÆA SAMARIA Jerusalemi Imaq Tarajuusoq JUDÆA Cæsarea[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga:
- 24 Tusaratta uatsinnit pisut oqaatsinik ularussisikkaasi tarnissigullu aserorlusi, oqaramik kipineqartissasusi, inatsisillu maleruassagisi, naak taama inanngikkivut, 25 taava isumaqatigiilluta iluaraarput angutit qinikkavut ilissinnut aallartikkumallugit asasatsinnut Barnapamut Paalusimullu ilagitillugit;
- 15 Taamaattumik allap piniarfigisaani[ suliaqarluta] usorsitsaanngilagut missiliugassaq qimmullugu, neriuppugulli uppersusersi allippat ilissinni pingaarnerungaalerumaartugut uatsinnut uuttuussaq eqqorlugu, 16 iivangkiiliu oqaluutigiumaarlugu ungatissinni nunalinnut, allamullu uuttuussaq ineriigaq usorsitsaatigissanagu.
- 2 Taamaammat ilagiinnik paarsisoq assuarnaatsuussavoq, ataatsimik nulialik, mianersortoq, piitaajuitsoq, ippinnaatsoq, illusisitsisartoq, ajoqersuineq sapinngitsoq, 3 viinnisorajuttuunngitsoq, paannikkajuttuunngitsoq, piuaatsoq, saqitsaagajunngitsoq, aningaaserituunngitsoq, 4 inoqutiminik paarsilluartoq, qitornai tamatigut titsiillutik naalattut;
- 16 Tamaasalu mikisullu angisuullu pisuullu piitsullu kiffaanngitsullu kiffaasullu assaasigulluunniit talerpilliisigut qaavisigulluunniit ilisarnaqummik pilersorneqartippai, 17 kimulluunniit ilisarnaqummik tamatuminnga nersutilluunniit aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik piginninngitsumut pisinerluunniit tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu.
Sentence Syllables with count 119
- Tassannga piiarumaarpakka Ba'ali amiakkuerullugu, guutipiluillu palasiisa aqqi palasit ilanngullugit, v5 illullu qaavini qilaap perpassuinik pallorfiginnittut, Naalagaq naqqissigalugu uppernarsaasartut, aammattaarli kunngertik naqqissigalugu uppernarsaasartut, v6 Naalakkamik tunussisut Naalakkamik ujarlinngitsut siunersiornagulu.
- Taamaattumik utoqqaanertat naliliisinnaalluartariaqarlutillu oqimaaqatigiissaarisinnaasariaqarlutillu ingasaassinianngitsuusariaqarput isummissagaangamik salluliorsimasup isumapiloqarluni salluliortarneq- eqqartuussisunik ataatsimiititaliamit iliuuseqarfigineqartariaqartoq- ileqquliussimaneraa.
- Botswanami kuussuup Okavangop killingani nutaarsiassaq nuannersoq aalisartunut Mbukushutut oqaluttartunut oqaluussissutigineqarpoq 021.000 2096 47 5735 Jehovap naapertuilluassusia nuannaarutigiuk" Naapertuilluassusermik ilumoorlunilu tunniusimanermik noqqaassutiginnittup inuuneq, naapertuilluassuseq nersornaallu pissarsiarissavai.
- 9 Salluffigeqatigiinnaveeritsi, inutoqaq iperarassiuk ileqqui tappullugit, 10 inuttaarlu atisimallugu nutaanngortoq ilisarsissalluni pinngortitsisi assigilerlugu, 11 Griikkerillu Juutillu kipineqartullu kipineqanngitsullu allanertallu Sukuuttaallu kiffallu kiffaanngitsullu taamaakkunnaarsillugit, Kristusili tamarsuutillugu tamani.
- 21 Taamaattumik angutit ukua ullut taakku tamaasa naallugit Naalagaq Jiisusi uatsinni isertarlunilu anisarallarmat uatsinniissimasut issimasut, 22 Juannasip kuisiffia aallaqqaatigalugu ullorlu uatsinnit pavunnartitaaffia tikillugu uatsinniissimasut issimasut taakkua ilaat makissimassusianik nalunaajaaqatigissavarput.
- 3 Inatsisimmi uinimmit sapilersitaasut sapigaat Guutip naammassivaa, erni uinimmut ajortilimmut assigitillugu aallartikkamiuk tunissutaatillugulu ajortaaruteqqussut ajorti uinimmi pillarlugu, 4 inatsisitigut peqqusaasoq iluartoq uatsinni uinik malinnagu anersaaq malillugu saqisuni naammatsinneqaqqullugu.
- 10 Tamannaannaanngilarli, kisianni aamma Ripikka naartulermat ataatsimit, Iisaamit ataatatsinnit, 11 ilumiuimi erniusimanngikkallarmata sulilu ajunngitsulioratilluunniit ajortulioratilluunniit( Guutip siunnersuutaa qinersissutaa aalajaaqqullugu, suliat pissutiginagit qaaqqusisorli pissutigalugu), 12 oqarfigineqarpoq:
- Oqaatsinik tamanik ilisarsinernillu tamanik, 6 tassa Kristusimik nalunaajaat aalajangersagaammat ilissinni, 7 sumik saammaannermit tunissummik ajorsarunnaarsillusi ilissi Naalakkatta Jiisusip Kristusip saqqummernissaanik utaqqisusi, 8 taassuma aalajangersissavaasissaaq naggatissamut allaat assuarnaatsillusi Naalakkatta Jiisusip Kristusip ullussaani.
- 6 isigisumut kiffartortutut inunnut iluareqqusutut pinnasi, Kristusilli kiffaasut, kajumillusi Guutip peqqusaa suliaralugu, 7 isumagillusilu kiffartussasusi Naalakkamullusooq, inunnullusooq pinnasi, 8 ilisimagassi kinaluunniit kiffaasoq kiffaanngitsorluunniit sumik ajunngitsulioruni tamanna Naalakkamit pissaqaatigiumaaraa.
- Kapitali 2. 1 Kristusimi taava oqaaqqissaarutissaqarpat, asanninnerup pianik tuppallersaatissaqarpat, anersaakkut ilagiissoqarpat, asanningaartoqarpat nallittuisoqarpallu, 2 taava tipaatsussusera naammatsissiuk ataasiusumik isumaliorlusi, ataasiusumik asannissuseqarlusi, tarnissigut ilagiillusi isumaqatigiillusi;
Sentence Syllables with count 120
- 165) Guutip oqaasia peqqissaartumik atuaqqissaarukku, isumat uummatillu ulikkaassapput anersaakkut ineriartornartunik ajunngitsunillu, aap' sunik ilumoortunik tamanik, sunik assuarnaatsunik, sunik iluartunik, sunik minguitsunik, sunik asanartunik, sunik ajunngitsumik oqaatigineqarsinnaasunik, tassa sunik ajunngitsunik nersornartunillu'.
- Siullermik, ilagiissoqatigiit naaggaartut katuuliussutsip ilaanut akuersinngikkaluarlutik, iluarsaaqqinnermi siuttuusut katuullit ajoqersuutaasa ilaat ajoqersuutigiinnarpaat, assersuutigalugu Guutimik ataasiullunilu pingasuussusermik ajoqersuut, anniarfimmik ikualasumik ajoqersuut tarnillu toqujuitsuuneranik ajoqersuut.
- 3, 4.( wE 1/ 1 06)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Saulusip eqqorluartumik ilisimasaqannginnami iliuutsit ajortut akuerai[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Guutimik Kristusimillu ilisarimannilernissamik ikiuineq inuup inummut allamut iliuuserisinnaasaanit tamanit pitsaanerpaavoq Guutip naalagaaffiata aniguisitsinissaa qanillivoq!
- Meeqqakka paasitinniartarpakka Teokratiimik Ilinniarfiup oqaluussinermullu tunngasumik ataatsimiinnerup akornanni imaluunniit tamanut ammasumik oqalugiaatip aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mik atuaqqissaaqatigiinnerup akornanni erinarsorneq unillatsiarnerunanilu pisariaqanngitsumik anisaqattaarfissaanngitsoq?
- "[ Guutip] naak-kin- nin-nersuarmigut uatsin-nil- lu asan-ningaar- nermigut uagut unioq-qutitsinitsin- ni toqusimagaluar-tugut Kristusimut ilagitil-luta uum-mar- tip- paatigut- saam-maan- nik-kut an-naan- neqar-pusi- makitip-paatigul- lu taas-sumun- nga ilagitil-luta taan-nalu ilagalugu qilam-mut pisil-luta Kristusi- Jiisusimi, piumaar-tus- sani takutik-kumagamigit saam-maan- nini angingaar-toq uatsin-nul- lu ajun-ngis- sutsi Kristusi- Jiisusimi.
- "[ Qupp. 8- mi ungalusaq/ assiliartaq] Angerlarsimaffik eqquiniaasarfittut Eqquiniaasitsisartut eqquniaasarfinnik nutaanik sananermi aningaasartuutissarigaluamik ilaannamineeranngui atorlugit internetikkut nittartagaliortalerput angerlarsimaffimmik sumilluunniit internetimut attavilimmik eqquiniaasarfinngortitsisinnaasunik.
- Assersuutigalugu Jiisusip arnaq aningaasaatini tammaasani ujarlugu illumini sanertoq, arnaq qajuusiassanik aserorterisoq arnarluunniit naneruaq ikeriarlugu qullilerfimmut ikkussisoq eqqartormagit Mariap ulluinnarsiutinik taamaattunik iliuuseqartilluni Jiisusi nukappiaraasoq najortigisimasani eqqarsaatigaa?
- 16, 22, 23) Amerlanerusunik kiffartornermi immikkut pisinnaatitaaffeqarsinnaajumalluni anersaakkut pissuserineqartariaqartunik pissuseqarninnik ersersitsinerujartortillutit siumukarsinnaanissannullu KAR ilinnut siunnersuutigineqartunik malinninnerujartortillutit' siumukarnerit tamanit takuneqarsinnaanerujartuinnassaaq'.
- 21 Taamaattumik angutit ukua uatsinniissimasut issimasut ullut taakku tamaasa naallugit, Naalagaq Jiisusi uatsinni isertarlunilu anisarallarmat, 22 Juannasip kuisiffia aallaqqaatigalugu ullorlu uatsinnit pavunnartitaaffini tikillugu, taakkua uatsinniissimasut issimasut ilaat makissimassusianik nalunaajaaqatigissavarput.
- 16 Tamaasalu mikisullu angisuullu pisuullu piitsullu kiffaanngitsullu kiffaasullu assaasigulluunniit talerpilliisigut qaavisigulluunniit ilisarnaqummik pilersorneqartippai, 17 pisinerluunniit tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu kimulluunniit ilisarnaqummilluunniit tamatuminnga nersutilluunniit aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik piginninngitsumut.
Sentence Syllables with count 121
- 4 Eliaasarillu kinguai naapippaat amerlanerusunik ilaqartut angutitaminnut naalagaasunik Ittamaarip kinguaanit, immikkoortiteramikkik, Eliaasarip kinguai arfersanilinnik ilaqarmata siuaasaqatigiissortaminnut naalagaasunik, Ittamaarilli kinguai arfineq-pingasunik ilaqarlutik siuaasaqatigiissortaminnut naalagaasunik;
- 10) USA- mi ukiorpassuarni misissuinerup Arizona Council on Compulsive Gambling- itigullu saqqummiunneqarsimasup ersersippaa ludomanerpassuit ukiukitsuaraallutik" timersuunnerni unammisoqaraangat aningaasamininnguit iluanaarniutigalugit aamma ikinngutit ilaquttalluunniit ilagalugit nallukattaraangamik" aallartittarsimasut.
- Inuppassuit ajoqersuummik tamatuminnga- siuaasatta siulliit unioqqutitsinerata kinguneranik inuit Guutimit ungasillisimanerannik taamaalillutillu aallaqqaammut naammalluinnartuusimagaluarlutik naammalluinnartuujunnaarsimanerannik ajoqersuummik- akuerinninngikkaluartut, Biibilimi tamannarpiaq ajoqersuutigineqarpoq.
- Qinigassaq Ilaqutariit upperisarsiornikkut ileqqutoqaat- tassa juutiussuseq, kaasarimik pingaartitsineq, guutimik nalusut guutiinik pallorfiginninneq- qimallugit soqutigisaqaqatigiinnut juutinit Romamiunillu mitagaasunut ilanngutissagaanni taamani ukiuni hundredelinni siullerni sapiissuseqarnissaq ilumut pisariaqarsimassaaq.
- [ Qupp. 26- mi ungalusaq] Naalaffiup anersaakkut ittup suunera anersaap qanoq paasinarsisikkaa Ukiuni hundrelinni siullerni anersaakkut sallusuissutinut itinerusunut paasinarsisinneqartunut ilaavoq toqqup naapeqatigiittarfiup, imaluunniit illernartuutip, kingusinnerusukkullu naalaffiit pingaaruteqarnerungaartumut siumut assersuutaanerat.
- [ Qupp. 12- mi assiliartat] Jesus' tipaatsuutissaq imminut saqqangiussaq pillugu ilalaarpoq'[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Ukiorpassuarni kiffartoreeraluarluta nuannaartuarsinnaavugut[ Qupp. 15- mi assiliartat] Inuit millionilikkuutaat Jehovamut nalunaajaasunngoramik pitsaanerusumik inuulersimapput Nunarsuaq misilitsiffissaannaraarput?
- [ Qupp. 23- mi assiliartat] Issorissutut eqqartorneqartut pissutsit atukkatik naapertorlugit uummatikkut iluunngarlutik Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginneqataapput[ Qupp. 26- mi assiliartat] Guuti taannaavoq naajartortitsisoq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Jehova qutsavigiuk pilluaqquneqarlutillu QUPP. 3• ERINARSUUTIT:
- Illoqarfia, Jeruusalaat qilammiittoq ittoq, inngilillu tuusintileqatigiissortaat katisimasut, 23 angajullersallu qilammi allassimasut ilagiit, Guutilu tamarmik eqqartuussisaat, iluartullu inersimatitaasut anerneri, 24 angerutsimullu nutaamut akunnermiliuttoq, Jiisusi, aallu serpartaataasoq Aapilip aavanit ajunnginnerusumik oqaluttoq.
- Kapitali 2. 1 Inanniarpassili, qatanngutivut ukorsii, Naalakkatta Jiisusip Kristusip tikiuffissaa pillugu taassumunngalu katersorfissarput pillugu, 2 tassanngaannaq eqqarsaatissigut nakimasunngorteqqunasi annilaarteqqunasilu anersaamulluunniit oqaatsimulluunniit allakkanulluunniit uatsinnit pisorisanut Kristusip ullussaa maannakkut pissasoralugu.
- 5 Inngilillu immap qaani nunallu qaani qeqartillugu takusama assani talerpilliit qilammut qullarpai, 6 taannalu naassaanngilluinnartumik uumasoq qilammik taassumaniittunillu ittuniillu nunamillu taassumaniittunillu ittuniillu immamillu taassumaniittunillu ittuniillu pinngortitsisoq naqqissigalugu uppernarsaavoq, kingorna piffissaqassanngitsoq;
Sentence Syllables with count 122
- Sivisujaamik Jehovap Nalunaajaasuinit Biibilimik atuaqqissaaqatigineqartarsimaguit taakkualu anersaakkut sammisaqaqatigisarnerat nuannaarutigisimagukku, iliuuserisariaqakkalli pingaarutillit suli iliuuserisimanngikkukkit, tassa suli tunniulluinnarnallu kuisissimanngikkuit, imminut ima aperisinnaavutit:
- " 15/ 7" Oqarfigitigut qaqugu tamanna pissasoq", 15/ 7 Paarsisuususi, paarsisorsuit ilaarsigit, 15/ 11 Peqqissimissutigisatit kiffartorninnut akornutaateqinagit, 15/ 1 Pinngortitarsuaq Guuti Ajugaqanngitsoq pillugu ersersitsivoq, 15/ 10 Pioneriuneq Guutimik attaveqarnitsinnik nakussatsitsisarpoq, 15/ 9 Qanoq Guuti neriuffigiuarsinnaavarput?
- Vagttårnet 1. septembari 2003- moortoq, qupp. 19- 22. Grækerit oqaasiisa' kajumissaarneqaatissaq'- p aamma' tuppallersarneqaatissaq'- p assigiinngissutaat pillugit Vine's Expository Dictionary of Old and New Testament Words- imi allassimavoq oqaaseq' tuppallersarneqaatissaq'- mik nutserneqarsimasoq' oqaatsimit kajumissaarneqaatissaq- minngarnit naakkittartuunermut tunngassuteqarnerusoq'.
- " Tassani Paulusip' immuk', allassimasami siuliani' Guutip oqaasiini ilinniaqqaagassatut' eqqartorlugu,' nerisassat tamuasarissat' akerliattut taavaa, tamakkulu nerineqartussaapput' inersimasunngorluarsimasunit'' piginnaassutsimik atortuinnarnerisigut sungiussisimasunit ajunngitsumik ajortumillu immikkoortitsisinnaalerlutik'.
- Taamaaliorsinnaavutit Guutip oqaasia atorlugu nammineq allanillu ineriartortitsinikkut, upperluartut Biibilimi eqqaaneqartut eqqarsaatigalugit, inuttut ilumut inuusimasutut isigalugit, kristumiut ataatsimiinnerinut piareersarlutit peqataasarlutillu, taavalu immikkut pisinnaatitaaffipput oqaluussineq aalajangiulluinnarlugu.
- 4 Inuusunninnit inuuserisara Juutit tamarmik ilisimavaat, pileqqaarninnit qanoq inuusimasunga innuttama akornanni Jeruusalaami, 5 massa siornagut ilisimavaannga aallaqqaataanit, kisianni nalunaajaajumassanerput, farisiiariullunga inuusimasunga immikkoorniaqatigiit Guutimut kiffartuussinitsigut peqqissaarnerusut ilagalugit.
- 17 Ata, Juutimik taaneqarputit, inatsisillu eqqississutigaatit, Guutilu usorsitsaatigaat, 18 peqqusarlu ilisimavat, inatsisinillu ajoqersorneqaravit sorliit iluarnersut misilittarpatit, 19 qularnarinngilallu tappiitsut tasiussallugit, taarmiusut qaammarsassallugit, 20 siuneqanngitsut ilikkarsassallugit, merlertunnguit ajoqersussallugit;
- Kapitali 1. Eqqissiseqqusigallarluni nalunaarsoq, uppersusiat tusaamagamiuk Guutimut qutsattarini neriugisaq taakkununnga qilammi pissamaartitaasoq pillugu, tussiuttarinilu Guutip peqqusaanik anernerullu piinik ilisarsiartoqqullugit, ataatarlu qutsavigeqqullugu, Kristusikkut tamarsuarnit naalannangaartukkut imminut saammaannartimmatik;
- 15 Taamaattoq, qatanngutikka, ilaasigut ittooriunnaarlusi allaffigaassi eqqaasinniarlusi saammaanneq Guutip uannut tunniussaa pissutigalugu, 16 Kristusi-Jiisusimut Guutimik nalusuni kiffartortigitimmanga Guutip iivangkiiliua palasisut suliareqqullugu, Guutimik nalusut pilliutaaqqullugit ilassiuminartut anersaakkut illernartukkut iluartitat.
- Kapitali 10. 1 Naloqqunngilassimi, qatanngutikka, siuaasavut tamaasa nuiap qulangerai, tamarmillu imaq ingerlavigigaat, 2 tamarmillu Moorsasimut kuisimasut nuiami immamilu, 3 tamarmillu nerigaat neqissaq taannaasoq anersaap pia, 4 tamarmillu imeraat imissaq taannaasoq anersaap pia, qaarsumit anersaap pianit ilagisaminnit imeramik;
Sentence Syllables with count 123
- Nalunaarusiaq 1997- imeersoq naapertorlugu Cubamiut utoqqaat tallimaagaangata ataaseq peqatigiinermut taamaattumut ilaasarpoq, sanileqartarpoq peqatigisartakkaminik, tapersersortigisinnaasaminik atorfissaqartitaminullu ikiortigisinnaasaminik peqqissumik inooriaaseqarnissaminut iluaqutaasumik inooriaaseqaannarnissaminnut.
- 11- 14. Versini taakkunani Paulusip nassuiarpaa Guutip ilaatigut ilagiit anersaakkut ima ikiorluartigigai ilagiinniittut ittut tamaasa( 1)' uppernermi ataasiunissamut ilisarsinissamullu annguteqqullugit',( 2) tassaaqqullugit' inerluarsimasut' aamma( 3)' alliartoqqullugit Kristusip peqangaassusianut ineqarfiussallutik naammattunngorlutik'.
- Siulittuutip eqquunneratut ullumikkut katersat Eliatut ittut, kristumiunit nunami inuunissamik neriugisalinnit millionilinnit tapersersorneqarlutik, aallussilluarlutik pallorfiginninnermik ilumoortumik pilersitsitseqqinnermik, Jehovap aqqanik qutsissisitsinermik assersuutaasumillu savanut Biibilimik ilinniartitsinermik suliaqarput.
- Inatsisitigut akuerisaasumik eqquiniaasitsisarnermut tapersersuisut oqarput eqquiniaaneq aliikkutassiaannaanngitsoq- tassa suliffissanik pilersitsisarami, akileraarutitigut isertitaqaataasarluni aammalu nunap immikkoortuisa aningaasarsiornikkut ingerlalluanngitsut siuarsarnissaannut aningaasassaqalersitsisarluni.
- Isumaliortaaserput- eqiasunnerput eqiasuinnerpulluunniit, isumalluannginnerput isumalluarnerpulluunniit, assortuiumatuunerput suleqatigiuminartuunerpulluunniit, naammagittaannerput qujamasuttuunerpulluunniit- pissutsini assigiinngitsuni qanoq qisuariarnitsinnut aamma allat uatsinnut qanoq qisuariarnerannut sunniuteqangaartarpoq.
- 12 Taamaattumik soorlu inukut ataasiusukkut ajorti silarsuarmut tikiuttoq, ajortikkullu toqu[ tikiuttoq], taamalu toqup inuit tamaasa qerlertoruulluni tikikkai, tamarmik ajortuliarmata, 13( massa inatsiseqanngikkallartillugu ajorti silarsuarmiiginnaraluarpoq iinnaraluarpoq, inatsiseqanngikkaangalli ajorti pigitinneqaraanngilaq.
- 1 Ilisimaqquassimi qanoq assoruuttartunga ilissi pillusi Laatikiiamiullu pillugit nalinginnaallu taattunnik takunngisaannartut pillugit, 2 uummataat tuppallersarneqaqqullugit, ataasinngorteqqullugillu asanninnikkut sianissutsillu nakimajunnaarsup pisuussusia tamaat pigeqqullugu, tassa anngigisaq Guutip ataatap Kristusillu piat ilisareqqullugu;
- 5 Inngilillu immap qaani nunallu qaani qeqartillugu takusama assani talerpilliit qilammut qullarpai, 6 taannalu naassaanngilluinnartumik uumasoq qilammik taassumaniittunillu ittuniillu nunamillu taassumaniittunillu ittuniillu immamillu taassumaniittunillu ittuniillu pinngortitsisoq naqqissigalugu uppernarsaavoq, kingorna qaqugoorfissaqassanngitsoq;
- 9 Salluffigeqatigiinnaveeritsi, inutoqaq ileqqui tappullugit iperarassiuk 10 inuttaarlu ilisarsissalluni pinngortitsisi assigilerlugu nutaanngortoq atisimallugu, 11 Griikerillu Juutillu kipineqartullu kipineqanngitsullu allanertallu Sukuutillu inussiallu inussiaanngitsullu taamaakkunnaarsillugit, Kristusili tamani tamarsuutillugu.
- Illit mappersakkanik ukuninnga tigusisussaavutit naqissutaannillu mappiisussaallutit, toqutaagavit, aannillu Guutimut pisiarigakkit inuit immikkut naggueqatigiissunit immikkullu oqaasilinnit immikkullu inuiaasunit inuiaqatigiinnillu tamanit, 10 kunngiuffinngortikkakkillu palasinngortillugillu Guutitsinnut, nunamullu kunngiussapput.
Sentence Syllables with count 124
- Taamaattumik sinerissami tsunami- qartarfiusumi najugaqaruit, tamaanilu pisortat kalerrisaarippata tsunami- qarsinnaanera mianersoqqussutigalugu, imaluunniit nunap sajunneranik malugisaqaruit imaluunniit sissap eqqumiitsumik tinikkiartuleriataarnera takugukku, taava piaartumik timmut sapinngisamik tiffasinnerpaamut qimaagit.
- Ilagiit tamanna aviisiliortup franskip Henri Tincq- ip" kingornussarsiamik artornartumik ukiunit akullerniit 1900- kkut tikillugit ilagiinnit uukapaatitsiniartunit, angajoqqaat meeqqaminnik sukkanerpaamik kuisitsitsisinniarlugit limbo pillugu sioorasaarummik atuilluartunit, illersorneqartumik" taasaanit avissaarnissamullusooq periarfissaqalissutigaat.
- " Paasissutissat imminnut attuumassuteqanngitsut tamakku itsaq allaat kristumiussutsimik akerlilersuisut Jiisusip ilumut inuusimaneranik qularutiginninnginnerannut uppernarsaataapput, siullermillu 1700- kkut naaneranni taavalu 1800- kkunni 1900- kkullu aallartinneranni atuakkiortunit arlalinnit pissutissaqavinngitsumik inuusimannginnerarneqarpoq.
- Maanna tiingasulersaarutit internettimi pissarsiarineqarsinnaammata, angerlarsimaannarlunilu sammineqarsinnaammata, inuit siornatigut tamakkuninnga pissarsisinnaasimanngitsut,' imaaliallaannaq tiingasulersaarutinik kinguaassiuutitigullu atoqateqarnikkut periarfissanik killeqanngitsunik neqeroorfigineqartarput,' nakorsaq taama oqarsimavoq.
- Guutip tamatuminnga naammassinninnissamini sakkugisassaa naalagaaffik Missiarsikkoortuusussaammat UR, qinnutigisarparput Guutip naalagaaffiata tikiulluni nunami naalagaaffinnik, imaluunniit naalakkersuisunik, naammalluinnanngitsunik tamanik suujunnaarsitsinissaa, Guutillu piumasaata nunami, qilammisulli, tamakkiisumik pinissaata isumannaarneqarnissaa.
- 1 Saalusili suli siorasaarilluni toqutitsiniarlunilu Naalakkap ajoqersugaanik qinngarsuingaarami, palasiuneq ornippaa, 2 allakkanillu qinnuigaa Damaskusimi naalagiartarfinnut tunniussassaminik, aqqutikkut taassumuuna ingerlasut ilaanik angutinilluunniit arnanilluunniit naapitsiguni qilersugaatillugit Jeruusalaamut pisikkumallugit.
- 1 Taamaattumik Kristusimik ajoqersuutaasut aallaqqaataat qaangiinnarlugit tamarmiusumut ingerlaniarta, kingumut tunngaviliornata suliat inuussutaanngitsut allamik isumataarfigisariaqarnerannik Guutimullu uppernermik 2 kuisinnerlu pillugu ajoqersuutaasunik assamminillu patissinermik toqusullu makinnissaannik eqqartuussummillu naassaanngitsumik.
- 21 Illoqarfimmilu tamatumani iivangkiiliu oqaluutigigamikku ikinngitsullu ajoqersuganngortikkamikkik Listaramut Ikuuniumullu Antiuukkiamullu uterput, 22 ajoqersukkat tarnaat nakussatsittarlugit oqaaqqissaartarlugillu upperneq aalajangiuteqqullugu, nalunaarfigalugillu naalliunnartorpassuit atorlugit Guutip naalagaaffianut isissasugut.
- 19 Tamanna pillugu, kunngi Agrippa, takusannut qilammit pisumut naalasseriinngilanga, 20 kisianni oqaluffigiartorpakka Damaskusimiittut ittut peqqaarlugit Jerusalaamiittullu nunamilu Juutiami tamarsuarmi ittut Guutimillu nalusut allamik isumataaqqullugit Guutimullu saaqqullugit suliallu allamik isumataarnermut naapertuuttut suliareqqullugit.
- Kapitali 12. 1 Taamaammat, nalunaajaasut taama eqimatigisut avatangermatigut, uaguttaaq oqilaaqutaasut tamaasa ajortilu uatsinnik ninniortitseqqajaaginnartoq iperartigik, nikallujuerlutalu arpanniarta assoruunnitsinni uatsinnut suiunertarititaasumi, 2 uppernermillu aallarniisoq inerititsisorlu Jiisusi aarlorfigisigu;
Sentence Syllables with count 125
- 9 Tunissutillu qujaniutip ilaa pilliutigissavaa Naalakkamut ikitaralugu, tassa tunnua pamiualu tamaat qimerlut killingatigut kipisaq tunnorlu erlaviisa qaanniittoq ittoq tunnorlu erlaviinut atasoq tamaat 10 tartuilu illugiit tunnorlu taakkua qaanniittoq ittoq, kuutsiiniittoq ittoq, kissaatillu tinguata qaaniittut ittut tartuinut ilanngullugit kipisat.
- " U. S. Catholic- imi, atuagassiami apersuisitsisumi, allassimavoq amerlasuut upperisamik allanut oqaluttuarinissaa tunuarsimaarutigisaraat" qanittukkut kinguaassiuutitigut atornerluisoqartarneranut oqaluffimmilu ajoqersuutigineqartunut nalorninartunut tunngatillugu oqaluffiup tusaamanerlugaanera" pissutigalugu.
- [ Qupp. 27- mi assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani" sallusuissutsip anersaava" ajoqersukkanut kuineqarpoq[ Qupp. 29- mi assiliartat] Savat allat Kristusip qatanngutai ajunngitsuliorfigisarpaat Guutip oqaluussissutigeqqusaanik ikiorlugit oqaluusseqataanermikkut" Inuit, tas-sa angutit ar- nal- lu meeq-qal- lu takor-nar- tal-lu il-loqarfin- ni najugaqar-tut katersor-tit- tas-savatit.
- 2) Taamaattumik" Israelip naggueqatigiissortai aqqaneq- marluusut", qilammi issiavissaarsuarni issiasunit eqqartuunneqartussat, assersuutaagunarput inuiaat silarsuaannut palaseqatigiit kunngikkormiuusut avataanniittunut ittunut, taakkualu ullormi saammaannartitsivimmi uinikkut Israelip naggueqatigiissortaanut aqqaneq- marluusunut assersuunneqarput.
- 10 tassa Guutip ilisimatuussusia nalinginnarpassuarnik ilalik maannakkut ilagiissutigut nalunaarneqaqqullugu siulersuisunut naalakkersuisunullu qilammiusunut 11 isuanit siunnersuutigisaa missiliorlugu piliarisaa Kristusi-Jiisusikkut naalakkatsigut, 12 taassumuuna siooranata palligussinnaanngorpugut tatiginnilluta, upperfigigatsigu.
- 6 Maannali Timuutsiusip tikimmatigut ilissinnit, tusarnersumillu tusarlermatigut uppersutsissinnik asannissutsissinnillu, qanorlu eqqaalluartuinnarissigut, kajungersusilu takujumalluta, soorluttaaq uagut ilissinnut kajungersugut, 7 taava uppersusersi pillugu tuppalliutigilerpassi, qatanngutivut, naalliunnitsinni ajorsarnitsinnilu tamani.
- 31 Soorlu siinuppip naatsiiassartaa naatsiiassanit nunamiittunit ittuniit tamanit nunamut ilillugu naatsiiarineqaraangami minnerugaluartoq, 32 naatsiiarineqaraangamili alliartoraraaq naatsiiaqatiminillu tamanit annerulerluni avalequtitaarlunilu angisuunik, timmissat qilaap ataaniittut ittut alanngigaani initaariartorsinnaanngortillugit.
- Kapitali 9. 1 Saalusilu suli sioorasaarilluni toqutsiniarlunilu Naalakkap ajoqersugaanik qinngarsuingaarami palasiuneq ornippaa, 2 allakkanillu qinnuigaa Damaskusimi naalagiartarfinnut tunniussassaminik, aqqutikkut tassuuna ingerlasut ilaannik angutinik arnanilluunniit naapitsiguni qilersugaatillugit Jerusalaamut pisikkumallugit.
- 9 Uillarneq arfinilinnik qulillit inornagit ukioqaruni ataasiusumillu ueqarsimaguni ivertinneqarsinnaavoq 10 ajunngitsuliortutullu unnersiutigineqarluni, qitornaminik perorsagaqarluni, illusisitsisarluni, iluartut isigaat uffartarlugit, naalliuttut ikiortarlugit, ajunngitsuliat nalinginnaat ileqqoriniarlugit.
- 4 Pallissiuk taanna, ujarak uumasoq, inunnit piluarisaagaluaq, Guutimilli qinigaq erlinnartoq, 5 ilississaaq nammineq ujaqqatut uumasutut illuliaritinniaritsi, illu anersaap pia, palaseqatigiit iluartut, aatsissallusi pilliutinik anersaap piinik Guutimut ilassiuminartunik Jiisusi Kristusi pillugu, 6 allakkat oqaaseqarmata imaattumik:
Sentence Syllables with count 126
- 9 Riiguut inatsisartut annertaat Simsailu allattartoq ilagisaallu, Diinamiut Affarsatkamiut Tarpiilamiut Affarsamiut Eerammiut Baapalimiut Suusamiut Digaavamiut Eilamimiut, 10 inuillu allat Ousnapparip angeqisup naalannartup aallarussai, illorpalimmi Samaariami nunaqartillugit, kuussuullu tungaaniittoqataat ittoqataat- ilaat ilaliullugit.
- 3 Silarsuaq tupamik pinngitsuuisinnaanngitsoq 4 Pujortarunnaarneq sooq silatusaarnerusoq 8 Qanoq ilillutit pujortarunnaarsinnaasutit 10 Eqalussuarsuaq qaqortoq saassunneqarpoq 18 Timikkut innarluuteqangaaraluarluni inuunermut ajunngitsumik isiginnittaaseqarneq 22 Noap Guuti saqeqatigaa- Videoliaq qanoq sananeqartoq 26 Biibili qanoq oqarpa?
- - imi juuli 2007- imoortoq, qupperneq 30.[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Inorujussuit nakuuserumatuujunerat qularnanngitsumik oqaluttuatoqqani itsarnitsani oqaluttuareqqinneqarpoq[ Suminngaanneernera IR] Alinari/ Art Resource, NY[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Noatut uppissuseqarnitsigut Guutimit iluarisaasinnaavugut Jehovap qanoq eqqaamassavaatigut?
- ' Guutip inngilit ajortuliorsimasut erliginnginnamigit, itinersuarmulli ajattorlugit qaarusunnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuuttiffissamut toqqugassanngorlugit, silamiullu siulliit erliginnginnamigit, Noali iluarnermik oqaluussisoq arfineq- pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutsikkamiuk.
- " Toqutsiumatuut pikkorissut" David Grossman, sakkutooqarnikkut inuit eqqarsartaasiannik immikkut ilisimasalik On Killing- millu atuakkiortuusoq, oqarpoq meeqqat- sakkutuut sorsunnissamut sungiusartut assigalugit- qarasaasiakkut pinnguaatini nakuusernerit aqqutigalugit inunnguuseralugu toqutserusussuseqannginneq peerniarlugu sungiusarneqartartut.
- [ Qupp. 7- mi issuagaq] Inuuneq toqulu eqqarsaatigisarpavut Guutip' naassaanngissuseq inuit uummataanniitimmagu itimmagu' Jehovap oqaasia uumavoq Haggajip Zakariallu allagaannit pingaarnersat UKIOQ 520- uvoq u. n. s. Ukiut 16- it matuma siorna juutit Babylonimut aallarussaaqqanerminnit nunaminnut utertut Jerusalemimi Jehovap naalaffia toqqavilerpaat.
- [ Qupp. 3- mi assiliartaq] Nunarsuaq tamakkerlugu maannakkorpiaq nakorsat 90.000- nit amerlanerusut oqarsimapput Jehovap nalunaajaasui aak atornagu nakorsartikkumallugit piareersimallutik Qanoq ilillutit Biibilimik paasinnissinnaasutit Isummereernak atuarit Ikinngutivit arlaata inuk naapissimanngisaannakkat pillugu ajortumik oqaluttuunnikuuaatit?
- 1 Tamanna pissutigalugu uanga Paalusi Kristusi-Jiisusimut parnaarussaasunga ilissi akimanngitsuugaluartusi pillusi, 2 tusarsimasoralusi Guutip saammaanneranik inoqutigiissuni atortitassamik uannut pisitaasumik ilissinni atorteqqullugu, 3 anngigisaq uannut nalunaajagaammat saqqummiisaqartillunga, soorlu tassa taava allaffigillatsiarissi;
- 3 taanna tassaagami naalannarsusiata akisunnera qanoq-issusiatalu ersinnera, suullu tamaasa perorsaramigit oqaatsiminik pissaanermi pianik, ajortittalu piiagaanissaat namminermigut naammassigamiuk, ingissimavoq inornartup qutsinnermiittup ittup talerpiata tungaanut, 4 inngilinit pingaarnerungaalerluni atertaarami taakkunannga annerungaartumik.
- Kapitali 2. 1 Ilisimaqquassimi qanoq ilissi pillusi Laatikiiamiullu pillugit tamaasalu uinikkut kiinnannik takunngisaannartut pillugit assoruuttartunga, 2 uummataat tuppallersarneqaqqullugit ataasinngorteqqullugillu asanninnikkut, sianissutsillu nakimajunnaarsup pisuussusia tamaat pigeqqullugu, tassa anngigisaq Guutip pia, Kristusi ilisareqqullugu;
Sentence Syllables with count 127
- 28 annikilliornerminnilu Naalagaq torlulaffigigamikku taassuma aniguisikkai qussalaatigisaanit 29 anorersuaq qatsortillugu malissuillu nipangersillugit, 30 taavalu tipaatsulersut manissimmat, kisarfimmullu apuutimmatik kajungerisaminnut, 31 taakkua Naalagaq qutsavigissavaat isumassuineri pillugit, inuit qitornaani tupinnartuliai pillugit;
- 26, 191 ALLAASERISAT ATUAQQISSAAQATIGIISSUTISSAT▪ Jehovap pissusii pingaartingaakkit▪ Jehovap tukkortuunera ingasaassinianngitsuuneralu pingaartikkit▪ Jehovap ilumoorfiginnittuunera isumakkeerfiginnittarneralu pingaartikkit Kristumiutut nalunngilarput asanninneq, naapertuilluassuseq, ilisimassuseq pissaaneqarnerlu Jehovap pissuserigai sisamat pingaarnerit.
- 22) Noap iliuuserisassarpassui- umiarsualiornissaa, uumasunik katersuinissaa, ilaquttami uumasullu nerisassaannik peqqumaatissarsiornissaa, ulersuassaq pillugu mianersoqqusinissaa ilaquttaminillu anersaakkut nukittujuartitsinissaa- eqqarsaatigalugit Jehovap' peqqusineratorluinnaq iliornissaq' Noamut imaannaajuaannarsimanngilaq.
- 8) Naak immaqa nuliami( Jehovamut Nalunaajaasuunngitsup) meeqqat ilaginerusaraluarai, meeqqat anersaakkut perorsarneqarnissaat angutip isumagisariaqarpaa, angerlarsimaffimminni ilinniartinnerisigut kristumiullu ataatsimiinnerinut ilagisarnerisigut, tassami ilinniartitsineq aammattaaq ilagiinnik peqateqartarneq taakkununnga iluaqutaassammat.
- Canadap peqqinnissamut pisortaqarfiata ilinniarfiani botulisme pillugu misissuillutillu paasititsiniaasartut meeqqallu napaataat pillugit peqatigiiffiit, meeqqaanut ataaseq inorlugu ukiulinnut honningitortitsinissaq mianersoqqussutigaat" meeraaqqat inalugaasa uumasuaraat, bakterianut taamaattunut illersuutaasoq, suli naammattumik inerissimanngimmat".
- Ilaquttami timikkut pisariaqartitaannik matussuseerusunnginnera allaat ilaquttaminik aningaasaqarniarnikkut imaluunniit nerisassaqarniarnikkut pilersuerusunnginnera imaluunniit nakuusertarnera allaat aappaasup inuuneranik navianartorsiortitsineranik imaluunniit aappaasup Guutimut kiffartorniarneranik akornusiineranik pissuteqartumik.
- 18.' Kinguaassiuutitigut inuunerlunneq nigorsimaniarlugu[ qimarratiginiarlugu, 1961]' iliuutsit pornei'a- tut taaneqarsinnaasuinnaanngitsut, aammali pornografii, ileqqussatigut minguttuujuneq, atoqatigiinnermik takorluuinerit, qaninniarujoornerit- aap, kinguaassiuutitigut inuunerlunnermik kinguneqarsinnaasut tamaasa- iliuuserinaveersaartariaqarpavut.
- 9 Uillarneq allassimasunut ilanngussinnaasoq tassa arfinilinnik qulillit inornagit ukiulik ataasiusumillu ueqarsimasoq 10 unnersiutigineqartorlu ajunngitsuliortutut, qitornaminik perorsagaqarnersoq, illusisitsisarnersoq, illernartut isigaat uffartarnerai, naalliuttut ikiortarnerai, ajunngitsuliat nalinginnaat ileqqoriniarnerai.
- Sakkutuut marlunnik untritillit piginnaanngorsartissigik Kaasariiamut aallarsinnaaqqullugit, qimutsillillu arfineq-marlunnik qulillit sakkutuullu sakkuutikinnerit marlunnik untritillit, unnuami nalunaaqquttap akunnerisa pingajuanni piginnaanngoqqullugit, 24 nersutaatinillu piariigaqassasut Paalusip ingiffigisassaanik ajortinnagu Fiilissimut nunap naalagaanut peqqullugu.
- 6 Maannali Timuutiusip ilissinnit tikimmatigut, tusarnersumillu tusarlermatigut uppersutsissinnik asannissutsissinnillu qanorlu eqqaalluartuinnaritsigut, kajungersusilu takujumalluta, soorluttaaq uagut ilissinnut kajungersugut, 7 taava, qatanngutivut, naalliunnitsinni annikilliornitsinnilu tamani uppersusersi pillugu tuppalliutigilerpassi.
Sentence Syllables with count 128
- Aasarimmi kialaarsuarmi, aasarimmi seqinnarissuarmi, unnuaq qaammareqisoq, unnuaq seqinnareqisoq, tupermi nalaavarlunga sininnialullerlunga, eqqanni sinaarpaluttut tusaannguaraluarujakka, uangali eqiillarpunga uangali sininnaviillarpunga avatinni imarpalaarneq tusaaqqujualillaraangat, avatinni isussuppalaarneq qaaqqusilillaraangat;
- 52.( w08 03/ 15- E)[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Josefi ilaqutariinni qullersaasunut maligassaalluarpoq[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Jiisusip inuunera kiffartorneralu pillugit oqaluttuaq sukumiinerpaaq Lukasip allappaa Ullorsiutit Ikinngutit tatiginartut ULLORSIUTIT tassaalersinnaapput ingiaqat tatigisinnaasaq, silarsuarmi paasinninngitsumi ikinngut paasinnittoq.
- Nunani pisuuni piitsunilu ilaqutariinni ajornartorsiutit, aningaasatigut aarlerinerit, pinerluttuliornerit, naapertuilluanngitsuliornerit, inuttut aaqqiagiinnginnerit, inuiannik allanik akeqqersimaarnerit naggueqatiginngisanillu uumissuinerit, naqisimaneqarnerit, nappaatit allarpassuillu inuit qamuuna eqqissiunnaarutigisarpaat.
- [ Qupp. 20- mi assiliartaq] Lars Judithillu 1973- imi siullermik katikkamik[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Nukappiaqqat pingasut ilaquttatik annaavaat- ataatsimuuleqqillutillu[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Lars Judithilu ullumikkut, Biibilip siunnersuutai iluaqutigalugit ataasiussuseqaqqilerput Guutip inatsisai iluaqutigaavut" Ilami inatsisitit nuannareqaakka.
- Assersuutigalugu allaaserisami" Tjeneste er betydningsfuld"- imi Vagttaarnet- imi septembari 1922- moortumi kristumiunut tanitanut eqqaasitsissutigineqarpoq qanoq pingaaruteqartigisoq eqiasuilluni' tusarliussamik naqitikkamik inunnut aggiussinissaq taakkualu matuisa saavini oqaloqatigalugit, qilammiup naalagaaffiata qanillinera nalunaajaatigalugu'.
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Itsaq Israelimi palasit, tupeq naapeqatigiittarfik taassumalu pisatai illernartutut isigineqartussaapput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Kristumiut tanitat nunarsuarmiittut ittut tassaapput naalaffik illernartoq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Guutimut qinusinnaaneq tamanullu kiffartuuteqarsinnaaneq immikkut pisinnaatitaaffiupput illernartut SAM- MISAQ PINGAAR-NEQ|
- Ullumikkut Jehovap Nalunaajaasui, 7 millioninit amerlanerusut, ammip qalipaataatigut, naggueqatigiissutsikkut, inuiaassutsikkut, politikkikkut aningaasaqarnikkullu assigiinngissutit, piffissap ingerlanerani uumissuingaarnermut nakuusernerujussuarmullu toqoraanermullu pissutaasimasut, akornutaatinnagit qatanngutigiissuupput nunanit tamalaaneersut IR.
- [ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jehovap anersaakkut sallusuissutinik paasinninnermik pilluaqqusimavaatigut[ Qupp. 28, 29- mi assiliartaq] Anersaakkut sernissuinissaq Jehovap isumagisarpaa[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Jehova qanippoq, qinnutivut tamaasa tusarnaassallugit piareersimavoq Nakorsaatitigut ilisimatuussuseq mutiusoq- qanoq angusaqartigisinnaava?
- 12 tamatumalu perorsarpaatigut, Guutimut naalanngitsuujunnaarluta silamiullu kajungerisaat atorunnaarlugit silami matumani inuuniassasugut isumamineernaveersaarluta iluartumillu ileqqoqarluta Guutilu mianeralugu, 13 neriugisarlu pilluarnassasoq Guutersuullu annaassisitta Jiisusip Kristusip naalannarsusiata erserfissaa neriugalugu;
- 11 Tamannalu pillugu qinnuttuinnarpassi, Guutitsinnut qinngaqqunnanngitsuuteqqullusi qaaqqussummut, pissaanikkullu angajoqqaatsernerit nuannarisani tamaasa uppernikkullu suliarisaasut naammatseqqullugit, 12 Naalakkatta Jiisusip aqqa ilissinni naalannarseqqullugu ilissilu taassumani naalannarseqqullusi Guutitta Naalakkallu Jiisusip Kristusip saammaannera naapertorlugu.
Sentence Syllables with count 129
- 46 Liivikkut tamarmik Moorsasillu Aarunillu Israiilikkullu siulersortaasa naatsorsugaat immikkut eqqarleriit immikkut siuaasaqatigiit immikkoortittarlugit, 47 pingasunik qulilinnik ukiullit qaangiuttullu tallimanik qulilinnik ukiullit killigalugit, tamarmik kiffartuutissaminnik kiffartoriartussasut tupermilu naapittarfimmi ersugassanik ersukkiartussasut:
- Guutit allat kiffartuukkiartorlavut, massa illilluunniit siuaasavilluunniit ilisarinngisasi, 7 inuiaat avatissinniittut ittut Guutigisaasa ilinnit qaninnersulluunniit ungasinnersulluunniit nunap isuanit isuatalu aappaanut sumi innersut ilaat,- 8 taava akuerissanngilat tusassanagulu, isivillu naakkigissanngilaat, qajassuussissanngilatillu isertussanagulu;
- 10 Saqitsaat nalinginnaq ilissinnut saqqangiunneqarpat qatanngutissinnit illoqarfimminni uninngasunit, aalluunniit aaqataanut inatsisilluunniit inassuteqataanut ileqqoreqqusanut eqqartuussisigeqqusanullu eqqartuussissutigisariaqarpata, nassuiaaffigissavasi Naalakkamut pillagassaateqqunagit ninngannerlu ilissinnut qatanngutissinnullu nalliuteqqunagu;
- [ Qupp. 11- mi assiliartaq] Israelikkut kajumissaarneqarput' nunaatiminnik naggorissaaqqullugit' naleqanngitsunillu noqqaassutiginneqqunagit[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Nunap piinik pigisaqarusunnerit Jehovamut kiffartorninnik tamaviaarussiunnaassutiginngisaannaruk[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Utoqqaanertat oqaasii naleqangaarsinnaapput Siunissannut suna aalajangiisuua?
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Pisuut tusaamasallu siunersortissarsiarinissaat iluaqutaanavianngilaq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Eqaarsaartartutut timerput malugissutivullu tamaasa aqulluinnartariaqarpavut© 2018 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Saq-qaani as-simi ajunaar-nersuarmit qimaasimasoq takuneqarsin-naavoq Biibililersaarut una tuniniarneqassanngilaq.
- [ Qupp. 15- imi assiliartat] Ilinniartitsisuullutalu ajoqersuussisuusariaqarpugut[ Qupp. 17- imi assiliartat] Ajoqersuganngorlaap allat maligassiuinerat ilinniarfigilluartarpaa Honning nakorsaat tungusunnitsoq NAKORSAATITIGUT ilisimatusartut ilaasa honinngip tunillaanaveersaataalluinnarsinnaanera aseruuttoornaveersaataasinnaaneralu tupigusuutigaat.
- " Angutip arnaq inuusuttoq niviarsiaasoq uissiaqartorlu illoqarfimmi naapillugu innaassimappagu taakku marluk illoqarfiup isaaffianukaatissavasi KAR ujaqqanillu milloorlugit toqussallugit- tassa arnaq illoqarfimmiikkaluarluni ikkaluarluni ikioqqulluni nilliasimanngimmat angullu angutip allap nuliassaanik pinngitsaaliilluni innaassisimammat.
- Tamatta sinippaassanngikkaluarpugut, kisianni tamatta allanngortinneqassaagut, 52 tassanngaannaq, uisoriinnaq, qarlortaat kingullissaq pilerpat, qarlortarumaarpormi, toqusullu aserujuitsuullutik makissapput, uagullu allanngortinneqarumaarpugut, 53 aserujasoq manna aserujuissummik atitittariaqarmat, toqujasorlu manna toqusuissummik atitittariaqarmat.
- 3 Qanoq ittumilluunniit salloqittartinnaveeritsi, nalliussanngimmat kisianni tunussinersuaq nalliutereerpat, inullu ajortip pia saqqummereerpat, tammarnerup ernera, 4 taanna akerartorumaartoq tamanullu Guutimilluunniit Guutisiornernilluunniit taaneqartunut anneruniarumaartoq, Guutip naalaffiutaata iluanut allaat ingikkumaarluni imminillu Guutiunerarluni.
- 9 Uumasullu naalannaat ataqqinaallu qujaniullu issiavissaarsuarmi issiasumut naassaanngilluinnartumik uumasumut pigitittaraangatigik, 10 taava utoqqaanerit taakku marlunnik qulillit sisamallu issiavissaarsuarmi issiasup saanut palloraraat, naassaanngilluinnartumik uumasoq pallorfigalugu, niaqorutitillu issiavissaarsuup saanut ilivaat oqarlutik:
Sentence Syllables with count 130
- 14 Daavillu angummi ileqqoreqqusaagut palasit, sinniisoqatigiissortaat ivertippai kiffartuutigisassaanut, Liivikkullu ivertillugit isumagisassaanut Guuti unnersiutigeqqullugu kiffartoqqullugillu palasit akianni, ullut nungullugit ullormi pisariaqartumik, matuiisartullu sinniisoqatigiissortaasigut ivertippai, nungullugit isaaffinnut kiffartuutigisassaanut;
- qarsut aalaterpagit, Guutiliaatini siunersiorpagit, tinguk qimerloorpagu, 27 taava talerpianiikkumaarpoq ikkumaarpoq Jeruusalaamut eqquisoq, kaattaassuarnik iliseqqullugu qarnilu ammaqqullugu aserortereqqusinermut nipinilu aneqqullugu sorsunnermut nilliaammik kaattaassuarnillu iliseqqullugu isaaffiinut issumillu qassoraaqqullugu ippilioqqullugulu.
- 10.( wE 1/ 5 01) Jehovap oqaasia uumavoq Galatiamiunut allakkanit, Efesosimiunut allakkanit, Filippimiunut allakkanit aamma Kolossemiunut allakkanit pingaarnersat APUSTILIP Paulusip tusaramiuk kristumiut ilaat judaistinit* sunnerneqarlutik pallorfiginninnermit minguitsumit allamut saassimasut,' ilagiit Galatiamiittut ittut' allakkanik kimittuunik allaffigai.
- Apustilit toqunerata kingorna upperisarsiornikkut siuttut' nalinginnarnik killinnartulianik nalunaaqutinillu tupinnartulianillu sallunernik nalinginnarnillu iluaatsulianik salloqittaataasunik' atuilersimapput, amerlasuut tammartinniarlugit taamalu amerligaluttuinnartut sallusuissummit Jiisusip apustiliisalu ajoqersuutaannit nigortinniarlugit.
- [ Qupp. 29- mi assiliartaq] Jiisusip nalunngilaa nikallungajuarneq apustilit nanertuutigisinnaagaat[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Ilaasa aliikkutaralugu sammisartakkamik pilersaarutimillu pingaannginnerusut ilaat taamaatissimavaat[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Pisinnaasavut killeqaraluartut uummatikkut iluunngarluta kiffartornerput Jehovap pingaartingaarpaa Pulaarneqarusuppit?
- Jiisusip ilin-niar- titsis-sutai iliuusiilu pil-lugit atuaq-qis- saarlutalu taan-na ilaaq-qis- saaraangatsigu Jiisusi tunaarisar-par- put 3 Pisassarinngisaraluamik ajunngisaarfigineqarassi inussiaajunnaarpusi 9' Anersaap kajungernera inuussutaallunilu eqqississutaavoq' Romamiunut allakkat kapitalit 6- imi 8- milu kristumiutut inuunitsinnut pingaarutilinnik paasissutissaqarpoq.
- " Perorsarneqarpugut naaggaarsinnaassalluta iluaatsuussusermut silarsuarmiullu kajungerisaannut, silatusaarluta peqqusersuillutalu Guutimillu mianerinnittuulluta silarsuarmi matumani inuusinnaaqqulluta utaqqitillugit neriuutitta pilluarnartup naammassineqarnissaa Guutittalu angingaartup annaassisitta Jiisusi- Kristusip naalannassuseqarluni saqqummernissaa.
- Asannissusersi ilisarsinermik sianinernillu tamanik ilaqangaaleriartuinnaqqullugu, 10 sorliit iluarnersut misilittarsinnaaqqullusigik, tassa minguitsooqqullusi assuarnaaqqullusilu Kristusip ullussaa nalliutserlugu, 11 iluarnerup inerititaanik Jiisusi Kristusikkut inerittartunik ilumioqangaaqqullusi, Guuti naalannarseqqullugu nersornarseqqullugulu.
- taamaattumik oqaatigisariaqartinngilarput, 9 taakkua namminneq nalunaarutigisarmatigut qanoq ilissinni iserfissarsisugut, qanorlu Guutipiluit tunullugit Guutimut saattusi, Guuti uumasoq ilumut Guutiusoq kiffartorfigilerlugu, 10 erneralu qilammit pisussaq utaqqilerlugu toqusunit makititaa, Jiisusi kamannermit piumaartussamit aniguisitsisussarput.
- Kapitali 6. 1 Taamaattumik Kristusimik ajoqersuutaasut aallaqqaataat qaangiinnarlugit inersimassummut ingerlaniarta, kingumut tunngaviliornata suliat inuussutaanngitsut allamik isumataarutigisariaqarnerannik Guutimullu uppernermik, 2 kuisinnerillu pillugit ajoqersuutaasunik, assannillu patissinermik, toqusullu makinnissaannik, eqqartuussummillu naassaanngitsumik.
Sentence Syllables with count 131
- Ilissili tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngikkormiuusut, inuit illernartut, innuttassarsiat, Guutip ilissinnik taartumit qaamasuminut tupinnaqisumut nooqqullusi qaaqqusisup pissaaneranik nalunaajaasussat, ilissi siornagut innuttarineqanngitsusi, maannali Guutimut innuttaasusi, ilissi nallittorneqanngikkaluartusi, maannali nallittorneqalersusi.
- Pissaanermik atornerluineq taanna assigiinngitsunik pissuseqarpoq- pinngitsaaliilluni atoqateqarneq, qanigilluinnakkamik atoqateqarneq, nuliarisamut nakuuserneq aamma kinguaassiuutitigut atornerluineq- tassa atoqateqarneq akulikitsumik pinngitsaaliinikkut pisarpoq, tamannalu imminermini hiv- mik tunillatsinneqarnissamik naviarnartorsiortitsinerulerpoq.
- Sisorariartarfiit ilarpassuini inuit ataasiakkaarlugit arlalikkuutaarlugilluunniit ilinniartikkumaneqartarput, taamalu sisoraatinik arpannermi ilikkartariaqakkat tunngaviusut ilikkapallanneqarsinnaasarput- manissuinnakkoorluni UR qanoq ingerlaaseqarnissaq, qummukajaakkut ammukajaakkulluunniit qanoq ingerlaaseqarnissaq minnerunngitsumillu qanoq uninnissaq!
- [ Qupp. 22- mi assiliartaq] Noakkut Jehovap suliareqqusaanik suliarinninnissaq pingaarnerpaatittuarpaat[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Guutip neriorsuutai tutsuiginartut Mosesip eqqumajuarnissamut iluaqutigai Silarsuarmi ajortumi' allamiuuneq'' Taaneqartut tamakku tamarmik uppersuseqarnertik pigalugu nassuerput nunami takornartaallutik allamiuullutillu.
- [ Qupp. 24- mi assiliartaq] Daavip naalaffiliassamut pilersaarutit Salomomut tunniuppai pallorfiginninnerlu ilumoortoq uummatikkut iluunngarluni tapersersorlugu[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Utoqqaanertat kristumiut kajumillutik anersaakkut ikiuisarput Naapertuilluartut Guuti naassaanngitsumik unnersiutigissavaat' Iluartoq[ naapertuilluartoq, NV] eqqaamaneqartuassaaq.
- [ Qupp. 4- mi assiliartat] Uumasut pisariaqartinngisaannik inuit anersaakkut pisariaqartitaqarput[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Guutip naalagaaffiata Missiarsikkoortup UR eqqissineq ataavartoq atuutitilissavaa" Parnaarussat iperagaanissaat" oqaluussissutigisiuk KIFFARTORNERMI aallaqqaataani Jiisusip oqaatigaa" parnaarussat iperagaanissaat" oqaluussissutiginiarlugu.
- Ukorsii inuit siulersortaat Israiilikkullu utoqqaanertaat, 9 ullumi killisiorneqaratta inummut ajulersumut angajoqqaatserneq pillugu, kina annassutigigaa, 10 taava tamassinnut Israiilikkunnullu tamanut nalunaarneqarili, una ajorunnaarluni saassini qeqartoq Jiisusip Kristusip Naasarammiup sanningasulimmut kikiattukkassi Guutip toqusunit makititaata aqqagut.
- 18 Massa suna alla oqaluuserineq sapeqqajariga, kisianni Kristusip uakkut piliarisaa, akimanngitsut naalattunngoqqullugit, oqaatsitigullu suliornertigullu, 19 nalunaaqqutit tupinnartuliallu pissaaneratigut, Guutip anernerata pissaaneragut, tassa Jeruusalaamit aallarlunga eqqaalu tamakkerlugu Ilooria tikillugu Kristusip iivangkiiliua naammattumik oqaatigigakku;
- 11 Tamannalu pillugu tussiattuinnarpassi, Guutitsinnut qinngaqqunnanngitsuuteqqullusi qaaqqussummut pissaanikkullu naammatseqqullugit angajoqqaatsernerit nuannarisani tamaasa uppernikkullu suliarisaasut, 12 naalakkatta Jiisusip Kristusip aqqa naalannarseqqullugu ilissinni ilissilu naalannarseqqullusi taassumani Guutitta Naalakkallu Jiisusip Kristusip saammaannera naapertorlugu.
- Kapitali 3. 1 Tamanna pissutigalugu uanga Paalusi Kristusip Jiisusip qilersugaa ilissi Guutimik nalusuugaluartusi pillusi- 2 soorlu tusarsimasusi Guutip saammaanneranik inoqutigiissuni atortitassamik uannut pisitaasumik ilissinni atorteqqullugu, 3 anngigisaq uannut nalunaajagaammat saqqummiisaqartillunga soorlu siuliini allaffigillatsiarissi;
Sentence Syllables with count 132
- Pilatusillu akimanersaasunit akornatsinniittunit ittuniit kajumissaarneqarluni sanningasulimmut kikiattugaasussatut eqqartuummagu aallaqqaataaniit taassuminnga asannittut miserratiginngilaat, taakkununngami ullut pingajuanni uummaqqissimalluni saqqummerpoq Guutip pruffiitiisa taanna pillugu taakkuninnga nuannersorpassuarnillu titusindilinnik allanik siulittuinerattut;
- Tamanna anguniarlugu Biibilip Biibililersaarutillu atuarnissaat atuaqqissaarnissaallu, Guutip ikiuinissaanik siulersuinissaanillu qinnuiginissaa, kristumiut ataatsimiinnerisa aalajangersimasumik najuuffigisarnissaat, Guutip naalagaaffianik nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigisarnissaa ajoqersuganngortitsinissarlu piffissaqarfigisariaqarpavut.
- Allaaserisami matumani sammineqarpoq taakku angerlarsimaffimminni eqqissinermik qanoq siuarsaasinnaasut ilaquttatillu sallusuissummiilernissaannut ilernissaannut ikiorumallugit susinnaasut JEHOVAP NALUNAAJAASUISA Siulersuisoqatigiivinut ilaasortaq Guy Hollis Pierce marlunngorneq marsip 18- ianni 2014- imi 79- inik ukioqarluni nunarsuarmi inuujunnaarpoq.
- 4 Qanoq ilillutit Biibilimik paasinnissinnaasutit- 1. Atuakkiortuanut ikioqqugit 5 Qanoq ilillutit Biibilimik paasinnissinnaasutit- 2. Isummereernak atuarit 6 Qanoq ilillutit Biibilimik paasinnissinnaasutit- 3. Allanut ikiortigit 9 Atuartartutta apeqqutaat 25 Guutimut palligunniarit-' Uagutsinnik Guutip asannissusianit avissaartitsisinnaasoqarpa'?
- Siulersuisoqatigiinni ilaasut allallu Biibilinik atuakkanillu Biibilimut ilinniutaasunik piareersarnermik naqiterinermillu taamaaqataanillu suliaqartut tamarmik allanik akissarsiaqanngillat kisianni akeqanngitsumik nerisaqarlutillu inigisaqarput namminerisaminnillu pisariaqartitaminnut anginngitsumik[ ajunngitsorsiassaqartitaallutik].
- - Judasi 21.[ Qupp. 28- mi assiliartaq]" Inassutikka maleruarussigit asannissutsinniittuassaasi ittuassaasi, soorlu uanga Ataatama inassutai maleruarikka asannissusianiittuarlungalu ittuarlungalu"" Qaallutit malinnga"" Uannik malinnikkumasoq imminut isumakkiissaaq, ullullu tamaasa sanningasulini[ nappagaq anniartitaaffini, NV] ersullugu malissavaanga.
- 6 Tamanna pillugu qiimmattaritsi, naak maanakkut ussernartutigut tamalaatigut aliasutsiartinneqartaraluartusi pisariaqaraangat, 7 uppersusissi misiligaassusia akisunerungaartoq kuultimit nungujasumit innikkut misiligaasaraluartumit nersornaatigineqaqqullugu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusip Kristusip saqqummerfissaani;
- 12 Ilisimaqquassili, qatanngutikka, atukkakka iivangkiiliup siumukarneranut iluaqutaaginnarsimasut, 13 qilersugaanera Kristusimi pisimasoq ersermat sakkutuunut paarsisunut tamanut ilaannullu tamanut, 14 Naalakkamilu qatanngutigiit amerlanersaasa qilersugaanera tatissarsissutigimmassuk annermik sapiisilerlutik Guutip oqaasia ersioratik oqaaserisarlugu.
- 3 Guuti siuaasakka malillugit ilerasuutigisaqarnanga kiffartorfigisara qutsavigaara, aammami soraarnanga qinusarnikkut eqqaasarpakkit ullukkullu unnuakkullu, 4 qullisillu eqqaasarlugit takorusulillaaraakkit tipaatsulluinnaleqqullunga, 5 eqqarsaatigisarakku uppersutsit peqqusersuitsoq, siunikkut aanavit Luuisip anaanavillu Eunikip ilumiugisaat;
- 3 Taassuma Guutiusup pissarsuup inuussutissanillu mianerinnissutissanillu tamanik tunimmatigut naalannassutsimigut ajunngingaarsutsimigullu qaaqqusisitsinik ilisarsinikkut, 4 taakkunatigut unnersuutinik qujanartunik annernillu tunimmatigut, taakku pigalugit Guuti qanoq-issusiagut peqatigileqqullusiuk, aserornartut silarsuup pii pileritsannartut nigorussigik:
Sentence Syllables with count 133
- Imm. 5. Naak imm. 1, nr. 2-mi aalajangersagaqaraluartoq, mannissarniartoqaqqusaavoq, tak.§ 11. Imm. 6. Naak imm. 1, nr. 1-mi aalajangersagaqaraluartoq, appaliarsuit manniinik mannissartoqaqqusaavoq piaraannillu katersisoqaqqusaalluni, tak.§ 11, imm. 6. Imm. 7. Naak imm. 1-mi aalajangersagaqaraluartoq, aqqutit nalunaaqutsikkat aqqutigalugit angallammik angalasoqaqqusaavoq.
- v9 Ilissili tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngikkormiuusut, inuit illernartut, innuttassarsiat, Guutip ilissinnik taartumit qaamasuminut tupinnaqisumut nooqqullusi qaaqqusisup pissaaneranik nalunaajaasussat, v10 ilissi siornagut innuttarineqanngitsusi, maannali Guutimut innuttaasusi, ilissi nallittorneqanngikkaluartusi, maannali nallittorneqalersusi.
- 18 Naalakkallu ullumi unnersorfigaatit pigisassarsiamisut innuttariumallutit, soorlu oqaluffigigaatit, inassutaalu tamaasa maleruassagitit, 19 annerpaanngortikkumallutillu akimanngitsunit pinngortitaminit tamanit, nersornaataaqqullusi tusaamasannguutaaqqullusilu assuutaaqqullusilu inuiaaqqullusilu illernartut Naalakkap Guutissi pigisai, soorlu oqalussimasoq.
- tamanna pillugu aallartitsivugut kunngi nalunaarfigalugu, 15 pisimasut eqqaasassat allassimaffiat siuaasavit piat ujarlerfigeqqullugu, nanisissasutit taava pisimasut eqqaasassat allassimaffianni nalujunnaarlutillu, illoqarfik taanna tassa illoqarfik naalasseriitsunik inulik kunnginut nunanullu ujariatsissutaasunik, tassanilu itsarsuarmit perluliortartut;
- 18 Taamanikkut Naalakkap peerumaarpai isikkanut tajaasat pinnersaatit, seqiniusallu qaammataasallu 19 iverutillu kalinneeqqallu saagullu 20 nasannguillu allornikillisaatillu qiterutillu anernerissaatiliviillu aarnussallu 21 assammiullu tullerutillu 22 assuutillu qallersaatillu saaliaqutillu aningaasiviillu 23 tarrarsuutillu ilupassallu qaarutillu uligussallu;
- 9) Nazistilli toqoraaffiini Sovjetunioniusimasumilu tigusanut inissiarsuini Gulaginik taaneqartuni annilaanganaqisunik misigisaqartaraluarlutik, inupalaanillu saassunneqartaraluarlutik, eqqunngitsunik unnerluutigineqartaraluarlutik salluliuutigineqartaraluarlutillu, Kristusip eqqissisitsinera uummammiugigamikku aalajaattuarsimapput.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jiisusi assigalugu inuit isumassortarutsigik sunniuteqarluartumik kiffartorsinnaassaagut[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Jiisusi nunarsuarmut tikiussimavoq pingaarnerpaamik sallusuissut nalunaajaassutigissallugu[ Qupp. 17- mi assiliartat] Jehovap Nalunaajaasuisa peqqissaartumik nalunaajaaneq pingaarnerpaatippaat TAKORLOORUK un-nuk- kut aq-qusinik- kut pisut-tutit.
- 8, 9.( gE 9/ 22 01)[ Box/ Picture on page 24] Sananeqaatit kingornuttakkat ajoquseraangata aaqqissuuteqqittarpai Uillut ilaat nunarsuatta inuuffigiuminaannersaasa ilaani uumasuuvoq, tassalu Atlantikup qeqqani imermik uunartumik puilasoqarfiusumi, puilasullu taakku kemikalianik toqunartortalinnik qummut tissalutsitsisarput uillup sananeqaataanik aseruiuartunik.
- 23 Tamarmik ajortuliarput Guutimi nersornartumik ajorsarlutik 24 iluartuutinneqarlutillu akeqanngitsumik taassuma saammaanneranit, utertitaagamik Kristusi-Jiisusikkut, 25 taanna Guutip saqqangiuppaa saammaaffioqqullugu uppernikkut aavanut, iluarneq immini atortoq nalunaarumagamiuk ajortulinerit isumakkeerumallugit siornagut Guutip ninngassaarseriinnerani pisimasut.
- 13 Savaasammi ussigillu aavi ussigullu arnavissap arsai mingutsittunut serpartaataasut uinimmut minguersaataallutik iluarsisitsimmata, 14 immaqa angeqqinganik Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut assuarnaatsumik imminik Guutimut pilliutigisup aavata tarnissi nalunngissusiat minguersassagaa suliat inuussutaanngitsut piiarlugit Guutimut uumasumut kiffaalersillusi.
Sentence Syllables with count 134
- § 3. Aningaaserivik inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi, tassungalu ilanngullugu Kalaallit Nunaanni" angerlarsimaffeqarpoq", taanna inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi inatsisinik malinnittussaatitaappat, tassa imaappoq Inatsisitigut oqartussaaffeqarfik peqataasoq aningaaseriviup nalunaaruteqartussaatitaanera inatsisitigut aqutsivigisinnaagaa.
- Silaannaq kissarnerulerumaarpoq imeq qaffakkumaarpoq orpippassuit nunarsuup puai uumasullu uumaffissuat uumaffigisinnaajunnaassaaq imaq tarajoqarnerulissaaq imarmiutavullu mamarisavut kalaallit inuuniutaat katsorsaatissat pitsaviit orpippassuarmiutulli akiuuttariaqalissapput nungutitaanissaallu ilimanarsinnaalluni takussagipput ugguarneq siulliussanngitsoq
- U. S. Geological Survey- mit nalunaarutigineqarpoq 2004- mi Indiap Imarpissuani nunap sajunnera immap malerujussuinik malitseqartoq, ukiumik tamatuminnga" ukiuni 500- ngajanni nunap sajunneranut tunngatillugu toqusoqarfiunerpaanngortitsisoq", aamma" oqaluttuarisaanermi ataasiaannarluni nunap sajunnerani ajunaartut amerlanerusut nalunaarsorneqarsimapput".
- Qinerlerfissiami Great Ages of Man- imi allassimavoq oqaluffiup naalagaaffiullu qanimut ataqatigiinnerat pissutigalugu" ukiumi 385- imi, kristumiunik malersuinersuaqarnermit kingullermit ukiut 80- it qaangiutiinnartut, oqaluffeqarfimmit allamik isumallit toqutsinneqartalerput, palasiilu kaasarit pissaaneqarsimanerannut assingungajattumik pissaaneqalerput.
- [ Qupp. 5- mi assiliartaq] Jiisusi kuisinnermigut tassaalerpoq Guutip Tanitaa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusip Guutimit suliassiissutigineqartoq naammassiniarlugu nukini atorpai[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Ullumikkut Jiisusi kunngiuvoq pissaanilissuaq" Ullumimiit Guuteqarnera upperilerpara" ALEXANDRA Ukrainemiuuvoq, Pragimili Tjekkiamiittumi ittumi najugaqarluni.
- 21- 24. Guutip naalagaaffianik tusarliussaq, aamma Guutip iluarisaanngitsutut eqqartuussineri, oqaluussissutigigaangatsigu, Danielip Nebukadnesari qanoq pineqarumaartoq, kunngilu' eqqissisimalluni sivisuumik inuusinnaassaguni' qanoq iliortariaqartoq, oqaluttuukkamiuk Danielip ersersitsineratulli uppissuseqartariaqarpugut sapiissuseqartariaqarlutalu.
- Diaavulup nalunnginnamiuk piffissakilluni atuinerujartortitsivoq innuttaaqatigiit aaqqissuussaaneranni pingaarnerit ilaat aqutani- tassa aningaasannanniarnerujussuaq- atorlugu nunarsuarmi pinngortitap pisuussutaanik ingasattumik atuinermik avatangiisinillu aseruinermik kinguneqartumik inuillu inuuinnarsinnaanerannik navianartorsiortitsisumik.
- ] 25 Innali ilissinnik nakussatsitsisinnaasoq iivangkiiliu oqaatigisara Jiisusi-Kristusimillu oqaluussissutigisaq missiliorlugu, saqqummersitarlu missiliorlugu anngigisaagaluaq ulloqaleqqaarneranit isertugaq, 26 maannali ersersoq pruffiitillu allagaasigut Guutip ittuinnartup inassutaa malillugu Guutimik nalusunut tamanut nalunaarsimasoq uppernikkut naalattunngoqqullugit:
- 19 Ilisimavungami ilissi qinnussisarnissigut Jiisusillu Kristusip anersaata illersuineragut tamanna annassutigissagiga, 20 soorlu kipisallunga neriussinnartunga pakatsisarneqanngilluinnassasoralunga, kisianni tamatigut ersisuersillunga Kristusi maannakkuttaaq timikkut naalannartinneqassasoralugu, soorlu pisartaannartoq, inuussanerumaluunniit toqussanerumaluunniit.
- Piffissamik amigartooqqajaqaanga, Giitiuut, Baarak, Samsuut, Jatta, Daavi, Saamuali pruffiitillu oqaluttuarissagukkit, 33 taakkua uppernikkut naalagaaffiit artorsartippaat, iluarneq atortippaat, unnersuutigisat pivaat, liiuit qarni milippaat, 34 innerup ikumarna qamippaat, panap kiinaa ingalappaat, sanngiikkaluaramik nakussatsipput, sorsunnermi pisarsuanngorput, takornartat sakkutoorpassui tunuartippaat;
Sentence Syllables with count 135
- v37 Tassa inatsit pilliut ikikkagassaq, naatitanit pilliut, pilliut ajortaaruteqqussut, pilliut pisuutitaajunnaaqqussut, ivertitaaffimmi pilliut pilliullu nereqatigiissutissaq pillugit- v38 inatsisit taakku Naalakkap qaqqami Sinajimi Mosesimut tunniussimavai taamani Israelikkut Sinajip inoqajuitsuaniitillutik itillutik Naalakkamut pilliisarnissaat peqqussutigigamiuk.
- 39 Taava Eliaasarip palasip tiguai taakku aamaasiviit kannussaasut, ikikkakkat aggiussaat, singartiterpaalu tunisivik taakkuninnga qalleqqullugu, 40 Israiilip kinguaasa eqqaassutissaannik, allaasumik Aarunip kinguaarinngisaanik palliguttoqassanngimmat Naalakkap saani tipigissaatilliiumasumik, Kooratut katersortortaasullu pineqaqqunagu, soorlu Naalakkap Moorsasikkut oqaluffigigaani.
- " Nalinginnaasup qeqqa, ilua, taamaattumillu inuuseq ilorleq iliuusiini tamani malunnartoq, kissaataani, misigissusiini, qanoq misiginerani, soqutigisaani, siunertaani, eqqarsaataani, paasinnittaasiani takorluuineranilu, ilisarsinerani ilisimassuseqarneranilu, piginnaasaani, isumaani isumaliortaasianilu, eqqaamannissinnaanerani sianissusianilu.
- Nipit siutaannarmik tusaaneqarsinnaanngitsut atorlugit misissueriaaseq nutaaq iluaqutigalugu Osakami universitetimi ilisimatusartut uummatip iluata uummatillu taqaaraasa iluatungaaniittut ittut endotelcellet qanoq sunnerneqartarnerannik uuttortaasinnaasimapput- misissuiffigineqarlutik inuit pujortarneq ajortut taamaattorli pujortartut pujuannik najuussuisartut.
- Eqqorluartumik ilisimasaqarneq ajunngissusermik tunngavissiivoq Inuk eqqortuliorusuttoq Jehovap Jiisusillu ajussuseq peerniarlugu maanna qanoq iliuuseqarnerat pillugu eqqorluartumik ilisimasaqaleraangami piaarinani iliuutsinik ajortunik akuerinninnginnissamut, ajornerusumilluunniit,' Guutimut akiuuttunngunnginnissamut' tamanna iluaqutigisinnaavaa.
- Sharon Sharp, eqquiniaasarneq pillugu misissuiffimmi Public Gaming Research Institute- mi atorfilik, oqarpoq USA- mi 1964- imiit 1999- imut eqquiniaasitsisarnertigut sinneqartoorutit" naalagaaffiup isertitaani dollarsit 125 milliardit missaanniissimasut issimasut( 1 billion kr.- it sinnerlugit), aammalu aningaasat taakkua amerlanersaat 1993- imiit naalagaaffiup karsianut nakkartinneqarsimasut".
- [ Qupp. 7- mi assiliartaq] Ilaannikkut ikiaroornartoq tusaamasaasunit nuannaartorinartunngortinniarneqartarpoq[ Qupp. 7- mi assiliartat] Nipilersornerup silarsuaa tamarmi ikiaoornartumik atornerluinermik sunnertissimavoq[ Qupp. 8- mi assiliartat] Ecstasy raveni pineqariaannaavoq[ Suminngaanneernerat IR] AP Photo/ Greg Smith Gerald Nino/ U. S. Customs Toqqorsivitsinnit" PUIUGASSAANNGILAQ!
- 9 Uumasullu naalannaat ataqqinaallu qujaniullu pigitittaraangatigik issiaffiup qilaallup qaani issiasumut naassaanngilluinnartumik uumasumut, 10 taava utoqqaanerit taakku marlunnik qulillit sisamallu palloraraat issiaffimmi qilaalimmi issiasup saanut, naassaanngilluinnartumik uumasoq pallorfigalugu, niaqorutitillu issiaffiup qilaallup saanut ilillugit, oqarlutik:
- 30 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutikka, Naalagarput Jiisusi-Kristusi pillugu anersaallu asannissusia pillugu assorooqatigeqqullunga Guutimut qinnuttarlunga, 31 uppinngitsut Juutiamiittut uannut anigoqqullugit kiffartuutigalu Jerusalaamut pissutiga iluartunut ilassiuminarseqqullugu, 32 tipaatsullunga ilissinnut peqqullunga Guutip peqqusaagut ilagalusilu inuummarisseqqullunga.
- 15 Naalagarli Kristusi uummatissinni illernartissiuk, piareertuinnarlusi kikkunnulluunniit neriuutigisaq ilissinniittoq ittoq pillugu ilissinnik nassueqqusisunut illersuutissaqarniarlusi, kisianni piuaallusi mianerinnillusilu, 16 ilerasuutissaqarnaveersaarlusi, Kristusimi iluartumik saqinissinnik assuarlersut mamarlerneqaatigisassinni pakatsisinneqaqqullugit.
Sentence Syllables with count 136
- 2 Israiilikkullu iluunngarmik, tuusintilinnut untritilinnullu naalagaasut, eqqartuussisullu Israiilikkullu iluunngarmik siulersortaat tamarmik, siuaasaqatigiit naalagaat, Saalumuup oqarfigimmatik 3 aallarput Saalumuu katisimasullu iluunngarmik taassumaniittut ittut kingittunnguamut Giipiuunimiittumut, tassaniimmat immat tupeq Guutip naapittarfiutaa Moorsasip Naalakkap kiffaata puilasuitsumi sanaa.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Naak Peter inunnut qununermut nakkaannaraluartoq ima paasisariaqanngilaq taanna' nigortut tammarumaartut ilagigaat' Silarsuarmi ajornartorsiorfiusumi qanoq neriuuteqartoqalersinnaasoq" INUINNAAT ajunngitsuliornissamut ataatsimullu ajornartorsiutimik aaqqinnissaannut oqaluttuarisaanermi ullumikkut aatsaat taama periarfissarissaartigipput.
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovap tatiginissaanut Pinngortitarsuarmit pissutissinneqangaarpugut[ Suminngaanneernera IR] Courtesy of Anglo- Australian Observatory, photograph by David Malin[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovamik tatiginninneq aamma taassuma tatigisaanik tatiginninneruvoq Aap, pis-sutis- saqaratik un-nueqatigiis- simagunik kinguaas-siuutitigut as-suar- nar-tuliorsimaneran- nut up-per- narsaataavoq.
- [ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Guutip oqaasiani siulittuutigineqarpoq nalitsinni silarsuaq tamakkerlugu nallerneqarsimanngitsumik oqaluussisoqarumaartoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Jehovap Noamik ilaqutaanillu aniguisitsisimanermisut uagut aniguisissinnaavaatigut[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Jehovap" qulliit tamaasa isaannit allarterumaarpai, toqulu peerukkumaarpoq".
- [ Qupp. 22- mi assiliartaq] Kristumiutut inersimalluartuunerput paasinnissinnaassutsitsinnik sungiusaanitsigut ersertarpoq[ Qupp. 23- mi assiliartat] Inuttut qanoq ittuunersugut' tusakkatsinnik puigutuunnginnikkut suliassamillu naammassinnittartuunikkut' uppernarsartarparput Qatanngutigiittut asaqatigiinnikkut ineriartortuaritsi"[ Inuugitsi] asaqatigiillusi soorlu Kristusip asagaatigut.
- Kristumiut tanitat aamma Kristusi kunngitut palasitullu inatsisitigut qilammi kiffartoqatigiinnissaannik isumaqatigiissutaavoq Oqalugiaammut immikkut ittumut qaaqqusissut Silarsuarmi ajornartorsiutinik ulikkaartumi qanoq toqqissisimalersinnaasutit Oqalugiaat Biibilimik tunngavilik tamanna nunarsuaq tamakkerlugu nunani 230- nit amerlanerusuni oqalugiaatigineqassaaq.
- Arnat kinaassuseqanngitsutut, perusussuseqartuaannartutut, sianiitsutut utaqqiinnartutullu angutinut atoqatigineqartussiatut- arnat qitiitigalutik atisaajartut aningaasanillu akilersillutik taamatut aliikkusersuisutut- saqqummiunneqartarnerat naligiissusermik inuttullu naleqassusermik oqariartuuteqarsinnaanngilluinnarpoq," nalunaarusiaq alla inerniliivoq.
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Inngilit Guutip piumasaanik naammassinnittarnertik nuannaarutigaat[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Inngilit Guutip piumasaanut naapertuuttumik akuliunissamut piareersimajuaannarput, soorlu Danielimut tunngatillugu taamaassimasut[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Sapiitsuugit- inngilit oqaluussinermik tapersersuinerat ilisimaaralugu[ Suminngaanneernera IR] Nunarsuaq:
- 2 Taamaammat ilagiinnik paarsisoq assuarnaatsuussavoq, ataatsimik nulialik, mianersortoq, isumamineernaveersaartoq, ippinnaatsoq, illusisitsisartoq, ajoqersuineq sapinngitsoq, 3 viinnisorajuttuunngitsoq, unataagajuttuunngitsoq, ittoornartumik akissarsinianngitsoq, piuaatsoq, saqitsaagajunngitsoq, piumatuunngitsoq, 4 inoqutiminik paarsilluartoq, qitornai tamatigut ataqqinnillutik naalattut;
- 25 Ilissi angutit, nuliasi asaniarsigik, soorluttaaq Kristusip ilagiit asagai imminillu tunniulluni taakku pissutigalugit, 26 tassa iluarsarumagamigit uffaammik imermik oqaatsikkut eqqiarlugit, 27 nammineq imminut saqqummiukkumagamigit ilagiit usornartut mingoqanngitsut eqinganeqanngitsut allamilluunniit taamaattoqanngitsut, kisianni iluaqqullugit assuarnaaqqullugillu.
Sentence Syllables with count 137
- v7 Nersuteeqqamut angutivissamut ilanngullugit pilliutigisassavai naatitanit pilliutissat efamik ataatsimik naleqartut, aamma savamut angutivissamut ilanngullugit efamik ataatsimik naleqartut ilaqartillugillu pissaqarnini naapertorlugu tunniussinnaasaminik tamanik, savaaqqanut ilanngullugit, uuliamillu hinimik ataatsimik nalilimmik efat tamaasa ilaqartittarlugit.
- v12 tamatumuunalu perorsarneqarpugut naaggaarsinnaassalluta iluaatsuussusermut silarsuarmiullu kajungerisaannut, silatusaarluta peqqusersuillutalu Guutimillu mianerinnittuulluta silarsuarmi matumani inuusinnaaqqulluta v13 utaqqitillugit neriuutitta pilluarnartup naammassineqarnissaa Guutittalu angingaartup annaassisitta Jiisusi-Kristusip naalannassuseqarluni saqqummernissaa.
- Ilissi oqaanneqarpusi, inuiaqatigiit akimanngitsullu immikkullu oqaasillit ukorsii, 5 qanoq ilisukkut tusalerussigik kukiusaasat qarlortaatillu assassorissallu kukkilattariarsuillu sianaannguillu sulluartaateqatigiillu nipilersuutillu nalinginnaat, nillersut tusalerlugit seeqqummerlusi pallorfigissavarsi inuusaliaq kuultiusoq kunngip Nipukanniitsarip napparteqqusaa.
- Taakkutulli qatanngutit Haitimiut nunani allani najugaqarsimasut Haitimut uteqqissimapput oqaluussinermi ikiuussinnaajumallutik HAITI HAITIMI OQALUUSSISARTOQ ATAASIUGAANGAT INNUTTAASUT 557- IUSARPUT OQALUUSSISARTUT 954- IT BIIBILIMIK ATUAQQISSAAQATIGISARTAGAQARPUT 735- NIK Meeqqat kissaatigineqartutut asaneqartutullu misigisariaqarput" MEERAQ asalaaruk akineqangaassaatillu.
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq]" Guuti naalakkatsitut inunnit naalattariaqarneruarput"[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Kajfasip inuit, Guuti pinnagu, tunaarai Pisussaasutut misigineq aappariinnissinni anorersuarsiorfiusutut ittuni kitsatut ippoq AAPPARIINNUT Uiusup nuliaasul-lu aap-pariin- ner-tik pisus-saasutut misigis-suseqarfigigunik- ku aap-pariin- ner-tik ataavar-tus- satut isigis-savaat, taman-nalu toq-qis- sisimas-sutigis- savaat.
- [ Qupp. 8- mi issuagaq] Najoqqutassianik Biibilimiittunik ittunik sumiginnaasut sumiginnaanertik pissutigalugu naalliuuteqarsinnaapput[ Qupp. 9- mi issuagaq] Najoqqutassianik Biibilimiittunik ittunik maleruaasut ilerasuutissaqanngillat aamma ilaqutariittut qanittumik attaveqarput" Ajoqersorsigik ilissinnut peqqussutikka tamaasa maleruaqqullugit"" Taamaattumik aallaritsi...
- 1 Kaasarip Tipeeriusip naalagaassusiata ukiuisa aqqaneq-tallimaanni, Puntiusi Pilaatusi nunamut naalagaammat Juutiami, Heruutasilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Galiliiami, nukaalu Pilippu nunamut ilaannarmut naalagaammat Itoriiami Traggunitsillu eqqaani, Lusaaniarsilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Apiliinimi, 2 Annarsilu Kaajaffarsilu palasiunerutillugit:
- Kapitalit 9. Guutimut kiffartornerit illernartuullu nunamiusoq angerutsikkut siulliusukkut peqqussutigisaasut naammanngitsuullutik assersuutaannaasut kingulliusukkut atulersitaasunut, Kristusi tikiummat ajunngitsuutinut nalliuttussanut palasiunerulluni toqumigullu tastamantitaamut akunnermiliuttuulluni kingornussassaq naassaanngitsoq unnersuutigisaq qaaqqusimasunut pigileqqullugu.
- Ullormik amigartooqqajaqaanga, Giitiuullu Baarallu Simsuullu Jattalu Daavilu Saamualilu pruffiitillu oqaluttuarissagukkit, 33 taakkua uppernikkut naalagaaffiit artorsartippaat, iluarneq atortippaat, unnersuutigisat pivaat, liiuit qarni milippaat, 34 innerup ikumarna qamippaat, panap kiinaa ingalappaat, sanngiikkaluaramik nakussatsipput, sorsunnermi pissarsuanngorput, takornartat katersaat tunuartippaat;
- 4 Inuimmi qaammarsarneqareeraluartut tunissullu qilammit pisoq ooqattaarsimallugu anersaarlu illernartoq ilangiiffigilersimallugu 5 Guutillu oqaasia ajunngitsoq silallu piumaartussap pissaaneri ooqattaarsimallugit, 6 tunussigunik allamik isumataarnissamut kingumut nutaanngortinneq ajornaqaat, Guutip ernera imminni sanningasulimmut kikiattorteqqimmassuk mitannarsisillugulu.
Sentence Syllables with count 138
- Imm. 2. Navianartorsiorsinnaanermut naliliineq tunngavigalugu inuup ingerlatsinermut akisussaasuusup ilitsersuuteqarnermigut akuersissutigisinnaavaa suliassap inummik ataasiinnarmi suliarineqarnissaa, tamatumani pineqarpat suliamik periuseq imaluunniit ingerlatsinermi periuseq ajornanngitsoq, kiisalu pineqartumut navianartorsiorsinnaaneq annertusissanngippat.
- 10 Saalumuup erneraa Riaapiaat, taassuma Aapiaa erneraa, taassuma Aasa erneraa, taassuma Juusaffat erneraa, 11 taassuma Jooraat erneraa, taassuma Agaasia erneraa, taassuma Juuarsi erneraa, 12 taassuma Amaassia erneraa, taassuma Asaria erneraa, taassuma Juuttaat erneraa, 13 taassuma Aagarsi erneraa, taassuma Hiskia erneraa, taassuma Mannarsi erneraa, 14 taassuma Amuni erneraa, taassuma Joorsia erneraa.
- Ikittuinnaat unikaallattarput eqqarsaatigalugulu piisaarluni inuuneq nuannaarniutillu filmini tv- kkullu takutinneqartartut' silarsuup anersaavanik'- eqqarsartaatsimik silarsuarmi nalinginnaasumik nunarsuullu inuisa milliardillit amerlanerpaartaannut sunniuteqartumik taakkuninngalu Guutip uagutsinnut siunertaanut akerliusumik iliuuseqartitsisartumik- ersersitsiinnartartut.
- Allaatigisami Festusip, Romamiut Judæami naalagaatitaata, toquneranit( ukiup 62- ip missaani) taassumalu kingoraartaata, Albinusip, ivertinneqarneranut pisimasut pillugit oqaluttuarfiusumi, Josefusip eqqaavaa palasiunerup Ananusip( Annasip)" Sanhedrinimi eqqartuussisut qaaqqugai, angullu Jaakumik atilik, Jiisusip Kristusimik taagorneqartup qatanngutaa allallu taakkununnga sassartillugit.
- ALLAASERISAT PINGAARNERIT 3 Takuneqarsinnaasut kisimik upperineqarsinnaapput 4 Guutip ilisimassusia pinngortitami takuneqarsinnaavoq 6 Guutip pissaanera ullorissani takuneqarsinnaavoq 8 Guutip asanninnera anaanap asanninnerani takuneqarsinnaavoq ALLAASERISAT ATUAQATIGIISSUTISSAT decembari 2011- 1. januaari 2012' Nammineq paasisimasaqassutsit tatigeqinagu' QUPPERNEQ 10 ERINARSUUTIT:
- 30 Oqaaqqissaarpassili, qatanngutikka, naalagarput Jiisusi Kristusi pillugu anernerullu asannissusia pillugu, assorooqatigeqqullunga Guutimut tussiullunga, 31 uppinngitsut Juutiamiittut uannut anigoqqullugit kiffartuutigalu Jeruusalaamut pissutiga illernartunut ilassiuminarseqqullugu, 32 tipaatsutsillunga ilissinnut peqqullunga Guutip peqqusaagut inuummarisseqqullungalu ilagalusi.
- Arnaaneqarneq uersaanerlu mingunnartuliornerlu kanngunartuliornerlu 20 Guutipilussiornerlu ilisiinnerlu qinngarsuinerlu saqitsaanerlu annerussinerlu kamannerlu saqitsaagajunnerlu assuariinnerlu killormullu ilagiinneq 21 sinnganerlu toqutsinerlu imerajunnerlu nerivallaarnerlu allallu taamaattut, tamakku pillugit maanna oqarfigereerpassi, soorlu siornagut oqarfigereerissi:
- 12 Ilisimaqquassili, qatanngutikka, qanoq pineqarnikka iivangkiiliumut annermik ingerlalluaataalermata, 13 qilersugaanera Kristusimik pissuteqartoq ersermat sakkutuut paarsisut illorsuanniittunut ittunut tamanut ilaanullu tamanut, 14 Naalakkamilu qatanngutigiit amerlanertaasa qilersugaanera tatissarsissutigimmassuk annermik sapiisilerlutik oqaaseq ersioratik oqaaserisarlugu.
- 13 Massa ussigillu savaasallu aavi ussigullu arnavissap arsai mingutsittunut serpartaataasut illernarsisitsimmata uinimmut minguersaataallutik, 14 immaqa angeqqinganik Kristusip anernikkut ittuinnartukkut assuarnaatsumik imminik Guutimut pilliutigisup aavata tarnissi nalunngissusiat minguersassagaa sulianik inuussutaanngitsunik piiarlugu Guutimut uumasumut kiffartulersillusi.
- 3 Taassuma Guutiusup pissarsuup tamanik inuussutissanillu mianerinnissutissanillu tunimmatigut qaaqqusisitsinnik ilisarsinikkut qaaqqugamisigut naalannarsutsimigut ajunngingaarsutsimigullu, 4( taakkunatigut tunineqarpugut unnersuutinik annernik qujanartunik, taakku pigalugit Guuti peqatigileqqullusiuk qanoq-issusiagut, aserornartut silarsuup pii pileritsannartut nigorussigik):
Sentence Syllables with count 139
- Utoqqaat atugarisaat pillugit pitsaanerusumik takussutissaqalerlunilu ilisimasaqalernissaq anguniarlugu attaveqaatit paasissutissiisarfiillu assigiinngitsut Utoqqaat illersuisuata pilersissagai naatsorsuutigineqarpoq, tassa utoqqaat periarfissaannut aamma atugarisaannut nalinginnaasumik pingaaruteqarsinnaasut Utoqqaat illersuisuata suliniutit aallartissinnaassammagit.
- Imm. 2. Tunisassiat, Inuussutissanik allagartalersuisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 1, 2. februar 1994-imeersumi IR piumasaqaatinut naammassinnittut kisianni nalunaarummi matumani piumasaqaatinut naammassinninngitsut kiisalu 1. apriili 2020 sioqqullugu tuniniagassanngortitat nalunaaqutsersorneqarsimasullu nungunnissaasa tungaanut tuniniarneqarsinnaapput.
- v12 Ussimmut ataatsimut ilaliuttassavasi naatitanit pilliutit qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai pingasut uuliamik aalatikkat, savamut angutivissamut qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutai marluk uuliamik aalatikkat, v13 savaaqqamullu ataatsimut ilaliutissavasi naatitanit pilliutit qajuusat aseqqorissut efap qulerarterutaa ataaseq uuliamik aalatikkat.
- Nalinginnaap Israiilikkulluunniit ilagisaata Israiilimi takornartaasulluunniit ilagisaata tunissut pilliutigiumaguniuk, unnersuunniluunniit pissutigalugu kajuminniniluunniit pissutigalugu tunissut ikikkagassaq Naalakkamut pilliutigiumaguniuk, 19 taava nuannarineqaatigissagussiuk pilliutigissavaa malunnaatsoq angutaasoq ussigilluunniit savalluunniit savaasalluunniit ilagisaat.
- " Nammineq titarnermik ataasinnguamilluunniit allataqarani allannissamut arlalinnik kajumissisitsisimalluni oqaluutsinillu, oqalugiaatinillu, oqallisissanillu atuakkanillu allannissamut, eqqumiitsuliornissamut unnersiutiginnissutiliornissamullu anguterpassuarnit pingaarutilinnit siunermigut kingunermigullu inuusunit tamanit isumassarsisitsinerpaasimavoq.
- 3.[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Danielip suna tamaat Guutimut ataqqinaatigitippaa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Biibilimi najoqqutassiat naapertorlugit allanut iliuuseqaraangatta attaveqarluarnissatsinnut iluaqutaasarpoq[ Qupp. 7- mi suminngaanneernera IR] U. S. Fish& Wildlife Service, Washington, D. C./ Robert Bridges Tatitusaaritsi" Tatitusaaritsi, ilissi ulluni makkunani tusartusi pruffiitit oqaasiinik.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Naak meeraanermi atugarlioraluaqaluni Josijap Jehova ilisarilerniarpaa, inuunerminilu iluatsippoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Ileqqunnik sorlanissimasunik ajugaaffiginninnissannut utoqqaanertat ikiorsinnaavaatit[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Guutip najoqqutassiaanik qutsissunik maleruaajuaannarnissannut" Napasuliaq Alapernaarsuiffik"" Iteritsi!
- 11- 19) Eqqarsaatigigutsigu ilaanni unnuami ataatsimi akeraasut tammaarsimaffianni inunnik' 185.000- inik' toqutsinissamut inngili ataasiinnaq pisariaqartinneqarsimasoq, annikilliornartorsuaq Harmagedonimi sakkortuseruttorpat sakkutuut qilammiusut Saatanip nunarsuarmi pissutsinik aaqqissuussineranik takussaasunik piuneerussilluinnarnissaat qularutiginngilluinnarsinnaavarput.
- 21 Ilississaaq, arlaagut avissaarsimagaluartusi isumassigullu akerartoraluartusi ajortunik sulisarlusi, 22 maanna saammaannartippaasi timimigut uinilikkut, toqumigut, kiinnami saanut saqqummiukkumallusi illernartusi assuarnaatsusilu pasinaatsusilu, 23 massali uppertuarussi tunngatitaallusi aalajangerlusilu saqinnaveerlusilu neriugisamit iivangkiiliukkut pisumit;
- Saqitsaattut annerussisullu kamattullu saqitsaagajuttullu unnerluussisullu oqaatissuaasullu annerujumatuullu innarliisullu, 21 tikiuteqqikkuma ilissi pillusi Guutinnut nikallortissasoralunga, amerlasuullu siornagut ajortulisut mingunnartuliornitik uersaanitillu kanngunartuliornitillu ileqqorisatik tunullugit allamik isumataanngitsut aliasutsigissasoralugit.
Sentence Syllables with count 140
- v5 Naalakkap Katersaarsuit Guutiata, nunarsuarmik attuisup sajulersillugu tassanilu najugaqartut tamaasa aliasutsillugit, nunarsuarlu tamaat Nilenitut qaffartillugu, Egyptenillu kuussuatut appartillugu, v6 taassuma qilammi imminut inissaarsualiuuttup nunarsuarmilu qilaanngusaasaminik tunngaviliisup itinersuup imaanik qaaqqusisup nunallu qaanut kueraasup, taassuma aqqa tassa Jahve.
- 22 Simmiuup kinguaasa sugiissortaat naatsorsorneqarmata immikkut eqqarleriit immikkut siuaasaqatigiit immikkoortittarlugit, aqqisigut kisillugit ataasiakkuutaarlugit angutit marlunnik qulilinnik ukiullit qaangiuttullu, sorsuttussanut ilanngussinnaasut tamaasa katillugit 23 Simmiuukkunni naggueqatigiinni naatsorsugaapput tallimanik qulilinnik arfineq sisamanillu tuusintillit pingasunillu untritillit.
- 13 Piumaarporlu inassutikka ullumi ilissinnut inassutigisakka tusaqqissaarussigik Naalagaq Guutersi asallugu kiffartuullugulu uummatissigut iluunngarlusi tarnissigullu iluunngarlusi, 14 taava nunarsi sialunnik tuniumaarpara taamaaffissaagut, sialunnik piaartunik sialunnillu kingoqqutsisunik, karriutissatit viinniutissallu nutaaq uuliaatissallu ilinnut katersorsinnaanngortillugit.
- " Orpik figeneqartartoq inerititaqanngikkaluarpalluunniit viinnequllu viinnissanik naatitsinani, orpik oliveneqartartoq inerititaqanngikkaluarpalluunniit narsaatillu nerisassarsiffigineqaratik, savaatit ungaluliamit piiagaagaluarpataluunniit nersutaatillu inaanni ussinnik amiakkuerulluni- taamaakkaluartoq[ Jehova] qiimmattaatigissavara, Guuti annaassisiga tipaatsuutigalugu.
- " Orpik figeneqartartoq inerititaqanngikkaluarpalluunniit viinneqqullu viinnissanik naatitsinani, orpik oliveneqartartoq inerititaqanngikkaluarpalluunniit narsaatillu nerisassarsiffigineqaratik, savaatit ungaluliamit piiagaagaluarpataluunniit nersutaatillu inaanni ussinnik amiakkuerulluni- taamaakkaluartoq[ Jehova] qiimmattaatigissavara, Guuti annaassisiga tipaatsuutigalugu.
- [ Quppernerup ataani ilanngussat] Tamanna sukumiisumik sammineqarpoq Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. marsi 2004- moortumi qupp. 17- 22, aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. decembari 1992- imoortumi qupp. 15- 16. Atuarneqarsinnaavoq Vagttårnet 1. marsi 1988- imoortumi qupp. 10- 17. Uteqqiineq• Kina Siulersortigaarput, sumilu erserpa pissutsit ilagiit ataasiakkaat atugaasa qanoq innerat nalunngikkaa?
- [ Qupp. 20- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) GRÆKERIT NUNAAT ASIAARAQ Efesosi Smyrna Pergamoni Thyatira Sardesi Filadelfia Laodikea[ Qupp. 22- mi assiliartaq]' Amerlangaartut' nunarsuarmi paratiisimi inuujumaarput[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Kristumiut malersorneqartut silarsuarmut ajugaapput JIISUSI miserratigereerlugu Petrusi qiangaalerpoq.
- " Orpik figeneqartartoq inerititaqanngikkaluarpalluunniit viinnequllu viinnissanik naatitsinani, orpik oliveneqartartoq inerititaqanngikkaluarpalluunniit narsaatillu nerisassarsiffigineqaratik, savaatit ungaluliamit piiagaagaluarpataluunniit nersutaatillu inaanni ussinnik amiakkuerulluni- taamaakkaluartoq Naalagaq qiimmattaatigissavara, Guuti annaassisiga tipaatsuutigalugu.
- • Naatsorsuinerit tutsuiginarnerpaat naapertorlugit" Amerikamiut 65- inik ukiullit utoqqaanerusulluunniit 1 millionit 2 millionillu akornanniittut ittut inunnit paaqqinnitsigisariaqakkaminnit ikiortigisariaqakkaminnilluunniit ajoquserneqarsimapput, uukapaatinneqarsimapput allatulluunniit ajortumik pineqarsimapput," peqatigiiffik National Center on Elder Abuse paasissutissiivoq.
- Tusaramikku ulussaarsuaq Katrina Jehovap Nalunaajaasuisa hundredellit angerlarsimaffiinik aseruisimasoq qatanngutigiittut asaqatigiinneq kajumississutigalugu suliunnaarput, inissiaq najugartik qimallugu, kalittakkamik unnuiffiusinnaasumik atornikumik pisillutik taannalu iluarsaallugu, Louisianamullu 1400 kilometerisut ungasitsigisumiittumut ittumut aallarlutik.
Sentence Syllables with count 141
- Silanngajaarnerup piunerata saniatigut imaluunniit pissuseq tamatumunnga sanilliunneqarsinnaalluartoq pigineqarpat, napparsimavimmut pinngitsaaliissummik imaluunniit napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsinissamut piumasaqaataapput nakorsarneqartariaqarnerup killinganiinnerup innerup imaluunniit ulorianartorsiortitsisinnaanerup killinganiinnerup innerup naammassineqarnissaat.
- Imm. 3. Pilersitsisup aamma ulloq unnuarlu paaqqinniffiup aningaasaqarnerat ersarissumik immikkoortinneqarsimappata, matusinermilu ulloq unnuarlu paaqqinniffiup pisuussutaasa atorneqarnerinut ileqqoreqqusani maleruagassat, ulloq unnuarlu paaqqinniffiup siunertaanut naleqquttuusut Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik naliliippat, ileqqoreqqusat akuersissutigineqarsinnaapput.
- § 102. Atortunik sarfakitsunik sarfaqarneranni taakkunani imaluunniit taakkua eqqaanni suliaqarneq ingerlanneqareerpat sakkut tamarmik, atortut aamma savequtit peerneqassapput kiisalu inuit sulinermi peqataasimassut tamarmik ilisimatinneqassapput makkuninnga, tassa 1) sulineq naammassineqartoq, 2) isumannaallisaanermut aamma illersuinermut aaqqissuussinerit pilersinneqarsimasut unitsinneqartut.
- § 16. Inuusuttup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinnerminik innerminik unitsitsiinnarnera, atuarfimmut allamut nuunnera aamma paasissutissanik allanik tapiissutit pigiinnarnissaannut pissutissaqartitsinermut sunniuteqarsinnaasut pillugit aqutsisutut Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup toqqarsimasaanut nalunaaruteqarnissamik angajoqqaatut oqartussaassuseqartut pisussaaffeqarput.
- 29 Kunnginngorami Jaruupiaap inoqutai iluunngaasa perlutsippai, Jaruupiaakkut amiakkuerulluinnarlugit anersaartartunik nungutitaatserlugit, Naalakkap oqaasia naapertorlugu, kiffamigut Agiakkut Siilumiukkut oqaaserisaa, 30 Jaruupiaap ajortuliai pillugit, ajortuliaaserisai Israiilikkunnullu ajortuliaatigititai, narrutsatsitsineralu pillugu, Naalagaq Israiilip Guutia narrutsatsimmagu.
- [ Qupp. 5- mi assiliartaq]' Tamaasa qimallugit Jiisusi malippaat'[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusip qilaliannginnermini malitsini ajoqersuganngortitseqquai' Guutip oqaasianik eqqortumik atuisariaqarpugut'" Noqqaassutiginiaruk sulisutut kanngusuutissaqanngitsutut oqaatsimik sallusuissutaasumik nassuiaasutut[ eqqortumik atuisutut, NV] Guutip saavani misiligaaninni attassinissat.
- Courtesy National Library of Medicine Atuakkamit Great Men and Famous Women- imit[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Franskip Louis Pasteurip bakterissat napparsimalersitsisarnerat uppernarsarpaa[ Suminngaanneernera IR]© Institut Pasteur" Pilluarput anersaakkut pisariaqartitaqarnerminnik miserratiginninngitsut" TIMMISSAT ullaaralaakkut iteraangamik, qarlorlutik aallartittarput kingornalu nerisassarsioriartortarlutik.
- 3 Umissuullu aappaata tunuaniippoq ippoq tupeq illernarnerpaamik taaneqartoq, 4 taassuma pequtigai tipigissaammik pujoortitsivik kuultiusoq angerutsillu illerfia iluunngarmi kuultimik qalligaq, tassaniippullu ippullu qummuattaq kuultiusoq mannanik imalik Aarunillu ajaappiaa sikkersimasoq allaffissiallu angerutsip allassimaffii, 5 qulaaniippullu ippullu keerupiit naalannarsutsip pii saammaaffimmik taalutsiisut;
- 1 Pileqqaarnerannit ittoq, tusagarput, isitsinnik takusarput, qimerluugarput assatsinnillu satsigarput, oqaatsip inuussutaasup pia- 2 massa inuussut erserpoq, uagullu takullugulu nalunaajaassutigalugulu ilissinnut oqaluutigaarput inuussut naassaanngitsoq, ataatamiittoq ittoq uatsinnullu ersersoq- 3 takusarput tusagarpullu tamanna ilissinnut oqaluutigaarput, ilissinnuttaaq ilageqatigeqqulluta;
- 3 aammattaaq arnat utoqqaat iluartut ileqqussaat eqqorlugu ileqqoqarniassasut, mamarliissanngitsut, viinnisorajussanngitsut, ajoqersuilluassasut, 4 arnat inuusuttut silattortinniassagaat uitik asaqqullugit qitornatillu asaqqullugit, 5 piitaajuitsooqqullugit, titsiitsooqqullugit, illumi paarsilluaqqullugit, avaaginnittaqqullugit, uitillu naalaqqullugit, Guutip oqaasia mitaatigineqaqqunagu.
Sentence Syllables with count 142
- v11 Tulliutillugu seqernup ataani takuara arpannermi oqilasuut aalajangiisuunngitsut, sorsunnermi sapiitsut aalajangiisuunatik, inuussutissaqarnermi ilisimasut aalajangiisuunatik, pisuussutini silassorissut aalajangiisuunatik, nuannarineqarnermi paasisimasaqarluartut aalajangiisuunatik, atugariumaakkanit tamarmik eqqorneqarumaarmata, v12 inuullu atugariumaakkani nalummagit.
- 1 Naalakkap Guutivit apuutippatit nunamut apuuffigisassannut pigiligassannut, inuiaqatigiillu amerlasuut siunikkut ajattorpagit, Hiitsikkut Gerraasikkullu Amorikkullu Kaanaakkullu Feerisikkullu Hiivikkullu Jiipusikkullu, inuiaqatigiit arfineq marluiit ilinnit amerlanerusut pissaanerusullu, 2 Naalakkallu Guutivit siunikkut tunniuppagit, sapersisikkukkillu, taava utertinnaveersassavatit;
- 11 Naalliuttutit uumaa, anorillusooq tingititaa, tuppallersarneqanngitsutit, takuat, uanga ujaqqatit iliumaarpakka erlinnartut tunngavilerlutit ujaqqanik allarniusanik, 12 kaaviliorlutillu aligormik, isaaffilerlutillu ujaqqanik aamaasanik, killiffisillu tamaasa erlinnartunik ujaralerlugit, 13 qitornatillu tamaasa Naalakkamut ajoqersugaritillugit, eqqissisingaarlugillu qitornatit.
- " Inuk kinaluunniit illuminik, qatanngutiminik angutinik arnanillu, anaanaminik ataataminillu, qitornaminik narsaamminilluunniit qimatsisoq uanga pillunga iivangkiiliulu pillugu, maanna silarsuarmi matumani pissarseqqissaaq 100- riaammik illoqalerluni qatannguteqalerlunilu angutinik arnanillu anaanaqalerlunilu qitornaqalerlunilu narsaateqalerlunilu, qinugineqaraluartilluni;
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq]' Guutip ernituani tunniuppaa'[ Qupp. 16,17- mi assiliartaq]" Ilissi qupaloraarsuppassuarnit pingaarneruvusi"[ Suminngaanneernera IR]© J. Heidecker/ VIREO[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Anaanaasup qitornaminut mikisumut misigissuseqarnera Jehovap misiginneqataanera pillugu ilinniarfigisinnaavarput 3 Ataqqineqartariaqartut ataqqikkit Kristumiut al-lanik ataq-qin- nit-tuusariaqar- put.
- Nakuusernermut tamatumunnga ilaatigut ilaapput" ilaqutariinni inuiaqatigiinniluunniit timikkut, kinguaassiuutitigut eqqarsartaatsikkullu naalliutsitsinerit, ilaatigut niviarsiaqqanik kinguaassiuutitigut atornerluineq, arnap katinnermini nassatai pillugit nakuuserneq, aapparmik pinngitsaaliilluni arnerineq, arnat kipineqartarnerat kulturikkullu ileqqulersuutit allat arnanut ajoqutaasut".
- 12.( wE 6/ 1 07)[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Pruffiiti Jeremiap eqqartuussummik oqaluussissutigisami eqquunnera angumeraa[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Nalunaajaasut Koreamiut ukua kristumiutut kalluunnaveersaarnertik uppernikkut misilinneqaaatigaat Angajoqqaat perorsaanerat umiatsiap aquutaatullusooq toraakkamut ingerlatitsisarpoq ANGAJOQQAANUT Oqaaseq perorsaaneq isumaqar-poq siulersuineq ilin-niar- titsinerluun-niit.
- Nalunaaqquttatut atorneqartartut nigaliusat saniatigut erfalasuusat, qilerutit, siutitigut nalunaaqqutsiinerit, qalipaatit, kakiuinerit, uutitsilluni nalunaaqutsiinerit, ujamiliinerit, nassitsissutit, mikrochippit, sisammik sanaat qarsut manngertornineq ajortut( paasiuminaallisakkamik ilisarnaaqutillit), inussanik, siutinik pamiullu nuuinik kipisisarnerit allarpassuillu atorneqartarput.
- 4 Aqqutikkullu taassumuuna ingerlasut toqumut allaat qinugisarpakka, angutillu arnallu qilersortarlugit parnaarussivimmullu pisittarlugit, 5 soorlumi palasiunerup utoqqaanerillu iluunngarmik nalunaajaassutigisinnaagaannga, taakkunannga qatanngutitsinnut allakkat tigumiaralugit Damaskusimut aallarama tassaniittuttaaq ittuttaaq qilersugaatillugit Jerusalaamut pisikkumallugit pillarneqaqqullugit.
- 21 Ilississaaq siornagut avissaarsimagaluartusi isumassigullu akerartoraluartusi ajortunik sulisarlusi, 22 maanna uinimmi piagut toqumigut saammaannartippaasi, kiinnami saanut saqqummiukkumallusi iluartusi assuarnaatsusilu pillagassaanngitsusilu, 23 massami uppernermi uninngagussi tunngaveqarlusi aalajangerlusilu saqinnaveerlusilu neriugisamit iivangkiiliup pianit;
Sentence Syllables with count 143
- Kuulti, sølvi, kanngussak, v4 annoraamerngit tungutsorissut, aappallarissut aappallarissullu taartut, ilupaassiassarissut, savaasat meqqui, v5 savat angutivissat amii aappillersakkat, delfinit amii, qisuit akaciet, v6 qulliit uuliassaat, tipigissaatiliassat uuliamut tarnutissamut tipigissaatissanullu atugassat, v7 ujaqqat shohamit ujaqqallu erlinnartut allat efodimut pooqattannguamullu sakiammiumut pinnersaatissat.
- Palasit Levikkuusut Sadokimit naggueqartut uannullu kiffartortussatut palliguteqqusaasut nersuteeqqamik angutivissamik tunissavatit pilliutitut ajortaaruteqqussutitut, v20 aavatalu ilaanik pilliiviup nassuusai sisamat illernaasallu teqeqqui sisamat kuuffiliallu assiaqutaa kaajallallugu tanissavatit, taamalu pilliivik ajortaajarlugu minguersassavat pillarneqaatissanik piiaaffigalugu.
- v22 Qanoq pisoqassagaluarpa Guutip, naak kamannini takutikkumagaluarlugu pissaaninilu saqqummersikkumagaluarlugu, taamaattoq immersakkat kamaanneqaraluartut aserortiinnagassanngoraluartullu nikallujuingaarluni asattuussimappagit, v23 taamaaliorsimappallu naalannangaarsutsi saqqummiukkumallugu immersakkanut nallittorneqartunut naalannassuseqartussanngorlugit aalajangiiffigeriikkaminut.
- ( wE 1/ 15 04)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Takuuk allaaserisaq" Mosesimik allakkat siulliit- nit pingaarnersat- I" Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. januaari 2004.[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Aaperaat angutaavoq upperluartoq[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Jehovap Josefi pilluaqquaa[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Loti iluartoq paniilu aniguisinneqarput[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Jaakup illernartut pingaartippai.
- [ Qupp. 27- mi assiliartaq] Mosesip Faraop kamannera siooraginngilaa, Jehovali Guuti takussaanngitsoq isigalugulusooq iliuuseqarluni[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Jehovamit takuneqarsinnaanngitsutut iliuuseqarnaveerta[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Kajumilluta Guuti ilisarilerniarparput ilitsersortitsitut isigigatsigu" Naalagaq, qanoq sivisutigisumik kap-pialas- saner-punga ilin-nit tusar-neqar- nanga?
- Kristumiu ilinniagaqarluartoq Biibilimi atuakkaminik paasinnilluarsinnaaneruvoq, ulluinnarni ajornartorsiutinik Biibilimi najoqqutassiat tunngavigalugit eqqarsaatiginnilluarsinnaaneruvoq taamaalillunilu silatusaartumik isummerluarsinnaanerulluni, aammattaaq sallusuissutit Biibilimiittut ittut pillugit paasiuminartumik qularunnaarnartumillu ilinniartitsilluarsinnaaneruvoq.
- Oqartoqarsinnaavoq oqaatsit taakku atortarivut allat ikioraangatsigik Guutip naalagaaffiata suuneranik eqqortumik paasinninnissaannut, tamatumalu Guutip aqqa qanoq illernarsisissagaa, Guutillu kisimi oqartussaanerata qutsissisinneqarnissaata qanoq pingaaruteqartiginera allanut erseqqissaraangatsigu, inuillu aalajaatsut naassaanngitsumik pilluaqqussutisiassaat nuannaarluta eqqartoraangatsigik.
- Tunngavik siulleq tassa aligoq akisunnertooq, aappaa aligoq allarniusaq, pingajuat aligoq aamaasarissoq, sisamaat aligoq qorsooqqissoq, 20 tallimaat aligoq aappalujattoq, arfernat aligoq aappalualaartoq, arfineq-aappaat aligoq kuultiusoq, arfineq-pingajuat aligoq tungujuartoq, arfineq-sisamaat aligoq iseriattuusaq, qulingat aligoq qorsuusaq, aqqarnat aligoq alanngialasoq, aqqaneq-aappaat aligoq tungutsorissoq.
- 22 Kisianni tikippasi Siiunip qaqqaa, Guutip uumasup illoqarfia, Jerusalaat qilammiittoq ittoq, inngilillu tuusintilippassuit nalliuttorsioqatigiit, 23 angajullersallu ilagiit qilammi allassimasut, eqqartuussisorlu tamarmik Guutiat, iluartullu inersimatitaasut anersaavi, 24 angerutsimullu nutaamut akunnermiliuttoq, Jiisusi, aallu serpartaataasoq Aapilip aavanit ajunnginnerusumik oqaluttoq.
Sentence Syllables with count 144
- INI A/S-ip siunnersuummi§ 11, imm. 2-mut tunngatillugu erseqqissaatigaa, sillimmasiinermut akiliussigallarnerit akilersuinissamik isumaqatigiissutitaqanngitsut, imaluunniit akilersuinissamik isumaqatigiissutinik sumiginnaaffiusut isumaqatigiissuteqarnikkut akiliisitsiniartarnermi oqartussaasunut nuunneqarsimasut, aammalu taarsigassarsianik aqutsissutini 0-inngorlugit inissinneqarsimasut.
- Imm. 5. Naalakkersuisut inuussutissarsiornermut kattuffiit ataatsimoortut UR inassuteqarnerat malillugu ilaasortaq ataaseq, atuisartoqarnermut kattuffinnit ataatsimoortunit UR inassuteqaat malillugu ilaasortaq ataaseq, aamma kommunit ataatsimoorlutik UR inassuteqarnerat malillugu pisortat inuussutissarsiornermik ingerlatsinerannik immikkut ilisimasaqartoq ilaasortaq ataaseq toqqartassavaat.
- v11 Taamaattumik ilissi Guutimik nalusuullusi inunngorsimasusi kipineqanngitsunillu taaneqartarlusi kipineqartunik imminnut taasartunit, tassa assaat atorlugit timimikkut kipineqartunit- v12 eqqaamaniarsiuk taamani Kristusimit immikkoortitaagassi, Israelimi innuttaasinnaatitaanasi takornartaallusi angerutsinut neriorsuutinik tunngaveqartunut, neriuutissaqarnasi silarsuarmilu Guuteqarnasi.
- v6 Tamanna pillugu qiimmattassaasi, naak pisariaqassappat maanna sivikitsumik atugarliortassagaluarussi misiligaanertigut tamalaatigut, v7 uppersusersi kuultimit innikkut misiligaasaraluarluni nungujasumit erlinnarnerungaartoq misilinneqarnermini atasinnaaqqullugu nersornaatigineqaqqullugulu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusi-Kristusi saqqummersinneqarpat.
- 2 Siiguut Amorikkut kunngiat Hiispuunimi illoqartoq, Aarueerimit kuunnguup Arnuunip sinaaniittumit naalagaaffeqartoq qooqqup qeqqanik Giiliatillu affaanik Jaapormullu kuunnguamut Amunikkut kinguaasa killigisaannut, 3 narsamillu kuugaatsumik Kinnaruutip tasianut kangimut, narsallu kuugaatsup tasersuanut tassa tasersuarmut tarajornitsumut kangimut, Biit-Jiisimuutip ingerlasariaanik kujammullu Piskap innarsuata ataanik;
- 3 Ussimmik toqutsisoq inummik toqutsisimalluni, savamik pilliisoq qimmimik qungasiiaalluni tunissummik neqissamik pilliisoq puulukip aavanik, tipigissaammik eqqaassutissiortoq piunngitsumik pilluaqqusilluni, taakkua aqqutitik qinermatigik, maajunnartuliaallu tarnaasa iluarimmatigik, 4 uanga taava qinerumaarpara pillingaatigineqarnissaat ersigisaallu taakkununnga nalliutillugu, imaattoq pillugu:
- [ Qupp. 7- mi assiliartaq] Nutaarsiassaq nuannersoq Jehovap Nalunaajaasuinit silarsuarmi tamarmi oqaluussissutigineqarpoq Guutip Naalagaaffianik Oqaluussissutiginninnermit Nutaarsiassat" Biibili pillugu ilisimasaqangaarassi" JESUS 12- inik ukioqarluni Jerusalemimi upperisarsiornikkut siuttunut saaffiginnimmat' tusartaasa tamarmik sianissusiagut akisarnerisigullu tupigingaarpaat'.
- 3 aammattaaq arnat utoqqaat ileqqoqarniassasut illernartut ileqqussaat eqqorlugu, mamarliissanngitsut, viinnisorajussanngitsut, ajoqersuilluassasut, 4 arnat inuusuttut silattorniassagaat uisik asaqqullugit qitornatillu asaqqullugit, 5 isumamineernaveersaaqqullugit, piitaajueqqullugit, illumi paarsilluaqqullugit, avaaginnittaqqullugit, uisillu naalaqqullugit, Guutip oqaasia qaqajarineqaqqunagu.
- 5 Tamannami ilungersuutigingaarlugu uppersutsissigut ileqqorissiartorniaritsi, ileqqorillusilu ilisarsiartorniaritsi, 6 ilisarsillusilu illigutsannaveersaaritsi, illigutsannaveerlusilu nikallujuigitsi, nikallujuillusilu Guutimik mianerinninniaritsi, 7 Guutimillu mianerinnillusi qatanngutisi asaniarsigik, qatanngutisilu asallugit tamanik asanninniaritsi.
Sentence Syllables with count 145
- v12 Katersaarsuimmi Naalagaata ullussamini qulaaniit naqissavai pingaarniartut makitasuullu napparissullu tamaasa, nikanarsisillugit, v13 Libanonip cederii portusuut nappaarissullu tamaasa, Bashanillu egii tamaasa, v14 qaqqat portusuut tamaasa, qaqqarsuit kingittut tamaasa, v15 napasuliat nappaarissut tamaasa, qarmaliallu innaarissut tamaasa, v16 umiarsuit Tarshishiliartaatit tamaasa, angallatit kusanartut tamaasa.
- Inuit ukua angerusera siuaasaanut inassutigisara saneqqummassuk nipigalu naalannagu, 21 uangattaaq taava kingorna akimanngitsut Joorsuap toqugami qimataasa ilaalluunniit siornisigut qimaatissanngilakka, 22 taakkunatigut Israiilikkut usserumallugit, Naalakkap aqqutigeqqusaa aalajangiukkumaarneraalluunniit ingerlavigalugu, soorlu siuaasaasa aalajangiukkaat, aalajangiukkumaannginneraalluunniit.
- 13 Isikkat sapaammit alisikkukku, ullunni illernartumi kajumigisat suliariumanagu, sapaat taagukku nuannersumik, Naalakkallu illernartuutaa naalannartumik, naalannartikkukkulu aqqutigiumasatit atornagit, kajumigisatillu piniarnagit, asuli oqalunnatit, 14 taava Naalagaq nuannaarutigissavat, qimussersikkumaarpakkillu nunap qaqqannguisigut nerlerumaarlutillu ataatavit Jaakkup kingornussaanik;
- [ Qaqqat] Morija[ Immat tatsillu] Imaq Tarajuusoq[ Kuussuit] Jordani[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Aaperaap nuna tamaat angallavigaa[ Qupp. 30- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Troasi SAMOTHRAKE Neapolisi Filippi Amfipolisi Thessalonika Berøa Atheni Korinthi Efesosi Mileti RHODOSI Atuartartut apeqqutaat Aalisarneq piniarnerlu kristumiuusup qanoq isigisussaavai?
- 3) Angajoqqaat meeqqamik sammisartagaannik nakkutiginneqqissaartut meeqqaminnullu Jehovamut asanninnermik taassumalu inatsisaanik naapertuilluartunik pigiliussisitsisut pornografiimik, qarasaasiami pinnguaatinik tiingasulersaarutinik, filminik kinguaassiuutitigut inuunerlunnertalinnik ussernartunillu allanik naapertuilluanngitsutut oqaatigineqarsinnaasunik akiuinissamut taakkua nakussatsittarpaat.
- 17.[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Valdo[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Wycliffe[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Tyndale[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Grew[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Storrs Uillup tupinnartuutini qulaarpai SUNAANA imermit arrortinneqarsinnaanngitsumik sakkortoorsuarmik lim- iliortartoq, støvsugerisut iliortartoq, sananeqaatillu kingornuttakkat ajoquserneqartillugit aaqqissuusseriaatsimik ilisimatuunik ilinniartitsisartoq?
- [ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est.[ Qupp. 7- mi assiliartat] Inuit silarsuarmi sumi tamaaniittut mianersoqquneqarput Harmagedonimilu aniguinissaminnut periarfissaqarlutik[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Harmagedoni tassaassaaq aallaqqaataajumaartoq nuannersoq Atuartartunut inuusuttunut Guutip nallittuinera pillugu ilinniarfigineqarsinnaasoq JONA- IMMIKKOORTOQ 2 Ilitsersuutit:
- 6 Guutip iluarimmagu naalliutsitsisisi naalliunnermik akilerumallugit, 7 ilissili naalliutsitaasusi isumaalukkunnaarsikkumallusi uatsinnut ilagitillusi, Naalagaq Jiisusi saqqummilerpat qilammit pissarsuulluni inngilini ilagalugit 8 innermi ikualasorsuarmi, akiniutissaq aggiullugu Guutimik ilisimanngitsunut naalakkattalu Jiisusip Kristusip iivangkiiliuanut naalakkumanngitsunut;
- Kapitali 5. 1 Pivorli inuit Guutip oqaasia tusarumallugu tatilermanni Giniissaratip tasersuata sinaaniitilluni itilluni, 2 umiatsiaallu marluk takugamigit sississimasut aalisartulli niusimallutik qassutitik errortoraat, 3 taava umiatsiaat taakkua arlaannut Siimuup pianut ikivoq, taannalu qinnuigaa avalatsiimitsiaqqullugu, taavalu ingilluni umiatsiaamit inuit ajoqersorpai.
- Kapitali 1. 1 Pileqqaarnerannit ittoq, tusagarput, isitsinnik takusarput, qimerluugarput assatsinnillu satsigarput, oqaaseq inuussutaasoq pillugu- 2 inuussullu erserpoq, uagullu takullugulu nalunaajaassutigalugulu ilissinnut oqaluutigaarput inuussut naassaanngitsoq, ataatamiittoq ittoq uatsinnullu ersersoq- 3 takusarput tusagarpullu tamanna ilissinnut oqaluutigaarput, ilissinnuttaaq peqatigeqqulluta;
Sentence Syllables with count 146
- Piffissap ilinniarfiup sivisunerpaaffissaa pillugu malittarisassani ilaatigut ilaatinneqarsinnaapput ilinniakkami siuariartorneq, ukiumut ECTS- pointit amerlassusissaannik piumasaqaatit aamma immikkut akuerineqarnissamut periarfissat, assersuutigalugu erninermut atasumik, napparsimaneq ilinniartutut politikkikkut suliaqarneq assigisaallu pissutigalugit ilinnianngiffeqarnerit.
- Isumaqaraluarpunga taamatut misigeqqissananga soorlu aatsaat anersaartoqqilerlunga tammaqatigerusuppakkit ullut tamaasa asanerulersarpakkit Asanniffigeqaakkit tusaannga suna tamaat ilinnut tunniukkusuppara inuuneq allanngussagaluarpat uniffeqanngitsumik asajuassavakkit Ajornartorsiutit nakkakaalerpata marluulluta anigorumaarpagut ataqatigiilluta qaqqaq nikisissinnaavarput Asavakkit!
- v4 Ajornaqaaq allamik isumataarnissamut nutaanngortissallugit taakku qaammarsarneqareersimasut tunissummillu qilammit pisumik ilangeereersimasut, Anersaamik Illernartumik pissarsereersimasut v5 Guutillu oqaasiinik ajunngitsunik silarsuullu pinngorumaartup pissaaneranik ilangeereersimasut v6 kingornali tunussisimasut, taakkuami namminneq Guutip ernera sanningasulimmut kikiattorpaat mitaatigisassanngortillugulu.
- 12 Sukarsuit marluk kaavequssuillu ammalortut sukarsuit marluk nuuiniittut ittut, nuersagaasallu marluit sukarsuit nuuiniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 13 kimmernarsuaasallu sisamanik untritillit, nuersagaasat marluit pisataat, kimmernarsuaasat marloriarlugit siatsitat, nungullugit nuersagaasat ataatsit pisataat, sukarsuit qaaniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat;
- 38 Qujaniutinik erinarsoqatigiit arlaat akianut ingerlasut uanga malippakka, inuillu affaasa malippaat ungalorsuup qaagut, qaqiffiliaq uuterivilik saneqqullugu ungalorsuarlu silittoq tikillugu 39 ingerlallutillu Eiffaraap isaaffiata qaagut isaaffitoqqallu aalisagaarniallu isaaffiata qaasigut Hanaaniilip qaqiffiliaa qaqiffiliarlu Miia saneqqullugit savallu isaaffiat tikillugu;
- 3 Kunngillu Aspinarsi saqisartimi naalagaat oqarfigaa, aggeqqussagai Israiilip kinguaasa ilaat kunngillu sugisaasa ilaat nunamilu annerit ilaat, 4 nukappiatsiaat malunnartoqanngilluinnartut, isigalugit pinnersut, ilisimassutinik nalinginnarnik siuneqartut, ilisarsineq nalunngitsut ilikkarsaruminartut, kunngip illussaarsuani kiffartorneq sapissanngitsut, ajoqersussagaallu Kaltiiarit allagaanik oqaasiinillu.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Jiisusip ajoqersukkani kajumissaarpai Guutip naalagaaffianik noqqaassutiginneqqullugit[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani Jehova Aaperaap kinguaassaanut pingaannginnerusunut ilaasussanik toqqartuilerpoq[ Qupp. 24- mi assiliartat] Savat allat ulluni kingullerni kristumiunit tanitanit najorneqarnertik qujamasuutigaat" Siunnersussavakkit, isigiuassavakkillu.
- 22, 23) Allanut attaveqarnitsinnut attuumassuteqarpoq, anersaammi siulersuinera malikkaangatsigu nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutiginerani asannittuunissatsinnut, nuannaartuunissatsinnut, eqqissisimasuunissatsinnut, kamajasuujunnginnissatsinnut, inussiarnersuunissatsinnut, ajunngitsuliornissatsinnut, uppertuunissatsinnut, qanilaartuunissatsinnut imminullu naalakkersinnaanissatsinnut iluaqutigaarput.
- Inuup kialuunniit illuni qatanngutiniluunniit angutit qatanngutiniluunniit arnat arniluunniit angunniluunniit qitornaniluunniit nunaatiniluunniit qimakkaluarunigit uanga iivangkiiliulu pilluta, 30 untritileriarlugit maanna matumani pisaassavoq illussaminik qatanngutissaminillu arnassaminillu qitornassaminillu nunaatissaminillu, qinugineqaraluartilluni, silallu aappaani inuuneq naassaanngitsoq pissavaa.
- 14 Taannami eqqississutigaarput marluusut ataasinngortimmagit, aserortermagulu talu akunnequtaasoq, 15 akerariinneq, inatsisit ileqqoreqqusanik inassutillit uinimmigut soraarsikkamigit marluusut taakku immini pinngortikkumallugit inuttaanngorlugit ataaseq eqqissivissiorlusi, 16 taakkulu marluusut timimi ataatsimi Guutimut sanningasulikkut saammaannartikkumagamigit, tassani akerariinneq toqukkamiuk.
Sentence Syllables with count 147
- Qitiusumik Inissiinissamut innersuussisarfeqarnissamut isuma tunuliaqutaasoq tassaavoq,§ 18 malillugu ulloq unnuarlu neqeroorutini Naalakkersuisunit pilersinneqartuni, ulloq unnuarlu neqeroorutinut suliassaqarfimmi nukissat pitsaanerpaamik atorluarneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaa, kiisalu innuttaasup aamma ulloq unnuarlu neqeroorutip akornanni imminnut naapertuuttuunissaasa qulakkeernissaa.
- Taamaammat Meeqqat Illersuisuat aamma Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnissaanut siunnersuutigineqartoq SIK-mit tapersersorneqarsinnaavoq, ilaatigut Meeqqat Illersuisuata piffissaq atuuffia ukiunit 3-nit ukiunut 4-nut sivitsorneqarnissaa tamatuma kingunerissammagu, kiisalu Meeqqat Illersuisuat qasseriarluni toqqaqqinneqarsinnaaneranut killiliisoqarnani.
- 37 Tamassa inatsit tunissutinik ikikkagassanik tunissutinillu neqissanik tunissutinillu ajortaaruteqqussutinik tunissutinillu pillarnaveeqqussutinik tunissutinillu atortussannguutinik tunissutinillu qujaniutinik, 38 tamanna Naalakkap Moorsasimut inassutigigaa qaqqami Siinaimi, taamani Israiilip kinguai inakkamigit Siinaip puilasuitsuani, tunissutitik Naalakkamut pilliutigissagaat.
- 20- 24) Jehovap oqaaqqissaarutaasa anersaavatalu illernartup' asannissinnaanngortippaatigut, nuannaarsinnaanngortilluta, eqqissisinngortilluta, kamajuissinnaanngortilluta, inussiarnersinnaanngortilluta, ajunngitsuliorsinnaanngortilluta, uppersinnaanngortilluta, saamasinnaanngortilluta imminullu naalakkersorsinnaanngortilluta'- pissutsinik silarsuarmi Satanip pissaaneqarfigisaani nalinginnaasunit allaanerulluinnartunik.
- [ Qupp. 12- mi issuagaq]" Sapaatip- akunnerani unnuit nuannernerpaat ilaat"[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Mosesip Jehovap innuttaminut ajoqersuinera nattorallip piaqqami timminissaannik ilinniartitsineranut assersuuppaa[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Angajoqqaat meeqqatik piffissaqarfigisariaqarpaat Naapertuilluassuseq ujaruk illersuutigalugulu' Taamaattumik naapertuilluassuseq Guutip pia ujaqqaartuarsiuk.
- "( wE 1/ 15 03)[ Qupp. 9- mi issuagaq]' Jehovap ikiuineratigut ukiuni 15- ini inussiaataaffigisara, ikiaroornartunik atornerluineq, unitsissinnaasimavara'[ Qupp. 9- mi ungalusaq] Biibilip najoqqutassiai sunniuteqarput Ikiaroornartunik atornerluisorpassuit najoqqutassiat arlallit Biibilimeersut IR atornerluinerminnit ulorianartumit aniguiniarnerminni iluaqutigisimavaat.
- 21, 22.' Guutip iluarimmagu annikillisitsisisi annikilliornermik akilerumallugit, ilissili annikillisitaasusi uatsinnut ilagitillusi qasuersaarnermik akilerumallusi Naalagaq Jesus qilammit saqqummilerpat pissaanermi inngilii ilagalugit, innermi ikualasorsuarmi Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkattalu Jesusip iivangkiiliuanut naalakkumanngitsunut akiniutissaq aggiullugu;
- 37) Aap, Jiisusip inuunerani tamarmi erserpoq taanna ajoqersuisorsuunissani, tupinnartuliortartuunissani annaassissutullu imminut pilliutigeriaannaanissani kisiisa pinnagit, Jehovalli kisimi oqartussaalluni piumasaanik qutsissisitsinissani Guutillu piumasaminik tamatuminnga naalagaaffini iluaqutigalugu naammassinnissinnaaneranik nalunaajaatiginninnissani pillugit tikiussimasoq.
- 8 Ilumummi tamaasa ajunaaqqutaatippakka naalakkannik Kristusi-Jiisusimik ilisarsinissaq annerungaartoq pillugu,( taanna pillugu tamatigut ajunaartoorpunga, tamaasalu igitassaannaatippakka Kristusi iluanaaqqutigiumallugu, 9 taassumanilu malugineqaqqullunga nammineq iluarsusera piginngikkiga, taanna inatsisinit pisoq, kisianni inna Kristusimut uppernikkut pisoq, Guutimit iluarsuseq uppernermut pigititaq;
- Uinngup piisigut ilisimasut amerlanngitsut, pissaasut amerlanngitsut, pingaartut amerlanngitsut, 27 kisianni silamiuni sianiitsorpallattut Guutip qinerpai ilisimatuut pakatsisarumallugit, silamiunilu sanngiitsut Guutip qinerpai nakuusut pakatsisarumallugit, 28 silamiunilu pingaanngitsut asiginnakkallu suunngitsullu Guutip qinerpai suusut suujunnaarsikkumallugit, 29 uinilimmik Guutip saani usorsitsaartoqaqqunagu.
Sentence Syllables with count 148
- Tunisiviup annerup qaani tipigissaatilliutigisassavatit tunissutissat ikikkagassat ullaakkut tunissutissallu neqissat unnukkut kunngillu tunissutissai ikikkagassat tunissutissaalu neqissat nunallu inuisa tamarmik tunissutissaat ikikkagassat tunissutissaallu neqissat tunissutissaallu kueragassat, tunissutissallu ikikkagassat aavinik tamanik tunissutissallu toqutassat aavinik tamanik serpartassavat;
- 8 Ukiup aappaani Guutip illuanut Jeruusalaamiittumut apuukkamik kingornagut qaammatip aappaani Serupaapali Sialtialip ernera Jiisualu Juussataap ernera qatanngutaallu amiakkuusut palasit Liivikkullu aallarussaaffimmillu Jeruusalaamut tikiuttut tamarmik aallarniipput, Liivikkullu marlunnik qulilinnik ukioqartut qaangiuttullu ivertippaat Naalakkap illuani suliarisariaqartunut ilitsersuisunngortillugit.
- 45) Nammineq ilagiillu peqatigalugit Biibililersaarutit atorlugit Guutip oqaasianik atuaqqissaarneq, ilumoorullugu qinuneq, utoqqaanertat anersaakkut ikiuinerat, uppeqatit aalajaatsut maligassiuilluarnerat oqaluussinermullu aalajangersimasumik peqataasarneq- tamakku tamarmik Jehovamut attaveqarnitsinnut nakussatsissutaapput taassumunngalu illernartumik kiffartornermut nukissaqalersittarluta.
- 10.( wE 6/ 15 06)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Sallusuissut Biibilimeersoq IR aliasunnermi tuppallersaataasinnaasutuaavoq[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Makititaanissamik neriuutip Biibilimeersup IR pilluarnerulersissinnaavaatigut Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninnermit nutaarsiassat Guuti asannittoq ilisarilerpaa ANGUT Brasiliamiu Antôniomik atilik 16- inilli ukioqarluni inuuneq pakatsissutigisimavaa.
- Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Jehova attaveqatigiinnermut Guutiusoq QUPPERNEQ 3 Biibilimik nutsigaq iluaqutaasoq QUPPERNEQ 9 Oqalussinnaanerit ajunngitsumik atoruk QUPPERNEQ 17 Jehovap annertoqqusersorumaarpaatit QUPPERNEQ 23▪ Jehova attaveqatigiinnermut Guutiusoq▪ Biibilimik nutsigaq iluaqutaasoq Ukiuni tuusintilinni Jehovap innuttani oqaatsit assigiinngitsut atorlugit attaveqaqatigisarpai.
- " Oqarpoq ukiumi 2000- imi nunarsuaq tamakkerlugu qarasaasiat atorsinnaajunnaararnissaannik isumakulunnerup' inuit upperisaqanngivissut ukiut 1000- it nikinnerinik pingaartitsisunngortissimavai, inuppassuit ingasattajaalernissaannik, naalagaaffiit susinnaajunnaarsinneqarnissaannik, nerisassaaleqineq pissutigalugu pikitsitsinissaannik timmisartullu illorsuarnut nakkarnerat pissutigalugu ajunaartoqarnissaanik'.
- Siunnersuutit amerlanerusut atuarsinnaavatit Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. aggusti 2009- moortumi, qupp. 20- 22. Paasisaqarnerujumallutit takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 15. marsi 2014- imoortoq, qupp. 17- 19. Paasisaqarnerujumallutit takuuk Vagttårnet 1. februaari 2012- imoortoq, qupp. 18- 21. Inuusuttut marluk ilaqutariittut atuaqqissaaqatigiinnermik iluaqutiginnissimasut oqaaserisimasaat maluginiakkit.
- Alla isumaqarpat uinilimmik tatigisassaqarluni, annerusumik uanga[ taamaassaanga], 5 arfineq-pingasunik ulloqarama kipineqartunga, Israiilikut eqqarlerigikka, Biinjamiikkut naggueqatigigikka, Epriiariusunga Epriiarinit pisoq, inatsisit eqqortissallugit farisiiariusunga, 6 ilungersornissaq eqqortissallugu ilagiit qinugillarikka, iluarnissaq inatsisiniittoq ittoq eqqortissallugu assuarnaatsunga.
- 13 Inuit ivertitaannut tamanut naalattuugitsi Naalagaq pillugu, kunngiusumulluunniit annersuusumut, 14 naalagaasunulluunniit pinerluttut pillassallugit ajunngitsuliortulli nersussallugit taassuma aallartitaanut, 15 tassaammat Guutip peqqusaa ajunngitsuliortarlusi inuit sianiitsut oqaasissaarutissagisi siuneqannginneranni, 16 kiffaanngitsutut kiffaanngissusersilu iluaatsuliornermut patsisiginagu, Guutilli kiffaasut.
- 14 Taamaattumik, asasakka, tamakkuninnga ilimagisaqarassi ilungersorniaritsi taassumunnga naapeqqullusi innarluitsusi assuarnaatsusilu eqqissillusi, 15 Naalakkattalu kamajuissusia annassutissaatissiuk, soorluttaaq Paalusip qatanngutitta asanartup ilisimassutsimik tunineqarsutsi missiliorlugu allaffigigaasi, 16 soorlumi allakkamini tamani tamakku taakkunani oqaatigisaraangamigit pisartoq;
Sentence Syllables with count 149
- Imm. 2. Peqatigitillugu Kalaallit Nunaanni nannunik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 21, 22. september 2005-imeersoq IR atorunnaarsinneqarpoq Kommunimi ileqqoreqqusat Kalaallit Nunaanni nannunik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 21, 22. september 2005-imeersoq IR malillugu atuutilersinneqarsimasut atuutiinnassapput atuukkunnaarsinneqarnissamik tungaanut.
- Siunnersuut katillugu 45-50 mio. kr.-t missaanni iluanaarutitigut appariarnermik nassataqassasoq missiliorneqarpoq Siunnersuutip ilai PET-imit aningaasarsiat ilaasa akileraaruserneqartannginnissaannut kiisalu soraarnerussutisiaqalernissamut maleruagassat iluarsineqarnissaannut tunngasut aningaasaqarnikkut annikinnerusumik sunniuteqartussatut sunniuteqartussaanngitsutulluunniit naatsorsuutigineqarput.
- Imm. 5-imut Akissarsiat naatsorsorneqartarnerinut aamma naleqqussarnerinut tunngatillugu akissarsiat pillugit maleruagassanik erseqqinnerusunik imm. 5-imi Naalakkersuisut pisussaaffilerneqarput aalajangersaassasut, matumani aningaasat amerlanerpaaffissaat ilanngullugit, imaappoq siornatigut isertitat ilanngaatitaqanngitsut naatsorsornerini isertitat tunngavigineqartut qaffasinnerpaaffissalerneqassallutik.
- Imm. 5-imut Nalunaarut pioreersoq tunngavigalugu isumaqatigiinniarfiusumik neqerooruteqarnissaq pisisussap atussappagu, neqerooruteqarnissaq pillugu nalunaarutip tamanut ammasumik saqqummiunneqarnissaa aalajangersagaq malillugu pisisussaq imm. 2-mi piumasaqaatitigut taaneqartut ataaseq arlallilluunniit naammassineqarsimanerannut uppernarsaatitut tunngavilersukkamik pisisussaq nassuiaasiussaaq.
- § 90. Immikkoortortap kontoa pioreersoq eqqarsaatigalugu pissutsini allanngortoqarpat tamatuma kingunerisaanik nammineq nalunaarut imaluunniit kontomut atasoq uppernarsaat alla kukkusuusoq imaluunniit tatiginartuunngitsoq aningaaserivik nalunaaruteqartoq paasisaqarpat imaluunniit tunngavissaqartoq paasisaqarpat, aningaaseriviup nalunaaruteqartup§§ 85-87-imi eqqartorneqartut suleriaatsit malillugit kontop killiffia allanngortissavaa.
- uppernarsassavaa suliffeqarfiup pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut suliaqarnermut aamma inaarutaasumik nakkutilliinermut atortuanut aammattaaq ilaatinneqartut akuersissummik pigisaqarluni suliaqarnissamut, tassa suliffeqarfiup Kalaallit Nunaanni suliarisassamisut kissaatigisaanut kiisalu sammisanut taakkununnga tunngatillugu suliarisassat maleruaqqusat atuuttut naapertorligit suliarineqartussaasut.
- 2 Akunninni isaaffivit Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumasaasa ilaanni malugineqarpat angulluunniit arnarluunniit Naalakkap Guutivit iluarinngisaanik iliortoq, angerusianik saneqqutsisoq, 3 Guutit allat kiffartuukkiartorlugit pallorfigalugit, seqinerluunniit qaammalluunniit suulluunniit nalinginnaat qilaap perpassuisa ilaat peqqunngisakka, 4 nalunaarfigineqarlutillu tusarukku, taava siunersiutigeqqissaarniassavat;
- Nunani taakkunani Jehovap Nalunaajaasui sapaatip akunneranut 6.085.387- inik angerlarsimaffimmi Biibilimik atuaqqissaaqateqartarput inuit inuiaqatigiinni qanorluunniit inissisimaffillit inuiaqatigiippassuarnillu naggueqatigiippassuarnillu inuiappassuarnillu immikkullu oqaasilippassuarnit pisut sallusuissummik inuunartumik Guutip oqaasianeersumik IR paasinninnissaannik ikiorniarlugit.
- Paulusip Efesosimiunut allagaani kapitalit pingajuannit erserpoq sallusuissuterpassuit, Jehovap innuttaasa amerlanersaannit paasilluarneqartut," Guutip itissusiinut" ilaasut, assersuutigalugu kinguaassap neriorsuutigisap kinaaneranik sallusuissut, inuianneersut IR qilaliarnissamik neriugisaqartut toqqarneqarnerat pillugu sallusuissut naalagaaffillu Missiarsikkoortoq UR pillugu sallusuissut.
- [ Qupp. 20- mi assiliartaq] Samariami innuttaasut ukiumi 740- mi u. n. s. Assyriamiunit ajugaaffigineqarput[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Inuit nuannaarlutik nunaminnut uterput 3" Naalagaaffiga silarsuarmit matumannga pinngilaq" 9 Qanortoq Jehovap Jiisusillu ataasiunerattut tamatta ataasiusa Jiisusip nalaani inuit politik-ki, in-nut- taaqatigiin-ni inis-sisimaf- fitsik, kulturer-tik naggueqatigiis-sor- tatil-lu avis-saar- tuutigisar-paat.
Sentence Syllables with count 150
- Aalajangersakkami paasissutissat allakkiallu, Naalakkersuisuni iluminni atugassatut suliarineqartut aamma paasissutissat allakkiallu Naalakkersuisut aamma suliami pineqartup akornanni paarlaasseqatigineqartut, pineqartunut ilaapput, paasissutissat imaluunniit allakkiat Naalakkersuisunit imaluunniit suliami pineqartumit suliarineqarsimanerat imaluunniit taakkunanngaaneernerat apeqqutaanani.
- Nr. 1-imut aamma nr. 2-mut Siullertut pingaarnertullu ilinniakkap ilinniartoq ilinniartitsissummi ataatsimi amerlanerniluunniit ilisimatusarnikkut sammisassanik ilikkagaqartissavaa, tamatumunnga ilanngullugit ilinniartitsissutip imaluunniit ilinniartitsissutit teoriivi periusaalu, tassuunakkut ilinniartoq ilinniakkamut tunngatillugu tamatigoortumik ilisimasaqalerlunilu piginnaaneqaleqqullugu.
- Aammattaaq oqaatigineqassaaq, Utoqqaat illersuisoqarfiata, tassunga ilanngullugu Utoqqaat illersuisuata sulinera toqqaannartumik pisortat ingerlatsivii pillugit Inatsisartut inatsisaannut ilaammata( paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsit), tak. paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsimmi§ 1. Imm. 2-mut Utoqqaat illersuisuata piffissami qaqugukkulluunniit suliaq tunuartikkallarlugu inississinnaavaa.
- § 9. Nioqqutissiortup ilisimappagu imaluunniit ilisimasussaagaluarpagu atortussiaq innaallagiartortoq nammineq nioqqutigilikkani najoqqutassiami matumani piumasaqaataasunik eqquutsitsinngitsoq, taava ingerlaannartumik atortussiap innaallagiartortup inatsisinik eqquutsitsiniarluni pisariaqartumik aaqqiissuteqassaaq imaluunniit nioqqutissiorfinnit utertillugu imaluunniit tunuartillugu.
- 4 Assakka isatsikkumaarpakka Juutamut Jeruusalaallu inuinut tamanut, najukkamit matumannga piiarlugit Baalip amiakkui kiffartuussigajuttortallu taaguutaat palasillu ilanngullugit, 5 aammattaaq illut qaani qilaap perpassuinut pallortartut, uku pallorlutik Naalakkamut uppernarsaasartut ukulu Malkuumi naqqissigalugu uppernarsaasartut, 6 aamma Naalakkamit tunuariartut, ukulu Naalakkamik ujarlinngitsut apeqqutiginagulu.
- " Tulliutillugu seqernup ataani takuara arpannermi oqilasuut aalajangiisuunngitsut, sorsunnermi sapiitsut aalajangiisuunatik, inuussutissaqarnermi ilisimasut aalajangiisuunatik, pisuussutini silassorissut aalajangiisuunatik, nuannarineqarnermi paasisimasaqarluartut aalajangiisuunatik, atugariumaakkanit tamarmik eqqorneqarumaarmata[ piffissarmi nalaatsornikkullu pisut taakkuninnga tamanik attuisarput, NV].
- [ Qupp. 23- mi ungalusaq]" Taakku kristumiuupput ilumoortut" Detlef Garbep atuakkiaani Zwischen Widerstand und Martyrium- Die Zeugen Jehovas im" Dritten Reich"- imi( Akiuunnerup martyritullu naalliutsitaanerup akornanni- Naalagaaffiit Pingajuanni Jehovap Nalunaajaasui) juutip tigusaasup inuusuttup tigusanut inissiarsuarmut Neuengammemiittumut pigami Jehovamullu nalunaajaasunik naapitseqqaarami misigisani ima oqaluttuarai:
- [ Qupp. 31- mi takussutissaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) NY VERDEN- OVERSÆTTELSEN Tamarmi ilaannaaluunniit pineqarsinnaasoq 1950 1* 1970 7* 1990 13* 2000 36* 2010 80* BIIBILILERSAARUTIT ALLAT 1950 88* 1960 125* 1970 165* 1980 190* 1990 200* 2010 500** OQAATSIT AMERLASSUSII[ Qupp. 31- mi assiliartat] Kajumissutsiminnit sulisut 2300- t missaanniittut ittut Biibililersaarutit oqaatsinut 500- nut nutsertarpaat BENIN SLOVENIA ETHIOPIA TULUIT NUNAAT Guuti piviusoq tatigaajuk?
- Nalunaarusiat ilaanni allassimavoq kingunipiluit ilaatigut tassaasinnaasut kinguaassiuutitigut atoqatigiinnermik kukkulluinnartumik isiginninneq," nuannersumik aappariittuarnissamut tunngatillugu ajornartorsiuteqarneq, piviusorsiunngitsumik arnanut isiginnittaaseqarneq pornografiimillu pinngitsuuisinnaannginneq atuarfimmi atuarnermut, ikinngutigiinnernut ilaqutariittullu inuunermut akornutaasumik".
- [ Assiliartat] Hr. Peter Earnshaw, Englandimi Londonimi iloqianik pilattaasuuneq Dr. Donat R. Spahn, Schweizimi Zürichimi anæstesiologimik professoriusoq Dr. Aryeh Shander, USA- mi anæstesiologimik professoriusoq Dr. Mark E. Boyd, Canadami ernisus-siornermut- professoriusoq[ Qupp. 11- mi ungalusaq] Napparsimasup iliuuserisariaqagai▪ Napparsimmavimmut unitsinnak aalersortinnissamut taartaasinnaasut pillugit nakorsaq oqaloqatigiuk.
Sentence Syllables with count 151
- Suliffeqarfik siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaatinik qinnuteqartoq naammassinnippat, aamma suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaq pillugu qinnuteqaammik naammattumik eqqortumillu tunniussisimappat, suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut akuerineqarnissamik pisinnaatitaaffeqarpoq.
- § 25. Oqariartaaseq" sillimmasiinermik isumaqatigiissut" isumaqarpoq isumaqatigiissut, taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut ilanngunnagu, taanna naapertorlugu toqusoqarsinnaaneranut, napparsimalersinnaanermut, ajutoorsinnaanermut, akisussaanermut imaluunniit illumi annaasaqarsinnaanernut ilaasut immikkut pisoqarnerani aningaasanik tunniussinissamut atulersitsinissamut akuersisoq.
- Imm. 2. Innaallagissap aqqutaa ikkussuuneqarsimasoq Kalaallit Nunaanni allannguutit/ ilanngunneqarsimasut ilanngullugit innaallagissamik sakkukitsumik sarfalinnik ikkussuussinermi maleruaqqusat nalinginnaasut HD 60364 atuuttoq malinnagu imaluunniit ilaannaa malillugu suliarineqarpat, taava ikkussorneqarsimasup najoqqutassami matumani isumannaatsuutitsinissamut piumasaqaatit malinneqarnerat uppernarsaasersorneqassaaq.
- Inunngoqqikkumaarputit tarneqaruit aammami tarneq nungussinnaavoq tassa toquinneq, ajortuliatit pisuullutik pillagaasinnaavutit pillaanissarlu ilinnut ajornerpaamik piumaarpoq, taamaattumik inuunerit nuannersumik ajunngitsumik atoruk tarnit ingerlavoq nunarsuarmut allamut tassa siunissaq, qaamanermi nungunnaviannginnami soorlu casio inuujuartoq qaamanermit taamaattumik qamittarputit ikeqqissinnaallutillu tassa uumaneq.
- v15 Guutilli anaanama timaata iluaniitillunga itillunga immikkoortitsisima saammaannermigullu qaaqqusisima aalajangermagu v16 ernini uannut saqqummersikkumallugu taassuminnga iivangkiiliu Guutimik nalusunut nalunaajaatigeqqullugu, taava uinik aallu siunersioqqaanngilakka, v17 Jerusalemilianngilangaluunniit siunikkut apustilioreersut ornillugit, kisianni Arabialiarpunga kingornalu Damaskusimut uterlunga.
- MCS- ajornartorsiutaagaluttuinnartoq USA- mi innuttaasut assigiinngitsut akornanni misissuilluni apersuinerup takutippaa 15 procentit 37 procentillu akornanniittut ittut isumaqartut kemikalianut nalinginnaasumik atorneqartartunut qalipaatiniittunut ittunut, tæppini nutaaniittunut ittunut tipigissaatiniittunut ittunut, tipinullu soorlu biilit tupallu pujuannut malussarippallaarlutik taakkuninngaluunniit sapigaqarlutik.
- Ataasiussuseqalissutaasut- Jehovamut asanninnerat, Jiisusi Kristusimut uppernerat, imminut pilliutigeriaannaallutik asaqatigiinnerat, anersaaq illernartup siulersuineranik akuerinninnerat, Biibilimi ajoqersuutinik tamarmik paasinninnerat iliuutsiminnillu allannguinissamut piumassuseqarnerat- ima sakkortutigimmata ilagiit kristumiut siulliit ataasiussuseqartuarlutillu eqqisseqatigiittuarput.
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Uiusup nuliani pigisatiguinnaanngitsoq aammali anersaakkut isumagilluassavaa[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiusup nuliaminik isumassuinermigut' paaqqinnittup' nuliani nukissaqalersittarpaa[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Nuliaasut kristumiut misigissutsitik isummatillu ataqqinnippaluttumik oqaatigisarpaat" Qujaniartaritsi"" Kristusip eqqissisitsinera uummatissinni aalajangiisuuli...
- [ Qupp. 32- mi issuagaq] Ullut tamaasa Biibili atuartaruk Atuakkiortualu asanerulerlugu[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Allakkat atsiortuaneersutut IR isigineqartarput Jehovap oqaasia uumavoq Matthæusip iivangkiiliuanit pingaarnersat JIISUSIP inuunera kiffartorneralu pillugit tiguartinnartumik allaatiginnittoq siulleq tassaavoq Matthæusi ilanngaaserisuusimasoq Jiisusi Kristusip qanittumik suleqataasa ilaat.
- 11 Kipineqarnerlu pivaa nalunaaqqutigalugu uppernaqutigalugulu iluarnermut uppernermit pisumut kipineqanngikkallarami pigisaminut, ataataassalluni kipineqanngisillutik uppertunut tamanut, taakkuttaaq iluarsuseqartitaaqqullugit, 12 ataataassallunilu kipineqartunut, massa kipineqaannartunut pinngilaq, kisianni ataatatta Aaperaap uppersusia kipineqanngikkallarami pigisaa tumisiorlugu saqisunut.
Sentence Syllables with count 152
- Inuussutissaq, atortut inuussutissanut atugassat imaluunniit uumasoq inuussutissanik tunisassiornermi atorneqartup aamma inuussutissamut akussatut aalajangerneqarsimasup imaluunniit akussatut naatsorsuutigineqarsinnaasup atortussiap suulluunniit suminngaanniit pissarsiarisimaneranik suliffeqarfiup inussutissaleriffiup pisortaata paasisinnaassagaa aalajangersagaq taanna malillugu inatsisikkut pisussaaffiuvoq.
- Suliniutinut angisuunut inatsimmut ilassutitut siunertaq alla tassaavoq suliniutit angisuut illuliorfigalugillu sanaartorfiunerisa nalaanni inuiaqatigiinni aningaasaqarnermut siunertarinngisamik killup tungaanut, aammalu suliffeqarfimmi qarsunniagassanik pinngortoqarneratigut inuussutissarsiorfiit sinnerisa unammillersinnaassusaanni sunniuteqarnerlunnermik nassataqartinnissaata pinaveersinnissaa.
- liffiusumi takuneqarsinnaalluni, taamaattorli tak. imm. 2 aamma 3. Imm. 2. Sulinermut atatillugu nunamut ikkussineq maskiinamut imaluunniit transformerimut ikkussinermut atortoqartumut ikkussinermut atortumi inissinneqarsinnaavoq, tamatumani piumasarineqarluni maskiina imaluunniit transformeri aamma ikkussinermut atortoq ima assigiitsigisumik nalunaaqutserneqarsimallutik, kukkusoqarsinnaanera pinngitsoorneqarsinnaalluni.
- 6 Liivikkut ilaat tikiukkuni isaaffivit ilaannit, Israiilikkut pigisaasa ilaannit nalinginnarmit takornartaaffimminit, kajumilluinnarluni tikiukkuni najukkamut Naalakkap qinerumasaanut, 7 kiffartorunilu Naalakkap Guutimi aqqa pigalugu, soorlu qatanngutai Liivikkut tamarmik pisartut, taakku tassani qeqartartut Naalakkap saani,- 8 taava assigiissumik nerisassarsiassaqassapput siuaasaminit akigisinnaasarsiami tapissaanik.
- [ Qupp. 11- mi assiliartaq] Jiisusip tikiunnissani tillinniap periaasianut assersuuppaa[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Babylonersuup piuneerunneqarnissaa qanillivoq[ Qupp. 13- mi assiliartat] Aallussilluarnerujartuinnarluta aalajangiusimanninnerujartuinnarlutalu nutaarsiassaq nuannersoq oqaluussissutigisigu" Jehovap oqaaqqissaarutaa tutsuiginartuuvoq, misilittagakitsumik ilisimassuseqalersitsisarpoq.
- ( wE 1/ 8 01)[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Ileqqut innertulli iluaqutaasinnaallutillu aseruisinnaapput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Jiisusi Guutip oqaasii atuarneqartillugit pisarnermisut sabbatimi synagogimiittarpoq ittarpoq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Anersaakkut ileqqut ajunngitsut Guutimut attaveqarnitsinnut nakussassaataapput" Tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngikkormiuusut, inuit illernartut, innuttassarsiat.
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Jiisusi aallussilluarluni iivangkiiliumik oqaluussisartuuvoq allallu suliami assinganik sulisussatut ilinniartillugit[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Ukiuni hundredelinni siullerni kristumiut tamarmik oqaluusseqataasarput[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Inunnik pinngitsaaliilluni allamik isumataartitsineq ajortuuvoq Imai oktobari 2008 Asasamik toqusoqaraangat Qanoq ililluni akuerineqarsinnaava?
- " Illit[ uissap aqqi tamarmik] Jehova Guutip saavani maanilu najuuttut ilisimannittoralugit[ nuliassap aqqi tamarmik] aapparilerusuppiuk, neriorsuillutillu marluullusi inuutillusi, imaluunniit aappariinnermik aaqqissuussineq Guutimit atuutitinneqarallartillugu, asajumallugu sernissorumallugulu Guutip uiusunut inatsisai Allakkani Illernartuni allassimasut naapertorlugit" Nuliassaq apeqqummut uunga angissaaq:
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Meeqqat Jesusip najornera toqqissisimanartippaat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jesusip allat misiginneqataanermik takutitsivigisarpai[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Utoqqaanertat ilassiortut nuannaarutigineqarlutillu iluaqutigineqartarput Isumannaatsumik timmisartorit" Sapaatip akunneranut ataasiarlutik timmisartumut ilaasut qimagussortinneqartariaqartarput," avisi USA Today allappoq.
- [ Qupp. 28- mi assiliartaq] Naak Saulusip kristumiunut pissusilersoriaatsini tusaamasaanerluutigigaluaraa, Ananiasip inussiarnisaarfigaa[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Kristumiu aalajaalluni pisussaaffimminik isumaginnippat, ilaqutaasut akerlilersuivallaarunnaarsinnaapput[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Kristumiut asanninneq ataasiussuseqarnerlu siuarsarniartarpaat Jehovap peqatigiissortai malittuakkit' Guutip eqqissisaasup...
Sentence Syllables with count 153
- Akissut Aatsitassarsiorfinni, inuussutissarsiorfinnillu nukissamik annertuumik atuisunik, soorlu qarasaasiaqarfissuarnik ikiorsiinissamut namminersuutigisatut aningaasaliiffigalugit erngup nukinganik nukissiorfinni aningaasaliinissamut suliniutinut angisuunut malittarisassanik atuinermut killiliissutitut nalingititap appasinnerusup niuernikkut kajungernarsaassasoq Naalakkersuisut naatsorsuutigaat.
- Taamaattorli naammagittaalliuteqarsinnaanermut tamatigut ilitsersuisoqartassaaq pinngitsaaliissummik iliuuseqarnissamut aalajangernerup piviusunngortinnissaa sioqqullugu, tassa tamatumani kinguartitsisoqarnissaanut sunniuteqarnissaq periarfissaappat, tak.§ 41, imm. 3. Tamannalu atuuppoq napparsimavimmit angerlartinneqareernerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninneq pillugu naammagittaalliutit,§ 19 naapertorlugu.
- Imm. 4. Imm. 3 malillugu biilip automatgeariisa taarserneqarsinnaanissaannut tapiissuteqaqqinnissaq, siusinnerpaamik tapiissutit kingulliit tunniunneqarneraniit, ukiut 8-t qaangiutereerneranni tunniunneqarsinnaapput, taamaattoq tak. imm. 5. Qinnuteqartoq ukiut 7-t qaangiunneranni tapiissuteqarfigineqaqqinnissamut qinnuteqarsinnaavoq, taamaasilluni kommunalbestyrelsip piffissamit tassanngaanniit suliaq suliaralugu aallartissinnaassammagu.
- naasuerniaq qiiasoq taliminik kissassaartoq Kultorvetsimi inuuneq misigivara tassaallunga takornartaq kalaaleq Købmagergademi allarpassuit ilagalugit danskiullunga tassanerpiaq Kultorvetsimi soorlumi sermersuaq nunatarasaartoq qallunaat mappilisaartut paraplylisaartut poortugaatillit kisermaassaatillillu tamanut saqisut qeqarpunga kinaassusera naluisaat tulluusimaarutigeqalugu qallunaanit nalusannit akornusersorneqanngivillunga.
- 22 Kisianni ajassimaguniuk tassanngaannartoorluni qinngarisimanagu, sumilluunniit peqummik igitsivigiguniuk piaarinani, 23 ujaqqamilluunniit inuup toqussutigisinnaasaanik nakkartitsivigiguniuk takusimanagu taamalu toqullugu, massalu qinngarinngikkaa, ajortumillu iliorfiginianngikkaa, 24 taava ilagiit eqqartuussissapput taassumunnga toqutitsisumut aammillu akiniussisussamut eqqartuussisissat makku malillugit.
- 21 Illoqarfiit Juutap kinguaasa naggueqatigiit isuannit Eitumikkut killingannut kujammut tassa Kassiiali, Eiteri, Jaagor, 22 Kiina, Diimuuna, Ataata, 23 Kiitasi, Haatsori, Jitnan, 24 Siffi, Tiilam, Biialuut, 25 Haatsori-Hataatta, Keeriuut-Hiitseruuni, tassa Hatsori, 26 Aamam, Siima, Mulaata, 27 Haatsari-Gaata, Hiismuuni, Biit-Piilat, 28 Haatsar-Sual, Beersaapa, Bisiuutsia, 29 Baala, Jiimmi, Eitsam, 30 Eltulaati, Kiisili, Horma, 31 Sillak, Matmanna, Sansanna, 32 Lipaaut, Siligiit, Ajini, Rimmuuni;
- Aningaasat tamaasa, illernartitat Naalakkap illuanut eqqussat akii, aningaasat inuit[ naatsorsukkanut] ilannguttut[ tunniussaat], aningaasat tarnillit[ utertissutaat] ualigititaassusertik naapertorlugu, aningaasat tamaasa nalinginnaap isummerutigisai Naalakkap illuanut aakkumallugit, 5 palasit imminnut tigussavaat, nungullutik ilisareqatigisaminnit, illullu aseqqui iluarsarlugit, tamatigut aseqqunik nassaarfigineqaraangat.
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Malakip siulittuutaa ullutsinnut siulittuutaavoq[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Esauip illernartut pingaartinngilai[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Palasit inuinnaallu akuerineqarsinnaanngitsunik pilliuteqartarput[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Silarsuaq tamakkerlugu Jehovap Nalunaajaasui namminneq kajumissutsiminnik qujaniutinik pilliuteqartarput" Guuti qaninniarsiuk, taava taanna ilissinnut qanillissaaq.
- 17 Illilli Juutimik taasartutit, inatsisillu eqqississutigigakkit Guutilu usorsitsaatigigakku, 18 peqqusaalu ilisimagakku inatsisinillu ajoqersorneqarlutit sorliit iluarnersut misilittarakkit, 19 qularnarinnginnakkulu tappiitsut tasiussallugit, taarmiusut qaammarsassallugit, 20 siuneqanngitsut ilikkarsassallugit, meerannguit ajoqersussallugit, ilisarsinermut ilumoornermullu uuttuutigisassaq inatsisini pigigakku:
- Alla uinimmik tatigisassaqarluni isumaqarpat, uanga annerusumik taamaaliorsinnaagaluartunga, 5 arfineq-pingasunik ulloqarama kipineqartunga, Israalikkut eqqarlerigikka, Binjamiikkut naggueqatigigikka, Epriiariusunga Epriiarinit pisoq, inatsisit eqqortissallugit farisiiariusunga, 6 ilungersornissaq eqqortissallugu ilagiit qinugillarikka, iluarnissaq inatsisiniittoq ittoq eqqortissallugu assuarnaatsunga.
Sentence Syllables with count 154
- Imm. 4. Imm. 2, nr. 4 malillugu najugaqarfissatut neqeroorut oqaaseqaateqarsimappat, tassanilu innersuussutigineqarpat inuk najugaqarfissatut neqeroorummiiginnassasoq iinnassasoq, taava najugaqarfissatut neqeroorummiikkunnaarnissap ikkunnaarnissap aalajangiiffigineqannginnerani kommunalbestyrelsip§ 11, imm. 1, nr. 7 malillugu Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq oqaaseqaateqaqqullugu piumaffigissavaa.
- § 42.§ 39 malillugu kommunalbestyrelse inummut sammititamik nakkutilliinerminut atatillugu najugaqarfissatut neqeroorummi pissutsinik ernumanartunik maluginiagaqarpat, inuillu innarluutillit najugaqarfissatut neqeroorummiittut ittut pissutsinik ernumanartunik sunnerneqarsinnaappata, oqartussaasoqarfimmut ingerlatsineq pillugu nakkutilliisussaatitaasumut kiisalu kommunalbestyrelsinut inissiisimasunut kommunalbestyrelse nalunaaruteqassaaq.
- Imm. 2. Nalunaarut atuutinngilaq sanaartukkanik innaallagissamik nioqqutissiornermut atorneqartussanik aamma innaallagissamik nukissiamik toqqorsivinnik ingerlatsinermut aamma sullissinermut, taakkua nalinginnaasumik 1000 V ac imaluunniit 1500 V dc angullugu tikillugulu sarfaqarpata, nalunaarutassiaq innaallagiatortunik ikkussukkanik suliaqarnermi aamma ingerlatsinermi isumannaallisaaneq naapertorlugu ingerlanneqarpata.
- Kapitali 1 Aaqqissuussaanera aamma inatsisitigut inissisimaneq§ 1. Kommunit aamma Namminersorlutik Oqartussat, aningaasaqarnermut aamma sulisoqarnermut allaffissornermut tunngasut pillugit Namminersorlutik Oqartussanut aamma kommuninut ataatsimoorussamik IT atorlugu periaatsimik pissarsinissamut, ingerlatsinissamut, allanngutsaaliuinissamut aamma ineriartortitsinissamik qulakkeerinninnissamut, immikkoortortamik pilersitsissapput.
- Augo Lyngemi kalaallit 2021-mi siuarsimasuusut 1930-ikkunni qallunaatut akimaniakujuttut ileqquannik ileqqoqarput il.il. Oqaluttuat takorluukkersortut maani ilanngussagut ajornartorsiutinik assigiinngitsunik sammisaqarput, immaqalu atuarnerini pingaartuussaaq maluginiassallugu ajornartorsiutit sorpiaat sammineqarnersut, qanorlu siunissamut tunngatinneqaraluarlutik maannakkorpiaq uagutsinnut attuumassuteqartuunersut.
- v1 Sidkijap Judap kunngiata ukiut naalakkersuiffiisa qulingiluaanni qaammatit qulinganni Nebukadnesari Babylonip kunngia sakkutuuni tamaasa ilagalugit Jerusalemimut tikiuppoq ungullugulu, v2 ukiullu Sidkijap naalakkersuiffiisa aqqarnanni qaammatit sisamaanni ullut qulingiluaanni illoqarfiup qarmarsua putuneqarpoq, v3 Babylonillu kunngiata naalagartai tamarmik isaapput Isaaffimmilu Qiterlermi inissillutik, ukuuppullu:
- 1 Pivorlu Atunisiitak Jeruusalaap kunngia tusarami, Joorsuap Ai tiguaraa utertinnaveersarlugulu, soorlulu Jeeriggumut kunngianullu iliorami taamaaliortoq Aamut kunngianullu, Giipiuunimiullu Israiilikkut eqqissivissioqatigigaat akornanniillutillu illutillu, 2 taava sioorangaalerput, Giipiuuni illoqarfiummat angisooq, soorlu illoqarfiit kunngip piisa ilaat, Aamillu annerulluni angutitaalu tamarmik pissarsuullutik.
- " Ullumikkut itsarnisarsiornermi maluginiarnartumik uppernarsarneqarsimavoq Testamentitoqqap Testamentitaallu taakkunani pingaarnersanut tunngatillugu oqaluttuarisaanikkut eqqoqqissaarnera- Israelikkut ataataanerpaartaannik, Israelikkut Egyptenimit aninerannik, Daavikkut kunngeqarfiinik Jiisusillu inuuneranik pissutsinillu taassuma nalaani atuuttunik oqaluttuat pingaarnerusortaasa ilumuussusiat aalajangersumik oqaatigineqarlutik.
- [ Qupp. 29- mi assiliartaq] Ruthip ilumoorluni asanninnera No'omip iluaqutigingaarpaa[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Ilumoorluni tunniusimaneq takutinneqartarpoq kajumittumik, iliuutsikkut immikkullu pisariaqartitalinnut Jiisusi Kristusi- Tusarliussaata sunniutaa" Ilisimasup Kapernaumimeersup IR pingaaruteqassusianut uppernarsaat annerpaaq tassaavoq taassuma inuit uummataannut isumaannullu suli sunniuteqangaarsinnaanera.
- 17 Silami matumani pisuusut inakkit perrooqqunagit pisuussutilluunniit allanngujaqisut isumalluutigeqqunagit Guutili isumalluutigeqqullugu, taassuma atugassatsinnik sunik tamanik tuningaartarmatigut, 18 ajunngitsulioqqullugillu ajunngitsulianik pisuunngoqqullugit, tukkoqqullugillu ikiuisaqqullugillu, 19 taamaalillutik piumaartussakkut tunngaviulluassasumik qimatulissammata, inuuneq piviusoq tigusinnaaqqullugu.
Sentence Syllables with count 155
- Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Sulisitsisut, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia 1. Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfiup Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaata 2
- Naqqiut Siunnersuut 15. august 2019-imeersoq IR taarserpaa( Kalaallisut allanneqarnerani oqaatsinik iluarsiisoqarpoq) Siunnersuummut nassuiaatit Nassuiaatit nalinginnaasut 1. Aallaqqaasiut 1.1. Siunnersuummut tunngaviusoq pingaarneq Kommunit pisortanut taarsigassarsianik aamma inissianik sanaartornermut, iluarsaassinermut, alliliinermut pitsanngorsaanermullu tapiissutinik aqutsinermik tigusissasut tunngaviusumik aalajangiunneqarpoq.
- Naalannassusera inuiannut taakkununnga oqaatigissavaat, v20 Naalakkamullu pilliutitut qatanngutisi tamaasa aggiutissavaat inuiannit tamanit, hestersillugit, qamutertillugit, akiutiniitillugit itillugit, siutituuni qatigattuunilu qimussertillugit qaqqannut illernartumut Jerusalemimut, oqarpoq Naalagaq, soorlu Israelikkut pilliutitik immersakkani minguitsuniitillugit itillugit Naalakkap illuanut aggiukkaangatigit.
- Nuna nunagisassarsi ilissinnut tunniussassara apuuffigigussiuk, 3 taavalu Naalakkamut ikitassaq pilliariumagussiuk, tunissut ikikkagassarluunniit toqutassarluunniit, unnersuulluunniit naammassiumallugu kajuminnermilluunniit pilliiumallusi, nalliussivissinniluunniit Naalagaq naamajuminartussiorfigiumagussiuk ussigilluunniit savalluunniit ilagisaannik, 4 taava tunissutiminik aatsiumasup Naalakkamut aassavaa tunissut neqissaq:
- 11 Aningaasallu uuttugaasut taava tunniuppaat suliarisariaqartunik suliassalinnut Naalakkap illuani takusaasuutitaasunut, akigeqqullugit sanasunut illuliortunullu Naalakkap illuani sulisunut 12 qarmaasunullu ujaqqanillu agguisunut, pisiniutigeqqullugillu qisunnik ujaqqanillu aggukkanik Naalakkap illuata aseqquisa iluarsarneqaatissaanik, akigeqqullugillu illup iluarsarneqarnerinut tamanut.
- [ Qupp. 14- mi assiliartaq] Nammineq soqutigisatik isumakkeerpaat Jiisusilu malillugu[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Angajoqqaat kristumiut meeqqamik mikisunnguuneranniilli anersaakkut pitsaasunik avatangiiseqarnissaat isumagigunikku silatusaassapput" Isumaliutersor-tar- tut kristumiut siul-liit grækerit tar-nip toqujuis-susianik isumaliutersuutaat akueraat tar-nerlu Guutimit pin-ngor- titaasutut timimul-lu tamatuma naar-tuuler- nerani tun-niun- neqar-tutut isigalugu.
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Biibili erlinnartuutit sumiiffiannik paasissutissiillunilusooq pisuussutinut Kristusimi' isertugaasunut' uagutsinnik siulersuivoq Ukiuni hundredelinni siullerni oqaluttuarisaanermik ilisimatuup Flavius Josefusip atuakkiami Jewish Antiquities- ip( Juutit itsaq oqaluttuarisaanerat) atuagartaasa 20- ianni' Jaakumik atillip, Jiisusip Kristusimik taagorneqartup qatanngutaata' toqunera eqqaavaa.
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Manoa taassumalu nulia inngilimit qiimmassarneqarput[ Qupp. 24- mi assiliartaq]" Uagut ilivut akeqqatta iliinit amerlanerupput"" Guuti qaninniarsiuk, taava taanna ilissinnut qanillissaaq" Siornatigut kingornatigullu' Guutip oqaasia sunniisinnaassuseqarpoq' TONY inuusuttuaraasoq naapissimagaluarukku, Sydney- imi najugaqarfiit tujorminartut ilaanni naapissimassagaluarpat nukappiaraq sukannersoq peqqarniitsorlu.
- Eqquiniaanermik ajornartorsiutillit amerliartupiloorput Harvard Medical School- ip atornerluineq pillugu ilisimatusarnermut immikkoortortaqarfiani paasisat naapertorlugit Amerikamiut inersimasut 7,5 millionit missaat 1996- imi" eqquiniaanermik ajornartorsiuteqarput imaluunniit eqquiniaanermik nappaateqalersimallutik," kiisalu USA- mi inuusuttut ilaat 7,9 millionit" eqquiniaasartunut tamakkununnga ilaallutik.
- 35), 15/ 9" Kiisami kiffaanngissuseq ilumoortoq nassaaraara"( B. Hewitt), 1/ 1" Kissaatigaat suna eqqortuusoq uanga nammineerlunga paasissagiga"( L. Alifonso), 1/ 3" Palasinngornissara anguniagarigaluarpara"( R. Pacheco), 1/ 7" Pissusiluttuunikuuvunga"( E. Leinonen), 1/ 5 Aappaneqqittut qanoq aappariilluarsinnaasut, 1/ 9 Aappavit toqunera qanoq naammagalugu atorsinnaagit, 15/ 12 Allanik mianersoqqusiniarlutit iliuuseqarnerusinnaavit?
Sentence Syllables with count 156
- Imm. 4. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK) aamma kommunit siumut tusarniaareerluni www.naalakkersuisut.gl aamma tusagassiorfitsigut nalunaaruteqarnikkut, akuersissutit atortussanngortinneqarsimasut kommunip iluani, kommunimut allamut nuunneqartut imaluunniit atorunnaarsinneqartut piffissaq nalunaaruteqarfiusoq aallartiffigalugu.
- Eqqartuussivik tigusarinninnerup ingerlaannarnissaanik aalajangerpat, imaappoq akunnerni 3 x 24-ini inissiineq, tigummigallagaanissamut taarsiullugu allamut inissiivissamik kommunalbestyrelse pilertornerpaamik pissarsissasoq, aalajangersakkap massuma aalajangersarpaa, taamaalilluni inuk innarluutilik tigusarineqarnermini isertitsivimmi imaluunniit assigisaani inummut innarluutilimmut naleqqutinngitsumi tigummigallagaanissaa pissanngimmat.
- § 9. Inuussutissanik atortussallu inuussutissanut attuuttussanik suliarinninnermi atortussat aamma atortut imaluunniit suliarinneriaatsit aalajangersimasut atorneqarnissaat pillugit maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput, tassunga ilanngullugit sananeqaatitigut atortorissaarutit, qinngornerit atorlugit asiunaveersaatinik allanillu asiunaveersaatinik imaluunniit suliarinneriaatsinik atuinerit.
- § 17. Napparsimasoq§ 16-imi ilaatinneqartoq napparsimavimmit angerlartinneqarnermi isumaqatigiissummik isumaqatigiissuteqarusunngippat, taava nakorsaanerup tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfiup oqartussaasut attuumassutillit, peqqinnissamik suliallit il.il. suleqatigalugit napparsimasup nakorsarneqarnissaanut aamma isumaginninnikkut neqeroorutit pillugit ataqatigiissakkamik pilersaarusiuunneqarnissaa akisussaaffigaa.
- Imm. 2. Taamatut misissuineq tunngavigalugu konto taamatut ittoq kontotut nalunaarutigineqartussaasusut paasineqarpat ukioq kontotut nalunaarutigineqartussaasutut paasineqarfia aamma ukiut tulliuttut ukiukkaartut eqqarsaatigalugit konto pineqartoq pillugu paasissutissani piumasarineqartunik aningaaserivik nalunaaruteqartoq nalunaaruteqassaaq, kontomik piginnittoq inuttut nalunaarutigineqartussaatut atuukkunnaarsimanngippat.
- Angutit misigisartuut qullilisaraangata paasisarpara inuuneq artornarsimaqisoq Angutit misigisartuut imerlaarsigaangata paasisarpara qamuuna pilluarsimaqisut Angutit misigisartuut qasungaartaraangata paasisarpara imarput mallingaarsimaqisoq Angutit misigisartuut sulingaarsimammata naak nipaattaraluartut qummut isigivagut Angutit misigisartuut siulerigatsigik assoruutta nunavipput siumukaqqullugu KAR Sisimiut, 7.4.78
- 30 allakkallu[ Martuggaip] nassiuppai Juutinut tamanut, nunanut untritilinnut marlunnillu qulilinnut arfineq-marlunnullu Aqasveerusip naalagaaffigisaanut, eqqissinartunik ilumoortunillu oqaaseqarluni, 31 ullut taakku Poorit aalajangersaqqullugit taamaaffissaasigut, soorlu Martuggaip Juutiusup Estarillu kunngip nuliata aalajangersaritik taakkununnga, soorlulu aalajangersaraat imminnut kinguaassaminnullu iisinnginniarfissat nilliaffissatillu pillugit.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Inersimalluarneq malugineqariaannaavoq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Sallusuissut siumukartoq malinnaaffigigutsigu anersaakkut ineriartorsinnaavugut[ Qupp. 19- mi assiliartaq]' Anersaap inerititaanik' inerititaqarutta ineriartornerput takuneqarsinnaassaaq Jehovap ikioqqulluta suaartarnivut tusartarpai"[ Jehovap] isaasa sammivigaat iluartut, ikioqqullutik nillianerat siutaasa tusartarpaat.
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti, naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, naakkinninnersuarmigut ernioqqissikkamisigut inuunermik neriugisaqartilluta Jiisusip Kristusip toqusunit makinnera pillugu, 4 kingornusassaqaqqulluta aserujuitsumik minguitsumillu nungujuitsumillu, ilissinnut qilammi toqqorsimasumik, 5 Guutip pissaaneragut upperneq pissutigalugu sernigineqarassi annannissamut ullussani kingullerni saqqummersussamut.
- 9 Parteriusugut Miiteriusugullu Eelamikkuusugullu, Misuputaamiamilu nunaqartugut Juutiamilu Kapatuukkiamilu Puntusimilu Aasiamilu 10 Feriigiamilu Pamfiiliamilu Egitsinimilu Liipiallu ilaani Keriinip eqqaani, Ruumamiusugullu tamaaniittugut 11 Juutiusugullu ilasiaasugullu Kriitamiusugullu Araapiamiusugullu tusarpavut oqaatsivut atorlugit Guutip malunnangaartuliai oqaatigigaat.
Sentence Syllables with count 157
- Inuussutissarsiortunut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutaasussat Siunnersuut pisinnaatitsissummik pigisaqartunut piiaanissamut akuersissummik qinnuteqartunut annertuumik sipaaruteqarnermik malitseqassasoq naatsorsuutigineqarpoq, tassami imminut akilersinnaassutsimut misissuineq annertooq aamma annertuumik aningaasartuuteqarfiusartoq, peqarfiup nunap sanaatigut paasinarsisitsivigineqarnissaanik taarserneqartussaammat.
- Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6. juni 2016-imeersup IR( inuutissarsiutinik ilinniartitsineq pillugu inatsit) akuersissutiginera sioqqullugu, Ilisimatusarfik kisimiilluni qaffasinnerusumik ilinniakkanik neqerooruteqarsinnaatitaavoq.
- Kiisalu INI A/S-imiit erseqqissaatigineqarpoq, Naalakkersuisoqarfimmit siusinnerusukkut ilisimatitsissutigineqarsimasoq, Akiliutissat akiligassanngortut taarsigassarsiallu amiakkuisa isumakkeerneqarnissaannik, taarsigassarsianik allannguinissamut kiisalu allannguiniarluni taarsigassarsinissamut qinnuteqaatit aqunneqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 26. januar 2006-meersoq IR atuukkunnaarsimasoq.
- Kiisami Utoqqaat Illersuisoqalerniarunarmata nuannaarutigalugu peqatigisaanillu ilisimatitsissutigalugu kommunit utoqqaat pisinnaatitaaffiinik ikiorsiisannginnerat pillugu pisortat sullissinerat pillugu naammagittaalliuutigerusukkaluarlugit qanorli iliornissartik nalullugu utoqqarnit akuttunngitsumik saaffigineqartarlutik Kommuneqarfik Sermersuumi Utoqqaat Siunnersuisoqatigiit siulittaasuata oqaatigaa.
- Aasarik Kuuppalaap nipaata ittulaartup aasarinnera oqaatigaa qaarsuni nipip kuserpalaartup soorlu aamma erinarsoraa Aasaq nalliuttoq misigaara siutinnut tummat" Qarlua" asavakkit qaagit pakkutinnga appakaatta aasarissumut Asangaarpagit qimannaviinnga illit" aasarik" asasara tigulakkit qaagit ilaginnga aasarimmi angalaarluta Iperarnaviissavakkit taava aasarik nuannarisara puigornaviissavakkit aamma ukiorpat issilerluni 1994
- [ Qupp. 20, 21- mi assiliartaq] Samuelip peroriartornermini Jehova ilisarisimallualerniarsimavaa[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Eliap qaqqami Karmelimi qinnutaa uatsinnut maligassaalluarpoq ASANNINNEQ NUAN- NAAR- NEQ EQ- QIS- SINEQ KAMAJASUUN-NGIN- neq INUS- SIAR- nisaar-neq AJUN-NGITSUUNEQ UP- PER- NEQ SAAMANEQ IM- MINUT NAALAK-KERSIN- naaneq JEHOVAP apustili Paulusi isumas-sarsisil- lugu pis-suserineqar- tus-sat qulingiluat anersaap il-ler- nar-tup sun-niineratigut pilersin-neqar- tut pil-lugit al-latsip- paa.
- 13.( wE 8/ 15 04)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Biibilimi siunnersuutit aappariit attaveqatigiinnerannut nakussatsissutaasinnaapput[ Qupp. 6- mi assiliartat] Siunnersuutit pitsaasut Biibilimiipput ipput inuunermillu nuannaarutiginninnissamut akornutaanatik[ Qupp. 7- mi assiliartat] Biibilimi siunnersuutinik malinnittut inuuneq nuannersoq nuannaarutigisinnaavaat MISIGISALIKKERSAARUT Oqalut-tuar- toq Ber-nhard Mer-ten Inuit toq-qis- sisiman-ngik- kaangamik tigum-misaqarusut- tar-put.
- 36.[ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Jiisusi 1914- imi kunngisut niaqoruserneqareerami hesterluni" aallarpoq ajugaajuarlunilu[ ajugaalluinnassallunilu, NV]"[ Qupp. 28- mi assiliartaq]" Tamakku tamaasa pereersinnagit eqqarleriit[ kinguaariissoqatigiit, NV] uku nungussanngillat" Guutip ileqqussatigut minguitsuuneq pillugu isiginnittaasia" Uanga tassa[ Jehova], Guutit, iluaqutaasunik ilinnik ajoqersuisoq, ingerlavigisassakkut ingerlatitsisoq.
- 18, 19.( wE 2/ 1 02)[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Nuliaralu Eleni, 1957- mi aappassaanik suliaritereersoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Nürnbergimi 1969- mi ataatsimeersuarnermi[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Qatanngutit angutit arnallu napparsimasunik utoqqarnillu ikiuisartut Illit najoqqutassianik toqqaanerit NAJOQQUTASSIANIK siulersortippit, isumaqarpilluunniit najoqqutassianik ileqqussatigulluunniit maligassianik maleruaaneq itsangasuusoq.
- 17 niaqorornaveeruseritsilu annassummik panalerlusilu anersaap pianik, tassa Guutip oqaasianik, 18 torlulasaraangassi qinusaraangassilu tamatigut anersaakkut qinuttuinnarlusi, eqqumaniarlusilu tamannarpiaq pissutigalugu, tamatigut qasusuillusi iluartullu tamaasa qinnullugit, 19 uangattaaq qinnullunga qanera ammassagukku anngigisaq iivangkiiliup pia sioorananga nalunaassallugu oqaasissannik tunineqaqqullunga;
Sentence Syllables with count 158
- Toqqortaatit suliarineqarnerat toqqortaatigineqarnerallu Siunnersuutip§ 1, nr. 2-ani, toqqortaatit pillugit inatsimmi§ 6, imm. 1-ip allanngortinnissaanik siunnersuuteqartoqarpoq, matumani elektroniskimik toqqortat suliarineqassapput toqqorneqarlutillu Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu atortulersuummi akuerisaani, taakkulu qarasaasiamut toqqorsiviusumut millisillugit nuunneqarsinnaassasut erseqqissaatigineqarluni.
- 1) ilaasortaq ataaseq KAISKA-mit( Kalaallit Isiginnaartitsisartut Kattuffiat) inassutigineqartoq, 2) ilaasortaq ataaseq KANUKOKA-mit( Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat) inassutigineqartoq, 3) ilaasortaq ataaseq Kalaallit Atuakkiortut inassutigisaat, 4) ilaasortaq ataaseq namminneq kajuminnermikkut isiginnaartitsisartut kattuffiannit inassutigineqartoq, aamma 5) ilaasortaq ataaseq Nunatta Isiginnaartitsisarfiani inassuteqartoqareerneratigut.
- Suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamik akuerineqarsimaneranut atatiinnarnissaanullu piumasaqaatit naammassinngippagit, tamanna pillugu ingerlaannartumik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut ilisimatitsinissamut, takuuk siunnersuummi§ 5, imm. 1, ingerlaannarlu pissutsit iluarsinissaannut, suliffeqarfik pisussaaffeqarpoq.
- Ukiaq Aasaq naalereersoq isigaara nunalu qasertilerluni qaqqat qaavi apereerput aamma silalu pueqqulerluni Nilleq uummatinni misigaara tarninga nanertulermagu naalliuutigaarami qamuuna anisinneq sapilerlugu Aasap maanna qaangiutilersup qiimanartut misigititai qamani ilunni asseqartut uummatinni inerittorai Puigornaviissavakka taakku aasap qaamasup pilersitai taartoq nalliuppat taava taakku uummatima" qullerissavai" 1987
- Immikkoortissigit savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq, taavalu nersuteeraq savaararlu tamarmik ataatsimik ukiullit innarluuteqanngitsut ikikkagassatut pilliutissat, v4 aammalu ussik savalu angutiviaq nereqatigiissutissatut pilliutissat, tamarmik Naalakkap kiinaata saani pilliutigineqartussat, taavalu aamma naatitanit pilliutissat uuliamik aalatikkat, tassami Naalagaq ullumi ilissinnut saqqummersinniarmat.
- Taamaattumik oqariartaatsimi" inussiaq aalajaallunilu silatooq"- mi pineqartarput inuiannut anersaakkut ittunut tanitanut ilaasut ukiumi 33- miit ulloq manna tikillugu piffissami qanorluunniit ittumi nunarsuarmiittut ittut tamarmik, soorlu Israelikkuusoq kinaluunniit, ukiup 1513- ip u. n. s. ukiullu 33- p piinsip ulluata akornanni piffissami qanorluunniit ittumi inuusoq, kristumiussutsip aallartinnera sioqqullugu kiffaqatigiinnut, Esaja 43:
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jeremias aalajaattuarpoq naak naakkittaatsuliorfigineqaraluarluni[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Ernest Beavor aallussilluarnermigut meeqqaminut maligassiuilluarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Nalunaajaasut inuusuttut hundredelikkuutaat Spaniami parnaarussivinni assuarnaattuarsimapput[ Qupp. 19- mi assiliartat] Ullut tamaasa anersaakkut ittunik ajunngitsuliorniarta© 2017 Watch Tower Bible and Tract Society of Pen-nsylvania SAQQAA:
- 76 Illillu naalungiaq-aa, qutsinnerussaartup pruffiitianik taaneqassaatit, ingerlassagavit Naalakkap siornagut aqqutissaa iluarsassallugu, 77 inuttaalu ilisarsisissallugit annassummik ajortit isumakkeerneqarneratigut pisumik 78 Guutitta nallittuigajunneragut, tamanna atorlugu qutsinnermit nuisup tikeraarpaatigut 79 qaammarsarumallugit taarmiusut toqullu taartitaani ineqartut, isikkavullu sammisikkumallugit aqqummut eqqissinartumut.
- 9 Parteriusugut Miiteriusugullu Eilamikkuusugullu, Misuputaamiamilu nunaqartugut Juutiamilu Kapatuusiamilu Puntusimilu Aasiamilu 10 Feriigiamilu Pamfiiliamilu Egitsinimilu Liupiallu ilaani Keriinip eqqaani, Ruumamiusugullu tamaaniittugut 11 Juutiusugullu ilasiaasugullu Kriittamiusugullu Araapiamiusugullu tusarpavut oqaluutsivut atorlugit Guutip malunnangaartuliai oqaatigigaat.
- 2 Inuit inuujumaarmata imminnik asasut, aningaaserituut, usorsitsaapiluttut, anneruniartut, qaqajarlersut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, soqqusaatsut, 3 asanniuitsut, saammajuitsut, mamarliisut, nunujuitsut, qiningasut, ajunngitsunik uumissuisut, 4 killuussisut, isumaatsut, ilisimatuuniartut, nuannaarutinut uerisut Guuti minnerutillugu, 5 Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaarlugu, pissaaneqarfigiumanaguli.
Sentence Syllables with count 159
- Inatsisissatut siunnersuummut§ 7 a, imm. 1-imut oqaaseqaatini allassimavoq Kalaallit Nunaata, danskit Savalimmiulluunniit kommuniisa akornanni paasissutissanik paarlaasseqatigiittarneq Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat, aamma inuit pillugit paasissutissanik suliarinnittarnermi inatsisip Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarnissaa pillugu peqqussummi inatsisit naapertorlugit pisassasut.
- Napparsimasoq imminut navianartorsiortippat imaluunniit allanik navianartorsiortitsippat piumasaqaatip taaneqartup eqqortinneqarnera naammaginartutut isigisariaqarpoq, tassa nakorsarneqarnikkut ulorianassutsip iluaquserneqarnissaa naatsorsuutigineqarsinnaappat, naak tamatumunnga ilutigitillugu tarnikkut napparsimanerup taamaaqataataluunniit ajorunnaarsinneqarnissaa imaluunniit iluaallannissaa ilimanaateqanngikkaluartoq.
- Sullitanut akisussaasoq assersuutigalugu kontomik piginnittoq nunami allami, Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi allakkerivikkut nutaamik najugaqalersoq pillugu ilisimatinneqaruni pissutsini allannguinertut najukkap nutaap suliarinissaanut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqarpoq, aamma§ 67-ip atorneqarnissaa toqqarneqarpat, kontomik piginnittumiit uppernarsaatinik attuumassuteqartunik pissarsiniarnissamut pisussaaffeqarluni.
- 5 kisianni aqqutigisasi iliornisilu ajunngisinniarluinnarussigik, eqqartuussisissaq eqqortikkussiuk inummut inoqataanullu, 6 takornartat iliarsuillu uillarnerillu innarliortinngikkussigik, pinngitsup aavanik kuisinngikkussi najukkami matumani, Guutillu allat malinnianngikkussigik perluutissassinnik, 7 taava najukkami matumani ineqartikkumaarpassi, nunami siuaasassinnut tunniussanni, soraajuitsumik pigeqqullugu.
- 30- 32.[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Malawimi Jehovap Nalunaajaasui aalajaatsut tusindilikkuutaat sualuttumik malersorneqarneq pissutigalugu qimaasariaqaraluarlutik, nuannaarlutik kiffartortuarput[ Qupp. 17- mi assiliartat] Jehovap aqqanik illernartitsinermik nuannaarutiginninnertik nazistit nalaanni qatanngutit aalajaatsut uku tigusanut inissiarsuarni toqumullu angalanermi pinertusaassutigaat[ Suminngaanneernera IR] Toqumut angalaneq:
- Kaman-ner- tik narrutsas-simaar- ner-til- lu ikin-ngutigiin- nermut ajoqutaatil-lugu kiserlior-tun- ngor-tar- tut Ajual-lajasun- ngor-tar- tut, isumakululiasar-tut al-laal- luun-niit isumatsarujus-suarsin- naasar-tut Kuk-kuneq isiginiar-nerugamik- ku inuuneq nuan-naarutigisin- naasan-ngik- kaat Up-perisamin- nut naaper-tuut- tumik inuusin-naanatik misigisar-tut Uip-pakajaar- neruler-tar- tut nap-paateqaleriaan- naasar-tul- lu( nap-paatit ilagaat aap naqitsinerata qaf-fasip- pal-laar- nera, uum-mal- lun-neq an-niaateqar- nerlu, soorlu naggus-serineq niaqorlun-nerlu)* ISUMAKKEERFIGINNINNERUP ISUMAA.
- [ Qupp. 8- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq SEʹIRI Kadesh- Barnea Qaqqaq Sinaji( Horebi) Imaq Ivissuartooq[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- meersut[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Mosesimik allakkat tallimaat- ni Mosesip oqalugiaataannangajavii sammineqarput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Jehovap mannamik pilersuinera qanoq ilinniarfigisinnaavarput?
- 13, 1990.[ Qupp. 24- mi assiliartaq]" Siornatigut allagaasut tamarmik allassimapput uatsinnut ilinniutissaallutik"[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Faraop malartitassaannginnera pissutaalluni Egyptenimi ajunaarnersuaqarpoq[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Israelikkut aniguipput Jehovap imminnut peqqussutai tamaasa malillugit ilioramik Atuartartutta apeqqutaat Jehovap Nalunaajaasui Guutimik pallorfiginninnerminni assilissanik sooq atuineq ajorpat?
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip kiffaa Jiisusillu Kristusip apustiligisaa, Guutip qinigaasa uppernissaat pillugu sallusuissullu Guutimik mianerinninniutaasoq ilisareqqullugu, 2 inuuneq naassaanngitsoq Guutip sallusuitsup killeqanngitsumit unnersuutigisaa neriuutigeqqullugu, 3 piffissakkulli oqaatsi oqaluussinikkut Guutip annaassisitta inassutaanik uannut paarititaasukkut saqqummersikkaa 4 Tittusimut uppeqatigiissutsitsigut ernerilluakkannut:
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti, Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut Jiisusip Kristusip toqusunit makinneragut, 4 kingornussassamut aserujuitsumut minguitsumullu nungujuitsumullu, ilissinnut qilammi toqqorsimasumut, 5 Guutip pissaaneragut upperneq pissutigalugu sernigineqarassi annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut.
Sentence Syllables with count 160
- 5)" Niuertarfik" inuussutissanik passussineq suliarinninnerluunniit taakkuninngalu tunisisarfiani toqqortarineri imaluunniit inaarutaasumik atuisussamut pilersuineq, tassunga ilanngullugit, taakkununngali killilerneqanngitsumik nassiussuiffiit, kalaalimineerniarfik, nerisassanik pilersuiffiit, suliffeqarfiit kantiinai, pisortat suliffiutaasa igaffii, neriniartarfiit allallu taamaaqataanik nerisassatigut kiffartuussisut kiisalu niuertarfiit.
- Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfiup aamma oqaatigaa suliffeqarfiit aamma pisortat oqartussaasut ilinniartunik sungiusartunillu atorfinitsitsinermi inuiaqatigiinnut akisussaaffeqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummi kapitali 7-imi aamma 8-mi aalajangersakkanik unioqqutitsinermi naammagittaalliuuteqarnissamut killiliinissaq amigaatigalugu.
- Naalagaaffiit peqataasut isumannaallisassavaat suliffeqarfiit, sullissinerit pisortaqarfiillu meeqqanik isumaginninnissamut illersuinissamulluunniit akisussaassuseqartut najoqqutassianut, pisortanit aalajangiisinnaatitaasunit aalajangersarneqartunut naapertuuttuunissaat, pingaartumik isumannaatsuunissap, peqqinnissap, sulisorisat amerlassusissaasa piukkunnaateqarnerisalu kiisalu suliamut paasisimasalinnit nakkutigineqarnissaasa tungaasigut.
- § 27. Innaallagissiornermut Oqartussat imaluunniit inuit Innaallagissiornermut Oqartussanit pisussaaffilerneqarsimasut, qaqugukkulluunniit kinaassutsiminnik uppernarsaallutik eqqartuussisup aalajangiinera tunngaviginngikkaluarlugu innaallagissamut atortunut imaluunniit ikkussuunneqarsimasunut aamma sumiiffinnut taakkuninnga nioqqutissiorfiusunut, nioqquteqarfiusunut, toqqorsiviinut imaluunniit innaallagissamut atortussianut isersinnaatitaapput.
- ALLATUT OQARNEQ AJORNAQAAQ ulluni nutaani nunatsinni peqataarusoruttorlunga ajornartorsiuterpassuit takkussoruttulersut paasileriallariga Kalaallit Nunaat nutaami malinnaasinnaajunnaarlunga naak isumaqavikkaluarlunga ajornartorsiutit sammisinnaallugit kalaallisut periaatsittut tassanngaannarli misigilerpunga tusarneqarsinnaajunnaareerlunga taava nipangerpunga paasillugulu taamaattoq taamaattussaasoq naak qangaaniilli taamaalinissaa siunertaanngivikkaluaq
- Taava juutinut tamanut kunngip Ahasverusip naalagaaffiata immikkoortuini tamani najugaqartunut, qanittumiittunut ittunut ungasissorsuarmiittunullu ittunullu, allakkanik nassiussivoq v21 peqqullugillu qaammatip adarip ulluisa 14-iat 15-iallu ukiut tamaasa nalliuttorsiorfigisassagaat, v22 eqqaaniarlugit ullut akeqqanut sorsukkunnaarfiit, eqqaaniarlugu qaammat kappialanerit nuannaarninngorfiat aliasunnerullu nalliuttorsiorfinngorfia;
- Saallarumaarpakkit, Gooq, Ruussillu Miisaallu Tuupalillu siulersortaat uumaa, 4 sangutikkumaarpakkillu qarsorsarlutillu alleqqukkut, anisikkumaarpakkillu sakkutoorpassuatit tamaasa ilaliullugit, qimuttuarsuillu qimutsillillu, tamarmik atisariffaariit, katersarpassuit amerlasuut, assillit eqqornaveeqqutillit, tamarmik pananik tigumiartut, 5 Peerserillu Aatiuuppiamiullu Putsikkullu ilagigaat, tamarmik eqqornaveeqqutillit niaqorornaveeqqutillit;
- [ Qupp. 19- mi assiliartaq] Evap Jehovamut attaveqarnini eqqarsaatiginngilaa[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Jiisusip Saatanip ussiiniarneri itigartippai Jehovallu piumasaatut iliornissani pingaarnerutillugu[ Qupp. 22- mi assiliartat] Haitimi nunap sajunnerata kingorna tupermiit tupermut oqaluussineq Ajornartorsiungaarfiusuni' Guuti tuppallersaajuartoq' tunaarisinnaavarput Ilissi angutit, Kristusip siulersuineranut naalatsigitippisi?
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Itsaq Israelimi katinnermi uissap nuliassani angerlaattarpaa ataatamiluunniit illuanukaattarlugu KAR[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Katernaat kristumiut sumiiffimmi ileqquusut malillugit katissimasut kissaatigisinnaasarpaat naalagaaffilersaarfimmi katinnermi oqalugiaateqartoqassasoq Ilerasuuteqannginneq ULLUT ILAANNI Charlesip Kenyami universitetimi sulisup, suliffimminit angerlartilluni mobiltelefonini katappaa.
- 12 Ikkua asaqatigiinniutissanik nerisarnissinni innarloqutaaqaat ittuujuitsumik nereqataallutik, imminnuinnaq nerlerlutik, nuiatut nittaalaatsutut illutik anorit aallarussaattut, orpiittut pilutaaruttutut inerititaqanngitsutut, marloriarlutik toqusutut mannguminnut allaat nutsunneqartutut, 13 immap malissuisut kanngugisassaraluaminnik qappiortutut, ullorissatut angalasutut, taartup taarnersuanik najugassaqartitaallutik naassaanngitsumik.
Sentence Syllables with count 161
- Siusinaartumik pensionisianik pisartagallit sulisinnaassuseqanngitsut imaluunniit annikitsuinnarmik sulisinnaassuseqartut, Danmarkimi siusinaartumik pensionisianik pisartagaqalersinneqarsimasut imaluunniit Kalaallit Nunaanni Savalimmiuniluunnit qaffasinnerpaamik siusinaartumik pensionisianik pisartagaqalersinneqarsimasut naalagaaffeqatigiit iluani ingerlaannartumik siusinaartumik pensionisianik pisartagaqalersinneqarsinnaassasut.
- § 32. CE-mik nalunaaqutsiineq takusassanngorlugu, atuaruminartunngorlugu inissinneqassaaq, aamma imatut piiarneqarsinnaajunnaarlugu atortussiamit innaallagiartortumi imaluunniit nalunaaqutsiiffimmi, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Atortussiaq innaallagiartortoq imatut pissuseqarpat imm. 1-ip eqqortinneqarnissaa periarfissaanani imaluunniit naleqqunnani, taava CE-mik nalunaaqutsiussaq puuanut aamma uppernarsaasersuutinut ilaasunut inissinneqassaaq.
- Pisortani ataatsimoorussamik aningaasaqarnermut aamma sulisoqarnermut allaffissornikkut IT atorlugu periaaseq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9, 24. juli 2019-imeersoq IR Kommunit Namminersorlutillu Oqartussat missingersuutaat naatsorsuutaallu pillugit Inatsisartut Inatsisaat nr. 26, 28. november 2016-imeersumi IR Inatsisartut inatsisaanni nr. 24, 28. november 2018-imeersumi IR allanngortinneqartumi§ 46a, imm. 1, nr. 1 aamma 2 naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- Kuultilu siilvilu kannussallu, 4[ ujalussiassallu] tungutsorissut aappallarissullu aappalujattullu ilupaassiassallu qaallorissut savaasallu meqqui, 5 savarsuillu amii aappillarsakkat qappiillu amii qisuillu manngertinnertuut, 6 uulialu qaammaqqutissanut atugassaq, naasullu tipigissut uuliamut tarnutissamut pujoorutissanullu tipigissunut atugassat, 7 ujaqqallu tungujuartut ujaqqallu isiliussassat kiapequssuarmut saqqarmiumullu atugassat.
- [ Qupp. 21- mi assiliartat] Taalliortoq John Milton( saamerleq) ilisimatoorlu Isaac Newton( talerperleq) nunarsuarmi naassaanngitsumik inuunissamik neriuut pillugu ilisimasaqarput[ Qupp. 23- mi assiliartat] Biibilimik Atuaqqissaartartut Biibilimik misissuinermikkut siusissukkut paasivaat inuiaat neriuutaata piviusup silarsuarmi tamarmi oqaluussissutiginissaanut piffissanngortoq" Guutimut suleqataasutut oqaaq-qis- saar-pas- si Guutip saam-maan- nera pis-sarsiarsi maangaan-nar- teq-qunagu.
- Guutimmi naapertuilluarnertut isigaa ilissinnik annikilliortitsisut annikilliortitaanermik akilissallugit ilissilu annikilliortitaasusi uagutsinnut ilagitillusi akilissallusi atoruminarsisitsinermik Naalagaq Jiisusi inngilini pissaasut ilagalugit qilammit saqqummersitaappat innermi ikualasorsuarmi, aggiullugu pillaatissaq Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkamillu Jiisusimik iivangkiiliumut naalakkumanngitsunut.
- " Guutimmi naapertuilluarnertut isigaa ilissinnik annikilliortitsisut annikilliortitaanermik akilissallugit ilissilu annikilliortitaasusi uagutsinnut ilagitillusi akilissallusi atoruminarsisitsinermik Naalagaq Jiisusi inngilini pissaasut ilagalugit qilammit saqqummersitaappat innermi ikualasorsuarmi, aggiullugu pillaatissaq Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkamillu Jiisusimik iivangkiiliumut naalakkumanngitsunut.
- [ Qupp. 5- mi issuagaq] Oqaloqatigiissinnaaneq Guutimit tunissutaavoq[ Qupp. 4- mi suminngaanneernera IR]© Dayton Wild/ Visuals Unlimited Jehovap oqaasia uumavoq Josvamik allakkat- nit pingaarnersat UKIUMI 1473- imi u. n. s. Israelikkut Moabip narsartaani tammaarsimapput, nuannaalersimassaqaallu oqarfigineqaramik" taquassat isumageqqullugit ullut pingasut qaangiuppata Jordanikkut ikaarnissaminnut nuna[ Jehovap] imminnut pigilersikkumasaa tigusariartorlugu".
- ( gE 08/ 08 02)[ Qupp. 27- mi nunap assinga/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Fiji POLYNESIAP TREKANTIA Hawaii Samoa Tonga New Zealandi Cookip qeqertai Tahiti Marquesasip qeqertai Tuamotup qeqertai Tubuaip qeqertai Påskip qeqertaa[ Assiliartaq] Marloriaammik initutigisoq umiariaq" Hawai' iloa" 1993- imi" Hokule'ap" sananeqarnerani atorneqartunit allaanerusut atorlugit sanaaq[ Suminngaanneernera IR] Hawai'iloa qup.
- 4 Biibili tutsuigileruk 5 Guuti pillugu eqqorluartumik ilisimasaqalerit 7 Jiisusi pillugu sallusuissut paasiniaruk 8 Qularnerit ajugaaffigiuk 10 Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut- Qinnutit Guutimit tusarneqartartut pillugit 12 Qitornatit ilinniartikkit- Sooq Daavi qununngitsoq 32 Atuartartunut inuusuttunut- Lazarusi toqusunit makititaavoq ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT- 9. aggusti Jehovap illuanik ilungersuutiginnittuugit!
Sentence Syllables with count 162
- Nr. 2. Illuut A/S-ip inissiaatai utaqqiisaasumik inissianngortinniarlugit, allatulluunniit utaqqiisaasumik inissianngortinniarlugit imaluunniit sulisunut inissianngortinniarlugit Naalakkersuisut aalajangerpata, ineqarnermullu akilersuutinik kinguaattoortoqassappat aamma init inuttaqanngitsut annaasaqarfiussappata Namminersorlutik Oqartussat ataanni ingerlatsivik inissianik atuinissamik imissuteqartoq taakkuninnga isumaginnittariaqassaaq.
- Inatsisissatut siunnersuummi siunnersuutigineqarpoq inatsimmi§ 5 allanngortinneqassasoq imatut ilisillugu, piginnaatitsissut ilanngunneqassaaq pinngitsaaliissummik atuinissamut aalajangerneq tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nakorsamit allamit aalajangerneqarsinnaasoq, tassa nakorsaanerup peqannginnerani aamma nakorsaaneq piaartumik kiisalu kingusinnerpaamik nal. akunnerisa 24-t qaangiunnerini aalajangiineq pillugu isummissasoq.
- inatsisinik unioqqutitsisut naalasseriitsullu, guutiitsut ajortuliortullu, mitaatilliisut iluaatsullu, ataataminnik anaanaminnilluunniit toqutsisut, inuartut, v10 kinguaassiuutitigut inuunerluttut, anguteqatiminnoortartut UR, inoqatiminnik aallarussisartut, sallutuut, sallullutik uppernarsaasartut allallu ajoqersuummut peqqissinartumut akerliusut, v11 tassa taamaappoq Guutimi pilluartumi naalannassusermik iivangkiiliu uannut paarititaasoq naapertorlugu.
- Nattoralik kissavillu nattoralillu imarsiortoq 14 nattoraliusarlu kissaviarsullu taassumalu ilagisai 15 tulukkallu tamaasa taakkualu ilagisaat 16 qatigattuusarlu uppillu unnuarsiortoq naajalu kissavinnguarlu taassumalu ilagisai 17 uppiarsunnguarlu imeqqutaalarsuarlu uppillu siutaasalik 18 saarfaarsussuarlu piillikaarsuarlu qillorniarlu 19 ungasorsuarlu tukaffaajoorlu taassumalu ilagisai nasaasaleerarlu imangertarlu.
- 19 Tamakku imminiitissavai itissavai, atuassavaalu ullut nungullugit inuutilluni, ilinniassagami Naalagaq Guutini mianerissallugu maleruassallugillu inatsisit makkua oqaasii tamaasa ileqqoreqqusallu makku, taamaaliussalluni, 20 uummammigut anneruniaqqunagu qatanngutiminut, inassummillu talerpiulluunniit tungaanut saamiulluunniit tungaanut nigoqqunagu, ullussani amerliseqqullugit naalagaaffimmini, nammineq qitornaasalu, Israiilimi.
- 24 Torlulagaluarama piumanngitsusili, assakka isatsikkaluarakkit nalunaarsuisoqanngitsorli, 25 siunnersuutikkalu tamaasa taamaatikkassigik inerteqqutikkalu piumanagit, 26 tamanna pillugu uangattaaq illarumaarpunga perlussiulerussi mitaatigalusilu siooragisarsi nalliuppat, 27 siooragisarsi nalliuppat piuneerussinersuartut, perlussiornissarsilu nalliuppat anoraasuatut, annikilliornartup erloqinartullu nalaappasi.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginnittutut' uagut nigortunut ilaanngilagut'[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Noap ulluinisulli inuit ullumikkut ulluinnarni sammisartakkatik ulapputigaat Silarsuarmik pitsaanerulersitsisinnaasoq" Inuk pissaaneqarnerpaaq inuusimasoq- ukiuni kingullerni 2 tusindiniinnaanngitsoq inuiaalli oqaluttuarisaaneranni tamani- tassaavoq Jiisusi Nazaretimiu," atuagassiaq Time allappoq.
- [ Qupp. 29- mi assiliartaq] 1922- mi Cedar Pointimi, Ohiomiittumi ittumi, ataatsimeersuarnermi Biibilimik Atuaqqissaartartut kajumissaarneqarput Guutip suliareqqusaanik suliaqaqqullugit[ Qupp. 31- mi assiliartaq]" New World Translation of the Christian Greek Scriptures" 1950- imi N. H. Knorrimit saqqummersinneqarpoq[ Qupp. 25- mi suminngaanneernera IR]© 2003 BiblePlaces.com Kristumiutut ataasiussuseq Guutimik ataqqinartitsivoq" Ilungersorlusi aalajangiusimaniarsiuk anersaakkut ataasiussuseq.
- 1 Paalusi Guutip kiffaa Jiisusillu Kristusip apustiligisaa, Guutip qinigaasa uppernissaat pillugu sallusuissullu Guutimik mianerinninniutaasoq ilisareqqullugu, 2 inuuneq naassaanngitsoq neriuutigeqqullugu, tamanna Guutip sallusuitsup unnersuutigigaa ulloqaleqqaarneranit, 3 maannali nallersiisakkut oqaatsi saqqummersikkaa oqaluussinikkut Guutip annaassisitta inassutaanik uannut paarititaasukkut, 4 Tittusimut uppeqatigiissutsitsigut ernerilluakkannut:
- 19 Qatanngutikka, taava siooranata illernartuummut Jiisusip aavagut isersinnaanngoratta, 20 aqqummik taassuminnga nutaasumik uumanartumillu atoqqaarniummatigut umissuakkut, tassa uinimmigut, 21 palasersuaqarattalu Guutip illuanut ivertitaasumik, 22 taava palligunniarta uummatitsigut ilumoorluta upperluinnarlutalu, uummatittalu serpartarneqarneratigut ilerasuutaajarsimalluta timitsigullu imermik mingoqanngitsumik uffarsimalluta;
Sentence Syllables with count 163
- Akuersissutinik pisariaqaartunik pissarsiniarnissamut kiisalu piumasaqaatinik inatsimmi aalajangersarneqartunik eqquutsitsinissamut inuussutissanik tunisassiortut ataasiakkaat akisussaasuunerat ataatsimiititaliamit isumaqatiginnginneqanngilaq, tassuunakkulli taakkununnga ingerlatsinikkut ilitsersuisussaanermik aqutsisoqarfiup pisussaaffeqarnera suli atuuttoq erseqqissaatigissallugu ataatsimiititaliaq tunngavissaqarsoraaq.
- v25 Taakkua pissarsiaraat nunap ilaa Jazeri Gileadillu illoqarfii tamaasa, Ammonikkut nunaata affaa Aro'eri illoqarfiup Rabbap kangianiittoq ittoq tikillugu v26 nunalu Heshbonimit Ramat-ha- Mispemut Betonimimullu, kiisalu Mahanajimimiit Lodebarip nunataanut, v27 qooqqumilu illoqarfiit Bet-Harami, Bet-Nimra, Sukkoti Safonilu- Shihonip Heshbonip kunngiata naalagaaffiata sinnera Jordani killeqarfigalugu Kinneretip Tasiata isua Jordanip kangianiittoq ittoq tikillugu.
- v37 Nunami kaannersuaqaraangat, toqoraataasumik nappaateqaraangat, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik, pillertat sullinerillu allat ajoqutaasut nalliukkaangata, akeraasa nunami illoqarfinni ungusarigaangatigit- perluit nappaatillu suulluunniit nalliuttaraangata- v38 taava qilammi najugarisanni tusakkit, inuup innuttannut Israelikkunnut ilaasup uummatimigut eqqorneqartutut misigisimalluni assanilu illumut tassunga isatsillugit qinnutai suulluunniit.
- v4 Siusinnerusukkut palasip Eljashibip Guutitta illuani peqqumaasivinnik nakkutilliisuusup Tobijamut eqqarliusup v5 ini angisooq Tobijamut inissanngorlugu aaqqissuuppaa- tassa ini taanna siornatigut toqqorsiviugaluartoq naatitanit pilliutissanut, tipigissaatinut, immersakkanut, karrinik pissarsiat qulinginut, viinnissat tunguannut, uuliamut, Levikkut tussiartartullu isaaffinnillu paarsisut inatsisit malillugit pissarsiassaannut palasillu pisassaannut.
- 4 Arnarli unnersuummik Naalakkamut unnersuiguni, oqaatsimillu uniornaveeqqussummik uniornaviigassaqalersikkuni angummi illuaniitilluni itilluni, inuusukkallartilluni, 5 angutaatalu tusarpagu unnersuutaa, oqaasialu uniornaveeqqussut tarnimigut uniornaviigassaqaatigisaa, nipangerfigippagulu angutaata, taava unersuutigisai tamarmik oqaasialu uniornaveeqqussut tarnimigut uniornaviigassaqaatigisaa tamarmik atussapput.
- Nunaa pilluaqqusaavoq Naalakkamit, qilaap inuulluarnartuinik, isugutanermik, itinersuullu samani uninngasup piinik, 14 seqernup naatitaanik inuulluarnartunik qaammatillu kaavittarnerisigut inerittartunik inuulluarnartunik, 15 qaqqallu itsarsuarnitsat piisa pingaarnersaanik qaqqannguillu ittuinnartut inuulluarnartuinik, 16 nunallu taassumaniittullu ittullu inuulluarnartuinik orpitsiaanilu kakillarnaqutaasani ineqartup nuannarinninneranik;
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovamik mianerinnittut suliartik inerteqqutaagaangat malunnaarsaarlutik taassumunnga kiffartortarput[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Inoqatitsinnut iliuuserisinnaasarput pitsaanerpaaq tassaavoq Guutip naalagaaffia pillugu nutaarsiassamik nuannersumik taakkununnga oqaluussineq Qungasequtit qilerniusallu qanga maannakkullu UKIUNI tusindilikkuutaani angutit qungasequtinik assigiinngitsunik kusassaateqarnissartik soqutigisarsimavaat.
- 5- 11.( wE 8/ 1 07)[ Qupp. 7- mi ungalusaq/ assiliartat] ANERSAAKKUT ITTUNIK PINGAARTITSINERMUT ERSIUTAASUT◆ Guutip oqaasianik nuannarisaqarneq◆ Anersaap inerititaanik ersersitsineq◆ Guutimut aalajangersimasumik ilumoortumillu qinusarneq◆ Guutip naalagaaffianik nutaarsiassaq nuannersoq pillugu allanik oqaloqatiginnittarneq[ Qupp. 5- mi assiliartaq]' Kristusip isumaata' ilinniarnissaanut Biibili iluaqutigissavat Sunngiffimmi sammisartakkatit ilinnut iluaqutaappat?
- Kapitalit 5. Issiaffimmi qilaalimmi issiasup talerpiani takugini mappersakkat ilumikkullu qaamikkullu allannillit naqissutinillu arfineq-marlunnik naqissusersimasut, taakkuninngali mappiisinnaasoqanngitsoq savaaqqamik issiaffiup qilaallup qeqqani qeqartumik kisianni, taassumalu tigummagit, uumasut taakkua sisamat utoqqaanerillu taakkua marlunnik qulillit sisamallu erinniugaq nutaaq atorlugu unnersiutigileraat, inngilerpassuillu ingialloraat.
- 12 Taakku asaqatigiinniutissanik nerisarnissinni innarloqutaaqaat ittuujuitsumik nererulooqataallutik, imminnuinnaq paaqqillutik, nuissatut nittaalaatsutut anorit aallarussaattut illutik, orpittut pilutaaruttutut inerititaqanngitsutut marloriarlutik toqusutut mannguminnut allaat nutsunneqartutut, 13 immap malissuisut kanngugisassaraluaminnik qappiortutut, ullorissatut tammartajaartutut, taartup taarnersuanik najugassaqartitaallutik naassaanngitsumik.
Sentence Syllables with count 164
- Imm. 3-mut Aalajangersakkami suliffeqarfiit salloqittaallutik tuniniaanissamik suliniuteqarnermikkut tunisassianik tunisaqarsimasut imaluunniit oqartussat piginnaatinneqartut isumaqarlutik inuussutissat inuit peqqissusiannut navianaateqarsinnaasut imaluunniit naliliillutik inuussutissat inuit nerisassaattut naleqqutinngitsut tunisassiap niuerfimmiit utertinneqarnissaanut oqartussat piginnaatinneqartut suliffeqarfimmut peqqusisinnaapput.
- Taamaalilluni sukumiinerusunik maleruaqqusaliortoqassaaq qanigisat, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup, nakorsap misissuisup, politiit aammattaaq napparsimaviup qanoq iliorlutik suleqatigiinnissaannut tunngatillugu, tassa inuup tarnimigut napparsimasup napparsimavimmut unitsinneqarneranut atatillugu pinngitsaaliissummik unitsitsinermi piumasaqaatit eqqortinneqarnissaannut atatillugu.
- Nakorsaanerup aalajangiinera tunngavilersuutigineqartullu napparsimasoq pillugu allattugaatinut nalunaarneqassapput, tak.§ 13 nakorsat pillugit inatsimmi,( Nakorsatut suliaqarneq pillugu Inatsit, Lovbekendtgørelse nr. 426 af 19. august 1976, Peqqussut nr. 860, 18. december 1991-imeersoq IR Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarsimasutut, kiisalu Peqqinnissakkut sullissinermik ussassaarisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 8, 31. Maj 2001-imeersoq IR aqqutigalugu allanngortinneqarsimasutut).
- § 13.§ 10 malillugu kommunalbestyrelse inummut sammititamik nakkutilliinerminut atatillugu piffimmi inissiiffiusumi pissutsinik ernumanartunik maluginiagaqarpat, oqartussaqarfimmut ingerlatsinerup tunngasutigut nakkutilliinissamik suliaqarnissaminut akisussaatitaasumut kiisalu kommunalbestyrelsinut inissiisimasunut kommunalbestyrelse nalunaaruteqassaaq, meeraq imaluunniit meeqqat piffimmi inissiiffiusumiittut ittut pissutsinik ernumanartunik sunnerneqarsinnaappata.
- Nukik ulorianartoq Asanninneq taanna oqaasiuvoq nalunartorsuaq nukilik inummut atortiminut piuvoq isertamik pissaanilik Asanninneq taanna oqaasiuvoq kusanartorsuaq nukilik atorluaraanni atortiminut pivimmik tunissutilik Asanninneq aamma oqaasiuvoq ersinartorsuaq nukilik atornerlugaassaguni piuvoq ajortumut aqqutivik Pivimmik asanninneqarniarit inooqatinut tamanut inuunermi maani ilinniaruk sunaasoq asanninnivik 1962
- Pilliivik kuultiusoq nerriviusarlu kuultiusoq timiusanut saqqumisitanut ilitsiviusartoq, v49 Inip qinngorliup sioraani qullilerfiit tallimat talerpiatungaaniittut ittut tallimallu saamiatungaaniittut ittut kuultimik akuitsumik sanaat naasuusartalersukkat, qulliit pussugutaasallu kuultimik sanaat, v50 ermusiusat, saviit, serpartaaviit, puugutaasat aamaasiviillu kuultimik akuitsumik sanaat, inimut qinngorlermut, Illernarnerpaamut, matut illullu naalaffittaanut matut sinaakkutaat kuultiusut.
- 3 Agiaseri naalagaasoq Juuarsilu Simaajap Giipiamiup erneri, Jisiiali Piilallu Asimaavatip erneri, Beragga, Jiiguu Anatuutimiu, 4 Jismaaja Giipiuunimiu pingasunik qulillit pissarsuartaat taakkualu pingasunik qulillit angeqqingat, Jerimia, Jagaasiali, Juannaat, Juusapati Giteeramiu, 5 Elusai, Jerimuut, Biaalia, Simaria, Saffaatia Haaruffimiu, 6 Elkaana, Jissia, Asariili, Juuseri, Jaasupiaat Koorakkuusoq, 7 Juugiilla Sipaatialu Jerugaap erneri Gitoorimiut.
- Nunap assingi Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit pigineqartut tunngavigalugit suliarineqarsimasoq[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Allaat qimaasutut inuugallarami Daavip Jehovap aqqa qutsissisittarpaa[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Kristumiutut katerisimaarnitsinni ineriartornartunik misigisalikkersaartut tusarnaaraangatsigik uppernikkut nakussatsittarpugut Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut Kristusimik malinninneq qanoq paasisariaqarpa?
- 1 Amerlasut pilersimammata akornatsinni nalunaatsumik pisimasut oqaluttualiariniarlugit, 2 soorlu uatsinnut pisikkaat tamakkuninnga pileqqaarnerannit nammineq takunnittut oqaatsimullu kiffartortut, 3 taava uangattaaq isumaqarpunga tamaasa aallaqqaataannit siunersiutigeqqissaaqqaarlugit tulleriissusiisigut ilinnut allaatigiumallugit, Tiuffilusi ataqqinartutit- aa, 4 ilinnut ajoqersuutigineqartut nakimanaassusiat ilisareqqullugu.
- 19 Taava maanna, qatanngutikka, siooranata illernartuummut isersinnaanngoratta Jiisusip aavagut, 20 aqqummik taassuminnga nutaasumik uumanartumillu atoqqaarniummatigut umissuakkut, tassa uinimmigut, 21 palasersuaqarattalu Guutip illuanut ivertitaasumik, 22 taava palligunniarta uummatitsigut ilumoorluta upperluinnarlutalu, uummatittalu serpartarneqarneratigut ilerasuutaajarsimalluta timitsigullu uffarsimalluta imermik mingoqanngitsumik;
Sentence Syllables with count 165
- Kapitali 7 Allagarsianik/ nassiussarsianik, pigisanik timilu satsillugu misissuisarneq aammattaaq pigisanik arsaarinnissuteqartarneq aamma suujunnaarsitsineq§ 32. Tunngavissalimmik pasitsaassisoqarpat nakorsaatinik, aanngajaarniutinik imaluunniit atortunik navianartunik napparsimasumut eqqunneqarsimasut imaluunniit eqqunniarneqartut, taava Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaaneq aalajangersinnaavoq:
- Aalajangiisartunit tunngavigineqarpoq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortoqarfianni nakorsaanertut atorfinitsinneqassagaanni tarnimikkut napparsimasunut nakorsaasinnaanermut nakorsatut immikkut ilinniarsimasutut akuersissummik pigisaqartoqartussaavoq, taamaattumik Aalajangiisartut siunnersuutigaat inatsimmi oqaaseqaatit oqaasiliornermi atorneqartut assingusut atorneqassasut, taamaalilluni allanneqassaaq, tassa[...
- Inuit Innarluutillit illersuisuannut Meeqqallu illersuisuannut pisortat ingerlatsivianni ileqqorissaarnermik malinninnissamut malittarisassat aamma Utoqqaat Illersuisuata malittussaavai, siunnersuutillu§ 10-a malillugu pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni tunngaviit Utoqqaat illersuisuannut atuutissapput, tassami suliffeqarfik arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsoq uani pineqarmat.
- § 13.§ 10 malillugu kommunalbestyrelse inummut sammititamik nakkutilliinerminut atatillugu piffimmi inissiiffiusumi pissutsinik ernumanartunik maluginiagaqarpat, oqartussaqarfimmut ingerlatsinerup tunngasutigut nakkutilliinissamik suliaqarnissaminut akisussaatitaasumut kiisalu kommunalbestyrelsinut inissiisuusimasunut kommunalbestyrelse nalunaaruteqassaaq, meeraq imaluunniit meeqqat piffimmi inissiiffiusumiittut ittut pissutsinik ernumanartunik sunnerneqarsinnaappata.
- § 35. Inuussutissarsiutinik ingerlatsisut attuumassuteqartut pisariaqartitsineq suugaluartorluunniit atorlugu suleqataassapput tassani siunertarineqarluni Innaallagissiornermut Oqartussat atortussiamik innaallagiartortumik nalilersuinissaq, tamatumani pineqarpat naammaginartumik tunngavissaqartinneqarluni taassuma inuit peqqissusiannut imaluunniit isumannaatsuunissannut, uumasuutinut imaluunniit pigisanut navianartorsiortitsisinnaasoq.
- ULLULAAP KIMILIORFIA angerlarserfigaakkit taartumiittutit tikinnaveertutut angerlarserfigaakkit ullulaami ittutit qaamaneq sitserutilersoq takusarakku misigisarakkulu angerlarserfigaakkit nunaviup taarnerani ittutit pigalugu qaammalaalersumi nipaannerit imarpalaami tusaallugu nipit nipaatsumi angerlarserfigaakkit qaammalaalersumimi takusullutit qamuuna nilliavunga angerlarserfigaakkit oqarlunga pigiuassavakkit ullulaap kimiliorfia nunanni ittutit.
- v22 Kukkilattariarsorpalunneq erinarsorpalunnerlu qarlortarpalunnerlu sulluartarpalunnerlu ilinni tusarsaajunnaassapput, assassugassanillu sunilluunniit ilinni suliaqartuerutissaaq, karrinik aserortererpalunneq ilinni tusarsaajunnaassaaq, v23 qulliup qaamanera ilinni qaamassaassaaq, uissap nuliassallu nipaat ilinni tutsiutissaassaaq, tassa niuertortatit nunarsuarmi naalagartaammata, illit angakkuarnikkut inuiaqatigiit tamarmik tammartinneqarmata.
- Ilagilatsigit, aammik piniarluta qoqasseeqisa asuliinnaq pinngitsoq taqissorlugu, 12 uneriffissut ililluta uumatillugit iiumaarpavut assuarnaatsut anniveqanngitsumut samunnartutut isillugit, 13 pequtinik erlinnartunik tamalaanik naapitsiumaarpugut, illuvut piiakkanik immerumaarpavut, 14 immeraateqatigiumaarpatsigit, tamatta aningaasalivik ataaseq pigeqatigiissavarput,- 15 ingerlaqatigeqinagit, erninnguara, isikkatit alisikkit tummisaanit;
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq] Guutip oqaasiani atuarneq Jehovamut qanimut attaveqalernissamut pingaaruteqarluinnarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Angajoqqaat Jehovamut qanimut attaveqarnerat qamannga pisumik qinnutaanni qitornaasa malugisinnaavaat[ Qupp. 18- mi assiliartaq]' Silattuaqisoq' ilassisiuk asannittumik[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Qitornat Jehovamut saatsinniarlugu aalajangersimarpaluttumik iliuuseqarit ILAQUTARIINNUT ILUAQUTISSAT|
- 3.* Poorskisiorfiup pingaartorsiorfiusup Hizkijap aaqqissugaata ullunik arfineq- marlunnik sivisussusillip kingorna," Israelikkut katersorsimasut tamarmik illoqarfinnut Judamiittunut ittunut aallararput, ujaqqallu napasut sequtserpaat napasullu Asheramut pigititat killorlugit, qattorngillu pilliisarfiit pilliiviillu Judamiittuinnaanngitsut ittuinnaanngitsut aammattaarli Benjaminimiittut ittut Efraimimiittullu ittullu Manassemiittullu ittullu aserorterlugit amiakkuerullugit.
Sentence Syllables with count 166
- Aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 34, imm. 3 malillugu, pisinnaatitsissummik pigisaqartoq aatsitassanik peqarfimmik aningaasarsiutigalugu atorluarneqarsinnaasumik paasinarsisitsisimappat aammalu peqarfinni piiaanermik aallartitsisimalluni, kisermaassisussaatitaalluni annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq piffissap akuersissuteqarfiusup sivitsorneqarnissaanut pisinnaatitaavoq.
- Tassunga atatillugu aamma kommunimi sulisut ullumikkut akiligassaqarfinni suliaqartut Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi atorfinitsinnissaannik neqeroorfigineqassanersut pillugu nassuiaat ujartorneqarluni, tassa kommunimit eqqaamaneqarmat akiliisitsiniarnermi oqartussat qitiusumit ingerlanneqalernerani kommunimi akiliisitsiniarnermi suliaqartut akileraartarnermik ingerlatsivimmi atorfininnissamik neqeroorfigineqarmata.
- 1) timikkut naleqquttumik ikiuineq, matumani eqqiaaneq, atisanik errorsineq, nerisassiorneq aamma uffarneq ilanngullugit, 2) ilitsersuineq, matumani ullup ingerlanissaata pilersaarusiornera pillugu ilitsersuineq, soorlu nerisassiornermi atugassanik pisiniarneq, nakorsiarnissamut piffissanik inniminniineq, il.il. aamma 3) ulluinnarni suliassanik naammassinnissinnaalernissaq siunertaralugu pisinnaasanik ineriartortitsinermik ikiorsiineq.
- Atuukkunnaarsitsineq§ 28.§ 17 malillugu akuersissuteqarneq malillugu pisussaaffiit annertuumik sumiginnarneqarsimappata, ulloq unnuarlu paaqqinniffiup kommunalbestyrelsimit ataatsimit imaluunniit kommunalbestyrelsinit arlalinnit ataatsimoorussamik ingerlanneqartup ingerlanneqarnerata atuukkunnaarsinnissaanik aammalu ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi pineqartumi Isumaginninnermut Aqutsisoqarfiup ingerlatsilernissaanik Isumaginninnermut Naalakkersuisoq aalajangersinnaavoq.
- v1 Allarpassuit misilereersimammassuk akornatsinni pisimasut allaaseralugit v2 aallaqqaataaniilli isiginnittuusunit oqaatsimullu kiffaasunit uatsinnut kingornunneqartitaanerat malillugu, v3 taava uangattaaq aalajangersimavunga tamaasa aallaqqaataanniilli sukumiisumik misissorniarlugit tulleriiaarlugillu allaaseriniarlugit ilinnut, Theofilusi ataqqinangaartutit, v4 ilisimaqqullugu ilinnut ajoqersuutigineqartut qanoq tatiginartigissusiat.
- 19 Qilallu nunalu ullumi ilissinnut ilisimannittooqquakka, ilinnut saqqangiukkikka inuussut toqussullu, pilluaqqussut perloqqussullu, inuussut qineqqullugu, inooqqullusi illit kinguaassatillu, 20 Naalagaq Guutit asaqqullugu nipaalu naalaqqullugu attavigeqqullugulu, taanna inuussutigigakku inuummersuutigalugulu, ineqaqqullutit nunami Naalakkap siuaasannut Aaperaamut Iisaamullu Jaakkumullu uppernarsaassutigisaani taakkununnga tunniukkumasaani.
- 4 Tamatuma siornagut Eliaasiivi palasi najorniffimmut Guutitta illuata pianut ivertitaasoq Tupiamut ningaassiukkami, 5 najorniffimmik angisumik sanaappaa, siornagut ilisiffigisartagaasumik, tunissutit neqissat tipigissaallu qaqortoq issoraaffiillu karrillu viinnissallu tunguata uuliallu pissarsiat qulingi, Liivikkunnut erinnersaartartunullu matuiisartunullu pissareqqusaasut, tunissutillu ilioragassat palasit pissaat tassunga ilisarmatigik.
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq] Utoqqaanertat kristumiut Kristusip siulersuineranut naalatsigitipput[ Qupp. 20- mi assiliartat] Jehovap paarsisunngortitaanut naalatsigitinnerput assigiinngitsorpassuartigut ersersissinnaavarput' Pilluaqqusaanerit iluartunut pisarput'" INUUSUTTUUSIMAVUNGA utoqqalisimallungalu maanna, takusimanngisaannarpungali iluartumik qimagaasumik qitornaanilluunniit nerisassanik qinnuuloortunik," Daavi utoqqaatilluni tussiaatimi ilaanni taamak oqarpoq.
- [ Qupp. 28- mi assiliartaq] Apustilit utoqqaanertallu Jerusalemimiittut ittut siulersuisoqatigiittut kiffartorput[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Utoqqaanertat ilagiinnilu kiffartortut ilagiinnut akisussaaffimminnik isumaginninnissamik ilinniartinneqartarput Imai Tup-pal- lersar-neqar- nis-saq tamat- ta pisariaqar-tip- par-put 3 Guuti qanoq tup-pal- lersaasar-toq 4 Ul-luni ar-tor- nar-tuni tup-pal- lersar-neqar- neq 6 Up-persusiat maliguk' Jehova sorsun-nermi pisus-sanik aalajangiisuuvoq' 9 Daavi Goliatilu ilumut inuusimap-pat?
- ( wE 2/ 1 2002)[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Nikodemusip aallaqqaammut sapiilluni Jiisusi illersorpaa[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Nikodemusi akerlilersorneqaraluarluni Jiisusip timaata ilineqarnissaanut piareersaaqataavoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Nammineq atuaqqissaarnerup qinunerullu ajunngitsumik iliuuseqarnissannut sapiissuseqalersissinnaavaatit[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jisusi Kristusip siulersuinerani kiffartornermik immikkut pisinnaatitaaffeqarusuppit?
Sentence Syllables with count 167
- Toqqortat pisortat suliffeqarfiutaasa allat toqqortaannit immikkoortisimaneqassapput Siunnersuutip§ 1, nr. 2-ani,§ 6, imm. 3-mi aalajangersagaq ilanngunneqarnikuuvoq taassumalu aalajangersarpaa, Naalakkersuisut aalajangiisinnaasut, Inatsisartut inatsisaat atsiukkat siullerpaat, Inatsisartut peqqussutaat, Namminersornerullutik Oqartussat aamma Namminersorlutik Oqartussat peqqussutaat kiisalu kommunit ileqqoreqqusaat, toqqorsiveqarfiup toqqagaani toqqorsivimmi toqqortaatigineqassasut.
- Suliami paasisimasaqartumik sinniisoqarnerup kingunerisinnaavaa suliap piukkunnarnerusumik suliarineqarnera taamaalillunilu suliami tamakkiisumik paasissutissiisoqarneratigut eqqornerusumik aalajangiisoqarnissaa qulakkeerneqarluni, soorlu isumaqatigiinniarnermi tunngavik tunngavigineqartoq, tak.§ 9. Peqqutinit siuliani allanneqartunit siulittaasumit inassutigineqarsinnaavoq allanneqartutut naammagittaalliuuteqartoq sinniisoqassasoq.
- Imm. 5. Qinnuteqaatit, tamatumunnga ilanngullugit qaffasinnerusumik ilinniakkamut qinnuteqaatit ilinnialernissarlu pillugu attaveqaqatigiinnerit, tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit digitaliusumik pisassanersut, tamatumunnga ilanngullugu digitaliusumik aaqqissuussinerit aalajangersimasut pinngitsoorani atorneqarnissaat qularnaatsumillu kinaassutsimik ilisarsisoqarsinnaanissaa pillugit Naalakkersuisut malittarisassanik aalajangersaasinnaapput.
- Imm. 3.§ 7, imm. 1, nr. 5 malillugu suliffeqarfiup sinneqartoorutaannit innuttaasunik tapersersortarialinnik isumaginnissamut pisussaaffeqarneq, sinneqartoorutinit suliffeqarfiup, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimanerani katersorneqarsimasunut tunngatillugu, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimajunnaarnerata kingorna aamma atuutissaaq.
- v22 Kisianni inummik ajatsisoqarpat akeqqersimanermik pissuteqanngikkaluartumik milorsisoqarpalluunniit ajortumik siunertaqanngikkaluartumik v23 ujaqqamilluunniit angissusia toqutsissutigissallugu naammaattumik miloriussisoqarpat eqqukkanilu tarrisimasani aamma akerarinngisani ajortumilluunniit pinianngisani toqullugu, v24 taava ilagiit toqutsisoq aappaalu akiniaalluni toqutsiniartoq eqqartuutissavaat malittarisassiat tamakku malillugit.
- 21 Piitsuugunili, tamakku saperunigit, taava tigussavai savaaraq angutaasoq ataaseq pillarnaveeqqussutitut tunissutigisassaq, nittarterutigisassaq saammaannarteqqulluni, qajuusallu iiffap imaata aggornerisa qulingi uulialersimasut, tunissummut neqissamut atugassat, uulialu luugip imaa, 22 tuinnguillu quluartartut marluk tuinnguaaqqalluunniit marluk, arlaat sapinngisani, aappaa ajortaaruteqqussutitut tunissutigisassaq aappaalu ikikkagassatut tunisutigisassaq;
- 10 Kingornali Israiilikkunni pruffiitimik makittoqanngilaq Moorsasisut ittumik, taanna Naalakkap ilisarigaa kiinarsillugu, 11 nalunaaqqutinik tupinnartulianillu taakkuninnga tamanik sulisillugu, tamakku Egitsinimi Faarauumut kiffaanullu tamanut nunaanullu tamarmut suliareqqullugit Naalakkap aallartikkaa, 12 pissaasutullu iliornernik annilaarnartulianillu angisuunik taakkuninnga tamanik sulisillugu, Moorsasip Israiilikkut tamaasa isigitillugit suliarisaanik.
- [ Qupp. 25- mi assiliartaq] Guutip isaani naapertuilluartuujuarumalluta Jiisusip aavanik kuisamik upperinninnerput ersersittariaqarparput[ Qupp. 26- mi assiliartat] Kajumilluni tunissutigineqartut ikiuiniarnernut Biibililersaarutinillu siaruarterinermut iluaqutaasinnaapput Siumukarnerit takuneqarsinnaatiguk" Tamakku tamaasa isumaginiakkit inuuseralugillu ineriartornerit[ siumukarnerit, NV] tamanit takuneqarsinnaaqqullugu.
- [ Qupp. 19- mi assiliartaq] Allanit malugineqarumalluni naapertuilluassutsimik nittarsaassiniarneq Jiisusip mianersoqqussutigaa[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Uppernermik noqqaassutiginnissinnaavugut sallusuissutinik Guutip oqaasianiittunik ittunik eqqarsaatiginninnitsigut[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Asannittuliornissaq saamanermillu ersersitsinissaq noqqaassutigisinnaavavut Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Sooq Guutip naalagaaffia soqutigissaviuk?
- Kapitali 4. 1 Anersaarli nassuitsumik oqarpoq, ullussani kingullerni ilaat uppernermik tunussiumaartut anersaat tammartitsisut anersaapiluillu ajoqersuineri najoqqutariniarlugit, 2 Sallumik ajoqersuisut peqquserlunneratigut, taakku tarnimik nalunngissusiagut pinerluttutut nalunaaqqutsersimasut, 3 aappaneqqusinngitsut, nerisassanillu nereqqusinngitsut, naak Guutip pinngortikkaluarai uppertunut ilumoornermillu ilisarsisunut qujallutik atoqqullugit.
Sentence Syllables with count 168
- "§ 2 Inatsisartut inatsisaat ulloq 1. januar 2020 atuutilerpoq aammalu siullermeertumik piffissamut akileraaruteqarfiusussamut 1. april 2020-mit 30. september 2020-mut, akileraarutip ulloq 1. april 2020 akiligassanngorfiani, atuutissalluni, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 2. Nr. 1-imi aalajangersagaq ulloq 1. januar 2021 atuutilerpoq aammalu siullermeertumik piffissamut akileraaruteqarfiusussamut 1. april 2021miit 30. september 2021-mut, akileraarutip ulloq 1. april 2021 akiligassanngorfiani, atuutissalluni.
- Tarnimigut napparsimasoq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmiinngippat inngippat maleruaqqusaq taanna naapertorlugu pinngitsaaliissummik nakorsaanissamut piumasaqaataavoq, tamanna sioqqullugu pinngitsaaliissummik unitsitsinermut uppernarsaatip naammassineqarsimanissaa, aamma tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nakorsaanerup pinngitsaaliissummik unitsitsinermut piumasaqaatit naammassineqarnerat aalajangiiffigisimappagu.
- Naalagaaffiit peqataasut meeqqap ineriartornermini pisariaqartitaatut illersorneqarnissaa isumagineqarnissaalu piginnaatitaaffiit pisussaaffiillu meeqqap angajoqqaavinut, taakku sinnerlugit perorsaasumut inunnulluunniit allatut inatsisinik tunngaveqarlutik meeqqamut akisussaaffiginnittunut atuuttut naapertorlugit isumannaallisassavaat, tamannalu siunertaralugu inatsiseqarnerup tungaatigut aammalu pisortaaffiginninnikkut iliuusissanut____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 36
- 1) atortutut innaallagiartortut allanngortinneqarsimassappata tamakku pillugu uppernarsaasersuut nutaanngorsarneqarsimasoq, 2) attaveqaasiinermut skema nutaanngorsarneqarsimasoq, tassani takussutissiissutigineqarluni innaallagissap sakkortuumik sarfallip attaveqaaserneqarnerata qanoq ittuunera, aamma 3) nalunaarusiaq ingerlatsinermi akornutaasimasut pillugit takussutissiisoq, taakkua suunerat aamma piffissaq qanoq taamaalisimanerat aamma iluarsineqarsimanerat.
- Tamanna tunngavigalugu Innaallagissiornermut Oqartussaasut isummerfigissavaat atortoq akuerineqarsinnaanersoq, tak.§ 7 aamma§ 8. Imm. 3. Innaallagissiornermut Oqartussat misissuisinnaapput, tak.§ 9, tassa suliffeqarfik pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik atuineranik aamma pitsaassutsimik qulakkeerinninnissamut atortortik ilumut malinneraat, tamatumani tunngavigineqassapput misissueqqinnermut nalunaarutit akuersissuteqartarnermut akuerisaasuneersut IR.
- § 27. Nalunaarummi matumani aalajangersakkanit Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik uumasunut nakorsaqarnermut tunngasunik, ilisimatusarnermik atuartitsinermillu siunertanut, imaluunniit Kalaallit Nunaata piniagassatigut pisuussutaasa nalunaarsorneqarnerannut atatillugu kiisalu attaveqaqatigiinnermut pissutsinut aamma timmisartukkut angallannerup isumannaatsuunissaata qulakkeernissaanut immikkut akuersissuteqarsinnaavoq.
- Alianaatsoq aasarik Alianaatsoq aasarik kiattoq qaamangaaqisoq sunaaffa naalereerputit soraarnialereerputit Alianaatsut ullutit nillataartut unnutit eqqaamasaannanngorlutik tamarmik qaangiullutik Tikikkiartuleravit ilassiorsimavagit sinissara alarlugu seqernit qungujullugu Ajornaqaarli tassami ukialerneq nunami akueriinnalerpara iserfigiinnalerpara Qanormi ikkumaaruja seqernup tarrereerpanga inuunera tujormisoq siooravormi taartumut 1960
- [ Qupp. 4- mi assiliartaq] Jeremia pruffiitiunissaminut inuusuppallaarsoralunilu misilittagakippallaarsoraaq[ Qupp. 5- imi assiliartaq] Jeremiap malersorneqaraluarluni nalunngilaa Jehovap" sorsuttartorsuulluni" ilagigaani Jehovap oqaasia uumavoq Johannesip allagaanit Judasillu allagaanit pingaarnersat JOHANNESIP allagai pingasut ukiumi 98- imi Efesosimi allanneqarsimagunarput allakkanilu isumassarsiarititaasuni allagaallutik kingulliit ilaat.
- " Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusi- Kristusip Ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu Jiisusi- Kristusip toqusunit makinneratigut ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut- kingornussassamut aserortussaanngitsumut, mingutsinneqartussaanngitsumut toquliortussaanngitsumullu qilanni paarineqartumut pisassarititaalluni ilissinnut Guutip pissaaneranit uppernikkut sernigineqartunut annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut.
- ( wE 5/ 15 04)[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Inatsisit naapertorlugit pilliutit Jiisusi Kristusimut pilliutaanullu tikkuussipput[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Seernarsaateqanngitsumik timiusartortarfik tassaavoq nalliuttorsiorfik nuannaarfiungaartoq[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Nalliuttorsiornerit ukiumoortut UR, assersuutigalugu tupiusaliorfik, Jehovap qutsaviginissaanut periarfissaalluarpoq Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Sooq Guutimit ilinniartinneqarumasariaqarpugut?
Sentence Syllables with count 169
- Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Sulisitsisut, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Avannaata Kommunia, Kommune Kujalleq, Kalaallit Illuutaat Odense Ataani allassimasut oqaaseqaatissaqanngillat:
- Pinngitsaaliissummik unitsitsisoqarneranit imaluunniit§ 1, imm. 2 naapertorlugu unitsitsinerup aallartinneranit naatsorsorlugu ullup unnuallu ataatsip ingerlanerani Dronning Ingridip Napparsimmavissuata tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiannit angerlartinneqarnissamik noqqaassut saqqummiunneqarpat nakorsaanerup aalajangiinera pinngitsaaliissummik unitsitsinermit naatsorsorlugu nalunaaquttap akunnerisa 48-t ingerlanerini napparsimasumut tamanna nalunaarutigineqassaaq.
- " Imm. 2. Utoqqalinersiaqartut inummik utoqqalinersiaqarsinnaatitaanngitsumik aappaqarlutik inuusut, utoqqalinersianut tapisiaqartinneqassapput utoqqalinersialimmut kisimiittumut tunniunneqartut annertoqataannik, utoqqalinersiaqartoq aapparisaalu ukiumut katillugit 300.000 koruunit ataallugit, Inunnut Isumaginninnikkut isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit isumaqatigiissutaat malillugu utoqqalinersiallu pinnagit, isertitaqartarpata.
- v24 Ilissili naalakkumagussinga, oqarpoq Naalagaq, ullormi sabbatimi illoqarfiup matuma isaaffiisigut nammagaqarlusi isissanngilasi, ullorli taanna illernartissiuk suliffiginngilluinnarlugulu, v25 taava kunngit Daavip issiavissaarsuani issiasut naalagartatik Judamiullu Jerusalemimiullu ilagalugit illoqarfiup matuma isaaffiisigut isertassapput qamuteqarlutik hestinik qimuttulinnik, taavalu illoqarfik taanna naassaanngitsumik inunnit najugarineqassaaq.
- v21 Immippakka Edomi, Moabi Ammonikkullu, v22 Tyrusillu Sidonillu kunngii tamaasa qeqertallu immap illuatungaaniittut ittut kunngii, v23 Dedani, Tema Buzi kippaarissunillu nujallit tamaasa, v24 Arabiamiut inoqajuitsumi nunaqartut kunngii tamaasa, v25 Zimrip kunngii tamaasa, Elamip kunngii tamaasa Mediallu kunngii tamaasa, v26 naalagaaffiit avaniittut ittut kunngii tamaasa, qanittumiittut ittut ungasissumiittullu ittullu kinguleriiaarlugit, kunngeqarfiit nunarsuarmiittut ittut tamaasa;
- v3 Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusi-Kristusip Ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu Jiisusi-Kristusip toqusunit makinneratigut ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut- v4 kingornussassamut aserortussaanngitsumut, mingutsinneqartussaanngitsumut toquliortussaanngitsumullu qilanni paarineqartumut pisassarititaalluni ilissinnut v5 Guutip pissaaneranit uppernikkut sernigineqartunut annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut.
- Nattoralik kissavillu nattoralillu imarsiortoq 13 kissaviatsiarlu kissaviarsullu nattoraliusarlu taassumalu ilagisai 14 tulukkallu tamaasa taakkualu ilagisaat 15 qatigattuusarlu uppillu unnuarsiortoq naajalu kissavinnguarlu taassumalu ilagisai 16 uppiarsunnguarlu uppillu siutaasalik saarfarsussuarlu 17 piillikaarsuarlu qillorniarlu imeqqutaalarsuarlu 18 ungasorsuarlu tukaffaajoorlu taassumalu ilagisai nasaasaleerarlu imangertarlu.
- [ Qupp. 14- mi assiliartat] Paulusip naleqqussarsinnaanermigut tusarnaartut assigiinngitsut killittarpai[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Sunniuteqarluartumik oqaluussisartut tusarnaartumik tunuliaqutaat eqqarsaatigalugit oqaluussisarput[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Oqaluussisartut siumukartut oqaluussisartunngorlaat oqaluussinissamut piareersarneranni ikiortarpaat' Arnaavutit pikkorissoq' Oqaatsit nersualaarinnissutit taakku Moabikkuusumut inuusuttumut, Ruthimut, oqaatigineqarput.
- [ Qupp. 25- mi assiliartaq] Kristumiut ataatsimiinneri sallusuissummi inuusunut iluaqutaajuarsimapput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jiisusip ajoqersukkani pilliutitut toqunini pillugu eqqaaniaallutik nalliuttorsiortaqquai[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Kristumiut siulliit pisarnerattut Jehovap Nalunaajaasuisa' naalakkersuisut qullersaasut' ataqqisarpaat UP-PERISARSIOR- nik-kut ileq-quni amerlasuuni qin-nutip timimut tun-ngasor- tai, soorlu inis-sisimaneq, oqaaser-taliineq malit-tarisas- sal-lu, pingaar-tin- neqar-put.
- " Savaasammi angutivissat ussigillu angutivissat aavannik ussiullu arnavissap arsaanik serpartarneqarnikkut inuit mingussimasut illernarsarneqarsinnaappata qallikkullu minguitsunngortitaallutik, taava Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut pilliutitut innarluuteqanngitsutut imminut Guutimut sassaattup nalunngeqatiginnissuserput ajunnginnerungaartumik sulianit toqungasunit eqqiarsinnaassavaa nammineq aamminik piiarlugit taamalu Guutimut uumasumut kiffartorsinnaalersilluta.
Sentence Syllables with count 170
- 4)" Inuussutissaleriffimmi pisortaq" inuk imaluunniit inatsisitigut pisinnaatitaasoq pisussaatitaasorlu pineqartup pisortaaffigisaani inuussutissaleriffimmi inuussutissat pillugit inatsimmi aalajangersakkat eqqortinneqarnissaannut akisussaasoq imaluunniit inuit imaluunniit inatsisitigut pisinnaatitaasut pisussaatitaasullu inuussutissaleriffimmi pineqartut pisortaaffigisaanni inuussutissat pillugit inatsimmi aalajangersakkat eqqortinneqarnissaannut akisussaasut.
- Inatsimmik allannguinermut pineqartumut tunngatillugu oqaatigineqassaaq• Nunatta Isiginnaartitsisarfiata nalornisigimmagu Nunatta Isiginnaartitsisarfiani atorfinnut tamanut tunngatillugu, minnerunngitsumik pilersaarutinut atorfinitsitsisarnerpassuit eqqarsaatigalugit, Namminersorlutik Oqartussat isumaqatiginninniarnernut immikkoortortaata aamma suleqatigiiffiit isumaqatigiinniarsinnaatitaasut akornanni isumaqatigiissutinik atsiortoqarsimanersoq.
- natigut pinngitsaaliissummik malinnaaffigineqartunut, pinngitsaaliissummik sukaterunneqartunut, timi atorlugu pissaanermik atuinermik pineqarsimasunut, sernissuiniarluni sukaterunneqarsimasunut, immikkut nakkutigineqartunut kipisuitsumik nalunaaquttap akunneri 24-t sinnerlugit atuuttuni, aammattaaq§ 32, imm. 1, naapertorlugu immikkoortortaqarfimmi matut paarnaarneqarnerannut atatillugu taamatut pineqartunut tamanut napparsimasumik siunnersuisoqartitsisoqassaaq.
- Pisussaaffigaarput inuuneq Pisussaaffigaarput inuuneq pivimmik atussallugu inuttut pingaaruteqarneq tamanik imalersorlugu timerpummi manna naasutut ippoq imertertuartariaq Timerpulli aamma peqarpoq allani inngitsumik" anersaamik" aamma peqarpoq timitsitut inngitsumik qaratsami ippoq" inorsarfeqanngi" inuussuteqartariaq Inuuneq ajortileraanni misinnanngivittarami ajortunik immileraanni nuannersivittarami ata, takugukku qimerluulerukku" sammivik" allanngoruk 1989
- Erebus( qaqqaq innermik anitsisartoq) SIKUIUITSUP KUJALLIUP QAQQAI Qalasersuaq kujalleq Nunarsuarmi issisiutip uuttortarneqarsimasup appasinnerpaaffia Sikuiuitsumi kujallermiissimavoq issimavoq- minus 89,2 graditut issitsigigaluni 500 kilometerit 500 miles[ Suminngaanneernera IR] U. S. Geological Survey[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Isarukitsut iluliarsuarmi tupinnaannartumik tungujorujuttortalimmi katersuuttut[ Suminngaanneernera IR]© 2000 Mark J. Thomas/ Dembinsky Photo Assoc.
- 10.( wE 1/ 2 01)[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Velva, Bennett uangalu qatanngummit Ted Kleinimit kuisikkatta apriilip 18- ani 1940- mi[ Qupp. 27- mi assiliartat] Dorothylu 1940- mi 1997- imilu[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Tamanut ammasumik oqalugiaat" Naalagaq eqqissisitsisoq" Barbadosimi bussitigut nalunaarutigineqartoq[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Nukara Bennett ajoqersuiartortitat angerlarsimaffiata silataani" Iivangkiiliulersaartutut suliat ingerlanniaruk kiffartuutillu naammassillugu.
- 4.[ Qupp. 4- mi nalunaarsukkat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Silarsuaq tamakkerlugu ulersuaqarneranik oqaluttuarsiat Nunat Assigiit 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Grækenland 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Roma 6 ◆◆◆◆◆◆ Litaueni 6 ◆◆◆◆◆◆ Assyria 9 ◆◆◆◆◆◆◆◆◆ Tanzania 7 ◆◆◆◆◆◆◆ India- hindut 6 ◆◆◆◆◆◆ New Zealand- maorit 5 ◆◆◆◆◆ Mikronesia 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Washington USA- Yakima 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Mississippi USA- choctaw- indianerit 7 ◆◆◆◆◆◆◆ Mexico- Michoacán 5 ◆◆◆◆◆ Amerika Kujalleq- quechua- indianerit 4 ◆◆◆◆ Bolivia- chiriguanoerit 5 ◆◆◆◆◆ Guyana- arawak- indianerit 6 ◆◆◆◆◆◆ 1:
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Eqqortumik isiginnittaaseqarluta Jehovap ullussaa utaqqigutsigu' iluartumik ileqqoqarnermut naapertuuttunik iliuuseqartassaagut'[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninneq inunnik annaassiniarneruvoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jehovap ullussaata nalliuffissaa utaqqitillugu allat eqqisseqatiginiartartigik Jiisusi, Daavimit Salomomillu annerusoq, pingaartiguk' Takuat maaniippoq ippoq Salomomit annerusoq.
- Kapitali 1. 1 Tamakku akornatsinni naammassineqartut pillugit amerlasuut nalunaarummik allagaqarnialersimammata, 2 taamatut soorlu aallaqqaataanilli takunnissimasut oqaatsimullu kiffartortut uatsinnut pisissimagaat, 3 taava uangattaaq isummerpunga tamaasa aallaqqaataannit misileqqissaaqqaarlugit tulleriissaarlugit ilinnut allaatigiumallugit, Tiuuffilusi ataqqinartutit- aa, 4 ilinnut oqaluttuarnikkut ajoqersuutigineqartut nakimanaassusiat ilisareqqullugu.
- 13 Guutip sunik tamanik uumatitsisup Kristusillu Jiisusip Puntiusi-Pilaatusimut nassuerummik ajunngitsumik nalunaarsup saani inappakkit 14 inassut innarluitsumik assuarnaatsumillu maleruaqqullugu Naalakkatta Jiisusip Kristusip erserfissaa nalliutserlugu, 15 pilluartup kisimi pissaasup qaqugu ersersikkumaarmagu, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, 16 kisimi toqusuissummik piginnittup, qaamasumi palligassaanngitsumi ineqartup, inuup takunngisaannagaata takusinnaanngisaatalu;
Sentence Syllables with count 171
- Naliusoq taanna ukiup aallartinnerani naliusup nakilliliissutaasinnaasutut aningaasartuutinik imaluunniit ingerlatsinermut atortut il. il. pissarsiarinerani nalinginik ilallugit naatsorsorneqartassapput, taakkua ukiumi aningaasarsiorfiusumi pissarsiarineqarsimappata, aammalu ukiumi ingerlatsinermut atortut il. il. ukiumi aningaasarsiorfiusumi tuninerini nalinginik kiisalu imm. 2, nr. 4-5 naapertorlugit nalikilliliissutaasunik ilanngaateqartillugit.
- Taamaattumik siunnersuutigineqarpoq matumani§ 18, imm. 3 eqqarsaatigineqassasoq, taamaasilluni soraarnerussutisiaqarnissamut pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmi§ 11, imm. 7-mik atuinermi, akileraartussaatitaasup naatsorsuutinik kingusinnerpaanik tunngaveqartunik, naliusunik aningaaseriviup akileraaruserinermut tunngavimmik naatsorsuineranik atugassanik aningaaserivimmut nalunaaruteqartussaaneranik piumasaqaateqartoqassalluni.
- 1) Inatsisartut inatsisaat manna malillugu kommunalbestyrelsip tapersiinissaq pillugu suliamik suliarinninnerani, 2) Inatsisartut inatsisaat manna malillugu kommunalbestyrelsip tapersiinissaq pillugu aalajangiineranut naammagittaalliuummik suliaqarnissami tunniussinissamilu, aamma 3) Inatsisartut inatsisaat manna malillugu tapersiinissaq pillugu aalajangiinermut tunngatillugu naammagittaalliuummut suliamik Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfiup suliarinninnerani.
- 1) nerisassiaq naammassillugu poortoriigaq niuertarfimmut pitinnagu nioqqutigineqalerpat, tunisinerlu nerisassiorfissuarnut, neriniartarfinnut, paaqqinnittarfinnut assigisaannulluunniit pinngippat, imaluunniit 2) nerisassiaq naammassillugu poortoriigaq nerisassiorfissuarnut, neriniartarfinnut, paaqqinnittarfinnut assigisaannulluunniit iganeqarfissaanut, suliarineqarfissaanut, aggorneqarfissaanut imaluunniit pilanneqarfissaanut tunniunneqartussatut aalajangiunneqarsimappat.
- v7 Immeraatip siulliup eqqorpaa Jojaribi, aappaata Jedaja v8 pingajuata Harimi, sisamaata Seorimi, v9 tallimaata Malkija arfernata Mijjamini, v10 arfineq-aappaata Kosi, arfineq-pingajuata Abija, v11 qulingiluaata Jeshua, qulingata Shekanja, v12 aqqarnata Eljashibi aqqaneq-aappaata Jakimi, v13 13-iata Huppa, 14-iata Jesheb'abi, v14 15-iata Bilga, 16-iata Immeri, v15 17-iata Heziri, 18-iata Happissesi, v16 19-iata Petakja, 20-ata Ezekieli, v17 21-ata Jakini, 22-ata Gamuli v18 23-ata Delaja 24-atalu Ma'azja.
- Par'oship kinguaavi 2.172-it, v9 Shefatjap kinguaavi 372-it, v10 Arakip kinguaavi 652-it, v11 Pahat-Moabip kinguaavi, tassa Jeshuap Joabillu kinguaavi, 2.818-it, v12 Elamip kinguaavi 1.254-it, v13 Zattup kinguaavi 845-t, v14 Zakkajip kinguaavi 760-it, v15 Binnujip kinguaavi 648-t, v16 Bebajip kinguaavi 628-t, v17 Azgadip kinguaavi 2.322-t, v18 Adonikamip kinguaavi 667-it, v19 Bigvajip kinguaavi 2.067-it, v20 Adinip kinguaavi 655-it, v21 Aterip Hizkijakkut kinguaavi 98-it, v22 Hashumip kinguaavi 328-t, v23 Besajip kinguaavi 324-t, v24 Harifip kinguaavi 112-it, v25 Gibeonimiut 95-it.
- v5 Naggueqatigiinni Judakkunni naqissuserneqarput 12.000-it, naggueqatigiinni Rubenikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Gadikkunni 12.000-it, v6 naggueqatigiinni Asherikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Naftalikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Manassekkunni 12.000-it, v7 naggueqatigiinni Simmiuukkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Levikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Issakarikkunni 12.000-it, v8 naggueqatigiinni Zebulonikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Josefikkunni 12.000-it, naggueqatigiinni Benjaminikkunni 12.000-it naqissuserneqarput.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Qalipaasarfinni kisimiillunga nuannaraara[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Nuliaralu, Aileen[ Qupp. 28- mi assiliartaq] 1963- imi Ghananimi illoqarfimmi Temami ataatsimeersuarnermit" Nutaarsiassaq nuannersoq ittuinnartoq"- mit Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut Qinnutit Guutimit tusarneqartartut pillugit Jiisusi Jehovamut qinuniaraangami, amerlanertigut kisimiiffigisinnaasaminukartarpoq KAR, ajoqersukkanilu kajumissaarpai taamaaliortaqqullugit.
- Kapitali 3. 1 Kaasarip Tipeeriusip naalagaassusiata ukiuisa aqqaneq-tallimaanni, Puntiusi Pilaatusi nunamut naalagaammat Juutiami, Heruutasilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Galiliiami, nukaalu Pilippu nunamut ilaannarmut naalagaammat Itoriiami Trakunitsillu eqqaani, Lusaaniarsilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Apiliinimi, 2 Annarsilu Kaajaffarsilu palasiunerutillugit, taava Guutip oqaasia Juannasimut Sakkariap erneranut pivoq puilasuitsumi.
- 8 Tamatumuunalu- anersaap illernartup nalunaarpaa illernartuummut aqqutissaq suli saqqumminngikkallartoq tupeq siulleq atagallartillugu, 9 taanna maannakkumut assersuutaammat, tunissutit pilliutillu toqutassat aanneqartarallarfiannut, tamakkuali Guutimut kiffartortoq tarnaata nalunngissusia naapertorlugu inersimatissinnaanngikkaat, 10 kisianni nerisassat imissallu uffarnerillu qassiit tappullugit uinimmut ileqqoreqqusaaginnarput peqqussutaallutik iluarsivissaq nalliutserlugu.
Sentence Syllables with count 172
- 1) Tamanut ammasumik neqerooruteqartitsineq, tak.§ 13. 2) Killeqartumik neqerooruteqartitsineq, tak.§ 14. 3) Siumoortumik nalunaaruteqarluni isumaqatigiinniarnertalimmik neqerooruteqartitsineq pillugu nalunaarut, tak.§ 15. 4) Siumoortumik nalunaaruteqarnani isumaqatigiinniarnertalimmik neqerooruteqartitsineq pillugu nalunaarut, tak.§ 16. Imm. 2. Tamanut ammasumik neqerooruteqartitsineq imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsineq tamatigut atorneqartassapput.
- Pisortanut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutaasussat Siunnersuut pisortanut sunniuteqassanngitsoq naliliisoqarpoq 4. Inuussutissarsiortunut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutaasussat Siunnersuut inuussutissarsiortunut sunniuteqassanngitsoq naliliisoqarpoq 5. Avatangiisinut, pinngortitamut aamma inuit peqqissusaannut sunniutaasussat Siunnersuut pinngortitamut, avatangiisinut imaluunniit inuit peqqissusaannut sunniuteqassanngitsoq naliliisoqarpoq.
- Tamanna suliffeqarfinnut nalunaarsorsimasunut, nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaartunut, suliffeqarfinnut nalunaarsorsimanngitsunut, taaguummik atuisunut, aamma akunnermuliullutik niuertunut, suleqatigisanut ilaalu ilanngullugit, suliffeqarfik" suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasuusoq" innersuussutigalugu suliffeqarfimmik imaluunniit taassuma nioqqutissiaanik nittarsaasunut, atuuppoq.
- Kaperlak Sunniullualerputit pissaaneq-aa nanertuisuulersutit" kaperlak" inuunermik piiaasoq-aa tamaani inooqqusanut misinnartumik, nanertorpatit anersaarput aamma timerput Ajugaalersutut ipputit taartoq-aa kiattumut qaamasumut nuannersoqanngitsoq nillertoq-aa nikallornavissortutit pilertortumik ulissorpatit nunatsinni naasut tamaasa Ajugaasinnaangilatit taartoq-aa toraakkamut qaamasumut sapersinngilarmami pissaaneraa uannik nanertuisoq nalunngilara, qularnangalu utissasoq aasaq uannut 1960
- Qimagaasunut Tuppalleritsi asasat nanertugaasusi qaniugarsi iliveq aliasullusi aqqutaavoq kisimi inuunivissamut Annaassisitta piiarpaa ilerfup tarnera toqulu pissaaniiarpaa uagut pilluta peqqulluta ataatamut soraajuitsumik Inuuneq maani nunami atorsimavara inuunivilli pavani orninniarpara nunami naalliuutivut qimanniarlugit Tuppalleritsi asasat aliasunnasi tikissagatta pavani soraajuitsumik inuunerup pilerfia nanissagatsigu 1975
- v1 Kunngip Adonisedekip Jerusalemimi najugaqartup tusaramiuk Josvap Aji tiguarsimagaa piuneerussimallugulu- Aji kunngialu iliorfigisimallugit Jerikomut kunngianullu iliornermisut- aamma Gibeonip inuisa Israelikkut eqqisseqatigisimagaat taakkua akornanni najugaqarsinnaalerlutik, v2 assut ersilerpoq Gibeoni illoqarfittut kunngip najugaqarfiatut angitigimmat, allaammi Ajimit annerulluni, angutitaalu tamarmik sorsuttartuummata misilittagartuut.
- v11 Taassumalu ilaat apustilinngortippai, allat pruffiitinngortillugit, allat iivangkiiliulersaartunngortillugit allallu paarsisunngortillugit ajoqersuisunngortillugillu, v12 illernartut piukkunnarsarumallugit kiffartortuunissamut Kristusip timaa ineriartortinneqassammat, v13 tamatta anngutserluta uppernermi ataasiunissamut Guutillu erneranik ilisarsinissamut tassaalluta inuk inerluarsimasoq, tassa ima alliartorsimasoq Kristusip peqangaassusianut ineqarfiussalluni naammaattunngorluni.
- [ Qupp. 28- mi assiliartaq] Jobi annikilliortitaagaluarluni, Jehovamit isumassorneqarluni paasilersimavaa[ Qupp. 29- mi assiliartat] Ullut tamaasa Biibilimik atuaraangatta, kristumiut ataatsimiinnerinut aalajangersimasumik najuukkaangatta aallussilluarlutalu oqaluusseqataagaangatta eqqaasinneqartarpugut Jehovap isumassoraatigut Ajunaar-nersuaqaraangat imaluun-niit inuit naal-liul- lutil-lu toqugaangata, eq-qarsalersin- naavugut ilumut Guutip taman-na malugineraa soqutigineraaluun-niit.
- [ Qupp. 22, 23- mi nunap assingi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Anngap kuunneranik tikkuussisut CONGO( KINSHASA) Qaqqaq Nyiragonyo↓↓↓ Gomami mittarfik ↓↓↓ GOMA↓↓ KIVUP TASERSUA RWANDA[ Qupp. 23- mi assiliartat] Anngap aassimasup titusindillit Gomamit qimaasariaqartippai[ Suminngaanneernera IR] AP Photo/ Sayyid Azim[ Qupp. 24, 25- mi assiliartat] Jehovamut Nalunaajaasut sapaatip akunnerata iluani kristumiutut ataatsimiittarnerit pilersippaat Ajunngitsuliornermik aallussilluarit!
- [ Qupp. 3- mi assiliartaq] Nakorsap Guuti tatigeqqullugu oqarfigisaqattaarpaatigut Imai maaji 2011 Siulittuutit Biibilimeersut IR arfinillit maanna eqquuttut ALLAASERISAT PINGAARNERIT 3 Ajornartorsiutit neriulersitsisut 4 SIULITTUUT 1. Nunap sajuttarneri 5 SIULITTUUT 2. Kaanneq 6 SIULITTUUT 3. Nappaatit 7 SIULITTUUT 4. Asannissuseqannginneq 8 SIULITTUUT 5. Nunarsuarmik aseruineq 9 SIULITTUUT 6. Nunarsuaq tamakkerlugu oqaluussineq 10 Atugarissaarfiunerusut qanittukkut!
Sentence Syllables with count 173
- Eqqarsaatigineqarsimavoq siunnersuut immikkuualuttunut iluarsiissutaanerusunik imaqassanersoq, eqaatsumilli suleriaaseqarnissaq pisariaqartinneqartoq qulakkeerniarlugu aamma siunertarineqanngitsumik killilersuinissaq pinngitsoortinniarlugu nalilerneqarsimavoq siunertamut naapertuunnerpaassasoq pingaarnertut tunngavissat inatsisitigut aalajangersaaffigineqarnissaat, taamalu maalaaruteqartarfiup nammineerluni immikkuualuttunik immersuisussanngortinneqarnissaa.
- Napparsimasup qanoq innera nalilerneqarpat tassaasoq tassanngaannartumik pilluni qaangiukkiartussasoq sivikitsuinnaassasorlu, taava tamatumani pissusissamisoortutut piginnaatitsisoqanngilaq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortoqarfiannut pinngitsaaliissummik unitsitsinissaq aallartissallugu, tassami inuk tikiunnermini pinngitsaaliissummik unitsinneqarnissamut siunnersuummi§ 6-imi[ all. maanna§ 7-mit erserpoq] atortussanut ilaatinneqarnera atorunnaassammat.
- qaangiutinnginnerani, akileraartarnermi naatsorsuutinut piffissaliussamut naammassineqarsimasumut kingullermut ukiumoortumik UR naatsorsuutinik akileraaruseriffimmut tunniussisoqassaaq, taamaattoq takuuk§ 5. Imm. 2. Akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuutit ukiumoortumillu UR nalunaarusiaq akileraaruseriffiup atugassatut aalajangersagaanut aammalu qanoq isikkoqarnissaanik aalajangigai naapertorlugit digitalinngorlugit suliaralugit tunniunneqarsinnaapput.
- ukiumoortumik UR naatsorsuutini ilaasut paasissutissiissutigissavaat, aammalu akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 30, imm. 1 aamma 3, aamma§ 30 a malillugit aningaasarsianut akissarsianullu ilaalu ilanngullugit akileraaruseriffimmut nalunaarutigineqarsimasunut naligiissaarineq takutissallugu, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit paasissutissanik akileraaruseriffimmut nalunaaruteqartarneq pillugu nalunaarut.
- § 33. Atortussianik innaallagiartortunik ikkussisoqarsimassaaq innaallagiartortunik ikkussuunneqarsimasunik qamitsinermut atorneqartussanik, taamaaliornikkut innaallagiartortunik ikkussuunneqarsimasunik, sarfalinnik kaaviiaartunik imaluunniit atortunit ataasiakkaanik, aqutsinermi, misissuinermi, ajoquteqarnerannik misissuinermi, misileraanermit, aserfallatsaaliuinermit aamma aaqqissuussinermi qamitsisoqarsinnaalluni taamatuttaarlu immikkoortitsisoqarsinnaassalluni.
- § 58. Qaammaqqutit armaturit aalajangerlugit ikkunneqarsimanngitsut ikkuffiisa eqqaanni, innaallagissap aqqutaasa ikkussuunneqarsimasut innarlernagit ikkussiffigineqarnissaat anguniarlugu, imaattoqassaaq 1) kiggiffissat aalajangersimasumik inissinneqarsimasut, 2) DCL illup iluani atortussiaq EN 61995-2 naapertorlugu, Udstyr til tilslutning af belysningsarmaturer til husholdningsbrug og lignende del 2, DCL-imut quppersakkat, imaluunniit 3) qullernut ikkuffik aamma ikkuffik iikkamiittoq ittoq DS 60884-2- D1 naapertorlugu, Stikpropper og stikkontakter til husholdningsbrug og lignende.
- v7 Takugamikkuli Guutip tatigalunga kipineqanngitsuni iivangkiiliumik nalunaajaatikkaanga, soorlu Petrusi kipineqartuni taamaattoq- v8 Petrusimimmi nukissaqartitsisup kipineqartuni apustiliunissamut uangattaaq nukissaqartimmanga Guutimik nalusuni apustiliunissamut- v9 paasigamikkulu saammaannermik sumik tunineqarsimasunga Jaakup Kefasillu Johannesillu sukarsuartut isigineqartut Barnabalu assammilluta Guutimik nalusunukartussanngortippaatigut KAR, taakkulu kipineqartunut.
- 12 Naalakkap katersaarsuit Guutiata ullua piumaarmat inornartittunut qutsissunullu tamanut portusisunullu tamanut, naqillisassallugit, 13 Liipanuunip siiteriinut qutsissunut portusisunullu tamanut Baasanillu orpissuinut manngertunut tamanut, 14 qaqqanullu qutsissunut tamanut qaqqannguanullu portusisunut tamanut, 15 qaqiffilianullu portusuunut tamanut ungalunullu ippiliukkanut tamanut, 16 umiarsuarnullu imavissiortunut tamanut takujuminartulianullu tamanut.
- 7 Massa inuk nalinginnaq Israiilikkut ilagisaat, takornartalluunniit Israiilimi nunasisut ilagisaat, uanga avissaarlunga Guutiliarujumminik uummammini qalliutitsisoq ajortulinerminut naaffigisi kiinnami nalaanut ilillugu pruffiitimullu pisoq taassumuuna siunersiorumallunga, Naalagaasunga uanga nammineq taanna akiumaarpara, 8 kiinaralu inummut taassumunnga sammisikkumaarpara eqqissitsaalillugu nalunaaqqutissanngorlugulu ussatissanngorlugulu peerlugulu innuttannit;
- 13 Guutip sunik tamanik uummartitsisup Kristusillu Jiisusip Puntiusi-Pilaatusimut anngiiaammik ajunngitsumik nalunaarsup takkuanni inappakkit 14 inassut maleruaqqullugu innarluitsumik assuarnaatsumillu naalakkatta Jiisusip Kristusip erserfissaa nalliutserlugu, 15 nallersiisakkut ersersikkumaarmagu pilluartup kisimi pissaasup, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, 16 kisimi toqusuissummik piginnittup, qaamasumi palligassaanngitsumi ineqartup, inuup takunngisaannagaata takunerlu ajugaata;
Sentence Syllables with count 174
- Immikkoortut appaat inatsimmik malittarisassanillu inatsimmik tunngavilimmik aalajangersakkanik nakkutilliinermik tamatumani aamma niuerfimmut tunngasumik aalajangikkanik imaqarpoq, takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 23 p. Immikkoortut pingajuanni periarfissaavoq aaqqiagiinngissutaasut aqunneqarsinnaaneri aammalu aaqqiagiinngissutaasartut aaqqiivigineqartarsinnaaneri, minnerunngitsumik tigussaasumik isumaqatigiissutinut malittarisassatigut, tamanna pisariaqarsimappat.
- Aammattaaq oqaatigineqassaaq Kalaallit Nunaanni Politiit isumaqarmata- innuttaasut, oqartussaasut suliffeqarfiillu malittarisassanik malinnittussat eqqarsaatigalugit nittarsaassineq pillugu maleruagassat Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat inatsisiliarisimasaanni allassimagunik naleqqunnerussasoq( Tuniniaanissamik nittarsaassisarneq aamma nalunaaqutsersuisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 39, 9. december 2015-imeersoq IR( tuniniaanissamik nittarsaassisarnermut inatsit).
- Pissutsit avataaneersut IR pillugit assersuutitut taaneqarsinnaavoq tunisassiornermiit mingutsitsineq inuussutissallu kingusinnerusukkut suliarineqarnerami tulluanngitsumik eqqiluisaarnikkut pissutsit pissutigalugit napparsimalersitsisinnaasut bakteeriat, saffiugassat sinneri inuussutissamiittussaanngitsut ittussaanngitsut, sullinerit ujaraaqqallu, nersutit nakorsaasersornerinit nakorsaatit sinneri, pesticidinik naatitat serpalittarnerinit pesticidit sinneri, poortussanik maskiinaniillu tuninerit.
- § 7 b, imm. 3-mut aamma 4-mut Siusinaartumik pensionisianik pisartagalik Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni siusinaartumik pensionisiaqarnissaminik akuerineqarneq pillugu Kalaallit Nunaanni kommunimut qimanneqartumut nalunaaruteqarnissaminut pisussaaffeqarpoq, taamaasilluni siusinaartumik pensionisianik pisartagalik Kalaallit Nunaanni kommunimit qimanneqartumit siusinaartumik pensionisiaqaatigaluni kommunimit nuuffigineqartumit siusinaartumik pensionisiaqassanngilaq.
- xxx 2019-imeersoq IR( Attaveqaqatigiissutinik elektroniskiusunik suliassaqarfimmi aalajangersimasumi unammilleqatigiinnermik aqutsinerup aningaasalersorneqarnera Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamilu ilaasortassanik toqqaasarneq)§ 1 Unammilleqatigiinneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 1, 15. maj 2014-imeersumi IR( unammilleqatigiinnermut inatsit), Inatsisartut inatsisaatigut nr. 24, 17. november 2017-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, tulliuttut allanngortinneqassapput:
- 4) Piginneqataassutit, tassunga ilanngullugu pappialat nalillit pillugit siunissami piffissamut aalajangersimasumut isumaqatigiissut, piffissamut isumaqatigiissutit imaluunniit aningaasalersuineq pillugu isumaqatigiissut, ingerlatseqatigiiffiit minnerpaamik inunnit marlunnit pigineqartut, nioqqutissat, illuatungeriit isumaqatigiissutaat, sillimmasiineq pillugu isumaqatigiissutit imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit.
- Morramik isumaminik sitsersimasumik siikkilit tallimanik untritillit oqimaaqataannik, kaniilinillu tipiginnernik morramut uuttuutigisaq qiteqqullugu, siikkilit marlunnik untritillit tallimanillu qulillit oqimaaqataanik, kanaartallu tipigissut tipiginnersaanik, siikkilit marlunnik untritillit tallimanillu qulillit oqimaaqataanik, 21 amerannguanillu tipigissunik siikkilit tallimanik untritillit oqimaaqataanik, illernartuutip siikkilia eqqorlugu, uuliaqutillu uuliaanik iinip imaatut atsigisumik.
- [ Qupp. 5- mi assiliartaq] Jehovap Elisa aqqutigalugu arnap Shunemimiup ernera makitippaa[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Eliap Jehova qinnuigaa nukappiaraq uummarteqqeqqullugu[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Jiisusip uillarnerup Nainimiup ernera makitippaa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Makititaaffimmi toqukkut annaasimasavut najoqqilissavavut Aappariittut ingerlanerliorussi isumalluartuugitsi" Aappaqartut peqqusiffigaakka, uannit pisuunngitsumik Naalakkamilli pisumik.
- 68 Qujanarsili Naalagaq Israalip Guutia, innuttani tikeraarmagit utertitaassutissarsillugillu, 69 naalersitsivigimmatigullu nassummik annassummik kiffami Daavip illuani, 70 soorlu itsarsuarmit pruffiitimi iluartut qarnisigut oqalussimasoq, 71 annaakkumalluta qinngarsortitsinnit uumissortittalu tamarmik assaannit, 72 siuaasavut nallittorumallugit angerutsilu illernartoq eqqaamallugu, 73 uppernarsaat naapertorlugu, siuaasarput Aaperaat uppernarsaaffigigamiuk ima tuniumalluta:
- Kapitali 2. 1 Ilississaaq pinerlunnissinni ajortissinnilu toqungagaluarassi 2 siornagut saqiffigisassinni silarsuup matuma pissuserisaa missiliorlugu silaannarmut anersaamullu naalasseriinnerup qitornaani maanna sunniisumut naalagaasoq malillugu, 3 taakku ilagalugit uaguttaaq tamatta siornagut angalasartugut uinitta pilerissusii malillugit uinngullu eqqarsaatittalu piumasaat naammassisarlugu, pissuseqarpugullu kamannermut qitornaalluta arlavut ilagalugit;
Sentence Syllables with count 175
- Saniatigut eqqarsaatigineqarput naatsorsuinerit takutimmassuk, Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaani malittarisassat imaluunniit Soraarnersussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraarusersorneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni malittarisassat malillugit akileraarut naatsorsorneqarpat, innuttaasunut assigiinngissuteqassanngimmat imaluunniit annikitsuinnarmik assigiinngissuteqassasoq.
- Naalakkersuisut siunnersuut malillugu atuinissamut akuersissutinik tunniussinermi ataatsimut isigalugu mianersuussisariaqarput, taamaalillutik suliami pineqartut tamarmik, sermimit isumalluummit imaluunniit imermit isumalluummit sermimik imaluunniit imermik aalajangersimasumik annertussusilimmik atuisinnaatitaasut, ataatsimut isigalugu aamma suliaqarnermi sermimik imaluunniit imermik taaneqartutut annertussusilimmik atuinissamut periarfissaqassallutik.
- Susassaqarfiit akimorlugit suleqatigiinnermut atatillugu, soorlu§ 14-imi taaneqartoq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfiup allatseqarfiata inassutigaa suleqatigiinnermut isumaqatigiissutit qaqugu isumaqatigiissutaanissaannut piffissap kingullerpaap ilanngutitinneqarnissaa aammattaaq piumasaqaateqarnissaq tamatumunnga tunngasumik nalunaarusiortoqarnissaa, taamaalilluni inassutigineqarpoq piginnaatitsinermi allassimasoqassasoq"- saaq" mik"- sinnaavoq"- mut taarsiullugu.
- Peqqinnissaqarfiup aqunneqarnera, aaqqissuussaanera kiisalu peqqinnissamut tunngasutigut sullissisut aamma tarnip pissusaanik ilisimasallit pillugit Inatsisartut inatsisaanni aamma Nunatsinni Nakorsaaneqarfiup sulinera pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni takuneqarsinnaavoq, peqqinnissamik ilinniarsimasut peqqinnissaqarfimmi suliaqarnerat aammattaaq peqqinnissaqarfiup avataani namminersortunilu suliaqarnerat Nunatsinni Nakorsaaneqarfiup suliassaqarfiinut ilaasut.
- Suliniutinut angisuunut inatsisip illuliorlunilu sanaartornermik immikkoortoqarfiup iluani nikerartumik tigusisinnaassutsip pilersissinnaanera ajornarunnaarsippaa, akunnequtitut atuussinnaasumik, taamaalillunilu siunertarinngisanik kissaatiginngisanillu kingunerisassanik nassataqartunik illuliorlunilu sanaartornermik immikkoortoqarfiup iluani piumaneqarnerit annertuunik appariartoqarneranik imaluunniit annertuseriarnernik pinaveersitsisoqassalluni.
- Imm. 3-mut Aalajangersakkap nassatarisaanik Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartut pinngitsaaliissummik iliuuseqarfigineqarneq aamma napparsimavimmit angerlareernerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninnermut tunngasunut naammagittaalliutitut suliassanngortinneqarsimasunik, kinguartitsinissamut sunniuteqartunik aalajangiisartussaapput, tak.§ 41, imm. 3, naammagittaalliutip tiguneqarnerata kingornatigut ullut arfineq marluk qaangiutsinnagit aalajangiisoqassaaq.
- Imm. 6. Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik tapiissutinut tunngatillugu piumasaqaateqarsinnaavoq, taakkununnga ilaassalluni ilinniartup ilinnialernermut piareersarnissamullu pikkorissartitsinernut peqataanissaa, takuuk§ 4, imaluunniit ilinniartoq efterskolernermut atatillugu immikkut perorsaanerup tungaatigut ikiorsiiffigineqarnissaa pisariaqarnersoq, tak.§ 3.§ 15. Efterskolerfimmi akuerisaasumi atualernissaq allakkatigut efterskolimiit atsiorneqartumik uppernarsarneqassaaq.
- v9 Uagut partheriusugut, mederiusugut elamikkuusugullu- uagut najugaqartugut Mesopotamiami, Judæami Kappadokiamilu, Pontusimi nunallu immikkoortuani Asiami, v10 Frygiami Pamfyliamilu, Egyptenimi Kyrenemilu Libyamiittumi ittumi- uagut Romamiusugut nunasisut, v11 juutiusugut juutillu upperisaannut ilanngussimasugut, Kretamiusugut Arabiamiusugullu- tusarpavut Guutip tupinnangaartuliai uagut nammineq oqaatsivut atorlugit oqaatigigaat.
- 10 tassa saqilluaqqullusi Naalakkami ileqqorisariaqartoq naapertorlugu tamatigut iluarisassaanik, ajunngitsulianillu nalinginnarnik kingunissioqqullusi, Guutimillu ilisarsiartoqqullusi, 11 pissatseqqullusilu pissaanernik tamanik pissaaneqarnersuagut naalannarsusiata piagut, tamatigut nikallujueqqullusi kamajueqqullusilu tipaatsullusi, 12 ataatarlu qutsavigeqqullusiuk, taassuma illernartut kingornussassaannik qaamasumi pisassaannik ilangiisinnaanngortimmatigut.
- 10 Anersaakkullu qaqqarsuarmut kingittumut pisippaanga, illorpassuaqarfillu illernartoq uannut takutippaa, Jerusalaat, qilammit Guutimit aqqartoq, 11 taassuma Guutip naalannassusia pigigaa, qaammaqqutaatalu ujaqqat erlinnarnersaat assigigaa, aligoq akisunnertooq aligoqqissoq, 12 angisuumillu portusuumik ungalorsuaqartoq, aqqaneq-marlunnillu isaaffeqarluni, isaaffiillu qaanniittut ittut inngilit aqqaneq-marluk, aqqillu tassunga allassimasut, tassa Israalip kinguaasa naggueqatigiissortaasa aqqaneq-marluk aqqi;
Sentence Syllables with count 176
- 1) Internetimut appakaaffissaqartitsineq, takuuk§ 23 j. 2) Assigiinngisitsinnginnissaq, takuuk§ 23 k. 3) Akimut ersittuutitsinissaq, takuuk§ 23 l. 4) Naatsorsuutit immikkoortukkuutaartumik aaqqissuussaanissaat, takuuk§ 23 m. 5) Akinik nakkutilliineq, takuuk§ 23 n. 6) Aaqqissuussamik immikkoortitseqqanissaq, takuuk§ 23 o. Imm. 3. Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik pisuni immikkut ittuni niuerfimmik annerpaamik tigumminnittunut allanik pisussaaffiliisinnaavoq, imm. 2-mi allattukkat saniatigut.
- Taamaattoq pisinnaatitsissummik pigisaqartoq siunnersuut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatassanik aamma ingerlatassanik allanik suliaqarpat,§§ 4 imaluuniit 8 malillugu atuinissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartumut siunnersuummi§ 25, imm. 3 atuutinngilaq, takuuk§ 25, imm. 4. Takukkit immikkoortoq 2.2.2-imi matuma siulianiittumi ittumi nassuiaatit aamma siunnersuummi§ 9, imm. 1 aamma 2, aamma§ 25, imm. 3 aamma 4, aammalu taakkununnga nassuiaatit.
- 2.6 Ilinniartut ineqarfiini inissiap angissusaa qanoq issusialu Siunnersuummi§ 19, imm. 1-imi aalajangersarneqarpoq ilinniartut ineqarfianni inissiamik initaartitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartumut peqataasut inoqutigiit amerlassusaat sillimaffigineqassasut, ilinniartup meerai 18-it inorlugit ukiullit, aappaa inooqataaluunniit ilinniagaqarnersiutini tamanna pillugu malittarisassat naapertorlugit akiliunneqarlutik angalasinnaatitaappata.
- Imm. 4. Sernissuiniarluni sukaterussinerup suli atuinnarneqarnissaanut apeqqut, pissutsit taamaattussaatitsinerat tunngavigalugu, nakorsamit sapinngisamik akuttunngitsumik nalilersoqqinneqartassaaq, taamaattorli sernissuiniarluni sukaterussinerup aalajangerneqarnerata kingornatigut minnerpaamik ullut pingasut, qulit, 20-t aamma 30-t qaangiunneranni, kiisalu tamatuma kingornatigut minnerpaamik sapaatit akunneri sisamakkaarlugit, taamatut peqqusinerup atuutsinneqarnera tamakkerlugu.
- Siunnersuummi§ 1, imm. 2-mut Aalajangiisartut oqaaseqatigaat napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissamik aalajangiinerup kingornatigut nal. akunnerinik 48-nik kingusinnerpaamik piffissaliinissaq ilanngunneqassasoq, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiannut nuussisoqarnissaanut, taamatuttaaq tamanna nalorninartoqalersinnaavoq nuussinerup nal. akunnerinut 48-nut qaninnerulersinnaaneranut imaanngitsoq piaarnerpaamik pinnani, tak. matuma siulianiittoq ittoq.
- 1) meeqqamik amigartumik isumassuineq isumaginninnerluunniit, 2) timikkut nakuuserfigineqarsimappat tarnikkulluunniit ikilertissimappat, paarinerlunneqarpat imaluunniit kinguaassiuutitigut innarlerneqarpat, 3) meeqqami imaluunniit meeqqap qanigisaani atornerluinermik ajornartorsiutit, pinerluttutut pissuseqarneq imaluunniit allatigut inuuniarnikkut annertuunik ajornartorsiuteqarneq, imaluunniit 4) meeqqap allatut pissusilersornerani naleqqussarniarneraniluunniit ajornartorsiutit.
- v2 Besal'eli Urip ernera Hurip ernutaa Judap naggueqatigiissortaanit pisoq aqqagut taallugu qinerpara v3 ilumiulerlugulu Guutip anersaavanik, ilisimassusermik, silatussusermik suliassanillu tamanik paasisimasaqassutsimik, v4 eqqumiitsuliassanik isummersinnaanngortillugu sanasinnaanngortillugulu kuultinik, sølvinik kanngussannillu, v5 ujaqqanik kigartuisinnaanngortillugu ikkutassanik qisunnillu qiperuisinnaanngortillugu, tassa imaappoq suliassanik tamalaanik sulisinnaanngortillugu.
- [ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Israelimi nammineq kajumissutsimit inussiaataasarnermik aaqqissuussineq kristumiutut kiffartornermut assersuutaavoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Kuisikkaangatta Guutimut inussiaatinngortarpugut[ Qupp. 27- mi assiliartat] Kristumiut Guutip piumasaanik salliutitsisarput[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Mosesi suliassinneqarami nangaavoq" Sorsunneq sorsunnernik tamanik soraarsitsisussaq"' Neriorsorpassi taanna tassaassasoq sorsunneq kingulleq- sorsunneq sorsunnernik tamanik soraarsitsisussaq.
- " Qanoq isumaqartoq"- nngortippoq" aamma"- nngortippaa" Sooq Guutimut naleqquttoq Jehova sunik tamanik pinngortitsivoq Aalajangiusimasaminik tamanik piviusunngortitsiuaannarpoq Sunik paasinarsisitsisoq Jehova neriorsuutini piviusunngortinniarlugit sunngorumaarporluunniit Pinngortitani piumasaminik naammassisunngortissinnaavaaluunniit Siunertani eqqortinniarlugu sunngortitsisinnaavorluunniit Ullumikkut atoriaannaasoq" Oqaatsitit naneruaraakka isikkannut, qaammaqqutigalugillu aqqutinni.
- 8 Tamatuminnga anernerup illernartup nalunaarpaa illernartuummut aqqutissaq suli atortitaanngikkallartoq tupeq siulleq atagallartillugu, 9 taanna assersuutaammat maannakkumut, pilliutit tunissutillu toqutassat aanneqartarallarfiannut, tamakkuali Guutimut kiffartortoq inersimatissinnaanngikkaat tarnaata nalunngissusia naapertorlugu, 10 kisianni nerisassallu imissallu uffarnerillu qassiit uinimmut ileqqoreqqusat taakku iluarsivissaq nalliutserlugu peqqussutaasut pillugit[ naammatsissinnaagaat].
Sentence Syllables with count 177
- Nr. 4. Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, 12. maj 2005-imeersumi IR§ 31mi allassimavoq pisortat inissiaataanni attartortittakkami aningaasaliissutinit iluanaarutissat illuutip sananeranut akiusup 1,5%- iannik annertussuseqassasut, taamaattorli minnerpaamik kvadratmeterimut 7.000 kr.-nik aamma annerpaamik kvadratmeterimut 15.000 kr.- nik2 Sumiiffinni arlalinni illuutip inissialluunniit niuerfinni nalinga kvadratmeterimut ataatsimut taamaallaat 1.500 aamma 3.500 kr.-t akornanni annertussuseqartarpoq.
- Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia aamma Institut for Menneskerettigheder Tusarniaanermut akissutit, teknikkikkut aamma oqaatsitigut kukkunernut tunngasut pillugit oqaaseqaatitallit allamik oqaaseqarfiginagit siunnersuummi aaqqinneqarsimapput.
- Kalaallit Nunaanni akuersissuteqartarnermut aaqqissuussineq immikkut ittoq pisariaqarpoq, pissutigalugu isumaginninnermut tunngassuteqartunut suliassaqarfik Namminersorlutik Oqartussat susassaqarfigimmassuk aammalu Inuussutissarsiummik Ingerlataqartunik Nalunaarsuiffik pillugu Inatsisartut inatsisissaat nr. 10, 29. oktober 1999-imeersoq IR aqqutigalugu suliassaqarfimmi inatsisiliortoqareernerata kingorna, Kalaallit Nunaata CVR pillugu inatsimmi pineqartunut ilaannginnera pissutigalugu.
- 2) Paasissutissat paasinarsisippassuk kontomik piginnittoq inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi najugaqartoq, aningaaseriviup nalunaaruteqartup konto kontotut nalunaarutigineqartussaasusut suliarissavaa, kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarummik pissarsiniartoqanngippat imaluunniit paasissutissat pigineqartut imaluunniit pisortatigut pissarsiarineqarsinnaasut tunngavigalugit inuk nalunaarutigineqartussaq kontomik piginnittuunngitsutut naammaginartumik aalajangersaasoqarsinnaanngippat.
- § 2. Atortussiat innaallagiartortut naalagaaffimmi EU-mut ilaasortaasumi imaluunniit Tyrkiami nioqqutissiarineqartut imaluunniit nioqqutinngortinneqartut, imaluunniit naalagaaffimmi EFTA-mut ilaasortaasumi inatsisit malillugit nioqqutissiarineqartut inatsisit unioqqutinnagit aamma killilersuutitaqanngitsumit Kalaallit Nunaannut eqqunneqarsinnaapput atorneqarsinnaallutillu, taakkua isumannaallisaarnermut piumasaqaatit nalinginnaasut nalunaarummi matumaniittunut assingusut eqqortippatigit.
- Aasarissumi Qalipaat minguippalungaartoq aasarinnerup ersiutaa seqinermit pilersinneqartoq unnulernerup saqqummigaa tungujorluni aappalujaartoq tarnima qasuernarisaa Imeq soorlulusooq minguitsoq nunama sermia aatsitaq akuilluni qaammaringaartoq nillarilluni qaamaqisoq kuuppalaarnerup aallarnigaanik qummut eqqarsalersitsisoq Qilak panna tungutsoringaarpoq qalipaatitut tarnutatut ilumut kajungernarpaluppoq kipilerfigisaq nalusaq qatsungaartumi tarrarsulersoq itinersuup imarsuanut 1963
- v2 Ulloq tamaat assakka isaassimasarpakka inuiannut naalasseriitsunut, ingerlasunut aqqutikkut ajortukkut, piumasaannarminnik iliortunut, v3 inuiannut isigitillunga uannik narrutsatsitsiuartunut, naatsiivinni pilliisartunut qarmasissiallu qaanni pilliiniarlutik innermik ikitsisartunut, v4 iliverni najugaqartunut isertortunilu unnuisartunut, puulukip neqaanik nerisartunut, neqip mingunnartup qajuanik puugutaasaminiititaqartunut ititaqartunut v5 imalu oqartartunut:
- 25 Juutap kinguaasa ilaat, narsaatiminni illorpanngualinni ittut, ineqarput Keeriat-Arapami nunaqarfinnguartaanilu, Diipuunimi nunaqarfinnguartaanilu, Jikkassiialimi illoqarfinnguartaanilu, 26 Jiisuaani, Mulaatami, Biit-Piilatimi, 27 Haatsar-Suualimi, Beersaapami nunaqarfinnguartaanilu, 28 Sillammi, Migguunami nunaqarfinnguartaanilu, 29 Ajin-Rimmuunimi, Soorami, Jarmutimi, 30 Sanuuami, Atulaami tamakkualu illoqarfinnguartaani, Laakkisimi narsaatitaanilu, Asiikkami nunaqarfinnguartaanilu;
- 9- 12. Filmertitsisartut sungiusarneqarsimasut filmit assiliartaat 3 kilometerisut takissusillit, oqaluttartup nuutai 26- t assillu seqersittakkat igalaaminiusut 500- t missaanniittut ittut ataqatigiissaqqissaartarpaat Qatanngutip Russellip suleqataasa ilaat tusagassiuutinut nalunaaruteqarsimavoq taamatut attaveqariaaseq" siornatigut uppernermik siuarsaaniarluni iliuuserineqarsimasunut tamanut sanilliullugu inuit tuusintilippassuit Biibilimik soqutiginnilissutigissagaat".
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Jehovap Jeremia Elialu uppertuummata tapersersorpai[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Jobi, Petrusi Nehemialu upperluartuupput[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jehovamut ataavartumik attaveqalerniarluta nutaarsiassaq nuannersoq upperisariaqarparput Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninnermit nutaarsiassat kipisuitsumik erinitsajuinneq angusaqarluarfiuvoq JESUSI KRISTUSI siulittuivoq ulluni kingullerni asanninneq' amerlanerni nillertunngorumaartoq'.
Sentence Syllables with count 178
- "§ 7 a. Nunatta Isiginnaartitsisarfia atorfinitsitsinermut tunngatillugu atugassarititaasut allallu pissutsit eqqarsaatigalugit, atorfeqarnermi soraarsitsinermilu pissutsinut tunngaviusumik isumaqatigiissummi Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfiata Naalakkersuisullu akornanni isumaqatigiissutaasumi isumaqatigiissutigineqartut iluanni sulissalluni pisussaaffeqarpoq, tak. imm. 2. Imm. 2. Tunngaviusumik isumaqatigiissut minnerpaamik atorfinitseriaatsit, tunngaviusumik
- Inatsisartunut ilaasortaq Hermann Berthelsen, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Karl- Kristian Kruse, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Malene V. Rasmussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Múte B. Egede, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Henrik Fleischer, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Jens Napaattoq, Partii Naleraq UKA 2019-imi ulloq 4. oktober siullermeerinninnerup kingorna ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- Taamatuttaaq taarsigassarsianut ernialersugaanngitsunut akilersugassaanngitsunullu piffissap nalikilliliiffiusartup allanngortinneqarnera nukissanik annertunerusumik atuiffiussasoq, taamaalillunilu taarsigassarsianik aqutseriaatsip ineriartortinneqarnissaa imaluunniit taarsigassarsiat taarsigassarsianik aqutseriaatsimi aqutsivigineqartut allanngortinneqartariaqarnerat naatsorsuutigineqartariaqartoq Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmit eqqumaffigeqquneqarpoq.
- Siunnersuummi§ 11, imm. 2 aamma§ 34, imm. 2, imm. 4 aamma imm. 5 isummerfiginninnissamut piffissarititaasut allartorneqarsimasut tassa napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsisoqarnissaanut aalajangerneq aammattaaq pinngitsaaliissummik atuinissaq pillugu aalajangerneq nakorsap pinngitsaaliissummik atuinissamik aalajangernerannit allartissasut, taamaattumillu nakorsaanerup tamatuma kingornatigut nakorsap aalajangiisimaneranit akuersissuteqarneranit sunniuteqarfigineqassanngillat.
- Aasivik 86 Eqqaaniarlugu maaniippugut ippugut siuaasatta" Aasiviat" qangarsuaq maani inuusimasut asimi katerittarnerat ataqqillugu, pingaartillugu" inuttut" pingaassusiat Timikkut pisassatik piinnarnagit katersuusimaartarnerat anersaakkut aamma piorsarlugit pingaarlugit meerartatik ilanngullugit, inuusuttatik" inuttut" piorsarlugit Nukissanik taama katersinerat pingaaruteqarsimaqaaq qanga aasami katerittarnerat pissarsinarsimaqaaq" ajorsorisat" isertornagit" ivernikkut" nittarlugit 1986
- Kommuunit pissaaneri Aasinaasit kommuunivut ataatsimiileqaat ataatsimiiffiullu oqqua tupasunnilaannguarsi sikaasunnilaannguarsi kaffisunnilaannguarsi Marlunngornermi ataatsimiikkamik pingasunngornermi ataatsimiikkamik sisamanngornermi ataatsimiikkamik tallimanngornermi ataatsimiikkamik Aalajangiipput allagartaliiniarlutik Unnulaaginnartoq allagartaliaq taanna siittareerparput taarsilaaginnartoq ujaqqamik milorparput Ataatsimiikkamik ataatsimiikkamik isumaqatigiipput ataatsimeeqqikkumaarlutik
- Tunisivik kuultiusoq nerriviusarlu kuultiusoq, tamatuma qaaniittut ittut timiusat kiinneqqussutit, 49 naneruuserfiillu, tallimat talerpiup tungaaniittussat ittussat tallimallu saamiup tungaaniittussat ittussat, qinngorliata saaniittut ittut, kuultiusut pitsaanerit, kaavequtaasallu qulliillu qiuutillu kuultiusut, 50 puugutarsuillu taqqissuutillu puuguttallu ajannguajaallu aamaasiviillu kuultiusut pitsaanerit, qiversarfiillu matut illup iluaniittut ittut pii illernarnerpaallu pii illullu naalaffittaata matuisa pii kuultiusut.
- *[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Pitsaanerutikkukku aamma Jehovap Nalunaajaasui uani attaveqarfigisinnaavatit www.watchtower.org[ Qupp. 7- mi issuagaq] Jiisusi politikkikkut allannguiniarsarinani inuit uummataannik allannguiniarsarivoq[ Qupp. 8- mi issuagaq] Jehovap Nalunaajaasuisa innuttaalluartuunissartik pisussaaffimmissut isigaat Aliikkutassat ineriartornartut nukissaqalersitsisut" Nerigussi imerussiluunniit qanorluunniillu iliorlusi taamaaliussaasi Guutip ataqqinaatissaanik.
- 1914 Oqaluussisartut 5100- t 1918 Inuppassuit paratiisimi nunarsuarmiittumi ittumi inuulerumaarput 1922" Kunngi taassumalu naalagaaffia oqaluussissutigisigik, oqaluussissutigisigik, oqaluussissutigisigik" 1929 Kinguleruttut aalajaatsut' qaaqqusipput' 1932 Tanitaannaanngitsoq' qaaqqusinissamut' kajumissaarneqarput 1934 Katersat Jonadabitut ittut oqaluussinissamut kajumissaarneqarput 1935' Amerlangaartut' kikkuunerat paasineqarpoq 2009 Oqaluussisartut 7.313.173- it Ullumikkut kristumiut politikkimut qanoq isiginnittaaseqassappat?
- NORMUMI UANI 3 Siunnersuutinik atoriaannaasunik ujartuineq 5 Sooq Biibili ullumikkut atorluarsinnaasoq 8 Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut- toqusimasunut neriuutissaq pillugu 10 Atuartartunut inuusuttunut- Jiisusip ussernartut akiorpai 20 Ilaqutariinnut siunnersuutit pitsaasut- Inuusuttuaqqanut attaveqarneq 32 Guutimut palligunniarit- Taassuma eqqortoq nuannaraa ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT aggusti- 6. septembari Pisuussutit taassumani' isertugaasut' nanikkit QUPPERNEQ 11 ERINARSUUTIT:
Sentence Syllables with count 179
- Allagaateqarfianilu tigussaasunik sulianik ingerlatsisarsimavugut, Tamatuma kingunerisaanik apeqquteqarfigineqartarluta tigussaasut kalaallit pinngortitap oqaluttuassartaaniit pinngortitamik oqaluttunassaanut tunngasunik arisaanerannik anninneqarsinnaanersut pillugit pingaarutilinnik Nunatta Avannaarsuaniit, ersersitsisut, immikkullu taamaattuni pisuni nalunaarsugaasut ajornartorsiutigisarsimavarput immikkut naleqarluartutut inatsisitigut tunngavissamik aamma§ 33-imi ilaapput.
- Imm. 3. Aningaasaateqarfik eqqaassanngikkaanni aningaaserivik, assersuutigalugu akileraartarnikkut ersarissumik akileraaruteqartartutut imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi isertitatigut akileraarfiunngitsumi inissisimasutut isigineqarnini pissutigalugu akileraartarnikkut angerlarsimaffeqanngitsoq inatsisitigut oqartussaaffimmi inatsisinik malinnittussaasutut isigineqarpoq, taamaalillunilu Inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi aningaaseriviussaaq:
- Imm. 2. Qinnuteqaat sukkulluunniit nassiunneqarsinnaavoq taamaattoq kingusinnerpaamik paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinnissap innissap aallartinnissaa qaammatinik marlunnik sioqqullugu pisassaaq, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Aqutsisuutitaasoq qinnuteqarnissamut piffissaliunneqartumik saneqqutsisinnaavoq pissutsit immikkut ittut atuussimappata, tak. imm. 2.§ 13. Tapiissutit pillugit qinnuteqarnermi, Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup qinnuteqarnermi immersuiffissaq akuerisimasaa atorneqassaaq.
- Inuuneq soqarpamita Inuunera sinnattutut ingerlavoq kaavittutut nuannaarnerit nikallornerit kipissanatik taarseraattut allanngorartitaraat Inuunera sarfartutut ingerlavoq kaavittutut aliasunnerit qiimasunnerit kipissanatik taarseraattut atorpakka paasinagit Inuunera kissartutut ingerlavoq aalartutut asannikkuma kamaammeruma kipissanatik taarseraattut ingerlajuaannarmata Inuuneq ujarlersutut ingerlavoq kaavittutut ujakkamili sunaassusia nalullugu paasinagu atorpaa maliinnarlugu 1982
- 47 Annoraassamiippat ippat milak pupinneq, annoraassami meqqulualimmiluunniit ilupaassiaasumiluunniit, 48 ilupaassiaasulluunniit meqquluallulluunniit ujalussiartaasa tukingasuiniluunniit sanningasuiniluunniit ammimiluunniit sumiluunniit qanoq ittuliami amiusummi, 49 milallu annoraassamiluunniit ammimiluunniit annoraassap tukingasuiniluunniit sanningasuiniluunniit sumiluunniit piliami amiusumi ittoq qorsorpaluppalluunniit aappalunguserpalluunniit, perluut pupinneq tassaassavoq, palasip qimerluugassaa.
- 35.[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Misigissutsit oqaluuserinerat oqiliallaataasinnaavoq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Eqqarsaatinik allaganngortitsineq aliasunnerup ersersinnissaanut iluaqutaasinnaavoq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Makititaanissamik neriuut pillugu atuarneq assut tuppallersaataasinnaavoq[ Qupp. 8, 9- mi assiliartaq] Jiisusi neriorsuivoq imminut uppertut makititaajumaartut' Naalakkami nakussatsinniaritsi'' Naalakkami nakuussusiatalu pissaaneqarnersuani nakussatsinniaritsi.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Josefip qatanngutimi pissusii ajunngitsut isiginiarneruai siornatigut uumissorsimagaluaraanni[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Akerlilersorneqarneq tamanik ikiuiniarnitsinnut akornutiginngilarput[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Jaakup erneri tamarmik pilluaqquneqarput siornatigut iliuuserisimasaat soqutiginagit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Kristumiut ataatsimiinnerini kikkut tamaasa tikilluaqqusakkit Toqusunik ikuallaaneq Biibilimi akerlerineqanngilaq.
- Ilumoorfigin-nil- lutalu maniguukkutta nam-minis- sarsior-nata Jehovap kis-saatigisaatut ilius-saagut Ilumoorfigin-nil- lutalu inussiarnerutta al-lat ikior-nias- savavut, Jehoval-lu kis-saatigisaatut pis-savavut Ilumoorfigin-nil- lutalu sapiikkutta Jehova naalat-tas- savar-put al-laat saper-nar- tik-kaangatsigu siooragaluaraangat-taluun- niit Apeqqutit amerlasuut- Akissutit uppernartut ikittuinnaat ILUARTUT ulluani ullaap tungaani 1755- imi novembarip aallaqqaataani, Lissabonip inuisa amerlanersaat naalagiartillugit, illoqarfimmi nuna sajorujussuarpoq.
- 68 Qujanarsili Naalagaq Israiilip Guutia, innuttani tikeraarmagit utertitaassutissarsillugillu, 69 naalersitsivigimmatigullu nassummik annassummik kiffami Daavip illuani, 70 soorlu inoqaleqqaarneranit oqalussimasoq pruffiitimi illernartut qarnisigut, 71 annaakkumalluta qinngarsortitsinnit uumissortittalu tamarmik assaanit, 72 siuaasavut nallittorumallugit angerutsilu illernartoq eqqaajumallugu, 73 uppernarsaat naapertorlugu, siuaasarput Aaperaat uppernarsaaffigigamiuk ima tuniumalluta:
- Guutip naalagaaffianut ilississaaq erloqissutigisassinnut pisussaatinneqassagassi, 6 Guutip iluarimmagu annikillisitsisisi annikilliornermik akilerumallugit, 7 ilissili annikillisitaasusi uatsinnut ilagitillusi qasuersaarnermik akilerumallusi Naalagaq Jiisusi qilammit saqqummilerpat pissaanermi inngilii ilagalugit, 8 innermi ikualasorsuarmi Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkattalu Jiisusip iivangkiiliuanut naalakkumanngitsunut akiniutissaq aggiullugu;
Sentence Syllables with count 180
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avantangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu
- Taamaalilluni suliffeqarfiit suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaata akuerineqarnissaanik qinnuteqarsimasut akuerineqarsimasullu kisimik taaguut" suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq" suliffeqarfiup atiani nittarsaanneranilu" suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut" atorsinnaavaat.
- Inatsisartunut ilaasortaq Laura Táunâjik, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Stine Egede, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Karl- Kristian Kruse, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Nivi Olsen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Malene Vahl Rasmussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Mikivsuk Thomassen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Aqqa Samuelsen, Inuit Ataqatigiit Ulloq 16. maj 2019-imi siullermeerinerup kingorna ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- Pinerluttunik isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik, Sulisitsisut- Grønlands Erhverv, Inuit innarluutillit illersuisoqarfiat Tilioq, Kattuffik Utoqqaat, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Justitsministeeriaqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommuneqarfik Sermersuumi utoqqaat siunnersuisoqatigiiffiat aamma, IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfiannersut Kattuffiat), Meeqqat Illersuisuat MIO, Kommune Kujalleq aamma KNIPK( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Piginnaanikitsut Kattuffiat).
- Imm. 2. Atortussiamut innaallagiartortumut isumannaallisaanermut maleruaqqusat nalinginnaasut atorneqanngippata, tak.§ 3, imm. 1-3-mut imaluunniit taakkua taamaallaat ilaannakortumik atorneqarlutik, taava kialuunniit atortussiamik innaallagiartortumik sanasup aamma kinaluunniit atortussiamik innaallagiartortumik Kalaallit Nunaannut eqqussuisoq, imm. 1-imi imarisaasut saniatigut qulakkiissavaa, uppernarsaasersuutit matumani tulliuttut Innaallagissiornermut Oqartussaasunit pissarsiarineqarsinnaanerat:
- v1 Jabinip Hasorip kunngiata Israelikkut ajugaasarnerat tusaramiuk nalunaarfigiartortippai Jobabi Madonip kunngia, Shimronip kunngia, Akshafip kunngia v2 kunngillu allat avannaani Nunap Qaqqalittaani, Kinneretip kujataani Arabap Naqinnerani, Nunap Qattunilittaani kitaanilu Dorip qattunersaani najugaqartut, v3 Kana'anikkut Jordanip kangiani kitaanilu najugaqartut, Amorikkut, Hittikkut, Perizzikkut Jebusikkullu Nunap Qaqqalittaani najugaqartut, kiisalu Hivvikkut qaqqap Hermonip Mispamiittup killingani najugaqartut.
- Qinnutigisarparput tamatigut ilisimassuseqarnissigut anersaakkullu paasisimasaqassutsissigut naammattumik Guutip piumasaanik paasinnilernissarsi, v10 Naalakkap piumasaa malillugu inuusinnaalerlusi, tamatigut iluarisaanik ilioqqullusi ajunngitsulianillu tamanik inerititaqaqqullusi, Guutimik ilisimasaqarnersi alliartuinnaqqullugu, v11 tamatigut sakkortuumik nakussatsinneqaqqullusi pissaaneratigut naalannartukkut tamatigut nikallujuitsooqqullusi kamagittartooqqullusilu.
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Jiisusip Diaavulu akiorpaa[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Kristumiut ukiuni hundredelinni siullerni aliikkutassiat nakuusernertallit kanngunartortallillu ingalassimavaat[ Suminngaanneernera IR] The Complete Encyclopedia of Illustration/ J. G. Heck' Aalajaatta naammalluinnartuulluta qularutiginninngilluinnarlutalu' Ny Verden- Oversættelsen- nunarsuaq tamakkerlugu millionilinnit nuannarineqartoq Ukiut aqqaneq- marluk, qaammatit pingasut ullullu aqqanillit peqqissaaqqissaarluinnartariaqarsimapput.
- Imigassartorujussuaraanni imigassaq toqunartutut toqussutaaratarsinnaasutut issinnaavoq assigiinngitsunik kræfteqalersitsisinnaalluni, imigassamik pissuteqartumik tingukkut aseruuttoortitsisinnaalluni, tingukkut eqittoortitsisinnaalluni, aqajaqqup sanilequtaani qinersikkut aseruuttoortitsisinnaalluni, sukkornermik nappaatilik aamigut sukkukippallaalersissinnaallugu, naartumik ajoqusiisinnaalluni, aanaartoortitsisinnaalluni uummammillu unittoortitsisinnaalluni- kingunerluutaasinnaasut ilaannaat eqqaassagaanni.
- Inatsisit pilersitaanngimmata iluartut pillugit, kisianni inatsisaatsut pillugit naalasseriitsullu iluaatsullu ajortuliortullu soqqusaatsullu ileqqorluttullu angajoqqaaminnillu persuttaasut inuarsimasullu 10 uersaasullu mumingallutillu kanngunartuliortut innunniallu sallutuullu sallusumillu uppernarsaasut pillugit, allamilluunniit qanoq iliortoqarpat ajoqersuut peqqissinartoq akerartorlugu, 11 tassa iivangkiiliu Guutip pilluartup naalannassusiata pia uannut paarititaasoq missiliorlugu.
Sentence Syllables with count 181
- § 81. Inuup kontoa nutaaq eqqarsaatigalugu pissutsini allanngortoqarpat tamatuma kingunerisaanik aallaqqaammut nammineq nalunaarut kukkusuusoq imaluunniit uppernartuunngitsoq aningaaserivik nalunaaruteqartoq paasisaqarpat imaluunniit tunngavissaqartumik paasisaqarpat, aningaaseriviup nalunaaruteqartup aallaqqaammut nammineq nalunaarut tunngavigisinnaanngilaa aamma kontomik piginnittup akileraartarnikkut najugaatut imaluunniit najugaqarfiisut aalajangersaasumik nammineq nalunaarummik atuuttumik pissarsiniassalluni.
- 10. aamma 11. november 2016 isumasioqatigiittoqarpoq, taamani Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusoq, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut, Pinngortitaleriffik, Ilinniartut Peqatigiiffiat Ili Ili, ilinniarfiit kalluarneqartut, tamatumani ilanngullugit Ilisimatusarfik, Perorsaanermik Ilinniarfik aamma Niuernermik Ilinniarfik il.il. peqataatitaqarlutik.
- Imm. 2. Aningaaserivimmi kontop, allatigut imm. 1, nr. 5-imi piumasaqaatinik naammassinnittup, piumasaqaatit taakku aamma naammassissavai, aningaaserivimmi konto taamatut ittoq pigisanik nalilinnik aningaasanilluunniit tigusissagaluarpalluunniit, paragraffimi matumani imaluunniit§ 34-mi piumasaqaatinik naammassinnittumik aningaaserivimmi kontomit ataatsimiit arlalinnilluunniit nuunneqartut imaluunniit soraarnerussutisianut aningaasaateqarfimmit ataatsimit arlalinnilluunniit§§ 15-17-imi piumasaqaatinik naammassinnittuniit.
- Imm. 2. Aningaaserivimmi kontop, allatigut imm. 1, nr. 4-imi piumasaqaatinik naammassinnittup, piumasaqaatit taakku aamma naammassissavai, aningaaserivimmi konto taamatut ittoq pigisanik nalilinnik aningaasanilluunniit tigusissagaluarpalluunniit, paragraffimi matumani imaluunniit§ 33-mi piumasaqaatinik naammassinnittumik aningaaserivimmi kontomit ataatsimiit arlalinnilluunniit nuunneqartut imaluunniit soraarnerussutisianut aningaasaateqarfimmit ataatsimit arlalinnilluunniit§§ 15-17-imi piumasaqaatinik naammassinnittunit.
- Pisuni allanngornermut aamma ilaavoq kontomik piginnittup kontoanut paasissutissanik allannguineq imaluunniit ilanngussineq, tassunga ilanngullugit kontomik piginnittumut atatillugu ilanngussineq, taarsiineq imaluunniit allannguinerit allat, imaluunniit kontot kattunnerat pillugu maleruagassat atornerini kontomut taamatut ittumut atasumut kontomut paasissutissanik allannguineq imaluunniit ilanngussineq, tak.§§ 98-100, paasissutissanik taamatut allannguineq imaluunniit ilanngussineq kontomik piginnittup killiffianut sunniuteqarpat.
- Kapitali 4 Meeqqanut ulloq unnuarlu paaqqinniffiit suliffeqarfittut imminnut pigisutut ingerlanneqartut Akuersisinnaanermut piginnaatitsineq piumasaqaatillu§ 32.§§ 33-43 naapertorlugit meeqqanut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut, ulloq unnuarlu paaqqinniffittut imminut pigisutut ingerlanneqartumut, akuersissummik qinnuteqartoqarnerani, ulloq unnuarlu paaqqinniffiup akuerineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninneranik naliliineq tunngavigalugu Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik aalajangiissaaq.
- Imm. 3. Ulloq unnuarlu paaqqinniffiup aningaasaqarnerata paasiuminarluinnartuunissaa pisuni immikkut ittuni pisariaqartutut nalilerneqarpat, inissiisimasut kommunalbestyrelsit aamma Isumaginninnermullu Aqutsisoqarfik ulloq unnuarlu paaqqinniffiit ataasiakkaat naatsorsuusiornissaanut allanik aamma piumasaqaateqarsinnaapput, matumani ulloq unnuarlu paaqqinniffiup ingerlanneqarneranut immaqalu aamma saniatigut ingerlatanut immikkut naatsorsuinissamik piumasaqaateqarneq ilanngullugit.
- § 3. Pitsaassutsimut qulakkeerinninnissamut atortoq uppernarsaasersorneqarsimassaaq pitsaassuseq pillugu mappersakkamut imaluunniit pitsaassuseq pillugu atortumut elektroniskiusumut, tassani ilanngunneqarsimassapput uppernarsaasersuutit attuumassuteqartut aamma nutarterneqarsimasut aaqqissuulluakkamik aamma takulertorneqarsinnaasunngorlugit inissitsitsiterlugit, tak. ilanngussaq 1. Imm. 2. Pitsaassutsimut qulakkeerinninnissamut atortoq toqqortarineqassaaq Innaallagissiornermut Oqartussanit takuneqarsinnaasussanngorlugu.
- Piffissaq amigassagaluarpoq oqaluttuarissagaluarukkit Gideoni, Baraki, Samsoni, Jefta, Daavi, Samuelilu pruffiitillu, v33 tassa taakku tamarmik uppernikkut naalagaaffinnik ajugaaffiginnissimasut, iluartumik iliorsimasut, neriorsuutinik eqquutitsivigineqarsimallutik, løvit qarninik matusillutik, v34 ikuallannersuarnik qamitsillutik, panamit qununartumit aniguillutik, sanngiilligaangamik nakussatsinneqartarlutik, sorsunnerni pissarsuanngorlutik akeqqamillu sakkutoorpassuinik qimaatitsillutik.
- Biibilimi siulittuummi allassimasutut pissutsit aaqqissuussaanerata ajortup matuma ulluini kingullerni makkunani inuppassuit' namminissarsiortuupput, aningaaserituujupput, usorsitsaartuupput, anneruniartuupput, asissuingaartuupput, angajoqqaaminnut naalanngitsuupput, qujasuitsuupput, mitalliisuupput, asanniuitsuupput, saammartitassaanngitsuupput, mamarliisuupput, naammatsiuitsuupput, qiningasuupput, ajunngitsunut akeraapput, killuussisuupput, puffajasuupput, makitaniartuupput, inuulluarniutit Guutimit pingaarnerutillugit.
Sentence Syllables with count 182
- § 96, imm. 4. Unioqqutitsineq suliffeqarfimmit, tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit, kommunimit imaluunniit kommunit ataatsimoorullugu pigineqartumit, kommunalbestyrelsit aamma nunaqarfimmi siulersuisut il.il. pillugit inatsisartut inatsisaannut ilaasunit, aktieselskabimi, anpartsselskabimi, andelsselskabimi assigisaanniluunniit unioqqutsitsineq pisimappat, suliffeqarfik assigisaallu akisussaatinneqassapput, pinerluttulerinermi inatsit taamaattoq malillugu akisussaaffilerlugit.
- Ilinniartut ineqarfiinik aqutsisoqarfik taamaalilluni suliami pisut aalajangersimasut aallaavigalugit aalajangersagaq naapertorlugu aalajangiisinnaavoq, tassunga ilanngullugu navianartup nalilersorneratigut ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq suli ullualunnit najugaqartissinnaallugu, assersuutigalugu allap illusimatinnissaannut periarfissaq pillugu apeqqut kiisalu timmisartup imaluunniit umiarsuup tullianik qaqugu aallarsinnaanersoq pillugu apeqqut il.il. ataqatigiissillugit.
- Imm. 7. Nalunaarsuinerup kingorna paasissutissani nalunaarutigineqartuni allanngortoqarpat, tassunga ilanngullugu aningaaserivittut nalunaaruteqartartutut inissisimanerup atorunnaarnera, imaluunniit paasissutissani nalunaarsorneqartuni kukkusoqarsimanera paasineqarpat, allannguinerup pineraniit imaluunniit kukkunerup paasineraniit ullut arfineq pingasut qaangiutsinnagit tamanna pillugu nalunaaruteqartussaatitaasoq Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut allakkatigut nalunaaruteqassaaq.
- a) NFE-mit ataatsimit imaluunniit amerlanernit pigineqartoq immikkoortortami konto pioreersoq eqqarsaatigalugu AML/ KYC-mi suleriaatsit malillugit paasissutissat katersorneqartut toqqortarineqartullu 1 mio. USD sinnernagit ataatsimut uninngasuuteqartoq imaluunniit naleqartoq, imaluunniit b) Inuup nakkutilliisup inatsisini oqartussaaffimmi imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffinni akileraartarnikkut sumi najugaqarnera pillugu kontomik piginnittumiit imaluunniit inummit taamatut nakkutilliisumiit nammineq nalunaarut.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat atortut innaallagiartortut eqqaanni innaallagiartortuunngitsunik sulinermik ingerlatsinermi isumannaallisaaneq pillugu normu 24, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- 78. Oktober Qeqertat avalliit tininninngui titarnertut qernareqaat imarlu qaserluni qatsungavoq timmissat aasatta pinngortitai neqissaminik tuniorartagai nipaallutik timmioraarput Timmiaarannguit aasap pinngortitai katersuupput aallassamaat nipaallutik timmioraarput katersuutilerput qimassallugu nunarput mamartunik sullinilik nuannaarlutik najugartik Tulukkap qulaappanga qarlorluni silaannarmi qernareqaaq nalunngilara kisiartaalluni uninnganiartoq sapiiserluni anat, aalisakkallu perlukui napassutigissallugit 1959
- Tikkuartuivugut ulorianartut naapitavut qarsupiinnarassigit ornitassi inunnik ataasiakkaanik( arlaqalersunik) akeqartarnera susassarinngitsutut pisarparsi inuup inoqatitta, asasatta qanigisatta inuuneranik arsaarisarnera tassaasit oqaluuserisassanngortissanerlugu kingullertut piffissami nalunaaqutserneqanngitsumi suliasi suli uatsinnut tutsiinnartassanerlusigik nammatassatut taamaallaat uatsinnut sinnerupput suliasi akiitsutut isikkoqarlutik orniguttuartut qaagitsi qaagitsi!
- Salluneq ilumoortoq Aputip persualanerata timit matoorpaa talitit tarrilerput qaqortumit ulipput timiga taartup panertilerpaa Iterluarpunga silattulerpunga qaammalermat takulerpara ingikkama malugilerpara isarusserama uppernarsivara Aput katappoq Anerterinerit qoqernaqimmat nipaatsumik makitilerpunga niaqqut kisimi nuisalerpoq nutsatit tukaqimmata ima oqarfigerusullutit Asanninnera salluvoq uumissuinera ilumoorpoq Tarniga suli pigivara timiga illit panertissanngilat
- L. Almasi/ K. Hemzǒ[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Nalusavut saaffigigaangatsigit maniguunneq iluaqutigisarparput[ Qupp. 30- mi assiliartat] Aaqqiagiinnginnerit aaqqinneqarsinnaasarput maniguulluta asanninneq ajornartorsiummut matoorutigigutsigu[ Qupp. 31- mi assiliartat] Kristumiut assigiinngitsorpassuartigut maniguunnermik ersersitsisarput Imai JANUAARI- MARSI, 2002 Arnanut nakuuserfigineqartartunut iluaqutissat 3- 12 Silarsuaq tamakkerlugu arnarpassuit uiminnit inooqatiminnilluunniit annersarneqartarput.
- Ajunngitsuliorniartartut aningaasat siunertamut iluaqutaasumut atortarpaat, soorlu ilaqutariit pissakinnerusut nakorsaatissaannut, angajoqqaat kisimiittut meeraannik atuartitsinermut siunnersuinermullu, nunani ineriartortinniakkani akiuussutissamik kapuinermik aningaasaliinermut, meeqqanut atuakkanik agguaassinermut, nunani piitsoqarfiusuni naasorissaasunut uumasuutinik kinguaassiortitassanik tunisinermut pinngortitamilu ajunaarnersuarnit eqqugaasunik ikiuiniarnernut.
Sentence Syllables with count 183
- 1) tapiissutit siunertamut atorneqarsimanerat, 2) tapiissuteqarnermi piumasaqaatit eqqortinneqarsimanerat, 3) suliniummut naatsorsuutit eqqortuusut aamma annertuunik kukkuneqanngitsut amigaateqaratillu, 4) tapiiffigineqartoq aningaasaqarnermik pisariaqartumik mianerinnissimasoq, taamaalilluni suliniut annertuunik aningaasartuuteqarani ingerlanneqarsinnaasimalluni, aamma 5) paasissutissat, tapiiffigineqartup suliniut pillugit Naalakkersuisunut nalunaarutigisai uppernarsarneqarsinnaasut.
- najugaqartup assersuutigalugu ilinniarneq naammassisimappagu imaluunniit kipitissimappagu allatigulluunniit ilinniartut ineqarfianni inissiamik najugaqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarpat tamatuma assingaa ilinniartut ilinniarnermik ingerlataqartuusut allat, ilinniartut ineqarfianni inissiamik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnittut, ilinniartut ineqarfiini inissiat amigaataanerisa malitsigisaanik ilinniarnertik taamaatiinnartariaqarlugu.
- Akitsuummik akiliisussaatitaanermi ilaatigut ilaatinneqarput- tuniniaalluni ussassaarutit nalinginnaasut, soorlu inuussutissanik pisiniarfeqarfinnit akikilliliinermik aviisit imaluunniit ataatsimoortukkuutaanik immikkulluunniit pisiniarfinnit tuniniaanermut quppersakkat,- inuussutisarsiummik ingerlataqartumit, assersuutigalugu niuertarfissuarmit allakkat atuagassialluunniit inuussutissarsiornermik ingerlataqartup nioqqutissiaminik nittarsaassutigisai, aamma- nioqqutissanik misiliissutissat.
- Kapitali 1 Missingersuutinut Naatsorsuutinullu siunnersuisoqatigiit aaqqissuussaanerat§ 1. Missingersuutinut Naatsorsuutinullu siunnersuisoqatigiit tassaapput kommunit tamarmik immikkut sulisoq 1 toqqaqaat, kommunit aningaasaqarnikkut pissusiinik annertuumik ilisimasaqartoq, sulisoq 1, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisumit toqqarneqartoq, Kalaallit Nunaata aningaasaqarneranik annertuumik ilisimasaqartoq siunnersuisoqatigiinnilu siulittaasuusoq, aamma Namminersorlutik Oqartussani naatsorsuuserinermut pisortaq.
- Inuilaami suisattumi Inuilaami suisattumi nunamilu timerpasissumi qeqarpunga isigalugulu nunami qerrugaq ilivitoqavik kiserlioqisoq ujaqqigaq kusanavissumik Noqartiliisigullu tarnima anernima pilersitaasigut tusarpara niperujoorpaluk erinaq nalusaq qamunga pulasoq sumut, sumorsuaq tusaaneqarpoq akisuasoq Oqaasialusooq tusaavara kipisuitsumik suaarutaa erinaqartutut tusaasara" Siulivit nunaat qanga tunissutaat kisivit pigisat soraarnatit kingornutissavat!
- Taanna pillugu tamakku tamaasa annaasimavakka, tamaasalu perlukutut igitassaannaatippakka Kristusi pigilerumallugu v9 taassumaniikkumallungalu ikkumallungalu- uanga nammineq iluarsusera inatsisinit pisoq piginagu iluarsuserli Kristusimut uppernikkut pisoq pigilerlugu, iluarsuseq Guutimit pisoq uppernermik tunngaveqartoq- v10 ilisimasinnaaqqullugu taanna makinneratalu pissaanera naalliunneranilu peqatigalugu, toquagut assigilerlugu, v11 toqusut makiffissaat angusinnaassagaluarukku!
- v1 Ilissinnummi ilisimatitsissutigiumavara qanoq ilungersortariaqartigisartunga ilissi pillusi Laodikeamiittullu ittullu pillugit uannillu naapitsisimanngitsut allat tamaasa pillugit, v2 uummatimikkut tuppallersarneqaqullugit asaqatigiinnikkullu ataqatigiileqqullugit, pigisaqaleqqullugit nakimajuissusermik paasisimasaqassusermillu naammangaartunik, ilisarileqqullugu Guutip anngigisaa, tassaasoq Kristusi, v3 ilisimassutsikkut paasinninnikkullu pisuussutit tamarmik isertugaaffigisaat.
- 18 Guutittalu assaasa avaaginnittut qulangermatigut, uatsinnut tikiussipput angummik sianisuumik Israiilip ernerata Liivip kinguaata Maagilip kinguaasa ilaannik Seriipiamik ernerinillu qatanngutaanillu, arfersaneq-pingasunik, 19 aamma Hasaapiamik ilagisaanillu Isaajamik Meraarip kinguaasa ilaannik taassumalu qatanngutaanik ernerinillu, marlunnik- qulilinnik, 20 naalaffimmilu kiffarsiat Daavip naalagaasullu Liivikkunnut kiffartortigititaasa ilaanik, kiffarsianik marlunnik untritilinnik marlunnillu qulilinnik;
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Kunngi oqaluutsinnagu Nehemia naatsumik nipaqanngitsumik qinuvoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Hanna Jehovap saavani sivisuumik qinuvoq[ Qupp. 28- mi assiliartat] Apustilini aqqaneq- marluk toqqartinnagit Jiisusi unnuaq naallugu qinuvoq[ Qupp. 30- mi assiliartat] Ullup ingerlanerani qinunissamut periarfissarpassuaqarpoq Ersersiguk Kristusimut ajoqersugaallutit ilumoortoq" Orpik ajunngitsoq sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqartarpoq orpillu ajortoq ajortunik inerititaqartarluni.
- 7 Ilagiinnimmi paarsisoq assuarnaatsuussavoq Guutip piinik pilittaasutut, usorsitsaartuunngitsoq, kamajasuunngitsoq, viinnisorajuttuunngitsoq, paannikkajuttuunngitsoq, assuarnartumik akissarsinianngitsoq, 8 kisianni illusisitsisartoq, ajunngitsunik iluarinnittoq, piitaajuitsoq, iluartumik ileqqulik, piuaatsoq, killeerutiuitsoq, 9 oqaaserlu ilumoortoq ajoqersuummut missiliuuttoq aalajangiussagaa ajoqersuut peqqissinartoq eqqorlugu oqaassisinnaanngoqqulluni, aammattaaq assortuisut akissutissaarutissinnaaqqullugit.
Sentence Syllables with count 184
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1, nr. 1 aamma 2, aammalu imm. 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni
- Inatsisartut inatsisaat manna malillugu tapersiineq, assersuutigalugu inummut innarluutilimmut suliffeqarnermi ikiuutaasinnaasunut atortorissaarutinut ikiuutaasussanut tapersiineq imaluunniit qamutinut motoorilinnut tapersiineq, taamaalilluni inuk angerlarsimaffimmi ilinniarfimmilu imaluunniit suliffimmi akornanni ingerlasinnaanissamut periarfissaqalernerata, Naalagaaffiit Peqatigiit inuit innarluutillit pillugit isumaqatigiissutaanni artekili 27-ip piviusunngortinnissaanut peqataasinnaavoq.
- Suliffeqarfinnik namminersortitanik Naalakkersuisut tusarniaanissaat, tamatumalu inernerinik ataatsimiititaliap suliarinninnermini ilanngussinissaa, inatsisip atuuffiani aningaasanut killiliussat appasinnerunissaannik isumaliutiginninnissaq kiisalu neqerooruteqartitsisarnermi najukkami suliffeqarfiit inissisimanerannik nukittorsaanissap isumaliutigineqarnissaa kaammattuutigalugit siunnersuut Inuussutissarsiornermut Aatsitassanullu Ataatsimiititaliamut innersuunneqarpoq.
- Seqineq Pilluaamminerup iluga aqqusaarmagu sunnerlunga seqinersuup nueqqimmanga qaamanermik tuneqqillunga erinarsorusuummerpunga Ukiarmi kaperlassuaq nalliummat nanertorlunga ila ersiungaartarpunga soorlumi ipilersartunga taartumik poorneqartartunga Naasutut qaamaneeruttutut seqinermik ajorsartutut misigaanga toqup piata nillimik sunniunnerata aqqusaartutut ittarmanga Maannali seqineq ilumut takugakkit nueqqittutit ipilernera qaangertutut qaamanermut anillattutut misigaanga iluunngarlunga 1964
- AALLAANNALEQAANGA Uanga nutarterinersuaq piumasarinngilara allamilliuna anguniagaqarusulersunga taamaattumik isumaqataavunga tassaana imaammat ajortoqartoruna ataatsimik, naa, suna tamarmi angallatinnik arsaarpaannga illora sanavaat paniga aallaruppaat ernituaralu avalatsillugu qanigisaarutilerpaannga pisuussutikkalu tamakkilerlugit oqartarput arlaannik ajortoqartoq nalunngilaralu sunaasoq tassaana suersuaq qiiaamminartoq ississuarlu sikulu atorsaalluanngitsoq aa- aallaannaaleqaanga
- " 1914- imi januaarip aqqarnanni New Yorkimi isiginnaartitsisarfimmi uani kusanartumi Nunani Tamalaani Biibilimik Atuaqqissaartartut Peqatigiiffiannit( IBSA- mit) pigineqarumi" Skabelsens Fotodrama" takutinneqaqqaarpoq Atuakkiortup isiginnaagassiallu pillugit ilisimatuup Tim Dirksimik atillip" Skabelsens Fotodrama"' isiginnaagassiatut( immiunneqareersimasunik) nipitalittut, assinik aalasunik assiliartalittut aamma seqersittakkanik qalipaatitalinnik assiliartalittut siullerpaatut annerpaatullu' allaatigaa.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Unnerluussisiminut sassartinneqarami Jiisusi Jehovamut tunniulluinnarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Ataatatut asannittutut qitornaminik tuppallersaasutut Jehovap isumakuluutivut ernumassutivullu millissisinnaavai[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Nikallujuinnerput Jehovap isaani naleqangaarpoq TOQQORSIVITSINNIT ULLUNI qulingiluani immikkut ittumik suliniuteqarnermi oqaluussisartut 10.000- init amerlanerusut 1929- mi aggustimi septembarimilu anoritut kaavittuliortutut USA itivippaat.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Saamassuseq ingammik pingaaruteqarpoq angerlarsimaffimmi assigiimmik upperisaqarfiunngitsumi[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Saamassuseq ilaqutariit ataqatigiinnerannik nakussatsitsisarpoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Ataqqinningaarlutit saamallutillu imminut illersorit[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Saamasumik oqaaqqissaarisoqaraangat ajortuliorsimasup ingerlalluaqqilernissaanut iluaqutaasinnaavoq Maanna Jehovap ullussaa qanilliartortillugu inuit allat qanoq isigisariaqarpavut?
- [ Qupp. 5- mi nunap assinga/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) NAALAGAAFFIK AVANNARLEQ( Jeroboami) Dani SIKEMI Beteli NAALAGAAFFIK KUJALLEQ( Rehabeami) JERUSALEMI[ Assiliartaq] Jeroboamip nersuteeraasaliamik pallorfiginninneq atulersimmagu Jehovap imminik ilumoorfiginnittut imminiiginnanngilai[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Salomo taassumalu innuttai aatsaat piumasaqaatinik naammassinnikkamik pilluaqquneqarput OQAASEQ attakut tusaraangakku suna eqqaasarpiuk?
- [ Qupp. 22- mi assiliartat] Jiisusip Missiarsiunerminut uppernarsaataasut innersuussutigai[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Qaqqami naalannarsisitaanermik takorruugaq ajoqersukkat uppernerannut nakussatsissutaavoq[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Johannesi' Jiisusip tikiunnissaata tungaanut inuuinnassaaq' Guutimut asanninneq ataasiussuseqalersitsivoq UKIUNI hundredelinni siullerni kristumiut ilagiit pilersinneqarmata, ataasiussuseq ilisarnaataasut pingaarnerit ilagaat, naak kristumiut siulliit assigiinngitsorujussuugaluartut.
Sentence Syllables with count 185
- Nr. 2 malillugu neqeroortitsinermi suliffeqarfik pisiniartup ilaatinngitsoortissinnaavaa, ukiut kingullerpaat pingasut qaangiutinnginneranni inuussutissarsiutip ingerlatami nalaani annertuunik suliffeqarfik sumiginnaasimappat, tassunga ilanngullugu pisiniartumiit imaluunniit pisortat oqartussaaffiannit isumaqatigiissummik eqquutitsisimanngippat, pisiniartup akuuffigisaanik imaluunniit ima annertussusilimmik peqataaffigisaani, isumaqatigiissutip pineqartup atorunnaarsinnissaanik kinguneqarsimasumik.
- Siunnersuutigineqarpoq Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamut ilaasortassat inassutigineqartassasut inuit pineqartut ataatsimut naliliivigineqarneri inuttut suliassaqarfinnullu piginnaanerit pigisaat naapertorlugit, inuussutissarsiornermi, atuisartuni, aningaasarsiornermi aamma inatsisilerinermi pissutsinut tunngasuni, kiisalu pisortat suliffiutaannut tunngasunik, Unammilleqatigiinnermullu Ataatsimiititaliami sulinerminni arlaannaannulluunniit atasuunatik ingerlatsisassasut.
- Inatsisartunut ilaasortaq Mala Høy Kúko, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Stine Egede, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Karl Kristian- Kruse, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Malene Vahl Rasmussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Anna Wangenheim, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Aqqa Samuelsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Mikivsuk Thomassen, Inuit Ataqatigiit UKA2019-mi ulloq 2. oktober 2019-imi siullermeerinerup kingorna ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- Uumasuuteqarnermut oqartussat uumasunik illersuineq pillugu inatsimmut kiisalu uumasuuteqarnermi malittarisassanut allanut tunngatillugu ilaatigut pisussaaffeqareerput, tassunga ilanngullugu pingaartumik qimmit qimuttut kiisalu qimmiuteqarneq qitsuuteqarnerlu pillugit inatsisartut inatsisaannut, nappaatinut uumasut inuillu akornanni tuniluuttartunut il.il., Inuussutissat pillugit Inatsisartut peqqussutaannut kiisalu malittarisassanut allaffissornermi malittarisassianut atassuteqartunut tunngatillugu.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat Suliffeqarfimmik innaallagissap aqqutaanik ikkussuinermik suliaqartumik akuersissuteqartarneq aamma ingerlatsineq pillugu normu 27, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- 59 oqaatsikkalu tamakku Naalakkap kiinaata saani qinnutigisakka palligukkilit Naalakkamut Guutitsinnut ullukkullu unnuakkullu kiffi innarluissutissioqqullugu innuttanilu Israiilikkut innarluissutissioqqullugit, nungullugit ullormi taamaaffissaanni, 60 nunami inuiaqatigiinnut tamanut ilisimaqqullugu Naalagaq Guutiusoq allamillu Guuteqanngitsoq, 61 uummatisilu ilumooqqullugit Naalakkamut Guutitsinnut, ileqqoreqqusai ileqqoralugit saqeqqullusi inassutaalu maleruaqqullugit, soorlu maannakkut ersitsoq.
- Ajortuliarpugut, pinerlullutalu iluaatsuliorpugut, 38 ilinnummi saanniarpata uummatimikkut iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik nunami aallarussaaffimminni aallarussaatillutik, tussiarpatalu sammillutik nunamut siuaasaminnut tunniussannut illoqarfimmullu qinikkannut illumullu aternut pigitillugu illuliarisannut, 39 taava qilammit najukkamit ineqarfinnit tussiutaat qinnutaallu tusarumaarpatit innarluissutissiorlugillu, innuttatillu isumakkeerfigalugit ilinnut ajortuliarnerinik.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Viinni' inunnik nuannaalersitsisarpoq'[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Killissarput nalunngittariaqarparput qaangernagulu[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Imigassartortinnak aalajangereeruk qanoq imigassartortiginissat[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Sanngiissutitit pillugit qinunikkut Jehova saaffigiuartaruk[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Angajoqqaat meeqqamik imigassamut tunngatillugu siunnersornissaat akisussaaffigaat Utertitsissut uagutsinnut qanoq annaassissutaasoq" Ernermut uppertoq naassaanngitsumik inuuneqarpoq;
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq] Silarsuarmiinneq inneq Jiisusip ajoqersugaanut navianarpoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Meeqqat Jehovamik asanninnermik ilinniartut kinguaassiuutitigut inuunerlunnerup akiornissaanut nakussatsinneqartarput[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Israelikkut ilaasa nunamut neriorsuutigisamut isereerlutik pigissaartunngoramik Jehova puiorpaat[ Qupp. 21- mi assiliartaq]] Kristumiut Jiisusi assigalugu naapertuilluanngissuseq uumigaat Silasiorneq- eqqumiitsuliorneq aamma ilisimatusaat ITERITSI!
- [ Qupp. 27- mi assiliartat] 1957- imi, piffissaq tamaat kiffartortutut aallartikkama, ullumikkullu[ Qupp. 28- mi assiliartaq] 1963- imi Betelimi Brasiliamiittumi ittumi najugallit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] 1965- imi aggustimi katikkatta[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Portogalimi, suli sulineq inerteqqutaagallarmat ataatsimeersuarneq[ Qupp. 30- mi assiliartaq] 1978- imi nunani tamani peqataaffigineqartumi" Guutip ajugaanera"- nik qulequtalimmi ataatsimeersuarnermi Lissabonip aqquserngani MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq:
Sentence Syllables with count 186
- Inatsisissatut siunnersuutip inuiaqatigiit kalaallit aatsitassarsiorluni suliniutinit inuiaqatigiinnut isaatitaqarnissamut qulakkeerinissamut periarfissaannik ajornerulersitsissannginneranik ajortumillu sunniuteqassannginneranik kiisalu aatsitassanut inatsimmi avatangiisip pillugit piumasaqaatinik ajornerulersitsissannginneranik Aatsitassanut Suliffeqarnissamullu Naalakkersuisup ataatsimiititaliamut uppernarsaasimanera ataatsimiititaliamit pitsaasutut nalilerneqarpoq.
- § 33 f. Akilerneqarluni tunisassianik aalisarnermeersunik IR, piniarnermeersunik IR, aallaaniarnermeersunik IR, savaateqarnermeersunik IR, kusanartulianeersunik IR imaluunniit eqqumiitsulianeersunik IR tuniniaanernik sullissisoq, tuniniaaneq inuussutissarsiortumut B-tut isertitaqaataappat, akileraarutissat annertussusilernissaannut atugassanik ukiut tamaasa kaammattorneqarani akileraartarnermut ingerlatsivimmut aqqa, najugaa aamma cpr nr. paasissutissiissutigalugit sullissinerup____________________ UKA 2019/18 AN suliap nr. 2019- 630 7
- § 10. Kommune Kujallermit paasineqarpoq maannakkut inatsisissatut siunnersuutip iluserisaani pissarsiassami ilaasa Ilanngaassivik aqqutigalugu akilersinnissaanut kommuni pisussaalersinnaasoq, pissarsiassallu taakku paarlattuanik akiliisitsiniarnermi oqartussat aqqutigalugit akilersinniarneqarsinnaanatik, soorlu aamma Ilanngaassivik aqqutigalugu akilersinniarneqarneq ajortunik akiitsut akiliisitsiniarnikkut oqartussanit akilersinniarneqarnissaannut inatsimmi periarfissamik ammaassisoqarluni.
- Aningaaserinermik suliffeqarfiit pillugit inatsimmi, Kalaallit Nunaanni aamma atuuttumi, tak. kingullermik peqqussut nr. 838, 14. august 2012imeersumi IR kiisalu peqqussut nr. 1676, 16. december 2015-imeersumi IR§ 50 naapertorlugu, Finanstilsynet ileqqaakkanut soorlu ass. nammineq soraarnerussutisiassanut aningaaserivimmi aningaasaateqarfinniittunut ittunut, matuma ataani aningaasat inissinneqarneri, allaffissornerat, naatsorsornerat, kukkunersiornerat sullitanullu paasiissutissat pillugit sukumiinerusumik malittarisassanik aalajangersaasinnaavoq.
- Siunnersuummut nassuiaatit Nassuiaatit nalinginnaasut 1. Aallaqqaasiut 1.1 Uumasuuteqarneq Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 12. maj 2005-imeersumut IR ilanngussaq 4-mi maleruaqqusat aallanngortinneqassasut, 2018-imi Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinneranni aalajangiiffigisassatut siunnersuutigineqarpoq, taamaalilluni siunissami aallaaviatigut inissiani attartortittakkani pisortanit pigineqartuni qimmiuteqarnissaq qitsuuteqarnissarlu akuerisaalissallutik.
- Taamaattorli pisortat imermik nukissiuuteqarnermillu pilersuineranni, assartuussinermi kiisalu allakkerivimmi telemilu sullissinerni suliassanut taakku inatsit najoqqutaralugu immikkut ittumik pisinnaatitsissummik tunngaveqarlutik suliarineqartillugit Inatsisartut inatsisaat atuutinngilaq, takuuk§ 2, imm. 4. Tamatuma saniatigut§ 3, imm. 1, nr. 5-imi suliassamik isumaginnittussatut tapiissutinik pissarsisinnaatitaaneranik aningaasanut inatsimmi aalajangersagaasutut suliassat pinngitsoorneqarput.
- § 15. Inummut innarluutilimmut, inuup inuttut piginnaasaasa, inuunermi atugarisaasa kiisalu inuunerup pitsaassusaata attatiinnarnissaannut imaluunniit pitsanngorsarnissaannut kommunalbestyrelse sammisaqartitsinissanik katerisimaaqateqartitsinissanullu neqerooruteqassaaq, taamaattoq tak.§ 17, imm. 1. Imm. 2. Kommunalbestyrelse ulluunerani ornittakkanik aamma sannavinnik illersugaasunik pilersitsisinnaavoq ingerlatsisinnaallunilu, taakkunani sammisaqartitsinernut katerisimaaqateqartitsinernullu neqeroorutit ingerlanneqarsinnaallutik.
- Kapitali 7 Tikeraarluni angalanerit§ 59. Kommunalbestyrelsip inissiisimasup Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni§ 32 imm. 1 malillugu meeqqap tikeraarluni angalaneranut atatillugu aningaasartuutit kiisalu Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni§ 32, imm. 2 malillugu angajoqqaatut oqartussaassusillip qanigisaasulluunniit allap tikeraarluni angalaneranut atatillugu aningaasartuutit tamaasa, matumani ingiaqateqarnermut, nerisaqarnermut aningaasartuutit akilissavai.
- § 54. Innaallagissap aqqutaa illersuutaasoq ikkussiffinninngaanneersoq IR ikkuffinnut ingerlanneqarsinnaasunut nuunneqassaaq atortussianut klasse I-nut, imaanngippat innaallagissap aqqutaa ikkussuunneqarsimasoq RCD-mit illersorneqarluni innaallagissap qamittaataani sakkortunerpaamik 30mA-mit pilerneqarsimalluni, taamaattorli tak, imm. 2-3. Imm. 2. Innaallagissap aqqutaa illersuutaasoq ikkussiffinninngaanneersoq IR ikkuffinnut ikkunneqarsimasunut ingerlanneqarsinnaasunut nuunneqassaaq atortussianut klasse I-nut, elektroniskiusumik nakorsaanermi atorneqartartunut.
- Utoqqalivoq Inuuneq nuannerseruttortoq utoqqalineq sunniutilersarpoq timikkut nukillaariartorneq ilaatigut quianartoqartarpoq timilli sapilernera ilutigalugu taanna" anersaaq" sukattarpoq Utoqqaliartortalernerput kingaannerusutut isigisaalerpoq sivitsortalermat inuunerput utoqqalilluartalerput peqqissut ilallugulu qiimmisaarluni inuunerup aamma inuuneq sivitsorpaat Ataaserli erseqqivittarpoq" pisortanit" isertoruminaattartoq oqaaseqaraangata partiivut oqaaseqarnerit tunuiniittartoq ittartoq:
Sentence Syllables with count 187
- Konto pingaarneq 50.01.01-mut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, nassuiaatit Oqaasertaliussatigut qulakkeerneqassaaq Naalakkersuisut qimminik akiuussutissalersuinermut pilersaarutinut 2017-imi aallartinneqartunut kisiannili aningaasanik atuinissamut kinguaattoorfiusimasunut aningaasaliissutit siunertamut naleqquttumik atorneqarnissaat qulakkeerniarlugu ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut tulliuttumut aningaasanik nuussinissamut inatsisitigut tunngavissaqarnissaat.
- Ilisimatusarfimmi" ilisimatuut ilinniartitsisullu" akornanni ilisimatuut ikinnerussuteqarnerat pissutigalugu, tak. qulaani§ 8, imm. 1, nr. 2-mut oqaaseqaatit, aamma Ilinniagartuut Siunnersuisoqatigiivi suliat ilisimatusarnermut tunngasut aalajangiiffigisarmatigit( tak.§ 15, imm. 2 aamma§ 16), inatsisitigut qularnaartariaqarpoq ilaasortat minnerpaamik marluk ilisimatusarnermik tunuliaquteqartuunissaat, instituttini siunnersuisoqatigiit katitigaanerat assigalugu,§ 25, imm. 1, naggatit pingajuat.
- Nioqqutinut kiffartuussissutinullu tunngatillugu neqeroortitsisoq assersuutigalugu pitsaassutsip inissimaffianut, avatangiisini aamma silap pissusaani ingerlataqarsinnaanermut, atuuffigisakkut piginnaasaqassutsimut, tunisassiap atorneranut, isumannaallisaanermut, najoqqutassianut tunisassiaasumut niuernermi taaguutaasumut aamma oqaatsinut atortakkanut tungnasunut, misileraanernut aamma misileraariaatsinut, poortuinermut atornissaanullu ilitsersuinermut tunngasunik piginnaasassanik aalajangersaasinnaavoq.
- Ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniarsimanertut paasineqassaaq ukiuni pingasuni ilinniarnertuunngorniareerluni soraarummeersimaneq, ukiuni marlunni ilinniarnertuunngorniareerluni soraarummeersimaneq, ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik katitikkanik ilinniarnertuunngorniarnertut inaarutaasumik soraarummeersimaneq, nunat tamat akornanni ilinniarnertuunngorniareerluni soraarummeersimaneq( IB, UWC assigisaalluunniit) aamma ilinnialernissamut piareersarluni ilinniakkat taamatut qaffasissuseqartut.
- § 71.§§ 68 aamma 69-imi allaaserineqartutut toqqorsivinni elektroniskiusuni aamma pappiaranik toqqorsivinni ujaasinerit saniatigut, sullitamut akisussaasoq kontomik piginnittoq nalunaarutigqartussaasoq pillugu ilisimasaqaruni, sullitamut akisussaasut tunniunneqarsimasut qaffasissumik naleqartut kontot suulluunniit aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit kontotut nalunaaruteqartussaasutut suliarineqassapput, tassunga ilanngullugu aningaaserivimmi konto sunaluunniit qaffasissumik naleqartunut kontomut tassunga ilanngunneqartut.
- Imm. 2. Ilisisarnermi oqartussat eqqartuussivilluunniit timip ilinissaanik ikuallannissaanilluunniit aalajangiitinnagit ilisisoqassanngilaq toqusulluunniit timaanik ikuallaasoqassanani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilisinermi oqartussat Biskoppi aamma Nunatsinni Nakorsaaneq isumasioqatigineratigut pisuni immikkut ittuni ilisinissamik toqusulluunniit timaanik ikuallaanissamik imm. 2 naapertorlugu aalajangiisinnaapput, matumani ilaatigut ileqqorissaarnissamut peqqissutsimullu tunngasut pissutigalugit.
- § 51. Atortussiamik innaallagiartortumik ledningitalimmik innaallagissap aqqutaanut aalajangersimasumut ikkussinermi imatut iliortoqassaaq ikkuffimmut iikkamiittumut ittumut ikkuttakkamik ikkutinngikkaanni imaluunniit aniingasumut assigisaanulluunniit attavilerneqassaaq, tassunga ledningi ikkunneqartussaq nusunneqarnissaanut aamma qipitinneqarnissaanut atortulerlugu, atortussiamut innaallagiartortumut ilaasumik innaallagissap aqqutaanut ikkussuunneqarsimasup ilaanut tassa ledningip ikkunneqarfigisaanut, illersorneqassaaq.
- 7 Naalakkap Guutivit apuutikkumaarmatit nunamut ajunngitsumut, nunamut kuunnik imilinnik puilasunillu imersuarnillu itisuumiittunik ittunik qooqquni qaqqanilu pikialasunik pilimmut, 8 nunamut qajuusiassanik suaasiassanillu viinnequtinillu fiigequssuarnillu kimmernarsuaqutinillu pilimmut, nunamut uuliaqutilimmut tungusunnitsuutilimmut, 9 nunamut neqissannik amigartoorfigissanngisannut, sunnguamik ajorsarfigissanngisannut, nunamut saviusunik ujaralimmut, qaqqaanillu kannussammik piiaasinnaassasutit.
- [ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusi maniguunnikkut maligassaavoq naammalluinnartoq[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Kristumiu inuunermini sutigut tamatigut, aamma oqaluussinermini, maniguuttariaqarpoq[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Saatanip aliikkusersuinerit naleqqutinngitsut kristumiumut akuerineqarsinnaasutut isikkoqartilersinnaavai[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Qatanngutitsinnut asanninneq akerlilersorneqarnerup naammagalugu atornissaanut nakussatsissutigissavarput Tupinnartuliat Biibilimi eqqaaneqartut upperisinnaavigit?
- 1 Taamaammat, nalunaajaasut taama eqimatigisut avatangermatigut, uaguttaaq oqilaaqutaasut tamaasa iperartigik, ajortilu uatsinnik ninniortitseqqajaaginnartoq, nikallujuerlutalu arpanniarta assoruunnitsinni uatsinnut siunertarititaasumi, 2 Jiisusilu aarlorfigisigu uppernermik aallarniisoq inerititsisorlu, taassuma tipaatsuut imminut saqqangiussaq pinagu sanningasulik atorpaa ilalaarluni, mitaatigineqarnini soqutiginagu, ingissimavorlu Guutip issiaffiata qilaallup talerpiata tungaanut.
Sentence Syllables with count 188
- § 27. Unioqqutitsineq nalilerneqarpat akiliisitaanermit sakkortunerusumik pineqaatissiissutaasinnaanngitsoq akileraartarnermik ingerlatsiviup pineqartumut ersersillugu nalunaarutigisinnaavaa suliassaq eqqartuussinertaqanngitsumik naammassineqarsinnaasoq, pineqartup unioqqutitsineq nassuerutigippagu nalunaarutigalugulu piffissap sukumiinerusumik taaneqartup, kissaateqartoqarneratigut sivitsorneqarsinnaasup, iluani, akiliisitsissutip ersersillugu nalunaarutiginninnermi taaneqartup akilernissaanut.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1 aamma 2, malillugit nunatsinnut tamakkiisumik akileraartussaatitaasut, marloqiusamillu akileraartannginnissamik isumaqatigiissut malillugu nunani allani angerlarsimaffeqartutut isigineqanngitsut, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatinit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsit malillugu akileraartussaatitaassasut.
- Qeqqata Kommunia" Meeqqat illersuisuat aamma Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx xxx 2019imeersoq IR pillugu siunnersuut"- mut Qeqqata Kommuniata tusarniaanermut akissutissaatut siunnersuut Meeqqat illersuisuanik toqqaasarnerup ukiunit pingasuniit ukiunut sisamanut allannguut, kiisalu qasseriarluni Meeqqat illersuisuanik toqqaaqqissinnaanerata killiliivigineqarnera peerneqarnissaanut Qeqqata Kommuniata isumaqatigivaa.
- Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuit pisinnaatitaaffiinut instituti, IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), ASG( Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni Politiit, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit aamma Moderniseringsstyrelsen.
- Qarasaasianik atuinermi isumannaallisaanerit paasissutissaatinillu illersuinerit nalinginnarmik assersuutigalugu qaraasiamik atuinerup illersugaanissaanut siulersuiffittut aaqqissuussivik, ilusilersuinerit aamma najoqqutassatut inissiissutit aqqutigalugit paasissutissanik illersuineq, paasisaqarnissamut pisinnaatitaaneq, aamma puigugaanissamut pisinnaatitaaneq, aamma aaqqissuussivimmi paasissutissat pisariaqartut taamaallaat pigineqarnissaat pillugit piumasaqaatitigut qularnaarneqarsinnaassapput.
- Taamaalilluni siunnersuut ingerlatseqatigiiffinnut aningaasaliiffiusunut agguagassarsiat imaluunniit iluanaarutinik akiliisarneq pillugu ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsimmi malittarisassanik imaluunniit ingerlatseqatigiiffiit allat pillugit malittarisassanik atuuttunik allannguinissamik siunertaqanngilaq, ilanngullugit ingerlatseqatigiiffiit inatsisini imaluunniit isumaqatigiissutini malitassani malittarisassaliornernut naleqqiullugu sinneqartoorutiminnik piginnittunut nuusseqqusaanngitsut.
- § 42. Innaallagissap aqqutai aamma taakkua atortui sakkortussuseq tunngavigalugu qamittaatinut, sikringilimmik qamittaatinut imaluunniit sakkortuallaarneq tunngavigalugu qamittaatinut toqqaannartumik ikkunneqarsimappata, taava taakkua nioqqutissiortup nalunaaqutsiinera tunngavigalugu innaallagissamut aqqutit aamma atortut ikkunneqarsimasut nalingat aamma sivisussusiat sivikinnerussanngilaq, atortut innaallagiartortut ikkunneqartut nioqqutissiortumit nalunaaqutsiineq tunngavigalugu taakkua assingannit annikinnerussanngilaq.
- Imm. 2. Isumannaallisaanermut nalinginnaasut taamatut ittut pigineqanngippata, soorlu imm. 1-imi taaneqartut, taava isumannaallisaanermut piumasaqaat Inatsisartut peqqussutaani§ 5, imm. 2-mi, tak. nalunaarummi matumani§§ 4-mit 12-mut eqqortinneqartutut isigineqarpoq, atortussiaq innaallagiartortoq Den Europæiske Komité for Elektroteknisk Standardisering-imit( CENELEC) tamanut saqqummiunneqarsimasut, atortussianut innaallagiartortunut Europami isumannaallisaanermut tunngasut nalinginnaasut malillugit nioqqutissiarineqarsimappata.
- Utoqqaanertap ilagiinni kiffartortoq Haiphong Roadimi, Kowloonimiittumi, illoqarfissuarmi immikkut ittumik tamanut oqaluussinermik ilinniartikkaa INNUTTAASUT AMERLASSUSAAT OQALUUSSISARTUT AMERLASSUSAAT BIIBILIMIK ATUAQQISSAAQATIGINEQARTARTUT AMERLASSUSAAT Biibililersaarutinut atuagaasiviit angallattakkat, nerriviit atortullu allat immikkoortortaqarfimmit Hongkongimiittumit ittumiit pissarsiarineqariarlutik nunanut allanut nassiunneqartarput Kristusip ilagiini siulersorpai" Takuallu, ullut tamaasa najorpassi silarsuup naggatissaanut allaat.
- [ Qupp. 7- mi issuagaq] Ernioqqissitaanermut siunertaavoq inunnik killilimmik amerlassusilinnik qilammi naalakkersuinissamut piareersaanissaq[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusi Kristusi naalakkersueqataasussallu inuiannit immikkoortitat Guutip naalagaaffiani naalakkersuisuussapput Allat Biibilimi ajoqersuutigineqartunik maleruaanissaannut ikiukkit" Issorissumiittut ittut tassa pitsaasumik ajunngitsumillu uummateqarlutik oqaatsimik tusareerlutik tamatuminnga piginniinnartut pinertusaarlutillu inerititaqartut.
Sentence Syllables with count 189
- a) ingerlatseqatigiiffissuarmi nunani tamalaani ingerlatsisuni toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit ingerlatseqatigiiffissuarnik ataatsimik arlalinnilluunniit naammaginartumik sunniuteqartoq, taamaalilluni suliffeqarfik ataatsimoorussamik ingerlatseqatigiiffissuarmut naatsorsuusiornissamut malittarisassat atuuttut naapertorlugit akileraartarnikkut angerlarsimaffigisamini suliaqarnissamut pisussaaffeqarluni, imaluunniit aningaasanik niueqatigiiffinni nalunaarsorsimaguni taamaattunik suliaqartussaalluni.
- Aningaasanut inatsisikkut akuersissutit ilaasa qanoq annertutigisut ineriartortitsinissamut isumaqatigiissummut pituttugaasinnaanerisa erseqqissaatigineqannginnera Ili Ilip aamma ernummatigaa, tak.§ 27, imm. 2. Taamaattumik Ilisimatusarfimmut aningaasanut inatsisikkut akuersissutit ilaat qanoq annertutigisut ineriartortitsinissamut isumaqatigiissutaasinnaasumut attuumassuteqartinneqassanerisa erseqqissaatigineqarnissaat imaluunniit annerpaaffissaannut killiliisoqarnissaa Ili Ilip kissaatigaa.
- 1) angajoqqaatut akisussaasut maannakkut najugaanni meeqqap tapersersorneqarnissamut isumassorneqarnissamullu pisariaqartitai naammassineqarsinnaanngippata imaluunniit ajornakusooruteqarluni aatsaat naammassineqarsinnaappata, 2) Inatsisartut inatsisaat manna malillugu tapersersorneqarnissamut meeqqap pisariaqartitai, siunissami najugariligassatut kissaatigineqartumi pitsaanerusumik naammassineqarsinnaappata, aamma 3) angajoqqaatut akisussaasut nammineerlutik nuunnissaq kissaatigalugu erseqqissumik oqaatigippassuk.
- napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsineq, napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsineq, oqqunneqarneq, pinngitsaaliissummik nakorsarneqarneq, napparsimavimmit angerlartinneqareernerup kingoratigut pinngitsaaliissummik malinnaaffigineqarneq§ 17 tunngavigalugu, pinngitsaaliissummik sukaterussineq, timi atorlugu pissaanermik atuineq, sernissuiniarluni sukaterussineq, immikkut nakkutiginninneq, kipisuitsumik nalunaaquttap akunneri 24-t sinnerlugit sivisussuseqartut aammattaaq immikkoortortaqarfimmi matunik parnaarsuinerit.
- Imm. 2. Paasissutissat aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit katersorneqartut aamma iluaquserneqartumut atassuteqartut§§ 62-67-imi inuk nalunaarutigineqartussap pasinartuuneranik imaqarpata, aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu isumaqatigiissummik imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissummik iluaquserneqartoq tassaasoq inuk nunami allami, inuk nalunaarutigineqartussaq pillugu tunngaveqartumik aningaaserivik nalunaaruteqartoq ilisimasaqassaaq.
- Inunngorfiga asavakkit Asavakkit inunngorfiga meeqqatullu perorsarfiga peroramma nuannaarpunga maani aamma suleqqullunga Kangersuatsiaq, inunngorfiga Aallanit asanerpaasara Pigivarma inuutillunga aamma maani toqussaguma uummatinni pigissavara" assit" tammajuitsussara Kangersuatsiaq, inunngorfiga Allanit asanerpaasara Aallaraangama tarrillutit soorlumi qimavissallutit isumanni katassanatit" asseqartualersarputit" Kangersuatsiaq, asanerpaasara allanit asanerpaavagit Taava kissaatigissavara:
- 3 Ilissi[ pivaasi], perluffissamik ungasillisitsiniartusi issiaffik iluaatsuliorfissaq qanillisillugu, 4 innanngavinni tuugaartalersukkani sinittartusi, nalaasaarfissinni nalaasaarajullusi, savaaqqanik nerisartusi savaatinit tigusanik, usseeqqanillu puallarsarfiannit tigusanik, 5 nipilersorujoortartusi kukkilagutililerlusi erinniukkanullu atugassanik nassaarniarlusi Daavisut, 6 viinnisortartusi qummuattanut immiullugu uuliamillu pitsaanermik tanittarlusi, Juuserfilli innarluutaa soqutiginagu.
- 27 MISIGISALIKKERSAARUT Ilisimasunik peqateqartarnera iluaqutigaara 32 Ateq Biibilimeersoq IR qummuattami itsarnitsami Silarsuaq qimerloorparput Tupamik nioqqutissiortut nassuerutigaat pujortartarneq kræftilersitsisartoq Nakorsat misissuinerisa assigiinngitsut inerneri ukiuni qulikkuutaani assortuussutigereerlugit USA- mi cigarettiliorfiit annersaata, Philip Morrisip, pujortartarnerup puakkut kræftilersitsisinnaanera allanillu katsorsarneqarsinnaanngitsunik nappaateqalersitsisinnaanera maanna nassuerutigaa.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Ilagiissivut 1952- imi Siberiap kangiani barakkini ataatsimiittut[ Qupp. 24- mi assiliartaq] 1953- imi Teokratiimik Atuarfipput[ Qupp. 24- mi assiliartaq] 1958- imi Mykhailo Serdinsky ilisaammat[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Nuliara Lidija uangalu 3 Jehovap" nikallujuillutik inerititaqartut" asavai 9' Inerititaqarluarneq ileqquliussiuk' Al-laaserisami siul-lermi viin-nequt pil-lugu aam-ma siaruar-terisoq pil-lugu Jiisusip as-sersuusiai taak-kulu oqaluus-sinitsin- nut tun-ngatil- lugu qanoq ilin-niarfigisin- naanerivut sam-mis- savar-put.
- Ullussani kingullerni ajornartunik nalliuttoqassammat, 2 inuit inuujumaarmata imminnik asasut, aningaaserituut, usorsitsaapiluttut, anneruniartut, mitallersut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, soqqusaatsut, 3 asanniuitsut, saammajuitsut, mamarliisut, nunujuitsut, qiningasut, ajunngitsunik uumissuisut, 4 killuussissisut, isumaatsut, ilisimatuuniartut, Guuti kajumiginagu nuannaarutinut kajumittut, 5 Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaarlugu, pissaaneqarfiigiumanaguli, taamaattullu alisimaniakkit.
Sentence Syllables with count 190
- Piniarsinnaanermut akuersissutinik agguaasseqqinneq§ 8. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup najukkami aalisartut piniartullu peqatigiiffiat tusarniaavigereerlugu aalajangiisinnaavoq piniarsinnaanermut akuersissut tunniunneqarsimasoq imaluunniit akuersissutit tunniunneqarsimasut kommunip iluani nuunneqassasut imaluunniit atorunnaassasut tamanna pillugu tamanut saqqummiussilluni www.naalakkersuisut.gl atorlugu tusagassiorfinnullu nalunaaruteqartoqarsimappat.
- Tulliatut pissarsiassat suusinnaasut tamaasa akileqquneqarnissaannut akileraartarnermut aqutsisoqarfik piginnaatitaanngilaq, tak. akiliisitsiniarneq aamma pisortanut akiitsut pitsaaliornissaat pillugu inatsisartut inatsisaani§ 1. Inatsisissatut siunnersuutip taamaattumik kinguneraa innuttaasup pineqartup akiitsui akiliisitsiniarneq pillugu inatsimmut ilaanersoq imaluunniit ilaannginnersoq aallaavigalugu innuttaasunik assigiinngisitsisoqarnertut isigineqarsinnaalluni, tamannalu kommunimit kaammattuutigineqarsinnaanani.
- Imm. 8. Pigisat nalillit, soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanik piginnittumit toqqorsivimmut ilineqartut, soraarnerussutisiaqarnermut aningaasaateqarfimmut, aningaaserivimmit neqeroorutigineqartumut piumasaqaatinik naammassinninngitsut, uuma Inatsisartut inatsisaata atuutilerneranit piffissaq qaammatit 24-t qaangiutsinnagit, tunineqassapput kiisalu tunisinermi pissarsiat soraarnerussutisiaqarnermut aningaasaateqarfimmut, aningaaserivimmit neqeroorutigineqartumut inissinneqassallutik.
- xxx 2018-imeersoq IR( Nunamit allanngutsaaliukkami, Nunatta Avannaarsuaniit Kangianiillu Biosfæreqarfiusumiit annissisinnaanermut aalajangersakkat sukannernerusut kiisalu katersugaasiveqarneq pillugu ataatsimiititaliap katitsigaanera, piffissaq atuuffissaa akilerneqartarneralu pillugit aalajangersakkat) Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisumit saqqummiunneqartoq Pillugu Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Ataatsimiititaliap
- 1) piffissaq tamaat piffissallu ilaani ilinniakkat neqeroorutaanersut, 2) ilinniakkat ungasianiit ilinniartitsinertut neqeroorutaasartut, 3) neqeroorutit akuersissutiginissaat akuersissutillu tunuartinneqarsinnaanerat, 4) ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik neqeroortarneq aamma ilinniartitsissutinut aalajangersimasunut tunngatillugu pikkorissarnerit, 5) naammattusaammik immikkullu ilinniartitsinernik ingerlatsinerit, kiisalu 6) qaffasinnerusumik ilinniakkat ilaannik nunani allani ingerlatsisinnaaneq.
- nappaammik suussusiliinissaq siunertaralugu kinguaassiuutinik misissuinerit, anisuunik katersinerit naartutitsiniarnerillu, kinguaassiortitsiniarnermut atatillugu suleriaatsit pisariaqartut allat, iliuutsit pisariaqartut allat taakkununnga assingusut, soorlu uumasut atorlugit misileraanermut atatillugu, tassani piumasaqaataalluni uumasut atorlugit misileraaneq pillugu malittarisassat tunngaviillu eqqortinneqassasut, imaluunniit uumasunik issuiineq, mannissaajaaneq kinguaassiorsinnaajunnaartitsinerluunniit.
- 6) Ukiuni arfineq-pingasuni atuarsimanermut uppernarsaatissatut karakteerinut uppernarsaat, takuuk§ 14, imm. 1, nr. 2. Imm. 4. Ilinniartoq§ 19-imut ilaasimappat ilumut ilinniartoq meeqqanik inuussuttunillu ikiorsiisarneq pillugu malittarisassat atuuttut malillugit angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimanersoq imaluunniit inunnut annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu malittarisassanut atuuttunut ilaanersoq oqartussaasunit pisinnaatitaasunit eqqortunit uppernarsaat aamma ilanngullugu nassiunneqassaaq.
- 17.[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Qinuneq nuliaasup kristumiup pissuserineqartussanik Guutimik mianerinninnermut ersiutaasunik ersersitsinissamut iluaqutigisinnaavaa[ Qupp. 20- mi assiliartat] Jehovap arnat Guutip naalagaaffiata soqutigisaanik siuarsaaqataasut pingaartingaarpai Malersugaaqqaaraluariarlutik ilassilluarneqartut UKIUALUNNGUIT matuma siorna Santiago nulialu Lourdes illoqarfimmut kusanartumut Huillcapatamut Perumiittumut ittumut nuupput, neriuut Biibilimeersoq IR oqaluussissutiginiarlugu.
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq] Paulus makitajuinnini pillugu uppeqatiminit asaneqarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Guutip suliassiissutaanut atatillugu Gideon siuneqarsimavoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Guutip ernera, Jesus, iliuutsimini tamani makitajuippoq Jehovap oqaasia uumavoq Jaakup allagaanit Petrusillu allagaanit pingaarnersat UKIUMI 33- mi piinsip ulluata kingorna ukiut 30- ngajaat qaangiuttut ajoqersukkap Jaakup- Jiisusip affarmik qatanngutaata- anersaakkut Israelikkut' naggueqatigiivi aqqaneq- marluusut' allaffigai.
- Ilisimavusi ullormit Aasiamut tikiuteqqaarfinnit ilissinniiffiga iffiga naallugu ilissinni qanoq ittunga, 19 Naalagaq kiffartorfigigiga tamatigut nikanartillunga qullilisarlungalu usserneqartarlungalu Juutit qinuginninneri pissutigalugit, 20 qanorlu sumik iluaqutaasumik nipangiussaqanngitsunga, tamaasali ilissinnut oqaatigigikka ajoqersorlusilu inuit tutsaanni illunilu, 21 Juutillu Griikerillu nalunaajaaffigalugit Guutimut allamik isumataarnissamik uppernissamillu naalakkatsinnut Jiisusi-Kristusimut.
Sentence Syllables with count 191
- Tulliullugu kommuni isumaqarpoq iluaqusiisumik siunnersuummut oqaaseqaatini erseqqissarneqarluarsinnaasoq Naalakkersuisut qilersorsimanngilluinnartumik kommunit inassutigisaasa akornanni toqqaaginnarsinnaanngitsut, piginnaatitsisoqanngimmat piumasaqaatinik aalajangersimasunik pingaarnerutitsisarnissaq inassutigineqartut akornanni, soorlu assersuutigalugu illoqarfiit pingaarnersaanni najugaqartuuneq, taamalu Naalakkersuisut pisussaaffeqarput ataatsimoortumik UR naliliinermi piukkunnarnerpaamik toqqaasarnissaminnut.
- Maleruagassat aalajangersarneqarnerat, kommunini ingerlatsiviit toqqortaatinik suliarinnittarnerat toqqortaqartarnerannullu aamma toqqorsiveqarnermut allakkanillu nalunaarsuiffeqarnermut pilersaarutinut tunngasuupput Toqqortaatit pillugit inatsimmi§ 8-p aalajangersarpaa, Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianiillu innersuussinerup kingorna pisortat sullissiveqarfiutaasa toqqortaatinik suliarinnittarnerat toqqortarinnittarnerallu pillugit erseqqinnerusunik maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaasut.
- Inatsisartunut ilaasortaq Laura Táunâjik, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Stine Egede, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Karl- Kristian Kruse, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Nivi Olsen, Demokratit Inatsisartunut ilaasortaq Malene Vahl Rasmussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Mikivsuk Thomassen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Aqqa Samuelsen, Inuit Ataqatigiit UKA 2018-imi ulloq 15. oktober 2018-imi siullermeerinninnerup kingorna ataatsimiititaliap siunnersuut sukumiisumik misissorpaa.
- Siunnersuutip atuutilerfissaata Politiit Isertortumik Paasiniaasartui pillugit inatsit pillugu peqqussutissatut siunnersuummut ataqatigiissaarniarlugu siunnersuutigineqarpoq inatsit 1. Januar 2020-mit atuutilissasoq, taamaattorli siunnersuummi§ 5, imm. 3, nr. 3-mut siunnersuutip atuutilerfissaata aalajangernissaanut Naalakkersuisut piginnaatinneqassallutik, taamaalilluni aalajangersakkap taassuma piffissaq atuutilerfissaa Politiit Isortortumik Paasiniaasartui pillugit peqqussutip atuutsinneqalernissaanut ataqatigiissaarneqassammat.
- § 75. Kontomut atatinneqarsinnaasumik§ 63-imi allaaserineqartutut pasinartumik ataatsimik arlalinnilluunniit inerneqartumik qaffasissumik naleqartoq konto eqqarsaatigalugu pissutsini allanngortoqarpat, nunani allani imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffiusuni akileraartarnikkut najugaqartutut kontomik piginnittoq aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit suliarineqassaaq,§ 67-ip atorneqarnissaa toqqarneqanngippat, aamma immikkoortumi pineqartumi ilaatinneqanngitsut arlaat kontomut tassunga atuuppata.
- § 14. Inummut innarluutilimmut 18-it sinnerlugit ukiulimmut, innarluuteqarnini pissutigalugu suliffeqarfeqarfimmi nalinginnaasunik atugassaqartitaalluni suliffeqalersinnaanngitsumut imaluunniit suliffimminik attassiinnarsinnaanngitsumut, inatsisillu allat malillugit neqeroorutinik atuisinnaanngitsumut kommunalbestyrelse suliffimmik neqerooruteqartassaaq, taamaattoq tak.§ 17. Imm. 2. Sullivinnik illersugaasunik aamma suliffinnik illersugaasunik kommunalbestyrelse pilersitsisinnaavoq ingerlatsisinnaallunilu, taakkunani sulineq ingerlanneqarsinnaalluni.
- § 38. Inuussutissarsiummik ingerlatsisup pineqartup piareersaanerit pisarisariaqartut aalajanginngippagit§ 37, imm. 1-imi piffissarititaasut iluanni, Innaallagissiornermut Oqartussat utaqqiisaagallartumik piareersaatit pisariaqartut aalajangissavaat, tassa 1) atortussiap innaallagiartortup Kalaallit Nunaanni niuerfimmi pissarsiarineqarsinnaaneq inerteqqutigilerlugu imaluunniit killilersorlugu, 2) atortussiaq innaallagiartortoq niuerfimmit tunuartillugu imaluunniit 3) atortussiaq innaallagiartortoq utertillugu.
- [ Qupp. 4- mi ungalusaq/ assiliartaq] Arnanut nakuuserfiginneriaatsit FN- ip arnanut nakuusertarunnaarnissaq pillugu nalunaarutaa naapertorlugu" arnanut nakuusernerit" tassaasinnaapput" timikkut, kinguaassiuutitigut eqqarsartaatsikkulluunniit arnamik ajoqusiisumik ajoqutaasinnaasumilluunniit arnanulluunniit naalliuutaasumik naalliuutaasinnaasumilluunniit arnaanera pillugu nakuuserfiginninneq, ilaapputtaaq nakuuserniarluni sioorasaarineq, tamanut saqqumisumik angerlasimaffimmiluunniit pinngitsaalillugu nalaatsornikkulluunniit kiffaanngissusiiaaneq".
- 1 Paalusi Jiisusip Kristusip kiffaa, qaaqqusimasoq apustilioqqullugu, immikkoortitaasoq Guutip iivangkiiliua oqaatigeqqullugu, 2( tamanna siornagut unnersuutigigaa pruffiitimigut allakkatigut illernartutigut,) 3[ iivangkiiliua] erneranik( uinikkut Daavip kinguaanit erniusimasumik, 4 taanna toqusunit makikkami anernikkut illernartitsisukkut pissaanermik nalunaarneqartoq Guutip ernerigaa,) Jiisusi-Kristusimik naalakkatsinnik, 5( taassuma saammaalluta apustilinngortikkaatigut akimanngitsuni tamani uppernikkut naalattunngorteqqullugit aqqa pissutigalugu;
- Kapitali 1. 1 Paalusi Jiisusip Kristusip kiffaa, apustilioqqullugu qaaqqusaasoq, Guutip iivangkiiliua oqaatigeqqullugu immikkoortitaasoq( 2 tamanna siumut pruffiitimigut allakkani illernartuni neriorsuutigigaa), 3 erneranik uinikkut Daavip kinguaanit erniusimasumik( 4 taanna toqusunit makikkami anersaakkut illernartitsisukkut pissaanermik nalunaarneqartoq Guutip ernerigaa), Jiisusi Kristusimik naalakkatsinnik, 5 taassuma saammaalluta Guutimik nalusuni tamani apustilinngortikkaatigut uppernikkut naalattunngorteqqullugit aqqa pissutigalugu;
Sentence Syllables with count 192
- Siunertanut kontunut 34.11 Immikkut ittumik katsorsaanerit, 34.12 Peqqissaaveqarfiit ataa-tsimullu aningaasartuutit, 34.13 Peqqissaaveqarfiit, kigutissaasunit sullinneqarneq aamma 34.15 Pinaveersaartitsineq peqqinnissamillu siuarsaaneq pillugit nassuiaatit Oqaasertaliussanut nassuiaatit makkua 2016-imut aningaasanut inatsimmi siunertanut kontunut, 34.11 Immikkut ittumik katsorsaanerit, 34.12 Peqqissaaveqarfiit ataatsimullu aningaasartuutit aam-ma 34.13 Peqqissaaveqarfiit, kigutigissaasunit sullinneqarneq, oqaasertaliussanut taarsiullugit ilan-ngunneqarnissaat qinnutigineqarpoq:
- pappiliaatit toqqortat atorlugit misissuinissamik pinngitsoortitsisinnaavoq, siusinnerusukkut aningaaserinermik ingerlatsivik kontomik piginnittumut atatillugu uppernarsaatissanik piniarsimatillugu, paasiniarlugu kontomik piginnittuusup inissisimanera akisussaaffigititaasut naammassiniarlugit amerikami innuutaasuunngitsutut imaluunniit USA-mi najugaqartuusutut amerikami akileraarnertarnermut oqartussaatitaasut isumaqatigiissuteqarfigalugit taaneqartunik qualified intermediary, wishholding foreign partnership imal.
- Taamaattumillu suliffeqarfinni taamaattuni ilitsersuutini atugassani mianerisassanik misissuinerit nalinginnaasut ilanngunneqarsinnaapput aammalu suleriutsit mianerisassallu assigisaallu suunersut allaaserineqarsinnaallutik" 5. Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfik Inatsisissatut siunnersuummi aaqqissuutassat nalinginnaasut saniatigut Inuussutissanut Aqutsisoqarfimminngaanniit maluginiarneqarpoq Kalaallit Nunaanni inuussutissat poortorneqarnissaannut tunngatillugu aalajangersakkat inatsimmut ilanngunneqartariaqartoq.
- Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasup akileraaruteqareernermini angusani siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5, litra d malillugu suliffeqarfimmi piginnittut akornanni iluanaarutinik tunniussinermut allatigulluunniit sinneqartoorutinik agguaassinermut atorpagit, aningaasanik tunniussineq suliffeqarfimmut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasumut allamut pissanngippat, siunnersuummi§ 8 malillugu killilersuineq malinneqassaaq.
- mani§ 7-imi kinguneraa aalajangiinerit aalajangersakkami taaneqartut, soorlu assersuutigalugit pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsineq aamma pinngitsaaliissummik napparsimavimmi uninngatitsineq taakku nakorsaanermit namminermit aalajangerneqassapput, imaluunniit nakorsaanerup peqanngikkallarnerani nakorsamit nakorsaanerup peqannginnerani Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsarneqarnermut akisussaassuseqartumit( nakorsarneqarnermut akisussaalluni nakorsaaneq) aalajangerneqassapput.
- § 82. Immikkoortortami kontot pioreersut tamaasa eqqarsaatigalugit imaluunniit taamatut kontot eqimattat erseqqissumik suussuseqarnerat immikkut eqqarsaatigalugu allamik aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqaasimanngippat, kontomi pigisat tamarmiusut imaluunniit ulloq 31. december 2015-imi 250.000 USD- t sinnerlugit naleqartumik immikkoortortami kontomi pioreersumik kontotut nalunaarutigineqartussaasutut misissuinissamut, suussusersiinissamut imaluunniit nalunaaruteqarnissamut pisussaaffeqanngilaq, kontomiittut ittut tamarmiusut imaluunniit nalingi ukiumi
- § 20. Atortussiat innaallagiartortut niuerfimmi pissarsiaritinneqarsinnaanerat sioqqullugu nioqqutissanik nioqquteqaqqittartup pineqartup misissussavai, tassa 1) CE-mik nalunaarsuummik pilerneqarsimanerat, 2) qanoq atorneqarnissaanut ilitsersuut aamma isumannaallisaanermut paasissutissat kalaallisut imaluunniit danskisut allanneqarsimasut ilanngunneqarnissaat, 3) nioqqutissiortup§ 7-imi piumasaqaatinik eqqortitsisimanera, kiisalu 4) nioqqutissanik eqqussuisup taamaattoqarsimappat§ 15-imi piumasaqaatinik eqqortitsisimanera.
- 1 Tamassa oqaatsit allakkat pruffiitip Jerimiap Jeruusalaamit nassiussai aallarussat utoqqaanertaasa amiakkuiinut palasinullu pruffiitinullu inunnullu tamanut Nipukanniitsarip Jeruusalaamit Baapalimut aallarussaanut, 2 kunngi Jiggunnia arnallu annertaat kunngillu saqisartui Juutallu Jeruusalaallu naalagarsui sanasullu saffiortullu Jeruusalaamit peermata kingorna,- 3 nassiussai Elaasakkut Saffanip erneragut Gimaariakkullu Hilkiap erneragut, taakku Sitiikkiap Juutap kunngiata Nipukanniitsarimut Baapalip kunngianut aallartikkai Baapalimut.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Danielip utoqqalisup' mappersakkani' maluginiarpaa Juda qanoq sivisutigisumik aallarussaaqqassanersoq[ Qupp. 17- mi assiliartat] Utoqqarpassuit ataatsimiigiartuarnermut, aallussilluarluni oqaluussinermut ilinniarususseqarnermullu tunngatillugu maligassaalluarput Imai septembari 2008 Sooq eqqortumik iliussaagut NORMUMI UANI 3 Akerleriissut illit akuliunneqarfigisat 30 Jehovap oqaasia uumavoq- Thessalonikamiut aamma Timotheusi AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
- 26 Angalallaaraanga, kuussuarni naveersarpunga, piiaasuni naveersarpunga, nunaqqatinni naveersarpunga, Guutimik nalusuni naveersarpunga, illoqarfinni naveersarpunga, puilasuitsumi naveersarpunga, immami naveersarpunga, qatanngutaaqqusersuni naveersarpunga, 27 naalliuttarlungalu erloqisarlungalu pigaartaqalungalu perlilersarlungalu qilalersarlungalu iisinnginniartaqalungalu qiiasarlungalu tamaqanngitsarlungalu, 28 massalu nalinginnarnik pineqaannarlunga, ullut tamaasa ornittaannarmannga, ilagiillu tamaasa ernumassutigisarakkit.
Sentence Syllables with count 193
- Suliffeqarfik kommuninit pigineqartoq annikinnerpamik 25 procentimik akiliisinnaassuseqarpat kommunalbestyrelsi taamaallaat§ 2, imm. 1 naapertorlugu akuersisinnaavoq, tamatumani ilanngullugit naatsorsorneqassallutik akiitsut akuersissummik qinnuteqarnermut ilanngunneqartussat Suliffeqarfik kommuninit pigineqartoq annikinnerpamik 25 procentimik akiliisinnaassuseqarpat kommunalbestyrelsi taamaallaat akuersisinnaassasoq siunnersuutigineqarpoq, tamatumani ilanngullugit naatsorsorneqassallutik akiitsut akuersissummik qinnuteqarnermut ilanngunneqartussat.
- Tassani inatsisartut peqqussutaat kommunit akunnerminni akiliiffigeqatigiittarnissamut pisussaaffii pillugit atorneqaqqissinnaavoq, tassami§ 3, imm. 5 imatut paasineqarsinnaammat, inuk kommunimi qaammatit pingasut sinnerlugit najugaqarsimappat, taamatullu najugaqarneq ilinniarnermik, sulinngiffeqarnermik, napparsimanermik assigisaannilluunniit pissuteqanngippat kommuni uninngavigisaq inuup pineqartup kommunitut najugarivitaatut isigineqassaaq, tamatumalu kingunerisaanik kommunitut najugarisaatut aamma kommunitut akiliisussatut.
- Suliffeqarfiup siunnersuummi§ 5, imm. 2 malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanut akuersissuteqarneq utertinneqassasoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik aalajangiisimappat, utertitsinissaq pillugu aalajangiinerup nalunaarutigineqarnerata suliffeqarfimmut anngunnerata kingorna sapinngisamik piaartumik, suliffeqarfimmi qitiusumik aqutsinermi oqartussat nammineerlutik suliffeqarfik nalunaarsorsimajunnaasissavaat.
- 1) qaammatisiutit ukiuannut siuliusumut imaluunniit piffissamut nalunaaruteqarfiusussaasumut attuumassuteqartumut allamut NFE-p tamakkiisumik isertitaasa 50 pct.-imik ikinnerusut sulinani isertitaasut, aamma qaammatisiutit ukiannut siuliusumut imaluunniit piffissamut nalunaaruteqarfiusussaasumut attuumassuteqartumut allamut pigisat nalillit NFE-mit pigineqartut 50 pct.-imik ikinnerusut tassaasut pigisat nalillit, sulinani isertitanik amerlisaanissaq siunertaralugu amerlisarneqartut imaluunniit pigineqartut.
- 7) Nr. 5 aamma 6-imi allaaserineqanngitsoq konto eqqarsaatigalugu aningaaseriviup nalunaaruteqartup akiliinissamut imaluunniit akiitsut akilerneqarnerannik uppernarsaanissamut pisussaaffigisaani ukiup imaluunniit piffissap nalunaaruteqarfiusussap allap ingerlanerani konto eqqarsaatigalugu kontomik piginnittumut aningaasat akilerneqartut imaluunniit akiitsut akilerneqarnerannik uppernarsarneqartut, tassunga ilanngullugit ukiup ingerlanerani kontomik piginnittumut aningaasanngorlugit akilerneqartut aningaasat tamarmiusut.
- Ukialerpoq Ukiatta pilernerata taarsuarmik naniinerata sunningaarmagu uummatiga ersiortutut ittarpunga Anorersuit ittullutik uligarlugit qaqqarsuit nalliupput kipissanatik ersisaarisutut illutik Maliarsussuit sissanut sermimut qalligaalersunut qaarsaripput unissanatik ila, soorlu kamattorsuit Timmiannguaq eqqaavara mattutaasimasoq, inimut taamalu paasisinnaavara qanoq naalliungaartigisoq Qamaniipporli ipporli naasunnguaq Aasaq, manna pisaarisara Neriuuteqalersitsisoq Aasaq aamma uteqqissasoq November 1984
- v7 Tupeq Naapeqatigiittarfik, Nalunaajaatip illerfia, saammaaffik taassuma qaavaniittoq ittoq toqqullu pisatassai tamaasa, v8 nerriviusaq pisatassaalu qaavaniittut ittut, qullilerfik kuultimik akuitsumik sanaaq tassungalu atortut tamaasa, pilliivik tipigissaatilliiffik, v9 ikikkagassanik pilliivik pisatassaalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavissaalu, v10 kiffartuussinermi atisassat, atisat illernartut palasip Aronip atisassai atisallu ernerisa palasitut kiffartuussillutik atisassaat, v11 uulia tarnutissaq tipigissaallu tipigissoq illernartuummi atugassaq.
- v1 Uaguttaarmi nalunaajaasunik taama amerlatigisunik avatangerneqartugut nanertuisitsinnit tamanit ajortimillu uagutsinnik tigumminninniartumit peerniarta, angusassamullu siunitsinniittumut ittumut arpannitsinni tamatumani nikallujuilluta v2 Jiisusi uppernerup aqqutissiuussisua naammassisitsisualu tunaaralugu, taassuma nuannaarnissaq siunerminiittoq ittoq pillugu sanningasulik naammagalugu atorpaa kanngunarsaataanera soqutiginagu, maannalu Guutip issiavissaarsuata talerpiata tungaani issialluni.
- 12.( wE 8/ 1 04)[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Toqqup qulaagut tupinnartuliornikkut nuiaqartitsilluni, Jehovap Israelikkut qaqugukkut tammaartarnissaat aallarnialertarnissaallu paasitittarpaa[ Qupp. 31- mi assiliartat] Jehova naalattariaqarparput, naatsorsuutigaalu akisussaaffeqartitani ataqqissagivut Peqqissaartumik nalunaajaanissamik aalajangiusimanninneq" Peqquaatigut inunnut oqaluussissutigeqqullugu nalunaajaatigeqqullugulu[ peqqissaartumillu nalunaajaaqqulluta, NV] taannaasoq Guutip inuusunik toqusimasunillu eqqartuussisussanngortitaa.
- [ Qupp. 18- mi ungalusaq/ assiliartaq] Silatusaartumik aalajangiinissamut iluaqutaasussat 1 Makitanaveersaarit 2 Misissueqqaartarit 3 Guuti ilisimassusermik qinnuigisaruk 4 Aalajangiisarit 5 Aalajangikkat piviusunngortiguk 6 Kinguneri nalilikkit aaqqiissuteqar- lutillu[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Aalajangersinnaanngitsoq umiatsiatut aquuteqanngitsutut anorersuartumi malissiortutut ippoq Anersaakkut ittunik pingaartitsinermik anguniagaqarneq QAQQAMI oqaluutsimini tusaamasaasumi Jiisusi ima oqarpoq:
Sentence Syllables with count 194
- Imm. 2-mut Siusinaartumik pensionisialik katissimaguni, nalunaarsukkamik aappaqalersimaguni imaluunniit inooqateqaruni, kisermaatut naliliivigineqassaaq, katissimasaa, nalunaarsukkamik aapparisaa imaluunniit inooqatigisaa ulloq unnuarlu angerlarsimaffimmi najugaqalersimassappat, takuuk§ 22. Naak siusinaartumik pensionisialik tunngaviatigut suli katissimasimaguni, nalunaarsukkamik aappaqarsimaguni inooqateqarsimaguniluunniit taamatut pisoqarsimatillugu aappaqarnerminut tunngatillugu iluaquseqqajunnaarsimassaaq.
- § 10. Akileraartussaatitaasut§ 1, imm. 2-mi taaneqartut, inatsisitigut inuttut isigineqarsinnaasumi,§ 26, imm. 4 takujuk,[ 1] piginneqataassutiminnit pissarsiatik akileraaruteqaataasussat naatsorsorsinnaavaat piginneqataassutiminnit pissarsiamik aamma piginneqataassutiminnit iluanaarutimik annaasamillu imm. 2 malillugu naatsorsukkat katinnerattut, taamaattorli imm. 3 aamma 4 takukkit, inatsisitigut inuttut isigineqarsinnaasoq Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut malittarisassat malillugit akileraartussaatitaasutut taasaanngippata.
- § 30.§ 16 malillugu aatsitassanik piiaanissamut" Imm. 2. Pissutsinut piiaanermik suliaqarnerup ingerlanneqarnissaanut aammalu akuersissummi taamaallaat§ 17, imm. 1-2 akuersissut malillugu ingerlatassanut allanut malillugu piumasaqaatinik annertuumik pingaaruteqartunut piffissamut aalajangersaasoqarsinnaavoq, misissuinissamut killiliussat pillugit atugassarititaasunik§ 16 akuersissummi tamanna malillugu aatsitassanik piiaanissamut ilanngunneqarsimappat, imaluunniit§ 17, imm. akuersissummi Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput.
- Inatsisartunut ilaasortaq Henrik Fleischer, Siumut, Siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Múte B. Egede, Inuit Ataqatigiit, Siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Aqqalu Jeremiassen, Atassut Inatsisartunut ilaasortaq Hermann Berthelsen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Steen Lynge, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Tillie Martinussen, Suleqatigiissitsisut UKA2019-imi siullermeerinninnerup kingorna Inuussutissarsiornermut Aatsitassanullu Ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- § 45. Suliffeqarfik inuussutissalerisoq aalajangiisussatut oqartussaniit noqqaasoqarneratigut, nakkutilliinerup naammassineqarnissaanut pingaaruteqartunik, paasissutissanik tamanik tunniussissaaq kiisalu nakkutilliinermi, misiligutissanik tigusinermi, assiliinermi aamma atortunik allanneqarsimasunik tunniussinermi aamma elektronikkikkut nalunaarsukkat anisinneqarnerini nakkutilliinermi oqartussanik akeqanngitsumik pisariaqartinneqarpat ikiuutissalluni, tassunga ilanngullugit aningaasaqarnikkut naatsorsuuserinikkullu pissutsit.
- Immikkoortumiipput ipput naasunut aalisakkanullu karsiniit maskiinanut, assartuutit qaavi aamma inuussutissat toqqorsimanerini ilisiviit, kiisalu poortuutissat, pappialat, platsikkit, savimernit, igalaamernit, marriat, nerinermut atortussat, igat, eqqiaatit toqunartuiaatillu il.il. Imm. 2-mut Nr. 1 Atortussiat inuussutissanut atassuteqartut inuussutissat isumannaatsuunissaannut piumasaqaatinik naammassinninngippata inuussutissat utertinneqarnissaat pillugu malittarisassanik aalajangersaanissamut aalajangersagaq Naalakkersuisunik piginnaatitsivoq.
- Imm. 2-mut Nr. 1 Suliffeqarfinni pisortat, tunisassiortut aamma eqqiaatinik, tunillannartuiaatinik tarnutinillu eqqussuisut atortut pineqartut inuussutissatit isumannaatsuunissaannut piumasaqaatinik naammassinninngitsut ilisimasaqarpata imaluunniit isumaqassallutik tunngavissaqarpata eqqiaatit, tunillannartuiaatit tarnutillu niuerfimmiit tunisaajunnaarnissaat, tunuartinnissaat utertinneqarnissaalluunniit siunertaralugu pisariaqartumik qanoq iliornissamut piareersaateqassasut aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq.
- v21 Taava kinguaassassi, qitornassi ilissi kingunissigut ineriartortussat allamiullu nunanit ungasissunit tikiuttut takujumaarpaat perluit nunamik matuminnga ajunaartitsisimasut nappaatillu Naalakkap nalliutitissimasai, v22 tassa ikuallassaammik taratsumillu nalliutitsineragut nuna tamarmi ikinerinnanngorsimasoq siaruarteriffigineqarsimanani ivikkanillu naaffigineqarsimanani, aseruineqarsimalluni Naalakkap kamannermini uumitsannerminilu Sodomamik, Gomorramik, Admamik Sebojimimillu nungutitsineratut.
- 37 Kaanneq nunami nalliuppat, toqorarneq nalliuppat, karrit uutat, karrit amikkakut, pillertat piaqqat, pillertat inertut nalliuppata, qinngarsortaasa annikilliortippatigik nunami illoqarfigisaanni, nalliuppata perluit nalinginnaat, nappaatit nalinginnaat, 38 taava tussiutit tamaasa, qinnutit tamaasa piumaartussat inummit nalinginnarmit innuttavit Israiilikkut iluunngarmik ilaannit, nalinginnarmit uummammi perluutaanik nalujunnaarsumit assanilu siaarlugit illup matuma tungaanut, 39 illit qilammi najukkami ineqarfinni tusarumaarpatit isumakkiillutillu;
- 12 tamatumalu perorsarpaatigut, Guutimut naalanngitsuujunnaarluta silamiullu kajungerisaat atorunnaarlugit silami matumani inuuniassasugut piitaajuilluta iluartumillu ileqqoqarluta Guutilu mianeralugu, 13 neriugisarlu pilluarnassasoq Guutillu angingaartup annaassisittalu Jiisusip Kristusip naalannassusiata erserfissaa ilimagalugu, 14 taanna pilluta imminik tunniuttoq iluaannernit tamanit utertikkumalluta inuiannillu nammineq pigisassaminik ajunngitsuliornermut ilungersorumaartunik eqqiaajumalluni.
Sentence Syllables with count 195
- Tusarniaanermi akissuteqaatip imaqarniliornera isertortunik Nunaanni ilanngutinngitsuukkanillu Politimesteri normuutaanut politiit pigaartoqarfiat toqqaannartumik isernissaanut inatsimmik tunngaviliisoqassasoq, ersarissumik inatsimmik tunngavissiisoqassasoq, eqqartuussisaaseq pillugu inatsit naapertorlugu pinerluttulerinermi suliani Tele normut isertortut akiliisartullu najugaat pillugit paasissutissanik tunniussinissamut pisussaaffilerneqassasoq, kiisalu tassunga isersinnaanissamut atortunik immikkoortumik pilersitsisoqassasoq.
- 1) ilitsersuisarneq nalilersortassallugu ineriartortissallugulu, 2) ilitsersuisarneq ataqatigiissassallugu, 3) ilitsersuisarneq pillugu paasissutissiisassallutik, 4) ilitsersuisarnermi atortut suliarissallugit siaruartissallugillu, 5) ilitsersuisartut ilinniartittassallugit ilinniarteqqittassallugillu, 6) sumiiffinni ilitsersuisarfinnut tunngatillugu ilitsersuisarneq, 7) misilittakkanik ilisimasanillu paarlaasseqatigiittarneq, aammalu 8) attaveqarfigeqatigiittarnermik pilersitsineq tapersersortassallugu.
- Suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut iluaqutissanik tunisinissamik kissaateqarlutik pisortani namminersortutullu suliallit siunnersuutip akuersissutiginerata kingornatigut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffeqarfinnut nalunaarsuisarfimmik aallaaveqarsinnaapput, taamaalillutillu nalorninissaq pinngitsoorsinnaallugu, aammalu suliffeqarfiup innuttaasunik ikiortarialinnik minnerpaatut piumasaqaatinik suliffiup aalajangersimasup naapertuutsitsineranik pinaveersinnaallugu.
- Pinngitsaaliissummik unitsitsinermi periutsit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17, 2. december 2013-imeersumi IR§ 5-imi toqqaannartumik ersersinneqarpoq, nakorsaq aggersarneqarsimasoq nappaatip suusinnaaneranik, napparsimasup tarnimigut pissusaanik aamma nakorsap Inatsisartut inatsisaanni§ 6, normu 1[ all. maanna§ 7, imm. 1, normu 1-mit erserpoq]( nakorsarneqartariaqarnerup ersuitaa) imaluunniit imm. 2( ulorianartorsiornermut ersiutaa) naapertorlugu, piumasaqaatit eqquutsinneqarnerannut isumaqataanermik imalimmik nalunaarusiussaaq.
- Ingerlatsineq pillugu inatsiseqartitsinermi tunngaviit inatsisikkut aalajangersagaanngitsut pineqartillugit, matumani assersuutigalugu piviusorsiunngitsunik ilanngussaqarnissamut inerteqqut, aammattaaq naatsorsuutigineqarpoq, taakkua Utoqqaat illersuisuata assinganik pisariaqartinneqarnerat malillugu atortinniarai, taakkua Utoqqaat illersuisuata suliassanik suliaqarneranut attuumassuteqartutut isigineqarpata aamma Utoqqaat illersuisuata immikkut suliaanut suliffeqarfianullu atussallugit naleqquttuuppata.
- Namminersorneroru- sukkaluarneq Aasarissumi asiarluta aasarsiorusukkaluaqaagut atualermata utilerpugut suli aasarissuaq asimiiffissarsuaq iffissarsuaq asiuinnalerpoq aa ila ila namminersornerorusukkaluaqaagut Aalasarlunga aalisarlunga amuaarusukkaluaqaanga aalisakkanik akiliillunga akileerusukkaluaqaanga akileriaqaat naamik naamivik pisatimmi naammalerput aa ila ila namminersornerorusukkaluaqaanga Nammineerlunga nammalullunga illuliornialeqaanga naammalermata nammagakka
- 27 Aamma sanavaat annorassat ilorliit ilupaassiassat qaallorissut piliullugit ikaartitigaasut, Aarunillu ernerisalu atugassaat, 28 nasarusersuarlu ilupaassiassat qaallorissut piliullugit, qaarutillu niaqorutit pinnersaatit ilupaassiassat qaallorissut piliullugit, qarliillu meqquluaatsut ilupaassiassat qaallorissut qipparissuliat piliullugit, 29 qiterullu ilupaassiassat qaallorissut qipparissuliat ujalussiassallu tungutsorissut aappallarissullu aappalujattullu piliullugit putoortuliaq, soorlu Naalakkap Moorsasi inakkaa.
- Siigap kinguai, Hasuuffap kinguai, Tappaguutip kinguai, 47 Keerusip kinguai, Siigaap kinguai, Patuunip kinguai, 48 Lipaanap kinguai, Plagaapap kinguai, Salmaip kinguai, 49 Haanaap kinguai, Gitiilip kinguai, Gaagarip kinguai, 50 Raajap kinguai, Riitsinip kinguai, Nikkuutap kinguai, 51 Gassaap kinguai, Usap kinguai, Pasiiap kinguai, 52 Biisaip kinguai, Miguniip kinguai, Niffusiip kinguai, 53 Bakkipuup kinguai, Hakkuuffap kinguai, Harrorip kinguai, 54 Batsiliitip kinguai, Migiitap kinguai, Harsap kinguai, 55 Barkuusip kinguai, Siserap kinguai, Taamap kinguai, 56 Nitsiiap kinguai, Hatiiffap kinguai;
- Aqqusernit nalugaluaraanniluunniit angallaffiusumi ornitamut aqqutissiuisarpoq Sumukarfissaq KAR Pujorsiutip tikkuutaata angerlamut ikiorsinnaavaatit qanorlu ungasitsigininnik ilisimatillutit Qutsissutsit Antenne Satellittinik naatsersuutit" Qilaap isikkuata" taassuma takutippaa satellittinit 24- usunit sorliit tigooraasup atornerai Maligaasap sakkortussusia Satellittit ilaat akornuserneqarpata( ammukaat qernertut) tigooraassup satellittit allat atorlugit sumiissusersiussaaq Angissusivia[ Suminngaanneernerat IR] Quppernerni 13- 15- mi globussit:
- 12 kuultilu siilvilu nioqqutigisat ujaqqallu erlinnartut sapanngarissullu, ilupaassiarissullu annoraassallu aappallarissut siilikillu aappalujattullu, qisuillu tipigissut tamalaat pequtillu tuugaasut tamalaat pequtillu tamalaat qisuusut erlinnarnerit kannussaasullu saviusullu ujaraasullu qaqortut, 13 kaniilillu pujoorutissallu tipigissut tarnutillu tipigissaatillu qaqortut, viinnilu uulialu qajuusallu pitsaanerit qajuusiassallu, nersutaatillu nammattartut savallu qimuttuarsuillu qamutillu assakaasullit, inussiallu inuillu tarnaat.
Sentence Syllables with count 196
- " Nunami inuussutissarsiutinut tunngatillugu inuussutissarsiornermik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 3. december 2012imeersoq IR tapiissutinut tapersiisarnermullu tunngassuteqarpoq, annikitsunik taarsigassarsititsisarnermut aaqqissuussineq aallarnisaasunut aamma entreprenøriaqqanut niuerfimmi atugassarititaasut tunngavigalugit taarsigassarsititsisarnertut tunniunneqartassasoq eqqarsaatigineqarluni, taamaattumik Greenland Venture A/S-ip siunnersuutigissavaa, annikitsunik taarsigassarsititsisarneq pillugu inatsimmik immikkoortumik suliaqartoqassasoq.
- Imm. 3-mut Pinngitsoorniarlugu akerleriissutaasup iluarsiivigineqarnissaata kinguarsarneqarsinnaanera, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik aalajangiisassaaq imm. 1 tunngavigalugu sapinngisamik sukkanerpaamik, aammalu sapinngisamik kingusinnerpaamik qaammatit 4 qaangiunneranni, suliassap Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut suliassanngortinneqarneraniit, suliassaq allatut imm. 4 naapertorlugu suliarineqartussanngorlugu akerleriissutinik suliassatut naammassineqanngippat.
- Nukissiorfiilli sermimik imermillu avammut nioqquteqarsinnaanermut atuinissamut akuersissutinik tunniussisoqarneranut atatillugu imermik avammut nioqqutigineqartussamik tuniniaanissaq pillugu piffissamut sivisunerusumut atuuttussamik aamma piumasaqaatit allat tunngavigalugit isumaqatigiissusiorsinnaapput, takuuk Sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 31. maj 2001-imeersoq IR kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq( sermip erngullu avammut nioqqutiginissaannut inatsit).
- qaangersimappassuk oqimaaqatigiissaareqqittoqassaaq, taamaattorli tak imm. 3. Imm. 3. Soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanut, inummit ulloq 31. december suli 63-inik ukioqalersimanngitsumit pigineqartunut ukiuni aningaasarsiorfinni kingullerni pingasuni akiliisoqarsimappat oqimaaqatigiissaareqqinneq pisinnaavoq, aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat pigineqatut annerpaaffissamit imm. 1-imi taaneqartumit minnerulernissaat tikillugu aktianik imaluunniit aningaasaliiffissanik akuleriiaanik pisinnginnikkut.
- Imm. 2. Allannguinermut taarsigassarsiat amerlassusaannik aalajangersaanermut akiitsut sinneri, akiligassat akiligassanngortinneqartut, akiitsut akilinngitsuukkat, sillimmasiinermut akiliussigallarneq taarsigassarsianullu ingerlasunut akiligassat ilaatinneqassapput, tak. imm. 1. Imm. 3. Naalakkersuisut allannguinissamut taarsigassarsititsippata, taarsigassarsisunut ataasiakkaanut akilersuinissamut pilersaarusiortoqassaaq, tassanilu akiliutissat piffissarlu taarsigassarsiat allanngortinneqartut akilersorneqarfissaat allassimassaaq.
- § 40. Oqariartaaseq" konto nalunaarutigineqartussaatitaasoq" isumaqarpoq aningaaserivimmi konto, aningaaserivimmit nalunaaruteqartussamit ingerlanneqartoq aamma inummit ataatsimit arlalinnilluunniit pigineqartoq, taanna pillugu nalunaaruteqartussaalluni, imaluunniit akiitsulimmit NFE-mit inummik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutilliisulik taakku inuullu nalunaarutigineqartussat, naatsorsuutigalugu taanna kapitali 3-8-mi allaaserineqartut peqqissaartumik periuseqarnissaq pillugu suleriaatsit naapertorlugit kinaassuseqartutut uppernarsarneqarsimasoq.
- 1) Nammineq nalunaarummik pissarsiniarneq, kontomik pilersitsinermut uppernarsaammut ilaasinnaasoq aamma kontomik piginnittup akileraartarnikkut najugaqarfianik imaluunniit najugaqarfiinik aalajangersaanissamut aningaaserivimmut nalunaaruteqartumut pisinnaalersitsisoq aamma kontomik pilersitsinermut atatillugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit pissarsiarineqartut paasissutissat tunngavigalugit taamatut nalunaarutip naammaginartuuneranik uppernarsaasoq, tassunga ilanngullugit AML/ KYC-mi suleriaatsit malillugit uppernarsaatinik pissarsiniarneq.
- § 142. Atortumik innaallagiartortunik piginnittup qulakkiissavaa, tassa 1) ingerlatsinerup pitsaassusianut qulakkeerinninnermut atortup, atortumik atuisunit tamanit pissarsiarineqarsinnaanissaa, 2) uppernarsaasersuutinik allannguutit pilertortumik aamma sunniuteqarluartumik atortumik atuisunut tamanut ilisimatitsissutigineqartarnissaat, kiisalu 3) pitsaassutsimut qulakkeerinninnermut atortup suliffeqarfimmi ingerlatsinermut akisussaasuusumi atuutilersinneqarnissaa aamma ingerlaavartumik atorneqartarnissaa nutarterneqartarnissaalu.
- Yes of course Inuuit Yes of course tsumiivit Greenland With Danish Passport, sorry lih Akukitsormiu llisarigunarpagit soorlumi qangarsuarli takusimallutit ataaseq pigivarput piit piginngilara piga piginngilat kinaavit Kittoriaq iihh qaigit quiasupluta Oqarputit inuullutit oqarpunga inuusunga pigisarput taanna ila sunamaanna qungujunnerit ilisarilerpara allat taama qungujunneq ajormata kittoriaq talinnut mimmat patippat assatit piinngilatit ilisarilerpagit ikunnarta Qillertuusaq Coca Cola avipparput( Camp Nanuk, Fort Churchill, Manitoba, Canada)
- 1 Piumaarporlu tamakku tamarmik ilinnut nalliuppata, pilluaqqussut perloqqussullu ilinnut saqqangiussakka, kingumullu uummammiugilerukkit akimanngitsuni tamani Naalakkap Guutivit ilinnut qimaaffigititaani, 2 saakkuillu Naalakkamut Guutinnut nipaalu naalallugu, taamarluinnaq soorlu ullumi inakkikkit, illit qitornatillu, uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit, 3 taava Naalakkap Guutivit aallarussartatit utersarumaarpai nallittorumaarlutillu kingumullu katersorumaarlutit inuiaqatigiinnit tamanit ilinnik siammaaffigisaminit.
Sentence Syllables with count 197
- § 14-imut§ 14-imi siunnersuutigineqarpoq, Kalaallit Nunaanni najukkat, pigisat nalillit aamma nalunaarsuinermi kort-it digitaliusut( digitalimik atuinermut atatillugu korti) pillugit pisortat tunngaviusunik paasissutissanik nalunaarsuiffiisa, illoqannginnersat-, aqquserngitimaluunniit aqqusineeqqat aqqinik imaluunniit najukkamik imaqartut, aqquserngitimaluunniit aqqusineeqqat aqqi aamma najukkat nassaassaaneri pillugit paasisitsiniaanermut Kalaallit Nunaata Najukkanut Nalunaarsuiffia, ilisimaarinnittutut oqartussaasutut paasiniaavittut atortassagaat.
- Konto pingaarneq 66.01.05 Oqartussatut suliarinnittarnerit isertitatigut matussusikkat Aatsitassanut Ikummatissanullu Oqartussaaffiup isertitatigut matussusiilluni ingerlatsineranut ilaasumik kontumi pingaarnermi uani isertitatigut matussusikkanit isertitarineqartut aningaasartuutigineqartullu assigiinngissutaannik aamma ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusut siuliini aningaasat atorneqarsimanngitsut akornanni ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni tullerni immikkoortitsinissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- § 10, imm. 1, nr. 4-mi ersersinneqarpoq Allorfimmit qulakkeerneqassasoq katsorsaanermut neqeroorutigineqartut assigiinngitsut, katsorsaanermut neqeroorutit pillugit isumaqatigiissutini killiussatut aalajangersakkat tunngavigalugit ingerlanneqartussaasut, tak.§ 4, imm. 2.§ 21-mut Imm. 1-imut Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq katsorsartinnissamut neqeroorummik itigartinneq Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfimmut naammagittaalliutigineqarsinnaasoq, Isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaat
- Imm. 5-imut Naalakkersuisut ersarinnerusumik aalajangersagalioreernerisigut, Naalakkersuisut ilaasortamik ataatsimik toqqaassapput inuussutissarsiornikkut kattuffiit inassuteqarnerisigut, assersuutigalugu sulisitsisut, ILIK aamma NUSUKA ataatsimoorlutik UR, ilaasortamik ataatsimik atuisartut kattuffiisa peqatigiillutik inassuteqarnerisigut, aammalu ilaasortamik ataatsimik pisortat inuussutissarsiornermik ingerlatsiviinut immikkut ilisimasaqartumik, Naalakkersuisut aamma kommunit peqatigiillutik inassuteqareernerisigut.
- § 25. Atortussiaq innaallagiartortoq taamaallaat niuerfimmi pissarsiarineqarsinnaalersinneqarneqarsinnaavoq, imaappat taanna teknikimut tunngatillugu isumannaallisaanermut najoqqutassat EU-mi atuuttut naapertorlugit suliarineqarsimaguni, kiisalu eqqortumik ikkussuunneqarsimalluni aamma aserfallatsaaliorneqarluni aammattaaq atorneqarnissaminut siunertarineqartut naapertorlugit atorneqarluni, taamatuttaaq inuit peqqissusiannut aamma isumannaallisaanermut tunngatillugu uumasuutinut imaluunniit pigisanut navianartorsiortitsissanani.
- Innaallagissiornermut Oqartussat naqqitigisatik suliffeqarfimmit malinneqarsimanngitsut, qularnaarlugu paasiguniuk, tassa kingusinnerpaamik iliuuseqarnissamut piffissaliussap iluani, suliffeqarfiup iliuuseqarfigisimanngikkai, taava tamanna nikingasoqarneranik kinguneqassaaq, tak. imm. 2. Imm. 4. Innaallagissiornermut Oqartussat misissuinermigut qularnaarlugu paasiguniuk, pitsaassutsimik qulakkeerinninnissamut atortumut piumasaqaatit eqqortinneqanngitsut, taava Innaallagissiornermut Oqartussat akuersissummik pigisaqarneq utertissinnaavaa.
- Qaamaneq takkukkaangat pilluartaraagut taarlu qamitsigaangat aliasuttaraagut qaminnissaalu nammineq piumasaraat ilunnimi sanngiissuseq ajugaammat inuunerlu erlinnaqisoq qimanniarlugu uumaak qaammat imissisimammat toqu atorusuppiuk ullut takkuttussat utaqqivaatsit ajornartorsiutitit pukkilisinnaapput qaqisinnaallugulu inuuneq neriulluarnerup katsorsassavaatit toqu aggerusuleruni takkukkumaarpoq inuuneq nalunngilarput ersikkami toqulu ersinngitsoq naluarput sunaanersoq inuuneq qalipaaterpassuaqarpoq toquli taarpoq- sooq kajungeraajuk?
- Rubenikkunni naalagaaneq Eliezeri Zikrip ernera, Simmiuukkunni Shefatja Ma'akap ernera, v17 Levimi Hashabja Kemuelip ernera, Aronimut Sadoki, v18 Judami Elihu Daavip qatanngutaasa ilaat, Issakarimi Omri Mikaelip ernera, v19 Zebulonimi Jishmaja Obadjap ernera, Naftalimi Jerimoti Azrielip ernera, v20 Efraimikkunni Hosea Azazjap ernera, Manassep naggueqatigiissortaasa affaanni Joeli Pedajap ernera, v21 Manassep naggueqatigiissortaasa affaanni Gileadimi Jiddo Zekarjap ernera, Benjaminimi Ja'asieli Abnerip ernera, v22 Danimilu Azar'eli Jerohamip ernera.
- v10 Iluartorli ernertaarpat, ernertaavalu nakuusertuuguni inorersuullunilu v11 ataatani ileqqorissuusimasoq iliornerisigut ataasiinnakkulluunniit malinnagu, tassa qaqqani pilliutinik nerisaruni, tullimi nulia kanngunartuliorfigiguniuk, v12 ikiortarialinnik piitsunillu iluanaarniarfiginnikkuni arsaarinnillunilu, sallunaveeqqummik utertitsinngitsooruni, guutipalaanik guutisiorfiginnikkuni maajunnartuliorlunilu, v13 iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisaruni ernialiisarunilu- taava taanna inuuginnassava?
- // crocodilian.com[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Naajarluusarsuaq piaqqanilu[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Timmiaq siissisoq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Oqalloriusaq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Skovsneppe[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Imermiutarsuit arnaasa piaqqatik peqqarniillutik illersortarpaat[ Suminngaanneernera IR]© Joe McDonald[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Aapakaat bavianit arnaasa piaqqatik isikkoris sartarpaat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Aapakaat qorsuit- marekattet[ Suminngaanneernera IR]© Joe McDonald Siunnersuut 5 Anersaakkut pisariaqartitatit isumagikkit BIIBILIMI QANOQ ALLASSIMAVA?
Sentence Syllables with count 198
- Nunat Aqqinik Aalajangiisartut pilersinneqarneranni siunertamik aalajangersaaneq, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut aaqqissuussaanikkut inissisimanerat, nunat aqqinik allattaatsinut tunngatillugu Nunat Aqqinik Aalajangiisartut piginnaatitaanerannik allannguineq, nunat aqqinik atortussanngortitsisarnermut tunngavinnik aalajangersaanissamut taakkulu avammut saqqummiunneqarnissaannut pisussaaffeqarnermik aalajangersaaneq, nunat aqqinik akuersissuteqartarnermut periaasissanik aaqqissuussineq, kommunalbestyrelsimiit oqaaseqartitsereernikkut pisartoq,___________________ UPA 2017/124 IKIIN suliap normua 2016-13880
- INNUTTAASUT AAMMA IT'EQARNEQ PILLUGU PAASISSUTISSAT 2016 23% qarasaasiamik ataatsimik arlalinnilluunniit angerlarsimaffimmi pigisaqartut 64% qarasaasiamik angallattakkamik ataatsimik arlalinnilluunniit angerlarsimaffimmi pigisaqartut 39% iPadimik tablettimilluunniit ataatsimik arlalinnilluunniit angerlarsimaffimmi pigisaqartut 79% smartphonemik ataatsimik arlalinnilluunniit angerlarsimaffimmi pigisaqartut 97% innuttaasut katillutik ataatsimik arlalinnilluunniit angerlarsimaffimminni qarasaasimik, qarasaasiamik 52% ullut tamaasa angerlarsimaffimminni qarasaasiamik atuisut.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik aamma suliffeqarfinnik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasut aamma siunnersuummut ilaasut inuit allat suliffeqarfiillu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit pisariaqartutut isigineqartunik paasissutissanik tunniusseqqusinnaavai, tamannalu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisariaqartut isigisaatut pissuseqartillugu iluseqartillugulu tunniutissallugu.
- Aallarniutitut koruuninik 1 milliardinik killiliussassatut siunnersuutaasoq Kalaallit Nunaanni piviusutut pissutsinik tamakkuninnga pingaarnerutillugu aallaaveqarpoq, suliniutinullu angisuunut inatsit tassaavoq nunatsinni pissutsit aallaavigalugit nunatsinni immikkut ittutut ilusilersugaasoq, nunanit allanit misilittakkanik piviusunik isumassarsiffiunngitsoq, allat pinnagit suliffissuaqarfinni suliniutit taama angissusillit nalinginnaasumik nunat tamalaani, soorlu EU-mi nunanilu killerni allani neqerooruteqartitsissutaasarnissaat.
- § 65. Atortunik sakkortuunik sarfalinnik uuttortaanerit inummit paasisimasalimmit suliarineqassapput kiisalu suliarineqassallutik atortunik sakkortunngitsumik aamma sakkortuumik sarfalinnik sarfaqartillugit suliarinninnermi periutsini aalajangersakkat naapertorlugit, tak. kapitalit 13 aamma 16-18, imaluunniit atortut ilaat sarfallit eqqaanni suliaqarnermi suliaqarnermut periutsit, tak. kapitalit 13, 16, 17 aamma 19, tassa navianartorsiorfiusinnaasup killingata imaluunniit qanillattorfiusinnaasup killingata iluanit pisinnaaneq nalorninartoqarpat.
- 1) nunami katiterneqarsimasut, 2) katiterfiit immerneqarsimasut imaluunniit qallerneqarsimasut, 3) ledningit nillertut aamma atortut kiassarneqartut akornanni attaviit qilaami aamma natermik kiassaanermut atortut aamma kabelit kiassaanermut atortut, 4) katiterineq svejserineq, aqerlorterineq, qajannaallisaalluni aqerlortikkat imaluunniit sakkoq naqitsinertalik atorlugu naleqquttumik katinneqarsimasut, imaluunniit 5) katiterineq tassaasoq atortussiamut innaallagiartortumut ilaasoq aamma nalinginnaasunik taakkununnga attuumassuteqartunik eqqortitsisoq.
- Kaassassorujunnguarooq Suligit maanna qiimallutit isumakkut nukittullutit siuaasat ataqqillugit aamma eqqaatsiartarlugit qanoq taakku erloqingaartut akiuuttut perlussuarnut kinguaatik inooqqullugit Suliassavigaat ilanik nutsuissallutik siumut isumaat aalatertarlugit qarasaat sulilersillugit qiimasussaatit takugukkit suliaasut pinngoralersut nutsat qiinik qaqortippata Siumummi ingerlasuni peqataanani eqqunngilaq sila manna ingerlagami qimataasut utaqqinagit kaasimaaginnarneq inummut kanngunaatissaavoq ilinnut siuaasanit pinnginnami 1960
- Angusaqarusussuseq Angusaqarneq pisariaqartittuarpara Siunissara mianersuuttuarpara Qaamasuunissaalu siuarsartuarlugu Neriunneq aallarniiuarpoq Pakatsinermik malitseqarsinnaasoq Anguniagarli nukittuniartuarluni Unittoornikumik nukkatsitsivoq Ikiuiumasoq qaammarsaammat Ataqatigiinnerput oqilisaajuarluni Aporfissamik ujartuinnginneq Iluaqutaasut atorluarneqarnerini Kusanartumik angusaqartuarpoq Artorsaatit anigorneqartuarput Nuannaarnermik takutitsiguni Ingerlajuarnissamik ersertitsisoq
- 12 Nerillutit qaarsillaruit, illullu ajunngitsut illuliarigukkit inigalugillu, 13 ussiutitillu savaatitillu amerlippata, siilvillu kuultillu ilinnut amerlillutik pigisatillu tamarmik amerlillutik, 14 taava uummatikkut anneruniaqinavutit Naalagaq Guutit puiorlugu, taassuma Egitsinimit kiffartorfimmit anisikkaatit, 15 puilasuitsukkullu angisuukkut siooranartukkut pulateriaarsunnik uunartunik sukorpiuuninillu pilissuakkut panertuinnartukkut imeqanngitsukkut tasiorlutit imermillu ilinnut pikialatitsilluni qaarsumit manngertumit;
- 28 Guutimillu ilisarsinissaq sussarinngimmassuk Guutip ilaginnaannalerpai isumamut sussaanngitsumut pisillugit assuarnartuliortunngorlugit, 29 iluaannernik ajorsusermillu piumatuunermillu iluaatsuliornermillu tamanik ilumioqangaartut, sinnganermik toqutsinermillu saqitsaanermillu peqqusersuunermillu ileqqorlunnermillu tattoqittut, 30 oqaatissuaasut, mamarliisut, Guutimik uumissuisut, angutaasersut, anneruniartut, usorsitsaapiluttut, ajortunik nassaarniartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, 31 sianiitsut, ilumuunngitsut, asanniuitsut, naakkittaatsut;
Sentence Syllables with count 199
- Imm. 5. Ulloq 31. december 2017 Namminersornerullutik Oqartussat naatsorsuuseriveqarnerat il. il. pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 23, 3. november 1994-imeersoq IR, Namminersornerullutik Oqartussat missingersuutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 29. oktober 1999-imeersoq IR§§ 21-24 kisiisa pinnagit, Namminersornerullutik Oqartussat missingersuutaat pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 8, 29. oktober 1999-imeersup IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 23. maj 2000-imeersoq IR kiisalu Kommunit aqunneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 22, 18. november 2010-meersumi IR§§ 40-50 atorunnaarsinneqassapput.
- Imm. 5. Kommunalbestyrelsimut ilaasortaq kinaluunniit, nipangiussisimasussaatitaaneq pillugu inatsisiliornikkut maleruagassat killissarititaat killigalugit, qinnuteqareernermigut pisinnaatitaavoq oqaluuserisassat allattorsimaffiinik aamma aalajangiinernut imaqarniliat allattorsimaffiinik ataatsimiititaliani ilaasortaaffiginngisaraluamini ilaasortaanut nassiunneqartartunik, aammalu qinnuteqareernikkut ataasiakkaatigut suliassanut tunngasunik ataatsimiititaliami ilaasortanut nassiunneqartut assigisaannik nassinneqarnissaminut.
- Imm. 5. Kommunalbestyrelsimi ilaasortaq kinaluunniit, nipangiussisimasussaatitaaneq pillugu inatsisiliornikkut maleruagassat killissarititaat killigalugit, qinnuteqareernermigut pisinnaatitaavoq oqaluuserisassat allattorsimaffiinik aamma aalajangiinernut imaqarniliat allattorsimaffiinik ataatsimiititaliani ilaasortaaffiginngisaraluamini ilaasortaanut nassiunneqartartunik, aammalu qinnuteqareernikkut ataasiakkaatigut suliassanut tunngasunik ataatsimiititaliami ilaasortanut nassiunneqartut assigisaannik nassinneqarnissaminut.
- 1) Angerlarsimaffiup avataanut inissiinermi aamma piffissami meeqqap angerlarsimaffiup avataaniinnerani innerani piffissamilu meeqqap angerlareernerata kingorna, meeqqap angerlarsimaffiani isumassuinikkut avatangiisit nukittorsarnissaannut ikiueriaatsit suut immikkut kommunalbestyrelsimit pilersinneqartussatut naatsorsuutigineqarnersut 2) Qulakkeerinnissaaq meeqqap qaqugukkut ataqatigiissakkamik angajoqqaaminut qanigisamini isumassuisuminut attaveqartassanersoq, tamanna meeqqap ineriartorneranut akornutaasussaanngitsutut nalilerneqarpat.
- Imm. 1-imut Imm. 1 malillugu, inuk annertumik napparsimalerpat imaluunniit immikkut ittunut nalliuttorsiornernut atatillugu, taassuma ataani akunnaatsuliilluni inuuissiortoornermut, kuisittoornermut, apersortitsinermut, katittoornermut, 25-liilluni katiffissiornermut ilisinernullu assigisaanilluunniit inummut innarluutilimmut, sumiiffiup angerlarsimaffigisap avataani najugaqarfissatut neqeroorummiittumut ittumut, kommunimi angerlarsimaffigisami kommunalbestyrelse, inuup qanigisaannut qaninnerpaanut angalanissamut tapersiinissamik neqerooruteqassasoq.
- Inuk inoqammik qarsupitaasoq Inuk inoqamminik qarsupitaasoq soqutaanngitsutut qummuinnartagaq nalullugu tassa nakuussusia inuunermigut ersilersarnera nittartagaat suliaasa takunnittaraagummi aatsaat Inuk inoqamminut kakkanniartoq tamanit pikkorinnerulersorisaq inuunikkut saqqummilersarnera nalussuseqarluni takkunnera pissusiviisa qulaagaat nuannaarnata takuarput Inuk" karakteerilik" pitsaasuimmik takutilluni tassa sapiitsuulluni toraakkani orninniartillugu takullugu aamma unissanani tassa ataqqinavissoq inuusoq nuannaartunartoq 1965
- Danmarkimi napparsimasut Naasutut panertutut tamaani qaamanermut kipilersutut artorsaateqarlunga ininni nallavinni innangavunga Ullut taartutut atortitaasut qaquguuna qaangiussasut timi anniaateqartuartoq qaquguuna qasuissasoq Naak qatanngutit ikinngutillu qiimangaartut qungujulasut naak ataataga, anaana aamma immaqa takunaveerpugut Paasineq saperpara inuuneq maani maanna atuligara timi tarnilu nanertugaasut maani ittut maluginngilaat Anniaatit erloqinangaartut qulliit kuuttuartut kiinnami qaquguuku naaniarumaartut paasineq saperpara, ila 1983
- Meeraalluta naapippugut Kammagiilerpugut Pinnguaqatigiilerpugut Nuannaaqatigiilluta najorpugut Ukiut ingerlaarput Inuusuttuaranngorpugut Allanik ikinngutitaarpugut Kisianni suli takusarluta Suna tamaat ammaffigivarput Eqqarsaatigut Misigissutsigut Isertukkagut Suut tamaasa oqaluuserisarpagut Ukiut ingerlaarput Inersimasunngorpugut Allanik ikinngutitaarpugut Kisianni suli takusarluta Immikkut ingerlalerpugut Eqqarsaatigut Misigissutsigut Isertukkagut Oqaluuserisarunnaarpagut Ikinngutigisimasara maqaasivagit Sumiippit ippit?
- 8 Naalakkallu Guutivit nunagisat neruttortippagu, soorlu siuaasatit uppernarsaaffigigai, ilinnullu tunniuppagu nuna siuaasannut tunniukkumallugu oqaatigisani tamaat, 9 maleruarsimagukkit inassutit makku tamaasa taamaaliorsimallutit, soorlu ullumi inakkikkit, Naalagaq Guutit asaqqullugu aqqutigeqqusaalu ingerlavigeqqullugit ullut nungullugit,- taava ungaluukkat taakku pingasut suli pingasunik ilassavatit ilinnut, 10 pinngitsup aava kuineqaqqunagu nunanni Naalakkap Guutivit kingornussassatut ilinnut tunniussaani, aammullu tuffigeqqunatit.
- " Takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat.
Sentence Syllables with count 200
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Sanasut, ruujorilerisut, innaallagisserisut sanaartortitsisunilu suliffeqartut akunnermusiallit pillugit Sulisitsisut aammalu Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiata akornanni isumaqatigiissummi 1. april 2016-imit 31. marts 2019-imut atuuttumi atugassarititaasut minnerpaamik assingi malillugit sulinerup ingerlanneqarnissaa Kalaallit Airports A/S-imut neqerooruteqartut aammalu Ilulissani, Nuummi Qaqortumilu mittarfiliornermik sanaartornermik ingerlataqartut qulakkiissavaat.
- Missingersorneqarpoq inuusuttut 50-it tungaanut amerlassuseqartut ataavartumik suliniuteqareernermi malitseqartitsilluni suliniummik pisariaqartitsisarumaartut, ikorfartuutissat tassaasinnaapput ataatsimoorussamik ineqarfiusuni inissaqartinneqarnissamik inummillu saaffigisartagaqartinneqarnissamik neqeroorfigineqarnissaq, ilaqutariinnik attavissarsissunneqarnissaq, imaluunniit inuusuttut ataasiakkaat iluaqutissaattut ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmut najugaqarfigisimasamut angajoqqaarsiarisimasanulluunniit atassuteqaannarnissaq.
- Siunnersuut Inatsisartut inatsisaannut atuuttumut sanilliullugu Oqaasertalerneqarnera atuuttoq Siunnersuut§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 34, 28. november 2016-imeersumi IR allanngortinneqartumi, makkua allanngortinneqarput:
- Imm. 9. Suliffeqarfissuaq nunamit nunamut nalunaarusiamik akileraartarnermut ingerlatsivimmut tunniussinissamut pisussaanngilaq, naak imm. 7, nr. 2-mi tunngavissaatitat ataaseq arlallilluunniit naammassineqarsimagaluarpata, suliffeqarfissuaq nunani tamalaani ingerlatsisoq ukiumi isertitaqarfiusumi piginnittutut ingerlatseqatigiiffik akileraartarnermut oqartussanut, piginnittutut ingerlatseqatigiiffik akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaanut nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussippat, tunngavissallu tulliuttut naammassineqarpata:
- 1)§ 54, imm. 1, 3 aamma 5 kiisalu§ 55, imm. 1, 3 aamma 5 malillugit angalanermut atatillugu tapersiinermut pisariaqartumut, matumani ingiaqateqarneq aamma immikkut ittumik tapersiinernik iliuuseqarnerit ilanngullugit, 2) angalanerup nalaani ingiaqataasunut, kiisalu ingiaqataasut angerlarsimaffiisa aamma najugaqarfissatut neqeroorutip akornanni angalaneq, aamma 3)§ 54, imm. 2 aamma 5, aamma§ 55, imm. 2 aamma 5 malillugit angajoqqaatut akisussaassusillit imaluunniit qanigisat allat tikeraarlutik angalanerannut najugaqarnerannullu.
- § 28-mut Imm. 1-imut Aalajangersakkamut siunnersuummi ersippoq qaffasinnerusumik inuutissarsiutinut( akademimi) ilinniakkami ilinnialissagaanni piumasaasoq ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniarsimanissaq, tamatumunnga ilanngullugit immikkut aaqqissuussamik ilinniarnertuunngorniarnermik ingerlatsisimaneq, imaluunniit naapertuuttumik inuutissarsiummik ilinniagaqarsimanissaq, tak. Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
- v2 Tassaavoq taanna assuarnaalluni inuusoq, innarluitsumik iliortoq ilumoortumillu uummammit pisumik oqalulluni, v3 oqaasipalaanik angallassinngitsoq, tullimi ajoqutissaanik iliunngitsoq, qaninnerpaasaminik tusagaanerlutsitsinngitsoq, v4 kisianni Guutip ajattugaanik asiginnaasoq Naalakkamillu mianerinnittut ataqqillugit, nammineq ajunaarutigissagaluaruniulluunniit uppernarsaamminik aalajangiussiinnartoq, v5 ernialikkanik taarsigassarsisitsinngitsoq, pinngitsuusumillu pisuutitsinngitsoq uffa pisuutitsinissaminut akilerniarneqaraluarluni.
- 27 Pivorlu Daavi Maranaamut tikiummat, taava Supii Naagasip ernera Rapamit Amunip kinguaasa piannit pisoq Maaggerilu Amialip ernera Luutipaarimiu Barsilailu Giiliatikkuusoq Rulliimiu 28 aatsipput siniffinnik puugutarsuarnillu marriortullu issoraaffiliaanik qajuusiassanillu suaasiassanillu qajuusanillu karrinillu sikatsitanik eertaasanillu qaqquaasanillu kaavequtinillu sikatsitanik 29 tungusunnitsuummillu immummillu kinertumik savanillu ussigillu immuannik mikiartumik Daavimut inunnullu ilagisaanut, nereqqullugit oqaramik:
- [ Nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) ABRAMIP ANGALANERA Imarsuaq Karkemisji Karani KANA'ANI Uri[ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit nunap assinga tunngavigalugu[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Urimi inuuneq ilorrisimaarnartoq qimassaguniuk Abrami upperluartariaqarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Tuperni najugaqarlutik Abrami inoqutaalu nassuerput" nunami takornartaallutik allamiuullutillu" Qanoq ilinniartitsinerlutit eqqumaffigiuk" Oqaaseq oqaluussissutiguuk...
- Illit aamma taamaaliorsinnaavutit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Eqqortuliortariaqarpugut inuit innuttaaqatigiinni qanorluunniit inissisimasut oqaluussiffigalugit[ Qupp. 29- mi assiliartat] Ilumoorfiginnilluni tunniusimanermik nuannarisaqarneq ersersittariaqarparput pisariaqartitsisut ikiorlugit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Anneruniajuilluta pisinnaasatta killeqarnerat nassuerutigisariaqarparput sapinngisatsinnik iliuuseqaatigaluta BIIBILI INUIT INUUNERANNIK ALLANNGUISITSISARPOQ Oqaluttuartoq Susana Plasín Udías UKIOQ INUUIA:
Sentence Syllables with count 201
- Nakorsaqarfimmi atortut tassungalu atasutut atortussat assersuutigalugit tassaasinnaapput napparsimmavimmi siniffiit, aamma naqitsinaveersaatilikkatut madrassit, tassani apeqqutaallutik nappaammik paasiniaanerit, scannerit aamma assersuutigalugu røntgenip qinngornerinut illersuutitut aqerlortalikkatut atisat, angallanneqarnermi anersaartuutit aamma anersaartuutit aqqutaat, timimut pilallugit ikkussat, uummammik nappaateqartunut nakkutilliinermut atortussiat, kemomik katsorsagaanermut infusionspumpit aamma kuseriarnernik kisitsissutit, kiisalu pilattaanermut allisitsiutit mikroskopit.
- 1) ilinniartup ilinniagassatigut ilisimasaanik pisinnaasaanillu annertusaanissaq aamma teoretiskimik periutsitigullu piginnaasanik pisinnaasanilu kiisalu bacheloritut ilinniakkap killiffianut naleqqiullugu nammineersinnaanermik annertusaanissaq, 2) ilinniartup ilinniartitsissummi imaluunniit ilinniartitsissutini sammisassani periutsinilu immikkoortunik annertusisanik atuineq aqqutigalugu ilisimasassatigut itisilerinissaa, tamatumunnga ilanngullugit ilisimatuutut suliaqarnermik periutsinillu sungiusarneq, 5
- § 4. Nammineersinnaajunnaarsitsineq aallartinneqartinnagu imaluunniit pinngitsaaliissummik allamik atuilersinnani, taava napparsimasoq pinngitsaaliissummik iliuuseqarnissaq pilersaarutigineqartoq pillugu, taassuma sukumiinerusumik suuneranik, tunngavigineqartumik aamma siunertaanik ilisimatinneqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Taamaattorli, pinngitsaaliissummik sukaterussinerup aamma nukiit atorlugit pissaanermik atuinerup atorneqarnerini, tak.§§ 21-25, immikkut pilertortumik iliuuseqartoqartariaqartillugu ilisimatitseqqaarnissaq pinngitsoorneqarsinnaavoq.
- § 40. Innaallagissap aqqutaani ikkussuunneqarsimasumi nukissiat assigiinngitsut assigiissinniarlugit( potentialudligning) illersuummik atuisoqartillugu, taava nunamut ikkunneqarsimasoq nassaarineqassaaq, tassungalu ikkunneqassapput 1) attaviit assigiinngissutsinik assigiissitsisussat illersuinermut atorneqartussat, 2) aqqutit nunamut attavilerneqarsimasut aamma 3) aqqutit illersuutaasut, Imm. 2. Innaallagissap aqqutaani ikkussuunneqarsimasumi atuunneranut nunamut aqqutit atorneqarpata, taava taakkua taamatuttaaq nunamiittumut ittumut attavilerneqarsimassapput.
- Eqeersaasora Siulitta kalaallit inuusitoqaata nammineq aalajangersimasaata qasukkartitassaanani nunat, sermitat, qaarsuinnarsuit sinerissallu nunnaviluttorsuit ajugaaffigisarsimavaat Ulluinnarni saamarpaluttorsuaq piniartoq sapersajuitsorsuaq piumassusilissuulluni anorersuit, perluk, kaperlassuaq quloruusunut persuanartorsuit aalajaalluni sorsugarai Piniartorsuit uumagallarmata nunaminni pingaarnerugallarmata inuuneq pisuuneroqaaq nunaminnilu salliugallarmata qiimanermik peqarlutik uumammata aap, inuuneq pisuuneroqaaq 1959
- perlerorneq perlerarneq pallorarneq perlerornersuaq perlerarnersuaq pallorarnersuaq ataatsimeersuarneq ataatsimoorsuarneq perlerornersuaqalerpoq perlerarnersuaqalerpoq pallorarnersuaqalerpoq ataatsimeersuartoqalerpoq ataatsimoorsuartoqalerpoq ataatsimeersualeqaangaasinngooq perlerortorsuannguleqaangaasinngooq ataatsimoorsualeqaangaasinngooq perlerartorsuannguleqaangaasinngooq ataatsimeersualeqaangaasinngooq pallorartorsuannguleqaangaasinngooq pallorarneq perlerarneq perlerorneq ataatsimeersualermata perlerortorsuanngulermata perleroqataaginnalerpunga
- 22 Taava oqarumaarput kinguaariit kingullissat, qitornasi kingunissigut inuulerumaartut, allanertallu nunamit ungasissumit tikiuttut, takugunikkik nunap matuma perlutsinneqarneri nappaatillu Naalakkap tassani nappaataatitai, 23 ikuallassaat tarajorlu, issortaa tamarmi ikineq, naatsiiassanik siaruarteriffigineqarsinnaanngitsoq naasoqarsinnaanngitsoq, sumillu naatsiiamik naalersoqarsinnaanngitsoq tassani, soorlu Suutuma Gumooralu Aatamalu Siipuiillu muminneqartut, taakku Naalakkap ninngannermini kamannerminilu mumitai,- 24 taava akimanngitsut tamarmik oqarumaarput:
- ( wE 3/ 15 04)[ Qupp. 8, 9- mi assiliartaq] Jehovap Mosesi maniguuttoq Israelikkunnut inussiaanermit aniguisitsisutut suliassaqartippaa[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Perluit qulit sakkortuumik takutippaat Pinngortitsisup erngit, seqineq, sullinerit, uumasut inuillu pissaaneqarfigigai[ Qupp. 10, 11- mi assiliartaq] Mosesi ikiortigalugu Jehova Israelikkut inuiaqatigiinngortippai imminit siulersorneqartutut Biibilimi najoqqutassiat qanoq iluaqutigisinnaagitit QULARUTIGIGUNANNGILAT uumasut nalugaluarlugu silatuujusut maskiinallu programmiligaasut.
- [ Qupp. 9- mi assiliartat] Biibilimi erserpoq Jehovap innuttani aniguisillugit tuppallersartarai[ Qupp. 10- mi assiliartat] Jiisusip inuit ilinniartillugit, ajorunnaarsillugit toqusunillu makititsilluni tuppallersartarpai[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Jiisusi Guutimit ikiorneqarpoq Imai februaari 2008 Aalajangernerit nuannaarutaasut NORMUMI UANI 3 Angut pisooq naalagaasut ilaat isumatusaanngitsumik aalajangertoq 4 Aalajangernerit nuannaarutaasut 30 Jehovap oqaasia uumavoq- Markusi AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
- 14 Taamaattumik, asasakka, tamakkuninnga ilimagisaqarassi, ilungersorniaritsi taassumunnga naapeqqullusi innarluitsusi assuarnaatsusilu eqqissillusi, 15 naalakkattalu kamajuissusia annaffissaatissiuk, soorluttaaq Paalusip qatanngutitta asanartup ilisimassutsimik tunineqarsutsi missiliorlugu allaffigigaasi, 16 taamatullu[ oqaaseqarluni] allakkamini tamani tamakku oqaatigisaraangamigit, paasineq ajornartunik ilaqartut, ilinniarsimanngitsut aalajangersimanngitsullu mumitaat allassimasoqataallu tappullugit nammineq aseruutissaminnik.
Sentence Syllables with count 202
- Konto pingaarneq 62.30.03-mut, Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, allaffissorneq, nassuiaatit Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut, Ineqarneq pillugu Naammagittaalliuuteqartarfimmut, Inunnik Isumaginninnermut Naammagittaalliuuteqartarfimmut, Atuisartunut Pisisartunullu Maalaaruteqartarfimmut, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamut, Avatangiisit Innarlitsaaliorneqarnissaat pillugu Naammagittaalliuuteqartarfimmut aamma Pinngortitap Illersorneqarnera pillugu Ataatsimiititaliamut, Nalunaarasuartaateqarnermut
- Imm. 3. Kommunalbestyrelse meeqqanut inuusuttunullu ataqatigiissumik ilusilersukkamik kiisalu meeqqanik sumiginnaanermik pinaveersaartitsinermut piareersimasortalimmik siusissukkut paasisaqartarnissamut meeqqallu sumiginnakkat pillugit sulianik suliarinnittarnermut upalungaarsimasussanik, kiisalu ajornartoornermi upalungaarsimanissamik periusissiussalluni meeqqamik angerlarsimaffiup avataanut inissiinissap tungaanut isumaginninnikkut nakkutilliinermik suliaqarnissamut pilersaarusiussaaq, takuuk§ 36 imm. 3 naammassisinnaajumallugu politikkiliussaaq.
- Ukiunik marlunnik piffissaliineq nunaminertamik atugassinneqarnissamut piumasaqaammut inatsisitigut aalajangersarneqartumut naapertuuppoq, taannalu malillugu nunaminertamik atugassiisarnermi oqartussaasoq nunaminertamik atugassiinerminut atatillugu piumasaqarsinnaavoq, nunaminertaq atugassiissutigineqartoq nunaminertamik atugassiinermut akuersissuteqarnermiit ukiut marluk qaangiutinnginnerini atorneqassasoq, tak. pilersaarusiorneq aamma nunaminertat atorneqartarnerat pillugit Inatsisartut inatsisissaat nr. 17, 17. november 2010-imeersoq IR.
- " Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 72 b naapertorlugu ilanngaasiinnginnermi akileraarutit Piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu aningaasaliissuteqarnissamut Aningaasaateqarfimmut nuunneqarsinnaanerannik piginnaatitsissutip aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 72 a naapertorlugu ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aamma atuuttussanngortinnerata kingunerisassai Naalakkersuisunit naammattumik erseqqissusilimmik nassuiaatigineqarsimanngitsut Inuit Ataqatigiit isumaqarput.
- Konto pingaarneq 24.11.10-imut Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit nassuiaatit Qamutit motoorillit taamaallaat innaallagissamik brintimillu ingerlatillit eqqunneqarneranni nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuummik aamma qamutit motoorillit akileraarutaannik akiliinngikkallarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 29. november 2013-imeersoq IR naapertorlugu akitsuutinut akiliinngikkallarnissaq ukiumik ataatsimik oqaasertaliussatigut sivitsorneqarpoq, kontumullu pingaarnermut matumunnga oqaasertaliussatigut kingullermik 31. december 2020 tikillugu sivitsorneqarluni.
- Imm. 2. Kommunalbestyrelsi tamanna pisariaqarpat innuttaasoq akuersiteqqaarnagu, innuttaasunut isertitanik ikiorsiissutinillu tunniussinissamut atugassanik, ilanngullugit innuttaasut pillugit paasissutissat§ 12 malillugu aningaasanut atorsinnaasanut qaffaavigineqarsimasut imaluunniit qaffaavigineqarsimanngitsut pillugit, kiisalu innuttaasut aningaasartuutimik aalajangersimasut akilernissaannut kommunimit ikiorserneqartartut pillugit, Ilanngaassivimmut paasissutissanik isertuussassanik ingerlatitseqqissinnaavoq, ilanngullugit paasissutissat inummut tunngasut.
- Imm. 2. Suliffeqarfik§ 4 naapertorlugu nalunaarsorneqarnissaq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit akuerineqarsimappat, aammalu kapitali 4 naapertorlugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimalluni, aatsaat suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut taaguutip atorneqarnissaanut suliffeqarfik pisinnaatitaavoq.
- Nakorsaanerup piumasaqaataasut atuukkunnaarsimasut paasiguniuk taava nammineersinnaajunnaarsitsineq ingerlaannartumik atorunnaarsinneqassaaq, tak.§ 13, imm. 1. Imm. 3-mut Nakorsaanerup nammineersinnaajunnaarsitsinissamut piumasaqaataasut atuukkunnaarsimasut paasiguniuk, nammineersinnaajunnaarsitsineq ingerlaannartumik atorunnaarsissavaa, tak.§ 13. Imatut pisoqarpat nakorsaanerup nammineersinnaajunnaarsitsineq suli pisariaqartuusoq taava§ 34, imm. 3-p malitsigisaanik, napparsimasumut siunnersortaasoq aamma taamatuttaaq napparsimasoq, aalajangiineq pillugu ilisimatinneqassapput.
- 16 Maannalu ilumoortumik assuarnaatsumillu iliorussi Apimiilak kunnginngortikkassiuk, Jeruppaalilu inoqutaalu ajunngitsuliorfigigussigik, assaasalu qanoq-iliornerisa nalissanik iliorfigigussiuk, 17 illersorlusi ataatagigaluara sorsummat, inuussutsilu igeriaannarlugu Miitiaakkut assaanit annaammasi, 18 taamaattorli ilissi ullumi nikuittusi ataatama inoqutaanut ernerilu toqullugit, angutit arfineq-marlunnik qulillit ujaqqami ataatsimi, Apimiilallu kiffaata arnap ernera kunnginngortikkissi Siggiimip inuinut, qatanngutigigassiuk;
- Kristumiut Babylonimiunit tigusaanerat Guutip in-nut- taasa up-perisarsior- nermit eq-qun- ngitsumit as-sersuutaasumik tigusaanerat- tut paasisariaqar-poq Israelimi palaseqatigiit tas-saap- put angutit eqimat-tat ilumoor-tumik pal-lorfigin- nin-nermi siulersuisus-satut Jehovamit toq-qar- neqar-tut Fjernsyni isumatuumik atoruk FJERSYNI" oqaluttuartutut, meeqqanut paarsisutut isummanillu pilersitsisartutut" siulersortaalluni inississimavoq, nalunaarusiami Not in the Public Interest- Local TV News in America- mi, USA- mi suleqatigiinnit tusagassiuutinik nakkutiginnittunit suliarineqarsimasumi, allassimavoq.
Sentence Syllables with count 203
- 2.7.2 Suleqatigiissitap aqutsisullu isumaliutersuutaat Qallunaat Nunaanni tarnimikkut nappaatillit pillugit inatsimmisut, napparsimasut katsorsartinnissamik isumaginninnikkulluunniit pisariaqartitaminnik, tarnimikkut nappaatillit namminneq piumassusertik naapertorlugu pinngitsaaliissummik unitsitat tigummigallagassanngortitalluunniit saaffiginnittanngitsut pillugit, napparsimavimmiit angerlartitaanermut atatillugu isumaqatigiissusiortoqatarnissaa pilersaarutinillu ataqatigiissaakkanik maleruagassiortoqartarnissaa, suleqatigiissitap aqutsisullu innersuussutigaat.
- § 10 e. Naalakkersuisut pissutsit§§ 10 a- 10 d-mi pineqartut pillugit ersarinnerusunik maleruagassiorsinnaapput, tamatumunnga ilanngullugit suliffeqarnermi illuatungeriit kattuffiisa sorliit amerlanerusunut sinniissuusutut isigineqarsinnaanerat aammalu isumaqatigiissutit suliamut attuumassuteqartut suuneri, sulisut kattuffiisa isumaqatigiinniarsinnaatitaanerat suliumajunnaartitsisinnaanerallu, akissarsianik naatsorsuisarneq nal. ak. tunngaviusumik akissarsiat ataatsimoorussamik isumaqatigiissutit naapertorlugit aammalu sulinngiffeqarneq pillugu.
- Imm. 6 naapertorlugu ukiumi eqimattamut aarlerinaatitut angusaq eqimattami soraarnerussutisianik sipaagaqartunut ataasiakkaanut aarlerinaatitut amigartoorutitut angusat, inuup toqunermigut aarlerinaatitut akiliutaata aningaasanngorlugu inerneranik kiisalu inuussutissarsiorsinnaanerminik annaasaqarnermigut aarlerinaatitut akiliutaata aningaasanngorneranik, eqimattallu toqunermikkut inuussutissarsiornermikkulluunniit annaasaasa aarlerinaatitut akiliutissaata aningasartaasa inernerinik gangernerisigut nassaarineqassaaq.
- Konto pingaarneq 01.10.15-imut, Inatsisartuni sanaartornerit aserfallatsaaliinerillu, nassuiaatit Nr. 1. Illuut A/S Inatsisartuni ilaasortanut inissialiortitsinernut illup sananeqarnissaanik isumaginnissaaq, illuummik piginnittuussaaq ingerlatsisuullunilu, Inatsisartut Siulittaasoqarfiannik attartornermut isumaqatigiissusiussaaq, sanaartornermut aningaasaliinissamik pilersitsissaaq, Namminersorlutik Oqartussaniit taarsigassarsinissaq pillugu neriorsuummik piniassaaq kiisalu suliarinnittussanut isumaqatigiissusiussaaq sanaartornerullu nakkutiginissaanik qulakkeerinnilluni.
- Ilisimatusarnermik suliniutinik avataanit aningaasalersorneqartunik sulisut isumaqatigiissutaat pillugit instituttimi aqutsisoqarfiup ilisimatinneqartarnissaa akuersissuteqartarnissaalu aalajangersakkami piumasaqaataavoq, aamma ilisimatuut ataasiakkaat saqqummiussillutik suliaannik taakkualu pitsaassusaannik instituttimi aqutsisoqarfiup malinnaaffigisaqarnissaa piumasaqaataalluni, universitetip ilisimatuussutsikkut ileqqorissaarnissaq pillugu universitetip najoqqutassiai malinneqarnersut ilanngullugu malinnaaffigissallugu.
- Ataatsimiititaliap suliarinninnermini ilaasortarai Inatsisartunut ilaasortaq Henrik Fleischer, Siumut, Siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Múte Bourup Egede, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Mala Høy Kúko, Siumut, Inatsisartunut ilaasortaq Hermann Berthelsen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Randi Vestergaard Evaldsen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Tillie Martinussen, Suleqatigiissitsisut UKA 2019-imi 27. marts siullermeerinninnerup kingorna ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- Imm. 2. Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasup imm. 1 naapertorlugu ukiumoortumik UR nalunaarusiaq, kingusinnerpaamik suliffeqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnera pillugu peqqussummi tamanna pillugu aalajangersakkat naapertorlugit ukiumoortumik UR nalunaarusiamik Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfimmut nassiussineranut peqatigitillugu, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nassiutissavaa.
- § 19. Dronning Ingridip Napparsimmavissuata tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaaneq aalajangersinnaavoq napparsimasup angerlartinneqannginnerani angerlartitsinerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffiginnittoqassasoq unitsitsineq tunngavigalugu napparsimasup angerlartinneqarnermi kingornatigut nakorsarneqarneq napparsimasup peqqissutsiminut pisariaqartoq maleruarunnaassagaa tunngavissaqartumik ernumagineqarpat aamma aarlerigineqarpat, kiisalu 1) napparsimasoq unitsinneqarnini sioqqullugu ukiut pingasut kingulliit napparsimavimmut pinngit-
- Imm. 3.§§ 68-71-imi allaaserineqartutut qaffasissumik naleqartunik kontonik annertusisami ujaasinermi toqqorsinissamut ilitsersuut imaluunniit c/ o- najugaq nassaarineqarpat aamma§ 63, imm. 1, nr. 1-5-imi allanneqartunik allamik najugaqarneq pasinartullu allat kontomik piginnittumut atasutut nassaarineqanngippata, kontomik piginnittumut tamatuminnga imaluunniit akileraartarnikkut najugaqarfimmik aalajangersaasinnaasumik kontomik piginnittumit tassanngaanniit nammineq nalunaaruteqarneq imaluunniit uppernarsaanermut allagartamik aningaaserivik nalunaaruteqartoq pissarsiniassaaq.
- Kristusip pisuussusia siunersissaanngitsoq Guutimik nalusunut oqaluutigeqqullugu, 9 tamanullu takulluarteqqullugu anngigisap killeqanngitsumit Guutimi tamanik pinngortitsisumi isertugaasup atorneqarnissaa sunaasoq, 10 tassa Guutip nalinginnarpassuarnik ilisimatuussusia maannakkut ilagiissutigut siulersuisunut naalakkersuisunullu qilammiusunut nalunaarneqaqqullugu 11 killeqanngitsumit siunnersuutigisaa missiliorlugu suliarisaa Kristusi Jiisusimi Naalakkatsinni, 12 taassumuuna siooranata tatiginnillutalu palligussinnaanngorpugut, upperfigigatsigu.
Sentence Syllables with count 204
- Ingerlatseqatigiiffissuaq nunani tamalaani ingerlatseqatigiiffissuarmut qullerpaatut aqutsisuunngippat imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmut aqutsisumut sinniisuunngippat, ingerlatseqatigiiffissuaq kingusinnerpaamik ukiup isertitaqarfiusup naanerani akileraaruseriffimmut, ingerlateqatigiiffissuup akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani, nunamit nunamut nalunaarusiap nunami tunniunneqarfissaani, ingerlatseqatigiiffissuup sorliup nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussinissamut pisussaaffeqarneranik nalunaaruteqarnissamut pisussaaffeqarpoq.
- " Oqaasertaliussatigut siunertaavoq Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup akisussaaffiata iluani aningaasartuutit matussuserniarlugit akilerneqartunut akitsuutit il.il. Aatsitassat pillugit tamatumunngalu pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR, Kalaallit Nunaanni Namminersorneq pillugu Inatsimmi kiisalu Kalaallit- danskit Kalaallit Nunaanni Namminersorneq pillugu Isumaliutissiissutaanni 17. april 2008-meersumi IR anguniakkat maleruagassallu aalajangersarneqartut naapertorlugit qulakkeerneqarnissaat.
- xxx 2019-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia, siunertaq, nassuiaatit aamma oqartussaasut pillugit aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaata atuuffii§ 1. Inatsisartut inatsisaat manna Kalaallit Nunaata nunataani inuussutissanik tunisassiornermut, suliarinninnermut tunisinermullu atuuppoq, taamaattoq tak. imm. 3 aamma 4. Imm. 2. Inatsimmiipput ipput inuussutissanik passussinermi immikkoortut tamarmik, tassunga ilanngullugit tunisassiorneq, suliarinninneq, uninngatillugit toqqortarinninneq, poortuineq, assartuineq, naggataatigullu atuisussamut tuniniaaneq pilersuinerlu.
- Eqqartuunneqarsimasunik nakorsartinnissaq siunertaralugu Danmarkimut nuussinissamut atatillugu pisinnaatitsissut Kalaallit Nunaanni Pinerluttulerinermi inatsimmi§ 157-imiippoq ippoq, tak. inatsimmi tassani kapitali 33. Taamaattumik eqqartuunneqarsimaneq tunngavigalugu tarnimikkut napparsimasunik nuussinissamut piginnaatitsissut pineqanngilaq, siunnersuummi§ 10, imm. 2-mi[ all. maanna§ 10, imm. 4-mit erserpoq], napparsimasunik nunani allani nakorsarneqartussanngortitsinermi, tassa eqqartuussinikkut nakorsarneqarnissamik eqqartuussinissamut piginnaatitsissut eqqartuussiveqarfimmiimmat immat.
- Panik alliartorputit perorsimasunngoruit takorloortakkakka angunngisakka qanortoq anguniarigit Panik alliartorputit perorsimasunngoruit suliniutikka angunngisakka qanortoq naammassigigit Panik alliartorputit perorsimasunngoruit asanninnivimmik ujarlernera qanortoq nangeqqikkiuk Panik alliartorputit perorsimasunngoruit inuunerup eqqissinaatsuunera nakuullutit qaangeriuk Panik angisuunngoruit perorsimasunngoruit qanortoq inuunerup taarsuisa aqqusaanngilluinnarlisit Panik angisuunngoruit perorsimasunngoruit kisinnak imanna oqartarina:
- v26 Ezri Kelubip ernera nunalerillutik narsaammi sulisartunut nakkutilliisuutitaavoq, v27 Shim'i Ramamioq viinnequteqarfinni sulisunut, Zabdi Shefamimioq viinninut peqqumaatinut, v28 Ba'al- Hanani Gederimioq olivenequtinut morbærfigenequtinullu nunami qattunilimmiittunut ittunut, Joashi uuliamik peqqumaatinut, v29 Shitraji Saronimioq nersutaatinut nassulinnut Saronip narsartaani mangiartunut, Shafati Adlajip ernera nersutaatinut nassulinnut qooqquniittunut ittunut, v30 Obili Ismaelikkuusoq qatigattuutinut, Jekdeja Meronotimioq siutituunut, v31 Jazizilu Hagrikkuusoq savaatinut.
- v32 Aamma takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, v33 taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat.
- 19 saagilli kiffavit tussiutaanut qinnutaanullu, Naalagaq Guutiga, naalallutit nillianermut tussiummullu kiffavit tussiutigisaanut kiinnavit saani, 20 isitit mappersimaqqullugit illumut matumunnga ullukkullu unnuakkullu, najukkamut oqaatigisannut aqqit tassaniitikkumallugu itikkumallugu, naalallutit tussiutinut kiffavit tussiutigisassaanut najukkami matumani, 21 naalallutillu kiffavillu innuttavillu Israiilikkut qinusarnerinut tussiutigisassaanut najukkami matumani, illimmi naalallutit najukkamit inigisannit qilammit, naalallutit isumakkiillutillu.
- 9 Tamanna pillugu uaguttaaq taamanili tusaqqaaratta soraanngilagut qinnuttarlusi qinusarlutalu peqqusaanik ilisarsisorsuanngoqqullusi tamanik ilisimalersillusi anersaallu piinik sianilersillusi, 10 tassa Naalakkami ileqqorisariaqartoq naapertorlugu tamatigut iluarisassaanik saqilluaqqullusi, ajunngitsulianillu tamanik kingunissioqqullusi Guutimillu ilisarsiartoqqullusi, 11 pissatseqqullusilu pissaanernik tamanik pissaaneqarnersuagut naalannassusiata piagut, tamatigut qasusueqqullusi nikallujueqqullusilu tipaatsullusi.
- 12 kuultilu siilvilu nioqqutigisat ujaqqallu erlinnartut sapanngarissullu ilupaassiarissullu annoraassallu aappallarissut siilikillu aappalujattullu qisuillu tipigissut tamalaat pequtillu tuugaasut tamalaat pequtillu tamalaat qisuusut erlinnarnerit kanngussaasullu saviminiusullu ujaraasullu qaqortut 13 kaniilillu nutsanullu tarnutissiat pujoorutissallu tipigissut tarnutillu tipigissaatillu qaqortut viinnilu uulialu qajussallu pitsaanerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu qimuttuarsuillu qamutillu assakaasullit inussiallu, inuillu tarnaat allaat.
Sentence Syllables with count 205
- 1) pædagogikummimik ilinniartup ilinniartitsineranik marloriarluni pulaarneratigut malinnaaneq, 2) pædagogikummimik ilinniartup suliap tungaatigut piginnaasaqarnerata pisariaqartutigut uppernarsaateqarnerata nakkutiginissaa, 3) pulaarnermut siullermut atatillugu naliliineq ilitsersuinerlu, 4) pædagogikummimik ilinniartup suliutigaluni pædagogikummimik ilinniarnermini angusineranik naliliineq kiisalu 5) pikkorissartitsinermut aqutsisup missingiutaa tunngavigalugu pædagogikummimik ilinniarnermut oqaaseqaasiorneq.
- Siunnersuummut tassunga ataatsimiititaliaq allannguutissatut siunnersuuteqarpoq, tamatumani ilaatigut qulakkeerniarneqarluni inissinneqarsimasunut iliuusissatut pilersaarutinut nutartikkanut atatillugu inissinneqarsimasut angajoqqaavinut, angajoqqaat pineqartut angajoqqaajusinnaassusiannut isumassuisinnaassusiannullu tapertaallutillu nukittorsaataasussanik, pisariaqartumik iliuuseqarnissamik neqerooruteqarnissaq, taamaaliornikkut meeqqat inissinneqarsimasut ajornanngippat angajoqqaaminnut uternissaminnut periarfissinneqarsinnaaqqullugit.
- Akileraarutissat amigartoorfiusut taakkulu ilaat akileraarutissanut amigartoorfiusunut immikkut kontumut erniat naatsorsorneqartut, imm. 2 naapertorlugu§§-it 4 imaluunniit 5 malillugit ukiumi aningaasarsiaqarfiusumik akileraarutissanut ilanngaatigineqarsimanngitsut imaluunniit imm. 2 malillugu tunniunneqarsimanngitsut, akileraarutissanut amigartoorfiusunut nalinginnaasumut kontumut nuunneqassapput, ukiup aningaasarsiorfiusup akileraarutissat amigartoorfiusut naatsorsorneqarfiata kingorna ukiut aningaasarsiaqarfiusut arfernganni.
- 1) siusinnerusukkut tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarsimappata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermi piumasaqaatit akuerineqarsinnaanngippata, tak.§ 4, imm. 7. Tamatumani naatsorsuutigineqarpoq suliffeqarfiit piukkunnartussarsiornermut peqataajumasimasut, imaluunniit neqerooruteqarsimasut,§ 18 peqataatinneqannginnissamik pissutaasunut attuumassuteqanngitsut, tamakkerlutik isumaqatigiinniarnernut 11
- § 104. Atortunik sakkortuumik sarfalinnik sarfaqartillugit taakkunani imaluunniit taakkua eqqaanni suliaqarnermi isumannaatsuunissamut ungasissuseq naatsorsorneqassaaq atortumi atortut ilaasa sarfamik ingerlaffiusup tapinnaallisaateqanngitsumit aamma imatut aalajangerneqassaaq, periutsip suunera apeqqutaatillugu, sivisussusia aamma katitigaanera apeqqutaatillugit ungasissutsimut naammattumik ilassuteqartoqassaaq DL. Imm. 2. Isumannaallisaanermut ungasissuseq sulinermik aqutsisumit aalajangerneqassaaq navianarsinnaasunik nalilersuinermut atatillugu, tak.§ 47.
- 1) suliffeqarfimmi inuk ataaseq imaluunniit inuit arlallit inuttut akuersissummik pigisaqartut suliffeqarfimmut attuumassuteqartut atorfeqartuunersut, kisimiilluni suliffeqarfimmik ataasiinnarmik pigineqartumik piginnittuunersoq imaluunniit ingerlatsivimmi peqataasutut inissisimanersoq, 2) suliffeqarfik pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik atorsinnaasumik pigisaqarnersoq, 3) suliffeqarfik akiliisinnaajunnaartussatut imaluunniit sulianik unitsitsisussatut sulissutigineqanngitsoq, 4) suliffeqarfiup Kalaallit Nunaanni najugaqartutut inissisimanera.
- ILANNGARPAATIGUT-AASIIT illup ilua kiakkaluaqisoq qiiavunga naallu oqoraluaqalunga iseravit takuara kiinnat isitit qiviarput aperipput akivakka nalunngilat nalunngikkiga oqaluuppugut aliasunnerpullu ukiut untritillit erloqinartuisa eqiterfiattut oqimaatsigaluni tuttoq sakissatsinnut misigilerparput inuunerput timerpullu akigitissimavarput ulluinnarni malunnartuartoq torlulaatigiuagarput saannguatsinnut pivoq sakissatsinnullu tuppoq annilaarnartumik nukittulluni ullumi torlulaarpugut ilarpunngooq toquvoq ilanngarpaatigut-aasiit- imminorporooq!
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Sikusiut" Otso" sikumi aqqutissiortoq[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Umiarsuaq sikkussaasimasoq- 1890- ip missaani[ Suminngaanneernera IR] Museovirasto[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Sikusiut" Taymyr" atomimik ikummatissalik[ Suminngaanneernera IR] Kværner Masa- Yards[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Umiarsuaq assigiinngitsunik suliaqarsinnaasoq aamma kabelilersuinermut ruujorilersuinermullu atorneqarsinnaavoq[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket[ Qupp. 10- mi assiliartaq]" Botnica"[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket Pulaarneqarusuppit?
- [ Qupp. 25- mi diagrammi/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Uilorpassuit najummatsertariaasiat Isigaasaq Kanaartaq Ujalussiaasaq Byssus- iusoq Ujalussiaasaq Nipputtartoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Uillut imermik sukuluiaallaqqittorujussuupput[ Suminngaanneernera IR] Ontario Ministry of Natural Resources/ Michigan Sea Grant[ Qupp. 25- mi assiliartat] Perna viridis Uiloq tungujortoq Uiloq Zebra Mytilus californianus Villosa iris( Uillut angissusiviat assimi najoqqutarineqanngillat)[ Suminngaanneernerat IR] Uiloq Perna viridis:
- 14 Tamanna pissutigalugu seeqqumiarfigaara naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, 15 qilammilu nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, 16 pissaanermik tuneqqullusi naalannangaarsutsi missiliorlugu, anerneragut nukittoqqullusi inuutsissigut ilorlikkut, 17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu, 18 asanninneq manngoqarfigalugulu tunngavigalugulu illernartut tamaasa ilagalugit siunersisinnaanngoqqullusiuk silissusia takissusialu itissusialu kingissusialu, 19 Kristusillu asannissusia ilisarileqqullusiuk ilisarsinermit annerungaartoq;
Sentence Syllables with count 206
- Tamatumalu saniatigut soraarnerussutisianik pissarsisussaatitaasup toquneratigut aaqqissuussinermit tigusaqarnissamut pisinnaatitaasut, aningaasarsianillu akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1 naapertorlugu tamakkiisumik nunamut maanga akileraartussaatitaasut, marloqiusamillu akileraartarneq pillugu isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit nunani allami angerlarsimaffeqanngitsut, aamma soraarnerussutisianik katersanit iluanaarutisiat pillugit akileraarusiisarnermi inatsit naapertorlugu tamakkiisumik akileraartussaatitaassapput.
- Avatangiisinut, pinngortitamut inuillu peqqissusaannut sunniutaasussat§ 41-imi nalunaarutiginninnissamut aalajangersakkap kalaallisoortaani erseqqissaaneq avatangiisinut, pinngortitamut imaluunniit inuit peqqissusaannut sunniuteqassasoq naatsorsuutigineqanngilaq, tassami aalajangersagaq pisariaqanngitsumik sukannersoq tassani pineqarmat, aammalu Inatsisartut inatsisaat atuuttoq malillugu nalunaarutiginninneq maannamut aalajangersakkap danskisoortaanut sukanninnginnerusumut naapertuuttumik, aammalu kalaallisoortaani aamma danskisoortaani nassuiaatinut naapertuuttumik, pisarsimammat.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 a, inunnut atorfeqarnerminnut ilaatillugu illoqarfiit nunaqarfiillu pioreersut avataanni sanaartugassanik pilersaarusiornermik suliassanut, illuliortiternermut sanaartornermillu suliassanut kiisalu innaallagialersuinermut ikkussuinernullu suliassanut atatillugu imaluunniit pillugit Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit mittarfiliornermik suliaqartunut aammalu qaammatini siuliini 6-ini kingullerni nunatsinni maani kommunimi akileraartussaatitaasimanngitsunut, tunngassuteqarpoq.
- malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk nammineersinnaappat, perorsaanikkut suliassatigullu ikiorneqarnissaq taamaallaat ulluunerani nalunaaquttap akunnerini pisariaqarluni, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqaqatigiiffimmi najugaqarnerani naammassineqarsinnaappata.
- Isumassuinermik suliassap suussusaa angerlarsimaffimmi suliassanut pisariaqartunut inummut ikiuunnermik tapersersuinermillu imaqarpoq, ilaatigut inuttut eqqiluitsuunissamut ikiuunnermut, matumani uffarnermut, qarngup kigutillu passunneqarnerannut, kukiiarnermut aamma unngiarnermut, atisaajarnermut atisalersornermullu, anartarfiliarnermut, ammip passunneqarneranut, timimi atortunut ikiuutaasussanut ikiuunnermut, soorlu alersinut ajutoornissamut pitsaaliuisunut, kiisalu atisanik errorsinermut, erruinermut, eqqiaanermut aamma nerisassiornermut.
- § 103. Kontot nalunaaruteqartussaasut tassaasut kontot pioreersut suulluunniit imaluunniit aningaaserivimmi konto, kontotut nalunaarutigineqartussaasut ammarneqarnissaat sioqqullugu eqqarsaatigalugit,§ 102, imm. 1, nr. 1 apeqqutaatinnagu, akileraartartup normua imaluunniit normui imaluunniit ulloq inuuffik aningaaseriviup nalunaaruteqartup suliani allagaataanut ilaanngippat aamma Kalaallit Nunaanni inatsisit naapertorlugit aningaaserivinnut nalunaaruteqartunut taamatut ittunit katersorneqanngippata akileraartartup normua imaluunniit normui nalunaarutigineqarnissaat piumasarineqanngilaq.
- 4) Navianartoqarsinnaaneranut nalilersuineq tassani allaaserineqarlutik atortussiap innaallagiartortup uninngatinneqarnerani, assartorneqarnerani, ikkunneqarnerani, atorneqalernersani aamma ingerlatinneqarnerani navianartut suut pilersinnaasut, tassa taanna aalajangersakkat aamma siumut takorloorneqarsinnaasut tunngavigalugu atorneqarpat, aammattaaq qanoq kapitali 3-4-mut isumannaallisaanermut piumasaqaatit eqqortinneqarnissaat qanoq qulakkeerneqarsimanersut, taamaalilluni atortussiaq innaallagiartortoq piusinnaanini tamakkerlugu isumannaatsuussammat.
- v41 Sukat marluk, sukat nooqutaat marlunnik qaarajunnersallit, perlaajaasat marluk sukat nooqutaanni qaarajunnersanik marlunnik qalliisut, v42 granatæbliusat 400-t perlaajaasanut marlunnut ivertitassat, iluleriit marlukkuutaarlugit perlaajaasani sukat nooqutaasa qaarajunnersaannik marlunnik qalliisut, v43 qamutaasat qulit igaasarsuillu qulit qamutaasaniittut ittut, v44 Eqqiarfik Imaq, ussiusat aqqaneq-marluk taassuma toqqavii, v45 arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat, puugutaasat serpartaaviit atortullu allat tamaasa Hiramip kanngussannik qillersakkanik sanaavi Salomop sanatitai Naalakkap naalaffiani atugassanngorlugit.
- Illit atorlutit inuiaat sequmisissimavakka, illit atorlutit naalagaaffiit piuneeruppakka, v21 illit atorlutit hestit hesterfigisaallu sequmisippakka, illit atorlutit qamutit ingerlassisaallu sequmisippakka, v22 illit atorlutit angutit arnallu sequmisippakka, illit atorlutit utoqqaat inuusuttullu sequmisippakka, illit atorlutit nukappiaqqat niviarsiaqqallu sequmisippakka, v23 illit atorlutit paarsisut savaataalu sequmisippakka, illit atorlutit naasorissaasut ussigillu uniartartut sequmisippakka, illit atorlutit naalagaatitat naalagaanerillu sequmisippakka.
- Malugileraminnga kipineqanngitsunut iivangkiiliumik paarisaqartitaasunga, soorlu Piitrusi kipineqartunut iivangkiiliumik paarisaqartitaasoq, 8( Piitrusimimmi kipineqartunut apustilioqqullugu pissatsitsisup taassuma uangattaaq Guutimik nalusunut pissatsippaanga), 9 saammaannerlu uannut tunniussaq Jaakup Kiiffarsillu Juannasillu, taakkua sukarsuusorineqartut, ilisarigamikku uangalu Barnapalu ilagiissutsitsinnut nalunaaqqutissamik talerpitsigut eqippaatigut, uagut Guutimik nalusunut oqalussasugut taakkulu kipineqartunut oqalussasut, 10 piitsut kisianni eqqaasassagivut;
Sentence Syllables with count 207
- Ataatsimiititaliap siunnersuummik suliarinninnera Inatsisissatut siunnersuut aqqutigalugu suliassaqarfimmi sukaterisoqarnissaa pisariaqartoq ataatsimiititaliaq isumaqarpoq, taamaaliornikkullu periutsimik akitsuutit akileraarutillu pillugit nalunaarusianik akilersuinernillu ingiaqatigiissumik paarlakaattumillu nakkutilliinermik qulakkeerisinnaasumik pilersitsisoqarsinnaammat, taamaalillunilu taamatut ingerlataqarnermut atatillugu inuiaqatigiit soqutigisaasa pingaarnerit ilaat qulakkeerunneqarsinnaammat pitsaasuusoq isumaqarluni.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Siunnersuutigineqarpoq Inatsisartut inatsisaanni§ 18, imm. 3, nr. 2, inunnit, illoqarfiit nunaqarfiillu pioreersut avataanni sanaartugassanik pilersaarusiornermik suliassanut, illuliortiternernik sanaartornernillu suliassanut kiisalu innaallagialersuinernik ikkussuinernillu suliassanut imaluunniit Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit mittarfiliornernut atatillugu suliaqartunit, aamma ilanngaasiinnginnermi akileraarutit pillugit Namminersorlutik Oqartussat isertitaat aamma pineqartunut ilaatilerlugit, annersitinneqassasoq.
- Konto pingaarneq 30.10.32-mut, Meeqqanut tapiissutit Ilaqutariit inissiiviusartut paaqqinninnersiutinik, oqilisaanermut akissarsianik imaluunniit meeqqat angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnerannut atatillugu tassanngaannartumik ilaqutariittut inissiivigineqarnermi akissarsianik tunineqartartut massakkut aningaasarsiarineqartunik ilanngaaffigineqarsinnaatitaapput, tassani paarsinissamut isumaqatigiissummut atatillugu aningaasanik akileraarutitigut ilanngaammut naapertuuttumik ilanngaaffigineqarsinnaapput akileraartarnermut maleruagassat atuuttut naapertorlugit.
- Aqqut tamakkiisumik Europamiut akuersissutaasa assigiimmik atortuuleriartornissaannut naatsorsuutigineqarpoq ukiut 10-it missaannik sivisussuseqassasoq, aaqqissuussineq pitsaassusissanik qularnaarisarnermi tamarmiusoq pilersinneqaqqaartussaammat, ilinniarfiit piffissani arlaqartuni nalilersuinernik ingerlatseqqaartartussaammata, aaqqissuussinerup tamarmiusup atortuulersinneqarnissaanut aamma piareernissaanut nunagisami akuerineqarnissaminut ingerlatsivimi taaguuteqartumik ENQA-institutionen( European Association for Quality Assurance in Higher Education).
- Meeqqamut 18-it inorlugit ukiulimmut ataatsimut, aningaasarsianut tunngaviusoq aamma 30.000 kr.-nik appartinneqassaaq, nunami allamiinnerup innerup aallartinnerani meeqqamik najugaqateqartunut, meeraq aapparisatut inooqatigisap meerarippagu, tak. imm. 3.§ 5. Maannakkorpiaq aningaasarsiat tapiissutillu sanilliunneqarnissaannut uuttuut ukiumut pineqartumut aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqartassaaq, taamaattoq tak. imm. 2. Nalunaarummi uani isertitakitsutut isigineqarneq malillugu aningaasarsiat sorliit tapiissutinut attuumassuteqarnersut uuttuummi takuneqarsinnaassaaq.
- Kuuk Mamarteq Oqaluttuat kuugisaanni takorluukkat nunaanni anori suialaarpoq aggerit aggerit Unnulersup pujoraani nikorfavoq arnatut ittoq terianniatut nannutullu isigaqarpoq puilasullu aqqutaa paarivaa Isumaqatigiippugut allat nalusaannik angeqatigiippugut puilasup aallarfia uanga naniumaariga Aggeqqissaatit aggeqqissaatit kuunnguaq kuserpaluppoq aggeqqissaatit aggeqqissaatit anori siorsulaarpoq Isumaqatigiinnikuuvugummi angeqatigiinnikuuvugummi kuunnguaq anorilu akivakka taakku nipangerput Putsup issernera suaarpara aggeqqissuunga aggeqqissuunga
- v41 Aamma takornartat innuttavit Israelikkut ilaginngisaat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppata v42 aqqit angingaartoq assallu pissaasoq talillu isassimasoq tusartarsimagamikkit, inuillu taakku illu manna saallugu qinuppata, v43 taava qilammi najugarisanni tusartaruk, takornartallu ilinnut torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu, innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu illu manna sanasimasara illit atinnik atserneqartoq.
- v21 Ilississaaq siornatigut takornartaagaluartusi iluaatsumillu suliaqarnissigut isumassigut akeqqersimasuullusi, v22 maanna Kristusip timikkut toquneratigut Guutip imminut saammaannartippaasi illernartuutillusi assuarnaatsuutillusilu isornaateqartinnasilu kiinnami saanut sassartikkumallusi v23 upperneq aalajaatsumik toqqavigiuarlugulu aalajangiusimajuarussiuk, nigornasi neriugisamit iivangkiiliumi tusakkassinnit, tassa iivangkiiliumit qilaap ataani pinngortitanut tamanut oqaluussissutigineqartumit uannillu, Paulusimit, kiffartorfigineqalersumit.
- 46 Joortanip ungataani qooqqumi Biit-Pioorip nalaani, Siiguup Amorikkut kunngiata Hiispuunimi illoqaraluartup nunaani, taanna[ Siiguut] Moorsasip Israiilillu kinguaasa sapersisikkaat Egitsinimit anigamik, 47 nunaalu pigileraat Ougillu Baasanip kunngiata nunaa, Amorikkut kunngiisa taakkua marluk Joortanip ungataani seqernup nuisarfiata tungaani ittut nunaat, 48 Aarueerimit kuunnguup Arnuunip sinaaniittumit qaqqamut Siuunimut, tassa Hermuumut, 49 narsarlu kuugaatsoq tamaat Joortanip ungataani seqernup nuisarfiata tungaani ittoq narsallu kuugaatsup tasersua Piskap innarsuata ataaniittoq ittoq tikillugu.
- 9 Aarueerimit kuunnguup Arnuunip sinaaniittumit illoqarfimmillu qooqqup qeqqaniittumik ittumik nunalu toqqinneq Mippa iluunngarlugu Diipuuni tikillugu, 10 Siiguullu Amorikkut kunngiata Hiispuunimi kunngiusup illoqarfiinik tamanik Amunip kinguaasa killiffigisaat tikillugu, 11 Giiliatimillu Gisuerimiullu Maaggamiullu killiffigisaanik qaqqarlu Hermuut iluunngarlugu Baasanilu iluunngarlugu Salka tikillugu, 12 Ougip naalagaaffia Baasanimiittoq iluunngarlugu, taanna Astaruummi kunngiusoq Eitriimilu, inussuillu amiakkuisa amiakkorigaat, Moorsasilli sapersisikkai qimaatillugillu.
Sentence Syllables with count 208
- Imm. 4-mut Imm. 3-mi taaneqartunut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliisunut periarfissatut allatut imaluunniit tapertaasussatut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliinerup tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit isumaginissaa pillugu nunanit allaneersunik IR nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniartunik suleqateqarnissamik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut aalajangersagaq aqqutigalugu isumaqatigiissuteqarsinnaavoq.
- " Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-meersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 3. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 48, 23. november 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, tulliuttut makku allannguutigineqarput:
- 1) Ilaasortaq 1 meeqqat inuusuttullu pillugit NGO-tut sulissuteqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 2) Ilaasortaq 1 inuit innarluutillit pillugit NGO-tut sulissuteqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 3) Ilaasortaq 1 eqqartuussiviit inatsisitigullu isumannaatsuunissamik suliaqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 4) Ilaasortaq 1 ilinniartitaaneq ilisimatusarnerlu sinnerlugit peqataatitaassaaq, 5) Ilaasortaq 1 nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa iluanni NGO sinnerlugu peqataatitaassaaq, aamma 6) Ilaasortat allat 5 inuit pisinnaatitaaffiinik soqutigisallit sinnerlugit peqataassapput.
- Iserit A/S SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Nunatta Eqqartuussivia Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani tusarniaaffigineqartunit makkunannga akissuteqaat tiguneqarpoq, tusarniaanermut akissuteqaatinut oqaaseqaatit uingasumik allassimapput:
- kommunimut allamut nuuppat, aamma inuk innarluutilik Inatsisartut inatsisaat manna malillugu suli tapersiivigineqarnissamik pisariaqartitsisoq kommunalbestyrelse isumaqarpat, 2) kapitali 9 malillugu inuk innarluutilik najugaqarfissatut neqeroorummut inissinneqartoq, nammineq piumassutsini malillugu kommunimut allamut nuuppat, aamma 3) inuk innarluutilik nammineq piumasani malillugu kommuninut allamut nuuppat, aamma kapitali 8 malillugu tapersiissutinik pisariaqartunik inuttaa pinngikkuni inuup atugarissaarnera navianartorsiortinneqassasoq nalilerneqarpat.
- Periarfissaliissut pilersinneqarpat tassa aalajangiinermik nakorsamit allamit aalajangiisoqarsinnaanngortitsilluni, kiisalu tamatumunnga ilutigitillugu ersersinneqarpoq nakorsaanerup aalajangiineq piaarnerpaamik akuerissagaa, tamannalu pissasoq aalajangiinerup kingornatigut kingusinnerpaamik nal. akunnerisa 24-t qaangiunnerisigut, taamaattoqarneratigut nalorninartoqalersinnaavoq tassa tarnimikkut napparsimasunut nakorsaasarnermi nakorsamit immikkut ilinniarsimasumit akuersineq nal. akunnerinut 24-nut qaninnerulernissaa akerlianik sapinngisamik piaartumik pilluni.
- § 124. Suleqatigiinnik aqutsisup suliaqarnerup naammassineqareernerata kingornatigut, 1) nakkutigissavaa sakkut, atortut aamma savequtit atortunit peerneqarnissaat, 2) misissussavaa sakkut, atortut aamma savequtit suliaqarnerup nalaani aserorneqarsimanersut, 3) misissussavaa atortup suliaqarnerup nalaani ajoqusersimanersoq, kiisalu 4) inuit tamaasa suliaqarnermik ingerlatsinermut attuumassuteqarsimasut ilisimatissavai suliaqarnerup naammassineqarsimanera pillugu, aammalu isumannaallisaanermut iliuutsit aamma illersorneqarnissamut atortut unitsillugit.
- v29 Inuit sinneri, palasit, Levikkut, isaaffinnik paarsisut, tussiartartut, naalaffimmi kiffat inuiannillu takornartanit immikkoortittut Guutillu inatsisai malillugit inuujumasut tamarmik, taamatuttaaq taakkua nuliaat, erneri paniilu iliornerminnik paasinnissinnaasut tamarmik, v30 nunaqqatimik nuimanertaannut atalerput, perloqqunarsissutaasumillu uppernarsaapput Guutip inatsisai Mosesikkut Guutip kiffaatigut tunniunneqartut malikkumallugit, Naalakkallu Guutitta peqqussutai tamaasa, malittarisassiaalu inatsisaalu tamaasa naalakkumallugit malillugillu inuujumallutik ima oqaramik:
- 10 Tamassi ullumi Naalakkap Guutissi saani qeqarpusi, naggueqatigiissortassi naalagaat utoqqaanertasilu misissortisilu, Israiilikkunni angutitaasusi tamassi, 11 qitornannguasilu nuliasilu takornartartallu tammaarfinniittoq ittoq, qisussiortortallu imertartortallu allaat, 12 ilinnut atuleqqullugu Naalakkap Guutivit angerusia, uppernarsaataalu Naalakkap Guutivit ullumi ilinnut aalajangersagaa, 13 ullumi imminut innuttassanngortikkumagamisit ilinnullu Guutiujumalluni, soorlu oqaluffigigaatit, soorlulu siuaasatit Aaperaat Iisaarlu Jaakkulu uppernarsaaffigigini.
- ( wE 1/ 12 99)[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Papias oqarsimavoq apustilit nalaanni inuusunit ajoqersuutigisani ilikkarsimallugu[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Tertullianip Kristusip ukiuni tusindini naalakkersuinissaa upperaa[ Suminngaanneernera IR]© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris[ Qupp. 7- mi assiliartaq]'[ Augustinip] ukiuni tusindini Naalagaaffik upperiunnaaramiuk Ilagiit ajoquserluinnarsimavai'[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Nunarsuarmi paratiisissamik neriorsuutip sarĸúmersitat- ni allassimasup piviusunngornissaa qilanaarutigisinnaavarput" Eqqumagitsi"- eqqartuussiffik aallartereerpoq!
Sentence Syllables with count 209
- AECO Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Illersornissamut Ministereqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut KANUKOKA KNAPK Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia Aatsitassaqarnermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Nukissiorfiit Kalaallit Nunaanni Politimesteri Aatsitassaqarnermut Aqutsisoqarpoq Taakkunannga uku siunnersuummut oqaaseqaatissaqanngillat:
- Maalaarutit§ 43 naapertorlugu pisut aalajangernermik atorunnaarsitsissapput Naalakkersuisut naliliinngippata ilinniartut ineqarfianni najugaqartup ingerlaqqittumik ilinniartut ineqarfianniinnera innera annertuumik inissiamut, ineqartunut allanut imaluunniit allanut ilinniartut ineqarfianniissinnaasunut IP, tamatumani aamma ilinniartut ineqarfianni sulisunut annertuumik ajoqutaassasoq, tak.§ 44, imm. 2. Imm. 3. Naalakkersuisut malittarisassiorsinnaapput maalaaruteqartarnermut, tamatumani aamma ilusissanik aamma elektroniskiusumik maalaaruteqarsinnaanermut.
- Iluaqutissartaasut aningaasaqarnermut tunngassuteqarsinnaapput, aningaasartuutinik aalajangersimasunik aamma ulluinnarni atuinermut aningaasartuutinik akiliisarnermut atatillugu, imaluunniit aningaasaqarnermut tunngassuteqaratik, ulluinnarni suliassani ikioqatigiinnertut iluseqarlutik, soorlu meeqqanik aallerneq, aggiussineq paarsinerlu, pisiniarneq, nerisassiorneq eqqiaanerlu il.il. Attartortoq inissiami attartortittakkami nalinginaasumiissimappat, inooqataasoq qimagaasoq maannamut atugassarititaasut tunngavigalugit attartukkamik ingerlatsiinnarnissamut 20
- Imm. 2. Inuussutissat nalinginnaasumik atorneqarnermikkut nappaatinik tunillaassinnaasutut imaluunniit napparsimalersitsisinnaasutut, toqunartoqalersitsisinnaasutut naatsorsuutigineqarpata, imaluunniit inuussutissat peqqiilliortitsinerat, asiusimaneri, mingutsinneqarsimaneri, kukkusumik nerisassiarineqarsimaneri allatigulluunniit inuit nerisassaattut naleqqutinngitsutut isigineqarsinnaappata imaluunniit inuussutissat isumannaatsuunissaat pillugu piumasaqaatinik naammassinninngippata tunineqaqqusaanngillat imaluunniit inuit nerisassaattut tunniunneqaqqusaanatik.
- 1) oqimaaqatigissitsinerup inernera 36 mio. kr. 2) ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit kaaviaatitat 72 mio. kr. 3) ukiup naatsorsuusiorfiusup ingerlanerani piffissaq tamaat atorfeqartut agguaqatigiissillugu 50-inik amerlassuseqartut, takuuk ukiumut naatsorsuusiornermi inatsimmi§ 7, imm. 2, nr. 1. Suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq killiliussanik taaneqartunik qaangiisimappat, ukiumut naatsorsuutit pillugit peqqussut malillugu ukiumut naatsorsuutinik naatsorsuusereriaatsini malillugu saqqummiussiinnassaaq.
- § 1. Naalakkersuisut qitiusumik nakkutilliinermik ingerlatsivia( Nakkutilliinermik ingerlatsivik) kommunalbestyrelsip ingerlatsineranik aamma inunnik isumaginninnermut inatsisinik aqutsineranik, matumani Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaannik, Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaannik, Utoqqarnik paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaannik kiisalu pisortat ingerlatsineranni suliat suliarineqartarnerat pillugu inatsimmi aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu inatsimmi malittarisassanik pingaarnertut nakkutilliisuussaaq.
- § 8. Suliffeqarfik nunamit allameersoq IR innaallagissamik ikkussuisinnaanermut akuersissuteqalernissamut qinnuteqaateqartoq Kalaallit Nunaanni pilersitsiniarnini siunertaralugu, taava uppernarsaasersuummik saqqummiussissaaq suliffeqarfiup pitsaassutsimik qulakkeerinninnissamut atortumik pigisaqarluni, suliassanik innaallagissamik ikkussuisarnermut aamma ingerlatsinermut tunngatillugu suliffeqarfinnut akuersissummik pigisaqartunut najoqqutassamut matumunnga ilaasunut, atortoq najoqqutassami matumani maleruaqqusat naapertorlugit akuersissutigineqarsinnaassaaq.
- Taallaq allappara Taallaq allappara nikallorama imalersorniassammanga versi taallerpara imaarukkama qiimmalersinniassammanga Ilami erinaq tusaalerlugu pilluaamminalaassusia soorlu qanna iloq uummat taaqqungasoq imivimmik imertertaraa Taallaq allatara sapernarami assut merserusuummerpunga nipit qiimaqisut qamannga pisut ila, soorlu nungussimasut Versi allatara sapernanngilaq uangaana sapiinnartunga nuna paqqernikoq kuunnguaarunnikoq kuunnguarmik tunissallugu Supilerniarit nikalloqinak kuulerit kuussuanngorlutit nipit qiimaqisoq uummatinnit pisoq tamavimmik tusaalissavaat 1998
- [ Qupp. 4- mi issuagaq]" Biibilimit paasivara ukiorpassuit sorsuttarsimanikka asuliinnaasimasut"[ Qupp. 5- mi issuagaq] Akerariissimasut uummataannut Biibili sunniuteqartorujussuuvoq[ Qupp. 6- mi issuagaq] Uumissuineq narrutsassimanerlu tatiginninnermik ikinngutigiinnermillu taarserneqarput[ Qupp. 6- mi issuagaq] Biibilimit siulersorneqarusuttup inuunermini nutaanik najoqqutassiaqalerneq akueraa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Akerariissimagaluartut silarsuaq tamakkerlugu qatanngutigiissuartut atasiussuseqarput[ Suminngaanneernera IR] Qimaasunut inissiat:
- ( wE 12/ 1 04)[ Qupp. 15- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Nuna Josvap siulersuinerani tiguarneqarsimasoq BASHANI GILEADI ARABA NUNAP KUJASISSORTAA( NEGEB) Jordani Imaq Tarajuusoq Jabbokip Qoorua Arnonip Qoorua Hasori Madoni Lassjaroni Shimroni Jokneami Dori Meggido Kedeshi Ta'anaki Heferi Tirsa Afeki Tappua Beteli Aji Gilgali Jeriko Gezeri Jerusalemi Makkeda Jarmuti Adullami Libna Lakishi Egloni Hebroni Debiri Aradi[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Nalunngiliuk sooq arnaq atortittartoq Rahabi naapertuilluartutut oqaatigineqarnersoq?
Sentence Syllables with count 210
- Tamatumunnga ilagitillugu tigooraaveqarfinnik atuinermut akitsuusiinissamut maleruagassanik aalajangersaasoqarsinnaavoq, kiisalu umiarsualiviit, suliffeqarfiit orsersuisarfiit, suliffeqarfiit usingiaasartut uuliamilluunniit tigooraasartut, suliffeqarfiit usingiaasartut akuutissanilluunniit ajoqusiisinnaasunik tigooraasartut, kiisalu suliffeqarfiit umiarsuarnik iluarsaassisarfiit, imermik uuliakumik akuutissanik uumaatsunik akulimmik imermullu oqimaaloquttamut tankinit tankinullu saligutaasimasumik imaqartunit, tigooraaveqarfinnik pilersitseqquneqarsinnaallutik.
- Naatsumik oqaatigalugu ingerlatseqatigiiffiup il.il. naatsorsorsinnaavaa utoqqalinermi soraarnerussutisiatut aningaasat qanoq amerlatigisut tunniunneqarsinnaanersut, siunissami erniarititassaq( erniaq tunngaviusoq) naatsorsuutigigaanni, taamatullu aamma isiginiaraanni sillimmasersimanerup allaffissornikkut aqunneqarneranut aningaasartuutinut innarluuteqalersunullu soraarnerussutisiassanut ingerlaavartumik ilanngaatigineqartartussat kiisalu aamma inuit ilaasa ukiut soraarnerussutisiaqalerfiusussat suli angunagit toqusarnerannut iluarsiigaanni.
- Neqerooruteqartartoq niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusoq internetimut appakaaffissaqartitsinermik neqerooruteqanngippat, pisussaaffigisaminut naapertuuttumik, imaluunniit kissaateqarneq naapertuuttoq itigartippagu, itigartinneqartup itigartitsineq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut suliassanngortissinnaavaa, inatsisissatut siunnersuummi§ 23 p imaluunniit§ 23 q naapertorlugu, soorluttaaq neqerooruteqartartup niuerfimmik annertuumik tigumminnittuusup suliassanngortissinnaagaa apeqqutigalugu itigartitsineq eqqortuliornerunersoq.
- Taamaalilluni imaanut inatsisit pillugit isumaqatigiissummi aamma Kalaallit Nunaannut pinerluttulerinermut inatsimmi imaatigut angallatit nunanit allaneersut IR imartami unioqqutitsinerannut qisuariaatitut allanik pineqaatissiisinnaaneq periarfissaqartinneqarpoq, taamaattumillu siunnersuutigineqarpoq, siunnersuummi matumani pinerluttulerinermut inatsit naapertorlugu allanik pineqaatissiisarnissamut maleruagassat imaatigut angallatinut imartamiittunut ittunut tamanut atuutsinneqassasut, taakkununngalu imaatigut angallatit nunanit allaneersut IR ilanngullugit.
- Aammalu siunnersuutip§ 1, nr. 2-ani aalajangersakkamik ilanngussisoqarpoq Naalakkersuisut nunap allanngutsaaliugaasup/ biosfæreqarfiusup Kalaallit Nunaata Avannaani aamma Kangianiittumut ittumut, sumiiffinnullu ersarinnerusunik killilerneqartunut, malittarisassiorsinnaasut qanoq nutaanngitsiginissaannut piumasaqaatinik,§ 5, imm. 1-imi oqaaseqatigiinni siullerni saneqqutsisinnaaneq pillugu( isumamineertumik nunami qanganitsat imaaliallaannaq peerneqarsinnaanngitsunik eqqissisimatitsineq) imm. 2-milu( eriagisassanik qanganitsanik eqqissisimatitsinissamik aalajangiinerit).
- Pinerluttunik Isumaginninnermut Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigaa Kalaallit Nunaanni isertitsivimmiittunik ittunik atornerluinermut katsorsarneqartut pillugit 1980-imi paasissutissanik pigisaqarnatik,( tassa imaappoq Kalaallit Nunaat isumaginninnermut tunngasunik tigusinerata nalaani) aamma 1992-imi( tassa imaappoq Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfimmut tunngasunik tigusinerata nalaani), kisianni pisortaqarfik tunngavissaqanngilaq isumaqassalluni piffissani taakkunani pineqartuni Kalaallit Nunaanni isertitsivinni atornerluinermut katsorsartinnissamut neqerooruteqartoqarsimaneranut.
- Assersuutigalugu imaassinnaavoq suliffeqarnermi inuit immikkut pisariaqartitsisut ilanngutitinnissaannut tunngasunik suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisut ingerlataqarnerat imaluunniit nalinginnaasumik ilinniartitaanermi atorfimmiluunniit nalinginnaasumi atorfeqarnermini piginnaasanik piukkunnarsarsinnaanngitsut, inuit immikkut ilinniartitaanermi atorfinni piukkunnarsarfiusunilu atorfinitsinneqarnerinut tunngasunik ingerlatanik ingerlataqarnerat pillugu, paasissutissanik erseqqinnerusunik Naalakkersuisut kissaateqartut.
- § 108. Kontop kontotut nalunaarutigineqartussaasutut suussusersineqarsimannginneranik, imaluunniit konto pillugu eqqortumik nalunaaruteqartoqarsimanngippat, tassunga ilanngullugu inummut nalunaarutigineqartussamut tunngatillugu eqqortumik nalunaaruteqartoqarsimannginnera taamaallaat imaluunniit annertuutigut siunertaqartumik iliuuseqartoqarsimappat imaluunniit avaqqussisoqarsimappat, kontot nalunaarutigineqartussaasut suussusernerinut suleriaatsit naammassineqarnerini aamma nalunaaruteqarnermi iliuutsit imaluunniit avaqqussinerit taakku pisimannginnerisut iliuuseqartoqassaaq.
- 1) Meeraq inuusuttorluunniit naammanngitsumik isumassorneqarpat imaluunniit pineqarpat, 2) timikkut tarnikkulluunniit persuttarneqarpat, paarinerlunneqarpat imaluunniit kinguaassiuutitigut innarlerneqarpat, 3) atornerluinermik ajornartorsiuteqartoqarpat, meeqqami inuusuttumiluunniit imaluunniit taakku qanittumik avatangiisigisaanni pinerluttoqartarpat imaluunniit inooqutigiinni annertuunik allanik ajornartorsiuteqartoqarpat, imaluunniit 4) meeqqap inuusuttulluunniit imaluunniit taakku qanittumi avatangiisaanni pissusilersornikkutimaluunniit naleqqussarniarnerminni ajornartorsiuteqarpata.
- Siigap kinguai, Hasuuffap kinguai, Tappaguutip kinguai, 44 Keerusip kinguai, Siigaap kinguai, Patuunip kinguai, 45 Lipaanap kinguai, Hagaapap kinguai, Akkup kinguai, 46 Haagap kinguai, Samlaip kinguai, Haanaap kinguai, 47 Gitiilip kinguai, Gaagarip kinguai, Raajap kinguai, 48 Riitsinip kinguai, Nikkuutap kinguai, Gassaap kinguai, 49 Usap kinguai, Pasiiap kinguai, Biisaip kinguai, 50 Asnap kinguai, Miguniip kinguai, Niffusiip kinguai, 51 Bakkipuup kinguai, Hakkuuffap kinguai, Harrorip kinguai, 52 Batsilutip kinguai, Migiitap kinguai, Harsap kinguai, 53 Barkuusip kinguai, Siserap kinguai, Taamap kinguai, 54 Nitsiiap kinguai, Hatiiffap kinguai;
Sentence Syllables with count 211
- 2) maskiinat atortut, narsaatit neriniartitsiviillu aamma uumasuutit imminnut naapertuuttumik annertussuseqarnissaat, 3) narsaatit pilersinneqareersinnagit imaluunniit pilerseqqinneqareersinnagit ivikkanillu nerukkaatissat siulliit pigineqalereersinnagit uumasuuteqartoqalissanngitsoq taakkuluunniit amerlisinneqassanngitsut, 4) nunaatillip ingerlatsinermut illuutit ungallullu sanareersimanngippagit imaluunniit iluarsaatereersimanngippagit uumasuuteqartoqalissanngitsoq imaluunniit taakku amerlisinneqassanngitsut kiisalu 5) suliaq tapiiffigineqartoq pilersaarutigineqartutut siuariartussasoq.
- Ataatsimiinnerit ilisimatitsiviusartut aamma oqaaseqaasiorfiusartut Palasinik aamma provstinik atorfinitsitsinernut atatillugu biskoppi imaluunniit biskoppimit piginnaatinneqartoq provsti aamma ilagiit sinniisaat qinikkat ilisimatitseqatigiiffiusumik ataatsimiittarput, tassanilu biskoppi qinnuteqartut pillugit ilisimatitsisarpoq, tak. ilageeqarneq pillugu inatsimmi§§-it 26 e aamma 26 j. Tamatuma kingorna ingerlanneqartarpoq, tak. ilageeqarneq pillugu inatsimmi§§-it 26 f aamma 26 k oqaaseqaateqarnissamut ataatsimiinneq, ilagiit sinniisaasa qinikkat qinnuteqaatinut oqaaseqaateqarfigisaat.
- Inunnut tamakkiisumik akileraarusiinermut ilaatinneqartunut soraarnerussutisiassanik aaqqissuussinerit Inuit aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 72 b naapertorlugu tamakkiisumik akileraartussaatitaasut isertaminnit ilanngaasigaanngitsunit aalajangersimasumik 35%-imik akileraaruserneqartarput, kisiannili inummut nalinginnaasumillu ilanngaammik ilanngaateqarsinnaanatik, taamattaarlu inuttut ernianut aningaasartuutiminnut kiisalu akileraartussaatitaasut nammineq soraarnerussutisianut katersivinnut akiliutaanut ilanngaateqartinneqarsinnaanngillat.
- kommunimi nunarsuarmiut kingornussaasa inissisimasut Kalaallit Nunaata Kujataani paarilluarneqarnissaat suliassaasoq Qassiarsuup, Igalikup, pingaartoq, aammalu kulturikkut Sissarluttup, Tasikuluullip kingornussat aamma Qaqortukulooqillersorneqartussaasut, Upernaviarsuup eqqaanni taamaasilluni Kujataa issittumi nunaminertani killilinni kiannerulaartortami kulturikkut nunalerinermik ingerlatsinerup suli oqaluttuarisaanermut ilaasumi ingerlaavartumik allatigut kulturikkut ineriartortinneqarsinnaanera eriagisassat pillugit periarfissaassammat oqalutNamminersorlutik Oqartussat tuarineqarsinnaallunilu.
- suulluunniit, sanaartukkanut innaallagissamut atugassanut ilaasut imaluunniit ilaasussatut naatsorsuutigineqartut imaluunniit atassuserneqartut, atortut innaallagiatortut immikkut umiarsuarni, sinerissap avataani sanaartukkani angallattakkani imaluunniit silaannakkut angallatini atorneqartussatut naatsorsuutigineqartut ilaanatik aamma qamutini motoorilinni atortut innaallagiatortut, qamutinik motoorilinnik ingerlatitsisussatut naatsorsuutigineqartut, immernissaannut ikkuffik qamutinik motoorilinnik innaallagiamik ingerlatillit ilaasussatut naatsorsuutigineqartoq, ilaanani.
- 1) Ukunannga uppernarsaatit, suliffeqarfik nammineq CVR- normoqarnermut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarnermut aammalu inummit ataatsimit ingerlanneqartuunnginnermik imaluunniit suliffeqarfik piginneqatigiinnikkut pilersinneqarsimasuunngitsuuneranik uppernarsaatit, takuuk§ 6. 2) Ukunannga uppernarsaatit, suliffeqarfiup inunnik tapersersortarialinnik siunertaqarnera, takuuk§ 7, imm. 1, nr. 1, aamma suliffeqarfiup malittarisassaanit imaluunniit malittarisassaqanngippat pilersinneqarnerani uppernarsaammit takuneqarsinnaalluni inunnik tapersersortarialinnik siunertaqarneranut uppernarsaat.
- § 6. Suliffeqarfik Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit nalunaarsuiffianni nammineq nalunaarsugaanermi normoqarpat( CVR- normu), aamma Kalaallit Nunaanni najugaqarpat, Inatsisartut inatsisaat malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma§§ 7-9. Imm. 2. Suliffeqarfik inummit ataatsimit ingerlanneqartoq aamma suliffeqarfik piginneqatigiinnikkut pilersinneqarsimasoq, Inatsisartut inatsisaat malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarsinnaanngilaq.
- 2) Nunami allamiinnerup innerup aallartinnerani inuusuttoq aamma angajoqqaatut oqartussaassusillit Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqassapput aammalu nunami aallamiinnissaq innissaq sioqqullugu sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarsimassallutik, tak. taamaattoq imm. 2. Kalaallit Nunaata avataani najugaqarnermut ilaatinneqarneq ajorput nunami allamiinnerit innerit ilinniarnermik imaluunniit pilersuisussaanermik patsiseqartumik ingerlanneqartut, nunami allamiinnermi innermi Kalaallit Nunaanni oqartussaasut peqataaffigisimasaat.
- v21 Kinaluunniit unneqqaserlussutsimini Naalakkamut ajortulioruni nunaqqatinilu salloqittarlugu imminut paarititaq, imaluunniit arsaarinnissutit pillugit, imaluunniit nunaqqatini ujajaaffigiguniuk v22 imaluunniit allap katassimasaa nanisani sallussutigiguniuk, inuilluunniit ajortuliarisimasaat sallusumik uppernarsaassutigigit taassuma Naalagaq ajortuliorfigaa, v23 ajortulioruni pisuutitassaalerunilu utertissavai ujajaalluni piiaalluniluunniit pissarsiani imminulluunniit paarititaasut katatalluunniit nassaani, v24 sallusumilluunniit uppernarsaassutigisimasani;
- 1, 2. URIMI INUUNEQ Aaperaap Saral-lu Jehova ilisimalerlugulu pal-lorfigiler- paat Aaperaap Guuti naalal-lugu Uri qimap-paa KANA'ANIMUT ANGALANEQ Jehovap Aaperaat Saralu angalaneran-ni il-lersor- tar-pai KANA'ANIMI INUUNEQ Aaperaap naalal-luni inoqutimini angutitai kipineqar-tip- pai Jehova kamagit-tarluni Aaperaap Sodoma pil-lugu er-numaneranut tusar-naar- poq Jehovap Aaperaat Saralu meeraqalersip-pai Aaperaap Iisaamik pil-liuteqarumanermigut up-per- nini ersersip-paa" Aaperaat utoq-qarsuan- ngorluni toquvoq, utoq-qarmut ul-lus- sani naam-matsis- simal-lugit" Sooq qularin-ngis- sin-naavar- put Aaperaap Jehovamut naalat-tuar- nini peq-qis- simis-sutigin- ngik-kaa?
Sentence Syllables with count 212
- § 29. Piffissaq ilinniartut atugassaat ilinniartitsinertut ingerlanneqarsinnaavoq, tamanna nalileeriaatsitigut tunngavissaqarpat, tak.§ 22, imm. 2, imaluunniit piffissap ilinniartut atugassaasa allattariarsorluni sulinertut atorneqartussanngornerani ilinniarnertuunngorniarfik ilinniartut najuunnissaannik piumasaqarpat, tak.§ 22, imm. 3.§ 30. Ilinniartut pillugit pissutsit immikkorluinnaq ittut tunngavissaqartitsigaangata ilinniartut ataasiakkaat nalunaarummi aalajangersakkanik atuinnginnissaat Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfiup akuerisinnaavaa.
- Aatsitassarsiornermi inatsit atuutilerpat Naalakkersuisut Kalaallit Nunaanni Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiliussapput, tak. Aatsitassarsiornermi inatsimmi§ 1. Tamatuma kingorna Naalakkersuisut aatsitassarsiornermi inatsit toqqammavigalugu aatsitassarsiornikkut isertitat tamaasa, nunatta karsianiit Kalaallit Nunaanni Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfimmut nuussavaat, tak. Aatsitassarsiornermi inatsisip§§ 3 aamma 5. Aatsitassarsiornikkut aningaasaateqarfiup pigisai nalillit aatsitassarsiornermi inatsisip malittarisassai naapertorlugit ingerlanneqassapput.
- Inatsisartunut ilaasortaq Jens Immanuelsen, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Randi V. Evaldsen, Demokraatit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Bendt Kristiansen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Martha Lund Olsen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Ineqi Kielsen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Kelly Berthelsen, Inuit Ataqatigiit Ulloq 7. november 2017-imi aappassaaneerinninnerup kingorna inatsisissatut siunnersuummut malitseqartitsissutitut apeqqutit akissutillu tunngavigalugit ataatsimiititaliap siunnersuut misissorpaa.
- Pisussaaffiusup ilaatut attaveqaatinik neqeooruteqartartoq niuerfimmik annertuumik tigumminnittuusoq pisussaaffilerneqarsinnaavoq internetimut appakaaffissaqartitsinissamut peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinertut ilusilimmik, atugassarititaasut ersarinnerusumik aalajangersagaasut iluanni, peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsineq pisussaaffioreersup avataasigut attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut tamarmik pisussaaffigeriigaasa saniatigut.
- a) angallat inuussutissarsiutigalugu aalisarnermut atorneqassaaq aammalu akileraartussaatitaasoq sinerissamut qanittumi inuussutissarsiorluni aalisarnissamut akuersissuteqassalluni, imaluunniit b) angallat takornariartitsinermut attartortitsilluniluunniit angallassinermut atatillugu ilaasunik angallassinissamut akuersissuteqassaaq aammalu ukiumi isertitaqarfiusumi akileraartussaatitaasoq takornariartitsilluni attartortitsilluniluunniit angallassinermit taamaattumit 50.000 kr.-it taakkuluunniit sinnerlugit isertitaqartutut ukiumoortumik UR nalunaarsuisimassaaq.
- 1) Ilaasortaq 1 meeqqat inuusuttullu pillugit NGO-tut sulissuteqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 2) Ilaasortaq 1 inuit innarluutillit pillugit NGO-tut sulissuteqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 3) Ilaasortaq 1 eqqartuussiviit inatsisitigullu isumannaatsuunissamik suliaqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 4) Ilaasortaq 1 ilinniartitaaneq ilisimatusarnerlu sinnerlugit peqataatitaassaaq, 5) Ilaasortaq 1 nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa iluanni NGO sinnerlugu peqataatitaassaaq, aamma 6) Ilaasortat allat 5 inuit pisinnaatitaaffii naapertorlugit soqutigisallit sinnerlugit peqataassapput.
- Pisortanut akiitsut akilersinniarneqartarnerat pinaveersaartinneqarnissaallu pillugit Inatsisartut inatsisaat Pisortanut akiitsut akilersinniarneqartarnerat pinaveersaartinneqarnissaallu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 3, 2. maj 1996-imeersumik IR Kalaallit Nunaanni Eqqartuussisarnermi inatsimmi aalajangersakkat taamani atuuttut itisiliisoqarpoq ilasisoqarlunilu, tamatuminnga siunertaalluni pisortat innuttaasunit suliffeqarfinnillu pisassarisaannik akiliisitsinissamut periarfissanik pitsanngorsaaniarluni kiisalu siunissami pisortanut akiitsunik pinaveersaartitsiniarluni.
- § 44. Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsippassuk, tak.§§ 42 aamma 43, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ingerlaannartumik ilinniartut ineqarfianniit nuussaaq, aammalu ineqarnermut akiligassat akilissallugit, aningaasartuutillu allat attartornermut isumaqatigiissummut atasut, piffissami ilinniartut ineqarfianni najugaqartup aninissaata tungaanut atuuttut, nalinginnaasumik ilisimatitsinikkut nuunnissami, tak. aamma imm. 3. Taamaattoq pisumi namminermi naliliineq tunngavigalugu Naalakkersuisut nuunnissamik kinguartitsisinnaapput ullut 5-it angullugit.
- Kapitali 8 Pinngitsaaliissutinik atorneqartunik allattuisarneq aamma pinngitsuugassaanngitsumik nalilersueqqinneq§ 33. Pinngitsaaliissummik atuinerit tamavimmik, tak.§§ 7-12,§ 14, naapertorlugit pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninnerit§ 19, aamma§§ 21-25, nakorsaatissanik innersuussineq sunaluunniit§ 26 tunngavigalugu,§ 27, tassani pineqarpoq inummik immikkut nakkutiginninneq, atasuinnarmik nal. akunneri 24 sinnerlugit sivisussuseqartoq aamma§ 29, taakkua immikkoortortaqarfiup pinngitsaaliissummik atuinermut allattaavissuanut ilanngunneqassapput iliuuseqarnerup suunera aamma tunngavilersuut sukumiisumik allallugit.
- Upernaaq Silarsuarput maanna upernalerluni seqernup saqqagaani kiattalerluni pilerpoq, timmiaaqqat takkussulermata qupaloraarsuillu qarlortalermata Assuutini silarsuup assortalermagit qaqqarsuatta inngii aappillersillugit issersuarmi, taarsuup piginngivimmagit ilaaniarta maani, nutaanngulersunut Ullaannguaq aneerit, takulluassavat silarsuarput aana pikersaleqisoq qungujulaartoq soorlu eqiingavissutut ilaaqqugaatit soorlu nutaanngulersunut Seqernup qinngugaani nuna nuilluni suli alanngigaani ilaa qerilluni ullaakkut qaamangaarpoq seqinnarissumi ingammik unnukkaangat qaamaannalerluni 1952
Sentence Syllables with count 213
- § 3. Ilinniartoq fagimi ilikkagassatut anguniagaasunik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit naammassinniffiusumik suliatigut piginnaasaqalersimasoq rektori naliliippat qinnuteqartoqarneratigut angusimasanik ilinniakkamut allamut nuussinissaq rektorimit akuerineqarsinnaavoq, takuuk§ 2. Imm. 2. Angusanik ilinniakkamut allamut nuussinissamik qinnuteqarnermut tunngavissiisuusunik ingerlataqarsimanermut uppernarsaatinik pisariaqartinneqartunik, taakkununnga ilanngullugit siusinnerusukkut atuartitsinermit uppernarsaatinik atsiornernillu saqqummiussinissaq ilinniartup
- Aningaasaqarnermut imaluunniit niuernermut tunngassuteqartut, tamatumunnga ilanngullugit pissutsit ingerlatsinermut aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsianit aningaasaliissuteqarnermut tunngasut, tamanna pisinnaatippassuk, taava Naalakkersuisut aningaasaateqarfiup siulersuisuisa inassuteqaataat naapertorlugu aalajangersarsinnaavaat, nuussinerup kingusinnerusukkut pisinnaanera, taamaattorli Inatsisartut Aningaasanut Inatsisaata imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutit akuersissutigineqareernerisa kingornatigut 13
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Siunnersuutigineqarpoq, Upalungaarsimanermut Ataatsimiititaliap katitigaanerani toqqaanissamut sunniuteqarnerat attatiinnarneqassasoq ingerlateqqinneqassasorlu, taamaalilluni toqqaasinnaatitaaneq Naalakkersuisuniissanani issanani imaluunniit kommunini ataasiakkaaniissanani issanani, kisianni aalajangiinerni ataatsimiititaliami aalajangiiffigineqartussani kommunit soqutigisaannik isumaginnittussatut inuit kikkut kommunit inassutiginissaat kissaatigineraat, kommunit isumaqatigiissutigisassagaat piumasarineqarpoq.
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni ilaapput soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit Kalaallit Nunaanniittut ittut, aappaanili Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni ilaallutik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni nunani allaniittuni ittuni soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkat ilai il.il. kiisalu Kalaallit Nunaanni aningaaserivinni soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkat.
- 1) Inatsisartut inatsisaata sullinniagaanik kommunimi tapersiinissamut periarfissat pillugit innuttaasunut nalinginnaasumik paasititsiniaaneq, 2) tamanna naapertuuttutut isigineqarpat, Inatsisartut inatsisaanni kapitali 6 naapertorlugu siunnersuinermut ilitsersuinermullu atatillugu, tapersiinissamut periarfissat allat pillugit ilisimatitsineq, aamma 3) kommunalbestyrelsip inatsisit allat naapertorlugit siunnersuineranut ilitsersuineranullu imaluunniit tapersiineranut atatillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu tapersiinissamut periarfissanik ilanngutsitsineq.
- § 27. Ph.d.-tut ilinnialernissamut piumasaavoq qinnuteqartup, ilinniakkamik qaffasissutsimigut kandidatitut ilinniakkamut nallersuunneqarsinnaasumik ilinniagaqarsimanissaa, tak.§ 12, imm. 1. Imm. 2. Ilinniarfiup aalajangersinnaavaa ph.d.-tut ilinniarnermik ingerlatsineq kandidatitut ilinniarnerup ingerlanneranut atasumik aallartinneqarsinnaasoq, kisianni qularnaarneqassaaq ilinniarnerup tamarmiusup, ilinniakkat marluk uiuleriissillugit ingerlanneqarnerat, annertoqatigalugulu qaffaseqatigigaa, tak.§§ 12 aamma 13. Imm. 3. Ilinniarfiup aalajangissavaa kikkut ph.d.-tut ilinnialissanersut.
- Imm. 2-mut Aalajangersakkami allassimavoq suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq ukiumut nalunaarusiani kingusinnerpaamik, ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atulersinneqarnera pillugu peqqussummi kingusinnerusukkut allanngortinneqartumi, tamanna pillugu aalajangersakkat naapertorlugit suliffeqarfiup ukiumut nalunaarusiamik Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfimmut nassiussinerata peqatigisaanik, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nassiutissavaa.
- Imm. 2-4-mut Napparsimasut 15-it ataallugit ukiullit imaluunniit uteqqissinnaanngitsumik paasissutissinneqareernikkut akuersissuteqarsinnaanermut pisinnaatitaanermut pisaqarunnaarsimasut pillugit, angajoqqaamit akisussaassuseqarnermik pigisartumit, angajoqqaatut akisussaassuseqartumit imaluunniit qaninnerpaamik qanigisanit akuersissuteqarnissamik pissarsiniartoqassanngilaq, imaappat tarnimikkut napparsimasut pillugit inatsit naapertorlugu ingerlaannartumik iliuuseqarnissamik ingerlatsinissaq pisariaqarpat, inuup imminut navianartorsiortissinnaanera ima____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 47
- Ombudsmandi aaqqissuussaanermigut Inatsisartut ataanni inissisimavoq, taakkulu inatsisiliortuupput, akerlianik Utoqqaat illersuisuat aaqqissuussaanermigut Naalakkersuisut, inatsisinik atuutsitsisut, ataanni inissisimavoq, tak. namminersorneq pillugu inatsisip§ 1-iani pissaanerup agguarneqarneranut tunngavik, tunngavigalugu Danmarkip naalagaaffiata tunngaviusumik inatsisaani§ 3. Suliani utoqqaat soqutigisaat eqqarsaatigalugit inatsisini amigaateqartoqarnera ilisimatitsissutigineqartariaqaraangat Utoqqaat illersuisuat aamma Inatsisartut Ombudsmandiat oqaaseqarsinnaatitaapput.
- v12 Tunukkussinni inuiaqatigiillu takornartat akornassinni amiakkuulersut inooqatigilerussigit ilaannillu aappanittalerussi- arnartaannik nuliartaartalerlusi taakkulu ilissi arnartassinnik nuliartaartalerlutik- v13 taava qularutigissanngilluinnarparsi Naalakkap Guutissi inuiaqatigiit taakku ilissinnit qimaatittuaannarunnaassammagit, tamarmilli tassaalissammata soorlu ilissinnut nakkarfissiat, soorlu iperaataq qatiggassinnik iperartuisoq soorlulu kapinartoq isissinni taamaattuassallutillu nunami pitsaasumi Naalakkap Guutissi ilissinnut tunniussaani amiakkuerutserlusi.
Sentence Syllables with count 214
- 1) aaqqissuisup ilisimasaanik allakkiarineqarsimappat imaluunniit radiumik tv-millu ingerlatsiviup aaliangersimasumik sulisuanit saqqummiunneqarpat, imaluunniit 2) aaqqissuisup kaammattuineragut allaaserisaappat imaluunniit saqqummiussaappat, allatulluunniit aaqqissuisup peqataaffigisaanik saqqummiussaappat, imaluunniit 3) aaqqissuisup ilisimasimappagu, imarisaa eqqunngitsuusoq imaluunniit angerlarsimaffiup eqqissisimatinneqarnissaanik innarliisunik imaqartoq, aamma toqqaannartumik aallakaatitsinermi allataq imaluunniit oqaaseqaat saqqummiunniarneqartoq ilisimasimappagu.
- Tassami danskit aningaasanut inatsisaannut oqaasertaliussami allassimavoq," Danskit imartaanni imartanilu tassunga attuumasuni, kiisalu Kalaallit Nunaata eqqaani imartani uuliamik akuugaassutsinillu annertuumik mingutsitsisoqarnerani imaluunniit tamatumunnga ulorianartorsiornermi Illersornissamut Ministeri piginnaatinneqarpoq, aningaasaliisarnermut inatsisini imaani aammalu sissani sinerissanilu taakkunani akiuiniarnermut akornusiiniarnermulluunniit aningaasaliinissamut sinaakkusiussat saniatigut aningaasartuutinik pisariaqartinneqartunik tamanik akiliinissamut.
- Imm. 3. Akileraartarnermut ingerlatsiviup pissutsit pisumut pissutaasut sillimaffigisimasinnaasimanngippagit imaluunniit paasereersimasariaqarsimanngippagit aammalu pisut akiorniarsinnaasimanngippagit, imm. 1 apeqqutaatinnagu, soorlu nalunaarasuartaateqarnermi qamittoortoqarpat, IT-mi qamittoortoqarpat, innaallagissamik pilersuineq unittoorpat, suliumajunnaartoqarpat, sulisitsiumajunnaartoqarpat, mattussisoqarpat imaluunniit pinngortitami ajunaarnersuaqarpat, kinguaattoornernut imaluunniit annaasaqarnernut, avataaniit pisunit pissuteqartunut, Namminersorlutik Oqartussat akisussaasuussanngillat.
- 2.3. Soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkat Pingaaruteqarsimavoq oqimaaqatigiinnermik nassaassalluni siullertut soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaartut aningaasanik ileqqaakkaminnik aningaasaliisinnaanissamut kissaataat, taakku naliusoq atatiinnassagaat kiisalu naammaginartumik iluanaarutaanissaat eqqarsaatigalugit, aappaattullu ileqqaartut pigisanut nalilinnut assigiinngitsunut atatillugu aarlerinaatinik itinerusumik ilisimasaqakkajunneq ajortut, kukkusumik aningaasaliinerup kinguneranik annaasaqarnissaannut illersorneqarnissaat eqqarsaatigalugu.
- Iluarsaassinernut, pitsanngorsaanernut alliliinernulluunniit tapiissutit§ 24 a. Inissianut, inunnit ukiuni akileraarfiusuni kingullerni marlunni inoqutigiinni ukiumut 180.000 koruunit inorlugit isertitaqarsimasunit pigineqartunut, imaluunniit inunnit, ulloq manna tikillugu isertitarisimasaat apeqqutaatinnagit siunissami qanittumi inoqutigiinni ukiumut 180.000 koruunit inorlugit isertitaqartussatut naatsorsuutigineqartunit pigineqartunut annerpaamik 150.000 koruuninik inissiamik iluarsaassinermut, pitsanngorsaanermut imaluunniit alliliinermut kommunalbestyrelsi tapiissuteqarsinnaavoq.
- § 21. Suliffeqarfimmi inuussutissaleriffiusumi pisortaq niuertarfinnut imaluunniit nassiussuinermut akisussaasoq, aamma inuussutissap poortorneqarneranut, nalunaaqutsersorneranut, isumannaatsuuneranut imaluunniit innarligassaannginneranut sunniuteqanngitsoq, tunisassiat inuussutissat isumannaatsuunissaannut piumasaqaatinik naammassinninngippata niuerfimmiit, inaarutaasumilluunniit atuisumiit utertinneqarnissaat, tuniniarnerisa unitsinnissaat utertinnissaalluunniit siunertaralugu ingerlatanut sinaakkusiussat iluanni pisariaqartumik qanoq iliornissamut piareersaateqassaaq.
- Kapitali 1 Inatsisip atuutsinneqarfia§ 1. Tarnimikkut napparsimasut napparsimmavimmut unitsinneqarnerannut, napparsimmavimmi uninnganerannut aamma katsorsarneqarnerannut atatillugu nammineersinnaajunnaarsitsineq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqartarneq taamaallaat Dronning Ingridip Napparsimmavissuata tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni pisinnaavoq, taamaattorli tak. imm. 2, 3 aamma 4 kiisalu Inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat naapertorlugit imaluunniit maleruaqqusat tamatuminnga tunngaveqarluni akuersissutigineqarsimasut tunngavigalugit taamaallaat pisinnaapput.
- § 120. Suleqatigiinnik aqutsisup sulinerup aallartinnissaa sioqqullugu, misissussavai tassa 1) sakkut aamma savequtit suliaqarnermi ilitsersuinermut naapertuuttuunerat, 2) atortut ilaat sulinerup nalaani ajutoornermut pissutaasinnaasut takuneqarsinnaasunik ajoquteqannginnissaat, 3) savimerngit ilaat nunamut ikkunneqarsimanngitsut atortup nalinginnaasumik sarfamik atortut ilaasa ingerlatsinerannut ilanngitsut, kiisalu suliaqarnermut nalaani atorneqarsinnaasut, taakkua sarfaqannginnissaat, kiisalu 4) sumiiffimmi suliaqarfimmi attaveqaqatigiinnermut attaveqaatit ikkussuinermut aqutsisumut naam-
- SULIFFISSAARUPPUNGA aningaasarsiorsinnaagaluarpunga pinngortitap piinnaanik pinnanga inissaraluarali allap pivaa maanna suliffissaaruppunga kasiiligaq siulima tamanna naluaat piniartorsuartut puisimasaramik pinngortitap tunissutai pigalugit inuugamik nuannaartut silatuut kiffaanngitsut uanga suliffissaaruppunga aningaasanut socialimeersunut saannikuuvunga kalaalimineerniarfik piniartut kiffaanngitsut niuertarfiat tunullugu brugsenimi kukkukuuaqqat sakiaat uummataallu qerisut pisiarisarlugit suut tamarmik anniaatitut tarninnut isaaleraangata ataasinnguartugassannik taperlugit
- - 14 tamanna pissutigalugu ataataq seeqqumiarfigaara, 15 qilammilu nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, 16 naalannangaarsutsi missiliorlugu inuutsissigut ilorlikkut anersaamigut assut nukittorteqqullusi, 17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu, 18 asanninneq manngoqarfigalugulu tunngavigalugulu iluartut tamaasa ilagalugit siunersisinnaanngoqqullusiuk silissusia takissusialu itissusialu kingissusialu, 19 Kristusillu asannissusia ilisarsinermit annerungaartoq ilisarileqqullusiuk, tamakkerneqariartoqqullusi Guutimit tamakkerneqarluarsiillusi.
Sentence Syllables with count 215
- Aningaasanit atugassiissutigineqartunit qanoq amerlatigisut najukkani ataatsimiititaliat ataasiakkaat suliassaqarfinnut taaneqartunut sisamaasunut immikkut atuinissamut periarfissinneqassanersut, tassalu suliassaqarfiit immikkut tamarmik qanoq annertutigisumik atugassinneqarnissaannik annertussusiliilluni kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa, kisiannili aamma aningaasat atugassiissutaasut ataatsimoortumik UR najukkani ataatsimiititalianut ataasiakkaanut, suliassaqarfinnut sisamaasunut nammineerluni atugassatut aningaasaliissutiginiarlugit aalajangiisinnaalluni.
- Provsteqarfik Qeqqa Provsteqarfik Avannaa Ilagiit sinniisaat tamaasa Palasit peqatigiiffiat( Paneeraq S. Munk) Kirkeministeriet Biskoppit Peqatigiiffiat Danskit Palasiisa Peqatigiiffiat/ Den Danske Præsteforening Danmark-imi palasit ikiortaasa peqatigiiffiat/ Danmarks kordegneforening Aahus Universitet- Teologisk Fakultet Københavns Universitet- Teologisk Fakultet Pisortat/ Lederne Atorfillit Kattuffiat( ASG) KANUKOKA Atorfillit Kattuffiat Sulisitsisut( GE) IMAK SIK Ilisimatusarfik Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Kommune Kujalleq Qaasuitsup Kommunia Tusarniaanermi akissutinik tigusaqartoqarpoq uani tulliuttuniit, oqaaseqaatissaqanngitsunik:
- § 24. Allat tamaasa sioqqullugit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat aamma akileraartarnermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaat, naapertorlugit isertitanit akileraaruteqaataasussanit akileraarutaagallartut akilerneqassapput, ilanngullugit akileraarutinut tapissanut akiligassat ilanngunneqartut, takuuk akileraartarnermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 13, imm. 8.§ 25. Akileeqqusissutit§ 24-mi pineqartut kingorna akileeqqusissutit tiguneqartut akiligassanngortullu imatut tulleriinnilersuineq malillugu akilerneqassapput:
- Imm. 4. Soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanik piginnittoq, Aningaasarsianik akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 12, 2. november 2006-imeersup IR allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaani nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR§ 47 c naapertorlugu pigisanik nalilinnik aningaasaliisimasoq, piffissaq qaammatit 24-t iluanni pigisat nalillit soraarnerussutisiaqarnermut aningaasaateqarfimmut, aningaaserivimmit neqeroorutigineqartumut nuussavai, pigisat nalillit aalajangersakkat soraarnerussutisiaqarnermut aningaasaateqarfimmut atuuttut naammassippagit.
- Peqqissutsimut Attaveqaqatiginnermullu Naalakkersuisoqarfimmi Pisortaq, meeqqanut inuusuttunullu immikkoortortaqarfimmi pisortaq, Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu immikkoortortaqarfimmi pisortaq, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA-mit sinniisuutitaq, Kommuneqarfik Sermersuumit sinniisuutitaq, Qaasuitsup Kommunianit sinniisuutitaq, Qeqqata Kommunianit sinniisuutitaq, Kommune Kujallermit sinniisuutitaq, aamma Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmit nakorsatut ilinniarsimasoq siunnersorti.
- atuutsinneqarnissaa pillugu, tak. pinerluttulerinermi inatsimmi§ 263 a. Siunnersuutip§ 1-iani immikkoortumik nutaamik ilanngussisoqarpoq, tassa ersersinneqarpoq napparsimasoq tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi uninngatinneqartoq, Kalaallit Nunaata avataani tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmut matoqqasumut nuunneqarsinnaasoq, imaappat napparsimasoq avatangiisiminut ima ulorianartigisutut isigineqarluni, napparsimasup Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni uninngatinneqarnissaa illersorneqarsinnaanngitsutut isigineqarpat.
- § 29. Nalinginnaasunut naleqqussakkat tak.§ 27 suli aalajangersarneqarsimanngippata aamma tamanut saqqummiunneqarsimanngippata, kiisalu nunat tamalaat akornanni nalinginnaasuullutik, tak.§ 28, taava atortussiat innaallagiartortut§ 25-imi aamma ilanngussaq 1-imi isumannaallisaanermut piumasaqaatinut naleqquttutut isigineqassapput, imaappat atortussiat innaallagiartortut isumannaallisaanermut aalajangersakkat nalinginnaasut naapertorlugit sananeqarsimallutik, tassa naalagaaffimmi ilaasortaasumi taakkuninnga atuiffiusumi sananeqarsimallutik, tamanna tunngavigalugu isumannaallisaanermut piuma-
- 22 Tammaraluarussilu inassutit makkua Naalakkap Moorsasimut oqaluutigisaasa ilaat nalinginnaq uniorlugu, 23 nalinginnaq Naalakkap ullormit inatsilerfimminit kingornalu Moorsasikkut ilissinnut inassutigisaa kinguleriissussassinni taamaassasoq uniorlugu, 24 taava ilagiit ilisimanngisillugit pisimappat tammarnermit,- taava ilagiit iluunngarmik pilliarissavaat ussik piaraasoq ataaseq ikikkagassatut tunissutigisassaq, Naalakkamut naamajuminartussaq, ilassaalu tunissut neqissaq tunissullu kueragassaq, ileqqussaq eqqorlugu, savaasarsuarlu ataaseq ajortaaruteqqussutitut tunissutigisassaq.
- Kapitali 1. 1 Itsarsuaq Guutip qasseeriarluni assigiinngitsunik siuaasat pruffiititigut oqaluffigisaramigit, uaguttaaq ullut makkua naalerneranni ernermigut oqaluffigaatigut, 2 taanna tamanik kingornussisunngortikkaa, taassumuunalu silarsuaq pinngortikkaa, 3 taanna( tassaagami naalannassusiata akisunnera qanoq-issusiatalu ersinnera, suullu tamaasa oqaatsimigut pissaanermi piagut atatikkamigit) ajortit piiagaanissaat suliarereeramiuk naalagaanersuup qutsinnermiittup ittup talerpiata tungaanut ingissimavoq, 4 inngilinit pingaarnerungaalerluni atertaarami taakkunannga annerungaartumik.
- 6 Tamanna pillugu qiimmattaritsi, naak pisariaqarpat misiligaanertigut tamalaatigut maannakkut sivikitsumik aliasutsinneqartaraluartusi, 7 uppersusersi misiligaalluartoq kuultimit innikkut misiligaasaraluarluni nungujasumit akisunerungaartoq nersornaatigineqaqqullugu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusip Kristusip saqqummerfissaani, 8 taanna takunngikkaluarlugu asagassiuk, isiginngikkaluarlugu maanna upperfigigassiuk, qiimmattassaasilu tipaatsunnermik taassaanngitsumik usornartitaasumik, 9 uppernikkut anguniagarsi angugussiuk, tarnit annannissaat.
Sentence Syllables with count 216
- Tamatumunngalu ilaatigut pissutaavoq uumassusillit assigiinngisitaarnerat pillugu isumaqatigiissutip aamma Nagoyami isumaqatigiissutip pimmagit ilisimatusarneq aamma iluaquteqarneq, uumassusillit aamma/ imaluunniit uumassusillit biokemisk-iusumik katitsikkat, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutineersut IR, soorluttaaq aningaasarsiutaanngitsumik uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik iluaquteqarneq ingerlanneqarsinnaasoq, iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissutaasuni aamma aqunneqartariaqartoq.
- 8. november 2017 pilersinneqarsimasumut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarani sillimmasiisarfiit pillugit inatsimmi ilaasuni soraarnerussutisiaqarnissamut ingerlatseqatigiiffimmit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilimmit, soraarnerussutisiaqarnissamut ingerlatseqatigiiffimmut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarani, sillimmasiisarfiit pillugit inatsimmi ilaasumi aamma Finanstilsyn-imit akuerineqarsimasumut soraarnerussutisiaqarnermut aaqqiissutip imai tunniunneqarnerani, soraarnerussutisiaqarsinnaasup sillimmasiisulluunniit uppernarsarsinnaappagu, naafferartumik sillimasertinneq pilersinneqarsimasoq.
- Kapitali 18 Akuliunneq§ 44. Umiarsuarmit imaarsineq imaluunniit imaarsisoqarsinnaaneranut ulorianartorsiorneq Inatsisartut inatsisaannut imaluunniit maleruagassanut taanna naapertorlugu aalajangersarneqarsimasunut, imaluunniit§ 58-imi pineqartunut ilaasunut akerliusoq pisimappat, imaani mingutsitsinissamik pitsaaliuinissaq imaluunniit akiuiniarnissaq pisariaqartillugu Naalakkersuisut aamma oqartussaasut§ 49-imi taaneqartut, pissusissamisoortumik kinaassutsimut uppernarsaammik takutitsinikkut, eqqartuussivimmi aalajangiinertaqanngitsumik umiarsuarmik misissuisinnaapput.
- 5) kommunalbestyrelsip ilaqutariinnut paarsisartunut akuersissutinik atulersitsinnginnermini paasissutissat suut pissarsiarisassanerai, 6) ilaqutariinnut paarsisartunut akuersissummi paasissutissat suut allassimassanersut, 7) meeravissiartaarnissaq siunertaralugu ilaqutariinnik paarsisartunik pilersitsinermi pissutsit pillugit malittarisassat immikkut ittuusinnaapput, aamma 8) Qanigisanut inissiineq§ 38. Kommunalbestyrelsip kommunip aaqqissugaanik ilaqutariit paarsisartut meeqqanik ataasiakkaanik inissiinissaq sioqqullugu paarsisutut suliassanut sukumiisumik paasissutissinneqarluarsimanissaat qulakkiissavaa.
- Imm. 6. Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup qinnuteqaat tunngavigalugu imm. 2-mi naggammi siullermi aamma imm. 3-mi ornitassap allanngortinnissaa akuersissutigisinnaavaa, pissutsit immikkut ittut atuutsillugit, tamatumunnga ilanngullugit ilinniarnerup naammassinerani unitsinneraniluunniit angerlamut angalanissaq sioqqullugu uppernarsarneqarsinnaappat, ilinniagaqartoq illoqarfimmi akiliunneqarluni orninneqarniartumi atorfininnissaminik isumaqatigiissuteqarsimasoq, imaluunniit ilinniagaqartup ilaqutai qaninnerit illoqarfimmut allamut nuussimappata.
- § 11, imm. 1, nr. 2-mut Aalajangersagaq allanngortinneqarpoq, taamaalilluni sulisitsisut nunanit allaneersunik IR illuliornermi sanaartornermilu sulisoqartut, Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfiup illuliornermi sanaartornermilu sulisunik napparsimasunik ajoqusersimasunillu, peqqinnissaqarfiup sullississutai pillugit inatsit sukkulluunniit atuuttoq malillugu akeqanngitsumik sullinneqarnissamut pisinnaatitaaffeqartut aallarussinermut, assartuussinermut katsorsaanermullu aningaasartuutaannik matussutissamik, sillimmasiinissamut isumaqatigiissummi pisussaaffilerneqarnissaat Kalaallit Airports A/S-ip qulakkiissallugu.
- Inatsisartunut ilaasortaq Laura Táunâjik, Siumut, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Stine Egede, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Karl- Kristian Kruse, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Nivi Olsen, Demokratit Inatsisartunut ilaasortaq Malene Vahl Rasmussen, Demokratit Inatsisartunut ilaasortaq Mikivsuk Thomassen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Aqqa Samuelsen, Inuit Ataqatigiit Siunnersuutip ulloq 22. maj 2019-imi aappassaaneerneqarnerata kingorna inaarutaasumik pingajussaaniinnginnerani Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Ataatsimiititaliamut innersuuteqqinneqarpoq.
- Siunnersuutip imarisaa siunertaalu Inatsisissatut siunnersuummut qulequttap iluarsineqarnerata saniatigut borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14 naapertorlugit akissarsiat ilaasortaajunnaarnersiutillu borgmesterinut tunniunneqartut soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkanik naatsorsuinermi tunngavissanut ilaatinneqannginnissaat siunnersuutigineqarpoq.
- § 1. Suliffeqarfik§§ 6-8-mi piumasaqaatinik naammassinnittoq suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorneqarnissaata akuerineqarnissaa pillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut qinnuteqarsinnaavoq, takuuk§ 4. Imm. 2. Suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissap akuerineqarnissaa pillugu qinnuteqarnerani suliffeqarfiup allagartat uku Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nassiutissavai:
- Asinngalereersutit naasunnguaq takullutit nakkuppagit nuannaarutaallutit aasarsuaq atorluangaarsimagit sikillungalu misissorpagit toqu qallilersimagit Mingutsinneqarnak atorsimavat inuunerit pinnerlutit upernaaq mikillutit puttukkavit nunanni inuussallutit tupinnartumik pilertortumik kusatsilluinnarputit Isikka nakapput eqqaalerama qanormi inuunerpunga inuunerlu aasatut qaangigara qanormi atornerpara takorluugara nuanninngilaq utoqqanngulerpungami Tamattami perput ataasiuvoq inuuneq pingaartorsuaq tamatsinnili sivikissimavoq toqu killigissallugu silaannarmilu tusaalerpara:
Sentence Syllables with count 217
- Imm. 2-mut Siunertaavoq ilaatigut ilinniartitsissutit akornanni, sammisat tunngavigalugit suliniutitullu aaqqissuussatut ilinniartitsissutit agguartaarnagit nukarlernik atuartitsineq annertunerusutigut aaqqissuunneqassasoq, takuuk§ 10, imm. 4. Ilinniartitsissutit imaannik aaqqissuussinermi periuseq tassaavoq ilinniartitsissutit immikkoortui siamasissumik ilanngallugit nukarlerni atuartitsisoqassasoq, tamannalu ilinniartitsissutit immikkoortuinik ilinniartitsissutinillu annertusiartortumik killilersuinikkut atuarfimmi atuarnerup ingerlanerani agguarneqassallutik.
- § 61. Ilinniagaqartut tapiiffigineqarsinnaasut, 1. januar 2013 sioqqullugu ilinniakkamik tapiiffigineqarsinnaasumik Danmarkimi aallartitsisimasut, aammalu 1. januar 2013-ip kingorna unitsinnagu ilinniakkaminnik ingerlatsisut, Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut qinnuteqarnermikkut ilassutitut ilinniagaqarnersiutinik Namminersorlutik Oqartussaniit tapiiffigineqarsinnaapput, ilinniagaqartup aningaasat ilinniarnermi tunniunneqartartunut danskit ilinniagaqarnersiuteqartitsinermut malittarisassaannut nuunnermi kingorna ajornerusumik pineqannginnissaa siunertaralugu.
- Nr. 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Sanaartugassat Iluarsagassallu pillugit suliassaqarfik 80- 89-imi suliassap akiata 2,5 procentia angullugu sanaartugassanut ataasiakkaanut akileeqataanissamut konto pingaarnerni ukunani aningaasartuutit matussutissaattut, 20.01.01 Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, 20.30.01 Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, ASA, 20.30.10 Illuutinik ingerlatsineq Aserfallatsaaliuinerlu, 30.01.02 Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik, 34.11.03 Dronning Ingridip Napparsimavissua, 70.01.07 Sanaartornermut Oqartussaasut aamma 72.20.07 Nakkutilliineq misissuinerlu, angallanneq.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Siunnersuutigineqarpoq, Inatsisartut inatsisaata atuuffia annikillisinneqassasoq taamaasilluni, soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkat Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraarusersorneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akileraarusersorneqassaarlutik, kisiannili Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraarusersorneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akileraarusersorneqartalissasut, tak. tamatumunnga siunnersuut ataatsikkut saqqummersinneqartoq.
- Konto pingaarneq 10.13.10 Iluanaarutit, aktianit piginneqataaffinniit piginneqataassutit tunisinerillu-muttmissingersuutinut ilanngussaqt Inatsiartut Aningaasaqarnermut akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaata akuersissuteqareernerisigut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput konto pingaarneq 10.13.10 Iluanaarutit, aktianit piginneqataaffinniit piginneqataasutit ingerlatseqatigiiffinnillu tunisinerit aqqutigalugit isertitanik 170,4 mio. kr.-init annertunerusunik aningaasaliissuteqarnissaminnut aammalu konto pingaarneq 80.00.10 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmit utertitat- ini Siunissamut
- § 33 f-imut Imm. 1-imut Imm. 1-imi aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq kalaalimineerniarfikkoortumik UR, digitalimik aallaavigisakkoortumik UR assigisaanniilluunniit tunisassianik aalisarnermeersunik IR, piniarnermeersunik IR, aallaaniarnermeersunik IR, savaateqarnermeersunik IR, eqqumiitsuliornermeersunik IR kusanartuliornerneersunillu IR akilerneqarlutik tuniniaassussisut, suut sullississutaasimanersut, kikkut akiliutinik tigusaqarsimanersut aammalu aningaasat qanoq annertutigisut pissarsisussap tigusimanerai il.il. ukiut tamaasa akileraartarnermut ingerlatsivimmut nalunaarutigisassagai.
- Namminersorlutik Oqartussat terianniat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutaat nr. 14, 18. oktober 2019-imeersoq IR Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 2, imm. 4,§ 8,§ 9, imm. 2,§ 12,§ 13, imm. 2 aamma 3,§ 17, imm. 2,§ 18 kiisalu§ 21 kingullermik Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 16. maj 2008-meersukkut IR allanngortinneqartoq aamma Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 18. december 2003-meersumi IR§ 5,§ 35,§ 36, imm. 2 kiisalu§ 60, imm. 2 naapertorlugit aamma piniarneq pillugu siunnersuisoqatigiit tusarniaaffigereerlugit aalajangersarneqarput:
- Erinarsornerup Erinarsornerup inuk sunnertaraa qiimasuuteqalersillugu qamani pigisai suut annikkumasai torlulaatigilersillugit Erinarsornerup allat sunnertarai isumaat aalalersillugit ilup paqqerneri imilersorlugit naasoqarnerulersillugit Erinarsornerup inuk erloqisoq neriuuteqalersittaraa qamani" sikutaq" sermeq annerisaq kuunnguartut ilersittaraa Erinarsortarit allat qaaqqullugit erinarsoqataaqqullugit qamani pigisaat tunniukkumasaat allanuttaaq tigoqqullugit Nipeqartilluta erinarsorlata qaqqavut akisutsillugit nipangerfissami nipangerpat inuk akisuttualeqqullugit 1959
- Akitsisikkakkit inuiaat akornannit siulersuisunngortillutillu innuttannut Israiilikkunnut, 8 naalagaaffimmillu Daavip inoqutai arsaarakkit ilinnullu tunniullugu, illilli kiffara Daavi assiginngikkit, taassuma inassutikka maleruarmagit saqillunilu malillunga uummammigut iluunngarluni, iluarisaannannik iliorluni, 9 illilli ajortulisutit tamanit siuninniittunit sualunnerullutit, ilinnut allanik Guutilioriartoravit kuisanillu inuusaliorlutit narrutsatsillunga, tununnullu igikkamma, 10 tamanna pillugu ata, perlunnartumik Jaruupiaap inoqutai nalliutitsivigiumaarikka;
- 8 Ilumummi tamaasa ajunaaqqutaatippakka Naalakkatsinnik Kristusi Jiisusimik ilisarsinissaq annerungaartoq pillugu, taanna pillugu tamatigut ajunaartoorama tamaasalu igitassaannaatillugit Kristusi iluanaaqqutigiumallugu, 9 taassumaneeqqullungalu eqqullungalu nammineq iluarsusera taanna inatsisinit pisoq piginagu, kisianni una Kristusimut uppernikkut pisoq, Guutimit iluarsuseq uppernermut tunngasoq, 10 taanna ilisariumallugu, makissimaneratalu pissaanera anniarneranullu ilanngutitaanissaq, toquagut assigileriartussallugu, 11 toqusut makiffissaat angusinnaassagaluarneriga.
Sentence Syllables with count 218
- § 22-mut Imm. 1-mut Siusinaartumik pensionisiallit aammalu ulloq unnuarlu angerlarsimaffinni ataavartumik najugaqartuusut, qaammammi nuuffigisaani qaammatillu tulliani akissaataat allanngortinneqaratik ingerlatiinnarneqassapput, tamatumali kingorna qaffasinnerpaamik pensionisiarineqartartut 20%-inik pisartagaqartoqarsinnaasassalluni, takuuk§ 17. Siusinaartumik pensionisialik katissimasaminik inooqatigisaminilluunniit aappaqarsimappat aammalu taanna siusinaartumik pensionisiaqartuusimappat, taava taanna kisermaatut siusinaartumik pensionisiaqartinneqarsinnaasassaaq, takuuk§ 4, imm. 2. Aaqqiissut tamanna
- Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit aalajangersarneqartut saniatigut kontut pingaarnerit 51.07.40-p Taarsigassarsiat ernialigaanngitsut akilersugassaanngitsullu aamma 51.07.42-p Taarsigassarsiat erniallit( ilanngaateqanngitsut), ataanni inuussutissarsiutinut taarsigassarsititsinissamut, taarsigassarsiat taakku taarsigassarsiaareersut akilerneqarnissaannut atorneqassappata, taamaallutillu kontuni pingaarnerni 51.07.40-mi Taarsigassarsiat ernialigaanngitsut akilersugassaanngitsullu aammalu 51.07.43-mi Taarsigassarsianut ernialinnut akilersuutit, amerlaqataannik isertitaqarnerussutaassappata.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut akileraaruserneqartarnerat aamma soraarnerussutisiassanit naafferartumik tunniunneqartartussanit soraarnerussutisiassat nuunneqarnerat Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip( UKA2017/ 88) akuerineqarnerani soraarnerussutisianut aningaasaateqarfiit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut Inatsisartut inatsisaat nutaaq taanna malillugu akileraartussanngortussaapput.
- Nr. 1-imut Imm. 3-imut Siunnersuutigineqarpoq Piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu aningaasaliissuteqarnissamut Aningaasaateqarfimmut isertitassanut tunngaviusut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 a naapertorlugu akileraarutit A-it aammalu ingerlatseqatigiiffimmit iluanaarutit ilai, Namminersorlutik Oqartussat aningaasaatit akisussaaffigineqartut 50 procentiinit annertunerusut pigisarippasigit, ingerlatseqatigiiffimmit ukiuni kingullerni 3-ini pissarsiat agguaqatigiissinnerinit annertunerussutaasoq, ilaatilerlugit annertusitinneqassasut.
- Nr. 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Sanaartugassat Iluarsagassallu pillugit suliassaqarfik 80- 89imi suliassap akiata 2,5 procentia angullugu sanaartugassanut ataasiakkaanut akileeqataanissamut konto pingaarnerni ukunani aningaasartuutit matussutissaattut, 20.01.01 Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, 20.30.01 Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, ASA, 20.0.10 Illuutinik ingerlatsineq Aserfallatsaaliuinerlu, 30.01.02 Isumaginnermut aamma peqqissutsimut tunngasutigut pitsaaliuineq, 34.11.03 Dronning Ingridip Napparsimavissua, 70.01.07 Sanaartornermut Oqartussaasut aamma 72.20.07 Nakkutilliineq misissuinerlu, angallanneq.
- Imm. 3. Peqqussummi matumani innaallagiamut ikkussuinerit paasineqassaaq tassaasoq sanaartukkanit innaallagissamut atugassanit atortut innaallagiatortut aqqusersuutillu atassuserneqarnissaasa tungaanut taakkualu ilanngullugit ikkussuinerit, umiarsuarni, sinerissap avataani sanaartukkani angallattakkani, silaannakkut angallatini innaallagiamut ikkussuinerit ilaanatik aamma qamutini motoorilinni innaallagiamut ikkussuinerit, qamutinik motoorilinnik ingerlatitsinissamut naatsorsuutigineqartut, qamutit motoorillit innaallagiamik ingerlaartitat immernissaannut ikkuffiit ilaanatik.
- ANINGAASAATILISSUIT OQARPUT NAAGGA uuliasiuliaarpallaaqqunagit kalaallit piumasaat sumiginnarneqarput kingullermik EFimut aamma naaggaaraluarpugut kingumut kalaallit isumaat kinaassutsimik paasinnillutik erseqqaarissumik oqartut sumiginnarneqarput nunaviunerartup ajunaarutissaanik aningaasanik aningaasaatilissuit pissaannik naleqarmata kingumut nunarput inuilu minnerutitaapput aningaasaatilissuillu annerutitaallutik kingumut nunatta inui piumasaqaateqaraluartut nipangeqqullugit niaquerneqarpullusooq aningaasaatilissuarnit aappassaanik aliasoqaanga naallioqaanga kappialaqaanga
- Takuuk allaaserisaq" Biibilimik atuarneq- qaqugukkut qanorlu iluaqutigineqarsinnaasoq", Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. maaji 1995- imoortumi, quppernerit 22- 23.[ Qupp. 21- mi assiliartat] Aalajangersimasumik Biibilimik atuartarnerup atuaqqissaartarnerullu' sulisartutut pakatsisussaanngitsutut oqaatsimik sallusuissutip pianik tunioraalluartissavaatigut'[ Qupp. 23- mi assiliartat] Inuunitsinni ulapikkaluarluta inuunitsinni sammisassat allat anersaakkullu suliniutit oqimaaqatigiissikkutsigik pilluaqquneqangaassaagut" Tamatigum-mi eq-qor- tumik[ un-neq- qaris-sumik, NW] iliorumasaraluarat-ta.
- [ Qupp. 8- mi assiliartaq] Israelikkut inuiaqatigiinnut Guutip toqqakkamisut pigisaanut ilaallutik inunngorput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Israelikkut tamarmik immikkut namminneq aalajangertussaavaat Guuti kiffartorfigissanerlugu[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Israelikkut nammineq kajumissutsimit pilliuteqarsinnaatitaaleramik Jehovamut asanninnerminnik ersersitsinissamut periarfissaqalerput[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluata kingorna Kristusip ajoqersugai namminneq Guutimut tunniulluinnartariaqarput tamannalu kuisinnermikkut ersersillugu© 2017 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania SAQQAA:
- [ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiusup kristumiup nuliani asallugulu isumassorpaa Nuliaasup kristumiup uini ataqqivaa[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Romamiut inatsisaannit allaanerusumik kristumiut ajoqersuutaat naapertorlugu uiusup nuliani ataqqisariaqarpaa[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Angutit arnallu' amerlangaartunut' ilaasut Paratiisimi naassaanngitsumik inuuneq qilanaaraat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Sarap Aaperaat naalakkamisut isigaa MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq Gerrit Lösch ATAATAGA Grazimi, Østrigimiittumi ittumi, 1899- imi inunngorpoq, taamaattumik sorsunnersuup siulliup nalaani inuusuttuuvoq.
Sentence Syllables with count 219
- Imm. 4. Nalunaarasuartaateqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup siulittaasuata akitsuutip akilerneqartup utertinneqarnissaa aalajangissavaa, 1) Nalunaarasuartaateqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup maalaaruteqartoq maalaarummi tunniunneqartumi tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit taperserpagu, 2) oqartussaasut maalaarummut aalajangiisimasut Nalunaarasuartaateqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup suliamut aalajangiinissaa sioqqullugu suliaq qaqeqqippassuk, imaluunniit 3) Oqartussaasut maalaarummut aalajangiisimasut maalaaruteqartup tunngavigisaa naapertorlugu aalajangiinertik allanngortippassuk.
- Naalakkersuisut atortussaajunnaarsitsineq pillugu maleruagassanik erseqqinnerusunik aalajangersaasinnaanerminnut piginnaatitsissummik atuitserlugit innersuussutigineqarput najoqqutassat ilitsersuutaasut" Pisortat sullissiveqarfiutaasa toqqorsivii- Toqqortanik toqqortarinninneq, tunniussineq atorunnaarsitsinerlu pillugit aalajangersakkat ilitsersuutillu" Kalaallit Nunaata Toqqorsiviata 1987-imi saqqummersitai, tassani immikkoortoq 4-imi inassutigineqarpoq sullissiveqarfiup toqqortai tunniunneqartussaatitaasut tamarmik ukioq killiliussaq aalajangersimasoq tikillugu tunniussinermi ilanngunneqassasut.
- § 16. Poortukkanik, nioqqutissanik inuussutissarsiornermut tunngassuteqartunik akitsuusigassanik Danmarkimi pisiarineqarsimasunik imalinnik Danmarkimi nassiussisut Post Greenlandimut akitsuusiinissamik nalunaaruteqassapput, tassunga ilanngullugit adressekortit, tunisisumit akiligassap allagartaa aamma eqqussisinnaanermut akuersissutaasinnaasoq il.il. Imm. 2. Poortukkat allat, nioqqutissanik akitsuusigassanik Danmarkimi pisiarineqarsimasunik imallit adressekortimik, tunisisumit akiligassap allagartaanik, uppernarsaammilluunniit allamik, akitsuutip naatsorsorneqarnissaanut pisariaqartinneqartunik ilaqartinneqassapput.
- Ilanngullugulu siunnersuut nr. 14-imi aamma imaqarpoq aalajangersakkamik maanna nalunaarsukkat sunniutaasunik uuttortaasarnissanik imaqartut peerneqarnerannik, taamaasillunilu pisussaaffik sunniutaasunik uuttortaasarnissamut Inatsisartut inatsisaanni atuuttumi§ 36, imm. 3, oqaaseqatigiinni siullerni ikkunneqassalluni, tassanilu aalajangersarneqarluni Naalakkersuisut ilutigisaanik isumagisarigaat ilisimasanik eqiterineq siammarterinerlu, kommunalbestyrelsip meeqqat atuarfianni suliassaqarfimmi suliniutai nukittorsarniarlugit, nukinnillu piusunik atuineq pitsaanerpaanngortinniarlugu.
- nunani tamalaani imermik umiarsuarni oqimaaloqutarineqartunik kinnerinillu nakkutilliinissamik passussinissamillu isumaqatigiissut, 2004. B. Umiarsuit angissusii ukiullu sananeqarfii malillugit atulersitsisarneq 1. Umiarsuit isumaqatigiissutip atulerfia sioqqullugu sananeqarsimasut tamarmik, isumaqatigiissutip atuutilernerata kingorna umiarsuup nutarteriffiusumik siullermeerluni misissorneqarnissaata tungaanut taarseeriaatsimik passusseriaatsimilluunniit matuma kinguliani allaaserineqartumik naammassinniffiusumik imermik oqimaaloquttamik passussisassapput.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Issittumi Sakkutooqarfik Nukissiorfiit Illersornissamut Ministereqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut KNAPK Kalaallit Nunaanni Politiit Matuma kinguliani tusarniaanermi akissuteqaatit aammalu allannguutissanut siunnersuutit, avammut tusarniaanermi tiguneqartut sammineqarput.
- " Nr. 1 Nalinginnaasumik immikkullu ittumik isertitat Kalaallit Airports A/S-imut aningaasaliissutitut atugassiissutigineqarnissaat Iluanaarutit, pissarsiat, aktianik tunisinerit, ataasiartumik aningaasartuuteqarnerit, kontomi pingaarnermi 80.00.10 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmi utertitat sanaartornermi sulianut atuinikippallaarsimanernit utertitsinerit imaluunniit ataasiartumik isertitat assingusut aqqutigalugit isertitanik immikkut ittunik Namminersorlutik Oqartussat qanoq annertutigisunik tigusaqarneri apeqqutaalluni Kalaallit Airports A/S-imi akiliutissatut katillugit 2,1 mia.
- § 78. Suleqatigiinnik aqutsisup qulakkiissavaa, 1) sarfaqarnani inissisimanera sulinissamut nunamut ikkussinissaq sioqqullugu misissussallugu, 2) sulinissamut nunamut ikkussinerup pilersinneqarnera, 3) sulinissamut nunamut ikkussinerup naammassineqarsimanera misissussavaa, kiisalu 4) pisariaqartitsineq tunngavigalugu annertussuseqartumik mianersoqqusilluni nalunaaqutsersuinissaq imaluunniit illersuutinik aaqqissuussisoqarnissaa, tak§§ 103-mit 109-mut, taamaaliornikkut pinngitsoortinniarlugu atortut ilaat sarfamik ingerlaffigineqartut kukkusumik sarfamik ingerlaffigineqanngitsutut isigineqarnissaat.
- 41 Sukarsuit marluk kaavequssuillu ammalortut sukarsuit marluk nuuiniittut ittut, nuersagaasallu marluit sukarsuit nuuiniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 42 kimmernarsuaasallu sisamanik untritillit, nuersagaasat marluit pisataat, kimmernarsuaasat marloriarlugit siatsitat, nungullugit nuersagaasat ataatsit pisataat, sukarsuit qaaniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 43 ikorfallu qulit, qattaasarsuillu qulit ikorfat qaaniittut ittut, 44 puugutaasarsuarlu ataasiusoq, ussiusallu aqqaneq-marluk puugutaasarsuup ataaniittut ittut, 45 igallu qalutaatillu puguttallu serpartaaffiit;
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Jiisusip tusarnaartuisa ilarpassui piitsuupput[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Angutip inuusuttup pisuup pigisani Guutimit asaneruai[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jiisusip assersuusiaani niuertup sapangaq naleqangaartoq ataaseq pillugu pigisani tamaasa pilliutigai[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovamut kiffartorneq ulapputigigutsigu taassuma annertoqqusersorlutalu ikiorumaarpaatigut Siulersuisoqatigiit peqatigiiffimmit inatsisitigut akuerisaasumit qanoq allaassuteqartut WATCH TOWER BIBLE AND TRACT SOCIETY OF PENNSYLVANIA januaari 1885- imiilli ukiumoortumik UR ataatsimiititsisarpoq.
Sentence Syllables with count 220
- Imm. 3. Suliniummik ingerlatseqatigiiffiuttaaq isumannaassavaa suleqatissatut isumaqatigiissuteqarfigisat, takuuk§ 10, imm. 2, aammalu suliniummik ingerlatseqatigiiffiup suleqatissatut isumaqatigiissuteqarfigisaata aamma suleqatissatut isumaqatigiissuteqarfigisaasa, takuuk§ 10, imm. 3, taamatuttaaq isumannaassagaat akissarsiatigut sulinermilu atugassarititaasutigut imm. 1-imi pineqartutut, sanaartugassanik neqerooruteqarnerni, sanaartugassanut isumaqatigiissuteqarnerni isumaqatigiissuteqarfigisat sanaartugassanut isumaqatigiissutaasunik eqqortitsinissaat pillugu.
- Imm. 2-mut Inatsisip matuma atortuulersinneqarnerani Inuussutissanik nersutillu nappaataannik inunnut tunillaasorsinnaasunik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 17, 28. oktober 1993-imeersoq IR atorunnaarsinneqarpoq Imm. 3-mut Inatsisip matuma atortuulersinneqarnerani malittarisassat Inuussutissanik nersutillu nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 17, 28. oktober 1993-imeersumi IR aalajangersarneqarlutik tunngavissarsineqartut inatsit manna inatsisilluunniit allat tunngavigalugit taarserneqarnissaasa atorunnaarsinneqarnissaasalu tungaannut atuutiinnassapput.
- Skatterådip ilaatigut suliarisarpai akileraarutinik angissusiliinerit pillugit suliat naammagittaalliuutigineqarneri, akileraarutinut akiliinikippallaarutinik isumakkeerinninneq, akileraarutinik akiliinissamik kinguartitsineq, akileraaruteqaataasussaanngitsumik kattunnerit, nioqqutissanik eqqussuinermut atatillugu akitsuutinik akiligassiinerit pillugit aalajangiinerit il.il. Naammagittaalliortup akileraarutit pillugit suliaq skatterådimut misilitsereerlugu ingerlateqqinnissaa kissaatigippagu, Skatterådip aalajangiinera Kalaallit Nunaanni eqqartuussivimmut ingerlateqqinneqarsinnaavoq.
- 1) angajoqqaatut oqartussaassuseqartut paasissutissanik eqqunngitsunik nalunaaruteqarsimappata, imaluunniit pissutsini allannguutinik tapiissutisisarnermut pingaaruteqartunik ilisimatitsisimanngippata, 2) tapiissutit pisassarinagit tiguneqarsimappata, 3) tapiissutit aningaasaliiffigineqartumut atorneqarsimanngippata, 4) efterskolernissaq aallartinneqarsimanngippat, angalanissaq inniminnerneqarsimappat aammalu akilerneqarsimalluni, imaluunniit 5) atuartup efterskolimiinnera innera imatut sivisussuseqarsimappat efterskolerneq allartinneqarsimanani, taamaatinnerlu naammattunik tunngavilersorneqarani.
- Inatsisissatut siunnersuutaasartussanik, avatangiisinut akitsuutitut iluseqartunik, akuersinermi inatsisissatut siunnersuummi tassungalu nassuiaatini,§ 4-imut naapertuuttumik, pisumi tassani paatsuugassaanngitsumik ersarissumillu allassimasussaassaaq, akitsuummut annertussusiliussaq tunuliaqutaasoq atuutsillugu tassanngaaniit iluanaarutit( imaluunniit taamaaqataanik avatangiisinut tunngasumik akiliummik akiliuteqarneq) inatsisissatut siunnersuut malillugu naatsorsuutigineqartutut Avatangiisinut aningaasaateqarfimmut tutsinneqassanersut aammalu qanoq annertutigisumik tamanna pissanersoq.
- Imm. 1-imut Naalakkersuisut inatsisissatut siunnersuutip sinaakkutaasa iluanni piginnaatinneqarput erngup nukinganik isumalluutinik nukissiorluni tunisassiornissamut misissueqqaarnissamut atuinissamulluunniit akuersissallutik piumasaqaatit erseqqinnerusumik aalajangersimasut tunngavigalugit, takuuk§§ 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11 12 aamma 13. Misissueqqaarnissamut akuersissut kisermaassisuunngitsutut nalunaarutigineqassaaq aamma pisinnaatitaanermik piginnittuusoq aamma atuinissamut akuersissummik nalunaarfigineqarnissaminut piumasaqarsinnaavoq piumasarineqartut arlallit naammassineqarpata.
- " Imm. 2. Siunnersuisartoqatigiit, ataatsimiititaliat assigisaasalu Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermut tamatumalu saqqummiunneranut tapiissutaannik allaffissornikkut aqutsinermi suliassanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit isumaginnittut, tak.§ 16, imaluunniit aningaasaateqarfiup Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermut tamatumalu saqqummiunneranut tapiissutaannik allaffissornikkut aqutsinermi suliassanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit isumaginnittut, tak. 16 a, aalajangiineri allaffissornikkut oqartussaasumut allamut maalaarutigineqarsinnaanngillat.
- Suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisoq, siunnersuummi§§ 6-8mi piumasaqaatinik naammassinnittoq, siunnersuut malillugu suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaanissaa pillugu akuersisarnermik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit nalunaarfigineqarnissaq pillugu qinnuteqarsinnaavoq, takuuk siunnersuummi§ 1-imi, imm. 1. Suliffeqarfik§§ 6-8-mi piumasaqaatinik naammassinnippat, takuuk§ 4, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsugaaneranik 5
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Filipip dronningip atorfilittaa Etiopiamiu nassuiaappaa' kiffaq' Esajami eqqartorneqartoq Jiisusiusoq Missiarsi[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Jiisusip Jehovamut kiffaagami qinigaq piitsut annikilliortullu misiginneqatigingaartarpai[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jiisusi Ataataminit qutsissisinneqarpoq naalagaaffimmilu Missiarsikkoortumi UR kunnginngortinneqarluni Atuartartut apeqqutaat Kristusip pilliutaa utertitsissutaasoq tunngavigalugu Jehova ajortulianik isumakkeerfiginnikkumammat sooq kristumiut ajortuliaminnik ilagiinni utoqqaanertanut nassuerutiginnittariaqarpat?
- [ Qupp. 12, 13- mi diagrammi/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) RADIOP MALIGAASAI Uplink Downlink[ Qupp. 12, 13- mi diagrammi/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) KABELIT IMMAKKOORTUT UR Telefoni angallattagaq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Kabelit nutaaliat 200 millioninik oqaloqatigiitsitsisinnaapput[ Qupp. 13- mi assiliartaq] INTELSAT VI- satellit silaannarsualiartartaatip inuttaannit suliarineqartarpoq[ Suminngaanneernera IR] NASA- mit assi[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Umiarsuit kabelit ikkussorlugillu aserfallatsaalisarpaat[ Suminngaanneernera IR] TyCom Ltd.
Sentence Syllables with count 221
- Inatsisartut inatsisaat aamma akuersissutinut taamaattunut, akuersissutit taamaattut malillugit pisinnaatitsissummik pigisaqartunut kiisalu ingerlatanut Inatsisartut inatsisaata atuutilernerani aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi pineqartunut ilaasunut atuutissaaq, taamaattorli takuuk imm. 3 aamma 4. Imm. 3. Aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 18, imm. 4, Inatsisartut inatsisaanni matumani§ 1, nr. 2-imi oqaasertaqarnermini, aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut akuersissutinut, Inatsisartut inatsisaata matuma atuutilernerani aatsitassanut 30
- Taamaattorli Siunnersuisoqatigiit suliassamik aalajangersimasumik tigusinerata naliliiffiginiarnerani tamatigorluinnaq nalilertariaqarpoq ilumut suliassaq inatsimmi pingaarnertigut anguniakkat iluaniinnersoq innersoq imaluunniit qanittumik attuumassuteqarnersoq, tak.§ 1, imm. 1 aamma 2. Imm. 2, normu 1-imiit 7-imut oqaatsip ilisimatusarneq-rup atorneqarnerani immikkut maluginiarneqassaaq oqaaseq sammisassanut tamanut ilisimatusarnerup iluani taaguutitut ataatsimut atorneqarmat, tassunga ilaallutik ilisimatusartunik pissarsiortarneq ilisimatusartunullu ilinniartitaaneq.
- 1) 50%-ii timersornernut tamanit peqataaffigineqarsinnaasunut, innarluutillit utoqqaallu timersornerat ilanngullugu, 2) 9,1%-ii piukkunnaatillit pikkorinnerillu timersornerinut, 3) 13,6%-ii meeqqat inuusuttullu peqatigiiffiinut, aamma 4) 27,3%-ii tamanut iluaqutaasussamik siunertanut allanut, taamatuttaaq kulturimut tunngatillugu siunertanut, inunnik qaammarsaanermut siunertanut, nappaatinik akiuiniarnermut pinaveersaartitsinermullu siunertanut, inooqatigiinnermut tunngasunut siunertanut, asimiititsinissanik ititsinissanik siunertanut aamma tamanut iluaqutaasussanik ilisimatusarniarluni siunertanut.
- Nunarsuarmioqatigiinni assigiimmik ingerlatsinissamut akuersissutit§ 24. Naalakkersuisut nunarsuarmioqatigiinnut isumaqatigiissutaasut pisussaaffiliussallu naapertorlugit aalajangersagaliorsinnaapput nunarsuarmioqatigiinni assigiimmik aaqqissuussamik akuersissutinik tunniussaqartarnissamut tunngavissanik, tamatumunngalu attuumassuteqartunut pissutsinut allanut tunngatillugu, tamatumani aamma assigiimmik ingerlatsinissamut akuersissutit, iluaquteqarnissamut akuersissutit aammalu sinneqartoorutinik avitseqa-tigiittarnermut isumaqatigiissutit akornanni pissutsinut tunngatillugu.
- Uumassusilinnit isumalluutit niuernermi ilisimatusarnermilu atorneri pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 20. november 2006-imeersumi IR siunertaavoq Nunarsuarmiut uumassusillit amerlalluinnassusiannut tunngasumik isumaqatigiissutaannut naapertuuttumik uumassusilinnit isumalluutit ilisimatusarfigineqarnissaat, ilisimatusarnermilu naammassisat inernerisa aningaasarsiornikkut iluanaarutaasinnaasunik naleqarnerulersitsinernut atorneqartarnissaat, aammalu Kalaallit Nunaata tamatumani uumassusilinnit isumalluutaasunit naapertuuttunik naleqarnerulersitsinerni pissarseqataasarnissaa.
- Imm. 4. Iluanaarutaasut imaluunniit iluanaarutaasimasinnaasut pigisat tuniniarnerisigut ilanngaatigineqassapput Naalakkersuisut ilinniartut ineqarfianniit nuussimasumut piumasaqaatissaanni, pigisat toqqortarisimanerannut aamma attartornermut isumaqatigiissummik tunngaveqartumik ilinniartut ineqarfianni najugaqarsimasumit pisussaaffigineqartunut, tamatumani aamma aningaasartuutinut iluarsaatitsinermut, eqqiaanermut attartugaasimasumik, ineqarnermut akiliutissanut akiitsorineqartunut, imaluunniit akiitsunut allanut ilinniartut ineqarfiannut attuumassuteqartunut.
- Tassunga ilanngullugu aalajangerneqarsinnaavoq nioqqutissat inatsisartut inatsisaanni piumasaqaatinik aalajangersarneqartunik naammassinninngitsut nuunneqassanngitsut imaluunniit passunneqassanngitsut, nalunaaqutsersorneqassasut, allanngortinneqassasut( assersuutigalugu qalanneqarlutik allatigulluunniit kissartumik suliarineqarlutik), aserorterneqarlutik, suliffeqarfik inuussutissaleriffiusoq nioqqutissamik tuniniarneqarnerani kungusinnerusumiit utertitsissasoq, imaluunniit suliffeqarfik inuussutissaleriffiusup utaqqiisaasumik inuussutissanik suliarinninnini tunisininiluunniit unitsissagaa.
- 1) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianillu toqqagaassapput, 2) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu katersugaasivinni akuerisaasuni pisortat akornanneersut IR Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiannit, NUKAKA-mit toqqagaassapput, 3) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu katersugaasivinni akuerisaasuni siulersuisut akornanneersut IR Sumiiffinni katersugaasiviit kattuffiannit, NUKAKA-mit toqqagaassapput, 4) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiannit, KANUKOKA-mit toqqagaassapput, aamma 5) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu Ilisimatusarfimmit toqqagaassapput.
- 2) ilinniakkamut pineqartumut tunngatillugu pitsaassusissamut piumasaqaatit qaqugukkulluunniit atuuttut ilinniakkap piviusunngortissinnaajunnaarpagit, 3) ilinniakkamut qinnuteqartartut amerlassusaat imaluunniit ilinniagaqartut naammassisartut amerlassusaat nukissatigut sillimmatigisanut ilinniakkamut atorneqartartunut naleqqiullugit naapertuukkunnaarsimappata, imaluunniit 4) Naalakkersuisut suliffeqarnermi politikkikkut, aningaasaqarnikkut aamma inuiaqatigiinnermi isiginiagassanut naleqqiullugu ilinniakkamik neqerooruteqarnerup killilerneqarnissaa pisariaqartutut isigippassuk.
- Tassaasinnaavoq nammineersinnaajunnaarsitsineq, pinngitsaaliissummik nakorsartinneq, napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninneq, pinngitsaaliissummik qiterut atorlugu sukaterussineq, nukiit atorlugit pissaanermik atuineq, sernissuiniarluni qiterut atorlugu sukaterussineq, immikkut nakkutiginninneq, immikkoortortaqarfimmi matunik paarnaarsisarneq, pinngitsaaliissummik inunnik eqqiluisaartitsineq, allagarsianik/ nassiussarsianik, napparsimasut inaannik aamma pigisanik misissuineq, inuit timaatigut satsaalluni misissuineq, aammattaaq nakorsaatinik il.il. arsaarinnissuteqarneqarneq.
Sentence Syllables with count 222
- Kingullermik taaneqartumi isumaavoq suliffeqarfiit pilersitsisuusut suliassanut isumaqatigiissuteqarlutik ataatsimuulersut pineqartut isumalluutinik pisariaqartunik atortulersussagaat, ilanngullugu suliassanut isumaqatigiissuteqarlutik peqatigiilersut pineqartut suliassaqarfimmi tassani suliassanut isumaqatigiissuteqarlutik peqatigiilersut isumaqatigiissutaanni allassimasumi, ataavartussamik tunngaveqartumik niuernikkut ingerlatanik suliaqarsinnaanissaat siunertaralugu, aningaasalersuinissamut aningaasassat, sulisut kiisalu pigisatigut atortussat atortussaanngitsullu.
- 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut imaluunniit 2) inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut pisussatitaasumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, imaluunniit 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit pisussaatitaasoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq Aalajangersakkami pineqartut tassaapput inuit taakkartorneqartut aammalu inatsisitigut pisussaatitaasut.
- UKA 2017/19 sukumiinerusut nalunaarutitigut aalajangersassavaat, taakkununnga ilaallutik piffissaliussaasut, naammagittaalliuuteqartarnermut periaatsit ilusiliinissamullu piumasaqaatit, taassuma ataani naammagittaalliuutinik periaatsinik ilusiliinissamullu piumasaqaatinik naammassinninngitsunik itigartitsisinnaaneq piumasaqaammullu tassunga atuutitsinnginnissaq, Naammagittaalliuuteqartarfiup siulittaasuata innersuussineratigut Naammagittaalliuuteqartarfiup ilaasortaanik piffissaq sioqqullugu soraarsitsineq kiisalu Naammagittaalliuuteqartarfiup ilaasortaanik akissarsiaqartitsinermut malittarisassat.
- Aningaasaliissutit maannakkutut nalilinnut Kalaallit Nunaata avataaniittunut ittunut aningaasaliissutigineqartassapput, tak. Inatsisartut inatsisaat§ 30, imm. 1. 2.2.4 Aningaasaateqarfiup aqunneqarnera allaffissornerlu Siunnersuummi ilaavoq§ 1, nr. 16(§ 51) ikaarsaariarnermi aalajangersagaq, tassani ilaapput immikkut maleruaqqusat aningaasaateqarfiup aqunneqarneranut aamma allaffissornermut tunngassuteqartut, Inatsisartut inatsisaata atuuttunngortinneqarnerata kingornatigut piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit atuutsinneqartussat, aningaasaateqarfiup pisuussutaasa suli amerlanngikkallarneranni.
- Meeqqat illersuisuata toqqagaaneranut imaluunniit toqqagaaqqinneranut aammalu Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiinnut ilaasortamik toqqaanermut imaluunniit toqqagaaqqinnerannut§ 1, nr. 1 aamma 3, Inatsisartut inatsisaata atuutilerfiata kingorna atuuttuulissaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Meeqqat illersuisuat aamma Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 6, imm. 2 malillugu Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiinnut ilaasortamik toqqaaneq siullermeersumik pissaaq, Inatsisartut inatsisaata atuutilernerata kingorna, toqqagaaneq taamaallaat ukiuni marlunni atuuffiusussaq.
- Suliffeqarfik suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanik akuerineqarsimasoq, takuuk siunnersuummi§ 4, siunnersuummi kapitali 4 malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsortissaaq, takuuk siunnersuummi§ 9, imm. 2. Imm. 2-mut Aalajangersagaq suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimajunnaarnissaanut tunngasuuvoq.
- Tamanna taamaattoqarneratut isigineqartariaqarpoq soorlu assersuutigalugu sakkortoorujussuarmik puuarrallalluni pissuseqarnermi, pissusissamisuunngitsumik tassanngaannaq iliorneq sianissutsip allanngorneranik malitseqartumik, imigassamik aamma/ imaluunniit tarnikkut napparsimasunut nakorsaatinik peqquteqartumik nappaateqartutut pissusilersorneq, pissutsit inuttut inuunermut attuumassutillit, noqartarnermik nappaateqarneq pissutigalugu noqarnermi pujorsuup iluaniinneq inneq aamma neriumajunnaarnermik nappaateqarnermi- nukillaarnermik annertuumik aamma inuunerup navianartorsiortinneqarneranik kinguneqartumik.
- Tamatumunngalu ilutigitillugu qanoq ilinerani inassuteqaatip naliliivigineqaqqinnissaa pillugu aalajangersaasoqassaaq, sisamariarlunili peqqussuteqareernerup kingornatigut tamanna sapaatit akunnerisa sisamat qaangiunnerini pisassaaq, tak.§ 34, imm. 2. Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup sernissuiniarluni sukaterussinerup sapinngisamik pisariaqartitsineq naapertorlugu annertunerusumik atorneqannginnissaa akisussaaffigaa aamma nakkutigisussaallugu, tamatumani napparsimasup isumannaatsuunissaa mianerineqassaaq, tak.§ 34, imm. 1.
- Kapitali 4 Qinnuteqarnermi periutsit Ilinniartut annertuumik innarluutillit aamma ilinniartut angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimasut pillugit immikkut paasisassat§ 19 Ilinniartunut inunnut annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu malittarisassanut qaqugukkulluunniit atuuttunut ilaasunut aamma ilinniartunut meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut naapertorlugit angerlarsimaffimmik avataanut inissinneqarsimasunut tapiissutit aatsaat tunniunneqarsinnaapput efterskolernissaq isumaginninnermi oqartussaasunit akuerineqarsimappat.
- MANKAP TOQUA qujagisimaqaatsigit asasimallutit isinnik piumasatit tamaasa naammassivavut pinngortitarlu tuimiuppat ullumi toqutaavutit aqerlut arfineq marluk aallaaneqaatigalugit- toqutinnak aat taartoq qaniimiit nunamut kuuppoq maanna peerupputit- Manka silarsuarmi paatsiveeruffiusumi inunnillu sanngiitsunik suujunnaarsitsivimmi kisimiilluinnarpunga aqerlut arfineq marluiusut kingorna toqugavit nuna aannit aappalaarpoq qungatsit aanaarpoq seqinnareqisoq qimappatsigut qarsortutut ippunga igeriarnerit arfineq marluk tusaavakka aat isigivara sorsunnerillu ilisimannittuuffigivara Manka- aat issorsimavoq issup ilagilissavaa
Sentence Syllables with count 223
- 1) soraarummeeqqinnissaq imaluunniit napparsimaneq pissutigalugu soraarummeernissaq, ilinniagaqartup§ 35, imm. 2,§ 35, imm. 4 imaluunniit§ 39, imm. 1 naapertorlugit akiliunneqarluni angalanini pissutigalugu, illoqarfimmi ilinniarfigisaminiinnginnerata innginnerata nalaani pissappat- akiliunneqarluni angalanissani atoruniuk aamma 2) soraarummeeqqinnissamut imaluunniit napparsimaneq pissutigalugu soraarummeernissamut pisussaaffik, ilinniagaqartup aatsaat paasisimappagu,§ 35, imm. 2,§ 35, imm. 4 imaluunniit§ 39, imm. 1 naapertorlugit akiliunneqarluni angalanissap inniminnerneqareernerata kingorna.
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Ilaqutariit inissiiviusartut paaqqinninnersiutinik, oqilisaanermut akissarsianik imaluunniit meeqqat angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnerannut atatillugu tassanngaannartumik ilaqutariittut inissiivigineqarnermi akissarsianik tunineqartartut massakkut aningaasarsiarineqartunik ilanngaaffigineqarsinnaatitaapput, tassani paarsinissamut isumaqatigiissummut atatillugu aningaasanik akileraarutitigut ilanngaammut naapertuuttumik ilanngaaffigineqarsinnaapput akileraartarnermut maleruagassat atuuttut naapertorlugit.
- Inuussutissarsiutilli namminersorfiusut mikinerusut ilaatinneqanngillat, tak.§ 3. imm. 2, 5) taarsigassarsisup najugaqartussaatitaaneq malinngippagu, tak.§ 16, 6) taarsigassarsisup illumik sanaqataaffiusumik kommunalbestyrelsip misissuinissaanut itigartitsisimalluni, kommunalbestyrelsip taarsigassarsisumut nammineq kajumissutsimik isumaqatigiissuteqarniarsimanera iluatsissimanngippat, 7) taarsigassarsisoq piginnittut nikinneri pillugit kommunalbestyrelsimut nalunaaruteqanngippat aamma pissutsinik utoqqatsissutaasinnaasunik peqanngippat aammalu 8) taarsigassarsisoq§§ 17-18-imut akerliusumik illumik sanaqataaffiusumik attartortitsippat.
- Sullivinnik Nakkutilliisut Kalaallit Nunaata Københavnimi Aallartitaqarfia Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Avannaata Kommunia Kommune Qeqertalik KANUKOKA Nunalerinermut Siunnersorteqarfik Pinngortitaleriffik Issittumi Sakkutooqarfik Kalaallit Nunaanni Politiit Upalungaarsimanermut Ataatsimiititaliaq Imarsiornermut Ataatsimiititaliaq Danmarkimi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Danmarkimi Pinngortitamut Aqutsisoqarfik Illersornissamut Ministereqarfik Sakkutuut Illuuteqarnermut Aqutsisoqarfiat Nunanut Allanut Ministereqarfik Imarsiornermut Aqutsisoqarfik Visit Greenland A/S Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Nusuka:
- 2017-imi ukiakkut ataatsimiinnermi Inatsisartut inatsisaasa taakku marluk akuersissutigineqarnissaat sioqqutilaarlugu, Naalakkersuisut Grønlandsbankenimit saaffiginnissummik tigusaqarput, aningaaseriviup siunissami IT-kkut inerisaasariaqarnissaanut annertuumik aningaasartuuteqarnerusoqarnissaa eqqarsaatigalugu, aningaaseriviit Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaannut ilanngunnagit Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaannut ilanngunneqarnissaannik qinnuiginnissummik.
- Imm. 3. Timikkut anniaatigisamik pinngitsaaliissummik nakorsaanissaq pisariaqarpat timikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi tamanna ingerlanneqarsinnaavoq, tak.§ 15. Imm. 4. Napparsimasoq tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiannut unitsinneqarsimasoq, Kalaallit Nunaata avataani tarnimikkut napparsimasunut immikkoortoqarfimmut matoqqasumut nuutsinneqarsinnaavoq imaappat napparsimasoq avatangiisiminut ima ulorianartigisutut isigineqarluni, napparsimasup Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni uninngatinneqarnissaa illersorneqarsinnaanngitsutut isigineqarluni.
- 1) immikkoortortaq pisortat Immikkoortoqarfianit ataatsimit allalinnilluunniit imaluunniit immikkoortortaq nakkutilliivigineqartoq ataaseq arlallilluunniit aqqutigalugit tamakkiisumik pigineqartoq toqqaannartumillu nakkutilliivigineqartoq, 2) immikkoortortap ilanngaaseereerluni isertitat nammineq kontoanut imaluunniit kontonut allanut pisortat immikkoortoqarfianit ataatsimit arlalinnilluunniit pigineqartunut ilanngunneqassapput taakkulu ilaat inuinnarnit pissarsiassanngortinneqarnatik, aamma 3) immikkoortortap atorunnaarnerani taassuma pigisai nalillit pisortat immikkoortortaanit ataatsimit arlalinnilluunniit tunniunneqartussaappata.
- Inuunerup tunissutaanik pilik ersinngisaannassasoq tusariga aqqutissarlumigooq manissuinnaanngitsoq atuakkanillusooq atuarnikuugiga inuiassuimmi qangarsuummalli tunissutaat malugisinnaallugu piumasaqassanerpunga nammineerlunga anisinnaanngorama, aqqusinersuaq aajuna atorsimasara kinguninni ippoq kusanaqaluni, namminerli nanissanerpara sumunnarnissaa aammalu qanoq naammassinissaa, inooqataagumami ersinanga aqqusaagassara ornillugu inuunerup massuma tunniussimasaa ataqqiumallugu qaaginaa qaaginaa tikiukkumaarmat inuuneq naviananngitsoq atorneqarumaarmat inummut nuannaartumut
- - Ila sunamaanna Qaa sumiippit ippit torlulavunga ornigassara suna nuissat silaannarsuup illua'tungaa ullaanngulerpoq kiisa sissami ujaqqat panilerput mittarfik naasunilerpoq takugakku puigunngilara eqqaamagakku eqqissineq saperpunga asagakku perloqquneqarpunga aaga qalalerpoq mittarfik aputip matulerpaa Kipisaffiga sunaasoq puigorpara naluara suna asallugu ila asavara takusara ila ila tassa taanna taamani takusara ila sunamaanna ila tassa taanna taamani oqarputit nalunagu suna taanna naluara Taanna Ujaqqani sinittoq naasuni sinnattulersoq uumasuni itertoq inummilu pissaaneqalersoq
- v11 Nunarsuarmilu niuertut qiallugulu upissavaat pisiariumaneqarunnaassammata nioqqutissaatitik umiarsuit usigisartagaat v12 kuulti sølvilu ujaqqallu erlinnartut sapanngallu ilupaassiassallu purpurilu siilikilu annoraamerngillu aappallarissakkat qisuillu tipigissut tamalaat nagguaatsullu tuugaavinik sanaat tamalaat atortullu qisummit akisunerpaamit kanngussammillu saviminermillu marmorimillu sanaat, v13 kanelit korianderillu tipigissaatissallu tarnutissiallu virakilu viinnilu uulialu qajuusallu aseqqorinnerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu hestillu qamutillu inussiallu, tassa inuit.
Sentence Syllables with count 224
- Taamaattumik sukisaarsaatigalugu eqalunniarnissamut( Salvelinus alpinus) akuersissuteqartoqarnissaanut qinnuteqaat Kalaallit Nunaanni takornariartitsisarnermut tungasumik qinnuteqaatitut allatulli suliarineqartalissapput, takuuk Inatsisartut inatsisaat nr. 19, 3. december 2012-imeersoq IR nunap immikkoortuini aalajangersimasuni takornariartitsiviusinnaasutut akuersissutigineqarsimasuni sumiiffinni aalajangersimasuni takornariartitsinermut akuersissuteqartarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 19, 3. december 2012-imeersoq IR naapertorlugu qinnuteqaatitulli allatut qinnuteqaatit suliarineqartalissapput.
- § 29. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfiup§ 28, imm. 1 naapertorlugu aningaasartuutinik nakkutilliinerata takutippagu ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kingullermi Namminersorlutik Oqartussat amigartooruteqartut, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut nutaamut Namminersorlutik Oqartussat aningaasaliissutaannik ullut 30-t qaangiutsinnagit appaassaaq, tassa ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kingullermi Namminersorlutik Oqartussat amigartoorutaasa amerlaqataannik aamma taakku amerlaqataannik aningaasat atorneqarsinnaasut killilissavai, taamaattoq tak. imm. 2.
- Akitsuummut atatillugu allaffissornermi nakkutilliinermut aningaasartuuteqarnerulernissaq Akileraartarnermut Aqutsisoqarfiup naatsorsuutigaa, tassa akiligassiinernut akiliisitsiniarnernullu il.il. 4. Inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut aningaasatigut allaffissornikkullu sunniutissai Siunnersuut inunnut suliffeqarfinnullu inatsisissatut siunnersuummi pineqartunut aningaasatigut sunniuteqassaaq, umiarsuaatileqatigiiffiimmi aammalu nunanut allanut nioqqutissiortut sinneqartoorutaat tamarmiusut akitsuutinut akissarsiarititanullu aningaasartuutaanerusussanik ikilisinneqartussaammata.
- Aalisarsinnaanermut akuersissut, ullormut 75 kr. Aalisarsinnaanermut akuersissut, 200 kr. sap. akunneranut Aalisarsinnaanermut akuersissut, qaammammut 500 kr. Konto pingaarneq 24.11.20-mut, Akitsuutit, akiliilluni aallaaniarneq aalisarnerlu, nassuiaatit Akiliilluni aallaaniarneq pillugu Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 7-imit aamma Aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 31, oktober 1996-imeersumi IR§ 8, imm. 3 aamma 4-mit kinguneqartumik oqaasertaliussat pilerput, inatsisinilu aalajangerneqarpoq akiliutissaq aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqassasoq.
- § 20. Inuussutissaq atortussalluunniit inuussutissanut attuuttoq suliffeqarfiup eqqussimasai, tunisassiarisimasaa, suliarisimasai, suliareqqissimasai nassiussimasaaluunniit inuussutissat isumannaatsuunissaannik piumasaqaatinik naammassinninngitsoq suliffeqarfimmi inuussutissaleriffimmi pisortaq ilisimasaqarpat imaluunniit naatsorsuutiginissaanut tunngavissaqarpat inuussutissap atortussalluunniit inuussutissanut attuuttup pineqartup niuerfimmiit utertinneqarnissaa siunertaralugu ingerlaannartumik qanoq iliornissamut taanna aalajangiissaaq, tamannalu pillugu oqartussat aalajangiisussaatitaasut ilisimatillugit.
- 1) ilaasortaq ataaseq aamma sinniisussaq Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianillu toqqarneqartut, 2) ilaasortaq ataaseq sinniisussarlu Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffianniit, NUKAKAmit, toqqarneqartut, katersugaasiviit akuerisaasut pisortaasa akornanniit, 3) ilaasortaq ataaseq sinniisussarlu Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffianniit, NUKAKA-mi katersugaasiviit akuerisaasut siulersuisuni ilaasortat akornanniit toqqakkat, 4) ilaasortaq ataaseq sinniisussarlu Kalaallit Nunaanni Kommuneqarfiit Kattuffiannit KANUKOKA-mit toqqarneqassapput, aamma 5) ilaasortaq ataaseq aamma sinniisussaq Ilisimatusarfimmit toqqarneqassallutik.
- Nalunaarsuiffimmik pilersitsineq ingerlatsinerlu tassungalu atatillugu pissutsit attuumassuteqartut allat tamaasa pillugit aalajangersakkanik erseqqinnerusunik Naalakkersuisut aalajangersaassapput, takuuk siunnersuummi§ 18. 2.6 Siunnersuut malillugu nakkutilliineq, suliassanik suliarinninneq allatigullu pisortatut suliarinninneq Suliffeqarfinnik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunik nalunaarsuineq tassungalu atasut pissutsit inuussutissarsiornermut suliassaqarfimmut, Naalakkersuisuni inuussutissarsiornermut naalakkersuisoqarfimmit isumagineqartunut nalinginnaasumik ilaasarput.
- 1) Kontomik piginnittoq NFE ingerlanngitsuunersoq aalajangernissaa siunertaralugu taamatut inissisimaneq aalajangerniarlugu kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarummik aningaaserivik nalunaaruteqartoq pissarsiniassaaq, paasissutissanik pigisaqanngikkuni, imaluunniit pisortat paasissutissaataat pissarsiarineqarsinnaasut pigineqarpata, taakkunannga naammaginartumik aalajangerneqarsinnaalluni kontomik piginnittoq NFE sulisuunersoq imaluunniit§ 8, imm. 1, nr. 2-mi allaaserineqartutut aningaasalersuisarfimmit allaanerusumik aningaaseriviunersoq alla, inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi aningaaseriviunani.
- § 68. Innaallagissamut ledningit katiteriffianik pioreersumik innaallagissamut aqqutinut ilaasumik qalligaaneranik pioreersumik suliaqarneq, aaqqissuussineq, allanngortitsineq aamma annertusititsineq sanatitsisup fabrikkip innersuussutai aammattaaq piumasaqaatit naapertorlugit ingerlanneqassaaq, innaallagissamut ledningit katiteriffiata sananeqarnerata aamma ikkussuunneqarnerata nalaani atuuttut naapertorlugit Imm. 2. Qalligaanerata pioreersup saniatigut annertusititsineq innaallagissap ledningiinik katiteriffittut nutaatut isigineqarpoq, tassanilu piumasaqaatit aamma aalajangersakkat maannakkut atuuttut malinneqassapput.
- Qarmaq Inoqatiga inoqatiga sooq qimappinga Inneq qamilerpoq pujoq anorimit peerpoq arsat nakkalapput ivikkat naalerput qanngulunneq aanngalerpoq nipaanneq pinngulerpoq iliveq matuneqarpoq anaanaq ernivoq qaamaneq uterpoq seqineq aappaluttoq kangianit qinngulerpoq Inoqatiga inoqatiga maani sussavit Nunami maani naalagaaffik nunami maani illoqarfik kamippaat allorartut kamippaat arpalersut kamippaat apummit nuisalaartut kamippaat alloraqqilersut Inoqatiga inoqatiga sooq qimakkumanngilinga Toqu toqujuitsoq tarraq tarralik aqqusernit atit illut aatsangaartut nilliapput qarmamut akisuapput kapinartuni siorsulapput:
Sentence Syllables with count 225
- " Imm. 2. Pineqartoq Kalaallit Nunaanni illoqarfigisami nunaqarfigisamiluunniit kingullermik najugaqarfigisami avataani toqusimappat, toqusullu pigisaasa imaluunniit qanigisaasut aningaasartuutit akilersinnaanngippatigit, kommunalbestyrelsi illerfiup angallanneranut ikiorsiissuteqarsinnaavoq, toqusimasullu§ 4 imm. 1-mi piumasaqaataasut naammassisimappagit Imm. 3. Illerfiup angallanneqarneranut aningaasartuutaajumaartussat aaliangeruminaatsinneqarpata, taamaanneranilu illerfiup angallanneqarneranut ikiorsiisoqarsinnaatillugu, kommunalbestyrelse ikiorsiissutitut siumoortumik akiliutissamik tunniussisinnaavoq.
- Siunnersuummi iliuusissatut pilersaarutinut tunngasoq ataatsimiititaliamit taperserneqarpoq, tamatumalu peqatigisaanik siunnersuummi§ 47 innersuussutigineqassalluni, taanna malillugu iliuusissutut pilersaarutit minnerpaamik ukiumut ataasiarluni aammalu iliuusissamut pilersaarummut attuumassuteqartunik meeqqap atugaani allanngortoqarpat iluarsiissuteqarfigineqartassapput, tak. siunnersuummi§ 47, imm. 2. Iliuusissatut pilersaarutip sukkulluunniit naleqquttuunissaa aammalu iliuusissat meeqqamik qitiutitsinissaannik meeqqamullu pitsaanerusussamut sammitinneqarnissaannik qulakkeerinnittuunissaa pingaaruteqarpoq.
- Danmarkip- Kalaallit Nunaatalu akornini nalunaarasuartaatitigut pissutsit pillugit Ataatsimiititaliamut Suliassat Allattorsimaffiat 11. aggusti 1998-imeersoq IR kingusinnerusukkut 2017-imi allannguuteqartoq aallaavigalugu Danmarkimi Nukissiuutinut, Pilersuinermut aamma Silap pissusaanut ministereqarfiup/ Energistyrelsenip aamma Nalunaarasuartaateqarnermi Aqutsisut aamma Radioqarnermi Ingerlatsisut kiisalu Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Inissianullu Naalakkersuisoqarfiup akornini isumaqatigiissut tunngavigalugu ataatsimiisitaliap ititaliap susassaqarfiit uku isumagissavai:
- Nr. 8. Namminersorlutik Oqartussat immikkoortortaqarfii sanaartortitsinissamik akisussaaffillit sanaartornermut sanaartortitsisutullu aqutsinermut ataatsimut malittarisassanik kiisalu Namminersorlutik Oqartussat sanaartornermi ingerlataanni teknikkikkut najoqqutassanik Naalakkersuisunit atuutilersinneqartunik malinnissaanut pisussaaffilerneqarput Nr. 9. Suliassaqarfik 80- 89-imi, Sanaartornermut iluarsaanermullu tunngasut, sanaartugassanik ataasiakkaanik suliassap akiata 1,0 procentia angullugu akileeqataanissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, konto pingaarneq 87.11.06-imi, Ukiut tallimassaanni misissuisarneq, aningaasartuutit matussutissaatut.
- Taamaammat Illuut A/S attartortitsinermut isumaqatigiissusiussaaq, illuutinik sanaartussaaq, piginnittuussaaq ingerlatsisuullunilu aamma sanaartornissamut aningaasaliissutissanik pissarsiniassaaq, taarsigassarsinissamut neriorsuummik Namminersorlutik Oqartussanit pissarsiniassaaq, suliarinninnissamut isumaqatigiissusiussaaq aamma sanaartornermi aningaasartuutit Namminersorlutik Oqartussat ernialerneqanngitsumik akilersuutitaqanngitsumillu taarsigassarsiarititaannit amerlaneruppata aningaaserivimmit imaluunniit qularnaveeqqusiissutitalimmik taarsigassarsiniartarfimmit inaarutaasumik aningaasaliiffigineqarnissamut qinnuteqassaaq.
- Siunnersuummi imm. 3-mi, Kalallit Airports A/S-imi Nuummi aamma Ilulissani nunanit tamalaanit mittarfiit sanaartorneqarnissaannut ingerlanneqarnissaannullu ingerlatseqatigiiffimmi immikkoortortaqarfiusumi aktiaatillit pisinnaatitaaffii pillugit danskit naalakkersuisuinut piginnittut isumaqatigiissutaannik isumaqatigiissuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, tamanna pillugu takuuk uani uniffik siulleq" Danskit Kalaallit Nunaanni mittarfiit pillugit suliniummut tunniusimanissaat aamma Kalaallit Nunaat Danmarkilu inuussutissarsiornermi suleqatigiinnerunissaat pillugit Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisuisa isumaqatigiissutaat".
- Nr. 5-imut Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq inuit innarluutillit taakkualu qanigisaasa ikiorserneqarnissaat siunertaralugu, inuup innarluuteqarnerata malitsigisaanik aporfiit anigorniarnissaannut, aammalu sapinngisamik inuit innarluutillit inuiaqatigiinni naligiimmik periarfissaqarnissaat, kiisalu innarluuteqarneq pissutigalugu assigiinngisitsinermik pineqarsinnaanerup akerlilerneqarnissaanut, tassuuna sapinngisamik tamatigut sunniuteqarluartumillu inuiaqatigiinni peqataatinneqarnissaat ilanngunneqarnissaallu qulakkeerniarlugu, pikkorissaanernik neqerooruteqassaaq.
- § 2. Inatsisartut Inatsisaanni matumani kommuni najugaqarfik imatut paasineqassaaq kommuni inuup aalajangersimasumik angerlarsimaffeqarfia aamma inuit allattorsimaffiannut allatsinneqarfigisaa, taamaattorli tak.§ 3, imm. 2. Imm. 2. Inuit paaqqinnittarfinnut, ilaqutariinnut allanut, paaqqutarinninnermut immikkoortortaqarfinnut assigisaanniluunniit oqartussaasut aaqqiinerat tunngavigalugu inissinneqarsimasut kommuni attuumassuteqarfigisartik pigiinnassavaat, tassa inissinneqarnerup siornatigut aalajangersimasumik angerlarsimaffeqarfigisimasartik aamma inuit allattorsimaffianni allatsinneqarfigisimasartik.
- nr. 11, 12. november 2001-imeersumi IR maleruaqqusat naapertorlugit, tamatuma kingornatigut allannguutit malitsigitinneqartut uani Isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 14 6. juni 2016-imeersumi IR, taamatuttaaq allannguutit malitsigitinneqartut uani Isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 47, 23. november 2017-imeersoq IR, taanna taamatuttaaq Inatsisartut peqqussutaannit nr. 11, 12. november 2001-imeersumik IR allangortitsineruvoq.
- v8 Uanga illernartunit tamanit nikanarnersaasunga saammaanneq manna pivara Kristusip peqangaassusia siunersissaanngitsoq Guutimik nalusunut nalunaajaatigeqqullugu v9 tamanullu ilisimalersissallugu annaassinissamik pilersaarut anngigisami pinngortoqanngikkallarneraniilli Guutimi suut tamarmik pinngortitsisaanni toqqortaasumiittoq ittoq sunaanersoq, v10 tassa Guutip tamatigooqisumik ilisimassusia ilagiit aqqutigalugit maanna pissaanilinnit qullersaasunillu qilaap ataaniittunit ittuniit ilisimaneqalersinnaaqqullugu v11 pinngortoqanngikkallarneraniilli Guutip aalajangiinera Kristusi-Jiisusikkut Naalakkatsigut piviusunngortitaa malillugu.
Sentence Syllables with count 226
- Aamma aalajangersakkap imm. 2-ani aalajangersarneqarpoq, kommunip naalakkersuisulluunniit ataatsip imm. 1 naapertorlugu aningaasartuutinik nakkutilliinerata takutippagu kommunip pineqartup oqartussaaffeqarfiulluunniit ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut inaarutaasumik naatsorsuutaasa ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aningaasaliissutissat sipporneqarsinnaasut, taava kommuni pineqartoq naalakkersuisorluunniit ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aningaasaliissutissat sippuutissaattut naatsorsuutigineqartut matussuserneqarnissaat anguniarlugu iliuuseqartoqarnissaannik aalajangiissaaq.
- Konto pingaarnermut 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat-mut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kontomut pingaarnermut matumunnga aningaasaliissutissanut aamma 2018-imi Nukissiorfinnut Nukimmut, imermut kiassarnermullu siunertamut kontop 89.71-ip ataani, Nukissiorfiup ingerlanneqarneranit illuartitat innaallagissap sarfaanik, imermik kiassarnermillu pilersuutit nutarterneqarnerannut nutaanillu pilersitsinermut- kiisalu sanaartorfigissaanermut atugassanut peqatigitillugit Sanaartukkanut Iluarsaassinernullu Aningaasaateqarfimmi illuartitassanut taarsigassarsititsinissamut.
- Imm. 2. Illoqarfinni nunaqarfinnilu pisortat attartortitsinermi inissianik atorneqanngitsunik peqarfiusuni imaluunniit illunik sanaqataaffigisanik imaluunniit nammineq illulianik, inissianut attartortittakkanut innersuussinissamut piumasaqaatinik naammassinnittunik, najugaqarfigineqanngitsunik peqarfiusuni, illunut sanaqataaffiusunut nutaanut sananermut taarsigassarsisitsisoqarsinnaanngilaq, taamaattorli tak.§ 7.§ 5. Illup sanaqataaffigisap piffissami sanaartorneqarnerani sanaartornermut pilersaarusiornermilu inatsisinik atuuttunik naammassinnittunik sanaartornernut taamaallaat taarsigassarsisitsisoqarsinnaavoq.
- § 21 c.§ 21 malillugu akuersissut Datatilsyn-imiit akuersissummik pisariaqartitsivoq, toqqortaatigineqartoq pisortat ingerlatsiviisa akornanni oqartussaasumit tunniunneqarsimappat aamma inunnut ataasiakkaanut inuttut atugaannut tunngasunik paasissutissanik imaqarsimappat aamma 1) paasissutissat siusinnerusukkut suliarineqarsimasut Inunnik paasissutissanik suliarinnittarneq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni atuutilersinneqarnera pillugu peqqussummut ilaasimappata imaluunniit 2) paasissutissat qarasaasiakkut- nalunaarsuiffimmit pissarsiarineqarsimappata, pisortat ingerlatsineranni suliarineqarsimasut.
- Ilinniartut ineqarfii pillugit nalunaarummi§ 2, imm. 1-imit aamma§ 3, imm. 1-imit takuneqarsinnaavoq ilinniagaqartunut inissiaritinneqartuni inissiamik tunniussisarnermi piumasaqaataavoq ilinniagaqartoq ilinniagaqarnersiuteqarnermik malittarisassat malillugit iliniartitaanermi tapiiffigitissinnaasumi ilinniarnerminik ingerlatsissasoq aammalu attavigineqarnissamik piumasaqaatinik naammassinnissasoq, tak. ilinniagaqarnersiutit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 9, 19. juli 2017-imeersoq IR aamma ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 22- november 2011-meersoq IR.
- Uumasuuteqarnissamut akuersissuteqarnermi Inatsisartut inatsisaat nr. 2, 12. maj 2005imeersumi IR maleruagassat atuuttut malillugit attartortitsisoq qaammatini pingasuni ineqarnermut akiliutip annertoqqataanik immikkut qularnaveeqqusiinissamik piumasaqarsinnaavoq, takuuk§ 50, imm. 3. Attartornissamut isumaqatigiissuteqarnermi taamaalilluni qaammatini pingasuni ineqarnermut akiliutip annertoqqataanik qularnaveeqqusiinissamik kiisalu attartortunit uumasuuteqartunit qaammatini pingasuni ineqarnermut akiliutip annertoqqataanik immikkut qularnaveeqqusiinissamik piumasaqaateqarnissaq periarfissaavoq.
- Suliffeqarfiup ingerlaannartumik imaluunniit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit piffissaliunneqartup iluani pissutsit iluarsisimanngippagit aamma siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaatinik tamaginnik naammassinninngippat, suliffeqarfiup tamatuma kingorna namminerisaminik sapinngisamillu piaarnerpaamik suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisut nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, taamaalilluni tamatuma kingorna suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimajunnaarluni.
- Tamakkua saniatigut aamma oqaatigerusuppara, uanga Kalaallit Nunaanni inunnut innarluutilinnut siullerpaamik illersuisutut, suliffeqarfik nutaarluinnaq inerisarniarlugu aamma allaffissornikkut suliassarpassuarnik, soorlu atorfimmik inuttassarsiuinermik, sulisussarsiornermik kiisalu suliassanik nalinginnaasunik, soorlu iserternermik, allaffinni atortussanik pisiortornermik, pedelitut suliaqarnermik, qarasaasialerinermik, eqqiaanermik, HR-imi suliaqarnermik minnerunngitsumillu suliassat inatsisitigut pisussaaffigisat saniatigut aningaasaqarnermik suliaqarninni piffissaq annertooq atortarsimagakku.
- § 100. Aningaaserivimmi konto, inummit tassannga toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik pigineqartoq, nakkutigineqartoq imaluunniit pilersinneqarsimasoq sullitanut akisussaasup ilisimasaqarfigisaa imaluunniit tunngavissaqartumik ilisimasaqarfigisaa eqqarsaatigalugu, inuup tatigisaasuunera eqqaassanngikkaanni, aningaaserivimmi konto qaffasissumik naleqartutut kontoneersoq IR pillugu aalajangiiffiginiarlugu, aningaaserivimmi kontoni uninngasuutit tamarmiusut imaluunniit nalingisa aalajangiiffiginissaat siunertaralugu, kontot taamatut ittut tamaasa katinneqarnissaannut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqarpoq.
- 01.11.- 31.12. Imm. 3. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit piffissani imm. 2-mi taaneqartuni ullormut aallaaniarfiusumut appanik aamma appanik sigguttuunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 20-nik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 4. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit piffissani imm. 2-mi taaneqartuni ullormut aallaaniarfiusumut appanik aamma appanik sigguttuunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik pingasunik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 5. Zone 1-imi,§ 8, imm. 2, nr. 1-imi, piffissaq piniarfiusup taaneqareersup saniatigut, appat sigguttuut aamma appat piffissami 01.03.-miit 15.06-imut aamma piniaqqusaapput.
Sentence Syllables with count 227
- Imaassinnaavoq aningaasat sulisullu allatut tulleriiaariffigineqartariaqartut, imaassinnaavoq ajornartorsiutinut naapertuuttunik ilisimasalinnik avataanit pissarsisariaqartugut immaqaluunniit pisariaqarpat imigassaq pillugu politiki aningaasanoorsinnaanerluunniit UR piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit iluarsiissuteqarfigineqarsinnaasut, tassa ilaqutariinni pitsaasumik inuuneqarnissaq qulakkeerniarlugu, taamaalillunilu sumiginnaaneq erngertumik annikillisikkumallugu, taamaaliornikkullu tamanna ima annertussuseqaleqqullugu suliamik ingerlatsisunit isumagineqarsinnaalerluni.
- "§ 69 a. Akileraartussaatitaasut marloriaammik akileraarnissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissummik iluaquteqassanngillat, pissutsit pisullu soqutiginaatillit tamaasa eqqarsaatigalugit aalajangerneqarsinnaasorinarpat iluaqutiginninniarneq, aaqqissuussinerni suniluunniit imaluunniit nuussinerni suniluunniit toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit iluaqutiginninnermik kinguneqartoq siunertat pingaarnerit ilagigaat, aatsaalli pisut taakku apeqqutaatillugit iluaqutiginninnissamik akuerineqarnissap, isumaqatigiissummi aalajangersakkap pineqartup imarisaanut siunertaanullu naapertuuttuunera uppernarsarneqanngippat.
- Taamatuttaaq kapitali 1 inatsisissatut siunnersuutip atuuffiinut nassuiaatinik ersarinnerusunik imaqarpoq, tassanilu inatsisissatut siunnersuummi allorniusalersorneq eqqarsaatigalugu nunap imartaa pineqarluni, aammalu sammisaqarneq eqqarsaatigalugu pingaartumik umiarsuit silaannakkullu angallatit pineqartartut allassimalluni, kisiannili aamma nutaatut sanaartornerit annertunerusut, nunap imartaani sumiiffinni sikulinni suliat, taamatullu suliat mingutsitsiviusut, umiarsuarnit imaluunniit silaannakkut angallatinit akuuffigineqanngitsut, aammalu inatsimmut allamut ilaatinneqanngitsut ilaatinneqarput.
- Angajoqqaanngortussat aammattaaq allatut tapersersorneqarnissamik neqeroorfigineqarsinnaapput meeqqap peqqissusaanut ineriartorneranullu iluaqutaasinnaasunik, tassunga ilanngullugit angerlarsimaffimmi ikorfartorneqarneq, atornerluisuunermik katsorsarneqarneq imaluunniit angajoqqaanik ilaqutariinnillu pikkorissaanerit il.il. 2.5 Suliniutit annertunerusut- angerlarsimaffiup avataanut inissiinerit Angerlarsimaffiup avataanut inissiisarnerit pillugit maleruagassani atuuttuni pingaarutillit siunnersuummi ingerlateqqinneqarput, maleruagassanilli erseqqinnerusunik kiisalu aalajangersakkanik nutaanik ilaneqarlutik.
- Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilisimatusarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, IMAK, Sulisitsisut, SIK, KANUKOKA, Qeqqata Kommunia aamma Nanortalimmi Ilagiit Sinniisaat.
- " Naqitsinermut akitsuutinik akiliissannginneq Namminersorlutik Oqartussanut Nuummi umiarsualivimmi Royal Arctic Line A/S-ip illuutaanik imissuteqarnermut atatillugu allagaatit, taarsigassarsinermut allagaatit, naqitat uppernarsaatillu il.il. suliarineqartut, kingornatigullu kikkut tamarmik iluaqutissaattut sullissivimmut imminut ingerlatittumut, Tikeraat ornittagaannik takornariartitsivinnillu pilersitsisarneq ingerlatsinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 28. november 2016-imeersoq IR malillugu Namminersorlutik Oqartussat pilersitaannut illunik akeqanngitsumik tunniussaqarneq pisortanut naqitsinermut akitsuutinik akiliisitsisoqassanngilaq.
- Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq- Suliassaqarfik 66-67 Konto pingaarneq 66.01.03 Aatsitassanut Aqutsisoqarfik- Isertitatigut matussusikkanik suliat Aatsitassanut Ikummatissanullu Oqartussaaffiup isertitatigut matussusiilluni ingerlatsineranut ilaasumik kontumi pingaarnermi uani isertitatigut matussusikkanit isertitarineqartut aningaasartuutigineqartullu assigiinngissutaannik aamma ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusut siuliini aningaasat atorneqarsimanngitsut akornanni ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni tullerni immikkoortitsinissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- § 21 c.§ 21 a malillugu akuersissut Datatilsyn-imiit akuersissummik pisariaqartitsivoq, toqqortaatigineqartoq pisortat ingerlatsiviisa akornanni oqartussaasumit tunniunneqarsimappat aamma inunnut ataasiakkaanut inuttut atugaannut tunngasunik paasissutissanik imaqarsimappat aamma 1) paasissutissat siusinnerusukkut suliarineqarsimasut Inunnik paasissutissanik suliarinnittarneq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni atuutilersinneqarnera pillugu peqqussummut ilaasimappata imaluunniit 2) paasissutissat qarasaasiakkutnalunaarsuiffimmit pissarsiarineqarsimappata, pisortat ingerlatsineranni suliarineqarsimasut.
- v12 sukat marluk, sukat qaavanni nooqutani qaarajunnersat marluk, perlaajaasat marluk qaarajunnersanik marlunnik sukat qaavanni nooqutaniittunik ittunik assiisut, v13 granatæbliusat 400-t perlaajaasanut marlunnut ivertitassat perlaajaasani ataatsini granatæbliusat iluleriit marlukkuutaarlugit qaarajunnersanut marlunnut sukat qaavanni nooqutiniittunut ittunut assiullugit, v14 qamutaasat qulit igaasarsuillu qulit qamutaasaniittussat ittussat, v15 eqqiarfik Imaq ussiusallu aqqaneq-marluk taassuma toqqavii, v16 arsakunut eqqaaviit, nivaataaqqat ajassaataasallu, atortussallu tamaasa Huram-Abip kanngussammik qillersakkamik Salomomut sanavai Naalakkap naalaffiata pissai.
- 32 Aammami inummut allanertamut innuttavit Israiilikkut ilaginngisaannut, aqqit angingaartoq pissutigalugu assatillu pissaasut tallillu isassimasoq pissutigalugit nunamit ungasissumit tikiukkumaartussamut, illumut matumunnga tussiariartorluni, 33 illit qilammit najukkamit ineqarfinnit naalallutit piumaarputit, inuullu allanertap taassuma ilinnut torlulaneri tamaasa missiliorlugit iliorumaarputit, inuiaqatigiinnut nunamiittunut ittunut tamanut aqqit ilisarileqqullugu, mianereqqullutillu innuttatit Israiilikkut assigilerlugit, ilisimaqqullugulu illu manna illuliarisara aternik atserneqartoq.
Sentence Syllables with count 228
- Piviusunik nalileereernerup kingorna nammineqaalajangiisinnaanermut pisinnaatitaaffik akuliuffiginagu inunnik ajoqusertoqarnissaa( ajoquseqqittoqarnissaa) pinngitsoortinneqarsinnaanngippat, sapinngisamik qajassuussinerpaamik sapinngisamillu sivikinnerpaamik akuliuttoqartariaqarpoq, aammalu pineqartoq najuuttartullu allat sapinngisamik annerpaamik mianerineqassallutik, tak.§ 30 imm. 3. Inunnik ajoqusertoqarnissaa pinngitsoorniarlugu inuup pineqartup allalluunniit najuuttut pisariaqanngitsumik annerusumik narrunarsagaanissaasa ajoqusersugaanissaasaluunniit pinngitsoortinnissaat naliliinerni ilanngullugu eqqarsaatigineqassaaq.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Inatsisit atuuttut Namminersorlutik Oqartussat umiarsualiveqarfii Namminersornerullutik Oqartussat umiarsualiveqarfiutaannik sanaartorneq, aserfallatsaaliineq, ingerlatsineq il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 4, 29. oktober 1999-imeersumi IR kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartumi kiisalu umiarsualiveqarnermut oqartussaanerup ingerlanneqarnera pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 14. maj 2002-imeersumi IR aamma umiarsualivinni malittarisassaqartitsineq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 1, 4. januar 2000-imeersumi IR maleruagassaqartinneqarput.
- Aalajangersakkamilu aamma ilaasinnaapput pisut, ataatsimut ineqartitsinissamut periarfissaqartitsiviunngitsuni, illuummi pineqartumi, aqqusernup sinaani ikkussuisarfimmi skaavimmi il.il. Pissutsini taamaattumi neqerooruteqartartoq niuerfimmi niuernermik annerpaamik tigumminnittuusoq pisussaaffiligaasinnaavoq aningaasartuutitaqanngitsumik nassiussuisarnermi annertussuseq pisariaqartinneqartoq allanut, sumiiffinnut kissaatigineqartunut, atugassanngortissallugu, kingornalu ataatsimoortumik UR ineqartitsineq malittarisaliuunnerit naapertorlugit tunniunneqarluni( takorluukkamik ataatsimoortumik UR inissaqartitsineq).
- 1) aningaasaliisarfik tunniussinngippat aamma 31. december 2015-ip kingornatigut piginnittut aktiaataannik tunniussinngippat, 2) aningaasalersuisarfiup utertitsilluni pisinermi aktiat taamatut ittut tamaasa ilannguttarpagit, 3) aningaasalersuisarfiup kapitalini 3- 8-ni eqqartorneqartut suleriaatsit peqqissaartumik periuseqarluni ingerlappagit aamma aktiat taamaattut eqqarsaatigalugit nalunaarutigineqartussat paasissutissat nalunaarutigippagit, aktiat taakku aningaasanngortinniarlugit allatigulluunniit akilerneqartussanngorlugit takutinneqarpata, aamma 4) aktiat taakku kingusinnerpaamik 1. januar 2018-imi aningaasanngortinneqarsimanissaannik
- Taamaattumik siunnersuutigineqarpoq Naammagittaalliuuteqartarfiup katitigaanerani toqqaasarnermi kommunit sunniuteqarnissaat attatiinnarneqassasoq ingerlatiinnarneqassasorlu, taamaalilluni innersuussisinnaatitaaneq Naalakkersuisuniilissanani ilissanani imaluunniit kommunini ataasiakkaaniilissanani ilissanani, kisianni aalajangiinermi Naammagittaalliuuteqartarfiup aalajangiiffigisassaanni kommunini periarfissaqarfiusut qulakkeeriffiginissaat siunertaralugu, inuit kikkut kommunit inassutigineqartussatut kissaatigineraat pillugu kommunit isumaqatigiissutiginiartassagaat naatsorsuutigineqarluni.
- Konto pingaarneq 62.30.03-mut, Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, allaffissorneq, nassuiaatit Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Ineqarneq pillugu Naammagittaalliuuteqartarfik, Inunnik Isumaginninnermut Naammagittaalliuuteqartarfik, Atuisartunut Pisisartunullu Maalaaruteqartarfik, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq, Avatangiisit Innarlitsaaliorneqarnissaat pillugu Naammagittaalliuuteqartarfik aamma Pinngortitap Illersorneqarnera pillugu Ataatsimiititaliaq sinnerlugit Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik missingersuutinut akisussaanermik isumaginnippoq.
- "§ 1 a. Akitsuuteqarfiusumut nioqqutissanik ussassaarutitullu naqitanik inoqutigiinnut agguaanneqartussanik eqqussinermi nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 18, 30. oktober 1992-imeersumi IR§ 6 naapertorlugu nunatta karsianut nakkartussanik kiilumut ataatsimut 5 kr.-nik akitsuuteqartitsisoqassaaq, taamaattorli takuuk imm. 3. Imm. 2. Ussassaarutitut naqitat inoqutigiinnut agguaassassat aalajangersagaq una malillugu tassaapput nioqqutissanik sullississutinilluunniit tuniniaaneq siuarsarniarlugu nassiunneqartut aammalu tigusisussamut akiliutitaqanngitsumik agguaanneqartut.
- Imm. 4. Paarlaasseqatigiilluni nunami allaniitsitsisartutut ititsisartutut suliniaqatigiiffittut akuerineqarnissaq pillugu qinnuteqaat paasissutissanik naleqquttunik ilaqartillugu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfimmut kingusinnerpaamik 1. december nassiunneqassaaq, taassuma ukiumi tulliuttumi ukiup allartinneraniit atuuttunngornissaata akuersissutigineqarnissaa siunertaralugu, taamaattoq tak.§ 21. Imm. 5. Suliniaqatigiiffiit naalakkersuisoqarfimmit akuerineqarsimasut pillugit allattorsimaffik, Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup www.sullissivik.gl aqqutigalugu tamanut saqqummiutissavaa.
- Seqineq nueqqippoq Nueqqipputit seqineq maqaasiuartagara apummit matuugaq nuna itersariartorlugu pitarnialerpat kaperlassuaq sorsunnialerpallu issersuaq qulanngilanga ajugaassasutit inuuneq pilersissagit Nueqqipputit seqineq tipaatsuuteqaqqullugu nanertorneqartoq inuk eqeersariartorlugu itersarniarpat takoqqullugu pilersinniakkat nuna aasarik nutartissagakkimmi naasunnguit inuuneq pilersillugu Nueqqipputit seqineq qamuunavik sunnerluta takoqqullugu ilumut inuuneq uninnganani ingerlajuartoq soraassanani maliinnassagipput nikallorata nueqqittuakkittoq kippunnagu asasaq, asaseq, nunalu 1974
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Malakip nalaani palasit assuarineqarput Jehovap aqqutigeqqusaaniiginnannginnamik iinnannginnamik[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovap najoqqutassiai ilinniartitsissutigisariaqarpavut nammineq isummavut salliutinniarnagit[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovap Israelikkut eqqunngitsumik pissuteqarlutik nuliaminnit averiarlutik guutimik nalusunik nuliartut assuarai[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Ullumikkut kristumiut aappariittut angerfigeqatigiinnertik ataqqivaat Eqquiniaaneq silarsuarmiut tiguartinnarisaat JOHN, Scotlandimi alliartorsimasoq, neriuuteqartuarsimavoq lottomi eqquinissaminik.
Sentence Syllables with count 229
- § 27. Nalunaarut una malillugu akuersissut akuersissutinik pisariaqartunik imaluunniit inatsisit atuuttut allat malillugit akuersissutinik sanaartortitsisup pissarsiniarnissaanut pisussaajunnaarsitsinngilaq, tassunga ilanngullugu avatangiisit illersorneqarnerat pillugu inatsisartut inatsisaat, pinngortitap illersorneqarnera pillugu inatsisartut inatsisaat, pilersaarusiorneq nunaminertamillu atuineq pillugu inatsisartut inatsisaat, eqqissisimatitsineq pillugu inatsisartut inatsisaat aamma allatigut kulturikkut eqqaassutissat kulturikkut kingornussat illersorneqarnissaat, kommunini ileqqoreqqusat aamma malittarisassat il.il.
- Kalaallit pensionisiaqalernissamut aaqqissuussineranni iluanaarutit katillugit 51 procentit missaannik akileraaruserneqassanerannut imaluunniit appasinnerusinnaanerannut, tamatumani apeqqutaapput pissutsit assigiinngitsut, taakkununnga ilanngullugit soorlu siunissami pensionisiaqartup isertitaanut tunngasut, siunissami inummut ilanngaatissat, siunissami akileraarutit qaffasissusiat il.il. Naatsorsuutigineqarpoq Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut aningaasaliissutit ukiut 4-t ingerlaneranni katillugit 8 mio. koruuninit qaffanneqarnissaat, ilaatigut siunnersuummut matumunnga tunngatillugu suliassat isumagineqarnissaannut.
- Ernianik iluanaarutisianik, sillimmammut attuumasumik immikkut ilunaarutisianut ikineqartunut assersuusiaq Ukiumoortumik UR nalunaarusiaq naapertorlugu ukiumi aningaasaliinermi 150 iluanaarutisiat, akileraarutinut akiliinissaq sioqqullugu Ernianit angusanit iluanaarutit( sullitanut akitsuutinik nalunaarummut ilaasunut)- 80 Aningaasaliinermi iluanaarutisiaq( sullitanut akitsuutinik nalunaarummut- 20 ilaanngitsunut) Nammineq aningaasaatit immikkullu sinneqartoorutisiatut illikartitanit 50 iluanaarutisiat Taakkunannga immikkut sinneqartoorutinit illikartitaneersut IR( ass. 50 pct.)
- Innutaasup malugisimappagu isertitarisartakkani skattekortip akileraarutinulluunniit allagartap tunniunneranni tunngavimmikkut malunnartumi allanngorsimasut innuttaasoq taakkua allanngorteqqullugit akileraaruseriffimmut qinnuiginnissinnaavoq, takuuk inatsisartut inatsisaanni§ 14. Aamma inatsisartut inatsisaanni§ 15-mi aalajangersakkat soqutiginaateqarsinnaapput, matumani innuttaasoq ukiup ingerlanerani imaluunniit kingusinnerpaamik akileraaruseriffiup nammineerluni nalunaarsuiffimmik tigusinerata qaammatip ataatsip qaangiutinnginneratigut akileraarutaagallartunut akiliuteqarpallaarsimasutut misigisimappat.
- isumannaallisakkani§ 5 naapertorlugu" Ulloq unnuarlu paaqqinniffinni, matumani timikkut pissaanermik atuinermi, ulloq ilanngullugit paaqqinniffiit unnuarlu paaqqinniffiup pisortaata isumannaallisakkat,§ 5 malillugu timikkut taassumaluunniit tullersortaata paasissutissat pissaanermik atuinermi, matumani tulliuttut nalunaaruteqarnermut ilanngullugit pinerluttulerinermi inatsimmi immersugassamut siunertamut kapitali 2 malillugu allatut ajornartumik tamatumunnga suliarineqartumut illersuisariaqalernermi aamma nalunaaquttap akunneri 24-t ajornartuulernermi pisinnaatitaanermi ulloq qaangiutsinnagit nalunaarsussavai:
- 6) Suliffeqarfittut innuttaasunut ikiortarialinnut suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorneqarnissaa akuerineqarsimassaaq, takuuk§ 4. 7) Akuersineq piffissaq akuersissutip atuuffissaa aalajangersimasoq pillugu atugassarititaasunik imaqarpat, suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanut akuersissuteqarneq atorunnaarsimassanngilaq, aamma Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit utertinneqarsimassanani, takuuk§ 5. Immikkoortoq 5-imi sinneqartoorutinik isumaginninnikkut passussinermut tunngatillugu, 7
- 1) napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsinneqarnermut, 2) napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatinneqarnermut, 3) oqqunneqarnermut, 4) pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnermut, 5) napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffigineqartunut,§ 19 tunngavigalugu 6) pinngitsaaliissummik sukaterunneqarnermut, 7) timi atorlugu pissaanermik atuiffigineqarnermut, 8) pissaaneq atorlugu nakorsaammik eqqissaatitortinneqarnermut, 9) sernissuiniarluni sukaterunneqarnermut, 10) immikkut nakkutigineqartumut nalunaaquttap akunnerinit 24-nit sivisunerusumik, kiisalu 11) immikkoortortaqarfimmi matunik parnaarsuinermut.
- Imm. 2.§ 63, nr. 1-5-imi allanneqartut pasinartut arlaat§§ 68-71-imi allaaserineqartutut qaffasissumik naleqartunik kontonik annertusisamik ujaasinermi paasineqarpata, imaluunniit tamatuma kingorna kontomut atassuserneqarsinnaasumik pasinartumik ataatsimik arlalinnilluunniit inerneqartumik pisuni allanngortoqarpat, aningaaseriviup nalunaaruteqartup kontomik piginnittoq nunani allani imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffigisami akileraartarnikkut najugaqartutut suliarissavaa,§ 67-ip atorneqarnissaa toqqarneqanngippat aamma immikkoortumi pineqartumi ilaatinneqanngitsut arlaat kontomut tassunga atuuppata.
- § 79. Inuit kontoi nutaat eqqarsaatigalugit kontomik pilersitsinermi aningaaserivik nalunaaruteqartoq kontomik pilersitsinermi uppernarsaammut ilaasussamik nammineq nalunaarummik pissarsiniassaaq aamma kontomik piginnittoq akileraartarnikkut najugaqarfiani imaluunniit najugaqarfiinik aningaaserivik nalunaaruteqartoq aalajangersaasinnaanngorlugu aamma kontomik pilersitsinermut atatillugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit paasissutissat pissarsiarineqartut tunngavigalugit taamatut nammineq nalunaarutip naammaginartuunera uppernarsarlugu, tassunga ilanngullugu AML/ KYC-mi suleriaatsit malillugit uppernarsaatit pissarsiarineqarsinnaasut.
- 1 Tamakkua taamaalisut kingornatigut Artarsarta Peerserit kunngiat naalagaatillugu majuarpoq Esra Seraajap ernera,- taanna Asariap erneraa, taanna Hilkiap erneraa, 2 taanna Saluup erneraa, taanna Saatuup erneraa, taanna Agitup erneraa, 3 taanna Amaariap erneraa, taanna Asariap erneraa, taanna Merajuutip erneraa, 4 taanna Seragiap erneraa, taanna Usip erneraa, taanna Bukkip erneraa, 5 taanna Apisuuap erneraa, taanna Piiniarsip erneraa, taanna Eliaasarip erneraa, taanna Aarunip palasiunerup erneraa- 6 Esra taanna Baapalimit majuarpoq, tassalu allakkanik ilisimasoq, siuneqarluartoq Moorsasip inatsisaanik Naalakkap Israiilip Guutiata tunniussaanik;
Sentence Syllables with count 230
- Annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartuusoq ataasiinnaagaluartoq, inuit allat pisinnaatitsissummik pigisaqartuusup inoqutaanut ilaasuusimappata aammalu inuit ataatsimut katillugu amerlassusaat 10-init amerlanerunngippata, tamatumani inuit ataatsikkut akuersissut naapertorlugu misissuinermik piiaanermillu suliaqarsinnaasut amerlassusissaat killilerneqanngilaq, takuuk imm. 6. Inoqutigiinni ilaasuni inuit najugaqataasut pineqartunut ilaapput, ilanngullugit katissimallugu aappaasoq, katissimanagu inooqataasoq, qitornat, angajoqqaat, qatanngutit aamma sakiusut.
- Naalakkersuisoqarfiit tamarmik Kommunit tamarmik KANUKOKA Nunatsinni nakorsaaneq Nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit Peqqinnissaqarfimmit Aqutsisunut attaveqartut LKF Kalaallit Nunaanni Lægekredsforeningi Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattaffiat, Peqqinnissaq Pillugu Kattaffiit Nunatta Eqqartuussivia Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Kalaallit Nunaanni Politimesteri Dronning Ingridip Napparsimavissuani Tarnimikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfik Sugisaq- Tarnimikkut eqqarsartaatsimikkullu nappaatillit ilaqutaasa il.il. peqatigiiffiat Inaarutaasumik allannguutissatut siunnersuut Tusarniaavimmut ikkunneqassaaq Tusarniaanermut akissuteqaat ilanngussaq innersuussutigineqarpoq.
- Ineriartornertik ulorianartorsioqqunagu innuttaasut aalajangiisoqarnissaanik pisariaqartitsisut, kommunili isumaginninnermut suliassani kinguaattoorutit ikilisinneqarnissaannut periarfissaqanngitsillugu, tassa suliassaqarfinnut pineqartunut sulisussanik ilinniarsimasunik kommunit amigaateqarnerat pissutigalugu ikiorserneqartussatut Naalakkersuisunit pisussaaffeqarfigineqartutut isigineqartut imaluunniit kommunini sulisussatigut annertuumik tatisimaneqartuni iliuuseqarnissamut inatsisitigut matumani tunngavissiiniarneq periarfissiisutut amerlanerussuteqartunit isigineqarpoq.
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il.§ 4-mut ilaatinneqartut eqqarsaatigalugit oqaaseqatigiit pingajuat naapertorlugu oqaaseqatigiit pingajuat malillugu allanngortitsinermut atatillugu immikkut pissarsiat tunniunneqartut akileraartarnikkut nalingat naatsorsorneqassaaq, aningaasat§ 4, imm. 2, nr. 1 malillugu ilanngaatigineqarsimasut akileraartarnermi nalingattut, aaqqissuussinernillu§ 4, imm. 2, nr. 1-imut ilaatinneqartunik soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasunut toqqaannartumik tunniunneqartut akileraartarnikkut nalinginik, allanngortitsinernut immikkut tapisiat tunniunneqarnerannut tunngatinneqarsinnaanngitsunik.
- Siunnersuisoqatigiit Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit ilisimasatigut piginnaasatigullu nalinginnaasumik piorsaanermut peqataanissaq pillugu siunnersuisoqatigiit anguniagaat qanoq annertutigisumik anguneqarsimanerinik avataaniit misissueqqullugu misissuisarfik Als Research 2016-imi Naalakkersuisunit qinnuigineqarpoq, tassunga Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 23, 3. december 2012-imeersukkut IR siunnersuisoqatigiit suliassanik suliassiissutigineqarsimasunik qanoq annertutigisumik isumaginninnersut ilanngullugu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Sulisitsisut, Ilisimatusarfik, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Uummannami Katersugaasivik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Kommune Kujalleq aamma Qeqqata Kommunia.
- Aalajangersakkami akissarsiat borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il.il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14 naapertorlugit tiguneqarsimasut ilaatinneqanngillat, akissarsiat aamma ilaasortaajunnaarnersiutit borgmesterinut taakkulu aappaannut meeraannullu pensionisiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 30. december 2013-imeersumi IR§ 10, imm. 3, imaluunniit§ 10, imm. 4 naapertorlugit pensionisianut tapiissutinut tunngavissiisut, ilaanatik.
- Kapitali 3 Meeqqanut ulloq unnuarlu paaqqinniffiit kommunalbestyrelsimit ataatsimit imaluunniit kommunalbestyrelsinit arlalinnit ataatsimoorussamik pigineqarlutillu ingerlanneqartut Akuersisinnaanermut piginnaatitsineq piumasaqaatillu§ 17.§§ 18-21 malillugit Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik meeqqanut ulloq unnuarlu paaqqinniffinnut, kommunalbestyrelsimit ataatsimit imaluunniit kommunalbestyrelsinit arlalinnit ataatsimoorussamik pigineqartunut ingerlanneqartunullu, akuersissummik qinnuteqartoqarnerani, ulloq unnuarlu paaqqinniffiup akuerineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninneranik naliliineq tunngavigalugu aalajangiissaaq, taamaattorli imm. 2 takuuk.
- 41 Aammami inummut allanertamut innuttavit Israiilikkut ilaginngisaannut, aqqit pissutigalugu nunamit ungasissumit tikiukkumaartussamut, 42- massa aqqit angingaartoq assatillu pissaasut tallillu isassimasoq tusaamassavaat- illumut matumunnga tussiariartorpat, 43 illit qilammi najukkami ineqarfinni naalallutit piumaarputit, inuullu allanertap taassuma ilinnut torlulaneri tamaasa missiliorlugit iliorumaarputit, inuiaqatigiinnut nunamiittunut ittunut tamanut aqqit ilisarileqqullugu, mianereqqullutillu innuttatit Israiilikkut assigilerlugit, ilisimaqqullugulu illu manna illuliarisara aternik atserneqartoq.
- Ullut tamaasa atuartarit Atuakkatit eqqarsaatigeqqissaartakkit Ilikkakkatit maleruartakkit Akulikitsumik atuffassisarit Allassimaffinni oqaatsit pingaarnerit erseqqissarlugillu nassuiartakkit Allassimaffimmik atuannginninni inuit Guutip oqaasianik pingaartitsilissutigisinnaasaannik oqaaseqarit Allassimaffiit pingaarnerpaatikkit Misigisat assersuutillu atukkatit saqqummeriaatsillu Biibilimit pingaarneruteqinagit Allassimaffiit atuarnissaannut, assersuusiornissaannut sunniuteqarluartumillu nassuiarnissaanut piffissaqarit Victoria sal-lusuis- sut ukior-paalun- ni ilisimareeraluarlugu suli misigivoq Guutip asasin-naan- ngik-kaani.
Sentence Syllables with count 231
- Attartortup attartornerup aallartinnerani qularnaveeqqusiissutissaq tamakkerlugu akilersinnaanngikkuniuk, attartortup akiligassaq qaammatinut aqaaneq- marlunnut angeqqatigiinnut aggorlugu qaammatikkaartumik akilersorsinnaavaa, tak. imm. 7. Imm. 2. Akilersuinissamik isumaqatigiissuteqarnermi, tak. imm. 1, attartortoq isumaqatigiissutip pilersinneqarneranut sullissinermut akiliummik 500 kr.-inik akiliisinneqassaaq, piffissallu akilersuiffiusup ingerlanerani qaammatit tamaasa taamaaqataanik 50 kr.-inik akiliisinneqartassalluni, taamaattorli tak. imm. 3. Attartortitsisup akileeqqusinermi sullissinermut akiliutitut 50 kr.-inik, taassumalu
- Politikki a) politikkimi tunngaviusumik isummat, tassunga ilanngullugit konservatisme, liberalisme aamma socialisme, nassuiaanerit nutaaliat ilanngullugit b) inuit oqartussaaqataanerannik paasinninnerit, tassunga ilanngullugit eqqartuussiveqarnerup pingaarutaa aamma c) Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu politikkimi aalajangiinerit, tassunga ilanngullugit politikkimi peqataanissamut periarfissat Sociologii( inuit atugarisaannik pissusilersuutinik ilisimatusarneq) d) kinaassutsip pilertarnera inuillu atugassarisaannik pilersitsisarneq e) inuuniarnermi atugassarisat aamma f) inuiaat atugarisaanni kulturimilu assigiinngissutsit.
- Imm. 2. Kalaallit Nunaanni Kalaallillu Nunaata avataani ilinniarfimmiinnermi innermi aningaasartuutinut pisariaqartunut tapiissutit aalajangerneqassapput ilinniarfimmiinnermi innermi qaammammut aningaasartuutinit procentinngorlugit, taamaalilluni ilinniarfimmiinnermi innermi aningaasartuutit 1) kr. 4000 tikillugit 100%-imik matuneqassallutik, 2) kr. 4000 aamma kr. 10.000 akornanniittut ittut 75%-imik matuneqassallutik, aamma 3) kr. 10.000 sinnerlugit 50%-imik matuneqassallutik, annertunerpaamilli kr. 10.000. Imm. 3. Imm. 1-imi 2-milu aningaasartuutit taaneqartut tamarmik pisariaqartutut uppernarsarneqarsimassapput ilitsersuisumillu siumut akuerineqarsimassallutik.
- Tamatumunnga atatillugu NPANN-ip erseqqissaatigissavaa, passussiveqarfimmik akuerisamik atuinissaq pillugu ilassut matuma siuliani taaneqartoq malillugu maleruagassat siunnersuutigineqartut MARPOL-imut isumaqatigiissummi maleruagassanit sukanninnginnerusut, tassalu tunngaviusumik killeqarfimmit 12 sømilinit qaninnerusumi imermik annanut errortuutikumik salinneqanngitsumik kuuffikkut kuutsitsinissamut inerteqquteqarneq,§ 19, imm. 3 naapertorlugu akuersissuteqarsinnaaneq aammalu§ 19, imm. 4-mi piginnaatitsissuteqarneq,§ 19, imm. 1-imi inerteqquteqarnermik saneqqutsisinnaanissamut periarfissiiffiusoq eqqarsaatigalugit.
- 34.11.01 Napparsimasut nunani allani katsorsarneqartarnerat, timikkut nappaatit, 34.11.02 Napparsimasut nunani allani katsorsarneqartarnerat, tarnikkut nappaatit, 34.11.03 Dronning Ingridip Napparsimavissua, 34.11.04 Kalaallit nakorsiartut najugaqarfiat, 34.11.07 Kræfti pillugu pilersaarut, 34.11.08 Atornerluisunik katsorsaaneq 34.12.01 Peqqissaaveqarfiit, nakorsanit sullinneqarneq, 34.12.02 Peqqinnissakkut ilinniartitaanikkullu nuna tamakkerlugu suliniutit, 34.12.03 Napparsimasunik angallassinerit qimarngutitsinerillu il.il., 34.12.05 Nuna tamakkerlugu nakorsaaserisoqarfik, 34.12.06 Ataatsimut aningaasartuutit aamma 34.13.01 Peqqissaaveqarfiit, kigutigissaasunit sullinneqarneq, 34.14.01 Nunatsinni Nakorsaaneqarfik aamma 34.15.01 Inuuneritta.
- Inatsisartunut ilaasortaq, Henrik Fleischer, Siumut, Siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq, Múte Bourup Egede, Inuit Ataqatigiit, Siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq, Aqqalu Jerimiassen, Atassut Inatsisartunut ilaasortaq, Hermann Berthelsen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq, Randi Vestergaard Evaldsen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq, Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq, Tillie Martinussen, Suleqatigiissitsisut 1. Siunnersuutit imarisaat siunertaallu( imm. 57 aamma 209)( Imm. 57) Tallimanngornerit arfininngornerillu unnuakkuini nal. 5.00 tikillugu imigassamik sassaalliisoqarsinnaalernissaa siunnersuuteqartumit kissaatigineqarpoq.
- § 44. Aalajangiisussaasutut oqartussaasut inatsisartut inatsisaanni matumani imaluunniit taanna naapertorlugu malittarisassani atulersinneqarsimasuni aalajangersarneqarsimasunik suliassat naammassineqarnissaannut atugassanik paasissutissanik pissarsiniarlutik qaqugukkulluunniit, pissusissamisoortumik kinaassutsimut uppernarsaammik pissusissamisoortumik takutitsinikkut eqqartuussivimmiillu aalajangiinertaqanngitsumik, illunut tamanut ammasunut pigineqartunullu, suliffeqarfinnut sumiffinnullu, assartuutinut, niuernermi allattaavinnut aamma allagaatinut, tassunga aamma ilanngullugit atortussat elektroniskimik pigineqartut, isersinnaapput.
- Taamaattumik isertitsivimmiittut ittut pinngitsuuisinnaajunnaarsimanerannik katsorsaanermut tunngatillugu Namminersorlutik Oqartussat aamma Kalaallit Nunaanni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfiup akornanni atugassarititaasunut maleruaqqusanut tunngatillugu isumaqatigiissuteqartoqarnissaa pillugu aalajangersaasoqartariaqanngilaq, tassami- isertitsivimmiittut ittut pinngitsuuisinnaajunnaarsimanermik katsorsartinnissaannut aningaasartuutitigut akisussaassuseqarnermut tunngatillugu apeqqummik erseqqissaaneq paasineqarpat- taava isumaqatigiissuteqartoqartussaanngimmat, atornerluinermik katsorsartinnermut kiap akiliisussaaneranut tunngatillugu.
- Naalakkersuisut ilinniakkat aaqqissugaanerinik akuersisarnissaasa kingunerisaanik, ilinniakkat aaqqissugaanerini malittarisassat taamaallaat ilinniarfinnit ataasiakkaanit aalajangersarneqartut sanioqqunneqarsinnaanerat siunnersuutaajunnaarpoq, tak. nalunaarummi§ 28, imm. 3. Kiisalu aamma ilanngunneqarpoq piginnaatitsissutitut aalajangersagaq, tassuunakkut Naalakkersuisut ilinniakkat aaqqissugaaneri pillugit annertunerusunik malittarisassaliorsinnaalersillugit, tamatumunnga ilanngullugit soraarummeernermi nalileeqataasartut aamma soraarummeernerit kiisalu piffissap ilinniarfiusup sivisunerpaaffissaa pillugit malittarisassat.
- Imm. 2. Oqariartaaseq" konto nunanut allanut, Savalimmiunut imaluunniit Danmarkimut atassuteqartoq" isumaqarpoq aningaaserivimmi konto, aningaaserivimmit nalunaaruteqartussamit ingerlanneqartoq, aamma nunani allani, Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inummit ataatsimit arlalinnilluunniit pigineqartoq, imaluunniit akiitsulimmit NFE-mit nunani allaniittumik ittumik, Savalimmiuniittumit ittumiit imaluunniit Danmarkimiittumit ittumiit inunnit nakkutilliisumit ataatsimit arlalinnilluunniit, naatsorsuutigalugu taanna kapitali 3-8-mi allaaserineqartut tulluartumik peqqissaarnissaq pillugu suleriaatsit naapertorlugit kinaassuseqartutut uppernarsarneqarsimasoq.
Sentence Syllables with count 232
- § 1, imm. 2-mut nassuiaatinut RG aamma oqaaseqaateqarnermigut ilisimatitsivoq peqqussutip akuerineqarnerata kinguninngua atassusernermut akiliut pillugu nalunaarummik atulersitsisoqarumaarnera pillugu nassuiaat assigiimmik akeqartitsiunnaarnerup kingunerisaanik nalilersuineq pillugu Naalakkersuisut nassuiaataannut( UPA 2007/40) naapertuutinngitsoq, tassami Naalakkersuisunit partiinillu oqaaseqartartunit nalunaarutigineqarmat annertunerusumik iliuuseqartoqartinnagu suliniutaasinnaasullu inuussutissarsiortunit qanimut oqaloqatigissuteqqaarlugit aaqqissuussineq erseqqinnerusumik 2008-mi naliliiffigineqarumaartoq.
- a) tigusisup akiliinermik isumaginnittua inaasutigisami 2005/60/ EF-imi pisussaaffiliinernut ilaappat b) tigusisup akiliinermik isumaginnittua tigusisoq aqqutigalugu normu innersuussut paatsoorneqarsinnaanngitsoq aqqutigalugu inuk timitalik imaluunniit inatsisitigut suliaqartoq aqqutigalugu nioqqutissanik imaluunniit kiffartuussutinik pilersorneqarnermut tigusisumik isumaqatigiissuteqarsimasoq kingumut aallaavia paasineqarsinnaappat aamma c) aningaasat nuunneqarsimasut 1000 EUR sinnersimanngippatigit Naalagaaffiit ilaasortaasut taama pinngitsoortitsinissamik atuisut tamanna pillugu Kommissioni ilisimatitsissuteqarfigissavaa.
- § 9. Ilinniagaqartup inuussutissarsiutinut tunngaviusumik ilinniarfimmi ilinniartunngortinneqarnermut atatillugu atuarfimmi sungiusaammik suliffissamik, akissarsiaqarfiusumik ilinniarfissamik imaluunniit tunngaviusumik ilinniareernerup kingorna akissarsiaqarfiusumik ilinniarfissamik allakkatigut neriorsorneqarsimanermik pissarsisimanissamik piumasaqaammit Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfik immikkut akuersisinnaavoq, ilinniagaqartoq timersornermut immikkut piginnaanilinnut timersortartutullu piukkunnassuseqartunut ilaappat, takukkit§ 4 aamma§ 11, imm. 3, oqaaseqatigiit aappaat.
- Ingerlatsinermut aningaasartuutit tassaasinnaapput ataatsimiinnernut aningaasartuutit, angalanermut aningaasartuutit, kommunit nutaat pilersinnerannut atatillugu siunnersortit avataaneersut IR ikiuunnerannut aningaasartuutit il.il. Imm. 2-mut Tassunga tunngatillugu siunnersuutigineqarportaaq ikaarsaariarnermi ataatsimiititaliat ingerlatsinermut aningaasartuutissaasa Qaasuitsup Kommunianillu akilerneqartussat Naalakkersuisunit nalunaarummik suliaqartoqarneratigut tapiissutit annertussusissaasa naatsorsorneqartarnissaat aningaasartuuteqarsinnaanerlu eqqarsaatigalugit Naalakkersuisunit maleruagassiornikkut aalajangersarneqarsinnaassasut.
- - toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit suliffeqarfissuarmi nunani tamalaani ingerlatsisumi ingerlatseqatigiiffinnut aalajangersimasumilluunniit ingerlatsivinnut ataatsimut arlalinnulluunniit naammaginartumik sunniuteqartoq, kinguneranillu ingerlatseqatigiiffik malittarisassat akileraartarnikkut angerlarsimaffigisami atuuttut naapertorlugit annertusisamik suliffeqarfissuarmut naatsorsuusiortussaasoq imaluunniit aningaasanik niuerfinni nalunaarsorsimaguni taamaattunik sanasussaagaluaq, aamma- suliffeqarfissuarmi nunani tamalaani ingerlatsisumi toqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit naammaginartumik sunniuteqartoqartinnagu.
- Imm. 5. Ilinniartut ineqarfianni ineqartup ilinniakkamik ingerlatsisuunissamik piumasaqaammik naammassinnikkunnaarpat, malittarisassat tamatumunnga atuuttut naapertorlugit, taava Naalakkersuisut aalajangersinnaapput ilinniartut ineqarfianni ilinniartoq najugaqartoq piffissami qaammatit 4-t angullugit sivisussusilimmi ineqarfimminiiginnarsinnaasoq iinnarsinnaasoq, pissutsit immikkut ittut tamanna pisariaqartippassuk, tamatumanissaaq ilinniarfiup uppernarsarpagu ilinniartoq ineqarfimmi ineqartuusoq, naak malittarisassanik pineqartunik naammassinninngikkaluarluni, suli ilinniakkaminik aallussisutut isigineqarsinnaasoq.
- Iluaqutissartaasut aningaasaqarnermut tunngassuteqarsinnaapput, aningaasartuutinik aalajangersimasunik aamma ulluinnarni atuinermut aningaasartuutinik akiliisarnermut atatillugu, imaluunniit aningaasaqarnermut tunngassuteqaratik, ulluinnarni suliassani ikioqatigiinnertut iluseqarsinnaapput, soorlu meeqqanik aallerneq, aassineq paarsinerlu, pisiniarneq, nerisassiorneq eqqiaanerlu il.il. Attartortoq inissiami attartortittakkami nalinginnaasumiissimappat issimappat, aappaasoq, aappatut nalunaarsorsimasoq inooqataasorluunniit qimagaasoq maannamut atugassarititaasut tunngavigalugit attartukkamik ingerlatsiinnarnissamut pisinnaatitaavoq.
- § 11. Misissuiartorluni angalanernut, tak.§ 1, imm. 1, nr. 7, tapiissutit tassaapput Danmarkimut utimullu pulaarfiillu akornanni angallassissutinut tamanut atuuttunut akikinnerpaanut aningaasartuutit tamarmiusut, taamaattoq timikkut tarnikkulluunniit innarluutilimmut ingiallortaanullu ataatsimut annerpaamik katillugit 30.000 kr. Imm. 2. Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup imm. 1-imi aningaasanut killigititap qaangerneqarnissaa immikkut akuersissutigisinnaavaa, tamanna pissutsinik immikkut ittunik tunngaveqarpat, tamatumunnga ilanngullugu najugaqarfiup sumiiffia pissutigalugu angalaneq immikkut ittumik angalanermut aningaasartuutaalersimappat.
- Tikiuttussaq Aniguisitsisussaq Annaassisussaq Messiarsi Tusaamanaraluarpoq inooreersimasoq qangarsuaq Tusaamanaraluarpoq Messiarsi takkutereernikuusoq Aniguisitsinissaa annaassinissaa tusaamasaaginnarpoq Tusaamanaraluarpoq Messiarsi nunameereernikuusoq ereernikuusoq Aniguisitaaneq annanneq pereernikuusoq Tusaamanarsivoq Messiarsi toqoreernikuusoq Tusaamanarsivoq toqujuitsoq toqoreernikuusoq Neriunartueruppoq toqoreersimappat Messiarsi Aniguisitsisussaq annaassisussaq toqoreersimappat Utaqqinarsilerpoq aniguisitsisussavik annaassisussavik Aniguisitsisussaq tassa Messiarsi Messiarsi tassa Toqu
- Saqigavit Juusaffatip anguppit aqqutai ingerlaviginagit Aasalluunniit Juutap kunngiata aqqutai ingerlaviginagit, 13 Israiililli kunngiisa aqqutaat ingerlavigalugu saqigavit, Juutakkullu Jeruusalaallu inui uersartikkakkit Aagap inoqutai uersarnerisigut issuartillugit, qatanngutitillu anguppit inoqutai ilinnit ajunnginnerugaluartut aamma toqukkakkit, 14 ata, tamanna pillugu Naalakkap innuttatit qitornatillu nuliatillu pequtitillu tamaasa perlutsitsivigiumaarpai perlummik angisuumik, 15 illillu nappaatinik amerlasuunik, erlavinnit nappartillutit erlavisit anillasserlugit nappaammit ullut tamaasa sualutsikkiartussasumit.
Sentence Syllables with count 233
- Tamanna tunngaveqarpoq Nagoyami isumaqatigiissummi artikeli 15-imi imm. 1-imik, isumaqatigiissuummi peqataasut nunat nammineq naapertuuttunik, naammassisaqarfiulluartunik inatsisitigullu naapertuuttunik, allaffissornikkut aamma naalakkersuinikkut qularnaartussaallugu siumoortumik ilisimatitsisoqareernerani akuersisoqarsimanissaa uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinut pineqartut susassaqarfianneersunut IR, pineqartullu akornanni isumaqatigiissusiortoqareersimassasoq, inatsisit atuuttut naapertorlugit, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutit piiarneqarfigisaanni.
- Imm. 3. Qinnuteqartut utaqqisuni salliutitassanut ilanngunneqartut salliutitsinerit naapertorlugit tiguneqartussatut kingusinnerusukkut neqeroorfigineqassapput, ilinniartussatut tiguneqartuni ilinniartunngortinneqarnissamik kissaateqarnermik taamaatitsiinnartoqarpat imaluunniit ilinniarnerup aallartinnerani aallartissimanngippata, tak. Ilinniarnertuunngorniartarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni§ 14.§ 23. Tiguneqavissut tiguneqarnerminnik nalunaarfigineqarnerat ilutigalugu ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi sorlermi tiguneqarnersut pillugit ilisimatinneqassapput.
- Meeqqat Pillugit Paasisimasalittut Qitiusumik Ataatsimiitsitaliap allattoqarfiata aalajangersinnaavaa suliassaq Meeqqat Pillugit Paasisimasalittut Qitiusumik Ataatsimiitsitaliamut oqaaseqarfigisassanngorlugu saqqummiunneqassanersoq, tak.§ 53. Imm. 3. Angerlartitsinissaq pisinnaanngilaq meeraq, angajoqqaatut oqartussaassusilik inissiiffillu minnerpaamik sapaatit akunnerinik aqqaneq-marlunnik sioqqutsilluni nalunaarutigisimanngikkaanni, angerlartitsisoqarsinnaavorli meeqqap eqqarsaatiginera allalluunniit pingaarutillit eqqarsaatiginerat pissutigalugit sioqqutsilluni ilimasaaruteqarnissap killissaanik saneqqutsisariaqalersitsillugu.
- § 31. Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap suliaqarneranut atugassanik nakkutiginnilluni misissuisinnaavoq, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup suliffeqarfiup imaluunniit kattuffiup inaataannut aamma assartuussissutaanut paasissutissanik sunilluunniit ilisimannilernissaq imaluunniit assilinerinik tigusinissaq siunertaralugu isersinnaalernissamik kinguneqartumik, ilanngullugit naatsorsuutit, naatsorsuutinut najoqqutassat, atuakkat allallu niuernermi pappiaqqat, paasissutissanut saqqummersitsiviusup ilusaa apeqqutaatinnagu.
- 1) ussassaarutinik saaffiginninnermut illersugaanissaq pillugu kissaatigisaq ataqqeqquneqassaasoq, 2) isumaqatigiissutaasut avataanniittumut ittumut ingerlatsiviit illersugaasut pillugit paasissutissanik ingerlatitseqqinnerni tigusinnittoq tassunga ingerlatsiviup illersugaaneranik erseqqissumik nalunaaruteqassasoq, aamma 3) isumaqatigiissutaasut avataaniittumut ittumut ingerlatsiviit illersugaasut pillugit paasissutissanik ingerlatitseqqinnermi tigusinnittoq pineqartumi tassani taassuma piumasaqaatinik naapertuutsitsinnissani pillugu isumaqatigiissutaasut avataaniittumit ittumiit allaganngukkamik nalunaarummik pissarsiniassasoq.
- Inuk suliami pineqartoq, imaluunniit taassuma angajoqqaatut sinniisua imaluunniit angajoqqaatut akisussaasui akuersiteqqaarlugu paasissutissanik ingerlatitseqqittoqarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 2. Imm. 2 malillugu akuersissut tunniunneqarumanngippat, imaluunniit allanik pissuteqartumik akuersissummik piniartoqarsinnaanngippat, kommunalbestyrelsip paasissutissat inummut tunngasut ingerlateqqissinnaavai, matumani paasissutissat inunnut tunngasut mianerilluinnartariaqartut ilanngullugit, suliami pissutsit, matumani inuup inatsisitigut isumannaatsuunissaata eqqarsaatigineqarnera ilanngullugu, erseqqissumik pisariaqartippassuk.
- Pakkua qaqqarsuit ungataat soqarpamitaava, ila sassuma killingusaap ungataa soqarpamitaava, ila avammut isigiguma tunummut isigiguma kipisalersutut misigisarpunga nalulluguli suusoq kipisagisara Kipitsatigaara nalulluguli sunaasoq kipitsaviga unaasimanerpa inuusunnera nuannersoq qaangigara nanertuiseqarnanga aliasuuteqarnanga nuanningaartumik inuusimanera nalulluguli massa kipisagigiga Taava tusarpara ittuppaluk kuussuit kuuppaluat taava anernera appartutut silaannarmik immertutut silaannarissiortutut ilerpoq nuannersumik qujaniarlunga suli inuugama inuuneqarsimallunga nuanningaartumik 1960
- Aasarik Kuuppalaap nipaata tutsiuttup aasalernera oqaatigaa qaarsuni nipip kuserpalaartup neriuutiga ikissagaa Ilumoorpoq uummat ikitaasoq aasariip taliini ikkuma timmiaaqqat qarlulaarpaluttut qiimasunnerat tusaallugu Aasaq nalliuttoq malugaara siutinnut tummat" qarlua" asavakkit, qaagit ilaginnga appakaatta aasarissumut Asangaarpagit qimannaviinnga illit aasarik asasara tigulakkit qaagit pakkutinnga appakaatta aasarissumut Qaqqajunnap qaani tipigimmi naasut sikkilersut saallugit unnulernerup nipaallisaani pakkutissavara aasarik Iperarnaviissavara taava aasarik nuannarisara puigornaviissavara aamma ukiorpat, issilerluni 1960
- Perorsarniakkap asaneqarnissi ataqqineqarnissi kiisalu toqqissisimanissi qaqilerfiginiartaqaa Paasisinnaavat qarasaq maskiinaanngimmat illit qamikkusukkukku ikikkusukkukkulu takanna naamik namminerluinnaq meeqqap nalunngilaa Toorniinnarniarnagu ilumiui tusakkit Umiatsiatut aqukkunnaarlugu Siumut toraartuartussaq nammineq pili Illit piumasat pinnani uanga piumasara pili Ataqqinnga inuusatut aqunnanga Anaanat ataatallu ataqqikkit Meeqqat ataqqiuk siunissaa pillugu Kinaassusermi atuinnaqqullugu Kiinarpak ilissi pigitinniagarsi ateqqunagu Kiinaq tarrarsoruniuk tarraa takusiuk Ilissi piginngisarsi nammineq pia...
- Paasinnilerneq Ujarak attorakku malugilerpara imaq tutigakku tusaalerpara silaannaq naamalerpara napparummut qaqigama takuara ajunngissusera sarfatut ililluni kujammut kimmut illuariartuaartoq arsarnerit tikimmannga sajulerpunga qorsorpaluttumik aappalunngusersumillu annilaangalerpunga inuk arsarnernut siggartalermat ajunngissusera inorunnaarpara angugaluarakku quajaateqarlunilu sikorujoqaqimmat unitsiinnarpara ledningikkut sisugama erniinnaq qunutussusera tikippara taanna tigullugu qullerup anertikkarunnaarnissaa utaqqilerpara anertikkarunnaarmat aqqutigalugu aqqarpunga teqeqqoq tikikkakku qulleq suaarpara:
Sentence Syllables with count 234
- 1) tunisassiornerup imaluunniit nioqqutissanik imaluunniit kiffartuussissutinik siammarterinerup sunniuteqarluartumik ingerlanerata pitsanngorsarnissaanut iluaqutaasoq imaluunniit teknikkikkut aningaasaqarnikkulluunniit ineriartornermik siuarsaasoq, 2) taamaaliornermi atuisartut pisisartullu iluaqutissartaasunik naleqquttumik pissarsinissaat qulakkeerneqartoq, 3) suliffeqarfinnut siunnerfiusut taakkua angunissaannut pisariaqanngitsumik killilersuisunik pisussaaffiliinngitsut, aamma 4) nioqqutissat imaluunniit kiffartuussissutit pineqartut ilaannut annertuumut unammilleqatigiinnissamik mattussinissamik suliffeqarfinnut periarfissiinngitsoq.
- § 74. Qaffasissumik naleqartunut kontomi§ 68-71-imi allaaserineqartunik annertusisami misissuinermi suleriaatsit aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit atorneqarpata taamatut suleriaatsini atueqqinnissamut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqanngilaq, ukiumi tulliuttumi qaffasissumik naleqartunik kontomi tassani§ 71-imi allaaserineqartutut sullitamut akisussaasumut apeqquteqaatinut atasut eqqaassanngikkaanni, konto uppernarsarneqarsimanngippat, taamaattoqartillugu aningaaseriviup nalunaaruteqartup taakku ukiukkaartumik atortariaqartassavai, kontop taassuma uppernarsarneqarsimanngitsutut inissisimajunnaarnissaata tungaanut.
- § 99. Immikkoortortamit pigineqartut aningaaserivimmi kontoni uninngasuutit imaluunniit nalinginik aalajangersaanissaq siunertaralugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi imaluunniit tassunga atasumi immikkoortortami allanneqarsimasut aningaaserivimmi kontot tamaasa katinneqarnissaannut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqarpoq, taamaattorli taamaallaat aningaaserivimmi kontonut pineqartunut aningaaseriviup nalunaaruteqartup qarasaasiaata nalunaarsukkatut ataatsimut inississinnaappagit soorlu assersuutigalugu sullitap normuanut imaluunniit akileraartartup normuanut aamma kontomiittut ittut imaluunniit nalingi katinneqarsinnaappaata.
- Imm. 4. Imm. 2 imaluunniit 3 malillugu ingerlatsivimmik ataatsimut aaqqitatut atuineq pillugu peqqussutip nalunaarutiginissaa pillugu Naalakkersuisut aalajangiissanngillat pisinnaatitsissummik piginnittoq ingerlatsivimmik ingerlataqartoq siunissamut ingerlatseqatigiiffiup piginnaasaanik tamakkiisumik atuinissamik siunissamut pilersaaruteqassappat, imaluunniit ingerlatsivimmik ataatsimut aaqqitamik atuinermi pisinnaatitsissummik piginnittup taassuma pilersaarutigisatut ingerlatsivimmik atuinera aamma akornusersorneqassappat, imaluunniit naammaginanngitsunik aningaasartuutinik imaluunniit ajoqutinik attuumassuteqartitaassappat.
- Imm. 5-imut Najukkanut Oqartussaasup aalajangiinerata eqqartuussisulersuussinnaaneranut, maalaarutip qaffasinnerusumut ingerlateqqinnissaanik periarfissap atorneqareersimanera, piumasaqaataassasoq imm. 5-imi siunnersuutaavoq§ 17-imut§ 10 naapertorlugu paasissutissanik eqqortunik imaluunniit uppernarsaatinik saqqummiusseqqullugu Najukkanut Oqartussaasup innersuussinera taassuma malissimanngippagu, piginnittup imaluunniit atuinissamut pisinnaatitaaffimmik pigisaqartup akiligassaanik Najukkanut Oqartussaasoq suliaqarsinnaasoq, pillaatitut aalajangersakkamik kommunip imminut ikiuinermik suliaqarsinnaanissaanik tunngavissalernissaa, siunnersuutaavoq.
- § 10. Suliffeqarfik, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasimasoq, takuuk kapitali 4,§§ 6-8-mi nalunaarsuinissamut piumasaqaatinik tamanik naammassinnikkunnaarpat, suliffeqarfiup sapinngisamik piaartumik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, taamaalilluni suliffeqarfik tamatuma kingorna suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimajunnaassalluni.
- Pisortanut attuumassuteqannginnissamut tunngatillugu, suliffeqarfiup nalunaarsuinermi paasissutissat taamaallaat nutartertassavai, takuuk siunnersuummi§ 1, imm. 2, nr. 4. Imm. 4-mut Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasup iluanaarutit tunniunneqarnissaat toqqarpagu, taanna siunnersuummi imm. 4 malillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut naatsorsuinermik nassiussissaaq, tassani aningaasaatit aningaasaliissutaasimasut qanoq ernialersugaallutik iluanaarutit akilerneqartut aningaasaliisimasunut ataasiakkaanut naapertuunneri takuneqarsinnaassalluni.
- Nunatsinni Eqqartuussivinni Nunatsinni Eqqartuussisuuneqarfimmi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfimmi Peqqinnissamut aamma Pitsaaliuinermut Aqutsisoqarfimmi Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfik, Nuuk Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartuni Tarnimikkut Nappaatillit Peqatigiiffianni, Sugisami Nunatsinni Meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit sullissivimmi, MIO-mi Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffianni PK/ PPK Sundheds- og Ældreministeriet Justitsministeriet Afdeling R, Aarhus Universitetshospital( Psykiatrien i Region Midtjylland) Tamakku saniatigut uku tulliuttut tusarniaanermut kajumissaarneqaratik akissuteqarsimapput:
- 2) Ingerlatseqatigiiffimmi minnerpaamik inunnit marlunnit pigineqartumi piginneqataassutit, nioqqutissat, illuatungeriit isumaqatigiissutaat( swaps), assersuutigalugu erniat pillugit illuatungeriit isumaqatigiissutaat, nunat allamiut aningaasaataat pillugit illuatungeriit isumaqatigiissutaat, illuatungeriit tunngaviusumik isumaqatigiissutaat, erniat qaffasinnerpaaffissaat, erniat appasinnerpaaffissaat, nioqqutissiassat pillugit illuatungeriit isumaqatigiissutaat, aktiat pillugit illuatungeriit isumaqatigiissutaat, aktianut naleqqersuutit pillugit illuatungeriit isumaqatigiissutaat isumaqatigiissutillu tamakkununnga assingusut.
- Danmarkimi paarisat Aallarussaavunga asasannit nunamut nalusannut sumut peersitaavunga tassa anaanannit qimagaavunga aamma ataatannit immaqa takunaveerlugit qatanngutinnguakka asasakkalu tamaasa Kina taavami saaffissaraara naluippaanngami sulisut qimareerpakkami angajoqqaakka ungasissorsuanngorlugit immaqa takunaveerlugit qatanngutinnguakka asasakkalu tamaasa Ila, maaniinneq inneq artornangaarpoq qiviarfissaqanngitsumut peersitaavunga tassa anaanannit peersitaavunga tassa ataatannit naluara, qaqugu, qaqugu nunaqqatinnguakka takujumaarnerikka Siniffinni maani nalaavarlunga ima, artorsangaartarpunga qimavippara tassa anaanannguaq?
Sentence Syllables with count 235
- § 12. Tassani siunertarineqartoq tassaavoq ilinniartut inuunermi atugarisat aamma peqqinnerup/ nappaateqarnerup imminnut ataqatigiinnerannik aammalu pissutsinik meeqqat inuusuttullu taamatullu nammineq peqqissutsiminnut napparsimalertarnerminnullu sunniuteqartartunik aammalu ilisimasaqalernissat peqqinnissaq pillugu suliffeqarfiup aaqqissugaaneranik ingerlatsineranillu, taamaalillutik ilinniartut peqqissiartuutaasinnaasunik suliaqarsinnaaleqqullugit meeqqat, inuusuttut inersimasullu akornani, aamma sulissussisinnaaleqqullugit inunnik immikkut pisariaqartitsisunik, aammalu suleqateqartarsinnaaleqqullugit allanik suliaqartartunik.
- Pensiuunisianut tunngasunik nalunaaruteqarnerit§ 15. Pensiuunisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit, pensiuunisiatigut inuunermullu sillimmasiissutitigut aaqqissuussinernut selskabit allallu pensiuunisianik ingerlaavartumik inuuneq naallugu sillimmasiissutinik tunniussisartut, ukiut tamaasa namminneerlutik akileraaruseriffimmit piumaffigineqaqqaaratik, Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 39, imm. 1 aamma 2-mi taaneqartutuut, akileraaruseriffimmut paasissutissiisassapput aamma pensiuunisianut aaqqissuussinernut pigisaqartup kinaaneranik paasinninnissamut pisariaqartut pillugit paasissutissiinerit ilanngullugit.
- Inuussutissarsiutinut tunngaviusumik ilinniarnerup imaraa tunngaviusumik ilinniartitsissutit, immikkoortumut sammisamut ilinniartitsissutit, immikkut sammisassatut ilinniartitsissutit kiisalu ilinniartitsissutit nammineq toqqarneqarsinnaasut, piumasaqaataallunilu lærlingisut isumaqatigiissusiorsimanissaq imaluunniit ilinniarnissamut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, tamatumani qinnuteqartoq ilinniarfimmi sungiusaammik sulisussatut tiguneqarsimappat, takuuk inuussutissarsiutinut ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinut ilinniartitsinerup iluani pikkorissarnerit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
- Immamut avatangiisinut peqqussummi§ 30-imi aalajangersakkamut, EEZ-mut atuuttumut assingusumut naleqqiullugu imm. 1 ataatsimik ilassuserneqarpoq, tassalu umiarsuarmik taleqqusiunnaarnermi umiarsuup inerteqqummut peqqussummulluunniit, Naalakkersuisunit tunniunneqartumut naalakkumannginnera, imaluunniit amutsivimmut iluarsaassiviusussamut tulanngitsoornera kisimi tassani pineqanngilaq, kisiannili aamma imm. 1, nr. 3 naapertorlugu umiarsuup nunami allami peqqussummut inerteqqummulluunniit naalakkumannginnerani tassani pineqarpoq, tassungalu amutsivimmut iluarsaassiviusussamut tulannissamut piumasaqaateqartoqarnera ilaatinneqarpoq.
- Piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata nammineerluni imaluunniit piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata eqqartuussissuserisuata, aningaaseriviata imaluunniit siunnersortaata allap qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsianut uppernarsaatip suliarinissaa isumagissavaa, ilanngullugu qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsianut uppernarsaatit, taakkua kommunalbestyrelsimut nassiunneqannginneranni, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmit naqissuserneqarnissaat aammalu Nunatta Eqqartuussiviani nalunaarsorneqarnissaat isumagissallugu, tamatumalu kingorna taarsigassarsiarititassat tunniunneqassapput.
- Imm. 3. Illumi sanaqataaffiusumi naammassillugu sanaartorneqarsimasumi qularnaveeqquteqartumik kommunalbestyrelsimut inaarutaasumik qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermi allagartamik inaarutaasumik taarsigassarsisup peqalernissaata tungaanut tamannalu naqqiutitaqanngitsumik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi nalunaarsorneqarpat kommunalbestyrelsi atortunut tunniunneqartartunut tamanut kiisalu illumut sanaqataaffiusumut sanaartorneqartumut kommunalbestyrelsi piginnittussaatitaavoq, tassunga ilanngullugit nalilinnut aamma taarsigassarsisup sulinermini imaluunniit illumi sanaqataaffigisamini aningaasaliisimanerani pilersinneqarsimasuni.
- Konto pingaarneq 64.16.03 Ikummatissanut tunngatillugu ilisimatusaatissatut ineriartortitassatullu suliniutinut Ikummatissanut tunngatillugu ilisimatusaatissatut ineriartortitassatullu suliniutit pillugit isumaqatigiissuteqarnermut atasutut Naalakkersuisut Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup suliniutinut aningaasaliissutinik siumut akiliutinik akuersissutinik pigisaqartut ilisimatusarnerminnut atatillugu, ass. ilisimatusarnermut ineriartortitsinermullu siunertanut tunngatillugu naammassisassatut pisussaaffigisaannik tigusaqarsinnaanissaanut piginnaatinneqarput.
- Ullut immikkoortitaaffini naammatsippata, ulloq tamanna toqqup naapittarfiup paata sioraanut aggiunneqassavoq, 14 pilliutissanilu Naalakkamut pilliutigiartussavai, sava ukiortaq angutaasoq malunnaatsoq ataaseq ikikkagassatut tunissutigisassaq savalu ukiortaq arnaasoq malunnaatsoq ataaseq ajortaaruteqqussutitut tunissutigisassaq savarsuarlu inuusuttoq malunnaatsoq ataaseq qujaniutitut tunissutigisassaq, 15 nuiorakkamullu issorakkat timiusat qaqortussiat putuukkat seernaqanngitsut, qajuusartaat uuliamik akusat, timiusallu qaqortussiat saattut seernaqanngitsut uuliamik tanitat, ilassaallu tunissut neqissaq tunissullu kueragassaq.
- )◆ 13- 14□/ ◆ 15- 17□/ ◆ 18- 19□/ ◆ 20- 21□/ ◆ 22□/ 2 KUNNGIT ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 5□/ ◆ 6- 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 13□/ ◆ 14- 15□/ ◆ 16- 17□/ ◆ 18- 19□/ ◆ 20- 22□/ ◆ 23- 25□/ 1 NALUNAARSUUTIT 1- 2□/ 3- 5□/ 6- 7□/ 8- 10□/ 11- 12□/ 13- 15□/ 16- 17□/ 18- 20□/ 21- 23□/ 24- 26□/ 27- 29□/ 2 NALUNAARSUUTIT 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 22□/ 23- 25□/ 26- 28□/ 29- 30□/ 31- 33□/ 34- 36□ JUUTIT AALLARUSSAAQQAREERLUTIK UTERMATA ULLOQ KAPITALI□ ✔/ EZRA ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 7□/ ◆ 8- 10□/ NEHEMIA ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 6□/ ◆ 7- 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 13□/ ESTERI ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 10□ MOSESIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JOBI 1- 5□/ 6- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 20□ 5/ 21- 24□/ 25- 29□/ 30- 31□/ 32- 34□/ 35- 38□/ 39- 42□ TAALLIAT SIUNNERSUUTILLU ATORIAANNAASUT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ TUSSIAATIT 1- 8□/ 9- 16□/ 17- 19□/ 20- 25□/ 26- 31□/ 32- 35□/ 36- 38□/ 39- 42□/ 43- 47□/ 48- 52□/ 53- 58□/ 59- 64□/ 65- 68□/ 69- 72□/ 73- 77□/ 78- 79□/ 80- 86□/ 87- 90□/ 91- 96□/ 97- 103□/ 104- 105□/ 106- 108□/ 109- 115□/ 116- 119:
- 15 Taamaattumik uangattaaq Naalakkamut Jiisusimut uppersutsissinnik illernartunullu tamanut asannissutsissinnik tusarama, 16 soraarnanga qutsappassi eqqartortarlusilu tussiartaraangama, 17 naalakkatta Jiisusip Kristusip Guutianut ataatamut naalannarsusilimmut tuneqqullusi anernermik ilisimatitsisumik saqqummersitsisumillu taanna ilisarileqqullugu, 18 sianissutsissigullu iseqarteqqullusi qaammarsarsimasunik, ilisimaleqqullusiuk sunaasoq qaaqqusaasa neriugisassaat, sunaasorlu kingornussaasa usornangaarsusiat illernartuni, 19 sunaasorlu pissaanerata angissusia angingaaqisoq uatsinni nakuussusiata pissaanilissuup sunniineragut uppertuni;
Sentence Syllables with count 236
- Sumiiffinni aalajangersimasuni umiarsualiveqarfimmi pisortatut oqartussaasutut suliassanik isumaginnittup suliassarivai umiarsualiveqarnermi maleruagassat qaqukkulluunniit atuuttut nakkutigissallugit, tamatumanilu ilaallutik akuersissutit, inassuteqaasiortarnissaq, angallatinik peersitsisarnissaq, umiarsualiveqarfimmi torersumik ingerlatsisoqarnera isumagissallugu, alapernaarsuineq nakkutiliinnerlu ingerlatissallugu, taarseeqqusissutinik piumasaqaateqartassalluni il.il. Imm. 2-mi erseqqissaatigineqarpoq, Naalakkersuisut suliffeqarfimmut namminersortumut taamatut piginnaatitsinertik pisussaaffittut tunniussinnaagaat.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaannut allannguutissatut siunnersuut( Ullut 60-it pillugit maleruagassap allanngortinneqarnera, akileraarutit pillugit nassuiaammik tunniussinissamut akiliinissamullu il.il. piffissaliunneqartut) kiisalu Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaata Allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut( Sulisoqarnermut akitsuummik nalunaarutinik tunniussinissamut akiliuteqarnikkullu isumannaarinissamut piffissaliunneqartunut allannguutit) pillugit Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuusiisarnermullu Ataatsimiititaliaata ISUMALIUTISSIISSUTAA
- Taakku saniatigut oqaatigineqassaaq ilisimatitsissuteqartusaatitaanermik aalajangersakkap malinneqannginnera pissutigalugu ilinniagaqarnersiutit akilerneqarnikut utertillugit akilerneqarnissaat piumasaqaataalersinnaasoq, takuuk siunnersuummi§ 23, imm. 1. Imm. 3-mut Aalajangersagaq ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni maannakkut atuuttumi§ 9-mik ilaatigut ingerlatitseqqiineruvoq, tamannalu ilinniagaqartoq inuuniarnermi aningaasartuutinut matusissutissatut pisortat tapiissutaannik allanik taassuma saniatigut pisartagaqartillugu stipendianik pisartaqarsinnaannginermik tunngaviusumik atuutitsineruvoq.
- Imm. 3 malillugu peqqussummik unioqqutitsineq aamma imm. 1 malillugu inerteqqummik unioqqutsitsineq pineqaatissiissutaasinnaapput, takuuk siunnersuummi§ 38 aamma§ 37. Peqqussutip saniatigut§ 11, imm. 3-mi aalajangersagaq periarfissiivoq Unamilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap neriorsuuteqarnissaanut suliffeqarfiup Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap nalornisoorutaanut akuersaartoq pituttuisunngortissallugu, takuuk siunnersuummi§ 29. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap neriorsuummik pituttuisunngortitsisinnaanini atorpagu imaanngilaq inerniliisoqassasoq§ 11, imm. 1 malillugu unioqqutinneqarsimanissaa pillugu.
- § 20. Qinnuteqartup salliutillugu ilinniarfigerusutaani ilinniarnertuunngorniarfimmi rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap ukiuni pingasuni ilinniarnertuunngorniarnermi qinnuteqarnissamut piffissarititaasup naannginnerani qinnuteqartoq nalunaarfigissavaa tiguneqarsimanersoq, tassunga ilanngullugu Ilinniarnertuunngorniartarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni§ 9 naapertorlugu tiguneqarneq piumasaqaatitaqarnersoq imaluunniit Ilinniarnertuunngorniartarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni§ 10 naapertorlugu naammattunik inissaqarnissaa apeqqutaatillugu nalunaaruteqartoqarnersoq.
- Imm. 2-mut Aalajangersagaq tunngavigalugu akileraartussaatitaasoq§ 1, imm. 1 aallaavigalugu soraarnerussutisiassanit nunani allani inissisimasuni iluanaaruteqarsimappat, taava taakku akileraarutigisassaminut annikillisaatigisinnaavai, tamannalu pisinnaavoq aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 69 tunngavigalugu, tassanimi allaqqagami naalagaaffinni allani, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit akileraarutaasimasut najoqqutassartallit aammalu najoqqutat aallaavigalugit takussutissallit akiligassanngortitaasimasutut, taava taakku Kalaallit Nunaanni isertitassanut akileraarutaasussaasunit ilanngaanneqarsinnaasut.
- § 20. Ukiup aningaasarsiaqarfiusup naanerani, soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit,§ 1, imm. 1-imi taaneqartut arlaata uninnerani, imaluunniit akileraartussaatitaasut§ 1. imm. 2-mi taaneqartut ilaata akileraartussaatitaanerata uninnerani,§ 12 naapertorlugu akileraarutissanik amigartoorfiusunik uninngasoqarpat, ukiuni aningaasarsiorfiusuni tullerni akileraarutissanit ilanngaatitut atorneqarsinnaanngitsunik,§ 12, imm. 2-5-ilu malillugit tunniunneqarsinnaanngitsunik, aningaasat akileraarutissanut amigartoorfiusunut naapertuuttut, aaqqissuussinermut suliffeqarfimmulluunniit tunniunneqarsinnaapput, taamaattorli imm. 2 takujuk.
- Imm. 3. Niuerfimmi aalajangersimasumi neqerooruteqartartoq imaluunniit niuerfimmi neqerooruteqartartutut annerpaamik tigumminnittutut toqqarneqarpat, takuuk imm. 1, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik tamatuma ilutigisaanik neqerooruteqartartoq taanna niuerfimmi assingusumi annerpaamik neqerooruteqartartussatut toqqarsinnaavaa, niuerfimmi ataatsimi inissisimaneq niuerfiup aappaanut nuunneqarsinnaara niuerfiusut taakkua marluk imminnut attaveqarnerisa periarfissaqartippagu, taamalu neqerooruteqartartup taassuma niuerfinni inissisimanera annertusaqqissinnaallugu nukittorsaqqillugulu.
- Tamatuma saniatigut uannut Kalaallit Nunaanni Inuit Innarluutillit illersuisuattut siullertut uparuarusupparattaaq, suliffeqarfimmik nutaarluinnarmik piorsaaniarneq immikkut ittumik qasunartumik sakkortusimaqimmat, aamma nammineerluni allaffissornikkut suliassat annertungaatsiartut siulersussallugit, soorlu atorfiit inuttassarsiukkat suliarineri, sulisussarsiornerit, kiisalu suliassarpassuit iluarsisassat, soorlu iserterneq, allaffimmi atortussanik pisiniarneq, pedelip suliassai, IT-mik suliassat, eqqiaaneq, HR-imi suliassat minnerunngitsumillu inatsisitigut pisussaaffiusut saniatigut aningaasaqarnermut tunngasunik suliaqarneq.
- )● 15- 16□/● 917- 19□/● 20- 21□/● 22- 23□/● 24- 26□/● 27- 28□ PAULUSIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ ROMAMIUT 1- 3□/ 4- 7□/ 8- 11□/ 12- 16□/ 1 KORINTHIMIUT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 14□/ 15- 16□/ 2 KORINTHIMIUT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 13□/ GALATIAMIUT 1- 6□/ EFESOSIMIUT 1- 6□/ FILIPPIMIUT 1- 4□/ KOLOSSEMIUT 1- 4□/ 1 THESSALONIKAMIUT 1- 5□/ 2 THESSALONIKAMIUT 1- 3□/ 1 TIMOTHEUSI 1- 6□/ 2 TIMOTHEUSI 1- 4□/ TITUS/ PHILEMON□/ HEBRÆERIT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 13□ APUSTILIT AJOQERSUKKALLU ALLAT ALLAGAAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JAAKU 1- 5□/ 1 PETRUSI 1- 5□/ 2 PETRUSI 1- 3□/ 1 JOHANNESI 1- 5□/ 2 aamma 3 JOHANNESI/ JUDASI□/ SAQQUMMERSITAT 1- 4□/ 5- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 22□ Titarneq kittorarnilik malillugu qiortaruk Quppernerit marluk qaleriissikkit qeqqatigullu peqillugit Naluat sorleq iluatsikkumaarnersoq!
Sentence Syllables with count 237
- Tamanna isumaqarpoq soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmi sillimmasiisarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaatinneqartumi, inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffimmi sillimmasiisarnermik ingerlatsinissamut aningaasaqarnermik nakkutilliisoqarfimmit Finanstilsynimit akuerineqarsimasumi, imaluunniit aningaaserivimmi Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilimmi aalajangersimasumilluunniit ingerlatsivilimmi nunamilu maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsinissaminut Finanstilsynimit akuerineqarsimasumi, pilersinneqassasut.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Sikumik imermillu niuernermik tunngaveqarluni atuinerup akileraartinneqartannginnissaat Aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 3, imm. 3 naapertorlugu, suliffeqarfiit Aatsitassat ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat imaluunniit Erngup nukingata innaallagissiornermut atorneqartarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu piiaasinnaanermik akuersissutillit, akuersissummik piginnittup akuersissutaa naapertorlugu akissarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akileraarutinut akiliisussaanngitsinneqarsinnaavoq.
- Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 23, 3. december 2012-imeersup IR nassataraa, siunnersuisoqatigiinnut ilaasortat kattuffinnit, pisortat suliffeqarfiutaannit, peqatigiiffinnit kiisalu pisortani oqartussaasunit inuit pisinnaatitaaffiinik suliaqartunit toqqarneqarlutik katitigaassammata, siunnersuisoqatigiinnut peqataaneq nammineq piumassuseq malillugu aningaasarsiaqaranilu pisassammat aamma taamaallaat inuiaqatigiinni inuinnaat soqutigisaqaqatigiiffiinit aamma pisortat suliffeqarfiutaannit ilaasortat toqqarneqarsimasut taasisinnaatitaassasut qinigaasinnaallutillu.
- Konto pingaarneq 64.10.06 Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiissutit akilerneqarneri Taarsigassarsinermut piumasaqaatit, kiisalu takornariartitsinermik inuussutissarsiutinut nunamilu inuussutissarsiutinut tunngasuni siuarsaaneq pillugu inatsisartut inatsisaat qaqugukkulluunniit atuuttoq, nunami inuussutissarsiutinut aningaasalersuinermut tapiissutit pillugit inatsisartut inatsisigisimasaat imaluunniit takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnermut aningaasalersuinermut tapiissutit pillugit inatsisartut inatsisigisimasaat naapertorlugit Naalakkersuisut taarsigassarsianik taarsersorneqanngitsunik akiliinissamut piginnaatinneqarput.
- Inummit suliami pineqartumit, imaluunniit taassuma angajoqqaatut sinniisuanit imaluunniit angajoqqaatut akisussaasunit akuersissut tunniunneqarpat aatsaat, oqaaseqatigiit siulliit malillugit paasissutissanik paarlaasseqatigiittoqarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 3. Imm. 3. Imm. 2 malillugu akuersineq tunniunneqarumanngippat, imaluunniit allanik pissuteqartumik akuersinerup piniarnissaa ajornarpat, suliami pisut, matumani inuup inatsisitigut isumannaatsuunissaata eqqarsaatigineqarnera ilanngullugu, tamanna pisariaqartippassuk, paasissutissat inummut tunngasut, matumani paasissutissat inummut tunngasut mianerisariallit ilanngullugit,
- Ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsisit Kalaallit Nunaannut atortuulersinneri pillugu peqqussut malillugu ukiumut nalunaarusiamut piumasaqaatit saniatigut suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq ukiut tamaasa aamma pissutsit arlallit allat pillugit nalunaaruteqartassaaq, siunnersuummi kapitali 2 malillugu, tassunga ilanngullugu pingaartumik siunnersuummi§§ 6-8, suliffeqarfiup ingerlanneqarneranut aamma paasiuminartumik( ammasumik) pissuseqarnissaanut piumasaqaatinik aalajangersimasunik suliffeqarfiup naammassinninneranik nakkutilliinerup qulakkeerneqarnissaanut iluaqutaasussat.
- Imm. 3. Atuisut peqqissusiat aamma atortussiat innaallagiartortut ulorianarsinnaanerannut isumannaatsuunissaasa illersorneqarnissaat naleqquttuusorineqarpat, taava nioqqutissiortup Innaallagissiornermut Oqartussat tunngavilersuillutik piumasaqarnerat naapertorlugu imatut iliussaaq 1) atortussiamik innaallagiartortumik nioqquteqarfimmi nioqqutigineqalereersimasumik tigusillattaarluni misissuisassaaq, 2) naammagittaalliutinik misissuisassaaq aamma nalunaarsuisassalluni, 3) atortussianik innaallagiartortunik piumasaqaataasunik naammassinninngitsunik misissuisassaaq, 4) atortussiat innaallagiartortut utertissavai, aamma
- nalugukkumi tusaalaariakkit makkua malissuit ukiorpassuami qasusuillutik sissamut qaarartuartut eqqarsaatigisarnerpigit pavani aamma timmissat qasusuillutittaaq timmiuartut inunnguarmi qiviaruit timmut takusinnaasatit tassaapput uumasut ukioq naallugu silaannarmi inuusut, soorlulusooq paasilerumaarit sooq tamakku ilagitillugit eqqissineq pisarnerit inunnguaq, nalunnginnakkumi illit najugaqartutit piumalleruit angerlarfigisinnaasannik iseruillu kialaarsuaq kaaleruillu nerisassarsuit pinngortitap naalagaatut inuugavit,- kisiannili inunnguaq nunarsuarmi pinngortitat nipaat tusaakkit soorlu malissuit akornanni erinarsorpalaaq...
- NAALAGAAFFIK PISSAANERLU Perlequjaat aatsaat paasilerpara oqartartusi" tunisassiorneq, inooqatigiit nutaat siuariartorneq" siunertaralugit avammut oqaaseqarlusi isumaginiartarisi sunaaffa nammineq upperinagit sallu qillersalaarlugu uppernarsisarami paasivara qallunaat nunasiaqartut sakkut toqutsisinnaasut atornagit inuppalaartumilli naqisimanninneq ministeriaqarfimmit aqunneqarluni-" nunamik tigusigaanni immikkut oqaasilimmik, pissusilimmik immikkullu inuusaaseqartunik inulimmik aatsaat ajornartorsiutit takkussulertarput annertuumillu iluatsitaarisariaqarpoq piginnaassuseqarluartariaqarlunilu nunasiaq pigiinnassagaanni.
- 7 Immeraatip siulliup Juujariivi eqqorpaa, aappaata Jitaaja, 8 pingajuata Haariit, sisamaata Sigoriit, 9 tallimaata Malkia, arfernata Miijamiit, 10 arfineq-aappaata Hakkuutsi, arfineq-pingajuata Aapia, 11 arfineq-sisamaata Jiisua, qulingata Sigganja, 12 aqqarnata Eliaasiivi, aqqaneq-aappaata Jaakkim, 13 aqqaneq-pingajuata Huffa, aqqaneq-sisamaata Jisipaavi, 14 aqqaneq-tallimaata Bilka, arfersarnata Immeri, 15 arfersaneq-aappaata Hiiseri, arfersaneq-pingajuata Haffissatsi, 16 arfersaneq-sisamaata Pittagia, marlunnik quliliata Hisiikkiali, 17 marlunnik qulillit siulliata Jaaggin, marlunnik qulillit aappaata Gamuuli, 18 marlunnik qulillit pingajuata Dilaaja, marlunnik qulillit sisamaata Magasia.
Sentence Syllables with count 238
- Imm. 2. Biskoppi immikkut ittutigut pisinnaatitsisinnaavoq arsat allatut pissusissamisoortumik isumagineqarsinnaasut, tamatumani aamma akuersissuteqarsinnaalluni arsat qummuattamiittut ittut siaruarterneqarsinnaasut Kalaallit Nunaata ilaani, taamaattoq takuuk imm. 3. Imm. 3. Naalakkersuisut tamanna pillugu Biskoppi isumasioreerlugu malittarisassiorsinnaapput, qanoq arsanut pissuserissaartumik periaaseqartoqarsinnaanersoq pillugu, tamatumani aamma arsat qummuattamiittut ittut Kalaallit Nunaata ilaani sumiiffimmi siaruarterneqarsinnaanersut, aammalu akuersissummik tunniussinissamut qinnuteqaammut aaqqissuussamik piumasaqaataasinnaasunut tunngatillugu.
- 3) Atuartitsineq sammisamik ingerlatamilluunniit tamatigoortumik qaammarsaassaaq, 4) Pilersaarut ilinniartitsinissamik qulakkeerinnittoq malillugu atuartitsinissaq aaqqissuunneqassaaq, taamaattoq tak.§ 15, imm. 2. 5) Atuakkat atuartitsinermilu atugassat assigisaallu peqataasunut akeqanngitsumik atugassanngortitaassapput, 6) Suliaqarnermi atortussat peqataasumit akilerneqassapput, taamaallaat meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit pinnagit, 7) Peqataasussat ikinnerpaamik arfineq pingasut nalunaarsimassapput, taamaattoq tak. imm. 2 aamma§ 16, imm. 2 kiisalu§ 17, imm. 2. 8) Sunngiffimmi atuartitsisoqassaaq inini piukkunnartuni pisariaqartunik atortoqartuni.
- Siunnersuummi nr. 9(§ 6, imm. 3, oqaaseqatigiit aappanni) aallaaviuvoq aningaasaateqarfiup Namminersorlutik Oqartussanut taamaallaat pissarsianik tunniussisinnaanera siunnersuummi§ 1, nr. 8(§ 6, imm. 2) naapertorlugu, imaattoqarpat aningaasat tunniunneqartut katillugit amerlassusiisa ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi, katillugit pissarsianit annertunerussanngillat, tassa ukiuni kingullerni 5-ini isertitarineqarsimasunit ukioq aningaasanut inatsiseqarfiusoq pineqartoq sioqqullugu ukiumilu aningaasanut inatsiseqarfiup pineqartup siuliani ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni tallimani namminersorlutik 25
- neqeroorutinik annerpaanik tigummisuusut qularnaassagaat pisussaaffiit, pissutsit assigisaanni attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut allat neqeroorutaasartut assigisaannik niueruteqartut, atugassarititaasut assigisaasa iluanni aamma akit assigisaasa iluanni, aammalu kiffartuussinernik neqerooruteqartassasut atugassarititaasut assigisaasa iluanni, akit pitsaassutillu assigisaannik, kiffartuussinertut neqerooruteqartartumit allamit atortinneqartutulli, taassuma ataaniittutut ittutut ingerlatseqatigiiffiutaanut imaluunniit suleqataanut aamma.
- § 34, imm. 2- ilinniakkatigut piumasaqaatinut atatillugu immikkut akuersissuteqarfigineqarnissamut piumasaqaatit qaqugukkut atorunnaarsinneqarnissaannut piffissaliussatut aalajangersagaasoq peerneqassasoq KNII-p kaammattuutigaa, Juli 2023-mi nutaanik atorfinitsitsinerni pisortatigoortumik UR piginnaasalinnik naleqquttunillu atorfinitsitsisoqarsinnaassappat, immikkoortoq pingaaruteqassanngilaq, akerlianilli 2023-mi piumasaqaatigineqartunik piginnaasalinnik suli atorfinitsitsisinnaanngikkaanni, taava inatsisinik unioqqutitsisoqarsinnaavoq imaluunniit inatsisip allanngortinneqarnissaanik siunnersuuteqartoqarluni immikkoortoq taanna pissutigiinnarlugu.
- Kommune Qeqertalik INI A/S Iserit A/S Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Forsikring Illit Forsikring Tryg Grønlandsbanken A/S Bank Nordik KANUNUPE Sulisitsisut( GE) SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Akademikernes Sammenslutning i Grønland( ASG) Katuaq I/ S Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandeqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Piffissap tusarniaaffiusup naanerani tusarniaaffiusunit ukunannga akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq, tusarniaanermi akissuteqaatinut oqaaseqaatit uingasunngorlugit allanneqarput:
- Tamatuma kingorna malitsigaa kapitali qinnuteqartarnermut aamma ilinnialernissamut piumasaqaatinut tunngasoq, tassani allaaserineqarlutik qinnuteqarnermut piffissaliussat qinnuteqarnermi periaasissat kiisalu ilinniakkanut ataasiakkaanut ilinnialernissamut piumasaqaatit pillugit malittarisassat, tamatumunnga ilanngullugit kia piumasaqaatit aalajangersartarnerai, piumasaqaatit ersittussaaneri kiisalu ilisimatitsisarnernut malittarisassat il.il. Ingerlaqqilluni siunnersuummi kapitalimi aalajangersaasoqarpoq qaffasinnerusumik ilinnialersinnaasunik killilersuineq aamma ilinniartunngortitanut inissaqartitsinissat pillugit.
- Aatsitassanik tuniniaaneq aamma avammut annissuineq pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 26. juni 2019-imeersoq IR Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 34, 28. november 2016-imeersumi IR allanngortinneqartumi§ 31, imm. 1,§ 45, imm. 5,§ 45 c, imm. 3 aamma 4,§ 45 d,§ 96, imm. 3 aamma 4 aamma§ 97 naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- Seqinersuaq nueqqippoq Naasutut nikalluta tamatta qaamanermut kipilersugut qilanaarluta utaqqisatta maanna tassa nuivaatigut Ullut taartut qaangiutilerput qaamanermik taarsigaallutik timi tarnilu nanertugaasut uummarissiartulerlutik Taarsuaq tujorminartoqartoq maanna qaangiunnialeqaaq aasarillu qiimanartoqartoq aggilersoq qilanaarnaqaaq Maanna uummatinni nipeqarpoq aasarissumik tusaasara kuuppalaarneq ittulaarpaluttoq timmiaaqqat qarlulaarnerat Eqqarsaatit timmisutut ipput aasarissumut kiattumut unnulernerup nipaallisaani qaqqap qaani issiasumut Seqinersuaq qujanaqaatit qaamanermik aatsisuugavit qiimasullunga nasaarfigaakkit taarsuarmut ajugaagavit 1960
- v14 Taamaattumik seeqqumiarfigaara Ataataq, v15 qilanni nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, v16 qinnutigalugu taassuma naalannassutsimik peqangaarnerminik inuutsissigut ilorlikkut Anersaamigut nakussatsissagaasi v17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu inooqqullusilu asanninneq sorlaqarfigalugu aalajaatsumillu tunngavigalugu, v18 illernartut tamaasa peqatigalugit nukissaqartitaaqqullusi paasisinnaassallugit silissusia takissusialu portussusialu itissusialu, v19 ilisimalersinnaaqqullusiullu Kristusip asanninnera ilisarsinermit annerungaartoq, peqangaalersinneqaqqullusi Guutip peqangaassusia tamarmiusoq anguneqarserlugu.
Sentence Syllables with count 239
- 2013-imi upernaakkut Inuussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoq aalajangerpoq inatsit iluarsaanneqartariaqartoq, pingaartumik Danmarkimitut Europamitullu annertussuseqartumut naleqqussakkamik niuernikkut unammilleqatigiinnermik annikillisitsisumik isumaqatigiissuteqarnerni inatsimmi§ 6, imm. 1imi inerteqquteqarnermik unioqqutitsinermut pineqaatissiissuteqarnissamik periarfissaqarnissaq siunertaralugu, kiisalu unammilleqatigiinnermut oqartussaasoq inuussutissarsiornermut oqartussaasunut pisortani oqartussaasunit ingerlanneqartunut akuliunnissamut periarfissarissaarnerulersinneqarnissaa.
- Imm. 7. Piniarsinnaanermut akuersissutit akuersissuteqarnerillu qaammatisiutit ukiuat malillugu ukiumut ataatsimut atuupput, taamaattorli takuuk§ 7, imm. 4.§ 6. Kommunalbestyrelsi tikaagullinniarnissami, arfivinniarnissami aamma qipoqqarniarnissami pisassiissutinut naapertuuttunik piniarsinnaanermut akuersissuteqareeriarpat kommunalbestyrelsip Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmut nassiutissavai akuersissuteqarfigineqartut aqqi, inuttut normui, akuersissutit normui aamma GR- normut pillugit paasissutissat kingusinnerpaamik kommunip akuersissutinut immersuiffik Naalakkersuisoqarfimmiit tigusaqarnerata kingornatigut qaammat ataaseq qaangiutsinnagu.
- Oqaatsinut tunngasunik pisassat a) oqaatsinik qimerluuineq, tassunga ilaallutik oqaaseqatigiilerineq oqaatiginneriaaseq b) tunngavilersuinermik misissueqqissaarneq c) oqaloriaatsimik misissueqqissaarneq d) attaveqatigiinnermik misissueqqissaarneq Atuakkialerinermut tunngasunik pisassat a) naqitat 1900 sioqqullugu allatat, matumanilu ilaassapput, oqaluttuat oqaluttuatoqqallu b) naqitat 1900- 1950 tikillugu c) naqitat 1950- 1975 tikillugu d) 1975-ip kingorna naqitat, matumanilu ilaassapput, ukiuni kingullerni tallimani saqqummiussat e) naqitat, nunani allamiut atuakkiaat kalaallisuunngortitat, taakkulu kalaallit atuakkiaannut sunniutigisinnaasaat.
- Naalakkersuisut akissutaat Inatsisinut Ataatsimiititaliap ima paasivaa, tassa peqqinnissakkut mianersuussinissap suliffimmilu avatangiisini mianersuussinissap isumaginissaanut qanoq atuinissamik ilitsersuut naammattutut Naalakkersuisunit nalilerneqartoq, taamaalillunilu røntgen atorlugu peqqinnissaqarfinni nappaatinik suussusersiniutit pillugit nalunaarutip assinganik assersuutigalugu røntgen atorlugu atortulersuutit akuerineqarnissaannut, qinnguartaasarfiit assersorneqarnissaannut ukiumoortumillu UR atortulersuutit misissorneqartarnissaannut malittarisassanik aalajangersaasoqarnissaa Naalakkersuisut paasinninnerat malillugu pisariaqanngitsoq.
- Kommunimut akileraarummik akuersissuteqarnissamut piffissaliussamik allannguinerup aammattaaq kingunerissavaa kommunit 2020-mut missingersuutaasa, Kommunit missingersuusiortarnerat, aningaasanik tigoriaannaateqarnerat, naatsorsuutaat, kukkunersiuisoqarnerat kiisalu karseqarnerat naatsorsuuseriveqarnerallu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 3. februar 2012-imeersoq IR naapertorlugu akuersissutigineqarnissaannut piffissaliussap taamatulli tassaalernissaa 2. december 2019. Imm. 5-imut Kiisalu siunnersuutigineqarpoq, meeqqat suli atualinngitsut kommunit ulluunerani neqeroorutaannut 2020-mi akiliutissat kingusinnerpaamik 2. december 2019-imi annertussusilerneqassasut.
- Tamatumunnga pissutaavoq siunnersuummi§ 18 tunngavigalugu tamatuma aalajangersarnissaanut naatsorsuinermi malittarisassat tunuliaqutigalugit ineqarnermut akiliutip aalajangersartarnissaa, taamatullu aalajangersaasoqarnissaata tungaanut ineqarnermut akiliut aningaasanut inatsisikkut aalajangersarneqartassalluni, tak. siunnersuummi§ 53, imm. 2. Pequtit pillugit takussutissiaq anilluni nutsernermut naleqqiullugu attuumassuteqarpoq, ilusissaanillu piumasaqaammut pissutaalluni paasissutissat il.il. attuumassuteqartut tamarmik qulakkeerneqarnissaanik peqatigisaanillu assigiimmik suleriaaseqarnissap qulakkeerneqarnissaata eqqarsaatigineqarneri.
- Tapersiissutitalimmik inissialiortiternermut taarsigassarsititsisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 40, 28. november 2019-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia§ 1. Inatsisartut inatsisaat manna Kalaallit Nunaanni inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 22. december 1986-imeersoq IR, inissialiornermut, illunut ataatsimoorussanut, illuliassanut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR, inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 19. november 2007-imeersoq IR atuuttuusimasut naapertorlugit Namminersorlutik Oqartussanut taarsigassarsianut ingerlasunut atorneqassaaq.
- Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfiannut taamaallaat pinngitsaaliissummik unitsitsisoqarsinnaavoq, tak.§ 1, imm. 1. Kisianni napparsimasut sinerissami peqqinnissaqarfiup immikkoortuisa arlaanniittut ittut, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfiannut nuunneqarnissap tungaanut, sumiiffimmi peqqinnissaqarfiup immikkoortuanut pinasuartumik unitsinneqassapput, tak.§ 1, imm. 2. Nakorsarneqartariaqarnerup ersiuteqarnera tunngavigalugu napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissami napparsimasoq piaarnerpaamik, ullullu arfineq marluk qaangiutsinnagit, unitsinneqassaaq, tak.§ 10, imm. 1, naggatipaappaat.
- Kapitali 12 Atuutsitsilernermut, atorunnaarsitsinermut aamma ikaarsaariarnermut aalajangersakkat 50-imut Imm. 1-imut§ 50-imi aalajangersakkami qaammatisiutit ulluat atuutilersitsiffiusoq allanneqarpoq kiisalu ikaarsaariarnermi aalajangersakkatut siunnersuutigineqarput, maleruaqqusat nutaat tamarmik aalajangiinernut atuutsinneqassasut, tassa qaammatisiutit ulluata atuutilerfiusup kingornatigut, tamatuma akerlianik aalajangiinerit pisoqaanerusut Tarnimikkut nappaatilinnik nammineersinnaajunnaarsitsineq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqarneq pillugu Inatsisartut Inatsisissaat nr. 24, 3. december 2012-imeersoq IR naapertorlugu nalilersorneqassapput.
- Kisiannili ukiuni kingullerni inuiaqatigiinni takusalikkatta oqaaseqartartoqartitsisarnerup ineriartornera qiviarutsigu, tassa siullermik meeqqat illersuisulerneqarnerat, kingornalu innarluutillit illersuisoqalernerat, maannalu utoqqaat illersuisoqalernerat eqqarsaatigalugu kommunip isumaliutigilluarneqartariaqarsoraa inuiaqatigiinni atugarliortut sanngiinnerillu illersuisulerneqartarnerat ilumut aqqutissaanersoq, tamatumanilu innarluutillit illersuisuat pillugu inatsisissatut siunnersuut pillugu tusarniaanermut, 7. februaari 2017-imeersumi IR, KANUKOKA-p akissutaa kommunip innersuussutigissavaa ima oqarmat:
Sentence Syllables with count 240
- Pingaaruteqarluinnarpoq, inatsisitigut isumannaatsuunissamut kiisalu maleruaqqusat naammassinissaannut sapinngisamik allaffissortoqarpallaannginnissaa, tamakkiisumik akiliisitsiniarnissamut piumasaqaatinik atorsinnaasunik maleruaqqusat imaqartarnissaat, tassa umiarsuaatileqatigiiffiit ersarissumik maleruaqqusanut atuuttunut naammassinnittut akiliutissaasa qaavatigut ilaseqqittannginnissaq imaluunniit tamakkiisumik akiliisinneqartannginnissaat, taamaallaat taamaaliortoqartassaaq kilisaatinut tamanut sumiiffimmi aalajangersimasumiittunut ittunut imaluunniit piffimmi aalajangersimasumi akiliuteqartitsinissamik piumasaqaammik eqqussisoqarpat.
- Akileraaruseriffik pinngitsaaliiniutitut pillaammik akiliisussanngortitsisinnaavoq, tak. siunnersuummi§ 30, imm. 4. Akileraaruseriffik suliffeqarfinnut inunnullu nakkutigisaminut eqqartuussivik aalajangiinngikkaluartoq isersinnaatitaavoq, tak. aalajangersakkami imm. 6. Aalajangersakkami artikel 37( 3) tassuuna piviusunngortinneqarpoq, tassanilu piumasaqaatigineqarpoq oqartussaasut pisinnaatitaasut ilaatigut taarsigassarsisitsisarfiit aamma aningaasalersuinermi aningaaseriviit eqqarsaatigalugit nakkutilliinerminni annertusisamik piginnaatitaasut, pingaartumik sumiiffinnik pineqartunik nakkutilliinermut atatillugu misissuinerit eqqarsaatigalugit.
- Meeqqat pillugu uppernarsaammik pissarsisussaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 19. maj 2010-meersukkut IR meeqqat pillugit Inatsisartut inatsisaat atuuttoq taamaallaat inunnut meeqqanik toqqaannartumik suliaqartunut atuuppoq, taamaammallu meeqqat pillugit uppernarsaat malittarisassatut pingaarnerpaatut angerlarsimaffimmi paarsisup illoqatai pillugit pissarsiarineqarsinnaanngilaq Meeqqat pillugit uppernarsaat aamma taamaallaat kinguaassiutitigut pinerluuteqarnerit ilaannut tunngatillugu paasissutissanik imaqarpoq, akerlianilli meeqqat pillugit uppernarsaammi inunnut ulorianartumik pinerluuteqarsimanermik, tassunga ilanngullugu meeqqanut tunngatillugu, paasissutissanik imaqanngilaq.
- § 6-imut Imm. 1-imut Suliffeerunnermi ikiorsiissutinik pissarsissagaanni piumasaqaataavoq suliffeeruttoq, angerlartitaasoq imaluunniit napparsimasoq, sulinermik inuussutissarsarsiorsinnaasoq imaluunniit piffissap ilaani napparsimanermik eqqorneqartoq, takukkit kapitali 3 aamma 4, suliffeeruttoq, angerlartitaasoq imaluunniit napparsimasoq suliffissaqartitsinermi suliffeqalersinnaasoq, 18-inik ukioqalereersimasoq imaluunniit pilersuisoq, Kalaallit Nunaanni kommunimi inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimasoq, sapaatillu akunnerini kingullerni 13-imi suliffeqarsimasoq, kiisalu piffissami tassani ikinnerpaamik nalunaaquttap akunnerini 182-inik suliffeqarsimasoq.
- Saneqqussisinnaanermik periarfissaqarnerup allap malitsigisinnaavaa Naalakkersuisut§ 16 malillugu akuersissutit nalinginnaasut allat malillugit sumiiffiup akuersissuteqarfiusup angissusissaata angeqqataanik angissuseqartitsillutik, taamaalillutillu annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu sumiiffik akuersissuteqarfiusoq pineqartunut ilaatillugu kiisalu tamanna ajornarsimanngippat, sumiiffiit allat sumiiffiup taassuma tungaanut eqqaanullu killeqartillugit,§ 16 malillugu kisermaassisussaatitaalluni aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit aatsitassanik piiaanissamut akuersissummik nalinginnaasumik tunniussisinnaasut.
- Piumasaqaatip tamatuma nassatarisaanik umiarsuaq nunanit allaneersoq IR aatsaat aallaqqusaajunnaarsinnaavoq, inatsisissatut danskit imaani avatangiisinut inatsisaanni, aningaasaqarnermut killeqarfimmut immikkoortumut atuuttumi maleruagassanik unioqqutitsisoqarsimasoq kinaassusersiorfiunngitsumik ersarissumik uppernarsaatissaqarpat, tassalu sinerissamut imaluunniit soqutigisaqarfinnut tamatumunnga assingusunut, imaluunniit imartami killeqarfiulluunniit aningaasaqarnikkut akisussaaffeqarfiusup iluani isumalluutinut annertuumik ajoqutaasumik imaluunniit annertuumik ajoqusiinissamut ulorianartorsiortitsisumik kuutsitsisoqarsimappat.
- Matumani eqqarsaatigineqarsinnaapput sunngiffinni ornittakkani imaluunniit meeqqat ornittagaanni ingerlatsinermi pilersitsinerit, atuanngiffeqarnermi sammisassaqartitsinermi neqeroorutit, ilinniagassanut ikiorsiinermi aaqqissuussat, paasititsiniaanerit il. il. Siornatigut ataasiakkaatigut tamanut ammasumik namminersortunillu suleqateqarnermik, assersuutigalugu meeqqanut ornittakkamik pilersitsinermi, meeqqat kommunerisaminni unnuami ornittakkamut ornigussinnaallutik, eqqissillutillu sinissinnaallutik inersimasunit toqqissillutik nakkutigineqartillutik, namminneerlutik angerlarsimaffimminnut suugaluarnersunik peqquteqartumik angerlarsinnaannginnerminni.
- Tuniniaaneq§ 30. Atuisussavimmut, taakkununnga ilanngullugit igaffissuaqarfinnut, neriniartarfinnut, sullissiveqarfinnut assigisaannulluunniit, kiisalu najukkani kalaalimineerniarfinniit tuniniaanerit aamma inuinnarnut tunisaqartarnerit taamaallaat inuussutissarsiutigalugu piniartunit inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartamik atuuttumik pigisaqartumit ingerlanneqarsinnaavoq aamma akuersissummi allagartamilluunniit§ 28 imm. 1, 3 aamma 4 naapertorlugit naqissuserneqarsimasunik takutitsisinnaasumit, imaluunniit taamaasiorsinnaanissamut inunnit piginnaatinneqarsimasunik qinnuigineqarnerminni uppernarsaatinik takutitsisinnaasunik.
- ( Tak.§ 13, imm. 1-5) Piffissami suliffeqarfiup nalunaarsorneqarfigisimasaani sinneqartoorutinut tunngatillugu, sinneqartoorutit sumut atorneqarnissaannut piumasaqaatit naammassineqarsimassapput- suliffeqarfilluunniit kingornatigut nalunaarsorneqarnerminik taamaatitsigaluarpat, takuuk siunnersuummi§ 16, imm. 1-3. Taamaalilluni suliffeqarfiup," suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffeqartitsisutut nalunaarsorneqarsimanini" iluaqutsiullugu sinneqartoorutiminik annertusaariarluni nalunaarsorneqarnerminik taamaatitsilluni sinneqartoorutit pineqartut, inatsimmi tamanna pillugu malittarisassat saneqqullugit piumasaminut atorsinnaanngilai.
- 14 Atali, ernertaarpat taanna, erneratalu angummi ajortuliarneri tamaasa ileqqorisai takugunigit, mianersorlunilu taamaaliunngikkuni, 15 qaqqani nerisarinngikkuni, isini Israiilikkut Guutiliarujuinut aarlortinngikkunigit, tullimi nulia mingutsinngikkuniuk, 16 qunutitsinngikkuni, sallunaveerummik unitsitsinngikkuni, arsaasarinngikkuni, kaattoq aviffigiguniuk nerisassaminik, mattaangasorlu annoraartaartikkuniuk, 17 assani naalliuttumit alisikkunigit, akiliummik akimortitsinianngikkuni tapertitsiniarnanilu, eqqartuussisigeqqusakka eqqorlugit ileqqoreqqusakkut ingerlaguni, taanna toqussanngilaq angummi ajortulinera pillugu, inuussavoq.
Sentence Syllables with count 241
- "§ 16 a. Aktiateqarluni ingerlatseqatigiiffinni Namminersornerullutik Oqartussanit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit pigineqartuni aningaasaliinissamik qularnaveeqqusiinissamilluunniit allatulluunniit aningaasatigut iluaqusiinissanik pingaarutilinnik siunnersuutinik qinnuteqaatinilluunniit ataatsimiititaliap suliarinninnerani atugassatut ingerlatseqatigiiffimmit pineqartumit, pisariaqarpat aktieselskabit pillugit inatsimmi ingerlatseqatigiiffiulluunniit malittarisassaanni periarfissiissutaasut atornerisigut, paasissutissanik erseqqinnerusumik nalunaakkanik pissarsiniarnissamik Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap Naalakkersuisut peqqusinnaavai.
- Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani KANUKOKA-mit, Qaasuitsup Kommunianit, Qeqqata Kommunianit, Kommuneqarfik Sermersuumit, Kommune Kujallermit, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianit, Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfimmit, Inuussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmit, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Søfartsstyrelsimit, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannit, Sinerissamut pisortaqarfimmit, Kalaallit Nunaanni Politiinit, Martek ApS-imit, Nuuk Transport A/S-imit, Royal Arctic Line A/S-imit tusarniaanermut akissuteqaatit tiguneqarput.
- Kommunimut akileraarummik akuersissuteqarnissamut piffissaliussamik allannguinerup aammattaaq kingunerissavaa kommunit 2017-imut missingersuutaasa, Kommunit missingersuusiortarnerat, aningaasanik tigoriaannaateqarnerat, naatsorsuutaat, kukkunersiuisoqarnerat kiisalu karseqarnerat naatsorsuuseriveqarnerallu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 3. februar 2012-imeersoq IR naapertorlugu akuersissutigineqarnissaannut piffissaliussap taamatulli tassaalernissaa 7. december 2016. Kiisalu siunnersuutaavoq, meeqqat suli atualinngitsut kommunit ulluunerani neqeroorutaanniinnerinut innerinut 2017-imi akiliutissat kingusinnerpaamik 7. december 2016-imi angissusilerneqassasut.
- § 59-imi aalajangersagaq allatut oqaatigalugu pingaartumik inatsisissatut siunnersuutip siunissamut qulakkeerneqarneranut tunngasuuvoq, tassanilu kalaallit imartap iluani oqartussaasut MARPOL-imut isumaqatigiissummi piumasaqaataasinnaasut, IMO-p nunani tamalaani isumaqatigiissutit, soorlu OSPAR(" imartami sumiiffiit illersukkat"( MPA)), Nunani Issittuni Isumasioqatigiit piumasaqaataat aamma Uumassusillit Assigiinngissitaarnerat pillugu Isumaqatigiissutit tunngavigalugit sumiiffinnik taakkuninnga toqqaanera imaluunniit sumiiffinnik assingusunik toqqaanera malillugu" imartat immikkut ittut"( PSSA) naapertorlugit" imartanik immikkut ittunik" toqqaasinnaanissaat qulakkeerneqarpoq.
- Inatsisip atuutilernerani, assersuutigalugu inissiap inissiatut nammineq pigisatut tigunissaanut imaluunniit nammineq inissiamik attartortittakkamik, piginneqatigiilluni inissiamik imaluunniit inissiamik nammineq pigisamik pissarsinissamut, periarfissatut allatut, periarfissamut tassunga innuttaasut taakkua piareersimanissaat qulakkeerniarlugu, atuutilerfissaa qaammammik ataatsimik imaluunniit marlunnik kinguartinneqarnissaa isumaliutersuutigineqarsinnaagaluarpoq, tassami taamaanngippat inatsit piffissap aasaanerani sulinngiffeqarfiusup aallartinnissaa sioqqullugu piffissami sivikinnerusumi, akuerineqassasoq naatsorsuutigineqarsinnaammat.
- Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Siunnersuut piffissami tassani aamma Namminersorlutik Oqartussat tusarniaanermut nittartagaanniitinneqarpoq itinneqarpoq.
- Imm. 4.§ 1, imm. 2 malillugu inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamullu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinnut kiisalu soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinnut, aningaasat imm. 2 malillugu tunniunneqartussatut kissaatigineqartut, imm. 2 malillugu siusinnerusukkut aningaasanut tunniunneqarsimasunut katillugit annerpaamik uku katinnerisinnaavaat 1) inatsimmi matumani§ 4 naapertorlugu akileraarutit, katillugit ukiuni aningaasarsiorfiusuni qaangiuttuni akilerneqarsimasut, 2) imm. 6, oqaaseqatigiit siulliit, naapertorlugu akileraarutissanut amigartoorfiusunut immikkut kontumut ernialiunneqarsimasut.
- Akisussaanermut ilaatigut ilaatinneqarput suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut akuerineqarnissamik qinnuteqarnermi, suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nammineq nalunaarsortinnermi, pissutsit siunnersuummut ilaasut pillugit oqartussanut nalunaaruteqarnermi aamma pisortat suliffeqarfimmik nakkutilliinerani aamma siunnersuummut ilaasunik pissutsit ingerlatallu pilugit paasissutissanik tunniussinermi suliffeqarfiup paasissutissanik tunniussinera.
- 1) Konto taamaallaat atuuppoq, sullitaq korti atorlugu akiliissammat imaluunniit allatigut akiitsoqarallartitsisinnaammat, sinneqartumillu akiliineq ingerlaannartumik sullitamut utertinneqarnani, aamma 2) Aningaaserivik kingusinnerpaamik ulloq 1. januar 2016-imi politikkiliussaaq suleriaasiliorlunilu, sullitap 50.000 USD- t sinnerlugu sinneqartumik akiliinissaanut pinngitsoortitsinissamut siunertaqartumik imaluunniit aningaasat taakku sinnerlugit sullitamiit sinneqartumik akiliinerit suulluunniit ullut 60-it iluanni sullitamut utertinneqarnissaannik qulakkeerineq, pisuni marlunni nunat aningaasaannut naatsorsuineq pillugu§§ 98-101-imi eqqartorneqartunik maleruagassat atorneqassapput.
- Niagara Parks Commission[ Qupp. 27- mi nunap assingi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) CANADA USA CANADA USA Eriep tasersua Niagarap Qorlortorsui Niagarap kuussua Ontariop tasersua[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Amerikami Qorlortorsuaq Canadami qorlortoq hiistip aloqutaatut ilusilik[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Niagarap Qorlortorsui ukiukkut unnukkut qinnguartarneqartut Imai maarsi 2009 Maria qanoq ilinniarfigisinnaagipput NORMUMI UANI 3 Mariap maligassiaa qanoq ilinniarfigisinnaagipput 9 Mariap Guutip siunertaani inissisimaffia 11 Atuartartunut inuusuttunut- Toqutsinissamik pilersaarutipiluk kingunipiloqartoq!
Sentence Syllables with count 242
- Inuussutissarsiortunut immikkut ittumik akinik appasissumik imermut akiliuteqartartunut sinaakkutissatigut piumasaqaatinik pisortat qulakkeerinnittussaapput, naleqqutinngilluinnarporli suliffeqarfik ataaseq pillugu innaallagissiorfimmut nutaamut imaluunniit innaallagissiorfiusumut nutarterinermut allilerinermulluunniit pisortat aningaasaliissappata, tamatumalu kingorna suliffeqarfiup pineqartup sumiiffimmut allamut nuussinnaanera aarlerinaateqarluni, suliffeqarfillu pissutigalugu aningaasartuutaasimasut atuisunut inuussutissarsiutigalugulu suliffeqarfinnut imermut akit nalinginnaasut atorlugit akillisartunut akiligassanngortillugit.
- Nukissamik pilersuineq pillugu inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnera pillugu inatsisartut peqqussutisaattut siunnersuummut Nukissiorfiit tusarniaanermi akissutaanni" 3 pisortanut aningaasarsiornikkut allaffissornikkullu kingunit" pillugit nassuiaammut atatillugu Nukissiorfiit isumaqarput oqaasertat imatut allanngortinneqartariaqartut" Siunnersuutip taamaattumik kinguneraa inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinni piginnaasatigut allannguisunit, Nukissiorfinnut sanaartornermi aningaasaliissuteqartitsisunit Nukissiorfiit nalinginnaasumillu atuisartut maannakkut periusiusumit illuatungiusumik aningaasartuuteqartinneqassanngitsut.
- Inuit tarnip pissusaasigut annertuumik ataavartumillu piginnaasakillisimasut, nuunneqarnissamut pinaasinngitsut, nuunneqarnissamullu paasinartumik akuersissuteqarnissamut piginnaasaqanngitsut, tarnillu pissusaasigut piginnaasakillineq eqqarsartaatsikkut sanngiillinerup kingunerippagu sakkortusisimasoq, kommunalbestyrelsillu inassuteqaataa innuttaasup nakkutilliisuanit akuerineqarpat, nuunnissaa kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa, imaappat 1) pineqartoq pisariaqartinneqartumik ikiorneqarsinnaassappat, najugaqarfissatut neqeroorummi najugaqarnissaa pisariaqassaaq, aamma 2) pisumi aalajangersimasumi pineqartumut isumassuinikkut naapertuunnerpaatut nalilerneqarsimassaaq.
- Kapisilinniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 15, 13. august 2015-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18, 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 20. maj 1998-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 21. maj 2002-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 28, 18. december 2003-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 17, 3. december 2009-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12, 3. december 2012-imeersukkut IR kingullermillu Inatsisartut Inatsisaat nr. 18, 3. juni 2015-meersoq IR aqqutigalugu allanngortinneqarsimasut tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:
- 30.01.03 Isumaginninneq pillugu pikkorissartitsinerit ilinniartitseqqinnerillu, 30.10.45 Meeqqat inuusuttullu immikkut ittumik suliniuteqarfigineqarnerat, 30.13.43 Nuna Tamakkerlugu Innarluutilinnut Sullissivik, 30.14.29 Isumaginninnermi suliniutit Suliassaqarfik 30-mut, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, nassuiaatit Oqaasertaliussat ilanngunneqarput isumaginninnikkut suliniutinik ingerlatsineq eqaallisaaffigisinnaajumallugu, taamaalilluni Naalakkersuisut kontut pingaarnerit ataasiakkaat akornanni aningaasaliissutinik nikisitsisarsinnaanikkut isumaginninnermut tunngatillugu sukkasuumik suliniuteqarsinnaanertik qulakkeersinnaassammassuk.
- 20.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq HT/ Håndværkeri aamma Teknikkeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq AM/ Auto aamma Marineri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 22.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq El stærk( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 25.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Peqqinnissalerisoq( PI)
- Nr. 1-imut Siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaataavoq Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfiup namminerisaminik nalunaarsugaanermi normoqarnissaa( CVR- normu), Kalaallit Nunaanni najugaqartuunissaa aamma inummit ataatsimit pigineqarluni suliffeqarfiunnginnissaa imaluunniit piginneqatigiinnikkut suliffeqarfiup pilersinneqarsimannginnissaa, takuuk siunnersuummi§ 6. CVR-imi nalunaarsuisarfimmit, suliffiup CVR- normuata, ingerlatseqatigiiffittut ilusaata aamma suliffeqarfiup nalunaarsugaasuap najugaata takuneqarsinnaaffigisaani suliffeqarfiup 19
- Inuit pineqartut kisiisa immikkoortissinnaajumallugit, napparsimasup napparsimavimmi uninnganermi matumani pinngitsaaliissummik unitsitaasimanissaa imaluunniit pinngitsaaliissummik uninngatinneqarsimanera pinngitsoornani piumasaqaataavoq, tak.§ 19 imm. 1, nr. 3. Immikkoortitsineq tamanna qulakkeerinneqataavoq pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninnerup taamaallaat napparsimasunut, napparsimavimmut uninnermi tassani pineqartumut atatillugu silanngajaarsimasunut imaluunniit tamatumunnga sanilliunneqarsinnaalluartumik pissuseqarsimasunut tunngavoq, tassanilu pineqartumit nakorsaasoqarnissaa siunertaralugu nammineersinnaajunnaarsitsinnginneq imminut illersorneqarsinnaanani.
- § 45. Entreprenørip, isumaqatigiissummik isumaqatigiissuteqarsimasup, tak.§ 44, qulakkiissavaa, tassa 1) atortuni innaallagiartortuni imaluunniit eqqaanni suliaqarneq inunnut, uumasuutinut imaluunniit illuutinut ajoqusiisinnaasumik ingerlanneqannginnissaa, 2) atortuni innaallagiartortunik ingerlatsinerup aamma suliaqarnermi periaatsit pilersaarusiorneqarnissaat, tak.§ 47, 3) entreprenørip nammineq aamma allat sulisinneqarunnartut sulisuisa naammaginartumik ilitsersorneqarsimanissaat, 4) periaatsit ingerlanneqarnissaat nalunaarummi matumani aalajangersakkat naapertorlugit, kiisalu 5) pitsaassutsimut qulakkeerinninnissamut atortup atugassanngortinneqarsimasup malinneqarnissaa.
- § 23. Nioqqutissanik eqqussuisartup imaluunniit nioqqutissanik nioqquteqaqqittartup atortussiaq innaallagiartortoq nammineq aqqi imaluunniit nioqqutaasup suunera atorlugu nioqqutigileruniuk, taava taanna pineqartoq nioqqutissiortutut isigineqalissaaq, kiisalu nioqqutissiortup pisussaaffiisa assinganik pisussaaffeqalerluni, tak.§§ 4- 9,§ 33 aamma§ 36, imm. 1. Imm. 2. Taamatuttaaq imm. 1 atuutissaaq nioqqutissanik eqqussuisartoq imaluunniit nioqqutissanik nioqquteqaqqittartoq atortumik innaallagiartortumik nioqqutaalereersimasumik allanngortitsippat, imatut ilisitsilluni taamaaliorneq najoqqutassiamik matuminnga eqqortitsinissamik kalluaalluni.
Sentence Syllables with count 243
- Aningaasianik A-nik tigusaqartartut pillugit aningaasarsiat allagartaannik suliaqartoqartassaaq, paasissutissanik imaqartunik tigusisup inuttut normuanik, aqqanik, najugaanik, kommunimut sorlermut akileraartarneranik, piffissamik atorfeqarsimaneranik, ukiumut aningaasarsiat A- t, ukiumut akileraarutit A- t, ajunngitsorsiassanik tamakkiisunik ilaannakortunilluunniit, aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§ 41, imm. 2-mi aningaasanik pineqartunik tamarmiusunik utoqqalinersissanut inuunermullu sillimmasiinernut aaqqissuussinernut akilerneqartunik paasissutissaasinnaasunillu tigusisup kinaaneranik takutitsisuusinnaasunik.
- Allatut oqaatigalugu meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatit tassaassanngillat suliffeqarfinnut, peqatigiiffinnut il.il. iliuuseqannginnissamut utoqqatsissutissat, kisiannili isigisariaqarlutik tassaasut sakkunut arlalinnut ilaasut, taamaammallu suliffeqarfinni, peqatigiiffinni il.il. ajornartorsiut eqqumaffigineqartuartariaqarpoq, tamatumunnga ilaatillugu pissusilersuutit pillugit malittarisassat oqallisigiuarnerat, meeqqat inuusuttullu akuuffiginerannut oqaloqatiginerannullu pissuserissaarnissamik tunngavilersuutit, piareersimanissamik pilersaarutaajunnartunik oqallinnerit, sulisussarsiornermilu periutsit annerusumik eqeersimaarfiginerat.
- 1) Angerlarsimaffimmut nutaanik pequtisinermi angerlarsimaffimmilu atortussanik allanik pisinermi, atortussaq aalajangersimasoq akisuujusartorlu pisariaqavissuusimappat 2) Atisanik skuunillu pisinerni, innarluutigisap nassatarisaanik taakkua allanik sukkanerusumik aserfallatsinneqartarpata 3) Nerisassanik immikkoorutilinnik pisinerni, tamanna innarluuteqarnerup pisariaqartippagu, assersuutigalugu sapigaqartuuneq 4) Errorsinermi immikkut aningaasartuutinut 5) Paaqqinninninermi aamma eqqiluisaarnermi atortunik pisinerni, soorlu nangernik ataasiaannarlugit atortakkanik, nangernik quiffiusinnaasunik il.il., peqqinnissaqarfiup tunniuttagarinngisaannik.
- § 30. Tapiiffigineqarnissamut piumasaqaataavoq 1) qaammatisiutit malillugit ukiup siuliani, matuma kingorna ukiumik akilersuiffimmik taagorneqartumi, akiliutigisimasat tamarmiusut minnerpaamik 6000 kr.-iusimanissaat, 2) akiliutigisat ukiumi akilersuiffiusumi ernialiunneqartunit amerlanerunissaat, 3) tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaatip ukiup akilersuiffiusup tulliani 1. september nallertinnagu Naalakkersuisunit tiguneqarsimanissaa aamma 4) ilinniartup qinnuteqaatip Naalakkersuisunut tunniutinnginnerani minnerpaamik qaammatini pingasuni Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarsimanerminik uppernarsaasinnaanissaa.
- § 4. Kinaluunniit qinersisussat allassimaffiannut ilanngunneqarsimatinnani qinersisinnaatitaanngilaq, tak.§§ 22-26.§ 5. Kommunalbestyrelsimut qinigaasinnaatitaavoq kinaluunniit§ 1 imaluunniit§ 2 naapertorlugit tassunga qinersisinnaatitaasoq, pineqartoq ukiut kingulliit tallimat ingerlaneranni inaarutaasumik eqqartuussinikkut akiliisitsissutissamilluunniit akuersinikkut pinerluttulerinermi inatsisit tunngavigalugit pineqaatissinneqarsimanngikkuni imaluunniit ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni pissutsimut nalinginnaasumik isigineqarnermi kommunalbestyrelsimut ilaasortaanissamut naleqqukkunnaarsitsisumik pinerluttulerinermi inatsisit tunngavigalugit pineqaatissinneqarsimanngikkuni.
- Nr. 5. Nunani tamalaani atugassarititaasut malillugit suliariumannittussarsiorneq Ilulissani, Nuummi Qaqortumilu mittarfiit nutaat tamarmiusut taakkuluunniit ilaasa sanaartornissaat pillugu neqeroorutinik Kalaallit Airports A/S-ip pissarsiniarnerani suliakkiuteqarneraniluunniit sanaartornissamik isumaqatigiissutinut neqeroorutinik aammalu sanaartornissamik isumaqatigiissutit pillugit suliakkiuteqarnissat nunani tamalaani periusissat pitsaasut naapertorlugit nunani tamalaani neqeroorutigineqarnissaasa aammalu nunani tamalaani neqeroorutigeriikkat malillugit neqeroorutigineqarnissaasa akuerinissaannut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- kukkunersiuisarnikkut siunnersuisarneq ikiorsiisarnerlu immikkut ittumik isertugassaqartoqartillugu imaluunniit immikkut ittumik paasisimasaqarnissaq inatsisitigut piumasaqaataasinnaammat, pisortani oqartussanit imaluunniit suliffeqarfinnit allanit pisiniarnerit, EU-mi inatsisilerinermi neqeroortitsinermut malittarisassiat najoqqutaralugit nunami EU-mi ilaasortaasumi pisortat peqatigalugit ataatsimoorullugit pisiniarnerit, pisiniarnerit taakku unammillerfiusimaneri pissutigalugit, kiisalu tapiissutitigut pisinnaatitaalluni suliassamik kiap isumaginnittuussaneranik aningaasanut inatsimmi aalajangersagaasutut suliassat.
- Imm. 4. Atortut innaallagiatortut peqqussummi matumani paasineqassaaq tassaasut atortut suulluunniit, sanaartukkanut innaallagissamut atugassanut ilaasut imaluunniit ilaasussatut naatsorsuutigineqartut imaluunniit atassuserneqartut, atortut innaallagiatortut immikkut umiarsuarni, sinerissap avataani sanaartukkani angallattakkani imaluunniit silaannakkut angallatini atorneqartussatut naatsorsuutigineqartut ilaanatik aamma qamutini motoorilinni atortut innaallagiatortut, qamutinik motoorilinnik ingerlatitsisussatut naatsorsuutigineqartut, imernissaannut ikkuffik qamutinik motoorilinnik innaallagiamik ingerlatillit ilaasussatut naatsorsuutigineqartoq, ilaanani.
- § 138. Atortumik innaallagiartortunik piginnittup ingerlatsinermut pitsaassutsimut qulakkeerinninnermik pilersitsissaaq aamma taanna suliffeqarfimmut ingerlatsinermut akisussaasuusumut atugassanngortissavaa, taamaattorli tak. imm. 2-3. Imm. 2. Atortunik innaallagissamik pilersuinermik piginnittut 8 MW-imik minnerusumik imaluunniit assinganik sakkortussuseqartunik 1000 V a. c. imaluunniit 1500 V d. c. sinnerlugit qaffasissusilimmik sarfaqartunik imm. 1-imi piumasaqaatinut ilaatinneqanngillat, imaappat atortumik ingerlatsinermut aqutsineq suliffeqarfimmi ingerlatsinermut akisussaasuusumik isumagineqarluni, taannalu pitsaassutsimut qulakkeerinninnermut atortumik pilersitsisimalluni.
- Tatigaakkit, 25 pequutikka tipaatsuutigisimagukkilluunniit amerlaqimmata, assakka amerlasoorsuarnik katersugaqarmata, 26 qaammaqqussuarluunniit qimerloorsimagukku, qaamangaaraangat, qaammalluunniit, takorannerluni ingerlasaraangat, 27 taavalu uummatiga isertortukkut misiginngitsoortissimagaluarpat assakka qaninnut kunitsillugit, 28 massalu tamannattaaq ajortuliaaqqajartoq eqqartuussisut issumagisassaat, taamaalillunga Guuti tappinnga miserratigisimassagakku,- 29 qinngarsortimaluunniit ajunaarutaa nuannarisimagukku, tipaatsuutigalugu perluup tikimmagu,- 30 massali qanera ajortulioqqunngikkiga tarnaa qinugeqqunagu perloqqussummik,- 31 inuilluunniit tupinni ima oqarsimanngippata:
Sentence Syllables with count 244
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pingortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Sulisitsisut, Kalaallit Nunaanni Politiit, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Qaasuitsup Kommunia, Kommune Kujalleq, SIK, Grenland Business A/S aamma, Visit Greenland A/S.
- Kapitali 4 Naammassisanik kisimiilluni piginnittuuneq allallu§ 19. Akuersissummik pigisaqartoq iluaquteqarnissamut isumaqatigiissummik tunngavilimmik, isumaqatigiissuteqaqataasoq iluanaarutinik aviteqatigiittarnissamut isumaqatigiissummik tunngavilimmik, illuatungiusorluunniit alla, teknologiimik nassaamilluunniit uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik Kalaallit Nunaanneersunik IR tunngaveqartunik piginnittussatuatut akuerineqarnisamik nalunaarsuiniarpat, taava akuersissummik pigisaqartoq imaluunniit isumaqatigiissuteqaqataasoq tamanna pillugu nalunaarsuinissaq sioqqullugu Naalakkersuisunut paasissutisseeqqaassaaq.
- § 64. Naalakkersuisut, politiit aamma Issittumi Sakkutooqarfik umiarsuup nunanit allaneersup IR nunap imartaata avalliup killeqarfiata iluani, killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaaffeqarfiusup iluani angalasup imaani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimaneranik tunngavissalimmik pasitsaassisimappata, umiarsuaq kinaassutsimik aammalu umiarsualiviup nalunaarsorneqarfiusup suuneranut, umiarsualiviup tikinneqartup kingulliup tikinneqartussallu tulliata suunerinik, paasissutissanillu allanik, unioqqutitsinerup aalajangiiffiginissaanut pisariaqartinneqartunut paasissutissiinissamut qinnuigineqarsinnaavoq.
- Assersuutigalugu umiarsuit taaneqarsinnaasut tassaapput umiarsuit imartamiittut ittut, umiarsuarmik pisisussamik utaqqinerup saniatigut allamut atuinissamik pilersaaruteqarfiunngitsut, kisiannili piginnittoq pisisussamik nassaarniarluni iliuuseqarneri umiarsuup tunineqarneranik kinguneqarsimatinnagu aalajangersimasumik suliniuteqarsimanngippat, imaluunniit pisuni tamani pisisussamik takkuttoqarnissaa ilimanaateqanngippat, soorlu umiarsuup nalingata inatsisit malillugit umiarsuup iginneqarneranut aningaasartuutit qaangersimanngimmagit, imaluunniit tuniniaasoq umiarsuup niuernermi nalinga sinnerlugu akimik aalajangiisimappat.
- Aalajangersagaq inatsisitigut pissusiusunik atuuttunik erseqqinnerulersitsinissamik siunertaqarpoq, taanna malillugu ilagiinni siulersorneqarnikkut pissusiusut allaffissornikkut sulinertut, Ombudsmandip nakkutilliineranut ilaatinneqartutut isigisariaqarlutik, akerlianilli ilagiit nalunaajaanerminnut tunngavigisaat upperisamillu ajoqersuuteqarnerat Ombudsmandip nakkutilliineranut ilanngunneqarsinnaanngitsut, tassami ilagiit sulinerisa ilaannut tassunga malittarisassat naalakkersugaanermut inatsiseqartitsinikkut Tunngaviusumik Inatsimmi§ 4mit aqunneqarmata, inatsisiliortullu Tunngaviusumik Inatsimmi§ 66 naapertorlugu pisinnaatitaanerannut ilaatinneqaratik.
- Naak suliniuteqareernermi malitseqartitsineq inuusuttunut 18-ileereersimasunut ikiorsiissutaasaraluartoq, suliniuteqareernermi malitseqartitsineq siusissukkut iliuuseqarnertut isigineqarsinnaavoq, tassalu pitsaaliuinertut ikiorsiissutitut, meeqqap" inersimasunngornerata" kingorna inuusuttutut kingusinnerusukkut inuunermini inuttut ajornartorsiutinik annerusunik atugaqannginnissaa pillugu aallartinneqartussaq, kingusinnerusukkullu ajornartorsiuteqalissagaluaruni pisortat ikiorsiisarnerannut malittarisassat imaluunniit innuttaasunut inersimasunut immikkut ittumik ikiorsiisarnernut malittarisassaasut atorlugit ikiorneqartussaasoq.
- Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat pillugu GrønlandsBANKEN-ip maluginiarpaa§ 1, imm. 1-imi naggat kingullermut innersuussutigineqartoq" aamma aaqqissuussinerit§ 53 a-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi ilaatinneqartut" Soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarnerannut inatsit danskit inatsisigaat, erseqqinngilarlu inatsisissatut siunnersuummut innersuussinermi soraarnerussutisiassatut ileqqaarutinit kalaallit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiini aamma aningaaseriviini ileqqaarutigineqalersunit akileraaruusisarnerup suna siunertarineraa.
- Tassani ilaatinneqarsinnaapput akiligassatigut kinguaattoorutit pillugit paasissutissat, akiligassatigut kinguaattoorutit annertussusii ataasiakkaanut agguataarlugit, akiligassiissutit suussusii, ullut akiligassat akileraartarnermut aqutsivimmut tunniunneqarfiit, kontulersuineq aammalu akiliinerit il.il. Paasissutissat taakku akileraartarnermut atatillugu paasissutissanut aammalu inuup normuinut nalunaarsorsimaffimmit paasissutissat ilanngullugit ingerlanneqarsinnaapput, tamatumani innuttaasut akiligassiiffigineqartussatut ilanngunneqarnissaat pillugu suliassannik akileraartarnermut aqutsiviup aallartitsisinnaanissaa ingerlatsisinnaanissaalu anguniarneqarluni.
- " Siunnersuummut oqaaseqaatit Nalinginnaasumik oqaaseqaatit Allannguutissatut siunnersuut saqqummiunneqarpoq Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Ataatsimiititaliap siunnersuutip aappassaaneerneqarnissaanut atatillugu isumaliutissiissummini Naalakkersuisut kaammattornikuummagit, siunnersuutip pingajussaaneerneqarnissaa sioqqullugu allannguutissamik siunnersuuteqaqqullugit, siunnersuummik Naalakkersuisut ersersitsisimanerannut naapertuuttunngortitsisoqarnissaanik, ajornartinneqassanngitsoq inussuit atorneqartarsinnaaneri, inussunniittut ittut oqaluttuat atuarneqartarnissaanni, tamanna qajassuussisumik aamma sissuertumik pigaangat.
- Tusarniaanermit akissutinut Naalakkersuisut oqaaseqaataat ataatsimiititaliamit tusaatissatut tiguneqarput, tassunga ilanngullugit piffissami sivisunerusumik atuuttussamik isumaqatigiissuteqartoqarnissaanut periarfissaq, sanaartornermut atatillugu teknikimut tunngasumik ikiorneqarnissamik pisinissamut nalingata killinga qaffasingaatsiartoq 2.500.000 kr.-iusoq, taamalu qaffasissusilerneqartoq neqeroortitsisup aningaasartuutai suliassanik neqerooruteqartitsinermut aamma suliassaq pillugu isumaqatigiissuteqarnermut naleqqunnissaat qulakkeerniarlugu, kiisalu pisiffigisinnaasamik piginnaasaqartumik suleqatigiinnissamut isumaqatigiissusiortoqarsinnaanera.
Sentence Syllables with count 245
- Imm. 2. Taamaattorli ombudsmandip sulinermini aamma susassarai pisortat atorfeqarfiutaat suliffeqarfiutaallu il.il. inatsisit namminersortunut atuuttut tunngavigalugit aaqqissuussaasut, tunngaviusut tamakku inatsisini aalajangersagaasimappata, imaluunniit pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsisartut inatsisaanni nr. 8-mi 13. juni 1994-imeersumi IR§ l, imm. 2, imaluunniit pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsisartut inatsisaanni nr. 9-mi 13. juni 1994-imeersumi IR§ 1, imm. 2, naapertorlugit Naalakkersuisut aalajangiisimappata inatsisartut inatsisaat taakku atuutissasut atorfeqarfinnut suliffeqarfinnullu il.il. taamaattunut.
- g) Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani aamma Danmarkip oqaluttuarisaanerani nunarsuarmilu oqaluttuarisaanermi pingaarnerit, h) ukiut hundredelikkaat 20-anni 21-iannilu saqitsaannerit suleqatigiinnerillu pingaarnerit, i) Europami 1945-p kingorna politikkikkut aningaasaqarnikkulu ineriartortitsinerit pingaarnerit, j) Kalaallit Nunaannit nunallu tamat akornannit isigalugu tamat oqartussaaqataanerisa inuillu pisinnaatitaaffiisa ineriartortinneqarnerat, k) nunarsuup immikkoortuisa pisuut piitsullu akornanni pissutsit aamma nunarsuarmi suliassat agguarnerisa ineriartortinneqarnerat aamma l) Kalaallit Nunaanni avataanilu kulturit inuuniarnermilu atugassarisat.
- Pilersaarusiortarneq aamma nunaminertat atorneqartarnerat pillugit Inatsisartut inatsisaata allannguutissaatut siunnersuut pillugu Inatsisartut inatsisaat nr xx af xx xx201x( nuna tamakkerlugu pilersaarusiorneq pillugu nassuiaasiaq, nunaminertanik inniminniisarnerit, nunaminertamik atuinissamut piffissaliussamik sivitsuisarnissamut periarfissaq, utaqqisut tulleriiaarneqarnerannik tamanut saqqummiussisarneq, pilersaarusiornermut- nunaminertanillu atugassiinermi maalaaruteqartarfiup il. il. peerneqarnera)§ 1 Pilersaarusiortarneq aamma nunaminertat atorneqartarnerat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 17, 17 november 2010-imeersumi IR imatut allannguisoqarpoq:
- 1) Kommunalbestyrelsi meeqqat atuarfiinut, kommunimi ulloq- unnuarlu suliffeqarfinnut, kommunimi ulluunerani neqeroorutinut, kommunimi meeqqanut 15-it inorlugit ukiulinnut sunngiffimmi klubbinilu neqeroorutinut oqartussaasutut aamma meeqqanut suli atualinngitsunut perorsaanikkut inerikkiartuutaasunik ulluunerani neqeroorutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu angerlarsimaffimmi namminersorlutik paarsisartunik akuersinerminnut atatillugu aamma meeqqanik 15-it inorlugit ukiulinnik nalinginnaasumik angajoqqaarsianut, tassanngaannartumik angajoqqaarsiaasartunut, inuutissarsiutigalugu angajoqqaarsianut aamma ilaqutariinnik oqilisaasunut inissiinnginnermi.
- Aalajangersakkami allassimavoq, kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq siunnersuummi§ 34 a, imm. 1 malillugu akuersinermik tigusaqarsimasoq, akuersinerup utertinneqarnera imaluunniit taassuma malitsigisaanik annaasaqarneq tunngavigalugu, kisermaassisussaatitaanermut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartumut imaluunniit Naalakkersuisunut taarsiissuteqarnissamik piumasaqaateqarsinnaanngitsoq, imaluunniit kisermaassisussaatitaanermut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartumut imaluunniit Naalakkersuisunut allanik piumasaqaateqarsinnaanngitsoq.
- § 10. Akiligassat piffissaq akiliiffissaq eqqortoq kingulleq akilerneqanngitsut akileqquneqarlugit ilanngunneqarsinnaanngillat, taamaattorli takuuk§ 26. Imm. 2. Kommunit aamma akiligassiisut isumaqatiginninniarfigereernerisigut, Naalakkersuisut akiligassiisut sorliit Ilanngaassivik aqqutigalugu akiligassiisinnaaneri kiisalu akiligassat qanoq ittut Ilanngaassivik aqqutigalugu akiligassiissutigineqartarnissaat pillugit malittarisassat aalajangissavaat, kisiannili tak. imm. 3. Imm. 3. Ingerlatseqatigiiffiit makkua akiligassiissutit Ilanngaassivik aqqutigalugu akilersinneqartussatut ilanngutissagaat pillugu maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput:
- 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuup pingaarutilimmik timikkut, tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk nammineersinnaappat, perorsaanikkut suliassatigullu ikiorneqarnissaq taamaallaat ulluunerani nalunaaquttap akunnerini pisariaqarluni, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqaqatigiiffimmi najugaqarnerani naammassineqarsinnaappata.
- Paasiniaasartuisa immikkut kukkunersiuisarnerannut ilaatinneqartunit aningaasat tunniunneqartut, aamma 4) ajunngitsorsiat, meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat naapertorlugit angajoqqaarsianut, oqilisaasartunut ilaqutariinnulluunniit inissiigasuartarfinnut tunniunneqartut, matumani tigusisup ukiumi isertitaqarfiusumi pineqartumi nalinginnaasumik ilanngaatip saniatigut suliani taaneqartunut tunngatillugu akileraarusersugassatut isertitaminik naatsorsuinermini ilanngaatigisinnaasaasa annerpaaffissaat qaanginngippagu, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 21, imm. 2..
- v6 Qaqqani pilliutinik nerisanngikkuni, Israelip guutipalaajutai guutisiorfiginngikkunigit, tullimi nulianut kanngunartuliunngikkuni, arnaq aaqartillugu innaatinngikkuniuk, v7 inoqamminik iluanaarniarfiginninngikkuni, sallunaveeqqut pisassaqarfimminut utertikkuniuk, arsaarinninnani nerisassaatini kaattunut tunniukkunigit atisaqanngitsorlu atisartaartillugu, v8 iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisarnani ernialiisarnanilu, assani iluaatsuliornermit alisikkuniuk, saqitsaattunik naapertuilluartumik eqqartuussiguni, v9 inatsisikka malillugit inuuguni inassutikkalu maleruarluarniarunigit- taava taama inuuseqartoq iluartuuvoq;
- Apustilit Suliaat kap. 1- 5, 8- 12 JW.ORG- Nittartagaq atuaqqissaaruterpassualik apeqqutinillu Biibilimut tunngasunik akissutitalik JW Library- Mobilinut tabletinullu app- eq oqaatsini amerlasuuni atuaqqissaaruterpassualik Guutip oqaasianik misissueqqissaarut- Quppersagaq titartakkanik, ukiulersuinernik nunallu assinginik Biibilimut tunngasunik imalik Jehovap Nalunaajaasuisa ujarliutaat- Ilaapput allassimaffiit aalajangersimasut nassuiaataannut innersuussutit Inunnut tamanut atuagaq- Quppersagaq 32- nik quppernilik misissoqqissaakkanik paasissutissartalik Biibilip Guutimit isumassarsiarititaasimaneranik tunngavilersuutitalik Biibilimi suna tusarliunneqarpa?
Sentence Syllables with count 246
- Ingerlassat taakku Ilinniartitaanermut Pilersaarutip anguniagaanut, tassalu ukioq 2020 nallertinnagu sulisinnaasut 2/3-iisa pisinnaatitsilerfiusumik ilinniagaqarnissaannik anguniakkamut, attuumalluinnassapput, taamaammallu ilinniarfiup tapiiffiginissaanut ilinniartullu ilinniagaqarnissaannut aningaasaliinissamik pisariaqartitat højskolini ingerlassat annertusinerinut atasut, eqqarsaatigineqarpoq ilinniartitaanermut sillimatinit imaluunniit pikkorissaanernut aningaasaliissutinit assersuutigalugu kontomi pingaarnermit 40.91.03 Pikkorissarnernut imaluunniit 40.01.08 Ilinniartitaanermut immikkoortunut pilersaarut-mit immikkullu ilinniartitaanikkut suliniutinit matussuserneqassasut.
- a) danskisut assigiinngisitaartunik paasinartumillu oqaatiginnissinnaassuseqarneq, tassunga ilanngullugit oqaatsit atorsinnaasat aamma eqqarsaatsinillu tigussaasumit avissaartitsisinnaassuseqarneq, b) oqaatsinik paasinninnissaassuseqarneq, c) oqaasertaanik immikkuualuttukkaarlugit paasinninneq aamma oqaasertani quppernernik pingaarnernik saqqummiussinnaassuseqarneq, d) ilinniartitsissummi tunngaviusumik periutsinik atuisinnaassuseqarneq, tassunga ilanngullugit nalilersuineq nassuiaasiornerlu, e) oqaasertat namminneq avataaniittunik ittunik oqaasertaanik ataatsimoortitsisinnaassuseqarneq UR, aamma f) oqariartuutsimik tunniusimalluni ersarissumillu saqqummiussisinnaassuseqarneq.
- Imm. 2. Paarlatsisut nalileeqataasussap nalileeqataasunut piumasaqaatit sapinngisamik aamma naammassissavai, tak.§ 29.§ 32. Nalileeqataasup nakkutigissavaa, periarfissaqartillugulu 1) ilinniartut piginnaanerisa nalilernissaat eqqarsaatigalugu misilitsinnerit ilinniarsimasatigut naleqquttumik tunngaveqarlutik naammassineqarnissaat, tak.§ 1, imm. 1, 2) misilitsinnerit maleruagassat atuuttut malillugit naammassineqarnissaat, aammalu 3) ilinniartut assigiiaartumik, naapertuuttumik tutsuiginartumillu, ilinniarnermut maleruagassanut naapertuuttumik, ilinniartitsinermut pilersaarummi aamma karakteeriliisarneq pillugu nalunaarummi maleruagassat ilanngullugit, nalilerneqarnissaat.
- Inatsisartunut qinersisarneq pillugu inatsisartut inatsisaanni( inatsisartut inatsisaat nr. 9, ulloq 31. oktober 1996-imeersoq IR, allanngortinneqartoq inatsisartut inatsisaatigut nr. 10, ulloq 30. oktober 1998-meersukkut IR aamma inatsisartut inatsisaatigut nr. 21, ulloq 3. december 2012-imeersukkut IR)§ 4, imm. 1-imi aalajangersarneqarpoq kinaluunniit Inatsisartunut qinersinermi qinersisinnaatitaasoq aamma qinigaasinnaatitaasoq, pineqartoq inaarutaasumik eqqartuussissutikkut akiliisitaanissamilluunniit akuersinikkut pinerluttulerinermi inatsisit naapertorlugit nalinginnaasumik isigineqarnermini Inatsisartunut ilaasortaasinnaasutut ataqqinassusiiagaatigisaminik pineqaatissinneqarsimanngippat.
- Kiisalu aamma Naalakkersuisut iluanaarutinik piginnittooqataanissaannut aalajangersagaliorsinnaapput, imaluunniit pisinnaatitaaffinnik allanik aalajangersaasinnaallutik, imaluunniit pissarsianut takussaanngitsunut allanut atatillugu, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik iluaquteqarnermut atatillugu, taakkua ilaannik imaluunniit naammassisanut pineqartunik aallaaveqartunut atatillugu, kiisalu pisinnaatitaaffinnik tunisisarnerni aamma akiliuteqartarnernut, tunisinernut aamma atuisinnaanerup allamut tunniussinnaaneranut il.il., piginnittutuaanermut pisinnaatitaaffinnut aammalu pissarsianut takussaanngitsunut pisinnaatitaaffinnut atatillugu.
- Deloitte-p pingaaruteqartutut isigivaa, oqaaseqaatini erseqqissumik allassimassasoq aktianik amerlanerusunik pigisaqartoq unioqqutitsisumik attartortoqarneranik taaneqarsinnaasumik naatsorsuuserinermi paasisaqartoq, aammalu taamaalilluni siunnersuutigineqartut malillugit akileraarusigassaasunik, naatsorsuutinik iluarsiissuteqartitsisinnaasoq, attartorneq akissarsiatut imaluunniit iluanaarutitut akiliutigineqartutut aningaasartuutinut allassimalersillugu, tamatumunnga piumasaqaatit malinneqarsimappata, tamanna aktianik amerlanerusunik pigisaqartumut imaluunniit suliffeqarfimmut akileraarutitigut allamik kinguneqartinngikkaluarlugu.
- § 46-mut§ 46 nutaajuvoq, naalagaaffiit umiarsualiveqarfiusut nakkutilliisarnermi suleqatigiinnissannut isumaqatigiissutit, soorlu Paris MOU-p ataani naalagaaffiit umiarsualiveqarfiusut nakkutilliisarnermi suleqatigiinnerat, EU-p annersaata kiisalu Canadap Ruslandillu akuuffigisaat, nunarsuarmi nunarsuup immikkoortuini isumaqatigiissutigineqartut tunngavigineqarput Maannarpiaq Kalaallit Nunaanni Inatsisartut peqqussutaat atuuttoq naapertorlugu umiarsualivinni naalagaaffittut umiarsualiveqarfiusutut nakkutilliineq ajormat,§ 46-mi tunngavissat pingasut peqqutigalugit tulannissamut inerteqquteqarnermut aalajangersakkat ilanngunneqarnissaat naleqquttutut isumaqarfigineqarpoq:
- Kapitali 2 Isumasiuutit§ 4. Inatsisartut inatsisaanni matumani nalunaarasuartaatitigut kiffartuussinermi pineqartut tassaapput kiffartuussinerit, nipitut, assitut, allakkatut taakkuluunniit akuleriisillugit radiukkut nalunaarasuartaatitigulluunniit attaveqaqatigiinnermi atortut atorlugit pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiisa( nettermineringspunkt) akornanni tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit elektroniskiusumik nuunneqartartut, taakkununnga ilaallutik siumut utimullu attaveqaqatigiinnerit imaluunniit siumuinnaq attaveqarnerit, aallaavimmiit aallaavimmut attaveqaqatigiinnerit aammalu aallaavimmiit aallaavimmut tamanut atuuttumut attaveqaqatigiinnerit.
- Imm. 2. Soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaarnernik kiisalu inuunermik sillimmasiinermik aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernik nioqquteqartunik, aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi 39 a, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit kiisalu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernik akileraarusiisarneq pillugu qallunaat inatsisaanni§ 53 A-mi aaqqissuussinerni ilanngunneqartuni il.il. naatsorsuinermut, soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut sinnerlugit akileraarutinik uninngatitsineq akiliinerlu pillugit Naalakkersuisut isumaqatigiissuteqarsinnaapput, tak.§ 2, imm. 1 aamma 2,§ 3,§ 6 aamma§ 7."§ 8-mut 3.§ 8 ima oqaasertalerneqassaaq:
- Nr. 3. Nukissiorfiit ullumikkut nukissiornermik suliassaqarfimmi ineriartorneq pissutigalugu illuutinik Nukissiorfinnit atorneqarsinnaatitaasunik allatut atuinissamut( allanngortiterinissamut) tunngatillugu eqaatsumik atuisinnaasariaqarput tunisisinnaallutilluunniit, tak. Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutaasa nammineertitat naatsorsuusiortarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 22. december 2017. Eqaannerusumik atuinikkut sulinermik pilersaarusiorneq naapertuunnerulersinneqarsinnaassaaq, ilaatigut allanngortiterinissamik pisariillisaanissamillu pilersaarutinut ilanngaaseereerluni tunisinermit iluanaarutinik atugassanngortitsisinnaanikkut.
Sentence Syllables with count 247
- Imm. 3. Sulisoq nunamit allameersoq IR sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiannut nunami allaniittumut ittumut ilaasortaappat kattuffik taanna sulisumut nunamit allameersumut IR sinniisutut isumaqatigiinniussisinnaatitaavoq, tamatumunnga ilanngullugu ataatsimoorussamik isumaqatigiinniarsinnaatitaaneq isumaqatigiissuteqarsinnaatitaanerlu aammalu sulisumut nunamit allameersumut IR akissarsianut atorfeqarnermilu atugassarititaasunut tunngatillugu isumaqatigiissuteqarsinnaalluni, Kalaallit Nunaanni nalinginnaasumik ataatsimoorussamik isumaqatigiissuteqartarneq ataatsimoorussamillu sulisartut eqqartuussiveqarnerannut aalajangersakkat naapertorlugit.
- Nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 38, 9. december 2015-imeersoq IR( Ilaasut pillugit paasissutissat takuneqarsinnaanissaat, timimut scannerut, umiarsualivinni timmisartoqarfinnilu atortulersuutit pequtsersuutillu, aningaasat tigoriaannaat eqqunneqartut anninneqartullu amerlassusaannik killiliineq)§ 1 Nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 30. oktober 1992-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 12, 21. maj 2010-meersukkut IR kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 5, 15. april 2011-meersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- Imm. 4. Sumiiffimmut akuersissuteqarnissamik nalunaaruteqarneq siumut qinnuteqaqqusisoqarsimatinnagu tunniunneqarsimassappat, sumiiffillu pineqartoq pilersaarusiornermut oqartussaasoq susassaqartoq imaluunniit Naalakkersuisut immikkoortortamut pilersaarummi sumiiffik pineqartoq takornariartitsinermi ingerlatanut sumiiffikkaanut pilersaarummik pilersaarusiorsimanagu, Naalakkersuisullu isumaqarpata qinnuteqaat suliarineqartariaqartoq, qinnuteqaat pilersaarusiornermi oqartussamut Naalakkersuisut ingerlateqqissavaat, apeqquteqaatigissallugulu pilersaarusiornermut oqartussaasup sumiiffik qinnuteqarfigineqartoq takornariartitsinermi ingerlatanut ilan5
- Inatsisip§ 18, imm. 1-iani aamma takuneqarsinnaavoq ilinniagaqartoq ilinniarnerup unitsinnerata naammassinerataluunniit kingorna ilinniarnermik ilinniagaqarnersiutisiaqarfiusinnaasumik aallartitseqqippat nutaammilluunniit aallartitsippat, malittarisassallu malillugit Namminersorlutik Oqartussanit imaluunniit Ilinniartitaanermut ministeeriaqarfimmit ilinniagaqarnersiutisisalerpat, pineqartup ilinniagaqarnermi taarsigassarsianut qaqugukkulluunniit akiitsuisa ernialersorneqarnerat unitsikkallarneqassasoq, ilinniakkap ilinniarnersiuteqaataasinnaasup aallarteqqinnerata imaluunniit ilinniakkap nutaap aallartinnerata ulluanit siullermiit atuutilersumik.
- Naalakkersuisoqarfiup innersuussaanut nalunaarusiamut tunngatillugu siunnersuusiamut tunngasumut tunngatillugu Sulisitsisut inerniliipput, Naalakkersuisut aalisarnikkut politikkimissut saqqummiussaminni pisassiissutissanik agguataarinissaminnik pilersaarumminni aalisarnikkut ingerlalluarnissamut misissuinikkut nalunaarusiami sukuiaanikkut tunngavissat tamaasa atorunnaarsillugit piviusunngortoqassappammi aningaasat kaaviiaartitat aallaavigalugit ilanngaatissaq appasinnerpaaffianiitinniarneqartussaassammat itinniarneqartussaassammat, imaammat aalisarnermi pisuussutinit aatsaat iluanaaruteqartoqartalertarmat, akiligassat tamakkerlugit akilersoreeraangasa.
- Aalajangersakkami siunertaq tassaavoq, illu sanaqataaffiusoq sanaartorneqanngippat imaluunniit sanaartorneqarnera unitsinneqarpat, taava illumut sanaqataaffiusumut naammassillugu sanaartorneqarsimanngitsumut kiisalu atortunut kommunalbestyrelsip oqartussaanerata qulakkeerneqarnissaa tassungalu ilanngullugu allamut tunniunneqarnissaa, tak. siunnersuummi§ 7, imm. 2. Imm. 4-mut Piginnissinnaatitaaneq taarsigassarsisumut tunniunneqarsinnaanngippat, taarsigassarsisup sanaartorfissagissaanermut aammalu pisortat innaallagissamut, imermut kuuffeqarfimmullu atassusiinissamut piumasaqaataannut aningaasartuutai uppernarsarneqarsimasut kommunalbestyrelsip akilertussaagai aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq.
- § 17-imi pineqarpoq neqerooruteqartitsisup pilersuisussamik toqqaanermini inuiaqatigiinni akisussaaffeqarnermik pingaartitsinissamik periarfissaa, tassunga ilanngullugit najukkamiiginnarnissaq iinnarnissaq, ilinniartussanik, ilinniarfissanik imaluunniit suliatigut misiliiffissanik pilersitsineq, katataasimasunik sulititsineq, peqqinnissakkut siuarsaaneq, avatangiisini pissutsit aamma piujuartitsisinnaaneq aammalu§ 30-mi pineqarluni neqeroortitsisup immikkoortukkuutaanik isumaqatigiissutit ilaannik neqerooruteqarsinnaanermut periarfissai( pisussaaffiilu), taamaaliornikkut najukkani suliffeqarfiit pilersuisullu neqerooruteqartunut ilaanissaat ajornannginnerulissalluni.
- § 3. Entreprenøri imaliussaaq 1) ledningit pillugit paasissutissanik pissarsissaaq itersaliornissaq, assaanissaq, qillerinissaq aamma nunamik naqittaalluni, suliassat taakkua aallartitsinnagit, 2) annertunerusunik suliaqarnermi susoqarnissaanut pilersaarut suliassap annertussusianut tunngasoq atortumik innaallagiartortumik piginnittumut, sulinerup aallartinneqannginnerani, nassiutissavaa, 3) atortumik innaallagiartortumik piginnittup innersuussutai malissavai, kiisalu 4) atortumik innaallagiartortumik piginnittumut ajoqusiinerit, ajutumeernerit aamma ajutoornerit atortup inaallagiartortup eqqaani sulinermik ingerlatsinermut attuumassuteqartut suulluunniit tamaasa nalunaarutigissavai.
- Imm. 2. Qinnuteqaateqartoq allaganngorlugu uppernarsaammik tunniussissaaq nammineq ukiut kingulliit pingasut ingerlanerini innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut Peqqussutaat nr. 12-imik, siusinnerusukut elinstallatørinik il.il. akuersissuteqartarneq pillugu ilitsersuummik imaluunniit sanaartukkat innaallagissamut atugassat, imaluunniit atortut sakkortuumik innaallagiatortut aamma atortussiat innaallagiatortut pillugit inatsimmik, imaluunniit maleruaqqusanik inatsisit taakkua malitsigisaannik saqqummersinneqarsimasunik unioqqutitsisimanini pissutigalugu pillarneqarsimaneranut imaluunniit taamaattoqarsimannginneranut tunngasumik.
- § 14. Inuk namminneq inuttut akuersissummik pigisaqartut suliffeqarfimmut sapaatit akunneri tamaasa nal. akunnerini 30, suliffeqarfimmut attuumassuteqassapput suliffeqarfiup nalinginnaasumik ammasarfigisaata nalaani, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Innaallagissiornermut Oqartussat imm. 1-imi piumasaqaataasumit immikkut akuersissuteqarneq nalunaarutigisinnaavaat, pissutsit immikkut ittut pissutaappata kiisalu suliffeqarfimmi suliassat akuersissummik pigisaqarnissamut piumasaqaateqartartut annertussusiat pisariaqartinngippassuk, sapaatit akunneri tamaasa nal. akunnerini 30-ni akuersissummik pigisaqartup suliffeqarfimmut attuumassuteqarnissaa pisariaqartinngippassuk.
Sentence Syllables with count 248
- § 17. Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartut napparsimasumit siunnersortaanilluunniit piumaffigineqarnertik naapertorlugu, pinngitsaaliissummik napparsimmavimmut unitsitsineq, pinngitsaaliissummik tigummigallagassanngortitsineq, qimaasup/ takkutinngitsoortup pinngitsaaliissummik utertitaanera, napparsimmavimmiit angerlareernermi pinngitsaaliissummik malittarineqarneq, pinngitsaaliissummik aalaakkerneqarneq, napparsimasoq illersorniarlugu aalaakkiineq, immikkut nakkutilliineq nal. ak. 24-t sinnerlugit ataavartumik ingerlanneqartut, kiisalu immikkoortortami matunik parnaarsineq pillugit aalajangiinerit, eqqartuussisarneq pillugu inatsimmi kapitali 28-mi maleruagassat naapertorlugit, eqqartuussivimmut tunniutissavaat.
- a) timersuutini toqqakkani ingerlatsinernilu piginnaasaqalissaput, taakkunanilu piginnaasaqarfiit uku isiginiarneqassapput 1) arsamik pinnguarneq 2) nipilersorneq, nipit aalanerlu aamma 3) qangalili timersuutit nutaallu, b) timi pillugu paasisimasaqassapput c) Timersuutini sungiusarnernilu taaguutit pingaarnerit ilisimalissavaat, d) Kalaallit Nunaanni timersornermik timimillu kulturimi qangalili ingerlanneqartartut ilisimalissavaat, e) timi atorlugu ingerlatsinerup inooriaatsillu peqqissutsimut pingaarutaat pillugit paasisinnaassavaat, Ilinniartut aammattaaq timersornermik ilinniartitsinerup avataani timersornermik ingerlatitseqqinnissamut periarfissanik paasisaqarsinnaassapput.
- Suliffeqarnikkut utoqqalinersiaqarneq aamma namminerisamik utoqqalinersiassanut katersisarnerit Utoqqalinersiaqarnermi nammineq napatissinnaasumik aaqqissuusseqqinneq naammassineqassappat pingaaruteqarpoq suliffeqarnikkut utoqqalinersiaqarnerup, nammineq utoqqalinersiassanut katersisarnernut aaqqissuussinernik pitsaanerusunik, pisariaqarpallu sanngiinnerpaamik inissisimasunut immikkut utoqqalinersiassanut akiliussisarnissamik utoqqalinersiat pillugit inatsit ilapittuuteqartinneqarnissaa, taamaaliornikkut utoqqalinersiaqartitsinermi isumaginninnikkut aningaasaqarnikkullu nammineq napatissinnaasumik ilusiliinissaq naleqquttoq qulakkeersinnaaqqullugu.
- Naalakkersuisullu ersarinnerusunik aalajangersagaliorsinnaapput siunnersuutip atuuffissaanut tunngatillugu, tamatumani aamma uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutit suussusiannik tamatumunngalu atatillugu suliniutaasussanik killiliisinnaallutik, takuuk§ 4, imm. 3. Siunnersuummi§ 6, imm. 2 naapertorlugu Naalakkersuisut ingerlaqqillutik ersarinnerusunik malittarisassaliorsinnaapput siunnersuutip imarisai, taakkua isumaat paasinninnerillu pillugit, tamatumani aamma siunnersuutip uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutit suunerisa nassuiaataat, takuuk§ 6, imm. 1, nr. 6, aamma iluaquteqarneq, takuuk§ 6, imm. 1, nr. 11. pillugit.
- §§ 4 imaluunniit 8 malillugu aktiaatileqatigiiffimmut imaluunniit piginneqatigiiffimmut siunnersuut malillugu akuersissummi ilaatinneqartunik ingerlatassanik aamma ingerlatassanik allanik suliaqartumut, atuinissamut akuersissummik tunniussisinnaanissaat, aalajangersakkami periarfissiissutigineqarpoq, ilanngullugit assersuutigalugu imeruersaatinik allanik, soorlu sodavandinik aamma immiaaqqanik tunisassiorneq aamma tuniniaaneq imaluunniit akunnittarfimmik, neriniartarfimmik, imerniartarfimmik imaluunniit sumiiffinnik allanik imeruersaatinik, imermik imigassamik puuiaasamiittumik aamma sermimik imeruersaatinut atugassamik sassaallerfiusartunik ingerlatsineq.
- Taamaattorli aalajangersakkamik nutaamik ikkussisoqarpoq, taanna naapertorlugu ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq, inoqutigiinnut ilaallutik meeqqat 18-it inorlugit ukiullit, aappaasoq imaluunniit inooqataasoq, ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassani tamanna pillugu malittarisassat naapertorlugit akiliunneqarlutik angalasinnaatitaasut, ilinniartut ineqarfianni najugaqartup illoqarfiup ilinniarfeqarfiusut avataani sivikinnerpaamik qaammatini marlunni ilinniarnermut atatillugu suliffimmiinnerani innerani imaluunniit atuarfimmiinnerani innerani piffissani ilinniartut ineqarfianni inissiamik siunissami tigumminnissinnaalerlutik.
- Akisussaanermut ilaatigut ilaapput suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamik qinnuteqarnerani, suliffeqarfiup suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsortinnerani, pissutsit siunnersuummi pineqartunut ilaasut pillugit oqartussanut nalunaaruteqarnermi suliffeqarfiup paasissutissanik tunniussinera aamma pisortat suliffeqarfimmik nakkutilliinerani aamma pissutsit ingerlatallu siunnersuummi pineqartunut ilaasut pilugit paasissutissanik tunniussineq.
- 1) iliuusissanut pilersaarummi siunertarineqartoq anguniagaasorlu ulloq unnuarlu paaqqinniffiup katsorsaanissamik pilersaarutaani naammassineqassasut, 2) meeqqap inissinneqarsimasup pisariaqartitai ulloq unnuarlu paaqqinniffiup perorsaariaasiatigut ikorfartorneqassasut, 3) ulloq unnuarlu paaqqinniffik killiffimmik nalunaarusiornermigut aamma katsorsaanissamik pilersaarumminik nutarterisarnermigut ingerlaavartumik nalunaaruteqartassasoq, aamma 4) pissaanermik atuisimanerit malitseqartinneqartassasut pissaanermillu atuisimaneq pillugu nalunaarutit tunngavigalugit meeraq ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi eqqortumik ikorfartorneqarnersoq naliliiffigineqartassasoq.
- Upernaami unnulernera Seqinersuaq aappillingaarpoq unnulersumi qaamasumi neriuummik pilersitsingaarpoq igalaatsigut qinngorluni issi peeramiuk, taaq qimaatillugu silalu kissalersillugu Samanersuaq killingusaami minguissuseq nakkuppara ilulissallu qillarivissut" taattoqarput" tupinnartumik igalaakkut sila itsuartugara pinningaarpoq tupinnartumik Sikumi" illineq" ersarippoq" tikeraat" tikerartarfigaat piniartummi aamma tamarmik illineq tikerartarfigaat ersarissilluni soorlu" aqqusineq" unnulersumi qaamasumi Seqinersuup alakkassavaanga sinereeruma qaamasumi anigutta nuannaarutissaq tamavitta pigissallugu ilumummi nuna alliartorfiga naleqarnatit pinnerputit 10. maj 1959
- 17 Taannalu inunnik nakerisarsiornani tamarmik immikkut suliaat missiliorlugit eqqartuussisartoq ataatamik taallugu torlorfigigussiuk, takornartaanissinni mianerinnillusi saqissaasi, 18 ilisimagassi ileqqorlunnissinnit siuaasasi malillugit ileqqorilikkassinnit utertitaasusi, aserujasunik siilvimilluunniit kuultimilluunniit pinasi, 19 kisianni aammik akisuumik Kristusip savaaqqatut assuarnaatsutut innarluitsutut ittup pianik, 20 taanna silarsuup tunngavilerneqanngikkallarnerani siunnersuutigisaasoq, ullunili kingullerni ersersoq ilissi pillusi, 21 pissutigalugu uppertusi Guutimut toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanut, uppernersi neriunnersilu Guutimut atassammat.
Sentence Syllables with count 249
- Inuk suliffeqarfimmi atorfilik, suliaqarfitsigut tunngaveqartumik akisussaaffeqartumut sulianik suliaqarluni taarsiissuteqarnissamut akisussaasumut kinguneqartitsisoq, malittarisassat nalinginnaasut malillugit taamaallaat akisussaaffeqarpoq, tamanna pillugu tak. ilaatigut taarsiisussaanermut akisussaaneq pillugu inatsimmi§ 19 aamma§ 23. Aalajangersagaq malillugu suliaqarfitsigut akisussaaffiup nalinginnaasumik tunngavigaa, ajoquserneqartup uppernarsaasissagaa, taarsiisussaanermut akisussaasoq ima iliorsimasoq( iliuutsimigut imaluunniit iliuuseqannginnermigut), iliuuseqarneq mingutsitsinermik peqquteqartitsilluni, mingutsitsinerlu taanna ajoqusiinermik kinguneqarsimasoq.
- Imm. 2. Ombudsmandip aalajangersinnaavaa tusarniaanermi allakkat, oqaaseqaataagallartoq, nassuiaataagallartoq imaluunniit§ 15 naapertorlugu suliniut Ombudsmandip nammineerluni misissuiffigisassanngortitaa pillugu nalunaarusiaagallartoq pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu suliami allagaatinik paasitinneqarsinnaatitaanermut aatsaat ilaatinneqalissasoq inaarutaasumik oqaaseqaatip, inaarutaasumik nassuiaatip imaluunniit inaarutaasumik nalunaarusiap oqartussaasumut pineqartumut ullup nassiussiviusup aqaguani.
- Peqqusissummiissaaq issaaq§ 6, imm. 1-ip akerlianik unammilleqatigiinnermik killiliisoqartoq, aammalu unammilleqatigiinnermik killiliineq unitsinneqassasoq, takuuk siunnersuummi§ 6, imm. 4, aamma§ 28, imm. 1. Imm. 1-imut tunngatillugu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap nalornisoorutai akuersaarumallugit suliffeqarfiup neriorsuutai ataatsimiititaliap pituttuisunngortissinnaavai, takuuk§ 6, imm. 4 aamma§ 29, imm. 1, imm. 1. Tassalu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap suliaq naammassisinnaavaa suliffeqarfiup neriorsuutaasa pituttuisunngortinnerisigut Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq inerniliisariaqarani§ 6, imm. 1 unioqqutinneqarsimasoq.
- § 84. Qinersinermik siulersuisunut ilaasortat imaluunniit allat inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkat malillugit inini pappiaqqat taasiviit tigooqqarneqarfianniissinnaatitaasut issinnaatitaasut 1) taasisitsinerup nalaani qinersisartumik siunnersuissanngillat, ilitsersuissanatik kajumissaarissanatilluunniit qinigassanngortitaq kina taassaneraat, 2) allanik ilisimatitsissanngillat qinersisartoq una unalu najuussimanersoq, imaluunniit pappiaramik taasivimmik tuneqqusimanersoq tunniussisimanersorluunniit, imaluunniit 3) taasivimmi qinersisartup qinigassanngortitamik imaluunniit partiimik sorlermik taasisimaneranik paasisimasaminnik allanut nalunaarutiginnissanngillat.
- 1) aningaasat, soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernut§ 1, imm. 1-imi taaneqartunut pisussaaffinnut matusissutissatut erniatut il.il. ataasiakkaarlugit immikkoortinneqartut aamma 2) aningaasat sillimmasiinernut soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmut ilanngitsut, taamaallaallu tunniunneqarsinnaasut piffissaq sillimmasersimanerup atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqarsimasoq sioqqullugu sillimmasersimasoq napparsimalerpat, innarluuteqalerpat toquppalluunniit, piffissaq atorunnaarfissatut isumaqatigiissutaasoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit sillimmasersimanermut akiliiffissamit siullermit kingusinnerunngippat.
- Imm. 5. Elektroniskiusumik attaveqaqatigiissutit ataatsikkut aqqutinut kiffartuussinernut arlaqarnerusunut atorneqarpata, immikkoortukkaartumik isigalugit tamarmik ataasiakkaarlutik elektroniskiusumik attaveqaqatigiissutinut aningaasartuutaasunik taakkualuunniit ilaannik matussusiisussatut, taava Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup nioqqutit internetimut appakaaffissaqartitsissutaasut akissaannik aalajangiisarnermi, arlariinnit atorneqaraangata aningaasartuutaasut naapertuuttumik agguarneqartarnissaat isumagisassavaa, atorneqarneranut attuumassuteqartuni, nioqqutinik internetimut appakaaffissaqartitsissutaasunik neqerooruteqartartut akornanni.
- 2.2 Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaanissaanut piumasaqaatit Siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut, suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisoq Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimasutut normoqassaaq( CVR- normu) aamma Kalaallit Nunaanni najugaqassalluni, takuuk siunnersuummi§ 6, imm. 1. Kisiannili suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut suliffeqarfik immikkut ingerlatseqatigiiffiunissaa pillugu piumasaqaateqarnani.
- Nakorsartinnissamut pilersaarut ingerlaavartumik naleqqussarneqartassaaq aamma qaqugukkulluunniit ersersinneqassapput nakorsartinnerit suut ingerlanneqarnersut, kiisalu piffissaq qaninnerusoq eqqarsaatigalugu angorusutat suut piviusunngortinneqarusunnersut nakorsartinnerit taakkorpiaat atorlugit, tak. siunnersuummi§ 3, imm. 4. Nakorsartinnissamut pilersaarutip assinga napparsimasumut tunniunneqassaaq, imaanngippat pineqartup taanna piumanagu, tak.§ 3, imm. 5.§ 4-mut Imm. 1-imut- 2-mut Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq napparsimasoq nammineersinnaajunnaarsitsineq aallartinneqartinnagu aamma pinngitsaaliissummik allamik atuisoqalersinnagu ilisimatinneqassasoq aamma allanik paasissutissinneqassasoq.
- 1 Angutip nuliassi tiguppagu katillugulu, taannali saammaannarsinngippat isaanut, sumik kanngunartumik nassaarfigimmani, taavalu allakkanik avissutinik allappat taassumunnga arnamut assaanullu tunniullugit illuminillu aallartillugu, 2 arnarlu taanna[ uimi] illuanit anisimalluni aallarpat, angutillu allap pigilerpagu, 3 uiatalu taassuma kingulliup qinngarilerpagu, allakkanillu avissutinik taassumunnga allappat assaanullu tunniullugit illuminillu aallartillugu, toquppalluunniit uia taanna kingulleq arnamik taassuminnga nuliartoq,- 4 taava uiata siulliup taassuminnga aallartitsisup kingumut tigussanngilaa nuliariumallugu, mingutsimmat kingorna, tamanna maajunnarmat Naalakkap saani;
- 16 Nikanartut erliguussimagaluarukkilluunniit kissaatigisaanik uillarnerillu isaat tukumajunnaarsillugit, 17 oqummigassaraluunniit nerisimagukku kisermaallugu iliarsummut ilanngartinnagu,- 18 massali inuusunninnit taakkua alliartorfigisaraannga ataatagalungalusooq, arnama timaata iluanit aneqqaaramali[ uillarnerit] tasissersuuttarikka,- 19 atisaqannginnerminit asiulersorluunniit takusimagukku, ajorsartoq qipeqanngitsoq, 20 uppataasalu pilluaqqusimanngippannga savaatima meqquinit uunnammat, 21 assakka aalatissimagukkilluunniit iliarsuup ajoqutissaanik, isaaffimmi ikiortissaqassagama, 22 taava tuiga kiatsinnit nakkaqili, taleralu napeqili saanerminit katalluni;
Sentence Syllables with count 250
- § 6. Inissiap kvadratmeterimut akia agguaqatigiisitseriaaseq tunngavigalugu naatsorsorneqassaaq, tassani inissiap sananeqarneranut aningaasartuutissat tamakkiisut inissiat annertussusaannut tamakkiisumut agguarneqassalluni, tak.§ 5. Imm. 2. Taarsigassarsinissamik qinnuteqartup sanaartornermut aningaasartuutissat tamakkerlugit naatsorsussavai, taakkulu ilaatigut tassaapput pilersaarusiornermut aningaasartuutit, sanasunut aningaasartuutit, sanaartornissamut taarsigassarsinermut ernialiussat, sanaartorfissami sanaartorfissagissaaneq, sanaartornermik aqutsineq, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermut allagartap suliarineqarnera nalunaarsorneqarneralu kiisalu naqissusiinermut akitsuutit.
- Pisussaaffeqarnermi aamma umiarsualiviit siunnersuummi§ 2, nr. 2-imi, 3-imi aamma 5-imi pineqartunut ilaasut pineqarput, tassalu umiarsualiviit 1) aatsitassanik misissueqqaarnissamut, misissuinissamut piiaanissamullu akuersissutini Naalakkersuisunit ingerlatassanut taakkununnga tunngatillugu oqartussaasut ataatsimoortumik UR suliarinninnerannut ilaatillugu tunniunneqarsimasuni pineqartunut ilaasut, 2) nunami tankeqarfinnut uuliamik ikummatissamillu immiussinissamut atorneqartussatut aalajangiussaasut- KNI A/S( Polaroil) kiisalu umiarsualiviit tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit Namminersorlutik Oqartussanit imaluunniit Kalaallit Nunaanni kommuninit allaanerusunit pigineqartut.
- Najukkanut Oqartussaasoq Najukkat pillugit inatsit malillugu illoqannginnersat-, aqquserngitimaluunniit aqqusineeqqat aqqi aamma najukkat pillugit aalajangiissaaq allagartalersuinerlu pillugu malittarisassat Najukkanut Oqartussaasumit aalajangersakkat innuttaasumut naammasseqqullugit atuutilersitsinermik peqqusisinnaalluni, takujuk§ 11. Assersuutigalugu allagartalersuineq pillugu malittarisassanik malinninnissaq pillugu peqqusissutitalimmik aalajangiineq, aamma illoqannginnersat-, aqquserngit- imaluunniit aqqusineeqqat aqqinik aalajangersaaneq, innuttaasup arlaannik pissuteqarluni illoqannginnersat-, aqquserngupimaluunniit aqqusineeqqap aqqanik iluarinninnginnera pillugit maalaarutigineqarsinnaavoq.
- Imm. 2. Aatsaat inuk suliami pineqartoq, imaluunniit tassunga angajoqqaatut sinniisuusoq imaluunniit angajoqqaatut akisussaasoq akuersiteqqaarlugit imm. 1 malillugu inummut paasissutissat kommunalbestyrelsip ingerlateqqissinnaavai, taamaattoq takuuk imm. 3. Imm. 3. Imm. 2 malillugu akuersissut tunniunneqarumanngippat, imaluunniit allanik pissuteqartumik akuersissummik piniartoqarsinnaanngippat, kommunalbestyrelsip paasissutissat inummut tunngasut ingerlateqqissinnaavai, matumani paasissutissat inunnut tunngasut mianerilluinnartariaqartut ilanngullugit, suliami pissutsit, matumani inuup inatsisitigut isumannaatsuunissaata eqqarsaatigineqarnera ilanngullugu, erseqqissumik pisariaqartippassuk.
- Kalaallit Nunaata avataani najugaqarfissatut neqeroorummi inissiineq§ 49. Inuup innarluutillip§ 46 malillugu najugaqaqatigiiffinni inissinneqarnissaanik,§ 47 malillugu najugaqarfimmi illersugaasumi inissinneqarnissaanik, imaluunniit§ 48 malillugu Kalaallit Nunaanni najugaqarfissatut neqeroorummi inissinneqarnissaanik kommunalbestyrelse qulakkeerinnissaaq, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 2. Inuup pisariaqartitai Kalaallit Nunaanni naammassineqarsinnaanngippata, Kalaallit Nunaannilu naleqquttumik tapersiinissaq periarfissaqanngilluinnarpat, immikkut ittumik pisoqartillugu Naalakkersuisut akuersiteqqaarlugit Kalaallit Nunaata avataani najugaqarfissatut neqeroorummiinnissamik innissamik neqerooruteqartoqassaaq.
- Inummit suliami pineqartumit, imaluunniit taassuma angajoqqaatut sinniisuanit imaluunniit angajoqqaatut akisussaasunit akuersissut tunniunneqarpat aatsaat, oqaaseqatigiit siulliit malillugit paasissutissanik paarlaasseqatigiittoqarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 3. Imm. 3. Imm. 2 malillugu akuersineq tunniunneqarumanngippat, imaluunniit allanik pissuteqartumik akuersinerup piniarnissaa ajornarpat, suliami pisut, matumani inuup inatsisitigut isumannaatsuunissaata eqqarsaatigineqarnera ilanngullugu, tamanna pisariaqartippassuk, paasissutissat inummut tunngasut, matumani paasissutissat inummut tunngasut mianerisariallit ilanngullugit, paarlaasseqatigiissutigineqassapput.
- Hardwarenik aamma softwarenik pisiortorneq" akit pitsaassutsillu akornanni pissutsit pitsaanerpaat" pillugit tunngavigisamik tunngaveqarluni pissanera Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfiup nalunaarpaa, takuuk§ 17, imm. 4. Taamaattorli nalilersuineq neqeroortitsineq aqqutigalugu pineq ajorpoq, neqeroortitsineq qarasaasiamik atuinermik isumannaallisaaneq paasissutissaatinillu illersuinermik annertuumik, malitsigisatut ikiorsiisarnermut aningaasartuutinik annikinnerpaanik, imaluunniit qarasaasiat taarsernerini allanik pisariaqartitaasunik aningaasartuutinik annikillisaanernik, ilanngullugit sulisunik ilinniagaqartitsinernik qularnaarinissamut imatorsuaq tulluartuunngimmat.
- Putut marluk Tarrarsuummi isit isigivakka isit tarrarsuummi isigivaannga isigivakka isigivaannga isigivaannga isigivakka isit putut marluk sunaaffa taama qununartigippat qunugilerpakka qunugilerpaannga iluammita soqarpa itsualerpunga taakku isit marluk tikivillugit taakku putut marluk takoqqunngillat uisorersalerput itsuaqqunngillat qasililerput qullililerpunga qullililerput aatsaat takoqqulerput ilui soqarpat oqassanngilanga aatsaat allanut oqassanngikkuit oqarfigissavakkit isussuffigissavakkit qaagit takusaqanngilanga imaqarsimanngilaq ilaa kanngunaq sooq Soqassangatikkaluarakkumi ilumut uanga soorunami itsuaqqilerpunga qulliunnaarsimapput takunnissinnaajunnaarpunga
- Tanitanik' amerlangaartunillu' katersuineq[ Qupp. 13- mi assiliartat] Savaaqqap poorskisiutissap aavata inuppassuarnut annaassissutaaneratut Jiisusip aava kuineqartoq inuppassuarnut annaassissutaavoq[ Qupp. 14- mi assiliartat] Karrinik suaasiassanik killukkat inereqqaataat nisanip 16- iani pilliutigineqartut Jiisusip makititaaneranut siumut assersuutaapput[ Qupp. 15- mi assiliartat] Timiusat marluk piinsip ulluani pilliutigineqartut kristumiut tanitat ilagiissaannut siumut assersuutaapput[ Qupp. 16- mi assiliartat] Tupiusaliorfik tanitanik' amerlangaartunillu' inuiannit tamaneersunik IR katersuinermut nuannersumut siumut assersuutaavoq Naatsiivik Edeni ilumut piusimava?
- 17 Unalu inunnik kinaassusersiornani tamarmik immikkut suliaat missiliorlugit eqqartuussisartoq ataatatut torlorfigigussiuk, takornartaanissinni mianerinnillusi saqigitsi, 18 ilisimallusi ileqqussinnit piunngitsunit siuaasassinnit kingornussassinnit utertitaasusi, aserujasunik siilvimilluunniit kuultimilluunniit pinnasi, 19 aammilli akisuumik soorlu savaaqqap assuarnaatsup innarluitsup tassa Kristusip pianik, 20 taannami silarsuup tunngavilerneqanngikkallarnerani siunnersuutigisaavoq, ullulli naggataanni ilissi pissutigalusi saqqummersinneqarluni, 21 ilissi taassumuuna Guutimut toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanut uppertusi, taamaattumik uppernersi tassaagujoq Guutimut neriunneq.
Sentence Syllables with count 251
- Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut pissutsinik sullitanut tunngasunik pasinartunik eqqumaffiginninnerat sakkortusiniarlugu aammattaaq sullitamik aalajangersimasumik annertussusilimmik ilisimasaqarnissaat pisariaqarpoq, matumani sullitap siunertai niuermilu attaveqaqatigiinnerup annertussusiattut siunertarineqartoq ilangullugit eqqarsaatigalugit, tak. aalajangersakkami tassani imm. 4. Inunnik imm. 2 tunngavigalugu kinaassusiliineq tassaavoq sullitamik kinaassusersineq, sullitap aqqa, najugaqarfia aamma inuttut normua atorlugu kiisalu paasissutissanik taakkuninnga kinaassuseq pillugu uppernarsaatinik uppernassuseqartunik misissuinikkut.
- Paasissutissat assersuutigalugu tassaasinnaapput meeraaqqeriviit, meeqqeriviit angerlarsimaffimmilu paarsisartut amerlassusaat, ulluunerani neqeroorutini assigiinngitsuni tamani meeqqat aalajangersimasumik ukiullit amerlassusii, meeqqamut ataatsimut kvadratmeterit annertussusaat, inersimasumut ataatsimut meeqqat amerlassusaat, sulisut ilinniagaqassusiat, misiliinerit ingerlanneqarsimasut, soorlu atualeriaannaassutsimut tunngasut, misissuinerit pillugit paasissutissat, akuerisaanermut uppernarsaatit il.il. Tamatuma saniatigut paasissutissanut ilaassinaapput atuisut ataatsimoorfiisa UR ataatsimiinnerinit imaqarniliat, atuisut ataatsimoorfiisa UR aalajangiussaannik malitseqartitsinerit,
- Oqaatigineqassaaq' Kalaallit Nunaanni aatsitassanut( ikummatissiassat pinnagit) tunngatillugu asimi suliaqarnermut nalunaarusiortarnermullu maleruagassat' aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinut atuummata, aammalu kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummik qinnuteqaatit tamatigut Pinngortitamut, Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut tusarniaassutigalugit nassiunneqartarlutik, taamaalilluni naalakkersuisoqarfik sumiiffiit sunnertiasut, suleriaatsimut nalinginnaasumik naapertuuttumik, qinnuteqaatinut aalajangersimasunut tusarniaanermut akissuteqaammi eqqumaffigeqqunissaannik periarfissaqarpoq.
- Naalagaaffiit Peqatigiit naalliutsitsisarneq il.il akiorniarlugit isumaqatigiissutaannut ilassut nammineq piumassuseq tunngavigalugu ilannguffigineqarsinnaasoq, naapertorlugu Ombudsmandi nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisutut Ombudsmandi pillugu inatsit atuuttoq aqqutigalugu toqqarneqarpoq, tak. inatsimmi§ 17. Isumaqatigiissummut ilassutip siunertaraa naalliutsitsisarneq allatullu peqqarniingaartumik, inuppalaanngitsumik imaluunniit nikanarsaataasumik pinnittarneq imaluunniit pillaasarneq pinaveersaartinniarlugit nunani tamalaani nunamilu namminermi arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsunik sumiiffinnut inuit kiffaanngissusiiagaaffigisaannut akuttunngitsumik misissuiartortartoqarnermik aaqqissuussinissaq.
- Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuinissamut akuersissutinik tunniussisarnerat, taamatuttaaq taamaaliornermut akiliutissanik akiliisitsisarnerat, kalerrisaarutinik kinaassutsimullu ilisarnaatit normuinik tunniussisassapput, nammineq kajumissutsimik ratiumik atuisartunut aamma nammineq kajumissutsimik ratiumik atuisartunut qaammataasamik atuinermut akuersissutinik tunniussisassapput, peqqussutip taannalu tunngavigalugu allaffissornikkullu maleruaqqusaliat malinneqarnerannik nakkutilliisassapput, kiisalu ratiup frekvensiinik atuinermik misilitsinnissamut maleruagassanik aamma kalerrisaarutinik tunniussisarnermut atuinermullu maleruagassanik aalajangersaasassapput.
- Assigiissaakkanik neqerooruteqartussaanermik piumasaqarsinnaaneq pisussaaffiuvoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup tunniussinnaasaa, niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusumut, neqerooruteqartartup assigiinngisitsinnginnissamik pisussaaffilerneqarneranut atatillugu, takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 23 k. Taaguummi" qilertaanngitsut" ilaatigut pineqarpoq assigiissaakkamik neqeroorutaasut imaqassanngitsut piumasaqaatinut taarsiullugu pisisup iliuusissaanik isumaqatigiissuteqarnissamut atatillugu, soorluttaaq inerteqqutaasoq poortukkatut aaqqitanik qilertanngortitsinerlu neqeroorutini nalinginnaasuni ilaatitaqartoqartarsinnaanera.
- 2) ilinniagaqarnerup nalaani aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanni najugaqartumut, 3) ilinniakkami tiguneqarsimasumut ilinniakkamillu tapiiffigineqarsinnaasumi ingerlatsisumut, imaluunniit ilinniakkami Naalakkersuisut ilinniagaqarnersiutinik tapiiffigineqarsinnaasutut aalajangiiffigisimasaanni ilinniagaqartumut, aamma 4) siusinnersukkut ilinniartut ineqarfiannik attartornerminut akiitsoqanngitsumut, imaluunniit ilinniartut ineqarfiannik attartorsimanermut atatillugu allatigut akiitsoqanngitsumut, tamatumani aamma pisussaaffinnik sumiginnaasimanermik pissuteqartumik, ilinniartup akilersuinissamut isumaqatigiissutaasimasut eqqortinngippagit.
- Naalakkersuisut Siulitaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik Avannaata Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Kommune Qeqertalik KANUNUPE INI A/S 12
- Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nammineq piumassusertik tunngavigalugu uninngasut pineqartillugit§ 7-imi piumasaqaatit eqquutsinneqarpata, taakkuninnga napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitseqqaarnani pinngitsaaliissummik nakorsaasoqarsinnaavoq aamma Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup aalajangerpagu, napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissamut piumasaqaatit eqquutsinneqartut, tak.§ 10, imm. 2. Tarnimigut napparsimasoq sinerissami napparsimavimmi imaluunniit peqqissaaviit arlaanni nammineq piumassutsini tunngavigalugu uninngappat, pinngitsaaliissummik kat____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 68
- inatsiseqarlutillu ajortuliorsimasut tamarmik inatsisitigut eqqartuunneqarumaarput, 13 inatsisinik tusaasut tassaanngimmata Guutimi iluartuusut, kisianni inatsisinik naammassinnittut iluartuutinneqarumaarput( 14 Guutimimmi nalusut inatsiseqanngitsut inatsisit peqqusaat isumaminnik naammassisaramikkik, taava inatsiseqanngitsut taakku imminnut inatsisitut ipput, 15 inatsisit suliareqqusaat uummatiminni allassimasut nalunaaramikkik, tarnimik nalunngissusiata nalunaajaaffigimmatik, eqqarsaataallu paarlaattarmata imminnik pasillersarlutik illersortarlutilluunniit) 16 ullussami issumani inunni isertukkat Guutip eqqartuuppagit Jiisusi Kristusikkut iivangkiiliu oqaluutigisara missiliorlugu.
Sentence Syllables with count 252
- Tassa POST Greenlandip allakkanik ingerlassisarnermi pisussaaffii kisermaassisussaatitaaneralu il.il. pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutissaattut missingiummi§ 21 naapertorlugu maalaaruteqarsinnaaneq pillugu maleruagassat inatsimmut ilanngunneqarnerannik kinguneqartumik Naalakkersuisut pingajussaaneerinissamut allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussinissaat ataatsimiititaliap isumaqatigiittup isumaliutissiissummi qinnutigimmagu, taamaattumillu ataatsimiititaliaq siunnersuutip aappassaaneerneqarnissaanut matumuuna ilassutitut isumaliutissiissuteqarpoq, taamaalillunilu aappassaaneerinermut maanna isumaliutissuteqartoqarlunilu ilassutitut isumaliutissiissuteqartoqarpoq.
- Imm. 4. Aallakaatitassiat inuup ingerlatsiviulluunniit immiaaqqanik, viinninik imigassanillu kimittuunik, tupanit nioqqutissianik, nakorsaatinik nioqqutissanilluunniit pujortarnermut atatillugu atorneqarnerusartunik pingaarnertut ingerlataqartup aningaasalersugai aallakaatinneqaqqusaanngillat, taamaattorli tak. Imm. 8. Imm. 5. Aallakaatitassiat upperisarsioqatigiinnit aamma politikkikkut partiinit, kattusseqatigiinnit, kisimiillutik qinigassanngortittunit taakkuluunniit suleqatigiiffiinit aningaasalersorneqartut aallakaatinneqaqqusaanngillat, taamaattorli tak. imm. 7 aamma 8. Imm. 6. Aallakaatitassiat nutaarsiassanik maannarpiarlu soqutiginartunik imallit aningaasalersorneqaqqusaanngillat.
- "§ 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik akileraaruseriffiup§ 7, imm. 5 naapertorlugu pilersitaanik isumaginninnissaq pillugu, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmut, sillimmasiisarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi pineqartumut, imaluunniit inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamulluunniit sillimmasiisarfimmut, sillimmasiisarfimmik imaluunniit aningaaserivimmik ingerlatsinissamut Finanstilsynimit akuersissumik peqartumut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumut aamma Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumut isumaqatigiissuteqarnissamut.
- 1) tusagassiorfik namminersortuussasoq, takuuk imm. 2, 2) tusagassiorfik Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassasoq 3) tusagassiorfik piffissaq tapiissuteqarfiusoq tamakkerlugu akisussaasuusumik aaqqissuisoqassasoq, 4) tusagassiorfik aaqqissuisunik sulisoqassasoq, taakkulu akisussaasuulluni aaqqissuisoq ilanngullugu minnerpaamik ukioq naallugu sulisinnaasut pingasuussasut, 5) tusagassiorfik minnerpaamik sapaatit akunneranut ataasiarluni nuna tamakkerlugu naqitanngorluni saqqummertassasoq, 6) tusagassiortut namminersorlutik suliaannik imaqarlutik saqqummertassasut, pingaartumik naalakkersuinermut inuiaqatigiinnullu tunngassutilinnik sammisaqarlutik, imaasa affai pilerisaarutit
- a) Aningaasaliiffigineqarsinnaasoq avataani ittunut imminut aningaasaliisinnaanermi aqqutissatut nittarsaatissanngilaq, b) Piginnittut 20-it ikinnerusulluunniit piginneqataasutsit tamakkiisut pigissavaat tassani ilanngunnagit piginneqataassutsit aningaaserinermik ingerlatsivinnit peqataasunit allanillu akuerisaasumik aningaaserinermik ingerlatsivittut ingerlasorisaasunit pigineqartut kiisalu imminerisamik aningaasaatit iluini tamakkiisut immikkoortunit namminerlu tunuliaquteqarlutik sulisunit pigineqartut normu manna malillugu ingerlanneqartoq, aamma c) Tunuliaqutsigaalluni ingerlanneqartup nr. 8, naqinneq b aamma d- f- imi piumasaqaatit naapertorlugit ingerlanneqarpat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Nunanilu Avannarlerni Suleqatigiinnermut Naalakkersuisoq Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Avannaata Kommunia Kommune Qeqertalik Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia 10
- Soorlu assersuutigalugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17, 2. december 2013-imeersumi IR§ 7-imi pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinerit ingerlanneqarnissaat pillugu, tassa politiit ilaatigut nakkutigissagaat nakorsap uppernarsaataani paasissutissat pinngitsaaliissummik unitsitsinermut tunngaviusut pisariaqartut ilanngunneqarsimassasut, aamma§ 8-imi allassimavoq politiit Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnimikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfik isumaqatigiissuteqarfigisagaat, pinngitsaaliissummik sumi unitsitsisoqarnissaa pillugu, piffissaq pinngitsaaliissummik unitsitsinissap aallartinneqarnissaa pillugu, imaanngippat unitsitsinissap ingerlaannartumik aallartinneqarnissaa pisariaqarluni.
- 1) Aningaaserivimmi konto, ulloq 31. december 2015-imi aningaaserivimmit nalunaaruteqartussaasumit ingerlanneqartoq, 2) Aningaaserivimmi konto kontomik piginnittumit pigineqartoq, aningaaserivimmi kontop taamatut ittup ulloq suna ammarneqarnera apeqqutaatinnagu, a) kontomik piginnittoq aamma aningaaserivimmi kontoqarpat, nr. 1 malillugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartussami konto pioreersuusoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq atassuteqartoq, b) aningaaseriviup nalunaaruteqartussap immaqalu Kalaallit Nunaanni immikkoortortap atassuteqartup, qulaani taaneqartut marluk aningaaserivimmi kontot aamma kontomik piginnittup aningaaserivimmi kontoi allat, normu manna naapertorlugu kontotut pioreersutut isigineqartut, kontoni
- Avannaarsuani upernaaq( Avannaani upernaaq) Inuttut sulilluarallarama qanga piniarluarallarama iterpunga ullaannguakkut silarsuaq aaqanna qaamaqisoq inunnik suleqqusilersimasoq Avannaa upernaleqaaq Siniffinnit naqqumut pissikkama uitsaq, sanarsukasillarama sinittut usornanngivipput silammut anillunga puttukkama ila, annivik pinningaalerami Avannaa upernaleqaaq Anukka, tigullugit arpakkama tukummaq anoorikasillarama qimussillu aallaralersut nakallungalu sikumut pigama suaarpakka qimmikka qaa, siumut pisakkalu" aalaniarput" Qanittumut pillagunanngippunga ilaalu susaallagunanngippunga Avannaa upernaleqaaq ilukkullu kiisa isummerpunga suaallassavakkaasit pikkorsuit:
- v6 assuarnaatsuunikkut, ilisimasaqarnikkut, kamajuinnikkut, saamasaarnikkut, Anersaakkut Illernartukkut piviusumillu asanninnikkut, v7 ilumoortumik oqalunnikkut, Guutip pissaaneragut, iluarnerup piinik sakkoqarnikkut saassussinermi illersornermilu, v8 ataqqineqarnermi narrugineqarnermilu, mitaatigineqarnermi nersorneqarnermilu, tammartitsisuusutut uffali ilumoortuulluta, v9 ilisimaneqanngitsutut uffali ilisimaneqarluarluta, toqulersutut uffali inuulluta, pillarneqartartutut uffali naalliutsitaalluta toqutaasimanata, v10 aliasuttuusutut uffali tipaatsuttuinnartuulluta, piitsuusutut uffali amerlasuunik pisuunngortitsisarluta, ajorsartuusutut uffali tamanik pigisaqarluta.
Sentence Syllables with count 253
- Imm. 2. Atuagassiatigut nalunaarutit taamaallaat imarissavaat peqqissaasup aqqa, suliffiup taaguutaa ilanngunneqarsinnaavoq, peqqissaasup sulinermini taaguutaa, najugaa, oqarasuaataata faxiatalu normui, e-mailikkut nassitsivissaq, qaqugu naapinneqarsinnaasoq, tassani ilanngullugit piffissat sulifimminiittanngiffii, suiaassusia qassinillu ukioqarnera, immikkut ilisimasalittut akuerisaanera, suliffiup innarluutilinnit tikikkuminartuunera, misissuisarfiup innarluutilinnut atortulersugaanera il. il. aammattaaq misissuisarfimmut atasumik innarluutillit biiliinut unittarfeqarnersoq il. il., kiisalu misissuinermi katsorsaanermilu periaatsit, utaqqisunut piffissaliussat qanorlu akeqartitsineq
- kommunit ataasiakkaat aamma KANUKOKA-p akornanni isumaqatigiissuteqartoqannginnerani, kommunini annaassiniarnissamut upalungaarsimasut annertussusilerneqarnissaasa ulorianartorsiorfiusinnaasullu tunngavigalugit annertussusiliisarnerup atuutsinneqalernissaata oqallisigineqareernissaata, ilinniartitsinerillu pisariaqartinneqartut aalajangersarneqaqqinnissaasa tungaannut, annaassiniarnissamut upalungaarsimasut annertussusilerneqarnissaannut akisussaaffiup tiguneqarnissaa, tassungalu ilanngullugu ulorianartorsiorfiusinnaasut tunngavigalugit annertussusiliisarnerup atuutsinneqalernissaa kinguartinneqassasoq pillugu KANUKOKA-p qinnuteqaataa Naalakkersuisut akueraat.
- Siunnersuummi aalajangersakkanut ataasiakkaanut nassuiaatit§ 1-imut Nr. 1-imut Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq Naalakkersuisut aallarnisaasunik ineriartortitsinermik ingerlataqarnissamut aningaasassanik ataatsimoortunik UR pilersitsisinnaasut, siunertarineqarluni assersuutigalugu amerlanerusunik imaluunniit annertunerusunik inuussutissarsiornermi ingerlataqalerluni imaluunniit inuussutissarsiornermut suliffeqarfimmi sulisunut suliffissaqartitsinerulerluni inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut iluaqutissarsititsinissaq anguniarlugu, suliffeqarfiit aallarterlaat aammalu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiortut ataatsimut isigalugit nukittorsarneqarnissaat.
- Erseqqissarneqassaaq sulisussamik attartortitsinermi Kalaallit Nunaanni suliffeqarfimmi atorfinitsitaaneq( atorfinitsitaanermut tunngasut) ilanngunneqanngimmat, imaluunniit suliffeqarfiup nunanit allaneersup IR kalaallit suliffeqarfiutaannik immikkut suliassaqartitsineranut tunnganngimmat, assersuutigalugu suliffeqarfiup ataani sanaartortutut il.il. Sulisussamik attartortitsinermi ilanngunneqarput inuit suliffeqarfimmit nunanit allaneersumit IR kalaallit suliffeqarfiutaannut attartortinneqartut, sulisut attartortinneqartut suliassanik kalaallit suliffeqarfiutaasa suliassaasa ilaannik suliaqartinneqartut, aamma kalaallit suliffeqarfiutaata suliassap suliarineqarnissaa il.il. akisussaaffigalugu.
- Immakkut angallat ingutseriaannaq sunaluunniit angallatip ilaanik avatangiisinut ajoqutaasunik piiaasoqarsimanngippat pinngortitamik avatangiisinillu mingutsitseriaannaavoq innuttaasullu peqqissusiannut ajoqutaariaannaalluni Naliliisoqarpoq inatsisissatut siunnersuut manna avatangiisinut, pinngortitamut innuttaasullu peqqissusiannut pitsaasumk sunniuteqassasoq, tassa avatangiisinut mingutsitseraannartut paasineqarnera apeqqutaatinnagu, immakkut angallatit ingutseriiaannat peerneqarnissaannik naggataatigullu imminut ikiorlui iliuuseqarnikkut angallatit peerneqarnissaannik Umiarsualivinni Oqartussat peqqutisinnaanerannut pisinnaatitsinissaq inatsisissatut siunnersuummi qulakkeerneqarmat.
- Avataani sulinermi tapimut, soorlu ilassinninnernut aningaasartuutit kiisalu marloqiusamik inigisaqarnerni aamma saniatigut ajunngitsorsiat, akiligassiissutigineqartunut sukumiisunut aningaasartuutigineqarnerusunut annertunertigut matussusissaapput, soorlu meeqqat paaritinneqarnerannut, atuarfinnut aningaasartuutinut, katissimasatut aapparisap soraarnerussutisiaanut, ilassinninnernut, sillimmatinut hardshipimik angalanernut, tikeraarluni angalanernut, takuniaalluni nuutinneqarlunilu angalanernut, nuunnermut atatillugu aningaasartuutinut, utimut nuunnermut tapinut, suliartorluni angallanneqarnernut ilinniaqqinninnilu aningaasartuutinut qaammatikkaartumik akiliutit ilaapput.
- Imm. 2. Ileqqorissaarnissamut malittarisassat, tak. imm. 1, Naalakkersuisunit akuerineqareernerminni pisortanit, ingerlatsivinnit aamma namminersortut suliffiutaannit aalajangerneqarsinnaapput atuuttussatut, tak.§ 8, imm. 2 aamma 3. Imm. 3. Naalakkersuisut ileqqorissaarnissamut malittarisassiorsinnaapput, tamatumani aamma ileqqorissaarnissamut malittarisassat unioqqutinneqarnerini kinguneritinneqartartussat mianersoqqussuteqarnikkut imaluunniit anisitaanikkut pisartussat pillugit§ 11. Naalakkersuisut pilersissinnaavaat utaqqisunut allassimaffik, ilinniartut ineqarfiini ineqartut qanoq sivisutigisumik ineqartuusimaneri aamma inissamik pisariaqartitsineri aallaavigalugit.
- Suliaannik oqarnermi pineqarput ingerlataannut sinaakkusiussat, ilanngullugit nalinginnaasumik ataatsimiinnerit ukiumut qassiusassanersut, kina ataatsimiinnernut aggersaasinnaassanersoq, ataatsimiinnerit namminermik qanoq ingerlanneqassanersut, ilanngullugu ataatsimiinnerit allattugaassanersut oqaasiinnaassanersullu, siulittaasumik qanoq qinersisoqassanersoq, taasinerit, aalajangiisinnaassuseq, taasinerit amerlaqatigiitsillugit siulittaasup taasinera aalajangiisuussanersoq, taasinerit nalinginnaasumik amerlanerussuteqarnikkut aalajangerneqartassanersut il.il. Imm. 2-mut Aalajangersakkami takuneqarsinnaavoq malittarisassat kingusinnerusukkullu allannguutit Naalakkersuisunit akuerineqassasut.
- Sooq qaqivit sooq inuit qimappigit Qaqqap pilerinartup qaqiuminaatsup tunua nuanneqaaq Nuna nalusaq aqqutigilerpara nuannivimmik atilerpunga uani kuummi imerta aappara oqarpoq imerpugut uku neriniakkit aappara oqaqqippoq Ingerlaqqilerpugut tassuuna ila nuna nuanneqaaq innga haa tuttorsuaq takuiuk aappara oqarpoq Ingerlaqqilerpugut tassuuna nuna ila nuanneqaaq Qiviarakku takuara tuttorsuaq tasermi neriniartoq punngorsoriarluni aappara ammuppaa aapparami saninniinngilaq inngilaq nillialerpunga nuna nuannerunnaarsimavoq imeraluarpunga kuuk mamanngilaq arpaannaq qimaalerpunga kiisa nilliajunnaarpunga tuttorsuup aappara panersileraalu Taamanili suli tassa sajuppunga
- [ Qupp. 28- mi nalunaarsukkat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Kristumiut Aak Pillugu Isumaat Tunngaviusoq AAK AALANNGAAT AKUERINEQARSINNAANNGITSUT Aap aappalaartortai Aap qaqortortai Aap saalimasortai Aap imerpalasortaa KRISTUMIUT ATAASIAKKAAT NAMMINNEQ AALAJANGIGASSAAT Derivatit aap aappalaartortaaneersut IR Derivatit aap qaqortortaaneersut IR Derivatit aap saalimasortaaneersut IR Derivatit aap imerpalasortaaneersut IR[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Siulersuisoqatigiit isummiuppaat kristumiut' aammik nerissanngitsut'[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Derivatimik aammeersumik pissanerlutit aalajangertariaqalissaguit nalunngeqatiginnissutsit sumiginnassanngilat Biibilimi qanoq allassimava?
Sentence Syllables with count 254
- Tamatuma saniatigut tuperneq innermillu maaniinnaq ikumatitsineq, tassunga ilanngullugu gassimik sprittimilluunniit kissaassutinik assigisaannillu atuineq, tamatuma kingorna sumiiffimmi allami, sumiiffigisimasamiit minnerpaamik 100 meterinik ungasissusilimmi taamaallaat pisinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 2. Nunaminertat aalajangersimasumik tupersimaatarfiit innermillu maaniinnaq ikumatitsiviusartut, tassunga ilanngullugu gassimik sprittimilluunniit kissaassutinik il.il. ullunik unnuanillu tallimanik sivisunerusumik atuineq Kommuneqarfik Sermersuumit kommunip ileqqoreqqusaatigut, Nunami Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmit atuutilersinneqartutigut, toqqarneqarsinnaapput.
- § 58. Kisimiilluni qinigassanngortittoq kattusseqateqarani qinigassanngortissimasoq pissutsit§ 54-imi imaluunniit§ 55-imi taaneqartut tunngavigalugit ilaasortaajunnaarpat naammaqqutissamik qinersineqassaaq, taamaattoq tak.§ 59. Imm. 2. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq, partii sinnerlugu kattusseqatigiittulluunniit qinigaanikkut pissarsiaalluni, ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit qinersivimmi qinigassanngortissimasaanit qinigaanngitsunit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq, tak.§ 46. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq nunami sumiiffiup sinniisaatut qinigaanikkut pissarsiaappat ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit kommuniusimasumi qinigaanngitsumit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq.
- Taamaattoq siunnersuummi§ 13-ip malitsigisaanik usinik imaatigut assartuinermut inatsit atortuusussaanngilaq suliniutini angisuunut inatsit naapertorlugu akuersissummik pigisaqartup imaatigut assartuinissaani, assartuisitsisussap uppernarsarsinnaappagu( 1) malunnaatilimmik aningaasartuuteqarnerunermik kinguneqassasoq imaluunniit assartuinermut kinguarsaataassasoq, assartuineq imaatigut assartuisarnermi inatsimmi§ 4, imm. 2 naapertorlugu kisermaassilluni usinik imaatigut assartuisuusussaatitaasumit ingerlanneqassappat, imaluunniit( 2) assartuisussaatitaasoq nr. 1-imi pineqartoq unammillersinnaanngippat, teknikkikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut, assartuinermik ingerlatsisuunissaminut.
- Taamaattumik imm. 2-imi siunnersuut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup suliffeqarfimmi nakkutiginnilluni misissuinerata Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup eqqartuussivimmi aalajangiisoqarneratigut aammalu peqqissaartumik kinaassutsimik uppernarsaatitalimmik, takuuk imm. 4, suliffeqarfiup paasissutissanik qarasaasiamiittunik ittunik suliarinnittartuata avataaneersup IR iniutaannut, tassani suliffeqarfimmut tunngasunik paasissutissanik, ilanngullugit isumannaallisaalluni assilisat, paasisaqarniarluni assiliiniarlunilu isersinnaanissamik ilaqartinneqarnissaanik inatsisitigut tunngavissamik siunnersuut imaqarpoq.
- "§ 45. Inuk Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartoq aammalu tamakkiisumik akileraartussaatitaasoq, tamatumunnga akuersissummik piumasaqaateqarfiunngitsumik inuussutissarsiutiginagu aatsitassanik kaanngaqqallutik nunamiittunik ittunik katersisinnaavoq, taamaattoq takukkit§§ 45 b- 45 d. Imm. 2. Nunaqavissoq imm. 1 malillugu aatsitassanik katersorneqartunik tuniniaappat, aatsitassanik taamaattunik suliareqqiippat taakkualu tunillugit, imaluunniit aatsitassanik taamaattunik tuniniaanissaq imaluunniit suliareqqiinissaq tuniniaanissarlu siunertaralugit Kalaallit Nunaanniit annissippat, aatsitassanik katersineq inuussutissarsiutigineqarsimassaaq aammalu§ 45 a- imi pineqartunut ilaassalluni.
- Imm. 4. Imm. 3 naapertorlugu aningaasartuutinik nakkutilliinermi paasineqarpat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kommunit Namminersorlutilluunniit Oqartussat aningaasartuutaat pillugit inaarutaasumik naatsorsuutit kommunit Namminersorlutilluunniit Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi isertitaasa 2,5 procentii sinnerlugit sipporneqarsimasut, kommunalbestyrelsip kommuni sinnerlugu imaluunniit Naalakkersuisut Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit ullut 30-t qaangiutsinnagit aningaasanit tamarmiusunit atorneqarsinnaasut killilissavaat, tassa ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi missingersuutit sipporneqarnissaannik naatsorsuutigisap annertoqataanik killilissavaat, taamaattorli imm. 5 takuuk.
- Piffissap taassuma kingorna aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut tunniunneqarsinnaapput, ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat naalagaaffimmit Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaannik ikilisitsinermik kinguneqarpata, takuulli imm. 3. Imm. 3. Ukiumi naatsorsuiffiusumi, naatsorsuiffiusuniluunniit missingersuusiorfinniluunniit tulleriinni, Namminersornerullutik Oqartussat, aatsitassarsiornermit aningaasatigut iluanaarutaat, perngaammik ima amerlatigilerpata, Qallunaat Naalagaaffianit ukiumut Nunatta Karsianut tapiissutinit amerlaninngorlutik,- taava Aningaasaateqarfiup toqqortaanik, Namminersornerullutik Oqartussanut
- eqqissisimatitsinissamik imaluunniit allatigut kulturikkut kingornussanik illersuinissamik isumaliuteqartoqartillugu, tak.§ 24, imm. 1, tamatumunnga atatillugu ilisimatitsisoqareertillugu, tak.§ 25, imm. 3, imaluunniit immikkut akuersissuteqarnissaq pillugu suliamik ingerlatsisoqartillugu, tak.§ 24, imm. 3, oqaaseqatigiit aappaat, imaluunniit§ 24, imm. 4, oqaaseqatigiit aappaat, ingerlatsinerit sumiiffimmi kulturikkut kingornussanut annertuumik sunniuteqarsinnaasutut isigineqartillugit suliat aatsaat aallartinneqarsinnaapput nalilersuisoqareerpat ingerlatsinerit kulturikkut kingornussanut qanoq sunniuteqassanersut pillugu, tamannalu pillugu nassuiaasiaq Naalakkersuisunut akuerineqareerpat.
- ILINNIARTUT nuanninngikkaluartoruna paasilerlugu ilinniartut atuartitama inuuneq ilungersoratik atorniarallaraat inuusuttuuneq nuannivissoq qiimasaarfigalugu pequffataarlutik inuullutik hjemmestyre akimangaartoq pinnagu utaqqiinnarsinnaajunnaarpugut inuikkuuneq ataannartittariaqarparput paasillugu nukiusoq kimittooq hjemmestyremi sorsuutigisaavoq nukivik kukivut allaat qaqortillugit tupinnartuliatut piviusoq timitalertariaqarparput hjemmestyrep iluani paasivara ilinniartitakka utaqqiinnartut imaqanngitsumillu nakkussisut oqarlutik uumaangaa silaqaraluarpit ilissiuna hjemmestyrep timitassai patajaatsut oqaloqatiginiakkakka paasinnikkumanngitsutut illakuluinnalerput
- [ Qupp. 25- mi diagrammi/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Assiliivik motion controlimik taaneqartoq atorneqarpoq titartakkat' uummassuseqartinniarlugit'[ Qupp. 22, 23- mi assiliartat] Siullermik storyboard sananeqarpoq[ Qupp. 23- mi assiliartat] Immikkoortut isiginnaartitsisartunik immiussat amerlanersaat Danmarkimi immiunneqarput[ Qupp. 24, 25- mi assiliartat] Eqqumiitsuliortut 230- nik assigiinngitsunik titartaallutik qalipaallutillu assilialiorput[ Qupp. 25- mi assiliartat] Qarasaasiamik katiterinerup, sunniutillit assigiinngitsut, oqaluttuap, nipilersuutitaata nipitaatalu videoliaq naammassilluartippaat Jiisusitut eqqumagit" Eqqumagitsi, qinugitsilu.
Sentence Syllables with count 255
- Naalagaaffeqarigiinnermi pisortat ingerlatsiviini suliffeqarfiutaannilu sulisut nunaqavissut tikisitallu akornanni akissarsiat sulinermilu atugassat assigiisinneqalernissaatPeriarfissaqartillugu Naalagaaffeqarigiinnermi pisortat ingerlatsiviini suliffeqarfiutaannilu kiffartuussinerit sumiiffimmi suliffeqarfiit aqqutigalugit isumagineqartalernissaatAtlanitikup avannaamiut Folketingimi ilaasortat sisamaasut nunanut allanut tunngatillugu ataatsimiittartoqatigiinni, illersornissamut ataatsimiititaliami, inatsisit atortinneqarnerat pillugu ataatsimiititaliami aammalu Kalaallit Nunaat Savalimmiullu pillugit ataatsimiititaliani aalajangersimasumik inissaqartitaalernissaatKalaaqativut Kalaallit Nunaanniit Danmarkimut nuuttartut qanimut malinnaaffigineqarnissaatInatsisitigut suliaqarnerit ataatsimut isigalugit malinnaaffigeqqissaarneqarnissaat
- Konto pingaarneq 01.10.13-imut, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat Konto pingaarneq 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat-mi atuinerussutinik imaluunniit atuinikinnerussutinik ukiumut aningaasaliiviusumut tullermut nuutsisinnaanissamut Inatsisartut siulittaasoqarfiat piginnaatinneqarpoq Konto pingaarneq 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat-mut nassuiaatit Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianut aningaasaliissutit pitsaanerusumik atorneqarnissaat oqaasertaliussatigut periarfissinneqarpoq, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianit Islandimiittumit ittumiit akiligassat Inatsisartunut nassiunneqartut tunuliaqutaralugit naatsorsuisoqartarpoq.
- KNI, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik, Allorfik, HECA Nuuk, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Brugseni, MIO, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Meeqqat Atuarfianneersut IR Kattuffiat( IMAK), Sulisitsisut, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Imigassaq Ikiaroornartullu pillugit Siunnersuisooqatigiit, KANUKOKA, Pisiffik, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Sermitsiaq.AG, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Carlsberg aamma Kommuneqarfik Sermersooq.
- Ilinniagaqartup piffissaq tapiiffigineqarsinnaasoq ilinniarnerminik sivikillisaanneqarneq pissutigalugu sivikillisissimappagu, tak.§ 21, imm. 4, killissarititaq annikillisinneqassanngilaq, tak.§ 20, imm. 1. Imm. 3. Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup tamanna pillugu qinnuteqartoqareerneratigut aalajangersinnaavaa, killissarititamik ilassutitut qiugassat amerlineqarnissaat, tak.§ 20, imm. 1, uppernarsineqarsinnaasumik napparsimanerup imaluunniit pissutsit immikkut ittut allat ilinniagaqartumut namminermut tutsinneqarsinnaanngitsut nassatarisimappassuk, ilinniagaqartup ilinniakkaminik naammassinnissinnaannginnini pissutigalugu ilinniakkamut allamut nuuttariaqarnera.
- Kapitali 2 Ukiumoortumik UR naatsorsuusiortarneq pillugu inatsisimmi aalajangersakkat atortarneri§ 2. Nukissiorfiit Kalaallit Nunaanni ukiumoortumik UR naatsorsuusiortarneq pillugu inatsit pillugu peqqussut qaqugukkulluunniit atuuttoq naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut sakkortuumut atugassat atortullu innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR aammalu Nukissamik pilersuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 14, 6. november 1997-imeersumi IR malittarisassat malillugit inuiaqatigiit isiginiarlugit suliffeqarfik Namminersorlutik Oqartussat pigisaattut ingerlanneqartuunerata kingunerisaanik nikingassutit atorlugit ukiumoortumik UR nalunaarusiortassapput.
- Kontomut pingaarnermut 24.11.14 Naqissusiinermut akitsuutit Nr. 1. Naqissusiinermut akitsuuteqartitsinnginneq Uppernarsaatit, taarsigassarsinermut uppernarsaatit, takussutissiat aamma udskrifter og attester m. v., attestit il.il. Royal Arctic Line A/S-ip Nuummi talittarfimmi illuutaasa Namminersorlutik Oqartussanut agguaanneqarnerinut, kingornalu illuutinik suliffeqarfimmut inuiaqatigiinnut iluaqutaasumut namminersortumut, tikeraat ornittagaannik takornariaqartitsivinnillu pilersitsisarneq ingerlatsisarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 28. november 2016-imeersoq IR tunngavigalugu Namminersorlutik Oqartussanit pilersinneqartumut akeqanngitsumik tunniussinermut atatillugu naammassineqartut pisortanut naqissusiinermut akitsuuteqartinneqassanngillat.
- Pisinnaatitsissummik pigisaqartup piiaanissamut akuersissummik tunineqarnissamut pisinnaatitaalernissaanut, Australiamiut nalunaarusiornernut malitassiai" The JORC Code", Canadamiut nalunaarusiornernut malitassiai" National Instrument 43-101 Standards of Disclosure for Mineral Projects", uunga" the CIM Definition Standards on Mineral Resources and Mineral Reserves, the" CIM Definition Standards" innersuussiviusoq, Sydafrikamiut nalunaarusiornernut malitassiai" The SAMREC Code" imaluunniit Europa-mi tamarmi nalunaarusiornermut malitassat" The PERC Reporting Standard" malillugit"indicated resource"-imi k(" qanoq peqarsinnaatigineqarnik") uppernarsaasoqarsimappat, peqarfiup paasinarsisinneqarsimanissaa pillugu piumasaqaat naammassineqarsimassaaq.
- "§ 33 e. Digitalimik kiffartuussisarfikkoortumik UR illuutinik aalaakkaasunik attartortitsinernik kiisalu taakkununnga akiliinernut sullissisoq, akileraarutissat annertussusilernissaannut atugassanik ukiut tamaasa kaammattorneqarani akileraartarnermut ingerlatsivimmut sullissinerup imarisai pillugit paasissutissiissaaq, ilanngullugit attartornermut akiliutinik tigusisoq, immikkoortoq attartortinneqartoq, ullut unnuallu attartortitsiviusut, akiliutit ingerlateqqinneqartut annertussusaat, kontunormu attartornermut akiliiffiusoq pillugit paasissutissat, kiisalu attartortitsisoq pillugu paasissutissat, ilanngullugit aqqa, najugaa, cpr nr. assigisaaluunniit attartortitsisup qularnaatsumik____________________ UKA 2019/18 AN suliap nr. 2019- 630 6
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Kalaallit 1________________________ UKA 2019/146 IIAN- Suliap nr.:
- Imm. 2. Immikkoortortaq ingerlatami ilaatut suliami imm. 1, nr. 1-imi nassuiaatigineqartut ilaannik ataatsimik arlalinnilluunniit annerpaamik ingerlatalittut isigineqassaaq imaluunniit siunertanut§ 8, imm. 1, nr. 2-mi taaneqartunut aningaasaliinernit, aningaasaleeqqinnernit imaluunniit aningaasatigut pigisanik nalilinnik niueruteqarnermit immikkoortortaq isertitami tamarmiusut annertunerpaartaanik isertitaqartutut isigineqassaaq immikkoortortap isertitai tamarmiusut sulianut pineqartunut attuumassuteqarsinnaasut piffissani matuma kinguliani allassimasuni piffissami sivikinnerpaami immikkoortortap isertitai tamarmiusut annertoqatigippagit imaluunniit taakku 50 pct.-imik qaangerpagit:
Sentence Syllables with count 256
- Avatangiisit innarlitsaaliorneqarnissaannik Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut peqqussutaat nr. 8, 15. november 2007-imeersoq IR( Igitanik maaniinnarmiititsinaveersaarneq ititsinaveersaarneq, tassunga ilanngullugit avatangiisinut tunngassuteqartut eqqartuussisutigoortinneqartarneranni UR periaatsit nutaat kiisalu piginnaatitsissutit erseqqissaavigineqarnerat) Atuussimasoq( Historisk)§ 1 Avatangiisit innarlitsaaliorneqarnissaannik Inatsisartut peqqussutaanni nr. 12-imi, 22. december 1988-imeersumi IR, Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 13. maj 1993-imi, Inatsisartut peqqussutaanni nr. 14-imi, 31. oktober 1996-imi aamma Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1-imi, 21. maj 2004-mi allanguuteqartinneqartumi, imaattut allannguutigitinneqassapput:
- Taamaattumik allannguutissatut siunnersuut manna aqqutigalugu sulisoqarnermi inatsisitigut maleruaqqusat Kalaallit Nunaanni sulisunut nunanit allaneersunut IR qanoq atorneqamissaasa erseqqissaatigineqarnissaa aammalu suliniutini angisuuni pissutsit pillugit annertunerusumik ersarissaanissaq siunertaralugu taakkununnga atatillugu sulisoqarnermi inatsisitigut maleruaqqusanik atuineq pillugu aalajangersakkanik allanik aalajangersaanissaq Naalakkersuisut kissaatigaat, taamaalilluni pisortani oqartussaasut, suliniutinut ingerlatseqatigiiffiit, sulisartut kattuffiisa aammalu sulisitsisut kattuffiisa maleruaqqusat malillugit sulinissaat atuinissaallu oqinnerulersinnaaqqullugu.
- Taamaattoq Naalakkersuisut aalajangersakkami maleruagassat siunnersuutigineqartut tunngavigalugit Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap ilusiliivigineqarneranik allannguuteqartitsisinnaassanngillat, tassa imaappoq ilaasortat sioqqutsisumik inuussutissarsiornermi atuisartullu kattuffiinit inassuteqaatitaqanngitsumik toqqarneqartut amerlassusaasa aammalu ilaasortat inuussutissarsiornermi atuisartullu kattuffiinit inassutigineqartut amerlassusaasa agguarneqarneranni, taamatullu ilaasortat inuussutissarsiornermi atuisartullu kattuffiinit inassutigineqartut aamma ilaasortat kattuffinnit allanit inassutigineqartut agguataarneqarnerat allanngortinneqarsinnaassanngilaq.
- § 45. Umiarsuarmit imaarsineq imaluunniit imaarsisoqarsinnaaneranut ulorianartorsiorneq Inatsisartut inatsisaannut imaluunniit maleruagassanut taanna naapertorlugu aalajangersarneqarsimasunut, imaluunniit§ 58-imi pineqartunut ilaasunut akerliusoq pisimappat, aammalu inerteqquteqarneq peqqussuteqarnerluunniit imaani mingutsitsinissamik pitsaaliuinissaq akiuiniarnissarluunniit pisariaqartinneqarpat, Naalakkersuisut aamma oqartussaasut§ 49-imi taaneqartut umiarsuup ingerlaqqinnissaanut allanilluunniit suliaqarnissaanut inerteqquteqarfigisinnaavaat, imaluunniit imaatigut angalanermi imaluunniit allanik suliaqarnermi maleruagassat aalajangersimasut malinneqarnissaannik peqqusinnaallugu.
- Nalunaarasuartaateqarnikkut peqqussutip§ 2, imm. 1-ani aamma imm. 3-ani taamaalilluni ammaanneqarpoq periarfissaq aalajangersakkat taakku marlukaallaavigalugit tamanut ammaassinissaq internetsikkut sullissineq aamma ikkuffeqanngitsumik attaveqaqatigiittarneq pillugit eqqarsaatigalugulu sullissinissamik neqerooruteqartut uiguleriiaat nalillit ilaat annertunerusoq pigilersinnaagaat piumasaqaatit, ileqqorineqartut§ 2-llu kingunerisaanik killilersuinerit, taassuma ataaniilluni illuni ilaatigut sullissinermik neqerooruteqartut illoqarfiit nunaqarfiilluu ataasiakkaat akornini attaveqaatiliisinnaanngimmata aamma illoqarfiit nunaqarfiillu ataasiakkaat iluini attaveqaatit ikkuffeqanngitsuussammata.
- Kattunneq naatsorsuutit ulluannit akileraartarnikkut sunniuteqartinneqassappat, ulloq taanna suliffeqarfiup aningaasaliisup nalinga, suliffeqarfimmi aningaasaliisumi aktianut piginneqataassutinulluunniit akiliuteqartumut ersersinneqartutut, suliffeqarfiup aningaasaliisup tunniunneqarnermini nalingata kiisalu suliffeqarfiup tigusisussap pigisanik akiitsunillu tunniunneqartunut pissarsinermini nalingata naatsorsorneqarnerinut tunngavigineqassaaq, suliffeqarfiullu tigusisussap isertitanik naatsorsuusiornermini ilanngutissavai isertitat aningaasartuutillu suliffeqarfimmut tunngasutut isigineqarsinnaasut, suliffeqarfiit kattunneqarnerat ulloq taanna nalillit tunngavigalugit pisimasuuppat.
- 1) piffissakkaartumik akiliutit, piffissap ingerlanerani milliartunngitsut, piffissami isumaqatigiissutip atuunnerani ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartartut, imaluunniit sillimmaserneqarsimasup 90-inik ukioqalernissaata tungaanut, piffissaq sorliup sivikinnerunera apeqqutaalluni, 2) aningaasanik tigusinermi, taarsigassarsinermi imaluunniit allatigut inuup pissarsiarisinnaasaanut isumaqatigiissut isumaqatigiissutitut naleqanngilaq, isumaqatigiissut atorunnaarsinneqanngippat, 3) aningaasat, toqusoqarnerani tigusassanngortinneqartut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigissutip atorunnaarsinnerani imaluunniit taamaatinneqarnerani tiguneqartussat isumaqatigiissut pillugu
- "§ 31. Imm. 4. Najugaqarfittut ulluuneraniluunniit neqeroorummi pisortap, imaluunniit sulisup, pisortamit taamatut iliornissamut piginnaatinneqartup matunik ammaassutit immikkut ittut inummut ataatsimut arlaqartunulluunniit atorsinnaagai kommunalbestyrelsi aalajangiisinnaavoq, imaappat 1) inuup inuilluunniit arlallit najugaqarfittut ulluuneraniluunniit neqeroorummik qimatsinermigut/ qimatsinermikkut timikkut annertuumik ajoqusernissamut imminut allanilluunniit ulorianartorsiortitsilernissaa aarlerinaateqarpat, aamma 2) aarlerinaatip tamatuma pinngitsoortinnissaanut pisuni ataasiakkaani pissutsit tamanna pisariaqarluinnartippassuk, aamma 3) inatsimmi periarfissat sinneri kinguneqanngitsumik atorneqareersimappata.
- Isumaginninnermi suliassaqarfimmi nakkutilliisarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 30, 20. december 2019-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 12. november 2001-imeersumi IR§ 1, imm. 2, Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 26. juni 2017-imeersumi IR§ 8, imm. 6,§ 11, imm. 5 aamma§ 37, imm. 7, Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 12. juni 2019-imeersumi IR§ 62, imm. 4,§ 63, imm. 4,§ 64, imm. 6, aamma§ 68, imm. 4, aamma Utoqqarnik paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11 ulloq 30. oktober 1998-imeersumi IR§ 5, imm. 4 malillugit tullinnguuttut makku aalajangersarneqarput:
- Kinguaanut nakuussutigeqqullugu Kiguaanut nakuussutigeqqullugu siuaasat tunissutigaat siunissami nappatigeqqullugu issingaartumi ikkutaraat puisinnguanik piniarneq suli maanna inuutitsisoq Siuaasat atukkatik suussappata taakkuninnga pisarsimavaat sinerissami illuliussagunik taakkua tunngavissarivaat puisinnguanik piniarneq nakuarsuit tunngavigaat Sooq kalaaleq inuunialissaguni atugartuut pisarnerisut sooq inuttut inuunialernermini nikaginnilluni pissava puisinnguanik piniarneq kalaviip ilisarnaqutaa Nikaginngileqaara inuutillunga siuaasama tunniutaat puigussanngilakkalu nersorlugit siuaasat sapiitsorsuit puisinnguanik piniartut nunama ilisarnaqutai 1959
Sentence Syllables with count 257
- Imm. 3. Ilisimasortatut pisinnaassuseqartutut paasineqassapput inuit, 1) aallaaniarnermut eqqissisimatitsinermullu aalajangersakkanik aamma aallaasit pillugit inatsimmi aalajangersakkani malittarisassanik atuuttunik ilisimasaqartut, 2) akuersissummi nersutit pineqartut pillugit naleqquttunik ilisimasaqartut, 3) pissusissaatut pisanik tammajuitsussiassanik piareersaallutik suliaqarsinnaasut 4) allamiut oqaasiinik atorneqartunik ilisimasaqartut, 5) nunamik aallaaniarfiusumik ilisimasaqarluartut, 6) aallaaniarnermut tunngasunik immikkut ilisimasaqartut, aamma 7) akiliuteqarluni aallaaniartitsinerni isumannaallisaanernut tunngasutigut isumannaatsumik ingerlatsisinnaasut.
- Taarsigassarsisup nammineerluni, imaluunniit taarsigassarsisup eqqartuussissuserisuata, aningaaseriviata taarsigassarsisumulluunniit siunnersortaasup allap Naalakkersuisut taarsigassarsiarititaannut qularnaveeqqutitut qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermut allagartap suliarineqarnissaa, tamatuma ataani qularnaveeqqusiussatut allagartap Akileraarnermut Pisortaqarfimmit naqissuserneqarnissaa aammalu Kalaallit Nunaanni eqqartuussiviup nalunaarsuisarfianut nalunaarsorneqarnissaa isumagissavaa, tamatumalu kingorna qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermut allagartap naqeqqaarnera Naalakkersuisunut, taanna tunngavigalugu taarsigassarsianik tunniussisussanut nassiutissallugu.
- Piffissami akitsuusiiffissami akitsuusigassat tassaapput nioqqutissat akitsuusigassat kiassarnermut, innaallagissiornermut imaluunniit motoorimut ikummatissatut atorneqarsimasut millissutinik assigisaannillu taperlugit, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 2, imm. 1, imaluunniit akitsuuteqarfiusumut eqqunneqarsimasut, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 2, imm. 2. Taassuma saniatigut ilanngaatigineqassapput nioqqutissat akitsuusigassat§ 5, imm. 1 naapertorlugu akitsuusigaanngitsumik uninngasuutinut ilassutaasimasut, nioqqutissammi taakku tassuunakkut akitsuuserneqassanngillat, aatsaalli akitsuusigassanngussallutik kiassarnermut, innaallagissiornermut imaluunniit motoorinut ikummatissatut atorneqarunik.
- Kiisalu kapitali 8-mi malittarisassaqarpoq ilinniarnermi taarsigassarsiat taarsersorneqarnerannut ikiorsiisarneq pillugu, ilinniagaqarnermut akiitsunik taarsersuinermut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 24-mi, 3. november 1994-imeersumi IR atuuttumi, siunnersuutip atuutilerneranut atatillugu atorunnaarsinneqartussatut siunnersuutigineqartumi aalajangersakkanik ingerlatseqqinnerusunik, taamaattorli imaalillugu ilinniarnermi akiitsut siunnersuutip atuutilinnginnerani akiitsuulersimasut ilinniagaqarnermut akiitsunik taarsersuinermut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuuttumi malittarisassat malillugit suli malittarisassaqartinneqartussanngorlugit.
- 1) meeqqamut amigartumik isumassuisoqarpat isumassuisoqanngippalluunniit, 2) timikkut tarnikkulluunniit persuttaaneqarsimappat, paarsinerluttoqarsimappat kinguaassiutitigulluunniit innarliisoqarsimappat, 3) meeqqami imaluunniit meeqqap qanigisaanik atornerluinermik ajornartorsiuteqartoqarpat, pinerlunniartartoqarpat allatigulluunniit inuuniarnikkut annertuunik ajornartorsiuteqartoqarpat, imaluunniit 4) meeqqami meeqqalluunniit qanigisaanik pissutsikkut naleqqussarnissamut allatigulluunniit ajornartorsiuteqartoqarpat, Imm. 2. Imm. 1 malillugu taamaallaat aalajangiisoqarsinnaavoq, ajornartorsiutit meeqqap angerlarsimaffimmi najugaqaannarneratigut aaqqinneqarsinnaanngitsut kommunalbestyrelsip tunngavissalimmik ilimagippagu.
- "§ 33 e. Digitalimik kiffartuussisarfikkoortumik UR illuutinik aalaakkaasunik attartortitsinernik kiisalu taakkununnga akiliinernut sullissisoq, akileraarutissat annertussusilernissaannut atugassanik ukiut tamaasa kaammattorneqarani akileraartarnermut ingerlatsivimmut sullissinerup imarisai pillugit paasissutissiissaaq, ilanngullugit attartornermut akiliutinik tigusisoq, immikkoortoq attartortinneqartoq, ullut unnuallu attartortitsiviusut, akiliutit ingerlateqqinneqartut annertussusaat, kontunormu attartornermut akiliiffiusoq pillugit paasissutissat, kiisalu attartortitsisoq pillugu paasissutissat, ilanngullugit aqqa, najugaa, cpr nr. assigisaaluunniit attartortitsisup qularnaatsumik kinaassusersinissaanut naleqquttoq.
- Napparsimasoq§ 14-imi pineqartoq napparsimavimmit angerlartitaanermut atatillugu isumaqatigiissuteqarfigineqarnissamut peqataajumanngippat nakorsaanerup akisussaaffigaa napparsimasup nakorsarneqarnissamut tunngasutigut aamma isumaginninnikkut neqerooruteqarfigineqarnissamut ataqatigiissaakkamik pilersaarusiortoqarnissaa, takuuk§ 15. Napparsimavimmit angerlartinneqarnermut atatillugu isumaqatigiissuteqartoqarsimappat imaluunniit ataqatigiissaakkamik pilersaarusiortoqarsimappat tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiup aamma pisortaqarfiit allat, peqqinnissamik suliallit il.il. akornanni paasissutissanik, napparsimasup inuttut nammineq inuuneranut tunngasunik paarlaasseqatigiittoqartarsinnaavoq.
- Kiisalu Utoqqaat illersuisuata aqutsinermi allaffissornikkut oqartussatut aaqqissuussaanerata nassataanik, Utoqqaat Illersuisuata sulianik ingerlatsinera ombudsmandip piginnaatitaaffianut ilaavoq, tak. Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 1. juni 2017imeersumi IR§ 7. 2.2. Utoqqaat illersuisuata eqqartuussivinnut aammaa aqutsinermi allaffissornikkut oqartussanut attuumassuteqarnera Siunnersuuteqarnermi siunnersuutigineqarpoq, eqqartuussiviit, Inatsisartut taakkulu sullissiviisa aamma aqutsinermi allaffissornikkut oqartussaasut, matumani naalakkersuisoqarfiit, Naalakkersuisut aamma kommunit aalajangiiffigisaat pillugit oqaaseqarsinnaanermut Utoqqaat illersuisuat piginnaatinneqassasoq.
- a) Aningaasanik niuerfinnik niueqateqarneq, tassa imaappoq checkit, aningaasanik taarsiineq, akiliuteqarnermut uppernarsaasiissutit, aningaasalersuinikkut isumaqatigiissutit il.il., allamiut aningaasaataannut taarsiinerit, aningaasanik niuernermi, ernialersuinermi aningaasanillu nalilersuinermi atortulersuutit, pappiaqqat nalillit tunineqarsinnaasut imaluunniit nioqqutissiassanut ulluni aalajangersimasuni akiliiffissat pillugit isumaqatigiissutit, b) pappialanik nalilinnik kisimiilluni peqatigiilluniluunniit aqutsineq, imaluunniit c) aningaasatigut pigisanik nalilinnik imaluunniit inuit allat sinnerlugit aningaasanik aningaasalersuinerit, ingerlatsinerit aqutsinerilluunniit allat.
- putsuarimmi aallaannaqaagut ilummullu taava isertiinnaqaagut avaqqutitsiaannaq Qasigiannguit nuannaarluta ingerlaannaleqaagut soorlu imaannaq taartilereerpoq Sermitsiaarlu qaqqaannaviisoq uiariaannaq ilummut tamattaat aquuteralappalaaq uernaamminarmat aaqanna Qoornoq pukkeratappoq maani manimmi alliartuaarpoq niulluta Qoornumut akunnilaariaannaq ersiimimmat seqineq seqininnguaraakkit illimmi aqqut narlungatippat putsup iluani ingerlalluaannaq iluliamininnguit nalunaaqutaapput erinitsalerneq seqineerunneq siunerput taava taarsiimeqaaq sunaaffa nunarsuaq sinerniagarput takorusuleqaara Innajuattoq aarimmi aana ersiimisaarpoq Innajuattoq soorlu nuattoq putsup kinguneranik isugutannguartoq...
Sentence Syllables with count 258
- Iliuusissatut poortukkat pingasut pineqartut timitalersorneqarnissaat pillugu Naalakkersuisut tigussaasunngorlugit takorluugaat Knud Kristiansen-ip Asii Chemnitz Narup-imut saqqummiuppai, matumani aamma Nuummi mittarfiup 1799 meterinngorlugu atlantiku ikaarlugu mittarfittut atorneqartussanngorlugu tallineqarnissaa aammalu tallineqarneranut atatillugu atortulersuutit naleqqussarneqarnissaat nutaamillu utaqqisarfiliortoqarnissaa ilanngullugit, Asii Chemnitz Narup-ip saqqummiuppaa talliliisoqarnissaanut atatillugu Kommune mittarfiup tungaanut aqqusinermik naleqqussaanissaminut pilersaarusiuleruttortoq aammalu minnerunngitsumik nunatsinni illoqarfiit pingaarnersaanni inuussutissarsiornermik ingerlataqartut oqaloqatigilluarneqalereersut.
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 3, imm. 1-imik,§ 6, imm. 1-imik,§ 8, imm. 1-imik,§ 9, imm. 1-imik,§ 10, imm. 1-imik,§ 14, imm. 2-mik 3-milluunniit unioqqutitsisoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, 5) nioqqutissanik, inatsit manna naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq pisorluunniit.
- Tamatumunnga patsisaavoq unammillernermi pitsaaqutit taamaattut isumaqarfigisariaqarmata suliffeqarfiit unammilleqatigiittut ajugaaffigisinnaasat namminneq ilusilersuinermik ineriartortitsinermikkut, pilerisaarinermikkut il.il. Imm. 2-mut Siunnersuummi imm. 2-mi erseqqissarneqarpoq Unammilleqatiginnermut Ataatsimititaliamut periarfissaasinnaasoq niuerfiup pingaarutillip unammillersinnaasullu misissornerannut atugassatut paasisimasallit ilanngunneqarnerat, pingaartumik Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq imaluunniit Unamilleqatigiinnermik Nakkutilliisoqarfik pisarialinnik akissaqanngippat imaluunniit suliaqarfimmut tunngasunik naammattumik suliamut tunngasunik ilisimasaqanngippat.
- Kapitali 13 Naamagittaalliuuteqarsinnaaneq§ 39. Inatsisartut Inatsisaat manna toqqammavigalugu kommunalbestyrelsimit aalajangiisimanerit inatsisartut peqqussutaat Inunnik Isumaginninnerup aqunneqarnera aaqqissuusaaneralu pillugit aalajangersakkat naapertorlugit Isumaginninnermi Maalaaruteqartarfimmut suliassanngortinneqarsinnaapput, taamaattorli takuuk imm. 2. Imm. 2. Siusinaartumik pensionisiaqartitsisarnermi isumasioqatigiit siusinaartumik pensionisiaqalersinnaanermut itigartitsilluni imaluunniit sulisinnaassutsip annertussusia pillugu naliliinerit nalileeqqilluniluunniit aalajangiinerat§§ 12 siusinaartumik pensionisiaqartitsisarneq pillugu maalaaruteqartarfimmut suliassanngorteqqinneqarsinnaapput.
- Kapitali 6 Akiuiniariaatsit§ 8. Uumasunut Nakorsaqarnermut Inuussutissalerinermullu Oqartussaasup suliniuteqarneratigut nunami pineqartumi uumasunik nerisassanillu allanik, nioqquteqarnermi, kiisalu uumasuuteqarnermi pingaarnertut tunisassiornermi uumasut nappaataasa inunnut tunillaassorsinnaasut taakkulu akuutissartaasa siaruaassinnaasut ikilisarneqarnissaannut akiuiniariaatsit immikkut ittut atorneqarsinnaanissaat atorneqartussaanerilu aalajangiiffigisinnaavai Imm. 2. Periutsit imm. 1-imi taaneqartut atorneqarnissaannut piumasaqaatit, taakkununnga ilanngullugit uppernarsaatit suleriaatsillu pisariaqartut pillugit malittarisassanik Naalakkersuisut akuersisinnaapput.
- Inatsisartuni Naalakkersuisunilu il.il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il.il. pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 42, 23. november 2017-imeersoq IR( Inatsisartunut ilaasortanut Naalakkersuisunullu ilaasortanut soraarnerussutisiaqarnissamik aaqqissuussinerit)§ 1 Inatsisartuni Naalakkersuisunilu il.il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il.il. pillugit Inatsisartut inatsisissaanni nr. 22-mi, ulloq 18. december 2003-meersumi IR, ilaatigut inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 27. marts 2006-imeersukkut IR, inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 15. april 2011-meersukkut IR kingullermillu inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allanngortinneqassapput:
- 1) nalilersuisarneq aamma ineriartortitsineq siunnersuisarnermik ingerlatsinermi, 2) siunnersuisarnerit ataqatigiissaarnissaat, 3) siunnersuisarnermut tunngatillugu paasissutissiisarneq, 4) siunnersuisarnermit atortussanik suliaqartarneq siammartiterisarnerlu, 5) ilitsersuisartunik ilinniartitsisarneq ilinniaqqittarnerlu, 6) supervision-ertitsisarneq najukkani ilitsersuisarfinnut atatillugu, 7) misilittakkanik aamma ilisimasanik avitseqatigiittarneq, 8) attaveqaqatigiiffiliortarnernut tapersersuisarneq, aamma 9) tarnikkut aamma isumaginninnikkut siunnersuisarneq, tamatumani aamma peqqissaasarneq ilinniagaqartunik, tak.§ 18, imm. 2." 2.§ 7, imm. 2, imatut oqaasertalerneqassaaq:
- Tamatuma saniatigut Inatsisartut inatsisaanni aalajangersagaapput ilinniartitaanerit suut Ilisimatusarfiup neqeroorutigisinnaanerai, piffissaq tamaat imaluunniit piffissap ilaani ilinniakkatut neqeroorutigineqarsinnaanersut, gradinik sunik Ilisimatusarfik tunniussisinnaanersoq, ilinniakkat sammiviini nutaani Naalakkersuisut ilinniartitaanernik akuersissuteqartussaanerat, ilinniakkat ilaat pillugit Ilisimatusarfiup universitetinik allanik isumaqatigiissuteqarsinnaanera, Ilisimatusarfik ilinniartunut siunnersuinermik neqerooruteqartussaasoq kiisalu ilinniartitaa neq pillugu maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaasussaasut, ilanngullugit soraarummeerneq, 4
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Pitsaaliuinermullu Aqutsisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, KANUKOKA, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut, KNII, Nunatsinni Advokatit aamma Transparency International Greenland.
- § 28. Nalinginnaasunut naleqqussakkat tak.§ 27 suli aalajangersarneqarsimanngippata aamma tamanut saqqummiunneqarsimanngippata, taava atortussiat innaallagiartortut§ 25-imi aamma ilanngussaq 1-imi isumannaallisaanermut piumasaqaatinut naleqquttutut isigineqassapput, imaappat atortussiat innaallagiartortut nunat tamalaat akornanni isumannaallisaanermut aalajangersakkanut nalinginnaasunut naleqqullutik, taakkua uani International Electrotechnical Commission( IEC- Den Internationale Elektrotekniske Kommission) aalajangersarneqarsimallutik, kiisalu Kommissionimit innersuunneqarsimallutik Europa- Parlamentip aamma Rådets malitassiaani 2014/35/ EU-mi tamanut saqqummiussinissamut periusianni artikel 13, imm, 2-mut aamma 3-mut naleqqullutik.
Sentence Syllables with count 259
- § 16. Sulilluni ilinniarnerup siunertaraa, ilinniartup 1) nammineerluni isumassuinermik pisinnaanngorsaanermillu kiisalu meeraaqqerinermik peqqissaanermillu suliassanik aaqqissuussisinnaanngorlunilu suliarinnissinnaalernissaa, 2) nammineq akisussaaffimmi suliassaqarfimmilu iluini peqqinnerulersitsiniarnissamik napparsimanaveersaartitsinissamillu nammineerluni suliarinnissinnaalersinnissaa, aammalu 3) nammineerluni nakkutiginnissinnaasunngornissaa, paasisaqarsinnaasunngornissaa, piareersaasinnaasunngornissaa, ataqatigiissaarisinnaasunngornissaa, suliarinnissinnaasunngornissaa, kiisalu meeraaqqerinissamut peqqissaanissamullu pilersaarusiaasoq oqaaseqarfigisinnaasunngorlugulu nalilersuiffigisinnaasunngornissaa.
- Taamaattorli tunngaviusumik atuarfiit namminersortitat taamaattut atuarfiit aqunneqarnerat pillugu malittarisassanut qilersorsimanngillat aamma ilinniartitsisut akissarsiatigut atorfeqartitaanikkullu atugassarisaannut tunngasunut, soorunami aamma tapiissutit pillugit malittarisassanut qilersorsimanngillat, nammineerluni akiliutit apparsaavigineqarnissaannut aamma angalassinernut tunngaviusumik atuarfinnut namminersortitanut taamaattunut aammattaaq kommunit tapiissuteqartarsinnaanerat eqqaassanngikkaanni, kiisalu kommunit atuarfiit illutaasa sanaartorneqarnerinut aamma assingusunut aningaasaliissutinut aningaasartuutinut tapiissuteqarsinnaanerat imaluunniit taarsigassarsititsisinnaanerat eqqaassanngikkaanni.
- Kiisalu immikkoortortaqarfik pineqartoq ukiumi ilivitsumi inuinnarniit imaluunniit nunani tamalaani suleqatigiiffinniit, inuinnaat ataatsimoorussamik peqatigiiffiinit, suliatigut kattuffinnit, inuussutissarsiortut suleqatigiiffiinit, inuussutissarsiorluni suliffeqarfinniit, aningaasaateqarfinniit peqatigiiffinniillu akileeqataassutinik katillugit 40.000 kr.-inik amerlanerusunik pissarsisimappat ukiup naatsorsuiffiusup naaneraniit kingusinnerpaamik qaammatit sisamat qaangiutsinnagit immikkoortortaqarfik inuusuttunullu immikkoortortaqarfik paasissutissanik erseqqinnerusumik allanneqarsimasunik nuna tamakkerlugu kattuffimmut nassiussisussaatitaanerminik unioqqutitsisimappat akiliisitsisoqarsinnaavoq.
- Aalajangersakkami Naalakkersuisut pisinnaatinneqarput pissutsinut§§-ini 10-a- miit 10 d-mut pineqartuni ersarinnerusunik maleruagassiorsinnaanermut, tamatumunnga ilanngullugu ersarinnerusumik paasissutissiinissamut suliffeqarnermi illuatungeriit sinniisutut tamakkiinerusutut isigineqarsinnaasut eqqarsaatigalugit, taakkualu isumaqatigiissutaat suliamut naapertuuttut eqqarsaatigalugit, sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiisa isumaqatigiinniarsinnaatitaanerat saqitsaattoqartarneranullu tunngasumik pisinnaatitaaffii, akissarsianik naatsorsuisarneq aamma tunngaviusumik nal. ak. akissarsianik, ataatsimoorussamik isumaqatigiissutit tunngavigalugit aammalu sulinngiffeqartarnermut tunngatillugu.
- Tamassuma saniatigut Naalakkersuisut inatsimmi§ 36, imm. 3, nr. 3-mut tunngatillugu ilitsersuinerit suut ilinnialernissamut pitsaanerusumik kinguneqarnersut sunniutinik uutuisussaatitaapput, aammalu meeqqat atuarfii ataasiakkaat pitsaassuseq pillugu naluaarusiaanni atuartut naammassisut ilinniagassamik inuussutissarsiummillu toqqaanerannut tunngatillugu ilitsersuinerup annertussusia aamma allanneqassasoq, takuuk§ 49, imm. 2. Taamaalilluni ilitsersuinermi suliassat ilitsersuisussaatitaanerlu pillugit nutartikkanik ataatsimoortumik UR saqqummiisoqanngilaq, aammalu ilinniagassamik sulinerullu ingerlannissaanut tunngatillugu ataatsimoortumik UR qulliunerusumik ilitsersuisoqarsinnaanani.
- Soraarnerussutisiaqartitsivimmiit pissarsiarineqartalerumaartussat qanoq amerlatigiumaarnerannut apeqqutaasussaapput aaqqissuussinermut qanoq amerlatigisunik aamma qanoq sivisutigisumik akiliisoqarsimanersoq, inuunerup ilaani qanoq ilinikkut akilersuisoqarsimanersoq, soraarnerussutisiaqartitsiviup siunissami aningaasaliissuteqartarnermigut iluanaarutigisartagassai il.il. Borgmesterinut ataasiakkaanut aamma pingaaruteqssaaq, pineqartoq siornatigut inuussutissarsiutigisami imaluunniit siornatigut atorfeqarnerminit PFA Soreerneq-mi soraarnerussutisiassaqarnissamik aaqqissuussinermik peqarnersoq, borgmesteriunermi soraarnerussutisiaqarnissamik aaqqissuussinermut innersuunneqarsinnaassumik.
- 1) ataatsikkut suliffeqarfiit marluk amerlanerusulluunniit pilersinneqartut, suliassanut suleqatigiilernermi pineqartumisuulli malunnarluartumik niuerfimmiilernersut ilernersut imaluunniit niuerfimmut tassunga imaluunniit niuerfimmut tassunga assingusumut niuerfimmut tassunga qanittumik atasumut tunngatillugu niuerfimmi suliaqarnerup siornaniilernersut ilernersut imaluunniit kingornaniilernersut ilernersut, aamma 2) suliffeqarfiit peeqataasut suliassanut suleqatigiilernermik pineqartumik pilersitsinermik toqqaannartumik pissuteqartumik ataqatigiilernerminni, nioqqutissat imaluunniit kiffartuussissutit pineqartut annertunersaannut unammilleqatigiinnissamut akornusiinissamut periarfissaqalernersut.
- 1) Sumiiffimmut aalajangersimasumut, taamaattoq takukkit imm. 3 aamma§ 9, imm. 4. 2) Sermimut isumalluummut imaluunniit imermut isumalluummut aalajangersimasumut, taamaattoq takukkit imm. 3 aamma§ 9, imm. 4. 3) Sumiiffimmit aalajangersimasumit imaluunniit sermimit isumalluummit imaluunniit imermit isumalluummit aalajangersimasumit atuinerup annertussusaanut aalajangersimasumut, taamaattoq takukkit imm. 3 aamma§ 9, imm. 5. Imm. 3. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq§ 4 malillugu atuinissamut akuersissutip, kisermaassisussaatitaanani atuinissamut akuersissummit kisermaassisussaatitaalluni atuinissamut akuersissummut imaluunniit killormut, allanngortinneqarnissaa pillugu Naalakkersuisunut qinnuteqarsinnaavoq.
- Imm. 5. Sulisunut inissiaq tassani pineqarpat, attortortumut pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq, attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, meeqqat 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaat attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut tunngavigalugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattoq takuuk§ 63, imm. 2-3. Innersuussinissamut piumasaqaataavoq attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaatut nalunaarsorsimasoq, meerai 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaavi nammineerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaassanngitsut.
- Qaammatigimmi aneerneq Qaammatip tarrartarissilluni manna nunarput seqersimavaa qatsungangaarmallu unnuami soorlumi kissatsilaarsimagaa manna nunarsuaq qinngukkani Qaqqarsuit aputaannarsuit soorluli assiliaannarsuit qernareqaat aputaarninnguit tarrarivipput alanngortani qaammammik saqqarneqanngitsuni Tappava ulloriarpassuit ississamik siulittuisut allanngorarlutik qaamaneri eqqissinaatsumik sunnikkatut allanngorarput kipissanatik Qaammat imissisoq illartutut ippoq qanittuararsuulluni ulloriannguit ikkatigai meerapalaatut qungutsatigai minnerungaarnini eqqaanngilaa" Paamut" anillunga qeqqikkama panna qilassuaq nakkullugu allaaqqingaartoq tamakkerluni soorlu angerlarsiummertunga tappavunga" killeqanngitsumut" 1960
Sentence Syllables with count 260
- Naak angalaninni tassani siunertara imaluunniit naammassiniagara kissaatigisattut piumasarineqartutullu angunngikkaluarlugu, tassa nunaqarfiup kangilliup Østerbygdenip nassaarinissaa sumiissusersinissaalu, angalalluni misissuinerup taamaattup ukiup taamaalinerani kingusippallaarnera peqqutigalugit, taamaattoq angalaneq naalliunnartorsiornerlu asuliinnaq atugaanngillat, tassami pilluarluinnarpunga, Norgemiutoqqat illoqarfiisa qanoq issusii aammalu nunap kimmut sineriaata qanoq issusia paasigakkit, soorlumi aamma nunap kujammut qanoq issusia naammalluinnartumik paasisaqarfigigiga, tamakkulu kimut matuma kingorna nunaqarfik kangilleq misissoriartorneqassappat taama iliortumut iluaqutaajumaassapput.
- Allanngorartitsineq tunngavissarititaasut assigiinngitsut tunngavigalugit pisinnaavoq, assersuutigalugu umiarsuup angissusaa, usinut kaaviiaartitat, akuttoqqatigiimmik tikittarneq ilaannikkooriarluni tikittarnermut illuatungiliullugu, inuussutissarsiortukkuutaat il.il. Naalakkersuisut akiliutissamik aalajangersaassapput, taanna umiarsualivimmik nunami sanaartugartaqartumik ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu aningaasartuutinik matussuseeqataasinnaalersillugu, aammalu akiusut peqatigisaanik pissusilersornermik iluarsiisussatut atuutsitseqataasinnaalersillugit, umiarsualiveqarfiit eqqaanni umiarsualiviillu atorneqarneranni akisussaassuseqarneq annertunerulersinneqassalluni.
- 1) angerlarsimaffimmi suliassanik, perorsaanermik, tarnip pissusaanik ilisimasalimmik, isumaginninnermik allatigulluunniit ikiorsiineq, 2) ilaqutariinnik katsorsaaneq, atornerluisuunermik katsorsaaneq tassungaluunniit assingusoq, 3) ilaqutariinni paarsisartuni imaluunniit ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi oqilisaassilluni inissiineq, 4) ulluunerani meeqqat ornittagaanni toqqissisimanartumiitsitsineq ititsineq, unnulernerani unnuaaneraniluunniit ikiuinissamik suliniuteqarneq alla, imaluunniit meeqqamut ikiuinissamik ilinniartitsinissamillu siunertaqartumik paaqqinnittarfimmiitsitsineq ititsineq, assigisaaniluunniit, 5) ornittakkami immikkut ittumik perorsaaviusumik inissaqartinneqarneq, imaluunniit 12
- Imm. 2-mut Tassani pingaarnertut tunngaviuvoq radiunut nalunaarasuartaateqarnermilu terminalinut atortut, Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuisinnaasut tamarmik Danmark-imit akuerineqarsimasussaanerat, tak. ratiunut frekvensit pillugit Kalaallit Nunaannut inatsisip atuutilernissaa pillugu peqqussummi nr. 38-mi, 23. januar 2004-meersumi IR§ 7. Nukissaqarnermut, Pilersuinermut aamma Silap pissusaanut( Energistyrelsen) ministereqarfiup peqqussummi§ 7, imm. 2-mi allaffissornikkut maleruaqqusat naapertorlugit inatsisit malillugit atortut Danmarkimi akuerisaasut saniatigut atortut suut Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuisarnermut ilaatinneqassanersut pillugu aalajangersaanissamik piginnaatitsissummik Namminersornerullutik Oqartussanut suliakkiinera tassani pineqanngilaq.
- Tunniussinerup akileraartarnikkut kingumoortumik atuutsinneqarsinnaanerat piumasaqaataavoq, naatsorsuutit aallartiffiattut ullup toqqarneqarsimasup kingorna qaammatit arfinillit qaangiutsinnagit pilersitsinerup pisimanissaa, taamatullu aamma ingerlatseqatigiiffiup pilersitsinerup kingorna qaammat ataaseq qaangiutsinnagu allagaatit tamatumunnga atatillugu suliarineqartussatut ingerlatseqatigiiffiit pillugu inatsisini piumasaqaataasut assilinerinik akileraartarnermik ingerlatsivimmut, kiisalu ingerlatseqatigiiffiup Inuussutissarsiornermik Ingerlatseqatigiiffinnillu Aqutsisoqarfimmi nalunaarsorneqartussat nalunaarutigineqarsimaneranut uppernarsaammik, nassiussaqarnissaa, taamaattoq imm. 5 takujuk.
- sullissiviit taamaallaat tassaapput aningaaserinermik ingerlatsiviusut tassanilu ilaatinneqarput taamaallaat tigusissutinut atatillugu tunniussinermik sullissinermilluunniit ingerlatsisuusut aningaasanik ikisisinnaanermut akuersisartut, sullinneqartoq akiligassanik amerlanerusunik kortimut attuumassuteqartumut ikisisinnaagaangat qimmuissutaasullu erngertumik sullissamut utertinneqanngikkaangata, aamma b) Tunniussisoq imaluunniit sullissiviusoq politikkiliorlunilu suleriaasissioraangat mattullugit sullissat naqinneq a malillugu 50.000 USD-it sinnerlugit ikisisinnaanerat imaluunniit qularnaarigaangata sullissanit ikisat 50.000 USD-inik amerlanerusut suulluunniit ullut 60-it qaangiutsinnagit sullissamut utertinneqarnissaannik.
- Kapisiliarniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 10. August 2018-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18, 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 20. maj 1998-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 21. maj 2002-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 28, 18. december 2003-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 17, 3. december 2009-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12, 3. December 2012-imeersukkut IR Inatsisartut Inatsisaat nr. 18, 3. juni 2015-meersoq IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 28, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqarsimasut tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:
- Taama pisoqartillugu pisiniap tamatigut isumaliutigisariaqarpaa neqerooruteqartitseriaatsit allat ilaat ataaseq pissusissamisoornerunersoq isumaliutigissallugu niuernermi peqataasut naligiissumik pineqarnissaat, paasiuminartuliornissaq kiisalu neqerooruteqartitsinermi unammillersinnaanerup annerpaatinnissaa eqqarsaatigalugu, takukkit§§ 1 aamm 6. Imm. 3-mut Nalunaarut tunngaviginagu isumaqatigiinniarfiusumik pisisussaq neqerooruteqartitsissappat, aalajangersagaq malillugu suliffeqarfiit pisisussap toqqarsimasaanut saaffiginnissuteqannginnermi imm. 2-mi piumasaqaatit taaneqartut ataaseq arlallilluunniit naammassineqarsimanerannut uppernarsaammik tunngavilersukkamillu nalunaarusiussaaq.
- KANGERLUMMI tatsit masarsunnit ungaluneqarsimasut illualuit asinngarsimasut ilaallu inuerunnikut qaqqarsuit nasarsimasut immap maliisa sissaq iimisaarfigigaat iluliarsuit avani toornisutut tarranitsitaasut seqinermit ivikkat toquliulersut saninni anorimi aalataarusaarput paarnaqutit inuup sinnattuisut illutik aappillersimapput seqinersuarmut saallutik issuatsiaat kigutaarnallu pilunngui allallu naasuujunnartut pilutaat akuleriissimapput sullineeqqat pappiala miffigaat titartagassaqqissunik alanngunillutik masarsugissut tatsit ilagitillugit isigisap malugivai masarsugissut tatsit ivigaat isseqarluarunartut ippernat pappialamut merartaraat tingeqqittarlutillu masarsugissut tasiutitik toraarlugit
- ( wE 1/ 7 2000)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Paarsisutut pulaarnissamut siunnersuutit atuarneqarsinnaapput Vagttårnet- imi 15. septembari 1993- imoortumi quppernerit 20- 23 aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. apriili 1996- imoortumi quppernerit 20- 23.[ Qupp. 31- mi ungalusaq] Paarsisut kristumiut• Kajumillutik ilungersorlutillu kiffartorput• Savaatit anersakkut ittunik nerisittarlugillu isumagisarpaat• Allat paarsisunngornissamut noqqaassuteqarnissaannut ikiortarpaat• Napparsimasut pulaartarpaat isumagisarlugillu• Tamatigut qatanngutimik ikiornissaat eqqumaffigaat[ Qupp. 32- mi assiliartat] Oqaluussinermi, ataatsimiinnerni sunngiffimmiluunniit katerisimaarnerni utoqqaanertat tamatigut parsisuupput Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Guutip naalagaaffia suua?
Sentence Syllables with count 261
- Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu ilanngartuinissaq pisinnaavoq aningaasarsianit suugaluanilluuniit tamanit, matumani sulififeqarnikkut akissarsiat, siulersuisunut, ataatsimiititalianut, kommissioninut, rådinut assigisaannullu ilaasortaanermi ikiortaanermiluunniit akissarsiat, utaqqiisaagallartumik aningaasarsiat, soraarnerussutisiat aammalu assingusunik ikiorsíissutaasunit Kalaallit Nunanni tunniunneqartartut, naalagaaffiup, landskarsip, kommunit, pisortat imaluunniit inuinnaat karsiinit akilerneqartartut ilanngullugit, kiisalu aningaasarsianut aalisarnermit, piniarnermit, aallaaniarnermit, savaateqarnermit, tuttuuteqarnermit sanalunnermillu tunisassianik Kalaallit Nunaanni tunisinermi isertitarineqartartut.
- "§ 2. Pisassarisat§ 3, imm. 4 aamma 5-imi taaneqartut pisassarisallu meeqqanut ileqqaakkat pillugit inatsit naapertorlugu, ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, bibliotekeqarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugit kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu ulluunerani meeqqerivinnut pujoorfinnillu paaviaanernut akiliutinik pisassarisaat, Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik inatsimmi eqqartuussutinik il.il. naammassiniartarnermut malittarisassat malillugit pinngitsaaliinikkut akilersinneqarsinnaapput.
- Siusissukkut pinaveersaartitsiniarluniluunniit sulinermi paasissutissanik paarlaasseqatigiinneq§ 51. Atuarfik, atuareernermi ornittagaq, napparsimasunik paarsisut, peqqissaasut, nakorsat, kigutit nakorsaat kigutigissaasullu kommunip peqqissaaviani atorfeqartut, ulluunerani neqeroorutit, sunngiffimmi ornittagaq oqartussaasullu meeqqanik atugarliortunik sullissinerup iluani suliassanik suliaqartartuusut meeqqap inuttut ilaquttaminilu atugarisai, inummut namminermut tunngalluinnartut pillugit paasissutissat akunnerminni paasissutissiissutigisinnaavaat, paasissutisseeqatigiinneq meeqqat atugarliortut pillugit siusissukkut pinaveersaartitsiniarluniluunniit suleqatigiinnermut ata tillugu pisariaqartuusorineqarpat.
- Konto pingaarneq 01.10.13-imut, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat Konto pingaarneq 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat-mi atuinerussutinik imaluunniit atuinikinnerussutinik ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut tullermut nuutsisinnaanissamut Inatsisartut siulittaasoqarfiat piginnaatinneqarpoq Konto pingaarneq 01.10.13-imut, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat, nassuiaatit Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianut aningaasaliissutit pitsaanerusumik atorneqarnissaat oqaasertaliussatigut periarfissinneqarpoq, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianit Islandimiittumit ittumiit akiligassat Inatsisartunut nassiunneqartut tunuliaqutaralugit naatsorsuisoqartarpoq.
- Qinnuteqartoq agguaqatigiissillugu inoqutigiinni 300.000 kr.-inik taakkuluunniit inorlugit akileraaruserneqartussanik isertitaqarpat illumik sanaqataaffiusumik sanaartornermut imaluunniit pissarsinermut aningaasartuutit uppernarsarneqartut 95 procentit angullugit kommunalbestyrelsi taarsigassarsisitsisinnaavoq, tak.§ 7. Qinnuteqartoq agguaqatigiissillugu inoqutigiinni 600.000 kr.-it sinnerlugit akileraaruserneqartussanik isertitaqarpat, assersuutigalugu 601.000 kr.-iuppata kommunalbestyrelsi taarsigassarsisitsisinnaanngilaq, tak. imm. 4. Agguaqatigiissillugu inoqutigiit isertitaat akileraaruserneqartussat 5.882,00 kr. nik qaffannerinut naleqqiullugu 300.000 kr.-it tamanut kommunalbestyrelsip annerpaamik taarsigassarsisitsisinnaanera 1 procentpointimik appartinneqartassaaq.
- Taarsigassarsisorli immikkut ittumik akilersuissappat, akilersuinermi meeqqanut tapiffigineqarnissamut pisinnaatitaaffeqartoqassanngilaq, tak.§ 17, imm. 2.§ 17. Taarsigassarsialik akiliutit 70 procentiinik akiliisassaaq, Naalakkersuisullu akiliutit 30 procentiinut tapiissuteqartassallutik, tak.§ 15 aamma§ 16. Imm. 2. Taarsigassarsialik qaammammut akiliutissat akiligassanngorfiini 18-it inorlugit ukiulinnik angerlarsimaffimmi najugaqartunik, inuit nalunaarsorsimaffianni nalunaarsorsimasunik meeraqarpat, taarsigassarsiallip tassunga akiligassai ikilisinneqassapput, tak. imm. 1. Meeqqamut ataatsimut, taamaattorli amerlanerpaamik meeqqanut arfinilinnut, taarsigassarsiallip qaammammut akiligassai 7,5 procentinik ikilisinneqassapput.
- Eshtaoli, Sor'a, Ashna, v34 Zanoa, En-Gannimi, Tappua, Enami, v35 Jarmuti, Adullami, Soko, Azeka, v36 Sha'arajimi, Aditajimi, Gedera Gederotajimilu, katillugit illoqarfiit 14-it illoqarfeerartallit, v37 Senani, Hadasha, Migdal-Gadi, v38 Dil'ani, Mispe, Jokte'eli, v39 Lakishi, Boskati, Egloni, v40 Kabboni, Lakmasi, Kitlishi, v41 Gederoti, Bet-Dagoni, Na'ama Makkedalu, katillugit illoqarfiit 16-it illoqarfeerartallit, v42 Libna, Eteri, Ashani, v43 Jifta, Ashna, Nesibi, v44 Ke'ila, Akzibi Mareshalu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartaallu, v45 Ekroni illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu v46 Ekronimiit kimmut illoqarfiillu Ashdodip eqqaaniittut ittut tamaasa illoqarfeerartallit, v47 Ashdodi illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu, Gaza illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu Egyptenip kuunngua Imarsuarlu killigalugit.
- 21 Nalinginnaq ajortuliaraluaruni Naalakkamut peqquserluttulilluni, takusartagassaraluaniluunniit paarisassaraluaniluunniit inoqamminut miserratigiguniuk, sumik arsaarsimalluguluunniit tilliffigisimalluguluunniit inoqanni, 22 tammartorluunniit nanisimallugu, miserratigiguniuk uppernarsaassutigalugulu sallulluni, inuit ajortuliaatigisartagaasa ilaatigut qanoq ittukkulluunniit taamaaliorluni, 23 taamalu ajortuliaruni pillagassaatissimallunilu, taava utertissavaa tamanna, arsaarutigisaniluunniit tillikkaniluunniit paarisassaraluaniluunniit tammartorluunniit nassaani, 24 qanoq ittorluunniit sallulluni uppernarsaassutigisani, naligilluinnagaanik akilissavaa aggornerisa tallimaanik ilallugu;
- Kunngimit siunnersortaanillu arfineq-marlunnit aallartitaagavit Juuta Jeruusalaallu misilissallugit Guutivit inatsisai assanniittut ittut misiligutigalugit, 15 aggiussallugillu siilvit kuultillu kunngip siunnersortaasalu kajumillutik tunniussaat Israiilip Guutianut Jeruusalaami ineqartumut, 16 aamma siilvit kuultillu Baapalip nunaani tamarsuarmi nanisinnaasatit tamaasa, ilanngullugit kajuminnermit tunissutigisat inuit palasillu kajumillutik tunniussaat Guutimik illuanut Jeruusalaamiittumut, 17 peqqissaarlutit aningaasat tamakku pisiniutigeqqullugit ussinnik savarsuarnillu savaaqqanillu ilassaanillu tunissutinik neqissanillu kueragassanillu, taakkulu pilliutigeqqullugit tunisivimmi Guutissi illuani Jeruusalaamiittumi.
- 11 Ilaallu taassuma apustilinngortippai, ilaat pruffiitinngortippai, ilaat iivangkiiliulersaartunngortippai, ilaat paarsisunngortippai ajoqersuisunngortillugillu, 12 iluartut naammattunngoqqullugit, kiffartuutissaq suliareqqullugu, Kristusip timaa ineriartorteqqullugu, 13 tamatta apuutserluta ataasiussusissamut, uppeqatigiilluta Guutillu erneranik ilisarseqatigiilluta, angut inersimasoq nallersimallugu, Kristusip tamakkigaasa angissusiat nallersimallugu, 14 meeraajunnaaqqulluta, mallisut aalateqqunata angalateqqunatalu ajoqersuummit nalinginnarmit anorlersumit, inuit immeraattarnerinit, qoqassiisut tammartitsisut peqqusersuunerannit, 15 asanninnikkulli ilumoorluta niaqorisamut tamatigut alliartoqqulluta, tamassa Kristusimut;
Sentence Syllables with count 262
- UKA 2006-imi ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 139-mi sunnersuutigineqarpoq Inatsisartut aalajangissagaat Naalakkersuisut peqquneqassasut, Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisooqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik, tassuunakkut inatsisartut inatsisaani§ 24 malillugu niuertut nalunaaruteqartarnissaanik peqquneqartalernissaanik akit iluanaaruteqartarnerlu pillugit misissuisarnissanut atugassanik nalunaaruteqartussaatitaanerannik, sumiginnaasullu imaluuniit eqqunngitsunik nalunaaruteqartut akiliisinneqartalernissaanik imaqartumik.
- Akiliutitut atoriaannaat tassaapput aningaasat( aningaasat pappiaqqat aningaasallu aggorsimasut akiliutigineqarsinnaasutut kaaviiaartinneqartut), pappiaqqat nalillit tuneriaannaat, tassunga ilanngullugit pappiaqqat akiliutaasinnaasut, soorlu rejsecheckit, kaaviiaartitsinermut pappiaqqat( tassunga ilanngullugit checkit, akiitsunut allakkat aningaasallu allagartaat), tuneriaannarnik tigumialik, atsiornikut killeqanngitsumik atorneqarsinnaasut, tigusisussamut piviusuunngitsumut tunniussinikkut allatulluunniit pisassarisat tunniunneqarnerani, akiliissutissatullu naammassineqanngitsutut ilusilikkat( tassunga ilanngullugit checkit, akiitsunut allakkat aningaasallu allagartaat), atsiornikut tigusisussalli aqqanik allaffigineqarsimanngitsut.
- Tassunga atatillugu suliami aningaasaqarnermut, suliassap ajutoorsinnaaneranut, piffissaq utertitsilluni akilersuiffiusussatut naatsorsuutigineqartumut atatillugu aammalu emgup nukinganik pilersaarutip pilersaarutinut allanut atassuteqarsinnaaneranut il.il. atatillugu naliliinerit aalajangersimasut tunngavigalugit aningaasaliissuteqartut utertitsillutik akiliinissamut aammalu aningaasaliissutimik emiortinnissaannik qulakkeerunneqarnissaannut piffissaq pisariaqartinneqarluinnartoq sinnernagu inuiaqatigiilli aningaasaqamerat tunngavigalugu ukiunut sapinngisamik ikinnerpaanut atuuttussamik Naalakkersuisut akuersissuteqartarnissaat ataatsimiititaliamit annertuumik pingaartinneqarpoq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Sulisitsisut, Kalaallit Nunaanni Politiit, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, SIK, Greenland Business A/S, aamma Visit Greenland A/S.
- Siunnersuut atortinneqartussaavoq uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinut Kalaallit Nunaanneersunut IR, isersinnaanermut iluaquteqarsinnaanermulluunniit sumulluunniit, isumalluutinut pineqartunut isersinnaaneq Kalaallit Nunaanni namminermi nunaniluunniit allani pigaluarpat, takuuk imm. 1. nr. 1. Kiisalu siunnersuut atortinneqarpoq Kalaallit Nunaanni uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinut nunanit allaneersunut IR, Kalaallit Nunaanniit pisuunngitsuni, aammalu uumassusillit sananeqaataasigut isumalluutinik nunanit allaneersunik IR, Kalaallit Nunaanneersuunngitsunik IR, iluaquteqarnerni, takuuk imm. 1 nr. 2. Iluaquteqarneq siunnersuutip§ 6, imm. 1, nr. 11-iani sunaanersoq nassuiarneqarpoq.
- Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq nalunaarasuartaatitigullu kiffartuussinerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 31, 23. november 2017-imeersoq IR Kapitali 1 Kisermaassinermut aalajangersakkat§ 1. Namminersorlutik Oqartussat Kalaallit Nunaanni, Kalaallit Nunaannut aamma Kalaallit Nunaanniit nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermik neqerooruteqartartutut, kiisalu Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atortunik, pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiisa( nettermineringspunkt) akornanni imaluunniit illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni aammalu nunanut allanut atortut elektroniskiusut atorlugit attaveqaqatigiinnissamik ajornarunnaarsitsisut sanaartornerini ingerlanneqarnerinilu kisermaassisuupput.
- Ungasinngitsukkut pinngitsaaliissummik pensionisiaqalernissamut ileqqaarnissamik aaqqissuussineq akuersissutigineqartoq, tamatumani kalaallit sulisinnaassuseqartut tamangajammik pinngitsaalineqarput pensionisiaqalernissamik ingerlatsivimmi ileqqaarnissaat pinngitsaaliissutaasoq isiginiassagaanni, eqqumiiginarpoq oqarnianngikkaanni anneruniartutut pissuseqarnerusoq qitiusumit allaffeqarfimmit siunnersuutigineqarmat Pensionisianit iluanaarutit ilaat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisissamik siunnersuuteqartoqarmat, tamatumani isumalluutinik immikkoortitsisoqarnani nakkutiginnittussanik ilumut iluanaarutit ataasiakkaat eqqortumik naatsorsorneqarnersut aamma akileraaruserneqarnersut.
- Aggulussineq assersuutigalugu tassaasinnaavoq annertussusilikkatut aggulussineq, taamaalillutik ataasiakkaanut tunngatitatut isumaqatigiissutit suliffeqarfiit mikisut akunnattumillu angissusillit piginnaasaannut naleqqunnerulerlutik, imaluunniit pitsaassusilittut tunngavigisamik inuutissarsiorfinnut peqataasunut assigiinngitsunut, immikkullu aalajangersimasunik isumaginnittartunut naapertuutsitsilluni, ataasiakkaanut tunngatitatut isumaqatigiissutit imarisaat suliffinnut/ immikkoortoqarfinnut mikisunut akunnattumillu angissusilinnut immikkut aalajangersimasunik isumaginnittartunut naleqqussarnerulluarusullugu, imaluunniit malitsigisitatut suliniummi aqqusaakkanut assigiinngitsunut naapertuutsillugit.
- Imm. 2. Suliffeqarfiup piginnittua imaluunniit suliffeqarfik ingerlatsivittut ingerlanneqarpat, taava pisortaanera, suliffeqarfik imaluunniit inuk nammineq pineqartoq allaganngorlugu uppernarsaammik tunniussissaaq ukiut kingulliit pingasut ingerlanerini nalunaarummik matuminnga, siusinnerusukut elinstallatørinik il.il. akuersissuteqartarneq pillugu ilitsersuummik imaluunniit sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut Peqqussutaat nr. 12-imik, imaluunniit maleruaqqusanik peqqussutip taasuma malitsigisaanik saqqummersinneqartunik unioqqutitsisimanini pissutigalugu pillarneqarsimaneranut imaluunniit taamaattoqarsimannginneranut tunngasumik.
- 5 Nalinginnaq iluartuuguni, eqqartuussisissaq eqqorluartikkuniuk, 6 qaqqani nerisarinngikkuni, isini Israiilikkut Guutiliarujuinut aarlortinngikkunigit, tullimi nulia mingutsinngikkuniuk, arnaq pallinngikkuniuk timaata aanaarnerani, 7 qunutitsinngikkuni, sallunaveerut pisassaqarfimminut utertikkuniuk, arsaasarinngikkuni, kaattoq aviffigiguniuk nerisassaminik, mattaangasoq annoraartaartikkuniuk, 8 akiliummik akimortitsinianngikkuni tapertitsiniarnanilu, assani iluaatsumit alisikkunigit, assuariit ilumoorluni eqqartuukkunigit, 9 ileqqoreqqusakkut ingerlaguni eqqartuussisigeqqusakkalu maleruarlugit ilumoortumik iliorluni, taanna iluartuuvoq, taanna inuussavoq, oqarpoq Naalagaq naalagaasoq.
Sentence Syllables with count 263
- Tikillutik usingiarnerat, piminnik tininnersuagut majuussuinerat, umiamik nunamut amusinerat misissuinerallu sunannguaq tamaat misissorlugu ima piffissaajarnartigaaq allaat unnoreeqisoq aatsaat naammassillutik, tassami Maaliaaqqap pisussaanini malillugu umiaq pusingasoq tamarluinnaat meqqummik ujallumillu nassarluni misissorpaa, isiminik sungiussisimasunik kimillanninnguaq sunaluunniit, sissami ujaqqamit pippat imaluunniit ingerlanerminni sikumernit aasaagaluamiluunniit sarfarsertuaannartut piliarigaluarpassuk, malugisarpaa, taavalu Timi, Timerujuk inutsialak puallaarik, orniguttarpoq orsumillu kilut mersornerillu tamarluinnaasa tagiartortarlugit ujaloq ninngunerullunilu kittorajaanneruleqqullugu.
- Taanna nangissaanngitsoq, angusuutissaannaq tusariakasikkakku taanna napparutiliup angusaata puttarna angusuutissaq ilumioqutigiinnakajippara isumaliutinnguujuga( ernini pillugu) piniarnissaa utaqqigiga, piniarialinnguujummat isumaqakasittunga piniakkani ajorsisaariarpagit aatsaat atortissagiga killersorlugu( naleqqerlugu) piniakkaminik ajorsisaariannguukajinngimmat atoqqinngitsiarpara, ilumioqutigiinnarpara kianngooq oqarfigimmangagooq kianngooq killermangagooq tusarama uumagooq ilaliuttaajimma sakiatsiaajumma Kuuitsip Kuuinnip killermanga oqarfigimmangagooq tusarama pisariaqarpoq ilaliuttaajiga sakiatsiaajiga Kuuitsi Kuuinni merlertoq merlertaajik( meeqqatut oqalukkumatooq).
- Siunnersuut manna KANUKOKA-mi, kommunini, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmi, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmi, Nunanut Allanut Pisortaqarfimmi, Namminersorneq pillugu Pisortaqarfimmi, Akileraartarnermi Pisortaqarfimmi, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisorta-qarfimmi, Aalisarnermut Piniarnermullu Pisortaqarfimmi, Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfimmi, Peqqissutsimut Pisortaqarfimmi, Kultureqarnermut, Ilinniarti- taanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfimmi, Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfimmi, Naatsorsueqqissaartarfimmi, Naalagaaffiup Kalaallit Nunaanni Sinniisoqarfiani, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffianni kiisalu Ilik-mi tusarniutigineqarsimavoq.
- 1) akileeqataassutit akiliutillu akilerneqarsimasut 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernit, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§§ 39-mi, 39 a-mi, 40-mi aamma§ 47 f-imi taaneqartunit tunniunneqartartut, 3) aaqqissuussinernit taamaattunit aninermi ajunngitsorsiatut, utertitsinermi nalingatut aamma bonusitut tunniunneqartut, aamma 4) iliuuserineqarsimasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 46, imm. 2-mi taaneqartutut ittut, iliuuserineqarsimasut taakku soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiup, inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiup, aningaaseriviup ilaallu ilanngullugit ilisimalersimappatigik.
- 2) Nakkutilliinermik ingerlatsiviup nakkutilliinerminnut atatillugu naliliippata, suliani pineqartuni kommunip ingerlatsivia Inatsisartut Inatsisaanni matumani aalajangersakkanik malinnissimanngitsoq, Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu suliamik naammassineqarsimasumik ataatsimik imaluunniit arlalinnik kommunalbestyrelse suliamik kingumut qaqitseqqissaaq, imaluunniit 3) nakkutilliinermik ingerlatsiviup piffissaliunneqartup iluani kommunalbestyrelsip§ 45 naapertorlugu isumaginninnermi sullissinermik misissuineq aallartissavaa, nakkutilliinermik ingerlatsivimmiit naliliippata suliami ingerlasumi imaluunniit naammassineqarsimasumi sukannernerusumik ikiuisoqartariaqartoq, tamannali aallartinneqarsimanani.
- § 8. Nalunaarummi matumani malittarisassiat malillugit Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfiup www.virk.dk-mi qarasaasiakkut nammineq nalunaarsuinermut ingerlatsiviatigut atuilluni ingerlatsivimmik namminermit paasissutissat nalunaarsugaannginneranni Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfimmit, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmit aamma Naatsorsueqqissaartarfimmit Qitiusumik Suliffeqarfinnik Nalunaarsuiffimmit paasissutissat nalunaarsuiffimmut nuunneqassapput, taamaattorli takukkit imm. 2-4. Imm. 2. Qitiusumik Suliffeqarfinnik Nalunaarsuiffimmit pineqartut KIA- normuiniittut ittut assingi inuup nammineq ingerlatsisuusup aqqa, najugaa, ajornanngippallu atermik najukkamillu illersuinermik nalunaarutaasoq nuunneqassapput.
- Kalaallit Nunaanni Uumasunut Nakorsaqarnermut Inuussutissalerinermullu Oqartussaqarfik, maani inuussutissalerinermik suliffeqarfinnut nerisassanillu suliaqartunut suliffeqarfinnut tuniniaasartunut, neqaarnianut, inuussutissanik isumannaallisaanermut, uumasunik illersuinermut, nakorsaasersuinikkut nakorsaatinillu ikiorsiisarnermut, uumasut nappaataannut upalungaarsimanermut, uumasunut nappaataannut, innuttaasut peqqissusaannut, peqqissutsimut uppernarsaatinik tammajuitsunullu uppernarsaatinik tunniussisarneq, Danmarkimi kalaallit katsorsartittut inaannut nerisassanik annissuineq Kalaallit Nunaanni inuussutissanut aqutsisoqarfik uumasunullu inuussutissanullu suliassaqarfimmi innuttaasunut sullissivik suleqatigalugit aamma
- Imm. 5. Angerlartitsinerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninnissaq napparsimasumik angerlartitsinerup kingornatigut qaammatit pingasut tungaannut atuussinnaavoq, taamaattorli tak. imm. 6. Imm. 6. Piffissarititaasut qaammatit pingasut qaangiunnerini, tak. imm. 5, napparsimasup nakorsarneqarnerminik peqqissutsiminut pisariaqartumik maleruaajunnaarnissaa tunngavissaqartumik naatsorsuutigineqarsinnaappat aarleqqutigineqarlunilu nakorsaaneq aalajangersinnaavoq angerlartitsinerup kingornatigut pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninneq qaammatinik pingasukkaartunik sivitsorneqassasoq, taamaattorli napparsimasoq angerlartinneqarnermi kingornatigut sivisunerpaamik qaammatit aqqaneq marluk tungaannut pinngitsaaliissummik malinnaaffigineqarsinnaavoq.
- Angutip nalinginnaap nuliata uini nigorpagu peqquserluttuliffigalugu, 13 angutillu innaappagu kinguaassiumminik anisoorluni, tamannalu uiata isaanut isertugaappat anngigisaallunilu arnaq taanna mingutsimmat, ilisimannittoqanngitsorlu arnarlu taanna qaninngarneqanngitsoq, 14 uialu anernerup ilungersortitsisup pitorarfigippagu ilungersulersillugu nulii pillugu, mingutsinnersorluunniit mingutsinnginnersorluunniit, 15 taava angutip taassuma nulii palasimut pissussavaa tunissutissaalu nassarlugu taanna pillugu, suaasiassat qajuusiat iiffap imaata aggornerisa qulingi, uulialernagilli tipigissaammillu qaqortumik ilisiffiginagit, tunissut ilungersuut tassaammat, tunissut eqqaasitsiniut ajortuliamik eqqaasitsisoq.
- Abel- Mehola Bet- Arbeli Ramoti Gileadimiittoq[ Qaqqat] Qaqqaq Karmeli Qaqqaq Tabori Qattuneq More Gilboap Qaqqaa[ Immat tatsillu] Imaq Akullersuaq Galilæap Tasersua[ Kuussuit] Kuussuaq Jordani[ Puilasut puilasuliallu] Puilasoq Harodi[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit pigineqartoq tunngavigalugu suliarineqarsimasoq[ Qupp. 24- mi assiliartat] Aalajangersimasumik oqaluusseqataasarneq ataatsimiinnernullu tamanut najuuttarneq pallorfiginninnermut ilumoortumut ilaapput pingaarutillit[ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Jehovap ullussaani aniguiumasut tamarmik Jehup iliorsimaneratut aalajangersimalluinnarlutik iliuuseqartariaqarput Biibili qanoq oqarpa?
Sentence Syllables with count 264
- - Ataatsimiititaliat atuartitaanermut ataatsimiititaliamik ilaneqarnermikkut arfinilinngortussaanerat eqqarsaatigalugu Inuit Ataqatigiit ataatsimiititaliami tassani siulittaasuutitaqarnissaat pissusissamisoortutut isigivaat, partiit ilaasortaqassusaat aallaavigalugit ataatsimiititaliami tassani siulittaasuutitaqalernissaat pissusissamisoortutut isigalugu, Kelly Berthelsen oqarpoq, Inuit Ataqatigiillu ataatsimiititaliami ataatsimi maannamut siulittaasuutitaqarnerat eqqarsaatigalugu pissusissamisoortutut isigaat ataatsimiititaliami nutaami siulittaasuutitaqalernissartik, ilaasortaatitammi amerlassusaat eqqarsaatigalugu siulittaasuutitaqalernissartik pissusissamisoorsorigamikku:
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaata allannguuteqartinneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersoq IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit)( Aatsitassanut oqartussaasoq, annikitsumik aatsitassarsiorluni misissuineq piiaanerlu, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aammalu inuiaqatigiinni piujuartussamik iluaqutaasumik sunniuteqartitsisarneq pillugit il.il. maleruagassani allannguuteqartitsineq)( Inuussutissarsiornermut Aatsitassarsiornermullu Naalakkersuisoq) piIlugu Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliap ISUMALUTISSIISSUTAA Siunnersuutip aappassaaneerneqarneranut saqqummiunneqartoq
- § 74. Qinigassanngortitanik nalunaarut qinersinermik siulersuisut qinigassanngortittut pillugit allaffissiaasigut nalunaarutigineqartassaaq, taaguivimmilu pineqartumi taaguinermik siulersuisumut tunniunneqareersimassapput kingusinnerpaamik qinersinissaq sapaatit akunnerinik sisamanik sioqqullugu nal. 12.00. Imm. 2. Qinigassanngortittut qinersinissamut qinigassanngortinnertik kiisalu qinersinermik siulersuisut imaluunniit Qinigaasinnaassuseq pillugu Ataatsimiititaliaq qinigaasinnaassutsip misilinneqarnissaanut atorneqartussamik, tak.§ 59, imm. 4, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfimmut pinerluttulerinermut nalunaarsuiffimmut paasissutissanik piniarsinnaanerat akuersaarlugu namminneq atsiorlutik uppernarsarsimassavaat.
- "§ 38 a. Annikitsumik aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutit pillugit aalajangersakkanik erseqqinnerusunik atugassarititaasussanillu Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput, ilanngullugit pissutsit§§ 32-38-imi taaneqartut,§ 33, imm. 1 malillugu annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinik tunniussinermut akiliummik akiliuteqartarneq, aammalu tamanna pillugu qinnuteqaammik nassiussisarneq pillugu kiisalu annikitsumik aatsitassarsiorluni suliaqarnermut aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinut tunngatillugu suliassanik suliarinninnermut aamma allatigut oqartussaasut suliarinninnerannut aningaasartuutinik akiliisarneq pillugu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaateqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiornermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, Avannaata Kommunia aamma Kommune Qeqertalik Tulliuttut tusarniaanermut akissuteqarput:
- Aalajangersakkat eqqaaneqartut, malittarisassanik allannguinermut inuit pilersitaannik, kalaallinit aallaavilinnik tigussaasunik, Nunami Allanngutsaaliugaasumi, Biosfære-qarfiusumi Avannaarsuani Kangianilu piusunik annissisinnaanermut tunngatillugu, kiisalu aamma sumiiffinnut allanut immikkut killilikkanut tunngatillugu, Nunatta Katersugaasivianik Allagaateqarfianillu kissaatinik naapigiaapput, Nunami Allanngutsaaliugaasumi, Biosfæreqarfiusumi Avannaarsuani Kangianilu inissisimasumik illersuinermut atatillugu malittarisassanik sakkortusisanik ingerlatitsiinnartoqarnissaanik, aamma sumiiffinnut allanut immikkut killilikkanut tunngatillugu sakkortusisanik malittarisassiortarnissamut tunngatillugu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik Avannaata Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Kommune Qeqertalik INI A/S Iserit A/S Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq 8
- Imm. 2-3-mut Naammagittaalliuteqarnissamut periarfissamik atuineq kinguartitsisoqarsinnaaneranut nalinginnaasumik sunniuteqanngilaq, tak. siunnersuummi§ 41, imm. 2. Taamaattorli pinngitsaaliissummik katsorsaasoqartillugu immikkut maleruaqqusaq atuuppoq, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 41, imm. 3. Tassani naammagittaalliorneq kinguartitsinissamut nalinginnaasumik sunniuteqarpoq, imaanngippat katsorsaanerup ingerlanneqarnissaata ingerlaannartumik aallartinneqarnissaa pisariaqarluni napparsimasup inuunerata imaluunniit peqqissusiata annertuumik navianartorsiortinnissaa pinngitsoorniarlugu, imaluunniit napparsimasoq allanik timaatigut imaluunniit peqqissusiatigut annertuumik navianartorsiortitsisinnaanera pinngitsoorniarlugu.
- 1) nakkutilliinermit nalunaarusiaq ataaseq inerniliippat ilaqutariit paarsisartut ajornartorsiutaat immikkut ittut nalinginnaasulluunniit misissoqqinneqarnissaat pisariaqartoq, 2) ilaqutariit paarsisartut pillugit naammagittaalliutigineqarpata, 3) kommunalbestyrelse nalinginnaasumik immikkulluunniit ittumik ilaqutariinni paarsisartuni pissutsinik ernumanarsinnaasunik meeqqamut paaqqutarineqartumut tunngatillugu imaluunniit meeqqamut pineqartumut eqquisunik maluginiagaqarpat, imaluunniit 4) ilaqutariinni paarsisartuni pissutsit piviusut paaqqutaqarnissamut akuersissut imaluunniit ilaqutariittut paaqqutaqarnissamut akuersissut malillugit ilaqutariittut paarsisuusinnaanermut piumasaqaatinik naammassinninnissamut qulartitsisut.
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Nehemiap allagaanit ilinniarfigisinnaasavut Guutimut kiffaasut• mitallerneqartarput• sioorasaarneqartarput• peqqusersusaarfigineqartarput Peqquserluttut tassaasinnaapput• ikinngutaasuusaartut• eqqunngitsumik unnerluutiginnittut• qatanngutaasuusaartut Guutip kiffaasa ajortoq ajugaaffigisarpaat• Guutimit imminnut suliassiissutigineqartumik aalajangiusimanninnermikkut[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Nehemiap suleqataasalu Jerusalemip qarmarsua qarmaqqippaat sakkortuumik akerlilersuisoqaraluartoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Kristumiut ilumoortut nutaarsiassaq nuannersoq qunusuillutik oqaluussissutigaat' Tamatigut oqaluttassaasi inussiarnersumik, ilisimaqqullugu kikkut tamaasa qanoq akisariaqartassagisi.
Sentence Syllables with count 265
- Assersuutigalugu taaneqarsinnaavoq nunat allat aningaasaannut taarsiivik, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsitsiniarnermik akiuineq pillugu inatsimmi piumasaqaatit ilisimagaluarlugit aningaasanik amerlanerusunik nuussinermi kinaassutsimut uppernarsaaseeqqusisimanngitsoq, imaluunniit aningaasanik nuussinermi suliffeqarfik aningaasanik nuussinerup kina sinnerlugu isumagineqarneranik paasissutissanik toqqortarinninngitsoq, imaluunniit aningaasanik amerlanerusunik nuussisoq, naak atorfeqartitaasoq tunngaveqarluartumik pasitsaassigaluartoq tassani pinerliiniarnernik aningaasaliineq pineqartoq, tamatuminngalu Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunaarsaasarnermut Allattoqarfimmut nalunaarutiginninngitsoq.
- Imm. 2. Akileraarutit A- t, Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 76 naapertorlugu unerartitat, iluanaarutisianit akileraarutit§ 86 naapertorlugu unerartitat, atuisinnaanermut akiliutinit akileraarutit,§ 91 naapertorlugu unerartitat aammalu akissarsianit ilaallu ilanngullugit§ 101 naapertorlugu ilanngartuutit piffissaagallartillugu akilerneqanngitsut akileraaruseriffiup suliniuteqarneratigut, Kalaallit Nunaannut eqqartuussisarnermik inatsimmi aamma Pisortanut akiitsut akilersinniarneqartarnerat pinaveersaartinneqarnissaallu pillugit Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat malillugit tapinik, ernianik akiliisitsissutinillu ilallugit akilersinniarneqassapput.
- 1) inuit upperisarsiornerup tungaatigut Ilisimatusarfimmi bacheloritut naammassinnissimasut imaluunniit danskit universitetianni upperisarsiornerup tungaatigut kandidatitut soraarummeersimasut kingornatigullu pastoralseminariumimi ilinniarnermik ingerlatsisimasut, 2) inuit ilisimasat tungaasigut ilinniarfissuarmi ilinniartitsisunngorniarnermut nallersuussinnaasumik ilinniarsimasut, tamatumalu saniatigut kristumiussutsimut ilisimatusarnermi malittarisassat Naalakkersuisunit aalajangersarneqartut malillugit ingerlaqqiffiusumik ilinniarsimasut, aammalu 3) inuit ilagiinni danskit naalagaaffiata tapersersugaanni palasiusimasut imaluunniit palasiunissamut piumasaqaatinik naammassinnissimasut.
- a) tunngaviusumik oqaatsit atorsinnaasat b) tyskisut tunngaviusumik oqaasilerineq, c) oqaatsinik ilikkagaqarneq, d) Tysklandimi kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsinik tunngaviusumik ilisimasat, e) Tysklandimi 1945-p kingorna kulturikkut, oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiinnilu pissutsit, tassunga ilanngullugit pingaartumik ukiuni kingullerni qulini pissutsit, f) tyskisut oqaatsinit atortut, tusagassiuutini naqitat elektroniskillu, g) maannakkut atuakkiat suliallu pillugit allaatigisat aamma h) oqaluinnarluni oqaatsinik atuinermi attaveqaqatigiittarnermilu tunngaviusumik najoqqutassat 3.3 Ilassutitut ilinniakkat Ilinniartut taamaallaat pingaarnertut ilinniakkat atorlugit ilikkagassatigut anguniakkat angusinnaassanngilaat.
- Aalisarnermut aningaasaliissutinut immikkoortitat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 26, 9. december 2015-imeersoq IR( Isaterinermi aalisarsinnaanermut akuersissutinik pisassiissutinillu piginniinnartarneq kiisalu isaterinermut il.il. tapiissutinik uuttortaasarnermi aalisariutip piviusumik nalinganik atuineq)§ 1 Aalisarnermut aningaasaliissutinut immikkoortitat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 15, 20. november 2006-imeersumi IR Inatsisartut inatsisaatigut nr. 13, 2. december 2009-imeersukkut IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 22, 22. november 2011-imeersoq IR kingusinnerusukkullu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 3. december 2012-imeersukkut IR makkua allannguuteqartinneqarput:
- 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Teknikeri( Inuili) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) MerX( NI- Nuuk) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
- Imm. 3. Immikkoortortap kontoa pioreersoq eqqarsaatigalugu aningaaseriviit nalunaaruteqartussaatitaasut uppernarsaatitut allagartatut aningaaseriviup nalunaaruteqartussap kontomik piginnittumi toqqorsivini immikkoortiterineq sunaluunniit atorsinnaavaa, taanna suliffiup qanoq ittuuneranut aaqqissuussinermi assigiissaagaasut tunngavigalugit aalajangersagaasoq, AML/ KYC-mi suleriaatsit allalluunniit malittarisassaqartitsinermi siunertat siunertaralugit nalinginnaasumik niuernermik ingerlatsinera naapertorlugu aningaaseriviup nalunaaruteqartussamit nalunaarsorneqarsimasoq, akileraartarnikkut siunertat eqqaassanngikkaanni, aamma aningaaserivimmi kontop kontotut pioreersutut immikkoortiternerani ullup siornatigut aningaaserivimmit
- 1) suliaqarnermi, suliaq suliffeqarfimmit atortumut innaallagiartortumut ingerlatsinermut akisussaasuusumit suliarineqarpat imaluunniit tassannga aqunneqarpat, 2) suliaqarnermi, suliaq suliffeqarfimmit atortumut innaallagiartortumut ingerlatsinermut akisussaasuusumit isumaqatigiissuteqarneq naapertorlugu ingerlanneqarpat, tassa Innaallagissiornermut Oqartussat najoqqutaliaanni normu 3-imi atortunik innaallagiartortunik ingerlatsinermi isumannaallisaaneq pillugu kapitali 8 naapertorlugu suliarineqarpat, 3) inuit privatimik nalinginnaasumik naatsiivimmi suliaqarneranni aamma nunalerinermi imaluunniit 4) aqqusinikkut tamat ingerlaffigisartagaatigut assartuinermi aamma nalinginnaasumik ingerlanermi.
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Qulinik ukioqarlunga" Pionerinut Inuusuttunut" kommunistiusunut ilannguteqqammerlunga[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiga Petr ilagalugu[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Vladimir" Pionerinut Inuusuttunut" kommunistiusunut aamma ilaasortaasimasoq Ukrainemi immikkoortortaqarfiup atoqqaartinneqarnerani naapippara[ Qupp. 14, 15- mi assiliartaq] 000- init amerlanerusut atoqqaartitsinermi saqqummiussat eqikkarneqarnerannik tusarnaarput[ Qupp. 15- mi assiliartaq] 000- init amerlanerusut immikkoortortaqarfik pulaarpaat Aalajaagitsi iluarluinnarlusi qulanngilluinnarlusilu' Taassuma assoruulluni qinnuttuinnarpaasi aalajaaqqullusi iluarluinnarlusi qulanngilluinnarlusilu Guutip peqqusaa tamaat eqqorlugu.
- ( wE 12/ 15 03)[ Qupp. 4, 5- mi assiliartat] Mariap katinneratigut Josefi Missiarsimik siulittuutinik eqquutsitseqataavoq[ Qupp. 6- mi assiliartat] Josefi Marialu meeqqaminnut anersaakkut nalilinnik tunniussipput inuussutissarsiorlutillu sulinissaannik ilinniartippaat[ Qupp. 7- mi assiliartat] Jiisusi toqoreersoq aatsaat nukaasa upperfigilerpaat, naak anersaakkut ajoqersorluarneqarsimagaluarlutik[ Qupp. 8- mi assiliartat] Jiisusip qatanngutissaasa Jaakup Judasillu uppeqatitik kajumissaarpaat Sikuiuitsoq kujalleq- Nunavik ajornartorsiortoq AVATAARSUALIARTARTUT nunarsuaq avataarsuanit isigigaangamikku sikuiuitsup kujalliup sikua nunarsuarmi ersarinnersaasartoq atuakkami Antartica- The Last Continent- imi allaatigineqarpoq:
Sentence Syllables with count 266
- Aalajangersakkap isummerfiginngilaa inaarutaasumik naliliineq, misilitsinneq soraarummeernerluunniit folkehøjskolimi pissanersoq, tamannami aalajangerneqartariaqarpoq ilinniarfik imaluunniit qullersaqarfik ilinniakkamut nalinginnaasumik oqartussaasoq suleqatigalugu, ersarinnerusumik tak. siunnersuummi§ 1, imm. 4. Taamaattoq tamatumunnga atatillugu oqaatigineqassaaq, misilitsinnernik soraarummeernernilluunniit ingerlatsinerit allaffissornikkut pisariusuummata, tamatumanilu apeqqutit assigiinngitsut isummerfigisariaqartarmata, soorlu maalaarsinnaanermut, qitiusumi nalunaarsuiffinnut ilanngussinnaanermut il.il. tunngassuteqartut, taamatullu misilitsinnernik soraarummeernernillu ingerlatsinerit aammattaaq folkehøjskolip forstanderianut avataaniit
- § 31. Ilinniagaqartut Kalaallit Nunaanni ilinniarnerminni ilinniartut inaanni najugaqarfiup akiata assinganik ineqarnermut matussutissanik tamassuminnga qinnuteqartoqareerneratigut tapiiffigineqassapput, 1) ilinniarfimmiinneq inneq qaammatit arfinillit inorlugit sivisussuseqarpat, 2) ilinniagaqartoq ilinniartut inaanni ineqartinneqaruni imaluunniit Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup innersuutigisaanut inissinneqaruni, aamma 3) ilinniagaqartoq namminerisamik inoqutigiinnik pilersuisuuppat, najugaqarnermik uppernarsaammik aamma attartuinermik isumaqatigiissummik akuerisamik, piginneqatigiiffimmit uppernarsaammik imaluunniit piginnittuunermik uppernarsaammik uppernarsaateqaruni.
- 2) kontomik piginnittup najugaa aamma allakkatigut najugaa, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 3) kontomik piginnittup oqarasuaatini normua imaluunniit normui, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 4) aningaaserivimmi kontoqartillugu, aningaasaliinermi kontot ilanngunnagit, kontomit kontomut allanut aningaasanik nuussinissaq pillugu ilitsersuuteqarnersoq, tassunga ilanngullugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit immikkoortortami allami imaluunniit aningaaserivimmi allami konto, 5) Kontomik piginnittoq pillugu atuuttumik c/ o- najugaq imaluunniit toqqorsinissamut ilitsersuut, aamma 6) konto pillugu piginnaatitsisoqarnersoq imaluunniit atsiorsinnaatitaasoqarnersoq.
- 1) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfigisamit kingullermit nuunneq, ilinniagaqartoq suli 18-inik ukioqalersinnagu pisimasoq, 2) nuunnermut ilinniarnermi paaqqutarineqarnermiluunniit pissutsit tunngaviuppata, 3) nuunneq aapparisap, tak.§ 6, Kalaallit Nunaata avataani ilinniarneranik peqquteqarpat, tassungalu atatillugu aapparisaq akiliunneqarluni angalanissaminik akuerisaasimappat, imaluunniit 4) ilinniagaqartoq akiliunneqarluni illoqarfimmut ilinniarfiusumut angalasimaguni ilinniakkap aallartinneranut atatillugu, aammalu ilinniarnerup naammassineraniit unitsinneraniilluunniit qaammatit 3-t iluanni illoqarfimmi ilinniagaqarfigisamini ilinniakkamik nutaamik aallartitsisimaguni.
- suliat agguarneqarneri siulittaasup inissisimanera ataatsimiinnerit allattariarsornikkut elektroniskiusumillu ingerlanneqartarnissaat ataatsimiigiaqqusinerit ataatsimiinnerit amerlassusaat siunnersuisoqatigiit ataanni ataatsimiititaliat- katitigaaneq, pilersitsineq, inissitsiterineq il.il. siunnersuisoqatigiit ataatsimiititaliaasinnaasullu ataatsimiinnerannit allattaaviit ukiumoortumik UR nalunaarummut, suliassaasumut inatsisitigut aalajangersagaasumut, pisariartumik tunngaviussussat qulakkeerneqarneri siunnersuisoqatigiit missingersuutaannik aalajangersaaneq pillugu pisariartumik tunngaviusussat qulakkeerneqarneri kukkunersiuineq pillugu pisariaqartumik tunngavigisassat qulakkeerneqarneri
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut, Avatangiisunut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Nunanilu Avannarlerni Suleqatigiinnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiuteqarnermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Kalaallit 19
- § 84. Ledningini silaannakkoortuni UR vekselstrømilinnik ingerlatsinermi 60 kV sinnerlugit sarfaqartuni suliaqarnermi periutsini, tassani taamaallaat nunamut ikkussisoqarnissaa piumasaqaataavoq aqqummut imaluunniit aqqutinut suliarineqartunut, tassani imaappat 1) isuani nunamut ikkussamik pilersitsisoqarsimanera, 2) aqqutini sumiiffiup suliaqarfiup eqqaaniittuni ittuni nunamut ikkussiffigineqarsimanngitsuni aallagartat mianersoqqussutit pilersinneqarsimappata, kiisalu 3) inuit suliamik ingerlatsisut navianartorsiortinneqanngippata aqqutinut meterimik ataatsimik qanilligunik, tassa sumiiffimmi suliaqarfimmi nunamut ikkussiffigineqarsimanngitsunut timiminnik, sakkuminnik, atortuminnik imaluunniit atortussianik.
- EQQORNEQARSINNAAVUTIT periarfissat tamaasa pigigaluarpatit kissaatit annerpaaq angujumallugu nunanni namminersortumi sulisuulerumallutit- maannali toqoreerputit meeqqatut ilitsoqqussaraat kiffaanngissuseq nunavit pinngortitarsua nunap manissup narsaateqqortuullu systemia naapikkaangakku nipaallutit oqassanak periarfissat tamaasa pigigaluarpatit aperisinnaanermillu ilumioqarlutit KINAAVUNGA SOOQ UANGAAVUNGA SUSSAANGA- maannali toqoreerputit nalivit paatsiveerutsilluinnarsimavaatit tarninnullu ajorneruleraluttuinnarsimavoq ikinnerusutut inunnit millionilissuarnit illaruaatissiarineqarnerit ajugaasinnaanavianngitsutut peqqusersiornernut taamaattunut illersoriarsinnaanngilatit eqqorneqarsinnaagavit anniaat nipangiulluinnarlugu.
- [ Qupp. 22- mi issuagaq] Anersaakkut nerilluartannginnerup uummat assersuutaasoq ajoqusersinnaavaa soorlu nerisalunneq taqarsuarnik uummammiittunik ittunik qerattartoortitsisinnaasoq uummallu ajoquserlugu[ Qupp. 22- mi issuagaq] Anersaakkut qasuersimaarpallaarneq kingunipiloqarsinnaavoq[ Qupp. 23- mi issuagaq]' Inuunerup matuma piinik isumakuluutit' uummammut assersuutaasumut toqussutaasinnaavoq[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Anersaakkut peqqissusermik sumiginnaaneq annernartunik ajornartorsiuteqalersitsisinnaavoq[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Ileqqunik pitsaasunik anersaakkut ittunik ineriartortitsinikkut uummat assersuutaasoq illersorneqartarpoq[ Qupp. 21- mi suminngaanneernera IR] AP- ip assiutaa/ David Longstreath Akissutit eqqortut sumi nanineqarsinnaappat?
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Juutit Westerborkimi katersuutitsivimmiit Tysklandimukaanneqartut KAR[ Suminngaanneernera IR] Herinneringscentrum kamp Westerbork[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Meeqqakka Carry Silvainilu ilagalugit, marluullutik sorsunnersuup aappaani juutinik( inuiannillu allanik) toqoraanersuarmi toqusut[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Sverigemi tuniluussinnaaneq pissutigalugu immikkoortitaasugut[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Kinaassutsimik allagartaagallartoq angerlartitaalerninni tunniunneqartoq[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Ullumikkut paninga Johanna ilagalugu Utoqqaanertat- Allat akisussaaffeqalersinniarlugit piginnaanngorsarsigit SILARSUARMI tamarmi angutit Jehovap Nalunaajaasuisa ilagiivini akisussaaffimmik tigusisinnaasut pilertortumik pisariaqartinneqarput.
Sentence Syllables with count 267
- Pallunnguaq taamak qamuuna isummersoreerami eqeerneruleriaramilu aammalumi sapaataamat Arnakitsullu oqaluuteriarmani Arnakitsup aappassiaa kalerreriarlugu ullup qeqqata tungaanut silaannarissaataa Akinnarsuaq tunoqqullugu Koorunnapaluit tungaanut pisuttualaarniarlutik pikilerput, silalu alianaaqigaa tatsit mikinerit sikutitilersimasut ilaanni saarliffigalugit sisusuusisarlutik nuannisaqalutik silaannarissunnialaannguaq narajortuutigalugu ingerlalerput, soorlu ippassaammat oqaloqatigiissutitik ilungersunartut silaannarmik minguitsumik taarserniarlugit anersaartillu tipittoq inuunerinnartumik taarserniarlugulusooq, timimikkut anersaakkullu nutarterluinnartariaqalersimasutut misigisimagamik.
- § 18 pillugu Aalajangersakkami artikel 12 tassuuna piviusunngortinneqarpoq, tassanilu aalajangersarneqarpoq Kommissioni ataatsimiititaliap aalajangersakkami artikel 41 tunngavigalugu pilersinneqarsimasup aalajangiinera tunngavigalugu aalajangiisinnaasoq suliffeqarfiit inuillu inatsimmi matumani pineqartunut ilaatinneqartut§ 18-imi taarsigassarsisitsisarfiit aningaasalersuinernilu aningaaseriviit imaluunniit suliffeqarfiit Bųrsenimi nalunaarsorneqarsimasut imaluunniit nunami allami immikkoortortat allat ilaatinneqannginnissaannik aalajangersagaq atorsinnaanngikkaat, taakku naapertuuttunngortitsiniarnermik akiuiniarneq pillugu aalajangersakkat pingajuat tunngavigalugu piumasaqaatinik eqqortitsisimanngippata.
- - Taaguutip illersugaanera- Peqqinnissamut tunngasutigut sullissisut aamma tarnip pissusaanik ilisimasallit pisussaaffii( assersuutigalugu qajassuussilluni peqqissaarlunilu sulisussaatitaaneq aamma nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaaneq)- Napparsimasut pisinnaatitaaffii( assersuutigalugu maalaaruteqarnissamut periarfissanik ilisimatinneqartarneq)- Nakkutilliineq- Pineqaatissiinissamut aalajangersaaneq( pisussaaffimmik, soorlu nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaanermik pisussaatinneqarneq naammassineqarsimanngippat akiliisitsinermik pineqaatissinneqarnissamut periarfissaq)- Pissutsit allat peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut susassaqarfigisaminnillu suliaqarnerannut pingaaruteqarsinnaasut.
- KANUKOKA Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik maannakkut Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik maannakkut Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Kalaallit Nunaata Eqqartuussivia 2
- Tamatumunnga patsisaavoq unammillernermi pitsaaqutit taamaattut isumaqarfigisariaqarmata suliffeqarfiit unammilleqatigiittut ajugaaffigisinnaasat namminneq ilusilersuinermik ineriartortitsinermikkut, pilerisaarinermikkut il.il. Imm. 2-imut Siunnersuummi imm. 2-mi erseqqissarneqarpoq Unammilleqatiginnermut Ataatsimiititaliamut periarfissaasinnaasoq niuerfiup pingaarutillip unammillersinnaasullu misissornerannut atugassatut paasisimasallit ilanngunneqarnerat, pingaartumik Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq imaluunniit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik pisarialinnik akissaqanngippat imaluunniit suliaqarfimmut tunngasunik naammattumik suliamut tunngasunik ilisimasaqanngippat.
- § 74. Qinigassanngortitanik nalunaarut qinersinermik siulersuisut qinigassanngortittut pillugit allaffissiaasigut nalunaarutigineqartassaaq, taaguivimmilu pineqartumi taaguinermik siulersuisumut tunniunneqareersimassapput kingusinnerpaamik qinersinissaq sapaatit akunnerinik sisamanik sioqqullugu nal. 12.00. Imm. 2. Qinigassanngortittut qinersinissamut qinigassanngortinnertik kiisalu qinersinermik siulersuisut imaluunniit Qinigaasinnaassuseq pillugu Ataatsimiititaliaq qinigaasinnaassutsip misilinneqarnissaanut atorneqartussamik, tak.§ 59, imm. 4 aamma 5, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfimmut pinerluttulerinermut nalunaarsuiffimmut paasissutissanik piniarsinnaanerat akuersaarlugu namminneq atsiorlutik uppernarsarsimassavaat.
- Siunnersuummi§ 21, imm. 3 aamma 4-mi aalajangersakkani aamma aalajangersarneqarpoq ataatsimiititaliaq nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliisunik iluameersumik piginnaatitaasunik piukkunnaateqartunillu ataatsimiititaliaq pilersitsissasoq, kisiannili tamatumunnga periarfissatut allatut imaluunniit tapertaasussatut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliinerup tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit isumaginissaa pillugu nunanit allaneersunik IR nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniartunik suleqateqarnissamik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut isumaqatigiissuteqarsinnaasoq.
- 1) pilersaarut sammisanut immikkoortiterneqassaaq, 2) suliffeqarfiup suliassamik ingerlatsinerani suliassaqarfini sammisat immikkoortiterneqassapput aamma sullissiveqarfiit aaqqissuussaanikkut ilusilersorneri pineqassanngillat, 3) nalunaarsuisarnernut toqqortaateqarnernullu pilersaarutit qaffasissutsinut immikkoortiterneqarsimassapput aamma 4) qaffasissutsit amerlassusaat sullissiveqarfiup pisariaqartitaanut killiliussat iluanni sapinngisamik killilersimaneqassapput, Imm. 2. Suliffeqarfiup suliassat qanoq ittuuneri killeqartut taamaallaat suliarisarpagit nalunaarsuisarnernut toqqortaateqarnernullu pilersaarut pillugu piumasaqaammut Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
- Inuup isertitaanik, tassa imaappoq isertitanik A-nik, tassungalu ilanngullugu isertitanik akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 70 aammalu§ 71, imm. 1 naapertorlugu isertitanik isertitanillu B-nik, assersuutigalugu namminersorluni suliffeqarnermi, tunisinermi, isertitanit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a-mi ilaatinneqartumik pensionisiaqarnermi, ilinniagaqarnersiuteqarnermi, erniatigut isertitaqarnermi, ivertitatut aningaasarsiaqarnermi, angajoqqaarsiatut aningaasarsiaqarnermi, pigisanit nalilinnit ajunngitsussarsiaqarnermi assigisaannillu isertitanit pinngitsoorani akileraarutaasussat tamarmik inuup maanna isertitaminik nalunaarsuinerani aallaaviatigut ilanngunneqartussaapput.
- Qanigisat tassa imaappoq nalinginnaasumik tassaanerusut katissimallugu aapparisaq, inooqatigisaq, angajoqqaat, qitornat inersimasut aamma inuit inoqutigiinnut ilaasut allat, pisussaaffeqarput napparsimaveqarfimmut attaveqassallutik inuk silanngajaarnasorisaq nammineq piumassutsini naapertorlugu nakorsamit pisariartumik ikiorneqarnissani pillugu saaffiginninngippat, tak.§ 8, imm. 1. Qanigisaasut piumasaqaammik tamatuminnga eqqortitsinngippata imaluunniit napparsimasoq qanigisaqanngippat politiit peqqinnissaqarfimmut saaffiginninnissaq pisussaaffigaat, tak.§ 8, imm. 2. Peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu nunap immikkoortuani qitiusumik napparsimavik qaninneq, najukkami peqqissaavik imaluunniit nunaqarfimmi na____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 57
Sentence Syllables with count 268
- Imm. 4. Aallakaatitassiat inuup ingerlatsiviulluunniit immiaaqqanik, viinninik imigassanillu kimittuunik, tupanit nioqqutissianik nioqqutissanilluunniit pujortarnermut atatillugu atorneqarnerusartunik aammalu nakorsaatinik tunisassiornissamik tuniniaanissamillu pingaarnertut ingerlataqartup aningaasalersugai aallakaatinneqaqqusaanngillat, taamaattorli tak. imm 8. Imm. 5. Aallakaatitassiat upperisarsiornermik suliaqartunit aamma politikkikkut partiinit, kattuffinnit kisimiillutillu qinigassanngortittunit aningaasalersorneqartut aallakaatinneqaqqusaanngillat, taamaattorli tak. imm. 7 aamma 8. Imm. 6. Aallakaatitassiat nutaarsiassanik maannarpiarlu soqutiginartunik imallit aningaasalersorneqartut aallakaatinneqaqqusaanngillat.
- Akiligassat akilinngisat aamma ulluunerani neqerooruteqartarnermiikkunnaarsitsisarneq ikkunnaarsitsisarneq§ 12. Akiliisussaatitaasoq imaluunniit akiliisussaatitaasut akiligassaminnik akilinngisaqalerpata, pineqartullu akiligassamik akilersornissaat pillugu isumaqatigiissusioqqullugit akiliinissamik eqqaasitsissummik tigusaqareersimappata meeraq pineqartoq perorsaanermik inerikkiartuutaasumik ulluunerani neqeroorutaasumiikkunnaartinneqassaaq, tak.§ 13. Imm. 2. Akiligassat akilinngisat tamarmik, akiliinissamik eqqaasitsissutip ullulerneraniit ullut 14-it qaangiutsinnagit akilerneqarpata, perorsaanermik inerikkiartuutaasumik ulluunerani neqeroorutaasumiikkunnaarsitsinermik ikkunnaarsitsinermik aalajangiineq atorunnaassaaq.
- Imm. 3. Naalakkersuisut inuiaqatigiit ineriartortinneqarneranni, ataatsimoornerusumik UR isiginnilluni pingaartittariaqartut innersuullugit aalajangiussippata, Naalakkersuisut aalajangiussinerminnut atatillugu aammattaaq aalajangiiffigissavaat, kulturikkut eriagisassap aamma ilisimasat paasissutissallu taassuma imarisaasa illersorneqarsinnaasumik uppernarsaasersorneqarnissaat ilutigisaanik qanoq pissanersoq, tak.§ 1, imm. 5. Naalakkersuisut aalajangiussinerminni pingaartissavaat kulturikkut eriagisassap kulturikkut oqaluttuarisaanermi pingaaruteqassusia aamma kulturikkut eriagisassap illersorneqarsinnaasumik uppernarsaaserneqarnissaanut iliuusissat pisariaqartinneqartut qanoq ittuunissaat qanorlu annertutiginissaat.
- Tamanna aammattaaq Inastsisartut Suleriaasiatigut pissaaq, tassami pissutsit arlallit manna tikillugu Inatsisartut Naalakkersuisullu pillugit Inatsisartut inatsisaatigut aalajangersaavigineqarsimasut Suleriaatsimi aalajangersarneqassasut tunngavigineqarmat, tak. qulaani b. Pissaanerup pingasunut agguarneqarsimanissaanik aalajangersakkami, matumani eqqartuussiviit tamakkiisumik kiffaanngissuseqarnerat pillugu aalajangersagaq ilanngullugu eqqarsaatigalugu, Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarnermut tunngasut aqunneqarnerannik tamannalu pillugu inatsisiliornermik siunissami tigusisinnaaneq sillimmaanneqarsimasoq, suliassaqarfimmi taassuminnga tigusisinnaaneq Namminersorlutik Oqartussat pillugit inatsisikkut periarfissaqalermat.
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 7, 7. december 2009-meersup IR allannguuteqartinnissaa pillugu Inatsisartut inatsisissaat nr. 26, 18. december 2012-imeersoq IR( aatsitassanut inatsit)( Annikitsumik aatsitassarsiorluni misissuineq piiaanerlu, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aammalu inuiaqatigiinni piujuartussamik iluaqutaasumik sunniuteqartitsisarneq pillugit il.il. aatsitassanut oqartussaaneq pillugu maleruagassanik allannguuteqartitsineq)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) makkua allannguuteqartinneqarput:
- Aatsitassarsiorluni ingerlatat pillugit Inatsisartut inatsisaanni kapitali 8-imi maleruagassat, aatsitassarsiorfimmi ingerlatanut annikinnerusunut aamma najukkami aallaaveqartunut, Kalaallit Nunaanni innuttaasunit nunaqavissunit, nunani tamalaani aatsitassarsiorfiutileqatigiiffittut aningaasaatilissuunngitsunit piginnaaneqartuunngitsunillu, ingerlanneqartunut, kisianni inuussutissarsiornermi atugassarititaasut malillugit aammalu Inatsisartut inatsisaanni§ 16 malillugu akuersissutinut nalinginnaasunut aammalu annertunerujussuusunut sanilliullugu killilersuinernik malitassaqartinneqartutut annertussusilimmik, aatsitassarsiorfimmi ingerlatanik aallartitsinissamik kissaateqartunut, siunnerfeqartinneqarput.
- Inatsisissatut siunnersuut maannakkutut iluseqartillugu saqqummiunneqarsinnaanera ataatsimiinnermi isumaqatigiissutigineqarpoq, tassa naalakkersuisoqarfiit peqatigisaanik kaammattuutigalugu inatsisissatut siunnersuutip akuerineqarnerata kingunitsiannguaq allaffissornikkut suleqatigiissitamik pilersitsisoqassasoq peqataasunit attuumassuteqartunik amerlasuunit peqataasoqartoq, ilaatigut akissarsiakinnerusuni kajumissaatitigut aaqqissugaanerit allallu ataqatigiissitsinermi ajornartorsiutaasinnaasut immikkut misissorneqarnissaat siunretaralugu aamma inatsiissatut siunnersuutip atulersinnissaanut allannguutissat siunnersuuteqarnissamut kingusinnerusukkut pisariaqartitsisoqassanersoq nalilersorlugu.
- Pisiniartarnermi tunngaviusumillu isumaqatigiissusiortarnermi kisermaassinissamik isumaqatigiissusiornerup inerteqqutaanissaanik siunnersuutip imaqarnera Kalaallit Nunaanni Ilinniarfinniit( KNII) pitsaasutut oqaatigineqarpoq, ilinniarfiimmi misilittagaat naapertorlugit assersuutigalugu printerinik kopimaskiinanillu pisiniarnermi kisermaassinissamik isumaqatigiissutit pingaartumik ilinniarfinnut Nuup avataaniittunut ittunut kingunerluttarsimapput, tassa siusinnerusukkut pisiniarnissamik tunngaviusumillu isumaqatigiissutit mianerisariaqanngikkallarmata najukkami pisiniarnissamut periarfissaqarsimagaluarneranut sanilliullugu utaqqisarneq sivitsorsimavoq sullissinerlu pitsaannginnerulersimalluni.
- Unnuami eqqarsaatit Ulluvut qanga pilluarallarmata piniartorsiut napagallarmata inuuneq pisuunerungaarpoq taakku pingaarnerugallarmata nunatsinni salliugallarmata najorlugu qiimanangaarpoq Siulitta kalaallit inuusitoqaata nammineq aalajangersimasaata qasukkartitassaanani nunat, sermitat qaarsuinnarsuit sinerissallu nunnaviluttorsuit ajugaaffigisarsimavaat Ulluinnarni saamarpaluttorsuaq piniartoq sapersajuitsorsuaq piumassusilissuulluni anorersuit, taartoq, kaperlassuaq quloruusunut pissuanartorsuaq aalajaalluni sorsugarai Taama ippoq qasukkartitassaanani nunavimmini uppititassaanani angut tassunga ernerusoq suli maannamut ersialaartarluni piniartumi tillerninittarluni siuaasatta pissusiat 1959
- 24.( gE 22/ 2 01)[ Qupp. 22- mi issuagaq] Nunarsuaq tamakkerlugu meeqqat 13.000.000- t aids- ip kinguneranik iliarsuupput[ Qupp. 23- mi nalunaarsukkat/ nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) INERSIMASUT( 15- niit 49- nut UKIULLITT) 1999- ip NAANERANI HIV- mik/ AIDS- imik TUNILLANNEQARSIMASUT AMERLASSUSAAT Amerika avannarleq 890.000 Caribiami 350.000 Latinamerikami 1.200.000 Europami killermi 520.000 Afrikami avannarlermi aamma Kangia Qiterlermi 210.000 Europami Qiterliup kangiani aamma Europami Qiterlermi 410.000 Kangiata kujataa- kangiata kujataani aamma Kangiata kujataa- kangiani 5.400.000 Kangiata kangiani aamma Manerassuarmi 530.000 Australiami aamma New Zealandimi 15.000 Afrikami Saharap kujataani 23.400.000[ Suminngaanneernera IR] Najoqqutarisaq:
Sentence Syllables with count 269
- Kisianni sakkut taamaattut pissutigalugit qularnarpallaarunnaarpoq inuiaat taakkua ilaat kangimut aallarsimasut, Canadap avannarpasissua aqqusaarlugu, ilaasalumi nunassiffigisimallugu PreDorsetinik taaneqarlutik, ilaallu kangimut ingerlaqqissimasut avuuna Ellesmeri Island imaluunniit Umimmaat nunaat aqqusaarlugu ilaat Thulep eqqaanut pisimasut, ilaallu Lake Hazenip eqqaatigoortut UR Pearylandip eqqaatigoorsimasut UR, Independence I-millu kulturilinnik taavani taaneqarlutik ajoraluartumik Tunup avannarpasissuani assaasarnerit 1930-kkut ingerlaneranniit iluamik nanginneqarsimanngimmata qanoq siaruarsimatiginerat nalunarpoq, taakkunanngali nassaat ilaat Ittoqqortoormiit eqqaanni nassaarineqarmata ilimanarpoq Tunup avannarpasissua immaqa tamarmi inoqarsimagaluartoq.
- Peqqussummi maannamut atuuttumi§ 13, imm. 2 aamma 3-mi aalajangersakkat, immikkut ittumik kalaallit oqaasiinik qaalunaallu oqaasiinik atuartinneqarsinnaanermik imaqartut atorunnaarput, oqaatsini taakkunani atuartup piginnaasai tunngavigalugit atuartitaaneq naammattoq, atuartitsissutinut nalinginnaasunut ilanngunneqarsimammat, tak.§§ 10, 11 aamma 12. Atuartut kingusinnerusukkut avataaniit tikittut kalaallit oqaasiinik naammattusaammik atuartinneqartassapput aalajangersakkami maani imm. 1, nr. 3 tunngavigalugu, kiisalu atuartut kingusinnerusukkut avataaniit tikittut, kalaallit qallunaallu oqaasiinik ilitsoqqussaralugu oqaasiliunngitsut, aalajangersakkami imm. 1, nr. 2 tunngavigalugu qallunaat oqaasiinik naammattusaammik atuartinneqartartussaapput.
- KAPITALI V PISUSSAAFFIIT NALINGINNAASUT AAMMA PIVIUSUNGORTITSINISSAMUT PISINNAATITAAFFIIT Artikel 14 Suleqatigiinnissamut pisussaaffiit Akiliinermik isumaginnittut naalagaaffinni ilaasortaasuni nunami immini sumiiffimminni inatsisini suleriaatsinut piumasaqaatit naapertorlugit tamakkiisumik pisortanillu piumasaqarfigineqarnerminnik ingerlaannartumik eqquutsitsissapput, tamakku naalagaaffimmi ilaasortaasumik pineqartumi aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaanermik pinerliiniarnernillu aningaasalersuinernik akiuiniarnermi akisussaasunut, tassani eqqarsaatigineqarlutik akiliisoq pillugu paasissutissat aningaasanik nuussinerni ilanngullugit nassiunneqartussat eqqarsaatigalugit, kiisalu assingusunik nalunaarsuinernut.
- 1) Aalisariutinik Nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimappat imaluunniit Angallatinik Nalunaarsuiffimmiippat ippat aammalu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup angallatinut aalisarnermik inuussutissarsiornermut akuersissutillit nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimappat, 2) angallatip allagartaa malillugu angissusaa 5 BRT/ 8 BT qaangersimappagu taamaattorli 75 BRT/ 120 BT ataallugu angissuseqarpat, 3) ukiunik 25-nik pisoqaassuseqarpat pisoqaanerulluniluunniit, 4) ukiut marluk kingulliit nunatsinni aalisarnermi aalisaqataasarsimappat, aammalu 5) piffissaq qinnuteqarfiusoq sioqqullugu ukiumi qaammatisiuteqarfiusumi ukiuni marlunni pisassiissutinik nammineq pigisanit nuussinikuusimanngippat.
- SIK, Sulisitsisut( Grønlands Erhverv), NUSUKA, KANUKOKA, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik aamma Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, kiisalu aamma Naalakkersuisut internetikkut tusarniaaviatigut.
- Siunnersuut Nunanut Allanut Pisortaqarfimmut, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Arktisk Kommandomut, Politimestereqarfimmut, Pinngortitaleriffimmut, KNAPK-mut, SIK-mut, KANUKOKA-mut, EU-p aalisarnermut pisortaqarfianut, Polar Seafoodimut, Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilinniartitaanermut, Ilageeqarnermut, Kultureqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ineqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Kalaallit Nunaata Eqqartuussivianut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kukkunersiuinermik suliffeqarfik Deloittemut, Royal Greenlandimut aamma Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannut tusarniaassutigineqarsimavoq.
- Nr. 4-mut(§ 39, imm. 1) Siunnersuutikkut erseqqissarneqarpoq aningaaseriviit, soorlu soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiit, inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiit il.il. soraarnerussutisianik imaluunniit sillimmasiissutinik inuuneq naallugu pisartagaritinneqartartussanik tunniussaqartartut assigalugit, akileeqataassutit akiliutillu akilerneqarsimasut, soraarnerussutisiaqarnissamut ileqqaakkanit, sillimmasiinernit il.il. tunniunneqarsimasut akileraaruseriffimmut nalunaarutigisussaagaat, tassa iliuuserineqarsimasut taakku soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiup, inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiup imaluunniit aningaaseriviup ilisimalersimappagit.
- 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk najugaqaqatigiiffimmi neqeroorutigineqarsinnaasut saniatigut, tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsippat, ilanngullugu ulloq unnuarlu tamaat tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsineq, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnermi naammassineqarsinnaappata.
- 1) toqqorsivimmiittussanngorlugit ittussanngorlugit, inissititerivimmiittussanngorlugit imaluunniit poortuivimmiittussanngorlugit ittussanngorlugit kalaalimineerniarfimmiittussanngorlugilluunniit ittussanngorlugilluunniit tuniniarneqartut tunniunneqartulluunniit, 2) suliffeqarfinnut tunisassiorfinnut assartorneqartut imaluunniit 3) nerisassarineqartussanngorlugit imaluunniit suliareqqitassanngorlugit aaneqartut Imm. 3. Imm. 1 aammattaaq atuutinngilaq 1) atugassanik pisiniarfinni nerisassat poortorneqanngitsut, kiisalu kalaalimineerniarfinni nerisassanik tuniniaanermi, 2) nerisassanut poortuutissanut puunulluunniit centimeterit2 10-t ataallugit angissusilinnut poortukkanut, 3) nerisassanut ullormik asiuffissamik imaluunniit ullormik atuiffissamik kingullermik
- Kangersuatsiaq Asanerpaasaraakkit nunannguara peruleqqaarfiga alliartorfiga naak isikkumigut nikanartunnguaq tunniuppara uummatiga Kangersuatsiaq Kangersuatsiaq anaanamut tulliuvoq Pilluarneq uannut tunissutigaat qularinngilara, puigunngilara sullivissarigakkit nalunngilara tunniullugu uummatiga Kangersuatsiaq Kangersuatsiaq inuunerma tunngavigaa Sullisiinnassavakkit inuutillunga sulisinnaaguma, sapinngikkuma puigussanngilakkilli aallaruma tassaniissammat issammat uummatiga Kangersuatsiaq Kangersuatsiaq Pigaarma, inuutillunga Sinerissami maani siammarpatit panitit, ernitit sulisissallugit uummataannilu ikkussat naasunnguaq issimit aserussanngilaq Kangersuatsiaq Kangersuatsiaq asavakkit iluunngarlunga
Sentence Syllables with count 270
- Kiassarnermut akiligassaq akilerneqassaaq- Attartortut amerlavallaartut ajornartorsiulersimapput kiassarnermut akiligassat pissusissamisuunngitsumik qaffasippallaarujussuarnerat pissutigalugu, tamannalu peqatigalugu piviusumik takussaasumillu iliuuseqartoqarani assersuutigalugu igalaat asiusimasut ussiitsullu taarsersorlugit, matunik silarlernik atorsinnaasunik atasinnaasunillu ikkussuilluni, inissianut ataasiakkaanut kiassarnermut uuttuutinik ikkussuilluni attartortut ataasiakkaat namminneq kiammik atuivinnerminnik malinnaasinnaaqqullugit, Jess G. Berthelsen allappoq, isumaqarporlu atorsinnaanngitsoq Mette Lynge akissummini allammat pissutsinut pissutaasut siusinnerusukkut naalakkersuisuusarsimasut politikkiat:
- Siunertaavoq nukarlerni atuartitsineq annertunerusutigut atuartitsissutinik ataasiakkaanik atuartitsinertut ingerlanneqassanngitsoq, ingerlanneqassasorli soorlu atuartitsissutit ataasiakkaat akimorlugit, qulequttat ataasiakkaat tunngavigalugit piareersariikkanillu anguniagaqarluni qulequtsiillunilu ingerlatsinikkut, tak.§ 9, imm. 4. Atuartitsissutinik aaqqissuussinissamik siunnersuutip tunngavigaa ukiukinnerusunik atuartitsinermi atuartitsissutinik aalajangersimasunik annertunerusumik isiginnilluni atuartitsissutinillu qanitariissunik atuartitsisarnissaq, atuarnerlu sivitsoriartortillugu atuartitsissutinut ataasiakkaanut ersarinnerusumik immikkoortitsinissaq angujartuaarneqassasoq.
- Taamaalilluni aatsitassarsiornermit isertitanit annertuunit katersat pisortat sullississutaasa amerlanerulernissaannik pitsaanerulernissaannillu piumasaqartoqarnissaa naalakkersuinermik suliaqartunik piareersimaffigineqartariaqarpoq, soorlu assersuutigalugit siusinnerusukkut pensionisiaqarsinnaaneq, sulinngiffeqarnerit sivisunerusut, pensionisiaqalernissamut ukiut appasinnerusut aammalu sapaatip akunneri suliffiusut sivikinnerusut il.il. Taamaaliornikkut kalaallit sulisinnaasut naleqassusiata ajornerulersinneqarnissaa qinikkat tungaannit akueriinnarneqarpat tamanna aatsitassarsiornermut aningaasaateqarfimmi aningaasat katersorneqartut nalingannit tassanngaanniillu iluanaarutit nalingannit annertuneruleriaannaavoq.
- Ilutigisaanik suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut ilinniartitsinermut pilersaarutini Naalakkersuisunut akuerisassatut nassiunneqartussani ilanngunneqassaaq, tak.§ 9, imm. 4 aamma§ 15, imm. 2. Aammattaaq suleqatigiinnissamik isumaqatigiissummut ilaassapput, inaarutaasumik naliliinerit, misilitsinnerit soraarummeernerilluunniit pillugit apeqqutinut tunngatillugu aalajangiussat, erseqqinnerusumik tak. siunnersuummi§ 4, imm. 2. Ilutigisaanik aalajangersakkap periarfissippaa, assersuutigalugu ilinniarnertuunngorniarfiup atuartitsissummi ataatsimi ilinniartitsinermik folkehøjskolimut nuussinissaa, taamaalillunilu atuartitsissummik taassuminnga ilinniartitsineq ilinniartut sapaatip-akunnerinut tiimiinut ilanngunneqarsinnaalluni.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 8 umimmaat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit 27. juni 2013-imeersoq IR Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29-imi, 18. december 2003-meersumi IR§ 5, imm. 1, nr. 1-5-mut aamma§ 60, imm. 2, Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12-mi, 29. oktober 1999-imeersumi IR,§ 2, imm. 4,§ 7, imm. 4,§ 8, imm. 1 aamma 3,§§ 12-13 aamma§ 17, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1-ikkut, 16. maj 2008-meersukkut IR kingullermi allanngortinneqartumi naapertorlugit kiisalu Qimmit qimuttut kiisalu qimmeqarneq qitsuuteqarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18-imi, 30. oktober 1998-imeersumi IR§ 3, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 23-kkut, 22. november 2011-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
- ( Inuiaqatigiinni piujuartussamik suliaqarnermi maleruagassat, Atsisassanut Pisortaqarfik 2009 aamma BMP Guidelines for preparing an Environmental Impact Assessment( EIA), Report for Mineral Exploitation in Greenland, 2011) Maleruagassat malillugit Avatangiisinut Sunniuteqarnissaasa Nalilersorneqarnerat pillugu nalunaarusiaq taamatullu Inuiaqatigiinni Atajuartussat pillugit nalunaarusiaq aaqqutigalugit aatsitassarsiornermi ingerlatsiviit ingerlatassatut siunnersuutaat ingerlatassap inissisimaffiani avatangiisitigut inuaqatigiinnullu ilisimasat kiisalu paasinninnerit kiisalu inuiaqatigiit aatsitassarsiornikkut ingerlatassamut atatillugu kissaatigisaat tunngavigalugit ingerlatassap ineriartortinnissaa qulakkiissavaat.
- 1) Meeqqat atuarfiannit soraarummeernissamut piginnaanngorsarnermi( FA) peqataanikkut meeqqat atuarfianni soraarummeernerup naligisaanik, atuagarsorluni pikkorissaqqinneq 2) atuagarsorani pikkorissaqqinneq, ilanngullugit sannavimmi tunisassiornermullu assingusumi piginnaangorsarneq, 3) suliffeqarfinni sullissivinnilu suliffissanut sungiusarluni atuagarsorani pikkorissaqqinneq, 4) atugarsorluni atuagarsoranilu Danmarkimi højskole-mi piginnaanngorsarneq, pikkorissaqqinnermi ilinniagaqalernissamut ingerlaqqinnissaq siunertaalluni, aamma 5) pikkorissaqqinneq allatut iluseqartoq, soorlu ilinniagaqalernissamut imaluunniit suliffeqalernissamut piareersarneq imaluunniit periarfissaqalernissaq aammalu Naalakkersuisunit akuerisaasoq.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Nakorsaaneqarfik Aalisarnermut Akuersissutinut Nakkutilliisoqarfik( GFLK) 10
- Siunnersuummi qulequttat pingaarnerit a) Inatsisit atuuttut Inatsisit atuuttut tassaapput, Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 19, 19. november 2007-imeersoq IR, Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010meersoq IR, kingullermik allanngortinneqartoq Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6 juni 2016-imeersoq IR aqqutigalugu aamma Isumaginninnermi perorsaasussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 20. maj 1998-imeersoq IR.
- § 117. Ikkussuisarnermut aqutsisup piareernerup nalunaarutiginissaa sioqqullugu qulakkiissavai, tassa 1) atortunut illersuutip ingerlanera aamma imatut inissinneqarsimassasoq, tassa sumiiffimmi suliaqarfiusumi ajortittoortoqassagaluarpat pilertortumik qamitsisoqarsinnaalluni, 2) automatiskiusumik ikkussisarnermut atortut atorsinnaajunnaarsimanissaat, 3) suliaqartoqarnerup nalaani passussinermut savequtit ikkunneqarsinnaannginnissaat, kiisalu 4) atortut nunamut ikkunneqarsimasutigut ajoquteqannginnissaat, taamaattorli takuuk§ 118, imm. 2. Imm. 2. Atortunik sakkortuumik sarfalinnik ingerlanerminni annertunerpaamik 24 kV tikillugu aamma ilanngullugu sarfaqartuni suliaqarnermik periutsini, taava imm. 1 normu 2 saneqqunneqarsinnaavoq,
Sentence Syllables with count 271
- Isertitat piginnaatitsissutinik piginnittuninngaanneersuusinnaapput IR, soorlu selskabinit kiisalu inunnit piginnaatitsissutinik piginnittunit, aamma tak. immikkoortoq 5.3.4. Isertitatut nr. 1-imi ilaasutut assersuutitut taaneqarsinnaavoq tunisassiornermit akiliut( pisortanut akiliut), akuersissut naapertorlugu piginnaatitsissummik pigisaqartup akilertussaasaa, takuuk aatsitassanut inatsimmi§ 8, imm. 1. Assersuutitut allatut ilaavoq akuersissuteqarnikkut ingerlataqarnermi aningaasarsiornikkut sinneqartoorutit ilaannit oqartussanut akiliutit( sinneqartoornermit pisortanut akiliut), takuuk aatsitassanut inatsimmi§ 8, imm. 1." Taamattaaq immikkoortumi tassani aatsitassanit isertitat pillugit isertitat naatsorsornerinit ilanngunneqartussaanngitsut eqqartorneri:
- Oqartussaaffimmut ingerlatsinermi inatsiseqartitsinerup malittarisassartaanut ilanngunneqartumut tunngasumik Ombudsmandip pisinnaatitaaneranik killissaliineq Ombudsmandip pisortat ataatsimiititaliaannut, ataatsimiititalianut, il.il., tunngasumik pisinnaatitaanerminik killiliineranit allaassuteqangaarnerunissaa ilimagineqanngilaq, takuuk matumuunakkut siunnersuummi§ 7, imm. 2. Tamanna ilaatigut ima nassataqarpoq Ombudsmandi, oqartussaaffiup pineqartup allaffissornikkut ingerlataanik, aaqqissuussaanikkut inissisimaffianik, oqartussaaffiup oqartussaasutut qulliunerusutut naammagittaalliorfiusinnaanermini periaasianik il.il., pisuni ataasiakkaani naliliisarumaartoq, oqartussaaffiup Ombudsmandip pisinnaatitaaneranut ilanngunneqarnissaa pillugu aalajangiinissaq siunertaralugu.
- Taarsigassarsianik allanngortitsineq§ 30. Naalakkersuisut inuussutissarsiutit siuarsarniarlugit taarsigassarsiat allanngortissinnaavaat inatsit manna naapertorlugu imaluunniit siornatigut inuussutissarsiutinut tapersiisarnernut malittarisassat atuuttut naapertorlugit tunniunneqarsimasut, inuussutissarsiutit siuarsarniarlugit taarsigassarsianngorlugit nutaat imatut sivisussusilerlugit pigisanut naatsorsuutigisamik qanoq sivisutigisumik piusinnaanerat sinnernagu, imaattoqarpat 1) inuussutissarsiutit siuarsarniarlugit taarsigassarsiaasut ukiut tallimat sinnerlugit pioreersimappata, aamma 2) naatsorsuutigineqarpat taarsigassarsisup nutaamik inuussutissarsiutit siuarsarniarlugit taarsigassarsianik akilersuisinnaanissaa.
- - piginnaasaqarfiit toqqagaaffigisatik suliaqarfigissallugit ilisimasaqarfigissagaat- suliassap pisussaaffiliineratut, sulinerup nalaani avataanilu tutsuviginartumik pissusilersortassasut- Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit suliassaasa naammassineqarnissaannut peqataasassasut- meeqqat pisinnaatitaaffiinik sullissiveqarfiup suliassanik suliniutissanillu pilersaarusiornerani Meeqqat illersuisuanik allattoqarfimmillu suleqateqarluartassasut- inatsit manna naapertorlugu piumasaqaatit aallaavigalugit Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit sulinerannut ilaasassasut- Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit suliaannut akerliusumik allamik suliaqartarunik Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiinnut ilaasortaajunnaassasut.
- Inatsisinut Ataatsimiititaliaq tamanna aallaavigalugu, Nuummi saviminissarsiorfimmik pilersitseratarsinnaanermut atatillugu sanaartornissap Maniitsumilu aluminiummimik aatsiterivissamik pilersitseratarsinnaanermut atatillugu sanaartornissap, ukiut tallimat sinningaatsiarlugit ingerlanissaat Naalakkersuisunit naatsorsuutigineqarnersoq, Naalakkersuisunut apeqquteqaateqarpoq, taamaanngippallu siunertamut Naalakkersuisunit erseqqissarneqartumut kiisalu inuit ukiuni amerlasuuni najukkami innuttaaqataasimasut tamat oqartussaaqataanerannut peqataanissaannut mattussinnginnissamik iluaqusiisussamik, ukiunik tallimanik piumasaqaateqarneq oqimaaqatigiissaakkamik iluarsiissutitut Naalakkersuisunit isigineqarnersoq.
- Pisortat oqartussaasut akiliisitsisinnaanerup imaluunniit pinngitsaaliissutaasumik akiliisitsisinnaanermik naammassinnitsitsisinnaanermut aalajangiissappata pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aalajangersakkat aamma Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnernut inatsimmi trangsbeneficiet( tassa pissaaleqilersinnaanermut tunngasusseqartumut, isumaqartinneqartoq pisariaqartumik angerlarsimaffiup attatiinnarneqarsinnaaneranut aamma inuuniarnermut akuerineqarsinnaasumik inissisimasoqartariaqarneranik) pillugu aalajangersakkat alaatsinaallugit akilersuisitsiniarnerit pisinnaapput, taamaalilluni utoqqalinersialik utoqqalinersiami sinneranik naammaginartumik peqarsinnaaqqullugu.
- § 7. Selskabit sillimmasiisarfiit eqqarsaatigalugit, kaaviiaartitanut taarsiullugu ilanngaateqarnani sillimmasiinernut akiliutit nalingi ilanngunneqassapput, tassa sillimmasernissamut isumaqatigiissutit selskabinit taakkunannga pissarsiarineqarsimasut imaluunniit taakku akiligaannik imaluunniit siunissami pissarsiarineqartussaasut tamaasa ilanngullugit, tamakkununnga ilanngullugit sillimmaseqqinnissamut isumaqatigiissutit avataaniilersimasut ilersimasut ilanngullugit, akileraarutit imaluunniit akitsuutit akileraarutinut assingusut, sillimmasernermi akiliutissatut aningaasat tunngavigalugit akileqquneqarsimasut imaluunniit sillimmasernermi katinnerit tunngavigalugit akileqquneqarsimasutut tunngaveqartut ilanngaatigereerlugit.
- nissamut aaqqissuussinermik pilersitsissussinnaavaa, tak.§ 8.§ 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik akileraaruseriffiup§ 7, imm. 5 naapertorlugu pilersitaanik isumaginninnissaq pillugu, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmut, sillimmasiisarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi pineqartumut, imaluunniit inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamulluunniit sillimmasiisarfimmut, sillimmasiisarfimmik imaluunniit aningaaserivimmik ingerlatsinissamut Finanstilsynimit akuersissumik peqartumut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumut aamma Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumut isumaqatigiissuteqarnissamut.
- Imm. 5. Taarsigassarsititsineq pisassaaq niuernermi atugassarititaasut tunngavigalugit, tamatumani aamma erniat, akilersuineq, akitsuutit aamma taarsigassarsititsinermut aningaasartuutit eqqarsaatigalugit atugassarititaasuni, taarsigassarsisup aamma taarsigassarsititsinermi allaffissornikkut sullissisuusup akornanni isumaqatigiissutaasumi, tak. taamaattoq imm. 4. Imm. 6. Taarsigassarsiaritinneqartunut qularnaveeqqusiisoqartassanngilaq, taarsigassarsitinneqartussallu nalilerneqarnerani taarsigassarsititsisarnerup siunertaa isiginiarneqartassaaq, tak.§ 1 b. Imm. 7. Naalakkersuisut taarsigassarsititsisarnermik aaqqissuussineq pillugu ersarinnerusunik aalajangersagaliorsinnaapput, tamatumani aamma aningaasat pineqartut killissaannik.
Sentence Syllables with count 272
- Imm. 2. Ikisisut qularnaveeqqusiinermut aningaasaateqarfiata aningaasat imm. 1-imi ilaatinneqartut qularnaveeqqutilluunniit aningaasanik imm. 1-imi ilaatinneqartunik tunniussinermik kinguneqartumik tunniussimappagit, ingerlatseqatigiiffiullu imm. 1-imi ilaatinneqartup ingerlatat nutaat aallartippagit, ukiumi aningaasarsiorfiusumi siusinnerusumi amigartoorutit ukiumi aningaasarsiorfiusumi pineqartumi ukiuniluunniit aningaasarsiorfiusuni kingusinnerusuni aningaasarsianut akileraaruteqaataasussanut ilanngaatigineqarsinnaanngillat, taamatuttaarlu ukiumi aningaasarsiorfiusumi pineqartumi amigartoorutit ukiumi aningaasarsiorfiusumi kingusinnerusumi ilanngaatigineqarsinnaanatik.
- Katsorsaanerup neqeroorutillu allat ataqatigiissinerinik neqerooruteqarneq suliniutaavoq pitsaanerpaaq, inuusuttup suliniummik pisariaqartitsinera aanngajaarniutinik atuinngiffiusumik inuunermut nutaamut ataqatigiissitsisinnaasoq aamma inuusuttup atugarissaarnera, inuunerata pitsaassusaa, imminut isumassornera qaffatsillugu kiisalu aanngajaarniutit avataanni inuusuttunut allanut inuusuttoq atassuteqalersillugu Pingaartumik immikkoortut ilinniartitaanerup/ pikkorissarnerup, suliffeqarnerup, isumalimmik sunngiffimmi neqeroorutit, peqqinnissakkut sullinneqarnerup, isumaginninnermi sullinneqarnerup aamma eqqartuussiviit/ pinerluttunik isumaginnittut iluini suliniutit inuusuttumut tapersersuisinnaapput( Takussutissiaq 7.1).
- Kisianni§ 8 malillugu ilaanngitsoortitaanerit kiisalu§ 9 aamma§ 11, imm. 4 malillugit akuliutinnginnissami nalunaarutit pillugit Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq suliaq suliarissallugu aalajangiiffigissallugulu pisussaatitaavoq Maannamutut naatsorsuutigineqarpoq Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiitaliap pisortanut saaffiginnissutit pillugit suliassat suliarissagai inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiup unammilleqatigiinnermik killiliinera pisortat aqutsinerata toqaannartumik pisariaqartumilluunnit kingnerippagu, tak. inatsimmut siunnersuummi§ 2, imm. 2. Kiisalu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq pisinnaatitaavoq allaffissornikkut maleruagassiat pillugit Naalakkersuisunut oqaaseqaateqarnissamut.
- Nassuiaat Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaannik nr. 5-imik, 16. april 2007-imeersumik IR allannguineruvoq, tassani§ 1, imm. 1-imi ulluunerani paaqqinnittarfiit nassuiarneqarput tassaasut suliffeqarfiit, tassani sulisuusut pisussaatitaallutik meeqqat takkuttarnerat nakkutigissallugu, nalunaarutigineqanngitsumik takkutinngitsoornerit pillugit angajoqqaat ilisimatittassallugit meeqqallu paaqqinnittarfimmiinnerani innerani nakkutigissallugit aamma aalajangersarneqarpoq atorfiit minnerpaamik 50%-ii perorsaanikkut ilinniagalinnik inuttalerneqassasut, tak. nalunaarummi§ 6, imm. 1. Taamaattoq tak. peqqussutissatut siunnersuummi§ 20, kommunimi meeqqeriviit inuttaligaanerannut tunngasoq.
- Akitsuummik akiliisussaatitaannginneq aamma akitsuummik utertitsineq§ 9. Uninngasuutinik peqqumaasivittut nalunaarsorneqarsimasut nioqqutissanik angallatinut ukununnga tunisaqarneranni akitsuusiisoqassanngilaq 1) umiarsuit nunanut allanut ingerlaartut, tassunga ilanngullugit umiarsuit takornarianik angallassissutit, 2) umiarsuit uuliasiortut gassisiortullu 1.500 bruttotonnage-mik imaluunniit bruttoregistertonnage-mik taannalu qaangerlugu usisinnaasut 3) timmisartut nunanut allanut ingerlaartut, 4) aalisariutit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartutut nalunaarsorneqarsimanngitsut, aamma 5) aalisariutit 200 bruttotonnage-mik imaluunniit bruttoregistertonnage-mik taannalu qaangerlugu usisinnaasut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartutut nalunaarsorneqarsimasut.
- Ilaatigut sulisussanik nunaqavissunik piginnaasalinnik pissarsisinnaaneq aamma suliffeqarfiit kalaallinit pigineqartut naammassisinnaasaat piginnaasaallu eqqarsaatigalugit suliniummik ingerlatsisut ingerlatseqatigiiffiit aammalu taakkua kiffartuussititaat, pillugit aalajangersagaliortoqassaaq, suliffeqarfiit kalaallinit pigineqartut sulisussallu nunaqavissut atorneqarnissaat pillugu aalajangersaasoqartassaaq, sapinngisamik anertunerpaamik neqeroortitsinerni taakkua periarfissinniarlugit, aammalu susassaqartut pingasut akornanni isumaqatigiissuteqanertigut( Impact Benefit Agreements, IBA) Namminersorlutik Oqartussat, pisortani oqartussat allat aamma suliniummut tunngasumik ingerlatseqatigiiffiusup akornanni isumaqatigiissutigineqartumik, takuuk§ 9, imm. 3-6.
- 1) aalisakkanik, pisanik taakkuluunniit perlukuinik, angalanermi pisarineqartunik nutaanik eqqaaneq, angalanermi pisumi aalisarnermit piniarnermilluunniit eqqaaneq pissappat, 2) imaani tukertitsivinni- suliaqarnermi aalisakkanik nutaanik taakkuluunniit perlukuinik eqqaaneq, tassani aalisakkanik tukertitsiveqarfinnut inissinneqartussanik assartuinerup aamma aalisakkanik tukertitsiveqarfinnit taamaattunit assartuinerup aammalu umiarsualivinnut suliassanngorlugit assartuinerup ingerlanneqarneranni imaarsineq angalanermi ataatsimi pissappat, imaluunniit 3) sinerissami imaluunniit sinerissamut qanittumi errortuinermut, pilannermut assigisaanulluunniit atatillugu aalisakkanik, pisanik taakkuluunniit perlukuinik nutaanik imaarsisoqarpat.
- 1) aalisakkanik, pisanik taakkuluunniit perlukuinik, angalanermi pisarineqartunik nutaanik eqqaaneq, angalanermi pisumi aalisarnermit piniarnermilluunniit eqqaaneq pissappat, 2) imaani tukertitsivinni- suliaqarnermi aalisakkanik nutaanik taakkuluunniit perlukuinik eqqaaneq, tassani aalisakkanik tukertitsiveqarfinnut7 inissinneqartussanik assartuinerup aamma aalisakkanik tukertitsiveqarfinnit7 taamaattunit assartuinerup aammalu umiarsualivinnut suliassanngorlugit assartuinerup ingerlanneqarneranni imaarsineq angalanermi ataatsimi pissappat, imaluunniit 3) sinerissami imaluunniit sinerissamut qanittumi errortuinermut, pilannermut assigisaanulluunniit atatillugu aalisakkanik, pisanik taakkuluunniit perlukuinik nutaanik imaarsisoqarpat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuat- Suliassaqarfik 10- 12 Kontomut pingaarnermut 10.13.11 Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinnut toqqaannartumik aningaasartuutit Nr. 1. Nalinginnaasumik immikkullu ittumik isertitat Kalaallit Airports A/S-imut aningaasaliissutitut atugassiissutigineqarnissaat Iluanaarutit, pissarsiat, aktianik tunisinerit, ataasiartumik aningaasartuuteqarnerit, kontomi pingaarnermi 80.00.10 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmi utertitat sanaartornermi sulianut atuinikippallaarsimanernit utertitsinerit imaluunniit ataasiartumik isertitat assingusut aqqutigalugit isertitanik immikkut ittunik Namminersorlutik Oqartussat qanoq annertutigisunik tigusaqarneri apeqqutaalluni Kalaallit Airports A/S-imi akiliutissatut katillugit 2,1 mia.
- v2 Tamanna ullumi ilisimassavarsi- qitornasi pineqanngillat, taakkumi naluaat Naalakkap Guutissi ilissinnik perorsaanera, angingaassusia, assaa pissaasoq talialu isaassimasoq, v3 Egyptenimi nalunaaqutiliai naammassisaalu Faraomut Egyptenip kunngianut nunaanullu tamarmut, v4 Egyptenimiut sakkutuuinut hestiinullu qamutaannullu qanoq iliorneri, ilissinnik malersuisillugit Immap Ivissuartuup imaanik qallerneqartikkamigit nungutilluinnarlugit, v5 inoqajuitsumi ilissinnut qanoq iliorneri maanga pinersi tikivillugu, v6 Datanimut Abiramimullu Eliabip Rubenip ernerata ernerinut qanoq iliorneri, taamani nuna aatsarmat taamalu taakku inoqutaallu toqqilu uumassuseqartullu ilagisaat tamarluinnaasa iillugit Israelikkut akornanni.
Sentence Syllables with count 273
- Ajoraluartumilli Basse Mortensenip Paartukkut apersorneqarnerani qulequttat ilaat imaapput," Kujataani kalaallit piiaasui amerlaqaat", tassani Basse oqaluttuarpoq kalaallit aalisartui aamma assut ajornartorsiortitsisarsimasut, soorlu Arsuup avannaani aalisarnermi arlalippassuartigut annertuumik piiaaffigitittarsimapput, kalaallit kapisilinniartartuinit, ilaatigut ima allassimasoqarpoq," imaaliorajuttarput angallatit sukkasuuliat atortoralugit aallartarput kapisilittavullu qassutiniittut ittut tilligartarlugit, ilaannimi kapisillit kisiisa naammagineq ajorpaat qassutitaat aamma ilannguttaramikkik," il.il. Ilumut taamaaliortoqartarsimappat soorunami ajuusaarnaraluaqaaq, tassami uagutsitulli aamma ilungersorlutik kapisilinniarsarisarmata.
- Kalaallit Nunaata iluaqutissaatut suna siunnersuutigineraat Jensine Berthelsen aperineqarami oqarpoq, Augusta Salling Atassut sinnerlugu ullumi saqqummiussigami Nunanut Avannarlermiunut ilaatigut kaammattuisoq Københavnimi 2009-mi Naalagaaffiit Peqatigiit aaqqissugaannik avatangiisit pillugit ataatsimeersuarnissamut pinngitsoorani nunat issittormiut siukeraluttinnarneratigut aqqutit ammarneqartussat, pingaartumik imaatigut angallannikkut, avatangiisit isumannaarneqarnissaannut tapersersoqqulluta, qujanartumillu malunnartorujussuuvoq Nunat Avannarlermiut tapersersuilluartorujussuusut, taamaattumik qularnanngitsumik tamanna tusarfigeqqissajunnarsivarput, soorunalumi sulissutigissavarput avatangiisit isumannaarneqarnissaat annerpaamik sulissutiginiarlugu.
- Akiliinermik isumaginnittumut akunnermiliuttoq aningaasanik nuussinermik tigusaqarnermini ilisimaleruniuk, peqqussummi matumani akiliisoq pillugu paasissutissat piumasaqaatigineqartut amigaateqartut imaluunniit tamakkiisuunngitsut, akiliinermik isumaginnittumut akunnermiliuttup akeriaaseq teknikkikkut killiersuisoq taamaallaat atussavaa, tamanna pillugu tigusisup akiliinermik isumaginnittua ilisimatinneqarsinnaappat, akileeriaatsit nalunaaruseqariaatsillu inuini, taama paasissutissiinerup ingerlannissaa periarfissaqartillugu, imaluunniit suleriaaseq alla atorlugu, taama attaveqariaaseq akuerineqartuuppat imaluunniit akiliinermik isumaginnittut akornanni tamanna isumaqatigiissuteqarfigineqarsimappat.
- Kisiannili tamatuma saniatigut meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik pissarsiniarnermik suliaqarnermi immersugassami uppernarsaammik pissarsivigineqartussap atia, inummut normua, sumi najugaqarnera il.il. piumasaqartumit nammineq allattorneqartussaammata, kiisalu suliffik suna imaluunniit peqatigiiffik suna il.il. atorfinitsitsinissamik sulisitsinissamillu ingerlataqartussaq uppernarsaammik pissarsiniartuunersoq, kiisalu paasissutissat atorfinitsitsinissamut sulisitsinissamullu atorneqartussaanerisa nalaani X- iliffissami X-iliinikkut kiisalu atsiorfissami atsiornikkut uppernarsarnerisigut kiisalu meeqqanik inuusuttunillu 15-it inorlugit ukiulinnik toqqaannartumik sullissinissamut tungassuteqarnerat upernarsarneqassalluni.
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 7 tuttut nujuartat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit 27. juni 2013-imeersoq IR Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29-mi, 18. december 2003-meersumi IR,§ 5, imm. 1, nr. 1-5-imut aamma§ 60, imm. 2, Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR,§ 2, imm. 4,§ 7, imm. 4,§ 8, imm. 1, nr. 7,§§ 12-13,§ 17, imm. 2 aamma§ 18, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 1-ikkut, 16. maj 2008-meersukkut IR kingullermi allanngortinneqartumi naapertorlugit kiisalu Qimmit qimuttut kiisalu qimmeqarneq qitsuuteqarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18-imi, 30. Oktober 1998-imeersumi IR§ 3, imm. 2, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 23-kkut, 22. November 2011-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
- Utoqqalinersiaqalernissamut ukiorititap qaffanneqarnissaa pillugu siunnersuutigineqartoq aammalu siunnersuut pillugu piffissaalluartillugu ilanngullugu aalajangiinissaq taamatuttaaq utoqqalinersiaqalernissamut ukiorititap qaffaqqinneqarnissaanik ilimasaarineq pillugit oqallinnerit pillugit ataatsimiititaliaq ima inerniliivoq, siunnersuut ilusimisut iluseqartoq, ikaarsaarnissamut aaqqissuussinermik siunnersuutigineqartoq ilanngullugu ataatsimiititaliami amerlanerussuteqartut Siumut Demokraatillu akuersissutigisinnaavaat ataatsimiititaliamili ikinnerussuteqartut Inuit Ataqatigiit kaammattuutigaat siunnersuutinut taamatut isikkulinnut sivisunerusumik piffissaqartitsilluni ilimasaarutigineqartassasut.
- Ataatsimut ineqartitsinermik taaguummi pineqarpoq attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut allat aamma periarfissaqartinneqassasut atuisinnaanissaannut, namminneq qitiusumik ingerlatsivimminnik- centraliminnik- pisariaqartunillu nassiussuisarnermut atortorissaarutiminnik, attaveqaasersuutiminnik, attaviillu atatsimoortitsissutaannik il.il. ikkussuisarsinnaanissaat, attaveqaatinut ingerlatsivinni niuerfimmi niuernermik annertuumik ingerlatsisuusut namminneq pigisaminnik atortorissaaruteqarfigisaanni, imaluunniit inissisimaffiutaanni allani, annertuumik attaveqaatinik ingerlatsisuusup nammineq pigisaani, attartugaani allatulluunniit atorsinnaasaani.
- Unammilleqatigiinneq pillugu Inatsisartut inatsisaata aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq nalunaarasuartaatitigullu kiffartuussinerit pillugit Inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnerinik Inatsisartut inatsisaat nr. 24, ulloq 17. november 2017-imeersoq IR( Suliassaqarfinni aalajangersimasuni unammilleqatigiinnermik aqutsineq, attaveqaqatigiissutit elektroniskiusut nunanillu tamalaanik suleqateqarneq) Nalunaarasuartaateqarnermut aqutsisoqarfik ungasianiit attaveqaqatigiittarnermut akitsuut nalunaarasuartaateqarnermik ingerlatsisunut akileqqussavaa, taakkulu katillugit 4 mio. kr. upput, taakkunanillu Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut 2019-imi matussutissanut aningaasartuutit 1 mio. kr.-iupput.
- " Nr. 4. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akiliisinnaanissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Kapitali 4 Pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik misiliinissamut piumasaqaammik pinngitsoortitsisoqarsinnaanera§ 11. Suliffeqarfik nunami EU-miittumi ittumi imaluunniit nunami EØS-imut ilaasortaasumik pilersinneqarsimasoq, utaqqiisaagallartumillu sullissisuugallarluni pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortuminik akuerineqarsinnaavoq, suliffeqarfiup uppernarsaasersuut Innaallagissiornermut Oqartussaasunut nassiukkuniuk, tassa suliffeqarfik pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik suliaqarnermut aamma inaarutaasumik nakkutilliinermut atuisooreersoq, taannalu akuersissuteqartarnermut tunngatillugu, Europami nalinginnaasut ataatsimoortut UR tunngavigalugit akuerisaasumik akuersissuteqartartumik akuerineqarsimasoq.
Sentence Syllables with count 274
- Organisti atuagassiortutut allatigut malunnaateqaraluartoq, soorlu taalliortutut ilinniusiortutullu, allaatigisami uani tamakku ilanngunneqassanngillat oqaasilerisutut allaatiginiarakku, oqaasilerinerli pillugu saqqummiussai amerlanerit allaatsimik paasinninnissamut tunnganerugamik oqaasilerinerup uiggiutilerinerullu allaatsimut tunngasortai sammineruaat, aammali allat allagaannut oqaaseqaataagamik ataatsimut isiginninnermik ersersitsiniarnerunngillat, nammineerlunilu oqaasilerinermut tunngasumik saqqummiussai ordbogeeqqap aallaqqaasiutaaniikkamik ikkamik aamma allaatsimut tunngatitaapput, immaqalumi ilinniartitsisutut oqaasilerinermut tunngasunut allaaseq ilungersornartorsiornarnerusutut misigisimasinnaavaa.
- Taamaattoq peqqussut manna periarfissiivoq, ukiutigut killiliussat sivitsorneqarnissaannut, atuartitaasussaatitaanerup aallartinneranut, meeqqat ukiumi 6-inik ukioqalerfimminnit kingusinnerusumik meeqqat atuarfianni aallartittut eqqarsaatigalugit, tak. atuarfik pillugu peqqussummi§ 26, imm. 2. Aammattaaq eqqaaneqassaaq sunngiffimmi sammisaqartitsisarnerup aaqqissugaanera pillugu Inatsisartut peqqussusiornissaasa tungaannut, kommunalbestyrelsip suliassariuassammagu meeqqat 7-iniik IP 15-inut ukiullit fritidshjemminut innersuunnissaat, tak.§ 31, imm. 3. Imm. 3-mut Aalajangersagaq Inatsisartut peqqussutaannut maanna atuuttumut naleqqiullugu nutaajuvoq, aalajangersarlugulu, peqqussummut aammattaaq meeqqat suli atualinngitsut immikkut ittunik pisariaqartitsisut ilaatinneqartut.
- Piginnaatitsissut Naalakkersuisut tarnip pissusiinik ilisimasalinnut aamma peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut Kalaallit Nunaanni sulinissamut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut malittarisassanik aalajangersaasinnaanerannut periarfissiivoq, assersuutigalugu tarnip pissussaanik ilisimasalinnut, juumuunut, kiropraktorinut, isarualiortunut aamma nerisaqarnermik ilisimasalinnut danskinit sulinissamut akuersissuteqarfigineqarsimasunut, aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut peqqinnissamullu tunngasutigut sullissisunut Danmarkimi Kalaallit Nunaanniluunniit sulinissamut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut, assersuutigalugu tarnip pissusaanik ilisimasalinnut allanullu danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut.
- uulianik, akuutissanik imerpalasunik ajoqusiisinnaasunik, imermik annanut errortuutikumik kuuffeqarfimmeersumik IR eqqagassanillu qanorluunniit ittunik sumi qanorlu annertutigisumik imaarsisoqarsinnaanera pillugu maleruagassat, umiarsualivinni tigooraaveqarfinnik pilersitsinissaq pillugu maleruagassat, sananeqaatinik atortunillu mingutsitsisunik imaarsisarnerit tigooraaveqarfiit immikkut ittut akuerisat aqqutigalugit pisarnissaat pillugu maleruagassat, sananeqaatinik ulorianaatilinnik poortorsimasunik assartuisarnermut, usingiaasarnermut usilersuisarnerlu pillugu maleruagassat, mingutsitsisoqarnerani nalunaaruteqartarnermut aamma isumaqatigiissutip malinneqarnissaanik nakkutilliineq pillugu maleruagassat.
- Internetimut appakaaffissaqartitsinermi teknikkikkut aqutsineq§ 23 d. Naalakkersuisut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit oqaaseqaatinik piniareernermi kingornatigut ersarinnerusunik malittarisassiorsinnaavoq, attaveqaasersuisartut niuerfimmi annerpaamik tigummisuusut, internetimut appakaaffissaqartitsinissamik pisussaaffiligaasut, takuuk§ 23 j, aamma attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut internetimut appakaaffissamik taamaattumik atuisuusut, ingerlatsinermut atatillugu teknikkikkulluunniit piumasaqaatinik naammassinnittassapput, tamanna pisariaqaraangat attaviit ingerlanneqarnerisa nalinginnaasuunissaasa qularnaarneqarnissaannut.
- Imm. 2. Aningaasaateqarfik aningaaseriviusoq inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi akileraartarnikkut angerlarsimaffeqarnera apeqqutaatinnagu taassuma aqutsisua ataaseq arlallilluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi tassani angerlarsimaffeqarpata Inatsisigut oqartussaaffeqarfimmi peqataasumi inatsisinik malinnittussaatitaapput, kontot nalunaarutigineqartussaatitaasut aningaasaateqarfimmit aqunneqartut aningaasaateqarfiup kapitali 9 naapertorlugu nalunaarutigineqartussaatitaasut eqqarsaatigalugit paasissutissat tamaasa Inatsisitigut oqartussaaffimmut allamut nalunaarutiginngippagit, tassa taanna inatsisitigut oqartussaaffimmi allami tassani akileraartarnikkut angerlarsimaffeqarnera pissutigalugu.
- § 96. Aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu isumaqatigiissummik imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissummik iluaquserneqartunik piginnittoq eqqaassanngikkaanni aningaaserivik nalunaaruteqartoq isumaqarsinnaavoq inuk, aamma toqusoqarnerani aningaasanik tigusisuusoq tassaanngitsoq inuk nunami allamiittoq ittoq, Savalimmiuniittoq ittoq imaluunniit Danmarkimiittoq ittoq aamma aningaaserivimmi konto taamatut ittoq kontotut nalunaarutigineqartussaanngitsutut suliarisinnaallugu, iluaquserneqartoq tassaasoq inuk nunami allamiittoq ittoq, Savalimmiuniittoq ittoq imaluunniit Danmarkimiittoq ittoq aningaaserivik nalunaaruteqartoq maannakkut ilisimasaqanngippat imaluunniit ilisimasaqassalluni tunngavissaqarpat.
- Imm. 2. Oqariartaaseq" aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissut" isumaqarpoq aningaasanik nalilik sillimmasiinermi isumaqatigiissut 1) sulisitsisoq, inuussutissarsiornermi suleqatigiiffik, suliatigut kattuffik imaluunniit kattuffik eqimattalluunniit allat aqqutigalugu atassuteqartumut inunnut ataasiakkaanut matussusiisoq, aamma 2) eqimattani ilaasortanut ataasiakkaanut tamanut imaluunniit eqimattat iluanni immikkoortumi ilaasortamut inuit ataasiakkaat peqqissutsikkut qanoq ittuuneri eqqarsaatiginagit aalajangersarneqarsimasunut akiliutissanik akileeqqusisarluni, eqimattami ilaasortap eqimattami immikkoortumi ilaasortap ukiuni, suiaassusaa pujortartarneralu ilanngunnagit.
- 1) ilinniagaqartunut qaammatit arfinillit sinnerlugit ilinniarfimmiittussanut ittussanut imaluunniit sungiusarlutik suliffimmiittussanut ittussanut, meeqqat akiliunneqarlutik angalanissaat akuersissutigineqarsimagaangat, 2) ilinniagaqartunut aappariinnut angalaqatigiittunut, tak.§ 6, ilinniarnissaq qaammatinik 20-nik sivisunerusussatut naatsorsuutigineqarpat, 3) qaammatinit 20-nit sivisunerusumik ataannartumik ilinniareerluni angerlarnermut atatillugu, imaluunniit 4) pisattat ornigassamut angallanneqarnerannut akiliussisoqarsimatillugu, takukkit nr. 2 aamma 3. Imm. 3. Ilinniagaqarnermik unitsitsisoqarallartillugu, tassunga ilanngullugit ilinniagaqarnermik unitsitsigallarneq, pisattanik assartuinermut akiliussisoqarsinnaanngilaq.
- [ Qupp. 31- mi ungalusaq/ assiliartat] Ilaasa upperisaminnik oqaluttuarnissaminnut periarfissat atortagaat Atuarfimmi suliassinneqartut rapportiliortussalluunniit ilaat qulequttamik toqqaasarsimapput qanoq upperisaqarnerlutik oqaluttuarnissaminnut periarfissiisumik Inuusuttut arlallit ilinniartitsisortik ilinniartitsinermi qulequttamut sammineqartumut tunngasumik videofilmimik atuagassiamilluunniit tunisarpaat Inuusuttut ilaat anitsiarfimmi Biibilimik atuagassianilluunniit Biibililersaarutinik atuartut kammalaatiminnit orninneqarlutik aperineqartarsimapput[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Misilittagaqarnerusut inuusuttut ikiorsinnaavaat Jehovamut kiffartornermik ilinniartillugit Ajortut qanoq sivisutigisumik atassappat?
Sentence Syllables with count 275
- Qoororsuulli aqqummi isua tikikkamiuk qaqqallu immamut kapumarnga, nunaqarfinnguup illuinik tassunga uteqqissanngitsumik toqquisussaq, uiartussaalerlugulu piumassutsi katappaa, paasilerpaalu aliasuutimi Saliup aappassaatut ineritikkiartorsinnaanngikkaanni, naak taassuma atugai isummamini assorsuaq kusanartumik inernilersortaraluarlugit Salimmi qoororsuarni itisuuni ungaseqisuni illuikkamini qanoq pilluartigisarpa uani ukiiguni tulliani allami, qivittut ileqquattut oqaluttuat malillugit ukaliat terianniaaqqallu ikinngutinnersut inorroortut peqatigalugit aliikkusersortigalugillu inunnit allanit imminullu naalliutsitsinermik erloqisitsinermillu sammisaqaannarusuttunit ilagissallugit nuannerneroqisut:
- Aappaatigullu Kalaallit Nunaanni pissutsinik ilisimannilluartuusariaqarpoq, paasilluinnarsimassallugulu Royal Greenland suliffeqarfiusoq inuiaqatigiinnut pingaaruteqarluinnartoq inuppassuiarnillu napassutaasoq, taamatullu inissisimanera piumasaqaaterpassuarnik ilaqarpoq, soorlu tunisassiornerup qanoq ingerlalluarsinnaaneranik ilisimasaqarnissaq, kiisalu nunap iluani avataanilu tunisassiornermik ilisimaqarluni, minnerunngitsumillu inuttut piginnaassutsimigut aqutsillaqqissuusariaqarpoq, saqqumilaartoq attaveqarfigiuminartorlu, ilisimaqqissaassavaalu Royal Greenlandip suna siunnerfigineraa, Lise Lyck oqarpoq, aperineqaramilu pisortassaq piginnaasanik taakkartukkaminik pigisalik nassaarinissaa ajornannginnersoq ima akivoq.
- Ilinniarnermi ilinniagassat aaqqissuussaanerat§ 3. Rektorip ilinniagassat aaqqissuunnerata minnerpaamik makkuninnga imaqartussap suliarinissaa qulakkiissavaa 1) atuartitsissutit ataasiakkaat, pikkorissarnerit, ullut suliffimmik misiliivissat, naammassiniagaqarluni suliassat kiisalu allattariarsorluni suliassat tunniutassat, nalunaarusiat immikkullu sammisat( speciale) imassaannik soraarummeerutissartaannullu ilitsersuutinik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 2) soraarummeernermi allattariarsorluni suliat, nalunaarusiat immikkullu sammisat tunniunneqartarnissaat pillugu maleruagassanik, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartut ataasiakkaarlutik suleqatigiikkuutaarlutilluunniit tunniussisassanersut,
- Siunnersuut nunat tamat akornanni Kalaallit Nunaanni aningaasaliissuteqarnissamut soqutiginninnerup annertusineranut, taamatuttaarlu nunami allamiut suliffeqarfiutaasa akissarsianik siulersuisunut ilaasortat akissarsiaannik allanillu assingusunik kalaallit suliffeqarfiutaannit akiliisarnerisa annertusiartorneranut, atatillugu isigineqassaaq, Nassuiaatip Kalaalit Nunaanni suliarineqarnissaanik piumasaqaat, suliamullu tunuliaqutaasunik atukkat Kalaallit Nunaanni toqqorneqartarnissaannik piumasaqaatit, akileraaruseriffiup nunami allamiut suliffeqarfiutaasa akissarsianik allanillu akiliisarnerinut atatillugu nakkutilliinermik ingerlatsisinnaaneranut periarfissanik pitsannguisitsinissaa naatsorsuutigineqarpoq.
- KANUKOKA, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Nunaqavissut Suliffiutillit Kattuffiat( NUSUKA), Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat( SIK), KNAPK, Deloitte, Grųnlands Revisionskontor, Nuna Advokater, Eqqartuussissuserisoqarfik Malling& Hansen Damm, INATSISILERIFFIK INA:NUNA, eqqartuussissuserisoqarfik Henrik Hey aamma Jens Paulsen, Greenland Development, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Attaveqarnermut Najugaqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik aamma Aatsitassanut Pisortaqarfik.
- Tamanna siunertaralugu timigissartarfinnik ingerlataqarfinnillu allanik timersornikkut imaluunniit timigissarnikkut sammisaqartitsinermik neqerooruteqartut imaluunniit taakkununnga eqqaanartunik sammisaqartitsisunik aamma Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut ilaanngitsunik aamma Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffianut ilaasunik immikkut kattuffinnik, timersoqatigiiffinnik, timersornermi klubbinik aamma timigissartarfiit avataanni timersornermi timigissarnermilu ingerlataqartut kattuffinnik nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerisa aamma pitsaaliorneqarneri akiorneqarnerilu pillugit Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunik suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarnissaanik pisussaaffilerneqarpoq.
- uumasut nappaataannik inunnut tunillaassuinerup pinngitsoortinnissaa, akiuiniariaatsit pisariaqartinneqartut pigineqarnissaasa qularnaarneqarnissaat, atuisartut bakterianik nappaatinilluunniit uumasuneersunit IR tunillatsinnissaannut illersorneqarnissaat uumasut nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutiginnilluarnissap qularnaarneqarnissaa, uumasut nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutilliinerup sunniuteqarluarnissaanut, ataqatigiinnissaanut assigiiaarnissaanullu, taakkununnga ilanngullugit ass. perlerornermut akiuussusersuinissamut periarfissanut tunngavissaqartitsinissap qularnaarnissaa, aamma uumasut nappaataat inunnut tunillaassorsinnaasut tunillaassuuttoqarsinnaanerallu pillugit tamanut naammattumik paasissutissiisarnissap qularnaarneqarnissaa.
- § 97. Aningaaseriviup nalunaaruteqartup ilaasortap aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissummi imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik eqimattanut isumaqatigiissummi piginneqataassutai aningaaserivimmi kontotut nalunaarutigineqartussaanngitsutut suliarisinnaavaa, aningaasat sulisitsisumut imaluunniit uppernarsaammut piginnittumut imaluunniit iluaquserneqartumut ullormi tunniunneqarnissaasa tungaannut, aningaaserivimmi konto ilaasortap aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissummi imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik eqimattanut isumaqatigiissummi piginneqataassutai piumasaqaatinik makkuninnga naammassinnippat:
- SIK, IMAK, ASG, PPK, AK, GE, KNAPK, Deloitte, Grønlands Revisionskontor, BK Revision, EY Grønland, BDO, SISA, GrønlandsBanken, Banknordik, Avannaata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermullu Departementet for Uddannelse, Kultur, Kirke, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Departementet for Peqqissutsimut, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik.
Sentence Syllables with count 276
- Sanaartornermut Ataatsimiititaliaq, Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliaq, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Ataatsimiititaliaq, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaq, Aalisarnermut, Piniarnermut, Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq, Inatsisartut Siulittaasoqarfiat, Eqqissisimatsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaq, Inatsisinut Ataatsimiititaliaq, Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq, Aatsitassanut Ataatsimiititaliaq, Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq, Suleriaaseq pillugu Ataatsimiititaliaq, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Ataatsimiititaliaq kiisalu Qinigaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliaq.
- Takorloorparput pisiniarfimmik ingerlatsinermik misilittagaqareersutit illoqarfimmimi pisiniarfiit tamakkerlutik ingerlaartitaanerinut qullersaallutit akisussaaffiginnittussaagavit, pingaartumik supermarkedimik angisuumik ingerlatsinermik misilittagaqarsimassaatit, aappaatigullu atisaarniarneq ilisimasaqarfigissallugu, aammattaarli- sulisunik siulersuinermik misilittagaqareersimassaatit- angusaqarnissamik tunaartarinnittuullutit- budgetinik pilersaarusiornermik malinnaasinnaatitsinermillu misilittagaqareersimassallutit- pisisartunik attaveqarluarnermik pilersitsisinnaassaatit taamaannikkullu pisiniarfik avammut nittarsaalluassallugu- akiinnaa eqqarsaatiginagu tuniniaanermik ilisimasaqarluassaatit- nammineerlutit aalajangiisinnaassuseqassaatit.
- Siunnersuummi suleriaasissat perorsaanermilu tunngavissat aalajangersarneqarput ilaatigullu aalajangersarneqarput ilinniartitsineq ilinniartitaanerup tamarmiusup ingerlanerani ilinniartitsissutinilu tamani atuinissamut sammisuussasoq atuagarsornerlu pingaartinneqassasoq ilinniartitsinerlu ilinniartunut tamaginnut unamminartoqartumik aaqqissuunneqassasoq ilinniartullu ilinniartitsiviusuni tamani nikerartunik itisilerisumillu unammisassaqartinneqassasut taamaaliornikkut ilinniartitsissutissat aqqutigalugit ilinniartut ilinniagassaminnut imatut nalunngisaqalissasut ilinniartitsinerup, ilinniartitsissutini ataasiakkaani ataatsimullu, siunertai ilinniartunut naammassineqarsinnaanngortillugit.
- aqqutit qimaaffissiat silissutsiminni tamarmiusuni ilisivigineqarsimannginnersut torernersullu, aqqutit qimaaffissiat qimaaffissap tungaanut matuersaatinik sakkunilluunniit immikkut ittunik atuinani aqqusaarneqarsinnaanersut, aqqutit qimaaffissiat matui qaammaqqutaallu imaluunniit taakku allagartaat ersarinnersut, allagarsiussaq inuit amerlanerpaaffissaannik nalunaarsuiffiusoq ersarissumut nivinngarneqarsimanersoq, pequtit inissisiternerini inissat agguarnerinut pilersaarut siunertamut akuerineqartoq malinneqarnersoq, tassani ini pequtinik inissititeriffiunngitsumik atorneqanngippat, qatserutit misissorneqarsimanersut, tak. imm. 7.7. Misissuinermi imm. 15.5.1-imi taaneqartumi amigaatit paasineqartut tamarmik erngerlutik iluarsineqassapput.
- Aallakaatitsisinnaanermut akuersissutit maleruagassaat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 20, 23. december 2004-meersoq IR Sumiiffinni radioqarfiit tv-qarfiillu tapiissuteqarfigisarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 21, 30. december 2004-meersoq IR Kalaallit Nunaata Radioata( KNR-ip) malittarisassai pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 17, 1. juli 2005-imeersoq IR Radiomi tv-milu pilerisaarutit aallakaatitassallu aningaasalersorneqartut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 8, 5. juli 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaata Radioani( KNR-imi) siulersuisut aningaasarsiaqartinnerat aningaasartuutinillu matussusiiffigineqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 26. marts 1998-imeersoq IR b) Siunnersuut
- uumasut nappaataannik inunnut tunillaassuineq pinngitsoortinniarlugu, akiuiniariaatsit pisariaqartinneqartut pigineqarnissaasa qularnaarneqarnissaat, atuisartut bakterianik nappaatinilluunniit uumasuneersunit IR tunillatsinnissaannut illersorneqarnissaat uumasut nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutiginnilluarnissap qularnaarneqarnissaa, uumasut nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutilliinerup sunniuteqarluarnissaanut, ataqatigiinnissaanut assigiiaarnissaanullu, taakkununnga ilanngullugit ass. perlerornermut akiuussusersuinissamut periarfissanut tunngavissaqartitsinissap qularnaarnissaa, aamma uumasut nappaataat inunnut tunillaassorsinnaasut tunillaassuuttoqarsinnaanerallu pillugit tamanut naammattumik paasissutissiisarnissap qularnaarneqarnissaa.
- 1) aningaaserivik taamaallaat aningaaseriviuvoq, kortinik akiliutissanik tunniussisartuugami, sullitaq kortimi akiligassanik qaangiisumik akiliuteqaraangat aningaasaliinernik taamaallaat akuersisartoq aamma sinneqartumik akiliineq ingerlaannartumik sullitamut utertinneqanngippat, aamma 2) aningaaserivik ulloq 1. januar 2016 sioqqullugu politikkinik suleriaatsinillu naammassinnippat, sullitap 341.000 kr.-t sinnerlugit akiliinissaanik pinngitsoortitsinissamik siunertaqartoq imaluunniit aningaasat taakku sinnerlugit sullitamiit sinneqartumik akiliinerit tamarmik ullut 60-it iluanni sullitamut utertinneqarnissaannik qulakkeerisoq, pisuni marlunni kontot kattunneqarneri aamma nunap aningaasaanut naatsorsuineq pillugu§§ 98-101-imi eqqartorneqartut maleruagassat atorneqarlutik.
- Ilisimatusarfimmi ilinniagaqarnerit soraarummeertarnerillu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 27, 1. september 1995-imeersoq IR Ilisimatusarfimmi nalileeqataasoqartarnissaa pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 6, 2. januar 1990-imeersoq IR Ph. D- grad pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 36, 9. oktober 2001imeersoq IR Ilinniarfissuarmi ilinniaqqinneq il.il. pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 8. juli 1991-imeersoq IR Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 4, 2. januar 1990-imeersoq IR Ilisimatusarfimmi ilinniartitsisut ilisimatuutullu suleqataasut atorfinitsinneqartarnissaat pillugu Karakteriliisarnermi allatullu naliliisarneq pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 23. juni 2008-meersoq IR.
- Imm. 3. Aalajangiisussaatitaasutut oqartussaasut nakkutilliinermut nakkutiginninnermullu atasumik suliffeqarfik inuussutissalerisoq piumaffigisinnaavaat uppernarsaasiinikkut inuussutissanit atortussanilluunniit inuussutissanut attuuttunit misissugassanik tiguseqqullugu imaluunniit akeqanngitsumik tigusissasoq, tassunga ilanngullugit tunisassiassat, ilaannakortumik nioqqutissiat kiisalu naammassillugit nioqqutissiat, sermeq, imeq, aalaq, silaannaq, silaannaat, atortussiassat aamma atortut, akiuiniarnermi sakkut, eqqiaanermi tunillannartuiaanermilu atortut il.il. Imm. 4. Suliffeqarfik inuussutissaleriffiusoq aalajangiisussatut oqartussaasunut misissugassanik nassiussinerni ikiuuttassaaq tamatumuunalu aningaasartuutigineqartut akilerlugit.
- 1) kontomik piginnittup najugaa, 2) kontomik piginnittup najugaa aamma allakkatigut najugaa, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 3) kontomik piginnittup oqarasuaatini normua imaluunniit normui, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 4) aningaaserivimmi kontoqartillugu, aningaasaliinermi kontot ilanngunnagit, kontomit kontomut allanut aningaasanik nuussinissaq pillugu ilitsersuuteqarnersoq, tassunga ilanngullugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit immikkoortortami allami imaluunniit aningaaserivimmi allami konto, 5) Kontomik piginnittoq pillugu atuuttumik c/ o- najugaq imaluunniit toqqorsinissamut ilitsersuut, aamma 6) konto pillugu piginnaatitsisoqarnersoq imaluunniit atsiorsinnaatitaasoqarnersoq.
Sentence Syllables with count 277
- Kapitali 6 Suliffeqanngikkallarnermi ikiorsiissutit annertussusiat tunniunneqartarnerallu§ 12. Suliffeqanngikkallarnermi ikiorsiissutit tunniunneqartassapput nalunaaquttap akunneranut aalajangersimasumik akit SIK-p aamma Naalakkersuisut akornanni isumaqatigiissut naapertorlugu suliamik ilinniagaqarsimanngitsut minnerpaamik aningaasarsiaasa 90%- iattut annertutigisut malillugit, tak. imm. 3. Imm. 2. Suliffissaaleqisutut pineqartumut pisartagaritinneqartussat naatsorsorneqassapput sulinermik inuussutissarsiuteqartup sapaatit akunnerini 13-ini kingullerni nalunaaquttap akunneri suliffigisimasai tunngavigalugit, taamatullu ullut 14-ikkaarlugit kingumoortumik, sapaatilli akunneranut nalunaaquttap akunneri amerlanerpaamik 40-t naatsorsuussinnaallugit.
- nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffiusumi tassani najugaqartumut inummut piginnaatitsissut atuuttoq imaluunniit atsiorsinnaatitaaneq, aamma aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqorsimasanik uppernarsaatinik pissarsiniarsimalluni imaluunniit siusinnerusukkut misissuisimalluni imatut ittumik a) inatsisitigut oqartussaaffimmut pineqartumut ilaanngitsumi nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffik, kontomik piginnittup najugaqarfia pillugu kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarut, aamma b) uppernarsaammut allagartaq, tassani aalajangerneqarluni kontomik piginnittup inatsisitigut oqartussaaffimmi pineqartumi akileraartarnikkut najugaqanngitsuunera.
- Inatsimmi§ 4, imm. 1, nr. 12-imut allannguutissatut siunnersuummi, borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il.il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14 naapertorlugu akissarsiassat aamma qinigaajunnaarnersiutit borgmesterinut tunniunneqartut, ileqqaarnissamut tunngavissanik naatsorsuinermi ilaatinneqassanngillat, akissarsiat aamma ilaasortaajunnaarnersiutit borgmesterinut taakkulu aappaannut meeraannullu pensionisiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 30. december 2013-imeersumi IR§ 10, imm. 3, imaluunniit§ 10, imm. 4 naapertorlugit pensionisianut tapiissutinut tunngavissiisut, ilaanatik.
- v31 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v32 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v33 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v34 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v35 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v37 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v38 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v39 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v40 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v41 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v43 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq, serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v44 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v45 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v46 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v47 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v61 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v62 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v63 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v64 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v65 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v67 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v68 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v69 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v70 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v71 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v73 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v74 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v75 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v76 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v77 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v79 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v80 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v81 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v82 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v83 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
Sentence Syllables with count 278
- Nuannaarnerpaasarporli qeqarti nuliaq palasilu oqallisileraangata, tassuunakkut tusartarpai atortut nutaat pissutsillu nammineq qaatuussimanngisaannakkani, oqaloqatigiinnerillu imaat imikkatut iluminut toqqortertarpai inuutsimini ilikkarusunnini tamaat immerlugu nikalluittarporlu qeqarti uip talini siaarlugu allaffini atuagaasivittalik isakkaangagu erinarsuutit"Crambambuli"-mi k aamma"Druen voxer.."-imi k imallit tiguniarlugit, taamaalisorlu oqallinneq unittarpoq aammalu erinarsorneq aallartileraangat ingiuilluni pattaqqusaassanani" naamik, pattagissamik ingiorneqarnissaq ileqqorsuutit uku anersaavanni inngilaq," qeqarti ueq nalunaartaraaq, palasillu nipaannarminik appiffissaq nalunaaraangagu qeqarti ueq tamaviannguat erinarsoqataalluni appittaraaq.
- Imm. 2. Peqqissaasutut ilinniartitaaneq ilinniartitsivimmi ilinniartitaanermut tassunga akuerisaasumik aaqqissuussiffigineqartumi ingerlanneqartarpoq, tak.§ 11. Imm. 3. Ilinniartitaaneq taanna qaammatinik 48-nik sivisussuseqartoq atuagarsorluni sungiusaatigalugulu sulilluni ilinniarnermik agguaqatigiissillugit sivisussuseqartunik 5:4 miss.§ 3. Ilinniartitaaneq siulersorneqassaaq peqqissaasutut ilinniarsimasumit piginnaassusilimmit, taassumalu ilinniartitaanerup atuagarsornertaata napparsimasunillu sullissinikkut ilinniartitaanerup ataqatigiissarnissaat Kalaallillu Nunaanni peqqissaasutut sulisinnaatitaanermut akuersissummik peqassagaanni piumasaqaataasut naapertorlugit ilinniartitaanerup naammassineqanernissaa akisussaaffigai.
- KANUKOKA, Mittarfeqarfiit, Nukissiorfiit, Royal Arctic Line, Greenland Mining Service, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunanullu Avannarlernut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunami Namminermi Pissutsinut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Danmarkimi Upalungaarsimanermut Aqutsisoqarfik, Grųnlands Kommando, Illersornissamut Ministeriaqarfik, Danmarkimi Avatangiisinut Ministeriaqarfik.
- NPK( Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat) Nunatta Eqqartuussivia MIO KANUKOKA KANUNUPE ASG DJØF NUSUKA IMAK KNAPK AK( Atorfillit Kattuffiat) PK( Peqqissaasut) PPK( sungiusaasut, juumuut, pillorissaasut, timimik sungiusaasut, bioanalytekerit) SSK( Sulisunik Siulersuisut Kattuffiat) Nunatta Atuagaateqarfia Biskopip Allaffia Provsteqarfik Avannaa Provsteqarfik Qeqqa, Tunu Qaanaarlu Provsteqarfik Kujataa Grønlands Frikirke Bahai Jehovap Nalunaajaasui Jesu Små Søstre Ilagiit Katuullit Ilagiit Apostolskiusut Nutaat Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat Sorlak NAPA Silamiut Katuaq Taseralik Kalaallit Nunaanni Spejderit Nanu Børn Meeqqat Inuunerissut Mælkebøtten MIPI Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Sullivinnik Nakkutilliisoqarfik Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Instituti Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani ukunannga akissutit tiguneqarput:
- Imm. 4. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfiup imm. 3 naapertorlugu aningaasartuutinik nakkutilliinerata takutippagu ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi kommunit Namminersorlutilluunniit Oqartussat aningaasartuutaat pillugit inaarutaasumik naatsorsuutit kommunit Namminersorlutilluunniit Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi isertitaasa 2,5 procentii sinnerlugit sipporneqarsimasut, kommunalbestyrelsip kommune sinnerlugu imaluunniit Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit ullut 30-t qaangiutsinnagit aningaasanit tamarmiusunit atorneqarsinnaasut killilissavaat, tassa ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi missingersuutit sipporneqarnissaannik naatsorsuutigisap annertoqqataanik killilissavaat, taamaattorli imm. 5 takuuk.
- 40.90.10 CopyDanimut isumaqatigiissut 40.91.03 Pikkorissartitsineq 40.91.08 Kalaallisuuliornermik Ilinniarfik 40.92.11 Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik 40.94.10 NCB-mut akiliutinut utertitsinermut tapiissutit aamma nipilersuusiorneq 40.94.11 Nunatta Atuagaateqarfia 40.94.15 Kultureqarnermut tunngassuteqartunut isumaqatigiissutitigut pisussaaffigalugit tapiissutit 40.94.18 Katuaq 40.94.21 Danske Spil A/S-p tipsernermit lottonermillu kaaviiaartitaanit Kalaallit Nunaata pissarsiaanit tapiissutit( Tapiissutitut aningaasaliissutit) 40.94.22 Danske Spil A/S-imi kaaviiaartitanit Kalaallit Nunaata pissarsiassai 40.94.26 Kanalini digitaliusuni pisinnaatitaanermut akiliutissat 40.95.01 Kulturimut tapiissutit allat 40.95.05 Nunatta Isiginnaartitsisarfia Kalaallit Nunaata aamma eqqumiitsuliornermut piorsarsimassutsimik tunngasunik nunat tamat akornanni isumaqatigiissutinut arlalinnut ilaavoq.
- 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
- § 17. Ilinniartumut inissiamik atugassiinermi isiginiarneqassapput ilinniartumut inissami ineqartumut malinnaasut inoqutigiit, ilinniagaqartup meerai 18-it inorlugit ukioqarpata, aappaa imaluunniit inooqatigisaa pisinnaatitaammata akiliunneqarlutik angalasinnaanermut, tamatumunnga malittarisassat ilinniagaqarnersiuteqarnermut malittarisassani naapertorlugit, taamaattoq tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniartut ineqarfianni ineqartup piumasarisinnaanngilaa ineqarfigisap aalajangersimasumik angissuseqarnissaa aamma pitsaassusissaa, tamatumani aamma nammineq immikkut ilinniartutut ineqartinneqarnissi imaluunniit ilinniartunut inissiap pequsersugaareernissaa imaluunniit pequsersugaannginnissaa, taamaattoq tak. imm. 1,§ 18, imm. 2, aamma§ 19.
- 1) suliniaqatigiiffik tassaasoq nammineerluni inatsisitigut akisussaasuusoq, 2) suliniaqatigiiffiup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisarnera ititsisarnera tamanut ammasumik neqeroorutigineqartartoq, 3) suliniaqatigiiffiup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisarnera ititsisarnera tamatigoortuunermik tamanullu ammasuunermik aallaaveqartoq, 4) suliniaqatigiiffiup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisarnera ititsisarnera pitsaassutsikkut qaffasissuusoq, ilinniartup pissarsiaqarnissaanik qularnaarisuusumik§ 1-imut naapertuuttumik, aamma 5) suliniaqatigiiffiup inuusuttut misissuiffigisarai taakku paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinnissamut innissamut inerisimallutillu piareersimanissaat qulakkeerumallugu.
- v13 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq, illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut tamarmillu qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v14 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v15 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v16 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v17 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
Sentence Syllables with count 279
- Taamatut aningaasarsiortarpugut"- Entreprenøritut ingerlatsivinni marlunni isertortumik båndikkut immiussatigut suliarinnittussarsiuussinernut atatillugu peqatigiipilunneq oqaluttuarineqarpoq" Oqaatitsitigut piumasaqaatit Killavaat Alannguani aatsitassarsiornissaq kinguarsarpaat"- Akuersissummik qinnuteqaatip ilaa tusarniaassutigineqartussaq kalaallisut tunniunneqassaaq" Ini naalakkersuisullu aaqqiagiinngeqisut"- Naalakkersuisut neriorsuutiminnik sumiginnaanerarlugit INIp unnerluutigai- Naalakkersuisut INI akisuvallaarnerarlugulu akisuallaarnerarpaa" Amigartoornissamut qularnaveeqqut sinnassaataassanngilaq"- Uuliap akisunera peqqutigalugu Arctic Umiaq Line bilitsinik akitsuisinnaavoq Umiatsiat pillugit aviisi ilanngussaqarpoq quppernerit 11.
- Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq§ 19. Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq tallimanik ilaasortalik sinniisussalillu Naalakkersuisut pilersissavaat, taakkunanngalu 1) ilaasortaq sinniisussaalu ataaseq Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianillu toqqagaassaaq, 2) ilaasortaq sinniisussaalu ataaseq katersugaasivinni akuerisaasuni pisortat akornanni Nunatsini Katersugaasiviit Kattuffiannit, NUKAKA-mit toqqagaassaaq, 3) ilaasortaq sinniisussaalu ataaseq katersugaasivinni akuerisaasuni siulersuisut akornanni Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiannit, NUKAKA-mit toqqagaassaaq, 4) ilaasortaq sinniisissaalu ataaseq Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiannit KANUKOKA-mit toqqagaassaaq, aamma 5) ilaasortaq sinniisissaalu ataaseq Ilisimatusarfimmit toqqagaassalluni.
- inuup nukinga, innaallagiaq, aamarsuit, petruuliu, batterii allallu, suussusersisinnaassagaat, Imm. 6. Silarsuup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Seqineqarfimmi a) nunarsuup assinga globusi ilisimaarissagaat aamma Kalaallit Nunaat Danmarkilu aamma nunavissuit arfineq-marluk sumiiffii tikkuarsinnaassagaat, b) seqernup qutsissusia ullullu takissusia, seqernup kaaviinnalertarfia kaperlallu, qaammatip allanngorarnermigut pissusii aamma tinittarneq ulittarnerlu misissorsimassagaat, c) qaammat qinngummik qinnguartarlugu misissugarisimassagaat aamma d) ullorissat ilisimaneqarnerpaat ilaat tikkuarsinnaassagaat aamma 2) Piffissami a) nalunaaquttat tikkuutitallit digitaliusullu suliarisimassagaat aamma b) nalunaaquttamik naleqquttumik atortulerlutik sekundinik sivisussusilersuisinnaassasut.
- 1. inissianik nutaanik, piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiat sanatitsisuulluni sanaartornikkut, 2. piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata piginneqatigiilluni inissialianik nutaanik sanatitsisumit namminersortumit pisineratigut, 3. piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata piginneqatigiilluni inissialianik nutaanik Namminersornerullutik Oqartussanit imaluunniit kommunimit pisineratigut, imaluunniit 4. pisortat inissiaataanni attartortittakkani attartortut piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiannik pilersitsinerisigut, tamatumalu kingorna piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata inissianik attartortittakkanik piginneqatigiilluni inissiatut tigusineratigut.
- · Nunap sannaanik akoorutissallu atorlugit misissuinerit· Assammik qillerutit atorlugit misissugassanik pissarsiorneq· Assammik qillerutit atorlugit qillerinerit· Akoorutissat atorlugit qaartiterutinik atuinani misissuinerit· Assammik qillerutaanngitsunik atorluni qillerinerit· Qaartiterinerit· Radioaktivimik aallaveqartunik misissuinermi atortunik atuineq· Biilinik assigisaannillu, entreprenųrit atortuinik il.il. atuineq· Nunamik manissaanerit soorlu mittarfinnut sulinermilu atugassanik aqqusinniornerit· Aalaakkaasunik atortulersuineq, iluaqutissanik atortussat, illut il.il.· Sulluliornerit, putorsualiornerit, usilersorfiliornerit il.il.· Pisariillisaanermut atatillugu suliat Imaani uuliasiornermi paasiniaaqqissaarnerit ilaatigut makkuusarput:
- Imm. 3. Meeqqamut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut isumannaallisagaanngitsumut inissinneqarsimasumut meeqqap inuttaanik inimilluunniit sumiiffigisaanik misissuilluni pissaanermik atuisoqarsinnaavoq, tak.§ 8. Imm. 4. Tamatuma saniatigut allaffigeqatigiittarnerit, oqarasuaatikkut oqaloqateqarnerit allatigullu attaveqaqatigiinnerit nakkutiginerisigut, meeqqamut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut isumannaallisagaanngitsumut inissinneqarsimasumut pissaanermik atuisoqarsinnaavoq, tak.§ 13. Imm. 5. Aammattaaq meeraq ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi isumannaallisagaanngitsumi inissinneqarsimasoq piffissami sungiussiniarfigisassaani, Inatsisartut inatsisaanni§ 15-imi taaneqartut assigisaannik piumasaqaateqarluni, ullut 14-it tikillugit anitsaaliorneqarsinnaavoq.
- Suliassanut isumaqatigiissuteqarluni ataatsimooqatigiinnik namminersorlutik atuussinnaasunik pilersitsineq toqqaannartumik sunniuteqaruni, suliffeqarfiit imminnut attuumassuteqanngitsut unammilleqatigiinnermi pissusilersorneranni ataqatigiissitsisinnaavoq, takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 19, imm. 3. Suliassanut isumaqatigiissuteqarluni ataatsimooqatigiinnik namminersorlutik atuuttuuppat, inatsisissatut siunnersuummi§ 15, imm. 1-imi kaaviiaartitanut killissaliussanik naammassinnissimanngitsoq, aningaasanik nuussinermi kattunnermut tunngasortarpiaa, tassalu suliassanut isumaqatigiissuteqarluni ataatsimooqatigiinnik pilersitsinissarpiaq pillugu isumaqatigiissut, kattunnernik nakkutiginninnissaq pillugu maleruagassani pineqartunut ilaassanngilaq.
- Kinguaariinnut tullernut nikisitsinermi akileraarusiinissamik kinguartitsinermi aningaasanut killiliussamik qaffaaneq Aktie- imaluunniit anpartsselskabimi sulisup ilaatigut akissarsiami ilaanik," kinguaariinnut tullernut nikisitsinermut atatillugu aktianik anpartinilluunniit" pisinerminut atugaanik akileraarusiinissap ukiumut aningaasarsiorfiusumut kingusinnerusumut kinguartinneqarnissaa, sulisullu ilaatigut aamma" kinguaariinnut tullernut nikisitsinermut atatillugu aktianik anpartinilluunniit" nalikinnerutillugit pisiaasa nalingannik akileraarusiinissap ukiumut aningaasarsiorfiusumut kingusinnerusumut kinguartinneqarnissaa, Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 57 naapertorlugu akuersissutigineqarsinnaapput.
- 4) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 5) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartunut najugaqavissunulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 6) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfiusumit anniseqqinneqartunut, 7) tunisisumit akitsuusigassatut kukkusumik nalunaarutigineqartunut, tunniunneqarnerannilu nioqqutissanik tigusisussamit nakkutilliisunut takutinneqartunut, imaluunniit 8) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup aalajangiineq inaarutaasoq aalajangissavaa, ilumut napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsinneqarnissamut piumasaqaatit eqqortinneqarnersut, tak. siunnersuummi§ 10, imm. 2. Taamaalilluni nakorsap aggersarneqartup napparsimavimmut unitsitsinissaq sioqqullugu akisussaaffigaa pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinermi atortussat§ 7-imiittut ittut eqqortinneqarnerat, tak. siunnersuummi§ 8, imm. 4. Pisup ingerlanerani piffissami tassani nakorsaanerup akisussaaffeqarnera naliliinissaq sinnerlugu annertusineqarsinnaanngilaq, ilumut napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissaq pisariaqavinnersoq, tassa paasissutissat pigineqartut tunngavigalugit tamanna eqqortuunersoq.
Sentence Syllables with count 280
- Palasip nulia arnat marluk akornannut inissippoq, akerlianik uia tikilluaqqusilaaginnariarluni niuertumik itinermik oqaloqatiginninniartutut isikkunippoq kalaaleq takkuteriataartutut taasaq pillugu, nunap angakkortaasa ilaat, takkutikulavallaarnera unitsikkumallugu niuertoq ikiortissarsiariniaraa, assersuutigalugu soorlu niuertoqarfiup pisiniarfiani nioqqutinik pisinissaanut toqqarlugu inerterlugu, tamannali niuertup piumanngilaa isumaqarami taama pissusilersorneq pisutut ikkaluarpalluunniit inummut ataqqinanngilluinnartumut angakkumut Massamut atussallugu sukkulluunniit kalaallinit atorneqarsinnaammat Europamiunut akerliuniarnermut sukasaatitut, taamalu kristumiussutsip sulissutigineranut ajoqutaassalluni.
- Siunnersuisoqatigiillu ajunngitsumik isumaqarlutik siunertaat, Ataqqinartorsuup soqutigisaasa, aammalu saammaannerpaamik piumasaasa, isiginiarneqarnissaat, saammaannerpaamik atugassatut tunniussanut ilanngullugit, tassuuna Guutip kiffartortaa pitsaasoq, isumanerluutaasa taartissaannik pilersorneqarsinnaassammat, maniguunnerpaallutillu neriuutigaat, saammaannermik pigisaqarluni akuerineqassasut, naak Ataqqinartorsuarmit pigisat taama amerlatigisut qimanneqartussaagaluartut, umiarsuit marluusut ilassutigalugit usigisinnaasaat ikittuinnaammata, hr. Hans Egede aalajangersimagaluarpat aallaqataassalluni, maannali erserpoq taaneqareersup hr. Egedep paasisitsineratigut Ataqqinartorsuarmut siunissamut aningaasaajaataanngitsumik iluaqutissanngortinneqarsinnaasut.
- - Kalitannguakkulupput tikaagullik taanna persaralugu aallartikkamik qinngarnarujussuaqaat aatsaat taamak uumasunik qinngarnartigisunik, tallimaata mikakkamiuk talluata killingagut qiporaatigut oqartalerlugu taava taamaaleriarmat allatut iliusissaqannginnatta pisarput erligigatsigumi eqqaakkatsigit eqqaallugu uungaaraq tallimaasut- marluk avallaqqukkamik aallaasagut taava ilai taakku sooq taamak soqutigisaqanngitsuginerput angallatinik aallaasinillu immaqa kaattupalaarsuusimagunaramik eqqaallugit pillugit pillugit aatsaat qimagupput, angallatit allat ornikkaatigut tungaanut ingerlagatta sakkortuumik ingerlasukaangatsiarluta taakku angallatit tikaagullinniaqatitta persarissammatigit uagut qimagunniarlugu pisarput taava tassani aatsaat qimakkiartorusaaleramisigut.
- " Imm. 4. Imm. 1-imi, 2-mi aamma 3-mi periarfissiissutigineqartut inissianut Naalagaaffiup Sinniisoqarfiani, Nunaatta Eqqartuussiviani, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik aammalu sullissiviit taakkununnga atasut aqqutigalugit innersuunneqartunut, imaluunniit inissianut Naalakkersuisoqarfinni ataasiakkaani Naalakkersuisunut ilaasortanut pisortanullu, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni immikkoortortani pisortanut assigisaannullu, akissaateqarfik 37 qaffasinnerusorluunniit naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut, tak.§§ 11, 14 aamma 15, kiisalu inissianut aalajangersimasumik siunertaqarluni imaluunniit atorfinnut aalajangersimasunut aalajangersimasumik atugassiilluni inniminnerneqarsimasunut atuutinngillat, tak.§ 5, imm. 3.".
- Aatsitassanut inatsimmi atuuttumi Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarneq pillugu pingaarnertut malittarisassamit pinngitsoortitsineqarsimaneranik siusinnerusukkut pisoqarsimaneranik ilisimasaqartoqanngilaq, aalajangersakkalli oqaasertalersornerani namminersorneq pillugu isumaqatigiissut eqqarsaatigineqassaaq, kingusinnerusukkullu Kalaallit Nunaanni Namminersorneq pillugu Inatsit akuerineqartoq kiisalu isertitat naatsorsorneqarnerat,§ 7-imi isertitat nassuiarneqarnerannut ilaatinneqartoq, ilutigitillugulu Kalaallit Nunaanni Namminersorneq pillugu Inatsisissatut siunnersuummi saqqummiunneqartumi, selskabinut piiaanissamut akuersissummik tunineqarsinnaasunut malittarisassat oqaasertalersorneqarnerannut erseqqilluinnartumik sinaakkusersorneqarsimasut.
- Ukiumi isertitaqarfiusumi akileraarutissat amigartoorfiusut ilaat oqaaseqatigiit siulliit malillugit nuunneqartut, annertunerpaamik allanngortitsinermut immikkut tapisiat, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup ukiumi isertitaqarfiusumi aaqqissuussinermik ernianut immikkut tapisiaqarfiusinnaasumit aaqqissuussinermut qularnaveeqqusiinertaqanngitsumut, aaqqissuussinermut procentimik qularnaveeqqusiinertalimmut imaluunniit aaqqissuussinermut piumasaqaatitalimmik qularnaveeqqusiinertalimmik procent sinnerlugu piumasaqaatitaqanngitsumik qularnaveeqqusiinertaqanngitsumut allanngortitsinermut atatillugu soraarnerussutisiaqartitaasinnaasunut agguaassaasa akileraartarnermut nalinganut naapertuuttumik annerpaamik annertussuseqarsinnaavoq.
- angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput kiisalu soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni aalajangersimasumilluunniit ingerlatsiveqartuni, Finanstilsynimillu akuersissummik peqarlutik nunami maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsisuni pilersinneqarsimasunit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
- peqqissutsikkut, nerisassatigut nakkutilliinikkulluunniit tamatumunnga pissutissaqarpat, innuttaasut tunisassialluunniit aalajangersimasut eqqarsaatigineqarnissaasa tamanna pisariaqalersippagu, inuussutissat immikkuullarissumik pitsaassuseqarpata imaluunniit immikkuullarissumik pissuseqarpata, inuussutissat tunisassiarinerini kinguaassioriaatsit, uumasuuteqariaatsit, piniariaatsit imaluunniit naatitseriaatsit immikkuullarissut assigisaalluunniit atorneqarsimappata, inuussutissaq immikkorluinnaq suliarineqarsimappat imaluunniit teknologi immikkuullarissoq atorlugu suliarineqarsimappat, inuussutissaq nerisassanut immikkuullarissunut atugassatut aalajangigaappat, imaluunniit akuutissat atorneqarsimappata, tassunga ilanngullugit inuussutissanut akuutissat.
- 1) aningaasaliisarfik tunniussinngippat aamma 31. december 2015-ip kingornatigut piginnittut aktiaataannik tunniussinngippat, 2) aningaasalersuisarfiup utertitsilluni pisinermi aktiat taamatut ittut tamaasa ilannguttarpagit, 3) aningaasalersuisarfiup kapitalini 3- 8-ni eqqartorneqartut suleriaatsit peqqissaartumik periuseqarluni ingerlappagit aamma aktiat taamaattut eqqarsaatigalugit nalunaarutigineqartussat paasissutissat nalunaarutigippagit, aktiat taakku aningaasanngortinniarlugit allatigulluunniit akilerneqartussanngorlugit takutinneqarpata, aamma 4) aktiat taakku kingusinnerpaamik 1. januar 2018-imi aningaasanngortinneqarsimanissaannik imaluunniit tuniniarneqarsinnaajunnaartinneqarnissaannik qulakkeerinnittunik politikkit suleriaatsillu aningaasaatqarfiup atuutsilersissimassagai.
- 4 Guutimmi inngilit ajortuliorsimasut erliginnginnamigit, itinersuarmulli ajattorlugit qaarusunnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuutiffissamut toqqugassanngorlugit, 5 silamiullu siulliit erliginnginamigit, Nuuali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutikkamiuk, 6 illorpassuaqarfiillu Suutuma Gumooralu arsaannanngorlugit piuneeruteqqugamigit, anusinngorsaatissanngorlugit kingornisigut iluaatsuliorumaartunut, 7 Lutsilu iluartoq annatsikkamiuk, kanngunartuliornerit soqqusaatsut ileqqorisaat innarluutigimmagit 8( nunaqqatigigallaramigimmi iluartup taassuma tarnimigut iluartukkut iluaatsuliorneri takusani tusakkanilu ullut tamaasa erloqissutigiinnarpai):
Sentence Syllables with count 281
- Tamatumunngalu ilanngukkaanni nunatsinni qullersaasut Københavnillu akornanni imarpissuaqartoq eqqaamaneqarpallu Kalaallit Nunaannut ministeriusoq Kalaallit Nunaannut soqutiginninnera suliarsualu eqqaanagit ministeriaqarfik qaqutiguinnaq iserfigisaraa kitaalu ataasiaannarluni angalaffigisimagaa, taava ungasinngilaq misigisimassallugu atorfillit ministeriamiittut ittut pinngitsaalineqangajallutik pissaaneqassasut inuiannit qinikkanik naalakkersugaasuni atortussaanngikkaluartunik, atorfillit taakku affaasumik politikeriusut qinikkatut naalakkersuisutut piginnaassuseqarnerinit aniguisinniartariaqarput, tamannalu aniguisitsinissaq politikerinit kisianni suliarineqarsinnaavoq, taakku Kalaallit Nunaannut pisussaassuseqarnerminnik takutitsinerisigut.
- Narsap Kommunia ukioq aallartimmat meeqqat pingasut ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut inissinneqarnissaannut aningaasartuuteqassalluni missingersuusiorsimavoq aammalu angerlarsimaffiup avataanut meeqqat 11-it angajoqqaarsiaqarlutik inissinneqarnissaat missingersuusiatut naatsorsuutigisimaneqarlutik, kisianni kisitsisit amerlanerupput tassami meeqqat pingasuunngitsut arfineq marlulli ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinnut inissinneqarsimasut maannamut 1,1 mio koruuninik aningaasartuutaareersimapput meeqqat inuussuttuaqqallu 15- it angajoqqaarsiaqartinneqalersimapput naak 11-nut ani ngaasartuuteqarnissaq missingersuutaasimagaluartoq taakku 1,1 mio koruuninik kommunimut aningaasartuutaasimapput paarsinersiutinut allanut taakkununnga attuumassuteqartunut aningaasartuutit matussuserneqarsimallutik.
- Siunnersuummi immikkoortup aappaa tassaavoq selskabini, kinguaariinnit tulliuttunit ingerlanneqalernissaminnut piukunnarsisuni, sulisut aningaasarsiamik akileraaruserneqarnissaraluannik kinguartitsisinnaalissasut 50.000 kr. pallillugit nalinginut, tamatumani aningaasarsiat pineqartut atorneqassappata selskabimi kinguaariinnit tulliuttunit ingerlanneqalernissaminut piukkunnarsisumi aktianik, imaluunniit piginneqataassutinik( anpartinik) pisinermut, soorluttaaq sulisorineqartup iluanaarutaanit akileraarusiinissaq 50.000 kr. palillugit nalinganik kinguartitsisinnaaneq pisinnaassasoq sulisorineqartoq selskabimi kinguaariinnit tulliuttunit ingerlanneqalernissaminut piukkunarsisumi aktianik, imaluunniit piginneqataassutinik( anpartinik) nalingi naapertuun-nerakkat ataallugit pisimappat.
- Taamaattumik ilinniagaqarnersiutit taamaattut ilinniarnermi taarsigassarsiatut suliarineqarnissaat naleqquttutut isigineqarpoq, tamatumalu nassataralugu aningaasat taakku aatsaat ilinniarnerup kipitinneqarnerata imaluunniit naammassineqarnerata kingornatigut ernialersorneqalissasut, taakkulu utertillugit akilersorneqarnerat kipititsinerup naammassinninnerullu kingornatigut tulleriinneri malillugit aatsaat qaammatit pingasut imaluunniit ukiup ataatsip qaangiunneratigut aallaartissasoq, tak. aamma siunnersuummi§ 13, imm. 2 aamma§ 17, imm. 1. Tassunga atatillugu"tigusussaanagit peqquserlunnani tigusineq"-mi k oqarnermi pineqarpoq tigusisut aningaasat tiguneqartut tunngavissaqarnani tiguneqarnerat ilisimasimanngikkaat ilisimasimasinnaasariaqanngikkaalluunniit.
- qaffasinnerusoq naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut inissiat, tak.§ 15, 3) Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni allaffinni pisortanut, akissaateqarfik 36 tassanngaanniilluunniit qaffasinnerusoq naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut inissiat, tak.§ 16, 4) Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni, sullissivinni suliffeqarfinnilu tassunga atasuni kiisalu sullissivinni, suliffeqarfinni aammalu aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinni Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartuni sulisunut allanut atorfeqarnermi inissiamik innersuussiffigineqarnissamik piginnaatitaaffeqartunut inissiat, tak.§ 17. Imm. 2. Naalakkersuisut inunnut§§ 16-imi 17-imilu taaneqartunut inissianik innersuussisarneq pillugu maleruagassiorsinnaapput.
- Namminersorlutik Oqartussat ilinniagaqarneq naammassineqarsimagaangat imaluunniit kipitinneqarsimagaangat, ilinniarnermi taarsigassarsiat akilersorneqarnissaannut, tamatuminnga qinnuteqarneq tunuliaqutaralugu, inunnut Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugalinnut tapiisarput, ilinniarnermi taarsigassarsiat pisussaanagit ilinniagaqarneqarnersiuteqarsimanermik pissuteqanngippata, tak. ilinniagaqarnersiutit pillugit inatsimmi§ 29, imm. 1. Aalajangersakkap atuuttup qularnartoqartilersinnaavaa assersuutigalugu inunnut ilinniarnerminni Kalaallit Nunaannut attuumassuteqanngitsunut ilinniareernerminni Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqalersimasunut ilinniarnermi taarsigassarsianut akilersuilernissamut aamma tapiissuteqartoqarsinnaanersoq.
- 1) ilinniagaqartunut qaammatit arfinillit sinnerlugit ilinniarfimmiittussanut ittussanut imaluunniit sungiusaammik suliffimmiittussanut ittussanut, meeqqat akiliunneqarlutik angalanissaat akuersissutigineqarsimagaangat, 2) ilinniagaqartunut aappariinnut angalaqatigiittunut ilinniartup aappaanut, tak.§ 6, ilinniarnissaq qaammatinik 20-nik sivisunerusussatut naatsorsuutigineqarpat, 3) qaammatinit 20-nit sivisunerusumik ataannartumik ilinniareerluni angerlarnermut atatillugu, imaluunniit 4) pisattat ornigassamut angallanneqarnerannut akiliussisoqarsimatillugu, takukkit nr. 2 aamma 3. Imm. 3. Ilinniagaqarnermik unitsitsisoqarallartillugu, tassunga ilanngullugit ilinniagaqarnermik unitsitsigallarneq pisattanik assartuinermut akiliussisoqarsinnaanngilaq.
- § 23 l-imut Akimut ersittuutitsinissamut pisussaaffiup ilaatigut kinguneraa attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq internetimut appakaaffissaqartitsinermik noqqaasoq, internetimut appakaaffissaqartitsinermut atugassarititaasunik aamma akiusunik neqerooruteqartup piumasarisinnaasaanik ilisimatinneqassammat, atugassarititaasut akillu assigiissaakkamik neqeroorutiniinnerat innerat pissutigalugu, imaluunniit atugassarititaasut aamma akiusut isumaqatigiissutaasuni allani atuuttuummata, internetimut appakaaffissaqartitsinermut nioqqummut pineqartumut atatillugu, taamalu assigiinngisitsinnginnissamut pisussaaffik naapertorlugu pineqartumut aamma atuussinnaallutik.
- Imaq ataatagalu Qaqqap qaavani maani qeqartillunga isigaara imaannarsuaq qanga tassa pivimmik ikinngutiga ilakkuminartorsuaq nuannerluarpoq takorluugara ataatama killingani illunga ilitsersoraanga qajartorlunga Ima imalu iliorniarit ataatama taama pivaanga uannga pisup qaariartorpaatit tungaatigut nissikkiuk unammerulaaruk sapinngilatit qimaannassavaatit qasunngikkuit najorpakkit, eqqaamajuk Ukiut" FEM" og tyvit nuanneqisut" nunagaara" qajannguara anaanama paarsilluarneratut takorloorpara qajara ataatama killingani illunga qamuuna nuannaartaraanga Ataatama taama perorsarmanga imaq nunatut isigaara anorlialuttoq qajartoruma nuannaarluinnartaraanga sanalluagaammat qajannguara oqitsuliaalluni mallersumi nuannaringaagaq qajaq 1970
- 15/ 3 Jehovamik asannittunut' naakkiuffissaqanngilaq', 15/ 3 Jehovamut' kamalinngisaannarit', 15/ 8 Jehovamut inussiaataagitsi, 15/ 10 Jehovamut qanilliartortuarit, 15/ 1 Jehovap aqqa angingaartoq ataqqiuk, 15/ 3 Jehovap ilumoorfiginnittuunera isumakkeerfiginnittarneralu pingaartikkit, 15/ 6 Jehovap oqaaqqissaarutai tutsuiginartuupput, 15/ 9 Jehovap oqaaqqissaarutai uummatikkut tipaatsuutigikkit, 15/ 9 Jehovap paarsisunngortitai naalassigit, 15/ 11 Jehovap perorsaatissiineranit ilusilersortittarit, 15/ 6 Jehovap pissusii pingaartingaakkit, 15/ 6 Jehovap qooruani illersugaaffiusumiittuarit ittuarit, 15/ 2 Jehovap tukkortuunera ingasaassinianngitsuuneralu pingaartikkit, 15/ 6 Jiisusip asannittumik qinnutaanut naapertuuttumik inuugit, 15/ 10" Kinaavami inussiaq aalajaallunilu silatooq?
Sentence Syllables with count 282
- Siumut Abelsen, Mari S. Abelsen- Petersen, Juaanna Andersen, Kaaleeraq M. Berthelsen, Hermann Boassen, Mikkel Boassen, Niels Danielsen, Jens Danielsen, Karl- Frederik Davidsen, Peter Djurhuus, Paul Dorph, Ole Eliassen, Susanne K. Fleischer, Inuk K. Frederiksen, Evelyn M. Frederiksen, Ole I. Frederiksen, Rasmus Holm, Ulrikka Høegh, Pitsi Imanuelsen, Jens Jensen, Doris J. Jensen, Erik Jensen, Lars Karl Jensen, Meqo Jensen, Pauline Jeremiassen, Nikkulaat Jeremiassen, Otto Johansen, Suinni Fleischer Kielsen, Ineqi Kielsen, Kim( siulittaasoq) Knudsen, Kirstine Kreutzmann, Albrecht Kristensen, Mads Kristiansen, Knud Kruse, Karl- Kristian Kúko, Mala Høy Lyberth, Gideon Lyberth, Marie Markussen, Ilatsiaq Mikaelsen, Dines Mikaelsen, Lasarus Motzfeldt, Vivian Mølgaard, Timooq Nissen, Nicolai Olsen, Anders Olsen, Arnannguaq Olsen, Markus E. Petersen, Josef Petersen, Louis Petersen, Timotheus Pike, Rolf Poulsen, Lars Qvist, Bo Sandgreen, Steve Simonsen, Simon Svane, Jess Tarrak-Petrussen, Paninnguaq Taunâjik, Laura Therkelsen, Jens Kristian Vetterlain, Jens
- Akissarsianit il.il. akitsuutisiap Qallunaat Nunaanni pristali iluarsiissutaasartoq tunngavigalugu iluarsiivigineqartartup atorunnaarsirtneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 11, 13. november 1986-imeersoq IR§ 1. Kalaallit Nunaanni akissarsianut il.il. pristali Danmarkimi iluarsiissutaasartoq, pristalip iluarsiissutaasartup naatsorsorneqarnissaa pillugu inatsit, kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq, tak. inatsimmik nalunaarut nr. 134 8. april 1980-imeersoq IR, turtngavigalugu akitsuutinut ingerlaavartumik iluarsiissuteqartinneqartarnissaat 31. oktober 1986 isumaqatigiissutigineqarsimasunut aalajangersaavigineqarsimasunulluunniit tunngatillugu aaqqissuussinerit atorunnaassapput 1987-imi aprilimi kinguliinilu pristalit iluarsiissutaasartut tunngavigalugit iluarsiissutaasussat aallarnerfigalugit atortuulersumik.
- Aamma taamaakkaluartoq GA-p oqaaseqaatai tunngavigalugit imm. 3-mi pingaarnertut maleruagassamut sakkukilliliisoqarpoq, tamatumani oqaaseqaatigiit aappaattut nutaatut ilanngunneqarmat akiliisinnaajunnaarfiusumik tunniussinermut atatillugu aningaasarsiatigut atorfeqarnermilu atugarisat atuuttut pillugit allannguutinik isumaqatigiissuteqartoqarsinnaanngorlugu, tamatumani isumannaarneqarsinnaappat illuatungaani tunniussisup piginnittuulersullu illuatungaanilu sulisartut aallartitaasa akornanni pineqartoq pillugu isumaqatigiittoqarsinnaanissaa, tamatumani siunertaralugu suliffeqarfimmik ajortumeeqqasumik ingerlatsiinnarsinnaanissamut tunngavissanik pilersitsinissaq, tamannami aamma sulisartut suliffeqarfimmi ingerlaqqittut soqutigisarissammassuk.
- Tamatuma saniatigut siunnersuutaavoq napparsimaviup nammineq- aaqqissugaanini suliassallu suliarineqartarnerat aallaavigalugit- aalajangersassagaa immikkoortut sulisullu suut meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatinik piniunneqartassanersut, imaappoq sulisut§ 3, imm. 1-imi erseqqissumik taaneqartut saniatigut, tassanimi taaneqarput nakorsat, juumuut, psykologit, fysio- aamma ergoterapeutit, peqqissaasut, sundhedsassistentit, napparsimasunik ikiortit aamma portųrit napparsimaviup meeqqanut immikkoortuani sulisut, tak. siunnersuummi§ 3, imm. 1, nr. 2. Pineqartut napparsimaviup meeqqanut immikkoortuani atorfeqartuusariaqanngillat sulisuusariaqaratilluunniit, tassami naammappoq suliamut atatillugu meeqqanut 15-it inorlugit ukiulinnut akuttunngitsumik toqqaannartumik attaveqartarnissaq.
- Maleruagassat iluanaarniutigineqarsinnaanerisa pitsaaliorneqarnissaa siunertaralugu siunnersuutigineqarpoq, soraarnerussutisiassanik nuussereernerup kingorna soraarnerussutisiassanut annertoqqatigiinnik tunniunneqartartussanut toqqorsivimmut nuunneqartumut akiliisoqaqqippat, soraarnerussutisianik pisinnaatitaasup isertitaasa akileraaruteqaataasussat naatsorsorneqarneranni aaqqissuussinermit tunniunneqartut ilaatinneqarsinnaassanngippata, akiliutit aallaaviatigut soraarnerussutisianut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiassat nuunneqarnissaat qaammatinik 4-inik sioqqullugu isumaqatigiissummi allassimasunit akileraaruteqannginnermi qaffasinnerusumik aningaasartaqassanngitsut imaluunniit aningaasarsianit procentiliussaq qaffasinnerussanngitsoq.
- qallunaat oqaasii, tuluit oqaasii kiisalu allamiut oqaasiisa pingajui, 2) kulturimik inuiaqatigiillu pillugit sammisaqarneq, tassaallutik inuiaqatigiilerineq kiisalu upperisalerineq isumalioqqissaarnerlu, 3) matematikki pinngortitarlu, tassaallutik matematikki pinngortitalerinerlu, 4) inuttut inerikkiartorneq, tassaallutik peqqinneq, inooqatigiinnikkut misigissutsikkullu ilikkagaqarniarneq, ilinniagaqarnissamik inuutissarsiutissamillu qinersiniarnermi paasisitsiniaaneq aamma tarnikkut inuttullu inooqatigiinneq pillugu sammisassat, kiisalu 5) sumiiffinni ataasiakkaani ilinniartitsissutissatut toqqakkat mernguernartulerinerup iluaniittut ittut, kiisalu kulturikkut, inuttut inooqatigiinnikkut inuutissarsiutinullu tunngassuteqartunik peqataanerit.
- Ukiumi aningaasarsiaqarfiusumi akileraarutissat amigartoorfiusut ilaat oqaaseqatigiit siulliit malillugit nuunneqartut, annertunerpaamik allanngortitsinermut immikkut tapisiat, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup ukiumi aningaasarsiaqarfiusumi aaqqissuussinermik ernianut immikkut tapisiaqarfiusinnaasumit aaqqissuussinermut qularnaveeqqusiinertaqanngitsumut, aaqqissuussinermut pct.-imik qularnaveeqqusiinertalimmut imaluunniit aaqqissuussinermut piumasaqaatitalimmik qularnaveeqqusiinertalimmut pct. sinnerlugu piumasaqaatitaqanngitsumik qularnaveeqqusiinertaqanngitsumut allanngortitsinermut atatillugu sorarnerussutisiaqarsinnaatitaasunut agguaassaasa akileraartarnermik nalinganut naapertuuttumik annerpaamik annertussuseqarsinnaavoq.
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 1,§ 2,§ 3, imm. 1,§ 6, imm. 1,§ 8, imm. 1,§ 9, imm. 1,§ 10, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, imaluunniit unioqqutitseriaraluartoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermik Aqutsisoqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, imaluunniit 5) nioqqutissanik inatsit naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq, paarsisoq, atuisoq, assartuisoq imaluunniit pisoq.
- Suliap imaluunniit suliat qanoq ingerlanerat pillugu nakkutilliinermik ingerlatsiviup kommunalbestyrelsip ataavartumik paasissutissiisarnissaa piumasaqaatigisinnaavaat, 2) Nakkutilliinermik ingerlatsiviup nakkutilliinerminnut atatillugu naliliippat, suliani pineqartuni kommunalbestyrelse Inatsisartut Inatsisaanni matumani aalajangersakkanik malinnissimanngitsoq, kommunalbestyrelse suliamik naammassineqarsimasumik kingumut aallartitseqqissaaq, aamma 3) Nakkutilliinermik ingerlatsivimmiit nalilerneqarpat suliami ingerlasumi imaluunniit naammassineqarsimasumi najugaqarfissami neqeroorummiinnissaq innissaq pisariaqartinneqartoq, tamannali neqeroorutigineqarsimanngitsoq,§ 25 malillugu Nakkutilliinermik ingerlatsivimmit piffissaliunneqartup iluani kommunalbestyrelsip qulaajaaneq aallartissavaa.
- [ Qupp. 28- mi assiliartat] Annikitsutigut ilumoortoq, annertuutiguttaaq ilumoortoq[ Qupp. 31- mi assiliartaq]' Tamatigut eqqortumik ilioritsi'[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Oqaluussinissamut piareersarluartarneq ilumoortuunermik ersersitsilluarneruvoq[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Torersunik nuimaniarpalunngitsunillu atisalersortarit Imai aggusti 2008 Sooq Guutip Noa asattuukkaa qanoq ilinniarfigisinnaagipput NORMUMI UANI 3 Noa ulersuarlu- oqaluttuaq piviusoq 4 Sooq Noa Guutimit iluarisaasoq- qanoq ilinniarfigisinnaagipput 8 Jiisusimit ilikkarsinnaasavut- Guuti ilumoortoq pillugu 10 Jehovap oqaasia uumavoq- Galatiamiunut, Efesosimiunut, Filippimiunut, Kolossemiunut 32 Atuartartunut inuusuttunut AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
Sentence Syllables with count 283
- Illut ilaanni atuffassivigisanni ima pisoqarpoq, takugakku nukappiarannguaq aarngussamik taaneqartartumik ujamilik( taanna piunngitsumik upperisaminni atortaramikku, ajunaarnissamut nappaammulluunniit illersuutitut, piniarnermilu iluanaarluarnissaannut il.il., taamaattorli taamaallaat qisuminiunngikkuni pisoqaq, ujarak imaluunniit saanimineq, takorluuinerminni isummiussinnaasaat), tamatuminngalu naveerpakka, oqarlunga, salloqittaraannga uppernerarlutik, taamaattorli ajoqersuutikka malinnagit iliorput, aammalu Guutip tamanna taakkunani iluarinavianngikkaa, qangarsuarli ilisimasatoqqatik ileqqutillu suli atorniarmatigik il.il. Taasara aarnguaq nukappiaqqap qungasianit nusukkakku torsuummullu igillugu, nukappiaqqap akkaata tuffianukariarluni KAR kingumut tiguaa;
- Suliniummik allaaserinninneq suliat pillugit assigiinngitsunik ilinniagallit suleqatigalugit suliaqarneq§ 19. Ilinniagassatut sammisani suliniummik allaaserinninnermi suliat pillugit assigiinngitsunik ilinniagallit suleqatigalugit suliaqarnermi siunertaavoq, ilinniartut 1) nammineerluni sulisinnaanermut sungiussinissaat, 2) suleriaaseq ajornartorsiutinik suliaqarnermut atortoq tunngavigalugu inooqatigiinnermi inuuniarnikkut ajornartorsiutit aallaaviinik tamakkulu ersittumik pissusiinik assigiinngitsunik suliallit ataatsimut isiginnittaasiat atorlugu paasinnittaaseqalernissaat, aamma 3) paasiniaaqqissaarneq tunngavigalugu pinaveersaartitsinermut sammisuni ikiorsiissuteqarnissamullu sammisuni aaqqiissutissanik siunnersuuteqarsinnaanngornissaat.
- Imm. 3. Suleqatigiinnermi attaveqaqatigiinnermilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) tusarnaarluarneq nalinginnaasuutissagaat, 2) allat oqaasiinut, iliuusiinut suliaannullu nersualaarinnissasut tunngavilersukkamillu isornartorsiuissasut, 3) oqaatsitik, iliuutsitik suliatillu pillugit nersualaartissasut tunngavilersukkamillu isornartorsiortissasut, taakkulu ammasumik isummerfigissagaat siuariarfiusumillu atorluassagaat, 4) inoqatit aamma nammineq allallu akornanni ajornartorsiortoqartillugu aaqqiiniutaasinnaasut, tassunga ilaatillugu allanik ajuallatsitsinani nammineq pisinnaatitaaffinnik noqitsineq, atussagaat aamma 5) eqimattani mikisuni angisuunilu suleqataasinnaassasut imminerlu allallu isumaat pingaartitaallu periarfissaqartissagaat.
- Kapitali 8 Atuisunik illersuineq Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik piginnittunut tuniniagaqartunullu piumasaqaatit minnerpaaffiat§ 29. Naalakkersuisut atuisut kalerrisaarivimmut tamanut ammasumut aamma normunik paasiniaavinnut atassuteqarsinnaanissaat qulakkeerniarlugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik piginnittut aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik tuniniagaqartut pisussaaffilerneqarnissaat eqqarsaatigalugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput, tamatuma ataani pisussaaffiliinerup tamatuma imassaanut sukumiinerusunik maleruagassiorneq.
- · Anguniakkat· Aaqqissuussineq· Ilinniartitaanermik piginnaasanillu aqutsineq· Aarlerinaatinik aqutsineq, assersuutigalugu suliffeqarfiup inatsisip eqquutsinnissaa qulakkeerniarlugit isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu piumasaqaatit nassuiaasersorneri nammineerluni aalajangersarlugit· Uppernarsaasersuineq, ilaallutik nalunaarusiortarnerni sungiussiinnarneq· Nakkutilliilluni misissuineq( inatsisini piumasaqaatit eqquutsinneqarnersut) aamma kingumut qiviarluni naliliineq· Suleriaatsinik nutarterineq Qaqugukkulluunniit assigiissaarinermi minnerpaaffeqartartussaavoq, tunngavik ALARP malillugu, tak. imm. 1, suliffeqarfiup pisussaaffigaa isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu assigiissaarutini pisariaqartumik qaffassusilerlugit nammineerluni qaffanniarnissaannut.
- Naalakkersuisunit utertinneqarsinnaanera pillugu aalajangersakkanik Naalakkersuisut akuersissummi aalajangersaassapput, aamma Naalakkersuisut Inatsisartut inatsisaata atortinniarneranut atatillugu peqqussuteqarsinnaanermut pisinnaatitaanerat pillugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissuteqarnermi atugassarititaasut naapertorlugit, takuuk§ 17, kiisalu akuersissummik pigisaqartup taarsiissuteqarnissamut imaluunniit akiliisitaanissamut pisussaaffii, il.il. Imm. 7. Akuersissummik imm. 1 naapertorlugu nalunaaruteqartoqannginnerani Naalakkersuisut VVM-imut nassuiaatip akuersissutiginissaanut missingersuusiamik nassiussaqassapput, takuuk§ 8, imm. 1, aammalu VSB-mut nassuiaatissatut missingersuusiamik, takuuk§ 9, imm. 1, tusarniaassutitut.
- Imm. 4. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik iliuuseqarsinnaavoq sulisitsisumut kalaallimut imaluunniit nunami allamiumut, sulisut nunami allamiut kalaallit kattuffianni allami imaluunniit nunami allamiut kattuffianni ilaasortaasumut tapersersuinerminut atatillugu, ataatsimoorussamik isumaqatigiissuteqarnissamut anguniagaqarneranni, Kalaallit Nunaanni sulisartut eqqartuussiveqarneranni ataatsimoorussamik isumaqatigiissutit tamanna periarfissaqartippassuk, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 5. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat taamaallaat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik imm. 4-mi pineqartutut iliuuseqarsinnaavoq kattuffiup tamanna
- Oqartussanut ataatsimoortumik UR tapiissutit ikilisinneqarnerannit kinguneqarpat, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat siullermeertumik ima annertutigilerpata, tamatuma kinguneralugu Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffiup ataatsimoortumik UR tapiissutaat atorunnaarlutik, taava aningaasaateqarfiup aningaasaataanit aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsianit Namminersorlutik Oqartussanut akilerneqartartut annertunerusinnaapput, Namminersorlutik Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aamma ukiuni tulliuttuni isertitaasa ikilisinneqarneranni Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffiup ataatsimoortumik UR tapiissutaasa ikilisinneqarnerisigut.
- Konto pingaarnermut 72.20.11 Nalunaarasuartaateqarnermut aqutsisoqarfik Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq nalunaarasuartaatitigullu kiffartuussinerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 31, 23. november 2017-imeersumi IR§ 26 tunuliaqutaralugu tassani takuneqarsinnaalluni nalunaarasuartaateqarnermik suliaqartut Nalunaarasuartaateqarnermi Aqutsisut, Nalunaarasuartaateqarnermi Maalaaruteqartarfik pilersuisussaatitaanermilu amigartoorutaasinnaasut aningaasalersussagaat aamma Unammilleqatigiinnermut inatsisip allanngortinneqarnera ulloq 1. januar 2018-imi atuutilermat taamaalilluni nalunaarasuartaateqarnermik peqqussummi aalajangersakkat uku sisamat unammilleqatigiinnermut inatsimmut taamaalillunilu Unammilleqatigiinnermut Aqutsisoqarfimmut nuunneqarlutik:
- 4 Guutimmi inngilit ajortuliorsimasut asattuutinnginnamigit, uneriffimmulli ajattorlugit kalinnersuarnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuutiffissamut toqqugassanngorlugit, 5 silamiullu siulliit asattuutinnginnamigit, Nuuali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutikkamiuk, 6 illorpassuallillu Suutuma Gumooralu piuneeruteqqugamigit arsaannanngorlugit, anusinngorsaatissanngorlugit kingornisigut iluaatsuliorumaartunut, 7 Lutsilu iluartoq annatsikkamiuk, kanngunartuliornerit soqqusaatsut ileqqorisaat innarluutigimmagit 8( massa nunaqatigigallaramigit iluartup taassuma tarnimigut iluartukkut iluaatsuliorneri takusani tusakkanilu ullut tamaasa erloqissutigiinnarpai):
Sentence Syllables with count 284
- - Qaammatit qulingiluat matuma siorna inatsisartunut qinersinermi qinersisartut allannguinissamik ersarissumik aalajangiinerat ataqqineqartariaqarpoq kiisalu qineqqusaarnermi inuiaqatigiinnut suliniutissatut pingaartutut qineqqusaarutineqartut politikkerinit pimoorullugit sulissutigeqqullugit kaammattuutigissavarput, ullumikkut immikkut ittumik ataatsimeersuarnissamik piumasaqarnermut kiisalu immikkut ittumik qinersititseqqinnissamut nukiit atorneqartariaqanngillat, inuiaqatigiinni suliassat pingaartullit pillugit ataatsimoorluta UR sulisariaqarpugut, inuiaqatigiinni avissaartuutsitsiniarsarinermut nukigut pisinnaasagullu atornagit, Ejnar Lundblad, Siumut Sisimiut, aamma John Olsen, Siumut Maniitsoq, ataatsimoorlutik UR oqaaseqaateqarlutik taama allapput.
- § 36 c. Ernianut aningaasartuutit nalitigullu annaasaqaatit, nakkutigisaasumik akiitsut sinneruttortaanut tunngasut taakkua nakkutigisaasunik iliuuseqarnikkut akiitsut pillugit sinneqartoorutineersuutillugit IR taakkualu selskabinit peqatigiiffiilluunniit il.il. pigippatigit, taava piginnittuusut ilanngaasiisinnaanngillat 1) selskabi imaluunniit peqatigiiffik§ 1, imm. 1-imi, nr. 3-mit 14-imut pineqartunut ilaappat 2) selskabi imaluunniit peqatigiiffik inatsisitigut akisussaassuseqartuusumut nunami allamiumut§ 36 a, imm. 1-imi( nakkutigisaasumik akiitsut) taaneqartumut akiitsoqarpat aamma 3) selskabip peqatigiiffiulluunniit allanit aningaasaliiffigineqarnerata( akiitsui) ukiup aningaasarsiorfiusup naanerani selskabip namminerisanik aningaasaataanut sanilliullugit 2:1-mut annertunerusumik annertussuseqarpata.
- Pisortat suliassaqarfiinut pilersaarusiorneq qitiusumit( Naalagaaffik aamma Namminersornerullutik Oqartussat) sumiiffinnilu ataasiakkaani( kommunit ingerlatsivii) suliarineqartoq, aningaasatigut pilersaarusiornertuulli sanaartorfissanik pilersaarusiornermut ataqatigiisillugu ingerlanneqartariaqarpoq, ilaatigut pissutigalugu suliassaqarfinnut pilersaarusiorneq nunaminertanik atuinermut sunniuteqartarmat, assersuutigalugu suliffeqarfiit, aqqusernit, teknikkikkut pilersuisoqarfiit il.il. Imm. 2-imut Kommunimut pilersaarut kommunalbestyrelsimit suliarineqartoq nassuiaataasumik immikkoortortaqassaaq, pingaarnertut ilusilersugaassalluni, aalajangersakkanut immikkoortortaqassalluni kiisalu kommunalbestyrelsip nunaminertanik atugassiisarneranut aalajangersakkanik immikkoortortaqassalluni.
- Suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut malillugu Kalaallit Nunaat aatsitassarsiornermi pilersaarutinut kingusinnerusukkut tapiissutinik pisalissaguni, Kalaallit Nunaata qulakkiissallugu pisussaaffigilissavaa, pilersaarutit taamaattut ingerlataqarfinnut inunnullu ataasiakkaanut assigiimmik piumasaqaateqartumik tamanut ammartariaqalissavai, tassani eqqarsaatigineqarlutik naalagaaffinni ilaasortaasuni innuttaasut imaluunniit nunaqavissut, imaluunniit nunani aamma nunarsuup immikkoortuiniittut ittut suleqatigisaniittut ittut, tak. EF-imik isumaqatigiissummi artikel 183, stk. 1, nr. 4. Soorlu imm. 1-imut oqaaseqaatini qulaani taaneqartuni Kalaallit Nunaat nunarsuarmi niueqatigiinnermi kattuffimmut ilaasortaavoq( World Trade Organisation( WTO)), Danmarkimik naalagaaffeqatigiinneq aqqutigalugu.
- Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Attaveqatigiinnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Ilimmarfik Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Nunanut Allanut Pisortaqarfik Ilinniarfissuaq Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik HTX- teknikimut ilinniarnertuunngorniarfik INUILI Piareersarfiit tamarmik NI- Niuernermik Ilinniarfik- Qaqortoq KIK KNAPK Ilinniagartuut Kalaallit Nunaanni Kattuffiat KANUKOKA ILIK SIK Saviminilerinermik Ilinniarfik SILA Biskopip Allaffia Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu Oqaasileriffik Kultur pillugu siunnersuisoqatigiit Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat Royal Arctic Line KNR ICC/ ICYC Oqaasiliortut ATI- Maniitsoq Atuagagdliutit/ Grųnlandsposten Kalaallisut Oqaatsivut Nukissiorfiit
- Naalakkersuisut Suilittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasanut Akileraarutinullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Angallannermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Kommunernes Revision, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Kalaallit Nunaannit 5
- Imm. 8. Naalakkersuisut Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfiup suleriaasissaa aamma Naammagittaalliuuteqartarfiup allattoqarfiullu sulinerannut malittarisassat sukumiinerusut nalunaarutitigut aalajangersassavaat, taakkununnga ilaallutik piffissaliussaasut, naammagittaalliuuteqartarnermut periaatsit ilusiliinissamullu piumasaqaatit, taassuma ataani naammagittaalliuutinik periaatsinik ilusiliinissamullu piumasaqaatinik naammassinninngitsunik itigartitsisinnaaneq piumasaqaammullu tassunga atuutitsinnginnissaq, Naammagittaalliuuteqartarfiup siulittaasuata innersuussineratigut Naammagittaalliuuteqartarfiup ilaasortaanik piffissaq sioqqullugu soraarsitsineq kiisalu Naammagittaalliuuteqartarfiup ilaasortaanik akissarsiaqartitsinermut malittarisassat.
- Imm. 3. Imm. 1 malillugu unitsitsigallarneq ukiunik 2-nik sivisunerusumilluunniit sivisussuseqarsimappat, imaluunniit taassumunnga akuersissuteqarnermut atugassarititaasut naammassineqanngippata, Naalakkersuisut pisinnaatitsissummik pigisaqartoq uninnissamut pilersaarutip piviusunngortinneqarnissaanik peqqusinnaavaat, takuuk§ 15. Kapitali 6 Aalajangersakkanik atugassarititaasunillu aalajangersaasarneq aamma oqartussat suliarinninnerat ilaalu ilanngullugit Atugassarititaasunik aalajangersaaneq§ 17.§§ 3, 4 malillugit imaluunniit 8 malillugit akuersissummi aamma§ 14 malillugu akuersissuteqarnermi, Naalakkersuisut teknikkimut, isumannaallisaanermut, avatangiisinut, nunaminertanut aamma isumalluutinut tunngasut pillugit atugassarititaasunik aalajangersaasinnaapput.
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 1,§ 1 a,§ 2,§ 3, imm. 1,§ 6, imm. 1,§ 8, imm. 1,§ 9, imm. 1,§ 10, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, imaluunniit unioqqutitseriaraluartoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermik Aqutsisoqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, imaluunniit 5) nioqqutissanik inatsit naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq, paarsisoq, atuisoq, assartuisoq imaluunniit pisoq.
Sentence Syllables with count 285
- Takorluuinerit imaaginnavittarput Eqqarsaatit sinnattuinnaasarput Anaanap nassuiaanissaq ajornakusoortittarpaa meerarisammi pisut pisuussutiginngimmagit Anaanap inuunermini ilungersuutigisarpaa meerarisamut qanoq iliuuseqarfigisinnaanngisani Imminut ujaarisarmagit Imminut apersuutigisarmagit Allat ataatallit isigigaangamigit usoruttaqaaq taamatut misigisaqarusuttaraluarami Ataataminnik pakkutaarneqartut takugaangamigit eqqarsartarpoq namminiussagaluarami Allat meeqqat pisoorsuartut isigisarpai Ikiortissaqarlutik ataataminnut tuffissaqarmata Meeqqap perornermini ilerasunneq amigaateqartuarnerlu inuunermini ilagiinnarpaa Peroriartornermini maqaasineq asanninnerlu ataatamik perusutaq takorluuginnartarpaa Qaqagu ataatap pigilissavaanga?
- Inatsisissatut siunnersuutip imigassamik ajornartorsiutilinnik katsorsaasunut tunngasortaani oqaaseqaatit Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfiup allanngortippai Pinaveersaartitsininermut ataatsimiititaliaq pingaarneq-mik taaguutip pinaveersaartitsinermut ataatsimiititaliaq-mik taarserneqartariaqarnera Naalakkersuisullu najukkani pinaveersaartitsinermut ataatsimiititaliaqarnissaanik aalajangiussaannut tunngatillugu maleruagassiornissaq nakkutilliinissarlu Paarisap innersuussutigaa Inatsisip oqaasertaani Naalakkersuisut pinaveersaartitsinermut ataatsimiititaliamik pingaarnermik kommunillu illoqarfiini pinaveersaartitsinermut ataatsimiititalianik pilersitsinissaat, kommunillu nunaqarfinni pinaveersaartitsinermut ataatsimiititalianik pilersitsisinnaanerat Paarisap kissaatigaa.
- Imm. 4. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Aqutsisoqarfiup ukiumi pineqartumi imaluunniit tulliuttumi kommunimi pisassat ikilisissinnaavai paasineqassagaluarpat 1) kommunimi akuersissuteqartoqartinnagu tikaagulliusaartoqarsimasoq arfivittoqarsimasoq imaluunniit qipoqqartoqarluniluunniit imaluunniit tikaagulliusaamik arfivimmik qipoqqarmilluunniit pissaasoqarsimasoq, 2) akuersissuteqartoqartinnagu tikaagullittoqarsimasoq imaluunniit pissaasoqarsimasoq, imaluunniit 3) qaammatisiutit ukiuanni akuersissutigineqartunit amerlanerusunik tikaagullittoqarluniluunniit, tikaagulliusaartoqarsimasoq, arfivittoqarsimasoq qipoqqartoqarsimasorluunniit imaluunniit tikaagullinnik tikaagulliusaanik, arfivinnik qipoqqarnilluunniit pissaasoqarsimasoq.
- Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuarni takornarianik angallassisuni ilaasut akileraarutaat pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 14, 3. juni 2015-imeersoq IR( Umiarsuarni takornarianik angallassisuni ilaasut akileraarutaannik aamma ilaasunik nalinginnaasunik takornarianillu angallassinermi ilaasut akileraarutaannik atorunnaarsitsineq)§ 1 Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuarni takornarianik angallassisuni ilaasut akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 30. oktober 1992-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 21. maj 2002-meersukkut IR kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 5. december 2008-meersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- § 57. Kisimiilluni qinigassanngortittoq kattusseqateqarani qinigassanngortissimasoq pissutsit§ 54-imi imaluunniit§ 55-imi taaneqartut tunngavigalugit ilaasortaajunnaarpat naammaqqutissamik qinersineqassaaq, taamaattoq tak.§ 58. Imm. 2. Ilaasortaaffik inuttaqanngitsoq qinigassanngortittumit anguneqarpat partiimut qinigassanngortittumit imaluunniit kattusseqatigiinnit, partiimit qinigassanngortittumit imaluunniit kattusseqatigiinnit pineqarluni, qinersivimmi qinigassanngortissimasaanit qinigaanngitsunit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq, tak.§ 46. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq nunap ilaani sumiiffiup sinniisaatut qinigaanikkut pissarsiaappat ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit aallaqqaataanit kommunimit pilerfiusumik qinigaanngitsumit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq.
- Nr. 3-mut(§ 17, imm. 2) Siunnersuutigineqarpoq namminerisamik soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussineq Inatsisartunut ilaasortanut aamma Naalakkersuisunut ilaasortanut pilersinneqartoq siunissami soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmi sillimmasiisarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaatinneqartumi, inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffimmi sillimmasiisarnermik ingerlatsinissamut aningaasaqarnermik nakkutilliisoqarfimmit Finanstilsynimiit akuerineqarsimasumi, imaluunniit aningaaserivimmi Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilimmi aalajangersimasumilluunniit ingerlatsivilimmi nunamilu maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsinissaminut Finanstilsynimit akuerineqarsimasumi, pilersinneqassasoq.
- Naalakkersuisut ersarinnersunik akerleriissutaasut pillugit isumaqatigiissitsiniartarnernut malittarisassiorsinnaapput, tamatumani aamma akerleriissutaasut allatut aaqqiissutissarsiniarneqartarnerat pillugu, atortussanngortinneqartarsinnaasunik, taamaattunullu periaasissanik aalajangersaasinnaalluni, tamatumani aamma isumaqatigiinniarnernik ingerlatsinerup unitsinneqarsinnaaneranut tunngatillugu, taamaattoq tak. imm. 5 Imm. 5-imut Aalajangersakkamut siunnersuutip kinguneraa suliami illuatungiusoq akerleriissutaasut allatut aaqqiissutissarsiniartarnerannut ingerlateqqinneqarsimasumi peqataasoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut qinnuteqarsinnaammat suliami aalajangeeqqullugu, suliamik nalinginnaasumik suliaqareernermi.
- " Nr 1. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akilinngitsoorneqarsimasunut akiliuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Deloitte, Grønlands Revisionskontor, BK Revision, Ey Grønland, GrønlandsBanken, BankNordik, Sulisitsisut, NUSUKA, SIK, KANUNUPE, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Nunani allani Pissutsinut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, aamma Advokatforeningen.
- Nunavit pisuussutai Nuna nunagivat nuna qasertuinnaq nuna nunagivat nuna qaqortuinnaq Qinikkavit neriulersippaatit tipaatsulersippaatit nunavit pisuussutai atorluarniarlugit Silarsuarmiupalaammi allamiupalaammi puisit neqaannik pisiumanngillat puisit amiinik atisaqarumanngillat uuminarluarlutik Qinikkatit oqartalerput nunavit pisuussutai atorluarniarlugit qaqqat iluisa pii inuussutiginiarlugit Qilalersup uulia imissavaa perlilersup uraani nerissavaa qiulersup molybdæn atisarissavaa Nunavit pii atorluarniakkit qinikkatit upperiniakkit Nunavit pii nunavit pisuussutai tikikkumaarpatit nunap pisuussutai ilagilerumaarpatit Inuutillutit suuteqannginnavit ilivermut matoorneqaruit nunavit pisuussutai ilagilerumaarpatit pisoorsuanngulissaqaatit
Sentence Syllables with count 286
- Tassalu inuiaqatigiinni aningaasaqarneq eqqarsaatigalugu piumasaqaatinut immikkoortunik annertusisanik atuisinnaanermut maleruagassiorsinnaaneq aalajangersakkami siunertarineqarpoq, tassunga suliassaqarfiit suut( kiassaanermik pitsanngorsaaneq, avatangiisinik pitsanngorsaaneq, piginnaanngorsaaneq, ilinniartitaaneq, isumaginninnermut suliassaqarfik il.il.) pingaartinneqartariaqassanersut, aammalu inatsimmi naligiisitsinissamut tunngaviusut nalinginnaasut eqqarsaatigalugit qanoq atorneqassanersut ilaatinneqarlutik( neqerooruteqartitsisup neqerooruteqartitsinermini suliakkiinerminilu neqerooruteqartunik toqqaanissap kinaassusersiunngitsumik immikkoortitsiviunngitsumillu, aammalu neqerooruteqartut akornanni assigiinngisitsiviunngitsumik pinissaa isumagissavaa).
- 1) aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqarnermini eqqunngitsunik paasissutissiisimappat, 2) nammineerluni aallakaatitassiornini pillugu nassuiaammik piffissaliussatut aalajangersarneqartup iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 40, imm. 4, imaluunniit 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 3. Tunngaviusumik tapiissutit, aallakaatitassiornermut tapiissutit aamma nammineq sulisorisat ilinniarteqqinnerinut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartinnerinut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisup tapiissutit aningaasaliissutigineqarneranni siunertaannit allaanerusunut atorsimappagit.
- Imm. 2. Inatsimmi matumani akiliilluni peqquserlunneq tassaavoq pissuseq piaaraluni akuerisaanngitsumik 1) imm. 1-mi taaneqartunut timersorluni unamminermut atatillugu peqataasumut imaluunniit suliaqarluni isumaginnittumut tunissuteqarneq, tunissuteqarnissamut neriorsuineq neqerooruteqarnerluunniit imaluunniit timersorluni unamminermut sunniuteqarsinnaasumik pineqartup iliuuseqarnissaanut imaluunniit pinngitsoortinnissaanut allamut iluaqusiiniarneq, imaluunniit 2) imm. 1-mi taaneqartunut timersorluni unamminermut atatillugu peqataasumut imaluunniit suliaqarluni isumaginnittumut tunissummik tigusaqarneq, piumasaqarneq imaluunniit timersorluni unamminermut sunniuteqarsinnaasumik allamut iluaqutaasumik iliuuseqarneq imaluunniit pinngitsoortitsineq.
- Aalajangersakkap atorneqarnissaanut assersuut tassaavoq unammisartut marluk akornanni unamminermut atatillugu unammisut aappaanni inummut ataatsimut arlalinnulluunniit akiliilluni peqquserlutsitsineq, unamminerup inernera unammeqataasut aappaata appariarnissaanut imaluunniit qaffariarnissaanut imaluunniit unamminermi ingerlaqqinnissamut pingaaruteqarluni, tamanna unammisut aappaannut pingaaruteqanngikkaluarluni, aamma qaffariarneq imaluunniit appariarnerup pinngitsoortinneqarnera imaluunniit unammisunut aalajangersimasunut unamminermi ingerlaqqinneq aningaasaliisunit annertunerusumik isertitaqarnissamik, pitsaanerusunik tapiiffigineqarnissamik assigisaanilluunniit kinguneqarsinnaalluni taamaalillunilu unammisumut pineqartumut aningaasatigut pilerinartuulluni.
- Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 40, 23. november 2017-imeersoq IR( Qaffasinnerpaamik siusinaartumik pensionisianik pisartagaqartunut tunngaviusumik pensionisiaqartarnerup atulersinneqarnissaa, siusinaartumik pensionisialinnut kapitali 7-imi ikaarsaarnissami aalajangersakkami pineqartunut 20 pct.-imut malittarisassap atulersinneqaqqinnissaa, angalanermi aningaasartuutit naleqquttut pillugit§ 29, imm. 1-ip erseqqissarneqarnissaa aamma§ 33, imm. 3, aamma§ 36 inatsisip kalaallisut oqaasertaani naqqiineq)§ 1 Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 40-mi, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 19, 28. november 2016-imi allanngortinneqartumi, tulliuttut allannguutigitinneqassapput:
- Nakkutilliinernut tunngatillugu aalajangersagassatut siunnersuut inatsisissatut siunnersuummi§ 23 q-miittoq ittoq taamaasilluni killilerneqassaaq nakkutilliinerup atorneqarnissaanut inatsimmi kapitali 5 a-p, aamma malittarisassat taanna naapertorlugu suliaasut malinneqartarnersut aammalu pisariaqarfiatigut malinneqanngitsut iluarsineqarnissaannut peqqussuteqartarnissanut,§ 23 q-lu atorneqassaluni isumaqatigiinngissutaasut iliuuseqarfigineqartarnissaannut, niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusut sutigut pisussaaffimminnik eqqortitsisarnersut eqqarsaatigalugu, ataatsimut isigaluni naliliineq tunngavigalugu, kisiannili pisuni aalajangersimasuni naliliisoqarpat saaffiginnissutaasut isumaqatigiissutinik allannguinissanut pissutissaqartitsisut, internetimut
- Nr. 2. Inatsisartut Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsillutik kontomi pingaarnermi 64.10.32 Inuussutissarsiornernik siuarsaanissamut suliniutini inuussutissarsiutinik siuarsaanermut tunngatillugu Greenland Venture A/S-imik ukiumut ataatsimut arlalinnulluunniit kiffartuussinissamut isumaqatigiissusiornissamut Naalakkersuisut piginnaateqarput, tak. Kalaallit Nunaanni mittarfitsigut pilersaarutinik danskit peqataanissaat aamma Danmarkip aamma Kalaallit Nunaata akornanni inuussutissarsiutitigut suleqatigiinneq nukittorsarniarlugu danmarkimi naalakkersuisut aamma Naalakkersuisut akornanni isumaqatigiissut 10. september 2018-imeersoq IR tunuliaqutaralugu Greenland Venturep aamma Siuarsaanermut Aningaasaateqarfiup akornanni inuussutissarsiutitigut suleqatigiinnissamik pilersaaruteqarneq.
- 7) Inuk imaluunniit suliffeqarfik inatsisartut inatsisaanni pineqartunut ilaasoq paasissutissanik eqqunngitsunik imaluunniit paatsuungatitsisunik imaluunniit paasissutissanik pisortani oqartussap inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat inatsisartut inatsisaat malillugu aalajangersagaasut malillugit piumasaqaatigisaannik nipangiussiinnartoq, takuuk§ 3, imm. 1 aamma 2,§ 12, imm. 1,§ 13 aamma§ 19, imm. 2 aamma 3. 8) Suliffeqarfimmi innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasumi qitiusumik aqutsisutut oqartussat, suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi kapitali 4 naapertorlugu suliffeqarfik nalunaarsorsimajunnaartinnagu,§ 10-mi aamma§ 12, imm. 2-mi aalajangersakkanik unioqqutitsisut.
- v28 Nunami kaannersuaqaraangat, toqoraataasumik nappaateqaraangat, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik, pillertat sullinerillu allat ajoqutaasut nalliukkaangata, Israelikkut nunaanni illoqarfiit ilaat akeqqanit ungusarineqaraangat, perluit nappaatillu suulluunniit nalliuttaraangata, v29 taamatuttaaq kinaluunniit innuttavit Israelikkut ilaat qamuuna eqqorneqartutut misigisaraangat assanilu illup matuma tungaanut isatsikkaangagit, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, v30 isumakkeerfigiuk, kinaluunniillu qanoq inuuseqarnera naapertorlugu pineqartittaruk akillugulu iliuuseqarfigalugu- illit uummammiugisai ilisimavatit, inuimmi uummammiugisaat ilisimagakkit- v31 mianereqqullutit aqqutigeqqusatillu ingerlavigeqqullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Ilaqutariinniittut ittut tamarmik inussiarnisaartuuppata ataasiussuseq suleqatigiinnerlu siuarsarneqassapput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Suleqatit taassumaluunniit ilaqutaasa ilaat napparsimappat inussiarnisaarfigisinnaavat[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Jehovap ikiortarpai, naak mitallerneqaralutik, ilumoorfiginnillutik inussiarnisaartuusut[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Sanilimik ikiuiumaneq inussiarnisaarneruvoq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Pisortat peqquserluttuliortarnerisa ajoqutaanera 3 Guutip naalagaaffia- Peqquserluffiunngitsoq 4 Biibili inuit inuunerannik allannguisitsisarpoq Akissutit Biibilimeersut IR paasiuminartut tupigusuutigaakka 8 Uiusutit- Angerlarsimaffissi toqqissisimanartuutiguk 10 Nalunngiliuk?
Sentence Syllables with count 287
- Seqineq nuigaangat Seqineq nuigaangat nuannaartarpunga inuunera misigisarakku qinngorneqartoq Qaamaneq siammaraangat qiimmattarpunga malugisarakku asanninneq pigineqartoq Qaamaneq takkutissasoq nalunngilara inuunerup erlinnartup tunissutigimmagu Taarsiorneq qaangiuttoq takusarpara inuunerup ilungersunartup ilagimmagu Qaamanersuup najuinnaleraangatigut neriuummik aallerfissaqartoq misinnartarpoq Qaamanerup inuunerput sunneraangagu taarsiornersuaq ajugaaffigineqartarpoq Kissarneq tamanut agguaanneqaraangat inoqammut kissalaarneq pigineqalersarpoq Nillersuaq suussuseerutsinneqaraangat inoqatinut taarsiortitsineq peeruttarpoq Seqineq nuigaangat nuannaartarpunga timera immerneqartutut misigisarakku Ingerlaqqinnissannut qilanaartarpunga inuunera asaneqartoq takusaannarakku 09/06-2003
- Umiarsualivik pitsak, umiarsuit sorsuutit inaat, sakkutuut ilinniarfii illorsuillu inigisaat, sakkussaasivissuaq, kanngip illussaarsui, palasissat eqqartuussisussallu nakorsassallu ilinniarfissuat, eqqartuussivissuaq, aningaasaliorfissuaq, niuertut ataatsimiittarfiat, isiginnaariartarfiit, ulloriarsiorfik, nunap piisa pisoqqat eriagisassat toqqorfiat, kunngip tulliisa ikiortaasa allattarfissuat, oqaluffissuit 14, oqaluffiit minnerit 10, napparsimaffissuit, atuarfiit nalinginnaat qasseersuit, taakkualu ilaat 1300-nik atuartoqartoq, il.il. Allallu illorsuit qassiiusut assigiinngitsunik ikioriaqartunut inissarititaapput, tappiitsut immikkut ineqartitaapput, oqajuillutillu tusilartut aamma immikkut, piitsut immikkut, iliarsuit immikkut ineqarput paarineqarlutillu, pillerortullu immikkut.
- Kaavarsissut arferup saarnanit sanaaq qisummik ipulik, nivaataq 70 cm-inik takissusilik arferup saarnganik ipulik kiasimmillu nivaatartalik, soqqarmit nigalik puugutaq silinnersamigut meterip affaanit silinnerusoq kisianni nataaqanngitsoq, aamma soqqanit nigalik taamatut angitigisoq perlaajanik paarlangasunik ikaartiteriffigisaq, atisanik panersiiviusimasoq, soqqaat iluitsut meterip pingajua avillugu takitigisut, soqqarnit perlaat qilernerillu assigiinngitsut, tuttut nassumerni, arferup saaniinit qamutinut perlassiat, qimmit anuinut saanertat, unaat qisuttaat, nuffip aavisa ilaat, kingulliullugillu taamatulli pingaartigisut ulut ulortaat ulussanit qillersarsimasunit sanaat,- tamakku tamarmik ilisarnaataasut eskimuut nutaanerusut Amerikap Kalaallit Nunaatalu sineriaannit ilisimaneqartumut Thulekulturiannut.
- Imm. 5. Sanaartugassanut aningaasaliissutit, sanaartugassanut pilersaarusiaq Inatsisartut imaluunniit Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata akuersissutigisaa tunngavigalugu, atorneqartussanngortinneqareeraangata aningaasanut inatsisini ukiuni ataasiakkaartuni pilersaarusiornermut aningaasartuutissartaat, aningaasartuutigineqarnissaasa ingerlanissaattut naatsorsuutigisat naapertorlugit, Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmut nuutinneqartassapput, takuuk kapitali 5. Imm. 6. Sanaartugassanut pilersaarusiamut aalajangersimasumut ilassutissanik aningaasaliissuteqartoqareersimatinnagu sanaartugassamut pilersaarusiap tamarmiusumik aningaasartuutitassaanut aningaasaliissutinit nikingasumik aningaasartuuteqartoqarsinnaanngilaq.
- h) kusanartuliorneq tunngavigalugu oqariaatsit assigiinngitsut qisuariarfigisinnaassallugit, i) maannakkut oqaluttuarisaanermilu pissutsit nalilersornissaannut attuumassuteqartilernissaannullu Tuluit Nunaanni, USA-mi sumiiffinnilu allani tuluttut oqaluffiusuni oqaluttuarisaanikkut, kultureqarnikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit pillugit tunngaviusumik ilisimasat atorsinnaassallugit, j) oqaatsinik nalilersuinermi, oqaasertanik paasinninnermi ingerlatitseqqiisarnermilu atugassanik tuluit oqaasiisa sannai oqaasilerinerlu pillugit tunngaviusumik ilisimasat atorsinnaassallugit aamma k) tuluit oqaasiinik ilinniakkanik annertunerusunik paasiniaasinnaassallutik aammalu atortorissaarutit, quppersakkat paasissutissanillu pissarsivissat naleqquttut atorsinnaassallugit.
- § 12. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput aalajangiisinnaallutillu illuatungiusoq uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik Kalaallit Nunaanni iluaquteqartoq iluaquteqarsimasorluunniit nunamit allameersoq IR, Kalaallit Nunaanniiunngitsoq, nunamit allamit tamatumunnga akuersissutitaqanngitsumik, nunamit pineqartumut allamut iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissuteqassasoq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aningaasarsiornerunngitsutigullu iluaqutissat eqqarsaatigalugit, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik iluaquteqarnermut atatillugu, nunami pineqartumi allami inatsisit naapertorlugit iluanaarutinik avi-tseqatigiinnissamut inatsisini aalajangersagaqarpat.
- Imm. 3. Qinnuteqartoq ilinniakkatigut piginnaasani inuttullu tunngavigisani pissutigalugit kommunitut najugarivisap avataani ilinniarnertuunngorfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi ilinniagaqalerusuppat, kommunitut najugarivisami ilinniarnertuunngorniarfik imaluunniit ilinniarfik akuerisaasoq ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik ilassutitulluunniit ilinniagassanik neqerooruteqaraluarpalluunniit, qinnuteqartoq ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi inissaqarpat tiguneqarsinnaavoq, aamma rektori imaluunniit ilinniarfimmi pisortaq isumaqarpata qinnuteqartup ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi ilinniagaqalerusulluni tunngavilersuutai pingaaruteqartut.
- 2) suliffeqarfiit akileraartussaatitaasut marluk arlallilluunniit suliffeqarfimmut akileraartussaatitaasumut ataatsimut kattunneqarpata, 3) suliffeqarfik akileraartussaatitaasoq suliffeqarfinnut akileraartussaatitaasunut namminersortunut marlunnut arlalinnulluunniit avinneqarpat, 4) suliffeqarfiup akileraartussaatitaasup inuunermik sillimmasiissutaatini aningaasalersuinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 204 malillugu suliffeqarfimmut akileraartussaatitaasumut allamut tunniuppagit, imaluunniit 5) allaffissornikkut pigisanik aqutsisup inuunermik sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup sillimmasiissutaataasa imaluunniit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup soraarnerussutisiaqalernissamut neriorsuutaasa allaffissornikkut aqunneqarnerat ingerlateqqippagit.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, NUKAKA, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, KANUNUPE, Sulisitsisut, Biskopeqarfik, NUSUKA, KNAPK, SIK, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- Tamatuma saniatigut napparsimasumut ilisimatitsissutigineqassaaq naammagittaalliuteqarneq qanoq annertutigisumik kinguartitsinissamut sunniuteqarsinnaaneranik, tak. imm. 2 aamma 3. Imm. 2. Pinngitsaaliissummik atuinissaq pillugu aalajangiinermut naammagittaalliuuteqarneq aalajangiinermik kinguartitsissutaasinnaanngilaq, taamaattorli tak. imm, 3. Imm. 3. Taamaattorli pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissamik aalajangiineq, tak. kapitali 4, pillugu naammagittaalliorneq kinguartitsissutaasinnaavoq, imaanngippat ingerlaannartumik nakorsarneqarnissap aallartinneqarnissaa pisariaqarluni napparsimasup inuunera imaluunniit peqqissusia annertuumik navianartorsiortinniarnagu imaluunniit pinngitsoortinniarlugu, napparsimasup allanik timaasigut imaluunniit peqqissusiannik ajoqusiisinnaanera qanippat.
Sentence Syllables with count 288
- Issiammersuinnartugut pingajorput nikuillunilu oqarpoq nunguutsigami angerlalerluni, aammalu nuliani bingortunit soraarunnarsilermat naapigiarniarlugu, aperigannilu perusunnginnersoq akivaanga peqqinniarnani nuliami sutorsimasorinialeqimmani, anilerami tuikkut pattalaarlunga oqarfigivaanga arlaanni tuniinnarumaarinni, massakkunngooq eqiagileramiuk, puiguleraluarlugulu eqqaariarakku aperivara ullumi silammukaramik KAR isersarneq qanoq innersoq, akivaangalu sila allanngulersimagunarami anori taanna malunnanngitsoq, taamaassagunavissorlu aamma unnummut seqernup qaamanera aappilaqimmat aqagu sila allaassasoq kisiannili qanoq innissaa nalunerarlugu, oqaannarporlu radiokkut silassaq tusarnaartaqqullugu, taannagooq ileqqutoqqanit uppernarnemsarmat.
- Imm. 3-mi aalajangersagaq aamma atuutinngilaq saaffiginnissutinut atuakkanik inniminniinermi imaluunniit kusanartuliatut suliaritinniakkanut, sumiiffimmi aatsaat suliarineqarsinnaasunut, nioqqutissanik sullissinernillu suliffeqarfimmi namminermi atorneqartussanik inuussutissarsiummik ingerlataqartumut aamma pisortat suliffeqarfiutaannut saaffiginnissutini, aviisinik, aviisinik sapaatit akunnerannut saqqummersartunik naqitikkanillu saqqummersittakkanik pisartagaqarniarluni inniminniinernut, sillimmasiinernut imaluunniit sullissinernut annaassiniarnermik napparsimasunilluunniit angallassinernik ilaqartunut, tamatumani kommuni ataaseq arlallilluunniit ikuallattoqartillugu annaassiniarnerit qatserinerillu suliarineqarnissaat pillugu isumaqatigiissuteqarsimatillugit.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfik, Piniarnermut, Aalisarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Nunanut Allanut Pisortaqarfik, KANUKOKA, Rigsombudi, Nukissiorfiit, Asiaq, Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiit, Nunatta Katersugaasivia, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, NUSUKA, SIK, Greenland Development A/S, Kalaallit Nunaanni eqqartuussissuserisoqarfiit kukkunersiuisoqarfiillu.
- 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 kiisalu§ 9, imm. 2-3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliiffigineqartunit allaanerusumik tapiissutinik siunertanut allanut atuisoq, 5)§ 50, nr. 1 aamma 2 malillugit aalajangikkanik sumiginnaasoq, 6) uparuaanissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 50, nr. 3, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu,§ 12, imm. 3-mik,§ 15, imm. 1-imik 2-millu,§ 16, imm. 1imik 2-millu§§ 17-18-inik,§ 44, imm. 2-mik,§ 45-mik,§ 46 imm. 1-imik 2-millu,§ 48, imm. 2miit 6-imut,§ 53-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- Siunertamut konto 73.04 pillugu, Nunalerineq Nr. 1. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akiliisinnaanissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Siunnersuut tunngavigalugu soraarnerussutisianik aningaasaateqarfiit il.il. aningaasaatinik aktiaatinillu iluanaarutisianit tamanit akileraarutinut akiliisussaatitaapput, tak.§ 4 imm. 1. Peqatigisaanik soraarnerussutisianik aningaasaateqarfiit aningaasaliinermi iluanaarutisiaat, soraarnerussutisianik aningaasaateqarfimmi ilaasortanut ataasiakkaanut nuunneqartut, ilaasortat akileraarutinut akiliissutigisassavaat, tak. Siunnersuummi§ 1, imm. 1 aamma§ 3. Iluanaarutinik pissarsianit ilaasortanut ataasiakkaanit pissarsiassani marloqiusamik akileraartannginnissat anguniarlugit imm. 2-mi siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiit assigisaallu aningaasat immikkoortitat ataasiakkaat ilanngaaserneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq.
- SIK, IMAK, ASG, PPK, AK, GE( Sulisitsisut), KNAPK, Deloitte, Grønlands Revisionskontor, BK Revision, EY Grønland, BDO, GrønlandsBanken, Bandnordik, Avannaata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Qeqertalik, Qeqqat Kommunia, Kommune Kujalleq, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia, Datatilsynet, Moderniseringsstyrelsen, Nukissiorfiit aamma INI A/S.
- Aalajangersagaq sulianik peqquteqartumik tunngaveqarpoq, ilaatigut ilinniartut ineqarfianni inissiamut qimanneqartumut naleqqiullugu pissutsinik piumasaqaatini nassiussisinnaaneq, pigisat qimanneqarsimasut nassiunneqarsinnaaneri il.il. Tassani pineqarpoq torersuutitsinissamut aalajangersagaq pineqaatissiissutaasinnaanngitsoq, kisiannili ilinniartut ineqarfianni najugaqartup qimataanik pigisanik toqqortaqarnissamut ilinniartut ineqarfiinik aqutsisoqarfiup qanoq sivisutigisumik pisussaaffeqarnera pillugu apeqqummut naleqqiullugu assersuutigalugu pingaaruteqarsinnaasoq, tak.§ 50.§ 50-imut Imm. 1-imut Aalajangersagaq nutaajuvoq aamma 2015-imi ilinniartut ineqarfii pillugit ataatsimiinnermi tamanna pillugu noqqaaneq tunuliaqutaralugu suliarineqarluni.
- Kapitali 5 Napparsimavimmit angerlartitsinerup kingornatigut malinnaaffiginninneq§ 16. Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut napparsimasup aamma tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfiup aammattaaq oqartussaasut attuumassutillit, peqqinnissamik suliallit il.il., napparsimasup nakorsarneqarnissaminut aamma isumaginninnikkut neqeroorutinut tunngasut pillugit akornanni isumaqatigiissusiortoqarnissaa akisussaaffigaa, tassa napparsimasut napparsimavimmit angerlartinneqarnermik kingornatigut napparsimasup peqqissusianut pisariaqartunik nakorsarneqarnissaminnik imaluunniit isumaginninnikkut neqeroorutinik namminneq ujartuisinnaanngitsutut ilimagineqarsinnaasunut tunngatillugu.
- [ Qupp. 30- mi ungalusaq/ assiliartaq] Qanoq imminut naalakkersinnaanerulersinnaasugut• Mikisutigut imminut naalakkersinnaaneq ineriartortiguk• Eqqarsaatigiuk maannakkut siunissamilu imminut naalakkersinnaanerup iluaqutaassusia• Guutip inerteqqutigisai kajumissaarutigisaanik tarsertakkit• Eqqarsaatit ajortut itigartipallakkit• Isummat anersaakkut ineriartornartunik immertaruk• Kristumiut uppeqativit inersimalluartut ikiuinerat ilassilluartaruk• Eqqunngitsuliornissannut ussernartut ingalassimaniakkit• Usserniarneqaraangavit Guuti ikioqqullutit qinnuigiuk[ Qupp. 28- mi assiliartat] Imminut naalakkersinnaanerup ajunngitsumik iliortittarpaatigut Silarsuaq naapertuilluanngiffiusoq SILARSUARMI naapertuilluanngiffiusumi inuugatta isumaqatigiissutigisinnaavarput, ilaa?
Sentence Syllables with count 289
- Ingerlarujuutigaluta imerniartarfik sanioqqunnialerippullu, kammannguara ilisarserpallalluni imerniartarfiup tungaanut sangummat sangoqatigigallarpara ingerlaqqilerpat ingerlaqatiginiassagakku, angut inuusuttunnguaq ilassiugaa imerniartarfiup silataaniippoq ippoq, taannalu ornimmagu tununnguaniikkama ikkama oqaluuttut tusaalluarsinnaavakka, tusarnaarnianngikkaluarlungalu nippaarimmata oqaluunnerini paasivara angut aapparisanilu qimaqqammisimasut, ikinngutimalu apersorpalulerpaa qanga qimassimanersut aappanilu, taassuma angutip inuusuttuaraqatitta kiinaa takorusuinnarlugu qiviarpara alapernaannermummi aamma, qiviagara kiinaq inequnangaarmat alassanagu isigiualerpara ikinngutigalu kunikkaluarmaguluunniit isigerusaartuarlugu.
- aanneralu tatsinik taseqqanillu pilersitsisarpoq nunalu annertoorujussuaq maniilakulatsittarluni, tamannalu kalaallit nunaanni innuttaasunut kinguneqarnerluttussaavoq, piffinni ataasiakkaani nunap qeriuaannartup aanneratigut nuna kiviartuler-sinnaavoq, imikup annallu kuuffii aqqusernillu innarlerneqassallutik tamannalu annertoorujussuarmik aserfallatsaaliunermik aningaasarpassuarnik naleqartussamik kinguneqartussaalluni, taamaattumik misissuinissatsinni misissortussaavarput illoqarfinni nunaqarfinnilu nuna qeriuaannartoq sumerpiaq aakkiartulersinnaanersoq, taamaalillutik siunissami sanaartortarumaartussat pilersaarusiortarnissaminni nuna qeriuaannartoq sanaartorfigissanerlu sanaartorfigissannginnerluguluunniit ingerlatsinikkullu qanoq akeqarsinnaanera nalunngereerniartassam-massuk.
- pingajui, 2) kulturimik inuiaqatigiillu pillugit sammisaqarneq, tassaallutik inuiaqatigiilerineq kiisalu upperisalerineq isumalioqqissaarnerlu, 3) matematikki pinngortitarlu, tassaallutik matematikki pinngortitalerinerlu, 4) inuttut inerikkiartorneq, tassaallutik peqqinneq, inooqatigiinnikkut misigissutsikkullu ilikkagaqarniarneq, ilinniagaqarnissamik inuutissarsiutissamillu qinersiniarnermi paasisitsiniaaneq aamma tarnikkut inuttullu inooqatigiinneq pillugu sammisassat, kiisalu 5) sumiiffinni ataasiakkaani ilinniartitsissutissatut toqqakkat, tassaallutik atuartitsineq atuartitsissutinut mernguernartunut tunngassuteqartoq kiisalu kulturikkut, inuttut, inooqatigiinnikkut inuutissarsiutinullu tunngassuteqartunik sumiiffinni ataasiakkaani aaqqissuussatut ingerlanneqartut.
- Taamaalilluni ataatsimiititaliap suliarinninnerani atortussat suulluunniit, ilanngussat nalunaarutillu il.il. pisariaqartutut isigineqartut pissarsiareqqullugit ataatsimiititaliap Naalakkersuisut peqqusinnaavai Taakku tassaasinnaapput ukiumoortumik UR naatsorsuutit suliffeqarfissuup naatsorsuutigisimasinnaasaanik, piffissamut tamakkiisuunngitsumillu naatsorsuutinik kiisalu naatsorsuutinut atortussanik naapertuuttunik, tassungalu ilanngullugu naatsorsuusiornermut atortussanik, qullersaasut allattugaataannik atortussanillu taakkununnga assingusunik, kukkunersiuisullu allattugaanik nalunaarusiaanillu il.il. kiisalu atortussanik paasissutissanillu allanik, Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap naliliinera malillugu ataatsimiititaliap nakkutilliisutut atuunneranut pingaarutilinnik imaqartut.
- Ilutigalugu maluginiarneqassaaq suliffeqarfik akiliisinnaajunnaarnermi pigisanit tunineqarpat, taamatullu akiliisinnaajunnaarnermi pigisat pillugit inatsimmi§ 61 malillugu akiliisinnaajunnaartoqartillugu atorunnaarsitsinissamik kalerreereernissamut piffissaliussaasartut sivisoqisut pillugit inatsisitigut periarfissatut aalajangersakkat tunngavigalugit tunineqarsimappat, taamaasilluni akiliisinnaajunnaarnermi pigisat- sivisunerusumik kalerreereernissaq imaluunniit atorunnaarsitsisinnaannginnissaq isumaqatigiissutaasimappat, taamatullu isumaqatigiissummik eqqartuussissutigineqartartut atuuttuartussat pillugit nalinginnaasumik imaluunniit naammaginartumik piffissalikkamik kalerreereernikkut atorunnaarsitsisoqarsimappat piginnittuulersoq isumaqatigiissummut inississinnaassanngilaq.
- Akeqanngitsumik biileqartitaanerup nalinga 15.000 kr.-iuppat atuisoq qaammammut 525 kr.-inik aningaasartuuteqassaaq( siusinnerusukkut 350 kr.) Imm. 5-imi oqaaseqatigiit siulliit naapertorlugit akeqanngitsumik biilerisap( sullivimmi biili il.il.) nalinga 15.000/2= 7.500 kr.-iuppat atuisoq qaammammut 262,50 aningaasartuuteqassaaq( siusinnerusukkut 187,25 kr.) Imm. 5-imi oqaaseqatigiit aappaat naapertorlugit biilerisap nalinga 15.000/4= 3.750 kr.-iuppat atuisoq qaammammut 131,25 kr.-inik aningaasartuuteqassaaq( siusinnerusukkut 87,50 kr.) Siuliani allassimasut tunngavigalugit ataatsimiititaliamit oqaatigineqassaaq akeqanngitsumik biileqartitaanermi akileraarutit annertussusiligaanerisa qaffanneqarnissaanik siunnersuutikkut biilinik taama atuisut nammineq privatimik biileqarnerminni aningasartuutigisassaminnit annerusunik artukkerneqassanngitsut.
- NKA-p siunnersuummi oqariaatsip" piujuaannartitsilluni ineriartorneq" atorneqarnera innersuussutigaa, siunnersuummi§ 1-mi siunertatut aalajangersakkami aamma atorneqartoq, tamatumunngalu atatillugu pissusissamisoorsoralugu inatsisit oqaasertalersorneqarneranni kulturikkut tammatsaaliukkat aamma kulturikkut tammatsaaliukkat innarlitsaalineqarnissaat( eqqissisimatinneqarnissaat) eqqartorneqartuuppata, tak. kulturikkut tammatsaaliukkateqqissisimatinnerat pillugu inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 19. november 2007-imeersumi IR§ 9-10. Siunnersuutip avatangiisit pillugit oqariaatsimik tamatigoortumik atuinera isumaqarpoq, sammisani aamma ilaatinneqassasut nunap qanoq ittuunera, kulturikkut kingornussat, tamakkununnga ilaallutik oqaluffeqarfiit kiisalu illut ilusiisigut itsarnisarsiornikkullu kingornussat.
- " allanut atatillugu siusinnerusukkut oqaatigineqartutut, GE-p nuannaarutigalugu paasivaa, Naalakkersuisoqarfik inuussutissarsiornerup ineriartortinneqarnera siuarsarniarlugu suliniutinik aallartitsisoq tunngavissaliisorlu" Sulisitsisut aamma allapput" siunnersuutigineqartumut tunngatillugu, inuussutissarsiornermi aallarniisunut aallarterlaanut aallarnisaasunik ineriartortitsinissamut aaqqissuussaq pillugu isumassarsiaq pitsaasorujussuuvoq aammalu siunnersuummi allassimasutut Island-imi aamma Israel-imi misilerarneqareersimalluni" Sulisitsisut taamaattoq oqaatigaat qinnuteqartunut ataasiakkaanut tunngatillugu aallarnisaasunik ineriartortitsinissamut aaqqissuussamut tassunga kikkut allaffissornikkut aqutsisuussanersut pillugu aammalu qinnuteqartoq pikkorissarnernut sorlernut 7
- Kapitali 8 Atuisunik illersuineq Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik piginnittunut tuniniagaqartunullu piumasaqaatit minnerpaaffiat§ 27. Naalakkersuisut Naalakkersuisut atuisut kalerrisaarivimmut tamanut ammasumut aamma normunik paasiniaavinnut atassuteqarsinnaanissaat qulakkeerniarlugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik piginnittut aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik tuniniagaqartut pisussaaffilerneqarnissaat eqqarsaatigalugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput, tamatuma ataani pisussaaffiliinerup tamatuma imassaanut sukumiinerusunik maleruagassiorneq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuat- suliassaqarfik 10-12 Konto pingaarneq 10.13.10-mut Iluanaarutit, aktianit piginneqataaffinniit piginneqataassutit ingerlatseqatigiiffinnillu tunisinerit Inatsiartut Aningaasaqarnermut akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaata akuersissuteqareernerisigut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput konto pingaarneq 10.13.10 Iluanaarutit, aktianit piginneqataaffinniit piginneqataasutit ingerlatseqatigiiffinnillu tunisinerit aqqutigalugit isertitanik 170,4 mio. kr.-init annertunerusunik aningaasaliissuteqarnissaminnut aammalu konto pingaarneq 80.00.10 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmit utertitat- ini Siunissamut Ungasinnerusumut Aningaasaliissutissanut Aningaasaateqarfimmi sanaartugassanut aningaasaliissutinit atunngitsuukkanik utertitsisinnaanissaminnut.
Sentence Syllables with count 290
- Kiffartuussinissamik isumaqatigiissutip pitsaassusiata inatsisilerinikkut qulakkeerneqarsimanera killeqartoq aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit paasineqarpoq, ataatsimiititaliaq akuersinerminni ilaatigut taamatut allagaqarput, nangillutillu, isumaqatigiissut pisortat illua tungitut peqataaffigisaat taama iluseqartilluni naammaginartumik pitsaassuseqartitsinissamik piumasaqaammut eqquutsitsinnginnera assorsuaq naapertuutinngitsutut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit isigineqarpoq, kiffartuussinissamullu isumaqatigiissut tulliuttoq nassiunneqannginnermini pitsaassusissaa qulakkeerniarlugu inatsisilerituumut piginnaaneqartumut isumaqatigiissusiortarnermillu ilisimasaqartumut nassiunneqassasoq aningaasaqarnermut ataatsimiititaliap inassutigaa.
- Imm. 5. Inuunermut sillimmasiissutini, soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkat akileraaruserneqarnissaannut inatsimmi kapitali 1-imi pineqanngitsuni, pilersinneqarsimasunilu piffissami 18. februar 1992-imit inatsisissamut siunnersuutip saqqummiunneqarnerata tungaanut, ullormi inatsisissamut siunnersuutip saqqummiunneqarfiani pisiarinneqqinnermi aki aningaasarsianut akileraaruteqaataasussanut ilanngunneqartassaaq maanaannaq atorunnaarsitsinermi imaluunniit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 1, imm. 1, nr. 1 imaluunniit 2 malillugu akileraartussaanerup atorunnaarnerani, tassa sillimmasiinernut akilersuutit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 17, imm. 1, nr 4 malillugu ilanngaatigineqartarsimappata.
- Taamaakkaluartoq atuartitsineq eqqarsaatigalugu akornutissaqartinneqanngilaq, atuartut taakkua, siunnersuummi klassit ingerlaqatigiillu aamma atuartitsinerup atuartitsissutinut ataasiakkaanut agguataarsimasumik atuartitsissutinullu ataasiakkaanut agguataagaanngikkaluamik aaqqissugaanera pillugu aalajangersakkat il.il. malillugit atuartinneqarnissaat, tak.§ 4. Taamaattumik kommunit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit aaqqissuussinermik taamaattumik ukiumi atuarfiusumi 2002/2003-milu atuartunut 7. klassimi qutsinnerusumiluunniit atuartuusunut, atuuttuulersitsiniarunik Naalakkersuisunut siunnersuummi§ 23 tunngavigalugu( taanna atortuulersinneqareerpat) imaluunniit peqqussummi atuuttumi§ 22 tunngavigalugu( siunnersuutip atuuttuulersinneqannginnerani) taamaaliornissaminnut qinnuteqarsinnaapput.
- Siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisianut karsit, inuunermut soraarnerussutisiassanillu sillimmasiisarfiit pisussaaffilerneqassasut akileraaruserifimmut ilisimatitsinissamut, naafferartumik sillimmasiissutinut sillimmasiinermi akiliutinik aammalu inuunermut sillimmasiinermut akiliutinik, taakkunaniit akiliuteqarnernik, soraarnermi ajunngitsorsiassaniit akiliutigineqartunik, utertitsilluni nalilinnik pisinermut aaqqissuussinernilu taamaattuni bonusit akiliutigineqartunik aammalu aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§ 46, imm. 5-imi taaneqartunik aalajangersaanerit malillugit iliuutsinik, aalajangersakkat taakku soraarnerussutisianut karsit, inuunnermut soraarnerussutisianillu sillimmasiisarfiit allallu ilisimasaannik pisuuppata.
- Inatsisinut allanut naleqqiussineq Naalakkersuisut sinnerlugit piginnaatitsisoqassappat, Naalakkersuisut pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 8mi, 13. juni 1994-imeersumi IR( sullissisarneq pillugu inatsimmi)§ 1 aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 9-mi, 13. juni 1994-imeersumi IR( paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsimmi)§ 1, imm. 2 naapertorlugit maleruagassiussapput, sullissisarneq pillugu inatsimmi aamma paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsimmi aalajangersakkat umiarsualiveqarfimmi pisortatut oqartussaasutut suliassanik isumaginnittuusup Naalakkersuisut sinnerlugit aalajangiinissamut piginnaatitaaffilerneqarneranut naleqquttumik atuutsinneqassasut.
- Rigsombudi, Aningaasaqarnermut Nunanullu allanut Naalakkersuisoqarfik, Kulturimut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuutissarsiutitigullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfik, Attaveqarnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik( Sanaartornermut oqartussaasut), Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, KANUKOKA, kommunit, Nukissiorfiit, Royal Arctic Line A/S, TelePost, Mittarfeqarfiit, ASIAQ, Pinngortitaleriffik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Kalaallit Nunaanni politimesteri, Niels Bennetzens Tegnestue, Tegnestuen Nuuk, Masanti A/ A, Niras Greenland A/S, Cowi A/S.
- Kapitali 12 Ilisimatuussutsikkut misissuinerit§ 49. Nunap sannaanik, nunap iluanik qaleruaanillu kiisalu imarmik silaannarmillu, sermersuarmik, imarmik misissuinerillu allat ilisimatuussutsimut tunngasut§ 2, imm. 2, nr. 1-4-mi taaneqartutut ingerlatat pingaarutilittut isigineqartut taamaallaat inatsisartut inatsisaat manna malillugu Naalakkersuisunit akuerineqaqqaarluni suliarineqarsinnaapput, takuulli§ 2, imm. 3 aamma 4. Imm. 2. Ilisimatuussutsikkut misissuinernut piumasaqaatit pillugit Naalakkersuisut erseqqinnerusumik malittarisassiuussisinnaapput, tamakkununnga ilaallutik annaassiniarnernut atatillugu aningaasartuutinik akiliisarnissaq kiisalu sillimmasiinissamut matussutissanik imaluunniit taamakkununnga akiliisinnaanissamut qularnaveeqqusiinernut akiliutissat pillugit.
- Siunnersuutaavoq maleruagassat imm. 1-imiit 3-mut naapertorlugit atuutilersinneqartut taamaallaat aningaaserivinni kontunut, inunnit aamma inatsisit naapertorlugit inuttut isigineqarsinnaasunit inunnik nakkutilliisoqartunit, nunanut sumiiffinnulluunniit marloriaammik akileraannginnissaq pillugu isumaqatigiissut, nunat tamat isumaqatigiissutaat alla naalagaaffiilluunniit isumaqatigiissutaat imaluunniit allaffeqarfitsigoortumik UR isumaqatigiissut naapertorlugu akileraarutitigut suliassani ikioqatigiittarnissamik isumaqatigiissuteqarfigineqarsimasunut, aningaaserivinni kontut pillugit paasissutissanik ingerlaannartumik paarlaasseqatissanut attuumassuteqartunut, imaluunniit nunanut sumiiffinnulluunnit, matumani aamma Kalaallit Nunaannut attuumassuteqarneq aalajangerneqarsinnaanngitsillugu atuuttuunissaat.
- Aalajangersagaq aammattaaq periarfissiivoq folkehøjskolit ilinniartitsinernik sivikinnerusunik ingerlatsinissaannut, soorlu ilinniagaqarsimanngitsunut piginnaasanik inerisaanissamut suliniummi pikkorissaanerit( PKU), imaluunniit Akuerisaasumik Inuutissarsiummik Ilinnialernissamut Piareersarnerit( AEU), taamaattoqassappallu assersuutigalugu Majoriaq suleqatigineqassaaq, tak. aalajangersakkami imm. 4. Meeqqat atuarfianni inaarutaasumik naliliinerit siunertaralugit ilinniartitsinermi, ilinniartitsinernilu aalajangersakkami taaneqartuni allani piumasaavoq, ilinniartitsineq assersuutigalugu meeqqat atuarfianni, ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit qitiusumik inuutissarsiummilluunniit ilinniarfimmi nalinginnaasumik piumasaqaataasunut nallersuussinnaassasoq.
- Anersaakkut nappaatit Artornangaarpoq anersaakkut nappaateqarluni imminut suunngilluinnartutut ilaanni misinnarluni ajunngitsoq, aamma ajortoq paasineq artorlugit inooqatinit ajattukkatut eqqarsartuartarluni Paasinngisaavoq inuppassuit" inuunertik qatsuttaraat" imminnut suunngilluinnartutut eqqarsalersarlutik inooqatit massa asannittut qimatserniartarlugit inooqatinit ajattukkatut eqqarsartuartaramik Ata, misilillugit toqqarlugit nuannaarsalaartarlugit ajunngitsunik, qungujunnartunik oqarfigilaartarlugit inuuneq nuannersoq suunersoq eqqartulaartarlugu inooqatitut, ikinngutitut allatut misigeqqullugit Qassimmitaava" inortorpavut" annaanniassallugit qassimmitaava pakatsillutik" imminut" toqutsippavut immaqa uffa ilaanni najortigisat inuit misissorlugit, ajattornagit ikiornialaagassavut 1982
Sentence Syllables with count 291
- Angutit inuusuttut najugaqarput illuni angisuuni, ussissuni kiattunilu, motoreqarlutillu elektriciteteqarput silasiorfissuarmi kiffartortiminnik, tassanngaaniillu- soorlu aamma Kalaallit Nunaanni silasiorfissuarnit allanit qulinit taamaasiortartut- ullut tamaasa silamik nalunaarutit Københavnimut nassiunneqartarput, taavalu Europap avannaani silasiortut sapinngisamik pitsaasumik tunngavissaqalersarput aqagumut silap qanoq issusissaata suliarinissaanut, tamannami ullormut inuunerup pissusiinut tamangajannut pingaaruteqarmat, pingaartumik timmisartut ungasissorsualiartaatit ingerlatitsisuinut, taakkumi silamik nassuiaatit paasiniaqqissaartarmatigik, silap pissusissai nunarsuup aggornerisa taakku marluk akornanni takeqisumi naapitarisinnaasatik sapinngisamik pitsaasumik paasiniarniarlugit.
- Nuungusannguaq, Ungaartorajooq( tassanigooq naalungiarsuk ungaartortarmat), Qiterlinnguaq, Avallinnguaq, Nuunnguaq, Igat, Illutsiaat, Kussukkat, Tuapaat, Inaa, Mernguerserfik, Tullinnguaq, Inukasannguit, Avalagiannguaq, Kikiallit, Qoornunngua, Ujaralik, Qapiarfik, Kanassut( tassa eqaloqarfia), Ippissuaq, Niaqornarsuaq, Qeqertaa( taannagooq kisimiilluni siniffigeqqusaanngilaq susoqarsimaqinerami), Nuffiumaneq, Eqalussuakoorfik( qangaligamigooq nataarnarniat ukiumi eqalussuakoorfigisaramikku, avataa kitikannia ukiumi januari februarilu nataarnarniarfiusarsimagami, unnia Fridtjof Nansen tassani nataarnanut aalisaqataasartoq), Niutak, Iluileq, Issoqqap qoorua, Niaqornaarsuk, Kangimut Sammisoq, Marraarsuk, Marraarsuup qeqertaa, Kangimut Sammisuuaraq, Aqisseqarajuuaraq, Aqisseqarajoorsuaq, Illalaavaq( taannagooq ima pivoq:
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) tuluttut oqaaseqarfiusuni nunani assigiinngitsuni oqaatsinik taaseriaatsit oqaaseqqortussutsillu assigiinngissusii maluginiassagaat, 2) oqaaseqatigiit katiterneqarnerisa inississorneri kiisalu killiffilersuutit kukkunaveersaarnerlu ilisimaaralugit sulisinnaassasut, 3) oqaaseqatigiit ilusilernerini oqaatsit immikkoortut atuuffii sammisinnaassagaat, 4) allatat assigiinngitsut ilutsimikkut imarisamikkullu assigiinngissusii pingaarnertigut immikkoortissinnaassagaat aamma allatani eqqarsaat pingaarneq siunertarlu paasisinnaassagaat aamma 5) atuarnermi periaatsit assigiinngitsut, soorlu qimerluuineq, atuapallanneq, atuaqqissaarneq misigisaqarniarnerlu, atorsinnaassagaat.
- Inuussutissarsiutinut tunngaviusumik ilinniartitaanermi ilinniagassaapput tunngaviusumik fagit, immikkoortumut sammisamut fagit, immikkut sammisassatut fagit kiisalu fagit pisariaqartikkaanni nammineq qinigarisinnaasat, tunngavissaritillugu lærling´ isut isumaqatigiissusiorsimanissaq imaluunniit ilinniarnissamut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, tamatumani qinnuteqartoq ilinniarfimmi sungiusarluni sulisussatut tiguneqarsimappat, takuuk inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit aamma inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermi pikkorissarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 2, imm. 1. Imm. 2. Inuutissarsiutinut ilinniartitaanerit allat tassaapput ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinut ilinniarfimmi atuagarsornikkut ilinniagaqarfiunerusut.
- 1) Kukkunersiuisut sulianik ingerlatsinerup suliallu ingerlaartarfiisa allanngortinneqarnissaannik pitsanngoriaateqarnissaannilluunniit kaammattuuteqarsimappata, kommunalbestyrelsip oqaatigissavaa qanoq iliorluni piffissallu qanoq ilinerani allanngortitsisoqassanersoq pitsanngorsaasoqarluniluunniit, 2) kukkunersiuisut kommunip suliamik ingerlatsinerani kukkunernik aalajangersimasunik tikkuagaqarsimappata kommunalbestyrelsip ilisimatitsissutigissavaa qaqugu kukkuneq iluarsineqassanersoq oqaatigissallugulu kukkusimaneq suliat ingerlaartarfiini imaluunniit suliassani allani allanngortitsinissamut pisariaqartitsinersoq siunissami kukkusoqartannginniassammat, 3) kommunalbestyrelsip kukkunersiuisut oqaaseqaataat akuerisinnaanngippagu tamatumunnga pissutaasoq akissuteqarnermi taaneqassaaq.
- Ilinniagaqartoq ilinniagarereersimasat ilanngunneqarnerisa nassatarisaannik piffissaq ilinniagaqarnersiuteqarfik sivikillineqarsimappat, tak.§ 19, imm. 4, killissarititaasumik sivikillisaasoqassanngilaq, tak.§ 18, imm. 1. Imm. 3. Ilinniartoq nappaateqarneq uppernarsaavigineqartoq imaluunniit pissutsinik immikkut ittunik allanik pissuteqarluni ilinniakkaminik naammassinnissinnaanngippat, taamaattumillu ilinniarnermik nutaamik aallartitsilluni killissarititap sivitsorneqarnissaanik qiugassanik amerlanernik Ilinniagaqanersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfik tamatuminnga qinnuteqartoqarneratigut tunisisinnaavoq, tak.§ 18, imm. 1. Killissarititami qiugassanik qanoq amerlatigisunik sivitsuisoqarnissaa Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup aalajangissavaa.
- nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffimmi pineqartumi maannakkut allakkatigut najugaqarnera, Kalaallit Nunaanni oqarasuaatikkut normoqarnani nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffimmi pineqartumi ataatsimik arlalinnilluunniit oqarasuaatikkut normoqarnera, imaluunniit nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffimmi ingerlanneqartumik kontomut aningaasanik nuussinissaq pillugu aningaasaliinermi kontot eqqaassanngikkaanni aningaaserivimmi kontot eqqarsaatigalugit ilitsersuuteqarluni, aamma aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqorsimasanik uppernarsaatinik pissarsiniarsimalluni imaluunniit siusinnerusukkut misissuisimalluni imatut ittumik:
- Kapitali 1 Siunertaq aamma aaqqissuussaaneq§ 1. Inatsisartut inatsisaanni Nuummi Ilulissanilu nunani tamalaani mittarfiit kiisalu Qaqortumi nunap immikkoortuani mittarfiup sananeqarnissaannut, aningaasalersorneqarnissaannut ingerlanneqarnissaannullu Kalaallit Airports A/S-imut sinaakkutissatut piumasaqaatit aalajangersarneqarput, taamaattoq takuuk§ 3, imm. 2. Imm. 2 Kalaallit Airports A/S suliassat imm. 1-imi pineqartunut ilaasut isumaginissaannut ingerlatseqatigiiffimmik immikkoortortamik ataatsimik arlalinnilluunniit 100%-imik pigineqartumik pilersitsisinnaavoq, taamatullu Namminersorlutik Oqartussat suliassat imm. 1imi pineqartunut ilaasut isumagineqarnissaannut ingerlatseqatigiiffinnik piginnittunik imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnik suleqatigisanik pisariaqartunik 100%-imik pigineqartunik pilersitsisinnaapput.
- 1) aningaasaliissutit agguataarnerat pillugu rektorimut oqaaseqartarlutik, 2) ilisimatusarnermut ilinniartitaanermullu tunngasut pingaarutillit pillugit rektorimut oqaaseqartarlutik, 3) ilisimasanik paarlaasseqatigiittarnermi pilersaarutit pillugit rektorimut oqaaseqartarlutik, 4) ilinniakkanut aaqqissuussinernut misiligummillu aaqqissuussinernut siunnersuutit pillugit instituttini siunnersuisoqatigiit inassuteqareernerisigut rektorimut inassuteqaateqartarlutik, 5) ilinniagassanut paasisimasalinnik ataatsimiititaliussapput atorfiit ilisimatusarnermik ingerlatsiffiusut inuttalernissaannut tunngatillugu ilisimatusarnermi sulianik naliliisussanik tamassuminngalu ph.d.- gradimik doktor- gradimillu tunniussinissaq pillugu naliliisartussanik aamma 6) ph.d.- gradinik doktorgradinillu tunniussisarneq.
- Shamiri, Jattiri, Soko, v49 Danna, Kirjat-Sanna Debirimittaaq taaneqartartoq, v50 Anabi, Eshtemoa, Animi, v51 Gosheni, Holoni Gilolu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v52 Arabi, Duma, Esh'ani, v53 Janumi, Bet-Tappua, Afeka, v54 Humta, Kirjat-Arba tassa Hebroni, Siorilu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartallit, v55 Maoni, Karmeli, Zifi, Jutta, v56 Jizre'eli, Jokdeami, Zanoa, v57 Kaini, Gibea Timnalu, katillugit illoqarfiit qulit illoqarfeerartallit, v58 Halhuli, Bet-Suri, Gedori, v59 Ma'arati, Bet-Anoti Eltekonilu, katillugit illoqarfiit arfinillit illoqarfeerartallit, Tekoa, Efrata Bethlehemimittaaq taaneqartartoq, Peori, Etami, Kuloni, Tattami, Soresi, Keremi, Gallimi, Beteri Menoholu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v60 Kirjat-Ba' ali Kirjat-Jearimimittaaq taaneqartartoq Rabbalu, katillugit illoqarfiit marluk illoqarfeerartallit.
Sentence Syllables with count 292
- Imm. 4. Isumalioqqissaarnerup ileqqorissaarnerullu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) isumalioqqissaarnermi isummat ilisimatuussutsikkullu inummik inuunermullu isiginnittaatsit assigiinngitsut, soorlu inuunermi ersertartut, ilisimasaqarfigissagaat, 2) silaqassutsimi oqaluttuatoqqanilu oqaatsit atorneri misilittagarfigalugillu paasisimasaqarfigitsiassagaat, 3) ajunngitsut ajortullu immikkoortissinnaanerat ineriartorteqqissimassagaat, 4) ileqqorissaarnermut paasinnittaatsimik ataatsimullu ileqqorissaarnerup immikkortissinnaanissaat ineriartortissimassagaat, 5) najugarisaq, nunagisaq nunarsuarlu tamaat isigalugu akisussaassutsip ilisimaarinissaa ineriartorteqqissimassagaat aamma 6) namminersuutigalugu isummersorsinnaassusertik ineriartorteqqissimassagaat.
- Imm. 3. Qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, pisinissamik atuinissamillu akuersissut akoorutissat qaartuujasut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 21. august 2006 naapertorlugu nalunaarutigineqarsimasoq, piffissap atuuffissatut akuerisaasup naanerani atorunnaassaaq, taamaattorli kingusinnerpaamik 31. december 2007. Imm. 4. Qaartiterutissaasivimmut pisortatut akisussaasuusoq taassumalu sinniisissai marluk qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, qaartiterutissanut naalakkersuisumit akuerisaasumik, passussinissamik angallassinissamillu kingusinnerpaamik 1. marts 2008 pikkorissareersimassapput angusisimassallutillu.
- Neqerooruteqartitsiniarluni allagarsiussami suliassap suunera annertussusaalu pillugu naatsumik nassuiaasiornerup, aammalu qinnuteqaatip sumut nassiunneqarnissaanut paasissutissiinerup saniatigut paasissutissat pinngitsoorani ilaatinneqartussat sisamat ilaatinneqassapput, tassalu 1) piukkunneqartunut ilaatinneqarnissamut qinnuteqaatip nassiunnissaanut sivikinnerpaamik ullunik suliffiusunik 15-inik piffissaliineq, 2) aningaasaqarnikkut teknikkikkullu pisinnaasat pillugit uppernarsaatinut paasissutissat, qinnuteqaammut ilanngunneqartussat, 3) suliassaq appasinnerpaamik akeqartitsilluni imaluunniit aningaasaqarnikkut iluanaarnarnerpaamik akeqartitsilluni neqerooruteqartumut tunniunneqassanersoq, aamma 4) qinnuteqartussat amerlanerpaamik qassit neqerooruteqarnissamut kajumissaarneqassanersut.
- Imm. 4. Aatsitassanut Aqutsisoqarfiup aamma Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup suliassai pisinnaatitaanerilu pillugit maleruagassanik erseqqinnerusunik Naalakkersuisut aalajangiisinnaapput, tamakkununnga ilaallutik taakku aalajangiisinnaanermut pisinnaatitaaffii, takukkilli imm. 2, 3 aamma 5. Imm. 5. Misissueqqaarnissamut akuersissutit, tak. kapitali 4, imaluunniit annikitsumik aatsitassarsiornissamut aatsitassanik misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut akuersissutit pillugit aalajangikkat, tak. kapitali 8, Aatsitassanut Aqutsisoqarfimmit imaluunniit Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmit aalajangerneqassapput, aalajangigassat inuiaqatigiinnut imaluunniit avatangiisinut pingaarutilimmik sunniuteqartussaanngippata, tak. imm. 3." Normu nutaaq 7. Nr. 1-ip kingorna normu nutaaq ikkunneqassaaq:
- Taamaattoq Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq nammineerluni paasissutissanik annertunerusunik suliaqarnerminut pisariaqartutut nalilerneqartunik imaluunniit pissutsit inatsimmi pineqartunut ilaanersut aalajangiinissamut pisariaqartunik pissarsiniarsinnaavoq, takuuk§ 30. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap akuersissuteqarnermik utertitsinissaanut siullermik Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aalajangiinera paasissutissanik eqqunngitsunik imaluunniit uukapaatitsisunik annertuumik tunngaveqarsimanissaa pisariaqarpoq Oqaatsimi paasissutissat eqqunngitsut imaluunniit uukapaatitsisut, ilaapput paasissutissat amigaataasut, pissutsit sumiginnaasutut ittut, soorlu paasissutissat tunniunneqannginneranni suliffeqarfiit peqataasut naammattumik qulakkeersimanngikkaat taakkua eqqortuusut.
- Imm. 3. Nunaqavissoq tamatumunnga avammut niuerutiginninnissamut akuersissummik peqarani aatsitassanik nammineq inuttut atugassaminik inuussutissarsiutiginagu Kalaallit Nunaanniit annissisinnaavoq, taamaattoq takukkit§§ 45 c aamma 45 d. Nunaqavissoq tamatumunnga avammut niuerutiginninnissamut akuersissummik peqarani, aatsitassat ukiumut ataatsimut katillugu nalingat 25.000 koruuninit annertunerusimanngippat, aamma inuit allat nammineq inuttut atugassaannik aammalu inuussutissarsiutiginagu atugassanik aatsitassanik Kalaallit Nunaanniit annissisinnaavoq, taamaattoq takukkit§§ 45 c aamma 45 d. Imm. 4. Nunaqavissoq tamatumunnga avammut niuerutiginninnissamut akuersissummik tunineqarsimaguni aatsaat nunaqavissoq aatsitassanik inuussutissarsiutigalugu Kalaallit Nunaanniit annisseqqusaavoq.
- angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, inuunermik sillimmasiisarfinnit imaluunniit soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit pigisaqartut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimasut imaluunniit soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernut akileraartussaatitaaneq pillugu danskit inatsisaanni§ 53 a-mi ilaatinneqartut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu akileraaruteqartassapput imaanngippat nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaallutik.
- Imm. 2. Neqerooruteqartartoq annerpaamik tigummisuusoq assigiingisitsinnginnissamik pisussaaffigiligaasimappat, takuuk§ 23 k, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup neqerooruteqartartoq peqqusinnavaa neqeroorummik nalinginnaasumik taaneqartumik tamanut saqqummiinissamik, naammaginartumik qilertaanngitsumik attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut allat ingerlatsivinnik internetimut appakaaffissaqartitsinermut kissaatigineqartumut pisariaqanngitsunik akiliisariaqannginnissaannik qularnaarnissaanut, tamanullu saqqummiussami nalunaarsorneqarsimassallutik kiffartuussissutit ataasiakkaat, taakkununngalu tunngatillugu atugassarititaasut piumasaqaatillu, tamatumani aamma akigititat.
- Ilinniagaqarnermut akiliut misilitsinnermullu akiliut§ 14. Ilinniagaqarnermi akiliutit 75%- iinik ukiumut tapiisoqartarpoq, ukiumut aningaasat qaffasinnerpaaffissaannut 80.000 kr.-inut, taamaattoq tak. imm. 4. Ukiumut ilinniagaqarnermut akiliutit qaffasinnerpaaffissaat 80.000 kr.-it qaangersimappatigit, taakkua avataanniittunut ittunut akiliutit 50%- iinik tapiisoqarsinnaavoq, taamaattoq tak. imm. 3 aamma 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnermi akiliutinut imm. 1-imi pineqartunit tapiissutinit matuneqartanngitsunut tapiisoqarsinnaavoq ilinniagaqarnermi akiliutissamut attartukkanik qaffasinnerpaamik ukiumut 60.000 kr.-inik, taamaattoq tak. imm. 3 aamma 4. Imm. 3. Ilinniagaqartumut pineqartumut ukiumut qaffasinnerpaamik tapiissuteqartoqarsinnaavoq 100.000 kr.-inik ilinniagaqarnermut akiliummut matussutissanik.
- Imm. 2. Aningaaserivik nalunaaruteqartoq§ 62-imi allaaserineqartumik najugaqarfimmik misiliinermik atuisimappat, aamma pisuni allannguisoqarsimappat tamatuma kingunerisaanik aallaqqaammut uppernarsaatitut allagartaq imaluunniit taamaaqataanik uppernarsaat kukkusuusoq imaluunniit tatiginanngitsuusoq aningaaserivik nalunaaruteqartoq ilisimasaqalerluni imaluunniit ilisimasaqalernissamut tunngavissaqarluni, qaammatisiutit ukiuanni ullormi kingullermi imaluunniit nalunaarutip imaluunniit pisuni taamatut allannguisoqarsimaneranik paasisaqarnerup kingorna ullorsiummi ullut 90-it kingusinnerpaamik kingorna nammineq nalunaarummik aamma Uppernarsaammut allagartamik nutaamik, kontomik piginnittup akileraartarnikkut najugaqarfianik imaluunniit najugaqarfiinik aalajangersaasumik pissarsiniassaaq.
Sentence Syllables with count 293
- 1) imeqarfissatut isumalluutit suiniinnerinik innerinik, annertussusiinik pitsaassusiinillu kiisalu tamakkua eqqaanni nunataasa imeqarfissamut attuumasut qanoq annertutiginerinik nalunaarsuutinik, 2) imeqarfissatut isumalluutit tamakkua ermisa pisariaqartumik qanoq suliarineqartariaqarnerisa allaaserinerannik, 3) erngup qanoq annertutigisup illoqarfinni nunaqarfinnilu ataasiakkaani illuliorfiusunut pilersuutigineqarsinnaanera tamatumanilu aningaasartuutissat pillugit naatsorsuusiaagallartunik, 4) imermik pilersuiffiit pioreersut sumiinnerisa innerisa, qanoq pissarsiviutigisinnaallutillu pitsaassuseqarnerisa kiisalu teknikkikkut qanoq ittuunerisa allaaserinerannik aamma 5) imeqarfissatut isumalluutit taaneqartut eqqaanni killigititaasussat pillugit siunnersuutinik.
- 1) ilinniartitsisunngorniartup inuttaa pillugu paasissutissat aamma ulloq ilinniarnerup naammassiffia, 2) suliamik misiliinermi nalilerneqarneq, 3) atuartitsissutit annerusumik sammisassat suut aamma atuartitsissutit qinigassat suut ilinniartitsisunngorniartup sammisimanerai aammalu atuartitsissutini ataasiakkaani tamani naliliineq§ 64 malillugu ilanngullugu naatsorsuutigineqartoq, 4)§ 7 naapertorlugu atuartitsissutinut peqataasinnaajunnaarsimasinnaaneq, 5) tapertaasumik kursusernerni peqataaneq, ilinniartitsisunngorniartoq nalilerneqarsimappat"akuerineqarpoq"-mi k, lektionit qassiuneri nalunaarlugit, aamma 6) atuartitsissutini neqeroorutigineqarsinnaasuni peqataaneq, ilinniartitsisunngorniartoq nalilerneqarsimappat"akuerineqarpoq"-mi k, lektionit qassiuneri nalunaarlugit.
- Practical Airlines Economics, Ashgate, 2nd edition- GrønlandsBANKEN,( 2018), 2017-imut ukiumoortumik UR nalunaarusiaq, Copenhagen Economics- Namminersornermut isumalioqatigiissitaq,( 2008), Kalaallit Nunaata- Danskit Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitaliaata Kalaallit Nunaanni namminersorneq pillugu isumaliutissiissutaa- Angallannermut ministereqarfik aamma Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut,( 2004), Kalaallit Nunaanni timmisartuussinissamut siunissami piumasaqaatinut killissaliussat- Assartuussinermut Illuutinullu ministereqarfik,( 2016), Timmisartumik angalanerup Danmarkimut inuiaqatigiit aningaasaqarneranni pingaaruteqarnera- Assartuussinermut, Illuutinut Ineqarnermullu ministereqarfik, Nunanut allanut ministereqarfik, Aningaasaqarnermut ministereqarfik aamma Inuussutissarsiornermut ministereqarfik,( 2017), Danmarkimut timmisartumik angalanermut periusissiaq.
- Pisortanik kattuffinnillu il.il. tusarniaaneq Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmut, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Pisortaqarfimmut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut, Suliffeqarnermullu Pisortaqarfimmut, Akileraartarnermi Pisortaqarfimmut, Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfimmut, Peqqissaanermik Ilinniarfimmut, Peqqissaaveqarfinnik Aqutsisoqarfimmut, Dronning Ingridip Napparsimmavissuanut, KANUKOKA-mut, KANUNUPE-mut, Pituffimmi Innuttaasut Siunnersuisoqatigiivinut, SIK-mut, NAK-mut, ASG-mut, IMAK-imut, Kalaallit Nunaanni kigutit nakorsaasa peqatigiiffiannut, Kalaallit Nunaanni nakorsat peqatigiiffiannut, Peqqissaasut Kattuffiannut, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, Mittarfeqarfinnut, Sulisitsisut kattuffiannut ILIK-imut,
- Inatsisartut tatiginninnginnerminnik nalunaarutaat Naalakkersuisut siulittaasuannut Naalakkersuisunulluunniit tamarmiusunut sammititaappat, Naalakkersuisullu siulittaasut nutaamik qinersisitsisoqarnissaanik nalunaaruteqarniarani aalajangersimappat Inatsisartut Naalakkersuisunik nutaanik qinersissapput, Inatsisartunut nutaamik qinersinerup kingorna tunngaviit assinginik tunngaveqarlutik, tak.§ 22. Pisup Naalakkersuisunik imaluunniit Naalakkersuisunut ilaasortanik ataasiakkaanik pi- neqartup taartissaanik tamatumunnga peqatigitillugu qinersiviunngitsumik tatiginnin-nginnermik nalunaaruteqarfiusup saniatigut Inatsisartut manna tikillugu pisarneq malillugu tatiginninnginnertik pillugu oqaaseqaateqaqqaanngikkaluarlutik Naalakkersuisunik nutaanik qinersinissaminnut sukkulluunniit periarfissaqarput.
- § 11. Akiliisitsiniartartup pinngitsaaliissummik akiliisitsiniarneq kinguartissinnaavaa, makkuninnga peqquteqarpat 1) akiliisitsiniarnerup suliarinerata inerneriumaagassaa eqqartuussinermi allaffissornikkulluunniit suliarineranut sunniuteqassappat, imaluunniit 2) allanik immikkut ittunik peqqutissaqarpat Imm. 2. Pisassaqartup pinngitsaaliissummik akiliisitsiniarnerup kinguartinneqarnissaa pissutissaqarluni eqqarsarnartoqartippagu, akiliisitsiniartartup taarsiullugu pigisanik qularnaveeqqutitut sillimmasiussisoqassasoq piumasarisinnaavaa pisassaqartumullu piumasaralugu imaluunniit aalajangiisoqassasoq pigisanik qularnaveeqqusiussanik pinngitsaaliissummik tuniniaasoqassanngitsoq aalajangiineq aalajangersimasoq pitinnagu imaluunniit piffissaliussimasap qaangiutinnginnerani.
- a) formelit ajornanngitsut suliarisinnaassavaat, tassunga ilanngullugit oqaatsit ilisarnaatinik imallit oqaatsinut pissusissamisoortunut nutsersinnaassallugit, illuatungaanullu, b) naatsorsueqqissaarnermi periutsit atorlugit kisitsisit suliarisinnaassaavaat aammalu angusat inerniliinerillu ingerlateqqissinnaassallugit, c) geometrimi ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat aaqqissinnaallugillu, d) assigiinngiiarnertut akornanni pissutsinik allaaserinninnissamut periaatsit ajornanngitsut suliarisinnaassavaat, periaatsillu taamaattut annertussusiat oqallisigisinnaassallugit, e) ulluinnarni inuunermi inuiaqatigiinnilu matematikkip atorneqarnera pillugu ilisimasat ingerlateqqissinnaassavaat aamma f) matematikkimi ajornartorsiutit aalajangersimasut aaqqiiviginissaannut IT-mi sakkut atorsinnaassavaat.
- § 4.» Ingerlatseqatigiiffissuit unammilleqatigiissut akornanni isumaqatigiissuteqarnerit« nalunaarummi matumani imatut paasineqassapput suliffeqarfiit marluk amerlanerusulluunniit akornanni isumaqatigiissuteqarneri il. il., allaganngorlugit isumaqatigiissuteqarnikkut imaluunniit suliffeqarfiit malittarisassaanni aalajangersakkat naapertorlugit ataatsimoorussamik siulersorneqarneq imaluunniit tassannga aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqarneq, tunngavigineqarlutik, 1) suliffeqarfiit niuerfimmi peqataasut ataatsimoorussamik siulersorneqarnerat ataqatigiissaariffigissavaat, 2) suliffeqarfiit peqataasut ataatsimoorussamik siulersorneqarnernit aqunneqassapput, aamma 3) niuernerpalaartumik nalorninartoqarsinnaasut aningaasaqarnikkullu inernerit agguataarnerannut aaqqissuussisoqarsimassaaq.
- Imm. 4. Tapiissuteqartoqassanngilaq imaluunniit ilinniagaqarnermi akiliummut attartortitsisoqassanani 1) Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup aningaasaqarnikkut suliffeqarnikkullu nalilersuutit naapertorlugit nalilerpagu, ilinniagaq pineqartoq Kalaallit Nunaannut naleqqutinngitsoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut ilinniakkatut appasinnerusumik naleqartuusoq, ilinniakkanut allanut tapiiffigineqarsinnaasunut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit ersarissumik appasinnerusumik naleqartoq, 2) ilinniagaqartoq qiortakkanik pineq ajorpat, imaluunniit 3) ilinniagaqartoq siusinnerusukkut ilinniagaqarnermut akiliummut tapiissutinik tunineqarsimasoq ilinniakkamut allamut, ilinniagaq pissusissamisoortumik ilinniakkamut naammassisamut ilassutaanngippat.
- 1) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkukitsumik sarfalinnut aamma kabelinut silaannakkoortunut UR sakkukitsumik sarfalinnut aqqummit avallermit tassaavoq 1,5 meterit, tak. ilanngussaq 1. titartakkat 1-2, 2) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkortuumik sarfalinnut 10-40 kV akornanniittunut ittunut aqqummit avallermit tassaavoq 6 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartagaq 3, aamma 3) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkortuumik sarfalinnut 40 kV sinnerlugit aqqummit avallermit tassaavoq 15 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartagaq 4. Imm. 4. Maskiinanik nunalerinermut atortunik ingerlaneq imaluunniit atuineq imm. 1-imi ilaatinneqanngilaq, imaappat maskiinap portussusia, inuit maskiinamiittut ittut ilanngullugit, matuminnga portunerunngippat 1) atortunit innaallagissamik sakkukitsumik sarfalinnit 4 meterit, aamma 2) atortunit innaallagissamik sakkortuumik sarfalinnit 4,5 meterit.
Sentence Syllables with count 294
- Malittarisassat erseqqissarpaattaaq, tusagassiortoq assiliisorluunniit aamma akisussaammata, ateruseq ilisarnaallunniit atorlugu saqqummiussisoqarnissaa akuerisimagunikku, nalinginnaasumillu ilisimaneqarpat, kia suliarineraa, tak. siunnersuummi§ 10, imm. 1. Allaaserisamut allaaserinnittutut arlallit taaneqarpata, akisussaaffik taakku akornini avinneqassaaq, takuneqarsinnaanngippat immikkoortut sorliit tamarmik immikkut allassimaneraat, tak. siunnersuummi§ 10, imm. 3. Soqutigisaqaqatigiiffik, peqatigiiffik allatulluunniit ataatsimoorfik UR allaaserinnittutut taaneqarpat, akisussaaffik aqutsisunut tutsinneqassaaq, tak. siunnersuummi§ 10, imm. 4. Tassunga atasumik oqaatigineqassaaq, aaqqissuinermi allatsit allallu atuagassiap aaqqissornerani suliarineranilu peqataajunnartut, imarisamut akisussaanngimmata.
- Nr. 2 Peqqinnissamut tunngasutigut sullissisut tarnillu pissusaanik ilisimasallit pisussaaffii pillugit maleruagassiorsinnaanngorlugit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Peqqinnissamut tunngasutigut sullissisut aamma tarnip pissusaanik ilisimasallit pisussaaffiini ilaatigut ilaatinneqarput suliamik ingerlatsinermi qajassuussisumik peqqissaartumillu pisussaaffeqarneq, uppernarsaasiussanik suliarinninnermi peqqissaartuunissamik, kinaassusersiortuunnginnissamik, suliamullu attuumassuteqartut tunngavigalugit suliarinninnissamut pisussaaffeqarneq, napparsimasunik misissuinerit katsorsaanerillu pillugit nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaanermik pisussaaffeqarneq, nipangiussisussaatitaaneq, peqqinnissamut tunngasutigut sulinermi pissutsit aalajangersimasut pillugit peqqinnissaqarfimmut paasissutissiinissamik 24
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqanermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalernermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassarsiornermut Ikummatissanullu Pisortaqarfik KANUKOKA Qitiusumik Ilinniarfiit Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Peqqissaanermik Iliniarfik Aalisartunut Piniartunullu Ilinniarfik Ilusilersuinermut Ilinniarfik Perorsaanermut Ilinniarfik SIK GA NUSUKA KIK IMAK 3
- Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Aatsitassanut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Ilageeqarnermut, Kultureqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqinnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Pisortaqarfik Nunanut allanut tunngasunut Pisortaqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) SIK KANUKOKA NUSUKA IMAK AK Tusagassiuinermi Sulisut Peqatigiiffiat(TP) NPK KNR STTK NTK Ilisimatusarfik Oqaasileriffik KIMIK IPIS ICC Eqqumiitsuliornikkut Pinngortitsisut Ingerlatsisullu Katuaq Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit kattuffiat Elite Sport Greenland Inuk Media Pr.gl Tele Greenland Tusarniaanermut atatillugu uku akissuteqarsimapput:
- klubbini perorsaasutut, angerlarsimaffimmi paarsisartutut, plejeritut angerlarsimaffimmi paarsisuni perorsaasutut, angajoqqaarsiatut, barne- og socialhjælperitut, isumaginninnermi siunnersortitut, paarsisutut, pedelitut, pedelinut ikiortitut, nakorsatut, juumuutut, peqqissaasutut, sundhedsassistentitut, sundhedsmedhjælperitut, timimik sungiusaasutut, pillorissaasutut, napparsimasunik ikiortitut, portøritut, igaffimmi kantiinanilu sulisutut, eqqiaasutut, psykologitut, tale/ hørepædagogitut, tapertaalluni perorsaasutut, ilitsersuisutut, tassunga ilanngullugit pinngortitaq pillugu ilitsersuisutut, ilinniarluni sulinermik sungiusartutut, allaffissornikkut sulisutut, nalunnermik ilinniartitsisutut, naluttarfinni sungiusaasutut sulisutullu aamma atorfinni pineqartuni taartaasutut atorfinitsinneqassatillugit sulisinneqassatillugilluunniit:
- Akuugaassutsinik- uuliamillu mingutsitsinermik akiuiniarneq pillugu Danmarkip Kalaallillu Nunaata akornanni sinerissap qanittuani uuliamut upalungaarsimanermut tunngatillugu akisussaaffinnik agguataarinermut isumaqatigiissummit pituttuisumit tamanna erserpoq aammalu Kalaallit Nunaata eqqaani imaani uuliamik akuugaassutsinillu annertuumik mingutsitsisoqartillugu, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik oqartussanit naalagaaffik mingutsitsinermik akiueqqullugu qinnuigineqarsinnaasoq, qinnuteqaammillu taamaattumik akuersissalluni mingutsitsinermullu akiuinermut aningaasartuutit akilissallugit naalagaaffik pisussaaffeqartoq mingutsitsinermut akiuiniarneq pillugu Illersornissamut Ministerip aamma Naalakkersup akornanni, 24. Marts 2017-imeersumik IR najoqqutassiatut isumaqatigiissuteqartoqarluni.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaanni Aalisarnermut Uppernarsaatinik Nakkutilliisoqarfik Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Kommune Qeqertalik Avannaata Kommunia Qeqqata Kommunia Nakorsaaneqarfik 4
- Taamaalillutik Naalakkersuisut Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 35 a,( akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsit) tunngavigalugu atuutsilerpaat aningaasatigut kontunik nunanut allanut attuumassutilinnik kinaassutsimik uppernarsaasarneq nalunaaruteqartarnerlu pillugu nalunaarut nr. 13, 30. august 2017-imeersoq IR( CSR) aammalu aningaasanut kontut USA-mut attuumassuteqartut ilisimanissaat nalunaarutigineqarnissaallu pillugit nalunaarut nr. 5, 3. maj 2017-imeersoq IR( FATCA), taakku malillugit nalunaaruteqartussaatitaasut( maanna aningaaseriviit marluk) qaammatisiutit ukiuata nalunaaruteqarfissamut attuumassuteqartup kingorna kingusinnerpaamik ulloq 1. maj paasissutissat nunani allani akileraartarnermik oqartussanit soqutiginaateqarsinnaasut nalunaarutigissallugit pisussaapput.
- Siunertarali malugerusutara peqanngilaq toqqissisimananga aalajangerpunga suut tamaasa sakkugalugit anguniagara uannut utertinniassallugu taava atuakkat napariarsiorfigilerpakka allannertaaq iperaataralugu taava qaamanerup soorlu qinngorfigisaleraanga soorlu isummanik anitsivigisaleraanga paasivara uangaana tarnera, piumassusera kinaassuseralu avammut sapileraluarikka asinganerlu pissaaneqalerluni tiguarsimagaluaraanga sanngiillisillunga sinnattuinnarlunga inuuneq qimappara piviusunngortitsiniarnerlu tasiugarilerlugu anguniagaqartormigooq sorsugassaqartaraaq eqqarsaatit imerterneqassanatik asiusarput takorluukkannut anguniakkannut appakaakkusukkuit takanna orniguk- utaqqivaatsit illit nunatta siunissaa illit uanga atorfissaqartitara.
- v46 Ilinnut ajortuliorpata- inuimmi tamarmik ajortuliortarput- kamaakkukkillu akeqqanut ajugaaffigitillugit taakkualu nunaannut ungasissumut qanittumulluunniit aallarussaatillugit, v47 taavalu nunami aallarussaaffimminni peqqissimippata allamillu isumataarlutik ilungersungaarlutillu parnaarussatut paarsisimik nunaanni qinnuigippatsit nassuerlutillu ajortuliorsimallutik iluaatsutullu ileqqorlussimallutik, v48 ilinnullu saappata uummatimikkut iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik akeqqamik aallarussisimillu nunaanniitillutik itillutik, ilinnullu qinuppata nunaminnut siuaasaminnut tunniussimasannut saallutik, illoqarfimmullu illit qinikkannut saallutik, illumullu uanga illit atinnut illuliarisannut saallutik, v49 taava ilungersungaarlutik qinnutaat tusartaruk qilammi illit najugarisanni;
Sentence Syllables with count 295
- Aatsaat unnuaruutileraatik sinilerput tassa Odyssevsip nuliaminut misigisarpassuani oqaluttuareqqaarallarmagit tamaasa ilangerlugit kikonit lotofagillu akulissamigullu isilissuaq Polyfemos, Ajolos anorillu puup iluaniittut ittut, lajstrygonillu umiarsuarpassuarminik aseruisut, Kirkelu angakkuarnittarnerilu toqusullu inaannut angalanertik, oqaluttuaralugulu tassani takusani anaanami tarninga, sirenillu uumasorujussuillu Skylla Karybdisilu, seqernullu guutiata nersussuaatai, qeqertarlu Kalypsop nunaa taama sivisutigisumik uninngajuartitaaffini, oqaluttuaraalu qanoq ililluni tassannga aallarsimalluni, fajakillu nunaannut tipinini tassanilu ajunngitsumik ilassineqarluni taakkunannga Itakamut ingerlassaanini perpassuarnik kuultimillu tunissuteqarfigineqarluni.
- Tabithe Kristensen, Namminersornerullutik Oqartussat, Elise Kielsen, Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk, Anita Strauss Sørensen, Namminersornerullutik Oqartussat, Anders Berndtsson, NAPA, Lisa Dalsager, Namminersornerullutik Oqartussat, Bo Volfred Christensen, Polar Raajat, Hans-Henrik Olsen, Sisimiut Kommuneat, Jette Eistrup, Namminersornerullutik Oqartussat, Niels Kristensen, Aasiaat Kommuneat, Frederik Schmidt, Namminersornerullutik Oqartussat, Sara Heilmann, Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiit, Heidi Elisabeth Sonne- Clifford, Namminersornerullutik Oqartussat, Karl Jørgen Geisler, Aasiaat Kommuneat, Ronnie Nielsen, Royal Greenland, Per Ravn Hermansen, Namminersornerullutik Oqartussat, Thomas Elgaard, Grønlandsbanken, Anette Hansen, Namminersornerullutik Oqartussat, Kristine Reimer, Aasiaat Kommuneat, Tina Kreutzmann Petersen, Namminersornerullutik Oqartussat, Anne Mette Nielsen, Niuernermik Ilinniarfik, Qaqortoq aamma Kathrine Lund Olsen, Namminersornerullutik Oqartussat.
- Kujataani 11.721 kr. Avannaanilu 16.451 kr. Kalaallit Nunaanni niuertoqarfiit aningaasaat 1. april 1910-mi imaqarput 23.634 kr., Kujataani 9314 kr. Avannaanilu 14.320 kr. Sillimmatinut aningaasaateqarfimmut peqqussut malillugu nakkartitassaq inummut ataatsimut 33 ørimik naatsorsugaq, imaluunniit tamaat naatsorsorlugu 4100 kr.-p missaa, peereerlugu, aammalu siumoorlugu aallaasisinissamut illuliornissamullu sillimmasiinissamut akiliutit tunniussat 579 kruunit peereerlugit, aningaasat sinneri 18.791 kruunit inunnut pissalinnut, agguagarsianik taaneqartartut, agguaanneqartussaapput, Kujataani 6676 kr. Avannaanilu 12.115 kr. Ukiumi aningaasarsiorfiusumi 19091910-mi agguagarsiatut tunniussuunneqarput aningaasat katillugit 25.025 kr., Kujataani 9440 kr. Avannaanilu 15.585 kr. Aningaasat agguagarsiassatut taaneqartut 1910-1911-mi Paarsisoqarfinnut assigiinngitsunut ima agguataarsimapput:
- Imm. 3. Taamaattorli Kalaallit Nunaata Landsrådianut aamma Kalaallit Nunaata Landstingianut sivisuumik ilaasortaasimasunut soraarnerussutisiaqartitsinermik aaqqissuussineq pillugu Landstingip inatsisaani nr. 3-mi ulloq 16. maj 1979-imeersumi IR(" Ataqqinaammik tunissutisisitsisarneq pillugu inatsit") aamma Landsstyremut il. il. ilaasortaasimasunut soraarnerussutisiaqartitsineq pillugu landstingip inatsisaani nr. 7-imi ulloq 14. juli 1982-imeersumi IR kiisalu Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisunut, Landsrådimut, Inatsisartunut il.il. ilaasortaasimasut soraarnerussutisiaqartinneqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 4 9. juni 1986-imeersoq IR maannakkut tunniuttakkat piginnaatitaaffiillu maannamutut angissuseqarlutik, maleruagassallu maannamut atuuttut malillugit, aalajangersakkat taakku malillugit piginnaatitaaffiit taakku atuukkunnaarnissaasa tungaanut, tunniunneqassapput.
- Akuersisitseqqaarani angerlarsimaffiup avataanut inissiineq§ 10. Angajoqqaatut oqartussaassuseqartup aammalu meeqqap 15-ileereersimasup akuersissutaa pigineqarpat pigineqanngikkaluarpalluunniit, meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnissaa kommunalbestyrelsip aalajangiussinnaavaa, meeqqap peqqissusaata imaluunniit ineriartornerata ilungersunartumik ajoquserneqarsinnaanera qularnanngitsumik ulorianartorsiorpat pissutigalugu 1) meeqqap naammanngitsumik isumagineqarnera imaluunniit passunneqarnera, 2) persuttaaneq allatigulluunniit ilungersunartumik innarliineq, 3) atuipilunnermik ajornartorsiutit, pinerlunniartutut pissusilersornerit allatigulluunniit meeqqap inooqataanerani ajornakusoorutit annertuut, 4) meeqqap allatigut pissusilersornerani naleqqussarniarneraniluunniit ajornartorsiutit.
- Imm. 4. Aatsitassanut Aqutsisoqarfiup aamma Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup suliassai pisinnaatitaanerilu pillugit maleruagassanik erseqqinnerusunik Naalakkersuisut aalajangiisinnaapput, tamakkununnga ilaallutik taakku aalajangiisinnaanermut pisinnaatitaaffii, takukkilli imm. 2, 3 aamma 5. Imm. 5. Misissueqqaarnissamut akuersissutit, tak. kapitali 4, imaluunniit annikitsumik aatsitassarsiornissamut aatsitassanik misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut akuersissutit pillugit aalajangikkat, tak. kapitali 8, Aatsitassanut Aqutsisoqarfimmit imaluunniit Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmit aalajangerneqassapput, aalajangigassat inuiaqatigiinnut imaluunniit avatangiisinut pingaarutilimmik sunniuteqartussaanngippata, tak. imm. 3." 3.§ 4-mi imm. 2-p kingorna immikkoortutut nutaatut ilanngunneqassaaq:
- ingerlatseqatigiiffinnit kattusseqatigiiffimmit piginnittuusumit namminermit pilersinneqartumit imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnit suliffeqarfissuarmut atasuusunit taaneqartunit, qanigisanit il.il. imaluunniit aningaasaateqarfinnit taakkuninnga pilersinneqartunit pigineqartut ilanngullugit naatsorsuutigineqassapput, 4) piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasunit allanit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasup atuinissamik nakkutilliinissamillu isumaqatigiissuteqarfigisimasaanit, pigineqartut naatsorsuutigineqassapput, aamma 5) piginneqataassutsit aamma taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, inummit§ 1-imi ilaasumut pigineqartut, qanigisat imaluunniit aningaasaateqarfiit taakkunannga pilersinneqarsimasut peqatigalugit" 2.§ 1,- imi nr. 02-tut nutaatut ilanngunneqarpoq:
Sentence Syllables with count 296
- Siuaasat Oqartuaannavipput qanga qangalili ittut assigingaarakku ataatat assigingaarakku oqartuaannavipput qanga qangalili Siuaasat aavat kimittoqimmat akuniartalerpara Ittut assigingaarakku ila ila ataatat assigingaarakku ila ila oqartuaannavipput qanga qangarsuarli Ernerit angusisangaarami paniit angusisangaarami oqartuaannavipput Ila ilalisaq ilalisaq ila ilaliaq ila ilalisaq Ila assit assigingaarakku illiugaluarpit tassa taannaavit ernutavit assigingaarmatit ittoqqiutini assigingaarmagu Ila ila ilaliaq ilalisaq Uppernarsinialeqaara paasilluarnialeqaara Ullaaq ullaajugunartoq ippassaq pilikannikuullunga pilikalluarnikuullunga tarrarsuut takulerakku takulerpara tassa tassavissuaq kinaassuserpiaa kinaalluarnera toqup kiinavissua takuleqaara
- Kiisalu sullissisoq ataaseq aamma suliassaqarfinnut taagorneqartunut tamanut kisermaassisinnaatitaassinnaavoq, taamatullu kisermaassisinnaatitaaneq pisinnaatitsissummik pigesaqartunut arlalinnut ataatsimoorussamik tunniunneqarsinnaalluni, immaqa erseqqinnerusumik atugassarititaasussanik aalajangersaaffiusumik, takuuk imm. 2. Ilaatigut kisermaassisussaatitaaneq inunnut imaluunniit suliffeqarfinnut qaffasissumik suliassamut ilisimasalinnut akuersissutigineqarneratigut aalajangersakkami ataatsimut isigalugu sillimaniarnermut tunngasut qaffatsinneqarnissaat anguniarneqarpoq, taamatullu aalajangersagaq atorlugu suliassaqarfiup nakkutigineqarnera allaffissornikkullu aqunneqarnera eqaannerulersinneqarsinnaalluni, taamaaliornikkut sullissisut amerlassutsimikkut appartinneqarsinnaassammata.
- § 76. Ilinniartut Kalaallit Nunaanni Ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarnertuunngorniarfinni inuutissarsiummut sammisuni ilinniarnertuutut inatsisip atuuttuulinnginnerani ilinniartuusut, 2014-imi aasakkut soraarummeernissaq ilanngullugu, napparsimalluni soraarummeernerit ilanngullugit, malittarisassat maannamut atuuttut Kalaallit Nunaanni ilinniarnertuunngorniartarnerit pillugit Kunngip peqqussutaani nr. 108-mi, 17. februar 1992-imeersumi IR aamma Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutitigut ilinniarnertuunngorniarfiit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaanni atuuttuulersinnissaat pillugu Kunngip peqqussutaani nr. 787-imi, 20. juni 2006-imeersumi IR, kiisalu malittarisassani taakku tunngavigalugit suliaasuni, imaluunniit aalajangersakkat taakku tunngavigalugit atuutsinneqartut naapertorlugit, HHX-imi aamma HTX-imi soraarummeernissamut innersuunneqarsinnaapput.
- Taamaattorli torsuusat illullu eqqaasa il.il., kisiannili majuartarfiit pinnatik, angallaffigineqarnermik saniatigut siunertanut allanut atorneqarsinnaanerat kommunalbestyrelsimit( annaassiniarnermut upalungaarsimasunit) akuerineqarsinnaavoq, tassani 1) tamatumani ikuallattoornissamut ulorianartorsiorneq annertuumik annertusitinneqassanngippat 2) sumiiffiup aqqutitut qimaaffissiatut atorneqarsinnaanera annikillisinneqassanngippat, 3) piffissami ilusilersuiffiusumi aqqutit qimaaffissiat silissusissaanut minnerpaaffissatut aalajangersarneqartut annikillisinneqassanngippata, 4) pequtit aalaakkaasuunngitsut assigisaallu sumiiffimmut angallavissarpiap avataaniittumut ittumut inissititerneqarpata, aamma 5) tamanna suliffeqarfiup iluani aaqqissuussineq il.il. pillugu Kalaallit Nunaannut Nalunaarummut naapertuuppat.
- 1) tusagassiuut minnerpaamik qaammammut ataasiarluni nuna tamakkerlugu saqqummertassaaq, 2) ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaat tamanna pillugu§ 17, imm. 1 naapertorlugu piffissarititatut aalajangersarneqartup iluani Naalakkersuisut tigusimassagaat, aamma 3) kingusinnerpaamik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqartoqarnera peqatigitillugu qinnuteqartup naatsorsuutai kukkunersiuisumit oqaaseqaateqarfigineqarnikut kingulliit paasissutissallu pisariaqartut Naalakkersuisut tigusimassagaat, tak.§ 17, imm. 2 aamma 3. Qinnuteqarneq akiliinerlu§ 17. Ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaatit qaammatisiutit malillugit ukiumi qinnuteqarnermi pineqartumi( ukiumi tapiissuteqarfiusumi) piffissami 14. novemberimiit 1. december tikillugu Naalakkersuisunit tiguneqareersimassaaq.
- § 7.§ 6-imi taaneqartut eqqaassanngikkaanni aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisini malittarisassat malillugit kiisalu inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutini Inatsisartut akuerisimasaat naapertorlugit taamaallaat Namminersornerusunut akilerneqarsinnaapput, takuulli imm. 2. Imm. 2. Aningaasaateqarfiup aningaasaatai Namminersornerusunut akilerneqarsinnaanngillat Namminersornerusut ukiormi aningaasarsiorfiusumi aatsitassanit isertitaat perngaammik ima amerlatigilernerat, namminersorneruneq pillugu inatsit naapertorlugu Namminersornerusut aatsitassanit isertitanik ataatsimullu aningaasaliissutinik pissarsisinnaanerat pillugu naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaannik ikilisitsinermik kinguneqalernissaat sioqqullugu.
- Imm. 3. Kommunalbestyrelsip inissiisuusup, meeqqap ilaqutariinnut paarsisartunut inissinneqarneranut akisussaasup, ilaqutariit paarsisartut meeqqalluunniit qinnuteqarnerata kingorna, aalajangersinnaavaa meeqqap ilaqutariinnit paarsisartunit inissiiffissamut allamut nuutsinneqannginnissaa, meeqqap ilaqutariinni paarsisartuni inissisimanera meeqqamut pitsaanerpaatut isigineqartariaqarpat, tak.§ 2. Aammattaaq aalajangiivigineqarsinnaavoq meeqqap angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut angerlartinneqannginnissaa, meeqqap ilaqutariinni paarsisartuni inissisimanera meeqqamut pitsaanerpaatut isigineqartariaqarsorinarpat, tak.§ 2. Imm. 4. Angajoqqaani aappaa kisimi angajoqqaatut oqartussaassuseqarsimappat aamma angajoqqaap aappaani meeraq ilaqutariinni paarineqartutut inissinneqarsimappat imm. 2- 3-milu malittarisassat atuutissanngillat.
- Suleriaaseq qulaani allassimasoq malillugu suliffeqarfiup akisussaaffigaa 1) suna ajutoorutaasinnaanersoq nassaaralugu, tamatumalu pinngitsoortinnissaanut susoqarsinnaanersoq, 2) aqutsinermi immikkoortut isornartut suliffeqarfimmit sumi nassaarineqarsinnaanersut paasillugu, 3) ajutoorutaasinnaasut pinngitsoortinnissaannut piumasaqaatit suut suliffeqarfimmit eqqortinneqassanersut, assersuutigalugu tunisassiornerup ingerlanerani, 4) ajutoortoqarnersoq suliffeqarfimmit qanoq nakkutigineqarnerata erseqqissuunissaa suliffeqarfiup isumagissavaa, 5) ajutoortoqarpat aaqqiinerit suut aallartinneqassanersut suliffeqarfiup nalussanngilaa, 6) nammineq nakkutilliinerup atorneqarsinnaanera suliffeqarfiup uppernarsassavaa, aamma 7) nammineq nakkutilliinerup ingerlanneqarsimanera suliffeqarfiup uppernarsarsinnaassavaa.
- 1) tapiissutit tunniunneqarnerannut sunniuteqarsinnaasunik paasissutissanik eqqortuunngitsunik nalunaaruteqarsimappata imaluunniit pissutsit atukkat allanngorneri pillugit angajoqqaatut oqartussaassuseqartut ilisimatitsisimanngippata, 2) tapiissutit tunngavissaqanngitsumik tiguneqarsimappata, 3) tapiissutit siunertamut aningaasaliiffiusumut atorneqarsimanngippata, 4) paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinneq inneq aallartinneqarsimanngippat, 5) paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinneq inneq unitsinneqarsimappat aamma unitsitsineq naammaginartumik tunngavilersorneqarsimanngippat, imaluunniit 6) paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisartutut ititsisartutut suliniaqatigiiffiup aamma inuusuttup akornanni isumaqatigiissut atorunnaarsinneqarsimappat, pinerluuteqarnermik, atuarfimmit anisitaanermik
Sentence Syllables with count 297
- Merngorpoq Qasunermit nukillaangavoq Ilumippoq Naartuvoq Naqerloq Nunap itinnera, pukkileriarnera, itivittariaa Pikititsivoq Arnap uini aallassammat atortussaanik piareersaappaa Pikitsitsivoq Inuiaqatigiit imminnut sorsuunnerat Saki Uip nulialluunniit ataataa anaanaaluunniit Sakiatsiaq Uip nulialluunniit qatanngutaa Nukatugaq Tuttu angisoq inuusuttoq Sissippoq Sissamut talippoq Soqulavoq Erinarsorluni ileqqulersorluni nuannaarsaavoq Navippaa Alissaq qitulisarpaa- ameq uluppaa qitulisarlugu Aattorpaa Tuttu amiiarpaa aggorlugulu Anarnaq Mattalik soqqaqaranilu kinguteqanngitsoq Aarpoq Puisi sikumi qassimasoq paarngorfigalugu piniarpoq Arsuppaa Qujagaa- nuannaraa Pingeq Qisuk aappalaartoq paatissiaq, napiaatsoq Ikorput Tuttunniat aavarfissaminnut tammaarput Ikuarpaa Orsoq qerisoq kaavarpaa Hans L. Larsen
- Iluanaarutip annertussusia aningaasarsiornikkut takussutissanik arlalinnik aallaaveqartarpoq soorlu suliffeqarfiup aningaasartuutai aalajangersimasut allanngorartullu, ilanngullugit sulisunut aningaasartuutit, sullissineq, toqqorsivimmiititat ititat, assartuinermi angallassinermilu aningaasartuutit il.il. tassunga ilanngutissaaq nioqqutissat asiujasut, inuussutissanit tamalaanit nioqqutissat, annoraassat, atuinermi iluaqutissat sivisunerusumik imaluunniit sivisuumik atasinnaasut, kiffarttuussinerit il.il. Taamaalilluni nioqqutissanik ataasiakkaani iluanaarutinut tunngasut paatsoorneqarsinnaanngitsumik akissuteqarfiginissaat atamannalu eqqortumik takussutissiinissaq ajornassaaq, tassami suliffeqarfiit ataasiakkaat aningaasaqarnerat ataatsimut isigalugu iluanaarutit aalajangersarneqartarmata.
- Imm. 8. Maleruagassat imm. 1 aamma 2 naapertorlugit atuutilersinneqarsimasut malillugit inuit nalunaarutigineqartussat, pineqartut pillugit paasissutissat maleruagassat imm. 1-imiit 6-imut naapertorlugit atuutilersinneqarsimasut malillugit katersorneqarlutillu ingerlateqqinneqarnissaat pillugu tamaasa immikkut Aningaasaqarnikkut ingerlatisiviit nalunaaruteqartussaatitaasut ilisimatissavai, paasissutissanillu inunnut paasissutissat pillugit inatsimmi§ 28§ 29-lu naapertorlugit pisinnaasaannik tamanik tunissallugit, taamaalilluni inuk paasissutissat illersorneqarnissaat pillugu pisinnaatitaaffini malillugit iliuuseqarnissamut naammattumik piffissaqaqqullugu, tamannalu tamatigut pisassaaq aningaasaqarnikkut ingerlatsiviup pineqartoq pillugu paasissutissanik akileraaruseriffimmut nalunaaruteqannginnerani.
- Imm. 6. Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup qinnuteqaat tunngavigalugu imm. 2 oqaaseqatigiinni siullerni, aamma imm. 3 ornitassamik orniginani Kalaallit Nunaanni sumiiffimmut allamut ingerlanissaq immikkut akuersissuteqarfigisinnaavaa, taamaasillunilu Kalaallit Nunaanni ornitassamut allamut akiliunneqarluni angalanissaq akilersinnaallugu, pissutsit immikkut ittut tamanna pissutissaqartippassuk, tamatumani aamma ilinniarnerup naammassineranut atatillugu angerlarnissami imaluunniit taamaatitsinermi, uppernarsarneqarsinnaappat ilinniagaqartoq illoqarfimmi pineqartumi allami akiliunneqarluni angalaffiuniartumi atorfininnissaminut isumaqatigiissuteqarsimasoq, imaluunniit ilinniagaqartup ilaqutai qaninnerit illoqarfimmut allamut pineqartumut nuussimappata.
- Iluarsaassinernut il.il. kommunalbestyrelsip taarsigassarsisitsinera inissiami qularnaveeqqusiinikkut qulakkeerneqarsimassaaq, tak. siunnersuummi§ 22. Ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik akiliinngitsoorneq akiliinissamut tunngaviuvoq, tassa inissiami sillimmaserneqanngitsumi ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik kinguaattoornerit kommunalbestyrelsip qularnaveeqqusiinerata nalinganut annertuumik aarlerinartorsiortitsimmata, tak. siunnersuummi§ 24, imm. 1, nr. 1. Qinnuteqartoq piffissami qinnuteqarfiusumi inissiamik sillimmasiisimanngippat imaluunniit akiliutitigut kinguaattoorsimappat qinnuteqaatip suliarinissaa imaluunniit taarsigassarsinissamut neriorsuummik nalunaaruteqarnissaq isumaqassanngilaq.
- 1) angerlarsimaffimmi suliassanik, perorsaanermik, tarnip pissusaanik ilisimasalimmik, isumaginninnermik allatigulluunniit ikiorsiineq, 2) ilaqutariinnik katsorsaaneq, atornerluisuunermik katsorsaaneq tassungaluunniit assingusoq, 3) ilaqutariinni paarsisartuni imaluunniit ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi oqilisaassilluni inissiineq, 4) ulluunerani meeqqat ornittagaanni toqqissisimanartumiitsitsineq ititsineq, unnulernerani unnuaaneraniluunniit ikiuinissamik suliniuteqarneq alla, imaluunniit meeqqamut ikiuinissamik ilinniartitsinissamillu siunertaqartumik paaqqinnittarfimmiitsitsineq ititsineq, assigisaaniluunniit, 5) ornittakkami immikkut ittumik perorsaaviusumik inissaqartinneqarneq, imaluunniit 6) meeqqap ineriartornerata ingerlalluarnissaalu qulakkeernissaat siunertaralugit ikiorsiineq alla.
- Siunertamut konto 51.07-imut, Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq( ESU) Nr. 1. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akiliisinnaanissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- § 34. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ineqarfimmiit nuussinnaanngilaq siumoortumik Naalakkersuisunut isumaqatigiissuteqarani, tak.§ 42, imm. 1, nr. 4. Imm. 2. Imm. 1-imik eqquutitsinnginnermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ineqarnermut akiliummik akiliisussaatitaassaaq, attartornermut isumaqatigiissutip eqqortumik piffissaliilluni atorunnaarsinnissaanik nalunaaruteqarnissami tungaanut, tak.§ 38, imm. 1. Kapitali 9 Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera§ 35. Naalakkersuisut pisinnaatitaapput pisariaqartikkunikku ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq inissamik allamik innersuussinnaallugu, annertuunik iluarsaanernik ineqarfimmi suliaqartoqassatillugu, imaluunniit ilinniartut ineqarfianni najugaqartut inoqutigiit ilaat ilinniartup ineqarfianiit nuussimappata.
- Imm. 4. Imm. 1-3-imi aalajangersagaq inuussutissarsiuteqartuni ingerlatseqataasunut soqutigisaqartunut, kommanditselskabini peqataanermigut inuttut akisussaasuusunut, kommanditselskabini peqataasunut killilimmik akisussaaffeqartunut imaluunniit umiarsuaatileqatigiiffinni ingerlatseqataasunut, akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuusiornermik naammassinninnissamut aalajangersakkanik soqutigisaqaqatigiit ingerlatseqatigiiffiannut, kommanditselskabimut imaluunniit umiarsuaatileqatigiiffimmut ingerlatseqataasumut isumaginnitsitsisunut, atuutinngilaq, takuuk§ 6. Akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuutinik tunniussineq§ 4. Akileraaruseriffiup nammineerluni nalunaarsuinermut tunngavissanik nakkutilliineranut atugassanik, nammineerluni nalunaarsuinermik tunniussinissamut piffissaliunneqartup
- [ Qupp. 9- mi ungalusaq/ nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Roma KRETA ASIA FRYGIA PAMFYLIA PONTUSI KAPPADOKIA MESOPOTAMIA MEDIA PARTHIA ELAMI ARABIA LIBYA EGYPTENI JUDÆA Jerusalemi[ Immat tatsillu] Imaq Akullersuaq Sortehavi Imaq Aappalaartoq Persiap Kangerliumanersua[ Assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani inuit Romamiut naalagaaffianni sumiiffinnit 15- ineersut nunanillu allaneersut IR nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigineqarnera ilitsoqqussaralugit oqaatsiminnik tusarpaat[ Qupp. 10- mi assiliartat] Nunami allamiorpassuit sallusuissut Biibilimeersoq IR ilassilluartarpaat[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Naalagaaffilersaarfiup allagartaa oqaatsit tallimat atorlugit allanneqarsimasoq Inunnut inuiannit tamaneersunut IR nutaarsiassaq nuannersoq" Nalunaajaasigissavassi...
Sentence Syllables with count 298
- Imm. 2. Kikkulluunniit§ 3 imm. 1-imi piumasarineqartunik eqqortitsisimanngitsut sulisartutut avataaneersutut IR isigineqarput, immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut attuumassuteqarsimanngikkunik, tak.§ 4.§ 4. Atorfinitsitsinermi inuk immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut attuumassuteqartutut isigineqassaaq, pineqartoq 1) ukiut kingulliit 10 ingerlaneranni ukiuni 7-ini Kalaallit Nunaanni najugaqavissimaguni, imaluunniit 2) inummik§ 3 imm. 1-imi pineqartumik imaluunniit inummut immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut attuumassutilimmik, tak. iimnikkoortumi uani nr. 1 kiisalu immikkoortoq 3, imaluunniit inatsimmi uani aalajangersakkat malillugit Kalaallit Nunaanni pisortat imaluunniit namminersortut suliffeqarfianni atorfilimmut, katissimaguni imaluunniit sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi inooqateqarsimanerminik uppernarsaasinnaaguni.
- § 4. Tunngaviusumik atuarfik namminersortitaq, malittarisassat Naalakkersuisunit aalajangersarneqartut malillugit 1) atuartunut, piginnaasamikkut kinguarsimanerat imaappat annertussuseqarpalluunniit, immikkut tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsinerat nalinginnaasumik atuartitsinikkut naammassineqarsinnaanani, immikkut ittumik atuartitsissaaq immikkullu perorsaanermut tunngasunik ikiorsiisassalluni, 2) atuartunut, ilinniakkami ataatsimi arlalinniluunniit nalinginnaasumik atuartitsinermut malinnaaniarnerminni ajornartorsiuteqarallartunut, tapiliussamik atuartitsissaaq, aamma 3) atuartunut, piffissami sivisuumi napparsimanermik pissuteqartumik imaluunniit taakku peqqinnissaat imaluunniit ajunngitsumik atugaqarnissaat eqqarsaatigalugu atuarfimmi atuartinneqarsinnaanngitsunut atuartitsissaaq.
- 3) Ilaqutariinni a) ineqarnerup inigisallu qanoq issusiata ilaqutariinnut pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, b) pissaqarniarnerup, aningaasaqarnerup suliffeqarnerullu ilaqutariit inuunerannut qanoq sunniuteqarnera, tamatumunnga ilanngullugit ilaqutariit meerartallit immikkut ittumik inissisimanerat, paasisimasaqarfigissagaat, c) ilaqutariinnermi ingerlanerliornerit assigiingitsut ilisimasaqarfigissagaat, d) inuiaqatigiit avatangiisiusut tusagassiuutillu ilaqutariinnermut isiginnittaasitsinnut ilaqutariinnillu pilersitseriaatsitsinnut qanoq sunniuteqarneri ilisimasaqarfigissagaat aamma e) erninermut, katinnermut, avinnermut toqumullu tunngatillugu pisinnaatitaaffitik inuiaqatigiillu innuttaasunut malittarisassaat piumasaqaataallu ilisimasaqarfigissagaat.
- Annertussusileriikkamik ikiuutisiat aamma tassaassapput aningaasarsiat A- t. Siunnersuut annertussusileriikkamik ikiorsiissutinik aamma pisariaqartitsineq tunngavigalugu ikiorsiissutinik pissarsisartut aningaasat atorsinnaasaasa annertuumik appariaateqarnissaannik kinguneqarnavianngilaq, tassungami ilutigitillugu siunnersuutaavoq annertussusileriikkamik ikiorsiissutit, annertussusileriikkamik ikiorsiissutit pillugit peqqussut aqqutigalugu aningaasarsiat minnerpaaffissaasa 90 pct.-iannut qaffanneqassasut, aammalu pisariaqartitsineq tunngavigalugu ikiorsiissutit, aningaasarsiat A-tut naatsorsuunneqartalissasuttaaq, akileraarutinut akiliuteqarnissamik kinguneqassanngitsut, tassami akileraarutissat tamarmiusut aningaasarsiat taakku akileraarutitaannut naapertuuttunik appartinneqartassammata.
- Nakkutilliinermut allattuiviit§ 64. Kinaluunniit, qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, toqqorsivissatut qaartiterutissaasivimmik akuerisaassumik piginnittoq, qaartiterutissaasivinnut, qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, 50 kiilut sinnerlugit toqqorsivineqarsinnaasutut akuerisani tamaginni, qaammatisiutit malillugit ukiup ilivitsup ingerlanerani, qaartiterinermi atortussianit§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunit aamma qaartitsissutissanit kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunit ilanngaatigineqartut ilassutigineqartullu tamaasa, kiisalu suujunnaarsitsinerup kingunerisaanik ilanngaatigineqartut, nakkutiginninnermut allattuivinnut allattussavai.
- Imm. 3. Kontomit aningaasanik nuussinermi misissuisoqarnissaanik piumasaqaat eqqortinneqartutut isigineqassaaq 1) kontop ammarneqarneranut atatillugu akiliisup kinaassusia uppernarsarneqarpat, paasissutissallu tamatumunnga atatillugu saqqummertut, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq pinerliiniarnernillu aningaasalersuisarneq pinaveersimatinniarlugit iliuuserisassat pillugit inatsimmi kinaassutsit pillugit paasissutissat toqqortarineqarnissaannik pisussaaffeqarnermik piumasaqaatit tunngavigalugit toqqortarineqarpata, imaluunniit, 2) akiliisoq akiliinermik isumaginnittumit inatsisip matuma atortuulernera sioqqulluguli sullitarineqarsimappat, akiliisorlu pillugu paasissutissat tamakkiisut aarlerinartunik naliliineq tunngavigalugu piffissami naleqquttumi pissarsiarineqarpata.
- 1) ilinniakkani ataasiakkaani ilinniartitsinermut pilersaarummut sinaakkutissat, tassunga ilanngullugit ilinniarnerup sivisussusia, ilusaa, atuartitsissutit katitigaanerat assersuutigalugu tunngaviusumik atuartitsissutinut, atuartitsissutinut suliamut tunngasunut immikkullu atuartitsissutinut il. il. naleqqiullugit, ilinniartunngorsinnaasut amerlassusissaat, sungiusarluni sulinermut atatillugu suliffeqarfinnit piumasaqaatit, nalilersuinermut pilersaarutit, suliffeqarfinni ilinniartitsineq, suliffeqarfinnik akuersisarneq aamma 2) ilinniarfimmiilluni illuni sungiusarlunilu sulilluni ilinniarnerit agguaannerat, aamma inuit immikkut ilinniakkatigut sulinikkullu piginnaaneqareersut, ilinniakkat immikkoortuisa ilaannit sivikillisaanneqarsinnaanerat pillugu malittarisassat.
- Isumannaatsumik immakkut angalasarneq, angallatip isumannaatsuunissaa avatangiisinillu ajoqusiinnginnissaq qulakkeerniarlugit pisinnaatitsissut atuutilersinneqarpoq, Umiarsualivinni Oqartussat akisussaasup akiligaanik isumannaatsumik immakkut angallannissaq, angallatip isumannaatsuunissaa avatangiisinilluunniit ajoqusiinnginnissaq qulakkeerniarlugit immakkut angallat angallatikorluunniit isumagisinnaagaat, immakkut angallat angallatikorluunniit umiarsualivimmut assigisaannalluunniit inississinnaagaat, immakkut angallammi angallatikumiluunniit taassumaluunniit silataani nalunaaqutsiisinnaasut imaluunniit immakkut angallat angallatikorluunniit pisariaqartunik atortulersinnaagaat il.il. Kalaallit Nunaanni angallatit Angallatinik Nalunaarsuiffimmi Nalinginnaasumi( DAS) imaluunniit Angallatinik Allattuiffimmi( FTJ) nalunaarsorneqartarput.
- 1) danskisut innuttaassuseqartunut, imaluunniit nunat akornanni isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaanni atortuutinneqartut naapertorlugit danskisut innuttaassusilinnut sanilliunneqartunut, ilinniagaqartunut inissaqartitaanermut piginnaatitaaneq eqqarsaatigalugu, 2) ilinniagaqarnerup nalaani aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanni najugaqartumut, 3) ilinniakkami tiguneqarsimasumut ilinniakkamillu tapiiffigineqarsinnaasumi ingerlatsisumut, imaluunniit ilinniakkami Naalakkersuisut ilinniagaqarnersiutinik tapiiffigineqarsinnaasutut aalajangiiffigisimasaanni ilinniagaqartumut, aamma 4) siusinnersukkut ilinniartut ineqarfiannik attartornerminut akiitsoqanngitsumut, imaluunniit ilinniartut ineqarfiannik attartorsimanermut atatillugu allatigut akiitsoqanngitsumut,________________________ UKA 2019/154 3 IKIN Suliaq normu:
- v9 Jerikop kunngia, ataaseq, Ajip Betelip eqqaaniittup ittup kunngia, ataaseq, v10 Jerusalemip kunngia, ataaseq, Hebronip kunngia, ataaseq, v11 Jarmutip kunngia, ataaseq, Lakiship kunngia, ataaseq, v12 Eglonip kunngia, ataaseq, Gezerip kunngia, ataaseq, v13 Debirip kunngia, ataaseq, Gederip kunngia, ataaseq, v14 Hormap kunngia, ataaseq, Aradip kunngia, ataaseq, v15 Libnap kunngia, ataaseq, Adullamip kunngia, ataaseq, v16 Makkedap kunngia, ataaseq, Betelip kunngia, ataaseq, v17 Tappuap kunngia, ataaseq, Heferip kunngia, ataaseq, v18 Afekip kunngia, ataaseq, Saronip kunngia, ataaseq, v19 Madonip kunngia, ataaseq, Hasorip kunngia, ataaseq, v20 Shimron-Meronip kunngia, ataaseq, Akshafip kunngia, ataaseq, v21 Ta'anakip kunngia, ataaseq, Megiddop kunngia, ataaseq, v22 Kedeship kunngia, ataaseq, Jokneamip Karmelip killinganiittup ittup kunngia, ataaseq, v23 Dorip Dorip qattunersaaniittup ittup kunngia, ataaseq, Gojimip Galilimiittup kunngia, v24 ataaseq Tirsallu kunngia, ataaseq, katillugit kunngit 31-t.
Sentence Syllables with count 299
- § 4. Alloriarfinni ataasiakkaani atuartut klassinut ukioqatigiiaanut imaluunniit ukioqatigiiaanngikkaluanut agguaanneqassapput atuartitsissutinilu ataasiakkaani atuartitsissutinillu akimuilluni ingerlatitsiffiusuni ingerlaqatigiinnilu nikerartuni, alloriarfimmi pineqartumi klassinit ataasiakkaanit arlalinnilluunniit atuartulinnik katitigaasuni atuartinneqassallutik, atuartut ataasiakkaat ilikkagassatut anguniagassanut naleqqiullugu pisariaqartitaat soqutigisaallu aallaavigalugit, tak.§ 13, imm. 2,§ 17 aamma 18, imm. 1 aamma 2. Imm. 2. Klassinik pilersitsinermi anguniarneqassaaq atuartut kalaallisut ilitsoqqussaralugu oqaasillit atuartut kalaallisut ilitsoqqussaralugu oqaasiliunngitsut, atuartut tamarmik amerlassusaannut naapertuuttumik agguaanneqarnissaat.
- § 8, imm. 2 kingusinaarluni akiliinermi erniat pillugit,§ 10, imm. 2 akitsuutinut akiliutaavallaarsimasut utertinneqarneranni erniat pillugit,§ 10, imm. 3 akitsuutinut akiliutissat missingersuilluni angissusilernerat pillugu,§ 10, imm. 4 kingusinaarluni akiliinermi erniat pillugit,§ 11 Akileraartarnermut Pisortaqarfiup aamma akitsuutinik nakkutilliisut aalajangiinerinik maalaaruteqarneq kiisalu utertitsilluni akileeqqusinermik piumasaqaatit ernialersorneri pillugit,§ 12, suliffeqarfinni misissuineq pillugu,§ 13 pisortatut oqartussaasut Akileraartarnermut Pisortaqarfimmut paasissutissanik ingerlatitseqqittussaatitaanerat pillugu,§ 16 raajanut akitsuutit pillugit akitsuutinut ataatsimiititaliaq pillugu, aamma§ 17 akitsuutinut ataatsimiititaliami ilaasortat nipangiussisussaatitaanerat pillugu.
- Akerliliissuteqarnermut suliamut Naalakkersuisut aalajangiinerat pisut apeqqutaallutik tassaasinnaavoq pilersaarusiassatut siunnersuut atuutilertussatut akuersaarneqarsinnaanngitsoq taamaattumillu atorunnaartoq, atuutilertussatut akuerineqarnissaanut piumasaqaatitut erseqqinnerusumik taaneqartunik allannguuteqartitsisoqassasoq, Naalakkersuisut tamatumunnga taarsiullugu pilersaarutissatut siunnersuutip ataatsimullu isigalugu pilersaarusiornerup akornanni naapertuuttunngortitsiniarlutik, nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut malitassiami imaluunniit inatsimmi allami pisariaqartunik allannguuteqartitsissasut, imaluunniit pilersaarutissatut siunnersuut allannguuteqartinnagu aammalu akerliliissutit saqqummiunneqarsimasut apeqqutaatinnagit atuutilertussatut akuersissutigineqarsinnaasoq.
- Isumaqatigiissummut nalunaarusiornissamut najoqqutassani ilaatigut allassimavoq meeqqat pillugit paasissutissanik taakkualu tunngaviusumik pisinnaatitaaffii pillugit ingerlaavartumik katersinissaq qulakkeerniarlugu suliniutit aallartinneqarsimasut pillugit nalunaaruteqartoqarnissaa kissaatigineqartoq, aammalu naalagaaffiup iluani, nunap aggornerini sumiiffinnilu pissutsinut attuumassutilinik, kisitsisinngorlugit paasissutissanik, ilisimatusarnernik attuumassutilinnik aammalu ilisimatitsissutinut attuumassutilinnut allanut, meeqqat pisinnaatitaaffiisa iluani politikkimik pilersitsinissamut tunngaviusinnaasunut, qanoq pissamaaruteqartoqarneranut tunngatillugu ineriartortitsineq nalilersorumallugu Aalajangersakkakkut matumuuna Inatsisissatut siunnersuutip siuliiniittut ittut naammassivai.
- Kiisalu aalajangersakkami aamma ersarippoq, suliniummik ingerlatseqatigiiffiup isumannaassagaa, suliniummik ingerlatseqatigiiffiup isumaqatigiissuteqarfigisaasa aammalu isumaqatigiissuteqarfigineqartut isumaqatigiissuteqarfigisaasa taakkualu isumaqatigiissuteqarfigisaasa isumagissagaat sulisoq nunamit allameersoq IR akissarsiatigut sulinermilu atugassarititaasutigut akuerineqarsinnaasunik, naapertuilluartunik aammalu tunngavilersorluakkanik atugassaqartinneqassasoq, Inatsisartut inatsisaat una naapertorlugu, sanaartugassanik neqeroortitinerminni, sanaartugassanik suliassiinerminni, sanaartugassanut isumaqatigiissuteqarnerminni aammalu piumasaqaateqarnermikkut isumaqatigiissuteqarfigineqartut sanaartugassanik naammassinninnissaannut piumasaqaateqarnikkut.
- Imm. 3. Suliffeqarfiit aamma inuit akitsuummik akiliisussaatitaasut§ 3, imm. 1-imi aamma§ 3 a-mi taaneqartut akitsuusigassat taakkualu akitsuutitaat piffissap akitsuusiiffiusup qaangiunnerani, kingusinnerpaamillu piffissap akitsuusiiffiusup qaangiunnerata kingorna qaammammi ulluinnarmi kingullermi akileraaruseriffimmut nalunaarutigalugillu akilissavaat§ 8.§ 1, imm. 1-imik,§ 3, imm. 1-imik,§ 3 a, imm. 1-imik,§ 3 b-mik,§ 4, imm. 2-mik 3-milluunniit,§ 4 a, imm. 1-imik 2-millu piaaraluneerluni mianersuaalliorujussuarluniluunniit unioqqutitsineq, imaluunniit akiliinissamut piffissaliussamit sivikinnerusumik piffissaqarluni akiliinissamik qularnaveeqqusiinissamilluunniit§ 5 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninnginneq Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsimmi maleruagassat naapertorlugit pineqaatissiinermik kinguneqarsinnaavoq
- § 19. Ilinniartitsissutit ataasiakkaat imaluunniit ilassutitut ilinniagassat kommunimi qinnuteqarnerup nalaani qinnuteqartup najugarisaaniittumi ittumi ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pilersinneqarpata qinnuteqartoq ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi tiguneqassaaq, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 2. Ilinniartitsissutit ataasiakkaat imaluunniit ilassutitut ilinniagassat qinnuteqartup kommunitut najugarivisaani pilersinneqarsimanngippata ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi qinnuteqartup salliutinnerpaallugu ilinniarfigerusutaani aamma ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik imaluunniit ilassutitut ilinniagassanik pilersitsiffiusimasumi qinnuteqartoq tiguneqassaaq.
- Iluarsaassinernut il.il. kommunalbestyrelsip taarsigassarsisitsinera inissiami qularnaveeqqusiisoqarneratigut qulakkeerneqassaaq, tak. siunnersuummi§ 16. Ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik akiliinngitsoorneq akiliinissamut tunngaviuvoq, tassa inissiami sillimmaserneqanngitsumi ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik kinguaattoornerit kommunalbestyrelsip qularnaveeqqusiinerata nalinganut annertuumik aarlerinartorsiortitsimmata, tak. siunnersuummi§ 18, imm. 1, nr. 2. Qinnuteqartoq piffissami qinnuteqarfiusumi inissiamik sillimmasiisimanngippat imaluunniit akiliutitigut kinguaattoorsimappat qinnuteqaatip suliarinissaa imaluunniit taarsigassarsinissamut neriorsuummik nalunaaruteqarnissaq isumaqassanngilaq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermillu Naalakkersuisoqarfik,, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiutinut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, SILA, Kalaallit Atuakkiortut, EPI, KIMIK, NAPA, Katuaq, Taseralik, Kalaallit Nunaata Radioa, NTK, Sulisitsisut, NUSUKA og SIK.
- Piareersarnermi unammilligassat eqqaassanngikkaanni, atornerluisuunerminik nassuerutiginninnerup katsorsartinnissamillu pisariaqartitsinerup ullualunnguit ingerlanerini katsorsartinnissamut neqerooruteqartoqartariaqartoq peqatigisaanillu suliniutit kiisalu pineqartup ilaqutai neqeroorfigineqartariaqartut ataatsimiititaliaq tunngaviatigut isumaqarpoq atornerlueqqajaanermut atornerluinermilu ajornartorsiutinut minnerunngitsumillu taakkununnga pissutaasunut immikkut suliniuteqarnissaq piffinni qanoq annertutigisumik pisariaqartinneqarnersoq takuneqarsinnaatillugu illoqarfigisami tamatigut politikkikkut nalilersuinissaq pisariaqartoq taamatuttaaq ataatsimiititaliaq naapertorlugu atornerluinermut katsorsartinnerup aallartinneqarnerani ingerlanneqartariaqarpoq.
Sentence Syllables with count 300
- Aappannik imminortoorama anniartunga aqqutissiuuppaanga kimigiisernangalu aqqutinni tusaajunnaarlugu sanguffinni ajorinngilaanga ataqqillungali ajuallanngilluaasarluni ilagaanga asallunga, oqaaqqissaarisarnerani silattuaqisittarpaanga aliasulerninnilu pakkullunga paarisarpaanga, kamallunga aqussinnaajunnaartunga qimanneq ajorpaanga suli eqqanniittarpoq ittarpoq eqqissisarneq ajorpaanga atorfissaqartitannilli tunisarpaanga soorlu paasineqarneq, paasisinnaajuaannarpaanga sooq kamannersunga aamma sooq annersaanersunga aamma sooq sequtserinersunga, kinguneranili nalorsarlunga apersuleraanganni oqaaqqissaarlunga pakkullunga paasilluinnarlungalu oqaloqatigisarpaanga qanoq qaangiinissamut iliorsinnaaninnik, taamaallaat piumasatuaraa misigissutsinik qimarratiginneqqunanga inuunermik pitsaasumik tunerusukkaminga.
- Siorna tapiiffigineqartut:Meeqqat erinarsoqatigiit peqatigiiffiat MEI- meeqqat erinarsortartut 13-it meeqqat erinarsoqatigiit naapisimaarnerannut Norbusangimut peqataaneratLana Hansen& Ole Kristiansen- immiussinermutJuaaka Lyberth- isiginnaagassiamut nipilersornertalimmut' Nunaga'Nanook- Nunatsinni tusarnaartitsineritFor Akia- Akisuanerit Festivalimut peqataaneqSmall Time Giants- saqqummersitamik nittarsaassinermut siammarterinermulluKnud Seblon- Nunatsinni tusarnaartitsilluni angalanissamutPattattartut peqatigiiffiat Noqartilik- pattannermik ilinniartut arfineq-pingasut Finlandimi pattannermik pikkorissarnermut peqataaneratMika Martin Fleischer- New Yorkimut paasisassarsiorluni angalaneqQarsoq- immiussinermutIlulissani Erinarsoqatigiit- erinarsoqatigiit naapisimaarnerinut angalanermut aningaasartuutinutThe Northern League- EP-mik immiussinermutIda Heinrich& Josef Lund Josefsen- Nunatsinni angalanermutSilbat Kuitse- promo-cd- mik immiussinermutHanne Saandvig Immanuelsen- Nuummi nipilersortartunik tikeraartoqarluni tusarnaartitsineqNina Kreutzmann Jørgensen- nunani avannarlermiunik suleqateqarluni cd-mik saqqummersitsineq atuakkallu"Identitet"-ip suliniutigineqarneraPilu Skifte Grønvold- immiussinermutQinnuteqarnissamut immersugassaq ugguuna aaneqarsinnaavoq.
- § 41. Pillaammik akiliisussanngortitsisoqarsinnaavoq 1)§ 5 imm. 1-imik,§ 8-mik,§ 9 imm. 1-imik aamma 3-mik,§ 10 imm. 3-mik,§ 17-imik,§ 19-imik,§ 22-mik kiisalu§ 24 imm. 1-imik aamma 2-mik unioqqutitsisunut, 2)§ 11-mi aamma§ 15-imi piumasarineqartutut immikkoortillugit nalunaarsuutinik pissarsinianngitsoortunut, 3)§ 5 imm. 2,§ 20 aamma§ 21 imm. 1 tunngavigalugu akuersissutinut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 4)§ 29 imm 1-3 aamma§ 30 malillugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 29 imm. 4 malillugu paasissutissanik nalunaaruteqanngitsoortunut, 5)§ 34 imm. 1 aamma 2 tunngavigalugit inerteqqummut peqqussununulluunniit naalanngitsunut, 6)§ 33 tunngavigalugu misissuinernik, imaluunniit§ 36 imm. 2-3 tunngavigalugit nakkutilliinermut atatillugu misissuinernik akornusersuisunut, 7)§ 35 imm. 2 tunngavigalugu aallaqqusinnginnermut akornusersuisunut.
- inatsisartunut ilaasortaq Finn Karlsen( A), formand inatsisartunut ilaasortaq Ruth Heilmann( S) inatsisartunut ilaasortaq Lānguaq Lynge( S) inatsisartunut ilaasortaq Jakob Sivertsen( A) inatsisartunut ilaasortaq Lars Sųrensen( IA) Inatsisartut Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Ataatsimiititaliaa Naligiisitaanisamut Siunnersuisoqatigiit Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuutip Inatsisartuni aappassaanneerneqareermat IR ataatsimiissimavoq tallimanngorneq 15. april 1998. Ataatsimiititaliap ataatsimiinnermini Inatsisartuni inatsisissamut siunnersuut pillugu aappassaanneerneqarneranut IR allannguutissatut Anthon Frederiksen-imit siunnersuutigineqartoq inatsisissamut siunnersuummi 3§-mut immikkoortoq 3-mut tunngatillugu partiit inatsisartuni sinniisuutitaqarnerpaat kisimik pinnatik partiit tamarmik sinniisuutitaqalersussanngorlugit allannguutissatut siunnersuut.
- Massa Namminersornerullutik Oqartussat sinnerlugit- EU-mut isumaqatiginninniarnernit piffissap qiteqqunnerani angusat akuersissutigineqarnissaat siunertaralugu- nunatsinni 2003-mi ukiakkut ataatsimiinnermi Naalakkersuisut raajanut akitsuutinut inatsimmut allannguutissatut siunnersuummik saqqummiussinissaat pillugu, taamaalilluni akit naleqqersuutaannut iluarsiivigineqartalissalluni, avammut nioqqutissatut tunisassiat 19,00 kr.-imik kiilumut akeqaleraangata raajanut akitsuutip aatsaat atuutilertarnissaanik aalisarnermut kattuffinnut Naalakkersuisut siulittaasuat isumaqatigiissuteqaraluartoq, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisullu tamarmiusut Naalakkersuisut, KNAPK-p aamma APK-p" Athenimi isumaqatigiissummut tapiliussap" akuersissutigineqarnera pillugu, illua tungeriillu 2004-imiit 2006-imut( taakkua tamaasa ilanng.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik SIK Kalaallit Nunaani Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) Peqqissaanermik Ilinniarfik ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik/ Ilinniartitsinermut Instituti Perorsaanermik Ilinniarfik Bedre Børneliv Nanu Børn ICC
- Niuernikkut unammilleqatigiinnermik annikillisitsisumik isumaqatigiissuteqarnerit paasineqassaaq taassaasoq suliffeqarfiit marluk arlaqartulluunniit akornanni isumaqatigiissutit imaluunniit ataqatigiissitamik suleriaatsit, niuerfimmi unammilleqatigiinnikkut pissusilersornerminnik ataqatigiissaarinissamik imaluunniit niuerfimmi unammilleqatigiinnermut tunngaviusunik sunniinissamik siunertaqarfiusut, assersuutigalugu pisinermi tunisinermilu akiusunik imaluunniit allanik niuernermi tunngavissarititaasunik aalajangersaanermikkut, tunisassiarisassat imaluunniit tunisassat amerlassusissalernerisigut, nioqqutissanik eqqussuinermi avammulluunniit annissuinermi killilersuinermikkut aammalu niuerfinnik agguataarinermikkut, ilanngullugu neqerooruteqarnerminnik ataqatigiissitsinerat.
- Nunaqavissuunngitsut ilitsersuisoqarluni taamatut angalaarnerup nalaani aatsitassanik katersinissamut piiaanissamullu periarfissaqarneranni, aatsitassat annikitsumik aatsitassarsiornissamut pisinnaatitsissummik pigisaqartup katersorsinnaasaasa piiarsinnaasaasalu assingi pineqartunut ilaapput, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5. Taamaalilluni nunaqavissuunngitsut ilitsersuisoqarluni angalaarnerup, annikitsumik aatsitassarsiornissamut pisinnaatitsissummik pigisaqartumit sumiiffimmi taassuma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutaataani aaqqissuunneqartup, nalaani aatsitassanik akisuunik aalajangersimasunik, soorlu diamantit, safir-it, rubinit, smaragd-it, chrysoberyl-it aamma opal-it, aatsitassat taakkua annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummi pineqartunut ilaasimappata, katersisinnaassapput piiaasinnaassallutillu.
- a) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik aningaasaliinerniit isertitat akileraarusernissaannut nalinginnaasumik pisussaajunnaarsitaasarpoq imaluunniit isertitat taakku akileraaruserneqarnissaat kinguartinneqarluni imaluunniit soraarnerussutisiassanut aaqqissuussinertut inissisimanertik pissutigalugu appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, b) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup akiliutimi tamarmiusunit ikinnerpaamik 50 pct.-it tigussavai, paragrafimi matumani aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut aaqqissuussinernit allaniit pigisanit nalilinnit nuussinerit eqqaassanngikkaanni imaluunniit sulisitsisunit aningaasaliisuniit§ 33-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut kontonit c) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmiit agguaassineq imaluunniit aningaasanik tunniussineq
- Imm. 2. Kapitali 2-mi malittarisassat naapertorlugit pisinnaatitsissutit imm. 1 malillugu Naalakkersuisunit aalajangiunneqassapput, Naalakkersuisunit imaluunniit Naalakkersuisut Siulittaasuannit immikkoortumi aalajangersimasumi erseqqarinnerusumik Naalakkersuisoq nammineerluni aalajangiinissamut piginnaatinneqarsimanngippat, takuuk kapitali 7.§ 2. Naalakkersuisut Siulittaasuata Namminersorlutik Oqartussat suliassaqarfiinut akisussaaffimmik Naalakkersuisunut ilaasortanut agguaassinerata nassataraa, Naalakkersuisut ataasiakkaatut akisussaaffimmik iluanni pisussaaffeqarnerat, politikkikkut najoqqutassat, Naalakkersuisunit akuersissutigineqartut, inatsiseqarnikkut aamma Inatsisartunit Naalakkersuisunillu najoqqutassat atuuttut naapertorlugit politikkikkut ineriartornermi suliniuteqassallutik.
Sentence Syllables with count 301
- Puulukit neqaat taakkunanngalu nioqqutissiat, a) nutaat, nillataartitat qerititalluunniit, nioqqutissat allattorsimaffianni kapitali 02.03-mi allassimasut kg.-mut 2 kr. 25 øre, b) tarajortikkat, taratsumi aatsitaniittut ittut, panertitat imaluunniit pujuukkat, nioqqutissat allattorsimaffianni 0210.11.11.0-imiit 0210.19.90.0 ilanngullugu kiisalu 0210.90.31.0-imiit 0210.90.39.9 ilanngullugu allassimasut kg.-mut 3 kr. 25 øre, Nr. 16. Timmissat neqaat nutaat, nillataartitat imaluunniit qerititat, nioqqutissat allattorsimaffianni kapitali 02.07-imi allassimasut, ilanngunnagilli tinguit, nioqqutissat allattorsimaffianni makkunani allassimasut, 0207.31.00.0, 0207.39.90.0, 0207.50.10.0 aamma 0207.50.90.0 kg.-mut 3 kr. 50 øre Nr. 17. Nioqqutissat allat nr. 13-imiit 16-imut allassimasut, piariikkat imaluunniit aqerlortikkat, a) savaaqqat savallu neqaannit nioqqutissiat, nioqqutissat allattorsimaffianni makkunani allassimasut, 1602.10.00.0, 1602.90.71.0.10 aanutia 1602.90.79.0.10 kg.-mut 25 kr. 00 øre.
- - Siunnersuutigineqartut tunuliaqutaralugu" Inuutissarsiutinut ilinniartitaanerit iluarsartuussivigeqqinneri pillugit nassuiaat" tunngavigalugu saqqummiunneqarput- UKA2003/ 162-mik siunnersuuteqarnerup kingunerisaanik UKA2002/ 161 saqqummiunneqarpoq- EM03/ 162-mik siunnersuutip siunertaraa nassuiaammi" Ilinniartut sungiusaammik sulisut akissarsiaasa AEB-mit aningaasalersorneqartut sulisitsisunit tunniunneqartarnissaat pullugu aaqqissuussisoqassaaq" naapertorlugu pilersitsinissaq- Aaqqissuussinermi matumani sulisitsisut lęrlingip ilinniarneranut annertunerusumik akisussaaqataanerat pillugu paasisimasaqarnerulernissaat pingaarnertut siunniunneqarpoq- Aaqqissuussinerup nutaap isumaginninnermi ikiortitut peqqissaanermilu ikiortitut ilinniartitaanerup iluani tapiisutit atorneqarnerat iluarsiivigaa.
- Attartortup attartornerup aallartinnerani qularnaveeqqusiissutissaq tamakkerlugu akilersinnaanngikkuniuk, attartortup akiligassaq qaammatinut aqaaneq- marlunnut angeqqatigiinnut aggorlugu qaammatikkaartumik akilersorsinnaavaa, tak. imm. 7. Imm. 2. Akilersuinissamik isumaqatigiissuteqarnermi, tak. imm. 1, attartortoq isumaqatigiissutip pilersinneqarneranut akiliutitut 500 kr.-inik sullissinermut akiliisinneqassaaq, piffissallu akilersuiffiusup ingerlanerani qaammatit tamaasa 50 kr.-inik sullissinermut akiliisinneqartassalluni, taamaattorli tak. imm. 3. Attartortitsisup akileeqqusinermut sullissinermut akiliutitut 50 kr.-inik, taassumalu saniatigut akiitsut 1.000 kr.-it sinnerlugit amerlassuseqartut 2%- iinik akiliinissaq piumasarisinnaavaa, taamaattorli tak. imm. 3. Aningaasat koruuninut ilivitsunut qaninnernut ikilineqassapput.
- Allatut oqaatigalugu inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermi inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerni peqqussummi pineqartut, aammalu Inatsisartut sulisoqarnermut akitsuummik inatsisaat tapiissutissat akilersortinneqarneranni inatsisitigut tunngavigineqartut, inatsisip§ 2-a naapertorlugu, inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermut attuumassuteqartuni taamaallaat tapiissuteqartoqarsinnaasoq, taamaattumillu ilinniartitsisut perorsaasullu pikkorissartinneqarnerinut tapiissutit soorunami inatsisini tunngaviusut avataaniittut ittut, tamatumalu kingunerisaanik assersuutigalugu IMAK tusarniaanermi ilaatinneqanngitsoq, soorluli aamma Ilinniagartuut Kalaallit Nunaanni Kattuffiat( ASG) taamatut inissisimasoq, tassami taakkua allallumi inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit avataaniittuusut ittuusut.
- Ilisimatusarnermut siunnersuisoqatigiit assersuutigalugu aningaasanik ilisimatusarnermut atugassanik tunniussisarnerup isumaginissaannut, apeqqutinut ilisimatusarnikkut naalakkersuinikkut tunngasunut ilisimatusarnikkullu iliuusissanut Naalakkersuisut ikiornissaannut, Savalimmiuni Danmarkimilu ilisimatusarnermut siunnersuisoqatigiinnut Kalaallit Nunaata Naalagaaffeqatigiinnerup iluani ilisimatusarneq pillugu Naalakkersuinikkut soqatigisaat isumagissallugit, Issittumi ilisimatusarnermut aningaasanik danskit aningaasanut inatsisaaneersunik IR Danmarkip tunniussisarnerata ikiornissaa ikiornissaanut aammalu Kalaallit Nunaata nunat tamalaani suleqateqarnerani nunat allat ilisimatusarnermut siunnersuisoqatigiivini soqutigisaasa isumaginissaannut pisariaqartinneqarpoq.
- d) Kantiinaqarfiit/ suliffissuit igaffii a. Kantiinaqarfimmit/ suliffissuit igaffiinit erngup errortuivikup katitigaaneranut nassuiaat e) Uulianik akulinnik( biilit, atortut qaavi uuliatallit, qillerutinut/ killuutinut uuliat, nutsuinermut uuliat assigisaallu) errortuisoqartarpat/ orsuiaasoqartarpat, tamanna uani nassuiarneqassaaq, f) Allat a. Erngup errortuivikup katitigaaneranut nassuiaat( Akuutissani aamma Uumassusilerinermi ilti atorneqartoq, N-it katinneri, P- t katinneri, akuutissat katagartut, akuutissat avatangiisiniittuunngitsut ittuunngitsut aatsitassiassallu oqimaatsut) g) Ingerlatsinermut akornusersuutaasinnaasut imaluunniit ajutoornerit imermut errortuivikumut aqqusersuutini allanngortitsisinnaasut pillugit paasissutissat h) Kinnikunik sinnikunilluunniit allanik kuutsinneqartunik toqqortaqarneq eqqaanerlu.
- Inatsisartunut ilaasortaq Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Randi V. Evaldsen, Demokraatit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Nikolaj Jeremiassen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Jens-Erik Kirkegaard, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Knud Kristiansen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Kelly Berthelsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Per Rosing-Petersen, Partii Naleraq 1. Siunnersuutip imarisaa siunertaalu Suliffeqarfinnik tunniussisoqartillugu sulisut inatsisitigut inissisimanerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 5. december 2008-meersoq IR Namminersorlutik Oqartussat suliassaqarfinnik tigusinerannut atatillugu sulisoqarnermut tunngasutigut apeqqutit aalajangersimasut pillugit inatsimmut ilaasuni suliassanut atorneqarsinnaasoq atorneqarsinnaasoq siunnersuutikkut erseqqissarneqarpoq.
- a) Suliffeqarfissuup piginnittuia suliffeqarfissuup nunami angerlarsimaffigisaani nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussisussaatitaanermik pisissaaffeqanngippat, b) nunamit nunamut nalunaarusiat isummaminnik paarlaateqatigiissutigineqarneq ajorput, tamanna Kalaallit Nunaanni pisussaallutik oqartussaasut kiisalu piginnittuittut suliffeqarfiup angerlarsimaffigisaani isumaqatigiissuteqartoqannginnerata nassatarisaanik, naak nunarsuarmioqatigiit akornanni akileraartarneq pillugu paasissutissanik paarlaateqatigiittarnermik isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq, imaluunniit c) piginnittuiusup akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani inatsisitigut inissisimanermi kukkusoqartuartarnera, akileraartarnermillu ingerlatsiviup suliffeqarfissuup tassani nr. 1-mut ilaatinneqarneranik nalunaaruteqareernerani.
- Taamatuttaaq napparsimasoq ilitsersorneqassaaq naammagittaalliutip Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunut saqqummiunneqarnissaanik, tamanna napparsimasup imaluunniit napparsimasumik siunnersuisartup tamatuminnga kissaateqarneq saqqummiuppagu, tak.§ 47. Imm. 2. Taamatuttaaq napparsimasoq piumasaqarnera naapertorlugu Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunut naammagittaalliornissamut periutsip pillugit ilitsersorneqassaaq, tamatumunnga ilanngullugit napparsimasoq aamma napparsimasumik siunnersortip oqaatitsigut imaluunniit nalunaarasuartaatit atorlugit suliassamik aalajangiisartunut saqqummiussinissamik pisinnaatitaaffiat pillugu, aammattaaq aalajangiisartut aalajangiinissaanut kingusinnerpaamik piffissaliussaq pillugu, tak.§ 48.§ 44. Naammagittaalliornissamut oqaatsit atorlugit ilitsersuisoqassaaq.
- 14-inik ukioqalereersimassalluni, 18-inillu ukioqalereersimassanani, 4) Ilinniartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, takuuk§ 15. Ilinniartoq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq, takuuk§ 19, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinnialersinnaanerminik akuerisaasimassaaq, takuuk§ 15. 5) Ilinniartoq efterskolimiitsilluni itilluni Danmarkimi ilaqutariinnut attaveqarfigisassaminut angajoqqaatut oqartussaassuseqartut toqqagaannut attaveqassaaq, takuuk§ 16. 6) Ilinniartoq siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit efterskolernissanut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5, imaluunniit paarlaaqatigiilluni ilinniariarnermut tapiiffigineqarsimassanani.
Sentence Syllables with count 302
- ) Kablunarsuin- Peregrinus, qvi Gróenlandiam patriam non habet,( takornartat Grønlandimiuunngitsut) Kaichsung- Dare( tunivaa) Kuekan- Fundere( kuivaa, imalt. Kuuppoq) Keisuin- Frustum Ligni( qisumineq) Kuesoctong- Tussis( quersortoq) Kogh- Cornu( nassuk) Kejanascaun- Frigus urget( qiianarseqaaq) Kamajachpung- Osculari( kunippaa) Kauctong- Pulsare( anaavaa, anaalerpaa) Kagilaa- Labium( qarloq) Keinanisung- Non( naagga, naamik) Keka- Clacus( kikiak) Kuggie- Ungvis digitis( kukik) Keinga- Nasus( qingaq) Kaksua- Jaculum( naaligaq) Kalouchta- Lorum( allunaaq imalt. iperaataq) Kichse- Videre( takuaa) Kalulisen- Asellus exsiccatus( saarullik panertoq) Keisachtagtong- Saltare( qissertaarpoq) Kasiilakaun- Satur( qaarsilavoq) Keinularon- Clamo( suaarpoq) Kanagsang- Tibia in pede( kanaaq) Kau- Frons-( qaaq) Kisaccaun- Calidum est-( kissarpoq) Keigerson- Plorare( qiavoq) Kakausiruk- Annuere( sikippoq, angerpoq) Keigutin- Dentes( kigutit) Kag- Cutis( ameq) Keiling- Caelum( qilak) Manni- Ovum( mannik) Mingakeisin- Piscis( aalisakkat)( nangitassaq)
- 2) ordbogit allallu paasissutissanik ujarlerfiit ukiuminnut naleqqutut atorsinnaassagaat aamma, 3) oqaaseqqortussusertik malinnaalluartumik aaqqissuussaasumillu annertusassagaat, 4) oqaaseqatigiit ilusilernerini oqaatsillu immikkoortuini malitarisassat pingaarnerit atuuffii oqaatsillu naanerisa allanngortittarneri ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 5) kukkuneqanngitsumik allannermi killiffilersuinermilu malittarisassat pingaarnerit ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 6) oqaatsinik atuinertik tunngavilersorsinnaassagaat allanullu siunnersuuteqarsinnaassallutik, soorlu ineriartortitsilluni allannermi, 7) ilinniariaatsit attaveqaqatigeeriaatsillu assigiinngitsut atorsinnaassagaat aamma 8) oqaloqatigisap inuttut tunuliaqutai apeqqutaatillugit naleqquttumik oqaatsinik atuillutik oqaloqatiginnissinnaassasut.
- Piffissap taassuma kingorna aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut akiliissutaasinnaapput, ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat ima kinguneqarpata naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaasa ikilisinneqarnerannik kinguneqarpata, takuuk siunnersuummi§ 7, imm. 2. Ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitai ima amerlatigilerpata, naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutai atorunnaarsinneqarlutik, aningaasaateqarfiup aningaasaatai Namminersornerusunut annertunerusumik akiliutigineqarsinnaapput ukiumi pineqartumi ukiunilu tulliuttuni naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutai atorunnaarsinneqarlutik ikilisinneqarpata.
- Aalisarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Aningaasaqarnermi Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut ikummatissanullu Pisortaqarfik, Sulisoqarnermi Aqutsisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutitigullu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat, Grųnlands Kommando, Politimestereqarfik, Pinngortitaleriffik, KNAPK, SIK, NUSUKA, KANUKOKA, DG-Fish( EU- Kommissioni), GrųnlandsBanken, Takornariaqarnermi Inuussutissarsiornermilu Siunnersuisoqatigiit, Nunatta Eqqartuussivia aamma Deloitte, Polar Seafood A/S kiisalu Royal Greenland A/S.
- i) assigiiaartuni pissutsit, nunarsuarmi sumiiffinnilu ingasattajaarutit, taaguutit differentialkvotientillu taakku annertusarnerat imminnullu atanerat j) polynomit tunngaviusumik atuuffii, angissutsit angissusaat atorlugit qasseriarluni gangiisinnaanerup atuuffii cosinus aamma sinus, integralit aalajangerneqarnikuunngitsut aalajangerneqarnikuusullu, f+ g, f- g aamma k·f ilanngunneranni naatsorsuinermi malittarisassat, paarlaassinermi ilanngutsitsineq, sisamanik teqeqqullit tunngaviusullu atuuffiisa imminnut atanerat, kaavittut annertussusiat aamma k) lineære differentialligninger af 1. orden, logistiske differentialligninger aamma 2. ordensdifferentialligningen y"= k aamma differentialligninginik ajornanngitsunik takussutissiorneq 3.3 Ilassutitut ilinniakkat Ilinniartut taamaallaat pingaarnertut ilinniakkat atorlugit ilikkagassatigut anguniakkat angusinnaassanngilaat.
- 1) atuartut tiimiisa amerlassusissaat, 2) atuartitsissutit tiimissaasa amerlassusissaat, 3) atuartitsissutini ataasiakkaani pikkorissaasarneq tunngavigalugu atuartitsissutillu akimorlugit ingerlatsisarnissanik aaqqissuussinerit, 4) sumiiffinni ataasiakkaani toqqagassat annertussusissaat, 5) atuarfimmi immikkut ittumik atuartitsineq, 6) perorsaaneq tunngavigalugu nammineq piumassuseq naapertorlugu sammisassatut toqqarsinnaasat annertussusissaat, 7) atuartut ukiumi atuarfiusunut inissitsiterneqarneri, 8) atuarfiup angerlarsimaffiullu suleqatigiinnerat, tak. imm. 4. 9) atuartup atuarnermini pissarsiai pillugit angerlarsimaffiit ilisimatinneqartarnerat, 10) ilinniartitsisut akornanni suliassat agguataarneqarnerat, 11) atuarnerup nalaani atuartunut tamanut sammisassaqartitsiniutit, aamma
- allaffissorluni aalajangiinikkut pisortat Imm. 3. Ingerlatseqatigiiffiit, suliffeqarfiit, ingerlatsineranni suliassat peqatigiiffiit, il.il. inatsisikkut imaluunniit suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut aqutsinermi allaffissorluni aalajangiinikkut inatsisaannut, pisortat ingerlatsinerat pillugu pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsiseqartitsinermi atuuttumi Inatsisartut inatsisaannut imaluunniit inuit malittarisassanut tunngavinnullu pillugit paasissutissanik nalunaarsuineq tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pillugu inatsiseqartitsinermut ilanngunneqarpata Ombudsmandi ilanngunneqarpata Ombudsmandi aalajangiisinnaavoq suliffeqarfiit pineqartut aalajangiisinnaavoq suliffeqarfiit pineqartut tamatuma annertoqataanik Ombudsmandip tamatuma annertoqataanik Ombudsmandip sulinerani pineqartunut ilaatinneqassasut.
- a) Suliffeqarfissuup piginnittuia suliffeqarfissuup nunami angerlarsimaffigisaani nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussisussaatitaanermik pisissaaffeqanngippat, b) nunamit nunamut nalunaarusiat isummaminnik paarlaateqatigiissutigineqarneq ajorput, tamanna Kalaallit Nunaanni pisussaallutik oqartussaasut kiisalu piginnittuittut suliffeqarfiup angerlarsimaffigisaani isumaqatigiissuteqartoqannginnerata nassatarisaanik, naak nunarsuarmioqatigiit akornanni akileraartarneq pillugu paasissutissanik paarlaateqatigiittarnermik isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq, imaluunniit c) piginnittuiusup akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani inatsisitigut inissisimanermi kukkusoqartuartarnera, akileraartarnermillu ingerlatsiviup suliffeqarfissuup tassani nr. 1-mut ilaatineqarneranik nalunaaruteqareernerani.
- aningaasanut killiussat atorneqartillugit§ 94-imi eqqartorneqartut ilisimasanut piumasaqaatit naammassineqarnissaat siunertaralugu aamma aningaaserivimmi kontoni nikinganernik imaluunniit nalinik naatsorsuinissaq siunertaralugu aningaaserivimmi kontotut ataatsitut suliarineqassapput, c) aningaaserivimmi konto, AML/ KYC-mi suleriaatsinut ilaasut eqqarsaatigalugit aningaaserivik nalunaaruteqartussaq pisussaavoq nr. 1-imi allaaserineqartutut kontomut pioreersumut naammassineqarsimasut AML/ KYC-mi suleriaatsit atornerisigut aningaaserivimmi kontomut AML/ KYC-mi suleriaatsit taamatut atornissaannut pisussaaffeqarpoq, aamma d) aningaaserivimmi kontomik ammaanermut piumasarineqanngilaq kontomik piginnittoq sullitatut paasissutissanik nutaanik, ilassutaasunik allannguisunilluunniit saqqummiussinissaa, peqqussutip taassuma malinnera ilanngunnagu.
Sentence Syllables with count 303
- Tele Post Center Nuuk, Arnatsiaq Amossen Anuni, Nini Mølgaard Tele Post Sisimiut, Anna Louise Olsen MDC Data, Jakob Peter Davidsen Ager Butik 99, Kaalannguaq Samuelsen Brugsen Nanortalik, Sigismund Johansen Post Greenland Tasiilaq, Anna Kuitsi Butik Inuk, Naduk Bech Grønlands Radio Center, Qillaq Noahsen Torrak Fashion Nuuk, Kristiane Poulsen Pisiffik Nuuk, Nasaitsorluarsuk Ivik Daorana Brugseni Nuuk, Lars Hendrik Egede, Torrak Fashion, Nivi Rasmussen Nielsen Brugseni Nuuk, Sara Christensen Pilersuisoq Nanortalik, Tove Katrine Egede, Minikka, Simigaq Petersen Pilersuisoq Alluitsup Paa, Pipaluk Nielsen Pilersuisoq Kuummiut, John Kristiansen Pilersuisoq Kullorsuaq, Beathe Petersen Pilersuisoq Qaanaaq, Puto Eipe Pilersuisoq Attu, Naasunnguaq Inugsugtok Pilersuisoq, Silas Jensen Pilersuisoq, Louise Brandt Pilersuisoq Saattut, Paneeraq Thygesen Brugseni Narsaq, Tina Ottosen Brugseni Nuuk, Aqqaluk Zeeb Fleischer Oliecompagniet, Mathilde Henningsen Brugseni Qaqortoq, Benigne Boassen Kristine Filemonsen, Brugseni Sisimiut
- Imm. 4. Peqqissaanermik suliaqartup napparsimasoq nammineerluni aalajangiisinnaassuseerussimatillugu, allaqquttussaanngitsumik toqujartortumik katsorsaanissap aallartinnissaa pilersaarutigiguniuk, imaluunniit pissutsini imm. 2-mi, nr. 2-mi taaneqartuni katsorsaanissap inuunermik sivitsortitsisinnaasup nangeqqinnissaa pilersaarutigiguniuk, peqqinnissaqarfimmi sulisup inuunermi naggammik piumasaqaateqartoqarnersoq misissussavaa, Inuunermi kingullermik piumasaqaatinut nalunaarsuisarfik- Livstestamenteregistret attaveqarfigissavaa, tak.§ 18. Imm. 5. Imm. 2, nr. 1 naapertorlugu inuunermi naggammik piumasaqaateqartup kissaataa peqqissaanermik suliaqartumut allanngortitassaanani atuuppoq, imm. 2-li, nr. 2 malillugu kissaateqarneq peqqissaanermik suliaqartumut najoqqutassiaannaavoq taassumalu suliarinninnissamik isumaliutersuutaanut ilanngunneqassalluni.
- Siunnersuutip illuatungaatigut akiliisitsiniarnermik suliami allaffissornikkut oqilisaanerit pisariillisaanerillu peqatigitillugulu illuatungaatigut suliat suliarineqarneranni qeratannginnerulerneq akiligassaqartullu ataasiakkaat inuttut atugarisaasa aallaviginerunissaat periarfissippai Akiitsoqartuusoq pisassaqartumit ilisarisimaneqareertuuppat, assersuutigalugu kommunimi ikiuisarfimmit sullinneqartutut, akiitsoqartuusup aningaasatigut inuuniarnerminilu atugarisai soorunami kommunip pisassaqartuussutut pisassarisat akiliisitsiniartarnermi oqartussaasumut akilersinniagassanngorlugit nassitsinissamut taarsiullugu naafferartumik akiliioraanissamik akiliinissamilluunniit kinguartitsigallarnissamik akuersisinnaaneranik naliliinermi tunngavissanut ilaatinneqarsinnaapput.
- Aalajangersakkami qularnaveeqqusiisinnaatitaanermut pissutsit maleruagassiuunneqarnissaat siunertarineqanngilaq, taamaallaalli taarsigassarsianut allanut aammalu pisinnaatitaaffinnut nalunaarsorsimasunut allanut naleqqiullugu qularnaveeqqusiisinnaatitaanermi inissisimanerup erseqqissarneqarnissaa siunertarineqarluni Imm. 2-mut Aalajangersakkamili uani aalajangersarneqarpoq, piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata illuutiminik aserfallatsaaliuisimannginnini iluarseqqinniarlugu taarsigassarsiaanit, tassalu piginneqatigiilluni nissiaatillit peqatigiiffiata nalinginnaasumik aserfallatsaaliuisussaatitaanera unioqqutinneqarsimappat, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu qularnaveeqqutaat akilerneqartussanik tulleriinnilersuinermi kingusinnerusumut inissinneqassanngitsoq.
- Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq- Suliassaqarfik 20- 24 Suliassaqarfik 20 Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Royal Arctic Line A/S-ip umiarsuaataanik sikusiorsinnaasunik, Irena Arctica-mik, Nuka Arcticamik aamma Naja Arctica-mik, piumasaqaatitaqanngitsumik umiarsuit naatsorsuutini nalingisut akilerlugit pisisinnaatitaanissamut pisisussaatitaanissamullu Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, tassalu ingerlatseqatigiiffik suliassamik ingerlatsinissaminut kisermaassisinnaatitaanerminik unioqqutitsissagaluarpat, akilersukkaminik unitsitigaluarpat, nammineq piumassutsiminik pinngitsaalisaalluniluunniit pigisaminik tuniniaatitaagaluarpat, imaluunniit akiliisinnaajunnaartutut nalunaarutigineqarpat, minnerpaamilli akilissavaat, umiarsuarsinermut taarsigassarsisitsisarfimmi akiitsut sinnerisut amerlatigisunik.
- 1) ilinniagaqarnermik aaqqissuussinermi taaneqarsimasunik pinngitsoorani naammassisassanik pingaarnerusunillu naammassisassanik suliarinninnermi imaluunniit immikkut sammisaq pingaarnerusumilluunniit naammassisassamik suliarinninneq ilinniagaqarnermi pineqartumi immikkut pisinnaasaqarfiulerpat, 2) ilinniagassanut tunngasunik suliaqarluni qaammammit ataatsimit sivisunerusumik suliamik sungiusarfimmiinnerni innerni, 3) ilinniagassanut tunngasunik suliaqarluni ilinniarfimmi allamiinnermi innermi, ilinniakkamut tunngatillugu pinngitsoorani ilinniarfimmiittoqartussaappat ittoqartussaappat ilinniagaqarnermullu aaqqissuussinermi taaneqarsimappat imaluunniit ilinniarfimmiinneq inneq ilinniagaqarnermi pineqartumi immikkut pisinnaasaqarfiulerpat, 4) ilinniagaqalernissamut pinngitsoorani misilitsittussaanermi.
- 3) Nammineerluni aallakaatitassiat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 25, imm. 1 aamma 2. 4) Kalaallisut aallakaatitassiat allat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak. imm. 3. 5) Aallakaatitassiortartunit allanit pisiarineqartussat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 20, imm. 4. 6) Aallakaatitassiat nutaarsiassat maannarpiarlu soqutiginartut ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, matumani aamma aallakaatitassiat nutaarsiassat maannarpiarlu soqutiginartut nammineerluni aallakaatitassiat ikinnerpaaffissaat, tak.§ 25. 7) Eqqumiitsuliorneq kulturilu pillugit aallakaatitassiat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 20, imm. 6. 8) Aallakaatitassiat meeqqanut inuusuttunullu immikkut sammitinneqartut ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 20, imm. 7. 9) Aallakaatitassiat ilinniartitsinermut tunngasut ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq.
- h) ilinniartitsissutip inissisimanera suleriaatsillu pillugit ilisimasatik takusinnaallugit, i) fysiki pissutsit, pisut siuliinik immikkoortunillu atuilluarsinnaassapput, j) fysikimi ajornartorsiutit allanngorarnerit sumulluunniit attuumassuteqanngitsut attuumassuteqartullu aammalu imminnut atanerit assigiit immikkut isiginiarlugit matematikki atorlugu allaaserinnissinnaassapput oqalliseqarsinnaassallutillu, k) fysikimi suleriaatsit periutsillu oqallisigisinnaassavaat, l) pitsaassutsikkut annertussutsikkullu misileraanerit aaqqissuussinnaassavaat, allaaserisinnaassavaat ingerlassinnaallugillu, m) misileraanerit allaaserineqartut pillugit allattuivinnik nalunaarusianillu suliaqarsinnaassapput aama fysikip assersuusiornikkut suliaqarfinni allani sammisanut tapersiisarneranik atassuteqartitsisinnaassapput.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Inuussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Ineqarnermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, KANUKOKA, KANUNUPE, NUSUKA, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, SIK, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarneq pillugu Ataatsimiititaliaq, Sumiiffinni Katersugaasiviit Kattuffiat, NUKAKA, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
Sentence Syllables with count 304
- Erniinnaartumik katsorsarneqarnissamik pisariaqartitsineq§ 10. Napparsimasoq paasissutissinneqareernikkut isumaqataalluni akuersinissaminut piffissap ilaanni piginnaassuseqanngikkallartoq imaluunniit ataavartumik piginnaassuseqanngitsoq imaluunniit suli 15-it inorlugit ukioqartoq, pissutsinik imaattunik atugaqarluni, erniinnaartumik katsorsarneqarnissaa pisariaqarluni, napparsimasoq uumaannassappat imaluunniit siunissaq ungasissoq isigalugu napparsimasup uumaannarnissaanut periarfissap pitsanngortikkumallugit imaluunniit katsorsartinnerup naammassinerani angusat annertuumik pitsanngoriaateqassasut, peqqinnissaqarfimmi sulisup katsorsaaneq aallaartissinnaavaa imaluunniit ingerlateqqissinnaavaa napparsimasoq imaluunniit angajoqqaatut oqartussaassuseqartoq, ilaquttat qaniginerusat imaluunniit angajoqqaatut sinniisoq akuersitinngikkaluarlugit.
- § 48. Inatsisartut peqqussutaat manna 1. august 2003 aallarnerfigalugu atortuulersinneqarpoq, taamaattorli tak. imm. 2- 4. Imm. 2.§ 13, imm. 1 aamma 2,§ 14, imm. 3,§ 15, imm. 2,§ 17, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 2, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 3, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 7,§ 20, imm. 5, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 22, imm. 3,§ 25, imm. 2,§ 27, imm. 3,§ 31, imm. 1, nr. 6,§ 31, imm. 2,§ 33, imm. 2,§ 39, imm. 4,§ 40, imm. 1, nr. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 46, imm. 3,§ 47, imm. 6 aamma§§ 48-49 atuuttuulissapput 1. august 2002. Imm. 3. Immikkut atuartitsisarnerup tamarmiusup kommuninut nuunneqarnissaanut perorsaanikkut, aaqqissuussaanikkut aningaasatigullu tunngavissat pigineqalerpata§ 14, imm. 1 aamma 2 Naalakkersuisut tamanna pillugu nalunaarusiornerisigut atortuulersinneqassapput.
- Aalajangersakkami pineqartoq tassaavoq ukiumi isertitsiviusumi siusinnerusumi amigaartoortutit isertitanit akileraarutaasussanit ilanngaataasinnaanngitsut ukiumi isertitsiviusumi ingerlasumi ukiumiluunniit isertitsiviusumi kingusinnerusumi, Ikisisut qularnaveeqqusiinermut Aningaasaateqarfia imm. 1 naapertorlugu aningaaserivimmut ajornartorsiortumut imaluunniit aningaaserivimmut ingerlaqqittumut akiliisimatillugu, qularnaveeqqusiisimatilluguluunniit imm. 1 malillugu akileraarutaasussaanngitsunik akiliuteqarnermik nassataqarsinnaasumik, aningaaserivillu ingerlaqqittoq tamatuma kingorna sulianik nutaanik aallarniippat, ukiumi aningaasarsiorfimmi siusinnerusumi amigartoorutit ukiumi isertitaqarfiusumi pineqartumi kingusinnerusukkulluunniit ilanngaataasinnaanngillat.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 26. april 2007-meersukkut IR allangortinneqartumi, kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 20, 18. november 2010-meersukkut IR allanngortinneqartumi 66, imm. 3,§ 75, imm. 2 aamma 4,§ 76, imm. 1 aamma 5,§ 78, imm. 1,§ 81, imm. 2, 3 aamma 5,§ 82, imm. 1,§ 100, imm. 1,§ 109, imm. 1,§ 112, aamma§ 114, imm. 1, Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 2. november 2006-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 18. maj 2010-meersukkut IR kingullermik allanngortinneqartumi§ 34, imm. 1 aamma§ 56, imm. 1, aamma Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 2. november 2006-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 5, 26. april 2007-meersukkut IR kingullermik allanngortinneqartumi§ 9 naapertorlugit aalajangerneqarput:
- Inuit ataasiakkaat pisortallu soqutigisaasa annertuumik eqqarsaatigisariaqarnerat pissarsiarineqarsinnaalernissaannut killiliussamik sivitsuinermut pissutaasinnaasoq soorlu tassaasinnaavoq naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaalu, naalagaaffiup nunanut allanut politikkikkut aammalu nunani allani aningaasaqarnikkut soqutigisaat, pisortat inuillu aningaasaqarnikkut soqutigisaat, tassunga ilanngullugit atortorissaarutitigut periutsitigullu aaqqissuussinerit pillugit paasissutissat illersorneqarnissaat, pisortat nakkutilliinerat, pilersaarusiornermut malittarisassaqartitsinermullu tunngasut kiisalu akileraartarnikkut akitsuusiisarnikkullu inatsisit naapertorlugit iliuutsit aammalu allaffigisaqattaannerit eqqartuussivinni atugassat imaluunniit eqqartuussisoqarnissaanik aalajangerniarnermi eqqarsaatersuutit.
- § 2. Atuartitsinermi angusimasanik ilinniarnermut allamut nuussisinnaanissamut tunngavissiisumi pineqarpoq, 1) fagini ilinniarnertuunngorniarfimmi atuartitsiviusuni allanilu ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniagassatut pilersaarutit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat naapertorlugu ingerlanneqartuni faginilu allani kalaallit danskilluunniit oqartussaasuinit ilinniarnertuunngorniarfinni qaffasissutsinut A, B-mut C-mulluunniit inissinneqarsimasuni atuartitsineq, 2) nunat avannarliit arlaannit Savalimmiuniillu aamma Ålandimit ilinniarnertuunngorniarfinni atuartitsineq, imaluunniit 3) fagini ingerlatanilu allani nr. 1-imi 2-milu taaneqartunit allaanerusuni atuartitsineq, tamatumani Naalakkersuisut rektorimit tamatuminnga inassuteqartoqarneratigut suliatigut tunngaveqarluni taamatut aalajangiippata.
- Isumalluutinik atuinermi iluanaarutinit akitsuut§ 6. Pisanik inummut pingajuusumut tunniussinermi imaluunniit Kalaallit Nunaannit annissinermi akitsuut tunisinermi akiusup 5 procenterissavaa, aalisagaqatigiit kvartali annissiffiusoq tunniussiviusorluunniit kvartalinik marlunnik sioqqullugu tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 12 kr.-iuppat angineruppalluunniit, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 2. Aalisagaqatigiit kvartali annissiffiusoq tunniussiviusorluunniit kvartalinik marlunnik sioqqullugu tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 17 kr.-init angineruppat, akitsuutip procentia aalisagaqatigiit tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 17,00 kr.-i qaangerlugu koruunit aallartinneri tamaasa 1 procentpointimik qaffattassaaq, tak. imm. 4. Imm. 3. Akitsuutip procentiata 17,5 procent qaangissanngilaa.
- 1) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 15 malillugu misissueqqaarnissamut akuersissummik peqartunut, 2) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 16 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut akuersissummik peqartunut, 3) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 49 malillugu ilisimatusarluni misissuinissamut akuersissummik peqartunut, aamma 4) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 33 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissaq piiaanissarlu ataatsimoortillugit UR imaluunniit immikkoortillugit aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummik peqartunut.
- Angakkorsuit Nipaallunga eqqaamasaannarpara kalaallit inuusitoqaat tupinnartutut nalilertarpara qamuuna nakuussusiat tupinnartumik nukittullutik inuuneq atorsimagaat malugaara Inuunerup artornangaassusia tamassa perorsarfiat sioorajuarnerup pissusia tamassa inuunerisaat nukittussuseq, sapinngissuseq piginngikkunikku, toqussapput tassa Tamakku" anersaat" silap pigisai ilaat nalunartorsuit angakkuulluartup ujartuagai ilaat ersinartorsuit piginnaasanut, tupinnartunut atorluagaapput angakkorsuarnit Tamakku" kalaallit angakkorsuit" anersaakkut pissarsuit ataqqinangaarput tusaamallugit qamuuna nukittoorsuit piginnaaneri, tupinnartumik atorluagaapput, tamarmik isaanni Ilimmartaraangamik qaqqarsuit akornini timmisaraat ikinngutigaallumi" pissaanerit" amerlanerit nalusaat ujarsimavaat, pimoorullugit sapersajuitsut, ilaat ersinartut 2001
- 28 Kaanneq nunami nalliuppat, toqorarneq nalliuppat, karrit uutat karrillu amikkakut, pillertat piaqqat pillertallu inertut nalliuppata, qinngarsortaasa annikilliortippatigik nunami illoqarfigisaanni, nalliuppata perluit nalinginnaat, nappaatit nalinginnaat, 29 taava tussiutit tamaasa, qinnutit tamaasa piumaartussat inummit nalinginnarmit innuttannillu Israiilikkunnit tamanit, nalinginnarmit perluutiminik erloqissutiminillu nalujunnaarsumit assanilu siaarlugit illup matuma tungaanut, 30 illit qilammit najukkamit ineqarfinnit tusarumaarpatit isumakkiillutillu, nalinginnarlu tuniumaarpat ingerlavigisai tamaasa missiliorlugit, uummataa ilisimagakku, illit kisivit inuit qitornaasa uummataat ilisimagakkit, 31 illit mianereqqullutit aqqutigeqqusatit ingerlavigalugit ullut nungullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik.
Sentence Syllables with count 305
- Meeraq seeqqoqqasoq isigaara Meerannguaq tupallunga isigaara aqqusernup sinaani seeqqoqqasoq Niaqquni nakangatikkaa takuara nikallungarpaseqisoq Inuit uivertorsuit akornanni soqutigineqanngivippoq Sumi tamaani ulapaarfioqisumi qiviarneqanngivippoq Sila tarrajuppoq perserusaarluni Meeraq isigisara ersigunnaangajattarlugu Eqqarsaatigaara sooq tiguniarneqannginnersoq Akuerinagu tamanna pisoq pissusissamisuunngivissoq Inuiaqatigiit taama ingerlalersut akuerineqarsinnaanngilaq Sumiginnaanerit amerlatseqisut taamaaginnarsinnaanngilaq Meerannguaq ornilerpara aliasuillunga Ungasianiit suaartalerpara orneqqullunga Pisara qivianngilaq soqutigerpasinnanga Suaartagara qissiminngilaq tusaagunarnanga Meerannguaq isigisara soorlumi allanngortoq Tikikkiartornerani paasivara poorsuaruna qernertoq 01/12-2002
- Ukiumi aningaasarsiorfiusumi taaneqartumi Paarsisoqarfinni assigiinngitsuni isertitanit tamanit aningaasartuutit ilanngaatigereerlugit( tassannga tunisinermi akileraarut katillugit angissuseqarpoq 28.172 kr, tassa Kujataani 11.721 kr., Avannaanilu 16.451 kr.) sinneqartoorut paasineqarpoq, naalakkiutigineqartutut aningaasaateqarfimmut sillimmateqarfiusumut inummut ataatsimut 33 ørimik angissusilimmik ilisassat ilanngaatigereerlugit, Kalaallit Nunaanni niuertoqarfiit aningaasaat tamakkerlugit 25.025 kruuninik angissusilik,( Kujataani 9440 kr. Avannaanilu 15.585 kr.), taakkunanngalu inunnut malittarisassat malillugit pissalinnut, aallaasisiutissatut illuliornermilu ikiuutissatut siumoortillugit tunniussisoqareerneragut, aningaasat katillugit 24.076 kruunit agguuaanneqarput( aggornersianik taaneqartartut), tassa Kujataani 8993 kruunit Avannaanilu 15.083 kruunit.
- § 4. Nunat allamiut aalisariutaanni Kalaallit Nunaata imartaani aalisartuni aammalu umiarsuarni Kalaallit Nunaata imartaaniinnerminni innerminni nioqqutissanik akitsuuteqanngitsunik nassataqarnissa-minnut akuerineqarsimasuni, umiarsuup inuttaanut ataatsimut ullormut unnuamullu ataatsimut amerlanerpaamik ulluni 28-ni naatsorsuullugu nassarneqarsinnaapput viinni 1 literi, imaluunniit hedviinni 0,5 literi, imaluunniit imigassaq kimittooq 0,25 literi, imaluunniit immiaaq-qat 2 literi aamma tupanit nioqqutissiat 40 g. Imm. 2. Umiarsuarni inuttaasut, imm. 1 naapertorlugu nioqqutissanik akitsuuteqanngitsunik pissarsisimasut, akitsuuteqarfiusumit aallarnissartik pissutigalugu umiarsuarmit niusimasut nioqqutissanik akitsuuteqanngitsunik§§-ini 1-imi 3-milu annertussusissamut aalajangersakkat annertoqataannik, nassataqarsinnaatitaapput.
- Imm. 3. Naalakkersuisut Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap suleriaasia aamma Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aamma Unamilleqatigiinnermik Nakkutilliisoqarfiup sulinerannut malittarisassat sukumiinerusut, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap ilaasortassaasa toqqarneqarnissaannut inassuteqaatit, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap siulittaasuata inassuteqarneratigut Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliami ilaasortat qinigaaffiup naannginnerani soraarsitaanissaannut malittarisassat kiisalu ataatsimiititaliami ilaasortat akissarsiaqartitaanissaat pillugu malittarisassat Inatsisartunut Naalakkersuisunullu il.il. ilaasortat akissarsiaqartitaanerat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akissarsiaqartitaanissaannut malittarisassat aalajangersassavaat.
- a) aningaasanik nuussinerni, akiliisup akiliinermik isumaginnittua Naalagaaffiit Niueqatigiit iluanni inissisimatillugu, artikel 6-imi paasissutissat piumasarineqartut malillugit b) aningaasanik nuussinerni, akiliisup akiliinermik isumaginnittua Naalagaaffiit Niueqatigiit avataanni inissisimatillugu, akiliisoq pillugu paasissutissat tamakkiisut artikel 4-mi aalajangersagaasut, imaluunniit taamaanngippat artikel 13-imi paasissutissat piumasarineqartut malillugit aamma c) ataatsimoortitsilluni UR nuussinerni, akiliisup akiliinermik isumaginnittua Naalagaaffiit Niueqatigiit avataanni inissisimatillugu, akiliisoq pillugu paasissutissat tamakkiisut artikel 4-mi aalajangersagaasut, taamaattorli taamaallaat ataatsimoortitsilluni UR nuussinerni, imaanngitsoq nuussinerni ataasiakkaani taakku tassani ataatsimoortinneqarsimaneranni UR.
- Ilutigisaanik oqaatigineqassaaq, Pisortat nalunaarsuiffii pillugit inatsimmi nr. 294, 8. juni 1978-imeersumi IR malittarisassat meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatinik pissarsiniarnermut atatillugu atuutinngimmata, tamatumunnga pissutaavoq pisortat, suliffeqarfiit il.il. meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatinik piniartut taakku tiguneranni paasissutissanik aaqqissuussaasumik nalunaarsuiffinnut elektroniskiusunut allanulluunniit ikkussisussaanngimmata, tak. Pisortat nalunaarsuiffii pillugit inatsimmi§ 1. Tamatumunngalu atatillugu siunnersuummi§ 4-mi takuneqarsinnaavoq meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik pissarsiniarnermi paasissutissat pissarsiarineqartut atorneqareerniariarpata suujunnaarsinneqassasut, taamaammallu paasissutissat soorlu assersuutigalugu qarasaasiat atorlugit nalunaarsuiffinni toqqorsimatinneqassanatik.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermut Naalakkersuisoqarfik, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, KANUKOKA, kommunit, KNAPK, KNQK, Kalaallit Nunaanni Uumasut Ikinngutaat, Inuussutissalerinermut Aqutsisoqarfik, Nunatta Eqqartuussivia, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat aamma S. I. K. Allannguutissatut siunnersuutip kalaallisut allassimanerani kukkusimanerit pissutigalugit marloriarlugu tusarniaassutigineqarsimavoq.
- Nipilersornermik piginnaasat( nipilersornermik atuagarsorneq oqaluttuarisaanerlu) a) kalaallit nipilersuutaannit, nunarsuarmi kitaamiut eqqumiitsuliorlutik nuannarineqartunillu nipilersuutaannit nipilersukkat immikkoortui nipilersukkallu, tassunga ilanngullugit inuiaat nipilersuutaat aamma nunarsuarmi kitaamiuunngitsut nipilersuutaat b) nipilersornerup oqaluttuarisaanera nipilersornermilu kulturi, c) nipilersornermik sammisat minnerpaamik marluk aamma nipilersornermiktusagassialerinermik suliniut ataaseq d) nipilersornermi tunngaviit, nipilersornermik ilinniarneq, tusarnaarnermik ilinniarnermik aamma nipilersorneq pillugu atuagarsorneq, e) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu nipilersornermik nalilersuineq, f) tusagassiuutit nipilersornermilu teknologii aamma g) nipilersukkatut toqqakkanut tunngatillugu atuakkat.
- Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu maleruagassat ilaatigut aalajangersakkanik imaattunik imaqarsinnaapput 1) Tunngaviusumik sullitanut attaveqarnermi qanorluunniit ittumi allakkatigut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, isumaqatigiissusiassap ilusissaanut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarnerat, sullissisup paasissutissiisussaatitaanera, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatigineqartussanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, matumani ilaallutik isumaqatigiissummi piumasaqaatit imassaanni piffissap pituttorsimaffiusussap, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumut ilisimatitsinissap, qularnaveeqqusiinissap, taamaatitsinissap aammalu ilaatigut atuisup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu attaveersinerup sivisunerpaaffissaanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat.
- 1) ilaasortat 4-t Aningaasaqarnermut Naalakkersuisumit inassutigineqartut, 2) ilaasortat 2-t kommuninit ataatsimoorullugu inassutigineqartut, 3) ilaasortaq 1 Ilisimatusarfimmit inassutigineqartoq, 4) ilaasortat 1 Pinngortitaleriffimmit inassutigineqartoq, 5) ilaasortat 2-t Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffianit( SIK), Atorfillit Katuffianit( AK), Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut IR Kattuffianit( IMAK), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffianit( NPK), Peqqinnissaq Pillugu Kattuffianit( PPK) aamma Ilinniagartuut Kattuffiannit( IK/ ASG) ataatsimoorullugu inassutigineqartut, 6) ilaasortat 1 Sulisitsisunit inassutigineqartoq, 7) ilaasortat 2-t aningaaserivinnit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunit imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartunit inassutigineqartut, 8) ilaasortat 1 KNAPK-mit inassutigineqartoq.
Sentence Syllables with count 306
- - Isumaqarpunga nalunaarusiaq apeqqutini qitiulluinnartuni kukkusumik inerniliiffigineqartoq, apeqqutit qitiusut tassaammata Danmarkip qitiusumik inatsisaata 1953-imi allanngortinneqarnerani kalaallit qanoq pineqarsimanersut, aamma kalaallit isummernissaminnut naammattunik tunngavissaqarlutik isummersimanersut qitiulluinnarmat, tassanilu nalunaarusiap inerniliinera imaalluni Danmarki kukkuneqanngilluinnartumik iliuuseqarsimasoq, aammalu kalaallinut inussiarnisaarnertut oqaatigalugu Danmarkip taamaaliortariaqarsimaneratut oqaatigineqarluni, naak nalunaarusiami aamma ersersinneqaraluartoq periarfissat tamarmik kalaallinut saqqummiunneqarsimanngitsut, taamanikkummi Kalaallit Nunaata Danmarkimut akulerutivinnissaanik aalajangernerup kingunerisa sunniutai ullumikkut suli malunnarput, Kuupik Kleist oqarpoq, nangillunilu:
- • Sulisunik ataasiakkaanik qaammammut ataasiarluni ilitsersuisarneq+ qaammat ataaseq allorlugu sulisunik tamanik ilitsersuisarneq+ tassanngaannaq ajutoornermik nalaanneqarnermi immikkut ittumik ilitsersuisarneq• Ukiumut ataasiarluni akeqanngitsumik angalatitsisarneq• Sapaatip akunneranut ataasiarluni sulisut tamarmik nalunaaquttap akunnerani ataatsimi eqaarsaatinneqartarnerat imaluunniit sapaatip akunneri tamaasa CSR-imut nalunaaquttap akunnerani ataatsimi peqataaneq• Ukiumut ataasiarluni Nuummut paasisassarsiorneq, pisariaqartinneqarpallu Danmarkimi kommunit ilaanni suleqatinik suliamut tunngasunik paarlaasseqatigiinneq imaluunniit sullivinnik paarlaateqatigiinneq• Killissaleriikkamik atorfinitsitsinermik neqerooruteqarneq( ajornanngippat aningaasanik ukiumut ataasiarluni tigusartagassnik neqerooruteqarluni).
- Naalakkersuisut siulittaasuat aamma pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoq Kim Kielsen Ineqarnermut attaveqatigiinnermullu naalakkersuisoq Simon Simonsen, siulitaasup tullia Aningaasaqarnermut, sulisoqarnermut akileraarutinut akitsuutinullu naalakkersuisoq, Pele Broberg Isumaginninermut, ilaqutariinermut inatsisinullu naalakkersuisoq Anthon Frederiksen Inuussutissarsiornermut niuernermut nukissiuuteqarnermullu naalakkersuisoq Aqqalu Jerimiassen Aatsitassanut suliffeqarnermut nunamut namminermut aamma inatsimmut tunngaviusussamut tunngasunut naalakkersuisoq Vittus Qujakitsoq Peqqissutsimut ilisimatusarnermullu naalakkersuisoq Doris Jakobsen Jensen Ilinniartitaarnermut, kultureqarnermut ilageqarnermut aamma nunanut allanut naalakkersuisoq Vivian Motzfeldt Aalisarnermut piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoq Erik Jensen
- Naalakkersuisut siulittaasuat aamma pinngortitamut avatangiisinullu naalakkersuisoq Kim Kielsen Ineqarnermut attaveqatigiinnermullu naalakkersuisoq Simon Simonsen, siulittaasup tullia Aningaasaqarnermut, sulisoqarnermut akileraarutinut akitsuutinullu naalakkersuisoq, Pele Broberg Isumaginninermut, ilaqutariinermut inatsisinullu naalakkersuisoq Anthon Frederiksen Inuussutissarsiornermut niuernermut nukissiuuteqarnermullu naalakkersuisoq Aqqalu Jerimiassen Aatsitassanut suliffeqarnermut nunamut namminermut aamma inatsimmut tunngaviusussamut tunngasunut naalakkersuisoq Vittus Qujaukitsoq Peqqissutsimut ilisimatusarnermullu naalakkersuisoq Doris Jakobsen Jensen Ilinniartitaarnermut, kultureqarnermut ilageqarnermut aamma nunanut allanut naalakkersusoq Vivian Motzfeldt Aalisarnermut piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoq Erik Jensen
- Naalagaaffiup suliffiutaani inuit akileraarutaat aamma naligiissaatariaqarput 3. Innuttaasumut ataatsimut kommunimut akileraarutip qaffanneqarneranut sunniutai, kommuninut tamanut assigiikannertariaqarput 4. Inuiaqatigiit agguataarnerisa aallaaviginerat ukioqassuseq malillugu immikkoortunut aggornilersorneqassapput, taamaalillutik kommunip aningaasartuutaannut annertunerusumik naapertuutilissallutik 5. Isumaginninnermit/ sananeqarneranut aallaaviusut taamatuttaaq inerisarneqassapput, taamaalillutik kinaassusersiunngitsumik paasissutissanik toqqammaveqassallutik 6. Isumaginninnermit/ sananeqarneranut aallaaviusut maannakkut aallaaviusunit sisamaasunit aallaavinnik amerlanerusunik toqqammaveqartariaqarput, taamaalilluni iluseritinniagaq aallaavinnik ataasiakkaanik allannguinermi malussarissuussanngilaq.
- Peqqussutissatut siunnersuut aallaaveqarpoq Inatsisartut 2006-imi ukiuakkut ataatsimiinnerannut atasumik aalajangiiffigisassatut siunnersuuteqartoqarneranik, oqaluuserisassani UKA 2006/55-tut siullermeerlugu saqqummiunneqartumik, suliffeqarfimmik ingerlatsinissamut tunniussisoqartillugu sulisartut inatsisitigut tunngaveqartunik illersorneqarsinnaalernissaat siunertaralugu maleruagassiortoqartariaqartoq pillugu, aappassaaneerneqartumillu Inatsisartut 2007-imi ukiakkut ataatsimiinneranni, ullormut oqaluuserisassani UPA 2007/10-tut, tassanilu paasineqarluni Danmarkimi suliffeqarfinnik ingerlatsinissamut tunniussisoqartillugu inatsit atuuttoq Kalaallit Nunaanni atortuulersinneqarsinnaanngitsoq, aammalu sulisartut suliffeqarfinnik ingerlatsinissamut tunniussisoqartillugu illersorneqarnissaat inatsisitigut aalajangersaavigineqarsimanngitsoq.
- a) aningaasaqarnermi atuagarsorneq periutsillu b) aningaasaqarnermi immikkoortut taakkulu ataqatigiinnerat, c) nunat naatsorsuusiorneranni taaguutit aamma siamasissumik aningaasaqarnermi kisitsisit tunngaviit, aningaasaqarnermi oqimaaqatigiissitsinermi ajornartorsiutit tassunga ilanngullugit avatangiisini unammilligassat, d) aningaasaqarnermi politikkit pingaarnerit aamma siamasissumik aningaasaqarnermi saqqummiussat, e) niuernermi atuagarsornerit, nunat tamat akornanni niuerneq nunallu tamat akornanni suliassani agguaassineq, nunat tamat akornanni aningaasaqarneq pillugu suleqatigiinneq aamma aningaasaqarnermik ataatsimoortitsinermi UR qaffasissutsit assigiinngitsut, f) aningaasaqarnermi ineriartorneq, akit allanngorarnerisa ingerlasarnera aamma nunat akornanni akit allanngorarnerisa siammarsimanerat, 166
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit, 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
- 2) isumaqatigiissummut ilaappat ilusitigut imaluunniit nutaaliornikkut aaqqiinerit, 3) sullissinissaq pillugu periaatsitigut immikkuualuttortalersuutit imaluunniit piumasaqaatit atugassarititaasullu neqeroortitsinermi pappiarartat naammaginartumik eqqoqqissaartuunersut aalajangiunneqarsinnaanngippata, 4) tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarpata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit neqerooruteqartitsinissamut piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermut toqqaaneq pillugu noqqaaneq akuerineqarsinnaanngippat, tak.§ 4, imm. 7, imaluunniit 5) pisiassap eqqarsaatigineqartup 1 mio. koruunit nalinganit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
Sentence Syllables with count 307
- Imm. 4. Avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissummi qinnuteqarnermi tunisassiorfinnit, nioqquteqarfinnit il.il. allanit tunisassiat pineqarpata taakkununnga akuersissutinut uppernarsaatit qinnuteqaammut ilanngunneqassapput, tak. imm. 3.§ 3. Suliffeqarfinnut/ piginneqatigiiffinnut pilersinneqalersunut qinnuteqarnerup kingorna Aalisarnermut Suliffissuaqarnermullu Naalakkersuisoq avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissuteqarallarsinnaavoq, tassa avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissutivik uppernasaateqartussaammat, tak.§ 2.§ 4. Avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissummut aalajangiinissami paasissutissani pingaarutilinni eqqunngitsumik nalunaaruteqarsimatillugu, taamaaliorneq akuersissummik arsaagaanermik aamma/ imaluunniit piffissami aalajangersimasumi suliffeqarfiup avammut tunisaqaqqusaajunnaarneranik kinguneqarsinnaavoq.
- suleriaasissaanik suliarinninnissami piumasaqaatit taakku malinneqarnissaat tamakkiisumillu akuerineqarnissaat pillugu Naalakkersuisunit uppernarsaammik inatsisissatut siunnersuutip matumani pineqartup aappassaaneerneqarnerani tigusaqarnissani ataatsimiititaliap kissaatigaa, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 22, imm. 1-2. Suleriaasissap suliarineqarneranut atatillugu siulersuisut siumoortumik pituttorlugit piumasaqarfigineqartariaqanngitsut Naalakkersuisut isumaqassagaluarpata inatsisissatut siunnersuutip pingajussaaneerneqarnissaanut allannguutissatut siunnersuut aqqutigalugu piumasaqaatit siuliani taaneqartut ukiumoortumik UR nalunaarusiap imassarisaanut siulersuisunilu ilaasortat nalilerneqartarnerannut ilannguteqqullugit ataatsimiititaliap Naalakkersuisut qinnuigissavai.
- " Inatsisissatut siunnersuutip immersugassatut suliaanerani, tamatuma kingorna suliassaqarfinni arlalippassuarni malittarisassanik erseqqinnerusunik aalajangersaasoqartussaammat aammalu akuersissutinut ataasiakkaanut atugassarititaasussat immikkut isumaqatiginninniutigineqartartussaallutik, aammalu aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi piumasaqaataammat aatsitassanik ikummatissanillu ingerlatsinermi oqartussaasut suliarinninnissaat ataatsimoortunngorlugu UR ataatsimut ingerlanneqassasoq, ulluinnarni ingerlatsinermi oqartussaaffiit agguataarneqarnerisa ersernerlulernissaannut periarfissiisoq ersarilluinnarpoq, tamatumalu kingunerisaanik ingerlatsiviup aalajangiussassat pisariaqartut piffissaq eqqorlugu aalajangiussinnaajunnaarlugit sulianik naleqqutinngitsumik suliarinnittoqartalersinnaavoq.
- Imm. 4. Naalakkersuisut aningaasanut inatsisip suliarinerani missingersuusiornermi maleruagassanik malittarisassat aalajangersassavaat§ 17. Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinni Namminersorlutik Oqartussanit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit pigineqartuni aningaasaliinissamik qularnaveeqqusiinissamilluunniit allatulluunniit aningaasatigut iluaqusiinissanik pingaarutilinnik siunnersuutinik qinnuteqaatinilluunniit ataatsimiititaliap suliarinninnerani atugassatut ingerlatseqatigiiffimmit pineqartumit, pisariaqarpat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsimmi ingerlatseqatigiiffiulluunniit malittarisassaanni periarfissiissutaasut atornerisigut, paasissutissanik erseqqinnerusumik nalunaakkanik pissarsiniarnissamik Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaata Naalakkersuisut peqqusinnaavai.
- 1) immikkut pisuni, uumassusilinnik ilisimatuut siunnersuinerat angallatinut ataasiakkaanut pisat annertunerpaaffissaannik akuerisaasumik aalajangersaanissamut pissutissaqartitsinngikkaangat, kalaallit angallataat atorlugit aalisarnermi, 2) qaleralinniarnermut, saattuarniarnermut saarullinniarnermullu, kalaallit angallataat atorlugit aalisarnermi pisassat aalisarneqarsinnaasut angallatinut Kalaallit Nunaanni nalunaarsorneqarsimasunut ataatsimoorussaappata, 3) imartani Kalaallit Nunaata aalisarnikkut oqartussaaffigisaani nunani allamiut angallataannik aalisarnermut, pisassat aalisarneqarsinnaatitaasut nunap angerlarsimaffigisap pineqartup angallataanut ataatsimoorussassaatillugit, imaluunniit 4) imartani Kalaallit Nunaata aalisarnikkut oqartussaaffigisaani misileraalluni aalisarnermut, angallatip nunamit suminngaanneernera IR apeqqutaatinnagu.
- SIK, Sulisitsisut( GE), NUSUKA, KANUKOKA, Naalakkersuisut Siulittaasoqarfiata Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassarsiornermik Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik aammalu Naalakkersuisut tusarniaatillutik atortagaat.
- § 40. Ilinniagaqartut ilinniaqqinnissamut piareersaataasumik ilinniarnermik, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniarnermik imaluunniit bacheloritut ilinniarnermik naammassineranut atatillugu Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisamut akiliunneqarlutik angalasinnaatitaasut, tak.§ 35, imm. 2, aamma Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliunneqarsinnaatitaasut, ilinniarnerminnik naammassisaminnut atatillugu ilinniarnermik nutaamik ingerlaqqillutik sivitsuisut, tak.§ 35, imm. 1, naggatit aappaat, angalanernik pineqartunik nuussisinnaapput,§ 39, malillugu siumut utimullu angalanissanngorlugu.
- Aammattaaq suliffeqarfiup kommuninit pigineqartup illuutinik, inissianik, aqqusinernik il.il. suliffeqarfiup allamut pisussaaffiinut qularnaveeqqusiisinnaanermut kommunalbestyrelsip taamaallaat akuersisinnaanera aalajangersakkap imm. 1-iani aalajangersarneqarpoq, tassani qularnaveeqqusiinerup il. il. sanaartornerup, pisinerup nutaanilluunniit illuliornernut, allaffiit illutaannik sanaartornernut, atuarfinnut, meeqqerivinnut, ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut, umiarsualivinnut, mittarfinnut il. il. aningaasalersorneqarneranut atorneqarneranni Imm. 2-mut Akuersissuteqarsinnaanermi atuisut akiliutaasa, pisortat aningaasartuutaasa annikillisat, imaluunniit kinguneqaataasumik pisortat isertitsissuteqarnerussutaasa minnerpaamik sanaartornermut, pisinermut, sananermut il. il. attuumasunut aningaasartuutinut aningaasaliissutigineqarsinnaanerat tunngavissaatinneqarpoq.
- Aalajangiisartut siunnersuutigaat siunnersuummi nakorsap unitsitsisup aamma tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nakorsaanerup akornanni immikkoortitsisoqarnissaa, aammattaaq inatsimmi ersersinneqassasoq nakorsap unitsitsisup nakkutigissagaa inatsimmi napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinermut piumasaqaataasut eqqortinneqarnerat, tamatumunnga ilanngullugit nakorsap misissuereerluni nappaatigisatut ilimagisaa, napparsimasut silaqassutsimigut qanoq inissisimanera aamma pissutsit nakorsamit tapersiisut, tassa inatsimmi§ 6, normu 1-imi( nakorsartittariaqarnermut ersiut) imaluunniit normu 2( ulorianassutsimut ersiut) taakkua naammassineqarsimanersut, taamatuttaaq nakorsaaneq tigusisoq aalajangiissasoq, ilumut napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissamut piumasaqaatit naammassineqarsimanerannut tunngatillugu.
- Apeqqutinik nalornisunik pilersoqalerpoq inunngortumut Malunnanngivissut ingerlapput ullut nuissatut sukkalisaaqalutik utaqqisaqarnatik uumasunik pisarnertut maani ingerlasunik" Inuuneq nutaaq" perorsaligaq, pamersaligaq pequffarivik, qununngivivik pequffaseraangami kakkavivik Allatut tassa pisussaanani inuuninnguarminik nammalluni ingerlavoq ippulluinnarlugu silarsuaq manna malersorlugu" Inuuneq nutaaq" talinnguani niunnguani qajassuunnagit atortarlugit pisartut tamaasa malersorlugit Maannali tassa utoqqalilerpoq aqqut atukkani paasinagu ullut atukkani paasinagit aqqunni qatsulluinnarlugu" Inuuneq nutaaq" utoqqalivoq, silattornikoq nalunnginnami uniinnaruni quperlunnguartut toqussalluni Qimatsissagutsigu pinngortitaq inunnut naleqqulluartorsuaq tupinnartumik kusanassusilik tupinnartumillumi pissaanilik ila, sianeeq!
Sentence Syllables with count 308
- Utoqqalinersiutillit inuussutissarsiorsinnaajunnaarnersiutillillu 1991-imut akileraarutitigut ilanngaatissaasa angissusilerneqarnissaannut piffissaq killissarititaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 15. maj 1990-imeersoq IR§ 1. Qaammatisiutit malillugit ukiumut 1991-imut utoqqalinersiutillit inuussutissarsiorsinnaajunnaarnersiutillillu ilanngaatissaasa angissusilerneqarnissaannut piffissaq killissarititaq allanngortinneqassaaq, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 5, 19. maj 1979-imeersumi IR, kingullermik allanngortinneqartumi Inatsisartut inatsisaatigut nr. 10, 17. oktober 1988-imeersukkut IR,§§-it 16B, imm. 4 aamma 16C, imm. 4 naapertorlugit, qaammatisiutit malillugit ukioq atuutilerfissaat sioqqullugu ukiup affaani siullermiit qaammatisiutit malillugit ukioq atuutilerfissaat sioqqullugu ukiup affaani kingullermut.
- Imm. 2. Imm. 1-imi aalajangersakkami pineqanngillat inatsimmi aalajangersakkat allat ataqqillugit pissarsineq, katersineq, atuineq annissinerluunniit, ingerlanneqartorlu 1) toqqaannartumik atuinissaq nerineqarnissarluunniit, immaqa suliareqqaarlugit, aamma inuussutissarsiornissaq siunertaralugit, 2) inuussutissarsiornerunngitsumik nammineq inuttulu nammineq siunertaqarluni imaluunniit Imm. 3. Imm. 1 malillugu akuersissuteqarnermi piumasaqaatit aalajangersarneqarsinnaapput pisuussutinik imm. 1 malillugu inuussutissarsiutigalugu ilisimatusarnikkullu iluaquteqarnikkut aningaasanik pissarsiat ilaasa naapertuuttut inuiaqatigiinnit kalaallinit, taamatuttaaq najukkani assigiinngitsuni najugalinnit immikkut attorneqartunit, pissarsiarineqarnissaat qulakkeerniarlugu pisariaqartinneqartutut isumaqarfigineqartut.
- Oqartussaasut kattuffiillu il.il. tusarniaaffigineqartut Peqqussutissatut siunnersuutip allaqqaarneqarnera pillugu A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, Deloitte, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, KANUKOKA, NUSUKA, SIK, ILIK, Sparbank Vest, Grųnlandsbanken, Nukissiorfiit, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Attaveqarnermut Aqutsisoqarfik aamma Avatangiisinut Aqutsisoqarfik tusarniaaffigineqarput.
- A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Iserit A/S, KANUKOKA, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamut aamma Atuisartut Siunnersuisoqatigiiffiannut ataatsimoorussamik allattoqarfimmut, Mittarfeqarfiit, Nukissiorfiit, NUSUKA, TSP- Teknikkimut tunngassuteqartunut siunnersortit peqatigiiffiat, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisunut siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik aamma Nunanut Allanut
- Taamaattumik suliassaqarfimmi kommunit aningaasaqarnerat sanaartorfissagissaanermut isumaqatigiissummi aalajangersarneqartut saniatigut artukkerneqassanngilaq, aammattaaq tak. siunnersuummut nassuiaatini immikkoortoq 3. Sanaartorfissagissaanermut isumaqatigiissummi immikkoortoq 1.1-imi ilaatigut allassimavoq, kommunit illoqarfinni aqqusernit tamarmik pilersaarusiornerat, ingerlanneqarnerat sanaartorneqarnerallu isumagissagaat, taakkununngali aqqusernit namminerisamik sananeqartut ingerlanneqartullu ilaatinneqanngillat", tamannalu aamma nunaqarfinni aqqusinernut atuuppoq, tak. sanaartorfissagissaanermut isumaqatigiissummi immikkoortoq 1.2. Tassalu kommunit sanaartorfissagissaanermut isumaqatigiissut tunngavigalugu suliassat taamaattut 1. januar 1998-imili isumagisarisimavaat, tamatumunngalu ataatsimoorussamik tapiissutinik pissarsisarsimallutik.
- Sanaartugassalerisut suliffeqarfianni assersuutigalugu ilinniartunut inissaqartitsisoqarsinnaavoq, aammalu inuusuttunut atugarliortunut suliffimmi misiliititsisoqartarsinnaalluni, sullivimmi avatangiisit isumannaallisaanerlu pillugit tulleriiaartumik sulisoqarsinnaavoq, piginnaanngorsaasoqarsinnaavoq ilinniartitseqqittoqarsinnaallunilu il.il. Aalajangersakkami ilaatigut neqerooruteqartitsisup ajornartinnagu naleqqutsillugulu inuiaqatigiinni isiginneriaatsinik ilaatitsinissaata qulakkeerneqarnissaa siunertarineqarpoq, tassungalu ilaavoq neqerooruteqartitsisup piumasaqaatinut immikkoortunik allattuinermini, tamatumalu kingorna neqeroorutinik nalilersuinermini unammilleqatigiinnermut piumasaqaatinik( tak.§ 7, imm. 2) aamma naligiissitsinissamut tunngaviusunik( tak.§ 7, imm. 3) eqqarsaatigisaqarnissaa.
- § 47 h. Aningaasarsianit akileraartussaatitaavoq piginnittoq, imaluunniit piginnittup toquneratigut tunniunneqartussanik pisinnaatitaasoq, tak.§ 47 b, imm. 2. Imm. 2. Piginnittup imaluunniit tunniussivigineqartussap soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanut pisinnaatitaaffii akiligassaqarfiannit eqqartuussisutigoortumik UR suliassanngortitsinermut atorneqarsinnaanngillat, kisianni tak. imm. 3 aamma 4. Imm. 3. Piginnittoq akiliisinnaajunnaarpat, paasineqarpallu, ukiut pingasut kingulliit akiliiffissaq kingulleq sioqqullugu, piffissami akiliiffimmi aningaasaatimigut inissisimanerminut sanilliullugu, aningaasanik amerlavallaartunik akiliisimappat, akiliisinnaajunnaarnermit piumasarineqarsinnaavoq, piginnittup akiliutigivallaagai aningaaseriviup utertissagai, ileqqaakkat nalingisa sapinngisamik akilersinnaasaanik.
- Gasuulia aamma dieseluulia sunaluunniit, ilanngullugit petroleum, Jet A1 ilaalu ilanngullugit, literimut 0,10 kr. 2. Fueluulia ton-imut 113,80 kr. 3. Motoorinut benzina sunaluunniit, ilanngullugu timmisartunut benzina assigisaalu, literimut 0,10 kr. 4. Gassi sunaluunniit, ilanngullugit naturgas, bygas ilaalu ilanngullugit, kisianni gassi puiaasamiittuunngitsoq ittuunngitsoq, Nm3-imut 110,40 kr. 5. Aamarsuiat suulluunniit, ilanngullugit aamarsuit ujaqqat, jordoliekoks, brunkul, orsuutit qisuit ilaalu ilanngullugit, ton-imut 73,40 kr. Tunisassianut nukissiornermut atorneqartussanut maannakkut ukiumoortumik UR avatangiisinut akitsuummit iluanaarutit naatsorsuinermi ilanngunneqarnissaat pillugu tunngavigisami tassani, Avatangiisinut aningaasaateqarfimmut aningaasartuutit, aningaasanut inatsimmi kontumi pingaarnermi 77.05.08 pineqartunut ilaasut, pinngitsoorani tunngavigineqassasoq, aallaavigineqarpoq.
- 1) neqerooruteqartoq isumaqatigiissutip ilaanik 1-imik, amerlanernik, imaluunniit tamanik neqerooruteqarsinnaanersoq, 2) neqerooruteqartoq isumaqatigiissutip ilaanik 1-imik, amerlanernik imaluunniit tamanik tunineqarsinnaanersoq, taamatullu pisoqassappat isumaqatigiissutit ilaat, imaluunniit isumaqatigiissutit ilaat katersat qanoq ilillutik ataqatigiississisinnaaneri, aamma 3) najoqqutassiat imaluunniit malittarisassat kinaassusersiunngitsut aamma assigiinngisitsisuunngitsut isumaqatigiissutit ilaannik tunniussinermut aalajangiisuunersut, neqerooruteqartup amerlanerpaatut pissarsiarisinnaasaanut naleqqiullugit najoqqutassiat imaluunniit malittarisassiat neqerooruteqartup isumaqatigiissutit ilaannik amerlanernik pissarsinissaanik kinguneqassagaluarpata isumaqatigiissutit ilaat qanoq tuniunneqartarnerat ilanngullugu.
- Inuuneq tupinnartoq Inuuneq nuannersortalik, tujorminartortalillu Inuuneq ilinniarfissalik Inuuneq aqqusaagassalik Inuuneq siunissalik Massakkut immamut isigivunga Immap tungujornera kusanaqaaq Eqqarsaatigiuarpakkit Maqaasiuarlutillu Massakkorpiaq sulerivimmita Eqqaamavara oqarfigeqqaaramma asallunga Taannalu oqaaseq uummatinnut Nippunnikuuvoq Asaqatigiilerpugut inuunerpullu nuanneqaaq Neriuppungalu siunissaqaqatigiittugut Neriuppungalu siunissami meerartaaqatigiissalluta Kisianni illit allamik arnamik nassaarputit Misigissutsikka puiorlugit Uummatiga ikilerujussuarpat Inuunera suujunnaarsippat Isumaqarlungalu inuunera ingerlaqqissinnaanngitsoq Assummi maqaaseqigakkit Kisianni sunaaffa inuuneq taamaattuusussaasoq Aqqusaagassagummi amerlaqaat Nuannersut tujorminartullu Inuuneq ingerlaqqittarpoq.
Sentence Syllables with count 309
- Timmisartoq Dash 8- aavoq, Kangerlussuarmiit Ilulissanukartoq Ilaasut 12-iupput inuttallu pingasuullutik Timmisartoq mittarfimmiit avammut nakkarpoq Annertuumik ajoqusertoqanngilaq Ajutoornermut Ataatsimiititaliarsuaq ilisimatinneqarpoq, aammalu aqagu Ilulissanut tikissalluni Air Greenlandip ajutoornermut upalungaarsimanera aallartinneqarpoq, aammalu suleqatigiit Nuummiit Ilulissanukaanneqarput KAR, ilaasunut, inuttanut, oqartussaasunut ilaalu ilanngullugit ikiuiartortinneqarlutik Ajutoornermut peqqutaasoq suli ilisimaneqanngilaq, oqartussaasut misissuinissaat utaqqivarput Avannaani timmisartuussinerit ataasiakkaat taamaatinneqarput, Air Greenlandip nittartagaani piffissanut timmisartuussivissanut qupperneq aqqutigalugu paasiniaasoqartarsinnaavoq Ajutoortoqarnera pillugu Air Greenland nalunaaqutaq 15.00 tusagassiortunik katersortitsissaaq pingasunngornermi Nuummi.
- 2) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutinut ilinniagaqartut suliffinnilu sungiusarnermi sulliviit akornanni pisussaaffiit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 23. april 1988-imeersoq IR, 3) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqartunut tapiissutit inuussutissarsiutinullu tunngasunik ilitsersuisarneq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 16. november 1984-imeersoq IR, 4) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit, inuussutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 4. maj 1990-imeersoq IR aamma 5) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuussutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 16, 28. oktober 1993-imeersoq IR naapertorlugit aalajangersagaasimasut atuutiinnassapput allanngortinneqarnissamik imaluunniit
- Kapitali 11 Atuuttuulersitsinermut, ikaarsaariarnissamut atorunnaarsitsinermullu aalajangersakkat§ 64. Inatsisartut inatsisaat atuuttilerpoq 1. januar 2011. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarpoq Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersoq IR aamma Imarsiornermik ilinniartitaanerit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7, 11. november 2000-imeersumi IR kapitali 2. Imm. 2. Malittarisassat Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersoq IR naapertorlugu aalajangersarneqartut, atuutissapput, Inatsisartut inatsisaat manna Inatsisartulluunniit inatsisaat allat tunngavigalugit taarserneqarnissamik atorunnaarsinneqarnissamilluunniit tungaanut.
- Tamatuma saniatigut aammattaaq meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik pissarsinissaq piumasaqaataassanngilaq sulisup sulinnginneratigut ataasiaannartumik imaluunniit piffissami sivikinnerusumi taartissamik pissarsiniapallannernut tunngatillugu, tassanilu siunertaanngippat suliffimmi taartaasup ataasiaannartumik taartaanerata kingornatigut aalajangersimasumik sulilernissaq, tak. siunnersuummi§ 3 imm. 4. Kiisalu aalajangersimasumik taartaasartutut inissisimasut ataasiaannartumik meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik tunniussinissaq piumasarineqassaaq, taartaasartut pineqartut tassaapput taartaasartutut sulisinneqaraluarlutik piffissami sivisunerusumi meeqqanik suliaqartutut atorfeqartinneqartut, tassanilu atorfeqartitaanerat aalaakkaasumik atorfinitsinneqarsimasutut pissutsit piviusut aallaavigalugit inissisimasut.
- Kisiannili emgup nukinganik innaallagissiorfimmik, siunertamut tassunga atomeqartussamik sananissamut akuersissuteqarnermi aatsitassanut sakkussiassanut sulianullu Inatsisartut inatsisaanni§ 11, imm. 2 malinneqartussaavoq, aatsaat emgup nukinganik isumalluutit innaallagissiomermut atomeqamissaannut inatsisartut inatsisaat malillugu akuersissuteqartoqareerneratigut akuersissummik tunniussisoqarsinnaammat, tak. emgup nukinganik isumalluutit innaallagissiomermut atomeqamerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 4, imm. 2. GA-p naliliinera malillugu siunnersuutitut saqqummiunneqartoq oqartussaasut assigiinngitsut akomanni inissisimaffinnik agguaanermut paatsuungatitsisinnaavoq, taamaattumillu inatsimmi§ 4, imm. 2-mut nassuiaatit§ 11, imm. 2-mut, tassungalu nassuiaatinut atanerat erseqqinnerulersinneqassasoq GA-mit siunnersuutigineqarpoq.
- 1) Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aalajangiinera annertuumik annertussusilimmik paasissutissanik, suliffeqarfiit peqataasut ataatsip arlallilluunniit pisuussutigisaanik, eqqunngitsunik uukapaatitsisunillu tunngaveqarsimappat, imaluunniit 2) suliffeqarfiit peqataasut atugassarititaasumik imaluunniit peqqusissutaasumik malinninngippata, takuuk§ 21, imm. 1.§ 23. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq§ 19, imm. 1 malillugu kattunnermik piviusunngortinneqareersimasumik inerteqquteqarnissaq pillugu aalajangiinermigut, suliffeqarfiit imaluunniit pigisat tiguneqartut imaluunniit kattussimasut aggulunnissaannik imaluunniit ataatsimoorullugu nakkutiginninnerup imaluunniit allap suulluunniit sillimaniarnermut maleruagassap unitsinneqarnissaanik peqqusissuteqarsinnaavoq, sunniuteqarluartumik unammilleqatigiinnermik pilersitseqqissinnaasussamik.
- Suleriaaseq f) immiussinermi aaqqissuinermilu atortut atorsinnaassavaat, g) suleqatigiiaarlutik tusagassiutini takutitassialiornerit pilersaarusiorsinnaassavaat ingerlassinnaallugillu, h) suleqatigiikkuutaarlutik tusagassiuutinit takutitassiornissamik pilersaarusiorsinnaassapput ingerlatsisinnaassallutillu, i) takusassialernermik suliaqarnermi ingerlaarnerit assigiinngitsut nassuiarsinnaassavaat, j) tusagassiuutini takutitassialiornermi ingerlaffinnut atatillugu filmiliornermi taaguutit atorsinnaassavaat, k) oqariartuut imarisaanut anguniakkanullu naleqqussarsinnaassavaat, l) eqikkaalluni takussutissat aamma storyboardit suliarisinnaassavaat, m) pissanganartuliornermi periutsit tunngaviit atorsinnaassvaat aamma n) takusassiornerup ingerlanneqarnera namminerlu takusassiat nalilersuillutik isummerfigisinnaassavaat.
- 1) IAEA-mi isumaqatigiissut atomip nukinganik ajutoortoqartillugu imaluunniit radiologimik tunngaveqartumik ajornartoortoqartillugu ikiuinissaq( Ikiuinissamut isumaqatigiissut), 2) IAEA-mi isumaqatigiissut atomip nukinganut tunngatillugu isumannaatsuunissaq, 3) IAEA-mi nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissut ikummatissaasimasut aamma eqqagassat radioaktivimik akoqartut isumannaatsumik passunneqarnissaat( Eqqagassanut isumaqatigiissut), 4) International Labour Organizationimi, ILO-mi, isumaqatigiissut nr. 115 sulisunik illersuinissaq qinngornernut ionininngortitsisartunut, 5) Naalagaaffiit Peqatigiit, Forenede Nationer, FN-ip isumaqatigiissutaa atomip nukinga atorlugu pinerliiniarneq pillugu, aamma 6) Allanngortitsineq IAEA-mi isumaqatigiissummik atortunik atomitalinnik illersuinissamut tunngasoq.
- Sulisitsisut( GE), NUSUKA, SIK, KNAPK, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, Avannaata Kommunia, Kommuneqarfik Qeqertalik, Deloitte, Grønlands Revisionskontor, BK Revision, EY Grønland, GrønlandsBanken, BankNordik aamma BDO.
- KINGUAARIIT NUTAAT uagut kalaaliunatalu qallunaajunngilagut tassaavugut affarmik kalaallit affarmillu qallunaat uagut ujarlersuuvugut qeqarfissamik sorpassuillu akerlilerlugit sumiippisiuna ippisi-una amerlaqaat aperisut sooq naammagisimaarinnippisi ajornartorsiutit sumi ittut ilisimaaralugit misigisusi aappeeraluarpugut sumiilli illi aallartissaagut ilutsinni kalaaliuvugut ukiulli ingerlaneranni avatangiisivut affarmik qallunaajulersimapput affarmik kalaaliulersimapput ilavut aserortererusunnerupput taamaaliorusuinnarlutik aammami allamiut oqaasii iternga tikillugu paasinngisavut atorlugit appisaluunneqarpugut misigaagut allat pillugit nunarput pigigipput uatsinnimmi qaffasinnerujuarput uagut kinguaariit taamaallaalliuna akerliugutta ilaalu ilanngullugit ilaalu ilanngullugit ilaalu ilanngullugit
Sentence Syllables with count 310
- Tassa akit avataani raajarniarnermi pitsaasumik inissisimapput, kisianni oqareernittut aamma sinerissap qanittuani kingunerluutigisinnaasai pillugit raajarniartut sinerissap qanittuani massakkut oqaloqatigisaqattaarpagut aammalu aalisarnikkut allanik tulaassuisinnaanerannik periarfissat suussanersut aamma oqaloqatigiinnitsinni aallaavigivagut, taamaattorli aalisarnermut ataatsimiititaliap raajartassat pillugit massakkut aaqqiissuteqarnissaminnik siunertaqarnerat immini akornutissaqanngilaq, Inatsisartut suleriaasiat malillugu tamanna ingerlaguni, taamaattorli politikkikkut sulinermi Inatsisartut Naalakkersuisullu akunnerminni, uanga sulininni sulineq pitsaasumik ingerlassappat, toqqarlunga allakkatigut apuussisarnissaq aamma pingaarpoq, Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu naalakkersuisoq, Karl- Kristian Kruse taama oqarpoq.
- Ingerlatseqatigiiffiit qilersorsimanatik inissisimanerat§ 5. Ingerlatseqatigiiffinnut malittarisassat, ingerlatsineq naatsorsuutitigullu pissutsit imatut aaqqissuunneqassapput ingerlatseqatigiiffiit pisortaqarnermut, ingerlatsinermut, allaffissornikkut aqutsinermut kiisalu allaffissornikkut, aningaasaqarnikkut ingerlatseqatigiiffimmilu naatsor-suutitigut nakkutilliineq eqqarsaatigalugit qilersorsimanatik inissisimasussanngorlugit, tamatu-muuna ilaatigut isumannaarneqassalluni Namminersornerullutik Oqartussanut tunngatillugu ingerlatseqatigiiffiit immikkuullarissunik aningaasaateqarnissaat naatsorsuutinillu ingerlatsinissaat aamma ingerlatseqatigiiffiit ingerlataasa ilaasa pisortanit akiliivigineqartartut ingerlatallu ilaasa ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfinnut allanut unammilleqatigiissutaasa akornanni erseqqissumik immikkoortitsisoqarsimajuarnissaa.
- a) akiliisussaq nammineq kontominit aningaasanik tigusisimappat b) illuatungeriit marluk akornanni akiligassanik nuussinissamut akuersissuteqarsimappat, illuatungeriit akornanni konto aqqutigalugu akiliinissamut periarfissaqartitsippat, aningaasanik nuussineq pineqartoq paatsuugassaanngitsumik kinaassutsimik uppernarsaasiinermik malitseqarpat, inuk timitalik imaluunniit inatsisitigut suliaqartoq kingumut aallaavissillugu paasineqarsinnaanera periarfissaqartillugu c) checkit qarasaasiakkut akuerisaasut atorlugit nuussineqarpat d) naalagaaffiup ilaasortaasup iluani akileraarutinik, pineqaatissiinikkut akiliisitaanernik imaluunniit akitsuutinik allanik pisortatut oqartussatut akiliiniarluni nuussineruppat e) akiliisoq tigusisorlu tassaappata akiliinernik isumaginnittut, namminersuutigalugu akisussaasutut iliuuseqarpata.
- " Sanaartorfissagissaanermut inatsimmi§§ 10 aamma 12, aammalu avatangiisinik illersuinissamut inatsimmi§ 19 eqqarsaatigalugit sanaartorfissagissaanermut il. il. inatsisissatut siunnersuutip aamma avatangiisinik illersuinissaq pillugu siunnersuutip ataqatigiinnissaat pingaaruteqarmat, inatsisit oqaasertaliorneqarnerini periarfissinneqartariaqarput,- Sumiiffinni tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit sanaartorfissagissarneqarsimasuni kuuffeqarfinnik il.il. alliliinissamut pilersaarusiornissaq,- Illup pisoqaassusaa apeqqutaatinnagu atassusiinissamut pisussaaffiliisinnaanissaq,- Sumiiffimmi illut pisoqaassusaat apeqqutaatinnagu tamarmik akiliisinneqarsinnaanissaat,- Aningaasaateqarfinnik pilersitsisinnaanissaq, taamaalillunilu akiliutit atorneqarnissamik tungaanut taakkununnga toqqorneqarsinnaanissaat, taakkulu kommunimi aningaasaqarnermut ilanngunneqartannginnissaat.
- Ilinniartitaaneq allamiut oqaasiinik ingerlanneqartutut perorsaaneq pillugu tunngaveqartitaq 9. Suleriaatsit perorsaanerlu pillugit itisilerlugit tunngavigisanik nalunaarsuineq 10. Ilinniartitsisooqatigiinnik aallartitsineq 11. Ilinniarfiup siunnersuinermut pisussaaffiinik nukittorsaaneq 12. Immikkut aaqqissukkamik ingerlatsisinnaanerup nukittorsarneqarnera 13. Angajoqqaanut atassuteqarnissamik piumasaqaateqarneq aamma ingerlaavartumik nalilersuisarnermik erseqqissaaneq 14. Ilinniartitsisut rektorillu piginnaasassaannik piumasaqarneq aamma akisussaaffinnik erseqqissaaneq 15. Siunnersuisoqatigeeqarnermut maleruagassanik suliaqarneq( ilinniartitsisut aamma ilinniartut siunnersuisooqatigiivi) 16. Ilinniarnertuunngorniarfinni ataasiakkaani pitsaassutsimik inerisaanermik aamma angusanik nalilersuisarnermik qulakkeerinninneq.
- k) tuluit oqaasiini oqaasilerineq, tassunga ilanngullugit oqaaseqatigiilerineq, nipit assigiinngitsut, allattaatsit naqinnerillu, l) oqariartaatsit immikkut ittut, oqaatsit atorsinnaasat oqaasiliortarnerlu, m) oqaasertaliortarneq oqaasertaliallu imminnut atanerat, n) nalinginnaasunut sulianullu atatillugu attaveqaqatigeeriaatsit attaveqaqatigiittarnernilu periusissiat, o) oqaasertat isumaasa imarisaannik nalilersuineq, p) oqaasertat atuakkiornermi immikkoortuni pingaarnerni atuakkiortut tuluttut oqaasillit atuakkiorneranni oqaasertat toqqakkat, q) oqaasertat atuakkianiinngitsut inngitsut nutaanerusut toqqakkat, r) Tuluit Nunaanni USA-milu oqaluttuarisaanermi, kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit pingaaruteqartut aamma s) sumiiffinni allani tuluttut oqaluffiusuni oqaluttuarisaanermi maannakkullu pissutsit.
- Sulisitsisut paasisimavaat, Aningaasaqarnermut Akileeraartarnermullu Naalakkersuisoqarfiup kissaatigigaa aalisarnermit pisuussutinit iluanaarut eqqukkusukkaat, aalisarnermi imminut akilersinnaasumut tulluartoq annertunerpaamillu isertitaqaataasinnaasoq, taassumanilu tunngaviatigut piumasaqaataasoq paasisaq unaasimasoq, aalisarnikkut ingerlalluartoqartillugu pisuussutitigut iluanaarutitigut annertunerusassasut, taamaakkaluartoq Aaliasarnikkut Piniarnikkullu Naalakkersuisoqarfiup pilersaaraa aalisarnikkut ingerlanerliornerusoqalernissaa inuiaqatigiinnut annaasaqaataasussanngorlugu taamaalinermikkut politikkikkut aalisarnerup iluani imminnut akerleriissunik siunertaliillutik uffa massa tamaginniit kajumissaarneqarlutik politikkikkut aalisarnernikkut anguniakkanik suliatigut ataqatigiissaarinissaminnut.
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussineq akuttunngitsumik arlalinnik immikkoortoqartarpoq( assersuutigalugit inuuneq naallugu sillimmaserneqarneq, inuunermik sillimasiineq utoqqaassusermik aalajangersimasumik killeqartoq, soraarnerussutisiaqalernissamut ilaqqaagaqarneq, sulisinnaanermik annaasaqarnermut sillimasiineq, qitornat qimataasut sillimmaserneqarnermit pissarsiaqarnissaat il.il.) Ukiumoortumik UR sillimmaserneqarnermut akiliutigineqartartoq aaqqissuussinermut assigiinngitsunik katitigaasumut tunngaviusunut ataasiakkaanut agguarneqarsimalluni, kiisalu tunngaviusut ilaat ataaseq tassaappat nalorninartoqarneranut sillimasiineq( soorlu nalorninartunut inuunermi sillimasiineq) taava nalorninartunut inuunermi sillimasiineq akiliutigineqartoq iluanaarutit nalunaarsorneqarneranni avataaniitsinneqarsinnaavoq itinneqarsinnaavoq.
- Tamakku nalinginnaasumik aningaasaateqarfiup aaqqissussaanera, tassunga ilanngullugit siulersuisut, sinniisoqarsinnaanera ataatsimiititaliaqarsinnaanera, siuliatigut taaneqartuni ilaasortat amerlassusaat, ilaasortat tamatumunnga qanoq qinerneqartarnersut toqqarneqartarnersulluunniit, siuliani taaneqartut atuuffiisa sivisussusaat, atsiorsinnaatitaaneq il.il. pillugit malittarisassaasinnaapput Naalakkersuisut aamma allaffissornikkut malitassani killiliussanik pingaarnernik peqqussuteqarnissartik toqqarsinnaavaat, tamatuma kingorna siulersuisut suleriaasissamik siulersuisut atuuffiinik aalajangersaasussanik aalajangersaasinnaapput Naalakkersuisut aalajangersakkamik taassuminnga inatsisitigut tunngavissaqalernermikkut akissarsiat, aningaasaliinerit aamma allatseqarfimmit sullinneqarnerit pillugit malittarisassanik aalajangersaasinnaalissapput.
- § 41. Naalakkersuisut§ 40-mi periarfissat eqqaaneqartut avataasigut ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq najugaqarfianiit anisussanngorlugu isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaavaat, tak.§ 51, imm. 2, ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq allaganngorlugu mianersoqqusissuteqartoqareernerata kingorna 1) ilinniartutut inigisani isumannaatsumik periaaseqarfigisimanngippagu, tak.§ 27, 2)§ 31-imi aalajangersakkat unioqqutissimappagit, 3) pitsaasumik ileqqoqarnissaq pissusilersornissallu periuserisimanngippagit, tamatumani aamma ileqqorissaarnissamut malittarisassat, tak.§ 26, imaluunniit ineqartunut allanut akornutaappat, naak pissusilersornera ingasattajaarnerunngikkaluartoq, annersaanertaqartumik imaluunniit aserorterinertaqartumik, tak.§§ 42 aamma 43, Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissummik atorunnaarsitsisinnaaffigisaannik.
Sentence Syllables with count 311
- Naartuiisoqartanngikkallarmat Mikisuaraallungali pasitsaattaraluarpara inersimaleramali uppernarsivara Mikisuaraallungali attorusuttaraluarakkit allanut paaritittarparma Mikisuaraallungali oqaluukkusuttaraluarakkit illiinnavik oqaluttarputit Piaaralunga qarlinnut quigaluarama soqutiginngilat Piaaralunga puugutara uppitikkaluarakku soqutiginngilat Piaaralunga qitornavitit unataraluarakkit soqutiginngilat Piaaralunga atuanngikkaluarama soqutiginngilat Piaaralunga igalaanik milluuigaluarama soqutiginngilat Piaaralunga tillikkaluarama sianiginngitsuusaarpat Piaaralunga umiatsiarsi kivisikkaluarakku naviinngilassinga Isertitsivimmiit allakkaluarama akinngilarma Paasillualivippara soqutiginngisaannarimma uggoriuaannarunarpammi taamanikkut naartuersinneq ajormata
- Imm. 3. Naalakkersuisut imaluunniit iluaquteqarniarnermut ingerlatseqatigiiffik tamatuminnga piginnaatitaasoq niuernermi siunertarisanut akuersissutip atornissaanik malitassat sukumiinerusut pillugit eqqartuussissutigoortumik namminneq isumaqatigiissusiorsinnaapput, taamatullu aamma patent-imik piginnittumut patent´ ip niuernermi siunertarisanut atornissaanik malitassat pillugit isumaqatigiissusiorsinnaallutik, tak.§ 11. Imm. 4. Naalakkersuisut iluaquteqarniarnermut ingerlatseqatigiiffik piginnaatissinnaavaat niuernermi siunertarisanut akuersissutinik tunniussisinnaasarnissamik, tamatumani aamma ilanngullugit atuinissamik malitassanik sukumiinerusunik aalajangersaasinnaasarnissamik, tak.§ 11. Naalakkersuisut iluaquteqarniarnermut ingerlatseqatigiiffimmut taamatut piginnaatitsinertik pisussaaffissatut tunniussinnaavaat.
- 1) Isumaqatigiissuteqaqatigiit niuernikkut pissarseqataassutaat niuerfissaqqissuni isumaqatigiissummut atasuni 10 procenti sinnerlugu annertussuseqanngippata, isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfimmi unammilleqataavissunut unammilleqataalersinnaasunulluunniit isumaqatigiissutaasimappat, tamaattoq takuuk imm. 2-3, 2) Isumaqatigiissummi niuerfinni piukkunnartuni usumaqatigiissuteqarfigisat ataasiakkaat niuerfimmi piukkunnartumi pissarseqataassutaat 15 procentimit annerunngippat suliffeqarfiit niuerfimmi pineqartumi unammilleqatigiittut unamilleqatigiilersinnaasullunniit pineqartillugut, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, 3) Isumaqatigiisuteqaqatigiit katillugit kaaviiaartitaasa 5 million kr.-nit sinnersimassanngikkaat, tamaattoq takuuk imm. 2, 3 aamma 4. Imm. 2. Imm. 1-imi atortuutitsinnginneq atuutinngilaq imatut pissutsit ippata:
- Aatsitassanut Aqutsisoqarfik aatsitassarsiornermi nalinginnaasumik allaffissornikkut oqartussaavoq, avatangiisinut pissutsinut tunngasut ilanngunnagit, tak.§ 3 a, imm. 2. Avatangiisinut Aqutsisoqarfik aatsitassarsiornermut tunngasuni avatangiisinut pissutsinut allaffissornikkut oqartussaavoq, tamakkununnga ilaallutik avatangiisinik illersuineq, pinngortitamik illersuineq, avatangiisinut akisussaaffik kiisalu avatangiisinik nalilersuineq, tak.§ 3 a, imm. 3. Aatsitassanik Aqutsisoqarfiup imaluunniit Avatangiisinik Aqutsisoqarfiup aalajangigai pillugit maalaaruteqartarneq taamaallaat Naalakkersuisunut ingerlateqqinneqarsinnaapput, tak.§ 3 b, imm. 1. Aalajangersakkat tamakku naammattumik erseqqissaatigineqarsimasutut nalilerneqarpoq, pissutsini taaneqartunut attuumassuteqartut pillugit oqartussaq sorleq aalajangiisassanersoq eqqarsaatigalugu.
- Imm. 3. Ataatsimoorussamik isumaqatigiissutini imaluunniit atorfininnermut isumaqatigiissummi aalajangerneqartut tunngavigalugit akissarsiat naatsorsorneqarneranni sulisumut nunamit allameersumut IR nerisaqarnerup, ineqarnerup, sullisit, akiliunneqarluni angalasarnerit aamma sillimmasiinerit nalingi ilaasutut naatsorsorneqarsinnaapput, pineqartut ataatsimut nalingat sapaatip akunneranut aalajangersimasumik angissusileriikkamit qaffasinnerunngippat, takuuk imm. 4. Imm. 4. Naatsorsuinermi imm. 3-mi pineqartumi aningaasat nalingat ilanngaatigineqarsinnaasoq Naalakkersuisunit aalajangersarneqartassaaq tamanna pillugu nalunaarummik suliaqarnikkut, aammalu Naalakkersuisut naliliinerat tunngavigalugu nerisaqarnermut aamma ineqarnermut, sullisinut, akiliunneqarluni angalanernut aamma sillimmasiinernut aningaasartuutinut tunngatillugu.
- Imm. 3. Ataatsimoorussamik isumaqatigiissutini imaluunniit atorfininnermut isumaqatigiissummi aalajangemeqartut tunngavigalugit akissarsiat naatsorsorneqameranni sulisumut nunamit allameersumut IR nerisaqamerup, ineqamerup, sullisit, akiliunneqarluni angalasamerit aamma sillimmasiinerit nalingi ilaasutut naatsorsomeqarsinnaapput, pineqartut ataatsimut nalingat sapaatip akunneranut aalajangersimasumik angissusileriikkamit qaffasinnerunngippat, takuuk imm. 4. Imm. 4. Naatsorsuinermi imm. 3-mi pineqartumi aningaasat nalingat ilanngaatigineqarsinnaasoq Naalakkersuisunit aalajangersarneqartassaaq tamanna pillugu nalunaarummik suliaqamikkut, aammalu Naalakkersuisut naliliinerat tunngavigalugu nerisaqamermut aamma ineqamermut, sullisinut, akiliunneqarluni angalanernut aamma sillimmasiinernut aningaasartuutinut tunngatillugu.
- Aningaasaqarnermut Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Avatangiisinut, Pinngortitamut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut, Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Visit Greenland, Greenland Venture, Greenland Business, Sermersooq Erhvervsråd, Qeqqata Erhvervsråd, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA), NUSUKA, S. I. K., KANUKOKA, KANUNUPE, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, KNAPK, Nunaoil A/S,____________ 2 UPA2015/ 90 J. nr. 01.25.01/ 15FM- LABU- 00090 J. nr. 01.36.02.03-00131
- Imm. 2. Ilinniartunut Kalaallit Nunaanni ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarnermik imaluunniit inuussutissarsiornermi ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarnermik 1. august 2012 sioqqullugu ilinniartunngorsimasunut, piffissami aasaanerani soraarummeersitsinissanut piffissaliinerit ilanngullugit, tamatumunnga ilanngullugu napparsimallutik soraarummeeruteqartussanut, 2014-imi misilitsissinnaapput malittarisassat maannamut atuuttut naapertorlugit aamma Peqqussut nr. 108, 17. Februar 1992-meersoq IR Kalaallit Nunaanni ilinniarnertuunngorniarfik pillugu aamma Peqqussut nr. 787, 20. juni 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit qaffasinnerusumillu niuernermi sulianut misilitsittarnerit aamma qaffasinnerusumik teknikkimut soraarummeertarnerit pillugit malittarisassat naapertorlugit, imaluunniit aalajangersakkat pineqartunit aallaaveqartut naapertorlugit.
- 2) 2020-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 21%-it, tassa annerpaamik 462.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 3) 2021-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 18%-it, tassa annerpaamik 396.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 4) 2022-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 15%-it, tassa annerpaamik 330.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 5) 2023-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 12%-it, tassa annerpaamik 264.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 6) 2024-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 9%-it, tassa annerpaamik 198.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 7) 2025-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 6%-it, tassa annerpaamik 132.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 8) 2026-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 3%-it, tassa annerpaamik 66.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq Imm. 3. 2027-mi januaarip aallaqqaataanit sunniuteqalersumik Nuummi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuinermik nalunaaruteqartoqarsinnaanngilaq.
Sentence Syllables with count 312
- Nunarsuaq taamaattoq sungiusimallugu nunaginngikkaanni neriuuteqarnarpallaanngikkaluaqisoq nunagisaavoq asanartorsuaq, orpippassuit taarsimaarnerannik takuffiunngikkaluarluni taamaattoq qaqqarsuit sermitarsuillu alanngortaannik tungujorlutilluunniit qorsorpallersimasunit taartunit pinnersarneqarsimavoq, eqqaasitsillunilusooq aamma nunaagami inuuffigeqqusaq, inumminut naleqqussakanik uummassutaasinnaasunik minguinnerpaanik uumasorpassualik, uumasuutipajukassannik ullut tamaasa naalliutsitanik uumasoqarani imminut paarisunik neqissaqartitsisoq inumminit ujarneqarlutik malersorneqarlutik naalliutsitsineq aqqutiginagu toqunneqartartunik, taamaattoq aamma tamakkunannga, inunnit silarsuup inuinut sumiinneq inneq najoqqutaralugu inuuniutigeqqullugit pinngortitanik avaataaniit illersuiniartuusaarlutik pisunit killilersuiffigineqalersunik.
- Kammalaatigalu tamakkununnga sapigaqanngimmat ammariarmata puussiannguamik pujassaatissaanik imalimmik taquarlunga ornikkakku, sunaaffa aamma aqagutaarnaveersaatitorasaartoq, maskiinallu suna nappaatigisimaneraa paasiniarlugu apersoriaraminga paasisorilerpaa suna ajoqutaanersoq oqarlunilu karboratoria sukujunissimassasoq tandrøriilu taarsertariaqalersimassallutik, uangami sianiitsoorsimagama, ileqqorigakkumi tanki imaarutingajaleraangat uertittarakku, imaa nungulluarniartarnermik, taamaalillunilu ukiut ingerlanerini sukujuit tassani katersuussimasut ilanngullugit millutsissimagakkit, tamakkulu maskiinanut tunngasut uanga paatsiveqartinngeruttorlugit tassa kammalaateqarnera iluaqutigalugu paasivara, soorunami isumalluarpaluleriivilluni oqarpoq værkstedimut akiliutissaraluakka allanut atuinnassagivut.
- Alcoap aatsitassarsiortullu maanna piumasarilerpaat akileraarutit aalajaatsuunissaannik isumaqatigiissuteqartoqassasoq, tamannalu ataatsimut isigalugu landskarsip isertitassaanik milliardinik akeqarsinnaavoq" Atuartut angerlarsimaffii oqoqartut"- atuartut angerlarsimaffiini oqoqarnera pillugu nalunaarusiap tupannartup naalakkersuinermik suliaqartut suliniuteqapallattariaqalerput" Imermik tunisassiulerniarnerit aallartikkuminaapput"- naatsorsutigisimasat uniorluinnarlugit Greenland Spring Water ApS suli kisimi Nunatsinnit imermik tunisassiortuuvoq" Illangaarama qullikka kuupput"- Illarluni yogarneq inuummarissinarlunilu timimik aalatitsineruvoq nuannernerpaaq Inuimmik ilisarititsineq" Tunumi politiitut inuuneq"- Steve Berthelsenip Kalaallit Nunaata» isorliunerusuani« inuuneq nuannarilluarpaa Aviisi aamma uani pisiarisinnaavat:
- 1) aallakaatitsisinnaanermut akuersissutinik tunniussisarneq atorunnaarsitsisarnerlu, 2) pilerisaarisarnermut aallakaatitassianillu aningaasalersuisarneq pillugit suliassani aalajangiisarneq, 3) KNR-ip pisortat sullissinerannik isumaqatigiissutip eqquutsinneqarnera pillugu ukiumoortumik UR nassuiaataanik misissuataarineq, Naalakkersuisunullu taanna pillugu oqaaseqaateqartarneq, 4) KNR-ip aallakaatitsiviillu allat radiukkut tv-kkullu aallakaatitsisarneq pillugu peqqussummik malinninnerannik nakkutilliineq, 5) peqqussumik, aalajangersakkanik peqqussut naapertorlugu aalajangersarneqartunik aamma akuersissutinut piumasaqaatinik unioqqutitsinerit assuarisarnissaat, 6) Naalakkersuisut radio tv-lu pillugit apeqqutini siunnersortarnissaat, 7) Attuumassuteqanngitsut avataaneersut IR tusarnaartartunut isiginnaartartunullu tunngasunik misissuisittarnissaat.
- 1) atortutigut ikiorsiissutinik pissarsiniarnissamut, 2) tapersersortimik atorfinitsitsinissamut, 3) utoqqalinermi pensionisiallip innarluuteqartup angerlarsimaffiani ulluinnarni isumaginnittuusut oqilisaanneqarnissaannut, 4) siunnersorteqarnermut, 5) utoqqalinermi pensionisiallip innarluutillip inigisaanik aaqqissuussinermut allanngortiterinermulluunniit, 6) utoqqalinermi pensionisiaqartup innarluutillip ulluinnarni atugarisaanik oqilisaassinissaq pitsanngorsaanissarlu siunertaralugu qanigisaasunik allanilluunniit ilinniartitsineq pikkorissartitsineq il.il., 7) utoqqalinermi pensionisiallip innarluutillip sulinngiffeqarluni angalanissaanut imaluunniit pissutsit immikkut ittut atuutsillugit qanigisaasumut utoqqalinermi pensionisiaqartup innarluutillip angerlarsimaffiup avataani paaqqinniffimmiitinneqarallarneranut IP atatillugu.
- Imm. 5. Inatsit manna aningaasanut nuussinernut oqarasuaat angallattagaq atorlugu imaluunniit digitalikkut it-kkulluunniit atortut allat atorlugit ingerlanneqartunut atuutissanngilaq, aningaasanik nuussinerit taakku naammassineqarnermik kingornatigut akiligaappata, aamma 1) tigusisup akiliinermik isumaginnittoq isumaqatigiissuteqarfigisimappagu nioqqutissanik kiffartuussinernillu akiliinissamut periarfissaliisumik, 2) aningaasanik nuussineq kinaassusermik paatsoorneqarsinnaanngitsumik takutitsisumik aningaasanik nuussinermi akiliisup kinaaneranik paasisaqarnissamut periarfissiisumik ilaqartinneqarpat, aamma 3) akiliisarnermi akunnermiliuttartoq aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq pinerliiniarnernillu aningaasalersuisarneq pinaveersimatinniarlugit iliuuserisassat pillugit inatsisit tunngavigalugit pisussaaffeqarpoq.
- Tamatuma saniatigut innarluutillit pillugit isumaqatigiissummi artikel 7-imi aalajangersarneqarpoq meeqqat innarluutillit meeqqat allat naligalugit inuit pisinnaatitaaffiinik tamanik aamma kiffaanngissuseqarnissamut tunngaviusumik pisinnaatitaaffinnik tamanik iluaqutissarsinissaat qulakkeerniarlugu naalagaaffiit peqataasut iliuusissanik pisariaqartinneqartunik iliuuseqassasut, meeqqamullu iluaqutaasut salliutinneqarnissaat iliuutsitigut qulakkeerneqassalluni Innarluutillit iluaqutiginiarneqarnissamut, nakuuserfigineqarnissamut atornerlugaanissamullu illersorneqassasut innarluutillit pillugit isumaqatigiissummi artikel 16-imi aalajangersarneqarpoq, innarluutillit tamarmik timikkut tarnikkullu innarligassaanngissutsimikkut inuit allat naligalugit ataqqineqarnissamut pisinnaatitaaffeqarnerat artikel 17-imi aalajangersarneqarluni.
- Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Inussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Peqqissutsimut Attaveqaateqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutaqarnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Ineqarnermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, KANUKOKA, KANUNUPE, NUSUKA, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffat, SIK, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Najukkami katersugaasiviit kattuffiat, NUKAKA, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- " Pinngortitami pisuussutinut kisimi oqartussaaffigisani pisinnaatitaaffinnik atuinermi, aamma naalagaaffiup inatsisaani imaluunniit inatsisini piumasaqaataasunut tunngasumik nangaassutit isiginiarlugit, imaluunniit isersinnaanermut inatsisitigut piumasaqaatit isiginiarlugit, aamma iluaqutissanik agguaassisarnermi taamaallaat uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik atuisoqarnissaanut akuersisoqarsinnaavoq iluaquteqarnissamut, pisuussutinik pineqartunik pissarsiniartussaasumit akuersisoqareerneratigut, nunami pisuussutit taakkua pinngorfianni, imaluunniit illuatungiusumit uumassusillit sananeqaataannik kingornuttagaasunik isumalluutinik taakkunannga pissarsisumut nunarsuarmioqatigiit isumaqatigiissutaat naapertorlugu, peqataasutut illuatungiusoq pineqartoq allatut aalajangiinngippat".
- "§ 21 a. Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu pisuni aalajangersimasuni allagaatinik, toqqortanik ataasiakkaanik imaluunniit toqqortanik eqimattanik, Nunatta Katersugaasivianut Allagaateqarfianullu tunniunneqarsimasunik, atuinissamut akuersissuteqarneq nalunaarutigisinnaavaa, pissarsisinnaanermut killiliussat naanissaat sioqqullugu, taamaattoq tak.§ 21 b aamma c.§ 21 b.§ 21 a malillugu akuersissut, oqartussaasup tunniussisup akuersineranik piumasaqaateqarpoq, imaassimappat 1) allagaatigineqartup imaluunniit toqqortaatigineqartup pissarsiarineqarsinnaaneranut piffissaliussaq§ 17 malillugu aalajangersarneqartumit sivisuneruppat, 2) toqqortaatigineqartoq imaluunniit allagaatigineqartoq ukiunik 25-nik nutaaneruppat imaluunniit 3) toqqortaatigineqartoq naalagaaffimmi oqartussaasumit pissarsiarineqarsimappat, tak.§ 18. 15
Sentence Syllables with count 313
- Ukiorpassuit Kalaallit Nunaanniinninni inninni illut issunik qarmallit amerlaqisut, kujataanilu avannaanilu, niuertoqarfinni, niuertoruseqarfinni asimioqarfinnilu misissoreersimagakkit, Islandimilu Savalimmiunilu Skotlandillu qeqertaani Norgillu avannaani issut ivillit saaq ujaqqallu qarmarineqartartut pillugit allaaserineqartut misissoreersimallugit, sakkutuullu pallittaalisaliatik illuliatillu qanoq issunik qarmartaraat atuareersimallugit, sakkutuullu sulianut tamakkununnga pisortaasut oqaloqatigisareerlugit, kalaallillu issunik qarmalinnik pitsaalluartunik illuliorsimasut akissutisiffigisimallugillu nassuiaatissarsiffigereersimagakkit taamaalillunga isumaqarpunga makkua tulliini issunik pitsaalluinnartumik qarmaliornermik ilitsersuisinnaanngorlunga, qarmat ukiorpassuit atasinnaasut ussittuaannartut qisummillu aasoortitsissanngitsut.
- Aningaasanut tunngasut nuna tamakkerlugu Aningaasat ataatsimoorussat niuertoqarfiillu pigisaasa atorneqarnerinut tunngatillugu innersuunneqassapput matuma siorna taasat, 2-p ataani nalunaarsuutit ukiumi pisami aningaasaatit isertitaannik aningaasartuutaannillu imallit, taakkua ilaanni piitsunut ikiuutit pillugit, aalajangersakkani§ 11 B, oqaatigineqassaaq, piitsunut ikiuutit tunniussat katillugit 1813 kr.-nik amerlassuseqarmata, tassa Kujataanut 723 kr., Avannaanullu 1090 kr. imaluunniit siornamut naleqqiullugit 600 kr.-nit missaannik ikinnerit, tassami 1909-1910-mi piitsunut ikiuutit katillugit 2399 kr.-upput, tassa Kujataanut 761 kr., Avannaanullu 1638 kr. Kalaallit Nunaata Kujataanut tunngatillugu 1910-1911-mi piitsunut ikiuutit amerlanerpaat tunniunneqarput Paamiut Nuullu pigisaqarfiini, tassa tulleriinneri malillugit 364 kr. aammalu 151 kr., imaluunniit inummut ataatsimut naatsorsorlugit 44 øre aamma 14 øre;
- Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat kiisalu Inatsisartunut Naalakkersuisunullu ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il.il. pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 1. juni 2006-imeersoq IR( Partiinut tapiissutit qaffanneqarneri tunngaviusumillu tapiissutinik agguataarisarneq aammalu qinikkamut tapiissutit, kiisalu Inatsisartunut ilaasortat inatsisikkut piginnaatitaaffiusumik ataasiakkaarlutik paasisassarsiorlutik angalasarnerinik atorunnaarsitsinissaq)§ 1 Naalakkersuinikkut sulinermut aningaasatigut tapiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 31. maj 2001-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaat nr. 11, 15. april 2003-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, tulliini taaneqartut allannguutaassapput:
- Aalajangersagaq atuarfiit siulersuisuisa pisinnaatitaaffiannut atatillugu isigineqassaaq, taamaalilluni atuarfinni pisortat tunngavissanut siunnersuutinut taarsiullugu ukiuni atuartitsiviusuni tamani atuartitsinermut atuarfiit pilersaarutaannik atuarfiit siulersuisuinut pilersaarusiortassallutik aammalu atuarfiit ingerlatsinerannut allanut najoqqutassianik siunnersuusiortassallutik, takukkit siunnersuummi§ 47, imm. 3 aamma 4. Ukiuni atuarfiusuni tamani atuartitsinermut atuarfiit pilersaarutaat aamma atuarfiit ingerlataannut allanut najoqqutassiat atuarfiillu missingersuutissaannut siunnersuutit pillugit atuarfiit pisortaasa atuarfiit siulersuisuinut siunnersuusiortussaatitaanerat isumaqanngilaq atuarfinni pisortat nammineerlutik aalajangernissamut tunngavissiat tamaasa suliarissagaat.
- Imm. 3. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap suleriaasissaa aammalu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aamma Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup sulinerannut maleruagassat erseqqinnerusut Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamut ilaasortassanik inassuteqartarnermut toqqaasarnermullu, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap siulittaasuanit inassuteqaateqarnikkut piffissap atuuffissaasup naanissaa sioqqullugu ataatsimiititaliami ilaasortanik soraarsitsisarnermut maleruagassat kiisalu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliami ilaasortat Inatsisartuni Naalakkersuisunilu il. il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il. il. pillugit Inatsisartut inatsisissaannut naapertuuttumik aningaasarsiaqartinneqarnissaat pillugu maleruagassat Naalakkersuisut aalajangersassavaat.
- ilanngussami matumani paasineqassaaq piffissaq a) umiarsuup kujaavata piareernera, b) sanaartornerup umiarsuup aalajangersimasup ilisarineqarsinnaalernerata aallartiffia, c) umiarsuup katiterneqarnerata aallartiffia, tassanilu umiarsuaq minneruppat, umiarsuup timitassaatut ataatsimut missiliorneqarnerani minnerpaamik 50 tons imaluunniit 1 procent sananeqarsimappat, imaluunniit d) umiarsuup annertunerusumik allanngortiterneqarfia, tassalu umiarsuup imermik oqimaaloquttamik usisinnaassusianik 15 procentinik annerusumilluunniit allannguisoqarpat, taamaalillunilu umiarsuup atasinnaassusia ukiunik qulinik amerlanerusunilluunniit sivitsorneqartussanngorlugu umiarsuup suussusianik allannguisoqarpat, imaluunniit atortunik taarsersuiinnarani aamma allanngortiterinerit imermut oqimaaloqutaqarfimmut allanngortitsinernik allanik kinguneqarpat.
- Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Qeqqata Kommunia, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Inuit pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Institut for Menneskerettigheder, Meeqqat illersuisuat MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut), Sorlak( Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat), NanuBørn, Inuit innarluutillit illersuisoqarfiat Tilioq, Sulisitsisut, SIK( Suliatigut peqatigiiffiit Kattuffiat), IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), NIISIP( Kalaallit Nunaanni inunnik siunnersortitut ilinniagallit peqatigiiffiat) Uku inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaateqarput:
Sentence Syllables with count 314
- « Tasamani avasissumigooq tungaanuata majuaralik( tungaanut ingerlasoq) sannalu maniilarsuaq, sikorsuaq maninngeqisoq, misigeriarpaagooq soorlugooq nutarnerajik( sikoqqaaq), tamanna sikorsuaq tungaanut imusoq tassa sikup ataatigut aggersulik aggernerata mallianerata sikorsuaq imusuusileraa aggersoq, aggersoq immikkoortut( qeqertat) kiisa tikilerpai, nalunaranili aqqunni ikkagileraa sumut tamaanga saaqattaartoq, itinersiortoq itineralu atuataarlugu sulilu nuimminanilu tasiusartaanut ingerlalerpoq sermip killingani tasinngortaasamut tassungalu pulaniarumasimalluni paavata nerukinnersaa tattorunalerpaa taanna tikillugulu uniinnarpoq siku atiminit imulerpoq taamaatsiartorlu nuissakajeqisoq, tassuuna akimmiffimmigut nuileratarpoq saggartuakajik niaqua tassa anginiinnaanit, upakkaanni qaqugu, qaqugu nungoqqajarpa, aali niaquinnaa.
- Siullermik niaqua peeriarlugu ammariarlugulu erlavii peeriarlugit tisaneqassaaq( quppigaq) puttaqutaalu peeriarlugu qernertortai peerluarlugit, taava erruivissamut errortoqqissaarneqartarpoq aarrajugisinnaasai tamaasa peerniarlugit, taamaalioreeraannilu tuniniagassaappat koorimut, karsimut, sissamut, sumut arlaannut minguitsumut nalunneqartarpoq, taamaaliortuarlunilu pisat naammassigaanni aatsaat ussersarneqarfissaannut ingerlateriarlugit ataasiukkaarlugit ussersarneqarfissaannut issorarneqalersarput aalisartitsisumut misissorteqqissaajutigalugit, tassalu arlaat aavialinneqalaarpat maanaluunniit timitaagut ikeqarpat( sanninngaagaq) tassa tunineqarsinnaanani inuanut utertinneqassaaq, taassumalu ajuusaammilaartunnguamik pigaangamiuk qujarutiinnartarpaa, imaallaammigooq panertuliaataasa ilassaat, taamalu ukiussamut peqqumaatai kiilualunnguanik ilaratarput.
- toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaasut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisaq avissimasaq imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussat, qitornarsiat imaluunniit qitornarsianut inuuneq naallugu kingornussisussanut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartumit soraarnerussutisiat§ 17 b, imm. 1, kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat§ 17 c, malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersimasaanulluunniit tunniunneqarpata najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik.
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaaseqatigiit katiterneqarnerisa inississorneri kiisalu killiffilersuutit kukkunaveersaarnerlu ilisimaaralugit suliarisinnaassagaat, 2) oqaaseqatigiit ilusilernerini oqaatsit immikkoortut atuuffii suliarisinnaassagaat, 3) pisuni assigiinngitsuni, soorlu oqaluinnarluni allannermilu, oqaloqatigiinnerni oqallorissaartut/ oqalorusaartut, tulluartumik ilisimaarinnittumillu oqaatsinik atuisinnaassasut, 4) allatat assigiinngitsut ilutsimikkut imarisamikkullu assigiinngissusiat pingaarnertigut immikkoortissinnaassagaat aamma allatani eqqarsaat pingaarneq siunertarlu paasisinnaassagaat aamma 5) atuarnermi periaatsit assigiinngitsut, soorlu qimerluuineq, atuapallanneq, atuaqqissaarneq misigisaqarniarnerlu, atorsinnaassagaat.
- 1) ilinniartut sulianik, ilinniakkat siunnerfigisaannik, isumaginninnissamut tunngavississallugit, tassungalu atatillugu teknologii naapertuuttoq pillugu pisariaqartutigut ilisimasaqalersissallugit atuisinnaalersissallugillu, 2) ilinniartut namminneerlutik aamma ilinniaqqinnerit ilinniagaqaqqinnerillu aqqutigalugit piginnaasaminnik annertusaanissaannut tunngavississallugit, tassunga ilanngullugit ilinniagaqaqqinnissamut tunngavissiinerit, 3) ilinniartut inuttut inerikkiartornerannut peqataanissaq aamma 4) ilinniartut inuiaqatigiit ineriartornerallu pillugit paasinnilersissallugit, annermik suliffeqarfiit sulisullu nalinginnaasumik inuutissarsiornikkut inuiaqatigiinnullu atatillugu inissisimanerat pillugu aamma suliffissaqartitsiniarnermi pissutsit suliffinnilu avatangiisinut tunngasut pillugit paasinnilersissallugit.
- 1) sanaartukkat ikuallattoornissaq, isumannaallisaaneq peqqinnissarlu eqqarsaatigalugit naammaginartumik toqqissisimanartunngorlugit sananeqarnissaasa ilusilerneqarnissaasalu qulakkeerneqarnissaa, 2) sanaartukkat nunaminertallu sanaartorfiunngitsut sanaartukkanut atasut atuinissaq siunnerfigineqartoq eqqarsaatigalugu naammaginartumik pitsaassuseqalernissaasa aammalu illersorsinnaasumik aserfallatsaalineqarnissaasa qulakkeerneqarnissaa, 3) sanaartukkat innarluutilinnut atoruminartunngorlugit ilusilersorneqartarnerisa siuarsarneqarnissaa, 4) sanaartukkat ilusilersorneqarnermikkut pitsaassusiisa siuarsarneqarnissaat, 5) iliuusissat, sanaartukkani isumalluutinik pisariaqanngitsumik atuinissamut akiuissutaasussat siuarsarneqarnissaat, kiisalu 6) sanaartukkani atortut avatangiisinut ajoqutaanngitsut atorneqartarnerisa siuarsarneqarnissaat.
- Atuagarsorneq nalilersuinerlu a) filminik tv-milu suliaqarnermik nalilersuinermut atatillugu filmiliornermi oqaatsini taaguutit atorsinnaassavaat, b) isiginnaagassiornermi periaatsit oqaluttuariaatsillu assigiinngitsut nassuiarsinnaassavaat, c) nalilersueriaatsit assigiinngitsut atorsinnaassavaat, d) piviusunut, pisuusaartitanut taakkunanngalu akulerutsitsinernut suut ilisarnaataanersut nassuiarsinnaassavaat, e) suliaqariaatsit takutitassiallu assigiinngitsut pingaarnerit nassuiarsinnaassavaat, f) filminik tv-milu takutitassiornermi pissutsit nalinginnaasut nassuiarsinnaassavaat, g) ilinniakkat atassuteqartilersinnaassavaat h) filmini tv-milu takutitassiat oqaluttuarisaanermut, kulturikkut inuiaqatiinnullu tunngassuteqartilersinnaassavaat, i) takutitassiap ilusilersorneqarnerata tassanilu anguniarneqartut akornanni pissutsit nassuiarsinnaassavaat.
- Imm. 2. Pisortat sullissiviffeqarfiutaanni IT-mik ataqatigiissumik aaqqissuussami paasissutissanik atortussaajunnaarsitsilluni peersisoqassanngilaq allagaateqariaasinngorlugit paasissutissat Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu tunniunneqartinnagit imaluunniit suliassamut tunniussinermut atatillugu Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu atorunnaarsitsinissaanut aalajangiunneqarsimappata, taamaattorli takuuk§ 34. Imm. 3. Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu imm. 2-mi piumasaqaatigineqartunut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput, tunniussineq sioqqullugu allakkanik toqqorsivimmiititanik ititanik toqqorsinissamut atorunnaarsitsinissamullu naliliinissamut, tamanna pillugu pisortat sullissiveqarfiutaata sullissiveqarfiup toqqorsinissamut inissakilliorneq tunuliaqutaralugu qinnutigippagu.
- Isumannaatsumik immakkut angallattoqarnissaa, angallatip isumannaatsuunissaa avatangiisillu ajortinneqannginnissaq qulakkeerniarlugit siunnersuutigineqarpoq pisinnaatitsisoqassasoq, Umiarsualivinni Oqartussat akisussaasup akiligaanik isumannaatsumik immakkut angallannissaq, angallatip isumannaatsuunissaa avatangiisinilluunniit ajoqusiinnginnissaq qulakkeerniarlugit immakkut angallat angallatikorluunniit isumagisinnaagaat, immakkut angallat angallatikorluunniit umiarsualivimmut assigisaannalluunniit inississinnaagaat, immakkut angallammi angallatikumiluunniit taassumaluunniit silataani nalunaaqutsiisinnaasut imaluunniit immakkut angallat angallatikorluunniit piariaqartunik atortulersinnaagaat il.il. Kalaallit Nunaanni umiarsualiviit immakkut angallatit angallatikkulluunniit Umiarsualivinni Oqartussat piigaasa inissaqartinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaa pisussaaffigaat.
- Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq§ 9.§§ 4 imaluunniit 8 malillugit atuinissamut akuersissut taamaallaat aktiaatileqatigiiffimmut imaluunniit piginneqatigiiffimmut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut, taamaallaat Inatsisartut inatsisaat malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik suliaqartumut, aammalu ingerlatseqatigiiffinnik allanik akileraaruteqaqateqartanngitsunut, tunniunneqarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 2.§§ 4 imaluunnit 8 malillugit atuinissamut akuersissut aktiaatileqatigiiffimmut imaluunniit piginneqatigiiffimmut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut, ingerlatanik Inatsisartut inatsisaat malillugu akuersissummi pineqartunut ilaasunik aammalu ingerlatanik allanik suliaqartumut, aammalu tamatumunnga inatsisit malillugit ingerlatseqatigiiffinnik allanik akileraaruteqaqateqarsinnaasumut, tunniunneqarsinnaavoq.
Sentence Syllables with count 315
- inatsisissatut aallarniutaasunik sulilernissaq(» misissuisut immaqa aamma kalaaleqatiminnut eqqartuussisutut sulisinnaassapput, itsarmi eqqartuussisarnertut ileqqui maanna atorneerulluinnarsimapput, atortuisali annertusiartornerat immikkullu pigisaqarniarnerulernerat pissutaallutik isumaqatigiinngissuteqarnerit tutsiutikulanerulerlutik, taamaammat eqqunngitsuliortut eqqunngitsuliorfigineqartullu, soorlu taamatuttaaq piniarnermik aallussilluartoq tarfiinnartorlu assigiimmik naatsorsuunneqartut, qullersaasunit oqaasissaqarfigineqanngillat nersortariaqartut nersussallugit assuarisariaqartullu assuarissallugit«), misissuisoqarfiit tamarmik immikkut allagarsuarnik allattaaveqassasut, naatsorsuuteqarnissaq, qanoq ilisukkut ataatsimiinneqartassasoq, aningaasat pisariaqartut qanoq atortinneqarnissaat allarpassuillumi siunnersuutigisatut eqqartorlugit.
- Akileraartarnermut ataatsimiititami amerlanerussuteqartut, Siumut Atassullu, matumuuna inassutigissavaat aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik Inatsisartut inatsisaattut siunnersuut saqqummiunneqartoq akuereqqullugu, amerlanerussuteqartut isumaqarmata inuussutissarsiummik ingerlatsisut pitsaanerpaamik periarfissaqartinneqarlutik sulisinnaasariaqartut, taamaammallu inuussutissarsiummik ingerlatsisut selskabit kattunnerisigut eqiterinissamik pisariaqartitsinerat akileraartarnermut tunngasutigut akornuserniarneqassanngitsoq, taakkumi ilusiliinerup iluarsiivigineqarneratigut siunertamut naapertuuttutut isigineqartariaqarmata kiisalu selskabip ingerlaqqittup aningaasarissaarnerulernera kattussinerup ilumut piviusunngortinneqarsinnaaneranut aalajangiisuulluinnassammat.
- § 14. Ilinniarfimmi pisortaq aalajangiisinnaavoq ilinniagaqartoq ilinniartitaanermit anisitaassasoq ilinniagaqartoq 1) arlaleriarluni sivisuumilluunniit§ 12 naapertorlugu pisussaaffimminik naammassinnissimanngippat naak allakkatigut eqqaasinneqartaraluarluni tamatumalu kingornatigut allakkatigut mianersoqquneqaraluarluni, 2) ilinniagaqartut allat ilinniarfiulluunniit sulisuisa peqatiginissaannut maleruagassat nalinginnaasut sakkortuumik sumiginnarsimappagit, 3) ataavartumik nappaateqarnermik, nakorsaatinik aanngajaarnartunilluunniit atornerluinermik assigisaannilluunniit pissuteqartumik allat peqqissuunissaannik isumannaatsuunissaannilluunniit ima akornuseeratarsinnaappat allaat ilinniartoqatiminut akornutaasinnaalluni, imaluunniit 4) ilinniartoq ilinniakkaminik ingerlatsiinnarnissaminut erseqqissumik naleqqutinngitsunik iliuuseqarsimappat.
- 1) Ineqarnermut akiliutinik qaffaanissamik siumoortumik ilisimatitsisarneq, tak.§ 28, imm. 2. 2) Aserfallatsaaliuineq iluarsaassinerlu, tak.§ 45. 3) Inissiap iserterfigineqarnerani pitsaassusaa, tak.§ 47. 4) Attartukkami atortut ikkussukkat pitsanngorsaanerillu( atuisinnaatitaaneq), tak.§§ 51 aamma 55. 5) Attartortup attartukkaminik atuinera( torersaarnissamik malittarisassanik unioqqutitisinerit), tak.§ 50. 6) Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera( inissianik paarlaaseatigiinneq, attartukkamik allamut attartortitsigallarneq aamma attartornermik nangitsineq), tak.§§ 58-62. 7) Inissiamit aninermi inissiap pitsaassusaa( iluarsaassineq nalinginnaasoq), tak.§ 77. Imm. 2. Maalaarutit ineqarneq pillugu maalaaruteqartarfimmut allaganngorlugit tunniunneqartassapput, aammalu maalaaruteqartup maalaaruteqartarfiup isummernissaanut kissaataanik erseqqissaassummik imaqassalluni.
- Nipangiussisimasussaatitaaneq Malittarisassat atuuttut malillugit akileraartarnikkut ingerlatsineq akitsuutit pillugit inatsisinut arlalinnut atatillugu taamaallaat pinerluttulerinermut inatsimmi kiisalu sulianik suliarinnittarnermi inatsisip§ 27-iani nipangiussisimasussaatitaaneq pillugu aalajangersakkanut nalinginnaasunut ilaavoq, inuttut inatsisilernikkullu inuit aningaasaqarnerannut, inuussutissarsiutitigut imaluunniit inuinnartut pissutsit pillugit paasissutissat akileraaruseriffiup sulinermini aningaasarsianit akileraarutissat eqqussuuinermillu tunngasut pillugit paasisaannut atatillugu, aningaasarsianit akileraarutissat pillugit§ 120-iani nipangiussisimasussaatitaalluinnarnissaq pillugu inatsimmut ilaapput imaluunniit§ 43-mi nioqqutissanik eqqussuineq avammullut tuniniaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaannut ilaapput.
- § 39. Ilinniagaqartut ilinniaqqinnissamut piareersaataasumik naammasinninnerminnut, iliniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniarnermut imaluunniit bacheloritut ilinniarnermut atatillugu Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisamut akiliunneqarlutik angalasinnaatitaasut, tak.§ 35, imm. 2, oqaaseqatigiit pingajuat, aammalu Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliunneqarsinnaatitaasut ilinniarnerminnik naammassisaminnut atatillugu ilinniarnermik nutaamik ingerlaqqillutik sivitsuisut, tak.§ 35, imm. 1, oqaaseqatigiit aappaat, angalanernik pineqartunik nuussisinnaapput§ 38 malillugu siumut utimullu angalanissanngorlugu.
- Inatsisartut taakkualuunniit ataatsimiititaliaasa suliamut Ombudsmandip suliassamik suliaqalernissaanik imaluunniit suliap suliarineranik ingerlatsiinnarnissaanik mattussisumik isummersimasinnaanerannik nalornissuteqalersinnaanerit ikilisinniarlugit Inatsisartut Inatsisinut Ataatsimiititaliaata Ombudsmandillu 1998-imi majip qaammataani suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarnermi isumaqatigiissutigisimavaat, ilaatigut Ombudsmandip matuminnga apeqqutilliissutini Inatsisartut Inatsisinut Ataatsimiititaliaannut ingerlatittassagai, assilinera ataatsimiititaliamut allamut pineqartumut nassiullugu, ilaatigullu Inatsisartut Inatsisinut Ataatsimiititaliaata suliamik ataatsimiititaliami oqaluuserinninnerup inernera pillugu Inatsisartut ataatsimiititaliaasa allat Ombudsmandimut nalunaarutaannik akunnermiliuttuuneq ataqatigiissassagaa.
- Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, KANUKOKA, KANUNUPE, Kommunernes revision( BDO), Deloitte, AK, SIK, IMAK, GA, PIP, ASG, Sundhedskartellet aamma Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatagiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik kiisalu Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik.
- 18 Jeruusalaat Juutallu ungaluugai kunngiilu naalagarsuartaalu, piuneerussassat uitsatigisassat asissugassat perloqqusassat, soorlu maannakkut ersitsoq, 19 Faarauu Egitsinip kunngia kiffaalu naalagarsuartaalu innuttaalu tamaasa, 20 samanimiullu tamaasa Usillu nunaata kunngii tamaasa Filisterillu nunaata kunngii tamaasa Askaluunilu Gaasalu Eikeruunilu Astuutillu amiakkui, 21 Eitumikkullu Muuapikkullu Amunillu kinguai, 22 Toorullu kunngii tamaasa Siituullu kunngii tamaasa sinerissallu imarsuup ungataaniittup kunngii, 23 Diitanilu Tiimalu Buusilu tamaasalu kissakkanik tuutsinillit, 24 Araapiallu kunngii tamaasa samanimiullu kunngii tamaasa puilasuitsumi nunallit, 25 Simriillu kunngii tamaasa Eilamillu kunngii tamaasa Miiterillu kunngii tamaasa, 26 avannaatalu kunngii tamaasa qanittullu ungasissullu ilannguteqatigiissillugit, tamaasalu nunamiut naalagaaffii nunap qaaniittut ittut;
- ( wp09 08/ 01- E) 2 MOSESIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ 1 MOSESI 1- 3□/ 4- 7□/ 8- 11□/ ◆ 12- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 22□/ ◆ 23- 24□/ ◆ 25- 27□/ ◆ 28- 30□/ ◆ 31- 32□/ ◆ 33- 34□/ ◆ 35- 37□/ ◆ 38- 40□/ ◆ 41- 42□/ ◆ 43- 45□/ ◆ 46- 48□/ ◆ 49- 50□/ 2 MOSESI ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 7□/ ◆ 8- 10□/ ◆ 11- 13□/ ◆ 14- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ 22- 25□/ 26- 28□/ 29- 30□/ ◆ 31- 33□/ ◆ 34- 35□/ 36- 38□/ 39- 40□/ 3 MOSESI 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 15□/ 16- 18□/ 19- 21□/ 22- 23□/ 24- 25□/ 26- 27□/ 4 MOSESI 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ ◆ 25- 27□/ 28- 30□/ ◆ 31- 32□/ ◆ 33- 36□/ 5 MOSESI 1- 2□/ ◆ 3- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□ 3/ 14- 16□/ ◆ 17- 19□/ 20- 22□/ 23- 26□/ 27- 28□/ ◆ 29- 31□/ ◆ 32□/ ◆ 33- 34□ ISRAELIKKUT NUNAMUT NERIORSUUTIGISAMUT ISERPUT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JOSVA ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 7□/ ◆ 8- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ EQQARTUUSSISUT ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 7□/ ◆ 8- 9□/ ◆ 10- 11□/ ◆ 12- 13□/ ◆ 14- 16□/ ◆ 17- 19□/ ◆ 20- 21□/ RUTHI ◆ 1- 4□ ISRAELIKKUT KUNNGINIT NAALAKKERSORNEQARMATA ULLOQ KAPITALI□ ✔/ 1 SAMUELI ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 6□/ ◆ 7- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 14□/ ◆ 15- 16□/ ◆ 17- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ ◆ 25- 27□/ ◆ 28- 31□/ 2 SAMUELI ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 8□/ ◆ 9- 12□/ ◆ 13- 14□/ ◆ 15- 16□/ ◆ 17- 18□/ ◆ 19- 20□/ ◆ 21- 22□/ ◆ 23- 24□/ 1 KUNNGIT ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 7□/ ◆ 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 12□ 4/ 1 KUNNGIT( nang.
Sentence Syllables with count 316
- Nalinginnaasumik nassuiaatit Inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannik aaqqissuussinerup 1. januar 2005 aallarnerfigalugu allannguuteqartinnissaanik ilimasaarinermut atatillugu, tamatumalu kingorna inuianni inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannik aaqqissuussineq inuussutissarsiutit siuarsaavigineqarnissaannut ingerlatseqatigiiffikkut siunnersuinermik aningaasanillu tapiissuteqartarnermik kiisalu ingerlatseqatigiiffimmik aningaasaliissutinik ukiuni siullerni ernialersugassaanngitsunik isumaqatiginninniartarfiusumik ilaqartillugu aqqutissiuunneqartussanngormat, unnuisarfiliornissanut taarsigassarsiniartarfittut aningaasaateqarfik pilersinneqarsimasoq pisariaaruttussaavoq, taarsigassarsisitsisarneq tamanna ingerlatseqatigiiffiit nutaat marluusut killiliussaasa iluanni isumaqatiginninniutigineqarsinnaalissammat.
- Uuliamik maangaannartitsinermi upalungaarsimanissamut aatsitassanut inatsisip piginnaatitsissummik pigisaqartup piumasaqaataanik GOSR A/S' ip pilersinneqarnerani allannguinernik kinguneqartussaanngilaq, tamannalu siunnersuummi§ 8, imm. 6-imi erseqqilluinnartumik allassimavoq" Piginnaatitsissummik pigisaqartoq, isumaqatigiissummik imm. 1-imi taaneqartumik isumaqatigiissuteqartoq eqquutsitsillunilu, tamatuma saniatigut taamattaaq ingerlatanik allanik isumaginnissaaq iliuusissanillu allanik aalajangiilluni, tamakkununnga ilaallutik kiffartuussutinik imm. 1-imi taaneqartunik pilersuinissamut pilersuisunik allanik isumaqatigiissusiornissaq eqquutsitsinissarluni, aatsitassanut inatsit malillugu, akuersissut malillugu uuliamik mingutsitsinissamut upalungaarsimanissamut il.il. piumasaqaatit eqquutsinniarlugit pisariaqartunik iliuuseqarluni.
- a) Inatsisit atuuttut Allagaateqarfeqarneq pillugu inatsisit maanna atuuttut tassaapput Allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 22, 30. oktober 1998-imeersoq IR aamma Katersugaasiveqarnermut Allagaateqarfeqarnermullu ataatsimiititaliap suleriaasissaa pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 26. januar 1996-imeersoq IR kiisalu Katersugaasiveqarnermut allagaateqarfeqarnermullu ataatsimiititaliami katersugaasiviit akuerineqarsimasut sinniisaasa qinerneqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 26. januar 1996. b) Siunnersuut Siunnersuummi erseqqissarneqarpoq inatsimmi aalajangersakkat aammattaaq toqqortanut elektroniskiusunut atuuttut, tassuunakkullu erseqqissarneqarluni imaanngitsoq pappialat, båndiniittut ittut assigisaanniittullu ittullu kisimik pinnatik, aammali toqqortat elektroniskiusumik atortunut toqqortaasut toqqorneqassasut.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 12, 2. november 2006-imeersup IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 18, 26. juni 2017-imeersoq IR( Aktiaatillit taarsigassarsiaasa akileraaruserneqartalernissaat, atornerluisoqarsinnaanera akiorniarlugu maleruagassaq, sulisorisanik atukkiussinermi akileraarutinik unerartitsisussaatitaaneq il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 20, 18. november 2010-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 37, 9. december 2015-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 7, 6. juni 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 29, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 12, 2. november 2006-imeersup IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx.xxx 2017-imeersoq IR( Aktiaatillit taarsigassarsiaasa akileraaruserneqartalernissaat, atornerluisoqarsinnaanera akiorniarlugu maleruagassaq, sulisorisanik atukkiussinermi akileraarutinik unerartitsisussaatitaaneq il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 20, 18. november 2010-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 37, 9. december 2015-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 7, 6. juni 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 29, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- B) Nunani allani ataasiakkaarlugit PAL-imik akileraarussiisarnermik oqilisaaneq Aningasanik iluanaarutit ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisissamut missingiummi§ 3, imm. 2-mi( Soraarnerussutisianik aaqqissuussinerni aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsaimaffeqartuni aalajangersimasumilluunniit ingerlatsisuni soraarnerussutisianit ilunaarutit akileraaruserneqartarnerat kiisalu inuunermik sillimmasiinernik soraarnerussutisianillu aaqqissuussinernik aningaasarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmi§ 39 a, imm. 1 aamma 2-mi kiisalu soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmi§ 53 a-mi aalajangersakkanik naammassinnittunik) inuit Kalaallit Nunaanni akileraartussaatitaasut nunani allani PAL-imik akileraarutinut akiutinik inatsit taanna naapertorlugu ilanngaasiisinnaanerat allassimavoq.
Sentence Syllables with count 317
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 12. november 2001-imeersoq IR( Atuisartunut Siunnersuisoqatigiit nunaqarfiit aqutsisuinik suleqateqarnerat akikillisaatillu pillugit malittarisassat) Atuussimasoq( Historisk)§ 1. Atuisartunut pisisartunullu Siunnersuisoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 13. november 1986-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 29, 30. oktober 1992-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 14, 31. oktober 1996-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allannguutigitinneqassapput:
- Imm. 1-mut Soraarnerussutisianut karsit, inuunermut aamma soraarnerussutisianut sillimmasiisarfiit allallu soraanerussutisianik akiliisartut imaluunniit inuunermut sillimmatiniit ingerlaavartumik akiliisartut akileraaruseriffimmut ukuninnga, ilassutitut sillimmasiinermullu akiliutit, soraarnerussutisianik aaqqissuussinernit aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§§ 39, 40-imi taaneqartunit akiliutigineqartut, soraarnermi ajunngitsorsiat, utertitsilluni nalilinnik pisinermut aaqqissuussinernilu taamaattuni bonusit akiliutigineqartut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§ 46, imm. 5-imi taaneqartunik aalajangersaanerit pillugit, aalajangersakkat taakku soraarnerussutisianut karsit, inuunnermut soraarnerussutisianillu sillimmasiisarfiit allallu ilisimasaannik pisuuppata paasissutissiisassapput.
- Akileraaruteqaataasussaanngitsumik nuussinerit pisinnaapput 1. soraarnerussutisiaqarnissamut imaluunniit inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinerit ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussaqarfiusartussat§ 39-mi pineqartunut ilaasut akornanni, 2. soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermik aaqqissuussinernit ingerlaavartumik, toqunikut unittussamik tunniussaqarfiusartussanit§ 39 a-mi pineqartuniit soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermik aaqqissuussinernut ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussaqarfiusartussanut§ 39 a-mi pineqartunut, 3. sillimmasiinerit naafferartumik akilersuiffiusut§ 40-mi pineqartunut ilaasut akornanni, aamma 4. soraarnerussutisiaqarnissamut naafferartumik akilersuilluni sillimmasiissutiniit, tak.§ 40, soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermullu sillimmasiinernut§ 39-mi pineqartunut.
- pigineqartut, 3) aktiat imaluunniit taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, aningaasaateqarfimmit imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnit kattusseqatigiiffimmit piginnittuusumit namminermit pilersinneqartumit imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnit suliffeqarfissuarmut atasuusunit taaneqartunit, qanigisanit il.il. imaluunniit aningaasaateqarfinnit taakkuninnga pilersinneqartunit pigineqartut ilanngullugit naatsorsuutigineqassapput, 4) piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasunit allanit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasup atuinissamik nakkutilliinissamillu isumaqatigiissuteqarfigisimasaanit, pigineqartut naatsorsuutigineqassapput, aamma 5) piginneqataassutsit aamma taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, inummit§ 1-imi ilaasumut pigineqartut, qanigisat imaluunniit aningaasaateqarfiit taakkunannga pilersinneqarsimasut peqatigalugit.
- Tunniussineq naatsorsuutit ullormit naatsorsuutit aallartinneqarfiannit akileraartarnikkut sunniuteqartinneqalissappat, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup ulloq taanna pigisaasa akiitsuisalu niuerutigineqarnerminni nalingat soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup tunineqarnermini akiata naatsorsorneqarneranut tunngaviussaaq, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmik imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffimmik tunniussineq ulloq taanna niuerutigineqarnermi nalertik tunngavigalugu ullormi naatsorsuutit aallartiffianni pisimappat.
- innarlerneqannginnissaa, 2) inuup taassumalu angajoqqaatut sinniisoqaruni sinniisorisaata imaluunniit angajoqqaatut oqartussaasuisa pisinnaatitaaffimminnik ilisimatinneqarsimanissaat, 3) suliat pillugit naammagittaalliortoqarsimatillugu angusat, inuup peqataaffigisaani, inummut taassumalu angajoqqaatut sinniisoqaruni sinniisorisaata imaluunniit angajoqqaatut oqartussaasuisa kiisalu inuup sullissisuanut anngunneqarnissaat, 4) iliuusissanut pilersaarummi anguniakkat najugaqarfissatut neqeroorummut innissinneqarnissami naammassineqarsinnaassasut, 5) najugaqarfissatut neqeroorummi periaatsit inummut naleqquttuussasut aamma 6) pissaanermik atuisimanerit malitseqartinneqartassasut pissaanermillu atuisimaneq pillugu nalunaarutit tunngavigalugit inuk innarluutilik ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi eqqortumik tapersersorneqarnersoq naliliiffigineqartassasoq.
- v11 Ineqarfissaq, ulissaalu, qarsorsartussai salliligarsuartassaalu, quassuttuussai sannerutit, napasussai ikkuffissaallu, v12 illerfik akiarfissaalu, saammaaffik saagorsuarlu, v13 nerriviusaq akiarfissaalu pisatassaalu tamaasa timiusallu saqqumisitassat, v14 qullilerfik pisatassaalu, qullertassai uuliassaalu, v15 pilliivik tipigissaatilliiffik akiarfissaalu, uulia tarnutissaq tipigissaatilliissutissallu, illernartuutip isertariaata saagussaa, v16 ikikkagassanik pilliivik assiaqutissaalu nuioraassaliaq kanngussaasoq, akiarfissai pisatassaalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavissaalu, v17 silarliup saagussaa, napasussai ikkuffissaallu, silarliullu isertariaata saagussaa, v18 illernartuutip silarliatalu paagutissaat taakkualu noqarutissaat, v19 atisassat illernartuummi kiffartuussinermi atugassat, aammalu palasip Aronip ernerisalu palasitut kiffartuussigaangamik atisassaat illernartut.
Sentence Syllables with count 318
- taamaakkaluartorli ikinngunnilu eqisimaarlutik ualikkut niuertoqarfiup aqqusernagut uteqattaarlutik aneeraangamik nipertik tamaat atorlugu erinarsuataartarpaat, qaammativilli Ukkusissap qaata tunuaniippoq ippoq, utaqqillugu kisimi pissartarsuartut illuni qaammarsaanermik isumaginnilernissi, qilallu salippaa sorsutani ullup qaamarngata pilersitaa akisunneq qorsorpaluaartoq peersillugu qaammarsaaneq Elisip palasip paniata alianaagilluinnagaa Nunarsuarmimi tamarmi allamik Nuuttut alianaatsigisoqanngeqqoorpoq" saffioorlu" pujortaaserluni kiffat illuata matuanut iigarluni ataqqinnippaluttumik imminut ilassinnikkaangat taava nammineq misigissuseqarpaluttumik utoqqaq qasertuinnarnik nujalik akillugu sikiallaffigisarpaa, akerlianilli Eliseeqqap meeqqatut illarpaluttarnini piitaappaluttoq atorlugu utoqqaq saallugu quiasuutigisinnaasarlugu.
- Imm. 6. Aningaasat aaqqissuussinernit imm. 1-imi taaneqartunit tunniunneqartut tamarmik kiisalu aningaasat imm. 3 naapertorlugu tunniunneqartut aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneranni ilanngunneqassapput, taamaattorli takuuk§ 17 c, imm. 5. Aningaasarsianik tunniussinermut naligitinneqassapput allamut tunniussineq imaluunniit pigisassanngortitsilluni qularnaveeqqusiussilluniluunniit tunniussineq alla taavalu qanoq iliuutsit il.il. aaqqissuussinerup ilanngaatiginnissinnaanermut patsisissaatitanik angusisimajunnaarneranik kinguneqartut, aningaasallu allamut tunniussinerup qanoq iliuuseqarnerulluunniit nalaani aaqqissuussinerup atorunnaarsitaanerani tunniunneqarsinnaasuugaluit, soorlu immaqa sillimmaserneqarnermut allagartap akeqanngitsup aningaasanngorlugu nalinga assigisaaluunniit, aningaasarsianut akileraaruteqaataasussanut naatsorsuunneqassapput.
- Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit§ 1, nr. 1-imut Selskabit namminersorlutillu inuussutissarsiuteqartut amerlasuut ukiumut aningaasarsiorfiusumut 2000-imut nammineerluni nalunaarsuiffimmik tunniussinissamik allaat 1. juli 2001 tikillugu kinguartitsinikuugamik, ukiumi aningaasarsiorfiusumi 2000-imi aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneranni pigisamik tamakkiisumik nalikillilernerisigut akileraarutitigut nalikilliliisinnaanerup killiliivigineqarnissaanik maleruagassiassatut pilersaarutigineqartut saneqqutaarsinnaavaat, taamaaliornikkut ukiumi aningaasarsiorfiusumi 2000-imi aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat amigartoorutinngortillugit, taakkulu§ 21, imm. 1-imi maleruagassaq naapertorlugu ukiuni tulliuttuni qaninnerni 5-ini aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit ilanngaatigineqarsinnaapput.
- § 12. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) soqutigisat aallaavigalugit isumassarsianik eqqarsaatinillu saqqummiussillutik immersoqatigiissinnaassasut aamma pisuni sammisat pillugit oqalliseqataasinnaassasut, 2) nammineq isummersuutit tunuliaquttaannik saqqummiinerni tunngavinnik ilisimasanillu oqalullutik allallutillu, soorlu oqallissaarusiani atuartartullu allagaanni, ersersitsisinnaassasut, 3) allatat assigiinngitsut isiginnaarsinnaassagaat, tusarnaarsinnaassagaat atuarsinnaassagaallu namminersorlutillu oqalullutik, allallutik assilianngortitsillutillu saqqummiussinerminni, soorlu naalisaallutik, nalunaarusiorlutik, qarasaasiakkut nittartagaliorlutik videuliorlutillu, aallaavittut atorsinnaassagaat, 4) pisartuni nalinginnaasuni danskit oqaasiinik nattaqqallissaaratik atuisinnaassasut.
- § 59. Akiliisinneqarsinnaavoq 1)§ 1-imut akerliusumik tusarnaagassanik isiginnaagassanillu aallakaatitassiortoq, 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliissutigineqartunit allaanerusumik siunertanut allanut tapiissutinik atuisoq, 5)§ 46, imm. 1, nr. 1 malillugu aalajangikkamik sumiginnaasoq, 6) naqqiissuteqarnissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 46, imm. 1, nr. 2, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu, paragraffinik 15-imiit 18-imut, paragraffinik 50-imiit 51-imut,§ 52, imm. 1-imiit 2-mut,§ 48,§ 54, imm. 2-miit 6-imut,§ 58-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- Aalajangersakkat nassataraat qularnaveqqusiinermut uppernarsaatit aamma ajunaaruteqartitsinnginnissamut allagartat, Kalaallit Nunaanni inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni kapitali IV imallunniit V imaluunniit inissialiornermut, illuutigisanut ataatsimoorussanut, katiinnarissanik nammineq illulianut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat malillugu Naalakkersuisunut tunniunneqartunut, aammalu illumik, Kalaallit Nunaanni inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni kapitali IV imalluunnit V malillugu imaluunniit inissialiornermut, illuutigisanut ataatsimoorussanut, katiterinnarissanik nammineq illulianut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat malillugu Nalakkersuisunut akiitsoqaatigineqartut, naqissusiinermut akitsuuteqartitaassannginnissaat.
- Aningaasaateqarfiup pilersinneqarnerani siunertaavortaaq, Kalaallit Nunaata aatsitassarsiornermit isertitaasa Kalaallit Nunaata aningaasaqarnerani pingaarnerit siunissamullu eqqarsaatiginnittumik atorneqarnissaannik tunngaviliisut, siunissami kinguaariinnut aamma iluaqutaasussamik 1.1 Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornerup ineriartornera 1.1.1. Nunat allat misilittagaat Inuiaqatigiinni allani aatsitassarsiornerup ineriartorneranik misigisaqarsimasut misilittagaasa takutippaat, taama ineriartorneq inuiaqatigiit aningaasarsiornerannik malunnartumik sunniutinik nassataqarsinnaasoq, ilaatigut inuussutissarsiorneq toqqaannartumik aqqutigalugu kiisalu innuttaasut atuinerisa toqqaannanngitsumik qaffannerisigut, soorlu innuttaasunik ineqarnikkut, peqqissutsikkut kiisalu ilaqutariinnermi aamma isumaginninnermi il.il. sullissinerit pitsanngoriarnerinut.
- - Ilitsersuisarnermik ineriartortitsineq- Ilitsersuisarneq pillugu paasissutissiineq, tassunga ilanngullugit ilitsersuisarnermi atortunik suliaqarneq aamma internetikkut ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq- Ilitsersuisartunik ilinniartitsineq, tassunga ilanngullugu ilinniartitseqqittarneq- Tapersersuilluni ilitsersuineq- Misilittakkanik ilisimasanillu paarlaasseqatigiittarneq- Nalilersuisarneq- Ilitsersuisarnermik ataqatigiissaarineq- Oqallittarfimmik pilersitsineq ingerlatsinerlu aamma attaveqaqatigiittarnermik pilersitsinermi peqataaneq- Misileraaneq ineriartortitsinerlu- Nakkutilliinerit 2.2.2 Internetikkut ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq Internetikkut ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq tassaavoq ilitsersuisarnermik neqeroorutit, taakkulu ilitsersorneqarusuttunut paasissutissanik nammineerlutik ujarlersinnaasunut atugassanngortinneqassapput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnernut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanullu Allanut Pisortaqarfik, KNR, Kulturministeria, NUSUKA, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut, SIK, Tusagassiortut Peqatigiiffiat, Atorfillit Kattuffiat, Lokalradiut aamma lokal Tv-it peqatigiiffiat, Sermitsiaq AG, Atuakkiortut Peqatigiiffiat, Oqaasileriffik, Ilisimatusarfik, Iglo Magazine, qeqqa.gl aamma Q-offset.
- Nuna tamakkerlugu tv-kkut radiukkullu aallakaatitanik, KNR-ip tv-kkut radiukkullu aallakaatitaanik siammarterineq kiisalu DR-ip tv-kkut aallakaatitaanik Nuummut nuussinissaq pillugit Tele Greenland A/S-imik ukiumut ataatsimut arlalinnulluunniit isumaqatigiissusioqateqarnissaq tamanut neqeroorsinnaanermit mininneqarpoq, takuuk Pisortat oqartussaaffigisaanni suliffeqarfiinilu nioqqutissanik kiffartuussinernillu pisiniarnermut tunngatillugu neqerooruteqartitsisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 3, nr. 5. Konto pingaarneq 72.20.02 Kalaallit Nunaanni tv-kkut radiukkullu aallakaatitanik siammartarineq-mut nassuiaatit Oqaasertaliussinikkut Nuna tamakkerlugu tv-kkut radiukkullu aallakaatitanik, KNR-ip tv-kkut radiukkullu aallakaatitaanik siammarterineq kiisalu DR-ip tv-kkut aallakaatitaanik Nuummut nuussinissaq pillugit Tele Greenland A/S-imik ukiumut ataatsimut arlalinnulluunniit isumaqatigiissusioqateqarnissaq siunertarineqarpoq.
Sentence Syllables with count 319
- " Arlaannit takuneqarnissaminut qununnguatsiarmat oqarfigivara uanga pussiamik nassarlunga ingerlagaluaruma soqutigineqarnaviarnanga, akivoq sumunnarnersunga erniinnaq takussagaannga, uangami tikeraartuinnarsillunga ittoorisaqannginnama apererusuleraluarpara kiap, kikkut takussaneraannga, qunugisaqannguatsiarmallu aamma aperinialeraluarpara kina taamarsuaq qununartiginermat allaat isertukujuttutut ililluni pisiniarniarmat, eqqarsarluariaramali aalajangiinnarpunga soqutiginngitsuusaaginnarniarlugu, aammami arlaannik isertugaqarpat qunugisaqarlunilu uanga susassarinnginnakku, imaassinnaavormi aamma asuli ikkatiginiaannarlunga taama oqaluttoq, sussa, uangami paasinikuugakku inoqatikka ajornerinnarnik isumaqarfigisarlugit tassa nipangerluaannarpunga aalajangerlungalu taassuma piumasai maliinnarniarlugit.
- Kapitali 3 Ilinniartussarsiorneq§ 7. Inuit ilagiinnut nalinginnaasunut ilaasortaasut kiisalu kalaallisut allallutillu oqalussinnaasut taamatullu qallunaatut atuarsinnaasut palasit suliassaannik ilinniartitaanermut ilinniartunngorsinnaapput 1) Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 15, 26. april 1985-imeersoq IR naapertorlugu Kalaallit Nunaanni ajoqissatut ilinniartitaaneq naammassisimagunikku, sivikinnerpaamillu ajoqitut ukiuni tallimani sulereersimagunik, 2) Ilinniarfissuarmit soraarummeersimagunik imaluunniit tassunga sanilliunneqarsinnaasumik allamik ilinniagaqarsimagunik, sivikinnerpaamillu ukiuni tallimani ilinniartitsisooreersimagunik, imaluunniit 3) perorsaanikkut isumaginninnikkullu inunnullu tunngasunik Namminersornerullutik Oqartussat inatsisitigut tunngavissaqartitaannik ilinniagaqarsimagunik, sivikinnerpaamillu ukiuni tallimani
- Kapitali 4. Nioqquteqarfiup aalaakkaasup avataaniit nioqqutissanik sullissinernillu tuniniaaneq§ 11. Inuit, pisut§ 12-imi taaneqartut avataasigut, inuussutissarsiummik ingerlatsisinnaatitaanermut pissutissaatitaasut aamma eqquutsinneqarsimanngikkaluarpataluunniit nioqquteqarfiup aalaakkaasup avataaniit pajuttornikkut, qamutinit uniartakkanit, qamutinit pajuttuutinit, tuperniit allatulluunniit pigallartumik nioqquteqarfiusunit imaluunniit kalaaliminermik tuniniaavinniit il.il. nioqquteqarnikkut nioqqutigisinnaavaat 1) inuussutissat nutaat pinngortitameersut IR nunalerinikkut naatitat inerittui, nersutaatit, piniarnikkut, aallaaniarnikkut aamma aalisarnikkut pisat, inuussutissat nutaat pinngortitameersut IR qeritinnerisigut, pujoornerisigut tarajorternerisigullu asiunaveersakkat, aammalu iffiukkat, immuk, immuup qalippernera, sikut nerisassiat, immussuit, punnerit margarinalu;
- 1) atuartuttiimiisa amerlassusissaat, 2) atuartitsissutit tiimissaasa amerlassusissaat, 3) atuartitsissutini ataasiakkaani pikkorissaasarneq tunngavigalugu atuartitsissutillu akimorlugit ingerlatsisarnissanik aaqqissuussinerit, 4) sumiiffinni ataasiakkaani toqqagassat annertussusissaat, 5) atuarfimmi immikkut atuartitsineq, 6) perorsaaneq tunngavigalugu nammineq piumassuseq naapertorlugu sammisassatut toqqarsinnaasat annertussusissaat, 7) atuartut klassinut inissitsiterneqarneri, 8) atuarfiup angerlarsimaffiullu suleqatigiinnerat, tak. imm. 4., 9) atuartup atuarnermini pissarsiai pillugit angerlarsimaffiit ilisimatinneqartarnerat, 10) ilinniartitsisut akornanni suliassat agguataarneqarnerat, 11) atuarnerup nalaani atuartunut tamanut sammisassaqartitsiniutit aamma 12) atuarfiup sulisuinik pikkorissaasarneq ilinniartsiteqqittarnerlu.
- § 1( Nunami sumi inatsisip atuunneranik erseqqissaaneq)§ 5(" Teknologi pissarsiarineqarsinnaasoq pitsaanerpaaq"- BAT-mik tunngaviusup sapinngisamik atorneqarnissaa pillugu inatsisitigut aalajangersaaneq)§ 6, imm. 5( Mingutsitsisup akiliisarnissaa pillugu tunngaviup inatsisitigut aalajangersaaneq)§ 7( Inatsimmik malinninnissamut pisortat immikkut pisussaaffeqarnerannik ersersitsineq)§ 10, imm. 1, nr. 7, 11, 14, 15, 19, 20, 27 aamma 28( Immikkoortuni aalajangersimasuni malittarisassiorsinnaanermut Naalakkersuisunut assigiinngitsutigut piginnaatitsinerit)§ 10, imm. 4( Inuit aqutsisut pisariaqartumik teknikkikkut ilisimasaqarnissaat pillugu piumasaqaateqarnissamut piginnaatitsissut)§ 12( Inatsisip atuuffiata pillugu Naalakkersuisut ilitsersuusiorsinnaapput)§ 15, imm. 2( Atortussiat kinnganeri immamiittut ittut aamma imermiittut ittut sunnerneqassanngillat taamaalillutillu imermik mingutsitsillutik)
- Akissarsiat atorfininnermilu atugassarititaasut pillugit akuerineqarsinnaasunik oqarnermi isumagineqarpoq, inatsimmi uani aalajangersakkat eqqortinneqassasut, tamatumunnga ilanngullugu nal. ak. akissarsialiisoqassanngitsoq ataatsimoorussamik isumaqatigiissutini kalaallit suliffeqarnermi illuatungeriit annerit sinniisuusut ataatsimoorussamik isumaqatigiissutigisaanni aalajangersakkanit atugassarititaasunit tunngavigisatut akissarsiamut akorternermi ujariatsinermut tapiuliummik ilasamik appasinnerussanngitsut, aammalu sulinngiffeqartarnermi atugassarititaasut inatsimmi§ 10 d-mut naapertuutissasut, naggasiullugulu akissarsiat atorfininnermilu atugassarititaasut Kalaallit Nunaanni eqqartuussissuserinermi maleruagassanut akerliussanngitsut kiisalu Kalaallit Nunaata nunarsuarmioqatigiinni pisussaaffiinut aamma akerliussanngitsut.
- Tunngaviit qulaani pineqartut saniatigut, Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermut tapiinerminni, sapinngisamik annertunerpaamik ilaatissavaat eqqumiitsuliornikut suleriaatsit saqqummeeriaatsillu amerlanerpaat§ 1-imi eqqumiitsulioriaatsit taagorneqartut iluanniittut ittut, eqqumiitsuliornermik ingerlatsineq eqqumiitsulioriaatsinik arlalinnik akimuisoq, eqqumiitsuliornermik ingerlatsineq meeqqanik inuusuttunillu peqataatitsisoq imaluunniit meeqqanut inuusuttunullu saaffiginnittoq aamma nunami tamarmi eqqumiitsuliornermik ingerlatsineq sumiiffinnut assiginngitsunut siammaassisoq, tak. siunnersuummi§ 13, imm. 2. Tunngaviit pineqartut tunuliaqutaat Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermik siuarsaanissamut aamma innuttaasut nunami tamarmi eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermut periarfissaqartinnissaannik pisussaaffeqarnerannut sanilliunneqassaaq.
- Imm. 3. Rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap qinnuteqartut kajumissuseqarlutik qinnuteqaataannik ilinniakkatigullu piginnaasaannik, taakkununnga ilanngullugit qinnuteqartut ilinniarnissamut qaffasissusaannik imaluunniit ilinniartitsissummi assingusumi ilinniartitsissutiniluunniit ilinniarusutaannik kiisalu siusinnerusukkut ilinniagarisimasaannik inuussutissarsiutigisimasaannillu aamma nunap immikkoortuini sumi ilinniagaqarusunnerannik ataatsimut nalilersuineq tunngavigalugu aalajangissavaat qinnuteqartut sorliit imm. 1-imi piumasaqaatigineqartunik naammassinninnersut inissaqartitsineq naapertorlugu tiguneqassanersut, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 4. Rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap aalajangiiffigissavaat qinnuteqartunit sorliit utaqqisunut allattorsimaffimmi salliutillugit allatsissanersut.
- Inatsisartut Inatsisaanni matumani kommuni najugaqarfik aammattaaq tassaavoq kommuni, katsorsartinnerup siornatigut aningaasartuutinut kommunit oqartussaaffiisa ataaniittunut ittunut, aamma katsorsartereernerup kingornatigut pilersaarutinut aningaasartuutaasunut akiliisussaatitaasoq, tak.§ 25. Inunnut aalajangersimasumik angerlarsimaffeqarnissamut aamma inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninngitsunut, piumasaqaammut tamatumunnga ilaatinneqannginnissamut tunngasoqarpoq, tak.§ 3, imm. 2. Imm. 2-mut Aalajangersakkami malittarisassiuunneqarput pissutsit tassaasut, inuk oqartussaasut aaqqiinerat tunngavigalugu angerlarsimaffimmi avataani angerlarsimaffimmut, ilaqutariinni paarineqartussanngorlugu, paaqqinninnermut immikkoortortaqarfinni assigisaanniluunniit kommunimi allami kommunimi najugaqarfigisaminiunngitsoq inissinneqarsimappat.
Sentence Syllables with count 320
- 1) uuliap nunameersup IR, uuliamit nunameersumit IR atortussiat aammalu gassit ikumasinnaasut avataanit eqqussorneqarnerat, angallanneqarnerat, siammarterneqarnerat kiisalu toqqortarine-qarnerat, 2) innaallagissap innaallagissiorfinni pilersinneqarnera, nassiunneqarnera siammarneqarneralu 3) innaallagissiorfinnit kiassaateqarfmutigisunit, ataatsimoorussamik kiassaateqarfinnit inissiarsuillu kiassaateqarfiinit 0,25 MW-imit annerusumik kiassaasinnaasunit aammalu eqqakkanik ikuallaavinnit kiaap pilersiortorneqarnera, 4) nukissiorfinnit kiassaateqarfiutigisunit, ataatsimoorussamik kiassaateqarfinnit, eqqakkanik ikuallaavinnit, suliffissuarnit aammalu nunap kissaanik kiassaateqarfinnit imermik aalamilluunniit uunnatamik ingerlatitseqqittarneq siammarterinerlu, 5) inissiaqarfiit kiassarneqarnerat aamma 6) inissiaqarfiit imermik kissartumik pilersorneqarnerat.
- Kommunit taarsigassarsisinnaanerat assigalugu maannamut aqutsinissamut inatsisip atuuttup Inatsisartunit akuersissutigineratigut kommunit akiligassannut sillimmataasinnaanerannut, aningaasanut akiligassanut aningaasaliisinnaanerminnik uppernarsaasiisinnaanerannut aammalu akiligassanut allanut pisussaaffeqalersinnaanerannut, attartornernut aamma attartortitsinernut[ tassa akilersillugu atukkiussinernut] aammalu akiligassanut allanut pisussaaffeqalersinnaanerannut, tamatumanilu aamma ataatsimoortumik UR nammaqatigiilluni akiligassaqalersinnaanermut, kiisalu aamma inatsisitigut pituttugaanngitsunik aningaasatigut tapiissuteqarnissamik neriorsuinerni, assersuutigalugit inuutissarsiornermi siunertanut ineqarnermut akiliutinik annikillilerinernut, Naalakkersuisut maleruaqqusaliorsinnaanissaat matumani Inatsisartut pissusissamisoorsoraat.
- Imm. 3. Ilinniagaqartut ilinniaqqinnissamut piareersaataasumik naammasinninnerminnut, iliniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniarnermut imaluunniit bachelor´ itut ilinniarnermut atatillugu Kalaallit Nunaanni aaljangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisamut akiliunneqarlutik angalasinnaatitaasut, tak.§ 51, imm. 1, oqaaseqatigiit pingajuat, aammalu Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliunneqarsinnaatitaasut ilinniarnerminnik naammassisaminnut atatillugu ilinniarnermik nutaamik ingerlaqqillutik sivitsuisut, tak.§ 51, imm. 1, oqaaseqatigiit aappaat, angalanernik pineqartunik allatut nuussisinnaapput imm. 1 malillugu siumut- utimullu angalanissanngorlugu.
- , aallaaviuvoq meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaat nutaamik piniartariaqanngitsoq, tassami suliffimmit unikkallarnerit taamaattut pissusissamisuuginnartumik unikkallarnertut isigineqarmata, assersuutigalugu ukiumit atuarfiusumiit tullianut ikaarsaarnermi imaluunniit ukiup kaajallakkiartornerani piffissami aalajangersimasumi ingerlatsinerit akornanni il.il. Imm. 6-imut Siunnersuutigineqarpoq aalajangersagaq ilanngunneqassasoq, ataatsimut isigalugu inatsisiliorneq nutaajummat, siusinnerusukkummi malittarisassaqarnikuunngilaq pisortanik namminersortunillu inatsisitigut inuttullu akisussaasunik meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatinik piniarnissamut pisussaaffiliisunik, inunnik suliaminnut atatillugu meeqqanut 15-it inorlugit ukiulinnut toqqaannartumik attaveqartartussanik atorfinitsitsinermut sulilersitsinermulluunniit atatillugu.
- Imm. 4-imut Suliffeqarfiit pilersitsisut marluk arlallilluunniit nunami sumiiffimmi aammalu tunisassianut niuerfimmi ataatsimi suliffeqarfiup suleqatigiit akornanni aningaasaqarnikkut suleqatigiiffiusussamik namminersortumik pilersinneqartup pineqartup suliaqarfigisassaaniiginnassappata iinnassappata aammalu annertuumik taamaattoqarluni, suliffeqarfiit pilersitsisut unammilleqatigiinnermi pissusilersortarnerannik ataatsimoortitsinissaq UR ersarissumik aarlerinaateqartussaavoq Suliffeqarfiit pilersitsisut aammalu suliffeqarfik suleqatigiit akornanni aningaasaqarnikkut suleqatigiiffiusussamik namminersortumik pilersinneqartoq tunisassianut niuerfimmi ataatsimi tassaniippata ippata, kisianni nunami sumiiffinni niuerfimmi ataatsimiinnatik, aallaaviatigut suliffeqarfiit pilersitsisut pissusilersornerannik ataatsimoortitsinissaq UR aarlerinaateqassanngilaq.
- Allattukkat aalajangersakkami taagorneqartut ataaniipput ipput assersuutigalugu taakkununnga ilaassallutik sanaartornissap pilersaarusiorneqarneranut, sanasunut, sanaartornissamut taarsigassarsianut erniarititanut, sanaartorfissagissaanermut, attaviliinermut akitsuutinut, sanaartornermik aqutsinermut, teknikkikkut, aningaasaqarnikkut, inatsisilerituumik aammalu aningaasalersuinermi siunnersorteqarnermut, aqutsinermut, aningaasalersuinermi aningaasartuutinut, piginnittuunermut uppernarsaatip aamma qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermi allagartat suliarineqarnerinut kiisalu naqissusiinermut akitsuutinut, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsititsinermut uppernarsaatip naqissuserneqarneranut nalunaarsorneqarneranullu aningaasartuutit, illuliornermik nakkutilliinermut aningaasartuutit aammalu aningaasartuutit allat tamarmik, illuliornermut attuumassuteqartut.
Sentence Syllables with count 321
- 1989-mi, Uummannami, Tittus Mathiassen, Saattut 1990-mi, Uummannami, Nikolaj Therkildsen, Saattut 1991-mi, Uummannami, Nikolaj Therkildsen, Saattut 1992-mi, Kangersuatsiami, Otto Kristensen, Innarsuit 1993-mi, Ilulissani, Niels Kristian Vetterlain, Ilulissat 1994-mi, Ilulissani, Thomas Løvstrøm, Saattut 1995-mi, Uummannami, Amos Jensen, Saattut 1996-mi, Upernavik Kujallermi, Ville Siegstad, Ilulissat 1997-mi, Ilulissani, Niels Poulsen, Ilulissat 1998-mi, Uummannaq, Edvard Samuelsen, Nuugaatsiaq 1999-mi, Upernavik Kujalleq, Otto Kristensen, Innaarsuit 2000-mi, Aasianni, Edvard Samuelsen, Ukkusissat 2001-mi, Uummannaq, Edvard Samuelsen, Ukkusissat 2002-mi, Ilulissani, Abraham Løvstrøm, Saattut 2003-mi, Qasigiannguani, Egede Filemonsen, Ikerasaarsuk 2004-mi, Qasigiannguani, Ville Siegstad, Ilulissat 2005-mi, Ilulissani, Thomas Thøgesen, Saattut 2006-mi, Sisimiuni, Thomas Thøgesen, Saattut 2007-mi, Qasigiannguani, Jørgen Kristensen, Ilulissat 2008-mi, Uummannami, Jens Ole Jensen, Uummannaq 2009-mi, Ilulissani, Ville Siegstad, Ilulissat 2010-mi, Qeqertarsuarmi, Jørgen Kristensen, Ilulissat 2011-mi, Sisimiuni, Jørgen Kristensen, Ilulissat
- Qineqqusaarnerup pissanganartup qinersisartut taasiartorteqqissaaqqaarpai" Akitsuutit nutaat Air Greenlandimut millionilikkaanik naleqarput"- Akitsuutit nutaat angissusaat pillugit timmisartuutileqatigiiffik akissummik utaqqivoq" Nuup Maniitsullu akornanni akulikinnerusumik umiartortarnissaq"- Maniitsoq Tour Boat angallammut nutaamut aningaasaliiniarpoq Nuup, Maniitsup Kangerlussuullu akornanni ilaasunik nassatanillu assartuisinnaasumik" Qinngutsinni nunaqarfinni siunnersuisoqatigiit"- Kommunerujussuarni nutaani innuttaasut oqartussaaqataanerat tatineqarsimavoq" Naalakkersuisut suli mingutsitserusupput"- Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit ukiuni arlalinni killilersugaanngitsumik gassinik kissakkiartortitsisunik aniatitsisinnaanissaasa decembarimi Danmarkip nunanut allanut paaseqqusinissaa akuerineqaqqunissaalu, Naalakkersuisut suli siunniusimavaat Aviisi aamma uani pisiarisinnaavat
- § 39. Naalakkersuisut aallakaatitassiornissamut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqartoqartillugu aningaasanut inatsimmi tassunga aningaasaliissutigineqarsimasut periarfissiinerat malillugu sumiiffinni radioqarfinnut tv-qarfinnullu, tunngaviusumik tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik piumasaqaatinik aamma nammineerluni aallakaatitassiat aalajangersimasut ikinnerpaaffissaannik piumasaqaatitut Naalakkersuisut aalajangersimasaannik naammassinnittunut taamatut tapiissuteqartassapput, tak. imm. 2. Imm. 2. Nammineerluni aallakaatitassiat qanoq ittut aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarsinnaanerat pillugu maleruagassat Naalakkersuisut aalajangersassavaat, aammalu aallakaatitassiornermut tapiissutit, matumani aamma tapiissutit annertussusiinik ataasiakkaanik pisinnaanermut piumasaqaatit pillugit maleruagassat aalajangersarsinnaallugit.
- Imm. 4. Pappiaqqanik nalilinnik imaluunniit isumaqatigiissutinik imm. 1 naapertorlugu nuussisoqartillugu imaluunniit isumaqatigiissummik imm. 2 naapertorlugu inuinnarmit imaluunniit inatsisit naapertorlugit inuttut tunngatinneqarsinnaasup akornanni isumaqatigiissusiortoqarsimatillugu Kalaallillu Nunaanni angerlarsimaffeqartuutillugit imaluunniit Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumik inuussutissarsiuteqartut( akileraartartut) aamma inuinnarmit imaluunniit inatsisit naapertorlugit inuttut tunngatinneqarsinnaasup nunanit allanit pisup, imm. 3-imi oqaaseqatigiit siulliit naapertorlugit nalunaaruteqarnikkut paasissutissiisussaatitaanngitsuuppat aamma nuussineq akunnermuliuttumit imaluunniit isumaqatigiissut taamatut paasissutissiisussaatitaanngitsumit suliarineqarpat, akileraartup nalunaaruteqarnikkut paasissutissiissussaatitaaneq akisussaaffigivaa.
- 1) aningaasaateqarfiup siulersuisuinut, aningaasaateqarfiup aqutsisuinut ilaasortaassanngilaq imaluunniit aningaasaateqarfiup allattoqarfiani sulisuussanani, 2) tassaassanngilaq aningaasaateqarfimmut pinngitsoorani attuumassuteqartoq, siulersuisuinut ilaasortaanani imaluunniit pisortaanani allattoqarfimmiluunniit sulisuunani, naatsorsuutinik suliarinnittutut nakkutilliisutulluunniit imaluunniit aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aqutsisutut inissisimasuussanani, imaluunniit 3) inuk aningaasaateqarfiup siulersuisuinut, pisortamut imaluunniit imm. 2-mi taaneqartutut allattoqarfimmi sulisutut attuumassuteqartoq, tassa katissimalluni aapparisatut, aalajangersimasumik aapparisaalluni, ilaqutaalluni imaluunniit toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit sakitut ukuatut inissisimalluni, imaluunniit avataaniilluni illuni qanigisatut qatanngutaalluni.
- Atuuttuulersitsineq§ 31. Inatsisartut peqqussutaat manna atuuttuulissaaq 1. januar 2009. Imm. 2. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarput 1) Ulluunerani paaqqinnittarfiit, ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 21. maj 2002-meersoq IR kingusinnerusukkut allannguutai ilanngullugit, 2) Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 16. april 2007-imeersoq IR,§ 2 pinnagu, taanna atorunnaarsinneqassaaq 1. marts 2009, 3) Kommunit aaqqissuussaannik ulluunerani angerlarsimaffimmi paarsisitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 65, 29. december 1994 meersoq aamma 4) Meeqqat ullukkuinnaq paaqqinnittarfinnut/ ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinnittarfinnut kommunemit ingerlanneqartunut inissinneqartarnerat pillugu Isumaginninnermi Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 129, 11. december 1978imeersoq IR.
- 1) Piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiat sanatitsisuulluni inissianik nutaanik sanaartornikkut, tak. kapitali 2. 2) Sanatitsisup namminersortup inissianik nutaamik sanaartukkanik piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiannut tunniussineratigut, tak. kapitali 3. 3) Namminersornerullutik Oqartussat imaluunniit kommunip inissianik nutaamik sanaartukkanik piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiannut tunniussineratigut, tak. kapitali 4. 4) Namminersornerullutik Oqartussat imaluunniit kommunip inissianik attartortittakkanik pioreersunik piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiannut tunniussineratigut, tak. kapitali 5.§ 4. Namminersornerullutik Oqartussat aamma kommuni kapitali 2-5-imi maleruagassat naapertorlugit piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiinut erniaqanngitsunik akilersugassaanngitsunillu taarsigassarsititsissapput.
- Pisut qasunganerusulersitsiviusussat ilai assersuutigalugu tassaapput unioqqutitsinermi ilatsiinnarluni peqataaneq, unioqqutitsilluni unammilleqatigiinnermik annikillisitsisumik isumaqatigiissummik, akuersinermik imaluunniit ataqatigiissitsilluni suleriaaseqarnissamik naammassinninnginneq, unioqqutitsineq unitsinneqarsimasoq, unioqqutitsisoqarsimanersoq suliffeqarfimmi tunngavissaqartumik nalornissuteqarneq, mianersuaalliorneq imaluunniit suliffeqarfiup unammilleqatigiinnermut oqartussaasut suleqatigisimappagit, takuuk siunnersuummi§ 39 aamma§ 40. Anguniarneqartariaqarpoq akileeqqusissutip ilusiliineq matuma siuliani taaneqartoq malillugu naatsorsorneqarnerani naggataatigut inernerata suliffeqarfiup nunarsuarmi kaaviiaartitaasa 10 procentianit annertunerussanngitsoq, taamaattoq aamma takukkit imm. 7-imut aamma imm. 8-imut nassuiaatit.
- Niuerfiusuni allannguutit imaluunniit pissusiviusut niuerfinnut tunngasunik aalajangiisarnernut pingaaruteqartut assersuutigalugit tassaasinnaapput neqerooruteqartartup niuerfinnik misissuinernik tunngavilimmik niuerfimmi annertuumik tigumminnittuusussatut toqqarneqarsimasoq attaveqaatit ilaannik allanut tunisisoq imaluunniit piginneqatigiiffissuup ataaniittumik ittumik piginneqatigiiffimmik allamut tunisisoq, imaluunniit ingerlatsiviit iluanni allanngortitserisoq, iliuusaasut sanilliunneqarsinnaalerlutik tigussaasumik avissaartitsinernut, takuuk siunnersuummi§ 23 o. Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisuni pineqartutut ittuni nalilersortassavaa pisussaaffiliussaasut naammannersut pisut nutaat naammassiniarnissaannut, imaluunniit pisussaaffiit nutaamik sanilliussilluni nalilersuineq tunngavigalugu naleqquttutut nalilerneqarsinnaanersut.
- Ilaatigut tamanna imatut paasineqassaaq pinngitsaaliissut sunaluunniit atorneqartillugu napparsimasoq suli ilitsersorneqassammat iliuuserineqartumut naammagittaalliuteqarnissamut periarfissaqarnera pillugu, aammattaaq pinngitsaaliissummik katsorsaanermut aalajangiineq aallaavigalugu kinguartitsinissamut sunniuteqanngimmat, tak. siunnersuutip§ 41. Tamatuma taamatuttaaq kingunerissava napparsimasup siunnersortia pinngitsaaliissut atorneqartoq pillugu paasitinneqassammat aammattaaq paasissutissamut allamut suugaluartumut tunngatillugu, tassa pineqartup toqqarneqarsimanermini suliassani isumannaatsumik suliarisinnaaniassammagit, tak. siunnersuummi§ 38, imm. 1. Napparsimasup iluuseqarneq naammagittaalliutigippagu siunnersuummi kapitali 11-mi naammagittaalliuteqarnissamut periarfissaqarnermut aamma eqqartuussivik aqqutigalugu ingerlatsisinnaanermi ingerlatseriaatsit malinneqassapput.
Sentence Syllables with count 322
- Taamatut akiuiniassagaanni allatut ajornartumik nunarsuarmioqatigiit assigiinngitsut ikiortissarsiortariaqarpugut, taamaattumik massakkut uagut aamma ICC-mi siulittaasorput ulapittorujussuuvoq Canadami, aammalu Nunavut naalakkersuisui aamma Brigitte Bardot-p Canadami pulaarnera atatillugu illuatungiliipput, massakkut nalunngilarput Italiamiut piareersartut Holland- imiut piareersarput inatsisiliornissaminnut killilersuinissamik tassaasiit aamma uagut eqqugaaqqissaagut, taamaattumik sissuerluinnartariaqarparput uani aamma uagut nammineq avataaninngaanniit uparuarneqarnissatsinnik sissuertariaqaratta, tassalu innuttaasuusugut tamatta akisussaaffigaarput avataaninngaanniit taamatut isigineqarnerujussuarput sissuissallutigu piniakkat aamma nammineq piniakkanik aqutsinitsinni pisarisaasartunilu aamma innersuussutaasut aamma malittassagatsigit.
- Aalisarneq pillugu inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut pillugu Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata ISUMALIUTISSIISSUTAA Suliarineqarnerani Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliap ilaasortarai inatsisartunut ilaasortaq Siverth K. Heilmann( A), siulittaasoq inatsisartunut ilaasortaq Lars Karl Jensen( S) inatsisartunut ilaasortaq Niels MįtāK( S) inatsisartunut ilaasortaq Otto Steenholdt( A) inatsisartunut ilaasortaq Johan Lund Olsen( IA) Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaata Aalisarneq pillugu inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip Inatsisartunit siullermeerneqareerneratigut inatsisissatut siunnersuut oqaaseqaatitalik misissorpaa.
- Usit ulorianartut§ 7. Umiarsuit usinik ulorianartunik assartuisut, usilersortut usingiartulluunniit, taamatuttaaq 1) atortussiassanik qaajasunik, 2) silaannaap akuinik naqitanik allanilluunniit, 3) imerpalasunik ikuallajasunik, 4) atortussiassanik ikuallanneqarsinnaasunik, nammineerlutik ikuallassinnaasunik imaluunniit silaannaap akuinik imermut atuullugit ikuallanneqarsinnaasunik pilersitsisartunik, 5) atortussiassanik ikuallannermut pissutaasinnaasunik, 6) atortussiassanik toqunartulinnik tunillaassuinissamut ulorianaatilinnik, 7) atortussiassanik radioaktiviusunik, 8) atortussiassanik neriuisinnaasunik aamma 9) usinik allanik, International Maritime Dangerous Goods ilisarnaataat( IMDG) takuuk, kingusinnerpaamik tikinnissartik nalunaaquttap akunnerinik 24-nik sioqqullugu usit taamaattut umiarsualivimmut oqartussaasunut nalunaarutigissavaat.
- Nalinginnaasumik nassuiaatit 1. Inatsisissatut siunnersuummut tunuliaqutaasoq 2006-imi ukiakkut ataatsimmiinnermi inatsisissanut siunnersuutinik pingasunik saqqummiussinermi( Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut UKA 2006/29, Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisissaannut siunnersuut UJA 2006/30 aamma Inatsisartut akitsuutit il.il. pillugit inatsisaasa ilaasa allanngortinnerat pillugu UKA 2006/30) naatsorsuutigineqarsimavoq sulisitsisut akileraarutinut A-nut atatillugu nalunaaruteqartarnerat taakkunanngalu akiliuteqarnermikkut isumannaarisarnerat, akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersummut, UKA 2006/29-imut nalinginnaasumik nassuiaatini" Aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu inuussutissarsiuteqartunut sunniutaasut" pillugit immikkoortoq naapertorlugu, siuartinneqassasut.
- Atuuttuulersitsineq§ 31. Inatsisartut peqqussutaat manna atuuttuulissaaq 1. januar 2009. Imm. 2. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarput 1) Ulluunerani paaqqinnittarfiit, ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 21. maj 2002-meersoq IR kingusinnerusukkut allannguutai ilanngullugit, 2) Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 16. april 2007-imeersoq IR,§ 2 pinnagu, taanna atorunnaarsinneqassaaq 1. marts 2009, 3) Kommunit aaqqissuussaannik ulluunerani angerlarsimaffimmi paarsisitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 65, 29. december 1994-imeersoq IR aamma 4) Meeqqat ullukkuinnaq paaqqinnittarfinnut/ ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinnittarfinnut kommunemit ingerlanneqartunut inissinneqartarnerat pillugu Isumaginninnermi Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 129, 11. december 1978-imeersoq IR.
- 1) atuartut tiimiisa amerlassusissaat, 2) atuartitsissutit tiimissaasa amerlassusissaat, 3) atuartitsissutini ataasiakkaani pikkorissaasarneq tunngavigalugu atuartitsissutillu akimorlugit ingerlatsisarnissanik aaqqissuussinerit, 4) sumiiffinni ataasiakkaani toqqagassat annertussusissaat, 5) atuarfimmi immikkut ittumik atuartitsineq, 6) perorsaaneq tunngavigalugu nammineq piumassuseq naapertorlugu sammisassatut toqqarsinnaasat annertussusissaat, 7) atuartut klassinut inissitsiterneqarneri, 8) atuarfiup angerlarsimaffiullu suleqatigiinnerat, tak. imm. 4., 9) atuartup atuarnermini pissarsiai pillugit angerlarsimaffiit ilisimatinneqartarnerat, 10) ilinniartitsisut akornanni suliassat agguataarneqarnerat, 11) atuarnerup nalaani atuartunut tamanut sammisassaqartitsiniutit, aamma 12) atuarfiup sulisuinik pikkorissaasarneq ilinniartsiteqqittarnerlu.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanermikkut, 2) Inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik naliliisarluni misissuinernik ilisimatusarnernillu suliaqarnissat oqallisigisarnerisigut, 3) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik pisortanilu oqartussaasunik allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuisarlutik, 4) Inuiaqatigiinni inuinnaat inuit pisinnaatitaaffiinik suliaqarnerannut ataqatigiissaarineq ikiuuttarnerlu siuarsarlugit, 5) Inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsineq tapersersorlugu siuarsarlugulu, 6) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissiissutinik ingerlatitseqqittarnermut peqataassallutik, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa nukittorsarneqarnissaannut suliassanik siunnersuuteqartarlutik aamma
- Imm. 3. Ilinniartoq klassimut tullermut ingerlaqqinnissamut pisinnaatitaavoq, ilinniartoq ukiup ilinniarfiusup naanerani angusisimanissamut piumasaqaammik naammassinnissimaguni, takuuk§ 95, imm. 4. Ilinniartup angusisimanissamut piumasaqaatinik naammassinnissimanerata naatsorsorneqarnerani- taamaattoqarsimappat, inaarutaasumik angusanut tunngatillugu karakteerit ilanngunneqassapput, takuuk§ 8, imm. 2. Imm. 4. Ilinniartoq angusisimanissamut piumasaqaatinik naammassinnissimasoq, kisiannili misilitsissimanissamut piumasaqaatinik tamanik il.il. naammassinnissimanngitsoq, ilinniarnertuunngorniarfiup ilinniarnermut ileqqorissaarnissamullu malittarisassai naapertorlugit misilitsinnissamut innersuunneqarsinnaanerminik annaasaqarsimasoq, klassimut tullermut ingerlaqqinnissaminut pisinnaatitaavoq, rektori ilinniartup ilinniarfimmit anisinneqarnissaanik aalajangersimanngippat.
- Imm. 3. Tikinnermi piaarnerpaamik umiarsuup naalagaata imaluunniit umiarsuup piginnittuata tuniniaasiataluunniit Akileraaruseriffik umiarsuaq, usit taqussallu pillugit allakkatigut nalunaarfigissavaa, kiisalu umiarsuup inuttallu nioqqutissaataat akitsuusigassaatitat pillugit allakkatigut nalunaaruteqassalluni, taamaattorli takukkit imm. 4 aamma 5. Imm. 4. Umiarsuarmi Kalaallit Nunaanni nalunaarsorneqarsimasumi naalagaasup imaluunniit umiarsuup piginnittuata tuniniaasiataluunniit, umiarsuup Danmarkimi Savalimmiuni nunaniluunniit allani imaluunniit akitsuuteqarfiusup avataani angalareerluni akitsuuteqarfiusumut tikinnissaa nal.ak. 24-nik sioqqullugu Akileraaruseriffik umiarsuaq, usit taqussallu pillugit allakkatigut nalunaarfigissavaa kiisalu umiarsuup inuttallu nioqqutissaataat akitsuusigassaatitat pillugit allakkatigut nalunaaruteqassalluni.
Sentence Syllables with count 323
- IMERAJUPPALLAARPUNGA Nalunngikkaluarpara ullormut pinngitsoorsinnaanagu Misigisimasarpunga tamanna ajornartorsiutiginagu Suunanimi isumaqarpallaanngilaq Ilami akornutaanngilaq Malugisimasaraluarpara assakka sajuppallaartartut Misigisaraluarpara uummatiga kassuppallaartartoq Inuimmi tamarmik taamaattarput Pisanngitsut aamma inuummarluttarput Ullaat iternerit tamaasa pinissara eqqarsaatigisarpara Siullermik annikitsumik najorsinissara aallarniutiginiartarpara Timerami peqqinninngortarpoq Qarasara eqeerninngortarpoq Oqarfigineqartalerpunga pisarnera taamaatittariaqariga Ilisimatinneqartalerpunga ajortumik pissuseqartalersunga Uannut naalagaaniat Asuli ajortisaariniat Misigisimalerpunga ilumut peqqippallaarnanga Uannut takusinnaanngorpunga ilumut ajortissimallunga Pisarnera unitsittariaqalerpara Imerajuppallaarpungami kaffipalaamik 11/12-2002
- Issiammersornikuunermik aalaleriarama erniinnaq querusulerama, tassalu quileruttorlunga ernera takulerpara arpaannavik qeqertap portunersaata tungaanut ingerlasoq, suaarlugulu aperigakku sumunnarnersoq akivaanga aamma nammineq quiartorniarluni qaqqajunnap qaavanut, quiutigalunigooq eqqarput misissorluarniassagamiuk, tappavanilu qarlini passutiutigalugit ammut suaarpoq sunnguamilluunniit ersittoqanngitsoq, umiatsiarlu qiviariarlugu qummut saaqqikkama takuara qaarsumut ingilluni masannaveeqqutini peerniarsarilerai, silalu pujorluni isugutaqimmat kianngivillunilu suaarpara atuinnaqqullugit, akerliorpasikkaluarlunilu naalappaanga, naak patsisigineraraluarlugu quiniarluni pisarioqimmata arpaqattarlunilu qerataqutaallutik, meerarpallallunilu ilannguppaa uanga masannaveeqquteqanngitsunga sooq nammineq atuinnassagamigit.
- - Ukiut arlaqartut qaangiuttut, suli tamaanimiuulluta, upernaraa juneqalerluni, tamaanaqquteqqippunga nuliara aapparalugu, tupeq mikinngitsoq, siniffik- puut marluk allallu oqorutissat taquarpassuillu allallu assigiinngitsorpassuit usigalugit, mikigisassaanngitsunik qamuteqarlunga, sikorsuaq qimusserfigalugu nangiarnarunnaaruttortoq, ullaakkut aallarsimalluta Kap Hope sarsutiinnarlugu kangerluk taanna pulajartorlugu, taqqamani Dumbravami tatsit eqaloqarfiit aalisarfigiartorlugit, ullaannguaq seqernup alakkartareersimasup suna tamaat qinngorsimagaa kangerluup taassuma illuatungaata qaqqai kaagersuartut ikiariissitaartorsuit alianaatsorsuanngorlugit, mitit kinguleriissaartut siku qaatsiarlugu kangerluup taassuma qinnguani qeqertaaqqanik erniffissaminnik kutaarsiartorlutik ungasiarlutik timmisut saneqqukkaatigut qimmitta malittaleraluallarmatigik nuliara nangiartuinnanngorlugu.
- aamma• Inatsisartut inatsisaat nr. 13 ulloq 29. november 2013 suliniutini angisuuni illuliortiternernik sanaartornernillu suliassat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu( Sulisunut nunanit allaneersunut IR aningaasarsiat atorfeqarnermilu atugassarititaasut pillugit malittarisassat ersarissaavigineqarnerat allanngortinneqarnerallu, ataatsimoorussamik isumaqatigiissutit aammalu sulisunut pisinnaatitaaffiit atortinneqarnerat sulisartullu eqqartuussiveqarnerat eqqarsaatigalugit, il.il.) Aalajangersakkat taakkua ilaatigut sulisut nunanit allaneersut IR aningaasarsiaasa, atorfeqarnerannut sulinerannilu atugassarititaasut akuerisassaanissaannik, kinaassusersiortuunnginnissaannik taakkuninngalu piviusumik pisinnaatitaaffeqarnerannik qulakkeerinnittuupput kiisalu nunanit allaneersut IR sulisartut kattuffiannut ilaasortanngornissaannik piginnaatitsillutik.
- a) tuluit oqaasiini oqaasilerineq, tassunga ilanngullugit oqaaseqatigiilerineq, nipit assigiinngitsut, allattaatsit naqinnerillu, b) oqariartaatsit immikkut ittut, oqaatsit atorsinnaasat oqaasiliortarnerlu, c) oqaasertaliortarneq oqaasertaliallu imminnut atanerat, d) nalinginnaasunut sulianullu atatillgu attaveqaqatigeeriaatsit attaveqaqatigiittarnernilu periusissiat, e) oqaasertat isummaasa imarisaannik nalilersuineq, f) piffissani assigiinngitsuni atuakkiat oqaasertai assigiinngiiaartut amerlasuut, g) atuakkiat atuakkiaanngitsullu nutaanerit oqaasertai assigiinngiiaartut amerlasuut, h) tusagassiuutinik ilinniartitsissutit, tassunga ilanngullugit filmit i) Tuluit Nunaanni USA-milu oqaluttuarisaanermi, kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit pingaaruteqartut aamma j) sumiiffinni allani tuluttut oqaluffiusuni oqaluttuarisaanermi maannakkullu pissutsit.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA NUSUKA IMAK AK ASG Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuungorniarfik/ Midtgrønlands Gymnasium Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik Perorsaanermik Ilinniarfik
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni( akileraartarnermi inatsimmi)§ 1, imm. 1, nr. 1 imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugu akileraartussaasut, aammalu marloriaammik akileraarnissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit naalagaaffimmi takornartami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni angerlarsimaffeqartutut isigineqanngitsut, inuunermut sillimmasiissutit aamma soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu piumasaqaatinik naammassinnittut, aamma aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisaanni§ 53 A-mi pineqartut iluanaarutaannit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
- Konto pingaarneq 89.72.12-imut, Inissialiassat taartissanillu inissialiortiterneq Nr. 1. Suliniummi, 340.39.041 Ulersuarnerup kingornagut illutaartitseqqinneq, aningaasaliissutit atugassanngortinnerannut atatillugu Illorsuarni Nuugaatsiamilu innuttaasunut piaartumik annaanneqarsimasunut pingaarnertut nunaqarfinni isorliunerusunilu inissianik pissarsiniarnissanut taarsigassarsititsinissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, Illunut sanaqataaffiusunut taarsigassarsiat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 28, 3. december 2018-imeersoq IR malillugu Illorsuarnit Nuugaatsiamillu innuttaasut nuutsinneqartut illunut sanaqataaffiusunut taarsigassarsiat amerlaqataannik, tamatumani apeqqutaatinneqarnani illulioqataasut namminneq akileeqataanatik illu nutaamik sananeqarnersoq, siunertamut pisiarineqarnersoq imaluunniit Namminersorlutik Oqartussat ilaqutariinnut ataatsinut illuutigineraat.
- 1) ilinniartup ilinniagassatigut ilisimasaanik pisinnaasaanillu annertusaanissaq aamma teoretiskimik periutsitigullu piginnaasanik pisinnaasanilu kiisalu bacheloritut ilinniakkap killiffianut naleqqiullugu nammineersinnaanermik annertusaanissaq, 2) ilinniartup ilinniartitsissummi imaluunniit ilinniartitsissutini sammisassani periutsinilu immikkoortunik annertusisanik atuineq aqqutigalugu ilisimasassatigut itisilerinissaa, tamatumunnga ilanngullugit ilisimatuutut suliaqarnermik periutsinillu sungiusarneq, ilinniartup inuutissarsiutini suliassanik immikkut ilisimasaqarfiunerusariaqartunik suliaqalernissaanik aamma ilisimatusarnikkut inerisaalluni sulianut peqataanissaanut piginnaanngortitsisumik, aamma 3) ilinniartup ingerlaqqilluni ilinniarnissaanut piginnaanngorsarnissaa, tamatumunnga ilanngullugu ph.d.-tut ilinniagaq.
- Oqaatsivut Siulitta nakuusut oqaasa oqaatsivut atatissimavaat qanga itsaq inuusut nipaasa sorlalersortuarsimavaat tusaavavut meeqqatut atorpavut kultuuritut silamiikkutta ikkutta illunilu Naasuittummi sorlaqalerput oqaatsivut kusanartorsuit nunatsinnut ikkusimapput kusanarlutik naasimasut anaanama atortarai qamuuna sorlalersorarai tamaginni tusaasarpara Sumiluunniimmi qiimmattarutta oqaatsinik erinarsorluta aliannilluta ukigutta qamuunalu sorsulluta naammallutik oqaatsivut atortaraat eqaallutik eqqasuutinut naammallutik Kultuurilli maani nutaasup oqaatsivut sunnilersimavai punngujoorluni qerlertoruuttup toqujartortilersimavai atorlugit naqinnerit Europamit kingoqqisut tamanullu siammarlutik Inuit nammineq suliaasa oqaatsivut nungutissanngilaat inuilli kalaallit nipaasa sorlalersortuaannassavaat oqaatsivut tusaallugit tamattalu atorlugit siunissarput ornitsigu 1977
Sentence Syllables with count 324
- • Kommunip innarluutillit pillugit politikiata ilusilersorneqarnerani aaqqissuun neqarneranilu siunnersuissallutik• Innuttaasut innarluutillit atugarisaat pillugit paasissutissat nukittorsassallugit aammalu oqallinnermut kommunimi innarluutilinnut tunngasunut peqataassallutik• Kommunimi innuttaasut innarluutillit aamma kommunalbestyrelsip akornanni attaveqaataassallutik• Peqatigiiffinnik, atuisartut siunnersuisooqatigiivinnik suleqatigiinnillu kommunimi innarluutillit atugarisaannik timitaliillutik suleqataasunut suleqataassallutik• Siunnersuisooqatigiit atuunnerminni innarluutillit namminneq aalajangiisinnaatitaanerannik, sunniuteqaqataasinnaatitaanerannik, inuiaqatigiinni peqataasinnaatitaanerannik akuliutitinneqarsinnaatitaanerannilu aamma kommunimi innuttaasut innarluutillit sapinngisamik nalinginnaasumik qaninnerpaamik inuusinnaatitaanerannik siusarsaaqataassapput.
- Kommunalbestyrelsip inuk innarluutilik Nuna tamakkerlugu Innarluutilinnut sullissivimmi allanngutsaaliuilluni sungiusarnissaanik neqeroorfigisinnaavaa Ulluunerani neqeroorummik immikkut ittumik, meeqqat suli atualersimanngitsut annertuumik innarluutillit tapersersorneqarnissamik immikkut pisariaqartitsinerannik naammassinniffiusinnaasumik, kommunimi ulluunerani neqeroorutinut allanut tapertaasussamik, kommunalbestyrelse pilersitsisinnaavoq Meeqqamut annertuumik innarluutilimmut angajoqqaatut oqartussaasunut nuunnermut ikiorsiinissamik kommunalbestyrelse neqerooruteqarsinnaavoq Inersimasunut innarluutilinnut ulloq unnuarlu neqeroorummik matoqqasumik pilersitsineq, tassa imaappoq igalaat aamma matut silarliit paarnaaqqatinnissaat akuerisaalluni Inunnut innarluutilinnut kommunip neqeroorutaannut, ilaatigut tapersiissutigineqartartunut, pitsaassusissanut malitassanik allaganngorlugit kommunalbestyrelse suliaqassaaq.
- Imm. 4. Atuarfimmi atuarfiup siulersuisuini angajoqqaat ilaasortaatitaasa pingasuinnaanissaat pillugu kommunalbestyrelsip aalajangiinera, tak. Atuarfik pillugu peqqussummi§ 40, imm. 2, ukiumi qinersiviusumi kingusinnerpaamik 31. juli pissaaq, tak. imm. 1 aamma 2.§ 2. Nikerartumik qinersisarnerit ingerlanneqarpata, tak.§ 1, imm. 2,§ 1, imm. 1-imi taaneqartutut qinersinermi angajoqqaat ilaasortaatitassaat pingasut sinniisussallu pingasut qinerneqassapput, taavalu§ 1, imm. 2-mi taaneqartutut qinersinermi angajoqqaat ilaasortaatitassaat marluk sinniisussallu marluk qinerneqassallutik, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Atuarfiit siulersuisuinik angajoqqaat ilaasortaatitaannik pingasunik ilaasortalinnik, tak.§ 1, imm. 4, nikerartumik qinersisarnerit ingerlanneqarpata, tak.§ 1 imm. 2,§ 1, imm. 1-imi taaneqartutut qinersinermi angajoqqaat ilaasortaatitassaat marluk sinniisussallu marluk qinerneqassapput, taavalu§
- Imm. 5. Qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartut aamma qaartitsissutissat kukutsissutissallu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartut, umiarsuarmit nunaminertamut imm. 3-imi taaneqartumut niuneqarnerannit, kingusinnerpaamik nalunaaquttap akunnerisa marluk qaangiunnerini, qaartiterutissaasivimmut akuerisamut erniinnaartumik assartuinissaq siunertaralugu, tigusisussap qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartut aamma qaartitsissutissat kukutsissutissallu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartut, assartuutissamut, tak.§ 80, usilersuullugit aallartissimassaaq, Imm. 6. Qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartut aamma qaartitsissutissat kukutsissutissallu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartut, umiarsuarmit niuneqarnerannit aammalu imm. 3-mi taaneqartumut nunaminertamut inissinneqarnerannit, imm. 5-mi taaneqartumi, kingusinnerpaamik nalunaaquttap akunnerisa 48-it qaangiunnerini, tigusisussap, qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi,
- § 11. Qinnuteqartut Ilinniarnertuunngorniartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 13, 22. november 2011-meersumi IR§ 8, imm. 1-imi piumasaqaatit eqqortinnerisigut ilinniartunngortinneqartut, ilinniartunngortinneqarnermik nalunaaruteqarnermut peqatigitillugu nalunaarfigineqassapput, ilinniarnertuunngorniarfimmi qinnuteqateqarfigisami ilinniartunngortin-neqartut, 1) piffissami qinnuteqarfigisaminni kommunimi aalajangersimasumik najugaqarfigisaminni ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit ilinniarnertuunngorniarfimmi teknikimik imaluunniit niuernermik ilinniakkanik sammiveqartunik neqerooruteqartunut ilinniartunngortinneqarnissamik qinnuteqarsimappata aamma 2) qinnuteqartup ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniartunngortinneqarnissamik qinnuteqarneranut akerliusumik Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik inissat pillugit najoqqutassanik aalajangiisimanngippat.
- "§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni( akileraartarnermi inatsimmi)§ 1, imm. 1, nr. 1 imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugu akileraartussaasut, aammalu marloriaammik akileraarnissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit naalagaaffimmi takornartami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni angerlarsimaffeqartutut isigineqanngitsut, inuunermut sillimmasiissutit aamma soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39 a, imm. 1-imi 2milu piumasaqaatinik naammassinnittut, aamma aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisaanni§ 53 A-mi pineqartut iluanaarutaannit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
Sentence Syllables with count 325
- Ingerlatseqatigiiffiit qilersorsimanatik inissisimanerat§ 4. Ingerlatseqatigiiffissuarmi KNI-mi ingerlatseqatigiiffínnut malittarisassat, ingerlatsineq naatsorsuutitigullu pissutsit imatut aaqqissuunneqassapput ingerlatseqatigiiffiit pisortaqarner-mut, ingerlatsinermut, allaffissornikkut aqutsinermut kiisalu allaffissornikkut, aningaasaqarnikkut ingerlatseqatigiiffissuarmilu naatsorsuutitigut nakkutilliineq eqqarsaatigalugit qilersorsimanatik inissisimasussanngorlugit, tamatumuuna ilaatigut isumannaarneqassalluni Namminersor-nerullutik Oqartussanut tunngatillugu ingerlatseqatigiiffíit immikkuullarissunik aningaasaateqarnissaat naatsorsuutinillu ingerlatsinissaat aamma ingerlatseqatigiiffiit ingerlataasa ilaasa pisortanit akiliivigineqartartut ingerlatallu ilaasa ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfinnut allanut unammilleqatigiissutaasa akornanni erseqqissumik immikkoortitsisoqarsimajuarnissaa.
- Aamma aaqqissuussinerit pilersinneqarsinnaapput selskabimi inuunermut soraarnerussutisiaqalernissamullu sillimmasiisarfimmi ingerlatsinissamut Finanstilsynimit akuerisaasumi, 2) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiani inuuneq naallugu pisartagassanik, naammaataasunillu inuuneq naallugu pisartagassaanngitsunik aningaasartaqartuni, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit inuuneq naallugu pisartagaasunit tunniunneqartut 50 procentiinit amerlanerussanngillat, 3) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat siusinnerpaamik tunniunneqartalersinnaapput 60-inik ukioqalernermi, taakkuninnga ukiukinnerunissaq Skatterådimit akuerineqarsimanngippat, 4) aapparisamut imaluunniit inooqatigisamut soraarnerussutisiatut pisartakkat aappariinnermi toqukkut qimagaasunut, aappariinnermi avissimasamut imaluunniit inooqatigisimasamut pisassanngortinneqarsinnaapput.
- Imm. 3. Fysik- kemiip samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Atortussiani, piginnaanerni pinngoqqaatillu piginnaasaat aallaavigalugit tulleriiaarinermi a) sananeqaateeqqat immikkuualuttut atorneqarnerini atortussiat pissusilersuutaat nassuiarsinnaassagaat, b) atortut nalingiinnaanerusut nassaassaasut arlallit, soorlu pinngoqqaatit, kemiimi attuumassutit akoorinerillu, immikkoortitersinnaassagaat, c) pinngoqqaatit sammineqartut tunngavigalugit kemiimi attuumassutit taaguusersornerinut malittarisassat nassuiaasersorsinnaassagaat, d) pinngoqqaatit piginnaasaat aallaavigalugit tulleriiaarinermi paasissutissat pingaarnerit pingaarutaat kiisalu pinngoqqaatit tassani inissisimaneri piginnaasaallu pinngoqqaatillu sannai nassuiaasersorsinnaasagaat, e) atomit, molekylit, ionit aamma isotopit immikkoortissinnaassagaat, f) sananeqaatit allanngujuissusiannut inatsit taassungalu uppernarsaasinnaanermut misi-leraanerit
- 1) tigusisut ataasiakkaat aningaasarsiaat tamakkerlugit, 2) aningaasarsianit akileraarutit A- t unerartitat, 3) sulisut ataasiakkaat soraarnerussutisianut imaluunniit inuunermut sillimmasiinerannut sulisitsisut akiliutaat aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§ 41, imm. 2-p ataani ilaasut aningaasartaat tamarmiusut, 4) ajunngitsorsiat tamarmiusut ilaannakortulluunniit soorlu nerisaqarneq ineqarnerlu, najugaqarneq, akunnittarfinniinneq inneq, angalanerit, biilit telefonilu assigisaallu, 5) tigusisup aqqa, inuttut normua, najugaa aamma kommuni akileraartarfia aamma 6) paasissutaasinnaasut allat tigusisup kinaaneranik paasinninnissamut pisariaqartut, Imm. 2. Suliffeqarfik atorunnaarpat ukiumi aningaasarsiorfiusumi ingerlareersumi paasissutissat tunniunneqassapput kingusinnerpaamik aningaasarsititsivimmiit kingullermiit ullut qulit qaangiuppata.
- 1) Kalaallit Nunaanni nunat aqqi katersussallugit, nalunaarsussallugit atortussanngortittassallugillu, tak.§ 3, aqqusernit illoqannginnersallu aqqi minillugit, 2) nunat aqqinik atortussanngortitsisarnermut tunngavissanik aalajangersaassalluni taakkulu tamanut saqqummiutissallugit, 3) kommunalbestyrelsinit oqaaseqarfigineqareernerisigut nunat aqqinik atortussanngortitsinissamut periaatsinik suliaqarnissaq, 4) nunat aqqinik nalunaarsukkat suliarissallugit, paasisitsiniutigisassallugit tamanullu saqqummiuttassallugit, 5) apeqqutini nunat aqqinut tunngasuni pisortat inuillu siunnersortassallugit, ilitsersortassallugit paasissutissittassallugillu, 6) Oqaasiliortut, pisortat, suliffeqarfiit inuillu nunat aqqinik kalaallisuunik atortussanngortitassanik saqqummiussisartut imaluunniit inassuteqartartuusut suleqatigisassallugit, aamma 7) nunani allani suliffeqarfinnik assingusunik suleqateqartassallutik.
- Ingerlatat tigussaasumik avissaarteqqaneqarnissaannik pisussaaffimmik atuisoqarnissaanut niuerfimmut tunngatillugu aalajangiisoqarsimasariaqarpoq, tassanilu ingerlatat immikkoorteqqaneqarnissaannut aalajangiisoqarsimasariaqarluni, imaluunniit tamanna pisussaaffinnut allanut ilaasariaqarluni, ingerlatat imarisassaannut periaasissanullu piumasaqaatinut ilanngullugu, niuerfimmik misissuisoqarnissaanik aalajangersakkap kingunerisaanik, takuuk siunnersuummi§§-it 23 e- 23 h. Imm. 3-mut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup ersarinnerusumik aalajangersaavigissavai ingerlatat avissaarteqqaneqarnissaannut pisussaaffiit, isiginiarlugit unammilleqatigiinnermi ajornartorsiutit imaluunniit ajornartorsiutaasinnaasut, tamatumanilu aamma niuernikkut ingerlatsivik namminersortutut immikkuullarissoq pilersinneqassanersoq inatsisitigut immikkoortumik.
- Soqutigisaqartunut, kommanditselskabini peqataanermigut inuttut akisussaasuusunut, kommanditselskabini peqataasut killilimmik akisussaaffeqartunut aamma umiarsuaatileqatigiiffinni ingerlatseqataasunut akileraarutitigut ukiumoortumik UR naatsorsuutit§ 6. Soqutigisaqartut, kommanditselskabini peqataanermigut inuttut akisussaasuusut, kommanditselskabini peqataasut killilimmik akisussaaffeqartut aamma umiarsuaatileqatigiiffinni ingerlatseqataasut( peqataasut) akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuutit pillugit§§ 7-23-mi aalajangersakkat, soqutigisaqaqatigiit ingerlatseqatigiiffiata, kommanditselskabip imaluunniit umiarsuaatileqatigiiffiup ingerlatseqataasup naammassissagai, toqqarsinnaavaat, taakkualu tamatuma kingorna ukiumoortumik UR naatsorsuutit naqqiutitaqartut aamma sukumiisumik nassuiaatitaqartut peqataasunut, taakkua isertitaminnik naatsorsuinerannut atugassanngorlugit, tunniutissavaat.
- Inuunerup tupinnartup tunissutaasa ilagivaat misigissusermik annissisinnaanerput, nalunngilarpummi meerarpassuaqarmat asanninnermik pisariaqartitaminnik tunineqassanatik nunarsuarmi inuulersimasunik, pisariaqartitsisunik pilluarlutik neriuuteqarlutillu siunissami eqqasuuteqaratik inuunissaminnut, imaanngitsoq sulerulutsitaajuarlutik atornerlugaajuarlutillu siunissaminnullu qaamasumik takusinnaanatik, uaguusariaqarpormi illersuisussatut sassarsinnaasariaqartut eqqasuuteqarata taamatut misigititaasunut naleqqiulluta pilluarnermik tunineqarluta peroriartorsimanerput nukittoqqutigalugu, kiinnersinnaasariaqartut ataqqiumallugu ilungersorluni sulisimasoq meerannguaq ataqqinartoq inuunerup tupinnartup tunissutaanik tunineqarnermigut nukissanik tunineqarsimasoq, Iqbal Iqbal Iqbal Iqbal Iqbal nammineq aalajangerumaarpat s umik tunisisinnaanerit
Sentence Syllables with count 326
- Palasi Brinkmann, ajoqersuiartortutut anersaalittut pinissaraluaminit Augsburgimi ilagiit nassuerutaata ataani atorfiliunerusoq, qasseeriaqaluni kuisinniarlutik ilinniartut atuarnerannut biibilimillu sukuiaaniarnerannut annertuallaamik, allaat palasi Langep isumaa malillugu, naleqqutinngitsunik piumasaqartarpoq, taamaalillutillu taakkua tulleriiaaginnaq angusinngitsoortarlutik, tassalu arlallit kristumiutut kuineqarneq pilerigigaluaqalugu pinngitsoortarpaat, tamatumalu niuertutoqaq annertuumik namminissarsiunnginnermik ilumini pigisalik qamuuna anniartittarpaa allaat oqqannermik pilersitsissutigisaanik, iluamik oqaatigalugu qasseeriarluni misigiitsoorluni" ilagiinnut kiffartuutilik" oqaasipiluffigisarpaa, assortuunnerillu taamaattut kingorna sivisuatsiaamik Brinkmann kisiat pinnagu nulialu allaat ilanngullugu aqqi taanagit" ilagiinnut kiffartuutilinnik" taasarpai.
- 1) oqaatsit, tassaallutik kalaallit oqaasii, qallunaat oqaasii, tuluit oqaasii kiisalu allamiut oqaasiisa pingajui, 2) kulturimik inuiaqatigiillu pillugit sammisaqarneq, tassaallutik inuiaqatigiilerineq kiisalu upperisalerineq isumalioqqissaarnerlu, 3) matematikki pinngortitarlu, tassaallutik matematikki pinngortitalerinerlu, 4) inuttut inerikkiartorneq, tassaallutik peqqinneq, inooqatigiinnikkut misigissutsikkullu ilikkagaqarniarneq, ilinniagaqarnissamik inuutissarsiutissamillu qinersiniarnermi paasisitsiniaaneq aamma tarnikkut inuttullu inooqatigiinneq pillugu sammisassat, kiisalu 5) sumiiffinni ataasiakkaani ilinniartitsissutissatut toqqakkat, tassaallutik atuartitsineq atuartitsissutinut mernguernartunut tunngassuteqartoq kiisalu kulturikkut, inuttut, inooqatigiinnikkut inuutissarsiutinullu tunngassuteqartunik sumiiffinni ataasiakkaani aaqqissuussatut ingerlanneqartut.
- killilersorsinnaallugillu, 2) paasissutissiiviit assigiinngitsut apeqqummut imaluunniit eqqarsaatersuummut tulluartunik imallit paasissutissanik ujarlerfigisinnaassagaat katersiffigisinnaassagaallu, 3) paasissutissiiviit assigiinngitsut tutsuiginassusiat atortussaassusaallu isumaliutersuutigisinnaassagaat, 4) apeqqutinut eqqarsaatersuutinullu annikitsunut nassuiaatit isiginnittaatsillu assigiinngitsut isumaliutigisinnaassagaat oqallisigisinnaassagaallu, 5) paasissutissarsianik tusagassiuutit oqaatiginneriaatsillu pilersitsiffiusut assigiinngitsut ilanngunnerisigut iluarsartuussisinnaassasut saqqummiisinnaassasullu aamma 6) najukkami nunagisamilu eqqarsaatersuutinik ataatsimoorussamik misissuisinnaassasut isummerfiginnissinnaassasullu aamma ajornartorsiutip aaqqiissuteqarfiginissaanut oqallinnermut akulerunnissaminnut pilersaarusiorsinnaassasut piviusunngortitsisinnaassasullu.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaat nr. 20, 18. november 2010-meersoq IR( Aggersarneqariataarsinnaanermut atatillugu akeqanngitsumik biileqartitaaneq, suliffeqarfinnik killilimmik akileraartussaatitaasunik allannguineq, akuersissutinik piginneqataassutinik nalikilliliineq, siunissami misissueqqaarnermut aningaasartuutissanut atugassanik akuersissutinik piginneqataassutit ilaannik akilersillugit tunniussineq, avataaneersunut IR kommunit akileraarfissat aamma tamakkiisumik akileraaruteqartitsinermut aaqqissuussineq kiisalu iluanaarutisiaqartitsinermi malittarisassanik erseqqissaaneq)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. November 2006-imeersumi IR, kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR allanngortinneqartumi, makkua allanngortinneqarput:
- Imm. 3. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat taamaallaat sakkunik tigummiaannartakkanik, motooreqanngitsunik atuilluni suliareqqusaapput, soorlu assersuutigalugu kaataq, qussaataq, kaanngartiterut aamma sillaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamanna pillugu qinnuteqaateqarpat, akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma sumiiffimmi aalajangersimasumi ataatsimi arlalinniluunniit sakkut tigummiaannartakkat motoorillit, soorlu assersuutigalugu qillerut innaallagiartortoq, pilattuut innaallagiartortoq aamma sequtserut innaallagiartortoq, atorlugit aammalu annikitsunik qaartiterinernik atuilluni, ingerlanneqarsinnaasut, Naalakkersuisut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
- § 59-imi piginnaatitsissut imminermini erseqqinnerusunik maleruagassiornissamut tunngaviliinngilaq, kisiannili inatsisissatut siunnersuummi assersuutigalugu uuliamut, eqqakkanut, silaannarmik mingutsitsinermut il.il. maleruagassanik aalajangersaanissamut piginnaatitsissutinut atuuttunut ilagitillugu atorneqarsinnaalluni, taamaalillunilu tassani taamaallaat maleruagassat taamaattut sunniutissaat imartani sumiiffinnut killilikkanut killilerneqarsinnaasut erseqqissarneqarpoq§ 60-imut§ 60-ip immikkoortuani siullermi, ilaatigut avatangiisinut inatsimmi§ 14-ip oqaasertaasa assinginik imaqartumi, Naalakkersuisut inatsisissatut siunnersuut malillugu, oqartussaasut inatsisissatut siunnersuut malillugu allaffissornermut akitsuusiisarnermut maleruagassanik aalajangersaanissamut piginnaatinneqarput, taakkununngalu inatsisissatut siunnersuut naapertorlugu maleruagassanik aqutsineq ilaatinneqarpoq.
- 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, nr. 1-imi 2-milu suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunniit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat nr. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit taaneqartut il. il. Imm. 2. Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa kommunimi ataatsimiititaliani ataavartuni siulittaasunut ilassutitut akissarsiaqartitsinissaq.
- Imm. 5. Sulisunut inissiaq tassani pineqarpat, attortortumut pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq, attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, meeqqat 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaat attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut tunngavigalugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattoq takuuk§ 63, imm. 2-3. Innersuussinissamut piumasaqaataavoq attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaatut nalunaarsorsimasoq, meerai 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaavi nammineerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaassanngitsut Imm. 6. Attartortoq ukioqqortussutsini imaluunniit napparsimanini pissutigalugu utoqqaat illuannut assigisaanulluunniit nuuppat, imm. 1-5-imi aalajangersakkat taamaaqataanik atuutissapput.
- nalunaarsorneqarnissamik akuerineqartoq suliffeqarfik nalunaarfigineqarpat, suliffeqarfiup iluanaarutinik akiliinerini imaluunniit piginnittut akornanni sinneqartoorutinik allatigut agguaassisoqarnerini tamani suliffeqarfik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaaruteqassaaq, takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4.§ 2-mut Aalajangersagaq malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaq pillugu suliffeqarfiup qinnuteqaataa Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit piareersarneqartumik tamanullu saqqummiunneqarsimasumik qinnuteqarnermi immersugassamik atuilluni nassiunnissaa, aamma qinnuteqaatip emailip allatigulluunniit digitalikkut atassuteqaatit atorlugit nassiunneqarnissaa pillugu aalajangersakkanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput.
- "(" Pinngortitsinermik isiginnaagassiaq"), 15/ 2" Saaniluttut angerlarsimaffiga nassartuaannarpara"( angerlarsimaffik angerlartagaq), 15/ 11 Siulersuisoqatigiinnut ilaasortaq nutaaq( M. Sanderson), 15/ 7' Ulluni misilinneqarfiusuni' aalajaapput( sorsunnersuaq siulleq), 15/ 5 Makititaasoq, 1/ 5 Jehova tatigigatsigu pilluaqquneqaatigaarput( M. Allen), 15/ 10 Jehovamut naalanneq pilluaqquneqaatigingaarpara( E. Piccioli), 15/ 6 Jehovap' ullut tamaasa kissumiartarpaanga'( M. du Raan), 15/ 8 Sooq siunertaqarluartumik inuuneqartugut( P. Smith), 15/ 5 Sumiinneq inneq apeqqutaatinnagu Jehovamut kiffartorusunneq( M. aamma J. Hartlief), 15/ 7 Ukiuni 50- ini qaasuitsup killeqarfiata qanittuani piffissaq tamaat kiffartorneq( A. aamma A. Mattila), 15/ 4 Aalersortinnatik nakorsartikkumasut amerliartuinnarput" Aammik, pilatsittussanik pilatsittunillu suliaqartut tamarmik aalersuinani pilattaaneq isumaliutigisariaqarpaat.
Sentence Syllables with count 327
- AIDS-IMIK PAASINIAAVIK PILLUGU PAASISSUTISSAT# AIDS-imik paasiniaavik inersimasunit inooqatilinnit atorneqarneruvoq# HIV-mik tunillatsissimasut ikittuinnaat sianertarput# Paasiniaavik 1998-imi pilersinneqarpoq# Atuartut atuarfimmi suliaminnut atatillugu aamma sianertarput# Sianertut kinaanertik isertuussinnaavaat# AIDS-imik paasiniaavimmi siunnersortit tallimaapput# Paasiniaavik ukiumut 20-t missaannik sianerfigineqartarpoq# Sianertartut tassaagajupput allalerisimasut illersuuteqaratillu atoqateqarsimasut tunillatsissimasoralutik ernumasut# AIDS-imik paasiniaavimmi siunnersortit Danmarkimi AIDS- liniemik suleqateqarput# Ippernanit kiitinnermit tunillatsittoqarsinnaanersoq aamma apeqqutigineqartarpoq# Angutit arnallu amerlaqatigiit sianertarput# Siunnersortit ukiut allortarlugit pikkorissartarput# Normoqarpoq 485638# Sianertoqarsinnaavoq ataasinngornermi aamma sisamanngornermi nal. 19.00-imiit 22.00-imut
- c) Imerpalasut klasse I-1, I-2, II-1 aamma III-1-imiittut ittut( soorlu assersuutigalugu benziina, sprit, petroleum aamma gasolia) ittujaarisarnerni uuttuutigineqartartut 25-t angullugit ittujaarneqartartut, takukkilli immikkoortut d- f. d) Imerpalasut klasse I-1, I-2, II-1 aamma III-1-imiittut ittut( soorlu assersuutigalugu benziina, sprit, petroleum aamma gasolia) poortorneqarsimasut ittujaarisarnerni uuttuutigineqartartut 100 angullugit niuertarfinni pisiniarfiusartuni niuertarfiillu quersuartaanni ittujaarneqarsimasartut, tamakkunani imerpalasuni klasse I-1 aamma I-2-miittuni ittuni poorineqartoq annerpaamik 1 liter imartussuseqaraangat, imerpalasumilu klasse II-1-imiittumi ittumi( soorlu assersuutigalugu petroleum) poorneqarsimasoq annerpaamik 5 literiuppat, aammalu poorineqartut igalaamerngit plastillu niuertarfimmiitinneqartut itinneqartut imaluunniit quersuartaaniitinneqartut itinneqartut tamarmiusut 75 literinik sinneqassanngitsut.
- Naatsorsuutigineqassaarli, inuit ingerlatseqatigiiffiillu, siunissami akiliummik piffissaq eqqorlugu akiliuteqanngitsut imaluunniit akiliummik akiliinngitsoortut, inatsisissatut siunnersuutip kingunerisaanik aningaasartuuteqarnerulernissartik naatsorsuutigissavaat, tassami Naalakkersuisut ilaatigut kissaatigimmassuk akiliutinut akiliinngitsoorneq pillaammik ernialerneqartassasoq, ilaatigullu kissaatigalugu malittarisassat nalunaarutitut isikkulerlugit aalajangersarneqartassasut, taamaasilluni inuit ingerlatseqatigiiffiillu ukiumi ataatsimi akiliummik tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit akiliuteqarsimanngitsut ukiumi ataatsimi aalisarsinnaanermut akuersissummik aamma aalisarnissamut akuersissummik pissarsinissaminnut piginnaatinneqassanngitsut aningaasat akilerneqarsimasussat pillaatitut erniat ilanngullugit Nunatta Karsianut akilerneqareersimatinnagit.
- a) sammisami ajornartorsiummik killilikkamik allaaserinninneq, b) paasissutissanik nammineerluni ujarlerneq atorlugu sammisamik misissuineq, c) ajornartorsiutip aalajangersimasup misissornissaanut periutsimik naleqquttumik suliaqarneq, d) suliamik ingerlatsinermi itisilerisinnaassuseq takutillugu sulianillu ingerlatsinermi immikkoortut nutaat paasisaqarfigalugit, e) atortut naleqquttut toqqarlugit, suliaralugit aaqqissuullugillu, f) atortunut toqqakkanut isornartorsiuilluni qisuariaateqarlunilu isummerneq, g) suliamik ersarissumik paasinartumillu saqqummiussineq, h) allattariarsorluni suliamik saqqummeeriaaseq atorsinnaallugu, tassunga ilanngullugu issuaanermi teknikkip, allattukkat, pissarsivinnik atuakkanillu atorneqartunik allatuivimmik atuinerit aamma i) suleriaaseq allaaseralugu, qisuariarfigalugu isornartorsiuillunilu nalilersorlugu.
- "§ 29.§ 28, imm. 1 malillugu Naalakkersuisut aningaasartuutinik nakkutilliineranni paasinarsippat ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni kingullerni 4-ni naatsorsuutinut kisitsisit pigineqartut Namminersorlutik Oqartussat ingerlatsinerannut sanaartortitsinerannullu isertitanit 1 procent sinnerlugu amerliartorfiusunik amigartoorfiusut Naalakkersuisut Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaata akuersissuteqareerneratigut ullut 30-t qaangiutsinnagit ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut nutaamut Namminersorlutik Oqartussat aningaasaliissutaanni aningaasat amerliartorfiusumik amigartooruteqarfiusut ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni 4-ni kingullerni isertitat aqqutigalugit 1 procent sinnerlugu qaangerneqarsimappata minnerpaamik 33,33 procentiinik ikilisaassapput aningaasanillu atorneqartussanik assinganik aalajangiillutik, taamaattoq imm. 2 takuuk.
- 1) ilinniagaqarnermik aaqqissuussinermi taaneqarsimasunik pinngitsoorani naammassisassanik pingaarnerusunillu naammassisassanik suliarinninnermi imaluunniit immikkut sammisaq pingaarnerusumilluunniit naammassisassamik suliarinninneq ilinniagaqarnermi pineqartumi immikkut pisinnaasaqarfiulerpat, 2) ilinniagassanut tunngasunik suliaqarluni qaammammit ataatsimit sivisunerusumik suliamik sungiusarfimmiinnerni innerni, 3) ilinniagassanut tunngasunik suliaqarluni ilinniarfimmi allamiinnermi innermi, ilinniakkamut tunngatillugu pinngitsoorani ilinniarfimmiittoqartussaappat ittoqartussaappat ilinniagaqarnermullu aaqqissuussinermi taaneqarsimappat imaluunniit ilinniarfimmiinneq inneq ilinniagaqarnermi pineqartumi immikkut pisinnaasaqarfiulerpat, 4) ilinniagaqalernissamut pinngitsoorani misilitsittussaanermi, aamma 5) illersornissaqarfimmi tiguneqarnissamut misilitsinnermi.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunanillu Avannarlernik Suleqateqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut( GE) Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat SIK KANUKOKA NUSUKA IMAK AK ASG Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Midtgrønlands Gymnasium Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik 14
- Namminersorlutik Oqartussat ilisimatusarnermut, teknologiimut ineriartortitsinermullu ministeriaqarfimmiit suliakkiineq naapertorlugu peqqussutip malinneqarneranik aqutsinissamut nakkutilliinissamullu aamma maleruaqqusanik taassuma atuutilerneratigut suliarineqartunik aqutsinissamut piginnaatitaapput( Kalaallit Nunaanni ratiunut frekvensinik atuinermut atatillugu akiliutit pillugit nalunaarut, akuersissummik pigisaqarluni ratiunik frekvensinik atuineq pillugu Kalaallit Nunaannut nalunaarut nr. 72, 13. januar 2005-imeersoq IR, akuersissummik pigisaqarani ratiunik frekvensinik atuineq kiisalu ratiomik atuisinnaanissamut misilitsinnerit kaldesignalillu il.il. pillugit Kalaallit Nunaannut nalunaarut nr. 73, 13. januar 2005-imeersoq IR, aamma Kalaallit Nunaanni ratiunut frekvensinik tamakkiisunik atuinermi killissarititaasunik aalajangersaasarneq ataatsimullu tulleriiaarisarneq pillugu nalunaarut nr. 82, 13. januar 2005-imeersoq IR).
- § 15-imut Imm. 1-imut Kommunalbestyrelsimit taarsigassarsiarititat tunniunneqarnissaannut piumasaqaataapput piginneqatigiilluni inissiat naammassineqarsimassasut, atuilernissamut akuersissut tunniunneqarsimassasoq, sanaartornermut naatsorsuutit inaarutaasut arlaannannulluunniit attuumassuteqanngitsumit uppernarsarneqartut naammassisimassasut kiisalu piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata illuutaani qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsianut uppernarsaatip allaqqaarnera oqaaseqaatitaqanngitsumik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi nalunaarsorneqarsimassasoq, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsianut uppernarsaat oqaaseqaatitaqanngitsumik nalunaarsorneqarsimassasoq naqissuserneqarsimassasorlu kiisalu piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata ikuallattoornissamut aamma illuutip ajoqusernissaanut nalinginnaasumik sillimmasiisimaneranut uppernarsaasimassasoq.
- a) Ingerlatseqatigiiffissuup ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisua nunami angerlarsimaffigisaani nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussisussaatitaanermik pisissaaffeqanngippat, b) nunamit nunamut nalunaarusianik nammineq paarlaateqatigiinneq ajorput, tamanna Kalaallit Nunaanni pisussaallutik oqartussaasut oqartussaaffillu ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq suliffeqarfiup angerlarsimaffigisaani isumaqatigiissuteqartoqannginnerata nassatarisaanik, naak nunarsuarmioqatigiit akornanni akileraartarneq pillugu paasissutissanik paarlaasseqatigiittarnermik isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq, imaluunniit c) oqartussaaffik pillugu tulleriaarlugu kukkusoqartuartarnera ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani, akileraaruseriffiullu ingerlatseqatigiiffissuup tassani nr. 1-imut ilaatinneqarneranik nalunaaruteqareernerani.
Sentence Syllables with count 328
- Suli timmisartoqarfilianngilaarluta malugisinnaanikuuara inimi aliasunneq annertungaaqisoq, sualummik ataatama ukisilluni qianera aliasunneratalu ersarinnera nangaalissutigisimagaluarakku, aniartulerlutalu ataataga saappara anisariaqalerluta, ataataga nikuippoq pingasuutillutalu eqikkamitigut nipituumik nipeqarluni qialerpoq aqullaajutigalunilu qungasima nalaatigut kunippaanga oqarfigalungalu," paneerak saperpara, maani inuulluaqquassi tassa", pakkuteqqanera eqilluartitaariarlugu oqarfigaara asaneralugu iperarinnilu tarrippoq qiarpalulerlunilu, aniartorninni ini tamaaviat kaajallaqqaarpara qimerlooqqaalaarlugulu tamaat, anillattungalu igalaakkut aqqaluara itsuaatigaluni nipeqanngitsumik paasissaasumilli oqarpoq," asavassi", akillugu asanerarpara nipaqanngitsumik asanninnera malugitikkusullugulusooq.
- Inatsisiliornerup ingerlanera mianersuunniarlugu tamanna pisariaqarpoq, Naalakkersuisunut ilaasortaq taamatut tunngavilersuivoq" Cairnip tullianik qillerinissani kinguartippaa"- Skotlandimiut ingerlatsiviata ukioq 2012 qillerinerit siulliit arfineq pingasut misissornerannit inernerit nalilersornissaannut atorniarpaat" Great Greenlandip Kina-mik niueqateqaleqqinnissaq neriuutigaa"- Asiami naalagaaffimmi tassani nittarsaaniarnermini, siornatigut niueqatigisarsimasani niueqatigilersinnaasanilu tunisassiorfiup atassuteqarfigai" Sanaartugassap aallartinnissaa inatsiseqarnermut ministerip qilanaaraa"- naalagaaffik isumaqarpoq, Namminersorlutik Oaqartussat kommunilu Niaqunngunami namminneq piumasaminnik ingerlatsisut" Napasorsuup qooruani kuulteqaqaaq"- aatsitassarsiorfiup Angel Miningip 2011-mi Napasorsuup qooruani kuulti 103,4 kilo tunisassiaraa Aviisi elektroniskingorlugu uani pisiarisinnaavat:
- Kapitali 10. Atortuulersitsinermi atorunnaarsitsinermilu aalajangersakkat§ 54. Inatsisartut peqqussutaat atortuulerpoq ulloq 1. august 1999. Peqatigitillugu atorunnaarsinneqarput 1) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutinut ilinniagaqartut suliffimmilu sungiusarnermi sulliviit akornanni pisussaaffiit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 23. april 1988-imeersoq IR, 2) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuussutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 16, 28. oktober 1993-imeersoq IR, 3) Siamasissumik tunngaviusumik inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 19. januar 1988-imeersoq IR aamma 4) Inuussutissarsiutinik ilinniaqqaatissanik Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanermi niuernermi allaffimmilu suliassanik ilinniagaqarneq pillugu nalunaarut nr. 134, 20. marts 1979-imeersoq IR.
- Tusarniaaneq Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu inatsisartut peqqussutaata allannguuteqarnissaanik siunnersuut KANUKOKA-mut kommuninut tusarniaanissamik qinnuigineqarluni, SIK-mut, IMAK-imut, PIP-imut, Peqqinnissaq pillugu Kattuffinnut, Grųnlands arbejdsgiverforening-imut, PPR-imut, ISI-mut, Perorsaasunngorniat Ilinniarfiannut, angajoqqaarsiat peqatigiiffiannut, angajoqqaat innarluutilinnik meerallit peqatigiiffiannut, Nunanut allanut pisortaqarfimmut, Nunami namminermi pissutsinut allaffimmut, Aningaasaqarnermut pisortaqarfimmut, Akileraartarnermut pisortaqarfimmut, Ineqarnermut Attaveqarnermullu pisortaqarfimmut, Peqqissutsimut pisortaqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfimmut, Avatangiisinut Pinngortitamullu pisortaqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu pisortaqarfimmut kiisalu Ilaqutariinnermi pisortaqarfiup iluani tusarniaassutigineqarsimavoq.
- Tamannali taamaallaat atuuppoq selskabip iluanaarutisianik pissarsisup, selskabip piginnittuusup, selskabimi iluanaarutisianik tunnius-saqartumi, selskabimi pigineqartumi, aktiatigut anpartitigulluunniit aningaasaatit minnerpaa-mik 25 procentii piffissami ataannartumi sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi, piffissallu taassuma iluani iluanaarutisianik agguaassiffiusimasussami pigisimappagit, 12) meeqqanut tapiissuteqarneq pillugu inatsit malillugu meeqqanut tapiissutisiat, ilinniagaqarnermi tapiissutit pillugu inatsisartut peqqussutaat malillugu meeqqanut tapiissutisiat, atuarfinni klassini qullerni atuartut atuarnermut tapiiffigineqartarnerat pillugu peqqussut naapertorlugu tapisiaat, aammalu meeqqanut ilinniarnermi tapiissutit Kalaallit Nunaanni tjenestemandinut malittarisassat malillugit tunniunneqartartut, 13) nalliuttorsiornermi suliffimmit tunissutisiat namminersortuni pisortaniluunniit atorfilinnut
- Tapiissutinik tunniussisarnermut najoqqutassat§ 6. Tapiissuteqarfiginissamik qinnuteqaat sulisitsisumit, kommunalbestyrelsimit, tak.§ 2, imm. 2, imaluunniit pikkorissaasussamit, tak.§ 4, imm. 2, Inuussutissarsiutinut Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfimmut imaluunniit suliaqarfiusumut qitiusumik ilinniarfimmut inuussutissarsiutinulluunniit ilinniarfimmut tunniunneqareersimassaaq pikkorissartitsinissaq sioqqullugu ullut 14-it tikitsinnagit, tamatumani qinnuteqarnermut immersuiffiliaq atorlugu, imaqassallunilu pikkorissartitsinissap siunertaanik, imarisassaanik, sivisussusissaanik, pikkorissarfiusussap sumiinnissaanik innissaanik, peqataasussat amerlassusissaannik, angalanernut najugaqarnernullu aningaasartuutit pillugit aammalu allatigut tapiissuteqartoqarsimasinnaaneranik pikkorissartitsinissamut tapiissuteqartussap aningaasaliissuteqarfiusimasinnaasaanik nassuiaateqarfiusumik.
- a) Ingerlatseqatigiiffissuup ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisua nunami angerlarsimaffigisaani nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussisussaatitaanermik pisissaaffeqanngippat, b) nunamit nunamut nalunaarusianik nammineq paarlaateqatigiinneq ajorput, tamanna Kalaallit Nunaanni pisussaallutik oqartussaasut oqartussaaffillu ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq suliffeqarfiup angerlarsimaffigisaani isumaqatigiissuteqartoqannginnerata nassatarisaanik, naak nunarsuarmioqatigiit akornanni akileraartarneq pillugu paasissutissanik paarlaasseqatigiittarnermik isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq, imaluunniit c) oqartussaaffik pillugu tulleriaarlugu kukkusoqartuartarnera ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani, akileraaruseriffiullu ingerlatseqatigiiffissuup tassani nr. 1-imut ilaatinneqarneranik nalunaaruteqareernerani.
- ) 11- 14□/ 15- 19□/ 20- 24□/ 25- 28□/ 29- 31□/ 32- 35□/ 36- 37□/ 38- 40□/ 41- 43□/ 44- 47□/ 48- 50□/ 51- 55□/ 56- 58□/ 59- 62□/ 63- 66□/ JEREMIA 1- 3□/ 4- 5□/ 6- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 16□/ 17- 20□/ 21- 23□/ 24- 26□/ 27- 29□/ 30- 31□/ 32- 33□/ 34- 36□/ 37- 39□/ 40- 42□/ 43- 44□/ 45- 48□/ 49- 50□/ 51- 52□/ UPPUTIT 1- 2□/ 3- 5□/ EZEKIELI 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ 10- 12□/ 13- 15□/ 16□/ 17- 18□/ 19- 21□/ 22- 23□/ 24- 26□/ 27- 28□/ 29- 31□/ 32- 33□/ 34- 36□/ 37- 38□/ 39- 40□/ 41- 43□/ 44- 45□/ 46- 48□/ DANIELI 1- 2□/ 3- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 12□ 7/ HOSEA 1- 7□/ 8- 14□/ JOELI 1- 3□/ AMOSI 1- 5□/ 6- 9□/ OBADIA/ JONA□/ MIKA 1- 7□/ NAHUMI/ HABAKKUKI□/ SEFANIA/ HAGGAJI□/ ZAKARIA 1- 7□/ 8- 11□/ 12- 14□/ MALAKI 1- 4□ JIISUSIP INUUNERATA KIFFARTORNERATALU ALLAATIGINEQARNERAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ MATTHÆUSI 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 17□/ 18- 20□/ 21- 23□/ 24- 25□/ 26□/ 27- 28□/ MARKUSI● 1- 3□/● 4- 5□/● 6- 8□/● 9- 10□/● 11- 13□/● 14- 16□/ LUKASI 1- 2□/ 3- 5□/ 6- 7□/ 8- 9□/ 10- 11□/ 12- 13□/ 14- 17□/ 18- 19□/ 20- 22□/ 23- 24□/ JOHANNESI 1- 3□/ 4- 5□/ 6- 7□/ 8- 9□/ 10- 12□/ 13- 15□/ 16- 18□/ 19- 21□ ILAGIIT KRISTUMIUT AMERLIARTORNERAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ APUSTILIT SULIAAT● 1- 3□/● 4- 6□/● 7- 8□/● 9- 11□ 8/ APUSTILIT SULIAAT● 12- 14□/( nang.
Sentence Syllables with count 329
- Taamatut tasiorluta kangimut ingerlarusaalerpugut, aapparalu isumagissaarnermik aqqusernup killingani kuuffiliani pisseqattaalerpoq juicillu puukui naammattooraangamigit tukerlugit seqqorterujussuartarlugit, nipangerfeqaranilu assigiinngitsut eqqartorlugit oqalulluni, aamma aperivaanga qoorortoora qinngutitalik nassassaneriga, angeramalu oqarpoq taassuma seqqortarnera nuannareqalugu, assullu paaserusullugu qanoq ungasitsigisumut eqquisinnaanersoq, uangalu qilaliummeriarama ilagiinnaleqimmanga oqarfigivara massakkut tuaviorluni angerlanngippat nassarniarnagu, upperinnippianngitsutullu isikkoqarluni isigeqqaariarlunga angerlamut arpalluni aallarpoq, sumunnarniarneralu ilimagisimanerlugu oqarfigivaanga aamma uanga innajaassasunga, oqaasiginikuusakkalu issuarlugit uattut nippalluni pillunga aamma nammineq uernartumik angalaqateqarniarama.
- Imm. 3. Kulturip aamma inuuniarnikkut atugassarititaasut samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuakkiat piffissani assigiinngitsuni allanngorartarnerat kiisalu allakkiat allanneqarfimminni piffissaq imarisamikkut ersersittaraat ilisimassagaat, 2) kalaallit oqaasiisa atuakkiaasalu oqaluttuarisaanerisa taasassartaasa pingaarnersaat ilisimasaqarfigissagaat kiisalu oqaatsit allakkiallu kulturimi inuiaqatigiinnilu pingaaruteqassusiannik paasisimasaqassasut, 3) oqaluttariarsornerit allattariarsornerillu suuneri ilisimasaqarfigissagaat, 4) kalaallit, Inuit aamma allamiut oqalualaavini, oqaluttualiaanni oqaluttuaataannilu oqaluttuariaatsit assigiinngitsut taakkununnga ilaatillugit imarisaat, ilusii pingaarnersaallu ilisimasaqarfigissagaat aamma 5) kalaallit sumiorpaluutaat aamma Inuit oqaasii toqqakkat assigiinngitsut ilisimasaqarfigissagaat.
- Aallakaatitassiat tusarnaagassat isiginnaagassallu antennit ataatsimoorussat atorlugit siammarterneqartut allagartalersorneqarsinnaanerat allatulluunniit nutserneqarsinnaanerat periarfissatut nutaatut atuutilersinneqarpoq, radiumik fjernsynimilluunniit ingerlatsiviup pineqartup taamaaliornissaq akuersissutigippagu, tak. siunnersuummi§ 5, imm. 2. Aamma aallakaatitassiat ataatsimoortut UR pillugit aalajangersaasoqarpoq, tassa taakkuninnga neqerooruteqartut pisussaaffilerneqarlutik aallakaatitassiat poortakkuutaartut tamarmik KNR-ip pisortat sullissineranni aallakaatitaanik aamma sumiiffimmi aallakaatitanik imaqarnissaat qulakkiissagaat, aammalu ataatsimoortunik UR ataasiinnarnik aallakaatitanik taakkuninnga imaluunniit aallakaatitanik taakkuninnga aallakaatitanillu allanik imaqartunik pisisoqarsinnaanissaa, taakkulu aallakaatitat ataatsimoortut UR akiata tamarmiusup ilaannannguanik akeqarnissaat qulakkiissagaat.
- § 24. Namminersornerullutik Oqartussat imaluunniit kommunet illuutaanni attartortittakkami ataatsimi attartortut inissianik najukkaminnik piginneqatigiilluni inissiatut imaluunniit inissiatut nammineq pigisatut tigusinissamik kissaateqarnertik, aammalu piginneqatigiilluni inissiaatileqatigiiffik imaluunniit inissianik nammineq pigisaqartut peqatigiiffiannik pilersitsinertik pillugu attartortitsisumut allakkatigut nalunaaruteqarpata, attartortitsisup attartortoq inissiamik najukkaminik piginneqatigiilluni inissiatut imaluunniit inissiatut nammineq pigisatut tigusinissamik kissaateqanngitsoq, inissiap najugaata taamaaqataanik neqeroorfigissavaa, tak.§ 5, imm. 1, nr. 2. Attartortup inissiaq neqeroorutigineqartoq tigussallugu pisussaaffiginngilaa, kisiannili tamatumunnga taarsiullugu inissiami najugarisami atugassarititaasut allannguuteqartinnagit najugaqaannarsinnaavoq.
- unammileqatigiinnginnissamut neriorsuisitsinermut akiliutit, piginnittussaanermut isumaqatigiissutit, sulinngiffeqarnersiutit, aningaasarsiaqarluni sulinngiffeqarsinnaaneq, soraarnermi ajunngitsorsiassat- tamatumani soraarnissaq pissappat ullup tigusiffiusup kingorna apeqqutaatinnagulu soraarniuteqarneq/ soraarsitsineq tamanna sioqqullugu tunniunneqarsimanersoq- soraarniuteqarnermut/ soraarsitaanermut piffissaq kalerriutigineqareersartussaq pillugu isumaqatigiissutit, misiliutaasumik suligallarnissaq, sulinngikkallarsinnaaneq, suliunnaarsinneqartilluni paarlattuanik piffissamik atuisinnaatitaaneq pillugu isumaqatigiissutit il.il. Tassunga atatillugu tamakkununnga isumaqatigiissutit pillugit nalinginnaasumik piumasaqaataasussanik piumasaqaateqartoqanngilaq, imaappoq allaganngorlugit soorluttaarlu oqaasiinnartigut isumaqatigiissutit pisussaaffeqartitaanermut ilaatinneqarput.
- Oqaatsinut politikki pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 19. maj 2010-meersoq IR Kapitali 1 Siunertaq nassuiaatitaalu§ 1. Inatsisartut inatsisaanni siunertarineqarpoq nunap matuma oqaatsinut politikkianut sinaakkutissat erseqqissut qularnaassallugit, tamatumunnga ilagitillugu oqaatsitigut akuunerulersitsineq, makku aqqutigalugit 1) kalaallit oqaasiisa oqaatsitut tamakkiisutut inuiaqatigiinnilu atugaasutut qularnaarnerisigut, 2) kalaallit oqaasiisa taakkualu ilitsoqqussaralugu oqaatsitut allamiutullu oqaatsitut ineriartornerisa nukittorsarnerisigut, 3) oqaatsitigut aporfiusartut pinaveersaarnerisigut peerniarnerisigullu, tamatumuuna marlunnik arlalinnillu oqaaseqarneq nukittoqutaallunilu pisuussutinngoqqullugu, aamma 4) Kalaallit Nunaat nalunngisaqarfiusumik inuiaqatigiiffittut nukittorsarniarlugu oqaasertusarnerup inuiaqatigiinni siuarsarneratigut.
- § 55. Akiliisinneqarsinnaavoq 1)§ 1-imut akerliusumik tusarnaagassanik isiginnaagassanillu aallakaatitassiortoq, 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 kiisalu§ 9, imm. 2-3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliiffigineqartunit allaanerusumik tapiissutinik siunertanut allanut atuisoq, 5)§ 50, nr. 1 aamma 2 malillugit aalajangikkanik sumiginnaasoq, 6) uparuaanissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 50, nr. 3, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu,§ 12, imm. 3-mik,§ 15, imm. 1-imik 2-millu,§ 16, imm. 1-imik 2-millu§§ 17-18-inik,§ 44, imm. 2-mik,§ 45-mik,§ 46 imm. 1-imik 2-millu,§ 48, imm. 2-miit 6-imut,§ 53-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx xx 2016-imeersoq IR( Ilinniarnernik piginnaasalissutaasunillu ingerlatsinernik allanik neqerooruteqarsinnaanermut tunngavissiineq, lærlinginut isumaqatigiissuteqarsinnaanermut immikkut periarfissiineq, atuarfinni sulilluni sungiusarnernut, ileqqoreqqusanut il.il. tunngasunik aalajangersakkanik erseqqissaaneq kiisalu Oqaatsinik Pikkorissarfik pillugu Inatsisartut inatsisaannik atorunnaarsitsineq)§ 1 Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR, kingorna Inatsisartut inatsisaatigu, t nr. 3, 4. juni 2012-ikkut allanngortinneqartoq allannguutit makku suliarineqarput:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Qeqqata Kommunia, Avannaata Kommunia, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Institutti, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, IMAK, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, ASG, GU- Aasiaat, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Nunamut Tamarmut Ilitsersuisarfik, Qitiusumik Ilinniarfinni Ataatsimoorussamik Siunnersuisoqatigiit, Kommune Kujalleq, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik aamma MIO. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Qeqqata Kommunia, Avannaata Kommunia, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Institutti, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, IMAK, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, ASG aamma GU- Aasiaat nalunaarput siunnersuummut oqaaseqaatissaqaratik.
- 1) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuunneqarnerata kingorna pisariaqartitaasa naammassineqarnissaannut pisariaqartumik inuup tapersersorneqarnissaa, 2) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuutinneqarnerata kingorna tapersiinermut§ 26 malillugu iliuusissanut pilersaarummik suliaqartoqarnissaa, 3)§ 23 malillugu, inuup immaqalu tassunga angajoqqaatut sinniisuata imaluunniit angajoqqaatut akisussaasut oqaloqatigineqarsimanissaat, aamma 4) najugaqarfissatut neqeroorummit allaganngorlugu oqaaseqaammik piniartoqarsimanissaa, taassuma inuup innarluutillip inissinneqarunnaassaguni inissinneqarunnaarnissaanut kiisalu nalinginnaasumik atugarissaarnerata tapersersorneqarnissamillu pisariaqartitsiinnarnerata killiffii pillugit
Sentence Syllables with count 330
- - Tamanna isigiinnarusunngilara" Ukiorlunnera Qeqertarsuarmi piniartunut kingunerluppoq"- ukiuunerani silarloqattaarnera Qeqertarsuarmi piniartut aningaasaqarniarnerannut annertuumik eqquinerluppoq, Qeqertarsuarmi aalisartut piniartullu peqatigiiffianni siulittaasoq oqarpoq" Biilit pisoqqat manngertornertut unitsinneqassapput"- Danmarkimi Trafikstyrelsen/ angallannermut qullersaqarfik angallannermullu naalakkersuisoqarfik, Kalaallit Nunaanni biilit nakkutigineqarnerat aaqqiiviginiarlugu sullisileruttorput" Pinerlussimasunut inissiisarfinniittussat ittussat utaqqisoqarnera sumit tamanit isornatorsiorneqarpoq"- Inissiisarfinniittussat ittussat utaqqisut aatsaat taama amerlatigilernerat nunani tamani inuit pisinnaatitaaffii pillugit kattuffiup Amnesty Internationalip uissuummissutigaa Dronning Margrethep ukiuni 40-ni dronningiunera pillugu allaaserisarpassuit Aviisi elektroniskinngorlugu uani pisiarisinnaavat:
- 1) Suliffeqarfimmik pilersitsinissaq, 2) Kinguaariit nikinneranni aningaasatigut ajornartoortut ingerlaqqissinnaanissaannut, tak.§ 6, 3) Tunisassianik ineriartortitsinermut, 4) Unnuisarfinnik pilersitsinernut, allilerinernut aamma iluarsaassinernut, tak.§ 7.§ 6. Kinguaariit nikinneranni aningaasatigut ajornartoornermut atatillugu qularnaveeqqusiinissamut piumasaqaataavoq, 1) pissutsinik avataaneersunik IR pissuteqartumik aningaasaliiffigineqarnissamik tassanngaannartu mik pisariaqartitsilerneq, 2) suliffeqarfik aningaasaliiffigineqarnissamik tassanngaannartumik pisariaqartitsilernerup nalaanili kinguaariit nikinnissaannik sulissutiginnilereersimassasoq, 3) kinguaariit nikinnissaat aaqqissuussamik pilersaarusiorneqareersimassasoq aamma 4) suliamik paasisimannittut naliliinerisigut pineqartoq tassaassasoq kinguaariit nikinnerat, aningaasanut tunngasut pillugit imminut akilersinnaasutut naliliiffigineqartoq.
- Kisiannili Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik isumaqarpoq tamanna tammarnaveeqqutitut uppernarsaatinik piginnittut peqatigiiffiannut tammarnaveeqqutitut uppernarsaammit tunulliunneqartunik nalunaarsuisarneq, tak. siunnersuummi§ 4, imm. 3, eqqarsaatigalugu taamatut isummerneq atorneqarsinnaanngitsoq, piginnittut peqatigiiffiannut tammarnaveeqqutitut uppernarsaat 45.000 kr.-it sinnerlugit aningaasartaqartartussaanngimmat, tak. siunnersuummi ilanngussaq 1 aamma 2,§ 18. Inissiani nammineq pigisani taarsigassarsiat erniaasa annertussusaat piginnittut peqatigiiffiannut tammarnaveeqqusiinermut salliutitsilluni uppernarsaammut nalunaarsorneqarsimanersut sunniuteqarneq ajorpoq, aningaaseriviit realkredittimillu taarsigassarsititsisarfiit akornanni nalinginnaasumik 45.000 kr.-it tikillugit piginnittut peqatigiiffiinut salliutitsiviusumik tammarnaveeqqusiinermut uppernarsaammik nalunaarsuisoqartarnera ilisimaneqareermat.
- Nr. 2. Naalakkersuisut Aningaasanut Inatsimmi aningaasaliissutit aalajangersakkat saniatigut kontot pingaarnerit 51.07.40 Taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersuutitaqanngitsullu aamma 51.07.42 Taarsigassarsiat erniallit aamma 51.07.45 Nunalerinermik inuussutissarsiuteqartunut taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersugassaanngitsullu ataanni inuussutissarsiutinut tapersiisarnernut aningaasaliissuteqarnissamik piginnaatinneqarput taarsigassarsiat taakku taarsigassarsianut pioreersunut tamakkerlugit akilersinnissaannut atorneqassappata, taamaalillutillu kontoni pingaarnerni 51.07.40 Taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersuutitaqanngitsullu aamma 51.07.43 Taarsigassarsianut ernialinnut akilersuutit aamma 51.07.45 Nunalerinermik inuussutissarsiuteqartunut taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersugassaanngitsullu-nut assinganik isertitaqarnerunissamut iluaqutaassappata.
- - isumannaallisaanikkut, ikuallattoornissamut peqqinnissamullu pissutsit toqqissisimanartuunissaat,- illuni teknikkikkut ikkussukkat suliarineqarnerat,- illut ineqarfiusut atorneqarnerminnut naleqqiullutik naleqquttumik ilusilersorneqarnerat,- illut tikikkuminassusaat, pingaartumik illut inunnit innarluuteqartunit atorneqarsinnaanissaat eqqarsaatigalugu,- illup sannaata ilaannik aamma ikkussugartaasa ilaannik assigiissaakkanik atuineq,- illuni pioreersuni taamatullu nutaani nukissamik atuinermik killilersimaarinissaq,- illut initussusaanik portussusaanillu naatsorsuineq kiisalu illumi taamatullu nunami nunap qaavaniit qummut portussusissanik aalajangersaaneq,- illuni pioreersuni taamatullu nutaani aatsitassanik atuinermik killilersimaarineq, tassani ilaalluni atortussanik aalajangersimasunik atuineq,- illuni aammalu illuni ikkussukkanik atorluaalluni ingerlatsineq aserfallatsaaliuinerlu.
- g) bioteknologimi periutsinut taakkulu atorneqartarnerannut assersuutit, h) kingornusseriaatsit naasunit, uumasunit inunnillu assersuutikkut kattutsinikkut, i) ineriartorneq pillugu atuagarsorneq, tassunga ilanngullugit kingussat avatangiisillu imminnut atanerisa pingaaruteqassusiat, j) respiration, fotosyntese aamma qappiornerit, k) pinngortitami pissuseqatigiinneq, tassunga ilanngullugu uumassusillit ataqatigiinnerannik misissuineq, l) uumassusillit ataqatigiinneranni toqqakkani naasut uumasullu imminnut paarlaaqatigiittarnerat, nukiit ingerlaartarnerat aamma sananeqaatsit ingerlaartarnerat, m) kulstoffit ingerlaartarnerat, kissatsittoorneq nunarsuarmilu silaannaap kissakkiartornera, sumiiffinni nunarsuarmilu sunniutai isiginiarlugit aamma n) uumassusillit atuuffiini, timimi kingornussani, ineriartornermi uumassusillillu imminnut ataneranni misissueriaatsinut nalilersueriaatsinullu assersuutit.
- d) ilinniartitsissummi ajornartorsiutit tassungalu namminneq isummatik qisuariarfigisinnaassallugit, e) qulliunerusumik periusissiamut tunngatillugu suliffeqarfiit attaveqartarnerat nassuiarsinnaassallugu, f) suliffeqarfiit attaveqaqatigiittarnermi periusissiaata oqallisiginissaanut niuerfinni attaveqaqatigiittarnerit suleqatillu pillugit ilisimasat atorsinnaassallugit, g) tapersiisiornissamut siunnersuutit oqallisiginissaannut suliarinissaannullu suliffeqarfiit attaveqaqatigiinnermi atortagai pillugit ilisimasatik atorsinnaassallugit, h) oqariartuutit imarisaasa ilusilersornerisalu oqallisiginissaannut tusagassiuutit attaveqaqatigiittarnerlu pillugit ilisimasatik atorsinnaassallugit, i) tusagassiuutit pillugit pilersaarutit ilusilersorsinnaassavaat nalilersorsinnaassallugillu aamma j) sunniutinik uuttuinerit atornissaat nassuiarsinnaassavaat.
- Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6 juni 2016-imeersoq IR( Ilinniarnernik piginnaasalissutaasunillu ingerlatsinernik allanik neqerooruteqarsinnaanermut tunngavissiineq, lærlinginut isumaqatigiissuteqarsinnaanermut immikkut periarfissiineq, atuarfinni sulilluni sungiusarnernut, ileqqoreqqusanut il.il. tunngasunik aalajangersakkanik erseqqissaaneq kiisalu Oqaatsinik Pikkorissarfik pillugu Inatsisartut inatsisaannik atorunnaarsitsineq)§ 1 Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR, kingorna Inatsisartut inatsisaatigu, t nr. 3, 4. juni 2012-ikkut allanngortinneqartoq allannguutit makku suliarineqarput:
- Aalajangersagassatut siunnersuutaasup aalajangiuppaa imm. 1-imut ilassutitut, attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut, inatsisissatut siunnersuummi§ 23 a, imm. 2 imaluunniit§ 23 naapertorlugu pisussaaffiligaasut internetimut appakaaffissaqartitsisarnissamut, imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinissanut, isumaqatigiissuteqartarnernut kiffaanngissuseqartitsinissamut aallaaviusut apeqqutaatinnagit, pisussaaffeqartut piumasaqartoqarnera tunngavigalugu neqerooruteqartussaanermut internetimut appakaaffissaqartitsinissanut aamma peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut, siunnersuutip aalajangersagai naapertorlugit atugassarititat akillu atortillugit, kiisalu pisussaaffinnik aalajangersimasunik pisussaaffilerneqarlutik, tamanna naapertorlugu aalajangersagaasunik.
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi)§ 1, imm. 1, nr. 1 imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugu akileraartussaasut, aammalu marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajange rsakkat naapertorlugit naalagaaffimmi takornartami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni angerlarsimaffeqartutut isigineqanngitsut, inuunermut sillimmasiissutit aamma soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu piumasaqaatinik naammassinnittut, aamma aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisaanni§ 53 A-mi pineqartut iluanaarutaannit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
Sentence Syllables with count 331
- § 11. Ilinniagaqartut inuuniarnerminni aningaasartuutaasa tamakkiisumik akilerneqarnissaat siunertaralugu pisortanit ikiorsiissutinik allanik ataavartumik pisartagaqartinneqartut aningaasanik ikiorsiissuteqarnersiutitaanngitsoortitaallutillu meeqqanut tapiissutinik tapiissutisinngitsoorsinnaapput, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 9, imm. 1. Imm. 2. Ilinniagaqartut ilinniarnermik nalaanni inuuniarnerminni aningaasartuutiminnik matussusiinissaq siunertaralugu ilinniarnermut akissarsiaqartut allatulluunniit ilinniarnermut aningaasarsiaqartut aningaasanik ikiorsiissutisiaqarsinnaatitaanngillat, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 9, imm. 2. Imm. 3. Ilinniagaqartut piffissani sulisitsisumit sungiusarlutik sulinerminni aningaasarsiaqartitaanerminni aningaasanik ikiorsiissutisiaqarsinnaatitaanngillat.
- Naalakkersuisoqarfik( APNN), Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IAN), Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik- Uumasunut nakorsaqarneq, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik- Siunnersuisoqatigiinnut Aalajangiisartunullu Aqutsisoqarfik( SAA), Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik( IN), Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik( PN), Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( KIIIN), Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik( NNPAN), Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Greenland Development, Greenland Venture A/S, Nunatsinni Nakorsaaneqarfik, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik- Attaveqarnermut, Silap pissusaanut Nukissiuuteqarnermullu immikkoortortaqarfik, kiisalu Nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut Suliniutinullu immikkoortortaqarfik.
- Piginnittutut suliffeqarfiup suliffeqarfimmi taasisinnaatitaanerit affaat sinnerlugit aqunngippagit, taava ukiumoortumik UR naatsorsuusiortarneq pillugu inatsisip atortuulersinneqarnerata nassatarsiaanik aalajangiisuusumik sunniuteqarneq pisarpoq, suliffeqarfiup piginnittup 1) aningaasaliisut allat isumaqatigiissuteqarfiginerisa nassatarisaanik taasisinnaassutsit affaanit amerlanerusut aquppagit, 2) maleruagassat isumaqatigiissutilluunniit naapertorlugit aningaasaqarnikkut aqutsinikkulluunniit pisinnaatitaaffeqartoqarnerani, 3) qullerpaatut aqutsisuni ilaasut toqqarnissaanut soraarsinnissaanulluunniit pisinnaatitaappat, aamma taassuma suliffeqarfik aalajangiisuusumik aquppagu, imaluunniit 4) ataatsimeersuarnermi aalajangiisarfimmiluunniit assingusumi taasisinnaassutsini amerlanerussuteqartut aquppagit, taamaalillunilu suliffeqarfimmut aalajangiisuusumik sunniuteqarneq toqqaannartumik pigalugu.
Sentence Syllables with count 332
- § 25. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Kristumiussutsimik ilinniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Biibilimik ilinniarnermi Biibilimi allaaserineqartut sammivii assigiinngitsut allaaserineqartullu qiterisaat taakkulu nassuiaatiginiagaat ilisimasaqarfigissagaat, 2) Kristumiussutsip oqaluttuarisaanerani a) ullutsinnut kristumiussutsip oqaluttuarisaanerani pisimasut pingaarnerit ilisimassagaat aamma b) ilageeqaqqaalernermiit ullutsinnut kristumiussuseq pillugu akerleriissutaasartut ilisimasaqarfigissagaat aamma 3) Ullutsinni kristumiut inuunermik paasinnittaatsit oqaluttuarisaaneratalu samminerani biibilimi isiginnittaaseq, ileqqunik paasinnittaaseq aamma oqaluffitsigut aaqqissuussineq kiisalu inummut inuunermullu isiginnittaatsit sorliit assigiinngissutsimut tunuliaqutaasut aallaavigalugit kristumiusut upperisami sammiviit assigiinngitsut paasisimasaqarfigissagaat.
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisartoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 13. november 1986-imeersoq IR ilaatigut imaqarpoq piumasaqaatinik nioqqutissat pillugit ilitsersuutit nalunaarneqassasut oqaatsit ilitsersuutip saaffigisaata paasisinnaasai atorlugit, tak.§ 11, imm. 2. Suliassat suliarineqartarnerat Innuttaasut tamarmik pisinnaatitaapput pisortat sullissiviinit kalaallisut danskisulluunniit sullinneqarnissaminnut, taamatullu nalunaarneq pisortanik unioqqutinneqartussaanngitsumik pituttuivoq, Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 21-p 30. oktober 1998-imeersoq IR- Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 13. juni 1994-imeersukkut IR allanngortinneqartoq- naapertorlugu.
- Oqartussaasunut suliniaqatigiiffinnullu il.il. tusarniaaneq Siunnersuut Nunanut Allanut Pisortaqarfimmut, Aatsitassanut Pisortaqarfimmut, Sulisoqarnermik Aningaasaqarnermillu Aqutsisoqarfimmut, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Akileraartarnermik Aqutsisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Nunami Namminermi Pissutsinut, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfimmut, Grønlands Kommandomut, Politimestereqarfimmut, Pinngortitaleriffimmut, Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, KNAPK-mut, SIK-imut, NUSUKA-mut, KANUKOKA-mut, DG-Fishimut, Grønlandsbankenimut, Sparbank Vestimut, Polar Seafoodimut Royal Greenlandimillu tusarniutigineqarpoq.
- Imm. 11. Kiisalu ataatsimoortumik UR nalinginnaasumillu sulisartut eqqartuussiveqarnerannut Kalaallit Nunaanni aalajangersakkat sulisuusunut nunanit allaneersunut IR, nunami allamiut sulisartutut kattuffiinut aammalu ataatsimoortumik UR isumaqatigiissutinut imm. 2. pineqartunut atuupput, tamatumunnga ilanngullugit ataatsimoortumik UR atuuttussanik isumaqatigiissuteqartarnerit aammalu ataatsimoortumik UR atuuttunik akerleriissutaasut pillugit saqitsaattoqartarneranut tunngasumik isumaqatigiinniartarnerit saqitsaattoqartarneralu eqqarsaatigalugit, Sillimmasiissuteqarneq aamma angerlamut angalaneq§ 11. Suliniummut ingerlatseqatigiiffiup sanaartornermik suliassanut neqeroortitsinermini aamma sanaartornermut suliassanut suliakkiissutinik tunniussinermini, neqerooruteqartoq isumaqatigiissuteqarfigineqartorlu makkununnga isumaqatigiissuteqarnikkut pisussaaffeqassasut piumasaqaatigissavaa:
- a) Kalaallit Nunaanni nunarsuarmilu sammisat sumiiffinneersut nunarsuullu immikkoortuineersut IR ataatsimoortinnerat UR tunngavigalugu assigiinngiiaartumik nunarsuarmik isiginnineriaaseq nunarsuarmillu tamanut tunngasumik paasinninneq, b) Nunarsuup immikkoortuini nunalerinermili pissutsit nunarsuarmi nunarsuullu immikkoortuini pinngortitami suliaqarnermut, kulturimut inuiaqatigiinnullu qanoq pingaaruteqassusiannik paasinninneq, c) Nunani immikkoortuni nunallu sananeqaasiani maannakkut ajornartorsiutinik paasinninneq aammalu geologimi suliaqarfiit tunngavigalugit maannakkut oqallinnermi saqqummiussanut qisuariarsinnaaneq taakkunanngalu oqalliseqataasinnaaneq aamma d) Sammisanik aalajangersimasunik namminersorluni nalilersuisinnaaneq, tassani atuagarsorneq aamma pinngortitami sulinermi, qarasaasiani nalunaarsuiffinni maannakkullu oqallinnerni paasissutissat ataatsimoortinneqassallutik UR.
- a) ukiut kingulliit 200-t missaanni Kalaallit Nunaanni, nunarsuup immikkoortuini, Europami nunarsuarmilu nalorninatik assigiinngiiaartumillu ilisimasaqarnerminnik takutitsisinnaassapput taakkulu imminnut atanerat qisuariarfigisinnaassallugu, b) atajuarnerup kipisaarnerullu imminnut atanerattut inuiaqatigiinni allanngorarnernik paasinninnertik takutissinnaassavaat aammalu ukiut kingulliit 200-t missaanni Kalaallit Nunaanni Danmarkilu oqaluttuarisaanerup nunarsuarmilu oqaluttuarisaanerup piffissami agguarnerisa ilaannut qisuariaateqarlutik isummersinnaassallutik, c) tunngaviusumik aqutseriaatsinik, politikkimi isummanik inuillu pisinnaatitaaffiinik ilisimasaqarnertik uppernarsaasiorsinnaassavaat, d) saqitsaannerit pilersarnerannik taakkuninngalu aaqqiissutinik kiisalu nunat tamat akornanni suleqatigiinnermi periarfissanik taakkulu aaqqissuunneqartarnerannik paasinninnertik takutissinnaassavaat,
- Assigiinngisitaartitsineq tunngavissarititaasut assigiinngitsut tunngavigalugit pisinnaavoq, assersuutigalugu umiarsuup angissusaa, usini kaaviiaartitat, akuttunngitsumik tikittartut ilaannikkuinnaq tikittartunut sanilliullugit, inuussutissarsiortukkuutaat il.il. Naalakkersuisut eqqumaffigaat akigititassat aamma akiusunut tunngaviusussat akitsuusiisarnerup ilusaanik aamma ingerlasussanik piareersaariaatsimik atorunnaarsitsiviunngitsumik ilusilersorneqassasut, taamaalillunilu usinik, inunnik imaluunniit aalisakkanik tulaanneqartuni imaluunniit allanik umiarsualivimmut attuumassuteqartumik suliaqarnernik sullissinissamik pisariaqartitsivinneq aamma nutaamik pisariaqartitsilerneq tunngavilersuutigalugu akigititassat aamma akiusunut tunngaviusussat malitsigisaannik pisortat( imaluunniit namminersortut) umiarsualivinni aningaasaliinissaannik piumasaqaateqartoqalersitsissanani.
- Sulisitsisut oqaatigaat, pisassiissutit naleqarmata, immikkut akuerisamik pisassinneqarsimagaanni erniaqartitsisinnaaneq, pinngitsaaliissummilluunniit taarsiisutitalimmik pigisanik piginnikkunnaarsitsisoqarmerani, nalilersuinermi ataatsimut isigalugit angallammi angusaasimasut aningaasaqarnermut sunniuteqaqataasinnaammata ulorianaagteqarsinnaasumik, akiligassiissutinik killiliinikkut Kalaallit Nunaanni aalisarnikkutmiluanaaruteqarsinnaaneq aallaavigalugu politikkikkut allannguinerit aamma isigalugit, kiisalu Kalaallit Nunaanni aalisarnikkut siunissami imminut akilersinnaasumik ingerlasoqarsinnaanera isiginiarneqassalluni, Sulisitsisulli ullumimut isummersuutini tusarsimanngilaq aalisarnermut pisuussutinut akitsuusiinermi naatsorsuusiornermi periutsip atorsinnaannginnera, uumali siunnersuutip taamaallaat akitsuusiinikkut periusissap nalorninartorsiortitsilersinnaanera ernummataalluni.
- 1) Kalaallit Nunaanni ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 2) Kalaallit Nunaata avataani tamatumanilu aamma Danmark-imi ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 3) Suliffissat aamma suliffinni qaffakkiartorsinnaanermut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 4) aningaasaqarnermut tunngasutigut, tamatumanilu aamma ilinniagaqarnersiuteqarnermut tunngasutigut siunnersuisarneq, aamma qinnuteqarnermut atatillugu immersugassanik immersuisarnernut tunngatillugu, 5) ineqarnermut tunngasunik ilitsersuisarneq, 6) inummut tunngasutigut aamma tarnikkut pissutsinut tunngasutigut ikiorserneqarnissamik ilitsersuisarneq, 7) tarnikkut inuttullu atukkanut tunngasutigut siunnersuisarneq, tamatumani aamma peqqissaasarneq ilinniagaqartunik, tak. imm. 2, aamma 8) ilinniagaqarnermik aallartitsinermut qinnuteqarnermullu atatillugu ilinniagaqarnersiutinillu
- Napparsimasoq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni uninngasuutigineqariinngippat, aammattaaq pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissaanut aalajangersagaq taanna naapertorlugu piumasaqaataavoq, tamanna sioqqullugu pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsinneqarnissaa pillugu uppernarsaammik suliaqartoqarsimanera, tak.§ 9, imm. 2, kiisalu Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsisoqarnissaanut piumasaqaatit naammassineqarsimanerat pillugu aalajangersaasimassasoq, tak.§ 10, imm. 2. Imm. 2. Pinngitsaaliissummik nakorsartinneqarnissamut, imm. 1-imi taaneqartoq pillugu aalajangiineq, timikkut nappaatinut immikkoortortaqarfimmi pineqartumi nakorsaanermit, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut imikkoortortaqarfianni nakorsaaneq isumasioqatigereerlugu, aalajangerneqassaaq.
Sentence Syllables with count 333
- § 11. Aningaasaqarneq pillugu ilinniagassatut sammisani, tassunga ilaatillugit akileraartarnermi inatsisinut inuiaqatigiillu pissusiinik allaaserinninnermut tunngatillugu siunertaavoq ilinniartut 1) inuiaqatigiit kalaallit inuuniarnermi atugarisatigut aningaasarsiornikkullu ineriartornerannik aaqqissuussaanerannillu ilisimasaqalerlutillu paasisaqarnissaat, 2) innuttaasut inuuniarnerminni atugarisaat, tassunga ilanngullugit isertitaqartarnermut akileraartarnermullu tunngasut kiisalu suliffeqarnermut ineqarnermullu tunngasut, 3) pisortat akuleruttarnerisa aaqqissuussisarnerisalu sunniutaat aammalu inuit ataatsimoortut UR inuuniarnerminni atugarisaat inuuniarnikkullu ajornartorsiutaat aamma 4) pisortat ingerlatsiviini nuna tamaat isigalugu kommunikkaartumillu pilersaarusiorneq tulleriiaarisarnerlu tassani isumaginninnerup iluani suliassaqarfiit pingaartillugit.
- Imm. 4. Aningaasaqarnerup, inuussutissarsiornerup teknologiillu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Kalaallit Nunaanni aningaasaqarnermi pissutsit pingaarutillit, tassunga Kalaallit Nunaanni tunisassiarineqartut nunallu niueqatigineqartut pingaarnerit ilanngullugit, paasisimasaqarfigitsiassagaat 2) teknologiip ineriartortinnerata naalakkersuinermut, inuttut atugassaritaasunut aningaasaqarnerullu aaqqissuussaneranut sunniuteqarnera paasisimasaqarfigitsiassagaat, 3) ullutsinni pissaqarniarnermi aningaasaqarnermilu aaqqissueriaatsit assigiinngitsut nunarsuarmioqatigiillu pissaqarniarnerat aningaasaqarnerallu, tassunga ilanngullugit nunanut pisuunut piitsunullu agguataarnera, ilisimasaqarfigissagaat aamma 4) nunarsuarmi inuiaqatigiit siullerniit massakkumut tunisassioriaatsit inuussutissarsioriaatsillu ineriartornermi killiffii pingaarnerit ilisimasaqarfigissagaat.
- Kiisalu§ 28a, imm. 3-mi aalajangersarneqarpoq Naalakkersuisut meeqqat suli atualinngitsut kommunip ulluunerani neqeroorutaanik atuinerannut akiliuteqartitsisarnermut, tassunga ilanngullugu isertitaqqortussuseq naapertorlugu akiliutaasussat annertussusilerneqartarnerannut, akiligassaqalersimaneq pissutigalugu meeqqap ulluunerani neqeroorutaasumiit anisinneqartarneranut aalajangersagaliussasut, tak. imm. 1 aamma 2. Pisinnaatitsissutitut aalajangersakkakkut tassuuna maannamut peqqussutaasup aalajangersagaaniit allaanerusumik aaqqissuussisoqarpoq, tassalu oqariaatsit" angajoqqaat aningaasaqarnikkut inissisimanerat" aamma" angajoqqaat akiliutaata isertitaqqortussuseq naapertorlugu aalajangersarneqartarnerat"§ 5, imm. 1, nr. 1imiittoq IP allanngortinneqarmat, pituttuinnginnerusumik oqaatsit" akiliuteqartitsineq" aamma" isertitaqqortussuseq tunngavigalugu annertussusiliisarneq" atorneqalermata.
- Imm. 1-5-imi piumasaqaatit sakkukillisillugit atorneqarnerat tassaasinnaavoq sullitap kinaassusiata sakkukinnerusumik misissorneqarnera, tak. imm. 2 aamma 3, soorlu sullitap inuttut normuata nalunaarsorneqarnerinnaatigut, taannalu pillugu inunnik nalunaarsuiffimmut paasiniaanikkut, imaluunniit pissutsimik sullitamut tunngasumik ingerlaavartumik nakkutilliinerup sukumiisorujussuunngitsumik ingerlanneqarneratigut, tak. imm. 5. Aammattaaq aalajangersakkamut aallaqqaasiussami 11-mi oqaatigineqarpoq taarsigassarsinissamik isumaqatigiissutit taarsigassarsiat akilersorneqarnissaannaat siunertaralugu kontoqarfiusut, taarsigassarsianillu utertitsilluni akilersuinerup aningaaserivimmi aalajangersakkami pineqartunut ilaatinneqartumi kontokkut sullitap aqqa atorlugu pilersinneqarsimasukkut assersuutigalugu aningaasanik nuusseriaatsitut annikitsuinnarmik aarlerinaateqartutut isigineqatariaqartut.
- siunnersuut ilimagisat tunngavigalugit suliaasoq, siunnersuutip suliffissaqartitsinissamik sunniutissai qulakkeerneqarsimanngitsut, siunnersuut neriuutigineqartutuut Kalaallit Nunaanni suliffissat amerlinerannik kinguneqassagaluarpat aasaanerani suliassat isumaginissaannut sulisussat piginnaasaqarluartut pissarsiarinissaat ajornartorsiutaasassasoq, tamannalu tunisinermik killilersuinernik kinguneqassasoq, qaleralinnik Kalaallit Nunaanni suliaqarnerulernissaq kissaatigineqarpat tunitsiveqarnikkut tunisassiorfeqarnikkullu, taamatullu aamma assartuinermut piorsaanerunissamut aningaasaliisoqartariaqartoq, J-cut- inik suliaqarnissamik piumasaqaat pitsaassutsimut ajorseriaataassaaq, aalisakkammi marloriarlugit qeritinneqartariaqartassammata, tamannalu nioqqutissiat inaarneqarnerminni pisisartunit pilerigineqarnerannut millisaataassaaq, taamatullu aamma akinut apparsaataassalluni, aamma 13
- Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaat nr. 32, 28. november 2016-imeersoq IR( Nammineerluni nalunaarsuinissamut piffissarititaasumik, kiisalu nunani allani akileraartarnermi oqartussaasunut paasissutissanik tunniussisarnerit pillugit ilisimatitsisussaatitaaneq, taamatullu aningaaserivimmi kontumik tunniussisussaatitaaneq aammalu soraarnerussutisianut tunngasunik paasissutissanik nalunaarsuineq pillugit allannguineq)§ 1 Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 2. november 2006-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 12, 15. november 2007-imeersukkut IR aamma Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 18. maj 2010-meersukkut IR kiisalu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 9, 8. juni 2014-imeersukkut IR kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 6. juni 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqassapput:
- Imm. 3. Nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliinermik, tassunga ilanngullugu misiliinissamut pilersaarusiorneq, misiligutissanik, laboriatoriami misissuinernik katersineq passussinerlu, inernernik passussineq, tusarniaanernik aamma eqqartuussisunut annerusunut suliassanngortitsinermik isumaginnittunik nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliisunik iluameersumik piginnaatitaasunik piukkunnaateqartunillu suleqatigiinneq Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut pilersitsissapput, taamaattorli tak. imm. 4. Imm. 4. Imm. 3-mi taaneqartunut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliisunut periarfissatut allatut imaluunniit tapertaasussatut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermik nakkutilliinerup tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit
Sentence Syllables with count 334
- Aaqqissuussineq inatsisitigut atulersitaasoq naapertorlugu kalaallit nunaannut tunngasutigut aalajangersagassat tamarmik qullersaasumit ataatsimit oqaasissaqarfigitinneqarput, taamalu aalajangersaanissami tamanut eqqornerusumik iliorniassalluni ajornannginnerulersinneqarpoq assigiinngitsunik piumasaqartut tamarmik isumaat ataatsimut katersorneqarsinnaagamik- qullersaasullu Københavnimi najugaqarnera matumuuna pitsaaquteqarpoq, pisariaqartillugu danskini naalakkersuisut allat suleqatigeratarsinnaagamigit nalorninartoqartillugulu siunnersuisinnaasut ikiuisinnaasullu najorlugit- taama aaqqissuussineq piuminarneruvoq kalaallit nunaanni atorfeqarfiit immikkuutaarlutik Danmarkimi qullersaasunut attaveqarnissaannit, taamaakkaluarpat kalaallit nunaannut atassuteqartut immikkut pisariaqarnerat isumaginagu Danmarkimi aalajangersagassanut allanut nallersuullugit aalajangersaavigineqartalissagaluarmata.
- aningaasaqarnermut ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Atassummit Ellen Christoffersen, landskarsip naatsorsuutaasa kukkunersiorneqartarnerannut ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Atassummit Kristian Jeremiassen, nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Siumumit Lars-Emil Johansen, ilaqutariinnermut ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Inuit Ataqatigiinnit Agathe Fontain, peqqissutsimut ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Siumumit Jens Lars Fleischer, kultureqarnermut ilinniartitaanermut ilisimatusarnermut ilageeqarnermullu siulittaasunngorpoq Inuit Ataqatigiinnit Juliane Henningsen, aalisarnermut piniarnermullu ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Inuit Ataqatigiinnit Ane Hansen, inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Ruth Heilmann kiisalu namminersornermut ataatsimiititaliami siulittaasunngorpoq Inuit Ataqatigiinneersoq IR Kuupik Kleist.
- inuussutissarsiuteqarnermik pilersitsinernut( TAT) aningaasalersuinikkut tapersiissutinut ataatsimiititaliamut, takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnermut aningaasalersuinikkut taapersiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni kap. 3 naapertorlugu, sananeqartut, 8) qularnaveeqqusiinermut ajunaaruteqartitsinnginnissamullu uppernarsaatit, aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiutillit inuussutissarsiuteqarnerannik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu Naalakkersuisunut sananeqartut, 9) nammineq pigisamik qularnaveeqqusiussinermut uppernarsaatit kiisalu nammineq pigisanik qularnaveeqqusiussinermut uppernarsaammik qularnaveeqqusiussinermut allagartat, nammineq pigisanik qularnaveeqqusiussineq, aalisarnermik piniarnermillu siuarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu, Naalakkersuisunut pisussaaffigisanut qularnaveeqqutitut taamaallaat atorneqarpat.
- Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit§ 1-imut Nr. 1-imut Aalajangersakkakkut qulakkeerneqarpoq kommunit akileraarutinut, tassa imaappoq aningaasarsianit akileraarutinut aamma akitsuutinut akiliutaavallaarsimasut utertinneqalerneranni, utertoorutissaqartup utertitassanngorlugit ikiorsiissutinut, pilersuisussaatitaanermut akilersuutinut siumoortumik tunniunneqartartunut, kommunit inuussutissarsiutitigut suliffeqarfinnut aningaasatigut attartortissimasaannut kiisalu paaqqinnittarfinni angerlarsimaffinnilu ulluunerani paaqqinnittarnermut, eqqaanermut pujoorfinnillu paaviaanermut kommunit pisassarisaannut, kiisalu kommunit inuussutissarsiutitigut suliffeqarfinnut il.il. aningaasaliinermikkut inuussutissarsiutinik ineriartortitseqataasinnaanerannut atatillugu pisassarisaannut akilerneqartussanngoreersimagaluartunut akiligassarisaanut naapertuuttunik ilanngartuisinnaatitaanerat.
- Tamatuma saniatigut imm. 2 malillugu aningaasaateqarfik Namminersorlutik Oqartussanut ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi pissarsianik tunniussisinnaanngilaq, ukiumi aningaasanut inatsiseqarfimmi pineqartumi pissarsiat katillugit ukiuni aningaasanut inatsiseqarfiusuni kingullerni tallimani ukiumut agguaqatigiissillugu pissarsiat angunngippagit, taamaattorli tak. imm. 4. Imm. 4. Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput aningaasaateqarfiup pissarsiaanik imm. 2 aamma 3 malillugit Namminersorlutik Oqartussanut tunniussinissaanut, imatut annertussuseqartunik ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aningaasat katillugit tunniunneqartut, katillugit pissarsianit annertunerussanngillat, tassa ukiuni kingullerni 5-ini isertitarineqarsimasunit aamma Namminersorlutik Oqartussanut tunniunneqarsimanngitsunit ukioq aningaasanut inatsiseqarfiusoq pineqartoq sioqqullugu.
Sentence Syllables with count 335
- Tamatumannga takuneqarsinnaavoq tarnip toqujuissusia pillugu aalaakkaasumik isumaqarlutillu eqqarsaateqartut, kisiannili oqaluttualiarpalaarpallaarlunilu uineqarpallaamik takorlooraat, oqaramimmi toqusimasut tarnaat inuulluataartuusut, nersutinik piniakkanillu allanik naammattorsuarnik pissaqarlutik, maanngarnillu inuulluarnerullutik il.il. Ajuusaarutigisariaqarpoq, namminneq periaatsimittut, inuussutissarsiornerminnut inuuniarnerminnullu atortussiatik amerlasuut, taama silassoritsigalutik periataallaqqitsigalutillu nassaariortortarlugit, taamatuttaaq nunamiorpalunngitsup sallusuissutaaneranut, periarfissara malillugu taakkunani naatinniakkannut, ilungersortumik eqqarsaatiginninnissamut sianiissusermik killissaanngissusermillu angisuumik takutitsisarmata, naalagiartarnivummi qinoqatigiittarnivullu takusatik, namminneq angakkuersaartarnerminnit annerusumik isumalittut naatsorsuutiginngilaat.
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsissaat nr. 4, 21. maj 2002-imeersoq IR( Ilaasortalersugaaneq aamma Atuisartunut Pisisartunullu Maalaaruteqartarfittut Ataatsimiititaliap allattoqarfeqarnerata allanngortinneqarnera) Atuussimasoq( Historisk)§ 1. Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisartoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 13. november 1986-imeersumi IR, ilaatigut inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 28. februar 1994-imeersukkut IR kingusinnerpaamillu inatsisartut inatsisaatigut nr. 13, 12. november 2001-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allannguutigitinneqassapput:
- § 22. Illuutit atortullu ikkussorneqarsimasut il.il. sulisunut sulisuunngitsunullu inissiatut attartortinneqartut pissarsiarineqarneranni nalingi, illuutip ilaata piginnittut ataasiakkaat sulisuinut attartortinneqartup aamma illuutip naqqata annertussusiata tamarmiusup piginnittumit pigineqartup imminnut nikinganerannut naleqquttut, ukiumi pissarsiarineqarfianni aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit ilanngaatigineqarsinnaapput, takuulli§ 16. Imm. 2. Pissarsiarineqarnerani nalingata ilaa, illuutip tamarmiusup ilaata piginnittut ataasiakkaat sulisuinut attartortinneqartup aamma illuutip naqqata annertussusiata tamarmiusup piginnittumit pigineqartup imminnut nikinganerannut naleqquttoq, ukiumi pissarsiarineqarfiani tamakkiisumik ilanngaatigineqanngippat, taava taassuma ilaa nalikillilerneqarsimanngitsoq ukiumi tullermi kingusinnerusumiluunniit ilanngaatigineqarsinnaavoq.
- Siunnersuut malillugu Naalakkersuisut aatsitassanut oqartussaasutut pingaarnertut, suli aatsitassanut suliassaqarfimmi ataatsimoortumik UR allaffissornikkut oqartussaasuupput, takuuk aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 3, imm. 1. Taamaalillutik Naalakkersuisut suli aatsitassanut tunngatillugu pissutsini, aatsitassarsiorluni ingerlatani ingerlatanilu allani aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi pineqartunut ilaasuni tamatinni, ataatsimoortumik UR akuliutsitsisumillu oqartussaasut suliarinninnerat pisassasoq isumagisussaavaat, takuuk aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 3, imm. 2. Imm. 7-imut Aalajangersagaq malillugu aatsitassanut suliassaqarfimmi avatangiisinik nalilersuinernik, oqaaseqaatinik aalajangiinernillu pisariaqartitsisoqarsimappat, Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsioqarfik suliniutinik Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmut ataqatigiissaarisuussaaq.
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, yy 2016-imeersoq IR( Aalajangiinerup eqqartuussivinnut suliakkiunnissaanut piffissamut killiliussaq, annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassanik suliaqartarneq, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aamma akileraartarnermut nalunaarusiortarneq aamma akiliisarneq il.il. pillugit maleruagassat allanngortinneqarnerat)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi allanngortinneqassapput:
- 1) pinngitsoorani suliassanut ilutsit ungasissumiit atuartitsinerni, 2) ingerlaqqiffiusumik ilinniakkani immikkut pinngitsoorani suliassat suliassallu pingaarnerit, pinngitsoorani ilinniakkap aaqqissugaanerani nalunaarsorneqartut suliarinerat imaluunniit immikkut suliaq suliarluunniit pingaarneq ilinniakkamut pineqartumut naleqqiullugu immikkut naleqartinneqarpat, 3) ilinniakkamut naapertuuttumik sungiusarluni sulinerit qaammat ataaseq sinnerlugu sivisussuseqartut, 4) ilinniakkamut naapertuuttumik ilinniarfimmi allamiinnerit innerit qaammat ataaseq sinnerlugu sivisussuseqartut, ilinniarfimmilu allamiinnissaq innissaq ilinniakkami pinngitsoorani piumasaappat ilinniakkallu aaqqissugaanerani nalunaarsorneqarsimappat imaluunniit ilinniakkamut pineqartumut naleqqiullugu immikkut naleqartinneqarpat, 5) pinngitsoorani ilinnialernissamut misilitsinnerit, aamma 6) sakkutuussatut misilitsinnerit.
- 1) Kalaallit Nunaanni ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 2) Kalaallit Nunaata avataani tamatumanilu aamma Danmark-imi ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 3) Suliffissat aamma suliffinni qaffakkiartorsinnaanermut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 4) aningaasaqarnermut tunngasutigut, tamatumanilu aamma ilinniagaqarnersiuteqarnermut tunngasutigut siunnersuisarneq, aamma qinnuteqarnermut atatillugu immersugassanik immersuisarnernut tunngatillugu, 5) ineqarnermut tunngasunik ilitsersuisarneq, 6) inummut tunngasutigut aamma tarnikkut pissutsinut tunngasutigut ikiorserneqarnissamik ilitsersuisarneq, 7) tarnikkut inuttullu atukkanut tunngasutigut siunnersuisarneq, tamatumani aamma peqqissaasarneq ilinniagaqartunik, tak. imm. 2, aamma 8) ilitsersuisarneq qinnuteqarnermi periaatsini ilinniagaqalernissamut iserniarnermi qinnuteqarnermilu.
- 1) ilinniartup ilinniartitsissummi ataatsimi amerlanerniluunniit ilisimatusarnikkut sammisassanik ilinniartinneqarnissaa, tamatumunnga ilanngullugit ilinniartitsissutip imaluunniit ilinniartitsissutit teoriivi periusaalu, tassuunakkut ilinniartoq ilinniakkamut tunngatillugu tamatigoortumik ilisimasaqalerlunilu piginnaaneqaleqqullugulu, 2) ilinniartup ilinniakkami ilisimasassanik aamma teoretiskimik periutsitigullu piginnaasanik pisinnaasanilu pissarsitinnissaa, tassuunakkut ilinniartoq nammineerluni ilinniartitsissutip iluani imaluunniit ilinniartitsissutit iluanni apeqqutinik assigiinngisitaartunik katitikkanik suussusilersuisinnaaleqqullugu, oqaasertalersuisinnaaleqqullugu naammassinnissinnaaleqqullugulu, aamma 3) ilinniartup inuutissarsiutini suliassanik ingerlatsisinnaalernissaanut aamma kandidatitut ilinniakkami ilinnialernissaanut tunngavissinnissaa.
- 11 Ineqarfissaq tupiussutissaalu ulissaalu qarsorsartussaalu, salliligassaalu sannerutissaalu napasussaalu allipaqutissaalu, 12 illerfissarlu akiutitassaalu saammaaffissarlu umissuassarlu saagussaq, 13 nerriviusassarlu akiutitassaalu pequtissaalu tamaasa timiusassallu kiinneqqussutit, 14 naneruuserfissarlu qaammaqqutissaq pisatassaalu qullersassaalu qaammaqqutissallu uuliassaa, 15 tunisivissarlu tipigissaatilliiffissaq akiutitassaalu uuliassarlu tarnutissaq pujoorutissallu tipigissut saagussarlu ineqarfiup paanut matussaq, 16 tunisivissarlu ikikkaavissaq qassutaasartassaalu kannussaasut akiutitassaalu pequtitassaalu tamaasa qattaasarsuassarlu niuluusartassaalu, 17 silarliatalu ungaloqutissai napasussaalu allipaqutissaalu, silarliatalu iseriaata saagussaa, 18 ineqarfiullu paagutissai taakkualu noqarutitassaat, 19 atisassallu kiffartuussinermut atussasut illernartuummi kiffartuusissat:
Sentence Syllables with count 336
- § 2. Inoqutigiinnut meerartaqanngitsunutineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 180.000. Imm. 2. Inoqutigiinnut ataatsimik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 372.000. Imm. 3. Inoqutigiinnut marlunnik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 396.000. Imm. 4. Inoqutigiinnut pingasunik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 408.000. Imm. 5. Inoqutigiinnut sisamanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 416.000. Imm. 6. Inoqutigiinnut tallimanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 428.000. Imm. 7. Inoqutigiinnut arfinilinnik amerlanernilluunniit meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 444.000.§ 3.§ 2-imi killissarititaasut tikillugit isertitaqqortussutsini assigiinngitsuni nammineq akileeqataassutissaq ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaavoq.
- Aalajangersakkap peqqussummi atuuttumi§ 50, imm. 4 taarserpaa, atuarfiullu siulersuisuisa pisinnaatitaaffiisa allannguutissaattut siunnersuutit kingunerisaannik allanngortinneqarluni, taamaalillunilu atuarfiup pisortaa tunngaviusumik periusissanik siunnersuusiortarnermut paarlaallugu atuarfiup atuartitsineq pillugu ukiut tamaasa pilersaarutissaanik aamma atuarfiup allatigut ingerlatsinera pillugu tunaartarisassanik siunnersuusiortalissaaq, tak. Siunnersuummi§ 42, imm. 3 aamma 4. Atuarfiup pisortaata atuarfiup siulersuisuinut atuarfiup ukiut tamaasa atuartitsinissamik pilersaarutissaanik allatigullu atuarfiup ingerlatsinerani tunaartarisassanik aamma atuarfiup aningaasartuutissatut isertitassatullu missingersuutai pillugit siunnersuuteqarnissamik pisussaaffeqarnera isumaqanngilaq atuarfimmi pisortap oqallisissiat tamaasa nammineq kisimi suliarissagai.
- § 2. Inoqutigiinnut meerartaqanngitsunut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 180.000. Imm. 2. Inoqutigiinnut ataatsimik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 372.000. Imm. 3. Inoqutigiinnut marlunnik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 396.000. Imm. 4. Inoqutigiinnut pingasunik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 408.000. Imm. 5. Inoqutigiinnut sisamanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 416.000. Imm. 6. Inoqutigiinnut tallimanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 428.000. Imm. 7. Inoqutigiinnut arfinilinnik amerlanernilluunniit meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 444.000.§ 3.§ 2-imi killissarititaasut tikillugit isertitaqqortussutsini assigiinngitsuni nammineq akileeqataassutissaq ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaavoq.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 23. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Kristumiussutsimik ilinniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Biibilimik ilinniarnermi a) Biibilip imarisai pingaarnerit Biibilimilu oqaluttuarineqartuni pingaarnerni inuttaasut pingaartumik Testamentitoqqamiit ilisimasaqarfigissaagaat aamma b) biibilimi assiliartat ilisarnaataatillu tunngaviusut ilaat ilisimassagaat aamma 2) Ullutsinni kristumiutut inuunermut paasinnittaatsit oqaluttuarisaaneralu-mi a) oqaluffiit iluisa inissitsiterneqarneri atuuffiilu tussiutillu pingaarnerit ilaat ilisimassagaat, b) Ilagiinni nalliuttut, ileqqut, malittarisassat, ilisarnaatit aamma nipilersornerit pingaarnerit oqaluffinni atorneqartartut ilisimassagaat, c) Ilagiit kristumiut allat ileqqui ilisarnaataallu paasisimasaqarfigitsiassagaat aamma d) kristumiussutsip inummut inuunermullu isiginnittaasia paasisaqarfigiartulissagaat.
- 1) Ineqarnermut akiliutinik qaffaanissamik siumoortumik ilisimatitsisarnermi piumasarisat, tak.§ 28, imm. 2. 2) Aserfallatsaaliuineq iluarsaassinerlu, tak.§ 45. 3) Inissiap iserterfigineqarnerani qanoq issusia, tak.§ 47. 4) Attartukkami atortut ikkussukkat pitsanngorsaanerillu( atuisinnaatitaaneq), tak.§§ 51 aamma 55. 5) Attartortup attartukkaminik atuinera( torersaarnissamik malittarisassanik unioqqutitisinerit), tak.§ 50. 6) Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera( inissianik paalaateqatigiinneq, attartukkamik allamut utaqqiisaasumik attartortitsigallarneq aamma attartornermik nangitsineq), tak.§§ 58-62. 7) Inissiamit aninermi inissiap qanoq issusia( iluarsaassineq nalinginnaasoq), tak.§ 77. Imm. 2. Maalaarutit ineqarneq pillugu maalaaruteqartarfimmut allaganngorlugit tunniunneqartassapput, aammalu maalaaruteqartup maalaaruteqartarfiup sumik isummerfigisaqarnissaanut kissaataanik erseqqissaassummik imaqassalluni.
- § 35. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 34, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) pisortani oqartussaasunit ilinniartoq pillugu paasissutissanik, ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik, pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit Kalaallit Nunaanni nunanilu avannarlerni innuttaasunut ilinniagaqarnersiutinik tunniussineq pillugu paasissutissanik, Kalaallit Nunaanniit nunamillu avannarlermiit piffissami ataatsimi eqqunngitsumik ilinniagaqarnersiuteqartitsinngineranik nakkutilliinermut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput,
- Peqqinnissaqarnermut aamma isumaginninnikkut ikiorsiissutinut Kalaallit Nunaanni pisortat aningaasartuutaat annikillisinniarlugit unammilligassat naammassiniarlugit, siunnersuummi ilanngunneqarpoq, suliassanut ingerlatseqatigiiffiup neqeroortitsinermut najoqqutassani piumasaqaatigissagaa neqerooruteqartoq inuussutissarsiornermut imaluunniit tunisassiamut akisussaanermut sillimmasiissuteqassasoq, aamma inatsisitigut piumasaqaataasumik sulitilluni ajoqusernissamut sillimmasiissuteqarnissaq aammalu inuussutissarsiorluni napparsimalernissamut sillimmasiissuteqassalluni, sulisunut napparsimasunut ajoqusersimasunullu aallarussinissamut, assartuussinissamut aamma napparsimavimmi passunneqarnissamut aningaasartuutinik akiliutissanut qularnaveeqqutitut sillimmasiissuteqassasoq, aammalu sulisut nunanit allaneersut IR suliniutini angisuuni suliunnaarunik Kalaallit Nunaannit aallarnissaat qulakkiissagaat.
- suliffeqarfinnit Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit inissisimasunit unammillerneqarneq imaluunniit unammillerneqarsinnaaneq, niuerfiit ilusaat, suliffeqarfiit peqataasut niuerfimmi inissisimanerat taakkualu aningaasaqarnikkut aningaasalersuisarnikkullu nukittussusaat, pisisartut pilersuisullu pilersuutit imaluunniit niuerfiit toqqagassatut periarfissaat, niuerfinniinnissamut innissamut inatsisitigut imaluunniit pissusiviusutigut akimmiffiusut, nioqqutissanut kiffartuussissutinullu kalluarneqartunut tunngatillugu neqeroorutaasut piumanninnerullu ineriartornera, akunnermiliullutik tuniniaasartuni atuisartut pisisartullu aammalu naggataatigut atuisartut pisisartullu soqutigisaat, kiisalu teknikkikkut imaluunniit aningaasaqarnikkut siuariartornerup ineriartornera, tamanna atuisartunut pisisartunullu iluaqutaasimassappat, aammalu unammilleqatigiinnermut akimmiffiunani.
- Imm. 3. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat taamaallaat ikiorsiiniutinik tigummiaannartakkanik, motooreqanngitsunik atuilluni suliareqqusaapput, soorlu assersuutigalugu kaataq, qussaataq, kaanngartiterut aamma sillaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamanna pillugu qinnuteqaateqarpat, akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma sumiiffimmi aalajangersimasumi ataatsimi arlalinniluunniit ikiorsiiniutit tigummiaannartakkat motoorillit, soorlu assersuutigalugu qillerut innaallagiatortoq, pilattuut innaallagiatortoq aamma sequtserut innaallagiartortoq, atorlugit aammalu annikitsunik qaartiterinernik atuilluni, ingerlanneqarsinnaasut, Naalakkersuisut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
Sentence Syllables with count 337
- Selskabit namminersorlutillu inuussutissarsiutillit amerlasuut ukiumut aningaasarsiorfiusumut 2000-imut nammineerluni nalunaarsuiffimmik tunniussinissaminnik allaat 1. juli 2001 tikillugu kinguartitsinikut killeqanngitsumik nalikilliliisinnaanerit aqqutigalugit akileraarutitigut amigartooruteqarnermikkut, akileraarutitigut nalikilliliisarnermut maleruagassiat killiliivigineqarnissaannik siunnersuutaajumaartussanik saneqqutaareqqunagit atornerluinnginnissaq pillugu maleruagassiatut maannangaaq siunnersuutigineqarpoq, ukiumi aningaasarsiorfiusumi 2000-imi aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneqarneranni amigartoorutit, taakkualuunniit ilaat ukiumi aningaasarsiorfiusumi tassani akileraarutitigut nalikilliliinerunermik pissuteqartut ukiuni aningaasarsiorfiusuni tulliuttuni aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit ilanngaatigineqarsinnaannginnissaat.
- § 8. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaloqatigiinnerni, suleqatigiinnerni oqallinnernilu oqaatsinik patajaatsumik, allanngorarluartumik isummanillu tunngavilersuisumik oqalussinnaassasut, 2) suliat ilusii pissutsit suunerinut tulluartut ilisimaraalugit saqqummiussinnaassagaat ingerlateqqissinnaagaallu aamma qularnaatsumik namminersortumillu oqaatiginnissinnaassasut, 3) takorluukkaminnik, misigissutsiminnik, eqqarsaatiminnik misilittakkaminnik ilisimasaminnillu ataqatigiissumik tunaartalerluakkamillu oqaatiginnissinnaassasut, 4) oqaloqatigiinnerni oqaluunnernilu allat oqaluinnarlutik saqqummiussinerini tusarnaarluarsinnaassasut ammasuullutik, paasiniaasuullutik nalilersuisuullutillu, 5) allakkianik aliikkutassianik imalinnik aamma piviusunik nalorninatik naammaginartumillu sukkassusilimmik atuarsinnaassasut,
- Siunnersuummut oqaaseqaatit Oqaaseqaatit nalinginnaasut Aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 2, nr. 4 aamma§ 2, imm. 1, nr. 17, litra d-mi aalajangersagassatut siunnersuutit, danskit kalaallillu akornanni marloriaammik akileraartitsinissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissutaanni nutaami allaaserisaq 15, imm. 3-mi imarisamikkut assigeeqqissaanngillat, takuuk danskit kalaallillu marloriaammik akileraartitsinissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissutaata ilassutaasumik 19. august 2008-mi isumaqatigiissutaasumi allaaserisaq 4. Taamatut assigiinngissuseq naleqqutinngimmat siunissamilu akileraartarnermi periarfissanik atornerluinermut aallarniutaasinnaassalluni, siunnersuutigineqarpoq aningaasarsianit akileraa-rutit pillugit inatsisip oqaasertalersorneqarnera danskit kalaallillu marloriaammik akileraartitsinissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissutaanni nutaami allaaserisaq 15, imm. 3-mut naleqqussarneqassasoq.
- a) isiginnaartitsinermi iginnaartitsivinnilu taaguutinik pingaaruteqartumik paasinninneq atuinerlu, b) isiginnaartitsissutip imarisaanik ilusiligaaneranillu( isiginnaartitsinermik nalilersuinermik) pingaaruteqartunik saqqummiussineq, c) pisumi aalajangersimasumi oqaasertat isiginnaartitsivimmi piviusunngortinnissaannut periarfissanik( pivisunngortitsinermik nalilersuineq) siunnersuuteqarneq, d) isiginnaartitsisup pingaarnersiorneranik saqqummiineq aamma takutsitsiviusartunut allanut tunngatillugu isiginnaartitsisarnerup immikkuullarissuuneranik( isiginnaartitsinermik nalilersuineq) allaaserinninneq aamma e) eskimuut europamiullu isiginnaagassiaannik atortuinilu aalajangersimasunik oqaluttuarisaanermut, kulturimut atuagarsornermullu annertunerusumut tunngasunngortitsineq( atassuteqartitsineq) 3.2. Ilinniartitsissutip imarisai pingaarnerit Ilinniartitsissutip imarisai pingaarnerit tassaapput:
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 34, 28. november 2016-imeersoq IR( Aalajangiinerup eqqartuussivinnut suliakkiunnissaanut piffissamut killiliussaq, annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassanik suliaqartarneq, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aamma akileraartarnermut nalunaarusiortarneq aamma akiliisarneq il.il. pillugit maleruagassat allanngortinneqarnerat)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi allanngortinneqassapput:
- 1) kommunalbestyrelsip ataatsimiinnerini peqataanermut kommunalbestyrelsimilu ataatsimiititaliani ataatsimiinnernut taakkulu ataani ataatsimiititaliani ataatsimiinnerni peqataanerit, 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, nr. 1-imi 2-milu suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunniit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat nr. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit taaneqartut il. il.:
- Nr. 5-imut- angerlartitsinissamut iliuusissatut pilersaarut Kommunalbestyrelsip piffissaagallartillugu sillimaneratigut aammalu meeqqap angerlarsimaffiullu pisariaqartitaannut, angerlartitsinerup nalaani kingornalu, isumassuinikkut sioqqutsisumik isummersoreernermigut aalajangersakkami uani qulakkeerneqassaaq angerlartitsinerup allakkatigut piareerneqarsimanissaa, iliuusissanullu pilersaarut taamaalilluni kommunalbestyrelsimit atorneqarsinnaavoq meeqqap angajoqqaallu angerlartitsinermut piareersimalluarnissaannut aammalu pisoqannginnerani piffissaalluarallartillugu kommunip angerlartitsinerup qanoq ingerlanneqarnissaanik qanorlu inerneqarnissaanik naatsorsuutiginninneranut, tak. imm. 1, nr. 4. Imm. 2-mut Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq suliaq Meeqqat Pillugit Paasisimasalinnit Qitiusumik Ataatsimiititaliamut oqaaseqarfigisassanngorlugu saqqummiunneqassanersoq ataatsimiitsitaliap allattoqarfia aalajangiissasoq.
- Nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermi radiumillu ingerlatsinermi Nukissiuutinut, Pilersuinermu aamma Silap pissusaanut ministereqarfimmut aamma Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanut tunngassuteqartuni oqartussaanermik isumaginninneq, naalagaaffiup iluani aamma nunat tamat akornini nalunaarasuartaateqarnermi maleruagassaliornermut tunngasut Kalaallit Nunaanni inatsisiliornermut oqartussaanermillu ingerlatsinermut pingaaruteqarsinnaasut, nunat tamat akornini suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaata soqutigisaanik isumaginninnermut tunngaviusumik pissutsit, qammataasaqarneq pillugu tunngaviusmik pissutsit Kalaallit Nunaannut pingaaruteqarsinnaasut, immakkut ajornartorsiulernermi isumannaallisaanermilu radio aallaavigalugu tunngaviusumik pissutsit, ratiumik ingerlatsinermi tunngaviusumik pissutsit, naalagaaffiup immikkoortuisa akornini inuiaqatigiinnut pingaaruteqartumik attaveqaqatigiinnerup qularnaarnissaa.
- taamaallaat pisinnaavoq soraarnerussutisianut, innarluuteqarnermut tunngasut aalajangersimasut pisimatillugit imaluunniit toqusoqarsimatillugu, maannakkut paragrafimi aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfinnut allanut agguaassinissamut imaluunniit§ 33-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontonut nuussinerit ilanngunnagit, taamaattoqanngippat agguaassinernut imaluunniit immikkut pisut taakku sioqqullugit aningaasanik tunniussinernut pineqaatissiisoqassaaq, imaluunniit d) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut sulisartup akiliisarneri, akiliutit ilassutaasut akuerineqartut aalajangersimasut ilanngunnagit, sulisartup sulinermit isertitaanut innersuussisoqarluni killeqarpata imaluunniit ukiumoortumik UR 341.000 kr.-it qaangissanngippagit, kontot kattunneqarneri aamma nunat allat aningaasaannut naatsorsuineq pillugu§§ 98-101-imi eqqartorneqartut maleruagassat atorneqartillugit.
- innarluutilinnut akiliutit imaluunniit toqusoqarnerani tunniunneqartartut, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik, imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) konto pillugu paasissutissat Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqassapput, 4) tunniussinissanut piumasaqaataavoq soraarnerussutisiaqartussatut aalajangersimasunik ukioqalersimaneq, innarluuteqarneq imaluunniit toqusoqarnera, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussamik, aamma 5) imaluunniit:
Sentence Syllables with count 338
- " Ajunngilaq aggiinnassaatit, portørit ilaat oqarfigaara umiatsiaaraq napparsimasumik maannaassisoq qavannga kujalitsinnit unnuup ingerlanerani tikittussaammat piareersimaffigilaaqullugu, oqarfigaaralu aalisartut talittarfiatigut tikinnissartik naatsorsuutigigaat, qassit missaanni tikinnissarsi erseqqikannersumik oqaatigisinnaagussiuk maanngangaaq oqarfigereersinnaagaluarpakka" Ajunngilaq, ullaassakkut ataatsip eqqaani tassaneereersinnaagunarpugut, uangali umiatsiaaqqamiinnissara innissara naatsorsuutigissanngilat, uanga taakku ilaginagit ilinnukassaanga KAR, kisimiillutalu oqaloqatigiikkumaarpugut, neriuutigilluinnarpara ajornartorsiutaasinnaasut siulliit illit isumagisinnaagitit, mannali kissaatigigaluarpara, ajornanngippat angut assut napparsimasutut nalunaarutigissagit nalinginnarlu iserfigineqarnissaa inerteqqutigilluinnassallugu, uanga tikiutarput tamanna pillugu iluamik ilitsersuukkumaarpara.
- Tamatuma saniatigut imm. 2-p attaveqarneq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut nalunaarasuartaatitigullu sullissinerit pineqartut aqqutigalugit ingerlanneqartoq eqqarsaatigalugu tatiginassutsimik unioqqutsitsinermut tunngasup, aamma imm. 3-p, paasissutissat oqaatigineqartutut susassaqanngitsunit pissarsiarineqarsinnaannginnissaat qulakkeerniarlugu iliuuseqarnermut tunngasup akornanni assigiinngisitsisoqarpoq, tak. imm. 1. Atorfeqartut pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik piginnittunut naleqqiunneqarnerini, atorfeqavissut saniatigut inuit allat, atorfeqavinngikkaluarlutik pisumi aalajangersimasumi naliliineq malillugu taakkununnga sanilliunneqarsinnaasut, soorlu atassuteqaammik pigineqartumik ingerlatsisuugunik, taassuminnga nakkutilliisuugunik assigisaanilluunniit suliaqarunik tassani aamma pineqarput.
- Pisortanit tapiissutit, tassa pisortat maleruagassiaat naapertorlugit tapiissutit, unammilleqatigiinnermut equtitsisutut inatsimmilluunniit unioqqutitsisutut isigineqarsinnaanersut siullertut Naalakkersuisunit aammalu kommunini nakkutilliinikkut oqartussaasunit aalajangiiffigineqartarput, taakkulu aalajangiinerat Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamut tamatumalu kingorna pisariaqassappat Nunatta Eqqartuussivianut suliassanngortinneqarsinnaavoq, tak. inatsimmi kapitali 4 aamma 8. Taamatut aaqqiineq naammaginartutut ataatsimiititaliamit isigineqarpoq, inuussutissarsiutinimi arlalinni tapiissutitigut aaqqissuussinerit suli pinngitsoorneqarsinnaannginnerat nassuerutigineqartariaqarpoq, aningaasalli inuussutissarsiornermik ingerlataqartunut suliffeqarfiulluunniit tapiiffigineqartup unammillertaanut innarleeqqunagit eqqortumik atorneqarnersut toqqissisimanartumik nakkutigineqartariaqarpoq.
- f. inuiaqatigiinnut, kultureqarnermut, oqaluttuarisaanermut sulianilu tunngasunut tunngatillugu oqaasertat ataasiakkaat attuumassuteqartilersinnaassallugit, g. maannakkut oqaluttuarisaanermilu pissutsit nalilersornissaannut attuumassuteqartilernissaannullu Tuluit Nunaanni, USA-mi sumiiffinnilu allani tuluttut oqaluffiusuni oqaluttuarisaanikkut, kultureqarnikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit pillugit tunngaviusumik ilisimasat atorsinnaassallugit, h. ilinniartitsissummi oqariartaatsit atorlugit sammisat nalinginnaasut ilinniartitsissummullu tunngasut pillugit oqaaseqatigiit assigiinngitsut nalilersorsinnaassallugit nassuiarsinnaassallugillu, i. tuluttut ilinniakkani annertunerusuni paasisaqarsinnaasallutik aamma j. atortorissaarutit, quppersakkat paasissutissanillu pissarsivissat naleqquttut atorsinnaassallugit 3.2 Ilinniartitsissutip imarisai pingaarnerit Ilinniartitsissutip imarisai pingaarnerit tassaapput:
- § 1. Inoqutigiinnut meerartaqanngitsunut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 180.000. Imm. 2. Inoqutigiinnut ataatsimik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 372.000. Imm. 3. Inoqutigiinnut marlunnik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 396.000. Imm. 4. Inoqutigiinnut pingasunik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 408.000. Imm. 5. Inoqutigiinnut sisamanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 416.000. Imm. 6. Inoqutigiinnut tallimanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 428.000. Imm. 7. Inoqutigiinnut arfinilinnik amerlanerusunilluunniit meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 444.000.§ 2.§ 1-imi killissarititaasut tikillugit isertitaqqortussutsini assigiinngitsuni nammineq akileeqataassutissaq ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaavoq.
- Taamaalilluni aatsitassarsiornermi inatsit atuutilissalluni januaarip 1-ani, Inatsisartut ukiut tulleriit aappaanni nunatta karsiata naatsorsuutaanik akuersinerata kingorna, tamatumani aatsitassarsiornermi 10 milliuni koruunit sinnerlugit isertitat ukiumi naatsorsuuseriffiusumi ilaasut, imaluunniit siusinnerusukkut Naalakkersuisut aalajangiineratigut pisussami, tak. Aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfiup inatsisaani§ 50, imm. 1. Aningaasat 10 millioni koruunit taaneqartut ukiumoortumik UR ukiumi pineqartumi aningaasaqarnermi inatsimmi nalinginnaasumik akitigut akissarsiatigullu nalileeriaaseq naapertorlugu iluarsiissuteqarfiusarput, tak. Aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfiup inatsisaani§ 50, imm. 2. Inatsisissatut siunnersuut manna aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfiup inatsaani malittarisassatigut inat-sisip atuutilernissaanik allannguinissamik imaqanngilaq.
- pissusissamisoortumik nangitsiviusumut, Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli tak.§ 33, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi mittarfimmut, umiarsualivimmut qimutsuitsulluunniit unittarfiannut qaninnermut akiliunneqarluni angalasoqassaaq, takuulli§ 33, imm. 4. Piffissap ilinniarnermik naammassiffiusup kingorna kingusinnerpaamik ukioq ataaseq qaangiuttoq angalasoqassaaq.
- Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat SIK KANUKOKA NUSUKA IMAK AK NPK NIISIP ASG Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Midtgrønlands Gymnasium Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissutsimut Ilinniarfik/ Center for Sundhed Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinnut Ilinniarfik/ Fåreholderskolen Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik/ Kunstskolen Qaasuitsup Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia Nuuk Internationale Friskole Nunamut Tamarmut Ilitsersuisarfik/ Center for National Vejledning MIO Inuit pisinnaatitaaffiinut Instituti Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani tusarniaanermi akissutinik ukunannga tigusaqartoqarpoq:
- § 38. Naartunermi ernereernermilu ilinniarnerup unitsikkallarnerani ilinniagaqartup ilaqutaasa qaninnerit najugaqarfiannut siumut utimullu Kalaallit Nunaanni akiliunneqarluni angalasoqarsinnaavoq, tak.§ 7.§ 39. Ukiup ilinniarfiusup iluani sulinngiffeqarnermut atatillugu angalanermut akiliutsittoqarsinnaavoq, illoqarfiup ilinniarfigisap aamma Kalaallit Nunaanni nammineq qitornat aalajangersimasumik najugaqarfiata akornanni siumut utimullu angalaneq imaluunniit ilinniagaqartup imaluunniit ilinniagaqartup angajoqqaavisa toqukkut qimagussimanngitsut Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfiannut siumut utimullu angalaneq, ilinniagaqartoq ilinniarnerup aallartinnerani akiliunneqarluni angalanissaminut akuerisaasimappat, taamaattoq tak. imm. 2 aamma 3. Akiliunneqarluni angalasinnaatitaaneq atuutissanngilaq, ilinniagaq qaammatit 12-it iluanni naammassineqassappat.
- 27 massa Daavip oqaasii kingulliit naapertorlugit Liivip kinguai kisinneqartut tassa-uku marlunnik qulilinnik ukiullit qaangiuttullu, 28 Aarunip kinguaasa sanianniittassasut ittassasut, Naalakkap illuani kiffartortussaallutik, silarlernut najorniffinnullu illernartullu suut nalinginnaat minguersarneqarnissaannut ivertitaallutik, Guutip illuani kiffartortassallutik, 29 timiusallu kiinneqqussutit qajuusallu tunissutinut neqissanut atortussat timiusallu qaqortussiat saattut seernaqanngitsut siatsivillu akusaliallu uuttorneqartussallu immiussassalluunniit isaagassalluunniit nalinginnaat kiffartuutissaralugit, 30 ullaallu nungullugit qeqartussaallutik Naalagaq qutsavigalugu unnersiutigalugulu, unnukkullu aamma taamaaliortussaallutik, 31 sapaatikkullu qaammanniffikkullu nalliussivikkullu tunissutissat ikikkagassat tamaasa Naalakkamut pilliutigissallugit qassiussusissaat eqqorlugit, ileqqussatik atorlugit kipisuitsumik Naalakkap kiinaata saani;
Sentence Syllables with count 339
- Januari aallartikkami apinngilertoraluarluni 6 silapiluk nalliummat ajuallaqaaq apillunilu, 7-inilu ingiulissuaq sualoqaaq avannarlu anoraanerugami ingiulissuarlu qaammammi tassani sualuttaqaaq, qiteqqunnerisalu kingornatigut ingiulissuaq tataannaqaaq aatsaallu ingiulimmik taamak takusimavugut, kisiannili aamma avannarsuup ullaakkut nalunaaqqutaq tallimat umiaasat marluk tingikkaluarpai aappaalu aserorlugu aappaa ajoranilu, aammalu 30-ni unnukkut avannarsuaq pitorarami annilaanganaqaluni unnukkut nalunaaqqutaq 7-inngortoq anorersuaq sualoqaaq tupinnaqaarlu illut tingiuimmata, kisiannili napparsimmaviup matua aserorpoq igalaavilu iluitsunngorlugit tingissimapput, Orsiviullu igalaavi marluk aserorlutik, kisiannili piniartut puisillattaalerput timmiaqarpiarnanilu puisillu pisarineqarput sisamat, ilami anorerujuinnarami, inuillu siornarnit peqqinnerullutik.
- § 40. Kapitalini 2- 7-imi kiisalu 9-mi aamma 10-mi aalajangersakkat kiisalu maleruaqqusat aalajangersakkat taakku tunngavigalugit atulersinneqartut atuutissanngillat 1) imaarsineq eqqaanerluunniit inuup inuuneranik annaassiniarneq imaluunniit umiarsuup silaannakkoortaatilluunniit isumannaatsuunissaa siunertaralugu pisimappata, imaluunniit 2) kuutsitsineq umiarsuup ajoquserneranik, umiarsuup atortuisa ajoqusernerannik umiarsuulluunniit pinngitsoorneqarsinnaanngitsumik alittoorneranik patsiseqarpat, ajoqusernerullu imaluunniit alinnerup paasineqarnerata kingorna kuutsitsinissaq pinngitsoortinniarlugu millisinniarluguluunniit iliuuserisariaqartut tamarmik iliuuserineqarsimappata, mingutsisinerlu umiarsuarmik piginnittup, atuisup, umiarsuup naalagaata, allalluunnit umiarsuarmi sulianik ingerlataqartut mianersuaalliornerisigut pisimanngippat, ajoqusersinnaanerluunnit siumut naatsorsuutigereersimasinnaanngippassuk.
- § 5. Biskoppissatut taamaallaat toqqarneqarsinnaavoq inuk ilagiinni kalaallini palasitut atorfeqartoq imaluunniit atorfeqareersimasoq aammalu 1) upperisarsiornermut tunngasunik palasitut atorfinissutissamik Danmarkimi universitetimi soraarummeernermik naammassinnissimasoq imaluunniit 2) Danmarkimi ilagiinni palasiusimasoq imaluunniit palasinngornissamut piumasaqaatinik naammassinnissimasoq imaluunniit 3) ilinniagaqarsimasoq nalinginnaasumik ilisimasassanut tunngasutigut Danmarkimi ilinniartitsisutut, ilanngullugu Nuummi Ilinniarfissuarmi ilinniartitsisutut, ilinniagaqarsimanermut sanilliunneqarsinnaasunik tamatumalu saniatigut kristumiussutsimut tunngasunik annertunerusumik ilinniagaqarsimasoq imaluunniit 4) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat peqqussutigisaasa ilaannik upperisarsiornermut tunngasutigut palasissatut ilinniarsimasoq ilagiinni kalaallini atorfininnissaq siunertaralugu.
- Imm. 2.§ 47, imm. 2-mi piffissarititaq apeqqutaatinnagu akileraartussaatitaasoq paasissutissanik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, aningaasarsiaminit akileraarutinik angissusiliinermik allannguinissamut tunngaviusinnaasunik saqqummiussisinnaavoq, akileraartussaatitaasoq pisuussuteqarani ilisimanninnginnini pissutigalugu paasissutissanik taakkuninnga siusinnerusukkulli saqqummiussisinnaasimanngippat, tak. Akiligassat ilaasa nutaanngilisarnerat pillugu inatsimmi nr. 274, 22. december 1908-meersumi IR§ 3. Akileraartussaatitaasup paasissutissat saqqummiutissavai, akileraartussaatitaasup pissutsinik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, akileraartussaatitaasup angissusiliiffigineqarnerata allanngortinneqarnissaanut tunngaviusinnaasunik ilisimannilerneraniit naliginnaasumilluunniit sissuernermigut ilisimannilersinnaaffianiit kingusinnerpaamik qaammatit arfinillit qaangiunneranni.
- Inooqatigisaq tassaavoq inuk aterorlugu taasaq akilersuilernermi toqusup najugaqatigisimasaa, imaluunniit inuk toqusup katissimasinnaasaralua imaluunniit pisortatigut nalunaarsukkamik inooqatigisimasinnaasaa, kingornussassat nalunaarsorneqarfiat toqusup toqunissani qaammatinik pingasunik sioqqullugu pilersissimasaa tunngavigalugu kingornutassaqalersimasoq kingornussisarneq pillugu inatsit naapertorlugu aapparisap katissimasap pinngitsoorani kingornutassarisassaraluata minnerpaamik angeqqataanik, aammalu toqusup toqunissaa sioqqullugu ukiuni marlunni najugaqatigisimasaa imaluunniit siusinnerusukkut toqukkut qimaguttumik najugaqateqarsimasoq sivikinnerpaamik atasuinnarmik ukiuni marlunni, ineqarfik najugaqatigiiffigisaq taamaallaat najugaqatigiiffigineqarunnaarsimappat paaqqinniffimmut inissinneqarneq pissutigalugu, tamatumani ilanngullugu utoqqalisut inigisartagaannut nuunneq.
- Imm. 3-4-mut Aalajangersagassatut siunnersuut malillugu pisuni imm. 1 aamma 2-mi taaneqartuni akuersissutit imaluunniit akuerinninnerit taamaallaat tunniunneqarsinnaapput, ima pisoqarpat 1) ingerlataq imaluunniit sanaartukkap nunami immini imaluunniit nunat tamani sumiiffittut illersugassaanerata inniminassusianik ajoqusiinngippat imaluunniit 2) inuiaqatigiit soqutigisaasa pingaarutillit, ilaallutik inooqatigiinnermut imaluunniit aningaasarsiornermut tunngasut, pisariaqartilluinnarpassuk ingerlatamik ingerlatsinissaq, imaluunniit sanaartukkamik pilersitsineq ingerlatsinerlu, aaqqiissutissat allat pissarsiarineqarsinnaanngippata, takuulli imm. 4. Sunniutissanik naliliinerup takutippagu, pilersaarutip nunat tamat sumiiffinni pinngortitamik illersugassani ajoqusiissanngitsoq, pilersaarummut imaliaallaannaq akuersissuteqartoqarsinnaavoq, tamatumunnga piumasaqaatit tunngasut allat eqquutsinneqarsimanersut tunngavigalugit.
- a) kisitseriaatsit tulleriinnilersornerat, potensimik taaguut annertusisaq, nalilersuinermi grafikkilu atorlugu periutsit, procentimik ernianillu naatsorsuineq ilanngullugit ligningit atorlugit aaqqiineq, b) paasineqarsinnaasut( assiginngiiaartut) ataatsimoortinneqanngitsut UR ataatsimoortitallu UR atorlugit naatsorsueqqissaanerit allaaserinnillu takutitsissutit, tassunga ilanngullugit grafikki atorlugu allaaserinninneq, kvartilit aamma middeltalit, c) trekantit assigiimmik teqeqqullit imminnut atanerannik naatsorsuinerit, pingasunik teqeqqulinnik sorlernilluunniit trigonomi atorlugu natsorsuinerit, d) nalilersuinermi geometri, tassunga ilanngullugit titarnernik ammalortunillu nalilersuilluni allaaserinninneq aamma toornerit akornanni aamma toornerit titarnerillu akornanni ungasissutsinik naatsorsuineq, e) toqqissuni ininilu geometri aamma nalilersuilluni vektorinik naatsorsuineq, tassunga ilanngullugit pissutsinik nuussinerit, ungasissutsit teqeqqullu;
- Asaeli Joabip qatanngutaa, Elkanani Dodop ernera Betlehemimioq, v25 Shamma Harodimioq, Elika Harodimioq, v26 Helesi Peletimioq, Ira Ikkeship ernera Tekoamioq, v27 Abiezeri Anatotimioq, Mebunnaji Hushamioq, v28 Salmoni Akoamioq, Maharaji Netofamioq, v29 Helebi Ba'anap ernera Netofamioq, Ittaji Ribajip ernera Gibeamioq Benjaminimi, v30 Benaja Pir'atonimioq, Hiddaji Nahale-Ga' ashimioq, v31 Abi-Alboni Arbamioq, Azmaveti Bahurimimioq, v32 Eljakba Sha'albonimioq, Jasheni Gizonimioq, v33 Jonatani Shammap ernera Hararimioq, Akiami Shararip ernera Hararimioq, v34 Elifeleti Akasbajip ernera Ma'akamioq, Eliami Akitofelip ernera Gilomioq, v35 Hesro Karmelimioq, Pa'araji Arabimioq, v36 Jig'ali Natanip ernera Sobamioq, Bani Gadikkuusoq, v37 Seleki Ammonikkuusoq, Nakraji Be'erotimioq Joabip Serujap ernerata sakkuminik tigumiussisaa, v38 Ira Jattirimioq, Garebi Jattirimioq v39 Urialu Hittikkuusoq, katillugit 37-it.
Sentence Syllables with count 340
- Immaqa tamaani qulaaluat qaangeraa matuat tassanngaannarsuaq mapperami silarleq, uanga Suulunnguaq miterniarluni ualiummat aallarsimasoq suli tikinngimmat qinngusersoraluarlungu, matu mapperniariartoq uikassaa arpaannaq aningami teqeqqumullu tarrilluni kinguninngua nulia aneriallartoq ulimaaserluni annukkami annukkami suna kiinaq taama annernartingingaluarnerpoq, aniniariarluni uikassammi tungaannaa appiukkamiuk oqaasipiluit malittuinnaat, oqaloruttulersoq uiata niaqqi illup teqeqquanit nuisikkamiuk immaqa nulii oqarfinginiaraluarlungu taamaateqqullungu- taamatut pasivarput, nuliata takullungu nillerami immaqa eqqaamiutta tamarmik tusarpaat, ulimaammik miloriaramiuk, tassalimi suami suami uniupalaarpaa, uia assut annilaarunarluni tuaviinnaq illu kaajallakkiartorlungu arpaannaq aallarami oqilaq, nulii tunuanit nuillungu oqarfingingamiuk soorlu qianissarluni:
- Naja Jakobsen, Paamiut, Kommuneqarfik Sermersooq Nathalie Olesen, Nuuk, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu naalakkersuisoqarfik Pani Kristiansen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq, Piareersarfik Lisa Møller Petersen, Nuuk, Nukissiorfiit Karen Hansen, Nuuk, GrønlandsBanken Randi Johansen, Nuuk, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu naalakkersuisoqarfik Steffen Mike Lynge, Nuuk, Thule Air Base Aviaq J Tobiassen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq Leila Lützen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq Michaela Eliassen, Nuuk, Mittarfeqarfiit Ivalo F. Hansen, Nuuk, aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu aqutsisoqarfik Vivi B. Davidsen, Nuuk, Kalaallit Nunaanni eqqartuussivik Paneeraq Ostermann, Sisimiut, KNI Jarina Josefsen, Nuuk, Kommuneqarfik Sermersooq Maren Larsen, Sisimiut, Sisimiut Olie Aps Naja Didriksen, Qasigiannguit, Tele-Post Marianne Ferdinandsen, Sisimiut, Sanaartornermik Ilinniarfik Christiane F. Strikert, Nuuk, Akileraartarnermut aqutsisoqarfik Laila Davidsen, Nuuk, Sermersooq Business Council Ruth Platou, Nuuk, Nukissiorfiit Nunni Mørch, Nuuk, INU:IT Qillaq Noahsen, Nuuk, GRC Kristiane Poulsen, Nuuk, Pisiffik
- Imm. 2. Taamaattorli paasissutissanik imm. 1-imi taaneqartunik ingerlatitseqqittoqarsinnaavoq, 1) inuk paasissutissiissutigineqartussaq akuersisimappat, 2) paasissutissanit pineqartoq paasissutissanik ingerlatseqqinneq pineqartup qularutissaanngitsumik soqutigisaanik aallutarinninnissaa siunertaralugu pippat akuersinissaminut mattunneqassaaq, 3) paasisimalikkap ingerlateqqinnissaa inatsisitigut imaluunniit inatsit malillugu aalajangersakkatigut ajornartitaanngippat, 4) ingerlatitseqqinneq pissappat inuinnartut imaluunniit pisortaqarfittut soqutigisat, soqutigisanit isertuussinissamut pissutaasunit, tamakkununnga ilanngullugit soqutigisat paasissutissiissutigineqartussamut tunngasut, annertunerujussuit sulissutiginissaannut, imaluunniit 5) ingerlatitseqqinneq suliassap suliarinerani pisariaqarpat imaluunniit pisariaqarpat oqartussaasut nakkutilliinermik imaluunniit misissuinermik suliassaminnik naammassinninnissaannut.
- Suliamik unioqqutitsinermi qitiusoq tassaavoq pisussaaffimmut assortuuttumik iliuuseqarneq, pisussaaffimmillu sumiginnaaneq tassaasinnaalluni suliamut atatillugu iliuuseqartussaatitaaneq aamma iliuuseqarnaveersaartussaatitaaneq( taakku imarisaat erseqqissumik aalajangersarneqarsinnaappata) eqqarsaatigalugit inatsisitigut malittarisassanik erseqqissunik aamma inatsisitigut malittarisassanik allassimanngitsunik sumiginnaanikkut saneqqutsineq, Ingerlatsiveqarfiup suliamik unioqqutitsinermut pineqaatissiissutitut tjenestemandip ileqquusutut mianersoqquneqaqqaarnani soraarsinneqarnissaa kissaatigippagu tjenestemandip suliami unioqqutitsinerup, pinerluttulerinermi inatsit tunngavigalugu pineqaatissiinermik kunguneqarsinnaasumik sulinermi naalasseriinnermik eqqortitsinnginnermillu kingunerisaanik" atorfimmiiginninnarnissaminut naleqqutinngitsutut" isigineqarnissaa aamma piumasaqaataavoq, tak.§ 30, imm. 1 uniffiit aappaat.
- § 4. Peqqussut utaqqiisaagallartumik inigitinneqartunut atuutinngilaq, taamaattorli tak.§ 20, imm. 1, nr. 3. Imm. 2. Peqqussut Namminersornerullutik Oqartussat kommunelluunniit inissiaataanni utaqqiisaasumik sulisunut inigitinneqarallartunut tunngassuteqartunut atuutinngilaq, tamatumani apeqqutaatinnagu inissiinermut akiliuteqartitsisoqartarnersoq akiliuteqartitsisoqartannginnersorluunniit, taamaattorli tak. imm. 3 aamma 4. Imm. 3. Namminersornerullutik Oqartussani kommuneniluunniit sulisunik inissianut utaqqiisaasumik sulisunut inigitinneqarallartunut inissinneqarallartoq sullissinermut akiliummik akiliuteqartinneqarsinnaavoq, tak. imm. 2. Imm. 4. Utaqqiisaagallartumik inigitinneqartartut aqunneqarnerat ingerlanneqarnerallu pillugit Naalakkersuisut maleruagassiorsinnaapput, matumani akiliutigineqartartussat annertussusissaat kiisalu inissiigallarnermi aningaasartuutaasut matussusiivigineqarnissaat ilanngullugit.
- "§ 35. Naalakkersuisut malittarisassanik aalajangersaasinnaapput, aningaaseriviit, sparekarsit, piginneqatigiinnikkut karsit, aningaasaliisarnernik ingerlatsiviit, pisortat karsit, qularnaveeqqusiilluni aningaasanik atorniartarfiit, pappiaqqanik nalilinnut centralit, aningaasaliissuteqartarnermut peqatigiiffiit, aningaasanik nalilinnik nioqquteqartut allallu, aktianik, anpartinik, obligationinik, tammarnaveqqusiinermut allagartanik, aningaasaliissuteqarnermut uppernarsaatinik, naafferartumik akilersukkanut allagartanik pappiaqqanilluunniit nalilinnik allanik paaqqutassatut isumagisassaminnik tigusisartut imaluunniit pappiaqqanik nalilinnik taamaattunik nioqquteqarnikkut kaaviiaartitsisut kaaviiaartitsinermiluunniit akunnermiliuttuusut, tigummisat, erniat, pissarsiat, naligititaasut, akiitsut sinneri, pisinerit, tunisaqarnerit il.il. pillugit paasissutissanik kajumissaarneqanngikkaluarlutik namminneq akileraaruserivimmut ukiut tamaasa tunniussisassasut.
- Illunik ilusilersuineq a) Kalaallit Nunaani nunarsuarmilu sanaartornermi ineriartortitsineq pillugu oqaluttuarisaanerup ilai nassuiarlugit, pingaartumik ukiuni 100-ni kingullerni inissianik ineriartortitsineq, b) ilaqutariinut ataasiakkani illuni ilusilersuisarnermi sanaartornermilu ilusilersuinerit ataatsimut isigalugit oqaluttuarisaaneq, sanaartornermi kulturi, ilusilersuinerit, c) ajornanngitsumik ilusilersuinermi angissutsinik uppernarsaasiorlugu toqqaaneq, tassunga ilanngullugu sanaartornermi malittarisassanut, tunngavinnut nalinginnaasunut innersuussinernullu tunngatillugu illunik napatitsissutit, d) sanaartornermi malittarisassat, tunngaviit nalinginnaasut, innersuussinerit, nalilersuinerit atortullu, e) naleqassutsit U- t naatsorsorlugit, nukissiuutinik atugaqarsinnaanermut tunngatillugu kiamik annaasamik naatsorsuinerit, f) Illut ataanni radonimik qinngornernut pinaveersaartitsineq aamma
- Aarlerinassuseq aappaluttumi ilaatigut ilaapput aktieswaps-it aamma aktieindeksinik swaps-it, aningaasaliisarfinni allaanerusuni piginneqataassutsit, kapitalforeningini, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malinnagit aningaasaliisartuni piginneqataassutsit, inuussutissarsiornermi obligationit, nakkutigineqartumik niuerfimmi ilanngunneqarsimanngitsut, siunissami erniassanut isumaqatigiissutit, aningaaserivimmiititat ititat katitikkat, paasiuminaatsumik iluanaarusiisartut aamma/ imaluunniit siusinaartumik taamaatitsinermut atatillugu aningaasartuutit ajornakusoortut, qularnaveeqqusiinermut allagartat il.il. Nr. 5-imut( inatsimmi§ 47 f, imm. 5) Siunnersuutigineqarpoq, soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanik piginnittup toqunerani, ileqqaakkat tunniussivigineqartussamit imaluunniit tunniussivigineqartussanit pineqassasut.
Sentence Syllables with count 341
- Aqutsinermut Pisortaqarfik, Air Alpha Greenland A/S, Air Greenland A/S, Artic Umiaq Line, Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Pisortaqarfik, Kulture-qarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Avata-ngiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Namminersorneq Pillugu Pisortaqarfik, Peqqissutsimut Pisortaqarfik, Ilaqutarinnermut Pisortaqarfik, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq aamma Atuisartunut Siunnersuisoqatigiiffik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaata Eqqartuussivia, Namminersornerullutik Oqartussat Qarasaasiaqarfiat, ILIK, IT-rådet, KANUKOKA, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Pilersuisoq, Politimestereqarfik, Post Greenland, Naalagaaffiup Sinniisoqarfia, Royal Artic Line, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, TELE Greenland A/S, Nunanut Allanut Pisortaqarfik aamma Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik.
Sentence Syllables with count 342
- Nutaanik illuliorniartunut taarsigassarsisitsisarnissaq akikillisaasarnissarluunniit pillugu eqqarsaatinik saqqummiussineq, Nuummi teriannianik kinguaassiortitsiniarnissamik siunnersuut, umiarsuaaqqamik sarpilimmik Davisstrædimi aaffanniutissamik nunalisitsinissamik siunnersuut, aggornersiassat agguarneqartarnissaannik malittarisassaliornissaq, uerssaitigninnermi( s. 130) akilersuutissat malittarisassaliornissaat, peqatigiit takornartat akuerineqarnissamik kissaatigisaat kalaallit nunaanni nunami suliffeqarlutik arfanniarsinnaatitaanissamik, kalaallit nunaanni kommuneqarfinni nunagisat piniussisuunerlu pillugit malittarisassat, kalallit nunaanni nunasisinnaanissaq pillugu malittarisassat, oqaatsit uppernarsaatigisassat atorneqalernissaannut najoqqutassat, piniutinik atorluni iluanaarutit agguarneqartarnissaannut najoqqutassat- suut landsrådinit sulissutigineqartussatut saqqummiunneqartarnerannut paasissutissaalluartut.
- Kallerup saqqummigai Kalleq innaallaqimmat takulerpakka inuit sikukkut ikaartut inuit nunassarsiortut inuit eqqissiviitsut umiarsuit amerlasuut ikaartut umiarsuit malissiortut umiarsuit ikittut tulattut Aappassaanik innaallammat takuakka nersutaatit saluttut ivikkat naanngitsoortut Pingajussaa innaallammat isigilerpakka arnat toqorarneqartut meeqqat tatamittut angutit ilaqutaaruttut illut aputip matugai kangerluk sikuinngitsoortoq sioqqat qarmakut matugai Sisamassaa qaammaallammat takuara palasi kamajasooq nulia utoqqasaarsuaq inunnut oqalulersut annilaangasaarilersut Tallimassaa innaallaqaaq inuit qunulerput tusarput pitik ajortut ataqqisaasa salloqittarpaat arfinilissaa qaammarpoq inuit kinaanertik nalulerpaat inuit takornartat qinersisinneqarput inuit allaasorilerput Arfineq-aappassaa innaallaqimmat aappara eqqortippoq innaallattaraluarpoq peqillunga sequnngerlunga qimaalerpunga innaallaqqikkaluarpoq tunummut qivianngilanga
- 1) meeraq 18-it inorlugit ukioqassasoq, pisortanillu toqqaannartumik pilersorneqartussaanani, 2) meeraq Kalaallit Nunaanni kommunimi najugarivitaqartuussasoq, tak. kommunit imminnut akiliiffigeqatigiittarnerminni pisussaaffii pillugit peqqussut, aamma meeqqanut tapiissutinik tigusisinnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartuullunilu inuit aqqisa allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimassasoq, 3) meeraq tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq qallunaatut innuttaassuseqassasoq, imaluunniit nunat tamat akornanni isumaqatigiissutit tunngavigalugit Kalaallit Nunaanni isumaginninnikkut isumannaallisaatinik pisartagaqarsinnaatitaassasoq, imaluunniit meeraq tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq ukiumi kingullermi Kalaallit Nunaanni najugaqarsimassasoq, 4) meeraq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut tunngavigalugu angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimassanngitsoq, 5) inuusuttuaraq katissimassanngitsoq.
- 1) peqqinnerulersitsiniarnermik napparsimanaveersaartitsinermillu suliaqarsinnaanermik, 2) inunnut ataasiakkaanut, napparsimasunut ataatsimoortunut UR sullissanullu allanut tunngatillugu isumassuilluni iliuuseqartitsiniarlunilu suliassanik, matuma ataani timikkut, eqqarsarsinnaassutsikkut aamma pilersitsisinnaassutsikkut pisariaqartitsinernik, aaqqissuussisinnaanermik suliarinnissinnaanermillu nammineerluni nalilersuisinnaalernissamik, 3) napparsimmaveqarfiup avataani iluanilu peqqissaalluni sulinermi meeraaqqerinermik peqqissaanermillu tunngaviusumik suliassanik pisariaqartitsinermik suliarinnissinnaanermillu nammineerluni nalilersuisinnaalernissamik, aammalu 4) suliassanik aalajangersimasunik suliaqarsinnaalernissaq anguniarlugu atuagarsorluni sulillunilu sungiusarnikkut ilinniaqqinnerit aqqutigalugit piginnaaneqalersinneqarnissaa ilaatigut makku iluanni suliaqarsinnaalernissamik:
- Imm. 3. Akileraartussaatitaasoq imm. 2 malillugu uppernarsaammik sanasimanngippat, akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 19, atuutsinneqassaaq,"§ 36 c. Ernianut aningaasartuutit nalitigullu annaasaqaatit, nakkutigisaasumik akiitsut sinneruttortaanut tunngasut taakkua nakkutigisaasunik iliuuseqarnikkut akiitsut pillugit sinneqartoorutineersuutillugit IR taakkualu selskabinit peqatigiiffiilluunniit il.il. pigippatigit, taava piginnittuusut ilanngaasiisinnaanngillat 1) selskabi imaluunniit peqatigiiffik§ 1, imm. 1-imi, nr. 3-mit 14-imut pineqartunut ilaappat 2) selskabi imaluunniit peqatigiiffik inatsisitigut akisussaassuseqartuusumut nunami allamiumut§ 36 a, imm. 1-imi( nakkutigisaasumik akiitsut) taaneqartumut akiitsoqarpat aamma 3) selskabip peqatigiiffiulluunniit allanit aningaasaliiffigineqarnerata( akiitsui) ukiup aningaasarsiorfiusup naanerani selskabip namminerisanik aningaasaataanut sanilliullugit 2:1-mut annertunerusumik annertussuseqarpata.
- Namminiinngitsumik joint ventureliorneq pillugu isumaqatigiissut suliffeqarfiit pilersitsisut ikiuutissaannaattut isigisariaqarpoq§ 6, imm. 1 malillugu isumaqatigiissutit unammilleqatigiinermik killiliisut pillugit isumaqatigiissutit inerteqqutaanerat pillugu aalajangersakkat aallavigalugit nalilerneqartariaqassalluni Siunnersuummi§ 6, imm. 2, nr. 1-ip,§ 62, imm. 2- mut sanilliullugu aamma siunnersuummi§ 7, imm. 2, nr. 1-imut oqaaseqaatit malitsigaat akit pillugit isumaqatigiissutit qummut killileriigaanngitsut- tassa isumaqatigiissutit toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit siunertaqartut imaluunniit kingunerissallugu tuniseqqinnermi akit aalajangersimasut minnerpaalluunniit aalajangernissaannik imaluunniit akit qaffasissusiat aalajangersimasoq minnerpaamilluunniit aalajangernissaannik pisisup nioqqutissamik tuniseqqinnermini malitassai-§ 6-imi isumaqatigiissutit unammilleqatigiinnermik killiliisut inerteqqutaanerannut ilaavoq.
- Kalaallit Nunaata avataani najugaqarnertut naatsorsuutigineqanngillat, taamaallaat ilinniarnissaq isumaginninnerluunniit pissutigalugit Kalaallillu Nunaanni oqartussat peqataaffigisaannik najugaqarnerit, 2) efterskolini ilinniartut ukiuni arfineq-pingasuni atuarsimassapput imaluunniit 14-inik ukioqalereersimassallutik, 18-inillu ukioqalereersimassanatik, 3) ilinniartup efterskoli atualerfissaa Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaassaaq, 4) ilinniartoq efterskolimiinnermini innermini angajoqqaatut oqartussaatitaasut toqqagaanik Danmarkimi ilaqutariinnut atassuteqassaaq, tak.§ 2, 5) ilinniartup efterskolimiinnermini innermini pissarsiarisassaatut naatsorsuutigisat pillugit atuarfimmit oqaaseqaateqartoqareersimassaaq, tak.§ 3 aamma 6) tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaat piffissaq eqqorlugu tunniunneqarsimassaaq, tak.§ 9. Imm. 3. Oqaatsinik Pikkorissarfiup immikkut ittunik pissutissaqartillugu imm. 2, nr. 1, 2, aamma 6 saneqqussinnaavai.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik Avannaata Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Kommune Qeqertalik KANUNUPE INI A/ SIserit A/S Agerskov Consulting ApS SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) 5
- Najugaqarfik illersugaasoq§ 47. Inummut innarluutilimmut nunaqqataasunut qanittumiittumi ittumi najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnissamik kommunalbestyrelse neqerooruteqassaaq, ima pisoqartillugu 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk najugaqaqatigiiffimmi neqeroorutigineqarsinnaasut saniatigut, tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsippat, ilanngullugu ulloq unnuarlu tamaat tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsineq, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnermi naammassineqarsinnaappata.
Sentence Syllables with count 343
- Kalaallit nunaanni pissutsinik paasinninnertik naapertorlugu kalaallillu nunagisaminni pissutsit najoqqutaralugit allanartumik inuuseqarnerat isumagalugu, tamakkulumi isumagigaanni Eruupami pissutsit najoqqutariniarneq ajornassusiat, aammalumi taamanikkut pissusiulersut tamatigut nikallornartoqaqisut alianaqisullu ukiut ingerlaneranni kalaallit nunaannik kalaallinillu naammattumik paasisaqannginnermit pilersinneqarsimasut tunngavigalugit angutit taakku sisamat Maajip 2-anni 1856 allagaqarput» ataqqinningaarlutik indenrigsministeeriamut siunnersuutigiumallugu kalaallit nunaanni niuertoqarfinni misissuisoqartitsilerneq aallarnerneqaqqullugu, taakkulu kalaallit ataatsimut pisariaqagaannik isumaginnittuussasut, pingaartumillu isumaginiassallugu illumik iluarsarnissaannut atortussanik, piniarnerminni sakkussanik, nappaateqartillugu ajorsarneqartilluguluunniit nerisassanik allanillu pisariaqartunik ikiorneqartarnissaat«.
- Naimangitsoq Petersen, Qaanaaq Magnus Petersen, Kullorsuaq Nikkulaat Heilmann, Upernavik Bia Andersen Broberg, Qeqertarsuaq Isak Hammond, Uummannaq Inge-Marie Jensen Rosing, Qasigiannguit Ane Hansen, Aasiaat Peter Olsen, Aasiaat Jokum Nielsen, Aasiaat Hans Aronsen, Kangaatsiaq Malene Ingemann, Sisimiut Juliane Enoksen, Sisimiut Ane Marie Schmidt Hansen, Sisimiut Olga Berthelsen Ljungdahl, Sisimiut Qulutannguaq Berthelsen, Sisimiut Agathe Fontain, Sisimiut Mimi Karlsen, Maniitsoq Sara Olsvig, Nuuk Laila K. Thomassen, Nuuk Aviaq Brandt, Nuuk Johan Lund Olsen, Nuuk Nikoline Ziemer, Nuuk Kaali Olsen, Nuuk Sofia Rossen, Nuuk Ove Karl Berthelsen, Nuuk Kuupik Kleist, Nuuk Naaja Nathanielsen, Nuuk Maliina Abelsen, Nuuk Olga P. Berthelsen, Nuuk Aqqaluaq B. Egede, Nuuk Juliane Henningsen, Nuuk Ivana Josefsen, Nuuk Astrid Fleischer, Rex Nuuk Søren P. Lyberth, Paamiut Kalistat Lund, Narsaq Anga Peter Edvardsen, Narsaq Múte Bourup Egede, Narsaq Lasse Davidsen, Qaqortoq Stine Egede Nørbæk, Qaqortoq Ole Stephensen, Qaqortoq Kelly Berthelsen, Qaqortoq Henrik Brummerstedt, Nanortalik Nukannguaq Adolfsen, Nanortalik Harald Bianco, Tasiilaq Henning Maqe, Tasiilaq Tobias Bianco, Tasiilaq.
- Kapitali 1. Ilinniartitsinerup siunertaa§ 1. Ilinniartitsisussanik ilinniartitsinermi siunertarineqarpoq meeqqat atuarfianni ilinniartitsisussanik ilinniartitsinissaq aamma meeqqanut, inuusuttunut inersimasunullu inuussutissarsiutinik ilinniartitsinissamut sunngiffimmilu atuartitsinermi ilinniartitsinissamut tunngaviliinissaq, tak. meeqqat atuarfianni ilinniartitsisussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2-mi 2. maj 1996-imeersumi IR§ 1, imm. 1. Imm. 2. Ilinniartitsisussanik ilinniartitsineq atuartitsissutitigut perorsaanikkullu paasisaqartitsissaaq sungiusaataassalluni ilinniartitsisutut sulinerup isumagineqarnissaanut pisariaqartumik, aammalu ilinniartut inuttut ineriartornerannik siunnerfeqarluni sulissuteqassalluni, tak. meeqqat atuarfianni ilinniartitsisussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2-mi, 2. maj 1996-imeersumi IR§ 1, imm. 2.
- pilersitsineq ingerlatsinerlu ilinniartitaanerit tamarmiusut eqqarsaatigalugit nalileeriaatsinik naliliisarnermilu atortussanik kiisalu uppernaasaariaatsinik ineriartortitsineq tassunga ilaatillugit atuartut qitiusumit assigiinnik piumasaqaateqarfiusunik aalajangersagartalinnik atuartitaanerminni pissarsiarisartagaannik naliliisarneq kiisalu periaatsit atuarfiit iluminni piuartumik naliliisarnerminni uppernarsaasersuinerminnilu atugassaat, tak. siunnersuummi§ 18. perorsaaneq pillugu ilisimatusarneq nalunnaarsuinerlu atuarfimmi atuartitsinermik inerisaanissamik siunertaqartoq ilikkagassatut pilersaarusianik ineriartortitsineq atuartitsinermi atortussanik inerisaaneq IT-millu tunngavilimmik atuartitsinermik ineriartortitsineq ilinniartitsisunik pisortanillu ilinniartitseqqittarneq annertunerusumillu ilinniartitsisarneq,( qulaani tamakkua pillugit eqqartorneqartut takukkit)
- 1) perorsaanermi/ ilinniartitsinermi tarnillu pissusiinik ilisimaqqaagassanik( teorier) atuinissamut, 2) ilinniartitsisutut sulinermik, sulinermi atugarisanik aamma ilinniarnerup ingerlannerani avataanilu periarfissanik paasiniaanissamut nalilersuisarnissamullu, 3) ilaqutariinnermi, atuarfimmi inuiaqatigiinnilu pissutsit allanngorarneranni meeqqanik inuusuttunillu atuartitsinermik allaaserinninnissamut, pilersaarusiortarnissamut, aaqqissuisarnissamut aamma nalilersuisarnissamut, 4) ilinniartitaaneq perorsaanerlu pillugit apeqqutinut tunngavilimmik isummertarnissamut, 5) atuartumut atuaqatigiinnullu siunertalimmik ilitsersuisarnissamut, 6) atuaqatigiinnik, suleqatinik, angajoqqaanik, atuarfimmik isumaginninnermilu oqartussaasunik suleqateqartarnissamut aamma 7) perorsaanermik, atuartitsinermik ilinniartitaanermillu ineriartortitsinermut nutaanngorsaanermullu ikiuunnissamut.
- a) biologimi atuagarsorluni sulineq suleriaatsillu nassuiarsinnaallugit b) paasisaqarfinniit assigiinngitsunit uumassusillit pillugit paasissutissanik aallersinnaassapput paasissutissallu pitsaassusaat nalilersorsinnassallugit, c) uumassusilinnik misilittaaneq aallavigalugu ajornanngitsunik isummiussisinnaassapput, d) misileraallutik sulisinnaassapput aammalu laboratoriami pinngortitamilu uumassusillit pillugit paasissutissanik katersisinnaassapput nalilersuisinnaallutillu, e) uumassusilinnik misissuinermi misileraalluni sulinermi allattuivinnik nalunaarusianillu suliaqarsinnaassapput ingerlatitseqqiisinnaallutillu, f) suliaqarfimmi tuugaatut naleqquttut ilanngullugit uumassusillit imminnut atassuteqarnerat pillugu oqaluttariarsorlutik allattariarsorlutillu oqaaseqarsinnaassapput aamma g) uumassusillit pillugit imalinnik inuiaqatigiinni ileqqorissaarnermilu ajornartorsiutinik oqallisiginnissinnaassapput.
- Imm. 5. Tapiissutissaagaluit atorunnaarnikut akiliutigineqassanngillat, kisiannili nuunneqassallutik ilinniaqqinnernut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitaanernut najukkami radioqarfinni aamma tv-qarfinni sulisunut, takuuk§ 2, imm. 1.§ 8. Tunngaviusumik tapiissutissaagaluit atorneqanngitsut taamaattoqartillugu ilinniaqqinnernut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitaanernut najukkani radioqarfinni aamma tv-qarfinni sulisunut atorneqartussanut nuunneqartassapput, takuuk§ 2, imm. 1. Aallakaatitassiornermut tapiissutit§ 9. Aallakaatitassiornermut tapiissutit akilerneqartarlutillu aqunneqarput Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfimmiit, taamaattoq takuuk§ 1, imm. 2 aamma 3. Akilerneqartarpullu qaammatit pingasukkaartumik, aallakkaatitsiviup akuerisaasumik nammineq aallakaatitassiai nalunaaquttap akunnikkaartumik agguakkat tunngavigalugit, taakkualu aallakaatitassiornermut tapiissutissanut agguarneqartarput, kvartal-ikkaanut sisamanut.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanerit, 2) inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu suliat oqallisigineri, 3) inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik oqartussaasunillu allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuinerit, 4) inuit pisinnaatitaaffiinik inuiaqatigiinni sulianik ataqatigiissaarineq taakkununngalu naleqqiullugu ikiuunneq, 5) inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsinermik tapersersuineq siuarsaanerlu, 6) inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissanik siammarsaanermut peqataaneq, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaat siunertaralugu ingerlatassanik siunnersuuteqarneq, aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliaasarsimasut ingerlanerisa nalilersornerat.
- 24 Asaiili Juuapip nukaa pingasunik qulillit taakkua ilagaat,[ aamma] Eliganaat Duutup ernera Biilliimmimiu, 25 Samma Haaruutimiu, Eilika Haaruutimiu, 26 Hiilatsi Paltikkuusoq, Jeera Ikkassip ernera Tiikkuamiu, 27 Apiaseri Anatuutimiu, Mipunnai Husaakkuusoq, 28 Salmuni Aguugikkuusoq, Maarai Nituuffamiu, 29 Hiilivi Baanap ernera Nituuffamiu, Ittai Riipaip ernera Giipiami Biinjamiip kinguaasa pianni nunalik, 30 Binaaja Periatuunimiu, Hittai Gaasip qooruini nunalik, 31 Apialpuuni Arapamiu, Asimaavat Bagoriimiu, 32 Eliarpaa Saalapiimiu, Jaasiinip erneri, Juuntaat, 33 Samma Haararimiu, Agiaat Saararip ernera Aararimiu, 34 Eliffiilat Agasipaap ernera, Maaggamiup ernera, Eliaami Agituuffalip Giilumiup ernera, 35 Hiitserai Karmalimiu, Paarai Arapamiu, 36 Jiigiali Naatap ernera Suupamiu, Baani Gaatimiu, 37 Siilak Amunikkuusoq, Nagarai Beerutimiu Juuapip Seerujap ernerata sakkussamaataanik tigumiussisoq, 38 Jeera Jiitserikkuusoq, Gaariivi Jiitserikkuusoq, 39 Ueria Hiitsikkuusoq;
Sentence Syllables with count 344
- Arnaq Angutip qimmini erligeqaa Arnallu inuni malerusaartuarpaa Angutip qimmini tammaaleraangamiuk ingerlaannavik ujalersarpaa Nassaarigaangamiuk suanngallugu tasikkumiarlugu nutsullugu angerlaattarpaa Piginnittuni makinnginnerani ullaat tamaasa Arnaq suliassaqarpoq Inuttani kamalinnginnerani akisussaaffimminut naammassiniaasarpoq Arnaq ilaanni tammaallakkaangami Angutip silarsuaa aseruittarpoq Arnaq naalagaqartuugami Nammineersinnaassuseqarneq ajorpoq Angutip uumasuutini naammagileraangamiuk nimaartillugu unatartarpaa Pisussinnaajunnaartoq takusinnaaleraangamiuk allanut takutissinnaajunnaarlugu parnaaruttarpaa Arnaq ullut tamaasa pamiuni quummiullugu inuttami uumasuutigaa aqutaralugu Ullut tamaasa naalagarsiortarpoq Angutip piumasai kisiisa aallaavigalugit Arnap qimaanissani eqqarsaatigisaraluarpaa inuttaminulli qimaanissaminut qunuvoq Angulli pilluarluni isumaqarpoq aqutaminik uumasuuteqarami 13/05-2011
- Anori kiserliortoq Kainip Abeli toquppaa qaqqanut qimaavoq Kaini Malugilerumaarpara anori taanna tusaaqqilerumaarpara anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Aasaq takuakkit Abeli suli qunuvutit ajugaaffigimmatit utaqqisutut ippat anori taanna tusaaqqilerumaarpat anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Qaqortumik amilik tikimmat qimaatitaavutit Abeli nunat pivaa Abeli isertippaatit Abeli inneq ikumalerpat ilagissavakkit anori oqalulerpat saninni ikkumaarpunga oqarfigissavaatit taassuma ajoqersussavaatit taassuma siulersussavaatit taassuma qangarsuartut siorsulerumaarpoq Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Qilak nuissilerpat Sila oqalulerpat ikkumaarpunga saninni Abeli nunat pigeqqilissavat siorsulerpat taanna utaqqivarput taanna siorsulaarneq taanna tusaaqqilerumaarpat malugilerumaarpat qangarsuartut ittulerumaarpoq anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq
- Isorinnittut Unammillernermut Ataatsimiititaliamut saaffiginnissapput"- Naalakkersuisut siulittaasuat Kuupik Kleist isumaqanngilaq KNI-p killissarisani qaangeraa nuna tamakkerlugu nettikkut niuerfimmik pilersitsinermigu" Kinamiut akissarsiassaat naalakkersuisut aalajangersinnaavaat"- Nassuaammi inuussutissarsiutitigut suliniussuarnut immikkut inatsitseqalernissaa siunniunneqarpoq" Namminersorlutik oqartussat iluatsitsivallaarnissamut illersortariaqarput"- Aatsitassatigut isertitanit 70 million koruunit aningaasaateqarfimmut pituttorneqartariaqarput inuutissarsiorneq unammillersinnaanissamut illersorniarlugu, naalakkersuisut siunnersuutigaat" Aatsitassarsiorniartoq nutaaq 2013-mut periareersarpoq"- Qeqqata Kommuniata Canadamiit Husky pilerisaarpaa, taassumami suli eqqarsaatersuutigaa Sisimiut Ilulissalluunniit aappaagu qillerinissaminni pilersuiffittut umiarsualivigissanerlugu Aviisi aamma uani pisiarisinnaavat:
- William Jensen 1:49´ 26 36 timer 2. Nikolaj Therkelsen 1:50´ 57 86 timer 3. Isak Siegstad 1:51´ 22 01 timer 4. Søren Davidsen 1:51´ 46 25 timer 5. Andreas Broberg 1:53´ 15 23 timer 6. Jonas Kristensen 1:53´ 25 71 timer 7. Kim Hansen 1:53´ 52 24 timer 8. Minik O. Svendsen 1:54´ 52 48 timer 9. Nukannguaq Samuelsen 1:56´ 16 15 timer 10. Aron Sakariassen 1:57´ 32 86 timer 11. Edvard Samuelsen 1:58´ 45 26 timer 12. Wilhjem Sakariassen 1:58´ 46 94 timer 13. Frits Johansen 1:59´ 24 83 timer 14. Algot Nielsen 1:59´ 46 87 timer 15. Ado Sandgreen 2:00´ 02 10 timer 16. Tittus Broberg 2:00´ 03 48 timer 17. Aron Eskildsen 2:01´ 29 29 timer 18. Amos Jensen 2:03´ 21 37 timer 19. Lars Iversen 2:04´ 05 23 timer 20. Hans II Petersen 2:05´ 28 57 timer 21. Inunnguaq Zeeb 2:06´ 08 03 timer 22. Hans Johan Kristensen 2:08´ 15 00 timer 23. Rita Inûsugtok 2:10´ 04 55 timer 24. Ole Svendsen 2:13´ 58 86 timer 25. Hans Marius Frederiksen 2:17´ 55 13 timer 26. Hansiaraq Zeeb 2:18´ 09 21 timer 27. Pele Eliassen 2:20´ 40 63 timer 28. Ferdinad O. Hansen 2:22´ 06 30 timer 29. Hans Otto Jørgensen 2:24´ 22 45 timer 30. Jakob Stork 2:28´ 01 65 timer 31. Karl Frederik Danielsen 2:41´ 27 28 timer 32. Thomas Inûsugtoq 2:42´ 07 02 timer 33. Otto Mika Villumsen 34. Ville Siegstad 35. Marius Inûsugtoq
- Inooqatigisaq tassaavoq inuk kinaassusaatigut ilisimaneqartoq atortuulersitsinerullu nalaani toqusumik najugaqateqarsimasoq, imaluunniit inuk toqusup katissimasinnaasaralua imaluunniit katinngikkaluarlugu aapparisamisut nalunaarsorteqatigisinnaasaralua, tassa toqusup toqunissani sivikinnerpaamik qaammatinik pingasunik sioqqullugu testamentiliornermigut kingornussisussami minnerpaamik pisassaasut annertutigisumik, kingornussisarnermullu inatsit naapertorlugu aappaasup pisassaasut annertutigisumik kingornusseqataasussatut nalunaarsimasaa, aammalu toqunissaq sioqqullugu ukiut marluk kingulliit aalajangersimasumik najugaqatigisimasaa imaluunniit sivikinnerpaamik ukiuni marlunni ingerlaannartumik aalajangersimasumik najugaqatigisimasaa, tassa najugaqatigiinneq paaqqinniffimmut, matumani ilanngullugu utoqqarnik paaqqinniffimmut inissinneqarneq peqqutigiinnarlugu kipisimappat," Nr. 4-miit 6-imut matuma kingorna nr. 5-imiit 7-nngorput.
- Taamaaliornikkut danskit malittarisassaannut naleqqiullugu malunnarluartumik pisariillisaaneqarpoq, tassani nalinginnaasumik ingerlatsinermut tapiissutit saniatigut atuarfiit illutaannut immikkut tapiissuteqartoqartarpoq, atuarfinnut najugaqarfiusunut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, tyskit ikinnerussuteqartut atuarfiutaannut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, atuareernermi atuartunik paarsinermut aaqqissuussinermut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, ilinniartitsisut sulinerannut saniatigut aningaasartuutaasartut matussuserneqartarnerannut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, atuartut annertuumik innarluuteqartut atortussaannut angallanneqartarnerinullu tapiissuteqartoqartarluni, kiisalu atuarfimmut akiliummut apparsaassutissanik tapiissuteqartoqartarluni, kiisalu atuartut najugaqarfianni najugaqarnermut akiliummut apparsaatissanik tapiissuteqartoqartarluni aamma angallassinermut tapiissuteqartoqartarluni.
- Inatsisissatut siunnersuutip tunulequtaa Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanut siunnersuutip saqqummiunneqarnerata tunulequtarivaa Kalaallit ilinniagaqartut, ilinniarnissartik siunertaralugu nunanut allanut nuukkallarsimasut Inatsisartunut qinersinerni qinerseqataasartut amerlanerulernissaasa sulissutigineqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuummut Inatsisartut inatsisinut ataatsimiititaliaat isumaliutissiissummik tunniussaqarneratigut, siunnersuutiginnittuuvoq Inatsisartuni ilaasortaq Andreas Uldum, UPA 2012/65. Ataatsimiititaliap kissaatigivaa, ukiamut ataatsimiinnissami Inatsisartut Kalaallit Nunaanni Inatsisartunut qinersisarnermut Inatsisaannik atuuttumik, inatsisip§ 20-ani imm. 5, allannguinissamik siunnersuummik Naalakkersuisut saqqummiussinissaat, taamaasilluni sapaatit akunnerinik arfinilinnik periarfissiineq allanngortinneqarluni.
- a) tunngaviusumik oqaatsinik ajornanngitsunik oqaluttoqaraangat tyskisut oqalunnerit imarisaannik paasinnittussaassallutik, b) tyskisut oqaasillit, kulturiannik ilisimasaqalernissamut oqaatsit atorsinnaassallugit, c) tyskit oqaasii atorlugit oqaasertanik assigiinngiiaartunik atuarsinnaassallutik paasisinnaassallutillu, d) oqaasertat sammisallu imarisaannik nassuiaasinnaassallutik aammalu tunngaviusumik oqaatsit atorsinnaasat atorlugit tyskisut ajornanngitsumik imminullu atasumik oqaasertanik sammisanillu atassuteqartitsisinnaassallutik, e) sammisat inunnut, kulturinut inuiaqatigiinnullu tunngasut assigiinngitsut pillugit tyskisut oqaluttunik naleqquttunik tyskisut ajornanngitsumik oqaloqateqarsinnaassapput aammalu oqaatsit ajornanngitsut imminullu atasut atorlugit sammisat ilisimasaqarfigisatik pillugit oqaloqateqarsinnaassallutik, imaqarniliorsinnaassallutik, oqaaseqaateqarsinnaassallutik isummanillu assigiinngitsunik saqqummiisinnaassallutik,
- § 32. Pædagogikummimik ilinniarnermi ilitsersuisup suliassarai 1) Pædagogikummimik ilinniartup suliat tungaasigut aamma pædagogiskimik ilitsersornissaa, tamatumunnga ilanngullugu pædagogikummimik ilinniartup pædagogikummimi anguniakkanik angusaqarnissaanut peqataaneq, 2) ilinniartitsinerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilerneranullu atatillugu pædagogikummimik ilinniartumik ilitsersuineq, 3) ilitsersuisup aamma pædagogikummimik ilinniartup klassiini ilitsersuisoqartillugu peqataaneq, 4) atuartitsinermut illinniartup nammineerluni atuartitsineranut atatillugu pisariaqartitsineq naapertorlugu siunersiuineq, 5) nakkutilliisup pulaarnerani najuunneq aammalu tassunga atatillugu isumasioqatigiinnerni peqataaneq aamma 6) pikkorissaanermi pisortap pædagogikummimut ilinniartup pædagogikummernera pillugu oqaaseqaatissatut missingiusiorneranut siunnersuineq.
Sentence Syllables with count 345
- Imm. 2. Akuersissut nalunaarutigineqassaaq piumasaasut makkua naammassineqarsimappata 1) atuartitsineq tamanut ammasuussaaq§§ 8-10 kiisalu§§ 12 aamma 13-imi ukioqassutsimut killiliussat, kiisalu§§ 11 aamma 15 malillugit malittarisassat aalajangersakkatigut killiliussat iluanni, 2) atuartitsinermik aqutsisoq ilinniartitsisorlu pisariaqartinneqartunik piginnaassuseqassapput, 3) atuartitsissut ingerlatarluunniit naammattumik qulaajarlugit paasissutissiisoqassaaq, 4) atuakkat atuartitsinermilu atugassat assigisaallu peqataasunut akeqanngitsumik atugassanngortitaassapput, 5) suliaqarnermi atortussat peqataasumit akilerneqassapput, taamaallaat meeqqat inuusuttullu 20-t inorlugit ukiullit pinnagit, 6) peqataasut qanoq amerlatiginissaat immikkullu piumasaasut allat atuartitsinernut ataasiakkaanut tunngasut naammassineqarsimassapput, tak.§§ 6-10 aamma§§ 12-14, 7) ingerlataq ingerlanneqassaaq inini piukkunnartuni pisariaqartunik atortoqartuni.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 35. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Nammineq anguniagassat pilersaarusiornerullu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kissaatitik takorluukkatillu ersersissinnaassagaat, 2) pissutsitik, soqutigisatik piginnaasatillu nassuiaatigisinnaassagaat, 3) pissutsit pilersaarusiornerminnut sunniuteqarsinnaasut maluginiassagaat, 4) nammineq aalajangiiffigisinnaasatik aalajangigassallu allanit akisussaaffigineqartut immikkoortissinnaassagaat, 5) anguniagalersornerup pingaarutaa paasisimassagaat, 6) anguniagalersornermi killiffiit assigiinngitsut ilisimasaqarfigissagaat, 7) nalinginnaasumik atuarnerminnut anguniagalersorsinnaassasut iliuusissaminnillu pilersaarusiorsinnaassasut aamma 8) anguniakkatik iliuusissaminnillu pilersaarutitik allanut oqaluttuarisinnaallugillu oqallisigisinnaassagaat allallu anguniagaat iliuusissatullupilersaarutaat isummerfigisinnaassagaat.
- Taamaattumik aalajangiisuusumik malitassarisariaqartoq tassaasariaqassaaq pineqartoq tunniunneqartoq aningaasaqarnikkut ingerlassaassasoq, tunniussereernerup kingorna suliassat tunngavigalugit naliliigaanni suussutsimigut allannguiffiunngitsoq, imaappoq tunniunneqartup suliassarisartagai, sulisui, atortui, nunami sumiiffigisaa pineqartup isumagisassarisai il.il. Allatut oqaatigalugu naliliineq katigunneqassaaq suliffeqarfiup suliffissuulluunniit sorliup pineqarnerannut apeqqummut, qanoq pigisanik aalaakkaasunik piginnittuulersoqarsimaneranik, assersuutigalugu illuutinik aamma pigisanik nuunneqarsinnaasunik, pigisanik aalaakkaanngitsunik, piginnittuulersup sulisorineqarsinnaasut amerlanersaannik tigusineranik, ingerlatarisartakkat tunniussineq sioqqullugu tunniussereernerullu kingorna ataatsimut nalilerlugu taakkuuginnarnerannik aammalu suliffeqarfiup ingerlatsinerata tunniussinermut atatillugu unitsinneqarsimasinnaaneranik.
- Rigsombudi, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik, Nunatta Eqqartuussivia, Miljøministeriap By- og Landsskabsstyrelse-a, Statens Lufthavnsvæsen, Farvandsvæsenet, Aningaasaqarnermut Nunanullu allanut Naalakkersuisoqarfik, Kulturimut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik( Sanaartornermut oqartussaasut), Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, KANUKOKA, kommunit, Nukissiorfiit, Royal Arctic Line A/S, Tele-Post, Mittarfeqarfiit, ASIAQ, Pinngortitaleriffik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Kalaallit Nunaanni politimesteri, Niels Bennetzens Tegnestue, Tegnestuen Nuuk, Masanti A/ A, Niras Greenland A/S, Cowi A/S.
- "§ 3 a. Aatsitassanut oqartussaasumi, takuuk§ 3, imm. 1, ilaapput Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik, takuuk imm. 2, aamma Aatsitassanut suliassaqarfimmut Avatangiisinut Aqutsisoqarfik, takuuk imm. 3. Imm. 2. Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik Naalakkersuisut ataanni inissisimasoq( Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik) tassaavoq aatsitassanut suliassaqarfimmut nalinginnaasumik allaffissornikkut oqartussaasoq, tassani pissutsit avatangiisinut tunngassuteqartut ilaanatik, takuuk imm. 3. Imm. 3. Aatsitassanut suliassaqarfimmut Avatangiisinut aqutsisoqarfik( Avatangiisinut Aqutsisoqarfik) Naalakkersuisut ataanniittoq ittoq tassaavoq aatsitassanut suliassaqarfimmut tunngatillugu avatangiisinut tunngasunut allaffissornikkut oqartussaasoq, ilanngullugu avatangiisinik allanngutsaaliuineq, pinngortitamik allanngutsaaliuineq, avatangiisinut akisussaasuuneq aamma avatangiisinik nalilersuineq.
- Tusarniaaneq Piffissami 16.- 30. september 2016 allannguutissatut siunnersuut Sulisitsisunut, NUSUKAmut, SIK-mut, Aatsitassaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Nunanut allanut pisortaqarfimmut, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfimmut, Ilaqutariinnermut, Naligiisitaanermut, Isumaginninnermut tunngasunut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilinniartitaanermut, Kulturimut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut kiisalu Qeqqata Kommunianut, Kommune Kujallermut, Kommuneqarfik Sermersuumut Qaasuitsullu Kommunianut piffissami 16. septemberimit 14. oktober 2016-imut tusarniaassutigineqarpoq.
- § 5.» Piginneqatigiilluni suliffeqarfiit« nalunaarummi matumani imatut paasineqassapput piginneqatigiilluni suliffeqarfimmi peqataasut tamarmik nammineq inuttut inatsisitigut akisussaassuseqartut( interessentskaber), piginneqatigiiffimmi peqataasut tamarmik nammineq inuttut inatsisitigut akisussaassuseqartut, kisianni peqataasut ilai ingerlatseqatigiiffiup pisussaaffiinut killilimmik akisussaassuseqarlutik( kommanditselskaber) imaluunniit suliffeqarfiit killilimmik akisussaassuseqartut, siunertaat tassaalluni, peqataasut ataatsimoorussamik soqutigisaat suliffeqarfimmit peqataanermikkut pisisartutut, pilersuisutut imaluunniit allatut periuseqartutut, aamma suliffeqarfiup iluanaarutai siuarsassallugit, nalinginnaasumik aningaasat aningaasaliissutaasut imminut akilersinnaassusiat ilanngunnagu, kaaviartitanit piginneqataassutaannut naleqqiullugu ilaasortani agguarneqarsinnaapput imaluunniit suliffeqarfimmi uninngasuutigineqarsinnaapput.
- 4) NFE-mi ingerlatat tamakkiusallutik tassaapput, tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit ingerlatseqatigiiffimmi pigisami ataatsimi arlalinniluunniit niuernermik ingerlataqartoq imaluunniit aningaaserivimmit allaanerusumi niuernermik ingerlataqartumi aktianik pigisanik atulersinneqartunik imaluunniit aningaasalersuisumik kiffartuussisumillu pigisaqarneq, ilanngunnagilli immikkoortortaq taamatut inissisimanissamut piukkunnaateqanngitsoq, immikkoortortaq aningaasalersuisarfittut ingerlataqarpat imaluunniit ingerlatsisuusaarpat, assersuutigalugu private equity-fond, annaasaqaataasinnaasunut aningaasaatinut aningaasaateqarfik, leveraged buyout-fond imaluunniit aningaasalersuisarnermi sakku, ingerlatseqatigiiffinnik pissarsinissamik imaluunniit aningaasalersuinissamik siunertaqartoq tamatumalu kingorna ingerlatseqatigiiffinni taakkuni aningaasalersuinissamut siunertanut sanaartornermi pigisatut piginneqataassutitut pigalugit.
- 1) neqerooruteqartitsinermi atortussani imaluunniit neqeroortitsinerup ingerlanneqarnerani annertuunik kukkusoqarsimappat, 2) aningaasaliinermut pissutsit pissutigalugit pisinissamik nalunaaruteqartoq isumaqatigiissuteqarsinnaanngippat, 3) aaqqiissutissap neqeroorutigineqartup pissusissamisuunnginnera pisinissamik nalunaaruteqartup ilisimalerpagu, imaluunniit 4) neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut pisinissamut nalunaaruteqartup kisiisa tigusimappagit, tak.§ 4, imm. 6 imaluunniit piukkunnartorsiuinermi qinnuteqaatit akuerineqarsinnaanngitsut kisiisa tigusimappagit, tak.§ 4, imm. 7. Imm. 2. Atorunnaarsitsineq tamatumunngalu tunngavilersuutit pillugit piukkunnartorsiuinermi qinnuteqaateqarsimasut imaluunniit neqeroorummik tunniussaqarsimasut tamaasa atorunnaarsitsinissamik aalajangeereernermiit kingusinnerpaamik ullut nalinginnaasut 3-t qaangiunneranni piaarnerpaamillu pisinissamik nalunaaruteqartoq ilisimatitsissaaq.
Sentence Syllables with count 346
- Kapitali 3. Takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnermi unnuisarfinnut immikkut tunngassutillit§ 10. Naalakkersuisut aningaasaateqarfimmik pilersitsereerput siunertaqartumik takornarianut unnuisarfinnik pilersitsinermut atatillugu ernialinnik taarsigassarsisitsinissarfimmik imaluunniit akuleriissillugit erniaqarnatillu taarsersuutitaqanngitsunik aamma ernialinnik taarsersuutitalinnillu taarsigassarsititsisartussamik, tak.§ 3, nr. 3. Aningaasaateqarfiup aqqa aningaasaateqarfimmullu ileqqoreqqusat Naalakkersuisunit aalajangerneqassapput, taamaattoq tak. imm. 4 aamma§ 11. Aningaasaateqarfiup siunertaa Naalakkersuisut akuersinerisigut allanngortinneqarsinnaavoq aningaasaateqarfimmit qularnaveeqqusiinermut atatillugu suliassat suliarineqarnissaanut atortussanik suliaqarsinnaanissaq kiisalu inuussutissarsiutip iluani periarfissanik misissuinernik suliniutinillu nutaanik aallartitsisarnissaq siunertaralugu.
- Imm. 2. KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinermini pisussaaffittut naammassisassaasa annertussusii qanorlu ittuuneri Naalakkersuisut aamma KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinermik isumaqatigiissutaanni erseqqinnerusumik aalajangersarneqartassapput, tak. peqqussummi§ 28. Imm. 3. Isumaqatigiissut imm. 2-mi taaneqartoq taamaallaat KNR-ip innuttaasunik kiffartuussineranik imaqarpoq, tassalu KNR-ip ingerlataanut allamut tunngassuteqarani, tak.§ 5 aamma peqqussummi§ 29. Imm. 4. KNR innuttaasunik kiffartuussineq pillugu isumaqatigiissummik naammassinninneq pillugu nassuiaammik kultureqarnermut pisortaqarfimmut aamma Radio- tv-lu pillugit aalajangiisartunut nassiunneqartartussamik ukiut tamaasa suliaqartassaaq, tak. peqqussummi§ 28, imm. 5. Imm. 5. Nassuiaat imm. 4-mi taaneqartoq pissusiviusunik oqaluttuartuussaaq tamakkiisuussallunilu, aamma kultureqarnermut pisortaqarfiup pisussaaffigaa pissutsit anguniakkanut isumaqatigiissummi taaneqartunut naapertuutinngitsut ingerlaavartumik uparuartassallugit.
- 5) Ilinniareersimasat ilinniakkamut allamut nuussinnaanerinik aamma piffissap ilinniarfiup sivikillinissaanik sivitsornissaanilluunniit aamma ilinniartut ilinniagaq suliarluunniit alla tunngavigalugu ilinniarfimmiinnissaminnik innissaminnik sungiusarlutilluunniit sulillutik ilinniarnerminnik sivikillisaanneqarsinnaanerannik akuersinerit, tak.§ 11, imm. 2, naggatit aappaat,§ 52,§ 53, imm. 3, naggatit aappaat aamma§ 54. 6) Ilinniartup sungiusarlunilu suliffiup akornanni isumaqatigiinngissutit, tak.§ 58, imm. 2. Imm. 4. Siulersuisut ataatsimik amerlanernilluunniit ilinniartitsinermut ataatsimiititaliorsinnaapput, tassunga ilanngullugit ilinniartitsinermut ataatsimiititaliaagallartartussat, ilinniakkat suliamut tunngatillugu imarisaat aamma pitsaassutsikkut killiffii aamma ilinniakkat suliffeqarfiit pisariaqartitaannut politikkikkullu anguniakkanut naleqqiullugu qanoq naapertuutsiginerat pillugit siunnersuisarnissaq siunertaralugu.
- Kalaallit Nunaanni pisortat peqqissutsikkut aningaasartuutinik isumaginninnermilu ikiorsiissutinut aningaasartuutaat ikilisinniarlugit unamminartut eqquutsinniarlugit siunnersuummi ilanngullugu allassimavoq ingerlatseqatigiiffik suliniuteqartoq neqerooruteqarnermi najoqqutassani piumasaqarfigineqassasoq neqerooruteqartoq isumaqatigiissutitigut pisussaaffilerneqassasoq inuussutissarsiornermi tuniassiornermilu akisussaasutut sillimmasiissasoq, kiisalu inatsisitigut pisussaaffiusutut sulinermi ajoqusernermut sillimmasiineqassasoq inuussutissarsiornermilu napparsimalernermut sillimmasiissasoq, napparsimasunik' qimarngussilluni' aallarussinissamut, assartuinissamut napparsimmavimmilu passunneqarnissamut, kiisalu sulisartunut ajoqusersimasunut aningaasartuutinik akiliutissanut matussutissanik, kiisalu sulisartut nunanit allaneersut IR suliniummi angisuumi suleqqissanngippata Kalaallit Nunaannit aallarnissaannik 45
- - oqaatsinik atorneqartartunik nalunaarsuivik aamma ilinniartitaaneq inuussutissarsiuteqarnerlu- ilinniagassamik toqqaaneq tassungalu ikiuineq pillugit paasissutissiineq- aalajangernermut taperseeriaatsit, tassunga ilanngullugit programmit ilinniagassamik inuussutissarsiutissamillu toqqaanerit imminnut atanissaannut tunngatillugu atorneqarsinnaasut- ilinniarnerup pilersaarusiorneranut atortut ikiuutit- maili, tassani apeqqutit akineqarsinnaallutik- nunani tamani ilinniarnissamut suliffeqarnissamullu periarfissat pillugit paasissutissiineq- Kalaallit Nunaanni suliffeqarnissamut maannakkut periarfissat ilimagineqartullu pillugit paasissutissiineq Tamassuma saniatigut nittartagaq aamma ilinniarnissanut nalunaarnermi immersugassat internetimi pissarsiarineqarnissaannut aammalu ilinniakkat innuussutissarsiutillu pillugit, ilaatigut ilinniarfinnut suliffeqarfinnillu tunngatillugu, paasissutissiissutinut linksitut atorneqarsinnaavoq.
- 1.2. Inatsisissatut siunnersuummi aallaaviusut pingaarnerit Kalaallit Nunaata avannaarsuani kangianilu Nuna Allanngutsaaliugassatut Immikkoortitaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 7, 17. juni 1992-imeersup IR nutarterneqarneranut atatillugu taamani Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup taamani Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiusumut nalunaarummut pineqartumut akisussaasuusoq nalunaarfigisimavaa pissusissamisuussasoq ersarissunik inatsisitigut tunngavissanik pilersitsisoqarnissaa nunami kulturikkut eriagisassanut aamma katersugaasiveqarnermi suliassaqarfimmut atatillugu malittarisassiornissami tunngavissanik pilersitsisoqarnissaa, taakkuninngalu aqutsineq siunissami kulturikkut eriagisassanut katersugaasiveqarnikkut inatsisiliornermut akisussaasumit isumagineqartariaqartoq.
- Kipilerfigaakkit imaq Anersaakkut aalatitaasarpunga imarsuaq qatsullaraangat qamuunavik attorneqartarpunga sapanngatut qillersigaangat imaq tarrarik- nunat tarrarik soorlumi imminut qaaqqugaanga Saperpungali avalassallunga imarsuaq taamaaligaangat qajannguami issiassallunga eqqissinarsillaraangat imaani qajaq- sanalluagaq ilumut kipilerfigeqaara Isikka imermik ulikkaartaraat avammut qimerluulerukku pereersullu tarratut sarsuttaraat imaani pisarsimanikka ikinngutitut akersuulluta ilaanni atorsimasakka Takorloortaraakka ikinngutitut unammerualaarsimanerput nalunngilluarpara pissartavut sapersisitaasarsimapput nukissuatit isertukkatit ilaannikkut saqqummerakkit Uannili ippoq takorluugara imarsuaq qatsungangaartoq perorsaasigaakkimmi eqqortumik inuuneq unissanngivimmat malissuatit tusaatillugit eqeersaajuartaravit Avissaarsimallutit artornaqaaq imarsuaq qatsungangaartoq perorsimagammali pikkunaqaaq ilikkagara uaniimmat immat:
Sentence Syllables with count 347
- Taamaattumillu maanna, biskopit ataqqinartut Bergenimi Trondhjemimilu, siunnersuutaasa isumaliutigisaasalu kingorna, qaaqqusaaffiga Nordlandiniittoq taamaatippara, uangalu nammineq inuttut qinngaqqunnaraluarlunga imminut siunertaqalersillunga, anguniarlugu suliassap ilungersuullugu sammineqalernissaa, maniguunnerpaamik neriuutigalugu, aamma tamanna Illit Kunngisut Ataqqinassusilik, kingornussamik kunngerput Naalagarpullu saamangaartoq, taamatuttaaq pissagit, soorlumi sutigut tamatigut takutissimagit saamangaarlutit ilungersungaarlutillu Indiap kangiani kuisimanngitsunut Guutip Ataqqinaataata Naalagaaffiatalu siaruarternissaa nuannersumik atoruminartumillu pilersillugu, naalagaaffiullu tammartup tamatumunnga ilanngutitillugu inissinneqarnissaa, kingumut inuinit Guuti illillu kunngi ilisimaleqqullugit, annerusumilli ikiuineq isumassuinerlu taamaattoq, kuisimanngitsunit allanit taakkua pingaarnerusumik tulleriiaarinermi inisseqqullugit.
- Imm. 2. Inummut ataatsimut tunngasunik oqaasertatigut ilisimatitsissutigineqassapput 1) ilinniartitsisunngorniartoq pillugu inummut paasissutissat aamma ulloq ilinniarnerup naammassiffia, 2) suliffimmik misiliinermi nalilerneqarneq, 3) atuartitsissutit annerusumik sammisassat aammalu atuartitsissutit toqqagassat suut ilinniartitsisunngorniartup sammisimanerai kiisalu atuartitsissutini ataasiakkaani tamani naliliineq§ 56 malillugu ilanngullugu naatsorsuutigineqartoq, 4)§ 7 naapertorlugu atuartitsissutinut peqataasinnaajunnaarsimasinnaaneq, 5) tapertaasumik pikkorissarnerni peqataaneq, ilinniartitsisunngorniartoq nalilerneqarsimappat"akuerineqarpoq"-mi k, nal. akunneri atuartitsiviusut qassiuneri nalunaarlugit, aamma 6) atuartitsissutini neqeroorutigineqarsinnaasuni peqataaneq, ilinniartitsisunngorniartoq nalilerneqarsimappat"akuerineqarpoq"-mi k, nal. akunneri atuartitsiviusut qassiuneri nalunaarlugit.
- Dansk Magisterforening Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Tagiartuisartut Kalaallit Pillorissaasut Sundhedsassistentit Peqatigiiffiat Kalaallit Nunaanni Ernisussiortut Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Peqqissaavinni sulisut Kattuffiat Nerisassiortut Inuussutissalerisullu Kattuffiat Kalaallit Nunaanni Bioanalytikerit Kalaallit Nunaanni Nakorsat Kattuffiat Den almindelige Danske Lægeforening, Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliaq Kigutit Nakorsaasa Peqatigiiffiat Dansk Magisterforening Arkitektforbundet, taakkununnga ilaallutik Illussanik Titartaasartut Atorfillit Siunnersuisoqatigiivi Ingeniørforeningen( IDA) Teknisk Landsforbund Akademikernes Centralorganisation Attaveqaat Bygge-, Anlægs- og Trækartellet Tusagassiortut Peqatigiiffiat Danmarks Jurist- og Økonom Forbund Dansk Journalistforbund Gymnasieskolernes Lærerforening HK/ Stat Hovedstaden Konstruktørforeningen Maskinmestrenes Forening Radiotelegrafistforeningen af 1917 Aalisarnermut Akuersissutinik Nakkutilliisut Piniarnermik Aalisarnermillu Nakkutilliisut Den Danske Dyrlægeforening
Sentence Syllables with count 348
- peraaq= meeraq taamannga= taamani aatta= aamma kappiasuttoq= annilaangasoq kiisalluarooq= ilumorluinnaq niviungaaramik= erlingaaramik mitaanngeruttulerami= erloqeruttulerami ernumarpassuanngillusi= ernumavallaarasi takujamiisi= takoqqikkumaarisi ningiuluk= arnaq utoqqaq ittuluk= angut utoqqaq iveqarsimammat= ivigaqarsimammat qimerutissaq= qanassaq sanarsulersimapput= piareersalersimapput, aallassallutik pikipput nunanianngikkaanni= tammaarnianngikkaanni uisaaqanersoq= saavitaaqinersoq asugoormi= aarimmi ivalut= ujalut erinigisoqaluni= erineqaluni niorroqqasut= tikeraartut inussuit= avanersuarmiut imminnut inussuarnik taasarput oqaloqatigiaaramigit= oqaloqatiginiaramigit patitsillutik= nunnillutik appaliarsuttaarpoq= appaliarsunnik nassaarpoq pulamasorsiortalerput= qerruniittunik ittunik piniartalerput nalulluarsinnaraat= nalulluinnaraat najorvikitsoq( canadamiutut)= matertikitsoq nanoqanngillat= nannut amiinik qarleqanngillat;
- Unnuk eqqissiivilluta unnussiuaarfigisarput eqqissisimaqaaq, kingornalu ikinngutit alakkalaarniaannarlugit aqqusaarniaaluleqaagut, atikkersupallakkatta qangaammalli aneriikatappugut ikinngutit ilai alakkarniarlugit, sila nillertukasiummat oqortut kavaajagut atorlugit anivugut, alakkakkagullu iserfigileriallarigut artulikaareersimasut ilannguilu aniasimasut immaqa nangikkiaallutik, taamaariarmat pikkunaatsuungaarama aniinnarnialersunga kammannguama ingiaqatigalunga aniniarmat nukaa ilagalugu majuartarfissuakkut majuarusaaleqaagut, malukkoortuinnakasaagatta illaqattaajutigaluta ingerlarujoorpugut, majuartarfissuit qaqiniariarlugit kangimukarujuuleqaagut KAR oqaluasaajutaa, tassami takunnginnerput sivisunaakujullugu oqaluasaassarpassuaqalersimagatta, naak meerannguugallaratta qimassanata inuunikuugaluarluta inuusuttuaranngoriaratta qaqutigukkuinnaq naapilaartalernikuugatta.
- § 23. Nioqqutissat toqqaannartumik Savalimmiuniit nunanilluunniit allaniit umiarsuakkut tikittut imaluunniit Danmarkimiit Savalimmiuniit nunanilluunniit allaniit timmisartukkut tikittut akitsuutaasa akilerneqanngitsut ulloq piffissaagallartillugu akilerneqarfissaat kingulleq tassaavoq akileeqqusilluni qinnuiginninnerup kingorna ullut 14-it qaangiunneranni, taamaattorli tak.§ 25, imm. 1.§ 24. Nioqqutissat Danmarkimiit umiarsuakkut tikittut akitsuutaasa akilerneqanngitsut ulloq piffissaagallartillugu akilerneqarfissaat kingulleq tassaavoq ulloq nioqqutissat tigusisussamut tunniunneqarfiat, taamaattorli tak.§ 25, imm. 1.§ 25. Nassiussanut inuussutissarsiornermut tunngassuteqartut Danmarkimit, Savalimmiunit nunanilluunniit allanit tikittunut tunngatillugu Akileraartarnermi Pisortaqarfiup qinnuteqartoqarneratigut inussutissarsiutinut tunngasunik suliffeqarfinnut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut§ 23-mi aamma§ 24-mi akiliinissamut piffissarititaasutut taaneqarsimasut sivitsorsinnaavai.
- 2.1.3 Oqartussaasoqarfiit assigiinngitsunik suliallit akornanni suleqatigiinneq Patajaallisarneqassaaq 16. Suliniut- Oqartussaasoqarfiit assigiinngitsunik suliallit akornanni suleqatigiinnermik pitsanngorsaaneq 17. Suliniut- Kinguaassiutitigut atornerlunneqartarneq akiorniarlugu suliniarnermik annertusaaneq 18. Suliniut- Kinguaassiutitigut atornerluisoqarsimaneranik pasitsaassaqarnermi ilisimasaqalernermiluunniit qanoq iliornissamut ilitsersuut 19. Suliniut- Ilaqutariinni nakuusertoqartarnera pillugu pasitsaassaqarnermi ilisimasaqalernermiluunniit qanoq iliornissamut ilitsersuut 20. Suliniut- Ilaqutariinni aanngajaarniutinik atuiffiusuni alliartortoqartoq pasitsaanneqarpat ilisimaneqalerpalluunniit iliuusissanut ilitsersuut 21. Suliniut- Ilaqutariinni sumiginnaasoqarneranik pasitsaassaqarnermi ilisimasaqalernermiluunniit qanoq iliornissamut ilitsersuut 22. Suliniut- Pinasuartumik ikiuiartortartoqatigiit
- Imm. 2. Radio tv-lu pillugit aalajangiisartut sumiiffimmi aallakaatitsisinnaanermut akuersissut atuukkunnaarallartissinnaavaa atuukkunnaavitsissinnaalluguluunniit, akuersissutip piginnittuata 1) paragraffit 15-imiit 18-imut,§ 17 naapertorlugu peqqussutit nalunaarutigineqartut imaluunniit aalajangersakkat taakku malillugit§ 16, imm. 2-mi peqqussutigineqartut sumiginnarpagit, 2)§ 12, imm. 3, unioqqutippagu, 3) pilerisaarisarnermut aningaasalersuinermullu maleruagassat unioqqutippagit, tak. kapitali 7, 4) Inatsisartut peqqussutaat imaluunniit aalajangersakkat peqqussut naapertorlugu aalajangersarneqarsimasut unioqqutippagit, unioqqutitsinerit annertuujuppata qasseeriarluniluunniit unioqqutitsineruppata, 5) inatsisit allat ingerlatsinermini annertuumik qasseeriarluniluunniit unioqqutippagit, imaluunniit 6) Radiofrekvensit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaanni atuutillersinneqarnera pillugu peqqussut naapertorlugu pinngitsoorani akiliutaasussat akilersimanngippagit.
- ILIK AK IMAK Inuutissarsiutinut Piginnaanngorsarnermullu Sirsuisoqatigiit Qitiusumik ataatsimiititaliat siulittaasui Taamani Attaveqaateqarnermut, Avatangiisinut Silaannaallu Pissusaanut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaateqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut Pisortaqarfik Taamani Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( KIIIN) KNAPK Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani akissutit tiguneqarput KNAPK-miit, taamani Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfiusumit, KANUKOKA-mit, taamani Aningaasaqarnermut Pisortaqarfiusumit, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, AK-mit, IMAK- kimit, Aatsitassalerinermut Pisortaqarfimmit, SIK-mit, GA-mit aamma ILIK-mit, Qitiusumik Ilinniarfiit Kattuffiannit taamanilu Peqqissutsimik Ilinniarfiusumit.
- Imm. 2-mut Aalajangersakkap nassataraa allattoqarfik assersuutigalugu Meeqqat pillugit siunnersuisoqatigiinni ataatsimiinnermut aggersaasassasoq, Meeqqat pillugit siunnersuisoqatigiit ataatsimiinnerannit imaqarniliortassasoq, Meeqqat illersuisuata allaffiani ulluinnarni pissutsinut apeqqutinik akissuteqartassasoq, nalunaarusiat suliarineqarneranni peqataasassasoq, ukiumoortumik UR nalunaarusiornerit, tusarniaanernut akissutit il.il. aammalu sulinermik suliat tungaasigut qaffasissusilikkamik ikiuineq, assersuutigalugu Meeqqat illersuisuata oqaaseqaatissaata suliarineqarnerani peqataaneq, tusarniutit akissuteqarfigineqarnerat, tusagassiutitigut nalunaarutit il.il. Aammattaaq allattoqarfiup meeqqanut atugassarititaasunik ilisimasat katersorlugillu ingerlateqqissavai, assersuutigalugu ilaqutariinnermut tunngasut, isumaginninnermut, peqqissutsimut-, atuarfimmut aamma ineqarnermut tunngasutigut pissutsit.
- Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Kanukoka, Kanunupe, Aningaasaqarnermut- Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, BDO, Deloitte, Sulisitsisut( GE), SIK, AK, PIP, DJØF, IMAK, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik aammalu Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik Tusarniaaffigineqarsimasuni tusarniaanermut akissuteqarput uku:
- Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Peqqissaasut Kattuffiat Inatsisartut Ombudsmandiat Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Kalaallit Nunaata Eqqartuussisuuneqarfia KANUKOKA KANUNUPE Kalaallit Nunaata Eqqartuussisuuneqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuni Kujalleq Kommuniqarfik Sermersooq 14
- Akuutissat tamarmik inuussutissap oqimaassusaata 2%- ianik annerunngitsut 8. Naasunit akuutissiaq imaluunniit naasunit akuutissiap ilaa inuussutissap oqimaassusaata 2% ianit annerunngitsoq 9. Gummit tunisassiat suulluunniit tyggegummiliornerni atorneqartut 10. Rasp suminngaanneeraliuarpalluunniit 11. Saccharosetit immikkoortut tamaasa 12. Dextrose imertaqanngitsoq imaluunniit dextrosemonohydrat 13. Glucosesirup aamma dehydreret glucosesirup 14. Mælkeproteinit tamaasa( kasein, kaseinat aamma valleproteiner) kiisalu tamakkuninnga akuukkat 15. Presset kakaosmør, expellerkakaosmør inmaluunniit raffineret kakaosmør 16. Tamarmik sisamaallutik 17. Saanerni ujallut1 uumasunit miluumasuneersut IR timmissaneersullu IR nerisassatut akuerineqarsimasut, pissusissamisoortumik ameraasartallit, imaluunniit ujallut eqqaaniittunik ittunik ameraasartallit, orsumik amerasanillu akullit naleqassutsinik matuma ataani aalajangersarneqarsimasunik sippuisimasut, tassa neqi nerisassani allani akuugaangat.
Sentence Syllables with count 349
- " Aap, kisianni tigusassara piuaatsuussaaq," aammalu uninnani nalunaarfigaa nammineq illoqatinilu nutaamik angisuumik tujorminaatsumik illutaaqqammerlutik, ilannguppaalu taamani kuup eqalunniartarfiup eqqaani illunnguusiortarallaramik taamani suli nalunngisaatut" silaqanngikkallaramik" qasseeriarluni isumaliutigisarsimallugu ukiut ilaanni katikkumaarlugu, taamalu oqarmat oqarfigisaata saallugu illaatigaa, tassami tupinnaraluartumik aammagooq nammineq taama isumaliortarami soorunami taamani" silaqanngikkallarnermik" nalaani kinguninngualu taamani illunnguusiarisartakkamik pitsaassusii eqqumeequtaallu uteqqiallugit niaqquminni assilissatut ingerlaartereerlugit nukappiaq niviarsiarlu isumaqatigiilerput kissaatiginartillugu Kunniip anaanaa erniinnakanneq illumik ingerlatsinermini ikiortitaarsinnaagaluarpat( kalaallit nuliarsartarnerat amerlasuutigut oqaloriaatsinik aalajangersimasunik aallaqqaaserneqartarpoq, soorlu:
- Nunarput aningaasarsiornikkut siunissami imminut napatissinnaalernissaa kisiannili suli Naalagaaffeqatigiinni peqataanissaa sulissutigerusuppaa Naalagaaffeqatigiinni suleqatigiinnerup nukittorsarnissaa ataqqeqatigiiffiunissaalu sulissutiginiarpaa Akisussaaffeqarfiit tiguneqartut pitsaanerusumik inissisimanissaat, danskit naalagaaffiat maannamut tamanna pikkorluffigisimammagu Danskit Nunarput kalaallillu pillugit ilisimasaqanerulernissaat sulissutiginiarpaa taamaaliornikkut Danmarkimit ataqqineqarneruleqqulluta Aningaasaliisarfittut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissaq sulissutigerusuppa, danskit naalagaaffiata soraarnerussutisiaqalernissamullu aningaasaateqarfiit aningaasalersugaannik, tassuunalu nutaaliornermi, silap pissusianut tunngatillugu, nukissiuuteqarnermi, takornariartitsinermi, aalisarnermi, nunalerinermi aatsitassarsiornermilu ineriartortitsinissaq siunertaralugu Randi Vestergaard Evaldsenip Facebookikkut nittartagaa takuuk.
- Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Pisortaqarfik, Akileraartarnermi Pisortaqarfik, Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaq, Nappassimmaveqarfiit Peqqissaaviillu tamarmik, Kigutileriffiit tamarmik, KANUKOKA, Pituffimmi Nunaqqatigiit siunnersuisoqatigiivi, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffiat, Peqqissaqarfimmi Peqqissaasut Kattuffiat, PPK, Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat, PK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Mittarfeqarfiit, Grųnlandsfly, Arctic Umiaq Line A/S umiarsuaatileqatigiit allaffeqarfiat, Kalaallit Nunaanni Nalagaaffiup Sinniisua, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, Justitsministeriaqarfik, Sundhedsministeriaqarfik, Sundhedsstyrelsen,
- § 79. Missingersuutinik misissuinermi qaffasippallaamik missingersuusiorneq, akit apparnerat, pisariillisaanerit, aningaasartuuteqarfinnik atorunnaartoqarnera assigisaalluunniit peqqutaallutik, qaammammut ataatsimut ilanngaasiinertaqanngitsumik ineqarnermut akiliummik annikinnerusumik ingerlatsinikkut sinneqartooruteqartuartarneq paasineqarpat, ineqarnermut akiliut iluarsiivigineqassaaq, aammalu ingerlatsinermi sinneqartoorutit illuartinneqassapput, piffissamullu missingersuusiorfiusumut tullermut ilanngunneqassallutik, taamaattorli imm. 2 tak. Imm. 2. Imm. 1-imi ingerlatsinermi sinneqartoorutit pineqartut najugaqarfimmi imaluunniit ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortami ineqarnermut akiliutinit isertitanit ilanngaaserneqanngitsunit amerlaneruppata, attartortitsisoq sinneqartoorutit sumut atorneqarnissaannik aalajangiisinnaavoq, tassunga ilanngullugu sinneqartoorutit immikkoortinneqassanersut imaluunniit utertinneqassanersut.
- § 4. Isumaliutissiissummi matumani aningaasaliisarfittut isigineqarput ingerlatsiviit inuussutissarsiorlutik suliffeqarfittut ingerlanerminni pingaarnertut ingerlatsillutilluunniit aqunneqarunik ingerlatsivimminit inuussutissarsiornermik ingerlatsinermini suliffeqarfittut taaneqartumit taaneqartutulluunniit ittunit imaluunniit sullissaq sinnerlugu sullilluguluunniit ingerlatsigunik 1) Aningaasanik niuerfiusumi niuernertut ittumik ingerlatsigunik, taassuma ataani ilaatinneqarlutik checkit, pappialat nalillit aningaasanngortinneqarsinnaasut, sivikitsuinnarmik atuuttussanik aningaasaliinerit, ernianik kisitsisinillu sanilliussuinermik suliaqarnermi atortut, pappialat nalillit niuerutaasinnaasut pineqarpata, imaluunniit nioqqutissanut piffissat aaliangersimasut iluini isumaqatigiissutit pineqartillugit, 2) Ataasiakkaat ataatsimoortulluunniit UR sullillugit nalilinnik aqutsinerit, 3) Allatulluunniit aningaasaliinerit, aqutsinerit imal.
Sentence Syllables with count 350
- 1) iluaqusersuutinik pissarsinissamut ikiorsiineq, 2) tapersersortitut ikiortinik atorfinitsitsinissamut ikiorsiineq, 3) angajoqqaat allalluunniit innarluutillip angerlarsimaffimmi ulluinnarni paaqqutarineqarneranik suliaqartut sulinermikkut ikiorserneqarnermikkullu oqilisaavigineqarnerat, 4) siunnersortimik ikiorteqarnermut ikiorsiineq, 5) innarluutillip inigisaata allanngortinneqarneranut aaqqissuunneqarneranullu ikiorsiineq, 6) qanigisat allallu ilinniartinneqarnerinut, pikkorissartinneqarnerinut il.il. ikiorsiineq, taamaaliornikkut innarluutillip ulluinnarni inuunerata oqinnerulerlunilu pitsaanerulernissaa anguniarlugu, 7) najugaqatigiiffinnik nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnik pilersitsinermut ikiorsiineq, 8) ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinneq inneq pillugu naalakkersuisunut inassuteqaat, ajornanngippat Kalaallit Nunaanni, 9) innarluutillip angerlarsimaffimmi avataani paaqqinnittarfimmiinneranut inneranut atasumik
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Kalaallit Atuakkiortut SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik ICC EPI Nunatta Atuagaateqarfia Maanuup Atuakkiorfia Atlantic Music Iperaq Milik Publishing Inuk Media Tusaat TV Forlaget Atuagkat Tusarniaanermi akissutinik ukunannga nassiussisoqarpoq:
- 1) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuunneqarnerata kingorna pisariaqartitaasa naammassineqarnissaannut pisariaqartumik inuup tapersersorneqarnissaa, 2) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuutinneqarnerata kingorna tapersiinermut§ 26 malillugu iliuusissanut pilersaarummik suliaqartoqarnissaa, 3)§ 23 malillugu, inuup immaqalu tassunga angajoqqaatut sinniisuata imaluunniit angajoqqaatut akisussaasut oqaloqatigineqarsimanissaat, aamma 4) najugaqarfissatut neqeroorummit allaganngorlugu oqaaseqaammik piniartoqarsimanissaa, taassuma inuup innarluutillip inissinneqarunnaassaguni inissinneqarunnaarnissaanut kiisalu nalinginnaasumik atugarissaarnerata tapersersorneqarnissamillu pisariaqartitsiinnarnerata killiffii pillugit inissiivigineqarsimasup isummersornera imarissavaa.
- " Karakteeri" inuuninni eqqaamassanngiliuk sumullu atortarnera pissutsivit qanoq innerat takuuk karakteeriuvoq Annerulaartutut issorisat pikkorilaarsorisat pissusivimminnik toqquisut nittararai karakteerip pissusivii takoqqullugit tg-mik allattarai Makkuli allanit suutinngisat qulangersimasat allanit sunaaffa qamuuna nakuussusiat nittararaa karakteerip pissusivii takoqqullugit ug-mik allattarai Inuuneq atorlugu qiimanaqi ingammik inuusunnerup ingerlavik eqqaamanartanngeqi nalaani nuannaarnerup inuusuttumi nuannaartumi tamarmik nuannermata Uffali aana isertorluni qamaarisalik karakteeri inumminik sukkut ingerlasumik angissusilersuisoq piginnaanera, nakuussusia tamaasa misissorlugit Inuk karakteerilik pitsaasumik nittararaat suliaasa aalajangersumik pissusilik imminut paaraluni tarnimigut, inuutsimigut nakuusumik pissusilik Taavami maannakkut paasiviuk suussusia karakteerip tassalu eqqaamalissaviuk toqqorsimammat ilinni pissutsivit qanoq innerat takuuk, karakteeriuvoq 1967
Sentence Syllables with count 351
- Grønlænderit matuma eqqaani najugaqartuartut kipissanngitsumik Guutimik eqqortumik pilluaateqalernartumillu ilisimannilernissamik ajoqersorneqartut, tamatumunngalu ilikkarumanerminnik akuersortut, taamaattorli ajoqutitik upperisatillu aaqqissuunnagillu inooriaatsiminnik saliinatik, meerartaasa nukangasut ajortulioratik inuugallarnernerini uummaqqissitaanerup atortuanut illernartumut ilanngutitinneqarnissaat, allatut iliorneq saperpunga, Guutimut qinunikkut naalagarsiorlunga siunnersortereernikkut, suliassallu sukumiisumik isumaliutigereerneragut, Naalakkamut ersiginninnermi, assakka ersaartarlugit kristumiorpaluttutut, siunertaanut isumaqataanngissallunga pissutissaqanngilanga, qaqugukkulluunniit 1) Isumaqatigiissutip nutaap unnersuussutaasup qimerloornerani, taamaallaat meeqqanuinnaq tunngatitaananilu, taakkununnga atugassaatitaanngitsup, annerungaartumilli,( tassa kuisimanngitsunut, Ef. 4.) taakkua pingaartumik Naalakkatta Guutigisatta tamaanga qaaqqummagit.
- 18-iani, maniguunnerpaamik allagaq qinnuteqaat, ataqqinarluartunut Missions-Collegiumikkut, Ilinnut Kunngisut Ataqqinassusilimmut tunniuppara, tassanilu maniguunnerpaamik ajoqersuiartortitsinerup qanoq issusia aallaqqaataaniillu paasissutissartai oqaluttuaralugit, ilanngullugulu, maniguunnerpaamik, isumaga siunnersuutikkalu ilisimatitsissutigalugit, qanoq ililluni neriuutiginartumik inernilimmik siumukarnertalimmillu, matuma kingorna nanginneqarsinnaasoq, tassa, sulissutiginninnernut pisariaqartunut pilersitsiortornermut tulliutillugit, aammattaaq, grønlænderit sumi tamaaniittut, naammattunik pikkorissunik ilinniartitsisunik ajoqinillu pilersorneqartariaqartut, taakkualu nunamut aallartitaatinnatik oqaasiinik ilinniartariaqartut, tikinnermik kinguninngua, grønlænderit ajoqersornerinut ingerlaannaq aallartissinnaaniassammata, tassami oqaatsinik ilisimasaqarnerlunneq peqqutigalugu, ukiualuit sumulluunniit iluaqutaanngitsumik, qaangiussussammata.
- Sorlaat Sorlaqarluni naaneq ajunngitsigimmat paasinarsilluartarpoq assorluni naalliunnarsigaangat Aasalernerup sikkeralerfippiaani milluaasuutigilluarpatit sorlatit nukissaqalerneq qilanaartitsisartoq sorlaqarnerit pillugu millualerpat Aasarissisup qaamajuarnerani kajungertoqalerfippiaani oqimaaqutitut ilisarput uninngajuartitsisuugamik sorlaat nikeqqunngivillutit nutsussavaatsit aallaqqussanallu ningaartorlutit pituttorsimaannassavaatsit Ukiassarluni ineriffinngulerpat kisaatitit sorlaat kipissavatit oqimaaquteqarnak qangattaannarit sorlaqanngitsutut iliussagavit sorlangersut tungaannut nuannersumik tingitaajartulissagavit Sorlaqarnak inuuneq sapinngissanerpat issilerluni perlulluni suilerpat eqqaamajumaarpat nuannertigimmat sorlangerluni sarfarsiaarneq Sorlaneqqikkusulissaguit puigussanngivippat ilinniittuarmatami ittuarmatami kinguaassat ikkussivissaqaqaarmi tamarmi nuna naggorik angeqaaq tamavimmi sorlaneqqiffissaqaqaarmi tamarmi
- Imm. 2. Naalakkersuisut sumiiffimmi aallakaatitsisinnaanermut akuersissut atuukkunnaarallartissinnaavaat atuukkunnaavitsissinnaalluguluunniit, akuersissutip piginnittuata 1) paragraffit 15-imiit 18-imut,§ 17 naapertorlugu peqqussutit nalunaarutigineqartut imaluunniit aalajangersakkat taakku malillugit§ 16, imm. 3-mi peqqussutigineqartut sumiginnarpagit, 2)§ 12, imm. 3, unioqqutippagu, 3) pilerisaarisarnermut aningaasalersuinermullu maleruagassat unioqqutippagit, tak. kapitali 6, 4) Inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat inatsit naapertorlugu aalajangersarneqarsimasut unioqqutippagit, unioqqutitsinerit annertuujuppata qasseeriarluniluunniit unioqqutitsineruppata, 5) ingerlatsinermini inatsisit allat annertuumik qasseeriarluniluunniit unioqqutippagit, imaluunniit 6) Radiofrekvensit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnera naapertorlugu akileraarutit, akitsuutit inatsisilluunniit malillugit akiliutaasussat akilersimanngippagit.
- 2) suliaqarnermi suleqatigiinnut peqataasut suliamut tassunga ingerlanneqartussamut pisariaqartumik ilinniartinneqarsimanissaat aamma sungiussisimanissaat 3) suliaqarnermi suleqatigiinnut peqataasut sukumiisumik ilitsersorneqarsimanissaat sakkut aamma savequtit sorliit atorneqarnissaannut tunngatillugu, 4) ajoqutit aamma amigaataasut paasineqartut iluarsineqarsimanissaat, 5) napparutit aamma sanaartukkat ilaat nalunaaqutserneqarsimanissat suliaqarnermi ilitsersuummi isumannaallisaanermut ungasissusissaq malillugu, tassa suliaqarnermi periutini aalajangersarneqarsimasut naapertorlugit, kiisalu 6) atortumi nunamut ikkussaasumi ajoquteqartillugu sulinerup aallartinnginnissaa, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Atortunik sakkortuumik sarfalinnik ingerlanerminni annertunerpaamik 24 kV tikillugu aamma ilanngullugu sarfaqartuni nunami ikkusimasut ajoquteqarneranni misissuinermi, imm. 1, normu 6 apeqqutaatinnagu aallartinneqarsinnaavoq.
Sentence Syllables with count 352
- Imm. 2. Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu ilaqutariinnut ataatsinut illuutaanni illuutaannilu affarleriinni ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortaqarfiup inissiaataanik attartortitsinermi akiliutip sukkulluunniit annertussusilerneqarnerani, ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortaqarfiup aningaasaliissutinit iluanaarutinut aningaasartuutinik, tak.§ 31, aamma ingerlatsinermut aningaasartuutinik inissiamik piginnittumut akiliisinnaanissaa periarfissinneqassaaq, matumani ilanngullugit allaffissornikkut aqutsinermut akiliutit, tak.§ 32, imm. 1-6, matumani aningaasartuutit attartortumit toqqaannartumik akilerneqartut pinnagit, tak. imm. 7. Imm. 3. Ineqarnermut akiliutit ukiumoortumik UR attartortitsisup ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortaqarfinnut ataasiakkaanut ingerlatsinermut missingersuusiaai akuerisaalu tunngavigalugit ukiumut tulliuttumut annertussusilerneqartassapput.
- 1) aktiat taasisinnaanermullluunniit pisinnaatitaanerit, suliffeqarfissuarmut atasuusunik selskabinit, imm. 3 naapertorlugu taasat, aamma 2) inunnit aktiaateqartuusunit qanigisaannillu, 3) aningaasaateqarfimmit imaluunniit selskabinit kattusseqatigiiffimmit piginnittuusumit namminermit pilersinneqartumit imaluunniit selskabinit suliffeqarfissuarmut atasuusunit taaneqartunit, qanigisanit il.il. imaluunniit aningaasaateqarfinnit taakkuninnga pilersinneqartunit pigineqartut ilanngullugit naatsorsuutigineqassapput, 4) taamatuttaaq piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit, selskabimi peqataasunit allanit, selskabimi peqataasup atuinissamik nakkutilliinissamillu isumaqatigiissuteqarfigisimasaanit, pigineqartut naatsorsuutigineqassapput, aamma 5) inummut§ 1-imi pineqartumut ilaasumut qanigisat imaluunniit aningaasaateqarfik kattusseqatigiiffiit tamakkuninnga pilersinneqartut peqatigalugit piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit naatsorsuutigineqassallutik.
- Imm. 3. Aalajangiineq kommunit ataatsimoorlutik UR aalajangigaat, takuuk inuussutissarsiornikkut suliaqarnermut il.il. aningaasaliinikkut inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamut iluaqusiinissamut kommunit periarfissaqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat, aalajangiinernut kommunalbestyrelsimit aalajangerneqartunut sanilliunneqassaaq, takuuk imm. 2. Imm. 4. Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliaq isumaqarpat tamanut maleruagassiineq imaluunniit tapersiisarnermut aaqqissuussaq unammilleqatigiinnermut ajoqusiisumik sunniuteqarsinnaasoq imaluunniit allatigut inuiaqatigiinni isumalluutinik sunniuteqarluartumik atuinissamut akornusiisinnaasoq, Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliaq unammilleqatigiinnermut ajoqusiisumik sunniuteqarnerinik uparuaalluni Naalakkersuisunut tunngavilersukkamik oqaaseqaateqarsinnaavoq kiisalu suliassaqarfimmi unammilleqatigiinnissamik siuarsaasussanik siunnersuuteqarsinnaalluni.
- Qarasaasiakkut inniminniisarnerit Ingerlaannartumik inniminniisunik/ suliap normuinik assigisaannillu suleqateqartarneq akiliuteqartarnerlu Ingerlaannartumik naatsorsuuserineq( taakkununnga ilaalluni akiliuteqarsimanermut akiliuteqartup ingerlaannartumik nassaarinissaa) Digitalikkut paasissutissanik pissarsisarneq aamma akiliisoqarnerani ingerlaannartumik paasisaqarsinnaaneq Akiliisoqarsimannginneranut digitalikkut ingerlaannartumillu paasisaqarsinnaaneq Nukingisaarummik allagaqartarnermut digitalikkut ingerlaannartumilu siunnersuuteqarneq Isumannaatsumik digitalikkut akiligassiisinnaaneq uppernarsaasinnaanerlu kukkunersiuisoqarnikkut piumasaqaatinik aamma naatsorsuuserinermut malittarisassanik naammassinnittunik Periutsit pisortani oqartussaasut akornanni akiliisarnermut aamma atuupput Innuttaasut suliffeqarfiillu akunnerminni qarasaasiaq aqqutigalugu akiliisarnissaat paasissutissiisarnissaallu siunnersuutikkut piumasaqaataanngilaq.
- Annaasat ilanngaatigineqarsinnaanngitsut, piffissami pisassarisat pissarsiarineqarfianni nalingat tunngavigalugu naatsorsorneqassapput, nalingisa allanngorarnerat apeqqutaatinnagu, taamaattorli tak. imm. 6-8. Imm. 5. Ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfissuarmut atasuusut tassaapput 1) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisaat, 2) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisaat, 3) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani
- 1.2. Inatsisissatut siunnersuusiornermi immikkoortut pingaarnerit Kalaallit Nunaata avannaarsuani kangianilu Nuna Allanngutsaaliugassatut Immikkoortitaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 7, 17. juni 1992-imeersup IR nutarterneqarneranut atatillugu Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasup Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiusimasumut,- nalunaarummut akisussaasuusup- nalunaarutigaa pissusissamisoortutut isigalugu inatsisitigut ersarissunik aalajangersakkanik pilersitsisoqarnissaa, sakkortusisanik illersuinermut malittarisassanik kulturikkut eriagisassat aamma katersugaasiveqarnikkut ingerlatsiviusut iluanni, aammalu tamatuma siunissami aqunneqarnissaa Naalakkersuisoqarfimmit kulturikkut eriagisassanut aamma katersugaasiveqarnermut inatsisitigut akisussaasuusumit isumagineqartariaqartoq.
Sentence Syllables with count 353
- 1) uukapaatitsinngippat, 2) nioqqutissanut imaluunniit kiffartuussissutinut pisariaqartitsinernik assigiinnut imaluunniit assigiimmik siunertaqartunut tunngassuteqarpat, 3) kinaassusersiunngitsuuppat aammalu atuuffissaa ataaseq arlallilluunniit aalajangersimasut attuumassuteqartullu uppernarsarneqarsinnaasut, aammalu nioqqutissanut kiffartuussissutinullu taakkununnga assersuunneqarsinnaaneranut sanilliussippat, ilanngullugu akia 4) allagarsiisup aamma unammillertaasup akornanni imaluunniit allagarsiisup aamma unammillertaasup nioqqutissanut nalunaaqutsiussaasa, suliffeqarfiisa aqqisa, allatigut ilisarnaataasa immikkuullarissut, nioqqutissaataasa kiffartuussissutaasalu akornanni paarlaassititsilissanngippat, 5) unammillertaasup nioqqutissanut nalunaaqutsiussaannik, suliffeqarfiata aqqanik, allatigut ilisarnaataannik immikkuullarissunik, nioqqutissaataannik, kiffartuussissutaannik, ingerlataannik allatigulluunniit pissutsitsigut tatiginassusiiaassanngippat imaluunniit nakkarsaassanngippat.
- Naalakkersuisut tamatuminnga qinnuteqaateqarnermi atuinissamut akuersissummik tunniussisinnaapput, takuuk siunnersuummi§ 12, imm. 2. Naalakkersuisut aamma atuinissamut akuersissummik ataatsimik arlalinnilluunniit tunineqarnissaq pillugu nalinginnaasumik tamanut ammasumik qinnuteqaqqusereernerisa( neqeroortitsineq) kingorna atuinissamut akuersissummik tunniussisinnaapput, takuuk siunnersuummi§ 12, imm. 3. Naalakkersuisut aammattaaq piffissami aalajangersimasumi sumiiffik aalajangersimasoq siunnersuummi§ 4 imaluunniit§ 8 malillugu tamatuminnga qinnuteqarneq malillugu atuinissamut akuersissutinik ingerlaavartumik tunniussinissamut ammatinneqassasoq( matu ammatillugu suleriaaseq) pillugu aalajangersakkanik aalajangersaasinnaapput, takuuk siunnersuummi§ 12, imm. 4. Siunnersuummi§ 12, imm. 2-4, aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaanni( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit)§ 23-imut annertuumik assingupput.
Sentence Syllables with count 354
- Serranermut ilitsersuut nalinginnaasoq( aallarterlaanut), atuakkiortoq Miranda Goshawk Ilisiinnerup oqaluttuarisaanera, atuakkiortoq Bathilda Bagshot Angakkuarnerup isumaa, atuakkiortoq Adalbert Waffling Allanngorsinnaanermik ilitsersuut aallarnerlaanut, atuakkiortoq Emeric Switch Naatitat pupiillu eqqumiitsut tuusintit, atuakkiortoq Phyllida Spore Imigassat nakorsaasiallu eqqumiitsut, atuakkiortoq Arsenius Jigger Uumasut tupinnartut piaqqiorfiilu, atuakkiortoq Newt Scamander Taarnerup nukii, imminut illersorsinnaanermik ilitsersuut, atuakkiortoq Quentin Primble Atortussat allat 1 Ajaappiaq angakkuaat 1 Uunnaavik( aqerlumit manngertumit sanaaq, angissuseq nalinginnaasoq normu 2) 1 Imertarfiit taamaaqqatigiit igalaaminermit kusugaasamillu krystallimit sanaat 1 Qinngussuaq ulloriarsiut 1 Oqimaaluttat kanngussat marluk Ilinniartut aamma nassarsinnaavaat uppik ataaseq IMALUUNNITTqitsuk ataaseq IMALUUNNIIT naraseq ANGAJOQQAANUT EQQAASITSISSUTIGISSAVARPUT ILINNIARTUT UKIUMI SIULLERMI NAMMINNEQ NERISASSAMINNIK NASSASSANNGIMMATA.
- 1) immikkut ittumik atuartitsineq, 2) efterskolernerit sorliit ilinniarnermik aallartitsinissamut naammassinninnissamullu kinguneqarluarnerpaajusarnersut, 3) siunnersuinerit sorliit ilinniagaqalernermik kinguneqarluarnerpaajusarnersut, 4) atuarfinni angisuuni marlunnik ilinniartitsisoqartarnerup karakterit agguaqatigiissinnerinut aamma ilinniakkap naammassineqartarneranut qanoq sunniuteqartarnersoq, 5) ilinniarnertuunngorniarfimmi inuutissarsiutinillu ilinniartitsinerni ilinniarnermik taamaatitsisarnerup pinngitsoortinniarnerani sulinniuteqarneq, 6) ilinniartitsisutut ilinniarsimanngitsut atuartitsinerisa inaarustaasumik misilitsitsinerni karakterinut aamma ilinniarnermut sunniutaat, 7) ilinniartitsisut ilinniarnerminni atuartitsissutissat itisilerlugit ilinniarsimasaminnik atuartitsinerisa annertussusaat atuarfiullu angusaanut sunniutaat, aamma 8) inooqataanermi kingornuttakkat akornutit akiorniarlugit suliniutit.
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaaseqqortussusertik annertusarniarlugu ilisimaarinnittumik aaqqissuussaasumillu suliaqassasut, 2) ordbogit allatullu paasissutissarsiorfissatut atortussiat ukiuminnut naleqquttut atorsinnaassagaat, 3) oqaaseqatigiit sannaanni oqaatsillu immikkoortuini inatsisit pingaarnerit atuuffii naa- nerisalu allanngortinneqartarneri ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 4) kukkuneqanngitsumik allannermi killiffilersuinermilu malittarisassat pingaarnerit ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 5) oqaatsit atukkatik nassuiaasersorsinnaassagaat allanullu siunnersuuteqarsinnaassallutik, soorlu allannerup ineriartortinnerani, aamma 6) ilinniariaatsit attaveqaqatigeeriaatsillu assigiinngitsut atorsinnaassagaat aamma oqaloqatigisap inuttut tunuliaqutai apeqqutaatillugit naleqquttumik oqaatsinik atuillutik oqaloqatiginnissinnaassasut.
- 1) uninnganermut ullormut akiliutissaq, sullissineq napparsimmavimmi uninnganertaqarsimappat imaluunniit peqqinnissaqarfiup katsorsaaviisa ilaanni unnuiffissaqartuni allatigut illusimanertaqarsimappat, 2) uninnganani katsorsartittunut uninngasunulluunniit sulisunut aningaasartuutit, uninnganermut ullormut akigititamut ilaatinneqarunnartut saniatigut sullissineq peqqinnissaqarfimmi suliaqartunit misissortinnermik, katsorsaanermik imaluunniit paaqqutarinninnermik ilaqarsimappat, 3) nioqqutissanut/ atortussanut aningaasartuutit, nakorsaatinik, nioqqutissanik/ atortussanik il.il. tunniussisoqarsimappat atuisoqarsimappalluunniit, aamma 4) nassiussinermut akiliut, peqqinnissaqarfik pisarneq malinnagu tigusisussap najugaqarfianut nioqqutissamik/ atortussamik nassiussisimappat, takuuk§ 3, imm. 3. Imm. 2. Uninnganermut ullormut akiliutissatut aki immikkoortortaqarfiit pineqartut il.il. ullormut akigitittagassaattut Peqqissutsimut Pisortaqarfimmit aalajangersarneqartoq.
- a) kisitseriaatsit tulleriinnilersornerat, periutsit nalilersuutit ajornanngitsut atorlugit ligninginik naatsorsuineq, procentinik ernianillu naatsorsuineq, potensit, røddit logaritmillu, b) paasineqarsinnaasut( assigiinngiiaartut) ataatsimoortinneqanngitsut UR ataatsimoortitallu UR atorlugit naatsorsueqqissaanerit allaaserinninnerillu takutitsissutit, tassunga ilanngullugit grafikki atorlugu allaaserinninneq, kvartilit aamma middeltalit, c) pingasunik teqeqqullit assigiimmik teqeqqullit imminnut atanerannik naatsorsuinerit, pingasunik teqeqqulinnik sorlernilluunniit trigonomi atorlugu natsorsuinerit, d) assigiinngiiaarnerit imminnut ataneri- taassuma ataani formelit taaguutaat aamma grafikkit suliarineqartarnerat aammalu grafikkimi periutsit atorlugit ligninginik suliaqarneq, e) titarnerit narlorissut atuuffianni, eksponentit atuuffianni aamma potensit atorneranni tunngaviusumik atorneqarsinnaanerat grafikkinillu suliaqartarneq, tassunga ilanngullugu atuuffinnut taakkununnga kinguariaataanni periaatsit.
- 1) immikkut ittumik atuartitsineq, 2) efterskolernerit sorliit ilinniarnermik aallartitsinissamut naammassinninnissamullu kinguneqarluarnerpaajusarnersut, 3) siunnersuinerit sorliit ilinniagaqalernermik kinguneqarluarnerpaajusarnersut, 4) atuarfinni angisuuni marlunnik ilinniartitsisoqartarnerup karakterit agguaqatigiissinnerinut aamma ilinniakkap naammassineqartarneranut qanoq sunniuteqartarnersoq, 5) ilinniarnertuunngorniarfimmi inuutissarsiutinillu ilinniartitsinerni ilinniarnermik taamaatitsisarnerup pinngitsoortinniarnerani suliniuteqarneq, 6) ilinniartitsisutut ilinniarsimanngitsut atuartitsinerisa inaarutaasumik misilitsinnerni karakterinut aamma ilinniarnermut sunniutaat, 7) ilinniartitsisut ilinniarnerminni atuartitsissutissat itisilerlugit ilinniarsimasaminnik atuartitsinerisa annertussusaat atuarfiullu angusaanut sunniutaat, aamma 8) inooqataanermi kingornuttakkat akornutit akiorniarlugit suliniutit.
- Taamatuttaaq naatsorsuutigineqartariaqarpoq, maanna erseqqissumik naqissuserneqarnerata kingunerisanik, tassaassammata Naalakkesuisut- mingutsitsisoq pinnani- upalungaarsimanermutakiuiniarnissamullu pisariaqartitsinermik naliliisartussat Namminersorlutik Oqartussanut aamma kommuninut aningaasaqarnermut sunniutissat naliliiffigineqarnerinut atatillugu innersuussutigineqassaaq, inatsisissatut siunnersuummi ASNimut aalajangersakkani nutaani oqartussaasut aningaasartuutaannut matussutissat pillugit maleruagassanik aalajangersaasinnaaneq periarfissinneqarmat, kiisalu umiarsuit inissitat qimaannakkallu pillugit aalajangersakkat nutaat umiarsuarmik piginnittup oqartussaasut aningaasartuutaannik akiliinissamut pisussaaffilerneqarnissanut, pisariaqassappallu oqartussaasut umiarsuup isumagineqarneranut aningaasartuutaat matussuserniarlugit umiarsuarmik tunisisinnaanermut periarfissiisoqarluni, taamaattorli tak. matuma kinguninnguani nassuiaatit.
- 2.3. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut taaguutip atorneqarnissaanut kisermaassisussaatitaaneq Siunnersuummi tamanna pillugu aalajangersakkanut naapertuuttumik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfiit nalunaarsorsimasut taaguut" suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq" atimi nittarsaanerminilu atornissaanut kisermaassisussaatitaapput, takuuk siunnersuummi§ 11. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorsimanerata akuerineqarnera atorunnaarpat imaluunniit§ 5 malillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit utertinneqarpat, suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut taaguummik atuisinnaatitaanera atorunnaassaaq.
- Qarsorsartui, salliligarsuartai, quassuttoortai sannerutit, napasui taakkualu ikkuffii, v34 ulik savat angutivissat amiinik aappillersakkanik sanaaq, ulik delfinit amiinit sanaaq, saagorsuaq ilorleq, v35 Nalunaajaatip illerfia akiarfiilu, saammaaffik, v36 nerriviusaq pisataalu tamaasa, timiusat saqqumisitassat, v37 qullilerfik kuultimik akuitsumik sanaaq qullertaalu tassunga ikkutassat pisataalu tamaasa, qulliit uuliassaat, v38 pilliivik tipigissaatilliiffik kuultiusoq, uulia tarnutissaq, tipigissaatilliissutissat, toqqup isaariaata saagussaa, v39 pilliivik kanngussaasoq assiaqutaalu nuioraassat kanngussaasut, akiarfii pisataalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavialu, v40 saagut silarliup iigassai, napasui taakkualu ikkuffii, silarliup isertariaata saagussai, noqarutit paagutillu, pisatassallu illernartuummi Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornermut atortussat tamaasa, v41 atisat illernartuummi kiffartornermi atisassat, palasip Aronip atisassai illernartut, ernerisalu palasitut kiffartuussinerminni atisassaat.
Sentence Syllables with count 355
- Saqqarmiut Inuusummut pinnerseruttorama aaja ajja jaa naalagarisakka ataqqileqaakka aaja ajja jaa inuusummut pinnerseruttorama aaja ajja jaa tunioraasorsuakka qutsavigeqaakka aaja ajja jaa inersimalerlunga paasivara aaja ajja jaa namminersorneq pilerinavissoq aaja ajja jaa akuerineqarluta ataatsimiileqaagut aaja ajja jaa ukiut pinngitsut namminiileqaagut aaja ajja jaa namminersulerneq pilerinavippoq aaja ajja jaa Naalaganngorluni piisaarnavippoq aaja ajja jaa annoraarisakkami tattuleqaakka aaja ajja jaa ukiut pinngitsut paasileqaara aaja ajja jaa tunioraasorsuakka piitsunnguissut aaja ajja jaa sanngersimaannaq ingerlavugut aaja ajja jaa naalassimaannaq ingerlavugut aaja ajja jaa Naalagakuttami qutsavigeqaannga aaja ajja jaa saqqarmiorsui qutsatigeqaakka aaja ajja jaa annoraarsuarami oqimaallivippoq aaja ajja jaa saqqarmiorsuit amerlalivipput aaja ajja jaa utoqqarmut kiisa noqarnarpoq aaja ajja jaa saqqarmiorsuakka artuleqaakka aaja ajja jaa
- Imm. 3. Immikkoortortap kontoa pioreersoq eqqarsaatigalugu aningaaseriviit nalunaaruteqartussaatitaasut uppernarsaatitut allagartatut aningaaseriviup nalunaaruteqartussap kontomik piginnittumi toqqorsivini immikkoortiterineq sunaluunniit atorsinnaavaa, taanna suliffiup qanoq ittuuneranut aaqqissuussinermi assigiissaagaasut tunngavigalugit aalajangersagaasoq, AML/ KYC-imi suleriaatsit allalluunniit malittarisassaqartitsinermi siunertat siunertaralugit nalinginnaasumik niuernermik ingerlatsinera naapertorlugu aningaaseriviup nalunaaruteqartussamit nalunaarsorneqarsimasoq, akileraartarnikkut siunertat eqqaassanngikkaanni, aamma aningaaserivimmi kontop kontotut pioreersutut immikkoortiternerani ullup siornatigut aningaaserivimmit nalunaaruteqartussamit isumagineqarsimasoq, naatsorsuutigalugu aningaaseriviup nalunaaruteqartussap taamatut immikkoortiterineq kukkusuusoq imaluunniit tatiginartuunngitsoq ilisimanagu imaluunniit ilisimassallugu tunngavissaqanngitsoq.
- Meeqqanut tapit§ 13. Ilinniagaqartoq meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaappat imaluunniit akilersuisussaatitaappat, meeqqanut ataasiakkaanut tamanut tapiissuteqartoqassaaq( meeqqanut tapit), ilinniagaqartoq Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit stipendianik pisartagaqarpat, taamaattoq tak.§ 60. Tamanna aamma atuuppoq ilinniagaqartoq inuutissarsiummik ilinniagaqarnerminut atatillugu ilinniagaqarnermini akissarsiaqarpat, tamatumanilu sulisitsisua akissarsiaritinneqartunut tapiissutisiatut ilinniagaqarnersiutinik, Inuutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu, imaluunniit lærlinginik Kalaallit Nunaanni sungiusarlutik suliffeqartartunut Danmarkimilu ilinniarfimmiittartunut ittartunut tunngatillugu pisartagaqarpat, Imm. 2 Meeraq Kalaallit Nunaanni najugaqarpat, akilersuutip nalinginnaasup assinganik tapiissuteqartoqassaaq.
- 33 Taava ineqarfik Moorsasimut aappaat, tupeq pequtaalu tamaasa, qarsorsartui salliligaalu sannerutaalu napasuilu allipaqutaalu 34 ulissarlu savarsuit amii aappillarsakkat ulissarlu qappiit amii umissuarlu saagussaq, 35 nalunaajaatillu illerfia akiutitaalu saammaaffillu 36 nerriviusarlu pequtaalu tamaasa timiusallu kiinneqqussutit, 37 naneruuserfillu sukuluitsoq qullersaalu, qulliit pisareersimasut, pequtaalu tamaasa uulialu qaammaqqutissaq, 38 tunisivillu kuultiusoq uulialu tarnutissaq pujoorutissallu tipigissut toqqullu paata saagussaa, 39 tunisivillu kannussaasoq qassutaasartaalu kannussaasut akiutitaalu pequtaalu tamaasa qattaasarsuarlu niuluusartaalu, 40 silarliatalu ungaloqutai napasuilu taakkualu allipaqutaat silarliatalu iseriaata saagussaa napasuisalu noqarutaat taakkualu paagutaat pequtillu tamaasa ineqarfimmut tupermut naapittarfimmut suliarisariaqartut, 41 atisassallu kiffartuussinermut atussasut illernartuummi kiffartuusissat:
Sentence Syllables with count 356
- Niuernerup naalakkersuinerullu avissaaruteqarnerunissaatigut isumagineqarpoq direktøriusoq maannamut niuernermi pisortaasutut atorfeqaraluartoq ima allannguuteqartinneqassasoq, tassa kalaallit nunaannut direktøriusumik taaneqalerluni naalakkersuinermullu atasut suliassat annertusiartoqisut isumagisassarissallugit, niuernerinnarmullu atasuusut immikkuulersinneqassasut niuernermik paasisimannittumit immikkut siulersorneqarlutik, niuernermili pisortaasoq namminersorluinnarluni aalajangiisinnaatinneqassanngilaq, direktørili kalaallit naalakkersuisutigut suliffigineqarnissaat pingaarlugu atorfeqartitaasoq niuernerup ingerlanneqarneranittaaq nakkutiginnittussaajuassaaq niuerneq iluanaarutaalersinniarnermit akiusut aalajangersarnerisigut, niuertoruseqarfissat inissinnerisigut, nioqqutissiaralugit pisiat annertussusiagut allatigulluunniit kalaallinut ajoqutaalersinnaasunik kinguneqassangatinnartunik pisoqaleqqunagu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Taamanikkut Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiusoq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Pisortaqarfik Avalak KIK( Kalaallit Ilinniagaqartut Kattuffiat) Kisaq SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat( GA) KANUKOKA GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq NUSUKA IMAK Saviminilerinermik Ilinniarfik Sanaartornermik Ilinniarfik INUILI ATI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Peqqissaanermik Ilinniarfik Savaatilissatut Ilinniarfik ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik Perorsaanermik Ilinniarfik 12
- Aningaasaqarnermut Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Avatangiisinut, Pinngortitamut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut, Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Visit Greenland, Greenland Venture, Greenland Business, Sermersooq Erhvervsråd, Qeqqata Erhvervsråd, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA), NUSUKA, S. I. K., KANUKOKA, KANUNUPE, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, KNAPK, Nunaoil A/S, NunaMinerals A/S, Greenland Mining Services A/S, Grønlandsbanken, Transparency Greenland, Nunatsinni Advokatit, AvataQ- Pinngortitaq Avatangiisillu pillugit Peqatigiiffik, ICC Kalaallit Nunaat, Inatsisartut Ombudsmandiat aamma Naalagaaffiup Sinniisuutitaa.
- § 23 q-mut Aalajangersakkamut siunnersuummi siunertaavoq qularnaassallugu attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq internetimut appakaaffissaqartitsinerit imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinerit pillugit isumaqatigiinniarsimasup kisiannili illuatungerisaminik isumaqatigiissuteqarfiginnissinnaasimanngitsup, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik qinnuigisinnaassagaa akerleriissutaasumik aalajangiiffiginneqqullugu, internetimut appakaaffissaqartitsinermut aamma peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut aamma atugassarititaasunut akiusunullu tamatumani tunngatillugu, neqerooruteqartartuni ataaseq pisussaaffiligaappat saaffiginnissutit naapertuilluartut internetimut appakaaffissaqartitsinissamut imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinissamut naapigiarneqartassasut.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanerit, 2) inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu suliat oqallisigineri, 3) inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik oqartussaasunillu allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuinerit, 4) inuit pisinnaatitaaffiinik inuiaqatigiinni sulianik ataqatigiissaarineq taakkununngalu naleqqiullugu ikiuunneq, 5) inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsinermik tapersersuineq siuarsaanerlu, 6) inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissanik siammarterinermut peqataaneq, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaat siunertaralugu ingerlatassanik siunnersuuteqarneq, aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliaasarsimasut ingerlanerisa nalilersornerat 1____________________ UKA 2018/218 PIN suliap normua:
- Imm. 5. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput allaffissornikkut aqutsineq pillugu, tamatumani aamma ilusissanik piffissalersuinernillu qinnuteqartarnermi, aamma ilinniartut ineqarfiinik ingerlatsinermi, tamatumani aamma imm. 1-3 naapertorlugit suliassanik isumaginninnernut, ineqartunut siunnersuisoqatigiinni sulianut immikkut akissarsiaqartitsisarnermut, aamma paasissutissanik piniartarnernut, atugassiisarnermut ingerlatitseqqittarnermullu, tak. imm. 4. Imm. 6. Aalajangersakkat pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuupput, imm. 3-mi eqqaaneqartunut suliffinnut namminersortunut, taakkua Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit malittarisassat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu suliaasut naapertorlugit tamakkiisumik imaluunniit ilaannakuusumik ilinniartut ineqarfiinut malittarisassat
Sentence Syllables with count 357
- - ukiumi ataatsimi marlunniluunniit atorfinitsitsisarnikkut- pitsaanerusunik inissaqartitsinikkut- ilinniartitsisunik avataaniit tikeraarteqartarnikkut- alimasissumik atuartitsinikkut- nunaqarfinni atuarfiit pitsaanerusumik nakkutigineqarnerisigut- kommunit aamma Namminersorlutik Oqartussat akornanni pitsaanerusumik suleqatigiinnikkut- atuartut illoqarfimmut atuariartunnginneranni pilersaarusiorfigineqarnerisigut, aamma angajoqqaat piffissami aalajangersimasumi illoqarfimmeeqatigitittarnerisigut eqatigitittarnerisigut- atuartunut angerlarsimaffiit/ kollegiat angerlarsimaffippalaarninngortinneqarnerisigut- atuartut angerlarsimaffiinut siunnersorteqarnikkut- atuartut angerlarsimaffiini/ kollegiani ilinniarsimasunik sulisoqarnikkut- ilaqutariinnik attaveqaatinik pilersitsiortornikkut- malittarisassat assigiissaarnerusut, taamaattorli sumiiffimmi periarfissat aallaavigalugit- akulerutsitsiniarnermut periarfissat pitsanngorsaaviginerisigut
- Karen Alaufesen, Attu Petra Berthelsen, Qeqertarsuatsiaat Lena Brandt, Ilulissat Kaalat Danielsen, Aasiaat Ane Sara Eliassen, Nutaarmiut Pilunnguaq Filemoonsen, Uummannaq Johannànguak' Geisler, Aasiaat Mia Geisler, Sisimiut Ane Louise Ivik, Savissivik Marie Louise Jakobsen, Nuuk Aviaja Jensen, Nuuk Bertha Jensen, Paamiut Ivalo Jensen, Ilulissat Lars Jensen, Upernavik Angutitsiaq Kristensen, Aasiaat Ivaaq Kriegel, Nuuk Hansinnguaq Lennert, Aasiaat Nukappiannguaq Lundblad, Kangaatsiaq Niels Lyberth, Qeqertarsuaq Tinka Magnussen, Nuuk Charlotte Martinsen, Sisimiut Tupaarnaq Mathiassen, Nuuk Netta Mølgaard, Qeqertarsuaq Martha Nielsen, Nuuk Suusi Nikolajsen, Sisimiut Jukku Ostermann- Markussen, Ilulissat Arnannguaq Petersen, Uummannaq Bebbie Petersen, Qaqortoq Inuuteq Petersen, Nuuk Ludvig Petersen, Qasigiannguit Wyrna Petersen, Nuuk Elisabeth Poulsen, Nuuk Aviaja Rosing-Petersen, Narsaq Pani Rosing, Sisimiut Aviaq Sandgreen, Qasigiannguit Malik Schmidt, Qasigiannguit Camilla Sommer, Sisimiut Nivi Thorsteinsen, Paamiut Katrine Gundel, Ilulissat Dana Dahl, Aasiaat Pia Josefsen, Nuuk Julia Maratse, Tasiilaq Arnaq Stork, Aasiaat
- Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiitiliaat, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsisileriffik, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Aqutsinermut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Timersorneq pillugu Siunnersuisoqatigiit KIIIP, Team Grųnland, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, napparsimmavinnut tamanut, peqqissaavinnut tamanut, Nuummi Nakorsiartarfik, Pituffimmi Nunaqqatigiit Siunnersuisoqatigiivi, illoqarfinni tamani ataatsimiititaliat assigiinngitsunik sulialinnik ilaasortallit, KANUKOKA, illoqarfinni tamani Pinaveersaartitsinermik siunnersortit, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Nakorsat peqatigiiffiat, Kigutigilerisut peqatigiiffiat, Naalagaaffiup nunatsinni sinniisua, Sundhedsministeriet, Justitsministeriet, Kalaallit Nunaanni Politimeteri, Sundhedsstyrelsen, Peqqissaasut Kattuffiat kiisalu Danmarkimi Lęgemiddelstyrelsen.
- Namminersornerullutik Oqartussat tapiissutaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaat tunngavigalugu oqartussaasunit pingasuniit aningaasaliiffigineqartunut( Naalagaaffiup, Namminersornerullutik Oqartussat kommunalbestyrelsillu tamarmik pingajorarterutinik aningaasaliiffigisaattut), Inatsisartut aningaasanut inatsisaat tunngavigalugu 40/60-imik sanaartukkanut( Namminersornerullutik Oqartussat 40 procentinik aamma kommunalbestyrelsit 60 procentinik aningaasaliiffigisaattut), inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR, kingusinnerusukkut allannguuteqartinneqartoq tunngavigalugu 60/40-mik sanaartukkanut( Namminersornernerullutik Oqartussat 60 procentinik aamma kommunalbestyrelsit 40 procentinik aningaasaliiffigisaattut), Inatsisartut aningaasaqarnermut inatsisaat tunngavigalugu 80/20-mik sanaartukkanut( Namminersornernerullutik Oqartussat 80 procentinik aamma kommunalbestyrelsit 20 procentinik aningaasaliiffigisaattut) imaluunnit inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR,
- Aalajangersakkat allat§ 9. Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfia ilinniartup pilersitseqqaartutut piginnittussaatitaanera ataqqillugu isiginnaagassianik ilinniartitaanermi suliassat suliarineqarnerannut atatillugu pilersunut piginnittussaatitaavoq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Suliassap suliarineqarnerani Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfiata avataani susassaqartut, taakkununnga ilanngullugit suliffeqarfiit, sullissiveqarfiit il.il. ilanngutsinneqarpata Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfiata, ilinniartup allallu pineqartup akornanni isumaqatigiissutigineqassaaq Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfia, ilinniartoq allalu pineqartoq malittarisassat pilersitseqqaartutut piginnittussaatitaanermut atuuttut ataqqillugit isiginnaagassianik suliassamik suliarinninnermi angusaasunik qanoq annertutigisumik atuisinnaatitaanersut, tassunga ilanngullugu allamut pineqartumut tunngasut pillugit paasissutissaasinnaasut tamanut saqqummiunneqarsinnaanersut.
- Imm. 3-mut Siunnersuutaavoq soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermik aaqqissuussinernut, inuuneq naallugu ingerlaavartumik tunniussiviusartussanut akiliutit, maannakkorpiaq aningaasarsiat Inissiani attartortittakkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, Utoqqalinersiaqarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugit naatsorsorneranni ilanngunneqassanngitsut, pensionisiaqarsinnaatitaasup imaluunniit sillimmasiisup aaqqissuussinermut akiliutit, aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneranni ilanngaatigisinnaanngippagit imaluunniit sulisitsisup akileeqataassutai ilannguttussaappagit, tak.§ 39 a, imm. 1 aamma 2.§ 39 a, imm. 1-imut 2-mullu innersuussinerup kinguneraa soraarnerussutisiaqarnissamut aamma inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinerit§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu piumasaqaatinik naammassinnittut kisimik aalajangersakkami pineqartunut ilaanissaat.
- 1) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqarfiusumi piginneqatigiiffimmiluunniit taasisinnaatitaanikkut amerlanerussutilinnik pigisaqarleruni, 2) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni imaluunniit piginneqataassuteqaruni kiisalu piginnaatitaalluni ingerlatseqatigiiffiup siulersuisuini ilaasortanik toqqaasinnaanermut imaluunniit ingerlatseqatigiiffiup siulersuisuinik amerlanerussuteqartunik tunuartitsisinnaaguni imaluunniit tamatumani piginneqatigiiffik siulersuisoqanngippat, qullersaqanngippat, 3) aktiaateqaruni piginneqataalluniluunniit piginnaatitaallunilu ingerlatseqatigiiffimmut aalajangiisuusumik sunniuteqarluni ileqqoreqqusat isumaqatigiissutilluunniit tunngavigalugit kiisalu, 4) aktiaateqaruni piginneqataalluniluunniit aamma aktiaatilinnik piginneqataasunilluunniit allanik isumaqatigiissuteqarneq tunngavigalugu imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmi taasisin-naatitaassutit amerlanerussuteqartut oqaasissaqarfigigunigit, imaluunniit
- Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatigineqartut§ 1-imut Imm. 1-imut Siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut akileraartussaatitaasullu Kalaallit Nunaanni inissisimasuni ingerlanneqartuniluunniit utoqqalinersiuteqarnissaminnut atatillugu aningaasanik ileqqaarsimasut aammalu soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut inuunerminnut sillimmasiissummik pillit imaluunniit utoqqalinersiaqarnissaminnut aaqqiissuteqarsimasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39 a, imm. 1 aamma 2, imaluunniit pensionisianut akileraartussaatitaanermut inatsimmi§ 53 A( soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsit) malillugit, isertitat tamarmik akileraaruserneqartussaatitaassasut, pineqartorlu naalagaaffimmi allami angerlarsimaffeqarsimassappat, tassa Danmarkimi Savalimmiuniluunniit- marloqiusamik akileraartannginnissaq pillugu isumaqatigiissut taakkununnga atuuppoq.
- Tassani pineqarput inuit qaammatini siuliini 6-ini kingullerni nunatsinni maani kommunimut akileraartussaatitaasimanngitsut aammalu ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussinermik taaneqartartumi pineqartunut ilaatinneqartut, pillugit akileraarutit, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 b. Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussinermi, tamatuma saniatigut ilaatinneqarput inuit illoqarfiit aamma nunaqarfiit pioreersut avataanni sanaartugassanik pilersaarusiornermik suliassanut, illuliornermik sanaartornermillu suliassanik kiisalu innaallagialersuinermut ikkussuinermullu suliassanut atatillugu suliaqartut pillugit akileraarutit A- t, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 a. Aalajangersagaq taamanikkut Alcoa-p suliassaanut siunnerfeqartinneqartoq, maannamut atorneqarsimanngilaq.
- 1) pisinissamik nalunaaruteqartup pisariaqartitai aaqqiinernik pissarsiassaareersunik tulluarsarneqarnatik akuersaarneqarsinnaanngippata, 2) isumaqatigiissummut ilaappat ilusitigut imaluunniit nutaaliornikkut aaqqiinerit, 3) sullissinissaq pillugu periaatsitigut immikkuualuttortalersuutit imaluunniit piumasaqaatit atugassarititaasullu neqeroortitsinermi pappiarartat naammaginartumik eqqoqqissaartuunersut aalajangiunneqarsinnaanngippata, 4) tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarpata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit neqerooruteqartitsinissamut piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermut toqqaaneq pillugu noqqaaneq akuerineqarsinnaanngippat, tak.§ 4, imm. 7, imaluunniit 5) pisiassap eqqarsaatigineqartup 1 mio. koruunit nalinganit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Syllables with count 358
- * Aalisagaqassuseq aalaakkaavoq aalisakkallu ikiliartornerannut takussutissaqarani* Pisassiissutigineqartartut annertusineqartariaqarput qerititsiviillu allineqarlutik* Sumiiffiit ilaanni talittarfeqarneq aaqqiivigineqartariaqarpoq, kran-itigullu aamma siuarsaasoqarluni* Aalisakkat allat( saarulliit, qeeqqat il.il.) tunineqarsinnaalernissaat suliniutigineqartariaqarpoq* Piujuartitsineq ingasattajaaraluni paasisariaqanngilaq, pinngortitap nammineerluni piujuartitsinermik illersuisarnera paasineqartariaqarpoq* Pitsaanerusumik tunisassiassanik passussineq angallatini anginerusuni qularnaanneruvoq* Tunisassiorfiit sulisussaaleqisarnerat iliuuseqarneruffigisariaqarpoq* Upernaviup eqqaani qalerallit suffinerisa nalaani qalerallit suallit sulilu sualaallit imaappoq suffeqqammersut- aalisartunit naammattoorneqakkajuttarput, soorngunami aamma immussui kuuttut* Uumasut nerisareqatigiinnerat peqassutsimut pingaaruteqarluinnartoq oqariartuutaavoq.
- Kalaallit Nunaannut ilaasut piffissami angallaffiunerpaasumi ukiumut 9-15%-imik amerleriartarput Amerikamit avannarlermit Kalaallit Nunaannut ilaasussat ujartuinerat annertusiartorpoq Kalaallit Nunaanni aamma Kalaallit Nunaannut/ Kalaallit Nunaannit aamma Island-imit niuerfiup pioreersup aningaasarsiutigineqarsinnaasup annertusiartornerata aqqutinut/ niuerfinnut nutaanut pisisinnaassuseqannginnerusunut atorneqanngitsunik pisinnaasaqarneq killilerneqarsinnaavoq Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit Amerikami avannarlermi ingerlataqartut arlaqarput Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera namminersortut ingerlataqarnerisa annertusiartornerisa malitsigisaanik ataatsimoortumik UR tapiissutinik pinngitsuuisinnaannginneruleriartorpoq Nunap avataani aallartitsinerni ingerlatat amigartooruteqarfiusartut, ingerlatat timmisartumik angallassisarfiutileqatigiiffimmi Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumit ingerlanneqarsimappata, aningaasaqarnikkut nunami angerlarsimaffigisami nammanneqassapput
- Aalajangersagaq naapertorlugu siunnersuutigineqarpoq akuersinermut atatillugu piumasaqaateqarnissaq periarfissaassasoq, tamatumanilu assersuutigalugu pineqarsinnaapput ilinniarfik ilinniartitaanermik neqerooruteqartoq ilinniartitaanerup ingerlanneqarnera pillugu paasissutissanik nassiussisarnissamut pisussaaffilerneqarsinnaanera, taamatullu aamma ilinniartitaanerup aalajangersimasumik piumasaqaateqarfiusumik ingerlanissaa piumasarineqarsinnaalluni, tamatumanilu pineqartut tassaasinnaapput holdiniittut ittut amerlassusissaat, ilinniartitaanerup sivisussusia, tiimit amerlassusiat il.il. Tamatuma saniatigut ilinniagaqarnersiutisiaqaataasinnaasutut akuersinerup taamaallaat ilinniagaqarnersiutinik aalajangersimasunik, soorlu assersuutigalugu akiliunneqarluni angalanernik, tassa naafferartumik tunniuttagaanngitsunik tunniussisoqarsinnaaneranik kinguneqarnissaanut aalajangiisinnaaneq aalajangersakkami tunngavissinneqarpoq.
Sentence Syllables with count 359
- 1754-imi niuerniaqatigiit aalajangersimupput Kalaallit Nunaanni niuerfiusinnaasumik amerlanerusunik tunngaviliiniarlutik, taamaattumik 20. marts allakkaminni Dorf peqqusimavaat Ilissani niuertussaq Peter Lorentz Hind ilagalugu umiarsuarmut niuertoqarfimmut tikittussamut ilaallutik avannamut Vajgotip tungaanut angalaaqqullugit, umiarsuullu naalagaa aquttualu peqatigalugit niuerfissaqqissumik misissueqqullugit, pingaartumik taasimavaat Sakkami( Saqqaq) piukkunnassangatillugu, paasilluarumaneqarsimupput umiatsialiviginnersoq, illuliorfissaqqissuunersoq, imeqarfissaqqissoqarnersoq issortarfissaqassarersorlu, niuerfinngussaliuni piukkunnaateqarnersoq tamatumunngalu ilanngullugit qanoq pitsaanerpaamik pilersaarusiorfigineqarsinnaanersoq atortussat suut atorlugit illuliorfigineqaruni pitsaanerussanersoq, kiisalu piumasarisimavaat siunnersuut peqataasunit tamanit isumaqatigineqarluni atsiorneqarsimassasoq umiarsuullu taassuma allakkat nassassagai.
- § 21. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Inuiaqatigiilerinermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiinni kulturikkullu pissutsinut tunngatillugu apeqqutit eqqarsaatersuutillu aalajangersimasut nalinginnaasullu namminersuutigalugit oqaasissiorfigisinnaassagaat, immikkoortitersinnaassagaat killilersorsinnaassagaallu, 2) apeqqummut eqqarsaatersuummulluunniit isiginnittaatsinut assigiinngitsunut erseqqissaataasinnaasunik namminersuutigalugu paasissutissanik katersisinnaassasut najoqqutassanullu pingaarnernut pingaannginnerusunullu immikkoortiterisinnaassasut, 3) apeqqummut eqqarsaatersuummulluunniit tunngatillugu najoqqutat pingaarnerit pingaan-nginnerillu tutsuiginassusiat atuutsinneqarnerilu sanilliullugillu nalilersinnaassagaat, 4) paasissutissanik katersanik misissueqqissinnaassasut aamma apeqqummut eqqarsaatersuummulluunniit tunngatillugu isumasiuinissamut nassuiaataasinnaasunullu periarfissanik assigiinngitsunik oqaasissiorsinnaassasut oqallissinnaassasullu,
- pillugit inatsimmi malittarisassat malillugit( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) aningaasaateqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutaanik suliarinninnissaq saqqummiussinissarlu isumaginngikkunigit kiisalu ukiumoortumik UR naatsorsuutit naammassereernerini qaammatit sisamat qaangiutsinnagit siulersuisunit atsiorneqarnissaat isumaginngikkunigit, takuuk§ 32, imm. 2 aamma 3, aamma§ 35, 19) Siulersuisunut ilaasortatut qaqugukkulluunniit kukkunersiuisut sinniisissanik toqqaanissaq qulakkiinngikkuniuk, takuuk§ 35, 20) Siulersuisunut ilaasortatut suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik assigisaallu saqqummiussisarnissaat pillugu inatsimmi( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) malittarisassat naapertorlugit aningaasaateqarfiup naatsorsuutaasa kukkunersiorneqarnissaat qulakkeersimanngikkuniuk, takuuk§ 36, imm. 1, 21) Siulersuisunit toqqarneqarluni kukkunersiuisutut sulilersutut kukkunersiuisoq soraartoq
- Pingaartumik suliffeqarfiit namminersortut pisortanillu ilaannakortumik pigineqartut eqqarsaatigalugit artikel 4-mi pisinnaatitaaneq, artikel 18, imm. 2-mi attuumassuteqarneq immikkullu ilisimasaqarneq inatsisilerinerup saniatigut allanik immikkut ilisimasalinnik ilanngussinissamut pisussaaffimmik nassataqarsinnaasoq, artikel 19, litra c-mi inatsisaareersut inatsisissatulluunniit siunnersuutit pillugit siunnersuuteqarsinnaaneq oqaaseqaateqarsinnaanerlu, artikel 21, imm. 1-imi inuit nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisumut paasissutissanik tunniussisut pineqaatissinneqarsinnaannginnerat, artikel 22-mi naammassinninniarnermi iliuuserisassat pillugit oqaloqatiginnittussaatitaaneq kiisalu artikel 35-mi nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisup attorneqarsinnaanngiffeqarnera Ombudsmandip sulineranut nalinginnaasumik tunngavimmik saneqqutsinerummata siunnersuutigneqarpoq isumaqatigiissummut ilaasumi aalajangersakkat Ombudsmandi pillugu inatsimmi ilanngunneqassasut, suliassaq nalornissutigineqaleqqunagu.
- Tassani pineqarput inuit qaammatini siuliini 6-ini kingullerni nunatsinni maani kommunimut akileraartussaatitaasimanngitsut aammalu ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussinermik taaneqartartumi pineqartunut ilaatinneqartut pillugit akileraarutit, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 b. Tamatuma saniatigut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussinermi ilaatinneqarput inuit illoqarfiit aamma nunaqarfiit pioreersut avataanni sanaartugassanik pilersaarusiornermik suliassanut, illuliornermik sanaartornermillu suliassanut kiisalu innaallagialersuinermut ikkussuinermullu suliassanut atatillugu suliaqartut pillugit akileraarutit A- t, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 72 a. Aalajangersagaq, taamani Alcoamut tunngatillugu suliniummut tunngatinneqartoq, maannamut atorneqarsimanngilaq.
- Malugineqassaaq nakorsaaneq tassaasoq suli akisussaassuseqarnerpaajusoq, tassa nammineersinnaajunnaarsitsinermi aamma pinngitsaaliissummik allamik atuinermi tarnimikkut napparsimasup pillugit inatsimmi maleruaqqusat naapertorlugit pisariaqartitsisoqarnera sinnerlugu atuisoqannginnissaanut, tak.§ 34, imm. 1. 2.4 Nammineersinnaajunnaarsitsineq 2.4.1 Napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsineq aamma napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsineq 2.4.1.1 Inatsit atuuttoq Silanngajaarneq tassaavoq pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinissamut aamma pinngitsaaliissummik uninngatitsigallarnissamut qitiusutut piumasaqaatitut tunngavissaasoq, tak.§ 5. Silanngajaarneq inunnut pineqartunut qanoq innerannik naliliinermi killiinissamut sapinngisamik ilisarnaatitut annikinnerpaatut isigineqartariaqarpoq, tassa ulorianassutsimut aamma nakorsartinnissamut ilisarnaatip eqquutsinneqarnissaanut atatillugu taakku tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nammineersinnaajunnaarsinneqarsinnaanerinut.
Sentence Syllables with count 360
- Ateqarpunga Ateqarpunga Tittus Jørgen Steenholdtimik nunamit siunnerfeerunnikumit aggerpunga nunarsuatta maleruaqqusai eqqarsarsinnaagallartillunga paasisinnaanngilakka soorluttaaq pakku ullorissat paasisinnaanngikkikka sooq ulloriaanersut soorlu qaamanersut uanga plutominngaanneerunarpunga IR kisianni anaanannguara aperinikuunngilara Aasiannullu qaquguluunniit utissagaluaruma anaanannguara aperissamaarpara ilumut marsimiit qangarpiaq maanga nunarsuatsinnut pisimanerluta uangali isumaqarpunga plutominngaanneersuulluta IR qujasarpunga maannakkorpiaq inuttut isikkoqarama plutomi rapporteqanngilaq plutomi augustimi kisimi qaammataavoq plutomi kaffeqarpoq aamma tuborgeqarunarpoq Qujasarpungali 07- qarmat tamaani, sulisartut højskolianni tassami marsimiluunniit taannatut pitsaatigisoqanngimmat Tittu ateq suminngaanniit pinngorsimanersoq naluara isumaqarpungali nigaracuameersuusoq atuarnikuugunarparami atuagassiami atilimmi qaamaneq-mi tittut ateq nigaracuameersuusoq
- Imm. 4. Aningaasaqarnerup, inuussutissarsiornerup teknologiillu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Kalaallit Nunaanni tunisassiorneq inuussutissarsiornerlu tamatumunngalu pinngortitap tunniussinnaasai inuillu pilersitaat tunngaviusut ilisimasaqarfigissagaat, 2) ullutsinni teknologiip aningaasaqarnermi pingaarutaa, tamatumunnga angalatitsinermi attaveqaqatiginnermilu aaqqissuussaanerit ilanngullugit, paasisimasaqarfigitsiassagaat, 3) tusagassiuutit inuunermut sunniuteqarnerat inuillu tusagassiuutinut qanoq sunniisarnerat paasisimaqarfigitsiassagaat, 4) Kalaallit Nunaanni nunasiaanerup nalaaniit ullutsinnut inuussutissarsiutitigut teknologiillu tungaatigut ineriartorsimaneq ilisimasaqarfigissagaat, aamma 5) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni piffissanilu assigiinngitsuni inuussutissarsioriaatsit tunisassioriaatsillu ataqatigiinneri tamatumunngalu pinngortitap tunniussinnaasai inuillu pilersitaat tunngaviusut ilisimasaqarfigissagaat.
- USA-mut/ Canada-mut silaannakkut eqqussuinermi/ avammut nioqquteqarnermi killilersuinerit annertuumik aningaasartuuteqarfiusartut USA-mi maannakkut naalakkersuisuusut atuunneranni visum-inut nunamullu isernissamut killilersuinerit USA-mut angalanissamik ujartuinermut sunniuteqarnerlussinnaapput Nunavut-mi naalakkersuisut aamma Naalakkersuisut akornanni politikkikkut siunertanut isumaqatigiilluni pilersaarnerit assigiinngitsut pipput Timmisartumik angalanermut aamma nunanut allanut suliassaqarfiit Kalaallit Nunaata akisussaaffigilerlugit tigusimanngilai aammalu akuersissutinut, immikkut ittumik akuersinissamut il.il. naggataatigut aalajangiisinnaatitaaneq nunani allani oqartussaniippoq ippoq Danmark USA-mut aamma Canada-mut immikkut timmisartumik angalanernut isumaqatigiissuteqarpoq, Kalaallit Nunaat ilaatinneqarluni Immikkut timmisartumik angalanernut isumaqatigiissuteqarnerit pitsaasut Kalaallit Nunaata aamma USA-p/ Canada-p akornanni aqqutissaliinissamut politikkikkut akimmiffissaliinngillat.
- Imm. 2.§ 51, imm. 2-mi piffissarititaq apeqqutaatinnagu akitsuutinik akiliisussaatitaasoq paasissutissanik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, akitsuutinik akiliisussaatitaasup akitsuutitut akiligassaanik allannguinissamut tunngaviusinnaasunik saqqummiussisinnaavoq, akitsuutinik akiliisussaatitaasoq pisuussuteqarani ilisimanninnginnini pissutigalugu paasissutissanik taakkuninnga siusinnerusukkulli saqqummiussisinnaasimanngippat, tak. Akiligassat ilaasa nutaanngilisarnerat pillugu inatsimmi nr. 274, 22. december 1908-meersumi IR§ 3. Akitsuutinik akiliisussaatitaasup paasissutissat saqqummiutissavai, akitsuutinik akiliisussaatitaasup pissutsinik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, akitsuutinik akiliisussaatitaasup akitsuutitut akiligassaasa allanngortinneqarnissaannut tunngaviusinnaasunik ilisimannilerneraniit naliginnaasumilluunniit sissuernermigut ilisimannilersinnaaffianiit kingusinnerpaamik qaammatit arfinillit qaangiunneranni.
- Tamaattorli attaveqaatinik, tassalu radiokędemik, qaammataasanut attaveqaatinik, kabelinik datasysteminillu ammanerulersitsineq inatsisinut allannguutissaq, Inatsisartunit suliarineqartoq atornagu pisinnaanngilaq, taamaattorli tak.§ 1, imm. 3 aamma§ 2, imm. 3. Ammanerulersitsisoqassappat, tak.§ 2, imm. 1, nalunaarasuartaatitigut sullissinermik ammanerulersitsineq teknologiip ineriartornerata periarfissiiffigisaani pisariaqartinneqarnersoq Naalakkersuisut naliliinerminni eqqarsaatigissavaat, tamatumalu peqatigisaanik piumasarissallugu niuernikkut piumasaqaatit tunngavigalugit unammillertoqassasoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerup atuuttup pitsaanerusumik, sukkanerusumik akikinnerusumillu ineriartortinneqarnissaa eqqarsaatigalugu, imaluunniit ammanerulersitsinikkut sullissinernik neqeroorutigineqartartunik amerlanerusunik pilersitsisoqassanersoq, kiisalu innuttaasut sullissisut arlallit akornanni toqqaasinnaanissamut periarfissinneqanersut.
- "§ 39 c. Soraarnerussutisianut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiassat, soraarnerussutisianut ingerlatseqatigiiffimmit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumit, soraarnerussutisianut ingerlatseqatigiiffimmut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarani sillimmasiisarfiit pillugit inatsimmi pineqartunut ilaasumut aammalu Finanstilsyn-ip akuerisimasaanut, nuunneqarneranni, naafferartumik annertoqqatigiinnik tunniunneqartartussanik sillimmasiissuteqarneq pilersinneqareersimasoq soraarnerussutisianik pisinnaatitaasup imaluunniit sillimmasertittup uppernarsarsinnaappagu, isertitat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneqarneranni, soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik annertoqqatigiinnik tunniunneqartartussanik sillimmasiissummit, soraarnerussutisianut ingerlatseqatigiiffimmi Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarani, sillimmasiisarfiit pillugit inatsimmi pineqartunut ilaasumi aammalu Finanstilsyn-ip akuerisimasaani, pilersinneqarsimasumit, tunniunneqartut ilaatinneqassanngillat.
Sentence Syllables with count 361
- Najoqqutassialiortoqassasoq, allaaserisaq mappersaganngorlugu saqqummersinneqarluni, napparsimasunik/ sullitanik tarnimikkut napparsimasunik eqqartuunneqarsimasunik sullissisut atugassaannik, Sungiusarfik Aaqami sulisut amerlassusissaat Aaqami najugaqartut amerlassusaannut oqimaassusaannullu naleqqussarneqassasoq, annertuumik innarluutilinnik ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allannguutissatut siunnersuut suliarineqassasoq, tapersersortitut ikiortinik pikkorissartitsinermik ingerlatsineq siuarsarneqassasoq, tarnimikkut napparsimasunik eqqartuunneqarsimasunik/ sullitanik sullissisunut sapaatip akunnerani ataatsimi pikkorissartitsineq siuarsarneqassasoq, tapersersortinik ikiorteqartitsinermik ataqatigiissaarisartunut siunnersuisarnermik ilinniaqqitsitsineq siuarsarneqassasoq, kiisalu tarnimikkut napparsimasunut eqqartuunneqarsimasunut suliffissaqartitsiniarnermi suliniutit amerlanerusut pilersinneqarsinnaanersut naliliisoqassasoq.
- Sulisunik ataasiakkaanik qaammammut ataasiarluni ilitsersuisarneq+ qaammat ataaseq allorlugu sulisunik tamanik ilitsersuisarneq+ tassanngaannaq ajutoornermik nalaanneqarnermi immikkut ittumik ilitsersuisarneq Ukiumut ataasiarluni akeqanngitsumik angalatitsisarneq Sapaatip akunneranut ataasiarluni sulisut tamarmik nalunaaquttap akunnerani ataatsimi eqaarsaatinneqartarnerat imaluunniit sapaatip akunneri tamaasa CSR-imut nalunaaquttap akunnerani ataatsimi peqataaneq Ukiumut ataasiarluni Nuummut paasisassarsiorneq, pisariaqartinneqarpallu Danmarkimi kommunit ilaanni suleqatinik suliamut tunngasunik paarlaasseqatigiinneq imaluunniit sullivinnik paarlaateqatigiinneq Killissaleriikkamik atorfinitsitsinermik neqerooruteqarneq( ajornanngippat aningaasanik ukiumut ataasiarluni tigusartagassnik neqerooruteqarluni) Maanna isumaqatigiinniarnerit ingerlanneqartut ajorseriartinneqarsinnaanerat kattuffiup ernummatigaa, tusagassiuutinullu nalunaarummi allappoq:
- 1) paasissutissat suliffeqarfimmut inummulluunniit suliffeqarfimmi inummilluunniit sullitaasumut paasissutissanik ingerlatitsiseqqilluni tunniussisumut, aamma suliffeqarfimmut inummulluunniit paasissutissanik tigusisumut tunngasuuppata, paasissutissallu aningaasanik nuussinermut illua'tungiusunik marlunnik taakkuninnga akuliutsitsisumut tunngasuuppata, 2) suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik ingerlatitseqqilluni tunniussisoq, aamma suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik tigusisoq assigiimmik suliaqartuuppata, 3) suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik ingerlatitseqqilluni tunniussisoq, aamma suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik tigusisoq nipangiussisimasussaatitaaneq paasissutissanillu inummut tunngasunik illersuineq eqqarsaatigalugit assigiinnik piumasaqaateqarfigineqarpata, aamma 4) paasissutissat paarlaateqatigiinneqartut aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernilluunniit aningaasalersuineq pinngitsoortinniarlugu taamaallaat atorneqassappata.
- "§ 7.§ 6-imi taaneqartut eqqassanngikkaanni aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat Namminersorlutik Oqartussanut taamaallaat akilerneqarsinnaapput Inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat malillugit aamma Inatsisartut Aningaasanut Inatsisaasa imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutaasa akuersissutigineqarneri tunngavigalugit, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat Namminersorlutik Oqartussanut akilerneqassanngillat piffissaq tassaasoq, Namminersorlutik Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aatsitassanit isertitaat siullermeertumik ima annertussuseqalersimatigippata, tamatuma kinguneralugu Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffimmit ataatsimoortumik UR tapiissutit ikilisinneqarlutik, tassa Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat aamma ataatsimoortumik UR tapiissutit pillugit pisinnaatitaaffiat pillugu inatsit naapertorlugu.
Sentence Syllables with count 362
- Ilagiit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 15, 28. oktober 1993-imeersoq IR naapertorlugu Biskoppi ilagiinnut tunngasuni oqaaseqarsinnaatitaavoq, tak.§ 1, imm. 2, aammalu biskoppeqarfimmi provstit, palasit ajoqillu ilagiittut nakkutiginerat isumagisaralugu, tak.§ 4, imm. 1. Peqqussut atuuttoq malillugu Biskoppi pisussaatitaavoq ukioq allortarlugu palasinik ataatsimeersuartitsisassalluni suliatigut pikkorissarneq Ilagiinnullu tunngasut pillugit isumasioqatigiinneq siunertaralugit, tak.§ 7, provstit ukiumoortumik UR ataatsimiitittassallugit ilisimateqatigiinneq siunnersoqatigiinnerlu sammillugit, tak.§ 8, kiisalu ilagiit sinniisaat nutaamik qinigaasut nuna tamakkerlugu ataatsimiitissallugit, tak.§ 9. Biskoppi biskoppeqarfimmi ilagiit sinniisaasa ataatsimiinnerinut tamanut ilaasinnaavoq taasisinnaanani, tak.§ 23, imm. 5. Biskoppip suliassai tassaanerupput ataqatigiissaarineq siunnersuinerlu, aalajangiisinnaanermik sunniuteqarnermillu pisarialimmik ilaqanngitsut, naak biskoppitut atorfiup immini ilagisariaqaraluarai.
- Ilisimatusarfik- Grønlands Universitet Meeqqat Inuunerissut- Bedre Børneliv( MIBB) Meeqqat Inuusuttullu pillugit Suleqatigiiffik Nanu Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffiat- ICC- Kalaallit Nunaat Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Meeqqat Inuusuttullu Oqaloqatigiinnittarfiat- Børnetalsmanden- MIO Kalaallit Nunaanni Politiit Tulararfik( Forstanderforeningen) PIP NIISIP- Inunnik Siunnersortit Peqatigiiffiat Institut for Menneskerettigheder Kattuffik Utoqqaat Nipaat Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Piginnaanikitsut Kattuffiat IPIS- Innarluutillit pillugit Ilisimasaqarfik Siunnersuisarfillu Nunatsinni Advokatit- Kalaallit Nunaanni Eqqartuussisuserisut siunnersuisoqatigiit Illersuisut- Kalaallit Nunaanni illersuisut peqatigiiffiat Sorlak- Kalaallit Nunaanni Inuusuttut Siunnersuisoqatigiiffiat Inatsisartut Ombudsmandiat Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Pinerluttunik Isumaginnittoqarfik PiSiu Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik Kommunit Kukkunersiuisui Tusarniaanermut tulliuttut akissuteqarput:
- a) Inunnut 35 ataallugit ukiulinnut 100 pct. b) Inunnut 35-44-llu akornanni ukiulinnut 90 pct. c) Inunnut 45-49-llu akornanni ukiulinnut 80 pct. d) Inunnut 50-59-illu akornanni ukiulinnut 70 pct. e) Inunnut 60-64-illu akornanni ukiulinnut 50 pct. f) Inunnut 65-69-illu akornanni ukiulinnut 30 pct. g) Inunnut 69-it sinnerlugit ukiulinnut 10 pct. Imm. 2. Aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat qaammatip naanerani amerlassusiisa amerlanerpaaffissaq imm. 1-imi taaneqartoq qaangersimappassuk oqimaaqatigiissaareqqittoqassaaq, taamaattorli tak imm. 3. Imm. 3. Soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanut, inummit ulloq 31. december suli 63-inik ukioqalersimanngitsumit pigineqartunut ukiuni aningaasarsiorfinni kingullerni pingasuni akiliisoqarsimappat oqimaaqatigiissaareqqinneq pisinnaavoq, aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat pigineqatut annerpaaffissamit imm. 1-imi taaneqartumit minnerulernissaat tikillugu aktianik imaluunniit aningaasaliiffissanik akuleriiaanik pisinnginnikkut.
- Tassani pineqarput meeqqat illersuisuata atorfeqarnerani atugassarititaasut, tassa inatsimmut atuuttumut nassuiaatini aamma inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatini allassimavoq meeqqat illersuisuat ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqartinneqassasoq, tamatumunngali peqatigitillugu meeqqat illersuisuat aalajangersimasumik ilinniagaqarsimanissaanik piumasaqaateqartoqanngilaq Tassa kommunimit maluginiarneqarpoq pisortanut isumaqatigiissutit malillugit atorfinitsinneqarsimasunut ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqartitsisarneq taamaallaat DJØF-it pisortanut isumaqatigiissutaanni aamma AC- t pisortanut isumaqatigiissutaanni takuneqarsinnaasoq, akerlianik atorfillit immikkut ilinniagaqarsimanissamik piumasaqaatitaqanngitsumik atorfinitsinneqarsimasut ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqarsinnaasut taamaallaat ASG-mi isumaqatigiissummi allassimasoqarpoq
Sentence Syllables with count 363
- Jens Danielsen, Qaanaaq Mads Ole Kristiansen, Qaanaaq Storm ôdâq, Qaanaaq Ole Danielsen, Kullorsuaq Timooq Petersen, Kullorsuaq Mads Kristensen, SIS Nuussuaq Aron Ezikiassen, Tasiusaq Susanne K. Eliassen, Innaarsuit Karl Petersen, Aappilattoq Godmand Jensen, Kangersuaatsiaq Pele Karlsen, Upernavik Kujalleq Vitalius Løvstrøm, Upernavik Niels Grim, Upernavik Miinannguaq Kristensen, Upernavik Jens Imannuelsen, Upernavik Ludvig Fleicher, Uummannaq Sakiu Fleicher, Uummannaq Sara Street, Uummannaq Karl Tobiassen, Qaarsut Jens Kristian Therkelsen, Ikerasak Apollo Mathiassen, Saattut Mikkel Jeremiassen, Nuugaatsiaq Ole Dorph, Ilulissat Palle Jeremiassen, Ilulissat Rakel Reimer Jensen, Ilulissat Lea Nielsen, Ilulissat Jonas Madsen, Ilulissat Louis Petersen, Qasigiannguit Jess Svane, Qasigiannguit Kristian Jeremiassen, Qasigiannguit Enok Sandgreen, Aasiaat Karl Lundblad, Aasiaat Kristian Broberg, Qeqertarsuaq Luusi Petersen, Qeqertarsuaq Ole Tobiassen, Qeqertarsuaq Timooq Mølgård, Qeqertarsuaq Jakob Ludvigsen Kangaatsiaq Nikolaj Jeremiassen, Niaqornaarsuk Agnethe J. Søholm, Niaqornaarsuk Hans Alataq, Iginniarfik Hanne Alaufesen, Ikerasaarsuk Ole Frederiksen, Attu
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaaseqqortussusertik annertusarniarlugu malinnaalluartumik aaqqissuussaasumillu suliaqassasut, 2) ordbogit allatullu paasissutissarsiorfissatut atortussiat ukiuminnut naleqquttut atussagaat, 3) oqaaseqatigiiliortarnermi inatsisit pingaarnerit aamma oqaaseqatigiit immikkoortuisa ilaanni oqaasertat pingaarnerit atorneqartarneri naanerisalu allanngorartarneri ilisimallugillu atussagaat, 4) killiffilersuutini kukkunaveersaarlunilu allannermi malittarisassat pingaarnerit ilisimallugillu atussagaat, 5) oqaatsit atukkatik tunngavilersorsinnaassagaat allanullu siunnersuuteqarsinnaassallutik, soorlu allannerup ineriartortinnerani, aamma 6) ilinniariaatsit attaveqaqatigeeriatsillu atorsinnaassagaat aamma oqaloqatigisap inuttut tunuliaqutai apeqqutaatillugit naleqquttumik oqaatsinik atuillutik oqaloqatiginneriaaseqarsinnaassasut.
- Imm. 3. Matematikkip atuuffiisa samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) pissutsinut assigiinngitsunut atatillugu kisitseriaatsinik assigiinngitsunik toqqaasinnaassasut atuisinnaassasullu, 2) paasissutissanik pisariinnernik matematikkimi paasinnittaatsinik imalinnik paasinnissinnaallutillu atuisinnaassasut, 3) eqqarsaatersuutissat peqqinnermut, sunngiffimmut pinngortitamullu tunngasut ilisimasaqarfigissagaat, 4) procentinik pisariinnerusunik, soorlu pisiassanik akikilliinermi, naatsorsuisinnaassasut, 5) paasissutissanik tabeliniittunik ittunik diagramminiittunillu ittuniillu isumasiuisinnaaneq nassuiaasinnaanerlu ilisimasaqarfigissagaat, 6) paasissutissanik, soorlu qarasaasiaq atorlugu, katersisinnaassasut, suliareqqiisinnaasut piviusuusaartitsisinnaassasullu, 7) ulluinnarni, ilaqutariinni inuiaqatigiinnilu najukkani inuunermi matematikkimi eqqarsaatigisarialinni naammassiiniarnermi ilinniakkami pissarsianik, soorlu kisitsisinik, naleqqiiffimmut nalunaarsuinernik
- Danskit suliffeqarfii akitsuummik akiliisussaatitaassapput aningaasarsianik A-nik inunnut Kalaallit Nunaanni tamakkiisumik killilimmilluunniit akileraartussaatitaasunut tunniussaqartarunik, tak. aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39. Suliffeqarfiit nunanit allaneersut IR aalajangersakkami pineqartunut ilaassapput, selskabimik pigisaminnik Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsivik immikkoortortarluunniit aqqutigalugu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingerlataqartumik pilersitsisimagunik, imaluunniit piginnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni eqqartuussisoqarfimmik najugaqarfeqartoq aqqutigalugu aningaasarsiat At tunniuttarpatigit, tak. aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 38, imm. 4. Naalagaaffiup taassumalu sullissiviutaasa akitsuummik akiliisussaatitaannginnissaat siunnersuutaavoq, akiliisussaatitaassagaluarpatami naatsorsuutigineqarsinnaassammat naalagaaffiup akitsuut taamaattoq ukiumoortumik UR tapiissutinit ilanngaatiginiassagaa.
- § 15. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik annertuumik ilaasortalik" tassaavoq aningaasaateqarfik tigusisussanut maanna suliffeqartunut suliffeqarsimasunulluunniit imaluunniit inunnut sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit taama suliffeqartunit toqqarneqarsimasunit sullississutigineqarsimasunut akiliutitut soraarnerussutisiatut tunniuttakkanik, sulisinnaajunnaarnersiutitut tunniuttakkanik imaluunniit toqusoqartillugu tunniutassanik imaluunniit taakku akuleriissillugit tigusisussanut tunniutassanik pissarsiniartussatut pilersinneqartoq, apeqqutaatillugu soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik 1) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pigisaasa nalillit 5 pct.-it sinnerlugit annertussusilinnik pissarsiaqarsinnaatitaasunik tigusisussaqanngippat, 2) pisortat inatsisaanik malinnittussaappat aammalu Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut paasissutissiisussaatitaappat aamma 3) piumasaqaatit uku ilaannik ikinnerpaamik ataatsimik naammassinnittoq:
- Qajaq Angallat tupinnartoq tassa qajaq kalaallip angallasia inuuffimmut uuttuuttumik suliaq kalaaliviup suliaa oqitsunnguaq sanalluagaq naleqqulluartoq imarsuup maliinut Qanga piniakkanut taannatuaq imaani atortarujaat angallasiaammat oqitsuliaq nunakkut maqittarujaat timersuanut, ikortoriat tasikkut ikaartuutigaat qajaq taanna Nuannareqaara utersaaravit qajannguaq pinnersutit qujaffigeqaakka inuusuttavut nunannut utertimmatsit pusittarneri, makittarneri ila, ilisarnartut kakkageqaakka Qajarsuaq inna kalittorsuaq takorloortuartarpara angut, piniartoq sapiitsorsuaq qamuunavik nersorpara silarlussuit, imarlussuaq atortuasai, taarsuaq anorillu Qajaq tammalersoq utertillugu inuusuit sassarmata nuannareqaakka ilallugulu unammerualaartarmata timersorlutik, nukersorlutik kalaaliviup ilisarnaqutaanik Qanortoq nunanni attattuarit qajaq kusanartorsuaq inusuttunit atugaajuarit timersuut pingaartorsuaq kalaaliviup, timersuutitut qangarsuaq aamma atormatit illit 1994
Sentence Syllables with count 364
- 1) soraarnerussutisianik katersanik aaqqissuussinernut akilersuutit akileraaruserneqartussaatitaasut, akissarsianik akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisisaanni§ 39 a-mi taaneqartut, 2) pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu ikiorsiissutit, 3) ajunngitsorsiat, Politiit Isertortumik Paasiniaasartuisa immikkut kukkunersiuisarnerannut ilaatinneqartunit aningaasat tunniunneqartut, aamma 4) ajunngitsorsiat, meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat naapertorlugit angajoqqaarsianut, oqilisaasartunut ilaqutariinnulluunniit inissiigasuartarfinnut tunniunneqartut, matumani tigusisup ukiumi isertitaqarfiusumi pineqartumi nalinginnaasumik ilanngaatip saniatigut suliani taaneqartunut tunngatillugu akileraarusersugassatut isertitaminik naatsorsuinermini ilanngaatigisinnaasaasa annerpaaffissaat qaanginngippagu, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 21, imm. 2."
- [ Qupp. 28, 29- mi nunap assinga/ assiliartaq] NUNAP ILUSAA MALILLUGU NUNAP ASSINGA( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) A. Imarsuup sineriaa B. Narsaamanerit Jordanip kitaatungaaniittut ittut Asherip narsartaa Dorip eqqaani sineriak Saronimi ivigaqarfiit Filisterit narsartaat Nunap qeqqani qoorortaq kangimut- kimmut sammisoq a. Megiddop narsartaa b. Jizre'elip narsartaa C. Qaqqat Jordanip kitaatungaaniittut ittut Galilæami qaqqat Karmelip qaqqaa Samariami qaqqat Nunap Qattunilittaa( Sjefela) Judap qaqqalittaa Judap inoqajuitsua Nunap Kujasissortaa( Negeb) Paranip inoqajuitsua D. Arabap Naqinnera Hulebækkenet Galilæap Tasersuata eqqaa Jordanip qoorua Imaq Tarajuusoq( Imaq Uumaatsoq) Araba( Immap Tarajuusup kujataatungaaniittoq ittoq) E. Qaqqat/ qattorngit Jordanip kangiatungaaniittut ittut Bashani Gileadi Ammoni Moabilu Edomip qaqqalittaa F. Libanonimi qaqqat[ nunap assinga] Qaqqaq Hermoni Qattuneq More Abel- Mehola Sukkoti Jogbeha Beteli Gilgali Gibeoni Jerusalemi Hebroni Gaza Be'ersheba Sodoma?
Sentence Syllables with count 365
- Inooqatigisaq tassaavoq inuk aterorlugu taasaq akilersuilernermi toqusup illoqatigisimasaa, imaluunniit inuk toqusup katissimasinnaasaralua imaluunniit pisortatigut nalunaarsukkamik inooqatigisimasaa kingornussassat nalunaarsorneqarfiat toqusup toqunissani qaammatinik pingasunik sioqqullugu pilersissimasaa tunngavigalugu kingornutassaqalersimasoq kingornussisarneq pillugu inatsit naapertorlugu aapparisap katissimasap pinngitsoorani kingornutassarisassaraluata minnerpaamik angeqqataanik, aammalu toqusup toqunissaa sioqqullugu ukiuni marlunni illoqatigisimasaa imaluunniit siusinnerusukkut toqukkut qimaguttumik illoqateqarsimasoq sivikinnerpaamik atasuinnarmik ukiuni marlunni, ineqarfik ineqatigiiffigisaq taamaallaat ineqatigiiffigineqarunnaarsimappat paaqqinniffimmut inissinneqarneq pissutigalugu, tamatumani ilanngullugu utoqqalisut inigisartagaannut nuunneq, 5) aapparisap katissimasap, aapparisap avissimasap imaluunniit inooqatigisap qimataasup
- Aalisarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermi Aqutsisoqarfik, Nunanut allanut Pisortaqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Aqutsisoqarfik, Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik, Grųnlands Kommando, Politimestereqarfik, Pinngortitaleriffik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat, KNAPK, AGF KNI-p ataaniittoq ittoq, SIK, NUSUKA, KANUKOKA, DG-Fish( EU- Kommissioni), GrųnlandsBanken, Sparbank Vest, Greenland Venture, Nunatsinni Takornariaqarnermi Inuussutissarsiornermilu Siunnersuisoqatigiit, Royal Arctic Line, Nunatta Eqqartuussivia, Deloitte, A-Revision, Censor Revision, Grųnlands Revisionsselskab, Rebekka Olsvig Revision, Revision& Regnskab, Top Revision og Revisionsfirmaet, Polar Seafood, Royal Greenland A/S aamma Grųnlands Kommando.
- " Aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi" one door tunngavigalugu" periaatsip pingaarutilimmik iluaqutissartaraa, aatsitassanut ikummatissanullu inatsit malillugu akuersissummik qinnuteqaatip suliarineqarneranut atatillugu avatangiisitigut, inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut, teknikkikkut aammalu sunniutissatigut allatigut ataatsimut isiginninneq aallaavigalugu ataatsimoortumik UR naliliisoqartartussammat" Erngup nukinganut inatsisissatut siunnersuummi oqaaseqaatigiiliornermut siunnersuutaasumi matuma siuliani" one door tunngavigalugu" periaatsimut oqaaseqatigiiliornerani iluaqutissartai annertuumik isumaarutsinneqassapput, taamaattoqassappallu atuinissamut akuersissummik qinnuteqartup assersuutigalugu aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi piumasaqaatit naammassisinnaajumallugit aammalu erngup nukinganut inatsimmi piumasaqaatit naammassisinnaajumallugit, marlunnik assigiinngitsunik avatangiisit pillugit nassuiaasiortariaqartalissaaq.
- SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK Peqqissaanermik Ilinniarfik ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik/ Ilinniartitaanermik Ilisimatusarnermut Instituti Perorsaanermik Ilinniarfik Meeqqat Inuunerissut Bedre Børneliv Nanu Børn ICC Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Sanaartornermut Ilinniarfik INUILI Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Oqaatsinik Pikkorissarfik Savaatilinnut Ilinniarfik Aalisartunut Piniartunut Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik KNAPK MIPI Avalak KIK Kisaq Mælkebøtten Sisimiut Friskole Nuuk Internationale Friskole Maniitsup Efterskolia Efterskole Villads Villadsen Tusarniaanermut atatillugu GA-mit, SIK-mit Kalaallit Nunaanni Qitiusumi Ilitsersuisarfimmit, Danmarkimi Efterskolit Peqatigiiffiannit, Kommune Kujallermit, Piareersarfik Aasiannit, ASG-mit, IMAK-imit, Avalak-mit, Ineqarnermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalak19
- Nipilersornermik piginnaasat( nipilersornermik atuagarsorneq oqaluttuarisaanerlu) a) nunarsuarmi kitaamiut kalaallillu eqqumiitsuliorluni, nuannarineqartunik inuiaallu aammalu nunarsuarmi kitaamiunngitsut nipilersoriaasiannik nalilersuinermi nipilersornermik ilinniartitsissummi periutsit, atuagarsorneq taaguutillu atorsinnaassavat, b) nipilersornermik ilinniakkani oqaluttuarisaanermik, inuiaqatigiinnik, kulturimik, nipilersoriaatsinik assigiinngitsunik isiginnissinnaassapput, c) nipilersornermi nuutit ilisarnaataannik ilisimasaqarneq takutissinnaassavaat, d) nipilersorneq nipilersornerillu ingerlanerat pillugit allallutik oqaatiginnissinnaassallutik aamma e) nipilersornermi sammisat minnerpaamik marluk aammalu nipilersornermiktusagassialerinermik suliniut ataaseq ilannguffigisinnaassavaat nassuiarlugillu aammalu tusagassiuutini naqitani takusassianilu atortut pissarsiarineqarsinnaasut suliaqarfimmut tunngasut suliarisinnaallugit atorsinnaallugillu.
- § 35. Teknikkimut teknologiimullu tunngasuni, attaveqaqatigiinnermi teknologii ilanngullugu, pinngortitamik ilisimatusarnermut aamma inuussutissarsiornikkut aningaasaqarnermut tunngasuni ilinniartitsisunut rektorip ilinniartitsissutini piginnaasaqarneq akuersissutigisinnaavaa, ilinniartitsissutini ilinniartitsisup annikinnerpaaffissat naammassisimappagit, tak.§ 34 aamma ingeniørhøjskolimi, handelshøjskolimi imaluunniit ilisimatusarfimmi minnerpaamik ukiunik pingasunik affarmillu sivisussusilimmik ilinniakkamut tunngassuteqartumik annertusisamik ilinniaqqissimappat, ilinniagaq tamatuma malitsigisaanik minnerpaamik ukiuni marlunni naapertuuttumik inuutissarsiutitigut misilittagaqalernermik ilinniaqqinnermilluunniit ilaqartinneqarpat§ 36. Rektorip qulakkiissavaa, pædagogikummimik ilinniartut Kalaallit Nunaata kulturianik, oqaluttuarisaaneranik aamma oqaasiinik suliaqarsimanngitsut, atorfinitsitaanerisa ukiuani siullermi pineqartunut tunngatillugu piginnaasaasa annertusarneqarnissaat.
- 1) innarluuteqarnerup malitsigisaanik ajornartorsiutit pillugit inuit innarluutillit siunnersorneqarnissamik tapersersorneqarnissamillu neqeroorfigineqarnissaannik qulakkeerinniffigineqarnissaat, 2) inuup imminut ikiorsinnaanissaanik siuarsaaneq imaluunniit ulluinnarni inuuneranik oqilisaassineq kiisalu inuunerinnerulersitsineq, 3) inuup innarluutillip ineriartorsinnaanissaanik aamma piginnaasai naapertorlugit nammineq periarfissaqarfiinik atorluaasinnaanernik siuarsaaneq, matumani inummut ataasiakkaamut tamanna periarfissaappat, ilinniagaqarnermik periarfissaq ilanngullugu, 4) inuit innarluutillit inuiaqatigiinni naligiimmik periarfissaqarnissaasa aammalu innarluuteqarneq pissutigalugu assigiinngisitsinerup akerlilerneqarnissaa tamatumuunalu sapinngisamik inuiaqatigiinni tamakkiisumik sunniuteqarluartumillu peqataanissaasa akuunissaasalu qulakkeerneqarnissaa, aamma 5) ataasiakkaat ilinniarnissaannut sulisinnaanissaannullu periarfissat siuarsarnissaat.
Sentence Syllables with count 366
- ArctiComm ApS, Comby A/S, Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Pisortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Namminersulernissamut Pisortaqarfik, Peqqinnissamut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermi Siunnersuisooqatigiit, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaanni atuisunut siunneriusooqatigiit, Grųnlandsbanken A/S, Namminersornerullutik Oqartussat qarasaasialeriffiat, ILIK, INI A/S, Inu:IT A/S, IT-Partner Greenland A/S, IT-mut Siunnersuisooqatigiit, KANUKOKA, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Kimik IT A/S, KIT A/S, KNR, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq, Kontor og Data Sisimiut ApS, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, MDC Data Greenland ApS, Nuka A/S, Nukit, Nukissiorfiit, Nuna IT ApS, Sulisoqarnermut Pisortaqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Akileraarnermut Pisortaqarfik, STTK( Sinerissami Takusassiiviit Tusagassiiviillu Kattuffiat), Sparbank Vest Grųnland A/S, TELE Greenland A/S, Nunanut Allanut pissutsinut Pisortaqarfik aamma Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik.
- b) Tysklandi pingaarnerutillugu nunani tyskisut oqaaseqarfiusuni maannakkut pissutsit, c) atuakkiani oqaasertat Tysklandimi eqqumiitsuliornermik aamma inuuniarnermi atugassanik, naleqartitanik ileqqunillu ilinniartunik misigisaqartitsisinnaasut assigiinngiiaartut, tassunga ilanngullugit ukiuni kingullerni qulini oqaasertat tusagassiuutinilu elektroniskiusuni allaatigisat, d) kulturikkut inuiataqatigiinnilu pissutsit, Tysklandip kulturinilu inuiaqatigiinnilu allani assigiissutsit assigiinngissutillu isiginiarlugit, e) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu oqaatsinik atuinermi attaveqartarnermilu tunngaviusumik ileqqut malittarisassallu, tassunga ilanngullugit kulturimut inuiaqatigiinnullu pissutsini assigiinngitsuni oqaatsit atorsinnaasat atorneqartarnerat aamma f) tyskit oqaasiannik oqaatsillu aaqqissuussaanerannik tunngaviusumik malittarisassat ileqqullu, tassunga ilanngullugit attaveqarnertarnermi oqaatsinillu ilikkagaqartarnermi periutsit naleqquttut ilinniarnerat.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit utertinneqarpat, suliffeqarfiup tamatuma kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, takuuk siunnersuummi kapitali 4, taamaalilluni suliffeqarfik tamatuma kingorna suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaassaaq, takuuk§ 10. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq§§ 6-9-imi nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik tamanik naammassinnikkunnaarpat, suliffeqarfiup tamatuma kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, taamaalilluni suliffeqarfik tamatuma kingorna suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaassalluni.
- Kalaallit Nunaat qattaavaq ulikkaarsinnaanngitsoq puulukinik, kukkukuut perluinik iteqqumillu tipisitat juulaarfiat Kalaallit Nunaat- ajortuliat isumakkeerfigineqarfiat- mittatigaatit nunasiatut paasivara- Avanersuarmiut nutsertitaapput sakkutuut inissaqarnissaat inuit pilluarnerannit pingaarnerummat Qullissat atorunnaarsitaapput aningaasatigut iluanaarnissaq inuit pilluarnerannit pingaarnerummat kalaaleq kalavik kaseerpaat atorfissaqanngimmanngooq kalaallit tarningat inuusaasiat amigarporooq- nutaamik nassaarput naammaginaguli Nunarput-aa nataatsuuvutit kalaaleq-aa nakkaaffiit nateqanngilaq" ajortumeerigaanni ajortumiigaq suujunnaarsittariaqarpoq akiniartinnginnissaq qularnaarlugu" Kalaallit Nunaat atsersimavaatsilliaasiit- Grønland aapakorlutik- tulugaq qaqortaq qaani qerrakoq itsineqanngitsoq- akiitsukkaminnik isumakkeerfigeqqusut unnaviat aallartitat sukisaarsaarfiat Nunannguara qattaavarsuuvutit ulikkaariarfeqanngitsoq nuannaralugu immissavaatsit- suerullutit naalagaaffik pissaanerlu naalannassuserlu allat pigiinnassavaat naassaanngitsumik?
Sentence Syllables with count 367
- Immikkoortui sivisussusaalu§ 3. Atuarfik ukiuni 10-ni atuarfiuvoq, alloriarfinnut pingasunut agguarsimasoq, tassaasut ukiuni 3-ni nukarlerni, ukiuni 4-ni akullerni kiisalu ukiuni 3-ni angajullerni atuarfik, taamaattoq tak.§ 26, imm. 1.§ 4. Alloriarfinni ataasiakkaani atuartut klassinut ukioqatigiiaanut imaluunniit ukioqatigiiaanngikkaluanut agguaanneqassapput atuartitsissutinilu ataasiakkaani atuartitsissutinillu akimuilluni ingerlatitsiffiusuni ingerlaqatigiinnilu nikerartuni, alloriarfimmi pineqartumi klassinit ataasiakkaanit arlalinnilluunniit atuartulinnik katitigaasuni atuartinneqassallutik, atuartut ataasiakkaat ilikkagassatut anguniagassanut naleqqiullugu pisariaqartitaat soqutigisaallu aallaavigalugit, tak.§ 13, imm. 2,§ 17 aamma 18, imm. 1 aamma 2. Imm. 2. Atuartut alloriarfiit akimorlugit klassinut ingiaqatigiinnullu( holdinut) inissinneqarsinnaassapput, atuartut ukiumikkut agguataarnerisa tamanna periarfissaqartippassuk.
- bronzep, kanngussap, sisaap manngertorniuitsup, taaguutaat, akugiinneri atuuffiilu ilisimassagaat, e) atortussiat qulaani taaneqartut nalinginnaasumik ulluinnarni atuuffii nassaassaaffiilu immikkoortitersinnaassagaat nassuiarsinnaassagaallu, f) atortussiat sanaat atortussallu pinngortitap pilersitai allat nalinginnaasut suliarisimassagaat, g) atortussat tamakku pinngortitap kaaviiaartuarneranut akulerussinnaaneri ilisimasaqarfigissagaat, h) eqqakkat immikkoortitigaasarnerat, isumannaatsumik toqqorterneqartarnerat aserorterneqartarnerallu ilisimasaqarfigissagaat, i) ermup silaannaallu nunarsuarmi uumassuseqarnermut pingaarutaat nassuiarsinnaassagaat, j) savimernup nungujartornera manngertornerneralu ikuallaanerlu suliarisimassagaat taakkulu ingerlaneri uumasut nerisaminnik arrortitsisarnerinut sanilliussimassagaat, k) seernartut seernaatsullu pillugit paasinnittaatsit ilisimasaqarfigissagaat, l) eqqiaanermut atortut, pinnersaatit nerisassallu aalajangersimasut seernaqassusiinik uuttortaanernik suliaqarsimassasut.
- 1) Naalakkersuisoqarfinni ataasiakkaani naalakkersuisunut pisortanullu inissiat, tak.§ 14, 2) Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni immikkoortortani pisortanut assigisaannullu, akissaateqarfik 37 tassanngaanniilluunniit qaffasinnerusoq naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut inissiat, tak.§ 15, 3) Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni allaffinni pisortanut, akissaateqarfik 36 tassanngaanniilluunniit qaffasinnerusoq naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut inissiat, tak.§ 16, 4) Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni, sullissivinni suliffeqarfinnilu tassunga atasuni kiisalu sullissivinni, suliffeqarfinni aammalu aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffinni Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartuni sulisunut allanut atorfeqarnermi inissiamik innersuussiffigineqarnissamik piginnaatitaaffeqartunut inissiat, tak.§ 17. Imm. 2. Naalakkersuisut inunnut§§ 16-imi 17-imilu taaneqartunut inissianik innersuussisarneq pillugu maleruagassiorsinnaapput.
- 1) inatsisini maleruaqqusat imaluunniit inatsit tunngavigalugu peqqussutit suliarineqartut malillugit akuersissummik piniaqqaarani sanaartugassanik aallartitsisoq, sanaartukkamik atuilersoq imaluunniit iliuusissanik allanik allartitsisoq, imaluunniit iliuusissanik allanik, oqartussaasumit pineqartumit akuerineqartumit allaanerusumik iliorluni siumoortumik akuersissummik piniaqqaarluni suliarineqartussamik aallartitsisoq, 2) piumasaqaatinik inatsit malillugu akuersissummi aalajangersarneqartunik, imaluunniit inatsit naapertorlugu aalajangersakkanik suliarineqartunik unioqqutitsisoq, 3) inatsit malillugu akuersissummi aalajangersarneqartut, imaluunniit inatsit naapertorlugu aalajangersakkanik suliarineqartut naapertorlugit peqqussummik imaluunniit inerteqqummik naammassinninngitsoq, imaluunniit 4) aserfallatsaaliuinissamik, sanaartukkami najugaqartut allallu ulorianartorsiulernissaannut pinngitsuuiniarluni pisariaqartinneqartumik suliaqanngitsoortoq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, NUKAKA, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, KANUKOKA, KANUNUPE, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Sulisitsisut, Biskoppeqarfik, NUSUKA, KNAPK, SIK, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunersunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, NUKAKA, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, KANUKOKA, KANUNUPE, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Sulisitsisut, Biskoppeqarfik, NUSUKA, KNAPK, SIK, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- 11 Pivorlu palasit illernartuummit anilermata- massa palasit tassaniittut ittut tamarmik illernarsarsimapput sinniisoqatigiissussaassusertik maleruarnagu- 12 Liivikkullu erinnersaartartut tamarmiusut Aasaffilu Hiimanilu Jiituttuullu ernerillu qatanngutaallu tunisiviup kangiata tungaani qeqarmata saattunik qaallorissunik atisaqarlutik, sianaannguanik kukkilagutilinnillu kukkilattarissanillu nipilersorlutik, taakkunaniittullu ittullu palasit untritillit marlunnillu qulillit qarlortaassuarnik qarlortarmata, 13 ataatsikkoorlutimmi qarlortariarmata erinnersaarlutillu, tusarnaartimmata erinarsoqatigiillutik Naalagaq unnersiutigalugu qutsavigalugulu, nipitusaarmatalu qarlortaassuarnik sianaannguanillu nipilersuuteqataanillu Naalagarlu unnersiutigalugu, avaaginnittuummat, isumassuinera naassaanngimmat, taava Naalakkap illuata ilua nuiap tamakkerpaa, 14 palasillu kiffartuussissallutik uninnganeq sapilerput nuia ajoqutigalugu, Naalakkap naalannarsusiata Guutip illuata ilua tamakkermagu.
Sentence Syllables with count 368
- Kim Kielsen, Siumut, Naalakkersuisut siulittaasuat Randi Vestergaard Evaldsen, Demokraatit, aningaasaqarnermut aamma aatsitassaqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Knud Kristiansen, Atassut, ineqarnermut, sanaartornermut aamma attaveqarnermut Naalakkersuisununt ilaasortaq Nikolaj Jerimiassen, Siumut, aalisarnermut, piniarnermut aamma nunalerinermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Vittus Qujaukitsoq, Siumut, inuussutissarsiornermut, suliffeqarnermut, niuernermut aamma nunanut allanut tunngasunut Naalakkersuisunut ilaasortaq Martha Lund Olsen, Siumut, ilaqutariinnermut, naligiisitaanermut, isumaginninnermut aamma inatsisinik atuutsitsinermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Doris Jakobsen, Siumut, peqqissutsimut aamma nunanik avannarlernik suleqateqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Nivi Olsen, Demokraatit, ilinniartitaanermut, kultureqarnermut, ilisimatusarnermut aamma ilageeqarnermut Naalakkersuisunut ilaasortaq Mala Høy Kúko, Atassut, pinngortitamut, avatangiisinut aamma nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisunut ilaasortaq Kúkomut akisussaaffik nutaaq
- Imm. 2. Kinaluunniit ingerlatamik mingutsitsilersinnaasumik aallartitsiniartoq, aallartitsisoq imaluunniit ingerlatsisoq iliuusissaminik aalajangiussaqassaaq mingutsitsinermik pitsaaliuutaasinnaasunik pinngitsoortitsisinnaasunillu, taamallu ingerlatap pilersinnissaanut, ilusilersornissaanut ingerlannissaanullu ima pilersaarusiussaaq, sapinngisamik annikinnerpaamik mingutsitsinermik kinguneqartitsisumik, tak.§ 52. Ingerlatami atortussanik toqqaanermi, pilersitsinermi ilusilersuinermilu, ilaallutik maskiinat, atortut aamma najugaqarfiusinnaasut, kiisalu ingerlatsinermik pilersaarusiornermi, ilaallutik misissuinermi, piiaanermi, atuinermi imaluunniit suleriaatsimik, nioqqutissanik, stoffinik atortunillu ingerlatsinermut atatillugu atugassanik toqqaanermi kiisalu upalungaarsimanissamut mingutsitsinermillu akiuiniarluni suleriaatsinik toqqaanermi, qulakkeerneqassaaq mingutsitsinerit, qinngornerit, igitassaqalernerni kiisalu pisuussutinik atuinerit sapinngisamik pitsaanerpaamik killilersimaarneqarnissaat.
Sentence Syllables with count 369
- a) uumassuseqarnerup tunngaviusumik ersiutai sammisimassagaat, b) nukissap atortussiallu kaaviiaarnerat, fotosyntese nerisareqatigiiaarnerlu nassuiarsinnaassagaat, c) sananeqaatit sannaat atuuffiilu ilisimassagaat, d) uumasunik naasunillu aaqqissuussamik immikkoortiteriaatsit akuerisat atorsinnaassagaat, e) kinguaassisarneq, sananeqaatitigut kingornuttakkat nalunannginnerit, suiaassutsit suiaassuseqannginnerlu aqqutigalugit kinguaassiorsinnaaneq, pissuseqatigiit pinngortarnerat, uumassuseqartut amerlassusiat taaguutilik biodiversitetimik aamma nappaatit kingornuttakkat ilisimasaqarfigissagaat suliarisimassagaallu, f) uumassusillit sananeqaatimikkut pissusilersortarnermikkullu avatangiisiminni atugassarititaasunut assigiinngitsunut naleqqussartarnerat ilisimasaqarfigissagaat, g) Mendelip Darwinillu eqqarsaatersuutaasa taassumalu ilisimatusarnermut pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat aamma h) uumasut naasullu ujaranngornerit ineriartornermut nassuiaatitut ilisimasaqarfigissagaat.
- Naammagittaalliuutinik suliaqariaatsip maanna atuuttup, tassa naammagittaalliuutinik siullermik kommissionimi akileraarusiisartumi aappassaanillu Skatterådimi suliaqartarnerup ileqquliutiinnagaasutut innera, aammalu inatsisitigut illersugaanermut iluaqutaannginnera nassuerutigalugit, ilisimaneqarmammi akileraartartup suliamik imminerminut tunngasumik eqqartuussivinnut suliakkiissuteqaraluarluniluunniit akileraarutissami sinneri akilertussaagai, piffissap naammagittaalliuutinik suliaqarfiusartup naalisinneqarnissaa siunnersuutigineqarpoq, tassa akileraaruseriffiup aalajangiinera Skatterådimut ingerlaannartumik naammagittaalliuutigineqarsinnaanngorlugu, taassumalu aalajangiinera Kalaallit Nunaata Eqqartuussivianut ingerlaannartumik suliakkiissutigineqarsinnaanngorlugu, soorluttaaq siunnersuutigineqartoq Skatterådimut naammagittaalliuut ukiup ataatsip ingerlanerani Skatterådimit suliarineqarsimanngippat Kalaallit Nunaata Eqqartuussivianut suliakkiissutigineqarsinnaassasoq.
- tunngasunik naatsorsuusiorneqassasut, angusanut naatsorsukkanik taamatullu oqimaaqatigiisitsinernik imaqartinneqartunik, suliffeqarfiup iluani niuerfiit ataasiakkaat akornanni sullissinernut akiligassat, soorlu nioqqutissanut sullissinernullu, niuernerpalaartumik tunngaveqarluni ingerlanneqassasut, aammalu niuerfiit ataasiakkaat akornanni aningaasanik nuussisarneq, tassunga ilanngullugu aningaasaatinut akisussaaffiusunut aallarniutitut akiliutit, niuernermi aningaasaqarnermut tunngaviusut malillugit pisassasoq, sullissinerit attaveqaatinik niuerfiit ataasiakkaat akornanni ataatsimut atuisussaatitaanerusinnaasumut ilaatinneqartut piumasaqaatigineqartut assinginik piumasaqaateqarfiusumik allamut pilersuutigineqarsinnaassasut, aamma naatsorsuutit pineqartut nalunaarasuartaateqarnermik aqutsisunut tunniunneqarnerminni pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaanermut inatsimmi aalajangersakkat nalinginnaasut malillugit allagaatit takuneqarsinnaassasut.
Sentence Syllables with count 370
- 1) allalluni oqaatsillu atorlugit oqaluttuarinninneq, 2) allanut atassuteqarnermi paasisimaqqaagassat, 3) tusagassiuutit assigiinngitsut inooqatigiinni inissisimanerat, tamatumunnga ilanngullugu inuiaqatigiinni inooqataanermut piukkunnarsaanermut angusaqartitsiniarsinnaanermullu atorluarsinnaanerat, 4) tusagassiuutit assigiinngitsut atornerini oqariartaatsit qanorlu sunniuteqarsinnaatigisarnerat, 5) tusagassianik meeqqanut inuusuttunullu pissaqartitsiniarneq, 6) meeqqanut inuusuttunullu tusagassianik qanoq issusersiuineq, 7) tusagassiuutinik assigiinngitsunik assigiinngitsunik ukiulinni assigiinngitsunillu gruppilersuinermi atuineq, 8) perorsaasup tusagassiuutitigut tusagassiarineqartunut qanoq ilioriarsinnaanera, 9) kikkunnut tamanut paasinartumik tusagassiornermi periaatsit, 10) misissuinermut, akunnermiliunnermut aamma angajoqqaanik suleqatigisanillu atassuteqarnermut tusagassiuutinik atuineq, 11) meeqqat inuusuttullu ilagalugit tusagassiorneq.
- Upernaviarsummi misileraaffik Ilisimatusarfik/ Grønlands Universitet Pinngortitaleriffik/ Naturinstituttet( silap pissusaanut misissuiffik ilanngullugu) Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu Grønlands Nationalmuseum og Arkiv Asiaq Greenland Survey Issitumi Teknikkikkut Paasisimasat pillugit Ilinniarfik ARTEK Center for Arktisk Teknologi Oqaasileriffik/ Sprogsekretariatet Grønlandsbankens Erhvervsfond Greenland Business A/S Greenland Venture Nunatsinni Sulisitsisut Peqatigiiffiat SIK Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat NUSUKA( Organization of Greenlandic Employers) NunaOil Nutaaliorfik Inuit Issittormiut Kattuffiat ICC KNAPK Association of Fishers and Hunters in Greenland Kanukoka( Kalaallit Nunaanni Kommuneqarfiit Kattuffiat) Naatsorsueqqissaartarfik Grønlands Statistik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Peqqissuunissaq pillugu Ilisimatuussutsikkut Ilisimatusarnermik Siunnersuisoqatigiit Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmiit Nunatsinni Peqqissuunissaq pillugu Ilisimatuussutsikkut Ilisimatusarnermut Ilisimatuussutsikkut ileqqorissaarnissaq pillugu Ataatsimiititaliaq( Nakorsaaneqarfimmi allatoqarfeqarpoq).
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik, Inooqat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Sukorseq, Autismertut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Peqatigiit, Angajoqqaaqatigiit( Angajoqqaanut ADHD aamma/ imaluunniit autismertunik meeralinnut peqatigiiffik), MIO, Kattuffiat Utoqqaat Nipaat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, Nuummi Gigtertut Peqatigiiffiat, NIISIP, AK,
Sentence Syllables with count 371
- Peqataasut ilaasa isumaat tassaapput, alisagaqassuseq aalaakkaavoq aalisakkallu ikiliartornerannut takussutissaqaranim, pisassiissutigineqartartut annertusineqartariaqarput illullu qerititsivittut atorneqartut allineqarlutik, pisassiissutigineqartartut naleqquttumik agguaanneqartarnissaat pillugu umiatsiaararsorlutik aalisartartut suleqataasariaqarput, umiatsiaararsorlutik aalisartartut immikkut pisassinneqartariaqanngillat, matumani aalisartut inuusukaat aalisarnermut akuuniarnerannut ajornarnerulersitsisinnaammat, piujuartitsineq ingasaassilluni paasineqarsorineqartariaqanngilaq, matumani pinngortitap nammineerluni piujuartitsineq isumagisarmagu, pitsaanerusumik tunisassiassanik passussineq angallatini anginerusuni qularnaanneruvoq, tunisassiorfik aasaq naallugu ammatinneqartassaaq, tunisassiorfik aasami inuttalersoruminaappoq, uummannap kangerluani qalerallit suffinerisa nalaani qalerallit suallit suannillu sinneqartut aalisartunit naammattoorneqakkajuttarput.
- Sermeq nannullu kisimik pineqanngillat, pineqarpoq issittumi inuiaqatigiit ineriartornissaat Nunatsinni angerlarsimaffinni nakuusertarneq FN-ip ernumanartoqartippaa Grønlandsbankip sinneqartuutai ikileriarput Parnaarussiviup matoqqasup inissiffissaa nutaaq Nunaoil sajuppillatsitsilluni paasisanik tuniniaanikkut sinneqartooruteqarpoq Nuna Minerals aatsitassanik qaqutigoortunik kuultimillu ujarlerpoq- Air Greenland sammisanik amigartoorutaasunik ingerlatsissanngilaq- Kangerlussuaq matuppat takornariaqarnermik inuussutissarsiuteqarneq suujunnaassaaq Kangerlussuarmi piniarneq takornariaqarnerlu ataqatigiipput Uuliamik ujaasinermut atatillugu isumannaatsuuneq ilinniagaqartitsinerlu Nuna Minerals nunat tamalaat børsianni Kattie Nielsen Narsarmiu Islandimi ingerlatsivimmik ingerlalluartumik pilersitsivoq Kalaallit isigiarsuttut Islandimut katsorsartikkiartortarput Atasinnaasumik ineriartortitsissaagut, aningaasaqarnermut naalakkersuisoq isumaliutersuummi allappoq Aleqa Hammond issittumut ataatsimut politikkeqaqqusivoq Johan Lund Olsen:
- Imm. 2. Tamatumunnga ilutigitillugu, Unerartitsisussaatitat nalunaarsugaanerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 26. juni 1979-imeersoq IR, Aningaasarsiat A- t akileraarutillu A- t il. il. pillugit nassuiateqartarnermut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 26. juni 1979-imeersoq IR, Aningaasarsiat A- t akileraarutillu A- t naatsorsuusiorneqarnissaannut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 6, 26. juni 1979-imeersoq IR, Arsaarinnillutik akiliisitsisartut( pantefogedit) aamma akileraarutit tiguniarneqartarnerat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 10, 26. juni 1979-imeersoq IR, Akileraartussaatitat allattorsimaffii pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 26, 28. november 1996- imersoq aamma Aningaasarsiat A- t pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 3. februar 2005-imeersoq IR kiisalu Kalaallit Nunaanni sulisitsisut Danmarkimi akileraarutissanik unerartitsisussaanerat pillugu Akileraartarnermut Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 13, 5. marts 1980-imeersoq IR atorunnaarput.
- Piginnaatitsissut Naalakkersuisut peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut Kalaallit Nunaanni sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut malittarisassanik aalajangersaasinnaanerannut periarfissiivoq, assersuutigalugu tarnip pissussaanik ilisimasalinnut, juumuunut, kiropraktorinut, isarussiortunut nerisaqarnermillu ilisimasaqartunut danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimasunut, aamma peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut Danmarkimi Kalaallit Nunaanniluunniit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut, assersuutigalugu tarnip pissusaanik ilisimasalinnut danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimasunut il.il. Malittarisassat aalajangersagaq una naapertorlugu tunniunneqarsimasut inunnut peqqinnissamut tunngasutigut peqqinnissaqarfiup iluani, pisortat sullissiviini allani namminersortunilu peqqinnissamut tunngasutigut ilinniakkaminnik suliaqartunut tunngatinneqassaaq.
- Iluarsiinerni tunngavigineqarput Nalunaarut nr. 748, 29. juni 2006-meersoq IR Nunatsinni Ilinniarnertuunngorniartarneq aamma ilinniarnissamut piareersarluni ilinniartitsissutissani ataasiakkaani ilinniartitaaneq( GU pillugu nalunaarut), Peqqussut nr. 787, 20. juni 2006meersoq IR inuutissarsiutit pillugit ilinniarnertuunngorniartarnerup aamma qaffasinnerusumik niuernermut ilinniartitsinerup aammalu pinngortitamut tunngassuteqartunik soraarummeertarnerup inatsisaanik Kalaallit Nunaannut atulersitsineq( Kalaallit Nunaannut Inuutissarsiutit pillugit ilinniarnertuunngorniartarnernut Peqqussut), Nalunaarut nr. 803, 13. juli 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniartarneq, Nalunaarut nr. 805, 13. juli 2006-meersoq IR, Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniarnermi pinngortitaq pillugu qaffasinnerusumik soraarummeertarneq( Htx pillugu nalunaarutit) aamma Nalunaarut nr. 806, Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniartarnermi niuernermut qaffasinnerusumik ilinniartitaaneq( Hhx pillugu nalunaarut).
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanermikkut, 2) Inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik naliliisarluni misissuinernik ilisimatusarnernillu suliaqarnissat oqallisigisarnerisigut, 3) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik pisortanilu oqartussaasunik allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuisarlutik, 4) Inuiaqatigiinni inuinnaat inuit pisinnaatitaaffiinik suliaqarnerannut ataqatigiissaarineq ikiuuttarnerlu siuarsarlugit, 5) Inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsineq tapersersorlugu siuarsarlugulu, 6) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissiissutinik ingerlatitseqqittarnermut peqataassallutik, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa nukittorsarneqarnissaannut suliassanik siunnersuuteqartarlutik aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliarineqarsimasut ingerlasimanerat nalilersortarlugu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Atuisunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nakorsaaneqarfik, Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisa, KANUKOKA, KANUNUPE, Kommunit, NUSUKA, KNAPK, Grønlands Erhverv( GE) Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut, SIK, KNI, Pisiffik, Kalaallit Nunaannit Brugsenit, Inuussutissanik Aqutsisoqarfik, Inuussutissalerinermik Ilinniarfik, INUILI, KNI, Pilersuisoq, Neqi A/S, SPS( savaatillit peqatigiit suleqatigiissut), aamma Kamik- niuertarfiit v/ Erik Brogård.
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit pisussaatitaasunit aalajangiisuusumik aqunneqartuusut imaluunniit 2) inatsisitigut pisussaatitaasunut aqutsisuusut imaluunniit 3) inatsisitigut pisussaatitaasumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, imaluunniit 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit pisussaatitaasoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma Inuit, inatsisitigut pisussaatitaasut aalajangersimasumik ingerlatsiviit ilaalu ilanngullugit Kalaallit Nunaanniittut ittut Kalaallillu Nunaata avataaniittut ittut qulaani taaneqartut niuernikkut imaluunniit aningaasatigut nuussivigeqatigineranni( nakkutigisaasumik aningaasanik nuussineq), illuatungeriit attuumassuteqanngitsut akornanni nuussinerugaluarpat angusarisinnaasimasat naapertorlugit akit piumasaqaataasullu atorneqassasut.
- Aviisit sapaatip akunneranut saqqummersartut ima paasineqassapput ussassaarutitut naqitikkat inoqutigiinnut agguaanneqartartut, soorlu 1) qaammatisiutit ukiuanni ataatsimi ikinnerpaamik qaammatini qulini qaammammut marloriarneqarlutik imaluunniit qaammatisiutit ukiuanni ataatsimi ikinnerpaamik sapaatip akunnerini 36-ni sapaatip akunneranut ataasiarlutik saqqummersinneqartartut, 2) assigiinngitsunit tigusiffiusunik aaqqissuussinikkut imallit, 3) aaqqissuussinikkut atuagassiap nittarsaassutillu akornanni toqqaannartumik imminnut attuumassuteqanngitsut, 4) tunisassiamik ataatsimik aalajangersimasunilluunniit arlalinnit tunisiniarnerup siuarsarneqarnissaanik siunertaqanngitsut, 5) aaqqissuussineq eqqarsaatigalugu suliffeqarfiup aalajangersimasup niuernikkut nittarsaanneqarnissaanik siunertaqanngitsut, 6) saqqummersitap pingaarnertut anguniagaa niuernikkut nittarsaassinerunngitsoq, 7) agguaatigiissillugu agguaassinerit maliinnartut sisamat ingerlanerini aaqqissuinikkut minnerpaamik 10 pct.-imik imallit.
Sentence Syllables with count 372
- Persuttaasoqarneranik nalunaarutiginninnerit marluk Pinngitsaaliisoqarneranik nalunaarut ataaseq Imminut toqunnissamik siorasaarinerit tallimat Imminut toqoriaraluartoq ataaseq Angerlarsimaffinni eqqissisaanerit 23-t- taakkunannga meerartallit pingasut Kanngutsaatsuliortoqarneranik nalunaarutiginninnerit marluk Pisiniarfinni tillinniarnerit 15-it Angerlarsimaffinni tillinniartoqarsimaneranik nalunaarutiginninnerit aqqaneq marluk Biilinik tillittoqarneranik suliaq ataaseq Peqquserlunneq ataaseq Tillitanik pisiaq ataaseq Aningaasanik peqquserluttoqarneranik suliaq ataaseq Angerlarsimaffinni tillinniartoqarneranik nalunaarutit sisamat Ikiaroornartunut inatsimmut unioqqutitsinerit pingasut Aalakoorpallaartunik kiisalu aqqusinermi eqqissiviilliortunik suliat 15-t Imigassartorsimalluni biilertoq ataaseq Aserorterisoqarneranik nalunaarutit marluk Biilinut aqunnissamut uppernarsaateqarnatik biilertut qulit Qitequteqarnatik biilertut marluk Biilertilluni oqarasuaatikkut oqaluussaqartoq ataaseq
- 1) Namminersornerullutik Oqartussat inissiaataasa aqunneqarnerat ingerlanneqarnerallu, 2) ukiumoortumik UR aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutigineqarsimasut atorlugit nutaanik inissialiornermi inissianillu iluarsaassinerni Namminersornerullutik Oqartussat sinnerlugit sanatitsisutut oqartusaaneq, 3) inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu boligstøttimik aqutsineq, 4) kommunit isumaqatigiissuteqarfiginerisigut inissianik kommuninit pigineqartunik aqutsineq, 5) namminerisaminnik illuutillit isumaqatigiissuteqarfiginerisigut illunik inissianillu inunnit nammineq pigineqartunik, matuma ataani aamma piginneqatigiilluni inissiat pineqarlutik, aqutsineq, 6) piginnittumik kimilluunniit isumaqatigiissuteqarnikkut illuutimik sumilluunniit aqutsineq ingerlatsinerlu, 7) ineqarneq il.il. pillugit misilittakkanik ilisimalikkanillu katersineq ineriartortitsinerlu, 8) suliassat allat imm. 1-imi siunertarineqartumut tunngassuteqartut.
- Association of Arctic Expedition Cruise Operators( AECO) Sullivinnik Nakkutilliisut Issittumi Sakkutooqarfik Inuussutissarsiornermut, Aatsitassarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IASN) Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik( IIAN) Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik( OED) Peqqissutsimut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik( PAN) Illersornissamut Ministereqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) Inuit Circumpolar Council- Kalaallit Nunaat( ICC- Kalaallit Nunaat) KNAPK Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Avatangiisinut Pinngortitamullu Aqutsisoqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Royal Arctic Line( RAL) Aatsitassaqarnermut Aqutsisoqarfik SIK Imarsiornermut Aqutsisoqarfik Tele-Post Timmiaq Transparency International Greenland Nunanut Allanut Pisortaqarfik( UD) Visit Greenland WWF Danmark Oqartussaasut suliniaqatigiiffiillu uku tusarniaanerup kingorna aterminnik aamma/ imaluunniit suliaminnik naalakkersuinikkulluunniit akisussaaffeqarfimminnik allannguisimasut NPANNimit ilisimaneqarpoq:
Sentence Syllables with count 373
- " Rodebay Fish sakkortuumik unammillerneqarpoq"- Royal Greenlandip Halibut Greenlandillu aalisartut atsiortittarpaat suliffissuaatiminnit allaanerusunut tuniseqqunagit, taamaattumillu Rodebay Fish ukioq manna aalisakkanik tunitsivigineqanngingajassimavoq" Maannakkut CO2 akiliiffigaarput"- Kyotomi isumaqatigiissut naapertorlugu CO2'mik annertuallaamik aniatitsivugut taamaattumik akiliisariaqarpugut" Nipisat suaannik tunngasumi Romark Seafood eqqartuussivikkoortitsivoq UR"- Nipisat suaannik, Romark Seafoodimut pinnagu Royal Greenlandimut tunniunneqartunik, suliassaq maanna inuinnaat aaqqiagiinngissutaattut eqqartuussivimmi suliassanngortinneqarpoq" Kuulti- taanna qularnaquteqanngilaq"- NunaMineralsip ujaqqanik aatsitassanik qaqutigoortunik akulinnik ujaasineq annikillisarpaat kuulti piumanerugamikku" 2009-meersut IR takutippaat eqqortumik iliortugut"- Saarulleqassuserput ineriartortikkusukkutsigu tamanna sivisussaaq, Pinngortitaleriffimmi immikkoortoqarfimmi pisortaq Helle Siegstad oqarpoq naammagittarnissarlu inassutigalugu Aviisi qarasaasiakkoortoq UR uani pisiarisinnaavat:
- d) periusissiornerit suliarisinnaassavaat periutsillu killinginik annertussusaanillu saqqummiussat paasisinnaassallugit, e) matematikkimi taaguut saqqummiunneqartut assigiinngitsut atorsinnaassavaat, f) matematikkimi eqqarsartariaatsip eqqarsaateqartarnerlu paasisimallugu takutissinnaassavaat, g) atuagarsornermi sulinermilu ajornartorsiutit aalajangersimasut nalilersorsinnaassavaat, ajornartorsiutinut matematikki atorlugu periutsit takutissinnaassavaat, matematikkimi ajornartorsiut aaqqissinnaasavaat aammalu aaqqiissut nassuiaasersorsinnaassallugu, h) matematikkimi periutsit angusallu eqqortumik saqqummiussinnaassavaat, i) immikkoortuni toqqakkani matematikkip atorneqartarnera pillugu ilisimasatik takutissinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ajornartorsiutit ajornakusoornerusut sulinerup atorneqarnera pillugu ilisimasat aamma j) matematikkimi ajornartorsiutit aalajangersimasut pingaarnertut ilinniakkaneersut IR taassumalu kinguninnguaneersut IR aaqqinnissaannut IT-mi atortut atorsinnaassavaat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik KANUKOKA Kommuneqarfik Sermersooq Qaasuitsup Kommunea Perorsaasut Peqatigiiffiat Eqqumiitsuliornikkut Pinngorartitsisut Ingerlatsisullu( EPI) Film gl Kalaallit Atuakkiortut Qeqqata Erinarsoqatigiissui Kalaallit Nunaata Katersugaasivia Allagaateqarfialu Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat, NUKAKA Katuaq Sermermiut Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI NI- Nuuk Ilisimatusarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat/ Fåreholderskolen Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GA) ASG AK ILI ILI Oqaatsinik Pikkorissarfik Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi pr.gl
Sentence Syllables with count 374
- 1) piginnaasat annikillisimanerannut suliamut attuumassuteqartumik uppernarsaatit pisariaqartinneqartut pigineqarpat, assersuutigalugu nakorsap uppernarsaataa assigisaaluunniit, 2) sooq annerusumik ilimanaateqartumik siumut oqaatigineqarsinnaanersoq pineqartoq inissinneqarfigisami avataani nammineerluni ingerlanissamut piginnaanngitsoq, aamma inunnut kalerrisaarutit sumiiffissiutillu qanoq ilillutik inuit ajoqusernissaasa pinngitsoortinneranut tapertaasinnaanersut, 3) atortunik atuinerup aallartinnissaanik inassuteqaateqarneq sioqqullugu perorsaanikkut periutsit suut atorniarneqarsimanersut, 4) meeraq nammineerluni inissinneqarfigisami avataani ingerlanissamut piginnaasaqalersinniarlugu atortunik atuinerup peqatigisaanik perorsaanikkut periutsit suut atorneqarumaarnersut, 5) piffissaq atortunik atuinerup pisariaqarfiattut naatsorsuutigineqartoq aamma 6) meeqqap qassinik ukioqarneranut inerisimassusianullu naapertuuttumik meeqqap isumai naammaginartumik pingaartinneqarsimanersut.
- Kalaallit Nunaanni Palasit Peqatigiiffiat Ajoqit Pattattullu Peqatigiiffiat Kirkeministeriet Bispeforeningen Den Danske Præsteforening Danmarks Kordegneforening Århus Universitet Atorfillit Kattuffiat Københavns Universitet- Teologisk Fakultet Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Ledernes Hovedorganisation Sulisitsisut Akademikernes Sammenslutning i Grønland SIK ASG IMAK KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA Piffissap tusarniaaffiup naanerata kingorna tusaniaanermi akissutit 13-it tiguneqarput, taakkunannga uku oqaaseqaateqanngillat:
- Imm. 7. Ilinniagaqartoq Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut tamanna pillugu qinnuteqareernermigut akiliunneqarluni angalanissamik akuerineqarsinnaavoq, siumut utimullu angalanissamut, illoqarfiup Kalaallit Nunaanni Danmark-imiluunniit ilinniarfiusup aammalu Kalaallit Nunaanni illoqarfiup angerlarsimaffiusup akornanni, tak.§ 37, imm. 2, misilitseqqinnissaq imaluunniit napparsimanermut atatillugu misilitsinnissamut atatillugu, a) misilitseqqinnissaq imaluunniit napparsimanermut atatillugu misilitsinnissaq ingerlanneqassappat ilinniagaqartup illoqarfimmi ilinniagaqarfiusumi najuutinnginnerani, taamaalu§ 35-mi aalajangersakkat tunngavigalugit akiliunneqarluni angalanermik akuerineqassalluni, aamma b) misilitseqqinnissamut imaluunniit napparsimanermut atatillugu misilitsinnissamut pisussaaffik ilinniagaqartup aatsaat paasisimappagu§ 3, imm. 5 naapertorlugu akiliunneqarluni angalanissamik akuersissutip tunniunneqareerluni inniminnerneqareernerata kingorna.
- Malittarisassat siullertut siunertaqarput ilaatigut qularnaassallugu elektroniskiusunik attaveqaqatigiinnermut aqqutinik aamma kiffartuussinernik ingerlatsisuusut akornanni peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut isumaqatigiissuteqartarnissanik, elektroniskiusunik attaveqaqatigiinnermi ingerlatsiviusunik kiffartuussinernillu ingerlatsisuusut akornanni, atuisartut attaveqaatinut assigiinngitsunut atassuteqartuusut imminut attaveqarsinnaaqqullugit, ilaatigullu aamma elektroniskiusunik attaveqaqatigiinnermik imaluunniit kiffartuussinermik neqerooruteqartartut peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsisarnissamut imaluunniit internetimut appakaaffissaqartitsinermik isumaqatigiissuteqarnissanut peqataasut, imaluunniit attaveqaataatillit paasissutissaatiminnik neqerooruteqartartunut allanut tunniunneqartunik isumaqatigiinniarnernut atatillugu atornerluiffigineqannginnissaat, imaluunniit eqqunngitsumik paasissutissat susassaqanngitsunut ingerlatseqqinneqartannginnissaat qularnaarumallugu.
Sentence Syllables with count 375
- Massalu qaannat malittarinnittut kinguninnguanniillutik illutik tuaviorlutik orneriaraluarpaat, aatsaalli aallarniariartut kivipput, imaaniittut ittut tikikkamikkik siammartut tigooqqarpaat, ilaat assaannaat nuisalersut, atisaminnillu assut oqimaallimmata, ataasiulluni ajornarmat ikiortigiissaarlutik qaannat qaannut qallorpaat, upanniutip inuisa ilagaat utoqqaat marluk, aappaa Christian Møller 71-inik ukiulik, aappaalu Joseph Berthelsen 62-inik ukiulik, taamaattoq taakku imarmioqqaarnerugamik ajunnginnerupput, inuusuttulli marluk aapparigaa ajoqiitissaalluni perorsarneqalersoq Elias Enoksen, taakku marluk ajunaarsimassagaluarput aalisaatinik avatimikkut qilatserullutik avatisik aalatinneq ajuleramikkik nuerpiarnerlu ajulerlutik, tigoqqapajaarlugit tigusimagamikkik nunamut pissuppaat, taanna Eliarsi qaqinnagu kaliinnarlugu, ajornartoorsimallutik tuaviornarilerlugu, nunalu ungasikulummat taanna ilisimajunnaarsimavoq, ilaasali illuttut ornavallugu arpaliuttalersimavaat aalaterulunniarlugu kissatsitinniarlugulu.
- Karakteeriliisarnermi tulleriinnilersuineq allatullu naliliisarneq pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 23. juni 2008-imeersoq IR Ilisimatusarfik pillugu inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 19. november 2007-imeersumi IR§ 7, imm. 1, isumaginninnermi perorsaasussanik ilinniartitsineq pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, 20. maj 1998-imeersumi IR§ 19, inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersumi IR§ 7, imm. 1, folkehøjskolit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 9, 21. maj 2002-meersumi IR§ 1, imm. 2, ilageeqarneq pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 15, 28. oktober 1993-imeersumi IR§ 34 a, kingullermik inatsisartut peqqussutaatigut nr. 7, 30. oktober 1998-imeersukkut IR allanngortinneqartoq, imarsiornermik ilinniartitaanerit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 7, 11. november 2000-imeersumi IR§ 6, imm. 2,§ 8, imm. 2,§ 9, imm. 2,§ 10, imm. 2,§ 11, imm. 2,§ 13, imm. 2, aamma Ilisimatusarfimmiit oqaaseqaasiuteqqitaq naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- e) periutsit ilisimaneqartut aallaavigalugit kemi atorlugu misileraanerit piareersarsinnaassavaat ingerlallugillu aamma kemikaliat laboratoriamilu atortut illersorneqarsinnaasumik qisuariarfigalugillu atorsinnaassallugit, f) paasissutissat nalunaarsorsinnaassavaat suliareqqillugillu aammalu misileraanermi paasisat oqaluttariarsorluni allattariarsorlunilu nalilersorsinnaassallugit, paasissutissiissutigisinnaassallugillu, g) paasissutissiivinnit assigiinngitsunit kemi pillugu paasissutissat pissarsiarisinnaassallugit atorsinnaassallugillu, h) kemimi ilinniartitsissummi oqaatsit aammalu suliaqarfimmi ulluinnarnilu oqaatsit atorlugit kemi pillugu ilisimasat paasissutissiissutigisinnaassavaat aamma i) ulluinnarni maannakkullu oqallinnermi kemimi ajornartorsiutit ajornanngitsut paasisinnaassavaat nassuiarlugillu aammalu suliaqarfimmi ilisimalikkat atassuteqartilersinnaassallugit, tassunga ilanngullugu ilinniartitsissutinut allanut tunngatillugu taakkununngalu atassuteqartitsilluni.
- Nipilersornermik piginnaasat( nipilersornermik atuagarsorneq oqaluttuarisaanerlu) a) kalaallit nipilersorneranni nunarsuarmilu nunat killiit eqqumiitsuliorluni nuannarineqarlutillu nipilersorneranni nipilersoriaatsini assigiinngitsuni nipilersornermi tunngaviit paasisinnaassavaat b) tunngaviusumik taaguut nipilersornermillu ilinniarnermi, tusarnaartarnermik ilinniarnermi nipilersornermilu atuagarsornermi periutsit atorlugit nipilersornermik oqaluttuarisaanermut, inuiaqatigiinnut kulturimullu tunngasuni nipilersornermik paasinninnertik takutissinnaassavaat c) nammineq nunagisami nunamiullu allat kulturianni nipilersorneq pillugu oqallinnermi ilinniartitsissummi taaguutit atorsinnaassavaat, d) nipilersorneq pillugu sammisami peqataasinnaassapput nassuiaasinnaallutillu, e) nipilersuummik tusaruminartumik grafinngorlugu ajornanngitsumik takutitamik malinnaasinnaassapput aamma f) tusagassiuutini naqitani takusassianilu issuakkat ilinniartitsissummut tunngasut ujarsinnaassavat atorsinnaassallugillu.
- Aalajangersakkamut siunnersuutaasoq killiligaavoq nakkutilliinermut tunngasumik aalajangersakkamut tunngatillugu inatsisissamut siunnersuummi§ 23 p-mi, ugguuna, nakkutilliinissamut aalajangersagaq atorneqartussaalluni paasisinnaajumallugu inatsimmi kapitali 5 a-mi, imaluunniit taanna naapertorlugu malittarisassiani aalajangersakkat eqqortinneqartarsimanersut, pisariaqarpallu iliuusissanik aalajangersimasunik pilersitsisoqasalluni eqqortitsinnginneq unitsinniarlugu,§ 23 q-lu atorneqassalluni akerleriissutaasunik suliaqarnerni qaangiiniartarnernillu aqutsinermi, neqerooruteqartartup ataatsimut naliliineq naapertorlugu pisussaaffimminik naammassinnissimanerani, taamaattorli pisumi naliliineq naapertorlugu naliliisoqarluni naammaginartumik imaluunniit naammaginanngitsumik tunngavilimmik qinnuteqartoqartoq, isumaqatigiissuteqarnissamut imaluunniit isumaqatigiissutaasumik allannguinissamut, internetimut appakaaffissaqartitsinernut imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut atatillugu.
- v24 Eli Mattattip erneraa, taanna Levip, taanna Melkip, taanna Jannajip, taanna Josefip, v25 taanna Mattathiasip, taanna Amosip, taanna Nahumip, taanna Eslip, taanna Naggajip, v26 taanna Mahatip, taanna Mattathiasip, taanna Shim'ip, taanna Josekip, taanna Jodap, v27 taanna Johananip, taanna Resap, taanna Zerubbabelip, taanna Shealtielip, taanna Nerip, v28 taanna Melkip, taanna Addip, taanna Kosamip, taanna Elmadamip, taanna Erip, v29 taanna Josvap, taanna Eliezerip, taanna Jorimip, taanna Mattatip, taanna Levip, v30 taanna Simmiuup, taanna Judap, taanna Josefip, taanna Jonamip, taanna Eljakimip, v31 taanna Meleap, taanna Mennap, taanna Mattatap, taanna Natanip, taanna Daavip, v32 taanna Isajip, taanna Obedip, taanna Boazip, taanna Salap, taanna Nakshonip, v33 taanna Amminadabip, taanna Adminip, taanna Arnip, taanna Hesronip, taanna Peresip, taanna Judap, v34 taanna Jaakup, taanna Iisaap, taanna Aaperaap, taanna Terap, taanna Nakorip, v35 taanna Serugip, taanna Re'up, taanna Pelegip, taanna Eberip, taanna Shelap, v36 taanna Kenanip, taanna Arpakshadip, taanna Semip, v37 taanna Noap, taanna Lemekip, taanna Metusalemip, taanna Enokip, taanna Jeredip, taanna Mahalal'elip, taanna Kenanip, v38 taanna Enoship, taanna Setip, taanna Adamip, Adamilu Guutip erneraa.
Sentence Syllables with count 376
- Angutini inuttaq pingaarneq Bryan Cranston( Trumbo) Matt Damon( The Martian) Leonardo DiCaprio( The Revenant) Michael Fassbender( Steve Jobs) Eddie Redmayne( The Danish Girl) Arnani inuttaq pingaarneq Cate Blanchett( Carol) Brie Larson( Room) Jennifer Lawrence( Joy) Charlotte Rampling( 45 Years) Saoirse Ronan( Brooklyn) Angutini inuttap pingaarnerup tullia Christian Bale( The Big Short) Tom Hardy( The Revenant) Mark Ruffalo( Spotlight) Mark Rylance( Bridge of Spies) Sylvester Stallone( Creed) Arnani inuttap pingaarnerup tullia Jennifer Jason Leigh( The Hateful Eight) Rooney Mara( Carol) Rachel McAdams( Spotlight) Alicia Vikander( The Danish Girl) Kate Winslet( Steve Jobs) Manuskriptitsialak Matt Charman, Ethan Coen og Joel Coen( Bridge of Spies) Alex Garland( Ex Machina) Pete Docter, Meg LeFauve, Josh Cooley og Ronnie del Carmen( Inside Out) Josh Singer og Tom McCarthy( Spotlight) Jonathan Herman, Andrea Berloff, S. Leigh Savidge og Alan Wenkus( Straight Outta Compton) Manuskripti allaqqitaq Charles Randolph og Adam McKay( The Big Short) Nick Hornby( Brooklyn) Phyllis Nagy( Carol) Drew Goddard( The Martian) Emma Donoghue( Room) Animationitsialak' Anomalisa'' Boy& the World'' Inside Out'' Shaun the Sheep Movie'' When Marnie Was There' Nunanit allanit filmitsialak' Krigen'( Danmark)' Embrace of the Serpent'( Columbia)' Mustang'( Frankrig)' Son of Saul'( Ungarn)' Theeb'( Jordan) Piviusulersaatutitsialak' Amy'' Cartel Land'' The Look of Silence'' What Happened, Miss Simone?
- Nr. 5 Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut atuisut akuersissummik pigisaqartup, pilersuisussaatitaasup kiisalu nalunaarasuartaateqarnermi sullissisup aalajangiineri pillugit maalaarutaat tamaasa suliarisassavaat, taakku ataanni akiligassat pillugit maalaarutit, akiligassat inernerinik misissuisarnerit siunertaq malillugu ingerlanngitsutut isumaqarfigineqartut pillugit suliat, maalaaruteqartup oqarasuaataata tammarnerata kingorna atuisoqarsimanera, isumaqatigiissutini piumasaqaatinik nassuiaaneq, atuinermik allamut tunniussineq il.il. Nr. 6 Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik akuersissummik pigisaqartup aamma sullississutinik tuniniagaqartup akornanni akuersissummik pigisaqartup pisortatigoortumik UR nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut attaveqaatini attaveqarnermut piginnaasanik pisinissaq pillugu isumaqatigiissummi piumasaqaatinut akinullu tunngassutillit pillugit maalaarutaasinnaasut suliarisassavaat.
- 4) fagini ataasiakkaani ilinniartitsisup ilinniarnertuunngorniarlunilu ilinniarfimmi ataatsimut ilinniagaqartut atuartitaanerminnut tunngatillugu qanoq pissarsiaqartarnerminnik naliliinerat, tassunga ilanngullugu ilinniagaqartut atuartitaanerminnik naliliinerat ataatsimut ilisimasaqarfigissagaa, 5) fagini ataasiakkaani ilinniartitsisuusup ilinniarnertuunngorniarlunilu ilinniarfiup ataatsimut siunnersuinissaminut pilersaarusiornissaminullu tunngavissinneqarnissaa, ilinniagaqartup ilinniarnermini ingerlaqqinnissaanut ineriartoqqinnissaanullu, ilinniakkat sammivissaat eqqarsaatigalugit, faginik qinigaqarnissani taakkualu qaffasissusissaanni, aamma ilinniartitaanerup aaqqissuunneqarneranut siunnersorneqarnikkut, tassunga ilanngullugit immikkut aaqqissuussanik ingerlatsisoqarsinnaanera, aamma 6) angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut ilisimatitsissuteqarnissamut ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarfiup ilinniartup ilinniarnermini pissarsiarisai pillugit tunngavissai.
- 1) inuit innarluutillit ilaqutaasalu Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersorneqartarnerat ilitsersorneqartarnerallu, matumani tapersersuineq pillugu aalajangiinerit naammagittaalliuutigineqartarnissaannut periarfissaqarneq ilanngullugu, 2) kommunalbestyrelsinut Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersuineq ilitsersuinerlu, matumani tapersersuinissanut periarfissat aamma suliassanik suliarinninneq ilanngullugit, 3)§ 44 malillugu, inuup innarluutillip ulluinnarni sapinngisamik pitsaanerpaamik piginnaaneqarnissaa siunertaralugu, inunnut innarluutilinnut piginnaanngorsarneqarnissamik piginnaanngorsaqqinneqarnissamillu neqerooruteqarneq, 4) inunnut innarluutilinnut tapersersuinermut pissutsinullu ilisimasat pillugit qitiusumik sullissiviunissaq, 5) kommuninut, inunnut innarluutilinnut taakkualu ilaqutaannut, innarluuteqarneq aammalu tapersersuinermut periarfissat pillugit pikkorissaanernik neqerooruteqarneq, 6)§ 25 malillugu, sulianilu immikkut pisariusuni kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq
Sentence Syllables with count 377
- § 5. Piffissaa killilerlugu akuersissutit, pisat amerlanerpaaffissaannik akuerisaasumik aalajangersagartaqanngitsut, aalisarnernut makkununnga tunniunneqartassapput piumasaqaataallutillu inuussutissarsiutigalugu 1) immikkut pisuni, uumassusilinnik ilisimatuut siunnersuinerat angallatinut ataasiakkaanut pisat annertunerpaaffissaannik akuerisaasumik aalajangersaanissamut pissutissaqartitsinngikkaangat, kalaallit angallataat atorlugit aalisarnermi, 2) qaleralinniarnermut saattuarniarnermullu, kalaallit angallataat atorlugit aalisarnermi pisassat aalisarneqarsinnaasut angallatinut Kalaallit Nunaanni nalunaarsorneqarsimasunut ataatsimoorussaappata, 3) imartani Kalaallit Nunaata aalisarnikkut oqartussaaffigisaani nunani allamiut angallataannik aalisarnermut, pisassat aalisarneqarsinnaatitaasut nunap angerlarsimaffigisap pineqartup angallataanut ataatsimoorussassaatillugit, aamma 4) imartani Kalaallit Nunaata aalisarnikkut oqartussaaffigisaani misileraalluni aalisarnermut, angallatip nunamit suminngaanneernera IR apeqqutaatinnagu.
- Artikel 18 Naalagaaffimmi ilaasortaasumi suliniaqatigiiffiit iluanaarniuteqanngitsut aningaasanik nuussisarnerit 1. Naalagaaffiit ilaasortaasut akiliinermik isumaginnittartut namminneq oqartussaaffimminni artikel 5-imi pisussaaffiinit avaqqutsitsisinnaapput, aningaasanik suliniaqatigiiffiit iluanaarniuteqanngitsut eqqarsaatigalugit, tamakku ikiuiniarnernik, upperisamik tunngaveqarlutik, kulturikkut, ilinniartitaanikkut, isumaginninnikkut/ inooqatigiinnikkut, iliisimatuussutsikkut imaluunniit peqatigiiffeqarnikkut siunertanik iluaqusiiniarlutik ingerlatsippata, kattuffiit/ suliniaqatigiiffiit tamakku naatsorsuutinik saqqummiussinissaminnut pisussaaffeqarunik aamma avataanit kukkunersiorneqarnissamik imaluunniit pisortani oqartussaasunit nakkutigineqarunik imaluunniit namminneerlutik nunap inatsisai akuerisaasut malillugit imminnut nakkutigineqarunik, kiisalu aningaasanik nuussinerit ataasiakkaat 150 EUR sinnersimanngippatigit, kiisalu naalagaaffiit ilaasortaasut iluanni taamaallaat tamakkuninnga ingerlatsigunik.
- 1) misissueqqaarnermut iliuusissat aallartinneqartussat, piffissamik atuinissat aamma killiliussat ilusilerneri, 2) tunisassiornermi piginnaasat atorneqartussamit sinneruttup ilaanik pisortat innaallagissamut aqqutaanut tunniussineq akigititaasussanillu aalajangiineq pillugit isumaqatigiissutinik atsiuineq, 3) Nukissiorfiit aamma namminersortutut pisinnaatitsissummik piginnittut akornanni, aamma pisinnaatitsissummik piginnittuusut akornanni sillimmatitut tunisassiornermi piginnaasanut sillimmateqarnissaq ataatsimullu atuisinnaanissaq akigititaasussallu pillugit isumaqatigiissutinik atsiuinerit, 4) pisinnaatitsissummik piginnittup aaqqissuussaanikkut teknikikkullu pisinnaasaanut uppernarsaaneq, 5) nalunaarusiortussaatitaaneq aamma qularnaveeqqusiissuteqarnissamut piumasaqaatit, 6) atuinerup naanerani pisinnaatitsissummik piginnittup sanaartortitaanik ingerlatsivinnik ilaalu ilanngullugit piiaanissamut, kiisalu sumiiffinni attugaasuni aamma saliinermik isumaginninnissamut pisinnaatitsissummik piginnittup pisussaaffii,
Sentence Syllables with count 378
- Angut 175-180 centimeterit missaani angissuseqartoq Kiinaata affaa qernertumik qungaseqummik/ bandanamik asseqqavoq, kajortunillu taartunik isaruaqarpoq Qernertunik aaqqatilik Iluatigut taartumik nasalimmik tujuululik, qaavatigullu qasertumik qaamasumik kavaajaqarpoq, kavaajap qaava qasertoq taartoq, taakkulu akornanni killinganni qorsuk qaamasoq titarneq Kavaajaani immikkut ilisarnaatigaa, tigerip niaquata assinga kavaajap tunuaniittoq, kavaajallu saavani' Arctic Cat' allaqqavoq Pasineqartoq qernertunik sungaartumik, qorsummik aamma tungujortumik pingasunik titarnilinnik qarleqarpoq Puussiaaqqamik qaqortumik, qernertumik, sungaartumik aamma aappaluttumik qalipaatilimmik nassarput, taanna'Super'-mi k allaqqavoq, pisiniarfinni Kaminni puussiarineqartarput Arpaatinik qaqortunik kamippaqarpoq Politiinut ilisimatitsissutigineqarpoq, taanna pasineqartoq imerniartarfimmut isersimasoq, tassanilu savik atorlugu sioorasaaraluni karsimit aningaasat amerlassusaat ilisimaneqanngikkallartut tigullugit puussiamut ikivai, politiineersoq IR Britta Davidsen ilisimatitsivoq.
- 2) sanaartugassat aatsaat neqerooruteqartitsinermi tunngavigisat najoqqutaralugit ajornakusuungaatsiartumik aalajangiiffigineqarsinnaasunik annertussuseqartut, pitsaassuseqartut piffissalerneqarsinnaasullu, soorlu misileraanerit, ilisimatusarnerit ineriartortitsinerillu, imaluunniit nutarterinerit, iluarsaassinerit allanngortiterinerillu, imaluunniit suliassat isumannaallisaaneq eqqarsaatigalugu pinngitsoorani suliarineqartussaallutik kinguartinneqarsinnaanngitsut, 3) suliariumannittussarsiuussinermi neqeroorutinik naleqquttunik imaluunniit peqqussutit malillugit suliarineqartunik tigusisoqarsimannginnera, imaluunniit aallaqqaammut neqerooruteqartitsinermi piumasaqaataasut annertuumik allanngortinneqanngippata qinnuteqaatinik tigusisoqarsinnaannginnera, 4) suliffeqarfik aalajangersimasoq ataaseq kisimi sanaartugassanik suliaqarnissamut periarfissaqartoq, imaluunniit 5) pissutsit immikkut ittut allat aalajangiisuulluinnartumik pingaaruteqartut pissutaallutik entreprenøri aalajangersimasoq toqqarneqartariaqarpat.
- 1) niuerfimmi ineriartornerup ingerlasup teknikkikkut aningaasarsiornikkullu ingerlatsiviit imminnut unammillertut atornissai imaluunniit ikkunnissai ajornartinnginneraa, internetimut appakaaffissaqartitsinermik aamma ataatsimut ingerlaarnermut aaqqiissutit qanoq ittuunerat qajassuullugu, 2) internetimut appakaaffissaqartitsineq neqeroorutigineqartoq tigussaasumik periarfissaqarnersoq tigusisinnaassuseq pigineqartoq eqqarsaatigalugu, 3) ingerlatsivimmik piginnittup pilersitsinissamut aningaasaliissutinik qanoq annertutigisunik aallarniuteqartariaqarnersoq, pisortat aningaasaliissutigisimasaannut aamma nalorninaatinut tamatumunnga atasunut sanilliullugu, 4) ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu killilersugaanngitsumik unammilleqatigiinnerup qularnaarneqarnissaanut pisariaqartitsineq, ingammik nunap iluani atortorissaarutit aningaasarsiornikkut akilersinnaasumik unammilleqatigiinnermik tunngaveqartoq, aamma 5) pisinnaatitaaffiusinnaasut naleqquttut silatuumillu aaqqissuussat nunarsuarmiullu kiffartuussinertigut neqeroorutaat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Mittarfeqarfiit, Nukissiorfiit, Royal Arctic Line, Kalaallit Nunaanni Politiit, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Upalungaarsimanermut aqutsisoqarfik, Arktisk Kommando, Illersornissamut ministereqarfik, Avatangiisinut Inuussutissanullu ministereqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, KANUKOKA, KTI( Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik) Tusarniaanermut akissuteqaatit katillugit 14-it tiguneqarput, makkunanngaaneersut:
- 2.2.2 Sermimik imermillu atuinissamut akuersissut, ingerlatseqatigiiffimmut siunnersuumut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik suliaqartumut, imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmut siunnersuut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik aamma ingerlatanik allanik suliaqartumut, tunniunneqarsinnaavoq Siunnersuut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq aallaaviatigut siunnersuut malillugu akuersissummi ilaatinneqartunik ingerlatanik taamaallaat suliaqaqqusaavoq, takuuk§ 9, imm. 1. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq taamaalilluni nalinginnaasumik ingerlatanik allanik ingerlatanit taaneqartunit allaanerusunik suliaqaqqusaanngilaq, ilanngullugit assersuutigalugu imeruersaatinik allanik, soorlu sodavandinik aamma immiaaqqanik tunisassiorneq aamma tuniniaaneq imaluunniit akunnittarfimmik, neriniartarfimmik, imerniartarfimmik imaluunniit sumiiffinnik allanik imeruersaatinik, imermik imigassamik puuiaasamiittumik aamma sermimik imeruersaatinut atugassamik sassaallerfiusartunik ingerlatsineq.
Sentence Syllables with count 379
- NASSUERUTIGALUGU OQAATIGILARA Sivisuumik miserratigalugu Artornarpoq oqaatigissallugu Takusinnaavara tamaanga killissara tikillugu Iliuuserisartagara toqqortersinnaajunnaarlugu Uppernarsivara ilumut ajornartorsiuteqarlunga Siumut aallaqqissaguma qanoq iliuuseqartariaqarlunga Inuuninni peqqutissarsiortuarneq atuligara Qimassallugu kiisami aalajangerpara Ilaqutannguakka ilungersortittakkakka Ajornartorsiutissaannik tuniorartakkakka Inuunermik qangarpasissumik inooqatigilissuakka Pilluarnermik pisumik najortuaannalissuakka Ullaakkut makinniartarneq Nukissaarulluni misigisarneq Artornarsiortarnera imaannaanngitsuuvoq Sungiunniarnera sukataarnarfiuvoq Sorsunniarnerali qujanartumik ajugaasarpoq Ilungersornerali nukittunerulluni pissaaneqarnerusarpoq Suli maannamut oqarniartarnera Tassa tassunga qaangiinera Uppernarsinera ila ajornakusoortittarpara Misiartuarnera qaangerniartariaqarpara Nassuerutigalugulu oqaatigisariaqarpara utoqqaliartorama 10/02-2000
- ullormullu oqaluuserisassani immikkoortup taassuma nukingiullugu suliarineqarnissaanut tunngavissanik qularnaatsunik paasissutissiisoqarsimanngitsoq, Siunnersuutip imarisai naalakkersuinikkut isumaqatigineqanngitsut siullermeerinermi ersarissisoq, tamatumanilu inatsisissatut siunnersuut nukingiullugu suliarineqartussatut naleqqutinngitsoq erserseqqissarneqaqqilluni, Tusarniaanermi atortut inatsisissatut siunnersuummut nalunaarutigineqartumut ilanngullugit tunniutissallugit Naalakkersuisut pisussaaffigisaat pigineqanngitsut, taamaattumillu ullormut oqaluuserisassani immikkoortup naalakkersuinikkut suliarineqarnissaanut tunngavissaq pingaarutilik amigaatigineqartoq, Piffissaq tusarniaaffiusoq paasissutissiissutigineqarsimanngitsoq, tamatumalu angusanik tusarniaanerullu ingerlanneqarsimasup nalinganik naliliinissaq piuminaallisinnerullugu, Tusarniaaffigissallugit piukkunnaatillit, soorlu SPS, PPK, PIP aamma IMAK tusarniaaffigineqarsimanngitsut, soorluttaaq tamanna siullermeerinermi aamma uparuarneqartoq.
- Imarisaa pillugu suleqatigiissitaq aaqqissuusseqqinnermi imarisassat pillugit oqaasertalersuinissamut suliassinneqarpoq tamatumunnga ilanngullugit imarisassaasa assigiinngitsut pingaassuseqartinneqarnissaat qanorlu annertussuseqarnissaat taamaaliornikkut eqqanaarniarlugit ilinniarnissamut piginnaasaqarnissaq aammalu ilinniarnissap nalinginnaasumik peroriartuutaanissaa, ilinniartut ullutsinni siunissamilu inuunermi assigiinngitsutigut naapittagaat aallaavigalugit ilinniartitsinermi oqaatsit assigiinngitsut suut atorneqarnissaat eqqarsaatersuutigeqquneqarpoq, perorsaaneq pillugu tunngavissat aqutsisuusussat suussanersut aamma ilinniartitsinermi sulinermilu periusissat suusinnaanersut siunnersuusiorfigeqquneqarput tamakkunatigut aaqqissueqqinnerup siunertai imarisaalu pitsaanerpaamik anguneqarsinnaaqqullugit tamatumani aallaavigalugit ilinniartut assigiinngiiaartumik pissusillit peqataatitsinikkut ilinniartinneqarnermi kaammattorneqarnissaat siunertaralugu ilinniartullu itinerusumik eqqarsarsinnaalernissaat
- Aalajangersagaq taanna imm. 2 naapertorlugu§ 1, imm. 1-imi, nr. 2-mi maleruaqqusaq atuuppoq, tassa inunnut umiarsuarmi timmisartumiluunniit sulitillutik namminneq sumilluunniit akissariaqarlutik tamatumunnga atatillugu sulisunut, umiarsuaq imaluunniit timmisartoq 1) Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni 2) Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani angerlarsimaffeqartutut angerlarsimaffeqartutut nalunaarneqarsimappat, umiarsuaq timmisartorluunniit inuttaqanngitsoq ingerlatseqatigiiffimmit assigisaanilluunniit,§ 1, imm. 1, nr. 3-miit 14-imut,§ 2, imm. 1, nr. 10-12imut aamma 14-imi aalajangersakkat malillugit akileraartussaasumit, imaluunniit inummit imm. 1, nr. 1 aamma 2,§ 2, imm. 1, nr. 10-12 aamma 14-imi aalajangersakkat naapertorlugit akileraartussaatitaasumit assartuinermut atorneqarpat, 3) aamma pigineqarluni ingerlanneqarluniluunniit umiarsuaateqarfimmit timmisartuuteqarfimmilluunniit, taakkunani aqutsisuiit nunami maani inissisimappata, imaluunniit 4) nunami maani aalajangersimasumik inissisimaffeqarluni ukioq tamaat suliffeqartoq.
- Pisinnaatitaanermik pigisaqartut ataatsimut aaqqitamik atuinissamut piumasaqaatinik isumaqatigiissuteqarsinnaanngippata Naalakkersuisut tamanna pillugu piumasaqaatinik ataatsimut aaqqitamik atuinissamut naalakkiumminni aalajangersaasinnaapput, takuuk siunnersuummi§ 13 imm. 2. Imm. 3-mut Siunnersuummi§ 13, imm. 2 malillugu Naalakkersuisut ataatsimut aaqqitamik atuinermut naalakkiummi piumasaqaatinik piumasaqarsinnaapput pisinnaatitaanermik pigisaqartoq piginnaatitaassasoq pisinnaatitsissummik piginnittup allap ingerlataralugulu atugarisaanik sarfap aqqutaanik, ruujoreqarfimmik, ikerasalianik allanilluunniit ingerlatsivinnik akiliuteqarnermigut pisinnaatitsissummik piginnittup atuisinnaatitaaffeqarnissaa, taamaattoq takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4. Imm. 4-mut Siunnersuummi§ 13, imm. 4 pissutsinik arlalinnik imaqarpoq siunnersuummi§ 13, imm. 2 imaluunniit imm. 3 malillugu nukissiuutinik ataatsimut aaqqitamik atuineq pillugu Naalakkersuisut naalakkiinissamik aalajangiinerminni immikkut eqqarsaatigisariaqagaannik.
Sentence Syllables with count 380
- ISUMAQARPUSI Isumaqarpusi misigissuseqarnanga tarferusaaginnartunga Sumulluunniit soqutigisaqarnanga kaasimaaginnartunga Isikkorami taamaappoq Taamaattungami takusarpassinga Naluarsili qamani misigissusera Takuneq ajorparsi artorsarnera Naluarsi qanoq ilungersortigalunga ulloq naaniartariga Naluarsi ajorsartutut misigalunga inuuneq atortariga Ilissi angerlarsimaffissinni suut tamarmik piareeqqasut tiguinnartarpasi Ilissi ajorsaateqarasi isumakuluuteqanngitsumik inuuneq ingerlattarparsi Isiginngitsuusaarlunga soqutiginanga saneqqutiinnartarpassinga Nikanarsarlunga paasisaqarfiginanga akerartorpassinga Qitserarlunga maajugalunga avammut igiinnarusuttaraluarpassinga Illaatigalunga suussuseqannginnerarlunga atorfissaqannginnerartarpassinga Uanga aamma allatuulli inuuvunga misigissuseqarlunga Uanga aamma allatuulli aliasuttarpunga sanngiittarlunga Paasineqarnissannik pisariaqartitsivunga Ajornartorsiuteqarama paaseqquvunga Isumaqarpusi asuli pisunga Allatuulli inuuvunga 12/10-2000
- Imm. 7. Tunaartarisassat kommunalbestyrelsimit aalajangersarneqarsimasut iluanni atuarfiup siulersuisuisa akuersissutigisassavaat, kulturikkut ingerlatat ingerlanneqarnerat ataqatigiissarnerallu atuarfiup ingerlataanut ilaatinneqassanersut, tak.§ 38, imm. 2, nr. 5. Imm. 8. Ilinniartitsisunik pisortanillu atorfinitsitsinerit pillugit atuarfiup siulersuisui kommunalbestyrelsimut oqaaseqaateqartassapput, tak.§ 38, imm. 2, nr. 2. Imm. 9. Atuarfinni siulersuisut atuartitsissutit atuartitsissutillu qanitariit§ 9, imm. 1, nr. 1-imiit 4-mut taaneqartut pillugit, atuarfiit ilikkagassatut pilersaarusiaannut tapiutissanik kommunalbestyrelsimut siunnersuusiussapput, taamatullu§ 9, imm. 1, nr. 5-imi taaneqartut sumiiffinni ataasiakkaani toqqagassat ilikkagassatut pilersaarusiorneri siunnersuusiussallugit, tak.§ 38, imm. 3. Imm. 10. Misiligaalluni inerisaanermilu suliat anguniakkanik sinaakkutissanillu kommunalbestyrelsimit aalajangersarneqarsimasunik qaangiisussaatillugit, atuarfiup siulersuisui kommunalbestyrelsimut inassuteqaateqartassapput.
- 10.10.10 Naalakkersuisut, 10.19.02 Bruxellesimi sinniisoqarfik, 12.01.10 Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia, Ineqarnermut akiliutit, 12.01.11 Namminersorlutik Oqartussat Københavnimi inissiaataat, 20.30.02 Ilinniaqqinnernut immikkoortitat, 20.30.05 Nutaaliornermik pilersaarusiornermillu suliassat, 20.30.10 Namminersorlutik Oqartussat allaffeqarfii, 20.30.11 Namminersorlutik Oqartussat illuutaannik aserfallatsaaliineq, 62.30.04 Ineqarnermut Naammagittaalliuuteqartarfik, 62.30.05 Isumaginninnermut Naammagittaalliuuteqartarfik, 62.30.08 Radioqarnermik ingerlatsineq, 70.01.07 Illuutinut Oqartussaasut, 70.10.07 Sanaartornermut tunngassuteqartut pillugit allaffissornermut pilersaarusiornermullu aningaasartuutit, 70.10.08 Qaartiterutissat, qatserisarneq upalungaarsimanerlu, 72.02.03 Ineqarnermut tunngassuteqartut pillugit allaffissornermut pilersaarusiornermullu aningaasartuutit, 72.02.05 Sanaartortitsisutut allaffissorneq, Namminersorlutik Oqartussat illuutaat, 73.01.07 Sanaartortitsisutit oqartussaaffik- angallannermut atortulersuutit, 73.01.10 Nakkutilliineq nalunaarsuisarnerlu, angallannermut tunngasut, 73.01.12 Imaani isumannaatsuunissaq, 70.01.12 Nuna Tamakkerlugu Pilersaarusiorneq aamma 77.02.01 Kommuninik Nakkutilliisoqarfik.
- Siunertaa atuuffialu§ 1. Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik qitiusumillu ilinniarfiit siulersuisui ukiuni 4-ni atuuttussamik, siullermillu 1. januar 2011-miit 31. december 2013-mut atuuttussamik, angusaqarnissamik isumaqatigiissuteqassapput, ilinniartitsinikkut politikkimi anguniakkat pingaarnerit qitiusumik ilinniarfinni ataasiakkaani ilinniartitsissutigineqartartunut naleqqiullugit malittarisassiunneqarfigisaannik, tak. inuutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 10. 19. maj 2010-meersumi IR§ 30, imm. 1. Imm. 2. Angusaqarnissamik isumaqatigiissummi qitiusumik ilinniarfiit suliassaasa annertussusaannik suussusaannillu erseqqinnerusumik aalajangersaasoqassaaq, inuutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§§ 28-30-mi aalajangersarneqarsimasutut.
- Aarlerinassuseq qorsummi ilaatigut ilaapput, danskit naalagaaffianni obligationit DKK-iusut aamma EUR-iusut, obligationit Kommune Kredit-imit, realkreditobligationit realkreditinstitutioninit Danmarkimiittunit ittuniit atsiorneqartut, skibskreditobligationit aamma kasseobligationit skibsfinansieringsinstitut-init atsiorneqarsimasut il.il. Aarlerinassuseq sungaartumi ilaatigut ilaapput, aktiat, nakkutigineqartumik niuerfimmi imaluunniit niuerfimmi allaanerusumi ilanngunneqarsimasut, kapitalforening-ini piginneqataassutsit, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malillugit aningaasaliisartut, aningaasaliisarfinni nunani allaniittuni ittuni piginneqataassutsit, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malillugit aningaasaliisartut, piginneqataanermut uppernarsaatit, inuussutissarsiornermi obligationit, nakkutigineqartumik niuerfimmi imaluunniit niuerfimmi allaanerusumi il.il. ilanngunneqarsimasut.
Sentence Syllables with count 381
- Peqqinnissamut tunngatillugu iliuuserisat amigaateqarnerat pillugu paasititsiniaaneq, pitsanngorsaataasinnaasunillu siunnersuusiorneq Peqqissutsimut tunngatillugu immikkut ittunik pisoqartillugu tamanut nalunaaruteqarneq Peqqinnissakkut sullissisunut ilitsersuusiorneq Peqqinnissakkut sullissisunik suliffeqarfinnillu nakkutilliineq Peqqinnissakkut sullinneqarneq pillugu Napparsimasut Maalaarutaannik Aalajangiisartut aalajangiivigisassaannik piareersaaneq( Maalaaruteqarsinnaaneq pillugu ilitsersuut takuuk) Peqqissaasut Kalaallit Nunaanni sulisinnaatitaanerannut uppernarsaasiorneq Eqqartuussinernut atatillugu misissuisarnermut-, inuttut atugarisat peqqissutsillu ataqatigiinnerannut-, avatangiisinut eqqiluisaarnissamullu tunngasut Nunatsinni Nakorsaanerup suliassaqarfiinut ilaapput Nunatsinni Nakorsaaneqarfiup suliassai allat tassaapput naatsorsueq-qissaarnermi kisitsisit tunngavigalugit innuttaasut peqqissusaannik nakkutilliineq, nappaatit tuniluuttut pillugit nalunaaruteqarneq Nunatsinnilu Nakor-saaneqarfiup suliai pillugit ukiumoortumik UR nassuiaasiorneq.
- • Suliniutit ilaqutariinnut sammitinneqartut, matumani angajoqqaanik pikkorissaanerit• Meeqqanut angajoqqaanullu suliniutit pitsaaliuisut ileqqunngortitsitsisussallu( nammineq aningaasaqarnermut, peqqissutsimut, nerisaqarnermut akerleriittarnerillu aaqqinneqarnissaannut il.il. tunngassuteqartut)• Meeqqanik kinguaassiuutitigut atornerluisoqarsimatillugu suliani qulaajaanerit katsorsaanerillu( matumani meeqqanik aamma angalasartoqatigiinnit suliniutigineqartunut video atorlugu killisiuinernik periarfissiineq ilanngullugu)• Meeqqanut angajoqqaanullu peqqissaaneq katsorsaanerlu• Ammasumik siunnersuisarfik• Peqqissutsimik siuarsaaneq( tarnikkut timikkullu) 5.4 Suliniut- Qimarnguiit ilaqutariinnut sullissivinnut atassusikkat Ilaqutariinnut meerartalinnut qimarnguinniittartunut ittartunut ataqatigiissumik ataqatigiissaagaasumillu ingerlatsinissap qulakkeerneqarnissaa pisariaqartinneqarpoq, taamaalilluni meeqqanut- ilaqutariinnullu sullissivinni katsorsarneqarneq isumaginninnikkullu allatigut tapersersorneqarneq qulakkeerneqassalluni.
- KNR-ip pisortat sullissineranni pisussaaffii annertuumik amerlisinneqarlutillu erseqqissarneqarput, soorlu 1) nunap tamavimmi sammineqarnissaa anguniarlugu aallakaatitassiortartunik allanik atuinissamik pisussaaffik, 2) eqqumiitsuliornermik kulturimillu pingaartitsilluinnarnissaq, 3) meeqqanik inuusuttuaqqanillu pingaartitsilluinnarnissaq, 4) innarluutillit aallakaatitassianik atuisinnaanerannik pingaartitsilluinnarnissaq, 5) inuiaqatigiinni allamiut oqaasiinik assigiinngitsunik oqaaseqartunik sapinngisamik annertunerpaamik isumaginninnissaq, 6) aallakaatitassianik ajoqusiisinnaasunik assigiinngisitsisinnaasunillu aallakaatitsinissamik inerteqqut, 7) innuttaasut oqaaseqarsinnaatitaanerannik pingaartitsilluinnarnissaq, 8) KNR-ip kalaallit oqaasiinut tunngatillugu pingaaruteqarneranik mianerinnilluinnarnissaq, 9) aallakaatitassiat nutaarsiassanik imallit nammineerluni aallakaatitassiarineqartut amerlasuujunissaannik piumasaqaat, aamma 10) innuttaasut aallakaatitassiornermik ingerlatsineq pillugu tusarniarneqartarnissaannik piumasaqaat.
- ( 17) Nunami oqartussaasutut akisussaasut malittarisassanik suliaqarsimagunik, tassa akiliinermik isumaginnittumit ataatsimit, akiliisoq pillugu paasissutissat piumasaqaatigineqartut tunniutinngitsoortaqattaartarpagit, nuussinerit tamaasa itigartinnissaannut pisussaaffiit eqqarsaatigalugit, imaluunniit isummerfigissallugu akiliinermik isumaginnittumik taassuminnga niueqatigiinnikkut attuumassuteqarneq killilerneqassasoq imaluunniit taamaatinneqassasoq, malittarisassat taamaattut ilaatigut suleriaaseq pitsaanerpaaq eqqarsaatigalugu pisut naapeqatigiissikkiartornissaannik tunngavigisariaqarpaat, taamaalillunilu eqqarsaatigineqarluni FATF-imit SR VII-mut paasinneriaaseq nutartigaq najoqqutaralugu 1000 EUR-imut imaluunniit 1000 USD-mut killissarititaasuni akiliisoq pillugu paasissutissanik nassiussinissamut pisussaaffik eqqarsaatigalugu nunat allat akuerineraat, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik aamma pinerliinianik aningaasalersuinermik sunniuteqartumik akiuiniarneq pillugu anguniakkat sillimaffigalugit.
- a) procaryote aamma eucaryote cellit, b) cellit isikkui atuuffiilu aammalu cellit ingerlaartarneri toqqakkat, c) DNA-p aaqqissugaanera atuuffialu, d) kingornutseriaatsit ajornanngitsut aamma timip isikkuata allanngortiterneranut assersuutit aammalu kingornussat avatangiisillu imminnut atanerat, e) nammineq peqqissutsimut atatillugu nerisassat nerisarnerlu, tassunga ilanngullugit uumassusillit aaqqissugaanerat taakkulu biologimi pingaaruteqassusiat, f) inuit kinguaassiortarnerat naartusarnerallu, atoqatigiinnermi illersutit nappaatillu atoqatigiinnermi tuniluuttartut g) peqqissutsimut atatillugu ilumiut toqqakkat aaqqissugaanerat atuuffiilu, h) pinngortitami aaqqissugaaneq atuuffialu, tassungalu ilanngullugit nereqatigiittarneq, timip akuerisa ingerlaartarnerat nukissallu ingerlaartarnerat, i) pinngortitami ataqatigiinnerit aalajangersimasut, Kalaallit Nunaanni nunarsuarmilu, i) tappiorannartut pinngortitami ataqatigiinnermut pingaaruteqassusiat, j) pinngortitami ataqatigiinnerit inuit ingerlatsinerinnut sunniisarnerat aamma
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut( GE) SIK Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata kommunia Kommune Qeqertalik Avannataa Kommunia NUSUKA IMAK AK Nanu Børn Meeqqat Inuunerissut MIPI- Meeqqat Inuusuttuaqqallu pillugit ilisimasaqarfik Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat NPK Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) Campus Kujalleq INUILI Kalaallit Nunaanni Imarsiornermik Ilinniarfik 17
Sentence Syllables with count 382
- KANUKOKA, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Iserit A/S, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aamma Kalaallit Nunaanni Atuisartunut Siunnersuisoqatigiit Ataatsimut Allattoqarfiat, Mittarfeqarfiit, Nukissiorfiit, NUSUKA, TSP- Teknikkikkut siunnersuisartut peqatigiiffiat, SIK, Tele Greenland A/S, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussissuserisut, Eqqartuussissuserisoqarfik Malling og Hansen Damm, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutitigullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Nunami Namminermi Pissutsinut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik aamma Silap Pissusaanut Attaveqarnermullu Aqutsisoqarfik.
- a) pissutsit suut suliffeqarfiit tuniniaanerannut pingaarutaasunik aalajangiisinnaaneq, b) suliffeqarfiit ineriartoqqinnissaannut tunngassuteqartunik tuniniaanermi unammilligassanik paasiniaasinnaassallutik, erseqqissaasinnaassallutik suliarinnissinnaassallutillu, c) tuniniaanermi periutsinik ajornanngitsunik atuisinnaassallutik periutsinillu nassuiaasinnaassallutik, d) tuniniaanermi aningaasaqarnermik isumaliutersuutinik suliaqarsinnaassallutik, tassunga ilanngullugit pissutsini aalajangersimasuni tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsit arlallit killilikkat imminnut atassuteqarnerannik nassuiaasinnaassallutik, e) suliffeqarfiit tuniniaanermi pissusaat nalinginnaasut pillugit paasissutissanik katersisinnaassallutik, suliaqarsinnaassallutik saqqummiisinnaassallutillu aammalu paasissutissat tatiginartuunerannik nalilersuisinnaassallutik, f) tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsinik nassuiaasiorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaassallutillu aammalu g) qarasaasiani atortunik toqqaasinnaassallutik atuisinnaassallutillu.
- 1) tunngaviusumik sullitanut tungassutilinni suniluunniit ilaatinneqassapput allaganngorlugu isumaqatigiissummik, isumaqatigiissusiornissamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tuniniaasup paasissutissiinissamut pisussaaffii, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatinut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tassunga ilanngullugu piffissaq qilersorsimaffiusoq, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumoortumik ilisimatitsisarneq, qulanaveeqqusiineq, atusup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu atorunnaarsitsineq attaveerinerlu pillugit isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaasa minnerpaaffissaannut piumasaqaatit, 2) terminalimi atortunut attaviliinissamut atuinissamullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, aamma teknikkikkut tunngaviusunik immikkut ittunik atugassiinissamut akuersissutit, 3) atuisunut piginnaanernik atortunillu immikkut ittunik atugassiisussaatitaaneq, tassunga ilanngullugu piginnaanerit atortullu taakku atuisumut akeqanngitsumik_______________________ UKA 2017/109 KNIAIN- Suliaq normu:
- § 23 h-mut Imm. 1-imut Attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut nalilerneqarpat niuerfimmi annertuumik tigumminnittuusoq, aalajangersagassatut siunnersuutaasoq naapertorlugu, taava tamanna isumaqassaaq neqerooruteqartartoq piffissamut qaninnerusumut imaluunniit ungasinnerusumut periarfissaqartoq periarfissaqalissasorluunniit niuerfimmi nukittussuseqassalluni, neqerooruteqartartumut unammillertigisat, niuerfigisat taamalu naggataagut atuisartut apeqqutaatinnagit taakkununngalu attuumassuteqanngitsumik iliorsinnaassuseqalissalluni, takuuk nassuiaatini imm. 2. Imm. 2-mut Attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq niuerfimmik annertuumik tigumiaqartuunersoq pillugu nalilersuisarneq nalunaarasuartaaserinermut inatsimmik tunngavilimmik, annertunerusuni pisarpoq unammilleqatigiinnermi taaguutaasoq" annertuumik tigumminnittuusoq" tunngavigalugu.
Sentence Syllables with count 383
- Kapitali 1. Atortuuffia siunertaalu§ 1. Atuartunut ineriartornerminni immikkut isumassortariaqartunut imaluunniit tapersersortariaqartunut nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsineqartassaaq aammalu allamik immikkut perorsaanikkut ikiorsiineqartassalluni, tak. Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1, 6. juni 1997-imeersumi IR§ 12, imm. 1.§ 2. Atuartut, piginnaasamikkut kinguarsimanerat imaappat imaluunniit ima annertutigaluni, atuartitaanerat nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsinerup iluani ingerlanneqarsinnaanani, annertusisamik immikkut ittumik atuartinneqassapput allamillu annertusisamik immikkut perorsaanikkut ikiorserneqassallutik, takuuk Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1, 6. juni 1997-imeersumi IR§ 12, imm. 2.§ 3. Nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsinerup allamillu immikkut perorsaanikkut ikiorsiinerup siunertaraat atuartup klassimi atuartitsinermi ingerlaqataasinnaasunngortinniarlugu sapinngisamik pitsaanerpaamik tunngavissaqalersinniarnissaa.
- Qoorortuut eqqarasuartaatit eqittaannartakkallu umiatsiaaqqamiit piniarnermut atorneqaqqusaanngillat, 4) umiatsiaaqqat tamarmik unaaqassapput alertalinnik avataqassallutillu pisap kivisinnginnissaanut naammattunik, 5) angallatit ataatsimoorluni UR piniarnermut peqataasut taamatuttaaq ningittakkanut qalorsuarnulluunniit amoortaateqassapput minnerpaamik tonsinik marlunnik qaqitsissutaasinnaasunik kraftblokimilluunniit atortuligaassallutik, 6) piniarneq ingerlanneqassasoq naalakkamit agguaanermut atatillugu najukkami aalisartut piniartullu peqatigiiffiannit kommunimillu umiatsiaaqqanik piginnittut akornannit toqqarneqartumit akuersissummillu piginneqataasunit tamanit ilisimaneqartumit aqunneqarluni, 7) piniarneq aallartinneqassanngilaq ataatsimoorluni UR piniarnermut peqataasussat akuersissummik piginneqataasut tamarmik piniarnerup aallartinnissaanik kalerrinneqareertinnagit, 8) tikaagullik sapinngisamik pilertortumik toqusarneqassaaq, aamma 9) akuersissummik piginneqataasut pisaqarnermi peqataasut pisap agguarneqarnerani ilaatinneqassapput.
Sentence Syllables with count 384
- Illut ilusilersorneri a) Kalaallit Nunaani nunarsuarmilu sanaartornermi ineriartortitsineq pillugu oqaluttuarisaanerup ilai nassuiarlugit, pingaartumik ukiuni 100-ni kingullerni inissianik ineriartortitsineq, b) Ilaqutariinnut ataasikkaanut illut illunillu ilusilersuineq ataatsimut isigalugu ilusilersuinerup oqaluttuarisaaneranik, sanaartornermi kulturimik sanaartoriaatsinillu assigiinngitsunik ilisimasaqarneq takutillugu, c) Ajornanngitsumik ilusilersuinermi angissutsinik uppernarsaasiorlugu toqqaaneq aamma illut ilusilersugaanerisa piujuarnerannik ilisimasaqarneq takutillugu, tassunga ilanngullugu sanaartornermi malittarisassanut, tunngavinnut nalinginnaasunut innersuussinernullu tunngatillugu illunik napatitsissutit, d) Naleqassutsit U- t naatsorsorlugit, nukissiuutinik atugaqarsinnaanermut tunngatillugu kiammik annaasamik naatsorsuinerit, e) Illut ataanni radonimik qinngornernut pinaveersaartitsineq aamma f) illut immikkoortuinik angissusissaviattut ilusilersuineq, pilersitsineq katiterinerlu.
- Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnemullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Immikkoortortaqarfik Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik( ASA) Akileraarutinut Aqutsisoqarfik Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfik( Digitaliseringsstyrelsen) Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia Avannaata Kommunia Kommune Qeqertalik KANUNUPE Kalaallit Nunaanni Politimesteri Asiaq Nukissiorfiit TELE-POST GrønlandsBanken BankNordik Grønlands Ejendomskontor Netbolig Ejendomskontoret Igdlo Lynges.gl LM Ejendomme Sisimiut Ejendomskontor INI Iserit Agerskov Consulting Geodatastyrelsen Styrelsen for Dataforsyning og Effektivisering Økonomi- og Indenrigsministeriet Transport-, Bolig og Bygningsministeriet Tusarniaanermut piffissarititap tiguneqarsimapput:
Sentence Syllables with count 385
- Aqagukkut aallarpugut kujammukanneq qaqqarsuit alianaalluinnartut isiginnaajutigalugit, ingerlammersorluta nunarsuaq ituipparput sunaaffa" Isigassuit" itunnerat, ituikkatta qoororsuaq sivisujaarsuaq ingerlavigilerparput ammut kussariartortoq naqqannikkatsigu narsaamanersuakkut ingerlalerpugut, ingerlangaatsiarluta kititsinni illu isigilerparput, uunga tikikkatsigu illuarangaatsiarsuaq nutaangaarami suna taama kusanartiginerpoq sunaaffa Eqalusussuit qinnguanut pilluta, sunaaffa paartut akunnittarfissaat ila tammaarfik alianaak, iseriallaratta ini nuannissusia, silarleq iningaatsiakasik qimmit nerisassaannik ammassannik puunik ulikkaarpoq, inilu ilorleq sinittarfik suut tamaasa pigai, kissarsuut kipparissoq, kaffisorfik angineq, tiiporti, tiitorfiit, puugutaasat, errorfik qisussat naammattut( aamarsuit) il. il. Atoqqaarfissioratsigu nerersuarluta kaffisuutersuarlutalu pujortagassat naammattut, suli ulluumagaluaqisoq tassani unnuinialerput, oqaluullutillu aqagu taama silagiinnarpat ualikkut Sisimiunut tikissallutik qanga qujanannguarsi.
- Kapitali 10 Pineqaatissiissutaasinnaasut§ 26. Pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutaasinnaasut malillugit pineqaatissiisoqarsinnaavoq, 1) akuersissummik pigisaqarani suliassanik§ 1-imi ilaasunik ingerlatsisunut, 2) Inatsisartut inatsisaanni maleruagassanik unioqqutitsisunut, 3) Inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit piumasaqaatinik nalunaarutigineqartunik unioqqutitsisunut, 4)§ 21, naapertorlugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit, imaluunniit akuersissuteqarnermut piumasaqaatit naapertorlugit peqqussutinik malinninngitsoortunut, imaluunniit 5) paasissutissanik eqqunngitsunik salloqittaalluniluunniit tunniussisunut, imaluunniit paasissutissanik§ 6, imm. 1,§ 20, imm. 1 naapertorlugu imaluunniit inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu aalajangersakkat aalajangersarneqarsimasut akuersissuteqarnermulluunniit piumasaqaatit naapertorlugit oqartussaasup piumasarisaanik nipangiussisunut.
- Kapitali 10 Pineqaatissiissutaasinnaasut§ 25. Pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutaasinnaasut malillugit pineqaatissiisoqarsinnaavoq, 1) akuersissummik pigisaqarani suliassanik§ 1-imi ilaasunik ingerlatsisunut, 2) Inatsisartut inatsisaanni maleruagassanik unioqqutitsisunut, 3) Inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit piumasaqaatinik nalunaarutigineqartunik unioqqutitsisunut, 4)§ 20, naapertorlugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit, imaluunniit akuersissuteqarnermut piumasaqaatit naapertorlugit peqqussutinik malinninngitsoortunut, imaluunniit 5) paasissutissanik eqqunngitsunik salloqittaalluniluunniit tunniussisunut, imaluunniit paasissutissanik§ 6, imm. 1,§ 19, imm. 1 naapertorlugu imaluunniit inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu aalajangersakkat aalajangersarneqarsimasut akuersissuteqarnermulluunniit piumasaqaatit naapertorlugit oqartussaasup piumasarisaanik nipangiussisunut.
Sentence Syllables with count 386
- Danskit nunanut allanut ministeriata tikeraarnera naggaserlugu tusagassiortunik katersortitsisoqarmat, naalagaaffiit peqatigiinnut suliassanngortitsinissamik aarlerisaaruteqarneq sakkukinnerulersimarpasippoq, Vittus Qujaukitsoq ima oqarpoq,- Nalilersoqqaartariaqarparput, kisianni miserratigineqarsinnaanngilaq, inuit pisinnaatitaaffii eqqartorneqartillugit, suliat ukiuni taama amerlaatigisuni paamaarunneqarsimanera naammaginanngilaq, aamma inatsisartuniit oqariartuutaasoq ersarippoq, killiffipput naammaginanngilaq, Vittus Qujaukitsoq tusagassiortunik katersortitsinermi sisamanngornermi taama oqarpoq unnukkullu Qanoruumi ilanngullugu ima oqarpoq- Isumaqarpunga Naalakkersuisut periarfissartik ammatikkaat, aamma ajunngitsumik oqaloqatigiissinnaaneq anguneqarsinnaappat, allanut susassaqarfinnut, nunani tamalaani maalaarfigineqarsinnaasuni periarfissat aallaqqaammut tunuarsimaarutigissavagut, aaqqissuuteqarnissaa taanna kissaatigaarput, Nunanut Allanut tungasunut Naalakkersuisoq Vittus Qujaukitsoq Qanoorumi sisamanngornermi unnukkut taama oqarpoq.
- 1) iluaqusersuutinik pisinissamut ikiorsiineq, 2) tapersersortitut ikiortinik atorfinitsitsinissamut ikiorsiineq, 3) angajoqqaat allalluunniit innarluutillip angerlarsimaffimmi ulluinnarni paaqqutarineqarneranik suliaqartut sulinermikkut ikiorserneqarnermikkullu oqilisaavigineqarnerat, 4) siunnersorteqartitsinermut ikiorsiineq, 5) innarluutillip inigisaata allanngortinneqarneranut aaqqissuunneqarneranullu ikiorsiineq, 6) qanigisat allallu ilinniartinneqarnerinut, pikkorissartinneqarnerinut il.il. ikiorsiineq, taamaaliornikkut innarluutillip ulluinnarni inuunerata oqinnerulerlunilu pitsaanerulernissaa anguniarlugu, 7) najugaqaqatigiiffinnik nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnik pilersitsinernut ikiorsiinerit, 8) ulloq unnuarlu paaqqinniffimmiinneq inneq, ajornanngippat Kalaallit Nunaanni, 9) innarluutillip angerlarsimaffimmi avataani paaqqinniffimmiinneranut inneranut atasumik innarluutillip akiliunneqarluni feriartinneqarnera, imaluunniit immikkut pisoqartillugu qanigisaasut akiliunneqarlutik feriartinneqarneri.
- Siunnersuut KANUKOKA-mut, INI Byggeteknik A/S-mut, Iserit A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKA-mut, SIK-mut, TSP- Teknikkikkut Siunnersuisartut Peqatigiiffiannut, Nukissiorfinnut, Mittarfeqarfinnut, Tele Greenland A/ Simut, Royal Greenland A/S-imut, Royal Arctic Line A/S-imut, KNI A/S-imut, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut, Unammilleqatigiinnermut Nakkutilliisunut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmut, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut, Greenland Development-imut, Greenland Venture A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivinnut aamma Kalaallit Nunaata Eqqartuussivianut tusarniaassutigineqarpoq.
- a) kattunnermi peqataasut arlaannaalluunniit niuerfimmi ataatsimi tunisassianik niuerfimmi nunallu ilaani niuerfimmi ataatsimi ingerlataqanngitsut imaluunniit niuerfimmi kattunnermi peqataasup ataatsip allap tunisassianik niuerfimmut ingerlaqqarfigisaanut tunngatillugu tamassuma siorna tamassumaluunniit kingorna tunisassianik niuerfimmi ingerlataqanngitsut, b) kattunnermi peqataasut marluk arlallilluunniit tunisassianik niuerfimmi nunalluunniit ilaani niuerfimmi ataatsimi Kalaallit Nunaanni niuernermut tamarmiusumut sanilliullugit katillugit 15 procentit ataallugit annertugisut, imaluunniit c) kattunnermi peqataasoq ataaseq arlallilluunniit tunisassianik niuernermi kattunnermi peqataasup allap ingerlatsiffigisaanut tunngatillugu tunisassianik niuerfimmi tamassuma siorna tamassumaluunniit kingorna ingerlatsisut, siusinerusukkut kingusinnerusukkulluunniit niuerneranni ataasiakkaarlutik katillutilluunniit Kalaallit Nunaanni kaaviiaartinneqartartunut sanilliullugu kaaviiaartitaat 25 procentinik amerlanerusunilluunniit annertussuseqanngippata.
- 2)§ 5, imm. 2,§ 19, imm. 3,§ 23 aamma§ 24, imm. l naapertorlugit akuersissummut,§ 29 naapertorlugu immikkut ittumik akuersissuteqarnermut imaluunniit§ 36, imm. 1 naapertorlugu akuersissuteqarnermut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 3)§ 40, imm. 1-5, kiisalu§ 41 naapertorlugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 40, imm. 6 naapertorlugu paasissutissanik tunniussinngitsoortunut, 4)§ 27,§ 28,§ 45, imm. l aamma 2, imaluunniit§ 46, imm. 1 naapertorlugit inerteqqummut peqqussummulluunniit malinninngitsunut, 5)§ 44 naapertorlugu misissuinernik imaluunniit§ 49, imm. 2 aamma 3 naapertorlugit nakkutiginninnermut akerliusoq, 6)§ 47, imm. 2 naapertorlugu uninngatitsinermut akerliusoq, 7)§ 35, imm. 2 naapertorlugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut imaluunniit aalajangiinerit naammassinissaannut malinninngitsunut, imaluunniit 8) immikkut ittumik akuersissuteqarnermi§ 15, imm. 4 naapertorlugu atuuttussamut atugassarititaasunik sumiginnaasunut, imaluunniit taamatut immikkut ittumik akuersissuteqarnissamut qinnuteqarnermut atatillugu eqqunngitsunik paasissutissiisunut.
- Imm. 5. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput allaffissornikkut aqutsineq pillugu, tamatumani aamma ilusissanik piffissalersuinernillu qinnuteqartarnermi, aamma ilinniartut ineqarfiinik ingerlatsinermi, tamatumani aamma imm. 1-3 naapertorlugit suliassanik isumaginninnernut, ineqartunut siunnersuisoqatigiinni sulianut immikkut akissarsiaqartitsisarnermut, aamma paasissutissanik piniartarnernut, atugassiisarnermut ingerlatitseqqittarnermullu, tak. imm. 4. Imm. 6. Aalajangersakkat pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuupput, imm. 3-mi eqqaaneqartunut suliffinnut namminersortunut, taakkua Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit malittarisassat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu suliaasut naapertorlugit tamakkiisumik imaluunniit ilaannakuusumik ilinniartut ineqarfiinut malittarisassat naapertorlugit ilinniartut ineqarfiinik allaffissornikkut aqutsisuutinneqarpata.
- Imm. 2. Mianersoqqusilluni nalunaaqutsiineq atortut ilaasa tapinnaallisaateqanngitsut ungasissutsimit DV-mit imaluunniit isumannaallisaanermut ungasissutsit aalajangerneqarsimasumit qaninnerunngitsup iluani, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Atortuni sakkortuumik sarfalinni sarfaqanngitsuni suliaqarnermi taakkunani imaluunniit taakkua eqqaanni suliaqarnissaq sioqqullugu mianersoqqusilluni nalunaaqutsiineq ilaannut toqqaannartumik imaluunniit qanitsillugit inissiinissaq akuerisaavoq, taakku sarfaqartillugit atuinnarneqarsinnaappata, tamanna pisariaqassappat tassa taakkuninnga nalunaaqutsiineq sunniuteqarluarsinnaalluni apeqqutaavorli, tassa 1) mianersoqqusilluni allagartat atorneqartut tassaassapput atortussiat tapinnaallisaatillit, 2) allagartat napparneqassapput amitsukujuumut napasumut( isolerstang) tamakkununnga naatsorsuutigisamut, sakkut aamma savequtit pillugit aalajangersakkat naapertorlugit eqqortitsisumut, tak.§§ 53-55, kiisalu 3) isumannaallisaanermut ungasissutsip allagartanik ikkussinermi aamma aqqaanermi timip ilaanit sumilluunniit qaangerneqannginnissaa.
Sentence Syllables with count 387
- § 2. Pinngortitaleriffiup suliassarai 1) pisuussutit uumassusillit atuiffigineqarnerannut nungutsaaliorneqarnerannullu tunngatillugu paasissutissanik katersissalluni, suliareqqiisassalluni naliliisassallunilu, 2) pisuussutit uumassusillit Kalaallit Nunaannut pingaaruteqartut naliliiffiginissaat siunertaralugu ilisimatusarnerit ingerlatissallugit, 3) pinngortitami allanngortiartornerit uumassusillillu avatangiisinut ataqatigiinnerisa misissuiffigineqarnerinut peqataassalluni, 4) sakkut periutsillu naliliiffigineqarnerinut atatillugu misissuinerni ineriartortitsinermilu peqataassalluni, 5) ilisimatusarfigisassatut taaneqartut iluanni Kalaallit Nunaata nunanut allanut pisussaaffii isumagissallugit aamma 6) ilisimatusarnerit aammalu ilisimatusarfinnit allanit misissiuinerit ilisimatusarnerillu inernerinik nalunaarsuinerit, Kalaallit Nunaanni pisuussutinut uumassusilinnut aairanalu kalaallini avatangiisinik pinngortamillu isumannaallisaanernut pingaaruteqartut ataqatigiissaarneqarneri isumagissallugit.
Sentence Syllables with count 388
- angeqqataanik, aammalu toqusup toqunissaa sioqqullugu ukiuni marlunni illoqatigisimasaa imaluunniit siusinnerusukkut toqukkut qimaguttumik illoqateqarsimasoq sivikinnerpaamik atasuinnarmik ukiuni marlunni, ineqarfik ineqatigiiffigisaq taamaallaat ineqatigiiffigineqarunnaarsimappat paaqqinniffimmut inissinneqarneq pissutigalugu, tamatumani ilanngullugu utoqqalisut inigisartagaannut nuunneq, 5) aapparisap katissimasap, aapparisap avissimasap imaluunniit inooqatigisap qimataasup soraarnerussutisiat pisartagarisinnaavai sivikinnerpaamik ukiuni qulini, 6) taamaattorli qitornanut toqukkut qimagaasunut, aamma qitornarsianut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqassapput sivisunerpaamik qitornaasut 24-nik ukioqalernerat tikillugu, aamma 7) soraarnerussutisiatigut inuunermullu sillimmasiutitigut aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqalernissamut inuunermullu sillimmasiissutitigut danskit selskabiini pilersinneqarsimasut soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmi§§ 50 aamma 53 A-mut ilaassanngillat.
- Siunnersuutitut saqqummiunneqartoq Air Greenland A/S-imut, Mittarfeqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiinnut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut( Unammilleqatigiinnermik Nakkutilliisunut), Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKA-mut, SIK-mut, KANUKOKA-mut aamma Kalaallit Nunaanni kommuninut tamanut, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Nunap iluani allaffimmut, Siulersuisunut allattoqarfimmut, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut kiisalu Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmut, Angallassinermut ministeriamut aamma Statens Lufthavnsvęsen-imut tusarniaassutigineqarpoq.
- sunngiffimmi ornittakkat pillugit malittarisassanik ilanngussisoqarpoq sunngiffimmi klubbinik atuineq ersarissarneqarpoq itisilerneqarlunilu sunngiffimmi klubbinik atuinermut akiligassap annertussusilernissaanik malittarisassanik aalajangersaanissamut inatsisitigut tunngavik annertusineqarpoq, Naalakkersuisullu kommunalbestyrelsit isumasioqatigeerlugit malittarisassiortassapput timersornermut kattuffinnut tunngatillugu meeqqanut inuusuttunullu suliniaqatigiiffiit malittarisassiuunnissaannik inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq allaffissorneq pillugu immikkut kapitalimik aningaasalersuinissamullu tunngasumik ikkussisoqarpoq, uanilu nutaatut ikkussisoqarluni, tassa Naalakkersuisut kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasunik atungassanik tapiisinnaanerat taakkununnga atugassanik aningaasanik inatsimmi immikkoortitsinikkut naatsorsuutit naatsorsueqqissaartarnerlu pillugit malittarisassaliortoqarpoq ersarissarneqarpoq Naalakkersuisut aalajangigaat allaffissornikkut oqartussamut allamut aamma ingerlateqqinneqarsinnaanngitsut.
- Piffissap taassuma kingorna aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat taamaallaat Namminersorlutik Oqartussanut tunniunneqarsinnaapput, ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat naalagaaffimmit Namminersorlutik Oqartussanut ataatsimoortumik UR tapiissutit ikilisinneqarnerannit kinguneqarpat, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat siullermeertumik ima annertutigilerpata, tamatuma kinguneralugu Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffiup ataatsimoortumik UR tapiissutaat atorunnaarlutik, taava aningaasaateqarfiup aningaasaataanit aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsianit Namminersorlutik Oqartussanut akilerneqartartut annertunerusinnaapput, Namminersorlutik Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aamma ukiuni tulliuttuni isertitaasa ikilisinneqarneranni Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffiup ataatsimoortumik UR tapiissutaasa ikilisinneqarnerisigut.
Sentence Syllables with count 389
- a) Ilinniartitsissutini sammisaqarfimmut atasuni tunngaviusumik taaguutit, ilinniakkat pingaarnerit, periutsit teknikkillu atorsinnaassavaat, b) sammisani ajornartorsiutit paasineqartut periutsit ilinniartitsissutinilu sammisamut ilaasuni periutsit ilanngunnerisigut nalilersorsinnaassavaat, c) sammisami ajornartorsiutit tamannalu pillugu namminneq isummatik qisuariarfigisinnaassavaat, d) suliaqarfiit assigiinngitsut tamanillu isiginninneq aallaavigalugit paasinninnertik takutissinnaassavaat, e) suliffeqarfiup ilumini avataanilu inissisimanerani pisumut ataatsimut arlalinnulluunniit atatillugu ajornartorsiutit pingaarnerit paasisinnaassavaat, f) sammisami ajornartorsiutit pingaarnerit pillugit aaqqiissutissatut tunngavilersukkamik siunnersuusiorsinnaassapput, tassunga ilanngullugit siunnersuutit atuutilersinneranni ajornartorsiutinik nalilersuisinnaassallutik aamma g) paasissutissanik sammisamut ilaasuni katersinermut, suliarinninnermut saqqummiinermullu atatillugu paasititsiniaanermi teknologimi atortut naleqquttut atorsinnaassavaat.
Sentence Syllables with count 390
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Pinniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunamut Namminermut Tunngasunut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Kalaallit Nunaanni Sullivinnik Nakkutilliisoqarfik, Nunatta Nakorsaaneqarfia, Paarisa, Peqqissutsimut Pitsaaliuinermullu Aqutsisoqarfik, Imigassamik Ikiaroornartunillu Akiuiniarnermi Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Peqqissartut Angerlarsimaffiat, napparsimmaviit peqqissaaviillu tamaasa, Nuummi nakorsiartarfik, Sundhedsministeeria, Sundhedsstyrelsen, Socialministeeria, Arbejdstilsynet, Naalagaaffiup Kalaallit Nunaanni Sinniisaa, Kalaallit Nunaata Politimesteria, Pituffimmi Innuttaasunut Siunnersuisoqatigiit, KANUKOKA, KANUNUPE, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata
- 1) aktiaateqarluni imaluunniit piginneqataassuteqarluni ingerlatseqatigiiffimmi allami amerlanerussuteqartutut taaseqataasinnaassuseqarnersut, 2) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassuteqarnersut ingerlatseqatigiiffimmi siulersuisunik, piginneqataassuteqarluniluunniit ingerlatseqatigiiffik siulersuisoqanngippat qullersaqarfianik, amerlanerussuteqartunik toqqaasinnaatitaallutillu tunuartitsisinnaatitaallutik, 3) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassuteqarnersut maleruagassat allatigulluunniit ingerlatseqatigiiffimmik isumaqatigiissuteqarsimaneq tunngavigalugit ingerlatseqatigiiffimmi aalajangiisuusumik sunniuteqarsinnaatitaallutik, 4) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassuteqarnersut ingerlatseqatigiiffimmilu piginneqataassuteqartunik allanik isumaqatigiissuteqarsimaneq tunngavigalugu ingerlatseqatigiiffimmi amerlanerussuteqartutut taaseqataasinnaassuseqarnersut, imaluunniit 5) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassutinik pigisaqarnersut tassuunalu ingerlatseqatigiiffimmut aalajangiisuusunik inissimalersimanersut.
- 1) kommunalbestyrelsip ataatsimiinnerini peqataanermut kommunalbestyrelsimilu ataatsimiititaliani ataatsimiinnernut taakkulu ataani ataatsimiititaliani ataatsimiinnerni peqataanerit, 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, nr. 1-imi 2-milu suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunniit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat nr. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit taaneqartut il. il. Imm. 2. Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa kommunimi ataatsimiititaliani ataavartuni siulittaasunut ilassutitut akissarsiaqartitsinissaq.
- 1) niuerfimmi ineriartornerup ingerlasup teknikkikkut aningaasarsiornikkullu ingerlatsiviit imminnut unammillertut atornissai imaluunniit ikkunnissai ajornartinnginneraa, internetimut appakaaffissaqartitsinermik aamma peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut aaqqiissutit qanoq ittuunerat qajassuullugu, 2) internetimut appakaaffissaqartitsineq neqeroorutigineqartoq tigussaasumik periarfissaqarnersoq tigusisinnaassuseq pigineqartoq eqqarsaatigalugu, 3) ingerlatsivimmik piginnittup pilersitsinissamut aningaasaliissutinik qanoq annertutigisunik aallarniuteqartariaqarnersoq, pisortat aningaasaliissutigisimasaannut aamma nalorninaatinut tamatumunnga atasunut sanilliullugu, 4) ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu killilersugaanngitsumik unammilleqatigiinnerup qularnaarneqarnissaanut pisariaqartitsineq, ingammik nunap iluani atortorissaarutit aningaasarsiornikkut akilersinnaasumik unammilleqatigiinnermik tunngaveqartoq, aamma 5) pisinnaatitaaffiusinnaasut naleqquttut silatuumillu aaqqissuussat nunarsuarmiullu kiffartuussinertigut neqeroorutaat.
- Iteritsi kalaaleqatikka Iteritsi kalaaleqatikka suut pilersut takullusigit makigitsi inuusoqatikka nukisi atulerlusigit qaa, makillusi sulliseritsi ingiarneqaleqqunasi tamanut takutinniaritsi allatulli sapinngitsusi Ukiorpassuit asiupput nukivut atulinngikkivut kinguaariit amerlasimapput nammagassat tigunngikkivut qaa, makillusi sulliseritsi suliassanik suunersunik tamanik misiliiniaritsi naasutut sikkerartussanik Asasarput nunarput pigaarput siuaasat qinersimasaat kusanassusia upperaarput nunat allat piginngivisaat qaqqat, sermersuit isigaatit tamavimmik nakoorpaloqaat qasuersaarfigaat siuaasat imaviisa natii, nunalu Ullumikkullu illit pigaatit silatuumik atussavatit tamaviisa kingornussaraatit imaq, sermersuaq nunalu taava paaralugit erligikkit sorpajunnut mingunnartunut kinguaannut tunissutigikkit siunissami paarissavaat Nunavippit ingerlaqquaatit siuaasatit tusarlugit siunissami erloqinartut atugassat nigorternagit qaa, timinni nukiit sukatikkit ilatillu katersorlugit misiliigitsilu sulinikkut siumut, siumut, siumut 1983
Sentence Syllables with count 391
- Ombudsmandi aaqqissuussaanermigut Inatsisartut ataanni inissisimavoq, tassa inatsisiliortut ataanni, akerlianik Meeqqat illersuisuat aaqqissuussaanermigut Naalakkersuisut ataanni inissisimavoq, tassa ulluinnarni aqutsinerup ingerlatsinerullu ataanni, tak. namminersorneq pillugu inatsisip§ 1-ani pissaanerup agguarneqartarnerani tunngavik, tunngavigalugu Danmarkip naalagaaffiata tunngaviusumik inatsisaani§ 3. Suliani meeqqat soqutigisaat eqqarsaatigalugit inatsisini amigaateqartoqarnera ilisimatitsissutigineqartariaqaraangat, taava Meeqqat illersuisuat aamma Inatsisartut Ombudsmandiat oqaaseqarsinnaatitaapput, tamanna ersarinnerusumik takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 8, imm. 2, nr. 3 aamma Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 8-mi, 3. december 2009-meersumi IR§ 11. Piginnaasaqarfiit taakku imminnut taputartuunnerat sullissiviit taakkua marluusut akornanni ajornartorsiortitsilersinnaanerat ilimagineqanngilaq, tassa Inatsisartut Ombudsmandiata iluarsaasseqqinnerit annikinnerusut suliarisarneri, kiisalu Meeqqat illersuisuata meeqqat_________________________ UKA 2011/42 IKINN suliap nr. 2010-041303
- § 2. Innaallagiatortut ikkussukkat inaallagissamut sakkortuumut tunngasut aammattaaq< 50 V-nik aqutsinermut aamma iluarsiinermut atortunik ikkussuineq, taakkua> 50 V-p atuunneranik aqutsinermut aamma suliaritinneqartarneranut aqutsinermut atorneqarpata, tamakku elinstallatøritut suliffeqarfinnit, akuersissummik pigisaqalersimasunit imaluunniit tapiliussatut/ killeqartumik akuersissummik pigisaqartunit suliap pineqartup suliarineqarnissaanut taamaallaat suliarineqarsinnaapput, taamaattorli tak. immikkoortut 3-6. Imm. 2. Suliassat akuersissummik pigisaqarnissamik piumasaqaateqarfiusutut naatsorsuussat tassaapput innaallagissamik pilersuinermut atortumut aalajangerlugit aallartitaatitut ikkunneqartussat imaluunniit attaviikkatut/ piikkatut kiisalu taakkununnga ilaapput ledninginut atortut aalajangikkat, tavlit, uuttuutit, ikkussuiffissat aamma ikkussuinermut atortut aalajangikkat allat aalajangerlugit maskiinanut aamma atortussianut innaallagissamik ingerlasunut ikkussukkamiit aalajangerlugit ikkullugit aallartitaatitut ikkunneqartussat imaluunniit attaviikkatut/ piikkatut atorneqartussat.
Sentence Syllables with count 392
- Dortinnguaq Davidsen, Kangerlussuaq Christiane Hansen, Aasiaat Thilda Jensen, Uummannaq Bodil Jeremiassen, Sisimiut Rebekka Johnsen, Upernavik Margrethe Kristensen, Ilulissat Rikke Kristensen, Uummannaq Najaaraq Kristiansen, Upernavik Gertrud- Margrethe Larsen, Maniitsoq Albrechtine Lynge, Kangaamiut/ Maniitsoq Louise Mikiki, Tasiilaq Johanne Olsen, Ilulissat Louise Olsen, Sisimiut, Birgitte Johansen Petersen Sisimiut Mette R. Petersen, Maniitsoq Bolethe- K. Poulsen, Maniitsoq Egon Poulsen, Tasiilaq Anna Zeeb Sandgreen, Qasigiannguit Malene Siegstad, Ilulissat Dorthe Sivertsen, Tasiilaq Rita Tobiassen, Ilulissat Amalie Zeeb, Ilulissat Hendrik Dahl, Sisimiut Birgitte Davidsen, Ilulissat Søri Davidsen, Ilulissat Sofie Svendsen Grim, Upernavik Søster Hermarij, Upernavik Kista Ignatiussen, Tasiilaq Inûsugtok´ Tuperna, Kangaatsiaq Johanne Jensen, Sisimiut Kirstine Kleemann, Upernavik Alma Maratse, Tasiilaq Elisabeth Lyberth Møller, Maniitsoq Kristiane Nikolajsen, Maniitsoq Eva Olsen, Ilulissat Karina Olsen, Ilulissat Methe Olsvig, Ilulissat Abigael Poulsen, Kulusuk/ Tasiilaq Renate Sandgreen, Aasiaat Manumina O. Simonsen, Sisimiut Maren- Marie Svendsen, Maniitsoq Lisa Therkelsen, Uummannaq, Benigne Tobiassen Ilulissat Sara Jensen Tobiassen, Qaarsut Miki L. Tønnesen, Maniitsoq
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 44, 23. november 2017-imeersoq IR Kapitali 1 Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput.
- 15 Taamaattumik uangattaaq Naalakkamut Jiisusimut uppersutsissinnik iluartunullu tamanut asannissutsissinnik tusarama 16 qinusaraangama soraarnanga qutsappassi eqqartortarlusilu, 17 Naalakkatta Jiisusip Kristusip Guutianut ataatamut naalannassusilimmut tuneqqullusi anersaamik ilisimatitsisumik saqqummersitsisumillu taanna ilisarileqqullugu, 18 uummatissilu isaat qaammarsaqqullugit, ilisimaleqqullusiuk sunaasoq qaaqqusaasa neriugisassaat, sunaasorlu kingornussarititaasa naalannangaarsusiat iluartuni, 19 sunaasorlu pissaanerata angissusia angingaaqisoq uatsinni uppertuni nakuussusiata pissaanilissuup sunniineragut, 20 Kristusimi sunniigami toqusunit makitikkamiuk talerpimmilu tungaanut qilammi ingitillugu 21 annerussaartunngortillugu siulersuisunit naalakkersuisunillu pissaasunillu naalagaasunillu tamanit tamanillu qanoq taaneqartartunit silarsuarmi matumani piinnarnagu aappaanili allaat 22 suullu tamaasa isigaasa ataannut pisippai, tamanillu annerutillugu ilagiinnut niaqoritippaa, 23 tassa timaanut sunik tamanik tamatigut tamakkiisup tamakkigaanut.
Sentence Syllables with count 393
- gl, Eqqumiitsuliortut Kattuffiat, Nipilersortartut Kattuffiat, Qeqqani erinarsoqatigiit, Nunatta Atuagaateqarfia, Nunatta Katersugaasivissua Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat( NUKAKA), NAPA, Katuaq, Taseralik, Sermermiut, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Utoqqaat Kattuffiat, Inuit Circumpolar Council( ICC), Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Misissueqqaarnerit, KNR, Kalaallit Nunaanni Tusagassiutit Kattuffiat, najukkani Radioqarfiit TV-eqarfiillu Kattuffiat, Sermitsiaq AG, Knud Rasmussenip Højskolia, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI), Campus Kujalleq, Inuussutissalerinermut Ilinniarfik( INUILI), Imarsiornermut Ilinniarfik( Søfartsskolen), Niuernermik Ilinniarfik- Nuuk, Perorsaanermik Ilinniarfik, Savaatilinngorniat Atuarfiat, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik, Sorlak, Avalak, Ili Ili, Meeqqat Pisinnaatitaaffiinik Sullissivik( MIO), IPIS, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata siunnersuisoqatigiivi aamma Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Instituti.
- § 8. Kommunalbestyrelsi§ 7, imm. 1 malillugu illumik nutaamik sanaqateqarnermi ikkussugassat pisarneq naapertorlugu aaqqissuunneqarsimasunik sumiiffimmilu ikkussugassatut tunniunneqarsimasunik pissarsinermut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaavoq, tak.§ 10. Imm. 2. Kommunalbestyrelsi§ 7, imm. 2 malillugu illuni sanaqataaffiusuni pioreersuni suli naammassillugu sanaartorneqanngitsuni sumiiffimmi saniatigut atortussanik pisariaqartunik tunniunneqarsimasunik pissarsinermut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaavoq, tak.§ 10. Imm. 3. Kommunalbestyrelsi§ 7 malillugu toqqavissap pilersaarusiorneranut sanaartorneranullu, sanaartoqataasumit ikiortinnermut aamma ilitsersuisumit ikiortinnermut kiisalu innaallagissap, erngup imaluunniit kiassarnerup aqqutaasa ikkussornerinut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaapput, tak.§ 10. Imm. 4. Naalakkersuisut paasissutissanik ilassutaasussanik piniartarneq pillugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput.
Sentence Syllables with count 394
- Kulturikkut ingerlatsineq sunngiffimmilu sammisassaqartitsineq pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5, 6. juni 2016-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia nassuiaatillu§ 1. Inatsisartut inatsisaat kulturikkut ingerlatsinermut sunngiffimilu sammisassaqartitsinermut atorneqassaaq siuarsaataallunilu, taamaattoq tak. imm. 5. Imm. 2. Kulturikkut ingerlatsineq sunngiffimmilu sammisassaqartitsineq tassaapput inunnik qaammarsaaneq, kulturimut tunngasunik imalimmik aaqqissuussinerit sunngiffimilu kulturikkut ingerlatat allat nalinginnaasut, taakkununnga ilanngullugit piginnaanngorsaataanngitsumik sunngiffimmi atuartitsineq, sunngiffimmi ornittakkat, sunngiffimmi sammisassaqartitsiviit aamma meeqqat inuusuttullu suliniaqatigiiffii, tak. kapitalit 4-7. Imm. 3. Inunnik qaammarsaaneq tassaavoq inunnut qaammarsaataasumik atuartitsineq aamma isumassarsiat malillugit inuiaqatigiinnullu peqataatitsisumik meeqqanik inuusuttunillu sullissinerit, tamat oqartussaaqataanerannik paasinnittaatsimik innuttaaqataalluarnermillu siuarsaanissamik aamma peqataasut suliassamut kulturimillu paasisimasaannik piginnaasaannillu annertusaanissamik siunertaqartut.
- Imm. 2. Angallatinut kalaallit nunaanneersunut IR nunani allani usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1. Imm. 3. Aalisariutinut nunanit allaneersunut IR Kalaallit Nunaanni akuersissut atorlugu aalisartunut nunanilu allani usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1. Imm. 4. Angallatinut siullermeertumik kaaviiaartitaqarneq sioqqullugu avammut niuernissaq siunertaralugu Kalaallit Nunaanni usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1.§ 6. Inuit aamma ingerlatseqatigiiffiit pisiortortumut tulaassisut, tunitsivimmiit tunisinermut uppernarsaammik imaluunniit allatigut uppernarsaataasinnaasumik tunisat annertussusaannik allaffigineqarsimasumik piniartassapput.
- 1) akiliisinnaajunnaarsinnaasutut suliarineqarpat, akiliisinnaassuseqanngitsutut imaluunniit atorunnaartussatut suliarineqarpat taamaaqataanilluunniit inissisimappat, 2) inuussutissarsiutigisami aallunnerata nalaani ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni annertuunik sumiginnaasarsimappat, tassunga ilanngullugit pisinissamik nalunaaruteqartumut imaluunniit pisortatut oqartussaasunut isumaqatigiissummik pisisussatut nalunaaruteqartup malitassaanik taassumaluunniit ilaanik eqqortitsisimanngippat ima annertussusilimmik, allaat isumaqatigiissutip pineqartup atorunnaarsinneqarneranik kinguneqartumik, 3) pisinissamik nalunaaruteqartup imaluunniit pisortatut oqartussaasup neqeroorutaanut pisisussap malitassaanut malitassaasaluunniit ilaannut atatillugu ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni paasissutissanik eqqortuunngitsunik piaaraluni tunniussaqartarsimappat, imaluunniit 4) Kalaallit Nunaanni nunamiluunniit suliffeqarfiup pilersinneqarfigisimasaani akileraarutinik akitsuutinillu akiitsunik akileqquneqartunik 100.000. kr.-t sinnerlugit nalilinnik akiliisimanngippat.
Sentence Syllables with count 395
- 1) Kommunit inissiaataannik attartortittakkanik sanaartornermut kommuninut tapiissutaat, tak. kap. 2. 2) Kommunit illuutaannik ataatsimoorussanik sanaartornermut kommuninut tapiissutaat, tak. kap. 3. 3) Inissianik Namminersornerullutik Oqartussanit taarsigassarsititsivigineqarsimasunik pigisaqalernissamut, alliliinissamut pitsanngorsaanissamullu tapiissutaat imaluunniit taarsigassarsiarititaat, tak. kap. 4. 4) Illunik sanaqataaffiusunik pigisaqalernissamut tapiissutaat imaluunniit taarsigassarsiarititaat, kiisalu illunik sanaqataaffiusunik iluarsaassinissamut tapiissutaat, tak. kap. 5.§ 2. Inatsisartut peqqussutaat manna naapertorlugu tapiiffigineqarnissamik taarsigassarsinissamilluunniit allakkatigut qinnuteqaat Naalakkersuisuni suliassanngorlugit ingerlaavartumik nassiunneqartarsinnaavoq, taamaattorli tak.§ 56. Imm. 2. Akiliutinik akiligassanngorsimasunik, akiitsunik akilinngitsuukkanik, akileeqqusissutinut akitsuutinik akiitsullu sinnerinik isumakkeerfigineqarnissamik allanngortitsinissamilluunniit allakkatigut qinnuteqaatit Naalakkersuisuni suliassanngorlugit ingerlaavartumik nassiunneqartarsinnaapput.
- 3) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiup nalunaaruteqaataasup siuliani ernialiussanik akiligassanngoreersunik akiliuteqarsimannginnermi, tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, 4) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiumi nalunaaruteqaataasumi taarsigassarsianik akiligassaajunnaarsitsisoqarsimatillugu tamatumun-nga nalunaaruteqartussaatilluni, imaluunniit ukiuni siuliinut tunngatillugu, 5) sullissinermut akissarsiat ingerlaavartut il.il., 6) sillimmatissanut aningaasaateqarfimmut allaffissornermullu akiliutit, 7) realkreditinstituttit sillimmatissanut aningaasaateqarfiinit akileraarutaasussanik agguagarsiat amerlassusii, agguagarsiat tigusisumit ukiumi tunniussiffiusumi isertitatut naatsorsuutigineqartussaatillugit, 8) ulloq ernialiiffiusoq, 9) 31. decembarimi akiitsut, aamma 10) akiitsut 31. decembarimi nalingat, taarsigassarsiat aningaasanut nioqquteqarfimmi nalunaarsukkanik obligationinik tunngaveqartumik taarsigassarsiaappata.
- § 12. Pinngitsaaliissummik akiliisitsiniarnermi suliaq aallarteqqinneqarsinnaavoq illuatungeriit isumaqatigiissuteqarnerisigut, akiliisitsiniartartulluunniit pisariaqarsorippagu, pingaartumik makku peqqutaatinneqarpata 1) akiligassalik inulluunniit alla pigisanik qularnaveeqqutitut sillimmasiussineq atorunnaarseqqullugu piumasaqarpat inuup allap pisinnaatitaaffiinut akerliunera peqqutigalugu, 2) qularnaveeqqutitut sillimmasiussanik pisassalik tunniussinissamik aalajangiinermik nutaamik, inissiigallarnermik nakkutilliinermilluunniit piumasaqarpat, 3) pinngitsaaliissummik akiliisitsiniarnermi akiligassalik peqataasimanngippat, akiligassalillu eqqartuussisarnermi inatsisit kapitel 7,§§ 8, imm. 1, 10, imaluunniit 21, imm. 3 tunngavigalugit pisinnaatitaaffini piumasarippagit 4) pisut assigiinngitsut pissutigalugit pigisanik qularnaveeqqutitut sillimmasiussinerup atorunnaarsinneqarnera akiitsulimmit aalajangiiffigeqqullugu kissaatigineqarpat, eqqartuussinikkulluunniit pinngitsaaliissummik naammassisitsineq atorunnaarsinneqarpat, atorsinnaanngitsutulluunniit nalilerneqarpat.
- pisisup taasisinnaatitaanerit pappiaqqanut nalilinnut pineqartunut atasut atunngippagit imaluunniit aningaasaliinermi nalingata tamakkiisup pigiinnarnissaa siunertaralugu aammalu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap immikkut ittumik saneqqutsinissamut akuersissuteqarneratigut, takuuk imm. 6, tamanut ammasumik tigusinissamut neqeroorummik imaluunniit pappiaqqani nalilinni tulleriissaartumik aningaasanik nuussinermik piviusunngortitsinissamut akornutaanngilaq, ilanngullugit taamaattut, allanut pappiaqqanut nalilinnut allanngortinneqarsinnaasut, niuerfimmi aningaasanut niuerfittut ittuni tunineqarsinnaasut, taamaaliornikkut tuniniaasunit assigiinngitsunit nakkutiginninnermik pisisoqartarluni, takuuk§ 16. Imm. 6. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq imm. 5-imi aalajangersakkap saneqqunneqarnissaanut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaavoq aammalu tassunga atatillugu unammilleqatigiinnerup sunniuteqarluartuunissaata qulakkeerneqarnissaa siunertaralugu atugassarititaasussanik ilanngussisinnaalluni imaluunniit peqqusissuteqarsinnaalluni.
- Meeqqanut akilersuutit, meeqqanut tapiissutit, inuit annertuumik innarluutillit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni, tapiissutisisinnaanermut killissarititat, nammineq akiliutissat kiisalu ineqarnermut tapiissutit minnerpaaffissaat annerpaaffissaallu pillugit nalunaarut naapertorlugu tapiissutinut killiliussat, utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni meeqqanut tapiissutit, siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni aammalu ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni, Namminersorlutik Oqartussat ilinniartunut ineqarfiutaanni ineqartut aningaasartuutaannut( isertitaasut), illersuisut aningaasarsiaannut, inuttut siunnersortit aningaasarsiaannut, paaqqutarinninnermut aningaasarsiat nalinginnaasut, meeqqanik tassanngaannartumik inissiinermut, angajoqqaat akiliutissaannut( isertitaasut), utoqqaat angerlarsimaffianni ulloq unnuarlu inissinneqarnermut, kaasarfimmiussanut atisassarsiutissanullu aammalu napparsimmavimmi uninngasut kaasarfimmiussaannut atisassarsiutissaannullu qaqugukkut ikorfartuisinnaanerup killilerneqarneratigut.
Sentence Syllables with count 396
- • Kalaallit inuunerminni atugaat qaffassassallugit,• Kalaallit Nunaanni aningaasarsiortut tamarmik aningaasatigut naligiimmik atugaqartissallugit, tunngavigisaq suliat assigiit, akissarsiat assigiit tunngavigalugu,• Sulisut ilinniagaqarsimasut ilinniagaqarsimanngitsullu aaqqissuussaasumik isumaqatigiissutillu tunngavigalugit akissarsiaqarnissaat anguniassallugu,• Maannakkutut bestillingsmanditut atuunneq pitsanngorsassallugu,• Inuiaqatigiit atukkatigut aningaasatigullu soqutigisaat sullisissallugit, ilaatigut inuussutissarsiutit pitsaasut tulluunnerusullu pilersinnerisigut sulisussat nunamiittut ittut atorluarnerunerisigut,• Tunisassiornerup, taamatullu sulisut siuarsarneqarnissaannut sulisut suliffiillu peqatigiiffiisa imminnut qanillattornerunissaat anguniassallugu• Inuusuttut qaammarsarneqarlutillu pikkorissarneqarnissaat anguniassallugu,• Utoqqaat, innarluutillit, sanngiitsut, inuiaqatigiinnilu pisariaqartitsisut allat toqqissisimanartunik atugassaqartinnissaat anguniassallugu, kiisalu• Nunasiaanerup anersaavanit amiakkuusut nungusarneqarnissaat anguniassallugu.
Sentence Syllables with count 397
- Imm. 3. Pissutsit imm. 1 aamma 2-mi taaneqartutut pisuni akuersissut imaluunniit akuerineqarneq taamaallaat tunniunneqarsinnaavoq, ingerlataq imaluunniit sanaartugaq/ atortoq nunap immini imaluunniit nunani tamani pinngortitaanik sumiiffiup inniminassusianik akornusiinngippat imaluunniit inuiaqatigiinni soqutigisat pingaaruteqartut, tamakkununnga ilaallutik inooqatigiinnikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisat, ingerlatap ingerlanneqarnissaa imaluunniit atortumik pilersitsinerup ingerlatsinerulluunniit pisariaqartivissappassuk, allanik aaqqiissuteqarnissaq allatut periarfissaqanngippat, takuulli imm. 4. Imm. 4. Ingerlataq imaluunniit sanaartugaq/ atortoq nunami immini imaluunniit nunat tamat akornanni pinngortitamik illersuiffiinik, pinngortitap suuneranik pingaartitsiviusumi imaluunniit pingaartinneqartutut isigineqartup annertuumik sunnerneqarsinnaaneranut isumaqarfigineqarpat, imm. 3-mi pisuni taaneqartuni taamaallaat ingerlatamut imaluunniit sanaartukkamut/ atortumut akuersissummik imaluunniit akuerinninnermik Naalakkersuisut tunniussisinnaapput, ima pisoqassappat;
- a) Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinni ajornartorsiutit taakkununngalu aaqqiissutissanik nassuiaanermut sociologiimik, aningaasaqarnermik politologiimillu tunngaviusumik ilisimasat atorsinnaassallugit, b) Tunngaviusumik assigiinngiiaatsit inuillu pissusaanni kulturimilu pissutsit imminnut atanerat misissorsinnaassallugit, c) Maannakkut politikkimi aalajangeeriaatsit misissorsinnaassallugit, d) Kalaallit Nunanni inuiaqatigiinni atugarissaarfiusuni tulleriiaarinermi ajornartorsiutit aalajangersimasut misissorsinnaassallugit, e) Danmarkimi nunarsuarmilu politikkimi iliuusissasut periarfissat pingaaruteqassusiannik assersuutissat aalajangersimasut takutissinnaassallugit, f) Inuiaqatigiilerinermi apeqqutit oqaasertalersorsinnaassallugit, g) Suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerit ajornanngitsut uppernarsaasiornissaannut paasissutissat ujartorsinnaassallugit, atorsinnaassallugit isornartorsiuivillunilu nalilersorsinnaassalugit, h) Periutsit tabellit diagraammillu ajornanngitsut suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerat paasissutissiissutigisinnaassallugit,
- - Illumik piginnittup utoqqalinersiaqarnini imaluunniit siusinaartumik pensionisiaqarnini uppernarsassavaa- Illumik piginnittup realkredit-imit aningaaserivimmilluunniit taarsigassarsisinnaannginnini uppernarsassavaa- Illumik piginnittoq inissialiornermut, illunut ataatsimoorussanut, illuliassanut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 19. november 2007imeersoq IR naapertorlugu tapiiffigineqarnissamik taarsigassarsinissamilluunniit piginnaatinneqassanngilaq- Illumik piginnittup illup sillimmaserneqarsimanini imaluunniit illumik piginnittup sillimmasiissummut akilinngitsuukkaminik akiitsoqannginnini uppernarsarsinnaassavaa- Illumik piginnittup pisortanit akiligassanngortinneqartunik akiitsoqannginnini uppernarsarsinnaassavaa- Suliassat avatangiisinik nukissiornermillu pitsannguiffiusumik suliniutinik tunngaveqassapput- Taarsigassarsinissamik qinnuteqaat pilersaarusiornermut aningaasartuutinik, sanasunut aningaasartuutinik, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermi allagartap suliarineranut kiisalu naqissusiinermut akitsuummut aningaasartuutinik imaqarsinnaavoq.
- ( Kalaallit Nunaanni soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkanit iluanaarutit akileraarusersorneqartarunnaarnissaat, aquuteralannut inuussutissarsiutigalugu umiatsiaararsorluni aalisarnermi atorneqartunut nalikilliliinermut malittarisassani allannguutit, takornariartitsilluni imaluunniit attartorluni imaatigut angalaneq, kiisalu nuussinernik nakkutigisanik uppernarsaanissamut il.il. piumasaqaatit aamma nunamit nunamut nalunaarusiornerit il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 3. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 48, 23. november 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, tulliuttut allannguutigineqarput:
Sentence Syllables with count 398
- 1) inissiat, 2) sumiiffiit inuussutissarsiutinik ingerlataqarfiusut umiarsualiviillu, ilanngullugit nunaminertat suliffeqarfinnut avatangiisinut mingutsitsisunut atorneqartut, kiisalu nunaminertat mingutsitsiviusut mingutsitsiviusinnaasutullu ilimanaateqartut, 3) qitiusoqarfiit, ilanngullugit sumiiffiit ataatsimoortumik UR atorneqartussatut siunertaqarfiusut kiisalu pisortat sullissiviinut atorneqartut il.il., 4) sumiiffiit sanaartorfigeqqusaanngitsut aamma sumiiffiit sukisaarsaarnermik siunertaqarfiusut, ilanngullugit sunngiffimmi atortut anginerit il.il., 5) pilersuinermi teknikkimut atortoqarfiit atortullu attaveqarnermut tunngasut allat, ilanngullugit angallannermi atugassatut sanaartukkat, 6) illuaqqat, nunaleriffiit, orpinnik naatiteriffiit, qimmeqarfiit, kuuit, tatsit, sinerissami nunaminertanik atuineq, imaanik atuineq, sumiiffiit pinngortitap kulturilluunniit oqaluttuarisaaneranik immikkut soqutiginaatillit, sumiiffiit sukisaarsaarnermut immikkut atorneqartut il.il. Imm. 3. Kommunimut pilersaarutip immikkoortuinik imm. 2 naapertorlugu aalajangersaanermut atatillugu makku aalajangersarneqassapput:
Sentence Syllables with count 399
- 1) Kalaallit Nunaanni illoqarfiup nunaqarfiullu akornanni usinik assartuineq, 2) aalisakkanik aalisakkanillu nioqqutissianik Kalaallit Nunaanni nunami aalisakkanik tunisassiorfinni suliarineqartussanik assartuineq, 3) aalisakkat aalisakkanillu nioqqutissiat umiarsuup tunitsiviup nunaqarfinnut isorliunerusunullu tunisaanik, tassannqalu assartorneqartunik assartuineq, 4) Kalaallit Nunaanniit usinik nassiussanik Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani umiarsualivimmiit nunamut pinqajuusumut assartueqqinneq, 5) usinik nassiussanik Kalaallit Nunaannut ingerlatitanik nunamit pingajuusumiit Danmarkimi, Savalimmiuni nunamiluunniit allami umiarsualivimmut assartuineq, aamma 6) ingerlatsiviup imaluunniit inuup sanaartugassaanut atortussanik assigisaannillu Kalaallit Nunaanni illoqarfimmut ingerlatsiviup imaluunniit inuup angerlarsimaffianut, tassanngaaniilluunniit imaluunniit illoqarfimmut qanittuaniittumut ittumut, tassanngaaniilluunniit assartugassanik assartuineq, assartuineq umiarsuakkut nalinginnaasumik akiliuteqartitsilluni usinik assartuutaanngitsukkut ingerlanneqarpat.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 19. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Inuiaqatigiilerinerup atuuffiata samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiinnikkut kultureqarnikkullu pissutsit maluginiarsinnaallugillu apeqqusiiffigisinnaassagaat, 2) kulturini inuiaqatigiinnilu assigiinngitsuni inuuniarnikkut atugassarititaasut ulluinnarsiutaasullu pillugit piffissani assigiinngitsuni atortunik tigussaasunik, assilissanik, naqitanik aallaaserisanik naannerusunik, qarasaasiakkut attaveqaatini tusagassiivinnik assigisaannillu suliaqarnermikkut eqqarsaatersuuteqarsinnaassasut, 3) saqqummersitat piviusut piviusuusaartitallu assigiinngissutaat eqqumaffigissagaat, 4) kulturit inuiaqatigiillu pillugit ilisimalikkatik misigisatillu oqaluttariarsornikkut pilersitsinikkullu, soorlu assitalersuinikkut, assilialiornikkut, ilusiliinikkut, pisuusaartitsinikkut allatigullu oqaatigisinnaassagaat, 5) silarsuarmi avatangiisitsinni ullutsinnilu pisartuni pisunilu nalinginnaanngitsuni misigisimasaminnik oqaatiginnissinnaassasut aamma
Sentence Syllables with count 400
- Aallakaatitsisinnaanermut akuersissutit pillugit maleruagassat nutaat, soorlu 1) nuna tamakkerlugu aallakaatitsisinnaanermut( Naalakkersuisut) aamma sumiiffimmi aallakaatitsisinnaanermut( Radio tv-lu pillugit ataatsimiititaliaq) akuersissutinik tunniussaqartartussat agguataarneqarnerat, 2) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummi aamma ilaavoq frekvensimik atuisinnaanermut akuersissut( periaaseq pisariillisarneqarluni), 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissutit peqqussutikkut aalajangersarneqartumik killiligaanerat, 4) sumiiffinni aallakaatitsiviit aallakaatitseqatigiissinnaanerannut maleruagassat qasukkarneqarput, 5) kommunit aallakaatitsisinnaanermut akuersissutinik tunineqarsinnaanerannut piumasaqaatit erseqqissarneqarput, 6) piumasaqaatinik peqqussummi aalajangersarneqartunik naammassinninnermi aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissaq piumasarineqarsinnaalerpoq, 7) nuna tamakkerlugu aallakaatitsisinnaanermut akuersissut Naalakkersuisut nalileereerlutik tunniuttassavaat, aamma akuersissuteqarfigineqarnermut akiliutissamik akileeqqusisinnaaneq ilanngullugu.
- 1) inuusuttut ilinniarnissamut kaammattorneqarnissaat, aamma inuusuttut inuutissarsiutinik ilinniagaqarumasut imaluunniit inuutissarsiutinik ilinniartitsinermut tunngasutigut pikkorissarumasut tamarmik piviusunik periarfissaqarnissaasa qularnaarnissaat aamma ilinniakkat pikkorissarnerilluunniit amerlanerusut akornanni toqqaasinnaanissaat, 2) inuusuttunik siunissami sulillutik inuunissaannut, inuttut inerikkiartornissaannut aamma inuiaqatigiinnik ineriartornerannillu paasinninnissaannut tunngavissiisumik ilinniartitsinissaq, 3) suliffissaqartitsiffiit inuutissarsiutini sulianut tunngasutigut nalinginnaasumillu piginnaasariaqartutigut pisariaqariaqartitaasa piviusunngortinnissaat- inuutissarsiutitigut inuiaqatigiinnilu ineriartornermut naleqqiullugit, tamatumunnga ilanngullugit inuutissarsiuteqarnerup ilusiligaanermigut ineriartornera, suliffissaqartitsiniarnermi pissutsit ineriartornerat, suliffiit aaqqissugaanermikkut teknikkikkullu ineriartornerat aamma 4) ilinniartut Kalaallit Nunaanni avataanilu ilinniaqqinnissamut tunngavissinnissaat.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Sulisitsisut( GE), NUSUKA, KNI A/S, Nukissiorfiit, kiisalu Imarsiornermut Ataatsimiititaliamit, Imarsiornermik Ilinniarfimmit, Issittumi Sakkutooqarfimmit, Kalaallit Nunaanni Politiinit, Sinerissami Radioqarfimmit, Sulisitsisunit, Kalaallit Nunaanni Aarlisartut Piniartullu Kattuffiannit( KNAPK), Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiannit( SIK), Atorfillit Kattuffiannit( AK), Royal Greenland A/S-imit, Royal Arctic Line A/S-imit, Arctic Umiaq Line A/S-imit, Martek ApS-imit, Arctic Boat Charter A/S-imit, Sirius Greenland ApS-imit, Visit Greenland A/S-imit, Godthåb Bådeforening-imit, Det Norske Veritas-imit, Normar Consult-imit, Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfimmit, KNI A/S-imit, Polaroil-imit, Sikuki Nuuk Harbour A/S-imit aamma Greenland Pilot Service-mit ilaasortat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk,
Sentence Syllables with count 401
- 1) aaqqissuussinernut§ 39, imm. 1-imi,§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu, aamma§ 40, imm. 1imi pineqartunut kiisalu aaqqissuussinernut allanut, soraarnerussutisianik akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi§ 53 A-mi pineqartunut, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernut danskit aningaaseriviini, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiini aamma inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiini pilersinneqarsimasunut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut kiisalu Lønmodtagernes Dyrtidsfondimi uninngasuutinut ernialiussanut, 3) naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinernut aamma soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni ileqqaakkanut, sillimmasiinernut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ileqqaakkanut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ataatsikkut akiliilluni sillimmasiinernut soraarnerussutisiaqarnissamullu ileqqaakkanut ataatsikkut tunniunneqartussanut, soraarnerussutisiaqarnissamut
Sentence Syllables with count 402
- Meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik piniarnissamut pisussaaffik§ 3. Pisortaqarfiit, suliffeqarfiit, atuarfiit peqatigiiffiillu makku meeqqanik pinerliisiman-nginnermut uppernarsaatinik piniartussaatitaapput, tak.§ 2, inuit pisortatut, assistentitut, ilinniartitsisutut, atuartitsisisutut, perorsaasutut, perorsaasunut ikiortitut, klubbini perorsaasutut, angerlarsimaffimmi paarsisartutut, plejeritutangerlarsimaffimmi paarsisuni perorsaasutut, angajoqqaarsiatut, barne- og socialhjælperitut, isumaginninnermi siunnersortitut, paarsisutut, pedelitut, pedelinut ikiortitut, nakorsatut, juumuutut, peqqissaasutut, sundhedsassistentitut, sundhedsmedhjælperitut, fyioterapeutitut, napparsimasunik ikiortitut, portøritut, igaffimmi kantiinanilu sulisutut, eqqiaasutut, atuarfimmi psykologitut, tale/ hørepædagogitut, tapertaalluni perorsaasutut, ilitsersuisutut, tassunga ilanngullugit pinngortitaq pillugu ilitsersuisutut, ilinniarluni sulinermik sungiusartutut, allaffissornikkut sulisutut, nalunnermik ilinniartitsisutut, naluttarfinni sulisutut aamma atorfinni pineqartuni taartaasutut atorfinitsinneqassatillugit sulisinneqassatillugilluunniit:
- 1) sumiiffimmik ataatsimut isigalugu taassumalu ilaanik aqutsinermi kina akisussaasuunersoq, 2) inatsit sorleq kulturikkut oqaluttuarisaanermi killilersuinersoq, 3) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartut suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmik illersuinermi tunngaviunersut, 4) suut annertuut akornusiisinnaasut kinguneqarnersut imaluunniit kinguneqarsinnaanersut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmi, 5) sumiiffimmi inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamik suut kissaataanersut, 6) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisut pinngitsoorniarlugit inuussutissarsiornermillu ineriartortitsinissamik kissaatigineqartut ingerlannissaannut aqutsinermi iliuutsit suut aallartinneqarsimanersut aallartinneqarniarnersulluunniit, 7) aqutsinermut pilersaarut piviusunngortinniarlugu aningaasatigut inunnillu isumalluutit suut immikkoortinneqarnersut immikkoortinniarneqarnersulluunniit aamma 8) ingerlaavartumik nutarterisarnissaq siunertaralugu aqutsinermut pilersaarummik piviusunngortitsinermik qanoq misissuisoqartassanersoq nalilersuisoqartassanersorlu.
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Utoqqaat illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangiussisussaatitaaneq pineqartillugu, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aamma sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-mi suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Utoqqaat illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsineq pillugu inatsiseqartitsinermik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Utoqqaat illersuisuata peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik tusarniaanissamut aammalu tunngavilersuinissamut kiisalu nipangiussisussaatitaanermut tunngavinnik malinninnissaq naammassissagaa, taamaaliornissaq Utoqqaat illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
Sentence Syllables with count 403
- Siunnersuutip tusarniaassutiginera Siunnersuut saqqummiunneqartoq Air Greenland A/S-imut, Mittarfeqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiinnut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut( Unammilleqatigiinnermik Nakkutilliisunut), Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKAmut, SIK-mut, KANUKOKA-mut aamma Kalaallit Nunaanni kommuninut tamanut, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Nunap iluani allaffimmut, Siulersuisunut allattoqarfimmut, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut kiisalu Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmut, Angallassinermut ministeriamut aamma Statens Lufthavnsvęsen-imut tusarniaassutigineqarsimavoq.
- Ilaasortat akissarsiaannut ilaapput 1) kommunalbestyrelsip ataatsimiinnerini peqataanermut kommunalbestyrelsimilu ataatsimiititaliani ataatsimiinnernut taakkulu ataani ataatsimiititaliani ataatsimiinnerni peqataanerit, 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, imm. 1 aamma imm. 2-mi suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunnit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat imm. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit il.il. Imm. 2. Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa kommunimi ataatsimiititaliani ataavartuni siulittaasunut ilassutitut akissarsiaqartitsinissaq.
Sentence Syllables with count 404
- 7) saqqummersartut inuussutissarsiutilinnut ilinniarsimasunulluunniit, sulisut peqatigiiffiinut, sulisitsisunut imaluunniit suliffeqarfinnut assigiimmik suliaqarfiusunut, politikkikkut partiinut imaluunniit suliffeqarfiit assigiinngitsut sulisuinut aalajangersimasunut saaffiginniinnaratik atuartartunut assigiinngitsorpassuarnut saaffiginnittuussasut, 8) minnerpaamik kalaallisut saqqummertassasut, 9) qinnuteqarnissamut piffissaliussatut aalajangersarneqartoq nallertinnagu ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaat Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfimmit tiguneqareersimassasoq, tak.§ 4, imm. 1 aamma 10) Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfik kingusinnerpaamik tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaatip tiguneqarneranut peqatigitillugu naatsorsuutit kukkunersiuisumit kukkunersiuisutut nalunaarsukkamik uppernarsaatinillu pisariaqartunik tigusaqarsimassaaq, tak.§ 4, imm. 2 aamma 3. Imm. 2 Tusagassiorfik namminersortutut isigineqassaaq, tak. imm. 1, nr. 1, namminersortumik aaqqissuisunut pisortaqarpat nammineerluni naqitanik nalunaarsuisinnaasumik, immikkullu saqqummersartunik pisartagaqartoqarsinnaappat.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaataallanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 48, 23. november 2017-imeersoq IR( Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut akileraaruserneqartarnerat, soraarnerussutisiassanit naafferartumik annertoqqatigiimmik tunniunneqartartussanit soraarnerussutisiassanik nuussineq, akileraarutitigut sumut attuumassuteqarnermut tunngasut aamma avataaneersunut IR sulisussanut, Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit mittarfiliassanik suliaqartunut, ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussineq)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 5. december 2008-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR aammalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, makkua allanngortinneqarput:
Sentence Syllables with count 405
- 1) Naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit, 2) naalagaaffiup nunanut allanut naalakkersuinikkut aningaasarsiornikkullu soqutigisai, tassunga ilanngullugit naalagaaffinnut inuiaalluunniit assigiinngitsut akornanni suliffeqarfinnut pissusiusut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsinerit, paasiniaanerit malersuinerillu, pinerluttulerinermi inatsisittunngavigalugit eqqartuussissutit assigisaasalu naammassineqarneri, kiisalu suliassani pinerluttulerinermi inatsisinik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsinernut tunngasuni unnerluussaanik, ilimannittunik allanilluunniit illersorneqarnissaat, 4) pisortatigoortumik UR nakkutilliinerup, naleqqussaanerup imaluunniit pilersaarusiorluni sulinerup imaluunniit akileraarutit akitsuutillu pillugit inatsiseqarneq tunngavigalugu qanoq iliuuserilersaakkat piviusunngortitaanissaat, 5) pisortat aningaasaqarnikkut soqutigisaat, matumani pisortat niuernikkut ingerlatsineri ilanngullugit, imaluunniit 6) namminersortut pisortallu soqutigisaat, pineqartup pissusia immikkut ittoq pissutigalugu isertuussinissaq pisariaqarpat.
- Imm. 1-mi aalajangersagaq isumaqarpoq paasissutissat imm. 1-4-mi piumasarineqartut pissarsiarineqarsinnaangippata suliffeqarfiup inuulluunniit niuernikkut attaveqarneq pilersissanngikkaa imaluunniit attaveqarneq kipitissagaa, kiisalu aningaasanik nuussineq pasinartumik taassuminnga inatsisissatut siunnersuummi§ 7 tunngavigalugu nalunaarutiginninnissaq isumaliutersuutigissagaa, aamma tak. FATF-ip inassuteqaataa nr. 5. Aammattaaq aalajangersagaq taanna isumaqarpoq kinaassuseq isertullugu kontonik, aningaaserivimmi atuagaaqqanik imaluunniit aqqit salloqittaatit atorlugit kontonik pilersitsisoqassanngitsoq, tak. aalajangersakkami artikel 6. Aalajangersakkami artikel 3( 9) malillugu niuernikkut attaveqaqatigiinneq tassaatinneqarpoq attaveqaqatigiinneq niuernermut, inuussutissarsiornermut imaluunniit aningaasarsiornermut tunngasoq, inuussutissarsiorluni suliamut suliffeqarfiup inuulluunniit inatsimmi pineqartumut ilaatiineqartup sulineranut attuumassuteqartoq, taannalu piffissami attaveqatigiinnerup pilersinneqarnerata nalaani aalajangersimasumik sivisussuseqartussatut naatsorsuutigineqartoq.
Sentence Syllables with count 406
- Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Avalak KIK Kisaq Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) NUSUKA SIK IMAK ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) KANUKOKA GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Sprogcenteret( Oqaatsinik Pikkorissarfik) Upernaviarsummi Nunalerinermik Siunnersorteqarfik Aalisarnermik Piniarnermillu Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Saviminilerinermik Ilinniarfik Sanaartornermik Ilinniarfik INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik
Sentence Syllables with count 407
- Imm. 4. Imm. 1-imi, 2-mi aamma 3-mi periarfissiissutigineqartut inissianut Naalagaaffiup Sinniisoqarfiani, Nunaatta Eqqartuussiviani, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik aammalu sullissiviit taakkununnga atasut aqqutigalugit innersuunneqartunut, imaluunniit inissianut Naalakkersuisoqarfinni ataasiakkaani Naalakkersuisunut ilaasortanut pisortanullu, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni immikkoortortani pisortanut assigisaannullu, akissaateqarfik 37 qaffasinnerusorluunniit naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut, tak.§§ 11, 14 aamma 15, kiisalu inissianut aalajangersimasumik siunertaqarluni imaluunniit atorfinnut aalajangersimasunut aalajangersimasumik atugassiilluni inniminnerneqarsimasunut atuutinngillat, tak.§ 5, imm. 3.§ 22. Kommunalbestyrelsep inunnik isumaginninnermik tunngaveqartumik ineqartitsinermut siunertanut innersuussisinnaatitaanini atorpagu, kommunep piffissap inissiap kommunemit atorneqarsinnaalerfia aallarnerfigalugu attartortitsilernissarlu tikillugu ineqarnermut akiliutit inissiamullu atatillugu aningaasartuutit allat kommunep akilertassavai.
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Meeqqat illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangersimasussaatitaaneq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aammalu sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-ani suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Meeqqat illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsivimmi inatsisinut attuumassutilinnik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Meeqqat illersuisuata naammassissagai peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik apersuisussaanermut aammalu tunngavilersuinissamut aammalu nipangersimasussaatitaanermut periutsinik malinninnissaa( tamatuma aamma malippaa§ 19), taamaaliornissaq Meeqqat illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
Sentence Syllables with count 408
- - sanaartukkap immikkoortortallunniit suussusersinissaanut paasissutissat pisariaqartinneqartut( Anormu aamma nunap assingani sumiissutsit, sumiiffiup normua aamma aqqusernup normua, imaluunniit najugaq allakkanik nassiussivissaq kiisalu B- normu immikkoortullu normua),- illuliornermut malittarisassani sanaartornermullu peqqussutini allani aalajangersakkat, suliami uniorneqarsimasinnaasut pillugit paasissutissat,- saneqqutsinissamut immikkut ittumik akuersissutit akuersissutilluunniit pisariaqartinneqartut pillugit qinnuteqaammi tunngavilersuutit,- sanaartukkami allanngortiterinermilu, aammalu atuinermik allanngortitsinermi atuinissatut eqqarsaatigineqartoq pillugu paasissutissat,- maannamut atuinerusimasoq pillugu paasissutissat,- sanaartugaq allanngortiterinissamut aalajangersakkat sukanninnginnerusut malillugit pilersaarusiorneqarsimanersoq pillugu paasissutissat,- sanaartukkap aaqqissuussaanera aamma sanaartukkanut tunngasut allat, suliassap suliarineqarnissaanut pingaaruteqartut pillugit nassuiaat, kiisalu- titartakkanik najoqqutassiat attuumassuteqartut, uuttuinermi tunngavigineqartunik nalunaaqutserneqarsimasut.
- Suleqatigiissitaliat Naalakkersuisunut maleruagassiassanut siunnersuusiussapput makkua pillugit 1. kulturimik tunngaveqartumik ilikkagassatut pilersaarusiornissaq tamatumunngalu ilutigitillugu 2. ilinniartitsissutissani pisariaqartuni nunatsinnut tunngassuteqartunik aallaaveqartitanik ilinniartitsissutissanik kalaallisuunik- aamma qallunaatuunik pisariaqartitsinerup matuneqarnissaa, 3. atuartitsissutissat pillugit siunnersuineq, 4. ilinniarnertuunngorniarfinni siunissami ilinniartitsisussanik pisariaqartitsinerup aaqqiivigineqarnissaa, 5. ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisut ilinniaqqinnissaminnut- aamma ilinniagaqaqqinnissaminnut periarfissiuunneqarnissaat, 6. perorsaaneq pillugu ilisimatusarneq inerisaanerlu ilinniartitaanerullu ingerlanerani ingerlaavartumik inaarutaasumillu ilinniartitaanerup iluani avataaniillu ilikkagaqassutsimik nalilersuisarneq, 7. Naalakkersuisoqarfiup ilinniarnertuunngorniarfinniit allaffissornikkut aningaasaqarnikkullu aqunneqarnerinik aqutsinissaa aamma atuarfimmi pisut pillugit nalunaarusiortarneq.
- 1) Qeqertalimmi, Saqqaq kangerluani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit marlunnik, sumiiffimmi 66´ 49´ 8 N 52´ 40´ 3 V. 2) Saqqap Kangerluarsuani, kuuk kujalleq, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullat ataaseq, sumiiffimmi 66´ 41´ 5 N 52´ 57´ 2 V. 3) Kangermi Erfalimmi, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit arfineq-pingasut, sumiiffimmi 66´ 24´ 1 N 53´ 36´ 5 V. 4) Kangermi Sassannguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´ 23´ N 53´ 39´ 7 V. 5) Kangermi Napiarissani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´´ 21´ 2 N 53´ 39´ 8 V. 6) Itillip kangerluani Aasivinni, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit pingasut, sumiiffimmi 66´ 35´ 1 N 52´ 24´ 8 V. 7) Kangermi Eqalunnguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´ 17´ 3 N 53´ 38´ 1 V. 8) Kangaarsummi Eqalunnguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit marlunnik, sumiiffimmi 67´ 06´ 9 N 53´ 51´ 4 V. 9) Isortumi Eqalusussuani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiifiimmi 67´ 20´ 5 N 53´ 09´ 1 V. Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu pullatit ilanngussaq 3-mut naapertuuttut kisimik aalisarnermut atorneqassapput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Ilinniagartuut Kalaallit Nunaanni kattuffiat( ASG) Siumut Atassut Demokraatit Partii Naleraq Inuit Ataqatigiit 4
Sentence Syllables with count 409
- 1) Ilisimatitsinermik qinigassanngortitsinermilu ataatsimiinnissamut piffissaq, tak.§ 11, imm. 1. 2) Qinersinermi qinigassanngortittussatut siunnersuutit kingusinnerpaamik saqqummiunnissaannut piffissaq, tak.§ 13, imm. 1. 3) Qinigassanngortinnermik tunuartitsinerup nalunaarutiginissaanut piffissaliussaq kingullerpaaq, tak.§ 13, imm. 5. 4) Taasinermut piffissaliussaq sumiiffissarlu, tak.§§ 15, 19, imm. 1, aamma§ 21, imm. 4, appassaanik qinigassanngortitsilluni ataatsimiisitsinissaq ititsinissaq pisariaqassappat, taasinissamut piffissaliussamik allamik aalajangiineq ilanngullugu, tak.§ 14, imm. 2. Imm. 2. Piffissaliussanik pilersaarutip taasisoqarnissallu sumiinnissaata innissaata aalajangiunneqareernerata kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik kommunalbestyrelsip taakku atuarfinni, sumiiffinni allani taasisoqarfissaasinnaasuni aamma illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit nalinginnaasumik allagarsiiviusartuni tamanut allagarsiinermigut nalunaarutigissavai, kiisalu qinersisinnaasut allassimaffiannut§ 10, imm. 1-imi, taaneqartumut piffissami tassani pineqartumi ilanngunneqarsimasunut allakkerivikkoortillugit UR allagaqarnermigut nalunaarutigissallugit.
- § 17. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik" isumaqarpoq aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartumit, nunani tamalaani suliniaqatigiiffimmit imaluunniit qitiusumik aningaaserivimmit pilersinneqarsimasoq maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut imaluunniit maannakkut siusinnerusukkulluunniit sulisartuusimanngitsoq, tigusisartumut imaluunniit peqataasunut akiliutit akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik pillugu inuttut kiffartuussinertut akiliutitut pissarsiarineqarsimasut.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 12) Borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14, akissarsiat 3
Sentence Syllables with count 410
- § 31. Akitsuutit akilerneqarsimasut qinnuteqarnerup kingorna utertinneqarsinnaapput nioqqutissanut 1) assartuinermi ingerlatseqatigiiffimmit isumagineqarnerini tammartutut ajoquserneqartutullu nalunaarutigineqartunut, 2) inuussutissarsiuteqartumit paarineqartillugit ajoquserneqarsimasunut tillinneqarsimasunulluunniit, 3) inuussutissarsiuteqartumit paarineqartillugit ilanngaaserisunik nakkutigineqartumik suujunnaarsinneqarsimasunut 4) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 5) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartumut najugaqaravissumulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 6) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfimmit utertinneqartunut, 7) tunisisumit kukkusumik akitsuusigassatut nalunaarutigineqartunut, imaluunniit 8) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- a) pissutsit suut suliffeqarfiit tuniniaanerannut pingaarutaasunik aalajangiisinnaaneq, b) suliffeqarfiit ineriartoqqinnissaannut tunngassuteqartunik tuniniaanermi unammilligassanik paasiniaasinnaassallutik, erseqqissaasinnaassallutik suliarinnissinnaassallutillu, c) tuniniaanermi aningaasassaqarnermi periutsinik atuisinnaassallutik aammalu periutsinut tunngaviusunik taakkulu pissusaannik nassuiaasinnaassallutik, d) tuniniaanermi aningaasaqarnermik isumaliutersuutinik suliaqarsinnaassallutik, tassunga ilanngullugit pissutsini aalajangersimasuni tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsit arlallit imminnut atassuteqarnerannik nassuiaasinnaassallutik, e) suliffeqarfiit tuniniaarnermi pissusaat pillugit paasissutissanik katersisinnaassallutik, suliaqarsinnaassallutik saqqummiisinnaassallutillu aammalu pissutsini aalajangersimasuni paasissutissat tatiginartuunerannik naleqquttuunerannillu nalilersuisinnaassallutik, f) tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsinik nassuiaasiorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaassallutillu aammalu g) qarasaasiani atortunik toqqaasinnaassallutik atuisinnaassallutillu.
Sentence Syllables with count 411
- a) niuernermut atatillugu suliffeqarfiit aningaasaqarnermik aqutsinerannik nassuiaasinnaassapput, b) suliffeqarfiit aningaasaqarneq pillugu nalunaarusiaannik suliaqarsinnaassapput, c) paasissutissat allat suliffeqarfinnik nalilersuinermut pingaaruteqartut ilanngullugit ukiumoortumik UR nalunaarusianik nalilersuisinnaassapput, d) suliffeqarfinni isumalluutinik atuinerup pisariillisarneqarnissaa siunertaralugu aningaasaqarneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissanik suliaqarsinnaassapput, e) suliffeqarfii iluanni periarfissanut niuerfinnilu periarfissanut tunngatillugu suliffeqarfiit isumalluutinik atuinerisa pisariillisarneqarnerannik nalilersuisinnaassapput, f) suliffeqarfiit ingerlatassaannut pilersaarusianik, aningaasaliinernut pilersaarusianik missingersuutinillu suliaqarsinnaassapput, g) suliffeqarfiit iluanni avatangiisaannilu ineriartornermut tunngatillugu pilersaarutini missingersuutinilu nikingassutinik nalilersuisinnaassapput aamma h) suliffeqarfiit aningaasaqarnikkut ajornartorsiutaanni suliaqarnermi it-mi atortunik periutsinillu naleqquttunik atuisinnaassapput.
Sentence Syllables with count 412
- Imm. 2. Ilinniartitaanermik aaqqissuussineq taanna ima aaqqissugaassaaq sapinngisamik 1) inuusuttut ilinniagaqarnissamut kajumilersissallugit qularnaassallugulu inuusuttut inuussutissarsiutinut ilinniagaqalerusuttut imaluunniit inuussutissarsiutinut pikkorissarusuttut tamarmik tassunga ilinniagassallu pikkorissarnerilluunniit amerlanerusut ilaannik toqqaanissamut periarfississallugit, 2) inuusuttut ilinniagaqartissallugit siunissami sulinissaminnut tunngavigisassaannik, inuttut ineriartuutigisassaannik inuiaqatigiinnullu taakkulu ineriartornerannut paasinnissutigisassaannik, 3) suliffeqarnermi inuussutissarsiutitigut ilisimasariaqakkat piginnaassutsillu pisariaqartitat inuussutissarsiornermi inuiaqatigiinnilu ineriartornermi, taakkununnga ilanngullugu inuussutissarsiutit ilutsimikkut ineriartornerat, suliffeqarnermut tunngasut, suliffiit aaqqissugaanikkut atortorissaarutillu ineriartortitsivigineqarneranni mianerisassat mianeralugit nalilikkat naammassissallugit, aamma 4) ilinniagaqartut Kalaallit Nunaanni avataanilu ilinniagaqaqqinnissamut tunngavississallugit.
- 1) Piginneqatigiiffiup kiffartuussutai imaluunniit piginneqatigiiffiup kiffartuussummik isumaginninnissaanut piumasaqaatai malunnartumik teknikkikkut imaluunniit aningaasarsiorneq eqqarsaatigalugu unammillersinnaassuseqanngippata, tak. imm. 4. 2) Piginnaatitsissummik pigisaqartoq kiffartuussutinik isumaginninnissamut kiffartuussutinut imm. 1-3-mut ilaasunut assingusunik kalaallit suliffeqarfianik ataatsimik arlalinnilluunniit isumaqatigiissummik ataatsimik arlalinnilluunniit isumaqatigiissuteqarsimappat eqquutsitsillunilu, tak. imm. 4. Imm. 6. Piginnaatitsissummik pigisaqartoq, isumaqatigiissummik imm. 1-imi taaneqartumik isumaqatigiissuteqartoq eqquutsitsillunilu, tamatuma saniatigut taamattaaq ingerlatanik allanik isumaginnissaaq iliuusissanillu allanik aalajangiilluni, tamakkununnga ilaallutik kiffartuussutinik imm. 1-imi taaneqartunik pilersuinissamut pilersuisunik allanik isumaqatigiissusiornissaq eqquutsitsinissarluni, aatsitassanut inatsit malillugu, akuersissut malillugu uuliamik mingutsitsinissamut upalungaarsimanissamut il.il. piumasaqaatit eqquutsinniarlugit pisariaqartunik iliuuseqarluni.
- Ilaatigut sulisussanik nunaqavissunik piginnaasalinnik pissarsisinnaaneq aamma suliffeqarfiit kalaallinit pigineqartut naammassisinnaasaat piginnaasaallu eqqarsaatigalugit suliniummik ingerlatsisut ingerlatseqatigiiffiit aammalu taakkua kiffartuussititaat, pillugit aalajangersagaliortoqassaaq, suliffeqarfiit kalaallinit pigineqartut sulisussallu nunaqavissut atorneqarnissaat pillugu aalajangersaasoqartassaaq, sapinngisamik anertunerpaamik neqeroortitsinerni taakkua periarfissinniarlugit, aammalu susassaqartut pingasut akornanni isumaqatigiissuteqanertigut( Impact Benefit Agreements, IBA) Namminersorlutik Oqartussat, pisortani oqartussat allat aamma suliniummut tunngasumik ingerlatseqatigiiffiusup akornanni isumaqatigiissutigineqartumik, takuuk§ 9, imm. 3-6. Imm. 6. Pissutsit suut atuunnerini akuersissutip annaaneqarsinnaanera imaluunniit Naalakkersuisunit utertinneqarsinnaanera pillugu aalajangersakkanik Naalakkersuisut akuersissummi aalajangersaassapput, aamma Naalakkersuisut Inatsisartut inatsisaata atortinniarneranut atatillugu peqqussuteqarsinnaanermut pisinnaatitaanerat pillugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat
- Imm. 2.§ 45 malillugu katersineq sumiiffimmi§ 16 malillugu aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni akuersissummi nalinginnaasumi imaluunniit§ 33 malillugu aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummi pineqartunut ilaasumi, ingerlateqqusaanngilaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 3.§ 45 a malillugu katersineq piiaanerlu sumiiffimmi§ 16 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni akuersissummi nalinginnaasumi imaluunniit§ 33 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummi pineqartunut ilaasumi, ingerlateqqusaanngilaq, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanermut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamatumunnga allaganngorlugu akuersisimappat,§ 45 malillugu katersineq imm. 2-imi oqaatigineqartutut kisermaassisussaatitaanermut akuersissut malillugu sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi ingerlanneqarsinnaavoq.
- KANUKOKA, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu allanut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Naalaagaaffiup Sinniisoqarfia, Eqqartuussisuuneqarfik, Inissiaatileqatigiiffik INI A/S, Folketingip Ombudsmandia, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, MIO, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, Pinerluuteqarsimasunik Isumaginnittoqarfik kiisalu Justitsministeriaqarfik.
Sentence Syllables with count 413
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu pisinnaasaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) inuttut pisinnaatitaaffiit aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnermik pisinnaatitaaffiit tunngaviillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasut, ataqqineqarnissaannik inerisaanissaq, 3) meeqqat angajoqqaavinut ataqqinninnermik, nammineq kulturikkut kinassusaanut, oqaasiinut pingaartitanut aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
- § 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
Sentence Syllables with count 414
- Utoqqatserpunga kalaaliugama Utoqqatserpunga paasinnginnakkit Puigorpara siunissaasoq oqaatsitsinnik oqalunnginnissaq Ajuusaarpunga paatsoortarakkit eqqaamanngilara siumukassagutta KAR oqaatsivut atorsinnaanngikkivut Utoqqatserpunga eqqarsaatiginnginnakku oqaatsikka atorlugit sulilersinnaannginnama Sullitassakka paasisinnaagaluarpakka Suliassakka oqaluussinnaanngikkaluarpakka Sunami angusassaava pisortakka oqaluussinnaanngikkukkit Utoqqatserpunga ilinniaqqissinnaannginnama allamiummi oqaasiinik ilinniarfiummat Kalaallisuinnaq eqqarsarneq iluaqutaanngimmat Sumummi iluaqutaassagami kalaallisut eqqarsarlunga ilinnialeruma angusaqarfigisinnaannginnakku Utoqqatserpunga nunanni maani ittoortunngorama isiginnaartuinnaallunga tusarnaartuinnanngorama Eqqarsartaaserami suussuseqanngilaq Siuarsaanerummi aqqani siuarsimasorsuit ilinniarsimasorsuillu isumaat nunanni maani kisimik atorsinnaammata Utoqqatserpunga kalaaliugama Nunanni maani atorsinnaannginnama Oqaatsikka nunanni pingaarnerunngimmata Siumut ingerlanissaarsuup aqqani kalaaliuneq siunissaqanngimmat kalaaliuneq ataqqinassuseqanngimmat 28/02-2000
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiiffiat, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskopeqarfik, Sorlak, Foreningen Grønlandske Børn, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Blå Kors Grønland, Sukorseq, 13
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat SIK NUSUKA IMAK AK NPK NIISIP ASG Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissutsimut Qitiusumik Ingerlatsivik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinngorniarnermik Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Qaasuitsup Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqatta Kommunia Nuuk Internationale Friskole Nuna tamakkerlugu ilitsersuisarfik MIO Inuit pisinnaatitaaffiinut institutti
- [ Qupp. 25- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Immap naqqata sajuppillattarneratigut tsunamit pilersinneqarajupput QUNNEQ MALIK PINNGORPOQ NUNAMUT QAARIARTORPOQ QARSUTSINERNILLU PILERSITSILLUNI[ Qupp. 27- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Immap naqqani malussarniutit nutaaliat iluaqutigalugit tsunamit aggerneri kalerrisaarutigisarniarneqarput SATELLITIMUT ATASSUT PUTTAQUTAASAQ HYDROFON KISAQ AALLAKAATITSINEQ NIPIT MALIGAASAAT ATORLUGIT TSUNAMIMIK MALUSSARNIUT 5000 meter[ Suminngaanneernera IR] Karen Birchfield/ NOAA/ Pacific Marine Environmental Laboratory[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Salliligaq tsunamip malingata biilip usisaatip assakaasuanut kapputsitaa[ Suminngaanneernera IR] U. S. Geological Survey[ Qupp. 26- mi assiliartat] Scotch Capip naaralaartitsivia Alaskamiittoq ittoq 1946- mi tsunamip malissuanit eqqorneqanngikkallarami( saamiup tungaani) Tamatuma kingornatigut naaralaartitsivik aserorneqarluinnarsimasoq( qulleq)[ Suminngaanneernera IR] U. S. Coast Guard photo[ Qupp. 24- mi suminngaanneernera IR] U. S. Department of the Interior Aappariinnersi qanoq nakussatsissinnaagissi TAKORLOORIARUK illu aserfallassimasoq.
Sentence Syllables with count 415
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu pisinnaasaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) inuttut pisinnaatitaaffiit aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnermik pisinnaatitaaffiit tunngaviillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasut, ataqqineqarnissaannik inerisaanissaq, 3) meeqqap angajoqqaavinut ataqqinninnermik, nammineq kulturikkut kinaassusianut, oqaasiinut pingaartitanut aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatigiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
Sentence Syllables with count 416
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 14. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinermi tuluit oqaasii atorneqartillugit peqataasinnaassasut, 2) sammisani ilisimariikkat pillugit oqaloqatigiinnerup oqaluttariarsornikkullu saqqummiussinerup imai pingaarnerit paasisinnaassagaat aamma paasinninnermut itisiliisitsiniarlutik erseqqissaatitsiniarlutillu tulluartumik apersuisinnaassasut, 3) atuartitsinermi atuartut suleqateqarnerminni, soorlu attaveqaqatigiinnermi pinnguaatinik pissusilersortuusaarnermilu, oqaloqataasinnaassasut, 4) ukiuminnut naleqquttuni naqitani, filmini videunilu imarisaasut pingaarnersaannik paasisinnaassasut nassuiaasinnaassasullu, 5) qulequttamut isumaqatigiissutigeriikkamut assitalersuinerit allatullu oqaatsit atornagit saqqummiinerit tapertaralugit paasissutissanik saqqummiisinnaallutillu ingerlatitseqqissinnaassasut, 6) misigissutsiminnik, qimerluukkaminnik, nalilersuutiminnik isummaminnillu oqaatiginnissinnaassasut kiisalu isummaminnik, soqutigisaminnik oqalorusaarnernilu assigiinngitsunillu naatsunik
- nalunaarsorneqarnissaat, tak.§ 8, imm. 1, qanganitsat eriagisassat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut inatsisissatut siunnersuut tunngavigalugu eqqissisimatitassanngortitaasimasut nakkutigineqarnissaat, tak.§ 8, imm. 2, aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit iluini qanganitsat eriagisassat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut pingaarnersaasa aserfallatsaalineqarnissaat, tak.§ 8, imm. 3, attakusiuut misissuinerinut aningaasartuutit akilerneqarsinnaanerat pillugu immikkut aalajangersagaq, tak.§ 10, imm. 4, illutoqqami eqqissisimatitasassanngortitami aserfallatsaaliuinermut imaluunniit sa-naartornermut imaluunniit kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmi pingaarutilimmik sanaartornermut aningaasartuutit aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit iluanni aningaasartuuteqarsinnaaneq, tak.§ 14, imm. 3, illutoqqat eqqissisimatitasassanngortitat aamma kulturikkut oqaluttuarisaanermut sumiiffiit pingaarutillit nalunaarsorneqarnerat, tak.§ 15, imm. 1, aamma illutoqqat eqqissisimatitasassanngortitat aamma kulturikkut oqaluttuarisaanermut sumiiffiit pingaarutillit aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit iluanni nakkutigineqarnerannut.
- Tamatuma nassataraa, piiaanissamut akuersissummik tunniussinermut imaluunniit allannguinermut atatillugu qulakkeerneqassaaq, isertitanit akileraartarneq pillugu inatsisartut inatsisaanni§ 3, imm. 3-mi taaneqartutut piginnaatitsissummik pigisaqartoq akileraanngitsoornissaanik nalunaarfigineqassanngitsoq, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup ersersinngippagu, akuersissut isertitat agguataarnerini akitsuutinik minnerpaamik nammakkiisunik nassaqartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq taamaallaat akuersissut malillugu ingerlataqartoq kiisalu aatsitassanut inatsit malillugu allanik ingerlataqartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq selskabini allani imaluunniit inunnut allanut aningaasalersuinngitsoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq Kalaallit Nunaanni imaluunniit Danmarkimi selskabinik allanik akileraaqateqanngitsoq, pinngitsaaliissummik akileraaqatigiinneq pineqanngippat, piginnaatitsissummik pisiaqartoq nunami immini suliffeqarfissuarni nunani allani suliffeqarfissuarni piginnaatitsissutinik pigisaqartutut assinganik aningaasalersuinissamut piumasaqaateqarfiusunut ilaasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq ataatsimut
- 3) Atuartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, takuuk§ 13. Atuartoq angerlarsimaffiup avataani inissitaq, takuuk§ 17, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinniarsinnaanermut neriorsorneqarsimassaaq, takuuk§ 13. 4) Atuartoq efterskolimiinnermini innermini angajoqqaatut oqartussaassuseqartunit toqqarneqarsimasunik ilaqutariinnik atassuteqarfeqassaaq, takuuk§ 14. 5) Atuartoq siusinnerusukkut efterskolimiinnissamut innissamut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5. Imm. 2. Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup immikkut ittutigut imm. 1, nr. 1-imi najugaqarnissamik piumasaqaat sanioqqussinnaavaa, tamatumani aamma assersuutigalugu atuartoq aamma angajoqqaatut oqartussaassuseqartut ukiuni arlaqartuni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimappata, imaluunniit meeraq Kalaallit Nunaanni najugaqarpat aalajangersimasumik, ukiuni arlaqartuni najugaqarsimalluni, kisiannili angajoqqaatut oqartussaassuseqartut aalajangersimasumik nunami allami najugaqarsimallutik.
Sentence Syllables with count 417
- 1) iluaqusersuutinik pissarsinissamut ikiorsiineq, 2) tapersersortitut ikiortinik atorfinitsitsinissamut ikiorsiineq, 3) angajoqqaat allalluunniit innarluutillip angerlarsimaffimmi ulluinnarni paaqqutarineqarneranik suliaqartut sulinermikkut ikiorserneqarnermikkullu oqilisaavigineqarnerat, 4) siunnersortimik ikiorteqarnermut ikiorsiineq, 5) innarluutillip inigisaata allanngortinneqarneranut aaqqissuunneqarneranullu ikiorsiineq, 6) qanigisat allallu ilinniartinneqarnerinut, pikkorissartinneqarnerinut il.il. ikiorsiineq, taamaaliornikkut innarluutillip ulluinnarni inuunerata oqinnerulerlunilu pitsaanerulernissaa anguniarlugu, 7) najugaqatigiiffinnik nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnik pilersitsinermut ikiorsiineq, 8) ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinneq inneq pillugu naalakkersuisunut inassuteqaat, ajornanngippat Kalaallit Nunaanni, 9) innarluutillip angerlarsimaffimmi avataani paaqqinnittarfimmiinneranut inneranut atasumik innarluutillip akiliunneqarluni tikeraartinneqarnera imaluunniit feriartinneqarnera, imaluunniit immikkut pisoqartillugu qanigisaasut akiliunneqarlutik feriartinneqarnerat.
- Ilanngussaq Takussutissiaq 1- Kisitsisinut pingaarnernut takussutissiaq( suliffissaqartitsineq) Saviminissarsiorfissaq Aluminiuliorfissaq Sanaartornerup nalaani suliffissaqartitsinissaq Inuit 2.100 Inuit 2.600 naatsorsuutigineqartoq- amerlanerpaagunik Sanaartornerup nalaani suliffissaqartitsinissaq Ukioq tamaat 4.100 Ukioq tamaat 7.200 miss. naatsorsuutigineqartoq ataatsimut katillugu- miss. ukioq tamaat Sanaartornerup ingerlanerata sivisussusissaa Ukiut 3 Ukiut 5- 7 naatsorsuutigineqartoq Ingerlatsinerup ingerlanerata sivisussusissaa> ukiut 15 Ukiut 40 naatsorsuutigineqartoq Ingerlatsinerup nalaani suliffissaqartitsinissaq> Inuit 700 Inuit 650 miss. naatsorsuutigineqartoq Toqqaannanngitsumik suliffissaqartitsinisaq Inuit 300 miss. naatsorsuutigineqartoq- ingerlatsinerup immikkoortuani pilersuisuusussat Ukioq tamaat ataatsimut katillugit sulisussat Ukioq tamaat 15.000 Ukioq tamaat 18.000 sanaartorneq aamma ingerlatsineq 2012-29 miss. miss. Ilanngussaq Takussutissiaq 1- Kisitsisitsinut pingaarnernut takussutissiaq( sanaartugassanut aningaasaliinerit) Saviminissarsiorfissaq Aluminiumiliorfissa q Sanaartornermut aningaasaliinerit 11 mia.
- 20.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq HT/ Håndværkeri aamma Teknikkeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq AM/ Auto aamma Marineri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 22.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq El stærk( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 25.000 kr holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Peqqinnissalerisoq( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Syllables with count 418
- 7) kisitsisinik ilaannakortalinnik kisitsisinnaassasut, 8) ulluinnarni misilittakkanut atatillugu procentinik kisitsisinnaassasut, 9) procentit, kisitsisit ilaannakortallit aamma avitat ataqatigiinnerat ilisimassagaat, 10) kisitseriaatsit sisamat malittarisassaanni ataqatigiissusiinilu assersuutit ilisimasaqarfigissagaat, 11) naatsorsuinermut periaatsinik atortussanillu naleqquttunik toqqaaneq atuinerlu ilisimasaqarfigissagaat, 12) kisitsinermut malittarisassanik atuineq ineriartortitsinerlu ilisimasaqarfigissagaat, 13) niaqqumoorlugit kisipallagassat pisariinnerit, allattariarsugassanik allattuineq atortussianillu tigussaasunik atuisinnaassasut, 14) naatsorsuinerni kisitsissuteeraq qarasaasiarlu, soorlu kisitsisileriffik regnearki, atorsinnaassagaat, 15) periaatsit pisariinnerit ilisimasaqarfigissagaat, 16) assigiissitat pisariinnerit ilisimasaqarfigissagaat, 17) naleqqiiffik, tassunga ilanngullugit assigiissitat kisitsisillu ataqatigiinnerat, ilisimasaqarfigissagaat aamma 18) allanngorartortat atornissaannut assersuusiat, soorlu kisitseriaatsit malittarisassaat assigiissitallu pisariinnerit, ilisimasaqarfigissagaat.
- Imm. 3. Illuummi iluarsaanneqarsimasumi iluarsaassinerup naammassinerata kingorna illuutip teknikimut aningaasaqarnermullu tunngasunik naliliiffigineqarnera tunngavigalugu sananermut akiusoq aalajangersarneqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 4. Illuutinik pisinermi, pisinermi akiusoq illup sananeqarneratut akiusutut isigineqassaaq, kingusinnerusukkut naleqarnerulersitsisumik allanngortiterinerit, iluarsaassinerit imaluunniit pitsanngorsaanerit ilassutigalugit, taamaattorli tak. imm. 2 aamma imm. 3. Illuutit akeqanngitsumik, tunissutitut, kingornussinikkut, taarsiissutitalimmik arsaagaanikkut imaluunniit pigisanik paarlaaseqatigiinnikkut pissarsiarineqartut sananermut akiata aalajangersarneqarnerani illuutip teknikimut aningaasaqarnermullu tunngasunik naliliiffigineqarnera tunngavigineqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 5. Illuutip sananeqarnerani akiusoq kvadratmeterimut 7.000 kr.-inut aalajangerneqarppat, tak. imm. 2, aammalu illuummi atortulersuutinit ukunannga ataaseq amerlanerusulluunniit amigaataappata, sananermut akiusoq, tak. imm. 2, atortulersuummut amigaataasumut ataatsimut kvadratmeterimut 1.000 kr.-inik appartinneqartassaaq:
Sentence Syllables with count 419
- 00 Matut ammarneqassapput 16:15 Inunnguaq Petrussen ammaassaaq 16:20 Host cityp siulittaasua, borgmester Asii Chemnitz Narup, ammaalluni oqalugiaateqassaaq16:25- 17:00 Session 1* 16:30-16:35 Host cityp siulittaasuata, borgmester Asii Chemnitz Narupip Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffianni siulersuisuini siulittaasoq Henrik Leth nerrivimmi arsaararnermik unammissavaa16:40- 16:45 Host citymut ilaasortap naalakkersuisup Nivi Olsenip aqutsisooqatigiit siulittaasuat Christian Keldsen badmintonimi unammissavaa17:00 Aallartitat Kimmernaq Kjeldsen aamma Frederik Elsner tusarnaartitsissapput17:05 Aallartitanik nutaanik toqqaaneq, host citymut ilaasortamit naalakkersuisoq Nivi Olsenimit17:15 Sinituk Pushruk17:20- 17:45 Session 2* Ilaatigut AWG2016-ip aallartitaa Frederik Elsner badmintonimi unammineqarsinnaavoq17:45 Hiphop, Qiajuk Studiomit18:00 Erinarsuutip ilisarnaatissap saqqummiunneqarnera, general manager Maliina Abelsenimit18:10- 18:30 Session 3* 18:30 Unamminerni ajugaasut saqqummiunneqarneri, aqutsisooqatigiit siulittaasuannit Christian Keldsenimit18:45 Inngertartut18:50 Sinituk Pushruk19:00 Ullormut qujanaq* Sessionini Inussivimmi timersuutinik assigiinngitsunik misileraasoqarsinnaavoq, unammisitsinernut peqataasoqarluni kiisalu namminneq kajumissutsiminnik suleqataasut aamma aningaasaliisut oqaloqatigalugit.
- Sumiiffinni nunami aalajangersimasuni takornariartitsinermut akuersissuteqartarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 3. december 2012-meersumi IR§ 16-imi allassimavoq Tamatumunnga atatillugu aalajangersarneqarsinnaavoq akuersissummi nunaminertap angissusia tunngavigalugu naatsorsuereernermi akitsuummik akiliisoqartassasoq( nunaminertamut akitsuut), akuersissut malillugu ingerlatat malitsigisaannik pisinnaatitsissummik pigisaqartup kaaviiaartitaasa amerlassusai tunngavigalugit naatsorsuinikkut akitsuummik akiliisoqartassasoq( kaaviiaartitsinermut akitsuut), akuersissut malillugu ingerlataqarnerit malitsigisaannik pisinnaatitsissummik pigisaqartup aningaasarsiornikkut sinneqartoorutitigut pissarsiarisaasa amerlaqataanik akitsuummik akiliisoqartassasoq( sinneqartoorutinit akitsuutit) imaluunniit taakku ilaat imaluunniit taakku tamakkerlugit akuleriisinnerisigut Sukisaarsaatigalugu aalisarnermut akuersissutaasoq immikkut ittumik pilersaarusiornikkut tunngaveqassaneranik, suliarisamut atasumik illuliortoqarluniluunniit sanaartortoqassagaluarpat allannguut nassataqassanersoq QAK-p paasisaqarfiginiarlugu kissaatigaa.
- Innarluutilittut soraarnerussutisiat ingerlaavartumik tunniunneqartartut ileqqaakkanik piginnittup aningaasarsiaasa akileraaruteqaataassussat naatsorsorneranni ilanngunneqassapput, sillimmaserneqartup sillimmasiinermut akiliutigisimasaminik, aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat Danmarkimi, Savalimmiuni Kalaallilluunniit Nunaanni naatsorsorneqarneranni tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit ilanngaateqartinneqarsimannginnini sulisitsisulluunniit akileeqataassutaasa ilanngunneqartussaannginnerisa atuutsinneqarsimannginnera uppernarsarsinnaanngippagu, tak. akileraartarnermi inatsimmi§ 34, nr. 18. Innarluuteqalernermi taartisiat aningaasanngorlugit ataatsikkut tunniunneqartut, piffissap sillimmasiiffittut isumaqatigiissutaasimasup qaangiutinnginnerani tunniunneqarunik akileraaruteqaataasussaanngillat, atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqartoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit policep atuuffianit siullermit kingusinnerunngippat, tak. akileraartarnermi inatsimmi§ 34, nr. 17. Taaguut" nappaatit inuunermut navianartorsiortitsisut ilaat" nappaatinut assigiinngitsunut sillimmasiissummi pineqartunut ataatsimut taaguutaavoq.
- Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit A/S Nukissiorfiit A/S Asiaq Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Nunatta Eqqartuussivia LM Ejendomme Lynges.gl Ejendomskontoret DanskeBank GrønlandsBanken BankNordik BRFKredit Nykredit Finanstilsynet Tusarniaaffigineqartut makkua siunnersuummut oqaaseqaatissaqaratik nalunaarput:
Sentence Syllables with count 420
- 3) Nukissani a) kissartumi nukissap, kissassutsip kissartullu initussusiata akunneranni pissutsit nassuiarsinnaassagaat, b) nukissamik atuinermik uuttortaaneq sammisimassagaat, c) inuiaqatigiit nukissioriaasitoqqamik, ikummatissanik nunap iluaneersunik IR, taaguutilimmik fossil energimik, nukissiutimillu nutartertuartumik, fornyelig energimik, atuinerinik ilisimasaqassasut, d) innaallagissioriaatsit siammartitereriaatsillu assigiingitsut nassuiarsinnaassagaat, e) najukkami inuiaqatigiit nukissamik atuinerat sumiiffinni piffissanilu allani atuisimanernut sanilliussimassagaat, f) innaallagissamit nukissaq nukissanut allanut nuutsillugu suliaqarsimassasut, g) nukissamik pioreersumik, indre energimik, innaallagissallu nukissiaanik pisariinnerusumik naatsorsuisinnaassasut, h) nukissap allanngujuissusianut inatsit aamma nukissamiit nukissamut allamut nuussinermi nukissamik atorfissaqaraluartumik maangaannartitsilluni annaasaqarnermut assersuutinik ilisimasaqassasut aamma i) nukissamik maangaannartitsinissaq pinaveersaarniarlugu innersuusiornermut ilisimasat paasissutissallu atorlugit suliaqarsimassasut.
- § 16( Immap erngullu illersorneqarnerat)§ 17( Immap erngullu illersorneqarnerat)§ 18, imm. 1, nr. 5, 6 aamma 7( Engup minguttup anitatinneqarnissaa pillugu akiliisoqartarnissaanik aaqqissuussinermik kommunip maleruagassanik suliaqarsinnanera pillugu Naalakkersuisut maleruagassaliorsinnaanerat)§ 24, imm. 2( Immikkut suliaqarfinnut piffissaliussat ukiunut sisamanut siunnersuutigineqarneri, peqqussummi atuuttumi ukiunut tallimanut piffissaliussamut taarsiullugu)§ 26( Imermik minguttumik aniatitsinermut akuersissuteqarnermut atatillugu suliamik suliarinninnerup eqaannerulersinnera)§ 29( Imeqarfinni assikkat iluanni ingerlataqarnissamut inerteqquteqarnerup immikkut qaqugukkut sanioqqunneqarsinnaaneranut aalajangersaaneq)§ 32( Imermik pilersuiffiit qanoq ilinerani akuerineqarnissaat pillugu piumasaqaatip sakkukillinera)§ 33( Kapitali 6 naapertorlugu imissaq pillugu suliat tamarmik Naalakkersuisut aalajangiiffiginerat tamanna sioqqullugu kommunalbestyrelse, Nunatsinni Nakorsaaneqarfik aamma Namminersorlutik Oqartussani Uumasunut Nakorsaqarnermik immikkoortortaq tusarniaaffigereernerisigut pisassasoq aalajangersarneqarpoq.
- § 32. Akitsuutit akilerneqarsimasut qinnuteqarnerup kingorna utertinneqarsinnaapput, nioqqutissanut 1) assartuinermik ingerlatseqatigiiffimmit assartorneqartillutik tammartutut ajoquserneqartutulluunniit nalunaarutigineqartunut, 2) inuussutissarsiummik ingerlataqartumiitsillutik itillutik ajoquserneqarsimasunut tillinneqarsimasunulluunniit, 3) inuussutissarsiummik ingerlataqartumiitsillutik itillutik ilanngaaserisunit nakkutigineqartumik suujunnaarsinneqarsimasunut, 4) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 5) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartunut najugaqavissunulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 6) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfiusumit anniseqqinneqartunut, 7) tunisisumit kukkusumik akitsuusigassatut nalunaarutigineqartunut, imaluunniit 8) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- 3) Piginnaanngorsaaqqinnerit ilinniakkanut, suliffinnut il.il. agguataagaasut 4) Suliassanik suliaqarnermi piffissat atukkat qulaajaanernut, piginnaanngorsaaqqinnernut aalajangiinernullu agguataagaasut 5) Suliat naammassineqarsimasut siusinaartumik pensionisiaqarnissamik itigartitsinernut akuersinernullu agguataagaasut 6) Suliat siusinaartumik pensionisiaqalersitsilluni naammassineqarsimasut appasinnerpaanik, akunnattunik qaffasinnerpaanillu amerlassuseqartunut, aammalu sulisinnaassutsip procentianik aalajangiiffigineqarnerat pillugu paasissutissaligaasunut agguataagaasut 7) Inuit Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 19, imm. 1 naapertorlugu siusinaartumik pensionisianik qaffasinnerpaanik pisartut pisarsimasulluunniit qassiuneri 8) Piffissap ilaannaani, tulluarsakkamik naleqqussakkamillu suliffiit amerlassusii, illoqarfinnut nunaqarfinnullu agguataagaasut Imm. 4. Kisitsisitigut paasissutissat ingerlaavartumik nutarterneqassapput, aammalu kvartalit qaammatisiutillu malillugit ukiup naanerisa kingorna kingusinnerpaamik qaammatip ataatsip qaangiunnerani Naalakkersuisunut nalunaarutigineqartassallutik.
- Kapitali 2 Akigititamut allattuiffimmi immikkoortukkuuttaanut akigititap aalajangersarnera§ 3. Akigititamut allattuiffimmi niuerfigisaqatigiit 1-ip malitsigisaanik illoqarfinni nunaqarfinnilu inuit namminneq atuisartut aamma nalinginnaasutut inuussutissarsiorfimmi niuerfigisat innaallagissamut imermullu assigiissitanik akigititanik akiliissapput, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Aalisakkanik suliffissuaqarfimmut akigitanut ilaasutut niuerfigisanut inuit namminneq atuisartut aamma nalinginnaasutut inuussutissarsiorfimmi niuerfigisat ilaanngillat, takuuk§ 4.§ 4. Akigititamut allattuiffimmi niuerfigisaqatigiit 2-p malitsigisaanik illoqarfinni nunaqarfinnilu ataasiakkaani tamani innaallagissamut imermullu aalisakkanik suliffissuaqarfimmut akigititaq aalajangersarneqarpoq, takuuk ilanngussaq 1.§ 5. Kingusinnerpaamik ukiup atuuttup naanerani akigititanut allattuiffimmi akigititat ukiut tamaasa aalajangerneqartassapput, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Akigititanut allattuiffimmut allaqqaagaq kingusinnerpaamik ukiumi atuuttumi decembarimi Naalakkersuisunit akuersissutigineqassaaq.
Sentence Syllables with count 421
- Taanna immaqa isumaqartoqalissutaasinnaavoq taavami tamakkikkamik qooriarnilik atortariaqarnerpaassasoq amerlasuut amerlanerpaat ooqattaasakkamik eqquissutigisarmagit- aap, taamaalillugulu aamma paasisimasariaqarpoq aammattaaq ilaatigut ooqattaasakkamik eqquisuujumaarmata aallaasip amerlasuuisa kingullerpaartaat allatut oqaatigalugu amerlasuut piniakkamut ingerlaneranni anngutinngitsut taakkuusut( piniagaq pillugutereersoq) taavalu siunnerfissakippallaarnera pissutigalugu aallaaniamut allatut ilioriarfissaqanngitsoq timmiarsiut tamakkikkamik qooriarnilik atorlugu s. i. amerlasuut 95 ooqattaasakkamiimmata- 41-innaalli avataaniillutik illutik- s. i. timmiarsiut narlukkamik savissaa ilulik atoraanni amerlasuut 68 ooqattaasakkamiiffissaanni aammattaarli 68 avataaniiffissaanni iffissaanni- qooriarneqqortussutsinut taakkununnga marlunnut ungasissutsini qiterlerni nikingassutaasa suli annerusussaaffiani soorlulu aamma igiffissap taama qanitsigisup timmiarsiut tamakkikkamik qooriarnilik atorlugu piniakkap sequminneqarneranik tamannalu peqatigalugu piniagaq eqqorumallugu eqqorluinnartumik siorniinermik kinguneqarfissaanik.
- 1) aktiaateqarluni piginneqataassuteqarluniluunniit ingerlatseqatigiiffimmi taasisinnaatitaanerit amerlanerussuteqartut pigigunigit, 2) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tamatumunngalu peqatigitillugu ingerlatseqatigiiffiup siulersuisuini imaluunniit, piginneqataassuteqarluni ingerlatseqatigiiffik siulersuisoqanngippat, pisortaaneqarfiani ilaasortanik amerlanerussuteqartunik toqqaalluniluunniit soraarsitsisinnaatitaaguni, 3) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tamatumunngalu peqatigitillugu malittarisassat tunngavigalugit isumaqatigiissuteqarsimalluniluunniit ingerlatseqatigiiffimmut aalajangiisuusumik sunniuteqarsinnaatitaagaanni, 4) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tamatumunngalu peqatigitillugu aktiaatillit piginneqataassutillilluunniit allat isumaqatigiissuteqarfigineri tunngavigalugit taasisinnaatitaanerit amerlanerussuteqartut pigigunigit imaluunniit 5) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tassanilu aalajangiisuusumik sunniuteqarluni.
- Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiutinut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Pisortaqarfik SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA Aasianni Ilinniarnertuunngorniarfik HTX, Sisimiut Nuummi Ilinniarnertuunngorniarfik Qaqortumi Ilinniarnertuunngorniarfik HHX, Qaqortoq NUSUKA IMAK Saviminilerinermik Ilinniarfik, Nuuk Sanaartornermik Ilinniarfik INUILI ATI Imarsiornermik Ilinniarfik, Paamiut Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk Niuernermik Ilinniarfik, Qaqortoq Peqqissaanermik Ilinniarfik, Nuuk ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) ICC Ilisimatusarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Tusarniaanermut atatillugu tusarniaaffigisanit makkunannga akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq:
- Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide
- 2) tusagassiorfik piffissami tapiiffigineqarfimmi tamarmi akisussaasumik aaqqissuisoqassaaq, 3) ukiumi qinnuteqarfiusumi ukiorluunniit qinnuteqarfik sioqqullugu suliffeqarfik qinnuteqartup aallartissimanngippagu tusagassiorfik akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukioq tamaat suliffiusunik pingasunik katillugit tiimeqartunik aaqqissuussisartunik sulisoqassaaq, 4) saqqummersitat politikkikkut, inuiaqatigiinnik kulturimillu sammisaqarfiunerusunik tusagassiortut namminneq suliarisaannik tusagassianik imaqassapput, tassani takoqqusaarutit ilanngunnagit imarisaata ikinnerpaamik affai sammisaqarfiit assigiinngiiaartut pillugit ilanngutassianik aamma nutaarsiassanik oqallisigineqartunik sammisaqarluni aaqqissuisuneersunik IR tusagassianik imaqassapput, 5) inuussutissarsiortut sulianilluunniit suliarinnittartut, sulisut, sulisitsisut inuussutissarsiutilluunniit immikkoortuisa kattuffii, politikkikkut partiit sulisoqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisut kisiisa saaffigiinnarnagit atuisunut assigiinngiiaartunut saqqummersitat saaffiginnittuussapput, aamma 6) saqqummersitat minnerpaamik kalaallisut allassimassapput.
- Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
Sentence Syllables with count 422
- 1) inunnik isumaginninnermut ilinniarnermi tunuliaqutassat pitsaasut, 2) pædagogikkimut/ psykologiimut tunngasumik isummat assigiinngitsut isumaginninnermik suliaqarnermut sunniutaat, 3) isumaginninnermik suliassaqarfiit ilisimaneqartut tamarmik iluanni isumaginninnermik suliaqarnerit, 4) isumaginninnermik suliassaqarfinnik nutaanik piorsaaneq, 5) paaqqinniffinni suliassaqarfinnilu assigiinngitsuni isumaginninnerup tungaatigut suliassanik pilersaarusiorneq, aaqqissuussineq naliliinerlu, 6) paasissutissanik misissuineq, katersuineq suliarinninnerlu sullissinissamut siunnersuutinik atorluarsinnaasunik saqqummiussinissamut tunuliaqutissatut, 7) paaqqinniffiit siulersorneqarneri ingerlanneqarnerilu, 8) suliffigisami avataaniittunilu ittunilu suleqatigiinnissamik suleqateqarnissamillu aaqqissuussineq, tamatumunnga ilanngullugu angajoqqaat suleqatigiinnissaat aamma atuarfeqarfimmik, peqqinnissamik isumaginnittoqarfimmik isumaginninnermullu pisortaqarfinnik suleqateqarneq, 9) ataqatigiinneq/ oqaloqatigiinneq, 10) inunnik isumaginnittup najukkamini inooqatigiinnut akisussaassuseqarnera taakkununngalu suliassai.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfianut, Peqqinnissaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, suliffissaqartitsiniarnermit, Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Sanaartornermut attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Danmarkimi ilinniartitaanermut ministeriaqarfik, Avalak, ILI ILI, KIK, Meeqqat Oqaaseqartartuat, NUSUKA, SIK, IMAK, ASG, AK, Aasianni, Sisimiuni Nuummi Qaqortumilu Ilinniarnertuunngorniarfiit, Saviminilerinermut ilinniarfik INUILI, Imarsiornermut Ilinniarfik, NI- Nuuk, Center for Sundhed, Ilisimatusarfik, SPS, Oqaatsinik Pikkorissarfik, Upernaviarsummi misileraaffik savaateqarnermullu ilinniarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Ilinniarfik, Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik, Knud Rasmussenip Højskolia kiisalu inuit pisinnaatitaaffii pillugit Instituti Tasarniaaffigineqartunitit qulingiluat uku akissuteqarsimapput, taamaattorli oqaaseqaatitaqanngitsunik:
Sentence Syllables with count 423
- Inalunguaq Møller, Angerlarsimaffik Aja, Nuuk Inger Thormann, Dansk Spædbarns Institutimi ilinniartitsisoq Jørgen Jakobsen, Meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq, Nuuk Beathe P. Nielsen, Røde Kors Børnehjemi, Nuuk Sofie Rosa Jakobsen Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Inger Poulsen, underviser, Dansk Spædbarns Institut Susanne Møller Kristensen, Meeqqat angerlarsimaffiat Sikkerneq, Nuuk Anita Frahm, Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Evnike Lynge, Sarliaq, Ilulissat Lotte Østergaard Hastrup, Meeqqat angerlarsimaffiat Sikkerneq, Nuuk Naja Lund Kielsen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Qaqortoq Asta Geisler, Meeqqat Illuat, Nuuk Stina Mølgaard, Illernit, Nuna tamakkerlugu Qimarnuik Katsorsaaviutigisoq, Qeqertarsuaq Birgit L. Andersen, Meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq, Nuuk Luusi Mølgaard, Illernit, Nuna tamakkerlugu Qimarnuik Katsorsaaviutigisoq, Qeqertarsuaq Rebbeka Jørgensen, Meeqqat Angerlarsimaffiat, Uummannaq Charlotte Johansen, Tumi Consulting, Nuuk Vivi Knudsen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Linda Petrussen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Kathrine Rasmussen, Røde kors Børnehjemi, Nuuk Mine Kristensen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Katsi K. Eriksen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Kirsten Kielsen, Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Ruth Blytmann, tarnip pissusiinik ilisimatooq namminersortoq, Nuuk Mette Sonniks, assimi ilaanngilaq, tarnip pissusiinik ilisimatooq, Nuuk
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Taamanikkut Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfiusoq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisunullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Kalaallit Nunaanni Nakorsaaneqarfik SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Meeqqat Atugarissaarnerusut Nanu Børn ICC Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Sanaartornermut Ilinniarfik INUILI Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Oqaatsinik Pikkorissarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Aalisartut Piniartullu Ilinniarfiat 15
- Imm. 2. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik immikkut ilinniartussanik pilersitsisinnaapput immikkut ilinniartussanik pilersitsinissamut naammaginartumik amerlassusillit qinnuteqarpata, tak.§ 10, imm. 1. Imm. 3. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq immikkut ilassutitut ilinniagaqartussanik pilersitsisinnaapput, qinnuteqartut uppernarsarsinnaappassuk ilinniagaq aalajangersimasumik ingerlaqqiffiusumik ilinniagaqarnissamut atorneqartussaasoq, tak.§ 15, imm. 3. Imm. 4. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq klassimik ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik ataatsimoortunik UR ilassutitulluunniit ilinniagassanik ilinniagaqartussanik pilersitsisinnaapput, klassimik pilersitsinissamut naammaginartumik amerlassusillit qinnuteqarpata, tak.§ 10, imm. 2.§ 10. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq ilinniagaqatigiittussanik pilersitsisinnaapput, ilinniartut ikinnerpaamik arfineq pingasut ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik ilassutitulluunniit ilinniagaqarnissamik aalajangersimasumik ilinniagaqarusuppata.
- a) aningaasanik niuerfinnik niueqateqarneq, tassa imaappoq checkit, aningaasanik taarsiineq, akiliuteqarnermut uppernarsaasiissutit, aningaasalersuinikkut isumaqatigiissutit il.il., allamiut aningaasaataannut taarsiinerit, aningaasanik niuernermi, ernialersuinermi aningaasanillu nalilersuinermi atortulersuutit, pappiaqqat nalillit tunineqarsinnaasut imaluunniit nioqqutissiassanut ulluni aalajangersimasuni akiliiffissat pillugit isumaqatigiissutit, b) pappialanik nalilinnik kisimiilluni peqatigiilluniluunniit aqutsineq, imaluunniit c) aningaasatigut pigisanik nalilinnik imaluunniit inuit allat sinnerlugit aningaasanik aningaasalersuinerit, ingerlatsinerit aqutsinerilluunniit allat imaluunniit 2) immikkoortortaq immikkoortortamit aallaqqaasiutitut akiliuteqartarfimmit, aqutsiveqarfimmit, sillimmasiisarfittut ingerlatseqatigiiffimmit nalunaarsuisussaatitaasumit imaluunniit aningaasalersuisarfimmit nr. 1-imi nassuiaatigineqartutut ittumit ingerlanneqarpat taassuma isertitai tamarmiusut aningaasaliissutinik, aningaasaleeqqinnernit imaluunniit aningaasatigut pigisanik nalilinnik niueruteqarnermit pissarsiarineqartarpata.
Sentence Syllables with count 424
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu periarfissaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) meeqqap inuttut pisinnaatitaaffinnik aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnissamut pisinnaatitaaffinnik tunngavinnillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasunik, ataqqinninneranik inerisaanissaq, 3) meeqqap angajoqqaaminut ataqqinninneranik, nammineq kulturikkut kinaassusianik, oqaasiinik pingaartitaanillu aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatigiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
- 1) tarnip pissusaanik ilisimasallit akuersissummik pigisaqartut, tak. tarnip pissusiinik ilisimasallit il.il. pillugit inatsimmi§ 2 aamma§ 19, imm. 2, uani pineqarlutik peqqinnissaqarfimmi sulisut, 2) tarnip pissusiinik ilisimasallit piffissami ilinniarnerminnik naammassinninnerminniit tarnip pissusaanik ilisimasalittut sulinissamut akuersissummik pigisaqalernissamik tungaanut peqqinnissaqarfimmi sulisut, 3) Peqqinnissaqarfimmi kigusiortut, nappaatinut ikiorsiissutinik sanasartut piffissami ilinniarnerminnik naammassinninnerminniit akuersissummik pigisaqalernissamik tungaanut peqqinnissaqarfimmi sulisut, 4) napparsimasunik paaqqinnittut, 5) napparsimasunik passussinermi ikiortit, 6) ulloq unnuarlu paaqqutarinniffinni assistentit, 7) inuit isumaginninnermi peqqissaanermilu ikiortitut angusisimasut, isumaginninnermili peqqissaanermilu ikiortitut sulisinnaanermut immikkut akuersissummik peqanngitsut, 8) nakorsaasiorut, nakorsaatilerisut kiisalu nakorsaaserisutut ilinniartut nakorsaatileriffimmi ilinniarnerminnut atatillugu sulisimasut, 9) ambulanceni napparsimasunik passussisinnaasut aammalu ambulanceni napparsimasunik passussisinnaasut immikkut piginnaanillit.
- a) sammisat nalinginnaasut suliamullu tunngasut pillugit tuluttut nalunakannersunik oqaluttarissatigut allattarissatigullu paasinnissinnaassallutik, b) tuluttut oqaasertat isumaqarluartumik atuarsinnaassallugit, c) oqaatsinik piginnaasat allanngorartumik atorsinnaassallugit, tassanilu sammisat nalinginnaasut sulianullu tunngasut pillugit oqaloqatigiinnermi oqallinnermilu ajornartorsiuteqaratik peqataasinnaassallutik, d) attaveqarnermi inissisimaneq paasillugu suliani pissutsit ajornakusoortut pillugit tuluttut oqallorilluni eqqortumillu aaqqissuulluakkamik takisuumik oqaluttarissatigut allattarissatigullu saqqummiisinnaassallutik, e) tuluttut oqaasertat assigiinngiiaartut imarisaannik, isummanik oqaatsinillu atuinerit assigiinngissutaannik nassuiaasinnaassallutik, f) ilinniartitsissummi oqaatsit atorneqartartut atorlugit sammisat nalinginnaasut suliamullu tunngasut pillugit oqaasertanik nutaanik pisoqaanernillu assigiinngitsunik nalilersuisinnaallutik nassuiaasinnaallutillu, g) inuiaqatigiinnut, kultureqarnermut, oqaluttuarisaanermut sulianilu tunngasunut tunngatillugu oqaasertat ataasiakkaat attuumassuteqartilersinnaassallugit,
- Kapitali 2 Pinngitsuuisinnaajunnaarnermik katsorsaaneq§ 3. Naalakkersuisut Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu inunnut Kalaallit Nunaanni inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut aamma aalajangersimasumik najugaqartunut akeqanngitsumik pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamik neqerooruteqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Inuit aalajangersimasumik najugaqartuunngitsut aamma Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimanngitsut, imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu ikiorneqarnissaminnut neqeroorfigineqarsinnaapput pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarnermik siuninnguatigut piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniissimagunik issimagunik, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Inunnut nunami allami najugaqavissunut aamma nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut imm. 2 atuutinngilaq, aamma pineqartut Kalaallit Nunaanni pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarneq sioqqullugu piffis-
Sentence Syllables with count 425
- a) taaguut kulturi, b) nunarsuarmut isiginnilluni kalaallit qangalili maannakkullu kulturiat, c) nunarsuarmi kitaani kitaatalu avataani kultureqariaatsit, d) attaveqaqatigeeriaatsit, tassunga ilanngullugit kulturip iluani, appasissumik ataqatigiissitsinermi qaffasissumillu ataqatigiissitsinermi, e) kulturimik paasinnittarneq kulturimillu paatsuuisarnerit, tassunga ilanngullugit taaguutsinut tunngatillugu assigiinngiiaassutsit, inuiaqatigiinneq pingaartitsineq aamma kulturimi eqqortunik periarfissanillu takunningusunnginneq, f) oqaluttuarisaanerup kulturillu ingerlanerisa kingunerisaanik kinaassuseqalertarneq, g) kulturimi, oqaluttuarisaanermi inuttullu atugarisani pissutsit taaguutip kulturip ineriartorneranut sunniuteqartarnerat, h) danskit/ kalaallit nunasiaqarnermi oqaluttuarisaanerat isiginiarlugu taaguutit ilanngutitaaneq, inuiaqatigiinnut ilanngutivinneq inuiannillu immikkoortitsineq, i) inuttut, ataatsimut nunarsuarmilu kinaassuseq, j) sumiiffinni sulinermut atornissai siunertaralugu kulturimik nalilersuinermi oqariaatsit aamma k) sumiiffinni sulinermut atornissai siunertaralugu kulturinik nalilersuineq kulturinillu misissueriaatsit.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattuffiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit.
Sentence Syllables with count 426
- Atuarfimmi ilinniartitaaneq§ 19. Ilinniartitaaneq atuarfimmi ilinniartitaanerup nalaa tamarmi suut tamaasa ataatsimut isigalugit sulianut tunngasumik atuagarsornermillu ilinniartitsiviussaaq ilinniartut nalinginnaasunik immikkullu piginnaasanik pisariaqartinneqartunik pigisaqalersinnaaqqullugit, tassunga ilanngullugit 1) ilinniartut ingerlatassanut ilinniartitaanerit siunnerfiinut, tassungalu atatillugu atortorissaarutit naleqquttut pisariaqarneratut ilisimasassartaannut pisariaqarneratullu atuisinnaassuseqalerfiginissaannut tunngavissiussallugit, 2) ilinniartut tunngavississallugit nammineerlutik aamma tapertamik ilinniarnikkut ilinniaqqinnikkullu piginnaasaminnik annertusaanissamut, taakkununga ilanngullugu ilinniaqqinnissamut tunngavississallugit, 3) ilinniartut inuttut ineriartornerannut ilapittuutaassalluni aamma 4) ilinniartut inuiaqatigiinnut taakkulu ineriartornerannut, pingaartumik suliffiit sulisorisallu nalinginnaasumik inuussutissarsiornermi inuiaqatigiinnullu atatillugu inissisimanerinik kiisalu suliassaqarfinnut tunngasunik suliffinnullu tunngasunik paasinninnerulersissallugit.
Sentence Syllables with count 427
- peqataaqquneqassasut, aammalu neqerooruteqartitsinermi atortussat aallaqqaammulli atorneqartut tunngaviusumik imarisaat allanngortinneqassanngitsut, 2) pilersuisup taarsernera annertuumik akisuallaartumik aningaasartuuteqarnermik, teknikkikkut ataqatigiinnginnermik imaluunniit ingerlatsinermi aserfallatsaaliinermilu teknikkikkut annertuallaanik ajornartorsiutinik kinguneqassappat siusinnerusukkut pilersuisutut atorsimasamiit pilersuinerit ilassuteqarneri tamatumani pineqarput, taamaattorli takuuk imm. 7, 3) pilersuisup ataasiinnaap kiffartuussineq kissaatigineqartoq tunniussinnaappagu, taamaattorli takuuk imm. 7, 4) pisut neqerooruteqartitsisup naatsorsuutigereersimasinnaanngisai pissutigalugit tamanut ammasumik neqerooruteqartitsinermi, killilimmik neqerooruteqartitsinermi imaluunniit siumoortumik nalunaaruteqarnikkut isumaqatiginninniarnikkut neqerooruteqartitsinermi piffissaliussat malinnissaat ajornarpat, aammalu taamaattoqarpat allatut ajornavinnera naapertorlugu, imaluuniit 5) pisiariniakkap nalinga 1 million kr.-nit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Syllables with count 428
- Nuummi inissaaleqinerup annertunera innuttaasunit eqqummaariffigineqartoq malunnarpoq, apeqqutigineqartunut ilaammat namminersortut minnerusunik suliffiutillit annertunerusunik suliakkiisarnerni qanoq peqataatinneqarnerulersinnaanerat Peqqissaanermut sivisuumillu nappaateqartunut katsorsaanermut tunngasut aamma tikinneqarput ilaatigut sivisuumik katsorsarneqartariaqartunik nappaatillit nunatsinni katsorsarneqarsinnaalernissaannut periarfissat paaserusunneqarlutik Utoqqalinersiaqartitsinermi allaffissorneq pitsaanerusumik aaqqissuunneqarsinnaannginnersoq aamma apeqqutigineqarpoq Nunaqavissut ilinniagaqarsimasut suliffissaaleqisullu atorluarnagit avataaniit tikisitsiinnartarneq sooq suli atuunnersoq apeqqutigineqarpoq Avannaani qaleralinnut umiarsuarnik tunitsiviliinermi tunngaviusut paaserusunneqarput Naalakkersuisuni ilaasortat nunani allani angalanerminni aatsitassanut tunngasunik paasisatik qanoq atorniarneraat apeqqutigineqarpoq Inatsisitigut ataataqanngitsut pillugit suliassat tulliit sunik imaqarnissaat apeqqutigineqarpoq Naalakkersuisut siulittaasuata Aleqa Hammondip innuttaasunik ataatsimiititsineq ima oqaaseqarfigaa:
- allattuillutillu attassisinnaassasut, 4) attaveqaqatigiinnerup siunertaanik siuarsaaniarnermut paasissutissanik katersisinnaassasut, ataatsimut isiginnissinnaassasut imarisassamullu najoqqutassiorsinnaassasut, 5) isumassarsiornermiit naammassinermut namminersorlutik allassinnaassasut, 6) namminersorlutik aamma allanik peqateqarlutik paasiniaaqqissaarnerit tunuliaqutaralugit allatanik nalunaariaatsinillu nassuiaasersuisinnaassasut, naliliisinnaassasut sanilliussisinnaassasullu, 7) namminersorlutik aamma suleqateqarlutik allatat nalunaariaatsillu allat suunerinik, attaveqarnerinik, ilusilernerinik, oqaluttuartuisa inissisimanerinik, saqqummeriaasiinik, sammisaannik tunngaviinillu, oqaasiinik periaasiinillu kiisalu isumaannik nassuiaatiginnissinnaassasut, 8) kalaallit oqaasiisa ilusilersugaanerisa pingaarnersai, taggisit, oqaluutit, kinaassusersiutit, kingulleqqiutit, uparuartorniutit, oqaaseeqqat, oqaqqaarniutit aamma taggisit oqaluutillu uiggiutaat kiisalu oqaaseqatigiit ilusilerneri ilisamasaqarfigissagaat aamma 9) allattaasitoqaq atorlugu allatat atuarsinnaassagaat aamma allaattaasitoqqap aaqqissuussaanera ilisimassagaat.
- ilinniartut ineqarfianni najugaqarnissamut piumasaqaatit naammassiunnaarpagit, taamaattoq tak. imm. 3 aamma§ 51, imm. 2. Ilinniakkamik ingerlatsinnginneq tamatumani ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassaaq, soorluttaaq taamaatitsineq orlov-eqarnikkut, tamatumani aamma naartunermut meerartaarnermullu atatillugu sulinngiffeqarneq ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassasut, taamalu ilinniartut ineqarfianni najugaqarsinnaajunnaarnertut, tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniakkamik, ilinniarfimmiinnermik innermik, sungiusaammik suliffeqarnermik naammassisaqarnermi, ilinniarfimmi ilinniakkamik taamaatitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq nooreersimassaaq ulluinnaat 10-t qaangiutinnginnerini, ilinniakkap, sungiusaammik suliffeqarnerup imaluunniit uninnerani imaluunniit taamaatinnerani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniakkamiit anisitaaguni anisitaanerlu naammagittaalliutigalugu allaffissornikkut oqartussanut allanut, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq pisinnaatitaavoq inigisaminiiginnarnissaminut iinnarnissaminut, anisitaaneq pillugu inaarutaasumik aalajangertoqarnissaata tungaanut.
Sentence Syllables with count 429
- Aataarsuarmik oqaluttuaq Anaanama anaanaata aataavata Aataarsuaq anguigarsimagamiuk Aqqaamalillartorooq aarimmi ajunngivimmik aataartaraa Aataarsuarminngooq alaartingajavippoq Arriinngivillunigooq aalassattarmat Aqqaamatimmani annakannajaaqaaq Aarillumi aassunnimik amoqaa Aataarsuarooq angerlaakkamiuk Allaanngilarooq allanartorsuaq Amerlasuuninngooq aalassatsitsivoq Amiilaartunngooq amerlavipput Angerlamunngooq apuukkamiuk Aarimmi aassunnileqaat Angutitaasa assaqquerpaat Arnartaasa ameerpaat Aataarsuarooq angingaartorsuaq Allaanngilarooq aaversuaq Allatuutissarsuaq Arajunnanngersuaq Amersua aaqasiarileqaat aamma annoraasiaraat Angutitaminnut atisaliaraat aamma assuukkersorsinnaanngoqaat Aanaakkut atsaakkuusullu Aataakkut angaakkuusullu Alarneq ajulerpaat Aataarsuaq asasuatsianngorpaat Aataarsuaq alutorivippaat Angakkut anersaat aggertittalerpaat Aqarlugu anersaarsiorfigaat Aammaasit aliikkutarileqaat Amerlasuunngooq aataarsuarmut avaanngusulermata Allatunngooq ajornartumik aaffannianut agguaateqaat Anaanama anaanaata aataavata aataartarsuanik aalassannartuliaa angusassani anguaa Aataarsuarmik akisuasoqarunnaarpoq 01/04-2002
- iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 38, imm. 5, imaluunniit 4) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 2. Aallakaatitassiornermut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisoq 1) aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqarnermini eqqunngitsunik paasissutissiisimappat, 2) nammineerluni aallakaatitassiornini pillugu nassuiaammik piffissaliussatut aalajangersarneqartup iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 39, imm. 4, imaluunniit 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 3. Tunngaviusumik tapiissutit, aallakaatitassiornermut tapiissutit aamma sumiiffinni radioqarfiit tv-qarfiillu kattuffiata ingerlanneqarneranut tapiissutit kiisalu ilinniartitseqqinnermut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitsinermut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisup tapiissutit aningaasaliissutigineqarneranni siunertaannit allaanerusunut atorsimappagit.
Sentence Syllables with count 430
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattuffiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit.
Sentence Syllables with count 431
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Inuit Innarluutillit illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangersimasussaatitaaneq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aammalu sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-ani suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Inuit Innarluutillit illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsivimmi inatsisinut attuumassutilinnik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Inuit Innarluutillit illersuisuata naammassissagai peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik apersuisussaanermut aammalu tunngavilersuinissamut aammalu nipangersimasussaatitaanermut periutsinik malinninnissaa tamatuma aamma malippaa§ 14, taamaaliornissaq Inuit Innarluutillit illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
Sentence Syllables with count 432
- 1) Savaatilissat ilinniartitaanerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 6-imi 1. juni 1983-imeersumi IR§§ 3 aamma 4, 2) Ilinnutissarsiutitigut ilinniartitaanermi nangitsinermik allaffimmi niuernermilu llinniartitaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 5-imi 30. juni 1983-imeersumi IR§§ 3 aamma 5, 3) Umiartornermut aalisarnermullu tunngatillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2-mi 27. marts 1984-imeersumi IR§§ 3 aamma 4, 4) Najukaami inuussutissarsiornermut ilinniartitsinermut ataatsimiititaliaqarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 1 19. januar 1988-imeersoq IR, 5) Siamasissumik Tunngaviusumik inuussutissarsiutinut Ilinniartitsinerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2-mi 19. januar 1988-imeersumi IR§§ 6-imiit 8-mut, 16, 17 aamma 27 kiisalu 33. 6) Sumiissusertutut Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17-imi 17. juni 1988-imeersumi IR§§ 3 aamma 4. 7) Qitiusumik ilinniartitaanermi ataatsimiititaliaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3 19. januar 1989-imeersoq IR, kiisalu 8) Ilinniartitaanermi Pisortaqarfiup kaajallaasitai makku:
- 1) sumiiffimmik ataatsimut isigalugu taassumalu ilaanik aqutsinermi kina akisussaasuunersoq, 2) inatsit sorleq kulturikkut oqaluttuarisaanermi killilersuinersoq, 3) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartut suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmik illersuinermi tunngaviunersut, 4) ajornartorsiutit annertunerit suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmut kinguneqarnersut kinguneqarsinnaanersulluunniit( kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisinnaanersut), 5) sumiiffimmi inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamik suut kissaataanersut, 6) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisut pinngitsoorniarlugit inuussutissarsiornermillu ineriartortitsinissamik kissaatigineqartut ingerlannissaannut aqutsinermi iliuutsit suut aallartinneqarsimanersut aallartinneqarniarnersulluunniit, 7) aqutsinermut pilersaarut piviusunngortinniarlugu aningaasatigut inunnillu isumalluutit suut immikkoortinneqarnersut immikkoortinniarneqarnersulluunniit aamma 8) ingerlaavartumik nutarterisarnissaq siunertaralugu aqutsinermut pilersaarummik piviusunngortitsinermik qanoq misissuisoqartassanersoq nalilersuisoqartassanersorlu.
Sentence Syllables with count 433
- Tamatumani assersuutigalugu pineqarsinnaapput perorsaasutut tusagassiortutulluunniit ilinniakkanut piareersarnerit ilinniakanilluunniit aalajangersimasuni allani ilinnialernissamut piareersarluni ilinniarnerit, tamatumunngalu atatillugu piumasaqaataassaaq, ilinniartitsinerup ilinniarfik pineqartoq ilinniarnikkullu piareersarfigineqartussaq suleqatigalugu ingerlanneqarnissaa, erseqqinnerusumik tak.§ 1, imm. 4. Aalajangersakkap aammattaaq inatsisitigut tunngavississinnaavaa ilinniartitsinerit sivikinnerusut neqeroorutigineqarsinnaanerat, soorlu ilinniarsimanngitsunik piginnaanngorsaalluni pikkorissaanerit( PKU) imaluunniit inuutissarsiutinik ilinniartitsinermi pikkorissaanerit akuerisaasut( AEU), taamalu pisoqassappat Piareersarfiit suleqatigineqarsinnaapput, tak. aalajangersakkami imm. 4. Meeqqat atuarfianni inaarutaasumik naliliinernut aalajangersakkamilu ilinniakkanut allanut taaneqartunut tunngatillugu, piumasaavoq ilinniartitsineq assersuutigalugu meeqqat atuarfianni, ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit qitiusumik inuutissarsiutinillu ilinniarfimmi nalinginnaasumik piumasaqaataasartunut nallersuussinnaassasoq.
- a) atuakkani assigiinngitsuni filosofimi ajornartorsiutit ilisisarisinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu, b) inuit, inuiaqatigiit pinngortitarlu pillugit tunngiuisumik isummani filosofimi ajornartorsiutit atuagarsornerlu illugit ilisimasatik takutissinnaassavaat, c) filosofimi ajornartorsiutit, taaguutit atuagarsornermilu aaqqissuussamik imminnut atanerinik tunngaviusumik ilisimasatik takutissinnaassavaat, d) filosofimi ajornartorsiutit qangali aaqqiissutissatut siunnersuutaasartut pingaarnerit nassuiarsinnaassavaat, e) taaguutinik nassuiaanerit assigiinngissutaanillu suliarinnissinnaaneq takusinnaassavaat, f) atuagarsorluni tunngavilersuinermik tunngaviusumik ilisimasaqarneq takutissinnaassavaat, g) qangalili ulluinnarnilu filosofimi ajornartorsiutinik suliarinnittarnermik suliaqarfimmi tunngavilersuilluni oqallinnermut peqataasinnaassapput, h) ileqqorissaanermi ajornartorsiutinik ilisarinnissinnaassapput nassuiaasinnaassallutillu aammalu nalilersuisinnaassallutik aamma i) taamaalilluni ilinniartitsissutini ilisimasaqarfinnilu taakkulu akornanni atuuttunik ilisimasat assigiinngitsut immikkoortissinnaassavaat.
- a) aningaasaqarnermi atuagarsorneq aammalu inuiaqatigiit aningaasaqarneranni imminnut attaveqarnernik nalilersuinissamut periutsit aammalu aningaasaqarnermi immikkoortut attaveqarnerat pillugit ilisimasatik atorsinnaanissaat, b) aningaasaqarnermi oqimaaqatigiissaarinermi ajornartorsiutinik nalilersuineq aamma inuiaqatigiit aningaasaqarneranni aningaasaqarnermi kisitsisit tunngaviusut aallaavigalugit aningaasaqarnikkut- politikikkut akuliunnerit sunniutaannik aningaasatigullu kisitsisini tunngaviusuni pisunik nalilersuineq, c) nunami namminermi nunarsuarmilu inuiaqatigiit aningaasaqarneranni ajornartorsiutit nassuiarsinnaassallugit nalilersorsinnaassallugillu, d) Kalaallit Nunaata avammut niuiernerata nunarsuarmilu niuernerup ineriartornerannik nassuiaanissamut niuernermi atuagarsorneq nunallu tamat akornanni aningaasaqarnermik suleqatigiinneq pillugit ilisimasat atorsinnaassallugit, e) Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu akit ineriartornerat nassuiarsinnaassallugit, f) nunat ineriartorneranni killiffinni assigiinngitsuni nunani inuuniarnermi atugassarisat assigiinngissusaat nassuiarsinnaassallugit.
Sentence Syllables with count 434
- Naatsorsueqqissaartarfiup siunertaraa 1) inuiaqatigiit ineriartornerisa misissoqqissaarneqarnerinut, naalakkersuinikkut allaffissornikkullu ingerlatsinikkut aalajangiinernut, pilersaarusiornermut kiisalu inuiaqatigiit ilisimatusarfigineqarnerinut paasissutissatigut tunngavissat qularnaassallugit, 2) paasissutissanik katersinissat, suliarinninnissat misissueqqissaarnissallu siunertaralugit periutsinik ineriartortitsissalluni, 3) paasissutissanik tunniussisartut attuumassuteqartut atuisullu suleqatigalugit kisitsisitigut paasissutissat tunngaviusut amerlisarneqarnissaannut kisitsisitigut tunngavissat pissarsiariniarneqartarnissaat isumagissallugu 4) inuiaqatigiit ilisimatusarfigissallugit- tassunga ilanngullugit pingaartumik aningaasaqarnermut, inuussutissarsiornerup ingerlaneranut, inooqatigiinnermut, inuiaqatigiit ajunngitsumik inuuneqarnerinut kiisalu inuit agguataarnerinut tunngasunik- Kalaallit Nunaannut pingaarutilinnik, 5) kisitsisitigut paasissutissanik inuiaqatigiinni pissutsinut tunngasunik ingerlatitseqqittassalluni kiisalu naatsorsueqqissaartarfiup ilisimatusarnerinit paasisanik tamanut ingerlatitseqqittassalluni.
- 14) qanoq annertutigisumik ikiortissarsiortoqarnersoq ikiortissarsisoqarsimanersorluunniit, 15) radiofrekvensit imaluunniit kanaalit arlaat tusarnaarneqarnersut, 16) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip piginnittua, atuisua najukkamilu qaninnermi sullissisua, 17) najugaq, usit assartorneqartut ulorianarsinnaanerinik mingutsitsisinnaanerinilluunniit paasissutissanik pissarsiffigineqarsinnaasoq, 18) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip sillimmaserneqarsimaneranut paasissutissat, tassunga sillimmasiisarfik ilaalluni, 19) sananeqaatit atortulluunniit kuutsinneqartut, iginneqartulluunniit allatulluunniit kuutsinneqartut, imaluunniit imaarsineq ulorianaateqarnersoq, tassungalu kuutsinneqartut suunersut, teknikkimut nassuiaatit eqqortut, annertussutsip nalunaarutigineqarnera missiliorneqarneraluunniit, eqimassusiat aammalu sananeqaatit atortullu taamaattut qanoq innerannut ilimagisat pillugit paasissutissat paasiuminartut, 20) sananeqaatinik kuutsinneqartunik imaluunniit kuutsinneqarnissamut ulorianartorsiorfiusunik tigusisussap, tunniussisup, nassiussisup tunisassiortulluunniit aqqata nalunaarutigineqarnera, 21) igitsinermi periaasiusoq, aamma 22) peqqutaasut, igitsisoqarneranut pisuusut.
Sentence Syllables with count 436
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit, NISIIP, AK, SIK, PIP, SPS.
Sentence Syllables with count 437
- Imm. 3. Suleqatigiissinnaanerup attaveqaqatigiinnerullu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) misigissutsit ajunngitsut ajortullu ilisarisinnaassagaat, oqaluttuarisinnaassagaat inuttullu akueriuminartumik qisuariarfigisinnaassagaat, 2) akornusiinatik tusarnaarluarsinnaassasut, 3) allat oqaasii qisuariarfigisinnaassagaat, 4) allat misigissusii iliuusiilu isummerfigisinnaassagaat kiisalu pisunut assigiinngitsunut inuit assigiinngitsumik misigisarnerannut paasinninnertik takutissinnaassagaat, 5) allanut ajornartoornermi pakatsissutitik imaluunniit kamaatigisatik misigissutsitik aallaavigalugit ersersissinnaassagaat, 6) assigiinngitsutigut qisuariarsinnaallutillu ajornartorsiutinik aaqqiiniarsinnaassasut, 7) eqimattani minnerusuni suleqatigiissinnaassasut sulinermilu peqataanertik ilisimaarissagaat allallu periarfississinnaassallugit aamma 8) atuaqatit ilinniartitsisorlu suleqatigalugit pissusilersoqatigiinnissamut, tassunga ilaatillugit qinngasaarineq malersuinerlu pinaveersaarniarlugit kiisalu klassimi suleqatigiinnermi ataqatigiinnermilu ajornartorsiortoqalersillugu qanoq ataatsimut periaasissanik, isumaqatigiissutiliussasut.
- § 14. Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmik imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffimmik akileraarutaasussamik ingerlatseqatigiiffimmut aqutamut nutaamut pilersinneqartumut, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup aktianik piginneqataassutinilluunniit tamanik piginnittuuffigiligaanut, tunniussinermi soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup aalajangersinnaavaa, tunniussineq, pissutsit oqaaseqatigiit aappaani taaneqartut eqqarsaatigalugit, ingerlatseqatigiiffimmut aqutamut pigisanut nalilinnut akiitsuinullu naatsorsuutit pilersitsinermut atatillugu suliarineqarsimasut atuutilerfiannit akileraartarnikkut sunniuteqartinneqassasut, ingerlatseqatigiiffiup aqutap ukioq naatsorsuuteqarfia ullormit tassannga aallartippat ullorlu taanna soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik( ASA), Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit, Inuit pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit pisinnaatitaaffiinut instituti, Meeqqat illersuisuat MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut), Sorlak( Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat), Sulisitsisut, SIK, IMAK( Ilinniartitsisut 4
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik MIO Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik Campus Kujalleq INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqinnissaqarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Nunalerinermik Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Kalaallit illuat, Århus Kalaallit illuat, Odense Kalaallit illuat, Aalborg Kalaallit Illuutaat, København Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia 16
Sentence Syllables with count 438
- Tamatuma saniatigut suleqatigiinneq pisinnaavoq instituttip pikkorissaallunilu isumasioqatigiissitsisarneratigut, paasissutissiinermi atortussanik saqqummersitseqataaneratigut aamma Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutinut inuit pisinnaatitaaffiinut attuumassuteqartunut tunngatillugu tusarniaarnernut akissuteqarneratigut il.il. Nr. 1-3-mut Siunnersuisoqatigiit nammineerlutik inuit pisinnaatitaaffii pillugit nalunaaruteqartassasut, naliliisarluni misissuinernik suliaqartassasut imaluunniit ilisimatusarnermik suliaqartassasut siunertarineqanngilaq, kisianni siunnersuisoqatigiit ilaannikkooriarlutik pisariaqartinneqaraangallu inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunut Naalakkersuisunullu kiisalu pisortani oqartussaasunut allanut namminersorlutillu suliaqartunut siunnersuisassallutik periarfissaqarput siunnersuisoqatigiillu siunertaata aallunneqarneranut ilanngullugu Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit nalunaarusiat pillugit oqallittarsinnaallutik oqaaseqaateqartarsinnaallutillu kiisalu Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit misissueqqissaarnernik, nalunaarusianik il.il. suliaqarnissamik inassuteqarsinnaallutik.
Sentence Syllables with count 439
- Atassut Jan Boller, Maniitsoq Ole Hammond, Maniitsoq Bitten Heilmann, Maniitsoq Siverth Karl Heilmann, Maniitsoq Ane Kaspersen, Sisimiut Kristian Kreutzmann, Sisimiut Tønnes Kreutzmann, Kangaamiut Mette Sofie Lerch, Sisimiut Godmand Rasmussen, Sisimiut Demokraatit Pipaluk Andersen, Kangerlussuaq Randi Vestregaard Evaldsen, Sisimiut Linda Lyberth, Sisimiut Nivi Møller-Sørensen, Sisimiut Inuit Ataqatigiit Ida Abelsen, Sisimiut Anda Berthelsen, Sarfannguit Nuka Ole Berthelsen, Maniitsoq Sidse Lyberth Berthelsen, Maniitsoq Juliane Enoksen, Sisimiut Agathe Fontain, Sisimiut Anemarie Schmidt Hansen, Sisimiut Bolethe K. Heilmann, Maniitsoq Malene Ingemann, Sisimiut Olga Berthelsen Ljungdahl, Sisimiut, Morthen Lybert, Maniitsoq Cecilia- Karla Olsen, Sisimiut Birthe Kleist Petrussen, Sisimiut Vilhelmine Thomsen, Maniitsoq Kattusseqatigiit Partiiat Aqqalu Schmidt, Sisimiut Partii Inuit Ulrik Lyberth, Sisimiut Siumut Søren Alaufesen, Sisimiut Hermann Berthelsen, Sisimiut Klaus R. Berthelsen, Maniitsoq Tukannguaq Dahl, Itelleq Evelyn Frederiksen, Sisimiut Albrecht Kreutzmann, Kangerlussuaq Beathe-Inger Kreutzmann, Maniitsoq Barnabas Larsen, Kangaamiut Judithe Larsen, Kangaamiut Lars Frederik Lundblad, Sisimiut Gedion Lyberth, Maniitsoq Karl Lyberth, Maniitsoq Alfred Olsen, sisimiut Efraim Olsen, Kangaamiut Emilie Olsen, Itilleq Hans Frederiks Olsen, Sisimiut Jakob Olsen, Sisimiut Marius Olsen, Sisimiut Elias Petersen, Kangerlussuaq Ole Petersen, Sisimiut Anthon Poulsen;
- Fury Road) Angutini pingaarnertut inuttaasut pitsaanersaat Bryan Cranston( Trumbo) Matt Damon( The Martian) Leonardo DiCaprio( The Revenant) Michael Fassbender( Steve Jobs) Eddie Redmayne( The Danish Girl) Arnani pingaarnertut inuttaasut pitsaanersaat Cate Blanchett( Carol) Brie Larson( Room) Jennifer Lawrence( Joy) Charlotte Rampling( 45 Years) Saoirse Ronan( Brooklyn) Angutini isiginnaartitsisartut pingaannginnerit pitsaanersaat Christian Bale( The Big Short) Tom Hardy( The Revenant) Mark Ruffalo( Spotlight) Mark Rylance( Bridge of Spies) Sylvester Stallone( Creed) Arnani isiginnaartitsisartut pingaannginnerit pitsaanersaat Jennifer Jason Leigh( The Hateful Eight) Rooney Mara( Carol) Rachel McAdams( Spotlight) Alicia Vikander( The Danish Girl) Kate Winslet( Steve Jobs) Nammineq oqaluttualiat pitsaanersaat Matt Charman, Ethan Coen og Joel Coen( Bridge of Spies) Alex Garland( Ex Machina) Pete Docter, Meg LeFauve, Josh Cooley og Ronnie del Carmen( Inside Out) Josh Singer og Tom McCarthy( Spotlight) Jonathan Herman, Andrea Berloff, S. Leigh Savidge og Alan Wenkus( Straight Outta Compton) Oqaluttualiat suliareqqitat pitsaanersaat Charles Randolph og Adam McKay( The Big Short) Nick Hornby( Brooklyn) Phyllis Nagy( Carol) Drew Goddard( The Martian) Emma Donoghue( Room) Animationimik filmiliat pitsaanersaat' Anomalisa'' Boy& the World'' Inside Out'' Shaun the Sheep Movie'' When Marnie Was There' Nuani allamiut filmiliaasa pitsaanersaat' Krigen'( Danmark)' Embrace of the Serpent'( Columbia)' Mustang'( Frankrig)' Son of Saul'( Ungarn)' Theeb'( Jordan) Piviusulersaarusiat pitsaanersaat' Amy'' Cartel Land'' The Look of Silence'' What Happened, Miss Simone?
- Ataatsimiinnermi piareersarfiusumi Paarsisut ilaasortaat kalaallit akinik qaffaanermut tassunga assuarlernertik oqaaseqaatigaat, tamatumunnga tunngavigitillugit, tassa siullermik akinik qaffaanerup pissutsit iluanngitsut atuutsilereersimmagit, tassa puisinik piniartut arlallit qaannaminnut amissaraluatik niuertoqarfimmut tunisalereermatigik namminneq atugassaminnik naammattunik unerartitsinatik, taamaalillunilu arlallit umiaminnut qaannaminnullu amissaminnik pisariaqartunik pigisaarutereerlutik, aammalu aappaatigut umiallit arlallit, tamakkulu, amissaminnut ilassutissaminik pisisariaqartartut, akinik qaffaanerup kingorna umiaminnik amernissamut ajornartorsiuteqalissapput, tamatumalu kingunerissallugu umiat ikinnerusut ammassiartalernerat, taamalu pissakinnerit ukiumut pilinissaminnut periarfissalunnerulissapput, kingunerissallugu pissarliornerulerneq, kiisalu naggataagut akinik qaffaaneq peqqutigalugu puisinik piniartut aalisartullu qaannaminnut amissaminnik pissarsinissamut ajornartorsiornerulissapput, tamannalu isumaqarnartinneqarpoq malunnarsereersoq, ilimagisariaqarporlu tapiissutit, piitsunut ikiuutit, naleqqutinngitsumik amerlingaatsiassasut.
- aaqqissuussinerup soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmi, sillimmasiisarneq pillugu inatsimmi pineqartunut ilaasumi imaluunniit inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfimmi, Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumi pilersinneqarsimanissaa, tunniunneqartussat piginnittumut namminermut, taassuma aappaanut inooqataanulluunniit, aappaanut avissimasaanut taassumaluunniit kingornussisussaanut 24-nik ukioqalersimanngitsunut imaluunniit piginnittup kingornussisussaanut, qitornassaanut qitornassaasaluunniit kingornussisussaannut 24-nik ukioqalersimanngitsunut tunniunneqartussaanissaat, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat piginnittup siusinnerpaamik 60-inik ukioqalernerani tunniunneqartalissapput, ukiukinnerunissaq akileraaruseriffimmit akuersissutigineqarsimanngippat imaluunniit tunniunneqarnerat piginnittup toquneranik pissuteqarpat, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaat toqussaq tikillugu tunniunneqartartussaappata ilassutitullu ilaat toqussaq tikillugu tunniunneqartartussanngippata, taava ilassutitut ilaannit tunniunneqartartussat, toqussaq tikillugu tunniunneqartartussat 50 procentiinit amerlanerussanngillat.
Sentence Syllables with count 440
- 1) isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfinni kalluarneqartuni unammilleqatigiittut imaluunniit unammilleqatigiilersinnaasut akornanni isumaqatigiissuteqarneq pisimappat, niuerfinni arlaanniluunniit attuumassuteqartuni isumaqatigiissummi kalluarneqartuni isumaqatigiissuteqarnermi suleqataasut ataatsimut katillugu niuerfimmiititaat ititaat 10 procentimit annertunerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, 2) isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfinni kalluarneqartuni unammilleqatigiinngitsut imaluunniit unammilleqatigiilersinnaanngitsut akornanni isumaqatigiissuteqarneq pisimappat, niuerfinni arlaanniluunniit attuumassuteqartuni isumaqatigiissummi kalluarneqartuni isumaqatigiissuteqarnermi suleqataasut ataatsimut katillugu niuerfimmiititaat ititaat 15 procentimit annertunerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, imaluunniit 3) isumaqatigiissummi suleqataasut ataatsimut katillugu kaaviiaartitaat 5 millioner koruuninit amerlanerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3. Imm. 2. imm. 1-imi ilaatitsinnginneq atuutissanngilaq, suliffeqarfiit imaluunniit suliffeqarfiit kattuffiata isumaqatigiissutigippagu, ataqatigiissippagu imaluunniit akuerippagu:
- § 31. Akitsuutit akilerneqarsimasut qinnuteqarnerup kingorna utertinneqarsinnaapput, nioqqutissanut 1) assartuinermik ingerlatseqatigiiffimmit assartorneqartillutik tammartutut ajoquserneqartutulluunniit nalunaarutigineqartunut, 2) inuussutissarsiummik ingerlataqartumiitsillutik itillutik ajoquserneqarsimasunut imaluunniit inunnit ataasiakkaanit suliffeqarfinnilluunniit ingerlatsinermut attuumassuteqanngitsunit tillinneqarsimasunut, 3) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 4) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartunut najugaqavissunulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 5) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfiusumit anniseqqinneqartunut, 6) tunisisumit akitsuusigassatut kukkusumik nalunaarutigineqartunut, tunniunneqarnerannilu nioqqutissanik tigusisussamit nakkutilliisunut takutinneqartunut, imaluunniit 7) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- 1) piffissakkaartumik akiliutit, piffissap ingerlanerani milliartunngitsut, piffissami isumaqatigiissutip atuunnerani ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartartut, imaluunniit sillimmaserneqarsimasup 90-inik ukioqalernissaata tungaanut, piffissaq sorliup sivikinnerunera apeqqutaalluni, 2) aningaasanik tigusinermi, taarsigassarsinermi imaluunniit allatigut inuup pissarsiarisinnaasaanut isumaqatigiissut isumaqatigiissutitut naleqanngilaq, isumaqatigiissut atorunnaarsinneqanngippat, 3) aningaasat, toqusoqarnerani tigusassanngortinneqartut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigissutip atorunnaarsinnerani imaluunniit taamaatinneqarnerani tiguneqartussat isumaqatigiissut pillugu akiligassat akiliutigineqarsimasut tamarmiusut sinnissanngilai, toqusoqarneranut napparsimasoqarneranullu atatillugu aningaasartuutit tamarmiusut ilanngaatigalugit, isumaqatigiissutip ingerlanerani piffissamut imaluunniit piffissanut piviusumik akileqquneqarsimanerat apeqqutaatinnagu, aamma aningaasat isumaqatigiissutip atorunnaarsinnera imaluunniit naanera sioqqullugu akilerneqarsimasut, aamma 4) isumaqatigiissut akiliuteqarluni pissarsisumit pigineqanngilaq.
Sentence Syllables with count 441
- "- Eqqartorpaa Buuarsi inuunermini inoqatiminut timip piisigut ajunngitsuliortorsuunngitsoq pissaqannginnami, kisianni inuunera immini qaamasutut ittoq, eqqartorpaa Buuarsi timimi sannaatigut takujuminartorsuunngikkaluarluni annertoormiut akornani immikkut takujuminaateqartoq nammineq qaamasutut ersittuarami, pisinnaasamigut ikiuutilaarsinnaanissani nuannaarutiminut annersaatikkaa allallu pillugit ikiuukkaluaruni qiimanera allanngortanngitsoq, inooqatimi nuannaarutissiornissaat qiimmassarnissaallu inuunermini anguniagarilluinnaraa tamannalu pillugu quiasaarumatuutut saqqummertarluni ilaanni immaqa inunnut taassuminnga ilerasuuteqannginnerata erserneriinnaraa qaamasorlu taanna ilumini pini sumiluunniit nassartuartaraa inunnullu silarsuup alanngortaanut pisoorsimasunut seqinertut qaammaqqutaatittarlugu, taamaattuusorlu nammineq inuunermini siulersortini nakkullugu ingerlasuugami, taamaalillunilu nunaqqatiminut nipaatsumik oqaluttoq inuk Guuteqarumasoq taassumalu siulersuineratigut ingerlaniartoq inuunermini nuannaarutissaqartuartartoq qaamasutullu nuannaartunartutut saqqummertuartarluni allat namminneq pisuullutik isumakulullutillu taarsiuleraangata...
- Pilliutit Ernituat angajulliliat pilliutigissavat uanga naalagaavunga ernerit toqussavat taama Aaperaat peqquneqarpoq oqaluttuallu sinnera nalunngilarput taamanimi savaateqarsimaqimmata Nalitsinni aamma ataatavut peqquneqarput ernisi angajulliliasi pilliutigisigit aallarartissigit taakku soqutaanngillat uanga pingaarneruvunga Oqarpoq taama Naalagaq sisamanik niaqulik Peroriartorneq llinniagaqarneq Siumukarneq Qallunaanngorsarneq Aasinaasiit ataatavut naalaannarput Ulloq taanna umiarsuaq tikimmat unnuaq taanna angajulliliat nungutinneqassammata matorput isigisaraluarpara puisip aavanik nalunaaqutserneqassasoralugu unnuarlu taanna niggerluni sialleqimmat puisip aava peersimagunarpoq Umiarsuarmut ikaatilermannga sava angukulak qineraluarpara inngili aamma takkutinngilaq suaartaraluarpara tusarsimagaluarnerpaangami atorfissaqallatualeriarami atami ungasippoq Taamanili pilliutip ikia suli kuserpoq maminngisaannarpoq aseruunnikuuvoq ilarpassuatta pilliuteqarneq namminneq naammassivaat aavi kusertuarput arsarnerit aappilleraangata aavisa qilak ulittarpaat anorilu siorsuleraangat angerlarserlutik qiarpalunneri tusaalertarpavut
- 1) tusagassiorfik Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassaaq, 2) tusagassiorfik piffissami tapiiffigineqarfimmi tamarmi akisussaasumik aaqqissuisoqassaaq, 3) ukiumi qinnuteqarfiusumi ukiorluunniit qinnuteqarfik sioqqullugu suliffeqarfik qinnuteqartup aallartissimanngippagu tusagassiorfik akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukioq tamaat suliffiusunik pingasunik katillugit tiimeqartunik aaqqissuussisartunik sulisoqassaaq, 4) saqqummersitat politikkikkut, inuiaqatigiinnik kulturimillu sammisaqarfiunerusunik tusagassiortut namminneq suliarisaannik tusagassianik imaqassapput, tassani takoqqusaarutit ilanngunnagit imarisaata ikinnerpaamik affai sammisaqarfiit assigiinngiiaartut pillugit ilanngutassianik aamma nutaarsiassanik oqallisigineqartunik sammisaqarluni aaqqissuisuneersunik IR tusagassianik imaqassapput, 5) inuussutissarsiortut sulianilluunniit suliarinnittartut, sulisut, sulisitsisut inuussutissarsiutilluunniit immikkoortuisa kattuffii, politikkikkut partiit sulisoqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisut kisiisa saaffigiinnarnagit atuisunut assigiinngiiaartunut saqqummersitat saaffiginnittuussapput, aamma 6) saqqummersitat minnerpaamik kalaallisut allassimassapput.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik, Inooqat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Sukorseq, Autismertut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Peqatigiit, Angajoqqaaqatigiit( Angajoqqaanut ADHD aamma/ imaluunniit autismertunik meeralinnut peqatigiiffik), MIO, Kattuffiat Utoqqaat Nipaat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, Nuummi Gigtertut Peqatigiiffiat, NIISIP, AK, SIK, NPK, IMAK, Danskit Inuit Pisinnaatitaaffiinut Ingerlatsiviat, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Uku inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaateqarput:
Sentence Syllables with count 442
- a) suliffeqarfiup ulluinnarni nalunaarsuineranik ukiumoortumillu UR naammasinninnermik suliaqarsinnaassapput, b) niuernermut tunngatillugu suliffeqarfiit aningaasanik aqutsinerannik nassuiassinnaassallutik,, tassunga ilanngullugit suliffeqarfiit periusissiornermi periarfissaanik oqalliseqarsinnaassallutik, c) suliffeqarfiit aningaasaqarnermut nalunaarusiaannik suliaqarsinnaassallutik, d) suliffeqarfiit aningaasatigut inissimanerannik nalilersuinermut pingaaruteqartunik avataani paasissutissat ilanngullugit suliffeqarfiit ukiumoortumik UR naatsorsuutaannik nalilersuisinnaassallutik, e) suliffeqarfiit nassiussassanik piareersaanermik aamma akinut tuniniaanermut pissutsinik isumaqatigiissutaannik pisariillisaanissaq siunertaralugu aningaasaqarneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissanik suliaqarsinnaassallutik, f) tuniniaavinni periarfissanut tunngatillugu suliffeqarfiit isumalluutinik atuinerata pisariillisarnissaanik nalilersuisinnaassallutik, g) suliffeqarfinni ingerlatassatut pilersaarutinik missingersuutinillu suliaqarsinnaassallutik aamma h) suliffeqarfiit aningaasaqarnermi ajornartorsiutaannik suliaqarnermi IT-mi sakkut nalunaarsuiffiilu naleqquttut atorsinnaassallugit.
- a. Aalborg-ip Nuullu akornanni assartuisartussanik sukkanerusunik nutaanik marlunnik pisinissami aningaasartuutissat b. Maannamut assartorneqartartut assigalugit siunissami umiarsuarnik anginerusunik ulikkaaqqanngitsunik assartuisalernissami aningaasartuutissat( umiarsuarnik anginerusunik ingerlatsineq akisunerunngitsoornavianngilaq) c. Ilulissat- Nuuk- Nanortallip akornanni ullumikkut ataasiinnaq sinersortarneranut sanilliullugu umiarsuit marluk sinersortinneqarnissaanni aningaasartuutissat d. d) Nuummi pisortat aningaasaliinerinut allanut ataqatigiinnissaani suliassaqangaatsialernermi naatsorsuutiginngisamik sanaartornissami aningaasartuutissat annertunerungaatsiarsinnaaneri, pingaartumik inissialiortiterneq pineqaatissinneqarsimasunullu isertitsiviliorneq( takuuk Aleqa Hammond-ip Inatsisartut sanaartornermut ataatsimiititaliaannut 2013-imi novembarip aallaqqaataani allakkiaa naapertorlugu ataqatigiissaarneqarsimanngitsoq, avataaniillu sulisoqartariaqarnissamik pisariaqalersitsisoq) e. e) Siunniunneqartumik taamak annertutigisumik qitiusunngortitsiniarnermi nunap immikkoortortaannut kingunerisinnaasai, pingaartumik Aasiaat( Sisimiullu) eqqarsaatigalugit appariartitsissaaq.
- 1) konto inuup soraarnerussutisianut kontoatut malittarisassaqartinneqarpoq imaluunniit nalunaarsukkanut ilaalluni imaluunniit soraarnerussutisianut akiliutit akilerneqartarneri pillugit soraarnerussutisianut aaqqissuussinermik malittarisassaqartinneqarluni, tassunga ilanngullugit innarluutilinnut akiliutit imaluunniit toqusoqarnerani tunniunneqartartut, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik, imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) konto pillugu paasissutissat Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqassapput, 4) tunniussinissanut piumasaqaataavoq soraarnerussutisiaqartussatut aalajangersimasunik ukioqalersimaneq, innarluuteqarneq imaluunniit toqusoqarnera, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussamik, aamma 5) imaluunniit:
Sentence Syllables with count 443
- 1) taarsigassarsinerup qanoq ittuunera, 2) ernialiutat imaluunniit erniat akiligassanngorsimasut, 3) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiup nalunaaruteqaataasup siuliani ernialiussanik akiligassanngoreersunik akiliuteqarsimannginnermi, tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, 4) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiumi nalunaaruteqaataasumi taarsigassarsianik akiligassaajunnaarsitsisoqarsimatillugu tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, imaluunniit ukiuni siuliinut tunngatillugu, 5) sullissinermut matussutissatut ingerlaavartumik ernialiuttakkat il.il., 6) sillimmatissanut aningaasaateqarfimmut allaffissornermullu akiliutit, 7) realkreditinstitutsit sillimmatissanut aningaasaateqarfiinit akileraarutaasussanik agguaasinersiat amerlassusii, agguagarsiat tigusisumit ukiumi tunniussiffiusumi isertitatut naatsorsuutigineqartussaatillugit, 8) ulloq ernialiiffiusoq, 9) 31. decemberimi akiitsut, aamma 10) akiitsut 31. decemberimi nalingat, taarsigassarsiat aningaasanut nioqquteqarfimmi nalunaarsukkanik obligationinik tunngaveqartumik taarsigassarsiaappata.
- 2) pigisamik aalaakkaasumik, Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali IV imaluunniit kapitali V, imaluunniit inissialiornermut, illuutigisanut ataatsimoorussanut, katitiinnarissanik nammineq illulianut il.il. Inatsisartut peqqussutaat, naapertorlugu Naalakkersuisunut akiitsoqaataasumik, tunisaqarnermi uppernasaatit, 3) Qularnaveeqqusiinermut uppernarsaatit aamma ajunaaruteqartitsinnginnissamut allagartat, inuutissarsiutinut tapersiinermut Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 4) qularnaveeqqusiinermut uppernarsaatit aammalu pigisanut qularnaveeqqussiissutinik qularnaveeqqusiussinermut allagartat, nammineq pigisanut qularnaveeqqusiissutit, inuussutissarsiornermut tapersiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuussutissarsiornermut tapersiissutinut ataatsimiititaliamut pisussaaffinnut qularnaveqqutitut taamaallaat atorneqarpata, 5) inuutissarsiornermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu pigisat aalaakkaasut, umiarsuit imaluunniit pialuutit inuutissarsiornermut tapersiisarnermut ataatsimiititaliamut tunineranni uppernarsaatit.
Sentence Syllables with count 444
- 1) Immikkoortoq kommunimut pilersaarutip tunngavigisaannik aamma kommunip ineriartor-nissaanut anguniakkanut nassuiaataasoq, tak.§ 15. 2) Immikkoortoq kommunip ataatsimut pingaarnertut ilusiligaaneranut kiisalu kommunip illoqarfiisa, nunaqarfiisa aamma nunaannarmik atugassiinissaq ataasiakkaat ilusiligaanerannut tunngasoq, tak.§§ 16 aamma 17. 3) Immikkoortoq aalajangersakkanik imaqartoq, tassani aalajangersarneqassallutik sumiiffiup ilaanni aalajangersimasuni ataasiakkaani nunaminertanik atuinissamut aamma illuliortiternissamut aalajangersakkat pingaarnerit, tak.§ 20. 4) Kommunalbestyrelsip nunaminertanik atugassiisarnissaanut aalajangersakkat, tak.§ 22. Imm. 3. Kommunalbestyrelsi aamma kommunimut pilersaarutip aalajangersakkanut immikkoortuani, sumiiffiup ilaanni aalajangersimasuni ataasiakkaani nunaminertanik atuinissamut aamma illuliortiternissamut aalajangersakkanik sukumiisunik aalajangersaasinnaavoq, taamaattorli takuuk§ 27, imm. 2 aamma 3. Imm. 4. Kommunimut pilersaarut Naalagaaffiup aamma Namminersorlutik Oqartussat suliassaqarfinnut pilersaarusiornerinut,§ 9 malillugu nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut malitassianut imaluunniit inuiaqatigiinni soqutigisanut pingaaruteqartunut, tak.§ 5, imm. 3, akerliussanngilaq.
- a) atortut katitigaanerannik kemikkullu arrortarnerannik pisariunngitsunik allaaserisinnaassallugit, b) kemimi suliaqarfimmi oqaatsinik atorsinnaassallugit, c) paasisat, periutsit ilisarnaataallu atassusersinnaassallugit d) ajornanngitsunik naatsorsuisinnaassallutik e) kemi atorlugu laboratoriami atortut pisariunngitsut illersorneqarsinnaasumik kemimi misileraasinnaassallutik, kemikalianillu illersorneqarsinnaasumik atuisinnaassallutik, f) paasissutissat nalunaarsorsinnaassavaat suliareqqillugillu aammalu misileraanermi paasisat oqaluttariarsorluni allaaserisinnaassallugit nassuiarsinnaassallugillu, g) paasissutissiivinnit assigiinngitsunit kemi pillugu paasissutissat pissarsiarisinnaassallugit atorsinnaassallugillu, h) kemimi suliaqarfimmi oqaasertat ajornaatsut atuarsinnaassallugit aammalu suliaqarfimmi taaguutit nalequttut suliaqarfimmilu tunngavilersuutit nassuiarsinnaassallugit, i) ulluinnarni maannakkullu oqallinnermi kemimi ajornartorsiutit ajornanngitsut paasisinnaassavaat allaaserisinnaallugillu aamma j) suliaqarfimmi ilisimalikkat atassuteqartilersinnaassallugit, tassunga ilanngullugu ilinniartitsissutinut allanut tunngatillugu taakkununngalu atassuteqartitsilluni.
Sentence Syllables with count 445
- § 36. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Nammineq anguniagassat pilersaarusiornerullu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) periarfissatik killitillu kissaatiminnut takorluukkaminnullu tunngatillugit ilisimaarissagaat, 2) pissutsimik, soqutigisamik piginnaasamillu allannguutaat ilisimaarissagaat, 3) ilinniarnissaminnut, inuussutissarsiummik toqqaanissaminnut imminnullu pilersaarusiuunnerminnut naleqquttumik aalajangiussinissamut pissutsit nalilersinnaassagaat, 4) atuarnermik ingerlateqqinnissaanut imminullu pilersaarusiuunnermut anguniagassaliorsinnaassasut immikkoortunillu aggulukkanik anguniagassaliorsinnaassasut, 5) anguniakkaminnik immikkoortunillu aggulukkanik anguniakkaminnik ingerlaavartumik nalilersuissasut iluarsartuussissasullu taakkuninngalu piviusunngortitsissasut, 6) siunertamik angunissaannut iluaqutaasinnaasut ilisimasat inuiaqatigiillu tunniussinaasaat ujartussagaat atussagaallu aamma 7) suleqateqarlutik anguniakkanik immikkoortunik aggulukkanik assigiinngitsunik piviusunngortitsiniassasut, allat pilersaarusiaannut qisuariarfiginnissasut kiisalu nammineq pilersaarumminnut qisuariaatit isummerfigissagaat iliuuseqarfigalugillu.
- 20.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq HT/ Håndværkeri aamma Teknikkeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq AM/ Auto aamma Marineri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 22.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq El stærk( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 25.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Syllables with count 447
- Ilinniagara qallunaat oqartarnerattut immaqaluunniimmi allamiut oqartarnerattut taasarpaat" Life Coach" taannalu ukioq ataaseq nammineq akilerlugu ingerlassimavara, akisugaluaqaaq ilinniagaq imminulli akilersinnaalluartutut oqaatigisinnaavara, maanna ilinniagarisimasara atorlugu sulinera taamalu paasisimasanik ingerlatitseqqiisalernera allanut iluaqutaasarnera takusinnaallugu qamuuna qujamasunnanngitsoorneq ajorpoq taamalu tulluusimaarnanngitsoorneq ajorluni iliniagaq akisugaluaqisoq uniffigiinnarnagu naammassinissaata tungaanut ingerlassimagakku naak pikkunartorsiorfigisimagaluaqalugu, oqarsinnaavungalu uanga timera taannaasoq angerlarsimaffinnit allanik tamanik toqqissisimanarnerpaaq, qamuunakkut toqqissisimananga ukiorpassuanngortuni timinnguara eqqissiviilliortittarsimaqisara, ullumikkut misigissutsit nassuiassagukkit ima nassuiaasserusussinnaavakka misigissutsit inooqatikka, soorlu tassa inuit kamaattut akornaniinnanga innanga imaluunniit avaanngunartumiinnanga innanga, soorlu tassa inimi issiavigisanni toqqissisimanaqqinnaartumiillunga illunga imaluunniit soorlu tassa isikkivik toqqissinartoq, tusarneqisumik tipigeqisumilu inissisimallunga.
Sentence Syllables with count 448
- Pineqartut tassaapput 1) suliffeqarfiit imaluunniit suliffeqarfik taakkua pissuseqataat§ 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussami 1-imi nr. 1-10-mi taaneqartut, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi ittumi angerlarsimaffeqartut, Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuineq pillugu aalajangersakkat pingajuanni pineqartunut ilaatinneqartuni isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni, imaluunniit suliffeqarfik taakkua pissuseqataat nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanniittut ittut Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaanniittut ittut, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuineq akiorniarlugit piumasaqaatit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuiniarneq pillugu aalajangersakkat pingajuanni piumasaqaatit pissuseqataasa ataanniittut ittut piumasaqaatillu taakku malinneqarnerannik nakkutiginniffiusuniittut ittut, 2) suliffeqarfiup pappiaraatai nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqartussatut ilanngunneqarsimasut, aamma 3) nunami namminermi pisortatut oqartussaasut.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Biskoppi Danmarkimi kalaallit palasiat( Jens- Kristian Kleist) Palaseqarfik Ammassalik Palaseqarfik Qaanaaq Palaseqarfik Upernavik Palaseqarfik Uummannaq Palaseqarfik Qeqertarsuaq Palaseqarfik Ilulissat Palaseqarfik Qasigiannguit Palaseqarfik Aasiaat Palaseqarfik Sisimiut Palaseqarfik Maniitsoq Palaseqarfik Nuuk Palaseqarfik Paamiut Palaseqarfik Narsaq Palaseqarfik Qaqortoq Palaseqarfik Nanortalik Provstit Provsteqarfik Kujataa 10
- 1) inuit innarluutillit ilaqutaasalu Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersorneqartarnerat ilitsersorneqartarnerallu, matumani tapersersuineq pillugu aalajangiinerit naammagittaalliuutigineqartarnissaannut periarfissaqarneq ilanngullugu, 2) kommunalbestyrelsinut Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersuineq ilitsersuinerlu, matumani tapersersuinissanut periarfissat aamma suliassanik suliarinninneq ilanngullugit, 3)§ 44 malillugu, inuup innarluutillip ulluinnarni sapinngisamik pitsaanerpaamik piginnaaneqarnissaa siunertaralugu, inunnut innarluutilinnut piginnaanngorsarneqarnissamik piginnaanngorsaqqinneqarnissamillu neqerooruteqarneq, 4) inunnut innarluutilinnut tapersersuinermut pissutsinullu ilisimasat pillugit qitiusumik sullissiviunissaq, 5) kommuninut, inunnut innarluutilinnut taakkualu ilaqutaannut, innarluuteqarneq aammalu tapersersuinermut periarfissat pillugit pikkorissaanernik neqerooruteqarneq, 6)§ 25 malillugu, sulianilu immikkut pisariusuni kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq malillugu, qulaajaaneq, aamma 7)§ 61, imm. 4 malillugu kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq malillugu najugaqarfissatut neqeroorummiikkunnaarnissaq ikkunnaarnissaq pillugu suliani oqaaseqaateqartarneq.
Sentence Syllables with count 450
- a) biologimi atuagarsorneq suleriaatsillu nassuiarsinnaassallugu atorsinnaassallugulu, b) ilisimasanut nutaanullu tunngatillugu biologimi suliaqarfimmi taaguutit atorlugit biologimi ajornartorsiutinik oqaasertaliisinnaassapput nalilersuisinnaassallutillu, c) misissuisinnaassapput aammalu laboratoriami pinngortitamilu misileraasinnaassallutik, tassunga ilanngullugit uumassusilinnik, atortunik kemikalianillu suliaqarnermi ajutoorfiusinnaasunik nalilersuisinnaassallutik, d) misileraalluni sulinermi paasissutissat nalilersorsinnaassavaat suliarisinnaassallugilu aammalu uumassusilinnik misissuinermi paasisat suliarisinnaassallugit ingerlatitseqqiisinnaassallutillu, e) atortut uumassusilinnik imallit nalilersorsinnaassallugit f) avatangiisit, peqqissuseq, nakorsaatit bioteknologilu pillugit paasissutissanik pissarsiniarsinnaassapput nalilersuisinnaassallutillu, g) biologimik suliaqarfimmi sammisat pillugit oqaluttariarsorlutik allattariarsorlutillu oqaasertalersuisinnaassapput, tassani ileqqorissaarnermut isummanullu tunngasut ilanngullugit aamma h) nammineq inuiaqatigiillu biologimi ajornartorsiutaannut atatillugu isummersinnaassapput iliuuseqarsinnaassallutillu.
Sentence Syllables with count 451
- And then something like, susoqartoruna, ajunngilatit, aallalerpit, sulerpimmi, qimalerpinga, osovider osovider osovider, and I'm like, tusarnaalaassavarma, eqqissilluta, ingilluta oqaluutilaarta, asavakkit, nuannaanngilanga, nuannaanngilatit, amigaateqanngikkaluarluta inuunera amigarsorivara, pilluannginnatta nammineerfeqarusuppunga, etc, and then the drama begins toqqissisimannginnavit, sooruna aapparerusunngilinga, sugamaana qimakkusuppinga, ajortumik pigakkit, kukkugama, and then golden words like, naamik, toqqissisimakatakkama, kukkunngilatit, imminut isumagerusukkama, imminut nassaarerusukkama, uanga uanga uanga and never you, it's not you, it never is and so on, and then the most predictable, allamik nassaaravit, asajunnaaramma, asannginnamma, erliginnginnamma, soqutiginnginnamma, and then trying not to lose control, asagaluaqaakkit erligigaluaqaakkit kisianni tassa, allatut ajornaqaaq, paasisariaqarpat, akuerisariaqarpat, isumaga allanngornavianngilaq, this is final, slut prut finale, ilumut qimappinga, ilumut uterfigeqqinnavianngilinga, ilumut avissaalerpugut, ilumut anilerpit, ilumut qimappinga, and on it goes, aap, aap, aap, qimalerpinga, qimalerpakkit, uteqqissavimmi, uteqqinnavianngilanga, qimappinga, aap qimappakkit and you know the fucking rest, but I'll tell you anyways.
Sentence Syllables with count 453
- 1)§ 5, imm. 1-imik,§ 8-mik,§ 10, imm. 1-imi aamma 2-mik,§ 11, imm. 1-imik,§ 15, imm. 1-imik,§ 16, imm. 1-imik,§ 19, imm. 1-imik,§ 20, imm. 1-imik,§ 22-mik,§ 25-mik,§ 31, imm. 1-imik, 2-mik aamma 4-mik,§ 32, imm. 1-imik aamma 3-mik unioqqutitsisunut, 2)§ 5, imm. 2,§ 19, imm. 3,§ 23 aamma§ 24, imm. l naapertorlugit akuersissummut,§ 29 naapertorlugu immikkut ittumik akuersissuteqarnermut imaluunniit§ 36, imm. 1 naapertorlugu akuersissuteqarnermut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 3)§ 40, imm. 1-5, kiisalu§ 41 naapertorlugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 40, imm. 6 naapertorlugu paasissutissanik tunniussinngitsoortunut, 4)§ 27,§ 28,§ 45, imm. l aamma 2, imaluunniit§ 46, imm. 1 naapertorlugit inerteqqummut peqqussummulluunniit malinninngitsunut, 5)§ 44 naapertorlugu misissuinernik imaluunniit§ 49, imm. 2 aamma 3 naapertorlugit nakkutiginninnermut akerliusoq, 6)§ 47, imm. 2 naapertorlugu uninngatitsinermut akerliusoq, 7)§ 35, imm. 2 naapertorlugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut imaluunniit aalajangiinerit naammassinissaannut malinninngitsunut, imaluunniit 8) immikkut ittumik akuersissuteqarnermi§ 15, imm. 4 naapertorlugu atuuttussamut atugassarititaasunik sumiginnaasunut, imaluunniit taamatut immikkut ittumik akuersissuteqarnissamut qinnuteqarnermut atatillugu eqqunngitsunik paasissutissiisunut.
Sentence Syllables with count 455
- § 1. Biilit inunnik angallassissutit Kalaallit Nunaannut eqqunneqarneranni nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 1, imm. 1, nr. 26 naapertorlugu akitsuuserneqarnissaat kissaatigineqarpat, biilit inunnik angallassissutit ingerlaarnerminni ilaasoqarsimanerannik( kilometerinik ilaasoqarfiusunik) nalunaarsuisinnaasumik nakkutilliinermut atortulerneqarsimanerat, nakkutilliinermullu atortup taxameterip kilometerinut ilaasoqarfiusimasunut kisitsissutaanut naapertuuttuunera kiisalu nakkutilliinermut atortup taxameterimut, biilit aallakaatitsissutaannut, ledningit katiffiinut ikkuffinnullu atassutai ima aqerlorterneqarsimasut, aqerlortigaq ataaseq arlallilluunniit peeqqaarlugit aatsaat nakkutilliinermut atortoq innarlerneqarsinnaanngorlugu, pillugit uppernarsaat biilinik iluarsaassisarfimmit akuerisaasumeersoq IR piginnittup nassiutissavaa, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Biilinik inunnik angallassissutinik piginnittup ullut 1. januar aamma 1. juli tamaasa, nakkutilliinermut atortup piumasaqaatinut imm. 1-imi pineqartunut suli naapertuuttuuneranik kiisalu aqerlortigaq ataaseq arlallilluunniit peerneqarsimanerannik takussutissaqannginneranik uppernarsaat biilinik iluarsaassisarfimmit akuerisaasumeersoq IR nassiuttassavaa.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik MIO Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ GUX Nuuk Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) Campus Kujalleq INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatillit Ilinniarfiat Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Aarhusimi Kalaallit Illuat Odensemi Kalaallit Illuat Aalborgimi Kalaallit Illuat Københavnimi Kalaallit Illuat Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia 13
- Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorsimanerata akuerineqarnera pillugu suliffeqarfik nalunaarfigineqarsimappat, suliffeqarfik iluanaarutinik akiliinera allatigulluunniit piginnittut akornanni sinneqartoorutinik avitseqatigiinnerit tamaasa suliffeqarfik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaaruteqartassaaq, takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4. Siunnersuummi§ 10 malillugu suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaarnerani, suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimanerata nalaani suliffeqarfiup isertitarisimasaanik sinneqartoorutit ilaannik siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5 malillugu suliffeqarfik innuttaasunik ikiuiniarnikkut isumaginninnissamut pisussaaffeqarpoq, takuuk siunnersuummi§ 16, imm. 3. Siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5, litra b malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut aningaasaliinerit taamaallaat siunnersuut malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut pisinnaavoq.
Sentence Syllables with count 457
- NAASOQ PLASTICIUSOQ apussuup ataani toqusuitsuusutit tassanngaannaq naapillutit manngertillutit asinngarsimasutit qiiaamminngitsuunngilanga naak inuunerup uumasimanerata anersaavata toquatalu ullutsinni issittup nunaani nunap qaavani assuutigisaraatit naasoq plasticiusutit sanningasut asinngarsimasut sanninngarumminnillu amigaateqartut kikiattaminnik manngertornilersoortut anorersuarmit apussuarmit issersuarmillu misigitinneqarsimatillugit asinngavinngisaannartutinaa aserujaatsumit toqujuitsumilli sanaasutinaa erngup uumassutaanit ivikkatut kajortooreersimallutik qorsooqqisseqqittuartunut kusatsillutillu uummarissiuartunut inorsartuaannaraluarlutit tassaalersarputit issittumi misigissutsit aliasuttut qulliit kuuttut niaqqullu nakassimasut qalipaasersuissutituaat naasoq plasticiusutinaa eqqaamaniaruk qalipaatitit nutaanngoqqinngisaannarmata tassaagavit maskinap silarsuaaniit issittup nunaanut eqqutaq assersuussutaatitaannaq pissaaneqanngikkaluartutit atugaannaq sungiutaannaq aallaqqaammut qalipaatigeqalutit malugeqqusartutit sanningasut ilisarnaatit naakkinarsigaangata tassaasutit nunama piginngisaa timima nillertup inuusimaneranik sumilu nunaqarneranik uppernarsaanari qaavaniititassatut ititassatut akuerisaq salloqittaasorlusooq
Sentence Syllables with count 458
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiornermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnissamut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik INI A/S Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Grønlands Erhverv( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Akademikernes Sammenslutning i Grønland( ASG) Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Kalaallit Forsikring Illit Forsikringit Tryg Grønlandsbanken 15
Sentence Syllables with count 460
- Agglaagsong, Papyrus,( pappiara) Aulegesund, Iter facere,( aallarpoq) Acaccouong, Annulus,( nigalik( ring) assammioq) Aning, Dorsum,( tunu, qatigak) Alagsagtog, Evello,( nusuppaa, amuaa) Apon, Nix,( aput) Aigna, Soror,( qatanngut arnaq) Aglactong- Scribere,( allappoq) Anachtasong, Dormire,( sinippoq) Atag, Neschia Phocas,( puisi) Akbukmen, Sex,( arfinillit) Arleng, Septem,( arfineq marluk) Aniaktong- Suspirare( anertikkarpoq, nipaaluppoq) Agmai- Claces-( kikissat) Aliasuktong- Moestus-( aliasuttoq) Anguta Uvia- Pater-( ataataq) Ataison- Monstrare-( takutippaa) Æmeisa- Poculum( ernguseq) Angewo- Magnus-( angisooq) Carluse- Hamus piscatoris( aalisaat) Canactuina- Senex( utoqqaq) Cablunassuin- Extraneus( takornartaq, allanertaq) Collaga- Brachium( taleq) Cabluca- Cilia( qimerissat) Caloktejensong- Dissolvere( arrortippaa) Cajacca- Cymba( qajaq) Canaa- Pes( isigak) Calaksuksua- Mons( qaqqaq) Callulia- Asellus piscis( aalisagaq, saarullik) Cadeictun- Saltare( qitippoq) Cunjaugo- Gratiæ( qujanaq) Cublung- Pollex( kulloq) Cabsi, sapzium- Manducari( nerivoq) Cachlutong- Anas( qeerlutooq) Cona- Uxor( nuliaq) Carlein- Caligae( kamiit) Cachain- Esuriens( kaattoq) Cachaing- Hic( maanga, qaagit) Cagoctuina- Juvenis( inuusuttoq) Cabluma- Genæ-( ulussat) Cagerlu- Guttur( qungaseq iggiaq) Cumichtong- Scalpere( kumippoq) Comak- Pedisulus( kumak) Caijuta- Cochlear( qajuuttaq) Capissiling- Salmo( kapisilik) Cannechsuna- Os oris( qaneq) Callibse- Olla( puugutaasaq( potte)) Caluchtein- Tibia seu fistula( siggartaat, sullulik) Cunichba- Odorari( kuniorpaa narajorpaa) Calaktoktong- Concutiome( ooqattaarpoq imminut misilippoq).
Sentence Syllables with count 461
- a) suliap suliarineqarnissaa, aamma nakkutilliineq misissuinerlu, pillugu ilitsersuutit nalinginnaasut erseqqinnerusulluunniit suliakkiisumit aalajangersarneqarsinnaanersut, b) aningaasarsisussaq ataasiinnarmik taannaannangajammilluunniit suliakkiisoqartarnersoq, c) suliakkiisup aningaasarsisussallu akornanni ingerlaavartumik sulinissamik isumaqatigiissuteqartoqarsimanersoq, d) piffissat, aningaasarsisussap suliffissai suliakkiisumit aalajangersarneqarsimanersut, e) aningaasarsisussaq soraarniuteqarnissamut pisinnaatitaaffeqarnersoq, f) atorfeqarnerit nalinginnaasut assigalugit akissarsiassat naatsorsorneqartarnersut( nalunaaquttap akunnermusiat, sapaatip akunnermusiat, qaammammusiat, kiffartulussinnarnaveeqqutit, akortimut sulinersiutit il.il.), g) akissarsiat piffissakkaartumik tunniunneqartarnersut, h) suliap suliarineqarnerani aningaasartuutit suliakkiisumit akilerneqartarnersut, i) akissarsiassat ilanngaatissanik ilanngareerlugit amerlanertigut aningaasarsisussamut tunniunneqartarnersut, j) sulinngiffeqarneq pillugu inatsit, atorfillit pillugit inatsit, sulitilluni ajoqusernissamut sillimmasiisarneq pillugu inatsit aamma suliffinnik isumannaallisaanerit pillugit inatsit atorneqartillugit aningaasarsisussaq akissarsiortutut isigineqarnersoq.
- Sulisorineqartoq Siunnersuisoqatigiit ataatsimiinnissaannut suliat suliarineqarnissaannik piareersaanermik, ataatsimiinnerit ingerlannissaannut isumagisaqarnermik, Siunnersuisoqatigiit aalajangigaasa piviusunngortinnissaannik, aningaasaliissutaasunik ilisimatusarnermut atugassanik Siunnersuisoqatigiinnit tunniunneqartunik aqutsinermik, Siunnersuisoqatigiit allagaataannik suliaqarnermik, soorlu naalakkersuinikkut ilisimatusarnermut allagaatit imaluunniit kalaallit ilisimatusarnermut pilersaarutaannik qinnuteqartunut aggersaanermut atorneqartussani nassuiaanermik, Siunnersuisoqatigiit ilisimatusarnermik Siunnersuisoqatigiinnut suleqatigisanullu avataaneersunut IR attaveqarnerisa ataqatigiissaarnerannik, Siunnersuisoqatigiit nittartagaannik isumagisaqarnermik, ilisimatusarnikkut angusarineqartut kikkunnit tamanit ilisimaneqalernissaasa qulakkeernissaat siunertaralugu Siunnersuisoqatigiit attaveqaataannik isumagisaqarnermik, siunnersuisoqatigiit allat suleqatigisallu avataaneersut IR ataatsimeeqatigineranni peqataasarnermik, Siunnersuisoqatigiit missingersuutaannik suliaqarnermik Siunnersuisoqatigiillu ukiumoortumik UR nalunaarusiaannik suliaqarnermik allanillu suliaqassaaq.
- 1)§ 6, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, 2)§ 8, imm. 3, oqaaseqatigiit pingasuat, imaluunniit imm. 4, oqaaseqatigiit aappaat naapertorlugit atugassarititaasussamik nalunaarutigineqarsimasumik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoq, 3)§ 11, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, 4)§ 12, imm. 1 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 malillugu inerteqquteqarnermik malinninngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoortoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu tamatuminnga inerteqquteqartoqareeraluartoq kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, oqaaseqatigiit siulliit naapertorlugit tamatuma akuersissuteqarfigineqannginnerani kattunnermik piviusunngortitsinissamik inerteqquteqarnermik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit 3 malillugit atugassarititaasussamik imaluunniit peqqusissummik malinninngitsoortoq, imaluunniit§ 23 naapertorlugu peqqusissummik nalunaarutigineqartumik malinninngitsoortoq, 8)§ 28 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq, 9) neriorsuummik§ 29, imm. 1 malillugu saneqqunneqarsinnaanngitsinneqartumik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq, 10)§ 29, imm. 2 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq,
Sentence Syllables with count 462
- Imm. 4. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik iliuuseqarsinnaavoq sulisitsisumut kalaallimut imaluunniit nunami allamiumut, sulisut nunami allamiut kalaallit kattuffianni allami imaluunniit nunami allamiut kattuffianni ilaasortaasumut tapersersuinerminut atatillugu, ataatsimoorussamik isumaqatigiissuteqarnissamut anguniagaqarneranni, Kalaallit Nunaanni sulisartut eqqartuussiveqarneranni ataatsimoorusstamik isumaqatigiissutit tamanna periarfissaqartippassuk, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 5. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat taamaallaat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik imm. 4-mi pineqartutut iliuuseqarsinnaavoq kattuffiup tamanna sioqqullugu uppernarsarsimappagu ataatsimoorussamik isumaqatigiissutaasut naapertorlugit akissarsiaritinneqartut Kalaallit Nunaannut tamarmut atuuttumi isumaqatigiissummi akissarsiaritinneqartunut naapertuuttuusut, aammalu isumaqatigiissutit pineqartut Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi illuatungeriinnit suliffeqarnermi ingerlatsisuusunut amerlanerusunut sinniisuusunit isumaqatigiissutigineqarsimasut ataatsimoorussamik isumaqatigiissutip atortuuffigisassaani pineqartut.
- Imm. 4. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik iliuuseqarsinnaavoq sulisitsisumut kalaallimut imaluunniit nunami allamiumut, sulisut nunami allamiut kalaallit kattuffianni allami imaluunniit nunami allamiut kattuffianni ilaasortaasumut tapersersuinerminut atatillugu, ataatsimoorussamik isumaqatigiissuteqarnissamut anguniagaqarneranni, Kalaallit Nunaanni sulisartut eqqartuussiveqarneranni ataatsimoorussamik isumaqatigiissutit tamanna periarfissaqartippassuk, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 5. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat taamaallaat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik imm. 4-mi pineqartutut iliuuseqarsinnaavoq kattuffiup tamanna sioqqullugu uppernarsarsimappagu ataatsimoorussamik isumaqatigiissutaasut naapertorlugit akissarsiaritinneqartut isumaqatigiissummi Kalaallit Nunaannut tamarmut atuuttumi akissarsiaritinneqartunut naapertuuttuusut, aammalu isumaqatigiissutit pineqartut Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi illuatungeriinnit suliffeqarnermi ingerlatsisuusunut amerlanerusunut sinniisuusunit isumaqatigiissutigineqarsimasut ataatsimoorussamik isumaqatigiissutip atortuuffigisassaani pineqartut.
Sentence Syllables with count 463
- 1) tunngaviusumik sullitanut tungassutilinni suniluunniit ilaatinneqassapput allaganngorlugu isumaqatigiissummik, isumaqatigiissusiornissamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tuniniaasup paasissutissiinissamut pisussaaffii, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatinut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tassunga ilanngullugu piffissaq qilersorsimaffiusoq, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumoortumik ilisimatitsisarneq, qulanaveeqqusiineq, atusup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu atorunnaarsitsineq attaveerinerlu pillugit isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaasa minnerpaaffissaannut piumasaqaatit, 2) terminalimi atortunut attaviliinissamut atuinissamullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, aamma teknikkikkut tunngaviusunik immikkut ittunik atugassiinissamut akuersissutit, 3) atuisunut piginnaanernik atortunillu immikkut ittunik atugassiisussaatitaaneq, tassunga ilanngullugu piginnaanerit atortullu taakku atuisumut akeqanngitsumik atugassiissutigineqarsinnaanerat, aamma piginnaanerit atortullu taaneqartut pillugit atuisumut ilisimatitsinissaq, kiisalu 4) immikkut ittumik atuisut ataatsimoortut UR pisariaqartitaannik naammassinninnissaq, taakkununnga ilaallutik innaarluutillit.
- Air Greenland A/S Arctic Umiaq Line A/S Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik, taassumalu ataani tappiitsunik soqutigisaqartut Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Diskoline A/S Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit KANUKOKA KANUNUPE KNI A/S Unammilleqatigiinnermik Nakkutilliisoqarfik Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Nunatsinni Advokatit NUSUKA Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik POST Greenland Rigsombudsmandi Royal Arctic Line A/S Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik SIK Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfik TELE Greenland A/S Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmit, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmit kiisalu Kalaallit Nunaanni Rigsombudimit tusarniaanermut akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq, taakkualu tamarmik allapput siunnersuut oqaaseqaateqarnissamut pissutissaqalersitsisimanngitsoq.
- 1) pisinissamut imaluunniit tunisinissamut akiusunik imaluunniit allanik niuernermut tunngavissarititaasunik aalajangersaanerit, 2) tunisassiornerup, tunisisarnerup, teknikkikkut inerisaanerup imaluunniit aningaasaliinerit killilersornissai imaluunniit nakkutigineqarnissai, 3) niuerfiit imaluunniit pilersuiffiit aggulunnissaat, 4) niuernermi suleqatinut sullississutinut assigiimmik naleqartunut naligiinngitsumik atugassarititaasussanik atuinissaq, taamaaliornikkut unammilleqatigiinnermik ajornerulersitsisussaq, 5) isumaqatigiissuteqaqatigineqartup tapiliussatut sullississutit pissusissamisoornerminni imaluunniit niuernermi pissusiusartut malillugit isumaqatigiissummut attuumassuteqanngitsut akuerisassagai, isumaqatigiissuteqarnermut atugassarititaasussatut piumasaqaatigineqassasoq, 6) suliffeqarfiit marluk amerlanerusulluunniit, suliassanut aalajangersimasunut suleqatigiiffimmik pilersitsinermikkut, unammilleqatigiinnikkut pissusilersornerminnik ataqatigiissitsinerat, imaluunniit 7) tuniseqqinnerni akiusunik saneqqunneqarsinnaanngitsunik aalajangersaanerit imaluunniit allatut iliornikkut niuernermi suleqataasup ataatsip arlallilluunniit tunisinermi akiusussanut ilitsersuinernik saneqqutsisinnaanngitsinniarneri.
- a) ilinniartitsissummi tunngaviusumik taaguutinik immikkoortunillu pingaarutilinnik ilisimasaqalerneq, b) ilinniartitsissummi periutsit teknikkillu atornissaannik piginnaasaqarneq, c) ilinniartitsissummi tunngaviusumik taaguutinik isumaannillu paasinninneq, d) ilinniartitsissummi ajornartorsiutit taakkununngalu nammineq isummat pillugit qisuariaateqarneq, e) IT-ip inunnut ataasiakkaanut, inuussutissarsiutinut inuiaqatigiinnullu pingaaruteqassusianik nassuiaaneq, f) suliffeqarfinni attaveqaqatigiiffiit digitaliusut aaqqissuunneqarnerat aserfallatsaaliornerallu pillugit suliamik ingerlatsinermi ilisimasat atorneqarnerat, g) qarasaasiami nalunaarsuiffiit atorneqarfii assigiinngitsut atorsinnaallugit, h) isumannaallisaanermi ajornartorsiutit paasiniarlugit, aaqqiissutissanillu assigiinngitsunik siunnersuusiorneq, i) suliffeqarfiit ineriartortitsinerannut periutsinullu allanut atatillugu IT-mi periutsini aaqqiissutit nassuiarlugit aamma j) atortut programmillu assigiingiiaartut katersuinermut, suliareqqiinermut paasissutissanillu ingerlatitseqqiinermut atorsinnaallugit, aammalu suliffeqarfinnut naleqquttunik suliamillu ingerlatsinermi pisuni assigiinngitsuni aaqqiissutissatut siunnersuutit aalajangersimasut suliarisinnaallugit.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunanullu Avannarlernut Suleqatigiinnermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kulturimut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit A/S Nukissiorfiit A/S Asiaq Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisua Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inatsisartut Ombudsmandiat, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Maalaaruteqartarfik, Meeqqat Inuunerissut( MIBB), Meeqqat Inuusuttullu pillugit Kattuffik Nanu( Nanubørn), Kalaallit Nunaanni Illersuisut Peqatigiiffiat, Nunatsinni Advokatit, Sulisitsisut- Grønlands Erhverv, KNIPK, Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffiat ICC Kalaallit Nunaat, Ilisimatusarfik, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, SIK, Transparency Greenland, Sorlak, Utoqqaat Peqatigiiffiat, Meeqqat Illersuisuat- MIO, Inuit innarluutillit Oqaaseqartartuat, AK, NPK, IMAK, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi aamma Inuttut pisinnaatitaaffinnut Institutti.
Sentence Syllables with count 464
- § 8. Pisarnertut taarsigassarsiat aammalu erniaqanngitsunik akilersugassaanngitsunillu taarsigassarsiat erniinnaq piffissamulluunniit kingusinnerusumut aalajangikkamut akilerneqartussanngortinneqassapput utertitassanngortinneqassallutilluunniit, qularnaveeqqusiissutit kiisalu ernianut tapiissutit atorunnaartussanngussallutik ataatsimiititaq pisartuni ataasiakkaani allamik aalajangigaqanngippat, 1) erniat akilersuutilluunniit ullormit akilerneqarfissaminniit qaammat ataaseq qaangerlugu akilerneqanngippata, 2) akiligassalik toquppat, pigisai pigisatut akiliisinnaajunnaarsimasutut pigisalluunniit akiitsuinik akisussaafigiumaneeruttutut naalakkersuisutigut suliarineqartussanngorpata, 3) pilersaarutit ikiorsiinermut akuerisat annertuumik allannguuteqartinneqarpata, tamatumuunakkulu pigisat iluaqutaasut siunertaliussamut atorneqanngippata, 4) nalilik qularnaveeqqusiussaq ajortinneqarpat paarinelugaappalluunniit, tassa aamma illuliat qularnaveeqqusiussap naleqassusianut annertuumik pingaarutillit isumannaatsumik qularnaveeqquteqartinnagit isaterneqarpata, 5) pigisap iluaqutigisap pisaarinera, pitsanngorsarnera iluarsarneraluunniit ikiorsiissuteqarfiusoq qularnaveeqqusiinermilluunniit angusaqaatigineqartoq tunineqarpat, attartorneqarpat
- Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut Inatsisaat nr. 37, 23. november 2017-imeersoq IR Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1, nr. 1 aamma 2, aammalu imm. 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput kiisalu soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni aalajangersimasumilluunniit ingerlatsiveqartuni, Finanstilsynimillu akuersissummik peqarlutik nunami maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsisuni pilersinneqarsimasunit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
Sentence Syllables with count 465
- § 35. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 34, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) pisortani oqartussaasunit ilinniartoq pillugu paasissutissanik, ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik, pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit Kalaallit Nunaanni nunanilu avannarlerni innuttaasunut ilinniagaqarnersiutinik tunniussineq pillugu paasissutissanik, Kalaallit Nunaanniit nunamillu avannarlermiit piffissami ataatsimi eqqunngitsumik ilinniagaqarnersiuteqartitsinngineranik nakkutilliinermut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput, 4) Kalaallit Nunaanni pisortat namminersortullu suliffeqarfiutaannut ilinniartut aqqi najugaalu pillugit paasissutissanik, ilinniartut ilinniarnerminnik naammassinerini Kalaallit Nunaanni sulisussiarinerinut, aamma ilinnianeranni sungiusarlutik suliffissarsiniarnerinut ilisimatusarlutillu sulinissaanut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput.
Sentence Syllables with count 466
- Taamanikkut tassaasumut Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Sulisoqarnermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsiseqarnermut Allaffik Taamanikkut tassaasumut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Ineqarnermut Attaveqaateqarnermullu Pisortaqarfik Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) Den Grųnlandske Arbejdsgiverorganisation( ILIK) SIK PIP ATTAVEQAAT( teleteknikerit) Nunatta Eqqartuussivia KANUKOKA ASG DJŲF NUSUKA IMAK KNAP AK( Atorfillit Kattuffiat) PK( peqqissaasut) PPK( terapeut´ it, juumuut, ergoterapeut´ it) Tusagassiortut Peqatigiiffiat( TP)( tusagassiortut aamma driftsteknikerit) RAF 1917( attaveqaaserinermik suliallit) BAT Kartellet( sanasut tikisitat) Klinikassistentit( Kigutigissaasut) Sundhedskartellet SSK( Sulisunik Siulersuisut Kattuffiat Nunatsinni) HK-Stat- Handel og kontor( Naalagaaffimmi) Ingeniųrforeningen Bygningskonstruktųrer AC( akademikerit Nunatsinni) Maskinmesterit Aquttut Naalakkallu Kattuffiat 1966 Ansatte Arkitekters Råd Radiotelegrafistforeningen af 1917 Ųkonomaforeningen i Grųnland Tusarniaanermut piffissaliussap qaangiunnerani tusarniaaffigineqartunit uku akissutissarsiffigineqarput:
Sentence Syllables with count 467
- Kapitali 2 Pinngitsuuisinnaajunnaarnermik katsorsaaneq§ 3. Naalakkersuisut Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu inunnut Kalaallit Nunaanni inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut aamma aalajangersimasumik najugaqartunut akeqanngitsumik pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamik neqerooruteqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Inuit aalajangersimasumik najugaqartuunngitsut aamma Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimanngitsut, imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu ikiorneqarnissaminnut neqeroorfigineqarsinnaapput pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarnermik siuninnguatigut piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniissimagunik issimagunik, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Inunnut nunami allami najugaqavissunut aamma nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut imm. 2 atuutinngilaq, aamma pineqartut Kalaallit Nunaanni pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarneq sioqqullugu piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni sivisussuseqartumik najugaqarsimagaluarpata.
Sentence Syllables with count 468
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, MIO Meeqqat Piginnaatitaaffii pillugit Suliffeqarfik, Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut Kattuffiat( IMAK), Inooqat, Atorfillit Kattuffiat( AK) NUSUKA, Sulinermik Inussutissasiuteqartut Kattuffiat( SIK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK), Sulisitsisut( GE), Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG), Peqqissaasut Kattuffiat( PK), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Grønlandsbanken, Grønlands Revisionskontor, Ernst& Young Greenland, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, aamma Agerskov Consulting.
Sentence Syllables with count 469
- a) ilinniartitsissummi ilinniakkanik siamasissumik ilisimasaqarnertik takutissinnaassavaat, pingaartumik inuttut nalinginnaasumik iliuuseqartartunut tunngatillugu, b) psykologiimi atuagarsornermik, taaguutinik misissuinernillu pingaarnernik nassuiaasinnaassapput isornartorsiuillutillu isummersinnaassallutik, c) ajornartorsiutinik aalajangersimasunik maannakkullu ilinniakkanik psykologii ilisimasanik toqqaasinnaassapput atuisinnaallutillu, taakkunanngalu suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu isornartorsiuillutik isummersinnaassallutik, d) psykologiimi ajornartorsiutinik nassuiaanissamut pissutsit assigiinngitsut, ilanngussinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ilisimatusarnermi atuagarsornermi psykologiimi atuagarsornermik inissiisinnaassallutik, e) psykologiimi ilisimatusarnermi ilinniartitsissummi ilisimatusarnermi periutsit ileqqorissaarnermilu ajornartorsiutinik tunngaviusumik ilisimasatik takutissinnaassavaat kiisalu ulluinnarni psykologiip psykologiilu tunngavigalugu ilisimasat immikkoortissinnaassaallugit, f) inuit iliuuseqartarnerannut tunngatillugu kulturimi pissutsit pingaaruteqassusiat nalilersorsinnaassavaat, g) kinaassusermik pinngortitsineq pillugu psykologiimi atuagasornermi ilisimasat takutissinnaassavaat aamma
Sentence Syllables with count 470
- Siunnersuut KANUKOKA-mut, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-mut, Iserit A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKA-mut, SIK-mut, TSP-mut- Teknikkikkut siunnersuisartut Peqatigiiffiannut, Nukissiorfinnut, Mittarfeqarfinnut, Tele Greenland A/ Simut, Royal Greenland A/S-imut, Royal Arctic Line A/S-mut, KNI A/S-imut, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilinniartitaanermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmut, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmi Attaveqarnermut Nukissiuuteqarnermullu Immikoortortaqarfimmut, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmi nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut immikkoortortaqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut, Greenland Development-imut, Greenland Venture A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiveqarfinnut aamma Nunatta Eqqartuussivianut tusarniaassutigineqarpoq.
- Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut akuerineqartoq suliffeqarfik nalunaarfigineqarpat, takuuk§ 4, aamma siunnersuummi§§ 6-8-mi nalunaarsugaanissaq pillugu piumasaqaatit naammassineqarsimappata, siunnersuut malillugu suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaalersinnaavoq nalunaarsuiffimmiilerlunilu ilerlunilu, takuuk§ 9, imm. 1. Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaa akuerineqartoq nalunaarfigineqarsimanngippat, takuuk§ 4, imaluunniit§§ 6-8-mi nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninngippat, siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasinnaanngilaq, takuuk§ 9, imm. 1. Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanik akuersissummik nalunaarfigineqarsimasoq, takuuk§ 4, suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffianni suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqassaaq, takuuk kapitali 6. Tamanna§ 9, imm. 2 malillugu pisussaavoq.
Sentence Syllables with count 472
- 2, 5) Siulersuisunut ilaasortatut imaluunniit pisortatut atorfeqartutut suliaminik isumaginninnermini akisussaaguni imaluunniit peqataaguni aningaasaateqarfiup siunertaanut, inatsisinut imaluunniit inatsisartut inatsiaat manna malillugu malittarisassat aalajangersakkat malillugit akerliusumik aqutsinermut imaluunniit ingerlatsinermut peqataasimaguni, takuuk§ 22 aamma§ 23, imm. 3, 6) Pisortatut siulersuisut maleruaqqusaat innersuussutaallu malissimanngikkunigit, takuuk§ 24, imm. 2, 7) Pisortatut aalajangersimaguni aningaasaateqarfiup atuuffii siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartuni, tamanna pillugu taamaaliornissaminik siulersuisunit taakkulu aalajangigaannik immikkut pisinnaatitaatinneqarsimanani, aningaasaateqarfimmut pingaaruteqartumik ajoqusiisoqarsinnaaneranik naatsorsuutigineqanngitsumik, takuuk§ 24, imm. 2, 8) Pisortatut naatsorsuuserineq, aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq akiliisarnerlu inatsisartut inatsisanni matumani maleruagassat malillugit iliornissaminik sumiginnaasimaguni, takuuk§ 24, imm. 3, 9) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup naatsorsuusiornerata aningaasatigullu pisuussutaanik
Sentence Syllables with count 473
- Ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamut piumasaqaatit inunnut tunngasut§ 2. Ilinniartut qinnuteqarnermikkut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaapput 1) danskisut innuttaassuseqarunik imaluunniit nunani tamalaani isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaannut atuuffeqartut naapertorlugit danskisut innuttaasunut naligiissinneqarlutik ilinniagaqarnersiuteqarsinnaagunik, aamma 2) ilinniakkami ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi ilinniartussatut akuerisaagunik ilinniagarlu ingerlallugu, tak.§§ 7 aamma 8. Imm. 2. Ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaassagunik, paasissutissat ilinniagaqarnersiuteqarnissamut attuumassuteqartut tamaasa Naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat, soorlu inuup normua, siusinnerusukkut ilinniakkamik naammassinnissimanermut tunngasut, pisortanit ikiorsiissutinik allanik pisartagaqarneq, soraarummeernermi misilitsinnermilu angusat, meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaaneq imaluunniit akilersuisussaatitaaneq, nunami innuttaassuseqarneq, ilinniakkamik akuerisaaneq, suliffimmik sungiusarfissamik pissarsisimaneq, ilinniakkamik allannguineq, ilaqutariittut inissisimaneq, peqqissutsimut tunngasunik paasissutissiineq, pissutsillu kingusinnerusukkut allannguuteqartillugit piaartumik Naalakkersuisunut nalunaarutigisassallugit.
Sentence Syllables with count 474
- § 2. Naatsorsueqqissaartarfik 1) kisitsisitigut paasissutissanik inuiaqatigiinni pissutsinut tunngassunik katersisassaaq, suliarinnittassalluni kiisalu saqqummiussisassalluni, 2) akilerneqarluni kisitsisitigut paasissutissanik katersuisinnaavoq, suliaqarsinnaalluni saqqummiussisinnaallunilu kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat sullissiveqarfii allat, kommunit, kattuffiit namminersortullu suliffeqarfiutaat il.il. sinnerlugit ilisimatusarnernik ingerlatsisinnaalluni, 3) pisortat oqartussaasuisa nalunaarsuiffiisa, pisortat inuussutissarsiortullu allaffissornikkut suliaminnik ingerlatsinerannut atorneqartut, kiisalu kisitsisitigut paasissutissiornermut atorneqarsinnaasut, aaqqissuunnerini atorneqarnerinilu isumaginnittuussaaq peqataalluniluunniit, 4) ataatsimiititalianut ataatsimiititaliarsuarnullu kisitsisitigut paasissutissanik ikiuussinnaavoq, 5) kisitsisitigut paasissutissanik misissueqqissaarsinnaavoq eqqoriaanernillu suliaqarsinnaalluni, 6) nunat tamalaat akornanni kisitsisitigut paasissutissanut tunngasutigut suleqatigiinnermi sulianik isumaginnittassaaq, 7) misissoqqissaakkanik saqqummersittakkat timitalerneqarnissaannut nalunaarsuiffinnik kisitsinernillu paasissutissanik toqqortarinnittassaaq nutarterisassallunilu, 8) inuiaqatigiit ilisimatusarfigisassavai.
- Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. oktobari 1997- imoortoq, qupp. 14. Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. aggusti 2005- imoortoq, qupp 26. 243- Nunarsuaq tamakkerlugu Jehovap Nalunaajaasuisa eqqartuussiviit qullersaanni ajugaanerisa ullumikkumut amerlassusaat Frankrigi- koruunit 47,5 millionit missaat utertinneqarput Eqqartuussivimmi ukiuni 15- ini suliarineqareerluni 2012- imi decembarip 11- anni aningaasat Frankrigimi naalakkersuisunit Jehovap Nalunaajaasuinut utertinneqartut amerlassusaat Grækenlandimi eqqartuussiviit qullersaasa aappaat 2012- imi novembarip 2- anni Grækenlandimi eqqartuussiviit qullersaasa aappaata akueraat Jehovap Nalunaajaasuisa, kristumiutut upperisarsioqatigiittut ilisimaneqarluartut, illunik pallorfiginninnermut atortussanik piginnissinnaatitaanerat 20- Apriili 2000- milli Europami Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Eqqartuussivimmi ajugaanerit amerlassusaat Korea Kujalleq- FN- imi Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Ataatsimiititaliat aalajangiinerat 2012- imi oktobarip 25- anni Korea Kujalleq Jehovap Nalunaajaasuisa 388- it upperisartik pissutigalugit sakkutuujujumanngitsut pisinnaatitaaffiannik unioqqutitsigami taartisiassanik akileeqquneqarpoq Sanilit pitsaasut iluaqutaapput" Pitsaaneruvoq sanileqarluni qanittumiittumik ittumik ungasissorsuarmiittumik ittumik qatannguteqarnermit.
Sentence Syllables with count 475
- 1) Ilinniartitaanerit pillugit nutaanik siunnersuusiorlutillu ilinniartitaanerit ingerlanneqareersut kukkunersiorlugit aaqqiissutissanik siunnersuusiornissaq, 2) ilinniartitaaneritimaasaaqqissuunneqarnissaat, matumani ilinniartitaanerup ingerlaneranut tamarmut atuuttussamik atuartitsinissamik pilersaarutit, atuartitsinermi ilitsersuutit atuartitsinermilu atortussat suliarineqarneri ilanngullugit, 3) Siamasissumik Tunngaviusiumik Ilinniartitaanerup ilaata qitiusumik ingerlanneqartussap ingerlanneqarnera, 4) inuussutissarsiutitigut tunngaviusumik ilinniartitaanerit allat, 5) annerusumik ilinniartitaanerit, 6) nangitsisumik ilinniartitaanissaq ilinniaqqinnissarlu siunertaralugit pikkorissartitsinerit, 7) najukkani ataasiakkaani inuutissarsiutitigut siunnersorneqarnerup ingerlanneqarnera, matumani najukkani ataasiakkaani atuarfinni praktikkerneq pillugu ilitsersuisut siunnersorneqartarneri ilanngullugit, 8) qitiusumik ilinniarfimmi ilinniartitaanermi ilinniartunut ilitsersuineq, matumani STI-mi ilinniagaqartut qitiusumik ilinniarfimmiittut ittut ilitsersorneqartarneri ilanngullugit, kiisalu 9) suliassat allat pisortaqarfiup erseqqinnerusumik unnersuussinera malillugu ilinniartitaanernut tunngassuteqartut.
- Kalaallit Nunaata avataani kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasunik Naalakkersuisut tapiisinnaanerat inatsisitigut tunngavissinneqarpoq immikkut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq Naalakkersuisunut kommunalbestyrelsit oqaloqatigereerlugit kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasunut tapiisarnermut malittarisassiornissaannut tunngasumik sunngiffimmi atuartitsineq ilinniarnissamut inuussutissarsiulernissamullu tunngavissiinngitsoq ersarissaatigineqarpoq sunngiffimmi atuartitsinerit qanoq aaqqissuunneqarsinnaanerat sukaterneqarpoq, tassami inersimasunut højskolertitsinerit, faginik ataasiakkaanik atuartitsienrit, immikkut atuartitsinerit inuussutissarsiutinillu pikkorissarnerit peerneqarmata sunngiffimmi atuartitassanik eqimittanik pilersitsineq atorunnaarsitsinerlu pillugit akuersisarnermut malittarisassat pisariillisarneqarlutillu ersarissarneqarput sunngiffimmi atuartitsinermut peqataanissamut kommunalbestyrelsip akiliisitsisarnera pillugu aalajangersagaq allanngortinneqarpoq piumasaqaammiit periarfissatut sunngiffimmi atuartitsinermut peqataanissamut akiliisitsisoqarnissaanik malittarisassaq pillugu inatsisitigut tunngavik allanngortinneqarpoq piumasaqaammiit periarfissatut malittarisassiuunneqartariaqartutut 10
- Asaiili Juuapip nukaa, Eliganaat Duutup ernera Biilliimimiu, 27 Sammuut Haaroorimiu, Hiilatsi Piluunikkuusoq, 28 Jeera Ikkassip ernera Tiikkuamiu, Apiaseri Anatuutimiu, 29 Sikkai Husaakkuusoq, lilai Aguugikkuusoq, 30 Maarai Nituuffamiu, Hiilati Baanap ernera Nituuffamiu, 31 Ittai Riipaip ernera Giipiami Biinjamiip kinguaasa pianni nunalik, Binaaja Periatuunimiu, 32 Huerai Gaasip qooruini nunalik, Apiiilli Arapamiu, 33 Asimaavat Bagoriimiu, Eliarpaa Saalapiimiu, 34 Haasiimip Gisuunikkuusup erneri, Juuntaat Saagiip ernera Haararimiu, 35 Agiaat Saaggarip ernera Haararimiu, Eliffal Uerip ernera, 38 Hiifferi Miggeeramiu, Agia Piluunikkuusoq, 37 Hiitseru Karmalimiu, Naarai Eispaip ernera, 38 Juuiilli Naattap qatanngutaa, Miggar Geerip ernera, 39 Siilak Amunikkuusoq, Nagerai Beeruutimiu Juuapip Seerujap ernerata sakkussamaataanik tigumiussisoq, 40 Jeera Jiitserikuusoq, Gaariivi Jiitserikkuusoq, 41 Ueria Hiitsikkuusoq, Saapati Agilaip ernera, 42 Atiina Siisap ernera Ruppinikkuusoq Ruupinikunnut naalagaasoq, angeqqingilu pingasunik quliliupput, 43 Haanaat Maaggap ernera, Juusaffat Mitsinimiu, 44 Usia Astaruutikkuusoq, Saama Jiililu Huuttamip Aarueerimiup erneri, 45 Jitiaali Simmerip ernera Juugalu nukaa Titsikkuusoq, 46 Eliiali Magavikkuusoq, Jeeripai Jusaavialu Elinaap erneri, Jitsima Muuapikkuusoq, 47 Eliiali, Oupati, Jaasiali Mitsupaajamiu.
Sentence Syllables with count 476
- siunertatut imm. 1-imi oqaatigineqartoq, tamakkununnga ilanngullugit 1) ilinniartup paasisimasaqalernera a) praktikkerfiup siunertaanik, inatsisaanik allanillu inatsisitigut tunngavigisaanik, aaqqissugaaneranik aamma sulisorisaasa suunerinik, b) eqqarsaatigisarialinnik inunnillu suliffiup toqqammavigisaanik, tamatumunnga ilanngullugit inunnik isumaginnittutut sulinerit pissuserigajugaat, c) praktikkerfimmi suliassat( sagit) ingerlanneqartarnerinik, paaqqinniffinnut inissiisarnerni periaatsinik, saginik aqutsinermik aalajangiiniartarnernillu, d) praktikkerfiup suleqatigisaanik, suliffigisami taamatullu taassuma avataani, tamatumalu pingaarutaanik kiisalu 2) ilinniartup piginnaaneqalernera a) sagit aalajangersimalluinnartumut tunngasut suliarinerini inunnik isumaginnittutut sulinissamut atuakkatigut ilisimalikkaminik atuinermik, b) saginik suliassanik aaqqissuussinermik suliaqarnermillu, jounaliliornermik, qinnuteqaatiliornermik aamma siunnersuusiornermik il.il., c) isumaginninnikkut perorsaasutut sulinermi paasisimasassanik paasinninnermik takutitsisinnaanermik aamma naliliinernut namminerlu isummat pillugit sungiussisimasutut pissuseqarsinnaanermik, d) isumaginninnermi ajornartorsiutinik aaqqiiniarnermi allanik suliaqartunik suleqatiginnittarnermik.
- 4) Misileraanermi a) taamaassorisat ilumoornersut misilerarnissaat siunertaralugu misiliinissanik pisariinnerusunik aaqqissuisinnaassasut, b) allanngorarnerit soqutiginaatillit suussusersisinnaassagaat, c) misileraanermi imaluunniit periaatsinik ingerlatsinermi ilitsersuutinik tulleriinnilersukkanik pisariitsunik suliaqarsinnaassasut malinnaasinnaasullu aamma d) ingerlaatsit toqqaannartumik alaatsinaanneqarsinnaanngitsut assilisassat atorlugit takorluuisinnaaneq aqqutigalugu misilittagaqarfigissagaat aamma 5) Paasissutissanik ilisimasanillu atuinermi a) oqaatsitik imatut ineriartortissimatigissagaat ikinngutitik, ilinniartitsisutik ilaquttatillu peqatigalugit pinngortitalerinermut tunngatillugu suliatik oqallisigisinnaassallugit, b) eqqarsaatersuutimik inerniliussamillu nassuiarnissaannut tusagassiuutit assigiinngitsut atorsinnaassagaat, c) ujarlerfiit assigiinngitsut, atuakkat, tabelit, interneti allallu atornissaat sungiulluarsimassagaat, d) atuarfiup atortorissaarutai isumatuumik isumannaatsumillu atussagaat, e) pinngortitalerinermut atatillugu suliaqartilluni uumasunik, naasunik allanillu ajoqusiinaveersaarluni pinngortitami angalaarsinnaassasut aamma f) ajutoornissaq pinngitsoortinniarlugu allanut ikiuerusussuseqassasut sissuerusussuseqassasullu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, Agerskov Consulting ApS, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, KANUNUPE, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Sulisitsisut( GE), Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK), Atorfillit Kattuffiat( AK), IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat( ASG), Mittarfeqarfiit A/S, Nukissiorfiit A/S, Asiaq, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik, Nunatta Eqqartuussivia, LM Ejendomme, Lynges.gl, Ejendomskontoret, DanskeBank, GrønlandBanken, BankNordik, BRFKredi, t Nykredit, Finanstilsynet.
Sentence Syllables with count 477
- Imm. 2. Geometriilerinermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) geometriimi ilutsit pissusii assigiinngitsut atorsinnaassagaat, 2) geometriimi tunngaviusumik paasinnittaatsit, soorlu angissutsinut naleqqiussissutit titarnerillu akunnerini inissitsiternerat, atorsinnaassagaat, 3) uuttortaanermi paasinnittaatsit, soorlu kaajallannernut, annertussutsinut initussutsinillu naatsorsuinerit uuttortaanerillu, atorsinnaassagaat, 4) angissutsinut naleqqiusissutit, iluseqatigiissutsit assigiilluinnassutsillu atorsinnaassagaat, 5) tunngaviliussat aallaavigalugit titartaasinnaassasut, 6) assilillugu titartakkap titartarneqarneratalu ataqatigiissusiannik misissuisinnaassasut, nassuiaasinnaassasut nalilersuisinnaassasullu, 7) avatangiisimik nassuiarniarneranut atortuttassamik titartaasinnaassasut, isometriskiusunik imaluunniit isigisat ungavariartornerat malillugit titartaasinnaassasut, 8) inuunerminnit tigussaasunik, soorlu geometrii iluaqutigalugu katitikkani annoraaminernilu ilutsinik allanillu, nassuiaasinnaassasut, 9) ilutsinik geometriskiusunik titartaanermi, misissuinermi naatsorsuinermilu qarasaasiaq atorsinnaassagaat, 10) geometriskiusut pisariinnerit uppernarsaasiorsinnaassagaat, 11) geometriimi naatsorsuinerit pisariinnerit, ilaatigut Pythagorasip malittarisaliaa iluaqutsiullugu, ingerlassinnaassagaat.
- imaqarsinnaapput 1) Tunngaviusumik sullitanut attaveqarnermi qanorluunniit ittumi allakkatigut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, isumaqatigiissusiassap ilusissaanut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarnerat, sullissisup paasissutissiisussaatitaanera, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatigineqartussanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tamatuma ataani isumaqatigiissummi piumasaqaatit imassaanni piffissap pituttorsimaffiusussap, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumut ilisimatitsinissap, qularnaveeqqusiinissap, taamaatitsinissap aammalu ilaatigut atuisup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu attaveersinerup sivisunerpaaffissaanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, 2) Terminalinut atortunut teknikkikkullu atortulersuutinik immikkut ittunik atugassiissutinik atassusiinermut atuinermullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, 3) Atugassanik atortunillu immikkut ittunik atuisunut atugassiinissamut pisussaaffeqarneq, tamatuma ataani atugassat atortullu taakku atuisunut akeqanngitsumik atugassiisinnaanermut, aammalu atugassat atortullu pineqartut pillugit atuisunut ilisimatitsinissamut pisussaaffeqarneq, kiisalu 4) Immikkut ittumik atuisuusut, taakku ataanni innarluutillit, pisariaqartitaannik naammassinninnissaq.
- § 35. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Bacheloritut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piareersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bacheloritut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi
Sentence Syllables with count 478
- 1) tunissutit inunnut ataasiakkaanut ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammissasaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu, kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaatilluunniit allap pisariaqartup takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni USA-p sakkutuuinut, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq IR naapertorlugu ingerlatsinerannut atugassatut eqqunneqartut.
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
- Pineqarput§ 1, imm. 2 aamma§ 10, imm. 2, pinngitsaaliissummik unitsitsinissamik aalajangiinermut tunngatillugu,§ 11 imm. 1, pinngitsaaliissummik tigummigallagassanngortitsisoqarnissaanut tunngatillugu,§ 12, imm. 1, pinngitsaaliissummik utertitsinissamut tunngatillugu,§ 14, imm. 2, katsorsaaniarnermut atatillugu pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup aallartinneqarnissaanut aamma katsorsaanerup naammassinissaanut nukersornermik atuinissamut tunngatillugu, 15, imm. 2, pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup aallartinneqarnissaa timikkut nappaatinik nakorsaasoqarnissaanut atatillugu§ 19, imm. 1 aamma 3, angerlartitaanerup kingorna pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninneq aamma takkutinngitsoorpat politiit ikiortigalugit aaneqarnissaa,§ 22, imm. 2, qiterut atorlugu aalaakkiinerup saniatigut paffinnut aamma imaluunniit singernernut aalaakkiissutit aaqqatillu atorneqarnissaannut tunngatillugu, 22, Imm. 3, sinerissami peqqinnissaqarfiup immikkoortuisa arlaanni pinngitsaaliissummik aalaakkiinerup sivitsorneqarnissaanut tunngatillugu,§ 30 timikkut eqqiarnissamut tunngatillugu pinngitsaaliissummik atuinissamik aalajangernissamut tunngatillugu,§ 32, imm. 1, allagarsianik/ nassiussarsianik, inip uninngaviusup aamma pigisat, timip satsillugu misissorneqarnissaanut aammattaaq atortunik arsaarinnissuteqarnissamut aamma suujunnaarsitsinissamut aalajangiinermut tunngatillugu.
Sentence Syllables with count 479
- Tunngaviit pitsaasut, ataqqinarluartumit herr Egedemit tunniunneqartut, suliap taama nunamiorpalunngitsigisup, aallartillunilu ingerlanneranut, aningaasartuutit atukkat saniatigut, aammattaaq, Kunngisut Ataqqinassusillup pigisaasa maanga qimanneqartussat pisariaqartut aserornissaat pillugit, siunnersuisoqatigiit, angut taanna pitsaasoq, piumasaanut akuerisariaqarpaat, inoqutit ilaannik tassunga uninngatitsiinnarnissamut, tassami taassuma, Ataqqinartorsuup ukiumi ataatsimi, maanga uninnganissaanut, Guutillu Ataqqinaatissaanik suliaqarnerminik nangitsinissaanut atugassaanik, akeqanngitsunik neriorsorsimammagu, aammalu inuit allat maani uninngallutik taassuminnga najuiniartut, namminneq piumassutsiminnik aalajangersinnaatimmagit, aap, aammattaaq, siullertut, hr. Egedep uninngaannarnissaa, pisinnaanngimmat kingulliit pitinnagit, tassa, inuit arlallit tassunga kiffartortussat pisariaqartitallu najorlugu sinneruttariaqarmata, tassalu tamanna siunnersuisoqatigiit sulissutigerusuppaat, periaatsit pitsaasut atorlugit, inunnut atorluartunut isummiuteqqullugu, namminneq tassunga kajumissusertik peqqutigalugu suliap taama nunamiorpalunngitsigisup qimaannarnissaata saniatigut, imaluunniit Ataqqinartorsuup soqutigisaasa, pigisat taama pingaaruteqartigisut, Ataqqinartorsuup pigisai, aserornissaat takujumanagu;
Sentence Syllables with count 480
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 10. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinerni danskit oqaasii atorneqartillugit peqataasinnaassasut, 2) atuartitsinermi ilinniartitsisup innersuutai paasiuminartumillu nassuiaatai malinnaaffigisinnaassagaat, 3) nuannarisaminnik nuanniigisaminnillu aamma soqutigisaminnik oqaatiginnissinnaassasut, 4) danskisut oqalulluni saqqummiussat allaatigisallu annikitsut oqaatsit atornagit oqaatiginneriaatsinut, soorlu assitalersuinernut aamma ussersornernut, nuutsissinnaassagaat, 5) oqaluttuarnerit atuffassinerillu oqaaseqatigiit naatsut atorlugit assitalersuinikkut allatullu oqaasertaqanngitsunik takussutissartallit malinnaaffigisinnaassagaat, 6) paasissutissat nalunaarutillu annikitsut paasiuminartullu ingerlateqqissinnaassagaat, 7) atuartitsinermi, atuarfimmi aamma ulluinnarni pissutsit aalajangersimasut pillugit apeqqusiisinnaassasut apeqqutinillu akisinnaassallutik, 8) inuit, uumasut, atortut, pisimasut sumiiffiillu ilisimaarisatik assitalersuinerit allallu oqaasertaqanngitsumik saqqummiinerit iluaqutigalugit taaguusersorsinnaassagaat oqaluttuarisinnaassagaallu aamma 9) oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu naatsut allassinnaallugillu atuarsinnaassagaat.
- a) Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani, Europap oqaluttuarisaanerani nunarsuarmilu oqaluttuarisaanermi ineriartornerit pisullu pingaarnerit nassuiarsinnaassavaat, b) oqaluttuarisaanermi atortut assigiinngiiaartut nalilersuillutik/ aaqqissuussamik atorsinnaassavaat, c) oqaluttuarisaanermi ajornartorsiutit oqaluttariarsorlutik allattariarsorlutillu oqaluttuarisinnaassavaat ingerlatitseqqiisinnaallutillu, d) oqaluttuarisaanermi sammisamik misissuineq ingerlassinnaassavaat ingerlaqqissinnaallugulu, e) oqaluttuarisaanermi imminnut atanerannik ilisimasaqarnertik takutissinnaassavaat, tassunga ilanngullugu inuit, inuiaqatigiit pinngortitallu imminnut atanerat, f) maannakkut oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiit akornanni imminnut atanerit akerleriinnerillu nassuiarsinnaassavaat, g) inuit oqaluttuarisaanermit pilersinneqarnerat oqaluttuarsinnaanermillu pilersitsinerat qisuariarfigisinnaassavaat, h) oqaluttuarisaanermik atuisarnernik atornerluisarnernillu assersuutit isornartorsiuillutik isummerfigisinnaassavaat uppernarsarsinnaallugillu aamma i) siunissami nalitsinnilu oqaluttuarisaanermi ajornartorsiutit ineriartornermilu takussutissat isornartorsiuilluni isummerfiginissaannut oqaluttuarisaaneq atorsinnaassavaat.
- Naalakkersuisut inatsit malillugu pisussaaffitik qanoq naammassissaneraat malittarisassiortoqarpoq aalajangersagaq kommunalbestyrelsip akisussaaffiinut pingaarnernut tunngasut ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu kommunemi kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasumik kommunalbestyrelsip ukiumoortumik UR pilersaarumminik tamanut saqqummiussisussaatitaanera pillugu aalajangersaasoqarpoq malittarisassiortoqarpoq kommunalbestyrelsip pisussaaffini inatsit malillugu qanoq malissanerai pillugit illuutitigut sinaakkutaasussat pillugit tapiissutinut aalajangersakkat ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu immikkut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq Naalakkersuisut kommunalbestyrelsinik isumasioqatigeereerlutik sanaartukkanut, illuutinik, ininik sanaartukkanillu allanik aserfallatsaaliinermut ingerlatsinermullu tunngasunik kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermut atorneqartartunik tapiissuteqarnissamut malittarisassanik sammisassaqartitsinermut tapiisarnermut aalajangersakkat ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu tapiissutinik agguaassinermi sammisassat meeqqanut inuusuttunullu, inunnut aalaniarnermikkut killeqartunut inunnullu isumaginninnikkut aarlerinartorsiortunut isiginiarneqarnerunissaat pillugit Naalakkersuisunut kommunalbestyrelsinullu malittarisassiortoqarpoq.
Sentence Syllables with count 481
- • Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit( Inatsimmik nalunaarut nr. 1048 26. oktober 2005-imeersoq IR aammalu inatsit nr. 1382, 23. december 2012-imeersoq IR)• Danskit naalagaaffiata peqqussutaa nr. 150 23. februar 2001-imeersoq IR allamiut Kalaallit Nunaanni nujagaqarnermut sulinermullu akuersissutisisinnaanerat pillugu inatsit• Danskit naalagaaffiata imarsionermi isumannaallisaaneq pillugu peqqussutaa nr. 882 25. august 2008-meersoq IR( Imaani isumannaallisaaneq)• Greenland Oil Spill Response A/S pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 4. juni 2012-imeersoq IR• Qinngornerit ioninngortitsisartut pillugit aamma qinngornernut illersuuteqarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat 2015-imeersoq IR• Atomip nukinganik atortussiat sorsunnerunngitsumut atornissaannik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut inatsisaat 1. juli 2016-imeersoq IR• Tunisassiat avammut annissuunneqartut marloqiusamik atorneqarsinnaasut nakkutigineqarnissaat pillugu inatsisartut inatsisaaq 1. juli 2016-imeersoq IR• Suliniussuarnut inatsit( Suliniutini angisuuni illuliortiternernik sanaartornernillu suliassat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 18. december 2012-imeersoq IR)• Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit nr. 461, 15. maj 2017-imeersoq IR( kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq)• Kalaallit Nunaannut suliffissarsiortut killilersimaarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 27 30. oktober 1992-imeersoq IR( kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq).
- 1) iluarsaassinernut isaterinernullu atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu inisseeqqinnissaannut atugassat, tak.§ 67. 2) attartortunut iniminnik piginneqatigiilluni inissiatut pigisatulluunniit tiguserusunngitsunut, tak.§ 24, imm. 1. 3) initaartinneqarnissamik siusinnerusukkut qularnaveeqqusiivigineqarsimasunut eqquutsitsiniarluni innersuunneqartussat, tak.§ 57, imm. 4. 4) aapparisap toqukkut qimagaasup atorfimmut aalajangersimasumut inigitinneqartumik qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 2. 5) aapparisap toqukkut qimagaasup inimik innarluutilimmut immikkut aaqqissugaasumik tunniussaasimasumillu qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 3. 6) siunertanut aalajangersimasunut inniminnigaasut, tak.§ 3, imm. 1, nr. 1 aamma 2. 7) sullissivinni sulisunut inissamut normumik atorneqanngitsumik pigisaqartunut atugassat, tak.§ 9, 8) kommunet isumaginninnermi inissaqartitsinissaannut atugassat, tak.§ 23, 9) nammineq kissaatigalugu nuunniartunut atugassat, tassunga ilanngullugu inigisanik paarlaannerit, tak.§ 58, 10) utaqqisut allattorsimaffianni nalinginnaasumi allassimallutik inissarsiortunut atugassat, tak.§ 6. Imm. 2. Imm. 1, nr. 1- 5 naapertorlugu inissiat innersuunneqartut naleqquttumik angissuseqartinniarneqassapput pitsaassuseqassallutillu.
- 1) iluarsaassinernut isaterinernullu atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu inisseeqqinnissaannut atugassat, tak.§ 67. 2) attartortunut iniminnik piginneqatigiilluni inissiatut pigisatulluunniit tiguserusunngitsunut, tak.§ 24, imm. 1. 3) initaartinneqarnissamik siusinnerusukkut qularnaveeqqusiivigineqarsimasunut eqquutsitsiniarluni innersuunneqartussat, tak.§ 57, imm. 4. 4) aapparisap toqukkut qimagaasup atorfimmut aalajangersimasumut inigitinneqartumik qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 2. 5) aapparisap toqukkut qimagaasup inimik innarluutilimmut immikkut aaqqissugaasumik tunniussaasimasumillu qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 3. 6) siunertanut aalajangersimasunut inniminnigaasut, tak.§ 3, imm. 1, nr. 1 aamma 2. 7) sullissivinni sulisunut inissamut normumik atorneqanngitsumik pigisaqartunut atugassat, tak.§ 9, 8) kommunet isumaginninnermi inissaqartitsinissaannut atugassat, tak.§ 23, 9) nammineq kissaatigalugu nuunniartunut atugassat, tassunga ilanngullugu inigisanik paarlaannerit, tak.§ 58, 10) utaqqisut allattorsimaffianni nalinginnaasumi allassimallutik inissarsiortunut atugassat, tak.§ 6. Imm. 2. Imm. 1, nr. 1- 5, naapertorlugu inissiat innersuunneqartut naleqquttumik angissuseqartinniarneqassapput pitsaassuseqassallutillu.
Sentence Syllables with count 482
- § 17.§ 11-mi kinaassutsimik uppernarsaanissamik piumasaqaatit atuutissanngillat sullittaq 1) tassaappat suliffeqarfik suliffeqarfilluunniit taassuma pissuseqataa§ 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussani 1-10-mi taaneqartoq, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi ittumi angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit nunami Naalagaaffiit Peqatigiit taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuanni aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit suliffeqarfik taassuma pissuseqataa nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaani aningaasanillu peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnerup aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuinerup akiorneqarnissaannik piumasaqaatini pineqartunut ilaasuni piumasaqaatillu taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuata malitsigisaanik malinneqarnerannik nakkutiginniffiusumi angerlarsimaffeqartoq, 2) suliffeqarfik, pappiaraatai aningaasanik nalillit nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqarsinnaasutut akuerisaasut, imaluunniit 3) nunami namminermi pisortani oqartussaasoq.
Sentence Syllables with count 483
- Tamanna tunuliaqutaralugu qitiusumik ilinniarfiit Namminersorlutik Oqartussanit malittarisassiuussinermut ilaajuassapput, sirsuutillu nassatarissavaa- ilinniarfiup isumaqatigiissutit Namminersorlutik Oqartussat ilaaffigisaat maleruassammagit, tassunga ilanngullugit akissarsiatigut atorfinitsitaanermilu atugassarititaasut, kiisalu soraarnerussutisiat pillugit aalajangersakkat,- ilinniarfik ukiumoortumik UR naatsorsuutinik kukkunersiukkanik taakkununngalu atasunik uppernarsaasersukkanik suliaqartassammat,- ilinniarfiup missingersersuusiortarneq, naatsorsuuserineq naatsorsuutinillu saqqummiineq pillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut maleruassammagit- pisortatigut suliassaqarfiup ilinniarfiillu akornanni, kiisalu ilinniarfiit namminneq akrminni assigiissaakkamik pitsaassutsimut tunngatillugu aaqqissuussinissaat piumasarineqassammat,- sirsuummi aalajangersakkat ilinniarfiit ingerlatsinerinik malittarisassiuussisut maleruarneqarnissaannut pisussaaffeqarneq aamma- ilinniarfiit inatsisit, pisortat ingerlataannut atuuttut ataanniittuassapput ittuassapput, soorlu pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat, pisortat ingerlatsineranni paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma inatsisartut ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat.
Sentence Syllables with count 485
- Putoq Suni tamani naapittuarpavut isaat takujuarpavut angutit taakku- uummataat seqummakut Maluginikuuaat pilluarneq inuk alla aapparalugu angutit taakku- uummatit seqummakut Pilluarneq kipisarmat kipisaneq ajugaasarmat nalunngilaat angutit taakku- uummatit seqummakut Qimagaaneq qasilitsoq maqaasineq kipisuitsoq kiserliorneq aap kiserliorneq inuuneraat inuit taakku- uummatit seqummakut Tunngavik katammat qaangiuttoq ajutoormat nutaaq ujaarilerpaat inuit taakku- uummatit seqummakut Tikitaq taanna najornialigassaq peqartuarpoq aamma putorli suertuarpoq putoq immerneqarsinnaanngilaq putoq taanna- uummatip inikua Nanisorisaraluarpara pilluarneq taanna timaa ilittut immat kuniorlugu ilittut tipeqarmat ullaakkulli malugisarpara suertuartoq putoq taanna- uumatip inikua Pilluarneq naajuissorisaq naasimammat pilluarneq sivikitsoq tigusalerpara naajuitsutummi ittaraluarpoq naajuitsoq sivikippoq taama nilliajuarput inuit taakku- uummatit seqummakut Annilaanganeq pigaat annilaangagisaq naluaat naluaat nalullugu inuit taakku- uummatit seqummakut Inoqataat oqartalerput asuli pisut inuit taakku naajuitsoq pigisorigamikku qivianngilaat isaat isaat inuit taakku- uummatit seqummakut Isaat uumasut isaasut ipput takusarpigit ilumut takusarpigit inuit taakku uniffeqaratik angalaartut inuit taakku- uummatit seqummakut
- Aaqqissuussinerit tamakku pilersinneqarsinnaapputtaaq sillimmasiisarfmni Naalakkersuisunit akuerineqarsimasuni imaluunniit Finanstilsynimit sillimmasiisarfinnik Danmarkimi ingerlatsisinnaatitaasuni, 2) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiani inuuneq naallugu pisartagassanik, naammaataasunillu inuuneq naallugu pisartagassaanngitsunik aningaasartaqartuni, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit naammaataasunit tunniunneqartut utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit inuuneq naallugu pisartagassanit tunniunneqartut 50 procentiinit amerlanerussanngillat, 3) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat siusinnerpaamik tunniunneqartalersinnaapput 60-inik ukioqalernermi, taakkunannga ukiukinnerunissaq Skatterådimit akuerineqarsimanngippat, 4) aappaasumut toqukkut qimagaasumut, taamattaaq aappaasumut avinneqarsimasumut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqassapput sivikinnerpaamik ukiuni qulini, 5) taamaattorli qitornanut toqukkut qimagasunut, aamma qitornarsianut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqarsinnaapput sivisunerpaamik qitornaasut 24-nik ukioqalernerat tikillugu, aamma 6) soraarnerussutisiatigut inuunermullu sillimmasiissutitigut aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqartitsinermi aningaasaateqarfiini inuunermullu sillimmasiisarfiini
Sentence Syllables with count 486
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartus-saatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut, matumani ilanngullugit selskabit aamma peqatigiiffiit il.il. Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut inatsit naapertorlugu akileraartussaatitaasutut taasaanngippata kisiannili pissutsit selskabit ingerlatsineranni maleruagassanut aalajangersarneqarpata, selskabit isumaqatigiissutaasigut imaluunniit peqatigiiffiit maleruaqqusaannut sunniuteqartinneqarpata, imaluunniit 2) imaluunniit inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut akisussaassuseqartumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit akisussaasuusoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma inummik inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumik aalajangersimasumillu ingerlatsivinnik niuernikkut aningaasatigullu iliuuseqarfigisaqarnermi( nakkutigisaasumik iliuutsit) il.il. akit tunngavissarisallu, niueqatigiinnerit attaviitsuusut illuatungeriit akornanni naammassineqarsimagaluarpata angusarisimasinnaasassat, atussavai.
Sentence Syllables with count 487
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut, matumani ilanngullugit selskabit aamma peqatigiiffiit il.il. Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut inatsit naapertorlugu akileraartussaatitaasutut taasaanngippata kisiannili pissutsit selskabit ingerlatsineranni maleruagassanut aalajangersarneqarpata, selskabit isumaqatigiissutaasigut imaluunniit peqatigiiffiit maleruaqqusaannut sunniuteqartinneqarpata, imaluunniit 2) imaluunniit inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut akisussaassuseqartumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit akisussaasuusoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma inummik inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumik aalajangersimasumillu ingerlatsivinnik niuernikkut aningaasatigullu iliuuseqarfigisaqarnermi( nakkutigisaasumik iliuutsit) il.il. akit tunngavissarisallu, niueqatigiinnerit attaviitsuusut illuatungeriit akornanni naammassineqarsimagaluarpata angusarisimasinnaasassat, atussavai.
- 1) konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut aningaasalersuinermi sakkutut malittarisassiorneqarpoq aamma pappiaranik aningaasanik niuerfinni pilersinneqarsimasumi akuttunngitsumik niuertoqartarluni imaluunniit konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut ileqqaarnissatut sakkussatut malittarisassiorneqarsimalluni, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) aningaasat tigunissaannut piumasarineqarpoq aningaasalersuinermi imaluunniit ileqqaarnermi kontomi siunertanut tunngasuni piumasaqaatit aalajangersimasut naammassineqassasut, soorlu assersuutigalugu ilinniartitaanikkut pisartakkanik imaluunniit napparsimanersiutinut tigusinerit, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussaq, aamma 4) ukiumoortumik UR akiliutit 50.000 USD-nut taakkuluunniit inorlugit killilerneqarsimapput kontonik
Sentence Syllables with count 488
- 1) suliffeqarfiit imminnut pigisut pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak.§ 6, 2) pisortat atuartitsisullu aningaasarsiassaat pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak.§ 8, 3) Naalakkersuisunit tunngaviusumik atuarfiit namminersortut, tapiissuteqarfigineqarnissaminnik kissaateqartut, pilersinneqarnissaat pillugu malittarisassaannut aalajangersarneqartunut ilaatinneqassanngillat, tak.§ 9, imm. 3, 4) tapiissuteqarnissamut piumasaqaatit aammalu tapiissutit atorneqarnissaat pillugu malittarisassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kap. 4, 5) tapiissuteqariaatsit tapiissutissanillu naatsorsuineq pillugu malittarisassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kap. 5, taamaattorli kommunalbestyrelsi tapiissutinik taarsigassarsiniarnernilluunniit allanik qinnuteqarfigisinnaallugu, tak. kap. 18 kiisalu 6) tapiissuteqarnissamut qinnuteqaatit, tapiissutit tunniunneqarneri, naatsorsuutit kukkunersiuinerlu pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kapitali 6, taamaattorli septembarip tallimaani atuartut pillugit paasissutissat kommunalbestyrelsimut ingerlatittussaavaat, kommunalbestyrelsillu kommunimi atuartut inuit nalunaarsorneqarfianni allassimasut aamma meeqqat atuarfianni imaluunniit tunngaviusumik atuarfimmi namminersortitami allami nalunaarsimanngitsut pillugit allattukkat atsiukkat nassiutissallugit, tak.§ 19, imm. 1 aamma imm. 2, oqaaseqatigiit siulliit.
- Siuliani allassimasut apeqqutaatinnagit oqariartaaseq" aningaaserivimmi konto" aningaasalersuisarfimmi immikkoortortami nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassuteqanngilaq, taanna taamaallaat aningaasalersuinissamut siunnersuisuuginnarmat aamma sullitaq sinnerlugu niuernermik imaluunniit immikkoortortamit tassannga allaanerusumi aningaaserivimmi allami sullitap atianut toqqorneqarsimasunut aningaasatigut pigisanik aningaasaliinissaq, ingerlatsinissaq imaluunniit aqutsinissaq siunertaralugu suliassanik aqutsisuummat, 4) nr. 3-mi allaaserineqanngitsoq aningaaserivik eqqarsaatigalugu aningaaserivimmi nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassutit, taamatut ittut kapitali 9 naapertorlugu nalunaaruteqannginnissaq siunertaralugu pilersinneqarsimappata, aamma 5) sillimmasiinermi isumaqatigiissut sunaluunniit aningaasanik naleqartoq aamma taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit suulluunniit aningaaserivimmit atuutsilersinneqarsimasut imaluunniit ingerlanneqartut, aningaasalersuinermut atassuteqanngitsut, imaaliallaannaq tunniunneqarsinnaanngitsut soraarnerussutisiat inummut atulersitat aamma soraarnerussutisiaqartumut imaluunniit innarluuteqartumut aningaasanik naleqartitsisut, kontomi ikineqartartut, kontomut ilaanngitsut ilanngunnagit.
Sentence Syllables with count 489
- Siuliani allassimasut apeqqutaatinnagit oqariartaaseq" aningaaserivimmi konto" aningaasalersuisarfimmi immikkoortortami nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassuteqanngilaq, taanna taamaallaat aningaasalersuinissamut siunnersuisuuginnarmat aamma sullitaq sinnerlugu niuernermik imaluunniit immikkoortortamit tassannga allaanerusumi aningaaserivimmi allami sullitap atianut toqqorneqarsimasunut aningaasatigut pigisanik aningaasaliinissaq, ingerlatsinissaq imaluunniit aqutsinissaq siunertaralugu suliassanik aqutsisuummat, 4) nr. 3-imi allaaserineqanngitsoq aningaaserivik eqqarsaatigalugu aningaaserivimmi nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassutit, taamatut ittut kapitali 9 naapertorlugu nalunaaruteqannginnissaq siunertaralugu pilersinneqarsimappata, aamma 5) sillimmasiinermi isumaqatigiissut sunaluunniit aningaasanik naleqartoq aamma taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit suulluunniit aningaaserivimmit atuutsilersinneqarsimasut imaluunniit ingerlanneqartut, aningaasalersuinermut atassuteqanngitsut, imaaliallaannaq tunniunneqarsinnaanngitsut soraarnerussutisiat inummut atulersitat aamma soraarnerussutisiaqartumut imaluunniit innarluuteqartumut aningaasanik naleqartitsisut, kontomi ikineqartartut, kontomut ilaanngitsut ilanngunnagit.
Sentence Syllables with count 490
- Addeq= alleq adderpoq= allorpoq( timmiaq) addorpoq= allorpoq( pisuttoq) akkardeq= affarleq akkerpoq= aggerpoq akkorneq= aggorneq angiddertaa= angillortaa aqqeq= arfeq aqqingisakasik, aqqerajik= arfeq mikisunnguaq apoqqik= aporfik aserdeq= assorleq ativardijerpoq= atugarliorpoq atorsuakkaarnaqaaq= atupiloornaqaaq eqqalaseq= erfalasoq erdinnarteq= erlinnartoq iddeq= illu( aamma illeq) iddit= illit iddivaraq= illuaraq ikkiaq= iffiaq( aamma iggiaq) kaddeq= kalleq kiddeq= killeq kikkaq= kiggaq( aamma kiffaq) kikkeq= kiggeq( kigutinit) kuddoq= kulloq madderpoq= mallerpoq mardik= marluk marderajivit= marluinnannguit marddunngusakasiit= taamaallaat marlunnguit maqqaq= marraq maqqiortoq= marriortoq middivoq= millivoq mikisoorajiivoq= mikisunnguuvoq mittaqqik= mittarfik nadderpaa= nallerpaa naddinnaqaaq= nallinnaqaaq naaddijippoq= naalliuppoq naddiuttoq= nalliuttoq oqaqqinginiarijik= oqarfiginiariuk oqqaavoq= orraavoq oqqordeq= oqqorleq pakkik= paffik paddeq= palleq paqquttut= parruttut piddivarit= pilluarit piddanginarteq= pillagunartoq qardiit= qarliit qerdippoq= qerluppoq qeerddutooq= qeerlutooq qoqqik= qorfik qorddortoq= qorlortoq saddeq= salleq saqqaq= sarfaq( aamma saqqaq) seqqaq= serfaq siddiseq= sillit sorddak= sorlak suddineq= sullineq suddoq= sulloq taddoq= talloq tuddeq= tulleq uddoq= ulloq ukkarpoq= uffarpoq ukkuarpoq= ugguarpoq Taakku asersuutigiinnarpakka qavappiaat sumiorpaluutaannut, soorunami aamma uiguusersuisarnerat oqaatsinut nagguiusunut tulluartumik atorluarneqartarpoq.
- timigissarfinnik il.il. nalunaaqutsersuinermik aaqqissuussineq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik nalunaarsuiffimmik ingerlatsinera pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermi maleruagassanik unioqqutitsinermut tunngasunik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut aalajangiinerinut naammagittaalliuutinik suliarinnittussamik naammagittaalliorfimmik, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerannik Akiuiniarnermut Ataatsimiititaliamik Naalakkersuisut pilersitsinissaq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerannik Akiuiniarnermut Ataatsimiititaliap katitigaanera sulineralu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Elite Sport Greenland, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut allallu tapiissutisisartut pillugit naatsorsuutaat kukkunersiuisarnerlu pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, tapiissutit utertillugit akilerneqartarnerat pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, aamma pineqaatissiineq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq.
- § 41. Pillaammik akiliisinneqarsinnaavoq imatut iliortoq 1) ukununnga akerliusumik§ 4,§ 5, imm. 1 aamma 2, imaluunniit§ 12, tak.§ 25, atortussianik innaallagiartortunik nioqquteqalersoq, 2) ukununnga akerliusumik§ 19, tak.§ 25, atortussianik innaallagiartortunik niuerfimmi pissarsiarinninnissaatitsilersoq, 3)§ 5, imm. 3,§ 11,§ 18 aamma§ 24, imm. 2, naapertorlugit uppernarsaasersuutinik paarinninngitsoq, 4) atortussianik innaallagiartortunik piumasaqaatit naapertorlugit paasissutissanik ilanngussisimanngitsoq, tak.§ 7 aamma§ 15, 5) qanoq atuinissamut aamma isumannaallisaaneq pillugu paasissutissanik piumasaqaatinik eqquutsitsinngitsoq, tak.§ 8 aamma§ 16, imm. 1, aamma§ 20, imm. 1, normu 2, 6) atortussiat innaallagiartortut paasissutissanik piumasaqaataasut naapertorlugit pilerneqarsimanerinik misissuinngitsoq, tak.§ 13, imm. 2, normu 2 aamma 3, imaluunniit§ 20, imm. 1, normu 1, 3 aamma 4, 7) ilisimatitsinissanik pisariaqartunik§ 9, imm. 2,§ 14, imm. 2,§ 17, imm. 2, tak.§ 9, imm. 2,§ 20, imm. 3, imaluunniit§ 22, imm. 2, tak.§ 9, imm. 2 naapertorlugit Innaallagissiornermut Oqartussanut ilisimatitsinngitsoortoq, 8) Innaallagissiornermut Oqartussanut§ 24, imm. 1, aamma§ 33 tunngavigalugit paasissutissanik piumasaqarneqartunik tunniussinngitsoortoq, 9) inerteqqutigineqartumik imaluunniit peqqusissummik§ 38-§ 40, imm. 2 naapertorlugit nalunaarutigineqartumit eqqortitsisimanngitsoq.
Sentence Syllables with count 491
- "§ 35. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaasimappat inuk ataaseq, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inummit tassannga imaluunniit taassuma inoqutaani ilaasunit ingerlanneqarsinnaasoq annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 4 aamma 5. Imm. 2. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaappat inuit arlallit, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inunnit taakkunannga imaluunniit taakkua inoqutaanni ilaasunit ingerlanneqarsinnaasoq, annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 4 aamma 5. Imm. 3. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaappat katersugaasivik, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inuit katersugaasivimmi aqutsisuni ilaasortaasut imaluunniit katersugaasivimmi aalajangersimasumik sulisuusut ingerlassinnaagaat, annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 5. Imm. 4. Annikitsumik aatsitassarsiornissamik kisermaassisussaatitaalluni akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq, sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi piffissami ataatsikkut inuit 9-it tikillugit sulisoqarsinnaasoq Naalakkersuisut akuersissummik tunniussisinnaapput, taamaattorli takuuk imm. 5. Imm. 5. Sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi piffissami ataatsikkut ingerlatanik suliaqartut inuit 10-init amerlanerusinnaanngillat.
Sentence Syllables with count 492
- Imm. 2. Pisassiissutit tak. imm. 1, pisassiissutit ilaannut arfineq-marlunnut makkununnga agguataarneqartassapput, 1) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-tut angissusilinut anginerusunullu Kitaani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, takuuk§ 4. 2) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 71°30N-p avannaani aamma 75°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 1. 3) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 68°00N-p avannaani aamma 71°30N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 2. 4) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 66°00N-p avannaani aamma 68°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 3. 5) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 64°15N-p avannaani aamma 66°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 4. 6) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 60°45N-p avannaani aamma 64°15N- p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, takuuk.
- Imm. 2. Ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliorneqassapput 1) ilinniagaqarnerup ilaasa ataasiakkaat anguniagassartaat, imarisassaat sivisussusissaallu, 2) ilinniartitseriaasissat, tamakkununnga ilanngullugu sulilluni sungiusarneq ilaatinneqassanersoq, 3) kursusernerit tulleriiaarneranni pituttusimaffiusinnaasut, 4) soraarummeernissamut piumasarisat immaqalu misilitsittarnerit aalajangersimasumik inissinneqassanersut, 5) misileeriaatsit( sivisussusissat, nakkutilliisoqartitsineq, allattarissanik angerlaallugit suliaqarneq, najoqqutassaqartitsineq, piareersarfissat, misilitseqqittarnerit, akuleriissitsinissamut periarfissat il.il.), 6) nalileeriaatsit, tamakkununnga ilanngullugit misilitsinnerit suut karakteerilerneqartassasut, kiisalu allattariarsornerni naliliinissamut piffissamik killiliisarnissat, 7) misilitsinnerit qassiusarnissaat misilitsinnernilu ataasiakkaani karakteeriliussanik nalilersuisarneq, 8) speciali, 9) ilinniartup ilinniarnissamut piffissarititap iluani Ilisimatusarfiunngitsumi ilinniartitsissutinik sammisaqarnissamut periarfissaqartinneqarsinnaanera, aamma 10) soraarummeernermut atuarsimasassat aalajangersarneqarnissaat imaluunniit atuarsimasassanut missingersuusiornissaq, kiisalu soraarummeernernut atasumik atuarsimasassanik aalajangiivinnissamut piffissaliussassat.
- 1) Namminersornerusut aatsitassanit isertitai pissarsiarinissaat, 2) aningaasaateqarfiup aningaasaatai ima inissinneqassasut, isumannaassuseq anguneqassalluni kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartinneqassallutik, 3) qularnaarneqassaaq aningaasaateqarfiup aningaasaatai namminersornerusut aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasalersuinerannut kiisalu aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasartuutinut matussusiinissanut atorneqassallutik inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutini Inatsisartut akuerisaat naapertorlugit, 4) tamakku saniatigut qulakkeerneqassaaq aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat namminersornerusunut tunniunneqarsinnaasut inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutit Inatsisartut akuerisaat naapertorlugit, aammalu 5) qulakkeerinneqataassalluni aningaasaateqarfiup aningaasaatai ima atorneqassasut, Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit siunissami ungasinnerusumi inuiaqatigiit aningaasarsiorneranni sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartinnissaat sapinngisamillu iluaqutaanerpaamik siunniuteqartinneqassallutik.
Sentence Syllables with count 493
- a) Sammisat ilisimasat aamma nalinginnaasut tusagassiuutillu assigiinngitsut aqqutigalugit tusagassiarineqartut ajornanngitsumik franskisut oqaluttoqartillugu pingaarnertut imarisaat paasisinnaassavaat, b) sammisat ilisimasat nalinginnaasullu pillugit franskisut ajornanngitsumik imminnullu atasunik oqaloqatigiinnermi peqataasinnaassapput, c) franskit oqaatsit ajornanngitsut atorlugit pisimasulersaarluni atuakkiaat aammalu suliat pillugit allaatigisaat suliareqqaarneqarsimanngisut atuarsinnaassavaat imarisaalu pingaarnerit paasisinnaassallugit, d) sammisat ilisimasat franskisut ajornanngitsumik imminnullu atasumik oqaluinnarlutik nassuiarsinnaassavaat, e) sammisat ilisimasat aamma nalinginnaasut franskisut ajornanngitsumik imminullu atasumik allattariarsorlutik oqaatisiginnaassavaat, f) franskisut oqaloqatigiinnermi suliaqarnermilu Frankrigimi franskisullu oqaluffiusuni kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit sammisaqarluni ilinniarnermi ilisimalikkatik atorsinnaassavaat, g) Frankrigimi franskisullu oqaluffiusuni kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit ilisimalikkatik allani kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsinut naleqqiussinnaassavaat, h) ulluinnarni sulinermi nunat allamiut oqaasiinik qanoq ilinniartarneq pillugu ilisimasatik atussavaat, i) oqaatsit marluk atorlugit ordbogit aammalu franskisut oqaasilerinerit ajornaatsut atussavaat.
Sentence Syllables with count 496
- 1) kalaallit oqaasiisa ineriartornerat malittarissallugu, tassunga ilagitillugu kalaallisut oqaatsit, oqariartaatsit aamma oqaasilioriaatsit nutaat oqaasersiallu katersussallugit nalunaarsussallugillu, 2) oqaatsinik eqqussanik( taarsiullugu oqaasiliat) kalaallisut pisortatigut atortussanngortitanik taaguusiussallutik, 3) suliassaqarfinni taaguusersuutit akuerisassallugit, ilagitillugit sulinermi oqariartaatsit suliaqarfinnilu aalajangersimasuni oqaasilioriaatsit, takuuk imm. 3, 4) aqqit siuliaqutit kalaallisuumit pilerfillit akuerisassallugit, inuit aqqinut inatsit naapertorlugu kunngip peqqussutaatigut Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqartumiittut ittut, 5) pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq aalajangersassallugu, takukkit§§-it 3-5, aamma taanna tamanut saqqummiutissallugu, aalajangiisartut eqqortumik allannermut malittarisassiaannut naapertuuttumik aaqqissorneqarlunilu saqqummiunneqartartussakkut, 6) kalaallit oqaasii pillugit aamma allamiut oqaasiisa nutaat aqqillu atugaanerannik pisortat inuillu siunnersortassallugit, ilitsersortassallugit qaammarsartassallugillu, 7) Nunat Aqqinik Aalajangiisartut, pisortat, suliffeqarfiit il.il. kalaallisut aternik atortuulersitanik saqqummiussuisartut kalaallisulluunniit aternik innersuussuteqartartut suleqatigisassallugit, aamma 8) nunani allani ingerlatsiviit assingusut suleqatigisassallugit.
Sentence Syllables with count 497
- 1) pantebrev-it aamma qularnaveeqqusiissutitut uppernarsaatit( skadesløsbreve), Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali II imaluunniit kapitali V naapertorlugu ineqarnermut ikiorsiissuteqartarnermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 2) pigisamik aalaakkaasumik tunisaqarnermi uppernasaatit, Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali II imaluunniit kapitali V naapertorlugit ineqarnermut ikiorsiissuteqartarnermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 3) pantebrev-it aamma qularnaveeqqusiissutitut uppernarsaatit( skadesløsbreve), inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliaq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 4) inuup nammineq pantebrev-iliai kiisalu inuup nammineq pantebrev-iliaata qularnaveeqqusiunneqarnerani uppernarsaatit, inuup nammineq pantebrev-iliaa taamaallaat atorneqarpat inuutissarsiutinut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut akisussaassutsinik qulakkeerinermut, 5) inuutissarsiornermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu pigisat aalaakkaasut, umiarsuit imaluunniit pialuutit inuutissarsiornermut tapersiisarnermut ataatsimiititaliamut tunineranni uppernarsaatit.
- Imm. 2. Pinngortitamik nunalerinerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) nunarsuup ineriartornerata oqaluttuassartaani pingaarnerit, tassunga ilanngullugit nunarsuup qalipaanik ilisimasaqarneq, nunap pissutsimigut ingerlaarnera nunallu pissutsimigut kaaviiaarnera, nassuiarsinnaassagaat, 2) Kalaallit Nunaata sananeqaatai ilusialu ilisimasaqarfigissagaat, 3) Kalaallit Nunaanni aatsitassat nalinginnaanerusut ilisarnaataat taaguutaallu ilisimassagaat, 4) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni aatsitassat aatsitassarsiornerillu ilisimasaqarfigissagaat, 5) tinittarneq ulittarnerlu ilisimasaqarfigissagaat aamma taakku nikerarnerannut takussutissiaq atorsinnaassagaat, 6) immap sarfai taakkulu ukiup kaajallakkiartornerani allanngorartarneri kiisalu silamut klimamullu pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, 7) nunarsuarmi silaannaap pissusia naasoqarfiillu killeqarfii, anorlertarnermut siallertarnermut/ nittaattarnermut pissutsit kiisalu nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni inuussutissarsiornermut inuuniarnikkullu atugassarititaasunut pingaarutaat ataatsimut isigalugu nassuiarsinnaassagaat, 8) nunap qaavani issut assigiinngitsut naasoqassuserlu sammisimassagaat taakkulu nunarsuup ilaani assigiinngitsuni naasorissaasutut ingerlatsinissamut orpippassuarnillu atuinissamut periarfissat tunniussinnaasai pingaarutillit ilisimasaqarfigissagaat.
Sentence Syllables with count 498
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Sanaartornermut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Attaveqaqatigiinermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Aalisarnermut, Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Nunanut allanut pisortaqarfik Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia KANUNUPE Sulisartut Højskolia Knud Rasmussenip Højskolia Avannaani IlinniarnertuunngorniarQeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium fik/ Midtgrønlands Gymnasiale Skole Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik Campus Kujalleq( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Aalisarnermik Piniarnermillu Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik NUSUKA Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GA) SIK ASG IMAK AK Avalak ILI ILI Siunnersuisartunik Ilinniarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik MIO Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Aallartitaa Siunnersuisoqatigiivi Nanu Børn MIBB Meeqqat Inuunerissut 29
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik Aalisarnermik Nakkutilliisoqarfik( GFLK) Naatsorsueqqissaartarfik Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia Rigsombuddi Uumasut nakorsaqarnermut immikkoortortaqarfik Kalaallit Nunaanni nunami namminermi inuit pisinnaatitaaffiinut sullissivik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik Kommune Kujalleq Kommune Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia KANUKOKA Pinngortitaleriffik Arktisk Kommando Kalaallit Nunaanni Politimesteri Visit Greenland Sulisitsisut KNAPK Kalaallit Nunaanni Eqqartuussissuserisut Peter Schriver Avataq TIMMIAQ ICC- Greenland WWF Verdensnaturfonden Transparency Greenland Royal Greenland______________ UKA 2018/186 PAN- Suliap normua:
Sentence Syllables with count 499
- 1) timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik pitsaaliuinermut akiuinermullu tunngasunik qaammarsaanermik ineriartortitsinermillu suliaqassapput, 2) Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut suliaqarfiisa iluanni suliat pillugit pisortani oqartussanut siunnersuineq ikiuinerlu, 3) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuineq pillugu nunani tamalaani suleqatigiinnermut peqataassapput, 4) atortussiat timersornermi inerteqqutaasut aamma periutsit inerteqqutaasut atorneqarneri pissarsiarineqarsinnaanerisalu killeqartinnissai siunertaralugu aaqqiissapput, 5) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarneq pitsaaliornerlu pillugit nunani tamalaani maleruagassanik aalajangersaassapput( nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermut maleruagassat), 6) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik nakkutilliissapput, tak. imm. 3, aamma 7) timersortartut aamma timigissartartut nakorsaatinik pissassaatinik atuisarnerannik akiuiniarnermi maleruagassanik unioqqutitsisunik ikorfartuisunut imaluunniit timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pissassaatitut atorneqarnerinut atatillugu allatigut unioqqutitsisunut aaqqiissapput, tassunga ilanngullugit pineqaatissiissutissat pillugit aalajangiissapput.
Sentence Syllables with count 500
- Kapitali 2 Ilinniagaqarnersiuteqarsinnaanermut piumasaqaatit Ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamut piumasaqaatit inunnut tunngasut§ 2. Ilinniartut qinnuteqarnermikkut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaapput 1) danskisut innuttaassuseqarunik imaluunniit nunani tamalaani isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaannut atuuffeqartut naapertorlugit danskisut innuttaasunut naligiissinneqarlutik ilinniagaqarnersiuteqarsinnaagunik, aamma 2) ilinniakkami ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi ilinniartussatut akuerisaagunik ilinniagarlu ingerlallugu, tak.§§ 7 aamma 8. Imm. 2. Ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaassagunik, paasissutissat ilinniagaqarnersiuteqarnissamut attuumassuteqartut tamaasa Naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat, soorlu inuup normua, siusinnerusukkut ilinniakkamik naammassinnissimanermut tunngasut, pisortanit ikiorsiissutinik allanik pisartagaqarneq, soraarummeernermi misilitsinnermilu angusat, meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaaneq imaluunniit akilersuisussaatitaaneq, nunami innuttaassuseqarneq, ilinniakkamik akuerisaaneq, suliffimmik sungiusarfissamik pissarsisimaneq, ilinniakkamik allannguineq, ilaqutariittut inissisimaneq, peqqissutsimut tunngasunik paasissutissiineq, pissutsillu kingusinnerusukkut allannguuteqartillugit piaartumik Naalakkersuisunut nalunaarutigisassallugit.
Sentence Syllables with count 502
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) allataminni oqaatsitik, oqaatsinik atuinertik oqaatsillu eqqortuunerat malugisinnaassagaat, 2) atuarnermi tunngaviusumik periaatsit assigiinngitsut atorsinnaassagaat, 3) allakkiat oqaatiginninniutillu allat, soorlu assilissat, videut malittariinnillu titartakkiat imaanni pingaarnersat, piffissat, piffiit pisullu, pillugit oqaloqataasinnaassasut, 4) oqaatsit atorneqartarnerat tunngaviusumik ilisimasaqarfigissagaat atorsinnaassagaallu, 5) oqalunnermi allannermilu oqaatsit atorneqartarnerisa assigiinngissusiannik ilisimasaqassasut, aamma namminneq sumiorpaluutimik allattaatsimilu oqaatsit assigiinngissutaat malugisinnaassagaat, 6) oqalunnermi nipit atuuffii, soorlu naggateqatigiiaat taalluartaagassiallu kiisalu oqaatsinik pinnguaatit paasisimassagaat, 7) nipinik misississuineq katiterinerlu sungiussimassagaat, 8) naqinnerit nipaat, ilusii atii atuuffiilu paasisimassagaat, 9) oqaatsit avittarnerini periaatsit sungiussimassagaat, 10) allataminni oqaatsit atorneqakulanerit oqaatigineqarnerattut allassinnaassagaat, 11) naqinnerit mikisut aamma angisuut taakkualu atuuffii paasisimassagaat aamma 12) oqaatsit oqaatsinik ataasiakkaanik aamma oqaaseqatigiinnik ilusilerneqarnerat ilisimasaqarfigissagaat, oqaatsillu suuneri ilisimassagaat.
- § 11. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinerit danskit oqaasii kisiisa atorneqartillugit peqataaffigisinnaassagaat, 2) oqaloqatigiinnerup ingerlaneranik aamma qulequttap ilisimariikkap oqaluinnarluni saqqummiunnerani sammineqartup imarisamigut pingaarnersaa paasisinnaassagaat, aamma paasinninnertik itisilerniarlugu ersarissarniarlugulu sammineqartumut attuumassuteqartunik apersorsinnaassasut, 3) atuartitsinermi atuaqatinik suleqateqarnermi oqalorusaarnernilu oqaloqataassassut, 4) allaaserisat, atuakkat atuagassiallu ukiuminnut naleqquttut atuarsinnaassagaat, imarisaasa pingaarnersaat paasisinnaassagaat nassuiarsinnaassagaallu, 5) qulequtaq isumaqatigiissutigeriigaq pillugu takussutissanik oqaatsit atornagit allatullu saqqummiinerit tapertaralugit paasissutissanik saqqummiisinnaallutillu ingerlatitseqqissinnaassasut, 6) misigissutsiminnik, qimerluukkaminnik, nalilersuutiminnik isummaminnillu oqaatiginnissinnaassasut kiisalu isummaminnik, soqutigisaminnik nalinginnaasumillu oqaloqatigiinnerni naatsunillu nalinginnaasumik allatanik assigiinngitsunik tunngavilersuisinnaassasut aamma, 7) allaaserisanut assigiinngitsunut tunngatillugu, soorlu takorluuilluni, assitalersuilluni, isiginnaartitsilluni il.il., namminneq pilersitsisumillu ersersitsisinnaassasut.
Sentence Syllables with count 503
- Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisut sumiiffinni kiffaanngissusiiagaasimasut tigummineqarfiini qanoq pineqarnerinik akuttunngitsumik misissuisarnissamut, kiffaanngissusiiagaasimasut qanoq pineqarnerisa pissutsillu atugaasa pitsaanerulersinneqarnissaat, naalliutitsisarnerup il.il pinaveersaartinneqarnissaat pillugit kaammattuutinik saqqummiussinissamut kiisalu inatsisit atuuttut siunnersuutigineqartullu pillugit siunnersuuteqarnissamut oqaaseqaateqarnissamullu minnerpaaffiatigut pisinnaatitaassapput, tak. isumaqatigiissummut ilassummi artikel 19. Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisut piginnaatitaanerminnik naammassisinnaassagunik kiffaanngissusiiagaasut sumiiffiillu tigumminniffiit pillugit paasissutissanik pisariaqartunik tamanik pissarsisinnaassapput kiisalu sumiiffinnut tigumminniffiusunut tamanut kiisalu atortulersuutinut atortorissaarutinullu tamanut isersinnaassallutik, tak. isumatigiissummut ilassummi artikel 20. Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisup nammineq oqaasissaqarfigisamini nakkutilliisuuffigisaminilu sumiiffinnut tamanut pisortani oqartussaasup aalajangiinera, pisortani oqartussaasup kaammattuinera pisortaniluunniit oqartussaasup akuersinera akuersaarneraluunniit tunngavigalugu inunnik kiffaanngissusiiaaffiusunut kiffaanngissusiiaaffiusinnaasunulluunniit isersinnaanera nunat naalagaaffiilluunniit peqataasut tamatumunnga atatillugu isumagissavaat.
Sentence Syllables with count 504
- Kalaallit Nunaata avataani najugaqarnertut naatsorsuutigineqanngillat, taamaallaat ilinniarnissaq isumaginninnerluunniit pissutigalugit Kalaallillu Nunaanni oqartussat peqataaffigisaannik najugaqarnerit, 2) Ilinniartoq efterskoliimiinnerup innerup aallartinnerani ukiuni arfineq-pingasuni atuarsimassaaq imaluunniit 14-inik ukioqalereersimassalluni, 18-inillu ukioqalereersimassanani, 3) Ilinniartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, tak.§ 14. Ilinniartoq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq, tak.§ 20, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinnialersinnaanerminnik akuerisaasimassapput, tak.§ 14. 4) Ilinniartoq efterskolimiinnermini innermini angajoqqaatut oqartussaatitaasut toqqagaanik Danmarkimi ilaqutariinnut atassuteqassaaq, tak.§ 15, 5) Ilinniartoq siusinnerusukkut efterskolernissaminut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq tak. imm. 6. 6) Atuartoq pillugu atuarfik oqaaseqaateqassaaq, tak.§ 16. 7) Tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaat piffissaq eqqorlugu tunniunneqarsimassaaq, tak.§ 23. Imm. 2. Ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfiup immikkut pisoqartillugu imm. 1, nr. 1-imi najugaqarnissamik piumasaqaat sanioqqussinnaavaa, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartoq angajoqqaavilu ukiuni arlalinni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimappata.
Sentence Syllables with count 505
- Ujarassiornermik pilersitsiniarnerup aallarnisarnerini suliassat taagorneqarsinnaapput soorlu inissialiornerit ataatsimullu atugassanik sanaartornerit, ingerlatsinermi atugassanik tunisas-siornermilu atugassanik illuliortiternerit, aqqusinniornerit, mittarfiliornerit/ helikopterinut mittarfiliornerit, umiarsualiviliornerit, attaveqaatinik pilersitsinerit, imeqarfiliornerit, nukissi-orfiliornerit il.il. Tunisassiornerup nalaani suliat makkuussapput soorlu qillerinerit, qaartiterinerit, saffiugassa-nik aserorterineq suliarinninnerlu, saffiugassanik assartuineq, atortussat nioqqutissallu, illu-nik, maskiinanik atortunillu aserfallatsaaliineq, nerisitsineq eqqiaanerlu, avatangiisinik nakku-tilliineq il.il. Imaani uuliasiornermi suliassat taaneqarsinnaapput tunisassiorfimmik imaani nalerimanilior-neq, qillerineq/ qillerivimmik nalerimaneq, aserfallatsaaliineq, sulisartunut suliassat assigiin-ngitsut, atugarissaarnissamut iliuutsit, ineqartitsineq( imaani nalerimaniliami illusisarfik), pilersuineq, kulbrintinik umiarsuarmik assartuineq, kulbrintinik assartuummik ruujoriliorneq il.il. Suliffeqarfiit killilimmik akileraartussaatitaasut ukiut tamaasa akileraaruseriffimmut nammineerluni nalunaarsuummik tunniussisassapput isertitallu,§ 2, imm. 1, nr. 10, aamma imm. 6 naapertorlugit, aalajangersimasumik ingerlatsivinnut malittarisassat atuuttuusut malillugit naatsorsorneqassallutik.
Sentence Syllables with count 506
- 6) allakkiat atorlugit eqqarsarnerminnut siunertaminnullu atuarneq atorsinnaassagaat, 7) atuffassisinnaassasut aamma nammineq allallu allagaannik nassuiaarpalaartumik misigissuseqarpalaartumillu oqaluttuareqqiisinnaassasut, 8) oqaluttuareqqiinertut, nassuiaanertut, oqaluttuarnertut, oqaaseqarfiginninnertut, isummanik saqqummiussinertut isumaliornertullu allaatiginnissinnaassasut, 9) takorluukkat, misigissutsit, eqqarsaatit, misilittakkat ilisimasallu pillugit pisunut naleqqussakkanik ataqatigiissumik, nalunaatsumik allanngorarluartumillu allaatiginnissinnaassasut, 10) tigusisussamut aalajangersimasumut toqqaannartumik allagaqarsinnaassasut, 11) allannissap siunertaanut tulluarnerpaamik allatap suunissaanik, piviusuusaartitamik imaluunniit piviusumik, siunniussisinnaassasut, 12) allanneq iluaqutitut ilisimaarisamik isumaliornartumillu allanut atatillugu, soorlu pisunik allattuinermi sukkasuumillu allattuinermi aamma pingaarnersiuilluni allattuinermut tun-ngatillugu atorsinnaassagat, 13) allat allataannut qisuariarlutik siunnersuisinnaassasut namminerlu allatatik pillugit siunnersuutinik tigooraasinnaassasut tassanngalu ilikkakkatik misilittakkatillu namminersorlutik sulinerminni atorluarsinnaassagaat aamma 14) nunarsuaq tamakkerlugu e-mailinik atuisinnaassasut aamma elektroniskiusunik saqqummiussassaliorsinnaassallutik, soorlu internetikkut nittartakkanik.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit, 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 12) Borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14, akissarsiat aamma ilaasortaajunnaarnersiutit borgmesterinut taakkulu aappaannut meeraannullu pensionisiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 30. december 2013-imeersumi IR§ 10, imm. 3, imaluunniit§ 10, imm. 4 naapertorlugit pensionisianut tapiissutinut tunngavissiisut, ilaanatik.
Sentence Syllables with count 511
- Imm. 4. Eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarnermi attaveqaqatigiinnermilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) paasissutissat matematikkimi taaguutinik imallit paasisinnaallugillu isummerfigisinnaassagaat, 2) misileraallutik misissuillutillu suleriaaseqarsinnaassasut ilikkagassatigullu paasisat inernerinik oqaatiginnissinnaassasut, 3) suleqateqarluni matematikki iluaqutigalugu eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarsinnaassasut, 4) allattariarsornikkut oqaluttariarsornikkullu paasinarluartumik suliassatik ersarissarsinnaassagaat, suliat ingerlaneri nassuiaatigisinnaassagaat aamma inerneri nalunaarutigisinnaassagaat, 5) suliassanik kattutaakkanik naammassinninniarnermi periaasissanik, suleriaatsinik atortussanillu naleqquttunik toqqaasinnaassasut, 6) tulleriiaarisumik aaqqissuusseriaatsit matematikkimilu tunngavilimmik eqqarsartaatsit atorsinnaassagaat, 7) malittarisassat ataqatigiinnerillu uppernarsarniarnerini allanngorarnerit ilisarnaatillu atorsinnaassagaat, 8) taamaassorisat oqaatiginiarnerinut tunngavilimmillu eqqarsartaatsit ingerlanniarnerinut titartakkanik geometriskiusunik atuisinnaassasut, 9) matematiskimi ilutsimik assersuusiamik toqqaanerup naleqassuseq aalajangersimasoq ersersittaraa paasisinnaassagaat aamma 10) matematikkimi naammassiiniarnermi suliaqarnerup eqqarsaatersornerullu akornanni isummersuutinik paarlakaatsitsisinnaassasut.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Peqqissutsimut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik( PAN) Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik( OED) Inuussutissarsiornermut, Aatsitassarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IASN) Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik( IIAN) Ilinniartitaanermut, Ilageeqarnermut, Kultureqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik( UD) Aatsitassanut Aqutsisoqarfik Aatsitassaqarnermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Aalisarsinnaatitaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik( GFLK) Sullivinnik Nakkutilliisut Kalaallit Nunaata Aallartitaqarfia Rigsombudeqarfik Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia Kanukoka Nunalerinermi Siunnersorteqarfik Kalaallit Nunaanni Pinngortitaleriffik Issittumi Sakkutooqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Upalungaarsimanermut Ataatsimiititaliarsuaq Imarsiornermut Ataatsimiititaliaq Danmarkimi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Danmarkimi Pinngortitamut Aqutsisoqarfik Illersornissamut Ministereqarfik Sakkutuut Illuuteqarnermut Atortuuteqarnermullu Sullissiviat Nunanut Allanut Ministereqarfik Imarsiornermut Aqutsisoqarfik Visit Greenland Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) 61
Sentence Syllables with count 513
- akilerneqarluni imaluunniit akilersorneqarluni aningaasalersorneqarpoq, b) konto illup imaluunniit pigisat pisiarineranni akiinik akiliinissamut pisisup pisussaaffia taamaallaat qulakkeerniarlugu pilersinneqarpoq, pisussaaffigisinnaasat tamaasa isumaginissaanut tunisisup pisussaaffia imaluunniit illumut attartorneqartumut attuumassuteqartunik ajoqusikkanut akiliinissamut attartortitsisup imaluunniit attartortup pisussaaffia imaluunniit attartornermut atatillugu isumaqatigissutigineqartut pigisat attartorneqartut, c) kontomi pigisat nalillit, tassunga ilanngullugit tassannga iluanaarutit, tiguneqassappat imaluunniit pisisumut, tunisisumut, attartortitsisumut imaluunniit attartortumut arlaatigut agguarneqarlutik, tassunga ilanngullugu inuup taassuma pisussaaffii naammassiniarlugit, illu imaluunniit pigisat tunineqarpata, paarlaanneqarpata imaluunniit tunniunneqarpata, imaluunniit attartorneq atorunnaarpat, d) konto tassaanngilaq nalilinnik pisinissamut konto imaluunniit assingusoq konto aningaasatigut pigisanik tunisinermut imaluunniit paarlaassinermut atatillugu pilersinneqarsimasoq, aamma e) konto§ 38-mi allaaserineqartumut kontomut atassuteqanngilaq, 3) aningaaseriviup, illumi qularnaveeqqusiilluni taarsigassarsisitsippat, akileraarutit imaluunniit kingusinnerusukkut illumut atatillugu sillimmasiinerit akilersinnaanngornissaat taamaallaat siunertaralugu akiliutip ilaata immikkoortinneqarnissaanut pisussaaffia.
Sentence Syllables with count 514
- § 15. Suliassamut tunngasunik ilisimasaqarsinnaatitaaneq killiliiffigineqarsinnaavortaaq peqataasup allakkanik suliassamut tunngasunik ilisima-saqarnini nammineq iluaqutigiumallugu atuiumasinnaanerminik soqutigin-ninnera inuktaanna nammineq eqqarsaatigalugu imaluunniit inuinnaat allat pisortalluunniit soqutigisaat pissutiginerullugit minnerutittariaqartutut isumaqarfiginarpat, aamma makku pissutigalugit 1) naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit, 2) naalagaaffiup nunani allani naalakkersuinikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisai, tamakkununnga ilanngullugit naalagaaffinnut allanut pissaanilinnut imaluunniit naalagaaffiit assigiinngitsut soqutigisaannut tunngasut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsineq, paasiniaaneq imaluunniit eqqartuussisunut suliassanngortitsiniarneq, pinerlunnernut tunngasumik eqqartuussutit assigisaasalu naammassineqarnissaat kiisalu pinerluttunik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsisunik suliassanngortitsiniarnerni pasilligaasut, ilisimannittut imaluuniit allat illersorneqarnissaat, 4) akileraartarnermut akitsuuteqartitsisarnermullu inatsisit naapertorlugit pisortatigut misissuineq, killilersuineq imaluunniit pilersaarusiortarneq imaluunniit iliuuserissamaakkatut eqqarsaatigineqartut, imaluunniit 5) pisortat aningaasanut tunngasutigut soqutigisaat, tamakkununnga ilanngullugu pisortat niuernermik ingerlatsinerat.
Sentence Syllables with count 515
- § 7. Siunertarineqartoq tassaavoq ilinniartut 1) suliorsinnaanermut fagit tunngaviusumik paasisimasassartaannik, suni atorneqarsinnaanerinik qanorlu ingerlanneqarsinnaanerinik tunuliaqutaannillu soqutiginnilerlutillu ilisimasaqalernissaat perorsaanermut tunngasunik suliaqarnerminni iluaqutigisinnaaqqullugu, 2) pinnguarnerup mernguernartulerinerullu namminneq aamma meeqqat inuusuttullu anersaakkut, timikkut inooqatigiinnikkullu ineriartortarnerminnut pingaaruteqarnerat misigissagaat paasilluassallugulu, 3) mernguernartunik suliaqarnerup oqaluttuarisaanermut, kulturimut inuiaqatigiiussutsimullu tunngasutigut pingaaruteqarneranik aama avatangiisit meeqqat, inuusuttut inersimasullu ineriartortarnerannut pingaaruteqarnerannik naliliisinnaanngornissaat naliliinerminnilu tunngavilersorsinnaanngornissaat, aamma 4) namminneerlutik allallu suleqatigalugit atuakkatigut sulinikkullu tunuliaqutassaqalernissaat sanaassanik, misilittaalluni ingerlanneqarsinnaasunik allanillu pillaqqissunngoriartornartunik meeqqat inuusuttullu pisariaqartitsinerat soqutiginninnerallu najoqqutaralugu atorf issaqarnerusorisaminnik toqqartuisinnaanngorlutillu aaqqissuisinnaanngornissaat suliaqarsinnaanngornissaallu, 5) sungiusarneqarnissaat ullormut suliaasartunik nalinginnaasunik iluaqutiginninniartarnissamut, taamaalilluni tamakku ataatsimut siunertaqartumik ilanngunneqarsinnaaniassammata.
Sentence Syllables with count 518
- nappaateqalersitsisartut, nerisassaniittut ittut, nungusaasartut, bakterianillu toqoraasartut, ilisimasaqarfigissagaat, g) inuup, qimerlullit allat, sullerngit uumasuaqqallu sananeqaatimikkut timimikkullu assingussusiat assigiinngissusiilu pingaarnerit nassuiarsinnaassagaat aamma h) ikiueqqaarnermi tunngaviusut pikkorissarfigisimassagaat aamma 2) Uumassusillinni pinngortitamillu atueqatigiinnermi a) najugarisami uumassusillit ilisarnartut misissorsimassagaat, b) Kalaallit Nunaanni uummassusillit nunamiittut ittut assigiinngitsut sammisimassagaat, c) Kalaallit Nunaanni sumiiffinni assigiinngitsuni imermi taratsumilu uumassusillit sammisimassagaat, d) nunami, imermi imaanilu nerisareqatigiiaat nassuiarsinnaassagaat, e) nerisareqatigiiaat nukissatut atortussiallu kaaviiaarnerattut nassuiarsinnaassagaat, f) Kalaallit Nunaanni uumasut nunguttut nungutaanissamullu ulorianartorsiortitat ilisimasaqarfigissagaat, g) qangarsuaq uumasut ujaranngornerit ilisimasaqarfigissagaat, h) Kalaallit Nunaanni uumassusillit taakkulu atorneqarsinnaanerinut periarfissat kiisalu taamatut atuinerup kingunerisinnaasai nassuiarsinnaassagaat, i) kialaartup issittullu ilaat toqqakkat, pinngortitami atueqatigiinnerit pingaarnerit, naasut miluumasullu nalinginnaasut, silap pissusii nalinginnaanerit kiisalu inuit atisaat sammisimassagaat aamma j) uumasut naasullu uumaffigisanut assigiinngitsunut naleqqussartarnerat assersuusiorfigisinnaassagaat.
Sentence Syllables with count 519
- kristumiuunnginnermi ileqqutoqqat kalaallit inuunermik paasinnittarnerannut sunniutaat, aamma ulluni nutaanerusuni, kristumiussutsimi maannakkut, oqalutuarisaanermi sunniuteqartunillu pissutsit pingaarnerit nassuiarlugit, nunarsuarmi upperisani ataatsimi- marlunni pissutsit nassuiarlugit, upperisarsiornermi pisut pingaarnerit nassuiarlugit upperisarsiornermillu ingerlatsinermi tunngaviusumik oqariartaatsit atorlugit, ilinniartitsissummi uppernarsaatit nalilersorlugit, nassuiarlugit attaveqartillugillu, tassunga ilanngullugit uperisarsiornermi nunami namminermi avataanilu atortut qanoq isiginneriaasiannik nalilersuineq, tassa peqataasunit avataaneersunillunniit isigalugit, immaqa upperisarsiornermik isornartorsiuilluni isummat, upperisat taakkulu sunniutaannik oqaluttuarisaanerat, upperisarsiornernut nalinginnaasunut, upperisarsiornerunngitsumut imaluunniit upperisaq tunngaviginagu kulturimut eqqarsartariaatsinullu toqqakkanut tunngatillugu, upperisat inuunermillu isiginneriaatsit inunnut, inuiaqatigiinnut kulturimullu pingaaruteqassusiannik qisuariaateqarluni paasinninnermik takutitsineq, suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu nammineq allallu kulturikkut naleqartitaat pillugit oqallinnernut akuuneq, taamaaliorlunilu nunarsuarmi inuiaqatigiinnut tunngatillugu pitsaassuseqartitsileruni aamma ileqqorissaarnermi ajornartorsiutit oqaasertalersorlugit.
Sentence Syllables with count 520
- f) Timimik misilitsinerit ajornanngitsut ingerlassinnaasalissavaat paasisaqarfigilerlugillu, g) Sungiusarnermi tunngaviusumik tunngaviit aammalu sungiusarneq, inooriaaseq timersornermi ingerlatsisarnerit pillugit timersornermik suliaqarfimmi tunngaviusumik taaguutit ilisimalissavaat, h) Sulinermi timip pissusai pingaarnerit timerlu pillugit ilinniakkat atorneqarluarsinnaasut pillugit tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, i) Sungiusarnermi peqqissutsimilu timi atorlugu ingerlatsinerit misissoqqissaarlugillu nalilersorsinnaalissavaat j) Timersornerup oqaluttuarisaanerani timersornerlu pillugu sociologiimi timersorneq pingaartillugu inulerinermi aama inuiaqatigiinnik ilisimatusarnermi timersorneq pillugu atuagarsornermi toqqakkanik tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, k) Timersornerup kulturimi naleqassusaa pillugu nalilersuisinnaalissapput qisuariaateqarsinnaalerlutillu, l) Timersornermi pissusilersuutit ileqqorissaarnerlu ilisimalissavaat, m) Sulinermi timimik misiliinerit aammalu anguniagaqarluni tunngaviusumik sungiusarneq kissassarnermilu malitassat aaqqissuussinnaalissavaat ingerlassinnaalissallugillu, n) Nammineq timi atorlugu sungiusarnermik malitassanik suliaqarsinnaalissapput, ingerlatsilersinnaalissapput nalilersuisinnaalerlutillu aamma o) Timi atorlugu sungiusarnissamut nammineq suliaq aqqutigalugu sungisarsimassusertik pitsanngortissinnaalissavaat.
- Annaasat ilanngaatigineqarsinnaanngitsut, piffissami pisassarisat pissarsiarineqarfianni nalingat tunngavigalugu naatsorsorneqassapput, nalingisa allanngorarnerat apeqqutaatinnagu, taamaattorli tak. imm. 6-8. Imm. 5. Ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfissuarmut atasuusut tassaapput 1) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisaat, 2) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisaat, 3) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisai, imaluunniit 4) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffiillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisai.
- 1) Ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani Akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut kiisalu ulloq inuuffik sumilu inunngorneq, Inuit nalunaarutigineqartussat eqqarsaatigalugit, aamma kontomik piginnittuusut aamma immikkoortortaq kontomik piginnittuusoq eqqarsaatigalugu, aamma kapitali 6-8 naapertorlugit naleqquttumik peqqissaarnissamut suleriaatsit malillugit inummit nalunaarutigineqartussamik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutigineqartutut paasineqartoq, ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, immaqalu pineqartup najugaqarfigisaatut isigisami ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani immikkoortutut akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut aamma ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, aamma danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normu kiisalu inuit tamarmik nalunaarutigineqartussat ullut inuuffii sumilu inunngorneri nalunaarutigineqassapput.
Sentence Syllables with count 521
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnit ataasiakkaanit ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu
Sentence Syllables with count 523
- 1) ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani Akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut kiisalu ulloq inuuffik sumilu inunngorneq, Inuit nalunaarutigineqartussat eqqarsaatigalugit, aamma kontomik piginnittuusut aamma immikkoortortaq kontomik piginnittuusoq eqqarsaatigalugu, aamma kapitali 6-8 naapertorlugit naleqquttumik peqqissaarnissamut suleriaatsit malillugit inummit nalunaarutigineqartussamik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutigineqartutut paasineqartoq, ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, immaqalu pineqartup najugaqarfigisaatut isigisami ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani immikkoortutut akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut aamma ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, aamma danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normu kiisalu inuit tamarmik nalunaarutigineqartussat ullut inuuffii sumilu inunngorneri nalunaarutigineqassapput.
Sentence Syllables with count 524
- 1) konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut aningaasalersuinermi sakkutut malittarisassiorneqarpoq aamma pappiaranik aningaasanik niuerfinni pilersinneqarsimasumi akuttunngitsumik niuertoqartarluni imaluunniit konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut ileqqaarnissatut sakkussatut malittarisassiorneqarsimalluni, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) aningaasat tigunissaannut piumasarineqarpoq aningaasalersuinermi imaluunniit ileqqaarnermi kontomi siunertanut tunngasuni piumasaqaatit aalajangersimasut naammassineqassasut, soorlu assersuutigalugu ilinniartitaanikkut pisartakkanik imaluunniit napparsimanersiutinut tigusinerit, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussaq, aamma 4) ukiumoortumik UR akiliutit 341.000 kr.-inut taakkuluunniit inorlugit killilerneqarsimapput kontonik kattussisarnerit aningaasallu nalinginik naatsorsueqqittarnerit pillugit§§ 98-101-ini pineqartut atorlugit.
- § 38. Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissut ilinniartut ineqarfianni najugaqartumut atorunnaarsittassavaat ilinniagaq imaluunniit ilinniarfimmiinneq inneq naammassippat imaluunniit unitsinneqarpat, imaluunniit ilinniartut ineqarfianni najugaqartup ilinniartut ineqarfianni najugaqarnissamut piumasaqaatit naammassiunnaarpagit, taamaattoq tak. imm. 3 aamma§ 49, imm. 2. Ilinniakkamik ingerlatsinnginneq tamatumani ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassaaq, soorluttaaq taamaatitsineq orlov-eqarnikkut, tamatumani aamma naartunermut meerartaarnermullu atatillugu sulinngiffeqarneq ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassasut, taamalu ilinniartut ineqarfianni najugaqarsinnaajunnaarnertut, tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniakkamik, ilinniarfimmiinnermik innermik, sungiusaammik suliffeqarnermik naammassisaqarnermi, ilinniarfimmi ilinniakkamik taamaatitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq nooreersimassaaq ulluinnaat 10-t qaangiutinnginnerini, ilinniakkap, sungiusaammik suliffeqarnerup imaluunniit uninnerani imaluunniit taamaatinnerani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniakkamiit anisitaaguni anisitaanerlu naammagittaalliutigalugu allaffissornikkut oqartussanut allanut, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq pisinnaatitaavoq inigisaminiiginnarnissaminut iinnarnissaminut, anisitaaneq pillugu inaarutaasumik aalajangertoqarnissaata tungaanut.
Sentence Syllables with count 525
- 1) nunaminertat illoqarfeqarfiullu atorneqarnerat, ilanngullugit sullissiviit pisortalluunniit kiffartuussiviisa allat inissisimaffii, 2) illoqarfeqarfiup suussusaa, inissisimanera annertussusaalu, ilanngullugit ilaatigut illut eqimassusissaasa, portussusissaassa, imminnut ungasissusissaasa ilusissaasalu malittarisassiornerat, 3) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi inissiat inuussutissarsiutilluunniit eqqarsaatigalugit sanaartorfiunngitsunit sinneruttut, 4) pigisat eqqissisimatitat eriagisassallu, ilanngullugit illut, sanaartukkat sumiiffiilluunniit eqqissisimatitat eriagisassalluunniit, pinngortitami pingaartitat eriagisassat kiisalu sumiiffiit kulturip oqaluttuarisaaneranut iluatinnaatillit, 5) qaartartuusivinnut, tankeqarfinnut, mittarfinnut, imermut pissamaateqarfittut immikkoortitanut, nalunaarasuartaaserisoqarfinnut ikuallattoqarnissaanullu upalungaarsimaffinnut isumannaallisaanermut killeqarfiit, 6) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi angallaffiit aamma pilersuinermi atortut inissisimaffii, ilanngullugit aqqusernit ledningeqarfiillu, 7) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi illoqarfiup nutarterneqarnera isaterinerlu, 8) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi tulleriiaartumik annertusaaneq, 9) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi, nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut soqutiginaatillit isumannaarneqarnissaat siunertaralugu Naalakkersuisunit aalajangiunneqarsimasumi, immikkut aalajangersakkat.
- a) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik aningaasaliinerniit isertitat akileraarusernissaannut nalinginnaasumik pisussaajunnaarsitaasarpoq imaluunniit isertitat taakku akileraaruserneqarnissaat kinguartinneqarluni imaluunniit soraarnerussutisiassanut aaqqissuussinertut inissisimanertik pissutigalugu appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, b) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup akiliutimi tamarmiusunit ikinnerpaamik 50 pct.-it tigussavai, paragrafimi matumani aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut aaqqissuussinernit allaniit pigisanit nalilinnit nuussinerit eqqaassanngikkaanni imaluunniit sulisitsisunit aningaasaliisuniit§ 33-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut kontonit, c) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmiit agguaassineq imaluunniit aningaasanik tunniussineq taamaallaat pisinnaavoq soraarnerussutisianut, innarluuteqarnermut tunngasut aalajangersimasut pisimatillugit imaluunniit toqusoqarsimatillugu, maannakkut paragrafimi aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfinnut allanut agguaassinissamut imaluunniit§ 33-mi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontonut nuussinerit ilanngunnagit, taamaattoqanngippat agguaassinernut imaluunniit immikkut pisut taakku sioqqullugit aningaasanik tunniussinernut pineqaatissiisoqassaaq, imaluunniit d) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut sulisartup akiliisarneri, akiliutit ilassutaasut
Sentence Syllables with count 526
- Tassani apeqqutaanngilaq pisinnaatitaalerneq aamma-/ imaluunniit akissarsiat pineqartut amerlassusii eqqartuussinikkut, eqqartuussivimmi isumaqatigiissuteqarnikkut, saqitsaattoqarnerani isumaqatigiissitsiniartarfikkut taakkuluunniit assigisaasigut pissarsiarineqarsimanersut, 3) Kalaallit Nunaanni sulisitsisumit aningaasarsiaqartinneqartut, akissarsiaqartinneqartut taakkuluunniit assigisaannik pisartut, Kalaallit Nunaannut nuunnermi pisattat nuunneqarnerini, angallannermi pissutsit assigisaalluunniit pissutigalugit sivikitsuinnarmik kinguarsarneqarpat, 4) Kalaallit Nunaanni pisortat sulisitsisuannit aningaasarsiaqartinneqartut, akissarsiaqartinneqartut taakkuluunniit assigisaannik pisartut, Kalaallit Nunaannut nuunnermi pikkorissartitsinermut sivikitsumik peqataaneq pissutigalugu kinguarsarneqarpat, 5) Kalaallit Nunaannit aningaasalersorneqartunik ilinniagaqarnersiutisiaqartut, akissarsiaqartut assigisaannilluunniit ilinniagaqarnerup il.il. nalaani tapiissutisisartut, 6) inuussutissarsiutigalugu eqqumiitsuliortut, timersortartut assigisaalluunniit Kalaallit Nunaanni sulinermi aningaasarsisartut, tamatumunngalu ilaallutik aningaasarsiat eqqumiitsuliortumit timersortartumilluunniit tiguneqaratik inunnulli il.il. allanut pisassanngortinneqartut, 7) aningaasarsianik§ 75, imm. 1, nr. 2-mi taaneqartutut ittunik siulersuisunut, udvalginut, kommissioninut, rådinut assigisaannullu Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut ilaasortaanermi ikiortaanermiluunniit pissarsisartut,
- oqartussaaffiit aqutsinermi allaffissornermik suliaqartartut, ingerlatsinermi oqartussaasut suliassaannut assingusunik suliaqartartut, assersuutigalugu akuersissutinik, tapiissutinik imaluunniit taarsigassarsinissamik qinnuteqaatinik suliaqartartut, assersuutigalugu Inuussutissarsiutitigut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliaq( takuuk kinguliiniittut ittut) aamma Immikkut Ikiorsiisarnermi Aningaasaateqarfiusoq, oqartussaaffiit pisortani oqartussaasut aalajangiinerinik naammagittaalliuuteqartarfittut ingerlasut, assersuutigalugu Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Ilinniagaqarnersiuteqartitsinermi Naammagittaalliuuteqartarfik aamma Ineqarneq pillugu Maalaaruteqartarfik, oqartussaaffiit ajornartorsiutit illua'tungeriit marluk akornanni inuit ataasiakkaat pillugit inatsiseqartitsinermut tunngasumik pissusillit aaqqinnissaannik suliallit, oqartussaaffik misissuinissamik nakkutilliinissamillu, pisortanut oqartussaasunut inatsiseqartitsineq naapertorlugu tunngavilinnik, pisussaatinneqarsimappat, oqartussaaffiit inatsisinut naapertuutsitsinermik nakkutilliisutut suliaqartut, assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni Kommunit Nakkutilliisoqarfiat, aammattaaq kinguliiniittut ittut takukkit, Oqartussaaffiit suliaqaqatigiissut, taakkunani Inatsisartunut ilaasortat inatsit naapertorlugu allamilluunniit tunngaveqartumik oqartussaaffik tamaat ilaannaaluunniit ilaasortaaffigalugu, Ombudsmandip 1995-imut nalunaarutaa malillugu immikkut ajornartorsiuteqarfiupput.
Sentence Syllables with count 527
- )§ 40, imm. 1, nr. 7( Atortussianik, nioqqutissianik aamma atortunik igitaqarnissamut inerteqqutinik malittarisassaliorsinnaanermut Naalakkersuisunut piginnaatitsissut)§ 41( sanaartugassanik anginerusunik sanaartornissamut akuersissuteqarnermut atatillugu avatangiisinut sunniutinik nalilersuineq pillugu maleruagassaq)§ 42( sanaartugassanik anginerusunik sanaartornissamut akuersissuteqarnermut atatillugu avatangiisinut sunniutinik nalilersuineq pillugu maleruagassaq)§ 47( Pigisanut il.il. isersinnaaneq)§ 48( Inatsit naapertorlugu aalajangiinissat sioqqullugit tamanut saqqummiussisarneq aamma innuttaasut peqataatinneqarnissaat)§ 49, imm. 2 aamma 3( Inatsimmut atuuttumut naleqqiullugu kommunit imaluunniit Namminersorlutik Oqartussat qanoq ilinerani nakkutilliisutut oqartussaanerisa allanngornera)§ 52, nr. 4( Kinaluunniit noqqaasoqarneratigut pisortanut nakkutilliisunut kinaanerminik ilisimatitsissaaq)§ 56, imm. 3( Kommunalbestyrelsip nakkutilliinermi pisussaaffiata piffissamut aalajangersimasumut annertussusia pillugu Naalakkersuisut kommunalbestyrelsimut aalajangersaasinnaapput)§ 65( Eqqartuussivimmi suliassanngortitsineq pillugu maleruagassaq)§ 68( Pillaammik akiliisitaasussanngortitaanermi akiliutissap annertussusilernerani unioqqutitsineq inuussutissarsiummut ingerlatsinermut atasumik pisimappat tamanna sukannernerulersitsissutaassaaq)§ 69( Sakkutooqarfimmi Pituffimmi inatsit atuutinngilaq)§ 70( Atortuulersitsineq pillugu aalajangersagaq)
Sentence Syllables with count 528
- 15.10.- 30.04. Imm. 3. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit Zone 1-mi, 2-mi aamma 4-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.04.-mut, tak.§ 7, imm. 2, nr. 1, 2 aamma 4, ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 40-nik pisaqaqqusaapput, tak§ 5, imm. 1. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit Zone 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.03.-mut, tak.§ 7, imm. 2, nr. 3 ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 40-nik pisaqaqqusaapput, tak§ 5, imm. 1. Imm. 4. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit Zone 1-mi, 2-mi aamma 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.04.-mut ullormut aallaaniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik qulinik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit Zone 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10-miit 30.03-mut ullormut aallaaniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik qulinik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 5. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit imaluunniit sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit piffissami piniarfiusumi 01.05.-imiit 31.05.- mut, tak.§ 7, imm. 2 nr. 1, ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 20-nik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5 imm. 1, taamaallaallu nammineq atugassatut.
Sentence Syllables with count 530
- 1) aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) pappiaqqanik nalilinnik naqissusiinermi akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 3) eqquiniaasitsinermi akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 4) aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 5) umiarsualivimmiinnermut innermut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) qamutit motoorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 7) raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 8) inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannit Kalaallillu Nunaanni usinik imaatigut assartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 10) inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuus-sutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 11) inissianik attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 12) inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 13) aalisarnikkut, piniarnikkut nunalerinikkullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 14) kommunit inuutissarsiutini aningaasaleeqataasinnaanissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat, 15) meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat, aamma 16) pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat.
- Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsisileriffik, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Nersutinut tunngasunut immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Akileraartarnermut Pisortaqarfik, Kalaallit Nunaanni Kisitsisinik Naatsorsueqqissaartarfik, Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfik, Dronning Ingridip Napparsimmavissua, Peqqissaaveqarfinnik Aqutsivik, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit pillugit Ataatsimiititaliaq, Nuummi nakorsaataasivimmi nakorsaasiortuuneq, KANUKOKA, KANUNUPE, Pituffimmi Innuttaasut isumalioqatigiissitaat, Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaanni kigutit nakorsaasa peqatigiiffiat, Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK), Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat( PK), Kalaallit Nunaanni sulisitsisut Peqatigiiffiat, Mittarfeqarfiit, Sulisitsisut kattuffiat ILIK, Air Greenland, Arctic Umiaq Line A/S( Umiarsuaatileqatigiit), Kalaallit Nunaanni Brugsenit( KNB), Pilersuisoq, Greenland Contractors, Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, KAS Centralapoteket, Inatsisit atuutsinnerannut ministeriaqarfik, Nunap Iluani Pissutsinut Peqqinnissamullu ministeriaqarfik, Peqqinnissaqarfimmik Aqutsisoqarfik, Nakorsaatit pillugit Aqutsisoqarfik, Inuussutissat pillugit ministeriaqarfik, Inuussutissanut Pisortaqarfik, Illersornissamut ministeriaqarfik, Kangilinnguani Sakkutooqarfik, Danmarkimi Nakorsaataarniat Peqatigiiffiat, Danmarkimi Nakorsaasiortut peqatigiiffiat aamma farmakonomit peqatigiiffiat.
Sentence Syllables with count 533
- Imm. 2. Danmarkimik, Savalimmiunik naalagaaffinnilluunnit allanik isumaqatigiissuteqartoqartillugu Naalakkersuisut aalajangersakkanik makkunannga aalajangersaasassapput, 1) qallunaat, savalimmiormiut imaluunniit naalagaaffiup allap pineqartup akileraarusiineranni, akitsuusiineranni akiligassiinerannilu atugassanik Kalaallit Nunaanni oqartussaasut paasissutissanik piniarlutillu paasissutissiisarnissaannik, 2) akileraarutit, akitsuutit akiligassallu, Danmarkimi, Savalimmiuni naalagaaffimmiluunniit allami pineqartumi piniarneqartut, tassalu akilersinniarneqarsinnaasut Kalaallit Nunaanni akilersinniarneqarnissaannik, Kalaallit Nunaanni akileraarutinik, akitsuutinik akiligassanillu akiliisitsiniartarnermi maleruagassat naapertorlugit, 3) inummit, selskabimit il.il. imaluunniit taakkua piginnaatitaannit Kalaallit Nunaanni najugaqartumit aningaasarsiani akilerneqartuni Danmarkimi, Savalimmiuni imaluunniit nunami takornartami pineqartumi pisortanut akileraarutinik ilanngartuineqassasoq, tak. aamma§ 78. Imm. 3. Naalakkersuisut Danmarki, Savalimmiut imaluunniit nuna takornartaq pineqartoq isumaqatigiissuteqarfigisinnaavaat marloriaammik akileraaruteqarnissaq pinngitsoorniarlugu Danmarkimik aamma Savalimmiunik imaluunniit nunamik takornartamik pineqartumik isumaqatigiissutaasoq kiisalu akileraarutitigut suliassatigut ikioqatigiinnissamut isumaqatigiissut tamakkerluni allannguuteqarluniluunniit Kalaallit Nunaanni atulersillugu annertusineqassasoq.
Sentence Syllables with count 534
- Aalajangersagaq atorneqarpoq, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 23-ip 18. november 1992-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 18. november 1992-imeersup IR allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 39, 20. september 1994-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 43, 15. november 1994-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 6. august 1991-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 31, 30. oktober 1991-imeersup IR, Kalaallit Nunaanni illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 9. november 1987imeersumi IR, illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 13, 18. august 2006-imeersumi IR, nunaqarfinnut pilersaarutit allannguuteqartinneqarneri pillugit kommunimut pilersaarutinut tapiliussat tamanut tusarniaassutigineqartarneri pillugu Aningaasaqarnermut pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 1, 22. april 1996-imeersup IR, suliarineqarnerisigut.
Sentence Syllables with count 535
- Imm. 3. Matematikkip atuuffiisa samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) assigiinngitsunut tunngatillugu kisitseriaatsit arlaannik toqqaasinnaassasut, procentinik paasinnittaatsit atorsinnaassagaat naleqqiussillunilu kisitseriaatsit atorsinnaassagaat, 2) inuiaqatigiinni ineriartornermut, soorlu aningaasaqarnermut, teknologiimut, pinngortitamut, avatangiisinut, kulturimut, sunngiffimmut peqqinnissamullu, isummersuutinut attuumassuteqartut assersuutit ilisimasaqarfigissagaat, 3) ernianik ernianillu naatsorsuutinik, ilaatigut ileqqaakkani, aningaasanik atornerni akilersugassarsinernilu pisariinnerni, kisitsisinnaassasut, 4) matematikkimi assilisassanik, soorlu najoqqutassianik funktioninillu, misissuisinnaassasut, 5) periaatsit nassuiaatillu pingaartinnerullugit paasissutissanik katersanik statistiskimik nassuiaasiorsinnaassasut, 6) soorlu qarasaasiaq iluaqutigalugu piviusuusaartitaliorsinnaassasut, 7) ulluinnarni pisiassanut, angallannermut, ineqarnermut, aningaasarsianik naatsorsuutinut akileraarutinillu naatsorsuutinut tunngatillugu pissaqarniarneq aningaasaqarnerlu eqqarsaatersorfigisinnaassagaat, 8) ilimanassutsimik statistikiusumik paasinnittaaseq atorsinnaassagaat, 9) qarasaasiaq nassuiaasiornermut, misissuinermut, piviusuusaartitsinermut naatsorsuinermullu, soorlu inuiaqatigiinni pissutsinut tunngatillugu, atorsinnaassagaat, 10) assassornermi eqqarsaatersornernilu naammassiiniarnernut matematikki iluaqutitut tamatigoortutut atorsinnaassagaat.
- § 28. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 27, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik pisortani oqartussaasunit, suliffeqarfinnit suliffeqarfinnillu namminersortunit pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Kalaallit Nunaanni nunaniluunniit avannarlerni innuttaasunut Namminersornerullutik Oqartussanit ilinniagaqarnersiutisiaqartitsineq pillugu paasissutissanik inuit pineqartut taakku piffissami taannaasumi Kalaallit Nunaannit aamma nunat avannarliit ilaannit ataatsimit ilinniagaqarnersiutinik ataatsikkut tigusisinnaatitaanatik tigusisannginnissaannik nakkutilliinermi pisariaqartunik nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut ingerlatitseqqissinnaapput, aamma 4) ilinniagaqartut aqqi najugaallu pillugit paasissutissanik ilinniagaqartunik ilinniarnerup naammassineqarnerani Kalaallit Nunaanni sulisussarsiniarnermi atorneqartussanik aamma ilinniarnerup nalaani sulinermik misiliiffissat ilinniarnerullu nalaani suliffissat pilersinniarne-qarneranni atugassanik Kalaallit Nunaanni pisortani oqartussaasunut suliffeqarfinnullu namminersortunut ingerlatitseqqissinnaapput.
- 1-imik unioqqutitsisoq, 4)§ 12, imm. 1 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu inerteqqummik eqqortitsinngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu kattunnissamut inerteqqusineq eqqortinnagu kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, imm. 1-at naapertorlugu kattunnissap akuerineqannginnerani piviusunngortinnissaanut inerteqqummik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 naapertorlugu piumasamik imaluunniit peqqussummik naalanngitsoq, imaluunniit§ 23 naapertorlugu peqqussummik naalanngitsoq, 8)§ 23 c-mik unioqqutitsisoq, 9)§ 23 i, imm. 2, nr. 2 aamma 3-mi allassimasutut pisussaaffimmik§ 23 i, imm. 1 naapertorlugu aalajangerneqarsimasoq naapertorlugu neqerooruteqartartumut pisussaaffiliunneqarsimasumik malinninngitsoq, 10)§ 28 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 11) neriorsuummik§ 29, imm. 1 naapertorlugu unioqqutinneqassanngitsumik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 12)§ 29, imm. 2 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 13)§ 30 naapertorlugu piumasaqaammik naalanngitsoq, imaluunniit 14) Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliamut imaluunniit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik eqqunngitsunik imaluunniit tammartitsisunik tunniussaqartoq imaluunniit suliamut paasissutissarsiorfigisamut paasissutissat pingaartut nipangiunneqarpata.
Sentence Syllables with count 536
- Assigiinngisitsinnginnissaq Naligiimmik periarfissaqarneq Tikikkuminassuseq Meeqqat innarluutillit ineriartoqqinnissamut periarfissaasa ataqqineqarnerat aamma kinaassutsimik pigiinnarnissaanut pisinnaatitaaffiannik ataqqinninneq Iluanaarniutigineqarnissamut, persuttarneqarnissamut aamma atornerlunneqarnissamut illersugaaneq Timikkut tarnikkullu innarligassaannginnerup ataqqineqarnissaanik pisinnaatitaaffeqarneq Nammineerluni inuuneqarsinnaatitaaneq aammalu inuiaqatigiinni akuutinneqarsinnaatitaaneq Inuttut nikerarsinnaassuseq Killiligaanani oqaaseqarsinnaanermut isummanillu anitsisinnaanermut kiffaanngissuseqarneq Inuttut inuunerup ataqqineqarnissaa Angerlarsimaffiup aamma ilaquttat ataqqineqarnissaat Kulturikkut pisunut peqataasinnaatitaaneq Taamaattoq aalajangersagaq pisinnaatitaaffinnut Inuit Innarluutillit pisinnaatitaaffii pillugit Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaata ataaniittunik ittunik illersuinissamuinnaq killeqanngilaq, kisianni aamma nunani tamalaani isumaqatigiissutit allat malillugit inuit pisinnaatitaaffii aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarluni pisinnaatitaaffeqarnerit, Kalaallit Nunaanni atuuttut ilaatinneqarlutik, matumani pingaartumik, kisianni taakkuinnaanngitsut, Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europamiut isumaqatigiissutaat( EMRK), Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europami naalagaaffiit isumaqatigiissutaat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanik peqqussut nr. 814, 18. september 2001-imeersoq IR ilanngullugit.
Sentence Syllables with count 539
- Meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 3. marts 1994-imeersoq IR Kapitali 1. Aalajangersakkat nalinginnaasut§ 1. Peqqussut manna tunngavigalugu meeqqanut akilersuutinik siumoortumik tunniunneqartartunik imaluunniit meeqqanut akilersuutinik pisortanit tapiissutitut tunniunneqartartunik pisinnaatitaaneq makkuninnga piumasaqaateqarfiuvoq, 1) meeraq Kalaallit Nunaanni kommunimi aalajangersimasumik najugaqavissuussasoq, tak. kommuni uninngavigisaq aamma kommuni najugarivitaq il.il. pillugit peqqussut, akilersuutinillu tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartuussasoq, 2) meeraq imaluunniit akilersuutinik tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq qallunaatut innuttaassuseqassasoq, imaluunniit Danmarkip naalagaaffinnut allanut isumaqatigiissuteqarsimanera tunngavigalugu akilersuutinik tapiissutinilluunniit Kalaallit Nunaanni oqartussanit tunineqarnissaminut pisinnaatitaaffeqassasoq, 3) meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut tunngavigalugu meeraq angerlarsimaffiup avataanut pisortanit inissinneqarsimassanngitsoq, imaluunniit allatut pisortanit tamakkiisumik pilersorneqassanngitsoq, 4) angajoqqaatut oqartussaassuseqartut allaganngorlugu akuersereersimatillugit meeraq meeravissiassatut ilaqutariinni tigummineqassanngitsoq, 5) meeqqap angajoqqaavi aappariittut inooqatigiissanngitsut, imaluunniit akilersuisussaatitaasoq inooqatigissanngikkaa.
Sentence Syllables with count 540
- 1) umiarsuaq imartap killeqarfiani ilorlermiitilluni itilluni Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 2) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfiginngisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 3) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluagut aqqusaarnermini umiarsuaq imartap killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfigisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, imaluunniit 4) umiarsuaq killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaaffeqarfiusup iluaniittoq ittoq imartani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimasoq kinaassusersiunngitsumik uppernarsaatissaqarpat, tassalu sinerissap imaluunniit naalagaaffiup sineriaqarfiani soqutigisanut assingusunut, imaluunniit nunap imartaani aningaasaqarnermulluunniit killeqarfimmi immikkoortumi isumalluutinut annertuumik ajoqusiinermik kinguneqartumik ulorianartorsiortitsisumilluunniit imaarsisimappat.
Sentence Syllables with count 542
- 1) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip aqqa, angerlarsimaffia aammalu nunani tamalaani radiukkut kaldesignalia, 2) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip suussusia angissusialu, 3) usit suuneri, annertussusaat inissisimaffiilu, taakkununnga usit imaluunniit oqimaaloquttat umiarsuarnut allanut nuunneqarsinnaanerinut periarfissat ilanngullugit, 4) ikummatissap pigineqartup suunera, annertussusaa inissisimaffialu, 5) pisoqarnerani imaluunniit malugisaqartoqarnerani piffissaq, 6) pisup pinerani umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip sumiiffia, siunnerfia sukkassusialu, imaluunniit kuussimasunik, mingutsinneqarsimasunik usinilluunniit tissukartunik takusaqarfiup sumiiffia, annertussusia ingerlaneralu, 7) kuussimasut takuneqartut suminngaanneerfii IR, 8) pisup kingorna umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip siunnerfia sukassusialu, imaluunniit umiarsuaq ikkarlissimappat siuata aquatalu inissisimaffia, 9) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip aallarfia kingulleq, kiisalu ornitamut qaninnermut tikiffissamut piffissaq sumiiffillu, 10) anorip, immap sarfallu pissusai atuuttut kiisalu isikkivik, 11) pisup suunera, tamatumunnga peqqutaasoq ingerlaneralu, tassunga ajoqusiinerusinnaasup sumiinnera innera aammalu imaarsinerusinnaasoq ingerlaannarnersoq ilaallutik, 12) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip qanoq innerani pissutsit atuuttut, 13) imaarsinissaq pinngitsoortinniarlugu imaluunniit killilersorniarlugu iliuusissat suut iliuuserineqarnersut, 169
Sentence Syllables with count 544
- 1) nunalerinermut tunngatillugu ineriartortitsinernik suliareqqiisarnernillu suliniutinut, 2) nunalerinermit tunisassianik suliareqqiisarnernut inuussutissarsiornermut tunngatillugu iluaqutigineqarnissaat siunertaralugu, 3) nunalerinermit tunisassiamik nutaamik nittarsaassinermi tunitsivissarsiornermut aningaasartuutinut imaluunniit nunalerinermit tunisassiamik ilisimaneqareersumik tuniniaavimmi nutaami nittarsaassinermut, imaluunniit nunalerinermit tunisassiat Kalaallit Nunaanni tunisassiarineqartut pillugit nalinginnaasumik tunitsivissarsiorluni suliniuteqarnernut atatillugu, 4) misissuinernut, nunalerinermut tunngassuteqartuni periarfissanik nutaanik nassaarniarluni qulaajaanernik siunertalinnut, taamatuttaaq siunissami tunisassiortoqalernissaa tamakkulu pisortanit ingerlatsivigineqarnissaat pillugit ilisimasassanik pisariaqartinneqartunik pissarsiniartarnernut, 5) maannakkut tunisassiaareersut pillugit uumassusilinnut nunalerinermullu tunngatillugu misissuinernut kiisalu nunanik misissuinernut uppernarsaasersuisarnernullu, isumalluutitigut tunngavigisat avatangiisinut aningaasaqarnermullu tunngatillugu illersorneqarsinnaasumik iluaqutigineqarnerisa qulakkeerneqarnissaannut sunniuteqaqataasussanut, aamma 6) misissuinernut, tunisassiornerup naleqarnerulersinneqarnissaanik pisariillisaavigineqarnissaanillu siunertalinnut kiisalu tamakku ingerlatsivigineqarnerisa pitsanngorsarnissaannut suliniutinut.
- imaaniammaannartumi uuliamik mingutsitsiviusumik ajutoortoqartillugu akuliunnissamut isumaqatigiissut 1969-imeersoq IR, 1970-imi, 1976-imi aamma 1992-imi ilassutit aqqutigalugit atulersinneqartoq, uuliamik mingutsitsinermi ajoqusikkanut innuttaasut pisussaaffeqarnerminni akisussaaffii pillugit isumaqatigiissut 1969-imeersoq IR, 1981-imi aamma 1995-imi( isumaqatigiissuterpiaq 1975-imi atulersinneqarpoq, kisiannili 15. maj 1998-imiit atuutilersumik atorunnaarsinneqarluni), 1976-imi, 1992-imi, 2000-imi aamma 2003-mi ilassutit aqqutigalugit atulersinneqartoq, uuliamik mingutsitsisoqarnerani ajoqusikkanut taarsiissuteqartarnermut nunani tamalaani aningaasaateqarfimmik pilersitsineq pillugu isumaqatigiissut 1971-imeersoq IR, taakkulu tamarmik Danmarkimit akuersissutigineqarput( isumaqatigiissuterpiaq 1978-imi atulersinneqarpoq, kisiannili 15. maj 1998-imiit atuutilersumik atorunnaarsinneqarput, aammalu 2002-miit atuutilersumik pivinneqarlutik, Londonimi isumaqatigiissut( eqqakkanik sananeqaatinillu imaanut eqqaanermi mingutsitsinissap pinngitsoortinneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 1972-imeersoq IR), 23. oktober 1974-imi Danmarkimit akuerineqarluni 1975-imi atulersinneqartoq, MARPOL-imut isumaqatigiissut 1973/1978-imeersoq IR, 1980-imi atulersinneqartoq, OSPAR-imut isumaqatigiissut 1992-imeersoq IR, 1995-imi atulersinneqartoq, aammalu Kalaallit Nunaata immikkut isigineqarnissaa, 1996-imi atorunnaarsinneqartoq, aamma Londonimi isumaqatigiissummut ilassut( Londonimi isumaqatigiissummut taartaasoq), tassanilu Kalaallit Nunaata tunuarsimaarfigineqarnera 29. oktober 1997-imi atorunnaarsinneqarpoq.
Sentence Syllables with count 545
- Imm. 1-imut Aalajangersagaq tassunga assingusoq atorneqarpoq, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 23-ip 18. november 1992-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 18. november 1992-imeersup IR allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 39, 20. september 1994-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 43, 15. november 1994-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 6. august 1991-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 31, 30. oktober 1991-imeersup IR, Kalaallit Nunaanni illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 9. november 1987-imeersumi IR, illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 13, 18. august 2006-imeersumi IR, nunaqarfinnut pilersaarutit allannguuteqartinneqarneri pillugit kommunimut pilersaarutinut tapiliussat tamanut tusarniaassutigineqartarneri pillugu Aningaasaqarnermut pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 1, 22. april 1996-imeersup IR, suliarineqarnerisigut.
Sentence Syllables with count 547
- Imm. 2. Kommunalbestyrelsi assersuutigalugu aalajangersinnaavoq 1) meeqqamut pissutsinut tunngatillugu isumaginninnermi sullissinikkut ikiorsiinissamik, 2) meeraq ulluunerani neqeroorutini, inuusuttut klubbianni, ilinniartitaanermut assigisaanniluunniit peqataassasoq, 3) illup iluani, perorsaanermik imaluunniit allatut angerlarsimaffimmi tapersersuinikkut ikiorsiinissamik, 4) ilaqutariinnik katsorsaanissamik assigisaanilluunniit tapersersuinissamik, 5) meeqqamut, angajoqqaatut oqartussaassuseqartumut aamma ilaqutariinni ilaasunut allanut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi, angajoqqaarsiani assigisaanniluunniit ulloq unnuarlu inissiinissamik neqerooruteqarnissamik, 6) ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi, angajoqqaarsiani assigisaanniluunniit oqilisaassinertut inissiinissamik neqerooruteqarnissamik, 7) meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarneranut atatillugu angajoqqaatut oqartussaassuseqartup tapersersorteqarnissaanik neqerooruteqarnissamik, 8) inuttut siunnersuisorisamik neqerooruteqarnissamik, tak.§ 16, 9) ineqarfiutigalugu atuarfimmiinnermut innermut efterskole-miinnermulluunniit innermulluunniit aningaasatigut ikiorsiinissamik, tamatumunnga angajoqqaatut oqartussaassuseqartoq nammineerluni akissaqanngippat, 10) meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnissaanik, assersuutigalugu ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut imaluunniit angajoqqaarsianut, meeqqap immikkut pisariaqartitsineranut naammassinnissinnaasutut isigineqartumut imaluunniit, 11) suliniuteqareernermi malinnaanissamik.
- nalunaarfigineqannginnissaa, Aatsitassanut Pisortaqarfiup uppernarsanngippagu akuerineqarnerup kinguneranik isertitat suunerannik nassuiaammi tamakkiisumik ilaasunik artukkiissutaasunik akitsuutinik akiliisoqartartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq akuersissut naapertorlugu aammalu aatsitassanik inatsit naapertorlugu allamik kisimiilluni ingerlatsisuusoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq selskabini allani imaluunniit piginneqatigiiffinni allani piginneqataassutilik aningaasaliissuteqanngitsoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit selskabinut allanut ilanngulluni akileraartinneqarsinnaanngitsoq, pinngitsaaliissummik ataatsimut akileraartitsineq pineqanngippat, nunap nammineq iluani ingerlatseqatigiiffissuarni piginnaatitsissummik pigisaqartoq nunani allani ingerlatseqatigiiffissuarni piginnaatitsissutinik pigisalittut aningaasanngortitsinissamik piumasaqaatit assingannik piumaffigineqarsinnaasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq tamanut tunngatillugu akinut nammineq sunniuteqarfigisinnaanngisaanut, aammalu nammineq sunniuteqarfigisinnaanngisat pillugit piumasaqaatit malillugit niuertassasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartup aaqqissuunneqarnera, ilanngullugu selskabip piginneqataassuteqarnerusup atassuteqarnera, allanngortinneqarsinnaanngitsoq Aatsitassanut Pisortaqarfik akuersisimatinnagu, aammalu piginnaatitsissummik pigisaqartup sumiiffik nalunaarsorsimaffia allanngortinneqarsinnaanngitsoq Aatsitassanut Pisortaqarfik akuersisimatinnagu.
Sentence Syllables with count 548
- Kapitali 2 Tapiissuteqarnissamut piumasaqaatit Aalajangersakkat ataatsimoorussat§ 9. Inunnut ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqartarpoq piumasaqaatinik tamanut atuuttunik eqquutitsisunut, takukkit§ 10, imm. 1 aamma 2,§§ 12-14,§ 15, imm. 1-3,§ 16, imm. 1,§ 17, imm. 1 aamma 2,§§ 19-21, aamma§§ 23, 24 kiisalu ilinniakkanut ataasiakkaanut immikkut ittunik aalajangiunneqartunut piumasaqaateqarfiusut, takukkit§§ 35, 40, imm. 2 aamma 3,§§ 42, 43, 44 aamma 45, taamaattorli aamma takukkit§ 10, imm. 3,§ 11,§ 15, imm. 4.§ 10. Ilinniagaqartut ilinniagaqarnersiuteqarnissamut pisinnaatitaassagunik ilinniagaqarnersiuteqartitaanissamut paasissutissat pingaaruteqartut pillugit pissutsinik imminerminnut tunngasunik Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut nalunaaruteqartassapput, kingusinnerusukkullu tamakkunani allannguutaasinnaasut Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut erngerlutik nalunaarutigisassallugit, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 10. Imm. 2. Tapiissuteqarnermut naliliinissamut paasissutissat atugassat, takuuk imm. 1, ilaatigut tassaasinnaapput ilinniagaqartup naalagaaffimmi innuttaanera, najugaqarfianik, ilaqutariinni inissisimaffianik, qitornaanik, pisortat tapiissutaannik allanik pisartuuneranik, ilinniagaqarnermi akissarsiaqarneranik imaluunniit allatut ilinniagaqarnermi aningaasarsiaqarneranik, ilinniakkamut tiguneqarnermik uppernarsaatinik imaluunniit ilinniarfissamik pissarsinermik, ilinniarnerup allamik
Sentence Syllables with count 550
- 2) Akileraartussaatitaasoq aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaaruteqartut pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarsimappat, 3) Akileraartussaatitaasoq misissueqqaarnermut misissueqqissaarnermullu akuersissummik tunineqarsimappat taamaallaallu suliffeqarfimmik ingerlatsilluni aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaaruteqartut pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissutip kingunerisaanik, 4) Akileraartussaatitaasoq§ 32, imm. 3-mi pineqartunut ilaappat, 5) Akileraartussaatitaasoq sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarsimappat, 6) Akileraartussaatitaasoq misissueqqaarnissamut misissueqqissaarnissamullu akuersissummik tunineqarsimappat taamaallaallu sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissutip kingunerisaanik suliffeqarfimmik ingerlatsilluni, 7) Inuk atorfeqartitaanerminut atatillugu ingerlatani sulianik, sanaartornermi sulianik aammalu ikkussuinermik ivertiterinermik illoqarfiit nunaqarfiillu piusut avataanni sanaartornermi suliaqartoq, atorfeqartuusoq qaammatip siuliini kingullerni arfinilinni nunami maani kommunimut akileraartussaasimanngippat, imaluunniit 8) Inuk nr. 2-4-mi pineqartumik akileraartussaatitaasumi atorfeqartitaasoq atorfeqartitaasorlu qaammatip siuliini arfinilinni kingullerni nunami maanni kommunimut akileraartussaasimanani.
Sentence Syllables with count 551
- Sulitilluni ajoqusernissamut sillimasiineq Peqqinnissamut tunngasut sinneri Angallanneq Pigisat pillugit inatsit Aqqartartoqarneq Pinerluttunik isumaginninneq Pas-it Politiit unnerluussisussaatitaasullu taavalu pinerluttut pillugit inatsisit ilaat taakkununnga atasut Eqqartuussiveqarneq pillugu inatsit, tamatumani eqqartuussivinnik pilersitsineq Pinerluttut pillugit inatsit Nunani allamiunut tunngasut killeqarfinnillu nakkutilliineq Inuit pillugit inatsisit Ilaqutariit pillugit inatsisit Kingornussisussaatitaaneq pillugu inatsisit Eqqartuussissorisoqarneq Sakkoqarneq Raadiut immarsiortut ajutoorneranni kiffartuussissuteqarneq isumannaallisaateqarnerlu Raadiunut atassuteqaqatigiissuteqarneq Piginneqatigiinnermut, naatsorsuuserinermut kukkunersiuisoqarnermullu tunngasut Inuussutissarsiutinut uumasunullu nakorsaqarnermut tunngasut Silaannakkut angallanneq Pilerseqqaakkanut soorlu atuakkianut, eqqumiitsulianut, assilisanut il.il. piginnaatitaanermut tunngasut Pilersitseqqaartutut piginnaatitaanermut tunngasut Umiiarnikunut, tissarlukunut immallu iternanut tunngasut Imarsiornermi isumannaallisaaneq Umiarsuarnik nalunaarsuineq imarsiornermullu inatsisit Nunap assiliorneq Imarsiornermi angallavissanik nalunaaqutsersuineq Naaralaartitsiveqarnermut ilisimasortaqarnermullu tunngasut Immap avatangiisinut tunngasut Aningaasaqarnermik aaqqissuussineq nakkutilliinerlu Sullivinni atukkanut tunngasut( nunatta imartaani uuliasiornermut tunngasut nunatsinnit tiguneqareersut minillugit) Silasiorneq
Sentence Syllables with count 553
- Nunarsuaq Tellus Inuit inuuffigaatsit Uumasut uumaffigaatsit Naasullu naaffigaatsit Takorloorpara Nalunngilara savituut tummanngikkallarmatsit Nunarsuaq kigaatsumik pinngortoq Pinngortitaq kusanangaartoq Najorlugu nuanningaartoq Inuttaasa aseroraat mingutsertuarlugu Eqqakkanik poorlugu Toqunartunik matullugu Inuuffiginiagartik suujunnaarlugu Takuuk kammalaat Tusaajuk kammalaat Eqqanni siunni atinni qulinni Nunarsuatsinni piuneerussisut Najukkatsinni suujunnaarsitsisut Aningaasat aamma aningaasat Innuttavit niaqorluutaat Nunarsuaq inuuffertik Nunarsuaq tummisartik Nunarsuaq anersaartorfitsik Tunullugu puigorlugu Taakkumi inuunerat Taakkumi eqqumanerat Tassa piuneeruppaatsit Aamma ikinitsippaatsit ajortillutit Maqaasivara amigaatigaara Pinngortitaq minguitsoq pinnersoq Innaruma eqqarsaatigisarpara Aqagu iteruma makikkumaarlunga Nunarsuaq eqqissisimasoq Silarsuaq minguitsoq Iterpungali suliinna taamaattoq Ila itilliinnarata Makitta sulisa Sorsuutigisigu nunarsuaq Asanninnerup eqqissinerup Neriunnerup peqqinnerup Toqqissisimanerup kiffaanngissuseqarnerullu Nunarsuaa Illit uanga tamatta inuuffipput Anersaartorfipput pinngorfipput Toqqavipput siulitsinnit pisarput Uagut nunarput Kinguaassatta nunarsuassaat Supillugit sorsuunnerit Tunullugit aningaasat Puigorlugit akeqqat Qaammarlugu inuuneq Qamillugu ingerlaaseq maanna Atuuttoq Siulitta inuuffigisimasaat Nunarsuarisimasaat Uagut inuuffipput nunarsuarput Kinguaassavullu inuuffissaat nunarsuassaat Asiujartortiinnarnagu uummarsartigu.
Sentence Syllables with count 556
- nunat aqqinut allattorsimaffimmik suliaqarneq, saqqummiussisarneq tamanullu takusassiarinnittarneq, Oqaasiliortunik pisortanillu allanik il.il. suleqateqarneq, Naalakkersuisut Nunat Aqqinik Aalajangiisartunut ilassutitut suliakkiinissamut periarfissinneqarnerat, suliassat aalajangersimasut suliarineqarnissaannut ataatsimiititalianik, suleqatigiissitalianik ataatsimiititaliaagallartunillu suliassanik aalajangersimasunik sulisitassanik pilersitsinissamut Nunat Aqqinik Aalajangiisartut periarfissinneqarnerat, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut katitigaanerannik allannguineq, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut ataatsimut isigalugit, ilaasortallu ataasiakkaat isigalugit piginnaasassaattut piumasaqaatinik aalajangersaaneq, aalajangiisartunut ilaasortat suliassamik isumaginninnissamut piukkunnarunnaarsimappata Naalakkersuisut tunuartitsisinnaanerannik periarfissiineq, aningaasartuutissanut missingersuutit, naatsorsuutit kukkunersiuisarnerlu pillugit malittarisassanik aalajangersaaneq, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut ukiumoortumik UR nalunaarusiaasa imarisassaattut piumasaqaatinik aalajangersaaneq, ataatsimiittarnerit akuttussusissaat aamma Nunat Aqqinik Aalajangiisartut ataatsimiinneri pillugit avammut saqqummiisarnissat pillugit aalajangersakkat, allattoqarfiup suliassai pillugit aalajangersaaneq, allattoqarfiup Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutaasa ilaanni inissinneqarnissaanik periarfissiineq, aamma misiligummik aaqqissuussinissamut Naalakkersuisut akuersissuteqartarnissaannik periarfissiineq
Sentence Syllables with count 557
- Tamatuma saniatigut naliliinerup isumannaassavaa, 1) ilinniagaqartup ilinniartitsissutit qaffasissusaasigut qanoq inissisimanini ilisimassagaa, nammineq ilinniarnerminik ingerlatsinissaminut ineriartornissaminullu tunuliaqutassatut, 2) ilinniagaqartup misilitsinnissamut namminerlu ineriartornerminik ilikkakkatigullu nalilersuisarnissaminut sungiusarneqarnissaa, 3) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniartinneqarnermini pissarsiaasa ineriartornerat ataatsimut isigalugu malinnaaffigissagai, 4) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ataatsimut isigalugu ilinniartitsinermi ilinniartup pissarsiaanik tassunga ilanngullugu ilinniartup ilinniarnermik naliliineranik ilisimatinneqarnissaat, 5) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniakkat sammivissaannik toqqaanissaq, ilinniartitsissutinik qinigaqarnissaq ilinniartitsissutillu qaffasissusaat eqqarsaatigalugit ilinniagaqartup ilinniarnermini ingerlaqqinnissaa ineriartoqqinnissaalu ataatsimut isigalugit siunnersuinissaminut pilersaarusiornissaminullu tunngavissinneqarnissaa, aamma 6) ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniartup ilinniarnermini pissarsiarisai pillugit angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut ilisimatitsissuteqarnissamut tunngavissinneqarnissaa.
- 1) aningaaserivimmi konto, ulloq 31. december 2015-imi aningaaserivimmit nalunaaruteqartussaasumit ingerlanneqartoq 2) aningaaserivimmi konto kontomik piginnittumit pigineqartoq, aningaaserivimmi kontop taamatut ittup ulloq suna ammarneqarnera apeqqutaatinnagu, a) kontomik piginnittoq aamma aningaaserivimmi kontoqarpat, nr. 1 malillugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartussami konto pioreersuusoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq atassuteqartoq, b) aningaaseriviup nalunaaruteqartussap immaqalu Kalaallit Nunaanni immikkoortortap atassuteqartup, qulaani taaneqartut marluk aningaaserivimmi kontot aamma kontomik piginnittup aningaaserivimmi kontoi allat, normu manna naapertorlugu kontotut pioreersutut isigineqartut, kontoni aningaasanut killiussat atorneqartillugit§ 94-imi eqqartorneqartut ilisimasanut piumasaqaatit naammassineqarnissaat siunertaralugu aamma aningaaserivimmi kontoni nikinganernik imaluunniit nalinik naatsorsuinissaq siunertaralugu aningaaserivimmi kontotut ataatsitut suliarineqassapput, c) aningaaserivimmi konto, AML/ KYC-imi suleriaatsinut ilaasut eqqarsaatigalugit aningaaserivik nalunaaruteqartussaq pisussaavoq nr. 1-imi allaaserineqartutut kontomut pioreersumut naammassineqarsimasut AML/ KYC-imi suleriaatsit atornerisigut aningaaserivimmi kontomut AML/ KYC-imi suleriaatsit taamatut atornissaannut pisussaaffeqarpoq, aamma d) aningaaserivimmi kontomik ammaanermut piumasarineqanngilaq kontomik piginnittoq sullitatut paasissutissanik nutaanik, ilassutaasunik allannguisunilluunniit saqqummiussinissaa, peqqussutip taassuma malinnera ilanngunnagu.
- 23 Jiisusilu pilerami ukiut pingasunik qulillit nallerpai ernerisorineqarlunilu Juuserfimut, taanna Eilip pigaa, 24 taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, taanna Milkip pigaa, taanna Jannap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, 25 taanna Matatiap pigaa, taanna Aamorsip pigaa, taanna Naaguumip pigaa, taanna Esliip pigaa, taanna Nanngaap pigaa, 26 taanna Maatsip pigaa, taanna Matatiap pigaa, taanna Siimiip pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juutap pigaa, 27 taanna Juannaap pigaa, taanna Riisap pigaa, taanna Sorupaapalip pigaa, taanna Salaatsialip pigaa, taanna Neeriip pigaa, 28 taanna Milkip pigaa, taanna Atiip pigaa, taanna Kuusaap pigaa, taanna Elmaataap pigaa, taanna Eerip pigaa, 29 taanna Joorsasip pigaa, taanna Eliaasarip pigaa, taanna Jooriip pigaa, taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, 30 taanna Simmiuup pigaa, taanna Juutap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juunaap pigaa, taanna Eliaakkiip pigaa, 31 taanna Miliaap pigaa, taanna Maanaap pigaa, taanna Mattataap pigaa, taanna Naattap pigaa, taanna Daavip pigaa, 32 taanna Jissaip pigaa, taanna Oupatip pigaa, taanna Buuarsip pigaa, taanna Salmuunip pigaa, taanna Nagassuup pigaa, 33 taanna Aminaatap pigaa, taanna Aaramip pigaa, taanna Esruumip pigaa, taanna Paarasip pigaa, taanna Juutap pigaa, 34 taanna Jaakkup pigaa, taanna Iisaap pigaa, taanna Aaperaap pigaa, taanna Taarap pigaa, taanna Naagoorip pigaa, 35 taanna Saaruup pigaa, taanna Raagaap pigaa, taanna Paalaap pigaa, taanna Eiperip pigaa, taanna Saalaap pigaa, 36 taanna Kaanaanip pigaa, taanna Arfassaatip pigaa, taanna, Simmip pigaa, taanna Nuuap pigaa, taanna Laamaap pigaa, 37 taanna Mituusalaap pigaa, taanna Einup pigaa, taanna Jaaratip pigaa, taanna Maliliilip pigaa, taanna Kaanaanip pigaa, 38 taanna Einorsip pigaa, taanna Satsip pigaa, taanna Aatamip pigaa, taanna Guutip pigaa.
Sentence Syllables with count 559
- Imm. 3. Suliffeqarfik imaluuniit inuk inatsisartut inatsisaat manna malillugu avatangiisinik illersuiniarluni imaluunniit pitsaaliuiniarluni pisussaaffeqalersimasoq, mingutsitsinermik killilersimaariniartorlu imaluunniit akiuiniarluni pisussaaffeqalersimasoq, pineqartup pisussaaffimminik eqquutsitsinermini teknikkip atorneqarsinnaanerpaap atornissaa qulakkiissavaa siuarsarlugulu, tamakkununnga ilaallutik sanaartukkat, maskiinat, atortorissaarutit, suleriaatsit, teknologiit, nioqqutissat, stoffit aamma atortut mingutsitsinnginnerpaat, kiisalu iliuusissat mingutsitsinermik akiuisinnaanerpaat, sapinngisamik pineqartumut teknikkikkut, suliaqarnikkut aningaasarsiornikkullu periarfissaqarsinnaatillugu, tak. imm. 1-2 aamma§ 52. Imm. 4. Suliffeqarfik imaluunniit inuk inatsisartut inatsisaat manna malillugu avatangiisitigut aarlerinaatinik suussusersinermini, naliliinermini kiisalu sulinikkut sapinngisamik ima appartitsinissamik isumaginnissaguni, pineqartup taamattaaq qulakkiissavaa avatangiisinik illersuinissaq eqqarsaatigissallugu, teknikki mingutsitsinermik akiuiniarnermi atorneqarsinnaanerpaaq qulakkiissavaa siuarsarlugulu, tamakkununnga ilaallutik sanaartukkat/ atortut, maskiinat, atortorissaarutit, suleriaatsit, teknologii, nioqqutissat, stoffit aamma atortut, kiisalu iliuusissat mingutsitsinermik akiuiniarnermi pitsaanerpaat, pineqartumut teknikkikkut, suliaqarnikkut aningaasarsiornikkullu periarfissaqarsinnaatillugu, tak. imm. 1-3 aamma§ 52. Imm. 5. Imm. 4-mi pisussaaffiit assingi makku eqqarsaatigalugit ima pisoqartillugu atuupput:
- Ilinniarnertuunngorniarnermik ataasiusumik ilinniartitsissutissanilli immikkut ilinniarfiusinnaasunik pilersitsineq 2. Ilinniartitaanerup siunertaanik itinerusumik allaatiginninneq 3. Ilinniartunngorsinnaanermut maleruagassat nalorninaatsut 4. Ilusilersuineq nutaaq ataatsimoorussamik ingerlatsinertalik aamma ilinniarniakkanut assigiinngitsunut ingerlaqqissinnaaneq 5. Ilinniartitsissutissat nutaat 6. Ukiumut aalajangersimasumik piffissaqartitaanermik eqqussineq 7. Piumassuseq tunngavigalugu ilinniartinneqarsinnaanermut neqerooruteqarneq 8. Ilinniartitaaneq allamiut oqaasiittut ingerlanneqartutut perorsaaneq pillugu tunngaveqartitaq 9. Suleriaatsinik perorsaanerlu pillugu tunngavigisanik itisilerinikkut nalunaarsuineq 10. Ilinniartitsisut suleqatigiiaarnerinik eqqussineq 11. Ilinniarfiup siunnersuinermut pisussaaffiinik nukittorsaaneq 12. Immikkut aaqqissukkamik ingerlatsisinnaanerup nukittorsarneqarnera 13. Angajoqqaanut atassuteqarnissamik piumasaqaateqarneq aamma ingerlaavartumik nalilersuisarnermik erseqqissititsineq 14. Ilinniartitsut rektorillu piginnaasassaannik akisussaaffiinillu erseqqissaaneq 15. Siunnersuisoqatigeeqarnermut maleruagassiorneq( ilinniartitsisut aamma ilinniartut siunnersuisoqatigiivi) 16. Ilinniarnertuunngorniarfinni tamani pitsaassutsimik inerisaanermik aamma angusanik nalilersuisarnermik eqqanaarinninneq 2.3. Ilinniarnertuunngorniarnermik ataasiusumik ilinniartitsissutissanilli immikkut ilinniarfiusinnaasunik pilersitsineq.
- a) pisut sunut tamanut sunniutillit paasillugit, ilisaralugit tulleriinnilersorlugillu b) misileraalluni sulinermik pilersaarusiorneq ingerlatsinerlu, tassunga ilanngullugu pinngortitami paasiniaaneq aammalu geologimi pisut pillugit pinngortitami uuttortaaneq, c) geologimi saqqummeeriaatsinik ujarlerneq, pitsaassusaannik nalilersuineq, nassuiaaneq atuinerlu, soorlu oqaasertat, paasissutissat, nunat assingi diagrammit, suussusaanik allaaserinninerit takussutissiat assit analogit digitalillu, aamma immikkut ilisimasallit oqaatigisaasa uppernassusiat atorneqarsinnaassusiallu pillugit qisuariarneq, d) nammineq paasissutissaatit, takusat uuttuinerillu tunngavigalugit pinngortitalerinermi ineriartornerit ingerlasarnerinik inuillu avatangiisiinik nalilersuineq nassuiaasiornerlu, e) pinngortitami inuiallu avatangiisaanni geologimi pisut ataasiakkaat ingerlaarnerillu immikkoortui immikkoortiterlugit, nalilersorlugit nassuiaasiorlugillu taakkulu paasinartumik imminnut atanilersorlugit, f) pinngortitamik inuillu avatangiisaannik nalilersuineq aqqutigalugu geologimi ajornartorsiutinik pingaarutilinnik tikkuussineq isummernerlu, g) pisunik paasiuminaatsunik saqqummiinermut geologimi periutsit paasillugit isornartorsuillunilu atorlugit h) geologimi ajornartorsiutit inuiaqatigiinni siamasinnerusumik atassuteqartitsilluni nalilersuineq, i) ilinniartitsissutini allani ilisimalikkat piginnaalikkallu ilanngullugit geologimi ilisimasat atorlugit,
- § 5. Tapiissutinik qinnuteqartoq tassaassaaq 1) tusagassiivik namminersortoq, tak. imm. 2, 2) piffissaq tapiiffigineqartoq tamaat akisussaasumik aaqqissuisoqartoq, 3) aaqqissueqataasunik sulisoqassaaq, akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukiumut suliffiit pingasut amerlaqataannik, qinnuteqartup suliffik ukiumi qinnuteqarfiusumi imaluunniit ukioq qinnuteqarfik sioqqullugu ukiumi pilersissimanngippagu, 4) namminerisamik tusagassiortutut sulianik saqqummiisoq, annermik qulequttanik politikkimut, inuiaqatigiinnut kulturimullu tunngasunik imaqartunik, taakkualu minnerpaamik affaat tassaassallutik saqqummiussat aaqqissukkat, pilerisaarutit ilaatinnagit, qulequttat tamatigoortut iluanni allaaserisatut iluseqarlutik, soorlu nunami namminermi pissutsinut, nunanut allanut, kulturimut najukkamilu pissutsinut tunngasuullutik, aamma nutaarsiassanik ullutsinneersunik IR sammisaqarlutik, 5) atuisunut siamasissumik saaffiginnittuussaaq, taamaallaallu inuussutissarsiortunut imaluunniit assigiimmik sulialinnut, sulisitsisut, sulisut imaluunniit assigiinnik suliallit kattuffiinut, partiinut suliffeqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisunut aalajangersimasunut saaffiginnittuussanani, 6) minnerpaamik qaammammut ataasiarluni saqqummertassaaq, imaluunniit ullut tamaasa nutarterneqartarluni- tamatumani internet-ikkut tusagassiineq pineqarpat, 7) nuna tamakkerlugu atuisullu assigiimmik atugassaqartillugit saqqummiunneqassaaq, tamanillu takuneqarsinnaalluni, 8) annikinnerpaamik kalaallisut saqqummissaaq 9) Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassaaq.
Sentence Syllables with count 561
- Imm. 4. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniagaqarnersiuteqarpat, taava Naalakkersuisut ineqarnermut akiliutissaq ilinniagaqarnersiutinik akiliinerminni ilanngaatigisinnaavaat, tak.§ 26, imm. 1, nr. 1 aamma 2, Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni, taamaattoq tak.§ 53.§ 18. Naalakkersuisut ineqarnermut akiliutissap naatsorsorneqartarneranut malittarisassanik aalajangersaassapput, tamatumani aamma isertitat naleqqussartarnerinut, qularnaveeqqusiisarnermut, ineqarnermut akiliutissamik akiliisarnermut, kiassarnermut, innaallagissamut, gas-imut aamma imermut, tamatumanilu aamma atuinermut akiliutissani naapertuuttumik annikilliliisarnermut, taamaattoq tak.§ 53. Kapitali 6 Ilinniartup ineqarfiata angissusissaa pitsaassusissaalu§ 19. Ilinniartumut inissiamik atugassiinermi isiginiarneqassapput ilinniartumut inissami ineqartumut malinnaasut inoqutigiit, ilinniagaqartup meerai 18-it inorlugit ukioqarpata, aappaa imaluunniit inooqatigisaa pisinnaatitaammata akiliunneqarlutik angalasinnaanermut, tamatumunnga malittarisassat ilinniagaqarnersiuteqarnermut malittarisassani naapertorlugit, taamaattoq tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniartut ineqarfianni ineqartup piumasarisinnaanngilaa ineqarfigisap aalajangersimasumik angissuseqarnissaa aamma pitsaassusissaa, tamatumani aamma nammineq immikkut ilinniartutut ineqartinneqarnissi imaluunniit ilinniartunut inissiap pequsersugaareernissaa imaluunniit pequsersugaannginnissaa, taamaattoq tak. imm. 1,§ 20, imm. 2 aamma§ 21.
Sentence Syllables with count 563
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnut ataasiakkaanut ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammissasaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni USA-p sakkutuuinut, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq IR naapertorlugu ingerlatsinerannut atugassatut eqqunneqartut.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnit ataasiakkaanit ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissummi 27. april 1951-imeersumi IR pineqartuni USA-p sakkutuuisa ingerlataanni atugassatut eqqunneqartut.
Sentence Syllables with count 564
- § 16. Oqariartaaseq' soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik killilimmik ilaasortalik' isumaqarpoq aningaasaateqarfik maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut, imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut, akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut, naatsorsuutigalugu 1) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik 50-inik ikinnerusunik peqataasoqarpat, 2) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik, sulisitsisumit ataatsimit amerlanerniilluunniit aningaasalersuisarfiunngitsumit aningaasalersorneqartoq, 3) sulisartup aamma sulisartup soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut akiliisarnera§ 33-mi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontoniit pigisanik nalilinnik nuussinerit eqqaassanngikkaanni sulisartup sulinermi akissarsiaanut ajunngitsorsiassaanullu innersuussilluni killeqarpata, 4) peqataasut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pilersinneqarfiani inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqartuunngitsut, soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pigisaanit nalilinnit 20 pct.-ini annertunerusunut pisinnaatitaaffeqanngillat, aamma 5) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat malittarisassaani ilaatinneqarpat aamma Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik nalunaaruteqartarpat.
- 23 Jiisusilu aallarnerami pingasunik qulillit missiliorlugit ukioqarpoq ernerisorineqarlunilu Juuserfimut, taanna Eelip pigaa, 24 taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, taanna Milkip pigaa, taanna Jannap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, 25 taanna Matatiap pigaa, taanna Aamorsip pigaa, taanna Naaguumip pigaa, taanna Esliip pigaa, taanna Nanngaip pigaa, 26 taanna Maatsip pigaa, taanna Matatiap pigaa, taanna Siimiip pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juutap pigaa, 27 taanna Juannaap pigaa, taanna Riisap pigaa, taanna Sorupaapalip pigaa, taanna Salaatsialip pigaa, taanna Neerip pigaa, 28 taanna Milkip pigaa, taanna Atip pigaa, taanna Kuusap pigaa, taanna Elmaatap pigaa, taanna Eerip pigaa, 29 taanna Jiisusip pigaa, taanna Eliaasarip pigaa, taanna Joorip pigaa, taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, 30 taanna Simmiuup pigaa, taanna Juutap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juunaap pigaa, taanna Eliaakkiip pigaa, 31 taanna Miliaap pigaa, taanna Maanaap pigaa, taanna Mattataap pigaa, taanna Naattap pigaa, taanna Daavip pigaa, 32 taanna Jissaip pigaa, taanna Oopatip pigaa, taanna Buuarsip pigaa, taanna Salmuunip pigaa, taanna Nagassuup pigaa, 33 taanna Aminaatap pigaa, taanna Aaramip pigaa, taanna Esruumip pigaa, taanna Paarasip pigaa, taanna Juutap pigaa, 34 taanna Jaakup pigaa, taanna Iisaap pigaa, taanna Aaperaap pigaa, taanna Taarap pigaa, taanna Naagoorip pigaa, 35 taanna Seeruup pigaa, taanna Raagaap pigaa, taanna Paalaap pigaa, taanna Eeperip pigaa, taanna Saalaap pigaa, 36 taanna Kaanaanip pigaa, taanna Arfassaatip pigaa, taanna Simmip pigaa, taanna Nuuap pigaa, taanna Laamaap pigaa, 37 taanna Mituusalaap pigaa, taanna Eenuup pigaa, taanna Jaaratip pigaa, taanna Maliliilip pigaa, taanna Kaanaanip pigaa, 38 taanna Eenorsip pigaa, taanna Satsip pigaa, taanna Aatamip pigaa, taanna Guutip pigaa.
Sentence Syllables with count 566
- 1) isumannaallisaanissaq, ikuallattoornissaq peqqinnissarlu eqqarsaatigalugit isumagineqartussat, 2) teknikkimut atortulersuutit suliarineqarnissaat, tassunga ilaatinneqarlutik aalajangersakkat eqqiluisaarnermut teknikkimullu atortunik, kiisalu innarluutilinnut teknikkikkut ikiorsiissutinik aalaakkaasunik kingusinnerusukkut ikkussuisinnaanermut periarfissiisut, 3) atuinissaq siunnerfigineqartoq eqqarsaatigalugu sanaartukkat najugaqarfissat naleqquttumik ilusilersorneqarnissaat, 4) sanaartukkat inunnit innarluutilinnit atorneqarsinnaasunngorlugit sanaartukkanik kiisalu sananeqaatinik atortunillu aalaakkaasunik ilusilersuinissaq, 5) anguniagassanik malitassanik, sanaartukkat sananeqaataannik, atortut sananeqaataannik peqqutinillu assigiissaakkanik atuinissamut iluaqutaasunik atuinissaq, 6) iliuusissat, sanaartukkani pioreersuni taamatullu nutaani nukimmik pisariaqanngitsumik atuinissamut pinaveersaartitsissutaasussat, 7) sanaartukkat portussusissaasa annertussusissaasalu naatsorsorneqartarnerat, aammalu sanaatukkap taassumalu nunataata portussusissaannik aalajangersaasarneq, 8) iliuusissat, sanaartukkani pioreersuni taamatullu nutaani aatsitassanik pisariaqanngitsumik atuinissamut pinaveersaartitsissutaasussat, taakkununnga atortunik sananeqaatinillu aalajangersimasunik atuinissamut, aamma atortunik atoqqiinissamut aalajangersakkat ilaatinneqarlutik, kiisalu 9) iliuusissat, sanaartukkat atortulersuutaasalu ilaanni akunnaatsumik ingerlatsinissamut, aserfallatsaaliuinissamut nutarterinissamullu iluaqutaasinnaasut.
- 1) umiarsuaq imartap ilorliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 2) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfiginngisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 3) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluatigut piffissami aqqusaarfigisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, imaluunniit 4) umiarsuaq killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaafeqarfiusup immikkoortuata iluaniittoq ittoq imartani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimasutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, tassalu immami avatangiisit silaannaallu annertuumik mingutsinneqarnerinik kinguneqartumik ulorianartorsiortitsisumilluunniit immamut annertuumik imaarsisimappat imaluunniit silaannarmut annertuumik aniatitsisimappat, aammalu umiarsuaq paasissutissanik§ 64-imi taaneqartunik paasissutissiinissamut itigartitsisimappat, imaluunniit umiarsuarmit paasissutissiissutit pissusiviusunit allaanerusut ersarippat.
Sentence Syllables with count 567
- Agiami nippaqatissaa, ilinniussisussaa, unammilliligassaa ajugaaffigalugulu inangerniagassaa, aasap unnuleqqaavata nunaviup kiattup ungasissup tikikkuminaatsup inuilaap tungaanit anorlilaarnera, suialaaq seqinermit oqorsisitaq, kitaata pujorajuttup nillertullu anoriginngisaa, anori tipigissoq, tusaajuminarluni nipigissoq, erinagissoq toqqissisimanartorlu, aasap kangerluata unnuaani suialaaq, isersarnertut, nigertut avannatullu sulliseqarnani oqitsunik saattunillu assuutilik, alutornartuartorooq, takunnissinnaasut kisimik takusinnaasaat, maluginnissinnaasullu kisimik malugisinnaasaat, takkutillatuaraangamilu pilerisaaraluni nuannaalersitsilluni nalusamik tusartagaannarmik misilikkumaakkamik misigeqqaagassamillu neriorsuilluni atisani nutsanilu erfalaartillugit pilerisaarisartoq, aajuna pinnersoq takkutilerpoq, suialaarneratalu tipigilluni oqortup maavaartullu agiaq kuniuingajattumik supuuataarlugu ilassiulermagu pilerisaalerlugulu, pilerisaagaq pilerisaarneqaqqaartutut ussiataaqqaakkatullu ussiataaruminaqigami pissatsilluni sapigaarussoraluni qiimmatsingaarami noqartituani noqartiteriarlugit noqaqatigigamigit uniimisitassaajunnaarluni neeqquluutigalugu sajukulaaleratanngortareerluni aapakaavaqqatullu batteriituumasutut batteriilertillaatut battereernattaaminik tamusserujussuaqqammersutut mamarsarnermik iluarusunnermillu iteerutivilluni aapakaavaravittut illarsaarisunik illaatiginnikkusuttunut illartitsiumalluni ileqqulersunngisungaannalerluni.
- § 35. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Bacheloritut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piareersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bacheloritut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi mittarfimmut, umiarsualivimmut qimutsuitsulluunniit unittarfiannut qaninnermut akiliunneqarluni angalasoqassaaq, takuulli§ 34, imm. 4. Piffissap ilinniarnermik naammassiffiusup kingorna kingusinnerpaamik ukioq ataaseq qaangiuttoq angalasoqassaaq.
Sentence Syllables with count 571
- 2) Inuup maluginiutaasa samminerini a) inuup maluginiutaanik suliaqarsimassasut, b) maluginiutitigut misigisanut oqaatsit nassuiaataasut ineriartortissimassagaat, c) maluginiutini ataasiakkaani maluginiutitigut misigissutsit immikkoortitersinnaassagaat, d) malussaatit maluginiutinut ataasiakkaanut attuumassuteqartut ilisimasaqarfigissagaat, e) pissutsit malugisaatinut ajoqusiisinnaasut ilisimasaqarfigissagaat, f) teknologii malugisaatit ataasiakkaat atuuffiini amigaataasunut iluaqutaasinnaasoq imaluunniit atuuffiinik annertusaasinnaasoq ilisimasaqarfigissagaat, g) maluginiutit ilaanneeriarluni tatigineqarsinnaanngittuaannarnerannut pissutsit misilittagaqarfigissagaat aamma 3) Naasuni uumasunilu a) atuaqatigiit inaanni naasunik immaqalu uumasunik naatitanillu paarsineq naatitanillu naatitsineq misilittagaqarfigissagaat, b) uumassusillit ilisarnaataannik ikinnerpaamik pingasunik taasisinnaassasut, c) najukkaminni naasut pupiillu ilaat taakkulu ukiumik kaajallaasarnerat ilisimassagaat, d) naasut immikkoortortaasa pingaarnersaat taakkulu taaguutaat ilisimassagaat, e) najukkami uumasut ilaat taakkulu ukiumik kaajallaasarnerat ilisimassagaat, f) uumasut timaasa immikkoortortaasa taaguutaat pingaarnerit eqqortut atorsinnaassagaat, g) uumasut miluumasunut, timmissanut, paarmortunut, aalisakkanut, sullinernut imaluunniit uumasunut allanut immikkoortitersinnaassagaat, h) inuit uumasullu allat akornanni assigiissutsit assigiinngissutsillu nassuiarsinnaassagaat, i) paarnat imaluunniit naatitat nunanit allanit tikisitat ilaat ilisimassagaat,
Sentence Syllables with count 575
- aamma arnat takisui, seeqqinii, terianniat amii nanunik taaneqartarput ipiutaat= pituutaat atigeq= uinequt tattaqalutik= pullaqalutik sulersuaq= sivisoorsuarmik aquilerput= allusiulerput mumertuaannarluni=( qilaaserluni) inngertuaannarluni taggerpaa= angakkuussutsi iluaqutsiullugu aggersarlugu imminut kajungertunngortippaa, kajungiissutilerpaa tupigeqqagaa= tupigisimagaa niusseqattartoq= niusaqattaartoq tujormiaallutik= tikeraajullutik( ukua illuanni najugaqarlutik) tassatoq taamaallanga= taamaaliunngiinnassaanga ukutikkamikku= uppitikkamikku, orlutikkamikku ataaserlugu= allequtserlugu sunaqaraluanngilaq= soqaraluanngilaq ivariatsisut= ujariatsisut, maqaasisut naammattorsuagut= ajunngeqisugut, peqqissugut sooq aliasaartupalussuuassuk= sooruna aamma ersisaarsimagaat kamasoqalutik= tuavioqalutik, uisaqalutik unallerpaluttut= qimmit nannererpaluttut soornaak( soorn' naangajoq)= sooruna- aamma( ugguarneq) ivajaassat= tillitassat killillinngeqaat= killingi suli aattulinngillat takujaannginnami= takussannginnami tungii= pinii neqaasussanngortoq= nerisaasussanngortoq annisiaalermanni= annisilermanni, anninnialermanni nakkartaariarlutik= aalisariarlutik ilumageqattarikkit= aarlerigisarikkit inuppallaffiginngikkaanni= oqarfiginngikkaanni, nilliutinngikkaanni aqiattuutigissavaat= aqajarormiugissavaat aaliorneq= oqummersaliorneq inaat= illinii qasoqinerami= qatsoqinerami amittaannarminut= amianut allaat takoqqagiga= takusimagiga arlaagu= aappaagu sisoorpassuaqanersoq= sisoorsimaqisoq aamitaqassagaluaruma= minitaqassagaluarurna( aamitalik= pinngisalik)
Sentence Syllables with count 577
- Imm. 2. Nunarsuup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) nunarsuup sananeqaataa ataatsimut isigalugu, tassunga ilaatillugit innermik anitsisarnerit, nunap sajuttarneri, nunarsuup qalipaasa eqiteruttarneri nunallu pissutsimigut kaaviiaarnerat, ilisimasaqarfigissagaat, 2) najugarisamik eqqaani sermersuup nunamik sunniisimaneranut, nunat isikkuisa allanngoriartorneranut, sisoornernut qaleriiaannernullu takussutissanik annikitsunik tikkuussisinnaassasut, 3) nunarsuup oqaluttuarisaanera, tamatumani ilaatillugit nunap allanngoriartorfiisa piffissatigut nalai, ujaranngornerit uumasullu assigiinngitsut ineriartorneri, sammisimassagaat, 4) Kalaallit Nunaanni aatsitassat piiarneqarlutillu atorneqartut ilisimasaqarfigissagaat, 5) radari, itissusersiut aamma GPS ilisimasaqarfigissagaat, 6) Qalasersuup Avannarliup saviullu kajungerisaqarfia avannarleq immikkoortissinnaassagaat aamma pujorsiut atorlugu taakku marluk sumiissusersisinnaassagaat, 7) pujorsiut ungasissutsinillu uuttortaat iluaqutigalugit annikitsunik nunap- assinginik titartaasinnaassasut, 8) silasiornermi tunngaviusumik paasinnittaatsit, kissassuseq/ ississuseq, anori, isugutassuseq, sialuk/ nittaalaq, silaannap naqitsinera, nuissat, erseqqarissuseq, ilisimassagaat atorsinnaassagaallu, 9) Kalaallit Nunaanni silap allanngornissaanik ilimasaarinermi nunap/ imartallu immikkoortoqarfii ilisimassagaat, 10) silassamik ilimasaarinermi taaguutit taakkulu sumiiffinni ataasiakkaani atuunneri paasillugillu ilisimassagaat, 11) Kalaallit Nunaanni silap qanoq inneranik nalunaarutit silallu allanngornissaanut ilimasaarutit
- a) inuiaqatigiinni ajornartorsiutinik nalilersuineq uppernarsaasiornerlu aamma tunisassianik kiisalu tunisassianik ajornartorsiutip aaqqinnissaanut tapersiisunik ineriartortitsinermi aaqqissuussamik periutsit atorsinnaallugit, b) nutaaliorluni sulinermik ingerlatsinermik suliaqarneq aamma tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu isumassarsianik ineriartortitsinermi periutsit, c) ilinniarfimmi sannavinni laboratorianilu suliamik tunisassianik illersorneqarsinnaasumik tunisassiornermi suliamik pitsaasumik ingerlatsinermi atortut periutsillu atornerat, isumannaallisaanermik peqqissutsimillu suliaqartarneq, d) sulianik pitsaasumik pitsaassuteqartunik suliaqarneq nalilersuinerlu aamma suliat pitsaassusaannik uppernarsaasiorneq, e) Kalaallit Nunaanni Issittumilu kiisalu nunarsuarmi inuiaqatigiinni avatangiisiusuni teknologip imminut ataneranik nassuiaaneq, f) Kalaallit Nunaanni Issittumilu teknologit ilusilersuinerillu toqqakkat oqaluttuarissanermi ineriartortinneqarnerannik nassuiaaneq, g) misilittakkat tunngavigalugit misissuinernik ingerlatsineq h) ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarnerni annertunerusuni nammineerluni allallu peqatigalugit sulineq aamma suliniuteqarnerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilersorneranullu periutsit atorlugit, i) suliniuteqarneq allaganngorlugu, oqaluinnarluni takuneqarsinnaasunillu uppernarsaaserlugu saqqummiullugulu aamma, j) allattarissat oqaluttarissallu atorlugit ilisimasanik ingerlatitseqqiineq.
Sentence Syllables with count 581
- timersorneq timigissarnerlu pillugit aalajangersakkanik aalajangersaasoqarpoq, timersornerup timigissarnerullu siuarsarnerani suup siunertaaneranik aalajangersaaneq, taaguutit pingaarutillit nassuiaataannik aalajangersaaneq, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa kiisalu timigissartarfiit timersornerup timigissarnerullu ernumananngitsumik isumannaatsumillu toqqammaveqarluni ikiaroornartumillu atuinertaqanngitsumik ingerlanneqarnissaat isumagisassaraat, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa kiisalu timigissartarfiit allallu ingerlataqarfiit timersornermik imaluunniit timigissarnermik sammisaqarnissamik neqerooruteqartartut imaluunniit taakkununnga eqqaanartunik sammisaqartitsisut timersornerup timigissarnerullu atortussiat inerteqqutaasut atornagit aamma periutsit inerteqqutaasut atornagit ingerlannissaa aamma nakorsaatinik pissassaatitut atorneqartartunik atuinnginnissaq pillugu maleruagassat Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunit aalajangersarneqartut malinneqarnissaat atortinneqarnissaallu isumagisassaraat, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa timersortut aamma timersortunut ikorfartuisut timersorluni unamminernik allanngortiteriniarnerni peqataannginnissaasa isumaginissaanut pisussaaffilerneqarput, timersorluni unamminermut atatillugu akiliilluni peqquserlutsitsineq qanoq paasineqarnissaa pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq aamma taamatut akiliilluni peqquserlutsitsinermi pineqaatissiinissamut tunngavissiisoqarluni, 12
Sentence Syllables with count 582
- 3) tunisisumut akileraartussaaqataasumut aapparisamut tunissutit, tunisisup qitornaanut, qitornassaanut taakkualu qitornaannut, qitornap qitornassalluunniit toqusimasup aapparisaanut( averusersimanngisaanut avissimanngisaanulluunniit) kiisalu angajoqqaavinut, angajoqqaassaanut aatakkuinut aanakkuinullu tunissutit, 4) pisuussutit amerlissutaat kingornussarsianit imaluunniit kingornussarsiassanit siumuuk-kanit imaluunniit aappariilernermit pisut, 5) nammineq pigisat nammineerluni atugaanerisa nalingat, aamma nammineq illumi inigisap nalinga illuut ataasiinnarmik piginnittup inigisaatut atugassaasumik inissiartaqarpat, kisianni aatsaat illuutip ilangaallussua tamatuma saniatigut piginnittup inuutissarsiorluni sulineranut atugaanngippat, 6) piliat akileraartussaatitap aallaaniarnermik, piniarnermik aalisarnermillu ingerlatsineranit pisut privatimik atugaanerminni nalingat, 7) iluanaarutit agguagarsiat brugsforeninnginit§ 1, imm. 1, nr. 6-imi eqqartorneqartunit pisut, 8) ullormusiat( dagpenge) angalanermullu taartisiat angallataasunut aamma angalanermi ineqarnermut nerisaqarnermullu( angerlarsimaffiup avataani najugaqarallarnermi) aningaa-sartuutit allissutaannut matusissutissat Kalaallit Nunaanni pisortatigut isumagisassaatitanik isumaginninnermit pisut imaluunniit Kalaallit Nunaanni tjenestemandinut malittarisassat malillugit tunniunneqartartut, 9) piginneqatigiit§ 1, imm. 1, nr. 3-mi 4-miluunniit pineqartut piginneqataanermut allagartanik tunisaqarnermikkut imaluunniit piginneqataasut aningaasaataannik amerlisitsinikkut akit sippuutaagoortumik pisaat, 10) pisortanit ikiuutisiat akuersissutigineqartut:
Sentence Syllables with count 583
- 1) Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat, takuuk§ 17 b, imm. 1, kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit aningaasat tunniunneqartartut piginnittumut namminermut, aapparisaanut katissimasaanut inooqatigisaanulluunniit, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut kiisalu inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsianit inuuneq naallugu kingornussisussanut, 2) soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tigusartakkat, takuuk§ 17 c, aaqqissuussinermi atugassarititat naapertorlugit naafferartumik tunniunneqartartut sillimmasersimasumut kiisalu sillimmasersimasup toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaasut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsiat inuuneq naallugu kingornussisussaannut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat§ 17 b, imm. 1 kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat,§ 17 c malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersimasaanulluunniit tunniunneqarpata, tassa najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik
Sentence Syllables with count 584
- Namminersorluni inuussutissarsiutaaneranik naliliinermi pingaartinneqartussat tassaasinnaapput, a) suliakkiisup ilitsersuinerata saniatigut imissummik malinnaaviginnittumit taamaallaat ilitsersorneqarluni aningaasarsisussap suliassat pilersaarusiortarnerai, aquttarnerai, agguataartarnerai nakkutigisarneraalu, b) suliakkiisup aningaasarsisussamut pisussaaffia imissutigineqartunut ataasiakkaaginnarnut tunngassuteqarnersoq, c) aningaasarsisussaq imissut taannaannaq pinnagu, aammali tassunga ilutigitillugu allanik sullissisinnaanersoq, d) aningaasarsisussaq suliassap suliarineqarnissaanut suliakkiisup tungaanut aningaasatigut akisussaanersoq imaluunniit nammineerluni aningaasatigut akisussaaffik tigummineraa, e) aningaasarsisussaq sulisoqarnersoq aammalu nammineerluni ikiortimik atorfinitsitsisinnaanersoq, f) akiligassiissuteqartoqarneratigut akissarsisitsisoqartarnersoq, aatsaallu suliaq isumaqatigiissutaareersoq naapertorlugu naammassineqaraangat, immaqalu amigaataasut aaqqinneqareeraangata tamakkiisumik akissarsisoqartarnersoq, g) aningaasarsiat suliakkiisunit aalajangersimasuinnaanngitsunit pissarsiarineqartarnersut, h) sinneqartooruteqarnissaq aningaasarsinissamut aalajangiisuunersoq, i) atortut, maskiinat aamma sannatit assigisaalluunniit aningaasarsisussap nammineq piginerai, j) suliap suliarinissaanut atortussat tamaasa ilaalluunniit aningaasarsisussamit isumagineqartarnersut, k) aningaasarsisussaq namminerisamik iniuteqarnersoq, soorlu niuertarfik, sannavik, allaffik, passussisarfik, titartaasarfik il.il., suliallu tamaasa ilaalluunniit tassani suliarineqartarnersut,
- 1) aaqqissuussinernut§ 39, imm. 1-imi,§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu, aamma§ 40, imm. 1-imi pineqartunut kiisalu aaqqissuussinernut allanut, soraarnerussutisianik akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi§ 53 A-mi pineqartunut, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernut danskit aningaaseriviini, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiini aamma inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiini pilersinneqarsimasunut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut kiisalu Lønmodtagernes Dyrtidsfondimi uninngasuutinut ernialiussanut, 3) naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinernut aamma soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni ileqqaakkanut, sillimmasiinernut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ileqqaakkanut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ataatsikkut akiliilluni sillimmasiinernut soraarnerussutisiaqarnissamullu ileqqaakkanut ataatsikkut tunniunneqartussanut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut, aamma 4) inuunermut sillimmasiinernut, sillimmaserneqartoq sillimmasersimanerup naaffissaatut isumaqatigiissutigineqarsimasoq nallertinnagu toqussagaluarpat innarluuteqalissagaluarpalluunniit aatsaat tunniunneqarsinnaasunut, atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqartoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit policep atuuffianit siullermit kingusinnerunngippat.
Sentence Syllables with count 586
- 1) Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat, takuuk§ 39, imm. 1, kiisalu§ 39, imm. 3 aamma 4 malillugit aningaasat tunniunneqartartut piginnittumut namminermut, aapparisaanut katissimasaanut inooqatigisaanulluunniit, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut kiisalu inuuneq naal-lugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsianit inuuneq naallugu kingornussisussanut, 2) soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tigusartakkat, takuuk§ 40, aaqqissuussinermi atugassarititat naapertorlugit naafferartumik tunniunneqartartut sillimmasersimasumut kiisalu sillimmasersimasup toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaanut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsiat inuuneq naallugu kingornussisussaannut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat§ 39, imm. 1 kiisalu§ 39, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat,§ 40 malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersima-saanulluunniit tunniunneqarpata, tassa najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik pisassanngortinneqarsimappata.
Sentence Syllables with count 591
- § 4. Tusagassiornermik Ilinniarfik ilinniartitaanermut tunngasumik ilinniartitaaneq pillugu aaqqissuussinermik suliaqartassaaq, ikinnerpaamik makkuninnga imaqartussanik 1) ilinniartitaanerup imaa, ilinniartitsinermi nalunaaquttap-akunnerisa amerlassusiat aamma ilinniagassani ataasiakkaani ilinniartitsissutissatut sammisassanut ilitsersuutit, piffissat immikkut suliaqarfissat suliamillu sungiusarfissat taakkulu ilinniartitaanerup ingerlanerani inissisimaffissaat, 2) allattarissanik suliat tunniunneqartarnissaat pillugit malittarisassat, taakkununnga ilanngullugit tunniussat ataasiakkaarluni suleqatigiikkuutaarluniluunniit pisinnaanerat pinissaalluunniit, 3) ilinniartitaanerup ingerlanerani misilitsittarnissat allaaserineqarnerat kiisalu taakku ilinniartitaanerup ingerlanerani inissisimanissaat, 4) misilitsinnerit ilusaasa atorneqartut allaaserineqarnerat, tassunga ilanngullugit suleqatigiikkuutaarluni misilitsinnerni peqataasut amerlassusissaat, 5) misilitsinnerit soorliit karakteriliiffigineqartassanersut pillugit takussutissiat, aammalu misilitsinnerit sorliit naliliiffigineqassasut ima" angusivoq" imaluuniit" angusinngilaq", 6) ima naliliinernut" angusivoq" imaluunniit" angusinngilaq" piumasaqaatinut erseqqissaatit, 7) napparsimasimanermi soraarummeersitsineq aamma misilitseqqinneq, 8) ilinniartunngortussatut nalunaarutigineqartut amerlassusii malillugit atuaqatigiinnik avitsisarnerit kattussisarnerillu pillugit malittarisassat, 9) taarsiullugu sulianik tunniussisarnerit, 10) ilinniartitsinissamik pilersaarutit, aamma 11) takkutinngitsoornernut malittarisassat nalinginnaasut.
Sentence Syllables with count 593
- a) danskit oqaasiinik nalorninatik assigiinngiiaartumillu piginnaasaqarnertik takutillugu, tassunga ilanngullugit danskisut ilisarineqarsinnaasumik oqalussinnaassallutik aammalu oqaatsit eqqortumik atorneqartarneranni allattariarsorlutik tunngaviit pingaarnerit piginnaasaqarfigissallugit, b) allattariarsorluni saqqummeeriaatsit assigiinngitsut piginnaasaqarfigisallugit aammalu allattariarsorlutik eqqarsaasersorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaallutillu, c) oqaatsit sannaasa, atorneqartarnerisa atuuffiissalu pissusaannik nalilersuisinnaassuseqarnertik takusinnaallugu, d) oqaasiliortarnerup oqaatsinik atuisarnerup atuuffiinillu nalilersuisinnaanermik piginnaasatik takusinnaassallugit, e) malinnaallutik paasinnillutillu tusarnaarsinnaassallutik, f) oqaaseqatigiit imminnut atasut pissarsiaqarfigalugit takinerusunik atuarsinnaassallutik aammalu sukumiisumik itisiliillunilu atuariaatsit assigiinngitsut atorsinnaassallugit, g) oqaaseqatigiinnik misissuilluni, nassuiaasiorluni nalilersuillunilu oqaaseqatigiinnik nalilersuinermi oqariartaatsinik misissuisinnaassallutik, h) allassimasunik atuarnermi oqaatsinik paasinnissinnaanerup ilanngunneqarnissaanik piginnaasaqarnertik takutissinnaassallugu, i) oqaluttuarisaanermi maannakkullu pisunik danskit atuakkiaannik kulturiannillu ilisimasaqarnertik takutissinnaassallugu, j) tusagassiuutit suliaannik nalilersuisinnaassallutik, nassuiaasiorsinnaassallutik imminnullu atanerannik takutitsisinnaassallutik, aamma k) ilinniartitsissut isiginiarlugu skærmimi oqaaseqatigiinni paasissutissanik paasisassarsiorsinnaassallutik toqqaasinnaassallutillu.
Sentence Syllables with count 598
- Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Peqqinnissalerisoq( PI) Peqqinnissamut ikiorti( PI) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Syllables with count 600
- a) Formelit ajornanngitsut suliarisinnaassavaat, tassunga ilanngullugit oqaatsit ilisarnaatinik imallit pissusissamisoortullu nutsersinnaassallugit aammalu pisunik assigiinngiiaartunik allaaserinninnissamut matematikkillu imarisai atorlugit ajornartorsiutinik aaqqiinissamut oqaatsit ilisarnaatinik imaqartut nammineerlutik atorsinnaassallugit, b) naatsorsueqqissaarnermi periutsit atorlugit kisitsisit suliarisinnaassaavaat aammalu angusat inerniliinerillu ingerlateqqissinnaassallugit, c) geometrimi ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat aaqqissinnaallugillu, d) periusissiornerit suliarisinnaassavaat periutsillu annertussusiannik paasinninneq takutissinnaassallugu, e) matematikkimi taaguut saqqummiunneqartut assigiinngitsut atorsinnaassavaat nassuiarsinnaassallugillu, f) matematikkimi eqqarsartariaatsip eqqarsaateqartarnerlu paasisimallugu takutissinnaassavaat aammalu matematikkimi eqqarsartaatsit ajornanngitsut ingerlassinnaasagut uppernarsaatillu ajornanngitsut suliarisinnaassallugit, g) sulinermi ajornartorsiutit oqaasertalersornissaannut, matematikkimi atorsinnaatilernissaannut, nalilersorsinnaasaannut, aaqqinnissaannullu matematikkimi atuagarsorneq periutsillu atorsinnaassavaat, h) matematikkimi periutsit angusallu saqqummiussinnaassavaat, i) immikkoortuni toqqakkani matematikkip atorneqartarnera pillugu ilisimasatik takutissinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ajornartorsiutit ajornakusoornerusut sulinerup atorneqarnera pillugu ilisimasat aamma j) matematikkimi ajornartorsiutit aalajangersimasut pingaarnertut ilinniakkaneersut IR taassumalu kinguninnguaneersut IR aaqqinnissaannut IT-mi atortut atorsinnaassavaat.
Sentence Syllables with count 602
- Aalajangersakkatut ingerlateqqinneqartussaanngitsutut siunnersuutigineqartunut assersuutitut ilaatigut taaneqarsinnaapput manna tikillugu§ 8, imm. 4 ilaasortat pissutissaqarlutik ataatsimeeqataasinnaannginnerminnik nalunaarutiginnittarnerat,§ 8, imm. 5 Inatsisartunut ilaasortat sinniisissaannik ataatsimiigiaqqusisarneq,§ 10, imm. 4 suliat Inatsisartunut qanoq iliorluni saqqummiunneqartarnissaat pillugu Inatsisartut Suleriaasianni Inatsisartut malittarisassanik aalajangersaasarnissaat, matumani ilusissat, piffissaliussat, piffissat oqaluffiusussat sivisussusii il.il.,§ 11 Inatsisartut ataatsimiinnerinik aqutsineq,§ 15, imm. 2 Inatsisartut ataatsimiititaliaasa suleriaasissaminnik namminneq aalajangersaasarnerat ilaasortallu suliassaannik agguataarisarneq,§ 19 ataatsimiititaliat ataavartut ataatsimiititaliaagallartullu sulineri,§ 20 Inatsisartunut nutaamik qinerseqqinnerup Naalakkersuisunik nutaamik qinersinerup kingornatigut Inatsisartut nutaamik inissitsiternerat,§ 22, imm. 3 Inatsisartuni oqaluuserisassatut siunnersuutit ilusitik iluseralugit inaarutaasumik oqaluuserineqartarnerat,§ 26 oqaluuserisassat inatsisissatut siunnersuutaanngitsut suliarineqartarnerat,§ 27 allannguutissatut siunnersuutit allaganngorlugit saqqummiunneqartarnissaannik piumasaqaat,§ 30 ataatsimiititalianut ilaasortassani sinniisunillu qinersinermi periaaseq,§ 31, imm 3 taasinertaqanngitsumik akuersissutiginninnerit, imaluunniit§ 32 siunnersuutit Inatsisartunit ataatsimiinnermi akuerineqartut taamaallaat ataatsimiinnermi tassani ilaasortat tamarmiusut 3/5-iisa tamanna akueralugu taaseqataaffigippassuk allanngortinneqarsinnaanerat.
Sentence Syllables with count 603
- Tassa nunami maani suliffeqarfinni tamani praktikkerfissat amerlanerusut qulakkeerneqarnissaat- suliffeqarfinni privatini taamatuttaaq pisortat suliffeqarfiutaanni Kiisalu tamatumunnga ilutigitillugu Namminersorlutik Oqartussat aamma kommunit immikkut iliuuseqassasut qulakkeerniarlugu manna, inuusuttut meeqqat atuarfianni atuartooreernermik kingornatigut inuussutissarsiutitigut ilinniakkamik naammassinninnissaat Tassa sanaartornermik suliaqartunut( entreprenørinut) avataaneersunut IR tamanut, Kalaallit Nunaanni suliassanut aamma suliniutinut neqerooruteqartunut, piviusumik piumasaqaatigineqassasoq aammattaaq taakku inuiaqatigiinnut tapertaanissamut pisussaaffeqartut kiisalu sulisunik ilinniartitsinissamut Tassa Sanaartornermut Iluarsaassisarnermullu aningaasaateqarfimmit ingerlatsinerit pitsaanerusumik ingerlanneqalissasut, taamaaliornikkut illuliortiterneq aamma sanaartorneq aalaakkaanerusumik ingerlanneqalerluni immikkoortunut aamma nunami sumiiffinnut agguaqatigiissillugu, taamaalillutik suliffeqarfiit lærlinginik ilinniartitsinissaminnut sapiinnerulissammata Tassa pisortat suliffeqarfiinik sullissinissamut isumaqatigiissuteqarnerni sillimaffigineqartassasoq ilinniarfinnik/ praktikkerfissanik pilersitsisoqarnissaa, kiisalu periarfissiisoqassasoq ilinniartitaanernut sammiviit nutaat suliaqarfinnut ilanngunneqarnissaannik Tassa internet aqqutigalugu suliffissarsiortarfiup( jobportal) lærlinginut aamma praktikertunut sulisitsisunik pissarsinissamut aammalu illuatungaanut atugaallualernissaa qulakkiissallugu Namminersorlutik Oqartussat allaffeqarfissuani praktikkerfissat marloriaat sinnerlugu amerlineqassasut Amerlanerusut qinnuteqassapput
Sentence Syllables with count 612
- Nunaanni Eqqartuussiveqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik, Kalaallit Nunaanni Politiit, Pinerluttunik isumaginnittoqarfik, Nunatsinni Advokatit, Kalaallit Nunaanni illersuisuuneq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Meeqqat Illersuisuat MIO, Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, Pissassarfik- Inunnut Innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat- Utoqqaat Peqatigiiffiat, Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat( Grønlandske Handicaporganisationer), KNIPK-( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Peqatigiiffiisa Kattuffiat), ISI( Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat), KTK( Kalaallit Nunaanni Tusilartut Kattuffiat), Sugisaq-( Tarnimikkut eqqarsartaatsimikkullu nappaatillit ilaqutaasalu peqatigiiffiat), Landsforeningen Autisme-mi Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, INOOQAT( Angajoqqaat ineriartornermigut akornutilimmik meerallit peqatigiiffiat), Angajooqqaaqatigiit( Angajoqqaat ADHD-ertunik aamma/ imaluunniit autismeqartunik meerallit kattuffiat), Neriuffik Kattuffiat- Kalaallit Nunaanni kræftimut akiuiniaqatigiiffik, Kalaallit Røde Korsiat- Røde Kors i Grønland, NIISIP( Kalaallit Nunaanni isumaginninnermi siunnersortit ilinniarsimasut peqatigiiffiat), Peqqissaasut Kattuffiat/ Grønlands Sygeplejerskeorganisation, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Atorfillit Kattuffiat( Sulinermik inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( Sulinermik inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat, ASG, IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut Kattuffiat) aamma Sulisitsisut- Grønlands Erhverv.
Sentence Syllables with count 614
- § 51. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut naleqqiullugu timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut utertitsiviusinnaasoq akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Bachelor´ itut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piarersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bachelor´ itut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Unitsitsinermi, unitsitsigallarnermi imaluunniit naammassinninnermi ilinniagaqarnerup aallartinnera sioqqullugu Kalaallit Nunaanni kingullermik aalajangersimasumik angerlarsimaffiup aamma illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Angalanissaq atorneqareersimassaaq unitsitsereernerup imaluunniit naammassinninnereernerup kingorna ukioq ataaseq qaangiutsinnagu.
Sentence Syllables with count 616
- 6) atuaqatigiinni atuarfimmilu ataatsimoorussamik ajornartorsiutit pillugit oqallissinnaassasut, aaqqiissutissanik siunnersuuteqarsinnaassasut aaqqiiniarsinnaassasullu, Imm. 2. Qanga ullumikkullu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiit pisariaqaqatigiinnerat ataatsimullu pisariaqartitat naammassiniarlugit tapertareqatigiinnerat maluginiassagaat, 2) Kalaallit Nunaanni najukkanilu ataasiakkaani inuiaqatigiit akornanni kultureqarnikkut assigiinngiiaarnerit maluginiassagaat, 3) nunani allani meeqqat inuunerat inuuniarnermikkullu atugarisaat ilisimasaqarfigissagaat, 4) kinguaariinni pinngorfimmik allattorsimaffii sammisimasassagaat, 5) najugarisami qanga inuuniarnikkut atugassarititaasut, soorlu utoqqaat oqaluttuaasigut, ilisimasaqarfigissagaat, 6) najugarisap oqaluttuarisaanera, soorlu najukkami eqqaamasalikkersaarutit iluaqutigalugit, ilisimassagaat, 7) kalaallit oqaluttuatoqaataasa qanga inuuneq pillugu oqaluttuussisinnaaneri eqqarsaatersorfigissagaat aamma 8) nunani allani qanga inuuneq inuuniarnikkullu atugassarititaasut sammisaqarfigisimassagaat, Imm. 3. Naalakkersuinikkut, inatsiseqarnikkut eqqartuussiveqarnikkullu aaqqissuussaanerit samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) najukkami atuarfimmilu piginnaatitaaffitik pisussaaffitillu ilisimassagaat, 2) najugarisami inuiaqatigiinnut suliffeqarfiit, atuarfiit siulersuisui, nunaqarfiit aqutsisui, kommunalbestyrelsit peqatigiiffiillu kiisalu atuartut ataatsimiitsitaliaat, suliassaat pisinnaatitaaffiilu ilisimasaqarfigissagaat aamma 3) Kalaallit Nunaata immikkut politikkeqarfiunera maluginiassagaat.
Sentence Syllables with count 618
- Iluaquteqarnissanut piumasaqaatit aamma iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissutit§ 7. Kalaallit Nunaata pisuussutaanik uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinit iluaquteqarneq, Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit taamaallaat ingerlanneqar-sinnaavoq, iluaquteqarnissamut tamatumunnga Naalakkersuisuniit akuersissut naapertorlugu, takuuk§ 9. Imm. 2. Iluanaarutinik pissarsineq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aningaasarsiornerunngitsutigullu iluaqutissarsineq, Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik Kalaallit Nunaanneersunik IR iluaquteqarnerup kingunerisaanik, iluanaarutinillu agguaassisarneq taamaallaat pisinnaavoq Naalakkersui- sullu ilunaarutinik avitseqatigiittarnissamut isumaqatigiissut naapertorlugu, takuuk§ 11. Imm. 3. Uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik nunamit allameersunik IR Kalaallit Nunaanni iluaquteqarneq taamaallaat pisinnaavoq akuersissut naalagaaffimmit allameersoq IR tunngavigalugu, iluaquteqarnissap akuerineqarsimanissaanut piumasa- qaataasut nunami allami pineqartumi inatsisit naapertorlugit pisimappata, takuuk§ 10. Imm. 4. Iluanaarutinik pissarsineq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aammalu ani-ngaasarsiornerunngitsutigut iluaqutissanik pissarsineq, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik nunamit allameersunik IR Kalaallit Nunaanni iluaquteqarnermi, kiisalu iluanaarutaasunik avitseqatigiittarneq, taamaallaat pisinnaapput iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissut naalagaaffimmut allamut isumaqatigiissutaasimasoq naapertorlugu, iluanaarutinik
Sentence Syllables with count 624
- - Inatsisartuni sulineq ukiuni kingullerni ineriartorneq eqqarsaatigalugu piffissaq tamakkerlugu suliffittut, taamaattutut aningaasarsiaqarfiusariaqartutut, isigisariaqartoq,- nunatsinni inuiaqatigiinni atuuffiit akisussaassuseqarfiusut allat isumagineqarnerannit Inatsisartuni sulineq aningaasaqarniarnikkut orniginannginnerunngitsutut aningaasarsiaqarfiusariaqartoq,- nunatta ataasiinnartut qinersiviunera eqqarsaatigalugu Inatsisartuni ilaasortat ukiut tamaasa Kalaallit Nunaanni paasisassarsiorlutik angalanissamut periarfissaqartitaanissaat isumagissallugu pisariaqartoq erseqqissoq,- Inatsisartuni ilaasortatut atuuffimmik isumaginninnermut atugassarititaasut inissamik innersuunneqarnissaq nuunnermilu aningaasartuutinik akiliunneqarnissaq eqqarsaatigalugit nunatsinni suliffeqarnermi atorfinitsitaanermut ileqquusutut atugassarititaasunut aallaavittut sanilliunneqarsinnaasariaqartut,- maannakkut siunissamilu Inatsisartuni Naalakkersuisunilu ilaasortanut ullutsinnut naleqquttumik soraarnerussutisiaqartitsinermik aaqqissuussinissaq pisariaqartoq,- sulinermi immikkut atugassarititat Inatsisartunut atuuttut Inatsisartut ataatsimiinnerinut atatillugu Inatsisartuni ilaasortat katissimasatut aappaasa/ katissimanagit inooqataasa meeraasalu 18-nit inorlugit ukiullit ukiumut ataasiarluni ingialluillutik Nuuliarsinnaanissaat pissutissaqartikkaat,- Inatsisartuni ilaasortat aningaasartuuteqarnermut tapisiaat ukiumut kr. 50.000,- inik angissusilittut aalajangiusimaneqassasut, Inatsisartunili ilaasortatut atuuffimmut atatillugu uppernarsaatitalittut aningaasartuutinut atorneqanngippata akileraaruserneqassasut.
Sentence Syllables with count 626
- pillugit inatsimmi malittarisassat malillugit( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) aningaasaateqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutaanik suliarinninnissaq saqqummiussinissarlu isumaginngikkunigit kiisalu ukiumoortumik UR naatsorsuutit naammassereernerini qaammatit sisamat qaangiutsinnagit siulersuisunit atsiorneqarnissaat isumaginngikkunigit, takuuk§ 32, imm. 2 aamma 3, aamma§ 35, 19) Siulersuisunut ilaasortatut qaqugukkulluunniit kukkunersiuisut sinniisissanik toqqaanissaq qulakkiinngikkuniuk, takuuk§ 35, 20) Siulersuisunut ilaasortatut suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik assigisaallu saqqummiussisarnissaat pillugu inatsimmi( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) malittarisassat naapertorlugit aningaasaateqarfiup naatsorsuutaasa kukkunersiorneqarnissaat qulakkeersimanngikkuniuk, takuuk§ 36, imm. 1, 21) Siulersuisunit toqqarneqarluni kukkunersiuisutut sulilersutut kukkunersiuisoq soraartoq saaffigisimanngikkuniuk, takuuk§ 37, 22) Kukkunersiuisut imaluunniit Naalakkersuisut misissuinissamut periarfissaannik akornusersorsimappagit, takuuk§ 40, imm. 1 aamma 2, 23) Kukkunersiuisut imaluunniit Naalakkersuisut pisariaqartitaannik ilisimasanik ikiorneqarnissamillu pissarsinissaannik akornusersorsimappagit, takuuk§ 40, imm. 1 aamma 2, imaluunniit 24) Pineqartup aningaasaateqarfik sinnerlugu suliaminik ingerlatsinermini paasissutissanik isertuussanik ilisimalersimasaminik pisussaatitaanani ingerlatitseqqissimaguni atornerluisimaguniluunniit, takuuk§ 43. Imm. 2. Imm. 1 taamaallaat atorneqassaaq iliuuseqarneq imaluunniit iliuuseqannginneq piaarinikkut imaluunniit annertuumik mianersuaalliornikkut pisimappat.
Sentence Syllables with count 627
- b) taaguutit atuagarsorlunilu ingerlatsinerit ataasiakkaat atorlugit inuiaqatigiinni ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat, c) politikkimi immikkoortunik misissuisinnaassapput uppernarsaasiorlutillu, tassunga ilanngullugu Danmarkimi nunarsuarmilu pissutsit pingaaruteqassusiat, d) inuit atugarisaat kulturimilu pissutsit sanilliussinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu, e) Kalaallit Nunaanni aningaasanik tulleriinnilersuinermi ajornartorsiutit aalajangersimasut misissorsinnaassavaat aaqqiissutillu oqallisigisinnaassallugit, f) nunani assigiinngitsuni inuiaqatigiinni ajornartorsiutit misissorsinnaassavaat sanilliullugillu, tassunga ilanngullugu nunami namminermi pissutsit imminnut atanerat, g) nunami namminermi, Europami nunarsuarmilu ineriartornerit imminnut atanerannik ilisimasat uppernarsarsinnaassavaat, h) ajornartorsiutit suliamik ingerlatsinermi tunngavilersukkat oqaasertalersorsinnaassavaat, ajornartorsiutit misissornissaannut danskit atortuinik katersisinnaassallutik, nalilersuisinnaassallutik suliareqqiisinnaassallutillu taakkunanngalu inerniliisinnaassallutik, i) annertussutsikkut pitsaassutsikkullu periutsit atorsinnaassavaat, j) periutsit, naatsorsuinerit, tabelit diagrammillu ajornanngitsut atorlugit suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerit ingerlateqqissinnaassavaat erseqqissarlugillu, k) suliamik ingerlatsinermi imminut atanernik aaqqissuussamik assigiinngiiaartumillu ilinniartitsissummilu immikkoortiterinerit oqaatsillu atorlugit oqaasertaliisinnaassapput aamma l) suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu imminnut atanernik assigiinngiiaartumillu namminneq isummaminnik tunngavilersuisinnaassapput, suliamillu ingerlatsinermi oqaloqatigiinnermut akuusinnaassallutik.
Sentence Syllables with count 629
- [ Qupp. 5- mi ungalusaq] Silarsuaq tamakkerlugu upperisapalaat ilaat• Qisunnguit amitsut nerinermi atortut skålemi qaqorteqqasunik imalimmi nappaarissisillugit kappusimasut toqumut naasaajupput• Ulluunerani uppimmik takusaqarneq ajunaarnissamik naasaajuvoq• Nalliuttorsiornermi qulliit ilaat qamippat, anersaanik ajortunik najuuttoqarpoq• Alanngittaat natermut nakkaaneqarpat, illumi tassani toqutsisoqassaaq• Nasaq siniffimmut ilineqarpat ajunaartoqassaaq• Siarngup nipaata anersaapiluit qimaasittarpai• Inuuissiortup kaagiani naneruutit supusinermi siullermi ataatsikkut qaminneqarpata, kissaatigisaq piviusunngussaaq• Sanigutit siniffimmut talinneqarpata sanigutit anersaavisa ajortut siniffik perloqqusinnaavaat• Qitsuk qernertoq aqqusinikkut ikaartoq takuneqarpat ajutoortoqassaaq• Ajassaat natermut nakkaaneqarpat, ilimaginngisamik pulaartoqassaaq• Nagguaatsup assinga matup akiani nivingasoq iluanaartitsisarpoq• Hiistip aloqutaa matup qulaaniittoq ittoq iluanaartitsisarpoq• Naasoq silami illup iigaatigut naasoq ajortunut illersuutaavoq• Tummeqqat nuuttakkat ataatigoorneq UR ajunaarutaavoq• Tarrarsuut aserorpat ukiuni arfineq- marlunni ajunaarutaassaaq• Qasilitsunik kuisisoortoq, ikinngutiginerpaasaminik assortuuteqateqartarpoq• Taratsunik kuisisoortoq, tuini saamerleq qulaallugu tarajuminernik igitsinngikkuni, ajunaassaaq• Issiavimmik ukamartumik ukamartitsiinnarneq, anersaapilunnik tassani issiaqqusineruvoq• Kamippaat, alui qallinngorlugit nakkartinneqarpata ajunaarnissamik naasaarneruvoq• Toqusoornermi igalaaq ammarneqassaaq tarneq anisinnaaqqullugu[ Qupp. 6- mi ungalusaq/ assiliartaq] Upperisapalaaqarnermit aniguisitaaneq Afrika kujallermi Jehovap Nalunaajaasui matukkut kasuttorput, arnallu sangoma- tut atisallip matu ammarpaa.
Sentence Syllables with count 631
- Ilinniartitaanerup ilusilersugaanera§ 6. ISI-p ilinniartitaanermi ilinniarnerup aaqqissuunnissaa suliarissavaa, taassumalu minnerpaamik imarissavai 1) ilinniagassat ataasiakkaat, pikkorissarnerit, sulinermik sungiusarnerit sivisussusissaat, suliniutinik suliaqarnermi piffissaliussat, allattariarsorlunilu aamma suliniummik suliat tunniunneqartussat imarisaat aamma pisassat pillugit najoqqutassat, taakkulu ilinniarnerup ingerlanerani inissisimaneri, 2) allattariarsorluni suliat tunniunneqartussat pillugit malittarisassat, tassunga atatillugu tunniussineq ataasiakkaarluni imaluunniit eqimattakkaarluni pisinnaassanersoq pisassanersorluunniit, 3) ilinniarnerup ingerlanerani misilitsissutissat taakkulu ilinniarnerup ingerlanerani inissisimanerinik allaaserinninneq, 4) misilitsitseriaatsit atorneqartut allaaserineri, tassunga ilanngullugit eqimattat ataatsimut misilitsinnerini peqataasussat amerlassusissaat, 5) misilitsinnerit suut karakteriliiviussanersut takussutissiorneri, aammalu misilitsinnerni suni naliliinerit" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" atorneqassanersut, 6)" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" naliliinermi atorneqaraangata suut pingaarutillit ilaatinneqassanersut erseqqissaatigalugit, tassunga ilanngullugit naliliinerit taakku atornissaannut pinngitsoorani naammassisassat, 7) misilitsinnissat pillugit malittarisassat, 8) ilinniartussatut nalunaarsimasut amerlassusii malillugit ilinniaqatigiit avinneqartarnissaat ataatsimulluunniit katinneqartarnissaat pillugit malittarisassat, 9) ilinniartitaanermi pilersaarutit, 10) ilinniarnerup ingerlanissaanut maleruagassat aamma 11) ilinniartut soraarsinneqartarnerat pillugu najoqqutassatut malittarisassat.
- 1) siusinnerusukkut tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarsimappata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermi piumasaqaatit akuerineqarsinnaanngippata, tak.§ 4, imm. 7. Tamatumani naatsorsuutigineqarpoq suliffeqarfiit piukkunnartussarsiornermut peqataajumasimasut, imaluunniit neqerooruteqarsimasut,§ 18 peqataatinneqannginnissamik pissutaasunut attuumassuteqanngitsut, tamakkerlutik isumaqatigiinniarnernut peqataaqquneqassasut, aammalu neqerooruteqartitsinermi atortussat aallaqqaammulli atorneqartut tunngaviusumik imarisaat allanngortinneqassanngitsut, 2) pilersuisup taarsernera annertuumik akisuallaartumik aningaasartuuteqarnermik, teknikkikkut ataqatigiinnginnermik imaluunniit ingerlatsinermi aserfallatsaaliinermilu teknikkikkut annertuallaanik ajornartorsiutinik kinguneqassappat siusinnerusukkut pilersuisutut atorsimasamiit pilersuinerit ilassuteqarneri tamatumani pineqarput, taamaattorli takuuk imm. 7, 3) pilersuisup ataasiinnaap kiffartuussineq kissaatigineqartoq tunniussinnaappagu, taamaattorli takuuk imm. 7, 4) pisut neqerooruteqartitsisup naatsorsuutigereersimasinnaanngisai pissutigalugit tamanut ammasumik neqerooruteqartitsinermi, killilimmik neqerooruteqartitsinermi imaluunniit siumoortumik nalunaaruteqarnikkut isumaqatiginninniarnikkut neqerooruteqartitsinermi piffissaliussat malinnissaat ajornarpat, aammalu taamaattoqarpat allatut ajornavinnera naapertorlugu, imaluuniit 5) pisiariniakkap nalinga 1 million kr.-nit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Syllables with count 632
- niuernermit, suliffissuaqarnermit, assassorluni sulinermit, umiartornermit, aalisarnermut, piniarnermit, aallaaniarnermit savaateqarnermillu aningaasarsiat, aamma aningaasarsiat ingerlatseqatigiiffinni( interessentskab), umiarsuaatileqatigiinni, peqatigiinni assigiinngitsunik akisussaassuseqartunik ilaasortalinni( kommanditselskab) imaluunniit aktieselskabini assigiinngitsunik akisussaassuseqartunik peqataasoqarfiusuni peqataanikkut pinertut, imaluunniit aningaasarsiat toqukkut qimaguttup pigisanik qimataasa pisortatigoortumik UR imaluunniit inuinnartigoortumik UR agguaanneqartut pisassaqartitsinerisigut pineqartut, ilisimatusarnermi, eqqumiitsuliornermi imaluunniit atuakkiornermi sulinermut akissarsiat, imaluunniit suliaq, kiffartuussineq imaluunniit ikiuineq sunaluunniit aqqutigalugu akissarsiat tamat, 2) akiliisitsilluni attartortitsinikkut aningaasarsiat, soraarnerussutisiat, soraarnerussutisiatut aamma sillimmasiinertigoortumik UR pisartakkat, ikiorsiissutitigut inuuniarnermullu atugassatut akilersuutitigut aningaasarsiat, akiliinani allat pigisaannik atuinertigut tunissutisiatigullu aningaasarsiat, taamaattoq tak.§ 34, imm. 1, nr. 3, obligationinit allanillu pisassanit erniatigut aningaasarsiat, 3) aktianit anpartinillu, taamaattoq tak.§ 86, piginneqataanermut uppernarsaatinit( andelsbevis) pappiaranillu aningaasanik nalilinnit iluanaarutisiatigut aningaasarsiat, taamaattoq tak.§ 34, imm. 1, nr. 7. Andelsbevisinit iluanaarutisiatut isigineqarput suulluunniit peqatigiinnit sullivimmilluunniit piginneqataasunut ukiumi aningaasarsiorfimmi kingullermi imaluunniit siusinnerusumi iluanaarutinit pisassaqaatitut tunniunneqartut tamarmik, tunniussat iluanaarutinit agguagarsiatut( dividende)
Sentence Syllables with count 639
- § 28. Ilisimatusarfik ilinniagassat ataasiakkaat pillugit ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliussaaq, tak. Ilisimatusarfik pillugu Inatsi-sartut inatsisaat nr. 3, 9. maj 1989-imeersoq IR,§ 21, imm. 1, aamma§ 16, imm. 3. Imm. 2. Ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliorneqassapput 1) ilinnigaqarnerup ilaasa ataasiakkaat anguniagassartaat, imarisassaat sivisussusissaallu, 2) ilinniartitseriaasissat, tamakkununnga ilanngullugu sulilluni sungiusarneq ilaatinneqassanersoq, 3) kursusernerit tulleriiaarneranni maleqqissaagassaajunnartut, 4) soraarummeernissamut piumasarisat immaqalu misilitsittarnerit aalajangersimasumik inissinneqassanersut, 5) misileeriaatsit( sivisussusissat, nakkutilliisoqartitsineq, allattarissanik angerlaallugit suliaqarneq, najoqqutassaqartitsineq, piareersarfissat, misilitseqqittarnerit, akuleriissitsinissamut periarfissat il.il.), 6) nalileeriaatsit, tamakkununnga ilanngullugit misilitsinnerit suut karakteerilerneqartassasut aamma suut Angusisumik/ Angusinngilamik naliliiffigineqartassasut, kiisalu allattariarsornerni naliliinissamut piffissamik killiliisarnissat, 7) misilitsinnerit qassiusarnissaat misilitsinnernilu ataasiakkaani karakteeriliussanik nalilersuisarneq, 8) qaqugukkut nalileeqataasartussatut toqqakkanik avataaneersunik IR atuisarnissaq, 9) bachelorinngorniartumut suliassiissut specialilu, 10) ilinniartup ilinniarnissamut piffissarititap iluani Ilisimatusarfiunngitsumi ilinniartitsissutinik sammisaqarnissamut periarfissaqartinneqarsinnaanera, 11) soraarummeernermut atuarsimasassat aalajangersarneqarnissaat imaluunniit atuarsimasassanut missingersuusiornissaq, kiisalu soraarummeernernut atasumik atuarsimasassanik aalajangiivinnissamut piffissaliussassat.
- 8) aningaasarsianik Kalaallit Nunaanneersunik IR§ 75, imm. 2, nr. 1 naapertorlugu aningaasarsianut A-nut naasorsuunneqartussanik pissarsisartut, 9) aktie-, anparts- imaluunniit andelsselskabimit il.il. Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartutut nalunaarsorneqarsimasumit iluanaarutisianik pissarsisartut, 10) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumik inuussutissarsiuteqarlutilluunniit ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitai, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 11) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik sumiiffeqarluni namminersorluni inuussutissarsiummik ingerlataqartut imaluunniit taamaattumik ingerlataqarniarneq pissutigalugu ataannartumik minnerpaamik ullut 90-it Kalaallit Nunaanniittut ittut imaluunniit ingerlatamik taamaattumik ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitaasa, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 12) umiartornermik timmisartornermillu Kalaallit Nunaata imartaani nunataaniluunniit( territorium) ingerlanneqartumik imaluunniit kalaallit Nunaata ilaanit avataanut aalajangersimasumik pisartumik ingerlanneqartumik inuussutissarsiuteqartut imaluunniit inuussutissarsiummik taamaattumik ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitaasa, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 13) pigisanik( atuisinnaatitaanermut akileraarutaasartunik( royalties)) Kalaallit Nunaanneersunik IR pisartagaqartut, 14) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik( ingerlatamik) attartortitsinikkut isertitaqartartut, 15) pigisamik aalaakkaasumik Kalaallit Nunaanni pigisaqartut imaluunniit tassannga isertitaqartartut, imaluunniit 16) toqukkut qimaguttup pigisaannit Kalaallit Nunaanni aaqqissuussinikkut suliarineqarsimasunit pisassaqarnikkut isertitaqartut.
Sentence Syllables with count 640
- Inuppassuit akornisigut, taxat tungaanut, Qinngutsinnut, assagut attuupput, uummatiga kassuppoq, annernarpoq, sexual attraction, animal behavior, survival, iseriartorluta nipaanneq, matu ammalerlugu akunnattoorneq, matuersaateqarpit, timini attuullugu sanioqquppoq, piguppoq, qiippoq, qiikkunarpunga, sunerpunga, kisianni aalakoorpunga, uanga ininnukarta KAR, sallaatsumik oqarpoq, siniffianut nallarpunga, sapingajappunga, aallartinnissaq naluara, qujanarpoq Arnaq, aallartippoq, akinnut pilluni atisaminik piiaalerpoq, naavi, iviangequtai, uppatai, isigisaq nutaaq, misigisaq taaq, eqqorpoq, timiga oqarpoq, nalornivunga, qarasara akerliliivoq, tunginnukarpoq KAR, qulinnukarpoq KAR, ilumut perusuppit, aperivoq, ajorinngiliuk, aperaara, qanillivoq, anersaartornera sakkortusivoq, isigisara kusanaq, mianerinaq, attorusunnaq, saperlunga sajuppunga, kammagaara, kammaga perusunngilara, timaali sorusuppara, perusutara arnaammat Arnamik taarsiutiinnaqaara, eqqarsaatikka sukkapput, piffissaq kigaappoq, siggui apuupput, qungatsinnut siullermik, tulliani siggunnut, umeqanngilaq, kapinanngilaq, maavaarpoq, iluarpoq, kisianni Saraanani Arnaavoq, arnaammat naammagaara, ilora aallarpoq, usi kannartakkut taama misiginarpoq, quinappunga, qulinniittoq isigivara, Arnaq, pisorli upperisinnaanngingajappara, issangavit, aperivoq, angerpara aperalunga, ajunngila, ajunngilaq, maliinnassavarma, akivoq, Arnaq ilisarisimasara tammarpara, arnaq illinnartoq, arnaq illernartoq apaqqippara, assagut atisanik piiaapput, timigut, amigut attuuttalerput, assaa sanioqquttalerpoq, apuuppoq, tullinnguuppoq annilaangagisara, assagali ingerlatippara, Piitaanngimmat sapinngilara, apuummat pølsiunngitsoq paasivara, pølsiunngimmat uppernarsivara, uppernarsivara nuannaralugu, apeqqutinnik akissutissarsivunga, arnanoorlunga UR paasivara.
Sentence Syllables with count 642
- 2) inuup ajoquserneratigut imaluunniit napparsimaneratigut ikiuutit imaluunniit allat ikiuutit, pisup sillimmaserneqarsimasup atuutilerneratigut aningaasanut annaaneqartunut taartaasut, 3) siusinnerusukkut sillimmasiinermut akilersimasat utertillugit akilerneqarneri sillimmasiinermut akiliutissanut aningaasartuutit ilanngaatigalugit, taakku sillimmasiinermut isumaqatigiissut naapertorlugu piumasarineqarsimanerat imaluunniit piumasarineqarsimannginnerat apeqqutaatinnagu, aningaasalersuinermut atasumik inuunermut sillimmasiinermut imaluunniit taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigiissutip atorunnaarsinnerata imaluunniit naanerata, isumaqatigiissummi piffissap atuuffiani annaasaqariataarfiusinnaasut peqataanerit pisussaaffiliisut appartinnerisa malitsigisaanik imaluunniit kukkusumik aningaasat inissinneqarsimasut iluarsineqarnerisa imaluunniit isumaqatigiissummut akiliummut tunngatillugu kukkunerit assingusut allat malitsigisaannik, 4) sillimmasertumut agguagassarsiatut, atorunnaarneranut atatillugu agguagassarsiat ilanngunnagit, agguagassarsiaq sillimmasiinermut isumaqatigiissummut tunngasuuppat, taanna naapertorlugu akiliutit nr. 2-mi allaaserineqartut kisimik tunniunneqarlutik, imaluunniit 5) sillimmasiinermut isumaqatigiissut pillugu siumoortumik akiliutinik imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqutit utertillugit akilernerini, taanna naapertorlugu akiliut ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartarluni, siumoorluni akiliut imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqusiussat pillugit aningaasat ukiup tulliani akiliutissaq isumaqatigiissut malillugu akilerneqartussaq qaangersimanngippagu.
- a) konto taamaallaat akiliinikkut, siumoornikkut imaluunniit pisussaaffik nuussinermut toqqaannartumik atassuteqartoq qulakkeerniarlugu aningaasanik tulluartunik qularnaveeqqusikkanik, imaluunniit illumik imaluunniit inuup pigisaanik tunisinermut, paarlaassinermut imaluunniit attartortitsinermut atatillugu kontomi toqqorneqartunik aningaasanik pigisanit assingusumik akilerneqarluni imaluunniit akilersorneqarluni aningaasalersorneqarpoq, b) konto illup imaluunniit pigisat pisiarineranni akiinik akiliinissamut pisisup pisussaaffia taamaallaat qulakkeerniarlugu pilersinneqarpoq, pisussaaffigisinnaasat tamaasa isumaginissaanut tunisisup pisussaaffia imaluunniit illumut attartorneqartumut attuumassuteqartunik ajoqusikkanut akiliinissamut attartortitsisup imaluunniit attartortup pisussaaffia imaluunniit attartornermut atatillugu isumaqatigissutigineqartut pigisat attartorneqartut, c) kontomi pigisat nalillit, tassunga ilanngullugit tassannga iluanaarutit, tiguneqassappat imaluunniit pisisumut, tunisisumut, attartortitsisumut imaluunniit attartortumut arlaatigut agguarneqarlutik, tassunga ilanngullugu inuup taassuma pisussaaffii naammassiniarlugit, illu imaluunniit pigisat tunineqarpata, paarlaanneqarpata imaluunniit tunniunneqarpata, imaluunniit attartorneq atorunnaarpat, d) konto tassaanngilaq nalilinnik pisinissamut konto imaluunniit assingusoq konto aningaasatigut pigisanik tunisinermut imaluunniit paarlaassinermut atatillugu pilersinneqarsimasoq, aamma e) konto§ 38-imi allaaserineqartumut kontomut atassuteqanngilaq, 3) aningaaseriviup, illumi qularnaveeqqusiilluni taarsigassarsisitsippat, akileraarutit imaluunniit kingusinnerusukkut illumut atatillugu sillimmasiinerit akilersinnaanngornissaat taamaallaat siunertaralugu akiliutip ilaata immikkoortinneqarnissaanut pisussaaffia.
Sentence Syllables with count 643
- 1) suliffeqarfinnit, ingerlatsivinnit, maskiinanit, sakkuutinit, kiassaateqarfinnit assartuutinillu kiisalu tamakku aaqqissuunnerinit, ingerlannerinit aserfallatsaalinerinillu mingutsitsinerit killilersimanissaat, 2) imiinnarmit taratsumillu imissaqartitsiniarneq il.il. kiisalu imeqarfiit isumannaallisaavigineqarnissaat, 3) imikoornermit, ikuallaavinnit, eqqaavissuarnit il.il. mingutsitsinerit killilersimanissaat, kiisalu ingerlatsiviit tamakku aaqqissuunneri, ingerlanneri aserfallatsaalinerilu, 4) igitassanik eqqaaneq, tamatumani ilanngullugit uuliamik akoorutissanillu eqqagassat, 5) illuliaareersunit illuliorfissanillu eqqakkat aqqutaannut attavilersuineq, 6) ikummatissat kiassarnermut imaluunniit assartuutinut maskiinanullu atugassat sukuloqanngitsuunissaat akoornissaallu, 7) ingerlatsiviit, maskiinat, sakkuutit assartuutillu suussusiisa pisortanit akuerisaasimanissaat, 8) suliat ulorianartortaqarsinnaasut kiisalu sunik navianartulinnik soorlu§ 2-mi, imm. 2-mi taaneqartunik, uninngasuuteqarlunilu assartuineq, 9) imeqarfinnik, taratsumik imiliorfinnik, silaannarmik nunamillu mianerinninneq kiisalu pisorpaloqartitsinaveersaarneq, 10) sunik, tunisassianik imaluunniit uumasuaqqanik aalajangersimasunik eqqussuinissamik, annissuinissamik, tunisassiornissamik, tunisinissamik imaluunniit atuinissamik inerteqquteqarneq killilersuinerluunniit, tamakku avatangiisinut ajoqusiisinnaasutut ilimagineqarpata, 11) ingerlatsivinnik, aaqqissuussinernik imaluunniit apparatinik, tamatumani aamma uuttortaanermut apparatinik mingutsitsinermut akiuunnissaq siunertaralugu atortussanik pisortanik akuersisitsineq, 12) nunap isikkuisa, naasut il. il. innarlerneqarnerini iluarsaannissaat imaluunniit pissusaattut ilitinnissaat, 13) uumasunut tunngasut, 14) uumasut ajoqutaannaasut,
Sentence Syllables with count 644
- Massuma timmiaginngisaasa, taakku nalinginnaanermik alutornanngitsut soqutaanngitsullu, tamani tamaani paatsiveerusimaartutut timmisaqattaartuunngitsut, suffissaaleqisutullu illut qaavini orpinnilu mitsimarusaaginnartuungitsut inunnullu issiavinni issiasunut qinnuuloorusaartuunngitsut iisinnginniarfiullu nalaani ilaqutariippassuit iffiukkanik pisivallaartoorsimatillugit ajunngitsuliornermik taallugu isigisoqartillugu pilliutigisartagaannik qaalivinngitsut, taakkuunngitsullu timmiaararujooqqat, tatiginnippasinngitsut, qiulersutut sajorulaartuartut, sillimajuartut annilaangagisaqartutullu ernumarpaluttuartut, inuit uumasunik asannittuusorineqarumasut akikitsumik pisiaralugit ataatsimoortorsuullutik UR tunniukkiartortagaannik pukulorusaartartut, taakkuunngitsullu timmissat kiffiakkat piviusorpaloqisunik igalaaminernik isillit uisorissanatik ilisiviit igalaallit iluiniit silammut nakkussiuartut, taakkuunngivittullu timmissat akisuuni qalipakkaniittut ittut, kuultimik qallikkanik sinillit, pisiarineqaramik akiisa allassimaffiannik assip tunuani nippusimasortallit imaluunnit uumasunik assiliisartup tusaamasap assilisai igalaaminermik akisunneq ajortunik inillit, naamik, taakku, taakku timmiaviit, nunanit alutornartunit ungasissorsuarminngaanneersut IR, immikkut akuerineqarluni tikisitat, tusarnersumik qarlortartut, timmissat paarisaanermik nujuillisimasut, perorsarluakkat, neriffissarlu nallileraanngat aatsaat nererusulersartut, perusuersarfissaannarmut perusuersartartut, WWF-p inassutaannik akuerisaannillu inillit, mingutsitaanngitsuinnarnik aalajangersimasunik annertussusiliinnarnik nerisinneqartartut, uumasut nakorsaannit nakkutigineqartuartut, isigiuminartut, takutikkuminartut angajoqqaamini perorsagaaqatigalugit perorfigivai.
Sentence Syllables with count 647
- § 29. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Kisitsisilerinermi algebramilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kisitsisit agguaruminartut taakkulu kisitsisit kanaartaannut annertusinerat ilisimasaqarfigissagaat, 2) kisitsisit nassuiaatitut ineriartornerata kulturikkut oqaluttuarisaanermut pingaarutaa ilisimasaqarfigissagaat, 3) soorlu aaqqissuussamik naatsorsuinermik kisitsisinillu angissusilersuinerit iluaqutigalugit nalinginnaasumik kisitsisinik paasinnittaatsip annertusiartorneranik misissuillutik sulisinnaassasut, 4)" allanngorarnerit" aaqqissuussallu, soorlu kisitsisit tulleriinneri, ilutsit tulleriaarneri allalersuutillu, misissorlugillu nassuiarsinnaassagaat, 5) uuttortaanikkut naatsorsuinikkullu angissutsit aalajangersinnaassagaat, 6) procentinik paasinnittaaseq atorsinnaassagaat, 7) assigiissitat algebrallu eqqarsaatigisariagartaasa inernilerniarnerinut tunngatillugu avitat atorsinnaassagaat, 8) kisitsisinik allattueriaatsit assigiinngitsut ilikkarsimassagaat, 9) kisitsinermi najoqqutassat ilisimasat nalusallu, soorlu ernianik initussutsinillu naatsorsuinermi, atorsinnaassagaat, 10) naatsorsuinermut periaatsinik iluaqutissatullu atortussianik naleqquttunik toqqaasinnaallutillu atuisinnaassasut, 11) kisitsinermi malittarisassat atorsinnaassagaat ineriartortillugillu, 12) niaqqumoorlutik UR kisitsigasuarsinnaassasut, allattuisinnaallutik atortussianillu tigussaasunik atuisinnaassasut, 13) naatsorsuinermi eqqarsaatigisarialinnillu inerniliiniarnermi kisitsissuteeqqamik qarasaasiamillu atuisinnaassasut, 14) funktioninik paasinnittaatsinik, soorlu procentinik aalajangersimasumik annertusiartortitsinernik, atuisinnaassasut, 15) assigiissitat pisariinnerit misissuataarinikkullu assigiinngisitat pisariinnerit kisissinnaassagaat,
Sentence Syllables with count 649
- Imm. 2. Qanga maannalu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) ullutsinni allanit kulturinit pissarsiat kalaallillu kulturiannut sunniutaat ilisimasaqarfigissagaat, 2) inuiaqatigiit kulturimik pigiinnarnissaannut ineriartortinnissaannullu qanoq iliuusiat ilisimasaqarfigissagaat, 3) ataasiakkaat ataatsimoorussamillu pisariaqartitat naammassiniarlugit inuiaqatigiinni namminersortut pisortallu suliffiutaat, suliniaqatigiiffiit sullissiviillu qanoq tapertaaqataanerat ilisimasaqarfigissagaat, 4) nunarsuarmi piffinni assigiinngitsuni ilaatillugit inuiaqatigiinni Inunni nunallu allat inoqqaavini inuuneq, inuuniarnermut atugarititaasut inuiaqatigiinnilu pissutsit sanilliussinnaassagaat, 5) oqaluttuarisaanerup ineriartornerani tulleriiaarnerit ataatsimut isigisinnaassagaat piffissallu ingerlaneranik takutitsisunik sammisaqarsinnaassasut, 6) Kalaallit Nunaata inuisa oqaluttuarisaaneranni pingaarnerit kulturitoqqanit siullerpaaniit thulekulturimut qallunaatsianullu ilisimasaqarfigissagaat, 7) allanik attaveqateqartarnerit siusinnerusut, arfanniaqarnerup nalaani, kulturimut inuiaqatigiinnermullu pingaarutaat ilisimassagaat, 8) Kalaallit Nunaata 1721-miit nunasiatut oqaluttuarisaanerani pingaarnerit nunasiaataanerullu kulturimut inuiaqatigiinnullu pingaarutaat ilisimassagaat, 9) Kalaallit Nunaata inuiaqatigiinni attaveqaqatigisarsimasaannut vikingeqarnerup nalaaniit ullumimut inuiannut, kulturimut inuuniarnermullu atugarititaasut ilisimassagaat aamma, 10) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni kulturitoqqat assigiingitsut, soorlu kulturitoqarsuit Akullersuup eqqaani, Asiami, Afrikami imaluunniit Amerika Qiterlermi Kujallermilu, ineriartorsimanerannik ilisimasaqassasut.
Sentence Syllables with count 651
- Ataataalluartoq Ernerit nerisassanik qinummat mamartukujunnik tunivat takuniassammassuk erlitunnginnerit Ernerpit pinnguaqatigerusulermatit pinngussanik tunivat takuniassammassuk akissaqartiginerit Ernerpit oqaluttuaqqulermatit fjernsyni ikippat takuniassammassuk pigissaartiginerit Ernerpit tasiorusulermatit piffissaqannginnerarputit takuniassammassuk ulapitsiginerit Ernerpit apersulermatit atuariartortippat Ernerit napparsimammat allanut paaritippat takuniassammassuk suliumatunerit Ernerpit angalaaqatigerusulermatit naalagiariarputit takuniassammassuk uppertiginerit Ernerpit ilagerusulermatit ataatsimiigiarputit takuniassammassuk inooqataalluarnerit Ernerpit arsaqatigerusulermatit arsamik pitsippat takuniassammassuk ilakkuminarnerit Ernerpit aperigaangatit nipangeqqusarpat Ernerpit ikinngutiginialermatit simeerseqatigivat takuniassammassuk ikinngutinnernerit Ernerpit pulaarmatit imeqatigilerpat takuniassammassuk isumagitsiginerit Ernerit aallalermat niuffiunngilat Ernerpit nipaa tusarusulerakku telefoni tigunngilaa Ernerit inuujumajunnaarmat ujarattalerpat takuniassammassuk ataataalluarnerit Ernerit asanninnermik qinummat ujaqqamik tunivat Made in Nejpan Isuzu Suzuki izzuki uzuuki honda honda isiki Suzuki izzuki isuuzu mitsubishi Daihatsu toyotami kuyatta datsun datsun Akihito Akikitsoq Saki Kempai Tai Kamikinnaarajik Kamikazi Japan Hirohito Nerukitsoq Nejpan Nagasaki Yaschika Jessica Minolta Toshiba Siiva Shiva Nissan Canon Banzai Bonzai Tanaka Konika Miki Minolta Kaasivoq Gaisha Yamamoto Yamaha ha ha ha ha Yen Yen Yen Yen My Bonnie is Sony Vakanimatsu Jeju-ltsu Ittu Naasuitsoq Japan Nejpan Ammassaat Kinguppaat Gaishap Nerissavai Sukiyaki Saki Akihiitup Akihitsup suut tamaasa Pigilerniarpai
- n) pisut sunut tamanut sunniutillit paasillugit, ilisaralugit tulleriinnilersorlugillu o) misileraalluni sulinermik pilersaarusiorneq ingerlatsinerlu, tassunga ilanngullugu pinngortitami paasiniaaneq aammalu geologimi pisut pillugit pinngortitami uuttortaaneq, p) geologimi saqqummeeriaatsinik ujarlerneq, pitsaassusaannik nalilersuineq, nassuiaaneq atuinerlu, soorlu oqaasertat, paasissutissat, nunat assingi diagrammit, suussusaanik allaaserinninerit takussutissiat assit analogit digitalillu, aamma immikkut ilisimasallit oqaatigisaasa uppernassusiat atorneqarsinnaassusiallu pillugit qisuarineq, q) pinngortitami inuiallu avatangiisaanni geologimi pisut ataasiakkaat ingerlaarnerillu immikkoortui immikkoortiterlugit, nalilersorlugit nassuiaasiorlugillu taakkulu paasinartumik imminnut atanilersorlugit, r) pinngortitamik inuillu avatangiisaannik nalilersuineq aqqutigalugu geologimi ajornartorsiutinik pingaarutilinnik tikkuussineq isummernerlu, s) pisunik paasiuminaatsunik saqqummiinermut geologimi periutsit paasillugit isornartorsiuillunilu atorlugit t) geologimik suliaqarfimmi ajornartorsiutinik siamasinnerusumik, inuiaqatigiinnut tunngatillugu aamma geologimi suliaqarfimmi ilisimasanik atuinermik ilinniartitsisunilu allani piginnaasaqalernernik nassuiaasinnaallutik, u) immikkoortuniit avatangiisinillu assigiinngitsuni paasissutissat katersorlugit nalilersorlugillu, v) Suliaqarfimmi ilisimasanik angusanillu ingerlatitseqqiineq, isumaliortaatsimut naleqquttumik tunngavilersuillutik, anguniakkanut assigiinngitsunut oqaluttariarsorluni allattariarsorlunilu saaffiginnilluni aamma geologimi sammisat pillugit inuiaqatigiit maannakkut oqallinneranni pitsaassuseqartumik peqataaneq.
- tunngasuni suleqatigiiffiulluni, inuussutissarsiortut kattuffigalugu, niuertut kattuffigalugu, sulisartut kattuffigalugu, nunaatilli imaluunniit naasorissaasut suleqatigiiffigalugu, innuttaasut peqatigiiffigalugu imaluunniit suleqatigiiffik inuit atugarissaarnerannik siuarsaanermik taamaallaat ingerlataqartoq, b) inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini isertitat akileraarusersornissaannut ilaatinneqanngilaq, c) piginneqataasoqanngilaq imaluunniit ilaasortaqanngilaq taassuma isertitaanik imaluunniit pigisaanik nalilinnik piginnittumik imaluunniit inatsisit malillugit piginneqataasumik, d) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut imaluunniit NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit NFE-p isertitaasa ilaanik pissarsinissaq akuerineqanngilaq imaluunniit pigisat nalillit inuinnarnut imaluunniit immikkoortortamut ajunngitsuliortuunngitsumut iluaqutaasunik agguagarsisitsisarani, NFE-p ajunngitsuliorluni ingerlataanik ingerlataqarnerup malitsigisai, imaluunniit kiffartuussisimanermut naammaginartumik akissarsiatut akiliutitut imaluunniit akiliutit NFE-p pisiarisimasai illut pigisalluunniit niuerfimmi nalinginut naammaginartumik naapertuuttut eqqaassanngikkaanni, aamma e) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut, NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit piumasarippassuk NFE-p pigisai nalillit tamarmik immikkoortortap akiliisinnaajunnaarnerani atorunnaarsinneraniluunniit Pisortani immikkoortortamut imaluunniit allamut iluanaaruteqarniarluni suleqatigiiffimmut agguagassarsianngortinneqassapput imaluunniit naalakkersuisunut inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaaniittumut ittumut tussallutik imaluunniit tassani politikkikkut immikkoortortamut.
Sentence Syllables with count 654
- c) misilittaanerit ilusilersornissaanut pinngortitamik ilisimatusarnermi periutsit atorlugit, d) tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu isumassarsianik ineriartortitsinermut periutsit atorlugit, e) tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu avatangiisut suliniutaannut pissutsit pingaarnerit sunniutaallu aammalu avatangiisit pillugit isumaliutersuutit nassuiarlugit, f) ilinniarfimmi sannavinni laboratoriamilu tunisassianik illersorneqarsinnaasumik tunisassiornermi suliamik pitsaasumik ingerlatsinermi atortut periutsillu atornerat, isumannaallisaanermik peqqissutsimillu suliaqartarneq kiisalu tunisassiat pitsaasumik pitsaassusilinnik tunisassiornermi tunisassiat pitsaassusaannik nalilersuineq uppernarsaasiornerlu, g) teknologimut atatillugu aamma tunisassianik ineriartortitsinermut tunisassiornermullu atatillugu pinngortitamik ilisimatusarnermi ilisimasat naleqquttut atorlugit nassuiarlugillu, h) teknologimi ilisimasat qanoq pilersinneqartarnerat nassuiarlugu, tassunga ilanngullugit isummat atuagarsornerlu teknologimik ineriartortitsinermi tunngaviusut aamma teknologip inuiaqatigiinnut avatangiiserisanut atassuteqarnera, i) teknologit toqqakkat oqaluttuarisaanermi ineriartortinneqarneranut nassuiarlugu, j) ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarnerni annertunerusuni nammineerluni allallu peqatigalugit sulineq aamma suliniuteqarnerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilersorneranullu periutsit atorlugit, k) suliniuteqarneq allaganngorlugu, oqaluinnarluni takuneqarsinnaasunillu uppernarsaasorlugu saqqummiullugulu aamma l) allattarissat oqaluttarissallu atorlugit ilisimasanik uppernartumik eqqortumik ingerlatitseqqiineq.
Sentence Syllables with count 656
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 6. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaloqatigiinnermi, suleqatigiinnermi saqqummiussisarnernilu oqaatiginiakkaminnik oqaatiginnissinnaassasut oqaatsinillu atuisinnaassasut, 2) oqaluttuarlutik, pisuusaartitsillutik, taalliorlutik, isiginnaagassiorlutik, erinarsorlutik nipilersuutillu atorlugit akuttoqatigiissaarillutik oqaatiginiakkaminnik saqqummiussisinnaassasut, 3) oqaluttuarnerminni isiginnaartitsinerminnilu atortunik iluaqutissanik atortulersorsinnaassasut, 4) oqaatsit ajornartorsiutinik qaangiiniarnerni, aliikkusersoqatigiinnerni ilisimasanillu saqqummiussiniarnerni atorsinnaassagaat, 5) tusarnaarluarsinnaassasut malitsigisaanillu apersuillutik paasiniaasinnaassasut, allat allataannik tusarnaarsinnaassasut oqaloqatigiissuteqarsinnaassasullu, 6) allakkianik oqinnerusunik atuarsinnaassasut suleqatigiinnilu minnerusuni namminneq allataminnik atuffassisinnaallutik, 7) atuakkamik tusakkamillu imaasa pingaarnersaanik oqaluttuareqqiisinnaassasut, allatallu tunngavigalugit isiginnaartitsisinnaassasut, 8) allakkiat nalunaariartaatsillu allat, soorlu assilissat, titartakkat, videut malittariinnillu titartakkiat pillugit isummaminnik oqaatiginnissinnaassasut, 9) misigisatik annikitsunik allaatigisinnaassagaat kiisalu takorluukkat, assilissanik allaatigisanillu atuarsimasaminnik, tusarsimasaminnik takusimasaminnillu tunngaveqarlutik allaatiginnissinnaassasut, 10) piffissami tulleriinnilersukkanik oqaluttuarpalaartunillu kiisalu pisuusaartitanik, soorlu oqaluttualianik oqalualaanillu, allaatiginnissinnaassasut, 11) titartaanertigut, pisunik allattuinertigut allallutillu nalunaaruteqarnertigut ilisimatitsisinnaassasut
- 1)§§-it 16-19 malillugit naatsorsuutit suliarineqarnerinut naatsorsuuserinikkut tunngavissat, 2) akileraarnermi tunngavigisassat taakkunanngalu akileraarutaasussat naatsorsorneqarnissaannut atugassatut paasissutissat suut akileraartarnermik ingerlatsivimmut nalunaarutigineqassanersut, kiisalu qanoq ilusilerlugit paasissutissat taakku tunniunneqartassanersut, 3)§ 11, imm. 3 naapertorlugit pissarsinermi akit tunisinermilu akit aningaasanngortinneqartarneri, 4) akileraarnermi tunngavigisassat taakkunanngalu akileraarutaasussat naleqqussarneri, 5) aaqqissuussinermik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmut aningaasaateqarfimmilluunniit il.il. nuussinermi naatsorsuinerit akileraarutissallu nassiunneqarnissaannut piffissarititap akileraaruteqaataasussallu ernialersorneqarnerisa naleqqussarneqarnerat, 6) kiap akileraarummik akiliisussaatitaaneranik naleqqussaaneq, 7) nuussinernut atatillugu akileraarutissat naatsorsorneqarneranni atugassatut paasissutissanik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il. akornanni ingerlatitseqqiineq, 8) aningaasarsianit akileraarutinut inatsimmi§ 17 malillugu akileraarutissanik imaluunniit§ 45 malillugu akitsuummik akiliinermi§ 20 malillugu akileraarutissanit amigartoorutit ilanngaatigineqartarnerat, tamatumunnga ilanngullugu soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il. aningaasanut§ 20-mut akerliusumik ilanngaatigineqarsimasunut akiliinissaminnut pisussaaffeqarnerat, taakkulu ernialersorneqarnerat, aamma 9) Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni akileraartarneq pillugu isumaqatigiissut 20. februar 2012-imeersoq IR malillugu inatsit manna malillugu akileraarutissat Danmarkimut nuunneqartussat naatsorsorneqarnerinut atatillugu paasissutissat suut akileraartarnermik ingerlatsivimmut nalunaarutigineqartassanersut.
Sentence Syllables with count 657
- § 27. Pisortat ingerlatsiviini suliffilik allanut tusarliussisussaatitaanngilaq, tak. pinerluttuliorneq pillugu inatsisini§ 29, suna ilisimasaq inatsisitigut imaluunniit aalajangersakkakkut atortuusukkut allakkut tassaaneragaappat allanut oqaatigeqqunngisaq, imaluunniit aamma pisariaqarpat isertuutissallugu pisortat inuinnaalluunniit soqutigisaat pingaaruteqartut pissutigalugit, aamma pingaartumik makku pissutigalugit 1) naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit 2) naalagaaffiup nunani allani naalakkersuinikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisai, tamakkununnga ilanngullugit naalagaaffinnut allanut pissaanilinnut imaluunniit naalagaaffiit assigiinngitsut soqutigisaannut tunngasut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsineq, paasiniaaneq eqqartuussisunullu suliassanngortitsiniarneq kiisalu pinerlunnermut tunngasumik eqqartuussutit naammassineqarnissaat aamma pinerluttunik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsisunik suliassanngortitsiniarnerni pasilligaasut, ilisimannittut imaluunniit allat illersorneqarnissaat, 4) akileraartarnermut akitsuuteqartitsisarnermullu inatsisit naapertorlugit pisortatigut misissuineq, killilersuineq imaluunniit pilersaarusiortarneq imaluunniit iliuuserissamaakkatut eqqarsaatigineqartut, 5) pisortat aningaasanut tunngasutigut soqutigisaat, tamakkununnga ilanngullugu pisortat niuernermik ingerlatsinerat, 6) inuit ataasiakkaat imaluunniit ingerlatsiviit namminersortut imaluunniit peqatigiiffiit imminnut tunngasut, tamakkununnga ilanngullugit aningaasarsiornermut tunngasut, pillugit paasissutissanik illersuiumallutik soqutigisaat, imaluunniit 7) inuit ataasiakkaat imaluunniit ingerlatsiviit imaluunniit peqatigiiffiit teknikkikkut atortorisat imaluunniit periaatsit pillugit imaluunniit ingerlatsinermut imaluunniit niuernermut tunngasut pillugit
Sentence Syllables with count 661
- a) oqalunnikkut allattariarsornikkullu eqqortumik, allanngorartumik namminiussuseqartumillu saqqummiussisinnaaneq, b) oqalunnikkut allannikkullu malittarisassanik nalunngisaqarnermik ersersitsisinnaaneq, ilanngullugu allaatsimi malittarisat eqqortumik oqaasiliornermut atorsinnaanerinik sapersaateqannginneq, c) saqqummiussat assigiinngitsut, oqalunnikkut allannikkullu tulluartumik ataqatigiissumillu saqqummiussinnaanngorneri, tassani ilaatinneqarput atuffassineq, oqaluttuarneq, imaqarnersiuineq, erseqqissaaneq, saqqummiussisinnaaneq, oqalliseqarnermi peqataaneq, oqaloqatigiinneq oqallisigisanullu akuuneq, d) oqaatsit atuuffiinik nalunngisaqarnermik taakkualu kulturimut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarneri, e) oqaatsit sannaannik paasisimasaqarnermik ersersitsineq, oqaasilerissutinilu taaguusersuutit tunngaviusut atorsinnaanerannik sapinngisaqarneq, f) naqitanik misissueqqissaarnermi paasinninnermi periaatsitigut patajaatsumik assigiinngisitaartumik atuisinnaaneq, nassuiaasersuineq, naleqqiussineq aamma naqitanik naqitaanngitsunillu nalilersuisinnaassuseqarneq, tassunga ilagitillugu oqalunnikkut ilisarnaasersuisinnaaneq, g) kalaallisut atuakkiat ukiut ingerlanerini pingaaruteqarnerusut nalunngisarilluarnerinik ersersitsineq, nunarsuullu sinnerani atuakkianut naleqqiussinnaallugit, h) kalaallisut atuakkiat oqaluttuassartaannik nalunngisaqarnermik, taakkulu kulturikkut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarnerannik takutitsisinnaaneq, i) naqitat, qarasaasiakkullu saqqummiussat pingaarnersiorlugit immikkoortiterisinnaaneq, allatat assilissallu ataqatigiinnerat siunertaralugu, aamma j) qarasaasiakkut saqqummikkanik ujarlersinnaaneq kiisalu aallersinnaaneq, immikkoortiterisinnaaneq, atortussianillu naqitanik qarasaasiakkoortunillu UR atuisinnaaneq.
Sentence Syllables with count 662
- d) siamasissumik aningaasaqarnermi atuagarsornermi saqqummiussat ilisimanerannik takutitsineq, e) niuernermi atuagarsorneq amma Kalaallit Nunaanni nunat allanut niuernermi ineriartornermik, nunarsuarmi niuernermik nunallu tamat akornanni suliassat agguataarnerannik nalilersuinissamut nunat tamat akornanni aningaasaqarneq pillugu suleqatigiinneq pillugit ilisimasat atorlugit, f) aningaasaqarnerup ataatsimoortinneqalernerani UR qaffasissutsit assigiinngitsut nalilersorlugit sanilliullugillu, g) Kalaallit Nunaanni atugarissaarnerup ineriartornerata nunarsuarmilu aningaasaqarnerup nalilersornissaanut aningaasatigut ineriartorneq nunarsuarmilu ineriartorfiusut pillugit ilisimasat atorlugit, h) Ilinniartitsissummi ajornartorsiutit tassungalu nammineq isummat pillugit qisuariarneq, i) Atugarissaarnermi periutsit assigiinngitsut nalilersorlugit oqallisigalugillu, j) Inuuniarnermi atugassarisat assigiinngitsut nalilersorlugit aamma atuagarsornermi ineriartornerit assigiinngitsut nunanullu ineriartortunut tapiissutit assigiinngitsut nassuiarlugit, k) Inuussutissarsiutit aaqqissuussaanerat, inuuniarnermi atugassarisat, inuiaqatigiit agguataarnerat aammalu nunani nunarsuullu immikkoortuini assigiinngitsuni aningaasaqarneq pillugu paasissutissanik nassuiaaneq, sanilliussineq nalilersuinerlu, l) Paasissutissanik suliarinninneq, tassunga ilanngullugit inuiaqatigiit aningaasaqarnerat pillugu paasissutissanik ujarlerneq nalilersuinerlu, m) Inuiaqatigiit aningaasaqarnerat pillugu paasissutissat takussutissiorniarlugit tabeliliorneq diagramiliornerlu, n) Inuiaqatigiit aningaasaqarnerisa nalilersornerat atatillugu ajornanngitsunik naatsorsuineq aamma o) Ilinniakkanik aaqqissuineq ingerlatitseqqiinerlu.
Sentence Syllables with count 665
- 25.000 kr holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Peqqinnissalerisoq( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr kr holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili)
Sentence Syllables with count 668
- a) kisitseriaatsit tulleriinnilersornerat, potensimik taaguut annertusisaq, nalilersuinermi grafikkilu atorlugu periutsit, procentimik ernianillu naatsorsuineq ilanngullugit ligningit atorlugit aaqqiineq, b) paasineqarsinnaasut( assigiinngiiaartut) ataatsimoortinneqanngitsut UR ataatsimoortitallu UR atorlugit naatsorsueqqissaarnerit allaaserinnilluni takutitsissutit, tassunga ilanngullugit grafikki atorlugu allaaserinninneq, kvartilit aamma middeltalit, c) pingasunik teqeqqullit assigiimmik teqeqqullit imminnut atanerannik naatsorsuinerit, pingasunik teqeqqulinnik sorlernilluunniit trigonomi atorlugu natsorsuinerit, d) nalilersuinermi geometri, tassunga ilanngullugit titarnernik ammalortunillu nalilersuilluni allaaserinninneq aamma toornerit akornanni aamma toornerit titarnerillu akornanni ungasissutsinik naatsorsuineq, e) polynomit tunngaviusumik piginnaasaat grafikkilu atorlugu ingerlaartarnerat, angissutsit angissusaat atorlugu qasseriarlu gangerneqarsinnaaneranut atuuttut, logaritmit atuuffii, potensit atuuffii, f) paasissutissanik grafikkinngortitsineq, titarnernut narlusuunut periutsit potensinillu ineriartortitsinerit aamma regressionimik atuineq, g) differentialkvotientimik nassuiaasiorneq nassuiaanerlu, tassunga ilanngullugit ineriartornerit sukkassusiat pingaaruteqanngitsunillu isummersornerit, atuuffiit qulaani taaneqartut kingunerisaannik atuuffiit aammalu differentiationimik ukunninga naatsorsuinermi malittarisassat f+ g, f- g, k·f, f·g aamma h) polynomit tunngaviusumik atuuffii, angissutsit angissusaat atorlugit qasseriarluni gangiisinnaanerup atuuffii cosinus aamma sinus, f+ g, f- g aamma k·f ilanngunneranni naatsorsuinermi malittarisassat, integralit aalajangerneqarnikuunngitsut aalajangerneqarnikuusullu, grafit atuuffiinit minusiunngitsunik killilikkanik toornerit annertussusiannik teqeqqullit naatsornerannut integrali atorlugu naatsorsuinerup atorneqarnera.
Sentence Syllables with count 679
- 1) Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaat, 3) Pappiaqqanik nalilinnik naqissusiinermi akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 4) Eqquiniaasitsinermi akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 5) Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 6) Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuit takornarianik angallassissutit ilaasunik angallassinerannut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 7) Qamutit motorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 8) Raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 11) Imigassat ethanolimik akullit Kalaallit Nunaanni sananeqarsimasut akitsuutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 12) Meeqqanut ileqqaakkat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 13) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 14) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 15) Meeqqanut akilersuutit il.il kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 16) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 17) Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 18) Inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 19) Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat 20) Aalisarnermik, piniarnermillu inuussutissarsiutillit inuussutissarsiornerannik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 21) Nunalerinermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat,
Sentence Syllables with count 681
- 1) taarsigassarsiniartarfiit, suliffeqarfiit aningaasalersuisartut imaluunniit sillimmasiisarfiit, pappiaqqanik aningaasanik nalilinnik nammineq akilikkaminnik imaluunniit allat akiligaannik aningaasanik nuussisarnermik niuernermillu ilaqartumik nalinginnaasumik suliaqartut, tuniniaaqqinnissaq siunertaralugu piginneqataassutinik suliffeqarfimmi pisiarisimasaminnik pigisaqarallartuuppata, suliffeqarfiup unammilleqatigiinnikkut pissusilersorneranik aalajangersaanissaq siunertaralugu piginneqataassutinut taakkununnga atasumik taasisinnaatitaanerminnik atuinatik imaluunniit suliffeqarfiup taassuma imaluunniit taassuma pigisaanik imaluunniit piginneqataassutinik taakkuninnga tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit tuninissaanik piareersaanissaq siunertaralugu taasisinnaatitaanermik taassuminnga atuillutik aammalu tunisineq pigisaqalernerup kingorna kingusinnerpaamik ukiup ataatsip qaangiunnerani tunisineq pilluni, 2) nakkutiginninneq inummit akiliisinnaajunnaartarneq il.il. pillugu inatsit malillugu suliffeqarfimmik pigisaqarsinnaasumik pigineqalerpat, imaluunniit 3) imm. 1, nr. 2-imi aningaasanik nuussinerit taaneqartut ingerlatseqatigiiffinnik piginnittunit tamatuma saniatigut namminersorlutik inuussutissarsiornermi suliaqarnermik ingerlatsinatik taamaallaat suliffeqarfinnik allanik piginnittuusunit ingerlanneqarpata, taamaattoq taasisinnaatitaanerit piginneqataassutinut atasut pigisaat, pingaartumik suliffeqarfinni piginneqataassuteqarfiusuni pisortatut oqartussaasussani aamma nakkutilliinermik oqartussaasussani ilaasortassanik toqqaanermut atatillugu, aningaasaliinerit taakkua tamakkiisumik nalingannik attassiinnarnissamut taamaallaat atorneqarnissaat aammalu toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik suliffeqarfinni taakkunani unammilleqatigiinnikkut pissusilersornermik aalajangiinissamut atorneqannginnissaat killilersuutigineqarluni.
Sentence Syllables with count 686
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk)
Sentence Syllables with count 687
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut, Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsionermet Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Meeqqat Pisinnaatitaaffinut Sullissvik MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut peqatigiiffiat), Sorlak( Kalaallit Nunanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisooqatigiiffiat), Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, INOOQAT( Kalaallit Nunaanni Ineriartornermikkut akornutillit angajoqqaavisa peqatigiiffiat), Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat, ISI- Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat, KTK- Kalaallit nunaanni tusilartut kattuffiat, Landsforeningen Autisme- Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Angajoqqaaqatigiit( meeqqanut ADHD-linnut aamma/ autismeqartunulluunniit angajoqqaat peqatigiiffiat), Pissassarfik- Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Neriuffiit Kattuffiat, KNIP( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Piginnaanikitsullu Kattuffiat), Sugisaq( Tarnikkut eqqarsartaatsikkullu napparsimasut ilaqutaasullu peqatigiiffiat), Kalaallit Røde Korsiat, Sulisitsisut, SIK, Kalaallit Iluutaat Aarhus, Kalaallit Illuutaat Odense, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Kalaallit Illuutaat København.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Ligestillingsrådet i Grønland, Meeqqat Pisinnaatitaaffinut Sullissvik MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut peqatigiiffiat), Sorlak( Kalaallit Nunanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisooqatigiiffiat), Tilioq, Inuit innarluutillit illersuisuat, INOOQAT( Kalaallit Nunaanni Ineriartornermikkut akornutillit angajoqqaavisa peqatigiiffiat), Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat, ISI( Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat), KTK( Kalaallit Nunanni tusilartut kattuffiat), Landsforeningen Autisme- Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Angajoqqaaqatigiit( meeqqanut ADHD-linnut aamma/ autismeqartunulluunniit angajoqqaat peqatigiiffiat), Pissassarfik- Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Neriuffiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Peqatigiiffiat KNIP, SUGISAQ- Tarnikkut eqqarsartaatsikkullu napparsimasut ilaqutaasullu peqatigiiffiat, Kalaallit Røde Korsiat, Sulisitsisut, SIK, Kalaallit Illuutaat Aarhus, Kalaallit Illuutaat Odense, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Kalaallit Illuutaat København Tulliuttut tusarniaassummut akissuteqarsimapput:
Sentence Syllables with count 689
- agguaassisoq nakkutilliillunilu suliakkiisumit suliakkiinerup saniatigut ilitsersorneqarani, suliakkiisup isertitaqartumut pisussaatitaaffii suliakkiissutinut ataasiakkaanut killilerneqartut, isertitaqartoq suliakkiissut pissutigalugu taassuma saniatigut allanik sullissinissaminut killilersorneqanngitsoq, isertitaqartoq suliap suliarinissaanut suliakkiisumut aningaasatigut pisussaaffeqartoq imaluunniit aningaasatigut ajunaaruteqariataarsinnaanini nammineq akisussaaffigigaa, isertitaqartoq sulisoqartoq aammalu ikiorteqarsinnaanerminut nammineq aalajangiisinnaasoq, akiligassiinikkut akiliisoqartartoq aammalu tamakkiisumik akiliisoqartartoq isumaqatigiissutit malillugit suliaq suliarineqareerpat aammalu amigaataasinnaasut aaqqinneqareerpata, suliakkiisunit assigiinngiiaartunit kikkuuneri aalajangersagaanngitsunit isertitaqartoqartartoq, isertitsinermut sinneqartooruteqarsinnaaneq apeqqutaasoq, isertitaqartoq atortunik, maskiinanik sulinermi atortunik assigisaannillu pigisaqartoq, isertitaqartup suliamut atortussanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersuisuusoq, isertitaqartoq inini nammineq ingerlatsivimmini ingerlataqartoq, assersuutigalugu pisiniarfimmi, sullivimmi, allaffimmi, nakorsiartarfimmi/ kigutileriffimmi, titartaasarfimmi il.il. aammalu sulineq tassanngaaniit tamakkiisumik ilaannakortumilluunnit ingerlanneqartoq, isertitaqartup inuussutissarsiornerani immikkut akuersissummik pisariaqartitsisoq, aningaasaliissuteqarnermik assigisaanillu, aammalu isertitaqartoq akuersissummik taamaattumik pigisaqartoq, isertitaqartoq ussassaaruteqarnermigut, allagartaliinermigut allatigulluunniit nalunaaruteqarnermigut suliamik ilisimasaqartuunini nalunaarutigigaa aammalu suuneranik aalajangersakkamik suliassamik suliaqartoq, sulinermi ajutooriataarsinnaanermut isertitaqartoq nammineq akisussaasuusoq.
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili)
Sentence Syllables with count 691
- 1) inuup inuunermut sillimmasiinermut isumaqatigiissut malillugu sillimmaserneqarsimasup toquneratigut taamaallaat tunniunneqartussat, 2) inuup ajoquserneratigut imaluunniit napparsimaneratigut ikiuutit imaluunniit allat ikiuutit, pisup sillimmaserneqarsimasup atuutilerneratigut aningaasanut annaaneqartunut taartaasut, 3) siusinnerusukkut sillimmasiinermut akilersimasat utertillugit akilerneqarneri sillimmasiinermut akiliutissanut aningaasartuutit ilanngaatigalugit, taakku sillimmasiinermut isumaqatigiissut naapertorlugu piumasarineqarsimanerat imaluunniit piumasarineqarsimannginnerat apeqqutaatinnagu, aningaasalersuinermut atasumik inuunermut sillimmasiinermut imaluunniit taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigiissutip atorunnaarsinnerata imaluunniit naanerata, isumaqatigiissummi piffissap atuuffiani annaasaqariataarfiusinnaasut peqataanerit pisussaaffiliisut appartinnerisa malitsigisaanik imaluunniit kukkusumik aningaasat inissinneqarsimasut iluarsineqarnerisa imaluunniit isumaqatigiissummut akiliummut tunngatillugu kukkunerit assingusut allat malitsigisaannik, 4) sillimmasertumut agguagassarsiatut, atorunnaarneranut atatillugu agguagassarsiat ilanngunnagit, agguagassarsiaq sillimmasiinermut isumaqatigiissummut tunngasuuppat, taanna naapertorlugu akiliutit nr. 2-mi allaaserineqartut kisimik tunniunneqarlutik, imaluunniit 5) sillimmasiinermut isumaqatigiissut pillugu siumoortumik akiliutinik imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqutit utertillugit akilernerini, taanna naapertorlugu akiliut ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartarluni, siumoorluni akiliut imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqusiussat pillugit aningaasat ukiup tulliani akiliutissaq isumaqatigiissut malillugu akilerneqartussaq qaangersimanngippagu.
Sentence Syllables with count 693
- § 41. Ilinniarnertuunngorniarfiup ilinniartitaanerup tamarmiusup aammalu misilitsiffissat tamarmiusut ingerlanneqarnissaat imatut aaqqissuuttassavaa 1) ilinniartitsissutini misilitsiffiusussatut ilimanaateqartuni nalunaaquttap akunneri atuartitsiviusussat tamarmik ingerlanneqarsimanissaat, piffissap soraarummeerfiusussap aallartinneqannginnerani, 2) ilinniartup piffissap atuartitaaffiusup ingerlanerani qaqugukkulluunniit naatsorsorsinnaassanngikkaa misilitsiffissat sorliit pinaviarnagit, 3) 2.G- mi piffissap atuarfiusup naannginnerani minnerpaamik ilinniartitsissutit marlut misilitsiffigineqarsinnaasutut ilimanaateqartut naammassineqarsimanissaat, 4) ilinniartitsissummi qaffasissuseq A-miittut ittut aatsaat naammassineqassasut 3.G- mi piffissaq soraarummeerfiusussaq sioqqullugu, 5) ilinniartitsissutit naammassineqarnissaat agguaanneqareersimassasut piffissanut soraarummeerfiusussanut, taamaalilluni misilitsiffiusinnaasut ilinniagaqarnerup naammassiartuaarnerani amerliartuaartunngorlugit, 6) ilinniarnertuunngorniartut tamarmik aallaavittut misilitsinnernik arfineq pingasunik ingerlatsisimassasut, kiisalu ilinniarnermi suliamik ataatsimik suliaqarsimassasut, taamaattoq takuuk nr. 7. 7) ilinniarnertuunngorniartut tamarmik ilassutaasunik misilitsissasut, misilitsinnerit arfineq pingasut pineqartut saniatigut, tamanna normu 2-mi eqqaaneqartumik tunngaveqartumik, 8) tamatigut ilinniartitsissutini kalaallisut aamma danskisut, tuluttut qaffasissuseq B-mi aamma A-mi, matematik qaffasissuseq B-mi aamma A-mi aamma suliffeqarfiit aningaasaqarnerat qaffasissuseq B-mi aamma A-mi pinngitsoorani allattariarsorluni misilitsittoqartassasoq kiisalu tuniniaaneq A-mi aamma teknikkimik ilinniartitsissut A-mi pinngitsoorani misilitsittoqartassasoq aamma 9) misilitsittoqassanngilaq qaffasissuseq C-miittuni ittuni timersornermi, nipilersornermi, science-imi, ilinniarnermi periutitigut aamma assilissanik eqqumiitsuliornermi.
Sentence Syllables with count 697
- pilatsinneq, saarnit naggussallu nappaataat, siutit qinngap toqqusaallu nappaataat, nakorsartittut, meeqqat nappaataat, tarnikkut nappaatit, sinitsitsineq, qinnguartaaneq, arnat ilumikkut nappaataat, naartuneq, ernineq, kigutit kiguserfiillu nappaataat kiisalu ammikkut nappaatit kinguaassiuutitigullu nappaatit allaavigalugit nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiup napparsimmaviinut tamanut ikiuunneq, 2) immikkut ilisimasaqarfiit tunngavigalugit sullissinissami akuerisaasunik, assigiiaanik qaffasissumik pitsaassusilinnik nutartertuakkanillu maleruagassaqarnissaa, suleriaasissanullu ilitsersuuteqarnissaa qulakkiigassaraa, 3) immikkut ilisimasaqarfiit aallaavigalugit nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfinni tamani sulisut pisariaqartitsineq naapertorlugu ilinniartinneqarnissaasa piginnaasaqarfiisalu ineriartortinnissaasa qulakkeernissaat, 4) laboratoriami misissuisarnikkut, qinnguartaanikkut, teknikkikkut nakorsaanermilu atortorissaaruteqarnikkut, nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviinut ikiuunneq, 5) susassaqarfinnut ikorfartuineq, ilinniaqqittarnermik qulakkeerineq, ilinniagaqarnerlu tunuliaqutigalu nuna tamakkerlugu immikkut ilisimasalittut susassaqarfilinnik, soorlu Nuna tamakkerlugu nakorsaataasivimmi, Qitiusumik aaviisarfimmi, naartusunik ernisunillu sullissivimmi, meeraaqqerisuni, timimik sungiusaavimmi pillorissaavimmilu sulisussarsiniarnermi atorfinititsinernilu ikiuunneq, 6) Dronning Ingridip Napparsimmavissuani immikkut ilisimasalittut atorfillit pisariaqartitsinerat naapertorlugu pikkorissarlugillu piginnaassaannik ineriartortitsiuarnissap qulakkeernissaa, 7) napparsimasunik misissuinerit nakorsaanerillu nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviini peqqissaaviinilu suliarineqarsinnaanngitsut isumagineqarnerat, kiisalu 8) ilinniagaqarneq tunngavigalugu peqqinnissamik sullissinermik nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviinut siunnersuineq.
Sentence Syllables with count 712
- Ilinniarnermi ilinniagassat aaqqissuussaanerat§ 6. Ilinniarfissuup ilinniartitaaneq aaqqissuutissavaa, minnerpaamik makkuninnga imaqartussaq 1) atuartitsissutit ataasiakkaat, kursusit, ullut suliamik misiliivissat, naammassiniagaqarluni suliassat kiisalu suliassat tunniutassat, nalunaarusiat specialillu imassaannik soraarummeerutissartaannullu ilitsersuutinik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 2) misilitsilluni allaaseralugit suliat, nalunaarusiat specialillu tunniunneqartarnissaat pillugu maleruagassanik, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartut ataasiakkaarlutik suleqatigiikkuutaarlutilluunniit tunniussisinnaanersut/ tunniussisassanersut, 3) ilinniarnerup ingerlanerani misilitsittarnissat allaaserinerannik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 4) misilitsinnerit qanoq iluseqartarnerisa allaaserinerannik, 5) takussutissamik misilitsinnerni suni karakteeriliisoqartarneranut, aamma misilitsinnerni suni naliliisoqartarnersoq" angusivoq"," angusinngilaq", imaluunniit" akuerineqarpoq"" akuerineqanngilaq" atorlugit naliliisoqartarnersoq, 6)" angusivoq"/" angusinngilaq" aamma" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" atorlugit nali-liinerni pissutaasunut ilaasartunik, ilanngullugit tamakkuninnga naliliissagaanni pissutaanerusartut, 7) iliuutsit suut suliffimmi misiliinermik naliliinissami suliffimmi misiliiffiusumut ingerlasussat erseqqissarneri, tak.§ 51, imm. 2. 8) napparsimalluni soraarummeertarnissanik misilitseqqittarnissanillu, 9) atuaqatigiit ilinniartut nalunaarsimasut qassiuneri tunngavigalugit avinneqartarnissaat kattunneqartarnissaallu pillugit maleruagassanik aamma 10) takkuttarnissanut malittarisassat kiisalu ilinniagaqartut ilinniagaqarfinnit anisitaanissaannut piumasaqaatit Imm. 2. Ilinniarnerup aaqqissuunnerata Ilinniarfissuaq ilinniarnerup aaqqissuunnerani aalajangersakkanik sanioqqutsisissinnaalersinnaavaa.
Sentence Syllables with count 715
- avissaartisimaneqarnissaannut tunngasut, 4) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi nunaminertanik atorneqanngitsunik sunngiffimmiluunniit atortoqarfiusinnaasunik peqarnissaa, 5) ledningeqarfiit inissisimaffii, ilanngullugit innaallagissamik imermillu pilersuineq, 6) nunaminertat sanaartorfiunngitsut ilusaat, atorneqarnerat allanngutsaalineqarnerallu, ilanngullugit nunaminertat atorneqanngitsut, nunamik manissaanerit, ungalulersuineq, naasunik allanngutsaaliuineq kiisalu aqqusinernik angallaffiusunillu allanik qaammaqqusersuinerit, 7) illunik pioreersunik taakkulu avatangiisaannik qaninnernik allanngutsaaliuineq, taamaalilluni illut aatsaat kommunalbestyrelsip akuersissuteqarneratigut isaterneqarsinnaallutik, allanngortiterneqarsinnaallutik allatulluunniit allannguiffigineqarsinnaallutik, 8) pinngortitamik illersuinissamik soqutigisanik isumaginninneq kiisalu nunaminertanik ilutsimikkut nalilinnik allanngutsaaliuineq, 9) nunalerinermi soqutigisanik isumaginninneq, ilanngullugit nunaleriffiit immikkut naleqartut qulakkerneqarnissaat, 10) atortunut ataatsimoorussanut, angallaffinnut teknikkikkulluunniit pilersuinermi atortunut atugassiineq attaviliinerluunniit, imaluunniit sanaartukkat nutaat atorneqalissappata sumiiffiit pilersaarutip avataaniittut ittut atuilernissaannik piumasaqaateqarneq, 11) atortunik ataatsimoorussanik pilersitsinermut atatillugu aningaasaqarnermut tunngasunik maleruagassiorneq, ilanngullugit atuisinnaatitaanermik pigisaqartunut peqatigiiffimmik pilersitsineq, tassunga ilaasortaanissamut pisussaaffeqarneq aamma peqatigiiffiup nunaminertanik ataatsimoorussanik atortunillu ataatsimoorussanik pilersitsinissamut, ingerlatsinissamut aserfallatsaaliuinissamullu pisinnaatitaaffeqarnerat pisussaaffeqarnerallu, aamma 12) nipimik, pujoralammik, tipimik allanillu avatangiisinut ajoqutaasinnaasunik killilersuineq, ilanngullugit nunaminertat illullu saniliusut eqqarsaatigalugit atorneqarnissaannut killilersuutaasinnaasut.
Sentence Syllables with count 724
- kulturimik, timersornermik imaluunniit ilinniartitaanermik siunertaqartoq, imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini pilersinneqarsimavoq ingerlanneqarlunilu, aamma sulianut tunngasuni suleqatigiiffiulluni, inuussutissarsiortut kattuffigalugu, niuertut kattuffigalugu, sulisartut kattuffigalugu, nunaatilli imaluunniit naasorissaasut suleqatigiiffigalugu, innuttaasut peqatigiiffigalugu imaluunniit suleqatigiiffik inuit atugarissaarnerannik siuarsaanermik taamaallaat ingerlataqartoq, b) inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini isertitat akileraarusersornissaannut ilaatinneqanngilaq, c) piginneqataasoqanngilaq imaluunniit ilaasortaqanngilaq taassuma isertitaanik imaluunniit pigisaanik nalilinnik piginnittumik imaluunniit inatsisit malillugit piginneqataasumik, d) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut imaluunniit NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit NFE-p isertitaasa ilaanik pissarsinissaq akuerineqanngilaq imaluunniit pigisat nalillit inuinnarnut imaluunniit immikkoortortamut ajunngitsuliortuunngitsumut iluaqutaasunik agguagarsisitsisarani, NFE-p ajunngitsuliorluni ingerlataanik ingerlataqarnerup malitsigisai, imaluunniit kiffartuussisimanermut naammaginartumik akissarsiatut akiliutitut imaluunniit akiliutit NFE-p pisiarisimasai illut pigisalluunniit niuerfimmi nalinginut naammaginartumik naapertuuttut eqqaassanngikkaanni, aamma e) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut, NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit piumasarippassuk NFE-p pigisai nalillit tamarmik immikkoortortap akiliisinnaajunnaarnerani atorunnaarsinneraniluunniit Pisortani immikkoortortamut imaluunniit allamut iluanaaruteqarniarluni suleqatigiiffimmut agguagassarsianngortinneqassapput imaluunniit naalakkersuisunut inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaaniittumut ittumut tussallutik imaluunniit tassani politikkikkut immikkoortortamut.
Sentence Syllables with count 739
- 2) oqaluttuartutut, paasissutissiisutut, oqaluttuareqqiisutut, oqaaseqaateqartutut isummanillu saqqummiussisutut oqaatiginnissinnaassasut, 3) takorluukkatik, misigissutsitik, eqqarsaatitik, misilittakkatik ilisimasatillu ataqatigiissumik oqaluinnarlutik saqqummiussinnaassagaat, 4) aalajangersimasumik sammisaqarnerni naammassiniagaqarnermilu suliat saqqummiussinnaassagaat, 5) attaveqarnermut/ saqqummiinermut iluaqutaasinnaasut, soorlu oqaatsinik ataasiakkaanik allattuineq nivinngagassaliornerlu, atorsinnaassagaat, 6) oqaatsit ajornartorsiutinik qaangiiniarnermi, kimingiisernermi, aliikkusersuinermi, isummanik tunngavilersuinermi, ilisimasanik ingerlatitseqqinnermi sunniiniarnermilu atorsinnaassagaat kiisalu oqaatsit taalliortorpalaartumik atorneqartarnerat ilisimasaqarfigissagaat, 7) tusarnaarluarsinnaassasut taamaaliornermikkullu paasiniaaqqissaarlutik nalilersuillutillu apeqquteqarsinnaassasut, 8) atuakkianik aliikkutassianik imalinnik aamma piviusunik nalorninatik naammaginartumillu sukkassusilimmik atuarsinnaassasut, 9) atuffassisinnaassasut aamma namminneq allataminnik allallu allagaannik misigissuseqarpalaartumik saqqummiussisinnaassasut, 10) oqaluttuareqqiisumik, nassuiaatiginnittumik, oqaluttuussisumik, oqaaseqarfiginnittumik tunngavilersukkamillu isummanik paasisitsiniaasumik allassinnaassasut, 11) ataqatigiissumik piffissamillu tulleriiaarinnittumik misigisaminnik, misilittakkaminnik, takorluukkaminnik, ilisimasaminnik misigissutsiminnillu allaatiginnissinnaassasut, 12) pisuusaartitanik aamma piviusunik, soorlu naalisakkanik, taallianik, isiginnaagassianik, allakkanik, naliliilluni saqqummiussanik, ullorsiutinik, nalunaarusianik atuagassianullu ilanngutassianik, allassinnaassasut, 13) allanut atatillugu allanneq sakkutut, soorlu pisunik allattuisarnermi, allapallannerni nalunaarsuillunilu allattuinerni, ilisimallugu atorsinnaassagaat aamma 14) allat allataat pillugit siunnersuisinnaassasut namminerlu allatatik pillugit siunnersortissinnaassasut.
Sentence Syllables with count 745
- a) tunngaviusumik oqaatsinik ajornanngitsunik oqaluttoqaraangat tyskisut oqalunnerit imarisaannik paasinnissallutik, b) oqaasertat assigiinngiiaartut suliareqqaarneqarnikuunngitsut nutaanerit ajornanngitsullu atuarlugit paasillugillu aammalu allaatigisani oqaasertat suliareqqaarneqarnikuunngitsut misissorlugit, c) oqaasertat sammisallu ilinniarneqarnikut tyskisut nassuiarlugit, taakkulu nalilersorlugit sammisanullu allanut atassuteqartillugit, tassani oqaatsit atorsinnaasat allannguallartarnerat atorneqassalluni aammalu oqaatsit suussusii oqaaseqatigiillu eqqortunik atorlugit d) sammisat ilisimasatik pillugit oqaatsit imminut atasut kukkuneqanngingajattumillu atorlugit tyskisut oqaloqateqarsinnaallutik aammalu isummat asigiinngitsut nassuiarsinnaallugit oqallisigisinnaallugillu, e) oqaatsit atorsinnaasat ajornanngisut oqariartaatsillu atorneqarajuttartut atorlugit oqaasertat sammisallu ilinniarsimanngisat pillugit oqaluinnarluni tyskisut oqaaseqarsinnaassallutik, f) assigiinngiiaartunik oqaatsinik atugaqarsinnaalluni oqaatsit suussusii oqaaseqatigiillu pingaarnerit nalorninani atorlugit tyskisut allattariarsorlutik oqaaseqarsinnaassallutik, g) tusarnaartarnermi atuarnermilu periutsit aamma oqaluinnarluni attaveqartarnermi periutsit atorsinnaassallugit annertusarsinnaassallugillu, h) atuakkiani oqaasertat eqqumiitsuliornermilu oqariartaatsit allat pillugit tyskisut nassuiarsinnaallugit qisuariarfigisinnaallugillu taakkulu nalilersorsinnaallugit nassuiaasiorsinnaallugillu, i) Tysklandi pingaartinnerullugu nunanut tyskisut oqaaseqarfiusunut tunngatillugu 1945p kingorna kulturikkut, oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiinnilu pissutsit tyskisut nassuiarsinnaallugit, j) Oqaasertat tusagassiuutillu piviusuusaartitat piviusuusaartitaanngitsullu atorlugit aammalu kulturimi inuiaqatigiinnilu pissutsit allat pillugit suliaqarnermi oqaasertat sammisallu sanilliullugit nunani tyskisut oqaaluffiusuni inuuniarnermi pissutsit, naleqartitat ileqqullu pillugit tunngaviusumik ilisimasat ilanngussinnaallugit.
Sentence Syllables with count 757
- Seqernup aappaa Ullaanngoriartulersoq ujarassuarmut qaqivunga iliveqarfiup kangia'tungaani sila sissarsunnippoq tamarmi aamma uuliarujussunneqaaq umiarsualivimmi iluliaq iseqqammat takuakka qamutit siniffiit atisat meeraaqqallu nangii ilulissap iluaniittut ittut samaniippoq ippoq illu tassunga taaq arriitsumik isaavoq Annilaangaqigama suaartalerpunga susoruna sooq-una taaq putsutut ippa naak inuit Naluarput inuit tamarmik isersimapput uagut iliveqarfik aserorteriartorparput takuakka angutit tallimat qaqortumaartut aamma qarlippaallit tamarmik nivaataqarput taarneq avasikkaluarluni qaqqaq qulaallugu illup tungaanut ingerlavoq ikerup kujataa kisimi taarnersarasaarpoq tamarmik uteqattaartut Issumaak qimaaniarit erniinnaq seqineq pikuuna aappaqarluni nuissaaq pavanigooq nuisareerpoq kingornagooq nueqqissanngilaq Suna kina aapparaa akivunga nipera ilorpasissoq quilertaqaanga naluarput naluarput nuigaanganngooq ilerfit tamarmik makittarput ila sunaasimassanerpoq Taarneq katagarluni illut ujaqqallu akulloqquallugit ingerlavoq angutit suaartalerput qaa issumaak tuavi qaqqat ungataat kiisa qaammalerput tuavi qaa tuavi qimaaniarit Arpaannaq qimaalerpunga takulerakku taartup illorput qaangeraa orlusarlunga tikikkakku parnaaqqavoq kasuttoraluarama siggartaraluarama ammanngilaq Kamallunga igalaaq ujaqqamik milorpara iluani oqarpallapput kinaavit suit uangaana qaa tuavi matu ammaruk seqineq kiisa nuilerpoq naluatsigit nipit ilisarinngilarput kinaanerputit akivoq nipaa ilisarnaqaaq Taava ujarassuarmut uteqqippunga angutit ikku nuannaarunnaarsimapput kimmut kisiat isigivunga tassami seqineq nuilerpat qiviarnianngilara aappaa kinaanersoq ersigeqigakku suaartalerpunga ikkorsii oqaluffik inoqarpa asuli akipput arpaannaq ornippara aamma parnaaqqavoq naak palasi naak ajoqi angutit suaarpakka sanileriiaarlutik kangimut isigipput nivaattatik ilillugit uanga oqaluffiup alannguaniiginnarpunga iinnarpunga tassani nuisussaq takunaviannginnakku Palasi Nuummut ataatsimiigiarami aamma ajoqi feeriarpoq angutit akipput
Sentence Syllables with count 762
- aningaasarsianik pissarsisup sulineq suliakkiisup suliaqaqqusinermini ilitsersuineriunnagaata saniatigut allamik akuliuffigineqarani aaqqissussavaa, aqussallugu, suliakkiutigissallugu nakkutigissallugulu, suliakkiisup aningaasarsianik pissarsisumut pisussaaffia suliaqaqqusinernut ataasiakkaanut killeqarpoq, aningaasarsianik pissarsisoq suliaqaqqusineq pissutigalugu tassuuma saniatigut allanik sullissisinnaanermut killilersorneqanngilaq, aningaasarsianik pissarsisoq suliap suliarineqarnissaani suliakkiisumut aningaasatigut akisussaavoq allatulluunniit nammineerluni aningaasatigut akisussaasuulluni, aningaasarsianik pissarsisoq atorfinitsissimasaminik sulisoqarpoq, ikiorteqarnissanilu nammineq aalajangersinnaallugu, akiliutissaq akiligassiisoqarneratigut akilerneqassaaq, aatsaallu suliassaq isumaqatigiissutaasutuut naammassineqarpat amigaataajunnartullu aaqqiivigineqareerpata tamakkiisumik akilerneqassalluni, aningaasarsiat suliakkiisunit aalajangersimasuunngitsunit pissarsiarineqartarput, sinneqartoorutaajunnartut aningaasarsianut aalajangiisuupput, aningaasarsianik pissarsisup sulinermi atortut, maskiinat aamma sannatit assigisaalluunniit atorneqartut nammineq pigisarai, aningaasarsianik pissarsisup atortussat suliap suliarineqarnerani atorneqartut tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit isumagisarai, aningaasarsianik pissarsisoq namminerisamik inini ingerlatsiveqarpoq, soorlu niuertarfik, sannavik, allaffik, sullissivik, titartaasarfik il.il., sulinerlu tassani tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit ingerlanneqartarpoq, aningaasarsianik pissarsisup inuussutissarsiummik ingerlatsinera immikkut akuerisaanermik, akuersissummik assigisaanilluunniit, aammalu aningaasarsianik pissarsisup akuersissummik taamaattumik tigummiaqarnissaanik piumasaqaateqarfiuvoq, aningaasarsianik pissarsisoq annoncetigut, allagartaliinermigut assigisaannilluunniit nalunaarutiginninnermigut suliassamik ilisimaarinnittuunerminik suliassamillu erseqqinnerusumik taasamik suliaqarumanerminik nalunaaruteqarsimassaaq,
Sentence Syllables with count 776
- 1) Inuit Kalaallit Nunaanni najugaqartut, 2) inuit Kalaallit Nunaanni najugaqavinnatik minnerpaamik qaammatini 6-ini tassaniittut ittut, tamatumani ilanngullugit naatsorsuussaallutik feeriamik assigisaanilluunniit pissuteqarluni Kalaallit Nunaata avataaniillatsiarnerit illatsiarnerit, 3) aktieselskabit anpartsselskabillu Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 4) selskabit allat Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorsimasut selskabit pisussaaffiinut pigisatik tamaasa atorlugit akisussaatinneqarsinnaasunik ilaasortaqanngitsut aamma iluanaarutinik agguaassisartut ilaasortat selskabinut aningaasaliissutinut ilanngussaasa qanoq amerlatigineri tunngavigalugit, 5) sparekasset Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 6) brugsforeningit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, tamatumani pineqarlutik peqatigiiffiit nioqqutissanik pisiortornermik pissarsiornermik imaluunniit nioqqutissiornermik imaluunniit ilaasortat nammineerlutik atuinerannut sullissinermik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersuinissamik siunertaqartut aammalu- aningaasaatit ilaasortat akiliutigisimasaasa pisarnertut erniortitaanerisa saniatigut- iluanaarutinik ilaasortanut qanoq nioqquteqartiginermik tunngaveqartumik agguaassisartut, 7) sulliviit suleqatigiiffiusut Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunarsorneqarsimasut allat, 8) sillimmaseeqatigiiffiit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut sillimmasiisunik akisussaaqatigiinnermut pinngitsooratik ilaasussaatitaanngitsunik aamma tigusisartut, 9) soraarnerussutisiaqartitsinermi aningaasaateqarfiit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffillit, 10) peqatigiiffiit allat Kalaallit Nunaanniittut ittut ilaasortaniit akiliutinik tigusisarnissaminnik taakkuninngalu akiliutinik pappiaranik nalilinnik aningaasaliinissaminnik siunertaqartut, 11) kreditforeningit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 12) peqatigiiffiit, suleqatigiiffiit, iluaqutissiuiffiit, aningaasaatit aalajangersimasunut atugassanngortitat aamma suliffeqarfiit imminnut pigisut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut, aammalu akunnittarfeqarnermik imaluunniit neriniartarfeqarnermik ingerlataqartut.
Sentence Syllables with count 777
- 1) nakorsamut imaluunniit uumasut nakorsaannut nakorsiarnissap pisariaqannginneranik isumaqalersitsissanngilaq, 2) nakorsaatip sunniuttarnerata qulakkeerneqarsimaneranik, kingunerlutsitsisannginneranik imaluunniit allatut katsorsarneqarnermit, tassunga ilanngullugu allamik nakorsaatitortinneqarnermit pitsaaneruneranik imaluunniit assinganik sunniuteqartarneranik isumaqalersitsissanngilaq, 3) nalinginnaasumik peqqissutsip nakorsaatitornikkut pitsaanerulersinneqarsinnaaneranik isumaqalersitsissanngilaq, 4) nalinginnaasumik peqqissutsip nakorsaatitunnginnikkut ajornerulersinneqarsinnaaneranik isumaqalersitsissanngilaq, 5) pilerisaarinermi meeqqat kisiisa eqqarsaatigalugit meeqqalluunniit pingaarnerutillugit saaffigineqassanngillat, 6) ilisimatusartunit, inunnit nakorsaatilerisunit inunnilluunniit allanit, inunnit peqatigiinnit, paaqqinnittarfinnit, sullivinnit il.il. ataqqisaanertik sakkugalugu nakorsaatinik atuinerulersitsinnaasumik kaammattuutinik imaqassanngilaq, 7) nakorsaat inuussutissanut, pinnersaatinut allanulluunniit nioqqutissanut sanilliunneqassanngilaq, 8) nakorsaatip akuisa" pinngortitameersuunerat IR" peqqutigalugu nakorsaatip isumannaatsuuneranik imaluunniit nakorsaatip sunniuteqartarneranik isumaqalersitsisoqassanngilaq, 9) nakorsaat kukkusumik imminut nappaasersornissamut uukapaatitsisinnaassuseqassanngilaq, 10) nakorsaat ingasattajaartumik, annilaanganartumik imaluunniit paasinerlunneqarsinnaasumik peqqississutaasinnaaneragaassanngilaq, 11) nappaammik imaluunniit aqqunartiternermik pissuteqartumik imaluunniit nakorsaatip inuup timaanut imaluunniit timaata ilaanut sunniuteqartarnera pissutigalugu inuup timaata allanngorneranik takutitsisut assilisat, titartakkat il.il. ingasattajaartut, annilaarnartut imaluunniit paasinerlunneqarsinnaasut atorneqassanngillat, 12) nakorsaatip Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit pisortat oqartussaasuinit akuerineqarsimaneranik ilisimatitsissummik imaqassanngilaq, 13) nappaatit ilungersunartut imaluunniit nappaatit ilungersunartut ilisarnaataat toqqaannartumik toqqaannanngikkaluamilluunniit oqaatigineqassanngillat, imaluunniit 14) misissuinerit, atuakkiat, atuagassiat il.il. innersuussutigineqassanngillat.
Sentence Syllables with count 791
- Kapitali 2, tassani ilaapput aalajangersakkat pinngitsaaliissummik atuinermi aalajangersakkat nalinginnaasut, tak.§§ 3-6. Kapitali 3, tassani nammineersinnaajunnaarsitsinermut( napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinermut, napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsinermut aamma oqqussinermut) piumasaqaatit malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 7-13. Kapitali 4, tassani pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissamut periarfissat malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 14-15. Kapitali 5, tassani napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut malinnaaffigineqarneq malittarisassiuunneqarpoq, tak.§§ 16-20. Kapitali 6, tassani sukaterussineq il.il.( pinngitsaaliissummik sukaterussineq, nukiit atorlugit pissaanermik atuineq, sernissuiniarluni sukaterussineq, immikkut nakkutiginninneq aamma immikkoortortaqarfimmi matunik parnaarsuineq) malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 21-31. Kapitali 7, tassani allagarsianik/ nassiussarsianik, napparsimasut inaannik aamma pigisaanik, timimik satsaalluni misissuineq aammattaaq pigisanik arsaarinnissuteqarneq aamma suujunnaarsitsineq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 32. Kapitali 8, tassani pinngitsaaliissuteqarnernik nalunaarsuineq aamma pinngitsuugassaanngitsumik nalilersueqqinneq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 33-34. Kapitali 9, tassani napparsimasunik siunnersuisut malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 35-40. Kapitali 10, tassani naammagittaalliuteqarsinnaanermut il.il. ilitsersuineq malittarisassiuunneqarpoq, tak.§§ 41-45. Kapitali 11, tassani naammagittaalliornissamut periarfissat aamma eqqartuussivikkut ingerlatitsisinnaaneq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 46-49. Kapitali 12, tassani ilaapput atuutilersitsinermut, atorunnaarsitsinermut aamma ikaarsaariarnermut il.il. aalajangersakkat, tak.§ 50. 2.2 Inatsimmi pineqartoq 2.2.1 Inatsit atuuttoq Inatsimmi aalajangersarneqarpoq nammineersinnaajunnaarsitsineq aamma pinngitsaaliissummik allamik atuineq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni taamaallaat pisinnaasoq aamma taamaallaat inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat naapertorlugit, tak.§ 1, imm. 1 Inatsimmi Dronning Ingridip Napparsimavissuani unitsinneqarnermut, uninnganermut aamma nakorsartinnermut atatillugu pinngitsaaliissummik atuinerit tamarmik malittarisassiuunneqarput.
Sentence Syllables with count 793
- Naalakkersuisut siulittaasuat:Kim Kielsen( S) Naalakkersuisut Siulittaasuata NaalakkersuisoqarfiaSiulersuisoqarnermut Allaffik, Inatsisileriffik, Nunatta Københavnimi Aallartitaqarfia, Tusagassiivik, Saaffiginnittarfik aammalu BetjentitIsumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoq:Sara Olsvig( IA) Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut PisortaqarfikAalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq:Hans Enoksen( PN) Aalisarnermut Piniarnermullu NaalakkersuisoqarfikAalisarnermut Immikkoortortaqarfik, Piniarnermut Immikkoortortaqarfik, Uumasut nakorsaat, Inuussutissalerinermut NakkutilliivikAningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq:Aqqaluaq B. Egede( IA) Aningaasaqarnermut NaalakkersuisoqarfikAningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Nalilersuinermut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Nunatsinni NaatsorsueqqissaartarfikInuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq:Vittus Qujaukitsoq( S) Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Pisortaqarfik, Nukissiuuteqarneq, Nunanut Allanut NaalakkersuisoqarfikAtuisartunut Unnammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nunatta Bruxellesimi Aallartitaqarfia, Nunatta Washington, DC-imi AallartitaqarfiaPeqqinnissamut aammalu Nunanut Avannarlernut Naalakkersuisoq:Agathe Fontain( IA) Peqqinnissamut NaalakkersuisoqarfikPeqqinnissamut Aqutsisoqarfik, Pinaveersaartitsineq kiisalu Nunatsinni NakorsaaneqarfikKommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:Martha Lund Olsen( S) Kommuninut, Nunaqarfinnut Isorliunerusunullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut NaalakkersuisoqarfikNunamut Namminermut Immikkoortortaqarfik, Ineqarnermut Illuuteqarnermullu Immikkoortortaqarfik, Attaveqarneq, Angallannermut Illuuteqarnermullu QullersaqarfikIlinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:Doris Jakobsen( S) Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalinngorsaanermut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Naalakkersuisoq:Múte B. Egede( IA) Aatsitassanut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut Immikkoortortaqarfik, Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Asiaq kiisalu Akuersissutinut ImmikkoortortaqarfikNamminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu kiisalu Nunaateqarnermut Naalakkersuisoq:Suka K. Frederiksen( S) Namminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinut Nunalerinermut NaalakkersuisoqarfikSilap Pissusaanut Immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Upalungaarsimanermullu Immikkoortortaqarfik, Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Pisortaqarfik, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat( KANUKOKA), Kalaallit Nunaanni Nunaqarfiit Peqatigiiffiat( KANUNUPE), Kalaallit Nunaanni Oqaasiliortut aamma Kalaallit Nunaanni Nunat Aqqinik Aalajangiisartut Oqaasileriffik/ sprogsekretariatet aqqutigalugu, Kalaallit Atuakkiortut, Ilisimatusarfik, Eqqumiitsuliornikkut Pinngorartitsisut Ingerlatsisullu( EPI), Kalaallit Nunaanni Erinarsortartut Kattuffiat( KNEK), film.gl, Kalaallit Nunaanni Eqqumiitsuliortut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Nipilersortartut Kattuffiat, Qeqqata Erinarsoqatigiissui, Nunatta Atuagaateqarfia, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat( NUKAKA), NAPA, Katuaq, Taseralik, Sermermiut, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Kalaallit Nunaanni Utoqqaat Kattuffiat, Inuit Circumpolar Council( ICC), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Kalaallit Nunaanni Misissueqqissaarnerit, Kalaallit Nunaata Radioa( KNR), Kalaallit Nunaanni Tusagassiuutit Kattuffiat, Najukkani radioqarnermut TV-qarnermullu kattuffik, Sermitsiaq AG, Knud Rasmussenip Højskolia, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI), Campus Kujalleq, Inuussutissarilernermik Ilinniarfik( INUILI), Imarsiornermik Ilinniarfik, Niuernermik Ilinniarfik- Nuuk, Perorsaanermik Ilinniarfik, Savaatilinngorniat Ilinniarfiat, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik, Sorlak, Avalak, Ili Ili, Meeqqat pisinnaatitaaffiinik sullissivik( MIO), IPIS, Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut siunnersuisoqatigiit aamma Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Instituti.
Sentence Syllables with count 803
- Naalakkersuisooqatigiilersut:Naalakkersuisut siulittaasuat:Kim Kielsen( S) Naalakkersuisut Siulittaasuata NaalakkersuisoqarfiaSiulersuisoqarnermut Allaffik, Inatsisileriffik, Nunatta Københavnimi Aallartitaqarfia, Tusagassiivik, Saaffiginnittarfik aammalu BetjentitIsumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoq:Sara Olsvig( IA) Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut PisortaqarfikAalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq:Hans Enoksen( PN) Aalisarnermut Piniarnermullu NaalakkersuisoqarfikAalisarnermut Immikkoortortaqarfik, Piniarnermut Immikkoortortaqarfik, Uumasut nakorsaat, Inuussutissalerinermut NakkutilliivikAningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq:Aqqaluaq B. Egede( IA) Aningaasaqarnermut NaalakkersuisoqarfikAningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Nalilersuinermut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Nunatsinni NaatsorsueqqissaartarfikInuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq:Vittus Qujaukitsoq( S) Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Pisortaqarfik, Nukissiuuteqarneq, Nunanut Allanut NaalakkersuisoqarfikAtuisartunut Unnammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nunatta Bruxellesimi Aallartitaqarfia, Nunatta Washington, DC-imi AallartitaqarfiaPeqqinnissamut aammalu Nunanut Avannarlernut Naalakkersuisoq:Agathe Fontain( IA) Peqqinnissamut NaalakkersuisoqarfikPeqqinnissamut Aqutsisoqarfik, Pinaveersaartitsineq kiisalu Nunatsinni NakorsaaneqarfikKommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:Martha Lund Olsen( S) Kommuninut, Nunaqarfinnut Isorliunerusunullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut NaalakkersuisoqarfikNunamut Namminermut Immikkoortortaqarfik, Ineqarnermut Illuuteqarnermullu Immikkoortortaqarfik, Attaveqarneq, Angallannermut Illuuteqarnermullu QullersaqarfikIlinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:Doris Jakobsen( S) Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalinngorsaanermut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Naalakkersuisoq:Múte B. Egede( IA) Aatsitassanut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut Immikkoortortaqarfik, Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Asiaq kiisalu Akuersissutinut ImmikkoortortaqarfikNamminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu kiisalu Nunaateqarnermut Naalakkersuisoq:Suka K. Frederiksen( S) Namminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinut Nunalerinermut NaalakkersuisoqarfikSilap Pissusaanut Immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Upalungaarsimanermullu Immikkoortortaqarfik, Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik
Sentence Syllables with count 837
- Imm. 4. Aaqqissuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) namminneq allataminni allallu allataanni oqaatsinik, oqaatsinik atuinermik oqaatsillu eqqortuunerinik paasisimasaqassasut, 2) atuarnermi periaatsit assigiinngitsut, tassaasut pingaarnersiuineq, immikkoortukkaarineq, atuapallanneq atuaqqissaarnerlu, ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 3) allatap pingaarnersaanik oqaasertaasa ataasigut titartuilluni nalunaarsuinikkut, imaqarnersiuinikkut naalisaanikkullu attassisinnaassasut, 4) imassanik katersisinnaassasut allaaserisassallu imassaanik najoqqutassiorsinnaassasut kiisalu isumassarsiamiit naammassisaqarluni allaaserinnissinnaassasut, 5) oqaatsit sakkutut pingaarutaat ilisimassagaat atorsinnaassagaallu, 6) oqaatsit oqaluinnarluni allallunilu atorneqartut assigiinngissusaat assigiissusaallu paasisimasaqarfigissagaat, 7) allat suleqatigalugit allatanik allatigullu oqaatiginneriaatsinik misissueqqissaarsinnaassasut, imaanik paasiniaasinnaassasut, sammivissiuisinnaassasut, nassuiaasinaassasut, naliliisinnaassasut aamma tunngavilerlutik sanilliussisinnaassasut, 8) allat suleqatigalugit allatat oqaatiginneriaatsillu suunerinik, pingaarnertut imaannik, attaveqaqatigiinnernik, ilusiinik, oqaluttuartup inissisimaneranik, saqqummiunnerinik, inuttanik ilisarititsinerinik, misissoqqissaarnerinik, nassuiarnerinik aamma avatangiisinik saqqummiinerinik kiisalu sammisaannik nassuiaasinnaassasut, 9) piviusuusaartitat aamma piviusut suunerinik, soorlu atuakkiat qanganisaanerusut nutaaliaanerusullu, oqalualaat oqaluttuatoqqallu, taalliat, piviusut, allakkat ilusii, ussassaarutit takoqqusaarutillu, ilisimasaqarfigissagaat kiisalu oqaatsit, allatat suunerisa, imaasa pissusiisalu qanoq issusiisa ataqatigiissinnaanerinik ilisimasaqarnerminnik oqaatiginnissinnaassasut, 10) oqaatsit avinneqartarnerinut malittarisassat ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 11) killiffilersuinermut malittarisassat ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 12) taggisit oqaluutillu ilisarnaataat, tassaasut nagguiit, uiggiutit oqaatsillu naggataat, oqaaseqatigiillu ilusii, ilisimasaqarfigissagaat aamma 13) kingulleqqiutit, kinaassusersiutit, uparuartorniutit kisitsisillu ilisimasaqarfigissagaat.
Sentence Syllables with count 842
- Utoqqatserpunga kalaaliugama Ilinniartikkaluarparma paasinngilakkilli eqqarsartaatsivut assigiinngimmata Qallunaatut peqquneqarlunga angummanniaraluarpunga artorsaatigeqisannik Inooriaaseq atukkat uannut ingerlateqqinniaraluarpat paatsooqqagunarparali Upperisat ilinniarfigaara upperisara Guutimiinngimmat inngimmat Pinngortitarsuaq angallavigiuarsimasara alartippat Inunnullu akuliutsillunga sulisartunngussagama aningaasarsiortoq Kinguaakka perorput uattut eqqarsarsinnaanatik oqalussinnaanatillu Kinguaariit arfineq-marluk angumeraakka piffissarlu siunissamut appakaatereersimavoq Nammattorsuagut nakuusimaruttormata inuunerma issera maluginngitsuuippara Misigilerpunga illorsuit nappareersimasut inuillu eqiterullutik ulapputtorsuit paatsiveqarnatik Aningaasaateqarneq inutsialassuuvoq inunnik sullissilluartoq ajunngitsuliortoq atugarissaartorlu Neriorsuuterpassui tusartuakkavut timitarsinngisaannakkavut upperiuarpagut Inuusuttunnguit pikkorissut kipparissumik eqqarsartariaasilinnguit pinngorartuarput Asanninneq ilikkanngitsoorsimavaat misigissusilerinerlu artuillugu Peeqqaminnit qimataasimariarlutik annialersaraat allamillu asanninneqartoq takusinnaanngivillugu Anniaatertik ilorpiaminnut toqqortaraat allanut takoqqunagu Kiinarpalinnguit malunnanngivillutik inooqataapput illoqarfittaarsuarmi Anniaatertik immersorluariarlugu qanigisaminnut tunniuttaraat artornarnerulersillugu Utoqqatserpunga kalaaliugama allamik upperisaqarsimasoq qaammaasaqanngitsorlu Tamaani ilukkut anniartunngortipparma kinaassusera katatsinniarsaralugu Akiorusukkaluarpakkit immitsinnulli paasineq ajornarmat iluaqutaanavianngilaq Allamik saassutassaarukkama kalaaleqatikka qaffaallattullu nakkartinniartalerpakka Inuk ataasiinnaq alloriassanngimmat sapinngisannguara tamaat pitussimaniartarpara qullaqqunagu Inuk kinaluunniit qunutilerpara nalunnginnamiuk qullaallakkuni qanoq pineqassalluni Utoqqatserpunga naalagaq ilittut ittuunnginnama ilittullu isikkoqarnanga Utoqqatserpunga eqqarsartaatsit atisinnaannginnakku iluamillu malissinnaanagu Utoqqatserpunga ineriartupiloorneq angummaffigisinnaannginnakku Utoqqatserpunga kinguaannut ingerlateqqinnginnakkit asanninneq sorsuutiginninnerlu Utoqqatserpunga kalaaliugama.
Sentence Syllables with count 880
- Imm. 3. Ilinniakkatigut annikinnerpaaffissat qularnaassavaat, ilinniartitsisup ilinniagaa ilinniakkat tungaasigut periutsitigullu ima annertussuseqarlunilu itisileriffiutigisimasoq, pineqartoq ilinniakkat tungaasigut illersorneqarsinnaasumik ilinniartitsissummi ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisuusinnaalluni, tassunga ilanngullugit ilinniartitsisup 1) piginnaaneqarfigissagai ilinniartitsissutip tunngaviusumik sammisaqarfii, tunngaviusumik teoriit suleriaatsillu, ilinniartitsissutip ilikkagassatut pilersaarutaani taakku saqqummerneri naapertorlugit, 2) ilinniartitsissutip ilinniagassartaanik tamakkiisumik qimerluuisinnaallunilu paasinnissimaneq, 3) ilinniartitsissutip atortorisaanik ilisimasaqarluarneq, tassunga ilanngullugu pædagogikummimik ilinniartup suliamut atatillugu IT-mik ullutsinnut naleqquttumik atuisinnaassuseqarnera, 4) suliamut tunngatillugu saqqummiinernik naliliisinnaaneq, tamatumunnga ilaatillugit ilinniarnermi atortussiat, 5) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu saqqummiussinissaq siunertaralugu suliami apeqqutinik oqaasertaliisinnaaneq, suliarinnissinnaaneq allanullu sanilliussisinnaaneq nunanut tamalaanut aamma Kalaallit Nunaanut ataneqartillugit, 6) pisariaqartitsineq naapertorlugu aamma ilinniartitsissutip ineriartortinneqarnerata peqatigisaanik inuiaqatigiinnilu avatangiisigisani apeqqutinut atasumik suliami ilisimasassanik nutaanik ujarlersinnaaneq, 7) ilinniartitsissummi taaguusersuutinik allattariarsornikkut oqaluttariarsornikkullu ilisimasaqarneq aamma ilinniartitsissummi taaguusersuutit ilisimasalinnginneranni oqariaatsinik ilisimaqqaartariaqartunik kalaallisut oqaaseqarfiusumut naapertuuttunik pingaarutilinnik ilisimasaqarneq, 8) ilinniartitsissummi, ilinniartitsissutit naapertuuttut allat peqataatillugit, ilinniartitsisinnaaneq, 9) ilinniartitsissutini teknikkimut aamma pinngortitamik ilisimatusarnermut tunngasuni sullivinni aamma laboratoriani sillimaniarnerup tungaatigut isumannaalluinnartumik ilinniartitsisinnaaneq aamma ilinniartitsinermi misileraanerit, asiarluni pikkorissaanerit il.il. ingerlannissaannut suliamut atatillugu pædagogiskimillu tunuliaqutaqarnissaq aamma 10) ilinniarnertuunngorniarfimmi suliassanut tamarmiusunut atatillugu suliamik ilinniakkat atorlugit sulisinnaassuseqarneq.
Sentence Syllables with count 881
- malinninngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu inerteqqummik 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu eqqortitsinngitsoq, inerteqquteqarnermik eqqortitsinngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoq, nalunaarutiginninngitsoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu kattunnissamut 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu inerteqqusineq eqqortinnagu kattunnermik kattunnissamut inerteqqusineq eqqortinnagu piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, imm. 1kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, at naapertorlugu kattunnissap imm. 5, imm. 1-at naapertorlugu akuerineqannginnerani kattunnissap akuerineqannginnerani piviusunngortinnissaanut inerteqqummik piviusunngortinnissaanut inerteqqummik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 naapertorlugu naapertorlugu piumasamik imaluunniit piumasamik imaluunniit peqqussummik peqqussummik naalanngitsoq, imaluunniit§ naalanngitsoq, imaluunniit§ 23 23 naapertorlugu peqqussummik naapertorlugu peqqussummik naalanngitsoq, naalanngitsoq, 8)§ 28 malillugu peqqusissummik 8)§ 23 c-mik unioqqutitsisoq, unioqqutitsisoq imaluunniit 9)§ 23 i, imm. 2, nr. 2 aamma 3-mi malinninngitsoortoq, allassimasutut pisussaaffimmik§ 23 i, imm. 9) neriorsuummik§ 29, imm. 1 malillugu 1 naapertorlugu aalajangerneqarsimasoq saneqqunneqarsinnaanngitsinneqartumik naapertorlugu neqerooruteqartartumut unioqqutitsisoq imaluunniit pisussaaffiliunneqarsimasumik malinninngitsoortoq, malinninngitsoq, 10)§ 29, imm. 2 malillugu peqqusissummik10)§ 28 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, malinninngitsoortoq, 11) neriorsuummik§ 29, imm. 1 naapertorlugu 11)§ 30 malillugu piumasaqaammik unioqqutinneqassanngitsumik malinninngitsoortoq, imaluunniit unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 12) paasissutissanik eqqunngitsunik 12)§ 29, imm. 2 naapertorlugu peqqussummik imaluunniit uukapaatitsisunik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, Unammilleqatigiinnermut 13)§ 30 naapertorlugu piumasaqaammik Ataatsimiititaliamut imaluunniit naalanngitsoq, imaluunniit Atuisartoqarnermut 14) Unammilleqatigiinnermut Unammilleqatigiinnermullu ataatsimiititaliamut imaluunniit Aqutsisoqarfimmut tunniussisoq imaluunniit Atuisartoqarnermut paasissutissanik suliamut paasissutissanik Unammilleqatigiinnermullu piniarfigineqarsimasumut pingaaruteqartunik Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik nipangiussiinnartoq.
Sentence Syllables with count 931
- aqutsinerup nakkutigineqarnissaa naammaginartumik nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 10) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit atorneqarneri akiliutigineqartarnerilu nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 11) Siulersuisunut ilaasortatut isumagisimanngikkuniuk pisortap piumasaqaatigineqartutut malittarisassanik innersuussutinillu pissarsinissaanut, aningaasaateqarfiup aningaasaataannik atuinissaq akiliisarnissarlu pillugit inatsisartut inatsisaannik matumanik malittarisassanik eqquutsitsinissaq eqqarsaatigalugu, takuuk§ 24, imm. 4, 12) Siulersuisunut siulittaasutut imaluunniit siulittaasup tulliatut siulersuisut ataatsimiinnissaat allattoqarfimmi aqutsisup, kukkunersiuisup imaluunniit Naalakkersuisut tamatuminnga piumasaqarnerisigut isumagisimanngippagit, takuuk§ 25, 13) Siulersuisunut ilaasortatut isumaginngikkuniuk, aningaasaateqarfiup aningaasaatai, isumannaatsumik qularnaatsumik kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni aqunneqarlutillu inissinneqarnisaat, takuuk§ 27, 14) Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugut aqutsisutut pappilissanik nalilinnik niueruteqarnissamik akuersissuteqarani aqutsisutut suliamik ingerlatsippat, takuuk§ 28, imm. 4, 15) Aqutsisutut aningaasaateqarfiup anigaasaataasa aqunneqarneri inissinneqarnerilu inatsisartut inatsisaat manna malillugu qulakkiinngikkunigit, kiisalu inatsit malillugu malittarisassatut aalajangersakkat malillugit kiisalu isumannaatsumik qullarnaatsumillu kiisalu sapinngisamik amerlasuunik iluanaaruteqartinnissaat isumagisimanngikkunigit, takuuk§ 29, imm. 1, 16) Aqutsisutut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit inatsisit malillugit nunanilu tamani aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq aningaasalersuinerlu pillugu pitsaasumik isumaginninnissaq malillugu kiisalu toqqissisimanartumik ileqqorissaarnikkut malittarisassat malillugit suliaminik ingerlatsisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 2, 17) Aqutsisutut ileqqorissaarnissaq malillugu kiisalu aalajangersakkat aningaasaateqarfiup siulersuiusunit akuerisaasut malillugit naatsorsuinermik qulakkiinngippagit kiisalu naatsorsuutinik saqqummiussisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 4, 18) Siulersuisunut ilaasortatut qulakkiinngikkuniuk, suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik saqqummiussisarnissaat assigisaallu.
Sentence Syllables with count 961
- § 46( umiarsuit maani nunaniluunniit allani imaani avatangiisinut inatsisinik unioqqutitsisimasut Kalaallit Nunaanni umiarsualivimmut tulannissaannut inerteqquteqarsinnaaneq nutaaq)§ 48( mingutsitsisoq nassaarineqarsinnaatinnagu kikkut upalungaarsimanermi akiuiniarnermilu aningaasartuutinut akiliisussaanerisa erseqqissarneqarnera)§ 50( ilaatigut inatsimmik unioqqutitsinerit annikitsut inatsisinik malinninniarluni iliuuseqartoqarnissaanik pinngitsoortitsisinnaanerup erseqqissarneqarnera) Kapitali 20( attaveqaqatigiinnermut tamanullu ammasumik saqqummiussisarnermut maleruagassanik sukumiinerusunik aalajangersaasinnaatitaaneq nutaaq) Kapitali 21( maalaaruteqartarneq eqqartuussisunullu suliakkiisarneq pillugu kapitali annertusineqangaatsiartoq, avatangiisinut inatsimmi maalaaruteqartarnermut eqqartuussivinnullu suliassanngortitsisarnermut maleruagassanut assingungaatsiartoq)§ 59( Naalakkersuisunut imartanut killilersoqqissaakkanut maleruagassanik immikkut ittunik aalajangersaanissamut periarfissaq nutaaq)§ 60( sulianik suliaqarnermi oqartussaasut aningaasartuutaasa matussusernissaannut akitsuutit pillugit maleruagassanik aalajangersaasinnaanermut piginnaatitsissut)§ 61( suliassanik oqartussaasunut akuesissusiortartunullu suliakkiisinnaaneq)§ 62( pillaammik akiligassiissutit annertussusilerneqartarnerinut aamma pillaammik akiliutit Nunap Karsianut tutsinneqartarnissaannut maleruagassat nutaat)§ 63( Inatsit malillugu peqqussutini atulersinneqarsinnaasuni, akiliisitsissutinik qaffaanissamut maleruagassanik ikkussinissamut periarfissaq nutaaq)§ 64( umiarsuit nunanit allaneersut IR pasineqartut inatsisinik unioqqutitsisoqarsimanersoq aalajangiiffiginiarlugu paasissutissanik amerlanerusunik piniarfigineqarsinnaaneri pillugit aalajangersagaq nutaaq)§ 66( pillaammik akiligassiissutigineqartut akilerneqarnissaat qulakkeerniarlugu ilaatigut umiarsuarnik, taakkununngalu ilanngullugit umiarsuarnik nunanit allaneersunik IR aallaqqusiunnaarsinnaatitaanerup erseqqissarneqarnera)§ 68( unioqqutitsinermi suliat suliarineqarnerannik pisariillisaanissaq siunertaralugu allaffissornikkut pillaammik akiligassiisinnaatitaaneq, aamma§ 68-imut oqaaseqaatini pillaammik akiligassiissutissatut najoqqutassanik, pillaammik akiliutinut pioreersunut naleqqiullutik pillaammik akiligassat amerlingaatsiarnerinik kinguneqartussanik sukumiisumik naatsorsuisinnaatitaaneq)§ 69( inatsisinik unioqqutitsinerit ilaanni sulianut uparuaanissamut piffissarititaasunik sivitsuineq)§ 70( Inatsisartut inatsisaat atuuttoq malillugu aalajangiinerni ikaarsaarnermut maleruagassat)
Sentence Syllables with count 984
- Imm. 2. Qanga ullumilu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kalaallisut kinaassuseqarnermut kultureqarnermullu paasinnittaatsit assigiinngitsut mississoqqissaarsinnaassagaat nalilersorsinnaassagaallu, 2) inuiaqatigiit kalaallit kalaallillu kulturiata nunarsuup sinnerani inuiaqatigiinni inissisimanera paasisaqarfigissagaat, 3) inuiaqatigiit assigiinngitsut kulturiminnik qanoq attassinersut ingerlatitseqqinnersullu aamma allannguutinut qanoq naleqqussarnersut ilisimaarissagaat, 4) eqqumiitsuliornikkut oqariartuutit kulturimik qanoq ersersitsisarnersut paasisimasaqarfigitsiassagaat, 5) inuit ataasiakkaat ataatsimullu pisariaqartitaat qanoq inuiaqatigiinni assigiinngitsuni naammassineqartarnersut paasisimasaqarfigitsiassagaat, 6) inuiaqatigiit akornanni pisartut pingaarutillit qaqugukkulluunniit ineriartornermut ilaaneri paasisimassagaat aamma 7) Kalaallit Nunaanni Qallunaallu Nunaanni 1850-imiit ullumimut kulturikkut inuiaqatigiissutsikkullu ineriartorneq ilisimasaqarfigissagaat, Imm. 3. Naalakkersuinikkut, inatsiseqarnikkut eqqartuussiveqarnikkullu aaqqissuussaanerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Namminersornerulluni Oqartussat inatsisitigut tunngavii, matumani Namminersornerullutik Oqartussat eqqartuussiveqarnermut nunanullu allanut politikkeqarnermut pisinnaatitaaffii ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 2) Kalaallit Nunaanni inatsisartut oqartussaaqataanerata qanoq ingerlanneqarnera paasisimasaqarfigissagaat, aamma politikkikkut partiit soqutigisaqaqatigiiffiillu Kalaallit Nunaanni isummersornermut aalajangiisarnernullu pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, 3) nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaata inissisimanera, tassunga ICC, Nunat Avannarliit Suleqatigiiffiat aamma FN ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 4) nunat tamalaat akornanni naalakkersuinikkut suleqatigiinneq, tassunga FN, Nato, EU, Europarådi aamma Nunat Avannarliit Suleqatigiiffiat ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 5) nunat tamalaat akornanni inuit pisinnaatitaaffii, avatangiisit il.il. pillugit soqutigisaqaqatigiiffiit naalagaaffittut pituttorsimanngitsut ilisimasaqarfigissagaat, 6) naalakkersuinikkut aaqqissuussaanerup Paarsisutoqqaniit Namminersornerulluni Oqartussaalernermut ineriartornerata pingaarnersaat ilisimassagaat, 7) silarsuup oqaluttuarisaaneranni 1900-kkut aallartilaarneranniit pisimasut pingaarnerit, tassunga sorsunnersuit nunallu tamalaat akornanni naalakkersuinikkut akerleriissutsit pi-ngaarnerit ilanngullugit, ilisimassagaat aamma 8) nunarsuaq tamakkerlugu naalakkersuinikkut aningaasaqarnikkullu aaqqissuussaanerit assigiinngitsut eqqarsartaatsillu ineriartorneranni pingaarnersiorlugit aamma ineriartornermi tassani
Sentence Syllables with count 992
- Oqaasiliortut taaguusersuutinik akuersisarnissaannik aalajangersagaq, tamannalu pisassasoq suleqatigiit Oqaasiliortut ilisimannittutut toqqagaasa innersuussereernerisigut, Oqaasiliortut aternik kalaallit oqaasiinit pilerfeqartunik atsersuisarneq pillugu inatsisip tamakku pillugit aalajangersagai tunngavigalugit akuersisartuunissaannik aalajangersagaq, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq aalajangersassagaat, taannalu tamanut saqqummiutissallugu Oqaasiliortut aaqqissuussaanni ordbogimi allannermut najoqqutassiami, suliat aalajangersimasut naammassiniarlugit Oqaasiliortut piffissami killilimmi sulisussanik, suleqatigiinnik imaluunniit suliaqaqatigiinnik pilersitsisinnaanerannik periarfissaqartinneqarput, pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaatsimut atuuttumut tunngatillugu malittarisassat, kalaallit pisortatigoortumik UR allattaasiat qanoq paasineqassanersoq pillugu, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut kalaallisut ataatsimut allattaatsimut aalajangersaanermikkut tunngaviusussanik pingaarnernik aalajangersaassasut, allataatsimi aqutsisuusussanik, tamannalu pissasoq Naalakkersuisut tamanna pillugu oqaaseqaateqartereerlugit, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut allataatsip tunngavigisassaanik aalajangersaanerminni nunat aqqisa qanoq allattarnissaannik immikkut tunngavigisassanik aalajangersaassasut, taamalu iliorneq pissaaq Nunat Aqqinik Aalajangiisartut isumasioqatigereernerisigut, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut allataatsimi allannguinernut atatillugu nammineerlutik allataatsimi apeqqutini tunngaviusuunngitsuni allannguisinnaasut, aamma allannguinerit tunngaviusut suliarineqarsinnaasut tamanna pillugu Naalakkersuisut oqaaseqartereerlugit, aalajangersarneqarpoq pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq, taarsiullugu oqaasilianik atuisarneq aamma immikkut sulianut taaguutit-( fagterminologi) pisussaaffiussasut pisortat ingerlatsiviini tamani il.il., Oqaasiliortut katitigaanerisa allanngortinnerat, Oqaasiliortut ataatsimut isigalugit piginnaasanik qanoq ittunik peqarnissaannik aalajangersaaneq, aamma Oqaasiliortuni ilaasortat ataasiakkaat eqqarsaatigalugit, Oqaasiliortunut ilaasortanik suliamik naammaginartumik ingerlatsisinnaanngitsunik ilaasortaajunnaarsitsisinnaanermik Naalakkersuisunut periarfissiineq, aningaasatigut missingersuutinut, naatsorsuutinut aamma kukkunersiuinermut malittarisassanik aalajangersaaneq, Oqaasiliortut ukiumoortumik UR nalunaarusiornissaasa imaarisassaanut itisilerutaasumik piumasaqaatinik aalajangersaaneq, ataatsimiittarnerit akuttussusissaannik aamma Oqaasiliortut ataatsimiinnerisa qanoq ammatiginissaannik aalajangersaaneq, allattoqarfiup sulinissaanut maleruagassanik aalajangersaaneq, 2
Sentence Syllables with count 1015
- § 4( nassuiaatit nutaat kiisalu annertuumik allanngortinneqartut)§ 6( inatsisip atuuffiisa avatangiisinut inatsisinut allanut naleqqiullutik killiligaanerat) Kapitali 3(" akuutissat imerpalasut" pillugit maleruagassat erseqqissarneqarnerat, tassunga ilanngullugusuussusii immikkoortiterlugit nalunaarsuigallartarnerit)§ 11( sananeqaatinik ajoqusiisartunik, poortorlugit assartorneqartunik umiarsuarmiit eqqaanissamut inerteqquteqarneq nutaaq) Kapitali 6( imeq oqimaaloqutaq kinnerillu pillugit maleruagassat nutaat) Kapitali 7( imermut errortuutikumut salinneqanngitsumut nassuiaatit nutaat aamma umiarsuarni anginerusuni imermut annanut errortuutikumut kuuffitsigut imaarsinissamut inerteqquteqarneq) Kapitali 8( ilanngussaq 2-mut ilanngullugu eqqakkanik imaarsinissamut inerteqquteqarneq pillugu maleruagassat sukannernerusut nutaat) Kapitali 10( maanna soorlu angallatinik imaanut eqqaasarneq akuerisaajunnaarpoq, aammalu sananeqaatinik atortunillu igitassatut kissaatigineqartunik misissueqqissaarnissap piumasarineqarnissaa ajornarunnaarpoq il.il.) Kapitali 11( umiarsuarnik inissitanik qimaannakkanillu suliaqarnissamut maleruagassat nutaat, tassunga peersinissamut peqqussuteqartarnermut maleruagassat nutaat ilanngullugit) Kapitali 12( sananeqaatit ozonimik isaterisartut pillugit maleruagassat nutaat, nalinginnaasumik ingerlatsinermit eqqakkanik ikuallaanissamut aamma maleruagassanik, ikummatissanik pilersuisunut uppernarsaasiinissamut pisussaaffiliiffiusunik aalajangersaanissamut maleruagassat sukannernerusut) Kapitali 13( piginnaatitsissut nutaaq, mingutsitsinermik pinaveersaartitsinissaq killilersuinissarluunniit siunertaralugit imaatigut angalanissamut killilersuisarneq pillugu maleruagassanik nutaanik aalajangersaanissamut periarfissiiffiusoq)§ 35, imm. 2( mingutsitsiviusumik, inatsisissatut siunnersuummi aalajangersakkanut allanut ilaanngitsunik suliaqarnermi akuliussinnaanermut periarfissat nutaat) Kapitali 15( imaani suliani annerusuni ASN-imut maleruagassat nutaat)§ 38( upalungaarsimanermi akiuiniarnermilu iliuusissanik aallartitsisarnermut maleruagassanik sukannernerulersitsineq erseqqissaanerlu)§ 39( Kalaallit Nunaanni avatangiisini pissutsinut immikkut ittunut upalungaarsimanissap aallunneqarnissaanut, tassungalu ilanngullugu pingaartumik siusissukkut pinaveersaartitsiviusumik suliniuteqarnissamut, kiisalu mingutsitsinermik alapernaarsuisarnermut maleruagassaq nutaaq)§ 40( umiarsuarnit silaannakkullu angallatinit nalunaaruteqartarnermut maleruagassat ilasat erseqqissaatitallillu)§ 43, imm. 2 aamma imm. 3( piginnaatitsissutit nutaat, ilaatigut umiarsuarmi usinik ulorianartoqarneranik nalunaaruteqarnissamut piumasaqaateqarnermik aalajangersaasinnaanissamut periarfissiiffiusut.
Sentence Syllables with count 1032
- ) Narlacava- Æger tussi( quersornermik napparsimasoq) Nenagau- Candela( naneruut) Nallarong- Cubare( nalasoq) Nenaruachping- Lucerna( qulleq) Nisang- Mitra( nasaq) Nagge- Non( naagga, naamik) Neisin- Tunica, thorax( atisaq, sakissatigut) Naudaning- Sqvilla, piscis( assagiarsuk, aalisagaq) Nappacan- Explodere bombardam( qamutilimmik igippoq) Nau- Navis( umiarsuaq) Neschia- Phocas( puisi) Naggasung- Bene sapit( mamarpoq) Nachlaggua- Fætet( tipippoq) Nikuiktong- Stare( nikorfavoq) Niptakau- Serenum cælum( qilak allaaqqissoq) Nakungarsong- Strabus( nakungasoq) Nulia- Mater( anaana) Oculuctan- Loqvi( oqaluppoq) Ochac- Lardum Phocæ( puisip orsua) Oculuppa- Nihil dico( oqanngilaq) Ochpind- Baculus( qisuk, ajaappiaq) Ojakpong- Vomo( meriarpoq) Ochuin- Sævum( sukangasoq, kamattoq, ajortoq) Pingeiuen- Octo( arfineq-pingasut) Pissuse- Arcus( pisissi) Pingeijuva- Tres( pingasut) Pisucktong- Ambulare( angalaarpoq, pisuppoq) Pulachtong- Bonus dies( kutaa) Pissiack- Canis( qimmeq) Pission- Canicula( qimmiaraq) Piogsua- Cælum( qilak) Pinialugo- Pulcher( kusanartoq) Pekeingersong- Curvus( peqingasoq) Piniarluchtong- Ægrotare( napparsimavoq) Puani- Regio( nuna eqqamiittoq ittoq, nuna killilersugaq) Peta- Vir( angut) Peaning- Nares( qinngap ammaneri, sorluit) Pauting- Remus navis( iput) Pilachtatong- Scindere( qullorpaa aggorpaa) Puuga- Vagina( pooq, manguttarfik) Patikka- Verberare( iperartorpaa) Pugotobing- Mensa, tabella( nerriveeraq) Pugoting- Portare( kissumiarpaa) Pannien- Filiola( niviarsiaraq, paninnguaq) Pejiarach- Lavare( ipiiarpaa, asappaa) Sabtiktong- Tangere( attorpaa) Subluatogton- Insufflare( supivaa) Suvigming- Ferrum( savimineq) Sicadin- Pes( isigak) Soluppava- Perca piscis( aalisakkat aborrit ilaat) Sibigtong- Claudicare( tusiappoq) Saugming- Sinistra manus( assak saamerleq) Sisseman- Novem( qulingiluat) Siutam- Aures( siutit) Sirucsua- Pluvia( sialuk) Sina- Dormire( sinippoq) Suva- Quid dicis( qanoq-aa) Silij- Cos( sillit) Senagam- Latus( silittoq) Sunami- Ignoro( naluara) Siuklong- Tremo( sajuppoq) Tejiarach- Armilla( tajaq) Tovarsan- Saltare( qitippoq, pissippoq) Tuvacca- Unicornu( qernertap tuugaava, qilalugaq qernertaq) Taussi- Unus( ataaseq) Tucto- Caro( neqi) Teca- Digitus( tikeq, nuak) Tabatton- Lætari( nuannaarpoq) Tellima- Quinque( tallimat) Tucca- Buccina( qarlortaat) Tigmiran- Indusium( atisaq) Teictu- Instrumentum musicum( nipilersuut) Tingua- Parvus( mikisoq) Tajochpua- Sternutare( tangajorpoq) Tellochping- Dextra manus( assak talerpilleq) Tukungersong- Mori( toquvoq) Tiuting- Forfex( qiuutit) Tui- Scapula( tui) Tictaktong- Scribere( allappoq) Tejavo- Clamare( suaarpoq) Tokovo- Mors( toqu) Tongachson- Diabolus( Diaavulu) Telliman- Decem( qulit) Upiaum- Arbor( orpik) Umixuin- Barba( umiit) Ulusang- Genæ( ulussat) Una- Hoc vel illud( una) Uviglisong- Mulier( arnaq inersimasoq( uilik)) Uchtong- Femina( arnaq) Uanga- Ego( uanga) Usuking- Lebes( uunnaavik) Vamne- Regio( nuna eqqamiittoq ittoq, nuna killiligaq) Uvidlo- Conchæ( uiloq) Usua- Membrum virile( usuk) Ujapoting- Sternutare( tangajorpoq) Unuwoa- Nox( unnuaq) Ubleising- Stellæ( ullorissat) Uwangane- Iri subitum( innarpoq) Ugaggan- Lapis( ujarak) Ublau- Dies( ulloq) Uvia- Pater( ataata) Uglessin- Avis( timmiaq) Veitse- Expecta parum( uatsi, utaqqilaarit) Ukang- Lingva( oqaq) Qulaani issuarneqartut oqaatigineqareersutut ussersorneq atorlugu pissarsiarineqarsimapput.
Sentence Syllables with count 1047
- 4) sammisassat ilinniarnertuunngorniarfinnut attuumassuteqartut ilisimanerisa takutinnissaat, 5) ilinniartitsisutut sulinermi aamma ilinniarnertuunngorniarfiup demokratii tunngavigalugu ingerlatsiffiini, ilinniakkami malittarisassanik atuinissaq, 6) ilinniartitsissutini ilinniartitsissummut tunngasutigut pædagogikkikkullu inerisaalluni ingerlatsinernut peqataaneq, taamatullu ilinniarnertuunngorniarfiup ataatsimut sammisartagaanut aaqqissugaaneranullu naleqqiullugu, 7) ilinniartitsinermi atortussat, IT, av-mi atortut, laboratoriat naapertuuttut aamma sulliviit avammullu sammititamik ingerlatsinerit atorlugit ilinniartitsinermik namminersorluni pilersaarusiorneq, ingerlatsineq naliliinerlu, 8) ilinniartitsissummi ilinniartitseriaatsitigut tunngaviit aamma ilinniartitsinermik sulinermilu ilusileeriaatsit assigiinngitsut atornissaat, tamatumunnga ilanngullugit suleriaatsit, ilinniartitsissutinik ataqatigiiffinnut piviusunut qanittunut attuumassuteqalersitsisut, 9) ilinniartut ilitsoqqussarinagu oqaasiinik ilinniartitsinermi pædagogikkip qanoq pisariaqartinneqartigineranik atornissaanillu naliliineq, 10) nammineq, allat atuarfiullu atugassaanik ilinniartitsinerup inerisarnera eqqarsaatigeqqinneralu, 11) pædagogikummimik sammisassanik Kalaallit Nunaanni pissutsinut naleqqiussisunik toqqartuineq atuinerlu, 12) ilinniartut assigiinngitsut ilinniartitsinermut naleqqiullugu piginnaasaasa ilimagisassallu paasiniarnerat taakkunanngalu naleqqussaaneq, 13) ilinniartut ilinniariaasiisa assigiinngitsut ikorfartornissaat, 14) ilinniartut suleqatigalugit ilinniartitsissutini suliaqarnissamik pilersaarusiorneq, tassunga ilanngullugu klassip inaata toqqissisimanartuullunilu peqataatitsiffiulluartumik kultureqalernissaanut inerisaaqataaneq, 15) ilinniartut nalileeriaatsinut misilitsinnermilu periaatsinut assigiinngitsunut piareersarnerat, 16) ilitsersuilluni kaammattuutaasumillu siunnersuilluni ingerlatsinernut peqataaneq, 17) immikkut ikorfartuutaasumik sammisassanik ingerlatsinissanillu pilersaarusiornernut taakkunanngalu ingerlatsinernut peqataaneq, 18) ilinniartitsissutini ataasiakkaani ilinniartitsissutillu akimorlugit ilinniartitsineq pillugu ilinniartitsisut allat suleqatiginerannut peqataaneq, tassuunakkut ilaatigut ilinniartitsissutit imminnut sunneqatigiinnissaat, ataqatigiissuseq ilinniartitsinerullu siumukartuarnissaa KAR pilersinneqaqqullugit, 19) ilinniarnertuunngorniarfiup avataani aaqqissuussaanngitsumik ilikkariartortarneq pillugu paasinnissimanermik takutitsineq, 20) meeqqat atuarfianni pædagogikkikkut periutsinik atorneqartunik paasinnissimanermik takutitsineq aamma 21) suliffeqarfinnut avataaniittunut ittunut, kattuffinnut kiisalu najukkami inuussutissarsiortunik suleqatigiinnissamut periarfissanik paasinnissimanermik takutitsineq.
Sentence Syllables with count 1075
- timersornerup timigissarnerullu nuna tamakkerlugu siuarsarneri pillugit pisortani oqartussat timersornermi kattuffiit suleqatigalugit qulakkeerneqarnissaat, timersornermi kattuffiit suleqatigalugit inuiaqatigiinni immikkoortuni tamani timersornerup timigissarnerullu tapersersorneqarnerat pisortani oqartussat qulakkiissagaat, tassunga ilanngullugu meeqqat inuusuttullu, utoqqaat, inuit pisinnaanermikkut ajoquteqartut aamma immikkut atugarliortut isiginiarneqarnissaat pingaartinneqarnissaat, timersornermi kattuffiit suleqatigalugit timersornermut timigissarnermullu tunngasuni kajumissuseqarluni suliaqarnermut kajumissaaralutillu toqqammavinnut pitsaasunik pilersitsillutillu tapersersuissasut pisortani oqartussat pisussaaffilerneqarlutik, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut tapiissutit pillugit maleruagassat aalajangersarneri, tassunga ilanngullugit tapiissutit sumut atorneqassanersut, tapiissutit ilai aalajangersimasunut atorneqassasut, piumasaqaatit aamma ukiunut sisamanut angusaqarnissamik isumaqatigiissutit, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut Naalakkersuisut tapiissuteqarneranni piumasarineqarpoq taakku nakorsaatit pissassaatitut atorneqartartut pitsaaliornissaat akiuinerlu pillugu Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut maleruagassanik aalajangersagaanik malitsissasut eqqortitsissasullu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut Naalakkersuisut tapiissuteqarneranni piumasarineqarpoq timersorluni unamminernik allanngortiteriniarnerup pitsaaliornissaa akiuiniarnerlu pillugit Naalakkersuisut maleruagassiaannik malinnissasut atuissasullu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Naalakkersuisut timersortarfinnut aaqqissuussinernullu tapiissutaat annerusumik nuna tamakkerlugu nunallu immikkoortuini timersortarfinnut tapiissutaanissaannut erseqqissaaneq, kommunalbestyrelsip timersornermut timigissarnermullu tapiissuteqartarnera pillugu maleruagassat annertusineqarneri, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat aamma Elite Sport Greenland pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pisassaatitut atorneqartarnerinut suliniutit siunnerfeqarnerannik, pitsaaninngortinnissaannik ataqatigiissarneqarnissaanillu siunertaqartumik ataatsimiititaliamik attaviitsumik, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunik, pilersitsinissaq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, tassunga ilanngullugit pitsaaliuineq akiuinerlu, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut suliassai, katitigaanera sulineralu pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, nakorsaatit pissassaatitut atorneqarnerisa pitsaaliorneqarnissaat akiornissaallu pillugu timigissarfinnik il.il. piginnittunik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut 13
Sentence Syllables with count 1187
- takuuk§ 24, imm. 2, 7) Pisortatut aalajangersimaguni aningaasaateqarfiup atuuffii siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartuni, tamanna pillugu taamaaliornissaminik siulersuisunit taakkulu aalajangigaannik immikkut pisinnaatitaatinneqarsimanani, aningaasaateqarfimmut pingaaruteqartumik ajoqusiisoqarsinnaaneranik naatsorsuutigineqanngitsumik, takuuk§ 24, imm. 2, 8) Pisortatut naatsorsuuserineq, aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq akiliisarnerlu inatsisartut inatsisanni matumani maleruagassat malillugit iliornissaminik sumiginnaasimaguni, takuuk§ 24, imm. 3, 9) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup naatsorsuusiornerata aningaasatigullu pisuussutaanik aqutsinerup nakkutigineqarnissaa naammaginartumik nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 10) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit atorneqarneri akiliutigineqartarnerilu nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 11) Siulersuisunut ilaasortatut isumagisimanngikkuniuk pisortap piumasaqaatigineqartutut malittarisassanik innersuussutinillu pissarsinissaanut, aningaasaateqarfiup aningaasaataannik atuinissaq akiliisarnissarlu pillugit inatsisartut inatsisaannik matumanik malittarisassanik eqquutsitsinissaq eqqarsaatigalugu, takuuk§ 24, imm. 4, 12) Siulersuisunut siulittaasutut imaluunniit siulittaasup tulliatut siulersuisut ataatsimiinnissaat allattoqarfimmi aqutsisup, kukkunersiuisup imaluunniit Naalakkersuisut tamatuminnga piumasaqarnerisigut isumagisimanngippagit, takuuk§ 25, 13) Siulersuisunut ilaasortatut isumaginngikkuniuk, aningaasaateqarfiup aningaasaatai, isumannaatsumik qularnaatsumik kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni aqunneqarlutillu inissinneqarnisaat, takuuk§ 27, 14) Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugut aqutsisutut pappilissanik nalilinnik niueruteqarnissamik akuersissuteqarani aqutsisutut suliamik ingerlatsippat, takuuk§ 28, imm. 4, 15) Aqutsisutut aningaasaateqarfiup anigaasaataasa aqunneqarneri inissinneqarnerilu inatsisartut inatsisaat manna malillugu qulakkiinngikkunigit, kiisalu inatsit malillugu malittarisassatut aalajangersakkat malillugit kiisalu isumannaatsumik qullarnaatsumillu kiisalu sapinngisamik amerlasuunik iluanaaruteqartinnissaat isumagisimanngikkunigit, takuuk§ 29, imm. 1, 16) Aqutsisutut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit inatsisit malillugit nunanilu tamani aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq aningaasalersuinerlu pillugu pitsaasumik isumaginninnissaq malillugu kiisalu toqqissisimanartumik ileqqorissaarnikkut malittarisassat malillugit suliaminik ingerlatsisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 2, 17) Aqutsisutut ileqqorissaarnissaq malillugu kiisalu aalajangersakkat aningaasaateqarfiup siulersuiusunit akuerisaasut malillugit naatsorsuinermik qulakkiinngippagit kiisalu naatsorsuutinik saqqummiussisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 4, 18) Siulersuisunut ilaasortatut qulakkiinngikkuniuk, suliffeqarfiit
Sentence Syllables with count 1262
- akornusersuinnginnissaat imaluunniit pisanit misiligutissanik tigusiniarneranni sunnerniaannginnissaat, assersuutigalugu aalisarnermik alapernaarsuisup misiligutissanik tigusinnginnerani pisanik immikkoortiterinatillu igitsinnginnissaat, peqquserluttuliorlutik allanngortitsinnginnissaat, aserorterinnginnissaat imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisup misiligutissatut katersaanik, atortuinik, allattugaataanik, assiliivimmik assilisaanik, pappialaataanik imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisup inuttut nammineq pigisaanik aalisarnermik alapernaarsuisoq erseqqilluinnartumik akuersisimatinnagu igitsinnginnissaat, 3) umiarsuarmi inuttat misiligutinik tigusinermi, pisat iluanaarutigineqarnerannik procentinngorlugit naatsorsuinermi aammattaaq alapernaarsuinermut atatillugu naleqquttumik ikiuunnissamut itigartitsinnginnissaat, 4) umiarsuarmi inuttat aalisarnermik alapernaarsuisup sulinerminik ingerlatsineranut akornusersuutaasinnaasutut kinguneqartitsisunik imaluunniit allatut naammagittaalliuutaalersinnaasunik imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisut sulinerannut atatillugu pissutsinik toqqissisimajunnaartitsisunik iliuuseqarnermikkut aalisarnermik alapernaarsuisunik akornusersuinnginnissaat, 5) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisup umiarsuup sumiissusersiornermik atortuutaanik sumiissutsip aalajangerneqarnissaanut tunngatillugu atuisinnaatitaanissaa aamma pisariaqartitsineq naapertorlugu umiarsuup sumiissusersiortuinit ikiorneqarnissaa, 6) qinnuiginninneq malillugu pisat qaqinneqarnissaat imaluunniit aalisakkanik nioqqutissiat umiarsuarmut allamut nuunneqarnissaat minutsinik 15-inik sioqqullugu umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit aalisarnermik alapernaarsuisup nalunaarfigineqarnissaa, taamaalilluni pisanit misiligutissanik tigusisoqarsinnaaqqullugu aamma nuussineq alapernaarsorneqarniassammat, 7) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisup piniutit aqajaruisa aamma kuitsiviisa il.il. uuttorneqarneranni aamma aalisakkanik assigiinngitsunik misiligutinik tigusisarnermut atatillugu naleqquttumik annertussusilimmik ikiorneqarnissaa aamma misiligutinik tigusiffiup ungasinngisaani isumannaatsumik suliffissamik innersuunneqarnissaa, 8) umiarsuup saneraatigut nivinngartakkanik isumannaatsunik majuartarfeqarnissaa, 9) avataani angallatit mikinerusut imaluunniit umiatsiat pullattakkat atorlugit aalisarnermik alapernaarsuisunik nuussinerup ullup qaamanerani pissutsinillu isumannaatsunik atugassaqartillugu inuttanit misilittagaqarluartunit, aalisarnermillu alapernaarsuisup tamakkiisumik akuersineratigut aammattaaq isumannaallisaanikkut pitsaanerpaamik atugassaqartitsinikkut ingerlanneqarnissaa, 10) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisoq umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit nuunneqarnissani taamaalillunilu atortuminik, ilisimatuussutsimut misiligutissanik tigusimasaminik, nammineq pigisaminik il.il. katersuinissaa, sivikinnerpaamik nalunaaquttap akunnerinik pingasunik sioqqullugu ilisimatinneqarnissaa/ kalerrinneqarnissaa, 11) aalisarnermik alapernaarsuisup umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit piffissaagallartillugu nalunaarfigineqarnissaa taamaalilluni sinerissamik nakkutilliisut aalisarnermik nakkutilliisuannik imaluunniit nunat tamalaat aalisarnermik nakkutilliisuannik ataatsimeeqateqarsinnaaqqullugu taassuma aalisariummik misissuilinnginnerani.
Sentence Syllables with count 2253
- Soraarama masannartuliortumi Brugsenip tungaanut, engelsk bøf, sodavandit frugtillu, aar ilaasortaanermut koorti eqqaamaviuk, angerlamut bussini inussunnitsumi inuit qungujulasut ilassiortut akornanni iggu, inequnangaaravit, siggukka qungujupput, qarasara qaartuulivippoq, stop smiling you ugly son of a bitch, illillu inequnartutit, nipikitsumik, alia eqqarsaatiginnginnakku taannaqa unnummut innaq, silarsuarmut allamut tammaq, aqagu ulloq ullunit allanit allaannerunngitsoq mersernaq, neriuppunga kujanninniassanngitsoq, kisianni soorlu ilimanarsinnaasoq, sunatoq peqqutigilara, anigatta, na ullaarli niaqorlulertunga, unnummut innajaarnissara ilimagaara, iggu, ajunngilaq paarissavakkit, tuterujuussavakkit, saatan, neriukkaluarama suliassaqarluni pigaarniartoq, spillertaruniluunniit, kisianni tassa angutitsialaagami, uffa arnanit iluatigineqassagaluartoq, kisianni naamik nulugissumilluunniit sanioqquttoqaraluaraangat qiviarneq ajorpoq una angutitsialak, angutitsialapalaaq, iggu, qasoqqalaarnerit malunnarpoq, ullumi ulapikkassi, oqaatsitit tamaasa iggumik aallartinneq ajoraluarukkit ajunngilaq, aappi ulapinnermik qasuvunga, angutivik inuunerma sinnera najortuagassara, nulunik marsernani isumaginnittartoq, uffa nulunik uanga nulorinngisannik marseruni, iggu, iggatissavakkit, taama oqarnissaa ilimagalugu, uanga nammineq igasinnaagaluarpunga, illit kammatit ilagerusukkukkit ajorinngilara, arsaattoqalinnginnami, iggu, naamik peqqiikujutsillutit isumagissavakkit, angiinnarpara, minutsit 45-t ilagereerlugu qatsutilereerpara, isinnginnitsinni kisimiilaarnissara pisariaqartillugu pujortaqqaalaarniarpunga, iggu, smoking kills, piaarivoq, ha, ha, ha, tissinaq, kill me already, ilummorujussuaq millullugu iluaqutaanerusarpoq, nunguillugu nungullugu, tupasunni tipeqarisarmagu asanngilanga qanigissaammillu oqummersinanga, angutitsialak naammagittaalliorneq ajortoq, iggu, eqqissisimaartunnguugit, naammagittaalliulaartartuuguni inuuneq pissanganarnerulaassagaluarpoq, ornippara, apannga, aparpaanga, iggu, neriuppunga iluaallassasutit, tunniutiinnarlunga ineeqqamukarpunga KAR, Facebook ikillugu Peter tag-eriarlugu allakkusukkaluarpunga kiap una angutitsialak naammagittaalliorneq ajortoq, allap nuluinik marserneq ajortoq iluatigaa, inuunera qatsuppara, sikingangaarama qiterluppunga, asangaarmanga tiaavulummit pulaffigiteriarlunga kapoorusukkaluarpara, ukiut sisamat isertitsivimmi, resocialiseringi, inuuneq nutaaq, immaqa inuuneq pissanganarneq, angutiviaq, uissaq massa asannik, iggu, nerisassat piariilerput, iggu iggu iggu, you better run for your fucking life, immaqaluunniit uanga imminut kapillunga, ujarattalerneqarlunga ima, atera, inuuffiga, toquffiga, toqungareersimatigalutit assigiinnarpaa inuusutsillutit toquguit, taava eqqaamaneqassagaluarpunga taanna arnaq ajortut piuarnerinut eqqaassutissaq, anaanat meeqqaminnut oqartassagaluarput una maligassaanngilaq, taava iluaqutigineqassagaluarpunga, ah ila ilaanarpa, qamannga pisumik illaqqajaraluarpunga imminullu oqarfigalunga qujanavik, kisivit pisuuvutit iliuuseqarnak imminut nalligiinnaravit, iggu, iggu iggumik oqaqattaarlunga timiga nunami mattussaaqqasoq kamassaaqqajaqaara, ilami paasiniassavara, iggu, nerisassat piareerput aggeriarlutit, tiaavulummit nunamut utertitaavunga, takorluukkakka nuannersileruttortut pillagaavunga, illaqqusaanngilanga, neriartorpunga, mmh mamat, iggu, nerilluartunnguugit uku naatitat vitamineqarluarput, anersaaruluppunga, oqaasiisa sinneri tusaanngilakka, anngaaginnarpunga, aperimmanga silattuaqivunga, suna, paasilluanngilara, suleqatitit suna, angutinnguup nalunngikkaluarlugu tusarnaanngitsunga misileeqqippoq, iggu, Joorup suliai takoreerpigit, aasit taakku, naamik, sooruna, iggu, tassa taakku ikiortigalugit isumassarsiorniarpunga, anngaaqqilerpunga, iggu, ullumikkut assut sanngiipputit, anerusutsaammerujussuarpunga, naamik immaqaana silaannarmik amigaateqalaaginnartunga, pisuttualaalerpunga, iggu, qaa, nuannerunaq, uangalu silaannarissartariaqarpaluppunga, tiaavuluk ugguarpunga oqarama, iggu, oqorsalaarina, akerusukkaluarpara nuunuaraanngilanga taamannak oqaluffiginanga, kisianni assaga tigummagu tiguara, uummatini isaammagu paarivara, pilliutigimmagu sequtserusuppara, pilliutimmi toqusarmata, innarfissanngungajaleraluarpormi, ulloraasiit nalinginnaasoq qaangernialeraluarpara, suli nukissaqarpunga, sapinngilanga, sinikkuma iluaallassaanga, inuunermik sinnattoruma aqagumut uummaniutigissavara, immaqa aqagu ulloq nutaaq, immaqa inuuneq alia, immaqa naamik, immaqa ullumikkutut ulloq, ilimanaq, neriuut iluaqutaanngilaq, Neriuut toqoreerpoq, ujarattaligaareerpoq, Neriuut takkunneq ajoravit sunaaffa qanganngoreersutit, kiisami initsinnut pilerpugut, silaannarissarnera iluaqutiginngilara, masaliinnarpunga, kannartakkuunngitsoq, masannartuliormanuna masattunga, kanuuna panertigalunga, na' neriuppunga angutitsiap ilaginialissanngikkaanga, iggu, iserutta sorusuppit, isinnguaarmat uppernarsivara Neriuut toqoreersimasoq, qasoqaanga innalerunarpunga, iggu, masaasiassavakkit, ajunngilarmi, kigutigissariarlunga eqiingatigalunga innarpunga, masaasiarpaanga, iluaallalaarpunga, asasara qujanarujussuaq iluaallatsipparma, oqaasera suli naarpianngitsoq pallorfigaanga, hajjar manngertorsuup attorpaanga, iggu, timit iluarnermik illigulerama, aparpara, naamik uanga qasusorujussuuvunga, aqagu ullaakkummi, iggu, ajunngilarmi, angutitsialaagamimi akuersaarpoq, kisianni nikallorpasilaarpoq, asasara asavakkit, erligivakkit, qasugamaana piumassuseqarpianngitsunga, tusarusutani tusaramigit qungujulerpoq, iggu, ajunngilluinnarpoq, sininniartutit eqqanniillanga illanga, taava tassa sinilernissama tungaanut eqisimaarpaanga, una angunnguaq, uanga eqqarsaatikka allamiipput ipput, eqqarsarpunga qanoq isillunga ima inuuneqarsinnaavunga, toqungavunga, qanoq isillunga una angunnguaq asanningaartoq taama pissavara, qanoq isiussaanga, nå sininniaannarniarlanga apeqqutinaasiit akissutissartaqarnavianngillat, aqagu ulloq allaannerunngitsoq nallilermat, unnuaq illernartoq iluatiginiarlara, Neriuut eqqissillutit qasuersaarina, ajoqaaq imminut toqussimagavit.
Examples of Sentence Morphemes (top, graph)
Sentence Morphemes with count 1
- Tuppallerit;
- Akivaangalu:
- Naamerluinnaq.
- imali:
- imalu:
- Aammalu:
- Aammen.
- Aliiluujaa.
- Allagit:
- - Aammen.
Sentence Morphemes with count 2
- 16 Tipaatsuttuinnaritsi.
- akerartunngilaasi.
- 15 Eqqissina.
- Sumillu pippat?
- Tigukkit iillugillu;
- suliaasami malippaat.
- Sooq tupigusuppit?
- Aammen, aliiluujaa.
- Uannullu oqarpoq:
- tusartorlu oqarli:
Sentence Morphemes with count 3
- Epriiarinut allakkat.
- - Naagga, eqqartuussassanngoqqunasi.
- 14 Tassalu taassumunnga:
- ullullu qulit annikilliorumaarpusi.
- Kialu sorsussinnaavaa?
- 7 nipituumillu oqarpoq:
- Tassa makiffik siulleq.
- 17 Ungalorsualu uuttorpaa:
- Mianersorit, taamaalioqinak;
- Aggerna, Naalagaq Jiisusi-aa.
Sentence Morphemes with count 4
- 10 Nipituumillu torlulapput oqarlutik:
- 9 Oqarfigaangalu:
- Kunngit kunngiat naalakkallu naalagaat.
- timmissallu tamarmik neqaannit qaarsillarput.
- aqqalu qaaviniissavoq issavoq.
- Guuti pallorfiguuk.
- 10 Oqarfigaangalu:
- imerusuttorlu aggerli;
- 20 Tamakkuninnga nalunaajaasoq oqarpoq:
- - Aap, qilamik aggerumaarpunga.
Sentence Morphemes with count 5
- taakkulu qarlortaassuarnik arfineq-marlunnik tunineqarput.
- 7 Qilammilu sorsuuttoqalerpoq:
- 18 Sioqqanilu immap sinaani qeqarpoq.
- 18 Innaallagissallu nipillu kallerillu pinngorput;
- 10 tassaappullu kunngit arfineq-marluk;
- 5 Nipilu issiavissaarsuarmit anivoq oqartoq:
- eqqartuunneqarpullu nungullutik suliatik naapertorlugit.
- Allagit, oqaatsit tamakku sallusuillutillu ilumoormata.
- 7 Ata, qilamik aggerumaarpunga.
- 17 Anersaarlu nuliassarlu oqarput:
Sentence Morphemes with count 6
- 14 Uumasullu taakku sisamat oqarput:
- 12 Eqqanaarnartoq siulleq qaangiuppoq;
- ata, eqqanaarnartut pingajuat nalliunnasuassavoq.
- 12 Arfernatalu puuguttani kuussuarmut Effaratimut kuivaa;
- takugakkulu tupigusunnermik angisuumik tupigusuppunga.
- 2 Nipinilu nipittortillugu torlulavoq oqarluni:
- Ata, suut tamaasa nutaanngortippakka.
- Takissusia silissusialu portussusialu assigiipput.
- nunallu kunngiisa naalannaatitik tassunga aakkumaarpaat.
- 21 Naalakkap Jiisusip saammaannerata najorlisi tamassi.
Sentence Morphemes with count 7
- 16 Matumannga asanninneq nalujunnaarparput:
- 19 Asasakka tamaasa pillarlugillu perorsararaakka.
- 3 Inngilillu aappaata puuguttani immamut kuivaa;
- 10 Tallimaatalu puuguttani nersutip issiavissuanut kuivaa;
- 15 Ata, tillinniartutut tikiukkumaarpunga.
- taakkua kingornatigut sivikitsumik qilerussaarneqassavoq.
- 6 Pilluarlunilu iluarpoq makiffimmi siullermi pissaqartoq;
- orpiullu taassuma pilutai inuiaqatigiinnut katsorsaataapput.
- kiffaasalu kiffartuukkumaarpaat, 4 kiinaalu takussavaat;
- uanga-una Daavip sorlaa sugisaalu, ulloriaq qaasiut qaammarissoq.
Sentence Morphemes with count 8
- 20 Qeqertallu tamarmik qimaapput, qaqqallu nanineqanngillat.
- 19 Niaqqutillu issumik saavaat, torlulappullu qiallutik aliasullutillu oqarlutik:
- 10 Isigaasalu saannut pallorpunga pallorfigiumallugu.
- qilersorpaalu ukiut tuusintillit qilersugaaqqullugu;
- 11 Takuaralu issiavissaarsuaq angisooq qaqortoq tassanilu issiasoq;
- taassuma kiinaanit nunalu qilallu qimaapput inissarsineqarunnaarlutillu.
- Kapitali 21. 1 Qilallu nutaaq nunalu nutaaq takuakka;
- qilak siulleq nunalu siulleq peermata, imarlu peqarunnaarluni.
- 24 Inuiaqatigiillu saqiumaarput qaamasua qaammaqqutigalugu;
- Pilluarpoq takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasiinik toqquisoq.
Sentence Morphemes with count 9
- taakkulu nunap sukorpiuuniisa piginnaassusiata assinganik piginnaassuseqartitaapput.
- 6 Ullunilu taakkunani inuit toqussamik naapitsiniarumaarput naapissanagulu;
- Nikuillutit Guutip naalaffiutaa uuttoruk tunisivillu tassanilu pallortut.
- Kapitali 12. 1 Nalunaaqqullu angisooq qilammi takussaalerpoq:
- 4 Kia mianerissannginneraatit, Naalagaq, aqqillu unnersiutiginagu?
- Arfineq-marluk tassa qaqqat arfineq-marluk arnap taassuma issiavigisai;
- taanna nipituumik torlulavoq timmissanut qilaap missaagut timmisunut tamanut oqarluni:
- uummarpullu, Kristusilu kunngioqatigaat ukiut tuusintillit.
- 26 Inuiaqatigiillu naalannaataat ataqqinaataallu tassunga aakkumaarpaat.
- 3 Perloqqunartoqassaassavorlu, Guutillu savaaqqallu issiavissaarsuat tassaniissavoq issavoq;
Sentence Morphemes with count 10
- 16 Taamaattumik akunnattuugavit, nilleratilluunniit kissaratilluunniit, qaninnit oriarumaarpakkit;
- 3 Naqissutillu aappaa mappermagu uumasup aappaa tusarpara oqartoq:
- Iisassaarikkut naggueqatigiit ilaat aqqaneq-marlunnik tuusintillit naqissuserneqartut;
- amiakkuusullu ersilerput, qilaallu Guutia naalannartippaat.
- kuukkooriaasarsuullu pissaanini issiavissaarsuanilu piginnaanersuarlu taassumunnga tunniuppai.
- panamik toqutsisoqarpat, taanna panamik toqunneqassavoq.
- 8 Naalaffiiullu ilua Guutip naalannassusianit pissaaneranillu putsumik tamakkerpoq;
- Guuterput unnersiutigisiuk, kiffai tamassi-aa, taassuminngalu mianerinnittusi mikisullu angisuullu.
- Uanga-una a-lu u-lu, aallaqqaataallunilu naggataasoq.
- 18 Takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasiinik tusartut tamaasa nalunaajaaffigaakka:
Sentence Morphemes with count 11
- Mannarsikkut naggueqatigiit ilaat aqqaneq-marlunnik tuusintillit naqissuserneqartut;
- 5 Kingornalu takunnikkama nalunaajaatip toqqata naalaffittaa qilammi mapperneqarpoq;
- savaaqqap katernaaffissaa nalliummat, nuliassaalu piareersareermat.
- 4 Issiavissaarsuillu takuakka, taakkununngalu ingipput, eqqartuussinissarlu taakkununnga tunniussaavoq;
- anniartitaassappullu ullukkullu unnuakkullu naassaanngilluinnartumik.
- 14 Toqulu toqusullu inaat tatsimut innerusumut igitaapput.
- Qaagit, nuliassaq savaaqqap nuliassaa ilinnut takutissavara.
- kiffaqatigaarma, qatanngutivillu pruffiitit oqaatsinillu mappersakkani makkunani ittunik toqquisut kiffaqatigaannga;
- 11 Iluaatsuliartoq kingornattaaq iluaatsuliorli, minguttoorlu kingornattaaq minguttuuginnarli;
- piumasullu imeq inuunartoq akeqanngitsumik piliuk.
Sentence Morphemes with count 12
- Inuiaqatigiimmi tamarmik aggerumaarput kiinnavit saani pallorlutik, peqqussutitit iluartut ersermata.
- Kapitali 16. 1 Nipilu angingaartoq naalaffimmit tusarpara, inngilinut taakkununnga arfineq-marlunnut oqartoq:
- Issiavunga kunngiullunga uillarnerunangalu, aliasuutissannillu takusaqanngilanga;
- Kiami assigigaluaraa illorpassuaqarfik angisooq taanna?
- 12 Isaali innerup ikualaneratut iput, niaqqumigullu kunngit niaqorutaannik amerlasuunik niaqoruteqarpoq;
- 5 Toqusoqataat uummanngillat ukiut taakku tuusintillit naammatsitserlugit.
- 7 Ukiullu taakku tuusintillit naammatsippata Saattani qilerussaarneqassavoq parnaarussivimminit peerluni.
- sullortuumillu illorpassuaqarfik uuttormagu, staatit aqqaneq-marlunnik tuusintillit naligai.
- 21 Isaaffiilu aqqaneq-marluk tassa sapanngarissut aqqaneq-marluk, nungullugit isaaffik ataaseq sapanngarissoq ataasiusoq;
- 25 Isaaffiilu ullukkut matuneqassanngillat, tassanimi unnuaqassanngilaq.
Sentence Morphemes with count 13
- 5 Kialu ajoquserumasaraangagit inneq qarninit anisaraaq qinngarsortaat nungutillugit;
- 17 Inngililu alla naalaffimmit qilammiittumit ittumiit anivoq, taannattaaq ipittorsuarmik killuuteqarpoq.
- Inngilit arfineq-marluk perluutinik kingullissanik arfineq-marlunnik pillit, tamakkunatigut Guutip kamannera naammatsissammat.
- 23 qulliullu qaamanera ilinni qaammaqqutigineqassaassavoq, uissallu nuliassallu nipaat ilinni tusarneqassaassapput;
- 16 Qallersaammigullu qitermigullu allassimasumik ateqarpoq imaattumik:
- toqusullu eqqartuunneqarput mappersakkani allassimasut malillugit, suliatik naapertorlugit.
- 16 Illorpassuaqarfillu sisamanik teqeqqoqarpoq, takissusialu silissusialu angeqatigiipput;
- Naalakkallu, pruffiitit anersaavisa Guutiata, inngilini aallartippaa qilamik piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit.
- Takorluukkersaarutit mappersakkani makkunani ittut oqaasii naqissusissanngilatit, piffissaq qaneqimmat.
- naapertuilluartorlu kingornattaaq naapertuilluarli, iluartorlu kingornattaaq iluarsarneqarli.
Sentence Morphemes with count 14
- Ata, isertarfik allap matuneq ajugaa saanni matuigaatippara;
- 15 Pulateriaarsuullu imeq kuussuartut arnap kingoraanit qanerminit anippaa kuussuarmut sarfaateqqullugu.
- 6 Qarnilu ammarpaa Guuti mitallugu, aqqa ineqarfialu qilammilu ineqartut mitallugit.
- 11 Nersullu alla takulerpara nunamit qaqisoq, savaaqqatullu marlunnik nassoqarpoq, kuukkooriaasarsuartullu oqaluppoq.
- 5 Sallunermillu qanermiugisaqartillugit malugineqanngillat, assuarnaatsuugamik.
- 3 Atorpaallu erinniugaq Moorsasip Guutip kiffaata pia, erinniugarlu savaaqqap pia, oqarlutik:
- Pilluarpoq eqqumasoq atisaminillu paarsilluartoq tamaqarani angalajumanani, kanngugisani takoqqunagu.
- ilaat tallimat orloreerput, ilaat ataaseq maannakkut ippoq, ilaat suli tikiutinngilaq, tikiukkunilu tassaniillatsiassavoq.
- Taassumannga anigitsi, innuttakka, ajortaasigut peqatigileqinavarsi, perluutissaanillu pineqaqinavusi.
- savaaqqap mappersagaataani inuunerup piini allassimasut kisimik isissapput.
Sentence Morphemes with count 15
- 8 Uumasullu taakku sisamat tamarmik arfinilinnik suloqartut kaajallallutillu ilumikkullu isinik tamakkersimasut;
- 21 Inngilillu pissarsuup ujarak aserorteriviup ujaraatut angisuutut atsigisoq kivippaa, immamullu igippaa oqarluni:
- 24 Taassumanilu pruffiitit iluartullu aavi nunamilu toqutaasut tamarmik nuui nanineqarput.
- Kapitali 19. 1 Kingorna tusarpara qasseerparujussuit nipeqangaarnerallusooq qilammi oqartut:
- 6 Tusarparalu amerlangaartut nipaallusooq imerpassuillu nipaallusooq kallerillu nipituut nipaallusooq oqartut:
- 13 Atisaraalu qallersaat aammut misussimasoq, aqqalu tassa Guutip oqaasia.
- 7 Ajugaasup tamakku kingornussariumaarpai, Guutigissavaangalu, uangalu erneriumaarpara.
- 19 Illorpassuaqarfiup ungalorsuata tunngavii ujaqqanik erlinnartunik tamalaanik pinnersagaapput:
- illorpassuaqarfiullu illuisa akornat kuultiuvoq akuitsoq, igalaassiarlusooq ujuittuitsoq.
- 13 Uanga-una a-lu u-lu, siulliullunilu kingulliusoq, aallaqqaataallunilu naggataasoq.
Sentence Morphemes with count 16
- 21 Tamatumunngami qaaqqusimavusi, Kristusissaaq anniarmimmat ilissi pillusi maligassaqartillusi, tumini atuaqqullusigik;
- Mappersagannguit mappersimasut inngilip immap qaani nunallu qaani qeqartup tigumiagai tigujartukkit.
- 7 Nalunaajaatertillu naammassippassuk nersutip itinersuarmit qaqisup sorsukkumaarpai ajugaaffigalugillu toqullugillu.
- 2 Nersutillu takusama tiigeriusaq assigaa, isigaalu soorlu nannup pii, qarnalu soorlu liiuip qarna;
- Killuutersorit killuutinnik katersuilerlutillu, katersuiffissaq nalliummat, nunamit katersugassat inerimmata.
- ajussallu ajortut ajoqutaaqisut inunni nersutip ilisarnaqusiaanik pilinni assinganillu pallorfiginnittuni pinngorput.
- ermalu paqqerpoq, kunngit seqernup nuisarfianit pisussat aqqutissaat iluarsarneqaqqullugu.
- 13 Taakku ataasiusumik isumaqarput, pissaanertillu piginnaassusertillu nersummut tunniuppaat.
- 11 Nunallu niuertartuisa qiallugulu aliasuutigiumaarpaat, nioqqutai pisiariumaneqarunnaarmata;
- 5 Unnuaqassanngilarlu, qulliullu qaamarnanik seqernulluunniit qaamaneranik pisariaqanngillat, Guutip Naalakkap qaammarsarmatik;
Sentence Morphemes with count 17
- 3 Pilluarput takorluukkersaarutit makkua oqaasiinik atuaasorlu tusaasullu, taakkunanilu allassimasunik toqquisut, piffissaq qaneqimmat.
- Nipinnik tusartoqarpat mappiullungalu, taanna iserfigiumaarpara, unnukkorsiummillu taanna uangalu nereqatigiikkumaarpugut.
- 13 Qilaallu ulloriai nunamut nakkarput, soorlu fiigequssuup, anorersuup aalatikkaangani, fiigini inerinngitsut nakkaalatittarai.
- ermillu aggornerisa pingajui naasut sungarninnersaattut ilerput, inuillu ilarpassuisa ermit toqussutigaat sungarneqimmata.
- 12 Aatsaat iluartut nikallujuinnerat, aatsaat Guutip inassutaanik Jiisusimullu uppernermik aalajangiussisut pisariaqarput.
- Qaagit, uersartorsuup imerpassuarnik issiaviginnittup eqqartuunneqarnera ilinnut takutissavara;
- taakkunatigut nersutip ilisarnaqusiaanik pilersittut assinganillu pallorfiginnittut tammartittarpai;
- 15 Kinalu mappersakkani inuunerup piini allassimanngitsoq tatsimut innerusumut igitaavoq.
- 15 Oqaluffigisigalu sullortuumik kuultiusumik uuttuuteqarpoq illorpassuaqarfik isaaffiilu ungalorsualu uuttussallugit.
- 16 Uanga Jiisusi inngiliga aallartippara ilagiissoqatigiit pillugit tamakkuninnga nalunaajaaffigeqqullusi;
Sentence Morphemes with count 18
- 11 Perorsaammilli pineqarneq atortillugu nuannertarinngilaq, qiimanaatsuullunili;
- Qajussiassat uuttuutip imai dinaarimik akeqassasut, suaasiassallu uuttuutit pingasut imaat dinaarimik akeqassasut;
- Eqqanaq, eqqanaq, eqqanaq nunaani ineqartut, inngilit taakkua pingasut suli qarlortassasut qarlortaassuisa nipaat suli pinngitsut pillugit.
- 16 Utoqqaanerillu marlunnik qulillit sisamallu Guutip saani issiavissaarsuarminni issiasut kiinnaminnik pallorput Guuti pallorfigalugu oqarlutillu:
- Taama Baapali illorpassuaqarfik angisooq tassanngaannaq iginneqassavoq, kingornalu nanineqassanngilaq.
- 4 Utoqqaanerillu marlunnik qulillit sisamallu uumasullu sisamat pallorput Guuti issiavissaarsuarmi issiasoq pallorfigalugu oqarlutillu:
- 13 Immallu toqusut imminiittut ittut tunniuppai, toqullu toqusullu inaata toqusut imminniittut ittut tunniuppaat;
- 14 Illorpassuaqarfiullu ungalorsua aqqaneq-marlunnik tunngaveqarpoq, tamakkualu qaanniipput ipput savaaqqap apustiliisa aqqaneq-marluk aqqi.
- 22 Naalaffimmillu tassani takusaqanngilanga, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsoq savaararlu, tassa naalaffittaa.
- Tamakkununnga ilaliussisoqarpat, taava Guutip perluutit mappersakkani makkunani allassimasut taassumunnga tutsikkumaarpai;
Sentence Morphemes with count 19
- 19 Ilagiit utoqqaanertaasa ilaannik pasilliisut ilassissanngilatit, kisianni marlunnilluunniit pingasunilluunniit nalunaajaasoqarpat.
- 12 Guutip ullussaata nalliuffissaa ilimagalugu qilanaaralugulu, qilaat taava ikumallutik aakkumaarmata pinngoqqaartullu ikuallallutik uukkumaarmata.
- 7 Qaamasumili saqigutta, soorlu taanna qaamasumiittoq ittoq, peqatigiissaagut, erneratalu Jiisusip aavata tamanik ajortaajarpaatigut.
- 7 Asanartusi ukorsii, inassummik nutaamik allaffiginngilassi, inassummilli pisoqqamik pileqqaarneranit pigisassinnik;
- Untritilinnik sisamanillu qulilinnik sisamanillu tuusintillit Israalip kinguaasa naggueqatigiissortaasa tamarmik ilaat naqissuserneqartut.
- 16 Kingornalu kaalissanatillu imerusulissanngillat, seqernullu suulluunniit kiannerup tuffigissanngilai;
- naalagaaffialu taarsivoq, erloqingaarnermillu oqqatik kiivaat, 11 erloqisarnitillu pillugit ajussatillu pillugit qilaap Guutia mitappaat;
- Baapalilu angisooq Guutip saani eqqaaneqarpoq, ermuseq viinnimik kamannerata katsungaatsup pianik imalik taassumunnga tunniunneqaqqullugu.
- 19 Nersullu nunallu kunngii taakkualu katersaat takuakka ataatsimut pisut qimuttuarsuup qaani issiasoq inna katersaalu sorsukkumallugit.
- Takussagissi Guutip ineqarfia inunniittoq ittoq, taakkunanilu ineqarumaarpoq innuttariumaarlugillu, Guutillu nammineq najorumaarpai;
Sentence Morphemes with count 20
- taakkua immikkoorniaqatigiit aserornartut aggiussavaat Naalagarlu pisiarinnitsertik allaat miserratigissallugu, imminnut pinasuartumik aseruutissiorlutik.
- taassumunngalu allakkumaarpara Guutima aqqa Guutimalu illoqarfiata Jerusalaap nutaap qilammit Guutinnit aqqartussap aqqa uangalu atera nutaaq.
- 10 Inngilillu pingajuat qarlortarmat ulloriarsuaq ikummatitut ikumasoq qilammit nakkarpoq, taassumalu kuuit aggornerisa pingajui imermillu puilasut nakkarfigai.
- piginnaassuseqarpullu ermit aanngortissinnaallugit nunalu patissinnaallugu perluutinik nalinginnarnik, qanoq-ilisukkulluunniit piumasaraangamik.
- 16 Nassuillu qulit takusavit nersutillu uersartoq taanna uumissorumaarpaat suerullugu tamataarullugulu, neqaalu neriumaarpaat, innermillu ikikkarumaarpaat.
- 14 Paarmarsuillu tarnivit kajungerisai ilinnit pissaajunnaarput, inuulluaataasullu usornaataasullu tamarmik ilinnit pissaajunnaarput, kingornalu nanineqassanngillat.
- 14 Katersallu qilammiusut malippaat qimuttuarsuit qaqortut qaanni issiallutik ilupaassiarissumillu qaqortumik minguitsumik atisaqarlutik.
- Kapitali 20. 1 Inngililu takuara qilammit aqqartoq, taassuma itinersuarmut matuersaataasoq pigigaa, kalunnersuillu tigumiarigai.
- 3 itinersuarmullu igippaa matullugulu qulaagullu naqissuserlugu, inuiaqatigiit taassumunnga tammartissaaqqullugit ukiut taakku tuusintillit naammatsitserlugit;
- 13 kangianit isaaffiit pingasuusut, avannaanit isaaffiit pingasuusut, kujataanit isaaffiit pingasuusut, kitaanit isaaffiit pingasuusut.
Sentence Morphemes with count 21
- 18 Nipilu tamanna qilammit pisoq uagut qaqqami illernartumi ilagigatsigu tusarparput, 19 pruffiitillu oqaasiat aalajaallivarput;
- Naalagaq illernartutit sallusuitsutit, qanoq sivisutigisumik eqqartuussissanatillu aavut akiniutigissanngiligit nunami ineqartunut?
- 12 Aammen, pilluaqqussut naalannaallu ilisimassullu qujaniullu ataqqinaallu pissaanerlu nakuussullu Guutitta pigai naassaanngilluinnartumik.
- 15 Qilerussaarneqarpullu inngilit taakku sisamat, nalunaaqquttap akunnera ullorlu qaammallu ukiorlu nalliuttussaq nalliutserlugu, inuit aggornerisa pingajui toqussallugit piginnaanngorsarsimasut.
- 17 Qutsavigaatsigit, Naalagaq Guuti ajugaqanngitsutit, maannakkut ittutit siornagut ittutit, pissaanersuit atulerakku kunngiulerlutillu.
- 18 Inngililu alla innermut piginnaassuseqartoq tunisivimmit anivoq, nipituumillu torlulavoq ipittorsuarmik killuuteqartumut taassumunnga oqarluni:
- Ermit takusatit uersartup taassuma issiavigisai tassa immikkut inuiaasut inuppassuillu inuiaqatigiillu immikkullu oqaasillit.
- 15 Tamakkuninngalu nioqquteqartut taassumanngalu pisuunngortut ungasissumi qeqarumaarput anniarnera ersissutigalugu qiallutillu aliasullutillu oqarlutillu:
- 23 Illorpassuaqarfillu seqinermilluunniit qaammammilluunniit imminut qaamasussanik pisariaqanngilaq, Guutip naalannassusiata qaammarsarmani savaararlu qaammaqqutigigamiuk.
- Kapitali 22. 1 Aammattaaq uannut takutippaa kuussuaq inuunartumik imilik, aligortut qaammarissigisoq, Guutip savaaqqallu issiavissaarsuannit puilasoq.
Sentence Morphemes with count 22
- taassuma tipaatsuutissaq imminut saqqangiussaq pillugu ilalaarluni sanningasulik atorpaa, mitaatigineqarnini soqutiginagu, ingissimavorlu Guutip issiavissaarsuata talerpiata tungaanut.
- 17 Ilisimavarsimi kingorna pilluaqqussut kingornussariniaraluaramiuk ajattugaasoq, isumataarfissamik nanisinnginnami naak qullililluni ujaraluarlugu.
- 9 Ajoqersuutinut nalinginnarnut allanartunut tammartinnaveeritsi, iluanaarnaqimmat uummatikkut aalajaallilluni saammaannikkut, nerisassatigut pinnani;
- 8 Mappersakkallu tigoriarmagit, uumasut taakku sisamat utoqqaanerillu taakku marlunnik qulillit sisamallu savaaqqap saanut pallorput;
- 17 Taamalu takorloornikkut qimuttuarsuit takuakka qaannilu issiasut, innertut aappalutsigisunik tungutsorissunillu ikuallassaatitullu sungaaqqissigisunik saattuaasaqartut;
- 10 Nunamilu ineqartut pillugit nuannaarlutillu tipaatsukkumaarput pajuttaqattaallutillu, pruffiitit taakku marluk nunami ineqartunut anniaataammata.
- 5 Qanermillu tunineqarpoq angisuunik mitalliutinillu oqalussinnaanngortillugu, piginnaanermillu tunineqarpoq qaammatit sisamanik qulillit marlullu sulisinnaaqqullugu.
- Kapitali 18. 1 Kingornalu takuara inngili alla angisuumik piginnaassuseqartoq qilammit aqqartoq, qaamaneranillu nuna qaammarsagaavoq.
- 18 Ungalorsuatalu qarmarnera aliguuvoq akisunnertooq, illorpassuaqarfillu kuultiuvoq akuitsoq igalaassiatut minguitsutut ittoq.
- 2 Illuisa akornata qeqqani kuussuullu sinaani illugiinni ippoq orpik inuunartoq aqqaneq-marlunnik inerititsisartoq, qaammatit nungullugit inerititaqartartoq;
Sentence Morphemes with count 23
- 13 kisianni ullut tamaasa immissinnik oqaaqqissaartarniaritsi ullumeertoqarallartillugu IR, ilassinnik ajortip salloqittaaneragut manngertittoqaqqunasi.
- 25 Aammattaaq Raagga uersartoq sulianit iluartuutitaannginnerpa, aallartitat ilassigamigit aqqutikkullu allakkut aniguisillugit?
- Saperuttaallutik tatituugamik naalannartut uulinnatik mitaatigisarpaat, 11 naalli inngilit nakuussutsikkut pissaassutsikkullu annerugaluarlutik taakku mitalliutaasumik Naalakkap saani eqqartuutinngikkaat.
- 10 Nikallujuissusermik oqaasera illit toqqorakku, uangattaaq usserneqarfimmit inuit najugaannut tamarsuarmut nalliuttussamit nunamiusut usserneqarfissaannit toqqorumaarpakkit.
- 6 Issiavissaarsuullu saaniittoq ittoq imaq igalaassiaasaq aligortut ittoq, issiavissaarsuullu qeqqani avataanilu ittut uumasut sisamat isinik saamikkut tunumikkullu tamakkersimasut.
- Savaaqqamut toqutaasumut pigititassaapput pissaaneq pisuussullu ilisimassullu nakuussullu ataqqinaallu naalannaallu pilluaqqussullu.
- 17 Kuukkooriaasarsuullu arnaq kamaatilerpaa aallarlunilu kinguaassaasa amiakkui taakku Guutip inassutaanik maleruaasut Jiisusillu nalunaajaataanik piginnittut sorsukkumallugit.
- 11 Nersullu siornagut ikkaluartoq mannakkullu inngitsoq nammineq arfineq- pingajoraat, taakkualu arfineq-marluk ilagaat, tammarsimaffimmullu aallarumaarpoq.
- 9 Majuarpullu nunap inituneragut, iluartullu tammaarfiat illorpassuaqarfillu asasaq iluaat, innerlu qilammit Guutimit nakkarpoq nungutillugillu.
- 10 Diaavululu taakkuninnga tammartitsisoq tatsimut innerusumut ikuallassaataasumut nersutip pruffiitioqqusersullu inigiligaannut igitaavoq;
Sentence Morphemes with count 24
- Kapitali 4. 1 Aamma taava, qatanngutivut, inanniarlusilu oqaaqqissaarpassi Naalakkami Jiisusimi, soorlu uatsinnit tusartusi qanoq saqissasusi, qanorlu Guutimut nuannaritinniassasusi( taamami iliortarpusi) siumukariartuinnaqqullusi;
- Qianak, ata, liiueq Juutap naggueqatigiissortaanit pisoq Daavip sorlaa ajugaavoq mappersakkat uku naqissutaallu arfineq-marluk mappersinnaallugit.
- 15 Nunallu kunngii naalagarsuillu sakkutuullu naalagaaneri pisuullu nakuarsuillu kiffaasullu tamarmik kiffaanngitsullu tamarmik qaarusunnut qaqqallu qunnerinut isertorput;
- 9 Igitaavorlu kuukkooriaasarsuaq angisooq, pulateriaarsutoqaq Diaavulumik Saattanimillu taaneqartoq, inuit najugaanni nunalinnik tamanik tammartitsiniartoq;
- Uppippoq, uppippoq Baapali angisooq, anersaapiluillu najugarilerpaat, anersaallu minguttuut tamalaat parnaarussaaffigilerpaat, timmissallu minguttuut uuminartullu tamalaat parnaarussaaffigilerpaat.
- 7 Qanoq atsigisumik usornartinniarmat inuulluapilullunilu, taama atsigisumik anniaatissaanillu aliasuutissaanillu tunisiuk, uummammigut oqarmat:
- 8 tamanna pillugu perluutissai ullormi ataatsimi nalliussapput, toqulu aliasunnerlu kaannerlu, innermillu ikikkarneqassavoq, nakuummat Naalagaq Guuti taassuminnga eqqartuussisoq.
- Jiisusillu nalunaajaataa pillugu Guutillu oqaasia pillugu niaquersitaasut tarnaat takuakka, nersummillu assinganilluunniit pallorfiginninngitsut, qaarmikkullu assammikkullu ilisarnaqutsersinngitsut;
- 14 Pilluarput atisaminnik errorsisut, piginnaassuseqaqqullutik orpimmut inuunartumut illorpassuaqarfimmullu isaaffiisigut isersinnaaqqullutik.
- 15 Silataaniipput ipput qimmit ilisiitsullu uersaasullu inuarsimasullu Guutipilussiortullu tamarmillu sallunernik asannittut ileqqoralugillu.
Sentence Morphemes with count 25
- 6 issumali taakkununnga eqqarlerititaanngitsup Aaperaap pissarsiaasa qulingi tiguai unnersuutinillu piginnittoq taanna pilluaqqullugu.
- Isumalluarpugummi sumik ilerasuutigisaqarnata, tamatigut assuarnaatsutut iliorniaratta, 19 annerusumillu oqaaqqissaarpassi taamaalioqqullusi, qilamik ilissinnut utersarneqaqqullunga.
- 3 Kuultiutersi siilviutersilu manngertornerinnaapput, manngertornerilu ilissinnut nalunaarutaassapput innertullu uinisi nungussallugit, ulluni kingulliusuni pequutinik katersuigassi.
- 19 Tamatumanngalu nalujunnaassaagut sallusuissummit pisugut, taavalu uummativut taassuma saani tuppallersarsinnaavavut, 20 uummatitta pillagassaatikkaluarpatigut Guuti uummatitsinnit annerummat suullu tamaasa ilisimallugit.
- 4 Uangalu qiangaarpunga, mappersakkanik taakkuninnga mappiisussaatinneqartoqanngimmat, iluannullu isigisussaatinneqartoqarani.
- 13 Inngilillu arfernat qarlortarmat nipi ataaseq tusarpara tunisiviup kuultiusup Guutip saaniittup ittup nassussaanit sisamanit anisoq, 14 inngilit arfernannut qarlortaassuarmik pilimmut oqartoq:
- 3 Nalunaaqqullu alla qilammi takussaalerpoq, atalu kuukkooriaasarsuaq angisooq innertut aappalutsigisoq, arfineq-marlunnik niaqulik qulinillu nassulik niaqqumigullu kunngit niaqorutaannik arfineq-marlunnik pilik.
- 2 Nipilu qilammit soorlu imerpassuit nipaat soorlulu kallersuup nipaa tusarpara, nipilu tusagara soorlu kukkilattortartut kukkilattariaatiminnik kukkilattortut nipaat.
- Eqqanaq, eqqanaq, uumaa illorpassuaqarfik angisooq, Baapali illorpassuaqarfik nakuusoq, eqqartuunneqarnerit nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi nalliummat.
- 22 Kukkilattortullu nipilersortullu minnernillu annernillu qarlortartut nipaat ilinni tusarneqassaassapput, sanaanillu ajornarnernik sannarissoqassaassavoq ilinni, aserorteriviullu nipaa ilinni tusarneqassaassavoq;
Sentence Morphemes with count 26
- 14 Kakillarnaqutilli akornannut tuttut tassa tusartut, isumakuluutillu pisuussutillu illigussusipiluillu inuunerup matuma piisa pisarmatik ipiartoraraat inerilluartitaqarnatillu.
- 18 Kristusilumi ataasiarluni ajortit pissutigalugit anniarpoq, iluartoq iluaatsut pillugit, Guutimut sassartikkumagamisigut toqutaagaluarluni uinikkut uummartitaallunili anersaakkut;
- 21 akerlialu maanna annaffigigissi kuissut, timimut eqqiarfiunngitsoq, Guutimulli ilerasunnaveerutissamik angeruseqarfiusoq Jiisusip Kristusip makinnera pissutigalugu.
- Kapitali 1. 1 Siimuut Piitrusi Jiisusip Kristusip kiffaa apustilialu Guutitta annaassisullu Jiisusip Kristusip iluarsusiagut uatsitut qujanartumik uppersuseqalersitanut:
- Kapitali 13. 1 Takulerparalu nersut immamit qaqisoq, qulinik nassulik arfineq-marlunnillu niaqulik nassummigullu kunngit niaqorutaannik qulinik pilik, niaqqumigullu aqqit mitalliutaasut pigigai.
- 21 Nataqqornarsuillu oqimaalutarsuartut oqimaatsigisut qilammit inunnut nakkarput, inuillu Guuti mitappaat nataqqornat perluutaassusiat pissutigalugu, perluutaassusiat angingaaqimmat.
- 17 Aquttullu tamarmik umiarsuarnillu angalasartut tamarmik umiarsuarmiullu tamarmik immamilu suliaqartut tamarmik ungasissumi qeqarput, 18 torlulappullu ikualanerata pujua takugamikku oqarlutik:
- 8 Aniumaarporlu inuiaqatigiit nunap teqeqquini sisamani tammartinniassallugit, Goorlu Maakoorlu, sorsunnissamut katersorniassallugit, immap sioraasut amerlatigisut.
- 2 Illorpassuaqarfillu illernartoq Jerusalaat nutaaq takuara qilammit Guutimit aqqartoq, nuliassatut uissaminut assuarsimasutut piareersagaasoq.
- 4 qulliillu tamaasa isaannit allarterumaarpai, toqulu peqarunnaassavoq, aliasuttoqarunnaarlunilu nilliasoqarunnaarlunilu anniartoqarunnaassavoq, siulliit peermata.
Sentence Morphemes with count 27
- 17 Uppernikkut Aaperaap misilinneqarami Iisaaq pilliutigaa, ernituimi pilliutigaa taassuma unnersorfigineqaraluartup, 18 oqarfigineqartup ima:
- 17 Taakku puilasutut imeqanngitsutut putsutullu anoraasuap ingerlatitaasut ipput, taartup taarnersuanik najugassaqartitaallutik.
- 20 Massami Naalakkamik annaassisumik Jiisusi Kristusimik ilisarsinikkut silamiut mingunnartuinit aniguisimasut kingumut ileqqorilerlugit artorsarunik, kingornagut siornagumit ajunaarnerusimassapput;
- 4 Qassinnguanilli Sartisimi ilaqarputit atisaminnik minguttuutitsinngitsunik, taakkualu qaqortunik atisaqarlutik saqeqatigiumaarpaannga, taamaattussaagamik.
- 11 Naalagarput Guuterput, ilinnut pigitsitassaapput naalannaat ataqqinaallu pissaanerlu, illit suut tamaasa pinngortikkakkit, illillu peqqusakkut ipput pinngortitaallutillu.
- Kapitali 10. 1 Inngililu alla pissarsuaq takuara qilammit aqqartoq, nuiamik uliguaqartoq, neriusaarlu niaquaniittoq ittoq, kiinaalu seqinertut ittoq, isigaalu sukartut innerusutut ittut;
- 15 Tunineqarporlu nersutip assinga anersaaqartissinnaanngorlugu nersutip assinga oqalussinnaanngortillugu allaat, nersutillu assinganik pallorfiginninngitsut toqutassanngorlugit.
- Kapitali 14. 1 Takunnikkamalu, ata, savaaraq Siiunip qaqqaani qeqartoq, ilagigaalu untritilinnik sisamanillu qulilinnik sisamanillu tuusintillit, aqqanik ataataatalu aqqanik qaarmikkut allanneqartut.
- 7 Uumasullu taakkua sisamat ilaata ataatsip inngilinut taakkununnga arfineq-marlunnut puuguttat kuultiusut arfineq-marluk Guutip naassaanngilluinnartumik uumasup kamanneranik ulikkaartut tunniuppai.
- Aliluujaa, annaassut naalannaallu pissaanerlu Guutitta pigai, 2 eqqartuussineri ilumoormata iluarlutillu, uersartorsuaq uersarnermigut nunamik aseruisoq eqqartuukkamiuk, kiffamilu aavi assaanit apeqqutigigamigit.
Sentence Morphemes with count 28
- 6 tamanna ilissinnut pivoq soorluttaaq silarsuarmi tamarmi ittoq, kingunissiorporlu alliartorlunilu, soorluttaaq ilissinni pisoq ulloq inna aallarnerfigalugu Guutip saammaannera ilumoortumik tusarlugulu ilisarilerassiuk.
- 16 Angulluunniit arnarluunniit uppertoq uillarnertaqaruni ilagiinnut nanertueqqunagit pissarsiorligit, uillarnerulluartut ilagiinnut isumagisinnaaqqullugit.
- 19 Inatsisitigummi inassutaasut tamaasa Moorsasip inunnut tamanut oqaluutigereeramigit, norraat savaasallu aavinik imermillu savallu meqquinik aappillersakkanik iisuupimillu tigusivoq, mappersakkallu inuillu tamaasa serpartarlugit oqarlunilu:
- taakku paasineq ajornartunik ilaqartarput, ilinniarsimanngitsut aalajangersimanngitsullu mumitaannik allassimasoqataallu tappullugit namminneq aseruutissaminnik.
- 16 Tassa-uku oqalorujuttorsuit atukkaminnik ajorneraasut, pileritsannitik maliinnarlugit ingerlasut, oqqartullutillu pisarput inuit iluaqutissarsiffiginiakkatik nersortuusaarlugit.
- 9 Uanga Juannasi qatanngutersi, naalliunnikkut naalagaaffikkullu nikallujuissutsikkullu Jiisusimi peqatigisarsi, Guutip oqaasia pissutigalugu Jiisusillu Kristusip nalunaajaataa pissutigalugu qeqertami Patmuusimik atilimmi ippunga.
- 7 kisianni ulluni inngilit arfineq-aappaata nipeqarfissaani, taanna qarlortassappat, taava anngigisaq Guutip pia naammassineqarsimassavoq, soorlu kiffaminut pruffiitinut nalunaarutigigaa.
- 8 Timaallu toqungasut illorpassuaqarfiup angisuup anersaakkut ittumik Suutumamik Egitsinimillu taaneqartup Naalakkamillu sanningasulimmut kikiattugaaffiata illuisa akornanniikkumaarput ikkumaarput.
- 13 Taamaalisukkullu nuna sajuttorsuanngorpoq, illorpassuaqarfiullu ilaa aggornerisa qulingat uppippoq, inuillu arfineq-marlunnik tuusintillit nunap sajunnerani toqutaapput;
- 6 naalaffimmillu anipput inngilit taakku arfineq-marluk perluutinik taakkuninnga arfineq-marlunnik pillit, ilupaassiamik minguitsumik qaalloriffaarimmik atisaqartut, sakissamikkullu qiterutinik kuultiusunik qiterusersimasut.
Sentence Morphemes with count 29
- 22 Aamma qatanngupput qassiinik malugisaannagarput piniaqqissaartoq, isumalluarfigingaaramisili maanna annermik piniaqqissaarnerusoq, taakkununnga aallaqatigitipparput.
- 13 taassuma taartup pissaaneqarfiianit aniguisippaatigut ernermilu asasami naalagaaffianut nuutsilluta, 14 taassumuuna utertitaavugut tassa ajortitsinnik isumakkeerfigineqarluta.
- 7 Tamanna oqaatigissallugu ivertitaavunga oqaluussisuussallunga apustiliussallungalu( ilumoortumik oqarpunga, sallunngilanga) Guutimillu nalusunik ajoqersuisuussallunga uppernikkut ilumoornikkullu.
- 6 taanna uatsinnut kuingaaraa Jiisusi Kristusikkut annaassisitsigut, 7 taassuma saammaanneragut iluartuutitaalluta inuuneq naassaanngitsoq neriunnikkut uatsinnut kingornussareqqullugu.
- 7 Issormi sialunnik ataasiunngitsumik imminut tuttartunik milluartartoq naasunillu passussisimi iluaqutissaanik naatitsisartoq Guutimit pilluaqquneqartarpoq;
- 16 Tastamanteqaraangammi tastamantimik peqqusisup toqunera nalunarunnaarsinneqassavoq, 17 toqusoqartillugu aatsaat tastamanti aalajangersarmat, tastamantimillu peqqusisoq suli inuutillugu atussanani.
- ikkumi nunami Guutimik oqaluttumik tusarumanngitsut aniguinngimmata, angeqqinganik uagut aniguissanngilagut qilammit pisumik tunussigutta, 26 taassuma nipaata taamani nuna aalatikkaa;
- 7 soorlu Suutumamiut Gumooramiullu illoqarfiillu eqqaanniittut ittut inui taakkunatut uersaasorsuullutik allanertanillu uinissiorlutik innermik qamiuitsumik pillarneqarlutik anusinngorsaatigititaasut.
- 5 Ajugaasoq taamatut atisanik qaqortunik atitinneqassavoq, aqqalu mappersakkanit inuunerup piinit piiassanngilara, aqqalu ataatama saani inngiliisalu saanni nassuerutigiumaarpara.
- 8 Uangalu Juannasi taannaavunga tamakkuninnga takunnittoq tusartorlu, tusaareerlungalu takunnereerama pallorpunga inngilip tamakkuninnga uannut takutitsisup isigaasa saannut pallorfigiumallugu.
Sentence Morphemes with count 30
- 2 Silallu matuma inui ileqqoqatigeqinasigik, allanngoritsili isumassigut nutaanngorlusi, sianigileqqullusiuk sunaasoq Guutip peqqusaa ajunngitsoq iluarisassarlu naammalluinnartorlu.
- 11 Siuneqanngitsutut ilerpunga ilissi ajornartoortikkassinga, ilissinnimmi nersorneqartariaqaraluarpunga apustilinit ikkunannga assut akitsisunit minnerunngilluinnarama, naallu suunngitsunga.
- 16 Mannali pillugu nallittorneqarpunga, Jiisusip Kristusip uanga sallersaasunga kamajuissusersuarminik takutikkumammanga, uppertissaminut maligassaaqqullunga inuunermut naassaanngitsumut.
- Kapitali 1. 1 Paalusi, Guutip peqqusaanik Kristusip Jiisusip apustiligisaa inuussummik Kristusi Jiisusimiittumik ittumik unnersuut nalunaarutigeqqullugu, 2 erninnut asasannut Timuutiusimut:
- 12 iluartumilli saqigitsi Guutimik nalusuni, taakku pinerluttuunerarlusi oqaatissuaatigigaluatik pillugit ajunngitsuliasi takullugit ullussami takusarneqarfissami Guutimik unnersiutiginneqqullugit.
- 9 Ilisimavakka annikillisarnerit piitsuussutsillu naak pisuusutit, mitaatigimmatsillu imminnik Juutiunerartut taamaannatillu, Saattanilli ajoqersuiffigisai tassaasut.
- Kialuunniit nersut assingalu pallorfigigunigit qaarmigullu assammigulluunniit ilisarnaqusersikkuni, 10 taannattaaq viinnimik kamaammik Guutip pianik akoqartinnagu ermutsimut kamannerata pianut immiussimasumik imissavoq;
- 14 Takunnileramalu, ata, nuia qaqortoq, nuiallu qaani issiasoq inuup erneratut asseqartoq, taassuma niaqorut kuultiusoq niaqormiugigaa, killuullu ipittorsuaq tigumiaraa.
- 17 Guutimmi uummammiuliutippai isumaliuunni suliareqqullugu, isumaliuullu ataasiusoq suliareqqullugu, naalagaaffitsillu nersummut tunniuteqqullugu, Guutip oqaasii naammassineqarserlugit.
- Eqqanaq, eqqanaq illorpassuaqarfik angisooq, taanna immami umiarsuaateqartut tamarmik pisuunngorfigigaat erlinnartuutai pisuunnguutigalugit, nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi piuneerummat.
Sentence Morphemes with count 31
- 3 Bitaaniamiitillugulu Siimuup pupissuugaluap illuani nerrivimmiitillugu itillugu arnap ornippaa ukkusissaasamik puiaasannguaateqarluni, tamatuma imaraa naratuunik tarnusiaq allamik akusimanngitsoq akisooq;
- 21 taassuma timivut nikanarsagaasut allanngortissavai timini naalannassutsimi pia assigitillugu sunniinerminik sunik tamanik imminut naalatsigititsisinnaassutigisaminik.
- 28 Inatsisimmi inunnik qajannartunik palasiuninngortitsisarput, uppernarsaatilli issuma inatsisit kingornatigut oqaaserineqartup erneq naassaanngitsumik inersimatitaasoq ivertippaa.
- 19 Ukumi saammaannarsissapput nalunngeqatiginnissutsimikkut Guutimut ataneq pillugu iluanngitsumik anniartitaasaraangamik naalliunnartunik naammaginnittartut.
- 4 Issiavissaarsuullu avataaniittut ittut issiavissaarsuit marlunnik qulillit sisamallu, issiavissaarsuarnilu taakkunani issiasut utoqqaanerit marlunnik qulillit sisamallu, atisanik qaqortunik atitinneqartut niaqqumikkullu kuultiusunik niaqorutillit.
- 6 Issiavissaarsuullu uumasullu taakkua sisamat utoqqaanerillu taakkua qeqqanni savaaraq qeqartoq takuara, soorlu toqutaasoq, arfineq-marlunnik nassoqartoq arfineq-marlunnillu iseqarluni, tassa-uku Guutip anersai arfineq-marluk nunamut tamarsuarmut aallartitat.
- 9 Immikkullu inuiaasut immikkullu naggueqatigiissut immikkullu oqaasillit inuiaqatigiillu ilaasa ullut pingasut ullullu affaa timaat toqungasut takujumaarpaat, timaallu toqungasut ilivermut ileqqussanngilaat.
- 12 Nersutillu siulliup piginnaassusia tamakkerlugu taassuma takkuani pisarpoq, nunamullu tassanilu ineqartunut pallorfigitippaa nersut siulleq, ikiminik toqussutissaagaluartumik mamittoortoq.
- 2 Takulerparalu soorlu imaq igalaassiaasaq innermik akusaq, taakkulu nersummik assinganillu aqqatalu kisitsisaanik ajugaaffiginnittut Guutip piinik kukkilattariaateqarlutik immap igalaassiaasap sinaani qeqartut.
- 12 Nassuit qulit takusatit tassa kunngit qulit suli naalagaaffeqalersimanngitsut, kunngisulli piginnaassuseqalerumaarput nersut nalunaaqquttap akunnera ataaseq naallugu peqatigalugu.
Sentence Morphemes with count 32
- 35 Jiisusillu illorpassuallit nunaqarfinnguillu tamaasa angalaffigai, naalagiartarfiini ajoqersuisarluni iivangkiiliulu naalagaaffimmik oqaluussissutigalugu, inuillu nappaataat nalinginnaat ajuutaallu nalinginnaat katsorsarpai.
- 5 Guutilli erinitsannaveersaasup tuppallersaasullu tunilisi ataasiusumik isumaliorfigeqatigeeqqullusi Kristusi Jiisusi malillugu, 6 isumaqatigiillusi qanermik ataatsimillusooq Guuti Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa unnersiutigeqqullusiuk.
- Kapitali 8. 1 Guutipilunnulli pilliutit neqaat pillugit ilisimavugut, tamattami ilisarsisuugatta( ilisarsineq annerujumassutaasarpoq, asanninnerli ineriartuutaasarpoq.
- 19 Guutimmi iluarisaa tassaavoq tamarmiussuseq iluunngarmi taassumani ineqassasoq, 20 taassumuuna suut tamaasa imminut saammaannartikkumagamigit, nunamiittullu ittullu qilammiittullu ittullu, sanningasulimmi aavagut eqqissivissiorluni.
- Taama ittoq palasiuneraarput, naalagaanersuup qilammiittup ittup issiavissaarsuata talerpiata tungaanut ingissimasoq, 2 illernartuummut tupermullu piviusumut kiffartuuteqartoq;
- 4 Ata, kiffartortut nunaatissinnik killuiffiginnittut akissarsiassaralui unitsitasi nilliapput, katersuisullu torlulaneri Naalakkap katersaarsuit Guutiata siutaanut pisimapput.
- ajortuliortoqaraluarpallu ataatami illersuisoqarpugut, Jiisusi Kristusimik iluartuusumik, 2 taannalu ajortitta matoorneqaatigaat, uaguinnaanngitsummi, silarsuarmiuttaaq tamarmik.
- 14 Arnarlu sulunnik marlunnik nattoralissuup taassuma piinik tunineqarpoq, puilasuitsumut inissaminut timmeqqullugu, tassani ullut kaajallannerat ullullu kaajallanneri ullullu kaajallannerata affaa pulateriaarsuk alisimallugu nerlersarneqassasoq.
- 14 Taakkunani anersaapiluit nalunaaqqutiliortut anersaartaraat, aallarpullu inuit najugaata tamarmi kunngiinut sorsunnissamut Guutip ajugaqanngitsup ullussarsuani piumaartumut katersorumallugit.
- 12 Toqusullu mikisut angisuullu issiavissaarsuup saani qeqartut takuakka, mappersakkallu qassit mapperneqarput, mappersakkallu allat ataatsit mapperneqarput, tassa mappersakkat inuunerup pii;
Sentence Morphemes with count 33
- Kapitali 14. 1 Asanninneq noqqaassutigisiuk, tunissutillu anersaap pii ilungersuutigisigik, annerusumilli pruffiitisut oqaluttarnissaq, 2 oqaatsinik allanertanik oqaluttoq inunnut oqaluttarinngimmat, Guutimulli.
- 8 Guutilli saammaannernik tamanik peqangaartinneq sapinngilaasi tamatigut tamanik pissaqartissinnaallusi naammalluinnartumik ajunngitsuliornernullu tamanut pisuunngortissinnaallusi, 9 soorlu allassimasoq:
- 12 Taamanikkut Kristusi ilaginagu Israalikkut univiffissaannit avissaarsimagassi angerutsinullu unnersuutilinnut takornartaallusi, neriugisaqarnasilu Guuteqarnasilu silami inuugassi, 13 maannali Kristusi Jiisusimi ilissi siornagut ungasissusi qanillivusi Kristusip aavagut.
- 3 Uersaanerli mingunnartullu nalinginnaat piumatuunerlu taaneqassanngillalluunniit ilissinni, iluartut taama ileqqussaqarmata, 4 kanngunartullu oqaatsillu sianiitsorpallattut quiasaarnipalaallu tamakku atugassaanngitsut;
- Ata, ullut nalliukkumaarput, oqarpoq Naalagaq, taava Israalikkut Juutakkullu nutaamik angerfigiumaarpakka, 9 ima pissanngitsumik, soorlu siuaasaat angerfigigakkit, taamani assaasigut tasiorakkit Egitsinimit anisikkumallugit;
- 5 Qatanngutikka asasakka, tusaritsi, Guutip qinersimannginnerpai silami matumani piitsut uppernikkut pisuunngortillugit naalagaaffimmillu asasiminut unnersuutigisaminik kingornussisussanngortillugit?
- 18 siunnersorpakkit kuultimik innikkut akuiakkamik uannit piseqqullutit, pisuunngoqqullutit, annoraassanillu qaqortunik atisassannik, tamaqanngissutsivit kanngunarnera erseqqunagu, isigissaammillu isinnut tarnutissannik, tappisseqqullutit.
- 4 Oqarfigineqarpullu nunap ivigaaluunniit naasunnguilluunniit allat qanoq ikkaluartut orpiilluunniit qanoq ikkaluartut ajoquseqqunagit, kisianni inuit qaarmikkut Guutip naqitsisaanik nalunaaqqutserneqanngitsut.
- tupigusukkumaarpullu nunami ineqartut silarsuup tunngavileqqaarneranit mappersakkani inuunerup piini atermikkut allanneqanngitsut, nersut takulerunikku siornagut ikkaluartoq maannakkullu inngitsoq piumaartussarlu.
- 8 Ersisulli uppinngitsullu maajunnartullu inuarsimasullu uersaasullu ilisiitsullu Guutipilussiortullu sallutuullu tamarmik taakkua pissaat tatsimi innermik ikuallassaammillu ikualasumi issavoq, tassa toqup aappaa.
Sentence Morphemes with count 34
- 2 Palasiunerilli Juutinilu pingaarnertaasut Paalusi unnerluutigiumallugu taassumunnga saqqummerput, inalerpaallu 3 qinnuigalugulu taanna pillugu ilasseqqullutik, Jerusalaamut qaaqqoqqullugu, alapernaarsorniaramikkumi aqqutaani toqukkumallugu.
- 28 Unami ersitsukkut Juutiusoq Juutiunngilaq, mannalu ersitsukkut uinikkut pisartoq kipineqaataanngilaq, 29 kisianni ersinngitsukkut Juutiusoq, uummatillu kipineqarnera anersaakkut pisoq allannertigut pinnani;
- 5 Uagummi upperluta iluartunngornissaq neriuutigisaq anersaakkut ilimagaarput, 6 kipineqarnerluunniit kipineqannginnerluunniit Kristusi Jiisusimi atunngimmata, kisianni upperneq asanninnikkut sunniisoq.
- 9 Inussiat naalakkaminnut naalaqqullugit oqaaqqissaarniakkit, tamatigut iluarisassaannik ilioqqullugit akiuuteqqunagillu 10 anngioqqunagillu, ilumoortumilli kiffartorluarsinnaaqqullugit, Guutip annaassisitta ajoqersuutaa tamatigut naalannarsisinniassammassuk.
- Kapitali 10. 1 Inatsisimmi ajunngitsuutit nalliuttussat tarraannaannik peqaramik piit assigilluagaannik peqannginnamik pilliutinik ukiut tamaasa taakkuusunik aggiussittuinnarlutik palliguttartut inersimatissinnaanngilluinnarpaat.
- 9 Taava Naalakkap mianerinnitsini ussernartumit annaanneq nalussanngilai, iluaatsulli ullormut eqqartuutiffissamut toqqorumaarpai pillaqqullugit, 10 pingaartumillu uku uinik malillugu ingerlasut mingunnartut illigutsaallugit naalagaasullu asiginnarlugit.
- Saammaallusilu eqqissisillisi maannakkut ittup siornagut ittup tikiukkumaartup, anersaallu arfineq-marluk taassuma issiavissaarsuata saaniittut ittut, 5 Jiisusillu Kristusip nalunaajaasup ilumoortup, siulliulluni toqusunit erniusup, nunap kunngiisa siulersortaata;
- 6 Inngililu alla takulerpara qilaap missaagut timmisoq, iivangkiiliumik ittuinnartumik oqaatigisassaqartoq nunamiusunut tamanullu inuiaqatigiissunut immikkullu naggueqatigiissunut immikkullu oqaasilinnut immikkullu inuiaasunut;
- 9 Nunallu kunngiisa taassuma uersaasigisaasa inuulluapiloqatigisaasalu ikualanerata pujua takulerunikku qiallugu upikkumaarpaat, 10 ungasissumi qeqarlutik anniarnera ersissutigalugu oqarlutillu:
- 19 mappersakkallu takorluukkersaarutinik makkuninnga imallit oqaasiisa ilaannik peersisoqarpat, taava pissaralua orpimmit inuunartumit illorpassuaqarfimmillu illernartumit mappersakkani makkunani allaatigineqartumit Guutip peerumaarpaa.
Sentence Morphemes with count 35
- 1 Oqaluttuaq siulleq naammassigiga, Tiuuffilusi-aa, tamanik qanoq Jiisusi pilersoq sulilluni ajoqersuillunilu, 2 ulloq pavunnartitaaffini tikillugu, apustilit qinikkani peqqusiffigisimallugit anernikkut illernartukut.
- 8 Pivorlu palasisut sulissagami Guutip saani, sinnerseraannertik malillugu, 9 taava palasit ileqquat malillugu suliassarilerpaa Naalakkap naalaffiutaanut isissalluni tipigissaatilliissallunilu, 10 inuppassuillu tamarmik silataaniipput ipput qinullutik tipigissaatilliisillugu.
- Kapitali 13. 1 Inuit tamarmik naalakkersuisunut akimanernut naalattuugilit, Guutimit pisitaanngitsunik naalakkersuisoqanngimmat, naalakkersuisoqaraangalli Guutip peqqusimasarpai.
- 6 ilassi kialuunniit qatanngunni sukkut peqqusersiorfigalugu innarlissanngikkaa, tamakku tamaasa pillugit Naalagaq akiniaasuummat, soorlumi siornagut oqarfigigissi nalunaajaaffigalusilu, 7 Guutip qaaqqunngimmatigut minguttooqqulluta, kisianni iluarsiartoqqulluta.
- 10 Taannami pillugu suut tamarmik tassaammata, taassumuunalu suut tamarmik tassaammata, taassuma qitornat amerlasuut naalannarsiartortissagamigit, ileqqussaraa annassimanissaannik aallarniisoq anniarnikkut inersimatissallugu.
- 7 Taanna uineqarnermini nillingaarluni qullilillunilu qinnutinik kutsiuutinillu aatsigami issumunnga toqumit annaassisigisinnaasaminut, qussalanerminilu tusarneqarami, 8 ernerineqaraluarluni taamaattoq anniartitaanermigut naalannermik ilikkarpoq;
- 5 Taamami itsaq arnat iluartut Guutimut neriuttut pinnersartarput uiminnut naalattuullutik, 6 soorlu Saaqqap Aaperaat naalakkaa naalakkaminik taallugu, qitornarilerpaasilu ajunngitsuliorussi sumillu annilaarnartumik ersigisaqarnasi.
- 1 Utoqqaaneq Keeriamut qinigaasumut qitornaanullu sallusuissutikkut asasannut, uangaannaanngitsullu, sallusuissummik ilisarsisut tamarmik asasaannut, 2 sallusuissut uatsinniittuartoq ittuartoq naassaanngitsumillu najortigisassarput pissutigalugu;
- Assuarnaatsillusi sassartitsisinnaasup, 25 kisimi Guutiusup Jiisusi Kristusikkut Naalakkatsigut annaassisigisatta naalannassuseq angingaarsuserlu pissaanerlu piginnaanerlu pigai isuanit maannalu naassaanngilluinnartumillu.
- 14 nunamilu ineqartut nalunaaqqutitigut nersutip takkuani imminut naammassisinnaatitaasutigut tammartittarpai, nunami ineqartut oqarfigigamigit nersut panamik ikilersimagaluarluni uumaannartoq assilioqqullugu.
Sentence Morphemes with count 36
- 16 Kristusip oqaasia ilissinni inilingaartissiuk tamatigut ilisimasutut iliorlusi ajoqersoqatigiillusi eqqaasittaqatigiillusilu erinalissiat qujaniutillu erinniukkallu anernerup pii atorlugit, Naalagarlu alianaatsunik erinalersorfigisiuk uummatissigut.
- 4 Guutiga qutsavigaara tussiartarnikkullu eqqartortaannarlutit, 5 asannissutsit uppersutsillu Naalakkamut Jiisusimut illernartunullu tamanut tusaamagakku, 6 uppersutsit ilagiissuterput sunneeqqullugu Kristusi-Jiisusimut, ajunngitsoq uatsinniittoq tamaat ilisarigukku.
- 23 Ullorlu piffissaq taassumunnga taagamikku amerlaaluttut illusimmavianut ornippaat, taakkununngalu Guutip naalagaaffia nassuiarpaa nalunaajaassutigalugulu, Jiisusimillu nakimassutissaajarpai Moorsasip inatsisai pruffiitillu allagaat najoqqutaralugit ullaaneranit unnuk tikillugu.
- 5 Naammi qilammi nunamiluunniit Guutinik taaneqartoqaraluartoq, soorlumi Guutit amerlaqisut naalakkallu amerlaqalutik, 6 taamaattoq uagut ataasiinnaq Guutigaarput, tassa ataataq, taassumannga suut tamarmik ipput, uagullu taassumunnga illuta.
- 26 Sallusuissummi ilisarereeraluarlugu piaaraluta ajortuliorutta taava ajortit pillugit pilliutissaqarunnaarpoq, 27 kisianni siooranartumik eqqartuunneqarnissaq utaqqisariaqassavoq, ilungersornerlu ikualasoq akerartortunik nungutitsissasoq.
- 9 Ilissili tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngiusut, inuiaat iluartut, innuttarisassarsiat, ilissinnik taartumit qaamasumut tupinnartumut piminut qaaqqusisup ajunngingaarutai nalunaarutigissallugit;
- 19 taassumuunattaaq anersaanut parnaarussivimmiittunut ittunut oqaluussiartorpoq, 20 naalasseriitsunut taamani Guuti kamajuerluni utaqqimmat Nuua inuugallartillugu, umiarsuaq sananeqartillugu, tamannami inuit qassinnguit( tamassa tarnit arfineq-pingasut) annaffigaat imikkut;
- Kapitali 4. 1 Kristusi taava uinikkut anniarmat, ilississaaq isumaata taamaaqataanik sakkulersorniaritsi( uinikkummi anniartoq ajortulissaararaaq), 2 kingorna uinikkut inuunissarsi inuit illigutsannerinik pinnani Guutip peqqusaanik ileqqullugu.
- 4 Ilissinnummi ilaliunniarsimapput inuit ilaat qangali eqqartuussassanngortitaareersut, iluaatsorsuusut, Guutitta saammaanneranik kanngunartuliornermut atornerluisut naalakkersuisutuarpullu Naalagarput Jiisusi Kristusi miserratigalugu.
- 18 Inuiaqatigiillu kamattunngorput, illillu kamannerit nalliuppoq piffissarlu toqusut eqqartuussallugit akissarsiassarlu tunniussallugu kiffannut pruffiitinut iluartunullu aternillu mianerinnittunut, mikisunut angisuunullu, nunamillu aseruisut aserussallugit.
Sentence Morphemes with count 37
- Sulisoq ataasiaannarluni issiavinnik tunniussiartoqquneqarpa inissitsitereqqulluguluunniit inoqammulluunniit ikiueqquneqarluni, soorlu qatserisartup oqaluffimmi ikuallattoqartillugu inneq siaruartinnagu qatsereqataasinnaasoq?
- 5 Ilanngutillutami toquagut assigalugu ikkussugaagutta, taava taamaassaaguttaaq makinneragut assigalugu, 6 ilisimagatsigu inuusisoqarput ilagalugu sanningasulimmut kikiattugaasoq timi ajortip pia nungutitaaqqullugu, ajortimut kiffaajunnaaqqulluta.
- 4 oqaatsikkalu oqaluussisarnikkalu ilisimatuut oqaasiinik naalakkuminarsakkanik pinngillat, kisianni anersaaq pissaanerlu misinnartillugit, 5 uppersutsissinnut inuit ilisimassusiat tunngavigeqqunagu kisianni Guutip pissaanera.
- 4 Naallu sanngiissut pissutigalugu sanningasulimmut kikiattugaasoq, taamaattoq Guutip pissaanera pissutigalugu inuuvoq uagullu naak taassumani sanngiitsugut, taamaattoq Guutip pissaanera pissutigalugu ilissinni inooqatigiumaarparput.
- 27 Soorlulu inuit ataasiarlutik toqussasut kingornagullu eqqartuunneqassallutik, 28 taamattaaq Kristusi ataasiarluni pilliutigisaavoq amerlasuut ajortaat attataralugit, aappassaanillu takutikkumaarpoq ajortimik attataqarani utaqqisiminut annassutaajumaarluni.
- 37 ujaqqanik milluugaapput, pilattugaapput, ussigaapput, panamik toqutaapput, savallu savaasallu amiinik atisaqarlutik angalapput ajorsarlutik naalliullutillu innarligaallutillu, 38 taakku silarsuup qinngaqquffigisai, tammartakajaarpullu puilasuitsuni qaqqanilu qaarusunnilu nunallu qangattaani.
- Kapitali 1. 1 Piitrusi Jiisusip Kristusip apustilia Puntusimi Galaasiamilu Kapatuukkiamilu Aasiamilu Bitiiniamilu nunasisunut siammarsimasunut qinigaasunut, 2 Guutimit ataatamit siumut ilisarineqarlutik, anersaamit iluarsarneqarlutik naalattussaallutik Jiisusillu Kristusip aavanik serpartagassaallutik:
- 12 Taakkuli nalusaminnik mitallersut, uumasutut siuneqanngitsutut piniagassaannaallutik aserugassaannaallutillu erniusutut, taakkunatuttaaq aserugaassapput 13 iluaatsuliortutut akissarsissallutik;
- 14 Kisianni imma assuaraakkit, Biiliamip ajoqersuutaanik aalajangiussisoqarmat ilinni, taassuma Baalaq ajoqersoraa naaffissaq Israalip kinguaasa saannut ileqqullugu, Guutipilunnut tunissutinik nerisaqqullugit arnaaneqaqqullugillu.
- Maanna annaassut pissaanerlu naalagaaffillu Guutitta pigilerpai, piginnaanerlu tanitaata pigilerpaa, qatanngutitta unnerluutiginnittaat igitaammat, ullukkullu unnuakkullu Guutitta saani unnerluutiginnittartoq.
Sentence Morphemes with count 38
- 23 Taamaattumik tunissutissat tunisivimmi pilliutigiartorukku, tassanilu eqqaaleruit qatannguppit sumik patsiseqarfigigaatit, 24 taava tunissutissat tunisiviup saanut qimallugu qatanngutit saammarsariartoqqaarallaak, kingornalu tunissutissat pilliutigiartoruk.
- Uersaasulluunniit Guutipilussiortulluunniit arnaanillilluunniit mumingasumilluunniit kanngunartuliorfigitittut kanngunartuliorfiginnittulluunniit 10 tillittulluunniit piumatuulluunniit imerajuttulluunniit oqarnittulluunniit arsaarisulluunniit Guutip naalagaaffia kingornussarissanngilaat.
- 20 Ilissili Kristusimik taama ilinnianngilasi, 21 massami tusarsimagassiuk, taassumanilu ajoqersorneqarsimagassi sallusuissut Jiisusimiittoq ittoq naapertorlugu, 22 inutoqaq siornagut angalaaserisarsi iperassagissi, taanna pileritsannernik salloqittaataasunik imminik aserorniartoq;
- 13 Tamannalu pillugu uaguttaaq soraarnata Guuti qutsavigisaraarput, Guutip oqaasia uatsinnit tusagarsi taamani pigilerlugu ilassigassiuk inunnut oqaaseritinnagu Guutimulli oqaaseritillugu( massalu ilumut taamaappoq), tamannalu ilissinni uppertuni sunniisarpoq.
- Kapitali 3. 1 Eqqaasinniakkit naalagaanernut naalakkersuisunullu naalattooqqullugit, peqqussutaallu maleqqullugit, ajunngitsuliassanullu tamanut kajumeqqullugit, 2 kimilluunniit mitalleqqunagit saqitsaagajoqqunagillu, piuaaqqullugilli inuillu tamaasa qanilaartumik pisartuaqqullugit.
- 4 Guutilli annaassisitta avaaginnissusia inunnillu asannissusia ersermat, 5 iluartuliornivut ileqqorisavut pissutiginagit, isumassuissutsili missiliorlugu annaappaatigut uffaatikkut ernioqqissutaasukkut nutaannguutaasukkullu anersaakkut illernartukkut;
- 8 Tamanna pillugu, naak Kristusimi ittoornanga ileqqussannik inassinnaagaluaqigikkit, 9 taamaattoq iluarineruara asanninnerput pissutigalugu qinnuiginiarlutit, uanga taannaasunga Paalusi utoqqaq, maannalu aamma Kristusip Jiisusip qilersugaasortaa;
- 22 Sallusuissummut naalannikkut qatanngutigiissutut asaqatigiinnissamut peqqusersuitsumut tarnisi minguiarsigik, uummatissigullu ilungersorlusi asaqatigiigitsi, 23 ernioqqissimasusi aserujasumit pinnasi aserujuitsumilli Guutip oqaasiagut uumasukkut ataavartukkut pisimallusi.
- 18 Piunngitsunimmi oqallortullutik tammarsimasunit aniguileraluartut misiginngitsoortittarpaat uinimmut illigutsannartunik kanngunartuliortillugit, 19 namminneq aserornartumut inussiaagaluarlutik inussiaajunnaarnissamik neriorsorlugit;
- 12 Inngilillu sisamaat qarlortarmat seqernup aggornerisa pingajuat qaammatillu aggornerisa pingajuat ullorissallu aggornerisa pingajui patinneqarput, aggornerisa pingajui taartunngortillugit, ullup qaamassutsimi aggornerisa pingajuat pigiunnaarlugu, aamma unnuaq taamaalluni.
Sentence Morphemes with count 39
- ( Versi 124, 125) Naak' aqqutit eqqortuunngitsut tamaasa uumigigaluarlutigit' immaqa Guutip akuliunnissaanik qinnuiginissaa pisariaqartipparput inatsisaanik unioqqutitsinissamut ussernartorsiornerit akiorsinnaaniassagatsigik.
- 15 Taamaattumik allap piniarfigisaani[ suliaqarluta] usorsitsaanngilagut missiliugassaq qimmullugu, neriuppugulli uppersusersi allippat ilissinni pingaarnerungaalerumaartugut uatsinnut uuttuussaq eqqorlugu, 16 iivangkiiliu oqaluutigiumaarlugu ungatissinni nunalinnut, allamullu uuttuussaq ineriigaq usorsitsaatigissanagu.
- 76 Illillu naalungiaq-aa, qutsinnerussaartup pruffiitianik taaneqassaatit, Naalakkap siornagut ingerlassagavit aqqutissaa iluarsassallugu 77 innuttaalu ilisarsisissallugit annassummik ajortaasa isumakkeerneqarneratigut pisumik 78 Guutitta nallittuingaarneragut.
- 20 Innali qinnutigisavut sianigisavullu tamaasa akimungaarlugit pissaanini uatsinni sunniisoq missiliorlugu annerungaartumik iliorsinnaasoq, 21 taanna naalannarsili ilagiinni Kristusi Jiisusimilu kinguaariissussat tamakkerlugit naassaanngilluinnartumik.
- 8 Uagulli ullup pigimmatigut putumatsaaliniarta saattuaasaq uppernerup asanninnerullu pia atisaralugu, annannissamillu neriuut niaqorornaveeqqutigalugu, 9 Guutip kamaassassaatinngimmatigut, kisianni annassimasussaatippatsigut Naalakkatsigut Jiisusi Kristusikkut;
- 9 taassuma annaakkaatigut qaaqqussummillu iluartumik qaaqqulluta, suliavut pissutiginagit, siunnersuunnili saammaanninilu killeqanngitsumit Kristusi Jiisusikkut uatsinnut tunniussaasut pissutigalugit, 10 maannali saqqummersitaasut annaassisitta Kristusip Jiisusip erserneragut;
- Kapitali 3. 1 Tamanna pillugu, qatanngutikka iluartusi ukorsii, qilammit qaaqquneqartunut ilanngussimasusi, eqqarsaatigisiuk nassuerutigisarput inna apustiliusoq palasiunerusorlu, Jiisusi, 2 taamaalisitsisiminut ilumoortuusoq, soorluttaaq Moorsasi illuani tamarsuarmi ittoq.
- 11 Naammatsinnissaq taava Liivikkut palasiussusiatigut pissappat( tamannami inatsisit inuit pisaasa tunngavigaat), soormi taava alla saqqummersittariaqalerpa Milkisiitaap ileqquatut palasiussasoq Aarunip ileqquatut pisumik taaneqassanngitsoq?
- 2 Guutip savaatai ilissinniittut ittut paarisigik, misissuisuullusi pinngitsaalinermit pinnasi piaarinermilli, assuarnartumik akissarsiniarnasi kajumillusili, 3 paarisassanulluunniit naalagaaniartutut pinnasi savaatinulli maligassanngorlusi;
- 16 Eqqanaq, eqqanaq illorpassuaqarfik angisooq ilupaassiarissumik aappallarissumillu aappalujattumillu atisaqartoq kuultimillu ujaqqanillu erlinnartunik sapanngarissunillu pilersorsimalluni, nalunaaqquttap akunnerani ataatsimi pisuussutit taama atsigisut piuneerummata.
Sentence Morphemes with count 40
- 11 Taava naammatsinnissaq Liivikkut palasiussusiatigut pissappat,( taakkuami palasiussusiannut tunngasunik inuit inatsisitaarput,) soormi taava alla saqqummersittariaqalerpa Milkisiitaap ileqquatut palasiussasoq, Aarunip ileqquatut pisumik taaneqassanngitsoq?
- 15 Eqqanaq ilissi allakkanik ilisimasusi farisiiarillu, ilumoortuusaarniartusi, nunakkut immakkullu angalasarassi ataatsimik malitsissarsiorumallusi, ilagilerussiullu anniarfimmut pisussanngortittaraarsi ilissinnit marloriakkamik sualunnerusunngorlugu.
- 6 Maannali Timuutiusip ilissinnit tikimmatigut, tusarnersumillu tusarlermatigut uppersutsissinnik asannissutsissinnillu qanorlu eqqaalluartuinnaritsigut, kajungersusilu takujumalluta, soorluttaaq uagut ilissinnut kajungersugut, 7 taava, qatanngutivut, naalliunnitsinni annikilliornitsinnilu tamani uppersusersi pillugu tuppalliutigilerpassi.
- 4 Guutiga qutsavigaara qinusarnikkullu eqqartortaannarlutit, 5 Naalakkamut Jiisusimut iluartunullu tamanut asannissutsit uppersutsillu tusaamagakku, 6 uppernermut peqataassutsit sunneeqqullugu Kristusi Jiisusimut, ajunngitsoq ilissinniittoq ittoq tamaat ilisarigakku.
- 15 Misissoritsilu Guutip saammaanneranik kingoraasoqaqqunasi, sorlammik sungarnitsumik aseruutaasumik amerlasuunik tunillaasumik naalersoqaqqunagu, 16 uersaasumik Eesaaisulluunniit iluaatsumik ilaqaqqunasi, taassuma angajulliussutsi nerisassamut ataatsimut akigigaa.
- 10 Inuunermimmi nuannarinnikkumasup ullussallu ajunngitsut takujumallugit oqqi pitsaalissavaa ajortumeeqqunagu qarlunilu peqquserluttumik oqaloqqunagit, 11 ajortoq nigorlugu ajunngitsuliorli, eqqissinissaq kajungeralugulu noqqaassutigiliuk;
- 5 Tamannami ilungersuutigingaarlugu uppersutsissigut ileqqorissiartorniaritsi, ileqqorillusilu ilisarsiartorniaritsi, 6 ilisarsillusilu illigutsannaveersaaritsi, illigutsannaveerlusilu nikallujuigitsi, nikallujuillusilu Guutimik mianerinninniaritsi, 7 Guutimillu mianerinnillusi qatanngutisi asaniarsigik, qatanngutisilu asallugit tamanik asanninniaritsi.
- iluartumillu piumaarpusi, tamanna naneruutitut taartumi qaamasutut itillugu sianiginiarussiuk, ulloq qaalerserlugu qaassiullu uummatissinni nuilerserlugu, 20 manna pingaarlugu nalussannginnassiuk, pruffiitip oqaaserisaa allakkaniittoq ittoq imminit nassuiaatissaqarnavianngitsoq.
- 11 Takunnillungalu tusalerpara inngilerpassuit nipaat issiavissaarsuup uumasullu taakkua utoqqaanerillu taakkua avataatigut, amerlassusiallu tassa qulinik tuusintilippaat qulinik tuusintileriartarsimasut tuusintilippaallu tuusintileriartarsimasut, 12 nipituumillu oqarput:
- 4 Arnarlu taanna aappallarissumik atisaqartoq aappalujattumillu kuultimillu ujaqqanillu erlinnartunik sapanngarissunillu pilersorsimalluni, ermuserlu kuultiusoq tigumiarigaa, maajunnartunik mingunnartunillu uersarnerata piinik ulikkaartoq, 5 qaavanilu ateq anngigisaq allassimasoq:
Sentence Morphemes with count 41
- 14 Suliasi nungullugit suliarisigik oqalorujunnasi nakimanasilu, 15 assuarnaaqqullusi peqqusersueqqullusilu, Guutimut qitornareqqullusi assuarisassaanngisillusi eqqarleriit ukua killormoortut mumingasullu akornanni, taakkunani qaamavusi silarsuarmi qaammaqqutaasutut, 16 oqaaseq inuussutaasoq aalajangiullugu;
- piareersaasillugilli imminik misigiunnaarpoq, 11 qilallu takuaa ammasoq appariartortorlu ilupaassiatut ittoq angisooq teqeqqumigut sisamatigut nunamut ninginneqartoq, 12 tamatumalu iluaniipput ipput nunap nersutai sisamanik niullit tamalaat uumasullu paarmortut timmissallu qilaap ataaniittartut ittartut.
- 23 Nilliammatali atisatillu igittalerlugit, issullu sequnnerinik silaannarmut eqqaasalermata, 24 sakkutuut naalagaanerata sakkutuut ineqarfiannut iserteqquaa, oqarlunilu iperartorlugu killisiussagaat, ilisimajumallugu suna pillugu taama nilliassutigigaat.
- 16 taassumannga aallarnerluni timi iluunngarmi katiterneqartoq ataasinngortitaallunilu ujallut tamaasa ikiortigalugit, ilami tamarmik immikkut uuttugarsiaasa sunniineri missiliorlugit, timip alliartornissaatut naammassiartorpoq asanninnikkut imminik ineriartortilluni.
- 13 ilissilu ilanngullusi uummartippaasi ajortissinni uinissilu kipineqanngissusiani toqungagaluartusi, ajortitsinnillu tamanik isumakkeerfigaatigut, 14 uatsinnillu allakkat ileqqoreqqusallit uatsinnik assuarnarneraasut ersikkunnaarsippai peerlugillu, sanningasulimmut paagukkamigit;
- 2 Naalakkakkummi Jiisusikkut ilissinnut inassutigisavut ilisimavasi, 3 tassaammat Guutip peqqusaa iluarsissutissarsi, uersaaneq nigussagissi 4 nungullusilu timisi pigisinnaassagisi iluarsiartortillusi ataqqinartillusilu 5 pilerinermit illigutsinnasi kuisimanngitsutut Guutimik nalusutut;
- 8 Aammattaaq ilagiit kiffartortigisaat titsiitsuussapput, marlunnik oqaqanngitsut, viinnimut uerinngitsut, assuarnartumik akissarsinianngitsut, 9 anngigisamillu uppernerup pianik piginnittut sumik ilerasuutigisaqarnatik.
- Taanna, aqqa nutseraanni, peqqaataasumik iluarnermut kunngiusoq, taavalu aamma Salaamut tassa eqqissinermut kunngiusoq, 3 anguteqarani arnaqaranilu, eqqarliisigullu allanneqarani, inuuleqqaarfeqarani inuussaarfeqaranilu, Guutilli erneranut assersuutigineqarluni- taanna palasiuttuinnarpoq.
- 15 Tamannalu pillugu angerusisaamut akunnermiliuttuuvoq kingornussassaq naassaanngitsoq unnersuutigisaq qaaqqusimasunut pigileqqullugu, angeruseq siulleq atortillugu pinerlussimasut utertitaassutissaannik toqusoqarmat.
- Kapitali 1. 1 Jiisusip Kristusip saqqummersitai, Guutip taassumunnga tunniussai qilamik piumaartussat kiffaminut takuteqqullugit, inngilinilu aallartillugu kiffaminut Juannasimut tamakku nalunaarai, 2 taassuma Guutip oqaasia Jiisusillu Kristusip nalunaajaataa nalunaajaassutigaa, takusani tamaasa.
Sentence Morphemes with count 42
- [ Qupp. 31- mi assiliartaq] Salomop ilisimassusia Guutimeersoq IR Salomop annerup ilisimassusianut siumut assersuutaavoq[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Jiisusip naalakkersuinera Salomop Daavillu aqutsinerannik takorloorsinnaanngisatsinnik akimuissaaq!
- Immikkoortortaqarfimmi Quezon Citymiittumi ittumi suli kiffartorpugut Inuppassuit iluaqutissaannut ikittunnguit naalakkersuissapput APUSTILIT nalaanniilli Guuti inunnik, kristumiunik aalajaatsunik killilimmik amerlassusilinnik, toqqaasarsimavoq taakku qitornavissiartaarisarlugit.
- iluarneq pillugu naalliukkaluarunik annilaassanngitsut ilerasuutigisaqarnaveersaarlutik, Kristusi iluartuulluni iluaatsut pillugit anniarmat anernernullu parnaarussivimmiittunut ittunut oqaluussiartorluni, kuissullu annaffigigamikku Guutimut ilerasunnaveerutissamik piniarfiusoq Kristusip makinnera pissutigalugu.
- ilungersorniassasut Naalakkamut innarluitsuuteqqullutik assuarnaaqqullutillu tikiuffissaani, kamajuissusialu annaffissaatissagaat, soorlu Paalusissaaq allakkamini oqaaseqartoq, kimullu tammartinnaveersaarlutik Jiisusi ilisimajartorlugulu saammaanneqarfigiartussagaat.
- 12 Taamaattumik soorlu inukkut ataasiusukkut ajorti silarsuarmut tikiuttoq ajortikkullu toqu tikiulluni, taamalu toqup inuit tamakkerlugit tikikkai, tamarmik ajortuliormata( 13 inatsiseqanngikkallartillugumi ajorti silarsuarmiiginnaraluarpoq iinnaraluarpoq, inatsiseqanngikkaangalli ajorti pigitinneqaraanngilaq.
- Ajunngitsuliamik ilissinni aallarniisup naammassiumaaraattaaq Kristusip Jiisusip ullussaa nalliutserlugu, 7 tamassimi taama isumaqarfigisassarigassi, parnaarussaaninni iivangkiiliullu illersorneqarnerani aalajangersarneqarneranilu uummammiugigassi, tamassi saammaannermik pissarsioqatigigassi.
- 19 Neriuppungali Naalagaq Jiisusi tunaaralugu Timuutiusi qilamik ilissinnut aallartissinnaassasoralugu, uangattaaq tuppalleqqullunga qanoq ittusi tusarussi, 20 allamik taassumatut ilissinnik isumaginnilluarumaartumik isumaqateqannginnama, 21 tamarmik namminissaminnik piniarmata, Kristusip Jiisusip pii pinnagit.
- Kapitali 2. 1 Taamaattumik tamanit pingaarnerutillugu oqaassivunga qinnutigalugillu torlulassutigalugillu qinnussissutigalugillu qujassutigissagaat inuit tamaasa, 2 kunngillu akimarnillu tamaasa, ersiornaatsumik eqqissisimaarnartumillu inooqqulluta Guuti mianeriuarlugu titsiillutalu.
- Kapitali 3. 1 Tassa, asasakka, aappassaanik allaffigeriilerpassi, allakkakka eqeersaatiginiarlugit eqqaasitsisarlunga ilumoortumik isumaqaqqullusi, 2 eqqaaqqullusigik pruffiitit iluartut siulittuutigisaat apustilertassilu Naalakkamit annaassisumit inassutigisaat;
- 9 Kingorna takunnikkama, ata, amerlangaartut kisinneqarsinnaanngitsut, inuiaqatigiit immikkullu naggueqatigiissut immikkullu inuiaasut immikkullu oqaasillit tamarmik ilaat, issiavissaarsuup saani savaaqqallu saani qeqartut, takisuunik qaqortunik atisaqartut, palmillu avalequtaannik tigumiaqartut;
Sentence Morphemes with count 43
- [ Qupp. 25- mi assiliartaq]" Inngilimik siunikkut aallartitsiumaarpunga" Upperisaq ilumoortoq ataasiussuseqalersitsisarpoq UPPERISARSIORNEQ avissaartuutaagajussinnaagaluartoq Guutimik ilumoortutuamik pallorfiginninneq inunnik ataasiussuseqalersitsisinnaavoq.
- Qarnit najoqqutaralugu eqqartuussavakkit ajortumik kiffaasutit uumaa, ilisimagamma angutaasersuusunga, ilinngisakka tigusarikka katersuisarlungalu siaruarteriffiginngisanni, 23 sullutit taava aningaasaatiga tunniunngiliuk aningaaseriffimmut, tikikkuma taava piniaqqajariga akiliutinik ilasimasoq.
- 10 Annannissaq tamanna pruffiitit saammaanneqarnissassinnik siulittuutiginnittut siunersiutigalugulu killisiutigaat, 11 killisiuigamik qaqugu nalliuttussaq qanoq-ilisussarluunniit Kristusip anernerata ilumiugisamik pigaa, Kristusip anniarnissai kingornalu naalannarsinissaa siumut nalunaarutigigamigit.
- 16 Tamaasalu mikisullu angisuullu pisuullu piitsullu kiffaanngitsullu kiffaasullu assaasigulluunniit talerpilliisigut qaavisigulluunniit ilisarnaqummik pilersorneqartippai, 17 pisinerluunniit tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu kimulluunniit ilisarnaqummilluunniit tamatuminnga nersutilluunniit aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik piginninngitsumut.
- 8 Aammattaaq, qatanngutikka, ilumoortut suulluunniit, assuarnaatsut suulluunniit, iluartut suulluunniit, minguitsut suulluunniit, asanartut suulluunniit, nersornartut suulluunniit, suut ileqquulluartuunersut, suut ataqqinartuunersut, tamakku eqqarsaatiginiarsigik.
- Naammatsinneqanngitsut ilinnut naammatseqqullugit, illoqarfinnilu tamani ilagiit utoqqaanertassaannik ivertitseqqullutit, soorlu inakkikkit, 6 assuarnaatsoqarpat, ataatsimik nulialimmik, uppertunik qitornalimmik qitornai qussalaatsutulluunniit unnerluutigineqanngitsut naalasseriitsuunngitsulluunniit.
- 15 Annermillu nalorninarunnaalissavoq palasi alla Milkisiitak assigalugu saqqummermat, 16 inatsisit uinilinnut inassutaasut pinnagit, inuunerulli ingutsigassaanngitsup pissaanera missiliorlugu taamaalersoq, 17 ima nalunaajaassutigineqarami:
- 9 Uppernikkut nunami unnersuutigisami takornakkamini takornartaavoq toqqillu inigisarlugit Iisaarlu Jaakulu unnersuummik taassuminnga kingornusseqatini peqatigalugit, 10 illoqarfik una tunngavilersugaq, Guutip illuliaa suliarisaa ilimagigamiuk.
- 16 Tamaasalu mikisullu angisuullu pisuullu piitsullu kiffaanngitsullu kiffaasullu assaasigulluunniit talerpilliisigut qaavisigulluunniit ilisarnaqummik pilersorneqartippai, 17 kimulluunniit ilisarnaqummik tamatuminnga nersutilluunniit aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik piginninngitsumut pisinerluunniit tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu.
- Qaallusi Guutip unnukkut nerliiassiaanut angisuumut katersoritsi, 18 kunngit neqaat sakkutuullu naalagaanerisa neqaat nakuarsuillu neqaat qimuttuarsuillu qaannilu issiasut neqaat tamarmillu kiffaanngitsullu kiffaasullu mikisullu angisuullu neqaat nerissallugit.
Sentence Morphemes with count 44
- 14 Taannami eqqississutigaarput, marluusut ataasinngortimmagit, aserortermagulu talu akunnequtaasoq, 15 akerartuut, inatsisit ileqqoreqqusanik inassutillit uinimmigut soraarsikkamigit marluusut taakku immini pinngorteqqikkumallugit inuttaaq ataasinngorlugu eqqissivissiorlunilu;
- 16 taassumannga aallarnerluni timi iluunngarmi katiterneqartoq ataasinngortitaallunilu illersuinerit tamaasa ujalugalugit,[ taamaallunilu] ilami tamarmik immikkut uuttugarsiaasa sunniineri missiliorlugit timip alliartornissaa naammassiartoraa imminik ineriartortilluni asanninnikkut.
- 1 Inanniarpassili, qatanngutivut ukorsii, naalakkatta Jiisusip Kristusip tikiuffissaa pillugu taassumunngalu katersorfissarput pillugu, 2 tassanngaannaq nakimasunngorteqqunasi eqqarsaatissigut annilaarteqqunasilu anernermulluunniit oqaatsimulluunniit allakkanulluunniit uatsinnit pisorisanut, Kristusip ullussaa maannakkut pissasoralugu.
- 26 Kisianni taanna pillugu sumik nakimanaatsumik naalakkannut allagassaqannginnama ilissinnut sassartippara, pingaartumillu ilinnut kunngi Agrippa, killisiorneqareerpat allagassaqarumallunga, 27 isumaatsuliornerusorigakku qilersugaasoq aallartissallugu taassumunngalu pasilliutaasut nalunaarnagit.
- kingorna nuliaqaraluartut nuliaqanngitsutut issapput, 30 qiasullu soorlu qianngitsut, tipaatsuttullu soorlu tipaatsunngitsut, pisisullu soorlu piginninngitsut, 31 silallu matuma piinik atuisut soorlu atuinngitsut, silap matuma pissusia peerumaarmat.
- 9 Tamanna pillugu Guutip akitsingaartippaa ateqartillugulu aternit tamanit annerusumik, 10 Jiisusip aqqani seeqqut tamarmik qilammi nunamilu nunallu ataani ittut seeqqumiassasut, 11 oqqallu tamarmik Jiisusi Kristusi nassuerutigissagaat Naalagaasoq, Guuti ataataq naalannarseqqullugu.
- 12 Taamaattumik, asasakka, soorlu naalattaannartusi, taamaallusi najornissisut piinnarnasi maannali alisimatillunga annerusumik annannissarsi sulissutigisiuk mianersorlusi uulillusilu, 13 Guuti tassaammat ilissinni sunniisoq piumallersittarlusi naammassisaqartittarlusilu iluarisani naapertorlugu.
- 14 Illilli ilinniakkatit ilinnut uppernarsakkat aalajangerfigikkit ilinniarfigisat nalunnginnakku, 15 meeraanernillu allakkat illernartut ilinnik Kristusi Jiisusimut uppernikkut annattussanngorninnik ilisimalersitsisinnaasut ilisimagakkit.
- Kapitali 5. 1 Palasiunermi kinaagaluartoq inuit akornanni qinigaasoq ivertissimavoq inuit sinnerlugit Guutimut kiffartussalluni, pilliutinik tunissutinillu toqutassanik ajortit pillugit aatsisassalluni, 2 naakkigissallugit nalusoortut tammalersullu, namminertaaq tamatigut qajannaqigami;
- Ata, Naalagaq iluartortani tuusintilippassuit ilagalugit aggersoq, 15 tamaasa eqqartuukkiartorlugit iluaatsortaallu tamaasa pillariartorlugit iluaatsuliortarnerminni suliaat tamaasa pillugit, oqaatsillu mamianartut tamaasa ajortuliortut soqqusaatsut assortorniarluni oqaaserisaat pillugit.
Sentence Morphemes with count 45
- 10) Allassimaffik taanna Jehovap kiffaanut tamanut tunngatinneqarsinnaavoq, tamarmimmi eqqorluartumik ilisimasaqarneq annerusumik minnerusumilluunniit tunissutisiarisimavaat kristumiutullu oqaluusseqataanissaq immikkut pisinnaatitaaffigalugu.
- Siuaasavut tamaasa nuiap qulangerai, tamarmillu imaq ingerlavigigaat, 2 tamarmillu Moorsasimut ilanngutillutik kuisimasut nuiakkut immakkullu, 3 tamarmillu nerigaat neqissaq taannaasoq anernerup pia, 4 tamarmillu imeraat imissaq taannaasoq anernerup pia, qaarsumit anernerup pianit ilagisaminnit imeramik;
- 16 Allakkat tamarmik Guutip anersaarneranik ilallit atortussaapputtaaq ajoqersuutaallutik inerteqqutaallutillu iluarsiartuutaallutillu iluarnermullu perorsaataallutik, 17 inuk Guutip pigisaa inuutsimigut tamarmioqqullugu iluartuliornernullu tamanut piginnaanngorsagaaqqullugu.
- 20 Guutilli eqqissisaasup, taassuma savat paarsisuunerat naalagarput Jiisusi toqusunit anisikkaa aammik angerutsip naassaanngitsup pianik, 21 taassuma tamanik ajunngitsuliorsinnaanngorsarlisi peqqusani naammasseqqullugu, taassumalu iluarisassani ilissinni pinngortilliuk Jiisusi-Kristusikkut;
- 21 Qamannga inuit uummataannit anisarput isumapiluit, arnaaneqarnerlu uersaanerlu toqutsinerlu 22 tillinnerlu piumatuunerlu ileqqupiluillu peqqusersuunerlu kanngunartuliornerlu annerussinerlu qaqajarlernerlu anneruniarnerlu siuneqanngitsorpallannerlu.
- 19 Tamanna pillugu, kunngi Agrippa, takusannut qilammit pisumut naalasseriinngilanga, 20 kisianni oqaluffigiartorpakka Damaskusimiittut ittut peqqaarlugit Jerusalaamiittullu nunamilu Juutiami tamarsuarmi ittut Guutimillu nalusut allamik isumataaqqullugit Guutimullu saaqqullugit suliallu allamik isumataarnermut naapertuuttut suliareqqullugit.
- 22 Immaqali Guutip kamannini takutikkumagaluarlugu pissaassutsilu nalunaarumagaluarlugu puuguttat kamannerup pii aserornermut naammaleraluartut kamajuingaarluni kamagisimagaluarpagit, 23 naalannangaarsutsissaaq nalunaarumallugu puuguttani nallittuinerup piini naalannarsutsimut siumut piareersakkamini?
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, ataataq nallittuisoq Guutilu tamanik tuppallersaasoq, 4 taassuma annikilliuutivut tamaasa pillugit tuppallersarpaatigut, nalinginnarnik annikilliuutillit uatsinnut tuppallersaammik Guutip uatsinnut tuppallersaatigisaanik tuppallersarsinnaanngortillugit.
- 3 Guuti siuaasakka malillugit ilerasuutigisaqarnanga kiffartorfigisara qutsavigaara, aammami soraarnanga qinusarnikkut eqqaasarpakkit ullukkullu unnuakkullu, 4 qullisillu eqqaasarlugit takorusulillaaraakkit tipaatsulluinnaleqqullunga, 5 eqqarsaatigisarakku uppersutsit peqqusersuitsoq, siunikkut aanavit Luuisip anaanavillu Eunikip ilumiugisaat;
- 16 Uagummi Naalakkatta Jiisusip Kristusip pissaaneranik tikiunnissaanillu nalunaarfigigassi, oqaluttuapalaat eqqumiitsuliat malillugit pinngilagut, kisianni angingaarsusianik isiginnaartuutitaallutta pivugut, 17 tassa Guutip ataatap ataqqinartillugu naalannartimmagu, taassumunnga pimmat naalannangaartorsuarmit nipi imaattoq:
Sentence Morphemes with count 46
- 17 Annatsikkumaarpakkillu inunnit akimanngitsunillu maanna ilinnik aallartitsivigisassannit, 18 isaat uiseqqullugit, saanniaqqullugit taartumit qaamasumut Saattanillu pissaaneranit Guutimut, ajortiminnik isumakkeerfigineqaqqullugit illernarsisullu kingornusseqatigeqqullugit uannut uppernikkut.
- Kapitali 1. Eqqissiseqqusigallarluni nalunaarsoq, uppersusiat tusaamagamiuk Guutimut qutsattarini neriugisaq taakkununnga qilammi pissamaartitaasoq pillugu, tussiuttarinilu Guutip peqqusaanik anernerullu piinik ilisarsiartoqqullugit, ataatarlu qutsavigeqqullugu, Kristusikkut tamarsuarnit naalannangaartukkut imminut saammaannartimmatik;
- Ata, aggersoq Naalagaq illernartortani tuusintilippassuit ilagalugit, 15 tamaasa eqqartuukkiartorlugit iluaatsortaallu tamaasa inerterlugit iluaatsuliortarnerminni iluaatsuliaat tamaasa pillugit, oqaatsillu mamianartut tamaasa pillugit, ajortuliartut soqqusaatsut assuarisaraanganni oqaaserisaat.
- Sakkutuut marlunnik untritillit piginnaanngorsartissigik Kaasariiamut aallarsinnaaqqullugit, qimutsillillu arfineq-marlunnik qulillit sakkutuullu sakkuutikinnerit marlunnik untritillit, unnuami nalunaaqquttap akunnerisa pingajuanni piginnaanngoqqullugit, 24 nersutaatinillu piariigaqassasut Paalusip ingiffigisassaanik ajortinnagu Fiilissimut nunap naalagaanut peqqullugu.
- 3 Inatsisimmi uinimmit sapilersitaasut sapigaat Guutip naammassivaa, erni uinimmut ajortilimmut assigitillugu aallartikkamiuk tunissutaatillugulu ajortaaruteqqussut ajorti uinimmi pillarlugu, 4 inatsisitigut peqqusaasoq iluartoq uatsinni uinik malinnagu anersaaq malillugu saqisuni naammatsinneqaqqullugu.
- 28 Guutilli ilaat ilagiissunut ivertippai, siullissat apustilit, aappassaat pruffiitit, pingajussaat ajoqersuisut, tullissaat killinnartulisartut, tullii katsorsaasinnaanermik tunineqartut, ikiortussat, misissuisussat, oqaatsinik allanertanik oqaluttut.
- 10 Siaruarterisumulli siaruartigassaanik timiusamillu nerisassaanik tunniussisup ilississaaq siaruartigassassinnik tuniumaarpaasi amerlisarlugillu iluarsutsissilu inerititassai naajartortillugit, 11 tamanik pisuunngortillusi tamatigut tukkoqqullusi, tamannalu uatsigut Guutimut qujassutissanngussasoq.
- 16 Allakkat tamarmik Guutip anersaarneranik ilallit atortussaapputtaaq ajoqersuutaallutik inerteqqutaallutillu iluarsiartuutaallutillu iluarnermullu perorsaataallutik, 17 inuk Guutip pigisaa inerilluaqqullugu ajunngitsuliornernullu tamanut piginnaanngorsagaaqqullugu.
- 15 Immaqa manna pissutigalugu ilinnit avissaallatsiarsimanerpoq, naassaanngitsumik kingumut pigissagakku, 16 massalu inussiatut pigiunnaarlugu, kisianni inussiamit annerusutut, qatanngutaasutut asanartutut pingaartumik uannut, immaqali annermik ilinnut asanartutut, uinikkullu Naalakkakkullu.
- 20 Guutilli eqqissisaasup savat paarsisuunerat Naalagarput Jiisusi aakkut angerutsip naassaanngitsup piagut toqusunit anisikkamiuk, 21 taassuma tamanik ajunngitsuliorsinnaanngorsarlisi peqqusani naammasseqqullugu, taassumalu iluarisassani ilissinni pinngortilliuk Jiisusi Kristusikkut;
Sentence Morphemes with count 47
- 17 Taava ilagalugit aterpoq toqqissumi unilluni, ajoqersugarpassuilu[ najornipput] inuppassuillu Juutiamit tamarmit Jeruusalaamillu Toorullu Siituullu eqqaanit immap sinaanit pisimasut, 18 aggersimasut tusarumallugu katsorsartikkumallutillu nappaatiminnit, aamma anernernit minguttuunit naalliutsitaasut;
- 28 Guutillu ilaat ilagiissunut ivertippai, siullissat apustilit, aappassaat pruffiitit, pingajussaat ajoqersuisut, tullissaat killinnartulisartut, tullii katsorsaasinnaanermik tunineqartut, ikiortussat, peqqusisussat, oqaluutsinik assigiinngitsunik oqaluttut.
- Kapitali 5. 1 Pivorli inuit Guutip oqaasia tusarumallugu tatilermanni Giniissaratip tasersuata sinaaniitilluni itilluni, 2 umiatsiaallu marluk takugamigit sississimasut aalisartulli niusimallutik qassutitik errortoraat, 3 taava umiatsiaat taakkua arlaannut Siimuup pianut ikivoq, taannalu qinnuigaa avalatsiimitsiaqqullugu, taavalu ingilluni umiatsiaamit inuit ajoqersorpai.
- 17 Taava ilagalugit aterpoq toqqissumi unilluni, ajoqersugarpassuilu najuipput inuppassuillu Juutiamit tamarmit Jerusalaamillu Toorullu Siituullu eqqaannit imap sinaanit pisimasut, 18 tusarumallugu nappaatiminnillu katsorsartikkumallutik aggersimasut, aamma anersaanit minguttuunit naalliutsitaasut, ajorunnaarpullu.
- 4 Aqqutikkullu taassumuuna ingerlasut toqumut allaat qinugisarpakka, angutillu arnallu qilersortarlugit parnaarussivimmullu pisittarlugit, 5 soorlumi palasiunerup utoqqaanerillu iluunngarmik nalunaajaassutigisinnaagaannga, taakkunannga qatanngutitsinnut allakkat tigumiaralugit Damaskusimut aallarama tassaniittuttaaq ittuttaaq qilersugaatillugit Jerusalaamut pisikkumallugit pillarneqaqqullugit.
- Uersaaneq mingunnartuliornerlu kanngunartuliornerlu 20 Guutipilussiornerlu ilisiinnerlu qinngarsuinerlu saqitsaanerlu annerussinerlu kamannerlu saqitsaagajunnerlu assuariinnerlu immikkoorniarnerlu 21 sinnganerlu imerajunnerlu nerivallaarnerlu allallu taamaattut;
- 6 isigisumut kiffartortutut inunnut iluareqqusutut pinnasi, Kristusilli kiffaasut, kajumillusi Guutip peqqusaa suliaralugu, 7 isumagillusilu kiffartussasusi Naalakkamullusooq, inunnullusooq pinnasi, 8 ilisimagassi kinaluunniit kiffaasoq kiffaanngitsorluunniit sumik ajunngitsulioruni tamanna Naalakkamit pissaqaatigiumaaraa.
- 3 Qanoq ittumilluunniit salloqittartinnaveeritsi, nalliussanngimmat kisianni tunussinersuaq nalliutereerpat, inullu ajortip pia saqqummereerpat, tammarnerup ernera, 4 taanna akerartorumaartoq tamanullu Guutimilluunniit Guutisiornernilluunniit taaneqartunut anneruniarumaartoq, Guutip naalaffiutaata iluanut allaat ingikkumaarluni imminillu Guutiunerarluni.
- 14 Qitornaasut taava peqatigiillutik uineqarlutillu aaqarmata, taassumattaaq taamaalluni tamakku ilangiiffigai, toqumigut toqumik pissaatilik sapersisissagamiuk, tamassa Diaavulu, 15 aniguisissagamigillu tamaasa inuunertik tamaat naallugu toqu siooraginermit inussiaatinneqartut.
- Illit mappersakkanik ukuninnga tigusisussaavutit naqissutaannillu mappiisussaallutit, toqutaagavit, aannillu Guutimut pisiarigakkit inuit immikkut naggueqatigiissunit immikkullu oqaasilinnit immikkullu inuiaasunit inuiaqatigiinnillu tamanit, 10 kunngiuffinngortikkakkillu palasinngortillugillu Guutitsinnut, nunamullu kunngiussapput.
Sentence Morphemes with count 48
- Nuannariinnarlugu æterimik ernumajunnaarsaammillu atuineq Davyip piffiup ilaatigut ueripiluffigisaminik, ernumajunnaarsaammik sunnersimaneqarluni quiasaartarneri, sumi tamaani ilisimaneqalerput, nuannariinnarlugulu ernumajunnaarnartumik najuussineq tamanit nuannarineqartorujussuanngupallappoq.
- 18) Kristumiut ilumoortut Naalakkamik maligassiuinera malippaat Guutip naalagaaffia pillugu nutaarsiassaq nuannersoq' inunnut tamalaanut' oqaluussissutigalugu, taakkua anersaakkut parnaarussaaqqanerminnit aniguiniassammata inuunerminnillu pitsaanerulersitsiarnerminni ikiorneqarniassammata.
- 4, 5) Ullumikkut naggatissap nalaani Jiisusip Kristusip' pigisani tamaasa'- Guutip naalagaaffianut attuumassuteqartut nunarsuarmiittut ittut tamaasa-' inussiaatiminut aalajaallunilu silatuumut'( NV) taassumalu siulersuisoqatigiivinut angutinik kristumiunik tanitanik ilaasortalinnut paarisassanngortippai.
- " Soorlu sialuit qaniillu nakkartartut qilammit tassungalu utissanatik nunali masatsertarlugu, inerititaqalersittarlugu naalersoqalersittarlugulu, tunniussaqartarlutik siaruartigassanik siaruarteriumasunut inuussutissanillu neriumasunut, taama ippoq oqaasera qaninnit anisoq:
- Taamatut akuttoqatigiimmik annertunerusumilluunniit isumaqatigiissuteqarnerup kristumiup sulisup nammineerluni oqaasii naapertorlugit upperisarsioqatigiinnut tapersersunngisaanut amerlasuunit atassuserneqarnissaa ilimanarnerulersissavaa, tamatumalu allanut aserorsaataasinnaanera ilimanarsisissavaa.
- 29 Naalagaaffillu ilissinnut pigisassaritikkumaarpara, soorlu ataatama uannut pigisassaritikkaa, 30 nerrivinni nereqqullusi imeqqullusilu naalagaaffinni, issiaffinnilu qilaalinni issiaqqullusi, Israiilip naggueqatigiissortai aqqaneq-marluusut eqqartooqqullugit.
- 30 Pruffiitiugamili, ilisimagamilu Guutip uppernarsaammik uppernarsaaffigigaani, qeqqata kingunerinit Kristusi uinikkut makitikkumallugu issiaffiani qilaalimmi issiasussaq, 31 taava siornagut nalujunnaarlugu Kristusip makinnissaanik oqaluppoq, tarnaa uneriffimmiittuassanngitsoq ittuassanngitsoq, uinnatalu aserorneq takussanngikkaa.
- Asannissusersi ilisarsinermik sianinernillu nalinginnarnik ilaqangaaleriartuinnaqqullugu, 10 sorliit iluarnersut misilittarsinnaaqqullusigik, tassa qaamasumeeqqullusi eqqullusi naakkiussutaanaveeqqullusilu Kristusip ullussaa nalliutserlugu, 11 iluarnerup inerititaanik ilumioqangaaqqullusi Jiisusi-Kristusikkut inerittartunik, Guuti naalannarseqqullugu nersornarseqqullugulu.
- 15 Taamaattoq, qatanngutikka, ilaasigut ittooriunnaarlusi allaffigaassi eqqaasinniarlusi saammaanneq Guutip uannut tunniussaa pissutigalugu, 16 Kristusi-Jiisusimut Guutimik nalusuni kiffartortigitimmanga Guutip iivangkiiliua palasisut suliareqqullugu, Guutimik nalusut pilliutaaqqullugit ilassiuminartut anersaakkut illernartukkut iluartitat.
- 3 Umissuullu aappaata tunuaniippoq ippoq tupeq illernarnerpaamik taaneqartoq, 4 taassuma pequtigai tipigissaammik pujoortitsivik kuultiusoq angerutsillu illerfia iluunngarmi kuultimik qalligaq, iluaniippullu ippullu qummuattaq kuultiusoq mannanik imalik Aarunillu ajaappiaa sikkersimasoq allaffissiallu angerutsip allassimaffii.
Sentence Morphemes with count 49
- Aamma Ataatarput qilammiusoq asannittoq siunnersuutinik silatuunik, imminik saqeqatiginnittut naammalluinnanngikkaluartut silarsuarmilu Saatanip pissaaneqarfigisaani inuugaluartut maanna inuunerminnik pitsaanerpaamik atuinissaminnut iluaqutigisaannik, isumaginnittuuvoq.
- Ataatsimiinnerni aamma allat Jehovamik asannittut ilisarisimalissavavut inuunermilu anersaap inerititaanik ersersitsisut- asanninnermik, nuannaarnermik, eqqissinermik, kamajuinnermik inussiarnernermik ajunngitsuliornermik uppernermik saamanermik imminullu naalakkersinnaanermik.
- 4 Inuusunninnit inuuserisara Juutit tamarmik ilisimavaat, pileqqaarninnit qanoq inuusimasunga innuttama akornanni Jeruusalaami, 5 massa siornagut ilisimavaannga aallaqqaataanit, kisianni nalunaajaajumassanerput, farisiiariullunga inuusimasunga immikkoorniaqatigiit Guutimut kiffartuussinitsigut peqqissaarnerusut ilagalugit.
- 14 Aamma akimanngitsut inatsiseqanngitsut inatsisit peqqusaat isumaminnik malittaramikkik, taava taakku inatsiseqanngitsut imminnut inatsisitut ipput, 15 inatsisit suliareqqusaat nalunaaramikkik uummatiminni allassimasut, tarnimik nalunngissusiata nalunaajaaffigimmatik, eqqarsaataallu paarlaattarmata imminnik pasillersarlutik pasinaarsaartarlutillu;
- 31 Soorlu siinuppip naatsiiassartaa naatsiiassanit nunamiittunit ittuniit tamanit nunamut ilillugu naatsiiarineqaraangami minnerugaluartoq, 32 naatsiiarineqaraangamili alliartoraraaq naatsiiaqatiminillu tamanit annerulerluni avalequtitaarlunilu angisuunik, timmissat qilaap ataaniittut ittut alanngigaani initaariartorsinnaanngortillugit.
- 19 Ilisimavungami ilissi qinnussisarnissigut Jiisusillu Kristusip anersaata illersuineragut tamanna annassutigissagiga, 20 soorlu kipisallunga neriussinnartunga pakatsisarneqanngilluinnassasoralunga, kisianni tamatigut ersisuersillunga Kristusi maannakkuttaaq timikkut naalannartinneqassasoralugu, soorlu pisartaannartoq, inuussanerumaluunniit toqussanerumaluunniit.
- 10 Annannissaq tamanna pruffiitit saammaanneqarnissassinnik siulittuutiginnittut siunersiutigalugulu killisiutigaat, 11 killisiuillutik piffissaq qaqugu nalliuttussaq qanorluunniit ittussaq Kristusip anersaata ilumiugisamik pigaa, Kristusip anniarnissai kingornalu naalannarsinissaa siumut nalunaarutigigamigit.
- 3 Taassuma Guutiusup pissarsuup inuussutissanillu mianerinnissutissanillu tamanik tunimmatigut naalannassutsimigut ajunngingaarsutsimigullu qaaqqusisitsinik ilisarsinikkut, 4 taakkunatigut unnersuutinik qujanartunik annernillu tunimmatigut, taakku pigalugit Guuti qanoq-issusiagut peqatigileqqullusiuk, aserornartut silarsuup pii pileritsannartut nigorussigik:
- 9 Uumasullu naalannaat ataqqinaallu qujaniullu issiavissaarsuarmi issiasumut naassaanngilluinnartumik uumasumut pigitittaraangatigik, 10 taava utoqqaanerit taakku marlunnik qulillit sisamallu issiavissaarsuarmi issiasup saanut palloraraat, naassaanngilluinnartumik uumasoq pallorfigalugu, niaqorutitillu issiavissaarsuup saanut ilivaat oqarlutik:
- 5 Inngilillu immap qaani nunallu qaani qeqartillugu takusama assani talerpilliit qilammut qullarpai, 6 taannalu naassaanngilluinnartumik uumasoq qilammik taassumaniittunillu ittuniillu nunamillu taassumaniittunillu ittuniillu immamillu taassumaniittunillu ittuniillu pinngortitsisoq naqqissigalugu uppernarsaavoq, kingorna piffissaqassanngitsoq;
Sentence Morphemes with count 50
- 14, 15. Toqoraanerit, pinngitsaaliilluni atoqateqarnerit sallunaveeqqutissatullu tigusarinninnerit allaaserisap siuliani eqqaaneqartut, inuit kissaatigisapilutik iliuutsiminnut aalajangiisuutikkaangatigit qanoq pisoqarsinnaaneranut assersuutissaapput ingasattut.
- [ Qupp. 11- mi assiliartaq] Betelimi najugallit ullut tamaasa ullormut allassimaffimmik eqqartuisarnertik anersaakkut nakussatsinnaraat[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Biilertilluni båndit Biibililersaarutit tusarnaarlugit piffissamik atorluaasoqarsinnaavoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Inuit kuultisiorlutik sivisuumik suleruloortarsimapput.
- Botswanami kuussuup Okavangop killingani nutaarsiassaq nuannersoq aalisartunut Mbukushutut oqaluttartunut oqaluussissutigineqarpoq 021.000 2096 47 5735 Jehovap naapertuilluassusia nuannaarutigiuk" Naapertuilluassusermik ilumoorlunilu tunniusimanermik noqqaassutiginnittup inuuneq, naapertuilluassuseq nersornaallu pissarsiarissavai.
- 1 Ilisimaqquassimi qanoq assoruuttartunga ilissi pillusi Laatikiiamiullu pillugit nalinginnaallu taattunnik takunngisaannartut pillugit, 2 uummataat tuppallersarneqaqqullugit, ataasinngorteqqullugillu asanninnikkut sianissutsillu nakimajunnaarsup pisuussusia tamaat pigeqqullugu, tassa anngigisaq Guutip ataatap Kristusillu piat ilisareqqullugu;
- 6 Tamanna pillugu qiimmattaritsi, naak maanakkut ussernartutigut tamalaatigut aliasutsiartinneqartaraluartusi pisariaqaraangat, 7 uppersusissi misiligaassusia akisunerungaartoq kuultimit nungujasumit innikkut misiligaasaraluartumit nersornaatigineqaqqullugu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusip Kristusip saqqummerfissaani;
- 15 Naalagarli Guutiusoq illernartissiuk uummatissigut, illersuutissaqartuinnarniarlusi nalinginnarnut ilissinnik nassueqqusisunut neriuutigisaq ilissinniittoq ittoq pillugu, kisianni piuaallusi mianerinnillusilu, 16 ilerasuutigisaqarnaveersaarlusi, Kristusimi saqilluarnissinnik innarliisut pakatsisinneqaqqullugit oqaatissuaraangasi pinerluttuunerarlusi.
- 21 Taamaattumik angutit ukua ullut taakku tamaasa naallugit Naalagaq Jiisusi uatsinni isertarlunilu anisarallarmat uatsinniissimasut issimasut, 22 Juannasip kuisiffia aallaqqaatigalugu ullorlu uatsinnit pavunnartitaaffia tikillugu uatsinniissimasut issimasut taakkua ilaat makissimassusianik nalunaajaaqatigissavarput.
- 3 Makituuniamut aallalerama oqaaqqissaarikkit Effisumi uninngaqqullutit, ilaat taakku inerteqqullugit allamik ajoqersuuteqaqqunagit, 4 oqaluttuapalaallu kinguaariinnillu naatsorsuutit killiffissaqanngitsut nalunaarsoqqunagit, tamakku uppernikkut Guutimut ineriartortitsinissamit saqitsaanernik kinguneqarnerummata.
- 15 Naalagarli Kristusi uummatissinni illernartissiuk, piareertuinnarlusi kikkunnulluunniit neriuutigisaq ilissinniittoq ittoq pillugu ilissinnik nassueqqusisunut illersuutissaqarniarlusi, kisianni piuaallusi mianerinnillusilu, 16 ilerasuutissaqarnaveersaarlusi, Kristusimi iluartumik saqinissinnik assuarlersut mamarlerneqaatigisassinni pakatsisinneqaqqullugit.
- 20 Inuillu amiakkuusut perluutinik tamakkuninnga toqutaanngitsut assammik suliaat soraarunnagit allamik isumataannginnamik, anersaapiluit Guutipiluillu kuultiusut siilviusullu kanngussaasullu ujaraasullu qisuusullu takunninnerluunniit tusaanerluunniit angalanerluunniit ajortut pallorfigissanngilaat;
Sentence Morphemes with count 51
- Judæa( ukiup 56- ip missaani)[ Qupp. 10- mi ungalusaq/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Romamiut Palæstinami sorsugiarnerat ukiumi 67- imiit 70- imut Ptolemais Galilæap tasersua Pella PERÆA SAMARIA Jerusalemi Imaq Tarajuusoq JUDÆA Cæsarea[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga:
- Kristusip toquneranik eqqaaniaanerup mapuchet oqaasii atorlugit nalliuttorsiutigineqarnissaa aamma eqqaaniaanermut qaaqqussutit 2000- it mapuchet oqaasiinut nutserneqarsimasut agguaanneqarsinnaalernerat nalunaarutigineqarmat María Isabelip eqqarsaatigilerpaa qanoq ikiuisinnaanerluni.
- Freetownimi, illoqarfiit pingaarnersaanni, siallersarfiup nalaani pionerit marluk arnaq saneqquttoq naqitaaqqamik neqeroorfigigaat OQALUUSSISARTUT ATUAQQISSAAQATIGINEQARTARTUT EQQAANIAAQATAASUT( 2017) Biibililersaarut una tuniniarneqassanngilaq.
- 15 Taamaattoq, qatanngutikka,[ allakkama] ilaasigut ittooriunnaarlusi allaffigaassi eqqaasinniarlusi saammaanneq Guutip uannut tunniussaa pissutigalugu, 16 Jiisusi-Kristusimut kiffartortigitimmanga akimanngitsuni, Guutip iivangkiiliua palasisut suliareqqullugu, akimanngitsut pilliutaaqqullugit ilassiuminartut anernikkut illernartukkut illernartitat.
- 18 Massa suna alla oqaluuserineq sapeqqajariga, kisianni Kristusip uakkut piliarisaa, akimanngitsut naalattunngoqqullugit, oqaatsitigullu suliornertigullu, 19 nalunaaqqutit tupinnartuliallu pissaaneratigut, Guutip anernerata pissaaneragut, tassa Jeruusalaamit aallarlunga eqqaalu tamakkerlugu Ilooria tikillugu Kristusip iivangkiiliua naammattumik oqaatigigakku;
- 3 Makituuniamut aallalerama oqaaqqissaarikkit Effisumiittuaqqullutit, ilaat taakku inerteqqullugit allamik ajoqersuuteqaqqunagit, 4 oqaluttuapalaallu kinguaariinnillu naatsorsuutit killiffissaqanngitsut nalunaarsoqqunagit, tamakku saqitsaanernik kinguneqaannarmata uppernikkut Guutimut ineriartortitsinissaq minnerutillugu.
- Tamatta sinippaassanngikkaluarpugut, kisianni tamatta allanngortinneqassaagut, 52 tassanngaannaq, uisoriinnaq, qarlortaat kingullissaq pilerpat, qarlortarumaarpormi, toqusullu aserujuitsuullutik makissapput, uagullu allanngortinneqarumaarpugut, 53 aserujasoq manna aserujuissummik atitittariaqarmat, toqujasorlu manna toqusuissummik atitittariaqarmat.
- 11 Tamannalu pillugu qinnuttuinnarpassi, Guutitsinnut qinngaqqunnanngitsuuteqqullusi qaaqqussummut, pissaanikkullu angajoqqaatsernerit nuannarisani tamaasa uppernikkullu suliarisaasut naammatseqqullugit, 12 Naalakkatta Jiisusip aqqa ilissinni naalannarseqqullugu ilissilu taassumani naalannarseqqullusi Guutitta Naalakkallu Jiisusip Kristusip saammaannera naapertorlugu.
- 17 Taamaattumik Guutip unnersuutigisamik kingornussisussat siunnersuummi allanngujuissusianik nalunaarfigilluinnarumagamigit uppernarsaat aappiuppaa, 18 allanngujuitsut marluk Guutip sallutigisinnaanngisai aalajaatsumik tuppalliutigissagatsigik, uagut qimaaffissarsisugut neriugisassaq saqqangiussaq aalajangiullugu.
- 4 Pallissiuk taanna, ujarak uumasoq, inunnit piluarisaagaluaq, Guutimilli qinigaq erlinnartoq, 5 ilississaaq nammineq ujaqqatut uumasutut illuliaritinniaritsi, illu anersaap pia, palaseqatigiit iluartut, aatsissallusi pilliutinik anersaap piinik Guutimut ilassiuminartunik Jiisusi Kristusi pillugu, 6 allakkat oqaaseqarmata imaattumik:
Sentence Morphemes with count 52
- Maluginiaruk immikkoortortaqarfiit ilaannit oqaluussisartut oqaluussiffigisartakkani immikkoortortaqarfinnut taakkununnga atasuni oqaluussiniarlutik nunanit allanit nunanut pisariaqartitsiffiunerusunut nuussimasut qanoq allaatigineqarsimanersut.
- Eqqartuussisutut ilutsinniittutullusooq ittutullusooq sulisarpoq, aalajangigassatsinnik uagutsinnik isummerfiginnissinnaanngortitsisarluni, imaluunniit iliuusereriikkatsinnik eqqarsaatiginnissinnaanngortitsisarluni, aamma ajunngitsunik ajortunilluunniit, eqqortunik eqqunngitsunilluunniit naliliisinnaanngortitsisarluni.
- 17 Silami matumani pisuusut inakkit inornarniaqqunagit pisuussutilluunniit allanngujaqisut isumalluutigeqqunagit, Guutili uumasoq isumalluutigeqqullugu, taassuma tamanik tuningaartarmatigut atugassatsinnik, 18 ajunngitsulioqqullugillu, ajunngitsulianik pisuunngoqqullugit, tukkoqqullugillu ikiuisaqqullugillu;
- 10 Tamannaannaanngilarli, kisianni aamma Ripikka naartulermat ataatsimit, Iisaamit ataatatsinnit, 11 ilumiuimi erniusimanngikkallarmata sulilu ajunngitsulioratilluunniit ajortulioratilluunniit( Guutip siunnersuutaa qinersissutaa aalajaaqqullugu, suliat pissutiginagit qaaqqusisorli pissutigalugu), 12 oqarfigineqarpoq:
- ] 25 Innali ilissinnik nakussatsitsisinnaasoq iivangkiiliu oqaatigisara Jiisusi-Kristusimillu oqaluussissutigisaq missiliorlugu, saqqummersitarlu missiliorlugu anngigisaagaluaq ulloqaleqqaarneranit isertugaq, 26 maannali ersersoq pruffiitillu allagaasigut Guutip ittuinnartup inassutaa malillugu Guutimik nalusunut tamanut nalunaarsimasoq uppernikkut naalattunngoqqullugit:
- 12 Ilisimaqquassili, qatanngutikka, atukkakka iivangkiiliup siumukarneranut iluaqutaaginnarsimasut, 13 qilersugaanera Kristusimi pisimasoq ersermat sakkutuunut paarsisunut tamanut ilaannullu tamanut, 14 Naalakkamilu qatanngutigiit amerlanersaasa qilersugaanera tatissarsissutigimmassuk annermik sapiisilerlutik Guutip oqaasia ersioratik oqaaserisarlugu.
- Kapitali 2. 1 Kristusimi taava oqaaqqissaarutissaqarpat, asanninnerup pianik tuppallersaatissaqarpat, anersaakkut ilagiissoqarpat, asanningaartoqarpat nallittuisoqarpallu, 2 taava tipaatsussusera naammatsissiuk ataasiusumik isumaliorlusi, ataasiusumik asannissuseqarlusi, tarnissigut ilagiillusi isumaqatigiillusi;
- 26 tassa anngigisaq inna killeqanngitsumit kinguaariissoqaleqqaarneranillu isertugaasoq, maannali iluartortaanut ersersitaasoq, 27 taakkununnga Guutip nalunaarumammagu anngigisap tamatuma naleqanngingaarutaa sunaasoq Guutimik nalusuni, tassa Kristusi ilissinniittoq ittoq, naalannarsinissamik neriuutaasoq.
- Kapitali 2. 1 Ilisimaqquassimi qanoq ilissi pillusi Laatikiiamiullu pillugit tamaasalu uinikkut kiinnannik takunngisaannartut pillugit assoruuttartunga, 2 uummataat tuppallersarneqaqqullugit ataasinngorteqqullugillu asanninnikkut, sianissutsillu nakimajunnaarsup pisuussusia tamaat pigeqqullugu, tassa anngigisaq Guutip pia, Kristusi ilisareqqullugu;
- Kapitali 12. 1 Taamaammat, nalunaajaasut taama eqimatigisut avatangermatigut, uaguttaaq oqilaaqutaasut tamaasa ajortilu uatsinnik ninniortitseqqajaaginnartoq iperartigik, nikallujuerlutalu arpanniarta assoruunnitsinni uatsinnut suiunertarititaasumi, 2 uppernermillu aallarniisoq inerititsisorlu Jiisusi aarlorfigisigu;
Sentence Morphemes with count 53
- "[ Taassuma taakkua] ilaat apustilinngortippai, allat pruffiitinngortillugit, allat iivangkiiliulersaartunngortillugit allallu paarsisunngortillugit ajoqersuisunngortillugillu, illernartut piukkunnarsarumallugit kiffartortuunissamut Kristusip timaa ineriartortinneqassammat, tamatta anngutserluta uppernermi ataasiunissamut.
- " Orlunissassinnut sernissussallusi naalannarsutsiminullu sassartissallusi sapinngitsup, assuarnaatsuutillusi qiimmattartillusilu, kisimi Guutiusup Naalakkatsigut Jiisusi- Kristusikkut annatsitsisitta pigai naalannassuseq ataqqinangaassuserlu, pissaaneq piginnaatitaanerlu pinngortoqanngikkallarmalli maannalu naassaanngilluinnartumillu!
- Naak upperisat assigiinngitsut taakku marluk kingusinnerusukkut kristumiussusermi imminnut attuumassuteqartinneqaleraluartut ullumikkullu inuinnaat kristumiuusut taakkuninnga immikkoortitsisinnaajunnaarsimagaluartut, pissutissaqarsorinngilara uanga teologillu amerlanerit ilumoortuusorisatta isertorniarnissaat....
- Nunami atortittarnermik inatsisitigut akuersisumi peqqinnissamik isumaginnittoqarfiup peqqissaasoq atortittartut illuutaanni peqqinnissamik misissuisutut nappaatit kinguaassiuutitigut tunillaattartut tunillaattarnerat annikillisinniarlugu sulinera akilerneqartarpaa.
- 8 Ilumummi tamaasa ajunaaqqutaatippakka naalakkannik Kristusi-Jiisusimik ilisarsinissaq annerungaartoq pillugu,( taanna pillugu tamatigut ajunaartoorpunga, tamaasalu igitassaannaatippakka Kristusi iluanaaqqutigiumallugu, 9 taassumanilu malugineqaqqullunga nammineq iluarsusera piginngikkiga, taanna inatsisinit pisoq, kisianni inna Kristusimut uppernikkut pisoq, Guutimit iluarsuseq uppernermut pigititaq;
- 11 Tamannalu pillugu tussiattuinnarpassi, Guutitsinnut qinngaqqunnanngitsuuteqqullusi qaaqqussummut pissaanikkullu naammatseqqullugit angajoqqaatsernerit nuannarisani tamaasa uppernikkullu suliarisaasut, 12 naalakkatta Jiisusip Kristusip aqqa naalannarseqqullugu ilissinni ilissilu naalannarseqqullusi taassumani Guutitta Naalakkallu Jiisusip Kristusip saammaannera naapertorlugu.
- Tunngavik siulleq tassa aligoq akisunnertooq, aappaa aligoq allarniusaq, pingajuat aligoq aamaasarissoq, sisamaat aligoq qorsooqqissoq, 20 tallimaat aligoq aappalujattoq, arfernat aligoq aappalualaartoq, arfineq-aappaat aligoq kuultiusoq, arfineq-pingajuat aligoq tungujuartoq, arfineq-sisamaat aligoq iseriattuusaq, qulingat aligoq qorsuusaq, aqqarnat aligoq alanngialasoq, aqqaneq-aappaat aligoq tungutsorissoq.
- 2 Taamaammat ilagiinnik paarsisoq assuarnaatsuussavoq, ataatsimik nulialik, mianersortoq, piitaajuitsoq, ippinnaatsoq, illusisitsisartoq, ajoqersuineq sapinngitsoq, 3 viinnisorajuttuunngitsoq, paannikkajuttuunngitsoq, piuaatsoq, saqitsaagajunngitsoq, aningaaserituunngitsoq, 4 inoqutiminik paarsilluartoq, qitornai tamatigut titsiillutik naalattut;
- 9 Uillarneq arfinilinnik qulillit inornagit ukioqaruni ataasiusumillu ueqarsimaguni ivertinneqarsinnaavoq 10 ajunngitsuliortutullu unnersiutigineqarluni, qitornaminik perorsagaqarluni, illusisitsisarluni, iluartut isigaat uffartarlugit, naalliuttut ikiortarlugit, ajunngitsuliat nalinginnaat ileqqoriniarlugit.
Sentence Morphemes with count 54
- 3 SIUNNERSUUT 1. Inunnik asannittuugit, aningaasat pigisallu pinnagit 4 SIUNNERSUUT 2. Allanut naleqqiukkusunnerit akioruk 5 SIUNNERSUUT 3. Qujamasuttuujuarit 6 SIUNNERSUUT 4. Silatusaarlutit ikinngutissarsiorit 7 SIUNNERSUUT 5. Anersaakkut pisariaqartitatit isumagikkit 8 NORMUMI MATUMANIIPPUTTAAQ:
- Kristumiut tanitat aamma Kristusi kunngitut palasitullu inatsisitigut qilammi kiffartoqatigiinnissaannik isumaqatigiissutaavoq Oqalugiaammut immikkut ittumut qaaqqusissut Silarsuarmi ajornartorsiutinik ulikkaartumi qanoq toqqissisimalersinnaasutit Oqalugiaat Biibilimik tunngavilik tamanna nunarsuaq tamakkerlugu nunani 230- nit amerlanerusuni oqalugiaatigineqassaaq.
- 16) Angeruseq nutaaq aalajangiusimavaat ima paasillugu inatsisinut angerutsimut tunngasunut naalapput, tassungalu tunngatillugu aaqqissuussinernik tapersersuilluinnarput, kristumiullu tanitat anersaakkut inuussutissalersorneqarnerattulli inuussutissalersorneqarput Guutillu naalagaaffianik oqaluussinermi ajoqersuganngortitsiortornermilu tanitat ikiorpaat.
- Inatsisit taamaalisaanngimmata iluartut pillugit, kisianni assuarnartullu naalasseriitsullu iluaatsullu ajortuliartullu soqqusaatsullu illernaatsullu angajoqqaaminnillu toqutsisut inuartullu 10 uersaasullu mumingasumillu kanngunartuliortut inunnillu tillittut sallutuullu sallusumillu uppernarsaasut pillugit, allamilluunniit qanoq iliortoqarpat ajoqersuut peqqissinartoq akerartorlugu;
- 3 taanna tassaagami naalannarsusiata akisunnera qanoq-issusiatalu ersinnera, suullu tamaasa perorsaramigit oqaatsiminik pissaanermi pianik, ajortittalu piiagaanissaat namminermigut naammassigamiuk, ingissimavoq inornartup qutsinnermiittup ittup talerpiata tungaanut, 4 inngilinit pingaarnerungaalerluni atertaarami taakkunannga annerungaartumik.
- 13 Massa ussigillu savaasallu aavi ussigullu arnavissap arsai mingutsittunut serpartaataasut illernarsisitsimmata uinimmut minguersaataallutik, 14 immaqa angeqqinganik Kristusip anernikkut ittuinnartukkut assuarnaatsumik imminik Guutimut pilliutigisup aavata tarnissi nalunngissusiat minguersassagaa sulianik inuussutaanngitsunik piiarlugu Guutimut uumasumut kiffartulersillusi.
- Ullormik amigartooqqajaqaanga, Giitiuullu Baarallu Simsuullu Jattalu Daavilu Saamualilu pruffiitillu oqaluttuarissagukkit, 33 taakkua uppernikkut naalagaaffiit artorsartippaat, iluarneq atortippaat, unnersuutigisat pivaat, liiuit qarni milippaat, 34 innerup ikumarna qamippaat, panap kiinaa ingalappaat, sanngiikkaluaramik nakussatsipput, sorsunnermi pissarsuanngorput, takornartat katersaat tunuartippaat;
- 2 Ilissi allagaatigaassi uummatitsinnut allassimasut inunnit tamanit ilisarineqartut atuarneqartullu, 3 erserassi tassaasusi Kristusip allagai uatsinnut kiffartuutigititat, allassimasut pilikkiunngitsumik Guutilli uumasup anersaanik, allaffissianut ujaraanngitsunut allaffissianulli uiniusunut uummatinut.
- Kapitali 6. 1 Taamaattumik Kristusimik ajoqersuutaasut aallaqqaataat qaangiinnarlugit inersimassummut ingerlaniarta, kingumut tunngaviliornata suliat inuussutaanngitsut allamik isumataarutigisariaqarnerannik Guutimullu uppernermik, 2 kuisinnerillu pillugit ajoqersuutaasunik, assannillu patissinermik, toqusullu makinnissaannik, eqqartuussummillu naassaanngitsumik.
- Kapitali 1. 1 Pileqqaarnerannit ittoq, tusagarput, isitsinnik takusarput, qimerluugarput assatsinnillu satsigarput, oqaaseq inuussutaasoq pillugu- 2 inuussullu erserpoq, uagullu takullugulu nalunaajaassutigalugulu ilissinnut oqaluutigaarput inuussut naassaanngitsoq, ataatamiittoq ittoq uatsinnullu ersersoq- 3 takusarput tusagarpullu tamanna ilissinnut oqaluutigaarput, ilissinnuttaaq peqatigeqqulluta;
Sentence Morphemes with count 55
- 13) Taamaattumik aappariinnermi ilumoorfigeqatigiittuarnissamut kajumississutaanerpaaq tassaavoq kinguaassiuutitigut minguttuujunerup suulluunniit Jehovamut attaveqarnitsinnut ajoqutaajumaarneranik ilisimaarinninneq- qanorluunniit isertortigaluni sammisaqaraluaraanni, imaluunniit timikkut inooqatigiinnikkullu kinguneri qanorluunniit soqutaanngippasitsigigaluarpata.
- Amerlangaartunut ilaasut' kinguaassiuutitigut inuunerlunnerup, mingunnartuliornerup, ileqqorlunnerup, guutipilussiornerup, ilisiinnerup, akerariinnerit, saqitsaannerup, sinnganerup, kamajassutsip, namminissarsiornerup, assuariinnerit, immikkoorniarnerup, qinngarsuinerit, imerajunnerup, inuulluarumatuallaarnerit tamakkualu taamaaqataasa' pinaveersaarnissaat aalajangiusimavaat.
- 14- 16) Assersuutigalugu qanoq pisoqassagaluarpa utoqqaanertap aappariinnik katissimasunik aappariittut ajornartorsiutilinnik ikiuisup siunnersuutini nammineq misilittakkaminik tunngaveqartippagit, Biibilimi najoqqutassianik atuakkanillu' kiffamit ilumoortumit silatuumillu' saqqummersinneqartunik tunngaveqartinnagit?
- 18) Taamaattumik pingaaruteqartorujussuuvoq kristumiut ilumoortut mianersoqqussutinik tamakkuninnga eqqumaffiginninnissaat ajoqersuutinillu eqqunngitsunik ilinniartitsissutiginnittunik aamma inuit allat sallusuissummik Guutip oqaasianeersumik IR ilinniarnissaannik akornusiisunik tamanik ingalassimanninnissaat.
- " Tassani Paulusip' immuk', allassimasami siuliani' Guutip oqaasiini ilinniaqqaagassatut' eqqartorlugu,' nerisassat tamuasarissat' akerliattut taavaa, tamakkulu nerineqartussaapput' inersimasunngorluarsimasunit'' piginnaassutsimik atortuinnarnerisigut sungiussisimasunit ajunngitsumik ajortumillu immikkoortitsisinnaalerlutik'.
- 25) Uillarnerup, imaannaanngitsunik atugaqaraluarluni, eqqartuussisumit naapertuilluartumik pineqartitaanissani neriuutigalugu taanna kimigiiserfigiuarpagu, taava uagut ullup Jehovap eqqartuussiffissaata nalliunnissaanik upperinninnitsinnik attassinerusariaqannginnerpugut!
- 23 Tamarmik ajortuliarput Guutimi nersornartumik ajorsarlutik 24 iluartuutinneqarlutillu akeqanngitsumik taassuma saammaanneranit, utertitaagamik Kristusi-Jiisusikkut, 25 taanna Guutip saqqangiuppaa saammaaffioqqullugu uppernikkut aavanut, iluarneq immini atortoq nalunaarumagamiuk ajortulinerit isumakkeerumallugit siornagut Guutip ninngassaarseriinnerani pisimasut.
- Kapitali 3. 1 Kaasarip Tipeeriusip naalagaassusiata ukiuisa aqqaneq-tallimaanni, Puntiusi Pilaatusi nunamut naalagaammat Juutiami, Heruutasilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Galiliiami, nukaalu Pilippu nunamut ilaannarmut naalagaammat Itoriiami Trakunitsillu eqqaani, Lusaaniarsilu nunamut ilaannarmut naalagaammat Apiliinimi, 2 Annarsilu Kaajaffarsilu palasiunerutillugit, taava Guutip oqaasia Juannasimut Sakkariap erneranut pivoq puilasuitsumi.
- 26 Palasiunermi taama ittoq uatsinnut pisariaqarpoq, illernartoq ajortuitsoq minguitsoq, ajortilinnit immikkoortitaasoq qilammillu qutsinnerulersoq, 27 palasiunertut ikkunatut pissanngitsoq, taakku ullut tamaasa tunissutinik namminneq ajortitik peqqaatigalugit kingornalu inuit ajortaat pillugit pilliissammata;
- 14 Taamaattumik, asasakka, tamakkuninnga ilimagisaqarassi ilungersorniaritsi taassumunnga naapeqqullusi innarluitsusi assuarnaatsusilu eqqissillusi, 15 Naalakkattalu kamajuissusia annassutissaatissiuk, soorluttaaq Paalusip qatanngutitta asanartup ilisimassutsimik tunineqarsutsi missiliorlugu allaffigigaasi, 16 soorlumi allakkamini tamani tamakku taakkunani oqaatigisaraangamigit pisartoq;
Sentence Morphemes with count 56
- [ Qupp. 12- mi assiliartat] Jesus' tipaatsuutissaq imminut saqqangiussaq pillugu ilalaarpoq'[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Ukiorpassuarni kiffartoreeraluarluta nuannaartuarsinnaavugut[ Qupp. 15- mi assiliartat] Inuit millionilikkuutaat Jehovamut nalunaajaasunngoramik pitsaanerusumik inuulersimapput Nunarsuaq misilitsiffissaannaraarput?
- 15/ 2 Angajoqqaajususi meeraasusilu asannittumik attaveqaqatigiittaritsi, 15/ 5 Ataqqinaammik pissarsinissannut sunaluunniit akornutaateqinagu, 15/ 2 Attaveqaqatigiilluarnikkut aappariinnersi nakussatsissiuk, 15/ 5 Biibilimik atuartarneq tamakkiisumik iluaqutigiuk, 15/ 4' Guuti ilisimalersimagakku' susariaqarpit?
- Ajoraluartumik ilisimajunnaarsitsisarnerup oqaluttuarisaanera assortuussutigineqarluni takussunarsarneqarsimavoq kia arlaata- Longip, Wellsip, Mortonip Jacksonilluunniit, kemiimik ilisimasallip pikkorissup Mortonimik ikiuisup- ilisimajunnaarsaammik nassaarneq annerusumik ataqqinaatigissaneraa( soorunami sananeqaatit kemiimut tunngasut pinnagit).
- 1, 2.[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Pilliutissani pilliiviup sanianut qimaannarlugu qatanngutini eqqisseqatigiartoqqaarallarpaa[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Angajoqqaajususi, meeqqasi ataqqinnittuunissaannik ilinniartissigit Ulluni makkunani anorersuarsiorfittut ittuni Guuti saqeqatigaarput" Enokip Guuti ilumoortoq saqeqatigiuarpaa.
- 26 Taama ittoq palasiunerissagatsigu, iluaatsuitsoq ajortuitsoq minguitsoq, ajortilinnit immikkoortitaasoq qilammillu qutsinnerulersoq, 27 ikkutut palasiunertut pissanngitsoq, taakku ullut nungullugit tunissutinik pilliissammata nammineq ajortuliatik peqqaatigalugit kingornalu inuit ajortuliaat pillugit;
- 19 Taava maanna, qatanngutikka, siooranata illernartuummut isersinnaanngoratta Jiisusip aavagut, 20 aqqummik taassuminnga nutaasumik uumanartumillu atoqqaarniummatigut umissuakkut, tassa uinimmigut, 21 palasersuaqarattalu Guutip illuanut ivertitaasumik, 22 taava palligunniarta uummatitsigut ilumoorluta upperluinnarlutalu, uummatittalu serpartarneqarneratigut ilerasuutaajarsimalluta timitsigullu uffarsimalluta imermik mingoqanngitsumik;
- 25 Ilissi angutit, nuliasi asaniarsigik, soorluttaaq Kristusip ilagiit asagai imminillu tunniulluni taakku pissutigalugit, 26 tassa iluarsarumagamigit uffaammik imermik oqaatsikkut eqqiarlugit, 27 nammineq imminut saqqummiukkumagamigit ilagiit usornartut mingoqanngitsut eqinganeqanngitsut allamilluunniit taamaattoqanngitsut, kisianni iluaqqullugit assuarnaaqqullugillu.
- 9 Salluffigeqatigiinnaveeritsi, inutoqaq ileqqui tappullugit iperarassiuk 10 inuttaarlu ilisarsissalluni pinngortitsisi assigilerlugu nutaanngortoq atisimallugu, 11 Griikerillu Juutillu kipineqartullu kipineqanngitsullu allanertallu Sukuutillu inussiallu inussiaanngitsullu taamaakkunnaarsillugit, Kristusili tamani tamarsuutillugu.
- taamaattumik oqaatigisariaqartinngilarput, 9 taakkua namminneq nalunaarutigisarmatigut qanoq ilissinni iserfissarsisugut, qanorlu Guutipiluit tunullugit Guutimut saattusi, Guuti uumasoq ilumut Guutiusoq kiffartorfigilerlugu, 10 erneralu qilammit pisussaq utaqqilerlugu toqusunit makititaa, Jiisusi kamannermit piumaartussamit aniguisitsisussarput.
- 19 Qatanngutikka, taava siooranata illernartuummut Jiisusip aavagut isersinnaanngoratta, 20 aqqummik taassuminnga nutaasumik uumanartumillu atoqqaarniummatigut umissuakkut, tassa uinimmigut, 21 palasersuaqarattalu Guutip illuanut ivertitaasumik, 22 taava palligunniarta uummatitsigut ilumoorluta upperluinnarlutalu, uummatittalu serpartarneqarneratigut ilerasuutaajarsimalluta timitsigullu imermik mingoqanngitsumik uffarsimalluta;
Sentence Morphemes with count 57
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Biibili erlinnartuutit sumiiffiannik paasissutissiillunilusooq pisuussutinut Kristusimi' isertugaasunut' uagutsinnik siulersuivoq Ukiuni hundredelinni siullerni oqaluttuarisaanermik ilisimatuup Flavius Josefusip atuakkiami Jewish Antiquities- ip( Juutit itsaq oqaluttuarisaanerat) atuagartaasa 20- ianni' Jaakumik atillip, Jiisusip Kristusimik taagorneqartup qatanngutaata' toqunera eqqaavaa.
- 4 Siulittuutigineqartut eqquuttuaannartut 5 Oqaluttualiaannaanatik pisimasuiit 6 Ilisimatuussutsikkut paasisanut naapertuuttoq 7 Imarisai imminnut naapertuuttut 8 Ullumikkut atoriaannaasoq 9 Naassaanngitsumik inuussutaasoq NORMUMI MATUMANIIPPUTTAAQ 10 Guutip oqaasia ilinniarfigiuk- sooq guutip atia atussavarput?
- Nipit siutaannarmik tusaaneqarsinnaanngitsut atorlugit misissueriaaseq nutaaq iluaqutigalugu Osakami universitetimi ilisimatusartut uummatip iluata uummatillu taqaaraasa iluatungaaniittut ittut endotelcellet qanoq sunnerneqartarnerannik uuttortaasinnaasimapput- misissuiffigineqarlutik inuit pujortarneq ajortut taamaattorli pujortartut pujuannik najuussuisartut.
- " Uterpunga seqernullu ataani takullugu arpannermi oqilasuut ajugaajuaannanngitsut, sorsunnermi sorsuttartut pissarsuit ajugaajuaannanngitsut, aammattaaq ilisimasut inuussutissaqartuaannanngitsut sianisuullu pisuussuteqartuaannanngitsut, ilisimasaqartullu nuannarineqartuaannanngitsut;
- 33, 47 Jehovamik tatiginnilluinnarneq toqqissisimalersitsisarpoq Allaaserisanut ukununnga siunertaasut ALLAASERISAT ATUAQATIGIISSUTISSAT 1, 2 Allaaserisami siullermi sammineqarpoq ilaqutariinni kristumiuniittut ittut tamarmik immikkut anersaakkut eqqumanissamut tunngatillugu akisussaaffeqarnerat.
- 13- 16." Anersaat minguttuut[ Oqaaserineqartut isumassarsiarititaasut minguttuut, NV]" anersaapiluit ikiortigalugit sunniiniarnermut, nunarsuup kunngiisa puugutaasat arfineq- marluk Guutip kamanneranik imallit kuineqarnerannit sunnertinnginnissaannik Jehovamillu akerlilersuilernissaannik qulakkeerisussamut, assersuutaapput.
- Maanna tiingasulersaarutit internettimi pissarsiarineqarsinnaammata, angerlarsimaannarlunilu sammineqarsinnaammata, inuit siornatigut tamakkuninnga pissarsisinnaasimanngitsut,' imaaliallaannaq tiingasulersaarutinik kinguaassiuutitigullu atoqateqarnikkut periarfissanik killeqanngitsunik neqeroorfigineqartarput,' nakorsaq taama oqarsimavoq.
- [ Qupp. 5- mi assiliartat] Pisuussutinik katersuinikkut, kiserliornikkut inuilluunniit killilimmik ilisimasaannik tatiginninnikkut pillualertoqarsinnaanngilaq[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Kristumiutut neriuutip pillualersippaatigut[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Guutip inatsisaanut naalalluni inuuneq pilluarnartuuvoq SAMMISAQ PINGAARNEQ|
- 1 Pileqqaarnerannit ittoq, tusagarput, isitsinnik takusarput, qimerluugarput assatsinnillu satsigarput, oqaatsip inuussutaasup pia- 2 massa inuussut erserpoq, uagullu takullugulu nalunaajaassutigalugulu ilissinnut oqaluutigaarput inuussut naassaanngitsoq, ataatamiittoq ittoq uatsinnullu ersersoq- 3 takusarput tusagarpullu tamanna ilissinnut oqaluutigaarput, ilissinnuttaaq ilageqatigeqqulluta;
- 9 Uumasullu naalannaat ataqqinaallu qujaniullu pigitittaraangatigik issiaffiup qilaallup qaani issiasumut naassaanngilluinnartumik uumasumut, 10 taava utoqqaanerit taakku marlunnik qulillit sisamallu palloraraat issiaffimmi qilaalimmi issiasup saanut, naassaanngilluinnartumik uumasoq pallorfigalugu, niaqorutitillu issiaffiup qilaallup saanut ilillugit, oqarlutik:
Sentence Morphemes with count 58
- Isumaqatigiinngitsoqarpat- soorlu ukiuni hundredelinni siullerni siulersuisoqatigiit kipineqartarneq oqaloqatigiissutigigamikku isumaqatigiinngissimasut- aalajangersimasumut tunngatillugu Guutip oqaasianik tunngaveqartumik tamarmik isumaqatigiilerumallutik piffissaqarnerusariaqarlutillu misissuilluarnerusariaqarsinnaapput.
- "- A SCIENTIFIC INVESTIGATION OF THE OLD TESTAMENT, ROBERT D. WILSON[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Allagatoqqani ukunani Judami kunngi Jojakini eqqaaneqarpoq[ Suminngaanneernera IR]© bpk, Berlin/ Vorderasiatisches Museum, SMB/ Olaf M. Tessmer/ Art Resource, NY Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Arnat Jehovap siunertaanik qanoq naammassinneqataasarpat?
- ( wE 1/ 10 2000)[ Quppernerup ataani ilanngussat] New International Dictionary of Old Testament Theology& Exegesis, Atuagaq 4, quppernerit 205- 7. Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. aggusti 1998- imoortoq, qupperneq 13, immikkoortoq 7. Biibilimik atuaqqissaarninni immaqa atuagassiap normuani tamatumani allaaserisat marluk tamaasa misissorusussavatit.
- Naalagaaffik pillugu nutaarsiassamik nuannersumik ilassinnittut pissutsit soorlu" asanninneq, nuannaarneq, eqqissineq, kamajasuunnginneq, inussiarnisaarneq, ajunngitsuuneq, unneqqarissuseq, qanilaarneq, imminullu naalakkersinnaaneq" ersersittarpaat, naak avatiminni ajortorpassuarnik pisoqartaraluartoq.
- [ Qupp. 15- imi assiliartaq] Naggueqatigiit Gadikkut piiaasunut akiuunerattulli kristumiut Saatanip saassunerinut imminnut illersortariaqarput[ Qupp. 17- imi assiliartaq] Oqaluussinermi ineriartornartumik peqatigiittarpugut[ Qupp. 18- imi assiliartat] Pioneritut kiffartorneq kiffartornermi immikkut pisinnaatitaaffinnut allanut matunik ammaasinnaavoq, soorlu makkununnga:
- Tusagassiuutini ullormut saqqummersartuni takussutissarpassuaqarpoq upperisarsiornermi siuttuusut asanninneq, eqqissineq nallittuinerlu pillugit oqalugiaateqartarnerannik, Guutilli aqqani uumissuinerup inneranik ikummarinnerulersitsisarput akerleriinnerillu peqqarniitsut akuersaarnartunngortinniartarlugit.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Jiisusip ajoqersukkani kajumissaarpai Guutip naalagaaffianik noqqaassutiginneqqullugit[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani Jehova Aaperaap kinguaassaanut pingaannginnerusunut ilaasussanik toqqartuilerpoq[ Qupp. 24- mi assiliartat] Savat allat ulluni kingullerni kristumiunit tanitanit najorneqarnertik qujamasuutigaat" Siunnersussavakkit, isigiuassavakkillu.
- Nalitsinni sallusuissummik paasinarsisitsinissamut piffissanngoraangat, qatanngutit angutit akisussaassusillit Jehovap Nalunaajaasuisa qullersaqarfianni' inussiamut aalajaallunilu silatuumut' ilaasut anersaakkut sallusuissutinik itinerusunik siornatigut paasineqarsimanngitsunik paasinninnissamut anersaaq illernartoq iluaqutigisarpaat.
- 13, 14) Jehovap Nalunaajaasui silarsuaq tamakkerlugu allannguinissat Guutip kisimi pilersissinnaasai utaqqitillugit, silarsuaq pitsaanerulerniarlugu suliniutinut, aallaqqaammut ajunngitsumik siunertaqartaraluartunut kingusinnerusukkulli pakatsissutaasartunut allaallu nakuusernermik kinguneqartartunut, peqataasanngillat.
- 9.( w08 05/ 01- E)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Oqaaseq grækerisooq" qissaserpoq"- mik nutserneqarsimasoq aamma" qullililerpoq"- mik( 1936) nutserneqarsimasoq amerlanertigut' nipaqanngitsumik qianermut' tunngatinneqartarpoq, oqaaserli Mariap allallu qianerannik oqaluttuarinninnermut atorneqarsimasoq' nipituumik qianermik, kappialanermillu' isumaqarsinnaavoq.
Sentence Morphemes with count 59
- Siunissaq eqqarsaatigileraangakku takorluuilersarpunga takorluukkamalu ilagisaraat illit asasara isumaliortarpungali taamaattoqarnavianngitsoq ullulli ilaanni ornipparma aperalutillu, taamani pilluaqaanga kisinnili sivitsormat paasivara takorluukkannik allaanerusutit ullullu ilaanni qimapparma piumasatit angusinnaannginnakkit taamaattumik takorluukkasi eqqorsoriniaqinasigit!
- Ilumoorfigin-nil- lutalu maniguukkutta nam-minis- sarsior-nata Jehovap kis-saatigisaatut ilius-saagut Ilumoorfigin-nil- lutalu inussiarnerutta al-lat ikior-nias- savavut, Jehoval-lu kis-saatigisaatut pis-savavut Ilumoorfigin-nil- lutalu sapiikkutta Jehova naalat-tas- savar-put al-laat saper-nar- tik-kaangatsigu siooragaluaraangat-taluun- niit Apeqqutit amerlasuut- Akissutit uppernartut ikittuinnaat ILUARTUT ulluani ullaap tungaani 1755- imi novembarip aallaqqaataani, Lissabonip inuisa amerlanersaat naalagiartillugit, illoqarfimmi nuna sajorujussuarpoq.
- [ Qupp. 30- mi assiliartaq] Jehovamik tatiginninneq pissutigalugu asasatsinnik toqusoqarneranik aliasuutiginninneq naammagalugu atorsinnaanngortarparput[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Qamannga pisumik qinuneq uppernikkut misilinneqarnermi pinertusaarnissamut iluaqutigisarparput Imai decembari 2008 Pissutsit qanittukkut pitsaanerulissappat?
- Guutimut kiffaasut utoqqaat asasaasut taakkunatut ittut ilaat tassaapput Jehovap Nalunaajaasuisa Siulersuisoqatigiivinut ilaasortaasut, maanna nakkutilliisuusut angalasartut siornatigullu nakkutilliisuusimasut angalasartut, pionerit aallussilluartut oqaluussisartullu kristumiut inersimalluartut- qatanngutit angutit arnallu aalajaallutik ilagiitsinni kiffartortut.
- Allaatigisami Festusip, Romamiut Judæami naalagaatitaata, toquneranit( ukiup 62- ip missaani) taassumalu kingoraartaata, Albinusip, ivertinneqarneranut pisimasut pillugit oqaluttuarfiusumi, Josefusip eqqaavaa palasiunerup Ananusip( Annasip)" Sanhedrinimi eqqartuussisut qaaqqugai, angullu Jaakumik atilik, Jiisusip Kristusimik taagorneqartup qatanngutaa allallu taakkununnga sassartillugit.
- Aamma Guutimut asanninnerput alliartussaaq eqqarsaatigisarutsigit taassuma uagutsinnut inuunermik nuannaarutiginninnissatsinnut iluaqutissatut tunissutai naammangaartut- pinngortitarsuup alianaassusia, nerisassat mamartut assigiinngitsorpassuit, ikinngutinut qanittumik attaveqarneq nuannaarutillu kisissaanngitsut allat.
- 3 Umissuullu aappaata tunuaniippoq ippoq tupeq illernarnerpaamik taaneqartoq, 4 taassuma pequtigai tipigissaammik pujoortitsivik kuultiusoq angerutsillu illerfia iluunngarmi kuultimik qalligaq, tassaniippullu ippullu qummuattaq kuultiusoq mannanik imalik Aarunillu ajaappiaa sikkersimasoq allaffissiallu angerutsip allassimaffii, 5 qulaaniippullu ippullu keerupiit naalannarsutsip pii saammaaffimmik taalutsiisut;
- 3 aammattaaq arnat utoqqaat iluartut ileqqussaat eqqorlugu ileqqoqarniassasut, mamarliissanngitsut, viinnisorajussanngitsut, ajoqersuilluassasut, 4 arnat inuusuttut silattortinniassagaat uitik asaqqullugit qitornatillu asaqqullugit, 5 piitaajuitsooqqullugit, titsiitsooqqullugit, illumi paarsilluaqqullugit, avaaginnittaqqullugit, uitillu naalaqqullugit, Guutip oqaasia mitaatigineqaqqunagu.
- 13 Savaasammi ussigillu aavi ussigullu arnavissap arsai mingutsittunut serpartaataasut uinimmut minguersaataallutik iluarsisitsimmata, 14 immaqa angeqqinganik Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut assuarnaatsumik imminik Guutimut pilliutigisup aavata tarnissi nalunngissusiat minguersassagaa suliat inuussutaanngitsut piiarlugit Guutimut uumasumut kiffaalersillusi.
- Piffissamik amigartooqqajaqaanga, Giitiuut, Baarak, Samsuut, Jatta, Daavi, Saamuali pruffiitillu oqaluttuarissagukkit, 33 taakkua uppernikkut naalagaaffiit artorsartippaat, iluarneq atortippaat, unnersuutigisat pivaat, liiuit qarni milippaat, 34 innerup ikumarna qamippaat, panap kiinaa ingalappaat, sanngiikkaluaramik nakussatsipput, sorsunnermi pisarsuanngorput, takornartat sakkutoorpassui tunuartippaat;
Sentence Morphemes with count 60
- Paariguusi, Pagat-Muuapi, Eilam, Sattu, Baani, 15 Bunni, Asgaati, Biipai, 16 Atuunia, Biguai, Atiini, 17 Ateeri, Hiskia, Atsoor, 18 Huutiaa, Hassum, Biitsai, 19 Haariffi, Anatuut, Niipai, 20 Mappiias, Misulaat, Hiiseri, 21 Misiisapiili, Saatuuk, Jaatua, 22 Pilaatsia, Plaanaat, Anaaja, 23 Hussia, Hanannia, Hassuui, 24 Ilattuugasi, Pilga, Suupak, 25 Riiguut, Hasanna, Magasiia, 26 Agia, Haanaat, Aanaat, 27 Maluk, Haariit, Baana.
- Taamanikkussamimi inuit tassaalerumaarput namminissarsiortut, aningaaserituut, usorsitsaartut, anneruniartut, asissuingaartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, mitalliisut, asanniuitsut, saammartitassaanngitsut, mamarliisut, naammatsiuitsut, qiningasut, ajunngitsunut akeraasut, killuussisut, puffajasut, makitaniartut, inuulluarniutit Guutimit pingaarnerutillugit.
- 10.( wE 11/ 1 05)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Florence Nightingalep napparsimasunik paarsisut silarsuaat allanngorterujussuarpaa[ Suminngaanneernera IR] National Library of Medicine- mit akuerineqarnikkut[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Kristusip ajoqersugai ikioqatigiittarput[ Qupp. 4- mi suminngaanneernera IR] The Star, Johannesburg, S. A. Sooq ikiaroortoqartarpa?
- " Illit[ nuliassap aqqi tamarmik] Jehova Guutip saavani maanilu najuuttut ilisimannittoralugit[ uissap aqqi tamarmik] aapparilerusuppiuk, neriorsuillutillu marluullusi inuutillusi, imaluunniit aappariinnermik aaqqissuussineq Guutimit atuutitinneqarallartillugu, asajumallugu ataqqiumallugulu Guutip nuliaasunut inatsisai Allakkani Illernartuni allassimasut naapertorlugit?
- [ Qupp. 14- mi issuagaq]" Web- imi quppernerit ilaat uissuumminartuupput tassanngaannarlu mianersoqquseqqaaratik takkussinnaallutik"[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Ilaqutariit ilaasa computeritik inimi ataatsimoorussami inissisimavaat Naalliuttunut tuppallersaat UKIUNI hundredelikkuutaani apeqqut sooq Guutip naalliunnartut atuutitinnerai, isumaliutersortartunit teologinillu soqutigineqarsimaqaaq.
- Sammeriikkatta saniatigut Qaqqami oqaluuseq qanoq ililluni piviusumik pillualertoqartarneranut, qanoq ililluni kinguaassiuutitigut inuunerlunnaveersaartoqartarneranut, qanoq ililluni naapertuilluartuliortoqartarneranut, qanoq ililluni toqqissisimanartumik pilluarnartumillu siunissaqalertoqartarneranut allarpassuarnullu tunngassuteqarpoq.
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Inngilit Guutip piumasaanik naammassinnittarnertik nuannaarutigaat[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Inngilit Guutip piumasaanut naapertuuttumik akuliunissamut piareersimajuaannarput, soorlu Danielimut tunngatillugu taamaassimasut[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Sapiitsuugit- inngilit oqaluussinermik tapersersuinerat ilisimaaralugu[ Suminngaanneernera IR] Nunarsuaq:
- 2 Taamaammat ilagiinnik paarsisoq assuarnaatsuussavoq, ataatsimik nulialik, mianersortoq, isumamineernaveersaartoq, ippinnaatsoq, illusisitsisartoq, ajoqersuineq sapinngitsoq, 3 viinnisorajuttuunngitsoq, unataagajuttuunngitsoq, ittoornartumik akissarsinianngitsoq, piuaatsoq, saqitsaagajunngitsoq, piumatuunngitsoq, 4 inoqutiminik paarsilluartoq, qitornai tamatigut ataqqinnillutik naalattut;
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti, naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, naakkinninnersuarmigut ernioqqissikkamisigut inuunermik neriugisaqartilluta Jiisusip Kristusip toqusunit makinnera pillugu, 4 kingornusassaqaqqulluta aserujuitsumik minguitsumillu nungujuitsumillu, ilissinnut qilammi toqqorsimasumik, 5 Guutip pissaaneragut upperneq pissutigalugu sernigineqarassi annannissamut ullussani kingullerni saqqummersussamut.
- Alla uinimmik tatigisassaqarluni isumaqarpat, uanga annerusumik taamaaliorsinnaagaluartunga, 5 arfineq-pingasunik ulloqarama kipineqartunga, Israalikkut eqqarlerigikka, Binjamiikkut naggueqatigigikka, Epriiariusunga Epriiarinit pisoq, inatsisit eqqortissallugit farisiiariusunga, 6 ilungersornissaq eqqortissallugu ilagiit qinugillarikka, iluarnissaq inatsisiniittoq ittoq eqqortissallugu assuarnaatsunga.
Sentence Morphemes with count 61
- Imm. 2. Kommunalbestyrelsip imm. 1 malillugu meeqqamik paarsisunit peersitsinerminut atatillugu nammineerluni isummerfigissavaa inoqutigiinni meeqqat allat arlaatigut iliuuseqarfigineqassanersut, tassa meeqqat pineqartut ingerlaannartumik peerneqassanersut imaluunniit ilaqutariinni paarsisartuni najugaqartinneqaannassanersut.
- Pujortartarneq nappaatinut inuunermik navianartorsiortitsisinnaasunut 25- nut atassuserneqarsimavoq assersuutigalugulu uummammik unittoornermut, aanaartoornermut, katsorsarneqarsinnaanngitsumillu bronkitisernermut, emfysemeqarnermut( timip ipiutaasartaani silaannaap katersuunnera) kræfternernullu assigiinngitsunut, ingammik puakkut kræfternermut, pissutaaqataangaartutut.
- Mumbaimi biilit 900.000- it missaaniittut ittut nalinginnaasumik angallattarput 300.000- illu illoqarfimmiit illoqarfimmullu ullut tamaasa aqqusaartarnerisa kingunerisaanik silaannaap mingutsinneqarnerata WHO- p( Silarsuarmi Peqqinnissakkut Suliniaqatigiiffissuup) aalajangersagaani akuerisaasumut killigitinneqartoq 600- 800 procentinik qaangersimavaa.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Naak meeraanermi atugarlioraluaqaluni Josijap Jehova ilisarilerniarpaa, inuunerminilu iluatsippoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Ileqqunnik sorlanissimasunik ajugaaffiginninnissannut utoqqaanertat ikiorsinnaavaatit[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Guutip najoqqutassiaanik qutsissunik maleruaajuaannarnissannut" Napasuliaq Alapernaarsuiffik"" Iteritsi!
- Ataasiussuseqalissutaasut- Jehovamut asanninnerat, Jiisusi Kristusimut uppernerat, imminut pilliutigeriaannaallutik asaqatigiinnerat, anersaaq illernartup siulersuineranik akuerinninnerat, Biibilimi ajoqersuutinik tamarmik paasinninnerat iliuutsiminnillu allannguinissamut piumassuseqarnerat- ima sakkortutigimmata ilagiit kristumiut siulliit ataasiussuseqartuarlutillu eqqisseqatigiittuarput.
- 6.[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Guutip suna akuerisinnaanera qulakkeeruk Silarsuaq qimerloorparput Eqqakkat qanoq kuultinngortinneqartartut Japanimi aatsitassarsioqatigiit aatsitassanik aatsitsisartut akuiaasartullu aatsitassanik akisuunik ajornaatsumik iluanaarnartumillu pissarsioriaaseqalersimapput.
- Katuaq Imaneq 21 3900 Nuuk juuli- 2. aggusti Eysturskúlin Tórgarðsgøta 17 100 Tórshavn- 5. juuli Brøndby Stadion Brøndby Stadion 30 2605 Brøndby- 26. juuli Jehovas Vidners Stævnehal, Silkeborgimi Oslovej 4 8600 Silkeborg juuli- 2. aggusti Nunani allani ataatsimeersuarnissat pillugit nunani pineqartuni immikkoortortaqarfinnut saaffiginninnikkut paasiniaasoqarsinnaavoq.
- Biibililersaarutit tamarmik misissoqqissaarneqarnissaat, allanneqarnissaat, kukkunersiorneqarnissaat, assiliartalersorneqarnissaat, nutserneqarnissaat, naqiterneqarnissaat nittartakkatsinnullu ilineqarnissaat Siulersuisoqatigiit Aaqqissuisoqarnermut Ataatsimiititaliaannit akisussaaffigineqarput.
- Alla isumaqarpat uinilimmik tatigisassaqarluni, annerusumik uanga[ taamaassaanga], 5 arfineq-pingasunik ulloqarama kipineqartunga, Israiilikut eqqarlerigikka, Biinjamiikkut naggueqatigigikka, Epriiariusunga Epriiarinit pisoq, inatsisit eqqortissallugit farisiiariusunga, 6 ilungersornissaq eqqortissallugu ilagiit qinugillarikka, iluarnissaq inatsisiniittoq ittoq eqqortissallugu assuarnaatsunga.
- 3 Unnersiutigineqarli Guuti, Naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut Jiisusip Kristusip toqusunit makinneragut, 4 kingornussassamut aserujuitsumut minguitsumullu nungujuitsumullu, ilissinnut qilammi toqqorsimasumut, 5 Guutip pissaaneragut upperneq pissutigalugu sernigineqarassi annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut.
Sentence Morphemes with count 62
- Tamanna qinnutigigakku, inuunertunissarlu ilinnut qinnutiginagu pisuussullu ilinnut qinnutiginagu qinngarsortivillu inuussusiat qinnutiginagu, sianissusissarli ilinnut qinnutigigakku, eqqartuussissutissaq sianigisinnaanngorlugu, 12 ata, oqaatsit malillugu iliortunga, ata, tunivakkit uummammik ilisimatuumik sianisuumillu, naleqartinnatit siunikkut ittumik nalissaqartinnatillu kingunikkut saqqummissasumik.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jeremias aalajaattuarpoq naak naakkittaatsuliorfigineqaraluarluni[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Ernest Beavor aallussilluarnermigut meeqqaminut maligassiuilluarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Nalunaajaasut inuusuttut hundredelikkuutaat Spaniami parnaarussivinni assuarnaattuarsimapput[ Qupp. 19- mi assiliartat] Ullut tamaasa anersaakkut ittunik ajunngitsuliorniarta© 2017 Watch Tower Bible and Tract Society of Pen-nsylvania SAQQAA:
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovap tatiginissaanut Pinngortitarsuarmit pissutissinneqangaarpugut[ Suminngaanneernera IR] Courtesy of Anglo- Australian Observatory, photograph by David Malin[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovamik tatiginninneq aamma taassuma tatigisaanik tatiginninneruvoq Aap, pis-sutis- saqaratik un-nueqatigiis- simagunik kinguaas-siuutitigut as-suar- nar-tuliorsimaneran- nut up-per- narsaataavoq.
- 21, 22.' Guutip iluarimmagu annikillisitsisisi annikilliornermik akilerumallugit, ilissili annikillisitaasusi uatsinnut ilagitillusi qasuersaarnermik akilerumallusi Naalagaq Jesus qilammit saqqummilerpat pissaanermi inngilii ilagalugit, innermi ikualasorsuarmi Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkattalu Jesusip iivangkiiliuanut naalakkumanngitsunut akiniutissaq aggiullugu;
- Ilaquttami timikkut pisariaqartitaannik matussuseerusunnginnera allaat ilaquttaminik aningaasaqarniarnikkut imaluunniit nerisassaqarniarnikkut pilersuerusunnginnera imaluunniit nakuusertarnera allaat aappaasup inuuneranik navianartorsiortitsineranik imaluunniit aappaasup Guutimut kiffartorniarneranik akornusiineranik pissuteqartumik.
- [ Qupp. 4- mi assiliartat] Uumasut pisariaqartinngisaannik inuit anersaakkut pisariaqartitaqarput[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Guutip naalagaaffiata Missiarsikkoortup UR eqqissineq ataavartoq atuutitilissavaa" Parnaarussat iperagaanissaat" oqaluussissutigisiuk KIFFARTORNERMI aallaqqaataani Jiisusip oqaatigaa" parnaarussat iperagaanissaat" oqaluussissutiginiarlugu.
- 3 Guuti naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa qutsavigisaraarput tussiuttaraangassi, 4 tusaamagatsigu uppersusersi Kristusi-Jiisusimut asannissusersilu illernartunut tamanut, 5 neriugisaq ilissinnut qilammi pissamaartitaasoq pillugu, tamatuminnga tusareerpusi oqaatsikkut sallusuitsukkut iivangkiiliukkut, 6 tamanna ilissinnut pivoq soorluttaaq silamiunut tamanut, kingunissiorporlu, soorluttaaq ilissinni pisoq inna killigalugu Guutip saammaannera tusarlugulu ilisarilerassiuk ilumoortumik.
- 9 Uillarneq allassimasunut ilanngussinnaasoq tassa arfinilinnik qulillit inornagit ukiulik ataasiusumillu ueqarsimasoq 10 unnersiutigineqartorlu ajunngitsuliortutut, qitornaminik perorsagaqarnersoq, illusisitsisarnersoq, illernartut isigaat uffartarnerai, naalliuttut ikiortarnerai, ajunngitsuliat nalinginnaat ileqqoriniarnerai.
- 26 Angalallaaraanga, kuussuarni naveersarpunga, piiaasuni naveersarpunga, nunaqqatinni naveersarpunga, Guutimik nalusuni naveersarpunga, illoqarfinni naveersarpunga, puilasuitsumi naveersarpunga, immami naveersarpunga, qatanngutaaqqusersuni naveersarpunga, 27 naalliuttarlungalu erloqisarlungalu pigaartaqalungalu perlilersarlungalu qilalersarlungalu iisinnginniartaqalungalu qiiasarlungalu tamaqanngitsarlungalu, 28 massalu nalinginnarnik pineqaannarlunga, ullut tamaasa ornittaannarmannga, ilagiillu tamaasa ernumassutigisarakkit.
- 14 Taannami eqqississutigaarput marluusut ataasinngortimmagit, aserortermagulu talu akunnequtaasoq, 15 akerariinneq, inatsisit ileqqoreqqusanik inassutillit uinimmigut soraarsikkamigit marluusut taakku immini pinngortikkumallugit inuttaanngorlugit ataaseq eqqissivissiorlusi, 16 taakkulu marluusut timimi ataatsimi Guutimut sanningasulikkut saammaannartikkumagamigit, tassani akerariinneq toqukkamiuk.
Sentence Morphemes with count 63
- v21 Betlehemimiut 123-t, v22 angutit Netofamiut 56-it, v23 angutit Anatotimiut 128-t, v24 Azmavetimiut 42-t, v25 Kirjat-Jearimimiut, Kefiramiut Be'erotimiullu 743-t, v26 Ramamiut Gebamiullu 621-t, v27 angutit Mikmasimiut 122-t, v28 angutit Betelimiut Ajimiullu 223-t, v29 Nebomiut 52-it, v30 Magbiship kinguaavi 156-it, v31 Elamip allap kinguaavi 1.254-it, v32 Harimip kinguaavi 320-t, v33 Lodimiut, Hadidimiut Onomiullu 725-t, v34 Jerikomiut 345-t v35 Sena'allu kinguaavi 3.630-t.
- 3 Aningaasat pillugit isumakuluutit 4 Ilaquttat pillugit isumakuluutit 6 Navianartut pillugit isumakuluutit 8 Biibili inuit inuunerannik allannguisitsisarpoq Inuunera ajorsiartuinnarpoq 10 Uppersusiat maliguk' Israelimi anaanaalerpunga' 12 Apeqqutit Biibilimi akineqartut 16 APEQQUTIGINEQARTARTUT Jehovap Nalunaajaasui isumaqarpat upperisartik eqqortutuaasoq?
- [ Suminngaanneernera IR 4- mi assiliartaq] The Trinity, Flemish School,( 1500- kkunni)/ H. Shickman Gallery, New York, USA/ The Bridgeman Art Library International Jehovap oqaasia uumavoq Mosesimik allakkat siulliit- nit pingaarnersat- II MOSESIMIK allakkat siulliit- ni inuiaat oqaluttuarisaanerisa ukiui 2369- it siulliit pillugit oqaluttuarineqarput, inuup siulliup Adamip pinngortinneqarneraniit Jaakup ernerata Josefip toqunera tikillugu.
- [ Qaqqat] Morija[ Immat tatsillu] Imaq Tarajuusoq[ Kuussuit] Jordani[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Aaperaap nuna tamaat angallavigaa[ Qupp. 30- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Troasi SAMOTHRAKE Neapolisi Filippi Amfipolisi Thessalonika Berøa Atheni Korinthi Efesosi Mileti RHODOSI Atuartartut apeqqutaat Aalisarneq piniarnerlu kristumiuusup qanoq isigisussaavai?
- Aamma taamaaliortariaqarpugut allamut saasaatigisarput aningaasarsiornermik ulapputiginninnerugaluarpat, pisuunngupallanniarnerugaluarpat, silarsuarmi matumani pilerinartumik atorfittaarumalluni qaffasinnerusumik ilinniagaqarniarneq pillugu pilersaarutinik piviusunngortitsiniarnerugaluarpat inuttulluunniit ineriartornissatsinnik pingaartitsinerugaluarpat.
- Eqqorluartumik ilisimasaqarneq ajunngissusermik tunngavissiivoq Inuk eqqortuliorusuttoq Jehovap Jiisusillu ajussuseq peerniarlugu maanna qanoq iliuuseqarnerat pillugu eqqorluartumik ilisimasaqaleraangami piaarinani iliuutsinik ajortunik akuerinninnginnissamut, ajornerusumilluunniit,' Guutimut akiuuttunngunnginnissamut' tamanna iluaqutigisinnaavaa.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jiisusi assigalugu inuit isumassortarutsigik sunniuteqarluartumik kiffartorsinnaassaagut[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Jiisusi nunarsuarmut tikiussimavoq pingaarnerpaamik sallusuissut nalunaajaassutigissallugu[ Qupp. 17- mi assiliartat] Jehovap Nalunaajaasuisa peqqissaartumik nalunaajaaneq pingaarnerpaatippaat TAKORLOORUK un-nuk- kut aq-qusinik- kut pisut-tutit.
- 1 Amerlasut pilersimammata akornatsinni nalunaatsumik pisimasut oqaluttualiariniarlugit, 2 soorlu uatsinnut pisikkaat tamakkuninnga pileqqaarnerannit nammineq takunnittut oqaatsimullu kiffartortut, 3 taava uangattaaq isumaqarpunga tamaasa aallaqqaataannit siunersiutigeqqissaaqqaarlugit tulleriissusiisigut ilinnut allaatigiumallugit, Tiuffilusi ataqqinartutit- aa, 4 ilinnut ajoqersuutigineqartut nakimanaassusiat ilisareqqullugu.
- 4 Massa inuit qaammarsarneqareeraluarunik tunissullu qilammit pisoq ooqattaarsimallugu anernerlu illernartoq ilangiiffigilersimallugu 5 Guutillu oqaasia ajunngitsoq silallu piumaartussap pissaaneri ooqattaarsimallugit, 6 tunussippata allamik isumataarnissamut kingumut nutaanngortinneq ajornaqaat, Guutip ernera imminni sanningasulimmut kikiattortimmassuk mitannarsisillugulu.
- 11 Kristusili ajunngitsuutinut nalliuttussanut palasiunerulluni tikiuttoq, tupikkut annerusukkut naammalluarnerusukkullu assannik sanasimanngitsukkut iserami, tassa pinngortitat makkua ilaginngisaatigut, 12 savaasallu norraallu aavinik pinnani, namminerli aamminik isissuteqarluni illernartuummut iserpoq ataasiarluni utertitsissummillu naassaanngitsumik pissarsiaqarluni.
Sentence Morphemes with count 64
- Aalajaatsumik Sulinermi aalajaatsoq kajumilluni pisartoq aalajaatsumik inerittoqarumaarpoq kusanartumik ataqqinartumik Ulluvut nutaanngoreerput qanganitsat tammalerput peerumaarpullu tunngaviili kusanartut assilissatut ersarillutik Siunissaq qaamasuusoq sulinerlu aalajaatsoq atavittarput qaqugu inerumaarput aalajaatsumik kusanartumik 1960
- Kommuunit pissaaneri Aasinaasit kommuunivut ataatsimiileqaat ataatsimiiffiullu oqqua tupasunnilaannguarsi sikaasunnilaannguarsi kaffisunnilaannguarsi Marlunngornermi ataatsimiikkamik pingasunngornermi ataatsimiikkamik sisamanngornermi ataatsimiikkamik tallimanngornermi ataatsimiikkamik Aalajangiipput allagartaliiniarlutik Unnulaaginnartoq allagartaliaq taanna siittareerparput taarsilaaginnartoq ujaqqamik milorparput Ataatsimiikkamik ataatsimiikkamik isumaqatigiipput ataatsimeeqqikkumaarlutik
- Sinnikusiorneq Allanik peqanngimmat allagaateqanngimmat allatut ajornavimmat tiguinnarpaat tamaat Tartui tigullugit tingualu peerlugu uummataalu taassuma taava tassami sumut Atussamaakkat piiarpaat atoriikkat erligaat sinnikusiorput taakku sinneruttut matuaat lliartuleramikku sinneruttoq taanna iluavimmik oqigaat Tarningami taava aamma qanormi taanna pissavaat iluatigissanerujaat nungullavinnikuusoq
- Kuultilu siilvilu kannussallu, 6 ujalussiassallu tungutsorissut aappallarissullu aappalujattullu ilupaassiassallu qaallorissut savaasallu meqqui, 7 savarsuillu amii aappillarsakkat qappiillu amii qisuillu manngertinnertuut, 8 uulialu qaammaqqutissanut atugassaq naasullu tipigissut uuliamut tarnutissamut pujoorutissanullu tipigissunut atugassat, 9 ujaqqallu tungujuartut ujaqqallu isiliussassat kiapequssuarmut saqqarmiumullu atugassat.
- [ Qupp. 28- mi assiliartat] Jehovap innuttai Albaniamiittut ittut Saatanimit saassunneqaraluarlutik aalajaattuarput[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Jiisusip unnerluutiginnissutit eqqunngitsut eqqunngitsuunerat uppernarsartarpaa[ Qupp. 31- mi assiliartat] Sakkut suulluunniit nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussissutiginnittunut sakkuaatissatut saffiukkat atorsinnaassuseqassanngillat' Jehova qutsavigisiuk ajunngitsuummat.
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Itsaq Israelimi palasit, tupeq naapeqatigiittarfik taassumalu pisatai illernartutut isigineqartussaapput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Kristumiut tanitat nunarsuarmiittut ittut tassaapput naalaffik illernartoq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Guutimut qinusinnaaneq tamanullu kiffartuuteqarsinnaaneq immikkut pisinnaatitaaffiupput illernartut SAM- MISAQ PINGAAR-NEQ|
- 16, 22, 23) Amerlanerusunik kiffartornermi immikkut pisinnaatitaaffeqarsinnaajumalluni anersaakkut pissuserineqartariaqartunik pissuseqarninnik ersersitsinerujartortillutit siumukarsinnaanissannullu KAR ilinnut siunnersuutigineqartunik malinninnerujartortillutit' siumukarnerit tamanit takuneqarsinnaanerujartuinnassaaq'.
- [ Qupp. 22- mi assiliartaq] Noakkut Jehovap suliareqqusaanik suliarinninnissaq pingaarnerpaatittuarpaat[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Guutip neriorsuutai tutsuiginartut Mosesip eqqumajuarnissamut iluaqutigai Silarsuarmi ajortumi' allamiuuneq'' Taaneqartut tamakku tamarmik uppersuseqarnertik pigalugu nassuerput nunami takornartaallutik allamiuullutillu.
- " Savaasammi angutivissat ussigillu angutivissat aavannik ussiullu arnavissap arsaanik serpartarneqarnikkut inuit mingussimasut illernarsarneqarsinnaappata qallikkullu minguitsunngortitaallutik, taava Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut pilliutitut innarluuteqanngitsutut imminut Guutimut sassaattup nalunngeqatiginnissuserput ajunnginnerungaartumik sulianit toqungasunit eqqiarsinnaassavaa nammineq aamminik piiarlugit taamalu Guutimut uumasumut kiffartorsinnaalersilluta.
- 4 Inuimmi qaammarsarneqareeraluartut tunissullu qilammit pisoq ooqattaarsimallugu anersaarlu illernartoq ilangiiffigilersimallugu 5 Guutillu oqaasia ajunngitsoq silallu piumaartussap pissaaneri ooqattaarsimallugit, 6 tunussigunik allamik isumataarnissamut kingumut nutaanngortinneq ajornaqaat, Guutip ernera imminni sanningasulimmut kikiattorteqqimmassuk mitannarsisillugulu.
Sentence Morphemes with count 65
- Ataatsimut isigalugu siunnersuutip aningaasatigut kinguneqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq, matumani ilaatigut taamaallaat piffissap nikinnissaa, ilaatigullu misilittakkat malillugit akiligassat akilinngitsuukkat amerlasarnerat pineqarmata, taamaattumillu piffissamik allannguinissap tunngaviusumik suliassatigut annertunerusumik kinguneqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.
- Pilliivik kuultiusoq nerriviusarlu kuultiusoq timiusanut saqqumisitanut ilitsiviusartoq, v49 Inip qinngorliup sioraani qullilerfiit tallimat talerpiatungaaniittut ittut tallimallu saamiatungaaniittut ittut kuultimik akuitsumik sanaat naasuusartalersukkat, qulliit pussugutaasallu kuultimik sanaat, v50 ermusiusat, saviit, serpartaaviit, puugutaasat aamaasiviillu kuultimik akuitsumik sanaat, inimut qinngorlermut, Illernarnerpaamut, matut illullu naalaffittaanut matut sinaakkutaat kuultiusut.
- " Oqarpoq ukiumi 2000- imi nunarsuaq tamakkerlugu qarasaasiat atorsinnaajunnaararnissaannik isumakulunnerup' inuit upperisaqanngivissut ukiut 1000- it nikinnerinik pingaartitsisunngortissimavai, inuppassuit ingasattajaalernissaannik, naalagaaffiit susinnaajunnaarsinneqarnissaannik, nerisassaaleqineq pissutigalugu pikitsitsinissaannik timmisartullu illorsuarnut nakkarnerat pissutigalugu ajunaartoqarnissaanik'.
- Tusagassiuutini assersuutissarpassuaqarpoq- politikerit iliuutsitik pillugit salluliortarput, revisorit eqqartuussissuserisullu suliffiit iluanaarutaannik ingasaassisarput, ussassaarusiortartut atuisunik uukapaatitsisarput, inuit sillimmasiisarfiit eqqartuussisulersuuttarpaat peqqusersusaarfigisarlugillu, ikittuinnaat eqqaassagaanni.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq]' Guutip ernituani tunniuppaa'[ Qupp. 16,17- mi assiliartaq]" Ilissi qupaloraarsuppassuarnit pingaarneruvusi"[ Suminngaanneernera IR]© J. Heidecker/ VIREO[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Anaanaasup qitornaminut mikisumut misigissuseqarnera Jehovap misiginneqataanera pillugu ilinniarfigisinnaavarput 3 Ataqqineqartariaqartut ataqqikkit Kristumiut al-lanik ataq-qin- nit-tuusariaqar- put.
- 15- 17) Pissutsit aaqqissuussaaneranni matumani pisuussutinit allanngujasunit, sivikitsumik ataqqisaanermit qallikkuinnarlu nuannaarnermit allaanerulluinnarluni" inuunivik"- Guutip naalagaaffiata aqutsinerani inuuneq naassaanngitsoq- ataavartuuvoq pilliuteqarfigissallugu imminut akilersinnaasoq, eqqortunik pilliuteqarutta.
- [ Qupp. 14- mi, 15- mi nalunaarsukkat/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) SIULITTUUTIT DANIELIMIK SIULITTUUTIT ALLAKKANIITTUT ittut SAQQUMMERSITANIITTUT ittut Egypteni Assyria Babyloni Mederit Perserillu naalagaaffiat Grækerit naalagaaffiat Romamiut naalagaaffiat Tuluit Nunaat aamma USA* Folkeforbundi aamma Naalagaaffiit Peqatigiit* GUUTIP INNUTTAI 2000 Kr.in.si.
- [ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est.[ Qupp. 7- mi assiliartat] Inuit silarsuarmi sumi tamaaniittut mianersoqquneqarput Harmagedonimilu aniguinissaminnut periarfissaqarlutik[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Harmagedoni tassaassaaq aallaqqaataajumaartoq nuannersoq Atuartartunut inuusuttunut Guutip nallittuinera pillugu ilinniarfigineqarsinnaasoq JONA- IMMIKKOORTOQ 2 Ilitsersuutit:
- Uinnup piisigut ilisimasut amerlanngitsut, pissaasut amerlanngitsut, pingaartut amerlanngitsut, 27 kisianni silamiuni sianiitsorpallattut Guutip qinerpai ilisimatuut pakatsisarumallugit, silamiunilu sanngiitsut Guutip qinerpai nakuusut pakatsisarumallugit, 28 silamiunilu pingaanngitsut asiginnakkallu Guutip qinerpai suunngitsullu, suusut suujunnaarsikkumallugit, 29 uinilimmik usorsitsaartoqaqqunagu Guutip saani.
- Uinngup piisigut ilisimasut amerlanngitsut, pissaasut amerlanngitsut, pingaartut amerlanngitsut, 27 kisianni silamiuni sianiitsorpallattut Guutip qinerpai ilisimatuut pakatsisarumallugit, silamiunilu sanngiitsut Guutip qinerpai nakuusut pakatsisarumallugit, 28 silamiunilu pingaanngitsut asiginnakkallu suunngitsullu Guutip qinerpai suusut suujunnaarsikkumallugit, 29 uinilimmik Guutip saani usorsitsaartoqaqqunagu.
Sentence Morphemes with count 66
- v7 Naalagaaneq tunissutip illernartuummut pigitinneqartup illoqarfiullu inigisaata avataanni illuttut nunap ilaanik pisassaqassaaq tunissutip Naalakkamut pigitinneqartup illoqarfiullu inigisaata kitaatungaanni kangiatungaannilu, nunallu ilaata taassuma naggueqatigiit pisassaat ataaseq isorartoqatigissavaa, nunap killeqarfianit killermit kangillermut.
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovamik mianerinnittut suliartik inerteqqutaagaangat malunnaarsaarlutik taassumunnga kiffartortarput[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Inoqatitsinnut iliuuserisinnaasarput pitsaanerpaaq tassaavoq Guutip naalagaaffia pillugu nutaarsiassamik nuannersumik taakkununnga oqaluussineq Qungasequtit qilerniusallu qanga maannakkullu UKIUNI tusindilikkuutaani angutit qungasequtinik assigiinngitsunik kusassaateqarnissartik soqutigisarsimavaat.
- MCS- ajornartorsiutaagaluttuinnartoq USA- mi innuttaasut assigiinngitsut akornanni misissuilluni apersuinerup takutippaa 15 procentit 37 procentillu akornanniittut ittut isumaqartut kemikalianut nalinginnaasumik atorneqartartunut qalipaatiniittunut ittunut, tæppini nutaaniittunut ittunut tipigissaatiniittunut ittunut, tipinullu soorlu biilit tupallu pujuannut malussarippallaarlutik taakkuninngaluunniit sapigaqarlutik.
- Tamanna anguniarlugu Biibilip Biibililersaarutillu atuarnissaat atuaqqissaarnissaallu, Guutip ikiuinissaanik siulersuinissaanillu qinnuiginissaa, kristumiut ataatsimiinnerisa aalajangersimasumik najuuffigisarnissaat, Guutip naalagaaffianik nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigisarnissaa ajoqersuganngortitsinissarlu piffissaqarfigisariaqarpavut.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Inersimalluarneq malugineqariaannaavoq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Sallusuissut siumukartoq malinnaaffigigutsigu anersaakkut ineriartorsinnaavugut[ Qupp. 19- mi assiliartaq]' Anersaap inerititaanik' inerititaqarutta ineriartornerput takuneqarsinnaassaaq Jehovap ikioqqulluta suaartarnivut tusartarpai"[ Jehovap] isaasa sammivigaat iluartut, ikioqqullutik nillianerat siutaasa tusartarpaat.
- [ Qupp. 18- mi assiliartaq]' Kiffaq ajortoq' 1919- imi pilluaqqusaanngilaq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Uissaq tikiummat niviarsiat silatuut piareersimapput[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Kiffat aalajaatsut' niuerput' Kiffaq eqiasuttoq taamaaliunngilaq[ Qupp. 22- mi assiliartat] Tanitat' amerlangaartullu' qaamasortik qaamatittuarpaat Atuartartunut inuusuttunut Piinsip ulluani tupinnartuliaq!
- [ Qupp. 29- mi assiliartaq] Ruthip ilumoorluni asanninnera No'omip iluaqutigingaarpaa[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Ilumoorluni tunniusimaneq takutinneqartarpoq kajumittumik, iliuutsikkut immikkullu pisariaqartitalinnut Jiisusi Kristusi- Tusarliussaata sunniutaa" Ilisimasup Kapernaumimeersup IR pingaaruteqassusianut uppernarsaat annerpaaq tassaavoq taassuma inuit uummataannut isumaannullu suli sunniuteqangaarsinnaanera.
- 1 Anernerulli nassuitsumik nalunaarpai ullussani kingullerni ilaat upperunnaarumaartut anernerit tammartitsisut najoqqutariniarlugit anernipiluillu ajoqersuineri, 2 peqquserlullutik sallunernik oqalukkaangata tarnimik nalunngissusiagut pinerluttutut nalunaaqqutsersimallutik, 3 aappaneqqusinngikkaangatalu, nerisassallu Guutip pinngortitai uppertunut ilumoornermillu ilisarsisunut qujassutigeqqusai nereqqunngikkaangatigik.
- 13 Guutip sunik tamanik uummartitsisup Kristusillu Jiisusip Puntiusi-Pilaatusimut anngiiaammik ajunngitsumik nalunaarsup takkuanni inappakkit 14 inassut maleruaqqullugu innarluitsumik assuarnaatsumillu naalakkatta Jiisusip Kristusip erserfissaa nalliutserlugu, 15 nallersiisakkut ersersikkumaarmagu pilluartup kisimi pissaasup, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, 16 kisimi toqusuissummik piginnittup, qaamasumi palligassaanngitsumi ineqartup, inuup takunngisaannagaata takunerlu ajugaata;
- Kapitalit 9. Guutimut kiffartornerit illernartuullu nunamiusoq angerutsikkut siulliusukkut peqqussutigisaasut naammanngitsuullutik assersuutaannaasut kingulliusukkut atulersitaasunut, Kristusi tikiummat ajunngitsuutinut nalliuttussanut palasiunerulluni toqumigullu tastamantitaamut akunnermiliuttuulluni kingornussassaq naassaanngitsoq unnersuutigisaq qaaqqusimasunut pigileqqullugu.
Sentence Morphemes with count 67
- 59 oqaatsikkalu tamakku Naalakkap kiinaata saani qinnutigisakka palligukkilit Naalakkamut Guutitsinnut ullukkullu unnuakkullu kiffi innarluissutissioqqullugu innuttanilu Israiilikkut innarluissutissioqqullugit, nungullugit ullormi taamaaffissaanni, 60 nunami inuiaqatigiinnut tamanut ilisimaqqullugu Naalagaq Guutiusoq allamillu Guuteqanngitsoq, 61 uummatisilu ilumooqqullugit Naalakkamut Guutitsinnut, ileqqoreqqusai ileqqoralugit saqeqqullusi inassutaalu maleruaqqullugit, soorlu maannakkut ersitsoq.
- 30 allakkallu[ Martuggaip] nassiuppai Juutinut tamanut, nunanut untritilinnut marlunnillu qulilinnut arfineq-marlunnullu Aqasveerusip naalagaaffigisaanut, eqqissinartunik ilumoortunillu oqaaseqarluni, 31 ullut taakku Poorit aalajangersaqqullugit taamaaffissaasigut, soorlu Martuggaip Juutiusup Estarillu kunngip nuliata aalajangersaritik taakkununnga, soorlulu aalajangersaraat imminnut kinguaassaminnullu iisinnginniarfissat nilliaffissatillu pillugit.
- " Biibilimik atuar-tar- neq- iluaqutaasoq nuan- nersorlu"- oktobarip aal-laq- qaataat 2000- moor-toq" Atuaq-qis- saar-tar- neq- pis-sarsif- fiul-luar- toq nuan-naarutaasorlu"- oktobarip aal-laq- qaataat 2000- moor-toq" Biibilimik atuaq-qis- saar-tar- nik-kut qin-nutitit pitsaanerulersik-kit"- decembarip aal-laq- qaataat 2009- moor-toq" Ilis-si inuusut- tuaq- qat- inuusut-tuaraqatis- si sun-niiniar- nerat akiorsiuk"- decembarip aal-laq- qaataat 2010- moor-toq" Ilis-si inuusut- tuaq- qat- inuunersi qanoq ator-niar- pisiuk?
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Inuit Jiisusimik Saatanip pissaaneratigut tupinnartuliorneraasut Guutip anersaavanut illernartumut ajortuliorput[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Petrusi Jiisusimik miserratiginnikkaluarluni isumakkeerfigineqarsinnaanngitsumik ajortuliunngilaq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Utoqqaanertaasusi, allanik ilinniartitsineq qanoq isumaqarfigaasiuk?
- [ Qupp. 23- mi assiliartaq] Manoa taassumalu nulia inngilimit qiimmassarneqarput[ Qupp. 24- mi assiliartaq]" Uagut ilivut akeqqatta iliinit amerlanerupput"" Guuti qaninniarsiuk, taava taanna ilissinnut qanillissaaq" Siornatigut kingornatigullu' Guutip oqaasia sunniisinnaassuseqarpoq' TONY inuusuttuaraasoq naapissimagaluarukku, Sydney- imi najugaqarfiit tujorminartut ilaanni naapissimassagaluarpat nukappiaraq sukannersoq peqqarniitsorlu.
- Nunap assingi Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel pilersitseqqaartutut pisinnaatitaaffigisaat tunngavigalugit nuna assiliaq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Ukiumi 70- imi Romamiut sakkutuuisa Jerusalemi piuneeruppaat[ Qupp. 11- mi assiliartat]' Akeqqavut namminneq assamminnik imminnut toqoraapput'- Vespasian[ Qupp. 11- mi suminngaanneernerat IR] Qattunersalersorlugu assilialiaq:
- 37) Aap, Jiisusip inuunerani tamarmi erserpoq taanna ajoqersuisorsuunissani, tupinnartuliortartuunissani annaassissutullu imminut pilliutigeriaannaanissani kisiisa pinnagit, Jehovalli kisimi oqartussaalluni piumasaanik qutsissisitsinissani Guutillu piumasaminik tamatuminnga naalagaaffini iluaqutigalugu naammassinnissinnaaneranik nalunaajaatiginninnissani pillugit tikiussimasoq.
- Kapitali 1. 1 Tamakku akornatsinni naammassineqartut pillugit amerlasuut nalunaarummik allagaqarnialersimammata, 2 taamatut soorlu aallaqqaataanilli takunnissimasut oqaatsimullu kiffartortut uatsinnut pisissimagaat, 3 taava uangattaaq isummerpunga tamaasa aallaqqaataannit misileqqissaaqqaarlugit tulleriissaarlugit ilinnut allaatigiumallugit, Tiuuffilusi ataqqinartutit- aa, 4 ilinnut oqaluttuarnikkut ajoqersuutigineqartut nakimanaassusiat ilisareqqullugu.
- Kapitali 2. 1 Ilississaaq pinerlunnissinni ajortissinnilu toqungagaluarassi 2 siornagut saqiffigisassinni silarsuup matuma pissuserisaa missiliorlugu silaannarmut anersaamullu naalasseriinnerup qitornaani maanna sunniisumut naalagaasoq malillugu, 3 taakku ilagalugit uaguttaaq tamatta siornagut angalasartugut uinitta pilerissusii malillugit uinngullu eqqarsaatittalu piumasaat naammassisarlugu, pissuseqarpugullu kamannermut qitornaalluta arlavut ilagalugit;
- 10 Anersaakkullu qaqqarsuarmut kingittumut pisippaanga, illorpassuaqarfillu illernartoq uannut takutippaa, Jerusalaat, qilammit Guutimit aqqartoq, 11 taassuma Guutip naalannassusia pigigaa, qaammaqqutaatalu ujaqqat erlinnarnersaat assigigaa, aligoq akisunnertooq aligoqqissoq, 12 angisuumillu portusuumik ungalorsuaqartoq, aqqaneq-marlunnillu isaaffeqarluni, isaaffiillu qaanniittut ittut inngilit aqqaneq-marluk, aqqillu tassunga allassimasut, tassa Israalip kinguaasa naggueqatigiissortaasa aqqaneq-marluk aqqi;
Sentence Morphemes with count 68
- Imm. 2. Nalunaarutip atuutilernerani sulisut, ilanngullugit ulluinnarni aqutsisut, Enterprise Resource Planning systemimi suliassanik suliaqarnissamut atorfinitsinneqarsimasut, atorfimmut nalunaarutip atuutilernissaata tungaanut atorfigisimasaminnut naapertuuttumut maannamut pisartutut aningaasarsianut atorfininnermullu atugassarititaasut assingi atuutsillugit, immikkoortortamut
- INUIT TULLEERIIAAT inuit nipaat misigissutsinit aqunneqartut tusaallugit oqaatsivut kimittuut qaqqarsuarni kinguaariiaani akisuaatigaat asanninneq nunagisamut kipilerneq nunagisamut qaasuitsumullu kajungerneq kalaaliusup siuliminik ataqqisallip pigiuagaa kinaassutsip misigivai kinaassutsip taallai Sassuma Arnaaniit angullugu Danmark Halleluja anaana piffissaq inuuffik assersuunnartoq isiginnaagassiamut pisuusaartumut naggaserneqanngitsumut
- Silarsuaq pinngorpoq Taarnersuarminngaanniit qaamanimininnguaq saqqummerpoq tassa uumasussaq siullerpaaq qaamanimininnguaq alliartorpoq imami allitigaaq katataralugit ullorissat uternani ingerlavoq sukkaqaluni nunarsuit galakset universet pilersillugit qaamaneq taanna nungussinnaanngilaq alliartortuarami, taamatut silarsualiortuarpoq qimattarlugit taarnersuarmut qaamaniminernik erniorpoq, ujaqqanillu taamatut pinngornerit sivisoqaat taamaattorli aatsaat pilerpoq.
- Nunap assingi Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit pigineqartut tunngavigalugit suliarineqarsimasoq[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Allaat qimaasutut inuugallarami Daavip Jehovap aqqa qutsissisittarpaa[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Kristumiutut katerisimaarnitsinni ineriartornartunik misigisalikkersaartut tusarnaaraangatsigik uppernikkut nakussatsittarpugut Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut Kristusimik malinninneq qanoq paasisariaqarpa?
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Atisalersornitsinnit qallikkullu pikisarnitsinnit oqariartuuterput kajungernarnerulersinneqartarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Eqqarsaatit ajortut ajortunik iliuuseqartitsisarnerat Jiisusip mianersoqqussutigaa[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Inuiattut minguiakkatut Jehovap Nalunaajaasui ajunngitsuliornissamik noqqaasuteqarput Anersaaq illernartoq illit ikiortigaajuk?
- " Ullumikkut itsarnisarsiornermi maluginiarnartumik uppernarsarneqarsimavoq Testamentitoqqap Testamentitaallu taakkunani pingaarnersanut tunngatillugu oqaluttuarisaanikkut eqqoqqissaarnera- Israelikkut ataataanerpaartaannik, Israelikkut Egyptenimit aninerannik, Daavikkut kunngeqarfiinik Jiisusillu inuuneranik pissutsinillu taassuma nalaani atuuttunik oqaluttuat pingaarnerusortaasa ilumuussusiat aalajangersumik oqaatigineqarlutik.
- 13, 1990.[ Qupp. 24- mi assiliartaq]" Siornatigut allagaasut tamarmik allassimapput uatsinnut ilinniutissaallutik"[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Faraop malartitassaannginnera pissutaalluni Egyptenimi ajunaarnersuaqarpoq[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Israelikkut aniguipput Jehovap imminnut peqqussutai tamaasa malillugit ilioramik Atuartartutta apeqqutaat Jehovap Nalunaajaasui Guutimik pallorfiginninnerminni assilissanik sooq atuineq ajorpat?
- [ Qupp. 27- mi assiliartaq] Siuaasavut siulliit nuanningaartumik siunissaqaraluarput[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Naalliunnartut Jiisusip takullugillu misigisai kunngiullualernissaanut palasiunerullualernissaanullu piareersaataaqataapput[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Apustilit' nuannaarput' uppernertik pillugu' narrunarsagaanissamut qinngaqqunnartitaannginnamik'" Iluatsitsil-luas- saatit pil-luarumaarlutil- lu.
- Diaavulup nalunnginnamiuk piffissakilluni atuinerujartortitsivoq innuttaaqatigiit aaqqissuussaaneranni pingaarnerit ilaat aqutani- tassa aningaasannanniarnerujussuaq- atorlugu nunarsuarmi pinngortitap pisuussutaanik ingasattumik atuinermik avatangiisinillu aseruinermik kinguneqartumik inuillu inuuinnarsinnaanerannik navianartorsiortitsisumik.
- 2 Guutimut tamassi qujassutigittuinnarpassi qinusaraangattalu eqqartortarlusi, 3 kipisuitsumillu eqqaamasarparput uppernissigut qanoq sulisartusi asanninnissigullu qanoq assorortartusi, qanorlu nikallujuitsusi Naalakkatsinnut Jiisusi Kristusimut Guutip ataatatta saani neriunnissigut, 4 qinigaassusersi ilisimagatsigu, qatanngutivut Guutip asasai ukorsii, 5 iivangkiiliu pigisarput ilissinnut oqaasiinnaalluni pinngimmat, pissaallunili anersaakkullu illernartukkut pisarluni nakimajunnaarsitsillunilu;
Sentence Morphemes with count 69
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat atortut innaallagiartortut isumannaatsuunissaat pillugu normu 26, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- Tulliminik toqutsisimasoq piaarinani, toqutani akeqqerfigisimanngikkaluarlugu- v5 soorlu immaqa ikinngutini orpippassualiaqatigisimaguniuk orpinnik killuiartoqatigalugu orpimmillu kipisiniarluni ulimariarnermini ulimaatip savissaata ipuminit katattoorluni sanilini taanna eqqorsimappagu toqullugu, taava piaarinani toqutsisoq taanna illoqarfiit taakkua arlaanni qimarnguffissarsiorsinnaavoq inuunini annaanniarlugu.
- v20 Inuilli amiakkuusut perluutinit taakkuninnga toqutaanngitsut assammik sanaavi tununngilaat, pallorfigiuarpaammi anersaapiluit guutiliallu kuultiusut sølviusullu kanngussaasullu ujaraasullu qisuusullu, takunnissinnaanatillu tusarsinnaanngitsut angalasinnaanngitsullu, v21 tununngilaallu toqutsisarnitik angakkuartarnitillu kinguaassiuutitigullu inuunerluttarnitik tillittarnitillu.
- "- The New Schaff- Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge, atuagaq IV, qupperneq 44. Quartodecimanerit ukiuni 100- kkunni ukiunik naatsorsuisarnitta kingorna Naalakkap unnukkorsiortitsineranik nalliuttorsiutiginneriaasiat pillugu oqaluttuarisaanermik ilisimatooq J. L. von Mosheim oqarpoq, nisanip 14- iani eqqaaniaallutik nalliuttorsiortartut" Kristusip maligassiuinera inatsisitulli pingaaruteqartigisutut isigigamikku".
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Jiisusi aallussilluarluni iivangkiiliumik oqaluussisartuuvoq allallu suliami assinganik sulisussatut ilinniartillugit[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Ukiuni hundredelinni siullerni kristumiut tamarmik oqaluusseqataasarput[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Inunnik pinngitsaaliilluni allamik isumataartitsineq ajortuuvoq Imai oktobari 2008 Asasamik toqusoqaraangat Qanoq ililluni akuerineqarsinnaava?
- Guutip naalagaaffia aaqqiissutissaavoq Atuakkiortup John Ruskinip, ilanngutassiami siuliani taaneqartup, qularutiginngilaa" nunami inunngortut meeqqat tamarmik nammineersinnaalernissaata tungaanut pitsaasumik ineqarnissaat, timikkut atisaqarnissaat, nerisassaqarnissaat ilinniartitaanissaallu naalagaaffiup pingaarnertut pisussaaffigigaa".
- 15/ 12 Guutip oqaasia atorlugu imminut ikiorit allallu ikiukkit, 15/ 4 Iivangkiiliulersaartuugit, 15/ 5 Ikittunnguit aqqutigalugit inuppassuit nerisinneqarput, 15/ 7 Illernartitaavusi, 15/ 8 Inuttut qanoq ittuusariaqarlusi eqqarsaatigisarsiuk, 15/ 8 Isumageqatigiillutalu kajumissaaqatigiinniarta, 15/ 8 Jehova ineqarfigaarput, 15/ 3 Jehovamik' ilisimannittumik uummateqarpit'?
- Arnaaneqarneq uersaanerlu mingunnartuliornerlu kanngunartuliornerlu 20 Guutipilussiornerlu ilisiinnerlu qinngarsuinerlu saqitsaanerlu annerussinerlu kamannerlu saqitsaagajunnerlu assuariinnerlu killormullu ilagiinneq 21 sinnganerlu toqutsinerlu imerajunnerlu nerivallaarnerlu allallu taamaattut, tamakku pillugit maanna oqarfigereerpassi, soorlu siornagut oqarfigereerissi:
- 17 Silami matumani pisuusut inakkit perrooqqunagit pisuussutilluunniit allanngujaqisut isumalluutigeqqunagit Guutili isumalluutigeqqullugu, taassuma atugassatsinnik sunik tamanik tuningaartarmatigut, 18 ajunngitsulioqqullugillu ajunngitsulianik pisuunngoqqullugit, tukkoqqullugillu ikiuisaqqullugillu, 19 taamaalillutik piumaartussakkut tunngaviulluassasumik qimatulissammata, inuuneq piviusoq tigusinnaaqqullugu.
- 12 Taakku asaqatigiinniutissanik nerisarnissinni innarloqutaaqaat ittuujuitsumik nererulooqataallutik, imminnuinnaq paaqqillutik, nuissatut nittaalaatsutut anorit aallarussaattut illutik, orpittut pilutaaruttutut inerititaqanngitsutut marloriarlutik toqusutut mannguminnut allaat nutsunneqartutut, 13 immap malissuisut kanngugisassaraluaminnik qappiortutut, ullorissatut tammartajaartutut, taartup taarnersuanik najugassaqartitaallutik naassaanngitsumik.
Sentence Morphemes with count 70
- inatsisinik unioqqutitsisut naalasseriitsullu, guutiitsut ajortuliortullu, mitaatilliisut iluaatsullu, ataataminnik anaanaminnilluunniit toqutsisut, inuartut, v10 kinguaassiuutitigut inuunerluttut, anguteqatiminnoortartut UR, inoqatiminnik aallarussisartut, sallutuut, sallullutik uppernarsaasartut allallu ajoqersuummut peqqissinartumut akerliusut, v11 tassa taamaappoq Guutimi pilluartumi naalannassusermik iivangkiiliu uannut paarititaasoq naapertorlugu.
- 19 Qilallu nunalu ullumi ilissinnut ilisimannittooqquakka, ilinnut saqqangiukkikka inuussut toqussullu, pilluaqqussut perloqqussullu, inuussut qineqqullugu, inooqqullusi illit kinguaassatillu, 20 Naalagaq Guutit asaqqullugu nipaalu naalaqqullugu attavigeqqullugulu, taanna inuussutigigakku inuummersuutigalugulu, ineqaqqullutit nunami Naalakkap siuaasannut Aaperaamut Iisaamullu Jaakkumullu uppernarsaassutigisaani taakkununnga tunniukkumasaani.
- 30- 32.[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Malawimi Jehovap Nalunaajaasui aalajaatsut tusindilikkuutaat sualuttumik malersorneqarneq pissutigalugu qimaasariaqaraluarlutik, nuannaarlutik kiffartortuarput[ Qupp. 17- mi assiliartat] Jehovap aqqanik illernartitsinermik nuannaarutiginninnertik nazistit nalaanni qatanngutit aalajaatsut uku tigusanut inissiarsuarni toqumullu angalanermi pinertusaassutigaat[ Suminngaanneernera IR] Toqumut angalaneq:
- Erebus( qaqqaq innermik anitsisartoq) SIKUIUITSUP KUJALLIUP QAQQAI Qalasersuaq kujalleq Nunarsuarmi issisiutip uuttortarneqarsimasup appasinnerpaaffia Sikuiuitsumi kujallermiissimavoq issimavoq- minus 89,2 graditut issitsigigaluni 500 kilometerit 500 miles[ Suminngaanneernera IR] U. S. Geological Survey[ Qupp. 16, 17- mi assiliartaq] Isarukitsut iluliarsuarmi tupinnaannartumik tungujorujuttortalimmi katersuuttut[ Suminngaanneernera IR]© 2000 Mark J. Thomas/ Dembinsky Photo Assoc.
- "( wE 1/ 15 03)[ Qupp. 9- mi issuagaq]' Jehovap ikiuineratigut ukiuni 15- ini inussiaataaffigisara, ikiaroornartunik atornerluineq, unitsissinnaasimavara'[ Qupp. 9- mi ungalusaq] Biibilip najoqqutassiai sunniuteqarput Ikiaroornartunik atornerluisorpassuit najoqqutassiat arlallit Biibilimeersut IR atornerluinerminnit ulorianartumit aniguiniarnerminni iluaqutigisimavaat.
- [ Qupp. 25- mi assiliartaq] Kristumiut ataatsimiinneri sallusuissummi inuusunut iluaqutaajuarsimapput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jiisusip ajoqersukkani pilliutitut toqunini pillugu eqqaaniaallutik nalliuttorsiortaqquai[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Kristumiut siulliit pisarnerattut Jehovap Nalunaajaasuisa' naalakkersuisut qullersaasut' ataqqisarpaat UP-PERISARSIOR- nik-kut ileq-quni amerlasuuni qin-nutip timimut tun-ngasor- tai, soorlu inis-sisimaneq, oqaaser-taliineq malit-tarisas- sal-lu, pingaar-tin- neqar-put.
- "( gE 10/ 22 02)[ Qupp. 15- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) PHILLIP ISLAND[ Qupp. 16, 17- mi assiliartat] Isiginnaariat issaapput qullersuillu ikinneqareerlutik-" isiginnaartitsivik" piareerpoq isarukitsuaqqat ingerlaaqatigiinnissaannut[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Tukeraangamik sap. ak. quliinnaat ingerlaneranni inersimasutut angitigilertarput[ Qupp. 15- mi suminngaanneernera IR] Assit:
- [ Qupp. 28- mi assiliartaq] Naak Saulusip kristumiunut pissusilersoriaatsini tusaamasaanerluutigigaluaraa, Ananiasip inussiarnisaarfigaa[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Kristumiu aalajaalluni pisussaaffimminik isumaginnippat, ilaqutaasut akerlilersuivallaarunnaarsinnaapput[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Kristumiut asanninneq ataasiussuseqarnerlu siuarsarniartarpaat Jehovap peqatigiissortai malittuakkit' Guutip eqqissisaasup...
- 21 Illorpalimmilu tamatumani iivangkiiliu oqaluutigigamikku, ikinngitsullu ajoqersuganngortikkamikkik uterput Listaramut Ikuuniumullu Antiorriamullu, 22 ajoqersukkat tarnaat nakussatsittarlugit oqaaqqissaartarlugillu upperneq aalajangiuteqqullugu, nalunaarfigalugillu naalliunnartorpassuit atorlugit Guutip naalagaaffianut isissagatta, 23 utoqqaanertanillu taakkununnga ivertitsisaramik ilagiissunngortuni, iisinnginniarlutillu tussiaramik Naalakkamut upperfigisaannut isumageqquaat.
- Inatsisit pilersitaanngimmata iluartut pillugit, kisianni inatsisaatsut pillugit naalasseriitsullu iluaatsullu ajortuliortullu soqqusaatsullu ileqqorluttullu angajoqqaaminnillu persuttaasut inuarsimasullu 10 uersaasullu mumingallutillu kanngunartuliortut innunniallu sallutuullu sallusumillu uppernarsaasut pillugit, allamilluunniit qanoq iliortoqarpat ajoqersuut peqqissinartoq akerartorlugu, 11 tassa iivangkiiliu Guutip pilluartup naalannassusiata pia uannut paarititaasoq missiliorlugu.
Sentence Morphemes with count 71
- Inuit Innarluutillit illersuisuannut Meeqqallu illersuisuannut pisortat ingerlatsivianni ileqqorissaarnermik malinninnissamut malittarisassat aamma Utoqqaat Illersuisuata malittussaavai, siunnersuutillu§ 10-a malillugu pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni tunngaviit Utoqqaat illersuisuannut atuutissapput, tassami suliffeqarfik arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsoq uani pineqarmat.
- 32 uatsinnullu inassummik aalajangersaassasugut, ukiut nungullugit siikkilip pingajorarterutaa tunniussagipput Guutitta illuani kiffartuutigisariaqartunut, 33 timiusanut kiinneqqussutinut tunissutissamullu neqissamut kipisuitsumut tunissutissamullu ikikkagassamut kipisuitsumut, sapaatini qaammanniffinnilu pilliutigisassamut, nalliuttorsiutissanut illernartuutitanullu tunissutissanullu ajortaaruteqqussutinut Israiilikkut saammaannarteqqullugit, Guutittalu illuani suliarisariaqartunut tamanut.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq]" Asiginnagaq, suutinngisarput"[ Qupp. 28- mi assiliartaq]' Inuunini toqumut tunniuppaa'[ Qupp. 29- mi assiliartaq]' Savat allat' ataqqinnittumik isiginnaartuullutik eqqaaniaalluni nalliuttorsiornermut najuuttarput" Immikkut ilisimasallit" peruttulernerat nakkaannerallu MEEQQANIK perorsaanermut tunngatillugu internetimi siunnersuutaasinnaasunik misissuisoqarsinnaanera takorloorneqarsinnaavoq.
- Taamaattumik oqariartaatsimi" inussiaq aalajaallunilu silatooq"- mi pineqartarput inuiannut anersaakkut ittunut tanitanut ilaasut ukiumi 33- miit ulloq manna tikillugu piffissami qanorluunniit ittumi nunarsuarmiittut ittut tamarmik, soorlu Israelikkuusoq kinaluunniit, ukiup 1513- ip u. n. s. ukiullu 33- p piinsip ulluata akornanni piffissami qanorluunniit ittumi inuusoq, kristumiussutsip aallartinnera sioqqullugu kiffaqatigiinnut, Esaja 43:
- [ Qupp. 13- mi ungalusaq] QANOQ NAMMINEQ EQQUMAJUARSINNAASUTIT▪ Guutip piumasaatut iliorneq ulapputigiuk▪" Taartup suliai" iliuuserinaveersaakkit▪ Anersaakkut sininnerup navianaatai eqqumaffigikkit▪ Inunnut oqaluussiffigisartakkatsinniittunut ittunut ajunngitsumik isiginnittaaseqarit▪ Oqaluusseriaatsit nutaat misilittakkit▪ Oqaluussisarnissavit qanoq pingaaruteqartiginera eqqaamajuk SAM- MISAQ PINGAAR-NEQ|
- Siunnersuutit amerlanerusut atuarsinnaavatit Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. aggusti 2009- moortumi, qupp. 20- 22. Paasisaqarnerujumallutit takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 15. marsi 2014- imoortoq, qupp. 17- 19. Paasisaqarnerujumallutit takuuk Vagttårnet 1. februaari 2012- imoortoq, qupp. 18- 21. Inuusuttut marluk ilaqutariittut atuaqqissaaqatigiinnermik iluaqutiginnissimasut oqaaserisimasaat maluginiakkit.
- [ Qupp. 28- mi takussutissaq/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Eqqaaniaanermi najuuttut MILLIONILLIT 15,597,746 15 14 13,147,201 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4,925,643 4 3 2 1 878,303 63,146 1935 1955 1975 1995 2002[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Ukioq manna Naalakkap unnukkorsiortitsinera najuuffigissaviuk?
- ALLAASERISAT PINGAARNERIT 3 Takuneqarsinnaasut kisimik upperineqarsinnaapput 4 Guutip ilisimassusia pinngortitami takuneqarsinnaavoq 6 Guutip pissaanera ullorissani takuneqarsinnaavoq 8 Guutip asanninnera anaanap asanninnerani takuneqarsinnaavoq ALLAASERISAT ATUAQATIGIISSUTISSAT decembari 2011- 1. januaari 2012' Nammineq paasisimasaqassutsit tatigeqinagu' QUPPERNEQ 10 ERINARSUUTIT:
- 13 Guutip sunik tamanik uumatitsisup Kristusillu Jiisusip Puntiusi-Pilaatusimut nassuerummik ajunngitsumik nalunaarsup saani inappakkit 14 inassut innarluitsumik assuarnaatsumillu maleruaqqullugu Naalakkatta Jiisusip Kristusip erserfissaa nalliutserlugu, 15 pilluartup kisimi pissaasup qaqugu ersersikkumaarmagu, kunngit kunngiata naalakkallu naalagaata, 16 kisimi toqusuissummik piginnittup, qaamasumi palligassaanngitsumi ineqartup, inuup takunngisaannagaata takusinnaanngisaatalu;
- 13 Inuit ivertitaannut tamanut naalattuugitsi Naalagaq pillugu, kunngiusumulluunniit annersuusumut, 14 naalagaasunulluunniit pinerluttut pillassallugit ajunngitsuliortulli nersussallugit taassuma aallartitaanut, 15 tassaammat Guutip peqqusaa ajunngitsuliortarlusi inuit sianiitsut oqaasissaarutissagisi siuneqannginneranni, 16 kiffaanngitsutut kiffaanngissusersilu iluaatsuliornermut patsisiginagu, Guutilli kiffaasut.
Sentence Morphemes with count 72
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat atortunik innaallagiartortunik suliaqarnermut tunngatillugu isumannaallisaaneq pillugu normu 22, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- Silarsuaq anersaartorfipput sequmilersoq nunarsuaq tummisarput nungullalersoq uggualersinnata, tappiinnata tusilaratalu akiuussutigisariaqalerparput sakkugalugit inuuneq, pigiumasarput asanninneq, nukigiumasarput neriunnerlu, atorumasarput taava pigiuarusutagut atorusutagut ilami uumassuseqarnissaat angussagaluarparput pisariaqartingaakkavullu atajuarnissaat napajuarnissat tikissagaluarlutigu
- v13 Savaasammi angutivissat ussigillu angutivissat aavannik ussiullu arnavissap arsaanik serpartarneqarnikkut inuit mingussimasut illernarsarneqarsinnaappata qallikkullu minguitsunngortitaallutik, v14 taava Kristusip anersaakkut ittuinnartukkut pilliutitut innarluuteqanngitsutut imminut Guutimut sassaattup nalunngeqatiginnissuserput ajunnginnerungaartumik sulianit toqungasunit eqqiarsinnaassavaa nammineq aamminik piiarlugit taamalu Guutimut uumasumut kiffartorsinnaalersilluta.
- ( wE 1/ 8 01)[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Ileqqut innertulli iluaqutaasinnaallutillu aseruisinnaapput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Jiisusi Guutip oqaasii atuarneqartillugit pisarnermisut sabbatimi synagogimiittarpoq ittarpoq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Anersaakkut ileqqut ajunngitsut Guutimut attaveqarnitsinnut nakussassaataapput" Tassaavusi eqqarleriit qinikkat, palaseqatigiit kunngikkormiuusut, inuit illernartut, innuttassarsiat.
- [ Qupp. 19- mi assiliartaq] Evap Jehovamut attaveqarnini eqqarsaatiginngilaa[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Jiisusip Saatanip ussiiniarneri itigartippai Jehovallu piumasaatut iliornissani pingaarnerutillugu[ Qupp. 22- mi assiliartat] Haitimi nunap sajunnerata kingorna tupermiit tupermut oqaluussineq Ajornartorsiungaarfiusuni' Guuti tuppallersaajuartoq' tunaarisinnaavarput Ilissi angutit, Kristusip siulersuineranut naalatsigitippisi?
- Sharon Sharp, eqquiniaasarneq pillugu misissuiffimmi Public Gaming Research Institute- mi atorfilik, oqarpoq USA- mi 1964- imiit 1999- imut eqquiniaasitsisarnertigut sinneqartoorutit" naalagaaffiup isertitaani dollarsit 125 milliardit missaanniissimasut issimasut( 1 billion kr.- it sinnerlugit), aammalu aningaasat taakkua amerlanersaat 1993- imiit naalagaaffiup karsianut nakkartinneqarsimasut".
- " Guutimmi naapertuilluarnertut isigaa ilissinnik annikilliortitsisut annikilliortitaanermik akilissallugit ilissilu annikilliortitaasusi uagutsinnut ilagitillusi akilissallusi atoruminarsisitsinermik Naalagaq Jiisusi inngilini pissaasut ilagalugit qilammit saqqummersitaappat innermi ikualasorsuarmi, aggiullugu pillaatissaq Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkamillu Jiisusimik iivangkiiliumut naalakkumanngitsunut.
- 68 Qujanarsili Naalagaq Israiilip Guutia, innuttani tikeraarmagit utertitaassutissarsillugillu, 69 naalersitsivigimmatigullu nassummik annassummik kiffami Daavip illuani, 70 soorlu inoqaleqqaarneranit oqalussimasoq pruffiitimi illernartut qarnisigut, 71 annaakkumalluta qinngarsortitsinnit uumissortittalu tamarmik assaanit, 72 siuaasavut nallittorumallugit angerutsilu illernartoq eqqaajumallugu, 73 uppernarsaat naapertorlugu, siuaasarput Aaperaat uppernarsaaffigigamiuk ima tuniumalluta:
- 1 Taamaammat, nalunaajaasut taama eqimatigisut avatangermatigut, uaguttaaq oqilaaqutaasut tamaasa iperartigik, ajortilu uatsinnik ninniortitseqqajaaginnartoq, nikallujuerlutalu arpanniarta assoruunnitsinni uatsinnut siunertarititaasumi, 2 Jiisusilu aarlorfigisigu uppernermik aallarniisoq inerititsisorlu, taassuma tipaatsuut imminut saqqangiussaq pinagu sanningasulik atorpaa ilalaarluni, mitaatigineqarnini soqutiginagu, ingissimavorlu Guutip issiaffiata qilaallup talerpiata tungaanut.
- 8 Tamatumuunalu- anersaap illernartup nalunaarpaa illernartuummut aqqutissaq suli saqqumminngikkallartoq tupeq siulleq atagallartillugu, 9 taanna maannakkumut assersuutaammat, tunissutit pilliutillu toqutassat aanneqartarallarfiannut, tamakkuali Guutimut kiffartortoq tarnaata nalunngissusia naapertorlugu inersimatissinnaanngikkaat, 10 kisianni nerisassat imissallu uffarnerillu qassiit tappullugit uinimmut ileqqoreqqusaaginnarput peqqussutaallutik iluarsivissaq nalliutserlugu.
Sentence Morphemes with count 73
- inuujumaarpoq kinaluunniit periarfissalik inuuneq asaneqarumaarmat kimilluunniit pinngortumik, inuunerup asammatit inuunerit asajuk, qaqugorsuarmut tunissutaammat ullorissat maaniitillugit itillugit, inuunerup ingerlaarfiani ilisimatuussutsip piani tunniunneqarumaarmat ilinnut neriunnermillu immerneqarumaarmat, qanortoq qaamaneq takugiuk inuunerup ilinnut tunniummagu ilungersortuaannaqqullutit, qanortoq tarnerit ajunngitsup anersaap pigiliuk tunissutaammat uummammik.
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq]" Pilittaasoq ilumoortoq" naalammassuk Jehovap kiffani pilluaqquai[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Guutimut naalattuunissarput Saatanip ajornakusoortunngortippaa[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Jehovamut qanittumik attaveqarnerup taassumunnga naalannissaq ajornannginnerulersissavaa Kristumiuulluartuujutigaluni innuttaalluartuuneq- Taamaattoqarsinnaava?
- [ Qupp. 7- mi assiliartat] Jiisusi Kristusimik malinnittut millionilippassuit pilluarneq piviusoq nanisimavaat[ Suminngaanneernera IR] The Self- Pronouncing Edition of the Holy Bible, King James Version- imik aamma Revised Standard Version- imik imalik Imai JANUAARI- MARSI, 2003 Ilaqutariit kisimiittumik pilersuisullit unamminiarnartut anigorsinnaavaat Nunani amerlasuuni ilaqutariit kisimiittumik pilersuisullit amerliartuinnarput.
- [ Qupp. 8- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq SEʹIRI Kadesh- Barnea Qaqqaq Sinaji( Horebi) Imaq Ivissuartooq[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- meersut[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Mosesimik allakkat tallimaat- ni Mosesip oqalugiaataannangajavii sammineqarput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Jehovap mannamik pilersuinera qanoq ilinniarfigisinnaavarput?
- 13.( wE 8/ 15 04)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Biibilimi siunnersuutit aappariit attaveqatigiinnerannut nakussatsissutaasinnaapput[ Qupp. 6- mi assiliartat] Siunnersuutit pitsaasut Biibilimiipput ipput inuunermillu nuannaarutiginninnissamut akornutaanatik[ Qupp. 7- mi assiliartat] Biibilimi siunnersuutinik malinnittut inuuneq nuannersoq nuannaarutigisinnaavaat MISIGISALIKKERSAARUT Oqalut-tuar- toq Ber-nhard Mer-ten Inuit toq-qis- sisiman-ngik- kaangamik tigum-misaqarusut- tar-put.
- " Takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat.
- 36.[ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Jiisusi 1914- imi kunngisut niaqoruserneqareerami hesterluni" aallarpoq ajugaajuarlunilu[ ajugaalluinnassallunilu, NV]"[ Qupp. 28- mi assiliartaq]" Tamakku tamaasa pereersinnagit eqqarleriit[ kinguaariissoqatigiit, NV] uku nungussanngillat" Guutip ileqqussatigut minguitsuuneq pillugu isiginnittaasia" Uanga tassa[ Jehova], Guutit, iluaqutaasunik ilinnik ajoqersuisoq, ingerlavigisassakkut ingerlatitsisoq.
- [ Qupp. 19- mi assiliartaq] Allanit malugineqarumalluni naapertuilluassutsimik nittarsaassiniarneq Jiisusip mianersoqqussutigaa[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Uppernermik noqqaassutiginnissinnaavugut sallusuissutinik Guutip oqaasianiittunik ittunik eqqarsaatiginninnitsigut[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Asannittuliornissaq saamanermillu ersersitsinissaq noqqaassutigisinnaavavut Imai© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Sooq Guutip naalagaaffia soqutigissaviuk?
- Guutip naalagaaffianut ilississaaq erloqissutigisassinnut pisussaatinneqassagassi, 6 Guutip iluarimmagu annikillisitsisisi annikilliornermik akilerumallugit, 7 ilissili annikillisitaasusi uatsinnut ilagitillusi qasuersaarnermik akilerumallusi Naalagaq Jiisusi qilammit saqqummilerpat pissaanermi inngilii ilagalugit, 8 innermi ikualasorsuarmi Guutimik ilisimasaqanngitsunut Naalakkattalu Jiisusip iivangkiiliuanut naalakkumanngitsunut akiniutissaq aggiullugu;
- Kapitali 4. 1 Anersaarli nassuitsumik oqarpoq, ullussani kingullerni ilaat uppernermik tunussiumaartut anersaat tammartitsisut anersaapiluillu ajoqersuineri najoqqutariniarlugit, 2 Sallumik ajoqersuisut peqquserlunneratigut, taakku tarnimik nalunngissusiagut pinerluttutut nalunaaqqutsersimasut, 3 aappaneqqusinngitsut, nerisassanillu nereqqusinngitsut, naak Guutip pinngortikkaluarai uppertunut ilumoornermillu ilisarsisunut qujallutik atoqqullugit.
Sentence Morphemes with count 74
- Nunaa pilluaqqusaavoq Naalakkamit, qilaap inuulluarnartuinik, isugutanermik, itinersuullu samani uninngasup piinik, 14 seqernup naatitaanik inuulluarnartunik qaammatillu kaavittarnerisigut inerittartunik inuulluarnartunik, 15 qaqqallu itsarsuarnitsat piisa pingaarnersaanik qaqqannguillu ittuinnartut inuulluarnartuinik, 16 nunallu taassumaniittullu ittullu inuulluarnartuinik orpitsiaanilu kakillarnaqutaasani ineqartup nuannarinninneranik;
- Ukiut qulikkuutaat matuma siorna orpippassuit ikuallattarnerat ajoqutaannaasorineqarpoq, maannali misissueqqissaartartut isumaqarput ikuallatitsinerit orpippassuarnut pingaaruteqangaartut orpitoqqat orpiilluunniit toquliortut nungunneqartarmata, naatsiiassarpassuit naalertornerusinnaanngortarmata, inuussutissat atorneqaqqissinnaanngortarmata ikuallattoqariataarsinnaaneralu ilimanannginnerulertarmat.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Unnerluussisiminut sassartinneqarami Jiisusi Jehovamut tunniulluinnarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Ataatatut asannittutut qitornaminik tuppallersaasutut Jehovap isumakuluutivut ernumassutivullu millissisinnaavai[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Nikallujuinnerput Jehovap isaani naleqangaarpoq TOQQORSIVITSINNIT ULLUNI qulingiluani immikkut ittumik suliniuteqarnermi oqaluussisartut 10.000- init amerlanerusut 1929- mi aggustimi septembarimilu anoritut kaavittuliortutut USA itivippaat.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Aaperaat inunnut Jehovap isiginninneratut isiginnippoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jona naggataatigut Ninevemiunut peqqissimisunut Jehovap isiginnittaasiatut isiginnittaaseqalerpoq[ Qupp. 28- mi assiliartat] Inuit soqutigigatsigik nutaarsiassaq nuannersoq periaatsit piffissallu assigiinngitsut atorlugit oqaluussissutigaarput Inuit allat' sininnermit iternissaannut' ikiukkit" Piffissaq ilisimavarsi nalunagulu sininnermit itissalluni piffissanngoreersoq.
- Takukkit Guutip sumik piumaffigaatigut- mi qupp. 17- imi immikkoortut 6 aamma 7.[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Piffissakkut naleqquttukkut upperisannik nassuiaasarit[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Aappaasunik Jehovamut kiffartortuunngitsunik isumassuisarit Inoqatinnut ilumoortumik oqaluttarit" Salluliortarneq iperarniarsiuk ilumoortumillu immissinnut oqaluffigisarlusi[ ilumoortumik inoqatissinnut oqalugitsi, 1936].
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Tusagasiiuutit, internetimi atuarneqarsinnaasut ullumikkullu tunussisut qulalersissinnaavaatigut[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Tusakkanik uppernarsineqanngitsunik ingerlatitseqqinneq silatusaarnerunngilaq[ Qupp. 28- mi assiliartat] Suliffimmi, atuarfimmi allanilu Jehovap Nalunaajaasuisa Guutip oqaasiani atuartakkatik maleruartarpaat Biibilimi oqaaseq" up-per- neq" ator-neqar- toq up-per- narsaatit takus-saan- ngitsuusut tutsuiginar-tut tun-ngavigalugit up-perisaqar- nermut tun-ngas- suteqar-poq.
- 22, 23) Allanut attaveqarnitsinnut attuumassuteqarpoq, anersaammi siulersuinera malikkaangatsigu nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutiginerani asannittuunissatsinnut, nuannaartuunissatsinnut, eqqissisimasuunissatsinnut, kamajasuujunnginnissatsinnut, inussiarnersuunissatsinnut, ajunngitsuliornissatsinnut, uppertuunissatsinnut, qanilaartuunissatsinnut imminullu naalakkersinnaanissatsinnut iluaqutigaarput.
- 18, 19.( wE 2/ 1 02)[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Nuliaralu Eleni, 1957- mi aappassaanik suliaritereersoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Nürnbergimi 1969- mi ataatsimeersuarnermi[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Qatanngutit angutit arnallu napparsimasunik utoqqarnillu ikiuisartut Illit najoqqutassianik toqqaanerit NAJOQQUTASSIANIK siulersortippit, isumaqarpilluunniit najoqqutassianik ileqqussatigulluunniit maligassianik maleruaaneq itsangasuusoq.
- 10 tassa saqilluaqqullusi Naalakkami ileqqorisariaqartoq naapertorlugu tamatigut iluarisassaanik, ajunngitsulianillu nalinginnarnik kingunissioqqullusi, Guutimillu ilisarsiartoqqullusi, 11 pissatseqqullusilu pissaanernik tamanik pissaaneqarnersuagut naalannarsusiata piagut, tamatigut nikallujueqqullusi kamajueqqullusilu tipaatsullusi, 12 ataatarlu qutsavigeqqullusiuk, taassuma illernartut kingornussassaannik qaamasumi pisassaannik ilangiisinnaanngortimmatigut.
- 12 tamatumalu perorsarpaatigut, Guutimut naalanngitsuujunnaarluta silamiullu kajungerisaat atorunnaarlugit silami matumani inuuniassasugut piitaajuilluta iluartumillu ileqqoqarluta Guutilu mianeralugu, 13 neriugisarlu pilluarnassasoq Guutillu angingaartup annaassisittalu Jiisusip Kristusip naalannassusiata erserfissaa ilimagalugu, 14 taanna pilluta imminik tunniuttoq iluaannernit tamanit utertikkumalluta inuiannillu nammineq pigisassaminik ajunngitsuliornermut ilungersorumaartunik eqqiaajumalluni.
Sentence Morphemes with count 75
- Akiligassiissutinut il. il. piumasaqaatit minnerpaaffissaat§ 24. Tunisanut ataasiakkaanut tamanut tuniniaasoq akiligassiissummik tunniussisassaaq, pisisoq suliffeqarfik inuussutissarsiornermik ingerlataqartoq allaanersoq imaluunniit inuinnaanersoq apeqqutaatinnagu, taamaattoq takuuk§ 25. Imm. 2. Akiligassiissut makkuninnga atuaruminartunik imaqassaaq:
- Imm. 2. Ulloq unnuarlu paaqqinniffiup ingerlataasa allat, ulloq unnuarlu paaqqinniffiup aningaasaataanik nuussinngikkaluarluni ingerlatiinnarnissaannut akissaqarnini uppernarsassagaa Isumaginninnermut Aqutsisoqarfiup ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut suliffeqarfittut imminut pigisutut ingerlanneqartumut akuersissummik qinnuteqaammik suliaqarnerminut atatillugu qinnuteqartoq qinnuigisinnaavaa.
- § 14. Napparsimavinni innaallagissap aqqutaanut ikkuttakkat DS 60884-2- D1-imi," Stikpropper og stikkontakter til husholdningsbrug o. l." atuuttuusut eqqortissavai, tassaasut Danmarkimi atortunut aalajangersakkat, normblad DK 2-8a, aamma napparsimavinni innaallagissap aqqutaanut ikkuttakkat DS 60884-2- D1-imi," Stikpropper og stikkontakter til husholdningsbrug o. l." atuuttuusut eqqortissavai, tassaasut Danmarkimi atortunut aalajangersakkat, normblad DK 1-8a imaluunniit DK 1-8b.
- Kaperlak( apussuup nunarput ulippaa) Apussuup nunarput ulippaa matoorlugit naasunnguit nikallornerullu malippaa silarsuaq taartorsuaq inuuneq tamarmi nanertorneqarpoq" kaperlaap" nukissuinik Malissuit ittuppaluttut tusaajualersarpavut qaararneri sakkortungaartut isitsinnik nakkuppavut sumiippami ippami asasaq seqinnerluartoq" kaperlaap" matoorsimavaa Inuunera soorlu nimerpaa anillannaveersillugu anernera killililerpaa matoorukkiartorlugu nuannersut ullut atorsimasakka uteqqinnaveereerlutik 1979
- v11 Nunarsuarmilu niuertut qiallugulu upissavaat pisiariumaneqarunnaassammata nioqqutissaatitik umiarsuit usigisartagaat v12 kuulti sølvilu ujaqqallu erlinnartut sapanngallu ilupaassiassallu purpurilu siilikilu annoraamerngillu aappallarissakkat qisuillu tipigissut tamalaat nagguaatsullu tuugaavinik sanaat tamalaat atortullu qisummit akisunerpaamit kanngussammillu saviminermillu marmorimillu sanaat, v13 kanelit korianderillu tipigissaatissallu tarnutissiallu virakilu viinnilu uulialu qajuusallu aseqqorinnerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu hestillu qamutillu inussiallu, tassa inuit.
- 6 aamma Mannarsip Eiffaraallu Simmiullu illoqarfiini Nattaliilu killigalugu tamatigut piuneerunnikuini 7 tunisiviit orpissuarmiuliallu uukkaatippai, qiperukkiallu sequmippai aserortiganngorlugit, seqinermullu nappartitat tamaasa killorpai Israiilip nunaani tamarsuarmi uterlunilu Jeruusalaamut, 8 ukiut arfersaneq-pingajuanni kunngiutilluni, nunalu illulu minguersareeramigit, Saffani Atsaaliap ernera Magasiialu illoqarfiup naalagaa Juualu Juuagarsip ernera pisimasunik eqqaasassanik allattartoq aallartippai Naalakkap Guutimi illua iluarsaqqullugu.
- Siigap kinguai, Hasuuffap kinguai, Tappaguutip kinguai, 47 Keerusip kinguai, Siigaap kinguai, Patuunip kinguai, 48 Lipaanap kinguai, Plagaapap kinguai, Salmaip kinguai, 49 Haanaap kinguai, Gitiilip kinguai, Gaagarip kinguai, 50 Raajap kinguai, Riitsinip kinguai, Nikkuutap kinguai, 51 Gassaap kinguai, Usap kinguai, Pasiiap kinguai, 52 Biisaip kinguai, Miguniip kinguai, Niffusiip kinguai, 53 Bakkipuup kinguai, Hakkuuffap kinguai, Harrorip kinguai, 54 Batsiliitip kinguai, Migiitap kinguai, Harsap kinguai, 55 Barkuusip kinguai, Siserap kinguai, Taamap kinguai, 56 Nitsiiap kinguai, Hatiiffap kinguai;
- [ Qupp. 10- mi assiliartat] Qinunerup aalajangersimasumillu Biibilimik atuaqqissaartarnerup qularnermik aniguinissatsinnut ikiorsinnaavaatigut[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Elisap ikiortaa qularunnaarsitsisumik takorluugaqarpoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Naalagaaffilersaarfinni, Beninimiittutut ittutut ittuni, Jehovap ileqqoreqqusai qutsissut pillugit najoqqutassiaanik ajoqersorneqartarpugut" Eqiinganiaritsi""[ Tamarmik] naggatissaat qanillivoq....
- " Unnersiutigineqarli Guuti Naalakkatta Jiisusi- Kristusip Ataataa, naakkinninnersuani naapertorlugu Jiisusi- Kristusip toqusunit makinneratigut ernioqqissikkamisigut neriugisamut uumasumut- kingornussassamut aserortussaanngitsumut, mingutsinneqartussaanngitsumut toquliortussaanngitsumullu qilanni paarineqartumut pisassarititaalluni ilissinnut Guutip pissaaneranit uppernikkut sernigineqartunut annannissamut ullussani kingullerni saqqummissalluni piareersimasumut.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Eqqortumik isiginnittaaseqarluta Jehovap ullussaa utaqqigutsigu' iluartumik ileqqoqarnermut naapertuuttunik iliuuseqartassaagut'[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninneq inunnik annaassiniarneruvoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jehovap ullussaata nalliuffissaa utaqqitillugu allat eqqisseqatiginiartartigik Jiisusi, Daavimit Salomomillu annerusoq, pingaartiguk' Takuat maaniippoq ippoq Salomomit annerusoq.
Sentence Morphemes with count 76
- Pissutsit iluarsineqarsimanngippata, imaluunniit piffissaliussap Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit aalajangersarneqartup iluani suliffeqarfik pissutsinik iluarsiisimanngippat, siunnersuummi§ 5, imm. 2 malillugu akuersissuteqarnerup utertinneqarnissaa pillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik aalajangiissaaq.
- Aasivik 86 Eqqaaniarlugu maaniippugut ippugut siuaasatta" Aasiviat" qangarsuaq maani inuusimasut asimi katerittarnerat ataqqillugu, pingaartillugu" inuttut" pingaassusiat Timikkut pisassatik piinnarnagit katersuusimaartarnerat anersaakkut aamma piorsarlugit pingaarlugit meerartatik ilanngullugit, inuusuttatik" inuttut" piorsarlugit Nukissanik taama katersinerat pingaaruteqarsimaqaaq qanga aasami katerittarnerat pissarsinarsimaqaaq" ajorsorisat" isertornagit" ivernikkut" nittarlugit 1986
- 78. Oktober Qeqertat avalliit tininninngui titarnertut qernareqaat imarlu qaserluni qatsungavoq timmissat aasatta pinngortitai neqissaminik tuniorartagai nipaallutik timmioraarput Timmiaarannguit aasap pinngortitai katersuupput aallassamaat nipaallutik timmioraarput katersuutilerput qimassallugu nunarput mamartunik sullinilik nuannaarlutik najugartik Tulukkap qulaappanga qarlorluni silaannarmi qernareqaaq nalunngilara kisiartaalluni uninnganiartoq sapiiserluni anat, aalisakkallu perlukui napassutigissallugit 1959
- v26 Ezri Kelubip ernera nunalerillutik narsaammi sulisartunut nakkutilliisuutitaavoq, v27 Shim'i Ramamioq viinnequteqarfinni sulisunut, Zabdi Shefamimioq viinninut peqqumaatinut, v28 Ba'al- Hanani Gederimioq olivenequtinut morbærfigenequtinullu nunami qattunilimmiittunut ittunut, Joashi uuliamik peqqumaatinut, v29 Shitraji Saronimioq nersutaatinut nassulinnut Saronip narsartaani mangiartunut, Shafati Adlajip ernera nersutaatinut nassulinnut qooqquniittunut ittunut, v30 Obili Ismaelikkuusoq qatigattuutinut, Jekdeja Meronotimioq siutituunut, v31 Jazizilu Hagrikkuusoq savaatinut.
- v32 Aamma takornartaq innuttavit Israelikkut ilaginngisaraluat nunamit ungasissumit illit aqqit pillugu tikiuppat aqqit angingaartoq assatillu pissaasut talillu isaassimasoq tusartarsimagamigit inullu taanna illu manna saallugu qinuppat, v33 taava qilammi najugarisanni tusartaruk, ilinnullu torlulanera naapertorlugu iliorfigiuk nunarsuarmi inuianni tamani aqqit ilisimaneqaleqqullugu innuttavit Israelikkut mianerinninnerattut taakkunannga mianerineqaqqullutit paaseqqullugulu aqqit illumut matumunnga uanga sanaannut aterititaammat.
- Par'oship kinguaavi 2.172-it, v9 Shefatjap kinguaavi 372-it, v10 Arakip kinguaavi 652-it, v11 Pahat-Moabip kinguaavi, tassa Jeshuap Joabillu kinguaavi, 2.818-it, v12 Elamip kinguaavi 1.254-it, v13 Zattup kinguaavi 845-t, v14 Zakkajip kinguaavi 760-it, v15 Binnujip kinguaavi 648-t, v16 Bebajip kinguaavi 628-t, v17 Azgadip kinguaavi 2.322-t, v18 Adonikamip kinguaavi 667-it, v19 Bigvajip kinguaavi 2.067-it, v20 Adinip kinguaavi 655-it, v21 Aterip Hizkijakkut kinguaavi 98-it, v22 Hashumip kinguaavi 328-t, v23 Besajip kinguaavi 324-t, v24 Harifip kinguaavi 112-it, v25 Gibeonimiut 95-it.
- Saqigavit Juusaffatip anguppit aqqutai ingerlaviginagit Aasalluunniit Juutap kunngiata aqqutai ingerlaviginagit, 13 Israiililli kunngiisa aqqutaat ingerlavigalugu saqigavit, Juutakkullu Jeruusalaallu inui uersartikkakkit Aagap inoqutai uersarnerisigut issuartillugit, qatanngutitillu anguppit inoqutai ilinnit ajunnginnerugaluartut aamma toqukkakkit, 14 ata, tamanna pillugu Naalakkap innuttatit qitornatillu nuliatillu pequtitillu tamaasa perlutsitsivigiumaarpai perlummik angisuumik, 15 illillu nappaatinik amerlasuunik, erlavinnit nappartillutit erlavisit anillasserlugit nappaammit ullut tamaasa sualutsikkiartussasumit.
- [ Qupp. 21- mi assiliartat] Taalliortoq John Milton( saamerleq) ilisimatoorlu Isaac Newton( talerperleq) nunarsuarmi naassaanngitsumik inuunissamik neriuut pillugu ilisimasaqarput[ Qupp. 23- mi assiliartat] Biibilimik Atuaqqissaartartut Biibilimik misissuinermikkut siusissukkut paasivaat inuiaat neriuutaata piviusup silarsuarmi tamarmi oqaluussissutiginissaanut piffissanngortoq" Guutimut suleqataasutut oqaaq-qis- saar-pas- si Guutip saam-maan- nera pis-sarsiarsi maangaan-nar- teq-qunagu.
- 1, 2. URIMI INUUNEQ Aaperaap Saral-lu Jehova ilisimalerlugulu pal-lorfigiler- paat Aaperaap Guuti naalal-lugu Uri qimap-paa KANA'ANIMUT ANGALANEQ Jehovap Aaperaat Saralu angalaneran-ni il-lersor- tar-pai KANA'ANIMI INUUNEQ Aaperaap naalal-luni inoqutimini angutitai kipineqar-tip- pai Jehova kamagit-tarluni Aaperaap Sodoma pil-lugu er-numaneranut tusar-naar- poq Jehovap Aaperaat Saralu meeraqalersip-pai Aaperaap Iisaamik pil-liuteqarumanermigut up-per- nini ersersip-paa" Aaperaat utoq-qarsuan- ngorluni toquvoq, utoq-qarmut ul-lus- sani naam-matsis- simal-lugit" Sooq qularin-ngis- sin-naavar- put Aaperaap Jehovamut naalat-tuar- nini peq-qis- simis-sutigin- ngik-kaa?
- 1 Paalusi Guutip kiffaa Jiisusillu Kristusip apustiligisaa, Guutip qinigaasa uppernissaat pillugu sallusuissullu Guutimik mianerinninniutaasoq ilisareqqullugu, 2 inuuneq naassaanngitsoq neriuutigeqqullugu, tamanna Guutip sallusuitsup unnersuutigigaa ulloqaleqqaarneranit, 3 maannali nallersiisakkut oqaatsi saqqummersikkaa oqaluussinikkut Guutip annaassisitta inassutaanik uannut paarititaasukkut, 4 Tittusimut uppeqatigiissutsitsigut ernerilluakkannut:
Sentence Morphemes with count 77
- Imm. 3. Ukiumoortumik UR naatsorsuutit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnera pillugu peqqussut malillugu ukiumoortumik UR nalunaarusiamut piumasaqaatit saniatigut, ukiumoortumik UR nalunaarusiamik nassiussinermut atatillugu ukiut tamaasa suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasimasup pissutsit uku pillugit nalunaarusiussaaq:
- Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Kommune Qeqertalik, SIK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, KNIPK, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Kalaallit Illuutaat Odense, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Avannaata Kommunia, Qeqqata 7
- Imm. 2. EU-p naleqquttuussusermut nalunaarutaata 1) ilusilersugaq ilanngussaq 4-miittoq ittoq malissavaa, 2) ilanngunneqartussatut naapertuuttoqarneranut nalilersuinermi periutsimi immikkoortoq A-mi ilanngussaq 3-miittumi ittumi allanneqarsimasut ilanngunneqassapput, 3) ingerlaavartumik allattuisoqassaaq, aamma 4) nutserneqassapput kalaallit, danskit imaluunniit tuluit oqaasiinut, tassa atortussiaq innaallagiartortoq Kalaallit Nunaanni niuerfimmi tuniniarneqalerpat imaluunniit pissarsiarineqarsinnaalerpat.
- Ukialerpoq Ukiatta pilernerata taarsuarmik naniinerata sunningaarmagu uummatiga ersiortutut ittarpunga Anorersuit ittullutik uligarlugit qaqqarsuit nalliupput kipissanatik ersisaarisutut illutik Maliarsussuit sissanut sermimut qalligaalersunut qaarsaripput unissanatik ila, soorlu kamattorsuit Timmiannguaq eqqaavara mattutaasimasoq, inimut taamalu paasisinnaavara qanoq naalliungaartigisoq Qamaniipporli ipporli naasunnguaq Aasaq, manna pisaarisara Neriuuteqalersitsisoq Aasaq aamma uteqqissasoq November 1984
- Qinnutigisarparput tamatigut ilisimassuseqarnissigut anersaakkullu paasisimasaqassutsissigut naammattumik Guutip piumasaanik paasinnilernissarsi, v10 Naalakkap piumasaa malillugu inuusinnaalerlusi, tamatigut iluarisaanik ilioqqullusi ajunngitsulianillu tamanik inerititaqaqqullusi, Guutimik ilisimasaqarnersi alliartuinnaqqullugu, v11 tamatigut sakkortuumik nakussatsinneqaqqullusi pissaaneratigut naalannartukkut tamatigut nikallujuitsooqqullusi kamagittartooqqullusilu.
- 9- 12. Filmertitsisartut sungiusarneqarsimasut filmit assiliartaat 3 kilometerisut takissusillit, oqaluttartup nuutai 26- t assillu seqersittakkat igalaaminiusut 500- t missaanniittut ittut ataqatigiissaqqissaartarpaat Qatanngutip Russellip suleqataasa ilaat tusagassiuutinut nalunaaruteqarsimavoq taamatut attaveqariaaseq" siornatigut uppernermik siuarsaaniarluni iliuuserineqarsimasunut tamanut sanilliullugu inuit tuusintilippassuit Biibilimik soqutiginnilissutigissagaat".
- ( wE 1/ 15 04)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Takuuk allaaserisaq" Mosesimik allakkat siulliit- nit pingaarnersat- I" Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. januaari 2004.[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Aaperaat angutaavoq upperluartoq[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Jehovap Josefi pilluaqquaa[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Loti iluartoq paniilu aniguisinneqarput[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Jaakup illernartut pingaartippai.
- 10.( wE 1/ 2 01)[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Velva, Bennett uangalu qatanngummit Ted Kleinimit kuisikkatta apriilip 18- ani 1940- mi[ Qupp. 27- mi assiliartat] Dorothylu 1940- mi 1997- imilu[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Tamanut ammasumik oqalugiaat" Naalagaq eqqissisitsisoq" Barbadosimi bussitigut nalunaarutigineqartoq[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Nukara Bennett ajoqersuiartortitat angerlarsimaffiata silataani" Iivangkiiliulersaartutut suliat ingerlanniaruk kiffartuutillu naammassillugu.
- 8 Tamatuminnga anernerup illernartup nalunaarpaa illernartuummut aqqutissaq suli atortitaanngikkallartoq tupeq siulleq atagallartillugu, 9 taanna assersuutaammat maannakkumut, pilliutit tunissutillu toqutassat aanneqartarallarfiannut, tamakkuali Guutimut kiffartortoq inersimatissinnaanngikkaat tarnaata nalunngissusia naapertorlugu, 10 kisianni nerisassallu imissallu uffarnerillu qassiit uinimmut ileqqoreqqusat taakku iluarsivissaq nalliutserlugu peqqussutaasut pillugit[ naammatsissinnaagaat].
- Ullussani kingullerni ajornartunik nalliuttoqassammat, 2 inuit inuujumaarmata imminnik asasut, aningaaserituut, usorsitsaapiluttut, anneruniartut, mitallersut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, soqqusaatsut, 3 asanniuitsut, saammajuitsut, mamarliisut, nunujuitsut, qiningasut, ajunngitsunik uumissuisut, 4 killuussissisut, isumaatsut, ilisimatuuniartut, Guuti kajumiginagu nuannaarutinut kajumittut, 5 Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaarlugu, pissaaneqarfiigiumanaguli, taamaattullu alisimaniakkit.
Sentence Morphemes with count 78
- § 16-imut Imm. 1-imut Atortut inuussutissanut atugassat, inuussutissanut atassuteqartussatut aalajangiussat, inuussutissat isumannaatsuunissaannut piumasaqaatinik eqqortitsinngitsut ingerlataqartut pineqartut isumaqarpata imaluunniit isumaqassallutik tunngavissaqarpata aalajangersagaq manna malillugu tuniniaanermik unitsitsineq, tunuartitsineq utertitsinerlu pissapput.
- Naqqiut Siunnersuut 15. august 2019-imeersoq IR taarserpaa( Kalaallisut allanneqarnerani oqaatsinik iluarsiisoqarpoq) Siunnersuummut nassuiaatit Nassuiaatit nalinginnaasut 1. Aallaqqaasiut 1.1. Siunnersuummut tunngaviusoq pingaarneq Kommunit pisortanut taarsigassarsianik aamma inissianik sanaartornermut, iluarsaassinermut, alliliinermut pitsanngorsaanermullu tapiissutinik aqutsinermik tigusissasut tunngaviusumik aalajangiunneqarpoq.
- Tamatumunnga tunngavilersuutaasoq tassaavoq tarnimikkut napparsimasunik nakorsaasarnermi pinngitsaaliissummik atuinissamut piumasaqaataavoq, akulerunnissamut taamak annertutigisumut aalajangiineq nammineersinnaajunnaarsitsineq aamma pinngitsaaliissummik allamik atuineq pillugit, aalajangiinerit tamatigut tarnimikkut napparsimasunut nakorsaasarnermi nakorsamit immikkut ilinniarsimasumit____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 31
- Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat atortut innaallagiartortut eqqaanni innaallagiartortuunngitsunik sulinermik ingerlatsinermi isumannaallisaaneq pillugu normu 24, 12. december 2019-imeersoq IR§ 6, imm 1 naapertorlugu Sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 12, 3. november 1994-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 12. juni 2019-imeersumi IR allanngortinneqartumi, Innaallagissiornermut Oqartussanit aalajangersaneqassaaq:
- § 17. Suliffeqarfiup akuersissummik pigisaqartup innaallagissamut ikkunneqarsimasumik kukkusoqarsimasoq imaluunniit tamanna amigaateqartoq paasiguniuk aamma taakkua iluarsineqarsimanngippata, taava suliffeqarfiup piginnittoq imaluunniit atuisoq tamakkua pillugit ilisimatissavaa aamma navianarsinnaasut pillugit, kiisalu akisussaassuseqarneq tamatumunnga tunngatillugu kukkuneqarsimasut imaluunniit amigaataasut aaqqissuunneqarsimanngippata.
- Aapparisamut qujassut( Sanilimut qujassut) Naasunik nunarsuarmi maani takusannik asseqarnatit pinnersuuvutit uanni illit takugakkit aasarissumi Tigugakkit pakkutaarlutillu iperarnaveerumallutit ilivakkit uummatinnut taava peernaveerlutit qaqugumut Naalluarputillumi uanni pilluaammik tuningaarlunga kingunissiorluarputimmi aasarimmi qaangiuttumi Pinngorsarsimavavut qitornat pilluarluta asalluta nukivut atorlugit tamatta tamanut peqatigiilluta Qujangaarpungalu pilluarneq tunniussimasat pillugu tamanit tunissutisiannit maani, illit anneruvutit 1960
- Aasarissumi Qalipaat minguippalungaartoq aasarinnerup ersiutaa seqinermit pilersinneqartoq unnulernerup saqqummigaa tungujorluni aappalujaartoq tarnima qasuernarisaa Imeq soorlulusooq minguitsoq nunama sermia aatsitaq akuilluni qaammaringaartoq nillarilluni qaamaqisoq kuuppalaarnerup aallarnigaanik qummut eqqarsalersitsisoq Qilak panna tungutsoringaarpoq qalipaatitut tarnutatut ilumut kajungernarpaluppoq kipilerfigisaq nalusaq qatsungaartumi tarrarsulersoq itinersuup imarsuanut 1963
- v1 Ilissinnummi ilisimatitsissutigiumavara qanoq ilungersortariaqartigisartunga ilissi pillusi Laodikeamiittullu ittullu pillugit uannillu naapitsisimanngitsut allat tamaasa pillugit, v2 uummatimikkut tuppallersarneqaqullugit asaqatigiinnikkullu ataqatigiileqqullugit, pigisaqaleqqullugit nakimajuissusermik paasisimasaqassusermillu naammangaartunik, ilisarileqqullugu Guutip anngigisaa, tassaasoq Kristusi, v3 ilisimassutsikkut paasinninnikkullu pisuussutit tamarmik isertugaaffigisaat.
- " Tulliutillugu seqernup ataani takuara arpannermi oqilasuut aalajangiisuunngitsut, sorsunnermi sapiitsut aalajangiisuunatik, inuussutissaqarnermi ilisimasut aalajangiisuunatik, pisuussutini silassorissut aalajangiisuunatik, nuannarineqarnermi paasisimasaqarluartut aalajangiisuunatik, atugariumaakkanit tamarmik eqqorneqarumaarmata[ piffissarmi nalaatsornikkullu pisut taakkuninnga tamanik attuisarput, NV].
- 8 Ilumummi tamaasa ajunaaqqutaatippakka Naalakkatsinnik Kristusi Jiisusimik ilisarsinissaq annerungaartoq pillugu, taanna pillugu tamatigut ajunaartoorama tamaasalu igitassaannaatillugit Kristusi iluanaaqqutigiumallugu, 9 taassumaneeqqullungalu eqqullungalu nammineq iluarsusera taanna inatsisinit pisoq piginagu, kisianni una Kristusimut uppernikkut pisoq, Guutimit iluarsuseq uppernermut tunngasoq, 10 taanna ilisariumallugu, makissimaneratalu pissaanera anniarneranullu ilanngutitaanissaq, toquagut assigileriartussallugu, 11 toqusut makiffissaat angusinnaassagaluarneriga.
Sentence Morphemes with count 79
- Napparsimasut inatsisitigut inissisimanerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 6, 31. maj 2001-imeersoq IR naapertorlugu piumasaqaatit aalajangersimasut tunngavigalugit, napparsimasoq neriumajunnaarsinnaavoq, aalersorneqarnissaminut itigartitsisinnaavoq, inuuneq sivitsorsarniarlugu nakorsarneqarnissaminut itigartitsisinnaavoq il.il. tak. Inatsisartut Peqqussutaanni§§ 14-17. Aalajangersakkat taakku suli atuutiinnassapput napparsimasunut siunnersuummi§ 7-imut ilaatinneqanngitsunut.
- § 6. Kinaluunniit immiaaqqanik imeruersaatinillu kulsyrimik akulinnik sunilluunniit tuniniagaqartoq suut poorineqarnerannik, puukunik utertitsisarnerup qanoq ingerlaneranik, tassungalu ilanngullugu puukut utertinneqartartut procentit qassiunerinik aamma puukut utertinneqartut qanoq akilerneqartarnerinik Naalakkersuisut piumasaqarnerisigut paasissutissiinissamut aammalu poorineqartunut misiligutinik tunniussinissaminut pisussaaffeqarpoq.
- § 5. Ledningit silaannakkoortut UR aamma kabelit silaannakkoortut UR eqqaani suliaqarnermi ungasissuseq mianerisassaq sanimukaartoq, tak. imm. 2, aamma ungasissutsit mianerisassat ammukaartut, tak, imm. 3, qaangeqqusaanngillat, taamaattorli tak. imm. 4-5 aamma§ 6. Imm. 2. Ungasissuseq mianerisassaq sanimukaartoq tassaavoq nunamit 3 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartakkat 1-4. Imm. 3. Ungasissutsit mianerisassat ammukaartut tassaapput:
- Taakku palasit illoqarfiini ilaminnut sinniisuussapput agguaattassallugillu tunissutit palasinut tamanut nikittaattartoqatigiikkuutaani assigiinngitsuniittunut ittunut, v16 utoqqarnut inuusuttunullu, angutinut tamanut nukappiaqqanullu pingasunik ukioqalereersimasunut, ilaqutariinnut nalunaarsuiffinni allassimanerat allassimannginneralluunniit apeqqutaatinnagu- tamanut ullut tamaasa Naalakkap naalaffianukartartunut KAR imminnut suliassarititaasut naammassiartorlugit nikittaattartoqatigiikkuutaani ataasiakkaani suleqataaffimminni.
- 8 Naalakkallu Guutivit nunagisat neruttortippagu, soorlu siuaasatit uppernarsaaffigigai, ilinnullu tunniuppagu nuna siuaasannut tunniukkumallugu oqaatigisani tamaat, 9 maleruarsimagukkit inassutit makku tamaasa taamaaliorsimallutit, soorlu ullumi inakkikkit, Naalagaq Guutit asaqqullugu aqqutigeqqusaalu ingerlavigeqqullugit ullut nungullugit,- taava ungaluukkat taakku pingasut suli pingasunik ilassavatit ilinnut, 10 pinngitsup aava kuineqaqqunagu nunanni Naalakkap Guutivit kingornussassatut ilinnut tunniussaani, aammullu tuffigeqqunatit.
- Tunisivik kuultiusoq nerriviusarlu kuultiusoq, tamatuma qaaniittut ittut timiusat kiinneqqussutit, 49 naneruuserfiillu, tallimat talerpiup tungaaniittussat ittussat tallimallu saamiup tungaaniittussat ittussat, qinngorliata saaniittut ittut, kuultiusut pitsaanerit, kaavequtaasallu qulliillu qiuutillu kuultiusut, 50 puugutarsuillu taqqissuutillu puuguttallu ajannguajaallu aamaasiviillu kuultiusut pitsaanerit, qiversarfiillu matut illup iluaniittut ittut pii illernarnerpaallu pii illullu naalaffittaata matuisa pii kuultiusut.
- 10.( wE 6/ 15 06)[ Qupp. 5- mi assiliartaq] Sallusuissut Biibilimeersoq IR aliasunnermi tuppallersaataasinnaasutuaavoq[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Makititaanissamik neriuutip Biibilimeersup IR pilluarnerulersissinnaavaatigut Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninnermit nutaarsiassat Guuti asannittoq ilisarilerpaa ANGUT Brasiliamiu Antôniomik atilik 16- inilli ukioqarluni inuuneq pakatsissutigisimavaa.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Biibilip atuarnera atuaqqissaarneralu saassussinerit anersaakkut sanngiillisitsisinnaasut akiornissaannut iluaqutigisinnaavavut[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Ajortulioqqajaanerit ajugaaffiginiarlugit Jehovamut ikioqqulluni qinuneq pissusissamisoorpoq[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Anersaakkut anguniagaqarneq anersaamut kajungertuarnissamut iluaqutigisinnaavarput" Naalliunnartorpassuit atoqqaarlugit Guutip naalagaaffianut isissaagut.
- 4 Biibili tutsuigileruk 5 Guuti pillugu eqqorluartumik ilisimasaqalerit 7 Jiisusi pillugu sallusuissut paasiniaruk 8 Qularnerit ajugaaffigiuk 10 Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut- Qinnutit Guutimit tusarneqartartut pillugit 12 Qitornatit ilinniartikkit- Sooq Daavi qununngitsoq 32 Atuartartunut inuusuttunut- Lazarusi toqusunit makititaavoq ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT- 9. aggusti Jehovap illuanik ilungersuutiginnittuugit!
- 12 kuultilu siilvilu nioqqutigisat ujaqqallu erlinnartut sapanngarissullu, ilupaassiarissullu annoraassallu aappallarissut siilikillu aappalujattullu, qisuillu tipigissut tamalaat pequtillu tuugaasut tamalaat pequtillu tamalaat qisuusut erlinnarnerit kannussaasullu saviusullu ujaraasullu qaqortut, 13 kaniilillu pujoorutissallu tipigissut tarnutillu tipigissaatillu qaqortut, viinnilu uulialu qajuusallu pitsaanerit qajuusiassallu, nersutaatillu nammattartut savallu qimuttuarsuillu qamutillu assakaasullit, inussiallu inuillu tarnaat.
Sentence Morphemes with count 80
- Utoqqaat illersuisuata suliassat Utoqqaat illersuisuata suliassaqarfiinut tunngassuteqanngitsut itigartittassavai, tak.§ 4. Imm. 3-mut Utoqqaat illersuisuata Utoqqaat illersuisuanut saaffiginnissimasoq suliap tunuartinneqarneranut imaluunniit unitsinneranut suna tunngavigineqarnersoq pillugu ilisimatissavaa, aammalu sulianik taamaattunik suliarinninnissamut pisussaaffeqarsinnaasut pillugit nalinginnaasumik ilisimatitsissalluni.
- § 20. Oqariartaaseq" ataatsimut aningaasalersuisarfik nalunaaruteqartussaatitaanngitsoq" isumaqarpoq aningaasalersuisarfik ataatsimut aningaasaliinernut aningaaserivittut malittarisassaqartinneqartoq, naatsorsuutigalugu aningaaserivimmi piginneqataassutit tamarmik inuit imaluunniit immikkoortortamit, inuunngitsumit, nalunaarutigineqartussaasumit pigineqartut, inuit nakkutilliisut, inuit taakku pillugit nalunaaruteqartussat ilanngunnagit.
- § 42.§ 39 malillugu kommunalbestyrelse inummut sammititamik nakkutilliinerminut atatillugu najugaqarfissatut neqeroorummi pissutsinik ernumanartunik maluginiagaqarpat, inuillu innarluutillit najugaqarfissatut neqeroorummiittut ittut pissutsinik ernumanartunik sunnerneqarsinnaappata, oqartussaasoqarfimmut ingerlatsineq pillugu nakkutilliisussaatitaasumut kiisalu kommunalbestyrelsinut inissiisimasunut kommunalbestyrelse nalunaaruteqassaaq.
- § 24. Suliffeqarfik§ 2, imm. 3-5, tunngavigalugu imaluunniit maleruaqqusat§ 3, imm. 1, normu 1 aamma 2 tunngavigalugit innaallagialerinermik suliassanik suliaqartup ingasattumik imaluunniit arlaleriarluni inatsimmik atuuttumik, imaluunniit isumannaallisaanermut piumasaqaatinik allanik unioqqutitsippat, taava Innaallagialiornermut Oqartussat suliffeqarfimmut peqqussuteqarsinnaavoq suliassat taamatut ittut akuersissummik pigisaqartumik suliariteqqullugit.
- v12 Tunukkussinni inuiaqatigiillu takornartat akornassinni amiakkuulersut inooqatigilerussigit ilaannillu aappanittalerussi- arnartaannik nuliartaartalerlusi taakkulu ilissi arnartassinnik nuliartaartalerlutik- v13 taava qularutigissanngilluinnarparsi Naalakkap Guutissi inuiaqatigiit taakku ilissinnit qimaatittuaannarunnaassammagit, tamarmilli tassaalissammata soorlu ilissinnut nakkarfissiat, soorlu iperaataq qatiggassinnik iperartuisoq soorlulu kapinartoq isissinni taamaattuassallutillu nunami pitsaasumi Naalakkap Guutissi ilissinnut tunniussaani amiakkuerutserlusi.
- 10 Tamassi ullumi Naalakkap Guutissi saani qeqarpusi, naggueqatigiissortassi naalagaat utoqqaanertasilu misissortisilu, Israiilikkunni angutitaasusi tamassi, 11 qitornannguasilu nuliasilu takornartartallu tammaarfinniittoq ittoq, qisussiortortallu imertartortallu allaat, 12 ilinnut atuleqqullugu Naalakkap Guutivit angerusia, uppernarsaataalu Naalakkap Guutivit ullumi ilinnut aalajangersagaa, 13 ullumi imminut innuttassanngortikkumagamisit ilinnullu Guutiujumalluni, soorlu oqaluffigigaatit, soorlulu siuaasatit Aaperaat Iisaarlu Jaakkulu uppernarsaaffigigini.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Jehovap Jeremia Elialu uppertuummata tapersersorpai[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Jobi, Petrusi Nehemialu upperluartuupput[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jehovamut ataavartumik attaveqalerniarluta nutaarsiassaq nuannersoq upperisariaqarparput Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninnermit nutaarsiassat kipisuitsumik erinitsajuinneq angusaqarluarfiuvoq JESUSI KRISTUSI siulittuivoq ulluni kingullerni asanninneq' amerlanerni nillertunngorumaartoq'.
- ( wE 5/ 15 04)[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Inatsisit naapertorlugit pilliutit Jiisusi Kristusimut pilliutaanullu tikkuussipput[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Seernarsaateqanngitsumik timiusartortarfik tassaavoq nalliuttorsiorfik nuannaarfiungaartoq[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Nalliuttorsiornerit ukiumoortut UR, assersuutigalugu tupiusaliorfik, Jehovap qutsaviginissaanut periarfissaalluarpoq Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Sooq Guutimit ilinniartinneqarumasariaqarpugut?
- 9 Tamanna pillugu uaguttaaq taamanili tusaqqaaratta soraanngilagut qinnuttarlusi qinusarlutalu peqqusaanik ilisarsisorsuanngoqqullusi tamanik ilisimalersillusi anersaallu piinik sianilersillusi, 10 tassa Naalakkami ileqqorisariaqartoq naapertorlugu tamatigut iluarisassaanik saqilluaqqullusi, ajunngitsulianillu tamanik kingunissioqqullusi Guutimillu ilisarsiartoqqullusi, 11 pissatseqqullusilu pissaanernik tamanik pissaaneqarnersuagut naalannassusiata piagut, tamatigut qasusueqqullusi nikallujueqqullusilu tipaatsullusi.
- Kapitali 1. 1 Paalusi Guutip kiffaa Jiisusillu Kristusip apustiligisaa, Guutip qinigaasa uppernissaat pillugu sallusuissullu Guutimik mianerinninniutaasoq ilisareqqullugu, 2 inuuneq naassaanngitsoq Guutip sallusuitsup killeqanngitsumit unnersuutigisaa neriuutigeqqullugu, 3 piffissakkulli oqaatsi oqaluussinikkut Guutip annaassisitta inassutaanik uannut paarititaasukkut saqqummersikkaa 4 Tittusimut uppeqatigiissutsitsigut ernerilluakkannut:
Sentence Morphemes with count 81
- § 23-mut Imm. 1-imut Taarsigassarsiallit aningaasaqarnikkut annertuumik ajornartorsiortut akiligassat akiligassanngortinneqartunik, akiligassanik akilinngitsuukkanik, peqqusinermut akiliutinik akiitsullu sinnerinik isumakkeerinissamut nuussinissamulluunniit piumasaqaatinik naammassinnissimanngikkuni, inissiamut pigisaminnut tunngatillugu Naalakkersuisunut taarsigassarsianut akilersuinerminnik unitsitsigallarnissaminnik qinnuteqarsinnaapput.
- § 82. Atortuni silaannakkut ledningilinni, stationeqarfinni ammaannartuni aamma atortuni matuneqarsimasuni, suliaqarniaraanni ammarneqartussani suliaqarnermut atatillugu nunamut ikkussisoqarnissaa piumasaqaataavoq, taamaattorli imm. 2 aamma§§ 83 aamma 85. Imm. 2. Isuani nunamut ikkussineq suliaqarnermi nunamut ikkussinertut isigineqarsinnaavoq, taanna sumiiffimmut suliaqarfimmut ima qanitsigippat,§ 88 eqqortinneqarluni.
- § 33. Atortussianik innaallagiartortunik ikkussisoqarsimassaaq innaallagiartortunik ikkussuunneqarsimasunik qamitsinermut atorneqartussanik, taamaaliornikkut innaallagiartortunik ikkussuunneqarsimasunik, sarfalinnik kaaviiaartunik imaluunniit atortunit ataasiakkaanik, aqutsinermi, misissuinermi, ajoquteqarnerannik misissuinermi, misileraanermit, aserfallatsaaliuinermit aamma aaqqissuussinermi qamitsisoqarsinnaalluni taamatuttaarlu immikkoortitsisoqarsinnaassalluni.
- Namminersorneroru- sukkaluarneq Aasarissumi asiarluta aasarsiorusukkaluaqaagut atualermata utilerpugut suli aasarissuaq asimiiffissarsuaq iffissarsuaq asiuinnalerpoq aa ila ila namminersornerorusukkaluaqaagut Aalasarlunga aalisarlunga amuaarusukkaluaqaanga aalisakkanik akiliillunga akileerusukkaluaqaanga akileriaqaat naamik naamivik pisatimmi naammalerput aa ila ila namminersornerorusukkaluaqaanga Nammineerlunga nammalullunga illuliornialeqaanga naammalermata nammagakka
- v10 Iluartorli ernertaarpat, ernertaavalu nakuusertuuguni inorersuullunilu v11 ataatani ileqqorissuusimasoq iliornerisigut ataasiinnakkulluunniit malinnagu, tassa qaqqani pilliutinik nerisaruni, tullimi nulia kanngunartuliorfigiguniuk, v12 ikiortarialinnik piitsunillu iluanaarniarfiginnikkuni arsaarinnillunilu, sallunaveeqqummik utertitsinngitsooruni, guutipalaanik guutisiorfiginnikkuni maajunnartuliorlunilu, v13 iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisaruni ernialiisarunilu- taava taanna inuuginnassava?
- 9 Aarueerimit kuunnguup Arnuunip sinaaniittumit illoqarfimmillu qooqqup qeqqaniittumik ittumik nunalu toqqinneq Mippa iluunngarlugu Diipuuni tikillugu, 10 Siiguullu Amorikkut kunngiata Hiispuunimi kunngiusup illoqarfiinik tamanik Amunip kinguaasa killiffigisaat tikillugu, 11 Giiliatimillu Gisuerimiullu Maaggamiullu killiffigisaanik qaqqarlu Hermuut iluunngarlugu Baasanilu iluunngarlugu Salka tikillugu, 12 Ougip naalagaaffia Baasanimiittoq iluunngarlugu, taanna Astaruummi kunngiusoq Eitriimilu, inussuillu amiakkuisa amiakkorigaat, Moorsasilli sapersisikkai qimaatillugillu.
- Utoqqaanertap ilagiinni kiffartortoq Haiphong Roadimi, Kowloonimiittumi, illoqarfissuarmi immikkut ittumik tamanut oqaluussinermik ilinniartikkaa INNUTTAASUT AMERLASSUSAAT OQALUUSSISARTUT AMERLASSUSAAT BIIBILIMIK ATUAQQISSAAQATIGINEQARTARTUT AMERLASSUSAAT Biibililersaarutinut atuagaasiviit angallattakkat, nerriviit atortullu allat immikkoortortaqarfimmit Hongkongimiittumit ittumiit pissarsiarineqariarlutik nunanut allanut nassiunneqartarput Kristusip ilagiini siulersorpai" Takuallu, ullut tamaasa najorpassi silarsuup naggatissaanut allaat.
- ( wE 2/ 1 2002)[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Nikodemusip aallaqqaammut sapiilluni Jiisusi illersorpaa[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Nikodemusi akerlilersorneqaraluarluni Jiisusip timaata ilineqarnissaanut piareersaaqataavoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Nammineq atuaqqissaarnerup qinunerullu ajunngitsumik iliuuseqarnissannut sapiissuseqalersissinnaavaatit[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Jisusi Kristusip siulersuinerani kiffartornermik immikkut pisinnaatitaaffeqarusuppit?
- 5- 11.( wE 8/ 1 07)[ Qupp. 7- mi ungalusaq/ assiliartat] ANERSAAKKUT ITTUNIK PINGAARTITSINERMUT ERSIUTAASUT◆ Guutip oqaasianik nuannarisaqarneq◆ Anersaap inerititaanik ersersitsineq◆ Guutimut aalajangersimasumik ilumoortumillu qinusarneq◆ Guutip naalagaaffianik nutaarsiassaq nuannersoq pillugu allanik oqaloqatiginnittarneq[ Qupp. 5- mi assiliartaq]' Kristusip isumaata' ilinniarnissaanut Biibili iluaqutigissavat Sunngiffimmi sammisartakkatit ilinnut iluaqutaappat?
- 14 Taamaattumik, asasakka, tamakkuninnga ilimagisaqarassi, ilungersorniaritsi taassumunnga naapeqqullusi innarluitsusi assuarnaatsusilu eqqissillusi, 15 naalakkattalu kamajuissusia annaffissaatissiuk, soorluttaaq Paalusip qatanngutitta asanartup ilisimassutsimik tunineqarsutsi missiliorlugu allaffigigaasi, 16 taamatullu[ oqaaseqarluni] allakkamini tamani tamakku oqaatigisaraangamigit, paasineq ajornartunik ilaqartut, ilinniarsimanngitsut aalajangersimanngitsullu mumitaat allassimasoqataallu tappullugit nammineq aseruutissaminnik.
Sentence Morphemes with count 82
- • Qularnaveeqqusiissuteqarnermi Nunatta Karsiata akiligassai akiitsut sinnerini piffissamut qaqugumulluunniit atuuttumut assinginik amerlassuseqartunut annertussuseqarput, taakku aningaasat qularnaveeqqusiiffigineqartut taarsigassarsiarineqaqqaartut aningaasartaannik annertussuseqarput, tassami qularnaveeqqusiissuteqarnermi taarsigassarsisumut ernialiissutigineqartut akitsuusiunneqartullu ilaatinneqanngimmata.
- § 8. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasumi piginnittut, aallaqqaammut aningaasaliissutaaqqaartut annertoqataannik aallaqqaammut aningaasaliissutaaqqaarsimasut ukiumut naammaginartumik erniaqartinneranut naapertuuttunik suliffeqarfimmi piffissami pigisimasaminni ataatsimut ajunngitsorsiassanik taamaallaat tigusisinnaatitaapput.
- Kapitali 1 Missingersuutinut Naatsorsuutinullu siunnersuisoqatigiit aaqqissuussaanerat§ 1. Missingersuutinut Naatsorsuutinullu siunnersuisoqatigiit tassaapput kommunit tamarmik immikkut sulisoq 1 toqqaqaat, kommunit aningaasaqarnikkut pissusiinik annertuumik ilisimasaqartoq, sulisoq 1, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisumit toqqarneqartoq, Kalaallit Nunaata aningaasaqarneranik annertuumik ilisimasaqartoq siunnersuisoqatigiinnilu siulittaasuusoq, aamma Namminersorlutik Oqartussani naatsorsuuserinermut pisortaq.
- Inuuneq soqarpamita Inuunera sinnattutut ingerlavoq kaavittutut nuannaarnerit nikallornerit kipissanatik taarseraattut allanngorartitaraat Inuunera sarfartutut ingerlavoq kaavittutut aliasunnerit qiimasunnerit kipissanatik taarseraattut atorpakka paasinagit Inuunera kissartutut ingerlavoq aalartutut asannikkuma kamaammeruma kipissanatik taarseraattut ingerlajuaannarmata Inuuneq ujarlersutut ingerlavoq kaavittutut ujakkamili sunaassusia nalullugu paasinagu atorpaa maliinnarlugu 1982
- v29 Inuit sinneri, palasit, Levikkut, isaaffinnik paarsisut, tussiartartut, naalaffimmi kiffat inuiannillu takornartanit immikkoortittut Guutillu inatsisai malillugit inuujumasut tamarmik, taamatuttaaq taakkua nuliaat, erneri paniilu iliornerminnik paasinnissinnaasut tamarmik, v30 nunaqqatimik nuimanertaannut atalerput, perloqqunarsissutaasumillu uppernarsaapput Guutip inatsisai Mosesikkut Guutip kiffaatigut tunniunneqartut malikkumallugit, Naalakkallu Guutitta peqqussutai tamaasa, malittarisassiaalu inatsisaalu tamaasa naalakkumallugit malillugillu inuujumallutik ima oqaramik:
- Siigap kinguai, Hasuuffap kinguai, Tappaguutip kinguai, 44 Keerusip kinguai, Siigaap kinguai, Patuunip kinguai, 45 Lipaanap kinguai, Hagaapap kinguai, Akkup kinguai, 46 Haagap kinguai, Samlaip kinguai, Haanaap kinguai, 47 Gitiilip kinguai, Gaagarip kinguai, Raajap kinguai, 48 Riitsinip kinguai, Nikkuutap kinguai, Gassaap kinguai, 49 Usap kinguai, Pasiiap kinguai, Biisaip kinguai, 50 Asnap kinguai, Miguniip kinguai, Niffusiip kinguai, 51 Bakkipuup kinguai, Hakkuuffap kinguai, Harrorip kinguai, 52 Batsilutip kinguai, Migiitap kinguai, Harsap kinguai, 53 Barkuusip kinguai, Siserap kinguai, Taamap kinguai, 54 Nitsiiap kinguai, Hatiiffap kinguai;
- [ Qupp. 16- mi assiliartaq] Paulus makitajuinnini pillugu uppeqatiminit asaneqarpoq[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Guutip suliassiissutaanut atatillugu Gideon siuneqarsimavoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Guutip ernera, Jesus, iliuutsimini tamani makitajuippoq Jehovap oqaasia uumavoq Jaakup allagaanit Petrusillu allagaanit pingaarnersat UKIUMI 33- mi piinsip ulluata kingorna ukiut 30- ngajaat qaangiuttut ajoqersukkap Jaakup- Jiisusip affarmik qatanngutaata- anersaakkut Israelikkut' naggueqatigiivi aqqaneq- marluusut' allaffigai.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Kunngi oqaluutsinnagu Nehemia naatsumik nipaqanngitsumik qinuvoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Hanna Jehovap saavani sivisuumik qinuvoq[ Qupp. 28- mi assiliartat] Apustilini aqqaneq- marluk toqqartinnagit Jiisusi unnuaq naallugu qinuvoq[ Qupp. 30- mi assiliartat] Ullup ingerlanerani qinunissamut periarfissarpassuaqarpoq Ersersiguk Kristusimut ajoqersugaallutit ilumoortoq" Orpik ajunngitsoq sunaluunniit ajunngitsunik inerititaqartarpoq orpillu ajortoq ajortunik inerititaqartarluni.
- [ Qupp. 4- mi ungalusaq/ assiliartaq] Arnanut nakuuserfiginneriaatsit FN- ip arnanut nakuusertarunnaarnissaq pillugu nalunaarutaa naapertorlugu" arnanut nakuusernerit" tassaasinnaapput" timikkut, kinguaassiuutitigut eqqarsartaatsikkulluunniit arnamik ajoqusiisumik ajoqutaasinnaasumilluunniit arnanulluunniit naalliuutaasumik naalliuutaasinnaasumilluunniit arnaanera pillugu nakuuserfiginninneq, ilaapputtaaq nakuuserniarluni sioorasaarineq, tamanut saqqumisumik angerlasimaffimmiluunniit pinngitsaalillugu nalaatsornikkulluunniit kiffaanngissusiiaaneq".
- 1 Paalusi Jiisusip Kristusip kiffaa, qaaqqusimasoq apustilioqqullugu, immikkoortitaasoq Guutip iivangkiiliua oqaatigeqqullugu, 2( tamanna siornagut unnersuutigigaa pruffiitimigut allakkatigut illernartutigut,) 3[ iivangkiiliua] erneranik( uinikkut Daavip kinguaanit erniusimasumik, 4 taanna toqusunit makikkami anernikkut illernartitsisukkut pissaanermik nalunaarneqartoq Guutip ernerigaa,) Jiisusi-Kristusimik naalakkatsinnik, 5( taassuma saammaalluta apustilinngortikkaatigut akimanngitsuni tamani uppernikkut naalattunngorteqqullugit aqqa pissutigalugu;
Sentence Morphemes with count 83
- Kommunip kaammattuutigaa oqaasertai uku" matumani ingerlatsivinni ingerlatsinerup inatsisitigut periutsit tunngavigisai, inatsisitigut aalajangersarneqarsimanngitsunut" imaalillugu allanngortinneqassasoq" aamma ingerlatsivinni ingerlatsinerup inatsisitigut periutsit tunngavigisai, inatsisitigut aalajangersarneqarsimanngitsunut,", tassami pisortani suliassat ingerlanneqartarnerat pillugu inatsit inatsisitigut minnerpaaffiliisuummat, periutsinik tunngaviusunik inatsisitigut aalajangersagaanngitsunik qassiinik malitseqartoq.
- 1) Soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiit ilaasortaminnut sinniisuusut, tak. aningaasanik ingerlataqarneq pillugu inatsimmi§ 304. 2) Suliffeqarfinnut attuumassuteqartut inuunermut sillimmasiisarfiit, tak. aningaasanik ingerlataqarneq pillugu inatsimmi§ 307. 3) Inuunermut sillimmasiisarfiit, aningaasanik ingerlataqarneq pillugu inatsimmi§ 307, imm. 1, nr. 1 aamma 2-mi piumasaqaatinik naammassinnittut.
- Inuuneq Pisussaaffik tassa inuuneq pivimmik atussallugu" inuttut" pingaaruteqarneq tamanik imalersorlugu timerpummi manna naasutut ippoq imertertuartariaq Timerpulli aamma peqarpoq imaannaq piunngitsumik" anersaamik" aamma peqarpoq tamanut siulersortimik qaratsami ippoq inorsarfeqanngi inuussuteqartariaq Inuuneq ajortileraanni misinnanngivittarami" ajortunik" immileraanni nuannersivittarami ata, unilaarit misissuilaarit inuunerit" marserlugu" 1980
- Kaassassorujunnguarooq Suligit maanna qiimallutit isumakkut nukittullutit siuaasat ataqqillugit aamma eqqaatsiartarlugit qanoq taakku erloqingaartut akiuuttut perlussuarnut kinguaatik inooqqullugit Suliassavigaat ilanik nutsuissallutik siumut isumaat aalatertarlugit qarasaat sulilersillugit qiimasussaatit takugukkit suliaasut pinngoralersut nutsat qiinik qaqortippata Siumummi ingerlasuni peqataanani eqqunngilaq sila manna ingerlagami qimataasut utaqqinagit kaasimaaginnarneq inummut kanngunaatissaavoq ilinnut siuaasanit pinnginnami 1960
- Danmarkimi napparsimasut Naasutut panertutut tamaani qaamanermut kipilersutut artorsaateqarlunga ininni nallavinni innangavunga Ullut taartutut atortitaasut qaquguuna qaangiussasut timi anniaateqartuartoq qaquguuna qasuissasoq Naak qatanngutit ikinngutillu qiimangaartut qungujulasut naak ataataga, anaana aamma immaqa takunaveerpugut Paasineq saperpara inuuneq maani maanna atuligara timi tarnilu nanertugaasut maani ittut maluginngilaat Anniaatit erloqinangaartut qulliit kuuttuartut kiinnami qaquguuku naaniarumaartut paasineq saperpara, ila 1983
- v17 Illilli juutiunerartutit inatsisinillu tunaartarinnittutit Guutimillu usorsisimaarutiginnillutit, v18 illit Guutip piumasaanik ilisimasutit aalajangiisinnaallutillu suut pingaarnerunerannik inatsisit tunngavigalugit ajoqersorneqarsimagavit, v19 illit tappiitsunut ilitsersuisinnaasuutittutit taartumiittunut qaammaqqutaasinnaatillutit, v20 illit sianiitsunut perorsaasuusinnaatittutit meeqqanullu ajoqersuisuusinnaatillutit ilisimassutsip sallusuissutsillu ersiutaat inatsisini pigigakku v21- illimmi allanut ajoqersuisuusutit imminut ajoqersunngilatit!
- v21 Ilississaaq siornatigut takornartaagaluartusi iluaatsumillu suliaqarnissigut isumassigut akeqqersimasuullusi, v22 maanna Kristusip timikkut toquneratigut Guutip imminut saammaannartippaasi illernartuutillusi assuarnaatsuutillusilu isornaateqartinnasilu kiinnami saanut sassartikkumallusi v23 upperneq aalajaatsumik toqqavigiuarlugulu aalajangiusimajuarussiuk, nigornasi neriugisamit iivangkiiliumi tusakkassinnit, tassa iivangkiiliumit qilaap ataani pinngortitanut tamanut oqaluussissutigineqartumit uannillu, Paulusimit, kiffartorfigineqalersumit.
- 17.[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Qinuneq nuliaasup kristumiup pissuserineqartussanik Guutimik mianerinninnermut ersiutaasunik ersersitsinissamut iluaqutigisinnaavaa[ Qupp. 20- mi assiliartat] Jehovap arnat Guutip naalagaaffiata soqutigisaanik siuarsaaqataasut pingaartingaarpai Malersugaaqqaaraluariarlutik ilassilluarneqartut UKIUALUNNGUIT matuma siorna Santiago nulialu Lourdes illoqarfimmut kusanartumut Huillcapatamut Perumiittumut ittumut nuupput, neriuut Biibilimeersoq IR oqaluussissutiginiarlugu.
- [ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Israelimi nammineq kajumissutsimit inussiaataasarnermik aaqqissuussineq kristumiutut kiffartornermut assersuutaavoq[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Kuisikkaangatta Guutimut inussiaatinngortarpugut[ Qupp. 27- mi assiliartat] Kristumiut Guutip piumasaanik salliutitsisarput[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Mosesi suliassinneqarami nangaavoq" Sorsunneq sorsunnernik tamanik soraarsitsisussaq"' Neriorsorpassi taanna tassaassasoq sorsunneq kingulleq- sorsunneq sorsunnernik tamanik soraarsitsisussaq.
- [ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusi maniguunnikkut maligassaavoq naammalluinnartoq[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Kristumiu inuunermini sutigut tamatigut, aamma oqaluussinermini, maniguuttariaqarpoq[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Saatanip aliikkusersuinerit naleqqutinngitsut kristumiumut akuerineqarsinnaasutut isikkoqartilersinnaavai[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Qatanngutitsinnut asanninneq akerlilersorneqarnerup naammagalugu atornissaanut nakussatsissutigissavarput Tupinnartuliat Biibilimi eqqaaneqartut upperisinnaavigit?
Sentence Morphemes with count 84
- Imm. 5-imut Naalakkersuisut ersarinnerusumik aalajangersagalioreernerisigut, Naalakkersuisut ilaasortamik ataatsimik toqqaassapput inuussutissarsiornikkut kattuffiit inassuteqarnerisigut, assersuutigalugu sulisitsisut, ILIK aamma NUSUKA ataatsimoorlutik UR, ilaasortamik ataatsimik atuisartut kattuffiisa peqatigiillutik inassuteqarnerisigut, aammalu ilaasortamik ataatsimik pisortat inuussutissarsiornermik ingerlatsiviinut immikkut ilisimasaqartumik, Naalakkersuisut aamma kommunit peqatigiillutik inassuteqareernerisigut.
- § 13.§ 10 malillugu kommunalbestyrelse inummut sammititamik nakkutilliinerminut atatillugu piffimmi inissiiffiusumi pissutsinik ernumanartunik maluginiagaqarpat, oqartussaqarfimmut ingerlatsinerup tunngasutigut nakkutilliinissamik suliaqarnissaminut akisussaatitaasumut kiisalu kommunalbestyrelsinut inissiisimasunut kommunalbestyrelse nalunaaruteqassaaq, meeraq imaluunniit meeqqat piffimmi inissiiffiusumiittut ittut pissutsinik ernumanartunik sunnerneqarsinnaappata.
- Paasissutissiisussaatitaaneq§ 42.§ 32 malillugu meeqqanut ulloq unnuarlu paaqqinniffiup imminut pigisup akuersissummik qinnuteqartup suliamut, aaqqissuussaanermut aningaasaqarnermullu tunngatillugu paasissutissat ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut tunngasut Isumaginninnermut Aqutsisoqarfiup qinnutigisai qinnuteqaatip nalilersorneqarnissaani atugassat Isumaginninnermut Aqutsisoqarfimmut tunniutissavai.
- Avannaarsuani upernaaq( Avannaani upernaaq) Inuttut sulilluarallarama qanga piniarluarallarama iterpunga ullaannguakkut silarsuaq aaqanna qaamaqisoq inunnik suleqqusilersimasoq Avannaa upernaleqaaq Siniffinnit naqqumut pissikkama uitsaq, sanarsukasillarama sinittut usornanngivipput silammut anillunga puttukkama ila, annivik pinningaalerami Avannaa upernaleqaaq Anukka, tigullugit arpakkama tukummaq anoorikasillarama qimussillu aallaralersut nakallungalu sikumut pigama suaarpakka qimmikka qaa, siumut pisakkalu" aalaniarput" Qanittumut pillagunanngippunga ilaalu susaallagunanngippunga Avannaa upernaleqaaq ilukkullu kiisa isummerpunga suaallassavakkaasit pikkorsuit:
- v11 Taassumalu ilaat apustilinngortippai, allat pruffiitinngortillugit, allat iivangkiiliulersaartunngortillugit allallu paarsisunngortillugit ajoqersuisunngortillugillu, v12 illernartut piukkunnarsarumallugit kiffartortuunissamut Kristusip timaa ineriartortinneqassammat, v13 tamatta anngutserluta uppernermi ataasiunissamut Guutillu erneranik ilisarsinissamut tassaalluta inuk inerluarsimasoq, tassa ima alliartorsimasoq Kristusip peqangaassusianut ineqarfiussalluni naammaattunngorluni.
- 16 killiffigisaallu tassa Aarueerimit kuunnguup Arnuunip sinaaniittumit illoqarfillu qooqqup qeqqaniittoq ittoq nunalu toqqinneq tamarmi Mippap eqqaa, 17 Hiispuuni illoqarfittaalu toqqinnermiittut ittut tamarmik, Diipuuni, Baamuut UR- Baali, Biit-Baal- Miuuni, 18 Jaassa, Kiitimuut UR, Miffaatsi, 19 Keeriattaat, Sipma, Seerat-Saagar qooqqup qaqqaaniittoq ittoq, 20 Biit-Pioori, Piskap innarsua, Biit-Jiisimuut, 21 aamma nunap toqqinnerup illoqarfii tamarmik Siiguullu Amorikkut kunngiata Hiispuunimi kunngiusup naalagaaffia iluunngarmi;
- 32 Aammami inummut allanertamut innuttavit Israiilikkut ilaginngisaannut, aqqit angingaartoq pissutigalugu assatillu pissaasut tallillu isassimasoq pissutigalugit nunamit ungasissumit tikiukkumaartussamut, illumut matumunnga tussiariartorluni, 33 illit qilammit najukkamit ineqarfinnit naalallutit piumaarputit, inuullu allanertap taassuma ilinnut torlulaneri tamaasa missiliorlugit iliorumaarputit, inuiaqatigiinnut nunamiittunut ittunut tamanut aqqit ilisarileqqullugu, mianereqqullutillu innuttatit Israiilikkut assigilerlugit, ilisimaqqullugulu illu manna illuliarisara aternik atserneqartoq.
- [ Qupp. 27- mi assiliartat] 1957- imi, piffissaq tamaat kiffartortutut aallartikkama, ullumikkullu[ Qupp. 28- mi assiliartaq] 1963- imi Betelimi Brasiliamiittumi ittumi najugallit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] 1965- imi aggustimi katikkatta[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Portogalimi, suli sulineq inerteqqutaagallarmat ataatsimeersuarneq[ Qupp. 30- mi assiliartaq] 1978- imi nunani tamani peqataaffigineqartumi" Guutip ajugaanera"- nik qulequtalimmi ataatsimeersuarnermi Lissabonip aqquserngani MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq:
- 20[ Qupp. 13- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)✔ Suut[ Qupp. 14- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)✔ Piffissaq qanoq atsigisoq[ Qupp. 16- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)✔ Kikkut[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Jiisusip maligassiaa ikinngutinik pitsaasunik sunngiffimmilu sammisassanik toqqaanissamut qanoq iluaqutigissavarput?
- 7 Ilagiinnimmi paarsisoq assuarnaatsuussavoq Guutip piinik pilittaasutut, usorsitsaartuunngitsoq, kamajasuunngitsoq, viinnisorajuttuunngitsoq, paannikkajuttuunngitsoq, assuarnartumik akissarsinianngitsoq, 8 kisianni illusisitsisartoq, ajunngitsunik iluarinnittoq, piitaajuitsoq, iluartumik ileqqulik, piuaatsoq, killeerutiuitsoq, 9 oqaaserlu ilumoortoq ajoqersuummut missiliuuttoq aalajangiussagaa ajoqersuut peqqissinartoq eqqorlugu oqaassisinnaanngoqqulluni, aammattaaq assortuisut akissutissaarutissinnaaqqullugit.
Sentence Morphemes with count 85
- Imm. 6. Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik tapiissutinut tunngatillugu piumasaqaateqarsinnaavoq, taakkununnga ilaassalluni ilinniartup ilinnialernermut piareersarnissamullu pikkorissartitsinernut peqataanissaa, takuuk§ 4, imaluunniit ilinniartoq efterskolernermut atatillugu immikkut perorsaanerup tungaatigut ikiorsiiffigineqarnissaa pisariaqarnersoq, tak.§ 3.§ 15. Efterskolerfimmi akuerisaasumi atualernissaq allakkatigut efterskolimiit atsiorneqartumik uppernarsarneqassaaq.
- Utoqqalivoq Inuuneq nuannerseruttortoq utoqqalineq sunniutilersarpoq timikkut nukillaariartorneq ilaatigut quianartoqartarpoq timilli sapilernera ilutigalugu taanna" anersaaq" sukattarpoq Utoqqaliartortalernerput kingaannerusutut isigisaalerpoq sivitsortalermat inuunerput utoqqalilluartalerput peqqissut ilallugulu qiimmisaarluni inuunerup aamma inuuneq sivitsorpaat Ataaserli erseqqivittarpoq" pisortanit" isertoruminaattartoq oqaaseqaraangata partiivut oqaaseqarnerit tunuiniittartoq ittartoq:
- v2 Tassaavoq taanna assuarnaalluni inuusoq, innarluitsumik iliortoq ilumoortumillu uummammit pisumik oqalulluni, v3 oqaasipalaanik angallassinngitsoq, tullimi ajoqutissaanik iliunngitsoq, qaninnerpaasaminik tusagaanerlutsitsinngitsoq, v4 kisianni Guutip ajattugaanik asiginnaasoq Naalakkamillu mianerinnittut ataqqillugit, nammineq ajunaarutigissagaluaruniulluunniit uppernarsaamminik aalajangiussiinnartoq, v5 ernialikkanik taarsigassarsisitsinngitsoq, pinngitsuusumillu pisuutitsinngitsoq uffa pisuutitsinissaminut akilerniarneqaraluarluni.
- Tatigaakkit, 25 pequutikka tipaatsuutigisimagukkilluunniit amerlaqimmata, assakka amerlasoorsuarnik katersugaqarmata, 26 qaammaqqussuarluunniit qimerloorsimagukku, qaamangaaraangat, qaammalluunniit, takorannerluni ingerlasaraangat, 27 taavalu uummatiga isertortukkut misiginngitsoortissimagaluarpat assakka qaninnut kunitsillugit, 28 massalu tamannattaaq ajortuliaaqqajartoq eqqartuussisut issumagisassaat, taamaalillunga Guuti tappinnga miserratigisimassagakku,- 29 qinngarsortimaluunniit ajunaarutaa nuannarisimagukku, tipaatsuutigalugu perluup tikimmagu,- 30 massali qanera ajortulioqqunngikkiga tarnaa qinugeqqunagu perloqqussummik,- 31 inuilluunniit tupinni ima oqarsimanngippata:
- " 1914- imi januaarip aqqarnanni New Yorkimi isiginnaartitsisarfimmi uani kusanartumi Nunani Tamalaani Biibilimik Atuaqqissaartartut Peqatigiiffiannit( IBSA- mit) pigineqarumi" Skabelsens Fotodrama" takutinneqaqqaarpoq Atuakkiortup isiginnaagassiallu pillugit ilisimatuup Tim Dirksimik atillip" Skabelsens Fotodrama"' isiginnaagassiatut( immiunneqareersimasunik) nipitalittut, assinik aalasunik assiliartalittut aamma seqersittakkanik qalipaatitalinnik assiliartalittut siullerpaatut annerpaatullu' allaatigaa.
- L. Almasi/ K. Hemzǒ[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Nalusavut saaffigigaangatsigit maniguunneq iluaqutigisarparput[ Qupp. 30- mi assiliartat] Aaqqiagiinnginnerit aaqqinneqarsinnaasarput maniguulluta asanninneq ajornartorsiummut matoorutigigutsigu[ Qupp. 31- mi assiliartat] Kristumiut assigiinngitsorpassuartigut maniguunnermik ersersitsisarput Imai JANUAARI- MARSI, 2002 Arnanut nakuuserfigineqartartunut iluaqutissat 3- 12 Silarsuaq tamakkerlugu arnarpassuit uiminnit inooqatiminnilluunniit annersarneqartarput.
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jehovap Joshafati innuttaalu, sorsuttariaqartinnagit, ajugaatippai[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Tanitat savallu allat Jehovap kisimi oqartussaaneranik illersueqataapput[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Itsaq Israelikkutut Guutip innuttai ungasinngitsukkut ajugaanersiorlutik erinarsussapput Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Allaaserisami matumani immaqa apeqqutigisarnikuusatit taakkualu akissutaat illit nammineq Biibilinni sumi takusinnaaneritit sammineqassapput.
- Malugileraminnga kipineqanngitsunut iivangkiiliumik paarisaqartitaasunga, soorlu Piitrusi kipineqartunut iivangkiiliumik paarisaqartitaasoq, 8( Piitrusimimmi kipineqartunut apustilioqqullugu pissatsitsisup taassuma uangattaaq Guutimik nalusunut pissatsippaanga), 9 saammaannerlu uannut tunniussaq Jaakup Kiiffarsillu Juannasillu, taakkua sukarsuusorineqartut, ilisarigamikku uangalu Barnapalu ilagiissutsitsinnut nalunaaqqutissamik talerpitsigut eqippaatigut, uagut Guutimik nalusunut oqalussasugut taakkulu kipineqartunut oqalussasut, 10 piitsut kisianni eqqaasassagivut;
- Kristusip pisuussusia siunersissaanngitsoq Guutimik nalusunut oqaluutigeqqullugu, 9 tamanullu takulluarteqqullugu anngigisap killeqanngitsumit Guutimi tamanik pinngortitsisumi isertugaasup atorneqarnissaa sunaasoq, 10 tassa Guutip nalinginnarpassuarnik ilisimatuussusia maannakkut ilagiissutigut siulersuisunut naalakkersuisunullu qilammiusunut nalunaarneqaqqullugu 11 killeqanngitsumit siunnersuutigisaa missiliorlugu suliarisaa Kristusi Jiisusimi Naalakkatsinni, 12 taassumuuna siooranata tatiginnillutalu palligussinnaanngorpugut, upperfigigatsigu.
- 12 kuultilu siilvilu nioqqutigisat ujaqqallu erlinnartut sapanngarissullu ilupaassiarissullu annoraassallu aappallarissut siilikillu aappalujattullu qisuillu tipigissut tamalaat pequtillu tuugaasut tamalaat pequtillu tamalaat qisuusut erlinnarnerit kanngussaasullu saviminiusullu ujaraasullu qaqortut 13 kaniilillu nutsanullu tarnutissiat pujoorutissallu tipigissut tarnutillu tipigissaatillu qaqortut viinnilu uulialu qajussallu pitsaanerit qajuusiassallu nersutaatillu savallu qimuttuarsuillu qamutillu assakaasullit inussiallu, inuillu tarnaat allaat.
Sentence Morphemes with count 86
- Aqutseriaatsinik sulinermut ilanngaammik qaammatikkaartumik tunniussinissamik isumaginnissinnaasunik piffissami qaninnermi atuutilersitsisoqarsinnaanngitsoq Naalakkersuisunit taamatullu amerlanerussuteqartunit maanna nassuerutigineqarsorinarmat ataatsimiititaliami amerlanerussuteqartut siunnersuutaat akuerineqassappat kingunerisassat allaffissornerup annertunerulerneranik nassataqartut ataatsimiititaliami ikinnerussuteqartunit akerlerineqarput.
- Suliffeqarfik inuussutissaleriffiusoq tunisassianik inuussutissat isumannaatsuunerisa aamma ersarissaanerup ajutoorfigisinnaasaannik suliaqarfiusoq pillugu nalunaarummi suliffeqarfiit inuussutissaleriffiusut aalajangersimasut imaluunniit suliffeqarfiit inuussutissalereriaaseqartut§ 25 naapertorlugu akuersissuteqartussaanerat malittarisassani aalajangersarneqarsinnaavoq.
- § 13.§ 10 malillugu kommunalbestyrelse inummut sammititamik nakkutilliinerminut atatillugu piffimmi inissiiffiusumi pissutsinik ernumanartunik maluginiagaqarpat, oqartussaqarfimmut ingerlatsinerup tunngasutigut nakkutilliinissamik suliaqarnissaminut akisussaatitaasumut kiisalu kommunalbestyrelsinut inissiisuusimasunut kommunalbestyrelse nalunaaruteqassaaq, meeraq imaluunniit meeqqat piffimmi inissiiffiusumiittut ittut pissutsinik ernumanartunik sunnerneqarsinnaappata.
- Imm. 2. Isumannaallisaanermut nalinginnaasut taamatut ittut pigineqanngippata, soorlu imm. 1-imi taaneqartut, taava isumannaallisaanermut piumasaqaat Inatsisartut peqqussutaani§ 5, imm. 2-mi, tak. nalunaarummi matumani§§ 4-mit 12-mut eqqortinneqartutut isigineqarpoq, atortussiaq innaallagiartortoq Den Europæiske Komité for Elektroteknisk Standardisering-imit( CENELEC) tamanut saqqummiunneqarsimasut, atortussianut innaallagiartortunut Europami isumannaallisaanermut tunngasut nalinginnaasut malillugit nioqqutissiarineqarsimappata.
- Tamanna tunngavigalugu Innaallagissiornermut Oqartussaasut isummerfigissavaat atortoq akuerineqarsinnaanersoq, tak.§ 7 aamma§ 8. Imm. 3. Innaallagissiornermut Oqartussat misissuisinnaapput, tak.§ 9, tassa suliffeqarfik pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik atuineranik aamma pitsaassutsimik qulakkeerinninnissamut atortortik ilumut malinneraat, tamatumani tunngavigineqassapput misissueqqinnermut nalunaarutit akuersissuteqartarnermut akuerisaasuneersut IR.
- 1) nerisassiaq naammassillugu poortoriigaq niuertarfimmut pitinnagu nioqqutigineqalerpat, tunisinerlu nerisassiorfissuarnut, neriniartarfinnut, paaqqinnittarfinnut assigisaannulluunniit pinngippat, imaluunniit 2) nerisassiaq naammassillugu poortoriigaq nerisassiorfissuarnut, neriniartarfinnut, paaqqinnittarfinnut assigisaannulluunniit iganeqarfissaanut, suliarineqarfissaanut, aggorneqarfissaanut imaluunniit pilanneqarfissaanut tunniunneqartussatut aalajangiunneqarsimappat.
- [ Qupp. 17- mi assiliartaq] Saamassuseq ingammik pingaaruteqarpoq angerlarsimaffimmi assigiimmik upperisaqarfiunngitsumi[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Saamassuseq ilaqutariit ataqatigiinnerannik nakussatsitsisarpoq[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Ataqqinningaarlutit saamallutillu imminut illersorit[ Qupp. 20- mi assiliartaq] Saamasumik oqaaqqissaarisoqaraangat ajortuliorsimasup ingerlalluaqqilernissaanut iluaqutaasinnaavoq Maanna Jehovap ullussaa qanilliartortillugu inuit allat qanoq isigisariaqarpavut?
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Danielip utoqqalisup' mappersakkani' maluginiarpaa Juda qanoq sivisutigisumik aallarussaaqqassanersoq[ Qupp. 17- mi assiliartat] Utoqqarpassuit ataatsimiigiartuarnermut, aallussilluarluni oqaluussinermut ilinniarususseqarnermullu tunngatillugu maligassaalluarput Imai septembari 2008 Sooq eqqortumik iliussaagut NORMUMI UANI 3 Akerleriissut illit akuliunneqarfigisat 30 Jehovap oqaasia uumavoq- Thessalonikamiut aamma Timotheusi AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
- Illit aamma taamaaliorsinnaavutit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Eqqortuliortariaqarpugut inuit innuttaaqatigiinni qanorluunniit inissisimasut oqaluussiffigalugit[ Qupp. 29- mi assiliartat] Ilumoorfiginnilluni tunniusimanermik nuannarisaqarneq ersersittariaqarparput pisariaqartitsisut ikiorlugit[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Anneruniajuilluta pisinnaasatta killeqarnerat nassuerutigisariaqarparput sapinngisatsinnik iliuuseqaatigaluta BIIBILI INUIT INUUNERANNIK ALLANNGUISITSISARPOQ Oqaluttuartoq Susana Plasín Udías UKIOQ INUUIA:
- Kapitali 1. 1 Paalusi Jiisusip Kristusip kiffaa, apustilioqqullugu qaaqqusaasoq, Guutip iivangkiiliua oqaatigeqqullugu immikkoortitaasoq( 2 tamanna siumut pruffiitimigut allakkani illernartuni neriorsuutigigaa), 3 erneranik uinikkut Daavip kinguaanit erniusimasumik( 4 taanna toqusunit makikkami anersaakkut illernartitsisukkut pissaanermik nalunaarneqartoq Guutip ernerigaa), Jiisusi Kristusimik naalakkatsinnik, 5 taassuma saammaalluta Guutimik nalusuni tamani apustilinngortikkaatigut uppernikkut naalattunngorteqqullugit aqqa pissutigalugu;
Sentence Morphemes with count 87
- Tamanna ilaatigut imatut paasineqassaaq Siunnersuut taanna neqeroortitsisarneq pillugu danskit inatsisaaninngarnit qeratannginneruneranik, immikkuualuttunillu aqutsiniartuunani aammalu isumaqatigiissutit pilersinneqartarneranni periarfissatut immikkut ittutut najukkami atuuttuunissaat pingaartinneqarpoq sullissineq eqqarsaatigalugu imaluunniit ilinniartutut inissat sungiusartutullu inissat pilersinnissaat eqqarsaatigalugit inuiaqatigiinnilu mianerisassat allatut isumaginiarsaralugit.
- Peqqussummi§ 4, imm. 1 malillugu suliffeqarfiit inuussutissarsiummik ingerlataqartut aalajangersimasut pillugit inatsimmi§ 3-mi( suliffeqarfiit peqatigiiffiillu killilimmik akisussaaffeqartut) aamma§ 4-mi pineqartunut ilaasut( piginneqatigiinnikkut ingerlatseqatigiiffiit killilimmik akisussaaffeqartut), angissusissanut killiliussatut allassimasut ataaniikkunik ikkunik, ukiumut nalunaarusiamik tunniussinissamut pisussaatinneqassanngillat.
- Imarpissuup Atlantikup avannaani kangiani europami europallu kitaani suliffissuapiluunersuit suliffissuarparpassuit mingutsitsinerisa kinnganeri maanna Grønlandshavet-imi uumasut nujuartat akuutissanik arrortinneqarsinnaanngitsunik timiini mingoqalersimanerannik kinguneqartoq, isumaliutersuutigisarpara ilungersunartumik eqqarsarnartoqartillugu, taama nunani siuarsimasuni ingerlasoqaannassappat silaannaq imaq nuna naasut uumasut inuillu ataannarlutik piujuaannarnissaat qulakkeersimaneqarunnaassammat.
- Pakkua qaqqarsuit ungataat soqarpamitaava, ila sassuma killingusaap ungataa soqarpamitaava, ila avammut isigiguma tunummut isigiguma kipisalersutut misigisarpunga nalulluguli suusoq kipisagisara Kipitsatigaara nalulluguli sunaasoq kipitsaviga unaasimanerpa inuusunnera nuannersoq qaangigara nanertuiseqarnanga aliasuuteqarnanga nuanningaartumik inuusimanera nalulluguli massa kipisagigiga Taava tusarpara ittuppaluk kuussuit kuuppaluat taava anernera appartutut silaannarmik immertutut silaannarissiortutut ilerpoq nuannersumik qujaniarlunga suli inuugama inuuneqarsimallunga nuanningaartumik 1960
- 6 Kajumipput taava siuaasaqatigiit naalagaat Israiilillu naggueqatigiissortaasa naalagaat tuusintilinnullu untritilinnullu naalagaasut kunngillu suliareqqusaanut naalagaatitat, 7 tunniuppaallu Naalakkap illuani atugassanngortillugit kuultit talantit tallimanik tuusintillit aningaasarsuillu Peerserit pii kuultiusut qulinik tuusintillit siilvillu talantit qulinik tuusintillit kannussaallu talantit arfersaneq-pingasunik tuusintillit saviillu talantit untritilinnik tuusintillit, 8 ujaqqanillu piginnittut tunniuppaat Naalakkap illuanut pequutissanngorlugit, Jigiialimut Geersuunikkuusumut paaritillugit;
- [ Nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) ABRAMIP ANGALANERA Imarsuaq Karkemisji Karani KANA'ANI Uri[ Suminngaanneernera IR] Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit nunap assinga tunngavigalugu[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Urimi inuuneq ilorrisimaarnartoq qimassaguniuk Abrami upperluartariaqarpoq[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Tuperni najugaqarlutik Abrami inoqutaalu nassuerput" nunami takornartaallutik allamiuullutillu" Qanoq ilinniartitsinerlutit eqqumaffigiuk" Oqaaseq oqaluussissutiguuk...
- 27 MISIGISALIKKERSAARUT Ilisimasunik peqateqartarnera iluaqutigaara 32 Ateq Biibilimeersoq IR qummuattami itsarnitsami Silarsuaq qimerloorparput Tupamik nioqqutissiortut nassuerutigaat pujortartarneq kræftilersitsisartoq Nakorsat misissuinerisa assigiinngitsut inerneri ukiuni qulikkuutaani assortuussutigereerlugit USA- mi cigarettiliorfiit annersaata, Philip Morrisip, pujortartarnerup puakkut kræftilersitsisinnaanera allanillu katsorsarneqarsinnaanngitsunik nappaateqalersitsisinnaanera maanna nassuerutigaa.
- [ Qupp. 18- mi ungalusaq/ assiliartaq] Silatusaartumik aalajangiinissamut iluaqutaasussat 1 Makitanaveersaarit 2 Misissueqqaartarit 3 Guuti ilisimassusermik qinnuigisaruk 4 Aalajangiisarit 5 Aalajangikkat piviusunngortiguk 6 Kinguneri nalilikkit aaqqiissuteqar- lutillu[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Aalajangersinnaanngitsoq umiatsiatut aquuteqanngitsutut anorersuartumi malissiortutut ippoq Anersaakkut ittunik pingaartitsinermik anguniagaqarneq QAQQAMI oqaluutsimini tusaamasaasumi Jiisusi ima oqarpoq:
- Imigassartorujussuaraanni imigassaq toqunartutut toqussutaaratarsinnaasutut issinnaavoq assigiinngitsunik kræfteqalersitsisinnaalluni, imigassamik pissuteqartumik tingukkut aseruuttoortitsisinnaalluni, tingukkut eqittoortitsisinnaalluni, aqajaqqup sanilequtaani qinersikkut aseruuttoortitsisinnaalluni, sukkornermik nappaatilik aamigut sukkukippallaalersissinnaallugu, naartumik ajoqusiisinnaalluni, aanaartoortitsisinnaalluni uummammillu unittoortitsisinnaalluni- kingunerluutaasinnaasut ilaannaat eqqaassagaanni.
- 6 Tamanna pillugu qiimmattaritsi, naak pisariaqarpat misiligaanertigut tamalaatigut maannakkut sivikitsumik aliasutsinneqartaraluartusi, 7 uppersusersi misiligaalluartoq kuultimit innikkut misiligaasaraluarluni nungujasumit akisunerungaartoq nersornaatigineqaqqullugu naalannaatigineqaqqullugulu ataqqinaatigineqaqqullugulu Jiisusip Kristusip saqqummerfissaani, 8 taanna takunngikkaluarlugu asagassiuk, isiginngikkaluarlugu maanna upperfigigassiuk, qiimmattassaasilu tipaatsunnermik taassaanngitsumik usornartitaasumik, 9 uppernikkut anguniagarsi angugussiuk, tarnit annannissaat.
Sentence Morphemes with count 88
- Tassami naligiissitaanissamik inatsimmi§ 8, imm. 2 oqaaseqaatinut sannilliukkaanni ersippoq," immikkut ittumik ilisimasaqarnissamik piumasaqaatip pissusiviusutigut nalilersoreerneratigut, suiaassutsit naligiimmik agguaassimanissaat pisinnaanngivikkaangat, imaluunniit oqartussat, suliffeqarfik piginneqatigiiffilluunniit, il.il. arnanit angutinillu sinniisuutitaqarnissamut periarfissaqanngikkaangat," arnamik angummillu inassuteqarnissamik piumasaqaat sanioqqunneqarsinnaasoq.
- Pinngitsaaliissummik unitsitsinermi periutsit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17, 2. december 2013-imeersumi IR§ 5-imi toqqaannartumik ersersinneqarpoq, nakorsaq aggersarneqarsimasoq nappaatip suusinnaaneranik, napparsimasup tarnimigut pissusaanik aamma nakorsap Inatsisartut inatsisaanni§ 6, normu 1[ all. maanna§ 7, imm. 1, normu 1-mit erserpoq]( nakorsarneqartariaqarnerup ersuitaa) imaluunniit imm. 2( ulorianartorsiornermut ersiutaa) naapertorlugu, piumasaqaatit eqquutsinneqarnerannut isumaqataanermik imalimmik nalunaarusiussaaq.
- 2) Paasissutissat paasinarsisippassuk kontomik piginnittoq inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi najugaqartoq, aningaaseriviup nalunaaruteqartup konto kontotut nalunaarutigineqartussaasusut suliarissavaa, kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarummik pissarsiniartoqanngippat imaluunniit paasissutissat pigineqartut imaluunniit pisortatigut pissarsiarineqarsinnaasut tunngavigalugit inuk nalunaarutigineqartussaq kontomik piginnittuunngitsutut naammaginartumik aalajangersaasoqarsinnaanngippat.
- § 2. Atortussiat innaallagiartortut naalagaaffimmi EU-mut ilaasortaasumi imaluunniit Tyrkiami nioqqutissiarineqartut imaluunniit nioqqutinngortinneqartut, imaluunniit naalagaaffimmi EFTA-mut ilaasortaasumi inatsisit malillugit nioqqutissiarineqartut inatsisit unioqqutinnagit aamma killilersuutitaqanngitsumit Kalaallit Nunaannut eqqunneqarsinnaapput atorneqarsinnaallutillu, taakkua isumannaallisaarnermut piumasaqaatit nalinginnaasut nalunaarummi matumaniittunut assingusut eqqortippatigit.
- § 25. Atortussiaq innaallagiartortoq taamaallaat niuerfimmi pissarsiarineqarsinnaalersinneqarneqarsinnaavoq, imaappat taanna teknikimut tunngatillugu isumannaallisaanermut najoqqutassat EU-mi atuuttut naapertorlugit suliarineqarsimaguni, kiisalu eqqortumik ikkussuunneqarsimalluni aamma aserfallatsaaliorneqarluni aammattaaq atorneqarnissaminut siunertarineqartut naapertorlugit atorneqarluni, taamatuttaaq inuit peqqissusiannut aamma isumannaallisaanermut tunngatillugu uumasuutinut imaluunniit pigisanut navianartorsiortitsissanani.
- Imm. 2. Qinnuteqaat sukkulluunniit nassiunneqarsinnaavoq taamaattoq kingusinnerpaamik paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinnissap innissap aallartinnissaa qaammatinik marlunnik sioqqullugu pisassaaq, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Aqutsisuutitaasoq qinnuteqarnissamut piffissaliunneqartumik saneqqutsisinnaavoq pissutsit immikkut ittut atuussimappata, tak. imm. 2.§ 13. Tapiissutit pillugit qinnuteqarnermi, Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup qinnuteqarnermi immersuiffissaq akuerisimasaa atorneqassaaq.
- Kristumiut Babylonimiunit tigusaanerat Guutip in-nut- taasa up-perisarsior- nermit eq-qun- ngitsumit as-sersuutaasumik tigusaanerat- tut paasisariaqar-poq Israelimi palaseqatigiit tas-saap- put angutit eqimat-tat ilumoor-tumik pal-lorfigin- nin-nermi siulersuisus-satut Jehovamit toq-qar- neqar-tut Fjernsyni isumatuumik atoruk FJERSYNI" oqaluttuartutut, meeqqanut paarsisutut isummanillu pilersitsisartutut" siulersortaalluni inississimavoq, nalunaarusiami Not in the Public Interest- Local TV News in America- mi, USA- mi suleqatigiinnit tusagassiuutinik nakkutiginnittunit suliarineqarsimasumi, allassimavoq.
- [ Qupp. 9- mi assiliartat] Biibilimi erserpoq Jehovap innuttani aniguisillugit tuppallersartarai[ Qupp. 10- mi assiliartat] Jiisusip inuit ilinniartillugit, ajorunnaarsillugit toqusunillu makititsilluni tuppallersartarpai[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Jiisusi Guutimit ikiorneqarpoq Imai februaari 2008 Aalajangernerit nuannaarutaasut NORMUMI UANI 3 Angut pisooq naalagaasut ilaat isumatusaanngitsumik aalajangertoq 4 Aalajangernerit nuannaarutaasut 30 Jehovap oqaasia uumavoq- Markusi AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
- 14 Tamanna pissutigalugu seeqqumiarfigaara naalakkatta Jiisusip Kristusip ataataa, 15 qilammilu nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, 16 pissaanermik tuneqqullusi naalannangaarsutsi missiliorlugu, anerneragut nukittoqqullusi inuutsissigut ilorlikkut, 17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu, 18 asanninneq manngoqarfigalugulu tunngavigalugulu illernartut tamaasa ilagalugit siunersisinnaanngoqqullusiuk silissusia takissusialu itissusialu kingissusialu, 19 Kristusillu asannissusia ilisarileqqullusiuk ilisarsinermit annerungaartoq;
- - 14 tamanna pissutigalugu ataataq seeqqumiarfigaara, 15 qilammilu nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, 16 naalannangaarsutsi missiliorlugu inuutsissigut ilorlikkut anersaamigut assut nukittorteqqullusi, 17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu, 18 asanninneq manngoqarfigalugulu tunngavigalugulu iluartut tamaasa ilagalugit siunersisinnaanngoqqullusiuk silissusia takissusialu itissusialu kingissusialu, 19 Kristusillu asannissusia ilisarsinermit annerungaartoq ilisarileqqullusiuk, tamakkerneqariartoqqullusi Guutimit tamakkerneqarluarsiillusi.
Sentence Morphemes with count 89
- Assersuutigalugu peqarpoq pasitsaassinermik allagartalersuinermi amigaateqartoqartoq pisuni najukkanut oqartussaasoq sillimaniarnermik suliaqartunik, siumuisimasunik ikuallattoortoqarsinnaanissaanut atasumik misissuinermi, politiit sulineranni, imaluunniit innuttaasut allagartalersuutit amigaateqarnerat pissutigalugu aqqutip nassaariuminaassimaneranik misigisaqarsimasut maalaaruteqarneranni nalunaarutinik tigusaqarsimatillugu.
- 1) konto eqqarsaatigalugu uppernarsaatitut allagartaq kingulleq aaneqarsimasoq, 2) kontomik pilersitsineq pillugu isumaqatigiissut imaluunniit uppernarsaat kingulleq, 3) AML/ KYC-mi suleriaatsit imaluunniit killilersuinermi siunertat allat naapertorlugit aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit pissarsiarineqarsimasut allagaq kingulleq, 4) piginnaatitsissut imaluunniit atsiorsinnaatitaaneq atuuttoq sunaluunniit, aamma 5) aningaasanik nuussineq pillugu ilitsersuutit atuuttut suulluunniit, aningaasaliinermi konto eqqarsaatigalugu ilanngunnagu.
- 1) paasisimasat ilisimatitsissutillu, aamma 2) pissutsit iluarsineqartariaqartut qisuariarfigineqartariaqartullu pillugit inassutigisat Imm. 2. Imm. 1 malillugu oqaaseqaatit imaluunniit inassutigisat ulloq unnuarlu paaqqinniffiup oqaloqatigineqareerneratigut suliarineqartassapput, aamma pissutsit oqaaseqaateqarnermut imaluunniit inassuteqarnermut tunngaviusut qanoq pitsaanerulersinnaanerannut imaluunniit aaqqiiffigineqarsinnaanerannut ilitsersuummik imaqassallutik.
- Angalanerit, ineqarnerit nerisaqarnerillu akilernissaannut tapiissutit§ 7. Inuusuttup imaluunniit angajoqqaatut oqartussaassuseqartup angalanerani aningaasartuutit matussusernissaannut tapiissutit, tak.§ 2, imm. 1, nr. 5, 8 aamma 9, tunniunneqassapput pisortat angallassissutaannut akikinnerpaamut aningaasartuutit naleqataannik, taamaattoq tak. imm. 4. Imm. 2. Aqqut alla atorlugu angalasoqarsimappat pisortat angallassisinnaanermik akuerisaannut akikinnerpaamut aningaasartuutit killigalugit akiliussisoqassaaq.
- Inuuneq pilersinneqarpoq Inuuneq pilersinneqarpoq nuannaarutissaalluni atorluagassarivarput tamanik imalersorlugu timerpummi manna naasutut ippoq imertertuartariaq Timerpulli aamma peqarpoq pingaartuusumik allamik Anersaamik tassa peqarpoq tamanut nukeqaataasumik qaratsami ittoq tassa nakuussut inuussuteqartariaq Inuuneq ajortileraanni misinnanngivittarami ajortunik immileraanni nuannersivittarami ata, takugukku paasilerukku inuunerit allanngoruk!
- 1 Angutip nuliassi tiguppagu katillugulu, taannali saammaannarsinngippat isaanut, sumik kanngunartumik nassaarfigimmani, taavalu allakkanik avissutinik allappat taassumunnga arnamut assaanullu tunniullugit illuminillu aallartillugu, 2 arnarlu taanna[ uimi] illuanit anisimalluni aallarpat, angutillu allap pigilerpagu, 3 uiatalu taassuma kingulliup qinngarilerpagu, allakkanillu avissutinik taassumunnga allappat assaanullu tunniullugit illuminillu aallartillugu, toquppalluunniit uia taanna kingulleq arnamik taassuminnga nuliartoq,- 4 taava uiata siulliup taassuminnga aallartitsisup kingumut tigussanngilaa nuliariumallugu, mingutsimmat kingorna, tamanna maajunnarmat Naalakkap saani;
- [ Qupp. 14- mi assiliartat] Paulusip naleqqussarsinnaanermigut tusarnaartut assigiinngitsut killittarpai[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Sunniuteqarluartumik oqaluussisartut tusarnaartumik tunuliaqutaat eqqarsaatigalugit oqaluussisarput[ Qupp. 17- mi assiliartaq] Oqaluussisartut siumukartut oqaluussisartunngorlaat oqaluussinissamut piareersarneranni ikiortarpaat' Arnaavutit pikkorissoq' Oqaatsit nersualaarinnissutit taakku Moabikkuusumut inuusuttumut, Ruthimut, oqaatigineqarput.
- Biibilimi siulittuummi allassimasutut pissutsit aaqqissuussaanerata ajortup matuma ulluini kingullerni makkunani inuppassuit' namminissarsiortuupput, aningaaserituujupput, usorsitsaartuupput, anneruniartuupput, asissuingaartuupput, angajoqqaaminnut naalanngitsuupput, qujasuitsuupput, mitalliisuupput, asanniuitsuupput, saammartitassaanngitsuupput, mamarliisuupput, naammatsiuitsuupput, qiningasuupput, ajunngitsunut akeraapput, killuussisuupput, puffajasuupput, makitaniartuupput, inuulluarniutit Guutimit pingaarnerutillugit.
- Ajunngitsuliorniartartut aningaasat siunertamut iluaqutaasumut atortarpaat, soorlu ilaqutariit pissakinnerusut nakorsaatissaannut, angajoqqaat kisimiittut meeraannik atuartitsinermut siunnersuinermullu, nunani ineriartortinniakkani akiuussutissamik kapuinermik aningaasaliinermut, meeqqanut atuakkanik agguaassinermut, nunani piitsoqarfiusuni naasorissaasunut uumasuutinik kinguaassiortitassanik tunisinermut pinngortitamilu ajunaarnersuarnit eqqugaasunik ikiuiniarnernut.
- NORMUMI UANI 3 Siunnersuutinik atoriaannaasunik ujartuineq 5 Sooq Biibili ullumikkut atorluarsinnaasoq 8 Jiisusip sumik ilinniartikkaatigut- toqusimasunut neriuutissaq pillugu 10 Atuartartunut inuusuttunut- Jiisusip ussernartut akiorpai 20 Ilaqutariinnut siunnersuutit pitsaasut- Inuusuttuaqqanut attaveqarneq 32 Guutimut palligunniarit- Taassuma eqqortoq nuannaraa ALLAASERISAT ATUAQQISSAAGASSAT aggusti- 6. septembari Pisuussutit taassumani' isertugaasut' nanikkit QUPPERNEQ 11 ERINARSUUTIT:
Sentence Morphemes with count 90
- ( Toqqorsiveqarfiup toqqortaataani toqqartukkani allaaserineqaqqaartut maleruagassat allaaserineqarsimasut toqqortarineqarnissaannut aamma toqqortat inuk pillugu paasissutissanik ilaqartut il.il. toqqortarineqartarnerannut, tunniunneqartarnerannut atorneqartarnerannullu tunngaviusussaq)( Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq) Siunnersuutip aappassaanneerneqarnerani IR saqqummiunneqartoq
- Avatangiisinut, pinngortitamut innuttaasullu peqqissuunissaannut kingunerisassat Puussianik plastikinik atuineq annikillilluni tamatumunngalu taarsiullugu puussianik atoqqinneqarsinnaasunik atuisoqalernissaanik siunnersuut nassataqassasoq naatsorsuutigineqarpoq, taamaattumillu siunnersuutip tassunga tunngasortaa avatangiisinut silallu pissusaanut kiisalu taakku nassatarisaannik innuttaasut peqqinnerulernerannik pitsaasumik nassataqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
- Nalip taassuma killiffia assersuutigalugu 250.000 kr.-nut appartinneqarnissaa oqaluuserineqarsimavoq, kisiannili nalilerneqarpoq kalaallit niuertuinut killeqarajuttumik pilersuisoqartarnerup kingunerisaanik taamaallaat periarfissaqartarmat pisiassat annertussusissaat killeqartinneqartarluni naammattumik unammillersinnaanissap pilersinnissaa periarfissaalertinnagu aaqqissuussaasumik neqerooruteqarnissami aningaasartuutaasussanut naapertuunnissaq eqqarsaatigalugu.
- Siunnersuutip atuutilerfissaata Politiit Isertortumik Paasiniaasartui pillugit inatsit pillugu peqqussutissatut siunnersuummut ataqatigiissaarniarlugu siunnersuutigineqarpoq inatsit 1. Januar 2020-mit atuutilissasoq, taamaattorli siunnersuummi§ 5, imm. 3, nr. 3-mut siunnersuutip atuutilerfissaata aalajangernissaanut Naalakkersuisut piginnaatinneqassallutik, taamaalilluni aalajangersakkap taassuma piffissaq atuutilerfissaa Politiit Isortortumik Paasiniaasartui pillugit peqqussutip atuutsinneqalernissaanut ataqatigiissaarneqassammat.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik siunnersuummi§ 5, imm. 2 malillugu suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanut akuersissut uterteqquneqassasoq aalajangiisimappat, suliffeqarfimmi qitiusumi aqutsisut utertitsinissaq pillugu aalajangiinerup suliffeqarfimmut anngutereernerata kingorna, nammineerlutik suliffeqarfik nalunaarsorsimajunnaasissavaat.
- Imm. 3. Ulloq unnuarlu paaqqinniffiup aningaasaqarnerata paasiuminarluinnartuunissaa pisuni immikkut ittuni pisariaqartutut nalilerneqarpat, inissiisimasut kommunalbestyrelsit aamma Isumaginninnermullu Aqutsisoqarfik ulloq unnuarlu paaqqinniffiit ataasiakkaat naatsorsuusiornissaanut allanik aamma piumasaqaateqarsinnaapput, matumani ulloq unnuarlu paaqqinniffiup ingerlanneqarneranut immaqalu aamma saniatigut ingerlatanut immikkut naatsorsuinissamik piumasaqaateqarneq ilanngullugit.
- § 47. Atortoq innaallagiartortoq nutaaq ingerlatillugu aallartinnginnerani taava pineqartup atortumik aallartitsisup qulakkiissavaa, atortup ingerlanneqarnera suliffeqarfimmit ingerlatsisussatut akisussaasumit isumagineqassasoq, isumannaatsuutitsinissaq pillugu malitassami atortunut innaallagiartortunut ingerlatsinermut tunngatillugu piumasaqaataappat ingerlatsineq suliffeqarfimmit akisussaasuusumik ingerlanneqassasoq.
- 41 Sukarsuit marluk kaavequssuillu ammalortut sukarsuit marluk nuuiniittut ittut, nuersagaasallu marluit sukarsuit nuuiniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 42 kimmernarsuaasallu sisamanik untritillit, nuersagaasat marluit pisataat, kimmernarsuaasat marloriarlugit siatsitat, nungullugit nuersagaasat ataatsit pisataat, sukarsuit qaaniittut ittut kaavequssuit marluk ammalortut matoorutissaat, 43 ikorfallu qulit, qattaasarsuillu qulit ikorfat qaaniittut ittut, 44 puugutaasarsuarlu ataasiusoq, ussiusallu aqqaneq-marluk puugutaasarsuup ataaniittut ittut, 45 igallu qalutaatillu puguttallu serpartaaffiit;
- 12.( wE 8/ 1 04)[ Qupp. 30- mi assiliartaq] Toqqup qulaagut tupinnartuliornikkut nuiaqartitsilluni, Jehovap Israelikkut qaqugukkut tammaartarnissaat aallarnialertarnissaallu paasitittarpaa[ Qupp. 31- mi assiliartat] Jehova naalattariaqarparput, naatsorsuutigaalu akisussaaffeqartitani ataqqissagivut Peqqissaartumik nalunaajaanissamik aalajangiusimanninneq" Peqquaatigut inunnut oqaluussissutigeqqullugu nalunaajaatigeqqullugulu[ peqqissaartumillu nalunaajaaqqulluta, NV] taannaasoq Guutip inuusunik toqusimasunillu eqqartuussisussanngortitaa.
- 28 Guutimillu ilisarsinissaq sussarinngimmassuk Guutip ilaginnaannalerpai isumamut sussaanngitsumut pisillugit assuarnartuliortunngorlugit, 29 iluaannernik ajorsusermillu piumatuunermillu iluaatsuliornermillu tamanik ilumioqangaartut, sinnganermik toqutsinermillu saqitsaanermillu peqqusersuunermillu ileqqorlunnermillu tattoqittut, 30 oqaatissuaasut, mamarliisut, Guutimik uumissuisut, angutaasersut, anneruniartut, usorsitsaapiluttut, ajortunik nassaarniartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, 31 sianiitsut, ilumuunngitsut, asanniuitsut, naakkittaatsut;
Sentence Morphemes with count 91
- Imm. 1-imut Imm. 1 malillugu, inuk annertumik napparsimalerpat imaluunniit immikkut ittunut nalliuttorsiornernut atatillugu, taassuma ataani akunnaatsuliilluni inuuissiortoornermut, kuisittoornermut, apersortitsinermut, katittoornermut, 25-liilluni katiffissiornermut ilisinernullu assigisaanilluunniit inummut innarluutilimmut, sumiiffiup angerlarsimaffigisap avataani najugaqarfissatut neqeroorummiittumut ittumut, kommunimi angerlarsimaffigisami kommunalbestyrelse, inuup qanigisaannut qaninnerpaanut angalanissamut tapersiinissamik neqerooruteqassasoq.
- Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasimasup taamaalilluni taaguut" suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisoq" suliffeqarfiup siunnersuut malillugu suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut immikkut piumasaqaatinik suliffeqarfiup naammassinninneranik immikkut allagartatut imaluunniit uppernarsaatitut atimi nittarsaanerminilu atorsinnaavaa.
- Ombudsmandi aaqqissuussaanermigut Inatsisartut ataanni inissisimavoq, taakkulu inatsisiliortuupput, akerlianik Utoqqaat illersuisuat aaqqissuussaanermigut Naalakkersuisut, inatsisinik atuutsitsisut, ataanni inissisimavoq, tak. namminersorneq pillugu inatsisip§ 1-iani pissaanerup agguarneqarneranut tunngavik, tunngavigalugu Danmarkip naalagaaffiata tunngaviusumik inatsisaani§ 3. Suliani utoqqaat soqutigisaat eqqarsaatigalugit inatsisini amigaateqartoqarnera ilisimatitsissutigineqartariaqaraangat Utoqqaat illersuisuat aamma Inatsisartut Ombudsmandiat oqaaseqarsinnaatitaapput.
- Ilinniartunut perorsaanikkut immikkut tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsisunut immikkut paasisassat§ 20. Ilinniartut Danmarkimi efterskolernermik ingerlatsinissaminnut perorsaanikkut immikkut tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsisut aamma ilinniartunut taakkununnga angajoqqaatut oqartussaassuseqartut ikiorsiissutinik pisariaqartitsisoqarnersoq qulaajaaffiginiarlugit efterskolimi atualernissaq eqqarsaatigalugu ilinniartut atuarfiannit ilitsersorneqarnissamik piumasaqarsinnaapput.
- 1) nakkutilliinermit nalunaarusiaq ataaseq inerniliippat ulloq unnuarlu paaqqinniffiit ataasiakkaat ajornartorsiutaat immikkut ittut nalinginnaasulluunniit misissoqqinneqarnissaat pisariaqartoq, 2) ulloq unnuarlu paaqqinniffiup naammagittaalliutigineqarsimanera, 3) ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi Nakkutilliinermik ingerlatsivimmit maluginiakkat nalinginnaasut imaluunniit immikkut ittut, imaluunniit 4) ataatsimut naliliineq malillugu ulloq unnuarlu paaqqinniffik pisariaqartinneqartumik pitsaassuseerussimasoq.
- § 51. Atortussiamik innaallagiartortumik ledningitalimmik innaallagissap aqqutaanut aalajangersimasumut ikkussinermi imatut iliortoqassaaq ikkuffimmut iikkamiittumut ittumut ikkuttakkamik ikkutinngikkaanni imaluunniit aniingasumut assigisaanulluunniit attavilerneqassaaq, tassunga ledningi ikkunneqartussaq nusunneqarnissaanut aamma qipitinneqarnissaanut atortulerlugu, atortussiamut innaallagiartortumut ilaasumik innaallagissap aqqutaanut ikkussuunneqarsimasup ilaanut tassa ledningip ikkunneqarfigisaanut, illersorneqassaaq.
- § 54. Innaallagissap aqqutaa illersuutaasoq ikkussiffinninngaanneersoq IR ikkuffinnut ingerlanneqarsinnaasunut nuunneqassaaq atortussianut klasse I-nut, imaanngippat innaallagissap aqqutaa ikkussuunneqarsimasoq RCD-mit illersorneqarluni innaallagissap qamittaataani sakkortunerpaamik 30mA-mit pilerneqarsimalluni, taamaattorli tak, imm. 2-3. Imm. 2. Innaallagissap aqqutaa illersuutaasoq ikkussiffinninngaanneersoq IR ikkuffinnut ikkunneqarsimasunut ingerlanneqarsinnaasunut nuunneqassaaq atortussianut klasse I-nut, elektroniskiusumik nakorsaanermi atorneqartartunut.
- ( wE 1/ 1 2001)[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Kristumiut arpannerat sivisuumik arpanneruvoq- nikallujuissutsimik misiligaaffiusoq[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Itsaq ajugaasut niaqorutaat assiginagit kristumiut akissarsiassaat aserunngisaannassaaq[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Naggatissamut aalajangersut tamarmik ajugaasutut akissarsiassaqassapput[ Suminngaanneernera IR] Copyright British Museum Anaanaq paniilu qulit OQALUTTUARTOQ ESTHER LOZANO ANAANA ataatalu illoqarfimmi Bitlisimi Tyrkiamiittumi ittumi inuunngorput Armeniamiut angajoqqaaralugit.
- [ Qupp. 31- mi takussutissaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) NY VERDEN- OVERSÆTTELSEN Tamarmi ilaannaaluunniit pineqarsinnaasoq 1950 1* 1970 7* 1990 13* 2000 36* 2010 80* BIIBILILERSAARUTIT ALLAT 1950 88* 1960 125* 1970 165* 1980 190* 1990 200* 2010 500** OQAATSIT AMERLASSUSII[ Qupp. 31- mi assiliartat] Kajumissutsiminnit sulisut 2300- t missaanniittut ittut Biibililersaarutit oqaatsinut 500- nut nutsertarpaat BENIN SLOVENIA ETHIOPIA TULUIT NUNAAT Guuti piviusoq tatigaajuk?
- [ Qupp. 7- mi issuagaq] Ernioqqissitaanermut siunertaavoq inunnik killilimmik amerlassusilinnik qilammi naalakkersuinissamut piareersaanissaq[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Jiisusi Kristusi naalakkersueqataasussallu inuiannit immikkoortitat Guutip naalagaaffiani naalakkersuisuussapput Allat Biibilimi ajoqersuutigineqartunik maleruaanissaannut ikiukkit" Issorissumiittut ittut tassa pitsaasumik ajunngitsumillu uummateqarlutik oqaatsimik tusareerlutik tamatuminnga piginniinnartut pinertusaarlutillu inerititaqartut.
Sentence Morphemes with count 92
- Sanaartornermik ingerlatallit annertuallaamik suliassaqaqqunagit aammalu sanaartornermi akiusut tamarmiusut appasissumiitseqqullugit iteqqullugit sanaartornermi isumaqatigiissuteqarnissamik neqeroorutit sanaartornermilu isumaqatigiissutit suliakkiutigineqarnissaannik neqeroorutit nunani tamalaani neqeroorutigineqarsinnaanissaat aammalu nunani tamalaani periutsit pitsaasuunissaat naapertorlugu neqeroorutaareersunik pissarsiniarnissat akuerineqarnissaannut Naalakkersuisut oqaasertaliussakkut piginnaatinneqarput.
- Sakkut taakku iluaqutigalugit aamma suliffeqarfimmi pisortamut akisussaasumut erseqqissarneqassaaq inuussutissat pillugit inatsisip eqqortinneqarnissaanut iliuuserisat suut pilersinneqassanersut imaluunniit unitsinneqassanersut, taakkulu tassaasinnaallutik inuussutissanik tunisassiornermi nioqqutissiassap aalajangersimasup atorneqarneraniit suliffeqarfiup nammineq nakkutilliinerata allanngorteqquneqarnera imaluunniit inuussutissap aserorternissaanut peqqusineq.
- Akisussaaffeqarnermi ilatigut suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanik akuersissuteqarnissamik qinnuteqarnermi, suliffeqarfiup suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnerani, suliffeqarfiup pissutsit
- § 11. Misissuiartorluni angalanernut, tak.§ 1, imm. 1, nr. 7, tapiissutit tassaapput Danmarkimut utimullu pulaarfiillu akornanni angallassissutinut tamanut atuuttunut akikinnerpaanut aningaasartuutit tamarmiusut, taamaattoq timikkut tarnikkulluunniit innarluutilimmut ingiallortaanullu ataatsimut annerpaamik katillugit 30.000 kr. Imm. 2. Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup imm. 1-imi aningaasanut killigititap qaangerneqarnissaa immikkut akuersissutigisinnaavaa, tamanna pissutsinik immikkut ittunik tunngaveqarpat, tamatumunnga ilanngullugu najugaqarfiup sumiiffia pissutigalugu angalaneq immikkut ittumik angalanermut aningaasartuutaalersimappat.
- Eqeersaasora Siulitta kalaallit inuusitoqaata nammineq aalajangersimasaata qasukkartitassaanani nunat, sermitat, qaarsuinnarsuit sinerissallu nunnaviluttorsuit ajugaaffigisarsimavaat Ulluinnarni saamarpaluttorsuaq piniartoq sapersajuitsorsuaq piumassusilissuulluni anorersuit, perluk, kaperlassuaq quloruusunut persuanartorsuit aalajaalluni sorsugarai Piniartorsuit uumagallarmata nunaminni pingaarnerugallarmata inuuneq pisuuneroqaaq nunaminnilu salliugallarmata qiimanermik peqarlutik uumammata aap, inuuneq pisuuneroqaaq 1959
- Qaamaneq takkukkaangat pilluartaraagut taarlu qamitsigaangat aliasuttaraagut qaminnissaalu nammineq piumasaraat ilunnimi sanngiissuseq ajugaammat inuunerlu erlinnaqisoq qimanniarlugu uumaak qaammat imissisimammat toqu atorusuppiuk ullut takkuttussat utaqqivaatsit ajornartorsiutitit pukkilisinnaapput qaqisinnaallugulu inuuneq neriulluarnerup katsorsassavaatit toqu aggerusuleruni takkukkumaarpoq inuuneq nalunngilarput ersikkami toqulu ersinngitsoq naluarput sunaanersoq inuuneq qalipaaterpassuaqarpoq toquli taarpoq- sooq kajungeraajuk?
- 18, 19.( wE 1/ 7 2000)[ Qupp. 5- mi issuagaq] Inuk ikiorteqarani allanut naalakkersuinissaminut ilisimassuseqanngilaq pisussanilluunniit siumut isigereersinnaanani, iluaqutissatuarlu naleqarluartoq Guutimeersuuvoq IR[ Qupp. 6- mi issuagaq] Guutimik Jesus Kristusimillu ilisarsineq Guutimut qanimut attaveqalersitsisinnaavoq, tamatumuunalu isumakkut eqqissisoqarsinnaalluni[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Biibilip unnersuussutaanik maleruaaneq ilaqutariittut inuunermi eqqissinermut ilasaataavoq" Guutip aqqa nalunngiliuk?
- [ Qupp. 22- mi assiliartat] Jiisusip Missiarsiunerminut uppernarsaataasut innersuussutigai[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Qaqqami naalannarsisitaanermik takorruugaq ajoqersukkat uppernerannut nakussatsissutaavoq[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Johannesi' Jiisusip tikiunnissaata tungaanut inuuinnassaaq' Guutimut asanninneq ataasiussuseqalersitsivoq UKIUNI hundredelinni siullerni kristumiut ilagiit pilersinneqarmata, ataasiussuseq ilisarnaataasut pingaarnerit ilagaat, naak kristumiut siulliit assigiinngitsorujussuugaluartut.
- [ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiusup kristumiup nuliani asallugulu isumassorpaa Nuliaasup kristumiup uini ataqqivaa[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Romamiut inatsisaannit allaanerusumik kristumiut ajoqersuutaat naapertorlugu uiusup nuliani ataqqisariaqarpaa[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Angutit arnallu' amerlangaartunut' ilaasut Paratiisimi naassaanngitsumik inuuneq qilanaaraat[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Sarap Aaperaat naalakkamisut isigaa MISIGISALIKKERSAARUT Oqaluttuartoq Gerrit Lösch ATAATAGA Grazimi, Østrigimiittumi ittumi, 1899- imi inunngorpoq, taamaattumik sorsunnersuup siulliup nalaani inuusuttuuvoq.
- 17 Unalu inunnik kinaassusersiornani tamarmik immikkut suliaat missiliorlugit eqqartuussisartoq ataatatut torlorfigigussiuk, takornartaanissinni mianerinnillusi saqigitsi, 18 ilisimallusi ileqqussinnit piunngitsunit siuaasassinnit kingornussassinnit utertitaasusi, aserujasunik siilvimilluunniit kuultimilluunniit pinnasi, 19 aammilli akisuumik soorlu savaaqqap assuarnaatsup innarluitsup tassa Kristusip pianik, 20 taannami silarsuup tunngavilerneqanngikkallarnerani siunnersuutigisaavoq, ullulli naggataanni ilissi pissutigalusi saqqummersinneqarluni, 21 ilissi taassumuuna Guutimut toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanut uppertusi, taamaattumik uppernersi tassaagujoq Guutimut neriunneq.
Sentence Morphemes with count 93
- Inunnut tamakkiisumik akileraarusiinermut ilaatinneqartunut soraarnerussutisiassanik aaqqissuussinerit Inuit aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 72 b naapertorlugu tamakkiisumik akileraartussaatitaasut isertaminnit ilanngaasigaanngitsunit aalajangersimasumik 35%-imik akileraaruserneqartarput, kisiannili inummut nalinginnaasumillu ilanngaammik ilanngaateqarsinnaanatik, taamattaarlu inuttut ernianut aningaasartuutiminnut kiisalu akileraartussaatitaasut nammineq soraarnerussutisianut katersivinnut akiliutaanut ilanngaateqartinneqarsinnaanngillat.
- Imm. 5. Pisortaq isumaqaruni imaluunniit pasitsaassaqaruni, inuussutissaq suliffeqarfiup eqqussimasaa, tunisassiarisimasaa, suliarisimasaa, piareersarsimasaa siammartersimasaaluunniit inuussutissanik isumannaatsuutitsinissamut piumasaqaatinik inatsit tunngavigalugu inatsimmi matumani malittarisassanilu aalajangersarneqarsimasunik naammassinnissimanngitsoq, suliffeqarfiup pisortaa aalajangiisussatut oqartussanut nalunaarutiginnittussaatitaavoq.
- Pisortanut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutaasussat Siunnersuut pisortanut sunniuteqassanngitsoq naliliisoqarpoq 4. Inuussutissarsiortunut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutaasussat Siunnersuut inuussutissarsiortunut sunniuteqassanngitsoq naliliisoqarpoq 5. Avatangiisinut, pinngortitamut aamma inuit peqqissusaannut sunniutaasussat Siunnersuut pinngortitamut, avatangiisinut imaluunniit inuit peqqissusaannut sunniuteqassanngitsoq naliliisoqarpoq.
- Inuussutissarsiorfimmut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunerisinnaasat Siunnersuummik akuersissuteqarnerup nassatarissavaa aatsitassarsiorfinnik aamma erngup nukinganik nukissiorfinnik sanaartornernut atatillugu sanaartornissamik suliassat amerlanerit nunani tamalaani unammillernikkut atugassarisat piumasarineqartullu ilisimaneqartut toqqammavigalugit neqeroorutigineqarsinnaalissasut, taamaalillunilu nunani tamalaani niuffaffimmi unammillersinnaasutut atugassarisat toqqammavigalugit.
- Eqqartuunneqarsimasunik nakorsartinnissaq siunertaralugu Danmarkimut nuussinissamut atatillugu pisinnaatitsissut Kalaallit Nunaanni Pinerluttulerinermi inatsimmi§ 157-imiippoq ippoq, tak. inatsimmi tassani kapitali 33. Taamaattumik eqqartuunneqarsimaneq tunngavigalugu tarnimikkut napparsimasunik nuussinissamut piginnaatitsissut pineqanngilaq, siunnersuummi§ 10, imm. 2-mi[ all. maanna§ 10, imm. 4-mit erserpoq], napparsimasunik nunani allani nakorsarneqartussanngortitsinermi, tassa eqqartuussinikkut nakorsarneqarnissamik eqqartuussinissamut piginnaatitsissut eqqartuussiveqarfimmiimmat immat.
- Siunnersuummi§ 11, imm. 2 aamma§ 34, imm. 2, imm. 4 aamma imm. 5 isummerfiginninnissamut piffissarititaasut allartorneqarsimasut tassa napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsisoqarnissaanut aalajangerneq aammattaaq pinngitsaaliissummik atuinissaq pillugu aalajangerneq nakorsap pinngitsaaliissummik atuinissamik aalajangernerannit allartissasut, taamaattumillu nakorsaanerup tamatuma kingornatigut nakorsap aalajangiisimaneranit akuersissuteqarneranit sunniuteqarfigineqassanngillat.
- Kapitali 1 Kommunalbestyrelsip ingerlatsineranik pingaarnertut nakkutilliineq§ 1. Naalakkersuisut qitiusumik nakkutilliinermik ingerlatsivia( Nakkutilliinermik ingerlatsivik) kommunalbestyrelsip ingerlatsineranik aamma inunnik isumaginninnermut inatsisinik aqutsineranik, matumani aamma meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaannik kiisalu meeqqanut isumaginninnermilu suliassaqarfiup iluanni pisortat ingerlatsineranni suliat suliarineqartarnerat pillugu inatsimmi aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu inatsimmi malittarisassanik pingaarnertut nakkutilliisuussaaq.
- § 115. Navianartorsiorsinnaanermik naliliinermi paasineqarpat, suliaqarnermi periutsimi ingerlanneqartussami pisariaqartoq, taava inuk isumannaallisaasussaq toqarneqassaaq Imm. 2. Inuk isumannaallisaasoq tassaasinnaavoq suleqatigiinnik aqutsisoq aamma sulinermi ima annertutigisumik peqataasinnaavoq, tamanna nakkutiginninnissamut akornusersuutaatinnagu, tassa suliamik ingerlatsisunut aamma mianersoqqunissaannut, isumannaallisaanermut ungasissutsip qaangertoorneqalissagaluarpat.
- 17 Taannalu inunnik nakerisarsiornani tamarmik immikkut suliaat missiliorlugit eqqartuussisartoq ataatamik taallugu torlorfigigussiuk, takornartaanissinni mianerinnillusi saqissaasi, 18 ilisimagassi ileqqorlunnissinnit siuaasasi malillugit ileqqorilikkassinnit utertitaasusi, aserujasunik siilvimilluunniit kuultimilluunniit pinasi, 19 kisianni aammik akisuumik Kristusip savaaqqatut assuarnaatsutut innarluitsutut ittup pianik, 20 taanna silarsuup tunngavilerneqanngikkallarnerani siunnersuutigisaasoq, ullunili kingullerni ersersoq ilissi pillusi, 21 pissutigalugu uppertusi Guutimut toqusunit makititsisaanut naalannarsisitsisaanut, uppernersi neriunnersilu Guutimut atassammat.
- Kapitali 1. 1 Itsarsuaq Guutip qasseeriarluni assigiinngitsunik siuaasat pruffiititigut oqaluffigisaramigit, uaguttaaq ullut makkua naalerneranni ernermigut oqaluffigaatigut, 2 taanna tamanik kingornussisunngortikkaa, taassumuunalu silarsuaq pinngortikkaa, 3 taanna( tassaagami naalannassusiata akisunnera qanoq-issusiatalu ersinnera, suullu tamaasa oqaatsimigut pissaanermi piagut atatikkamigit) ajortit piiagaanissaat suliarereeramiuk naalagaanersuup qutsinnermiittup ittup talerpiata tungaanut ingissimavoq, 4 inngilinit pingaarnerungaalerluni atertaarami taakkunannga annerungaartumik.
Sentence Morphemes with count 94
- "§ 21 a. Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu pisuni aalajangersimasuni allagaatinik, allagaatinik toqqorsivinniittunik ittunik ataatsimoortunik UR imaluunniit allagaatinik ataatsimoortunik UR toqqorsivinnik arlaqartunik ataatsimoortunik UR imaqartunik Nunatta Katersugaasivianut Allagaateqarfianullu tunniunneqareersimasunik atuinissamut akuersissut nalunaarutigisinnaavaa, atuisinnaanermut piffissaliussaasup naannginnerani, tak. taamaattoq§ 21 b aamma c.
- Isumassuinermik suliassap suussusaa angerlarsimaffimmi suliassanut pisariaqartunut inummut ikiuunnermik tapersersuinermillu imaqarpoq, ilaatigut inuttut eqqiluitsuunissamut ikiuunnermut, matumani uffarnermut, qarngup kigutillu passunneqarnerannut, kukiiarnermut aamma unngiarnermut, atisaajarnermut atisalersornermullu, anartarfiliarnermut, ammip passunneqarneranut, timimi atortunut ikiuutaasussanut ikiuunnermut, soorlu alersinut ajutoornissamut pitsaaliuisunut, kiisalu atisanik errorsinermut, erruinermut, eqqiaanermut aamma nerisassiornermut.
- Taamaalilluni suliffeqarfiit suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaata akuerineqarnissaanik qinnuteqarsimasut akuerineqarsimasullu kisimik taaguut" suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq" suliffeqarfiup atiani nittarsaanneranilu" suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut" atorsinnaavaat.
- Suliffeqarfiup siunnersuummi§ 15 imaluunniit siunnersuummi piumasaqaatit allat suliffeqarfiup naammassisimanngikkai aqutsisoqarfimmit ilisimaneqalerpat, pissutsinik suliffeqarfik iluarsiissasoq suliffeqarfimmi innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasumi qitiusumik aqutsinermi oqartussanut, siunnersuummi§ 19, imm. 1 malillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik peqqusisinnaavoq.
- Aalajangersakkanik aalajangersaanissamut aammalu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik nalunaarusianik allanik aamma ingerlatat pissutsillu siunnersuummi pineqartunut ilaasut pillugit aamma Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup nakkutilliinera aamma siunnersuut pillugu aalajangiineri pillugit paasissutissanik Naalakkersuisunut nassiussissasoq aalajangiinissamut, siunnersuummi§ 21, imm. 2-mi aalajangersakkami Naalakkersuisut inatsimmi tunngavissinneqarput.
- § 65. Atortunik sakkortuunik sarfalinnik uuttortaanerit inummit paasisimasalimmit suliarineqassapput kiisalu suliarineqassallutik atortunik sakkortunngitsumik aamma sakkortuumik sarfalinnik sarfaqartillugit suliarinninnermi periutsini aalajangersakkat naapertorlugit, tak. kapitalit 13 aamma 16-18, imaluunniit atortut ilaat sarfallit eqqaanni suliaqarnermi suliaqarnermut periutsit, tak. kapitalit 13, 16, 17 aamma 19, tassa navianartorsiorfiusinnaasup killingata imaluunniit qanillattorfiusinnaasup killingata iluanit pisinnaaneq nalorninartoqarpat.
- v21 Kinaluunniit unneqqaserlussutsimini Naalakkamut ajortulioruni nunaqqatinilu salloqittarlugu imminut paarititaq, imaluunniit arsaarinnissutit pillugit, imaluunniit nunaqqatini ujajaaffigiguniuk v22 imaluunniit allap katassimasaa nanisani sallussutigiguniuk, inuilluunniit ajortuliarisimasaat sallusumik uppernarsaassutigigit taassuma Naalagaq ajortuliorfigaa, v23 ajortulioruni pisuutitassaalerunilu utertissavai ujajaalluni piiaalluniluunniit pissarsiani imminulluunniit paarititaasut katatalluunniit nassaani, v24 sallusumilluunniit uppernarsaassutigisimasani;
- ( wE 3/ 15 04)[ Qupp. 8, 9- mi assiliartaq] Jehovap Mosesi maniguuttoq Israelikkunnut inussiaanermit aniguisitsisutut suliassaqartippaa[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Perluit qulit sakkortuumik takutippaat Pinngortitsisup erngit, seqineq, sullinerit, uumasut inuillu pissaaneqarfigigai[ Qupp. 10, 11- mi assiliartaq] Mosesi ikiortigalugu Jehova Israelikkut inuiaqatigiinngortippai imminit siulersorneqartutut Biibilimi najoqqutassiat qanoq iluaqutigisinnaagitit QULARUTIGIGUNANNGILAT uumasut nalugaluarlugu silatuujusut maskiinallu programmiligaasut.
- [ Qupp. 4- mi issuagaq]" Biibilimit paasivara ukiorpassuit sorsuttarsimanikka asuliinnaasimasut"[ Qupp. 5- mi issuagaq] Akerariissimasut uummataannut Biibili sunniuteqartorujussuuvoq[ Qupp. 6- mi issuagaq] Uumissuineq narrutsassimanerlu tatiginninnermik ikinngutigiinnermillu taarserneqarput[ Qupp. 6- mi issuagaq] Biibilimit siulersorneqarusuttup inuunermini nutaanik najoqqutassiaqalerneq akueraa[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Akerariissimagaluartut silarsuaq tamakkerlugu qatanngutigiissuartut atasiussuseqarput[ Suminngaanneernera IR] Qimaasunut inissiat:
- ( wE 12/ 1 04)[ Qupp. 15- mi nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Nuna Josvap siulersuinerani tiguarneqarsimasoq BASHANI GILEADI ARABA NUNAP KUJASISSORTAA( NEGEB) Jordani Imaq Tarajuusoq Jabbokip Qoorua Arnonip Qoorua Hasori Madoni Lassjaroni Shimroni Jokneami Dori Meggido Kedeshi Ta'anaki Heferi Tirsa Afeki Tappua Beteli Aji Gilgali Jeriko Gezeri Jerusalemi Makkeda Jarmuti Adullami Libna Lakishi Egloni Hebroni Debiri Aradi[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Nalunngiliuk sooq arnaq atortittartoq Rahabi naapertuilluartutut oqaatigineqarnersoq?
Sentence Morphemes with count 95
- Malittarisassat aalajangersagaq taanna malillugu atulersinneqartut tamakkiisumik akileeqqusinissamut piumasaqaatinik kinaassusersiunngitsunik imaqartariaqarput, taamaalilluni erseqqissumik takuneqarsinnaalluni suliffeqarfiit inuussutissaleriffiusut imaluunniit immikkut suliffeqarfiit annertunerusumik imaluunniit tamakkiisumik akileeqquneqarsinnaanatik, suliffeqarfinnut inuussutissaleriffiusunut aalajangersimasunut akiliinissamut piumasaqaat eqqunneqanngippat.
- Aalajangersagaq siunnersuummi§ 8, imm. 1-imut naapertuuttumik nassuiarneqarlunilu atorneqassaaq, tassani allassimalluni suliffeqarfimmi innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasumik piginnittut, aallaqqaammut aningaasaliissutaasimasut annertoqataannik aallaqqaammut aningaasaliissutaasimasut ukiumut naammaginartumik erniaqartinneranut naapertuuttunik suliffeqarfimmi piffissami pigisimasaminni ataatsimut ajunngitsorsiassanik taamaallaat tigusisinnaatitaasut.
- Oqqussineq§ 12. Pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsinneqarsimasup imaluunniit pinngitsaaliissummik uninngatinneqarallartup Dronning Ingridip Napparsimmavissuata tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfia imaluunniit§ 1, imm. 2 naapertorlugu pinngitsaaliissummik unitsitsinermi peqqinnissaqarfiup immikkoortortaqarfia alla qimassimappagu pineqartorlu nammineq kajumissutsiminik utersimanngippat Dronning Ingridip Napparsimmavissuata tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaaneq pineqartup immikkoortortaqarfimmut politiit ikiortigalugit oqqunneqarnissaanik aalajangiisinnaavoq.
- Tamakkua saniatigut aamma oqaatigerusuppara, uanga Kalaallit Nunaanni inunnut innarluutilinnut siullerpaamik illersuisutut, suliffeqarfik nutaarluinnaq inerisarniarlugu aamma allaffissornikkut suliassarpassuarnik, soorlu atorfimmik inuttassarsiuinermik, sulisussarsiornermik kiisalu suliassanik nalinginnaasunik, soorlu iserternermik, allaffinni atortussanik pisiortornermik, pedelitut suliaqarnermik, qarasaasialerinermik, eqqiaanermik, HR-imi suliaqarnermik minnerunngitsumillu suliassat inatsisitigut pisussaaffigisat saniatigut aningaasaqarnermik suliaqarninni piffissaq annertooq atortarsimagakku.
- Inuunerup tunissutaanik pilik ersinngisaannassasoq tusariga aqqutissarlumigooq manissuinnaanngitsoq atuakkanillusooq atuarnikuugiga inuiassuimmi qangarsuummalli tunissutaat malugisinnaallugu piumasaqassanerpunga nammineerlunga anisinnaanngorama, aqqusinersuaq aajuna atorsimasara kinguninni ippoq kusanaqaluni, namminerli nanissanerpara sumunnarnissaa aammalu qanoq naammassinissaa, inooqataagumami ersinanga aqqusaagassara ornillugu inuunerup massuma tunniussimasaa ataqqiumallugu qaaginaa qaaginaa tikiukkumaarmat inuuneq naviananngitsoq atorneqarumaarmat inummut nuannaartumut
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Sikusiut" Otso" sikumi aqqutissiortoq[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Umiarsuaq sikkussaasimasoq- 1890- ip missaani[ Suminngaanneernera IR] Museovirasto[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Sikusiut" Taymyr" atomimik ikummatissalik[ Suminngaanneernera IR] Kværner Masa- Yards[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Umiarsuaq assigiinngitsunik suliaqarsinnaasoq aamma kabelilersuinermut ruujorilersuinermullu atorneqarsinnaavoq[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket[ Qupp. 10- mi assiliartaq]" Botnica"[ Suminngaanneernera IR] Sjöfartsverket Pulaarneqarusuppit?
- Takuuk allaaserisaq" Biibilimik atuarneq- qaqugukkut qanorlu iluaqutigineqarsinnaasoq", Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. maaji 1995- imoortumi, quppernerit 22- 23.[ Qupp. 21- mi assiliartat] Aalajangersimasumik Biibilimik atuartarnerup atuaqqissaartarnerullu' sulisartutut pakatsisussaanngitsutut oqaatsimik sallusuissutip pianik tunioraalluartissavaatigut'[ Qupp. 23- mi assiliartat] Inuunitsinni ulapikkaluarluta inuunitsinni sammisassat allat anersaakkullu suliniutit oqimaaqatigiissikkutsigik pilluaqquneqangaassaagut" Tamatigum-mi eq-qor- tumik[ un-neq- qaris-sumik, NW] iliorumasaraluarat-ta.
- [ Qupp. 8- mi assiliartaq] Israelikkut inuiaqatigiinnut Guutip toqqakkamisut pigisaanut ilaallutik inunngorput[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Israelikkut tamarmik immikkut namminneq aalajangertussaavaat Guuti kiffartorfigissanerlugu[ Qupp. 10- mi assiliartaq] Israelikkut nammineq kajumissutsimit pilliuteqarsinnaatitaaleramik Jehovamut asanninnerminnik ersersitsinissamut periarfissaqalerput[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluata kingorna Kristusip ajoqersugai namminneq Guutimut tunniulluinnartariaqarput tamannalu kuisinnermikkut ersersillugu© 2017 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania SAQQAA:
- ( wE 1/ 12 99)[ Qupp. 6- mi assiliartaq] Papias oqarsimavoq apustilit nalaanni inuusunit ajoqersuutigisani ilikkarsimallugu[ Qupp. 7- mi assiliartaq] Tertullianip Kristusip ukiuni tusindini naalakkersuinissaa upperaa[ Suminngaanneernera IR]© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris[ Qupp. 7- mi assiliartaq]'[ Augustinip] ukiuni tusindini Naalagaaffik upperiunnaaramiuk Ilagiit ajoquserluinnarsimavai'[ Qupp. 8- mi assiliartaq] Nunarsuarmi paratiisissamik neriorsuutip sarĸúmersitat- ni allassimasup piviusunngornissaa qilanaarutigisinnaavarput" Eqqumagitsi"- eqqartuussiffik aallartereerpoq!
- [ Qupp. 25- mi diagrammi/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Uilorpassuit najummatsertariaasiat Isigaasaq Kanaartaq Ujalussiaasaq Byssus- iusoq Ujalussiaasaq Nipputtartoq[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Uillut imermik sukuluiaallaqqittorujussuupput[ Suminngaanneernera IR] Ontario Ministry of Natural Resources/ Michigan Sea Grant[ Qupp. 25- mi assiliartat] Perna viridis Uiloq tungujortoq Uiloq Zebra Mytilus californianus Villosa iris( Uillut angissusiviat assimi najoqqutarineqanngillat)[ Suminngaanneernerat IR] Uiloq Perna viridis:
Sentence Morphemes with count 96
- § 20-mut Imm. 1-imut Inuussutissat isumannaatsuunissaannut piumasaqaatinik inuussutissat naammassinninngitsut pisortaq ilisimasaqarpat imaluunniit isumaqassalluni tunngavissaqarpat inuussutissat tunisaajunnaarnissaat, tunuartinneqarnissaat utertinneqarnissaalluunniit siunertaralugu suliffeqarfimmi inuussutissaleriffiusumi pisortap qanoq iliornissamut piareersaateqarnissaanik aalajangersagaq suliffeqarfimmi inuussutissaleriffiusumi pisortamut peqqusivoq.
- Imm. 2. Paasissutissanik uppernarsaatinillu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisariaqartutut isigisaannik, aammalu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisariaqartutut isigisaatut aammalu pisariaqartitaatut iluseqartumik, nassiusseqqullugu, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup qinnuteqaatip suliarineqarnerani aalajangiiffigineqarneranilu suliffeqarfik peqqusinnaavaa.
- Imm. 3. Timikkut anniaatigisamik pinngitsaaliissummik nakorsaanissaq pisariaqarpat timikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi tamanna ingerlanneqarsinnaavoq, tak.§ 15. Imm. 4. Napparsimasoq tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiannut unitsinneqarsimasoq, Kalaallit Nunaata avataani tarnimikkut napparsimasunut immikkoortoqarfimmut matoqqasumut nuutsinneqarsinnaavoq imaappat napparsimasoq avatangiisiminut ima ulorianartigisutut isigineqarluni, napparsimasup Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni uninngatinneqarnissaa illersorneqarsinnaanngitsutut isigineqarluni.
- § 82. Immikkoortortami kontot pioreersut tamaasa eqqarsaatigalugit imaluunniit taamatut kontot eqimattat erseqqissumik suussuseqarnerat immikkut eqqarsaatigalugu allamik aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqaasimanngippat, kontomi pigisat tamarmiusut imaluunniit ulloq 31. december 2015-imi 250.000 USD- t sinnerlugit naleqartumik immikkoortortami kontomi pioreersumik kontotut nalunaarutigineqartussaasutut misissuinissamut, suussusersiinissamut imaluunniit nalunaaruteqarnissamut pisussaaffeqanngilaq, kontomiittut ittut tamarmiusut imaluunniit nalingi ukiumi
- 7) Nr. 5 aamma 6-imi allaaserineqanngitsoq konto eqqarsaatigalugu aningaaseriviup nalunaaruteqartup akiliinissamut imaluunniit akiitsut akilerneqarnerannik uppernarsaanissamut pisussaaffigisaani ukiup imaluunniit piffissap nalunaaruteqarfiusussap allap ingerlanerani konto eqqarsaatigalugu kontomik piginnittumut aningaasat akilerneqartut imaluunniit akiitsut akilerneqarnerannik uppernarsarneqartut, tassunga ilanngullugit ukiup ingerlanerani kontomik piginnittumut aningaasanngorlugit akilerneqartut aningaasat tamarmiusut.
- Ulloq unnuarlu paaqqinniffiit aaqqissugaanerat pillugu aalajangersakkat§ 7. Meeqqanut ulloq unnuarlu paaqqinniffik meeraq nammineq ineeraqartussanngorlugu aaqqissugaassaaq, taamaattorli tak. imm. 2 aamma imm. 7. Imm. 2. Meeqqat ataasiakkaat, matumani qatanngutigiit ineeqqami ineqatigiinnissaat meeqqamut pitsaanerusussatut nalilerneqarpat, aamma perorsaanermut atatillugu pisariaqartinneqartutut isumaqarfigineqarpat imm. 1 malillugu nammineq ineeraqartitsinissamut piumasaqaat avaqqunneqarsinnaavoq.
- 1) atortutut innaallagiartortut allanngortinneqarsimassappata tamakku pillugu uppernarsaasersuut nutaanngorsarneqarsimasoq, 2) attaveqaasiinermut skema nutaanngorsarneqarsimasoq, tassani takussutissiissutigineqarluni innaallagissap sakkortuumik sarfallip attaveqaaserneqarnerata qanoq ittuunera, aamma 3) nalunaarusiaq ingerlatsinermi akornutaasimasut pillugit takussutissiisoq, taakkua suunerat aamma piffissaq qanoq taamaalisimanerat aamma iluarsineqarsimanerat.
- MANKAP TOQUA qujagisimaqaatsigit asasimallutit isinnik piumasatit tamaasa naammassivavut pinngortitarlu tuimiuppat ullumi toqutaavutit aqerlut arfineq marluk aallaaneqaatigalugit- toqutinnak aat taartoq qaniimiit nunamut kuuppoq maanna peerupputit- Manka silarsuarmi paatsiveeruffiusumi inunnillu sanngiitsunik suujunnaarsitsivimmi kisimiilluinnarpunga aqerlut arfineq marluiusut kingorna toqugavit nuna aannit aappalaarpoq qungatsit aanaarpoq seqinnareqisoq qimappatsigut qarsortutut ippunga igeriarnerit arfineq marluk tusaavakka aat isigivara sorsunnerillu ilisimannittuuffigivara Manka- aat issorsimavoq issup ilagilissavaa
- 14 Atali, ernertaarpat taanna, erneratalu angummi ajortuliarneri tamaasa ileqqorisai takugunigit, mianersorlunilu taamaaliunngikkuni, 15 qaqqani nerisarinngikkuni, isini Israiilikkut Guutiliarujuinut aarlortinngikkunigit, tullimi nulia mingutsinngikkuniuk, 16 qunutitsinngikkuni, sallunaveerummik unitsitsinngikkuni, arsaasarinngikkuni, kaattoq aviffigiguniuk nerisassaminik, mattaangasorlu annoraartaartikkuniuk, 17 assani naalliuttumit alisikkunigit, akiliummik akimortitsinianngikkuni tapertitsiniarnanilu, eqqartuussisigeqqusakka eqqorlugit ileqqoreqqusakkut ingerlaguni, taanna toqussanngilaq angummi ajortulinera pillugu, inuussavoq.
- inatsiseqarlutillu ajortuliorsimasut tamarmik inatsisitigut eqqartuunneqarumaarput, 13 inatsisinik tusaasut tassaanngimmata Guutimi iluartuusut, kisianni inatsisinik naammassinnittut iluartuutinneqarumaarput( 14 Guutimimmi nalusut inatsiseqanngitsut inatsisit peqqusaat isumaminnik naammassisaramikkik, taava inatsiseqanngitsut taakku imminnut inatsisitut ipput, 15 inatsisit suliareqqusaat uummatiminni allassimasut nalunaaramikkik, tarnimik nalunngissusiata nalunaajaaffigimmatik, eqqarsaataallu paarlaattarmata imminnik pasillersarlutik illersortarlutilluunniit) 16 ullussami issumani inunni isertukkat Guutip eqqartuuppagit Jiisusi Kristusikkut iivangkiiliu oqaluutigisara missiliorlugu.
Sentence Morphemes with count 97
- Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit aalajangersarneqartut saniatigut konto pingaarnerit 27.04.03-p Taarsigassarsiat erniaqaratillu taarsersugassaanngitsut aamma 27.04.04-p Taarsigassarsiat ernialersukkat, ataanni inuussutissarsiutinut taarsigassarsititsinissamut, taarsigassarsiat taakku taarsigassarsiaareersut akilerneqarnissaannut atorneqassappata, taamaallutillu konto pingaarnerni 27.04.03-mi Taarsigassarsiat erniaqaratillu taarsersugassaanngitsut aammalu 27.04.05-mi
- 1) Timikkut, tarnikkut, eqqarsartaatsikkut imaluunniit malussarissutsikkut ataavartumik pisinnaanikillisimaneq 2) Imminut isumassorsinnaaneq 3) Pissuserisat, atugarissaarneq ineriartornerlu 4) Attaveqartarneq 5) Ilaqutariinni pissutsit 6) Isumaginninnermi pissutsit aamma inoqatit akornanni inooqataaneq 7) Peqqissutsimut tunngasut 8) Ilinniagaqarneq, suliffeqarneq suliffissaqarnermullu periarfissat 9) Inuiaqatigiinni peqataaneq 10) Inuup innarluutillip ikiorserneqarnera Inatsisartut inatsisaat una imaluunniit inatsit alla malillugu.
- Siunnersuutip allaffissornikkut aqunneqarneranut atuutitsinermullu ilaatillugu siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaammik ataatsimik arlalinnilluunniit naammassinninnginneq aamma Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup ilisimalersinnaavaa, ilanngullugu suliffeqarfiit nalunaarsorsimasut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimanissamut piumasaqaatinik eqqortitsinersut pillugu nakkutilliinermi misissugassanik tigusilluni misissuinermik suliaqarnermi.
- nappaammik suussusiliinissaq siunertaralugu kinguaassiuutinik misissuinerit, anisuunik katersinerit naartutitsiniarnerillu, kinguaassiortitsiniarnermut atatillugu suleriaatsit pisariaqartut allat, iliuutsit pisariaqartut allat taakkununnga assingusut, soorlu uumasut atorlugit misileraanermut atatillugu, tassani piumasaqaataalluni uumasut atorlugit misileraaneq pillugu malittarisassat tunngaviillu eqqortinneqassasut, imaluunniit uumasunik issuiineq, mannissaajaaneq kinguaassiorsinnaajunnaartitsinerluunniit.
- 4) Navianartoqarsinnaaneranut nalilersuineq tassani allaaserineqarlutik atortussiap innaallagiartortup uninngatinneqarnerani, assartorneqarnerani, ikkunneqarnerani, atorneqalernersani aamma ingerlatinneqarnerani navianartut suut pilersinnaasut, tassa taanna aalajangersakkat aamma siumut takorloorneqarsinnaasut tunngavigalugu atorneqarpat, aammattaaq qanoq kapitali 3-4-mut isumannaallisaanermut piumasaqaatit eqqortinneqarnissaat qanoq qulakkeerneqarsimanersut, taamaalilluni atortussiaq innaallagiartortoq piusinnaanini tamakkerlugu isumannaatsuussammat.
- 2) Innaallagissiornermut Oqartussanit tunngavissaqartumik noqqaassutigineqarnera tunngavigalugu inatsit naapertorlugu atortussiap innaallagiartortup pisariaqartumik nalilerneqarnissaanut paasissutissanik aamma uppernarsaatissanik tamanik tunniussissaaq, kiisalu 3) Innaallagissiornermut Oqartussanik suleqateqarnissamik, taakku tamatuminnga noqqaassuteqarpata, ulorianarsinnaasunik, atortussiap innaallagiartortup piginnaatitsissummi pineqartumi ajutoorutaasinnaasut nungutitsinissamut aaqqiissutissat aalajangiiffiginissaat pillugit.
- § 40. Innaallagissap aqqutaani ikkussuunneqarsimasumi nukissiat assigiinngitsut assigiissinniarlugit( potentialudligning) illersuummik atuisoqartillugu, taava nunamut ikkunneqarsimasoq nassaarineqassaaq, tassungalu ikkunneqassapput 1) attaviit assigiinngissutsinik assigiissitsisussat illersuinermut atorneqartussat, 2) aqqutit nunamut attavilerneqarsimasut aamma 3) aqqutit illersuutaasut, Imm. 2. Innaallagissap aqqutaani ikkussuunneqarsimasumi atuunneranut nunamut aqqutit atorneqarpata, taava taakkua taamatuttaaq nunamiittumut ittumut attavilerneqarsimassapput.
- nalugukkumi tusaalaariakkit makkua malissuit ukiorpassuami qasusuillutik sissamut qaarartuartut eqqarsaatigisarnerpigit pavani aamma timmissat qasusuillutittaaq timmiuartut inunnguarmi qiviaruit timmut takusinnaasatit tassaapput uumasut ukioq naallugu silaannarmi inuusut, soorlulusooq paasilerumaarit sooq tamakku ilagitillugit eqqissineq pisarnerit inunnguaq, nalunnginnakkumi illit najugaqartutit piumalleruit angerlarfigisinnaasannik iseruillu kialaarsuaq kaaleruillu nerisassarsuit pinngortitap naalagaatut inuugavit,- kisiannili inunnguaq nunarsuarmi pinngortitat nipaat tusaakkit soorlu malissuit akornanni erinarsorpalaaq...
- Angusaqarusussuseq Angusaqarneq pisariaqartittuarpara Siunissara mianersuuttuarpara Qaamasuunissaalu siuarsartuarlugu Neriunneq aallarniiuarpoq Pakatsinermik malitseqarsinnaasoq Anguniagarli nukittuniartuarluni Unittoornikumik nukkatsitsivoq Ikiuiumasoq qaammarsaammat Ataqatigiinnerput oqilisaajuarluni Aporfissamik ujartuinnginneq Iluaqutaasut atorluarneqarnerini Kusanartumik angusaqartuarpoq Artorsaatit anigorneqartuarput Nuannaarnermik takutitsiguni Ingerlajuarnissamik ersertitsisoq
- ANINGAASAATILISSUIT OQARPUT NAAGGA uuliasiuliaarpallaaqqunagit kalaallit piumasaat sumiginnarneqarput kingullermik EFimut aamma naaggaaraluarpugut kingumut kalaallit isumaat kinaassutsimik paasinnillutik erseqqaarissumik oqartut sumiginnarneqarput nunaviunerartup ajunaarutissaanik aningaasanik aningaasaatilissuit pissaannik naleqarmata kingumut nunarput inuilu minnerutitaapput aningaasaatilissuillu annerutitaallutik kingumut nunatta inui piumasaqaateqaraluartut nipangeqqullugit niaquerneqarpullusooq aningaasaatilissuarnit aappassaanik aliasoqaanga naallioqaanga kappialaqaanga
Sentence Morphemes with count 98
- Tamatuma peqatigisaanik siunnersuutigineqarpoq annerpaamik taarsigassarsiassanik oqinnerusumik appartitsisoqassasoq, taamaalilluni inunnut 600.000 kr.-inik agguaqatigiissillugu akileraaruserneqartussanik ukiumut isertitaqartunut annerpaamik taarsigassarsiassat aningaasartuutit taarsigassarsinissamut pisinnaatitaaffiusut 880.000 kr.-it missaaniittut ittut 44%- iinik annertussuseqassasut, taakkulu sanaartornermut aningaasartuutit 2 mio. koruuniusut taarsigassarsititsisinnaanermut missiliukkat tunngavigalugit naatsorsorneqarput.
- § 21 b.§ 21 malillugu akuersissut, oqartussaasup tunniussisup akuersineranik piumasaqaateqarpoq, imaassimappat 1) allagaatigineqartup imaluunniit toqqortaatigineqartup pissarsiarineqarsinnaaneranut piffissaliussaq§ 17 malillugu aalajangersarneqartumit sivisuneruppat, 2) toqqortaatigineqartoq imaluunniit allagaatigineqartoq ukiunik 25-nik nutaaneruppat imaluunniit 3) toqqortaatigineqartoq naalagaaffimmi oqartussaasumit pissarsiarineqarsimappat, tak.§ 18.
- Siunnersuutip imarisaa siunertaalu Inatsisissatut siunnersuummut qulequttap iluarsineqarnerata saniatigut borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14 naapertorlugit akissarsiat ilaasortaajunnaarnersiutillu borgmesterinut tunniunneqartut soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkanik naatsorsuinermi tunngavissanut ilaatinneqannginnissaat siunnersuutigineqarpoq.
- Tamanna taamaattoqarneratut isigineqartariaqarpoq soorlu assersuutigalugu sakkortoorujussuarmik puuarrallalluni pissuseqarnermi, pissusissamisuunngitsumik tassanngaannaq iliorneq sianissutsip allanngorneranik malitseqartumik, imigassamik aamma/ imaluunniit tarnikkut napparsimasunut nakorsaatinik peqquteqartumik nappaateqartutut pissusilersorneq, pissutsit inuttut inuunermut attuumassutillit, noqartarnermik nappaateqarneq pissutigalugu noqarnermi pujorsuup iluaniinneq inneq aamma neriumajunnaarnermik nappaateqarnermi- nukillaarnermik annertuumik aamma inuunerup navianartorsiortinneqarneranik kinguneqartumik.
- § 124. Suleqatigiinnik aqutsisup suliaqarnerup naammassineqareernerata kingornatigut, 1) nakkutigissavaa sakkut, atortut aamma savequtit atortunit peerneqarnissaat, 2) misissussavaa sakkut, atortut aamma savequtit suliaqarnerup nalaani aserorneqarsimanersut, 3) misissussavaa atortup suliaqarnerup nalaani ajoqusersimanersoq, kiisalu 4) inuit tamaasa suliaqarnermik ingerlatsinermut attuumassuteqarsimasut ilisimatissavai suliaqarnerup naammassineqarsimanera pillugu, aammalu isumannaallisaanermut iliuutsit aamma illersorneqarnissamut atortut unitsillugit.
- § 9. Suliffeqarfik akuersissut pigisaa Inatsisartut Peqqussutaat nr. 12,§ 6, imm. 5, kiisalu suliffeqarfimmik innaallagissamik ikkussuisartumik akuersissuteqartarneq aamma ingerlatsineq pillugu najoqqutassaq naapertorlugit arsaarinnissutigineqarsimappat, taava akuersissummik nutaamik qinnuteqaateqarnermut atatillugu, uppernarsaasersuut Innaallagissiornermut Oqartussanut nassiunneqassaaq, taamaaliornikkut suliffeqarfiup pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortua misissortinniarlugu taana najoqqutassiamut matumunnga naapertuunnersoq.
- 1) nunami katiterneqarsimasut, 2) katiterfiit immerneqarsimasut imaluunniit qallerneqarsimasut, 3) ledningit nillertut aamma atortut kiassarneqartut akornanni attaviit qilaami aamma natermik kiassaanermut atortut aamma kabelit kiassaanermut atortut, 4) katiterineq svejserineq, aqerlorterineq, qajannaallisaalluni aqerlortikkat imaluunniit sakkoq naqitsinertalik atorlugu naleqquttumik katinneqarsimasut, imaluunniit 5) katiterineq tassaasoq atortussiamut innaallagiartortumut ilaasoq aamma nalinginnaasunik taakkununnga attuumassuteqartunik eqqortitsisoq.
- Isertugaq Oqaatigiumanngisaq nipangiulluaannagaq oqaatiginngisaannagaq isertugaajuartoq Tamarmik naak nalunngisaat isussuinnaq pisagaat Nipaatsumik peqillutik anittagaat qaninnguisoqarpat nipangiuttagaat Sunaasimassanermat erligilluinnagaat tusaqqusarnagu amerlasuunut Uffami nalunngisaat tamarmik isertugaasoriinnaraat qunusutut ilillutik toqqorsimaannaraat Tamarmik naak nalunngisaat oqaatigiumanngisaat qunusut taakku inuit Suaartalerta kiisa oqaatigiumanngisaq nipangiulluaannagaq isertugaajuartoq aniatillugu siaruartiterlugu
- v6 Qaqqani pilliutinik nerisanngikkuni, Israelip guutipalaajutai guutisiorfiginngikkunigit, tullimi nulianut kanngunartuliunngikkuni, arnaq aaqartillugu innaatinngikkuniuk, v7 inoqamminik iluanaarniarfiginninngikkuni, sallunaveeqqut pisassaqarfimminut utertikkuniuk, arsaarinninnani nerisassaatini kaattunut tunniukkunigit atisaqanngitsorlu atisartaartillugu, v8 iluanaarniutissaminik taarsigassarsisitsisarnani ernialiisarnanilu, assani iluaatsuliornermit alisikkuniuk, saqitsaattunik naapertuilluartumik eqqartuussiguni, v9 inatsisikka malillugit inuuguni inassutikkalu maleruarluarniarunigit- taava taama inuuseqartoq iluartuuvoq;
- 15 Taamaattumik uangattaaq Naalakkamut Jiisusimut uppersutsissinnik illernartunullu tamanut asannissutsissinnik tusarama, 16 soraarnanga qutsappassi eqqartortarlusilu tussiartaraangama, 17 naalakkatta Jiisusip Kristusip Guutianut ataatamut naalannarsusilimmut tuneqqullusi anernermik ilisimatitsisumik saqqummersitsisumillu taanna ilisarileqqullugu, 18 sianissutsissigullu iseqarteqqullusi qaammarsarsimasunik, ilisimaleqqullusiuk sunaasoq qaaqqusaasa neriugisassaat, sunaasorlu kingornussaasa usornangaarsusiat illernartuni, 19 sunaasorlu pissaanerata angissusia angingaaqisoq uatsinni nakuussusiata pissaanilissuup sunniineragut uppertuni;
Sentence Morphemes with count 99
- Aatsitassanik piiaanerup aamma erngup nukinganik nukissiorfimmik sanaartornerup aningaasalerneqarnikkut ataqatigiinnginnerat tassaavoq pingaarutilimmik peqqutaasoq siunnersuummi siunniunneqarmat aatsitassanik piiaanissamut akuersissutit oqartussaasunit suliarineqarnerat siunissami erngup nukinganik atuilluni nukissiornissamut akuersissutit oqartussaasunit suliarineqarnerannit avissaartinneqassammata, erngup nukinganik nukissiut aatsitassarsiorfimmik innaallagialersuinermut atorneqaraluarpalluunniit.
- Suliassaqarfik 20- 24-mut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik aamma Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik Konto pingaarneq 20.01.08 Eqqartuussisutigoortitsinermut UR aningaasaliissutit, eqqartuussivimmi suliat, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik kiisalu Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik eqqartuussinernut, taarsiffigineqarnissamik suliat il.il. kiisalu suliap eqqartuussivitsigut suliassanngortinnginnerani aningaasartuutit assersuutigalugu akiliisitsiniarneriot pillugit suliat suliarineqarnerini eqqartuussissuserisunut aningaasartuutit tamarmik kotomit tassanga akilerneqartarput.
- Taamaattoqassappallu§ 42-mut tunngaviliinermi toqqaannartumik atuarneqarsinnaasariaqassasoq unnerluussummi imaritinneqartussanut piumasaqaatit pillugit eqqartuussisarnermik inatsimmi malittarisassani unnerluunneqartup oqaaseqarnissaminik pisussaaffeqarnera akiliisitsissummi assinganik atorneqassanngitsoq, takuuk inatsimmi pitsaassutsit pillugit Justitsministeeriaqarfiup ilitsersuutaani immikkoortoq 51. Naalakkersuisut§ 50-imut( maannakkut§ 51) tunngatillugu nassuiaatinut unioqqutitsinerit assigiit, paasiuminartut aamma uppernarsaatit eqqarsaatigalugit nalornisoornanngitsut ilanngunneqassasut aalajangerput.
- Pinerluttunik Isumaginninnermut Pisortaqarfiup ilisimatitsissutigaa Kalaallit Nunaanni isertitsivimmiittunik ittunik atornerluinermut katsorsarneqartut pillugit 1980-imi paasissutissanik pigisaqarnatik,( tassa imaappoq Kalaallit Nunaat isumaginninnermut tunngasunik tigusinerata nalaani) aamma 1992-imi( tassa imaappoq Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfimmut tunngasunik tigusinerata nalaani), kisianni pisortaqarfik tunngavissaqanngilaq isumaqassalluni piffissani taakkunani pineqartuni Kalaallit Nunaanni isertitsivinni atornerluinermut katsorsartinnissamut neqerooruteqartoqarsimaneranut.
- 1) Piaaraluni mianersuaalliorujussuarluniluunniit eqqunngitsumik imaluunniit salloqittaalluni maalaaruteqartarfimmut paasissutissiisunut, tak.§ 6. 2) Maalaaruteqartarfiup inerteqqutaanik imaluunniit peqqussutaanik malinninngitsunut, tak.§§ 12-13. Imm. 2. Inatsisartut inatsisaanni imaluunniit peqqussutini Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu peqqusissutigineqartuni akileeqqusissuteqarnissamik aalajangersaanissaq inatsimmi tunngavissaqartillugu, akileeqqusissuteqarneq Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsisit malillugit inummut pisinnaatitaasumut pisussaatitaasumullu pisussaaffiliunneqarsinnaavoq.
- Nr. 6-imut Siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimanissamut piumasaqaatit arfernat tassaavoq suliffeqarfik sinneqartoorutiminik innuttaasunik tapersersortarialinnik isumaginnissasoq, takuuk siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5. Suliffeqarfiup akileraaruteqareernermini sinneqartoorutiminik siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5, litra a- d naapertorlugit atuisartoq, suliffeqarfik qinnuteqaammi uppernarsaassaaq.
- Imm. 2-mut Aalajangersakkami allassimavoq suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq ukiumut nalunaarusiani kingusinnerpaamik, ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atulersinneqarnera pillugu peqqussummi kingusinnerusukkut allanngortinneqartumi, tamanna pillugu aalajangersakkat naapertorlugit suliffeqarfiup ukiumut nalunaarusiamik Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfimmut nassiussinerata peqatigisaanik, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nassiutissavaa.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Kalaallit 1________________________ UKA 2019/146 IIAN- Suliap nr.:
- § 40. Oqariartaaseq" konto nalunaarutigineqartussaatitaasoq" isumaqarpoq aningaaserivimmi konto, aningaaserivimmit nalunaaruteqartussamit ingerlanneqartoq aamma inummit ataatsimit arlalinnilluunniit pigineqartoq, taanna pillugu nalunaaruteqartussaalluni, imaluunniit akiitsulimmit NFE-mit inummik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutilliisulik taakku inuullu nalunaarutigineqartussat, naatsorsuutigalugu taanna kapitali 3-8-mi allaaserineqartut peqqissaartumik periuseqarnissaq pillugu suleriaatsit naapertorlugit kinaassuseqartutut uppernarsarneqarsimasoq.
- Kaagatikkut ilagaat Hiiman erinnersaartartoq, taanna Juuiillip erneraa, taanna Saamualip erneraa, 34 taanna Elkaanap erneraa, taanna Jerugaap erneraa, taanna Eliialip erneraa, taanna Tuuap erneraa, 35 taanna Suffip erneraa, taanna Elkaanap erneraa, taanna Maagatip erneraa, taanna Amasaap erneraa, 36 taanna Elkaanap erneraa, taanna Juuiillip erneraa, taanna Asariap erneraa, taanna Siffaaniap erneraa, 37 taanna Taagatip erneraa, taanna Aseerip erneraa, taanna Aapiasaffip erneraa, taanna Koorap erneraa, 38 taanna Jitsiaarip erneraa, taanna Kaagatip ernera, taanna Liivip erneraa, taanna Israiilip erneraa.
Sentence Morphemes with count 100
- Imm. 2. Innuttaasunut, ilinniagaqarnersiutinik tigusisartunut, aningaasat atorsinnaasat qaammammut 2.500 koruuniupput, taamaattorli takuuk imm. 3-6. Imm. 3. Meeqqanut angerlarsimaffimmi najugaqartunut ataasiakkaanut 18-it inorlugit ukiulinnut inoqutigiinniittunut ittunut tamarmiusunut aningaasat atorsinnaasat qaammammut 1.600 koruuninik qaffanneqassapput, taamaattorli takuuk§ 13. Imm. 4. Inuit innarluutilinnut tapinik assigisaannillu peqqissutsimut tunngatillugu ikiorsiissutinik tigusaqartartut, tapit aningaasartaasa annertoqataannik aningaasat atorsinnaasat nalingannik qaffaavigineqassasut, kommunalbestyrelsi aalajangiisinnaavoq.
- " Imm. 2. Siunnersuisartoqatigiit, ataatsimiititaliat assigisaasalu Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermut tamatumalu saqqummiunneranut tapiissutaannik allaffissornikkut aqutsinermi suliassanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit isumaginnittut, tak.§ 16, imaluunniit aningaasaateqarfiup Naalakkersuisut eqqumiitsuliornermik ingerlatsinermut tamatumalu saqqummiunneranut tapiissutaannik allaffissornikkut aqutsinermi suliassanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit isumaginnittut, tak. 16 a, aalajangiineri allaffissornikkut oqartussaasumut allamut maalaarutigineqarsinnaanngillat.
- Nunatta Isiginnaartitsisarfimmi Isiginnaartitsisarfia atorfinitsitsinermi isumaqatigiissutinik atuiffiunngitsuni aammalu isumaqatigiissummi sulisartup tungaanniit isigalugu isiginnaartitsisarfimmi akissarsiaritinneqartunit akissarsiat ikinnerusimatillugit Nunatta Isiginnaartitsisarfianiit inussiarnersumik tusarusunneqassaaq inatsisip atuutilerneranut atatillugu sulisut atugassarititaasut ajornerusut atorlugit soraarsinneqariarlutik sulisinneqartalernissaat naatsorsuutaanersoq.
- Imm. 3. Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup immikkoortortaqarfimmut unitsinneqartunut tamanut nakorsartinnissaq pillugu pilersaarusiamik suliaqartoqarnissaa, kiisalu napparsimasup peqataatinneqarnissaa aamma pilersaarutip imarisaa pillugu tusaaniarneqarnissaa akisussaassuseqarfigai, aammattaaq napparsimasup taassuma piviusunngortinneqarnissaanut akuersissuteqarnissaata pissarsiarinneqarnissaata anguniartuarnissaa.
- Perorsarniakkap asaneqarnissi ataqqineqarnissi kiisalu toqqissisimanissi qaqilerfiginiartaqaa Paasisinnaavat qarasaq maskiinaanngimmat illit qamikkusukkukku ikikkusukkukkulu takanna naamik namminerluinnaq meeqqap nalunngilaa Toorniinnarniarnagu ilumiui tusakkit Umiatsiatut aqukkunnaarlugu Siumut toraartuartussaq nammineq pili Illit piumasat pinnani uanga piumasara pili Ataqqinnga inuusatut aqunnanga Anaanat ataatallu ataqqikkit Meeqqat ataqqiuk siunissaa pillugu Kinaassusermi atuinnaqqullugu Kiinarpak ilissi pigitinniagarsi ateqqunagu Kiinaq tarrarsoruniuk tarraa takusiuk Ilissi piginngisarsi nammineq pia...
- Qarmaq Inoqatiga inoqatiga sooq qimappinga Inneq qamilerpoq pujoq anorimit peerpoq arsat nakkalapput ivikkat naalerput qanngulunneq aanngalerpoq nipaanneq pinngulerpoq iliveq matuneqarpoq anaanaq ernivoq qaamaneq uterpoq seqineq aappaluttoq kangianit qinngulerpoq Inoqatiga inoqatiga maani sussavit Nunami maani naalagaaffik nunami maani illoqarfik kamippaat allorartut kamippaat arpalersut kamippaat apummit nuisalaartut kamippaat alloraqqilersut Inoqatiga inoqatiga sooq qimakkumanngilinga Toqu toqujuitsoq tarraq tarralik aqqusernit atit illut aatsangaartut nilliapput qarmamut akisuapput kapinartuni siorsulapput:
- Angutip nalinginnaap nuliata uini nigorpagu peqquserluttuliffigalugu, 13 angutillu innaappagu kinguaassiumminik anisoorluni, tamannalu uiata isaanut isertugaappat anngigisaallunilu arnaq taanna mingutsimmat, ilisimannittoqanngitsorlu arnarlu taanna qaninngarneqanngitsoq, 14 uialu anernerup ilungersortitsisup pitorarfigippagu ilungersulersillugu nulii pillugu, mingutsinnersorluunniit mingutsinnginnersorluunniit, 15 taava angutip taassuma nulii palasimut pissussavaa tunissutissaalu nassarlugu taanna pillugu, suaasiassat qajuusiat iiffap imaata aggornerisa qulingi, uulialernagilli tipigissaammillu qaqortumik ilisiffiginagit, tunissut ilungersuut tassaammat, tunissut eqqaasitsiniut ajortuliamik eqqaasitsisoq.
- 16 Nikanartut erliguussimagaluarukkilluunniit kissaatigisaanik uillarnerillu isaat tukumajunnaarsillugit, 17 oqummigassaraluunniit nerisimagukku kisermaallugu iliarsummut ilanngartinnagu,- 18 massali inuusunninnit taakkua alliartorfigisaraannga ataatagalungalusooq, arnama timaata iluanit aneqqaaramali[ uillarnerit] tasissersuuttarikka,- 19 atisaqannginnerminit asiulersorluunniit takusimagukku, ajorsartoq qipeqanngitsoq, 20 uppataasalu pilluaqqusimanngippannga savaatima meqquinit uunnammat, 21 assakka aalatissimagukkilluunniit iliarsuup ajoqutissaanik, isaaffimmi ikiortissaqassagama, 22 taava tuiga kiatsinnit nakkaqili, taleralu napeqili saanerminit katalluni;
- UNAIDS[ Qupp. 23- mi takussutissaq/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) INERSIMASUT( 15- niit 49- nut UKIULLITT) 1999- ip NAANERANI HIV- eertut/ AIDS- ertut AFRIKAMI NUNANI 16- ini PROCENTINNGORLUGIT AMERLASSUSAAT 1 Botswanami 35,8% 2 Swazilandimi 25,2 3 Zimbabwemi 25,0 4 Lesothomi 23,5 5 Zambiami 20,0 6 Afrika kujallermi 20,0 7 Namibiami 19,5 8 Malawimi 16,0 9 Kenyami 14,0 10 Afrikap Qeqqani 14,0 11 Mocambiquemi 13,2 12 Djiboutimi 11,7 13 Burundimi 11,3 14 Rwandami 11,2 15 Elfenbenskystenimi 10,7 16 Etiopiami 10,6[ Suminngaanneernera IR] Najoqqutarisaq:
- [ Qupp. 13- mi assiliartaq] Jiisusip tusarnaartuisa ilarpassui piitsuupput[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Angutip inuusuttup pisuup pigisani Guutimit asaneruai[ Qupp. 15- mi assiliartaq] Jiisusip assersuusiaani niuertup sapangaq naleqangaartoq ataaseq pillugu pigisani tamaasa pilliutigai[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovamut kiffartorneq ulapputigigutsigu taassuma annertoqqusersorlutalu ikiorumaarpaatigut Siulersuisoqatigiit peqatigiiffimmit inatsisitigut akuerisaasumit qanoq allaassuteqartut WATCH TOWER BIBLE AND TRACT SOCIETY OF PENNSYLVANIA januaari 1885- imiilli ukiumoortumik UR ataatsimiititsisarpoq.
Sentence Morphemes with count 101
- Kiisalu siunnersuutigineqarpoq kalaalimineerniarfinni, digitalimik aallaavigisani assigisaanniilluunniit tunisassianik aalisarnermeersunik IR, piniarnermeersunik IR, aallaaniarnermeersunik IR, savaateqarnermeersunik IR, eqqumiitsuliornermeersunik IR kusanartuliornerneersunillu IR akilerneqarlutik tuniniaassussisut, suut sullississutaasimanersut, kikkut akiliutinik tigusaqarsimanersut aammalu aningaasat qanoq annertutigisut pissarsisussap tigusimanerai il.il. ukiut tamaasa akileraartarnermut ingerlatsivimmut nalunaarutigisassagai.
- Tamatuma saniatigut siunnersuut, nassiussinernut aamma akiligassaqartunik passussinermut aningaasartuutikinnerulernermik kommuninut aamma pisortat suliffeqarfiutaannut malitseqassasoq, naatsorsuutigineqarpoq, tassami siunnersuutip malitsigisaanik akiligassanik nassiussineq akileeqqusissutitut elektroniskinngorlugu pisalertussaammat aammalu akiliisitsinerit aammalu akiliinissamik eqqaasitsinernik nassiussinerit il.il. ikinnerusut nammineq suliarineqartariaqartalissasut naatsorsuutigineqartariaqarluni.
- Namminersorlutik Oqartussani naalakkersuisoqarfinnut tamanut, Peqqissutsimut Pinaveersaartitsinermullu Aqutsisoqarfimmut, Allorfimmut aamma ukununnga Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Qeqqeta Kommunia, Kommune Qeqertalik, Avannaata Kommunia, Pinerlutsaaliuinermut Siunnersuisoqatigiit, Nunatta Nakorsaaneqarfia, Nunatta Eqqartuussisuuneqarfia, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit, Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia, Sulisitsisut, KNI, Pisiffik, Brugseni, Kalaallit Nunaanni Politiit, Meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit sullissivik MIO, Imigassaq ikiaroornartullu pillugit Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Nunaanni Timersortartut Kattuffiat.
- Taakku ilaat aningaasaqarnermut kinguneqartussaapput, matumani assersuutigalugu qanigisaasunut paaqqutarinninnikkut isumassuinikkullu inummut innarluutilimmut nammineq angerlarsimaffimminni suliaqartunut, sulinikkut isertitassatut annaasanut taartisisitsisarnermut maleruagassat ersarinnerusut, kommunit kisitsisit atorlugit nassuiaatinik nalunaarusiortussaatitaanerat il.il. Taamaattumik inatsisip maleruagassaanik nalunaarutit aqqutigalugit atuutilersinneqarneranut piviusunngortinneqarneranullu aningaasaqarnermut kingunissaanut sillimmatinik immikkoortitsisoqarpoq.
- Tassunga ilaapput nammineq suliffeqarfigisami aningaasaleeqqinneq, suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut aningaasaliinerit imaluunniit tunissuteqarnerit, nalinginnarmik iluaqutaasumik imaluunniit nalinginnarmik ajunngitsuliornermik siunertaqartumut suliniaqatigiiffinnut tunisinerit aamma suliffeqarfimmik piginnittunut killeqartumik annertussuseqartunik iluanaarutinik tunniussineq imaluunniit allatigut piginnittut akornanni sinneqartoorutinik avitseqatigiinneq.
- 1) immikkoortortaq pisortat Immikkoortoqarfianit ataatsimit allalinnilluunniit imaluunniit immikkoortortaq nakkutilliivigineqartoq ataaseq arlallilluunniit aqqutigalugit tamakkiisumik pigineqartoq toqqaannartumillu nakkutilliivigineqartoq, 2) immikkoortortap ilanngaaseereerluni isertitat nammineq kontoanut imaluunniit kontonut allanut pisortat immikkoortoqarfianit ataatsimit arlalinnilluunniit pigineqartunut ilanngunneqassapput taakkulu ilaat inuinnarnit pissarsiassanngortinneqarnatik, aamma 3) immikkoortortap atorunnaarnerani taassuma pigisai nalillit pisortat immikkoortortaanit ataatsimit arlalinnilluunniit tunniunneqartussaappata.
- Kapitali 4 Qinnuteqarnermi periutsit Ilinniartut annertuumik innarluutillit aamma ilinniartut angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimasut pillugit immikkut paasisassat§ 19 Ilinniartunut inunnut annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu malittarisassanut qaqugukkulluunniit atuuttunut ilaasunut aamma ilinniartunut meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut naapertorlugit angerlarsimaffimmik avataanut inissinneqarsimasunut tapiissutit aatsaat tunniunneqarsinnaapput efterskolernissaq isumaginninnermi oqartussaasunit akuerineqarsimappat.
- Seqineq nueqqippoq Nueqqipputit seqineq maqaasiuartagara apummit matuugaq nuna itersariartorlugu pitarnialerpat kaperlassuaq sorsunnialerpallu issersuaq qulanngilanga ajugaassasutit inuuneq pilersissagit Nueqqipputit seqineq tipaatsuuteqaqqullugu nanertorneqartoq inuk eqeersariartorlugu itersarniarpat takoqqullugu pilersinniakkat nuna aasarik nutartissagakkimmi naasunnguit inuuneq pilersillugu Nueqqipputit seqineq qamuunavik sunnerluta takoqqullugu ilumut inuuneq uninnganani ingerlajuartoq soraassanani maliinnassagipput nikallorata nueqqittuakkittoq kippunnagu asasaq, asaseq, nunalu 1974
- Ullut tamaasa atuartarit Atuakkatit eqqarsaatigeqqissaartakkit Ilikkakkatit maleruartakkit Akulikitsumik atuffassisarit Allassimaffinni oqaatsit pingaarnerit erseqqissarlugillu nassuiartakkit Allassimaffimmik atuannginninni inuit Guutip oqaasianik pingaartitsilissutigisinnaasaannik oqaaseqarit Allassimaffiit pingaarnerpaatikkit Misigisat assersuutillu atukkatit saqqummeriaatsillu Biibilimit pingaarneruteqinagit Allassimaffiit atuarnissaannut, assersuusiornissaannut sunniuteqarluartumillu nassuiarnissaanut piffissaqarit Victoria sal-lusuis- sut ukior-paalun- ni ilisimareeraluarlugu suli misigivoq Guutip asasin-naan- ngik-kaani.
- 4 Guutimmi inngilit ajortuliorsimasut erliginnginnamigit, itinersuarmulli ajattorlugit qaarusunnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuutiffissamut toqqugassanngorlugit, 5 silamiullu siulliit erliginnginamigit, Nuuali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutikkamiuk, 6 illorpassuaqarfiillu Suutuma Gumooralu arsaannanngorlugit piuneeruteqqugamigit, anusinngorsaatissanngorlugit kingornisigut iluaatsuliorumaartunut, 7 Lutsilu iluartoq annatsikkamiuk, kanngunartuliornerit soqqusaatsut ileqqorisaat innarluutigimmagit 8( nunaqqatigigallaramigimmi iluartup taassuma tarnimigut iluartukkut iluaatsuliorneri takusani tusakkanilu ullut tamaasa erloqissutigiinnarpai):
Sentence Morphemes with count 102
- Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 23, 3. december 2012-imeersumi IR manna tikillugu atuuttumi siunertaq tassaavoq Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit siunnersuisoqatigiittut attaviitsutut pilersinneqarnerisigut Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinik pitsanngorsaanissaq illersuinissarlu, ilutigisaanillu siunnersuisoqatigiit Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit ilisimasanik piginnaasanillu nalinginnaasumik piorsaanermut peqataanissaat.
- § 42. Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsippassuk, tak.§§ 40 aamma 41, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ingerlaannartumik ilinniartut ineqarfianniit nuussaaq, aammalu ineqarnermut akiligassat akilissallugit, aningaasartuutillu allat attartornermut isumaqatigiissummut atasut, piffissami ilinniartut ineqarfianni najugaqartup aninissaata tungaanut atuuttut, nalinginnaasumik ilisimatitsinikkut nuunnissami, tak. aamma imm. 3. Taamaattoq pisumi namminermi naliliineq tunngavigalugu Naalakkersuisut nuunnissamik kinguartitsisinnaapput ullut 5-it angullugit.
- § 44. Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsippassuk, tak.§§ 42 aamma 43, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ingerlaannartumik ilinniartut ineqarfianniit nuussaaq, aammalu ineqarnermut akiligassat akilissallugit, aningaasartuutillu allat attartornermut isumaqatigiissummut atasut, piffissami ilinniartut ineqarfianni najugaqartup aninissaata tungaanut atuuttut, nalinginnaasumik ilisimatitsinikkut nuunnissami, tak. aamma imm. 3. Taamaattoq pisumi namminermi naliliineq tunngavigalugu Naalakkersuisut nuunnissamik kinguartitsisinnaapput ullut 5-it angullugit.
- Iluaqutissartaasut aningaasaqarnermut tunngassuteqarsinnaapput, aningaasartuutinik aalajangersimasunik aamma ulluinnarni atuinermut aningaasartuutinik akiliisarnermut atatillugu, imaluunniit aningaasaqarnermut tunngassuteqaratik, ulluinnarni suliassani ikioqatigiinnertut iluseqarlutik, soorlu meeqqanik aallerneq, aggiussineq paarsinerlu, pisiniarneq, nerisassiorneq eqqiaanerlu il.il. Attartortoq inissiami attartortittakkami nalinginaasumiissimappat, inooqataasoq qimagaasoq maannamut atugassarititaasut tunngavigalugit attartukkamik ingerlatsiinnarnissamut 20
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, NUKAKA, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, KANUNUPE, Sulisitsisut, Biskopeqarfik, NUSUKA, KNAPK, SIK, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- Nunatsinni Eqqartuussivinni Nunatsinni Eqqartuussisuuneqarfimmi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfimmi Peqqinnissamut aamma Pitsaaliuinermut Aqutsisoqarfimmi Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfik, Nuuk Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartuni Tarnimikkut Nappaatillit Peqatigiiffianni, Sugisami Nunatsinni Meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit sullissivimmi, MIO-mi Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffianni PK/ PPK Sundheds- og Ældreministeriet Justitsministeriet Afdeling R, Aarhus Universitetshospital( Psykiatrien i Region Midtjylland) Tamakku saniatigut uku tulliuttut tusarniaanermut kajumissaarneqaratik akissuteqarsimapput:
- Imm. 4. Paarlaasseqatigiilluni nunami allaniitsitsisartutut ititsisartutut suliniaqatigiiffittut akuerineqarnissaq pillugu qinnuteqaat paasissutissanik naleqquttunik ilaqartillugu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfimmut kingusinnerpaamik 1. december nassiunneqassaaq, taassuma ukiumi tulliuttumi ukiup allartinneraniit atuuttunngornissaata akuersissutigineqarnissaa siunertaralugu, taamaattoq tak.§ 21. Imm. 5. Suliniaqatigiiffiit naalakkersuisoqarfimmit akuerineqarsimasut pillugit allattorsimaffik, Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup www.sullissivik.gl aqqutigalugu tamanut saqqummiutissavaa.
- Danmarkimi paarisat Aallarussaavunga asasannit nunamut nalusannut sumut peersitaavunga tassa anaanannit qimagaavunga aamma ataatannit immaqa takunaveerlugit qatanngutinnguakka asasakkalu tamaasa Kina taavami saaffissaraara naluippaanngami sulisut qimareerpakkami angajoqqaakka ungasissorsuanngorlugit immaqa takunaveerlugit qatanngutinnguakka asasakkalu tamaasa Ila, maaniinneq inneq artornangaarpoq qiviarfissaqanngitsumut peersitaavunga tassa anaanannit peersitaavunga tassa ataatannit naluara, qaqugu, qaqugu nunaqqatinnguakka takujumaarnerikka Siniffinni maani nalaavarlunga ima, artorsangaartarpunga qimavippara tassa anaanannguaq?
- [ Qupp. 15- mi assiliartaq] Malakip nalaani palasit assuarineqarput Jehovap aqqutigeqqusaaniiginnannginnamik iinnannginnamik[ Qupp. 16- mi assiliartaq] Jehovap najoqqutassiai ilinniartitsissutigisariaqarpavut nammineq isummavut salliutinniarnagit[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Jehovap Israelikkut eqqunngitsumik pissuteqarlutik nuliaminnit averiarlutik guutimik nalusunik nuliartut assuarai[ Qupp. 18- mi assiliartaq] Ullumikkut kristumiut aappariittut angerfigeqatigiinnertik ataqqivaat Eqquiniaaneq silarsuarmiut tiguartinnarisaat JOHN, Scotlandimi alliartorsimasoq, neriuuteqartuarsimavoq lottomi eqquinissaminik.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Anaananga 1915- imi[ Qupp. 22- mi assiliartaq] Qatanngutit 1946- mi Brooklynimi Betelimi gileadimi klassit arfineq- pingajussaanniittut ittut peqatigalugit saamerlerniit sisamaraannga[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Siullerpaamik Tuluit- Nunaannut uternerma kingorna uanga aja Millielu[ Qupp. 24- mi assiliartaq] GRÆKENLAND[ Qupp. 24- mi assiliartaq] CYPERN[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Farmagusa[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Limassol[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Kyrenia[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Nicosia[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Athen FERNANDO* utoqqaanertanit marlunnit oqaloqatigineqartussaagami annilaangavoq.
Sentence Morphemes with count 103
- Deloittelli paasissallugu pissusissamisoorsorivaa, Kalaallit Nunaanni akileraartartoq danskit akileraartarnermut ilitsersuutaannit( Inatsisitigut ilitsersuut) qanoq ikiorneqartigisinnaanersoq, saqqummersitami 2017-1 immikkoortoq C. B. 3.5.3.3-mi malittarisassap qanoq paasineqarnissaannik takisuumik ilitsersuutitaqartoq, tassunga ilanngullugu assersuutigalugu erseqqissaatit aktianik amerlanernik pigisaqartoq kukkusumik sullinneqarnermi, suliffeqarfiup akiliutitut kortianik atuinermi, assersuutigalugu sulinermut atatillugu angalanermi/ ajornartoornermi, namminerisamik akiliutitut korterisap atorsinnaannginnerani aamma pissarsiassanik tigusinermi il.il. qanoq iliussanersoq.
- § 21 c.§ 21 malillugu akuersissut Datatilsyn-imiit akuersissummik pisariaqartitsivoq, toqqortaatigineqartoq pisortat ingerlatsiviisa akornanni oqartussaasumit tunniunneqarsimappat aamma inunnut ataasiakkaanut inuttut atugaannut tunngasunik paasissutissanik imaqarsimappat aamma 1) paasissutissat siusinnerusukkut suliarineqarsimasut Inunnik paasissutissanik suliarinnittarneq pillugu inatsisip Kalaallit Nunaanni atuutilersinneqarnera pillugu peqqussummut ilaasimappata imaluunniit 2) paasissutissat qarasaasiakkut- nalunaarsuiffimmit pissarsiarineqarsimappata, pisortat ingerlatsineranni suliarineqarsimasut.
- Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsimmi kapitali 32 malillugu, tassani pinerluttunut inuusuttunut pineqaatississutit immikkut ittut pineqarput, imaluunniit kapitali 33 malillugu, tassani pinerluttunut tarnikkut nappaatilinnut pineqaatissiissutit immikkut ittut pineqarlutik, eqqartuussivik pineqaatissiinissamik aalajangersimappat, inissiineq ulloq unnuarlu neqeroorummi isumannaallisakkami pisinnaasoq nr. 3-mi takuneqarsinnaavoq Imm. 2-mut Tigummigallagaanissamut taarsiullugu allamut inissiivissamik, politiinit isumannaatsuunissaq pillugu illersorneqarsinnaasutut nalilerneqarsimasumik, pissarsinissaannik aalajangersakkami kommunalbestyrelsit pisussaaffilerneqarput.
- Tassani ilanngunneqanngilaq nalunaarummik tunngaveqarani isumaqatigiinniareernikkut neqeroorummi manna tunngavigineqassappat, tamanut ammasumik siumoortumik imaluunniit killilimmik neqeroortitsinermut atatillugu pitsaassusiliigallarneq pillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut imaluunniit qinnuteqaatit akuerineqarsinnaanngitsut kisiisa tiguneqarsimappata, takuuk§ 16, imm. 2, nr. 1. Taama pisoqartillugu neqeroortitsinermi pappiaraqqaatini tunngaviusumik ilaatinneqartut pisisussap allanngortissinnaanngilai, tamanna pillugu takukkit aalajangersakkamut nassuiaatit.
- Imm. 2. Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasup imm. 1 naapertorlugu ukiumoortumik UR nalunaarusiaq, kingusinnerpaamik suliffeqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutit pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnera pillugu peqqussummi tamanna pillugu aalajangersakkat naapertorlugit ukiumoortumik UR nalunaarusiamik Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfimmut nassiussineranut peqatigitillugu, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nassiutissavaa.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup inatsisartut inatsisaat malillugu oqartussatut suliarinninnerup ingerlanneqarnissaanut suliffeqarfiit aamma inuit inatsisartut inatsisaanni pineqartunut ilaasut paasissutissanik allakkianillu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisariaqarsorisaannik, aammalu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisariaqartitaatut iliorlutik aammalu iluseqartillugit, nassiussinissamik peqqusinnaavai.
- Sooq qaqivit sooq inuit qimappigit Qaqqap pilerinartup qaqiuminaatsup tunua nuanneqaaq Nuna nalusaq aqqutigilerpara nuannivimmik atilerpunga uani kuummi imerta aappara oqarpoq imerpugut uku neriniakkit aappara oqaqqippoq Ingerlaqqilerpugut tassuuna ila nuna nuanneqaaq innga haa tuttorsuaq takuiuk aappara oqarpoq Ingerlaqqilerpugut tassuuna nuna ila nuanneqaaq Qiviarakku takuara tuttorsuaq tasermi neriniartoq punngorsoriarluni aappara ammuppaa aapparami saninniinngilaq inngilaq nillialerpunga nuna nuannerunnaarsimavoq imeraluarpunga kuuk mamanngilaq arpaannaq qimaalerpunga kiisa nilliajunnaarpunga tuttorsuup aappara panersileraalu Taamanili suli tassa sajuppunga
- Naartuiisoqartanngikkallarmat Mikisuaraallungali pasitsaattaraluarpara inersimaleramali uppernarsivara Mikisuaraallungali attorusuttaraluarakkit allanut paaritittarparma Mikisuaraallungali oqaluukkusuttaraluarakkit illiinnavik oqaluttarputit Piaaralunga qarlinnut quigaluarama soqutiginngilat Piaaralunga puugutara uppitikkaluarakku soqutiginngilat Piaaralunga qitornavitit unataraluarakkit soqutiginngilat Piaaralunga atuanngikkaluarama soqutiginngilat Piaaralunga igalaanik milluuigaluarama soqutiginngilat Piaaralunga tillikkaluarama sianiginngitsuusaarpat Piaaralunga umiatsiarsi kivisikkaluarakku naviinngilassinga Isertitsivimmiit allakkaluarama akinngilarma Paasillualivippara soqutiginngisaannarimma uggoriuaannarunarpammi taamanikkut naartuersinneq ajormata
- 5 Nalinginnaq iluartuuguni, eqqartuussisissaq eqqorluartikkuniuk, 6 qaqqani nerisarinngikkuni, isini Israiilikkut Guutiliarujuinut aarlortinngikkunigit, tullimi nulia mingutsinngikkuniuk, arnaq pallinngikkuniuk timaata aanaarnerani, 7 qunutitsinngikkuni, sallunaveerut pisassaqarfimminut utertikkuniuk, arsaasarinngikkuni, kaattoq aviffigiguniuk nerisassaminik, mattaangasoq annoraartaartikkuniuk, 8 akiliummik akimortitsinianngikkuni tapertitsiniarnanilu, assani iluaatsumit alisikkunigit, assuariit ilumoorluni eqqartuukkunigit, 9 ileqqoreqqusakkut ingerlaguni eqqartuussisigeqqusakkalu maleruarlugit ilumoortumik iliorluni, taanna iluartuuvoq, taanna inuussavoq, oqarpoq Naalagaq naalagaasoq.
- [ Qupp. 21- mi assiliartaq] Filipip dronningip atorfilittaa Etiopiamiu nassuiaappaa' kiffaq' Esajami eqqartorneqartoq Jiisusiusoq Missiarsi[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Jiisusip Jehovamut kiffaagami qinigaq piitsut annikilliortullu misiginneqatigingaartarpai[ Qupp. 24- mi assiliartaq] Jiisusi Ataataminit qutsissisinneqarpoq naalagaaffimmilu Missiarsikkoortumi UR kunnginngortinneqarluni Atuartartut apeqqutaat Kristusip pilliutaa utertitsissutaasoq tunngavigalugu Jehova ajortulianik isumakkeerfiginnikkumammat sooq kristumiut ajortuliaminnik ilagiinni utoqqaanertanut nassuerutiginnittariaqarpat?
Sentence Morphemes with count 104
- Imm. 2. Ilinniagaqartut qiortakkamik imaluunniit stipendianik atuiunnaarallartut, piffissani taakkuninnga atuiunnaarallarfimminni immikkut tapiissutinik imaluunniit nunatta karsianit aningaasalersorneqartunik ilinniarnermi attartortakkanik pisartagaqarsinnaanngillat, tak. kapitalit 6 aamma 7. Imm. 3. Ilinniagaqarniartut, tunniunneqartartut kapitalini 6-imi aamma 7-imi pineqartut pillugit qinnuteqannginnertik sioqqullugu, qaammatini 3-ni stipendianik ataavartumik pisartagaqarsimanngitsut, imaluunniit immikkut tapiissutisisinnaanatillu nunatta karsianit aningaasalersorneqartunik ilinniarnermi attartorsinnaatitaanngillat.
- " Imm. 5. Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 2. november 2006-imeersumi IR§ 35 a naapertorlugu malittarisassat atuutsinneqartut malillugit paasissutissanut nalunaarutigineqartussanut tunngavigineqartoq, tassungalu ilanngullugu paasissutissat nalunaarutigineqartussaatitaanersut paasiniarneqarnissaanni atorneqartussatut paasissutissat§ 35 a naapertorlugu malittarisassat atuutsinneqartut malillugit nalunaaruteqartussaatitaanermut piffissaritinneqartup naaneranit ukiuni tallimani paarineqartassapput.
- Imm. 3-mut Kalaallit Nunaannut pinerluttulerinermi inatsimmi kapitali 5,§§ 17-19-imi takuneqarsinnaavoq ingerlatseqatigiiffinnut il.il. pinerluttulerinermi inatsisitigut akisussaaffiit pillugit aalajangersakkanut ilaasut, allanik aalajangiisoqarsimanngippat, kinaluunniit inatsisitigut akisussaasoq, matumani aktiaateqarluni, piginneqataasutut piginnaatitaalluni aamma piginneqataassuteqarluni ingerlatseqatigiiffiit, soqutigisaqaqatigiiffiit, peqatigiiffiit, aningaasaateqarfiit, pigisat agguaassassat, kommunit, namminersorlutik oqartussani oqartussaasut aamma naalagaaffimmi oqartussaasut ilanngullugit.
- Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit Siunertaa UKA2017-imi Inatsisartut inatsisaat nutaaq nalunaarasuartaateqarnikkut aamma nalunaarasuartaaserinermi kiffartuussinernut tunngasoq akuersissutigineqarpoq, inatsisitigut siusinnerusukkut atugassarititaasimasunik ingerlatitseqqittoq, nalunaarasuartaaserinermik inuussutissarsiornerup Nalunaarasuartaateqarnermut Aqutsisoqarfimmik, Nalunaarasuartaateqarnermut atatillugu maalaaruteqartarnermut ataatsimiititaliamik pilersuinermilu amigartoorutaasinnaasunik aningaasalersuinermik imaqartoq.
- § 20. Atortussiat innaallagiartortut niuerfimmi pissarsiaritinneqarsinnaanerat sioqqullugu nioqqutissanik nioqquteqaqqittartup pineqartup misissussavai, tassa 1) CE-mik nalunaarsuummik pilerneqarsimanerat, 2) qanoq atorneqarnissaanut ilitsersuut aamma isumannaallisaanermut paasissutissat kalaallisut imaluunniit danskisut allanneqarsimasut ilanngunneqarnissaat, 3) nioqqutissiortup§ 7-imi piumasaqaatinik eqqortitsisimanera, kiisalu 4) nioqqutissanik eqqussuisup taamaattoqarsimappat§ 15-imi piumasaqaatinik eqqortitsisimanera.
- § 8. Suliffeqarfik nunamit allameersoq IR innaallagissamik ikkussuisinnaanermut akuersissuteqalernissamut qinnuteqaateqartoq Kalaallit Nunaanni pilersitsiniarnini siunertaralugu, taava uppernarsaasersuummik saqqummiussissaaq suliffeqarfiup pitsaassutsimik qulakkeerinninnissamut atortumik pigisaqarluni, suliassanik innaallagissamik ikkussuisarnermut aamma ingerlatsinermut tunngatillugu suliffeqarfinnut akuersissummik pigisaqartunut najoqqutassamut matumunnga ilaasunut, atortoq najoqqutassami matumani maleruaqqusat naapertorlugit akuersissutigineqarsinnaassaaq.
- v46 Ilinnut ajortuliorpata- inuimmi tamarmik ajortuliortarput- kamaakkukkillu akeqqanut ajugaaffigitillugit taakkualu nunaannut ungasissumut qanittumulluunniit aallarussaatillugit, v47 taavalu nunami aallarussaaffimminni peqqissimippata allamillu isumataarlutik ilungersungaarlutillu parnaarussatut paarsisimik nunaanni qinnuigippatsit nassuerlutillu ajortuliorsimallutik iluaatsutullu ileqqorlussimallutik, v48 ilinnullu saappata uummatimikkut iluunngarlutik tarnimikkullu iluunngarlutik akeqqamik aallarussisimillu nunaanniitillutik itillutik, ilinnullu qinuppata nunaminnut siuaasaminnut tunniussimasannut saallutik, illoqarfimmullu illit qinikkannut saallutik, illumullu uanga illit atinnut illuliarisannut saallutik, v49 taava ilungersungaarlutik qinnutaat tusartaruk qilammi illit najugarisanni;
- Ullut immikkoortitaaffini naammatsippata, ulloq tamanna toqqup naapittarfiup paata sioraanut aggiunneqassavoq, 14 pilliutissanilu Naalakkamut pilliutigiartussavai, sava ukiortaq angutaasoq malunnaatsoq ataaseq ikikkagassatut tunissutigisassaq savalu ukiortaq arnaasoq malunnaatsoq ataaseq ajortaaruteqqussutitut tunissutigisassaq savarsuarlu inuusuttoq malunnaatsoq ataaseq qujaniutitut tunissutigisassaq, 15 nuiorakkamullu issorakkat timiusat qaqortussiat putuukkat seernaqanngitsut, qajuusartaat uuliamik akusat, timiusallu qaqortussiat saattut seernaqanngitsut uuliamik tanitat, ilassaallu tunissut neqissaq tunissullu kueragassaq.
- 1 Tamakkua taamaalisut kingornatigut Artarsarta Peerserit kunngiat naalagaatillugu majuarpoq Esra Seraajap ernera,- taanna Asariap erneraa, taanna Hilkiap erneraa, 2 taanna Saluup erneraa, taanna Saatuup erneraa, taanna Agitup erneraa, 3 taanna Amaariap erneraa, taanna Asariap erneraa, taanna Merajuutip erneraa, 4 taanna Seragiap erneraa, taanna Usip erneraa, taanna Bukkip erneraa, 5 taanna Apisuuap erneraa, taanna Piiniarsip erneraa, taanna Eliaasarip erneraa, taanna Aarunip palasiunerup erneraa- 6 Esra taanna Baapalimit majuarpoq, tassalu allakkanik ilisimasoq, siuneqarluartoq Moorsasip inatsisaanik Naalakkap Israiilip Guutiata tunniussaanik;
- Apustilit Suliaat kap. 1- 5, 8- 12 JW.ORG- Nittartagaq atuaqqissaaruterpassualik apeqqutinillu Biibilimut tunngasunik akissutitalik JW Library- Mobilinut tabletinullu app- eq oqaatsini amerlasuuni atuaqqissaaruterpassualik Guutip oqaasianik misissueqqissaarut- Quppersagaq titartakkanik, ukiulersuinernik nunallu assinginik Biibilimut tunngasunik imalik Jehovap Nalunaajaasuisa ujarliutaat- Ilaapput allassimaffiit aalajangersimasut nassuiaataannut innersuussutit Inunnut tamanut atuagaq- Quppersagaq 32- nik quppernilik misissoqqissaakkanik paasissutissartalik Biibilip Guutimit isumassarsiarititaasimaneranik tunngavilersuutitalik Biibilimi suna tusarliunneqarpa?
Sentence Morphemes with count 105
- Tamatumanilu pineqarlutik nalilersuisarneq aamma ineriartortitsineq siunnersuisarnermik ingerlatsinermik, paasissutissiisarneq ilitsersuisarnermut atatillugu, paasissutissiissutissanik suliaqartarneq taakkunanngalu siaruarterisarneq, ilitsersuisartunik ilinniartitsisarneq ilinniaqqinnernillu aaqqissuussisarneq, najukkani ilitsersuisarfinnut atatillugu siunnersuinermik ingerlatsisarneq, misittakkanik ilisimasanillu avitseqateqartarneq, kiisalu attaveqaqatigiittarnermik pilersitsisarnernut tapersersuisarneq.
- Siunnersuutigineqarpoq illumik sanaqataaffiusimasumik tigusamik kingusinnerusukkut tunisinermi illutut sanaqataasutut kommunalbestyrelsi taarsigassarsisitsisinnaassanngitsoq, tak. siunnersuummi§ 7. 2.10 Akiliutit suliakkiisarnerlu, tak. siunnersuummi§§ 25-27 Siunnersuutigineqarpoq illumik sanaqataaffiusumik pissarsinermut taarsigassarsinermut atatillugu aamma piginnittut nikinnerini qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermi allagartap atsiorneqarneranut atatillugu akiliummik akileeqqusinissamut kommunalbestyrelsi piginnaatitaassasoq.
- Tassunga ilanngullugu aalajangerneqarsinnaavoq nioqqutissat inatsisartut inatsisaanni piumasaqaatinik aalajangersarneqartunik naammassinninngitsut nuunneqassanngitsut imaluunniit passunneqassanngitsut, nalunaaqutsersorneqassasut, allanngortinneqassasut( assersuutigalugu qalanneqarlutik allatigulluunniit kissartumik suliarineqarlutik), aserorterneqarlutik, suliffeqarfik inuussutissaleriffiusoq nioqqutissamik tuniniarneqarnerani kungusinnerusumiit utertitsissasoq, imaluunniit suliffeqarfik inuussutissaleriffiusup utaqqiisaasumik inuussutissanik suliarinninnini tunisininiluunniit unitsissagaa.
- Innuttaasut katsorsartinnissamut pisariaqartitsisut piviusumik qanoq sivisutigisumik utaqqisarnerat Naalakkersuisut anguniagaannut naapertuunnersoq kiisalu atornerluinermut ajornartorsiutit atornerlueratarsinnaanerillu piffinni politikkikkut aalajangerssimasumik iliuuseqarfiginissaannut Naalakkersuisunut kaammattuutigineqassaaq, taamaaliornikut nunaqarfini, illoqarfinni imaluunniit nunap immikkoortuini assersuutigalugu hash, imigassaq tassunga ilanngullugu spritsi aamma annertuumik aningaasasoorajuttuunerup piffinni annertusinnaanera siunnerfilimmillu suliniuteqarnissaq aappassaaneerinissamut ilanngullugu nassuiaatigeqquneqarpoq.
- Imm. 2-mut Imm. 2-mi aalajangersagaq suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut akuerineqarnissamik qinnuteqartoq, paasissutissanik uppernarsaatinillu qinnuteqaatip suliarineqarnerani suliamilu aalajangiinermi pisariaqartutut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit isigineqartunik suliffeqarfiup nassiussinissaanut peqqusinissamut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut tunngavissiivoq.
- 1) Nammineq nalunaarummik pissarsiniarneq, kontomik pilersitsinermut uppernarsaammut ilaasinnaasoq aamma kontomik piginnittup akileraartarnikkut najugaqarfianik imaluunniit najugaqarfiinik aalajangersaanissamut aningaaserivimmut nalunaaruteqartumut pisinnaalersitsisoq aamma kontomik pilersitsinermut atatillugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit pissarsiarineqartut paasissutissat tunngavigalugit taamatut nalunaarutip naammaginartuuneranik uppernarsaasoq, tassunga ilanngullugit AML/ KYC-mi suleriaatsit malillugit uppernarsaatinik pissarsiniarneq.
- Innaallagissiornermut Oqartussat naqqitigisatik suliffeqarfimmit malinneqarsimanngitsut, qularnaarlugu paasiguniuk, tassa kingusinnerpaamik iliuuseqarnissamut piffissaliussap iluani, suliffeqarfiup iliuuseqarfigisimanngikkai, taava tamanna nikingasoqarneranik kinguneqassaaq, tak. imm. 2. Imm. 4. Innaallagissiornermut Oqartussat misissuinermigut qularnaarlugu paasiguniuk, pitsaassutsimik qulakkeerinninnissamut atortumut piumasaqaatit eqqortinneqanngitsut, taava Innaallagissiornermut Oqartussat akuersissummik pigisaqarneq utertissinnaavaa.
- § 68. Innaallagissamut ledningit katiteriffianik pioreersumik innaallagissamut aqqutinut ilaasumik qalligaaneranik pioreersumik suliaqarneq, aaqqissuussineq, allanngortitsineq aamma annertusititsineq sanatitsisup fabrikkip innersuussutai aammattaaq piumasaqaatit naapertorlugit ingerlanneqassaaq, innaallagissamut ledningit katiteriffiata sananeqarnerata aamma ikkussuunneqarnerata nalaani atuuttut naapertorlugit Imm. 2. Qalligaanerata pioreersup saniatigut annertusititsineq innaallagissap ledningiinik katiteriffittut nutaatut isigineqarpoq, tassanilu piumasaqaatit aamma aalajangersakkat maannakkut atuuttut malinneqassapput.
- Seqinersuaq nueqqippoq Naasutut nikalluta tamatta qaamanermut kipilersugut qilanaarluta utaqqisatta maanna tassa nuivaatigut Ullut taartut qaangiutilerput qaamanermik taarsigaallutik timi tarnilu nanertugaasut uummarissiartulerlutik Taarsuaq tujorminartoqartoq maanna qaangiunnialeqaaq aasarillu qiimanartoqartoq aggilersoq qilanaarnaqaaq Maanna uummatinni nipeqarpoq aasarissumik tusaasara kuuppalaarneq ittulaarpaluttoq timmiaaqqat qarlulaarnerat Eqqarsaatit timmisutut ipput aasarissumut kiattumut unnulernerup nipaallisaani qaqqap qaani issiasumut Seqinersuaq qujanaqaatit qaamanermik aatsisuugavit qiimasullunga nasaarfigaakkit taarsuarmut ajugaagavit 1960
- 4 Guutimmi inngilit ajortuliorsimasut asattuutinnginnamigit, uneriffimmulli ajattorlugit kalinnersuarnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuutiffissamut toqqugassanngorlugit, 5 silamiullu siulliit asattuutinnginnamigit, Nuuali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutikkamiuk, 6 illorpassuallillu Suutuma Gumooralu piuneeruteqqugamigit arsaannanngorlugit, anusinngorsaatissanngorlugit kingornisigut iluaatsuliorumaartunut, 7 Lutsilu iluartoq annatsikkamiuk, kanngunartuliornerit soqqusaatsut ileqqorisaat innarluutigimmagit 8( massa nunaqatigigallaramigit iluartup taassuma tarnimigut iluartukkut iluaatsuliorneri takusani tusakkanilu ullut tamaasa erloqissutigiinnarpai):
Sentence Morphemes with count 106
- 1) uumasut ineeqqamut eqqunneqarfissaat gassimillu najuussuiffissaat ima ilusilersugaappat, aaqqissugaalluni aserfallatsaalisaalluni uumasut gassimik toqunniarneqarneranni ajoqusersinnaajunnaarsillugit nakkutigineqarsinnaatillugillu, 2) Ineeqqap toqutsiviusussap silaanna annerpaaffissaatigut kuldioxidimik akuitsumik isaatitsiffigineqareersumut uumasut ineeqqamut toqutsiviusussamut aatsaat isertinneqarsinnaappata, 3) gassi najuussorneqartoq siullermik ilisimajunnaartitsissutaaqqaarluni kingornalu qularnaatsumik toqqutaasinnaappat, kiisalu 4) uumasut toqunissaasa tungaannut ineeqqamiitinneqarsinnaappata itinneqarsinnaappata.
- Tuniniaaneq§ 30. Atuisussavimmut, taakkununnga ilanngullugit igaffissuaqarfinnut, neriniartarfinnut, sullissiveqarfinnut assigisaannulluunniit, kiisalu najukkani kalaalimineerniarfinniit tuniniaanerit aamma inuinnarnut tunisaqartarnerit taamaallaat inuussutissarsiutigalugu piniartunit inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartamik atuuttumik pigisaqartumit ingerlanneqarsinnaavoq aamma akuersissummi allagartamilluunniit§ 28 imm. 1, 3 aamma 4 naapertorlugit naqissuserneqarsimasunik takutitsisinnaasumit, imaluunniit taamaasiorsinnaanissamut inunnit piginnaatinneqarsimasunik qinnuigineqarnerminni uppernarsaatinik takutitsisinnaasunik.
- Tamatuma saniatigut Inatsisartut inatsisaanni aalajangersagaapput ilinniartitaanerit suut Ilisimatusarfiup neqeroorutigisinnaanerai, piffissaq tamaat imaluunniit piffissap ilaani ilinniakkatut neqeroorutigineqarsinnaanersut, gradinik sunik Ilisimatusarfik tunniussisinnaanersoq, ilinniakkat sammiviini nutaani Naalakkersuisut ilinniartitaanernik akuersissuteqartussaanerat, ilinniakkat ilaat pillugit Ilisimatusarfiup universitetinik allanik isumaqatigiissuteqarsinnaanera, Ilisimatusarfik ilinniartunut siunnersuinermik neqerooruteqartussaasoq kiisalu ilinniartitaa neq pillugu maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaasussaasut, ilanngullugit soraarummeerneq, 4
- Iserit A/S SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Nunatta Eqqartuussivia Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani tusarniaaffigineqartunit makkunannga akissuteqaat tiguneqarpoq, tusarniaanermut akissuteqaatinut oqaaseqaatit uingasumik allassimapput:
- Taamaattumik Naalakkersuisut siunertaqarluartutut isigaat inatsimmi aammattaaq isummertoqarnissaa qanoq iliortoqarnissaanut, tassa aalajangiinissamut pisinnaatitaaffik nakorsaanermut inuttut pisussanngortinneqarnerani, kisianni aalajangiineq allatut ajornartumik nakorsamit appasinnerusumi inissisimasumit aalajangerneqartariaqalerpat, soorlu assersuutigalugu napparsimasoq unnuakkut napparsimavimmukaanneqarpat KAR pinngitsaaliissummik unitsinneqarnissaa siunertarineqarluni, tassanilu periarfissaqartoqarnani pinngitsaaliissummik unitsitsinissamut apeqqut nakorsaanermut saqqummiutissallugu.
- Kapitali 12 Atuutsitsilernermut, atorunnaarsitsinermut aamma ikaarsaariarnermut aalajangersakkat 50-imut Imm. 1-imut§ 50-imi aalajangersakkami qaammatisiutit ulluat atuutilersitsiffiusoq allanneqarpoq kiisalu ikaarsaariarnermi aalajangersakkatut siunnersuutigineqarput, maleruaqqusat nutaat tamarmik aalajangiinernut atuutsinneqassasut, tassa qaammatisiutit ulluata atuutilerfiusup kingornatigut, tamatuma akerlianik aalajangiinerit pisoqaanerusut Tarnimikkut nappaatilinnik nammineersinnaajunnaarsitsineq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqarneq pillugu Inatsisartut Inatsisissaat nr. 24, 3. december 2012-imeersoq IR naapertorlugu nalilersorneqassapput.
- Imm. 2. Qinnuteqaateqartoq allaganngorlugu uppernarsaammik tunniussissaaq nammineq ukiut kingulliit pingasut ingerlanerini innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut Peqqussutaat nr. 12-imik, siusinnerusukut elinstallatørinik il.il. akuersissuteqartarneq pillugu ilitsersuummik imaluunniit sanaartukkat innaallagissamut atugassat, imaluunniit atortut sakkortuumik innaallagiatortut aamma atortussiat innaallagiatortut pillugit inatsimmik, imaluunniit maleruaqqusanik inatsisit taakkua malitsigisaannik saqqummersinneqarsimasunik unioqqutitsisimanini pissutigalugu pillarneqarsimaneranut imaluunniit taamaattoqarsimannginneranut tunngasumik.
- putsuarimmi aallaannaqaagut ilummullu taava isertiinnaqaagut avaqqutitsiaannaq Qasigiannguit nuannaarluta ingerlaannaleqaagut soorlu imaannaq taartilereerpoq Sermitsiaarlu qaqqaannaviisoq uiariaannaq ilummut tamattaat aquuteralappalaaq uernaamminarmat aaqanna Qoornoq pukkeratappoq maani manimmi alliartuaarpoq niulluta Qoornumut akunnilaariaannaq ersiimimmat seqineq seqininnguaraakkit illimmi aqqut narlungatippat putsup iluani ingerlalluaannaq iluliamininnguit nalunaaqutaapput erinitsalerneq seqineerunneq siunerput taava taarsiimeqaaq sunaaffa nunarsuaq sinerniagarput takorusuleqaara Innajuattoq aarimmi aana ersiimisaarpoq Innajuattoq soorlu nuattoq putsup kinguneranik isugutannguartoq...
- Qaammatigimmi aneerneq Qaammatip tarrartarissilluni manna nunarput seqersimavaa qatsungangaarmallu unnuami soorlumi kissatsilaarsimagaa manna nunarsuaq qinngukkani Qaqqarsuit aputaannarsuit soorluli assiliaannarsuit qernareqaat aputaarninnguit tarrarivipput alanngortani qaammammik saqqarneqanngitsuni Tappava ulloriarpassuit ississamik siulittuisut allanngorarlutik qaamaneri eqqissinaatsumik sunnikkatut allanngorarput kipissanatik Qaammat imissisoq illartutut ippoq qanittuararsuulluni ulloriannguit ikkatigai meerapalaatut qungutsatigai minnerungaarnini eqqaanngilaa" Paamut" anillunga qeqqikkama panna qilassuaq nakkullugu allaaqqingaartoq tamakkerluni soorlu angerlarsiummertunga tappavunga" killeqanngitsumut" 1960
- Putut marluk Tarrarsuummi isit isigivakka isit tarrarsuummi isigivaannga isigivakka isigivaannga isigivaannga isigivakka isit putut marluk sunaaffa taama qununartigippat qunugilerpakka qunugilerpaannga iluammita soqarpa itsualerpunga taakku isit marluk tikivillugit taakku putut marluk takoqqunngillat uisorersalerput itsuaqqunngillat qasililerput qullililerpunga qullililerput aatsaat takoqqulerput ilui soqarpat oqassanngilanga aatsaat allanut oqassanngikkuit oqarfigissavakkit isussuffigissavakkit qaagit takusaqanngilanga imaqarsimanngilaq ilaa kanngunaq sooq Soqassangatikkaluarakkumi ilumut uanga soorunami itsuaqqilerpunga qulliunnaarsimapput takunnissinnaajunnaarpunga
Sentence Morphemes with count 107
- " Inatsisartut inatsisaat manna naapertorlugu meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatit paasineqassapput tassaasut Pinerluuteqarsimasunik Qitiusumik Nalunaarsuiffimmiit paasissutissat, inuit suliamik suliarinerannut ilaatillugu meeqqanut 15-it inorlugit ukiulinnut toqqaannartumik attaveqartartussat atorfinitsinnissaannut sulilersinnissaannulluunniit atatillugu imaluunniit sulinerminnut atatillugu meeqqat 15-it inorlugit ukiullit aalajangersimasumik akornanniittartunut ittartunut, taamaalillutillu taakkununnga toqqaannartumik attaveqarsinnaasunut atatillugu, piumasarineqarnerata kingorna Naalagaaffiup Politiivinit ingerlateqqinneqarsinnaasut.
- Nr. 8. Namminersorlutik Oqartussat immikkoortortaqarfii sanaartortitsinissamik akisussaaffillit sanaartornermut sanaartortitsisutullu aqutsinermut ataatsimut malittarisassanik kiisalu Namminersorlutik Oqartussat sanaartornermi ingerlataanni teknikkikkut najoqqutassanik Naalakkersuisunit atuutilersinneqartunik malinnissaanut pisussaaffilerneqarput Nr. 9. Suliassaqarfik 80- 89-imi, Sanaartornermut iluarsaanermullu tunngasut, sanaartugassanik ataasiakkaanik suliassap akiata 1,0 procentia angullugu akileeqataanissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, konto pingaarneq 87.11.06-imi, Ukiut tallimassaanni misissuisarneq, aningaasartuutit matussutissaatut.
- Taamaattorli malittarisassat kinguneraat OLT-mi oqartussaasut naalagaaffinni ilaasortaasuni ingerlatsiveqarfiit, naalagaaffimmut innuttaasut aamma suliffeqarfiit akornini immikkoortitsissanngimmata, aamma OLT-mi oqartussaasut nunani ilaasortaanngitsuni ingerlatsiveqarfiit, naalagaaffimmut innuttaasut aamma suliffeqarfiit sullinneqarnerinit naalagaaffinni ilaasortaasuni ingerlatsiveqarfiit, naalagaaffimmut innuttaasut aamma suliffeqarfiit pitsaannginnerusumik sullisissanngikkaat.
- Pisortani oqartussaasoq imaluunniit suliffeqarfik Kalaallit Nunaata Najukkanut Nalunaarsuiffiani tunngaviusunik paasissutissani pisortatigoortuni UR kukkunermik nassaaruni, kukkuneq aallaaviagut, tassalu Kalaallit Nunaata Najukkanut Nalunaarsuiffiani, iluarsineqassaaq, takuuk imm. 3. Ilisimaarinnittutut oqartussaasumik, ima paasillugu tunngaviusunik paasissutissanik nalunaarsuiffik aalajangersimasoq, paasissutissanik aalajangersimasunik nalunaarsuinermik akisussaasuusumik toqqaanissaq pillugu Tunngaviusunik paasissutissanik aaqqissuussami( Grunddataprogram-imi) siunertatut pingaarneq Siunnersuummi malinneqarpoq.
- § 11, imm. 1, nr. 2-mut Aalajangersagaq allanngortinneqarpoq, taamaalilluni sulisitsisut nunanit allaneersunik IR illuliornermi sanaartornermilu sulisoqartut, Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfiup illuliornermi sanaartornermilu sulisunik napparsimasunik ajoqusersimasunillu, peqqinnissaqarfiup sullississutai pillugit inatsit sukkulluunniit atuuttoq malillugu akeqanngitsumik sullinneqarnissamut pisinnaatitaaffeqartut aallarussinermut, assartuussinermut katsorsaanermullu aningaasartuutaannik matussutissamik, sillimmasiinissamut isumaqatigiissummi pisussaaffilerneqarnissaat Kalaallit Airports A/S-ip qulakkiissallugu.
- " Nr. 1 Nalinginnaasumik immikkullu ittumik isertitat Kalaallit Airports A/S-imut aningaasaliissutitut atugassiissutigineqarnissaat Iluanaarutit, pissarsiat, aktianik tunisinerit, ataasiartumik aningaasartuuteqarnerit, kontomi pingaarnermi 80.00.10 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmi utertitat sanaartornermi sulianut atuinikippallaarsimanernit utertitsinerit imaluunniit ataasiartumik isertitat assingusut aqqutigalugit isertitanik immikkut ittunik Namminersorlutik Oqartussat qanoq annertutigisunik tigusaqarneri apeqqutaalluni Kalaallit Airports A/S-imi akiliutissatut katillugit 2,1 mia.
- Siunnersuisooqatigiit isumaqatigaat allannguutissatut siunnersuutit pissarsiarinnissinnaanerup annertusinerata aamma erseqqinnerulersitsineq inuiaqatigiinnut amerlanerusunik aningasartuuteqarnissaq kingunerisagaa, nappaatit inooriaatsimik pissuteqartut, inuttut atugarisatigut kinguniusut, pinngitsuuisinnaanermik katsorsartinneq, persuttaaneq, pinerluinniarneq il.il. Inatsimmi allannguutit taakkua meeqqaanut inuusuttunullu iluaqutaanngillat, akerlianilli niuertarfiit iluaquserneqassapput isertitaqarnerulernermikkut.
- § 6. Suliffeqarfik Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit nalunaarsuiffianni nammineq nalunaarsugaanermi normoqarpat( CVR- normu), aamma Kalaallit Nunaanni najugaqarpat, Inatsisartut inatsisaat malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma§§ 7-9. Imm. 2. Suliffeqarfik inummit ataatsimit ingerlanneqartoq aamma suliffeqarfik piginneqatigiinnikkut pilersinneqarsimasoq, Inatsisartut inatsisaat malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarsinnaanngilaq.
- § 54. Aningaaseriviit nalunaarutiginnittut, aningaaseriviit nalunaarutiginnittutut inissisimalernermik kingorna kingusinnerpaamik ullut arfineq pingasut qaangiutsinnagit tamatuminnga Akileraartarnermut ingerlatsivimmut nalunaarutiginnissapput, tassani Aningaaserivittut nalunaarutiginnittup taamaallaat kontonik ilaatinneqanngitsunik ingerlatsinera taamaallaat pineqartinnagu, aningaaserivimmit nalunaarutiginnittartumit tamakkiisumik piginnittoqarnermi aammalu tassannga piginneqataassutinik kontonik allanik ingerlatsinani imaluunniit ingerlatsivimmi aningaasaatinut piginneqataassutit akiitsulluunniit§ 21, imm. 1 nr. 3, uniffiit aappaat naapertorlugit aningaasalersuisarfiunani.
- v14 Taamaattumik seeqqumiarfigaara Ataataq, v15 qilanni nunamilu ataataasut tamarmik ateqaatigisaat, v16 qinnutigalugu taassuma naalannassutsimik peqangaarnerminik inuutsissigut ilorlikkut Anersaamigut nakussatsissagaasi v17 Kristusi uppernikkut uummatissinni ineqaqqullugu inooqqullusilu asanninneq sorlaqarfigalugu aalajaatsumillu tunngavigalugu, v18 illernartut tamaasa peqatigalugit nukissaqartitaaqqullusi paasisinnaassallugit silissusia takissusialu portussusialu itissusialu, v19 ilisimalersinnaaqqullusiullu Kristusip asanninnera ilisarsinermit annerungaartoq, peqangaalersinneqaqqullusi Guutip peqangaassusia tamarmiusoq anguneqarserlugu.
Sentence Morphemes with count 108
- Kiisalu Meeqqat illersuisuata pisortatigoortumik UR oqartussani aaqqissuussaanerata nassataanik, Meeqqat illersuisuata sulianik ingerlatsinera ombudsmandip piginnaatitaaffianut ilaavoq, tak. Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 3. december 2009-meersumi IR§ 7. 2.3. Meeqqat illersuisuata eqqartuussivinnut aamma pisortatigut oqartussanut attuumassuteqarnera Inatsisissatut siunnersuuteqarnermi siunnersuutigineqarpoq, eqqartuussiviit, Inatsisartut taakkulu sulliviisa pisortatigullu oqartussat, tassunga ilanngullugit naalakkersuisoqarfiit, Naalakkersuisut aamma kommunit aalajangiiffigisaat pillugit oqaaseqarsinnaanermut Meeqqat illersuisuat piginnaatinneqassasoq.
- § 30.§ 16 malillugu aatsitassanik piiaanissamut" Imm. 2. Pissutsinut piiaanermik suliaqarnerup ingerlanneqarnissaanut aammalu akuersissummi taamaallaat§ 17, imm. 1-2 akuersissut malillugu ingerlatassanut allanut malillugu piumasaqaatinik annertuumik pingaaruteqartunut piffissamut aalajangersaasoqarsinnaavoq, misissuinissamut killiliussat pillugit atugassarititaasunik§ 16 akuersissummi tamanna malillugu aatsitassanik piiaanissamut ilanngunneqarsimappat, imaluunniit§ 17, imm. akuersissummi Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput.
- 1) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianillu toqqagaassapput, 2) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu katersugaasivinni akuerisaasuni pisortat akornanneersut IR Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiannit, NUKAKA-mit toqqagaassapput, 3) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu katersugaasivinni akuerisaasuni siulersuisut akornanneersut IR Sumiiffinni katersugaasiviit kattuffiannit, NUKAKA-mit toqqagaassapput, 4) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiannit, KANUKOKA-mit toqqagaassapput, aamma 5) ilaasortaq ataaseq sinniisussaalu Ilisimatusarfimmit toqqagaassapput.
- § 100. Aningaaserivimmi konto, inummit tassannga toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik pigineqartoq, nakkutigineqartoq imaluunniit pilersinneqarsimasoq sullitanut akisussaasup ilisimasaqarfigisaa imaluunniit tunngavissaqartumik ilisimasaqarfigisaa eqqarsaatigalugu, inuup tatigisaasuunera eqqaassanngikkaanni, aningaaserivimmi konto qaffasissumik naleqartutut kontoneersoq IR pillugu aalajangiiffiginiarlugu, aningaaserivimmi kontoni uninngasuutit tamarmiusut imaluunniit nalingisa aalajangiiffiginissaat siunertaralugu, kontot taamatut ittut tamaasa katinneqarnissaannut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqarpoq.
- § 120. Suleqatigiinnik aqutsisup sulinerup aallartinnissaa sioqqullugu, misissussavai tassa 1) sakkut aamma savequtit suliaqarnermi ilitsersuinermut naapertuuttuunerat, 2) atortut ilaat sulinerup nalaani ajutoornermut pissutaasinnaasut takuneqarsinnaasunik ajoquteqannginnissaat, 3) savimerngit ilaat nunamut ikkunneqarsimanngitsut atortup nalinginnaasumik sarfamik atortut ilaasa ingerlatsinerannut ilanngitsut, kiisalu suliaqarnermut nalaani atorneqarsinnaasut, taakkua sarfaqannginnissaat, kiisalu 4) sumiiffimmi suliaqarfimmi attaveqaqatigiinnermut attaveqaatit ikkussuinermut aqutsisumut naam-
- Erinarsornerup Erinarsornerup inuk sunnertaraa qiimasuuteqalersillugu qamani pigisai suut annikkumasai torlulaatigilersillugit Erinarsornerup allat sunnertarai isumaat aalalersillugit ilup paqqerneri imilersorlugit naasoqarnerulersillugit Erinarsornerup inuk erloqisoq neriuuteqalersittaraa qamani" sikutaq" sermeq annerisaq kuunnguartut ilersittaraa Erinarsortarit allat qaaqqullugit erinarsoqataaqqullugit qamani pigisaat tunniukkumasaat allanuttaaq tigoqqullugit Nipeqartilluta erinarsorlata qaqqavut akisutsillugit nipangerfissami nipangerpat inuk akisuttualeqqullugit 1959
- ILINNIARTUT nuanninngikkaluartoruna paasilerlugu ilinniartut atuartitama inuuneq ilungersoratik atorniarallaraat inuusuttuuneq nuannivissoq qiimasaarfigalugu pequffataarlutik inuullutik hjemmestyre akimangaartoq pinnagu utaqqiinnarsinnaajunnaarpugut inuikkuuneq ataannartittariaqarparput paasillugu nukiusoq kimittooq hjemmestyremi sorsuutigisaavoq nukivik kukivut allaat qaqortillugit tupinnartuliatut piviusoq timitalertariaqarparput hjemmestyrep iluani paasivara ilinniartitakka utaqqiinnartut imaqanngitsumillu nakkussisut oqarlutik uumaangaa silaqaraluarpit ilissiuna hjemmestyrep timitassai patajaatsut oqaloqatiginiakkakka paasinnikkumanngitsutut illakuluinnalerput
- v13 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq, illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut tamarmillu qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v14 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v15 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v16 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v17 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v19 Tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v20 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v21 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v22 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v23 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- [ Qupp. 12, 13- mi diagrammi/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) RADIOP MALIGAASAI Uplink Downlink[ Qupp. 12, 13- mi diagrammi/ assiliartat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) KABELIT IMMAKKOORTUT UR Telefoni angallattagaq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Kabelit nutaaliat 200 millioninik oqaloqatigiitsitsisinnaapput[ Qupp. 13- mi assiliartaq] INTELSAT VI- satellit silaannarsualiartartaatip inuttaannit suliarineqartarpoq[ Suminngaanneernera IR] NASA- mit assi[ Qupp. 13- mi assiliartaq] Umiarsuit kabelit ikkussorlugillu aserfallatsaalisarpaat[ Suminngaanneernera IR] TyCom Ltd.
Sentence Morphemes with count 109
- Imm. 2. Suliffeqarfik§ 4 naapertorlugu nalunaarsorneqarnissaq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit akuerineqarsimappat, aammalu kapitali 4 naapertorlugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimalluni, aatsaat suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut taaguutip atorneqarnissaanut suliffeqarfik pisinnaatitaavoq.
- Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nammineq piumassusertik tunngavigalugu uninngasut pineqartillugit§ 7-imi piumasaqaatit eqquutsinneqarpata, taakkuninnga napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitseqqaarnani pinngitsaaliissummik nakorsaasoqarsinnaavoq aamma Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup aalajangerpagu, napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissamut piumasaqaatit eqquutsinneqartut, tak.§ 10, imm. 2. Tarnimigut napparsimasoq sinerissami napparsimavimmi imaluunniit peqqissaaviit arlaanni nammineq piumassutsini tunngavigalugu uninngappat, pinngitsaaliissummik kat____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 68
- Kisiannili ukiuni kingullerni inuiaqatigiinni takusalikkatta oqaaseqartartoqartitsisarnerup ineriartornera qiviarutsigu, tassa siullermik meeqqat illersuisulerneqarnerat, kingornalu innarluutillit illersuisoqalernerat, maannalu utoqqaat illersuisoqalernerat eqqarsaatigalugu kommunip isumaliutigilluarneqartariaqarsoraa inuiaqatigiinni atugarliortut sanngiinnerillu illersuisulerneqartarnerat ilumut aqqutissaanersoq, tamatumanilu innarluutillit illersuisuat pillugu inatsisissatut siunnersuut pillugu tusarniaanermut, 7. februaari 2017-imeersumi IR, KANUKOKA-p akissutaa kommunip innersuussutigissavaa ima oqarmat:
- v31 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v32 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v33 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v34 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v35 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v49 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v50 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v51 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v52 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v53 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v67 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v68 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v69 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v70 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v71 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v79 Taassuma tunissutigai puugutarsuaq sølviusoq sekelinik 130-nik oqimaassusilik ataaseq serpartaavillu sølviusoq sekelinik 70-inik oqimaassusilik ataaseq illernartuummi uuttuutigineqartartut atorlugit uuttugaasut, tamarmik qajuusanik aseqqorissunik uuliamik aalatikkanik naatitanit pilliutissanik ulikkaartut, v80 puugutaasaq kuultiusoq sekelinik qulinik oqimaassusilik ataaseq tipigissaammik ulikkaartoq, v81 nersuteeraq angutiviaq ataaseq, sava angutiviaq ataaseq savaararlu ataatsimik ukiulik ataaseq ikikkagassatut pilliutissat, v82 savaasaq angutiviaq ajortaaruteqqussutitut pilliutissaq ataaseq v83 pilliutillu nereqatigiissutissat tassaasut ussigit marluk, savat angutivissat tallimat, savaasat angutivissat tallimat savaaqqallu ataatsimik ukiullit tallimat.
- v28 Nunami kaannersuaqaraangat, toqoraataasumik nappaateqaraangat, karrit oqunnerannik naasullu nappaataannik, pillertat sullinerillu allat ajoqutaasut nalliukkaangata, Israelikkut nunaanni illoqarfiit ilaat akeqqanit ungusarineqaraangat, perluit nappaatillu suulluunniit nalliuttaraangata, v29 taamatuttaaq kinaluunniit innuttavit Israelikkut ilaat qamuuna eqqorneqartutut misigisaraangat assanilu illup matuma tungaanut isatsikkaangagit, taava qilammi najugarisanni tusartaruk, v30 isumakkeerfigiuk, kinaluunniillu qanoq inuuseqarnera naapertorlugu pineqartittaruk akillugulu iliuuseqarfigalugu- illit uummammiugisai ilisimavatit, inuimmi uummammiugisaat ilisimagakkit- v31 mianereqqullutit aqqutigeqqusatillu ingerlavigeqqullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik.
- v8 Uanga illernartunit tamanit nikanarnersaasunga saammaanneq manna pivara Kristusip peqangaassusia siunersissaanngitsoq Guutimik nalusunut nalunaajaatigeqqullugu v9 tamanullu ilisimalersissallugu annaassinissamik pilersaarut anngigisami pinngortoqanngikkallarneraniilli Guutimi suut tamarmik pinngortitsisaanni toqqortaasumiittoq ittoq sunaanersoq, v10 tassa Guutip tamatigooqisumik ilisimassusia ilagiit aqqutigalugit maanna pissaanilinnit qullersaasunillu qilaap ataaniittunit ittuniit ilisimaneqalersinnaaqqullugu v11 pinngortoqanngikkallarneraniilli Guutip aalajangiinera Kristusi-Jiisusikkut Naalakkatsigut piviusunngortitaa malillugu.
- 28 Kaanneq nunami nalliuppat, toqorarneq nalliuppat, karrit uutat karrillu amikkakut, pillertat piaqqat pillertallu inertut nalliuppata, qinngarsortaasa annikilliortippatigik nunami illoqarfigisaanni, nalliuppata perluit nalinginnaat, nappaatit nalinginnaat, 29 taava tussiutit tamaasa, qinnutit tamaasa piumaartussat inummit nalinginnarmit innuttannillu Israiilikkunnit tamanit, nalinginnarmit perluutiminik erloqissutiminillu nalujunnaarsumit assanilu siaarlugit illup matuma tungaanut, 30 illit qilammit najukkamit ineqarfinnit tusarumaarpatit isumakkiillutillu, nalinginnarlu tuniumaarpat ingerlavigisai tamaasa missiliorlugit, uummataa ilisimagakku, illit kisivit inuit qitornaasa uummataat ilisimagakkit, 31 illit mianereqqullutit aqqutigeqqusatit ingerlavigalugit ullut nungullugit nunami siuaasatsinnut tunniussanni inuutillutik.
Sentence Morphemes with count 110
- 7) Pissarsianut tappiorannartunut pisinnaatitaaffiit Suussusilersuinermut taaguummi" pissarsianut tappiorannartunut pisinnaatitaaffiit" aamma ilaapput nassaat tamarmik, ineriartortitsinerit pitsanngorsaatilluunniit( taamaattut piginnittutuaasussatut allagarserneqarsimappata/ simanngikkaluarpataluunniit), piginnittuuneq imaluunniit piginnittuunissamut qinnuteqaat, niuernermi isortugaatit, ilisimasat( taamaattut piginnittutuaasussatut allagarserneqarsimappata/ simanngikkaluarpataluunniit), naasunik inerititsisartup pisinnaatitaaffii, pilersinneqarsimasut imaluunniit 45
- Nr. 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Sanaartugassat Iluarsagassallu pillugit suliassaqarfik 80- 89imi suliassap akiata 2,5 procentia angullugu sanaartugassanut ataasiakkaanut akileeqataanissamut konto pingaarnerni ukunani aningaasartuutit matussutissaattut, 20.01.01 Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, 20.30.01 Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, ASA, 20.0.10 Illuutinik ingerlatsineq Aserfallatsaaliuinerlu, 30.01.02 Isumaginnermut aamma peqqissutsimut tunngasutigut pitsaaliuineq, 34.11.03 Dronning Ingridip Napparsimavissua, 70.01.07 Sanaartornermut Oqartussaasut aamma 72.20.07 Nakkutilliineq misissuinerlu, angallanneq.
- Aggulussineq assersuutigalugu tassaasinnaavoq annertussusilikkatut aggulussineq, taamaalillutik ataasiakkaanut tunngatitatut isumaqatigiissutit suliffeqarfiit mikisut akunnattumillu angissusillit piginnaasaannut naleqqunnerulerlutik, imaluunniit pitsaassusilittut tunngavigisamik inuutissarsiorfinnut peqataasunut assigiinngitsunut, immikkullu aalajangersimasunik isumaginnittartunut naapertuutsitsilluni, ataasiakkaanut tunngatitatut isumaqatigiissutit imarisaat suliffinnut/ immikkoortoqarfinnut mikisunut akunnattumillu angissusilinnut immikkut aalajangersimasunik isumaginnittartunut naleqqussarnerulluarusullugu, imaluunniit malitsigisitatut suliniummi aqqusaakkanut assigiinngitsunut naapertuutsillugit.
- Paasiniaasartuisa immikkut kukkunersiuisarnerannut ilaatinneqartunit aningaasat tunniunneqartut, aamma 4) ajunngitsorsiat, meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat naapertorlugit angajoqqaarsianut, oqilisaasartunut ilaqutariinnulluunniit inissiigasuartarfinnut tunniunneqartut, matumani tigusisup ukiumi isertitaqarfiusumi pineqartumi nalinginnaasumik ilanngaatip saniatigut suliani taaneqartunut tunngatillugu akileraarusersugassatut isertitaminik naatsorsuinermini ilanngaatigisinnaasaasa annerpaaffissaat qaanginngippagu, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 21, imm. 2..
- 1) Ukunannga uppernarsaatit, suliffeqarfik nammineq CVR- normoqarnermut, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqarnermut aammalu inummit ataatsimit ingerlanneqartuunnginnermik imaluunniit suliffeqarfik piginneqatigiinnikkut pilersinneqarsimasuunngitsuuneranik uppernarsaatit, takuuk§ 6. 2) Ukunannga uppernarsaatit, suliffeqarfiup inunnik tapersersortarialinnik siunertaqarnera, takuuk§ 7, imm. 1, nr. 1, aamma suliffeqarfiup malittarisassaanit imaluunniit malittarisassaqanngippat pilersinneqarnerani uppernarsaammit takuneqarsinnaalluni inunnik tapersersortarialinnik siunertaqarneranut uppernarsaat.
- Imm. 3.§§ 68-71-imi allaaserineqartutut qaffasissumik naleqartunik kontonik annertusisami ujaasinermi toqqorsinissamut ilitsersuut imaluunniit c/ o- najugaq nassaarineqarpat aamma§ 63, imm. 1, nr. 1-5-imi allanneqartunik allamik najugaqarneq pasinartullu allat kontomik piginnittumut atasutut nassaarineqanngippata, kontomik piginnittumut tamatuminnga imaluunniit akileraartarnikkut najugaqarfimmik aalajangersaasinnaasumik kontomik piginnittumit tassanngaanniit nammineq nalunaaruteqarneq imaluunniit uppernarsaanermut allagartamik aningaaserivik nalunaaruteqartoq pissarsiniassaaq.
- EQQORNEQARSINNAAVUTIT periarfissat tamaasa pigigaluarpatit kissaatit annerpaaq angujumallugu nunanni namminersortumi sulisuulerumallutit- maannali toqoreerputit meeqqatut ilitsoqqussaraat kiffaanngissuseq nunavit pinngortitarsua nunap manissup narsaateqqortuullu systemia naapikkaangakku nipaallutit oqassanak periarfissat tamaasa pigigaluarpatit aperisinnaanermillu ilumioqarlutit KINAAVUNGA SOOQ UANGAAVUNGA SUSSAANGA- maannali toqoreerputit nalivit paatsiveerutsilluinnarsimavaatit tarninnullu ajorneruleraluttuinnarsimavoq ikinnerusutut inunnit millionilissuarnit illaruaatissiarineqarnerit ajugaasinnaanavianngitsutut peqqusersiornernut taamaattunut illersoriarsinnaanngilatit eqqorneqarsinnaagavit anniaat nipangiulluinnarlugu.
- Takorluukkanniit silammut isigivunga takuaralu nunarput ineriartortoq inerartortillugulu pissutsittaaq ineriartorput inuit pissutsinut malinnaapput massakkutullu inooriaaseqarunnaarlutik kalaallisut oqaatsivut atorneqarunnaarput killilersugaaneq nungutinneqarpoq akornatsinnilu akersuunneq pinngorpoq ataqatigiinnerullu nukia kipineqarpoq taamatullu toqqissisimaneq puiugaalerpoq kalaaliussuserlu piiarneqarpoq allanik aqunneqalernerpugut inunnik allanik kalaaliusugulli piumassuseqarpugut anguniarparpullu toqqissisimaneq tikikkiartorlugulu qaamaneq akersuunnerillu anigorneqarput anguniagarpullu anguarput meeqqallu puiugaagaluartut tusaaniarneqalerput eqqarsaatigineqarnerulerput oqaasissaqartinneqarnerulerlutillu.
- Abel- Mehola Bet- Arbeli Ramoti Gileadimiittoq[ Qaqqat] Qaqqaq Karmeli Qaqqaq Tabori Qattuneq More Gilboap Qaqqaa[ Immat tatsillu] Imaq Akullersuaq Galilæap Tasersua[ Kuussuit] Kuussuaq Jordani[ Puilasut puilasuliallu] Puilasoq Harodi[ Suminngaanneernera IR] Nunap assinga Pictorial Archive( Near Eastern History) Est. and Survey of Israel- imit pigineqartoq tunngavigalugu suliarineqarsimasoq[ Qupp. 24- mi assiliartat] Aalajangersimasumik oqaluusseqataasarneq ataatsimiinnernullu tamanut najuuttarneq pallorfiginninnermut ilumoortumut ilaapput pingaarutillit[ Qupp. 26, 27- mi assiliartaq] Jehovap ullussaani aniguiumasut tamarmik Jehup iliorsimaneratut aalajangersimalluinnarlutik iliuuseqartariaqarput Biibili qanoq oqarpa?
- 24.( gE 22/ 2 01)[ Qupp. 22- mi issuagaq] Nunarsuaq tamakkerlugu meeqqat 13.000.000- t aids- ip kinguneranik iliarsuupput[ Qupp. 23- mi nalunaarsukkat/ nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) INERSIMASUT( 15- niit 49- nut UKIULLITT) 1999- ip NAANERANI HIV- mik/ AIDS- imik TUNILLANNEQARSIMASUT AMERLASSUSAAT Amerika avannarleq 890.000 Caribiami 350.000 Latinamerikami 1.200.000 Europami killermi 520.000 Afrikami avannarlermi aamma Kangia Qiterlermi 210.000 Europami Qiterliup kangiani aamma Europami Qiterlermi 410.000 Kangiata kujataa- kangiata kujataani aamma Kangiata kujataa- kangiani 5.400.000 Kangiata kangiani aamma Manerassuarmi 530.000 Australiami aamma New Zealandimi 15.000 Afrikami Saharap kujataani 23.400.000[ Suminngaanneernera IR] Najoqqutarisaq:
Sentence Morphemes with count 111
- Sulisitsisut( GE) Siunnersuutigineqartumi§ 76, imm. 2 GE-mit attanneqarsinnaanngitsutut isumaqarfigineqarpoq, kalaallit suliffeqarfiutaata suliffeqarfimmut nunanit allameersumut IR niuernikkut atassuteqarnermini ajornerpaamik pisoqarnerani suliffeqarfiup nunanit allaneersup IR akileraarutinut A-nut unerartitassai tamakkerlugit akiliuteqarnissaminik neriorsuitinneqarnissaa, uppernarsarneqarsinnaapput akissarsiassanik qanoq amerlatigisut sulisorisamut tuttussaanersut uppernarsarneqarsinnaapput, tak. aalajangersakkamut oqaaseqaatit.
- " Nunami inuussutissarsiutinut tunngatillugu inuussutissarsiornermik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 3. december 2012imeersoq IR tapiissutinut tapersiisarnermullu tunngassuteqarpoq, annikitsunik taarsigassarsititsisarnermut aaqqissuussineq aallarnisaasunut aamma entreprenøriaqqanut niuerfimmi atugassarititaasut tunngavigalugit taarsigassarsititsisarnertut tunniunneqartassasoq eqqarsaatigineqarluni, taamaattumik Greenland Venture A/S-ip siunnersuutigissavaa, annikitsunik taarsigassarsititsisarneq pillugu inatsimmik immikkoortumik suliaqartoqassasoq.
- Nr. 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Sanaartugassat Iluarsagassallu pillugit suliassaqarfik 80- 89-imi suliassap akiata 2,5 procentia angullugu sanaartugassanut ataasiakkaanut akileeqataanissamut konto pingaarnerni ukunani aningaasartuutit matussutissaattut, 20.01.01 Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, 20.30.01 Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, ASA, 20.30.10 Illuutinik ingerlatsineq Aserfallatsaaliuinerlu, 30.01.02 Isumaginninnermut Aqutsisoqarfik, 34.11.03 Dronning Ingridip Napparsimavissua, 70.01.07 Sanaartornermut Oqartussaasut aamma 72.20.07 Nakkutilliineq misissuinerlu, angallanneq.
- Siunnersuisoqatigiit Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit ilisimasatigut piginnaasatigullu nalinginnaasumik piorsaanermut peqataanissaq pillugu siunnersuisoqatigiit anguniagaat qanoq annertutigisumik anguneqarsimanerinik avataaniit misissueqqullugu misissuisarfik Als Research 2016-imi Naalakkersuisunit qinnuigineqarpoq, tassunga Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 23, 3. december 2012-imeersukkut IR siunnersuisoqatigiit suliassanik suliassiissutigineqarsimasunik qanoq annertutigisumik isumaginninnersut ilanngullugu.
- Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfiannut taamaallaat pinngitsaaliissummik unitsitsisoqarsinnaavoq, tak.§ 1, imm. 1. Kisianni napparsimasut sinerissami peqqinnissaqarfiup immikkoortuisa arlaanniittut ittut, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut Immikkoortortaqarfiannut nuunneqarnissap tungaanut, sumiiffimmi peqqinnissaqarfiup immikkoortuanut pinasuartumik unitsinneqassapput, tak.§ 1, imm. 2. Nakorsarneqartariaqarnerup ersiuteqarnera tunngavigalugu napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissami napparsimasoq piaarnerpaamik, ullullu arfineq marluk qaangiutsinnagit, unitsinneqassaaq, tak.§ 10, imm. 1, naggatipaappaat.
- § 142. Atortumik innaallagiartortunik piginnittup qulakkiissavaa, tassa 1) ingerlatsinerup pitsaassusianut qulakkeerinninnermut atortup, atortumik atuisunit tamanit pissarsiarineqarsinnaanissaa, 2) uppernarsaasersuutinik allannguutit pilertortumik aamma sunniuteqarluartumik atortumik atuisunut tamanut ilisimatitsissutigineqartarnissaat, kiisalu 3) pitsaassutsimut qulakkeerinninnermut atortup suliffeqarfimmi ingerlatsinermut akisussaasuusumi atuutilersinneqarnissaa aamma ingerlaavartumik atorneqartarnissaa nutarterneqartarnissaalu.
- § 7. Nioqqutissiortup qulakkiissavaa atortussiap innaallagiartortup nammineq nioqqutigilikkami makkuninnga nalunaaqutserneqarsimanera, suuneranik, nioqqutit sorliunerannik imaluunniit serienormuanik imaluunniit arlaannik sumilluunniit nalunaarnissaanik, tamakku iluaqutigalugit suunera paasineqarsinnaasunngorlugu, taamaattorli tak. 3. Imm. 2. Nioqqutissiortup aqqa, suliffiutaata aqqa nalunaarsoriigaq imaluunniit nioqqutaasup ilisarnaataa nalunaarsoriigaq aamma najugaa atortussiami innaallagiartortumi saqqumissapput, taamaattorli tak. 4. Najukkap allannerani sumiiffik, nioqqutissiortup saaffigineqarsinnaaffia, kisimi allanneqassaaq.
- NAALAGAAFFIK PISSAANERLU Perlequjaat aatsaat paasilerpara oqartartusi" tunisassiorneq, inooqatigiit nutaat siuariartorneq" siunertaralugit avammut oqaaseqarlusi isumaginiartarisi sunaaffa nammineq upperinagit sallu qillersalaarlugu uppernarsisarami paasivara qallunaat nunasiaqartut sakkut toqutsisinnaasut atornagit inuppalaartumilli naqisimanninneq ministeriaqarfimmit aqunneqarluni-" nunamik tigusigaanni immikkut oqaasilimmik, pissusilimmik immikkullu inuusaaseqartunik inulimmik aatsaat ajornartorsiutit takkussulertarput annertuumillu iluatsitaarisariaqarpoq piginnaassuseqarluartariaqarlunilu nunasiaq pigiinnassagaanni.
- Niagara Parks Commission[ Qupp. 27- mi nunap assingi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) CANADA USA CANADA USA Eriep tasersua Niagarap Qorlortorsui Niagarap kuussua Ontariop tasersua[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Amerikami Qorlortorsuaq Canadami qorlortoq hiistip aloqutaatut ilusilik[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Niagarap Qorlortorsui ukiukkut unnukkut qinnguartarneqartut Imai maarsi 2009 Maria qanoq ilinniarfigisinnaagipput NORMUMI UANI 3 Mariap maligassiaa qanoq ilinniarfigisinnaagipput 9 Mariap Guutip siunertaani inissisimaffia 11 Atuartartunut inuusuttunut- Toqutsinissamik pilersaarutipiluk kingunipiloqartoq!
- Tanitanik' amerlangaartunillu' katersuineq[ Qupp. 13- mi assiliartat] Savaaqqap poorskisiutissap aavata inuppassuarnut annaassissutaaneratut Jiisusip aava kuineqartoq inuppassuarnut annaassissutaavoq[ Qupp. 14- mi assiliartat] Karrinik suaasiassanik killukkat inereqqaataat nisanip 16- iani pilliutigineqartut Jiisusip makititaaneranut siumut assersuutaapput[ Qupp. 15- mi assiliartat] Timiusat marluk piinsip ulluani pilliutigineqartut kristumiut tanitat ilagiissaannut siumut assersuutaapput[ Qupp. 16- mi assiliartat] Tupiusaliorfik tanitanik' amerlangaartunillu' inuiannit tamaneersunik IR katersuinermut nuannersumut siumut assersuutaavoq Naatsiivik Edeni ilumut piusimava?
Sentence Morphemes with count 112
- 2) maskiinat atortut, narsaatit neriniartitsiviillu aamma uumasuutit imminnut naapertuuttumik annertussuseqarnissaat, 3) narsaatit pilersinneqareersinnagit imaluunniit pilerseqqinneqareersinnagit ivikkanillu nerukkaatissat siulliit pigineqalereersinnagit uumasuuteqartoqalissanngitsoq taakkuluunniit amerlisinneqassanngitsut, 4) nunaatillip ingerlatsinermut illuutit ungallullu sanareersimanngippagit imaluunniit iluarsaatereersimanngippagit uumasuuteqartoqalissanngitsoq imaluunniit taakku amerlisinneqassanngitsut kiisalu 5) suliaq tapiiffigineqartoq pilersaarutigineqartutut siuariartussasoq.
- Neqerooruteqartartoq niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusoq internetimut appakaaffissaqartitsinermik neqerooruteqanngippat, pisussaaffigisaminut naapertuuttumik, imaluunniit kissaateqarneq naapertuuttoq itigartippagu, itigartinneqartup itigartitsineq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut suliassanngortissinnaavaa, inatsisissatut siunnersuummi§ 23 p imaluunniit§ 23 q naapertorlugu, soorluttaaq neqerooruteqartartup niuerfimmik annertuumik tigumminnittuusup suliassanngortissinnaagaa apeqqutigalugu itigartitsineq eqqortuliornerunersoq.
- Inatsisissatut siunnersuummi§ 11 malillugu pisussaaffinni ilaatinneqarput illuliornermi sanaartornermilu sulisut nunanit allaneersut IR, inatsisissatut siunnersuummi§ 12, nr. 1-3-mi nassuiarneqartut, ilanngullugillu nerisaqartitsineq, ingeniørit aamma eqqiaaneq il.il.§ 11, imm. 1, nr. 1-imut Aalajangersagaq allanngortinneqarpoq, taamaalilluni sulisitsisut nunanit allaneersunik IR illuliornermi sanaartornermilu sulisoqartut, inatsimmi pisussaaffiliisumik sulitilluni ajoqusernissamut sillimmasiinissamut aamma inuussutissarsiorluni napparsimalernissamut sillimmasiinissamut isumaqatigiissummi pisussaaffilerneqarnissaat Kalaallit Airports A/S-ip qulakkiissallugu.
- SIK, IMAK, ASG, PPK, AK, GE, KNAPK, Deloitte, Grønlands Revisionskontor, BK Revision, EY Grønland, BDO, SISA, GrønlandsBanken, Banknordik, Avannaata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermullu Departementet for Uddannelse, Kultur, Kirke, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Departementet for Peqqissutsimut, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik.
- Ukiumut naatsorsuutit pillugit inatsisit Kalaallit Nunaannut atortuulersinneri pillugu peqqussut malillugu ukiumut nalunaarusiamut piumasaqaatit saniatigut suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq ukiut tamaasa aamma pissutsit arlallit allat pillugit nalunaaruteqartassaaq, siunnersuummi kapitali 2 malillugu, tassunga ilanngullugu pingaartumik siunnersuummi§§ 6-8, suliffeqarfiup ingerlanneqarneranut aamma paasiuminartumik( ammasumik) pissuseqarnissaanut piumasaqaatinik aalajangersimasunik suliffeqarfiup naammassinninneranik nakkutilliinerup qulakkeerneqarnissaanut iluaqutaasussat.
- 1) oqimaaqatigissitsinerup inernera 36 mio. kr. 2) ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit kaaviaatitat 72 mio. kr. 3) ukiup naatsorsuusiorfiusup ingerlanerani piffissaq tamaat atorfeqartut agguaqatigiissillugu 50-inik amerlassuseqartut, takuuk ukiumut naatsorsuusiornermi inatsimmi§ 7, imm. 2, nr. 1. Suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq killiliussanik taaneqartunik qaangiisimappat, ukiumut naatsorsuutit pillugit peqqussut malillugu ukiumut naatsorsuutinik naatsorsuusereriaatsini malillugu saqqummiussiinnassaaq.
- § 78. Suleqatigiinnik aqutsisup qulakkiissavaa, 1) sarfaqarnani inissisimanera sulinissamut nunamut ikkussinissaq sioqqullugu misissussallugu, 2) sulinissamut nunamut ikkussinerup pilersinneqarnera, 3) sulinissamut nunamut ikkussinerup naammassineqarsimanera misissussavaa, kiisalu 4) pisariaqartitsineq tunngavigalugu annertussuseqartumik mianersoqqusilluni nalunaaqutsersuinissaq imaluunniit illersuutinik aaqqissuussisoqarnissaa, tak§§ 103-mit 109-mut, taamaaliornikkut pinngitsoortinniarlugu atortut ilaat sarfamik ingerlaffigineqartut kukkusumik sarfamik ingerlaffigineqanngitsutut isigineqarnissaat.
- Oqaatsivut Siulitta nakuusut oqaasa oqaatsivut atatissimavaat qanga itsaq inuusut nipaasa sorlalersortuarsimavaat tusaavavut meeqqatut atorpavut kultuuritut silamiikkutta ikkutta illunilu Naasuittummi sorlaqalerput oqaatsivut kusanartorsuit nunatsinnut ikkusimapput kusanarlutik naasimasut anaanama atortarai qamuuna sorlalersorarai tamaginni tusaasarpara Sumiluunniimmi qiimmattarutta oqaatsinik erinarsorluta aliannilluta ukigutta qamuunalu sorsulluta naammallutik oqaatsivut atortaraat eqaallutik eqqasuutinut naammallutik Kultuurilli maani nutaasup oqaatsivut sunnilersimavai punngujoorluni qerlertoruuttup toqujartortilersimavai atorlugit naqinnerit Europamit kingoqqisut tamanullu siammarlutik Inuit nammineq suliaasa oqaatsivut nungutissanngilaat inuilli kalaallit nipaasa sorlalersortuaannassavaat oqaatsivut tusaallugit tamattalu atorlugit siunissarput ornitsigu 1977
- Inuk Ajortoq Inuk ajortoq sulineq ajortoq akiliineq ajortoq makiaarneq ajortoq silattorneq ajortoq nerliiviliarneq ajortoq ataatsimiigiarneq ajortoq aningaasaataarunneq ajortoq ernumassuteqarneq ajortoq qinersiartorneq ajortoq erfalatserneq ajortoq quersulunneq ajortoq nukersorneq ajortoq salluneq ajortoq inuk ajortoq Perloqqusaassuteq Upperisaqannginneq upperigakku Naalagaqannginneq naalagarigakku Kiffaannginneq kiffaaffigigakku Attaviitsuuneq attavigigakku Pigisaqannginneq pigisarigakku Kinaassuseqannginneq kinaanerigakku Qunusuinneq qunugeqigakku
- 11 Ilaallu taassuma apustilinngortippai, ilaat pruffiitinngortippai, ilaat iivangkiiliulersaartunngortippai, ilaat paarsisunngortippai ajoqersuisunngortillugillu, 12 iluartut naammattunngoqqullugit, kiffartuutissaq suliareqqullugu, Kristusip timaa ineriartorteqqullugu, 13 tamatta apuutserluta ataasiussusissamut, uppeqatigiilluta Guutillu erneranik ilisarseqatigiilluta, angut inersimasoq nallersimallugu, Kristusip tamakkigaasa angissusiat nallersimallugu, 14 meeraajunnaaqqulluta, mallisut aalateqqunata angalateqqunatalu ajoqersuummit nalinginnarmit anorlersumit, inuit immeraattarnerinit, qoqassiisut tammartitsisut peqqusersuunerannit, 15 asanninnikkulli ilumoorluta niaqorisamut tamatigut alliartoqqulluta, tamassa Kristusimut;
Sentence Morphemes with count 113
- Tamatumunnga ilagitillugu tigooraaveqarfinnik atuinermut akitsuusiinissamut maleruagassanik aalajangersaasoqarsinnaavoq, kiisalu umiarsualiviit, suliffeqarfiit orsersuisarfiit, suliffeqarfiit usingiaasartut uuliamilluunniit tigooraasartut, suliffeqarfiit usingiaasartut akuutissanilluunniit ajoqusiisinnaasunik tigooraasartut, kiisalu suliffeqarfiit umiarsuarnik iluarsaassisarfiit, imermik uuliakumik akuutissanik uumaatsunik akulimmik imermullu oqimaaloquttamut tankinit tankinullu saligutaasimasumik imaqartunit, tigooraaveqarfinnik pilersitseqquneqarsinnaallutik.
- Tassani sullissinerit atortullu pineqarput, soorlu akiligassat immikkoortortalersukkat, avammut sianernissat ilaannik matusinerit, nikerarnermut ingerlaavartumik nakkutilliineq, tassalu atuinerup qaammatip siuliani atukkanut naleqqiullugu procentinik aalajangersimasunik annertunerunnginnissanik nakkutilliinissamut isumaqatigiissuteqarneq, tamannalu pippat atuisumut kalerriineq, aammalu akiligassat katinnerinik nakkutilliinermik aaqqissuussinerit, tassalu aaqqissiissinerit atuisup atugassatut naatsorsuutigisaasa annerpaaffilerneqarnerat, killissatut aalajangerneqartoq qaangerneqarpat atuisup kalerrinneqarneranik ilaqartinneqartoq.
- 1) aningaasat, soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernut§ 1, imm. 1-imi taaneqartunut pisussaaffinnut matusissutissatut erniatut il.il. ataasiakkaarlugit immikkoortinneqartut aamma 2) aningaasat sillimmasiinernut soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmut ilanngitsut, taamaallaallu tunniunneqarsinnaasut piffissaq sillimmasersimanerup atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqarsimasoq sioqqullugu sillimmasersimasoq napparsimalerpat, innarluuteqalerpat toquppalluunniit, piffissaq atorunnaarfissatut isumaqatigiissutaasoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit sillimmasersimanermut akiliiffissamit siullermit kingusinnerunngippat.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat.
- Suliffeqarfiup ingerlaannartumik imaluunniit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit piffissaliunneqartup iluani pissutsit iluarsisimanngippagit aamma siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaatinik tamaginnik naammassinninngippat, suliffeqarfiup tamatuma kingorna namminerisaminik sapinngisamillu piaarnerpaamik suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisut nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, taamaalilluni tamatuma kingorna suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimajunnaarluni.
- Imm. 2-4-mut Napparsimasut 15-it ataallugit ukiullit imaluunniit uteqqissinnaanngitsumik paasissutissinneqareernikkut akuersissuteqarsinnaanermut pisinnaatitaanermut pisaqarunnaarsimasut pillugit, angajoqqaamit akisussaassuseqarnermik pigisartumit, angajoqqaatut akisussaassuseqartumit imaluunniit qaninnerpaamik qanigisanit akuersissuteqarnissamik pissarsiniartoqassanngilaq, imaappat tarnimikkut napparsimasut pillugit inatsit naapertorlugu ingerlaannartumik iliuuseqarnissamik ingerlatsinissaq pisariaqarpat, inuup imminut navianartorsiortissinnaanera ima____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 47
- § 74. Qaffasissumik naleqartunut kontomi§ 68-71-imi allaaserineqartunik annertusisami misissuinermi suleriaatsit aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit atorneqarpata taamatut suleriaatsini atueqqinnissamut aningaaserivik nalunaaruteqartoq pisussaaffeqanngilaq, ukiumi tulliuttumi qaffasissumik naleqartunik kontomi tassani§ 71-imi allaaserineqartutut sullitamut akisussaasumut apeqquteqaatinut atasut eqqaassanngikkaanni, konto uppernarsarneqarsimanngippat, taamaattoqartillugu aningaaseriviup nalunaaruteqartup taakku ukiukkaartumik atortariaqartassavai, kontop taassuma uppernarsarneqarsimanngitsutut inissisimajunnaarnissaata tungaanut.
- 1) Kontomik piginnittoq NFE ingerlanngitsuunersoq aalajangernissaa siunertaralugu taamatut inissisimaneq aalajangerniarlugu kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarummik aningaaserivik nalunaaruteqartoq pissarsiniassaaq, paasissutissanik pigisaqanngikkuni, imaluunniit pisortat paasissutissaataat pissarsiarineqarsinnaasut pigineqarpata, taakkunannga naammaginartumik aalajangerneqarsinnaalluni kontomik piginnittoq NFE sulisuunersoq imaluunniit§ 8, imm. 1, nr. 2-mi allaaserineqartutut aningaasalersuisarfimmit allaanerusumik aningaaseriviunersoq alla, inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi aningaaseriviunani.
- 1) qinnuteqartup timiminik atuisinnaanerata allanngornera pissutigalugu biili naleqqukkunnaarsimappat, 2) qinnuteqartup peqqissutsini pissutigalugu biilini allamik taarsertariaqalersimappagu, 3) qinnuteqartup ilaquttamini pissutsit pissutigalugit biilini allamik taarsertariaqalersimappagu, 4) sullivinnit akuerisanit nalunaaruteqartoqarnerisigut uppernarsarneqarpat, biilip taarserneqarnissaa pisariaqartinneqartoq, 5) biili aserorluinnarneqarsimappat, 6) biili iluarsaanneqarsinnaanngippat, imaluunniit 7) sullivinnit akuerisanit nalunaaruteqartoqarnerisigut uppernarsarneqarpat biilip iluarsaanneranut aningaasartuutit naapertuutinngitsumik annertussuseqassasut.
- Takuuk Bevar jer selv i Guds kærlighed qupp. 219- 221.[ Qupp. 20- mi issuagaq] Kristumiut aappariittut ajornartorsiutillit qimanniapallanngitsulli pilluaqqusaangaartarput[ Qupp. 22- mi issuagaq] Jehova qinnuigisariaqarlugulu tamatigut tatigisariaqarparput[ Qupp. 19- mi assiliartaq] Jehovap kristumiut aappariinnerminnik nakussatsitsiniarlutik sapinngisartik tamaat iliuuseqartut pilluaqqusarpai[ Qupp. 21- mi assiliartaq] Ilagiit kristumiut aqqutigalugit tuppallersarneqartoqarsinnaallunilu anersaakkut ikiortittoqarsinnaavoq' Anersaamit illernartumit sunnertipput'' Pruffiitip siulittuutaa inuup piumasaagut tutsiutinngisaannarpoq, Anersaamilli Illernartumit sunnertillutik inuit Guutimit pisumik oqaaseqartarput.
Sentence Morphemes with count 114
- Soraarnerussutisiaqarnissamut ileqqaartut, soraarnerussutisiaqarnermut ingerlatsivimmit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumit soraarnerussutisiaqarnissamut ingerlatsivimmut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqanngitsumut soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqiissutit imarisaanik nuutsitsineranni ajornerusumik atugaqartinnginnissaat anguniarlugu, siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqiissutinut tamanut, ukiumi tassani soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerup imarisaanik nuussiffimmi, inuup, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqiissummik piginnittup, procentit akileraarusiissutissaasa tamarmiusut annertoqqataanik akitsuusiisoqassasoq.
- 34.11.01 Napparsimasut nunani allani katsorsarneqartarnerat, timikkut nappaatit, 34.11.02 Napparsimasut nunani allani katsorsarneqartarnerat, tarnikkut nappaatit, 34.11.03 Dronning Ingridip Napparsimavissua, 34.11.04 Kalaallit nakorsiartut najugaqarfiat, 34.11.07 Kræfti pillugu pilersaarut, 34.11.08 Atornerluisunik katsorsaaneq 34.12.01 Peqqissaaveqarfiit, nakorsanit sullinneqarneq, 34.12.02 Peqqinnissakkut ilinniartitaanikkullu nuna tamakkerlugu suliniutit, 34.12.03 Napparsimasunik angallassinerit qimarngutitsinerillu il.il., 34.12.05 Nuna tamakkerlugu nakorsaaserisoqarfik, 34.12.06 Ataatsimut aningaasartuutit aamma 34.13.01 Peqqissaaveqarfiit, kigutigissaasunit sullinneqarneq, 34.14.01 Nunatsinni Nakorsaaneqarfik aamma 34.15.01 Inuuneritta.
- Akileraartussaatitaasut marloriaammik akileraarnissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissummik iluaqutiginninnissaraluat atorunnaassaaq, pissutsit pisullu soqutiginaatillit tamaasa eqqarsaatigalugit aalajangerneqarsinnaasorinarpat iluaqutiginninniarneq, aaqqissuussinerni suniluunniit imaluunniit nuussinerni suniluunniit toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit iluaqutiginninnermik kinguneqartoq siunertat pingaarnerit ilagigaat, aatsaalli pisut taakku apeqqutaatillugit iluaqutiginninnissamik akuerineqarnissap, isumaqatigiissummi aalajangersakkap pineqartup imarisaanut siunertaanullu naapertuuttuunera uppernarsarneqanngippat.
- Aaqqissuussinernilu aamma ilaasinnaapput nakkutilliinermut tunngasumik apeqqutit, isumassuineq, ileqqorissaarnissamut aalajangersakkat, nerisat aamma peqqinnissaq, ilinniagasserineq, peqataatitsineq atuartunik sumiiffimmi namminermi inuusuttuaqqanut sammisassaqartitsinerni aamma sunngiffimmi sammisassaqartitsinerni, suleqatigiinneq atuartunut angerlarsimaffiup aamma atuartut nammineq angerlarsimaffiata akornanni il.il." Qeqqata Kommuniata tamatumunnga tusarniaanermut akissutaanut ataatsimiititaliaq isumaqataavoq, pisinnaatitsissutip oqaasertalerneqarnerata nassatarisaanik sunik naatsorsuutigisaqarnissaq kommuninut paasiuminaassinnaammat.
- nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffiusumi tassani najugaqartumut inummut piginnaatitsissut atuuttoq imaluunniit atsiorsinnaatitaaneq, aamma aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqorsimasanik uppernarsaatinik pissarsiniarsimalluni imaluunniit siusinnerusukkut misissuisimalluni imatut ittumik a) inatsisitigut oqartussaaffimmut pineqartumut ilaanngitsumi nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffik, kontomik piginnittup najugaqarfia pillugu kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarut, aamma b) uppernarsaammut allagartaq, tassani aalajangerneqarluni kontomik piginnittup inatsisitigut oqartussaaffimmi pineqartumi akileraartarnikkut najugaqanngitsuunera.
- Suliffeqarfik niuerfimmit aalajangersaaffigisaasumit imaluunniit niuerfinnit arlalinnik peqataaffigineqartunit nalunaarsugaajunnaarnissaminut qinnuteqarsinnaavoq, taamaattoqarnerani, aktiat nalunaarsugaajunnaarneq sioqqullugu toqqorsivimmi immikkut ittumi kontomi soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaarfimmut atassuteqartumi inissisimasut, nalunaarsugaajunnaarnermi Inatsisartut inatsisaanni§ 11, imm. 3-mi naliusup aalajangerneqarneranut periutsimit, aalajangersakkami imm. 7-imi aktiat nalunaarsugaajunnaartutt il.il. pillugit aalajangersimasumik naliusup aalajangerneqarneranut malittarisassami pingaarnermit nuunneqassapput.
- nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffiusumi tassani najugaqartumut inummut piginnaatitsissut atuuttoq imaluunniit atsiorsinnaatitaaneq, aamma aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqorsimasanik uppernarsaatinik pissarsiniarsimalluni imaluunniit siusinnerusukkut misissuisimalluni imatut ittumik a) Inatsisitigut oqartussaaffimmut pineqartumut ilaanngitsumi nunami allami imaluunniit Savalimmiuni imaluunniit Danmarkimi inatsisitigut oqartussaaffik, kontomik piginnittup najugaqarfia pillugu kontomik piginnittumiit nammineq nalunaarut, aamma b) Uppernarsaammut allagartaq, tassani aalajangerneqarluni kontomik piginnittup inatsisitigut oqartussaaffimmi pineqartumi akileraartarnikkut najugaqanngitsuunera.
- § 108. Kontop kontotut nalunaarutigineqartussaasutut suussusersineqarsimannginneranik, imaluunniit konto pillugu eqqortumik nalunaaruteqartoqarsimanngippat, tassunga ilanngullugu inummut nalunaarutigineqartussamut tunngatillugu eqqortumik nalunaaruteqartoqarsimannginnera taamaallaat imaluunniit annertuutigut siunertaqartumik iliuuseqartoqarsimappat imaluunniit avaqqussisoqarsimappat, kontot nalunaarutigineqartussaasut suussusernerinut suleriaatsit naammassineqarnerini aamma nalunaaruteqarnermi iliuutsit imaluunniit avaqqussinerit taakku pisimannginnerisut iliuuseqartoqassaaq.
- 1) suliffeqarfimmi inuk ataaseq imaluunniit inuit arlallit inuttut akuersissummik pigisaqartut suliffeqarfimmut attuumassuteqartut atorfeqartuunersut, kisimiilluni suliffeqarfimmik ataasiinnarmik pigineqartumik piginnittuunersoq imaluunniit ingerlatsivimmi peqataasutut inissisimanersoq, 2) suliffeqarfik pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik atorsinnaasumik pigisaqarnersoq, 3) suliffeqarfik akiliisinnaajunnaartussatut imaluunniit sulianik unitsitsisussatut sulissutigineqanngitsoq, 4) suliffeqarfiup Kalaallit Nunaanni najugaqartutut inissisimanera.
- Namminersorlutik Oqartussat terianniat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutaat nr. 14, 18. oktober 2019-imeersoq IR Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 2, imm. 4,§ 8,§ 9, imm. 2,§ 12,§ 13, imm. 2 aamma 3,§ 17, imm. 2,§ 18 kiisalu§ 21 kingullermik Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 16. maj 2008-meersukkut IR allanngortinneqartoq aamma Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 18. december 2003-meersumi IR§ 5,§ 35,§ 36, imm. 2 kiisalu§ 60, imm. 2 naapertorlugit aamma piniarneq pillugu siunnersuisoqatigiit tusarniaaffigereerlugit aalajangersarneqarput:
Sentence Morphemes with count 115
- Kiisalu Inuit Innarluutillit illersuisuata pisortani oqartussani aaqqissuussaanerata nassataanik, Inuit Innarluutillit illersuisuata sulianik ingerlatsinera ombudsmandip piginnaatitaaffianut ilaavoq, tak. Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 3. december 2009-meersumi IR§ 7. 2.3. Inuit Innarluutillit illersuisuata eqqartuussivinnut aamma allaffissornikkut oqartussanut attuumassuteqarnera Inatsisissatut siunnersuuteqarnermi siunnersuutigineqarpoq, eqqartuussiviit, Inatsisartut taakkulu sulliviisa pisortani oqartussat, tassunga ilanngullugit naalakkersuisoqarfiit, Naalakkersuisut aamma kommunit aalajangiiffigisaat pillugit oqaaseqarsinnaanermut Inuit Innarluutillit illersuisuat piginnaatinneqassasoq.
- Annikitsumittaaq aatsitassarsiornissamut pisinnaatitsissummik pigisaqartup sumiiffinni piiaanissamut akuersissummi pineqartunut ilaasuni aatsitassarsiorluni misissuinernik aamma aatsitassanik piiaanernik ingerlataqarnissaa pillugu piiaanissamut akuersissummik pigisaqartup aamma kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu annikitsumik aatsitassarsiornissamut pisinnaatitsissummik pigisaqartup akornanni isumaqatigiissuteqarnissamik periarfissaqarnerit aalajangersakkakkut kalluarneqanngillat3.
- Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 18-imi imm. 5 nutaaq ilanngunneqassasoq siunnersuutigineqarpoq, taanna malillugu akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 35 a naapertorlugu maleruaqqusat atuuttut malillugit paasissutissanut nalunaarutigineqartussanut tunngavigineqartoq, tassungalu ilanngullugu paasissutissat nalunaarutigineqartussaatitaanersut pillugu aalajangiinissamut atugassat akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 35 a naapertorlugu maleruaqqusat atuutsinneqartut malillugit piffissap nalunaaruteqarfiusussap naaneranit paasissutissat ukiuni 5-ini paarineqartassallutik.
- 1) Ineqarnermut akiliutissamik akiliisoqartanngippat, tak.§ 16, imm. 1. 2) Ilinniartut ineqarfianni najugaqartup inigisani isumannaatsumik periaaseqarfiginngippagu, tak.§ 25. 3) Ilinniartut ineqarfiat isumaqatigiissutaasut avataatigut atorneqarpat, tak.§ 28. 4) Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq inigisamiit nuuppat Naalakkersuisunut isumaqatigiissuteqarani, tak.§ 32. 5) Naalakkersuisunit akuerineqanngitsumik aallaasinik ilinniartut ineqarfianni toqqortaqartoqarpat, tak.§ 29, nr. 3. 6) Ilinniartut ineqarfianni najugaqartup akornusersorpagu Naalakkersuisut ilinniartut ineqarfiannut
- Sammineqartut ilagaat qaffasissumik ilinniakkani pitsaassutsimik qulakkeerinninneq, naalakkersuisoqarfimmiit aqunneqarneq, aqutsineq, sulisussarsiortarneq, ilisimatusarnermik tunngaveqartumik ilinniartitaaneq, nunarsuarmiut imminnut qanilligaluttuinnarnerat, ilinniartitaanerni ilinniartussanut isernissamut piumasaqaatit, ataqatigiissaakkamik nalunaartarneq il.il. Tamatuma saniatigut Ilisimatusarfik naalakkersuisoqarfillu ataatsimeeqatigiittarput, inatsimmik allannguinermut atatillugu universitetip aamma naalakkersuisoqarfiup naatsorsuutigisaasa paasisaqarfiginissaat siunertaralugu.
- Tamatuma ilaatigut nassatarisaanik namminersorlutik oqartussat kommunillu paasissutissiissutaat( assersuutigalugu akileraarutit najukkamiluunniit pilersaarutit pillugit naqitat), naalakkersuinikkut partiinit paasissutissat, peqatigiiffiit nappaatinilluunniit akiuiniarnermi peqatigiiffinnit suliniaqatigiiffinnilluunniit katersuiniarnermi paasititsiniaanermiluunniit atortussat kiisalu upperisaqatigiinnit paasissutissat, soorlu najukkami oqaluffeqarnermi saqqummersittakkat inuussutissarsiornermik siunertaqarluni saqqummersitatut isigineqassanngillat, taamaattumillu akitsuummik akiliisussaatitaanermi ilaatinneqassanatik.
- Kapitali 8 Pinngitsaaliissutinik atorneqartunik allattuisarneq aamma pinngitsuugassaanngitsumik nalilersueqqinneq§ 33. Pinngitsaaliissummik atuinerit tamavimmik, tak.§§ 7-12,§ 14, naapertorlugit pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninnerit§ 19, aamma§§ 21-25, nakorsaatissanik innersuussineq sunaluunniit§ 26 tunngavigalugu,§ 27, tassani pineqarpoq inummik immikkut nakkutiginninneq, atasuinnarmik nal. akunneri 24 sinnerlugit sivisussuseqartoq aamma§ 29, taakkua immikkoortortaqarfiup pinngitsaaliissummik atuinermut allattaavissuanut ilanngunneqassapput iliuuseqarnerup suunera aamma tunngavilersuut sukumiisumik allallugit.
- 1) Aningaaserivimmi konto, ulloq 31. december 2015-imi aningaaserivimmit nalunaaruteqartussaasumit ingerlanneqartoq, 2) Aningaaserivimmi konto kontomik piginnittumit pigineqartoq, aningaaserivimmi kontop taamatut ittup ulloq suna ammarneqarnera apeqqutaatinnagu, a) kontomik piginnittoq aamma aningaaserivimmi kontoqarpat, nr. 1 malillugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartussami konto pioreersuusoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq atassuteqartoq, b) aningaaseriviup nalunaaruteqartussap immaqalu Kalaallit Nunaanni immikkoortortap atassuteqartup, qulaani taaneqartut marluk aningaaserivimmi kontot aamma kontomik piginnittup aningaaserivimmi kontoi allat, normu manna naapertorlugu kontotut pioreersutut isigineqartut, kontoni
- 01.11.- 31.12. Imm. 3. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit piffissani imm. 2-mi taaneqartuni ullormut aallaaniarfiusumut appanik aamma appanik sigguttuunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 20-nik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 4. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit piffissani imm. 2-mi taaneqartuni ullormut aallaaniarfiusumut appanik aamma appanik sigguttuunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik pingasunik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 5. Zone 1-imi,§ 8, imm. 2, nr. 1-imi, piffissaq piniarfiusup taaneqareersup saniatigut, appat sigguttuut aamma appat piffissami 01.03.-miit 15.06-imut aamma piniaqqusaapput.
- ( wE 12/ 15 03)[ Qupp. 4, 5- mi assiliartat] Mariap katinneratigut Josefi Missiarsimik siulittuutinik eqquutsitseqataavoq[ Qupp. 6- mi assiliartat] Josefi Marialu meeqqaminnut anersaakkut nalilinnik tunniussipput inuussutissarsiorlutillu sulinissaannik ilinniartippaat[ Qupp. 7- mi assiliartat] Jiisusi toqoreersoq aatsaat nukaasa upperfigilerpaat, naak anersaakkut ajoqersorluarneqarsimagaluarlutik[ Qupp. 8- mi assiliartat] Jiisusip qatanngutissaasa Jaakup Judasillu uppeqatitik kajumissaarpaat Sikuiuitsoq kujalleq- Nunavik ajornartorsiortoq AVATAARSUALIARTARTUT nunarsuaq avataarsuanit isigigaangamikku sikuiuitsup kujalliup sikua nunarsuarmi ersarinnersaasartoq atuakkami Antartica- The Last Continent- imi allaatigineqarpoq:
Sentence Morphemes with count 116
- § 20. Ukiup aningaasarsiaqarfiusup naanerani, soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit,§ 1, imm. 1-imi taaneqartut arlaata uninnerani, imaluunniit akileraartussaatitaasut§ 1. imm. 2-mi taaneqartut ilaata akileraartussaatitaanerata uninnerani,§ 12 naapertorlugu akileraarutissanik amigartoorfiusunik uninngasoqarpat, ukiuni aningaasarsiorfiusuni tullerni akileraarutissanit ilanngaatitut atorneqarsinnaanngitsunik,§ 12, imm. 2-5-ilu malillugit tunniunneqarsinnaanngitsunik, aningaasat akileraarutissanut amigartoorfiusunut naapertuuttut, aaqqissuussinermut suliffeqarfimmulluunniit tunniunneqarsinnaapput, taamaattorli imm. 2 takujuk.
- Imm. 4. Imm. 2 imaluunniit 3 malillugu ingerlatsivimmik ataatsimut aaqqitatut atuineq pillugu peqqussutip nalunaarutiginissaa pillugu Naalakkersuisut aalajangiissanngillat pisinnaatitsissummik piginnittoq ingerlatsivimmik ingerlataqartoq siunissamut ingerlatseqatigiiffiup piginnaasaanik tamakkiisumik atuinissamik siunissamut pilersaaruteqassappat, imaluunniit ingerlatsivimmik ataatsimut aaqqitamik atuinermi pisinnaatitsissummik piginnittup taassuma pilersaarutigisatut ingerlatsivimmik atuinera aamma akornusersorneqassappat, imaluunniit naammaginanngitsunik aningaasartuutinik imaluunniit ajoqutinik attuumassuteqartitaassappat.
- Deloitte, Grønlands Revisionskontor, BK Revision, Ey Grønland, GrønlandsBanken, BankNordik, Sulisitsisut, NUSUKA, SIK, KANUNUPE, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Nunani allani Pissutsinut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, aamma Advokatforeningen.
- Pisiniartarnermi tunngaviusumillu isumaqatigiissusiortarnermi kisermaassinissamik isumaqatigiissusiornerup inerteqqutaanissaanik siunnersuutip imaqarnera Kalaallit Nunaanni Ilinniarfinniit( KNII) pitsaasutut oqaatigineqarpoq, ilinniarfiimmi misilittagaat naapertorlugit assersuutigalugu printerinik kopimaskiinanillu pisiniarnermi kisermaassinissamik isumaqatigiissutit pingaartumik ilinniarfinnut Nuup avataaniittunut ittunut kingunerluttarsimapput, tassa siusinnerusukkut pisiniarnissamik tunngaviusumillu isumaqatigiissutit mianerisariaqanngikkallarmata najukkami pisiniarnissamut periarfissaqarsimagaluarneranut sanilliullugu utaqqisarneq sivitsorsimavoq sullissinerlu pitsaannginnerulersimalluni.
- Nunatsinni suliffeqarfiit tamarmik naligiimmik pineqarnissaat aammalu pisortat aningaasaataat atorluarnerpaaniarlugit pitsaasumik unammilleqatigiinnerup pilersinneqarnissaa ataatsimut nittartagaqarnikkut siunertaavoq, takuuk§, imm. 1. Aamma pisortat suliassaataasa pisiniartarnerisalu suliffeqarfimmit piginnaaneqarnerpaamit isumagineqartarnissaat qularnaarneqassaaq kiisalu suliffeqarfiit tamarmik assigiimmik pineqarnissdaat neqerooruteqarnissamullu periarfissaqarnissaat qularnaarneqassaaq, takuuk§ 6. Suliffeqarfiit mikisut akunnattullu neqerooruteqarnissamut periarfissaqarnissaat 15
- Ilinnialernissamut piumasaqaatit§ 21. Bacheloritut ilinniakkami ilinnialernissamut piumasaavoq ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniarsimaneq, tamatumunnga ilanngullugit immikkut aaqqissuussamik ilinniarnertuunngorniarnermik ingerlatsineq, ilinnialernissamut immikkut piumasaqaatinik naammassinninneq, tak.§ 22, kiisalu karakteeritigut piumasaqaataajunnartunik piviusunngortitsisinnaaneq, tak.§ 23. Imm. 2. Aammattaaq ilinnialernissamut piumasaqaataasinnaavoq, malittarisassat ilinniarfiup aalajangersagai naapertorlugit qinnuteqartup ilinnialernissamut misilitsinnermi angusisimanissaa.
- Siunnersuummi§ 18, nr. 7-imi ilaatigut qinnuteqarnermi, nalunaarsuinermi kingusinnerusukkullu nalunaarusiornermi paasissutissat nalunaarutigineqartut eqqortuunerisa qulakkeerneqarnissaannut qitiusumik aqutsinermut oqartussat immikkut pisussaaffeqarnerat, aamma siunnersuut malillugu nalunaarsuinermik, nalunaarsugaajunnaarnermik imaluunniit paasissutissanik nalunaaruteqarnermik tunniussinermillu qitiusumik aqutsinermi oqartussanit taakku isumaginissaannut inummik piginnaatitaasutut akisussaasumut tamanna pingaaruteqanngitsoq pillugu maleruagassanik aalajangersaanissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Tapersiissutitalimmik inissialiortiternermut taarsigassarsititsisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 40, 28. november 2019-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia§ 1. Inatsisartut inatsisaat manna Kalaallit Nunaanni inissialiortiternermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 22. december 1986-imeersoq IR, inissialiornermut, illunut ataatsimoorussanut, illuliassanut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 1, 9. april 1992-imeersoq IR, inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 19. november 2007-imeersoq IR atuuttuusimasut naapertorlugit Namminersorlutik Oqartussanut taarsigassarsianut ingerlasunut atorneqassaaq.
- Inuit pineqartut kisiisa immikkoortissinnaajumallugit, napparsimasup napparsimavimmi uninnganermi matumani pinngitsaaliissummik unitsitaasimanissaa imaluunniit pinngitsaaliissummik uninngatinneqarsimanera pinngitsoornani piumasaqaataavoq, tak.§ 19 imm. 1, nr. 3. Immikkoortitsineq tamanna qulakkeerinneqataavoq pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninnerup taamaallaat napparsimasunut, napparsimavimmut uninnermi tassani pineqartumut atatillugu silanngajaarsimasunut imaluunniit tamatumunnga sanilliunneqarsinnaalluartumik pissuseqarsimasunut tunngavoq, tassanilu pineqartumit nakorsaasoqarnissaa siunertaralugu nammineersinnaajunnaarsitsinnginneq imminut illersorneqarsinnaanani.
- 1) Konto taamaallaat atuuppoq, sullitaq korti atorlugu akiliissammat imaluunniit allatigut akiitsoqarallartitsisinnaammat, sinneqartumillu akiliineq ingerlaannartumik sullitamut utertinneqarnani, aamma 2) Aningaaserivik kingusinnerpaamik ulloq 1. januar 2016-imi politikkiliussaaq suleriaasiliorlunilu, sullitap 50.000 USD- t sinnerlugu sinneqartumik akiliinissaanut pinngitsoortitsinissamut siunertaqartumik imaluunniit aningaasat taakku sinnerlugit sullitamiit sinneqartumik akiliinerit suulluunniit ullut 60-it iluanni sullitamut utertinneqarnissaannik qulakkeerineq, pisuni marlunni nunat aningaasaannut naatsorsuineq pillugu§§ 98-101-imi eqqartorneqartunik maleruagassat atorneqassapput.
Sentence Morphemes with count 117
- nunani allamiut sulinissaq inuussutissarsiornerlu pissutigalugit najugaqarnissamut akerineqarsimasut ilaqutaannut malinnittunut najugaqarnissamut akuersissutinik ilaatigut tunniussisoqartarpoq, tak. nunani allamiut pillugit inatsimmi Kalaallit Nunaannut atuuttumi§ 9, imm. 2, nr. 3. Nunani allamiut pillugit inatsimmi Kalaallit Nunaannut atuuttumi§ 11, imm. 3 naapertorlugu nunani allamioq najugaqarnissamut akuersissummik tunineqarsinnaavoq, ataavartumik najugaqarnissaq siunertaralugu- assersuutigalugu nunani allamioq ilaquttaminut kattunneqartoq- ukiut pingasut najugaqareernermi kingorna piffissami killiligaanngitsumi najugaqarnissamut akuersissummik tunineqarsinnaavoq.
- Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit aalajangersarneqartut saniatigut konto pingaarnerit 27.04.03-p Taarsigassarsiat erniaqaratillu taarsersugassaanngitsut aamma 27.04.04-p Taarsigassarsiat ernialersukkat, ataanni inuussutissarsiutinut taarsigassarsititsinissamut, taarsigassarsiat taakku taarsigassarsiaareersut akilerneqarnissaannut atorneqassappata, taamaallutillu konto pingaarnerni 27.04.03-mi Taarsigassarsiat erniaqaratillu taarsersugassaanngitsut aammalu 27.04.05-imi Taarsigassarsianut ernialersukkanut akilersuutit, amerlaqataannik isertitaqarnerussutaassappata.
- 1) ilaqutariinnut paarsisartunut piumasaqaatinik, 2) aanngajaarniutinut atuisimanermut misilitsinneq 3) ilaqutariit paarsisartut sulineranni atugassarititaasunik, aningaasanut tunngatillugu atugassarititaasut ilanngullugit, soorlu akissarsianut tunngasut il.il. 4) ilaqutariinnut paarsisartunut akuersissummik tunniussinissamut utertitsinissamullu piumasaqaataavoq, matumani inuit 15-it sinnerlugit ukiullit tamarmik ilaqutariinni paarsisartuniittut ittut meeqqanik pinerliisimannginnerannut pinerluuteqarsimannginnermullu uppernarsaatinik pigisaqassasut.
- 5) kommunalbestyrelsip ilaqutariinnut paarsisartunut akuersissutinik atulersitsinnginnermini paasissutissat suut pissarsiarisassanerai, 6) ilaqutariinnut paarsisartunut akuersissummi paasissutissat suut allassimassanersut, 7) meeravissiartaarnissaq siunertaralugu ilaqutariinnik paarsisartunik pilersitsinermi pissutsit pillugit malittarisassat immikkut ittuusinnaapput, aamma 8) Qanigisanut inissiineq§ 38. Kommunalbestyrelsip kommunip aaqqissugaanik ilaqutariit paarsisartut meeqqanik ataasiakkaanik inissiinissaq sioqqullugu paarsisutut suliassanut sukumiisumik paasissutissinneqarluarsimanissaat qulakkiissavaa.
- a) Aningaasaliiffigineqarsinnaasoq avataani ittunut imminut aningaasaliisinnaanermi aqqutissatut nittarsaatissanngilaq, b) Piginnittut 20-it ikinnerusulluunniit piginneqataasutsit tamakkiisut pigissavaat tassani ilanngunnagit piginneqataassutsit aningaaserinermik ingerlatsivinnit peqataasunit allanillu akuerisaasumik aningaaserinermik ingerlatsivittut ingerlasorisaasunit pigineqartut kiisalu imminerisamik aningaasaatit iluini tamakkiisut immikkoortunit namminerlu tunuliaquteqarlutik sulisunit pigineqartut normu manna malillugu ingerlanneqartoq, aamma c) Tunuliaqutsigaalluni ingerlanneqartup nr. 8, naqinneq b aamma d- f- imi piumasaqaatit naapertorlugit ingerlanneqarpat.
- Kommunimut akileraarummik akuersissuteqarnissamut piffissaliussamik allannguinerup aammattaaq kingunerissavaa kommunit 2020-mut missingersuutaasa, Kommunit missingersuusiortarnerat, aningaasanik tigoriaannaateqarnerat, naatsorsuutaat, kukkunersiuisoqarnerat kiisalu karseqarnerat naatsorsuuseriveqarnerallu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 3. februar 2012-imeersoq IR naapertorlugu akuersissutigineqarnissaannut piffissaliussap taamatulli tassaalernissaa 2. december 2019. Imm. 5-imut Kiisalu siunnersuutigineqarpoq, meeqqat suli atualinngitsut kommunit ulluunerani neqeroorutaannut 2020-mi akiliutissat kingusinnerpaamik 2. december 2019-imi annertussusilerneqassasut.
- Konto pingaarneq 62.30.03-mut, Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, allaffissorneq, nassuiaatit Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Ineqarneq pillugu Naammagittaalliuuteqartarfik, Inunnik Isumaginninnermut Naammagittaalliuuteqartarfik, Atuisartunut Pisisartunullu Maalaaruteqartarfik, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq, Avatangiisit Innarlitsaaliorneqarnissaat pillugu Naammagittaalliuuteqartarfik aamma Pinngortitap Illersorneqarnera pillugu Ataatsimiititaliaq sinnerlugit Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik missingersuutinut akisussaanermik isumaginnippoq.
- Imm. 3. Imm. 2 malillugu tapersiissutip pisussaanani ikiorsiissutigineqartup utertillugu akilernissaa imaluunniit utertillugu tunniunnissaa pillugu Naalakkersuisut maleruagassanik aalajangersaasinnaapput, matumani utertillugit akiliinissamut piffissatigut maleruagassat, ernialersuineq il.il. Suliani aalajangersimasuni paasissutissanik paarlaasseqatigiittarneq§ 31. Najugaqarfissatut neqeroorutip, kommunalbestyrelsip, ilinniarfeqarfiit peqqinnissaqarfiullu suliani ataasiakkaani suleqatigiinnermut ilaatillugu, paasissutissat suliap suliarineqarneranut pingaaruteqarpata, inummut paasissutissat politiinut ingerlateqqissinnaavaa, matumani paasissutissat inummut tunngasut mianernartut ilanngullugit.
- ( Tak.§ 13, imm. 1-5) Piffissami suliffeqarfiup nalunaarsorneqarfigisimasaani sinneqartoorutinut tunngatillugu, sinneqartoorutit sumut atorneqarnissaannut piumasaqaatit naammassineqarsimassapput- suliffeqarfilluunniit kingornatigut nalunaarsorneqarnerminik taamaatitsigaluarpat, takuuk siunnersuummi§ 16, imm. 1-3. Taamaalilluni suliffeqarfiup," suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffeqartitsisutut nalunaarsorneqarsimanini" iluaqutsiullugu sinneqartoorutiminik annertusaariarluni nalunaarsorneqarnerminik taamaatitsilluni sinneqartoorutit pineqartut, inatsimmi tamanna pillugu malittarisassat saneqqullugit piumasaminut atorsinnaanngilai.
- Timmissanik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 17, 28. oktober2019-imeersoq Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 29. oktober 1999-imeersumi IR§ 2, imm. 4,§ 8,§§ 11-13,§ 15, imm. 4, kiisalu§ 17, imm. 2, kingullermik Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 1, 16. maj 2008-imeersukkut IR allanngortinneqartoq aamma Pinngortitamik illersuineq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 29, 18. december 2003-meersumi IR§ 5,§ 6, imm. 2,§ 35,§ 36, imm. 2, kiisalu§ 60, imm. 2 naapertorlugit aamma piniarneq pillugu siunnersuisoqatigiit tusarniaaffigereerlugit aalajangersarneqarput:
Sentence Morphemes with count 118
- Siunnersuummi aningaasanik nuussinerit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsitsiniarnernut pinerliiniarnernillu aningaasalersuinernut attuumassuteqartut ingerlanneqarnissaasa pinaveersaartinneqarnissaat pinngitsoortinneqarnissaallu siunertaralugu suliffeqarfiit peqquneqarput namminneq iluminni atugassanik toqqissisimanartunik nakkutilleeriaaseq attaveqaqatigeeriaaserlu pillugit malittarisassanik aalajangersaaqqullugit, matumani malittarisassat sullitap kinaassusiata eqqortup ilisimaneqarnissaa, suliffeqarfiit aningaasanik nuussinernik pasinartunik misissuisarnissaannik kiisalu politiinut nalunaarutiginninnermi periaatsimik qulakkeerisut ilanngullugit eqqarsaatigalugit.
- a) Ingerlatsinerit timikkut pisinnaasanik siuarsaasut, b) timersuutit timersornermillu ingerlatsinerit tamatigoortut taakkunani timermik aqutsisinnaaneq arsarlu atorlugu timersorsinnaaneq isiginiarneqassallutik, c) timersornermi misiliinermilu tunngaviit, d) sungiusarneq, inooriaaseq timersornermillu ingerlatsisarnerit pillugit pinngortitamik peqqissutsimillu ilisimatusarnermi aamma inulerinermi inuiaqatigiinnillu ilisimatusarnermi tunngaviusumik taaguutit, e) timersuutit timersuutinillu ingerlatsinerit sungiusarnerlu, taakkunani ilinniartitsissumi atuagarsorneq ilanngullugu itisiliinissaq isiginiarneqassalluni, f) Kalaallit Nunaanni timersornikkut timimillu atuinikkut kulturimi ileqqut pinngortitamilu timersornermik ingerlatsinerit,
- § 38-mut Imm. 1-imut Piorsarsimassutsikkut kingornussanik qulakkeerinissamik siunertaq pillugu aalajangersakkap eqquutsinneqarnissaa siunertaralugu akiliisitsilluni pineqaatissiissuteqarsinnaaneq atuutilersinneqarpoq, tassa nalunaaruteqartussaatitaanermik, nalunaartussaatitaanermik, piorsarsimassutsikkut kingornussat immap naqqaniittut ittut pissusiinik innarleeqqusaannginnermik, tunniussisussaatitaanermik, ilisimatitsisussaatitaanermik, nunatsinnit annisseqqusaannginnermik kiisalu maleruagassanik allaffissornikkut aalajangersagaasunik unioqqutitsisoqartillugu.
- SIK-p siunnersuutigisaatut, pisortat piffissarititaasup iluani akisimannginnerat itigartitsinertut nalilerneqartassasutut ilusilersugaq, tunngaviusumik ingerlatsivinnut inatsisitigut periuutsinut arlalinnut akerliusussaavoq, matumani itigartitsinerup tunngavilersorneqartussaanera( suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsisit§§ 22-23), aalajangiinerup inatsimmut innersuussutitaqartussaanera( suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsit§ 24, kiisalu tunngavilersuut maalaarsinnaanermut ilitsersuutitaqartussaanera( suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsit§ 25).
- Tamanna isumaqarpoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisut apeqqutaatillugit aalajangiinerit ingerlattarsinnaagai neqerooruteqartartutut pisussaaffillip inatsimmi kapitali 5a-mi pisussaaffiit imaluunniit kapitali 5 a-mi aalajangersakkat naapertorlugit malittarisassiani pisussaaffiit siunnersuummi§ 23 p-miittut ittut eqqortinneqarsimanersut, isummerfigissallugulu naapertuuttumik saaffiginnissuteqartoqarsimanersoq isumaqatigiissuteqarnissamut imaluunniit isumaqatigiissummik allannguinissamut, internetimut appakaaffissaqartitsinermut imaluunniit ataatsimut ingerlaarnermik atuisarnernut atatillugu, inatsisissatut siunnersuummi§ 23 q naapertorlugu.
- 30.01.03 Isumaginninneq pillugu pikkorissartitsinerit ilinniartitseqqinnerillu, 30.10.45 Meeqqat inuusuttullu immikkut ittumik suliniuteqarfigineqarnerat, 30.13.43 Nuna Tamakkerlugu Innarluutilinnut Sullissivik, 30.14.29 Isumaginninnermi suliniutit Suliassaqarfik 30-mut, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, nassuiaatit Oqaasertaliussat ilanngunneqarput isumaginninnikkut suliniutinik ingerlatsineq eqaallisaaffigisinnaajumallugu, taamaalilluni Naalakkersuisut kontut pingaarnerit ataasiakkaat akornanni aningaasaliissutinik nikisitsisarsinnaanikkut isumaginninnermut tunngatillugu sukkasuumik suliniuteqarsinnaanertik qulakkeersinnaassammassuk.
- Suliaannik oqarnermi pineqarput ingerlataannut sinaakkusiussat, ilanngullugit nalinginnaasumik ataatsimiinnerit ukiumut qassiusassanersut, kina ataatsimiinnernut aggersaasinnaassanersoq, ataatsimiinnerit namminermik qanoq ingerlanneqassanersut, ilanngullugu ataatsimiinnerit allattugaassanersut oqaasiinnaassanersullu, siulittaasumik qanoq qinersisoqassanersoq, taasinerit, aalajangiisinnaassuseq, taasinerit amerlaqatigiitsillugit siulittaasup taasinera aalajangiisuussanersoq, taasinerit nalinginnaasumik amerlanerussuteqarnikkut aalajangerneqartassanersut il.il. Imm. 2-mut Aalajangersakkami takuneqarsinnaavoq malittarisassat kingusinnerusukkullu allannguutit Naalakkersuisunit akuerineqassasut.
- § 21. Suliffeqarfimmi inuussutissaleriffiusumi pisortaq niuertarfinnut imaluunniit nassiussuinermut akisussaasoq, aamma inuussutissap poortorneqarneranut, nalunaaqutsersorneranut, isumannaatsuuneranut imaluunniit innarligassaannginneranut sunniuteqanngitsoq, tunisassiat inuussutissat isumannaatsuunissaannut piumasaqaatinik naammassinninngippata niuerfimmiit, inaarutaasumilluunniit atuisumiit utertinneqarnissaat, tuniniarnerisa unitsinnissaat utertinnissaalluunniit siunertaralugu ingerlatanut sinaakkusiussat iluanni pisariaqartumik qanoq iliornissamut piareersaateqassaaq.
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Qulinik ukioqarlunga" Pionerinut Inuusuttunut" kommunistiusunut ilannguteqqammerlunga[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Uiga Petr ilagalugu[ Qupp. 14- mi assiliartaq] Vladimir" Pionerinut Inuusuttunut" kommunistiusunut aamma ilaasortaasimasoq Ukrainemi immikkoortortaqarfiup atoqqaartinneqarnerani naapippara[ Qupp. 14, 15- mi assiliartaq] 000- init amerlanerusut atoqqaartitsinermi saqqummiussat eqikkarneqarnerannik tusarnaarput[ Qupp. 15- mi assiliartaq] 000- init amerlanerusut immikkoortortaqarfik pulaarpaat Aalajaagitsi iluarluinnarlusi qulanngilluinnarlusilu' Taassuma assoruulluni qinnuttuinnarpaasi aalajaaqqullusi iluarluinnarlusi qulanngilluinnarlusilu Guutip peqqusaa tamaat eqqorlugu.
- [ Qupp. 10- mi assiliartaq] Nehemiap allagaanit ilinniarfigisinnaasavut Guutimut kiffaasut• mitallerneqartarput• sioorasaarneqartarput• peqqusersusaarfigineqartarput Peqquserluttut tassaasinnaapput• ikinngutaasuusaartut• eqqunngitsumik unnerluutiginnittut• qatanngutaasuusaartut Guutip kiffaasa ajortoq ajugaaffigisarpaat• Guutimit imminnut suliassiissutigineqartumik aalajangiusimanninnermikkut[ Qupp. 9- mi assiliartaq] Nehemiap suleqataasalu Jerusalemip qarmarsua qarmaqqippaat sakkortuumik akerlilersuisoqaraluartoq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Kristumiut ilumoortut nutaarsiassaq nuannersoq qunusuillutik oqaluussissutigaat' Tamatigut oqaluttassaasi inussiarnersumik, ilisimaqqullugu kikkut tamaasa qanoq akisariaqartassagisi.
Sentence Morphemes with count 119
- Imaani avatangiisini pissutsini aatsitassarsiornermut attuumassuteqartuni aamma immap naqqatigut ruujorinut imaluunniit atortulersuutinut allanut, aatsitassarsiornermi atorneqartunut imaani avatangiisini pissutsit pineqarput, taakkununngalu aatsitassanik ruujoritigut assartuussineq, kiisalu avataata imartaani suliffeqarfinni sananeqqaatit manngertutnuunneqarsinnaasullu, umiarsuit qillerisartut, umiarsuit tapertaasut, tunisassiornermi toqqorsiviit nassiussisarfiillu puttasut aammalu umiarsuit allat, Kalaallit Nunaanni aatsitassanik pisuussutsinilluunniit uumaatsunik allanik misissueqqaarnernut, ujarlernernut atuinernulluunniit atorneqartut(" umiarsuit aatsitassarsiortut") ilaatinneqarput.
- Oqaaseqaammi 1998-imeersumi IR, Ombudsmandip ukiumut 1998-imut nalunaarutaani eqqartorneqartumi, Ombudsmandi isummernerit taakkununnga assingusut tunngavigalugit Kalaallit Nunaanni Kommunit Nakkutilliisoqarfiannut tunngasumik pisinnaatitaasutut imminut isigivoq, tassami Ombudsmandip aamma pingaartissimammagu, siulersorneqarnermik 1994-imi iluarsaaqqinnermi Inatsisartut nakkutilliisoqarfimmi sinniisuutitaasa amerlassutsimikkut ikilisinneqarsimanerat, ilaasortanit amerlanerussuteqartunit 3-nit ilaasortanut ikinnerussuteqartunut 2-nut, Ombudsmandeqarfimmut pilersinneqassamaartumut tunngasumik pisinnaatitaanerup killiliiviginissaa innersuussutigerpiarlugu.
- § 97. Aningaaseriviup nalunaaruteqartup ilaasortap aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissummi imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik eqimattanut isumaqatigiissummi piginneqataassutai aningaaserivimmi kontotut nalunaarutigineqartussaanngitsutut suliarisinnaavaa, aningaasat sulisitsisumut imaluunniit uppernarsaammut piginnittumut imaluunniit iluaquserneqartumut ullormi tunniunneqarnissaasa tungaannut, aningaaserivimmi konto ilaasortap aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissummi imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik eqimattanut isumaqatigiissummi piginneqataassutai piumasaqaatinik makkuninnga naammassinnippat:
- Konto pingaarneq 01.10.13-imut, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat Konto pingaarneq 01.10.13 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat-mi atuinerussutinik imaluunniit atuinikinnerussutinik ukiumut aningaasanut inatsiseqarfiusumut tullermut nuutsisinnaanissamut Inatsisartut siulittaasoqarfiat piginnaatinneqarpoq Konto pingaarneq 01.10.13-imut, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat, nassuiaatit Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianut aningaasaliissutit pitsaanerusumik atorneqarnissaat oqaasertaliussatigut periarfissinneqarpoq, Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianit Islandimiittumit ittumiit akiligassat Inatsisartunut nassiunneqartut tunuliaqutaralugit naatsorsuisoqartarpoq.
- Nr. 4. Ingerlatseqatigiiffiit filmiliornermik suliallit Nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 30. oktober 1992-imeersumi IR§ 1, 19-21 aamma 27-mi nioqqutissanut taaneqartunut eqqussuinermi ukiumi akileraarutinut A-nut, suliffeqarnermut akitsuutinut aamma eqqussuinermut akitsuutinut akiliutigineqartunut kiisalu Qamutit motoorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 3, 16. juni 1987-imeersoq IR malillugu Kalaallit Nunaanni filmimik arlalinnilluunniit immiussinermut, tunisassiornermut il.il. atatillugu filmiliorfiup akiliutigisimasaanut 10 mio. kr.-nit angullugit utertoorsinnaanerannut neriorsuiffiginissaannik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Aalajangersakkat eqqaaneqartut, malittarisassanik allannguinermut inuit pilersitaannik, kalaallinit aallaavilinnik tigussaasunik, Nunami Allanngutsaaliugaasumi, Biosfære-qarfiusumi Avannaarsuani Kangianilu piusunik annissisinnaanermut tunngatillugu, kiisalu aamma sumiiffinnut allanut immikkut killilikkanut tunngatillugu, Nunatta Katersugaasivianik Allagaateqarfianillu kissaatinik naapigiaapput, Nunami Allanngutsaaliugaasumi, Biosfæreqarfiusumi Avannaarsuani Kangianilu inissisimasumik illersuinermut atatillugu malittarisassanik sakkortusisanik ingerlatitsiinnartoqarnissaanik, aamma sumiiffinnut allanut immikkut killilikkanut tunngatillugu sakkortusisanik malittarisassiortarnissamut tunngatillugu.
- Pisortanut attuumassuteqannginnissamut tunngatillugu, suliffeqarfiup nalunaarsuinermi paasissutissat taamaallaat nutartertassavai, takuuk siunnersuummi§ 1, imm. 2, nr. 4. Imm. 4-mut Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasup iluanaarutit tunniunneqarnissaat toqqarpagu, taanna siunnersuummi imm. 4 malillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut naatsorsuinermik nassiussissaaq, tassani aningaasaatit aningaasaliissutaasimasut qanoq ernialersugaallutik iluanaarutit akilerneqartut aningaasaliisimasunut ataasiakkaanut naapertuunneri takuneqarsinnaassalluni.
- Kiisalu Utoqqaat illersuisuata aqutsinermi allaffissornikkut oqartussatut aaqqissuussaanerata nassataanik, Utoqqaat Illersuisuata sulianik ingerlatsinera ombudsmandip piginnaatitaaffianut ilaavoq, tak. Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 1. juni 2017imeersumi IR§ 7. 2.2. Utoqqaat illersuisuata eqqartuussivinnut aammaa aqutsinermi allaffissornikkut oqartussanut attuumassuteqarnera Siunnersuuteqarnermi siunnersuutigineqarpoq, eqqartuussiviit, Inatsisartut taakkulu sullissiviisa aamma aqutsinermi allaffissornikkut oqartussaasut, matumani naalakkersuisoqarfiit, Naalakkersuisut aamma kommunit aalajangiiffigisaat pillugit oqaaseqarsinnaanermut Utoqqaat illersuisuat piginnaatinneqassasoq.
- Imm. 2. Oqariartaaseq" aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissut" isumaqarpoq aningaasanik nalilik sillimmasiinermi isumaqatigiissut 1) sulisitsisoq, inuussutissarsiornermi suleqatigiiffik, suliatigut kattuffik imaluunniit kattuffik eqimattalluunniit allat aqqutigalugu atassuteqartumut inunnut ataasiakkaanut matussusiisoq, aamma 2) eqimattani ilaasortanut ataasiakkaanut tamanut imaluunniit eqimattat iluanni immikkoortumi ilaasortamut inuit ataasiakkaat peqqissutsikkut qanoq ittuuneri eqqarsaatiginagit aalajangersarneqarsimasunut akiliutissanik akileeqqusisarluni, eqimattami ilaasortap eqimattami immikkoortumi ilaasortap ukiuni, suiaassusaa pujortartarneralu ilanngunnagit.
- [ Qupp. 25- mi diagrammi/ assiliartaq]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Assiliivik motion controlimik taaneqartoq atorneqarpoq titartakkat' uummassuseqartinniarlugit'[ Qupp. 22, 23- mi assiliartat] Siullermik storyboard sananeqarpoq[ Qupp. 23- mi assiliartat] Immikkoortut isiginnaartitsisartunik immiussat amerlanersaat Danmarkimi immiunneqarput[ Qupp. 24, 25- mi assiliartat] Eqqumiitsuliortut 230- nik assigiinngitsunik titartaallutik qalipaallutillu assilialiorput[ Qupp. 25- mi assiliartat] Qarasaasiamik katiterinerup, sunniutillit assigiinngitsut, oqaluttuap, nipilersuutitaata nipitaatalu videoliaq naammassilluartippaat Jiisusitut eqqumagit" Eqqumagitsi, qinugitsilu.
Sentence Morphemes with count 120
- Siunnersuut naapertorlugu Naalakkersuisut pisinnaatitaaffilerneqassapput takussutissatut kalaallit eqqumiitsuliaannik katersugaatit pilersinneri, pinnersaaneq aamma eqqumiitsuliat suliakkiissutit pillugit malittarisassanik aalajangersaanissamut, tamatumunnga ilanngullugit takussutissatut eqqumiitsulianik katersat pilersinnerisa pisiortornerullu pisussaaffiit allat suut nassatarisinnaaneraat, soorlu aserfallatsaaliineq, piginnittuunermut tunngasut il.il. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut eqqumiitsuliortut suliaat pisortanut suliffeqarfinnullu saqqummersitassatut atukkiunneqarsimatillugit taakkununnga akissarsiaqartitsinissaq pillugu malittarisassanik aalajangersaasinnaapput.
- Oqaasertaliussamut ilaapput pisariaqartitat pingaarnerit nammineq atugassat, soorlu nerisassanik kiisalu inoqutigiinni inuit uumasullu pisariaqartitaannik allanik pisineq, pisattanik inoqutigiit nalinginnaasumik pisariaqartitaannik pisineq, iggavimmi atortunik pisineq, atisanik pisineq, matuma ataani ukiup ingerlanerani oqorsaatit assigiinngitsut, ukiup ingerlanerani kamiit assigiinngitsut, atisat sullisit, matuma ataani kamiit sullisit, meeqqanut atortunik pisineq matumani ilanngullugit pinngussat, tv-mik, radiomik, computerimik, printerimik assigisaanillu pisineq, nutsernermut ikiuineq, innuttaasup taassumalu ilaqutaasa angalanissaannut ikiuineq kiisalu aningaasartuutit aalajangersimasut pillugit ikiuineq.
- 1) akileeqataassutit akiliutillu akilerneqarsimasut 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernit, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§§ 39-mi, 39 a-mi, 40-mi aamma§ 47 f-imi taaneqartunit tunniunneqartartut, 3) aaqqissuussinernit taamaattunit aninermi ajunngitsorsiatut, utertitsinermi nalingatut aamma bonusitut tunniunneqartut, aamma 4) iliuuserineqarsimasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 46, imm. 2-mi taaneqartutut ittut, iliuuserineqarsimasut taakku soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiup, inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiup, aningaaseriviup ilaallu ilanngullugit ilisimalersimappatigik.
- Angerlarsimaffiup avataanut inissiinernut aammalu illoqarfiup angerlarsimaffigisap avataani inissiivissamik toqqaanermut atatillugu inissinneqartup atuarnissaata isummerfigineqarnissaa aammalu inissiineq pillugu pinerit tamaasa paasissutissiisarnissap qulakkeerneqarnissaa aammalu minnerunngitsumik atuarfigisimasaq sinnerlugu atuartuutigilikkap inissisimanera pillugu atuarfigiligaata nutaap paasissutissinneqarnissaa, tassungalu ilanngullugu atuartup nutaap immikkut pisariaqartissinnaasaasa nassuiaatigineqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat Naalakkersuisut qanoq qulakkiilersaarpaat?
- Kapitali 6 Immikkoortortami konto pioreersoq pillugu peqqissaartumik periuseqarneq§ 82. Immikkoortortami kontot pioreersut tamaasa eqqarsaatigalugit imaluunniit taamatut kontot eqimattat erseqqissumik suussuseqarnerat immikkut eqqarsaatigalugu allamik aningaaserivik nalunaaruteqartoq toqqaasimanngippat, kontomi pigisat tamarmiusut imaluunniit ulloq 31. december 2015-mi 1,71 mio. kr.-it sinnerlugit naleqartumik immikkoortortami kontomi pioreersumik kontotut nalunaarutigineqartussaasutut misissuinissamut, suussusersiinissamut imaluunniit nalunaaruteqarnissamut pisussaaffeqanngilaq, kontomiittut ittut tamarmiusut imaluunniit nalingi ukiumi tulliuttumi ullormi kingullermi aningaasat taakku sinnernissaasa tungaannut.
- xxx 2019-imeersoq IR( Sulinermut ilanngaat, akissarsiat Politiets Efterretningstjenestemik immikkut kukkunersiuinermut ilaasut aamma soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkat akileraaruserneqannginnerat)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 26. april 2007-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaartigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaartigut nr. 10, 29. november 2013-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 7, 6. juni 2016-imeersukkut IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 22, 28. november 2018-imeersukkut IR allanngortinneqartumi uku allanngortinneqarput:
- 1) Ineqarnermut akiliutissamik akiliisoqartanngippat, tak.§ 17, imm. 1. 2) Ilinniartut ineqarfianni najugaqartup inigisani isumannaatsumik periaaseqarfiginngippagu, tak.§ 27. 3) Ilinniartut ineqarfiat isumaqatigiissutaasut avataatigut atorneqarpat, tak.§ 30. 4) Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq inigisamiit nuuppat Naalakkersuisunut isumaqatigiissuteqarani, tak.§ 34. 5) Naalakkersuisunit akuerineqanngitsumik aallaasinik ilinniartut ineqarfianni toqqortaqartoqarpat, tak.§ 31, nr. 3. 6) Ilinniartut ineqarfianni najugaqartup akornusersorpagu Naalakkersuisut ilinniartut ineqarfiannut isersinnaanerat,§ 25 naapertorlugu.
- Hardwarenik aamma softwarenik pisiortorneq" akit pitsaassutsillu akornanni pissutsit pitsaanerpaat" pillugit tunngavigisamik tunngaveqarluni pissanera Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfiup nalunaarpaa, takuuk§ 17, imm. 4. Taamaattorli nalilersuineq neqeroortitsineq aqqutigalugu pineq ajorpoq, neqeroortitsineq qarasaasiamik atuinermik isumannaallisaaneq paasissutissaatinillu illersuinermik annertuumik, malitsigisatut ikiorsiisarnermut aningaasartuutinik annikinnerpaanik, imaluunniit qarasaasiat taarsernerini allanik pisariaqartitaasunik aningaasartuutinik annikillisaanernik, ilanngullugit sulisunik ilinniagaqartitsinernik qularnaarinissamut imatorsuaq tulluartuunngimmat.
- Imm. 2. Aningaasaateqarfik aningaaseriviusoq inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi akileraartarnikkut angerlarsimaffeqarnera apeqqutaatinnagu taassuma aqutsisua ataaseq arlallilluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi tassani angerlarsimaffeqarpata Inatsisigut oqartussaaffeqarfimmi peqataasumi inatsisinik malinnittussaatitaapput, kontot nalunaarutigineqartussaatitaasut aningaasaateqarfimmit aqunneqartut aningaasaateqarfiup kapitali 9 naapertorlugu nalunaarutigineqartussaatitaasut eqqarsaatigalugit paasissutissat tamaasa Inatsisitigut oqartussaaffimmut allamut nalunaarutiginngippagit, tassa taanna inatsisitigut oqartussaaffimmi allami tassani akileraartarnikkut angerlarsimaffeqarnera pissutigalugu.
- 11 Pivorlu palasit illernartuummit anilermata- massa palasit tassaniittut ittut tamarmik illernarsarsimapput sinniisoqatigiissussaassusertik maleruarnagu- 12 Liivikkullu erinnersaartartut tamarmiusut Aasaffilu Hiimanilu Jiituttuullu ernerillu qatanngutaallu tunisiviup kangiata tungaani qeqarmata saattunik qaallorissunik atisaqarlutik, sianaannguanik kukkilagutilinnillu kukkilattarissanillu nipilersorlutik, taakkunaniittullu ittullu palasit untritillit marlunnillu qulillit qarlortaassuarnik qarlortarmata, 13 ataatsikkoorlutimmi qarlortariarmata erinnersaarlutillu, tusarnaartimmata erinarsoqatigiillutik Naalagaq unnersiutigalugu qutsavigalugulu, nipitusaarmatalu qarlortaassuarnik sianaannguanillu nipilersuuteqataanillu Naalagarlu unnersiutigalugu, avaaginnittuummat, isumassuinera naassaanngimmat, taava Naalakkap illuata ilua nuiap tamakkerpaa, 14 palasillu kiffartuussissallutik uninnganeq sapilerput nuia ajoqutigalugu, Naalakkap naalannarsusiata Guutip illuata ilua tamakkermagu.
Sentence Morphemes with count 121
- Erngup imigassap pitsaassusia aamma imermik pilersuiviit nakkutigineqarnerat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 7, 17. marts 2008-imeersoq IR Avatangiisit innarlitsaaliorneqarnissaannik Inatsisartut peqqussutaanni nr. 12-imi 22. december 1988-imeersumi IR§ 7, imm. 2, nr. 1 aamma 2,§ 15,§ 30 a aamma§ 46, imm. 2 naapertorlugit kingusinnerpaamik Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 8, 15. november 2007-imeersumi IR aammalu Inuussutissanik nersutillu nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 17, 28. oktober 1993-imeersumi IR§ 3 a,§ 4 a,§ 6,§ 9 a,§ 11 a,§ 15, imm. 2 naapertorlugit kingusinnerpaamik Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 9, 31. maj 2001-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, aalajangersarneqarput:
- Naalakkersuisut siunnersuummi§ 36 a, imm. 1 malillugu nalilersuineq tunngavigalugu isumaqarunik annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassarsiornermik ingerlatat tassani pineqanngitsut, kisianni aatsitassarsiorluni ingerlatat nalinginnaasut,§§ 15 imaluunniit 16 aamma 29 malillugit aatsitassarsiorluni misissueqqaarnissamut, misissuinissamut imaluunniit aatsitassanik piiaanissamut akuersissut nalinginnaasoq malillugu taamaallaat ingerlanneqarsinnaasut tassani pineqartut, Naalakkersuisut annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutip tunniunneqareersimasup utertinnissaanut inatsimmi tunngavissamik aalajangersagaq imaqarpoq.
- Imm. 3. Maannakkorpiaq aningaasarsiat Inissiani attartortittakkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, Utoqqalinersiaqarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugit naatsorsorneranni ilanngunneqassanngillat soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermut aaqqissuussinernut, inuuneq naallugu ingerlaavartumik tunniussiviusartussanut akileraaruteqarnani akiliutit, pensionisiaqarsinnaatitaasup imaluunniit sillimmasiisup aaqqissuussinermut akiliutit aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneranni ilanngaatigisinnaanngippagit imaluunniit sulisitsisup akileeqataassutai ilannguttussaappagit, tak.§ 39 a, imm. 1 aamma 2.
- § 4. Kinaluunniit qinersisussat allassimaffiannut ilanngunneqarsimatinnani qinersisinnaatitaanngilaq, tak.§§ 22-26.§ 5. Kommunalbestyrelsimut qinigaasinnaatitaavoq kinaluunniit§ 1 imaluunniit§ 2 naapertorlugit tassunga qinersisinnaatitaasoq, pineqartoq ukiut kingulliit tallimat ingerlaneranni inaarutaasumik eqqartuussinikkut akiliisitsissutissamilluunniit akuersinikkut pinerluttulerinermi inatsisit tunngavigalugit pineqaatissinneqarsimanngikkuni imaluunniit ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni pissutsimut nalinginnaasumik isigineqarnermi kommunalbestyrelsimut ilaasortaanissamut naleqqukkunnaarsitsisumik pinerluttulerinermi inatsisit tunngavigalugit pineqaatissinneqarsimanngikkuni.
- nissamut aaqqissuussinermik pilersitsissussinnaavaa, tak.§ 8.§ 8. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik akileraaruseriffiup§ 7, imm. 5 naapertorlugu pilersitaanik isumaginninnissaq pillugu, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmut, sillimmasiisarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi pineqartumut, imaluunniit inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamulluunniit sillimmasiisarfimmut, sillimmasiisarfimmik imaluunniit aningaaserivimmik ingerlatsinissamut Finanstilsynimit akuersissumik peqartumut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumut imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumut aamma Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumut isumaqatigiissuteqarnissamut.
- Inuk innarluutilik paasissutissiiviusumik akuersisinnaanngippat, inuullu innarluutillip soqutigisaasa isumaginissaannut tamanna pingaaruteqartutut isigineqartariaqarpat, taamaakkaluartoq kommunalbestyrelse paasissutissanik piniarsinnaavoq, taamaattoq takuuk imm. 3. Imm. 3. Inuk innarluutilik kingunissaasinnaasut pillugit ilisimatinneqareerluni akuersissummik tunniussisinnaanngippat, aamma taassuma angajoqqaatut sinniisoqarsimaguni sinniisuanit imaluunniit angajoqqaatut akisussaasunit akuersissut pineqarsinnaasimanngippat, tamanna inuup soqutigisaasa nakkutigineqarnissaannut pingaaruteqarpat, kommunalbestyrelsip paasissutissat inummut tunngasut pissarsiariniarsinnaavai.
- Tamanna tunngavigalugu inatsimmut eqqunngitsuliornermut akisussaasumut attuumassuteqartillugu sunik kissaateqartoqarnersoq sukumiinerusumik eqqarsaatersuutigineqartariaqartoq aamma tassunga tunngatillugu inatsimmi eqqunngitsuliortumik akisussaasumik allaaserinninneq pisariaqartinneqartumik allanngortinneqassasoq imaluunniit taamaanngippat suliarinneqqaarnermi eqqunngitsuliortumik akisussaasumik toqqaaneq pillugu nalinginnaasumik malittarisassanit allannguinerit tunngaviusut sukumiisumik eqqarsaatersuutigineqarlutik suliareqqaarinninnermi nassuiarneqassasut siunnersuutigissavara.
- kukkunersiuisarnikkut siunnersuisarneq ikiorsiisarnerlu immikkut ittumik isertugassaqartoqartillugu imaluunniit immikkut ittumik paasisimasaqarnissaq inatsisitigut piumasaqaataasinnaammat, pisortani oqartussanit imaluunniit suliffeqarfinnit allanit pisiniarnerit, EU-mi inatsisilerinermi neqeroortitsinermut malittarisassiat najoqqutaralugit nunami EU-mi ilaasortaasumi pisortat peqatigalugit ataatsimoorullugit pisiniarnerit, pisiniarnerit taakku unammillerfiusimaneri pissutigalugit, kiisalu tapiissutitigut pisinnaatitaalluni suliassamik kiap isumaginnittuussaneranik aningaasanut inatsimmi aalajangersagaasutut suliassat.
- Nakorsartinnissamut pilersaarut ingerlaavartumik naleqqussarneqartassaaq aamma qaqugukkulluunniit ersersinneqassapput nakorsartinnerit suut ingerlanneqarnersut, kiisalu piffissaq qaninnerusoq eqqarsaatigalugu angorusutat suut piviusunngortinneqarusunnersut nakorsartinnerit taakkorpiaat atorlugit, tak. siunnersuummi§ 3, imm. 4. Nakorsartinnissamut pilersaarutip assinga napparsimasumut tunniunneqassaaq, imaanngippat pineqartup taanna piumanagu, tak.§ 3, imm. 5.§ 4-mut Imm. 1-imut- 2-mut Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq napparsimasoq nammineersinnaajunnaarsitsineq aallartinneqartinnagu aamma pinngitsaaliissummik allamik atuisoqalersinnagu ilisimatinneqassasoq aamma allanik paasissutissinneqassasoq.
- 1) toqqorsivimmiittussanngorlugit ittussanngorlugit, inissititerivimmiittussanngorlugit imaluunniit poortuivimmiittussanngorlugit ittussanngorlugit kalaalimineerniarfimmiittussanngorlugilluunniit ittussanngorlugilluunniit tuniniarneqartut tunniunneqartulluunniit, 2) suliffeqarfinnut tunisassiorfinnut assartorneqartut imaluunniit 3) nerisassarineqartussanngorlugit imaluunniit suliareqqitassanngorlugit aaneqartut Imm. 3. Imm. 1 aammattaaq atuutinngilaq 1) atugassanik pisiniarfinni nerisassat poortorneqanngitsut, kiisalu kalaalimineerniarfinni nerisassanik tuniniaanermi, 2) nerisassanut poortuutissanut puunulluunniit centimeterit2 10-t ataallugit angissusilinnut poortukkanut, 3) nerisassanut ullormik asiuffissamik imaluunniit ullormik atuiffissamik kingullermik
Sentence Morphemes with count 122
- 1. ineqanermut meeqqanut tapiissutinik aamma ineqarnermut tapiissutinik tunniussisarnermut taarsiullugu, ineqarnermut akiliutinut aaqqiissuteqartarnerup maleruagassiuunneqarnerisa ataasiinnanngortinneqarnissaa, 2. maannakkut aningaasanut killiliussanit 128.000 kr-nit annertunerusunik isertitallit inoqutigiit ineqanermut tapiissutinik tunineqarsinnaalernissaat, 3. inissiani attartortittakkani najugalinnut ineqarnermut meeqqanut tapiissutit peerneqarnissaat, 4. inoqutigiit akileraaruteqaataasussatut isertitaat aamma meeqqat amerlassusiat tunngavigalugit nammineq akileeqataassutissat aalajangersarneqartarnissaat.
- Tamatuma saniatigut ersippoq aalajangersakkamut namminermut oqaaseqaatini sumiiffimmi atuartitsissutit toqqagassat nr. 5-imi siunertaqartut qularnaassallugu atuartut tamatigoortumik atuartinneqarnissaat, mernguernartulerinerni, sammisanik assigiinngisitaartunik ingerlatsiffiusinnaasuni, assersuutigalugu nipilersorneq, isiginnaartitsineq, qitik, assilialiorneq, assiliineq, tusagassiuutit, marrarmik suliaqarneq, assassorneq, ammerineq aamma mersorneq, sananeq aamma sanalunneq, illumi suliassanik suliaqarneq, qaanniorneq aamma qamusiorneq, umiatsiarneq, aalisarneq aamma piniarneq, kiisalu timersornermi ileqqutoqqat tunngavigalugit sammisaqarneq, aamma ullutsinni timersuutinik sammisaqarneq.
- 1) aalisakkanik, pisanik taakkuluunniit perlukuinik, angalanermi pisarineqartunik nutaanik eqqaaneq, angalanermi pisumi aalisarnermit piniarnermilluunniit eqqaaneq pissappat, 2) imaani tukertitsivinni- suliaqarnermi aalisakkanik nutaanik taakkuluunniit perlukuinik eqqaaneq, tassani aalisakkanik tukertitsiveqarfinnut inissinneqartussanik assartuinerup aamma aalisakkanik tukertitsiveqarfinnit taamaattunit assartuinerup aammalu umiarsualivinnut suliassanngorlugit assartuinerup ingerlanneqarneranni imaarsineq angalanermi ataatsimi pissappat, imaluunniit 3) sinerissami imaluunniit sinerissamut qanittumi errortuinermut, pilannermut assigisaanulluunniit atatillugu aalisakkanik, pisanik taakkuluunniit perlukuinik nutaanik imaarsisoqarpat.
- 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Teknikeri( Inuili) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) MerX( NI- Nuuk) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
- 1) iliuusissanut pilersaarummi siunertarineqartoq anguniagaasorlu ulloq unnuarlu paaqqinniffiup katsorsaanissamik pilersaarutaani naammassineqassasut, 2) meeqqap inissinneqarsimasup pisariaqartitai ulloq unnuarlu paaqqinniffiup perorsaariaasiatigut ikorfartorneqassasut, 3) ulloq unnuarlu paaqqinniffik killiffimmik nalunaarusiornermigut aamma katsorsaanissamik pilersaarumminik nutarterisarnermigut ingerlaavartumik nalunaaruteqartassasoq, aamma 4) pissaanermik atuisimanerit malitseqartinneqartassasut pissaanermillu atuisimaneq pillugu nalunaarutit tunngavigalugit meeraq ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi eqqortumik ikorfartorneqarnersoq naliliiffigineqartassasoq.
- § 45. Entreprenørip, isumaqatigiissummik isumaqatigiissuteqarsimasup, tak.§ 44, qulakkiissavaa, tassa 1) atortuni innaallagiartortuni imaluunniit eqqaanni suliaqarneq inunnut, uumasuutinut imaluunniit illuutinut ajoqusiisinnaasumik ingerlanneqannginnissaa, 2) atortuni innaallagiartortunik ingerlatsinerup aamma suliaqarnermi periaatsit pilersaarusiorneqarnissaat, tak.§ 47, 3) entreprenørip nammineq aamma allat sulisinneqarunnartut sulisuisa naammaginartumik ilitsersorneqarsimanissaat, 4) periaatsit ingerlanneqarnissaat nalunaarummi matumani aalajangersakkat naapertorlugit, kiisalu 5) pitsaassutsimut qulakkeerinninnissamut atortup atugassanngortinneqarsimasup malinneqarnissaa.
- Imm. 2. Suliffeqarfiup piginnittua imaluunniit suliffeqarfik ingerlatsivittut ingerlanneqarpat, taava pisortaanera, suliffeqarfik imaluunniit inuk nammineq pineqartoq allaganngorlugu uppernarsaammik tunniussissaaq ukiut kingulliit pingasut ingerlanerini nalunaarummik matuminnga, siusinnerusukut elinstallatørinik il.il. akuersissuteqartarneq pillugu ilitsersuummik imaluunniit sanaartukkat innaallagissamut atugassat, innaallagissamut ikkussuinerit aamma atortut innaallagiatortut pillugit Inatsisartut Peqqussutaat nr. 12-imik, imaluunniit maleruaqqusanik peqqussutip taasuma malitsigisaanik saqqummersinneqartunik unioqqutitsisimanini pissutigalugu pillarneqarsimaneranut imaluunniit taamaattoqarsimannginneranut tunngasumik.
- Unnuami eqqarsaatit Ulluvut qanga pilluarallarmata piniartorsiut napagallarmata inuuneq pisuunerungaarpoq taakku pingaarnerugallarmata nunatsinni salliugallarmata najorlugu qiimanangaarpoq Siulitta kalaallit inuusitoqaata nammineq aalajangersimasaata qasukkartitassaanani nunat, sermitat qaarsuinnarsuit sinerissallu nunnaviluttorsuit ajugaaffigisarsimavaat Ulluinnarni saamarpaluttorsuaq piniartoq sapersajuitsorsuaq piumassusilissuulluni anorersuit, taartoq, kaperlassuaq quloruusunut pissuanartorsuaq aalajaalluni sorsugarai Taama ippoq qasukkartitassaanani nunavimmini uppititassaanani angut tassunga ernerusoq suli maannamut ersialaartarluni piniartumi tillerninittarluni siuaasatta pissusiat 1959
- v6 assuarnaatsuunikkut, ilisimasaqarnikkut, kamajuinnikkut, saamasaarnikkut, Anersaakkut Illernartukkut piviusumillu asanninnikkut, v7 ilumoortumik oqalunnikkut, Guutip pissaaneragut, iluarnerup piinik sakkoqarnikkut saassussinermi illersornermilu, v8 ataqqineqarnermi narrugineqarnermilu, mitaatigineqarnermi nersorneqarnermilu, tammartitsisuusutut uffali ilumoortuulluta, v9 ilisimaneqanngitsutut uffali ilisimaneqarluarluta, toqulersutut uffali inuulluta, pillarneqartartutut uffali naalliutsitaalluta toqutaasimanata, v10 aliasuttuusutut uffali tipaatsuttuinnartuulluta, piitsuusutut uffali amerlasuunik pisuunngortitsisarluta, ajorsartuusutut uffali tamanik pigisaqarluta.
- 24 Asaiili Juuapip nukaa pingasunik qulillit taakkua ilagaat,[ aamma] Eliganaat Duutup ernera Biilliimmimiu, 25 Samma Haaruutimiu, Eilika Haaruutimiu, 26 Hiilatsi Paltikkuusoq, Jeera Ikkassip ernera Tiikkuamiu, 27 Apiaseri Anatuutimiu, Mipunnai Husaakkuusoq, 28 Salmuni Aguugikkuusoq, Maarai Nituuffamiu, 29 Hiilivi Baanap ernera Nituuffamiu, Ittai Riipaip ernera Giipiami Biinjamiip kinguaasa pianni nunalik, 30 Binaaja Periatuunimiu, Hittai Gaasip qooruini nunalik, 31 Apialpuuni Arapamiu, Asimaavat Bagoriimiu, 32 Eliarpaa Saalapiimiu, Jaasiinip erneri, Juuntaat, 33 Samma Haararimiu, Agiaat Saararip ernera Aararimiu, 34 Eliffiilat Agasipaap ernera, Maaggamiup ernera, Eliaami Agituuffalip Giilumiup ernera, 35 Hiitserai Karmalimiu, Paarai Arapamiu, 36 Jiigiali Naatap ernera Suupamiu, Baani Gaatimiu, 37 Siilak Amunikkuusoq, Nagarai Beerutimiu Juuapip Seerujap ernerata sakkussamaataanik tigumiussisoq, 38 Jeera Jiitserikkuusoq, Gaariivi Jiitserikkuusoq, 39 Ueria Hiitsikkuusoq;
Sentence Morphemes with count 123
- Oqallinnermi pissutsit sammineqarsimasut ilagaat sulisussat nunanit allaneersut IR akissarsiassaat atorfeqarnerminnilu atugassaat, ataatsimoorussanik isumaqatigiissusiortarneq aammalu sulisartut eqqartuussiveqarnerannut piginnaatitaaffiinullu tunngasut il.il. Suliniutini angisuuni inatsit imaqareerpoq maleruagassanik sulisussat nunani allamiut illersorneqarnerannut attuumassuteqartunik, aammalu isumannaarisunik ataatsimoorussanik isumaqatigiissusiortarneq eqqarsaatigalugu aammalu sulisartut eqqartuussiveqarneratigut pisinnaatitaaffinnik illersuinermut tunngasunik, maleruagassat taamaattut sulisussanut nunanit allaneersunut IR Kalaallit Nunaanni sulisuusunut atuuttuusunik.
- Kiisalu aamma Naalakkersuisut iluanaarutinik piginnittooqataanissaannut aalajangersagaliorsinnaapput, imaluunniit pisinnaatitaaffinnik allanik aalajangersaasinnaallutik, imaluunniit pissarsianut takussaanngitsunut allanut atatillugu, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik iluaquteqarnermut atatillugu, taakkua ilaannik imaluunniit naammassisanut pineqartunik aallaaveqartunut atatillugu, kiisalu pisinnaatitaaffinnik tunisisarnerni aamma akiliuteqartarnernut, tunisinernut aamma atuisinnaanerup allamut tunniussinnaaneranut il.il., piginnittutuaanermut pisinnaatitaaffinnut aammalu pissarsianut takussaanngitsunut pisinnaatitaaffinnut atatillugu.
- Siunnersuutip nassatarisaanik siunissami Inatsisartunut ilaasortanut Naalakkersuisunullu ilaasortanut tunngatillugu soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussineq soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmi, sillimmasiisarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi pineqartumi inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamulluunniit sillimmasiisarfimmi Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumi pilersinneqarsimassaaq imaluunniit aningaaserivimmi, Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumi imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumi kiisalu maani nunami aningaaserivimmik ingerlatsisinnaanissamut Finanstilsynimit akuersissuteqartumi pilersinneqassapput.
- Najugaqartussaatitaaneq attartortitsinerlu§ 16. Illumik sanaqataaffiusumik, Inatsisartut inatsisaat manna naapertorlugu taarsigassarsititsiviusumik piginnittoq illumi sanaqataaffiusumi najugaqarnissamut pisussaaffeqarpoq aamma illumi sanaqataaffiusumi inuit nalunaarsorsimaffianni najugaqartutut nalunaarsorsimassallutik, taamaattorli tak.§§ 17-18. Imm. 2. Illu sanaqataaffiusoq illumi piginnittumit imaluunniit inummit piginnittup inoqutaanut ilaasumit ukiumut minnerpaamik ulluni 180-ini najugaqarfigineqarpat, najugaqartussaatitaaneq naammassineqarsimassaaq.
- Kapisilinniarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 21. septembari 2018-imeersoq IR Aalisarneq pillugu Inatsisartut Inatsisaanni nr. 18, 31. oktober 1996-imeersumi IR,§ 5,§ 8,§ 10,§ 10a, imm. 1,§ 13, imm. 2,§ 23,§ 25,§ 26,§ 33, imm. 2 aamma§ 34, imm. 3, ilaatigut Inatsisartut Inatsisaanni nr. 6, 20. maj 1998-imeersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 5, 21. maj 2002-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 28, 18. december 2003-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 17, 3. december 2009-meersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaanni nr. 12, 3. december 2012-imeersukkut IR, Inatsisartut Inatsisaat nr. 18, 3. juni 2015-imeersukkut IR kiisalu kingullermik Inatsisartut Inatsisaatigut nr. 28, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqarsimasut tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:
- eqqissisimatitsinissamik imaluunniit allatigut kulturikkut kingornussanik illersuinissamik isumaliuteqartoqartillugu, tak.§ 24, imm. 1, tamatumunnga atatillugu ilisimatitsisoqareertillugu, tak.§ 25, imm. 3, imaluunniit immikkut akuersissuteqarnissaq pillugu suliamik ingerlatsisoqartillugu, tak.§ 24, imm. 3, oqaaseqatigiit aappaat, imaluunniit§ 24, imm. 4, oqaaseqatigiit aappaat, ingerlatsinerit sumiiffimmi kulturikkut kingornussanut annertuumik sunniuteqarsinnaasutut isigineqartillugit suliat aatsaat aallartinneqarsinnaapput nalilersuisoqareerpat ingerlatsinerit kulturikkut kingornussanut qanoq sunniuteqassanersut pillugu, tamannalu pillugu nassuiaasiaq Naalakkersuisunut akuerineqareerpat.
- Tamatuma kingorna malitsigaa kapitali qinnuteqartarnermut aamma ilinnialernissamut piumasaqaatinut tunngasoq, tassani allaaserineqarlutik qinnuteqarnermut piffissaliussat qinnuteqarnermi periaasissat kiisalu ilinniakkanut ataasiakkaanut ilinnialernissamut piumasaqaatit pillugit malittarisassat, tamatumunnga ilanngullugit kia piumasaqaatit aalajangersartarnerai, piumasaqaatit ersittussaaneri kiisalu ilisimatitsisarnernut malittarisassat il.il. Ingerlaqqilluni siunnersuummi kapitalimi aalajangersaasoqarpoq qaffasinnerusumik ilinnialersinnaasunik killilersuineq aamma ilinniartunngortitanut inissaqartitsinissat pillugit.
- Taarsigassarsisorli immikkut ittumik akilersuissappat, akilersuinermi meeqqanut tapiffigineqarnissamut pisinnaatitaaffeqartoqassanngilaq, tak.§ 17, imm. 2.§ 17. Taarsigassarsialik akiliutit 70 procentiinik akiliisassaaq, Naalakkersuisullu akiliutit 30 procentiinut tapiissuteqartassallutik, tak.§ 15 aamma§ 16. Imm. 2. Taarsigassarsialik qaammammut akiliutissat akiligassanngorfiini 18-it inorlugit ukiulinnik angerlarsimaffimmi najugaqartunik, inuit nalunaarsorsimaffianni nalunaarsorsimasunik meeraqarpat, taarsigassarsiallip tassunga akiligassai ikilisinneqassapput, tak. imm. 1. Meeqqamut ataatsimut, taamaattorli amerlanerpaamik meeqqanut arfinilinnut, taarsigassarsiallip qaammammut akiligassai 7,5 procentinik ikilisinneqassapput.
- Imm. 2-3-mut Naammagittaalliuteqarnissamut periarfissamik atuineq kinguartitsisoqarsinnaaneranut nalinginnaasumik sunniuteqanngilaq, tak. siunnersuummi§ 41, imm. 2. Taamaattorli pinngitsaaliissummik katsorsaasoqartillugu immikkut maleruaqqusaq atuuppoq, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 41, imm. 3. Tassani naammagittaalliorneq kinguartitsinissamut nalinginnaasumik sunniuteqarpoq, imaanngippat katsorsaanerup ingerlanneqarnissaata ingerlaannartumik aallartinneqarnissaa pisariaqarluni napparsimasup inuunerata imaluunniit peqqissusiata annertuumik navianartorsiortinnissaa pinngitsoorniarlugu, imaluunniit napparsimasoq allanik timaatigut imaluunniit peqqissusiatigut annertuumik navianartorsiortitsisinnaanera pinngitsoorniarlugu.
- Apeqqutinik nalornisunik pilersoqalerpoq inunngortumut Malunnanngivissut ingerlapput ullut nuissatut sukkalisaaqalutik utaqqisaqarnatik uumasunik pisarnertut maani ingerlasunik" Inuuneq nutaaq" perorsaligaq, pamersaligaq pequffarivik, qununngivivik pequffaseraangami kakkavivik Allatut tassa pisussaanani inuuninnguarminik nammalluni ingerlavoq ippulluinnarlugu silarsuaq manna malersorlugu" Inuuneq nutaaq" talinnguani niunnguani qajassuunnagit atortarlugit pisartut tamaasa malersorlugit Maannali tassa utoqqalilerpoq aqqut atukkani paasinagu ullut atukkani paasinagit aqqunni qatsulluinnarlugu" Inuuneq nutaaq" utoqqalivoq, silattornikoq nalunnginnami uniinnaruni quperlunnguartut toqussalluni Qimatsissagutsigu pinngortitaq inunnut naleqqulluartorsuaq tupinnartumik kusanassusilik tupinnartumillumi pissaanilik ila, sianeeq!
Sentence Morphemes with count 124
- Pisortat oqartussaasut akiliisitsisinnaanerup imaluunniit pinngitsaaliissutaasumik akiliisitsisinnaanermik naammassinnitsitsisinnaanermut aalajangiissappata pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aalajangersakkat aamma Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnernut inatsimmi trangsbeneficiet( tassa pissaaleqilersinnaanermut tunngasusseqartumut, isumaqartinneqartoq pisariaqartumik angerlarsimaffiup attatiinnarneqarsinnaaneranut aamma inuuniarnermut akuerineqarsinnaasumik inissisimasoqartariaqarneranik) pillugu aalajangersakkat alaatsinaallugit akilersuisitsiniarnerit pisinnaapput, taamaalilluni utoqqalinersialik utoqqalinersiami sinneranik naammaginartumik peqarsinnaaqqullugu.
- Kinguaariinnut tullernut nikisitsinermi akileraarusiinissamik kinguartitsinermi aningaasanut killiliussamik qaffaaneq Aktie- imaluunniit anpartsselskabimi sulisup ilaatigut akissarsiami ilaanik," kinguaariinnut tullernut nikisitsinermut atatillugu aktianik anpartinilluunniit" pisinerminut atugaanik akileraarusiinissap ukiumut aningaasarsiorfiusumut kingusinnerusumut kinguartinneqarnissaa, sulisullu ilaatigut aamma" kinguaariinnut tullernut nikisitsinermut atatillugu aktianik anpartinilluunniit" nalikinnerutillugit pisiaasa nalingannik akileraarusiinissap ukiumut aningaasarsiorfiusumut kingusinnerusumut kinguartinneqarnissaa, Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 57 naapertorlugu akuersissutigineqarsinnaapput.
- 1) Meeqqat atuarfiannit soraarummeernissamut piginnaanngorsarnermi( FA) peqataanikkut meeqqat atuarfianni soraarummeernerup naligisaanik, atuagarsorluni pikkorissaqqinneq 2) atuagarsorani pikkorissaqqinneq, ilanngullugit sannavimmi tunisassiornermullu assingusumi piginnaangorsarneq, 3) suliffeqarfinni sullissivinnilu suliffissanut sungiusarluni atuagarsorani pikkorissaqqinneq, 4) atugarsorluni atuagarsoranilu Danmarkimi højskole-mi piginnaanngorsarneq, pikkorissaqqinnermi ilinniagaqalernissamut ingerlaqqinnissaq siunertaalluni, aamma 5) pikkorissaqqinneq allatut iluseqartoq, soorlu ilinniagaqalernissamut imaluunniit suliffeqalernissamut piareersarneq imaluunniit periarfissaqalernissaq aammalu Naalakkersuisunit akuerisaasoq.
- § 40. Nalunaaruteqartartussaatitaasutut aningaaserinermik ingerlatsivik pisussaaffiligaanngilaq§ 39, imm. 2-mi allassimasut malillugit pappialatut toqqortanik misissuinissamik, qarasaasiani paasissutissat pigineqartut makkuninnga paasissutissanik imaqartut pigineqartillugit 1) Kontomik piginnittup nunamit sumeersuunera IR qanorlu najugaqartuunera, 2) Kontomik piginnittuusup najugaqarfia allaffigineqarnermilu najugarisatut tunniussivissatut nalunaarutigisimasaa, pisup nalaani aningaaserinermik ingerlatsivimmit nalunaarsorneqarsimasoq, 3) Kontomik piginnittup oqarasuaat normua imal.
- Kontomut pingaarnermut 24.11.14 Naqissusiinermut akitsuutit Nr. 1. Naqissusiinermut akitsuuteqartitsinnginneq Uppernarsaatit, taarsigassarsinermut uppernarsaatit, takussutissiat aamma udskrifter og attester m. v., attestit il.il. Royal Arctic Line A/S-ip Nuummi talittarfimmi illuutaasa Namminersorlutik Oqartussanut agguaanneqarnerinut, kingornalu illuutinik suliffeqarfimmut inuiaqatigiinnut iluaqutaasumut namminersortumut, tikeraat ornittagaannik takornariaqartitsivinnillu pilersitsisarneq ingerlatsisarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 28. november 2016-imeersoq IR tunngavigalugu Namminersorlutik Oqartussanit pilersinneqartumut akeqanngitsumik tunniussinermut atatillugu naammassineqartut pisortanut naqissusiinermut akitsuuteqartinneqassanngillat.
- Qinnuteqartoq agguaqatigiissillugu inoqutigiinni 300.000 kr.-inik taakkuluunniit inorlugit akileraaruserneqartussanik isertitaqarpat illumik sanaqataaffiusumik sanaartornermut imaluunniit pissarsinermut aningaasartuutit uppernarsarneqartut 95 procentit angullugit kommunalbestyrelsi taarsigassarsisitsisinnaavoq, tak.§ 7. Qinnuteqartoq agguaqatigiissillugu inoqutigiinni 600.000 kr.-it sinnerlugit akileraaruserneqartussanik isertitaqarpat, assersuutigalugu 601.000 kr.-iuppata kommunalbestyrelsi taarsigassarsisitsisinnaanngilaq, tak. imm. 4. Agguaqatigiissillugu inoqutigiit isertitaat akileraaruserneqartussat 5.882,00 kr. nik qaffannerinut naleqqiullugu 300.000 kr.-it tamanut kommunalbestyrelsip annerpaamik taarsigassarsisitsisinnaanera 1 procentpointimik appartinneqartassaaq.
- Aammattaaq kommunimit pissusissamisoornerusutut isigineqarluni kommunimi oqartussat innuttaasut aningaasaqarnerannik ilisimasaqarluartut, innuttaasut artorsarnartumik aningaasaqartunut ataqatigiinnerusumik akiliisarnernik pilersitsinissamut pitsaanerusumik periarfissaqassasut, tassaniissinnaallutik issinnaallutik akiligassat ingerlaavartut akiitsunillu akilersuinerit, qitiusumik aaqqissuussineq akiliisitsiniarnermik akiliisarnermillu ingerlataqartoq pinnagu, taakku akornanni attuumassutit inatsisissatut siunersuummi pitsaasumik allaaserineqarnatik nalunaarsuinermi paasissutissat ataatsimut ingerlannissaannut inatsisissamut tunngaviusussaq eqqaassanngikkaanni.
- Aatsitassanik tuniniaaneq aamma avammut annissuineq pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 26. juni 2019-imeersoq IR Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 34, 28. november 2016-imeersumi IR allanngortinneqartumi§ 31, imm. 1,§ 45, imm. 5,§ 45 c, imm. 3 aamma 4,§ 45 d,§ 96, imm. 3 aamma 4 aamma§ 97 naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- 1) angajoqqaatut oqartussaassuseqartut tapiissutinik tunineqarnissamut pissutsinik pingaaruteqarsinnaasunik eqqunngitsunik paasissutissiisimappata imaluunniit allannguutit pillugit nalunaarusussimanngippata, 2) tapiissutit eqqunngitsoq tunngavigalugu tunniunneqarsimappata, 3) tapiissutit aningaasaliiffigineqartunut atorneqarsimanngippata, 4) najugaqarnerup aallartinnissaa inniminnerneqareersoq akilerneqareersorlu angalanerup kingorna efterskolerneq aallartinneqarsimanngippat, imaluunniit 5) ilinniartup efterskolimiinnera innera ima sivisutigisimappat efterskolerneq ilumoortumik aallartinneqarsimanani, unitsitsiinnarnerlu naammattumik tunngavilersorneqarsimanngippat.
- Anersaakkut nappaatit Artornangaarpoq anersaakkut nappaateqarluni imminut suunngilluinnartutut ilaanni misinnarluni ajunngitsoq, aamma ajortoq paasineq artorlugit inooqatinit ajattukkatut eqqarsartuartarluni Paasinngisaavoq inuppassuit" inuunertik qatsuttaraat" imminnut suunngilluinnartutut eqqarsalersarlutik inooqatit massa asannittut qimatserniartarlugit inooqatinit ajattukkatut eqqarsartuartaramik Ata, misilillugit toqqarlugit nuannaarsalaartarlugit ajunngitsunik, qungujunnartunik oqarfigilaartarlugit inuuneq nuannersoq suunersoq eqqartulaartarlugu inooqatitut, ikinngutitut allatut misigeqqullugit Qassimmitaava" inortorpavut" annaanniassallugit qassimmitaava pakatsillutik" imminut" toqutsippavut immaqa uffa ilaanni najortigisat inuit misissorlugit, ajattornagit ikiornialaagassavut 1982
Sentence Morphemes with count 125
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Kalaallit Atuakkiortut SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik ICC EPI Nunatta Atuagaateqarfia Maanuup Atuakkiorfia Atlantic Music Iperaq Milik Publishing Inuk Media Tusaat TV Forlaget Atuagkat Tusarniaanermi akissutinik ukunannga nassiussisoqarpoq:
- § 2. Tamanut iluaqutaasussamik siunertat inatsisitigut aalajangersakkat ima paasineqassapput tassaasut, timersornerit tamanit peqataaffigineqarsinnaasut, innarluutillit utoqqaallu timersorneri ilanngullugit, piukkunnaatillit pikkorinnerillu timersorneri aamma meeqqat inuusuttullu peqatigiiffii, tak.§§ 4-6.§ 3. Tamanut iluaqutaasussamik siunertat allat imatut paasineqassapput tassaasut, siunertat kulturimut tunngasut, siunertat inunnik qaammarsaanermut tunngasut, siunertat nappaatinik akiuiniarnermut pinaveersaartitsinermullu tunngasut, siunertat inooqatigiinnermut tunngasut, siunertat silami sammisaqartitsinermut tunngasut aamma siunertat tamanut iluaqutaasussamik ilisimatusarnermut tunngasut.
- Imm. 3-5-imut Aalajangersakkap imarai§ 4-mi siunnersuut akileraarusiisarnissamik tunngaviussasoq pappiaqqanik nalilinnik, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsisimanermut uppernarsaatinit pissarsiassanillu piumasaqaatinit, aningaasalersuinissanit isumaqatigiissutinit, aningaasaliissuteqarsimanermut uppernarsaatinit, aktiaatinit, piginneqataassutinit, piginneqataassuteqarnermut uppernarsaatinit aamma pappiaqqanik nalilinnik aktianngortinneqarsinnaasunit kiisalu pigisanit aalaakkaasunit iluanaarutit annaasalluunniit ukiup isertitaqarfiusup naanerani nalingata pissarsiarineranilu akiata aningaasanngorlugu nalingata assigiinngissutaa atorlugu nalunaarsorneqartassasoq uninngasuutit nalunaarsorneqartariaasaat malillugu.
- 1) Ilaasortaq 1 meeqqat inuusuttullu pillugit NGO-tut sulissuteqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 2) Ilaasortaq 1 inuit innarluutillit pillugit NGO-tut sulissuteqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 3) Ilaasortaq 1 eqqartuussiviit inatsisitigullu isumannaatsuunissamik suliaqartut sinnerlugit peqataatitaassaaq, 4) Ilaasortaq 1 ilinniartitaaneq ilisimatusarnerlu sinnerlugit peqataatitaassaaq, 5) Ilaasortaq 1 nunap inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa iluanni NGO sinnerlugu peqataatitaassaaq, aamma 6) Ilaasortat allat 5 inuit pisinnaatitaaffiinik soqutigisallit sinnerlugit peqataassapput.
- Najukkanut Oqartussaasoq Najukkat pillugit inatsit malillugu illoqannginnersat-, aqquserngitimaluunniit aqqusineeqqat aqqi aamma najukkat pillugit aalajangiissaaq allagartalersuinerlu pillugu malittarisassat Najukkanut Oqartussaasumit aalajangersakkat innuttaasumut naammasseqqullugit atuutilersitsinermik peqqusisinnaalluni, takujuk§ 11. Assersuutigalugu allagartalersuineq pillugu malittarisassanik malinninnissaq pillugu peqqusissutitalimmik aalajangiineq, aamma illoqannginnersat-, aqquserngit- imaluunniit aqqusineeqqat aqqinik aalajangersaaneq, innuttaasup arlaannik pissuteqarluni illoqannginnersat-, aqquserngupimaluunniit aqqusineeqqap aqqanik iluarinninnginnera pillugit maalaarutigineqarsinnaavoq.
- Konto pingaarneq 64.10.06 Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiissutit akilerneqarneri Taarsigassarsinermut piumasaqaatit, kiisalu takornariartitsinermik inuussutissarsiutinut nunamilu inuussutissarsiutinut tunngasuni siuarsaaneq pillugu inatsisartut inatsisaat qaqugukkulluunniit atuuttoq, nunami inuussutissarsiutinut aningaasalersuinermut tapiissutit pillugit inatsisartut inatsisigisimasaat imaluunniit takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnermut aningaasalersuinermut tapiissutit pillugit inatsisartut inatsisigisimasaat naapertorlugit Naalakkersuisut taarsigassarsianik taarsersorneqanngitsunik akiliinissamut piginnaatinneqarput.
- § 10. Suliffeqarfik, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasimasoq, takuuk kapitali 4,§§ 6-8-mi nalunaarsuinissamut piumasaqaatinik tamanik naammassinnikkunnaarpat, suliffeqarfiup sapinngisamik piaartumik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, taamaalilluni suliffeqarfik tamatuma kingorna suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimajunnaassalluni.
- 1) suliniaqatigiiffik tassaasoq nammineerluni inatsisitigut akisussaasuusoq, 2) suliniaqatigiiffiup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisarnera ititsisarnera tamanut ammasumik neqeroorutigineqartartoq, 3) suliniaqatigiiffiup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisarnera ititsisarnera tamatigoortuunermik tamanullu ammasuunermik aallaaveqartoq, 4) suliniaqatigiiffiup paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisarnera ititsisarnera pitsaassutsikkut qaffasissuusoq, ilinniartup pissarsiaqarnissaanik qularnaarisuusumik§ 1-imut naapertuuttumik, aamma 5) suliniaqatigiiffiup inuusuttut misissuiffigisarai taakku paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinnissamut innissamut inerisimallutillu piareersimanissaat qulakkeerumallugu.
- [ Qupp. 28- mi nalunaarsukkat]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Kristumiut Aak Pillugu Isumaat Tunngaviusoq AAK AALANNGAAT AKUERINEQARSINNAANNGITSUT Aap aappalaartortai Aap qaqortortai Aap saalimasortai Aap imerpalasortaa KRISTUMIUT ATAASIAKKAAT NAMMINNEQ AALAJANGIGASSAAT Derivatit aap aappalaartortaaneersut IR Derivatit aap qaqortortaaneersut IR Derivatit aap saalimasortaaneersut IR Derivatit aap imerpalasortaaneersut IR[ Qupp. 26- mi assiliartaq] Siulersuisoqatigiit isummiuppaat kristumiut' aammik nerissanngitsut'[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Derivatimik aammeersumik pissanerlutit aalajangertariaqalissaguit nalunngeqatiginnissutsit sumiginnassanngilat Biibilimi qanoq allassimava?
- [ Qupp. 31- mi ungalusaq/ assiliartat] Ilaasa upperisaminnik oqaluttuarnissaminnut periarfissat atortagaat Atuarfimmi suliassinneqartut rapportiliortussalluunniit ilaat qulequttamik toqqaasarsimapput qanoq upperisaqarnerlutik oqaluttuarnissaminnut periarfissiisumik Inuusuttut arlallit ilinniartitsisortik ilinniartitsinermi qulequttamut sammineqartumut tunngasumik videofilmimik atuagassiamilluunniit tunisarpaat Inuusuttut ilaat anitsiarfimmi Biibilimik atuagassianilluunniit Biibililersaarutinik atuartut kammalaatiminnit orninneqarlutik aperineqartarsimapput[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Misilittagaqarnerusut inuusuttut ikiorsinnaavaat Jehovamut kiffartornermik ilinniartillugit Ajortut qanoq sivisutigisumik atassappat?
Sentence Morphemes with count 126
- Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Inussutissarsiornermut, Aatsitassaqarnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Peqqissutsimut Attaveqaateqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutaqarnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfiusimasoq, Ineqarnermut Naalakkersuisoqarfiusimasoq, KANUKOKA, KANUNUPE, NUSUKA, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffat, SIK, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Najukkami katersugaasiviit kattuffiat, NUKAKA, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- Inatsisartuni Naalakkersuisunilu il.il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il.il. pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 42, 23. november 2017-imeersoq IR( Inatsisartunut ilaasortanut Naalakkersuisunullu ilaasortanut soraarnerussutisiaqarnissamik aaqqissuussinerit)§ 1 Inatsisartuni Naalakkersuisunilu il.il. ilaasortat aningaasarsiaqartitaanerat il.il. pillugit Inatsisartut inatsisissaanni nr. 22-mi, ulloq 18. december 2003-meersumi IR, ilaatigut inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 27. marts 2006-imeersukkut IR, inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 15. april 2011-meersukkut IR kingullermillu inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allanngortinneqassapput:
- Aalajangersakkamik unioqqutitsinermi pillaatitut akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsinnaavoq, tak. inatsimmi§ 34.§ 32-mut Aalajangersakkami nalunaarasuartaateqarnerup iluani inuit pillugit paasissutissanik suliaqarneq aamma inuttut toqqissisimanissamik illersuineq pillugu Naalakkersuisut maleruagassiuussisinnaanissaat tunngavissiuunneqarpoq, tassanilu ilaatigut nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortut pisortanit pigineqartut iluanni nalunaarasuartaatitigut sullissinerit atorneqartut atugassiissutigineqarnerinut atatillugu inuit pillugit paasissutissat suliarineqarnerinut maleruagassat pineqarput, taassuma ataani paasissutissanik suliaqarneq toqqortaqarnerlu pineqarlutik.
- Inatsisartunut ilaasortaq Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit, siulittaasoq Inatsisartunut ilaasortaq Randi V. Evaldsen, Demokraatit, siulittaasup tullia Inatsisartunut ilaasortaq Nikolaj Jeremiassen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Jens-Erik Kirkegaard, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Knud Kristiansen, Siumut Inatsisartunut ilaasortaq Kelly Berthelsen, Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaq Per Rosing-Petersen, Partii Naleraq 1. Siunnersuutip imarisaa siunertaalu Suliffeqarfinnik tunniussisoqartillugu sulisut inatsisitigut inissisimanerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 5. december 2008-meersoq IR Namminersorlutik Oqartussat suliassaqarfinnik tigusinerannut atatillugu sulisoqarnermut tunngasutigut apeqqutit aalajangersimasut pillugit inatsimmut ilaasuni suliassanut atorneqarsinnaasoq atorneqarsinnaasoq siunnersuutikkut erseqqissarneqarpoq.
- Gasuulia aamma dieseluulia sunaluunniit, ilanngullugit petroleum, Jet A1 ilaalu ilanngullugit, literimut 0,10 kr. 2. Fueluulia ton-imut 113,80 kr. 3. Motoorinut benzina sunaluunniit, ilanngullugu timmisartunut benzina assigisaalu, literimut 0,10 kr. 4. Gassi sunaluunniit, ilanngullugit naturgas, bygas ilaalu ilanngullugit, kisianni gassi puiaasamiittuunngitsoq ittuunngitsoq, Nm3-imut 110,40 kr. 5. Aamarsuiat suulluunniit, ilanngullugit aamarsuit ujaqqat, jordoliekoks, brunkul, orsuutit qisuit ilaalu ilanngullugit, ton-imut 73,40 kr. Tunisassianut nukissiornermut atorneqartussanut maannakkut ukiumoortumik UR avatangiisinut akitsuummit iluanaarutit naatsorsuinermi ilanngunneqarnissaat pillugu tunngavigisami tassani, Avatangiisinut aningaasaateqarfimmut aningaasartuutit, aningaasanut inatsimmi kontumi pingaarnermi 77.05.08 pineqartunut ilaasut, pinngitsoorani tunngavigineqassasoq, aallaavigineqarpoq.
- angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput kiisalu soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni aalajangersimasumilluunniit ingerlatsiveqartuni, Finanstilsynimillu akuersissummik peqarlutik nunami maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsisuni pilersinneqarsimasunit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
- § 34, imm. 2- ilinniakkatigut piumasaqaatinut atatillugu immikkut akuersissuteqarfigineqarnissamut piumasaqaatit qaqugukkut atorunnaarsinneqarnissaannut piffissaliussatut aalajangersagaasoq peerneqassasoq KNII-p kaammattuutigaa, Juli 2023-mi nutaanik atorfinitsitsinerni pisortatigoortumik UR piginnaasalinnik naleqquttunillu atorfinitsitsisoqarsinnaassappat, immikkoortoq pingaaruteqassanngilaq, akerlianilli 2023-mi piumasaqaatigineqartunik piginnaasalinnik suli atorfinitsitsisinnaanngikkaanni, taava inatsisinik unioqqutitsisoqarsinnaavoq imaluunniit inatsisip allanngortinneqarnissaanik siunnersuuteqartoqarluni immikkoortoq taanna pissutigiinnarlugu.
- Suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisoq, siunnersuummi§§ 6-8mi piumasaqaatinik naammassinnittoq, siunnersuut malillugu suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaanissaa pillugu akuersisarnermik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit nalunaarfigineqarnissaq pillugu qinnuteqarsinnaavoq, takuuk siunnersuummi§ 1-imi, imm. 1. Suliffeqarfik§§ 6-8-mi piumasaqaatinik naammassinnippat, takuuk§ 4, suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsugaaneranik 5
- § 84. Ledningini silaannakkoortuni UR vekselstrømilinnik ingerlatsinermi 60 kV sinnerlugit sarfaqartuni suliaqarnermi periutsini, tassani taamaallaat nunamut ikkussisoqarnissaa piumasaqaataavoq aqqummut imaluunniit aqqutinut suliarineqartunut, tassani imaappat 1) isuani nunamut ikkussamik pilersitsisoqarsimanera, 2) aqqutini sumiiffiup suliaqarfiup eqqaaniittuni ittuni nunamut ikkussiffigineqarsimanngitsuni aallagartat mianersoqqussutit pilersinneqarsimappata, kiisalu 3) inuit suliamik ingerlatsisut navianartorsiortinneqanngippata aqqutinut meterimik ataatsimik qanilligunik, tassa sumiiffimmi suliaqarfimmi nunamut ikkussiffigineqarsimanngitsunut timiminnik, sakkuminnik, atortuminnik imaluunniit atortussianik.
- v9 Jerikop kunngia, ataaseq, Ajip Betelip eqqaaniittup ittup kunngia, ataaseq, v10 Jerusalemip kunngia, ataaseq, Hebronip kunngia, ataaseq, v11 Jarmutip kunngia, ataaseq, Lakiship kunngia, ataaseq, v12 Eglonip kunngia, ataaseq, Gezerip kunngia, ataaseq, v13 Debirip kunngia, ataaseq, Gederip kunngia, ataaseq, v14 Hormap kunngia, ataaseq, Aradip kunngia, ataaseq, v15 Libnap kunngia, ataaseq, Adullamip kunngia, ataaseq, v16 Makkedap kunngia, ataaseq, Betelip kunngia, ataaseq, v17 Tappuap kunngia, ataaseq, Heferip kunngia, ataaseq, v18 Afekip kunngia, ataaseq, Saronip kunngia, ataaseq, v19 Madonip kunngia, ataaseq, Hasorip kunngia, ataaseq, v20 Shimron-Meronip kunngia, ataaseq, Akshafip kunngia, ataaseq, v21 Ta'anakip kunngia, ataaseq, Megiddop kunngia, ataaseq, v22 Kedeship kunngia, ataaseq, Jokneamip Karmelip killinganiittup ittup kunngia, ataaseq, v23 Dorip Dorip qattunersaaniittup ittup kunngia, ataaseq, Gojimip Galilimiittup kunngia, v24 ataaseq Tirsallu kunngia, ataaseq, katillugit kunngit 31-t.
Sentence Morphemes with count 127
- Nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 38, 9. december 2015-imeersoq IR( Ilaasut pillugit paasissutissat takuneqarsinnaanissaat, timimut scannerut, umiarsualivinni timmisartoqarfinnilu atortulersuutit pequtsersuutillu, aningaasat tigoriaannaat eqqunneqartut anninneqartullu amerlassusaannik killiliineq)§ 1 Nioqqutissanik eqqussuineq annissuinerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 30. oktober 1992-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 12, 21. maj 2010-meersukkut IR kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 5, 15. april 2011-meersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- 2.26. Pineqaatissiisarneq atortuulersitsinerlu pillugit aalajangersakkat( Kapitali 23) Kapitali 23(§§ 62-71) pineqaatissiisarnermut atortuulersitsinermullu aalajangersakkanik imaqarpoq, tassungalu inatsisissatut siunnersuummi aalajangersakkanik ataasiakkaanik unioqqutitsisoqarnerani kinaassusersiunngitsumik akisussaaffeqartitaaneq( pisuussuteqarani akisussaatitaaneq) pillugu maleruagassat, aamma suliffeqarfiit( aktianik piginneqatigiiffiit, kommunit, Namminersorlutik Oqartussat il.il.) akisussaaffeqarnerat, inatsisissatullu siunnersuummi imermut oqimaaloquttamut maleruagassani ukiuni pingasuni immikkut ittumik ikaarsaarfeqarneq pillugu maleruagassat ilaatinneqarput.
- sullissiviit taamaallaat tassaapput aningaaserinermik ingerlatsiviusut tassanilu ilaatinneqarput taamaallaat tigusissutinut atatillugu tunniussinermik sullissinermilluunniit ingerlatsisuusut aningaasanik ikisisinnaanermut akuersisartut, sullinneqartoq akiligassanik amerlanerusunik kortimut attuumassuteqartumut ikisisinnaagaangat qimmuissutaasullu erngertumik sullissamut utertinneqanngikkaangata, aamma b) Tunniussisoq imaluunniit sullissiviusoq politikkiliorlunilu suleriaasissioraangat mattullugit sullissat naqinneq a malillugu 50.000 USD-it sinnerlugit ikisisinnaanerat imaluunniit qularnaarigaangata sullissanit ikisat 50.000 USD-inik amerlanerusut suulluunniit ullut 60-it qaangiutsinnagit sullissamut utertinneqarnissaannik.
- § 17. Najukkat pillugit Oqartussaasup peqqusineratut nunaminertamut atuisinnaatitaanermik pisinnaatitaaffimmik pigisaqartoq imaluunniit illuliamik piginnittoq§ 10 malillugu paasissutissanik allakkianillu saqqummiussinngippat imaluunniit§ 11 malillugu sulissuteqanngippat, atuisinnaatitaanermut pisinnaatitaaffimmik pigisaqartumut peqqusissutip apuunneqarneraniit siusinnerpaamik sapaatit akunneri marluk ingerlareerpata Najukkat pillugit Oqartussaasoq piginnittup pineqartup imaluunniit atuisinnaatitaanermut pisinnaatitaaffimmik pigisaqartup akiligassaanik tamakkuninnga paasissutissanik allakkianillu piumasaqaataasunik katersisinnaavoq.
- 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk najugaqaqatigiiffimmi neqeroorutigineqarsinnaasut saniatigut, tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsippat, ilanngullugu ulloq unnuarlu tamaat tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsineq, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnermi naammassineqarsinnaappata.
- Akisussaanermut ilaatigut ilaatinneqarput suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut akuerineqarnissamik qinnuteqarnermi, suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nammineq nalunaarsortinnermi, pissutsit siunnersuummut ilaasut pillugit oqartussanut nalunaaruteqarnermi aamma pisortat suliffeqarfimmik nakkutilliinerani aamma siunnersuummut ilaasunik pissutsit ingerlatallu pilugit paasissutissanik tunniussinermi suliffeqarfiup paasissutissanik tunniussinera.
- 1) suliaqarnermi, suliaq suliffeqarfimmit atortumut innaallagiartortumut ingerlatsinermut akisussaasuusumit suliarineqarpat imaluunniit tassannga aqunneqarpat, 2) suliaqarnermi, suliaq suliffeqarfimmit atortumut innaallagiartortumut ingerlatsinermut akisussaasuusumit isumaqatigiissuteqarneq naapertorlugu ingerlanneqarpat, tassa Innaallagissiornermut Oqartussat najoqqutaliaanni normu 3-imi atortunik innaallagiartortunik ingerlatsinermi isumannaallisaaneq pillugu kapitali 8 naapertorlugu suliarineqarpat, 3) inuit privatimik nalinginnaasumik naatsiivimmi suliaqarneranni aamma nunalerinermi imaluunniit 4) aqqusinikkut tamat ingerlaffigisartagaatigut assartuinermi aamma nalinginnaasumik ingerlanermi.
- Imm. 2. Atuisut peqqissusiat aamma atortussiat innaallagiartortut ulorianarsinnaanerannut isumannaatsuunissaasa illersorneqarnissaat naleqquttuusorineqarpat, taava nioqqutissiortup 1) atortussiamik innaallagiartortumik niuerfimmi nioqqutigineqalereersimasumik tigusillattaarluni misissuisassaaq, 2) naammagittaalliutinik misissuisassaaq aamma nalunaarsuisassalluni, 3) atortussianik innaallagiartortunik piumasaqaataasunik naammassinninngitsunik misissuisassaaq, 4) atortussiat innaallagiartortut utertissavai, aamma nioqqutissanik nioqquteqaqqittartut taamatut ittumik nakkutilliinermik qanorluunniit ittumik ilisimatittassavai.
- § 39. Atortussiaq innaallagiartortoq imaappat, naak najoqqutassami matumani piumasaqaatit eqqortikkaluarlugit, inuit peqqissusiannut imaluunniit isumannaatsuunissaannut, uumasuutinut imaluunniit pigisanut navianartorsiortitsisinnaasoq, Innaallagissiornermut Oqartussat inuussutissarsiummik ingerlatsisoq pineqartoq navianartuusup suuneranut naleqqiussilluni naammaginartumik piffissaqartillugu piumaffigissavaa pisariaqartunik tamanik piareersaqqullugu makku pillugit, tassa 1) qulakkiissallugu atortussiap innaallagiartortup nioqqutigineqaleruni navianarunnaarsimanissaa, 2) atortussiaq innaallagiartortoq niuerfimmit tunuartillugu imaluunniit 3) atortussiaq innaallagiartortoq utertillugu.
- Siunertarali malugerusutara peqanngilaq toqqissisimananga aalajangerpunga suut tamaasa sakkugalugit anguniagara uannut utertinniassallugu taava atuakkat napariarsiorfigilerpakka allannertaaq iperaataralugu taava qaamanerup soorlu qinngorfigisaleraanga soorlu isummanik anitsivigisaleraanga paasivara uangaana tarnera, piumassusera kinaassuseralu avammut sapileraluarikka asinganerlu pissaaneqalerluni tiguarsimagaluaraanga sanngiillisillunga sinnattuinnarlunga inuuneq qimappara piviusunngortitsiniarnerlu tasiugarilerlugu anguniagaqartormigooq sorsugassaqartaraaq eqqarsaatit imerterneqassanatik asiusarput takorluukkannut anguniakkannut appakaakkusukkuit takanna orniguk- utaqqivaatsit illit nunatta siunissaa illit uanga atorfissaqartitara.
Sentence Morphemes with count 128
- Nassuiaat Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaannik nr. 5-imik, 16. april 2007-imeersumik IR allannguineruvoq, tassani§ 1, imm. 1-imi ulluunerani paaqqinnittarfiit nassuiarneqarput tassaasut suliffeqarfiit, tassani sulisuusut pisussaatitaallutik meeqqat takkuttarnerat nakkutigissallugu, nalunaarutigineqanngitsumik takkutinngitsoornerit pillugit angajoqqaat ilisimatittassallugit meeqqallu paaqqinnittarfimmiinnerani innerani nakkutigissallugit aamma aalajangersarneqarpoq atorfiit minnerpaamik 50%-ii perorsaanikkut ilinniagalinnik inuttalerneqassasut, tak. nalunaarummi§ 6, imm. 1. Taamaattoq tak. peqqussutissatut siunnersuummi§ 20, kommunimi meeqqeriviit inuttaligaanerannut tunngasoq.
- § 27 pillugu Inatsisip malittarisassallu inatsit tunngavigalugu aalajangersarneqarsimasut malinneqarnerat Akileraaruseriffiup isumagissavaa, tak. siunnersuummi§ 27, imm. 1. Suliffeqarfinnik inunnillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartunik nakkutilliisoqarsinnaajumalluni siunnersuutigineqarpoq suliffeqarfiit inuillu taakku Akileraaruseriffimmi nalunaarsorneqassasut, tak. imm. 2. Suliffeqarfiup siulersuisuisa suliffeqarfiulluunniit piginnittuisa peqqusersuitsuunissaannik piumasaqaateqartoqarnissaa imm. 3-mi qulakkeerneqassaaq, inuit suliffeqarfiillu pineqartut assersuutigalugu aningaasanik siusinnerusukkut peqquserluuteqartuusimannginnissaat qulakkeerniarlugu.
- Inuit tarnikkut pissutsimikkut annertuumik ataavartumiilluunniit piginnaanikillisimasut isumassorneqarnissaasa isumaginissaanut pisortat ikiuunnissaat pingaaruteqarpoq, taamaasilluni inuit pineqartut imminnut ulorianartorsiortinnginniassammata allanilluunniit ulorianartorsiortitsinatik Inuit tarnikkut pissutsimikkut annertuumik ataavartumillu piginnaanikillisimanertik pissutigalugu imminnut isumagisinnaanngitsut, tamannalu pissutigalugu namminneq aalajangiinissamut pisinnaatitaaffimminnik piviusunngortitsinissamut annertuumik ajornartorsiuteqartut pisariaqartitaminnik ikiorneqassapput, isumassorneqarlutik paaqqutarineqarlutillu, il.il. peqatigisaanillu ataasiakkaanut inatsisitigut isumannaatsuunissaq attanneqaannassalluni.
- Pilersaarusiortarneq aamma nunaminertat atorneqartarnerat pillugit Inatsisartut inatsisaata allannguutissaatut siunnersuut pillugu Inatsisartut inatsisaat nr xx af xx xx201x( nuna tamakkerlugu pilersaarusiorneq pillugu nassuiaasiaq, nunaminertanik inniminniisarnerit, nunaminertamik atuinissamut piffissaliussamik sivitsuisarnissamut periarfissaq, utaqqisut tulleriiaarneqarnerannik tamanut saqqummiussisarneq, pilersaarusiornermut- nunaminertanillu atugassiinermi maalaaruteqartarfiup il. il. peerneqarnera)§ 1 Pilersaarusiortarneq aamma nunaminertat atorneqartarnerat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 17, 17 november 2010-imeersumi IR imatut allannguisoqarpoq:
- Soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinermut akiliinerit aningaasat akileraarusigaasut akileraarusigaanngitsullu atorlugit pisimappata, aningaasat tunniunneqartut ilaat inuup aningaasat akileraarusigaasut atorlugit akiliuteqarfigineqarsimasutut uppernarsarsinnaasaanut naapertuuttut 10 procentimik akitsuuserneqassapput, tak.§ 39 a, imm. 4. Imm. 2. Piffissaq suli nallinngitsoq atorunnaarsitsinertut isigineqassapput tunniussineq allatulluunniit pigisassanngortitsilluni qularnaveeqqusiussilluniluunniit tunniussineq kiisalu iliuutsit il.il., aaqqissuussinerup soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerunerata siunertaanik eqquutsitsiunnaarnermik kinguneqartut.
- Siusissukkut pinaveersaartitsiniarluniluunniit sulinermi paasissutissanik paarlaasseqatigiinneq§ 51. Atuarfik, atuareernermi ornittagaq, napparsimasunik paarsisut, peqqissaasut, nakorsat, kigutit nakorsaat kigutigissaasullu kommunip peqqissaaviani atorfeqartut, ulluunerani neqeroorutit, sunngiffimmi ornittagaq oqartussaasullu meeqqanik atugarliortunik sullissinerup iluani suliassanik suliaqartartuusut meeqqap inuttut ilaquttaminilu atugarisai, inummut namminermut tunngalluinnartut pillugit paasissutissat akunnerminni paasissutissiissutigisinnaavaat, paasissutisseeqatigiinneq meeqqat atugarliortut pillugit siusissukkut pinaveersaartitsiniarluniluunniit suleqatigiinnermut ata tillugu pisariaqartuusorineqarpat.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik nalilersuigaangami attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq ataaseq arlaqartulluunniit, maanna siunissamilu piffissap ilaani niuerfimmik annertuumik tigumminnittuunersut eqqarsaatigalugu, niuerfimmi tamatumani pineqartumi, taava aqutsisoqarfiup tunngaviusumik naatsorsuutigisat allat unammilleqatigiinnermut oqartussaasut unammilleqatigiinnermut malittarisassat naapertorlugit atortagaanniit tunngavigisarpai, piffissami aalajangersimasumi suliffeqarfik niuerfimmi annertuumik tigumminnittuusimanersoq eqqarsaatigalugu.
- Imm. 5-imut Najukkanut Oqartussaasup aalajangiinerata eqqartuussisulersuussinnaaneranut, maalaarutip qaffasinnerusumut ingerlateqqinnissaanik periarfissap atorneqareersimanera, piumasaqaataassasoq imm. 5-imi siunnersuutaavoq§ 17-imut§ 10 naapertorlugu paasissutissanik eqqortunik imaluunniit uppernarsaatinik saqqummiusseqqullugu Najukkanut Oqartussaasup innersuussinera taassuma malissimanngippagu, piginnittup imaluunniit atuinissamut pisinnaatitaaffimmik pigisaqartup akiligassaanik Najukkanut Oqartussaasoq suliaqarsinnaasoq, pillaatitut aalajangersakkamik kommunip imminut ikiuinermik suliaqarsinnaanissaanik tunngavissalernissaa, siunnersuutaavoq.
- 1) aningaasaliisarfik tunniussinngippat aamma 31. december 2015-ip kingornatigut piginnittut aktiaataannik tunniussinngippat, 2) aningaasalersuisarfiup utertitsilluni pisinermi aktiat taamatut ittut tamaasa ilannguttarpagit, 3) aningaasalersuisarfiup kapitalini 3- 8-ni eqqartorneqartut suleriaatsit peqqissaartumik periuseqarluni ingerlappagit aamma aktiat taamaattut eqqarsaatigalugit nalunaarutigineqartussat paasissutissat nalunaarutigippagit, aktiat taakku aningaasanngortinniarlugit allatigulluunniit akilerneqartussanngorlugit takutinneqarpata, aamma 4) aktiat taakku kingusinnerpaamik 1. januar 2018-imi aningaasanngortinneqarsimanissaannik imaluunniit tuniniarneqarsinnaajunnaartinneqarnissaannik qulakkeerinnittunik politikkit suleriaatsillu aningaasaatqarfiup atuutsilersissimassagai.
- Eshtaoli, Sor'a, Ashna, v34 Zanoa, En-Gannimi, Tappua, Enami, v35 Jarmuti, Adullami, Soko, Azeka, v36 Sha'arajimi, Aditajimi, Gedera Gederotajimilu, katillugit illoqarfiit 14-it illoqarfeerartallit, v37 Senani, Hadasha, Migdal-Gadi, v38 Dil'ani, Mispe, Jokte'eli, v39 Lakishi, Boskati, Egloni, v40 Kabboni, Lakmasi, Kitlishi, v41 Gederoti, Bet-Dagoni, Na'ama Makkedalu, katillugit illoqarfiit 16-it illoqarfeerartallit, v42 Libna, Eteri, Ashani, v43 Jifta, Ashna, Nesibi, v44 Ke'ila, Akzibi Mareshalu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartaallu, v45 Ekroni illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu v46 Ekronimiit kimmut illoqarfiillu Ashdodip eqqaaniittut ittut tamaasa illoqarfeerartallit, v47 Ashdodi illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu, Gaza illoqarfinnguartaalu illoqarfeerartaalu Egyptenip kuunngua Imarsuarlu killigalugit.
Sentence Morphemes with count 129
- Pineqartoq kingulleq tunuliaqutaralugu ukioq manna siusinnerusukkut nalunaarusiortoqarpoq, imarisamigut annertunerpaatigut inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuummut imarisamigut assingulluinnartumik, inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuummik inuussutissarsiutinut ilinniartitaanermi inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerni inatsisartut peqqussutaata allanngortinneqarnissaanik siunnersuutaasumik, aningaasanut inatsimmi aningaasaliissuteqarnermi tunngavigineqartut naapertorlugit tapiissuteqartarnermut maleruagassat aaqqinneqarnissaat siunertaralugu, aammalu ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugu inatsisartut inatsisaannut naapertuuttunngortinniarlugu.
- Piffissami akitsuusiiffissami akitsuusigassat tassaapput nioqqutissat akitsuusigassat kiassarnermut, innaallagissiornermut imaluunniit motoorimut ikummatissatut atorneqarsimasut millissutinik assigisaannillu taperlugit, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 2, imm. 1, imaluunniit akitsuuteqarfiusumut eqqunneqarsimasut, tak. inatsisissatut siunnersuummi§ 2, imm. 2. Taassuma saniatigut ilanngaatigineqassapput nioqqutissat akitsuusigassat§ 5, imm. 1 naapertorlugu akitsuusigaanngitsumik uninngasuutinut ilassutaasimasut, nioqqutissammi taakku tassuunakkut akitsuuserneqassanngillat, aatsaalli akitsuusigassanngussallutik kiassarnermut, innaallagissiornermut imaluunniit motoorinut ikummatissatut atorneqarunik.
- Aalisarnermut aningaasaliissutinut immikkoortitat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 26, 9. december 2015-imeersoq IR( Isaterinermi aalisarsinnaanermut akuersissutinik pisassiissutinillu piginniinnartarneq kiisalu isaterinermut il.il. tapiissutinik uuttortaasarnermi aalisariutip piviusumik nalinganik atuineq)§ 1 Aalisarnermut aningaasaliissutinut immikkoortitat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 15, 20. november 2006-imeersumi IR Inatsisartut inatsisaatigut nr. 13, 2. december 2009-imeersukkut IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 22, 22. november 2011-imeersoq IR kingusinnerusukkullu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 3. december 2012-imeersukkut IR makkua allannguuteqartinneqarput:
- Nr. 1-imut Siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaataavoq Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfiup namminerisaminik nalunaarsugaanermi normoqarnissaa( CVR- normu), Kalaallit Nunaanni najugaqartuunissaa aamma inummit ataatsimit pigineqarluni suliffeqarfiunnginnissaa imaluunniit piginneqatigiinnikkut suliffeqarfiup pilersinneqarsimannginnissaa, takuuk siunnersuummi§ 6. CVR-imi nalunaarsuisarfimmit, suliffiup CVR- normuata, ingerlatseqatigiiffittut ilusaata aamma suliffeqarfiup nalunaarsugaasuap najugaata takuneqarsinnaaffigisaani suliffeqarfiup 19
- § 3. Entreprenøri imaliussaaq 1) ledningit pillugit paasissutissanik pissarsissaaq itersaliornissaq, assaanissaq, qillerinissaq aamma nunamik naqittaalluni, suliassat taakkua aallartitsinnagit, 2) annertunerusunik suliaqarnermi susoqarnissaanut pilersaarut suliassap annertussusianut tunngasoq atortumik innaallagiartortumik piginnittumut, sulinerup aallartinneqannginnerani, nassiutissavaa, 3) atortumik innaallagiartortumik piginnittup innersuussutai malissavai, kiisalu 4) atortumik innaallagiartortumik piginnittumut ajoqusiinerit, ajutumeernerit aamma ajutoornerit atortup inaallagiartortup eqqaani sulinermik ingerlatsinermut attuumassuteqartut suulluunniit tamaasa nalunaarutigissavai.
- Kipilerfigaakkit imaq Anersaakkut aalatitaasarpunga imarsuaq qatsullaraangat qamuunavik attorneqartarpunga sapanngatut qillersigaangat imaq tarrarik- nunat tarrarik soorlumi imminut qaaqqugaanga Saperpungali avalassallunga imarsuaq taamaaligaangat qajannguami issiassallunga eqqissinarsillaraangat imaani qajaq- sanalluagaq ilumut kipilerfigeqaara Isikka imermik ulikkaartaraat avammut qimerluulerukku pereersullu tarratut sarsuttaraat imaani pisarsimanikka ikinngutitut akersuulluta ilaanni atorsimasakka Takorloortaraakka ikinngutitut unammerualaarsimanerput nalunngilluarpara pissartavut sapersisitaasarsimapput nukissuatit isertukkatit ilaannikkut saqqummerakkit Uannili ippoq takorluugara imarsuaq qatsungangaartoq perorsaasigaakkimmi eqqortumik inuuneq unissanngivimmat malissuatit tusaatillugit eqeersaajuartaravit Avissaarsimallutit artornaqaaq imarsuaq qatsungangaartoq perorsimagammali pikkunaqaaq ilikkagara uaniimmat immat:
- Ilisimatuut erinarsuutaat Nuna taanna nuanneqqajaq soqutinaqqajaq inoqanngitsuuguni ilami nunatsiarsuaq misissuiffissatsiarsuaq inupalaat najorpaat Ilami nuna soqutiginassagaluaq nuannissagaluaq inuertuugaanni Inuit taakku soqutiginaqqajartut alutornaqqajartut inuuneqartuugunik qangarsuartuinnavik Ilami tassa uuminat angallateqaleramik akissarsisaleramik utoqqalisaleramik inuit taakku Savaatilipalaat tigumatunermik illukutsiarsuit eqqaanni illoqarput tassami qanoq ililluta misissuiniassaqaagut kakkanniassaqaagut Ila nuna taanna soqutiginaqqajaqaaq inoqanngitsuuguni misissuiffissatsiarsuarput tassami inupalaat aserortilerpaat qujanarnerpaaqqajarpoq qajartuinnartuugunik ilivitoqqamiikkunik ikkunik
- 27 massa Daavip oqaasii kingulliit naapertorlugit Liivip kinguai kisinneqartut tassa-uku marlunnik qulilinnik ukiullit qaangiuttullu, 28 Aarunip kinguaasa sanianniittassasut ittassasut, Naalakkap illuani kiffartortussaallutik, silarlernut najorniffinnullu illernartullu suut nalinginnaat minguersarneqarnissaannut ivertitaallutik, Guutip illuani kiffartortassallutik, 29 timiusallu kiinneqqussutit qajuusallu tunissutinut neqissanut atortussat timiusallu qaqortussiat saattut seernaqanngitsut siatsivillu akusaliallu uuttorneqartussallu immiussassalluunniit isaagassalluunniit nalinginnaat kiffartuutissaralugit, 30 ullaallu nungullugit qeqartussaallutik Naalagaq qutsavigalugu unnersiutigalugulu, unnukkullu aamma taamaaliortussaallutik, 31 sapaatikkullu qaammanniffikkullu nalliussivikkullu tunissutissat ikikkagassat tamaasa Naalakkamut pilliutigissallugit qassiussusissaat eqqorlugit, ileqqussatik atorlugit kipisuitsumik Naalakkap kiinaata saani;
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Ilaqutariinniittut ittut tamarmik inussiarnisaartuuppata ataasiussuseq suleqatigiinnerlu siuarsarneqassapput[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Suleqatit taassumaluunniit ilaqutaasa ilaat napparsimappat inussiarnisaarfigisinnaavat[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Jehovap ikiortarpai, naak mitallerneqaralutik, ilumoorfiginnillutik inussiarnisaartuusut[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Sanilimik ikiuiumaneq inussiarnisaarneruvoq Imai© 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania Pisortat peqquserluttuliortarnerisa ajoqutaanera 3 Guutip naalagaaffia- Peqquserluffiunngitsoq 4 Biibili inuit inuunerannik allannguisitsisarpoq Akissutit Biibilimeersut IR paasiuminartut tupigusuutigaakka 8 Uiusutit- Angerlarsimaffissi toqqissisimanartuutiguk 10 Nalunngiliuk?
- ( wE 1/ 7 2000)[ Quppernerup ataani ilanngussaq] Paarsisutut pulaarnissamut siunnersuutit atuarneqarsinnaapput Vagttårnet- imi 15. septembari 1993- imoortumi quppernerit 20- 23 aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffik- mi 1. apriili 1996- imoortumi quppernerit 20- 23.[ Qupp. 31- mi ungalusaq] Paarsisut kristumiut• Kajumillutik ilungersorlutillu kiffartorput• Savaatit anersakkut ittunik nerisittarlugillu isumagisarpaat• Allat paarsisunngornissamut noqqaassuteqarnissaannut ikiortarpaat• Napparsimasut pulaartarpaat isumagisarlugillu• Tamatigut qatanngutimik ikiornissaat eqqumaffigaat[ Qupp. 32- mi assiliartat] Oqaluussinermi, ataatsimiinnerni sunngiffimmiluunniit katerisimaarnerni utoqqaanertat tamatigut parsisuupput Guutip oqaasia ilinniarfigiuk Guutip naalagaaffia suua?
Sentence Morphemes with count 130
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 3, imm. 1-imik,§ 6, imm. 1-imik,§ 8, imm. 1-imik,§ 9, imm. 1-imik,§ 10, imm. 1-imik,§ 14, imm. 2-mik 3-milluunniit unioqqutitsisoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, 5) nioqqutissanik, inatsit manna naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq pisorluunniit.
- Nr. 2. Naalakkersuisut piginnaatinneqarput Aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit aalajangersarneqartut saniatigut kontut pingaarnerit 73.04.03-p Taarsigassarsiat ernialigaanngitsut akilersugassaanngitsullu aamma 73.04.04-p Taarsigassarsiat erniallit( ilanngaateqanngitsut), ataanni inuussutissarsiutinut taarsigassarsititsinissamut, taarsigassarsiat taakku taarsigassarsiaareersut akilerneqarnissaannut atorneqassappata, taamaallutillu kontuni pingaarnerni 73.04.03-mi Taarsigassarsiat ernialigaanngitsut akilersugassaanngitsullu aammalu 73.04.05-mi Taarsigassarsianut ernialinnut akilersuutit, amerlaqataannik isertitaqarnerussutaassappata.
- Nr. 2. Inatsisartut Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaannut ilisimatitsillutik kontomi pingaarnermi 64.10.32 Inuussutissarsiornernik siuarsaanissamut suliniutini inuussutissarsiutinik siuarsaanermut tunngatillugu Greenland Venture A/S-imik ukiumut ataatsimut arlalinnulluunniit kiffartuussinissamut isumaqatigiissusiornissamut Naalakkersuisut piginnaateqarput, tak. Kalaallit Nunaanni mittarfitsigut pilersaarutinik danskit peqataanissaat aamma Danmarkip aamma Kalaallit Nunaata akornanni inuussutissarsiutitigut suleqatigiinneq nukittorsarniarlugu danmarkimi naalakkersuisut aamma Naalakkersuisut akornanni isumaqatigiissut 10. september 2018-imeersoq IR tunuliaqutaralugu Greenland Venturep aamma Siuarsaanermut Aningaasaateqarfiup akornanni inuussutissarsiutitigut suleqatigiinnissamik pilersaaruteqarneq.
- § 33 f. Akilerneqarluni tunisassianik aalisarnermeersunik IR, piniarnermeersunik IR, aallaaniarnermeersunik IR, savaateqarnermeersunik IR, eqqumiitsuliornermeersunik IR imaluunniit kusanartulianeersunik IR tuniniaanernik sullissisoq, tuniniaaneq inuussutissarsiortumut B-tut isertitaqaataappat, akileraarutissat annertussusilernissaannut atugassanik ukiut tamaasa kaammattorneqarani akileraartarnermut ingerlatsivimmut aqqa, najugaa aamma cpr nr. paasissutissiissutigalugit sullissinerup imarisai pillugit paasissutissiissaaq, ilanngullugit tunisassianut akiliutinik tigusisussaq, kiisalu akiliutit ingerlateqqinneqartut annertussusaat pillugit paasissutissat.
- § 21-mut Imm. 1-imut Suliffeqarfimmi inuussutissaleriffiusumi pisortamut, niuertarfinnut imaluunniit nassiussuiffiusunut akisussaasoq, taamaalillunilu tunisassiornermut, poortuinermut, nalunaaqutsersuinermut, inuussutissat isumannaatsuunerinut imaluunniit innarligassaannginnerinut toqqaannartumik akisussaanngitsoq, inuussutissat isumannaatsuunissaanut piumasaqaatinik naammassinninngitsut nioqqutissat niuerfimmiit tunisaajunnaarnissaat, tunuartinnissaat utertinneqarnissaalluunniit siunertaralugu ingerlatanut sinaakkusiussat iluanni pisariaqartunik qanoq iliornissamut piareersaatinik aalajangiinissamut aalajangersagaq pisussaaffiliivoq.
- § 17-imi pineqarpoq neqerooruteqartitsisup pilersuisussamik toqqaanermini inuiaqatigiinni akisussaaffeqarnermik pingaartitsinissamik periarfissaa, tassunga ilanngullugit najukkamiiginnarnissaq iinnarnissaq, ilinniartussanik, ilinniarfissanik imaluunniit suliatigut misiliiffissanik pilersitsineq, katataasimasunik sulititsineq, peqqinnissakkut siuarsaaneq, avatangiisini pissutsit aamma piujuartitsisinnaaneq aammalu§ 30-mi pineqarluni neqeroortitsisup immikkoortukkuutaanik isumaqatigiissutit ilaannik neqerooruteqarsinnaanermut periarfissai( pisussaaffiilu), taamaaliornikkut najukkani suliffeqarfiit pilersuisullu neqerooruteqartunut ilaanissaat ajornannginnerulissalluni.
- Aalajangiisartut taamatuttaaq aalajangersaasinnaatitaapput katsorsaanermi nakorsap atugarisimasaanut, tamatumunnga ilanngullugit nakorsaat toqqarneqartoq aamma qanoq annertutigisumik atuisimanermut tunngatillugu, tak.§ 14, imm. 4, aamma§ 19, imm. 4, aamma§ 5. Tamakku saniatigut siunnersuummi§ 41, imm. 3 malugeqquneqarpoq, taanna naapertorlugu pinngitsaaliissummik katsorsaanerup aallartinnera sioqqullugu naammagittaalliut saqqummiunneqarpat, tamatuma kingunerissavaa iliuserisap aalajangiisartut aalajangiinissaata tungaanut kinguartinneqarnera, imaanngippat nakorsarneqarnissap ingerlaannartumik aallartinneqarnissaa pisariaqarluni ilaatigut napparsimasup inuunerata imaluunniit peqqissusiata malunnaateqarluartumik navianartorsiornissaa pinngitsoorniarlugu.
- § 14. Inuk namminneq inuttut akuersissummik pigisaqartut suliffeqarfimmut sapaatit akunneri tamaasa nal. akunnerini 30, suliffeqarfimmut attuumassuteqassapput suliffeqarfiup nalinginnaasumik ammasarfigisaata nalaani, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Innaallagissiornermut Oqartussat imm. 1-imi piumasaqaataasumit immikkut akuersissuteqarneq nalunaarutigisinnaavaat, pissutsit immikkut ittut pissutaappata kiisalu suliffeqarfimmi suliassat akuersissummik pigisaqarnissamut piumasaqaateqartartut annertussusiat pisariaqartinngippassuk, sapaatit akunneri tamaasa nal. akunnerini 30-ni akuersissummik pigisaqartup suliffeqarfimmut attuumassuteqarnissaa pisariaqartinngippassuk.
- [ Qupp. 26- mi assiliartaq] Juutit Westerborkimi katersuutitsivimmiit Tysklandimukaanneqartut KAR[ Suminngaanneernera IR] Herinneringscentrum kamp Westerbork[ Qupp. 27- mi assiliartaq] Meeqqakka Carry Silvainilu ilagalugit, marluullutik sorsunnersuup aappaani juutinik( inuiannillu allanik) toqoraanersuarmi toqusut[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Sverigemi tuniluussinnaaneq pissutigalugu immikkoortitaasugut[ Qupp. 28- mi assiliartaq] Kinaassutsimik allagartaagallartoq angerlartitaalerninni tunniunneqartoq[ Qupp. 29- mi assiliartaq] Ullumikkut paninga Johanna ilagalugu Utoqqaanertat- Allat akisussaaffeqalersinniarlugit piginnaanngorsarsigit SILARSUARMI tamarmi angutit Jehovap Nalunaajaasuisa ilagiivini akisussaaffimmik tigusisinnaasut pilertortumik pisariaqartinneqarput.
- [ Qupp. 9- mi ungalusaq/ nunap assinga]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Roma KRETA ASIA FRYGIA PAMFYLIA PONTUSI KAPPADOKIA MESOPOTAMIA MEDIA PARTHIA ELAMI ARABIA LIBYA EGYPTENI JUDÆA Jerusalemi[ Immat tatsillu] Imaq Akullersuaq Sortehavi Imaq Aappalaartoq Persiap Kangerliumanersua[ Assiliartaq] Ukiumi 33- mi piinsip ulluani inuit Romamiut naalagaaffianni sumiiffinnit 15- ineersut nunanillu allaneersut IR nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigineqarnera ilitsoqqussaralugit oqaatsiminnik tusarpaat[ Qupp. 10- mi assiliartat] Nunami allamiorpassuit sallusuissut Biibilimeersoq IR ilassilluartarpaat[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Naalagaaffilersaarfiup allagartaa oqaatsit tallimat atorlugit allanneqarsimasoq Inunnut inuiannit tamaneersunut IR nutaarsiassaq nuannersoq" Nalunaajaasigissavassi...
Sentence Morphemes with count 131
- Soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinermut akiliinerit aningaasat akileraarusigaasut akileraarusigaanngitsullu atorlugit pisimappata, aningaasat tunniunneqartut ilaat inuup aningaasat akileraarusigaasut atorlugit akiliuteqarfigineqarsimasutut uppernarsarsinnaasaanut naapertuuttut 10 procentimik akitsuuserneqassapput, tak.§ 39 a, imm. 4. Imm. 2. Piffissaq suli nallinngitsoq atorunnaarsitsinertut isigineqassapput tunniussineq allatulluunniit pigisassanngortitsilluni qularnaveeqqusiussilluniluunniit tunniussineq kiisalu iliuutsit il.il., aaqqissuussinerup soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerunerata siunertaanik eqquutsitsiunnaarnermik kinguneqartut.
- § 38. Ilinniagaqartut ilinniaqqinnissamut piareersaataasumik naammasinninnerminnut, iliniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniarnermut imaluunniit bacheloritut ilinniarnermut atatillugu Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisamut akiliunneqarlutik angalasinnaatitaasut, tak.§ 34, imm. 2, oqaaseqatigiit pingajuat, aammalu Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliunneqarsinnaatitaasut ilinniarnerminnik naammassisaminnut atatillugu ilinniarnermik nutaamik ingerlaqqillutik sivitsuisut, tak.§ 34, imm. 1, oqaaseqatigiit aappaat, angalanernik pineqartunik nuussisinnaapput§ 37 malillugu siumut utimullu angalanissanngorlugu.
- 1) tusagassiorfik namminersortuussasoq, takuuk imm. 2, 2) tusagassiorfik Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassasoq 3) tusagassiorfik piffissaq tapiissuteqarfiusoq tamakkerlugu akisussaasuusumik aaqqissuisoqassasoq, 4) tusagassiorfik aaqqissuisunik sulisoqassasoq, taakkulu akisussaasuulluni aaqqissuisoq ilanngullugu minnerpaamik ukioq naallugu sulisinnaasut pingasuussasut, 5) tusagassiorfik minnerpaamik sapaatit akunneranut ataasiarluni nuna tamakkerlugu naqitanngorluni saqqummertassasoq, 6) tusagassiortut namminersorlutik suliaannik imaqarlutik saqqummertassasut, pingaartumik naalakkersuinermut inuiaqatigiinnullu tunngassutilinnik sammisaqarlutik, imaasa affai pilerisaarutit
- Imm. 4. Tapiissuteqartoqassanngilaq imaluunniit ilinniagaqarnermi akiliummut attartortitsisoqassanani 1) Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup aningaasaqarnikkut suliffeqarnikkullu nalilersuutit naapertorlugit nalilerpagu, ilinniagaq pineqartoq Kalaallit Nunaannut naleqqutinngitsoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut ilinniakkatut appasinnerusumik naleqartuusoq, ilinniakkanut allanut tapiiffigineqarsinnaasunut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit ersarissumik appasinnerusumik naleqartoq, 2) ilinniagaqartoq qiortakkanik pineq ajorpat, imaluunniit 3) ilinniagaqartoq siusinnerusukkut ilinniagaqarnermut akiliummut tapiissutinik tunineqarsimasoq ilinniakkamut allamut, ilinniagaq pissusissamisoortumik ilinniakkamut naammassisamut ilassutaanngippat.
- Suliffeqarfissuartut ingerlatseqatigiiffittut nr. 3 naapertorlugu paasineqassapput a) suliffeqarfik sunaluunniit suliffeqarfissuarmi nunani tamalaani ingerlatsisumi ataatsimut naatsorsuusiorfimmi immikkuullarissutut ingerlatsisoq imaluunniit suliffeqarfissuaq ataatsimoorussamik naatsorsuutinik suliaqartussaagaluarpat taamatut inissisimasussaq, ingerlatseqatigiiffik ataaseq arlallilluunniit arlallilluunniit aningaasanik niuerfinni nalunaarsorsimappata, b) suliffeqarfik sunaluunniit suliffeqarfiup annertussusaa pingaaruteqannginneraluunniit kisiisa pissutigalugit ataatsimut naatsorsuusiornermi ilanngunneqanngitsoq, aamma c) suliffeqarfimmi litra a-mi b-milu ilaasumi ingerlatsivik aalajangersimasoq sunaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsivimmut ukiumut
- Oqaasertaliussani nammineq pigisassat pisariaqarnerpaat pineqarput, soorlu inoqutigiinni inunnut uumasunullu nerisassat allallu pisariaqartinneqartut pissarsiarinissaat, inoqutigiinnut nalinginnaasunut pequtit pissarsiarinissaat, iggavimmi atortut pissarsiarinissaat, atisat pissarsiarinissaat, soorlu ukiup qanoq ilinera malillugu qaatiguut, ukiup qanoq ilinera malillugu kamippaat, atisat sullisaasinnaasut, soorlu kamippaat sullisaasinnaasut, meeqqat atortuinik pissarsinissaq pinngussat ilanngullugit, tv-mik, radiomik, qarasaasiamik, printerimik assigisaannillu pissarseqqinnissaq, nuunnermut ikiorneqarneq, innuttaasup ilaqutaasullu assartorneqarnissaannut ikiuineq, aningaasartuutinut aalajangersimasunut ikiuineq.
- Akiligassiissutit ilanngutsinneqarsinnaasut§ 10. Akiligassat piffissaq akiliiffissaq eqqortoq kingulleq akilerneqanngitsut akileqquneqarlugit ilanngunneqarsinnaanngillat, taamaattorli takuuk§ 26. Imm. 2. Oqartussat sorliit Ilanngaassivik aqqutigalugu akiliisitsisassanersut, kiisalu akiligassiissutit qanoq ittut Ilanngaassivik aqqutigalugu akilersinneqartassanersut, Naalakkersuisut kommuninut aamma pisortani akiligassiisunut isumaqatiginninniarlutik aalajangersaassapput, taamaattorli takuuk imm. 3. Imm. 3. Ingerlatseqatigiiffiit makkua akiligassiissutit Ilanngaassivik aqqutigalugu akilersinneqartussatut ilanngutissagaat pillugu maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput:
- 1) neqerooruteqartoq isumaqatigiissutip ilaanik 1-imik, amerlanernik, imaluunniit tamanik neqerooruteqarsinnaanersoq, 2) neqerooruteqartoq isumaqatigiissutip ilaanik 1-imik, amerlanernik imaluunniit tamanik tunineqarsinnaanersoq, taamatullu pisoqassappat isumaqatigiissutit ilaat, imaluunniit isumaqatigiissutit ilaat katersat qanoq ilillutik ataqatigiississisinnaaneri, aamma 3) najoqqutassiat imaluunniit malittarisassat kinaassusersiunngitsut aamma assigiinngisitsisuunngitsut isumaqatigiissutit ilaannik tunniussinermut aalajangiisuunersut, neqerooruteqartup amerlanerpaatut pissarsiarisinnaasaanut naleqqiullugit najoqqutassiat imaluunniit malittarisassiat neqerooruteqartup isumaqatigiissutit ilaannik amerlanernik pissarsinissaanik kinguneqassagaluarpata isumaqatigiissutit ilaat qanoq tuniunneqartarnerat ilanngullugu.
- 1) aningaasanik nalilinnik sillimmasiineq pillugu eqimattanut isumaqatigiissut imaluunniit taarsigassarsiat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik eqimattanut isumaqatigiissut sulisitsisumut atugassanngortinneqarsimappat aamma sulisitsisunut imaluunniit uppernarsaammik piginnittunut 25-nut amerlanernulluunniit tunngasuuppat, 2) sulisitsisut imaluunniit uppernarsaammik piginnittut piginneqataassutiminnut tunngasunik isumaqatigiissummi nalilinnik tigusinissamut pisinnaatitaappata aamma sulisitsisup toqunerani akiliutinik tigusisussamik iluaquserneqartussamik toqqaasinnaallutik, aamma 3) aningaasat tamarmiusut sulisitsisumut imaluunniit uppernarsaammik piginnittumut imaluunniit iluaquserneqartumut tunniunneqartussat 1 mio. USD sinnersimanngippagit.
- [ Qupp. 30- mi ungalusaq/ assiliartaq] Qanoq imminut naalakkersinnaanerulersinnaasugut• Mikisutigut imminut naalakkersinnaaneq ineriartortiguk• Eqqarsaatigiuk maannakkut siunissamilu imminut naalakkersinnaanerup iluaqutaassusia• Guutip inerteqqutigisai kajumissaarutigisaanik tarsertakkit• Eqqarsaatit ajortut itigartipallakkit• Isummat anersaakkut ineriartornartunik immertaruk• Kristumiut uppeqativit inersimalluartut ikiuinerat ilassilluartaruk• Eqqunngitsuliornissannut ussernartut ingalassimaniakkit• Usserniarneqaraangavit Guuti ikioqqullutit qinnuigiuk[ Qupp. 28- mi assiliartat] Imminut naalakkersinnaanerup ajunngitsumik iliortittarpaatigut Silarsuaq naapertuilluanngiffiusoq SILARSUARMI naapertuilluanngiffiusumi inuugatta isumaqatigiissutigisinnaavarput, ilaa?
Sentence Morphemes with count 132
- Aallaqqaasiut 1.1 Peqqinnissaqarfimmut akisussaaffik Danskit Naalagaaffiannit ulloq 1. januar 1992 Namminersornerullutik Oqartussanit tiguneqarmalli peqqissaanermik suliallit aalajangersimasut suliaat pillugit napparsimasut nunatsinneersut IR naammagittaalliuutaat Peqqinnissaqarfiup Napparsimasut Sullinneqarneranni Maalaaruteqartarfiata suliarisalerpai, tak. qitiusumik siulersorneqarneq pillugu inatsimmi kapitali 3, tak. peqqinnissamut tunngasut qitiusumik siulersorneqarnerat il.il. pillugit inatsit nr. 397 10. juni 1987-imeersoq IR( danskit inatsisaat), inatsisikkut nr. 391-ikkut 7. juni 1989-imeersukkut IR aamma inatsisikkut nr. 369-ikkut 6. juni 1991imeersukkut IR kiisalu inatsisikkut nr. 503-kkut 30. juni 1993-imeersukkut IR allanngortinneqarsimasoq.
- " allanut atatillugu siusinnerusukkut oqaatigineqartutut, GE-p nuannaarutigalugu paasivaa, Naalakkersuisoqarfik inuussutissarsiornerup ineriartortinneqarnera siuarsarniarlugu suliniutinik aallartitsisoq tunngavissaliisorlu" Sulisitsisut aamma allapput" siunnersuutigineqartumut tunngatillugu, inuussutissarsiornermi aallarniisunut aallarterlaanut aallarnisaasunik ineriartortitsinissamut aaqqissuussaq pillugu isumassarsiaq pitsaasorujussuuvoq aammalu siunnersuummi allassimasutut Island-imi aamma Israel-imi misilerarneqareersimalluni" Sulisitsisut taamaattoq oqaatigaat qinnuteqartunut ataasiakkaanut tunngatillugu aallarnisaasunik ineriartortitsinissamut aaqqissuussamut tassunga kikkut allaffissornikkut aqutsisuussanersut pillugu aammalu qinnuteqartoq pikkorissarnernut sorlernut 7
- 1) ilinniagaqartunut qaammatit arfinillit sinnerlugit ilinniarfimmiittussanut ittussanut imaluunniit sungiusaammik suliffimmiittussanut ittussanut, meeqqat akiliunneqarlutik angalanissaat akuersissutigineqarsimagaangat, 2) ilinniagaqartunut aappariinnut angalaqatigiittunut ilinniartup aappaanut, tak.§ 6, ilinniarnissaq qaammatinik 20-nik sivisunerusussatut naatsorsuutigineqarpat, 3) qaammatinit 20-nit sivisunerusumik ataannartumik ilinniareerluni angerlarnermut atatillugu, imaluunniit 4) pisattat ornigassamut angallanneqarnerannut akiliussisoqarsimatillugu, takukkit nr. 2 aamma 3. Imm. 3. Ilinniagaqarnermik unitsitsisoqarallartillugu, tassunga ilanngullugit ilinniagaqarnermik unitsitsigallarneq pisattanik assartuinermut akiliussisoqarsinnaanngilaq.
- 1) imaarsineq, imaanut eqqaaneq imaluunniit allatut aniatitsineq inuup inuuneranik annaassiniarneq imaluunniit umiarsuup silaannakkuluunniit angallatip isumannaatsuunissaa siunertaralugu pisimappata, imaluunniit 2) kuutsitsineq umiarsuup ajoquserneranik, umiarsuup atortuisa ajoqusernerannik umiarsuulluunniit pinngitsoortinneqarsinnaanngitsumik putuneranik peqquteqarpat, ajoqusernerullu imaluunniit putunerup paasineqarnerata kingorna kuutsitsinissaq pinngitsoortinniarlugu millisinniarluguluunniit iliuuserisariaqartut tamarmik iliuuserineqarsimappata, mingutsitsinerlu umiarsuarmik piginnittup, atuisup, umiarsuup naalagaata allalluunniit umiarsuarmi sulianik ingerlataqartut mianersuaalliornerisigut pisimanngippat imaluunniit ajoqusersinnaaneq siumoortumik naatsorsorsinnaasimanngippassuk.
- Inatsisissatut siunnersuummi§ 30, imm. 3-mut, pinngitsaaliissummik naammassinnittarnermut aammalu tunisinermi iluanaarutit oqartussaasut umiarsuaq pillugu suliaqarnerannut aningaasartuutinut matussutissatut atorneqartarnerinut tunngasumut atatillugu, Imarsiornermut Aqutsisoqarfimmit maluginiarneqarpoq, inatsisissatut siunnersuutip oqaasertaani qularnaveeqqusiiffiusut pioreersut eqqarsaatigineqarsimanngitsut, tassungalu tunngatillugu Imarsiornermut Aqutsisoqarfiup erseqqissaatigaa, tamanna imarsiornermut inatsimmi qularnaveeqqusiiffigineqartunut aalajangersakkanut uniuuttoq, aammalu Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik inatsimmi pinngitsaaliissummik naammassinnittarnermut aalajangersakkanut uniuussimanissaa ilimanaateqartoq.
- Naak suliniuteqareernermi malitseqartitsineq inuusuttunut 18-ileereersimasunut ikiorsiissutaasaraluartoq, suliniuteqareernermi malitseqartitsineq siusissukkut iliuuseqarnertut isigineqarsinnaavoq, tassalu pitsaaliuinertut ikiorsiissutitut, meeqqap" inersimasunngornerata" kingorna inuusuttutut kingusinnerusukkut inuunermini inuttut ajornartorsiutinik annerusunik atugaqannginnissaa pillugu aallartinneqartussaq, kingusinnerusukkullu ajornartorsiuteqalissagaluaruni pisortat ikiorsiisarnerannut malittarisassat imaluunniit innuttaasunut inersimasunut immikkut ittumik ikiorsiisarnernut malittarisassaasut atorlugit ikiorneqartussaasoq.
- Siunnersuummi qulequttat pingaarnerit a) Inatsisit atuuttut Inatsisit atuuttut tassaapput, Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 19, 19. november 2007-imeersoq IR, Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010meersoq IR, kingullermik allanngortinneqartoq Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6 juni 2016-imeersoq IR aqqutigalugu aamma Isumaginninnermi perorsaasussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 20. maj 1998-imeersoq IR.
- Akisussaanermut ilaatigut ilaapput suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamik qinnuteqarnerani, suliffeqarfiup suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsortinnerani, pissutsit siunnersuummi pineqartunut ilaasut pillugit oqartussanut nalunaaruteqarnermi suliffeqarfiup paasissutissanik tunniussinera aamma pisortat suliffeqarfimmik nakkutilliinerani aamma pissutsit ingerlatallu siunnersuummi pineqartunut ilaasut pilugit paasissutissanik tunniussineq.
- Taamatuttaaq napparsimasoq ilitsersorneqassaaq naammagittaalliutip Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunut saqqummiunneqarnissaanik, tamanna napparsimasup imaluunniit napparsimasumik siunnersuisartup tamatuminnga kissaateqarneq saqqummiuppagu, tak.§ 47. Imm. 2. Taamatuttaaq napparsimasoq piumasaqarnera naapertorlugu Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunut naammagittaalliornissamut periutsip pillugit ilitsersorneqassaaq, tamatumunnga ilanngullugit napparsimasoq aamma napparsimasumik siunnersortip oqaatitsigut imaluunniit nalunaarasuartaatit atorlugit suliassamik aalajangiisartunut saqqummiussinissamik pisinnaatitaaffiat pillugu, aammattaaq aalajangiisartut aalajangiinissaanut kingusinnerpaamik piffissaliussaq pillugu, tak.§ 48.§ 44. Naammagittaalliornissamut oqaatsit atorlugit ilitsersuisoqassaaq.
- [ Qupp. 22- mi issuagaq] Anersaakkut nerilluartannginnerup uummat assersuutaasoq ajoqusersinnaavaa soorlu nerisalunneq taqarsuarnik uummammiittunik ittunik qerattartoortitsisinnaasoq uummallu ajoquserlugu[ Qupp. 22- mi issuagaq] Anersaakkut qasuersimaarpallaarneq kingunipiloqarsinnaavoq[ Qupp. 23- mi issuagaq]' Inuunerup matuma piinik isumakuluutit' uummammut assersuutaasumut toqussutaasinnaavoq[ Qupp. 23- mi assiliartaq] Anersaakkut peqqissusermik sumiginnaaneq annernartunik ajornartorsiuteqalersitsisinnaavoq[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Ileqqunik pitsaasunik anersaakkut ittunik ineriartortitsinikkut uummat assersuutaasoq illersorneqartarpoq[ Qupp. 21- mi suminngaanneernera IR] AP- ip assiutaa/ David Longstreath Akissutit eqqortut sumi nanineqarsinnaappat?
Sentence Morphemes with count 133
- Pineqartoq allalluunniit paasissutissiisussaatitaasoq(- sut) patent´ imik tigusiniarnissi kissaatiginngippagu(- ssuk), taamaallaallu paasisatigut angusani allalluunniit angusaat tamanut saqqummiukkumaannarlugit, Naalakkersuisut imaluunniit iluaquteqarniarnermut ingerlatseqatigiiffik, pineqartunik piginnaatinneqartoq ilisimasanik pilersunik niuernermi siunertarisanut atuiniarsinnaasassapput misissuinissamut akuersissummut atatillugu malitassaritittaasut mali-tsigisaannik, tak.§ 6, imm. 4. Taamaasillugu paasissutissiisussaatitaanermut atatillugu erseqqissumik ilisimatitsissutigineqassaaq pineqartoq misissuinerminut atatillugu paasisatigut angusat tamaasa ilaannaaluunniit pillugit naqitanngorlugit saqqummiunneqartunik patent´ imik qinnuteqalersaarnersoq.
- § 2. Atuarfiup angerlarsimaffik suleqatigalugu pisussaaffigaa 1) ilikkagassanik pisinnaasassanillu pisariaqartunik tamanik atuartoq inooqataanikkut tunuliaqutai apeqqutaatinnagit pissarsitissallugu, 2) atuartup piginnaasai ineriartortissallugit, peqqissutsikkut, inooqataanikkut misigissutsitigullu inerikkiartorneq ilaatillugu, 3) atuartup toqqissisimasumik namminersortumillu inooqataalernissaanut peqataassalluni, 4) tatisimaneqanngitsumik isumaliorsinnaaneq akaarinninnerlu atuartumi siuarsassallugit, 5) atuartut akornanni aamma ilinniartitsisut atuartullu akornanni akisussaaqatigiinneq suleqatigiinnerlu nukittorsassallugit kiisalu, 6) atuartut immikkut pisariaqartitallit immikkut isiginiarneqassasut.
- a) ukiut kingulliit 200-t missaanni Kalaallit Nunaanni, nunarsuup immikkoortuini, Europami nunarsuarmilu nalorninatik assigiinngiiaartumillu ilisimasaqarnerminnik takutitsisinnaassapput taakkulu imminnut atanerat qisuariarfigisinnaassallugu, b) atajuarnerup kipisaarnerullu imminnut atanerattut inuiaqatigiinni allanngorarnernik paasinninnertik takutissinnaassavaat aammalu ukiut kingulliit 200-t missaanni Kalaallit Nunaanni Danmarkilu oqaluttuarisaanerup nunarsuarmilu oqaluttuarisaanerup piffissami agguarnerisa ilaannut qisuariaateqarlutik isummersinnaassallutik, c) tunngaviusumik aqutseriaatsinik, politikkimi isummanik inuillu pisinnaatitaaffiinik ilisimasaqarnertik uppernarsaasiorsinnaassavaat, d) saqitsaannerit pilersarnerannik taakkuninngalu aaqqiissutinik kiisalu nunat tamat akornanni suleqatigiinnermi periarfissanik taakkulu aaqqissuunneqartarnerannik paasinninnertik takutissinnaassavaat,
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inunnillu Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA NUSUKA IMAK AK ASG Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Midtgrønlands Gymnasium Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik
- Aammattaaq suliffeqarfiup kommuninit pigineqartup illuutinik, inissianik, aqqusinernik il.il. suliffeqarfiup allamut pisussaaffiinut qularnaveeqqusiisinnaanermut kommunalbestyrelsip taamaallaat akuersisinnaanera aalajangersakkap imm. 1-iani aalajangersarneqarpoq, tassani qularnaveeqqusiinerup il. il. sanaartornerup, pisinerup nutaanilluunniit illuliornernut, allaffiit illutaannik sanaartornernut, atuarfinnut, meeqqerivinnut, ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut, umiarsualivinnut, mittarfinnut il. il. aningaasalersorneqarneranut atorneqarneranni Imm. 2-mut Akuersissuteqarsinnaanermi atuisut akiliutaasa, pisortat aningaasartuutaasa annikillisat, imaluunniit kinguneqaataasumik pisortat isertitsissuteqarnerussutaasa minnerpaamik sanaartornermut, pisinermut, sananermut il. il. attuumasunut aningaasartuutinut aningaasaliissutigineqarsinnaanerat tunngavissaatinneqarpoq.
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni( akileraartarnermi inatsimmi)§ 1, imm. 1, nr. 1 imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugu akileraartussaasut, aammalu marloriaammik akileraarnissaq pinngitsoorniarlugu isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit naalagaaffimmi takornartami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni angerlarsimaffeqartutut isigineqanngitsut, inuunermut sillimmasiissutit aamma soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu piumasaqaatinik naammassinnittut, aamma aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsisaanni§ 53 A-mi pineqartut iluanaarutaannit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
- Kapitali 5 Napparsimavimmit angerlartitsinerup kingornatigut malinnaaffiginninneq§ 16. Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut napparsimasup aamma tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfiup aammattaaq oqartussaasut attuumassutillit, peqqinnissamik suliallit il.il., napparsimasup nakorsarneqarnissaminut aamma isumaginninnikkut neqeroorutinut tunngasut pillugit akornanni isumaqatigiissusiortoqarnissaa akisussaaffigaa, tassa napparsimasut napparsimavimmit angerlartinneqarnermik kingornatigut napparsimasup peqqissusianut pisariaqartunik nakorsarneqarnissaminnik imaluunniit isumaginninnikkut neqeroorutinik namminneq ujartuisinnaanngitsutut ilimagineqarsinnaasunut tunngatillugu.
- Napparsimasoq§ 14-imi pineqartoq napparsimavimmit angerlartitaanermut atatillugu isumaqatigiissuteqarfigineqarnissamut peqataajumanngippat nakorsaanerup akisussaaffigaa napparsimasup nakorsarneqarnissamut tunngasutigut aamma isumaginninnikkut neqerooruteqarfigineqarnissamut ataqatigiissaakkamik pilersaarusiortoqarnissaa, takuuk§ 15. Napparsimavimmit angerlartinneqarnermut atatillugu isumaqatigiissuteqartoqarsimappat imaluunniit ataqatigiissaakkamik pilersaarusiortoqarsimappat tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiup aamma pisortaqarfiit allat, peqqinnissamik suliallit il.il. akornanni paasissutissanik, napparsimasup inuttut nammineq inuuneranut tunngasunik paarlaasseqatigiittoqartarsinnaavoq.
- 14-inik ukioqalereersimassalluni, 18-inillu ukioqalereersimassanani, 4) Ilinniartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, takuuk§ 15. Ilinniartoq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq, takuuk§ 19, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinnialersinnaanerminik akuerisaasimassaaq, takuuk§ 15. 5) Ilinniartoq efterskolimiitsilluni itilluni Danmarkimi ilaqutariinnut attaveqarfigisassaminut angajoqqaatut oqartussaassuseqartut toqqagaannut attaveqassaaq, takuuk§ 16. 6) Ilinniartoq siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit efterskolernissanut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5, imaluunniit paarlaaqatigiilluni ilinniariarnermut tapiiffigineqarsimassanani.
- v11 Ineqarfissaq, ulissaalu, qarsorsartussai salliligarsuartassaalu, quassuttuussai sannerutit, napasussai ikkuffissaallu, v12 illerfik akiarfissaalu, saammaaffik saagorsuarlu, v13 nerriviusaq akiarfissaalu pisatassaalu tamaasa timiusallu saqqumisitassat, v14 qullilerfik pisatassaalu, qullertassai uuliassaalu, v15 pilliivik tipigissaatilliiffik akiarfissaalu, uulia tarnutissaq tipigissaatilliissutissallu, illernartuutip isertariaata saagussaa, v16 ikikkagassanik pilliivik assiaqutissaalu nuioraassaliaq kanngussaasoq, akiarfissai pisatassaalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavissaalu, v17 silarliup saagussaa, napasussai ikkuffissaallu, silarliullu isertariaata saagussaa, v18 illernartuutip silarliatalu paagutissaat taakkualu noqarutissaat, v19 atisassat illernartuummi kiffartuussinermi atugassat, aammalu palasip Aronip ernerisalu palasitut kiffartuussigaangamik atisassaat illernartut.
Sentence Morphemes with count 134
- PISUSSATTallimanngornermi juulip 31-iani( Pantomimeteatret) 12:30 Tikilluaqqusineq12:45 Erinarsoqatigiit13:30 Koncertsalip ataani Akvariami oqaluttuatoqqanik oqaluttuarneq13:45 Simon Lynge( singer-songwriter) 15:00 Ulf Fleischer& Paarisa Band( rock) 16:00 Hinnarik Frederik Elsner peqatigalugu( meeqqanik aliikkusersuineq) 17:00 Kimia( rock) 19:00 Nanook( indie-rock) 19:55 Uyarakq( DJ) 20:30 Small Time Giants( indie-rock) 21:30 Ullumikkut qujanaq Arfininngornermi aggustip aallaqqaataani( Plænen) 12:30 Tikilluaqqusineq12:45 Erinarsoqatigiit13:30 Koncertsalip ataani Akvariami oqaluttuatoqqanik oqaluttuarneq14:00 Small Time Giants( indie-rock) 15:30 Hinnarik( meeqqanut aliikkusersuineq) 16:00 Koncertsalip ataani Akvariami oqaluttuatoqqanik oqaluttuarneq16:20 Unammisitsinermi makitsineq16:45 Nikolaj Lønstrup( pop) 18:00 Kimia( rock) 19:00 Koncertsalip ataani Uyarakq nipilersussaaq( DJ) 19:30 Simon Lynge nipilersoqatinilu( singer-songwriter) 20:35 Dariisia& Orpa( quiasaarisartut) 21:00 Nanook( indie-rock) 22:15 Ulf Fleischer& Paarisa Band( rock) 23:30 Ukioq mannaq qujanaq23:45 Qummoroortarneq
- Ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi allami najugaqarnermi pensionisiat tunniunneqartarnerat§ 1. Qaammammi nuuffiusumi qaammatillu tulliani utoqqalinermi pensionisiat allannguuteqartinnagit tunniunneqassapput tamatumali kingorna utoqqalinermi pensionisiat 20%-ii tunniunneqartalissapput utoqqalinermi pensionisialik imatut pippat 1) Kalaallit Nunaanni ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut allamut nuutsinneqarpat§ 11, imm. 1 utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutaat malillugu, 2) Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit napparsimavimmut unitsinneqarpat, 3) tarnimikkut nappaatillit napparsimavianni imaluunniit pinerluuteqarsimasunik isumaginnittoqarfiup iluani paaqqinniffimmi Kalaallit Nunaanniittumi ittumi imaluunniit Danmarkimiittumi ittumi pineqaatissinneqarnermigut inissinneqarpat imaluunniit 4) eqqartuussiveqarfimmit pineqaatissinneqarluni tigummigallagassanngortitaasimappat.
- 1) IAEA-mi isumaqatigiissut atomip nukinganik ajutoortoqartillugu imaluunniit radiologimik tunngaveqartumik ajornartoortoqartillugu ikiuinissaq( Ikiuinissamut isumaqatigiissut), 2) IAEA-mi isumaqatigiissut atomip nukinganut tunngatillugu isumannaatsuunissaq, 3) IAEA-mi nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissut ikummatissaasimasut aamma eqqagassat radioaktivimik akoqartut isumannaatsumik passunneqarnissaat( Eqqagassanut isumaqatigiissut), 4) International Labour Organizationimi, ILO-mi, isumaqatigiissut nr. 115 sulisunik illersuinissaq qinngornernut ionininngortitsisartunut, 5) Naalagaaffiit Peqatigiit, Forenede Nationer, FN-ip isumaqatigiissutaa atomip nukinga atorlugu pinerliiniarneq pillugu, aamma 6) Allanngortitsineq IAEA-mi isumaqatigiissummik atortunik atomitalinnik illersuinissamut tunngasoq.
- Akisussaassuseqartumik taarsigassarsiat kr. 110 mio. aningaasalersorneqarput imatut,- kontomi pingaarnermi 89.71.40 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat, suliassami normu 996.17.772 imilerineq, aningaasaliissutit 15 mio. koruuninik annikillisillugu aamma suliassami normu 996.17.769 Nukissiorfinnut taarsigassarsiarititat, aningaasaliissutit 85 mio. koruuninik annikillisillugit,- kontomi pingaarnermi 89.71.41 Nukissiorfiit, sanaartornermut taarsigassarsiarititat, sanaartorfissagissaaneq, suliassami normu 060.28.029 Immikkut sanaartorfissagissaaneq Qinngorput, aningaasaliissutit 5 mio. koruuninik annikillisillugit aamma suliassami normu 996.28.028 Sanaartornermut taarsigassarsiarititat, sanaartorfissagissaaneq, aningaasaliissutit 5 mio. koruuninik annikillisillugit.
- 2) ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaat tamanna pillugu§ 17, imm. 1 naapertorlugu piffissarititatut aalajangersarneqartup iluani Naalakkersuisut tigusimassagaat, aamma 3) kingusinnerpaamik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqartoqarnera peqatigitillugu qinnuteqartup naatsorsuutai kukkunersiuisumit oqaaseqaateqarfigineqarnikut kingulliit paasissutissallu pisariaqartut Naalakkersuisut tigusimassagaat, tak.§ 17, imm. 2 aamma 3. Qinnuteqarneq akiliinerlu§ 17. Ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaatit qaammatisiutit malillugit ukiumi qinnuteqarnermi pineqartumi( ukiumi tapiissuteqarfiusumi) piffissami 14. novemberimiit 1. december tikillugu Naalakkersuisunit tiguneqareersimassaaq.
- nunami allami aningaaserinermik ingerlatsivik tunngavissiaasut avataani inissisimasoq 4) NFFE allanngorartumik ingerlasoq 5) NFFE uninngaannartoq, aqutsisoqartoq inunnit USA-mi innuttaanngitsunik najugaqartuunngitsunilluunniit, Imm. 4. Enhedskontomik piginnittuusoq tassaappat aningaaserinermik ingerlatsivik peqataasuunngitsoq, taassuma ataani Kalaallit Nunaanni aningaaserinermik ingerlatsiviit imal allami immineq inatsisiliorfiusumi ingerlatsiviulluni suleqatigineqartoq, amerikamiut akileraartarnermut oqartussaasuinit nalilerneqarsimasoq tassaasutut aningaaserinermik ingerlatsivik peqataatinneqanngitsoq, taava piginnittumut akiliutigineqartut§ 68 malillugu nalunaarutigineqartassapput.
- Suliap imaluunniit suliat qanoq ingerlanerat pillugu nakkutilliinermik ingerlatsiviup kommunalbestyrelsip ataavartumik paasissutissiisarnissaa piumasaqaatigisinnaavaat, 2) Nakkutilliinermik ingerlatsiviup nakkutilliinerminnut atatillugu naliliippat, suliani pineqartuni kommunalbestyrelse Inatsisartut Inatsisaanni matumani aalajangersakkanik malinnissimanngitsoq, kommunalbestyrelse suliamik naammassineqarsimasumik kingumut aallartitseqqissaaq, aamma 3) Nakkutilliinermik ingerlatsivimmiit nalilerneqarpat suliami ingerlasumi imaluunniit naammassineqarsimasumi najugaqarfissami neqeroorummiinnissaq innissaq pisariaqartinneqartoq, tamannali neqeroorutigineqarsimanngitsoq,§ 25 malillugu Nakkutilliinermik ingerlatsivimmit piffissaliunneqartup iluani kommunalbestyrelsip qulaajaaneq aallartissavaa.
- § 20. Inuussutissaq atortussalluunniit inuussutissanut attuuttoq suliffeqarfiup eqqussimasai, tunisassiarisimasaa, suliarisimasai, suliareqqissimasai nassiussimasaaluunniit inuussutissat isumannaatsuunissaannik piumasaqaatinik naammassinninngitsoq suliffeqarfimmi inuussutissaleriffimmi pisortaq ilisimasaqarpat imaluunniit naatsorsuutiginissaanut tunngavissaqarpat inuussutissap atortussalluunniit inuussutissanut attuuttup pineqartup niuerfimmiit utertinneqarnissaa siunertaralugu ingerlaannartumik qanoq iliornissamut taanna aalajangiissaaq, tamannalu pillugu oqartussat aalajangiisussaatitaasut ilisimatillugit.
- Isumaginninnermi suliassaqarfimmi nakkutilliisarneq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 30, 20. december 2019-imeersoq IR Atuussimasoq( Historisk) Isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 12. november 2001-imeersumi IR§ 1, imm. 2, Meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 20, 26. juni 2017-imeersumi IR§ 8, imm. 6,§ 11, imm. 5 aamma§ 37, imm. 7, Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 12. juni 2019-imeersumi IR§ 62, imm. 4,§ 63, imm. 4,§ 64, imm. 6, aamma§ 68, imm. 4, aamma Utoqqarnik paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 11 ulloq 30. oktober 1998-imeersumi IR§ 5, imm. 4 malillugit tullinnguuttut makku aalajangersarneqarput:
- § 117. Ikkussuisarnermut aqutsisup piareernerup nalunaarutiginissaa sioqqullugu qulakkiissavai, tassa 1) atortunut illersuutip ingerlanera aamma imatut inissinneqarsimassasoq, tassa sumiiffimmi suliaqarfiusumi ajortittoortoqassagaluarpat pilertortumik qamitsisoqarsinnaalluni, 2) automatiskiusumik ikkussisarnermut atortut atorsinnaajunnaarsimanissaat, 3) suliaqartoqarnerup nalaani passussinermut savequtit ikkunneqarsinnaannginnissaat, kiisalu 4) atortut nunamut ikkunneqarsimasutigut ajoquteqannginnissaat, taamaattorli takuuk§ 118, imm. 2. Imm. 2. Atortunik sakkortuumik sarfalinnik ingerlanerminni annertunerpaamik 24 kV tikillugu aamma ilanngullugu sarfaqartuni suliaqarnermik periutsini, taava imm. 1 normu 2 saneqqunneqarsinnaavoq,
Sentence Morphemes with count 135
- Imm. 2. Kikkulluunniit§ 3 imm. 1-imi piumasarineqartunik eqqortitsisimanngitsut sulisartutut avataaneersutut IR isigineqarput, immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut attuumassuteqarsimanngikkunik, tak.§ 4.§ 4. Atorfinitsitsinermi inuk immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut attuumassuteqartutut isigineqassaaq, pineqartoq 1) ukiut kingulliit 10 ingerlaneranni ukiuni 7-ini Kalaallit Nunaanni najugaqavissimaguni, imaluunniit 2) inummik§ 3 imm. 1-imi pineqartumik imaluunniit inummut immikkut ittumik Kalaallit Nunaannut attuumassutilimmik, tak. iimnikkoortumi uani nr. 1 kiisalu immikkoortoq 3, imaluunniit inatsimmi uani aalajangersakkat malillugit Kalaallit Nunaanni pisortat imaluunniit namminersortut suliffeqarfianni atorfilimmut, katissimaguni imaluunniit sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi inooqateqarsimanerminik uppernarsaasinnaaguni.
- Imm. 3. Meeqqamut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut isumannaallisagaanngitsumut inissinneqarsimasumut meeqqap inuttaanik inimilluunniit sumiiffigisaanik misissuilluni pissaanermik atuisoqarsinnaavoq, tak.§ 8. Imm. 4. Tamatuma saniatigut allaffigeqatigiittarnerit, oqarasuaatikkut oqaloqateqarnerit allatigullu attaveqaqatigiinnerit nakkutiginerisigut, meeqqamut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut isumannaallisagaanngitsumut inissinneqarsimasumut pissaanermik atuisoqarsinnaavoq, tak.§ 13. Imm. 5. Aammattaaq meeraq ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi isumannaallisagaanngitsumi inissinneqarsimasoq piffissami sungiussiniarfigisassaani, Inatsisartut inatsisaanni§ 15-imi taaneqartut assigisaannik piumasaqaateqarluni, ullut 14-it tikillugit anitsaaliorneqarsinnaavoq.
- 1)§ 36, imm. 1-imi 3-milu piumasaqaatit eqqortinneqarsimasutut isigineqarnerannut tunngavik, 2) piginnaanikillisimaneq pillugu suliamut attuumassuteqartumik uppernarsaatit pisariaqartinneqartut, 3) najugaqarfissatut neqeroorummut immikkut ittumut tigutinnissamik inassuteqarnissaq aalajangiunneqartinnagu, pineqartumut ilaqutaasunulluuniit ikiuunneq paaqqutarinninnerlu ingerlanneqarsimasoq neqeroorutigineqarsimasorluunniit, 4) najugaqarfiup nutaap pequtsersugaanera, inuttut ikiorneqarneq, paaqqutarineqarneq tapersersorneqarnerlu il.il., pineqartumut atugassiissutigineqarsinnaasut, aamma 5) inuup pineqartup nammineq ilaqutaasullu, taamaattoqarpallu nakkutilliisup nuunnissaq pillugu oqaaseqaataat.
- Siunnersuut tunngavigalugu soraarnerussutisianik aningaasaateqarfiit il.il. aningaasaatinik aktiaatinillu iluanaarutisianit tamanit akileraarutinut akiliisussaatitaapput, tak.§ 4 imm. 1. Peqatigisaanik soraarnerussutisianik aningaasaateqarfiit aningaasaliinermi iluanaarutisiaat, soraarnerussutisianik aningaasaateqarfimmi ilaasortanut ataasiakkaanut nuunneqartut, ilaasortat akileraarutinut akiliissutigisassavaat, tak. Siunnersuummi§ 1, imm. 1 aamma§ 3. Iluanaarutinik pissarsianit ilaasortanut ataasiakkaanit pissarsiassani marloqiusamik akileraartannginnissat anguniarlugit imm. 2-mi siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiit assigisaallu aningaasat immikkoortitat ataasiakkaat ilanngaaserneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik pisussaaffiliisinnaavoq niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusunut aningaasartuutinut tunngasumik paasissutissanik nassiussaqartassasut, akinik nakkutilliinermut tamatumunngalu ileqqussanik aalajangersaanernut atorneqartussanik, tamatumani aamma qanoq akulikitsigisumik paasissutissat nassiunneqartassanersut, aamma naatsorsuutivinnik kiffartuussinernut ataasiakkaanut tunngatillugu nassiussisoqartassanersoq, aamma paasissutissat nassiunneqartussat qanoq immikkoortortalersugaanissaannik, aamma ileqqut qanoq ittut isiginiarneqartassanersut isertitanik aamma aningaasartuutit kiffartuussinernut inissinneqartarnissaanni.
- 1) pinngitsoorani suliassanut ilutsit ungasissumiit atuartitsinerni, 2) ingerlaqqiffiusumik ilinniakkani immikkut pinngitsoorani suliassat suliassallu pingaarnerit, pinngitsoorani ilinniakkap aaqqissugaanerani nalunaarsorneqartut suliarinerat imaluunniit immikkut suliaq suliarluunniit pingaarneq ilinniakkamut pineqartumut naleqqiullugu immikkut naleqartinneqarpat, 3) ilinniakkamut naapertuuttumik sungiusarluni sulinerit qaammat ataaseq sinnerlugu sivisussuseqartut, 4) ilinniakkamut naapertuuttumik ilinniarfimmi allamiinnerit innerit qaammat ataaseq sinnerlugu sivisussuseqartut, ilinniarfimmilu allamiinnissaq innissaq ilinniakkami pinngitsoorani piumasaappat ilinniakkallu aaqqissugaanerani nalunaarsorneqarsimappat imaluunniit ilinniakkamut pineqartumut naleqqiullugu immikkut naleqartinneqarpat, 5) pinngitsoorani ilinnialernissamut misilitsinnerit, aamma 6) sakkutuussatut misilitsinnerit.
- Imm. 3. Sulisunut inissiaq, attartortup pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq tassani pineqarpat, attartortumut aappaasoq, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, inooqataasoq inuillu allat imm. 1-imi taaneqartut attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut naapertorlugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattorli tak.§ 63, imm. 2-3. Attartortumut aappaasup, aappaatut nalunaarsorsimasup, inooqataasup, inuillu allat, imm. 1-imi taaneqartut namminneerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaaffeqannginnissaat piumasarineqarpoq.
- Inatsimmi§ 4, imm. 1, nr. 12-imut allannguutissatut siunnersuummi, borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il.il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14 naapertorlugu akissarsiassat aamma qinigaajunnaarnersiutit borgmesterinut tunniunneqartut, ileqqaarnissamut tunngavissanik naatsorsuinermi ilaatinneqassanngillat, akissarsiat aamma ilaasortaajunnaarnersiutit borgmesterinut taakkulu aappaannut meeraannullu pensionisiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 30. december 2013-imeersumi IR§ 10, imm. 3, imaluunniit§ 10, imm. 4 naapertorlugit pensionisianut tapiissutinut tunngavissiisut, ilaanatik.
- 1) kontomik piginnittup najugaa, 2) kontomik piginnittup najugaa aamma allakkatigut najugaa, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 3) kontomik piginnittup oqarasuaatini normua imaluunniit normui, piffissami pineqartumi aningaaserivimmi nalunaaruteqartumi nalunaarsugaasoq, 4) aningaaserivimmi kontoqartillugu, aningaasaliinermi kontot ilanngunnagit, kontomit kontomut allanut aningaasanik nuussinissaq pillugu ilitsersuuteqarnersoq, tassunga ilanngullugu aningaaserivimmit nalunaaruteqartumit immikkoortortami allami imaluunniit aningaaserivimmi allami konto, 5) Kontomik piginnittoq pillugu atuuttumik c/ o- najugaq imaluunniit toqqorsinissamut ilitsersuut, aamma 6) konto pillugu piginnaatitsisoqarnersoq imaluunniit atsiorsinnaatitaasoqarnersoq.
- [ Qupp. 9- mi assiliartaq] Simone Arnold( maanna Liebster) Tysklandimi, Widdas Madona Malawimi aamma Lydija, Oleksijilu Kurdasi Ukrainemi sapiitsuliorsimapput, Jehovalu ikiortigalugu ajortoq nakkaannarfigisimanngilaat[ Qupp. 10- mi assiliartat] Nutaarsiassaq nuannersoq kanngusuutiginngilarput[ Qupp. 11- mi assiliartaq] Paulusip parnaarussaatilluni sapiillisaarneratigut nutaarsiassap nuannersup oqaluussissutigineqarnera angusaqarfioqaaq[ Qupp. 12- mi assiliartaq] Eqqartuussisup isummernitsinnik Biibilimeersumik IR sapiilluta nassuiaanneratigut pingaarutilimmik oqariartorfigissavarput Andesip qaqqarsuini imeq inuunartoq kuuttoq Andesip qaqqarsuisa Peru aqqusaarlugu marlunngorlugu avippaa, sineriak kitaa- tungaaniittoq ittoq panertuulluni siallernikitsuuvoq kangialu naggorissuulluni aalartuinnarnik orpippassuaqarfiuvoq.
Sentence Morphemes with count 136
- Tassunga ilutigitillugu atorunnaarsinneqarpoq Radiukkut fjernsynikkullu aallakaatitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 34, 26. november 1991-imeersoq IR, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Akuersissutit Radiukkut fjernsynikkullu aallakaatitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 34, 26. november 1991-imeersoq IR naapertorlugu nunaqarfigisami radioqarfinnut tv-qarfinnullu tunniunneqarsimasut atuutiinnassapput ullup akuersissutip atorunnaarfissaatut aalajangersarneqarsimasup tungaanut, imaluunniit Radiukkut tv-kkullu aallakaatitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarnissap tungaanut, tak. Radiukkut tv-kkullu aallakaatitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni§ 63, imm. 1 aamma§ 60, imm. 3.
- a) aningaasaliisartut suliffeqarfiillu nassuiarsinnaassavaat, b) aningaasaliissutini akit pilersarnerannik oqallinnermi nunat tamat akornanni aningaasaliisarnermi niuerfiit pillugit ilisimasatik atorsinnaassavaat, c) suliffeqarfiit qummut sanimullu oqimaaqatigiissaarinermi aaqqissuussaanerat nalilersorsinnaassavaat, d) suliffeqarfiit aningaasaqarnermi iliuusaannik oqallinnermi nalilersuinermilu aningaasaliissutaasartut pillugit ilisimasatik atorsinnaassavaat e) suliffeqarfiit aningaasaqarnermi aningaasartuutaat pillugit oqaasertalersuisinnaassapput paasissutissanillu ingerlatitseqqiissinnaassallutik aamma f) suliffeqarfiit aningaasanik pissarsisarnerannik oqallinnerni nalilersuinernilu nammineq pigisat taarsigassarsiallu atorlugit aningaasaliisarnerit pillugit ilisimasatik atorsinnaassavaat.
- uulianik, akuutissanik imerpalasunik ajoqusiisinnaasunik, imermik annanut errortuutikumik kuuffeqarfimmeersumik IR eqqagassanillu qanorluunniit ittunik sumi qanorlu annertutigisumik imaarsisoqarsinnaanera pillugu maleruagassat, umiarsualivinni tigooraaveqarfinnik pilersitsinissaq pillugu maleruagassat, sananeqaatinik atortunillu mingutsitsisunik imaarsisarnerit tigooraaveqarfiit immikkut ittut akuerisat aqqutigalugit pisarnissaat pillugu maleruagassat, sananeqaatinik ulorianaatilinnik poortorsimasunik assartuisarnermut, usingiaasarnermut usilersuisarnerlu pillugu maleruagassat, mingutsitsisoqarnerani nalunaaruteqartarnermut aamma isumaqatigiissutip malinneqarnissaanik nakkutilliineq pillugu maleruagassat.
- Ilimagisariaqarsorinarpoq Kalaallit Nunaanni ingerlatsivinnik namminersortunik pineqartutut pilersitsisoqartarsinnaanera inersimasunut kiffaanngissusiiagaasimasunut sammisunik qaqutigui-nnaq immikkut ittutigut pisarsinnaassasoq, taamalu isumaliutaasimasut danskit folketingianni aalajangiiniarnermi ombudsmand-eqarnermut inatsimmik 2009mi allannguinermi pisariaqartitsinngitsut Kalaallit Nunaanni assigisaanik allannguinissamut, kisiannili Kalaallit Nunaata OPCAT-imi pisussaaffiit naammassisinnaagai tigussaasumik qularnaarinikkut ombudsmand- imit nakkutilliinermik imaluunniit allatut nakkutilliinermik OPCAT-imut naapertuuttumik, soorlu NPM-imik, pisariaqartinneqalissappat ingerlatsivimmik namminersortumik pilersitsinissaq, inersimasunik kiffaanngissusiiarneqarsimasunik tigusisartussamik.
- Sulisitsisut oqaatigaat, pisassiissutit naleqarmata, immikkut akuerisamik pisassinneqarsimagaanni erniaqartitsisinnaaneq, pinngitsaaliissummilluunniit taarsiisutitalimmik pigisanik piginnikkunnaarsitsisoqarmerani, nalilersuinermi ataatsimut isigalugit angallammi angusaasimasut aningaasaqarnermut sunniuteqaqataasinnaammata ulorianaagteqarsinnaasumik, akiligassiissutinik killiliinikkut Kalaallit Nunaanni aalisarnikkutmiluanaaruteqarsinnaaneq aallaavigalugu politikkikkut allannguinerit aamma isigalugit, kiisalu Kalaallit Nunaanni aalisarnikkut siunissami imminut akilersinnaasumik ingerlasoqarsinnaanera isiginiarneqassalluni, Sulisitsisulli ullumimut isummersuutini tusarsimanngilaq aalisarnermut pisuussutinut akitsuusiinermi naatsorsuusiornermi periutsip atorsinnaannginnera, uumali siunnersuutip taamaallaat akitsuusiinikkut periusissap nalorninartorsiortitsilersinnaanera ernummataalluni.
- Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 40, 23. november 2017-imeersoq IR( Qaffasinnerpaamik siusinaartumik pensionisianik pisartagaqartunut tunngaviusumik pensionisiaqartarnerup atulersinneqarnissaa, siusinaartumik pensionisialinnut kapitali 7-imi ikaarsaarnissami aalajangersakkami pineqartunut 20 pct.-imut malittarisassap atulersinneqaqqinnissaa, angalanermi aningaasartuutit naleqquttut pillugit§ 29, imm. 1-ip erseqqissarneqarnissaa aamma§ 33, imm. 3, aamma§ 36 inatsisip kalaallisut oqaasertaani naqqiineq)§ 1 Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 40-mi, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 19, 28. november 2016-imi allanngortinneqartumi, tulliuttut allannguutigitinneqassapput:
- Naalakkersuisut Siulittaasuat- suliassaqarfik 10-12 Konto pingaarneq 10.13.10-mut Iluanaarutit, aktianit piginneqataaffinniit piginneqataassutit ingerlatseqatigiiffinnillu tunisinerit Inatsiartut Aningaasaqarnermut akileraartarnermullu Ataatsimiititaliaata akuersissuteqareernerisigut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput konto pingaarneq 10.13.10 Iluanaarutit, aktianit piginneqataaffinniit piginneqataasutit ingerlatseqatigiiffinnillu tunisinerit aqqutigalugit isertitanik 170,4 mio. kr.-init annertunerusunik aningaasaliissuteqarnissaminnut aammalu konto pingaarneq 80.00.10 Sanaartugassanut Iluarsagassanullu Aningaasaateqarfimmit utertitat- ini Siunissamut Ungasinnerusumut Aningaasaliissutissanut Aningaasaateqarfimmi sanaartugassanut aningaasaliissutinit atunngitsuukkanik utertitsisinnaanissaminnut.
- Pisinnaatitsissummik pigisaqartup piiaanissamut akuersissummik tunineqarnissamut pisinnaatitaalernissaanut, Australiamiut nalunaarusiornernut malitassiai" The JORC Code", Canadamiut nalunaarusiornernut malitassiai" National Instrument 43-101 Standards of Disclosure for Mineral Projects", uunga" the CIM Definition Standards on Mineral Resources and Mineral Reserves, the" CIM Definition Standards" innersuussiviusoq, Sydafrikamiut nalunaarusiornernut malitassiai" The SAMREC Code" imaluunniit Europa-mi tamarmi nalunaarusiornermut malitassat" The PERC Reporting Standard" malillugit"indicated resource"-imi k(" qanoq peqarsinnaatigineqarnik") uppernarsaasoqarsimappat, peqarfiup paasinarsisinneqarsimanissaa pillugu piumasaqaat naammassineqarsimassaaq.
- Aalajangersagaq sulianik peqquteqartumik tunngaveqarpoq, ilaatigut ilinniartut ineqarfianni inissiamut qimanneqartumut naleqqiullugu pissutsinik piumasaqaatini nassiussisinnaaneq, pigisat qimanneqarsimasut nassiunneqarsinnaaneri il.il. Tassani pineqarpoq torersuutitsinissamut aalajangersagaq pineqaatissiissutaasinnaanngitsoq, kisiannili ilinniartut ineqarfianni najugaqartup qimataanik pigisanik toqqortaqarnissamut ilinniartut ineqarfiinik aqutsisoqarfiup qanoq sivisutigisumik pisussaaffeqarnera pillugu apeqqummut naleqqiullugu assersuutigalugu pingaaruteqarsinnaasoq, tak.§ 50.§ 50-imut Imm. 1-imut Aalajangersagaq nutaajuvoq aamma 2015-imi ilinniartut ineqarfii pillugit ataatsimiinnermi tamanna pillugu noqqaaneq tunuliaqutaralugu suliarineqarluni.
- Imm. 5. Sulisunut inissiaq tassani pineqarpat, attortortumut pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq, attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, meeqqat 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaat attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut tunngavigalugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattoq takuuk§ 63, imm. 2-3. Innersuussinissamut piumasaqaataavoq attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaatut nalunaarsorsimasoq, meerai 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaavi nammineerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaassanngitsut.
Sentence Morphemes with count 137
- Isak Olsen GSS Taatsiaq Villadsen GSS Inuk Højgaard GSS Miki Duko Sørensen GSS Siverth Frederiksen GSS Lars Ole Lyberth GSS Aqqaluk Lings GSS Miki Heilmann GSS Nuka Heilmann GSS Danny Brandt GSS Eqalunnguaq Kristiansen GSS Gustav O. Egede NÛK Nuunu Lars Olsen N48 Inuk Olsen GSS Mikkel Ostermann GSS Inuujuk Ostermann Søholm Norsaq HC Karl Brandt Norsaq HC Ulloriannguaq Nielsen GSS Lars Møller N48 Milan Olsen GOG Angutimmarik Kreutzmann Randers HH Niels Møller sungiusaasoq Rasmus Larsen pisortaq Berit Duus timimik pillorissaasoq Nunanut allanut unammisartut sungiusaasuata Niels Møllerip sungiusaqatigiinneq nalinginnaasuunissaa neriuutigaa, unammisartut tamarmik tikissasut, Islandimitut pisoqarani, tassami silap ajornera pissutigalugu unammisartut Nunatsinnit Reykjavikimut unamminissap aappaa sioqqutilaarlugu aatsaat tikipput.
- Puulukit neqaat taakkunanngalu nioqqutissiat, a) nutaat, nillataartitat qerititalluunniit, nioqqutissat allattorsimaffianni kapitali 02.03-mi allassimasut kg.-mut 2 kr. 25 øre, b) tarajortikkat, taratsumi aatsitaniittut ittut, panertitat imaluunniit pujuukkat, nioqqutissat allattorsimaffianni 0210.11.11.0-imiit 0210.19.90.0 ilanngullugu kiisalu 0210.90.31.0-imiit 0210.90.39.9 ilanngullugu allassimasut kg.-mut 3 kr. 25 øre, Nr. 16. Timmissat neqaat nutaat, nillataartitat imaluunniit qerititat, nioqqutissat allattorsimaffianni kapitali 02.07-imi allassimasut, ilanngunnagilli tinguit, nioqqutissat allattorsimaffianni makkunani allassimasut, 0207.31.00.0, 0207.39.90.0, 0207.50.10.0 aamma 0207.50.90.0 kg.-mut 3 kr. 50 øre Nr. 17. Nioqqutissat allat nr. 13-imiit 16-imut allassimasut, piariikkat imaluunniit aqerlortikkat, a) savaaqqat savallu neqaannit nioqqutissiat, nioqqutissat allattorsimaffianni makkunani allassimasut, 1602.10.00.0, 1602.90.71.0.10 aanutia 1602.90.79.0.10 kg.-mut 25 kr. 00 øre.
- Imm. 1, nr. 5 malillugu immikkut niuernermi pissutsit atuutsillugit, aammalu taakkua pissutsit pissutaallutik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik qanoq suliffeqarfiup pissaaneqarnerusumik inissisimasup akigititani, akikillisaassutini ilaalu ilanngullugit aalajangersartarnerai annertunerusumik paasisaqarnissamik pisariaqartitsippat, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap assersuutigalugu suliffeqarfik pissaaneqarnerusumik inissisimasoq ataatsimoorluni UR niuernissamik piumasaqaatinik nalinginnaasunik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaarutiginninnissamik peqqusinnaavaa.
- Isumalluutinik atuinermi iluanaarutinit akitsuut§ 6. Pisanik inummut pingajuusumut tunniussinermi imaluunniit Kalaallit Nunaannit annissinermi akitsuut tunisinermi akiusup 5 procenterissavaa, aalisagaqatigiit kvartali annissiffiusoq tunniussiviusorluunniit kvartalinik marlunnik sioqqullugu tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 12 kr.-iuppat angineruppalluunniit, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 2. Aalisagaqatigiit kvartali annissiffiusoq tunniussiviusorluunniit kvartalinik marlunnik sioqqullugu tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 17 kr.-init angineruppat, akitsuutip procentia aalisagaqatigiit tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 17,00 kr.-i qaangerlugu koruunit aallartinneri tamaasa 1 procentpointimik qaffattassaaq, tak. imm. 4. Imm. 3. Akitsuutip procentiata 17,5 procent qaangissanngilaa.
- SIK, Sulisitsisut( GE), NUSUKA, KANUKOKA, Naalakkersuisut Siulittaasoqarfiata Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassarsiornermik Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik aammalu Naalakkersuisut tusarniaatillutik atortagaat.
- Konto pingaarnermut 72.20.11 Nalunaarasuartaateqarnermut aqutsisoqarfik Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq nalunaarasuartaatitigullu kiffartuussinerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 31, 23. november 2017-imeersumi IR§ 26 tunuliaqutaralugu tassani takuneqarsinnaalluni nalunaarasuartaateqarnermik suliaqartut Nalunaarasuartaateqarnermi Aqutsisut, Nalunaarasuartaateqarnermi Maalaaruteqartarfik pilersuisussaatitaanermilu amigartoorutaasinnaasut aningaasalersussagaat aamma Unammilleqatigiinnermut inatsisip allanngortinneqarnera ulloq 1. januar 2018-imi atuutilermat taamaalilluni nalunaarasuartaateqarnermik peqqussummi aalajangersakkat uku sisamat unammilleqatigiinnermut inatsimmut taamaalillunilu Unammilleqatigiinnermut Aqutsisoqarfimmut nuunneqarlutik:
- Kalaallit Nunaanni Uumasunut Nakorsaqarnermut Inuussutissalerinermullu Oqartussaqarfik, maani inuussutissalerinermik suliffeqarfinnut nerisassanillu suliaqartunut suliffeqarfinnut tuniniaasartunut, neqaarnianut, inuussutissanik isumannaallisaanermut, uumasunik illersuinermut, nakorsaasersuinikkut nakorsaatinillu ikiorsiisarnermut, uumasut nappaataannut upalungaarsimanermut, uumasunut nappaataannut, innuttaasut peqqissusaannut, peqqissutsimut uppernarsaatinik tammajuitsunullu uppernarsaatinik tunniussisarneq, Danmarkimi kalaallit katsorsartittut inaannut nerisassanik annissuineq Kalaallit Nunaanni inuussutissanut aqutsisoqarfik uumasunullu inuussutissanullu suliassaqarfimmi innuttaasunut sullissivik suleqatigalugit aamma
- Atugassarititaasut aalajangersimasut tunngavigalugit akuersineq nalunaarutigineqarsinnaavoq, ilanngullugu siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaatinik suliffeqarfiup naammassinninnera pillugu aamma akuersinermut piumasaqaatit attuumassuteqartut allat aamma akuersissutip atorunnaarsinnera utertinneralu pillugu, takuuk siunnersuummi§ 4, imm. 2. Siunnersuummi§§ 6-8-mi piumasaqaatinik suliffeqarfik naammassinninngippat suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsugaaneranik akuerineqarnissaq pillugu suliffeqarfiup qinnuteqaataa Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup itigartissinnaavaa.
- 2.2 Suliffeqarfiup innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaanissaanut piumasaqaatit Siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut, suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisoq Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimasutut normoqassaaq( CVR- normu) aamma Kalaallit Nunaanni najugaqassalluni, takuuk siunnersuummi§ 6, imm. 1. Kisiannili suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut suliffeqarfik immikkut ingerlatseqatigiiffiunissaa pillugu piumasaqaateqarnani.
- Anori kiserliortoq Kainip Abeli toquppaa qaqqanut qimaavoq Kaini Malugilerumaarpara anori taanna tusaaqqilerumaarpara anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Aasaq takuakkit Abeli suli qunuvutit ajugaaffigimmatit utaqqisutut ippat anori taanna tusaaqqilerumaarpat anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Qaqortumik amilik tikimmat qimaatitaavutit Abeli nunat pivaa Abeli isertippaatit Abeli inneq ikumalerpat ilagissavakkit anori oqalulerpat saninni ikkumaarpunga oqarfigissavaatit taassuma ajoqersussavaatit taassuma siulersussavaatit taassuma qangarsuartut siorsulerumaarpoq Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq Qilak nuissilerpat Sila oqalulerpat ikkumaarpunga saninni Abeli nunat pigeqqilissavat siorsulerpat taanna utaqqivarput taanna siorsulaarneq taanna tusaaqqilerumaarpat malugilerumaarpat qangarsuartut ittulerumaarpoq anori taanna Tan-i- Mara Tan-i- Mara- anori kiserliortoq
Sentence Morphemes with count 138
- Siunnersuut nunat tamat akornanni Kalaallit Nunaanni aningaasaliissuteqarnissamut soqutiginninnerup annertusineranut, taamatuttaarlu nunami allamiut suliffeqarfiutaasa akissarsianik siulersuisunut ilaasortat akissarsiaannik allanillu assingusunik kalaallit suliffeqarfiutaannit akiliisarnerisa annertusiartorneranut, atatillugu isigineqassaaq, Nassuiaatip Kalaalit Nunaanni suliarineqarnissaanik piumasaqaat, suliamullu tunuliaqutaasunik atukkat Kalaallit Nunaanni toqqorneqartarnissaannik piumasaqaatit, akileraaruseriffiup nunami allamiut suliffeqarfiutaasa akissarsianik allanillu akiliisarnerinut atatillugu nakkutilliinermik ingerlatsisinnaaneranut periarfissanik pitsannguisitsinissaa naatsorsuutigineqarpoq.
- - piginnaasaqarfiit toqqagaaffigisatik suliaqarfigissallugit ilisimasaqarfigissagaat- suliassap pisussaaffiliineratut, sulinerup nalaani avataanilu tutsuviginartumik pissusilersortassasut- Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit suliassaasa naammassineqarnissaannut peqataasassasut- meeqqat pisinnaatitaaffiinik sullissiveqarfiup suliassanik suliniutissanillu pilersaarusiornerani Meeqqat illersuisuanik allattoqarfimmillu suleqateqarluartassasut- inatsit manna naapertorlugu piumasaqaatit aallaavigalugit Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit sulinerannut ilaasassasut- Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiit suliaannut akerliusumik allamik suliaqartarunik Meeqqat pillugit Siunnersuisoqatigiinnut ilaasortaajunnaassasut.
- Imm. 4. Taarsigassarsinissamut neriorsuutit, qularnaveeqqusiinerit imaluunniit tapiiffigineqarnissamik neriorsuutit takornariartitsinermik inuussutissarsiornermut aningaasaliissutissatut tapiissutit pillugit inatsisartut inatsisaanni nr. 15, 31. oktober 1996-imeersumi IR pisinnaatitsineqarluni tunniunneqarsimasut, nunami inuussutissarsiutinut aningaasaliissutissatut tapiissutit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 20, 30. oktober 1998-meersoq IR aamma takornariartsitsinermik inuussutissarsiuteqarnerup nunamilu inuussutissarsiuteqarnerup iluanni inuussutissarsiutinik siuarsaanissaq pillugu inatsisartut inatsisaat nr. 14, 12. november 2001-imeersoq IR suli atuupput, inatsisartullu inatsisaat manna malillugu naleqqussarneqarlutik.
- § 53 naapertorlugu pilersaarutissatut siunnersuummik qinnuteqartup akiliisuusussaanerani nunaminertamik inniminniisinnaanermut periarfissaq eqqarsaatigalugu imaluunniit avatangiisinut sunniutaasinnaasunik nalilersuisarnissamik piumasaqaateqarnerni( VVMavatangiisinut sunniutaasinnaasunik nalilersuineq), pissusissamisoorsorinarpoq qinnuteqartoq sanaartortorluunniit taamatut pisoqartillugu nunaminertamik atugassiinissami salliutinneqartassappata tassami qinnuteqartup suliassamik pineqartumik piviusunngortitsinissaminut periarfissaqarnissaanut nunaminertamik pineqartumik atuisinnaatitaanissap qulakkeernissaanut ilaatigut aamma apeqqutaasartussatut ilimanaateqarsinnaammat.
- ilanngussami matumani paasineqassaaq piffissaq a) umiarsuup kujaavata piareernera, b) sanaartornerup umiarsuup aalajangersimasup ilisarineqarsinnaalernerata aallartiffia, c) umiarsuup katiterneqarnerata aallartiffia, tassanilu umiarsuaq minneruppat, umiarsuup timitassaatut ataatsimut missiliorneqarnerani minnerpaamik 50 tons imaluunniit 1 procent sananeqarsimappat, imaluunniit d) umiarsuup annertunerusumik allanngortiterneqarfia, tassalu umiarsuup imermik oqimaaloquttamik usisinnaassusianik 15 procentinik annerusumilluunniit allannguisoqarpat, taamaalillunilu umiarsuup atasinnaassusia ukiunik qulinik amerlanerusunilluunniit sivitsorneqartussanngorlugu umiarsuup suussusianik allannguisoqarpat, imaluunniit atortunik taarsersuiinnarani aamma allanngortiterinerit imermut oqimaaloqutaqarfimmut allanngortitsinernik allanik kinguneqarpat.
- Imm. 3-mut Aalajangersakkami siunertaavoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup periarfissaqartinneratigut unammillernermik siuarsaaviusussamik ineriartortitsinissamut piffissaliinikkut, neqerooruteqartartunut tamanut internetimut appakaaffissaqartitsinernik neqerooruteqartartunit tamanit pisisartunut tamanut attaveqaatinik niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusut internetimut appakaaffissaqartitsinerit nioqqutaasut allannguuteqarnissaannut paasissutissanik kingullernik pissarsisinnaanermut periarfissaqartinnerisigut piffissaqartitsilluni atuisartunut nioqqutit pitsaanerulersinneqarsinnaasarnissaat.
- Assigiissaakkanik neqerooruteqartussaanermik piumasaqarsinnaaneq pisussaaffiuvoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup tunniussinnaasaa, niuerfimmi niuernermik annertuumik tigumminnittuusumut, neqerooruteqartartup assigiinngisitsinnginnissamik pisussaaffilerneqarneranut atatillugu, takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 23 k. Taaguummi" qilertaanngitsut" ilaatigut pineqarpoq assigiissaakkamik neqeroorutaasut imaqassanngitsut piumasaqaatinut taarsiullugu pisisup iliuusissaanik isumaqatigiissuteqarnissamut atatillugu, soorluttaaq inerteqqutaasoq poortukkatut aaqqitanik qilertanngortitsinerlu neqeroorutini nalinginnaasuni ilaatitaqartoqartarsinnaanera.
- Imm. 2. Aningaaserivik nalunaaruteqartoq§ 62-imi allaaserineqartumik najugaqarfimmik misiliinermik atuisimappat, aamma pisuni allannguisoqarsimappat tamatuma kingunerisaanik aallaqqaammut uppernarsaatitut allagartaq imaluunniit taamaaqataanik uppernarsaat kukkusuusoq imaluunniit tatiginanngitsuusoq aningaaserivik nalunaaruteqartoq ilisimasaqalerluni imaluunniit ilisimasaqalernissamut tunngavissaqarluni, qaammatisiutit ukiuanni ullormi kingullermi imaluunniit nalunaarutip imaluunniit pisuni taamatut allannguisoqarsimaneranik paasisaqarnerup kingorna ullorsiummi ullut 90-it kingusinnerpaamik kingorna nammineq nalunaarummik aamma Uppernarsaammut allagartamik nutaamik, kontomik piginnittup akileraartarnikkut najugaqarfianik imaluunniit najugaqarfiinik aalajangersaasumik pissarsiniassaaq.
- Taamaalillutik Naalakkersuisut Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni§ 35 a,( akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsit) tunngavigalugu atuutsilerpaat aningaasatigut kontunik nunanut allanut attuumassutilinnik kinaassutsimik uppernarsaasarneq nalunaaruteqartarnerlu pillugu nalunaarut nr. 13, 30. august 2017-imeersoq IR( CSR) aammalu aningaasanut kontut USA-mut attuumassuteqartut ilisimanissaat nalunaarutigineqarnissaallu pillugit nalunaarut nr. 5, 3. maj 2017-imeersoq IR( FATCA), taakku malillugit nalunaaruteqartussaatitaasut( maanna aningaaseriviit marluk) qaammatisiutit ukiuata nalunaaruteqarfissamut attuumassuteqartup kingorna kingusinnerpaamik ulloq 1. maj paasissutissat nunani allani akileraartarnermik oqartussanit soqutiginaateqarsinnaasut nalunaarutigissallugit pisussaapput.
Sentence Morphemes with count 139
- - Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik- Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik- Inuussutissarsiornermut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoqarfik- Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik- Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik- Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik- Siulersuisunut allattoqarfik- Isumaginninnermut Maalaaruteqartarfik- Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik- Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit- Meeqqat Illersuisuat- Kalaallit Nunaanni Arnat Peqatigiit Kattuffiat- Qimarnguiit Kattuffiat- SIK- PIP- AK- IMAK- Ilinniagartuut Kalaallit Nunaanni Kattuffiat- Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat- NUSUKA- Tulararfik- Sorlak- MIBB- NAKUUSA- Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat( FGB)- Pinerluttaaliuisitsinermik Siunnersuisoqatigiit- Dansk Psykolog Forening
- Aammattaaq Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup ilanngullugu saneqqutsisinnaanermut siunnersuummi§ 2, imm. 3-mi aalajangersagaq ernummatigaa, siunnersuummi immikkut oqaaseqaatit eqqaaneqartut" sulisunut ataatsimut angalaqatigiinnik ingerlatsisuunermi, takornariartitsisutut angalasunik ataatsimoortunik UR angallassisutut" atuunnersut pillugit, takornariartitsineq Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutini sukarsuit pingaarnerit ilagimmassuk, taamaattumillu ilinniartitaanerni immikkut aallullugu sammineqartunut ilaalluni, kalaallini takornariartitsinikkut ilinniartitaanerit soqutigineqarluarmata soorlu serviceøkonom-itut issittumilu takornariartitsisartutut, soorluttaaq ilinniartitaaneq" arktisk adventure guide" aamma piariilersoq.
- Tusarniaaneq Piffissami 16.- 30. september 2016 allannguutissatut siunnersuut Sulisitsisunut, NUSUKAmut, SIK-mut, Aatsitassaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Nunanut allanut pisortaqarfimmut, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfimmut, Ilaqutariinnermut, Naligiisitaanermut, Isumaginninnermut tunngasunut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilinniartitaanermut, Kulturimut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut kiisalu Qeqqata Kommunianut, Kommune Kujallermut, Kommuneqarfik Sermersuumut Qaasuitsullu Kommunianut piffissami 16. septemberimit 14. oktober 2016-imut tusarniaassutigineqarpoq.
- Imm. 2. Najukkat pillugit Oqartussaasup peqqusineratut nunaminertamut atuisinnaatitaanermik pisinnaatitaaffimmik pigisaqartoq imaluunniit illuliamik piginnittoq§ 10 malillugu paasissutissanik allakkianillu saqqummiussinngippat imaluunniit§ 11 malillugu sulissuteqanngippat, illuliamik piginnittoq imaluunniit nunaminertamik atuisinnaatitaanermut pisinnaatitaaffimmik pigisaqartoq piffissap sukumiinerusumik aalajangersakkap iluani peqqusissummik naammassinninngippat Najukkat pillugit Oqartussaasoq illuliamik piginnittup imaluunniit nunaminertamik atuisinnaatitaanermut pisinnaatitaaffimmik pigisaqartup akiligassaanik nammineerluni allagartanik allanilluunniit ikkussuinermik suliaqarsinnaavoq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, NUKAKA, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, KANUKOKA, KANUNUPE, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Sulisitsisut, Biskoppeqarfik, NUSUKA, KNAPK, SIK, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- Taama pisoqartillugu pisiniap tamatigut isumaliutigisariaqarpaa neqerooruteqartitseriaatsit allat ilaat ataaseq pissusissamisoornerunersoq isumaliutigissallugu niuernermi peqataasut naligiissumik pineqarnissaat, paasiuminartuliornissaq kiisalu neqerooruteqartitsinermi unammillersinnaanerup annerpaatinnissaa eqqarsaatigalugu, takukkit§§ 1 aamm 6. Imm. 3-mut Nalunaarut tunngaviginagu isumaqatigiinniarfiusumik pisisussaq neqerooruteqartitsissappat, aalajangersagaq malillugu suliffeqarfiit pisisussap toqqarsimasaanut saaffiginnissuteqannginnermi imm. 2-mi piumasaqaatit taaneqartut ataaseq arlallilluunniit naammassineqarsimanerannut uppernarsaammik tunngavilersukkamillu nalunaarusiussaaq.
- Qanigisat tassa imaappoq nalinginnaasumik tassaanerusut katissimallugu aapparisaq, inooqatigisaq, angajoqqaat, qitornat inersimasut aamma inuit inoqutigiinnut ilaasut allat, pisussaaffeqarput napparsimaveqarfimmut attaveqassallutik inuk silanngajaarnasorisaq nammineq piumassutsini naapertorlugu nakorsamit pisariartumik ikiorneqarnissani pillugu saaffiginninngippat, tak.§ 8, imm. 1. Qanigisaasut piumasaqaammik tamatuminnga eqqortitsinngippata imaluunniit napparsimasoq qanigisaqanngippat politiit peqqinnissaqarfimmut saaffiginninnissaq pisussaaffigaat, tak.§ 8, imm. 2. Peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu nunap immikkoortuani qitiusumik napparsimavik qaninneq, najukkami peqqissaavik imaluunniit nunaqarfimmi na____________________ UPA 2019/228 PN suliap normua 2018-15108 57
- 1) ilaasortat 4-t Aningaasaqarnermut Naalakkersuisumit inassutigineqartut, 2) ilaasortat 2-t kommuninit ataatsimoorullugu inassutigineqartut, 3) ilaasortaq 1 Ilisimatusarfimmit inassutigineqartoq, 4) ilaasortat 1 Pinngortitaleriffimmit inassutigineqartoq, 5) ilaasortat 2-t Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffianit( SIK), Atorfillit Katuffianit( AK), Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut IR Kattuffianit( IMAK), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffianit( NPK), Peqqinnissaq Pillugu Kattuffianit( PPK) aamma Ilinniagartuut Kattuffiannit( IK/ ASG) ataatsimoorullugu inassutigineqartut, 6) ilaasortat 1 Sulisitsisunit inassutigineqartoq, 7) ilaasortat 2-t aningaaserivinnit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunit imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartunit inassutigineqartut, 8) ilaasortat 1 KNAPK-mit inassutigineqartoq.
- § 138. Atortumik innaallagiartortunik piginnittup ingerlatsinermut pitsaassutsimut qulakkeerinninnermik pilersitsissaaq aamma taanna suliffeqarfimmut ingerlatsinermut akisussaasuusumut atugassanngortissavaa, taamaattorli tak. imm. 2-3. Imm. 2. Atortunik innaallagissamik pilersuinermik piginnittut 8 MW-imik minnerusumik imaluunniit assinganik sakkortussuseqartunik 1000 V a. c. imaluunniit 1500 V d. c. sinnerlugit qaffasissusilimmik sarfaqartunik imm. 1-imi piumasaqaatinut ilaatinneqanngillat, imaappat atortumik ingerlatsinermut aqutsineq suliffeqarfimmi ingerlatsinermut akisussaasuusumik isumagineqarluni, taannalu pitsaassutsimut qulakkeerinninnermut atortumik pilersitsisimalluni.
- Siuaasat Oqartuaannavipput qanga qangalili ittut assigingaarakku ataatat assigingaarakku oqartuaannavipput qanga qangalili Siuaasat aavat kimittoqimmat akuniartalerpara Ittut assigingaarakku ila ila ataatat assigingaarakku ila ila oqartuaannavipput qanga qangarsuarli Ernerit angusisangaarami paniit angusisangaarami oqartuaannavipput Ila ilalisaq ilalisaq ila ilaliaq ila ilalisaq Ila assit assigingaarakku illiugaluarpit tassa taannaavit ernutavit assigingaarmatit ittoqqiutini assigingaarmagu Ila ila ilaliaq ilalisaq Uppernarsinialeqaara paasilluarnialeqaara Ullaaq ullaajugunartoq ippassaq pilikannikuullunga pilikalluarnikuullunga tarrarsuut takulerakku takulerpara tassa tassavissuaq kinaassuserpiaa kinaalluarnera toqup kiinavissua takuleqaara
Sentence Morphemes with count 140
- 1) Isumaqatigiissuteqaqatigiit niuernikkut pissarseqataassutaat niuerfissaqqissuni isumaqatigiissummut atasuni 10 procenti sinnerlugu annertussuseqanngippata, isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfimmi unammilleqataavissunut unammilleqataalersinnaasunulluunniit isumaqatigiissutaasimappat, tamaattoq takuuk imm. 2-3, 2) Isumaqatigiissummi niuerfinni piukkunnartuni usumaqatigiissuteqarfigisat ataasiakkaat niuerfimmi piukkunnartumi pissarseqataassutaat 15 procentimit annerunngippat suliffeqarfiit niuerfimmi pineqartumi unammilleqatigiittut unamilleqatigiilersinnaasullunniit pineqartillugut, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, 3) Isumaqatigiisuteqaqatigiit katillugit kaaviiaartitaasa 5 million kr.-nit sinnersimassanngikkaat, tamaattoq takuuk imm. 2, 3 aamma 4. Imm. 2. Imm. 1-imi atortuutitsinnginneq atuutinngilaq imatut pissutsit ippata:
- Kontomut pingaarnermut 62.05.06 Taarsigassarsianut qularnaveeqqusiissutit akilerneqarneri Naalakkersuisut takornariartitsisarnermik inuussutissarsiuteqarnerup aamma nunami inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaat pillugit inatsisartut inatsisaat qaqumulluunniit atuuttoq, nunami inuussutissarsiutinut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq pillugu inatsisartut inatsisaat imaluunniit takornariartitsisarnermik inuussutissarsiutinut aningaasalersuinikkut tapersiisarneq pillugu inatsisartut inatsisaat malillugit qularnaveeqqusiinernut piumasaqaatit atorneqartut imaluunniit atortuulersinneqartut naapertorlugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akilerneqarsimanngitsunut tamakkerlugit akiliisitsinissamut piginnaatitaapput.
- a) kisitseriaatsit tulleriinnilersornerat, periutsit nalilersuutit ajornanngitsut atorlugit ligninginik naatsorsuineq, procentinik ernianillu naatsorsuineq, potensit, røddit logaritmillu, b) paasineqarsinnaasut( assigiinngiiaartut) ataatsimoortinneqanngitsut UR ataatsimoortitallu UR atorlugit naatsorsueqqissaanerit allaaserinninnerillu takutitsissutit, tassunga ilanngullugit grafikki atorlugu allaaserinninneq, kvartilit aamma middeltalit, c) pingasunik teqeqqullit assigiimmik teqeqqullit imminnut atanerannik naatsorsuinerit, pingasunik teqeqqulinnik sorlernilluunniit trigonomi atorlugu natsorsuinerit, d) assigiinngiiaarnerit imminnut ataneri- taassuma ataani formelit taaguutaat aamma grafikkit suliarineqartarnerat aammalu grafikkimi periutsit atorlugit ligninginik suliaqarneq, e) titarnerit narlorissut atuuffianni, eksponentit atuuffianni aamma potensit atorneranni tunngaviusumik atorneqarsinnaanerat grafikkinillu suliaqartarneq, tassunga ilanngullugu atuuffinnut taakkununnga kinguariaataanni periaatsit.
- Ukiumi isertitaqarfiusumi akileraarutissat amigartoorfiusut ilaat oqaaseqatigiit siulliit malillugit nuunneqartut, annertunerpaamik allanngortitsinermut immikkut tapisiat, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup ukiumi isertitaqarfiusumi aaqqissuussinermik ernianut immikkut tapisiaqarfiusinnaasumit aaqqissuussinermut qularnaveeqqusiinertaqanngitsumut, aaqqissuussinermut procentimik qularnaveeqqusiinertalimmut imaluunniit aaqqissuussinermut piumasaqaatitalimmik qularnaveeqqusiinertalimmik procent sinnerlugu piumasaqaatitaqanngitsumik qularnaveeqqusiinertaqanngitsumut allanngortitsinermut atatillugu soraarnerussutisiaqartitaasinnaasunut agguaassaasa akileraartarnermut nalinganut naapertuuttumik annerpaamik annertussuseqarsinnaavoq.
- Naalakkersuisut ersarinnersunik akerleriissutaasut pillugit isumaqatigiissitsiniartarnernut malittarisassiorsinnaapput, tamatumani aamma akerleriissutaasut allatut aaqqiissutissarsiniarneqartarnerat pillugu, atortussanngortinneqartarsinnaasunik, taamaattunullu periaasissanik aalajangersaasinnaalluni, tamatumani aamma isumaqatigiinniarnernik ingerlatsinerup unitsinneqarsinnaaneranut tunngatillugu, taamaattoq tak. imm. 5 Imm. 5-imut Aalajangersakkamut siunnersuutip kinguneraa suliami illuatungiusoq akerleriissutaasut allatut aaqqiissutissarsiniartarnerannut ingerlateqqinneqarsimasumi peqataasoq Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut qinnuteqarsinnaammat suliami aalajangeeqqullugu, suliamik nalinginnaasumik suliaqareernermi.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunersunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, NUKAKA, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, KANUKOKA, KANUNUPE, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Sulisitsisut, Biskoppeqarfik, NUSUKA, KNAPK, SIK, Ilisimatusarfik, Nunatta Atuagaateqarfia, NAPA, Katuaq aamma Taseralik.
- 1) nakkutilliinermit nalunaarusiaq ataaseq inerniliippat ilaqutariit paarsisartut ajornartorsiutaat immikkut ittut nalinginnaasulluunniit misissoqqinneqarnissaat pisariaqartoq, 2) ilaqutariit paarsisartut pillugit naammagittaalliutigineqarpata, 3) kommunalbestyrelse nalinginnaasumik immikkulluunniit ittumik ilaqutariinni paarsisartuni pissutsinik ernumanarsinnaasunik meeqqamut paaqqutarineqartumut tunngatillugu imaluunniit meeqqamut pineqartumut eqquisunik maluginiagaqarpat, imaluunniit 4) ilaqutariinni paarsisartuni pissutsit piviusut paaqqutaqarnissamut akuersissut imaluunniit ilaqutariittut paaqqutaqarnissamut akuersissut malillugit ilaqutariittut paarsisuusinnaanermut piumasaqaatinik naammassinninnissamut qulartitsisut.
- 1) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkukitsumik sarfalinnut aamma kabelinut silaannakkoortunut UR sakkukitsumik sarfalinnut aqqummit avallermit tassaavoq 1,5 meterit, tak. ilanngussaq 1. titartakkat 1-2, 2) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkortuumik sarfalinnut 10-40 kV akornanniittunut ittunut aqqummit avallermit tassaavoq 6 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartagaq 3, aamma 3) Ledninginut silaannakkoortunut UR sakkortuumik sarfalinnut 40 kV sinnerlugit aqqummit avallermit tassaavoq 15 meterit, tak. ilanngussaq 1, titartagaq 4. Imm. 4. Maskiinanik nunalerinermut atortunik ingerlaneq imaluunniit atuineq imm. 1-imi ilaatinneqanngilaq, imaappat maskiinap portussusia, inuit maskiinamiittut ittut ilanngullugit, matuminnga portunerunngippat 1) atortunit innaallagissamik sakkukitsumik sarfalinnit 4 meterit, aamma 2) atortunit innaallagissamik sakkortuumik sarfalinnit 4,5 meterit.
- § 9. Inuk inuttut akuersissummik pigisaqalerneq Innaallagissiornermut Oqartussanit nalunaarutigineqassaaq uppernarsaasersorneqareerpat, tassa 1) qinnuteqaateqartup piginnaasaasanik peqalernissamut misilitsinnermut angusereerpat, tak. ilanngussaq 1, 2) qinnuteqaateqartoq nammineersinnaassuseqarpat aamma nammineersinnaanngitsutut nakkutigineqanngippat, 3) qinnuteqaateqartoq suliffeqarfimmut attuumassuteqarpat atorfeqartutut, piginnittutut imaluunniit ingerlatsivimmi peqataasutut, 4) qinnuteqaateqartoq suliffeqarfiup aaqqissuussaanerani imatut inissisimappat sulisunik aamma suliassanut akisussaassuseqarfigisassanut aqutsisutut pisinnaatitaanerit pisariaqartut pigalugit.
- [ Qupp. 28- mi assiliartat] Annikitsutigut ilumoortoq, annertuutiguttaaq ilumoortoq[ Qupp. 31- mi assiliartaq]' Tamatigut eqqortumik ilioritsi'[ Qupp. 31- mi assiliartaq] Oqaluussinissamut piareersarluartarneq ilumoortuunermik ersersitsilluarneruvoq[ Qupp. 32- mi assiliartaq] Torersunik nuimaniarpalunngitsunillu atisalersortarit Imai aggusti 2008 Sooq Guutip Noa asattuukkaa qanoq ilinniarfigisinnaagipput NORMUMI UANI 3 Noa ulersuarlu- oqaluttuaq piviusoq 4 Sooq Noa Guutimit iluarisaasoq- qanoq ilinniarfigisinnaagipput 8 Jiisusimit ilikkarsinnaasavut- Guuti ilumoortoq pillugu 10 Jehovap oqaasia uumavoq- Galatiamiunut, Efesosimiunut, Filippimiunut, Kolossemiunut 32 Atuartartunut inuusuttunut AAMMA NORMUMI UANI NAPASULIAQ ALAPERNAARSUIFFIK- MIK ATUAQQISSAARNEQ:
Sentence Morphemes with count 141
- Siumut Kim Kielsen, taasisut 42 Vivian Nuka Motzfeldt, taasisut 18 Eneqi Kielsen, taasisut 4 Suka Frederiksen, taasisut 2 Tommy Marø, taasisoq 1 Inuit Ataqatigiit Sara Olsvig, taasisut 26 Ane Hansen, taasisut 5 Aqqaluaq B. Egede, taasisut 2 M. Abelsen, taasisoq 1 Aannguaq Hansen, taasisoq 1 Ole Stephensen, taasisoq 1 Demokraatit Nivi Olsen, taasisut 21 Andreas Uldum, taasisoq 1 Parti Inuit Nikku Olsen, taasisut 13 Georg Olsen, taasisut 6 Partii Inuit, taasisut 3 Atassut Bentiaraq Ottosen, taasisut 2 Anders L. Christiansen, taasisoq 1 Atassut, taasisut 3 Naleraq Per Rosing, taasisut 2 Paninnguaq Møller, taasisut 2 Hans Enoksen, taasisoq 1 Partii Naleraq, taasisoq 1 Taasinngitsut:
- 1) ingerlassaqarfinnit( virksomheder), ingerlatsivinnit( anlæg), maskiinanit, sakkuutinit, kiassaateqarfinnit assartuutinillu kiisalu tamakku aaqqissuunnerinit, ingerlannerinit aserfallatsaalinerinillu mingutsitsinerit killilersimanissaat, 2) imiinnarmit imissaqartitsiniarneq il.il., 3) imikoornermit, ikuallaavinnit, eqqaavissuarnit il.il. mingutsitsinerit killilersimanissaat, kiisalu ingerlatsiviit( anlæg) tamakku aaqqissuunneri, ingerlanneri aserfallatsaalinerilu, 4) igitassanik eqqaaneq, tamatumani ilanngullugit olie-mik kemikalie-nillu eqqagassat, 5) illuliaareersunit illuliorfissanillu imikup aqqutaanut( kloak) atanilersuineq, 6) ikummatissat kiassarnermut imaluunniit assartuutinut maskiinanullu atugassat sukuloqanngitsuunissaat akoornissaallu, 7) ingerlatsiviit( anlæg), maskiinat, sakkuutit( redskaber) assartuutillu suussusiisa pisortanit
- § 21. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Inuiaqatigiilerinermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiinni kulturikkullu pissutsinut tunngatillugu apeqqutit eqqarsaatersuutillu aalajangersimasut nalinginnaasullu namminersuutigalugit oqaasissiorfigisinnaassagaat, immikkoortitersinnaassagaat killilersorsinnaassagaallu, 2) apeqqummut eqqarsaatersuummulluunniit isiginnittaatsinut assigiinngitsunut erseqqissaataasinnaasunik namminersuutigalugu paasissutissanik katersisinnaassasut najoqqutassanullu pingaarnernut pingaannginnerusunullu immikkoortiterisinnaassasut, 3) apeqqummut eqqarsaatersuummulluunniit tunngatillugu najoqqutat pingaarnerit pingaan-nginnerillu tutsuiginassusiat atuutsinneqarnerilu sanilliullugillu nalilersinnaassagaat, 4) paasissutissanik katersanik misissueqqissinnaassasut aamma apeqqummut eqqarsaatersuummulluunniit tunngatillugu isumasiuinissamut nassuiaataasinnaasunullu periarfissanik assigiinngitsunik oqaasissiorsinnaassasut oqallissinnaassasullu,
- Kapitali 8 Atuisunik illersuineq Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik piginnittunut tuniniagaqartunullu piumasaqaatit minnerpaaffiat§ 29. Naalakkersuisut atuisut kalerrisaarivimmut tamanut ammasumut aamma normunik paasiniaavinnut atassuteqarsinnaanissaat qulakkeerniarlugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik piginnittut aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik tuniniagaqartut pisussaaffilerneqarnissaat eqqarsaatigalugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput, tamatuma ataani pisussaaffiliinerup tamatuma imassaanut sukumiinerusunik maleruagassiorneq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Taamanikkut Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiusoq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Pisortaqarfik Avalak KIK( Kalaallit Ilinniagaqartut Kattuffiat) Kisaq SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat( GA) KANUKOKA GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq NUSUKA IMAK Saviminilerinermik Ilinniarfik Sanaartornermik Ilinniarfik INUILI ATI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Peqqissaanermik Ilinniarfik Savaatilissatut Ilinniarfik ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) Ilisimatusarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik Perorsaanermik Ilinniarfik 12
- a) tuluit oqaasiini oqaasilerineq, tassunga ilanngullugit oqaaseqatigiilerineq, nipit assigiinngitsut, allattaatsit naqinnerillu, b) oqariartaatsit immikkut ittut, oqaatsit atorsinnaasat oqaasiliortarnerlu, c) oqaasertaliortarneq oqaasertaliallu imminnut atanerat, d) nalinginnaasunut sulianullu atatillgu attaveqaqatigeeriaatsit attaveqaqatigiittarnernilu periusissiat, e) oqaasertat isummaasa imarisaannik nalilersuineq, f) piffissani assigiinngitsuni atuakkiat oqaasertai assigiinngiiaartut amerlasuut, g) atuakkiat atuakkiaanngitsullu nutaanerit oqaasertai assigiinngiiaartut amerlasuut, h) tusagassiuutinik ilinniartitsissutit, tassunga ilanngullugit filmit i) Tuluit Nunaanni USA-milu oqaluttuarisaanermi, kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit pingaaruteqartut aamma j) sumiiffinni allani tuluttut oqaluffiusuni oqaluttuarisaanermi maannakkullu pissutsit.
- Inuit ataasiakkaat pisortallu soqutigisaasa annertuumik eqqarsaatigisariaqarnerat pissarsiarineqarsinnaalernissaannut killiliussamik sivitsuinermut pissutaasinnaasoq soorlu tassaasinnaavoq naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaalu, naalagaaffiup nunanut allanut politikkikkut aammalu nunani allani aningaasaqarnikkut soqutigisaat, pisortat inuillu aningaasaqarnikkut soqutigisaat, tassunga ilanngullugit atortorissaarutitigut periutsitigullu aaqqissuussinerit pillugit paasissutissat illersorneqarnissaat, pisortat nakkutilliinerat, pilersaarusiornermut malittarisassaqartitsinermullu tunngasut kiisalu akileraartarnikkut akitsuusiisarnikkullu inatsisit naapertorlugit iliuutsit aammalu allaffigisaqattaannerit eqqartuussivinni atugassat imaluunniit eqqartuussisoqarnissaanik aalajangerniarnermi eqqarsaatersuutit.
- Imm. 2. Ilinniartunut Kalaallit Nunaanni ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarnermik imaluunniit inuussutissarsiornermi ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarnermik 1. august 2012 sioqqullugu ilinniartunngorsimasunut, piffissami aasaanerani soraarummeersitsinissanut piffissaliinerit ilanngullugit, tamatumunnga ilanngullugu napparsimallutik soraarummeeruteqartussanut, 2014-imi misilitsissinnaapput malittarisassat maannamut atuuttut naapertorlugit aamma Peqqussut nr. 108, 17. Februar 1992-meersoq IR Kalaallit Nunaanni ilinniarnertuunngorniarfik pillugu aamma Peqqussut nr. 787, 20. juni 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit qaffasinnerusumillu niuernermi sulianut misilitsittarnerit aamma qaffasinnerusumik teknikkimut soraarummeertarnerit pillugit malittarisassat naapertorlugit, imaluunniit aalajangersakkat pineqartunit aallaaveqartut naapertorlugit.
- Konto pingaarneq 62.30.03 Eqqartuussisutigoortitsinermut UR aningaasaliissutit, eqqartuussivimmi suliat, Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik-mut nassuiaatit Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut, Ineqarneq pillugu Naammagittaalliuuteqartarfimmut, Inunnik Isumaginninnermut Naammagittaalliuuteqartarfimmut, Atuisartunut Pisisartunullu Maalaaruteqartarfimmut, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamut, Avatangiisit Innarlitsaaliorneqarnissaat pillugu Naammagittaalliuuteqartarfimmut aamma Pinngortitap Illersorneqarnera pillugu Ataatsimiititaliamut, Nalunaarasuartaateqarnermut Aqutsisoqarfimmut aamma Radiomik Ingerlatsivimmut missingersuutinut akisussaaffik Atuisartunut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup isumagisarai.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassaqarnermut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik Avannaata Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Kommune Qeqertalik KANUNUPE INI A/ SIserit A/S Agerskov Consulting ApS SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) 5
Sentence Morphemes with count 142
- Serranermut ilitsersuut nalinginnaasoq( aallarterlaanut), atuakkiortoq Miranda Goshawk Ilisiinnerup oqaluttuarisaanera, atuakkiortoq Bathilda Bagshot Angakkuarnerup isumaa, atuakkiortoq Adalbert Waffling Allanngorsinnaanermik ilitsersuut aallarnerlaanut, atuakkiortoq Emeric Switch Naatitat pupiillu eqqumiitsut tuusintit, atuakkiortoq Phyllida Spore Imigassat nakorsaasiallu eqqumiitsut, atuakkiortoq Arsenius Jigger Uumasut tupinnartut piaqqiorfiilu, atuakkiortoq Newt Scamander Taarnerup nukii, imminut illersorsinnaanermik ilitsersuut, atuakkiortoq Quentin Primble Atortussat allat 1 Ajaappiaq angakkuaat 1 Uunnaavik( aqerlumit manngertumit sanaaq, angissuseq nalinginnaasoq normu 2) 1 Imertarfiit taamaaqqatigiit igalaaminermit kusugaasamillu krystallimit sanaat 1 Qinngussuaq ulloriarsiut 1 Oqimaaluttat kanngussat marluk Ilinniartut aamma nassarsinnaavaat uppik ataaseq IMALUUNNITTqitsuk ataaseq IMALUUNNIIT naraseq ANGAJOQQAANUT EQQAASITSISSUTIGISSAVARPUT ILINNIARTUT UKIUMI SIULLERMI NAMMINNEQ NERISASSAMINNIK NASSASSANNGIMMATA.
- § 8. Pikkorissatitsinernut qitiusumik ilinniarfinnit imaluunniit inuussutissarsiutinut ilinniarfinnit neqeroorutigineqartunut ikinnerpaamillu arfinilinnik peqataaffigineqartussanut atatillugu taamaallaat tapiissuteqartoqarsinnaavoq, tamaattorli tak. imm. 2 aamma 3. Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu aalajangersagaqaraluartoq pikkorissartitsinernut qitiusumik ilinniarfiit imaluunniit inuussutissartinut ilinniarfiit imaluunniit allat pikkorissartitsisinnaasut suleqatigalugit aaqqissuunneqartunut tapiissuteqartoqarsinnaavoq, assersuutigalugu ilinniartitaanernut malitseqartinneqartutut aaqqissuussanut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup suliaqarfiusoq pillugu ataatsimiititaliamit inassuteqaatisiaa tunngavigalugu akuersereerneratigut.
- "§ 45. Inuk Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartuusoq aammalu tamakkiisumik akileraartussaatitaasoq( nunaqavissoq), tamatumunnga akuersissummik peqarnissamik piumasaqaatitaqanngitsumik, aatsitassanik nunamiittunik ittunik piiareersimasunik inuussutissarsiutiginagu katersisinnaavoq, taamaattorli takukkit§§ 45 c aamma 45 d. Imm. 2. Aatsitassat imm. 1 malillugu katersorneqartut tuniniarnissaat imaluunniit tuniniarnissaat siunertaralugu suliareqqinneqarnissaat kissaatigineqarpat, sumiiffimmut aatsitassat katersorneqarfigisaannut kapitali 8-imi maleruagassat malillugit aatsitassanik piiaanissamut annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummik qinnuteqartoqarsinnaavoq.
- Pissutsit piviusut killilimmik piffissaliilluni sulinissamik isumaqatigiissutip nutarterneqarnissaanut tunngaviliisinnaasutut isigineqartut assersuutigalugu tassaapput 1) naatsorsuutiginngisamik napparsimalerneq, naartulerneq, erninermut atatillugu sulinngiffeqalerneq, sulinngiffeqarallarneq, qinikkatut inuiaqatigiinni suliassaqalerneq pissutigalugit nutarterineq, 2) piffissami aalajangersimasumi imaluunniit aalajangersimasumik suliassaqarluni akorternerup naammassinerata nassataanik nutarterineq, 3) aallaqqaammut suliassaagallartup aalajangersimasup aaqqiissutissaatut, tassunga ilanngullugu pitsanngorsaatissatut nutarterisoqartariaqarneq imaluunniit 4) killilimmik piffissaqarnerluni suliassap allap isumagineqarnissaanut nutarterineq.
- "§ 45. Inuk Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartoq aammalu tamakkiisumik akileraartussaatitaasoq, tamatumunnga akuersissummik piumasaqaateqarfiunngitsumik inuussutissarsiutiginagu aatsitassanik kaanngaqqallutik nunamiittunik ittunik katersisinnaavoq, taamaattoq takukkit§§ 45 b- 45 d. Imm. 2. Nunaqavissoq imm. 1 malillugu aatsitassanik katersorneqartunik tuniniaappat, aatsitassanik taamaattunik suliareqqiippat taakkualu tunillugit, imaluunniit aatsitassanik taamaattunik tuniniaanissaq imaluunniit suliareqqiinissaq tuniniaanissarlu siunertaralugit Kalaallit Nunaanniit annissippat, aatsitassanik katersineq inuussutissarsiutigineqarsimassaaq aammalu§ 45 a- imi pineqartunut ilaassalluni.
- Imm. 2. Aningaasaateqarfik aningaaseriviusoq inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi akileraartarnikkut angerlarsimaffeqarnera apeqqutaatinnagu taassuma aqutsisua ataaseq arlallilluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi peqataasumi tassani angerlarsimaffeqarpata Inatsisigut oqartussaaffeqarfimmi peqataasumi inatsisinik malinnittussaatitaapput, kontot nalunaarutigineqartussaatitaasut aningaasaateqarfimmit aqunneqartut aningaasaateqarfiup kapitali 9 naapertorlugu nalunaarutigineqartussaatitaasut eqqarsaatigalugit paasissutissat tamaasa Inatsisitigut oqartussaaffimmut allamut nalunaarutiginngippagit, tassa taanna inatsisitigut oqartussaaffimmi allami tassani akileraartarnikkut angerlarsimaffeqarnera pissutigalugu.
- Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Qeqqata Kommunia, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Inuit pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Institut for Menneskerettigheder, Meeqqat illersuisuat MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut), Sorlak( Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat), NanuBørn, Inuit innarluutillit illersuisoqarfiat Tilioq, Sulisitsisut, SIK( Suliatigut peqatigiiffiit Kattuffiat), IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), NIISIP( Kalaallit Nunaanni inunnik siunnersortitut ilinniagallit peqatigiiffiat) Uku inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaateqarput:
- Piareersarnermi unammilligassat eqqaassanngikkaanni, atornerluisuunerminik nassuerutiginninnerup katsorsartinnissamillu pisariaqartitsinerup ullualunnguit ingerlanerini katsorsartinnissamut neqerooruteqartoqartariaqartoq peqatigisaanillu suliniutit kiisalu pineqartup ilaqutai neqeroorfigineqartariaqartut ataatsimiititaliaq tunngaviatigut isumaqarpoq atornerlueqqajaanermut atornerluinermilu ajornartorsiutinut minnerunngitsumillu taakkununnga pissutaasunut immikkut suliniuteqarnissaq piffinni qanoq annertutigisumik pisariaqartinneqarnersoq takuneqarsinnaatillugu illoqarfigisami tamatigut politikkikkut nalilersuinissaq pisariaqartoq taamatuttaaq ataatsimiititaliaq naapertorlugu atornerluinermut katsorsartinnerup aallartinneqarnerani ingerlanneqartariaqarpoq.
- Siunnersuummi§ 13, imm. 2 malillugu suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasut ukiut tamaasa ukiumut nalunaarusiamik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nassiussisassapput, takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 1. Siunnersuummi§ 13, imm. 3 malillugu suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisut ukiumut nalunaarusiamik nassiussinermut atatillugu, tamanna Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit pisariaqartutut isigineqarpat, pissutsit siunnersuummi§ 13, imm. 3, nr. 14-mi taaneqartut pillugit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaaruteqassapput.
- Inuunerup tupinnartup tunissutaasa ilagivaat misigissusermik annissisinnaanerput, nalunngilarpummi meerarpassuaqarmat asanninnermik pisariaqartitaminnik tunineqassanatik nunarsuarmi inuulersimasunik, pisariaqartitsisunik pilluarlutik neriuuteqarlutillu siunissami eqqasuuteqaratik inuunissaminnut, imaanngitsoq sulerulutsitaajuarlutik atornerlugaajuarlutillu siunissaminnullu qaamasumik takusinnaanatik, uaguusariaqarpormi illersuisussatut sassarsinnaasariaqartut eqqasuuteqarata taamatut misigititaasunut naleqqiulluta pilluarnermik tunineqarluta peroriartorsimanerput nukittoqqutigalugu, kiinnersinnaasariaqartut ataqqiumallugu ilungersorluni sulisimasoq meerannguaq ataqqinartoq inuunerup tupinnartup tunissutaanik tunineqarnermigut nukissanik tunineqarsimasoq, Iqbal Iqbal Iqbal Iqbal Iqbal nammineq aalajangerumaarpat s umik tunisisinnaanerit
Sentence Morphemes with count 143
- § 16. Sulilluni ilinniarnerup siunertaraa, ilinniartup 1) nammineerluni isumassuinermik pisinnaanngorsaanermillu kiisalu meeraaqqerinermik peqqissaanermillu suliassanik aaqqissuussisinnaanngorlunilu suliarinnissinnaalernissaa, 2) nammineq akisussaaffimmi suliassaqarfimmilu iluini peqqinnerulersitsiniarnissamik napparsimanaveersaartitsinissamillu nammineerluni suliarinnissinnaalersinnissaa, aammalu 3) nammineerluni nakkutiginnissinnaasunngornissaa, paasisaqarsinnaasunngornissaa, piareersaasinnaasunngornissaa, ataqatigiissaarisinnaasunngornissaa, suliarinnissinnaasunngornissaa, kiisalu meeraaqqerinissamut peqqissaanissamullu pilersaarusiaasoq oqaaseqarfigisinnaasunngorlugulu nalilersuiffigisinnaasunngornissaa.
- 1) tamanut tunngatillugu aalajangersakkanik§§ 3-5-ini,§ 7-mi,§ 8-mi, imm. 1-imi,§ 9-imi,§ 10-mi aamma§ 11-imi aalajangersarneqartunik unioqqutitsinerit, 2) toqutitsinerit, pilattaanerit taamaaqataanillu passussinerit pillugit§ 13, imm. 1-imi,§§ 14 aamma 15-imi maleruagassatut aalajangersakkanik sumiginnaanerit, 3) uumasut takutitassiarineqarnerat niuerutigineqarnerallu pillugit aalajangersakkanik§ 17-mi oqaaseqatigiinni siullerni,§ 18-imi aamma§ 20-mi aalajangersarneqartunik unioqqutitsinerit, 4)§ 8,§ 11, imm. 2-mi aamma§ 17-imi oqaaseqatigiit aappaat malillugit akuersissutini tunniunneqartuni piumasaqaatinik sumiginnaanerit, 5)§ 22, imm. 2 malillugu nalunaarutiginninnginnerit, 6)§ 23, imm. 1, 2 aamma 3 malillugit peqqusissummik nalunaarutigineqarsimasumik malinninnginnerit.
- Nipangiussisimasussaatitaaneq Malittarisassat atuuttut malillugit akileraartarnikkut ingerlatsineq akitsuutit pillugit inatsisinut arlalinnut atatillugu taamaallaat pinerluttulerinermut inatsimmi kiisalu sulianik suliarinnittarnermi inatsisip§ 27-iani nipangiussisimasussaatitaaneq pillugu aalajangersakkanut nalinginnaasunut ilaavoq, inuttut inatsisilernikkullu inuit aningaasaqarnerannut, inuussutissarsiutitigut imaluunniit inuinnartut pissutsit pillugit paasissutissat akileraaruseriffiup sulinermini aningaasarsianit akileraarutissat eqqussuuinermillu tunngasut pillugit paasisaannut atatillugu, aningaasarsianit akileraarutissat pillugit§ 120-iani nipangiussisimasussaatitaalluinnarnissaq pillugu inatsimmut ilaapput imaluunniit§ 43-mi nioqqutissanik eqqussuineq avammullut tuniniaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaannut ilaapput.
- Radiumik tv-millu ingerlatsivik allatamik allaaserinnittumut kinaassutsimik saqqummiinnginnissamik isumaqateqarsimatillugu, allatap imarisaanut aaqqissuisoq akisussaassaaq, unioqqutitsineq piaarinertut imaluunniit eqqumanngippallaarnermik taallugu aaqqissuisumut tutsinneqarsinnaanngikkaluarpaluunniit, tak. siunnersuummi§ 17, imm. 2. Aaqqissuisulli toqqaannartumik akisussaanera atuutinngilaq, qulaani taaneqartutuut, tamanut ammasumik ataatsimiinnernit ilaalu ilanngullugit toqqaannartumik aallakaatitsinerni, tak. siunnersuummi§ 20, imm. 2. Takuneqarsinnaasutuut siunnersuutigineqarpoq, imm. 1-imi aamma imm. 2-mi akisussaaneq pillugu malittarisassat allatat imarisaannut atorneqassasut, apeqqutaatinnagu allatat toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik aallakaatinneqarnersut.
- "§ 5. Akileraarutinut akiliutaavallaarsimasut utertinneqalerneranni kommunit, pissarsisussap utertitassanngorlugit ikiorsiissutinut, pilersuisussaatitaanermut akilersuutinut siumoortumik tunniunneqartartunut, inuussutissarsiutitigut suliffeqarfinnut aningaasatigut attartortissimasanut, kommunit inuussutissarsiutitigut suliffeqarfinnut il.il. aningaasaliinermikkut inuussutissarsiutinik ineriartortitseqataasinnaanerannut atatillugu pisassarisanut, kiisalu paaqqinnittarfinni angerlarsimaffinnilu ulluunerani paaqqinnittarnermut, eqqaanermut pujoorfinnillu paaviaanermut pisassarisanut akilerneqartussanngoreersimagaluartunut akiligassarisaanut naapertuuttunik ilanngartuisinnaatitaapput.
- Illunik ilusilersuineq a) Kalaallit Nunaani nunarsuarmilu sanaartornermi ineriartortitsineq pillugu oqaluttuarisaanerup ilai nassuiarlugit, pingaartumik ukiuni 100-ni kingullerni inissianik ineriartortitsineq, b) ilaqutariinut ataasiakkani illuni ilusilersuisarnermi sanaartornermilu ilusilersuinerit ataatsimut isigalugit oqaluttuarisaaneq, sanaartornermi kulturi, ilusilersuinerit, c) ajornanngitsumik ilusilersuinermi angissutsinik uppernarsaasiorlugu toqqaaneq, tassunga ilanngullugu sanaartornermi malittarisassanut, tunngavinnut nalinginnaasunut innersuussinernullu tunngatillugu illunik napatitsissutit, d) sanaartornermi malittarisassat, tunngaviit nalinginnaasut, innersuussinerit, nalilersuinerit atortullu, e) naleqassutsit U- t naatsorsorlugit, nukissiuutinik atugaqarsinnaanermut tunngatillugu kiamik annaasamik naatsorsuinerit, f) Illut ataanni radonimik qinngornernut pinaveersaartitsineq aamma
- Imm. 8. Maleruagassat imm. 1 aamma 2 naapertorlugit atuutilersinneqarsimasut malillugit inuit nalunaarutigineqartussat, pineqartut pillugit paasissutissat maleruagassat imm. 1-imiit 6-imut naapertorlugit atuutilersinneqarsimasut malillugit katersorneqarlutillu ingerlateqqinneqarnissaat pillugu tamaasa immikkut Aningaasaqarnikkut ingerlatisiviit nalunaaruteqartussaatitaasut ilisimatissavai, paasissutissanillu inunnut paasissutissat pillugit inatsimmi§ 28§ 29-lu naapertorlugit pisinnaasaannik tamanik tunissallugit, taamaalilluni inuk paasissutissat illersorneqarnissaat pillugu pisinnaatitaaffini malillugit iliuuseqarnissamut naammattumik piffissaqaqqullugu, tamannalu tamatigut pisassaaq aningaasaqarnikkut ingerlatsiviup pineqartoq pillugu paasissutissanik akileraaruseriffimmut nalunaaruteqannginnerani.
- 1) uumasut nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik taakkulu akuinik siaruaassinnaasunik akiuiniarnermut pilersaarusiornissaq, 2) paasissutissanik nuna tamakkerlugu akiuiniarnissamut pilersaarutinut atatillugu inernernik naliliinissamut pisariaqartinneqartunik katersinissaq, 3) suliffeqarfinni inuussutissaleriffiusuni nunatsinni niuerfimmi tuniniaanissamut akuerisaasuni akuttunngitsumik nakkutilliisarneq, inuussutissanik uumasullu nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik nakkutilliineq pillugu inatsisip malinneqarnerata nakkutigineqarnissaa siunertaralugu, aamma 4) uumasut nappaataannik inunnut tunillaassorsinnaasunik taakkulu akuinik siaruaassinnaasunik akiuiniarneq siunertaralugu naasorissaanermit uumasuuteqarnermillu akuttunngitsumik nakkutilliisarneq.
- ( Inatsisartut Allattoqarfiannit inatsisiliornermut tunngatillugu oqaaseqaat 24. marts 2017-meersoq IR kiisalu naqqiutigineqartut ilanngullugit§ 10. imm. 2 aaqqiissutigineqarput) Siunnersuummut oqaaseqaatit Inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaatit nalinginnaasut 1. Aallaqqaasiut 1.1. Siunnersuummut tunngaviusut UPA 2016-imi aalajangiiffigisassatut siunnersuut nr. 37-p suliarineqarnerani, inunnut innarluutilinnut oqaaseqartartumik inuit innarluutillit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaanik siunertaqartumik, FN-illu inunnut innarluutilinnut pisinnaatitaaffiinik atortuulersitsilluni, innarluutillit illersuisoqarfiannik pilersitsisoqarnissaa Inatsisartunit akuersissutigineqarpoq( FN-ip Inuit Innarluutillit pillugit Isumaqatigiissutaa).
- Shamiri, Jattiri, Soko, v49 Danna, Kirjat-Sanna Debirimittaaq taaneqartartoq, v50 Anabi, Eshtemoa, Animi, v51 Gosheni, Holoni Gilolu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v52 Arabi, Duma, Esh'ani, v53 Janumi, Bet-Tappua, Afeka, v54 Humta, Kirjat-Arba tassa Hebroni, Siorilu, katillugit illoqarfiit qulingiluat illoqarfeerartallit, v55 Maoni, Karmeli, Zifi, Jutta, v56 Jizre'eli, Jokdeami, Zanoa, v57 Kaini, Gibea Timnalu, katillugit illoqarfiit qulit illoqarfeerartallit, v58 Halhuli, Bet-Suri, Gedori, v59 Ma'arati, Bet-Anoti Eltekonilu, katillugit illoqarfiit arfinillit illoqarfeerartallit, Tekoa, Efrata Bethlehemimittaaq taaneqartartoq, Peori, Etami, Kuloni, Tattami, Soresi, Keremi, Gallimi, Beteri Menoholu, katillugit illoqarfiit aqqanillit illoqarfeerartallit, v60 Kirjat-Ba' ali Kirjat-Jearimimittaaq taaneqartartoq Rabbalu, katillugit illoqarfiit marluk illoqarfeerartallit.
Sentence Morphemes with count 144
- Najaaraq Burmeister 3:52:05 Ingeborg Kleemann 3:52:10 Maline Fleicher 3:54:35 Nathja Liv Kamelarczyk 4:00:28 Malene Matthiesen 4:00:46 Snæfrid Egilson 4:02:28 Rannveig Eir Helgadottir 4:02:30 Laila Lyberth 4:06:55 Camilla Emanuel 4:07:44 Nauja Lyberth 4:22:44 Helle Berg 4:38:27 Gitte H Drachmann 4:38:27 Gitte Jespersen 4:40:14 Karen Sole Mikkelsen 4:40:14 Dorthe Bidstrup 4:54:08 Hanna O. Levisen 4:59:01 Nanna Nissen 5:01:10 Anders Giversen 5:25:50 Anne Mette Stripp 5:30:22 Lene Baunbæk 5:30:22 Karen Meldgaard 5:30:22 Jannie Susanne Stryhn 5:35:25 Maria Damgaard 5:35:25 Signe Trykker 5:47:01 Nette Levermann 5:51:44 Nini Kleist 5:51:44 Lulu Kleemann 5:52:05 Helle Matthiesen 5:52:24 Rikke Rask Bruun de Neergaard 5:53:19 Melene Mathiessen 6:00:46 Kit-Dora Jensen 6:28:20 Else Olesen Hansen 6:28:20 Christina Pedersen 6:39:57 Anike Adamsen 6:45:05 Freja Lisby Nielsen 7:33:22 Bente Mikkelsen 7:33:22 Eva Björk Jónsdóttir 8:13:28 Nathalie Wagner 8:17:51 Bente Thanning 8:23:10 Marianne Andersen 8:23:50 Birgit Skriver 8:25:55 Sonja Hansen 9:56:00 Nuno Geisler DNF Margrethe Christensen Skadet
- AIDS-IMIK PAASINIAAVIK PILLUGU PAASISSUTISSAT# AIDS-imik paasiniaavik inersimasunit inooqatilinnit atorneqarneruvoq# HIV-mik tunillatsissimasut ikittuinnaat sianertarput# Paasiniaavik 1998-imi pilersinneqarpoq# Atuartut atuarfimmi suliaminnut atatillugu aamma sianertarput# Sianertut kinaanertik isertuussinnaavaat# AIDS-imik paasiniaavimmi siunnersortit tallimaapput# Paasiniaavik ukiumut 20-t missaannik sianerfigineqartarpoq# Sianertartut tassaagajupput allalerisimasut illersuuteqaratillu atoqateqarsimasut tunillatsissimasoralutik ernumasut# AIDS-imik paasiniaavimmi siunnersortit Danmarkimi AIDS- liniemik suleqateqarput# Ippernanit kiitinnermit tunillatsittoqarsinnaanersoq aamma apeqqutigineqartarpoq# Angutit arnallu amerlaqatigiit sianertarput# Siunnersortit ukiut allortarlugit pikkorissartarput# Normoqarpoq 485638# Sianertoqarsinnaavoq ataasinngornermi aamma sisamanngornermi nal. 19.00-imiit 22.00-imut
- § 2. Borgmesteri ukiumut akissarsiaqartinneqassaaq annerpaamik Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut kattuffiata Akademikernes Sammenslutning i Grønlandip( AS- G) isumaqatigiissuteqarfiini tjenestemandinut akissarsiat pillugit isumaqatigiissutit qaqugukkulluunniit atuuttut naapertorlugit akissaateqarfiit 38-iannut, nalinginnaasumik tapiissutit ilanngullugit, naapertuuttumik kisiannili nalinginnaasumik akissaateqarfiit nikerarnerinut tapiissutit ilanngunnagit, aamma tapiissutit tamaasa eqqarsaatigalugit 1.4. 1991 akit naapertorlugit ukiumut tunngaviusumik kr. 130.600- unik immikkut tapiissutitalimmut, aamma ukiumut tunngaviusumik kr. 174.130-nik immikkut tapiissutitalimmut, kiisalu aamma suli ukiumut tunngaviusumik kr. 12.100- unik immikkut tapiissutitalimmut, naapertuuttumik sulinngiffeqartarnerlu pillugu inatsit naapertorlugu immikkut sulinngiffeqarnersiuteqartitsisoqassalluni.
- Ilutigisaanik oqaatigineqassaaq, Pisortat nalunaarsuiffii pillugit inatsimmi nr. 294, 8. juni 1978-imeersumi IR malittarisassat meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatinik pissarsiniarnermut atatillugu atuutinngimmata, tamatumunnga pissutaavoq pisortat, suliffeqarfiit il.il. meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaatinik piniartut taakku tiguneranni paasissutissanik aaqqissuussaasumik nalunaarsuiffinnut elektroniskiusunut allanulluunniit ikkussisussaanngimmata, tak. Pisortat nalunaarsuiffii pillugit inatsimmi§ 1. Tamatumunngalu atatillugu siunnersuummi§ 4-mi takuneqarsinnaavoq meeqqanik pinerliisimannginnermut uppernarsaammik pissarsiniarnermi paasissutissat pissarsiarineqartut atorneqareerniariarpata suujunnaarsinneqassasut, taamaammallu paasissutissat soorlu assersuutigalugu qarasaasiat atorlugit nalunaarsuiffinni toqqorsimatinneqassanatik.
- Rigsombudi, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik, Nunatta Eqqartuussivia, Miljøministeriap By- og Landsskabsstyrelse-a, Statens Lufthavnsvæsen, Farvandsvæsenet, Aningaasaqarnermut Nunanullu allanut Naalakkersuisoqarfik, Kulturimut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik( Sanaartornermut oqartussaasut), Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, KANUKOKA, kommunit, Nukissiorfiit, Royal Arctic Line A/S, Tele-Post, Mittarfeqarfiit, ASIAQ, Pinngortitaleriffik, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Kalaallit Nunaanni politimesteri, Niels Bennetzens Tegnestue, Tegnestuen Nuuk, Masanti A/ A, Niras Greenland A/S, Cowi A/S.
- Aatsitassarsiorluni ingerlatat pillugit Inatsisartut inatsisaanni kapitali 8-imi maleruagassat, aatsitassarsiorfimmi ingerlatanut annikinnerusunut aamma najukkami aallaaveqartunut, Kalaallit Nunaanni innuttaasunit nunaqavissunit, nunani tamalaani aatsitassarsiorfiutileqatigiiffittut aningaasaatilissuunngitsunit piginnaaneqartuunngitsunillu, ingerlanneqartunut, kisianni inuussutissarsiornermi atugassarititaasut malillugit aammalu Inatsisartut inatsisaanni§ 16 malillugu akuersissutinut nalinginnaasunut aammalu annertunerujussuusunut sanilliullugu killilersuinernik malitassaqartinneqartutut annertussusilimmik, aatsitassarsiorfimmi ingerlatanik aallartitsinissamik kissaateqartunut, siunnerfeqartinneqarput.
- Kiisalu imarsiornermut inatsimmi piginnittup akisussaaffeqarnera pillugu imarsiornermut inatsimmi kapitali 8 a-mi( imaani ajutoornerup kingorna umiiarnernik piiaanissamut akisussaaffeqarneq aamma umiiarnernik piiaanissamut matussusiisinnaasunik sillimmateqarnissamut pisussaaffeqarneq), kapitali 9 a-mi( orsussami uuliamit ajoqusikkanut akisussaaffeqarneq), kapitali 10-mi( akisussaaffeqarnermut isumaqatigiissut 1992-imeersoq IR, aningaasaateqarfinnut isumaqatigiissut 1992-imeersoq IR aamma aningaasaateqarfinnut isumaqatigiissut 2003meersoq IR malillugit uuliamik ajoqusikkanut akisussaaffeqarneq taarsiisussaanerlu) aamma kapitali 11-mi( HNS-imut isumaqatigiissummi maleruagassat malillugit sananeqaatinik ulorianartunik mingutsitsisinnaasunillu imaatigut assartuinermut atatillugu ajoqusikkanut akisus177
- Imm. 2. Neqerooruteqartartoq annerpaamik tigummisuusoq assigiingisitsinnginnissamik pisussaaffigiligaasimappat, takuuk§ 23 k, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup neqerooruteqartartoq peqqusinnavaa neqeroorummik nalinginnaasumik taaneqartumik tamanut saqqummiinissamik, naammaginartumik qilertaanngitsumik attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut allat ingerlatsivinnik internetimut appakaaffissaqartitsinermut kissaatigineqartumut pisariaqanngitsunik akiliisariaqannginnissaannik qularnaarnissaanut, tamanullu saqqummiussami nalunaarsorneqarsimassallutik kiffartuussissutit ataasiakkaat, taakkununngalu tunngatillugu atugassarititaasut piumasaqaatillu, tamatumani aamma akigititat.
- Aalajangiisartut siunnersuutigaat siunnersuummi nakorsap unitsitsisup aamma tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nakorsaanerup akornanni immikkoortitsisoqarnissaa, aammattaaq inatsimmi ersersinneqassasoq nakorsap unitsitsisup nakkutigissagaa inatsimmi napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinermut piumasaqaataasut eqqortinneqarnerat, tamatumunnga ilanngullugit nakorsap misissuereerluni nappaatigisatut ilimagisaa, napparsimasut silaqassutsimigut qanoq inissisimanera aamma pissutsit nakorsamit tapersiisut, tassa inatsimmi§ 6, normu 1-imi( nakorsartittariaqarnermut ersiut) imaluunniit normu 2( ulorianassutsimut ersiut) taakkua naammassineqarsimanersut, taamatuttaaq nakorsaaneq tigusisoq aalajangiissasoq, ilumut napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinissamut piumasaqaatit naammassineqarsimanerannut tunngatillugu.
- Akuutissat tamarmik inuussutissap oqimaassusaata 2%- ianik annerunngitsut 8. Naasunit akuutissiaq imaluunniit naasunit akuutissiap ilaa inuussutissap oqimaassusaata 2% ianit annerunngitsoq 9. Gummit tunisassiat suulluunniit tyggegummiliornerni atorneqartut 10. Rasp suminngaanneeraliuarpalluunniit 11. Saccharosetit immikkoortut tamaasa 12. Dextrose imertaqanngitsoq imaluunniit dextrosemonohydrat 13. Glucosesirup aamma dehydreret glucosesirup 14. Mælkeproteinit tamaasa( kasein, kaseinat aamma valleproteiner) kiisalu tamakkuninnga akuukkat 15. Presset kakaosmør, expellerkakaosmør inmaluunniit raffineret kakaosmør 16. Tamarmik sisamaallutik 17. Saanerni ujallut1 uumasunit miluumasuneersut IR timmissaneersullu IR nerisassatut akuerineqarsimasut, pissusissamisoortumik ameraasartallit, imaluunniit ujallut eqqaaniittunik ittunik ameraasartallit, orsumik amerasanillu akullit naleqassutsinik matuma ataani aalajangersarneqarsimasunik sippuisimasut, tassa neqi nerisassani allani akuugaangat.
Sentence Morphemes with count 145
- » Taama aaqqissuussinikkut kalaallinit qangali kissaatigilersimasaq piumasaat naapertorlugu naammassineqassangatinnarpoq inuinnarnillu taarsigassarsisartuaannarneq qangali atugaalersimasoq kalaallinullu nukassaataaginnartoq tamatumuuna kipisinnaanngusangatinnarluni, pingaartumimmi inuutissaminnut atisassaminnullu atortussanik taarsigassarsineq ileqqorimmassuk, kalaallillu taama taarsigassarsisimasut amerlanertigut taarsigassarsisitsisuminnut, pingaartumillu qallunaamit taarsigassarsisinneqarsimagaangamik, nuanninngeqisumik naakkinarsaatigisaminnillu naalagarsiulersarlutik, taamalu inuinnaat taarsigassarsisitsisarnerat kalaallit danskillu isumaqatigiinngissuteqarnerannut pissutaagajuttarpoq qallunaat taarsigassarsisitsisut niuertoqarfinni ilagiinniluunniit sulisutut atorfeqarsimagaluaraangataluunniit«.
- Matuma kinguliini 2-mi inatsisit atuuttuut naatsumik allaaserineqassapput, 3-mi siunnersuummi anguniagaq sakkussallu nassuiaatigineqassapput, 4-mi pisortaqarfinnut allaffissornikkut aningaasatigullu kingunerisinnaasaa nassuiaatigineqassapput, 5-imi siunnersuutillu inuussutissarsiutitigut aningaasaqarnikkut kingunerisinnaasai nassuiaatigineqassapput, 6-imi avatangiisitigut kingunerisinnaasai nassuiaatigineqassapput, 7-imi innuttaasunut allaffissornikkut kingunerisinnaasai nassuiaatigineqassapput, 8-mi kommuninut kingunerisinnaasai nassuiaatigineqassapput, 9-mi Naalagaaffeqatigiinnerup namminersornerullu ataqatigiinnerannut kingunerisinnaasai nassuiaatigineqassapput kiisalu 10-mi oqartussaasut kattuffiillu soqutigisaqartut tusarniaaffigineqarsimasut allaaserineqassallutik.
- § 35. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 34, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) pisortani oqartussaasunit ilinniartoq pillugu paasissutissanik, ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik, pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit Kalaallit Nunaanni nunanilu avannarlerni innuttaasunut ilinniagaqarnersiutinik tunniussineq pillugu paasissutissanik, Kalaallit Nunaanniit nunamillu avannarlermiit piffissami ataatsimi eqqunngitsumik ilinniagaqarnersiuteqartitsinngineranik nakkutilliinermut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput,
- Akuersissuteqartarnermut aaqqissuussaq taamatut siunertaqartoq malillugu, isumaqatigiissut malillugu suleqataasoq alla pisinnaatitsissummik pigisaqartumit allaanerusoq, ilanngullugit assersuutigalugu kalaallit imaluunniit nunanit allamiut taarsigassarsititsisut imaluunniit aningaasalersuisut allat(" aningaasaliisut") tamatumunnga atatillugu ingerlatsinermut aningaasaqarnermullu tunngasut malillugit pisortatigoortumik UR piviusumillu annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut aamma ingerlatat pillugit aalajangiinissanut aalajangiisinnaatitaappat, imaluunniit suleqataasoq alla taamaattoq aatsitassarsiorluni ingerlatanit isertitanut piviusumik pisinnaatitaappat, isumaqatigiissut taamaalilluni Naalakkersuisunit akuersissuteqarfigineqarsinnaassanngilaq.
- 1) pilersaarut sammisanut immikkoortiterneqassaaq, 2) suliffeqarfiup suliassamik ingerlatsinerani suliassaqarfini sammisat immikkoortiterneqassapput aamma sullissiveqarfiit aaqqissuussaanikkut ilusilersorneri pineqassanngillat, 3) nalunaarsuisarnernut toqqortaateqarnernullu pilersaarutit qaffasissutsinut immikkoortiterneqarsimassapput aamma 4) qaffasissutsit amerlassusaat sullissiveqarfiup pisariaqartitaanut killiliussat iluanni sapinngisamik killilersimaneqassapput, Imm. 2. Suliffeqarfiup suliassat qanoq ittuuneri killeqartut taamaallaat suliarisarpagit nalunaarsuisarnernut toqqortaateqarnernullu pilersaarut pillugu piumasaqaammut Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
- § 4.» Ingerlatseqatigiiffissuit unammilleqatigiissut akornanni isumaqatigiissuteqarnerit« nalunaarummi matumani imatut paasineqassapput suliffeqarfiit marluk amerlanerusulluunniit akornanni isumaqatigiissuteqarneri il. il., allaganngorlugit isumaqatigiissuteqarnikkut imaluunniit suliffeqarfiit malittarisassaanni aalajangersakkat naapertorlugit ataatsimoorussamik siulersorneqarneq imaluunniit tassannga aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqarneq, tunngavigineqarlutik, 1) suliffeqarfiit niuerfimmi peqataasut ataatsimoorussamik siulersorneqarnerat ataqatigiissaariffigissavaat, 2) suliffeqarfiit peqataasut ataatsimoorussamik siulersorneqarnernit aqunneqassapput, aamma 3) niuernerpalaartumik nalorninartoqarsinnaasut aningaasaqarnikkullu inernerit agguataarnerannut aaqqissuussisoqarsimassaaq.
- Kapitali 8 Atuisunik illersuineq Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik piginnittunut tuniniagaqartunullu piumasaqaatit minnerpaaffiat§ 27. Naalakkersuisut Naalakkersuisut atuisut kalerrisaarivimmut tamanut ammasumut aamma normunik paasiniaavinnut atassuteqarsinnaanissaat qulakkeerniarlugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik piginnittut aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu kiffartuussissutinik tuniniagaqartut pisussaaffilerneqarnissaat eqqarsaatigalugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput, tamatuma ataani pisussaaffiliinerup tamatuma imassaanut sukumiinerusunik maleruagassiorneq.
- 1) danskisut innuttaassuseqartunut, imaluunniit nunat akornanni isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaanni atortuutinneqartut naapertorlugit danskisut innuttaassusilinnut sanilliunneqartunut, ilinniagaqartunut inissaqartitaanermut piginnaatitaaneq eqqarsaatigalugu, 2) ilinniagaqarnerup nalaani aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanni najugaqartumut, 3) ilinniakkami tiguneqarsimasumut ilinniakkamillu tapiiffigineqarsinnaasumi ingerlatsisumut, imaluunniit ilinniakkami Naalakkersuisut ilinniagaqarnersiutinik tapiiffigineqarsinnaasutut aalajangiiffigisimasaanni ilinniagaqartumut, aamma 4) siusinnersukkut ilinniartut ineqarfiannik attartornerminut akiitsoqanngitsumut, imaluunniit ilinniartut ineqarfiannik attartorsimanermut atatillugu allatigut akiitsoqanngitsumut,________________________ UKA 2019/154 3 IKIN Suliaq normu:
- Angakkorsuit Nipaallunga eqqaamasaannarpara kalaallit inuusitoqaat tupinnartutut nalilertarpara qamuuna nakuussusiat tupinnartumik nukittullutik inuuneq atorsimagaat malugaara Inuunerup artornangaassusia tamassa perorsarfiat sioorajuarnerup pissusia tamassa inuunerisaat nukittussuseq, sapinngissuseq piginngikkunikku, toqussapput tassa Tamakku" anersaat" silap pigisai ilaat nalunartorsuit angakkuulluartup ujartuagai ilaat ersinartorsuit piginnaasanut, tupinnartunut atorluagaapput angakkorsuarnit Tamakku" kalaallit angakkorsuit" anersaakkut pissarsuit ataqqinangaarput tusaamallugit qamuuna nukittoorsuit piginnaaneri, tupinnartumik atorluagaapput, tamarmik isaanni Ilimmartaraangamik qaqqarsuit akornini timmisaraat ikinngutigaallumi" pissaanerit" amerlanerit nalusaat ujarsimavaat, pimoorullugit sapersajuitsut, ilaat ersinartut 2001
- Kallerup saqqummigai Kalleq innaallaqimmat takulerpakka inuit sikukkut ikaartut inuit nunassarsiortut inuit eqqissiviitsut umiarsuit amerlasuut ikaartut umiarsuit malissiortut umiarsuit ikittut tulattut Aappassaanik innaallammat takuakka nersutaatit saluttut ivikkat naanngitsoortut Pingajussaa innaallammat isigilerpakka arnat toqorarneqartut meeqqat tatamittut angutit ilaqutaaruttut illut aputip matugai kangerluk sikuinngitsoortoq sioqqat qarmakut matugai Sisamassaa qaammaallammat takuara palasi kamajasooq nulia utoqqasaarsuaq inunnut oqalulersut annilaangasaarilersut Tallimassaa innaallaqaaq inuit qunulerput tusarput pitik ajortut ataqqisaasa salloqittarpaat arfinilissaa qaammarpoq inuit kinaanertik nalulerpaat inuit takornartat qinersisinneqarput inuit allaasorilerput Arfineq-aappassaa innaallaqimmat aappara eqqortippoq innaallattaraluarpoq peqillunga sequnngerlunga qimaalerpunga innaallaqqikkaluarpoq tunummut qivianngilanga
Sentence Morphemes with count 146
- Aallaqqaasiut UKA 2006-imi ullormut oqaluuserisassani immikkoortoq 139-mi siunnersuutigineqarpoq Inatsisartut aalajangissagaat Naalakkersuisut peqquneqassasut, Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisooqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik, tassuunakkut inatsisartut inatsisaani§ 24 malillugu niuertut nalunaaruteqartarnissaannik peqquneqartalernissaannik akit iluanaaruteqartarnerlu pillugit misissuisarnissanut atugassanik nalunaaruteqartussaatitaanerannik, sumiginnaasullu imaluuniit eqqunngitsunik nalunaaruteqartut akiliisinneqartalernissaannik imaqartumik.
- Akiligassat akilinngisat aamma ulluunerani neqerooruteqartarnermiikkunnaarsitsisarneq ikkunnaarsitsisarneq§ 12. Akiliisussaatitaasoq imaluunniit akiliisussaatitaasut akiligassaminnik akilinngisaqalerpata, pineqartullu akiligassamik akilersornissaat pillugu isumaqatigiissusioqqullugit akiliinissamik eqqaasitsissummik tigusaqareersimappata meeraq pineqartoq perorsaanermik inerikkiartuutaasumik ulluunerani neqeroorutaasumiikkunnaartinneqassaaq, tak.§ 13. Imm. 2. Akiligassat akilinngisat tamarmik, akiliinissamik eqqaasitsissutip ullulerneraniit ullut 14-it qaangiutsinnagit akilerneqarpata, perorsaanermik inerikkiartuutaasumik ulluunerani neqeroorutaasumiikkunnaarsitsinermik ikkunnaarsitsinermik aalajangiineq atorunnaassaaq.
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaata allannguuteqartinneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. December 2009-imeersoq IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit)( Aatsitassanut oqartussaasoq, annikitsumik aatsitassarsiorluni misissuineq piiaanerlu, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aammalu inuiaqatigiinni piujuartussamik iluaqutaasumik sunniuteqartitsisarneq pillugit il.il. maleruagassani allannguuteqartitsineq)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) makkua allannguuteqartinneqarput:
- Niuernikkut unammilleqatigiinnermik annikillisitsisumik isumaqatigiissuteqarnerit paasineqassaaq taassaasoq suliffeqarfiit marluk arlaqartulluunniit akornanni isumaqatigiissutit imaluunniit ataqatigiissitamik suleriaatsit, niuerfimmi unammilleqatigiinnikkut pissusilersornerminnik ataqatigiissaarinissamik imaluunniit niuerfimmi unammilleqatigiinnermut tunngaviusunik sunniinissamik siunertaqarfiusut, assersuutigalugu pisinermi tunisinermilu akiusunik imaluunniit allanik niuernermi tunngavissarititaasunik aalajangersaanermikkut, tunisassiarisassat imaluunniit tunisassat amerlassusissalernerisigut, nioqqutissanik eqqussuinermi avammulluunniit annissuinermi killilersuinermikkut aammalu niuerfinnik agguataarinermikkut, ilanngullugu neqerooruteqarnerminnik ataqatigiissitsinerat.
- " Pinngortitami pisuussutinut kisimi oqartussaaffigisani pisinnaatitaaffinnik atuinermi, aamma naalagaaffiup inatsisaani imaluunniit inatsisini piumasaqaataasunut tunngasumik nangaassutit isiginiarlugit, imaluunniit isersinnaanermut inatsisitigut piumasaqaatit isiginiarlugit, aamma iluaqutissanik agguaassisarnermi taamaallaat uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik atuisoqarnissaanut akuersisoqarsinnaavoq iluaquteqarnissamut, pisuussutinik pineqartunik pissarsiniartussaasumit akuersisoqareerneratigut, nunami pisuussutit taakkua pinngorfianni, imaluunniit illuatungiusumit uumassusillit sananeqaataannik kingornuttagaasunik isumalluutinik taakkunannga pissarsisumut nunarsuarmioqatigiit isumaqatigiissutaat naapertorlugu, peqataasutut illuatungiusoq pineqartoq allatut aalajangiinngippat".
- Imm. 5. Qaammatit pingasukkaat ingerlaneranni ukiup siuliani aalisakkamut akitsuuserneqartussaatitaasumut pisassanit tulaanneqartussaatitaanngitsunit 10 procentinit ikinnerusut avammut anninneqarnerani, aalisakkap akitsuuserneqartussaatitaasup akitsuuserneqarnerani toqqammavissatut ukiup siuliani qaammatit pingasukkaat pisassat tulaanneqartussaatitaanngitsut kingullermik 10 procentinik amerlanerusunik avammut anninneqarnerani agguaqatigiissillugu tunisinermi aki atorneqassaaq, takuuk imm. 1 aamma 2.§ 7. Tunitsivimmut tunisassiorfimmulluunniit tulaassinermi akitsuut akiusup 5 procenterissavaa, aalisagaqatigiit kvartali tulaassiffiusoq kvartalinik marlunnik sioqqullugu tunineqarneranni agguaqatigiissillugu akiat kiilumut 8 kr.-iuppat angineruppalluunniit.
- 1) paasissutissanik akitsuutinik nakkutilliinermut atugassanik eqqunngitsunik paatsoorneqarsinnaasunilluunniit tunniussisoq imaluunniit paasissutissanik nipangiussisoq, 2)§ 1,§ 1 a,§ 2,§ 3, imm. 1,§ 6, imm. 1,§ 8, imm. 1,§ 9, imm. 1,§ 10, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, imaluunniit unioqqutitseriaraluartoq, 3)§ 11, imm. 1 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninngitsoq, 4) nalunaarsorneqarnerup Akileraartarnermik Aqutsisoqarfimmit§ 9, imm. 2 imaluunniit§ 12, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit arsaarinnissutigineqareernerata kingorna ingerlatamik akitsuuteqarfiusumik ingerlatsiinnartoq, imaluunniit 5) nioqqutissanik inatsit naapertorlugu akitsuutaannik akilerneqarsimasussaagaluanik akitsuuserneqarsimanngitsunilli tunniussisoq, pissarsisoq, paarsisoq, atuisoq, assartuisoq imaluunniit pisoq.
- Imm. 4. Imm. 1-3-imi aalajangersagaq inuussutissarsiuteqartuni ingerlatseqataasunut soqutigisaqartunut, kommanditselskabini peqataanermigut inuttut akisussaasuusunut, kommanditselskabini peqataasunut killilimmik akisussaaffeqartunut imaluunniit umiarsuaatileqatigiiffinni ingerlatseqataasunut, akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuusiornermik naammassinninnissamut aalajangersakkanik soqutigisaqaqatigiit ingerlatseqatigiiffiannut, kommanditselskabimut imaluunniit umiarsuaatileqatigiiffimmut ingerlatseqataasumut isumaginnitsitsisunut, atuutinngilaq, takuuk§ 6. Akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuutinik tunniussineq§ 4. Akileraaruseriffiup nammineerluni nalunaarsuinermut tunngavissanik nakkutilliineranut atugassanik, nammineerluni nalunaarsuinermik tunniussinissamut piffissaliunneqartup
- Kapitali 4 Pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik misiliinissamut piumasaqaammik pinngitsoortitsisoqarsinnaanera§ 11. Suliffeqarfik nunami EU-miittumi ittumi imaluunniit nunami EØS-imut ilaasortaasumik pilersinneqarsimasoq, utaqqiisaagallartumillu sullissisuugallarluni pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortuminik akuerineqarsinnaavoq, suliffeqarfiup uppernarsaasersuut Innaallagissiornermut Oqartussaasunut nassiukkuniuk, tassa suliffeqarfik pitsaassutsimik qulakkeerinninnermut atortumik suliaqarnermut aamma inaarutaasumik nakkutilliinermut atuisooreersoq, taannalu akuersissuteqartarnermut tunngatillugu, Europami nalinginnaasut ataatsimoortut UR tunngavigalugit akuerisaasumik akuersissuteqartartumik akuerineqarsimasoq.
- 1) tapiissutit tunniunneqarnerannut sunniuteqarsinnaasunik paasissutissanik eqqortuunngitsunik nalunaaruteqarsimappata imaluunniit pissutsit atukkat allanngorneri pillugit angajoqqaatut oqartussaassuseqartut ilisimatitsisimanngippata, 2) tapiissutit tunngavissaqanngitsumik tiguneqarsimappata, 3) tapiissutit siunertamut aningaasaliiffiusumut atorneqarsimanngippata, 4) paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinneq inneq aallartinneqarsimanngippat, 5) paarlaasseqatigiilluni nunami allamiinneq inneq unitsinneqarsimappat aamma unitsitsineq naammaginartumik tunngavilersorneqarsimanngippat, imaluunniit 6) paarlaasseqatigiilluni nunami allamiisitsisartutut ititsisartutut suliniaqatigiiffiup aamma inuusuttup akornanni isumaqatigiissut atorunnaarsinneqarsimappat, pinerluuteqarnermik, atuarfimmit anisitaanermik
Sentence Morphemes with count 147
- § 40. Kapitalini 2- 7-imi kiisalu 9-mi aamma 10-mi aalajangersakkat kiisalu maleruaqqusat aalajangersakkat taakku tunngavigalugit atulersinneqartut atuutissanngillat 1) imaarsineq eqqaanerluunniit inuup inuuneranik annaassiniarneq imaluunniit umiarsuup silaannakkoortaatilluunniit isumannaatsuunissaa siunertaralugu pisimappata, imaluunniit 2) kuutsitsineq umiarsuup ajoquserneranik, umiarsuup atortuisa ajoqusernerannik umiarsuulluunniit pinngitsoorneqarsinnaanngitsumik alittoorneranik patsiseqarpat, ajoqusernerullu imaluunniit alinnerup paasineqarnerata kingorna kuutsitsinissaq pinngitsoortinniarlugu millisinniarluguluunniit iliuuserisariaqartut tamarmik iliuuserineqarsimappata, mingutsisinerlu umiarsuarmik piginnittup, atuisup, umiarsuup naalagaata, allalluunnit umiarsuarmi sulianik ingerlataqartut mianersuaalliornerisigut pisimanngippat, ajoqusersinnaanerluunnit siumut naatsorsuutigereersimasinnaanngippassuk.
- Ilisimatusarfik- Grønlands Universitet Meeqqat Inuunerissut- Bedre Børneliv( MIBB) Meeqqat Inuusuttullu pillugit Suleqatigiiffik Nanu Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffiat- ICC- Kalaallit Nunaat Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Meeqqat Inuusuttullu Oqaloqatigiinnittarfiat- Børnetalsmanden- MIO Kalaallit Nunaanni Politiit Tulararfik( Forstanderforeningen) PIP NIISIP- Inunnik Siunnersortit Peqatigiiffiat Institut for Menneskerettigheder Kattuffik Utoqqaat Nipaat Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Piginnaanikitsut Kattuffiat IPIS- Innarluutillit pillugit Ilisimasaqarfik Siunnersuisarfillu Nunatsinni Advokatit- Kalaallit Nunaanni Eqqartuussisuserisut siunnersuisoqatigiit Illersuisut- Kalaallit Nunaanni illersuisut peqatigiiffiat Sorlak- Kalaallit Nunaanni Inuusuttut Siunnersuisoqatigiiffiat Inatsisartut Ombudsmandiat Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit Pinerluttunik Isumaginnittoqarfik PiSiu Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik Kommunit Kukkunersiuisui Tusarniaanermut tulliuttut akissuteqarput:
- a) filmiliornermi oqaatsini taaguutit, b) takusassiornermi periaatsit oqaluttuariaatsillu assigiinngitsut, c) nalilersueriaatsit assigiinngitsut, d) piviusut, pisuusaartitat taakkulu ataatsimoortinnerisa UR ilisarnaataat, e) suliaqariaatsit takusassiallu assigiinngitsut pingaarnerit f) filmini tv-milu takusassiornermi pissutsit, nunami namminermi nunallu tamat akornanni, g) filmit tv-milu tusagassiuutit oqaluttuassartaanni tunngaviusumik pissutsit h) takusassiornermik aaqqissuussineq, tassunga ilanngullugit eqikkaalluni takussutissiorneq, manuskriptit storyboardillu, i) immiussinermi tunngaviit immiusseriaatsillu, j) aaqqissuussinermi tunngaviit aaqqissuusseriaatsillu aamma k) attaveqaqatigiittarnermi pissutsit ingerlatitseqqiinerlu.
- Aningaasaqarnermut Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfik, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Avatangiisinut, Pinngortitamut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut, Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Visit Greenland, Greenland Venture, Greenland Business, Sermersooq Erhvervsråd, Qeqqata Erhvervsråd, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA), NUSUKA, S. I. K., KANUKOKA, KANUNUPE, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, KNAPK, Nunaoil A/S, NunaMinerals A/S, Greenland Mining Services A/S, Grønlandsbanken, Transparency Greenland, Nunatsinni Advokatit, AvataQ- Pinngortitaq Avatangiisillu pillugit Peqatigiiffik, ICC Kalaallit Nunaat, Inatsisartut Ombudsmandiat aamma Naalagaaffiup Sinniisuutitaa.
- pissusissamisoortumik nangitsiviusumut, Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli tak.§ 33, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi mittarfimmut, umiarsualivimmut qimutsuitsulluunniit unittarfiannut qaninnermut akiliunneqarluni angalasoqassaaq, takuulli§ 33, imm. 4. Piffissap ilinniarnermik naammassiffiusup kingorna kingusinnerpaamik ukioq ataaseq qaangiuttoq angalasoqassaaq.
- Imm. 3. Rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap qinnuteqartut kajumissuseqarlutik qinnuteqaataannik ilinniakkatigullu piginnaasaannik, taakkununnga ilanngullugit qinnuteqartut ilinniarnissamut qaffasissusaannik imaluunniit ilinniartitsissummi assingusumi ilinniartitsissutiniluunniit ilinniarusutaannik kiisalu siusinnerusukkut ilinniagarisimasaannik inuussutissarsiutigisimasaannillu aamma nunap immikkoortuini sumi ilinniagaqarusunnerannik ataatsimut nalilersuineq tunngavigalugu aalajangissavaat qinnuteqartut sorliit imm. 1-imi piumasaqaatigineqartunik naammassinninnersut inissaqartitsineq naapertorlugu tiguneqassanersut, taamaattoq takuuk imm. 2. Imm. 4. Rektorip imaluunniit ilinniarfimmi akuerisaasumi pisortap aalajangiiffigissavaat qinnuteqartunit sorliit utaqqisunut allattorsimaffimmi salliutillugit allatsissanersut.
- Siunertamut konto 27.04 Nunalerineq-mut Nr. 1. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akilinngitsoorneqarsimasunut akiliuteqarnissamut Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Naalakkersuisut ilanngullugu sunniutaasunik uuttortaasarnernik suliaqartarput, tamatumani aamma immikkut atuartitsinernut atasunik, efterskolernerit sorliit ilinniakkamik aallartitsisarnernut naammassisaqartarnernullu aqqutissiuussisarnerat pitsaanerusarnersoq, ilitsersuilluni suliniuteqartarnerit sorliit ilinniagaqalersitsisarnersut, marlunnik ilinniartitsisoqartarnerup sunniutigisartagai atuarfinni angisuuni, karakterinik agguaqatigiissitsinerni ilinniakkamillu naammassisaqartarnermi, inuusuttuaqqat ilinniarfiini taamaatitsiinnartarnerup akiorniarneqarnerani suliniutit, timelærerit sunniutaat misilitsittarnerni karakterinut aamma ilinniakkanut, ilinniartitsisut linjefag-iminni atuartitsisarnerisa sunniutaat atuarfimmi naammassisanut, suliniutit inuttut kingornuttakkanik akiuiniarnermi.
- Illuliassanut sanaartugassanullu suliassat, neqeroortitsisarneq pillugu inatsimmi malittarisassaqareersut, kiisalu inatsisitigut aamma kukkunersiuisarnikkut siunnersuisarneq ikiorsiisarnerlu immikkut ittumik isertugassaqartoqartillugu imaluunniit immikkut ittumik paasisimasaqarnissaq inatsisitigut piumasaqaataasinnaammat, pisortani oqartussanit imaluunniit suliffeqarfinnit allanit pisiniarnerit, EU-mi inatsisilerinermi neqeroortitsinermut malittarisassiat najoqqutaralugit nunami EU-mi ilaasortaasumi pisortat peqatigalugit ataatsimoorullugit pisiniarnerit, pisiniarnerit taakku unammillerfiusimaneri pissutigalugit, kiisalu tapiissutitigut pisinnaatitaalluni suliassamik kiap isumaginnittuussaneranik aningaasanut inatsimmi aalajangersagaasutut suliassat siunnersuummi ilanngunneqanngillat.
- 33 Taava ineqarfik Moorsasimut aappaat, tupeq pequtaalu tamaasa, qarsorsartui salliligaalu sannerutaalu napasuilu allipaqutaalu 34 ulissarlu savarsuit amii aappillarsakkat ulissarlu qappiit amii umissuarlu saagussaq, 35 nalunaajaatillu illerfia akiutitaalu saammaaffillu 36 nerriviusarlu pequtaalu tamaasa timiusallu kiinneqqussutit, 37 naneruuserfillu sukuluitsoq qullersaalu, qulliit pisareersimasut, pequtaalu tamaasa uulialu qaammaqqutissaq, 38 tunisivillu kuultiusoq uulialu tarnutissaq pujoorutissallu tipigissut toqqullu paata saagussaa, 39 tunisivillu kannussaasoq qassutaasartaalu kannussaasut akiutitaalu pequtaalu tamaasa qattaasarsuarlu niuluusartaalu, 40 silarliatalu ungaloqutai napasuilu taakkualu allipaqutaat silarliatalu iseriaata saagussaa napasuisalu noqarutaat taakkualu paagutaat pequtillu tamaasa ineqarfimmut tupermut naapittarfimmut suliarisariaqartut, 41 atisassallu kiffartuussinermut atussasut illernartuummi kiffartuusissat:
Sentence Morphemes with count 148
- Arnaq Angutip qimmini erligeqaa Arnallu inuni malerusaartuarpaa Angutip qimmini tammaaleraangamiuk ingerlaannavik ujalersarpaa Nassaarigaangamiuk suanngallugu tasikkumiarlugu nutsullugu angerlaattarpaa Piginnittuni makinnginnerani ullaat tamaasa Arnaq suliassaqarpoq Inuttani kamalinnginnerani akisussaaffimminut naammassiniaasarpoq Arnaq ilaanni tammaallakkaangami Angutip silarsuaa aseruittarpoq Arnaq naalagaqartuugami Nammineersinnaassuseqarneq ajorpoq Angutip uumasuutini naammagileraangamiuk nimaartillugu unatartarpaa Pisussinnaajunnaartoq takusinnaaleraangamiuk allanut takutissinnaajunnaarlugu parnaaruttarpaa Arnaq ullut tamaasa pamiuni quummiullugu inuttami uumasuutigaa aqutaralugu Ullut tamaasa naalagarsiortarpoq Angutip piumasai kisiisa aallaavigalugit Arnap qimaanissani eqqarsaatigisaraluarpaa inuttaminulli qimaanissaminut qunuvoq Angulli pilluarluni isumaqarpoq aqutaminik uumasuuteqarami 13/05-2011
- - Kikkut Kalaallit Nunaanni" tarnip pissusaanik ilisimasalittut" imminnut taagorsinnaanersut( taaguutip illersorneqarnera)- Tarnip pissusaanik ilisimasallit pisussaaffii( assersuutigalugu qajassuussilluni peqqissaarlunilu sulisussaatitaaneq aamma nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaaneq)- Napparsimasut pisinnaatitaaffii( assersuutigalugu maalaaruteqarnissamut periarfissanik ilisimatinneqartarneq)- Nakkutilliineq- Pineqaatissiinissamut aalajangersaaneq( tarnip pissusaanik ilisimasalik pisussaaffimminik, soorlu nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaanermik, naammassinninngippat akiliisitsinermik pineqaatissinneqarnissaanut periarfissaq)- Pissutsit allat tarnip pissusaanik ilisimasalinnut susassaqarfigisaminnillu suliaqarnerannut pingaaruteqarsinnaasut.
- § 45 b. Inuk nunaqavissuunngitsoq, takuuk§ 45, imm. 1,( takornariaq), tamatumunnga akuersissummik peqarnissamik piumasaqaatitaqanngitsumik ujaqqanik nunamiittunik ittunik piiareersimasunik inuussutissarsiutiginagu katersisinnaavoq, tamatumani ujaqqat ukiumut 5 kg- nit annertunerusumik ataatsimut katillugu oqimaassuseqarsimanngippata, taamaattorli takuuk§ 45 d.§ 45 c.§§ 45-45 b malillugu katersineq imaluunniit piiaaneq, sumiiffimmi§ 16 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni akuersissummi imaluunniit§ 33 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaasumi ingerlanneqaqqusaanngilaq.
- Aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 3, siunnersuummi allanngortinneqartoq, malillugu aatsitassanut oqartussaasoq tassaavoq Kalaallit Nunaanni aatsitassanut suliassaqarfimmi ataatsimoortumik UR oqartussaasuusoq, takuuk imm. 1, aammalu aatsitassanut oqartussaasoq pissutsini tamaginni aatsitassanut suliassaqarfimmut tunngassuteqartuni ataatsimoortumik UR akuliutsitsisumillu oqartussaasut suliarinninneranik suliaqartussaasoq, takuuk imm. 2. Siunnersuut malillugu aatsitassanut oqartussaasoq pingaarneq tassaavoq Naalakkersuisut, ataatsimoortumik UR aatsitassanut oqartussaasuusut aammalu ataatsimoortumik UR akuliutsitsisumillu nalilersuinernik suliaqartuusussaasoq.
- Kalaallit Nunaanni pisortat peqqissutsikkut aningaasartuutinik isumaginninnermilu ikiorsiissutinut aningaasartuutaat ikilisinniarlugit unamminartut eqquutsinniarlugit siunnersuummi ilanngullugu allassimavoq ingerlatseqatigiiffik suliniuteqartoq neqerooruteqarnermi najoqqutassani piumasaqarfigineqassasoq neqerooruteqartoq isumaqatigiissutitigut pisussaaffilerneqassasoq inuussutissarsiornermi tuniassiornermilu akisussaasutut sillimmasiissasoq, kiisalu inatsisitigut pisussaaffiusutut sulinermi ajoqusernermut sillimmasiineqassasoq inuussutissarsiornermilu napparsimalernermut sillimmasiissasoq, napparsimasunik' qimarngussilluni' aallarussinissamut, assartuinissamut napparsimmavimmilu passunneqarnissamut, kiisalu sulisartunut ajoqusersimasunut aningaasartuutinik akiliutissanut matussutissanik, kiisalu sulisartut nunanit allaneersut IR suliniummi angisuumi suleqqissanngippata Kalaallit Nunaannit aallarnissaannik 45
- Kalaallit Nunaanni Rigsombudeqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kalaallit Nunaata Københavnimi Aallartitaqarfia KNAPK KANUKOKA Royal Greenland Nuna Advokater Eqqatuussissuserisoqarfik Malling aamma Hansen Damm Issittumi Sakkutooqarfik Nunanut Allanut Ministereqarfik Pinngortitaleriffik Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Pinngortitamut Aqutsisoqarfik Illersornissamut Ministereqarfik Sullivinnik Nakkutilliisut Polar Seafood Kalaallit Nunaata Katersugaasivia Allagaateqarfialu Ikiu Sakkutuut Illuuteqarnermi Atortoqarnermilu Sullissiviat Nunalerinermut Siunnersorteqarfik Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermi Inuussutissarsiornermilu Siunnersuisooqatigiit Aeco Nukissiorfiit ICC Greenland Kalaallit Nunaata Bruxelles-imi Aallartitaqarfia Kalaallit Nunaanni Politiit Nusuka Avataq Illernit RAL DOF Rambøll Juka 8.1 Tusarniaanermi akissuteqaatit Ukunanngaanniit tusarniaanermi akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Mittarfeqarfiit, Nukissiorfiit, Royal Arctic Line, Kalaallit Nunaanni Politiit, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Upalungaarsimanermut aqutsisoqarfik, Arktisk Kommando, Illersornissamut ministereqarfik, Avatangiisinut Inuussutissanullu ministereqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, KANUKOKA, KTI( Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik) Tusarniaanermut akissuteqaatit katillugit 14-it tiguneqarput, makkunanngaaneersut:
- Imm. 3. Imm. 1 malillugu unitsitsigallarneq ukiunik 2-nik sivisunerusumilluunniit sivisussuseqarsimappat, imaluunniit taassumunnga akuersissuteqarnermut atugassarititaasut naammassineqanngippata, Naalakkersuisut pisinnaatitsissummik pigisaqartoq uninnissamut pilersaarutip piviusunngortinneqarnissaanik peqqusinnaavaat, takuuk§ 15. Kapitali 6 Aalajangersakkanik atugassarititaasunillu aalajangersaasarneq aamma oqartussat suliarinninnerat ilaalu ilanngullugit Atugassarititaasunik aalajangersaaneq§ 17.§§ 3, 4 malillugit imaluunniit 8 malillugit akuersissummi aamma§ 14 malillugu akuersissuteqarnermi, Naalakkersuisut teknikkimut, isumannaallisaanermut, avatangiisinut, nunaminertanut aamma isumalluutinut tunngasut pillugit atugassarititaasunik aalajangersaasinnaapput.
- Siunertamut konto 51.07-imut, Inuussutissarsiutinut tapersiisarneq( ESU) Nr. 1. Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaa pillugu Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu inatsisartut inatsisaat nr. 11, 20. november 2006-imeersoq IR aamma Nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 2. december 2009-meersoq IR imaluunniit siusinnerusukkut inuussutissarsiutinut tapersiisarnermi malittarisassat atuuttut imaluunniit nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu peqqussut nutaaq naapertorlugit qularnaveeqqusiissutinut piumasaqaatinut saqqummiunneqartut malillugit taarsigassarsianut qularnaveeqqusikkanut akiitsunullu akiliisinnaanissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqarput.
- Qarsorsartui, salliligarsuartai, quassuttoortai sannerutit, napasui taakkualu ikkuffii, v34 ulik savat angutivissat amiinik aappillersakkanik sanaaq, ulik delfinit amiinit sanaaq, saagorsuaq ilorleq, v35 Nalunaajaatip illerfia akiarfiilu, saammaaffik, v36 nerriviusaq pisataalu tamaasa, timiusat saqqumisitassat, v37 qullilerfik kuultimik akuitsumik sanaaq qullertaalu tassunga ikkutassat pisataalu tamaasa, qulliit uuliassaat, v38 pilliivik tipigissaatilliiffik kuultiusoq, uulia tarnutissaq, tipigissaatilliissutissat, toqqup isaariaata saagussaa, v39 pilliivik kanngussaasoq assiaqutaalu nuioraassat kanngussaasut, akiarfii pisataalu tamaasa, eqqiartarfik toqqavialu, v40 saagut silarliup iigassai, napasui taakkualu ikkuffii, silarliup isertariaata saagussai, noqarutit paagutillu, pisatassallu illernartuummi Tupermi Naapeqatigiittarfimmi kiffartornermut atortussat tamaasa, v41 atisat illernartuummi kiffartornermi atisassat, palasip Aronip atisassai illernartut, ernerisalu palasitut kiffartuussinerminni atisassaat.
Sentence Morphemes with count 149
- Inuit Ataqatigiit Aronsen, Edvard N. Aronsen, Hans Berthelsen, Kelly Berthelsen, Olga P. Bianco, Harald Brandt, Inge O. Brummerstedt, Henrik Baadh, Erika Nielsen Christensen, Paulus Egede, Aqqaluaq B. Egede, Múte Bourup Egede, Stine Enoksen, Juliane Fontain, Agathe Frederiksen, Debora Frederiksen, Peter Geisler, Andreas Geisler, Sofia Geraae, Aningaaq Ghebrelul, Tekle Høegh, Kista L. Jensen, Anders Jensen, Nukannguaq B. Jeremiassen, Mikkel Jerimiassen, Augusta Marie Jessen, Eva Karlsen, Mimi Kielsen, Lars- Salik H. Kleemann, Nuka Kleist, Debora Kristensen, Niels Kristiansen, Bendt B. Labansen, Jesper Lantz, Jane Petersen Larsen, Tabetha Ludvigsen, Storm Lund, Naja Lynge, Arnajaaq Markussen, Jukku O. Mathiassen, Knud Motzfeldt, Jakobine Mørch, Jan Olsen, Axel Lund Olsen, Gerth P. Olsen, Peter Olsen, Sofie- Dorthe R. Olsvig, Sara( siulittaasoq) Olsvig, Villy Paviasen, Mariane Petersen, Magnus Petersen, Thomas Poulsen, Erneeraq Rachlev, Henrik Reimer, Samuel Samuelsen, Aqqa Siegstad, Dorthie Skifte, Kasper Steenholdt, Agathe Steenholdt, Margrethe Christiansen Thomassen, Laila K. Thomassen, Mikivsuk Ziemer, Nikoline
- 1) tigusisut ataasiakkaat aningaasarsiaat tamakkerlugit, 2) aningaasarsianit akileraarutit A- t unerartitat, 3) sulisut ataasiakkaat soraarnerussutisianut imaluunniit inuunermut sillimmasiinerannut sulisitsisut akiliutaat aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsisartut inatsisaanni§ 41, imm. 2-p ataani ilaasut aningaasartaat tamarmiusut, 4) ajunngitsorsiat tamarmiusut ilaannakortulluunniit soorlu nerisaqarneq ineqarnerlu, najugaqarneq, akunnittarfinniinneq inneq, angalanerit, biilit telefonilu assigisaallu, 5) tigusisup aqqa, inuttut normua, najugaa aamma kommuni akileraartarfia aamma 6) paasissutaasinnaasut allat tigusisup kinaaneranik paasinninnissamut pisariaqartut, Imm. 2. Suliffeqarfik atorunnaarpat ukiumi aningaasarsiorfiusumi ingerlareersumi paasissutissat tunniunneqassapput kingusinnerpaamik aningaasarsititsivimmiit kingullermiit ullut qulit qaangiuppata.
- Nakkutilliinermut allattuiviit§ 64. Kinaluunniit, qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, toqqorsivissatut qaartiterutissaasivimmik akuerisaassumik piginnittoq, qaartiterutissaasivinnut, qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, 50 kiilut sinnerlugit toqqorsivineqarsinnaasutut akuerisani tamaginni, qaammatisiutit malillugit ukiup ilivitsup ingerlanerani, qaartiterinermi atortussianit§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunit aamma qaartitsissutissanit kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunit ilanngaatigineqartut ilassutigineqartullu tamaasa, kiisalu suujunnaarsitsinerup kingunerisaanik ilanngaatigineqartut, nakkutiginninnermut allattuivinnut allattussavai.
- a) Inatsisit atuuttut Allagaateqarfeqarneq pillugu inatsisit maanna atuuttut tassaapput Allagaateqarfeqarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 22, 30. oktober 1998-imeersoq IR aamma Katersugaasiveqarnermut Allagaateqarfeqarnermullu ataatsimiititaliap suleriaasissaa pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 26. januar 1996-imeersoq IR kiisalu Katersugaasiveqarnermut allagaateqarfeqarnermullu ataatsimiititaliami katersugaasiviit akuerineqarsimasut sinniisaasa qinerneqartarnerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 26. januar 1996. b) Siunnersuut Siunnersuummi erseqqissarneqarpoq inatsimmi aalajangersakkat aammattaaq toqqortanut elektroniskiusunut atuuttut, tassuunakkullu erseqqissarneqarluni imaanngitsoq pappialat, båndiniittut ittut assigisaanniittullu ittullu kisimik pinnatik, aammali toqqortat elektroniskiusumik atortunut toqqortaasut toqqorneqassasut.
- "§ 38 a. Annikitsumik aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutit pillugit aalajangersakkanik erseqqinnerusunik atugassarititaasussanillu Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput, ilanngullugit pissutsit§§ 32-38-imi taaneqartut,§ 33, imm. 1 malillugu annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinik tunniussinermut akiliummik akiliuteqartarneq, aammalu tamanna pillugu qinnuteqaammik nassiussisarneq pillugu kiisalu annikitsumik aatsitassarsiorluni suliaqarnermut aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinut tunngatillugu suliassanik suliarinninnermut aamma allatigut oqartussaasut suliarinninnerannut aningaasartuutinik akiliisarneq pillugu.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 12, 2. november 2006-imeersup IR allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx.xxx 2017-imeersoq IR( Aktiaatillit taarsigassarsiaasa akileraaruserneqartalernissaat, atornerluisoqarsinnaanera akiorniarlugu maleruagassaq, sulisorisanik atukkiussinermi akileraarutinik unerartitsisussaatitaaneq il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 20, 18. november 2010-meersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 37, 9. december 2015-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 7, 6. juni 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 29, 28. november 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqarput:
- Sulisitsisut paasisimavaat, Aningaasaqarnermut Akileeraartarnermullu Naalakkersuisoqarfiup kissaatigigaa aalisarnermit pisuussutinit iluanaarut eqqukkusukkaat, aalisarnermi imminut akilersinnaasumut tulluartoq annertunerpaamillu isertitaqaataasinnaasoq, taassumanilu tunngaviatigut piumasaqaataasoq paasisaq unaasimasoq, aalisarnikkut ingerlalluartoqartillugu pisuussutitigut iluanaarutitigut annertunerusassasut, taamaakkaluartoq Aaliasarnikkut Piniarnikkullu Naalakkersuisoqarfiup pilersaaraa aalisarnikkut ingerlanerliornerusoqalernissaa inuiaqatigiinnut annaasaqaataasussanngorlugu taamaalinermikkut politikkikkut aalisarnerup iluani imminnut akerleriissunik siunertaliillutik uffa massa tamaginniit kajumissaarneqarlutik politikkikkut aalisarnernikkut anguniakkanik suliatigut ataqatigiissaarinissaminnut.
- § 23 l-imut Akimut ersittuutitsinissamut pisussaaffiup ilaatigut kinguneraa attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq internetimut appakaaffissaqartitsinermik noqqaasoq, internetimut appakaaffissaqartitsinermut atugassarititaasunik aamma akiusunik neqerooruteqartup piumasarisinnaasaanik ilisimatinneqassammat, atugassarititaasut akillu assigiissaakkamik neqeroorutiniinnerat innerat pissutigalugu, imaluunniit atugassarititaasut aamma akiusut isumaqatigiissutaasuni allani atuuttuummata, internetimut appakaaffissaqartitsinermut nioqqummut pineqartumut atatillugu, taamalu assigiinngisitsinnginnissamut pisussaaffik naapertorlugu pineqartumut aamma atuussinnaallutik.
- Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnemullu Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Immikkoortortaqarfik Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik( ASA) Akileraarutinut Aqutsisoqarfik Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfik( Digitaliseringsstyrelsen) Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia Avannaata Kommunia Kommune Qeqertalik KANUNUPE Kalaallit Nunaanni Politimesteri Asiaq Nukissiorfiit TELE-POST GrønlandsBanken BankNordik Grønlands Ejendomskontor Netbolig Ejendomskontoret Igdlo Lynges.gl LM Ejendomme Sisimiut Ejendomskontor INI Iserit Agerskov Consulting Geodatastyrelsen Styrelsen for Dataforsyning og Effektivisering Økonomi- og Indenrigsministeriet Transport-, Bolig og Bygningsministeriet Tusarniaanermut piffissarititap tiguneqarsimapput:
- Qajaq Angallat tupinnartoq tassa qajaq kalaallip angallasia inuuffimmut uuttuuttumik suliaq kalaaliviup suliaa oqitsunnguaq sanalluagaq naleqqulluartoq imarsuup maliinut Qanga piniakkanut taannatuaq imaani atortarujaat angallasiaammat oqitsuliaq nunakkut maqittarujaat timersuanut, ikortoriat tasikkut ikaartuutigaat qajaq taanna Nuannareqaara utersaaravit qajannguaq pinnersutit qujaffigeqaakka inuusuttavut nunannut utertimmatsit pusittarneri, makittarneri ila, ilisarnartut kakkageqaakka Qajarsuaq inna kalittorsuaq takorloortuartarpara angut, piniartoq sapiitsorsuaq qamuunavik nersorpara silarlussuit, imarlussuaq atortuasai, taarsuaq anorillu Qajaq tammalersoq utertillugu inuusuit sassarmata nuannareqaakka ilallugulu unammerualaartarmata timersorlutik, nukersorlutik kalaaliviup ilisarnaqutaanik Qanortoq nunanni attattuarit qajaq kusanartorsuaq inusuttunit atugaajuarit timersuut pingaartorsuaq kalaaliviup, timersuutitut qangarsuaq aamma atormatit illit 1994
Sentence Morphemes with count 150
- assersuusiorfigisinnaaneri misilittagaqarfigissagaat aamma 5) Paasissutissanik ilisimasanillu atuinermi a) pinngortitalerinermi sammineqartut pillugit oqallinnermi oqaatsinik allanngorartunik atuisinnaassasut tunngavilersuisinnaassasullu, b) eqqarsaatersuutimik naammassisamillu nassuiaatiginninnermut tusagassiuutit assigiinngitsut atornissaat sungiulluarsimassagaat, c) paasissutissiiviit, atuakkat, tabellit, nunap assingi, interneti kiisalu paasissutissiinermi atortorissaarutit allat atornissaat isorinnittumillu isummersorfigisinnaanissaat sungiulluarsimassagaat aamma d) pinngortitamik pisuussutaanillu atuinermut tunngasut apeqqutit kiisalu atuinerup avatangiisinut inuuniarnermullu kingunerisinnaasai paasisimasaqarfigissagaat.
- 1) aningaasaateqarfiup siulersuisuinut, aningaasaateqarfiup aqutsisuinut ilaasortaassanngilaq imaluunniit aningaasaateqarfiup allattoqarfiani sulisuussanani, 2) tassaassanngilaq aningaasaateqarfimmut pinngitsoorani attuumassuteqartoq, siulersuisuinut ilaasortaanani imaluunniit pisortaanani allattoqarfimmiluunniit sulisuunani, naatsorsuutinik suliarinnittutut nakkutilliisutulluunniit imaluunniit aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aqutsisutut inissisimasuussanani, imaluunniit 3) inuk aningaasaateqarfiup siulersuisuinut, pisortamut imaluunniit imm. 2-mi taaneqartutut allattoqarfimmi sulisutut attuumassuteqartoq, tassa katissimalluni aapparisatut, aalajangersimasumik aapparisaalluni, ilaqutaalluni imaluunniit toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit sakitut ukuatut inissisimalluni, imaluunniit avataaniilluni illuni qanigisatut qatanngutaalluni.
- Suleriaaseq j) immiussinermi aaqqissuinermilu atortut pillugit oqartariaatsit namminersorlutik assigiinngiiaartumillu atorsinnaassavaat, k) suleqatigiiaarluni takussassialiornissaq pilersaarusiorsinnaassavaat ingerlassinnaallugulu, l) tusagassialiornerup ingerlanneqarnerani assigiinngitsunut atatillugu filmiliornermi oqaatsini taaguutit atorsinnaassavaat, m) takusassialernermik suliaqarnermi ingerlaarnerit assigiinngitsut nassuiarsinnaassavaat, n) eqikkaalluni takussutissiornerit, manuskriptit storyboardillu suliarisinnaassavaat o) piviusunik pisuusaartitanillu takusassialiornermi isiginnaagassiat ilusilersornerat pillugu ilisimasat atorsinnaassavaat p) piviusunik pisuusaartitanillu takusassianik aaqqissuinermi tunngaviit suleriaatsillu atorsinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu,
- 1) uukapaatitsinngippat, 2) nioqqutissanut imaluunniit kiffartuussissutinut pisariaqartitsinernik assigiinnut imaluunniit assigiimmik siunertaqartunut tunngassuteqarpat, 3) kinaassusersiunngitsuuppat aammalu atuuffissaa ataaseq arlallilluunniit aalajangersimasut attuumassuteqartullu uppernarsarneqarsinnaasut, aammalu nioqqutissanut kiffartuussissutinullu taakkununnga assersuunneqarsinnaaneranut sanilliussippat, ilanngullugu akia 4) allagarsiisup aamma unammillertaasup akornanni imaluunniit allagarsiisup aamma unammillertaasup nioqqutissanut nalunaaqutsiussaasa, suliffeqarfiisa aqqisa, allatigut ilisarnaataasa immikkuullarissut, nioqqutissaataasa kiffartuussissutaasalu akornanni paarlaassititsilissanngippat, 5) unammillertaasup nioqqutissanut nalunaaqutsiussaannik, suliffeqarfiata aqqanik, allatigut ilisarnaataannik immikkuullarissunik, nioqqutissaataannik, kiffartuussissutaannik, ingerlataannik allatigulluunniit pissutsitsigut tatiginassusiiaassanngippat imaluunniit nakkarsaassanngippat.
- Aalajangersakkami siunertaavoq innuttaasut nunaqavissut, killilimmik annertussuseqartumik, Kalaallit Nunaanni aatsitassanik katersinissamut piiaanissamullu periarfissaqarnerulernissaannut peqataanissaq, ilanngullugu aamma sumiiffinni kisermaassisussaatitaalluni akuersissummi pineqartunut ilaasuni, nunaqavissup aallaaviatigut aatsitassanik katersiffigisinnaanngisaanni imaluunniit piiaaffiginissaanni, takuuk siunnersuummi§ 45 b, imm. 1 aamma 3. Aalajangersakkami aamma pisinnaatitsissummik pigisaqartup sumiiffimmi pisinnaatitsissummik pigisaqartup kisermaassisussaatitaalluni akuersissummik peqarfigisaani, pisinnaatitsissummik pigisaqartoq allatut akuersisimanngippat, aatsitassarsiorluni ingerlataqarnernik suliaqarnissaata qulakkeernissaa siunertarineqarpoq.
- 1) tusagassiuut minnerpaamik qaammammut ataasiarluni nuna tamakkerlugu saqqummertassaaq, 2) ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaat tamanna pillugu§ 17, imm. 1 naapertorlugu piffissarititatut aalajangersarneqartup iluani Naalakkersuisut tigusimassagaat, aamma 3) kingusinnerpaamik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqartoqarnera peqatigitillugu qinnuteqartup naatsorsuutai kukkunersiuisumit oqaaseqaateqarfigineqarnikut kingulliit paasissutissallu pisariaqartut Naalakkersuisut tigusimassagaat, tak.§ 17, imm. 2 aamma 3. Qinnuteqarneq akiliinerlu§ 17. Ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaatit qaammatisiutit malillugit ukiumi qinnuteqarnermi pineqartumi( ukiumi tapiissuteqarfiusumi) piffissami 14. novemberimiit 1. december tikillugu Naalakkersuisunit tiguneqareersimassaaq.
- Ilinniagaqartoq ilinniagarereersimasat ilanngunneqarnerisa nassatarisaannik piffissaq ilinniagaqarnersiuteqarfik sivikillineqarsimappat, tak.§ 19, imm. 4, killissarititaasumik sivikillisaasoqassanngilaq, tak.§ 18, imm. 1. Imm. 3. Ilinniartoq nappaateqarneq uppernarsaavigineqartoq imaluunniit pissutsinik immikkut ittunik allanik pissuteqarluni ilinniakkaminik naammassinnissinnaanngippat, taamaattumillu ilinniarnermik nutaamik aallartitsilluni killissarititap sivitsorneqarnissaanik qiugassanik amerlanernik Ilinniagaqanersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfik tamatuminnga qinnuteqartoqarneratigut tunisisinnaavoq, tak.§ 18, imm. 1. Killissarititami qiugassanik qanoq amerlatigisunik sivitsuisoqarnissaa Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfiup aalajangissavaa.
- Iluarsaassinernut il.il. kommunalbestyrelsip taarsigassarsisitsinera inissiami qularnaveeqqusiinikkut qulakkeerneqarsimassaaq, tak. siunnersuummi§ 22. Ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik akiliinngitsoorneq akiliinissamut tunngaviuvoq, tassa inissiami sillimmaserneqanngitsumi ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik kinguaattoornerit kommunalbestyrelsip qularnaveeqqusiinerata nalinganut annertuumik aarlerinartorsiortitsimmata, tak. siunnersuummi§ 24, imm. 1, nr. 1. Qinnuteqartoq piffissami qinnuteqarfiusumi inissiamik sillimmasiisimanngippat imaluunniit akiliutitigut kinguaattoorsimappat qinnuteqaatip suliarinissaa imaluunniit taarsigassarsinissamut neriorsuummik nalunaaruteqarnissaq isumaqassanngilaq.
- 1) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 15 malillugu misissueqqaarnissamut akuersissummik peqartunut, 2) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 16 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut akuersissummik peqartunut, 3) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 49 malillugu ilisimatusarluni misissuinissamut akuersissummik peqartunut, aamma 4) pisinnaatitsissummik pigisaqartunut aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 33 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissaq piiaanissarlu ataatsimoortillugit UR imaluunniit immikkoortillugit aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit piiaanissamut annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummik peqartunut.
- )● 15- 16□/● 917- 19□/● 20- 21□/● 22- 23□/● 24- 26□/● 27- 28□ PAULUSIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ ROMAMIUT 1- 3□/ 4- 7□/ 8- 11□/ 12- 16□/ 1 KORINTHIMIUT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 14□/ 15- 16□/ 2 KORINTHIMIUT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 13□/ GALATIAMIUT 1- 6□/ EFESOSIMIUT 1- 6□/ FILIPPIMIUT 1- 4□/ KOLOSSEMIUT 1- 4□/ 1 THESSALONIKAMIUT 1- 5□/ 2 THESSALONIKAMIUT 1- 3□/ 1 TIMOTHEUSI 1- 6□/ 2 TIMOTHEUSI 1- 4□/ TITUS/ PHILEMON□/ HEBRÆERIT 1- 6□/ 7- 10□/ 11- 13□ APUSTILIT AJOQERSUKKALLU ALLAT ALLAGAAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JAAKU 1- 5□/ 1 PETRUSI 1- 5□/ 2 PETRUSI 1- 3□/ 1 JOHANNESI 1- 5□/ 2 aamma 3 JOHANNESI/ JUDASI□/ SAQQUMMERSITAT 1- 4□/ 5- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 22□ Titarneq kittorarnilik malillugu qiortaruk Quppernerit marluk qaleriissikkit qeqqatigullu peqillugit Naluat sorleq iluatsikkumaarnersoq!
Sentence Morphemes with count 151
- Seksualiteti kinguaassiuutitigullu kanngunarsaarneq pillugit meeqqanut inuusuttunullu paasititsiniaanissaq Illoqarfinni tamani upalungaarsimanermut pilersaarusiornissaq Kinguaassiuutitigut kannguttaatsuliorfigitissimasunut paasititsiniaanerunissaq Paquminarunnaarsaanissamik inersimasunullu paasititsiniaanissamik suliniuteqarneq Oqartussat innuttaasullu atassutaannik nukittorsaaneq Saaffiginninnissamut atornerluisunullu katsorsarnissamut neqeroorutinik pilersitsineq Oqartussat akornanni suleqatigiinnermik ataqatigiissaarinissaq Najukkani suleqatigiinnerup nukittorsarnissaa suliassaqarfiillu akimorlugit suleqatigiinnerup ataqatigiissarnissaa Suliassaqarfiit akimorlugit sullissinerup sivikillinissaa
- Angut 175-180 centimeterit missaani angissuseqartoq Kiinaata affaa qernertumik qungaseqummik/ bandanamik asseqqavoq, kajortunillu taartunik isaruaqarpoq Qernertunik aaqqatilik Iluatigut taartumik nasalimmik tujuululik, qaavatigullu qasertumik qaamasumik kavaajaqarpoq, kavaajap qaava qasertoq taartoq, taakkulu akornanni killinganni qorsuk qaamasoq titarneq Kavaajaani immikkut ilisarnaatigaa, tigerip niaquata assinga kavaajap tunuaniittoq, kavaajallu saavani' Arctic Cat' allaqqavoq Pasineqartoq qernertunik sungaartumik, qorsummik aamma tungujortumik pingasunik titarnilinnik qarleqarpoq Puussiaaqqamik qaqortumik, qernertumik, sungaartumik aamma aappaluttumik qalipaatilimmik nassarput, taanna'Super'-mi k allaqqavoq, pisiniarfinni Kaminni puussiarineqartarput Arpaatinik qaqortunik kamippaqarpoq Politiinut ilisimatitsissutigineqarpoq, taanna pasineqartoq imerniartarfimmut isersimasoq, tassanilu savik atorlugu sioorasaaraluni karsimit aningaasat amerlassusaat ilisimaneqanngikkallartut tigullugit puussiamut ikivai, politiineersoq IR Britta Davidsen ilisimatitsivoq.
- Immikkoortui sivisussusaalu§ 3. Atuarfik ukiuni 10-ni atuarfiuvoq, alloriarfinnut pingasunut agguarsimasoq, tassaasut ukiuni 3-ni nukarlerni, ukiuni 4-ni akullerni kiisalu ukiuni 3-ni angajullerni atuarfik, taamaattoq tak.§ 26, imm. 1.§ 4. Alloriarfinni ataasiakkaani atuartut klassinut ukioqatigiiaanut imaluunniit ukioqatigiiaanngikkaluanut agguaanneqassapput atuartitsissutinilu ataasiakkaani atuartitsissutinillu akimuilluni ingerlatitsiffiusuni ingerlaqatigiinnilu nikerartuni, alloriarfimmi pineqartumi klassinit ataasiakkaanit arlalinnilluunniit atuartulinnik katitigaasuni atuartinneqassallutik, atuartut ataasiakkaat ilikkagassatut anguniagassanut naleqqiullugu pisariaqartitaat soqutigisaallu aallaavigalugit, tak.§ 13, imm. 2,§ 17 aamma 18, imm. 1 aamma 2. Imm. 2. Atuartut alloriarfiit akimorlugit klassinut ingiaqatigiinnullu( holdinut) inissinneqarsinnaassapput, atuartut ukiumikkut agguataarnerisa tamanna periarfissaqartippassuk.
- Aalajangersakkap peqqussummi atuuttumi§ 50, imm. 4 taarserpaa, atuarfiullu siulersuisuisa pisinnaatitaaffiisa allannguutissaattut siunnersuutit kingunerisaannik allanngortinneqarluni, taamaalillunilu atuarfiup pisortaa tunngaviusumik periusissanik siunnersuusiortarnermut paarlaallugu atuarfiup atuartitsineq pillugu ukiut tamaasa pilersaarutissaanik aamma atuarfiup allatigut ingerlatsinera pillugu tunaartarisassanik siunnersuusiortalissaaq, tak. Siunnersuummi§ 42, imm. 3 aamma 4. Atuarfiup pisortaata atuarfiup siulersuisuinut atuarfiup ukiut tamaasa atuartitsinissamik pilersaarutissaanik allatigullu atuarfiup ingerlatsinerani tunaartarisassanik aamma atuarfiup aningaasartuutissatut isertitassatullu missingersuutai pillugit siunnersuuteqarnissamik pisussaaffeqarnera isumaqanngilaq atuarfimmi pisortap oqallisissiat tamaasa nammineq kisimi suliarissagai.
- Annertussusileriikkamik ikiuutisiat aamma tassaassapput aningaasarsiat A- t. Siunnersuut annertussusileriikkamik ikiorsiissutinik aamma pisariaqartitsineq tunngavigalugu ikiorsiissutinik pissarsisartut aningaasat atorsinnaasaasa annertuumik appariaateqarnissaannik kinguneqarnavianngilaq, tassungami ilutigitillugu siunnersuutaavoq annertussusileriikkamik ikiorsiissutit, annertussusileriikkamik ikiorsiissutit pillugit peqqussut aqqutigalugu aningaasarsiat minnerpaaffissaasa 90 pct.-iannut qaffanneqassasut, aammalu pisariaqartitsineq tunngavigalugu ikiorsiissutit, aningaasarsiat A-tut naatsorsuunneqartalissasuttaaq, akileraarutinut akiliuteqarnissamik kinguneqassanngitsut, tassami akileraarutissat tamarmiusut aningaasarsiat taakku akileraarutitaannut naapertuuttunik appartinneqartassammata.
- avatangiisinik illersuinissamut Inatsisartut inatsisaanni kuuffeqarfinnut imermullu igitassamut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissamut tunngavissamik ilanngussisoqassasoq, tassungalu imermik igitassamik kuutsitsinermut akiliut ilanngunneqassaaq, aningaasaateqarfimmi pisortat kuuffeqarfiutaasa pingaarnerit/ imermut igitassamut atortuisa ingerlanneqarnerannut, aserfallatsaalineqarnerinut, aningaasaleeqqinnernut annertusarneqarnerinullu aningaasaliissutissat pisariaqartinneqartut pissarsiarineqarsinnaanissaat siunertarineqarmat, aamma sanaartorfissagissaaneq il.il. Inatsisartut inatsisaanni kommunit maannamut sanaartorfissagissaanermut akiliuteqartitsinissamut pisinnaatitaaffigisaat pillugu aalajangersaasoqassasoq, tassungalu ilaatigut pisortat kuuffeqarfiutaasa pingaarnerit sananeqarnissaat ilaatinneqarpoq.
- Iluarsaassinernut il.il. kommunalbestyrelsip taarsigassarsisitsinera inissiami qularnaveeqqusiisoqarneratigut qulakkeerneqassaaq, tak. siunnersuummi§ 16. Ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik akiliinngitsoorneq akiliinissamut tunngaviuvoq, tassa inissiami sillimmaserneqanngitsumi ikuallattoornissamut illullu ajoqusersinnaaneranut inissiamik sillimmasiinermi akiligassanik kinguaattoornerit kommunalbestyrelsip qularnaveeqqusiinerata nalinganut annertuumik aarlerinartorsiortitsimmata, tak. siunnersuummi§ 18, imm. 1, nr. 2. Qinnuteqartoq piffissami qinnuteqarfiusumi inissiamik sillimmasiisimanngippat imaluunniit akiliutitigut kinguaattoorsimappat qinnuteqaatip suliarinissaa imaluunniit taarsigassarsinissamut neriorsuummik nalunaaruteqarnissaq isumaqassanngilaq.
- § 38. Naartunermi ernereernermilu ilinniarnerup unitsikkallarnerani ilinniagaqartup ilaqutaasa qaninnerit najugaqarfiannut siumut utimullu Kalaallit Nunaanni akiliunneqarluni angalasoqarsinnaavoq, tak.§ 7.§ 39. Ukiup ilinniarfiusup iluani sulinngiffeqarnermut atatillugu angalanermut akiliutsittoqarsinnaavoq, illoqarfiup ilinniarfigisap aamma Kalaallit Nunaanni nammineq qitornat aalajangersimasumik najugaqarfiata akornanni siumut utimullu angalaneq imaluunniit ilinniagaqartup imaluunniit ilinniagaqartup angajoqqaavisa toqukkut qimagussimanngitsut Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfiannut siumut utimullu angalaneq, ilinniagaqartoq ilinniarnerup aallartinnerani akiliunneqarluni angalanissaminut akuerisaasimappat, taamaattoq tak. imm. 2 aamma 3. Akiliunneqarluni angalasinnaatitaaneq atuutissanngilaq, ilinniagaq qaammatit 12-it iluanni naammassineqassappat.
- 1) nalilersuisarneq aamma ineriartortitsineq siunnersuisarnermik ingerlatsinermi, 2) siunnersuisarnerit ataqatigiissaarnissaat, 3) siunnersuisarnermut tunngatillugu paasissutissiisarneq, 4) siunnersuisarnermit atortussanik suliaqartarneq siammartiterisarnerlu, 5) ilitsersuisartunik ilinniartitsisarneq ilinniaqqittarnerlu, 6) supervision-ertitsisarneq najukkani ilitsersuisarfinnut atatillugu, 7) misilittakkanik aamma ilisimasanik avitseqatigiittarneq, 8) attaveqaqatigiiffiliortarnernut tapersersuisarneq, aamma 9) tarnikkut aamma isumaginninnikkut siunnersuisarneq, tamatumani aamma peqqissaasarneq ilinniagaqartunik, tak.§ 18, imm. 2." 2.§ 7, imm. 2, imatut oqaasertalerneqassaaq:
- 15/ 3 Jehovamik asannittunut' naakkiuffissaqanngilaq', 15/ 3 Jehovamut' kamalinngisaannarit', 15/ 8 Jehovamut inussiaataagitsi, 15/ 10 Jehovamut qanilliartortuarit, 15/ 1 Jehovap aqqa angingaartoq ataqqiuk, 15/ 3 Jehovap ilumoorfiginnittuunera isumakkeerfiginnittarneralu pingaartikkit, 15/ 6 Jehovap oqaaqqissaarutai tutsuiginartuupput, 15/ 9 Jehovap oqaaqqissaarutai uummatikkut tipaatsuutigikkit, 15/ 9 Jehovap paarsisunngortitai naalassigit, 15/ 11 Jehovap perorsaatissiineranit ilusilersortittarit, 15/ 6 Jehovap pissusii pingaartingaakkit, 15/ 6 Jehovap qooruani illersugaaffiusumiittuarit ittuarit, 15/ 2 Jehovap tukkortuunera ingasaassinianngitsuuneralu pingaartikkit, 15/ 6 Jiisusip asannittumik qinnutaanut naapertuuttumik inuugit, 15/ 10" Kinaavami inussiaq aalajaallunilu silatooq?
Sentence Morphemes with count 152
- ", ilisimasaqarfigissagaat, 2) taamaassorisanik inissitsiterineq malitsigisaanillu" eqqoriaaneq misileraanerlu" ilinniakkatigut paasinnittaatsinut aallarniutaasumillu ataatsimut taamaanneraanernut ineriartortitseqataasut ilisimasaqarfigissagaat, 3) suleqateqarluni eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarnermi matematikki atorsinnaassagaat, 4) inernileeriaatsit oqaloqatigiinnikkut allattukkatigullu nassuiaataat atorsinnaassagaat, 5) eqqarsaatersuutinut oqaasertalersuineq, inerniliineq nassuiaanerlu ilisimasaqarfigissagaat tassungalu atatillugu periaatsit, suleriaatsit sakkussallu assigiinngitsut atorsinnaassagaat aamma 6) tigussaasunik atortoqarluni suliaqarneq aallaavigalugu matematikkimut tunngasunik misissuisinnaassasut, aaqqissuusseqqissinnaassasut tunngavissarsiorsinnaassallutillu.
- Kapitali 11 Atuuttuulersitsinermut, ikaarsaariarnissamut atorunnaarsitsinermullu aalajangersakkat§ 64. Inatsisartut inatsisaat atuuttilerpoq 1. januar 2011. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarpoq Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersoq IR aamma Imarsiornermik ilinniartitaanerit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7, 11. november 2000-imeersumi IR kapitali 2. Imm. 2. Malittarisassat Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersoq IR naapertorlugu aalajangersarneqartut, atuutissapput, Inatsisartut inatsisaat manna Inatsisartulluunniit inatsisaat allat tunngavigalugit taarserneqarnissamik atorunnaarsinneqarnissamilluunniit tungaanut.
- Sanaartugassalerisut suliffeqarfianni assersuutigalugu ilinniartunut inissaqartitsisoqarsinnaavoq, aammalu inuusuttunut atugarliortunut suliffimmi misiliititsisoqartarsinnaalluni, sullivimmi avatangiisit isumannaallisaanerlu pillugit tulleriiaartumik sulisoqarsinnaavoq, piginnaanngorsaasoqarsinnaavoq ilinniartitseqqittoqarsinnaallunilu il.il. Aalajangersakkami ilaatigut neqerooruteqartitsisup ajornartinnagu naleqqutsillugulu inuiaqatigiinni isiginneriaatsinik ilaatitsinissaata qulakkeerneqarnissaa siunertarineqarpoq, tassungalu ilaavoq neqerooruteqartitsisup piumasaqaatinut immikkoortunik allattuinermini, tamatumalu kingorna neqeroorutinik nalilersuinermini unammilleqatigiinnermut piumasaqaatinik( tak.§ 7, imm. 2) aamma naligiissitsinissamut tunngaviusunik( tak.§ 7, imm. 3) eqqarsaatigisaqarnissaa.
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 7, 7. december 2009-meersup IR allannguuteqartinnissaa pillugu Inatsisartut inatsisissaat nr. 26, 18. december 2012-imeersoq IR( aatsitassanut inatsit)( Annikitsumik aatsitassarsiorluni misissuineq piiaanerlu, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aammalu inuiaqatigiinni piujuartussamik iluaqutaasumik sunniuteqartitsisarneq pillugit il.il. aatsitassanut oqartussaaneq pillugu maleruagassanik allannguuteqartitsineq)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) makkua allannguuteqartinneqarput:
- § 57. Kisimiilluni qinigassanngortittoq kattusseqateqarani qinigassanngortissimasoq pissutsit§ 54-imi imaluunniit§ 55-imi taaneqartut tunngavigalugit ilaasortaajunnaarpat naammaqqutissamik qinersineqassaaq, taamaattoq tak.§ 58. Imm. 2. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq, partii sinnerlugu kattusseqatigiittulluunniit qinigaanikkut pissarsiaalluni, ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit qinersivimmi qinigassanngortissimasaanit qinigaanngitsunit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq, tak.§ 46. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq nunami sumiiffiup sinniisaatut qinigaanikkut pissarsiaappat ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit kommuniusimasumi qinigaanngitsumit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq.
- § 58. Kisimiilluni qinigassanngortittoq kattusseqateqarani qinigassanngortissimasoq pissutsit§ 54-imi imaluunniit§ 55-imi taaneqartut tunngavigalugit ilaasortaajunnaarpat naammaqqutissamik qinersineqassaaq, taamaattoq tak.§ 59. Imm. 2. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq, partii sinnerlugu kattusseqatigiittulluunniit qinigaanikkut pissarsiaalluni, ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit qinersivimmi qinigassanngortissimasaanit qinigaanngitsunit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq, tak.§ 46. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq nunami sumiiffiup sinniisaatut qinigaanikkut pissarsiaappat ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit kommuniusimasumi qinigaanngitsumit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq.
- Imm. 3. Suliffeqarfiit aamma inuit akitsuummik akiliisussaatitaasut§ 3, imm. 1-imi aamma§ 3 a-mi taaneqartut akitsuusigassat taakkualu akitsuutitaat piffissap akitsuusiiffiusup qaangiunnerani, kingusinnerpaamillu piffissap akitsuusiiffiusup qaangiunnerata kingorna qaammammi ulluinnarmi kingullermi akileraaruseriffimmut nalunaarutigalugillu akilissavaat§ 8.§ 1, imm. 1-imik,§ 3, imm. 1-imik,§ 3 a, imm. 1-imik,§ 3 b-mik,§ 4, imm. 2-mik 3-milluunniit,§ 4 a, imm. 1-imik 2-millu piaaraluneerluni mianersuaalliorujussuarluniluunniit unioqqutitsineq, imaluunniit akiliinissamut piffissaliussamit sivikinnerusumik piffissaqarluni akiliinissamik qularnaveeqqusiinissamilluunniit§ 5 naapertorlugu peqquneqarnermik malinninnginneq Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsimmi maleruagassat naapertorlugit pineqaatissiinermik kinguneqarsinnaavoq
- 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, nr. 1-imi 2-milu suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunniit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat nr. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit taaneqartut il. il. Imm. 2. Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa kommunimi ataatsimiititaliani ataavartuni siulittaasunut ilassutitut akissarsiaqartitsinissaq.
- Imm. 3. Aalajangiisussaatitaasutut oqartussaasut nakkutilliinermut nakkutiginninnermullu atasumik suliffeqarfik inuussutissalerisoq piumaffigisinnaavaat uppernarsaasiinikkut inuussutissanit atortussanilluunniit inuussutissanut attuuttunit misissugassanik tiguseqqullugu imaluunniit akeqanngitsumik tigusissasoq, tassunga ilanngullugit tunisassiassat, ilaannakortumik nioqqutissiat kiisalu naammassillugit nioqqutissiat, sermeq, imeq, aalaq, silaannaq, silaannaat, atortussiassat aamma atortut, akiuiniarnermi sakkut, eqqiaanermi tunillannartuiaanermilu atortut il.il. Imm. 4. Suliffeqarfik inuussutissaleriffiusoq aalajangiisussatut oqartussaasunut misissugassanik nassiussinerni ikiuuttassaaq tamatumuunalu aningaasartuutigineqartut akilerlugit.
Sentence Morphemes with count 153
- Kalaallit nunaanni pissutsinik paasinninnertik naapertorlugu kalaallillu nunagisaminni pissutsit najoqqutaralugit allanartumik inuuseqarnerat isumagalugu, tamakkulumi isumagigaanni Eruupami pissutsit najoqqutariniarneq ajornassusiat, aammalumi taamanikkut pissusiulersut tamatigut nikallornartoqaqisut alianaqisullu ukiut ingerlaneranni kalaallit nunaannik kalaallinillu naammattumik paasisaqannginnermit pilersinneqarsimasut tunngavigalugit angutit taakku sisamat Maajip 2-anni 1856 allagaqarput» ataqqinningaarlutik indenrigsministeeriamut siunnersuutigiumallugu kalaallit nunaanni niuertoqarfinni misissuisoqartitsilerneq aallarnerneqaqqullugu, taakkulu kalaallit ataatsimut pisariaqagaannik isumaginnittuussasut, pingaartumillu isumaginiassallugu illumik iluarsarnissaannut atortussanik, piniarnerminni sakkussanik, nappaateqartillugu ajorsarneqartilluguluunniit nerisassanik allanillu pisariaqartunik ikiorneqartarnissaat«.
- Aamma aaqqissuussinerit pilersinneqarsinnaapput selskabimi inuunermut soraarnerussutisiaqalernissamullu sillimmasiisarfimmi ingerlatsinissamut Finanstilsynimit akuerisaasumi, 2) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiani inuuneq naallugu pisartagassanik, naammaataasunillu inuuneq naallugu pisartagassaanngitsunik aningaasartaqartuni, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit inuuneq naallugu pisartagaasunit tunniunneqartut 50 procentiinit amerlanerussanngillat, 3) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat siusinnerpaamik tunniunneqartalersinnaapput 60-inik ukioqalernermi, taakkuninnga ukiukinnerunissaq Skatterådimit akuerineqarsimanngippat, 4) aapparisamut imaluunniit inooqatigisamut soraarnerussutisiatut pisartakkat aappariinnermi toqukkut qimagaasunut, aappariinnermi avissimasamut imaluunniit inooqatigisimasamut pisassanngortinneqarsinnaapput.
- Tusarniaaneq Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu inatsisartut peqqussutaata allannguuteqarnissaanik siunnersuut KANUKOKA-mut kommuninut tusarniaanissamik qinnuigineqarluni, SIK-mut, IMAK-imut, PIP-imut, Peqqinnissaq pillugu Kattuffinnut, Grųnlands arbejdsgiverforening-imut, PPR-imut, ISI-mut, Perorsaasunngorniat Ilinniarfiannut, angajoqqaarsiat peqatigiiffiannut, angajoqqaat innarluutilinnik meerallit peqatigiiffiannut, Nunanut allanut pisortaqarfimmut, Nunami namminermi pissutsinut allaffimmut, Aningaasaqarnermut pisortaqarfimmut, Akileraartarnermut pisortaqarfimmut, Ineqarnermut Attaveqarnermullu pisortaqarfimmut, Peqqissutsimut pisortaqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfimmut, Avatangiisinut Pinngortitamullu pisortaqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu pisortaqarfimmut kiisalu Ilaqutariinnermi pisortaqarfiup iluani tusarniaassutigineqarsimavoq.
- Siunnersuut KANUKOKA-mut, INI Byggeteknik A/S-mut, Iserit A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKA-mut, SIK-mut, TSP- Teknikkikkut Siunnersuisartut Peqatigiiffiannut, Nukissiorfinnut, Mittarfeqarfinnut, Tele Greenland A/ Simut, Royal Greenland A/S-imut, Royal Arctic Line A/S-imut, KNI A/S-imut, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut, Unammilleqatigiinnermut Nakkutilliisunut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmut, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut, Greenland Development-imut, Greenland Venture A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivinnut aamma Kalaallit Nunaata Eqqartuussivianut tusarniaassutigineqarpoq.
- Peqqinnissaqarnermut aamma isumaginninnikkut ikiorsiissutinut Kalaallit Nunaanni pisortat aningaasartuutaat annikillisinniarlugit unammilligassat naammassiniarlugit, siunnersuummi ilanngunneqarpoq, suliassanut ingerlatseqatigiiffiup neqeroortitsinermut najoqqutassani piumasaqaatigissagaa neqerooruteqartoq inuussutissarsiornermut imaluunniit tunisassiamut akisussaanermut sillimmasiissuteqassasoq, aamma inatsisitigut piumasaqaataasumik sulitilluni ajoqusernissamut sillimmasiissuteqarnissaq aammalu inuussutissarsiorluni napparsimalernissamut sillimmasiissuteqassalluni, sulisunut napparsimasunut ajoqusersimasunullu aallarussinissamut, assartuussinissamut aamma napparsimavimmi passunneqarnissamut aningaasartuutinik akiliutissanut qularnaveeqqutitut sillimmasiissuteqassasoq, aammalu sulisut nunanit allaneersut IR suliniutini angisuuni suliunnaarunik Kalaallit Nunaannit aallarnissaat qulakkiissagaat.
- Ilitsersuisarneq pillugu nittartakkami ilimagineqarpoq inuiaqatigiit suliassaat pingaarnerit aammattaaq atuarneqarsinnaassasut, tassa ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq oqartussanut il.il. ilitsersuisarnermik suliaqartunut sakkuussammat pisariaqartoq aammalu ilitsersuisarnerup, suliaqarfiit ilitsersuisarnerup pitsaassusaat qaffasinnerusumik pitsaassuseqarnissaat, taamaatiinnartarnerup annikillisinnissaa, allamik ilinniagaqalernerit, suliffeqarnissamut periarfissat pitsaanerusut qulakkeernissaat, sulisunik pisariaqartitsineq, pisortat isumalluutaannik pitsaanerusumik atuinissaq aammalu ilinniagaqarnermi inuussutissarsiuteqarnermilu pissutsit ammasuunissaat paasiuminarnissaallu pillugit siunnersuummi siunertat qulakkeerniarlugit pingaaruteqarluni.
- b) Tysklandi pingaarnerutillugu nunani tyskisut oqaaseqarfiusuni maannakkut pissutsit, c) atuakkiani oqaasertat Tysklandimi eqqumiitsuliornermik aamma inuuniarnermi atugassanik, naleqartitanik ileqqunillu ilinniartunik misigisaqartitsisinnaasut assigiinngiiaartut, tassunga ilanngullugit ukiuni kingullerni qulini oqaasertat tusagassiuutinilu elektroniskiusuni allaatigisat, d) kulturikkut inuiataqatigiinnilu pissutsit, Tysklandip kulturinilu inuiaqatigiinnilu allani assigiissutsit assigiinngissutillu isiginiarlugit, e) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu oqaatsinik atuinermi attaveqartarnermilu tunngaviusumik ileqqut malittarisassallu, tassunga ilanngullugit kulturimut inuiaqatigiinnullu pissutsini assigiinngitsuni oqaatsit atorsinnaasat atorneqartarnerat aamma f) tyskit oqaasiannik oqaatsillu aaqqissuussaanerannik tunngaviusumik malittarisassat ileqqullu, tassunga ilanngullugit attaveqarnertarnermi oqaatsinillu ilikkagaqartarnermi periutsit naleqquttut ilinniarnerat.
- Taamatuttaaq naatsorsuutigineqartariaqarpoq, maanna erseqqissumik naqissuserneqarnerata kingunerisanik, tassaassammata Naalakkesuisut- mingutsitsisoq pinnani- upalungaarsimanermutakiuiniarnissamullu pisariaqartitsinermik naliliisartussat Namminersorlutik Oqartussanut aamma kommuninut aningaasaqarnermut sunniutissat naliliiffigineqarnerinut atatillugu innersuussutigineqassaaq, inatsisissatut siunnersuummi ASNimut aalajangersakkani nutaani oqartussaasut aningaasartuutaannut matussutissat pillugit maleruagassanik aalajangersaasinnaaneq periarfissinneqarmat, kiisalu umiarsuit inissitat qimaannakkallu pillugit aalajangersakkat nutaat umiarsuarmik piginnittup oqartussaasut aningaasartuutaannik akiliinissamut pisussaaffilerneqarnissanut, pisariaqassappallu oqartussaasut umiarsuup isumagineqarneranut aningaasartuutaat matussuserniarlugit umiarsuarmik tunisisinnaanermut periarfissiisoqarluni, taamaattorli tak. matuma kinguninnguani nassuiaatit.
- 1) angerlarsimaffimmi suliassanik, perorsaanermik, tarnip pissusaanik ilisimasalimmik, isumaginninnermik allatigulluunniit ikiorsiineq, 2) ilaqutariinnik katsorsaaneq, atornerluisuunermik katsorsaaneq tassungaluunniit assingusoq, 3) ilaqutariinni paarsisartuni imaluunniit ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi oqilisaassilluni inissiineq, 4) ulluunerani meeqqat ornittagaanni toqqissisimanartumiitsitsineq ititsineq, unnulernerani unnuaaneraniluunniit ikiuinissamik suliniuteqarneq alla, imaluunniit meeqqamut ikiuinissamik ilinniartitsinissamillu siunertaqartumik paaqqinnittarfimmiitsitsineq ititsineq, assigisaaniluunniit, 5) ornittakkami immikkut ittumik perorsaaviusumik inissaqartinneqarneq, imaluunniit 6) meeqqap ineriartornerata ingerlalluarnissaalu qulakkeernissaat siunertaralugit ikiorsiineq alla.
- Tamakku nalinginnaasumik aningaasaateqarfiup aaqqissussaanera, tassunga ilanngullugit siulersuisut, sinniisoqarsinnaanera ataatsimiititaliaqarsinnaanera, siuliatigut taaneqartuni ilaasortat amerlassusaat, ilaasortat tamatumunnga qanoq qinerneqartarnersut toqqarneqartarnersulluunniit, siuliani taaneqartut atuuffiisa sivisussusaat, atsiorsinnaatitaaneq il.il. pillugit malittarisassaasinnaapput Naalakkersuisut aamma allaffissornikkut malitassani killiliussanik pingaarnernik peqqussuteqarnissartik toqqarsinnaavaat, tamatuma kingorna siulersuisut suleriaasissamik siulersuisut atuuffiinik aalajangersaasussanik aalajangersaasinnaapput Naalakkersuisut aalajangersakkamik taassuminnga inatsisitigut tunngavissaqalernermikkut akissarsiat, aningaasaliinerit aamma allatseqarfimmit sullinneqarnerit pillugit malittarisassanik aalajangersaasinnaalissapput.
Sentence Morphemes with count 154
- ISUMAQARPUSI Isumaqarpusi misigissuseqarnanga tarferusaaginnartunga Sumulluunniit soqutigisaqarnanga kaasimaaginnartunga Isikkorami taamaappoq Taamaattungami takusarpassinga Naluarsili qamani misigissusera Takuneq ajorparsi artorsarnera Naluarsi qanoq ilungersortigalunga ulloq naaniartariga Naluarsi ajorsartutut misigalunga inuuneq atortariga Ilissi angerlarsimaffissinni suut tamarmik piareeqqasut tiguinnartarpasi Ilissi ajorsaateqarasi isumakuluuteqanngitsumik inuuneq ingerlattarparsi Isiginngitsuusaarlunga soqutiginanga saneqqutiinnartarpassinga Nikanarsarlunga paasisaqarfiginanga akerartorpassinga Qitserarlunga maajugalunga avammut igiinnarusuttaraluarpassinga Illaatigalunga suussuseqannginnerarlunga atorfissaqannginnerartarpassinga Uanga aamma allatuulli inuuvunga misigissuseqarlunga Uanga aamma allatuulli aliasuttarpunga sanngiittarlunga Paasineqarnissannik pisariaqartitsivunga Ajornartorsiuteqarama paaseqquvunga Isumaqarpusi asuli pisunga Allatuulli inuuvunga 12/10-2000
- Naimangitsoq Petersen, Qaanaaq Magnus Petersen, Kullorsuaq Nikkulaat Heilmann, Upernavik Bia Andersen Broberg, Qeqertarsuaq Isak Hammond, Uummannaq Inge-Marie Jensen Rosing, Qasigiannguit Ane Hansen, Aasiaat Peter Olsen, Aasiaat Jokum Nielsen, Aasiaat Hans Aronsen, Kangaatsiaq Malene Ingemann, Sisimiut Juliane Enoksen, Sisimiut Ane Marie Schmidt Hansen, Sisimiut Olga Berthelsen Ljungdahl, Sisimiut Qulutannguaq Berthelsen, Sisimiut Agathe Fontain, Sisimiut Mimi Karlsen, Maniitsoq Sara Olsvig, Nuuk Laila K. Thomassen, Nuuk Aviaq Brandt, Nuuk Johan Lund Olsen, Nuuk Nikoline Ziemer, Nuuk Kaali Olsen, Nuuk Sofia Rossen, Nuuk Ove Karl Berthelsen, Nuuk Kuupik Kleist, Nuuk Naaja Nathanielsen, Nuuk Maliina Abelsen, Nuuk Olga P. Berthelsen, Nuuk Aqqaluaq B. Egede, Nuuk Juliane Henningsen, Nuuk Ivana Josefsen, Nuuk Astrid Fleischer, Rex Nuuk Søren P. Lyberth, Paamiut Kalistat Lund, Narsaq Anga Peter Edvardsen, Narsaq Múte Bourup Egede, Narsaq Lasse Davidsen, Qaqortoq Stine Egede Nørbæk, Qaqortoq Ole Stephensen, Qaqortoq Kelly Berthelsen, Qaqortoq Henrik Brummerstedt, Nanortalik Nukannguaq Adolfsen, Nanortalik Harald Bianco, Tasiilaq Henning Maqe, Tasiilaq Tobias Bianco, Tasiilaq.
- § 9. Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfiup aalajangersinnaavaa nuttarnerulersitsiniarluni tapiissutit utertillugit akiliutigineqassasut, tamatumani 1) sulinermik inuussutissarsiuteqartoq tapiissutit aningaasaliissutigineqarnissaannut sunniuteqartumik paasissutissanik eqqunngitsunik mianersuaalliorluni tunniussaqarsimappat, 2) sulinermik inuussutissarsiuteqartoq tapiissutit aningaasaliissutigineqarnissaannut sunniuteqartumik paasissutissanik piaaraluni isertuussisimappat, imaluunniit 3) sulinermik inuussutissarsiuteqartoq nutaamik atorfinitsitaaffigisaminit atorfininnermi kingorna qaammatit arfinillit ingerlaneranni pisussaaffigisaminik sumiginnaasimanini pissutigalugu soraarsitaasimappat.
- suliffeqarfinnit Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit inissisimasunit unammillerneqarneq imaluunniit unammillerneqarsinnaaneq, niuerfiit ilusaat, suliffeqarfiit peqataasut niuerfimmi inissisimanerat taakkualu aningaasaqarnikkut aningaasalersuisarnikkullu nukittussusaat, pisisartut pilersuisullu pilersuutit imaluunniit niuerfiit toqqagassatut periarfissaat, niuerfinniinnissamut innissamut inatsisitigut imaluunniit pissusiviusutigut akimmiffiusut, nioqqutissanut kiffartuussissutinullu kalluarneqartunut tunngatillugu neqeroorutaasut piumanninnerullu ineriartornera, akunnermiliullutik tuniniaasartuni atuisartut pisisartullu aammalu naggataatigut atuisartut pisisartullu soqutigisaat, kiisalu teknikkikkut imaluunniit aningaasaqarnikkut siuariartornerup ineriartornera, tamanna atuisartunut pisisartunullu iluaqutaasimassappat, aammalu unammilleqatigiinnermut akimmiffiunani.
- Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat SIK KANUKOKA NUSUKA IMAK AK NPK NIISIP ASG Ilisimatusarfik Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Midtgrønlands Gymnasium Campus Kujalleq Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) INUILI Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissutsimut Ilinniarfik/ Center for Sundhed Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinnut Ilinniarfik/ Fåreholderskolen Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik/ Kunstskolen Qaasuitsup Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq Qeqqata Kommunia Nuuk Internationale Friskole Nunamut Tamarmut Ilitsersuisarfik/ Center for National Vejledning MIO Inuit pisinnaatitaaffiinut Instituti Tusarniaanermut piffissaliussap naanerani tusarniaanermi akissutinik ukunannga tigusaqartoqarpoq:
- Imm. 3. Kommunalbestyrelsip inissiisuusup, meeqqap ilaqutariinnut paarsisartunut inissinneqarneranut akisussaasup, ilaqutariit paarsisartut meeqqalluunniit qinnuteqarnerata kingorna, aalajangersinnaavaa meeqqap ilaqutariinnit paarsisartunit inissiiffissamut allamut nuutsinneqannginnissaa, meeqqap ilaqutariinni paarsisartuni inissisimanera meeqqamut pitsaanerpaatut isigineqartariaqarpat, tak.§ 2. Aammattaaq aalajangiivigineqarsinnaavoq meeqqap angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut angerlartinneqannginnissaa, meeqqap ilaqutariinni paarsisartuni inissisimanera meeqqamut pitsaanerpaatut isigineqartariaqarsorinarpat, tak.§ 2. Imm. 4. Angajoqqaani aappaa kisimi angajoqqaatut oqartussaassuseqarsimappat aamma angajoqqaap aappaani meeraq ilaqutariinni paarineqartutut inissinneqarsimappat imm. 2- 3-milu malittarisassat atuutissanngillat.
- Nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermi radiumillu ingerlatsinermi Nukissiuutinut, Pilersuinermu aamma Silap pissusaanut ministereqarfimmut aamma Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanut tunngassuteqartuni oqartussaanermik isumaginninneq, naalagaaffiup iluani aamma nunat tamat akornini nalunaarasuartaateqarnermi maleruagassaliornermut tunngasut Kalaallit Nunaanni inatsisiliornermut oqartussaanermillu ingerlatsinermut pingaaruteqarsinnaasut, nunat tamat akornini suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaata soqutigisaanik isumaginninnermut tunngaviusumik pissutsit, qammataasaqarneq pillugu tunngaviusmik pissutsit Kalaallit Nunaannut pingaaruteqarsinnaasut, immakkut ajornartorsiulernermi isumannaallisaanermilu radio aallaavigalugu tunngaviusumik pissutsit, ratiumik ingerlatsinermi tunngaviusumik pissutsit, naalagaaffiup immikkoortuisa akornini inuiaqatigiinnut pingaaruteqartumik attaveqaqatigiinnerup qularnaarnissaa.
- taamaallaat pisinnaavoq soraarnerussutisianut, innarluuteqarnermut tunngasut aalajangersimasut pisimatillugit imaluunniit toqusoqarsimatillugu, maannakkut paragrafimi aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfinnut allanut agguaassinissamut imaluunniit§ 33-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontonut nuussinerit ilanngunnagit, taamaattoqanngippat agguaassinernut imaluunniit immikkut pisut taakku sioqqullugit aningaasanik tunniussinernut pineqaatissiisoqassaaq, imaluunniit d) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut sulisartup akiliisarneri, akiliutit ilassutaasut akuerineqartut aalajangersimasut ilanngunnagit, sulisartup sulinermit isertitaanut innersuussisoqarluni killeqarpata imaluunniit ukiumoortumik UR 341.000 kr.-it qaangissanngippagit, kontot kattunneqarneri aamma nunat allat aningaasaannut naatsorsuineq pillugu§§ 98-101-imi eqqartorneqartut maleruagassat atorneqartillugit.
- Tassani pineqarput inuit qaammatini siuliini 6-ini kingullerni nunatsinni maani kommunimut akileraartussaatitaasimanngitsut aammalu ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussinermik taaneqartartumi pineqartunut ilaatinneqartut, pillugit akileraarutit, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 b. Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussinermi, tamatuma saniatigut ilaatinneqarput inuit illoqarfiit aamma nunaqarfiit pioreersut avataanni sanaartugassanik pilersaarusiornermik suliassanut, illuliornermik sanaartornermillu suliassanik kiisalu innaallagialersuinermut ikkussuinermullu suliassanut atatillugu suliaqartut pillugit akileraarutit A- t, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni§ 72 a. Aalajangersagaq taamanikkut Alcoa-p suliassaanut siunnerfeqartinneqartoq, maannamut atorneqarsimanngilaq.
- Iteritsi kalaaleqatikka Iteritsi kalaaleqatikka suut pilersut takullusigit makigitsi inuusoqatikka nukisi atulerlusigit qaa, makillusi sulliseritsi ingiarneqaleqqunasi tamanut takutinniaritsi allatulli sapinngitsusi Ukiorpassuit asiupput nukivut atulinngikkivut kinguaariit amerlasimapput nammagassat tigunngikkivut qaa, makillusi sulliseritsi suliassanik suunersunik tamanik misiliiniaritsi naasutut sikkerartussanik Asasarput nunarput pigaarput siuaasat qinersimasaat kusanassusia upperaarput nunat allat piginngivisaat qaqqat, sermersuit isigaatit tamavimmik nakoorpaloqaat qasuersaarfigaat siuaasat imaviisa natii, nunalu Ullumikkullu illit pigaatit silatuumik atussavatit tamaviisa kingornussaraatit imaq, sermersuaq nunalu taava paaralugit erligikkit sorpajunnut mingunnartunut kinguaannut tunissutigikkit siunissami paarissavaat Nunavippit ingerlaqquaatit siuaasatit tusarlugit siunissami erloqinartut atugassat nigorternagit qaa, timinni nukiit sukatikkit ilatillu katersorlugit misiliigitsilu sulinikkut siumut, siumut, siumut 1983
Sentence Morphemes with count 155
- • Kommunip innarluutillit pillugit politikiata ilusilersorneqarnerani aaqqissuun neqarneranilu siunnersuissallutik• Innuttaasut innarluutillit atugarisaat pillugit paasissutissat nukittorsassallugit aammalu oqallinnermut kommunimi innarluutilinnut tunngasunut peqataassallutik• Kommunimi innuttaasut innarluutillit aamma kommunalbestyrelsip akornanni attaveqaataassallutik• Peqatigiiffinnik, atuisartut siunnersuisooqatigiivinnik suleqatigiinnillu kommunimi innarluutillit atugarisaannik timitaliillutik suleqataasunut suleqataassallutik• Siunnersuisooqatigiit atuunnerminni innarluutillit namminneq aalajangiisinnaatitaanerannik, sunniuteqaqataasinnaatitaanerannik, inuiaqatigiinni peqataasinnaatitaanerannik akuliutitinneqarsinnaatitaanerannilu aamma kommunimi innuttaasut innarluutillit sapinngisamik nalinginnaasumik qaninnerpaamik inuusinnaatitaanerannik siusarsaaqataassapput.
- 1754-imi niuerniaqatigiit aalajangersimupput Kalaallit Nunaanni niuerfiusinnaasumik amerlanerusunik tunngaviliiniarlutik, taamaattumik 20. marts allakkaminni Dorf peqqusimavaat Ilissani niuertussaq Peter Lorentz Hind ilagalugu umiarsuarmut niuertoqarfimmut tikittussamut ilaallutik avannamut Vajgotip tungaanut angalaaqqullugit, umiarsuullu naalagaa aquttualu peqatigalugit niuerfissaqqissumik misissueqqullugit, pingaartumik taasimavaat Sakkami( Saqqaq) piukkunnassangatillugu, paasilluarumaneqarsimupput umiatsialiviginnersoq, illuliorfissaqqissuunersoq, imeqarfissaqqissoqarnersoq issortarfissaqassarersorlu, niuerfinngussaliuni piukkunnaateqarnersoq tamatumunngalu ilanngullugit qanoq pitsaanerpaamik pilersaarusiorfigineqarsinnaanersoq atortussat suut atorlugit illuliorfigineqaruni pitsaanerussanersoq, kiisalu piumasarisimavaat siunnersuut peqataasunit tamanit isumaqatigineqarluni atsiorneqarsimassasoq umiarsuullu taassuma allakkat nassassagai.
- § 41. Pillaammik akiliisussanngortitsisoqarsinnaavoq 1)§ 5 imm. 1-imik,§ 8-mik,§ 9 imm. 1-imik aamma 3-mik,§ 10 imm. 3-mik,§ 17-imik,§ 19-imik,§ 22-mik kiisalu§ 24 imm. 1-imik aamma 2-mik unioqqutitsisunut, 2)§ 11-mi aamma§ 15-imi piumasarineqartutut immikkoortillugit nalunaarsuutinik pissarsinianngitsoortunut, 3)§ 5 imm. 2,§ 20 aamma§ 21 imm. 1 tunngavigalugu akuersissutinut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 4)§ 29 imm 1-3 aamma§ 30 malillugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 29 imm. 4 malillugu paasissutissanik nalunaaruteqanngitsoortunut, 5)§ 34 imm. 1 aamma 2 tunngavigalugit inerteqqummut peqqussununulluunniit naalanngitsunut, 6)§ 33 tunngavigalugu misissuinernik, imaluunniit§ 36 imm. 2-3 tunngavigalugit nakkutilliinermut atatillugu misissuinernik akornusersuisunut, 7)§ 35 imm. 2 tunngavigalugu aallaqqusinnginnermut akornusersuisunut.
- Kapitali 4. Nioqquteqarfiup aalaakkaasup avataaniit nioqqutissanik sullissinernillu tuniniaaneq§ 11. Inuit, pisut§ 12-imi taaneqartut avataasigut, inuussutissarsiummik ingerlatsisinnaatitaanermut pissutissaatitaasut aamma eqquutsinneqarsimanngikkaluarpataluunniit nioqquteqarfiup aalaakkaasup avataaniit pajuttornikkut, qamutinit uniartakkanit, qamutinit pajuttuutinit, tuperniit allatulluunniit pigallartumik nioqquteqarfiusunit imaluunniit kalaaliminermik tuniniaavinniit il.il. nioqquteqarnikkut nioqqutigisinnaavaat 1) inuussutissat nutaat pinngortitameersut IR nunalerinikkut naatitat inerittui, nersutaatit, piniarnikkut, aallaaniarnikkut aamma aalisarnikkut pisat, inuussutissat nutaat pinngortitameersut IR qeritinnerisigut, pujoornerisigut tarajorternerisigullu asiunaveersakkat, aammalu iffiukkat, immuk, immuup qalippernera, sikut nerisassiat, immussuit, punnerit margarinalu;
- a) aningaasanik nuussinerni, akiliisup akiliinermik isumaginnittua Naalagaaffiit Niueqatigiit iluanni inissisimatillugu, artikel 6-imi paasissutissat piumasarineqartut malillugit b) aningaasanik nuussinerni, akiliisup akiliinermik isumaginnittua Naalagaaffiit Niueqatigiit avataanni inissisimatillugu, akiliisoq pillugu paasissutissat tamakkiisut artikel 4-mi aalajangersagaasut, imaluunniit taamaanngippat artikel 13-imi paasissutissat piumasarineqartut malillugit aamma c) ataatsimoortitsilluni UR nuussinerni, akiliisup akiliinermik isumaginnittua Naalagaaffiit Niueqatigiit avataanni inissisimatillugu, akiliisoq pillugu paasissutissat tamakkiisut artikel 4-mi aalajangersagaasut, taamaattorli taamaallaat ataatsimoortitsilluni UR nuussinerni, imaanngitsoq nuussinerni ataasiakkaani taakku tassani ataatsimoortinneqarsimaneranni UR.
- Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 6, 6 juni 2016-imeersoq IR( Ilinniarnernik piginnaasalissutaasunillu ingerlatsinernik allanik neqerooruteqarsinnaanermut tunngavissiineq, lærlinginut isumaqatigiissuteqarsinnaanermut immikkut periarfissiineq, atuarfinni sulilluni sungiusarnernut, ileqqoreqqusanut il.il. tunngasunik aalajangersakkanik erseqqissaaneq kiisalu Oqaatsinik Pikkorissarfik pillugu Inatsisartut inatsisaannik atorunnaarsitsineq)§ 1 Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR, kingorna Inatsisartut inatsisaatigu, t nr. 3, 4. juni 2012-ikkut allanngortinneqartoq allannguutit makku suliarineqarput:
- 4) NFE-mi ingerlatat tamakkiusallutik tassaapput, tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit ingerlatseqatigiiffimmi pigisami ataatsimi arlalinniluunniit niuernermik ingerlataqartoq imaluunniit aningaaserivimmit allaanerusumi niuernermik ingerlataqartumi aktianik pigisanik atulersinneqartunik imaluunniit aningaasalersuisumik kiffartuussisumillu pigisaqarneq, ilanngunnagilli immikkoortortaq taamatut inissisimanissamut piukkunnaateqanngitsoq, immikkoortortaq aningaasalersuisarfittut ingerlataqarpat imaluunniit ingerlatsisuusaarpat, assersuutigalugu private equity-fond, annaasaqaataasinnaasunut aningaasaatinut aningaasaateqarfik, leveraged buyout-fond imaluunniit aningaasalersuisarnermi sakku, ingerlatseqatigiiffinnik pissarsinissamik imaluunniit aningaasalersuinissamik siunertaqartoq tamatumalu kingorna ingerlatseqatigiiffinni taakkuni aningaasalersuinissamut siunertanut sanaartornermi pigisatut piginneqataassutitut pigalugit.
- 1) ilinniagaqarnerup aallartinnerani, unitsinnerani, unitsinneqarallarnerani naammassineraniluunniit, tak.§§ 35 aamma 37, 2) ernereernerup kingorna ilinniagaqarnermik unitsitsigallarnermi, tak.§ 38, 3) sulinngiffeqarneq, tak.§§ 39-40, 4) juullimi atuanngiffeqarneq, tak.§ 41, 5) ilinniakkamut attuumassuteqartumik najugaqarneq il.il. tak.§ 42, 6) pinartumik napparsimasoqarnera toqusoqarneralu, tak.§ 43, 7) soraarummeeqqinneq imaluunniit napparsimareernermi soraarummeerneq, tak.§ 36 aamma 8) atuanngiffeqarallarneq ilinniagaqartup uppernarsarneqarsinnaasumik annertuumik Nappaateqarnerani, tak.§ 35, imm. 3. Imm. 2. Angalanermik akiliussisoqassanngilaq ilinniagaqartoq suliffimmini suliunnaarluni imaluunniit suliffissamini sulilissalluni sulisitsisumit akiliunneqarluni angalassappat.
- 2) isumaqatigiissummut ilaappat ilusitigut imaluunniit nutaaliornikkut aaqqiinerit, 3) sullissinissaq pillugu periaatsitigut immikkuualuttortalersuutit imaluunniit piumasaqaatit atugassarititaasullu neqeroortitsinermi pappiarartat naammaginartumik eqqoqqissaartuunersut aalajangiunneqarsinnaanngippata, 4) tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarpata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit neqerooruteqartitsinissamut piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermut toqqaaneq pillugu noqqaaneq akuerineqarsinnaanngippat, tak.§ 4, imm. 7, imaluunniit 5) pisiassap eqqarsaatigineqartup 1 mio. koruunit nalinganit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Morphemes with count 156
- Imaani inuussutissarsiornermut atatillugu makku anguniagassatut siunniunneqarput· Aquuteralannut motor-inullu aaqqissuisarfiusinnaasumik pilersitsinissaq· Umiatsiaaqqanut aaqqissuisarfiup iluarsaannissaa naleqqussarnissaalu· Umiarsualiviup iluatungaata angallatinut umiatsiaaqqanullu pitsaasumik aaqqiivigineqarnissaa· Piniutaarsiutinik saliinissap piviusunngortinnissaa· Kalaalimineerniarfiup naammassillugu suliarineqarnissaa Nunami inuussutissarsiornermut atatillugu makku anguniagassatut siunniunneqarput· Takornarissanut tuniniaavinnik qulisanik( tupiusanik) pilersitsinissat· Angallatikut biilikullu sumut tamaanga inissinneqarsimasut eqqaavimmut inginneqarnissaat aammalu nunaminertamik angallatinut ilitsiviugallartussamik aaqqiissuteqarnissaq· Illoqarfiup iluani eqqaavilersuinissaq.
- Imm. 4. Avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissummi qinnuteqarnermi tunisassiorfinnit, nioqquteqarfinnit il.il. allanit tunisassiat pineqarpata taakkununnga akuersissutinut uppernarsaatit qinnuteqaammut ilanngunneqassapput, tak. imm. 3.§ 3. Suliffeqarfinnut/ piginneqatigiiffinnut pilersinneqalersunut qinnuteqarnerup kingorna Aalisarnermut Suliffissuaqarnermullu Naalakkersuisoq avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissuteqarallarsinnaavoq, tassa avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissutivik uppernasaateqartussaammat, tak.§ 2.§ 4. Avammut tunisaqarsinnaanermut akuersissummut aalajangiinissami paasissutissani pingaarutilinni eqqunngitsumik nalunaaruteqarsimatillugu, taamaaliorneq akuersissummik arsaagaanermik aamma/ imaluunniit piffissami aalajangersimasumi suliffeqarfiup avammut tunisaqaqqusaajunnaarneranik kinguneqarsinnaavoq.
- 3) Ilaqutariinni a) ineqarnerup inigisallu qanoq issusiata ilaqutariinnut pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, b) pissaqarniarnerup, aningaasaqarnerup suliffeqarnerullu ilaqutariit inuunerannut qanoq sunniuteqarnera, tamatumunnga ilanngullugit ilaqutariit meerartallit immikkut ittumik inissisimanerat, paasisimasaqarfigissagaat, c) ilaqutariinnermi ingerlanerliornerit assigiingitsut ilisimasaqarfigissagaat, d) inuiaqatigiit avatangiisiusut tusagassiuutillu ilaqutariinnermut isiginnittaasitsinnut ilaqutariinnillu pilersitseriaatsitsinnut qanoq sunniuteqarneri ilisimasaqarfigissagaat aamma e) erninermut, katinnermut, avinnermut toqumullu tunngatillugu pisinnaatitaaffitik inuiaqatigiillu innuttaasunut malittarisassaat piumasaqaataallu ilisimasaqarfigissagaat.
- - Taaguutip illersugaanera- Peqqinnissamut tunngasutigut sullissisut aamma tarnip pissusaanik ilisimasallit pisussaaffii( assersuutigalugu qajassuussilluni peqqissaarlunilu sulisussaatitaaneq aamma nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaaneq)- Napparsimasut pisinnaatitaaffii( assersuutigalugu maalaaruteqarnissamut periarfissanik ilisimatinneqartarneq)- Nakkutilliineq- Pineqaatissiinissamut aalajangersaaneq( pisussaaffimmik, soorlu nalunaarsuiffinnut allattuisussaatitaanermik pisussaatinneqarneq naammassineqarsimanngippat akiliisitsinermik pineqaatissinneqarnissamut periarfissaq)- Pissutsit allat peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut susassaqarfigisaminnillu suliaqarnerannut pingaaruteqarsinnaasut.
- Aatsitassanut Aqutsisoqarfik aatsitassarsiornermi nalinginnaasumik allaffissornikkut oqartussaavoq, avatangiisinut pissutsinut tunngasut ilanngunnagit, tak.§ 3 a, imm. 2. Avatangiisinut Aqutsisoqarfik aatsitassarsiornermut tunngasuni avatangiisinut pissutsinut allaffissornikkut oqartussaavoq, tamakkununnga ilaallutik avatangiisinik illersuineq, pinngortitamik illersuineq, avatangiisinut akisussaaffik kiisalu avatangiisinik nalilersuineq, tak.§ 3 a, imm. 3. Aatsitassanik Aqutsisoqarfiup imaluunniit Avatangiisinik Aqutsisoqarfiup aalajangigai pillugit maalaaruteqartarneq taamaallaat Naalakkersuisunut ingerlateqqinneqarsinnaapput, tak.§ 3 b, imm. 1. Aalajangersakkat tamakku naammattumik erseqqissaatigineqarsimasutut nalilerneqarpoq, pissutsini taaneqartunut attuumassuteqartut pillugit oqartussaq sorleq aalajangiisassanersoq eqqarsaatigalugu.
- Imm. 11. Kiisalu ataatsimoortumik UR nalinginnaasumillu sulisartut eqqartuussiveqarnerannut Kalaallit Nunaanni aalajangersakkat sulisuusunut nunanit allaneersunut IR, nunami allamiut sulisartutut kattuffiinut aammalu ataatsimoortumik UR isumaqatigiissutinut imm. 2. pineqartunut atuupput, tamatumunnga ilanngullugit ataatsimoortumik UR atuuttussanik isumaqatigiissuteqartarnerit aammalu ataatsimoortumik UR atuuttunik akerleriissutaasut pillugit saqitsaattoqartarneranut tunngasumik isumaqatigiinniartarnerit saqitsaattoqartarneralu eqqarsaatigalugit, Sillimmasiissuteqarneq aamma angerlamut angalaneq§ 11. Suliniummut ingerlatseqatigiiffiup sanaartornermik suliassanut neqeroortitsinermini aamma sanaartornermut suliassanut suliakkiissutinik tunniussinermini, neqerooruteqartoq isumaqatigiissuteqarfigineqartorlu makkununnga isumaqatigiissuteqarnikkut pisussaaffeqassasut piumasaqaatigissavaa:
- Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx xx 2016-imeersoq IR( Ilinniarnernik piginnaasalissutaasunillu ingerlatsinernik allanik neqerooruteqarsinnaanermut tunngavissiineq, lærlinginut isumaqatigiissuteqarsinnaanermut immikkut periarfissiineq, atuarfinni sulilluni sungiusarnernut, ileqqoreqqusanut il.il. tunngasunik aalajangersakkanik erseqqissaaneq kiisalu Oqaatsinik Pikkorissarfik pillugu Inatsisartut inatsisaannik atorunnaarsitsineq)§ 1 Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR, kingorna Inatsisartut inatsisaatigu, t nr. 3, 4. juni 2012-ikkut allanngortinneqartoq allannguutit makku suliarineqarput:
- Inatsisartut Inatsisaanni matumani kommuni najugaqarfik aammattaaq tassaavoq kommuni, katsorsartinnerup siornatigut aningaasartuutinut kommunit oqartussaaffiisa ataaniittunut ittunut, aamma katsorsartereernerup kingornatigut pilersaarutinut aningaasartuutaasunut akiliisussaatitaasoq, tak.§ 25. Inunnut aalajangersimasumik angerlarsimaffeqarnissamut aamma inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninngitsunut, piumasaqaammut tamatumunnga ilaatinneqannginnissamut tunngasoqarpoq, tak.§ 3, imm. 2. Imm. 2-mut Aalajangersakkami malittarisassiuunneqarput pissutsit tassaasut, inuk oqartussaasut aaqqiinerat tunngavigalugu angerlarsimaffimmi avataani angerlarsimaffimmut, ilaqutariinni paarineqartussanngorlugu, paaqqinninnermut immikkoortortaqarfinni assigisaanniluunniit kommunimi allami kommunimi najugaqarfigisaminiunngitsoq inissinneqarsimappat.
- 11 Ineqarfissaq tupiussutissaalu ulissaalu qarsorsartussaalu, salliligassaalu sannerutissaalu napasussaalu allipaqutissaalu, 12 illerfissarlu akiutitassaalu saammaaffissarlu umissuassarlu saagussaq, 13 nerriviusassarlu akiutitassaalu pequtissaalu tamaasa timiusassallu kiinneqqussutit, 14 naneruuserfissarlu qaammaqqutissaq pisatassaalu qullersassaalu qaammaqqutissallu uuliassaa, 15 tunisivissarlu tipigissaatilliiffissaq akiutitassaalu uuliassarlu tarnutissaq pujoorutissallu tipigissut saagussarlu ineqarfiup paanut matussaq, 16 tunisivissarlu ikikkaavissaq qassutaasartassaalu kannussaasut akiutitassaalu pequtitassaalu tamaasa qattaasarsuassarlu niuluusartassaalu, 17 silarliatalu ungaloqutissai napasussaalu allipaqutissaalu, silarliatalu iseriaata saagussaa, 18 ineqarfiullu paagutissai taakkualu noqarutitassaat, 19 atisassallu kiffartuussinermut atussasut illernartuummi kiffartuusissat:
- [ Qupp. 28, 29- mi nunap assinga/ assiliartaq] NUNAP ILUSAA MALILLUGU NUNAP ASSINGA( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) A. Imarsuup sineriaa B. Narsaamanerit Jordanip kitaatungaaniittut ittut Asherip narsartaa Dorip eqqaani sineriak Saronimi ivigaqarfiit Filisterit narsartaat Nunap qeqqani qoorortaq kangimut- kimmut sammisoq a. Megiddop narsartaa b. Jizre'elip narsartaa C. Qaqqat Jordanip kitaatungaaniittut ittut Galilæami qaqqat Karmelip qaqqaa Samariami qaqqat Nunap Qattunilittaa( Sjefela) Judap qaqqalittaa Judap inoqajuitsua Nunap Kujasissortaa( Negeb) Paranip inoqajuitsua D. Arabap Naqinnera Hulebækkenet Galilæap Tasersuata eqqaa Jordanip qoorua Imaq Tarajuusoq( Imaq Uumaatsoq) Araba( Immap Tarajuusup kujataatungaaniittoq ittoq) E. Qaqqat/ qattorngit Jordanip kangiatungaaniittut ittut Bashani Gileadi Ammoni Moabilu Edomip qaqqalittaa F. Libanonimi qaqqat[ nunap assinga] Qaqqaq Hermoni Qattuneq More Abel- Mehola Sukkoti Jogbeha Beteli Gilgali Gibeoni Jerusalemi Hebroni Gaza Be'ersheba Sodoma?
Sentence Morphemes with count 157
- Grønlænderit matuma eqqaani najugaqartuartut kipissanngitsumik Guutimik eqqortumik pilluaateqalernartumillu ilisimannilernissamik ajoqersorneqartut, tamatumunngalu ilikkarumanerminnik akuersortut, taamaattorli ajoqutitik upperisatillu aaqqissuunnagillu inooriaatsiminnik saliinatik, meerartaasa nukangasut ajortulioratik inuugallarnernerini uummaqqissitaanerup atortuanut illernartumut ilanngutitinneqarnissaat, allatut iliorneq saperpunga, Guutimut qinunikkut naalagarsiorlunga siunnersortereernikkut, suliassallu sukumiisumik isumaliutigereerneragut, Naalakkamut ersiginninnermi, assakka ersaartarlugit kristumiorpaluttutut, siunertaanut isumaqataanngissallunga pissutissaqanngilanga, qaqugukkulluunniit 1) Isumaqatigiissutip nutaap unnersuussutaasup qimerloornerani, taamaallaat meeqqanuinnaq tunngatitaananilu, taakkununnga atugassaatitaanngitsup, annerungaartumilli,( tassa kuisimanngitsunut, Ef. 4.) taakkua pingaartumik Naalakkatta Guutigisatta tamaanga qaaqqummagit.
- 1) Namminersornerullutik Oqartussat inissiaataasa aqunneqarnerat ingerlanneqarnerallu, 2) ukiumoortumik UR aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutigineqarsimasut atorlugit nutaanik inissialiornermi inissianillu iluarsaassinerni Namminersornerullutik Oqartussat sinnerlugit sanatitsisutut oqartusaaneq, 3) inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu boligstøttimik aqutsineq, 4) kommunit isumaqatigiissuteqarfiginerisigut inissianik kommuninit pigineqartunik aqutsineq, 5) namminerisaminnik illuutillit isumaqatigiissuteqarfiginerisigut illunik inissianillu inunnit nammineq pigineqartunik, matuma ataani aamma piginneqatigiilluni inissiat pineqarlutik, aqutsineq, 6) piginnittumik kimilluunniit isumaqatigiissuteqarnikkut illuutimik sumilluunniit aqutsineq ingerlatsinerlu, 7) ineqarneq il.il. pillugit misilittakkanik ilisimalikkanillu katersineq ineriartortitsinerlu, 8) suliassat allat imm. 1-imi siunertarineqartumut tunngassuteqartut.
- 1) peqqinnerulersitsiniarnermik napparsimanaveersaartitsinermillu suliaqarsinnaanermik, 2) inunnut ataasiakkaanut, napparsimasunut ataatsimoortunut UR sullissanullu allanut tunngatillugu isumassuilluni iliuuseqartitsiniarlunilu suliassanik, matuma ataani timikkut, eqqarsarsinnaassutsikkut aamma pilersitsisinnaassutsikkut pisariaqartitsinernik, aaqqissuussisinnaanermik suliarinnissinnaanermillu nammineerluni nalilersuisinnaalernissamik, 3) napparsimmaveqarfiup avataani iluanilu peqqissaalluni sulinermi meeraaqqerinermik peqqissaanermillu tunngaviusumik suliassanik pisariaqartitsinermik suliarinnissinnaanermillu nammineerluni nalilersuisinnaalernissamik, aammalu 4) suliassanik aalajangersimasunik suliaqarsinnaalernissaq anguniarlugu atuagarsorluni sulillunilu sungiusarnikkut ilinniaqqinnerit aqqutigalugit piginnaaneqalersinneqarnissaa ilaatigut makku iluanni suliaqarsinnaalernissamik:
- 1) aallakaatitsisinnaanermut akuersissutinik tunniussisarneq atorunnaarsitsisarnerlu, 2) pilerisaarisarnermut aallakaatitassianillu aningaasalersuisarneq pillugit suliassani aalajangiisarneq, 3) KNR-ip pisortat sullissinerannik isumaqatigiissutip eqquutsinneqarnera pillugu ukiumoortumik UR nassuiaataanik misissuataarineq, Naalakkersuisunullu taanna pillugu oqaaseqaateqartarneq, 4) KNR-ip aallakaatitsiviillu allat radiukkut tv-kkullu aallakaatitsisarneq pillugu peqqussummik malinninnerannik nakkutilliineq, 5) peqqussumik, aalajangersakkanik peqqussut naapertorlugu aalajangersarneqartunik aamma akuersissutinut piumasaqaatinik unioqqutitsinerit assuarisarnissaat, 6) Naalakkersuisut radio tv-lu pillugit apeqqutini siunnersortarnissaat, 7) Attuumassuteqanngitsut avataaneersut IR tusarnaartartunut isiginnaartartunullu tunngasunik misissuisittarnissaat.
- Imm. 2. Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu ilaqutariinnut ataatsinut illuutaanni illuutaannilu affarleriinni ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortaqarfiup inissiaataanik attartortitsinermi akiliutip sukkulluunniit annertussusilerneqarnerani, ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortaqarfiup aningaasaliissutinit iluanaarutinut aningaasartuutinik, tak.§ 31, aamma ingerlatsinermut aningaasartuutinik inissiamik piginnittumut akiliisinnaanissaa periarfissinneqassaaq, matumani ilanngullugit allaffissornikkut aqutsinermut akiliutit, tak.§ 32, imm. 1-6, matumani aningaasartuutit attartortumit toqqaannartumik akilerneqartut pinnagit, tak. imm. 7. Imm. 3. Ineqarnermut akiliutit ukiumoortumik UR attartortitsisup ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortaqarfinnut ataasiakkaanut ingerlatsinermut missingersuusiaai akuerisaalu tunngavigalugit ukiumut tulliuttumut annertussusilerneqartassapput.
- Tamatuma saniatigut imm. 2-p attaveqarneq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut nalunaarasuartaatitigullu sullissinerit pineqartut aqqutigalugit ingerlanneqartoq eqqarsaatigalugu tatiginassutsimik unioqqutsitsinermut tunngasup, aamma imm. 3-p, paasissutissat oqaatigineqartutut susassaqanngitsunit pissarsiarineqarsinnaannginnissaat qulakkeerniarlugu iliuuseqarnermut tunngasup akornanni assigiinngisitsisoqarpoq, tak. imm. 1. Atorfeqartut pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik piginnittunut naleqqiunneqarnerini, atorfeqavissut saniatigut inuit allat, atorfeqavinngikkaluarlutik pisumi aalajangersimasumi naliliineq malillugu taakkununnga sanilliunneqarsinnaasut, soorlu atassuteqaammik pigineqartumik ingerlatsisuugunik, taassuminnga nakkutilliisuugunik assigisaanilluunniit suliaqarunik tassani aamma pineqarput.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaat nr. 20, 18. november 2010-meersoq IR( Aggersarneqariataarsinnaanermut atatillugu akeqanngitsumik biileqartitaaneq, suliffeqarfinnik killilimmik akileraartussaatitaasunik allannguineq, akuersissutinik piginneqataassutinik nalikilliliineq, siunissami misissueqqaarnermut aningaasartuutissanut atugassanik akuersissutinik piginneqataassutit ilaannik akilersillugit tunniussineq, avataaneersunut IR kommunit akileraarfissat aamma tamakkiisumik akileraaruteqartitsinermut aaqqissuussineq kiisalu iluanaarutisiaqartitsinermi malittarisassanik erseqqissaaneq)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. November 2006-imeersumi IR, kingullermik Inatsisartut inatsisaatigut nr. 3, 30. november 2009-meersukkut IR allanngortinneqartumi, makkua allanngortinneqarput:
- Ilanngullugu suleqatigiit isummerfigissavaat nutarterinermi malittarisassiorneq allanngortittariaqarnersoq assersuutigalugu pinngitsoorani ilinniarnerup nalaani najuuttussaatitaanermut tunngassuteqartuni aamma atuaqatigiinnut tullernut qaffasinnerusunut ingerlaqqissinnaanermut maleruagassiat, atuarfimmut peqqussutip nutaap malitsigisaanik nutaasunik ilinniarnertuunngorniarfinnut isersinnaanermut piumasaqaateqartoqassanersoq tamatumunnga ilanngullugit aamma qinnuteqartussat qanoq iliornikkut ilinniarnertuunngornialinnginnerminni ilinniartitaanerminnut iserniarlutik qanoq pikkorissarsinnaanersut aamma siunnersuusiortussaapput qanoq iliornikkut ilinniarnertuunngorniarlutik ilinniartut inaanni najugaqartut ilinniarnerminni najugaqarnerminnilu avatangiisimikkut aammalu ikorfartorneqarnermikkut siunnersorneqarnermikkullu pitsaasumik atugassaqartinneqarsinnaanissaat.
- "§ 7.§ 6-imi taaneqartut eqqassanngikkaanni aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat Namminersorlutik Oqartussanut taamaallaat akilerneqarsinnaapput Inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat malillugit aamma Inatsisartut Aningaasanut Inatsisaasa imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutaasa akuersissutigineqarneri tunngavigalugit, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat Namminersorlutik Oqartussanut akilerneqassanngillat piffissaq tassaasoq, Namminersorlutik Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aatsitassanit isertitaat siullermeertumik ima annertussuseqalersimatigippata, tamatuma kinguneralugu Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffimmit ataatsimoortumik UR tapiissutit ikilisinneqarlutik, tassa Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat aamma ataatsimoortumik UR tapiissutit pillugit pisinnaatitaaffiat pillugu inatsit naapertorlugu.
- " Karakteeri" inuuninni eqqaamassanngiliuk sumullu atortarnera pissutsivit qanoq innerat takuuk karakteeriuvoq Annerulaartutut issorisat pikkorilaarsorisat pissusivimminnik toqquisut nittararai karakteerip pissusivii takoqqullugit tg-mik allattarai Makkuli allanit suutinngisat qulangersimasat allanit sunaaffa qamuuna nakuussusiat nittararaa karakteerip pissusivii takoqqullugit ug-mik allattarai Inuuneq atorlugu qiimanaqi ingammik inuusunnerup ingerlavik eqqaamanartanngeqi nalaani nuannaarnerup inuusuttumi nuannaartumi tamarmik nuannermata Uffali aana isertorluni qamaarisalik karakteeri inumminik sukkut ingerlasumik angissusilersuisoq piginnaanera, nakuussusia tamaasa misissorlugit Inuk karakteerilik pitsaasumik nittararaat suliaasa aalajangersumik pissusilik imminut paaraluni tarnimigut, inuutsimigut nakuusumik pissusilik Taavami maannakkut paasiviuk suussusia karakteerip tassalu eqqaamalissaviuk toqqorsimammat ilinni pissutsivit qanoq innerat takuuk, karakteeriuvoq 1967
Sentence Morphemes with count 158
- NASSUERUTIGALUGU OQAATIGILARA Sivisuumik miserratigalugu Artornarpoq oqaatigissallugu Takusinnaavara tamaanga killissara tikillugu Iliuuserisartagara toqqortersinnaajunnaarlugu Uppernarsivara ilumut ajornartorsiuteqarlunga Siumut aallaqqissaguma qanoq iliuuseqartariaqarlunga Inuuninni peqqutissarsiortuarneq atuligara Qimassallugu kiisami aalajangerpara Ilaqutannguakka ilungersortittakkakka Ajornartorsiutissaannik tuniorartakkakka Inuunermik qangarpasissumik inooqatigilissuakka Pilluarnermik pisumik najortuaannalissuakka Ullaakkut makinniartarneq Nukissaarulluni misigisarneq Artornarsiortarnera imaannaanngitsuuvoq Sungiunniarnera sukataarnarfiuvoq Sorsunniarnerali qujanartumik ajugaasarpoq Ilungersornerali nukittunerulluni pissaaneqarnerusarpoq Suli maannamut oqarniartarnera Tassa tassunga qaangiinera Uppernarsinera ila ajornakusoortittarpara Misiartuarnera qaangerniartariaqarpara Nassuerutigalugulu oqaatigisariaqarpara utoqqaliartorama 10/02-2000
- 1) Kalaallit Nunaanni illoqarfiup nunaqarfiullu akornanni usinik assartuineq, 2) aalisakkanik aalisakkanillu nioqqutissianik Kalaallit Nunaanni nunami aalisakkanik tunisassiorfinni suliarineqartussanik assartuineq, 3) aalisakkat aalisakkanillu nioqqutissiat umiarsuup tunitsiviup nunaqarfinnut isorliunerusunullu tunisaanik, tassannqalu assartorneqartunik assartuineq, 4) Kalaallit Nunaanniit usinik nassiussanik Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani umiarsualivimmiit nunamut pinqajuusumut assartueqqinneq, 5) usinik nassiussanik Kalaallit Nunaannut ingerlatitanik nunamit pingajuusumiit Danmarkimi, Savalimmiuni nunamiluunniit allami umiarsualivimmut assartuineq, aamma 6) ingerlatsiviup imaluunniit inuup sanaartugassaanut atortussanik assigisaannillu Kalaallit Nunaanni illoqarfimmut ingerlatsiviup imaluunniit inuup angerlarsimaffianut, tassanngaaniilluunniit imaluunniit illoqarfimmut qanittuaniittumut ittumut, tassanngaaniilluunniit assartugassanik assartuineq, assartuineq umiarsuakkut nalinginnaasumik akiliuteqartitsilluni usinik assartuutaanngitsukkut ingerlanneqarpat.
- Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Pilersuinermullu Pisortaqarfik, Akileraartarnermi Pisortaqarfik, Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, Peqqinnissamut Ataatsimiititaliaq, Nappassimmaveqarfiit Peqqissaaviillu tamarmik, Kigutileriffiit tamarmik, KANUKOKA, Pituffimmi Nunaqqatigiit siunnersuisoqatigiivi, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffiat, Peqqissaqarfimmi Peqqissaasut Kattuffiat, PPK, Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat, PK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Mittarfeqarfiit, Grųnlandsfly, Arctic Umiaq Line A/S umiarsuaatileqatigiit allaffeqarfiat, Kalaallit Nunaanni Nalagaaffiup Sinniisua, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, Justitsministeriaqarfik, Sundhedsministeriaqarfik, Sundhedsstyrelsen,
- Suliamik unioqqutitsinermi qitiusoq tassaavoq pisussaaffimmut assortuuttumik iliuuseqarneq, pisussaaffimmillu sumiginnaaneq tassaasinnaalluni suliamut atatillugu iliuuseqartussaatitaaneq aamma iliuuseqarnaveersaartussaatitaaneq( taakku imarisaat erseqqissumik aalajangersarneqarsinnaappata) eqqarsaatigalugit inatsisitigut malittarisassanik erseqqissunik aamma inatsisitigut malittarisassanik allassimanngitsunik sumiginnaanikkut saneqqutsineq, Ingerlatsiveqarfiup suliamik unioqqutitsinermut pineqaatissiissutitut tjenestemandip ileqquusutut mianersoqquneqaqqaarnani soraarsinneqarnissaa kissaatigippagu tjenestemandip suliami unioqqutitsinerup, pinerluttulerinermi inatsit tunngavigalugu pineqaatissiinermik kunguneqarsinnaasumik sulinermi naalasseriinnermik eqqortitsinnginnermillu kingunerisaanik" atorfimmiiginninnarnissaminut naleqqutinngitsutut" isigineqarnissaa aamma piumasaqaataavoq, tak.§ 30, imm. 1 uniffiit aappaat.
- Ilutigalugu maluginiarneqassaaq suliffeqarfik akiliisinnaajunnaarnermi pigisanit tunineqarpat, taamatullu akiliisinnaajunnaarnermi pigisat pillugit inatsimmi§ 61 malillugu akiliisinnaajunnaartoqartillugu atorunnaarsitsinissamik kalerreereernissamut piffissaliussaasartut sivisoqisut pillugit inatsisitigut periarfissatut aalajangersakkat tunngavigalugit tunineqarsimappat, taamaasilluni akiliisinnaajunnaarnermi pigisat- sivisunerusumik kalerreereernissaq imaluunniit atorunnaarsitsisinnaannginnissaq isumaqatigiissutaasimappat, taamatullu isumaqatigiissummik eqqartuussissutigineqartartut atuuttuartussat pillugit nalinginnaasumik imaluunniit naammaginartumik piffissalikkamik kalerreereernikkut atorunnaarsitsisoqarsimappat piginnittuulersoq isumaqatigiissummut inississinnaassanngilaq.
- § 1( Nunami sumi inatsisip atuunneranik erseqqissaaneq)§ 5(" Teknologi pissarsiarineqarsinnaasoq pitsaanerpaaq"- BAT-mik tunngaviusup sapinngisamik atorneqarnissaa pillugu inatsisitigut aalajangersaaneq)§ 6, imm. 5( Mingutsitsisup akiliisarnissaa pillugu tunngaviup inatsisitigut aalajangersaaneq)§ 7( Inatsimmik malinninnissamut pisortat immikkut pisussaaffeqarnerannik ersersitsineq)§ 10, imm. 1, nr. 7, 11, 14, 15, 19, 20, 27 aamma 28( Immikkoortuni aalajangersimasuni malittarisassiorsinnaanermut Naalakkersuisunut assigiinngitsutigut piginnaatitsinerit)§ 10, imm. 4( Inuit aqutsisut pisariaqartumik teknikkikkut ilisimasaqarnissaat pillugu piumasaqaateqarnissamut piginnaatitsissut)§ 12( Inatsisip atuuffiata pillugu Naalakkersuisut ilitsersuusiorsinnaapput)§ 15, imm. 2( Atortussiat kinnganeri immamiittut ittut aamma imermiittut ittut sunnerneqassanngillat taamaalillutillu imermik mingutsitsillutik)
- Imm. 3. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat taamaallaat sakkunik tigummiaannartakkanik, motooreqanngitsunik atuilluni suliareqqusaapput, soorlu assersuutigalugu kaataq, qussaataq, kaanngartiterut aamma sillaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamanna pillugu qinnuteqaateqarpat, akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma sumiiffimmi aalajangersimasumi ataatsimi arlalinniluunniit sakkut tigummiaannartakkat motoorillit, soorlu assersuutigalugu qillerut innaallagiartortoq, pilattuut innaallagiartortoq aamma sequtserut innaallagiartortoq, atorlugit aammalu annikitsunik qaartiterinernik atuilluni, ingerlanneqarsinnaasut, Naalakkersuisut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
- 1) Kalaallit Nunaanni nunat aqqi katersussallugit, nalunaarsussallugit atortussanngortittassallugillu, tak.§ 3, aqqusernit illoqannginnersallu aqqi minillugit, 2) nunat aqqinik atortussanngortitsisarnermut tunngavissanik aalajangersaassalluni taakkulu tamanut saqqummiutissallugit, 3) kommunalbestyrelsinit oqaaseqarfigineqareernerisigut nunat aqqinik atortussanngortitsinissamut periaatsinik suliaqarnissaq, 4) nunat aqqinik nalunaarsukkat suliarissallugit, paasisitsiniutigisassallugit tamanullu saqqummiuttassallugit, 5) apeqqutini nunat aqqinut tunngasuni pisortat inuillu siunnersortassallugit, ilitsersortassallugit paasissutissittassallugillu, 6) Oqaasiliortut, pisortat, suliffeqarfiit inuillu nunat aqqinik kalaallisuunik atortussanngortitassanik saqqummiussisartut imaluunniit inassuteqartartuusut suleqatigisassallugit, aamma 7) nunani allani suliffeqarfinnik assingusunik suleqateqartassallutik.
- § 15-imut Imm. 1-imut Kommunalbestyrelsimit taarsigassarsiarititat tunniunneqarnissaannut piumasaqaataapput piginneqatigiilluni inissiat naammassineqarsimassasut, atuilernissamut akuersissut tunniunneqarsimassasoq, sanaartornermut naatsorsuutit inaarutaasut arlaannannulluunniit attuumassuteqanngitsumit uppernarsarneqartut naammassisimassasut kiisalu piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata illuutaani qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsianut uppernarsaatip allaqqaarnera oqaaseqaatitaqanngitsumik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi nalunaarsorneqarsimassasoq, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsianut uppernarsaat oqaaseqaatitaqanngitsumik nalunaarsorneqarsimassasoq naqissuserneqarsimassasorlu kiisalu piginneqatigiilluni inissiaatillit peqatigiiffiata ikuallattoornissamut aamma illuutip ajoqusernissaanut nalinginnaasumik sillimmasiisimaneranut uppernarsaasimassasoq.
- Soqutigisaqartunut, kommanditselskabini peqataanermigut inuttut akisussaasuusunut, kommanditselskabini peqataasut killilimmik akisussaaffeqartunut aamma umiarsuaatileqatigiiffinni ingerlatseqataasunut akileraarutitigut ukiumoortumik UR naatsorsuutit§ 6. Soqutigisaqartut, kommanditselskabini peqataanermigut inuttut akisussaasuusut, kommanditselskabini peqataasut killilimmik akisussaaffeqartut aamma umiarsuaatileqatigiiffinni ingerlatseqataasut( peqataasut) akileraartarnermi ukiumoortumik UR naatsorsuutit pillugit§§ 7-23-mi aalajangersakkat, soqutigisaqaqatigiit ingerlatseqatigiiffiata, kommanditselskabip imaluunniit umiarsuaatileqatigiiffiup ingerlatseqataasup naammassissagai, toqqarsinnaavaat, taakkualu tamatuma kingorna ukiumoortumik UR naatsorsuutit naqqiutitaqartut aamma sukumiisumik nassuiaatitaqartut peqataasunut, taakkua isertitaminnik naatsorsuinerannut atugassanngorlugit, tunniutissavaat.
Sentence Morphemes with count 159
- - Partii Inuit ilaatigut sulissutigerusutaat tassaapput Inuusuttut 16-23-nik ukiullit maangaannartinneqannginnissaat, Suliffimmik misiliisunik nakkutilliineq, Atorfilinnik tapersersuineq tamakkiisup pilersinneqarnissaa, Qaffasinnerusunik ilinniartut( nunarsuaq tamakkerlugu) malinnaaffigineri, Qaffasinnerusunik ilinniartut pisortat suliffeqarfiini sungiusarnissaanik ataavartumik qulakkeerineq, atorfiit inornanngitsumik nunaqavissunik inuttalernissaat, Pikkorissaanerit& nalimmassaanerit nakkutiginissaat, Atorfinititseriaaseq Nunatsinni piviusunut naleqquttoq, Ilinniartunik& Qullersanik pikkorissaaqqinnermi ilisimasat pigiinnarnissaat, Nunat allat suliffeqarfii qanimut pikkorissaanermut suleqatiginissaat, Pisortat ingerlatsiveqarfiini taarsiiartuaarnermut Kalaallinik nunaqavissunik ilinniartitsineq aallartinneqassaaq.
- Persuttaasoqarneranik nalunaarutiginninnerit marluk Pinngitsaaliisoqarneranik nalunaarut ataaseq Imminut toqunnissamik siorasaarinerit tallimat Imminut toqoriaraluartoq ataaseq Angerlarsimaffinni eqqissisaanerit 23-t- taakkunannga meerartallit pingasut Kanngutsaatsuliortoqarneranik nalunaarutiginninnerit marluk Pisiniarfinni tillinniarnerit 15-it Angerlarsimaffinni tillinniartoqarsimaneranik nalunaarutiginninnerit aqqaneq marluk Biilinik tillittoqarneranik suliaq ataaseq Peqquserlunneq ataaseq Tillitanik pisiaq ataaseq Aningaasanik peqquserluttoqarneranik suliaq ataaseq Angerlarsimaffinni tillinniartoqarneranik nalunaarutit sisamat Ikiaroornartunut inatsimmut unioqqutitsinerit pingasut Aalakoorpallaartunik kiisalu aqqusinermi eqqissiviilliortunik suliat 15-t Imigassartorsimalluni biilertoq ataaseq Aserorterisoqarneranik nalunaarutit marluk Biilinut aqunnissamut uppernarsaateqarnatik biilertut qulit Qitequteqarnatik biilertut marluk Biilertilluni oqarasuaatikkut oqaluussaqartoq ataaseq
- Imm. 4. Pappiaqqanik nalilinnik imaluunniit isumaqatigiissutinik imm. 1 naapertorlugu nuussisoqartillugu imaluunniit isumaqatigiissummik imm. 2 naapertorlugu inuinnarmit imaluunniit inatsisit naapertorlugit inuttut tunngatinneqarsinnaasup akornanni isumaqatigiissusiortoqarsimatillugu Kalaallillu Nunaanni angerlarsimaffeqartuutillugit imaluunniit Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumik inuussutissarsiuteqartut( akileraartartut) aamma inuinnarmit imaluunniit inatsisit naapertorlugit inuttut tunngatinneqarsinnaasup nunanit allanit pisup, imm. 3-imi oqaaseqatigiit siulliit naapertorlugit nalunaaruteqarnikkut paasissutissiisussaatitaanngitsuuppat aamma nuussineq akunnermuliuttumit imaluunniit isumaqatigiissut taamatut paasissutissiisussaatitaanngitsumit suliarineqarpat, akileraartup nalunaaruteqarnikkut paasissutissiissussaatitaaneq akisussaaffigivaa.
- " Aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi" one door tunngavigalugu" periaatsip pingaarutilimmik iluaqutissartaraa, aatsitassanut ikummatissanullu inatsit malillugu akuersissummik qinnuteqaatip suliarineqarneranut atatillugu avatangiisitigut, inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut, teknikkikkut aammalu sunniutissatigut allatigut ataatsimut isiginninneq aallaavigalugu ataatsimoortumik UR naliliisoqartartussammat" Erngup nukinganut inatsisissatut siunnersuummi oqaaseqaatigiiliornermut siunnersuutaasumi matuma siuliani" one door tunngavigalugu" periaatsimut oqaaseqatigiiliornerani iluaqutissartai annertuumik isumaarutsinneqassapput, taamaattoqassappallu atuinissamut akuersissummik qinnuteqartup assersuutigalugu aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi piumasaqaatit naammassisinnaajumallugit aammalu erngup nukinganut inatsimmi piumasaqaatit naammassisinnaajumallugit, marlunnik assigiinngitsunik avatangiisit pillugit nassuiaasiortariaqartalissaaq.
- Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Avalak KIK Kisaq Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) NUSUKA SIK IMAK ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) KANUKOKA GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Sprogcenteret( Oqaatsinik Pikkorissarfik) Upernaviarsummi Nunalerinermik Siunnersorteqarfik Aalisarnermik Piniarnermillu Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Saviminilerinermik Ilinniarfik Sanaartornermik Ilinniarfik INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik
- 1) atuartut tiimiisa amerlassusissaat, 2) atuartitsissutit tiimissaasa amerlassusissaat, 3) atuartitsissutini ataasiakkaani pikkorissaasarneq tunngavigalugu atuartitsissutillu akimorlugit ingerlatsisarnissanik aaqqissuussinerit, 4) sumiiffinni ataasiakkaani toqqagassat annertussusissaat, 5) atuarfimmi immikkut ittumik atuartitsineq, 6) perorsaaneq tunngavigalugu nammineq piumassuseq naapertorlugu sammisassatut toqqarsinnaasat annertussusissaat, 7) atuartut klassinut inissitsiterneqarneri, 8) atuarfiup angerlarsimaffiullu suleqatigiinnerat, tak. imm. 4., 9) atuartup atuarnermini pissarsiai pillugit angerlarsimaffiit ilisimatinneqartarnerat, 10) ilinniartitsisut akornanni suliassat agguataarneqarnerat, 11) atuarnerup nalaani atuartunut tamanut sammisassaqartitsiniutit, aamma 12) atuarfiup sulisuinik pikkorissaasarneq ilinniartsiteqqittarnerlu.
- Aarlerinassuseq qorsummi ilaatigut ilaapput, danskit naalagaaffianni obligationit DKK-iusut aamma EUR-iusut, obligationit Kommune Kredit-imit, realkreditobligationit realkreditinstitutioninit Danmarkimiittunit ittuniit atsiorneqartut, skibskreditobligationit aamma kasseobligationit skibsfinansieringsinstitut-init atsiorneqarsimasut il.il. Aarlerinassuseq sungaartumi ilaatigut ilaapput, aktiat, nakkutigineqartumik niuerfimmi imaluunniit niuerfimmi allaanerusumi ilanngunneqarsimasut, kapitalforening-ini piginneqataassutsit, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malillugit aningaasaliisartut, aningaasaliisarfinni nunani allaniittuni ittuni piginneqataassutsit, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malillugit aningaasaliisartut, piginneqataanermut uppernarsaatit, inuussutissarsiornermi obligationit, nakkutigineqartumik niuerfimmi imaluunniit niuerfimmi allaanerusumi il.il. ilanngunneqarsimasut.
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussineq akuttunngitsumik arlalinnik immikkoortoqartarpoq( assersuutigalugit inuuneq naallugu sillimmaserneqarneq, inuunermik sillimasiineq utoqqaassusermik aalajangersimasumik killeqartoq, soraarnerussutisiaqalernissamut ilaqqaagaqarneq, sulisinnaanermik annaasaqarnermut sillimasiineq, qitornat qimataasut sillimmaserneqarnermit pissarsiaqarnissaat il.il.) Ukiumoortumik UR sillimmaserneqarnermut akiliutigineqartartoq aaqqissuussinermut assigiinngitsunik katitigaasumut tunngaviusunut ataasiakkaanut agguarneqarsimalluni, kiisalu tunngaviusut ilaat ataaseq tassaappat nalorninartoqarneranut sillimasiineq( soorlu nalorninartunut inuunermi sillimasiineq) taava nalorninartunut inuunermi sillimasiineq akiliutigineqartoq iluanaarutit nalunaarsorneqarneranni avataaniitsinneqarsinnaavoq itinneqarsinnaavoq.
- § 4. Isumaliutissiissummi matumani aningaasaliisarfittut isigineqarput ingerlatsiviit inuussutissarsiorlutik suliffeqarfittut ingerlanerminni pingaarnertut ingerlatsillutilluunniit aqunneqarunik ingerlatsivimminit inuussutissarsiornermik ingerlatsinermini suliffeqarfittut taaneqartumit taaneqartutulluunniit ittunit imaluunniit sullissaq sinnerlugu sullilluguluunniit ingerlatsigunik 1) Aningaasanik niuerfiusumi niuernertut ittumik ingerlatsigunik, taassuma ataani ilaatinneqarlutik checkit, pappialat nalillit aningaasanngortinneqarsinnaasut, sivikitsuinnarmik atuuttussanik aningaasaliinerit, ernianik kisitsisinillu sanilliussuinermik suliaqarnermi atortut, pappialat nalillit niuerutaasinnaasut pineqarpata, imaluunniit nioqqutissanut piffissat aaliangersimasut iluini isumaqatigiissutit pineqartillugit, 2) Ataasiakkaat ataatsimoortulluunniit UR sullillugit nalilinnik aqutsinerit, 3) Allatulluunniit aningaasaliinerit, aqutsinerit imal.
- 1.2. Inatsisissatut siunnersuusiornermi immikkoortut pingaarnerit Kalaallit Nunaata avannaarsuani kangianilu Nuna Allanngutsaaliugassatut Immikkoortitaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 7, 17. juni 1992-imeersup IR nutarterneqarneranut atatillugu Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiusimasup Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiusimasumut,- nalunaarummut akisussaasuusup- nalunaarutigaa pissusissamisoortutut isigalugu inatsisitigut ersarissunik aalajangersakkanik pilersitsisoqarnissaa, sakkortusisanik illersuinermut malittarisassanik kulturikkut eriagisassat aamma katersugaasiveqarnikkut ingerlatsiviusut iluanni, aammalu tamatuma siunissami aqunneqarnissaa Naalakkersuisoqarfimmit kulturikkut eriagisassanut aamma katersugaasiveqarnermut inatsisitigut akisussaasuusumit isumagineqartariaqartoq.
Sentence Morphemes with count 160
- Sorlaat Sorlaqarluni naaneq ajunngitsigimmat paasinarsilluartarpoq assorluni naalliunnarsigaangat Aasalernerup sikkeralerfippiaani milluaasuutigilluarpatit sorlatit nukissaqalerneq qilanaartitsisartoq sorlaqarnerit pillugu millualerpat Aasarissisup qaamajuarnerani kajungertoqalerfippiaani oqimaaqutitut ilisarput uninngajuartitsisuugamik sorlaat nikeqqunngivillutit nutsussavaatsit aallaqqussanallu ningaartorlutit pituttorsimaannassavaatsit Ukiassarluni ineriffinngulerpat kisaatitit sorlaat kipissavatit oqimaaquteqarnak qangattaannarit sorlaqanngitsutut iliussagavit sorlangersut tungaannut nuannersumik tingitaajartulissagavit Sorlaqarnak inuuneq sapinngissanerpat issilerluni perlulluni suilerpat eqqaamajumaarpat nuannertigimmat sorlangerluni sarfarsiaarneq Sorlaneqqikkusulissaguit puigussanngivippat ilinniittuarmatami ittuarmatami kinguaassat ikkussivissaqaqaarmi tamarmi nuna naggorik angeqaaq tamavimmi sorlaneqqiffissaqaqaarmi tamarmi
- c) Imerpalasut klasse I-1, I-2, II-1 aamma III-1-imiittut ittut( soorlu assersuutigalugu benziina, sprit, petroleum aamma gasolia) ittujaarisarnerni uuttuutigineqartartut 25-t angullugit ittujaarneqartartut, takukkilli immikkoortut d- f. d) Imerpalasut klasse I-1, I-2, II-1 aamma III-1-imiittut ittut( soorlu assersuutigalugu benziina, sprit, petroleum aamma gasolia) poortorneqarsimasut ittujaarisarnerni uuttuutigineqartartut 100 angullugit niuertarfinni pisiniarfiusartuni niuertarfiillu quersuartaanni ittujaarneqarsimasartut, tamakkunani imerpalasuni klasse I-1 aamma I-2-miittuni ittuni poorineqartoq annerpaamik 1 liter imartussuseqaraangat, imerpalasumilu klasse II-1-imiittumi ittumi( soorlu assersuutigalugu petroleum) poorneqarsimasoq annerpaamik 5 literiuppat, aammalu poorineqartut igalaamerngit plastillu niuertarfimmiitinneqartut itinneqartut imaluunniit quersuartaaniitinneqartut itinneqartut tamarmiusut 75 literinik sinneqassanngitsut.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Pinniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunamut Namminermut Tunngasunut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Kalaallit Nunaanni Sullivinnik Nakkutilliisoqarfik, Nunatta Nakorsaaneqarfia, Paarisa, Peqqissutsimut Pitsaaliuinermullu Aqutsisoqarfik, Imigassamik Ikiaroornartunillu Akiuiniarnermi Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Peqqissartut Angerlarsimaffiat, napparsimmaviit peqqissaaviillu tamaasa, Nuummi nakorsiartarfik, Sundhedsministeeria, Sundhedsstyrelsen, Socialministeeria, Arbejdstilsynet, Naalagaaffiup Kalaallit Nunaanni Sinniisaa, Kalaallit Nunaata Politimesteria, Pituffimmi Innuttaasunut Siunnersuisoqatigiit, KANUKOKA, KANUNUPE, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata
- Naalakkersuisoqarfik( APNN), Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IAN), Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik- Uumasunut nakorsaqarneq, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik- Siunnersuisoqatigiinnut Aalajangiisartunullu Aqutsisoqarfik( SAA), Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik( IN), Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik( PN), Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( KIIIN), Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik( NNPAN), Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Greenland Development, Greenland Venture A/S, Nunatsinni Nakorsaaneqarfik, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik- Attaveqarnermut, Silap pissusaanut Nukissiuuteqarnermullu immikkoortortaqarfik, kiisalu Nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut Suliniutinullu immikkoortortaqarfik.
- Aarlerinassuseq aappaluttumi ilaatigut ilaapput aktieswaps-it aamma aktieindeksinik swaps-it, aningaasaliisarfinni allaanerusuni piginneqataassutsit, kapitalforeningini, aningaasaqarnermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 157 a aamma 157 b naapertorlugit aningaasaliinissamut killilersuutaasut malinnagit aningaasaliisartuni piginneqataassutsit, inuussutissarsiornermi obligationit, nakkutigineqartumik niuerfimmi ilanngunneqarsimanngitsut, siunissami erniassanut isumaqatigiissutit, aningaaserivimmiititat ititat katitikkat, paasiuminaatsumik iluanaarusiisartut aamma/ imaluunniit siusinaartumik taamaatitsinermut atatillugu aningaasartuutit ajornakusoortut, qularnaveeqqusiinermut allagartat il.il. Nr. 5-imut( inatsimmi§ 47 f, imm. 5) Siunnersuutigineqarpoq, soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanik piginnittup toqunerani, ileqqaakkat tunniussivigineqartussamit imaluunniit tunniussivigineqartussanit pineqassasut.
- Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatigineqartut§ 1-imut Imm. 1-imut Siunnersuutigineqarpoq soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut akileraartussaatitaasullu Kalaallit Nunaanni inissisimasuni ingerlanneqartuniluunniit utoqqalinersiuteqarnissaminnut atatillugu aningaasanik ileqqaarsimasut aammalu soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut inuunerminnut sillimmasiissummik pillit imaluunniit utoqqalinersiaqarnissaminnut aaqqiissuteqarsimasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39 a, imm. 1 aamma 2, imaluunniit pensionisianut akileraartussaatitaanermut inatsimmi§ 53 A( soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsit) malillugit, isertitat tamarmik akileraaruserneqartussaatitaassasut, pineqartorlu naalagaaffimmi allami angerlarsimaffeqarsimassappat, tassa Danmarkimi Savalimmiuniluunniit- marloqiusamik akileraartannginnissaq pillugu isumaqatigiissut taakkununnga atuuppoq.
- Ingerlatat tigussaasumik avissaarteqqaneqarnissaannik pisussaaffimmik atuisoqarnissaanut niuerfimmut tunngatillugu aalajangiisoqarsimasariaqarpoq, tassanilu ingerlatat immikkoorteqqaneqarnissaannut aalajangiisoqarsimasariaqarluni, imaluunniit tamanna pisussaaffinnut allanut ilaasariaqarluni, ingerlatat imarisassaannut periaasissanullu piumasaqaatinut ilanngullugu, niuerfimmik misissuisoqarnissaanik aalajangersakkap kingunerisaanik, takuuk siunnersuummi§§-it 23 e- 23 h. Imm. 3-mut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup ersarinnerusumik aalajangersaavigissavai ingerlatat avissaarteqqaneqarnissaannut pisussaaffiit, isiginiarlugit unammilleqatigiinnermi ajornartorsiutit imaluunniit ajornartorsiutaasinnaasut, tamatumanilu aamma niuernikkut ingerlatsivik namminersortutut immikkuullarissoq pilersinneqassanersoq inatsisitigut immikkoortumik.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Sulisitsisut( GE) SIK Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata kommunia Kommune Qeqertalik Avannataa Kommunia NUSUKA IMAK AK Nanu Børn Meeqqat Inuunerissut MIPI- Meeqqat Inuusuttuaqqallu pillugit ilisimasaqarfik Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat NPK Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) Campus Kujalleq INUILI Kalaallit Nunaanni Imarsiornermik Ilinniarfik 17
- § 34. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ineqarfimmiit nuussinnaanngilaq siumoortumik Naalakkersuisunut isumaqatigiissuteqarani, tak.§ 42, imm. 1, nr. 4. Imm. 2. Imm. 1-imik eqquutitsinnginnermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ineqarnermut akiliummik akiliisussaatitaassaaq, attartornermut isumaqatigiissutip eqqortumik piffissaliilluni atorunnaarsinnissaanik nalunaaruteqarnissami tungaanut, tak.§ 38, imm. 1. Kapitali 9 Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera§ 35. Naalakkersuisut pisinnaatitaapput pisariaqartikkunikku ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq inissamik allamik innersuussinnaallugu, annertuunik iluarsaanernik ineqarfimmi suliaqartoqassatillugu, imaluunniit ilinniartut ineqarfianni najugaqartut inoqutigiit ilaat ilinniartup ineqarfianiit nuussimappata.
Sentence Morphemes with count 161
- Taanna immaqa isumaqartoqalissutaasinnaavoq taavami tamakkikkamik qooriarnilik atortariaqarnerpaassasoq amerlasuut amerlanerpaat ooqattaasakkamik eqquissutigisarmagit- aap, taamaalillugulu aamma paasisimasariaqarpoq aammattaaq ilaatigut ooqattaasakkamik eqquisuujumaarmata aallaasip amerlasuuisa kingullerpaartaat allatut oqaatigalugu amerlasuut piniakkamut ingerlaneranni anngutinngitsut taakkuusut( piniagaq pillugutereersoq) taavalu siunnerfissakippallaarnera pissutigalugu aallaaniamut allatut ilioriarfissaqanngitsoq timmiarsiut tamakkikkamik qooriarnilik atorlugu s. i. amerlasuut 95 ooqattaasakkamiimmata- 41-innaalli avataaniillutik illutik- s. i. timmiarsiut narlukkamik savissaa ilulik atoraanni amerlasuut 68 ooqattaasakkamiiffissaanni aammattaarli 68 avataaniiffissaanni iffissaanni- qooriarneqqortussutsinut taakkununnga marlunnut ungasissutsini qiterlerni nikingassutaasa suli annerusussaaffiani soorlulu aamma igiffissap taama qanitsigisup timmiarsiut tamakkikkamik qooriarnilik atorlugu piniakkap sequminneqarneranik tamannalu peqatigalugu piniagaq eqqorumallugu eqqorluinnartumik siorniinermik kinguneqarfissaanik.
- 1) meeraq 18-it inorlugit ukioqassasoq, pisortanillu toqqaannartumik pilersorneqartussaanani, 2) meeraq Kalaallit Nunaanni kommunimi najugarivitaqartuussasoq, tak. kommunit imminnut akiliiffigeqatigiittarnerminni pisussaaffii pillugit peqqussut, aamma meeqqanut tapiissutinik tigusisinnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartuullunilu inuit aqqisa allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimassasoq, 3) meeraq tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq qallunaatut innuttaassuseqassasoq, imaluunniit nunat tamat akornanni isumaqatigiissutit tunngavigalugit Kalaallit Nunaanni isumaginninnikkut isumannaallisaatinik pisartagaqarsinnaatitaassasoq, imaluunniit meeraq tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq ukiumi kingullermi Kalaallit Nunaanni najugaqarsimassasoq, 4) meeraq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut tunngavigalugu angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimassanngitsoq, 5) inuusuttuaraq katissimassanngitsoq.
- § 11. Ilinniagaqartut inuuniarnerminni aningaasartuutaasa tamakkiisumik akilerneqarnissaat siunertaralugu pisortanit ikiorsiissutinik allanik ataavartumik pisartagaqartinneqartut aningaasanik ikiorsiissuteqarnersiutitaanngitsoortitaallutillu meeqqanut tapiissutinik tapiissutisinngitsoorsinnaapput, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 9, imm. 1. Imm. 2. Ilinniagaqartut ilinniarnermik nalaanni inuuniarnerminni aningaasartuutiminnik matussusiinissaq siunertaralugu ilinniarnermut akissarsiaqartut allatulluunniit ilinniarnermut aningaasarsiaqartut aningaasanik ikiorsiissutisiaqarsinnaatitaanngillat, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 9, imm. 2. Imm. 3. Ilinniagaqartut piffissani sulisitsisumit sungiusarlutik sulinerminni aningaasarsiaqartitaanerminni aningaasanik ikiorsiissutisiaqarsinnaatitaanngillat.
- Akissarsiat atorfininnermilu atugassarititaasut pillugit akuerineqarsinnaasunik oqarnermi isumagineqarpoq, inatsimmi uani aalajangersakkat eqqortinneqassasut, tamatumunnga ilanngullugu nal. ak. akissarsialiisoqassanngitsoq ataatsimoorussamik isumaqatigiissutini kalaallit suliffeqarnermi illuatungeriit annerit sinniisuusut ataatsimoorussamik isumaqatigiissutigisaanni aalajangersakkanit atugassarititaasunit tunngavigisatut akissarsiamut akorternermi ujariatsinermut tapiuliummik ilasamik appasinnerussanngitsut, aammalu sulinngiffeqartarnermi atugassarititaasut inatsimmi§ 10 d-mut naapertuutissasut, naggasiullugulu akissarsiat atorfininnermilu atugassarititaasut Kalaallit Nunaanni eqqartuussissuserinermi maleruagassanut akerliussanngitsut kiisalu Kalaallit Nunaata nunarsuarmioqatigiinni pisussaaffiinut aamma akerliussanngitsut.
- Tapiissutit unitsinneqarnissaat aamma utertillugit akilerneqarnissaat§ 5. Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoq kommuni pineqartoq, SPS aamma Nunalerinermik Siunnersorteqarfik isumasioqatigereerlugit aalajangiisinnaavoq, tapiissutit akiliutigineqartarnerat unitsinneqassasoq 1) tapiiffigineqartartup nunalerineq pillugu inatsimmi imaluunniit Inatsisartut nunalerinermik inuussutissarsiornerup siuarsarneqarnissaa pillugu inatsisaani aalajangersakkat unioqqutissimappagit, 2) nalunaarut manna malillugu tapiiffigineqartartup tapiissutinik pisarnissaminut pinngitsoornani naammassisassat naammassisinnaajunnaarsimappagit, imaluunniit 3) tapiiffigineqartartoq eqqunngitsunik imaluunniit paatsoorneqarsinnaasunik paasissutissiisimappat imaluunniit tapiiffigineqarnissamut paasissutissanik pingaarutilinnik nipangiussisimappat.
- Piffissap taassuma kingorna aningaasaateqarfiup aningaasaatai aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsiat taamaallaat Namminersorlutik Oqartussanut tunniunneqarsinnaapput, ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat naalagaaffimmit Namminersorlutik Oqartussanut ataatsimoortumik UR tapiissutit ikilisinneqarnerannit kinguneqarpat, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi Namminersorlutik Oqartussat aatsitassanit isertitaat siullermeertumik ima annertutigilerpata, tamatuma kinguneralugu Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffiup ataatsimoortumik UR tapiissutaat atorunnaarlutik, taava aningaasaateqarfiup aningaasaataanit aamma aningaasaateqarfiup aningaasaataanit pissarsianit Namminersorlutik Oqartussanut akilerneqartartut annertunerusinnaapput, Namminersorlutik Oqartussat ukiumi aningaasanut inatsiseqarfiusumi aamma ukiuni tulliuttuni isertitaasa ikilisinneqarneranni Namminersorlutik Oqartussanut naalagaaffiup ataatsimoortumik UR tapiissutaasa ikilisinneqarnerisigut.
- 1) inuit innarluutillit ilaqutaasalu Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersorneqartarnerat ilitsersorneqartarnerallu, matumani tapersersuineq pillugu aalajangiinerit naammagittaalliuutigineqartarnissaannut periarfissaqarneq ilanngullugu, 2) kommunalbestyrelsinut Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersuineq ilitsersuinerlu, matumani tapersersuinissanut periarfissat aamma suliassanik suliarinninneq ilanngullugit, 3)§ 44 malillugu, inuup innarluutillip ulluinnarni sapinngisamik pitsaanerpaamik piginnaaneqarnissaa siunertaralugu, inunnut innarluutilinnut piginnaanngorsarneqarnissamik piginnaanngorsaqqinneqarnissamillu neqerooruteqarneq, 4) inunnut innarluutilinnut tapersersuinermut pissutsinullu ilisimasat pillugit qitiusumik sullissiviunissaq, 5) kommuninut, inunnut innarluutilinnut taakkualu ilaqutaannut, innarluuteqarneq aammalu tapersersuinermut periarfissat pillugit pikkorissaanernik neqerooruteqarneq, 6)§ 25 malillugu, sulianilu immikkut pisariusuni kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq
- 7) Inuk imaluunniit suliffeqarfik inatsisartut inatsisaanni pineqartunut ilaasoq paasissutissanik eqqunngitsunik imaluunniit paatsuungatitsisunik imaluunniit paasissutissanik pisortani oqartussap inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat inatsisartut inatsisaat malillugu aalajangersagaasut malillugit piumasaqaatigisaannik nipangiussiinnartoq, takuuk§ 3, imm. 1 aamma 2,§ 12, imm. 1,§ 13 aamma§ 19, imm. 2 aamma 3. 8) Suliffeqarfimmi innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasumi qitiusumik aqutsisutut oqartussat, suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi kapitali 4 naapertorlugu suliffeqarfik nalunaarsorsimajunnaartinnagu,§ 10-mi aamma§ 12, imm. 2-mi aalajangersakkanik unioqqutitsisut.
- Erniallit tapiissutitallit Erniallit tapiissutitaqanngitsut Pitsanngorsaanissamut taarsigassarsiat erniallit Pitsanngorsaanissamut taarsigassarsiat erniallit Taarsigassarsiat erniaqanngitsut akilersugassaanngitsullu Kap. 4 naapertorlugu taarsigassarsiaasimasunut nalikilliliinerit Kap. 4 naapertorlugu taarsigassarsiaasimasunik unitsitsigallarneq Erniallit allanngortinneqarsimasut Taarsigassarsiat erniaqanngitsut akilersugassaanngitsullu Sillimmasiinermut akiliussigallarnerit Akiitsut akilinngitsuukkat, ernialinnik ingerlasunik taarsigassarsiffiusut Akiitsut akilinngitsuukkat, ernialinnik ingerlasunik taarsigassarsiffiunngitsut Akiitsut akilinngitsuukkat nalikillisitassat
- Kalaallit Nunaat qattaavaq ulikkaarsinnaanngitsoq puulukinik, kukkukuut perluinik iteqqumillu tipisitat juulaarfiat Kalaallit Nunaat- ajortuliat isumakkeerfigineqarfiat- mittatigaatit nunasiatut paasivara- Avanersuarmiut nutsertitaapput sakkutuut inissaqarnissaat inuit pilluarnerannit pingaarnerummat Qullissat atorunnaarsitaapput aningaasatigut iluanaarnissaq inuit pilluarnerannit pingaarnerummat kalaaleq kalavik kaseerpaat atorfissaqanngimmanngooq kalaallit tarningat inuusaasiat amigarporooq- nutaamik nassaarput naammaginaguli Nunarput-aa nataatsuuvutit kalaaleq-aa nakkaaffiit nateqanngilaq" ajortumeerigaanni ajortumiigaq suujunnaarsittariaqarpoq akiniartinnginnissaq qularnaarlugu" Kalaallit Nunaat atsersimavaatsilliaasiit- Grønland aapakorlutik- tulugaq qaqortaq qaani qerrakoq itsineqanngitsoq- akiitsukkaminnik isumakkeerfigeqqusut unnaviat aallartitat sukisaarsaarfiat Nunannguara qattaavarsuuvutit ulikkaariarfeqanngitsoq nuannaralugu immissavaatsit- suerullutit naalagaaffik pissaanerlu naalannassuserlu allat pigiinnassavaat naassaanngitsumik?
Sentence Morphemes with count 162
- inatsisartunut ilaasortaq Finn Karlsen( A), formand inatsisartunut ilaasortaq Ruth Heilmann( S) inatsisartunut ilaasortaq Lānguaq Lynge( S) inatsisartunut ilaasortaq Jakob Sivertsen( A) inatsisartunut ilaasortaq Lars Sųrensen( IA) Inatsisartut Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Ataatsimiititaliaa Naligiisitaanisamut Siunnersuisoqatigiit Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuutip Inatsisartuni aappassaanneerneqareermat IR ataatsimiissimavoq tallimanngorneq 15. april 1998. Ataatsimiititaliap ataatsimiinnermini Inatsisartuni inatsisissamut siunnersuut pillugu aappassaanneerneqarneranut IR allannguutissatut Anthon Frederiksen-imit siunnersuutigineqartoq inatsisissamut siunnersuummi 3§-mut immikkoortoq 3-mut tunngatillugu partiit inatsisartuni sinniisuutitaqarnerpaat kisimik pinnatik partiit tamarmik sinniisuutitaqalersussanngorlugit allannguutissatut siunnersuut.
- Kapitali 3. Takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarnermi unnuisarfinnut immikkut tunngassutillit§ 10. Naalakkersuisut aningaasaateqarfimmik pilersitsereerput siunertaqartumik takornarianut unnuisarfinnik pilersitsinermut atatillugu ernialinnik taarsigassarsisitsinissarfimmik imaluunniit akuleriissillugit erniaqarnatillu taarsersuutitaqanngitsunik aamma ernialinnik taarsersuutitalinnillu taarsigassarsititsisartussamik, tak.§ 3, nr. 3. Aningaasaateqarfiup aqqa aningaasaateqarfimmullu ileqqoreqqusat Naalakkersuisunit aalajangerneqassapput, taamaattoq tak. imm. 4 aamma§ 11. Aningaasaateqarfiup siunertaa Naalakkersuisut akuersinerisigut allanngortinneqarsinnaavoq aningaasaateqarfimmit qularnaveeqqusiinermut atatillugu suliassat suliarineqarnissaanut atortussanik suliaqarsinnaanissaq kiisalu inuussutissarsiutip iluani periarfissanik misissuinernik suliniutinillu nutaanik aallartitsisarnissaq siunertaralugu.
- § 5. Kultureqarnermut pisortaqarfiup akuersissuteqarnissamini piumasarisinnaavai naatsorsuutit, sanaartornermut ingerlatsinermullu missingersuutit, matumani aamma ingerlatsinerup qanoq aningaasalersorneqarnissaanik, soorlu pilerisaarutitigut, aallakaatitanik aningaasalersuisoqarneratigut, piffissamik aallakaatitsivissamik tunisaqarnikkut atuisulluunniit akiliuteqartarnerisigut, pinnguaatit unammisitsinerillu aningaasarsiorfiusinnaasut pillugit paasissutissat nassiunneqarnissaat, ileqqoreqqusanik, ileqqoreqqusat allannguutaannik, aallakaatitsissutit aallakaatitassiornermilu atortut suunerisa allaaserineqarnerannik, aallakaatitsisarnermut uppernarsaatinik, ullormik aallartiffissamik, sapaatip akunneranut nal.ak. aallakaatitsiffissanik, taakkulu ullunut piffissanullu agguataarneqarnissaannik kissaatigisanik nassiussisoqarnissaa.
- § 4. Peqqussut utaqqiisaagallartumik inigitinneqartunut atuutinngilaq, taamaattorli tak.§ 20, imm. 1, nr. 3. Imm. 2. Peqqussut Namminersornerullutik Oqartussat kommunelluunniit inissiaataanni utaqqiisaasumik sulisunut inigitinneqarallartunut tunngassuteqartunut atuutinngilaq, tamatumani apeqqutaatinnagu inissiinermut akiliuteqartitsisoqartarnersoq akiliuteqartitsisoqartannginnersorluunniit, taamaattorli tak. imm. 3 aamma 4. Imm. 3. Namminersornerullutik Oqartussani kommuneniluunniit sulisunik inissianut utaqqiisaasumik sulisunut inigitinneqarallartunut inissinneqarallartoq sullissinermut akiliummik akiliuteqartinneqarsinnaavoq, tak. imm. 2. Imm. 4. Utaqqiisaagallartumik inigitinneqartartut aqunneqarnerat ingerlanneqarnerallu pillugit Naalakkersuisut maleruagassiorsinnaapput, matumani akiliutigineqartartussat annertussusissaat kiisalu inissiigallarnermi aningaasartuutaasut matussusiivigineqarnissaat ilanngullugit.
- § 22. Illuutit atortullu ikkussorneqarsimasut il.il. sulisunut sulisuunngitsunullu inissiatut attartortinneqartut pissarsiarineqarneranni nalingi, illuutip ilaata piginnittut ataasiakkaat sulisuinut attartortinneqartup aamma illuutip naqqata annertussusiata tamarmiusup piginnittumit pigineqartup imminnut nikinganerannut naleqquttut, ukiumi pissarsiarineqarfianni aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit ilanngaatigineqarsinnaapput, takuulli§ 16. Imm. 2. Pissarsiarineqarnerani nalingata ilaa, illuutip tamarmiusup ilaata piginnittut ataasiakkaat sulisuinut attartortinneqartup aamma illuutip naqqata annertussusiata tamarmiusup piginnittumit pigineqartup imminnut nikinganerannut naleqquttoq, ukiumi pissarsiarineqarfiani tamakkiisumik ilanngaatigineqanngippat, taava taassuma ilaa nalikillilerneqarsimanngitsoq ukiumi tullermi kingusinnerusumiluunniit ilanngaatigineqarsinnaavoq.
- Imm. 3. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat taamaallaat ikiorsiiniutinik tigummiaannartakkanik, motooreqanngitsunik atuilluni suliareqqusaapput, soorlu assersuutigalugu kaataq, qussaataq, kaanngartiterut aamma sillaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanani annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamanna pillugu qinnuteqaateqarpat, akuersissut malillugu aatsitassarsiorluni ingerlatat aamma sumiiffimmi aalajangersimasumi ataatsimi arlalinniluunniit ikiorsiiniutit tigummiaannartakkat motoorillit, soorlu assersuutigalugu qillerut innaallagiatortoq, pilattuut innaallagiatortoq aamma sequtserut innaallagiartortoq, atorlugit aammalu annikitsunik qaartiterinernik atuilluni, ingerlanneqarsinnaasut, Naalakkersuisut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaapput.
- Imm. 5. Taarsigassarsititsineq pisassaaq niuernermi atugassarititaasut tunngavigalugit, tamatumani aamma erniat, akilersuineq, akitsuutit aamma taarsigassarsititsinermut aningaasartuutit eqqarsaatigalugit atugassarititaasuni, taarsigassarsisup aamma taarsigassarsititsinermi allaffissornikkut sullissisuusup akornanni isumaqatigiissutaasumi, tak. taamaattoq imm. 4. Imm. 6. Taarsigassarsiaritinneqartunut qularnaveeqqusiisoqartassanngilaq, taarsigassarsitinneqartussallu nalilerneqarnerani taarsigassarsititsisarnerup siunertaa isiginiarneqartassaaq, tak.§ 1 b. Imm. 7. Naalakkersuisut taarsigassarsititsisarnermik aaqqissuussineq pillugu ersarinnerusunik aalajangersagaliorsinnaapput, tamatumani aamma aningaasat pineqartut killissaannik.
- Imm. 5. Sulisunut inissiaq tassani pineqarpat, attortortumut pisortani sulisitsisuni atorfeqarnera aqqutigalugu innersuunneqarsimasoq, attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaasutut nalunaarsorsimasoq, meeqqat 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaat attartornermut atugassarititaasut nalinginnaasut tunngavigalugit inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaapput, taamaattoq takuuk§ 63, imm. 2-3. Innersuussinissamut piumasaqaataavoq attartortup katissimallugu aapparisaa, aappaatut nalunaarsorsimasoq, meerai 18-it sinnerlugit ukiullit imaluunniit angajoqqaavi nammineerlutik pisortani sulisitsisumi atorfeqarnertik aqqutigalugu sulisunut inissiamut innersuunneqarnissamut pisinnaatitaassanngitsut Imm. 6. Attartortoq ukioqqortussutsini imaluunniit napparsimanini pissutigalugu utoqqaat illuannut assigisaanulluunniit nuuppat, imm. 1-5-imi aalajangersakkat taamaaqataanik atuutissapput.
- 1.2. Inatsisissatut siunnersuummi aallaaviusut pingaarnerit Kalaallit Nunaata avannaarsuani kangianilu Nuna Allanngutsaaliugassatut Immikkoortitaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 7, 17. juni 1992-imeersup IR nutarterneqarneranut atatillugu taamani Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup taamani Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiusumut nalunaarummut pineqartumut akisussaasuusoq nalunaarfigisimavaa pissusissamisuussasoq ersarissunik inatsisitigut tunngavissanik pilersitsisoqarnissaa nunami kulturikkut eriagisassanut aamma katersugaasiveqarnermi suliassaqarfimmut atatillugu malittarisassiornissami tunngavissanik pilersitsisoqarnissaa, taakkuninngalu aqutsineq siunissami kulturikkut eriagisassanut katersugaasiveqarnikkut inatsisiliornermut akisussaasumit isumagineqartariaqartoq.
- 1) soraarnerussutisianik katersanik aaqqissuussinernut akilersuutit akileraaruserneqartussaatitaasut, akissarsianik akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisisaanni§ 39 a-mi taaneqartut, 2) pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu ikiorsiissutit, 3) ajunngitsorsiat, Politiit Isertortumik Paasiniaasartuisa immikkut kukkunersiuisarnerannut ilaatinneqartunit aningaasat tunniunneqartut, aamma 4) ajunngitsorsiat, meeqqat tapersersorneqarnissaannut Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat naapertorlugit angajoqqaarsianut, oqilisaasartunut ilaqutariinnulluunniit inissiigasuartarfinnut tunniunneqartut, matumani tigusisup ukiumi isertitaqarfiusumi pineqartumi nalinginnaasumik ilanngaatip saniatigut suliani taaneqartunut tunngatillugu akileraarusersugassatut isertitaminik naatsorsuinermini ilanngaatigisinnaasaasa annerpaaffissaat qaanginngippagu, takuuk aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 21, imm. 2."
Sentence Morphemes with count 163
- Kapitali 10. Atortuulersitsinermi atorunnaarsitsinermilu aalajangersakkat§ 54. Inatsisartut peqqussutaat atortuulerpoq ulloq 1. august 1999. Peqatigitillugu atorunnaarsinneqarput 1) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutinut ilinniagaqartut suliffimmilu sungiusarnermi sulliviit akornanni pisussaaffiit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 23. april 1988-imeersoq IR, 2) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuussutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 16, 28. oktober 1993-imeersoq IR, 3) Siamasissumik tunngaviusumik inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 19. januar 1988-imeersoq IR aamma 4) Inuussutissarsiutinik ilinniaqqaatissanik Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanermi niuernermi allaffimmilu suliassanik ilinniagaqarneq pillugu nalunaarut nr. 134, 20. marts 1979-imeersoq IR.
- § 23. Nioqqutissat toqqaannartumik Savalimmiuniit nunanilluunniit allaniit umiarsuakkut tikittut imaluunniit Danmarkimiit Savalimmiuniit nunanilluunniit allaniit timmisartukkut tikittut akitsuutaasa akilerneqanngitsut ulloq piffissaagallartillugu akilerneqarfissaat kingulleq tassaavoq akileeqqusilluni qinnuiginninnerup kingorna ullut 14-it qaangiunneranni, taamaattorli tak.§ 25, imm. 1.§ 24. Nioqqutissat Danmarkimiit umiarsuakkut tikittut akitsuutaasa akilerneqanngitsut ulloq piffissaagallartillugu akilerneqarfissaat kingulleq tassaavoq ulloq nioqqutissat tigusisussamut tunniunneqarfiat, taamaattorli tak.§ 25, imm. 1.§ 25. Nassiussanut inuussutissarsiornermut tunngassuteqartut Danmarkimit, Savalimmiunit nunanilluunniit allanit tikittunut tunngatillugu Akileraartarnermi Pisortaqarfiup qinnuteqartoqarneratigut inussutissarsiutinut tunngasunik suliffeqarfinnut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut§ 23-mi aamma§ 24-mi akiliinissamut piffissarititaasutut taaneqarsimasut sivitsorsinnaavai.
- § 11. Aningaasaqarneq pillugu ilinniagassatut sammisani, tassunga ilaatillugit akileraartarnermi inatsisinut inuiaqatigiillu pissusiinik allaaserinninnermut tunngatillugu siunertaavoq ilinniartut 1) inuiaqatigiit kalaallit inuuniarnermi atugarisatigut aningaasarsiornikkullu ineriartornerannik aaqqissuussaanerannillu ilisimasaqalerlutillu paasisaqarnissaat, 2) innuttaasut inuuniarnerminni atugarisaat, tassunga ilanngullugit isertitaqartarnermut akileraartarnermullu tunngasut kiisalu suliffeqarnermut ineqarnermullu tunngasut, 3) pisortat akuleruttarnerisa aaqqissuussisarnerisalu sunniutaat aammalu inuit ataatsimoortut UR inuuniarnerminni atugarisaat inuuniarnikkullu ajornartorsiutaat aamma 4) pisortat ingerlatsiviini nuna tamaat isigalugu kommunikkaartumillu pilersaarusiorneq tulleriiaarisarnerlu tassani isumaginninnerup iluani suliassaqarfiit pingaartillugit.
- - oqaatsinik atorneqartartunik nalunaarsuivik aamma ilinniartitaaneq inuussutissarsiuteqarnerlu- ilinniagassamik toqqaaneq tassungalu ikiuineq pillugit paasissutissiineq- aalajangernermut taperseeriaatsit, tassunga ilanngullugit programmit ilinniagassamik inuussutissarsiutissamillu toqqaanerit imminnut atanissaannut tunngatillugu atorneqarsinnaasut- ilinniarnerup pilersaarusiorneranut atortut ikiuutit- maili, tassani apeqqutit akineqarsinnaallutik- nunani tamani ilinniarnissamut suliffeqarnissamullu periarfissat pillugit paasissutissiineq- Kalaallit Nunaanni suliffeqarnissamut maannakkut periarfissat ilimagineqartullu pillugit paasissutissiineq Tamassuma saniatigut nittartagaq aamma ilinniarnissanut nalunaarnermi immersugassat internetimi pissarsiarineqarnissaannut aammalu ilinniakkat innuussutissarsiutillu pillugit, ilaatigut ilinniarfinnut suliffeqarfinnillu tunngatillugu, paasissutissiissutinut linksitut atorneqarsinnaavoq.
- Nunaqavissuunngitsut ilitsersuisoqarluni taamatut angalaarnerup nalaani aatsitassanik katersinissamut piiaanissamullu periarfissaqarneranni, aatsitassat annikitsumik aatsitassarsiornissamut pisinnaatitsissummik pigisaqartup katersorsinnaasaasa piiarsinnaasaasalu assingi pineqartunut ilaapput, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5. Taamaalilluni nunaqavissuunngitsut ilitsersuisoqarluni angalaarnerup, annikitsumik aatsitassarsiornissamut pisinnaatitsissummik pigisaqartumit sumiiffimmi taassuma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutaataani aaqqissuunneqartup, nalaani aatsitassanik akisuunik aalajangersimasunik, soorlu diamantit, safir-it, rubinit, smaragd-it, chrysoberyl-it aamma opal-it, aatsitassat taakkua annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummi pineqartunut ilaasimappata, katersisinnaassapput piiaasinnaassallutillu.
- Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisissaat nr. 32, 28. november 2016-imeersoq IR( Nammineerluni nalunaarsuinissamut piffissarititaasumik, kiisalu nunani allani akileraartarnermi oqartussaasunut paasissutissanik tunniussisarnerit pillugit ilisimatitsisussaatitaaneq, taamatullu aningaaserivimmi kontumik tunniussisussaatitaaneq aammalu soraarnerussutisianut tunngasunik paasissutissanik nalunaarsuineq pillugit allannguineq)§ 1 Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 2. november 2006-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 12, 15. november 2007-imeersukkut IR aamma Inatsisartut inatsisaatigut nr. 2, 18. maj 2010-meersukkut IR kiisalu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 9, 8. juni 2014-imeersukkut IR kingullermillu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 6. juni 2016-imeersukkut IR allanngortinneqartumi makku allannguutigitinneqassapput:
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit pisussaatitaasunit aalajangiisuusumik aqunneqartuusut imaluunniit 2) inatsisitigut pisussaatitaasunut aqutsisuusut imaluunniit 3) inatsisitigut pisussaatitaasumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, imaluunniit 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit pisussaatitaasoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma Inuit, inatsisitigut pisussaatitaasut aalajangersimasumik ingerlatsiviit ilaalu ilanngullugit Kalaallit Nunaanniittut ittut Kalaallillu Nunaata avataaniittut ittut qulaani taaneqartut niuernikkut imaluunniit aningaasatigut nuussivigeqatigineranni( nakkutigisaasumik aningaasanik nuussineq), illuatungeriit attuumassuteqanngitsut akornanni nuussinerugaluarpat angusarisinnaasimasat naapertorlugit akit piumasaqaataasullu atorneqassasut.
- § 39. Naalakkersuisut§ 38-mi periarfissat eqqaaneqartut avataasigut ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq najugaqarfianiit anisussanngorlugu isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaavaat, tak.§ 49, imm. 2, ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq allaganngorlugu mianersoqqusissuteqartoqareernerata kingorna 1) ilinniartutut inigisani isumannaatsumik periaaseqarfigisimanngippagu, tak.§ 25, 2)§ 29-imi aalajangersakkat unioqqutissimappagit, 3) pitsaasumik ileqqoqarnissaq pissusilersornissallu periuserisimanngippagit, tamatumani aamma ileqqorissaarnissamut malittarisassat, tak.§ 24, imaluunniit ineqartunut allanut akornutaappat, naak pissusilersornera ingasattajaarnerunngikkaluartoq, annersaanertaqartumik imaluunniit aserorterinertaqartumik, tak.§§ 40 aamma 41, Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissummik atorunnaarsitsisinnaaffigisaannik.
- § 41. Naalakkersuisut§ 40-mi periarfissat eqqaaneqartut avataasigut ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq najugaqarfianiit anisussanngorlugu isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaavaat, tak.§ 51, imm. 2, ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq allaganngorlugu mianersoqqusissuteqartoqareernerata kingorna 1) ilinniartutut inigisani isumannaatsumik periaaseqarfigisimanngippagu, tak.§ 27, 2)§ 31-imi aalajangersakkat unioqqutissimappagit, 3) pitsaasumik ileqqoqarnissaq pissusilersornissallu periuserisimanngippagit, tamatumani aamma ileqqorissaarnissamut malittarisassat, tak.§ 26, imaluunniit ineqartunut allanut akornutaappat, naak pissusilersornera ingasattajaarnerunngikkaluartoq, annersaanertaqartumik imaluunniit aserorterinertaqartumik, tak.§§ 42 aamma 43, Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissummik atorunnaarsitsisinnaaffigisaannik.
Sentence Morphemes with count 164
- - akigititat niuernermilu piumasarisat sualuppallaartut akornuserniarnissaat,- sulissussinissaq atuisartut pisisartullu ilisimasaqarnerulersinniarlugit paasisitsiniaanikkut pissutsinik, atuisartut pisisartullu nioqqutissanik sullissinernillu qanoq issusersiuisinnaanissaannut pingaaruteqartunik, paasisitsiniaanikkullu atuisartut pisisartullu pisinnaatitaanikkut inissisimanerat pillugu,- inuutissarsiutinik ingerlatsinerup tungaanut atuisartunut pisisartunullu politikkikkut isummiussanik, pisortat oqartussaatitaannut Inatsisartunullu saqqummiussisarnissaq,- siunnersortassallugit kommunikkuutaartumik atuisartunut pisisartunullu tunngasumik ataatsimiititaliat, suliarisassallugillu suliassat, taakkunannga siunnersuisartoqatigiinnut saqqummiunneqartut,- nakkutigissallugit inatsisip aalajangersagartai kapitali 7 naapertorlugu.
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaaseqqortussusertik annertusarniarlugu ilisimaarinnittumik aaqqissuussaasumillu suliaqassasut, 2) ordbogit allatullu paasissutissarsiorfissatut atortussiat ukiuminnut naleqquttut atorsinnaassagaat, 3) oqaaseqatigiit sannaanni oqaatsillu immikkoortuini inatsisit pingaarnerit atuuffii naa- nerisalu allanngortinneqartarneri ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 4) kukkuneqanngitsumik allannermi killiffilersuinermilu malittarisassat pingaarnerit ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 5) oqaatsit atukkatik nassuiaasersorsinnaassagaat allanullu siunnersuuteqarsinnaassallutik, soorlu allannerup ineriartortinnerani, aamma 6) ilinniariaatsit attaveqaqatigeeriaatsillu assigiinngitsut atorsinnaassagaat aamma oqaloqatigisap inuttut tunuliaqutai apeqqutaatillugit naleqquttumik oqaatsinik atuillutik oqaloqatiginnissinnaassasut.
- 1) inatsisini maleruaqqusat imaluunniit inatsit tunngavigalugu peqqussutit suliarineqartut malillugit akuersissummik piniaqqaarani sanaartugassanik aallartitsisoq, sanaartukkamik atuilersoq imaluunniit iliuusissanik allanik allartitsisoq, imaluunniit iliuusissanik allanik, oqartussaasumit pineqartumit akuerineqartumit allaanerusumik iliorluni siumoortumik akuersissummik piniaqqaarluni suliarineqartussamik aallartitsisoq, 2) piumasaqaatinik inatsit malillugu akuersissummi aalajangersarneqartunik, imaluunniit inatsit naapertorlugu aalajangersakkanik suliarineqartunik unioqqutitsisoq, 3) inatsit malillugu akuersissummi aalajangersarneqartut, imaluunniit inatsit naapertorlugu aalajangersakkanik suliarineqartut naapertorlugit peqqussummik imaluunniit inerteqqummik naammassinninngitsoq, imaluunniit 4) aserfallatsaaliuinissamik, sanaartukkami najugaqartut allallu ulorianartorsiulernissaannut pinngitsuuiniarluni pisariaqartinneqartumik suliaqanngitsoortoq.
- Ilinniartitaaneq allamiut oqaasiinik ingerlanneqartutut perorsaaneq pillugu tunngaveqartitaq 9. Suleriaatsit perorsaanerlu pillugit itisilerlugit tunngavigisanik nalunaarsuineq 10. Ilinniartitsisooqatigiinnik aallartitsineq 11. Ilinniarfiup siunnersuinermut pisussaaffiinik nukittorsaaneq 12. Immikkut aaqqissukkamik ingerlatsisinnaanerup nukittorsarneqarnera 13. Angajoqqaanut atassuteqarnissamik piumasaqaateqarneq aamma ingerlaavartumik nalilersuisarnermik erseqqissaaneq 14. Ilinniartitsisut rektorillu piginnaasassaannik piumasaqarneq aamma akisussaaffinnik erseqqissaaneq 15. Siunnersuisoqatigeeqarnermut maleruagassanik suliaqarneq( ilinniartitsisut aamma ilinniartut siunnersuisooqatigiivi) 16. Ilinniarnertuunngorniarfinni ataasiakkaani pitsaassutsimik inerisaanermik aamma angusanik nalilersuisarnermik qulakkeerinninneq.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanermikkut, 2) Inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik naliliisarluni misissuinernik ilisimatusarnernillu suliaqarnissat oqallisigisarnerisigut, 3) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik pisortanilu oqartussaasunik allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuisarlutik, 4) Inuiaqatigiinni inuinnaat inuit pisinnaatitaaffiinik suliaqarnerannut ataqatigiissaarineq ikiuuttarnerlu siuarsarlugit, 5) Inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsineq tapersersorlugu siuarsarlugulu, 6) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissiissutinik ingerlatitseqqittarnermut peqataassallutik, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa nukittorsarneqarnissaannut suliassanik siunnersuuteqartarlutik aamma
- Nipilersornermik piginnaasat( nipilersornermik atuagarsorneq oqaluttuarisaanerlu) a) kalaallit nipilersorneranni nunarsuarmilu nunat killiit eqqumiitsuliorluni nuannarineqarlutillu nipilersorneranni nipilersoriaatsini assigiinngitsuni nipilersornermi tunngaviit paasisinnaassavaat b) tunngaviusumik taaguut nipilersornermillu ilinniarnermi, tusarnaartarnermik ilinniarnermi nipilersornermilu atuagarsornermi periutsit atorlugit nipilersornermik oqaluttuarisaanermut, inuiaqatigiinnut kulturimullu tunngasuni nipilersornermik paasinninnertik takutissinnaassavaat c) nammineq nunagisami nunamiullu allat kulturianni nipilersorneq pillugu oqallinnermi ilinniartitsissummi taaguutit atorsinnaassavaat, d) nipilersorneq pillugu sammisami peqataasinnaassapput nassuiaasinnaallutillu, e) nipilersuummik tusaruminartumik grafinngorlugu ajornanngitsumik takutitamik malinnaasinnaassapput aamma f) tusagassiuutini naqitani takusassianilu issuakkat ilinniartitsissummut tunngasut ujarsinnaassavat atorsinnaassallugillu.
- Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Peqqissaasut Kattuffiat Inatsisartut Ombudsmandiat Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Kalaallit Nunaata Eqqartuussisuuneqarfia KANUKOKA KANUNUPE Kalaallit Nunaata Eqqartuussisuuneqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuni Kujalleq Kommuniqarfik Sermersooq 14
- Niuerfiusuni allannguutit imaluunniit pissusiviusut niuerfinnut tunngasunik aalajangiisarnernut pingaaruteqartut assersuutigalugit tassaasinnaapput neqerooruteqartartup niuerfinnik misissuinernik tunngavilimmik niuerfimmi annertuumik tigumminnittuusussatut toqqarneqarsimasoq attaveqaatit ilaannik allanut tunisisoq imaluunniit piginneqatigiiffissuup ataaniittumik ittumik piginneqatigiiffimmik allamut tunisisoq, imaluunniit ingerlatsiviit iluanni allanngortitserisoq, iliuusaasut sanilliunneqarsinnaalerlutik tigussaasumik avissaartitsinernut, takuuk siunnersuummi§ 23 o. Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup pisuni pineqartutut ittuni nalilersortassavaa pisussaaffiliussaasut naammannersut pisut nutaat naammassiniarnissaannut, imaluunniit pisussaaffiit nutaamik sanilliussilluni nalilersuineq tunngavigalugu naleqquttutut nalilerneqarsinnaanersut.
- 1) Kalaallit Nunaanni ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 2) Kalaallit Nunaata avataani tamatumanilu aamma Danmark-imi ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 3) Suliffissat aamma suliffinni qaffakkiartorsinnaanermut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 4) aningaasaqarnermut tunngasutigut, tamatumanilu aamma ilinniagaqarnersiuteqarnermut tunngasutigut siunnersuisarneq, aamma qinnuteqarnermut atatillugu immersugassanik immersuisarnernut tunngatillugu, 5) ineqarnermut tunngasunik ilitsersuisarneq, 6) inummut tunngasutigut aamma tarnikkut pissutsinut tunngasutigut ikiorserneqarnissamik ilitsersuisarneq, 7) tarnikkut inuttullu atukkanut tunngasutigut siunnersuisarneq, tamatumani aamma peqqissaasarneq ilinniagaqartunik, tak. imm. 2, aamma 8) ilinniagaqarnermik aallartitsinermut qinnuteqarnermullu atatillugu ilinniagaqarnersiutinillu
- 15 Taamaattumik uangattaaq Naalakkamut Jiisusimut uppersutsissinnik iluartunullu tamanut asannissutsissinnik tusarama 16 qinusaraangama soraarnanga qutsappassi eqqartortarlusilu, 17 Naalakkatta Jiisusip Kristusip Guutianut ataatamut naalannassusilimmut tuneqqullusi anersaamik ilisimatitsisumik saqqummersitsisumillu taanna ilisarileqqullugu, 18 uummatissilu isaat qaammarsaqqullugit, ilisimaleqqullusiuk sunaasoq qaaqqusaasa neriugisassaat, sunaasorlu kingornussarititaasa naalannangaarsusiat iluartuni, 19 sunaasorlu pissaanerata angissusia angingaaqisoq uatsinni uppertuni nakuussusiata pissaanilissuup sunniineragut, 20 Kristusimi sunniigami toqusunit makitikkamiuk talerpimmilu tungaanut qilammi ingitillugu 21 annerussaartunngortillugu siulersuisunit naalakkersuisunillu pissaasunillu naalagaasunillu tamanit tamanillu qanoq taaneqartartunit silarsuarmi matumani piinnarnagu aappaanili allaat 22 suullu tamaasa isigaasa ataannut pisippai, tamanillu annerutillugu ilagiinnut niaqoritippaa, 23 tassa timaanut sunik tamanik tamatigut tamakkiisup tamakkigaanut.
Sentence Morphemes with count 165
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 12. november 2001-imeersoq IR( Atuisartunut Siunnersuisoqatigiit nunaqarfiit aqutsisuinik suleqateqarnerat akikillisaatillu pillugit malittarisassat) Atuussimasoq( Historisk)§ 1. Atuisartunut pisisartunullu Siunnersuisoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 13. november 1986-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 29, 30. oktober 1992-imeersukkut IR, Inatsisartut inatsisaatigut nr. 14, 31. oktober 1996-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allannguutigitinneqassapput:
- Imm. 5. Qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartut aamma qaartitsissutissat kukutsissutissallu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartut, umiarsuarmit nunaminertamut imm. 3-imi taaneqartumut niuneqarnerannit, kingusinnerpaamik nalunaaquttap akunnerisa marluk qaangiunnerini, qaartiterutissaasivimmut akuerisamut erniinnaartumik assartuinissaq siunertaralugu, tigusisussap qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartut aamma qaartitsissutissat kukutsissutissallu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartut, assartuutissamut, tak.§ 80, usilersuullugit aallartissimassaaq, Imm. 6. Qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartut aamma qaartitsissutissat kukutsissutissallu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartut, umiarsuarmit niuneqarnerannit aammalu imm. 3-mi taaneqartumut nunaminertamut inissinneqarnerannit, imm. 5-mi taaneqartumi, kingusinnerpaamik nalunaaquttap akunnerisa 48-it qaangiunnerini, tigusisussap, qaartiterinermi atortussiat§ 3, nr. 1-4-mi,
- Imm. 3. Qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, pisinissamik atuinissamillu akuersissut akoorutissat qaartuujasut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 21. august 2006 naapertorlugu nalunaarutigineqarsimasoq, piffissap atuuffissatut akuerisaasup naanerani atorunnaassaaq, taamaattorli kingusinnerpaamik 31. december 2007. Imm. 4. Qaartiterutissaasivimmut pisortatut akisussaasuusoq taassumalu sinniisissai marluk qaartiterinermi atortussianik§ 3, nr. 1-4-mi, taaneqartunik aamma qaartitsissutissanik kukutsissutissanillu§ 3, nr. 5-mi, taaneqartunik, qaartiterutissanut naalakkersuisumit akuerisaasumik, passussinissamik angallassinissamillu kingusinnerpaamik 1. marts 2008 pikkorissareersimassapput angusisimassallutillu.
- 1) iluaqusersuutinik pissarsinissamut ikiorsiineq, 2) tapersersortitut ikiortinik atorfinitsitsinissamut ikiorsiineq, 3) angajoqqaat allalluunniit innarluutillip angerlarsimaffimmi ulluinnarni paaqqutarineqarneranik suliaqartut sulinermikkut ikiorserneqarnermikkullu oqilisaavigineqarnerat, 4) siunnersortimik ikiorteqarnermut ikiorsiineq, 5) innarluutillip inigisaata allanngortinneqarneranut aaqqissuunneqarneranullu ikiorsiineq, 6) qanigisat allallu ilinniartinneqarnerinut, pikkorissartinneqarnerinut il.il. ikiorsiineq, taamaaliornikkut innarluutillip ulluinnarni inuunerata oqinnerulerlunilu pitsaanerulernissaa anguniarlugu, 7) najugaqatigiiffinnik nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnik pilersitsinermut ikiorsiineq, 8) ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinneq inneq pillugu naalakkersuisunut inassuteqaat, ajornanngippat Kalaallit Nunaanni, 9) innarluutillip angerlarsimaffimmi avataani paaqqinnittarfimmiinneranut inneranut atasumik
- Kapitali 10 Pineqaatissiissutaasinnaasut§ 26. Pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutaasinnaasut malillugit pineqaatissiisoqarsinnaavoq, 1) akuersissummik pigisaqarani suliassanik§ 1-imi ilaasunik ingerlatsisunut, 2) Inatsisartut inatsisaanni maleruagassanik unioqqutitsisunut, 3) Inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit piumasaqaatinik nalunaarutigineqartunik unioqqutitsisunut, 4)§ 21, naapertorlugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit, imaluunniit akuersissuteqarnermut piumasaqaatit naapertorlugit peqqussutinik malinninngitsoortunut, imaluunniit 5) paasissutissanik eqqunngitsunik salloqittaalluniluunniit tunniussisunut, imaluunniit paasissutissanik§ 6, imm. 1,§ 20, imm. 1 naapertorlugu imaluunniit inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu aalajangersakkat aalajangersarneqarsimasut akuersissuteqarnermulluunniit piumasaqaatit naapertorlugit oqartussaasup piumasarisaanik nipangiussisunut.
- Kapitali 10 Pineqaatissiissutaasinnaasut§ 25. Pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutaasinnaasut malillugit pineqaatissiisoqarsinnaavoq, 1) akuersissummik pigisaqarani suliassanik§ 1-imi ilaasunik ingerlatsisunut, 2) Inatsisartut inatsisaanni maleruagassanik unioqqutitsisunut, 3) Inatsisartut inatsisaat imaluunniit aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit piumasaqaatinik nalunaarutigineqartunik unioqqutitsisunut, 4)§ 20, naapertorlugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartut naapertorlugit, imaluunniit akuersissuteqarnermut piumasaqaatit naapertorlugit peqqussutinik malinninngitsoortunut, imaluunniit 5) paasissutissanik eqqunngitsunik salloqittaalluniluunniit tunniussisunut, imaluunniit paasissutissanik§ 6, imm. 1,§ 19, imm. 1 naapertorlugu imaluunniit inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu aalajangersakkat aalajangersarneqarsimasut akuersissuteqarnermulluunniit piumasaqaatit naapertorlugit oqartussaasup piumasarisaanik nipangiussisunut.
- Pisut qasunganerusulersitsiviusussat ilai assersuutigalugu tassaapput unioqqutitsinermi ilatsiinnarluni peqataaneq, unioqqutitsilluni unammilleqatigiinnermik annikillisitsisumik isumaqatigiissummik, akuersinermik imaluunniit ataqatigiissitsilluni suleriaaseqarnissamik naammassinninnginneq, unioqqutitsineq unitsinneqarsimasoq, unioqqutitsisoqarsimanersoq suliffeqarfimmi tunngavissaqartumik nalornissuteqarneq, mianersuaalliorneq imaluunniit suliffeqarfiup unammilleqatigiinnermut oqartussaasut suleqatigisimappagit, takuuk siunnersuummi§ 39 aamma§ 40. Anguniarneqartariaqarpoq akileeqqusissutip ilusiliineq matuma siuliani taaneqartoq malillugu naatsorsorneqarnerani naggataatigut inernerata suliffeqarfiup nunarsuarmi kaaviiaartitaasa 10 procentianit annertunerussanngitsoq, taamaattoq aamma takukkit imm. 7-imut aamma imm. 8-imut nassuiaatit.
- § 5.» Piginneqatigiilluni suliffeqarfiit« nalunaarummi matumani imatut paasineqassapput piginneqatigiilluni suliffeqarfimmi peqataasut tamarmik nammineq inuttut inatsisitigut akisussaassuseqartut( interessentskaber), piginneqatigiiffimmi peqataasut tamarmik nammineq inuttut inatsisitigut akisussaassuseqartut, kisianni peqataasut ilai ingerlatseqatigiiffiup pisussaaffiinut killilimmik akisussaassuseqarlutik( kommanditselskaber) imaluunniit suliffeqarfiit killilimmik akisussaassuseqartut, siunertaat tassaalluni, peqataasut ataatsimoorussamik soqutigisaat suliffeqarfimmit peqataanermikkut pisisartutut, pilersuisutut imaluunniit allatut periuseqartutut, aamma suliffeqarfiup iluanaarutai siuarsassallugit, nalinginnaasumik aningaasat aningaasaliissutaasut imminut akilersinnaassusiat ilanngunnagu, kaaviartitanit piginneqataassutaannut naleqqiullugu ilaasortani agguarneqarsinnaapput imaluunniit suliffeqarfimmi uninngasuutigineqarsinnaapput.
- Imm. 5. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput allaffissornikkut aqutsineq pillugu, tamatumani aamma ilusissanik piffissalersuinernillu qinnuteqartarnermi, aamma ilinniartut ineqarfiinik ingerlatsinermi, tamatumani aamma imm. 1-3 naapertorlugit suliassanik isumaginninnernut, ineqartunut siunnersuisoqatigiinni sulianut immikkut akissarsiaqartitsisarnermut, aamma paasissutissanik piniartarnernut, atugassiisarnermut ingerlatitseqqittarnermullu, tak. imm. 4. Imm. 6. Aalajangersakkat pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuupput, imm. 3-mi eqqaaneqartunut suliffinnut namminersortunut, taakkua Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit malittarisassat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu suliaasut naapertorlugit tamakkiisumik imaluunniit ilaannakuusumik ilinniartut ineqarfiinut malittarisassat
- nalunaarsorneqarnissamik akuerineqartoq suliffeqarfik nalunaarfigineqarpat, suliffeqarfiup iluanaarutinik akiliinerini imaluunniit piginnittut akornanni sinneqartoorutinik allatigut agguaassisoqarnerini tamani suliffeqarfik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaaruteqassaaq, takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4.§ 2-mut Aalajangersagaq malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaq pillugu suliffeqarfiup qinnuteqaataa Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit piareersarneqartumik tamanullu saqqummiunneqarsimasumik qinnuteqarnermi immersugassamik atuilluni nassiunnissaa, aamma qinnuteqaatip emailip allatigulluunniit digitalikkut atassuteqaatit atorlugit nassiunneqarnissaa pillugu aalajangersakkanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaapput.
Sentence Morphemes with count 166
- Saqqarmiut Inuusummut pinnerseruttorama aaja ajja jaa naalagarisakka ataqqileqaakka aaja ajja jaa inuusummut pinnerseruttorama aaja ajja jaa tunioraasorsuakka qutsavigeqaakka aaja ajja jaa inersimalerlunga paasivara aaja ajja jaa namminersorneq pilerinavissoq aaja ajja jaa akuerineqarluta ataatsimiileqaagut aaja ajja jaa ukiut pinngitsut namminiileqaagut aaja ajja jaa namminersulerneq pilerinavippoq aaja ajja jaa Naalaganngorluni piisaarnavippoq aaja ajja jaa annoraarisakkami tattuleqaakka aaja ajja jaa ukiut pinngitsut paasileqaara aaja ajja jaa tunioraasorsuakka piitsunnguissut aaja ajja jaa sanngersimaannaq ingerlavugut aaja ajja jaa naalassimaannaq ingerlavugut aaja ajja jaa Naalagakuttami qutsavigeqaannga aaja ajja jaa saqqarmiorsui qutsatigeqaakka aaja ajja jaa annoraarsuarami oqimaallivippoq aaja ajja jaa saqqarmiorsuit amerlalivipput aaja ajja jaa utoqqarmut kiisa noqarnarpoq aaja ajja jaa saqqarmiorsuakka artuleqaakka aaja ajja jaa
- Tapiissutinik tunniussisarnermut najoqqutassat§ 6. Tapiissuteqarfiginissamik qinnuteqaat sulisitsisumit, kommunalbestyrelsimit, tak.§ 2, imm. 2, imaluunniit pikkorissaasussamit, tak.§ 4, imm. 2, Inuussutissarsiutinut Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfimmut imaluunniit suliaqarfiusumut qitiusumik ilinniarfimmut inuussutissarsiutinulluunniit ilinniarfimmut tunniunneqareersimassaaq pikkorissartitsinissaq sioqqullugu ullut 14-it tikitsinnagit, tamatumani qinnuteqarnermut immersuiffiliaq atorlugu, imaqassallunilu pikkorissartitsinissap siunertaanik, imarisassaanik, sivisussusissaanik, pikkorissarfiusussap sumiinnissaanik innissaanik, peqataasussat amerlassusissaannik, angalanernut najugaqarnernullu aningaasartuutit pillugit aammalu allatigut tapiissuteqartoqarsimasinnaaneranik pikkorissartitsinissamut tapiissuteqartussap aningaasaliissuteqarfiusimasinnaasaanik nassuiaateqarfiusumik.
- Aalisarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermi Aqutsisoqarfik, Nunanut allanut Pisortaqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Aqutsisoqarfik, Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik, Grųnlands Kommando, Politimestereqarfik, Pinngortitaleriffik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat, KNAPK, AGF KNI-p ataaniittoq ittoq, SIK, NUSUKA, KANUKOKA, DG-Fish( EU- Kommissioni), GrųnlandsBanken, Sparbank Vest, Greenland Venture, Nunatsinni Takornariaqarnermi Inuussutissarsiornermilu Siunnersuisoqatigiit, Royal Arctic Line, Nunatta Eqqartuussivia, Deloitte, A-Revision, Censor Revision, Grųnlands Revisionsselskab, Rebekka Olsvig Revision, Revision& Regnskab, Top Revision og Revisionsfirmaet, Polar Seafood, Royal Greenland A/S aamma Grųnlands Kommando.
- Ilagiit pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 15, 28. oktober 1993-imeersoq IR naapertorlugu Biskoppi ilagiinnut tunngasuni oqaaseqarsinnaatitaavoq, tak.§ 1, imm. 2, aammalu biskoppeqarfimmi provstit, palasit ajoqillu ilagiittut nakkutiginerat isumagisaralugu, tak.§ 4, imm. 1. Peqqussut atuuttoq malillugu Biskoppi pisussaatitaavoq ukioq allortarlugu palasinik ataatsimeersuartitsisassalluni suliatigut pikkorissarneq Ilagiinnullu tunngasut pillugit isumasioqatigiinneq siunertaralugit, tak.§ 7, provstit ukiumoortumik UR ataatsimiitittassallugit ilisimateqatigiinneq siunnersoqatigiinnerlu sammillugit, tak.§ 8, kiisalu ilagiit sinniisaat nutaamik qinigaasut nuna tamakkerlugu ataatsimiitissallugit, tak.§ 9. Biskoppi biskoppeqarfimmi ilagiit sinniisaasa ataatsimiinnerinut tamanut ilaasinnaavoq taasisinnaanani, tak.§ 23, imm. 5. Biskoppip suliassai tassaanerupput ataqatigiissaarineq siunnersuinerlu, aalajangiisinnaanermik sunniuteqarnermillu pisarialimmik ilaqanngitsut, naak biskoppitut atorfiup immini ilagisariaqaraluarai.
- siunnersuut ilimagisat tunngavigalugit suliaasoq, siunnersuutip suliffissaqartitsinissamik sunniutissai qulakkeerneqarsimanngitsut, siunnersuut neriuutigineqartutuut Kalaallit Nunaanni suliffissat amerlinerannik kinguneqassagaluarpat aasaanerani suliassat isumaginissaannut sulisussat piginnaasaqarluartut pissarsiarinissaat ajornartorsiutaasassasoq, tamannalu tunisinermik killilersuinernik kinguneqassasoq, qaleralinnik Kalaallit Nunaanni suliaqarnerulernissaq kissaatigineqarpat tunitsiveqarnikkut tunisassiorfeqarnikkullu, taamatullu aamma assartuinermut piorsaanerunissamut aningaasaliisoqartariaqartoq, J-cut- inik suliaqarnissamik piumasaqaat pitsaassutsimut ajorseriaataassaaq, aalisakkammi marloriarlugit qeritinneqartariaqartassammata, tamannalu nioqqutissiat inaarneqarnerminni pisisartunit pilerigineqarnerannut millisaataassaaq, taamatullu aamma akinut apparsaataassalluni, aamma 13
- Assigiinngisitaartitsineq tunngavissarititaasut assigiinngitsut tunngavigalugit pisinnaavoq, assersuutigalugu umiarsuup angissusaa, usini kaaviiaartitat, akuttunngitsumik tikittartut ilaannikkuinnaq tikittartunut sanilliullugit, inuussutissarsiortukkuutaat il.il. Naalakkersuisut eqqumaffigaat akigititassat aamma akiusunut tunngaviusussat akitsuusiisarnerup ilusaanik aamma ingerlasussanik piareersaariaatsimik atorunnaarsitsiviunngitsumik ilusilersorneqassasut, taamaalillunilu usinik, inunnik imaluunniit aalisakkanik tulaanneqartuni imaluunniit allanik umiarsualivimmut attuumassuteqartumik suliaqarnernik sullissinissamik pisariaqartitsivinneq aamma nutaamik pisariaqartitsilerneq tunngavilersuutigalugu akigititassat aamma akiusunut tunngaviusussat malitsigisaannik pisortat( imaluunniit namminersortut) umiarsualivinni aningaasaliinissaannik piumasaqaateqartoqalersitsissanani.
- pigineqartut, 3) aktiat imaluunniit taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, aningaasaateqarfimmit imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnit kattusseqatigiiffimmit piginnittuusumit namminermit pilersinneqartumit imaluunniit ingerlatseqatigiiffinnit suliffeqarfissuarmut atasuusunit taaneqartunit, qanigisanit il.il. imaluunniit aningaasaateqarfinnit taakkuninnga pilersinneqartunit pigineqartut ilanngullugit naatsorsuutigineqassapput, 4) piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasunit allanit, ingerlatseqatigiiffimmi peqataasup atuinissamik nakkutilliinissamillu isumaqatigiissuteqarfigisimasaanit, pigineqartut naatsorsuutigineqassapput, aamma 5) piginneqataassutsit aamma taasisinnaanermut pisinnaatitaanerit, inummit§ 1-imi ilaasumut pigineqartut, qanigisat imaluunniit aningaasaateqarfiit taakkunannga pilersinneqarsimasut peqatigalugit.
- 1) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuunneqarnerata kingorna pisariaqartitaasa naammassineqarnissaannut pisariaqartumik inuup tapersersorneqarnissaa, 2) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuutinneqarnerata kingorna tapersiinermut§ 26 malillugu iliuusissanut pilersaarummik suliaqartoqarnissaa, 3)§ 23 malillugu, inuup immaqalu tassunga angajoqqaatut sinniisuata imaluunniit angajoqqaatut akisussaasut oqaloqatigineqarsimanissaat, aamma 4) najugaqarfissatut neqeroorummit allaganngorlugu oqaaseqaammik piniartoqarsimanissaa, taassuma inuup innarluutillip inissinneqarunnaassaguni inissinneqarunnaarnissaanut kiisalu nalinginnaasumik atugarissaarnerata tapersersorneqarnissamillu pisariaqartitsiinnarnerata killiffii pillugit
- 1) neqerooruteqartitsinermi atortussani imaluunniit neqeroortitsinerup ingerlanneqarnerani annertuunik kukkusoqarsimappat, 2) aningaasaliinermut pissutsit pissutigalugit pisinissamik nalunaaruteqartoq isumaqatigiissuteqarsinnaanngippat, 3) aaqqiissutissap neqeroorutigineqartup pissusissamisuunnginnera pisinissamik nalunaaruteqartup ilisimalerpagu, imaluunniit 4) neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut pisinissamut nalunaaruteqartup kisiisa tigusimappagit, tak.§ 4, imm. 6 imaluunniit piukkunnartorsiuinermi qinnuteqaatit akuerineqarsinnaanngitsut kisiisa tigusimappagit, tak.§ 4, imm. 7. Imm. 2. Atorunnaarsitsineq tamatumunngalu tunngavilersuutit pillugit piukkunnartorsiuinermi qinnuteqaateqarsimasut imaluunniit neqeroorummik tunniussaqarsimasut tamaasa atorunnaarsitsinissamik aalajangeereernermiit kingusinnerpaamik ullut nalinginnaasut 3-t qaangiunneranni piaarnerpaamillu pisinissamik nalunaaruteqartoq ilisimatitsissaaq.
Sentence Morphemes with count 167
- Nutaanik illuliorniartunut taarsigassarsisitsisarnissaq akikillisaasarnissarluunniit pillugu eqqarsaatinik saqqummiussineq, Nuummi teriannianik kinguaassiortitsiniarnissamik siunnersuut, umiarsuaaqqamik sarpilimmik Davisstrædimi aaffanniutissamik nunalisitsinissamik siunnersuut, aggornersiassat agguarneqartarnissaannik malittarisassaliornissaq, uerssaitigninnermi( s. 130) akilersuutissat malittarisassaliornissaat, peqatigiit takornartat akuerineqarnissamik kissaatigisaat kalaallit nunaanni nunami suliffeqarlutik arfanniarsinnaatitaanissamik, kalaallit nunaanni kommuneqarfinni nunagisat piniussisuunerlu pillugit malittarisassat, kalallit nunaanni nunasisinnaanissaq pillugu malittarisassat, oqaatsit uppernarsaatigisassat atorneqalernissaannut najoqqutassat, piniutinik atorluni iluanaarutit agguarneqartarnissaannut najoqqutassat- suut landsrådinit sulissutigineqartussatut saqqummiunneqartarnerannut paasissutissaalluartut.
- § 2. Pinngortitaleriffiup suliassarai 1) pisuussutit uumassusillit atuiffigineqarnerannut nungutsaaliorneqarnerannullu tunngatillugu paasissutissanik katersissalluni, suliareqqiisassalluni naliliisassallunilu, 2) pisuussutit uumassusillit Kalaallit Nunaannut pingaaruteqartut naliliiffiginissaat siunertaralugu ilisimatusarnerit ingerlatissallugit, 3) pinngortitami allanngortiartornerit uumassusillillu avatangiisinut ataqatigiinnerisa misissuiffigineqarnerinut peqataassalluni, 4) sakkut periutsillu naliliiffigineqarnerinut atatillugu misissuinerni ineriartortitsinermilu peqataassalluni, 5) ilisimatusarfigisassatut taaneqartut iluanni Kalaallit Nunaata nunanut allanut pisussaaffii isumagissallugit aamma 6) ilisimatusarnerit aammalu ilisimatusarfinnit allanit misissiuinerit ilisimatusarnerillu inernerinik nalunaarsuinerit, Kalaallit Nunaanni pisuussutinut uumassusilinnut aairanalu kalaallini avatangiisinik pinngortamillu isumannaallisaanernut pingaaruteqartut ataqatigiissaarneqarneri isumagissallugit.
- Inooqatigisaq tassaavoq inuk kinaassusaatigut ilisimaneqartoq atortuulersitsinerullu nalaani toqusumik najugaqateqarsimasoq, imaluunniit inuk toqusup katissimasinnaasaralua imaluunniit katinngikkaluarlugu aapparisamisut nalunaarsorteqatigisinnaasaralua, tassa toqusup toqunissani sivikinnerpaamik qaammatinik pingasunik sioqqullugu testamentiliornermigut kingornussisussami minnerpaamik pisassaasut annertutigisumik, kingornussisarnermullu inatsit naapertorlugu aappaasup pisassaasut annertutigisumik kingornusseqataasussatut nalunaarsimasaa, aammalu toqunissaq sioqqullugu ukiut marluk kingulliit aalajangersimasumik najugaqatigisimasaa imaluunniit sivikinnerpaamik ukiuni marlunni ingerlaannartumik aalajangersimasumik najugaqatigisimasaa, tassa najugaqatigiinneq paaqqinniffimmut, matumani ilanngullugu utoqqarnik paaqqinniffimmut inissinneqarneq peqqutigiinnarlugu kipisimappat," Nr. 4-miit 6-imut matuma kingorna nr. 5-imiit 7-nngorput.
- § 59. Akiliisinneqarsinnaavoq 1)§ 1-imut akerliusumik tusarnaagassanik isiginnaagassanillu aallakaatitassiortoq, 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliissutigineqartunit allaanerusumik siunertanut allanut tapiissutinik atuisoq, 5)§ 46, imm. 1, nr. 1 malillugu aalajangikkamik sumiginnaasoq, 6) naqqiissuteqarnissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 46, imm. 1, nr. 2, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu, paragraffinik 15-imiit 18-imut, paragraffinik 50-imiit 51-imut,§ 52, imm. 1-imiit 2-mut,§ 48,§ 54, imm. 2-miit 6-imut,§ 58-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiutinut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Pisortaqarfik SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA Aasianni Ilinniarnertuunngorniarfik HTX, Sisimiut Nuummi Ilinniarnertuunngorniarfik Qaqortumi Ilinniarnertuunngorniarfik HHX, Qaqortoq NUSUKA IMAK Saviminilerinermik Ilinniarfik, Nuuk Sanaartornermik Ilinniarfik INUILI ATI Imarsiornermik Ilinniarfik, Paamiut Niuernermik Ilinniarfik, Nuuk Niuernermik Ilinniarfik, Qaqortoq Peqqissaanermik Ilinniarfik, Nuuk ASG( Akademikernes Sammenslutning i Grønland/ Ilinniagartuut Kattuffiat) ICC Ilisimatusarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Tusarniaanermut atatillugu tusarniaaffigisanit makkunannga akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq:
- Imm. 2-mut Aalajangersakkap nassataraa allattoqarfik assersuutigalugu Meeqqat pillugit siunnersuisoqatigiinni ataatsimiinnermut aggersaasassasoq, Meeqqat pillugit siunnersuisoqatigiit ataatsimiinnerannit imaqarniliortassasoq, Meeqqat illersuisuata allaffiani ulluinnarni pissutsinut apeqqutinik akissuteqartassasoq, nalunaarusiat suliarineqarneranni peqataasassasoq, ukiumoortumik UR nalunaarusiornerit, tusarniaanernut akissutit il.il. aammalu sulinermik suliat tungaasigut qaffasissusilikkamik ikiuineq, assersuutigalugu Meeqqat illersuisuata oqaaseqaatissaata suliarineqarnerani peqataaneq, tusarniutit akissuteqarfigineqarnerat, tusagassiutitigut nalunaarutit il.il. Aammattaaq allattoqarfiup meeqqanut atugassarititaasunik ilisimasat katersorlugillu ingerlateqqissavai, assersuutigalugu ilaqutariinnermut tunngasut, isumaginninnermut, peqqissutsimut-, atuarfimmut aamma ineqarnermut tunngasutigut pissutsit.
- - Ilitsersuisarnermik ineriartortitsineq- Ilitsersuisarneq pillugu paasissutissiineq, tassunga ilanngullugit ilitsersuisarnermi atortunik suliaqarneq aamma internetikkut ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq- Ilitsersuisartunik ilinniartitsineq, tassunga ilanngullugu ilinniartitseqqittarneq- Tapersersuilluni ilitsersuineq- Misilittakkanik ilisimasanillu paarlaasseqatigiittarneq- Nalilersuisarneq- Ilitsersuisarnermik ataqatigiissaarineq- Oqallittarfimmik pilersitsineq ingerlatsinerlu aamma attaveqaqatigiittarnermik pilersitsinermi peqataaneq- Misileraaneq ineriartortitsinerlu- Nakkutilliinerit 2.2.2 Internetikkut ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq Internetikkut ilitsersuisarneq pillugu nittartagaq tassaavoq ilitsersuisarnermik neqeroorutit, taakkulu ilitsersorneqarusuttunut paasissutissanik nammineerlutik ujarlersinnaasunut atugassanngortinneqassapput.
- Association of Arctic Expedition Cruise Operators( AECO) Sullivinnik Nakkutilliisut Issittumi Sakkutooqarfik Inuussutissarsiornermut, Aatsitassarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IASN) Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik( IIAN) Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik( OED) Peqqissutsimut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik( PAN) Illersornissamut Ministereqarfik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) Inuit Circumpolar Council- Kalaallit Nunaat( ICC- Kalaallit Nunaat) KNAPK Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Avatangiisinut Pinngortitamullu Aqutsisoqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Royal Arctic Line( RAL) Aatsitassaqarnermut Aqutsisoqarfik SIK Imarsiornermut Aqutsisoqarfik Tele-Post Timmiaq Transparency International Greenland Nunanut Allanut Pisortaqarfik( UD) Visit Greenland WWF Danmark Oqartussaasut suliniaqatigiiffiillu uku tusarniaanerup kingorna aterminnik aamma/ imaluunniit suliaminnik naalakkersuinikkulluunniit akisussaaffeqarfimminnik allannguisimasut NPANNimit ilisimaneqarpoq:
- 1) Kalaallit Nunaanni ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 2) Kalaallit Nunaata avataani tamatumanilu aamma Danmark-imi ilinniagaqarnissamut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 3) Suliffissat aamma suliffinni qaffakkiartorsinnaanermut periarfissat pillugit ilitsersuisarneq, 4) aningaasaqarnermut tunngasutigut, tamatumanilu aamma ilinniagaqarnersiuteqarnermut tunngasutigut siunnersuisarneq, aamma qinnuteqarnermut atatillugu immersugassanik immersuisarnernut tunngatillugu, 5) ineqarnermut tunngasunik ilitsersuisarneq, 6) inummut tunngasutigut aamma tarnikkut pissutsinut tunngasutigut ikiorserneqarnissamik ilitsersuisarneq, 7) tarnikkut inuttullu atukkanut tunngasutigut siunnersuisarneq, tamatumani aamma peqqissaasarneq ilinniagaqartunik, tak. imm. 2, aamma 8) ilitsersuisarneq qinnuteqarnermi periaatsini ilinniagaqalernissamut iserniarnermi qinnuteqarnermilu.
- innarluutilinnut akiliutit imaluunniit toqusoqarnerani tunniunneqartartut, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik, imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) konto pillugu paasissutissat Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqassapput, 4) tunniussinissanut piumasaqaataavoq soraarnerussutisiaqartussatut aalajangersimasunik ukioqalersimaneq, innarluuteqarneq imaluunniit toqusoqarnera, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussamik, aamma 5) imaluunniit:
Sentence Morphemes with count 168
- 1) Ineqarnermut akiliutinik qaffaanissamik siumoortumik ilisimatitsisarneq, tak.§ 28, imm. 2. 2) Aserfallatsaaliuineq iluarsaassinerlu, tak.§ 45. 3) Inissiap iserterfigineqarnerani pitsaassusaa, tak.§ 47. 4) Attartukkami atortut ikkussukkat pitsanngorsaanerillu( atuisinnaatitaaneq), tak.§§ 51 aamma 55. 5) Attartortup attartukkaminik atuinera( torersaarnissamik malittarisassanik unioqqutitisinerit), tak.§ 50. 6) Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera( inissianik paarlaaseatigiinneq, attartukkamik allamut attartortitsigallarneq aamma attartornermik nangitsineq), tak.§§ 58-62. 7) Inissiamit aninermi inissiap pitsaassusaa( iluarsaassineq nalinginnaasoq), tak.§ 77. Imm. 2. Maalaarutit ineqarneq pillugu maalaaruteqartarfimmut allaganngorlugit tunniunneqartassapput, aammalu maalaaruteqartup maalaaruteqartarfiup isummernissaanut kissaataanik erseqqissaassummik imaqassalluni.
- 3) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiup nalunaaruteqaataasup siuliani ernialiussanik akiligassanngoreersunik akiliuteqarsimannginnermi, tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, 4) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiumi nalunaaruteqaataasumi taarsigassarsianik akiligassaajunnaarsitsisoqarsimatillugu tamatumun-nga nalunaaruteqartussaatilluni, imaluunniit ukiuni siuliinut tunngatillugu, 5) sullissinermut akissarsiat ingerlaavartut il.il., 6) sillimmatissanut aningaasaateqarfimmut allaffissornermullu akiliutit, 7) realkreditinstituttit sillimmatissanut aningaasaateqarfiinit akileraarutaasussanik agguagarsiat amerlassusii, agguagarsiat tigusisumit ukiumi tunniussiffiusumi isertitatut naatsorsuutigineqartussaatillugit, 8) ulloq ernialiiffiusoq, 9) 31. decembarimi akiitsut, aamma 10) akiitsut 31. decembarimi nalingat, taarsigassarsiat aningaasanut nioqquteqarfimmi nalunaarsukkanik obligationinik tunngaveqartumik taarsigassarsiaappata.
- Siunnersuut malillugu Naalakkersuisut aatsitassanut oqartussaasutut pingaarnertut, suli aatsitassanut suliassaqarfimmi ataatsimoortumik UR allaffissornikkut oqartussaasuupput, takuuk aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 3, imm. 1. Taamaalillutik Naalakkersuisut suli aatsitassanut tunngatillugu pissutsini, aatsitassarsiorluni ingerlatani ingerlatanilu allani aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi pineqartunut ilaasuni tamatinni, ataatsimoortumik UR akuliutsitsisumillu oqartussaasut suliarinninnerat pisassasoq isumagisussaavaat, takuuk aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi§ 3, imm. 2. Imm. 7-imut Aalajangersagaq malillugu aatsitassanut suliassaqarfimmi avatangiisinik nalilersuinernik, oqaaseqaatinik aalajangiinernillu pisariaqartitsisoqarsimappat, Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsioqarfik suliniutinik Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmut ataqatigiissaarisuussaaq.
- Illut ilusilersorneri a) Kalaallit Nunaani nunarsuarmilu sanaartornermi ineriartortitsineq pillugu oqaluttuarisaanerup ilai nassuiarlugit, pingaartumik ukiuni 100-ni kingullerni inissianik ineriartortitsineq, b) Ilaqutariinnut ataasikkaanut illut illunillu ilusilersuineq ataatsimut isigalugu ilusilersuinerup oqaluttuarisaaneranik, sanaartornermi kulturimik sanaartoriaatsinillu assigiinngitsunik ilisimasaqarneq takutillugu, c) Ajornanngitsumik ilusilersuinermi angissutsinik uppernarsaasiorlugu toqqaaneq aamma illut ilusilersugaanerisa piujuarnerannik ilisimasaqarneq takutillugu, tassunga ilanngullugu sanaartornermi malittarisassanut, tunngavinnut nalinginnaasunut innersuussinernullu tunngatillugu illunik napatitsissutit, d) Naleqassutsit U- t naatsorsorlugit, nukissiuutinik atugaqarsinnaanermut tunngatillugu kiammik annaasamik naatsorsuinerit, e) Illut ataanni radonimik qinngornernut pinaveersaartitsineq aamma f) illut immikkoortuinik angissusissaviattut ilusilersuineq, pilersitsineq katiterinerlu.
- Imm. 3. Ilinniartoq klassimut tullermut ingerlaqqinnissamut pisinnaatitaavoq, ilinniartoq ukiup ilinniarfiusup naanerani angusisimanissamut piumasaqaammik naammassinnissimaguni, takuuk§ 95, imm. 4. Ilinniartup angusisimanissamut piumasaqaatinik naammassinnissimanerata naatsorsorneqarnerani- taamaattoqarsimappat, inaarutaasumik angusanut tunngatillugu karakteerit ilanngunneqassapput, takuuk§ 8, imm. 2. Imm. 4. Ilinniartoq angusisimanissamut piumasaqaatinik naammassinnissimasoq, kisiannili misilitsissimanissamut piumasaqaatinik tamanik il.il. naammassinnissimanngitsoq, ilinniarnertuunngorniarfiup ilinniarnermut ileqqorissaarnissamullu malittarisassai naapertorlugit misilitsinnissamut innersuunneqarsinnaanerminik annaasaqarsimasoq, klassimut tullermut ingerlaqqinnissaminut pisinnaatitaavoq, rektori ilinniartup ilinniarfimmit anisinneqarnissaanik aalajangersimanngippat.
- Aalajangersakkami allassimavoq, annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassarsiornermik ingerlatat aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutit pillugit aalajangersakkanik erseqqinnerusunik aamma atugassarititaasussanik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaasut, ilanngullugit pissutsit§§ 32-38-imi taaneqartut pillugit,§ 33, imm. 1 malillugu annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinik tunniussinermut akiliummik akiliisarnissaq pillugu, aamma tamatumunnga qinnuteqaatinik nassiussisarneq pillugu aamma annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassarsiornermik ingerlatanut aamma annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissutinut tunngatillugu suliassanik suliarinninnermut aamma allatut oqartussaasut suliarinninnerannut atatillugu aningaasartuutinik akiliisarneq pillugu.
- Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu maleruagassat ilaatigut aalajangersakkanik imaattunik imaqarsinnaapput 1) Tunngaviusumik sullitanut attaveqarnermi qanorluunniit ittumi allakkatigut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, isumaqatigiissusiassap ilusissaanut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarnerat, sullissisup paasissutissiisussaatitaanera, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatigineqartussanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, matumani ilaallutik isumaqatigiissummi piumasaqaatit imassaanni piffissap pituttorsimaffiusussap, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumut ilisimatitsinissap, qularnaveeqqusiinissap, taamaatitsinissap aammalu ilaatigut atuisup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu attaveersinerup sivisunerpaaffissaanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat.
- Suleriaaseq qulaani allassimasoq malillugu suliffeqarfiup akisussaaffigaa 1) suna ajutoorutaasinnaanersoq nassaaralugu, tamatumalu pinngitsoortinnissaanut susoqarsinnaanersoq, 2) aqutsinermi immikkoortut isornartut suliffeqarfimmit sumi nassaarineqarsinnaanersut paasillugu, 3) ajutoorutaasinnaasut pinngitsoortinnissaannut piumasaqaatit suut suliffeqarfimmit eqqortinneqassanersut, assersuutigalugu tunisassiornerup ingerlanerani, 4) ajutoortoqarnersoq suliffeqarfimmit qanoq nakkutigineqarnerata erseqqissuunissaa suliffeqarfiup isumagissavaa, 5) ajutoortoqarpat aaqqiinerit suut aallartinneqassanersut suliffeqarfiup nalussanngilaa, 6) nammineq nakkutilliinerup atorneqarsinnaanera suliffeqarfiup uppernarsassavaa, aamma 7) nammineq nakkutilliinerup ingerlanneqarsimanera suliffeqarfiup uppernarsarsinnaassavaa.
- innarlerneqannginnissaa, 2) inuup taassumalu angajoqqaatut sinniisoqaruni sinniisorisaata imaluunniit angajoqqaatut oqartussaasuisa pisinnaatitaaffimminnik ilisimatinneqarsimanissaat, 3) suliat pillugit naammagittaalliortoqarsimatillugu angusat, inuup peqataaffigisaani, inummut taassumalu angajoqqaatut sinniisoqaruni sinniisorisaata imaluunniit angajoqqaatut oqartussaasuisa kiisalu inuup sullissisuanut anngunneqarnissaat, 4) iliuusissanut pilersaarummi anguniakkat najugaqarfissatut neqeroorummut innissinneqarnissami naammassineqarsinnaassasut, 5) najugaqarfissatut neqeroorummi periaatsit inummut naleqquttuussasut aamma 6) pissaanermik atuisimanerit malitseqartinneqartassasut pissaanermillu atuisimaneq pillugu nalunaarutit tunngavigalugit inuk innarluutilik ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi eqqortumik tapersersorneqarnersoq naliliiffigineqartassasoq.
- Pilliutit Ernituat angajulliliat pilliutigissavat uanga naalagaavunga ernerit toqussavat taama Aaperaat peqquneqarpoq oqaluttuallu sinnera nalunngilarput taamanimi savaateqarsimaqimmata Nalitsinni aamma ataatavut peqquneqarput ernisi angajulliliasi pilliutigisigit aallarartissigit taakku soqutaanngillat uanga pingaarneruvunga Oqarpoq taama Naalagaq sisamanik niaqulik Peroriartorneq llinniagaqarneq Siumukarneq Qallunaanngorsarneq Aasinaasiit ataatavut naalaannarput Ulloq taanna umiarsuaq tikimmat unnuaq taanna angajulliliat nungutinneqassammata matorput isigisaraluarpara puisip aavanik nalunaaqutserneqassasoralugu unnuarlu taanna niggerluni sialleqimmat puisip aava peersimagunarpoq Umiarsuarmut ikaatilermannga sava angukulak qineraluarpara inngili aamma takkutinngilaq suaartaraluarpara tusarsimagaluarnerpaangami atorfissaqallatualeriarami atami ungasippoq Taamanili pilliutip ikia suli kuserpoq maminngisaannarpoq aseruunnikuuvoq ilarpassuatta pilliuteqarneq namminneq naammassivaat aavi kusertuarput arsarnerit aappilleraangata aavisa qilak ulittarpaat anorilu siorsuleraangat angerlarserlutik qiarpalunneri tusaalertarpavut
Sentence Morphemes with count 169
- Imm. 3. Matematikkip atuuffiisa samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) pissutsinut assigiinngitsunut atatillugu kisitseriaatsinik assigiinngitsunik toqqaasinnaassasut atuisinnaassasullu, 2) paasissutissanik pisariinnernik matematikkimi paasinnittaatsinik imalinnik paasinnissinnaallutillu atuisinnaassasut, 3) eqqarsaatersuutissat peqqinnermut, sunngiffimmut pinngortitamullu tunngasut ilisimasaqarfigissagaat, 4) procentinik pisariinnerusunik, soorlu pisiassanik akikilliinermi, naatsorsuisinnaassasut, 5) paasissutissanik tabeliniittunik ittunik diagramminiittunillu ittuniillu isumasiuisinnaaneq nassuiaasinnaanerlu ilisimasaqarfigissagaat, 6) paasissutissanik, soorlu qarasaasiaq atorlugu, katersisinnaassasut, suliareqqiisinnaasut piviusuusaartitsisinnaassasullu, 7) ulluinnarni, ilaqutariinni inuiaqatigiinnilu najukkani inuunermi matematikkimi eqqarsaatigisarialinni naammassiiniarnermi ilinniakkami pissarsianik, soorlu kisitsisinik, naleqqiiffimmut nalunaarsuinernik
- Aallakaatitassiat tusarnaagassat isiginnaagassallu antennit ataatsimoorussat atorlugit siammarterneqartut allagartalersorneqarsinnaanerat allatulluunniit nutserneqarsinnaanerat periarfissatut nutaatut atuutilersinneqarpoq, radiumik fjernsynimilluunniit ingerlatsiviup pineqartup taamaaliornissaq akuersissutigippagu, tak. siunnersuummi§ 5, imm. 2. Aamma aallakaatitassiat ataatsimoortut UR pillugit aalajangersaasoqarpoq, tassa taakkuninnga neqerooruteqartut pisussaaffilerneqarlutik aallakaatitassiat poortakkuutaartut tamarmik KNR-ip pisortat sullissineranni aallakaatitaanik aamma sumiiffimmi aallakaatitanik imaqarnissaat qulakkiissagaat, aammalu ataatsimoortunik UR ataasiinnarnik aallakaatitanik taakkuninnga imaluunniit aallakaatitanik taakkuninnga aallakaatitanillu allanik imaqartunik pisisoqarsinnaanissaa, taakkulu aallakaatitat ataatsimoortut UR akiata tamarmiusup ilaannannguanik akeqarnissaat qulakkiissagaat.
- Inooqatigisaq tassaavoq inuk aterorlugu taasaq akilersuilernermi toqusup najugaqatigisimasaa, imaluunniit inuk toqusup katissimasinnaasaralua imaluunniit pisortatigut nalunaarsukkamik inooqatigisimasinnaasaa, kingornussassat nalunaarsorneqarfiat toqusup toqunissani qaammatinik pingasunik sioqqullugu pilersissimasaa tunngavigalugu kingornutassaqalersimasoq kingornussisarneq pillugu inatsit naapertorlugu aapparisap katissimasap pinngitsoorani kingornutassarisassaraluata minnerpaamik angeqqataanik, aammalu toqusup toqunissaa sioqqullugu ukiuni marlunni najugaqatigisimasaa imaluunniit siusinnerusukkut toqukkut qimaguttumik najugaqateqarsimasoq sivikinnerpaamik atasuinnarmik ukiuni marlunni, ineqarfik najugaqatigiiffigisaq taamaallaat najugaqatigiiffigineqarunnaarsimappat paaqqinniffimmut inissinneqarneq pissutigalugu, tamatumani ilanngullugu utoqqalisut inigisartagaannut nuunneq.
- Imm. 3-4-mut Aalajangersagassatut siunnersuut malillugu pisuni imm. 1 aamma 2-mi taaneqartuni akuersissutit imaluunniit akuerinninnerit taamaallaat tunniunneqarsinnaapput, ima pisoqarpat 1) ingerlataq imaluunniit sanaartukkap nunami immini imaluunniit nunat tamani sumiiffittut illersugassaanerata inniminassusianik ajoqusiinngippat imaluunniit 2) inuiaqatigiit soqutigisaasa pingaarutillit, ilaallutik inooqatigiinnermut imaluunniit aningaasarsiornermut tunngasut, pisariaqartilluinnarpassuk ingerlatamik ingerlatsinissaq, imaluunniit sanaartukkamik pilersitsineq ingerlatsinerlu, aaqqiissutissat allat pissarsiarineqarsinnaanngippata, takuulli imm. 4. Sunniutissanik naliliinerup takutippagu, pilersaarutip nunat tamat sumiiffinni pinngortitamik illersugassani ajoqusiissanngitsoq, pilersaarummut imaliaallaannaq akuersissuteqartoqarsinnaavoq, tamatumunnga piumasaqaatit tunngasut allat eqquutsinneqarsimanersut tunngavigalugit.
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisartoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 13. november 1986-imeersoq IR ilaatigut imaqarpoq piumasaqaatinik nioqqutissat pillugit ilitsersuutit nalunaarneqassasut oqaatsit ilitsersuutip saaffigisaata paasisinnaasai atorlugit, tak.§ 11, imm. 2. Suliassat suliarineqartarnerat Innuttaasut tamarmik pisinnaatitaapput pisortat sullissiviinit kalaallisut danskisulluunniit sullinneqarnissaminnut, taamatullu nalunaarneq pisortanik unioqqutinneqartussaanngitsumik pituttuivoq, Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 21-p 30. oktober 1998-imeersoq IR- Pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 13. juni 1994-imeersukkut IR allanngortinneqartoq- naapertorlugu.
- Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit§ 1-imut Nr. 1-imut Aalajangersakkakkut qulakkeerneqarpoq kommunit akileraarutinut, tassa imaappoq aningaasarsianit akileraarutinut aamma akitsuutinut akiliutaavallaarsimasut utertinneqalerneranni, utertoorutissaqartup utertitassanngorlugit ikiorsiissutinut, pilersuisussaatitaanermut akilersuutinut siumoortumik tunniunneqartartunut, kommunit inuussutissarsiutitigut suliffeqarfinnut aningaasatigut attartortissimasaannut kiisalu paaqqinnittarfinni angerlarsimaffinnilu ulluunerani paaqqinnittarnermut, eqqaanermut pujoorfinnillu paaviaanermut kommunit pisassarisaannut, kiisalu kommunit inuussutissarsiutitigut suliffeqarfinnut il.il. aningaasaliinermikkut inuussutissarsiutinik ineriartortitseqataasinnaanerannut atatillugu pisassarisaannut akilerneqartussanngoreersimagaluartunut akiligassarisaanut naapertuuttunik ilanngartuisinnaatitaanerat.
- a) kattunnermi peqataasut arlaannaalluunniit niuerfimmi ataatsimi tunisassianik niuerfimmi nunallu ilaani niuerfimmi ataatsimi ingerlataqanngitsut imaluunniit niuerfimmi kattunnermi peqataasup ataatsip allap tunisassianik niuerfimmut ingerlaqqarfigisaanut tunngatillugu tamassuma siorna tamassumaluunniit kingorna tunisassianik niuerfimmi ingerlataqanngitsut, b) kattunnermi peqataasut marluk arlallilluunniit tunisassianik niuerfimmi nunalluunniit ilaani niuerfimmi ataatsimi Kalaallit Nunaanni niuernermut tamarmiusumut sanilliullugit katillugit 15 procentit ataallugit annertugisut, imaluunniit c) kattunnermi peqataasoq ataaseq arlallilluunniit tunisassianik niuernermi kattunnermi peqataasup allap ingerlatsiffigisaanut tunngatillugu tunisassianik niuerfimmi tamassuma siorna tamassumaluunniit kingorna ingerlatsisut, siusinerusukkut kingusinnerusukkulluunniit niuerneranni ataasiakkaarlutik katillutilluunniit Kalaallit Nunaanni kaaviiaartinneqartartunut sanilliullugu kaaviiaartitaat 25 procentinik amerlanerusunilluunniit annertussuseqanngippata.
- Najugaqarfik illersugaasoq§ 47. Inummut innarluutilimmut nunaqqataasunut qanittumiittumi ittumi najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnissamik kommunalbestyrelse neqerooruteqassaaq, ima pisoqartillugu 1) inuk 18-it sinnerlugit ukioqarpat, 2) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu ulluinnarni tapersersorneqarnissaq pisariaqartippagu, 3) inuk pingaarutilimmik timikkut tarnikkut, silassorissutsikkut imaluunniit malugisaqarsinnaanikkut piginnaanikillisimanini pissutigalugu nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarsinnaanngippat, 4) inuk najugaqaqatigiiffimmi neqeroorutigineqarsinnaasut saniatigut, tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsippat, ilanngullugu ulloq unnuarlu tamaat tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsineq, aamma 5) inuup pisariaqartitai najugaqarfimmi illersugaasumi najugaqarnermi naammassineqarsinnaappata.
- v24 Eli Mattattip erneraa, taanna Levip, taanna Melkip, taanna Jannajip, taanna Josefip, v25 taanna Mattathiasip, taanna Amosip, taanna Nahumip, taanna Eslip, taanna Naggajip, v26 taanna Mahatip, taanna Mattathiasip, taanna Shim'ip, taanna Josekip, taanna Jodap, v27 taanna Johananip, taanna Resap, taanna Zerubbabelip, taanna Shealtielip, taanna Nerip, v28 taanna Melkip, taanna Addip, taanna Kosamip, taanna Elmadamip, taanna Erip, v29 taanna Josvap, taanna Eliezerip, taanna Jorimip, taanna Mattatip, taanna Levip, v30 taanna Simmiuup, taanna Judap, taanna Josefip, taanna Jonamip, taanna Eljakimip, v31 taanna Meleap, taanna Mennap, taanna Mattatap, taanna Natanip, taanna Daavip, v32 taanna Isajip, taanna Obedip, taanna Boazip, taanna Salap, taanna Nakshonip, v33 taanna Amminadabip, taanna Adminip, taanna Arnip, taanna Hesronip, taanna Peresip, taanna Judap, v34 taanna Jaakup, taanna Iisaap, taanna Aaperaap, taanna Terap, taanna Nakorip, v35 taanna Serugip, taanna Re'up, taanna Pelegip, taanna Eberip, taanna Shelap, v36 taanna Kenanip, taanna Arpakshadip, taanna Semip, v37 taanna Noap, taanna Lemekip, taanna Metusalemip, taanna Enokip, taanna Jeredip, taanna Mahalal'elip, taanna Kenanip, v38 taanna Enoship, taanna Setip, taanna Adamip, Adamilu Guutip erneraa.
- "(" Pinngortitsinermik isiginnaagassiaq"), 15/ 2" Saaniluttut angerlarsimaffiga nassartuaannarpara"( angerlarsimaffik angerlartagaq), 15/ 11 Siulersuisoqatigiinnut ilaasortaq nutaaq( M. Sanderson), 15/ 7' Ulluni misilinneqarfiusuni' aalajaapput( sorsunnersuaq siulleq), 15/ 5 Makititaasoq, 1/ 5 Jehova tatigigatsigu pilluaqquneqaatigaarput( M. Allen), 15/ 10 Jehovamut naalanneq pilluaqquneqaatigingaarpara( E. Piccioli), 15/ 6 Jehovap' ullut tamaasa kissumiartarpaanga'( M. du Raan), 15/ 8 Sooq siunertaqarluartumik inuuneqartugut( P. Smith), 15/ 5 Sumiinneq inneq apeqqutaatinnagu Jehovamut kiffartorusunneq( M. aamma J. Hartlief), 15/ 7 Ukiuni 50- ini qaasuitsup killeqarfiata qanittuani piffissaq tamaat kiffartorneq( A. aamma A. Mattila), 15/ 4 Aalersortinnatik nakorsartikkumasut amerliartuinnarput" Aammik, pilatsittussanik pilatsittunillu suliaqartut tamarmik aalersuinani pilattaaneq isumaliutigisariaqarpaat.
Sentence Morphemes with count 170
- nalunaarsorneqarnissaat, tak.§ 8, imm. 1, qanganitsat eriagisassat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut inatsisissatut siunnersuut tunngavigalugu eqqissisimatitassanngortitaasimasut nakkutigineqarnissaat, tak.§ 8, imm. 2, aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutit iluini qanganitsat eriagisassat imaaliinnarlugit peerneqarsinnaanngitsut pingaarnersaasa aserfallatsaalineqarnissaat, tak.§ 8, imm. 3, attakusiuut misissuinerinut aningaasartuutit akilerneqarsinnaanerat pillugu immikkut aalajangersagaq, tak.§ 10, imm. 4, illutoqqami eqqissisimatitasassanngortitami aserfallatsaaliuinermut imaluunniit sa-naartornermut imaluunniit kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmi pingaarutilimmik sanaartornermut aningaasartuutit aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit iluanni aningaasartuuteqarsinnaaneq, tak.§ 14, imm. 3, illutoqqat eqqissisimatitasassanngortitat aamma kulturikkut oqaluttuarisaanermut sumiiffiit pingaarutillit nalunaarsorneqarnerat, tak.§ 15, imm. 1, aamma illutoqqat eqqissisimatitasassanngortitat aamma kulturikkut oqaluttuarisaanermut sumiiffiit pingaarutillit aningaasanut inatsisikkut aningaasaliissutit iluanni nakkutigineqarnerannut.
- Siunnersuutitut saqqummiunneqartoq Air Greenland A/S-imut, Mittarfeqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiinnut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut( Unammilleqatigiinnermik Nakkutilliisunut), Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKA-mut, SIK-mut, KANUKOKA-mut aamma Kalaallit Nunaanni kommuninut tamanut, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Nunap iluani allaffimmut, Siulersuisunut allattoqarfimmut, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut kiisalu Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmut, Angallassinermut ministeriamut aamma Statens Lufthavnsvęsen-imut tusarniaassutigineqarpoq.
- Kiisalu§ 28a, imm. 3-mi aalajangersarneqarpoq Naalakkersuisut meeqqat suli atualinngitsut kommunip ulluunerani neqeroorutaanik atuinerannut akiliuteqartitsisarnermut, tassunga ilanngullugu isertitaqqortussuseq naapertorlugu akiliutaasussat annertussusilerneqartarnerannut, akiligassaqalersimaneq pissutigalugu meeqqap ulluunerani neqeroorutaasumiit anisinneqartarneranut aalajangersagaliussasut, tak. imm. 1 aamma 2. Pisinnaatitsissutitut aalajangersakkakkut tassuuna maannamut peqqussutaasup aalajangersagaaniit allaanerusumik aaqqissuussisoqarpoq, tassalu oqariaatsit" angajoqqaat aningaasaqarnikkut inissisimanerat" aamma" angajoqqaat akiliutaata isertitaqqortussuseq naapertorlugu aalajangersarneqartarnerat"§ 5, imm. 1, nr. 1imiittoq IP allanngortinneqarmat, pituttuinnginnerusumik oqaatsit" akiliuteqartitsineq" aamma" isertitaqqortussuseq tunngavigalugu annertussusiliisarneq" atorneqalermata.
- Siunertaa atuuffialu§ 1. Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik qitiusumillu ilinniarfiit siulersuisui ukiuni 4-ni atuuttussamik, siullermillu 1. januar 2011-miit 31. december 2013-mut atuuttussamik, angusaqarnissamik isumaqatigiissuteqassapput, ilinniartitsinikkut politikkimi anguniakkat pingaarnerit qitiusumik ilinniarfinni ataasiakkaani ilinniartitsissutigineqartartunut naleqqiullugit malittarisassiunneqarfigisaannik, tak. inuutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 10. 19. maj 2010-meersumi IR§ 30, imm. 1. Imm. 2. Angusaqarnissamik isumaqatigiissummi qitiusumik ilinniarfiit suliassaasa annertussusaannik suussusaannillu erseqqinnerusumik aalajangersaasoqassaaq, inuutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§§ 28-30-mi aalajangersarneqarsimasutut.
- Akileraaruteqaataasussaanngitsumik nuussinerit pisinnaapput 1. soraarnerussutisiaqarnissamut imaluunniit inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinerit ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussaqarfiusartussat§ 39-mi pineqartunut ilaasut akornanni, 2. soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermik aaqqissuussinernit ingerlaavartumik, toqunikut unittussamik tunniussaqarfiusartussanit§ 39 a-mi pineqartuniit soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermik aaqqissuussinernut ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussaqarfiusartussanut§ 39 a-mi pineqartunut, 3. sillimmasiinerit naafferartumik akilersuiffiusut§ 40-mi pineqartunut ilaasut akornanni, aamma 4. soraarnerussutisiaqarnissamut naafferartumik akilersuilluni sillimmasiissutiniit, tak.§ 40, soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermullu sillimmasiinernut§ 39-mi pineqartunut.
- Imm. 3-mut Siunnersuutaavoq soraarnerussutisiaqarnissamut inuunermulluunniit sillimmasiinermik aaqqissuussinernut, inuuneq naallugu ingerlaavartumik tunniussiviusartussanut akiliutit, maannakkorpiaq aningaasarsiat Inissiani attartortittakkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, Utoqqalinersiaqarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugit naatsorsorneranni ilanngunneqassanngitsut, pensionisiaqarsinnaatitaasup imaluunniit sillimmasiisup aaqqissuussinermut akiliutit, aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat naatsorsorneranni ilanngaatigisinnaanngippagit imaluunniit sulisitsisup akileeqataassutai ilannguttussaappagit, tak.§ 39 a, imm. 1 aamma 2.§ 39 a, imm. 1-imut 2-mullu innersuussinerup kinguneraa soraarnerussutisiaqarnissamut aamma inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinerit§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu piumasaqaatinik naammassinnittut kisimik aalajangersakkami pineqartunut ilaanissaat.
- sunngiffimmi ornittakkat pillugit malittarisassanik ilanngussisoqarpoq sunngiffimmi klubbinik atuineq ersarissarneqarpoq itisilerneqarlunilu sunngiffimmi klubbinik atuinermut akiligassap annertussusilernissaanik malittarisassanik aalajangersaanissamut inatsisitigut tunngavik annertusineqarpoq, Naalakkersuisullu kommunalbestyrelsit isumasioqatigeerlugit malittarisassiortassapput timersornermut kattuffinnut tunngatillugu meeqqanut inuusuttunullu suliniaqatigiiffiit malittarisassiuunnissaannik inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq allaffissorneq pillugu immikkut kapitalimik aningaasalersuinissamullu tunngasumik ikkussisoqarpoq, uanilu nutaatut ikkussisoqarluni, tassa Naalakkersuisut kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasunik atungassanik tapiisinnaanerat taakkununnga atugassanik aningaasanik inatsimmi immikkoortitsinikkut naatsorsuutit naatsorsueqqissaartarnerlu pillugit malittarisassaliortoqarpoq ersarissarneqarpoq Naalakkersuisut aalajangigaat allaffissornikkut oqartussamut allamut aamma ingerlateqqinneqarsinnaanngitsut.
- Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaataallanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 48, 23. november 2017-imeersoq IR( Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut akileraaruserneqartarnerat, soraarnerussutisiassanit naafferartumik annertoqqatigiimmik tunniunneqartartussanit soraarnerussutisiassanik nuussineq, akileraarutitigut sumut attuumassuteqarnermut tunngasut aamma avataaneersunut IR sulisussanut, Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit mittarfiliassanik suliaqartunut, ilanngaasiinnginnermi akileraarutinut aaqqissuussineq)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006-imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 5. december 2008-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR aammalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, makkua allanngortinneqarput:
- Meeqqanut akilersuutit, meeqqanut tapiissutit, inuit annertuumik innarluutillit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni, tapiissutisisinnaanermut killissarititat, nammineq akiliutissat kiisalu ineqarnermut tapiissutit minnerpaaffissaat annerpaaffissaallu pillugit nalunaarut naapertorlugu tapiissutinut killiliussat, utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni meeqqanut tapiissutit, siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni aammalu ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni, Namminersorlutik Oqartussat ilinniartunut ineqarfiutaanni ineqartut aningaasartuutaannut( isertitaasut), illersuisut aningaasarsiaannut, inuttut siunnersortit aningaasarsiaannut, paaqqutarinninnermut aningaasarsiat nalinginnaasut, meeqqanik tassanngaannartumik inissiinermut, angajoqqaat akiliutissaannut( isertitaasut), utoqqaat angerlarsimaffianni ulloq unnuarlu inissinneqarnermut, kaasarfimmiussanut atisassarsiutissanullu aammalu napparsimmavimmi uninngasut kaasarfimmiussaannut atisassarsiutissaannullu qaqugukkut ikorfartuisinnaanerup killilerneqarneratigut.
Sentence Morphemes with count 171
- Peqataasut ilaasa isumaat tassaapput, alisagaqassuseq aalaakkaavoq aalisakkallu ikiliartornerannut takussutissaqaranim, pisassiissutigineqartartut annertusineqartariaqarput illullu qerititsivittut atorneqartut allineqarlutik, pisassiissutigineqartartut naleqquttumik agguaanneqartarnissaat pillugu umiatsiaararsorlutik aalisartartut suleqataasariaqarput, umiatsiaararsorlutik aalisartartut immikkut pisassinneqartariaqanngillat, matumani aalisartut inuusukaat aalisarnermut akuuniarnerannut ajornarnerulersitsisinnaammat, piujuartitsineq ingasaassilluni paasineqarsorineqartariaqanngilaq, matumani pinngortitap nammineerluni piujuartitsineq isumagisarmagu, pitsaanerusumik tunisassiassanik passussineq angallatini anginerusuni qularnaanneruvoq, tunisassiorfik aasaq naallugu ammatinneqartassaaq, tunisassiorfik aasami inuttalersoruminaappoq, uummannap kangerluani qalerallit suffinerisa nalaani qalerallit suallit suannillu sinneqartut aalisartunit naammattoorneqakkajuttarput.
- § 51. Kisimiilluni qinigassanngortittoq kattusseqateqarani qinigassanngortissimasoq pissutsit§ 50-imi taaneqartut tunngavigalugit ilaasortaajunnaarpat naammaqqutissamik qinersineqassaaq, taamaattoq tak.§ 52. Imm. 2. Ilaasortaaffik inuttaaruttoq partii sinnerlugu kattusseqatigiittulluunniit qinigaanikkut pissarsiaalluni qinersivimmi ilaasortaaffmppat ilaasortaaffik partiip kattusseqatigiilluunniit qinersivimmi qinigassanngortissimasaanit qinigaanngitsunit amerlanerpaanik taaneqarsimasumit pissarsiarineqassaaq, tak.§ 42. Partii kattusseqatigiilluunniit qinersivimmi ilaasortaaffiup inuttaaruttup inuttalernissaanut sinniisussamik peqanngippata naammaqqutissamik qinersineqassaaq, taamaattoq tak.§ 52.§ 52. Kommunalbestyrelsimi aallaqqaammut ilaasortaasut affaanit amerlanerusut aalajangiippata,§ 51-imi aalajangersakkat apeqqutaatinnagit, naammaqqutissamik qinersineqassanngilaq.
- Kapitali 1. Ilinniartitsinerup siunertaa§ 1. Ilinniartitsisussanik ilinniartitsinermi siunertarineqarpoq meeqqat atuarfianni ilinniartitsisussanik ilinniartitsinissaq aamma meeqqanut, inuusuttunut inersimasunullu inuussutissarsiutinik ilinniartitsinissamut sunngiffimmilu atuartitsinermi ilinniartitsinissamut tunngaviliinissaq, tak. meeqqat atuarfianni ilinniartitsisussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2-mi 2. maj 1996-imeersumi IR§ 1, imm. 1. Imm. 2. Ilinniartitsisussanik ilinniartitsineq atuartitsissutitigut perorsaanikkullu paasisaqartitsissaaq sungiusaataassalluni ilinniartitsisutut sulinerup isumagineqarnissaanut pisariaqartumik, aammalu ilinniartut inuttut ineriartornerannik siunnerfeqarluni sulissuteqassalluni, tak. meeqqat atuarfianni ilinniartitsisussanik ilinniartitsineq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 2-mi, 2. maj 1996-imeersumi IR§ 1, imm. 2.
- 1) aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqarnermini eqqunngitsunik paasissutissiisimappat, 2) nammineerluni aallakaatitassiornini pillugu nassuiaammik piffissaliussatut aalajangersarneqartup iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 40, imm. 4, imaluunniit 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 3. Tunngaviusumik tapiissutit, aallakaatitassiornermut tapiissutit aamma nammineq sulisorisat ilinniarteqqinnerinut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartinnerinut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisup tapiissutit aningaasaliissutigineqarneranni siunertaannit allaanerusunut atorsimappagit.
- Imm. 3. Aalajangiineq kommunit ataatsimoorlutik UR aalajangigaat, takuuk inuussutissarsiornikkut suliaqarnermut il.il. aningaasaliinikkut inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamut iluaqusiinissamut kommunit periarfissaqarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat, aalajangiinernut kommunalbestyrelsimit aalajangerneqartunut sanilliunneqassaaq, takuuk imm. 2. Imm. 4. Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliaq isumaqarpat tamanut maleruagassiineq imaluunniit tapersiisarnermut aaqqissuussaq unammilleqatigiinnermut ajoqusiisumik sunniuteqarsinnaasoq imaluunniit allatigut inuiaqatigiinni isumalluutinik sunniuteqarluartumik atuinissamut akornusiisinnaasoq, Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliaq unammilleqatigiinnermut ajoqusiisumik sunniuteqarnerinik uparuaalluni Naalakkersuisunut tunngavilersukkamik oqaaseqaateqarsinnaavoq kiisalu suliassaqarfimmi unammilleqatigiinnissamik siuarsaasussanik siunnersuuteqarsinnaalluni.
- a) aningaasaqarnermi atuagarsorneq aammalu inuiaqatigiit aningaasaqarneranni imminnut attaveqarnernik nalilersuinissamut periutsit aammalu aningaasaqarnermi immikkoortut attaveqarnerat pillugit ilisimasatik atorsinnaanissaat, b) aningaasaqarnermi oqimaaqatigiissaarinermi ajornartorsiutinik nalilersuineq aamma inuiaqatigiit aningaasaqarneranni aningaasaqarnermi kisitsisit tunngaviusut aallaavigalugit aningaasaqarnikkut- politikikkut akuliunnerit sunniutaannik aningaasatigullu kisitsisini tunngaviusuni pisunik nalilersuineq, c) nunami namminermi nunarsuarmilu inuiaqatigiit aningaasaqarneranni ajornartorsiutit nassuiarsinnaassallugit nalilersorsinnaassallugillu, d) Kalaallit Nunaata avammut niuiernerata nunarsuarmilu niuernerup ineriartornerannik nassuiaanissamut niuernermi atuagarsorneq nunallu tamat akornanni aningaasaqarnermik suleqatigiinneq pillugit ilisimasat atorsinnaassallugit, e) Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu akit ineriartornerat nassuiarsinnaassallugit, f) nunat ineriartorneranni killiffinni assigiinngitsuni nunani inuuniarnermi atugassarisat assigiinngissusaat nassuiarsinnaassallugit.
- 1) soraarnerussutisiaqarnissamut aamma inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinerit ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussiviusartut akornanni pippat, tak.§ 39, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aamma inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinernit ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussiviusartunit§ 39 a-mi pineqartuniit soraarnerussutisiaqarnissamut aamma inuunermut sillimmasiinermik aaqqissuussinernut ingerlaavartumik, toqunikkut unittussamik tunniussiviusartunut§ 39 a-mi pineqartunut pippat, 3) soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinerit akornanni pippat, tak.§ 40, aamma 4) soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinermiit, tak.§ 40, soraarnerussutisiaqarnissamut aamma inuunermut sillimmasiinernut§ 39-mi pineqartunut pippat.
- a) Inunnut 35 ataallugit ukiulinnut 100 pct. b) Inunnut 35-44-llu akornanni ukiulinnut 90 pct. c) Inunnut 45-49-llu akornanni ukiulinnut 80 pct. d) Inunnut 50-59-illu akornanni ukiulinnut 70 pct. e) Inunnut 60-64-illu akornanni ukiulinnut 50 pct. f) Inunnut 65-69-illu akornanni ukiulinnut 30 pct. g) Inunnut 69-it sinnerlugit ukiulinnut 10 pct. Imm. 2. Aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat qaammatip naanerani amerlassusiisa amerlanerpaaffissaq imm. 1-imi taaneqartoq qaangersimappassuk oqimaaqatigiissaareqqittoqassaaq, taamaattorli tak imm. 3. Imm. 3. Soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanut, inummit ulloq 31. december suli 63-inik ukioqalersimanngitsumit pigineqartunut ukiuni aningaasarsiorfinni kingullerni pingasuni akiliisoqarsimappat oqimaaqatigiissaareqqinneq pisinnaavoq, aktiat imaluunniit aningaasaliiffissat akuleriiaat pigineqatut annerpaaffissamit imm. 1-imi taaneqartumit minnerulernissaat tikillugu aktianik imaluunniit aningaasaliiffissanik akuleriiaanik pisinnginnikkut.
- Imm. 7. Ilinniagaqartoq Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut tamanna pillugu qinnuteqareernermigut akiliunneqarluni angalanissamik akuerineqarsinnaavoq, siumut utimullu angalanissamut, illoqarfiup Kalaallit Nunaanni Danmark-imiluunniit ilinniarfiusup aammalu Kalaallit Nunaanni illoqarfiup angerlarsimaffiusup akornanni, tak.§ 37, imm. 2, misilitseqqinnissaq imaluunniit napparsimanermut atatillugu misilitsinnissamut atatillugu, a) misilitseqqinnissaq imaluunniit napparsimanermut atatillugu misilitsinnissaq ingerlanneqassappat ilinniagaqartup illoqarfimmi ilinniagaqarfiusumi najuutinnginnerani, taamaalu§ 35-mi aalajangersakkat tunngavigalugit akiliunneqarluni angalanermik akuerineqassalluni, aamma b) misilitseqqinnissamut imaluunniit napparsimanermut atatillugu misilitsinnissamut pisussaaffik ilinniagaqartup aatsaat paasisimappagu§ 3, imm. 5 naapertorlugu akiliunneqarluni angalanissamik akuersissutip tunniunneqareerluni inniminnerneqareernerata kingorna.
- Napparsimasoq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni uninngasuutigineqariinngippat, aammattaaq pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissaanut aalajangersagaq taanna naapertorlugu piumasaqaataavoq, tamanna sioqqullugu pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsinneqarnissaa pillugu uppernarsaammik suliaqartoqarsimanera, tak.§ 9, imm. 2, kiisalu Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni nakorsaanerup pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsisoqarnissaanut piumasaqaatit naammassineqarsimanerat pillugu aalajangersaasimassasoq, tak.§ 10, imm. 2. Imm. 2. Pinngitsaaliissummik nakorsartinneqarnissamut, imm. 1-imi taaneqartoq pillugu aalajangiineq, timikkut nappaatinut immikkoortortaqarfimmi pineqartumi nakorsaanermit, Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut imikkoortortaqarfianni nakorsaaneq isumasioqatigereerlugu, aalajangerneqassaaq.
Sentence Morphemes with count 172
- Aataarsuarmik oqaluttuaq Anaanama anaanaata aataavata Aataarsuaq anguigarsimagamiuk Aqqaamalillartorooq aarimmi ajunngivimmik aataartaraa Aataarsuarminngooq alaartingajavippoq Arriinngivillunigooq aalassattarmat Aqqaamatimmani annakannajaaqaaq Aarillumi aassunnimik amoqaa Aataarsuarooq angerlaakkamiuk Allaanngilarooq allanartorsuaq Amerlasuuninngooq aalassatsitsivoq Amiilaartunngooq amerlavipput Angerlamunngooq apuukkamiuk Aarimmi aassunnileqaat Angutitaasa assaqquerpaat Arnartaasa ameerpaat Aataarsuarooq angingaartorsuaq Allaanngilarooq aaversuaq Allatuutissarsuaq Arajunnanngersuaq Amersua aaqasiarileqaat aamma annoraasiaraat Angutitaminnut atisaliaraat aamma assuukkersorsinnaanngoqaat Aanaakkut atsaakkuusullu Aataakkut angaakkuusullu Alarneq ajulerpaat Aataarsuaq asasuatsianngorpaat Aataarsuaq alutorivippaat Angakkut anersaat aggertittalerpaat Aqarlugu anersaarsiorfigaat Aammaasit aliikkutarileqaat Amerlasuunngooq aataarsuarmut avaanngusulermata Allatunngooq ajornartumik aaffannianut agguaateqaat Anaanama anaanaata aataavata aataartarsuanik aalassannartuliaa angusassani anguaa Aataarsuarmik akisuasoqarunnaarpoq 01/04-2002
- Inatsisartut Peqqinnissamut Ataatsimiitiliaat, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsisileriffik, Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Aqutsinermut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Timersorneq pillugu Siunnersuisoqatigiit KIIIP, Team Grųnland, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Peqqinnissaqarfimmik Nakkutilliisoqarfik, napparsimmavinnut tamanut, peqqissaavinnut tamanut, Nuummi Nakorsiartarfik, Pituffimmi Nunaqqatigiit Siunnersuisoqatigiivi, illoqarfinni tamani ataatsimiititaliat assigiinngitsunik sulialinnik ilaasortallit, KANUKOKA, illoqarfinni tamani Pinaveersaartitsinermik siunnersortit, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Nakorsat peqatigiiffiat, Kigutigilerisut peqatigiiffiat, Naalagaaffiup nunatsinni sinniisua, Sundhedsministeriet, Justitsministeriet, Kalaallit Nunaanni Politimeteri, Sundhedsstyrelsen, Peqqissaasut Kattuffiat kiisalu Danmarkimi Lęgemiddelstyrelsen.
- Imm. 2. Inummut ataatsimut tunngasunik oqaasertatigut ilisimatitsissutigineqassapput 1) ilinniartitsisunngorniartoq pillugu inummut paasissutissat aamma ulloq ilinniarnerup naammassiffia, 2) suliffimmik misiliinermi nalilerneqarneq, 3) atuartitsissutit annerusumik sammisassat aammalu atuartitsissutit toqqagassat suut ilinniartitsisunngorniartup sammisimanerai kiisalu atuartitsissutini ataasiakkaani tamani naliliineq§ 56 malillugu ilanngullugu naatsorsuutigineqartoq, 4)§ 7 naapertorlugu atuartitsissutinut peqataasinnaajunnaarsimasinnaaneq, 5) tapertaasumik pikkorissarnerni peqataaneq, ilinniartitsisunngorniartoq nalilerneqarsimappat"akuerineqarpoq"-mi k, nal. akunneri atuartitsiviusut qassiuneri nalunaarlugit, aamma 6) atuartitsissutini neqeroorutigineqarsinnaasuni peqataaneq, ilinniartitsisunngorniartoq nalilerneqarsimappat"akuerineqarpoq"-mi k, nal. akunneri atuartitsiviusut qassiuneri nalunaarlugit.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 35. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Nammineq anguniagassat pilersaarusiornerullu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kissaatitik takorluukkatillu ersersissinnaassagaat, 2) pissutsitik, soqutigisatik piginnaasatillu nassuiaatigisinnaassagaat, 3) pissutsit pilersaarusiornerminnut sunniuteqarsinnaasut maluginiassagaat, 4) nammineq aalajangiiffigisinnaasatik aalajangigassallu allanit akisussaaffigineqartut immikkoortissinnaassagaat, 5) anguniagalersornerup pingaarutaa paasisimassagaat, 6) anguniagalersornermi killiffiit assigiinngitsut ilisimasaqarfigissagaat, 7) nalinginnaasumik atuarnerminnut anguniagalersorsinnaassasut iliuusissaminnillu pilersaarusiorsinnaassasut aamma 8) anguniakkatik iliuusissaminnillu pilersaarutitik allanut oqaluttuarisinnaallugillu oqallisigisinnaassagaat allallu anguniagaat iliuusissatullupilersaarutaat isummerfigisinnaassagaat.
- Pingaartumik suliffeqarfiit namminersortut pisortanillu ilaannakortumik pigineqartut eqqarsaatigalugit artikel 4-mi pisinnaatitaaneq, artikel 18, imm. 2-mi attuumassuteqarneq immikkullu ilisimasaqarneq inatsisilerinerup saniatigut allanik immikkut ilisimasalinnik ilanngussinissamut pisussaaffimmik nassataqarsinnaasoq, artikel 19, litra c-mi inatsisaareersut inatsisissatulluunniit siunnersuutit pillugit siunnersuuteqarsinnaaneq oqaaseqaateqarsinnaanerlu, artikel 21, imm. 1-imi inuit nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisumut paasissutissanik tunniussisut pineqaatissinneqarsinnaannginnerat, artikel 22-mi naammassinninniarnermi iliuuserisassat pillugit oqaloqatiginnittussaatitaaneq kiisalu artikel 35-mi nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisup attorneqarsinnaanngiffeqarnera Ombudsmandip sulineranut nalinginnaasumik tunngavimmik saneqqutsinerummata siunnersuutigneqarpoq isumaqatigiissummut ilaasumi aalajangersakkat Ombudsmandi pillugu inatsimmi ilanngunneqassasut, suliassaq nalornissutigineqaleqqunagu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Ilinniagartuut Kalaallit Nunaanni kattuffiat( ASG) Siumut Atassut Demokraatit Partii Naleraq Inuit Ataqatigiit 4
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanerit, 2) inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu suliat oqallisigineri, 3) inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik oqartussaasunillu allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuinerit, 4) inuit pisinnaatitaaffiinik inuiaqatigiinni sulianik ataqatigiissaarineq taakkununngalu naleqqiullugu ikiuunneq, 5) inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsinermik tapersersuineq siuarsaanerlu, 6) inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissanik siammarsaanermut peqataaneq, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaat siunertaralugu ingerlatassanik siunnersuuteqarneq, aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliaasarsimasut ingerlanerisa nalilersornerat.
- "§ 21 a. Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu pisuni aalajangersimasuni allagaatinik, toqqortanik ataasiakkaanik imaluunniit toqqortanik eqimattanik, Nunatta Katersugaasivianut Allagaateqarfianullu tunniunneqarsimasunik, atuinissamut akuersissuteqarneq nalunaarutigisinnaavaa, pissarsisinnaanermut killiliussat naanissaat sioqqullugu, taamaattoq tak.§ 21 b aamma c.§ 21 b.§ 21 a malillugu akuersissut, oqartussaasup tunniussisup akuersineranik piumasaqaateqarpoq, imaassimappat 1) allagaatigineqartup imaluunniit toqqortaatigineqartup pissarsiarineqarsinnaaneranut piffissaliussaq§ 17 malillugu aalajangersarneqartumit sivisuneruppat, 2) toqqortaatigineqartoq imaluunniit allagaatigineqartoq ukiunik 25-nik nutaaneruppat imaluunniit 3) toqqortaatigineqartoq naalagaaffimmi oqartussaasumit pissarsiarineqarsimappat, tak.§ 18. 15
Sentence Morphemes with count 173
- § 48. Inatsisartut peqqussutaat manna 1. august 2003 aallarnerfigalugu atortuulersinneqarpoq, taamaattorli tak. imm. 2- 4. Imm. 2.§ 13, imm. 1 aamma 2,§ 14, imm. 3,§ 15, imm. 2,§ 17, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 2, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 3, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 4, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 18, imm. 7,§ 20, imm. 5, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 22, imm. 3,§ 25, imm. 2,§ 27, imm. 3,§ 31, imm. 1, nr. 6,§ 31, imm. 2,§ 33, imm. 2,§ 39, imm. 4,§ 40, imm. 1, nr. 1, oqaaseqatigiit kingulliit,§ 46, imm. 3,§ 47, imm. 6 aamma§§ 48-49 atuuttuulissapput 1. august 2002. Imm. 3. Immikkut atuartitsisarnerup tamarmiusup kommuninut nuunneqarnissaanut perorsaanikkut, aaqqissuussaanikkut aningaasatigullu tunngavissat pigineqalerpata§ 14, imm. 1 aamma 2 Naalakkersuisut tamanna pillugu nalunaarusiornerisigut atortuulersinneqassapput.
- Imm. 2. KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinermini pisussaaffittut naammassisassaasa annertussusii qanorlu ittuuneri Naalakkersuisut aamma KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinermik isumaqatigiissutaanni erseqqinnerusumik aalajangersarneqartassapput, tak. peqqussummi§ 28. Imm. 3. Isumaqatigiissut imm. 2-mi taaneqartoq taamaallaat KNR-ip innuttaasunik kiffartuussineranik imaqarpoq, tassalu KNR-ip ingerlataanut allamut tunngassuteqarani, tak.§ 5 aamma peqqussummi§ 29. Imm. 4. KNR innuttaasunik kiffartuussineq pillugu isumaqatigiissummik naammassinninneq pillugu nassuiaammik kultureqarnermut pisortaqarfimmut aamma Radio- tv-lu pillugit aalajangiisartunut nassiunneqartartussamik ukiut tamaasa suliaqartassaaq, tak. peqqussummi§ 28, imm. 5. Imm. 5. Nassuiaat imm. 4-mi taaneqartoq pissusiviusunik oqaluttuartuussaaq tamakkiisuussallunilu, aamma kultureqarnermut pisortaqarfiup pisussaaffigaa pissutsit anguniakkanut isumaqatigiissummi taaneqartunut naapertuutinngitsut ingerlaavartumik uparuartassallugit.
- pillugit inatsimmi malittarisassat malillugit( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) aningaasaateqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutaanik suliarinninnissaq saqqummiussinissarlu isumaginngikkunigit kiisalu ukiumoortumik UR naatsorsuutit naammassereernerini qaammatit sisamat qaangiutsinnagit siulersuisunit atsiorneqarnissaat isumaginngikkunigit, takuuk§ 32, imm. 2 aamma 3, aamma§ 35, 19) Siulersuisunut ilaasortatut qaqugukkulluunniit kukkunersiuisut sinniisissanik toqqaanissaq qulakkiinngikkuniuk, takuuk§ 35, 20) Siulersuisunut ilaasortatut suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik assigisaallu saqqummiussisarnissaat pillugu inatsimmi( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) malittarisassat naapertorlugit aningaasaateqarfiup naatsorsuutaasa kukkunersiorneqarnissaat qulakkeersimanngikkuniuk, takuuk§ 36, imm. 1, 21) Siulersuisunit toqqarneqarluni kukkunersiuisutut sulilersutut kukkunersiuisoq soraartoq
- Atuuttuulersitsineq§ 31. Inatsisartut peqqussutaat manna atuuttuulissaaq 1. januar 2009. Imm. 2. Ilutigisaanik atorunnaarsinneqarput 1) Ulluunerani paaqqinnittarfiit, ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinniffiit il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 21. maj 2002-meersoq IR kingusinnerusukkut allannguutai ilanngullugit, 2) Ulluunerani paaqqinnittarfiit aqunneqarnerat, siulersugaanerat ingerlanneqarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 16. april 2007-imeersoq IR,§ 2 pinnagu, taanna atorunnaarsinneqassaaq 1. marts 2009, 3) Kommunit aaqqissuussaannik ulluunerani angerlarsimaffimmi paarsisitsisarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 65, 29. december 1994-imeersoq IR aamma 4) Meeqqat ullukkuinnaq paaqqinnittarfinnut/ ulluunerani angerlarsimaffimmi paaqqinnittarfinnut kommunemit ingerlanneqartunut inissinneqartarnerat pillugu Isumaginninnermi Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 129, 11. december 1978-imeersoq IR.
- a) biologimi atuagarsorneq suleriaatsillu nassuiarsinnaassallugu atorsinnaassallugulu, b) ilisimasanut nutaanullu tunngatillugu biologimi suliaqarfimmi taaguutit atorlugit biologimi ajornartorsiutinik oqaasertaliisinnaassapput nalilersuisinnaassallutillu, c) misissuisinnaassapput aammalu laboratoriami pinngortitamilu misileraasinnaassallutik, tassunga ilanngullugit uumassusilinnik, atortunik kemikalianillu suliaqarnermi ajutoorfiusinnaasunik nalilersuisinnaassallutik, d) misileraalluni sulinermi paasissutissat nalilersorsinnaassavaat suliarisinnaassallugilu aammalu uumassusilinnik misissuinermi paasisat suliarisinnaassallugit ingerlatitseqqiisinnaassallutillu, e) atortut uumassusilinnik imallit nalilersorsinnaassallugit f) avatangiisit, peqqissuseq, nakorsaatit bioteknologilu pillugit paasissutissanik pissarsiniarsinnaassapput nalilersuisinnaassallutillu, g) biologimik suliaqarfimmi sammisat pillugit oqaluttariarsorlutik allattariarsorlutillu oqaasertalersuisinnaassapput, tassani ileqqorissaarnermut isummanullu tunngasut ilanngullugit aamma h) nammineq inuiaqatigiillu biologimi ajornartorsiutaannut atatillugu isummersinnaassapput iliuuseqarsinnaassallutillu.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiiffiat, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskopeqarfik, Sorlak, Foreningen Grønlandske Børn, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Blå Kors Grønland, Sukorseq, 13
- Aalajangersagaq taanna imm. 2 naapertorlugu§ 1, imm. 1-imi, nr. 2-mi maleruaqqusaq atuuppoq, tassa inunnut umiarsuarmi timmisartumiluunniit sulitillutik namminneq sumilluunniit akissariaqarlutik tamatumunnga atatillugu sulisunut, umiarsuaq imaluunniit timmisartoq 1) Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni 2) Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani angerlarsimaffeqartutut angerlarsimaffeqartutut nalunaarneqarsimappat, umiarsuaq timmisartorluunniit inuttaqanngitsoq ingerlatseqatigiiffimmit assigisaanilluunniit,§ 1, imm. 1, nr. 3-miit 14-imut,§ 2, imm. 1, nr. 10-12imut aamma 14-imi aalajangersakkat malillugit akileraartussaasumit, imaluunniit inummit imm. 1, nr. 1 aamma 2,§ 2, imm. 1, nr. 10-12 aamma 14-imi aalajangersakkat naapertorlugit akileraartussaatitaasumit assartuinermut atorneqarpat, 3) aamma pigineqarluni ingerlanneqarluniluunniit umiarsuaateqarfimmit timmisartuuteqarfimmilluunniit, taakkunani aqutsisuiit nunami maani inissisimappata, imaluunniit 4) nunami maani aalajangersimasumik inissisimaffeqarluni ukioq tamaat suliffeqartoq.
- 2.2.2 Sermimik imermillu atuinissamut akuersissut, ingerlatseqatigiiffimmut siunnersuumut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik suliaqartumut, imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmut siunnersuut malillugu akuersissummi pineqartunik ingerlatanik aamma ingerlatanik allanik suliaqartumut, tunniunneqarsinnaavoq Siunnersuut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq aallaaviatigut siunnersuut malillugu akuersissummi ilaatinneqartunik ingerlatanik taamaallaat suliaqaqqusaavoq, takuuk§ 9, imm. 1. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq taamaalilluni nalinginnaasumik ingerlatanik allanik ingerlatanit taaneqartunit allaanerusunik suliaqaqqusaanngilaq, ilanngullugit assersuutigalugu imeruersaatinik allanik, soorlu sodavandinik aamma immiaaqqanik tunisassiorneq aamma tuniniaaneq imaluunniit akunnittarfimmik, neriniartarfimmik, imerniartarfimmik imaluunniit sumiiffinnik allanik imeruersaatinik, imermik imigassamik puuiaasamiittumik aamma sermimik imeruersaatinut atugassamik sassaallerfiusartunik ingerlatsineq.
- § 17. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik" isumaqarpoq aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartumit, nunani tamalaani suliniaqatigiiffimmit imaluunniit qitiusumik aningaaserivimmit pilersinneqarsimasoq maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut imaluunniit maannakkut siusinnerusukkulluunniit sulisartuusimanngitsoq, tigusisartumut imaluunniit peqataasunut akiliutit akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik pillugu inuttut kiffartuussinertut akiliutitut pissarsiarineqarsimasut.
- Asaiili Juuapip nukaa, Eliganaat Duutup ernera Biilliimimiu, 27 Sammuut Haaroorimiu, Hiilatsi Piluunikkuusoq, 28 Jeera Ikkassip ernera Tiikkuamiu, Apiaseri Anatuutimiu, 29 Sikkai Husaakkuusoq, lilai Aguugikkuusoq, 30 Maarai Nituuffamiu, Hiilati Baanap ernera Nituuffamiu, 31 Ittai Riipaip ernera Giipiami Biinjamiip kinguaasa pianni nunalik, Binaaja Periatuunimiu, 32 Huerai Gaasip qooruini nunalik, Apiiilli Arapamiu, 33 Asimaavat Bagoriimiu, Eliarpaa Saalapiimiu, 34 Haasiimip Gisuunikkuusup erneri, Juuntaat Saagiip ernera Haararimiu, 35 Agiaat Saaggarip ernera Haararimiu, Eliffal Uerip ernera, 38 Hiifferi Miggeeramiu, Agia Piluunikkuusoq, 37 Hiitseru Karmalimiu, Naarai Eispaip ernera, 38 Juuiilli Naattap qatanngutaa, Miggar Geerip ernera, 39 Siilak Amunikkuusoq, Nagerai Beeruutimiu Juuapip Seerujap ernerata sakkussamaataanik tigumiussisoq, 40 Jeera Jiitserikuusoq, Gaariivi Jiitserikkuusoq, 41 Ueria Hiitsikkuusoq, Saapati Agilaip ernera, 42 Atiina Siisap ernera Ruppinikkuusoq Ruupinikunnut naalagaasoq, angeqqingilu pingasunik quliliupput, 43 Haanaat Maaggap ernera, Juusaffat Mitsinimiu, 44 Usia Astaruutikkuusoq, Saama Jiililu Huuttamip Aarueerimiup erneri, 45 Jitiaali Simmerip ernera Juugalu nukaa Titsikkuusoq, 46 Eliiali Magavikkuusoq, Jeeripai Jusaavialu Elinaap erneri, Jitsima Muuapikkuusoq, 47 Eliiali, Oupati, Jaasiali Mitsupaajamiu.
Sentence Morphemes with count 174
- Najoqqutassialiortoqassasoq, allaaserisaq mappersaganngorlugu saqqummersinneqarluni, napparsimasunik/ sullitanik tarnimikkut napparsimasunik eqqartuunneqarsimasunik sullissisut atugassaannik, Sungiusarfik Aaqami sulisut amerlassusissaat Aaqami najugaqartut amerlassusaannut oqimaassusaannullu naleqqussarneqassasoq, annertuumik innarluutilinnik ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allannguutissatut siunnersuut suliarineqassasoq, tapersersortitut ikiortinik pikkorissartitsinermik ingerlatsineq siuarsarneqassasoq, tarnimikkut napparsimasunik eqqartuunneqarsimasunik/ sullitanik sullissisunut sapaatip akunnerani ataatsimi pikkorissartitsineq siuarsarneqassasoq, tapersersortinik ikiorteqartitsinermik ataqatigiissaarisartunut siunnersuisarnermik ilinniaqqitsitsineq siuarsarneqassasoq, kiisalu tarnimikkut napparsimasunut eqqartuunneqarsimasunut suliffissaqartitsiniarnermi suliniutit amerlanerusut pilersinneqarsinnaanersut naliliisoqassasoq.
- Tamatuma nassataraa, piiaanissamut akuersissummik tunniussinermut imaluunniit allannguinermut atatillugu qulakkeerneqassaaq, isertitanit akileraartarneq pillugu inatsisartut inatsisaanni§ 3, imm. 3-mi taaneqartutut piginnaatitsissummik pigisaqartoq akileraanngitsoornissaanik nalunaarfigineqassanngitsoq, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup ersersinngippagu, akuersissut isertitat agguataarnerini akitsuutinik minnerpaamik nammakkiisunik nassaqartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq taamaallaat akuersissut malillugu ingerlataqartoq kiisalu aatsitassanut inatsit malillugu allanik ingerlataqartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq selskabini allani imaluunniit inunnut allanut aningaasalersuinngitsoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq Kalaallit Nunaanni imaluunniit Danmarkimi selskabinik allanik akileraaqateqanngitsoq, pinngitsaaliissummik akileraaqatigiinneq pineqanngippat, piginnaatitsissummik pisiaqartoq nunami immini suliffeqarfissuarni nunani allani suliffeqarfissuarni piginnaatitsissutinik pigisaqartutut assinganik aningaasalersuinissamut piumasaqaateqarfiusunut ilaasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq ataatsimut
- 1) piginnaasat annikillisimanerannut suliamut attuumassuteqartumik uppernarsaatit pisariaqartinneqartut pigineqarpat, assersuutigalugu nakorsap uppernarsaataa assigisaaluunniit, 2) sooq annerusumik ilimanaateqartumik siumut oqaatigineqarsinnaanersoq pineqartoq inissinneqarfigisami avataani nammineerluni ingerlanissamut piginnaanngitsoq, aamma inunnut kalerrisaarutit sumiiffissiutillu qanoq ilillutik inuit ajoqusernissaasa pinngitsoortinneranut tapertaasinnaanersut, 3) atortunik atuinerup aallartinnissaanik inassuteqaateqarneq sioqqullugu perorsaanikkut periutsit suut atorniarneqarsimanersut, 4) meeraq nammineerluni inissinneqarfigisami avataani ingerlanissamut piginnaasaqalersinniarlugu atortunik atuinerup peqatigisaanik perorsaanikkut periutsit suut atorneqarumaarnersut, 5) piffissaq atortunik atuinerup pisariaqarfiattut naatsorsuutigineqartoq aamma 6) meeqqap qassinik ukioqarneranut inerisimassusianullu naapertuuttumik meeqqap isumai naammaginartumik pingaartinneqarsimanersut.
- § 40. Naalakkersuisut aallakaatitassiornissamut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqartoqartillugu aningaasanut inatsimmi tassunga aningaasaliissutigineqarsimasut periarfissiinerat malillugu sumiiffinni radioqarfinnut tv-qarfinnullu, tunngaviusumik tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik piumasaqaatinik aamma nammineerluni aallakaatitassiat aalajangersimasut ikinnerpaaffissaannik piumasaqaatinik naammassinnittunut tapiissuteqartassapput, tak. imm. 2. Imm. 2. Nammineerluni aallakaatitassiat qanoq ittut aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarsinnaanerat pillugu maleruagassat Naalakkersuisut aalajangersassavaat, aammalu aallakaatitassiornermut tapiissutit, matumani aamma tapiissutit annertussusiinik ataasiakkaanik pisinnaanermut piumasaqaatit pillugit maleruagassat, aalajangersarsinnaallugit.
- Imm. 4-imut Suliffeqarfiit pilersitsisut marluk arlallilluunniit nunami sumiiffimmi aammalu tunisassianut niuerfimmi ataatsimi suliffeqarfiup suleqatigiit akornanni aningaasaqarnikkut suleqatigiiffiusussamik namminersortumik pilersinneqartup pineqartup suliaqarfigisassaaniiginnassappata iinnassappata aammalu annertuumik taamaattoqarluni, suliffeqarfiit pilersitsisut unammilleqatigiinnermi pissusilersortarnerannik ataatsimoortitsinissaq UR ersarissumik aarlerinaateqartussaavoq Suliffeqarfiit pilersitsisut aammalu suliffeqarfik suleqatigiit akornanni aningaasaqarnikkut suleqatigiiffiusussamik namminersortumik pilersinneqartoq tunisassianut niuerfimmi ataatsimi tassaniippata ippata, kisianni nunami sumiiffinni niuerfimmi ataatsimiinnatik, aallaaviatigut suliffeqarfiit pilersitsisut pissusilersornerannik ataatsimoortitsinissaq UR aarlerinaateqassanngilaq.
- ( Kalaallit Nunaanni soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaakkanit iluanaarutit akileraarusersorneqartarunnaarnissaat, aquuteralannut inuussutissarsiutigalugu umiatsiaararsorluni aalisarnermi atorneqartunut nalikilliliinermut malittarisassani allannguutit, takornariartitsilluni imaluunniit attartorluni imaatigut angalaneq, kiisalu nuussinernik nakkutigisanik uppernarsaanissamut il.il. piumasaqaatit aamma nunamit nunamut nalunaarusiornerit il.il.)§ 1 Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 12, 2. november 2006imeersumi IR, ilaatigut Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 15. november 2007-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 20, 18. november 2010-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 9, 3. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 37, 9. december 2015-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 29, 28. november 2016-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 18, 26. juni 2017-imeersumi IR kiisalu kingullermik Inatsisartut inatsisaanni nr. 48, 23. november 2017-imeersumi IR allanngortinneqartumi, tulliuttut allannguutigineqarput:
- § 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik MIO Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik Campus Kujalleq INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqinnissaqarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Nunalerinermik Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Kalaallit illuat, Århus Kalaallit illuat, Odense Kalaallit illuat, Aalborg Kalaallit Illuutaat, København Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia 16
Sentence Morphemes with count 175
- Atassut Jan Boller, Maniitsoq Ole Hammond, Maniitsoq Bitten Heilmann, Maniitsoq Siverth Karl Heilmann, Maniitsoq Ane Kaspersen, Sisimiut Kristian Kreutzmann, Sisimiut Tønnes Kreutzmann, Kangaamiut Mette Sofie Lerch, Sisimiut Godmand Rasmussen, Sisimiut Demokraatit Pipaluk Andersen, Kangerlussuaq Randi Vestregaard Evaldsen, Sisimiut Linda Lyberth, Sisimiut Nivi Møller-Sørensen, Sisimiut Inuit Ataqatigiit Ida Abelsen, Sisimiut Anda Berthelsen, Sarfannguit Nuka Ole Berthelsen, Maniitsoq Sidse Lyberth Berthelsen, Maniitsoq Juliane Enoksen, Sisimiut Agathe Fontain, Sisimiut Anemarie Schmidt Hansen, Sisimiut Bolethe K. Heilmann, Maniitsoq Malene Ingemann, Sisimiut Olga Berthelsen Ljungdahl, Sisimiut, Morthen Lybert, Maniitsoq Cecilia- Karla Olsen, Sisimiut Birthe Kleist Petrussen, Sisimiut Vilhelmine Thomsen, Maniitsoq Kattusseqatigiit Partiiat Aqqalu Schmidt, Sisimiut Partii Inuit Ulrik Lyberth, Sisimiut Siumut Søren Alaufesen, Sisimiut Hermann Berthelsen, Sisimiut Klaus R. Berthelsen, Maniitsoq Tukannguaq Dahl, Itelleq Evelyn Frederiksen, Sisimiut Albrecht Kreutzmann, Kangerlussuaq Beathe-Inger Kreutzmann, Maniitsoq Barnabas Larsen, Kangaamiut Judithe Larsen, Kangaamiut Lars Frederik Lundblad, Sisimiut Gedion Lyberth, Maniitsoq Karl Lyberth, Maniitsoq Alfred Olsen, sisimiut Efraim Olsen, Kangaamiut Emilie Olsen, Itilleq Hans Frederiks Olsen, Sisimiut Jakob Olsen, Sisimiut Marius Olsen, Sisimiut Elias Petersen, Kangerlussuaq Ole Petersen, Sisimiut Anthon Poulsen;
- angeqqataanik, aammalu toqusup toqunissaa sioqqullugu ukiuni marlunni illoqatigisimasaa imaluunniit siusinnerusukkut toqukkut qimaguttumik illoqateqarsimasoq sivikinnerpaamik atasuinnarmik ukiuni marlunni, ineqarfik ineqatigiiffigisaq taamaallaat ineqatigiiffigineqarunnaarsimappat paaqqinniffimmut inissinneqarneq pissutigalugu, tamatumani ilanngullugu utoqqalisut inigisartagaannut nuunneq, 5) aapparisap katissimasap, aapparisap avissimasap imaluunniit inooqatigisap qimataasup soraarnerussutisiat pisartagarisinnaavai sivikinnerpaamik ukiuni qulini, 6) taamaattorli qitornanut toqukkut qimagaasunut, aamma qitornarsianut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqassapput sivisunerpaamik qitornaasut 24-nik ukioqalernerat tikillugu, aamma 7) soraarnerussutisiatigut inuunermullu sillimmasiutitigut aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqalernissamut inuunermullu sillimmasiissutitigut danskit selskabiini pilersinneqarsimasut soraarnerussutisiat akileraaruserneqartarnerat pillugu inatsimmi§§ 50 aamma 53 A-mut ilaassanngillat.
- § 5. Piffissaa killilerlugu akuersissutit, pisat amerlanerpaaffissaannik akuerisaasumik aalajangersagartaqanngitsut, aalisarnernut makkununnga tunniunneqartassapput piumasaqaataallutillu inuussutissarsiutigalugu 1) immikkut pisuni, uumassusilinnik ilisimatuut siunnersuinerat angallatinut ataasiakkaanut pisat annertunerpaaffissaannik akuerisaasumik aalajangersaanissamut pissutissaqartitsinngikkaangat, kalaallit angallataat atorlugit aalisarnermi, 2) qaleralinniarnermut saattuarniarnermullu, kalaallit angallataat atorlugit aalisarnermi pisassat aalisarneqarsinnaasut angallatinut Kalaallit Nunaanni nalunaarsorneqarsimasunut ataatsimoorussaappata, 3) imartani Kalaallit Nunaata aalisarnikkut oqartussaaffigisaani nunani allamiut angallataannik aalisarnermut, pisassat aalisarneqarsinnaatitaasut nunap angerlarsimaffigisap pineqartup angallataanut ataatsimoorussassaatillugit, aamma 4) imartani Kalaallit Nunaata aalisarnikkut oqartussaaffigisaani misileraalluni aalisarnermut, angallatip nunamit suminngaanneernera IR apeqqutaatinnagu.
- killilersorsinnaallugillu, 2) paasissutissiiviit assigiinngitsut apeqqummut imaluunniit eqqarsaatersuummut tulluartunik imallit paasissutissanik ujarlerfigisinnaassagaat katersiffigisinnaassagaallu, 3) paasissutissiiviit assigiinngitsut tutsuiginassusiat atortussaassusaallu isumaliutersuutigisinnaassagaat, 4) apeqqutinut eqqarsaatersuutinullu annikitsunut nassuiaatit isiginnittaatsillu assigiinngitsut isumaliutigisinnaassagaat oqallisigisinnaassagaallu, 5) paasissutissarsianik tusagassiuutit oqaatiginneriaatsillu pilersitsiffiusut assigiinngitsut ilanngunnerisigut iluarsartuussisinnaassasut saqqummiisinnaassasullu aamma 6) najukkami nunagisamilu eqqarsaatersuutinik ataatsimoorussamik misissuisinnaassasut isummerfiginnissinnaassasullu aamma ajornartorsiutip aaqqiissuteqarfiginissaanut oqallinnermut akulerunnissaminnut pilersaarusiorsinnaassasut piviusunngortitsisinnaassasullu.
- USA-mut/ Canada-mut silaannakkut eqqussuinermi/ avammut nioqquteqarnermi killilersuinerit annertuumik aningaasartuuteqarfiusartut USA-mi maannakkut naalakkersuisuusut atuunneranni visum-inut nunamullu isernissamut killilersuinerit USA-mut angalanissamik ujartuinermut sunniuteqarnerlussinnaapput Nunavut-mi naalakkersuisut aamma Naalakkersuisut akornanni politikkikkut siunertanut isumaqatigiilluni pilersaarnerit assigiinngitsut pipput Timmisartumik angalanermut aamma nunanut allanut suliassaqarfiit Kalaallit Nunaata akisussaaffigilerlugit tigusimanngilai aammalu akuersissutinut, immikkut ittumik akuersinissamut il.il. naggataatigut aalajangiisinnaatitaaneq nunani allani oqartussaniippoq ippoq Danmark USA-mut aamma Canada-mut immikkut timmisartumik angalanernut isumaqatigiissuteqarpoq, Kalaallit Nunaat ilaatinneqarluni Immikkut timmisartumik angalanernut isumaqatigiissuteqarnerit pitsaasut Kalaallit Nunaata aamma USA-p/ Canada-p akornanni aqqutissaliinissamut politikkikkut akimmiffissaliinngillat.
- Kalaallit Nunaannut ilaasut piffissami angallaffiunerpaasumi ukiumut 9-15%-imik amerleriartarput Amerikamit avannarlermit Kalaallit Nunaannut ilaasussat ujartuinerat annertusiartorpoq Kalaallit Nunaanni aamma Kalaallit Nunaannut/ Kalaallit Nunaannit aamma Island-imit niuerfiup pioreersup aningaasarsiutigineqarsinnaasup annertusiartornerata aqqutinut/ niuerfinnut nutaanut pisisinnaassuseqannginnerusunut atorneqanngitsunik pisinnaasaqarneq killilerneqarsinnaavoq Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit Amerikami avannarlermi ingerlataqartut arlaqarput Kalaallit Nunaata aningaasaqarnera namminersortut ingerlataqarnerisa annertusiartornerisa malitsigisaanik ataatsimoortumik UR tapiissutinik pinngitsuuisinnaannginneruleriartorpoq Nunap avataani aallartitsinerni ingerlatat amigartooruteqarfiusartut, ingerlatat timmisartumik angallassisarfiutileqatigiiffimmi Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartumit ingerlanneqarsimappata, aningaasaqarnikkut nunami angerlarsimaffigisami nammanneqassapput
- Nalinginnaasumik nassuiaatit Inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannik aaqqissuussinerup 1. januar 2005 aallarnerfigalugu allannguuteqartinnissaanik ilimasaarinermut atatillugu, tamatumalu kingorna inuianni inuussutissarsiutit siuarsarneqarnissaannik aaqqissuussineq inuussutissarsiutit siuarsaavigineqarnissaannut ingerlatseqatigiiffikkut siunnersuinermik aningaasanillu tapiissuteqartarnermik kiisalu ingerlatseqatigiiffimmik aningaasaliissutinik ukiuni siullerni ernialersugassaanngitsunik isumaqatiginninniartarfiusumik ilaqartillugu aqqutissiuunneqartussanngormat, unnuisarfiliornissanut taarsigassarsiniartarfittut aningaasaateqarfik pilersinneqarsimasoq pisariaaruttussaavoq, taarsigassarsisitsisarneq tamanna ingerlatseqatigiiffiit nutaat marluusut killiliussaasa iluanni isumaqatiginninniutigineqarsinnaalissammat.
- Imm. 2. Tamatumunnga ilutigitillugu, Unerartitsisussaatitat nalunaarsugaanerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 26. juni 1979-imeersoq IR, Aningaasarsiat A- t akileraarutillu A- t il. il. pillugit nassuiateqartarnermut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 26. juni 1979-imeersoq IR, Aningaasarsiat A- t akileraarutillu A- t naatsorsuusiorneqarnissaannut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 6, 26. juni 1979-imeersoq IR, Arsaarinnillutik akiliisitsisartut( pantefogedit) aamma akileraarutit tiguniarneqartarnerat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 10, 26. juni 1979-imeersoq IR, Akileraartussaatitat allattorsimaffii pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 26, 28. november 1996- imersoq aamma Aningaasarsiat A- t pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3, 3. februar 2005-imeersoq IR kiisalu Kalaallit Nunaanni sulisitsisut Danmarkimi akileraarutissanik unerartitsisussaanerat pillugu Akileraartarnermut Pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 13, 5. marts 1980-imeersoq IR atorunnaarput.
- § 79. Missingersuutinik misissuinermi qaffasippallaamik missingersuusiorneq, akit apparnerat, pisariillisaanerit, aningaasartuuteqarfinnik atorunnaartoqarnera assigisaalluunniit peqqutaallutik, qaammammut ataatsimut ilanngaasiinertaqanngitsumik ineqarnermut akiliummik annikinnerusumik ingerlatsinikkut sinneqartooruteqartuartarneq paasineqarpat, ineqarnermut akiliut iluarsiivigineqassaaq, aammalu ingerlatsinermi sinneqartoorutit illuartinneqassapput, piffissamullu missingersuusiorfiusumut tullermut ilanngunneqassallutik, taamaattorli imm. 2 tak. Imm. 2. Imm. 1-imi ingerlatsinermi sinneqartoorutit pineqartut najugaqarfimmi imaluunniit ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkoortortami ineqarnermut akiliutinit isertitanit ilanngaaserneqanngitsunit amerlaneruppata, attartortitsisoq sinneqartoorutit sumut atorneqarnissaannik aalajangiisinnaavoq, tassunga ilanngullugu sinneqartoorutit immikkoortinneqassanersut imaluunniit utertinneqassanersut.
- Piginnaatitsissut Naalakkersuisut peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut Kalaallit Nunaanni sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut malittarisassanik aalajangersaasinnaanerannut periarfissiivoq, assersuutigalugu tarnip pissussaanik ilisimasalinnut, juumuunut, kiropraktorinut, isarussiortunut nerisaqarnermillu ilisimasaqartunut danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimasunut, aamma peqqinnissamut tunngasutigut sullissisunut aamma tarnip pissusaanik ilisimasalinnut Danmarkimi Kalaallit Nunaanniluunniit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimanngitsunut, assersuutigalugu tarnip pissusaanik ilisimasalinnut danskinit sulinissaminnut akuersissuteqarfigineqarsimasunut il.il. Malittarisassat aalajangersagaq una naapertorlugu tunniunneqarsimasut inunnut peqqinnissamut tunngasutigut peqqinnissaqarfiup iluani, pisortat sullissiviini allani namminersortunilu peqqinnissamut tunngasutigut ilinniakkaminnik suliaqartunut tunngatinneqassaaq.
Sentence Morphemes with count 176
- Ilinniagara qallunaat oqartarnerattut immaqaluunniimmi allamiut oqartarnerattut taasarpaat" Life Coach" taannalu ukioq ataaseq nammineq akilerlugu ingerlassimavara, akisugaluaqaaq ilinniagaq imminulli akilersinnaalluartutut oqaatigisinnaavara, maanna ilinniagarisimasara atorlugu sulinera taamalu paasisimasanik ingerlatitseqqiisalernera allanut iluaqutaasarnera takusinnaallugu qamuuna qujamasunnanngitsoorneq ajorpoq taamalu tulluusimaarnanngitsoorneq ajorluni iliniagaq akisugaluaqisoq uniffigiinnarnagu naammassinissaata tungaanut ingerlassimagakku naak pikkunartorsiorfigisimagaluaqalugu, oqarsinnaavungalu uanga timera taannaasoq angerlarsimaffinnit allanik tamanik toqqissisimanarnerpaaq, qamuunakkut toqqissisimananga ukiorpassuanngortuni timinnguara eqqissiviilliortittarsimaqisara, ullumikkut misigissutsit nassuiassagukkit ima nassuiaasserusussinnaavakka misigissutsit inooqatikka, soorlu tassa inuit kamaattut akornaniinnanga innanga imaluunniit avaanngunartumiinnanga innanga, soorlu tassa inimi issiavigisanni toqqissisimanaqqinnaartumiillunga illunga imaluunniit soorlu tassa isikkivik toqqissinartoq, tusarneqisumik tipigeqisumilu inissisimallunga.
- Nunarput aningaasarsiornikkut siunissami imminut napatissinnaalernissaa kisiannili suli Naalagaaffeqatigiinni peqataanissaa sulissutigerusuppaa Naalagaaffeqatigiinni suleqatigiinnerup nukittorsarnissaa ataqqeqatigiiffiunissaalu sulissutiginiarpaa Akisussaaffeqarfiit tiguneqartut pitsaanerusumik inissisimanissaat, danskit naalagaaffiat maannamut tamanna pikkorluffigisimammagu Danskit Nunarput kalaallillu pillugit ilisimasaqanerulernissaat sulissutiginiarpaa taamaaliornikkut Danmarkimit ataqqineqarneruleqqulluta Aningaasaliisarfittut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissaq sulissutigerusuppa, danskit naalagaaffiata soraarnerussutisiaqalernissamullu aningaasaateqarfiit aningaasalersugaannik, tassuunalu nutaaliornermi, silap pissusianut tunngatillugu, nukissiuuteqarnermi, takornariartitsinermi, aalisarnermi, nunalerinermi aatsitassarsiornermilu ineriartortitsinissaq siunertaralugu Randi Vestergaard Evaldsenip Facebookikkut nittartagaa takuuk.
- Artikel 18 Naalagaaffimmi ilaasortaasumi suliniaqatigiiffiit iluanaarniuteqanngitsut aningaasanik nuussisarnerit 1. Naalagaaffiit ilaasortaasut akiliinermik isumaginnittartut namminneq oqartussaaffimminni artikel 5-imi pisussaaffiinit avaqqutsitsisinnaapput, aningaasanik suliniaqatigiiffiit iluanaarniuteqanngitsut eqqarsaatigalugit, tamakku ikiuiniarnernik, upperisamik tunngaveqarlutik, kulturikkut, ilinniartitaanikkut, isumaginninnikkut/ inooqatigiinnikkut, iliisimatuussutsikkut imaluunniit peqatigiiffeqarnikkut siunertanik iluaqusiiniarlutik ingerlatsippata, kattuffiit/ suliniaqatigiiffiit tamakku naatsorsuutinik saqqummiussinissaminnut pisussaaffeqarunik aamma avataanit kukkunersiorneqarnissamik imaluunniit pisortani oqartussaasunit nakkutigineqarunik imaluunniit namminneerlutik nunap inatsisai akuerisaasut malillugit imminnut nakkutigineqarunik, kiisalu aningaasanik nuussinerit ataasiakkaat 150 EUR sinnersimanngippatigit, kiisalu naalagaaffiit ilaasortaasut iluanni taamaallaat tamakkuninnga ingerlatsigunik.
- Aalajangersakkat allat§ 9. Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfia ilinniartup pilersitseqqaartutut piginnittussaatitaanera ataqqillugu isiginnaagassianik ilinniartitaanermi suliassat suliarineqarnerannut atatillugu pilersunut piginnittussaatitaavoq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Suliassap suliarineqarnerani Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfiata avataani susassaqartut, taakkununnga ilanngullugit suliffeqarfiit, sullissiveqarfiit il.il. ilanngutsinneqarpata Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfiata, ilinniartup allallu pineqartup akornanni isumaqatigiissutigineqassaaq Kalaallit Nunaata Isiginnaartitsisarfia, ilinniartoq allalu pineqartoq malittarisassat pilersitseqqaartutut piginnittussaatitaanermut atuuttut ataqqillugit isiginnaagassianik suliassamik suliarinninnermi angusaasunik qanoq annertutigisumik atuisinnaatitaanersut, tassunga ilanngullugu allamut pineqartumut tunngasut pillugit paasissutissaasinnaasut tamanut saqqummiunneqarsinnaanersut.
- § 55. Akiliisinneqarsinnaavoq 1)§ 1-imut akerliusumik tusarnaagassanik isiginnaagassanillu aallakaatitassiortoq, 2) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu§ 4, imm. 1-imut imaluunniit§ 4, imm. 2 aamma 3 kiisalu§ 9, imm. 2-3 malillugit piumasaqaatinut akerliusunik, aallakaatitsissutit digitaliusut aqqutigalugit siammarterisoq, 3) tusarnaagassianik isiginnaagassianillu paragraffinut 5-imiit 7-imut akerliusumik antenneqarfiit ataatsimoorussat atorlugit siammarterisoq, 4) aningaasaliiffigineqartunit allaanerusumik tapiissutinik siunertanut allanut atuisoq, 5)§ 50, nr. 1 aamma 2 malillugit aalajangikkanik sumiginnaasoq, 6) uparuaanissamik aalajangiinermik sumiginnaasoq, tak.§ 50, nr. 3, imaluunniit 7)§ 6-imik,§ 7, imm. 1-imik 2-millu,§ 12, imm. 3-mik,§ 15, imm. 1-imik 2-millu,§ 16, imm. 1-imik 2-millu§§ 17-18-inik,§ 44, imm. 2-mik,§ 45-mik,§ 46 imm. 1-imik 2-millu,§ 48, imm. 2-miit 6-imut,§ 53-imik imaluunniit§ 17 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq.
- 1) immikkut ittumik atuartitsineq, 2) efterskolernerit sorliit ilinniarnermik aallartitsinissamut naammassinninnissamullu kinguneqarluarnerpaajusarnersut, 3) siunnersuinerit sorliit ilinniagaqalernermik kinguneqarluarnerpaajusarnersut, 4) atuarfinni angisuuni marlunnik ilinniartitsisoqartarnerup karakterit agguaqatigiissinnerinut aamma ilinniakkap naammassineqartarneranut qanoq sunniuteqartarnersoq, 5) ilinniarnertuunngorniarfimmi inuutissarsiutinillu ilinniartitsinerni ilinniarnermik taamaatitsisarnerup pinngitsoortinniarnerani suliniuteqarneq, 6) ilinniartitsisutut ilinniarsimanngitsut atuartitsinerisa inaarutaasumik misilitsinnerni karakterinut aamma ilinniarnermut sunniutaat, 7) ilinniartitsisut ilinniarnerminni atuartitsissutissat itisilerlugit ilinniarsimasaminnik atuartitsinerisa annertussusaat atuarfiullu angusaanut sunniutaat, aamma 8) inooqataanermi kingornuttakkat akornutit akiorniarlugit suliniutit.
- gl, Eqqumiitsuliortut Kattuffiat, Nipilersortartut Kattuffiat, Qeqqani erinarsoqatigiit, Nunatta Atuagaateqarfia, Nunatta Katersugaasivissua Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat( NUKAKA), NAPA, Katuaq, Taseralik, Sermermiut, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Utoqqaat Kattuffiat, Inuit Circumpolar Council( ICC), Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Misissueqqaarnerit, KNR, Kalaallit Nunaanni Tusagassiutit Kattuffiat, najukkani Radioqarfiit TV-eqarfiillu Kattuffiat, Sermitsiaq AG, Knud Rasmussenip Højskolia, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI), Campus Kujalleq, Inuussutissalerinermut Ilinniarfik( INUILI), Imarsiornermut Ilinniarfik( Søfartsskolen), Niuernermik Ilinniarfik- Nuuk, Perorsaanermik Ilinniarfik, Savaatilinngorniat Atuarfiat, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik, Sorlak, Avalak, Ili Ili, Meeqqat Pisinnaatitaaffiinik Sullissivik( MIO), IPIS, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata siunnersuisoqatigiivi aamma Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Instituti.
- § 17. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik" isumaqarpoq aningaasaateqarfik pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartumit, nunani tamalaani suliniaqatigiiffimmit imaluunniit qitiusumik aningaaserivimmit pilersinneqarsimasoq maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut imaluunniit maannakkut siusinnerusukkulluunniit sulisartuusimanngitsoq, tigusisartumut imaluunniit peqataasunut akiliutit akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut pisortat immikkoortortaanit ingerlanneqartoq, nunani tamalaani suliniaqatigiiffik imaluunniit qitiusumik aningaaserivik pillugu inuttut kiffartuussinertut akiliutitut pissarsiarineqarsimasut.
Sentence Morphemes with count 177
- William Jensen 1:49´ 26 2. Nikolaj Therkelsen 1:50´ 57 3. Isak Siegstad 1:51´ 22 4. Søren Davidsen 1:51´ 46 5. Andreas Broberg 1:53´ 15 6. Jonas Kristensen 1:53´ 25 7. Kim Hansen 1:53´ 52 8. Minik O. Svendsen 1:54´ 52 9. Nukannguaq Samuelsen 1:56´ 16 10. Aron Sakariassen 1:57´ 32 11. Edvard Samuelsen 1:58´ 45 12. Wilhjem Sakariassen 1:58´ 46 13. Frits Johansen 1:59´ 24 14. Algot Nielsen 1:59´ 46 15. Ado Sandgreen 2:00´ 02 16. Tittus Broberg 2:00´ 03 17. Aron Eskildsen 2:01´ 29 18. Amos Jensen 2:03´ 21 19. Lars Iversen 2:04´ 05 20. Hans II Petersen 2:05´ 28 21. Inunnguaq Zeeb 2:06´ 08 22. Hans Johan Kristensen 2:08´ 15 23. Rita Inûsugtok 2:10´ 04 24. Ole Svendsen 2:13´ 58 25. Hans Marius Frederiksen 2:17´ 55 26. Hansiaraq Zeeb 2:18´ 09 27. Pele Eliassen 2:20´ 40 28. Ferdinad O. Hansen 2:22´ 06 29. Hans Otto Jørgensen 2:24´ 22 30. Jakob Stork 2:28´ 01 31. Karl Frederik Danielsen 2:41´ 27 32. Thomas Inûsugtoq 2:42´ 07 33. Otto Mika Villumsen 34. Ville Siegstad 35. Marius Inûsugtoq
- tunngasunik naatsorsuusiorneqassasut, angusanut naatsorsukkanik taamatullu oqimaaqatigiisitsinernik imaqartinneqartunik, suliffeqarfiup iluani niuerfiit ataasiakkaat akornanni sullissinernut akiligassat, soorlu nioqqutissanut sullissinernullu, niuernerpalaartumik tunngaveqarluni ingerlanneqassasut, aammalu niuerfiit ataasiakkaat akornanni aningaasanik nuussisarneq, tassunga ilanngullugu aningaasaatinut akisussaaffiusunut aallarniutitut akiliutit, niuernermi aningaasaqarnermut tunngaviusut malillugit pisassasoq, sullissinerit attaveqaatinik niuerfiit ataasiakkaat akornanni ataatsimut atuisussaatitaanerusinnaasumut ilaatinneqartut piumasaqaatigineqartut assinginik piumasaqaateqarfiusumik allamut pilersuutigineqarsinnaassasut, aamma naatsorsuutit pineqartut nalunaarasuartaateqarnermik aqutsisunut tunniunneqarnerminni pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaanermut inatsimmi aalajangersakkat nalinginnaasut malillugit allagaatit takuneqarsinnaassasut.
- Iluarsiinerni tunngavigineqarput Nalunaarut nr. 748, 29. juni 2006-meersoq IR Nunatsinni Ilinniarnertuunngorniartarneq aamma ilinniarnissamut piareersarluni ilinniartitsissutissani ataasiakkaani ilinniartitaaneq( GU pillugu nalunaarut), Peqqussut nr. 787, 20. juni 2006meersoq IR inuutissarsiutit pillugit ilinniarnertuunngorniartarnerup aamma qaffasinnerusumik niuernermut ilinniartitsinerup aammalu pinngortitamut tunngassuteqartunik soraarummeertarnerup inatsisaanik Kalaallit Nunaannut atulersitsineq( Kalaallit Nunaannut Inuutissarsiutit pillugit ilinniarnertuunngorniartarnernut Peqqussut), Nalunaarut nr. 803, 13. juli 2006-imeersoq IR Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniartarneq, Nalunaarut nr. 805, 13. juli 2006-meersoq IR, Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniarnermi pinngortitaq pillugu qaffasinnerusumik soraarummeertarneq( Htx pillugu nalunaarutit) aamma Nalunaarut nr. 806, Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutinut ilinniarnertuunngorniartarnermi niuernermut qaffasinnerusumik ilinniartitaaneq( Hhx pillugu nalunaarut).
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. xx, yy 2016-imeersoq IR( Aalajangiinerup eqqartuussivinnut suliakkiunnissaanut piffissamut killiliussaq, annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassanik suliaqartarneq, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aamma akileraartarnermut nalunaarusiortarneq aamma akiliisarneq il.il. pillugit maleruagassat allanngortinneqarnerat)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi allanngortinneqassapput:
- Imm. 2. Angallatinut kalaallit nunaanneersunut IR nunani allani usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1. Imm. 3. Aalisariutinut nunanit allaneersunut IR Kalaallit Nunaanni akuersissut atorlugu aalisartunut nunanilu allani usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1. Imm. 4. Angallatinut siullermeertumik kaaviiaartitaqarneq sioqqullugu avammut niuernissaq siunertaralugu Kalaallit Nunaanni usingiartunut umiarsuaatileqatigiiffik tulaassinerup kingorna akunnerit 48 iluanni tulaanneqartut annertussusaannut uppernarsaammik KANUAANA-mut nassiussisassaaq, tak. ilanngussaq 1.§ 6. Inuit aamma ingerlatseqatigiiffiit pisiortortumut tulaassisut, tunitsivimmiit tunisinermut uppernarsaammik imaluunniit allatigut uppernarsaataasinnaasumik tunisat annertussusaannik allaffigineqarsimasumik piniartassapput.
- 1) kommunalbestyrelsip ataatsimiinnerini peqataanermut kommunalbestyrelsimilu ataatsimiititaliani ataatsimiinnernut taakkulu ataani ataatsimiititaliani ataatsimiinnerni peqataanerit, 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, nr. 1-imi 2-milu suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunniit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat nr. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit taaneqartut il. il. Imm. 2. Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa kommunimi ataatsimiititaliani ataavartuni siulittaasunut ilassutitut akissarsiaqartitsinissaq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattuffiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit.
- a) Ingerlatseqatigiiffissuup ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisua nunami angerlarsimaffigisaani nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussisussaatitaanermik pisissaaffeqanngippat, b) nunamit nunamut nalunaarusianik nammineq paarlaateqatigiinneq ajorput, tamanna Kalaallit Nunaanni pisussaallutik oqartussaasut oqartussaaffillu ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq suliffeqarfiup angerlarsimaffigisaani isumaqatigiissuteqartoqannginnerata nassatarisaanik, naak nunarsuarmioqatigiit akornanni akileraartarneq pillugu paasissutissanik paarlaasseqatigiittarnermik isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq, imaluunniit c) oqartussaaffik pillugu tulleriaarlugu kukkusoqartuartarnera ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani, akileraaruseriffiullu ingerlatseqatigiiffissuup tassani nr. 1-imut ilaatinneqarneranik nalunaaruteqareernerani.
Sentence Morphemes with count 178
- Niuernerup naalakkersuinerullu avissaaruteqarnerunissaatigut isumagineqarpoq direktøriusoq maannamut niuernermi pisortaasutut atorfeqaraluartoq ima allannguuteqartinneqassasoq, tassa kalaallit nunaannut direktøriusumik taaneqalerluni naalakkersuinermullu atasut suliassat annertusiartoqisut isumagisassarissallugit, niuernerinnarmullu atasuusut immikkuulersinneqassasut niuernermik paasisimannittumit immikkut siulersorneqarlutik, niuernermili pisortaasoq namminersorluinnarluni aalajangiisinnaatinneqassanngilaq, direktørili kalaallit naalakkersuisutigut suliffigineqarnissaat pingaarlugu atorfeqartitaasoq niuernerup ingerlanneqarneranittaaq nakkutiginnittussaajuassaaq niuerneq iluanaarutaalersinniarnermit akiusut aalajangersarnerisigut, niuertoruseqarfissat inissinnerisigut, nioqqutissiaralugit pisiat annertussusiagut allatigulluunniit kalaallinut ajoqutaalersinnaasunik kinguneqassangatinnartunik pisoqaleqqunagu.
- Sermeq nannullu kisimik pineqanngillat, pineqarpoq issittumi inuiaqatigiit ineriartornissaat Nunatsinni angerlarsimaffinni nakuusertarneq FN-ip ernumanartoqartippaa Grønlandsbankip sinneqartuutai ikileriarput Parnaarussiviup matoqqasup inissiffissaa nutaaq Nunaoil sajuppillatsitsilluni paasisanik tuniniaanikkut sinneqartooruteqarpoq Nuna Minerals aatsitassanik qaqutigoortunik kuultimillu ujarlerpoq- Air Greenland sammisanik amigartoorutaasunik ingerlatsissanngilaq- Kangerlussuaq matuppat takornariaqarnermik inuussutissarsiuteqarneq suujunnaassaaq Kangerlussuarmi piniarneq takornariaqarnerlu ataqatigiipput Uuliamik ujaasinermut atatillugu isumannaatsuuneq ilinniagaqartitsinerlu Nuna Minerals nunat tamalaat børsianni Kattie Nielsen Narsarmiu Islandimi ingerlatsivimmik ingerlalluartumik pilersitsivoq Kalaallit isigiarsuttut Islandimut katsorsartikkiartortarput Atasinnaasumik ineriartortitsissaagut, aningaasaqarnermut naalakkersuisoq isumaliutersuummi allappoq Aleqa Hammond issittumut ataatsimut politikkeqaqqusivoq Johan Lund Olsen:
- 1) Ineqarnermut akiliutinik qaffaanissamik siumoortumik ilisimatitsisarnermi piumasarisat, tak.§ 28, imm. 2. 2) Aserfallatsaaliuineq iluarsaassinerlu, tak.§ 45. 3) Inissiap iserterfigineqarnerani qanoq issusia, tak.§ 47. 4) Attartukkami atortut ikkussukkat pitsanngorsaanerillu( atuisinnaatitaaneq), tak.§§ 51 aamma 55. 5) Attartortup attartukkaminik atuinera( torersaarnissamik malittarisassanik unioqqutitisinerit), tak.§ 50. 6) Atuisinnaatitaanerup allanut tunniunneqarnera( inissianik paalaateqatigiinneq, attartukkamik allamut utaqqiisaasumik attartortitsigallarneq aamma attartornermik nangitsineq), tak.§§ 58-62. 7) Inissiamit aninermi inissiap qanoq issusia( iluarsaassineq nalinginnaasoq), tak.§ 77. Imm. 2. Maalaarutit ineqarneq pillugu maalaaruteqartarfimmut allaganngorlugit tunniunneqartassapput, aammalu maalaaruteqartup maalaaruteqartarfiup sumik isummerfigisaqarnissaanut kissaataanik erseqqissaassummik imaqassalluni.
- Siunnersuutip tusarniaassutiginera Siunnersuut saqqummiunneqartoq Air Greenland A/S-imut, Mittarfeqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Takornariaqarnermut Inuussutissarsiornermullu Siunnersuisoqatigiinnut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut( Unammilleqatigiinnermik Nakkutilliisunut), Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKAmut, SIK-mut, KANUKOKA-mut aamma Kalaallit Nunaanni kommuninut tamanut, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Nunap iluani allaffimmut, Siulersuisunut allattoqarfimmut, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Naalakkersuisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut kiisalu Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmut, Angallassinermut ministeriamut aamma Statens Lufthavnsvęsen-imut tusarniaassutigineqarsimavoq.
- 1) Piginneqatigiiffiup kiffartuussutai imaluunniit piginneqatigiiffiup kiffartuussummik isumaginninnissaanut piumasaqaatai malunnartumik teknikkikkut imaluunniit aningaasarsiorneq eqqarsaatigalugu unammillersinnaassuseqanngippata, tak. imm. 4. 2) Piginnaatitsissummik pigisaqartoq kiffartuussutinik isumaginninnissamut kiffartuussutinut imm. 1-3-mut ilaasunut assingusunik kalaallit suliffeqarfianik ataatsimik arlalinnilluunniit isumaqatigiissummik ataatsimik arlalinnilluunniit isumaqatigiissuteqarsimappat eqquutsitsillunilu, tak. imm. 4. Imm. 6. Piginnaatitsissummik pigisaqartoq, isumaqatigiissummik imm. 1-imi taaneqartumik isumaqatigiissuteqartoq eqquutsitsillunilu, tamatuma saniatigut taamattaaq ingerlatanik allanik isumaginnissaaq iliuusissanillu allanik aalajangiilluni, tamakkununnga ilaallutik kiffartuussutinik imm. 1-imi taaneqartunik pilersuinissamut pilersuisunik allanik isumaqatigiissusiornissaq eqquutsitsinissarluni, aatsitassanut inatsit malillugu, akuersissut malillugu uuliamik mingutsitsinissamut upalungaarsimanissamut il.il. piumasaqaatit eqquutsinniarlugit pisariaqartunik iliuuseqarluni.
- Aalajangersakkamut siunnersuutaasoq killiligaavoq nakkutilliinermut tunngasumik aalajangersakkamut tunngatillugu inatsisissamut siunnersuummi§ 23 p-mi, ugguuna, nakkutilliinissamut aalajangersagaq atorneqartussaalluni paasisinnaajumallugu inatsimmi kapitali 5 a-mi, imaluunniit taanna naapertorlugu malittarisassiani aalajangersakkat eqqortinneqartarsimanersut, pisariaqarpallu iliuusissanik aalajangersimasunik pilersitsisoqasalluni eqqortitsinnginneq unitsinniarlugu,§ 23 q-lu atorneqassalluni akerleriissutaasunik suliaqarnerni qaangiiniartarnernillu aqutsinermi, neqerooruteqartartup ataatsimut naliliineq naapertorlugu pisussaaffimminik naammassinnissimanerani, taamaattorli pisumi naliliineq naapertorlugu naliliisoqarluni naammaginartumik imaluunniit naammaginanngitsumik tunngavilimmik qinnuteqartoqartoq, isumaqatigiissuteqarnissamut imaluunniit isumaqatigiissutaasumik allannguinissamut, internetimut appakaaffissaqartitsinernut imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut atatillugu.
- a) Ingerlatseqatigiiffissuup ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisua nunami angerlarsimaffigisaani nunamit nunamut nalunaarusiamik tunniussisussaatitaanermik pisissaaffeqanngippat, b) nunamit nunamut nalunaarusianik nammineq paarlaateqatigiinneq ajorput, tamanna Kalaallit Nunaanni pisussaallutik oqartussaasut oqartussaaffillu ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq suliffeqarfiup angerlarsimaffigisaani isumaqatigiissuteqartoqannginnerata nassatarisaanik, naak nunarsuarmioqatigiit akornanni akileraartarneq pillugu paasissutissanik paarlaasseqatigiittarnermik isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq, imaluunniit c) oqartussaaffik pillugu tulleriaarlugu kukkusoqartuartarnera ingerlatseqatigiiffik qullerpaatut aqutsisoq akileraartarnikkut angerlarsimaffigisaani, akileraaruseriffiullu ingerlatseqatigiiffissuup tassani nr. 1-imut ilaatinneqarneranik nalunaaruteqareernerani.
- § 8. Kommunalbestyrelsi§ 7, imm. 1 malillugu illumik nutaamik sanaqateqarnermi ikkussugassat pisarneq naapertorlugu aaqqissuunneqarsimasunik sumiiffimmilu ikkussugassatut tunniunneqarsimasunik pissarsinermut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaavoq, tak.§ 10. Imm. 2. Kommunalbestyrelsi§ 7, imm. 2 malillugu illuni sanaqataaffiusuni pioreersuni suli naammassillugu sanaartorneqanngitsuni sumiiffimmi saniatigut atortussanik pisariaqartunik tunniunneqarsimasunik pissarsinermut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaavoq, tak.§ 10. Imm. 3. Kommunalbestyrelsi§ 7 malillugu toqqavissap pilersaarusiorneranut sanaartorneranullu, sanaartoqataasumit ikiortinnermut aamma ilitsersuisumit ikiortinnermut kiisalu innaallagissap, erngup imaluunniit kiassarnerup aqqutaasa ikkussornerinut aningaasartuutinut uppernarsarneqarsimasunut tamarmiusunut taarsigassarsititsisinnaapput, tak.§ 10. Imm. 4. Naalakkersuisut paasissutissanik ilassutaasussanik piniartarneq pillugu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput.
- 1) innarluuteqarnerup malitsigisaanik ajornartorsiutit pillugit inuit innarluutillit siunnersorneqarnissamik tapersersorneqarnissamillu neqeroorfigineqarnissaannik qulakkeerinniffigineqarnissaat, 2) inuup imminut ikiorsinnaanissaanik siuarsaaneq imaluunniit ulluinnarni inuuneranik oqilisaassineq kiisalu inuunerinnerulersitsineq, 3) inuup innarluutillip ineriartorsinnaanissaanik aamma piginnaasai naapertorlugit nammineq periarfissaqarfiinik atorluaasinnaanernik siuarsaaneq, matumani inummut ataasiakkaamut tamanna periarfissaappat, ilinniagaqarnermik periarfissaq ilanngullugu, 4) inuit innarluutillit inuiaqatigiinni naligiimmik periarfissaqarnissaasa aammalu innarluuteqarneq pissutigalugu assigiinngisitsinerup akerlilerneqarnissaa tamatumuunalu sapinngisamik inuiaqatigiinni tamakkiisumik sunniuteqarluartumillu peqataanissaasa akuunissaasalu qulakkeerneqarnissaa, aamma 5) ataasiakkaat ilinniarnissaannut sulisinnaanissaannullu periarfissat siuarsarnissaat.
- 1) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuunneqarnerata kingorna pisariaqartitaasa naammassineqarnissaannut pisariaqartumik inuup tapersersorneqarnissaa, 2) inuup najugaqarfissatut neqeroorummit angerlartinneqareernerata imaluunniit najugaqarfissatut neqeroorummut allamut nuutinneqarnerata kingorna tapersiinermut§ 26 malillugu iliuusissanut pilersaarummik suliaqartoqarnissaa, 3)§ 23 malillugu, inuup immaqalu tassunga angajoqqaatut sinniisuata imaluunniit angajoqqaatut akisussaasut oqaloqatigineqarsimanissaat, aamma 4) najugaqarfissatut neqeroorummit allaganngorlugu oqaaseqaammik piniartoqarsimanissaa, taassuma inuup innarluutillip inissinneqarunnaassaguni inissinneqarunnaarnissaanut kiisalu nalinginnaasumik atugarissaarnerata tapersersorneqarnissamillu pisariaqartitsiinnarnerata killiffii pillugit inissiivigineqarsimasup isummersornera imarissavaa.
Sentence Morphemes with count 179
- § 39. Naalakkersuisut aallakaatitassiornissamut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqartoqartillugu aningaasanut inatsimmi tassunga aningaasaliissutigineqarsimasut periarfissiinerat malillugu sumiiffinni radioqarfinnut tv-qarfinnullu, tunngaviusumik tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik piumasaqaatinik aamma nammineerluni aallakaatitassiat aalajangersimasut ikinnerpaaffissaannik piumasaqaatitut Naalakkersuisut aalajangersimasaannik naammassinnittunut taamatut tapiissuteqartassapput, tak. imm. 2. Imm. 2. Nammineerluni aallakaatitassiat qanoq ittut aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarsinnaanerat pillugu maleruagassat Naalakkersuisut aalajangersassavaat, aammalu aallakaatitassiornermut tapiissutit, matumani aamma tapiissutit annertussusiinik ataasiakkaanik pisinnaanermut piumasaqaatit pillugit maleruagassat aalajangersarsinnaallugit.
- 1) inuusuttut ilinniarnissamut kaammattorneqarnissaat, aamma inuusuttut inuutissarsiutinik ilinniagaqarumasut imaluunniit inuutissarsiutinik ilinniartitsinermut tunngasutigut pikkorissarumasut tamarmik piviusunik periarfissaqarnissaasa qularnaarnissaat aamma ilinniakkat pikkorissarnerilluunniit amerlanerusut akornanni toqqaasinnaanissaat, 2) inuusuttunik siunissami sulillutik inuunissaannut, inuttut inerikkiartornissaannut aamma inuiaqatigiinnik ineriartornerannillu paasinninnissaannut tunngavissiisumik ilinniartitsinissaq, 3) suliffissaqartitsiffiit inuutissarsiutini sulianut tunngasutigut nalinginnaasumillu piginnaasariaqartutigut pisariaqariaqartitaasa piviusunngortinnissaat- inuutissarsiutitigut inuiaqatigiinnilu ineriartornermut naleqqiullugit, tamatumunnga ilanngullugit inuutissarsiuteqarnerup ilusiligaanermigut ineriartornera, suliffissaqartitsiniarnermi pissutsit ineriartornerat, suliffiit aaqqissugaanermikkut teknikkikkullu ineriartornerat aamma 4) ilinniartut Kalaallit Nunaanni avataanilu ilinniaqqinnissamut tunngavissinnissaat.
- Qoorortuut eqqarasuartaatit eqittaannartakkallu umiatsiaaqqamiit piniarnermut atorneqaqqusaanngillat, 4) umiatsiaaqqat tamarmik unaaqassapput alertalinnik avataqassallutillu pisap kivisinnginnissaanut naammattunik, 5) angallatit ataatsimoorluni UR piniarnermut peqataasut taamatuttaaq ningittakkanut qalorsuarnulluunniit amoortaateqassapput minnerpaamik tonsinik marlunnik qaqitsissutaasinnaasunik kraftblokimilluunniit atortuligaassallutik, 6) piniarneq ingerlanneqassasoq naalakkamit agguaanermut atatillugu najukkami aalisartut piniartullu peqatigiiffiannit kommunimillu umiatsiaaqqanik piginnittut akornannit toqqarneqartumit akuersissummillu piginneqataasunit tamanit ilisimaneqartumit aqunneqarluni, 7) piniarneq aallartinneqassanngilaq ataatsimoorluni UR piniarnermut peqataasussat akuersissummik piginneqataasut tamarmik piniarnerup aallartinnissaanik kalerrinneqareertinnagit, 8) tikaagullik sapinngisamik pilertortumik toqusarneqassaaq, aamma 9) akuersissummik piginneqataasut pisaqarnermi peqataasut pisap agguarneqarnerani ilaatinneqassapput.
- a) procaryote aamma eucaryote cellit, b) cellit isikkui atuuffiilu aammalu cellit ingerlaartarneri toqqakkat, c) DNA-p aaqqissugaanera atuuffialu, d) kingornutseriaatsit ajornanngitsut aamma timip isikkuata allanngortiterneranut assersuutit aammalu kingornussat avatangiisillu imminnut atanerat, e) nammineq peqqissutsimut atatillugu nerisassat nerisarnerlu, tassunga ilanngullugit uumassusillit aaqqissugaanerat taakkulu biologimi pingaaruteqassusiat, f) inuit kinguaassiortarnerat naartusarnerallu, atoqatigiinnermi illersutit nappaatillu atoqatigiinnermi tuniluuttartut g) peqqissutsimut atatillugu ilumiut toqqakkat aaqqissugaanerat atuuffiilu, h) pinngortitami aaqqissugaaneq atuuffialu, tassungalu ilanngullugit nereqatigiittarneq, timip akuerisa ingerlaartarnerat nukissallu ingerlaartarnerat, i) pinngortitami ataqatigiinnerit aalajangersimasut, Kalaallit Nunaanni nunarsuarmilu, i) tappiorannartut pinngortitami ataqatigiinnermut pingaaruteqassusiat, j) pinngortitami ataqatigiinnerit inuit ingerlatsinerinnut sunniisarnerat aamma
- a) sammisat nalinginnaasut suliamullu tunngasut pillugit tuluttut nalunakannersunik oqaluttarissatigut allattarissatigullu paasinnissinnaassallutik, b) tuluttut oqaasertat isumaqarluartumik atuarsinnaassallugit, c) oqaatsinik piginnaasat allanngorartumik atorsinnaassallugit, tassanilu sammisat nalinginnaasut sulianullu tunngasut pillugit oqaloqatigiinnermi oqallinnermilu ajornartorsiuteqaratik peqataasinnaassallutik, d) attaveqarnermi inissisimaneq paasillugu suliani pissutsit ajornakusoortut pillugit tuluttut oqallorilluni eqqortumillu aaqqissuulluakkamik takisuumik oqaluttarissatigut allattarissatigullu saqqummiisinnaassallutik, e) tuluttut oqaasertat assigiinngiiaartut imarisaannik, isummanik oqaatsinillu atuinerit assigiinngissutaannik nassuiaasinnaassallutik, f) ilinniartitsissummi oqaatsit atorneqartartut atorlugit sammisat nalinginnaasut suliamullu tunngasut pillugit oqaasertanik nutaanik pisoqaanernillu assigiinngitsunik nalilersuisinnaallutik nassuiaasinnaallutillu, g) inuiaqatigiinnut, kultureqarnermut, oqaluttuarisaanermut sulianilu tunngasunut tunngatillugu oqaasertat ataasiakkaat attuumassuteqartilersinnaassallugit,
- a) taaguut kulturi, b) nunarsuarmut isiginnilluni kalaallit qangalili maannakkullu kulturiat, c) nunarsuarmi kitaani kitaatalu avataani kultureqariaatsit, d) attaveqaqatigeeriaatsit, tassunga ilanngullugit kulturip iluani, appasissumik ataqatigiissitsinermi qaffasissumillu ataqatigiissitsinermi, e) kulturimik paasinnittarneq kulturimillu paatsuuisarnerit, tassunga ilanngullugit taaguutsinut tunngatillugu assigiinngiiaassutsit, inuiaqatigiinneq pingaartitsineq aamma kulturimi eqqortunik periarfissanillu takunningusunnginneq, f) oqaluttuarisaanerup kulturillu ingerlanerisa kingunerisaanik kinaassuseqalertarneq, g) kulturimi, oqaluttuarisaanermi inuttullu atugarisani pissutsit taaguutip kulturip ineriartorneranut sunniuteqartarnerat, h) danskit/ kalaallit nunasiaqarnermi oqaluttuarisaanerat isiginiarlugu taaguutit ilanngutitaaneq, inuiaqatigiinnut ilanngutivinneq inuiannillu immikkoortitsineq, i) inuttut, ataatsimut nunarsuarmilu kinaassuseq, j) sumiiffinni sulinermut atornissai siunertaralugu kulturimik nalilersuinermi oqariaatsit aamma k) sumiiffinni sulinermut atornissai siunertaralugu kulturinik nalilersuineq kulturinillu misissueriaatsit.
- 4) fagini ataasiakkaani ilinniartitsisup ilinniarnertuunngorniarlunilu ilinniarfimmi ataatsimut ilinniagaqartut atuartitaanerminnut tunngatillugu qanoq pissarsiaqartarnerminnik naliliinerat, tassunga ilanngullugu ilinniagaqartut atuartitaanerminnik naliliinerat ataatsimut ilisimasaqarfigissagaa, 5) fagini ataasiakkaani ilinniartitsisuusup ilinniarnertuunngorniarlunilu ilinniarfiup ataatsimut siunnersuinissaminut pilersaarusiornissaminullu tunngavissinneqarnissaa, ilinniagaqartup ilinniarnermini ingerlaqqinnissaanut ineriartoqqinnissaanullu, ilinniakkat sammivissaat eqqarsaatigalugit, faginik qinigaqarnissani taakkualu qaffasissusissaanni, aamma ilinniartitaanerup aaqqissuunneqarneranut siunnersorneqarnikkut, tassunga ilanngullugit immikkut aaqqissuussanik ingerlatsisoqarsinnaanera, aamma 6) angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut ilisimatitsissuteqarnissamut ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarfiup ilinniartup ilinniarnermini pissarsiarisai pillugit tunngavissai.
- Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 34, 28. november 2016-imeersoq IR( Aalajangiinerup eqqartuussivinnut suliakkiunnissaanut piffissamut killiliussaq, annikitsumik aatsitassarsiorluni aatsitassanik suliaqartarneq, akuersissummik peqarani aatsitassanik katersisarneq piiaasarnerlu aamma akileraartarnermut nalunaarusiortarneq aamma akiliisarneq il.il. pillugit maleruagassat allanngortinneqarnerat)§ 1 Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-imeersumi IR( aatsitassanut ikummatissanullu inatsit), Inatsisartut inatsisaanni nr. 26, 18. december 2012-imeersumi IR, Inatsisartut inatsisaanni nr. 6, 8. juni 2014-imeersumi IR aamma Inatsisartut inatsisaanni nr. 16, 3. juni 2015-imeersukkut IR allanngortinneqartumi allanngortinneqassapput:
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanerit, 2) inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik misissueqqissaarnerit ilisimatusarnikkullu suliat oqallisigineri, 3) inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik oqartussaasunillu allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuinerit, 4) inuit pisinnaatitaaffiinik inuiaqatigiinni sulianik ataqatigiissaarineq taakkununngalu naleqqiullugu ikiuunneq, 5) inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsinermik tapersersuineq siuarsaanerlu, 6) inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissanik siammarterinermut peqataaneq, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa patajaallisarneqarnissaat siunertaralugu ingerlatassanik siunnersuuteqarneq, aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliaasarsimasut ingerlanerisa nalilersornerat 1____________________ UKA 2018/218 PIN suliap normua:
- Imm. 5. Naalakkersuisut aalajangersagaliorsinnaapput allaffissornikkut aqutsineq pillugu, tamatumani aamma ilusissanik piffissalersuinernillu qinnuteqartarnermi, aamma ilinniartut ineqarfiinik ingerlatsinermi, tamatumani aamma imm. 1-3 naapertorlugit suliassanik isumaginninnernut, ineqartunut siunnersuisoqatigiinni sulianut immikkut akissarsiaqartitsisarnermut, aamma paasissutissanik piniartarnernut, atugassiisarnermut ingerlatitseqqittarnermullu, tak. imm. 4. Imm. 6. Aalajangersakkat pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaanni aamma pisortat ingerlatsinerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni atuupput, imm. 3-mi eqqaaneqartunut suliffinnut namminersortunut, taakkua Inatsisartut inatsisaat manna imaluunniit malittarisassat Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu suliaasut naapertorlugit tamakkiisumik imaluunniit ilaannakuusumik ilinniartut ineqarfiinut malittarisassat naapertorlugit ilinniartut ineqarfiinik allaffissornikkut aqutsisuutinneqarpata.
Sentence Morphemes with count 180
- 1) perorsaanermi/ ilinniartitsinermi tarnillu pissusiinik ilisimaqqaagassanik( teorier) atuinissamut, 2) ilinniartitsisutut sulinermik, sulinermi atugarisanik aamma ilinniarnerup ingerlannerani avataanilu periarfissanik paasiniaanissamut nalilersuisarnissamullu, 3) ilaqutariinnermi, atuarfimmi inuiaqatigiinnilu pissutsit allanngorarneranni meeqqanik inuusuttunillu atuartitsinermik allaaserinninnissamut, pilersaarusiortarnissamut, aaqqissuisarnissamut aamma nalilersuisarnissamut, 4) ilinniartitaaneq perorsaanerlu pillugit apeqqutinut tunngavilimmik isummertarnissamut, 5) atuartumut atuaqatigiinnullu siunertalimmik ilitsersuisarnissamut, 6) atuaqatigiinnik, suleqatinik, angajoqqaanik, atuarfimmik isumaginninnermilu oqartussaasunik suleqateqartarnissamut aamma 7) perorsaanermik, atuartitsinermik ilinniartitaanermillu ineriartortitsinermut nutaanngorsaanermullu ikiuunnissamut.
- 2.1.3 Oqartussaasoqarfiit assigiinngitsunik suliallit akornanni suleqatigiinneq Patajaallisarneqassaaq 16. Suliniut- Oqartussaasoqarfiit assigiinngitsunik suliallit akornanni suleqatigiinnermik pitsanngorsaaneq 17. Suliniut- Kinguaassiutitigut atornerlunneqartarneq akiorniarlugu suliniarnermik annertusaaneq 18. Suliniut- Kinguaassiutitigut atornerluisoqarsimaneranik pasitsaassaqarnermi ilisimasaqalernermiluunniit qanoq iliornissamut ilitsersuut 19. Suliniut- Ilaqutariinni nakuusertoqartarnera pillugu pasitsaassaqarnermi ilisimasaqalernermiluunniit qanoq iliornissamut ilitsersuut 20. Suliniut- Ilaqutariinni aanngajaarniutinik atuiffiusuni alliartortoqartoq pasitsaanneqarpat ilisimaneqalerpalluunniit iliuusissanut ilitsersuut 21. Suliniut- Ilaqutariinni sumiginnaasoqarneranik pasitsaassaqarnermi ilisimasaqalernermiluunniit qanoq iliornissamut ilitsersuut 22. Suliniut- Pinasuartumik ikiuiartortartoqatigiit
- Imm. 2.§ 47, imm. 2-mi piffissarititaq apeqqutaatinnagu akileraartussaatitaasoq paasissutissanik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, aningaasarsiaminit akileraarutinik angissusiliinermik allannguinissamut tunngaviusinnaasunik saqqummiussisinnaavoq, akileraartussaatitaasoq pisuussuteqarani ilisimanninnginnini pissutigalugu paasissutissanik taakkuninnga siusinnerusukkulli saqqummiussisinnaasimanngippat, tak. Akiligassat ilaasa nutaanngilisarnerat pillugu inatsimmi nr. 274, 22. december 1908-meersumi IR§ 3. Akileraartussaatitaasup paasissutissat saqqummiutissavai, akileraartussaatitaasup pissutsinik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, akileraartussaatitaasup angissusiliiffigineqarnerata allanngortinneqarnissaanut tunngaviusinnaasunik ilisimannilerneraniit naliginnaasumilluunniit sissuernermigut ilisimannilersinnaaffianiit kingusinnerpaamik qaammatit arfinillit qaangiunneranni.
- Tassani pineqarput meeqqat illersuisuata atorfeqarnerani atugassarititaasut, tassa inatsimmut atuuttumut nassuiaatini aamma inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatini allassimavoq meeqqat illersuisuat ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqartinneqassasoq, tamatumunngali peqatigitillugu meeqqat illersuisuat aalajangersimasumik ilinniagaqarsimanissaanik piumasaqaateqartoqanngilaq Tassa kommunimit maluginiarneqarpoq pisortanut isumaqatigiissutit malillugit atorfinitsinneqarsimasunut ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqartitsisarneq taamaallaat DJØF-it pisortanut isumaqatigiissutaanni aamma AC- t pisortanut isumaqatigiissutaanni takuneqarsinnaasoq, akerlianik atorfillit immikkut ilinniagaqarsimanissamik piumasaqaatitaqanngitsumik atorfinitsinneqarsimasut ukiuni aalajangersimasumik amerlassusileriikkani atorfeqarsinnaasut taamaallaat ASG-mi isumaqatigiissummi allassimasoqarpoq
Sentence Morphemes with count 181
- 1) Naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit, 2) naalagaaffiup nunanut allanut naalakkersuinikkut aningaasarsiornikkullu soqutigisai, tassunga ilanngullugit naalagaaffinnut inuiaalluunniit assigiinngitsut akornanni suliffeqarfinnut pissusiusut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsinerit, paasiniaanerit malersuinerillu, pinerluttulerinermi inatsisittunngavigalugit eqqartuussissutit assigisaasalu naammassineqarneri, kiisalu suliassani pinerluttulerinermi inatsisinik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsinernut tunngasuni unnerluussaanik, ilimannittunik allanilluunniit illersorneqarnissaat, 4) pisortatigoortumik UR nakkutilliinerup, naleqqussaanerup imaluunniit pilersaarusiorluni sulinerup imaluunniit akileraarutit akitsuutillu pillugit inatsiseqarneq tunngavigalugu qanoq iliuuserilersaakkat piviusunngortitaanissaat, 5) pisortat aningaasaqarnikkut soqutigisaat, matumani pisortat niuernikkut ingerlatsineri ilanngullugit, imaluunniit 6) namminersortut pisortallu soqutigisaat, pineqartup pissusia immikkut ittoq pissutigalugu isertuussinissaq pisariaqarpat.
- Imm. 4. Peqqissaanermik suliaqartup napparsimasoq nammineerluni aalajangiisinnaassuseerussimatillugu, allaqquttussaanngitsumik toqujartortumik katsorsaanissap aallartinnissaa pilersaarutigiguniuk, imaluunniit pissutsini imm. 2-mi, nr. 2-mi taaneqartuni katsorsaanissap inuunermik sivitsortitsisinnaasup nangeqqinnissaa pilersaarutigiguniuk, peqqinnissaqarfimmi sulisup inuunermi naggammik piumasaqaateqartoqarnersoq misissussavaa, Inuunermi kingullermik piumasaqaatinut nalunaarsuisarfik- Livstestamenteregistret attaveqarfigissavaa, tak.§ 18. Imm. 5. Imm. 2, nr. 1 naapertorlugu inuunermi naggammik piumasaqaateqartup kissaataa peqqissaanermik suliaqartumut allanngortitassaanani atuuppoq, imm. 2-li, nr. 2 malillugu kissaateqarneq peqqissaanermik suliaqartumut najoqqutassiaannaavoq taassumalu suliarinninnissamik isumaliutersuutaanut ilanngunneqassalluni.
- Imm. 7. Tunaartarisassat kommunalbestyrelsimit aalajangersarneqarsimasut iluanni atuarfiup siulersuisuisa akuersissutigisassavaat, kulturikkut ingerlatat ingerlanneqarnerat ataqatigiissarnerallu atuarfiup ingerlataanut ilaatinneqassanersut, tak.§ 38, imm. 2, nr. 5. Imm. 8. Ilinniartitsisunik pisortanillu atorfinitsitsinerit pillugit atuarfiup siulersuisui kommunalbestyrelsimut oqaaseqaateqartassapput, tak.§ 38, imm. 2, nr. 2. Imm. 9. Atuarfinni siulersuisut atuartitsissutit atuartitsissutillu qanitariit§ 9, imm. 1, nr. 1-imiit 4-mut taaneqartut pillugit, atuarfiit ilikkagassatut pilersaarusiaannut tapiutissanik kommunalbestyrelsimut siunnersuusiussapput, taamatullu§ 9, imm. 1, nr. 5-imi taaneqartut sumiiffinni ataasiakkaani toqqagassat ilikkagassatut pilersaarusiorneri siunnersuusiussallugit, tak.§ 38, imm. 3. Imm. 10. Misiligaalluni inerisaanermilu suliat anguniakkanik sinaakkutissanillu kommunalbestyrelsimit aalajangersarneqarsimasunik qaangiisussaatillugit, atuarfiup siulersuisui kommunalbestyrelsimut inassuteqaateqartassapput.
- "§ 3 a. Aatsitassanut oqartussaasumi, takuuk§ 3, imm. 1, ilaapput Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik, takuuk imm. 2, aamma Aatsitassanut suliassaqarfimmut Avatangiisinut Aqutsisoqarfik, takuuk imm. 3. Imm. 2. Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik Naalakkersuisut ataanni inissisimasoq( Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik) tassaavoq aatsitassanut suliassaqarfimmut nalinginnaasumik allaffissornikkut oqartussaasoq, tassani pissutsit avatangiisinut tunngassuteqartut ilaanatik, takuuk imm. 3. Imm. 3. Aatsitassanut suliassaqarfimmut Avatangiisinut aqutsisoqarfik( Avatangiisinut Aqutsisoqarfik) Naalakkersuisut ataanniittoq ittoq tassaavoq aatsitassanut suliassaqarfimmut tunngatillugu avatangiisinut tunngasunut allaffissornikkut oqartussaasoq, ilanngullugu avatangiisinik allanngutsaaliuineq, pinngortitamik allanngutsaaliuineq, avatangiisinut akisussaasuuneq aamma avatangiisinik nalilersuineq.
- 1) aaqqissuussinernut§ 39, imm. 1-imi,§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu, aamma§ 40, imm. 1imi pineqartunut kiisalu aaqqissuussinernut allanut, soraarnerussutisianik akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi§ 53 A-mi pineqartunut, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernut danskit aningaaseriviini, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiini aamma inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiini pilersinneqarsimasunut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut kiisalu Lønmodtagernes Dyrtidsfondimi uninngasuutinut ernialiussanut, 3) naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinernut aamma soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni ileqqaakkanut, sillimmasiinernut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ileqqaakkanut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ataatsikkut akiliilluni sillimmasiinernut soraarnerussutisiaqarnissamullu ileqqaakkanut ataatsikkut tunniunneqartussanut, soraarnerussutisiaqarnissamut
- Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
Sentence Morphemes with count 182
- 1) paasissutissat suliffeqarfimmut inummulluunniit suliffeqarfimmi inummilluunniit sullitaasumut paasissutissanik ingerlatitsiseqqilluni tunniussisumut, aamma suliffeqarfimmut inummulluunniit paasissutissanik tigusisumut tunngasuuppata, paasissutissallu aningaasanik nuussinermut illua'tungiusunik marlunnik taakkuninnga akuliutsitsisumut tunngasuuppata, 2) suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik ingerlatitseqqilluni tunniussisoq, aamma suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik tigusisoq assigiimmik suliaqartuuppata, 3) suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik ingerlatitseqqilluni tunniussisoq, aamma suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik tigusisoq nipangiussisimasussaatitaaneq paasissutissanillu inummut tunngasunik illersuineq eqqarsaatigalugit assigiinnik piumasaqaateqarfigineqarpata, aamma 4) paasissutissat paarlaateqatigiinneqartut aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernilluunniit aningaasalersuineq pinngitsoortinniarlugu taamaallaat atorneqassappata.
- 1) pisinissamik nalunaaruteqartup pisariaqartitai aaqqiinernik pissarsiassaareersunik tulluarsarneqarnatik akuersaarneqarsinnaanngippata, 2) isumaqatigiissummut ilaappat ilusitigut imaluunniit nutaaliornikkut aaqqiinerit, 3) sullissinissaq pillugu periaatsitigut immikkuualuttortalersuutit imaluunniit piumasaqaatit atugassarititaasullu neqeroortitsinermi pappiarartat naammaginartumik eqqoqqissaartuunersut aalajangiunneqarsinnaanngippata, 4) tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarpata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit neqerooruteqartitsinissamut piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermut toqqaaneq pillugu noqqaaneq akuerineqarsinnaanngippat, tak.§ 4, imm. 7, imaluunniit 5) pisiassap eqqarsaatigineqartup 1 mio. koruunit nalinganit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Morphemes with count 183
- Imm. 2. Taamaattorli paasissutissanik imm. 1-imi taaneqartunik ingerlatitseqqittoqarsinnaavoq, 1) inuk paasissutissiissutigineqartussaq akuersisimappat, 2) paasissutissanit pineqartoq paasissutissanik ingerlatseqqinneq pineqartup qularutissaanngitsumik soqutigisaanik aallutarinninnissaa siunertaralugu pippat akuersinissaminut mattunneqassaaq, 3) paasisimalikkap ingerlateqqinnissaa inatsisitigut imaluunniit inatsit malillugu aalajangersakkatigut ajornartitaanngippat, 4) ingerlatitseqqinneq pissappat inuinnartut imaluunniit pisortaqarfittut soqutigisat, soqutigisanit isertuussinissamut pissutaasunit, tamakkununnga ilanngullugit soqutigisat paasissutissiissutigineqartussamut tunngasut, annertunerujussuit sulissutiginissaannut, imaluunniit 5) ingerlatitseqqinneq suliassap suliarinerani pisariaqarpat imaluunniit pisariaqarpat oqartussaasut nakkutilliinermik imaluunniit misissuinermik suliassaminnik naammassinninnissaannut.
- Inooqatigisaq tassaavoq inuk aterorlugu taasaq akilersuilernermi toqusup illoqatigisimasaa, imaluunniit inuk toqusup katissimasinnaasaralua imaluunniit pisortatigut nalunaarsukkamik inooqatigisimasaa kingornussassat nalunaarsorneqarfiat toqusup toqunissani qaammatinik pingasunik sioqqullugu pilersissimasaa tunngavigalugu kingornutassaqalersimasoq kingornussisarneq pillugu inatsit naapertorlugu aapparisap katissimasap pinngitsoorani kingornutassarisassaraluata minnerpaamik angeqqataanik, aammalu toqusup toqunissaa sioqqullugu ukiuni marlunni illoqatigisimasaa imaluunniit siusinnerusukkut toqukkut qimaguttumik illoqateqarsimasoq sivikinnerpaamik atasuinnarmik ukiuni marlunni, ineqarfik ineqatigiiffigisaq taamaallaat ineqatigiiffigineqarunnaarsimappat paaqqinniffimmut inissinneqarneq pissutigalugu, tamatumani ilanngullugu utoqqalisut inigisartagaannut nuunneq, 5) aapparisap katissimasap, aapparisap avissimasap imaluunniit inooqatigisap qimataasup
- pilersitsineq ingerlatsinerlu ilinniartitaanerit tamarmiusut eqqarsaatigalugit nalileeriaatsinik naliliisarnermilu atortussanik kiisalu uppernaasaariaatsinik ineriartortitsineq tassunga ilaatillugit atuartut qitiusumit assigiinnik piumasaqaateqarfiusunik aalajangersagartalinnik atuartitaanerminni pissarsiarisartagaannik naliliisarneq kiisalu periaatsit atuarfiit iluminni piuartumik naliliisarnerminni uppernarsaasersuinerminnilu atugassaat, tak. siunnersuummi§ 18. perorsaaneq pillugu ilisimatusarneq nalunnaarsuinerlu atuarfimmi atuartitsinermik inerisaanissamik siunertaqartoq ilikkagassatut pilersaarusianik ineriartortitsineq atuartitsinermi atortussanik inerisaaneq IT-millu tunngavilimmik atuartitsinermik ineriartortitsineq ilinniartitsisunik pisortanillu ilinniartitseqqittarneq annertunerusumillu ilinniartitsisarneq,( qulaani tamakkua pillugit eqqartorneqartut takukkit)
- Danskit suliffeqarfii akitsuummik akiliisussaatitaassapput aningaasarsianik A-nik inunnut Kalaallit Nunaanni tamakkiisumik killilimmilluunniit akileraartussaatitaasunut tunniussaqartarunik, tak. aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 39. Suliffeqarfiit nunanit allaneersut IR aalajangersakkami pineqartunut ilaassapput, selskabimik pigisaminnik Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsivik immikkoortortarluunniit aqqutigalugu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik ingerlataqartumik pilersitsisimagunik, imaluunniit piginnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni eqqartuussisoqarfimmik najugaqarfeqartoq aqqutigalugu aningaasarsiat At tunniuttarpatigit, tak. aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 38, imm. 4. Naalagaaffiup taassumalu sullissiviutaasa akitsuummik akiliisussaatitaannginnissaat siunnersuutaavoq, akiliisussaatitaassagaluarpatami naatsorsuutigineqarsinnaassammat naalagaaffiup akitsuut taamaattoq ukiumoortumik UR tapiissutinit ilanngaatiginiassagaa.
- Ombudsmandi aaqqissuussaanermigut Inatsisartut ataanni inissisimavoq, tassa inatsisiliortut ataanni, akerlianik Meeqqat illersuisuat aaqqissuussaanermigut Naalakkersuisut ataanni inissisimavoq, tassa ulluinnarni aqutsinerup ingerlatsinerullu ataanni, tak. namminersorneq pillugu inatsisip§ 1-ani pissaanerup agguarneqartarnerani tunngavik, tunngavigalugu Danmarkip naalagaaffiata tunngaviusumik inatsisaani§ 3. Suliani meeqqat soqutigisaat eqqarsaatigalugit inatsisini amigaateqartoqarnera ilisimatitsissutigineqartariaqaraangat, taava Meeqqat illersuisuat aamma Inatsisartut Ombudsmandiat oqaaseqarsinnaatitaapput, tamanna ersarinnerusumik takuuk inatsisissatut siunnersuummi§ 8, imm. 2, nr. 3 aamma Inatsisartut Ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 8-mi, 3. december 2009-meersumi IR§ 11. Piginnaasaqarfiit taakku imminnut taputartuunnerat sullissiviit taakkua marluusut akornanni ajornartorsiortitsilersinnaanerat ilimagineqanngilaq, tassa Inatsisartut Ombudsmandiata iluarsaasseqqinnerit annikinnerusut suliarisarneri, kiisalu Meeqqat illersuisuata meeqqat_________________________ UKA 2011/42 IKINN suliap nr. 2010-041303
- § 2. Innaallagiatortut ikkussukkat inaallagissamut sakkortuumut tunngasut aammattaaq< 50 V-nik aqutsinermut aamma iluarsiinermut atortunik ikkussuineq, taakkua> 50 V-p atuunneranik aqutsinermut aamma suliaritinneqartarneranut aqutsinermut atorneqarpata, tamakku elinstallatøritut suliffeqarfinnit, akuersissummik pigisaqalersimasunit imaluunniit tapiliussatut/ killeqartumik akuersissummik pigisaqartunit suliap pineqartup suliarineqarnissaanut taamaallaat suliarineqarsinnaapput, taamaattorli tak. immikkoortut 3-6. Imm. 2. Suliassat akuersissummik pigisaqarnissamik piumasaqaateqarfiusutut naatsorsuussat tassaapput innaallagissamik pilersuinermut atortumut aalajangerlugit aallartitaatitut ikkunneqartussat imaluunniit attaviikkatut/ piikkatut kiisalu taakkununnga ilaapput ledninginut atortut aalajangikkat, tavlit, uuttuutit, ikkussuiffissat aamma ikkussuinermut atortut aalajangikkat allat aalajangerlugit maskiinanut aamma atortussianut innaallagissamik ingerlasunut ikkussukkamiit aalajangerlugit ikkullugit aallartitaatitut ikkunneqartussat imaluunniit attaviikkatut/ piikkatut atorneqartussat.
Sentence Morphemes with count 184
- Addeq= alleq adderpoq= allorpoq( timmiaq) addorpoq= allorpoq( pisuttoq) akkardeq= affarleq akkerpoq= aggerpoq akkorneq= aggorneq angiddertaa= angillortaa aqqeq= arfeq aqqingisakasik, aqqerajik= arfeq mikisunnguaq apoqqik= aporfik aserdeq= assorleq ativardijerpoq= atugarliorpoq atorsuakkaarnaqaaq= atupiloornaqaaq eqqalaseq= erfalasoq erdinnarteq= erlinnartoq iddeq= illu( aamma illeq) iddit= illit iddivaraq= illuaraq ikkiaq= iffiaq( aamma iggiaq) kaddeq= kalleq kiddeq= killeq kikkaq= kiggaq( aamma kiffaq) kikkeq= kiggeq( kigutinit) kuddoq= kulloq madderpoq= mallerpoq mardik= marluk marderajivit= marluinnannguit marddunngusakasiit= taamaallaat marlunnguit maqqaq= marraq maqqiortoq= marriortoq middivoq= millivoq mikisoorajiivoq= mikisunnguuvoq mittaqqik= mittarfik nadderpaa= nallerpaa naddinnaqaaq= nallinnaqaaq naaddijippoq= naalliuppoq naddiuttoq= nalliuttoq oqaqqinginiarijik= oqarfiginiariuk oqqaavoq= orraavoq oqqordeq= oqqorleq pakkik= paffik paddeq= palleq paqquttut= parruttut piddivarit= pilluarit piddanginarteq= pillagunartoq qardiit= qarliit qerdippoq= qerluppoq qeerddutooq= qeerlutooq qoqqik= qorfik qorddortoq= qorlortoq saddeq= salleq saqqaq= sarfaq( aamma saqqaq) seqqaq= serfaq siddiseq= sillit sorddak= sorlak suddineq= sullineq suddoq= sulloq taddoq= talloq tuddeq= tulleq uddoq= ulloq ukkarpoq= uffarpoq ukkuarpoq= ugguarpoq Taakku asersuutigiinnarpakka qavappiaat sumiorpaluutaannut, soorunami aamma uiguusersuisarnerat oqaatsinut nagguiusunut tulluartumik atorluarneqartarpoq.
- a) uumassuseqarnerup tunngaviusumik ersiutai sammisimassagaat, b) nukissap atortussiallu kaaviiaarnerat, fotosyntese nerisareqatigiiaarnerlu nassuiarsinnaassagaat, c) sananeqaatit sannaat atuuffiilu ilisimassagaat, d) uumasunik naasunillu aaqqissuussamik immikkoortiteriaatsit akuerisat atorsinnaassagaat, e) kinguaassisarneq, sananeqaatitigut kingornuttakkat nalunannginnerit, suiaassutsit suiaassuseqannginnerlu aqqutigalugit kinguaassiorsinnaaneq, pissuseqatigiit pinngortarnerat, uumassuseqartut amerlassusiat taaguutilik biodiversitetimik aamma nappaatit kingornuttakkat ilisimasaqarfigissagaat suliarisimassagaallu, f) uumassusillit sananeqaatimikkut pissusilersortarnermikkullu avatangiisiminni atugassarititaasunut assigiinngitsunut naleqqussartarnerat ilisimasaqarfigissagaat, g) Mendelip Darwinillu eqqarsaatersuutaasa taassumalu ilisimatusarnermut pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat aamma h) uumasut naasullu ujaranngornerit ineriartornermut nassuiaatitut ilisimasaqarfigissagaat.
- Imm. 4. Atuarfimmi atuarfiup siulersuisuini angajoqqaat ilaasortaatitaasa pingasuinnaanissaat pillugu kommunalbestyrelsip aalajangiinera, tak. Atuarfik pillugu peqqussummi§ 40, imm. 2, ukiumi qinersiviusumi kingusinnerpaamik 31. juli pissaaq, tak. imm. 1 aamma 2.§ 2. Nikerartumik qinersisarnerit ingerlanneqarpata, tak.§ 1, imm. 2,§ 1, imm. 1-imi taaneqartutut qinersinermi angajoqqaat ilaasortaatitassaat pingasut sinniisussallu pingasut qinerneqassapput, taavalu§ 1, imm. 2-mi taaneqartutut qinersinermi angajoqqaat ilaasortaatitassaat marluk sinniisussallu marluk qinerneqassallutik, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Atuarfiit siulersuisuinik angajoqqaat ilaasortaatitaannik pingasunik ilaasortalinnik, tak.§ 1, imm. 4, nikerartumik qinersisarnerit ingerlanneqarpata, tak.§ 1 imm. 2,§ 1, imm. 1-imi taaneqartutut qinersinermi angajoqqaat ilaasortaatitassaat marluk sinniisussallu marluk qinerneqassapput, taavalu§
- 1) uninnganermut ullormut akiliutissaq, sullissineq napparsimmavimmi uninnganertaqarsimappat imaluunniit peqqinnissaqarfiup katsorsaaviisa ilaanni unnuiffissaqartuni allatigut illusimanertaqarsimappat, 2) uninnganani katsorsartittunut uninngasunulluunniit sulisunut aningaasartuutit, uninnganermut ullormut akigititamut ilaatinneqarunnartut saniatigut sullissineq peqqinnissaqarfimmi suliaqartunit misissortinnermik, katsorsaanermik imaluunniit paaqqutarinninnermik ilaqarsimappat, 3) nioqqutissanut/ atortussanut aningaasartuutit, nakorsaatinik, nioqqutissanik/ atortussanik il.il. tunniussisoqarsimappat atuisoqarsimappalluunniit, aamma 4) nassiussinermut akiliut, peqqinnissaqarfik pisarneq malinnagu tigusisussap najugaqarfianut nioqqutissamik/ atortussamik nassiussisimappat, takuuk§ 3, imm. 3. Imm. 2. Uninnganermut ullormut akiliutissatut aki immikkoortortaqarfiit pineqartut il.il. ullormut akigitittagassaattut Peqqissutsimut Pisortaqarfimmit aalajangersarneqartoq.
- Imm. 3. Akileraartussaatitaasoq imm. 2 malillugu uppernarsaammik sanasimanngippat, akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu inatsimmi§ 19, atuutsinneqassaaq,"§ 36 c. Ernianut aningaasartuutit nalitigullu annaasaqaatit, nakkutigisaasumik akiitsut sinneruttortaanut tunngasut taakkua nakkutigisaasunik iliuuseqarnikkut akiitsut pillugit sinneqartoorutineersuutillugit IR taakkualu selskabinit peqatigiiffiilluunniit il.il. pigippatigit, taava piginnittuusut ilanngaasiisinnaanngillat 1) selskabi imaluunniit peqatigiiffik§ 1, imm. 1-imi, nr. 3-mit 14-imut pineqartunut ilaappat 2) selskabi imaluunniit peqatigiiffik inatsisitigut akisussaassuseqartuusumut nunami allamiumut§ 36 a, imm. 1-imi( nakkutigisaasumik akiitsut) taaneqartumut akiitsoqarpat aamma 3) selskabip peqatigiiffiulluunniit allanit aningaasaliiffigineqarnerata( akiitsui) ukiup aningaasarsiorfiusup naanerani selskabip namminerisanik aningaasaataanut sanilliullugit 2:1-mut annertunerusumik annertussuseqarpata.
- Ilaasortat akissarsiaannut ilaapput 1) kommunalbestyrelsip ataatsimiinnerini peqataanermut kommunalbestyrelsimilu ataatsimiititaliani ataatsimiinnernut taakkulu ataani ataatsimiititaliani ataatsimiinnerni peqataanerit, 2) kommunalbestyrelsinut qinersereernerup kingorna kommunip sullinneranut atasunut ataatsimiinnernut, allanik aalajangersakkanik immikkut tunngaveqartumik akissarsiaqartitsisoqanngippat, 3) pikkorissarnermut peqataanermut, kommunalbestyrelsimit imaluunniit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit kommunalbestyrelsimiit pisinnaatinneqarneq naapertorlugu sulinermut pingaaruteqartutut isigineqartuni, imm. 1 aamma imm. 2-mi suliat pineqartut tunngavigalugit, 4) isumasioqatigiinnernut peqataanermut, 5) kukkunersiuisut nalunaarutaata saqqummiunneqarnerani peqataanernut, 6) kommunalbestyrelsimit imaluunnit ataatsimiititalianiit piumaffigineqarnerit tunngavigalugit kommunimi sulianik ingerlatsinerit aamma 7) suliaqarnerit allat imm. 1-imiit 6-imut ataatsimiinnerit il.il. Imm. 2. Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa kommunimi ataatsimiititaliani ataavartuni siulittaasunut ilassutitut akissarsiaqartitsinissaq.
- Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaatit ilaannit pissarsiat akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 44, 23. november 2017-imeersoq IR Kapitali 1 Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput.
- § 23 q-mut Aalajangersakkamut siunnersuummi siunertaavoq qularnaassallugu attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq internetimut appakaaffissaqartitsinerit imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinerit pillugit isumaqatigiinniarsimasup kisiannili illuatungerisaminik isumaqatigiissuteqarfiginnissinnaasimanngitsup, Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik qinnuigisinnaassagaa akerleriissutaasumik aalajangiiffiginneqqullugu, internetimut appakaaffissaqartitsinermut aamma peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut aamma atugassarititaasunut akiusunullu tamatumani tunngatillugu, neqerooruteqartartuni ataaseq pisussaaffiligaappat saaffiginnissutit naapertuilluartut internetimut appakaaffissaqartitsinissamut imaluunniit peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinissamut naapigiarneqartassasut.
- 3) Atuartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, takuuk§ 13. Atuartoq angerlarsimaffiup avataani inissitaq, takuuk§ 17, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinniarsinnaanermut neriorsorneqarsimassaaq, takuuk§ 13. 4) Atuartoq efterskolimiinnermini innermini angajoqqaatut oqartussaassuseqartunit toqqarneqarsimasunik ilaqutariinnik atassuteqarfeqassaaq, takuuk§ 14. 5) Atuartoq siusinnerusukkut efterskolimiinnissamut innissamut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq takukkit imm. 4 aamma 5. Imm. 2. Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfiup immikkut ittutigut imm. 1, nr. 1-imi najugaqarnissamik piumasaqaat sanioqqussinnaavaa, tamatumani aamma assersuutigalugu atuartoq aamma angajoqqaatut oqartussaassuseqartut ukiuni arlaqartuni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimappata, imaluunniit meeraq Kalaallit Nunaanni najugaqarpat aalajangersimasumik, ukiuni arlaqartuni najugaqarsimalluni, kisiannili angajoqqaatut oqartussaassuseqartut aalajangersimasumik nunami allami najugaqarsimallutik.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiornermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunallu Avannarliit Suleqatigiinnerannut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnissamut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik INI A/S Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Grønlands Erhverv( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Akademikernes Sammenslutning i Grønland( ASG) Mittarfeqarfiit Nukissiorfiit Asiaq Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik Kalaallit Forsikring Illit Forsikringit Tryg Grønlandsbanken 15
Sentence Morphemes with count 185
- Agglaagsong, Papyrus,( pappiara) Aulegesund, Iter facere,( aallarpoq) Acaccouong, Annulus,( nigalik( ring) assammioq) Aning, Dorsum,( tunu, qatigak) Alagsagtog, Evello,( nusuppaa, amuaa) Apon, Nix,( aput) Aigna, Soror,( qatanngut arnaq) Aglactong- Scribere,( allappoq) Anachtasong, Dormire,( sinippoq) Atag, Neschia Phocas,( puisi) Akbukmen, Sex,( arfinillit) Arleng, Septem,( arfineq marluk) Aniaktong- Suspirare( anertikkarpoq, nipaaluppoq) Agmai- Claces-( kikissat) Aliasuktong- Moestus-( aliasuttoq) Anguta Uvia- Pater-( ataataq) Ataison- Monstrare-( takutippaa) Æmeisa- Poculum( ernguseq) Angewo- Magnus-( angisooq) Carluse- Hamus piscatoris( aalisaat) Canactuina- Senex( utoqqaq) Cablunassuin- Extraneus( takornartaq, allanertaq) Collaga- Brachium( taleq) Cabluca- Cilia( qimerissat) Caloktejensong- Dissolvere( arrortippaa) Cajacca- Cymba( qajaq) Canaa- Pes( isigak) Calaksuksua- Mons( qaqqaq) Callulia- Asellus piscis( aalisagaq, saarullik) Cadeictun- Saltare( qitippoq) Cunjaugo- Gratiæ( qujanaq) Cublung- Pollex( kulloq) Cabsi, sapzium- Manducari( nerivoq) Cachlutong- Anas( qeerlutooq) Cona- Uxor( nuliaq) Carlein- Caligae( kamiit) Cachain- Esuriens( kaattoq) Cachaing- Hic( maanga, qaagit) Cagoctuina- Juvenis( inuusuttoq) Cabluma- Genæ-( ulussat) Cagerlu- Guttur( qungaseq iggiaq) Cumichtong- Scalpere( kumippoq) Comak- Pedisulus( kumak) Caijuta- Cochlear( qajuuttaq) Capissiling- Salmo( kapisilik) Cannechsuna- Os oris( qaneq) Callibse- Olla( puugutaasaq( potte)) Caluchtein- Tibia seu fistula( siggartaat, sullulik) Cunichba- Odorari( kuniorpaa narajorpaa) Calaktoktong- Concutiome( ooqattaarpoq imminut misilippoq).
- Ataatsimiinnermi piareersarfiusumi Paarsisut ilaasortaat kalaallit akinik qaffaanermut tassunga assuarlernertik oqaaseqaatigaat, tamatumunnga tunngavigitillugit, tassa siullermik akinik qaffaanerup pissutsit iluanngitsut atuutsilereersimmagit, tassa puisinik piniartut arlallit qaannaminnut amissaraluatik niuertoqarfimmut tunisalereermatigik namminneq atugassaminnik naammattunik unerartitsinatik, taamaalillunilu arlallit umiaminnut qaannaminnullu amissaminnik pisariaqartunik pigisaarutereerlutik, aammalu aappaatigut umiallit arlallit, tamakkulu, amissaminnut ilassutissaminik pisisariaqartartut, akinik qaffaanerup kingorna umiaminnik amernissamut ajornartorsiuteqalissapput, tamatumalu kingunerissallugu umiat ikinnerusut ammassiartalernerat, taamalu pissakinnerit ukiumut pilinissaminnut periarfissalunnerulissapput, kingunerissallugu pissarliornerulerneq, kiisalu naggataagut akinik qaffaaneq peqqutigalugu puisinik piniartut aalisartullu qaannaminnut amissaminnik pissarsinissamut ajornartorsiornerulissapput, tamannalu isumaqarnartinneqarpoq malunnarsereersoq, ilimagisariaqarporlu tapiissutit, piitsunut ikiuutit, naleqqutinngitsumik amerlingaatsiassasut.
- 1) Suliffeqarfimmik pilersitsinissaq, 2) Kinguaariit nikinneranni aningaasatigut ajornartoortut ingerlaqqissinnaanissaannut, tak.§ 6, 3) Tunisassianik ineriartortitsinermut, 4) Unnuisarfinnik pilersitsinernut, allilerinernut aamma iluarsaassinernut, tak.§ 7.§ 6. Kinguaariit nikinneranni aningaasatigut ajornartoornermut atatillugu qularnaveeqqusiinissamut piumasaqaataavoq, 1) pissutsinik avataaneersunik IR pissuteqartumik aningaasaliiffigineqarnissamik tassanngaannartu mik pisariaqartitsilerneq, 2) suliffeqarfik aningaasaliiffigineqarnissamik tassanngaannartumik pisariaqartitsilernerup nalaanili kinguaariit nikinnissaannik sulissutiginnilereersimassasoq, 3) kinguaariit nikinnissaat aaqqissuussamik pilersaarusiorneqareersimassasoq aamma 4) suliamik paasisimannittut naliliinerisigut pineqartoq tassaassasoq kinguaariit nikinnerat, aningaasanut tunngasut pillugit imminut akilersinnaasutut naliliiffigineqartoq.
- • Suliniutit ilaqutariinnut sammitinneqartut, matumani angajoqqaanik pikkorissaanerit• Meeqqanut angajoqqaanullu suliniutit pitsaaliuisut ileqqunngortitsitsisussallu( nammineq aningaasaqarnermut, peqqissutsimut, nerisaqarnermut akerleriittarnerillu aaqqinneqarnissaannut il.il. tunngassuteqartut)• Meeqqanik kinguaassiuutitigut atornerluisoqarsimatillugu suliani qulaajaanerit katsorsaanerillu( matumani meeqqanik aamma angalasartoqatigiinnit suliniutigineqartunut video atorlugu killisiuinernik periarfissiineq ilanngullugu)• Meeqqanut angajoqqaanullu peqqissaaneq katsorsaanerlu• Ammasumik siunnersuisarfik• Peqqissutsimik siuarsaaneq( tarnikkut timikkullu) 5.4 Suliniut- Qimarnguiit ilaqutariinnut sullissivinnut atassusikkat Ilaqutariinnut meerartalinnut qimarnguinniittartunut ittartunut ataqatigiissumik ataqatigiissaagaasumillu ingerlatsinissap qulakkeerneqarnissaa pisariaqartinneqarpoq, taamaalilluni meeqqanut- ilaqutariinnullu sullissivinni katsorsarneqarneq isumaginninnikkullu allatigut tapersersorneqarneq qulakkeerneqassalluni.
- ArctiComm ApS, Comby A/S, Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Pisortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Namminersulernissamut Pisortaqarfik, Peqqinnissamut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermi Siunnersuisooqatigiit, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaanni atuisunut siunneriusooqatigiit, Grųnlandsbanken A/S, Namminersornerullutik Oqartussat qarasaasialeriffiat, ILIK, INI A/S, Inu:IT A/S, IT-Partner Greenland A/S, IT-mut Siunnersuisooqatigiit, KANUKOKA, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Kimik IT A/S, KIT A/S, KNR, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq, Kontor og Data Sisimiut ApS, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, MDC Data Greenland ApS, Nuka A/S, Nukit, Nukissiorfiit, Nuna IT ApS, Sulisoqarnermut Pisortaqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Akileraarnermut Pisortaqarfik, STTK( Sinerissami Takusassiiviit Tusagassiiviillu Kattuffiat), Sparbank Vest Grųnland A/S, TELE Greenland A/S, Nunanut Allanut pissutsinut Pisortaqarfik aamma Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik.
- § 16( Immap erngullu illersorneqarnerat)§ 17( Immap erngullu illersorneqarnerat)§ 18, imm. 1, nr. 5, 6 aamma 7( Engup minguttup anitatinneqarnissaa pillugu akiliisoqartarnissaanik aaqqissuussinermik kommunip maleruagassanik suliaqarsinnanera pillugu Naalakkersuisut maleruagassaliorsinnaanerat)§ 24, imm. 2( Immikkut suliaqarfinnut piffissaliussat ukiunut sisamanut siunnersuutigineqarneri, peqqussummi atuuttumi ukiunut tallimanut piffissaliussamut taarsiullugu)§ 26( Imermik minguttumik aniatitsinermut akuersissuteqarnermut atatillugu suliamik suliarinninnerup eqaannerulersinnera)§ 29( Imeqarfinni assikkat iluanni ingerlataqarnissamut inerteqquteqarnerup immikkut qaqugukkut sanioqqunneqarsinnaaneranut aalajangersaaneq)§ 32( Imermik pilersuiffiit qanoq ilinerani akuerineqarnissaat pillugu piumasaqaatip sakkukillinera)§ 33( Kapitali 6 naapertorlugu imissaq pillugu suliat tamarmik Naalakkersuisut aalajangiiffiginerat tamanna sioqqullugu kommunalbestyrelse, Nunatsinni Nakorsaaneqarfik aamma Namminersorlutik Oqartussani Uumasunut Nakorsaqarnermik immikkoortortaq tusarniaaffigereernerisigut pisassasoq aalajangersarneqarpoq.
- Qarasaasiakkut inniminniisarnerit Ingerlaannartumik inniminniisunik/ suliap normuinik assigisaannillu suleqateqartarneq akiliuteqartarnerlu Ingerlaannartumik naatsorsuuserineq( taakkununnga ilaalluni akiliuteqarsimanermut akiliuteqartup ingerlaannartumik nassaarinissaa) Digitalikkut paasissutissanik pissarsisarneq aamma akiliisoqarnerani ingerlaannartumik paasisaqarsinnaaneq Akiliisoqarsimannginneranut digitalikkut ingerlaannartumillu paasisaqarsinnaaneq Nukingisaarummik allagaqartarnermut digitalikkut ingerlaannartumilu siunnersuuteqarneq Isumannaatsumik digitalikkut akiligassiisinnaaneq uppernarsaasinnaanerlu kukkunersiuisoqarnikkut piumasaqaatinik aamma naatsorsuuserinermut malittarisassanik naammassinnittunik Periutsit pisortani oqartussaasut akornanni akiliisarnermut aamma atuupput Innuttaasut suliffeqarfiillu akunnerminni qarasaasiaq aqqutigalugu akiliisarnissaat paasissutissiisarnissaallu siunnersuutikkut piumasaqaataanngilaq.
- Piginnittutut suliffeqarfiup suliffeqarfimmi taasisinnaatitaanerit affaat sinnerlugit aqunngippagit, taava ukiumoortumik UR naatsorsuusiortarneq pillugu inatsisip atortuulersinneqarnerata nassatarsiaanik aalajangiisuusumik sunniuteqarneq pisarpoq, suliffeqarfiup piginnittup 1) aningaasaliisut allat isumaqatigiissuteqarfiginerisa nassatarisaanik taasisinnaassutsit affaanit amerlanerusut aquppagit, 2) maleruagassat isumaqatigiissutilluunniit naapertorlugit aningaasaqarnikkut aqutsinikkulluunniit pisinnaatitaaffeqartoqarnerani, 3) qullerpaatut aqutsisuni ilaasut toqqarnissaanut soraarsinnissaanulluunniit pisinnaatitaappat, aamma taassuma suliffeqarfik aalajangiisuusumik aquppagu, imaluunniit 4) ataatsimeersuarnermi aalajangiisarfimmiluunniit assingusumi taasisinnaassutsini amerlanerussuteqartut aquppagit, taamaalillunilu suliffeqarfimmut aalajangiisuusumik sunniuteqarneq toqqaannartumik pigalugu.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik MIO Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ GUX Nuuk Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI) Campus Kujalleq INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatillit Ilinniarfiat Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik Aarhusimi Kalaallit Illuat Odensemi Kalaallit Illuat Aalborgimi Kalaallit Illuat Københavnimi Kalaallit Illuat Sulisitsisut( GE) SIK KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia 13
Sentence Morphemes with count 186
- Imm. 2. Pisassiissutit tak. imm. 1, pisassiissutit ilaannut arfineq-marlunnut makkununnga agguataarneqartassapput, 1) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-tut angissusilinut anginerusunullu Kitaani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, takuuk§ 4. 2) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 71°30N-p avannaani aamma 75°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 1. 3) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 68°00N-p avannaani aamma 71°30N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 2. 4) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 66°00N-p avannaani aamma 68°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 3. 5) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 64°15N-p avannaani aamma 66°00N-p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, tak.§ 5, imm. 2, nr. 4. 6) Pisassiissutit ilaat ataaseq angallatinut 75 BRT/ 120 BT-nit mikinerusunut imartami 60°45N-p avannaani aamma 64°15N- p kujataani inuussutissarsiutigalugu saattuarniarsinnaanermut akuersissutaatilinnut, takuuk.
- Imm. 4. Imm. 1-imi, 2-mi aamma 3-mi periarfissiissutigineqartut inissianut Naalagaaffiup Sinniisoqarfiani, Nunaatta Eqqartuussiviani, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik aammalu sullissiviit taakkununnga atasut aqqutigalugit innersuunneqartunut, imaluunniit inissianut Naalakkersuisoqarfinni ataasiakkaani Naalakkersuisunut ilaasortanut pisortanullu, kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni immikkoortortani pisortanut assigisaannullu, akissaateqarfik 37 qaffasinnerusorluunniit naapertorlugu akissarsiaqartinneqartunut, tak.§§ 11, 14 aamma 15, kiisalu inissianut aalajangersimasumik siunertaqarluni imaluunniit atorfinnut aalajangersimasunut aalajangersimasumik atugassiilluni inniminnerneqarsimasunut atuutinngillat, tak.§ 5, imm. 3.§ 22. Kommunalbestyrelsep inunnik isumaginninnermik tunngaveqartumik ineqartitsinermut siunertanut innersuussisinnaatitaanini atorpagu, kommunep piffissap inissiap kommunemit atorneqarsinnaalerfia aallarnerfigalugu attartortitsilernissarlu tikillugu ineqarnermut akiliutit inissiamullu atatillugu aningaasartuutit allat kommunep akilertassavai.
- Tamaattorli attaveqaatinik, tassalu radiokędemik, qaammataasanut attaveqaatinik, kabelinik datasysteminillu ammanerulersitsineq inatsisinut allannguutissaq, Inatsisartunit suliarineqartoq atornagu pisinnaanngilaq, taamaattorli tak.§ 1, imm. 3 aamma§ 2, imm. 3. Ammanerulersitsisoqassappat, tak.§ 2, imm. 1, nalunaarasuartaatitigut sullissinermik ammanerulersitsineq teknologiip ineriartornerata periarfissiiffigisaani pisariaqartinneqarnersoq Naalakkersuisut naliliinerminni eqqarsaatigissavaat, tamatumalu peqatigisaanik piumasarissallugu niuernikkut piumasaqaatit tunngavigalugit unammillertoqassasoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerup atuuttup pitsaanerusumik, sukkanerusumik akikinnerusumillu ineriartortinneqarnissaa eqqarsaatigalugu, imaluunniit ammanerulersitsinikkut sullissinernik neqeroorutigineqartartunik amerlanerusunik pilersitsisoqassanersoq, kiisalu innuttaasut sullissisut arlallit akornanni toqqaasinnaanissamut periarfissinneqanersut.
- ullormullu oqaluuserisassani immikkoortup taassuma nukingiullugu suliarineqarnissaanut tunngavissanik qularnaatsunik paasissutissiisoqarsimanngitsoq, Siunnersuutip imarisai naalakkersuinikkut isumaqatigineqanngitsut siullermeerinermi ersarissisoq, tamatumanilu inatsisissatut siunnersuut nukingiullugu suliarineqartussatut naleqqutinngitsoq erserseqqissarneqaqqilluni, Tusarniaanermi atortut inatsisissatut siunnersuummut nalunaarutigineqartumut ilanngullugit tunniutissallugit Naalakkersuisut pisussaaffigisaat pigineqanngitsut, taamaattumillu ullormut oqaluuserisassani immikkoortup naalakkersuinikkut suliarineqarnissaanut tunngavissaq pingaarutilik amigaatigineqartoq, Piffissaq tusarniaaffiusoq paasissutissiissutigineqarsimanngitsoq, tamatumalu angusanik tusarniaanerullu ingerlanneqarsimasup nalinganik naliliinissaq piuminaallisinnerullugu, Tusarniaaffigissallugit piukkunnaatillit, soorlu SPS, PPK, PIP aamma IMAK tusarniaaffigineqarsimanngitsut, soorluttaaq tamanna siullermeerinermi aamma uparuarneqartoq.
- a) pissutsit suut suliffeqarfiit tuniniaanerannut pingaarutaasunik aalajangiisinnaaneq, b) suliffeqarfiit ineriartoqqinnissaannut tunngassuteqartunik tuniniaanermi unammilligassanik paasiniaasinnaassallutik, erseqqissaasinnaassallutik suliarinnissinnaassallutillu, c) tuniniaanermi periutsinik ajornanngitsunik atuisinnaassallutik periutsinillu nassuiaasinnaassallutik, d) tuniniaanermi aningaasaqarnermik isumaliutersuutinik suliaqarsinnaassallutik, tassunga ilanngullugit pissutsini aalajangersimasuni tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsit arlallit killilikkat imminnut atassuteqarnerannik nassuiaasinnaassallutik, e) suliffeqarfiit tuniniaanermi pissusaat nalinginnaasut pillugit paasissutissanik katersisinnaassallutik, suliaqarsinnaassallutik saqqummiisinnaassallutillu aammalu paasissutissat tatiginartuunerannik nalilersuisinnaassallutik, f) tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsinik nassuiaasiorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaassallutillu aammalu g) qarasaasiani atortunik toqqaasinnaassallutik atuisinnaassallutillu.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfianut, Peqqinnissaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, suliffissaqartitsiniarnermit, Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Sanaartornermut attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Danmarkimi ilinniartitaanermut ministeriaqarfik, Avalak, ILI ILI, KIK, Meeqqat Oqaaseqartartuat, NUSUKA, SIK, IMAK, ASG, AK, Aasianni, Sisimiuni Nuummi Qaqortumilu Ilinniarnertuunngorniarfiit, Saviminilerinermut ilinniarfik INUILI, Imarsiornermut Ilinniarfik, NI- Nuuk, Center for Sundhed, Ilisimatusarfik, SPS, Oqaatsinik Pikkorissarfik, Upernaviarsummi misileraaffik savaateqarnermullu ilinniarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Ilinniarfik, Eqqumiitsuliornermut Ilinniarfik, Knud Rasmussenip Højskolia kiisalu inuit pisinnaatitaaffii pillugit Instituti Tasarniaaffigineqartunitit qulingiluat uku akissuteqarsimapput, taamaattorli oqaaseqaatitaqanngitsunik:
- § 15. Oqariartaaseq" soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik annertuumik ilaasortalik" tassaavoq aningaasaateqarfik tigusisussanut maanna suliffeqartunut suliffeqarsimasunulluunniit imaluunniit inunnut sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit taama suliffeqartunit toqqarneqarsimasunit sullississutigineqarsimasunut akiliutitut soraarnerussutisiatut tunniuttakkanik, sulisinnaajunnaarnersiutitut tunniuttakkanik imaluunniit toqusoqartillugu tunniutassanik imaluunniit taakku akuleriissillugit tigusisussanut tunniutassanik pissarsiniartussatut pilersinneqartoq, apeqqutaatillugu soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik 1) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pigisaasa nalillit 5 pct.-it sinnerlugit annertussusilinnik pissarsiaqarsinnaatitaasunik tigusisussaqanngippat, 2) pisortat inatsisaanik malinnittussaappat aammalu Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut paasissutissiisussaatitaappat aamma 3) piumasaqaatit uku ilaannik ikinnerpaamik ataatsimik naammassinnittoq:
- 1) akiliisinnaajunnaarsinnaasutut suliarineqarpat, akiliisinnaassuseqanngitsutut imaluunniit atorunnaartussatut suliarineqarpat taamaaqataanilluunniit inissisimappat, 2) inuussutissarsiutigisami aallunnerata nalaani ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni annertuunik sumiginnaasarsimappat, tassunga ilanngullugit pisinissamik nalunaaruteqartumut imaluunniit pisortatut oqartussaasunut isumaqatigiissummik pisisussatut nalunaaruteqartup malitassaanik taassumaluunniit ilaanik eqqortitsisimanngippat ima annertussusilimmik, allaat isumaqatigiissutip pineqartup atorunnaarsinneqarneranik kinguneqartumik, 3) pisinissamik nalunaaruteqartup imaluunniit pisortatut oqartussaasup neqeroorutaanut pisisussap malitassaanut malitassaasaluunniit ilaannut atatillugu ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni paasissutissanik eqqortuunngitsunik piaaraluni tunniussaqartarsimappat, imaluunniit 4) Kalaallit Nunaanni nunamiluunniit suliffeqarfiup pilersinneqarfigisimasaani akileraarutinik akitsuutinillu akiitsunik akileqquneqartunik 100.000. kr.-t sinnerlugit nalilinnik akiliisimanngippat.
- Malugineqassaaq nakorsaaneq tassaasoq suli akisussaassuseqarnerpaajusoq, tassa nammineersinnaajunnaarsitsinermi aamma pinngitsaaliissummik allamik atuinermi tarnimikkut napparsimasup pillugit inatsimmi maleruaqqusat naapertorlugit pisariaqartitsisoqarnera sinnerlugu atuisoqannginnissaanut, tak.§ 34, imm. 1. 2.4 Nammineersinnaajunnaarsitsineq 2.4.1 Napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsineq aamma napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsineq 2.4.1.1 Inatsit atuuttoq Silanngajaarneq tassaavoq pinngitsaaliissummik napparsimavimmut unitsitsinissamut aamma pinngitsaaliissummik uninngatitsigallarnissamut qitiusutut piumasaqaatitut tunngavissaasoq, tak.§ 5. Silanngajaarneq inunnut pineqartunut qanoq innerannik naliliinermi killiinissamut sapinngisamik ilisarnaatitut annikinnerpaatut isigineqartariaqarpoq, tassa ulorianassutsimut aamma nakorsartinnissamut ilisarnaatip eqquutsinneqarnissaanut atatillugu taakku tarnimikkut napparsimasunut immikkoortortaqarfimmi nammineersinnaajunnaarsinneqarsinnaanerinut.
Sentence Morphemes with count 187
- Peqqinnissamut tunngatillugu iliuuserisat amigaateqarnerat pillugu paasititsiniaaneq, pitsanngorsaataasinnaasunillu siunnersuusiorneq Peqqissutsimut tunngatillugu immikkut ittunik pisoqartillugu tamanut nalunaaruteqarneq Peqqinnissakkut sullissisunut ilitsersuusiorneq Peqqinnissakkut sullissisunik suliffeqarfinnillu nakkutilliineq Peqqinnissakkut sullinneqarneq pillugu Napparsimasut Maalaarutaannik Aalajangiisartut aalajangiivigisassaannik piareersaaneq( Maalaaruteqarsinnaaneq pillugu ilitsersuut takuuk) Peqqissaasut Kalaallit Nunaanni sulisinnaatitaanerannut uppernarsaasiorneq Eqqartuussinernut atatillugu misissuisarnermut-, inuttut atugarisat peqqissutsillu ataqatigiinnerannut-, avatangiisinut eqqiluisaarnissamullu tunngasut Nunatsinni Nakorsaanerup suliassaqarfiinut ilaapput Nunatsinni Nakorsaaneqarfiup suliassai allat tassaapput naatsorsueq-qissaarnermi kisitsisit tunngavigalugit innuttaasut peqqissusaannik nakkutilliineq, nappaatit tuniluuttut pillugit nalunaaruteqarneq Nunatsinnilu Nakor-saaneqarfiup suliai pillugit ukiumoortumik UR nassuiaasiorneq.
- Atuarfimmi ilinniartitaaneq§ 19. Ilinniartitaaneq atuarfimmi ilinniartitaanerup nalaa tamarmi suut tamaasa ataatsimut isigalugit sulianut tunngasumik atuagarsornermillu ilinniartitsiviussaaq ilinniartut nalinginnaasunik immikkullu piginnaasanik pisariaqartinneqartunik pigisaqalersinnaaqqullugit, tassunga ilanngullugit 1) ilinniartut ingerlatassanut ilinniartitaanerit siunnerfiinut, tassungalu atatillugu atortorissaarutit naleqquttut pisariaqarneratut ilisimasassartaannut pisariaqarneratullu atuisinnaassuseqalerfiginissaannut tunngavissiussallugit, 2) ilinniartut tunngavississallugit nammineerlutik aamma tapertamik ilinniarnikkut ilinniaqqinnikkullu piginnaasaminnik annertusaanissamut, taakkununga ilanngullugu ilinniaqqinnissamut tunngavississallugit, 3) ilinniartut inuttut ineriartornerannut ilapittuutaassalluni aamma 4) ilinniartut inuiaqatigiinnut taakkulu ineriartornerannut, pingaartumik suliffiit sulisorisallu nalinginnaasumik inuussutissarsiornermi inuiaqatigiinnullu atatillugu inissisimanerinik kiisalu suliassaqarfinnut tunngasunik suliffinnullu tunngasunik paasinninnerulersissallugit.
- Taamaaliornikkut danskit malittarisassaannut naleqqiullugu malunnarluartumik pisariillisaaneqarpoq, tassani nalinginnaasumik ingerlatsinermut tapiissutit saniatigut atuarfiit illutaannut immikkut tapiissuteqartoqartarpoq, atuarfinnut najugaqarfiusunut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, tyskit ikinnerussuteqartut atuarfiutaannut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, atuareernermi atuartunik paarsinermut aaqqissuussinermut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, ilinniartitsisut sulinerannut saniatigut aningaasartuutaasartut matussuserneqartarnerannut immikkut tapiissuteqartoqartarluni, atuartut annertuumik innarluuteqartut atortussaannut angallanneqartarnerinullu tapiissuteqartoqartarluni, kiisalu atuarfimmut akiliummut apparsaassutissanik tapiissuteqartoqartarluni, kiisalu atuartut najugaqarfianni najugaqarnermut akiliummut apparsaatissanik tapiissuteqartoqartarluni aamma angallassinermut tapiissuteqartoqartarluni.
- 1) aktiat taasisinnaanermullluunniit pisinnaatitaanerit, suliffeqarfissuarmut atasuusunik selskabinit, imm. 3 naapertorlugu taasat, aamma 2) inunnit aktiaateqartuusunit qanigisaannillu, 3) aningaasaateqarfimmit imaluunniit selskabinit kattusseqatigiiffimmit piginnittuusumit namminermit pilersinneqartumit imaluunniit selskabinit suliffeqarfissuarmut atasuusunit taaneqartunit, qanigisanit il.il. imaluunniit aningaasaateqarfinnit taakkuninnga pilersinneqartunit pigineqartut ilanngullugit naatsorsuutigineqassapput, 4) taamatuttaaq piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit, selskabimi peqataasunit allanit, selskabimi peqataasup atuinissamik nakkutilliinissamillu isumaqatigiissuteqarfigisimasaanit, pigineqartut naatsorsuutigineqassapput, aamma 5) inummut§ 1-imi pineqartumut ilaasumut qanigisat imaluunniit aningaasaateqarfik kattusseqatigiiffiit tamakkuninnga pilersinneqartut peqatigalugit piginneqataassutsit taasisinnaanermullu pisinnaatitaanerit naatsorsuutigineqassallutik.
- 2) pigisamik aalaakkaasumik, Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali IV imaluunniit kapitali V, imaluunniit inissialiornermut, illuutigisanut ataatsimoorussanut, katitiinnarissanik nammineq illulianut il.il. Inatsisartut peqqussutaat, naapertorlugu Naalakkersuisunut akiitsoqaataasumik, tunisaqarnermi uppernasaatit, 3) Qularnaveeqqusiinermut uppernarsaatit aamma ajunaaruteqartitsinnginnissamut allagartat, inuutissarsiutinut tapersiinermut Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 4) qularnaveeqqusiinermut uppernarsaatit aammalu pigisanut qularnaveeqqussiissutinik qularnaveeqqusiussinermut allagartat, nammineq pigisanut qularnaveeqqusiissutit, inuussutissarsiornermut tapersiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuussutissarsiornermut tapersiissutinut ataatsimiititaliamut pisussaaffinnut qularnaveqqutitut taamaallaat atorneqarpata, 5) inuutissarsiornermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu pigisat aalaakkaasut, umiarsuit imaluunniit pialuutit inuutissarsiornermut tapersiisarnermut ataatsimiititaliamut tunineranni uppernarsaatit.
- 2) sanaartugassat aatsaat neqerooruteqartitsinermi tunngavigisat najoqqutaralugit ajornakusuungaatsiartumik aalajangiiffigineqarsinnaasunik annertussuseqartut, pitsaassuseqartut piffissalerneqarsinnaasullu, soorlu misileraanerit, ilisimatusarnerit ineriartortitsinerillu, imaluunniit nutarterinerit, iluarsaassinerit allanngortiterinerillu, imaluunniit suliassat isumannaallisaaneq eqqarsaatigalugu pinngitsoorani suliarineqartussaallutik kinguartinneqarsinnaanngitsut, 3) suliariumannittussarsiuussinermi neqeroorutinik naleqquttunik imaluunniit peqqussutit malillugit suliarineqartunik tigusisoqarsimannginnera, imaluunniit aallaqqaammut neqerooruteqartitsinermi piumasaqaataasut annertuumik allanngortinneqanngippata qinnuteqaatinik tigusisoqarsinnaannginnera, 4) suliffeqarfik aalajangersimasoq ataaseq kisimi sanaartugassanik suliaqarnissamut periarfissaqartoq, imaluunniit 5) pissutsit immikkut ittut allat aalajangiisuulluinnartumik pingaaruteqartut pissutaallutik entreprenøri aalajangersimasoq toqqarneqartariaqarpat.
- KANUKOKA, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu allanut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Naalaagaaffiup Sinniisoqarfia, Eqqartuussisuuneqarfik, Inissiaatileqatigiiffik INI A/S, Folketingip Ombudsmandia, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, MIO, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, Pinerluuteqarsimasunik Isumaginnittoqarfik kiisalu Justitsministeriaqarfik.
- § 23 h-mut Imm. 1-imut Attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartut nalilerneqarpat niuerfimmi annertuumik tigumminnittuusoq, aalajangersagassatut siunnersuutaasoq naapertorlugu, taava tamanna isumaqassaaq neqerooruteqartartoq piffissamut qaninnerusumut imaluunniit ungasinnerusumut periarfissaqartoq periarfissaqalissasorluunniit niuerfimmi nukittussuseqassalluni, neqerooruteqartartumut unammillertigisat, niuerfigisat taamalu naggataagut atuisartut apeqqutaatinnagit taakkununngalu attuumassuteqanngitsumik iliorsinnaassuseqalissalluni, takuuk nassuiaatini imm. 2. Imm. 2-mut Attaveqaqatigiissutinik imaluunniit kiffartuussissutinik elektroniskiusunik ataqatigiissaakkanik kikkunnut tamanut neqerooruteqartartoq niuerfimmik annertuumik tigumiaqartuunersoq pillugu nalilersuisarneq nalunaarasuartaaserinermut inatsimmik tunngavilimmik, annertunerusuni pisarpoq unammilleqatigiinnermi taaguutaasoq" annertuumik tigumminnittuusoq" tunngavigalugu.
- 20.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq HT/ Håndværkeri aamma Teknikkeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Atuarfimmi misiliineq AM/ Auto aamma Marineri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 22.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Atuarfimmi misiliineq El stærk( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) 25.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik)
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Utoqqaat illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangiussisussaatitaaneq pineqartillugu, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aamma sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-mi suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Utoqqaat illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsineq pillugu inatsiseqartitsinermik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Utoqqaat illersuisuata peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik tusarniaanissamut aammalu tunngavilersuinissamut kiisalu nipangiussisussaatitaanermut tunngavinnik malinninnissaq naammassissagaa, taamaaliornissaq Utoqqaat illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
Sentence Morphemes with count 188
- "- Eqqartorpaa Buuarsi inuunermini inoqatiminut timip piisigut ajunngitsuliortorsuunngitsoq pissaqannginnami, kisianni inuunera immini qaamasutut ittoq, eqqartorpaa Buuarsi timimi sannaatigut takujuminartorsuunngikkaluarluni annertoormiut akornani immikkut takujuminaateqartoq nammineq qaamasutut ersittuarami, pisinnaasamigut ikiuutilaarsinnaanissani nuannaarutiminut annersaatikkaa allallu pillugit ikiuukkaluaruni qiimanera allanngortanngitsoq, inooqatimi nuannaarutissiornissaat qiimmassarnissaallu inuunermini anguniagarilluinnaraa tamannalu pillugu quiasaarumatuutut saqqummertarluni ilaanni immaqa inunnut taassuminnga ilerasuuteqannginnerata erserneriinnaraa qaamasorlu taanna ilumini pini sumiluunniit nassartuartaraa inunnullu silarsuup alanngortaanut pisoorsimasunut seqinertut qaammaqqutaatittarlugu, taamaattuusorlu nammineq inuunermini siulersortini nakkullugu ingerlasuugami, taamaalillunilu nunaqqatiminut nipaatsumik oqaluttoq inuk Guuteqarumasoq taassumalu siulersuineratigut ingerlaniartoq inuunermini nuannaarutissaqartuartartoq qaamasutullu nuannaartunartutut saqqummertuartarluni allat namminneq pisuullutik isumakulullutillu taarsiuleraangata...
- Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsissaat nr. 4, 21. maj 2002-imeersoq IR( Ilaasortalersugaaneq aamma Atuisartunut Pisisartunullu Maalaaruteqartarfittut Ataatsimiititaliap allattoqarfeqarnerata allanngortinneqarnera) Atuussimasoq( Historisk)§ 1. Atuisartunut pisisartunullu siunnersuisartoqatigiit, tuniniaasarneq, nalunaaqutsersuisarneq, akit aamma atuisartunut pisisartunullu maalaaruteqartarfittut ataatsimiititaliat pillugit inatsisartut inatsisaanni nr. 10, 13. november 1986-imeersumi IR, ilaatigut inatsisartut inatsisaatigut nr. 1, 28. februar 1994-imeersukkut IR kingusinnerpaamillu inatsisartut inatsisaatigut nr. 13, 12. november 2001-imeersukkut IR allanngortinneqartumi, makku allannguutigitinneqassapput:
- Nr. 5 Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut atuisut akuersissummik pigisaqartup, pilersuisussaatitaasup kiisalu nalunaarasuartaateqarnermi sullissisup aalajangiineri pillugit maalaarutaat tamaasa suliarisassavaat, taakku ataanni akiligassat pillugit maalaarutit, akiligassat inernerinik misissuisarnerit siunertaq malillugu ingerlanngitsutut isumaqarfigineqartut pillugit suliat, maalaaruteqartup oqarasuaataata tammarnerata kingorna atuisoqarsimanera, isumaqatigiissutini piumasaqaatinik nassuiaaneq, atuinermik allamut tunniussineq il.il. Nr. 6 Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik akuersissummik pigisaqartup aamma sullississutinik tuniniagaqartup akornanni akuersissummik pigisaqartup pisortatigoortumik UR nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut attaveqaatini attaveqarnermut piginnaasanik pisinissaq pillugu isumaqatigiissummi piumasaqaatinut akinullu tunngassutillit pillugit maalaarutaasinnaasut suliarisassavaat.
- Nr. 2. Naalakkersuisut Aningaasanut Inatsimmi aningaasaliissutit aalajangersakkat saniatigut kontot pingaarnerit 51.07.40 Taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersuutitaqanngitsullu aamma 51.07.42 Taarsigassarsiat erniallit aamma 51.07.45 Nunalerinermik inuussutissarsiuteqartunut taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersugassaanngitsullu ataanni inuussutissarsiutinut tapersiisarnernut aningaasaliissuteqarnissamik piginnaatinneqarput taarsigassarsiat taakku taarsigassarsianut pioreersunut tamakkerlugit akilersinnissaannut atorneqassappata, taamaalillutillu kontoni pingaarnerni 51.07.40 Taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersuutitaqanngitsullu aamma 51.07.43 Taarsigassarsianut ernialinnut akilersuutit aamma 51.07.45 Nunalerinermik inuussutissarsiuteqartunut taarsigassarsiarititat ernialersugaanngitsut akilersugassaanngitsullu-nut assinganik isertitaqarnerunissamut iluaqutaassappata.
- a) ilinniartitsissummi ilinniakkanik siamasissumik ilisimasaqarnertik takutissinnaassavaat, pingaartumik inuttut nalinginnaasumik iliuuseqartartunut tunngatillugu, b) psykologiimi atuagarsornermik, taaguutinik misissuinernillu pingaarnernik nassuiaasinnaassapput isornartorsiuillutillu isummersinnaassallutik, c) ajornartorsiutinik aalajangersimasunik maannakkullu ilinniakkanik psykologii ilisimasanik toqqaasinnaassapput atuisinnaallutillu, taakkunanngalu suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu isornartorsiuillutik isummersinnaassallutik, d) psykologiimi ajornartorsiutinik nassuiaanissamut pissutsit assigiinngitsut, ilanngussinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ilisimatusarnermi atuagarsornermi psykologiimi atuagarsornermik inissiisinnaassallutik, e) psykologiimi ilisimatusarnermi ilinniartitsissummi ilisimatusarnermi periutsit ileqqorissaarnermilu ajornartorsiutinik tunngaviusumik ilisimasatik takutissinnaassavaat kiisalu ulluinnarni psykologiip psykologiilu tunngavigalugu ilisimasat immikkoortissinnaassaallugit, f) inuit iliuuseqartarnerannut tunngatillugu kulturimi pissutsit pingaaruteqassusiat nalilersorsinnaassavaat, g) kinaassusermik pinngortitsineq pillugu psykologiimi atuagasornermi ilisimasat takutissinnaassavaat aamma
- Imm. 5. Tapiissutissaagaluit atorunnaarnikut akiliutigineqassanngillat, kisiannili nuunneqassallutik ilinniaqqinnernut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitaanernut najukkami radioqarfinni aamma tv-qarfinni sulisunut, takuuk§ 2, imm. 1.§ 8. Tunngaviusumik tapiissutissaagaluit atorneqanngitsut taamaattoqartillugu ilinniaqqinnernut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitaanernut najukkani radioqarfinni aamma tv-qarfinni sulisunut atorneqartussanut nuunneqartassapput, takuuk§ 2, imm. 1. Aallakaatitassiornermut tapiissutit§ 9. Aallakaatitassiornermut tapiissutit akilerneqartarlutillu aqunneqarput Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfimmiit, taamaattoq takuuk§ 1, imm. 2 aamma 3. Akilerneqartarpullu qaammatit pingasukkaartumik, aallakkaatitsiviup akuerisaasumik nammineq aallakaatitassiai nalunaaquttap akunnikkaartumik agguakkat tunngavigalugit, taakkualu aallakaatitassiornermut tapiissutissanut agguarneqartarput, kvartal-ikkaanut sisamanut.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattuffiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit.
- 1) akiliisinnaajunnaarsinnaasutut suliarineqarpat, akiliisinnaassuseqanngitsutut imaluunniit atorunnaartussatut suliarineqarpat taamaaqataanilluunniit inissisimappat, 2) inuussutissarsiutigisami aallunnerata nalaani ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni annertuunik sumiginnaasarsimappat, tassunga ilanngullugit pisinissamik nalunaaruteqartumut imaluunniit pisortatut oqartussaasunut isumaqatigiissummik pisisussatut nalunaaruteqartup malitassaanik taassumaluunniit ilaanik eqqortitsisimanngippat ima annertussusilimmik, allaat isumaqatigiissutip pineqartup atorunnaarsinneqarneranik kinguneqartumik, 3) pisinissamik nalunaaruteqartup imaluunniit pisortatut oqartussaasup neqeroorutaanut pisisussap malitassaanut malitassaasaluunniit ilaannut atatillugu ukiut kingulliit pingasut ingerlaneranni paasissutissanik eqqortuunngitsunik piaaraluni tunniussaqartarsimappat, imaluunniit 4) Kalaallit Nunaanni nunamiluunniit suliffeqarfiup pilersinneqarfigisimasaani akileraarutinik akitsuutinillu akiitsunik akileqquneqartunik 100.000. kr.-t sinnerlugit nalilinnik akiliisimanngippat.
- Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit utertinneqarpat, suliffeqarfiup tamatuma kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, takuuk siunnersuummi kapitali 4, taamaalilluni suliffeqarfik tamatuma kingorna suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaassaaq, takuuk§ 10. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq§§ 6-9-imi nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik tamanik naammassinnikkunnaarpat, suliffeqarfiup tamatuma kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimanini allanngortissavaa, taamaalilluni suliffeqarfik tamatuma kingorna suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaassalluni.
- Imm. 2. Mianersoqqusilluni nalunaaqutsiineq atortut ilaasa tapinnaallisaateqanngitsut ungasissutsimit DV-mit imaluunniit isumannaallisaanermut ungasissutsit aalajangerneqarsimasumit qaninnerunngitsup iluani, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Atortuni sakkortuumik sarfalinni sarfaqanngitsuni suliaqarnermi taakkunani imaluunniit taakkua eqqaanni suliaqarnissaq sioqqullugu mianersoqqusilluni nalunaaqutsiineq ilaannut toqqaannartumik imaluunniit qanitsillugit inissiinissaq akuerisaavoq, taakku sarfaqartillugit atuinnarneqarsinnaappata, tamanna pisariaqassappat tassa taakkuninnga nalunaaqutsiineq sunniuteqarluarsinnaalluni apeqqutaavorli, tassa 1) mianersoqqusilluni allagartat atorneqartut tassaassapput atortussiat tapinnaallisaatillit, 2) allagartat napparneqassapput amitsukujuumut napasumut( isolerstang) tamakkununnga naatsorsuutigisamut, sakkut aamma savequtit pillugit aalajangersakkat naapertorlugit eqqortitsisumut, tak.§§ 53-55, kiisalu 3) isumannaallisaanermut ungasissutsip allagartanik ikkussinermi aamma aqqaanermi timip ilaanit sumilluunniit qaangerneqannginnissaa.
Sentence Morphemes with count 189
- Imm. 2. Kinaluunniit ingerlatamik mingutsitsilersinnaasumik aallartitsiniartoq, aallartitsisoq imaluunniit ingerlatsisoq iliuusissaminik aalajangiussaqassaaq mingutsitsinermik pitsaaliuutaasinnaasunik pinngitsoortitsisinnaasunillu, taamallu ingerlatap pilersinnissaanut, ilusilersornissaanut ingerlannissaanullu ima pilersaarusiussaaq, sapinngisamik annikinnerpaamik mingutsitsinermik kinguneqartitsisumik, tak.§ 52. Ingerlatami atortussanik toqqaanermi, pilersitsinermi ilusilersuinermilu, ilaallutik maskiinat, atortut aamma najugaqarfiusinnaasut, kiisalu ingerlatsinermik pilersaarusiornermi, ilaallutik misissuinermi, piiaanermi, atuinermi imaluunniit suleriaatsimik, nioqqutissanik, stoffinik atortunillu ingerlatsinermut atatillugu atugassanik toqqaanermi kiisalu upalungaarsimanissamut mingutsitsinermillu akiuiniarluni suleriaatsinik toqqaanermi, qulakkeerneqassaaq mingutsitsinerit, qinngornerit, igitassaqalernerni kiisalu pisuussutinik atuinerit sapinngisamik pitsaanerpaamik killilersimaarneqarnissaat.
- Imm. 1-mi aalajangersagaq isumaqarpoq paasissutissat imm. 1-4-mi piumasarineqartut pissarsiarineqarsinnaangippata suliffeqarfiup inuulluunniit niuernikkut attaveqarneq pilersissanngikkaa imaluunniit attaveqarneq kipitissagaa, kiisalu aningaasanik nuussineq pasinartumik taassuminnga inatsisissatut siunnersuummi§ 7 tunngavigalugu nalunaarutiginninnissaq isumaliutersuutigissagaa, aamma tak. FATF-ip inassuteqaataa nr. 5. Aammattaaq aalajangersagaq taanna isumaqarpoq kinaassuseq isertullugu kontonik, aningaaserivimmi atuagaaqqanik imaluunniit aqqit salloqittaatit atorlugit kontonik pilersitsisoqassanngitsoq, tak. aalajangersakkami artikel 6. Aalajangersakkami artikel 3( 9) malillugu niuernikkut attaveqaqatigiinneq tassaatinneqarpoq attaveqaqatigiinneq niuernermut, inuussutissarsiornermut imaluunniit aningaasarsiornermut tunngasoq, inuussutissarsiorluni suliamut suliffeqarfiup inuulluunniit inatsimmi pineqartumut ilaatiineqartup sulineranut attuumassuteqartoq, taannalu piffissami attaveqatigiinnerup pilersinneqarnerata nalaani aalajangersimasumik sivisussuseqartussatut naatsorsuutigineqartoq.
- 1) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffeqarneranni pissutsit pillugit nakkutilliinermut nalunaaruteqartarnermullu peqataanermikkut, 2) Inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik naliliisarluni misissuinernik ilisimatusarnernillu suliaqarnissat oqallisigisarnerisigut, 3) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunik, Naalakkersuisunik pisortanilu oqartussaasunik allanik aamma namminersorlutik suliaqartunik siunnersuisarlutik, 4) Inuiaqatigiinni inuinnaat inuit pisinnaatitaaffiinik suliaqarnerannut ataqatigiissaarineq ikiuuttarnerlu siuarsarlugit, 5) Inuit pisinnaatitaaffiinik ilinniartitsineq tapersersorlugu siuarsarlugulu, 6) Inuit pisinnaatitaaffii pillugit paasissutissiissutinik ingerlatitseqqittarnermut peqataassallutik, 7) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa nukittorsarneqarnissaannut suliassanik siunnersuuteqartarlutik aamma 8) Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngassuteqartunik maannamut suliarineqarsimasut ingerlasimanerat nalilersortarlugu.
- a) aningaasanik niuerfinnik niueqateqarneq, tassa imaappoq checkit, aningaasanik taarsiineq, akiliuteqarnermut uppernarsaasiissutit, aningaasalersuinikkut isumaqatigiissutit il.il., allamiut aningaasaataannut taarsiinerit, aningaasanik niuernermi, ernialersuinermi aningaasanillu nalilersuinermi atortulersuutit, pappiaqqat nalillit tunineqarsinnaasut imaluunniit nioqqutissiassanut ulluni aalajangersimasuni akiliiffissat pillugit isumaqatigiissutit, b) pappialanik nalilinnik kisimiilluni peqatigiilluniluunniit aqutsineq, imaluunniit c) aningaasatigut pigisanik nalilinnik imaluunniit inuit allat sinnerlugit aningaasanik aningaasalersuinerit, ingerlatsinerit aqutsinerilluunniit allat imaluunniit 2) immikkoortortaq immikkoortortamit aallaqqaasiutitut akiliuteqartarfimmit, aqutsiveqarfimmit, sillimmasiisarfittut ingerlatseqatigiiffimmit nalunaarsuisussaatitaasumit imaluunniit aningaasalersuisarfimmit nr. 1-imi nassuiaatigineqartutut ittumit ingerlanneqarpat taassuma isertitai tamarmiusut aningaasaliissutinik, aningaasaleeqqinnernit imaluunniit aningaasatigut pigisanik nalilinnik niueruteqarnermit pissarsiarineqartarpata.
Sentence Morphemes with count 190
- 1) Savaatilissat ilinniartitaanerat pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 6-imi 1. juni 1983-imeersumi IR§§ 3 aamma 4, 2) Ilinnutissarsiutitigut ilinniartitaanermi nangitsinermik allaffimmi niuernermilu llinniartitaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 5-imi 30. juni 1983-imeersumi IR§§ 3 aamma 5, 3) Umiartornermut aalisarnermullu tunngatillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2-mi 27. marts 1984-imeersumi IR§§ 3 aamma 4, 4) Najukaami inuussutissarsiornermut ilinniartitsinermut ataatsimiititaliaqarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 1 19. januar 1988-imeersoq IR, 5) Siamasissumik Tunngaviusumik inuussutissarsiutinut Ilinniartitsinerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2-mi 19. januar 1988-imeersumi IR§§ 6-imiit 8-mut, 16, 17 aamma 27 kiisalu 33. 6) Sumiissusertutut Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 17-imi 17. juni 1988-imeersumi IR§§ 3 aamma 4. 7) Qitiusumik ilinniartitaanermi ataatsimiititaliaq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 3 19. januar 1989-imeersoq IR, kiisalu 8) Ilinniartitaanermi Pisortaqarfiup kaajallaasitai makku:
- § 31. Akitsuutit akilerneqarsimasut qinnuteqarnerup kingorna utertinneqarsinnaapput nioqqutissanut 1) assartuinermi ingerlatseqatigiiffimmit isumagineqarnerini tammartutut ajoquserneqartutullu nalunaarutigineqartunut, 2) inuussutissarsiuteqartumit paarineqartillugit ajoquserneqarsimasunut tillinneqarsimasunulluunniit, 3) inuussutissarsiuteqartumit paarineqartillugit ilanngaaserisunik nakkutigineqartumik suujunnaarsinneqarsimasunut 4) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 5) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartumut najugaqaravissumulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 6) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfimmit utertinneqartunut, 7) tunisisumit kukkusumik akitsuusigassatut nalunaarutigineqartunut, imaluunniit 8) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- Imm. 4. Aningaasaqarnerup, inuussutissarsiornerup teknologiillu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Kalaallit Nunaanni tunisassiorneq inuussutissarsiornerlu tamatumunngalu pinngortitap tunniussinnaasai inuillu pilersitaat tunngaviusut ilisimasaqarfigissagaat, 2) ullutsinni teknologiip aningaasaqarnermi pingaarutaa, tamatumunnga angalatitsinermi attaveqaqatiginnermilu aaqqissuussaanerit ilanngullugit, paasisimasaqarfigitsiassagaat, 3) tusagassiuutit inuunermut sunniuteqarnerat inuillu tusagassiuutinut qanoq sunniisarnerat paasisimaqarfigitsiassagaat, 4) Kalaallit Nunaanni nunasiaanerup nalaaniit ullutsinnut inuussutissarsiutitigut teknologiillu tungaatigut ineriartorsimaneq ilisimasaqarfigissagaat, aamma 5) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni piffissanilu assigiinngitsuni inuussutissarsioriaatsit tunisassioriaatsillu ataqatigiinneri tamatumunngalu pinngortitap tunniussinnaasai inuillu pilersitaat tunngaviusut ilisimasaqarfigissagaat.
- Imm. 3. Pissutsit imm. 1 aamma 2-mi taaneqartutut pisuni akuersissut imaluunniit akuerineqarneq taamaallaat tunniunneqarsinnaavoq, ingerlataq imaluunniit sanaartugaq/ atortoq nunap immini imaluunniit nunani tamani pinngortitaanik sumiiffiup inniminassusianik akornusiinngippat imaluunniit inuiaqatigiinni soqutigisat pingaaruteqartut, tamakkununnga ilaallutik inooqatigiinnikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisat, ingerlatap ingerlanneqarnissaa imaluunniit atortumik pilersitsinerup ingerlatsinerulluunniit pisariaqartivissappassuk, allanik aaqqiissuteqarnissaq allatut periarfissaqanngippat, takuulli imm. 4. Imm. 4. Ingerlataq imaluunniit sanaartugaq/ atortoq nunami immini imaluunniit nunat tamat akornanni pinngortitamik illersuiffiinik, pinngortitap suuneranik pingaartitsiviusumi imaluunniit pingaartinneqartutut isigineqartup annertuumik sunnerneqarsinnaaneranut isumaqarfigineqarpat, imm. 3-mi pisuni taaneqartuni taamaallaat ingerlatamut imaluunniit sanaartukkamut/ atortumut akuersissummik imaluunniit akuerinninnermik Naalakkersuisut tunniussisinnaapput, ima pisoqassappat;
- ( 17) Nunami oqartussaasutut akisussaasut malittarisassanik suliaqarsimagunik, tassa akiliinermik isumaginnittumit ataatsimit, akiliisoq pillugu paasissutissat piumasaqaatigineqartut tunniutinngitsoortaqattaartarpagit, nuussinerit tamaasa itigartinnissaannut pisussaaffiit eqqarsaatigalugit, imaluunniit isummerfigissallugu akiliinermik isumaginnittumik taassuminnga niueqatigiinnikkut attuumassuteqarneq killilerneqassasoq imaluunniit taamaatinneqassasoq, malittarisassat taamaattut ilaatigut suleriaaseq pitsaanerpaaq eqqarsaatigalugu pisut naapeqatigiissikkiartornissaannik tunngavigisariaqarpaat, taamaalillunilu eqqarsaatigineqarluni FATF-imit SR VII-mut paasinneriaaseq nutartigaq najoqqutaralugu 1000 EUR-imut imaluunniit 1000 USD-mut killissarititaasuni akiliisoq pillugu paasissutissanik nassiussinissamut pisussaaffik eqqarsaatigalugu nunat allat akuerineraat, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik aamma pinerliinianik aningaasalersuinermik sunniuteqartumik akiuiniarneq pillugu anguniakkat sillimaffigalugit.
- 3) Piginnaanngorsaaqqinnerit ilinniakkanut, suliffinnut il.il. agguataagaasut 4) Suliassanik suliaqarnermi piffissat atukkat qulaajaanernut, piginnaanngorsaaqqinnernut aalajangiinernullu agguataagaasut 5) Suliat naammassineqarsimasut siusinaartumik pensionisiaqarnissamik itigartitsinernut akuersinernullu agguataagaasut 6) Suliat siusinaartumik pensionisiaqalersitsilluni naammassineqarsimasut appasinnerpaanik, akunnattunik qaffasinnerpaanillu amerlassuseqartunut, aammalu sulisinnaassutsip procentianik aalajangiiffigineqarnerat pillugu paasissutissaligaasunut agguataagaasut 7) Inuit Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 19, imm. 1 naapertorlugu siusinaartumik pensionisianik qaffasinnerpaanik pisartut pisarsimasulluunniit qassiuneri 8) Piffissap ilaannaani, tulluarsakkamik naleqqussakkamillu suliffiit amerlassusii, illoqarfinnut nunaqarfinnullu agguataagaasut Imm. 4. Kisitsisitigut paasissutissat ingerlaavartumik nutarterneqassapput, aammalu kvartalit qaammatisiutillu malillugit ukiup naanerisa kingorna kingusinnerpaamik qaammatip ataatsip qaangiunnerani Naalakkersuisunut nalunaarutigineqartassallutik.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunanullu Avannarlernut Suleqatigiinnermut Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kulturimut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit A/S Nukissiorfiit A/S Asiaq Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisua Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik
- Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik A/S Inissiaatileqatigiiffik INI Iserit A/S Agerskov Consulting ApS KANUKOKA Qaasuitsup Kommunia Qeqqata Kommunia Kommuneqarfik Sermersooq Kommune Kujalleq KANUNUPE SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat) Sulisitsisut( GE) Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK) Atorfillit Kattuffiat( AK) IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat) Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Mittarfeqarfiit A/S Nukissiorfiit A/S Asiaq Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Nunatta Eqqartuussivia LM Ejendomme Lynges.gl Ejendomskontoret DanskeBank GrønlandsBanken BankNordik BRFKredit Nykredit Finanstilsynet Tusarniaaffigineqartut makkua siunnersuummut oqaaseqaatissaqaratik nalunaarput:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminersornermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Biskoppi Danmarkimi kalaallit palasiat( Jens- Kristian Kleist) Palaseqarfik Ammassalik Palaseqarfik Qaanaaq Palaseqarfik Upernavik Palaseqarfik Uummannaq Palaseqarfik Qeqertarsuaq Palaseqarfik Ilulissat Palaseqarfik Qasigiannguit Palaseqarfik Aasiaat Palaseqarfik Sisimiut Palaseqarfik Maniitsoq Palaseqarfik Nuuk Palaseqarfik Paamiut Palaseqarfik Narsaq Palaseqarfik Qaqortoq Palaseqarfik Nanortalik Provstit Provsteqarfik Kujataa 10
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik( ASA), Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit, Inuit pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit pisinnaatitaaffiinut instituti, Meeqqat illersuisuat MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut), Sorlak( Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisoqatigiiffiat), Sulisitsisut, SIK, IMAK( Ilinniartitsisut 4
Sentence Morphemes with count 191
- Taamaattumik aalajangiisuusumik malitassarisariaqartoq tassaasariaqassaaq pineqartoq tunniunneqartoq aningaasaqarnikkut ingerlassaassasoq, tunniussereernerup kingorna suliassat tunngavigalugit naliliigaanni suussutsimigut allannguiffiunngitsoq, imaappoq tunniunneqartup suliassarisartagai, sulisui, atortui, nunami sumiiffigisaa pineqartup isumagisassarisai il.il. Allatut oqaatigalugu naliliineq katigunneqassaaq suliffeqarfiup suliffissuulluunniit sorliup pineqarnerannut apeqqummut, qanoq pigisanik aalaakkaasunik piginnittuulersoqarsimaneranik, assersuutigalugu illuutinik aamma pigisanik nuunneqarsinnaasunik, pigisanik aalaakkaanngitsunik, piginnittuulersup sulisorineqarsinnaasut amerlanersaannik tigusineranik, ingerlatarisartakkat tunniussineq sioqqullugu tunniussereernerullu kingorna ataatsimut nalilerlugu taakkuuginnarnerannik aammalu suliffeqarfiup ingerlatsinerata tunniussinermut atatillugu unitsinneqarsimasinnaaneranik.
- 10.10.10 Naalakkersuisut, 10.19.02 Bruxellesimi sinniisoqarfik, 12.01.10 Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia, Ineqarnermut akiliutit, 12.01.11 Namminersorlutik Oqartussat Københavnimi inissiaataat, 20.30.02 Ilinniaqqinnernut immikkoortitat, 20.30.05 Nutaaliornermik pilersaarusiornermillu suliassat, 20.30.10 Namminersorlutik Oqartussat allaffeqarfii, 20.30.11 Namminersorlutik Oqartussat illuutaannik aserfallatsaaliineq, 62.30.04 Ineqarnermut Naammagittaalliuuteqartarfik, 62.30.05 Isumaginninnermut Naammagittaalliuuteqartarfik, 62.30.08 Radioqarnermik ingerlatsineq, 70.01.07 Illuutinut Oqartussaasut, 70.10.07 Sanaartornermut tunngassuteqartut pillugit allaffissornermut pilersaarusiornermullu aningaasartuutit, 70.10.08 Qaartiterutissat, qatserisarneq upalungaarsimanerlu, 72.02.03 Ineqarnermut tunngassuteqartut pillugit allaffissornermut pilersaarusiornermullu aningaasartuutit, 72.02.05 Sanaartortitsisutut allaffissorneq, Namminersorlutik Oqartussat illuutaat, 73.01.07 Sanaartortitsisutit oqartussaaffik- angallannermut atortulersuutit, 73.01.10 Nakkutilliineq nalunaarsuisarnerlu, angallannermut tunngasut, 73.01.12 Imaani isumannaatsuunissaq, 70.01.12 Nuna Tamakkerlugu Pilersaarusiorneq aamma 77.02.01 Kommuninik Nakkutilliisoqarfik.
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Taamanikkut Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfiusoq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisunullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik Kalaallit Nunaanni Nakorsaaneqarfik SIK Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) KANUKOKA KANUNUPE NUSUKA IMAK Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat( PIP) AK Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG) Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Meeqqat Atugarissaarnerusut Nanu Børn ICC Knud Rasmussenip Højskolia Sulisartut Højskoliat GU- Aasiaat HTX, Sisimiut GU- Nuuk GU- Qaqortoq HHX, Qaqortoq Sanaartornermut Ilinniarfik INUILI Imarsiornermut Ilinniarfik NI- Nuuk NI- Qaqortoq Oqaatsinik Pikkorissarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Aalisartut Piniartullu Ilinniarfiat 15
- a) atuakkani assigiinngitsuni filosofimi ajornartorsiutit ilisisarisinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu, b) inuit, inuiaqatigiit pinngortitarlu pillugit tunngiuisumik isummani filosofimi ajornartorsiutit atuagarsornerlu illugit ilisimasatik takutissinnaassavaat, c) filosofimi ajornartorsiutit, taaguutit atuagarsornermilu aaqqissuussamik imminnut atanerinik tunngaviusumik ilisimasatik takutissinnaassavaat, d) filosofimi ajornartorsiutit qangali aaqqiissutissatut siunnersuutaasartut pingaarnerit nassuiarsinnaassavaat, e) taaguutinik nassuiaanerit assigiinngissutaanillu suliarinnissinnaaneq takusinnaassavaat, f) atuagarsorluni tunngavilersuinermik tunngaviusumik ilisimasaqarneq takutissinnaassavaat, g) qangalili ulluinnarnilu filosofimi ajornartorsiutinik suliarinnittarnermik suliaqarfimmi tunngavilersuilluni oqallinnermut peqataasinnaassapput, h) ileqqorissaanermi ajornartorsiutinik ilisarinnissinnaassapput nassuiaasinnaassallutillu aammalu nalilersuisinnaassallutik aamma i) taamaalilluni ilinniartitsissutini ilisimasaqarfinnilu taakkulu akornanni atuuttunik ilisimasat assigiinngitsut immikkoortissinnaassavaat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, MIO Meeqqat Piginnaatitaaffii pillugit Suliffeqarfik, Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut Kattuffiat( IMAK), Inooqat, Atorfillit Kattuffiat( AK) NUSUKA, Sulinermik Inussutissasiuteqartut Kattuffiat( SIK) Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK), Sulisitsisut( GE), Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat( ASG), Peqqissaasut Kattuffiat( PK), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Grønlandsbanken, Grønlands Revisionskontor, Ernst& Young Greenland, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, aamma Agerskov Consulting.
Sentence Morphemes with count 192
- )◆ 13- 14□/ ◆ 15- 17□/ ◆ 18- 19□/ ◆ 20- 21□/ ◆ 22□/ 2 KUNNGIT ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 5□/ ◆ 6- 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 13□/ ◆ 14- 15□/ ◆ 16- 17□/ ◆ 18- 19□/ ◆ 20- 22□/ ◆ 23- 25□/ 1 NALUNAARSUUTIT 1- 2□/ 3- 5□/ 6- 7□/ 8- 10□/ 11- 12□/ 13- 15□/ 16- 17□/ 18- 20□/ 21- 23□/ 24- 26□/ 27- 29□/ 2 NALUNAARSUUTIT 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 22□/ 23- 25□/ 26- 28□/ 29- 30□/ 31- 33□/ 34- 36□ JUUTIT AALLARUSSAAQQAREERLUTIK UTERMATA ULLOQ KAPITALI□ ✔/ EZRA ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 7□/ ◆ 8- 10□/ NEHEMIA ◆ 1- 3□/ ◆ 4- 6□/ ◆ 7- 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 13□/ ESTERI ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 10□ MOSESIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JOBI 1- 5□/ 6- 9□/ 10- 14□/ 15- 18□/ 19- 20□ 5/ 21- 24□/ 25- 29□/ 30- 31□/ 32- 34□/ 35- 38□/ 39- 42□ TAALLIAT SIUNNERSUUTILLU ATORIAANNAASUT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ TUSSIAATIT 1- 8□/ 9- 16□/ 17- 19□/ 20- 25□/ 26- 31□/ 32- 35□/ 36- 38□/ 39- 42□/ 43- 47□/ 48- 52□/ 53- 58□/ 59- 64□/ 65- 68□/ 69- 72□/ 73- 77□/ 78- 79□/ 80- 86□/ 87- 90□/ 91- 96□/ 97- 103□/ 104- 105□/ 106- 108□/ 109- 115□/ 116- 119:
Sentence Morphemes with count 193
- 1) allalluni oqaatsillu atorlugit oqaluttuarinninneq, 2) allanut atassuteqarnermi paasisimaqqaagassat, 3) tusagassiuutit assigiinngitsut inooqatigiinni inissisimanerat, tamatumunnga ilanngullugu inuiaqatigiinni inooqataanermut piukkunnarsaanermut angusaqartitsiniarsinnaanermullu atorluarsinnaanerat, 4) tusagassiuutit assigiinngitsut atornerini oqariartaatsit qanorlu sunniuteqarsinnaatigisarnerat, 5) tusagassianik meeqqanut inuusuttunullu pissaqartitsiniarneq, 6) meeqqanut inuusuttunullu tusagassianik qanoq issusersiuineq, 7) tusagassiuutinik assigiinngitsunik assigiinngitsunik ukiulinni assigiinngitsunillu gruppilersuinermi atuineq, 8) perorsaasup tusagassiuutitigut tusagassiarineqartunut qanoq ilioriarsinnaanera, 9) kikkunnut tamanut paasinartumik tusagassiornermi periaatsit, 10) misissuinermut, akunnermiliunnermut aamma angajoqqaanik suleqatigisanillu atassuteqarnermut tusagassiuutinik atuineq, 11) meeqqat inuusuttullu ilagalugit tusagassiorneq.
- Kapitali 1. Atortuuffia siunertaalu§ 1. Atuartunut ineriartornerminni immikkut isumassortariaqartunut imaluunniit tapersersortariaqartunut nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsineqartassaaq aammalu allamik immikkut perorsaanikkut ikiorsiineqartassalluni, tak. Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1, 6. juni 1997-imeersumi IR§ 12, imm. 1.§ 2. Atuartut, piginnaasamikkut kinguarsimanerat imaappat imaluunniit ima annertutigaluni, atuartitaanerat nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsinerup iluani ingerlanneqarsinnaanani, annertusisamik immikkut ittumik atuartinneqassapput allamillu annertusisamik immikkut perorsaanikkut ikiorserneqassallutik, takuuk Meeqqat atuarfiat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 1, 6. juni 1997-imeersumi IR§ 12, imm. 2.§ 3. Nalinginnaasumik immikkut ittumik atuartitsinerup allamillu immikkut perorsaanikkut ikiorsiinerup siunertaraat atuartup klassimi atuartitsinermi ingerlaqataasinnaasunngortinniarlugu sapinngisamik pitsaanerpaamik tunngavissaqalersinniarnissaa.
- 1) aktiaateqarluni imaluunniit piginneqataassuteqarluni ingerlatseqatigiiffimmi allami amerlanerussuteqartutut taaseqataasinnaassuseqarnersut, 2) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassuteqarnersut ingerlatseqatigiiffimmi siulersuisunik, piginneqataassuteqarluniluunniit ingerlatseqatigiiffik siulersuisoqanngippat qullersaqarfianik, amerlanerussuteqartunik toqqaasinnaatitaallutillu tunuartitsisinnaatitaallutik, 3) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassuteqarnersut maleruagassat allatigulluunniit ingerlatseqatigiiffimmik isumaqatigiissuteqarsimaneq tunngavigalugit ingerlatseqatigiiffimmi aalajangiisuusumik sunniuteqarsinnaatitaallutik, 4) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassuteqarnersut ingerlatseqatigiiffimmilu piginneqataassuteqartunik allanik isumaqatigiissuteqarsimaneq tunngavigalugu ingerlatseqatigiiffimmi amerlanerussuteqartutut taaseqataasinnaassuseqarnersut, imaluunniit 5) ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassutinik pigisaqarnersut tassuunalu ingerlatseqatigiiffimmut aalajangiisuusunik inissimalersimanersut.
- Ilaatigut sulisussanik nunaqavissunik piginnaasalinnik pissarsisinnaaneq aamma suliffeqarfiit kalaallinit pigineqartut naammassisinnaasaat piginnaasaallu eqqarsaatigalugit suliniummik ingerlatsisut ingerlatseqatigiiffiit aammalu taakkua kiffartuussititaat, pillugit aalajangersagaliortoqassaaq, suliffeqarfiit kalaallinit pigineqartut sulisussallu nunaqavissut atorneqarnissaat pillugu aalajangersaasoqartassaaq, sapinngisamik anertunerpaamik neqeroortitsinerni taakkua periarfissinniarlugit, aammalu susassaqartut pingasut akornanni isumaqatigiissuteqanertigut( Impact Benefit Agreements, IBA) Namminersorlutik Oqartussat, pisortani oqartussat allat aamma suliniummut tunngasumik ingerlatseqatigiiffiusup akornanni isumaqatigiissutigineqartumik, takuuk§ 9, imm. 3-6. Imm. 6. Pissutsit suut atuunnerini akuersissutip annaaneqarsinnaanera imaluunniit Naalakkersuisunit utertinneqarsinnaanera pillugu aalajangersakkanik Naalakkersuisut akuersissummi aalajangersaassapput, aamma Naalakkersuisut Inatsisartut inatsisaata atortinniarneranut atatillugu peqqussuteqarsinnaanermut pisinnaatitaanerat pillugu, aalajangersakkat Inatsisartut inatsisaat
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Dansk Institut for Menneskerettigheder, MIO, IMAK, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Inooqat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Biskoppip Allaffia, Sorlak, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB, Red Barnet, Kalaallit Røde Korsiat, Kalaallit Nunaanni Blå Korsi, Sukorseq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Spejderit Kattuffiat Nuuk, Angajoqqaarsiat Peqatigiiffiat Nuuk, Pinerluuteqarsimasunut isumaginnittoqarfik, Kalaallit Nunaanni Politiit, NISIIP, AK, SIK, PIP, SPS.
- 1) piffissakkaartumik akiliutit, piffissap ingerlanerani milliartunngitsut, piffissami isumaqatigiissutip atuunnerani ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartartut, imaluunniit sillimmaserneqarsimasup 90-inik ukioqalernissaata tungaanut, piffissaq sorliup sivikinnerunera apeqqutaalluni, 2) aningaasanik tigusinermi, taarsigassarsinermi imaluunniit allatigut inuup pissarsiarisinnaasaanut isumaqatigiissut isumaqatigiissutitut naleqanngilaq, isumaqatigiissut atorunnaarsinneqanngippat, 3) aningaasat, toqusoqarnerani tigusassanngortinneqartut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigissutip atorunnaarsinnerani imaluunniit taamaatinneqarnerani tiguneqartussat isumaqatigiissut pillugu akiligassat akiliutigineqarsimasut tamarmiusut sinnissanngilai, toqusoqarneranut napparsimasoqarneranullu atatillugu aningaasartuutit tamarmiusut ilanngaatigalugit, isumaqatigiissutip ingerlanerani piffissamut imaluunniit piffissanut piviusumik akileqquneqarsimanerat apeqqutaatinnagu, aamma aningaasat isumaqatigiissutip atorunnaarsinnera imaluunniit naanera sioqqullugu akilerneqarsimasut, aamma 4) isumaqatigiissut akiliuteqarluni pissarsisumit pigineqanngilaq.
Sentence Morphemes with count 194
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 14. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinermi tuluit oqaasii atorneqartillugit peqataasinnaassasut, 2) sammisani ilisimariikkat pillugit oqaloqatigiinnerup oqaluttariarsornikkullu saqqummiussinerup imai pingaarnerit paasisinnaassagaat aamma paasinninnermut itisiliisitsiniarlutik erseqqissaatitsiniarlutillu tulluartumik apersuisinnaassasut, 3) atuartitsinermi atuartut suleqateqarnerminni, soorlu attaveqaqatigiinnermi pinnguaatinik pissusilersortuusaarnermilu, oqaloqataasinnaassasut, 4) ukiuminnut naleqquttuni naqitani, filmini videunilu imarisaasut pingaarnersaannik paasisinnaassasut nassuiaasinnaassasullu, 5) qulequttamut isumaqatigiissutigeriikkamut assitalersuinerit allatullu oqaatsit atornagit saqqummiinerit tapertaralugit paasissutissanik saqqummiisinnaallutillu ingerlatitseqqissinnaassasut, 6) misigissutsiminnik, qimerluukkaminnik, nalilersuutiminnik isummaminnillu oqaatiginnissinnaassasut kiisalu isummaminnik, soqutigisaminnik oqalorusaarnernilu assigiinngitsunillu naatsunik
- Tamatumani assersuutigalugu pineqarsinnaapput perorsaasutut tusagassiortutulluunniit ilinniakkanut piareersarnerit ilinniakanilluunniit aalajangersimasuni allani ilinnialernissamut piareersarluni ilinniarnerit, tamatumunngalu atatillugu piumasaqaataassaaq, ilinniartitsinerup ilinniarfik pineqartoq ilinniarnikkullu piareersarfigineqartussaq suleqatigalugu ingerlanneqarnissaa, erseqqinnerusumik tak.§ 1, imm. 4. Aalajangersakkap aammattaaq inatsisitigut tunngavississinnaavaa ilinniartitsinerit sivikinnerusut neqeroorutigineqarsinnaanerat, soorlu ilinniarsimanngitsunik piginnaanngorsaalluni pikkorissaanerit( PKU) imaluunniit inuutissarsiutinik ilinniartitsinermi pikkorissaanerit akuerisaasut( AEU), taamalu pisoqassappat Piareersarfiit suleqatigineqarsinnaapput, tak. aalajangersakkami imm. 4. Meeqqat atuarfianni inaarutaasumik naliliinernut aalajangersakkamilu ilinniakkanut allanut taaneqartunut tunngatillugu, piumasaavoq ilinniartitsineq assersuutigalugu meeqqat atuarfianni, ilinniarnertuunngorniarfimmi imaluunniit qitiusumik inuutissarsiutinillu ilinniarfimmi nalinginnaasumik piumasaqaataasartunut nallersuussinnaassasoq.
- 3) Nammineerluni aallakaatitassiat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 25, imm. 1 aamma 2. 4) Kalaallisut aallakaatitassiat allat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak. imm. 3. 5) Aallakaatitassiortartunit allanit pisiarineqartussat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 20, imm. 4. 6) Aallakaatitassiat nutaarsiassat maannarpiarlu soqutiginartut ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, matumani aamma aallakaatitassiat nutaarsiassat maannarpiarlu soqutiginartut nammineerluni aallakaatitassiat ikinnerpaaffissaat, tak.§ 25. 7) Eqqumiitsuliorneq kulturilu pillugit aallakaatitassiat ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 20, imm. 6. 8) Aallakaatitassiat meeqqanut inuusuttunullu immikkut sammitinneqartut ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq, tak.§ 20, imm. 7. 9) Aallakaatitassiat ilinniartitsinermut tunngasut ikinnerpaaffissaat nalunaarneqassaaq.
- a) Ilinniartitsissutini sammisaqarfimmut atasuni tunngaviusumik taaguutit, ilinniakkat pingaarnerit, periutsit teknikkillu atorsinnaassavaat, b) sammisani ajornartorsiutit paasineqartut periutsit ilinniartitsissutinilu sammisamut ilaasuni periutsit ilanngunnerisigut nalilersorsinnaassavaat, c) sammisami ajornartorsiutit tamannalu pillugu namminneq isummatik qisuariarfigisinnaassavaat, d) suliaqarfiit assigiinngitsut tamanillu isiginninneq aallaavigalugit paasinninnertik takutissinnaassavaat, e) suliffeqarfiup ilumini avataanilu inissisimanerani pisumut ataatsimut arlalinnulluunniit atatillugu ajornartorsiutit pingaarnerit paasisinnaassavaat, f) sammisami ajornartorsiutit pingaarnerit pillugit aaqqiissutissatut tunngavilersukkamik siunnersuusiorsinnaassapput, tassunga ilanngullugit siunnersuutit atuutilersinneranni ajornartorsiutinik nalilersuisinnaassallutik aamma g) paasissutissanik sammisamut ilaasuni katersinermut, suliarinninnermut saqqummiinermullu atatillugu paasititsiniaanermi teknologimi atortut naleqquttut atorsinnaassavaat.
- 1) niuerfimmi ineriartornerup ingerlasup teknikkikkut aningaasarsiornikkullu ingerlatsiviit imminnut unammillertut atornissai imaluunniit ikkunnissai ajornartinnginneraa, internetimut appakaaffissaqartitsinermik aamma ataatsimut ingerlaarnermut aaqqiissutit qanoq ittuunerat qajassuullugu, 2) internetimut appakaaffissaqartitsineq neqeroorutigineqartoq tigussaasumik periarfissaqarnersoq tigusisinnaassuseq pigineqartoq eqqarsaatigalugu, 3) ingerlatsivimmik piginnittup pilersitsinissamut aningaasaliissutinik qanoq annertutigisunik aallarniuteqartariaqarnersoq, pisortat aningaasaliissutigisimasaannut aamma nalorninaatinut tamatumunnga atasunut sanilliullugu, 4) ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu killilersugaanngitsumik unammilleqatigiinnerup qularnaarneqarnissaanut pisariaqartitsineq, ingammik nunap iluani atortorissaarutit aningaasarsiornikkut akilersinnaasumik unammilleqatigiinnermik tunngaveqartoq, aamma 5) pisinnaatitaaffiusinnaasut naleqquttut silatuumillu aaqqissuussat nunarsuarmiullu kiffartuussinertigut neqeroorutaat.
- Kapitali 2 Pinngitsuuisinnaajunnaarnermik katsorsaaneq§ 3. Naalakkersuisut Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu inunnut Kalaallit Nunaanni inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut aamma aalajangersimasumik najugaqartunut akeqanngitsumik pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamik neqerooruteqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Inuit aalajangersimasumik najugaqartuunngitsut aamma Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimanngitsut, imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu ikiorneqarnissaminnut neqeroorfigineqarsinnaapput pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarnermik siuninnguatigut piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniissimagunik issimagunik, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Inunnut nunami allami najugaqavissunut aamma nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut imm. 2 atuutinngilaq, aamma pineqartut Kalaallit Nunaanni pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarneq sioqqullugu piffis-
Sentence Morphemes with count 195
- • Kalaallit inuunerminni atugaat qaffassassallugit,• Kalaallit Nunaanni aningaasarsiortut tamarmik aningaasatigut naligiimmik atugaqartissallugit, tunngavigisaq suliat assigiit, akissarsiat assigiit tunngavigalugu,• Sulisut ilinniagaqarsimasut ilinniagaqarsimanngitsullu aaqqissuussaasumik isumaqatigiissutillu tunngavigalugit akissarsiaqarnissaat anguniassallugu,• Maannakkutut bestillingsmanditut atuunneq pitsanngorsassallugu,• Inuiaqatigiit atukkatigut aningaasatigullu soqutigisaat sullisissallugit, ilaatigut inuussutissarsiutit pitsaasut tulluunnerusullu pilersinnerisigut sulisussat nunamiittut ittut atorluarnerunerisigut,• Tunisassiornerup, taamatullu sulisut siuarsarneqarnissaannut sulisut suliffiillu peqatigiiffiisa imminnut qanillattornerunissaat anguniassallugu• Inuusuttut qaammarsarneqarlutillu pikkorissarneqarnissaat anguniassallugu,• Utoqqaat, innarluutillit, sanngiitsut, inuiaqatigiinnilu pisariaqartitsisut allat toqqissisimanartunik atugassaqartinnissaat anguniassallugu, kiisalu• Nunasiaanerup anersaavanit amiakkuusut nungusarneqarnissaat anguniassallugu.
- 1) iluaqusersuutinik pisinissamut ikiorsiineq, 2) tapersersortitut ikiortinik atorfinitsitsinissamut ikiorsiineq, 3) angajoqqaat allalluunniit innarluutillip angerlarsimaffimmi ulluinnarni paaqqutarineqarneranik suliaqartut sulinermikkut ikiorserneqarnermikkullu oqilisaavigineqarnerat, 4) siunnersorteqartitsinermut ikiorsiineq, 5) innarluutillip inigisaata allanngortinneqarneranut aaqqissuunneqarneranullu ikiorsiineq, 6) qanigisat allallu ilinniartinneqarnerinut, pikkorissartinneqarnerinut il.il. ikiorsiineq, taamaaliornikkut innarluutillip ulluinnarni inuunerata oqinnerulerlunilu pitsaanerulernissaa anguniarlugu, 7) najugaqaqatigiiffinnik nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnik pilersitsinernut ikiorsiinerit, 8) ulloq unnuarlu paaqqinniffimmiinneq inneq, ajornanngippat Kalaallit Nunaanni, 9) innarluutillip angerlarsimaffimmi avataani paaqqinniffimmiinneranut inneranut atasumik innarluutillip akiliunneqarluni feriartinneqarnera, imaluunniit immikkut pisoqartillugu qanigisaasut akiliunneqarlutik feriartinneqarneri.
- Imm. 2. Akuersissut nalunaarutigineqassaaq piumasaasut makkua naammassineqarsimappata 1) atuartitsineq tamanut ammasuussaaq§§ 8-10 kiisalu§§ 12 aamma 13-imi ukioqassutsimut killiliussat, kiisalu§§ 11 aamma 15 malillugit malittarisassat aalajangersakkatigut killiliussat iluanni, 2) atuartitsinermik aqutsisoq ilinniartitsisorlu pisariaqartinneqartunik piginnaassuseqassapput, 3) atuartitsissut ingerlatarluunniit naammattumik qulaajarlugit paasissutissiisoqassaaq, 4) atuakkat atuartitsinermilu atugassat assigisaallu peqataasunut akeqanngitsumik atugassanngortitaassapput, 5) suliaqarnermi atortussat peqataasumit akilerneqassapput, taamaallaat meeqqat inuusuttullu 20-t inorlugit ukiullit pinnagit, 6) peqataasut qanoq amerlatiginissaat immikkullu piumasaasut allat atuartitsinernut ataasiakkaanut tunngasut naammassineqarsimassapput, tak.§§ 6-10 aamma§§ 12-14, 7) ingerlataq ingerlanneqassaaq inini piukkunnartuni pisariaqartunik atortoqartuni.
- 1) inissiat, 2) sumiiffiit inuussutissarsiutinik ingerlataqarfiusut umiarsualiviillu, ilanngullugit nunaminertat suliffeqarfinnut avatangiisinut mingutsitsisunut atorneqartut, kiisalu nunaminertat mingutsitsiviusut mingutsitsiviusinnaasutullu ilimanaateqartut, 3) qitiusoqarfiit, ilanngullugit sumiiffiit ataatsimoortumik UR atorneqartussatut siunertaqarfiusut kiisalu pisortat sullissiviinut atorneqartut il.il., 4) sumiiffiit sanaartorfigeqqusaanngitsut aamma sumiiffiit sukisaarsaarnermik siunertaqarfiusut, ilanngullugit sunngiffimmi atortut anginerit il.il., 5) pilersuinermi teknikkimut atortoqarfiit atortullu attaveqarnermut tunngasut allat, ilanngullugit angallannermi atugassatut sanaartukkat, 6) illuaqqat, nunaleriffiit, orpinnik naatiteriffiit, qimmeqarfiit, kuuit, tatsit, sinerissami nunaminertanik atuineq, imaanik atuineq, sumiiffiit pinngortitap kulturilluunniit oqaluttuarisaaneranik immikkut soqutiginaatillit, sumiiffiit sukisaarsaarnermut immikkut atorneqartut il.il. Imm. 3. Kommunimut pilersaarutip immikkoortuinik imm. 2 naapertorlugu aalajangersaanermut atatillugu makku aalajangersarneqassapput:
- a) niuernermut atatillugu suliffeqarfiit aningaasaqarnermik aqutsinerannik nassuiaasinnaassapput, b) suliffeqarfiit aningaasaqarneq pillugu nalunaarusiaannik suliaqarsinnaassapput, c) paasissutissat allat suliffeqarfinnik nalilersuinermut pingaaruteqartut ilanngullugit ukiumoortumik UR nalunaarusianik nalilersuisinnaassapput, d) suliffeqarfinni isumalluutinik atuinerup pisariillisarneqarnissaa siunertaralugu aningaasaqarneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissanik suliaqarsinnaassapput, e) suliffeqarfii iluanni periarfissanut niuerfinnilu periarfissanut tunngatillugu suliffeqarfiit isumalluutinik atuinerisa pisariillisarneqarnerannik nalilersuisinnaassapput, f) suliffeqarfiit ingerlatassaannut pilersaarusianik, aningaasaliinernut pilersaarusianik missingersuutinillu suliaqarsinnaassapput, g) suliffeqarfiit iluanni avatangiisaannilu ineriartornermut tunngatillugu pilersaarutini missingersuutinilu nikingassutinik nalilersuisinnaassapput aamma h) suliffeqarfiit aningaasaqarnikkut ajornartorsiutaanni suliaqarnermi it-mi atortunik periutsinillu naleqquttunik atuisinnaassapput.
- Pisinnaatitaanermik pigisaqartut ataatsimut aaqqitamik atuinissamut piumasaqaatinik isumaqatigiissuteqarsinnaanngippata Naalakkersuisut tamanna pillugu piumasaqaatinik ataatsimut aaqqitamik atuinissamut naalakkiumminni aalajangersaasinnaapput, takuuk siunnersuummi§ 13 imm. 2. Imm. 3-mut Siunnersuummi§ 13, imm. 2 malillugu Naalakkersuisut ataatsimut aaqqitamik atuinermut naalakkiummi piumasaqaatinik piumasaqarsinnaapput pisinnaatitaanermik pigisaqartoq piginnaatitaassasoq pisinnaatitsissummik piginnittup allap ingerlataralugulu atugarisaanik sarfap aqqutaanik, ruujoreqarfimmik, ikerasalianik allanilluunniit ingerlatsivinnik akiliuteqarnermigut pisinnaatitsissummik piginnittup atuisinnaatitaaffeqarnissaa, taamaattoq takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4. Imm. 4-mut Siunnersuummi§ 13, imm. 4 pissutsinik arlalinnik imaqarpoq siunnersuummi§ 13, imm. 2 imaluunniit imm. 3 malillugu nukissiuutinik ataatsimut aaqqitamik atuineq pillugu Naalakkersuisut naalakkiinissamik aalajangiinerminni immikkut eqqarsaatigisariaqagaannik.
- 1) sumiiffimmik ataatsimut isigalugu taassumalu ilaanik aqutsinermi kina akisussaasuunersoq, 2) inatsit sorleq kulturikkut oqaluttuarisaanermi killilersuinersoq, 3) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartut suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmik illersuinermi tunngaviunersut, 4) suut annertuut akornusiisinnaasut kinguneqarnersut imaluunniit kinguneqarsinnaanersut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmi, 5) sumiiffimmi inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamik suut kissaataanersut, 6) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisut pinngitsoorniarlugit inuussutissarsiornermillu ineriartortitsinissamik kissaatigineqartut ingerlannissaannut aqutsinermi iliuutsit suut aallartinneqarsimanersut aallartinneqarniarnersulluunniit, 7) aqutsinermut pilersaarut piviusunngortinniarlugu aningaasatigut inunnillu isumalluutit suut immikkoortinneqarnersut immikkoortinniarneqarnersulluunniit aamma 8) ingerlaavartumik nutarterisarnissaq siunertaralugu aqutsinermut pilersaarummik piviusunngortitsinermik qanoq misissuisoqartassanersoq nalilersuisoqartassanersorlu.
- 2.3. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut taaguutip atorneqarnissaanut kisermaassisussaatitaaneq Siunnersuummi tamanna pillugu aalajangersakkanut naapertuuttumik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffimmi suliffeqarfiit nalunaarsorsimasut taaguut" suliffeqarfik innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasoq" atimi nittarsaanerminilu atornissaanut kisermaassisussaatitaapput, takuuk siunnersuummi§ 11. Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorsimanerata akuerineqarnera atorunnaarpat imaluunniit§ 5 malillugu Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmit utertinneqarpat, suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimasutut taaguummik atuisinnaatitaanera atorunnaassaaq.
- NAASOQ PLASTICIUSOQ apussuup ataani toqusuitsuusutit tassanngaannaq naapillutit manngertillutit asinngarsimasutit qiiaamminngitsuunngilanga naak inuunerup uumasimanerata anersaavata toquatalu ullutsinni issittup nunaani nunap qaavani assuutigisaraatit naasoq plasticiusutit sanningasut asinngarsimasut sanninngarumminnillu amigaateqartut kikiattaminnik manngertornilersoortut anorersuarmit apussuarmit issersuarmillu misigitinneqarsimatillugit asinngavinngisaannartutinaa aserujaatsumit toqujuitsumilli sanaasutinaa erngup uumassutaanit ivikkatut kajortooreersimallutik qorsooqqisseqqittuartunut kusatsillutillu uummarissiuartunut inorsartuaannaraluarlutit tassaalersarputit issittumi misigissutsit aliasuttut qulliit kuuttut niaqqullu nakassimasut qalipaasersuissutituaat naasoq plasticiusutinaa eqqaamaniaruk qalipaatitit nutaanngoqqinngisaannarmata tassaagavit maskinap silarsuaaniit issittup nunaanut eqqutaq assersuussutaatitaannaq pissaaneqanngikkaluartutit atugaannaq sungiutaannaq aallaqqaammut qalipaatigeqalutit malugeqqusartutit sanningasut ilisarnaatit naakkinarsigaangata tassaasutit nunama piginngisaa timima nillertup inuusimaneranik sumilu nunaqarneranik uppernarsaanari qaavaniititassatut ititassatut akuerisaq salloqittaasorlusooq
Sentence Morphemes with count 196
- Air Greenland A/S Arctic Umiaq Line A/S Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik, taassumalu ataani tappiitsunik soqutigisaqartut Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Diskoline A/S Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiviit KANUKOKA KANUNUPE KNI A/S Unammilleqatigiinnermik Nakkutilliisoqarfik Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Nunatsinni Advokatit NUSUKA Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik POST Greenland Rigsombudsmandi Royal Arctic Line A/S Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik SIK Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfik TELE Greenland A/S Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmit, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmit kiisalu Kalaallit Nunaanni Rigsombudimit tusarniaanermut akissuteqaatinik tigusaqartoqarpoq, taakkualu tamarmik allapput siunnersuut oqaaseqaateqarnissamut pissutissaqalersitsisimanngitsoq.
- § 32. Akitsuutit akilerneqarsimasut qinnuteqarnerup kingorna utertinneqarsinnaapput, nioqqutissanut 1) assartuinermik ingerlatseqatigiiffimmit assartorneqartillutik tammartutut ajoquserneqartutulluunniit nalunaarutigineqartunut, 2) inuussutissarsiummik ingerlataqartumiitsillutik itillutik ajoquserneqarsimasunut tillinneqarsimasunulluunniit, 3) inuussutissarsiummik ingerlataqartumiitsillutik itillutik ilanngaaserisunit nakkutigineqartumik suujunnaarsinneqarsimasunut, 4) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 5) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartunut najugaqavissunulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 6) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfiusumit anniseqqinneqartunut, 7) tunisisumit kukkusumik akitsuusigassatut nalunaarutigineqartunut, imaluunniit 8) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- 1) Qeqertalimmi, Saqqaq kangerluani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit marlunnik, sumiiffimmi 66´ 49´ 8 N 52´ 40´ 3 V. 2) Saqqap Kangerluarsuani, kuuk kujalleq, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullat ataaseq, sumiiffimmi 66´ 41´ 5 N 52´ 57´ 2 V. 3) Kangermi Erfalimmi, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit arfineq-pingasut, sumiiffimmi 66´ 24´ 1 N 53´ 36´ 5 V. 4) Kangermi Sassannguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´ 23´ N 53´ 39´ 7 V. 5) Kangermi Napiarissani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´´ 21´ 2 N 53´ 39´ 8 V. 6) Itillip kangerluani Aasivinni, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit pingasut, sumiiffimmi 66´ 35´ 1 N 52´ 24´ 8 V. 7) Kangermi Eqalunnguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiiffimmi 66´ 17´ 3 N 53´ 38´ 1 V. 8) Kangaarsummi Eqalunnguani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit marlunnik, sumiiffimmi 67´ 06´ 9 N 53´ 51´ 4 V. 9) Isortumi Eqalusussuani, ataasiarnermi amerlanerpaamik pullatit sisamat, sumiifiimmi 67´ 20´ 5 N 53´ 09´ 1 V. Imm. 2. Imm. 1 naapertorlugu pullatit ilanngussaq 3-mut naapertuuttut kisimik aalisarnermut atorneqassapput.
- Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Nunat Avannarliit Suleqatigiinnerannullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, Agerskov Consulting ApS, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, KANUNUPE, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Sulisitsisut( GE), Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( NPK), Atorfillit Kattuffiat( AK), IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianeersut IR Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni ilinniagartuut Kattuffiat( ASG), Mittarfeqarfiit A/S, Nukissiorfiit A/S, Asiaq, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandi, Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik, Nunatta Eqqartuussivia, LM Ejendomme, Lynges.gl, Ejendomskontoret, DanskeBank, GrønlandBanken, BankNordik, BRFKredi, t Nykredit, Finanstilsynet.
- Malittarisassat siullertut siunertaqarput ilaatigut qularnaassallugu elektroniskiusunik attaveqaqatigiinnermut aqqutinik aamma kiffartuussinernik ingerlatsisuusut akornanni peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut isumaqatigiissuteqartarnissanik, elektroniskiusunik attaveqaqatigiinnermi ingerlatsiviusunik kiffartuussinernillu ingerlatsisuusut akornanni, atuisartut attaveqaatinut assigiinngitsunut atassuteqartuusut imminut attaveqarsinnaaqqullugit, ilaatigullu aamma elektroniskiusunik attaveqaqatigiinnermik imaluunniit kiffartuussinermik neqerooruteqartartut peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsisarnissamut imaluunniit internetimut appakaaffissaqartitsinermik isumaqatigiissuteqarnissanut peqataasut, imaluunniit attaveqaataatillit paasissutissaatiminnik neqerooruteqartartunut allanut tunniunneqartunik isumaqatigiinniarnernut atatillugu atornerluiffigineqannginnissaat, imaluunniit eqqunngitsumik paasissutissat susassaqanngitsunut ingerlatseqqinneqartannginnissaat qularnaarumallugu.
Sentence Morphemes with count 197
- Siunnersuut KANUKOKA-mut, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-mut, Iserit A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiannut, NUSUKA-mut, SIK-mut, TSP-mut- Teknikkikkut siunnersuisartut Peqatigiiffiannut, Nukissiorfinnut, Mittarfeqarfinnut, Tele Greenland A/ Simut, Royal Greenland A/S-imut, Royal Arctic Line A/S-mut, KNI A/S-imut, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfianut, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut, Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfimmut, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilinniartitaanermullu Naalakkersuisoqarfimmut, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmut, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmut, Nunamut Namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmut, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmi Attaveqarnermut Nukissiuuteqarnermullu Immikoortortaqarfimmut, Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmi nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut immikkoortortaqarfimmut, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmut, Greenland Development-imut, Greenland Venture A/S-imut, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiveqarfinnut aamma Nunatta Eqqartuussivianut tusarniaassutigineqarpoq.
- a) atortut katitigaanerannik kemikkullu arrortarnerannik pisariunngitsunik allaaserisinnaassallugit, b) kemimi suliaqarfimmi oqaatsinik atorsinnaassallugit, c) paasisat, periutsit ilisarnaataallu atassusersinnaassallugit d) ajornanngitsunik naatsorsuisinnaassallutik e) kemi atorlugu laboratoriami atortut pisariunngitsut illersorneqarsinnaasumik kemimi misileraasinnaassallutik, kemikalianillu illersorneqarsinnaasumik atuisinnaassallutik, f) paasissutissat nalunaarsorsinnaassavaat suliareqqillugillu aammalu misileraanermi paasisat oqaluttariarsorluni allaaserisinnaassallugit nassuiarsinnaassallugillu, g) paasissutissiivinnit assigiinngitsunit kemi pillugu paasissutissat pissarsiarisinnaassallugit atorsinnaassallugillu, h) kemimi suliaqarfimmi oqaasertat ajornaatsut atuarsinnaassallugit aammalu suliaqarfimmi taaguutit nalequttut suliaqarfimmilu tunngavilersuutit nassuiarsinnaassallugit, i) ulluinnarni maannakkullu oqallinnermi kemimi ajornartorsiutit ajornanngitsut paasisinnaassavaat allaaserisinnaallugillu aamma j) suliaqarfimmi ilisimalikkat atassuteqartilersinnaassallugit, tassunga ilanngullugu ilinniartitsissutinut allanut tunngatillugu taakkununngalu atassuteqartitsilluni.
- - Illumik piginnittup utoqqalinersiaqarnini imaluunniit siusinaartumik pensionisiaqarnini uppernarsassavaa- Illumik piginnittup realkredit-imit aningaaserivimmilluunniit taarsigassarsisinnaannginnini uppernarsassavaa- Illumik piginnittoq inissialiornermut, illunut ataatsimoorussanut, illuliassanut il.il. tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 11, 19. november 2007imeersoq IR naapertorlugu tapiiffigineqarnissamik taarsigassarsinissamilluunniit piginnaatinneqassanngilaq- Illumik piginnittup illup sillimmaserneqarsimanini imaluunniit illumik piginnittup sillimmasiissummut akilinngitsuukkaminik akiitsoqannginnini uppernarsarsinnaassavaa- Illumik piginnittup pisortanit akiligassanngortinneqartunik akiitsoqannginnini uppernarsarsinnaassavaa- Suliassat avatangiisinik nukissiornermillu pitsannguiffiusumik suliniutinik tunngaveqassapput- Taarsigassarsinissamik qinnuteqaat pilersaarusiornermut aningaasartuutinik, sanasunut aningaasartuutinik, qularnaveeqqusiussaqarluni taarsigassarsinermi allagartap suliarineranut kiisalu naqissusiinermut akitsuummut aningaasartuutinik imaqarsinnaavoq.
- [ Qupp. 25- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Immap naqqata sajuppillattarneratigut tsunamit pilersinneqarajupput QUNNEQ MALIK PINNGORPOQ NUNAMUT QAARIARTORPOQ QARSUTSINERNILLU PILERSITSILLUNI[ Qupp. 27- mi diagrammi]( Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq) Immap naqqani malussarniutit nutaaliat iluaqutigalugit tsunamit aggerneri kalerrisaarutigisarniarneqarput SATELLITIMUT ATASSUT PUTTAQUTAASAQ HYDROFON KISAQ AALLAKAATITSINEQ NIPIT MALIGAASAAT ATORLUGIT TSUNAMIMIK MALUSSARNIUT 5000 meter[ Suminngaanneernera IR] Karen Birchfield/ NOAA/ Pacific Marine Environmental Laboratory[ Qupp. 25- mi assiliartaq] Salliligaq tsunamip malingata biilip usisaatip assakaasuanut kapputsitaa[ Suminngaanneernera IR] U. S. Geological Survey[ Qupp. 26- mi assiliartat] Scotch Capip naaralaartitsivia Alaskamiittoq ittoq 1946- mi tsunamip malissuanit eqqorneqanngikkallarami( saamiup tungaani) Tamatuma kingornatigut naaralaartitsivik aserorneqarluinnarsimasoq( qulleq)[ Suminngaanneernera IR] U. S. Coast Guard photo[ Qupp. 24- mi suminngaanneernera IR] U. S. Department of the Interior Aappariinnersi qanoq nakussatsissinnaagissi TAKORLOORIARUK illu aserfallassimasoq.
Sentence Morphemes with count 198
- Imm. 2. Ilinniartitaanermik aaqqissuussineq taanna ima aaqqissugaassaaq sapinngisamik 1) inuusuttut ilinniagaqarnissamut kajumilersissallugit qularnaassallugulu inuusuttut inuussutissarsiutinut ilinniagaqalerusuttut imaluunniit inuussutissarsiutinut pikkorissarusuttut tamarmik tassunga ilinniagassallu pikkorissarnerilluunniit amerlanerusut ilaannik toqqaanissamut periarfississallugit, 2) inuusuttut ilinniagaqartissallugit siunissami sulinissaminnut tunngavigisassaannik, inuttut ineriartuutigisassaannik inuiaqatigiinnullu taakkulu ineriartornerannut paasinnissutigisassaannik, 3) suliffeqarnermi inuussutissarsiutitigut ilisimasariaqakkat piginnaassutsillu pisariaqartitat inuussutissarsiornermi inuiaqatigiinnilu ineriartornermi, taakkununnga ilanngullugu inuussutissarsiutit ilutsimikkut ineriartornerat, suliffeqarnermut tunngasut, suliffiit aaqqissugaanikkut atortorissaarutillu ineriartortitsivigineqarneranni mianerisassat mianeralugit nalilikkat naammassissallugit, aamma 4) ilinniagaqartut Kalaallit Nunaanni avataanilu ilinniagaqaqqinnissamut tunngavississallugit.
- Imm. 2. Geometriilerinermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) geometriimi ilutsit pissusii assigiinngitsut atorsinnaassagaat, 2) geometriimi tunngaviusumik paasinnittaatsit, soorlu angissutsinut naleqqiussissutit titarnerillu akunnerini inissitsiternerat, atorsinnaassagaat, 3) uuttortaanermi paasinnittaatsit, soorlu kaajallannernut, annertussutsinut initussutsinillu naatsorsuinerit uuttortaanerillu, atorsinnaassagaat, 4) angissutsinut naleqqiusissutit, iluseqatigiissutsit assigiilluinnassutsillu atorsinnaassagaat, 5) tunngaviliussat aallaavigalugit titartaasinnaassasut, 6) assilillugu titartakkap titartarneqarneratalu ataqatigiissusiannik misissuisinnaassasut, nassuiaasinnaassasut nalilersuisinnaassasullu, 7) avatangiisimik nassuiarniarneranut atortuttassamik titartaasinnaassasut, isometriskiusunik imaluunniit isigisat ungavariartornerat malillugit titartaasinnaassasut, 8) inuunerminnit tigussaasunik, soorlu geometrii iluaqutigalugu katitikkani annoraaminernilu ilutsinik allanillu, nassuiaasinnaassasut, 9) ilutsinik geometriskiusunik titartaanermi, misissuinermi naatsorsuinermilu qarasaasiaq atorsinnaassagaat, 10) geometriskiusut pisariinnerit uppernarsaasiorsinnaassagaat, 11) geometriimi naatsorsuinerit pisariinnerit, ilaatigut Pythagorasip malittarisaliaa iluaqutsiullugu, ingerlassinnaassagaat.
- Imarisaa pillugu suleqatigiissitaq aaqqissuusseqqinnermi imarisassat pillugit oqaasertalersuinissamut suliassinneqarpoq tamatumunnga ilanngullugit imarisassaasa assigiinngitsut pingaassuseqartinneqarnissaat qanorlu annertussuseqarnissaat taamaaliornikkut eqqanaarniarlugit ilinniarnissamut piginnaasaqarnissaq aammalu ilinniarnissap nalinginnaasumik peroriartuutaanissaa, ilinniartut ullutsinni siunissamilu inuunermi assigiinngitsutigut naapittagaat aallaavigalugit ilinniartitsinermi oqaatsit assigiinngitsut suut atorneqarnissaat eqqarsaatersuutigeqquneqarpoq, perorsaaneq pillugu tunngavissat aqutsisuusussat suussanersut aamma ilinniartitsinermi sulinermilu periusissat suusinnaanersut siunnersuusiorfigeqquneqarput tamakkunatigut aaqqissueqqinnerup siunertai imarisaalu pitsaanerpaamik anguneqarsinnaaqqullugit tamatumani aallaavigalugit ilinniartut assigiinngiiaartumik pissusillit peqataatitsinikkut ilinniartinneqarnermi kaammattorneqarnissaat siunertaralugu ilinniartullu itinerusumik eqqarsarsinnaalernissaat
- Imm. 4. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik iliuuseqarsinnaavoq sulisitsisumut kalaallimut imaluunniit nunami allamiumut, sulisut nunami allamiut kalaallit kattuffianni allami imaluunniit nunami allamiut kattuffianni ilaasortaasumut tapersersuinerminut atatillugu, ataatsimoorussamik isumaqatigiissuteqarnissamut anguniagaqarneranni, Kalaallit Nunaanni sulisartut eqqartuussiveqarneranni ataatsimoorusstamik isumaqatigiissutit tamanna periarfissaqartippassuk, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 5. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat taamaallaat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik imm. 4-mi pineqartutut iliuuseqarsinnaavoq kattuffiup tamanna sioqqullugu uppernarsarsimappagu ataatsimoorussamik isumaqatigiissutaasut naapertorlugit akissarsiaritinneqartut Kalaallit Nunaannut tamarmut atuuttumi isumaqatigiissummi akissarsiaritinneqartunut naapertuuttuusut, aammalu isumaqatigiissutit pineqartut Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi illuatungeriinnit suliffeqarnermi ingerlatsisuusunut amerlanerusunut sinniisuusunit isumaqatigiissutigineqarsimasut ataatsimoorussamik isumaqatigiissutip atortuuffigisassaani pineqartut.
- Imm. 4. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik iliuuseqarsinnaavoq sulisitsisumut kalaallimut imaluunniit nunami allamiumut, sulisut nunami allamiut kalaallit kattuffianni allami imaluunniit nunami allamiut kattuffianni ilaasortaasumut tapersersuinerminut atatillugu, ataatsimoorussamik isumaqatigiissuteqarnissamut anguniagaqarneranni, Kalaallit Nunaanni sulisartut eqqartuussiveqarneranni ataatsimoorussamik isumaqatigiissutit tamanna periarfissaqartippassuk, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 5. Kalaallit sulinermik inuutissarsiuteqartut kattuffiat taamaallaat ataatsimoorussamik akerleriissuteqarnermi alloriarnernik imm. 4-mi pineqartutut iliuuseqarsinnaavoq kattuffiup tamanna sioqqullugu uppernarsarsimappagu ataatsimoorussamik isumaqatigiissutaasut naapertorlugit akissarsiaritinneqartut isumaqatigiissummi Kalaallit Nunaannut tamarmut atuuttumi akissarsiaritinneqartunut naapertuuttuusut, aammalu isumaqatigiissutit pineqartut Kalaallit Nunaanni suliffeqarnermi illuatungeriinnit suliffeqarnermi ingerlatsisuusunut amerlanerusunut sinniisuusunit isumaqatigiissutigineqarsimasut ataatsimoorussamik isumaqatigiissutip atortuuffigisassaani pineqartut.
- 2)§ 5, imm. 2,§ 19, imm. 3,§ 23 aamma§ 24, imm. l naapertorlugit akuersissummut,§ 29 naapertorlugu immikkut ittumik akuersissuteqarnermut imaluunniit§ 36, imm. 1 naapertorlugu akuersissuteqarnermut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 3)§ 40, imm. 1-5, kiisalu§ 41 naapertorlugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 40, imm. 6 naapertorlugu paasissutissanik tunniussinngitsoortunut, 4)§ 27,§ 28,§ 45, imm. l aamma 2, imaluunniit§ 46, imm. 1 naapertorlugit inerteqqummut peqqussummulluunniit malinninngitsunut, 5)§ 44 naapertorlugu misissuinernik imaluunniit§ 49, imm. 2 aamma 3 naapertorlugit nakkutiginninnermut akerliusoq, 6)§ 47, imm. 2 naapertorlugu uninngatitsinermut akerliusoq, 7)§ 35, imm. 2 naapertorlugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut imaluunniit aalajangiinerit naammassinissaannut malinninngitsunut, imaluunniit 8) immikkut ittumik akuersissuteqarnermi§ 15, imm. 4 naapertorlugu atuuttussamut atugassarititaasunik sumiginnaasunut, imaluunniit taamatut immikkut ittumik akuersissuteqarnissamut qinnuteqarnermut atatillugu eqqunngitsunik paasissutissiisunut.
- Annaasat ilanngaatigineqarsinnaanngitsut, piffissami pisassarisat pissarsiarineqarfianni nalingat tunngavigalugu naatsorsorneqassapput, nalingisa allanngorarnerat apeqqutaatinnagu, taamaattorli tak. imm. 6-8. Imm. 5. Ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfissuarmut atasuusut tassaapput 1) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisaat, 2) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisaat, 3) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani
Sentence Morphemes with count 199
- bronzep, kanngussap, sisaap manngertorniuitsup, taaguutaat, akugiinneri atuuffiilu ilisimassagaat, e) atortussiat qulaani taaneqartut nalinginnaasumik ulluinnarni atuuffii nassaassaaffiilu immikkoortitersinnaassagaat nassuiarsinnaassagaallu, f) atortussiat sanaat atortussallu pinngortitap pilersitai allat nalinginnaasut suliarisimassagaat, g) atortussat tamakku pinngortitap kaaviiaartuarneranut akulerussinnaaneri ilisimasaqarfigissagaat, h) eqqakkat immikkoortitigaasarnerat, isumannaatsumik toqqorterneqartarnerat aserorterneqartarnerallu ilisimasaqarfigissagaat, i) ermup silaannaallu nunarsuarmi uumassuseqarnermut pingaarutaat nassuiarsinnaassagaat, j) savimernup nungujartornera manngertornerneralu ikuallaanerlu suliarisimassagaat taakkulu ingerlaneri uumasut nerisaminnik arrortitsisarnerinut sanilliussimassagaat, k) seernartut seernaatsullu pillugit paasinnittaatsit ilisimasaqarfigissagaat, l) eqqiaanermut atortut, pinnersaatit nerisassallu aalajangersimasut seernaqassusiinik uuttortaanernik suliaqarsimassasut.
- a) pissutsit suut suliffeqarfiit tuniniaanerannut pingaarutaasunik aalajangiisinnaaneq, b) suliffeqarfiit ineriartoqqinnissaannut tunngassuteqartunik tuniniaanermi unammilligassanik paasiniaasinnaassallutik, erseqqissaasinnaassallutik suliarinnissinnaassallutillu, c) tuniniaanermi aningaasassaqarnermi periutsinik atuisinnaassallutik aammalu periutsinut tunngaviusunik taakkulu pissusaannik nassuiaasinnaassallutik, d) tuniniaanermi aningaasaqarnermik isumaliutersuutinik suliaqarsinnaassallutik, tassunga ilanngullugit pissutsini aalajangersimasuni tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsit arlallit imminnut atassuteqarnerannik nassuiaasinnaassallutik, e) suliffeqarfiit tuniniaarnermi pissusaat pillugit paasissutissanik katersisinnaassallutik, suliaqarsinnaassallutik saqqummiisinnaassallutillu aammalu pissutsini aalajangersimasuni paasissutissat tatiginartuunerannik naleqquttuunerannillu nalilersuisinnaassallutik, f) tuniniaanermi aningaasaqarnermi pissutsinik nassuiaasiorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaassallutillu aammalu g) qarasaasiani atortunik toqqaasinnaassallutik atuisinnaassallutillu.
- 1) inuit innarluutillit ilaqutaasalu Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersorneqartarnerat ilitsersorneqartarnerallu, matumani tapersersuineq pillugu aalajangiinerit naammagittaalliuutigineqartarnissaannut periarfissaqarneq ilanngullugu, 2) kommunalbestyrelsinut Inatsisartut inatsisaat manna pillugu siunnersuineq ilitsersuinerlu, matumani tapersersuinissanut periarfissat aamma suliassanik suliarinninneq ilanngullugit, 3)§ 44 malillugu, inuup innarluutillip ulluinnarni sapinngisamik pitsaanerpaamik piginnaaneqarnissaa siunertaralugu, inunnut innarluutilinnut piginnaanngorsarneqarnissamik piginnaanngorsaqqinneqarnissamillu neqerooruteqarneq, 4) inunnut innarluutilinnut tapersersuinermut pissutsinullu ilisimasat pillugit qitiusumik sullissiviunissaq, 5) kommuninut, inunnut innarluutilinnut taakkualu ilaqutaannut, innarluuteqarneq aammalu tapersersuinermut periarfissat pillugit pikkorissaanernik neqerooruteqarneq, 6)§ 25 malillugu, sulianilu immikkut pisariusuni kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq malillugu, qulaajaaneq, aamma 7)§ 61, imm. 4 malillugu kommunalbestyrelsimit piumaffigineqarneq malillugu najugaqarfissatut neqeroorummiikkunnaarnissaq ikkunnaarnissaq pillugu suliani oqaaseqaateqartarneq.
Sentence Morphemes with count 200
- Inalunguaq Møller, Angerlarsimaffik Aja, Nuuk Inger Thormann, Dansk Spædbarns Institutimi ilinniartitsisoq Jørgen Jakobsen, Meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq, Nuuk Beathe P. Nielsen, Røde Kors Børnehjemi, Nuuk Sofie Rosa Jakobsen Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Inger Poulsen, underviser, Dansk Spædbarns Institut Susanne Møller Kristensen, Meeqqat angerlarsimaffiat Sikkerneq, Nuuk Anita Frahm, Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Evnike Lynge, Sarliaq, Ilulissat Lotte Østergaard Hastrup, Meeqqat angerlarsimaffiat Sikkerneq, Nuuk Naja Lund Kielsen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Qaqortoq Asta Geisler, Meeqqat Illuat, Nuuk Stina Mølgaard, Illernit, Nuna tamakkerlugu Qimarnuik Katsorsaaviutigisoq, Qeqertarsuaq Birgit L. Andersen, Meeqqat angerlarsimaffiat Tupaarnaq, Nuuk Luusi Mølgaard, Illernit, Nuna tamakkerlugu Qimarnuik Katsorsaaviutigisoq, Qeqertarsuaq Rebbeka Jørgensen, Meeqqat Angerlarsimaffiat, Uummannaq Charlotte Johansen, Tumi Consulting, Nuuk Vivi Knudsen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Linda Petrussen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Kathrine Rasmussen, Røde kors Børnehjemi, Nuuk Mine Kristensen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Katsi K. Eriksen, Meeqqanut Ilaqutariinnullu Sullissivik, Nuuk Kirsten Kielsen, Inuustuttut Inaat, Qaqortoq Ruth Blytmann, tarnip pissusiinik ilisimatooq namminersortoq, Nuuk Mette Sonniks, assimi ilaanngilaq, tarnip pissusiinik ilisimatooq, Nuuk
- Naatsorsueqqissaartarfiup siunertaraa 1) inuiaqatigiit ineriartornerisa misissoqqissaarneqarnerinut, naalakkersuinikkut allaffissornikkullu ingerlatsinikkut aalajangiinernut, pilersaarusiornermut kiisalu inuiaqatigiit ilisimatusarfigineqarnerinut paasissutissatigut tunngavissat qularnaassallugit, 2) paasissutissanik katersinissat, suliarinninnissat misissueqqissaarnissallu siunertaralugit periutsinik ineriartortitsissalluni, 3) paasissutissanik tunniussisartut attuumassuteqartut atuisullu suleqatigalugit kisitsisitigut paasissutissat tunngaviusut amerlisarneqarnissaannut kisitsisitigut tunngavissat pissarsiariniarneqartarnissaat isumagissallugu 4) inuiaqatigiit ilisimatusarfigissallugit- tassunga ilanngullugit pingaartumik aningaasaqarnermut, inuussutissarsiornerup ingerlaneranut, inooqatigiinnermut, inuiaqatigiit ajunngitsumik inuuneqarnerinut kiisalu inuit agguataarnerinut tunngasunik- Kalaallit Nunaannut pingaarutilinnik, 5) kisitsisitigut paasissutissanik inuiaqatigiinni pissutsinut tunngasunik ingerlatitseqqittassalluni kiisalu naatsorsueqqissaartarfiup ilisimatusarnerinit paasisanik tamanut ingerlatitseqqittassalluni.
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 19. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Inuiaqatigiilerinerup atuuffiata samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiinnikkut kultureqarnikkullu pissutsit maluginiarsinnaallugillu apeqqusiiffigisinnaassagaat, 2) kulturini inuiaqatigiinnilu assigiinngitsuni inuuniarnikkut atugassarititaasut ulluinnarsiutaasullu pillugit piffissani assigiinngitsuni atortunik tigussaasunik, assilissanik, naqitanik aallaaserisanik naannerusunik, qarasaasiakkut attaveqaatini tusagassiivinnik assigisaannillu suliaqarnermikkut eqqarsaatersuuteqarsinnaassasut, 3) saqqummersitat piviusut piviusuusaartitallu assigiinngissutaat eqqumaffigissagaat, 4) kulturit inuiaqatigiillu pillugit ilisimalikkatik misigisatillu oqaluttariarsornikkut pilersitsinikkullu, soorlu assitalersuinikkut, assilialiornikkut, ilusiliinikkut, pisuusaartitsinikkut allatigullu oqaatigisinnaassagaat, 5) silarsuarmi avatangiisitsinni ullutsinnilu pisartuni pisunilu nalinginnaanngitsuni misigisimasaminnik oqaatiginnissinnaassasut aamma
- Imm. 2.§ 51, imm. 2-mi piffissarititaq apeqqutaatinnagu akitsuutinik akiliisussaatitaasoq paasissutissanik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, akitsuutinik akiliisussaatitaasup akitsuutitut akiligassaanik allannguinissamut tunngaviusinnaasunik saqqummiussisinnaavoq, akitsuutinik akiliisussaatitaasoq pisuussuteqarani ilisimanninnginnini pissutigalugu paasissutissanik taakkuninnga siusinnerusukkulli saqqummiussisinnaasimanngippat, tak. Akiligassat ilaasa nutaanngilisarnerat pillugu inatsimmi nr. 274, 22. december 1908-meersumi IR§ 3. Akitsuutinik akiliisussaatitaasup paasissutissat saqqummiutissavai, akitsuutinik akiliisussaatitaasup pissutsinik piviusunik eqqartuussivikkulluunniit uppernarsarneqartunik, akitsuutinik akiliisussaatitaasup akitsuutitut akiligassaasa allanngortinneqarnissaannut tunngaviusinnaasunik ilisimannilerneraniit naliginnaasumilluunniit sissuernermigut ilisimannilersinnaaffianiit kingusinnerpaamik qaammatit arfinillit qaangiunneranni.
- pisisup taasisinnaatitaanerit pappiaqqanut nalilinnut pineqartunut atasut atunngippagit imaluunniit aningaasaliinermi nalingata tamakkiisup pigiinnarnissaa siunertaralugu aammalu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap immikkut ittumik saneqqutsinissamut akuersissuteqarneratigut, takuuk imm. 6, tamanut ammasumik tigusinissamut neqeroorummik imaluunniit pappiaqqani nalilinni tulleriissaartumik aningaasanik nuussinermik piviusunngortitsinissamut akornutaanngilaq, ilanngullugit taamaattut, allanut pappiaqqanut nalilinnut allanngortinneqarsinnaasut, niuerfimmi aningaasanut niuerfittut ittuni tunineqarsinnaasut, taamaaliornikkut tuniniaasunit assigiinngitsunit nakkutiginninnermik pisisoqartarluni, takuuk§ 16. Imm. 6. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq imm. 5-imi aalajangersakkap saneqqunneqarnissaanut immikkut ittumik akuersissuteqarsinnaavoq aammalu tassunga atatillugu unammilleqatigiinnerup sunniuteqarluartuunissaata qulakkeerneqarnissaa siunertaralugu atugassarititaasussanik ilanngussisinnaalluni imaluunniit peqqusissuteqarsinnaalluni.
- Kulturikkut ingerlatsineq sunngiffimmilu sammisassaqartitsineq pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5, 6. juni 2016-imeersoq IR Kapitali 1 Atuuffia nassuiaatillu§ 1. Inatsisartut inatsisaat kulturikkut ingerlatsinermut sunngiffimilu sammisassaqartitsinermut atorneqassaaq siuarsaataallunilu, taamaattoq tak. imm. 5. Imm. 2. Kulturikkut ingerlatsineq sunngiffimmilu sammisassaqartitsineq tassaapput inunnik qaammarsaaneq, kulturimut tunngasunik imalimmik aaqqissuussinerit sunngiffimilu kulturikkut ingerlatat allat nalinginnaasut, taakkununnga ilanngullugit piginnaanngorsaataanngitsumik sunngiffimmi atuartitsineq, sunngiffimmi ornittakkat, sunngiffimmi sammisassaqartitsiviit aamma meeqqat inuusuttullu suliniaqatigiiffii, tak. kapitalit 4-7. Imm. 3. Inunnik qaammarsaaneq tassaavoq inunnut qaammarsaataasumik atuartitsineq aamma isumassarsiat malillugit inuiaqatigiinnullu peqataatitsisumik meeqqanik inuusuttunillu sullissinerit, tamat oqartussaaqataanerannik paasinnittaatsimik innuttaaqataalluarnermillu siuarsaanissamik aamma peqataasut suliassamut kulturimillu paasisimasaannik piginnaasaannillu annertusaanissamik siunertaqartut.
Sentence Morphemes with count 201
- And then something like, susoqartoruna, ajunngilatit, aallalerpit, sulerpimmi, qimalerpinga, osovider osovider osovider, and I'm like, tusarnaalaassavarma, eqqissilluta, ingilluta oqaluutilaarta, asavakkit, nuannaanngilanga, nuannaanngilatit, amigaateqanngikkaluarluta inuunera amigarsorivara, pilluannginnatta nammineerfeqarusuppunga, etc, and then the drama begins toqqissisimannginnavit, sooruna aapparerusunngilinga, sugamaana qimakkusuppinga, ajortumik pigakkit, kukkugama, and then golden words like, naamik, toqqissisimakatakkama, kukkunngilatit, imminut isumagerusukkama, imminut nassaarerusukkama, uanga uanga uanga and never you, it's not you, it never is and so on, and then the most predictable, allamik nassaaravit, asajunnaaramma, asannginnamma, erliginnginnamma, soqutiginnginnamma, and then trying not to lose control, asagaluaqaakkit erligigaluaqaakkit kisianni tassa, allatut ajornaqaaq, paasisariaqarpat, akuerisariaqarpat, isumaga allanngornavianngilaq, this is final, slut prut finale, ilumut qimappinga, ilumut uterfigeqqinnavianngilinga, ilumut avissaalerpugut, ilumut anilerpit, ilumut qimappinga, and on it goes, aap, aap, aap, qimalerpinga, qimalerpakkit, uteqqissavimmi, uteqqinnavianngilanga, qimappinga, aap qimappakkit and you know the fucking rest, but I'll tell you anyways.
- 00 Matut ammarneqassapput 16:15 Inunnguaq Petrussen ammaassaaq 16:20 Host cityp siulittaasua, borgmester Asii Chemnitz Narup, ammaalluni oqalugiaateqassaaq16:25- 17:00 Session 1* 16:30-16:35 Host cityp siulittaasuata, borgmester Asii Chemnitz Narupip Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffianni siulersuisuini siulittaasoq Henrik Leth nerrivimmi arsaararnermik unammissavaa16:40- 16:45 Host citymut ilaasortap naalakkersuisup Nivi Olsenip aqutsisooqatigiit siulittaasuat Christian Keldsen badmintonimi unammissavaa17:00 Aallartitat Kimmernaq Kjeldsen aamma Frederik Elsner tusarnaartitsissapput17:05 Aallartitanik nutaanik toqqaaneq, host citymut ilaasortamit naalakkersuisoq Nivi Olsenimit17:15 Sinituk Pushruk17:20- 17:45 Session 2* Ilaatigut AWG2016-ip aallartitaa Frederik Elsner badmintonimi unammineqarsinnaavoq17:45 Hiphop, Qiajuk Studiomit18:00 Erinarsuutip ilisarnaatissap saqqummiunneqarnera, general manager Maliina Abelsenimit18:10- 18:30 Session 3* 18:30 Unamminerni ajugaasut saqqummiunneqarneri, aqutsisooqatigiit siulittaasuannit Christian Keldsenimit18:45 Inngertartut18:50 Sinituk Pushruk19:00 Ullormut qujanaq* Sessionini Inussivimmi timersuutinik assigiinngitsunik misileraasoqarsinnaavoq, unammisitsinernut peqataasoqarluni kiisalu namminneq kajumissutsiminnik suleqataasut aamma aningaasaliisut oqaloqatigalugit.
- Imm. 3. Suleqatigiissinnaanerup attaveqaqatigiinnerullu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) misigissutsit ajunngitsut ajortullu ilisarisinnaassagaat, oqaluttuarisinnaassagaat inuttullu akueriuminartumik qisuariarfigisinnaassagaat, 2) akornusiinatik tusarnaarluarsinnaassasut, 3) allat oqaasii qisuariarfigisinnaassagaat, 4) allat misigissusii iliuusiilu isummerfigisinnaassagaat kiisalu pisunut assigiinngitsunut inuit assigiinngitsumik misigisarnerannut paasinninnertik takutissinnaassagaat, 5) allanut ajornartoornermi pakatsissutitik imaluunniit kamaatigisatik misigissutsitik aallaavigalugit ersersissinnaassagaat, 6) assigiinngitsutigut qisuariarsinnaallutillu ajornartorsiutinik aaqqiiniarsinnaassasut, 7) eqimattani minnerusuni suleqatigiissinnaassasut sulinermilu peqataanertik ilisimaarissagaat allallu periarfississinnaassallugit aamma 8) atuaqatit ilinniartitsisorlu suleqatigalugit pissusilersoqatigiinnissamut, tassunga ilaatillugit qinngasaarineq malersuinerlu pinaveersaarniarlugit kiisalu klassimi suleqatigiinnermi ataqatigiinnermilu ajornartorsiortoqalersillugu qanoq ataatsimut periaasissanik, isumaqatigiissutiliussasut.
- § 35. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 34, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) pisortani oqartussaasunit ilinniartoq pillugu paasissutissanik, ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik, pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussanit Kalaallit Nunaanni nunanilu avannarlerni innuttaasunut ilinniagaqarnersiutinik tunniussineq pillugu paasissutissanik, Kalaallit Nunaanniit nunamillu avannarlermiit piffissami ataatsimi eqqunngitsumik ilinniagaqarnersiuteqartitsinngineranik nakkutilliinermut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput, 4) Kalaallit Nunaanni pisortat namminersortullu suliffeqarfiutaannut ilinniartut aqqi najugaalu pillugit paasissutissanik, ilinniartut ilinniarnerminnik naammassinerini Kalaallit Nunaanni sulisussiarinerinut, aamma ilinnianeranni sungiusarlutik suliffissarsiniarnerinut ilisimatusarlutillu sulinissaanut atugassanik, ingerlatitseqqissinnaapput.
- aaqqissuussinerup soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfimmi, sillimmasiisarneq pillugu inatsimmi pineqartunut ilaasumi imaluunniit inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfimmi, Finanstilsynimit akuersissummik peqarluni sillimmasiisarnermik ingerlatsisumi pilersinneqarsimanissaa, tunniunneqartussat piginnittumut namminermut, taassuma aappaanut inooqataanulluunniit, aappaanut avissimasaanut taassumaluunniit kingornussisussaanut 24-nik ukioqalersimanngitsunut imaluunniit piginnittup kingornussisussaanut, qitornassaanut qitornassaasaluunniit kingornussisussaannut 24-nik ukioqalersimanngitsunut tunniunneqartussaanissaat, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat piginnittup siusinnerpaamik 60-inik ukioqalernerani tunniunneqartalissapput, ukiukinnerunissaq akileraaruseriffimmit akuersissutigineqarsimanngippat imaluunniit tunniunneqarnerat piginnittup toquneranik pissuteqarpat, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaat toqussaq tikillugu tunniunneqartartussaappata ilassutitullu ilaat toqussaq tikillugu tunniunneqartartussanngippata, taava ilassutitut ilaannit tunniunneqartartussat, toqussaq tikillugu tunniunneqartartussat 50 procentiinit amerlanerussanngillat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Pinngortitamut, Avatangiisinut, Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfik, Inooqat, KNIPK, Sugisaq, KTK, Sukorseq, Autismertut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Peqatigiit, Angajoqqaaqatigiit( Angajoqqaanut ADHD aamma/ imaluunniit autismertunik meeralinnut peqatigiiffik), MIO, Kattuffiat Utoqqaat Nipaat, ISI, Neriuffiit Kattufiat, Nuummi Gigtertut Peqatigiiffiat, NIISIP, AK, SIK, NPK, IMAK, Danskit Inuit Pisinnaatitaaffiinut Ingerlatsiviat, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi Uku inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaateqarput:
Sentence Morphemes with count 202
- § 2. Inoqutigiinnut meerartaqanngitsunutineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 180.000. Imm. 2. Inoqutigiinnut ataatsimik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 372.000. Imm. 3. Inoqutigiinnut marlunnik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 396.000. Imm. 4. Inoqutigiinnut pingasunik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 408.000. Imm. 5. Inoqutigiinnut sisamanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 416.000. Imm. 6. Inoqutigiinnut tallimanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 428.000. Imm. 7. Inoqutigiinnut arfinilinnik amerlanernilluunniit meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 444.000.§ 3.§ 2-imi killissarititaasut tikillugit isertitaqqortussutsini assigiinngitsuni nammineq akileeqataassutissaq ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaavoq.
- 1) iluaqusersuutinik pissarsinissamut ikiorsiineq, 2) tapersersortitut ikiortinik atorfinitsitsinissamut ikiorsiineq, 3) angajoqqaat allalluunniit innarluutillip angerlarsimaffimmi ulluinnarni paaqqutarineqarneranik suliaqartut sulinermikkut ikiorserneqarnermikkullu oqilisaavigineqarnerat, 4) siunnersortimik ikiorteqarnermut ikiorsiineq, 5) innarluutillip inigisaata allanngortinneqarneranut aaqqissuunneqarneranullu ikiorsiineq, 6) qanigisat allallu ilinniartinneqarnerinut, pikkorissartinneqarnerinut il.il. ikiorsiineq, taamaaliornikkut innarluutillip ulluinnarni inuunerata oqinnerulerlunilu pitsaanerulernissaa anguniarlugu, 7) najugaqatigiiffinnik nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnik pilersitsinermut ikiorsiineq, 8) ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiinneq inneq pillugu naalakkersuisunut inassuteqaat, ajornanngippat Kalaallit Nunaanni, 9) innarluutillip angerlarsimaffimmi avataani paaqqinnittarfimmiinneranut inneranut atasumik innarluutillip akiliunneqarluni tikeraartinneqarnera imaluunniit feriartinneqarnera, imaluunniit immikkut pisoqartillugu qanigisaasut akiliunneqarlutik feriartinneqarnerat.
- § 31. Akitsuutit akilerneqarsimasut qinnuteqarnerup kingorna utertinneqarsinnaapput, nioqqutissanut 1) assartuinermik ingerlatseqatigiiffimmit assartorneqartillutik tammartutut ajoquserneqartutulluunniit nalunaarutigineqartunut, 2) inuussutissarsiummik ingerlataqartumiitsillutik itillutik ajoquserneqarsimasunut imaluunniit inunnit ataasiakkaanit suliffeqarfinnilluunniit ingerlatsinermut attuumassuteqanngitsunit tillinneqarsimasunut, 3) inuussutissarsiutigalugu tuniniaaqqinnermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut, Savalimmiuliaanneqartunut nunanulluunniit allanukaanneqartunut KAR, 4) inuussutissarsiummik ingerlataqartumit inunnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnulluunniit sakkutooqarfimmi Pituffimmi aalajangersimasumik najugaqartunut najugaqavissunulluunniit tuniniaqqinneqartunut, 5) inunnit ataasiakkaanit eqqunneqartunut, nioqqutissap amigaateqarnera kukkuneqarneraluunniit pissutigalugu akitsuuteqarfiusumit anniseqqinneqartunut, 6) tunisisumit akitsuusigassatut kukkusumik nalunaarutigineqartunut, tunniunneqarnerannilu nioqqutissanik tigusisussamit nakkutilliisunut takutinneqartunut, imaluunniit 7) naatsorsuinerlunnikkut kukkusumik akitsuuserneqarsimasunut.
- 1) niuerfimmi ineriartornerup ingerlasup teknikkikkut aningaasarsiornikkullu ingerlatsiviit imminnut unammillertut atornissai imaluunniit ikkunnissai ajornartinnginneraa, internetimut appakaaffissaqartitsinermik aamma peqatigiilluni ataatsimut atuisitsisinnaatitsinermut aaqqiissutit qanoq ittuunerat qajassuullugu, 2) internetimut appakaaffissaqartitsineq neqeroorutigineqartoq tigussaasumik periarfissaqarnersoq tigusisinnaassuseq pigineqartoq eqqarsaatigalugu, 3) ingerlatsivimmik piginnittup pilersitsinissamut aningaasaliissutinik qanoq annertutigisunik aallarniuteqartariaqarnersoq, pisortat aningaasaliissutigisimasaannut aamma nalorninaatinut tamatumunnga atasunut sanilliullugu, 4) ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu killilersugaanngitsumik unammilleqatigiinnerup qularnaarneqarnissaanut pisariaqartitsineq, ingammik nunap iluani atortorissaarutit aningaasarsiornikkut akilersinnaasumik unammilleqatigiinnermik tunngaveqartoq, aamma 5) pisinnaatitaaffiusinnaasut naleqquttut silatuumillu aaqqissuussat nunarsuarmiullu kiffartuussinertigut neqeroorutaat.
Sentence Morphemes with count 203
- 1) Namminersornerusut aatsitassanit isertitai pissarsiarinissaat, 2) aningaasaateqarfiup aningaasaatai ima inissinneqassasut, isumannaassuseq anguneqassalluni kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartinneqassallutik, 3) qularnaarneqassaaq aningaasaateqarfiup aningaasaatai namminersornerusut aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasalersuinerannut kiisalu aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasartuutinut matussusiinissanut atorneqassallutik inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutini Inatsisartut akuerisaat naapertorlugit, 4) tamakku saniatigut qulakkeerneqassaaq aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat namminersornerusunut tunniunneqarsinnaasut inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutit Inatsisartut akuerisaat naapertorlugit, aammalu 5) qulakkeerinneqataassalluni aningaasaateqarfiup aningaasaatai ima atorneqassasut, Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit siunissami ungasinnerusumi inuiaqatigiit aningaasarsiorneranni sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartinnissaat sapinngisamillu iluaqutaanerpaamik siunniuteqartinneqassallutik.
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Meeqqat illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangersimasussaatitaaneq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aammalu sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-ani suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Meeqqat illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsivimmi inatsisinut attuumassutilinnik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Meeqqat illersuisuata naammassissagai peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik apersuisussaanermut aammalu tunngavilersuinissamut aammalu nipangersimasussaatitaanermut periutsinik malinninnissaa( tamatuma aamma malippaa§ 19), taamaaliornissaq Meeqqat illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
Sentence Morphemes with count 204
- a) suliffeqarfiup ulluinnarni nalunaarsuineranik ukiumoortumillu UR naammasinninnermik suliaqarsinnaassapput, b) niuernermut tunngatillugu suliffeqarfiit aningaasanik aqutsinerannik nassuiassinnaassallutik,, tassunga ilanngullugit suliffeqarfiit periusissiornermi periarfissaanik oqalliseqarsinnaassallutik, c) suliffeqarfiit aningaasaqarnermut nalunaarusiaannik suliaqarsinnaassallutik, d) suliffeqarfiit aningaasatigut inissimanerannik nalilersuinermut pingaaruteqartunik avataani paasissutissat ilanngullugit suliffeqarfiit ukiumoortumik UR naatsorsuutaannik nalilersuisinnaassallutik, e) suliffeqarfiit nassiussassanik piareersaanermik aamma akinut tuniniaanermut pissutsinik isumaqatigiissutaannik pisariillisaanissaq siunertaralugu aningaasaqarneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissanik suliaqarsinnaassallutik, f) tuniniaavinni periarfissanut tunngatillugu suliffeqarfiit isumalluutinik atuinerata pisariillisarnissaanik nalilersuisinnaassallutik, g) suliffeqarfinni ingerlatassatut pilersaarutinik missingersuutinillu suliaqarsinnaassallutik aamma h) suliffeqarfiit aningaasaqarnermi ajornartorsiutaannik suliaqarnermi IT-mi sakkut nalunaarsuiffiilu naleqquttut atorsinnaassallugit.
- Innarluutilittut soraarnerussutisiat ingerlaavartumik tunniunneqartartut ileqqaakkanik piginnittup aningaasarsiaasa akileraaruteqaataassussat naatsorsorneranni ilanngunneqassapput, sillimmaserneqartup sillimmasiinermut akiliutigisimasaminik, aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat Danmarkimi, Savalimmiuni Kalaallilluunniit Nunaanni naatsorsorneqarneranni tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit ilanngaateqartinneqarsimannginnini sulisitsisulluunniit akileeqataassutaasa ilanngunneqartussaannginnerisa atuutsinneqarsimannginnera uppernarsarsinnaanngippagu, tak. akileraartarnermi inatsimmi§ 34, nr. 18. Innarluuteqalernermi taartisiat aningaasanngorlugit ataatsikkut tunniunneqartut, piffissap sillimmasiiffittut isumaqatigiissutaasimasup qaangiutinnginnerani tunniunneqarunik akileraaruteqaataasussaanngillat, atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqartoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit policep atuuffianit siullermit kingusinnerunngippat, tak. akileraartarnermi inatsimmi§ 34, nr. 17. Taaguut" nappaatit inuunermut navianartorsiortitsisut ilaat" nappaatinut assigiinngitsunut sillimmasiissummi pineqartunut ataatsimut taaguutaavoq.
- 1) tunngaviusumik sullitanut tungassutilinni suniluunniit ilaatinneqassapput allaganngorlugu isumaqatigiissummik, isumaqatigiissusiornissamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tuniniaasup paasissutissiinissamut pisussaaffii, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatinut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tassunga ilanngullugu piffissaq qilersorsimaffiusoq, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumoortumik ilisimatitsisarneq, qulanaveeqqusiineq, atusup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu atorunnaarsitsineq attaveerinerlu pillugit isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaasa minnerpaaffissaannut piumasaqaatit, 2) terminalimi atortunut attaviliinissamut atuinissamullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, aamma teknikkikkut tunngaviusunik immikkut ittunik atugassiinissamut akuersissutit, 3) atuisunut piginnaanernik atortunillu immikkut ittunik atugassiisussaatitaaneq, tassunga ilanngullugu piginnaanerit atortullu taakku atuisumut akeqanngitsumik_______________________ UKA 2017/109 KNIAIN- Suliaq normu:
- 1) konto inuup soraarnerussutisianut kontoatut malittarisassaqartinneqarpoq imaluunniit nalunaarsukkanut ilaalluni imaluunniit soraarnerussutisianut akiliutit akilerneqartarneri pillugit soraarnerussutisianut aaqqissuussinermik malittarisassaqartinneqarluni, tassunga ilanngullugit innarluutilinnut akiliutit imaluunniit toqusoqarnerani tunniunneqartartut, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik, imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) konto pillugu paasissutissat Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqassapput, 4) tunniussinissanut piumasaqaataavoq soraarnerussutisiaqartussatut aalajangersimasunik ukioqalersimaneq, innarluuteqarneq imaluunniit toqusoqarnera, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussamik, aamma 5) imaluunniit:
- " Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 1, imm. 1, nr. 1 aamma 2, aammalu imm. 2 naapertorlugit akileraartussaatitaasut marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat malillugit naalagaaffimmi allami, Danmarkimi Savalimmiuniluunniit angerlarsimaffilittut isigineqanngitsut, inatsit manna malillugu soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsineq pillugu inatsimmut ilaasuni, imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamulluunniit sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffilinni sillimmasiisarnermillu ingerlatsinissamik Aningaasaqarnermik Nakkutilliisoqarfimmit( Finanstilsynimit) akuerineqarsimasuni pilersinneqarsimasunit akileraartussaapput kiisalu soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni aalajangersimasumilluunniit ingerlatsiveqartuni, Finanstilsynimillu akuersissummik peqarlutik nunami maani aningaaseriveqarnermik ingerlatsisuni pilersinneqarsimasunit akileraarutinik, Inatsisartut inatsisaat manna malillugu akiliissapput.
Sentence Morphemes with count 205
- 1) tunissutit inunnut ataasiakkaanut ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammissasaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu, kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaatilluunniit allap pisariaqartup takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni USA-p sakkutuuinut, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq IR naapertorlugu ingerlatsinerannut atugassatut eqqunneqartut.
- Tamanna tunuliaqutaralugu qitiusumik ilinniarfiit Namminersorlutik Oqartussanit malittarisassiuussinermut ilaajuassapput, sirsuutillu nassatarissavaa- ilinniarfiup isumaqatigiissutit Namminersorlutik Oqartussat ilaaffigisaat maleruassammagit, tassunga ilanngullugit akissarsiatigut atorfinitsitaanermilu atugassarititaasut, kiisalu soraarnerussutisiat pillugit aalajangersakkat,- ilinniarfik ukiumoortumik UR naatsorsuutinik kukkunersiukkanik taakkununngalu atasunik uppernarsaasersukkanik suliaqartassammat,- ilinniarfiup missingersersuusiortarneq, naatsorsuuserineq naatsorsuutinillu saqqummiineq pillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut maleruassammagit- pisortatigut suliassaqarfiup ilinniarfiillu akornanni, kiisalu ilinniarfiit namminneq akrminni assigiissaakkamik pitsaassutsimut tunngatillugu aaqqissuussinissaat piumasarineqassammat,- sirsuummi aalajangersakkat ilinniarfiit ingerlatsinerinik malittarisassiuussisut maleruarneqarnissaannut pisussaaffeqarneq aamma- ilinniarfiit inatsisit, pisortat ingerlataannut atuuttut ataanniittuassapput ittuassapput, soorlu pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu Inatsisartut inatsisaat, pisortat ingerlatsineranni paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat aamma inatsisartut ombudsmandiat pillugu Inatsisartut inatsisaat.
- - sanaartukkap immikkoortortallunniit suussusersinissaanut paasissutissat pisariaqartinneqartut( Anormu aamma nunap assingani sumiissutsit, sumiiffiup normua aamma aqqusernup normua, imaluunniit najugaq allakkanik nassiussivissaq kiisalu B- normu immikkoortullu normua),- illuliornermut malittarisassani sanaartornermullu peqqussutini allani aalajangersakkat, suliami uniorneqarsimasinnaasut pillugit paasissutissat,- saneqqutsinissamut immikkut ittumik akuersissutit akuersissutilluunniit pisariaqartinneqartut pillugit qinnuteqaammi tunngavilersuutit,- sanaartukkami allanngortiterinermilu, aammalu atuinermik allanngortitsinermi atuinissatut eqqarsaatigineqartoq pillugu paasissutissat,- maannamut atuinerusimasoq pillugu paasissutissat,- sanaartugaq allanngortiterinissamut aalajangersakkat sukanninnginnerusut malillugit pilersaarusiorneqarsimanersoq pillugu paasissutissat,- sanaartukkap aaqqissuussaanera aamma sanaartukkanut tunngasut allat, suliassap suliarineqarnissaanut pingaaruteqartut pillugit nassuiaat, kiisalu- titartakkanik najoqqutassiat attuumassuteqartut, uuttuinermi tunngavigineqartunik nalunaaqutserneqarsimasut.
- 7) saqqummersartut inuussutissarsiutilinnut ilinniarsimasunulluunniit, sulisut peqatigiiffiinut, sulisitsisunut imaluunniit suliffeqarfinnut assigiimmik suliaqarfiusunut, politikkikkut partiinut imaluunniit suliffeqarfiit assigiinngitsut sulisuinut aalajangersimasunut saaffiginniinnaratik atuartartunut assigiinngitsorpassuarnut saaffiginnittuussasut, 8) minnerpaamik kalaallisut saqqummertassasut, 9) qinnuteqarnissamut piffissaliussatut aalajangersarneqartoq nallertinnagu ingerlatsinermut tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaat Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfimmit tiguneqareersimassasoq, tak.§ 4, imm. 1 aamma 10) Kultureqarnermut Naalakkersuisoqarfik kingusinnerpaamik tapiiffigineqarnissamut qinnuteqaatip tiguneqarneranut peqatigitillugu naatsorsuutit kukkunersiuisumit kukkunersiuisutut nalunaarsukkamik uppernarsaatinillu pisariaqartunik tigusaqarsimassaaq, tak.§ 4, imm. 2 aamma 3. Imm. 2 Tusagassiorfik namminersortutut isigineqassaaq, tak. imm. 1, nr. 1, namminersortumik aaqqissuisunut pisortaqarpat nammineerluni naqitanik nalunaarsuisinnaasumik, immikkullu saqqummersartunik pisartagaqartoqarsinnaappat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Naalakkersuisoqarfik, Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inatsisartut Ombudsmandiat, KANUKOKA, Qaasuitsup Kommunia, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Maalaaruteqartarfik, Meeqqat Inuunerissut( MIBB), Meeqqat Inuusuttullu pillugit Kattuffik Nanu( Nanubørn), Kalaallit Nunaanni Illersuisut Peqatigiiffiat, Nunatsinni Advokatit, Sulisitsisut- Grønlands Erhverv, KNIPK, Inuit Issittormiut Siunnersuisoqatigiiffiat ICC Kalaallit Nunaat, Ilisimatusarfik, KNAPK, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, SIK, Transparency Greenland, Sorlak, Utoqqaat Peqatigiiffiat, Meeqqat Illersuisuat- MIO, Inuit innarluutillit Oqaaseqartartuat, AK, NPK, IMAK, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi aamma Inuttut pisinnaatitaaffinnut Institutti.
Sentence Morphemes with count 206
- 1) aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) pappiaqqanik nalilinnik naqissusiinermi akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 3) eqquiniaasitsinermi akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 4) aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 5) umiarsualivimmiinnermut innermut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) qamutit motoorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 7) raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 8) inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannit Kalaallillu Nunaanni usinik imaatigut assartuineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 10) inuussutissarsiutinut ilinniartitaaneq, ilinniagaqarnermut tapiissutit inuus-sutissarsiutinullu tunngasunik siunnersuineq pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 11) inissianik attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 12) inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 13) aalisarnikkut, piniarnikkut nunalerinikkullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 14) kommunit inuutissarsiutini aningaasaleeqataasinnaanissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat, 15) meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat, aamma 16) pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat.
- a. Aalborg-ip Nuullu akornanni assartuisartussanik sukkanerusunik nutaanik marlunnik pisinissami aningaasartuutissat b. Maannamut assartorneqartartut assigalugit siunissami umiarsuarnik anginerusunik ulikkaaqqanngitsunik assartuisalernissami aningaasartuutissat( umiarsuarnik anginerusunik ingerlatsineq akisunerunngitsoornavianngilaq) c. Ilulissat- Nuuk- Nanortallip akornanni ullumikkut ataasiinnaq sinersortarneranut sanilliullugu umiarsuit marluk sinersortinneqarnissaanni aningaasartuutissat d. d) Nuummi pisortat aningaasaliinerinut allanut ataqatigiinnissaani suliassaqangaatsialernermi naatsorsuutiginngisamik sanaartornissami aningaasartuutissat annertunerungaatsiarsinnaaneri, pingaartumik inissialiortiterneq pineqaatissinneqarsimasunullu isertitsiviliorneq( takuuk Aleqa Hammond-ip Inatsisartut sanaartornermut ataatsimiititaliaannut 2013-imi novembarip aallaqqaataani allakkiaa naapertorlugu ataqatigiissaarneqarsimanngitsoq, avataaniillu sulisoqartariaqarnissamik pisariaqalersitsisoq) e. e) Siunniunneqartumik taamak annertutigisumik qitiusunngortitsiniarnermi nunap immikkoortortaannut kingunerisinnaasai, pingaartumik Aasiaat( Sisimiullu) eqqarsaatigalugit appariartitsissaaq.
- Pigisanit pissarsiat ilaasa akileraaruserneqartarnerat pillugu Inatsisartut Inatsisaat nr. 37, 23. november 2017-imeersoq IR Akileraartussaatitaaneq§ 1. Soraarnerussutisiaqarsinnaatitaasut, aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut Inatsisaanni( aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsit)§ 1, imm. 2. imaluunniit 2, imaluunniit imm. 2 naapertorlugit akileraaruteqartussaasut, kiisalu nunami allami, Danmarkimi imaluunniit Savalimmiuni, marloqiusamik akileraartannginnissamik isumaqatigiissummi aalajangersakkat naapertorlugit, nunaqavissutut isigineqarsinnaanngitsut Inatsisartut Inatsisaat manna naapertorlugu iluanaarutinit akileraaruteqartassapput, tassa soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu ileqqaakkanit aningaaserivinni Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartuni imaluunniit aalajangersimasumik ingerlatsiveqartuni pilersinneqarsimasuni, kiisalu inuunermik sillimmasiisarfinnit aamma soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinernit iluanaarutinit, taakku aningaasarsianit akileraarutit pillugit inatsimmi§ 39 a, imm. 1-imi aamma 2-mi piumasaqaatinit naammassinnissimagunik aamma aaqqissuussinerit§ 53 A-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerit il.il. akileraarusiisarneq pillugu danskit inatsisaanni ilaatinneqartut.
Sentence Morphemes with count 207
- Suleqatigiissitaliat Naalakkersuisunut maleruagassiassanut siunnersuusiussapput makkua pillugit 1. kulturimik tunngaveqartumik ilikkagassatut pilersaarusiornissaq tamatumunngalu ilutigitillugu 2. ilinniartitsissutissani pisariaqartuni nunatsinnut tunngassuteqartunik aallaaveqartitanik ilinniartitsissutissanik kalaallisuunik- aamma qallunaatuunik pisariaqartitsinerup matuneqarnissaa, 3. atuartitsissutissat pillugit siunnersuineq, 4. ilinniarnertuunngorniarfinni siunissami ilinniartitsisussanik pisariaqartitsinerup aaqqiivigineqarnissaa, 5. ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisut ilinniaqqinnissaminnut- aamma ilinniagaqaqqinnissaminnut periarfissiuunneqarnissaat, 6. perorsaaneq pillugu ilisimatusarneq inerisaanerlu ilinniartitaanerullu ingerlanerani ingerlaavartumik inaarutaasumillu ilinniartitaanerup iluani avataaniillu ilikkagaqassutsimik nalilersuisarneq, 7. Naalakkersuisoqarfiup ilinniarnertuunngorniarfinniit allaffissornikkut aningaasaqarnikkullu aqunneqarnerinik aqutsinissaa aamma atuarfimmi pisut pillugit nalunaarusiortarneq.
- 1) sumiiffimmik ataatsimut isigalugu taassumalu ilaanik aqutsinermi kina akisussaasuunersoq, 2) inatsit sorleq kulturikkut oqaluttuarisaanermi killilersuinersoq, 3) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartut suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmik illersuinermi tunngaviunersut, 4) ajornartorsiutit annertunerit suut kulturikkut oqaluttuarisaanermi sumiiffimmut kinguneqarnersut kinguneqarsinnaanersulluunniit( kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisinnaanersut), 5) sumiiffimmi inuussutissarsiornermik ineriartortitsinissamik suut kissaataanersut, 6) kulturikkut oqaluttuarisaanermi naleqartunik navianartorsiortitsisut pinngitsoorniarlugit inuussutissarsiornermillu ineriartortitsinissamik kissaatigineqartut ingerlannissaannut aqutsinermi iliuutsit suut aallartinneqarsimanersut aallartinneqarniarnersulluunniit, 7) aqutsinermut pilersaarut piviusunngortinniarlugu aningaasatigut inunnillu isumalluutit suut immikkoortinneqarnersut immikkoortinniarneqarnersulluunniit aamma 8) ingerlaavartumik nutarterisarnissaq siunertaralugu aqutsinermut pilersaarummik piviusunngortitsinermik qanoq misissuisoqartassanersoq nalilersuisoqartassanersorlu.
- Tamatuma saniatigut suleqatigiinneq pisinnaavoq instituttip pikkorissaallunilu isumasioqatigiissitsisarneratigut, paasissutissiinermi atortussanik saqqummersitseqataaneratigut aamma Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutinut inuit pisinnaatitaaffiinut attuumassuteqartunut tunngatillugu tusarniaarnernut akissuteqarneratigut il.il. Nr. 1-3-mut Siunnersuisoqatigiit nammineerlutik inuit pisinnaatitaaffii pillugit nalunaaruteqartassasut, naliliisarluni misissuinernik suliaqartassasut imaluunniit ilisimatusarnermik suliaqartassasut siunertarineqanngilaq, kisianni siunnersuisoqatigiit ilaannikkooriarlutik pisariaqartinneqaraangallu inuit pisinnaatitaaffii pillugit Inatsisartunut Naalakkersuisunullu kiisalu pisortani oqartussaasunut allanut namminersorlutillu suliaqartunut siunnersuisassallutik periarfissaqarput siunnersuisoqatigiillu siunertaata aallunneqarneranut ilanngullugu Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit nalunaarusiat pillugit oqallittarsinnaallutik oqaaseqaateqartarsinnaallutillu kiisalu Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffii pillugit misissueqqissaarnernik, nalunaarusianik il.il. suliaqarnissamik inassuteqarsinnaallutik.
- peqataaqquneqassasut, aammalu neqerooruteqartitsinermi atortussat aallaqqaammulli atorneqartut tunngaviusumik imarisaat allanngortinneqassanngitsut, 2) pilersuisup taarsernera annertuumik akisuallaartumik aningaasartuuteqarnermik, teknikkikkut ataqatigiinnginnermik imaluunniit ingerlatsinermi aserfallatsaaliinermilu teknikkikkut annertuallaanik ajornartorsiutinik kinguneqassappat siusinnerusukkut pilersuisutut atorsimasamiit pilersuinerit ilassuteqarneri tamatumani pineqarput, taamaattorli takuuk imm. 7, 3) pilersuisup ataasiinnaap kiffartuussineq kissaatigineqartoq tunniussinnaappagu, taamaattorli takuuk imm. 7, 4) pisut neqerooruteqartitsisup naatsorsuutigereersimasinnaanngisai pissutigalugit tamanut ammasumik neqerooruteqartitsinermi, killilimmik neqerooruteqartitsinermi imaluunniit siumoortumik nalunaaruteqarnikkut isumaqatiginninniarnikkut neqerooruteqartitsinermi piffissaliussat malinnissaat ajornarpat, aammalu taamaattoqarpat allatut ajornavinnera naapertorlugu, imaluuniit 5) pisiariniakkap nalinga 1 million kr.-nit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Morphemes with count 208
- 1) pantebrev-it aamma qularnaveeqqusiissutitut uppernarsaatit( skadesløsbreve), Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali II imaluunniit kapitali V naapertorlugu ineqarnermut ikiorsiissuteqartarnermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 2) pigisamik aalaakkaasumik tunisaqarnermi uppernasaatit, Kalaallit Nunaanni inissialiornermi ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni kapitali II imaluunniit kapitali V naapertorlugit ineqarnermut ikiorsiissuteqartarnermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 3) pantebrev-it aamma qularnaveeqqusiissutitut uppernarsaatit( skadesløsbreve), inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliaq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut sananeqarsimasut, 4) inuup nammineq pantebrev-iliai kiisalu inuup nammineq pantebrev-iliaata qularnaveeqqusiunneqarnerani uppernarsaatit, inuup nammineq pantebrev-iliaa taamaallaat atorneqarpat inuutissarsiutinut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu inuutissarsiutinut tapersiinermut ataatsimiititaliamut akisussaassutsinik qulakkeerinermut, 5) inuutissarsiornermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu pigisat aalaakkaasut, umiarsuit imaluunniit pialuutit inuutissarsiornermut tapersiisarnermut ataatsimiititaliamut tunineranni uppernarsaatit.
- 7) kisitsisinik ilaannakortalinnik kisitsisinnaassasut, 8) ulluinnarni misilittakkanut atatillugu procentinik kisitsisinnaassasut, 9) procentit, kisitsisit ilaannakortallit aamma avitat ataqatigiinnerat ilisimassagaat, 10) kisitseriaatsit sisamat malittarisassaanni ataqatigiissusiinilu assersuutit ilisimasaqarfigissagaat, 11) naatsorsuinermut periaatsinik atortussanillu naleqquttunik toqqaaneq atuinerlu ilisimasaqarfigissagaat, 12) kisitsinermut malittarisassanik atuineq ineriartortitsinerlu ilisimasaqarfigissagaat, 13) niaqqumoorlugit kisipallagassat pisariinnerit, allattariarsugassanik allattuineq atortussianillu tigussaasunik atuisinnaassasut, 14) naatsorsuinerni kisitsissuteeraq qarasaasiarlu, soorlu kisitsisileriffik regnearki, atorsinnaassagaat, 15) periaatsit pisariinnerit ilisimasaqarfigissagaat, 16) assigiissitat pisariinnerit ilisimasaqarfigissagaat, 17) naleqqiiffik, tassunga ilanngullugit assigiissitat kisitsisillu ataqatigiinnerat, ilisimasaqarfigissagaat aamma 18) allanngorartortat atornissaannut assersuusiat, soorlu kisitseriaatsit malittarisassaat assigiissitallu pisariinnerit, ilisimasaqarfigissagaat.
- § 12. Pinngitsaaliissummik akiliisitsiniarnermi suliaq aallarteqqinneqarsinnaavoq illuatungeriit isumaqatigiissuteqarnerisigut, akiliisitsiniartartulluunniit pisariaqarsorippagu, pingaartumik makku peqqutaatinneqarpata 1) akiligassalik inulluunniit alla pigisanik qularnaveeqqutitut sillimmasiussineq atorunnaarseqqullugu piumasaqarpat inuup allap pisinnaatitaaffiinut akerliunera peqqutigalugu, 2) qularnaveeqqutitut sillimmasiussanik pisassalik tunniussinissamik aalajangiinermik nutaamik, inissiigallarnermik nakkutilliinermilluunniit piumasaqarpat, 3) pinngitsaaliissummik akiliisitsiniarnermi akiligassalik peqataasimanngippat, akiligassalillu eqqartuussisarnermi inatsisit kapitel 7,§§ 8, imm. 1, 10, imaluunniit 21, imm. 3 tunngavigalugit pisinnaatitaaffini piumasarippagit 4) pisut assigiinngitsut pissutigalugit pigisanik qularnaveeqqutitut sillimmasiussinerup atorunnaarsinneqarnera akiitsulimmit aalajangiiffigeqqullugu kissaatigineqarpat, eqqartuussinikkulluunniit pinngitsaaliissummik naammassisitsineq atorunnaarsinneqarpat, atorsinnaanngitsutulluunniit nalilerneqarpat.
- Sumiiffinni nunami aalajangersimasuni takornariartitsinermut akuersissuteqartarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 3. december 2012-meersumi IR§ 16-imi allassimavoq Tamatumunnga atatillugu aalajangersarneqarsinnaavoq akuersissummi nunaminertap angissusia tunngavigalugu naatsorsuereernermi akitsuummik akiliisoqartassasoq( nunaminertamut akitsuut), akuersissut malillugu ingerlatat malitsigisaannik pisinnaatitsissummik pigisaqartup kaaviiaartitaasa amerlassusai tunngavigalugit naatsorsuinikkut akitsuummik akiliisoqartassasoq( kaaviiaartitsinermut akitsuut), akuersissut malillugu ingerlataqarnerit malitsigisaannik pisinnaatitsissummik pigisaqartup aningaasarsiornikkut sinneqartoorutitigut pissarsiarisaasa amerlaqataanik akitsuummik akiliisoqartassasoq( sinneqartoorutinit akitsuutit) imaluunniit taakku ilaat imaluunniit taakku tamakkerlugit akuleriisinnerisigut Sukisaarsaatigalugu aalisarnermut akuersissutaasoq immikkut ittumik pilersaarusiornikkut tunngaveqassaneranik, suliarisamut atasumik illuliortoqarluniluunniit sanaartortoqassagaluarpat allannguut nassataqassanersoq QAK-p paasisaqarfiginiarlugu kissaatigaa.
- 1) Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani kommuninilu tjenestemandit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Tjenestemandit Inatsisartut suliffeqarfiini atorfillit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 3) Naalagaaffimmi tjenestemanditut atorfillit Kalaallit Nunaanniittut ittut pillugit inatsit, 4) Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 5) Meeqqanut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 6) Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 7) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 8) Utoqqalinermi pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Siusinaartumik pensionisiat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Inissiani attartukkani ineqarnermut tapiissutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 11) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, aamma 12) Borgmesterinik borgmesterillu tulliinik kiisalu kommunalbestyrelsinut nunaqarfinnilu aqutsisunut ilaasortanik aamma najukkani ataatsimiititaliat ilaasortaannut il. il. akissarsiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 25, 30. december 2013-imeersumi IR§ 2,§ 12 aamma§ 14, akissarsiat aamma ilaasortaajunnaarnersiutit borgmesterinut taakkulu aappaannut meeraannullu pensionisiaqartitsineq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 30. december 2013-imeersumi IR§ 10, imm. 3, imaluunniit§ 10, imm. 4 naapertorlugit pensionisianut tapiissutinut tunngavissiisut, ilaanatik.
Sentence Morphemes with count 209
- Nuummi inissaaleqinerup annertunera innuttaasunit eqqummaariffigineqartoq malunnarpoq, apeqqutigineqartunut ilaammat namminersortut minnerusunik suliffiutillit annertunerusunik suliakkiisarnerni qanoq peqataatinneqarnerulersinnaanerat Peqqissaanermut sivisuumillu nappaateqartunut katsorsaanermut tunngasut aamma tikinneqarput ilaatigut sivisuumik katsorsarneqartariaqartunik nappaatillit nunatsinni katsorsarneqarsinnaalernissaannut periarfissat paaserusunneqarlutik Utoqqalinersiaqartitsinermi allaffissorneq pitsaanerusumik aaqqissuunneqarsinnaannginnersoq aamma apeqqutigineqarpoq Nunaqavissut ilinniagaqarsimasut suliffissaaleqisullu atorluarnagit avataaniit tikisitsiinnartarneq sooq suli atuunnersoq apeqqutigineqarpoq Avannaani qaleralinnut umiarsuarnik tunitsiviliinermi tunngaviusut paaserusunneqarput Naalakkersuisuni ilaasortat nunani allani angalanerminni aatsitassanut tunngasunik paasisatik qanoq atorniarneraat apeqqutigineqarpoq Inatsisitigut ataataqanngitsut pillugit suliassat tulliit sunik imaqarnissaat apeqqutigineqarpoq Naalakkersuisut siulittaasuata Aleqa Hammondip innuttaasunik ataatsimiititsineq ima oqaaseqarfigaa:
- § 2. Inoqutigiinnut meerartaqanngitsunut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 180.000. Imm. 2. Inoqutigiinnut ataatsimik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 372.000. Imm. 3. Inoqutigiinnut marlunnik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 396.000. Imm. 4. Inoqutigiinnut pingasunik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 408.000. Imm. 5. Inoqutigiinnut sisamanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 416.000. Imm. 6. Inoqutigiinnut tallimanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 428.000. Imm. 7. Inoqutigiinnut arfinilinnik amerlanernilluunniit meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 444.000.§ 3.§ 2-imi killissarititaasut tikillugit isertitaqqortussutsini assigiinngitsuni nammineq akileeqataassutissaq ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaavoq.
- Aallakaatitsisinnaanermut akuersissutit pillugit maleruagassat nutaat, soorlu 1) nuna tamakkerlugu aallakaatitsisinnaanermut( Naalakkersuisut) aamma sumiiffimmi aallakaatitsisinnaanermut( Radio tv-lu pillugit ataatsimiititaliaq) akuersissutinik tunniussaqartartussat agguataarneqarnerat, 2) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummi aamma ilaavoq frekvensimik atuisinnaanermut akuersissut( periaaseq pisariillisarneqarluni), 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissutit peqqussutikkut aalajangersarneqartumik killiligaanerat, 4) sumiiffinni aallakaatitsiviit aallakaatitseqatigiissinnaanerannut maleruagassat qasukkarneqarput, 5) kommunit aallakaatitsisinnaanermut akuersissutinik tunineqarsinnaanerannut piumasaqaatit erseqqissarneqarput, 6) piumasaqaatinik peqqussummi aalajangersarneqartunik naammassinninnermi aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissaq piumasarineqarsinnaalerpoq, 7) nuna tamakkerlugu aallakaatitsisinnaanermut akuersissut Naalakkersuisut nalileereerlutik tunniuttassavaat, aamma akuersissuteqarfigineqarnermut akiliutissamik akileeqqusisinnaaneq ilanngullugu.
- 1) tarnip pissusaanik ilisimasallit akuersissummik pigisaqartut, tak. tarnip pissusiinik ilisimasallit il.il. pillugit inatsimmi§ 2 aamma§ 19, imm. 2, uani pineqarlutik peqqinnissaqarfimmi sulisut, 2) tarnip pissusiinik ilisimasallit piffissami ilinniarnerminnik naammassinninnerminniit tarnip pissusaanik ilisimasalittut sulinissamut akuersissummik pigisaqalernissamik tungaanut peqqinnissaqarfimmi sulisut, 3) Peqqinnissaqarfimmi kigusiortut, nappaatinut ikiorsiissutinik sanasartut piffissami ilinniarnerminnik naammassinninnerminniit akuersissummik pigisaqalernissamik tungaanut peqqinnissaqarfimmi sulisut, 4) napparsimasunik paaqqinnittut, 5) napparsimasunik passussinermi ikiortit, 6) ulloq unnuarlu paaqqutarinniffinni assistentit, 7) inuit isumaginninnermi peqqissaanermilu ikiortitut angusisimasut, isumaginninnermili peqqissaanermilu ikiortitut sulisinnaanermut immikkut akuersissummik peqanngitsut, 8) nakorsaasiorut, nakorsaatilerisut kiisalu nakorsaaserisutut ilinniartut nakorsaatileriffimmi ilinniarnerminnut atatillugu sulisimasut, 9) ambulanceni napparsimasunik passussisinnaasut aammalu ambulanceni napparsimasunik passussisinnaasut immikkut piginnaanillit.
- kristumiuunnginnermi ileqqutoqqat kalaallit inuunermik paasinnittarnerannut sunniutaat, aamma ulluni nutaanerusuni, kristumiussutsimi maannakkut, oqalutuarisaanermi sunniuteqartunillu pissutsit pingaarnerit nassuiarlugit, nunarsuarmi upperisani ataatsimi- marlunni pissutsit nassuiarlugit, upperisarsiornermi pisut pingaarnerit nassuiarlugit upperisarsiornermillu ingerlatsinermi tunngaviusumik oqariartaatsit atorlugit, ilinniartitsissummi uppernarsaatit nalilersorlugit, nassuiarlugit attaveqartillugillu, tassunga ilanngullugit uperisarsiornermi nunami namminermi avataanilu atortut qanoq isiginneriaasiannik nalilersuineq, tassa peqataasunit avataaneersunillunniit isigalugit, immaqa upperisarsiornermik isornartorsiuilluni isummat, upperisat taakkulu sunniutaannik oqaluttuarisaanerat, upperisarsiornernut nalinginnaasunut, upperisarsiornerunngitsumut imaluunniit upperisaq tunngaviginagu kulturimut eqqarsartariaatsinullu toqqakkanut tunngatillugu, upperisat inuunermillu isiginneriaatsit inunnut, inuiaqatigiinnut kulturimullu pingaaruteqassusiannik qisuariaateqarluni paasinninnermik takutitsineq, suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu nammineq allallu kulturikkut naleqartitaat pillugit oqallinnernut akuuneq, taamaaliorlunilu nunarsuarmi inuiaqatigiinnut tunngatillugu pitsaassuseqartitsileruni aamma ileqqorissaarnermi ajornartorsiutit oqaasertalersorlugit.
Sentence Morphemes with count 210
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu pisinnaasaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) inuttut pisinnaatitaaffiit aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnermik pisinnaatitaaffiit tunngaviillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasut, ataqqineqarnissaannik inerisaanissaq, 3) meeqqat angajoqqaavinut ataqqinninnermik, nammineq kulturikkut kinassusaanut, oqaasiinut pingaartitanut aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
- Ilanngussaq Takussutissiaq 1- Kisitsisinut pingaarnernut takussutissiaq( suliffissaqartitsineq) Saviminissarsiorfissaq Aluminiuliorfissaq Sanaartornerup nalaani suliffissaqartitsinissaq Inuit 2.100 Inuit 2.600 naatsorsuutigineqartoq- amerlanerpaagunik Sanaartornerup nalaani suliffissaqartitsinissaq Ukioq tamaat 4.100 Ukioq tamaat 7.200 miss. naatsorsuutigineqartoq ataatsimut katillugu- miss. ukioq tamaat Sanaartornerup ingerlanerata sivisussusissaa Ukiut 3 Ukiut 5- 7 naatsorsuutigineqartoq Ingerlatsinerup ingerlanerata sivisussusissaa> ukiut 15 Ukiut 40 naatsorsuutigineqartoq Ingerlatsinerup nalaani suliffissaqartitsinissaq> Inuit 700 Inuit 650 miss. naatsorsuutigineqartoq Toqqaannanngitsumik suliffissaqartitsinisaq Inuit 300 miss. naatsorsuutigineqartoq- ingerlatsinerup immikkoortuani pilersuisuusussat Ukioq tamaat ataatsimut katillugit sulisussat Ukioq tamaat 15.000 Ukioq tamaat 18.000 sanaartorneq aamma ingerlatsineq 2012-29 miss. miss. Ilanngussaq Takussutissiaq 1- Kisitsisitsinut pingaarnernut takussutissiaq( sanaartugassanut aningaasaliinerit) Saviminissarsiorfissaq Aluminiumiliorfissa q Sanaartornermut aningaasaliinerit 11 mia.
- § 1. Inoqutigiinnut meerartaqanngitsunut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 180.000. Imm. 2. Inoqutigiinnut ataatsimik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 372.000. Imm. 3. Inoqutigiinnut marlunnik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 396.000. Imm. 4. Inoqutigiinnut pingasunik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 408.000. Imm. 5. Inoqutigiinnut sisamanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 416.000. Imm. 6. Inoqutigiinnut tallimanik meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 428.000. Imm. 7. Inoqutigiinnut arfinilinnik amerlanerusunilluunniit meerartalinnut ineqarnermut tapiissutisinissamut killissarititaavoq kr. 444.000.§ 2.§ 1-imi killissarititaasut tikillugit isertitaqqortussutsini assigiinngitsuni nammineq akileeqataassutissaq ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaavoq.
- Imm. 2. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik immikkut ilinniartussanik pilersitsisinnaapput immikkut ilinniartussanik pilersitsinissamut naammaginartumik amerlassusillit qinnuteqarpata, tak.§ 10, imm. 1. Imm. 3. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq immikkut ilassutitut ilinniagaqartussanik pilersitsisinnaapput, qinnuteqartut uppernarsarsinnaappassuk ilinniagaq aalajangersimasumik ingerlaqqiffiusumik ilinniagaqarnissamut atorneqartussaasoq, tak.§ 15, imm. 3. Imm. 4. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq klassimik ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik ataatsimoortunik UR ilassutitulluunniit ilinniagassanik ilinniagaqartussanik pilersitsisinnaapput, klassimik pilersitsinissamut naammaginartumik amerlassusillit qinnuteqarpata, tak.§ 10, imm. 2.§ 10. Ilinniarnertuunngorniarfik ilinniarfilluunniit akuerisaasoq ilinniagaqatigiittussanik pilersitsisinnaapput, ilinniartut ikinnerpaamik arfineq pingasut ilinniartitsissutinik ataasiakkaanik ilassutitulluunniit ilinniagaqarnissamik aalajangersimasumik ilinniagaqarusuppata.
Sentence Morphemes with count 211
- Agiami nippaqatissaa, ilinniussisussaa, unammilliligassaa ajugaaffigalugulu inangerniagassaa, aasap unnuleqqaavata nunaviup kiattup ungasissup tikikkuminaatsup inuilaap tungaanit anorlilaarnera, suialaaq seqinermit oqorsisitaq, kitaata pujorajuttup nillertullu anoriginngisaa, anori tipigissoq, tusaajuminarluni nipigissoq, erinagissoq toqqissisimanartorlu, aasap kangerluata unnuaani suialaaq, isersarnertut, nigertut avannatullu sulliseqarnani oqitsunik saattunillu assuutilik, alutornartuartorooq, takunnissinnaasut kisimik takusinnaasaat, maluginnissinnaasullu kisimik malugisinnaasaat, takkutillatuaraangamilu pilerisaaraluni nuannaalersitsilluni nalusamik tusartagaannarmik misilikkumaakkamik misigeqqaagassamillu neriorsuilluni atisani nutsanilu erfalaartillugit pilerisaarisartoq, aajuna pinnersoq takkutilerpoq, suialaarneratalu tipigilluni oqortup maavaartullu agiaq kuniuingajattumik supuuataarlugu ilassiulermagu pilerisaalerlugulu, pilerisaagaq pilerisaarneqaqqaartutut ussiataaqqaakkatullu ussiataaruminaqigami pissatsilluni sapigaarussoraluni qiimmatsingaarami noqartituani noqartiteriarlugit noqaqatigigamigit uniimisitassaajunnaarluni neeqquluutigalugu sajukulaaleratanngortareerluni aapakaavaqqatullu batteriituumasutut batteriilertillaatut battereernattaaminik tamusserujussuaqqammersutut mamarsarnermik iluarusunnermillu iteerutivilluni aapakaavaravittut illarsaarisunik illaatiginnikkusuttunut illartitsiumalluni ileqqulersunngisungaannalerluni.
- Aaqqissuussinerit tamakku pilersinneqarsinnaapputtaaq sillimmasiisarfmni Naalakkersuisunit akuerineqarsimasuni imaluunniit Finanstilsynimit sillimmasiisarfinnik Danmarkimi ingerlatsisinnaatitaasuni, 2) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiani inuuneq naallugu pisartagassanik, naammaataasunillu inuuneq naallugu pisartagassaanngitsunik aningaasartaqartuni, utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit naammaataasunit tunniunneqartut utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat ilaannit inuuneq naallugu pisartagassanit tunniunneqartut 50 procentiinit amerlanerussanngillat, 3) utoqqalineq pissutigalugu soraarnerussutisiat siusinnerpaamik tunniunneqartalersinnaapput 60-inik ukioqalernermi, taakkunannga ukiukinnerunissaq Skatterådimit akuerineqarsimanngippat, 4) aappaasumut toqukkut qimagaasumut, taamattaaq aappaasumut avinneqarsimasumut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqassapput sivikinnerpaamik ukiuni qulini, 5) taamaattorli qitornanut toqukkut qimagasunut, aamma qitornarsianut, soraarnerussutisiarititat pisartagaritinneqarsinnaapput sivisunerpaamik qitornaasut 24-nik ukioqalernerat tikillugu, aamma 6) soraarnerussutisiatigut inuunermullu sillimmasiissutitigut aaqqissuussinerit danskit soraarnerussutisiaqartitsinermi aningaasaateqarfiini inuunermullu sillimmasiisarfiini
- 1) aktiaateqarluni piginneqataassuteqarluniluunniit ingerlatseqatigiiffimmi taasisinnaatitaanerit amerlanerussuteqartut pigigunigit, 2) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tamatumunngalu peqatigitillugu ingerlatseqatigiiffiup siulersuisuini imaluunniit, piginneqataassuteqarluni ingerlatseqatigiiffik siulersuisoqanngippat, pisortaaneqarfiani ilaasortanik amerlanerussuteqartunik toqqaalluniluunniit soraarsitsisinnaatitaaguni, 3) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tamatumunngalu peqatigitillugu malittarisassat tunngavigalugit isumaqatigiissuteqarsimalluniluunniit ingerlatseqatigiiffimmut aalajangiisuusumik sunniuteqarsinnaatitaagaanni, 4) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tamatumunngalu peqatigitillugu aktiaatillit piginneqataassutillilluunniit allat isumaqatigiissuteqarfigineri tunngavigalugit taasisinnaatitaanerit amerlanerussuteqartut pigigunigit imaluunniit 5) ingerlatseqatigiiffimmi aktiaateqaruni piginneqataassuteqaruniluunniit tassanilu aalajangiisuusumik sunniuteqarluni.
- 1) taarsigassarsinerup qanoq ittuunera, 2) ernialiutat imaluunniit erniat akiligassanngorsimasut, 3) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiup nalunaaruteqaataasup siuliani ernialiussanik akiligassanngoreersunik akiliuteqarsimannginnermi, tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, 4) taarsigassarsinermut atatillugu ernianik nalunaaqutsiineq, qaammatisiutit malillugit ukiumi nalunaaruteqaataasumi taarsigassarsianik akiligassaajunnaarsitsisoqarsimatillugu tamatumunnga nalunaaruteqartussaatilluni, imaluunniit ukiuni siuliinut tunngatillugu, 5) sullissinermut matussutissatut ingerlaavartumik ernialiuttakkat il.il., 6) sillimmatissanut aningaasaateqarfimmut allaffissornermullu akiliutit, 7) realkreditinstitutsit sillimmatissanut aningaasaateqarfiinit akileraarutaasussanik agguaasinersiat amerlassusii, agguagarsiat tigusisumit ukiumi tunniussiffiusumi isertitatut naatsorsuutigineqartussaatillugit, 8) ulloq ernialiiffiusoq, 9) 31. decemberimi akiitsut, aamma 10) akiitsut 31. decemberimi nalingat, taarsigassarsiat aningaasanut nioqquteqarfimmi nalunaarsukkanik obligationinik tunngaveqartumik taarsigassarsiaappata.
- 1) Kommunit inissiaataannik attartortittakkanik sanaartornermut kommuninut tapiissutaat, tak. kap. 2. 2) Kommunit illuutaannik ataatsimoorussanik sanaartornermut kommuninut tapiissutaat, tak. kap. 3. 3) Inissianik Namminersornerullutik Oqartussanit taarsigassarsititsivigineqarsimasunik pigisaqalernissamut, alliliinissamut pitsanngorsaanissamullu tapiissutaat imaluunniit taarsigassarsiarititaat, tak. kap. 4. 4) Illunik sanaqataaffiusunik pigisaqalernissamut tapiissutaat imaluunniit taarsigassarsiarititaat, kiisalu illunik sanaqataaffiusunik iluarsaassinissamut tapiissutaat, tak. kap. 5.§ 2. Inatsisartut peqqussutaat manna naapertorlugu tapiiffigineqarnissamik taarsigassarsinissamilluunniit allakkatigut qinnuteqaat Naalakkersuisuni suliassanngorlugit ingerlaavartumik nassiunneqartarsinnaavoq, taamaattorli tak.§ 56. Imm. 2. Akiliutinik akiligassanngorsimasunik, akiitsunik akilinngitsuukkanik, akileeqqusissutinut akitsuutinik akiitsullu sinnerinik isumakkeerfigineqarnissamik allanngortitsinissamilluunniit allakkatigut qinnuteqaatit Naalakkersuisuni suliassanngorlugit ingerlaavartumik nassiunneqartarsinnaapput.
- 1) Immikkoortoq kommunimut pilersaarutip tunngavigisaannik aamma kommunip ineriartor-nissaanut anguniakkanut nassuiaataasoq, tak.§ 15. 2) Immikkoortoq kommunip ataatsimut pingaarnertut ilusiligaaneranut kiisalu kommunip illoqarfiisa, nunaqarfiisa aamma nunaannarmik atugassiinissaq ataasiakkaat ilusiligaanerannut tunngasoq, tak.§§ 16 aamma 17. 3) Immikkoortoq aalajangersakkanik imaqartoq, tassani aalajangersarneqassallutik sumiiffiup ilaanni aalajangersimasuni ataasiakkaani nunaminertanik atuinissamut aamma illuliortiternissamut aalajangersakkat pingaarnerit, tak.§ 20. 4) Kommunalbestyrelsip nunaminertanik atugassiisarnissaanut aalajangersakkat, tak.§ 22. Imm. 3. Kommunalbestyrelsi aamma kommunimut pilersaarutip aalajangersakkanut immikkoortuani, sumiiffiup ilaanni aalajangersimasuni ataasiakkaani nunaminertanik atuinissamut aamma illuliortiternissamut aalajangersakkanik sukumiisunik aalajangersaasinnaavoq, taamaattorli takuuk§ 27, imm. 2 aamma 3. Imm. 4. Kommunimut pilersaarut Naalagaaffiup aamma Namminersorlutik Oqartussat suliassaqarfinnut pilersaarusiornerinut,§ 9 malillugu nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut malitassianut imaluunniit inuiaqatigiinni soqutigisanut pingaaruteqartunut, tak.§ 5, imm. 3, akerliussanngilaq.
- Taamaattumik sulianik suliarinnittarnermi inatsit Inuit Innarluutillit illersuisuata oqaaseqaataanut toqqaannartumik atorneqarneq ajorpoq, taamaallaalli atorneqartarluni sulianik suliarinnittarnermut inatsimmi kapitali 8 malillugu nipangersimasussaatitaaneq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 3 aammalu sulianik suliarinnittarnermi kap. 2-ani suliassat isumaqatigiissusiornernut imminullu inatsisitigut tunngasuni suliarineqarneranni peqataasinnaannginnermik aalajangersagaq, tak. sulianik suliarinnittarnermi inatsimmi§ 2, imm. 2. Pissutsini, Inuit Innarluutillit illersuisuata suliassamik suliaqarnermi ingerlatsivimmi inatsisinut attuumassutilinnik aalajangiiffiginngisaani, aalajangersakkap nassataraa, Inuit Innarluutillit illersuisuata naammassissagai peqataasinnaannginnermut, ilitsersuisussaatitaanermut, illuatungerisamik apersuisussaanermut aammalu tunngavilersuinissamut aammalu nipangersimasussaatitaanermut periutsinik malinninnissaa tamatuma aamma malippaa§ 14, taamaaliornissaq Inuit Innarluutillit illersuisuata immikkut ittumik atuuffianut aamma suliffianut attuumassuteqartutut isigineqarpat.
Sentence Morphemes with count 212
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu pisinnaasaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) inuttut pisinnaatitaaffiit aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnermik pisinnaatitaaffiit tunngaviillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasut, ataqqineqarnissaannik inerisaanissaq, 3) meeqqap angajoqqaavinut ataqqinninnermik, nammineq kulturikkut kinaassusianut, oqaasiinut pingaartitanut aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatigiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
- 1) isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfinni kalluarneqartuni unammilleqatigiittut imaluunniit unammilleqatigiilersinnaasut akornanni isumaqatigiissuteqarneq pisimappat, niuerfinni arlaanniluunniit attuumassuteqartuni isumaqatigiissummi kalluarneqartuni isumaqatigiissuteqarnermi suleqataasut ataatsimut katillugu niuerfimmiititaat ititaat 10 procentimit annertunerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, 2) isumaqatigiissut suliffeqarfiit niuerfinni kalluarneqartuni unammilleqatigiinngitsut imaluunniit unammilleqatigiilersinnaanngitsut akornanni isumaqatigiissuteqarneq pisimappat, niuerfinni arlaanniluunniit attuumassuteqartuni isumaqatigiissummi kalluarneqartuni isumaqatigiissuteqarnermi suleqataasut ataatsimut katillugu niuerfimmiititaat ititaat 15 procentimit annertunerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3, imaluunniit 3) isumaqatigiissummi suleqataasut ataatsimut katillugu kaaviiaartitaat 5 millioner koruuninit amerlanerunngippata, taamaattoq takuuk imm. 2 aamma 3. Imm. 2. imm. 1-imi ilaatitsinnginneq atuutissanngilaq, suliffeqarfiit imaluunniit suliffeqarfiit kattuffiata isumaqatigiissutigippagu, ataqatigiissippagu imaluunniit akuerippagu:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Naalakkersuisoqarfia Ineqarnermut, Sanaartornermut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik Attaveqaqatigiinermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Aalisarnermut, Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Nunanut allanut pisortaqarfik Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik KANUKOKA Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia KANUNUPE Sulisartut Højskolia Knud Rasmussenip Højskolia Avannaani IlinniarnertuunngorniarQeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik/ Nordgrønlands Gymnasium fik/ Midtgrønlands Gymnasiale Skole Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik Campus Kujalleq( KTI) INUILI Imarsiornermik Ilinniarfik NI- Nuuk Peqqissaanermik Ilinniarfik Ilisimatusarfik Perorsaanermik Ilinniarfik Savaatilinngorniat Ilinniarfiat Aalisarnermik Piniarnermillu Ilinniarfik Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik NUSUKA Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut( GA) SIK ASG IMAK AK Avalak ILI ILI Siunnersuisartunik Ilinniarfik Oqaatsinik Pikkorissarfik MIO Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Aallartitaa Siunnersuisoqatigiivi Nanu Børn MIBB Meeqqat Inuunerissut 29
- Kapitali 2 Pinngitsuuisinnaajunnaarnermik katsorsaaneq§ 3. Naalakkersuisut Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu inunnut Kalaallit Nunaanni inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut aamma aalajangersimasumik najugaqartunut akeqanngitsumik pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamik neqerooruteqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 2. Inuit aalajangersimasumik najugaqartuunngitsut aamma Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorsimanngitsut, imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu, Inatsisartut Inatsisaat manna tunngavigalugu ikiorneqarnissaminnut neqeroorfigineqarsinnaapput pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarnermik siuninnguatigut piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni aalajangersimasumik Kalaallit Nunaanniissimagunik issimagunik, taamaattorli tak. imm. 3. Imm. 3. Inunnut nunami allami najugaqavissunut aamma nunami allami inuit allattorsimaffianni nalunaarsorneqarsimasunut imm. 2 atuutinngilaq, aamma pineqartut Kalaallit Nunaanni pinngitsuuisinnaajunnaarnermut katsorsartinnissamut qinnuteqaateqarneq sioqqullugu piffissami kipiffeqanngitsumi sivikinnerpaamik qaammatini arfinilinni sivisussuseqartumik najugaqarsimagaluarpata.
Sentence Morphemes with count 213
- § 2. Naatsorsueqqissaartarfik 1) kisitsisitigut paasissutissanik inuiaqatigiinni pissutsinut tunngassunik katersisassaaq, suliarinnittassalluni kiisalu saqqummiussisassalluni, 2) akilerneqarluni kisitsisitigut paasissutissanik katersuisinnaavoq, suliaqarsinnaalluni saqqummiussisinnaallunilu kiisalu Namminersornerullutik Oqartussat sullissiveqarfii allat, kommunit, kattuffiit namminersortullu suliffeqarfiutaat il.il. sinnerlugit ilisimatusarnernik ingerlatsisinnaalluni, 3) pisortat oqartussaasuisa nalunaarsuiffiisa, pisortat inuussutissarsiortullu allaffissornikkut suliaminnik ingerlatsinerannut atorneqartut, kiisalu kisitsisitigut paasissutissiornermut atorneqarsinnaasut, aaqqissuunnerini atorneqarnerinilu isumaginnittuussaaq peqataalluniluunniit, 4) ataatsimiititalianut ataatsimiititaliarsuarnullu kisitsisitigut paasissutissanik ikiuussinnaavoq, 5) kisitsisitigut paasissutissanik misissueqqissaarsinnaavoq eqqoriaanernillu suliaqarsinnaalluni, 6) nunat tamalaat akornanni kisitsisitigut paasissutissanut tunngasutigut suleqatigiinnermi sulianik isumaginnittassaaq, 7) misissoqqissaakkanik saqqummersittakkat timitalerneqarnissaannut nalunaarsuiffinnik kisitsinernillu paasissutissanik toqqortarinnittassaaq nutarterisassallunilu, 8) inuiaqatigiit ilisimatusarfigisassavai.
- § 36. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Nammineq anguniagassat pilersaarusiornerullu samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) periarfissatik killitillu kissaatiminnut takorluukkaminnullu tunngatillugit ilisimaarissagaat, 2) pissutsimik, soqutigisamik piginnaasamillu allannguutaat ilisimaarissagaat, 3) ilinniarnissaminnut, inuussutissarsiummik toqqaanissaminnut imminnullu pilersaarusiuunnerminnut naleqquttumik aalajangiussinissamut pissutsit nalilersinnaassagaat, 4) atuarnermik ingerlateqqinnissaanut imminullu pilersaarusiuunnermut anguniagassaliorsinnaassasut immikkoortunillu aggulukkanik anguniagassaliorsinnaassasut, 5) anguniakkaminnik immikkoortunillu aggulukkanik anguniakkaminnik ingerlaavartumik nalilersuissasut iluarsartuussissasullu taakkuninngalu piviusunngortitsissasut, 6) siunertamik angunissaannut iluaqutaasinnaasut ilisimasat inuiaqatigiillu tunniussinaasaat ujartussagaat atussagaallu aamma 7) suleqateqarlutik anguniakkanik immikkoortunik aggulukkanik assigiinngitsunik piviusunngortitsiniassasut, allat pilersaarusiaannut qisuariarfiginnissasut kiisalu nammineq pilersaarumminnut qisuariaatit isummerfigissagaat iliuuseqarfigalugillu.
- 2) 2020-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 21%-it, tassa annerpaamik 462.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 3) 2021-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 18%-it, tassa annerpaamik 396.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 4) 2022-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 15%-it, tassa annerpaamik 330.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 5) 2023-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 12%-it, tassa annerpaamik 264.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 6) 2024-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 9%-it, tassa annerpaamik 198.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 7) 2025-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 6%-it, tassa annerpaamik 132.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq 8) 2026-mi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuutinut 3%-it, tassa annerpaamik 66.000 kr.-inik taarsigassarsisitsineq Imm. 3. 2027-mi januaarip aallaqqaataanit sunniuteqalersumik Nuummi taarsigassarsisitsinissamut neriorsuinermik nalunaaruteqartoqarsinnaanngilaq.
Sentence Morphemes with count 214
- Karakteeriliisarnermi tulleriinnilersuineq allatullu naliliisarneq pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 14, 23. juni 2008-imeersoq IR Ilisimatusarfik pillugu inatsisartut inatsisaanni nr. 19, 19. november 2007-imeersumi IR§ 7, imm. 1, isumaginninnermi perorsaasussanik ilinniartitsineq pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, 20. maj 1998-imeersumi IR§ 19, inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 2, ulloq 31. maj 1999-imeersumi IR§ 7, imm. 1, folkehøjskolit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 9, 21. maj 2002-meersumi IR§ 1, imm. 2, ilageeqarneq pillugu inatsisartut peqqussutaanni nr. 15, 28. oktober 1993-imeersumi IR§ 34 a, kingullermik inatsisartut peqqussutaatigut nr. 7, 30. oktober 1998-imeersukkut IR allanngortinneqartoq, imarsiornermik ilinniartitaanerit pillugit inatsisartut peqqussutaanni nr. 7, 11. november 2000-imeersumi IR§ 6, imm. 2,§ 8, imm. 2,§ 9, imm. 2,§ 10, imm. 2,§ 11, imm. 2,§ 13, imm. 2, aamma Ilisimatusarfimmiit oqaaseqaasiuteqqitaq naapertorlugit aalajangersarneqarput:
- 1) meeqqap inuttut, piginnaasatigut aamma tarnikkut timikkullu pisinnaasaanut naleqqiullugu periarfissaasa tamakkiisumik inerikkiartortinnissaat, 2) meeqqap inuttut pisinnaatitaaffinnik aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarnissamut pisinnaatitaaffinnik tunngavinnillu, Naalagaaffiit Peqatigiit Isumaqatigiissutaanni allassimasunik, ataqqinninneranik inerisaanissaq, 3) meeqqap angajoqqaaminut ataqqinninneranik, nammineq kulturikkut kinaassusianik, oqaasiinik pingaartitaanillu aamma nunami meeqqap najugaqarfiani nunamilu meeqqap kingoqqiffiani inuiattut pingaartitanut kulturinullu meeqqap nammineq kulturianit allaanerusunut ataqqinninnermik inerisaanissaq, 4) meeraq inuiaqatigiinni kiffaanngissuseqartuni akisussaalluni inooqataanissamut piareersassallugu, paaseqatigiinneq, eqqissineq, akaareqatigiinneq, suiaassutsikkut naligiissuseqarneq- inuiaat, ammit qalipaataasa, naalagaaffiit upperisallu akornanni naligiissuseq anersaaralugit, aamma 5) meeraq periarfississallugu misigisaqarnissamut sammisaqarnissamullu- meeqqap takorluuisinnaassusianik, pilersitsisinnaassusianik inerikkiartorneranillu kaammattueqataasunik aamma pinngortitamik ataqqinnilersissallugu.
- timigissarfinnik il.il. nalunaaqutsersuinermik aaqqissuussineq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik nalunaarsuiffimmik ingerlatsinera pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermi maleruagassanik unioqqutitsinermut tunngasunik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut aalajangiinerinut naammagittaalliuutinik suliarinnittussamik naammagittaalliorfimmik, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerannik Akiuiniarnermut Ataatsimiititaliamik Naalakkersuisut pilersitsinissaq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerannik Akiuiniarnermut Ataatsimiititaliap katitigaanera sulineralu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat, Elite Sport Greenland, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut allallu tapiissutisisartut pillugit naatsorsuutaat kukkunersiuisarnerlu pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, tapiissutit utertillugit akilerneqartarnerat pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, aamma pineqaatissiineq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq.
Sentence Morphemes with count 215
- § 35. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Bacheloritut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piareersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bacheloritut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi
- 14) qanoq annertutigisumik ikiortissarsiortoqarnersoq ikiortissarsisoqarsimanersorluunniit, 15) radiofrekvensit imaluunniit kanaalit arlaat tusarnaarneqarnersut, 16) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip piginnittua, atuisua najukkamilu qaninnermi sullissisua, 17) najugaq, usit assartorneqartut ulorianarsinnaanerinik mingutsitsisinnaanerinilluunniit paasissutissanik pissarsiffigineqarsinnaasoq, 18) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip sillimmaserneqarsimaneranut paasissutissat, tassunga sillimmasiisarfik ilaalluni, 19) sananeqaatit atortulluunniit kuutsinneqartut, iginneqartulluunniit allatulluunniit kuutsinneqartut, imaluunniit imaarsineq ulorianaateqarnersoq, tassungalu kuutsinneqartut suunersut, teknikkimut nassuiaatit eqqortut, annertussutsip nalunaarutigineqarnera missiliorneqarneraluunniit, eqimassusiat aammalu sananeqaatit atortullu taamaattut qanoq innerannut ilimagisat pillugit paasissutissat paasiuminartut, 20) sananeqaatinik kuutsinneqartunik imaluunniit kuutsinneqarnissamut ulorianartorsiorfiusunik tigusisussap, tunniussisup, nassiussisup tunisassiortulluunniit aqqata nalunaarutigineqarnera, 21) igitsinermi periaasiusoq, aamma 22) peqqutaasut, igitsisoqarneranut pisuusut.
Sentence Morphemes with count 216
- Angutini inuttaq pingaarneq Bryan Cranston( Trumbo) Matt Damon( The Martian) Leonardo DiCaprio( The Revenant) Michael Fassbender( Steve Jobs) Eddie Redmayne( The Danish Girl) Arnani inuttaq pingaarneq Cate Blanchett( Carol) Brie Larson( Room) Jennifer Lawrence( Joy) Charlotte Rampling( 45 Years) Saoirse Ronan( Brooklyn) Angutini inuttap pingaarnerup tullia Christian Bale( The Big Short) Tom Hardy( The Revenant) Mark Ruffalo( Spotlight) Mark Rylance( Bridge of Spies) Sylvester Stallone( Creed) Arnani inuttap pingaarnerup tullia Jennifer Jason Leigh( The Hateful Eight) Rooney Mara( Carol) Rachel McAdams( Spotlight) Alicia Vikander( The Danish Girl) Kate Winslet( Steve Jobs) Manuskriptitsialak Matt Charman, Ethan Coen og Joel Coen( Bridge of Spies) Alex Garland( Ex Machina) Pete Docter, Meg LeFauve, Josh Cooley og Ronnie del Carmen( Inside Out) Josh Singer og Tom McCarthy( Spotlight) Jonathan Herman, Andrea Berloff, S. Leigh Savidge og Alan Wenkus( Straight Outta Compton) Manuskripti allaqqitaq Charles Randolph og Adam McKay( The Big Short) Nick Hornby( Brooklyn) Phyllis Nagy( Carol) Drew Goddard( The Martian) Emma Donoghue( Room) Animationitsialak' Anomalisa'' Boy& the World'' Inside Out'' Shaun the Sheep Movie'' When Marnie Was There' Nunanit allanit filmitsialak' Krigen'( Danmark)' Embrace of the Serpent'( Columbia)' Mustang'( Frankrig)' Son of Saul'( Ungarn)' Theeb'( Jordan) Piviusulersaatutitsialak' Amy'' Cartel Land'' The Look of Silence'' What Happened, Miss Simone?
- 1) inunnik isumaginninnermut ilinniarnermi tunuliaqutassat pitsaasut, 2) pædagogikkimut/ psykologiimut tunngasumik isummat assigiinngitsut isumaginninnermik suliaqarnermut sunniutaat, 3) isumaginninnermik suliassaqarfiit ilisimaneqartut tamarmik iluanni isumaginninnermik suliaqarnerit, 4) isumaginninnermik suliassaqarfinnik nutaanik piorsaaneq, 5) paaqqinniffinni suliassaqarfinnilu assigiinngitsuni isumaginninnerup tungaatigut suliassanik pilersaarusiorneq, aaqqissuussineq naliliinerlu, 6) paasissutissanik misissuineq, katersuineq suliarinninnerlu sullissinissamut siunnersuutinik atorluarsinnaasunik saqqummiussinissamut tunuliaqutissatut, 7) paaqqinniffiit siulersorneqarneri ingerlanneqarnerilu, 8) suliffigisami avataaniittunilu ittunilu suleqatigiinnissamik suleqateqarnissamillu aaqqissuussineq, tamatumunnga ilanngullugu angajoqqaat suleqatigiinnissaat aamma atuarfeqarfimmik, peqqinnissamik isumaginnittoqarfimmik isumaginninnermullu pisortaqarfinnik suleqateqarneq, 9) ataqatigiinneq/ oqaloqatigiinneq, 10) inunnik isumaginnittup najukkamini inooqatigiinnut akisussaassuseqarnera taakkununngalu suliassai.
- 1) Ilinniartitaanerit pillugit nutaanik siunnersuusiorlutillu ilinniartitaanerit ingerlanneqareersut kukkunersiorlugit aaqqiissutissanik siunnersuusiornissaq, 2) ilinniartitaaneritimaasaaqqissuunneqarnissaat, matumani ilinniartitaanerup ingerlaneranut tamarmut atuuttussamik atuartitsinissamik pilersaarutit, atuartitsinermi ilitsersuutit atuartitsinermilu atortussat suliarineqarneri ilanngullugit, 3) Siamasissumik Tunngaviusiumik Ilinniartitaanerup ilaata qitiusumik ingerlanneqartussap ingerlanneqarnera, 4) inuussutissarsiutitigut tunngaviusumik ilinniartitaanerit allat, 5) annerusumik ilinniartitaanerit, 6) nangitsisumik ilinniartitaanissaq ilinniaqqinnissarlu siunertaralugit pikkorissartitsinerit, 7) najukkani ataasiakkaani inuutissarsiutitigut siunnersorneqarnerup ingerlanneqarnera, matumani najukkani ataasiakkaani atuarfinni praktikkerneq pillugu ilitsersuisut siunnersorneqartarneri ilanngullugit, 8) qitiusumik ilinniarfimmi ilinniartitaanermi ilinniartunut ilitsersuineq, matumani STI-mi ilinniagaqartut qitiusumik ilinniarfimmiittut ittut ilitsersorneqartarneri ilanngullugit, kiisalu 9) suliassat allat pisortaqarfiup erseqqinnerusumik unnersuussinera malillugu ilinniartitaanernut tunngassuteqartut.
- § 14. Soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmik imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffimmik akileraarutaasussamik ingerlatseqatigiiffimmut aqutamut nutaamut pilersinneqartumut, soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup aktianik piginneqataassutinilluunniit tamanik piginnittuuffigiligaanut, tunniussinermi soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik ingerlatseqatigiiffiup aalajangersinnaavaa, tunniussineq, pissutsit oqaaseqatigiit aappaani taaneqartut eqqarsaatigalugit, ingerlatseqatigiiffimmut aqutamut pigisanut nalilinnut akiitsuinullu naatsorsuutit pilersitsinermut atatillugu suliarineqarsimasut atuutilerfiannit akileraartarnikkut sunniuteqartinneqassasut, ingerlatseqatigiiffiup aqutap ukioq naatsorsuuteqarfia ullormit tassannga aallartippat ullorlu taanna soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiup imaluunniit inuunermik soraarnerussutisiaqalernissamillu sillimmasiisarnermik
Sentence Morphemes with count 217
- Putoq Suni tamani naapittuarpavut isaat takujuarpavut angutit taakku- uummataat seqummakut Maluginikuuaat pilluarneq inuk alla aapparalugu angutit taakku- uummatit seqummakut Pilluarneq kipisarmat kipisaneq ajugaasarmat nalunngilaat angutit taakku- uummatit seqummakut Qimagaaneq qasilitsoq maqaasineq kipisuitsoq kiserliorneq aap kiserliorneq inuuneraat inuit taakku- uummatit seqummakut Tunngavik katammat qaangiuttoq ajutoormat nutaaq ujaarilerpaat inuit taakku- uummatit seqummakut Tikitaq taanna najornialigassaq peqartuarpoq aamma putorli suertuarpoq putoq immerneqarsinnaanngilaq putoq taanna- uummatip inikua Nanisorisaraluarpara pilluarneq taanna timaa ilittut immat kuniorlugu ilittut tipeqarmat ullaakkulli malugisarpara suertuartoq putoq taanna- uumatip inikua Pilluarneq naajuissorisaq naasimammat pilluarneq sivikitsoq tigusalerpara naajuitsutummi ittaraluarpoq naajuitsoq sivikippoq taama nilliajuarput inuit taakku- uummatit seqummakut Annilaanganeq pigaat annilaangagisaq naluaat naluaat nalullugu inuit taakku- uummatit seqummakut Inoqataat oqartalerput asuli pisut inuit taakku naajuitsoq pigisorigamikku qivianngilaat isaat isaat inuit taakku- uummatit seqummakut Isaat uumasut isaasut ipput takusarpigit ilumut takusarpigit inuit taakku uniffeqaratik angalaartut inuit taakku- uummatit seqummakut
- a) ilinniartitsissummi tunngaviusumik taaguutinik immikkoortunillu pingaarutilinnik ilisimasaqalerneq, b) ilinniartitsissummi periutsit teknikkillu atornissaannik piginnaasaqarneq, c) ilinniartitsissummi tunngaviusumik taaguutinik isumaannillu paasinninneq, d) ilinniartitsissummi ajornartorsiutit taakkununngalu nammineq isummat pillugit qisuariaateqarneq, e) IT-ip inunnut ataasiakkaanut, inuussutissarsiutinut inuiaqatigiinnullu pingaaruteqassusianik nassuiaaneq, f) suliffeqarfinni attaveqaqatigiiffiit digitaliusut aaqqissuunneqarnerat aserfallatsaaliornerallu pillugit suliamik ingerlatsinermi ilisimasat atorneqarnerat, g) qarasaasiami nalunaarsuiffiit atorneqarfii assigiinngitsut atorsinnaallugit, h) isumannaallisaanermi ajornartorsiutit paasiniarlugit, aaqqiissutissanillu assigiinngitsunik siunnersuusiorneq, i) suliffeqarfiit ineriartortitsinerannut periutsinullu allanut atatillugu IT-mi periutsini aaqqiissutit nassuiarlugit aamma j) atortut programmillu assigiingiiaartut katersuinermut, suliareqqiinermut paasissutissanillu ingerlatitseqqiinermut atorsinnaallugit, aammalu suliffeqarfinnut naleqquttunik suliamillu ingerlatsinermi pisuni assigiinngitsuni aaqqiissutissatut siunnersuutit aalajangersimasut suliarisinnaallugit.
- Naalakkersuisut inatsit malillugu pisussaaffitik qanoq naammassissaneraat malittarisassiortoqarpoq aalajangersagaq kommunalbestyrelsip akisussaaffiinut pingaarnernut tunngasut ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu kommunemi kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasumik kommunalbestyrelsip ukiumoortumik UR pilersaarumminik tamanut saqqummiussisussaatitaanera pillugu aalajangersaasoqarpoq malittarisassiortoqarpoq kommunalbestyrelsip pisussaaffini inatsit malillugu qanoq malissanerai pillugit illuutitigut sinaakkutaasussat pillugit tapiissutinut aalajangersakkat ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu immikkut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq Naalakkersuisut kommunalbestyrelsinik isumasioqatigeereerlutik sanaartukkanut, illuutinik, ininik sanaartukkanillu allanik aserfallatsaaliinermut ingerlatsinermullu tunngasunik kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermut atorneqartartunik tapiissuteqarnissamut malittarisassanik sammisassaqartitsinermut tapiisarnermut aalajangersakkat ersarissarneqarput itisilerneqarlutillu tapiissutinik agguaassinermi sammisassat meeqqanut inuusuttunullu, inunnut aalaniarnermikkut killeqartunut inunnullu isumaginninnikkut aarlerinartorsiortunut isiginiarneqarnerunissaat pillugit Naalakkersuisunut kommunalbestyrelsinullu malittarisassiortoqarpoq.
- Siuliani allassimasut apeqqutaatinnagit oqariartaaseq" aningaaserivimmi konto" aningaasalersuisarfimmi immikkoortortami nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassuteqanngilaq, taanna taamaallaat aningaasalersuinissamut siunnersuisuuginnarmat aamma sullitaq sinnerlugu niuernermik imaluunniit immikkoortortamit tassannga allaanerusumi aningaaserivimmi allami sullitap atianut toqqorneqarsimasunut aningaasatigut pigisanik aningaasaliinissaq, ingerlatsinissaq imaluunniit aqutsinissaq siunertaralugu suliassanik aqutsisuummat, 4) nr. 3-imi allaaserineqanngitsoq aningaaserivik eqqarsaatigalugu aningaaserivimmi nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassutit, taamatut ittut kapitali 9 naapertorlugu nalunaaruteqannginnissaq siunertaralugu pilersinneqarsimappata, aamma 5) sillimmasiinermi isumaqatigiissut sunaluunniit aningaasanik naleqartoq aamma taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit suulluunniit aningaaserivimmit atuutsilersinneqarsimasut imaluunniit ingerlanneqartut, aningaasalersuinermut atassuteqanngitsut, imaaliallaannaq tunniunneqarsinnaanngitsut soraarnerussutisiat inummut atulersitat aamma soraarnerussutisiaqartumut imaluunniit innarluuteqartumut aningaasanik naleqartitsisut, kontomi ikineqartartut, kontomut ilaanngitsut ilanngunnagit.
- Kapitali 2 Akigititamut allattuiffimmi immikkoortukkuuttaanut akigititap aalajangersarnera§ 3. Akigititamut allattuiffimmi niuerfigisaqatigiit 1-ip malitsigisaanik illoqarfinni nunaqarfinnilu inuit namminneq atuisartut aamma nalinginnaasutut inuussutissarsiorfimmi niuerfigisat innaallagissamut imermullu assigiissitanik akigititanik akiliissapput, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Aalisakkanik suliffissuaqarfimmut akigitanut ilaasutut niuerfigisanut inuit namminneq atuisartut aamma nalinginnaasutut inuussutissarsiorfimmi niuerfigisat ilaanngillat, takuuk§ 4.§ 4. Akigititamut allattuiffimmi niuerfigisaqatigiit 2-p malitsigisaanik illoqarfinni nunaqarfinnilu ataasiakkaani tamani innaallagissamut imermullu aalisakkanik suliffissuaqarfimmut akigititaq aalajangersarneqarpoq, takuuk ilanngussaq 1.§ 5. Kingusinnerpaamik ukiup atuuttup naanerani akigititanut allattuiffimmi akigititat ukiut tamaasa aalajangerneqartassapput, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Akigititanut allattuiffimmut allaqqaagaq kingusinnerpaamik ukiumi atuuttumi decembarimi Naalakkersuisunit akuersissutigineqassaaq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfik Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Namminiilivinnermut, Nunanut Allanut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Kommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik Aalisarnermik Nakkutilliisoqarfik( GFLK) Naatsorsueqqissaartarfik Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfia Rigsombuddi Uumasut nakorsaqarnermut immikkoortortaqarfik Kalaallit Nunaanni nunami namminermi inuit pisinnaatitaaffiinut sullissivik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik Kommune Kujalleq Kommune Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia KANUKOKA Pinngortitaleriffik Arktisk Kommando Kalaallit Nunaanni Politimesteri Visit Greenland Sulisitsisut KNAPK Kalaallit Nunaanni Eqqartuussissuserisut Peter Schriver Avataq TIMMIAQ ICC- Greenland WWF Verdensnaturfonden Transparency Greenland Royal Greenland______________ UKA 2018/186 PAN- Suliap normua:
- Siuliani allassimasut apeqqutaatinnagit oqariartaaseq" aningaaserivimmi konto" aningaasalersuisarfimmi immikkoortortami nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassuteqanngilaq, taanna taamaallaat aningaasalersuinissamut siunnersuisuuginnarmat aamma sullitaq sinnerlugu niuernermik imaluunniit immikkoortortamit tassannga allaanerusumi aningaaserivimmi allami sullitap atianut toqqorneqarsimasunut aningaasatigut pigisanik aningaasaliinissaq, ingerlatsinissaq imaluunniit aqutsinissaq siunertaralugu suliassanik aqutsisuummat, 4) nr. 3-mi allaaserineqanngitsoq aningaaserivik eqqarsaatigalugu aningaaserivimmi nammineq aningaasaatini imaluunniit akiitsuni piginneqataassutit, taamatut ittut kapitali 9 naapertorlugu nalunaaruteqannginnissaq siunertaralugu pilersinneqarsimappata, aamma 5) sillimmasiinermi isumaqatigiissut sunaluunniit aningaasanik naleqartoq aamma taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissutit suulluunniit aningaaserivimmit atuutsilersinneqarsimasut imaluunniit ingerlanneqartut, aningaasalersuinermut atassuteqanngitsut, imaaliallaannaq tunniunneqarsinnaanngitsut soraarnerussutisiat inummut atulersitat aamma soraarnerussutisiaqartumut imaluunniit innarluuteqartumut aningaasanik naleqartitsisut, kontomi ikineqartartut, kontomut ilaanngitsut ilanngunnagit.
Sentence Morphemes with count 219
- Tunngaviit pitsaasut, ataqqinarluartumit herr Egedemit tunniunneqartut, suliap taama nunamiorpalunngitsigisup, aallartillunilu ingerlanneranut, aningaasartuutit atukkat saniatigut, aammattaaq, Kunngisut Ataqqinassusillup pigisaasa maanga qimanneqartussat pisariaqartut aserornissaat pillugit, siunnersuisoqatigiit, angut taanna pitsaasoq, piumasaanut akuerisariaqarpaat, inoqutit ilaannik tassunga uninngatitsiinnarnissamut, tassami taassuma, Ataqqinartorsuup ukiumi ataatsimi, maanga uninnganissaanut, Guutillu Ataqqinaatissaanik suliaqarnerminik nangitsinissaanut atugassaanik, akeqanngitsunik neriorsorsimammagu, aammalu inuit allat maani uninngallutik taassuminnga najuiniartut, namminneq piumassutsiminnik aalajangersinnaatimmagit, aap, aammattaaq, siullertut, hr. Egedep uninngaannarnissaa, pisinnaanngimmat kingulliit pitinnagit, tassa, inuit arlallit tassunga kiffartortussat pisariaqartitallu najorlugu sinneruttariaqarmata, tassalu tamanna siunnersuisoqatigiit sulissutigerusuppaat, periaatsit pitsaasut atorlugit, inunnut atorluartunut isummiuteqqullugu, namminneq tassunga kajumissusertik peqqutigalugu suliap taama nunamiorpalunngitsigisup qimaannarnissaata saniatigut, imaluunniit Ataqqinartorsuup soqutigisaasa, pigisat taama pingaaruteqartigisut, Ataqqinartorsuup pigisai, aserornissaat takujumanagu;
- Imm. 3. Illuummi iluarsaanneqarsimasumi iluarsaassinerup naammassinerata kingorna illuutip teknikimut aningaasaqarnermullu tunngasunik naliliiffigineqarnera tunngavigalugu sananermut akiusoq aalajangersarneqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 4. Illuutinik pisinermi, pisinermi akiusoq illup sananeqarneratut akiusutut isigineqassaaq, kingusinnerusukkut naleqarnerulersitsisumik allanngortiterinerit, iluarsaassinerit imaluunniit pitsanngorsaanerit ilassutigalugit, taamaattorli tak. imm. 2 aamma imm. 3. Illuutit akeqanngitsumik, tunissutitut, kingornussinikkut, taarsiissutitalimmik arsaagaanikkut imaluunniit pigisanik paarlaaseqatigiinnikkut pissarsiarineqartut sananermut akiata aalajangersarneqarnerani illuutip teknikimut aningaasaqarnermullu tunngasunik naliliiffigineqarnera tunngavigineqassaaq, taamaattorli tak. imm. 2. Imm. 5. Illuutip sananeqarnerani akiusoq kvadratmeterimut 7.000 kr.-inut aalajangerneqarppat, tak. imm. 2, aammalu illuummi atortulersuutinit ukunannga ataaseq amerlanerusulluunniit amigaataappata, sananermut akiusoq, tak. imm. 2, atortulersuummut amigaataasumut ataatsimut kvadratmeterimut 1.000 kr.-inik appartinneqartassaaq:
- 1) umiarsuaq imartap killeqarfiani ilorlermiitilluni itilluni Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 2) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfiginngisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 3) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluagut aqqusaarnermini umiarsuaq imartap killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfigisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, imaluunniit 4) umiarsuaq killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaaffeqarfiusup iluaniittoq ittoq imartani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimasoq kinaassusersiunngitsumik uppernarsaatissaqarpat, tassalu sinerissap imaluunniit naalagaaffiup sineriaqarfiani soqutigisanut assingusunut, imaluunniit nunap imartaani aningaasaqarnermulluunniit killeqarfimmi immikkoortumi isumalluutinut annertuumik ajoqusiinermik kinguneqartumik ulorianartorsiortitsisumilluunniit imaarsisimappat.
- 1) kalaallit oqaasiisa ineriartornerat malittarissallugu, tassunga ilagitillugu kalaallisut oqaatsit, oqariartaatsit aamma oqaasilioriaatsit nutaat oqaasersiallu katersussallugit nalunaarsussallugillu, 2) oqaatsinik eqqussanik( taarsiullugu oqaasiliat) kalaallisut pisortatigut atortussanngortitanik taaguusiussallutik, 3) suliassaqarfinni taaguusersuutit akuerisassallugit, ilagitillugit sulinermi oqariartaatsit suliaqarfinnilu aalajangersimasuni oqaasilioriaatsit, takuuk imm. 3, 4) aqqit siuliaqutit kalaallisuumit pilerfillit akuerisassallugit, inuit aqqinut inatsit naapertorlugu kunngip peqqussutaatigut Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqartumiittut ittut, 5) pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq aalajangersassallugu, takukkit§§-it 3-5, aamma taanna tamanut saqqummiutissallugu, aalajangiisartut eqqortumik allannermut malittarisassiaannut naapertuuttumik aaqqissorneqarlunilu saqqummiunneqartartussakkut, 6) kalaallit oqaasii pillugit aamma allamiut oqaasiisa nutaat aqqillu atugaanerannik pisortat inuillu siunnersortassallugit, ilitsersortassallugit qaammarsartassallugillu, 7) Nunat Aqqinik Aalajangiisartut, pisortat, suliffeqarfiit il.il. kalaallisut aternik atortuulersitanik saqqummiussuisartut kalaallisulluunniit aternik innersuussuteqartartut suleqatigisassallugit, aamma 8) nunani allani ingerlatsiviit assingusut suleqatigisassallugit.
Sentence Morphemes with count 220
- aamma arnat takisui, seeqqinii, terianniat amii nanunik taaneqartarput ipiutaat= pituutaat atigeq= uinequt tattaqalutik= pullaqalutik sulersuaq= sivisoorsuarmik aquilerput= allusiulerput mumertuaannarluni=( qilaaserluni) inngertuaannarluni taggerpaa= angakkuussutsi iluaqutsiullugu aggersarlugu imminut kajungertunngortippaa, kajungiissutilerpaa tupigeqqagaa= tupigisimagaa niusseqattartoq= niusaqattaartoq tujormiaallutik= tikeraajullutik( ukua illuanni najugaqarlutik) tassatoq taamaallanga= taamaaliunngiinnassaanga ukutikkamikku= uppitikkamikku, orlutikkamikku ataaserlugu= allequtserlugu sunaqaraluanngilaq= soqaraluanngilaq ivariatsisut= ujariatsisut, maqaasisut naammattorsuagut= ajunngeqisugut, peqqissugut sooq aliasaartupalussuuassuk= sooruna aamma ersisaarsimagaat kamasoqalutik= tuavioqalutik, uisaqalutik unallerpaluttut= qimmit nannererpaluttut soornaak( soorn' naangajoq)= sooruna- aamma( ugguarneq) ivajaassat= tillitassat killillinngeqaat= killingi suli aattulinngillat takujaannginnami= takussannginnami tungii= pinii neqaasussanngortoq= nerisaasussanngortoq annisiaalermanni= annisilermanni, anninnialermanni nakkartaariarlutik= aalisariarlutik ilumageqattarikkit= aarlerigisarikkit inuppallaffiginngikkaanni= oqarfiginngikkaanni, nilliutinngikkaanni aqiattuutigissavaat= aqajarormiugissavaat aaliorneq= oqummersaliorneq inaat= illinii qasoqinerami= qatsoqinerami amittaannarminut= amianut allaat takoqqagiga= takusimagiga arlaagu= aappaagu sisoorpassuaqanersoq= sisoorsimaqisoq aamitaqassagaluaruma= minitaqassagaluarurna( aamitalik= pinngisalik)
- Imm. 4. Iluarsartuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) allataminni oqaatsitik, oqaatsinik atuinertik oqaatsillu eqqortuunerat malugisinnaassagaat, 2) atuarnermi tunngaviusumik periaatsit assigiinngitsut atorsinnaassagaat, 3) allakkiat oqaatiginninniutillu allat, soorlu assilissat, videut malittariinnillu titartakkiat imaanni pingaarnersat, piffissat, piffiit pisullu, pillugit oqaloqataasinnaassasut, 4) oqaatsit atorneqartarnerat tunngaviusumik ilisimasaqarfigissagaat atorsinnaassagaallu, 5) oqalunnermi allannermilu oqaatsit atorneqartarnerisa assigiinngissusiannik ilisimasaqassasut, aamma namminneq sumiorpaluutimik allattaatsimilu oqaatsit assigiinngissutaat malugisinnaassagaat, 6) oqalunnermi nipit atuuffii, soorlu naggateqatigiiaat taalluartaagassiallu kiisalu oqaatsinik pinnguaatit paasisimassagaat, 7) nipinik misississuineq katiterinerlu sungiussimassagaat, 8) naqinnerit nipaat, ilusii atii atuuffiilu paasisimassagaat, 9) oqaatsit avittarnerini periaatsit sungiussimassagaat, 10) allataminni oqaatsit atorneqakulanerit oqaatigineqarnerattut allassinnaassagaat, 11) naqinnerit mikisut aamma angisuut taakkualu atuuffii paasisimassagaat aamma 12) oqaatsit oqaatsinik ataasiakkaanik aamma oqaaseqatigiinnik ilusilerneqarnerat ilisimasaqarfigissagaat, oqaatsillu suuneri ilisimassagaat.
- 1) misissueqqaarnermut iliuusissat aallartinneqartussat, piffissamik atuinissat aamma killiliussat ilusilerneri, 2) tunisassiornermi piginnaasat atorneqartussamit sinneruttup ilaanik pisortat innaallagissamut aqqutaanut tunniussineq akigititaasussanillu aalajangiineq pillugit isumaqatigiissutinik atsiuineq, 3) Nukissiorfiit aamma namminersortutut pisinnaatitsissummik piginnittut akornanni, aamma pisinnaatitsissummik piginnittuusut akornanni sillimmatitut tunisassiornermi piginnaasanut sillimmateqarnissaq ataatsimullu atuisinnaanissaq akigititaasussallu pillugit isumaqatigiissutinik atsiuinerit, 4) pisinnaatitsissummik piginnittup aaqqissuussaanikkut teknikikkullu pisinnaasaanut uppernarsaaneq, 5) nalunaarusiortussaatitaaneq aamma qularnaveeqqusiissuteqarnissamut piumasaqaatit, 6) atuinerup naanerani pisinnaatitsissummik piginnittup sanaartortitaanik ingerlatsivinnik ilaalu ilanngullugit piiaanissamut, kiisalu sumiiffinni attugaasuni aamma saliinermik isumaginninnissamut pisinnaatitsissummik piginnittup pisussaaffii,
- ilinniartut ineqarfianni najugaqarnissamut piumasaqaatit naammassiunnaarpagit, taamaattoq tak. imm. 3 aamma§ 51, imm. 2. Ilinniakkamik ingerlatsinnginneq tamatumani ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassaaq, soorluttaaq taamaatitsineq orlov-eqarnikkut, tamatumani aamma naartunermut meerartaarnermullu atatillugu sulinngiffeqarneq ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassasut, taamalu ilinniartut ineqarfianni najugaqarsinnaajunnaarnertut, tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniakkamik, ilinniarfimmiinnermik innermik, sungiusaammik suliffeqarnermik naammassisaqarnermi, ilinniarfimmi ilinniakkamik taamaatitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq nooreersimassaaq ulluinnaat 10-t qaangiutinnginnerini, ilinniakkap, sungiusaammik suliffeqarnerup imaluunniit uninnerani imaluunniit taamaatinnerani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniakkamiit anisitaaguni anisitaanerlu naammagittaalliutigalugu allaffissornikkut oqartussanut allanut, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq pisinnaatitaavoq inigisaminiiginnarnissaminut iinnarnissaminut, anisitaaneq pillugu inaarutaasumik aalajangertoqarnissaata tungaanut.
Sentence Morphemes with count 221
- a) Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani, Europap oqaluttuarisaanerani nunarsuarmilu oqaluttuarisaanermi ineriartornerit pisullu pingaarnerit nassuiarsinnaassavaat, b) oqaluttuarisaanermi atortut assigiinngiiaartut nalilersuillutik/ aaqqissuussamik atorsinnaassavaat, c) oqaluttuarisaanermi ajornartorsiutit oqaluttariarsorlutik allattariarsorlutillu oqaluttuarisinnaassavaat ingerlatitseqqiisinnaallutillu, d) oqaluttuarisaanermi sammisamik misissuineq ingerlassinnaassavaat ingerlaqqissinnaallugulu, e) oqaluttuarisaanermi imminnut atanerannik ilisimasaqarnertik takutissinnaassavaat, tassunga ilanngullugu inuit, inuiaqatigiit pinngortitallu imminnut atanerat, f) maannakkut oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiit akornanni imminnut atanerit akerleriinnerillu nassuiarsinnaassavaat, g) inuit oqaluttuarisaanermit pilersinneqarnerat oqaluttuarsinnaanermillu pilersitsinerat qisuariarfigisinnaassavaat, h) oqaluttuarisaanermik atuisarnernik atornerluisarnernillu assersuutit isornartorsiuillutik isummerfigisinnaassavaat uppernarsarsinnaallugillu aamma i) siunissami nalitsinnilu oqaluttuarisaanermi ajornartorsiutit ineriartornermilu takussutissat isornartorsiuilluni isummerfiginissaannut oqaluttuarisaaneq atorsinnaassavaat.
Sentence Morphemes with count 222
- § 8. Pisarnertut taarsigassarsiat aammalu erniaqanngitsunik akilersugassaanngitsunillu taarsigassarsiat erniinnaq piffissamulluunniit kingusinnerusumut aalajangikkamut akilerneqartussanngortinneqassapput utertitassanngortinneqassallutilluunniit, qularnaveeqqusiissutit kiisalu ernianut tapiissutit atorunnaartussanngussallutik ataatsimiititaq pisartuni ataasiakkaani allamik aalajangigaqanngippat, 1) erniat akilersuutilluunniit ullormit akilerneqarfissaminniit qaammat ataaseq qaangerlugu akilerneqanngippata, 2) akiligassalik toquppat, pigisai pigisatut akiliisinnaajunnaarsimasutut pigisalluunniit akiitsuinik akisussaafigiumaneeruttutut naalakkersuisutigut suliarineqartussanngorpata, 3) pilersaarutit ikiorsiinermut akuerisat annertuumik allannguuteqartinneqarpata, tamatumuunakkulu pigisat iluaqutaasut siunertaliussamut atorneqanngippata, 4) nalilik qularnaveeqqusiussaq ajortinneqarpat paarinelugaappalluunniit, tassa aamma illuliat qularnaveeqqusiussap naleqassusianut annertuumik pingaarutillit isumannaatsumik qularnaveeqquteqartinnagit isaterneqarpata, 5) pigisap iluaqutigisap pisaarinera, pitsanngorsarnera iluarsarneraluunniit ikiorsiissuteqarfiusoq qularnaveeqqusiinermilluunniit angusaqaatigineqartoq tunineqarpat, attartorneqarpat
- KNR-ip pisortat sullissineranni pisussaaffii annertuumik amerlisinneqarlutillu erseqqissarneqarput, soorlu 1) nunap tamavimmi sammineqarnissaa anguniarlugu aallakaatitassiortartunik allanik atuinissamik pisussaaffik, 2) eqqumiitsuliornermik kulturimillu pingaartitsilluinnarnissaq, 3) meeqqanik inuusuttuaqqanillu pingaartitsilluinnarnissaq, 4) innarluutillit aallakaatitassianik atuisinnaanerannik pingaartitsilluinnarnissaq, 5) inuiaqatigiinni allamiut oqaasiinik assigiinngitsunik oqaaseqartunik sapinngisamik annertunerpaamik isumaginninnissaq, 6) aallakaatitassianik ajoqusiisinnaasunik assigiinngisitsisinnaasunillu aallakaatitsinissamik inerteqqut, 7) innuttaasut oqaaseqarsinnaatitaanerannik pingaartitsilluinnarnissaq, 8) KNR-ip kalaallit oqaasiinut tunngatillugu pingaaruteqarneranik mianerinnilluinnarnissaq, 9) aallakaatitassiat nutaarsiassanik imallit nammineerluni aallakaatitassiarineqartut amerlasuujunissaannik piumasaqaat, aamma 10) innuttaasut aallakaatitassiornermik ingerlatsineq pillugu tusarniarneqartarnissaannik piumasaqaat.
Sentence Morphemes with count 223
- Imm. 4. Eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarnermi attaveqaqatigiinnermilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) paasissutissat matematikkimi taaguutinik imallit paasisinnaallugillu isummerfigisinnaassagaat, 2) misileraallutik misissuillutillu suleriaaseqarsinnaassasut ilikkagassatigullu paasisat inernerinik oqaatiginnissinnaassasut, 3) suleqateqarluni matematikki iluaqutigalugu eqqarsaatigisarialinnik naammassiiniarsinnaassasut, 4) allattariarsornikkut oqaluttariarsornikkullu paasinarluartumik suliassatik ersarissarsinnaassagaat, suliat ingerlaneri nassuiaatigisinnaassagaat aamma inerneri nalunaarutigisinnaassagaat, 5) suliassanik kattutaakkanik naammassinninniarnermi periaasissanik, suleriaatsinik atortussanillu naleqquttunik toqqaasinnaassasut, 6) tulleriiaarisumik aaqqissuusseriaatsit matematikkimilu tunngavilimmik eqqarsartaatsit atorsinnaassagaat, 7) malittarisassat ataqatigiinnerillu uppernarsarniarnerini allanngorarnerit ilisarnaatillu atorsinnaassagaat, 8) taamaassorisat oqaatiginiarnerinut tunngavilimmillu eqqarsartaatsit ingerlanniarnerinut titartakkanik geometriskiusunik atuisinnaassasut, 9) matematiskimi ilutsimik assersuusiamik toqqaanerup naleqassuseq aalajangersimasoq ersersittaraa paasisinnaassagaat aamma 10) matematikkimi naammassiiniarnermi suliaqarnerup eqqarsaatersornerullu akornanni isummersuutinik paarlakaatsitsisinnaassasut.
- 2) tusagassiorfik piffissami tapiiffigineqarfimmi tamarmi akisussaasumik aaqqissuisoqassaaq, 3) ukiumi qinnuteqarfiusumi ukiorluunniit qinnuteqarfik sioqqullugu suliffeqarfik qinnuteqartup aallartissimanngippagu tusagassiorfik akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukioq tamaat suliffiusunik pingasunik katillugit tiimeqartunik aaqqissuussisartunik sulisoqassaaq, 4) saqqummersitat politikkikkut, inuiaqatigiinnik kulturimillu sammisaqarfiunerusunik tusagassiortut namminneq suliarisaannik tusagassianik imaqassapput, tassani takoqqusaarutit ilanngunnagit imarisaata ikinnerpaamik affai sammisaqarfiit assigiinngiiaartut pillugit ilanngutassianik aamma nutaarsiassanik oqallisigineqartunik sammisaqarluni aaqqissuisuneersunik IR tusagassianik imaqassapput, 5) inuussutissarsiortut sulianilluunniit suliarinnittartut, sulisut, sulisitsisut inuussutissarsiutilluunniit immikkoortuisa kattuffii, politikkikkut partiit sulisoqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisut kisiisa saaffigiinnarnagit atuisunut assigiinngiiaartunut saqqummersitat saaffiginnittuussapput, aamma 6) saqqummersitat minnerpaamik kalaallisut allassimassapput.
Sentence Morphemes with count 224
- § 1. Biilit inunnik angallassissutit Kalaallit Nunaannut eqqunneqarneranni nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni§ 1, imm. 1, nr. 26 naapertorlugu akitsuuserneqarnissaat kissaatigineqarpat, biilit inunnik angallassissutit ingerlaarnerminni ilaasoqarsimanerannik( kilometerinik ilaasoqarfiusunik) nalunaarsuisinnaasumik nakkutilliinermut atortulerneqarsimanerat, nakkutilliinermullu atortup taxameterip kilometerinut ilaasoqarfiusimasunut kisitsissutaanut naapertuuttuunera kiisalu nakkutilliinermut atortup taxameterimut, biilit aallakaatitsissutaannut, ledningit katiffiinut ikkuffinnullu atassutai ima aqerlorterneqarsimasut, aqerlortigaq ataaseq arlallilluunniit peeqqaarlugit aatsaat nakkutilliinermut atortoq innarlerneqarsinnaanngorlugu, pillugit uppernarsaat biilinik iluarsaassisarfimmit akuerisaasumeersoq IR piginnittup nassiutissavaa, takuuk ilanngussaq 1. Imm. 2. Biilinik inunnik angallassissutinik piginnittup ullut 1. januar aamma 1. juli tamaasa, nakkutilliinermut atortup piumasaqaatinut imm. 1-imi pineqartunut suli naapertuuttuuneranik kiisalu aqerlortigaq ataaseq arlallilluunniit peerneqarsimanerannik takussutissaqannginneranik uppernarsaat biilinik iluarsaassisarfimmit akuerisaasumeersoq IR nassiuttassavaa.
Sentence Morphemes with count 225
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk) 45.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ikorfartorti( PI) 50.000 kr. holdimut sapaatip akunneranu Kigutit nakorsaata ikiortaa( PI) 52.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut NI2 Aningaaserineq( NI- Nuuk) 55.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Sulianik sullissisoq inatsisileritooq( NI- Nuuk) 57.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Peqqinnissamut ikiorti( PI) 60.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut Arctic Adventure Guide Konto pingaarneq 40.91.31-mut, Suliassaqarfinnut aalajangersimasunut tapiissutit, nassuiaatit Inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerit aamma inuussutissarsiutinik ilinniartitsinerup iluani pikkorissaanerit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 10, 19. maj 2010-meersoq IR naapertorlugu taxameteri malillugu akiliutigineqartussat aningaasanut inatsimmi aalajangersarneqarput.
Sentence Morphemes with count 226
- Sulisorineqartoq Siunnersuisoqatigiit ataatsimiinnissaannut suliat suliarineqarnissaannik piareersaanermik, ataatsimiinnerit ingerlannissaannut isumagisaqarnermik, Siunnersuisoqatigiit aalajangigaasa piviusunngortinnissaannik, aningaasaliissutaasunik ilisimatusarnermut atugassanik Siunnersuisoqatigiinnit tunniunneqartunik aqutsinermik, Siunnersuisoqatigiit allagaataannik suliaqarnermik, soorlu naalakkersuinikkut ilisimatusarnermut allagaatit imaluunniit kalaallit ilisimatusarnermut pilersaarutaannik qinnuteqartunut aggersaanermut atorneqartussani nassuiaanermik, Siunnersuisoqatigiit ilisimatusarnermik Siunnersuisoqatigiinnut suleqatigisanullu avataaneersunut IR attaveqarnerisa ataqatigiissaarnerannik, Siunnersuisoqatigiit nittartagaannik isumagisaqarnermik, ilisimatusarnikkut angusarineqartut kikkunnit tamanit ilisimaneqalernissaasa qulakkeernissaat siunertaralugu Siunnersuisoqatigiit attaveqaataannik isumagisaqarnermik, siunnersuisoqatigiit allat suleqatigisallu avataaneersut IR ataatsimeeqatigineranni peqataasarnermik, Siunnersuisoqatigiit missingersuutaannik suliaqarnermik Siunnersuisoqatigiillu ukiumoortumik UR nalunaarusiaannik suliaqarnermik allanillu suliaqassaaq.
- a) Sammisat ilisimasat aamma nalinginnaasut tusagassiuutillu assigiinngitsut aqqutigalugit tusagassiarineqartut ajornanngitsumik franskisut oqaluttoqartillugu pingaarnertut imarisaat paasisinnaassavaat, b) sammisat ilisimasat nalinginnaasullu pillugit franskisut ajornanngitsumik imminnullu atasunik oqaloqatigiinnermi peqataasinnaassapput, c) franskit oqaatsit ajornanngitsut atorlugit pisimasulersaarluni atuakkiaat aammalu suliat pillugit allaatigisaat suliareqqaarneqarsimanngisut atuarsinnaassavaat imarisaalu pingaarnerit paasisinnaassallugit, d) sammisat ilisimasat franskisut ajornanngitsumik imminnullu atasumik oqaluinnarlutik nassuiarsinnaassavaat, e) sammisat ilisimasat aamma nalinginnaasut franskisut ajornanngitsumik imminullu atasumik allattariarsorlutik oqaatisiginnaassavaat, f) franskisut oqaloqatigiinnermi suliaqarnermilu Frankrigimi franskisullu oqaluffiusuni kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit sammisaqarluni ilinniarnermi ilisimalikkatik atorsinnaassavaat, g) Frankrigimi franskisullu oqaluffiusuni kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsit ilisimalikkatik allani kulturikkut inuiaqatigiinnilu pissutsinut naleqqiussinnaassavaat, h) ulluinnarni sulinermi nunat allamiut oqaasiinik qanoq ilinniartarneq pillugu ilisimasatik atussavaat, i) oqaatsit marluk atorlugit ordbogit aammalu franskisut oqaasilerinerit ajornaatsut atussavaat.
- akilerneqarluni imaluunniit akilersorneqarluni aningaasalersorneqarpoq, b) konto illup imaluunniit pigisat pisiarineranni akiinik akiliinissamut pisisup pisussaaffia taamaallaat qulakkeerniarlugu pilersinneqarpoq, pisussaaffigisinnaasat tamaasa isumaginissaanut tunisisup pisussaaffia imaluunniit illumut attartorneqartumut attuumassuteqartunik ajoqusikkanut akiliinissamut attartortitsisup imaluunniit attartortup pisussaaffia imaluunniit attartornermut atatillugu isumaqatigissutigineqartut pigisat attartorneqartut, c) kontomi pigisat nalillit, tassunga ilanngullugit tassannga iluanaarutit, tiguneqassappat imaluunniit pisisumut, tunisisumut, attartortitsisumut imaluunniit attartortumut arlaatigut agguarneqarlutik, tassunga ilanngullugu inuup taassuma pisussaaffii naammassiniarlugit, illu imaluunniit pigisat tunineqarpata, paarlaanneqarpata imaluunniit tunniunneqarpata, imaluunniit attartorneq atorunnaarpat, d) konto tassaanngilaq nalilinnik pisinissamut konto imaluunniit assingusoq konto aningaasatigut pigisanik tunisinermut imaluunniit paarlaassinermut atatillugu pilersinneqarsimasoq, aamma e) konto§ 38-mi allaaserineqartumut kontomut atassuteqanngilaq, 3) aningaaseriviup, illumi qularnaveeqqusiilluni taarsigassarsisitsippat, akileraarutit imaluunniit kingusinnerusukkut illumut atatillugu sillimmasiinerit akilersinnaanngornissaat taamaallaat siunertaralugu akiliutip ilaata immikkoortinneqarnissaanut pisussaaffia.
Sentence Morphemes with count 227
- 4) Misileraanermi a) taamaassorisat ilumoornersut misilerarnissaat siunertaralugu misiliinissanik pisariinnerusunik aaqqissuisinnaassasut, b) allanngorarnerit soqutiginaatillit suussusersisinnaassagaat, c) misileraanermi imaluunniit periaatsinik ingerlatsinermi ilitsersuutinik tulleriinnilersukkanik pisariitsunik suliaqarsinnaassasut malinnaasinnaasullu aamma d) ingerlaatsit toqqaannartumik alaatsinaanneqarsinnaanngitsut assilisassat atorlugit takorluuisinnaaneq aqqutigalugu misilittagaqarfigissagaat aamma 5) Paasissutissanik ilisimasanillu atuinermi a) oqaatsitik imatut ineriartortissimatigissagaat ikinngutitik, ilinniartitsisutik ilaquttatillu peqatigalugit pinngortitalerinermut tunngatillugu suliatik oqallisigisinnaassallugit, b) eqqarsaatersuutimik inerniliussamillu nassuiarnissaannut tusagassiuutit assigiinngitsut atorsinnaassagaat, c) ujarlerfiit assigiinngitsut, atuakkat, tabelit, interneti allallu atornissaat sungiulluarsimassagaat, d) atuarfiup atortorissaarutai isumatuumik isumannaatsumillu atussagaat, e) pinngortitalerinermut atatillugu suliaqartilluni uumasunik, naasunik allanillu ajoqusiinaveersaarluni pinngortitami angalaarsinnaassasut aamma f) ajutoornissaq pinngitsoortinniarlugu allanut ikiuerusussuseqassasut sissuerusussuseqassasullu.
- 1) Ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani Akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut kiisalu ulloq inuuffik sumilu inunngorneq, Inuit nalunaarutigineqartussat eqqarsaatigalugit, aamma kontomik piginnittuusut aamma immikkoortortaq kontomik piginnittuusoq eqqarsaatigalugu, aamma kapitali 6-8 naapertorlugit naleqquttumik peqqissaarnissamut suleriaatsit malillugit inummit nalunaarutigineqartussamik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutigineqartutut paasineqartoq, ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, immaqalu pineqartup najugaqarfigisaatut isigisami ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani immikkoortutut akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut aamma ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, aamma danskisut cpr- imaluunniit cvr-normu aamma nunani allani akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normu kiisalu inuit tamarmik nalunaarutigineqartussat ullut inuuffii sumilu inunngorneri nalunaarutigineqassapput.
Sentence Morphemes with count 228
- a) suliap suliarineqarnissaa, aamma nakkutilliineq misissuinerlu, pillugu ilitsersuutit nalinginnaasut erseqqinnerusulluunniit suliakkiisumit aalajangersarneqarsinnaanersut, b) aningaasarsisussaq ataasiinnarmik taannaannangajammilluunniit suliakkiisoqartarnersoq, c) suliakkiisup aningaasarsisussallu akornanni ingerlaavartumik sulinissamik isumaqatigiissuteqartoqarsimanersoq, d) piffissat, aningaasarsisussap suliffissai suliakkiisumit aalajangersarneqarsimanersut, e) aningaasarsisussaq soraarniuteqarnissamut pisinnaatitaaffeqarnersoq, f) atorfeqarnerit nalinginnaasut assigalugit akissarsiassat naatsorsorneqartarnersut( nalunaaquttap akunnermusiat, sapaatip akunnermusiat, qaammammusiat, kiffartulussinnarnaveeqqutit, akortimut sulinersiutit il.il.), g) akissarsiat piffissakkaartumik tunniunneqartarnersut, h) suliap suliarineqarnerani aningaasartuutit suliakkiisumit akilerneqartarnersut, i) akissarsiassat ilanngaatissanik ilanngareerlugit amerlanertigut aningaasarsisussamut tunniunneqartarnersut, j) sulinngiffeqarneq pillugu inatsit, atorfillit pillugit inatsit, sulitilluni ajoqusernissamut sillimmasiisarneq pillugu inatsit aamma suliffinnik isumannaallisaanerit pillugit inatsit atorneqartillugit aningaasarsisussaq akissarsiortutut isigineqarnersoq.
- 1) Ilisimatitsinermik qinigassanngortitsinermilu ataatsimiinnissamut piffissaq, tak.§ 11, imm. 1. 2) Qinersinermi qinigassanngortittussatut siunnersuutit kingusinnerpaamik saqqummiunnissaannut piffissaq, tak.§ 13, imm. 1. 3) Qinigassanngortinnermik tunuartitsinerup nalunaarutiginissaanut piffissaliussaq kingullerpaaq, tak.§ 13, imm. 5. 4) Taasinermut piffissaliussaq sumiiffissarlu, tak.§§ 15, 19, imm. 1, aamma§ 21, imm. 4, appassaanik qinigassanngortitsilluni ataatsimiisitsinissaq ititsinissaq pisariaqassappat, taasinissamut piffissaliussamik allamik aalajangiineq ilanngullugu, tak.§ 14, imm. 2. Imm. 2. Piffissaliussanik pilersaarutip taasisoqarnissallu sumiinnissaata innissaata aalajangiunneqareernerata kingorna sapinngisamik piaarnerpaamik kommunalbestyrelsip taakku atuarfinni, sumiiffinni allani taasisoqarfissaasinnaasuni aamma illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit nalinginnaasumik allagarsiiviusartuni tamanut allagarsiinermigut nalunaarutigissavai, kiisalu qinersisinnaasut allassimaffiannut§ 10, imm. 1-imi, taaneqartumut piffissami tassani pineqartumi ilanngunneqarsimasunut allakkerivikkoortillugit UR allagaqarnermigut nalunaarutigissallugit.
Sentence Morphemes with count 229
- § 7. Siunertarineqartoq tassaavoq ilinniartut 1) suliorsinnaanermut fagit tunngaviusumik paasisimasassartaannik, suni atorneqarsinnaanerinik qanorlu ingerlanneqarsinnaanerinik tunuliaqutaannillu soqutiginnilerlutillu ilisimasaqalernissaat perorsaanermut tunngasunik suliaqarnerminni iluaqutigisinnaaqqullugu, 2) pinnguarnerup mernguernartulerinerullu namminneq aamma meeqqat inuusuttullu anersaakkut, timikkut inooqatigiinnikkullu ineriartortarnerminnut pingaaruteqarnerat misigissagaat paasilluassallugulu, 3) mernguernartunik suliaqarnerup oqaluttuarisaanermut, kulturimut inuiaqatigiiussutsimullu tunngasutigut pingaaruteqarneranik aama avatangiisit meeqqat, inuusuttut inersimasullu ineriartortarnerannut pingaaruteqarnerannik naliliisinnaanngornissaat naliliinerminnilu tunngavilersorsinnaanngornissaat, aamma 4) namminneerlutik allallu suleqatigalugit atuakkatigut sulinikkullu tunuliaqutassaqalernissaat sanaassanik, misilittaalluni ingerlanneqarsinnaasunik allanillu pillaqqissunngoriartornartunik meeqqat inuusuttullu pisariaqartitsinerat soqutiginninnerallu najoqqutaralugu atorf issaqarnerusorisaminnik toqqartuisinnaanngorlutillu aaqqissuisinnaanngornissaat suliaqarsinnaanngornissaallu, 5) sungiusarneqarnissaat ullormut suliaasartunik nalinginnaasunik iluaqutiginninniartarnissamut, taamaalilluni tamakku ataatsimut siunertaqartumik ilanngunneqarsinnaaniassammata.
- 2, 5) Siulersuisunut ilaasortatut imaluunniit pisortatut atorfeqartutut suliaminik isumaginninnermini akisussaaguni imaluunniit peqataaguni aningaasaateqarfiup siunertaanut, inatsisinut imaluunniit inatsisartut inatsiaat manna malillugu malittarisassat aalajangersakkat malillugit akerliusumik aqutsinermut imaluunniit ingerlatsinermut peqataasimaguni, takuuk§ 22 aamma§ 23, imm. 3, 6) Pisortatut siulersuisut maleruaqqusaat innersuussutaallu malissimanngikkunigit, takuuk§ 24, imm. 2, 7) Pisortatut aalajangersimaguni aningaasaateqarfiup atuuffii siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartuni, tamanna pillugu taamaaliornissaminik siulersuisunit taakkulu aalajangigaannik immikkut pisinnaatitaatinneqarsimanani, aningaasaateqarfimmut pingaaruteqartumik ajoqusiisoqarsinnaaneranik naatsorsuutigineqanngitsumik, takuuk§ 24, imm. 2, 8) Pisortatut naatsorsuuserineq, aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq akiliisarnerlu inatsisartut inatsisanni matumani maleruagassat malillugit iliornissaminik sumiginnaasimaguni, takuuk§ 24, imm. 3, 9) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup naatsorsuusiornerata aningaasatigullu pisuussutaanik
Sentence Morphemes with count 230
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartus-saatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut, matumani ilanngullugit selskabit aamma peqatigiiffiit il.il. Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut inatsit naapertorlugu akileraartussaatitaasutut taasaanngippata kisiannili pissutsit selskabit ingerlatsineranni maleruagassanut aalajangersarneqarpata, selskabit isumaqatigiissutaasigut imaluunniit peqatigiiffiit maleruaqqusaannut sunniuteqartinneqarpata, imaluunniit 2) imaluunniit inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut akisussaassuseqartumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit akisussaasuusoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma inummik inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumik aalajangersimasumillu ingerlatsivinnik niuernikkut aningaasatigullu iliuuseqarfigisaqarnermi( nakkutigisaasumik iliuutsit) il.il. akit tunngavissarisallu, niueqatigiinnerit attaviitsuusut illuatungeriit akornanni naammassineqarsimagaluarpata angusarisimasinnaasassat, atussavai.
- Pineqartut tassaapput 1) suliffeqarfiit imaluunniit suliffeqarfik taakkua pissuseqataat§ 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussami 1-imi nr. 1-10-mi taaneqartut, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi ittumi angerlarsimaffeqartut, Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuineq pillugu aalajangersakkat pingajuanni pineqartunut ilaatinneqartuni isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni, imaluunniit suliffeqarfik taakkua pissuseqataat nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanniittut ittut Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaanniittut ittut, aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuineq akiorniarlugit piumasaqaatit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuiniarneq pillugu aalajangersakkat pingajuanni piumasaqaatit pissuseqataasa ataanniittut ittut piumasaqaatillu taakku malinneqarnerannik nakkutiginniffiusuniittut ittut, 2) suliffeqarfiup pappiaraatai nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqartussatut ilanngunneqarsimasut, aamma 3) nunami namminermi pisortatut oqartussaasut.
- 1) ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani Akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut kiisalu ulloq inuuffik sumilu inunngorneq, Inuit nalunaarutigineqartussat eqqarsaatigalugit, aamma kontomik piginnittuusut aamma immikkoortortaq kontomik piginnittuusoq eqqarsaatigalugu, aamma kapitali 6-8 naapertorlugit naleqquttumik peqqissaarnissamut suleriaatsit malillugit inummit nalunaarutigineqartussamik ataatsimik arlalinnilluunniit nakkutigineqartutut paasineqartoq, ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, immaqalu pineqartup najugaqarfigisaatut isigisami ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani immikkoortutut akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normut aamma ateq, najugaq, inatsisitigut oqartussaaffik imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffiit pineqartup najugaqarfigisaatut isigineqartut, aamma danskisut cpr- imaluunniit GER- normu aamma nunani allani akileraartartutut normu imaluunniit nunani allani akileraartartutut normu kiisalu inuit tamarmik nalunaarutigineqartussat ullut inuuffii sumilu inunngorneri nalunaarutigineqassapput.
- 1) konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut aningaasalersuinermi sakkutut malittarisassiorneqarpoq aamma pappiaranik aningaasanik niuerfinni pilersinneqarsimasumi akuttunngitsumik niuertoqartarluni imaluunniit konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut ileqqaarnissatut sakkussatut malittarisassiorneqarsimalluni, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) aningaasat tigunissaannut piumasarineqarpoq aningaasalersuinermi imaluunniit ileqqaarnermi kontomi siunertanut tunngasuni piumasaqaatit aalajangersimasut naammassineqassasut, soorlu assersuutigalugu ilinniartitaanikkut pisartakkanik imaluunniit napparsimanersiutinut tigusinerit, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussaq, aamma 4) ukiumoortumik UR akiliutit 50.000 USD-nut taakkuluunniit inorlugit killilerneqarsimapput kontonik
- Nunarsuaq Tellus Inuit inuuffigaatsit Uumasut uumaffigaatsit Naasullu naaffigaatsit Takorloorpara Nalunngilara savituut tummanngikkallarmatsit Nunarsuaq kigaatsumik pinngortoq Pinngortitaq kusanangaartoq Najorlugu nuanningaartoq Inuttaasa aseroraat mingutsertuarlugu Eqqakkanik poorlugu Toqunartunik matullugu Inuuffiginiagartik suujunnaarlugu Takuuk kammalaat Tusaajuk kammalaat Eqqanni siunni atinni qulinni Nunarsuatsinni piuneerussisut Najukkatsinni suujunnaarsitsisut Aningaasat aamma aningaasat Innuttavit niaqorluutaat Nunarsuaq inuuffertik Nunarsuaq tummisartik Nunarsuaq anersaartorfitsik Tunullugu puigorlugu Taakkumi inuunerat Taakkumi eqqumanerat Tassa piuneeruppaatsit Aamma ikinitsippaatsit ajortillutit Maqaasivara amigaatigaara Pinngortitaq minguitsoq pinnersoq Innaruma eqqarsaatigisarpara Aqagu iteruma makikkumaarlunga Nunarsuaq eqqissisimasoq Silarsuaq minguitsoq Iterpungali suliinna taamaattoq Ila itilliinnarata Makitta sulisa Sorsuutigisigu nunarsuaq Asanninnerup eqqissinerup Neriunnerup peqqinnerup Toqqissisimanerup kiffaanngissuseqarnerullu Nunarsuaa Illit uanga tamatta inuuffipput Anersaartorfipput pinngorfipput Toqqavipput siulitsinnit pisarput Uagut nunarput Kinguaassatta nunarsuassaat Supillugit sorsuunnerit Tunullugit aningaasat Puigorlugit akeqqat Qaammarlugu inuuneq Qamillugu ingerlaaseq maanna Atuuttoq Siulitta inuuffigisimasaat Nunarsuarisimasaat Uagut inuuffipput nunarsuarput Kinguaassavullu inuuffissaat nunarsuassaat Asiujartortiinnarnagu uummarsartigu.
Sentence Morphemes with count 231
- siunertatut imm. 1-imi oqaatigineqartoq, tamakkununnga ilanngullugit 1) ilinniartup paasisimasaqalernera a) praktikkerfiup siunertaanik, inatsisaanik allanillu inatsisitigut tunngavigisaanik, aaqqissugaaneranik aamma sulisorisaasa suunerinik, b) eqqarsaatigisarialinnik inunnillu suliffiup toqqammavigisaanik, tamatumunnga ilanngullugit inunnik isumaginnittutut sulinerit pissuserigajugaat, c) praktikkerfimmi suliassat( sagit) ingerlanneqartarnerinik, paaqqinniffinnut inissiisarnerni periaatsinik, saginik aqutsinermik aalajangiiniartarnernillu, d) praktikkerfiup suleqatigisaanik, suliffigisami taamatullu taassuma avataani, tamatumalu pingaarutaanik kiisalu 2) ilinniartup piginnaaneqalernera a) sagit aalajangersimalluinnartumut tunngasut suliarinerini inunnik isumaginnittutut sulinissamut atuakkatigut ilisimalikkaminik atuinermik, b) saginik suliassanik aaqqissuussinermik suliaqarnermillu, jounaliliornermik, qinnuteqaatiliornermik aamma siunnersuusiornermik il.il., c) isumaginninnikkut perorsaasutut sulinermi paasisimasassanik paasinninnermik takutitsisinnaanermik aamma naliliinernut namminerlu isummat pillugit sungiussisimasutut pissuseqarsinnaanermik, d) isumaginninnermi ajornartorsiutinik aaqqiiniarnermi allanik suliaqartunik suleqatiginnittarnermik.
- • Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit( Inatsimmik nalunaarut nr. 1048 26. oktober 2005-imeersoq IR aammalu inatsit nr. 1382, 23. december 2012-imeersoq IR)• Danskit naalagaaffiata peqqussutaa nr. 150 23. februar 2001-imeersoq IR allamiut Kalaallit Nunaanni nujagaqarnermut sulinermullu akuersissutisisinnaanerat pillugu inatsit• Danskit naalagaaffiata imarsionermi isumannaallisaaneq pillugu peqqussutaa nr. 882 25. august 2008-meersoq IR( Imaani isumannaallisaaneq)• Greenland Oil Spill Response A/S pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 4, 4. juni 2012-imeersoq IR• Qinngornerit ioninngortitsisartut pillugit aamma qinngornernut illersuuteqarnissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat 2015-imeersoq IR• Atomip nukinganik atortussiat sorsunnerunngitsumut atornissaannik nakkutilliineq pillugu Inatsisartut inatsisaat 1. juli 2016-imeersoq IR• Tunisassiat avammut annissuunneqartut marloqiusamik atorneqarsinnaasut nakkutigineqarnissaat pillugu inatsisartut inatsisaaq 1. juli 2016-imeersoq IR• Suliniussuarnut inatsit( Suliniutini angisuuni illuliortiternernik sanaartornernillu suliassat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 25, 18. december 2012-imeersoq IR)• Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit nr. 461, 15. maj 2017-imeersoq IR( kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq)• Kalaallit Nunaannut suliffissarsiortut killilersimaarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 27 30. oktober 1992-imeersoq IR( kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq).
- 1) timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik pitsaaliuinermut akiuinermullu tunngasunik qaammarsaanermik ineriartortitsinermillu suliaqassapput, 2) Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut suliaqarfiisa iluanni suliat pillugit pisortani oqartussanut siunnersuineq ikiuinerlu, 3) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuineq pillugu nunani tamalaani suleqatigiinnermut peqataassapput, 4) atortussiat timersornermi inerteqqutaasut aamma periutsit inerteqqutaasut atorneqarneri pissarsiarineqarsinnaanerisalu killeqartinnissai siunertaralugu aaqqiissapput, 5) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarneq pitsaaliornerlu pillugit nunani tamalaani maleruagassanik aalajangersaassapput( nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik akiuiniarnermut maleruagassat), 6) nakorsaatit pissassaatitut atorneqartarnerinik nakkutilliissapput, tak. imm. 3, aamma 7) timersortartut aamma timigissartartut nakorsaatinik pissassaatinik atuisarnerannik akiuiniarnermi maleruagassanik unioqqutitsisunik ikorfartuisunut imaluunniit timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pissassaatitut atorneqarnerinut atatillugu allatigut unioqqutitsisunut aaqqiissapput, tassunga ilanngullugit pineqaatissiissutissat pillugit aalajangiissapput.
Sentence Morphemes with count 232
- 6) allakkiat atorlugit eqqarsarnerminnut siunertaminnullu atuarneq atorsinnaassagaat, 7) atuffassisinnaassasut aamma nammineq allallu allagaannik nassuiaarpalaartumik misigissuseqarpalaartumillu oqaluttuareqqiisinnaassasut, 8) oqaluttuareqqiinertut, nassuiaanertut, oqaluttuarnertut, oqaaseqarfiginninnertut, isummanik saqqummiussinertut isumaliornertullu allaatiginnissinnaassasut, 9) takorluukkat, misigissutsit, eqqarsaatit, misilittakkat ilisimasallu pillugit pisunut naleqqussakkanik ataqatigiissumik, nalunaatsumik allanngorarluartumillu allaatiginnissinnaassasut, 10) tigusisussamut aalajangersimasumut toqqaannartumik allagaqarsinnaassasut, 11) allannissap siunertaanut tulluarnerpaamik allatap suunissaanik, piviusuusaartitamik imaluunniit piviusumik, siunniussisinnaassasut, 12) allanneq iluaqutitut ilisimaarisamik isumaliornartumillu allanut atatillugu, soorlu pisunik allattuinermi sukkasuumillu allattuinermi aamma pingaarnersiuilluni allattuinermut tun-ngatillugu atorsinnaassagat, 13) allat allataannut qisuariarlutik siunnersuisinnaassasut namminerlu allatatik pillugit siunnersuutinik tigooraasinnaassasut tassanngalu ilikkakkatik misilittakkatillu namminersorlutik sulinerminni atorluarsinnaassagaat aamma 14) nunarsuaq tamakkerlugu e-mailinik atuisinnaassasut aamma elektroniskiusunik saqqummiussassaliorsinnaassallutik, soorlu internetikkut nittartakkanik.
- a) pisut sunut tamanut sunniutillit paasillugit, ilisaralugit tulleriinnilersorlugillu b) misileraalluni sulinermik pilersaarusiorneq ingerlatsinerlu, tassunga ilanngullugu pinngortitami paasiniaaneq aammalu geologimi pisut pillugit pinngortitami uuttortaaneq, c) geologimi saqqummeeriaatsinik ujarlerneq, pitsaassusaannik nalilersuineq, nassuiaaneq atuinerlu, soorlu oqaasertat, paasissutissat, nunat assingi diagrammit, suussusaanik allaaserinninerit takussutissiat assit analogit digitalillu, aamma immikkut ilisimasallit oqaatigisaasa uppernassusiat atorneqarsinnaassusiallu pillugit qisuariarneq, d) nammineq paasissutissaatit, takusat uuttuinerillu tunngavigalugit pinngortitalerinermi ineriartornerit ingerlasarnerinik inuillu avatangiisiinik nalilersuineq nassuiaasiornerlu, e) pinngortitami inuiallu avatangiisaanni geologimi pisut ataasiakkaat ingerlaarnerillu immikkoortui immikkoortiterlugit, nalilersorlugit nassuiaasiorlugillu taakkulu paasinartumik imminnut atanilersorlugit, f) pinngortitamik inuillu avatangiisaannik nalilersuineq aqqutigalugu geologimi ajornartorsiutinik pingaarutilinnik tikkuussineq isummernerlu, g) pisunik paasiuminaatsunik saqqummiinermut geologimi periutsit paasillugit isornartorsuillunilu atorlugit h) geologimi ajornartorsiutit inuiaqatigiinni siamasinnerusumik atassuteqartitsilluni nalilersuineq, i) ilinniartitsissutini allani ilisimalikkat piginnaalikkallu ilanngullugit geologimi ilisimasat atorlugit,
- f) Timimik misilitsinerit ajornanngitsut ingerlassinnaasalissavaat paasisaqarfigilerlugillu, g) Sungiusarnermi tunngaviusumik tunngaviit aammalu sungiusarneq, inooriaaseq timersornermi ingerlatsisarnerit pillugit timersornermik suliaqarfimmi tunngaviusumik taaguutit ilisimalissavaat, h) Sulinermi timip pissusai pingaarnerit timerlu pillugit ilinniakkat atorneqarluarsinnaasut pillugit tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, i) Sungiusarnermi peqqissutsimilu timi atorlugu ingerlatsinerit misissoqqissaarlugillu nalilersorsinnaalissavaat j) Timersornerup oqaluttuarisaanerani timersornerlu pillugu sociologiimi timersorneq pingaartillugu inulerinermi aama inuiaqatigiinnik ilisimatusarnermi timersorneq pillugu atuagarsornermi toqqakkanik tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, k) Timersornerup kulturimi naleqassusaa pillugu nalilersuisinnaalissapput qisuariaateqarsinnaalerlutillu, l) Timersornermi pissusilersuutit ileqqorissaarnerlu ilisimalissavaat, m) Sulinermi timimik misiliinerit aammalu anguniagaqarluni tunngaviusumik sungiusarneq kissassarnermilu malitassat aaqqissuussinnaalissavaat ingerlassinnaalissallugillu, n) Nammineq timi atorlugu sungiusarnermik malitassanik suliaqarsinnaalissapput, ingerlatsilersinnaalissapput nalilersuisinnaalerlutillu aamma o) Timi atorlugu sungiusarnissamut nammineq suliaq aqqutigalugu sungisarsimassusertik pitsanngortissinnaalissavaat.
- Kalaallit Nunaata avataani kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasunik Naalakkersuisut tapiisinnaanerat inatsisitigut tunngavissinneqarpoq immikkut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq Naalakkersuisunut kommunalbestyrelsit oqaloqatigereerlugit kulturikkut ingerlatsinermik sunngiffimmilu sammisassaqartitsinermik tunngasunut tapiisarnermut malittarisassiornissaannut tunngasumik sunngiffimmi atuartitsineq ilinniarnissamut inuussutissarsiulernissamullu tunngavissiinngitsoq ersarissaatigineqarpoq sunngiffimmi atuartitsinerit qanoq aaqqissuunneqarsinnaanerat sukaterneqarpoq, tassami inersimasunut højskolertitsinerit, faginik ataasiakkaanik atuartitsienrit, immikkut atuartitsinerit inuussutissarsiutinillu pikkorissarnerit peerneqarmata sunngiffimmi atuartitassanik eqimittanik pilersitsineq atorunnaarsitsinerlu pillugit akuersisarnermut malittarisassat pisariillisarneqarlutillu ersarissarneqarput sunngiffimmi atuartitsinermut peqataanissamut kommunalbestyrelsip akiliisitsisarnera pillugu aalajangersagaq allanngortinneqarpoq piumasaqaammiit periarfissatut sunngiffimmi atuartitsinermut peqataanissamut akiliisitsisoqarnissaanik malittarisassaq pillugu inatsisitigut tunngavik allanngortinneqarpoq piumasaqaammiit periarfissatut malittarisassiuunneqartariaqartutut 10
Sentence Morphemes with count 233
- § 11. Akulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinerit danskit oqaasii kisiisa atorneqartillugit peqataaffigisinnaassagaat, 2) oqaloqatigiinnerup ingerlaneranik aamma qulequttap ilisimariikkap oqaluinnarluni saqqummiunnerani sammineqartup imarisamigut pingaarnersaa paasisinnaassagaat, aamma paasinninnertik itisilerniarlugu ersarissarniarlugulu sammineqartumut attuumassuteqartunik apersorsinnaassasut, 3) atuartitsinermi atuaqatinik suleqateqarnermi oqalorusaarnernilu oqaloqataassassut, 4) allaaserisat, atuakkat atuagassiallu ukiuminnut naleqquttut atuarsinnaassagaat, imarisaasa pingaarnersaat paasisinnaassagaat nassuiarsinnaassagaallu, 5) qulequtaq isumaqatigiissutigeriigaq pillugu takussutissanik oqaatsit atornagit allatullu saqqummiinerit tapertaralugit paasissutissanik saqqummiisinnaallutillu ingerlatitseqqissinnaassasut, 6) misigissutsiminnik, qimerluukkaminnik, nalilersuutiminnik isummaminnillu oqaatiginnissinnaassasut kiisalu isummaminnik, soqutigisaminnik nalinginnaasumillu oqaloqatigiinnerni naatsunillu nalinginnaasumik allatanik assigiinngitsunik tunngavilersuisinnaassasut aamma, 7) allaaserisanut assigiinngitsunut tunngatillugu, soorlu takorluuilluni, assitalersuilluni, isiginnaartitsilluni il.il., namminneq pilersitsisumillu ersersitsisinnaassasut.
- Imm. 2. Danmarkimik, Savalimmiunik naalagaaffinnilluunnit allanik isumaqatigiissuteqartoqartillugu Naalakkersuisut aalajangersakkanik makkunannga aalajangersaasassapput, 1) qallunaat, savalimmiormiut imaluunniit naalagaaffiup allap pineqartup akileraarusiineranni, akitsuusiineranni akiligassiinerannilu atugassanik Kalaallit Nunaanni oqartussaasut paasissutissanik piniarlutillu paasissutissiisarnissaannik, 2) akileraarutit, akitsuutit akiligassallu, Danmarkimi, Savalimmiuni naalagaaffimmiluunniit allami pineqartumi piniarneqartut, tassalu akilersinniarneqarsinnaasut Kalaallit Nunaanni akilersinniarneqarnissaannik, Kalaallit Nunaanni akileraarutinik, akitsuutinik akiligassanillu akiliisitsiniartarnermi maleruagassat naapertorlugit, 3) inummit, selskabimit il.il. imaluunniit taakkua piginnaatitaannit Kalaallit Nunaanni najugaqartumit aningaasarsiani akilerneqartuni Danmarkimi, Savalimmiuni imaluunniit nunami takornartami pineqartumi pisortanut akileraarutinik ilanngartuineqassasoq, tak. aamma§ 78. Imm. 3. Naalakkersuisut Danmarki, Savalimmiut imaluunniit nuna takornartaq pineqartoq isumaqatigiissuteqarfigisinnaavaat marloriaammik akileraaruteqarnissaq pinngitsoorniarlugu Danmarkimik aamma Savalimmiunik imaluunniit nunamik takornartamik pineqartumik isumaqatigiissutaasoq kiisalu akileraarutitigut suliassatigut ikioqatigiinnissamut isumaqatigiissut tamakkerluni allannguuteqarluniluunniit Kalaallit Nunaanni atulersillugu annertusineqassasoq.
- Ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamut piumasaqaatit inunnut tunngasut§ 2. Ilinniartut qinnuteqarnermikkut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaapput 1) danskisut innuttaassuseqarunik imaluunniit nunani tamalaani isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaannut atuuffeqartut naapertorlugit danskisut innuttaasunut naligiissinneqarlutik ilinniagaqarnersiuteqarsinnaagunik, aamma 2) ilinniakkami ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi ilinniartussatut akuerisaagunik ilinniagarlu ingerlallugu, tak.§§ 7 aamma 8. Imm. 2. Ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaassagunik, paasissutissat ilinniagaqarnersiuteqarnissamut attuumassuteqartut tamaasa Naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat, soorlu inuup normua, siusinnerusukkut ilinniakkamik naammassinnissimanermut tunngasut, pisortanit ikiorsiissutinik allanik pisartagaqarneq, soraarummeernermi misilitsinnermilu angusat, meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaaneq imaluunniit akilersuisussaatitaaneq, nunami innuttaassuseqarneq, ilinniakkamik akuerisaaneq, suliffimmik sungiusarfissamik pissarsisimaneq, ilinniakkamik allannguineq, ilaqutariittut inissisimaneq, peqqissutsimut tunngasunik paasissutissiineq, pissutsillu kingusinnerusukkut allannguuteqartillugit piaartumik Naalakkersuisunut nalunaarutigisassallugit.
- Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. oktobari 1997- imoortoq, qupp. 14. Takuuk Napasuliaq Alapernaarsuiffik 1. aggusti 2005- imoortoq, qupp 26. 243- Nunarsuaq tamakkerlugu Jehovap Nalunaajaasuisa eqqartuussiviit qullersaanni ajugaanerisa ullumikkumut amerlassusaat Frankrigi- koruunit 47,5 millionit missaat utertinneqarput Eqqartuussivimmi ukiuni 15- ini suliarineqareerluni 2012- imi decembarip 11- anni aningaasat Frankrigimi naalakkersuisunit Jehovap Nalunaajaasuinut utertinneqartut amerlassusaat Grækenlandimi eqqartuussiviit qullersaasa aappaat 2012- imi novembarip 2- anni Grækenlandimi eqqartuussiviit qullersaasa aappaata akueraat Jehovap Nalunaajaasuisa, kristumiutut upperisarsioqatigiittut ilisimaneqarluartut, illunik pallorfiginninnermut atortussanik piginnissinnaatitaanerat 20- Apriili 2000- milli Europami Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Eqqartuussivimmi ajugaanerit amerlassusaat Korea Kujalleq- FN- imi Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Ataatsimiititaliat aalajangiinerat 2012- imi oktobarip 25- anni Korea Kujalleq Jehovap Nalunaajaasuisa 388- it upperisartik pissutigalugit sakkutuujujumanngitsut pisinnaatitaaffiannik unioqqutitsigami taartisiassanik akileeqquneqarpoq Sanilit pitsaasut iluaqutaapput" Pitsaaneruvoq sanileqarluni qanittumiittumik ittumik ungasissorsuarmiittumik ittumik qatannguteqarnermit.
Sentence Morphemes with count 234
- Ujarassiornermik pilersitsiniarnerup aallarnisarnerini suliassat taagorneqarsinnaapput soorlu inissialiornerit ataatsimullu atugassanik sanaartornerit, ingerlatsinermi atugassanik tunisas-siornermilu atugassanik illuliortiternerit, aqqusinniornerit, mittarfiliornerit/ helikopterinut mittarfiliornerit, umiarsualiviliornerit, attaveqaatinik pilersitsinerit, imeqarfiliornerit, nukissi-orfiliornerit il.il. Tunisassiornerup nalaani suliat makkuussapput soorlu qillerinerit, qaartiterinerit, saffiugassa-nik aserorterineq suliarinninnerlu, saffiugassanik assartuineq, atortussat nioqqutissallu, illu-nik, maskiinanik atortunillu aserfallatsaaliineq, nerisitsineq eqqiaanerlu, avatangiisinik nakku-tilliineq il.il. Imaani uuliasiornermi suliassat taaneqarsinnaapput tunisassiorfimmik imaani nalerimanilior-neq, qillerineq/ qillerivimmik nalerimaneq, aserfallatsaaliineq, sulisartunut suliassat assigiin-ngitsut, atugarissaarnissamut iliuutsit, ineqartitsineq( imaani nalerimaniliami illusisarfik), pilersuineq, kulbrintinik umiarsuarmik assartuineq, kulbrintinik assartuummik ruujoriliorneq il.il. Suliffeqarfiit killilimmik akileraartussaatitaasut ukiut tamaasa akileraaruseriffimmut nammineerluni nalunaarsuummik tunniussisassapput isertitallu,§ 2, imm. 1, nr. 10, aamma imm. 6 naapertorlugit, aalajangersimasumik ingerlatsivinnut malittarisassat atuuttuusut malillugit naatsorsorneqassallutik.
Sentence Morphemes with count 235
- 1) tusagassiorfik Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassaaq, 2) tusagassiorfik piffissami tapiiffigineqarfimmi tamarmi akisussaasumik aaqqissuisoqassaaq, 3) ukiumi qinnuteqarfiusumi ukiorluunniit qinnuteqarfik sioqqullugu suliffeqarfik qinnuteqartup aallartissimanngippagu tusagassiorfik akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukioq tamaat suliffiusunik pingasunik katillugit tiimeqartunik aaqqissuussisartunik sulisoqassaaq, 4) saqqummersitat politikkikkut, inuiaqatigiinnik kulturimillu sammisaqarfiunerusunik tusagassiortut namminneq suliarisaannik tusagassianik imaqassapput, tassani takoqqusaarutit ilanngunnagit imarisaata ikinnerpaamik affai sammisaqarfiit assigiinngiiaartut pillugit ilanngutassianik aamma nutaarsiassanik oqallisigineqartunik sammisaqarluni aaqqissuisuneersunik IR tusagassianik imaqassapput, 5) inuussutissarsiortut sulianilluunniit suliarinnittartut, sulisut, sulisitsisut inuussutissarsiutilluunniit immikkoortuisa kattuffii, politikkikkut partiit sulisoqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisut kisiisa saaffigiinnarnagit atuisunut assigiinngiiaartunut saqqummersitat saaffiginnittuussapput, aamma 6) saqqummersitat minnerpaamik kalaallisut allassimassapput.
Sentence Morphemes with count 236
- "§ 36 a. Aningaasarsianit akileraaruteqaataasussanit naatsorsuinermi, akileraartussaatitaasut 1) inunnit inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumit aalajangiisuusumik sunniuteqarfigineqartuusut, matumani ilanngullugit selskabit aamma peqatigiiffiit il.il. Kalaallit Nunaanni akileraartarnermut inatsit naapertorlugu akileraartussaatitaasutut taasaanngippata kisiannili pissutsit selskabit ingerlatsineranni maleruagassanut aalajangersarneqarpata, selskabit isumaqatigiissutaasigut imaluunniit peqatigiiffiit maleruaqqusaannut sunniuteqartinneqarpata, imaluunniit 2) imaluunniit inatsisitigut akisussaassuseqartuusunut aalajangiisuusumik sunniuteqartuusut imaluunniit 3) inummik inatsisitigut akisussaassuseqartumik suliffeqarfissuarmut attaveqartut, 4) nunani allani aalajangersimasumik ingerlatsiviutilik, imaluunniit 5) inuk inatsisitigulluunniit akisussaasuusoq nunami allamioq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartoq il.il, takuuk§ 2, imm. 1, nr. 10-miit 12-imut, matuma inummik inatsisitigulluunniit akisussaassuseqartumik aalajangersimasumillu ingerlatsivinnik niuernikkut aningaasatigullu iliuuseqarfigisaqarnermi( nakkutigisaasumik iliuutsit) il.il. akit tunngavissarisallu, niueqatigiinnerit attaviitsuusut illuatungeriit akornanni naammassineqarsimagaluarpata angusarisimasinnaasassat, atussavai.
- 1) umiarsuaq imartap ilorliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 2) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluaniittoq ittoq piffissami aqqusaarfiginngisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, 3) umiarsuaq imartap avalliup killeqarfiata iluatigut piffissami aqqusaarfigisamini Inatsisartut inatsisaanni matumani aalajangersakkanik imaluunniit taanna tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsisutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, imaluunniit 4) umiarsuaq killeqarfiup aningaasaqarnikkut akisussaafeqarfiusup immikkoortuata iluaniittoq ittoq imartani avatangiisinut inatsimmik atuuttumik unioqqutitsisimasutut naammaginartumik tunngavissalimmik pasitsaanneqarpat, tassalu immami avatangiisit silaannaallu annertuumik mingutsinneqarnerinik kinguneqartumik ulorianartorsiortitsisumilluunniit immamut annertuumik imaarsisimappat imaluunniit silaannarmut annertuumik aniatitsisimappat, aammalu umiarsuaq paasissutissanik§ 64-imi taaneqartunik paasissutissiinissamut itigartitsisimappat, imaluunniit umiarsuarmit paasissutissiissutit pissusiviusunit allaanerusut ersarippat.
Sentence Morphemes with count 237
- Arnat, maraton 18 Inge Seiding 4. 20. 48 1 16 Inge Lise Paviassen 5. 26. 23 2 68 Birgithe Høegh Lyberth 5. 46. 40 3 6 Nauja Brøns 6. 03. 38 4 14 Charlotte Rasmussen 6. 32. 52 5 66 Thora Godtfredsen 6. 57. 11 6 Angutit, maraton 11 Lars Rasmusen 4. 10. 50 1 47 Vilhelm Rasmussen 4. 11. 38 2 18 Teit Groth 4. 17. 30 3 65 Henrik E. Nielsen 4. 32. 21 4 69 Vittuaraq Isbosethsen 6. 19. 39 5 Arnat, maratonip affaa 83 Suka Fredeiksen 2. 23. 38 1 88 Kirsten Vahl 2. 28. 31 2 94 Grethe G. Nielssen 2. 49. 43 3 83 Esther Kleist 3. 14. 44 4 91 Johansine Bentsen 3. 55. 50 5 Angutit, maratonip affaa 98 Sune Andersen 1. 43. 49 1 90 Marner Nolsøe 1. 44. 52 2 82 Jens Enok Hansen 2. 07. 27 3 93 Aggu Bentsen 2. 30. 44 4 92 Eskild Godtfredsen 2. 42 40 5 84 Bent Hansen 2. 58. 41 6 Arnat, maratonip kuartia 77 Nivi Kleist 1. 13. 35 1 106 Avaaraq Olsen 1. 16. 01 2 79 Erikka Baadh 1. 16. 56 3 104 Judithe Kaspersen 1. 22. 45 4 110 Susan Kragh 1. 25.16 5 76 Linda Lund 1. 34. 13 6 Angutit, maratonip kuartia 72 Gunnar Frederiksen 57. 03 1 108 Ilanguaq Josiassen 1. 13. 01 2 75 Peter Danielsen 1. 15. 16 3
- Taamanikkut tassaasumut Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Sulisoqarnermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsiseqarnermut Allaffik Taamanikkut tassaasumut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik Taamanikkut tassaasumut Ineqarnermut Attaveqaateqarnermullu Pisortaqarfik Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) Den Grųnlandske Arbejdsgiverorganisation( ILIK) SIK PIP ATTAVEQAAT( teleteknikerit) Nunatta Eqqartuussivia KANUKOKA ASG DJŲF NUSUKA IMAK KNAP AK( Atorfillit Kattuffiat) PK( peqqissaasut) PPK( terapeut´ it, juumuut, ergoterapeut´ it) Tusagassiortut Peqatigiiffiat( TP)( tusagassiortut aamma driftsteknikerit) RAF 1917( attaveqaaserinermik suliallit) BAT Kartellet( sanasut tikisitat) Klinikassistentit( Kigutigissaasut) Sundhedskartellet SSK( Sulisunik Siulersuisut Kattuffiat Nunatsinni) HK-Stat- Handel og kontor( Naalagaaffimmi) Ingeniųrforeningen Bygningskonstruktųrer AC( akademikerit Nunatsinni) Maskinmesterit Aquttut Naalakkallu Kattuffiat 1966 Ansatte Arkitekters Råd Radiotelegrafistforeningen af 1917 Ųkonomaforeningen i Grųnland Tusarniaanermut piffissaliussap qaangiunnerani tusarniaaffigineqartunit uku akissutissarsiffigineqarput:
- Imm. 2.§ 45 malillugu katersineq sumiiffimmi§ 16 malillugu aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni akuersissummi nalinginnaasumi imaluunniit§ 33 malillugu aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummi pineqartunut ilaasumi, ingerlateqqusaanngilaq, taamaattoq takuuk imm. 4. Imm. 3.§ 45 a malillugu katersineq piiaanerlu sumiiffimmi§ 16 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni akuersissummi nalinginnaasumi imaluunniit§ 33 malillugu aatsitassarsiorluni misissuinissamut imaluunniit aatsitassanik piiaanissamut kisermaassisussaatitaalluni annikitsumik aatsitassarsiornissamut akuersissummi pineqartunut ilaasumi, ingerlateqqusaanngilaq, taamaattoq takuuk imm. 5. Imm. 4. Kisermaassisussaatitaanermut akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tamatumunnga allaganngorlugu akuersisimappat,§ 45 malillugu katersineq imm. 2-imi oqaatigineqartutut kisermaassisussaatitaanermut akuersissut malillugu sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi ingerlanneqarsinnaavoq.
Sentence Morphemes with count 238
- Inuppassuit akornisigut, taxat tungaanut, Qinngutsinnut, assagut attuupput, uummatiga kassuppoq, annernarpoq, sexual attraction, animal behavior, survival, iseriartorluta nipaanneq, matu ammalerlugu akunnattoorneq, matuersaateqarpit, timini attuullugu sanioqquppoq, piguppoq, qiippoq, qiikkunarpunga, sunerpunga, kisianni aalakoorpunga, uanga ininnukarta KAR, sallaatsumik oqarpoq, siniffianut nallarpunga, sapingajappunga, aallartinnissaq naluara, qujanarpoq Arnaq, aallartippoq, akinnut pilluni atisaminik piiaalerpoq, naavi, iviangequtai, uppatai, isigisaq nutaaq, misigisaq taaq, eqqorpoq, timiga oqarpoq, nalornivunga, qarasara akerliliivoq, tunginnukarpoq KAR, qulinnukarpoq KAR, ilumut perusuppit, aperivoq, ajorinngiliuk, aperaara, qanillivoq, anersaartornera sakkortusivoq, isigisara kusanaq, mianerinaq, attorusunnaq, saperlunga sajuppunga, kammagaara, kammaga perusunngilara, timaali sorusuppara, perusutara arnaammat Arnamik taarsiutiinnaqaara, eqqarsaatikka sukkapput, piffissaq kigaappoq, siggui apuupput, qungatsinnut siullermik, tulliani siggunnut, umeqanngilaq, kapinanngilaq, maavaarpoq, iluarpoq, kisianni Saraanani Arnaavoq, arnaammat naammagaara, ilora aallarpoq, usi kannartakkut taama misiginarpoq, quinappunga, qulinniittoq isigivara, Arnaq, pisorli upperisinnaanngingajappara, issangavit, aperivoq, angerpara aperalunga, ajunngila, ajunngilaq, maliinnassavarma, akivoq, Arnaq ilisarisimasara tammarpara, arnaq illinnartoq, arnaq illernartoq apaqqippara, assagut atisanik piiaapput, timigut, amigut attuuttalerput, assaa sanioqquttalerpoq, apuuppoq, tullinnguuppoq annilaangagisara, assagali ingerlatippara, Piitaanngimmat sapinngilara, apuummat pølsiunngitsoq paasivara, pølsiunngimmat uppernarsivara, uppernarsivara nuannaralugu, apeqqutinnik akissutissarsivunga, arnanoorlunga UR paasivara.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnit ataasiakkaanit ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu
- Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia Peqqissutsimut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik( PAN) Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Naalakkersuisoqarfik( OED) Inuussutissarsiornermut, Aatsitassarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik( IASN) Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik( IIAN) Ilinniartitaanermut, Ilageeqarnermut, Kultureqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik Ineqarnermut Naalakkersuisoqarfik Nunanut Allanut Pisortaqarfik( UD) Aatsitassanut Aqutsisoqarfik Aatsitassaqarnermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Nunatsinni Nakorsaaneqarfik Aalisarsinnaatitaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik( GFLK) Sullivinnik Nakkutilliisut Kalaallit Nunaata Aallartitaqarfia Rigsombudeqarfik Kommune Kujalleq Kommuneqarfik Sermersooq Qeqqata Kommunia Qaasuitsup Kommunia Kanukoka Nunalerinermi Siunnersorteqarfik Kalaallit Nunaanni Pinngortitaleriffik Issittumi Sakkutooqarfik Kalaallit Nunaanni Politimestereqarfik Upalungaarsimanermut Ataatsimiititaliarsuaq Imarsiornermut Ataatsimiititaliaq Danmarkimi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik Danmarkimi Pinngortitamut Aqutsisoqarfik Illersornissamut Ministereqarfik Sakkutuut Illuuteqarnermut Atortuuteqarnermullu Sullissiviat Nunanut Allanut Ministereqarfik Imarsiornermut Aqutsisoqarfik Visit Greenland Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat( GA) 61
- a) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik aningaasaliinerniit isertitat akileraarusernissaannut nalinginnaasumik pisussaajunnaarsitaasarpoq imaluunniit isertitat taakku akileraaruserneqarnissaat kinguartinneqarluni imaluunniit soraarnerussutisiassanut aaqqissuussinertut inissisimanertik pissutigalugu appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, b) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup akiliutimi tamarmiusunit ikinnerpaamik 50 pct.-it tigussavai, paragrafimi matumani aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut aaqqissuussinernit allaniit pigisanit nalilinnit nuussinerit eqqaassanngikkaanni imaluunniit sulisitsisunit aningaasaliisuniit§ 33-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut kontonit, c) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmiit agguaassineq imaluunniit aningaasanik tunniussineq taamaallaat pisinnaavoq soraarnerussutisianut, innarluuteqarnermut tunngasut aalajangersimasut pisimatillugit imaluunniit toqusoqarsimatillugu, maannakkut paragrafimi aamma§§ 16 aamma 17-imi allaaserineqartutut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfinnut allanut agguaassinissamut imaluunniit§ 33-mi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontonut nuussinerit ilanngunnagit, taamaattoqanngippat agguaassinernut imaluunniit immikkut pisut taakku sioqqullugit aningaasanik tunniussinernut pineqaatissiisoqassaaq, imaluunniit d) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut sulisartup akiliisarneri, akiliutit ilassutaasut
Sentence Morphemes with count 239
- 1) pisinissamut imaluunniit tunisinissamut akiusunik imaluunniit allanik niuernermut tunngavissarititaasunik aalajangersaanerit, 2) tunisassiornerup, tunisisarnerup, teknikkikkut inerisaanerup imaluunniit aningaasaliinerit killilersornissai imaluunniit nakkutigineqarnissai, 3) niuerfiit imaluunniit pilersuiffiit aggulunnissaat, 4) niuernermi suleqatinut sullississutinut assigiimmik naleqartunut naligiinngitsumik atugassarititaasussanik atuinissaq, taamaaliornikkut unammilleqatigiinnermik ajornerulersitsisussaq, 5) isumaqatigiissuteqaqatigineqartup tapiliussatut sullississutit pissusissamisoornerminni imaluunniit niuernermi pissusiusartut malillugit isumaqatigiissummut attuumassuteqanngitsut akuerisassagai, isumaqatigiissuteqarnermut atugassarititaasussatut piumasaqaatigineqassasoq, 6) suliffeqarfiit marluk amerlanerusulluunniit, suliassanut aalajangersimasunut suleqatigiiffimmik pilersitsinermikkut, unammilleqatigiinnikkut pissusilersornerminnik ataqatigiissitsinerat, imaluunniit 7) tuniseqqinnerni akiusunik saneqqunneqarsinnaanngitsunik aalajangersaanerit imaluunniit allatut iliornikkut niuernermi suleqataasup ataatsip arlallilluunniit tunisinermi akiusussanut ilitsersuinernik saneqqutsisinnaanngitsinniarneri.
Sentence Morphemes with count 240
- 1)§ 5, imm. 1-imik,§ 8-mik,§ 10, imm. 1-imi aamma 2-mik,§ 11, imm. 1-imik,§ 15, imm. 1-imik,§ 16, imm. 1-imik,§ 19, imm. 1-imik,§ 20, imm. 1-imik,§ 22-mik,§ 25-mik,§ 31, imm. 1-imik, 2-mik aamma 4-mik,§ 32, imm. 1-imik aamma 3-mik unioqqutitsisunut, 2)§ 5, imm. 2,§ 19, imm. 3,§ 23 aamma§ 24, imm. l naapertorlugit akuersissummut,§ 29 naapertorlugu immikkut ittumik akuersissuteqarnermut imaluunniit§ 36, imm. 1 naapertorlugu akuersissuteqarnermut atatillugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut, 3)§ 40, imm. 1-5, kiisalu§ 41 naapertorlugit nalunaaruteqanngitsoortunut, imaluunniit§ 40, imm. 6 naapertorlugu paasissutissanik tunniussinngitsoortunut, 4)§ 27,§ 28,§ 45, imm. l aamma 2, imaluunniit§ 46, imm. 1 naapertorlugit inerteqqummut peqqussummulluunniit malinninngitsunut, 5)§ 44 naapertorlugu misissuinernik imaluunniit§ 49, imm. 2 aamma 3 naapertorlugit nakkutiginninnermut akerliusoq, 6)§ 47, imm. 2 naapertorlugu uninngatitsinermut akerliusoq, 7)§ 35, imm. 2 naapertorlugu atugassarititaasunik sumiginnaasunut imaluunniit aalajangiinerit naammassinissaannut malinninngitsunut, imaluunniit 8) immikkut ittumik akuersissuteqarnermi§ 15, imm. 4 naapertorlugu atuuttussamut atugassarititaasunik sumiginnaasunut, imaluunniit taamatut immikkut ittumik akuersissuteqarnissamut qinnuteqarnermut atatillugu eqqunngitsunik paasissutissiisunut.
Sentence Morphemes with count 241
- William Jensen 1:49´ 26 36 timer 2. Nikolaj Therkelsen 1:50´ 57 86 timer 3. Isak Siegstad 1:51´ 22 01 timer 4. Søren Davidsen 1:51´ 46 25 timer 5. Andreas Broberg 1:53´ 15 23 timer 6. Jonas Kristensen 1:53´ 25 71 timer 7. Kim Hansen 1:53´ 52 24 timer 8. Minik O. Svendsen 1:54´ 52 48 timer 9. Nukannguaq Samuelsen 1:56´ 16 15 timer 10. Aron Sakariassen 1:57´ 32 86 timer 11. Edvard Samuelsen 1:58´ 45 26 timer 12. Wilhjem Sakariassen 1:58´ 46 94 timer 13. Frits Johansen 1:59´ 24 83 timer 14. Algot Nielsen 1:59´ 46 87 timer 15. Ado Sandgreen 2:00´ 02 10 timer 16. Tittus Broberg 2:00´ 03 48 timer 17. Aron Eskildsen 2:01´ 29 29 timer 18. Amos Jensen 2:03´ 21 37 timer 19. Lars Iversen 2:04´ 05 23 timer 20. Hans II Petersen 2:05´ 28 57 timer 21. Inunnguaq Zeeb 2:06´ 08 03 timer 22. Hans Johan Kristensen 2:08´ 15 00 timer 23. Rita Inûsugtok 2:10´ 04 55 timer 24. Ole Svendsen 2:13´ 58 86 timer 25. Hans Marius Frederiksen 2:17´ 55 13 timer 26. Hansiaraq Zeeb 2:18´ 09 21 timer 27. Pele Eliassen 2:20´ 40 63 timer 28. Ferdinad O. Hansen 2:22´ 06 30 timer 29. Hans Otto Jørgensen 2:24´ 22 45 timer 30. Jakob Stork 2:28´ 01 65 timer 31. Karl Frederik Danielsen 2:41´ 27 28 timer 32. Thomas Inûsugtoq 2:42´ 07 02 timer 33. Otto Mika Villumsen 34. Ville Siegstad 35. Marius Inûsugtoq
- § 17.§ 11-mi kinaassutsimik uppernarsaanissamik piumasaqaatit atuutissanngillat sullittaq 1) tassaappat suliffeqarfik suliffeqarfilluunniit taassuma pissuseqataa§ 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussani 1-10-mi taaneqartoq, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi ittumi angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit nunami Naalagaaffiit Peqatigiit taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuanni aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit suliffeqarfik taassuma pissuseqataa nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaani aningaasanillu peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnerup aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuinerup akiorneqarnissaannik piumasaqaatini pineqartunut ilaasuni piumasaqaatillu taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuata malitsigisaanik malinneqarnerannik nakkutiginniffiusumi angerlarsimaffeqartoq, 2) suliffeqarfik, pappiaraatai aningaasanik nalillit nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqarsinnaasutut akuerisaasut, imaluunniit 3) nunami namminermi pisortani oqartussaasoq.
Sentence Morphemes with count 242
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 10. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) atuartitsinerni danskit oqaasii atorneqartillugit peqataasinnaassasut, 2) atuartitsinermi ilinniartitsisup innersuutai paasiuminartumillu nassuiaatai malinnaaffigisinnaassagaat, 3) nuannarisaminnik nuanniigisaminnillu aamma soqutigisaminnik oqaatiginnissinnaassasut, 4) danskisut oqalulluni saqqummiussat allaatigisallu annikitsut oqaatsit atornagit oqaatiginneriaatsinut, soorlu assitalersuinernut aamma ussersornernut, nuutsissinnaassagaat, 5) oqaluttuarnerit atuffassinerillu oqaaseqatigiit naatsut atorlugit assitalersuinikkut allatullu oqaasertaqanngitsunik takussutissartallit malinnaaffigisinnaassagaat, 6) paasissutissat nalunaarutillu annikitsut paasiuminartullu ingerlateqqissinnaassagaat, 7) atuartitsinermi, atuarfimmi aamma ulluinnarni pissutsit aalajangersimasut pillugit apeqqusiisinnaassasut apeqqutinillu akisinnaassallutik, 8) inuit, uumasut, atortut, pisimasut sumiiffiillu ilisimaarisatik assitalersuinerit allallu oqaasertaqanngitsumik saqqummiinerit iluaqutigalugit taaguusersorsinnaassagaat oqaluttuarisinnaassagaallu aamma 9) oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu naatsut allassinnaallugillu atuarsinnaassagaat.
- Iluaquteqarnissanut piumasaqaatit aamma iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissutit§ 7. Kalaallit Nunaata pisuussutaanik uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinit iluaquteqarneq, Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit taamaallaat ingerlanneqar-sinnaavoq, iluaquteqarnissamut tamatumunnga Naalakkersuisuniit akuersissut naapertorlugu, takuuk§ 9. Imm. 2. Iluanaarutinik pissarsineq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aningaasarsiornerunngitsutigullu iluaqutissarsineq, Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik Kalaallit Nunaanneersunik IR iluaquteqarnerup kingunerisaanik, iluanaarutinillu agguaassisarneq taamaallaat pisinnaavoq Naalakkersui- sullu ilunaarutinik avitseqatigiittarnissamut isumaqatigiissut naapertorlugu, takuuk§ 11. Imm. 3. Uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik nunamit allameersunik IR Kalaallit Nunaanni iluaquteqarneq taamaallaat pisinnaavoq akuersissut naalagaaffimmit allameersoq IR tunngavigalugu, iluaquteqarnissap akuerineqarsimanissaanut piumasa- qaataasut nunami allami pineqartumi inatsisit naapertorlugit pisimappata, takuuk§ 10. Imm. 4. Iluanaarutinik pissarsineq, tamatumani aamma aningaasarsiornikkut aammalu ani-ngaasarsiornerunngitsutigut iluaqutissanik pissarsineq, uumassusillit sananeqaataasigut kingornuttagaasunik isumalluutinik nunamit allameersunik IR Kalaallit Nunaanni iluaquteqarnermi, kiisalu iluanaarutaasunik avitseqatigiittarneq, taamaallaat pisinnaapput iluanaarutinik avitseqatigiittarnermut isumaqatigiissut naalagaaffimmut allamut isumaqatigiissutaasimasoq naapertorlugu, iluanaarutinik
- 1) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip aqqa, angerlarsimaffia aammalu nunani tamalaani radiukkut kaldesignalia, 2) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip suussusia angissusialu, 3) usit suuneri, annertussusaat inissisimaffiilu, taakkununnga usit imaluunniit oqimaaloquttat umiarsuarnut allanut nuunneqarsinnaanerinut periarfissat ilanngullugit, 4) ikummatissap pigineqartup suunera, annertussusaa inissisimaffialu, 5) pisoqarnerani imaluunniit malugisaqartoqarnerani piffissaq, 6) pisup pinerani umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip sumiiffia, siunnerfia sukkassusialu, imaluunniit kuussimasunik, mingutsinneqarsimasunik usinilluunniit tissukartunik takusaqarfiup sumiiffia, annertussusia ingerlaneralu, 7) kuussimasut takuneqartut suminngaanneerfii IR, 8) pisup kingorna umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip siunnerfia sukassusialu, imaluunniit umiarsuaq ikkarlissimappat siuata aquatalu inissisimaffia, 9) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip aallarfia kingulleq, kiisalu ornitamut qaninnermut tikiffissamut piffissaq sumiiffillu, 10) anorip, immap sarfallu pissusai atuuttut kiisalu isikkivik, 11) pisup suunera, tamatumunnga peqqutaasoq ingerlaneralu, tassunga ajoqusiinerusinnaasup sumiinnera innera aammalu imaarsinerusinnaasoq ingerlaannarnersoq ilaallutik, 12) umiarsuup imaluunniit silaannakkut angallatip qanoq innerani pissutsit atuuttut, 13) imaarsinissaq pinngitsoortinniarlugu imaluunniit killilersorniarlugu iliuusissat suut iliuuserineqarnersut, 169
Sentence Morphemes with count 243
- § 15. Suliassamut tunngasunik ilisimasaqarsinnaatitaaneq killiliiffigineqarsinnaavortaaq peqataasup allakkanik suliassamut tunngasunik ilisima-saqarnini nammineq iluaqutigiumallugu atuiumasinnaanerminik soqutigin-ninnera inuktaanna nammineq eqqarsaatigalugu imaluunniit inuinnaat allat pisortalluunniit soqutigisaat pissutiginerullugit minnerutittariaqartutut isumaqarfiginarpat, aamma makku pissutigalugit 1) naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit, 2) naalagaaffiup nunani allani naalakkersuinikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisai, tamakkununnga ilanngullugit naalagaaffinnut allanut pissaanilinnut imaluunniit naalagaaffiit assigiinngitsut soqutigisaannut tunngasut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsineq, paasiniaaneq imaluunniit eqqartuussisunut suliassanngortitsiniarneq, pinerlunnernut tunngasumik eqqartuussutit assigisaasalu naammassineqarnissaat kiisalu pinerluttunik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsisunik suliassanngortitsiniarnerni pasilligaasut, ilisimannittut imaluuniit allat illersorneqarnissaat, 4) akileraartarnermut akitsuuteqartitsisarnermullu inatsisit naapertorlugit pisortatigut misissuineq, killilersuineq imaluunniit pilersaarusiortarneq imaluunniit iliuuserissamaakkatut eqqarsaatigineqartut, imaluunniit 5) pisortat aningaasanut tunngasutigut soqutigisaat, tamakkununnga ilanngullugu pisortat niuernermik ingerlatsinerat.
- 1) suliffeqarfiit imminnut pigisut pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak.§ 6, 2) pisortat atuartitsisullu aningaasarsiassaat pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak.§ 8, 3) Naalakkersuisunit tunngaviusumik atuarfiit namminersortut, tapiissuteqarfigineqarnissaminnik kissaateqartut, pilersinneqarnissaat pillugu malittarisassaannut aalajangersarneqartunut ilaatinneqassanngillat, tak.§ 9, imm. 3, 4) tapiissuteqarnissamut piumasaqaatit aammalu tapiissutit atorneqarnissaat pillugu malittarisassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kap. 4, 5) tapiissuteqariaatsit tapiissutissanillu naatsorsuineq pillugu malittarisassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kap. 5, taamaattorli kommunalbestyrelsi tapiissutinik taarsigassarsiniarnernilluunniit allanik qinnuteqarfigisinnaallugu, tak. kap. 18 kiisalu 6) tapiissuteqarnissamut qinnuteqaatit, tapiissutit tunniunneqarneri, naatsorsuutit kukkunersiuinerlu pillugit maleruagassat eqqortittariaqanngilaat, tak. kapitali 6, taamaattorli septembarip tallimaani atuartut pillugit paasissutissat kommunalbestyrelsimut ingerlatittussaavaat, kommunalbestyrelsillu kommunimi atuartut inuit nalunaarsorneqarfianni allassimasut aamma meeqqat atuarfianni imaluunniit tunngaviusumik atuarfimmi namminersortitami allami nalunaarsimanngitsut pillugit allattukkat atsiukkat nassiutissallugit, tak.§ 19, imm. 1 aamma imm. 2, oqaaseqatigiit siulliit.
- § 28. Oqartussaasut, suliffeqarfiit suliffeqarfiillu namminersortut§ 27, imm. 1-3-mi taaneqartut 1) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik pisortani oqartussaasunit, suliffeqarfinnit suliffeqarfinnillu namminersortunit pissarsiniarsinnaapput, 2) ilinniagaqartoq pillugu paasissutissanik ilinniagaqarnersiutit pillugit malittarisassat aqunneqarnerannut pisariaqartunik paarlaateqatigiillutik ingerlatitseqqissinnaapput, paasissutissallu taamaattut imminnut atugassanngorteqatigiissinnaallugit, 3) Kalaallit Nunaanni nunaniluunniit avannarlerni innuttaasunut Namminersornerullutik Oqartussanit ilinniagaqarnersiutisiaqartitsineq pillugu paasissutissanik inuit pineqartut taakku piffissami taannaasumi Kalaallit Nunaannit aamma nunat avannarliit ilaannit ataatsimit ilinniagaqarnersiutinik ataatsikkut tigusisinnaatitaanatik tigusisannginnissaannik nakkutilliinermi pisariaqartunik nunani avannarlerni ilinniagaqarnersiutinik aqutsisoqarfinnut ingerlatitseqqissinnaapput, aamma 4) ilinniagaqartut aqqi najugaallu pillugit paasissutissanik ilinniagaqartunik ilinniarnerup naammassineqarnerani Kalaallit Nunaanni sulisussarsiniarnermi atorneqartussanik aamma ilinniarnerup nalaani sulinermik misiliiffissat ilinniarnerullu nalaani suliffissat pilersinniarne-qarneranni atugassanik Kalaallit Nunaanni pisortani oqartussaasunut suliffeqarfinnullu namminersortunut ingerlatitseqqissinnaapput.
- 1) nunaminertat illoqarfeqarfiullu atorneqarnerat, ilanngullugit sullissiviit pisortalluunniit kiffartuussiviisa allat inissisimaffii, 2) illoqarfeqarfiup suussusaa, inissisimanera annertussusaalu, ilanngullugit ilaatigut illut eqimassusissaasa, portussusissaassa, imminnut ungasissusissaasa ilusissaasalu malittarisassiornerat, 3) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi inissiat inuussutissarsiutilluunniit eqqarsaatigalugit sanaartorfiunngitsunit sinneruttut, 4) pigisat eqqissisimatitat eriagisassallu, ilanngullugit illut, sanaartukkat sumiiffiilluunniit eqqissisimatitat eriagisassalluunniit, pinngortitami pingaartitat eriagisassat kiisalu sumiiffiit kulturip oqaluttuarisaaneranut iluatinnaatillit, 5) qaartartuusivinnut, tankeqarfinnut, mittarfinnut, imermut pissamaateqarfittut immikkoortitanut, nalunaarasuartaaserisoqarfinnut ikuallattoqarnissaanullu upalungaarsimaffinnut isumannaallisaanermut killeqarfiit, 6) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi angallaffiit aamma pilersuinermi atortut inissisimaffii, ilanngullugit aqqusernit ledningeqarfiillu, 7) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi illoqarfiup nutarterneqarnera isaterinerlu, 8) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi tulleriiaartumik annertusaaneq, 9) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi, nuna tamakkerlugu pilersaarusiornermut soqutiginaatillit isumannaarneqarnissaat siunertaralugu Naalakkersuisunit aalajangiunneqarsimasumi, immikkut aalajangersakkat.
Sentence Morphemes with count 244
- 1)§ 6, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, 2)§ 8, imm. 3, oqaaseqatigiit pingasuat, imaluunniit imm. 4, oqaaseqatigiit aappaat naapertorlugit atugassarititaasussamik nalunaarutigineqarsimasumik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoq, 3)§ 11, imm. 1-imik unioqqutitsisoq, 4)§ 12, imm. 1 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 malillugu inerteqquteqarnermik malinninngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoortoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu tamatuminnga inerteqquteqartoqareeraluartoq kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, oqaaseqatigiit siulliit naapertorlugit tamatuma akuersissuteqarfigineqannginnerani kattunnermik piviusunngortitsinissamik inerteqquteqarnermik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit 3 malillugit atugassarititaasussamik imaluunniit peqqusissummik malinninngitsoortoq, imaluunniit§ 23 naapertorlugu peqqusissummik nalunaarutigineqartumik malinninngitsoortoq, 8)§ 28 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq, 9) neriorsuummik§ 29, imm. 1 malillugu saneqqunneqarsinnaanngitsinneqartumik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq, 10)§ 29, imm. 2 malillugu peqqusissummik unioqqutitsisoq imaluunniit malinninngitsoortoq,
Sentence Morphemes with count 245
- Imm. 3. Matematikkip atuuffiisa samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) assigiinngitsunut tunngatillugu kisitseriaatsit arlaannik toqqaasinnaassasut, procentinik paasinnittaatsit atorsinnaassagaat naleqqiussillunilu kisitseriaatsit atorsinnaassagaat, 2) inuiaqatigiinni ineriartornermut, soorlu aningaasaqarnermut, teknologiimut, pinngortitamut, avatangiisinut, kulturimut, sunngiffimmut peqqinnissamullu, isummersuutinut attuumassuteqartut assersuutit ilisimasaqarfigissagaat, 3) ernianik ernianillu naatsorsuutinik, ilaatigut ileqqaakkani, aningaasanik atornerni akilersugassarsinernilu pisariinnerni, kisitsisinnaassasut, 4) matematikkimi assilisassanik, soorlu najoqqutassianik funktioninillu, misissuisinnaassasut, 5) periaatsit nassuiaatillu pingaartinnerullugit paasissutissanik katersanik statistiskimik nassuiaasiorsinnaassasut, 6) soorlu qarasaasiaq iluaqutigalugu piviusuusaartitaliorsinnaassasut, 7) ulluinnarni pisiassanut, angallannermut, ineqarnermut, aningaasarsianik naatsorsuutinut akileraarutinillu naatsorsuutinut tunngatillugu pissaqarniarneq aningaasaqarnerlu eqqarsaatersorfigisinnaassagaat, 8) ilimanassutsimik statistikiusumik paasinnittaaseq atorsinnaassagaat, 9) qarasaasiaq nassuiaasiornermut, misissuinermut, piviusuusaartitsinermut naatsorsuinermullu, soorlu inuiaqatigiinni pissutsinut tunngatillugu, atorsinnaassagaat, 10) assassornermi eqqarsaatersornernilu naammassiiniarnernut matematikki iluaqutitut tamatigoortutut atorsinnaassagaat.
Sentence Morphemes with count 246
- 1) tunngaviusumik sullitanut tungassutilinni suniluunniit ilaatinneqassapput allaganngorlugu isumaqatigiissummik, isumaqatigiissusiornissamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tuniniaasup paasissutissiinissamut pisussaaffii, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatinut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tassunga ilanngullugu piffissaq qilersorsimaffiusoq, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumoortumik ilisimatitsisarneq, qulanaveeqqusiineq, atusup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu atorunnaarsitsineq attaveerinerlu pillugit isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaasa minnerpaaffissaannut piumasaqaatit, 2) terminalimi atortunut attaviliinissamut atuinissamullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, aamma teknikkikkut tunngaviusunik immikkut ittunik atugassiinissamut akuersissutit, 3) atuisunut piginnaanernik atortunillu immikkut ittunik atugassiisussaatitaaneq, tassunga ilanngullugu piginnaanerit atortullu taakku atuisumut akeqanngitsumik atugassiissutigineqarsinnaanerat, aamma piginnaanerit atortullu taaneqartut pillugit atuisumut ilisimatitsinissaq, kiisalu 4) immikkut ittumik atuisut ataatsimoortut UR pisariaqartitaannik naammassinninnissaq, taakkununnga ilaallutik innaarluutillit.
- nunat aqqinut allattorsimaffimmik suliaqarneq, saqqummiussisarneq tamanullu takusassiarinnittarneq, Oqaasiliortunik pisortanillu allanik il.il. suleqateqarneq, Naalakkersuisut Nunat Aqqinik Aalajangiisartunut ilassutitut suliakkiinissamut periarfissinneqarnerat, suliassat aalajangersimasut suliarineqarnissaannut ataatsimiititalianik, suleqatigiissitalianik ataatsimiititaliaagallartunillu suliassanik aalajangersimasunik sulisitassanik pilersitsinissamut Nunat Aqqinik Aalajangiisartut periarfissinneqarnerat, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut katitigaanerannik allannguineq, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut ataatsimut isigalugit, ilaasortallu ataasiakkaat isigalugit piginnaasassaattut piumasaqaatinik aalajangersaaneq, aalajangiisartunut ilaasortat suliassamik isumaginninnissamut piukkunnarunnaarsimappata Naalakkersuisut tunuartitsisinnaanerannik periarfissiineq, aningaasartuutissanut missingersuutit, naatsorsuutit kukkunersiuisarnerlu pillugit malittarisassanik aalajangersaaneq, Nunat Aqqinik Aalajangiisartut ukiumoortumik UR nalunaarusiaasa imarisassaattut piumasaqaatinik aalajangersaaneq, ataatsimiittarnerit akuttussusissaat aamma Nunat Aqqinik Aalajangiisartut ataatsimiinneri pillugit avammut saqqummiisarnissat pillugit aalajangersakkat, allattoqarfiup suliassai pillugit aalajangersaaneq, allattoqarfiup Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutaasa ilaanni inissinneqarnissaanik periarfissiineq, aamma misiligummik aaqqissuussinissamut Naalakkersuisut akuersissuteqartarnissaannik periarfissiineq
Sentence Morphemes with count 247
- Fury Road) Angutini pingaarnertut inuttaasut pitsaanersaat Bryan Cranston( Trumbo) Matt Damon( The Martian) Leonardo DiCaprio( The Revenant) Michael Fassbender( Steve Jobs) Eddie Redmayne( The Danish Girl) Arnani pingaarnertut inuttaasut pitsaanersaat Cate Blanchett( Carol) Brie Larson( Room) Jennifer Lawrence( Joy) Charlotte Rampling( 45 Years) Saoirse Ronan( Brooklyn) Angutini isiginnaartitsisartut pingaannginnerit pitsaanersaat Christian Bale( The Big Short) Tom Hardy( The Revenant) Mark Ruffalo( Spotlight) Mark Rylance( Bridge of Spies) Sylvester Stallone( Creed) Arnani isiginnaartitsisartut pingaannginnerit pitsaanersaat Jennifer Jason Leigh( The Hateful Eight) Rooney Mara( Carol) Rachel McAdams( Spotlight) Alicia Vikander( The Danish Girl) Kate Winslet( Steve Jobs) Nammineq oqaluttualiat pitsaanersaat Matt Charman, Ethan Coen og Joel Coen( Bridge of Spies) Alex Garland( Ex Machina) Pete Docter, Meg LeFauve, Josh Cooley og Ronnie del Carmen( Inside Out) Josh Singer og Tom McCarthy( Spotlight) Jonathan Herman, Andrea Berloff, S. Leigh Savidge og Alan Wenkus( Straight Outta Compton) Oqaluttualiat suliareqqitat pitsaanersaat Charles Randolph og Adam McKay( The Big Short) Nick Hornby( Brooklyn) Phyllis Nagy( Carol) Drew Goddard( The Martian) Emma Donoghue( Room) Animationimik filmiliat pitsaanersaat' Anomalisa'' Boy& the World'' Inside Out'' Shaun the Sheep Movie'' When Marnie Was There' Nuani allamiut filmiliaasa pitsaanersaat' Krigen'( Danmark)' Embrace of the Serpent'( Columbia)' Mustang'( Frankrig)' Son of Saul'( Ungarn)' Theeb'( Jordan) Piviusulersaarusiat pitsaanersaat' Amy'' Cartel Land'' The Look of Silence'' What Happened, Miss Simone?
- Tassani apeqqutaanngilaq pisinnaatitaalerneq aamma-/ imaluunniit akissarsiat pineqartut amerlassusii eqqartuussinikkut, eqqartuussivimmi isumaqatigiissuteqarnikkut, saqitsaattoqarnerani isumaqatigiissitsiniartarfikkut taakkuluunniit assigisaasigut pissarsiarineqarsimanersut, 3) Kalaallit Nunaanni sulisitsisumit aningaasarsiaqartinneqartut, akissarsiaqartinneqartut taakkuluunniit assigisaannik pisartut, Kalaallit Nunaannut nuunnermi pisattat nuunneqarnerini, angallannermi pissutsit assigisaalluunniit pissutigalugit sivikitsuinnarmik kinguarsarneqarpat, 4) Kalaallit Nunaanni pisortat sulisitsisuannit aningaasarsiaqartinneqartut, akissarsiaqartinneqartut taakkuluunniit assigisaannik pisartut, Kalaallit Nunaannut nuunnermi pikkorissartitsinermut sivikitsumik peqataaneq pissutigalugu kinguarsarneqarpat, 5) Kalaallit Nunaannit aningaasalersorneqartunik ilinniagaqarnersiutisiaqartut, akissarsiaqartut assigisaannilluunniit ilinniagaqarnerup il.il. nalaani tapiissutisisartut, 6) inuussutissarsiutigalugu eqqumiitsuliortut, timersortartut assigisaalluunniit Kalaallit Nunaanni sulinermi aningaasarsisartut, tamatumunngalu ilaallutik aningaasarsiat eqqumiitsuliortumit timersortartumilluunniit tiguneqaratik inunnulli il.il. allanut pisassanngortinneqartut, 7) aningaasarsianik§ 75, imm. 1, nr. 2-mi taaneqartutut ittunik siulersuisunut, udvalginut, kommissioninut, rådinut assigisaannullu Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartunut ilaasortaanermi ikiortaanermiluunniit pissarsisartut,
- Kalaallit Nunaata avataani najugaqarnertut naatsorsuutigineqanngillat, taamaallaat ilinniarnissaq isumaginninnerluunniit pissutigalugit Kalaallillu Nunaanni oqartussat peqataaffigisaannik najugaqarnerit, 2) Ilinniartoq efterskoliimiinnerup innerup aallartinnerani ukiuni arfineq-pingasuni atuarsimassaaq imaluunniit 14-inik ukioqalereersimassalluni, 18-inillu ukioqalereersimassanani, 3) Ilinniartoq efterskolimi Danmarkimi ilinniartitaanermut ministerimit akuerisaasumi ilinniartussatut akuerineqarsimassaaq, tak.§ 14. Ilinniartoq angerlarsimaffiup avataanut inissitaq, tak.§ 20, efterskolimi Danmarkimi oqartussaasut meeqqanik inissitanik ilinniartoqarsinnaasutut akuerisaanni ilinnialersinnaanerminnik akuerisaasimassapput, tak.§ 14. 4) Ilinniartoq efterskolimiinnermini innermini angajoqqaatut oqartussaatitaasut toqqagaanik Danmarkimi ilaqutariinnut atassuteqassaaq, tak.§ 15, 5) Ilinniartoq siusinnerusukkut efterskolernissaminut tapiiffigineqarsimassanngilaq, taamaattoq tak. imm. 6. 6) Atuartoq pillugu atuarfik oqaaseqaateqassaaq, tak.§ 16. 7) Tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaat piffissaq eqqorlugu tunniunneqarsimassaaq, tak.§ 23. Imm. 2. Ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfiup immikkut pisoqartillugu imm. 1, nr. 1-imi najugaqarnissamik piumasaqaat sanioqqussinnaavaa, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartoq angajoqqaavilu ukiuni arlalinni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimappata.
- 1) konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut aningaasalersuinermi sakkutut malittarisassiorneqarpoq aamma pappiaranik aningaasanik niuerfinni pilersinneqarsimasumi akuttunngitsumik niuertoqartarluni imaluunniit konto soraarnerussutisianut allaanerusunut siunertanut allanut ileqqaarnissatut sakkussatut malittarisassiorneqarsimalluni, 2) konto akileraartarnikkut iluaquserneqarsimavoq, tassa imaappoq kontomit akiliutit, akileraarutaasussaagaluartut, ilanngaatigineqarsinnaatitaapput imaluunniit kontomik piginnittup tamakkiisumik isertitaanit ilanngaatigineqarlutik imaluunniit appasinerusumik akileraarusersorneqarlutik imaluunniit kontomit aningaasaliinermi isertitat akileraarusersorneri kinguartinneqarlutik imaluunniit appasinnerusumik akileraaruserneqarlutik, 3) aningaasat tigunissaannut piumasarineqarpoq aningaasalersuinermi imaluunniit ileqqaarnermi kontomi siunertanut tunngasuni piumasaqaatit aalajangersimasut naammassineqassasut, soorlu assersuutigalugu ilinniartitaanikkut pisartakkanik imaluunniit napparsimanersiutinut tigusinerit, taamaattoqanngippat aningaasat tigunissaannut akuersisoqaqqaartariaqassaaq, pisut aalajangersimasut taakku sioqqullugit pisussaq, aamma 4) ukiumoortumik UR akiliutit 341.000 kr.-inut taakkuluunniit inorlugit killilerneqarsimapput kontonik kattussisarnerit aningaasallu nalinginik naatsorsueqqittarnerit pillugit§§ 98-101-ini pineqartut atorlugit.
Sentence Morphemes with count 248
- a) danskit oqaasiinik nalorninatik assigiinngiiaartumillu piginnaasaqarnertik takutillugu, tassunga ilanngullugit danskisut ilisarineqarsinnaasumik oqalussinnaassallutik aammalu oqaatsit eqqortumik atorneqartarneranni allattariarsorlutik tunngaviit pingaarnerit piginnaasaqarfigissallugit, b) allattariarsorluni saqqummeeriaatsit assigiinngitsut piginnaasaqarfigisallugit aammalu allattariarsorlutik eqqarsaasersorsinnaassallutik ingerlatitseqqiisinnaallutillu, c) oqaatsit sannaasa, atorneqartarnerisa atuuffiissalu pissusaannik nalilersuisinnaassuseqarnertik takusinnaallugu, d) oqaasiliortarnerup oqaatsinik atuisarnerup atuuffiinillu nalilersuisinnaanermik piginnaasatik takusinnaassallugit, e) malinnaallutik paasinnillutillu tusarnaarsinnaassallutik, f) oqaaseqatigiit imminnut atasut pissarsiaqarfigalugit takinerusunik atuarsinnaassallutik aammalu sukumiisumik itisiliillunilu atuariaatsit assigiinngitsut atorsinnaassallugit, g) oqaaseqatigiinnik misissuilluni, nassuiaasiorluni nalilersuillunilu oqaaseqatigiinnik nalilersuinermi oqariartaatsinik misissuisinnaassallutik, h) allassimasunik atuarnermi oqaatsinik paasinnissinnaanerup ilanngunneqarnissaanik piginnaasaqarnertik takutissinnaassallugu, i) oqaluttuarisaanermi maannakkullu pisunik danskit atuakkiaannik kulturiannillu ilisimasaqarnertik takutissinnaassallugu, j) tusagassiuutit suliaannik nalilersuisinnaassallutik, nassuiaasiorsinnaassallutik imminnullu atanerannik takutitsisinnaassallutik, aamma k) ilinniartitsissut isiginiarlugu skærmimi oqaaseqatigiinni paasissutissanik paasisassarsiorsinnaassallutik toqqaasinnaassallutillu.
- Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissamut akuerineqartoq suliffeqarfik nalunaarfigineqarpat, takuuk§ 4, aamma siunnersuummi§§ 6-8-mi nalunaarsugaanissaq pillugu piumasaqaatit naammassineqarsimappata, siunnersuut malillugu suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaalersinnaavoq nalunaarsuiffimmiilerlunilu ilerlunilu, takuuk§ 9, imm. 1. Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaa akuerineqartoq nalunaarfigineqarsimanngippat, takuuk§ 4, imaluunniit§§ 6-8-mi nalunaarsorneqarnissamut piumasaqaatinik naammassinninngippat, siunnersuut malillugu suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaasinnaanngilaq, takuuk§ 9, imm. 1. Suliffeqarfik suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqarnissaanik akuersissummik nalunaarfigineqarsimasoq, takuuk§ 4, suliffeqarfiit innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut nalunaarsuiffianni suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorneqassaaq, takuuk kapitali 6. Tamanna§ 9, imm. 2 malillugu pisussaavoq.
Sentence Morphemes with count 249
- Kapitali 2 Ilinniagaqarnersiuteqarsinnaanermut piumasaqaatit Ilinniagaqarnersiuteqartitsinissamut piumasaqaatit inunnut tunngasut§ 2. Ilinniartut qinnuteqarnermikkut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaapput 1) danskisut innuttaassuseqarunik imaluunniit nunani tamalaani isumaqatigiissutit Kalaallit Nunaannut atuuffeqartut naapertorlugit danskisut innuttaasunut naligiissinneqarlutik ilinniagaqarnersiuteqarsinnaagunik, aamma 2) ilinniakkami ilinniagaqarnersiuteqarfiusinnaasumi ilinniartussatut akuerisaagunik ilinniagarlu ingerlallugu, tak.§§ 7 aamma 8. Imm. 2. Ilinniartut ilinniagaqarnersiuteqarsinnaassagunik, paasissutissat ilinniagaqarnersiuteqarnissamut attuumassuteqartut tamaasa Naalakkersuisunut nalunaarutigissavaat, soorlu inuup normua, siusinnerusukkut ilinniakkamik naammassinnissimanermut tunngasut, pisortanit ikiorsiissutinik allanik pisartagaqarneq, soraarummeernermi misilitsinnermilu angusat, meeqqanut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaaneq imaluunniit akilersuisussaatitaaneq, nunami innuttaassuseqarneq, ilinniakkamik akuerisaaneq, suliffimmik sungiusarfissamik pissarsisimaneq, ilinniakkamik allannguineq, ilaqutariittut inissisimaneq, peqqissutsimut tunngasunik paasissutissiineq, pissutsillu kingusinnerusukkut allannguuteqartillugit piaartumik Naalakkersuisunut nalunaarutigisassallugit.
- Suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut suliffeqarfiup nalunaarsorsimanerata akuerineqarnera pillugu suliffeqarfik nalunaarfigineqarsimappat, suliffeqarfik iluanaarutinik akiliinera allatigulluunniit piginnittut akornanni sinneqartoorutinik avitseqatigiinnerit tamaasa suliffeqarfik Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut nalunaaruteqartassaaq, takuuk siunnersuummi§ 13, imm. 4. Siunnersuummi§ 10 malillugu suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsugaajunnaarnerani, suliffeqarfiup suliffeqarfittut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisutut nalunaarsorsimanerata nalaani suliffeqarfiup isertitarisimasaanik sinneqartoorutit ilaannik siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5 malillugu suliffeqarfik innuttaasunik ikiuiniarnikkut isumaginninnissamut pisussaaffeqarpoq, takuuk siunnersuummi§ 16, imm. 3. Siunnersuummi§ 7, imm. 1, nr. 5, litra b malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut aningaasaliinerit taamaallaat siunnersuut malillugu suliffeqarfinnut innuttaasunik tapersersortarialinnik suliffissaqartitsisunut allanut pisinnaavoq.
Sentence Morphemes with count 251
- Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Inatsisileriffik, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Nersutinut tunngasunut immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Akileraartarnermut Pisortaqarfik, Kalaallit Nunaanni Kisitsisinik Naatsorsueqqissaartarfik, Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfik, Dronning Ingridip Napparsimmavissua, Peqqissaaveqarfinnik Aqutsivik, Peqqissaanermik Ilinniarfik, Kalaallit Nunaanni Nakorsaatit pillugit Ataatsimiititaliaq, Nuummi nakorsaataasivimmi nakorsaasiortuuneq, KANUKOKA, KANUNUPE, Pituffimmi Innuttaasut isumalioqatigiissitaat, Kalaallit Nunaanni Nakorsat Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaanni kigutit nakorsaasa peqatigiiffiat, Peqqinnissaq Pillugu Kattuffiit( PPK), Kalaallit Nunaanni Peqqissaasut Kattuffiat( PK), Kalaallit Nunaanni sulisitsisut Peqatigiiffiat, Mittarfeqarfiit, Sulisitsisut kattuffiat ILIK, Air Greenland, Arctic Umiaq Line A/S( Umiarsuaatileqatigiit), Kalaallit Nunaanni Brugsenit( KNB), Pilersuisoq, Greenland Contractors, Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia, Kalaallit Nunaanni Politimesteri, KAS Centralapoteket, Inatsisit atuutsinnerannut ministeriaqarfik, Nunap Iluani Pissutsinut Peqqinnissamullu ministeriaqarfik, Peqqinnissaqarfimmik Aqutsisoqarfik, Nakorsaatit pillugit Aqutsisoqarfik, Inuussutissat pillugit ministeriaqarfik, Inuussutissanut Pisortaqarfik, Illersornissamut ministeriaqarfik, Kangilinnguani Sakkutooqarfik, Danmarkimi Nakorsaataarniat Peqatigiiffiat, Danmarkimi Nakorsaasiortut peqatigiiffiat aamma farmakonomit peqatigiiffiat.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnut ataasiakkaanut ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammissasaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni USA-p sakkutuuinut, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq IR naapertorlugu ingerlatsinerannut atugassatut eqqunneqartut.
Sentence Morphemes with count 253
- Sulitilluni ajoqusernissamut sillimasiineq Peqqinnissamut tunngasut sinneri Angallanneq Pigisat pillugit inatsit Aqqartartoqarneq Pinerluttunik isumaginninneq Pas-it Politiit unnerluussisussaatitaasullu taavalu pinerluttut pillugit inatsisit ilaat taakkununnga atasut Eqqartuussiveqarneq pillugu inatsit, tamatumani eqqartuussivinnik pilersitsineq Pinerluttut pillugit inatsit Nunani allamiunut tunngasut killeqarfinnillu nakkutilliineq Inuit pillugit inatsisit Ilaqutariit pillugit inatsisit Kingornussisussaatitaaneq pillugu inatsisit Eqqartuussissorisoqarneq Sakkoqarneq Raadiut immarsiortut ajutoorneranni kiffartuussissuteqarneq isumannaallisaateqarnerlu Raadiunut atassuteqaqatigiissuteqarneq Piginneqatigiinnermut, naatsorsuuserinermut kukkunersiuisoqarnermullu tunngasut Inuussutissarsiutinut uumasunullu nakorsaqarnermut tunngasut Silaannakkut angallanneq Pilerseqqaakkanut soorlu atuakkianut, eqqumiitsulianut, assilisanut il.il. piginnaatitaanermut tunngasut Pilersitseqqaartutut piginnaatitaanermut tunngasut Umiiarnikunut, tissarlukunut immallu iternanut tunngasut Imarsiornermi isumannaallisaaneq Umiarsuarnik nalunaarsuineq imarsiornermullu inatsisit Nunap assiliorneq Imarsiornermi angallavissanik nalunaaqutsersuineq Naaralaartitsiveqarnermut ilisimasortaqarnermullu tunngasut Immap avatangiisinut tunngasut Aningaasaqarnermik aaqqissuussineq nakkutilliinerlu Sullivinni atukkanut tunngasut( nunatta imartaani uuliasiornermut tunngasut nunatsinnit tiguneqareersut minillugit) Silasiorneq
Sentence Morphemes with count 254
- Imm. 2. Ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliorneqassapput 1) ilinniagaqarnerup ilaasa ataasiakkaat anguniagassartaat, imarisassaat sivisussusissaallu, 2) ilinniartitseriaasissat, tamakkununnga ilanngullugu sulilluni sungiusarneq ilaatinneqassanersoq, 3) kursusernerit tulleriiaarneranni pituttusimaffiusinnaasut, 4) soraarummeernissamut piumasarisat immaqalu misilitsittarnerit aalajangersimasumik inissinneqassanersut, 5) misileeriaatsit( sivisussusissat, nakkutilliisoqartitsineq, allattarissanik angerlaallugit suliaqarneq, najoqqutassaqartitsineq, piareersarfissat, misilitseqqittarnerit, akuleriissitsinissamut periarfissat il.il.), 6) nalileeriaatsit, tamakkununnga ilanngullugit misilitsinnerit suut karakteerilerneqartassasut, kiisalu allattariarsornerni naliliinissamut piffissamik killiliisarnissat, 7) misilitsinnerit qassiusarnissaat misilitsinnernilu ataasiakkaani karakteeriliussanik nalilersuisarneq, 8) speciali, 9) ilinniartup ilinniarnissamut piffissarititap iluani Ilisimatusarfiunngitsumi ilinniartitsissutinik sammisaqarnissamut periarfissaqartinneqarsinnaanera, aamma 10) soraarummeernermut atuarsimasassat aalajangersarneqarnissaat imaluunniit atuarsimasassanut missingersuusiornissaq, kiisalu soraarummeernernut atasumik atuarsimasassanik aalajangiivinnissamut piffissaliussassat.
- § 35. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Bacheloritut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piareersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bacheloritut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 34, imm. 4. Imm. 2. Ilinniagaqarnerup naammassineranut atatillugu illoqarfimmiit ilinniagaqarfiusumiit ilinniarnerup aallartinnginnerani Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarfimmi kingullermi mittarfimmut, umiarsualivimmut qimutsuitsulluunniit unittarfiannut qaninnermut akiliunneqarluni angalasoqassaaq, takuulli§ 34, imm. 4. Piffissap ilinniarnermik naammassiffiusup kingorna kingusinnerpaamik ukioq ataaseq qaangiuttoq angalasoqassaaq.
- 1) aningaaserivimmi konto, ulloq 31. december 2015-imi aningaaserivimmit nalunaaruteqartussaasumit ingerlanneqartoq 2) aningaaserivimmi konto kontomik piginnittumit pigineqartoq, aningaaserivimmi kontop taamatut ittup ulloq suna ammarneqarnera apeqqutaatinnagu, a) kontomik piginnittoq aamma aningaaserivimmi kontoqarpat, nr. 1 malillugu aningaaserivimmi nalunaaruteqartussami konto pioreersuusoq, imaluunniit Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq atassuteqartoq, b) aningaaseriviup nalunaaruteqartussap immaqalu Kalaallit Nunaanni immikkoortortap atassuteqartup, qulaani taaneqartut marluk aningaaserivimmi kontot aamma kontomik piginnittup aningaaserivimmi kontoi allat, normu manna naapertorlugu kontotut pioreersutut isigineqartut, kontoni aningaasanut killiussat atorneqartillugit§ 94-imi eqqartorneqartut ilisimasanut piumasaqaatit naammassineqarnissaat siunertaralugu aamma aningaaserivimmi kontoni nikinganernik imaluunniit nalinik naatsorsuinissaq siunertaralugu aningaaserivimmi kontotut ataatsitut suliarineqassapput, c) aningaaserivimmi konto, AML/ KYC-imi suleriaatsinut ilaasut eqqarsaatigalugit aningaaserivik nalunaaruteqartussaq pisussaavoq nr. 1-imi allaaserineqartutut kontomut pioreersumut naammassineqarsimasut AML/ KYC-imi suleriaatsit atornerisigut aningaaserivimmi kontomut AML/ KYC-imi suleriaatsit taamatut atornissaannut pisussaaffeqarpoq, aamma d) aningaaserivimmi kontomik ammaanermut piumasarineqanngilaq kontomik piginnittoq sullitatut paasissutissanik nutaanik, ilassutaasunik allannguisunilluunniit saqqummiussinissaa, peqqussutip taassuma malinnera ilanngunnagu.
Sentence Morphemes with count 255
- iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 38, imm. 5, imaluunniit 4) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 2. Aallakaatitassiornermut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisoq 1) aallakaatitassiornermut tapiissutinik tapiiffigineqarnissamik qinnuteqaateqarnermini eqqunngitsunik paasissutissiisimappat, 2) nammineerluni aallakaatitassiornini pillugu nassuiaammik piffissaliussatut aalajangersarneqartup iluani tunniussaqarsimanngippat, tak. 39, imm. 4, imaluunniit 3) aallakaatitsisinnaanermut akuersissummik tunineqarnissamut piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarsimappat, tak.§ 13. Imm. 3. Tunngaviusumik tapiissutit, aallakaatitassiornermut tapiissutit aamma sumiiffinni radioqarfiit tv-qarfiillu kattuffiata ingerlanneqarneranut tapiissutit kiisalu ilinniartitseqqinnermut ingerlaqqiffiusumillu ilinniartitsinermut tapiissutit tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit utertinneqarnissaat piumasarineqarsinnaavoq, tapiissutinik pissarsisup tapiissutit aningaasaliissutigineqarneranni siunertaannit allaanerusunut atorsimappagit.
Sentence Morphemes with count 256
- b) taaguutit atuagarsorlunilu ingerlatsinerit ataasiakkaat atorlugit inuiaqatigiinni ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat, c) politikkimi immikkoortunik misissuisinnaassapput uppernarsaasiorlutillu, tassunga ilanngullugu Danmarkimi nunarsuarmilu pissutsit pingaaruteqassusiat, d) inuit atugarisaat kulturimilu pissutsit sanilliussinnaassavaat nassuiarsinnaallugillu, e) Kalaallit Nunaanni aningaasanik tulleriinnilersuinermi ajornartorsiutit aalajangersimasut misissorsinnaassavaat aaqqiissutillu oqallisigisinnaassallugit, f) nunani assigiinngitsuni inuiaqatigiinni ajornartorsiutit misissorsinnaassavaat sanilliullugillu, tassunga ilanngullugu nunami namminermi pissutsit imminnut atanerat, g) nunami namminermi, Europami nunarsuarmilu ineriartornerit imminnut atanerannik ilisimasat uppernarsarsinnaassavaat, h) ajornartorsiutit suliamik ingerlatsinermi tunngavilersukkat oqaasertalersorsinnaassavaat, ajornartorsiutit misissornissaannut danskit atortuinik katersisinnaassallutik, nalilersuisinnaassallutik suliareqqiisinnaassallutillu taakkunanngalu inerniliisinnaassallutik, i) annertussutsikkut pitsaassutsikkullu periutsit atorsinnaassavaat, j) periutsit, naatsorsuinerit, tabelit diagrammillu ajornanngitsut atorlugit suliamik ingerlatsinermi imminnut atanerit ingerlateqqissinnaassavaat erseqqissarlugillu, k) suliamik ingerlatsinermi imminut atanernik aaqqissuussamik assigiinngiiaartumillu ilinniartitsissummilu immikkoortiterinerit oqaatsillu atorlugit oqaasertaliisinnaassapput aamma l) suliamik ingerlatsineq tunngavigalugu imminnut atanernik assigiinngiiaartumillu namminneq isummaminnik tunngavilersuisinnaassapput, suliamillu ingerlatsinermi oqaloqatigiinnermut akuusinnaassallutik.
Sentence Morphemes with count 257
- Imm. 2. Kommunalbestyrelsi assersuutigalugu aalajangersinnaavoq 1) meeqqamut pissutsinut tunngatillugu isumaginninnermi sullissinikkut ikiorsiinissamik, 2) meeraq ulluunerani neqeroorutini, inuusuttut klubbianni, ilinniartitaanermut assigisaanniluunniit peqataassasoq, 3) illup iluani, perorsaanermik imaluunniit allatut angerlarsimaffimmi tapersersuinikkut ikiorsiinissamik, 4) ilaqutariinnik katsorsaanissamik assigisaanilluunniit tapersersuinissamik, 5) meeqqamut, angajoqqaatut oqartussaassuseqartumut aamma ilaqutariinni ilaasunut allanut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi, angajoqqaarsiani assigisaanniluunniit ulloq unnuarlu inissiinissamik neqerooruteqarnissamik, 6) ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi, angajoqqaarsiani assigisaanniluunniit oqilisaassinertut inissiinissamik neqerooruteqarnissamik, 7) meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarneranut atatillugu angajoqqaatut oqartussaassuseqartup tapersersorteqarnissaanik neqerooruteqarnissamik, 8) inuttut siunnersuisorisamik neqerooruteqarnissamik, tak.§ 16, 9) ineqarfiutigalugu atuarfimmiinnermut innermut efterskole-miinnermulluunniit innermulluunniit aningaasatigut ikiorsiinissamik, tamatumunnga angajoqqaatut oqartussaassuseqartoq nammineerluni akissaqanngippat, 10) meeqqap angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnissaanik, assersuutigalugu ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut imaluunniit angajoqqaarsianut, meeqqap immikkut pisariaqartitsineranut naammassinnissinnaasutut isigineqartumut imaluunniit, 11) suliniuteqareernermi malinnaanissamik.
- Imm. 2. Nunarsuup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) nunarsuup sananeqaataa ataatsimut isigalugu, tassunga ilaatillugit innermik anitsisarnerit, nunap sajuttarneri, nunarsuup qalipaasa eqiteruttarneri nunallu pissutsimigut kaaviiaarnerat, ilisimasaqarfigissagaat, 2) najugarisamik eqqaani sermersuup nunamik sunniisimaneranut, nunat isikkuisa allanngoriartorneranut, sisoornernut qaleriiaannernullu takussutissanik annikitsunik tikkuussisinnaassasut, 3) nunarsuup oqaluttuarisaanera, tamatumani ilaatillugit nunap allanngoriartorfiisa piffissatigut nalai, ujaranngornerit uumasullu assigiinngitsut ineriartorneri, sammisimassagaat, 4) Kalaallit Nunaanni aatsitassat piiarneqarlutillu atorneqartut ilisimasaqarfigissagaat, 5) radari, itissusersiut aamma GPS ilisimasaqarfigissagaat, 6) Qalasersuup Avannarliup saviullu kajungerisaqarfia avannarleq immikkoortissinnaassagaat aamma pujorsiut atorlugu taakku marluk sumiissusersisinnaassagaat, 7) pujorsiut ungasissutsinillu uuttortaat iluaqutigalugit annikitsunik nunap- assinginik titartaasinnaassasut, 8) silasiornermi tunngaviusumik paasinnittaatsit, kissassuseq/ ississuseq, anori, isugutassuseq, sialuk/ nittaalaq, silaannap naqitsinera, nuissat, erseqqarissuseq, ilisimassagaat atorsinnaassagaallu, 9) Kalaallit Nunaanni silap allanngornissaanik ilimasaarinermi nunap/ imartallu immikkoortoqarfii ilisimassagaat, 10) silassamik ilimasaarinermi taaguutit taakkulu sumiiffinni ataasiakkaani atuunneri paasillugillu ilisimassagaat, 11) Kalaallit Nunaanni silap qanoq inneranik nalunaarutit silallu allanngornissaanut ilimasaarutit
- "§ 35. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaasimappat inuk ataaseq, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inummit tassannga imaluunniit taassuma inoqutaani ilaasunit ingerlanneqarsinnaasoq annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 4 aamma 5. Imm. 2. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaappat inuit arlallit, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inunnit taakkunannga imaluunniit taakkua inoqutaanni ilaasunit ingerlanneqarsinnaasoq, annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 4 aamma 5. Imm. 3. Pisinnaatitsissummik pigisaqartoq tassaappat katersugaasivik, misissuineq piiaanerlu taamaallaat inuit katersugaasivimmi aqutsisuni ilaasortaasut imaluunniit katersugaasivimmi aalajangersimasumik sulisuusut ingerlassinnaagaat, annikitsumik aatsitassarsiornissamik akuersissummi ilaatinneqarpoq, taamaattorli takuuk imm. 5. Imm. 4. Annikitsumik aatsitassarsiornissamik kisermaassisussaatitaalluni akuersissut malillugu pisinnaatitsissummik pigisaqartoq, sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi piffissami ataatsikkut inuit 9-it tikillugit sulisoqarsinnaasoq Naalakkersuisut akuersissummik tunniussisinnaapput, taamaattorli takuuk imm. 5. Imm. 5. Sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi piffissami ataatsikkut ingerlatanik suliaqartut inuit 10-init amerlanerusinnaanngillat.
- Nassiussat nioqqutissanik akitsuusigassanik imaluunniit eqquteqqusaanngitsunik imaqanngippata Akileraaruseriffiup nassiussat makkuninnga imallit tigusassatut tunniunneranni nalunaarutigineqartussaajunnaarsissinnaavai 1) tunissutit inunnit ataasiakkaanit ingerlatitat, 2) atortut pilertortumik annertunerusumillu annaassiniarnerni ikiuiniarnerniluunniit atorneqartussat, 3) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit umiarsuit umiarsualivissisimaneranni inuttaasunit atorneqartussat, 4) imarsiortunik sammisassaqartitsiniutit nunat allat umiarsuaasa nunat tamalaat akornanni angalaartut iluarsagassatut nunamut oqqussaat, 5) danskit savalimmiormiullu umiarsuaataannut timmisartuinullu nunanut allamukartaatinut KAR aammalu nunat allamiut umiarsuaannut timmisartuinullu kingoraartissat atortussallu il.il., kingoraartissat atortussallu umiarsuarnut timmisartunulluunniit pineqartunut tunniunneqarpata, 6) nioqqutissat, Danmarkimi, Savalimmiuni nunaniluunniit allani iluarsarneqarsimallutik atorneqarallarsimallutilluunniit eqquteqqinneqartut, nioqqutissanik tigusisoq annissinermik nalunaarutip nuutinneranik uppernarsaammilluunniit allamik pisariaqartumik takutitsisinnaappat, 7) pequtit pialuutillu atoreersimasutut isikkullit inunnillu Kalaallit Nunaanni najugaqalersunit eqqunneqartut, imaluunniit 8) nioqqutissat atortussallu sakkutooqarfinni, Kalaallit Nunaata illersorneqarnissaa pillugu isumaqatigiissummi 27. april 1951-imeersumi IR pineqartuni USA-p sakkutuuisa ingerlataanni atugassatut eqqunneqartut.
- Pineqarput§ 1, imm. 2 aamma§ 10, imm. 2, pinngitsaaliissummik unitsitsinissamik aalajangiinermut tunngatillugu,§ 11 imm. 1, pinngitsaaliissummik tigummigallagassanngortitsisoqarnissaanut tunngatillugu,§ 12, imm. 1, pinngitsaaliissummik utertitsinissamut tunngatillugu,§ 14, imm. 2, katsorsaaniarnermut atatillugu pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup aallartinneqarnissaanut aamma katsorsaanerup naammassinissaanut nukersornermik atuinissamut tunngatillugu, 15, imm. 2, pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup aallartinneqarnissaa timikkut nappaatinik nakorsaasoqarnissaanut atatillugu§ 19, imm. 1 aamma 3, angerlartitaanerup kingorna pinngitsaaliissummik malinnaaffiginninneq aamma takkutinngitsoorpat politiit ikiortigalugit aaneqarnissaa,§ 22, imm. 2, qiterut atorlugu aalaakkiinerup saniatigut paffinnut aamma imaluunniit singernernut aalaakkiissutit aaqqatillu atorneqarnissaannut tunngatillugu, 22, Imm. 3, sinerissami peqqinnissaqarfiup immikkoortuisa arlaanni pinngitsaaliissummik aalaakkiinerup sivitsorneqarnissaanut tunngatillugu,§ 30 timikkut eqqiarnissamut tunngatillugu pinngitsaaliissummik atuinissamik aalajangernissamut tunngatillugu,§ 32, imm. 1, allagarsianik/ nassiussarsianik, inip uninngaviusup aamma pigisat, timip satsillugu misissorneqarnissaanut aammattaaq atortunik arsaarinnissuteqarnissamut aamma suujunnaarsitsinissamut aalajangiinermut tunngatillugu.
Sentence Morphemes with count 258
- nappaateqalersitsisartut, nerisassaniittut ittut, nungusaasartut, bakterianillu toqoraasartut, ilisimasaqarfigissagaat, g) inuup, qimerlullit allat, sullerngit uumasuaqqallu sananeqaatimikkut timimikkullu assingussusiat assigiinngissusiilu pingaarnerit nassuiarsinnaassagaat aamma h) ikiueqqaarnermi tunngaviusut pikkorissarfigisimassagaat aamma 2) Uumassusillinni pinngortitamillu atueqatigiinnermi a) najugarisami uumassusillit ilisarnartut misissorsimassagaat, b) Kalaallit Nunaanni uummassusillit nunamiittut ittut assigiinngitsut sammisimassagaat, c) Kalaallit Nunaanni sumiiffinni assigiinngitsuni imermi taratsumilu uumassusillit sammisimassagaat, d) nunami, imermi imaanilu nerisareqatigiiaat nassuiarsinnaassagaat, e) nerisareqatigiiaat nukissatut atortussiallu kaaviiaarnerattut nassuiarsinnaassagaat, f) Kalaallit Nunaanni uumasut nunguttut nungutaanissamullu ulorianartorsiortitat ilisimasaqarfigissagaat, g) qangarsuaq uumasut ujaranngornerit ilisimasaqarfigissagaat, h) Kalaallit Nunaanni uumassusillit taakkulu atorneqarsinnaanerinut periarfissat kiisalu taamatut atuinerup kingunerisinnaasai nassuiarsinnaassagaat, i) kialaartup issittullu ilaat toqqakkat, pinngortitami atueqatigiinnerit pingaarnerit, naasut miluumasullu nalinginnaasut, silap pissusii nalinginnaanerit kiisalu inuit atisaat sammisimassagaat aamma j) uumasut naasullu uumaffigisanut assigiinngitsunut naleqqussartarnerat assersuusiorfigisinnaassagaat.
- )§ 40, imm. 1, nr. 7( Atortussianik, nioqqutissianik aamma atortunik igitaqarnissamut inerteqqutinik malittarisassaliorsinnaanermut Naalakkersuisunut piginnaatitsissut)§ 41( sanaartugassanik anginerusunik sanaartornissamut akuersissuteqarnermut atatillugu avatangiisinut sunniutinik nalilersuineq pillugu maleruagassaq)§ 42( sanaartugassanik anginerusunik sanaartornissamut akuersissuteqarnermut atatillugu avatangiisinut sunniutinik nalilersuineq pillugu maleruagassaq)§ 47( Pigisanut il.il. isersinnaaneq)§ 48( Inatsit naapertorlugu aalajangiinissat sioqqullugit tamanut saqqummiussisarneq aamma innuttaasut peqataatinneqarnissaat)§ 49, imm. 2 aamma 3( Inatsimmut atuuttumut naleqqiullugu kommunit imaluunniit Namminersorlutik Oqartussat qanoq ilinerani nakkutilliisutut oqartussaanerisa allanngornera)§ 52, nr. 4( Kinaluunniit noqqaasoqarneratigut pisortanut nakkutilliisunut kinaanerminik ilisimatitsissaaq)§ 56, imm. 3( Kommunalbestyrelsip nakkutilliinermi pisussaaffiata piffissamut aalajangersimasumut annertussusia pillugu Naalakkersuisut kommunalbestyrelsimut aalajangersaasinnaapput)§ 65( Eqqartuussivimmi suliassanngortitsineq pillugu maleruagassaq)§ 68( Pillaammik akiliisitaasussanngortitaanermi akiliutissap annertussusilernerani unioqqutitsineq inuussutissarsiummut ingerlatsinermut atasumik pisimappat tamanna sukannernerulersitsissutaassaaq)§ 69( Sakkutooqarfimmi Pituffimmi inatsit atuutinngilaq)§ 70( Atortuulersitsineq pillugu aalajangersagaq)
- a) inuiaqatigiinni ajornartorsiutinik nalilersuineq uppernarsaasiornerlu aamma tunisassianik kiisalu tunisassianik ajornartorsiutip aaqqinnissaanut tapersiisunik ineriartortitsinermi aaqqissuussamik periutsit atorsinnaallugit, b) nutaaliorluni sulinermik ingerlatsinermik suliaqarneq aamma tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu isumassarsianik ineriartortitsinermi periutsit, c) ilinniarfimmi sannavinni laboratorianilu suliamik tunisassianik illersorneqarsinnaasumik tunisassiornermi suliamik pitsaasumik ingerlatsinermi atortut periutsillu atornerat, isumannaallisaanermik peqqissutsimillu suliaqartarneq, d) sulianik pitsaasumik pitsaassuteqartunik suliaqarneq nalilersuinerlu aamma suliat pitsaassusaannik uppernarsaasiorneq, e) Kalaallit Nunaanni Issittumilu kiisalu nunarsuarmi inuiaqatigiinni avatangiisiusuni teknologip imminut ataneranik nassuiaaneq, f) Kalaallit Nunaanni Issittumilu teknologit ilusilersuinerillu toqqakkat oqaluttuarissanermi ineriartortinneqarnerannik nassuiaaneq, g) misilittakkat tunngavigalugit misissuinernik ingerlatsineq h) ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarnerni annertunerusuni nammineerluni allallu peqatigalugit sulineq aamma suliniuteqarnerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilersorneranullu periutsit atorlugit, i) suliniuteqarneq allaganngorlugu, oqaluinnarluni takuneqarsinnaasunillu uppernarsaaserlugu saqqummiullugulu aamma, j) allattarissat oqaluttarissallu atorlugit ilisimasanik ingerlatitseqqiineq.
- Nunaanni Eqqartuussiveqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit, Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivik, Kalaallit Nunaanni Politiit, Pinerluttunik isumaginnittoqarfik, Nunatsinni Advokatit, Kalaallit Nunaanni illersuisuuneq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Meeqqat Illersuisuat MIO, Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, Pissassarfik- Inunnut Innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat- Utoqqaat Peqatigiiffiat, Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat( Grønlandske Handicaporganisationer), KNIPK-( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Peqatigiiffiisa Kattuffiat), ISI( Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat), KTK( Kalaallit Nunaanni Tusilartut Kattuffiat), Sugisaq-( Tarnimikkut eqqarsartaatsimikkullu nappaatillit ilaqutaasalu peqatigiiffiat), Landsforeningen Autisme-mi Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, INOOQAT( Angajoqqaat ineriartornermigut akornutilimmik meerallit peqatigiiffiat), Angajooqqaaqatigiit( Angajoqqaat ADHD-ertunik aamma/ imaluunniit autismeqartunik meerallit kattuffiat), Neriuffik Kattuffiat- Kalaallit Nunaanni kræftimut akiuiniaqatigiiffik, Kalaallit Røde Korsiat- Røde Kors i Grønland, NIISIP( Kalaallit Nunaanni isumaginninnermi siunnersortit ilinniarsimasut peqatigiiffiat), Peqqissaasut Kattuffiat/ Grønlands Sygeplejerskeorganisation, SIK( Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Atorfillit Kattuffiat( Sulinermik inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat( Sulinermik inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat), Kalaallit Nunaanni Ilinniagartuut Kattuffiat, ASG, IMAK( Ilinniartitsisut Meeqqat Atuarfianneersut Kattuffiat) aamma Sulisitsisut- Grønlands Erhverv.
Sentence Morphemes with count 259
- 1) Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat, takuuk§ 17 b, imm. 1, kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit aningaasat tunniunneqartartut piginnittumut namminermut, aapparisaanut katissimasaanut inooqatigisaanulluunniit, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut kiisalu inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsianit inuuneq naallugu kingornussisussanut, 2) soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tigusartakkat, takuuk§ 17 c, aaqqissuussinermi atugassarititat naapertorlugit naafferartumik tunniunneqartartut sillimmasersimasumut kiisalu sillimmasersimasup toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaasut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsiat inuuneq naallugu kingornussisussaannut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat§ 17 b, imm. 1 kiisalu§ 17 b, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat,§ 17 c malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersimasaanulluunniit tunniunneqarpata, tassa najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik
- Aalajangersagaq atorneqarpoq, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 23-ip 18. november 1992-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 18. november 1992-imeersup IR allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 39, 20. september 1994-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 43, 15. november 1994-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 6. august 1991-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 31, 30. oktober 1991-imeersup IR, Kalaallit Nunaanni illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 9. november 1987imeersumi IR, illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 13, 18. august 2006-imeersumi IR, nunaqarfinnut pilersaarutit allannguuteqartinneqarneri pillugit kommunimut pilersaarutinut tapiliussat tamanut tusarniaassutigineqartarneri pillugu Aningaasaqarnermut pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 1, 22. april 1996-imeersup IR, suliarineqarnerisigut.
- nalunaarfigineqannginnissaa, Aatsitassanut Pisortaqarfiup uppernarsanngippagu akuerineqarnerup kinguneranik isertitat suunerannik nassuiaammi tamakkiisumik ilaasunik artukkiissutaasunik akitsuutinik akiliisoqartartoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq akuersissut naapertorlugu aammalu aatsitassanik inatsit naapertorlugu allamik kisimiilluni ingerlatsisuusoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq selskabini allani imaluunniit piginneqatigiiffinni allani piginneqataassutilik aningaasaliissuteqanngitsoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit selskabinut allanut ilanngulluni akileraartinneqarsinnaanngitsoq, pinngitsaaliissummik ataatsimut akileraartitsineq pineqanngippat, nunap nammineq iluani ingerlatseqatigiiffissuarni piginnaatitsissummik pigisaqartoq nunani allani ingerlatseqatigiiffissuarni piginnaatitsissutinik pigisalittut aningaasanngortitsinissamik piumasaqaatit assingannik piumaffigineqarsinnaasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartoq tamanut tunngatillugu akinut nammineq sunniuteqarfigisinnaanngisaanut, aammalu nammineq sunniuteqarfigisinnaanngisat pillugit piumasaqaatit malillugit niuertassasoq, piginnaatitsissummik pigisaqartup aaqqissuunneqarnera, ilanngullugu selskabip piginneqataassuteqarnerusup atassuteqarnera, allanngortinneqarsinnaanngitsoq Aatsitassanut Pisortaqarfik akuersisimatinnagu, aammalu piginnaatitsissummik pigisaqartup sumiiffik nalunaarsorsimaffia allanngortinneqarsinnaanngitsoq Aatsitassanut Pisortaqarfik akuersisimatinnagu.
Sentence Morphemes with count 260
- Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisut sumiiffinni kiffaanngissusiiagaasimasut tigummineqarfiini qanoq pineqarnerinik akuttunngitsumik misissuisarnissamut, kiffaanngissusiiagaasimasut qanoq pineqarnerisa pissutsillu atugaasa pitsaanerulersinneqarnissaat, naalliutitsisarnerup il.il pinaveersaartinneqarnissaat pillugit kaammattuutinik saqqummiussinissamut kiisalu inatsisit atuuttut siunnersuutigineqartullu pillugit siunnersuuteqarnissamut oqaaseqaateqarnissamullu minnerpaaffiatigut pisinnaatitaassapput, tak. isumaqatigiissummut ilassummi artikel 19. Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisut piginnaatitaanerminnik naammassisinnaassagunik kiffaanngissusiiagaasut sumiiffiillu tigumminniffiit pillugit paasissutissanik pisariaqartunik tamanik pissarsisinnaassapput kiisalu sumiiffinnut tigumminniffiusunut tamanut kiisalu atortulersuutinut atortorissaarutinullu tamanut isersinnaassallutik, tak. isumatigiissummut ilassummi artikel 20. Nuna tamakkerlugu pinaveersaartitsisup nammineq oqaasissaqarfigisamini nakkutilliisuuffigisaminilu sumiiffinnut tamanut pisortani oqartussaasup aalajangiinera, pisortani oqartussaasup kaammattuinera pisortaniluunniit oqartussaasup akuersinera akuersaarneraluunniit tunngavigalugu inunnik kiffaanngissusiiaaffiusunut kiffaanngissusiiaaffiusinnaasunulluunniit isersinnaanera nunat naalagaaffiilluunniit peqataasut tamatumunnga atatillugu isumagissavaat.
Sentence Morphemes with count 261
- Imm. 2. Pinngortitamik nunalerinerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) nunarsuup ineriartornerata oqaluttuassartaani pingaarnerit, tassunga ilanngullugit nunarsuup qalipaanik ilisimasaqarneq, nunap pissutsimigut ingerlaarnera nunallu pissutsimigut kaaviiaarnera, nassuiarsinnaassagaat, 2) Kalaallit Nunaata sananeqaatai ilusialu ilisimasaqarfigissagaat, 3) Kalaallit Nunaanni aatsitassat nalinginnaanerusut ilisarnaataat taaguutaallu ilisimassagaat, 4) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni aatsitassat aatsitassarsiornerillu ilisimasaqarfigissagaat, 5) tinittarneq ulittarnerlu ilisimasaqarfigissagaat aamma taakku nikerarnerannut takussutissiaq atorsinnaassagaat, 6) immap sarfai taakkulu ukiup kaajallakkiartornerani allanngorartarneri kiisalu silamut klimamullu pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, 7) nunarsuarmi silaannaap pissusia naasoqarfiillu killeqarfii, anorlertarnermut siallertarnermut/ nittaattarnermut pissutsit kiisalu nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni inuussutissarsiornermut inuuniarnikkullu atugassarititaasunut pingaarutaat ataatsimut isigalugu nassuiarsinnaassagaat, 8) nunap qaavani issut assigiinngitsut naasoqassuserlu sammisimassagaat taakkulu nunarsuup ilaani assigiinngitsuni naasorissaasutut ingerlatsinissamut orpippassuarnillu atuinissamut periarfissat tunniussinnaasai pingaarutillit ilisimasaqarfigissagaat.
- Imm. 1-imut Aalajangersagaq tassunga assingusoq atorneqarpoq, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata nr. 23-ip 18. november 1992-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 23, 18. november 1992-imeersup IR allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 39, 20. september 1994-imeersup IR, nunaminertat atorneqartarnerat pilersaarusiorfigineqartarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaata allanngortinneqarneranik Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 43, 15. november 1994-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 28, 6. august 1991-imeersup IR, kommunekkaartumik pilersaarusiornermi allanngutsaaliuisussaanermik nakkutiginnittussaaneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 31, 30. oktober 1991-imeersup IR, Kalaallit Nunaanni illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 24, 9. november 1987-imeersumi IR, illuliortiternermi oqartussaasuseq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 13, 18. august 2006-imeersumi IR, nunaqarfinnut pilersaarutit allannguuteqartinneqarneri pillugit kommunimut pilersaarutinut tapiliussat tamanut tusarniaassutigineqartarneri pillugu Aningaasaqarnermut pisortaqarfiup kaajallaasitaa nr. 1, 22. april 1996-imeersup IR, suliarineqarnerisigut.
Sentence Morphemes with count 262
- 1) Soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat, takuuk§ 39, imm. 1, kiisalu§ 39, imm. 3 aamma 4 malillugit aningaasat tunniunneqartartut piginnittumut namminermut, aapparisaanut katissimasaanut inooqatigisaanulluunniit, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut kiisalu inuuneq naal-lugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsianit inuuneq naallugu kingornussisussanut, 2) soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tigusartakkat, takuuk§ 40, aaqqissuussinermi atugassarititat naapertorlugit naafferartumik tunniunneqartartut sillimmasersimasumut kiisalu sillimmasersimasup toqoreerneratigut naafferartumik tunniuttakkat, tassa kikkut salliutinneqarnissaat pillugu malittarisassat malillugit tunniunneqartarpata pineqartup aapparisaanut katissimasaanut imaluunniit inooqatigisaanut, tamatumani ilanngullugit aapparisimasamut avissimasamut imaluunniit inuuneq naallugu kingornussisussanut, qitornarsianut imaluunniit qitornarsiat inuuneq naallugu kingornussisussaannut, aamma 3) soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermit ingerlaavartumik tunniussisartussamit soraarnerussutisiat§ 39, imm. 1 kiisalu§ 39, imm. 3 aamma 4 malillugit tunniuttakkat aammalu soraarnerussutisiaqalernissaq siunertaralugu naafferartumik sillimmasiutinit tunniuttakkat,§ 40 malillugu piginnittup katissimallugu aapparisaanut avissimasaanut averusersima-saanulluunniit tunniunneqarpata, tassa najugaqatigiinnermi pigisat agguarneqarnerata kinguneranik pisassanngortinneqarsimappata.
- Tamatuma saniatigut naliliinerup isumannaassavaa, 1) ilinniagaqartup ilinniartitsissutit qaffasissusaasigut qanoq inissisimanini ilisimassagaa, nammineq ilinniarnerminik ingerlatsinissaminut ineriartornissaminullu tunuliaqutassatut, 2) ilinniagaqartup misilitsinnissamut namminerlu ineriartornerminik ilikkakkatigullu nalilersuisarnissaminut sungiusarneqarnissaa, 3) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniartinneqarnermini pissarsiaasa ineriartornerat ataatsimut isigalugu malinnaaffigissagai, 4) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ataatsimut isigalugu ilinniartitsinermi ilinniartup pissarsiaanik tassunga ilanngullugu ilinniartup ilinniarnermik naliliineranik ilisimatinneqarnissaat, 5) ilinniartitsisup aamma ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniakkat sammivissaannik toqqaanissaq, ilinniartitsissutinik qinigaqarnissaq ilinniartitsissutillu qaffasissusaat eqqarsaatigalugit ilinniagaqartup ilinniarnermini ingerlaqqinnissaa ineriartoqqinnissaalu ataatsimut isigalugit siunnersuinissaminut pilersaarusiornissaminullu tunngavissinneqarnissaa, aamma 6) ilinniarnertuunngorniarfiup imaluunniit ilinniarfiup akuerisaasup ilinniartup ilinniarnermini pissarsiarisai pillugit angajoqqaatut oqartussaassuseqartunut ilisimatitsissuteqarnissamut tunngavissinneqarnissaa.
- 15.10.- 30.04. Imm. 3. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit Zone 1-mi, 2-mi aamma 4-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.04.-mut, tak.§ 7, imm. 2, nr. 1, 2 aamma 4, ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 40-nik pisaqaqqusaapput, tak§ 5, imm. 1. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit Zone 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.03.-mut, tak.§ 7, imm. 2, nr. 3 ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 40-nik pisaqaqqusaapput, tak§ 5, imm. 1. Imm. 4. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit Zone 1-mi, 2-mi aamma 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10.-miit 30.04.-mut ullormut aallaaniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik qulinik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit Zone 3-mi piffissami piniarfiusumi 15.10-miit 30.03-mut ullormut aallaaniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik qulinik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5, imm. 1. Imm. 5. Inuussutissarsiutigalugu piniarnermut allagartallit imaluunniit sunngiffimmi aallaaniarnermut allagartallit piffissami piniarfiusumi 01.05.-imiit 31.05.- mut, tak.§ 7, imm. 2 nr. 1, ullormut piniarfiusumut miternik siorartuunik aamma miternik siorakitsunik ataatsimut katillugit amerlanerpaamik 20-nik pisaqaqqusaapput, tak.§ 5 imm. 1, taamaallaallu nammineq atugassatut.
Sentence Morphemes with count 263
- Meeqqanut akilersuutit il.il. kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 2, 3. marts 1994-imeersoq IR Kapitali 1. Aalajangersakkat nalinginnaasut§ 1. Peqqussut manna tunngavigalugu meeqqanut akilersuutinik siumoortumik tunniunneqartartunik imaluunniit meeqqanut akilersuutinik pisortanit tapiissutitut tunniunneqartartunik pisinnaatitaaneq makkuninnga piumasaqaateqarfiuvoq, 1) meeraq Kalaallit Nunaanni kommunimi aalajangersimasumik najugaqavissuussasoq, tak. kommuni uninngavigisaq aamma kommuni najugarivitaq il.il. pillugit peqqussut, akilersuutinillu tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartuussasoq, 2) meeraq imaluunniit akilersuutinik tapiissutinilluunniit tigusisinnaatitaasoq qallunaatut innuttaassuseqassasoq, imaluunniit Danmarkip naalagaaffinnut allanut isumaqatigiissuteqarsimanera tunngavigalugu akilersuutinik tapiissutinilluunniit Kalaallit Nunaanni oqartussanit tunineqarnissaminut pisinnaatitaaffeqassasoq, 3) meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut tunngavigalugu meeraq angerlarsimaffiup avataanut pisortanit inissinneqarsimassanngitsoq, imaluunniit allatut pisortanit tamakkiisumik pilersorneqassanngitsoq, 4) angajoqqaatut oqartussaassuseqartut allaganngorlugu akuersereersimatillugit meeraq meeravissiassatut ilaqutariinni tigummineqassanngitsoq, 5) meeqqap angajoqqaavi aappariittut inooqatigiissanngitsut, imaluunniit akilersuisussaatitaasoq inooqatigissanngikkaa.
- 1) iluarsaassinernut isaterinernullu atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu inisseeqqinnissaannut atugassat, tak.§ 67. 2) attartortunut iniminnik piginneqatigiilluni inissiatut pigisatulluunniit tiguserusunngitsunut, tak.§ 24, imm. 1. 3) initaartinneqarnissamik siusinnerusukkut qularnaveeqqusiivigineqarsimasunut eqquutsitsiniarluni innersuunneqartussat, tak.§ 57, imm. 4. 4) aapparisap toqukkut qimagaasup atorfimmut aalajangersimasumut inigitinneqartumik qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 2. 5) aapparisap toqukkut qimagaasup inimik innarluutilimmut immikkut aaqqissugaasumik tunniussaasimasumillu qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 3. 6) siunertanut aalajangersimasunut inniminnigaasut, tak.§ 3, imm. 1, nr. 1 aamma 2. 7) sullissivinni sulisunut inissamut normumik atorneqanngitsumik pigisaqartunut atugassat, tak.§ 9, 8) kommunet isumaginninnermi inissaqartitsinissaannut atugassat, tak.§ 23, 9) nammineq kissaatigalugu nuunniartunut atugassat, tassunga ilanngullugu inigisanik paarlaannerit, tak.§ 58, 10) utaqqisut allattorsimaffianni nalinginnaasumi allassimallutik inissarsiortunut atugassat, tak.§ 6. Imm. 2. Imm. 1, nr. 1- 5 naapertorlugu inissiat innersuunneqartut naleqquttumik angissuseqartinniarneqassapput pitsaassuseqassallutillu.
- 1) iluarsaassinernut isaterinernullu atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat kommunellu inisseeqqinnissaannut atugassat, tak.§ 67. 2) attartortunut iniminnik piginneqatigiilluni inissiatut pigisatulluunniit tiguserusunngitsunut, tak.§ 24, imm. 1. 3) initaartinneqarnissamik siusinnerusukkut qularnaveeqqusiivigineqarsimasunut eqquutsitsiniarluni innersuunneqartussat, tak.§ 57, imm. 4. 4) aapparisap toqukkut qimagaasup atorfimmut aalajangersimasumut inigitinneqartumik qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 2. 5) aapparisap toqukkut qimagaasup inimik innarluutilimmut immikkut aaqqissugaasumik tunniussaasimasumillu qimatsinissaanut atatillugu innersuussutigineqartussat, tak.§ 62, imm. 3. 6) siunertanut aalajangersimasunut inniminnigaasut, tak.§ 3, imm. 1, nr. 1 aamma 2. 7) sullissivinni sulisunut inissamut normumik atorneqanngitsumik pigisaqartunut atugassat, tak.§ 9, 8) kommunet isumaginninnermi inissaqartitsinissaannut atugassat, tak.§ 23, 9) nammineq kissaatigalugu nuunniartunut atugassat, tassunga ilanngullugu inigisanik paarlaannerit, tak.§ 58, 10) utaqqisut allattorsimaffianni nalinginnaasumi allassimallutik inissarsiortunut atugassat, tak.§ 6. Imm. 2. Imm. 1, nr. 1- 5, naapertorlugu inissiat innersuunneqartut naleqquttumik angissuseqartinniarneqassapput pitsaassuseqassallutillu.
- Imm. 3. Suliffeqarfik imaluuniit inuk inatsisartut inatsisaat manna malillugu avatangiisinik illersuiniarluni imaluunniit pitsaaliuiniarluni pisussaaffeqalersimasoq, mingutsitsinermik killilersimaariniartorlu imaluunniit akiuiniarluni pisussaaffeqalersimasoq, pineqartup pisussaaffimminik eqquutsitsinermini teknikkip atorneqarsinnaanerpaap atornissaa qulakkiissavaa siuarsarlugulu, tamakkununnga ilaallutik sanaartukkat, maskiinat, atortorissaarutit, suleriaatsit, teknologiit, nioqqutissat, stoffit aamma atortut mingutsitsinnginnerpaat, kiisalu iliuusissat mingutsitsinermik akiuisinnaanerpaat, sapinngisamik pineqartumut teknikkikkut, suliaqarnikkut aningaasarsiornikkullu periarfissaqarsinnaatillugu, tak. imm. 1-2 aamma§ 52. Imm. 4. Suliffeqarfik imaluunniit inuk inatsisartut inatsisaat manna malillugu avatangiisitigut aarlerinaatinik suussusersinermini, naliliinermini kiisalu sulinikkut sapinngisamik ima appartitsinissamik isumaginnissaguni, pineqartup taamattaaq qulakkiissavaa avatangiisinik illersuinissaq eqqarsaatigissallugu, teknikki mingutsitsinermik akiuiniarnermi atorneqarsinnaanerpaaq qulakkiissavaa siuarsarlugulu, tamakkununnga ilaallutik sanaartukkat/ atortut, maskiinat, atortorissaarutit, suleriaatsit, teknologii, nioqqutissat, stoffit aamma atortut, kiisalu iliuusissat mingutsitsinermik akiuiniarnermi pitsaanerpaat, pineqartumut teknikkikkut, suliaqarnikkut aningaasarsiornikkullu periarfissaqarsinnaatillugu, tak. imm. 1-3 aamma§ 52. Imm. 5. Imm. 4-mi pisussaaffiit assingi makku eqqarsaatigalugit ima pisoqartillugu atuupput:
- imaaniammaannartumi uuliamik mingutsitsiviusumik ajutoortoqartillugu akuliunnissamut isumaqatigiissut 1969-imeersoq IR, 1970-imi, 1976-imi aamma 1992-imi ilassutit aqqutigalugit atulersinneqartoq, uuliamik mingutsitsinermi ajoqusikkanut innuttaasut pisussaaffeqarnerminni akisussaaffii pillugit isumaqatigiissut 1969-imeersoq IR, 1981-imi aamma 1995-imi( isumaqatigiissuterpiaq 1975-imi atulersinneqarpoq, kisiannili 15. maj 1998-imiit atuutilersumik atorunnaarsinneqarluni), 1976-imi, 1992-imi, 2000-imi aamma 2003-mi ilassutit aqqutigalugit atulersinneqartoq, uuliamik mingutsitsisoqarnerani ajoqusikkanut taarsiissuteqartarnermut nunani tamalaani aningaasaateqarfimmik pilersitsineq pillugu isumaqatigiissut 1971-imeersoq IR, taakkulu tamarmik Danmarkimit akuersissutigineqarput( isumaqatigiissuterpiaq 1978-imi atulersinneqarpoq, kisiannili 15. maj 1998-imiit atuutilersumik atorunnaarsinneqarput, aammalu 2002-miit atuutilersumik pivinneqarlutik, Londonimi isumaqatigiissut( eqqakkanik sananeqaatinillu imaanut eqqaanermi mingutsitsinissap pinngitsoortinneqarnissaa pillugu isumaqatigiissut 1972-imeersoq IR), 23. oktober 1974-imi Danmarkimit akuerineqarluni 1975-imi atulersinneqartoq, MARPOL-imut isumaqatigiissut 1973/1978-imeersoq IR, 1980-imi atulersinneqartoq, OSPAR-imut isumaqatigiissut 1992-imeersoq IR, 1995-imi atulersinneqartoq, aammalu Kalaallit Nunaata immikkut isigineqarnissaa, 1996-imi atorunnaarsinneqartoq, aamma Londonimi isumaqatigiissummut ilassut( Londonimi isumaqatigiissummut taartaasoq), tassanilu Kalaallit Nunaata tunuarsimaarfigineqarnera 29. oktober 1997-imi atorunnaarsinneqarpoq.
Sentence Morphemes with count 264
- oqartussaaffiit aqutsinermi allaffissornermik suliaqartartut, ingerlatsinermi oqartussaasut suliassaannut assingusunik suliaqartartut, assersuutigalugu akuersissutinik, tapiissutinik imaluunniit taarsigassarsinissamik qinnuteqaatinik suliaqartartut, assersuutigalugu Inuussutissarsiutitigut Tapersiisarnermut Ataatsimiititaliaq( takuuk kinguliiniittut ittut) aamma Immikkut Ikiorsiisarnermi Aningaasaateqarfiusoq, oqartussaaffiit pisortani oqartussaasut aalajangiinerinik naammagittaalliuuteqartarfittut ingerlasut, assersuutigalugu Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Ilinniagaqarnersiuteqartitsinermi Naammagittaalliuuteqartarfik aamma Ineqarneq pillugu Maalaaruteqartarfik, oqartussaaffiit ajornartorsiutit illua'tungeriit marluk akornanni inuit ataasiakkaat pillugit inatsiseqartitsinermut tunngasumik pissusillit aaqqinnissaannik suliallit, oqartussaaffik misissuinissamik nakkutilliinissamillu, pisortanut oqartussaasunut inatsiseqartitsineq naapertorlugu tunngavilinnik, pisussaatinneqarsimappat, oqartussaaffiit inatsisinut naapertuutsitsinermik nakkutilliisutut suliaqartut, assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni Kommunit Nakkutilliisoqarfiat, aammattaaq kinguliiniittut ittut takukkit, Oqartussaaffiit suliaqaqatigiissut, taakkunani Inatsisartunut ilaasortat inatsit naapertorlugu allamilluunniit tunngaveqartumik oqartussaaffik tamaat ilaannaaluunniit ilaasortaaffigalugu, Ombudsmandip 1995-imut nalunaarutaa malillugu immikkut ajornartorsiuteqarfiupput.
- § 38. Naalakkersuisut attartornermut isumaqatigiissut ilinniartut ineqarfianni najugaqartumut atorunnaarsittassavaat ilinniagaq imaluunniit ilinniarfimmiinneq inneq naammassippat imaluunniit unitsinneqarpat, imaluunniit ilinniartut ineqarfianni najugaqartup ilinniartut ineqarfianni najugaqarnissamut piumasaqaatit naammassiunnaarpagit, taamaattoq tak. imm. 3 aamma§ 49, imm. 2. Ilinniakkamik ingerlatsinnginneq tamatumani ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassaaq, soorluttaaq taamaatitsineq orlov-eqarnikkut, tamatumani aamma naartunermut meerartaarnermullu atatillugu sulinngiffeqarneq ilinniakkamik taamaatitsinertut isigineqassasut, taamalu ilinniartut ineqarfianni najugaqarsinnaajunnaarnertut, tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniakkamik, ilinniarfimmiinnermik innermik, sungiusaammik suliffeqarnermik naammassisaqarnermi, ilinniarfimmi ilinniakkamik taamaatitsinermi ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq nooreersimassaaq ulluinnaat 10-t qaangiutinnginnerini, ilinniakkap, sungiusaammik suliffeqarnerup imaluunniit uninnerani imaluunniit taamaatinnerani, taamaattoq tak. imm. 3. Imm. 3. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniakkamiit anisitaaguni anisitaanerlu naammagittaalliutigalugu allaffissornikkut oqartussanut allanut, taava ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq pisinnaatitaavoq inigisaminiiginnarnissaminut iinnarnissaminut, anisitaaneq pillugu inaarutaasumik aalajangertoqarnissaata tungaanut.
- ) 11- 14□/ 15- 19□/ 20- 24□/ 25- 28□/ 29- 31□/ 32- 35□/ 36- 37□/ 38- 40□/ 41- 43□/ 44- 47□/ 48- 50□/ 51- 55□/ 56- 58□/ 59- 62□/ 63- 66□/ JEREMIA 1- 3□/ 4- 5□/ 6- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 16□/ 17- 20□/ 21- 23□/ 24- 26□/ 27- 29□/ 30- 31□/ 32- 33□/ 34- 36□/ 37- 39□/ 40- 42□/ 43- 44□/ 45- 48□/ 49- 50□/ 51- 52□/ UPPUTIT 1- 2□/ 3- 5□/ EZEKIELI 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ 10- 12□/ 13- 15□/ 16□/ 17- 18□/ 19- 21□/ 22- 23□/ 24- 26□/ 27- 28□/ 29- 31□/ 32- 33□/ 34- 36□/ 37- 38□/ 39- 40□/ 41- 43□/ 44- 45□/ 46- 48□/ DANIELI 1- 2□/ 3- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 12□ 7/ HOSEA 1- 7□/ 8- 14□/ JOELI 1- 3□/ AMOSI 1- 5□/ 6- 9□/ OBADIA/ JONA□/ MIKA 1- 7□/ NAHUMI/ HABAKKUKI□/ SEFANIA/ HAGGAJI□/ ZAKARIA 1- 7□/ 8- 11□/ 12- 14□/ MALAKI 1- 4□ JIISUSIP INUUNERATA KIFFARTORNERATALU ALLAATIGINEQARNERAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ MATTHÆUSI 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 17□/ 18- 20□/ 21- 23□/ 24- 25□/ 26□/ 27- 28□/ MARKUSI● 1- 3□/● 4- 5□/● 6- 8□/● 9- 10□/● 11- 13□/● 14- 16□/ LUKASI 1- 2□/ 3- 5□/ 6- 7□/ 8- 9□/ 10- 11□/ 12- 13□/ 14- 17□/ 18- 19□/ 20- 22□/ 23- 24□/ JOHANNESI 1- 3□/ 4- 5□/ 6- 7□/ 8- 9□/ 10- 12□/ 13- 15□/ 16- 18□/ 19- 21□ ILAGIIT KRISTUMIUT AMERLIARTORNERAT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ APUSTILIT SULIAAT● 1- 3□/● 4- 6□/● 7- 8□/● 9- 11□ 8/ APUSTILIT SULIAAT● 12- 14□/( nang.
Sentence Morphemes with count 268
- 1) aaqqissuussinernut§ 39, imm. 1-imi,§ 39 a, imm. 1-imi 2-milu, aamma§ 40, imm. 1-imi pineqartunut kiisalu aaqqissuussinernut allanut, soraarnerussutisianik akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi§ 53 A-mi pineqartunut, 2) soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernut danskit aningaaseriviini, soraarnerussutisiaqarnissamut aningaasaateqarfiini aamma inuunermut soraarnerussutisiaqarnissamullu sillimmasiisarfiini pilersinneqarsimasunut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut kiisalu Lønmodtagernes Dyrtidsfondimi uninngasuutinut ernialiussanut, 3) naafferartumik akilersuilluni sillimmasiinernut aamma soraarnerussutisiaqarnissaq siunertaralugu naafferartumik akilersuilluni ileqqaakkanut, sillimmasiinernut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ileqqaakkanut akit nikerarneri najoqqutaralugit iluarsineqartartunut, ataatsikkut akiliilluni sillimmasiinernut soraarnerussutisiaqarnissamullu ileqqaakkanut ataatsikkut tunniunneqartussanut, soraarnerussutisiaqarnissamut aaqqissuussinernik ilaallu ilanngullugit akileraarusiisarneq pillugu inatsimmi kapitali 1-imi pineqartunut, aamma 4) inuunermut sillimmasiinernut, sillimmaserneqartoq sillimmasersimanerup naaffissaatut isumaqatigiissutigineqarsimasoq nallertinnagu toqussagaluarpat innarluuteqalissagaluarpalluunniit aatsaat tunniunneqarsinnaasunut, atorunnaarfissaatut isumaqatigiissutigineqartoq sillimmasersimasup 80-inik ukioqalernerata kingorna ullormit policep atuuffianit siullermit kingusinnerunngippat.
Sentence Morphemes with count 269
- n) pisut sunut tamanut sunniutillit paasillugit, ilisaralugit tulleriinnilersorlugillu o) misileraalluni sulinermik pilersaarusiorneq ingerlatsinerlu, tassunga ilanngullugu pinngortitami paasiniaaneq aammalu geologimi pisut pillugit pinngortitami uuttortaaneq, p) geologimi saqqummeeriaatsinik ujarlerneq, pitsaassusaannik nalilersuineq, nassuiaaneq atuinerlu, soorlu oqaasertat, paasissutissat, nunat assingi diagrammit, suussusaanik allaaserinninerit takussutissiat assit analogit digitalillu, aamma immikkut ilisimasallit oqaatigisaasa uppernassusiat atorneqarsinnaassusiallu pillugit qisuarineq, q) pinngortitami inuiallu avatangiisaanni geologimi pisut ataasiakkaat ingerlaarnerillu immikkoortui immikkoortiterlugit, nalilersorlugit nassuiaasiorlugillu taakkulu paasinartumik imminnut atanilersorlugit, r) pinngortitamik inuillu avatangiisaannik nalilersuineq aqqutigalugu geologimi ajornartorsiutinik pingaarutilinnik tikkuussineq isummernerlu, s) pisunik paasiuminaatsunik saqqummiinermut geologimi periutsit paasillugit isornartorsiuillunilu atorlugit t) geologimik suliaqarfimmi ajornartorsiutinik siamasinnerusumik, inuiaqatigiinnut tunngatillugu aamma geologimi suliaqarfimmi ilisimasanik atuinermik ilinniartitsisunilu allani piginnaasaqalernernik nassuiaasinnaallutik, u) immikkoortuniit avatangiisinillu assigiinngitsuni paasissutissat katersorlugit nalilersorlugillu, v) Suliaqarfimmi ilisimasanik angusanillu ingerlatitseqqiineq, isumaliortaatsimut naleqquttumik tunngavilersuillutik, anguniakkanut assigiinngitsunut oqaluttariarsorluni allattariarsorlunilu saaffiginnilluni aamma geologimi sammisat pillugit inuiaqatigiit maannakkut oqallinneranni pitsaassuseqartumik peqataaneq.
Sentence Morphemes with count 270
- niuernermit, suliffissuaqarnermit, assassorluni sulinermit, umiartornermit, aalisarnermut, piniarnermit, aallaaniarnermit savaateqarnermillu aningaasarsiat, aamma aningaasarsiat ingerlatseqatigiiffinni( interessentskab), umiarsuaatileqatigiinni, peqatigiinni assigiinngitsunik akisussaassuseqartunik ilaasortalinni( kommanditselskab) imaluunniit aktieselskabini assigiinngitsunik akisussaassuseqartunik peqataasoqarfiusuni peqataanikkut pinertut, imaluunniit aningaasarsiat toqukkut qimaguttup pigisanik qimataasa pisortatigoortumik UR imaluunniit inuinnartigoortumik UR agguaanneqartut pisassaqartitsinerisigut pineqartut, ilisimatusarnermi, eqqumiitsuliornermi imaluunniit atuakkiornermi sulinermut akissarsiat, imaluunniit suliaq, kiffartuussineq imaluunniit ikiuineq sunaluunniit aqqutigalugu akissarsiat tamat, 2) akiliisitsilluni attartortitsinikkut aningaasarsiat, soraarnerussutisiat, soraarnerussutisiatut aamma sillimmasiinertigoortumik UR pisartakkat, ikiorsiissutitigut inuuniarnermullu atugassatut akilersuutitigut aningaasarsiat, akiliinani allat pigisaannik atuinertigut tunissutisiatigullu aningaasarsiat, taamaattoq tak.§ 34, imm. 1, nr. 3, obligationinit allanillu pisassanit erniatigut aningaasarsiat, 3) aktianit anpartinillu, taamaattoq tak.§ 86, piginneqataanermut uppernarsaatinit( andelsbevis) pappiaranillu aningaasanik nalilinnit iluanaarutisiatigut aningaasarsiat, taamaattoq tak.§ 34, imm. 1, nr. 7. Andelsbevisinit iluanaarutisiatut isigineqarput suulluunniit peqatigiinnit sullivimmilluunniit piginneqataasunut ukiumi aningaasarsiorfimmi kingullermi imaluunniit siusinnerusumi iluanaarutinit pisassaqaatitut tunniunneqartut tamarmik, tunniussat iluanaarutinit agguagarsiatut( dividende)
- 3) tunisisumut akileraartussaaqataasumut aapparisamut tunissutit, tunisisup qitornaanut, qitornassaanut taakkualu qitornaannut, qitornap qitornassalluunniit toqusimasup aapparisaanut( averusersimanngisaanut avissimanngisaanulluunniit) kiisalu angajoqqaavinut, angajoqqaassaanut aatakkuinut aanakkuinullu tunissutit, 4) pisuussutit amerlissutaat kingornussarsianit imaluunniit kingornussarsiassanit siumuuk-kanit imaluunniit aappariilernermit pisut, 5) nammineq pigisat nammineerluni atugaanerisa nalingat, aamma nammineq illumi inigisap nalinga illuut ataasiinnarmik piginnittup inigisaatut atugassaasumik inissiartaqarpat, kisianni aatsaat illuutip ilangaallussua tamatuma saniatigut piginnittup inuutissarsiorluni sulineranut atugaanngippat, 6) piliat akileraartussaatitap aallaaniarnermik, piniarnermik aalisarnermillu ingerlatsineranit pisut privatimik atugaanerminni nalingat, 7) iluanaarutit agguagarsiat brugsforeninnginit§ 1, imm. 1, nr. 6-imi eqqartorneqartunit pisut, 8) ullormusiat( dagpenge) angalanermullu taartisiat angallataasunut aamma angalanermi ineqarnermut nerisaqarnermullu( angerlarsimaffiup avataani najugaqarallarnermi) aningaa-sartuutit allissutaannut matusissutissat Kalaallit Nunaanni pisortatigut isumagisassaatitanik isumaginninnermit pisut imaluunniit Kalaallit Nunaanni tjenestemandinut malittarisassat malillugit tunniunneqartartut, 9) piginneqatigiit§ 1, imm. 1, nr. 3-mi 4-miluunniit pineqartut piginneqataanermut allagartanik tunisaqarnermikkut imaluunniit piginneqataasut aningaasaataannik amerlisitsinikkut akit sippuutaagoortumik pisaat, 10) pisortanit ikiuutisiat akuersissutigineqartut:
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut, Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsionermet Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Naligiissitaanermut Siunnersuisoqatigiit, Meeqqat Pisinnaatitaaffinut Sullissvik MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut peqatigiiffiat), Sorlak( Kalaallit Nunanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisooqatigiiffiat), Inuit Innarluutillit Illersuisuat Tilioq, INOOQAT( Kalaallit Nunaanni Ineriartornermikkut akornutillit angajoqqaavisa peqatigiiffiat), Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat, ISI- Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat, KTK- Kalaallit nunaanni tusilartut kattuffiat, Landsforeningen Autisme- Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Angajoqqaaqatigiit( meeqqanut ADHD-linnut aamma/ autismeqartunulluunniit angajoqqaat peqatigiiffiat), Pissassarfik- Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Neriuffiit Kattuffiat, KNIP( Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Piginnaanikitsullu Kattuffiat), Sugisaq( Tarnikkut eqqarsartaatsikkullu napparsimasut ilaqutaasullu peqatigiiffiat), Kalaallit Røde Korsiat, Sulisitsisut, SIK, Kalaallit Iluutaat Aarhus, Kalaallit Illuutaat Odense, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Kalaallit Illuutaat København.
Sentence Morphemes with count 271
- imaqarsinnaapput 1) Tunngaviusumik sullitanut attaveqarnermi qanorluunniit ittumi allakkatigut isumaqatigiissuteqarsimanissaq, isumaqatigiissusiassap ilusissaanut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarnerat, sullissisup paasissutissiisussaatitaanera, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatigineqartussanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tamatuma ataani isumaqatigiissummi piumasaqaatit imassaanni piffissap pituttorsimaffiusussap, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumut ilisimatitsinissap, qularnaveeqqusiinissap, taamaatitsinissap aammalu ilaatigut atuisup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu attaveersinerup sivisunerpaaffissaanut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, 2) Terminalinut atortunut teknikkikkullu atortulersuutinik immikkut ittunik atugassiissutinik atassusiinermut atuinermullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, 3) Atugassanik atortunillu immikkut ittunik atuisunut atugassiinissamut pisussaaffeqarneq, tamatuma ataani atugassat atortullu taakku atuisunut akeqanngitsumik atugassiisinnaanermut, aammalu atugassat atortullu pineqartut pillugit atuisunut ilisimatitsinissamut pisussaaffeqarneq, kiisalu 4) Immikkut ittumik atuisuusut, taakku ataanni innarluutillit, pisariaqartitaannik naammassinninnissaq.
Sentence Morphemes with count 272
- a) Formelit ajornanngitsut suliarisinnaassavaat, tassunga ilanngullugit oqaatsit ilisarnaatinik imallit pissusissamisoortullu nutsersinnaassallugit aammalu pisunik assigiinngiiaartunik allaaserinninnissamut matematikkillu imarisai atorlugit ajornartorsiutinik aaqqiinissamut oqaatsit ilisarnaatinik imaqartut nammineerlutik atorsinnaassallugit, b) naatsorsueqqissaarnermi periutsit atorlugit kisitsisit suliarisinnaassaavaat aammalu angusat inerniliinerillu ingerlateqqissinnaassallugit, c) geometrimi ajornartorsiutit nassuiarsinnaassavaat aaqqissinnaallugillu, d) periusissiornerit suliarisinnaassavaat periutsillu annertussusiannik paasinninneq takutissinnaassallugu, e) matematikkimi taaguut saqqummiunneqartut assigiinngitsut atorsinnaassavaat nassuiarsinnaassallugillu, f) matematikkimi eqqarsartariaatsip eqqarsaateqartarnerlu paasisimallugu takutissinnaassavaat aammalu matematikkimi eqqarsartaatsit ajornanngitsut ingerlassinnaasagut uppernarsaatillu ajornanngitsut suliarisinnaassallugit, g) sulinermi ajornartorsiutit oqaasertalersornissaannut, matematikkimi atorsinnaatilernissaannut, nalilersorsinnaasaannut, aaqqinnissaannullu matematikkimi atuagarsorneq periutsillu atorsinnaassavaat, h) matematikkimi periutsit angusallu saqqummiussinnaassavaat, i) immikkoortuni toqqakkani matematikkip atorneqartarnera pillugu ilisimasatik takutissinnaassavaat, tassunga ilanngullugu ajornartorsiutit ajornakusoornerusut sulinerup atorneqarnera pillugu ilisimasat aamma j) matematikkimi ajornartorsiutit aalajangersimasut pingaarnertut ilinniakkaneersut IR taassumalu kinguninnguaneersut IR aaqqinnissaannut IT-mi atortut atorsinnaassavaat.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Ineqarnermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut, Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Avannaata Kommunia, Kommune Qeqertalik, Qeqqata Kommunia, Kommuneqarfik Sermersooq, Kommune Kujalleq, Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Institutti, Ligestillingsrådet i Grønland, Meeqqat Pisinnaatitaaffinut Sullissvik MIO, Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, MIBB( Meeqqat Inuunerissut peqatigiiffiat), Sorlak( Kalaallit Nunanni meeqqat inuusuttullu siunnersuisooqatigiiffiat), Tilioq, Inuit innarluutillit illersuisuat, INOOQAT( Kalaallit Nunaanni Ineriartornermikkut akornutillit angajoqqaavisa peqatigiiffiat), Nunatsinni Inuit Innarluutillit Kattuffiat, ISI( Kalaallit Nunaanni tappiitsut isigiarsuttullu peqatigiiffiat), KTK( Kalaallit Nunanni tusilartut kattuffiat), Landsforeningen Autisme- Kalaallit Nunaanni immikkoortortaq, Kattuffik Utoqqaat Nipaat, Angajoqqaaqatigiit( meeqqanut ADHD-linnut aamma/ autismeqartunulluunniit angajoqqaat peqatigiiffiat), Pissassarfik- Inunnut innarluutilinnut Sullissivik Nunamut Tamarmut Atuuttoq, Neriuffiit Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Innarluutillit Peqatigiiffiat KNIP, SUGISAQ- Tarnikkut eqqarsartaatsikkullu napparsimasut ilaqutaasullu peqatigiiffiat, Kalaallit Røde Korsiat, Sulisitsisut, SIK, Kalaallit Illuutaat Aarhus, Kalaallit Illuutaat Odense, Kalaallit Illuutaat Aalborg, Kalaallit Illuutaat København Tulliuttut tusarniaassummut akissuteqarsimapput:
- ( wp09 08/ 01- E) 2 MOSESIP ALLAGAI ULLOQ KAPITALI□ ✔/ 1 MOSESI 1- 3□/ 4- 7□/ 8- 11□/ ◆ 12- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 22□/ ◆ 23- 24□/ ◆ 25- 27□/ ◆ 28- 30□/ ◆ 31- 32□/ ◆ 33- 34□/ ◆ 35- 37□/ ◆ 38- 40□/ ◆ 41- 42□/ ◆ 43- 45□/ ◆ 46- 48□/ ◆ 49- 50□/ 2 MOSESI ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 7□/ ◆ 8- 10□/ ◆ 11- 13□/ ◆ 14- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ 22- 25□/ 26- 28□/ 29- 30□/ ◆ 31- 33□/ ◆ 34- 35□/ 36- 38□/ 39- 40□/ 3 MOSESI 1- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□/ 14- 15□/ 16- 18□/ 19- 21□/ 22- 23□/ 24- 25□/ 26- 27□/ 4 MOSESI 1- 3□/ 4- 6□/ 7- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ ◆ 25- 27□/ 28- 30□/ ◆ 31- 32□/ ◆ 33- 36□/ 5 MOSESI 1- 2□/ ◆ 3- 4□/ 5- 7□/ 8- 10□/ 11- 13□ 3/ 14- 16□/ ◆ 17- 19□/ 20- 22□/ 23- 26□/ 27- 28□/ ◆ 29- 31□/ ◆ 32□/ ◆ 33- 34□ ISRAELIKKUT NUNAMUT NERIORSUUTIGISAMUT ISERPUT ULLOQ KAPITALI□ ✔/ JOSVA ◆ 1- 4□/ ◆ 5- 7□/ ◆ 8- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 15□/ ◆ 16- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ EQQARTUUSSISUT ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 7□/ ◆ 8- 9□/ ◆ 10- 11□/ ◆ 12- 13□/ ◆ 14- 16□/ ◆ 17- 19□/ ◆ 20- 21□/ RUTHI ◆ 1- 4□ ISRAELIKKUT KUNNGINIT NAALAKKERSORNEQARMATA ULLOQ KAPITALI□ ✔/ 1 SAMUELI ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 6□/ ◆ 7- 9□/ ◆ 10- 12□/ ◆ 13- 14□/ ◆ 15- 16□/ ◆ 17- 18□/ ◆ 19- 21□/ ◆ 22- 24□/ ◆ 25- 27□/ ◆ 28- 31□/ 2 SAMUELI ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 8□/ ◆ 9- 12□/ ◆ 13- 14□/ ◆ 15- 16□/ ◆ 17- 18□/ ◆ 19- 20□/ ◆ 21- 22□/ ◆ 23- 24□/ 1 KUNNGIT ◆ 1- 2□/ ◆ 3- 5□/ ◆ 6- 7□/ ◆ 8□/ ◆ 9- 10□/ ◆ 11- 12□ 4/ 1 KUNNGIT( nang.
Sentence Morphemes with count 273
- 1-imik unioqqutitsisoq, 4)§ 12, imm. 1 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu inerteqqummik eqqortitsinngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu kattunnissamut inerteqqusineq eqqortinnagu kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, imm. 1-at naapertorlugu kattunnissap akuerineqannginnerani piviusunngortinnissaanut inerteqqummik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 naapertorlugu piumasamik imaluunniit peqqussummik naalanngitsoq, imaluunniit§ 23 naapertorlugu peqqussummik naalanngitsoq, 8)§ 23 c-mik unioqqutitsisoq, 9)§ 23 i, imm. 2, nr. 2 aamma 3-mi allassimasutut pisussaaffimmik§ 23 i, imm. 1 naapertorlugu aalajangerneqarsimasoq naapertorlugu neqerooruteqartartumut pisussaaffiliunneqarsimasumik malinninngitsoq, 10)§ 28 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 11) neriorsuummik§ 29, imm. 1 naapertorlugu unioqqutinneqassanngitsumik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 12)§ 29, imm. 2 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 13)§ 30 naapertorlugu piumasaqaammik naalanngitsoq, imaluunniit 14) Unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliamut imaluunniit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik eqqunngitsunik imaluunniit tammartitsisunik tunniussaqartoq imaluunniit suliamut paasissutissarsiorfigisamut paasissutissat pingaartut nipangiunneqarpata.
- § 16. Oqariartaaseq' soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik killilimmik ilaasortalik' isumaqarpoq aningaasaateqarfik maannakkut imaluunniit siusinnerusukkut sulisartuusimasunut pisartagaqartunut soraarnerussutisianik akiliutissat, innarluuteqarnermi akiliutissat imaluunniit toqusoqarnerani aningaasanik tunniussinissap pilersinneqarnissaanut pilersinneqarsimasut, imaluunniit inunnut, sulisitsisumi ataatsimi arlalinniluunniit sulisartunit taakkuninnga toqqarneqarsimasunut, akiliutinut tunniunneqarsimasunut akiliutitut, naatsorsuutigalugu 1) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik 50-inik ikinnerusunik peqataasoqarpat, 2) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik, sulisitsisumit ataatsimit amerlanerniilluunniit aningaasalersuisarfiunngitsumit aningaasalersorneqartoq, 3) sulisartup aamma sulisartup soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfimmut akiliisarnera§ 33-mi allaaserineqartutut soraarnerussutisianut kontoniit pigisanik nalilinnik nuussinerit eqqaassanngikkaanni sulisartup sulinermi akissarsiaanut ajunngitsorsiassaanullu innersuussilluni killeqarpata, 4) peqataasut soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pilersinneqarfiani inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqartuunngitsut, soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfiup pigisaanit nalilinnit 20 pct.-ini annertunerusunut pisinnaatitaaffeqanngillat, aamma 5) soraarnerussutisiassanut aningaasaateqarfik pisortat malittarisassaani ilaatinneqarpat aamma Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik nalunaaruteqartarpat.
Sentence Morphemes with count 274
- 2) Inuup maluginiutaasa samminerini a) inuup maluginiutaanik suliaqarsimassasut, b) maluginiutitigut misigisanut oqaatsit nassuiaataasut ineriartortissimassagaat, c) maluginiutini ataasiakkaani maluginiutitigut misigissutsit immikkoortitersinnaassagaat, d) malussaatit maluginiutinut ataasiakkaanut attuumassuteqartut ilisimasaqarfigissagaat, e) pissutsit malugisaatinut ajoqusiisinnaasut ilisimasaqarfigissagaat, f) teknologii malugisaatit ataasiakkaat atuuffiini amigaataasunut iluaqutaasinnaasoq imaluunniit atuuffiinik annertusaasinnaasoq ilisimasaqarfigissagaat, g) maluginiutit ilaanneeriarluni tatigineqarsinnaanngittuaannarnerannut pissutsit misilittagaqarfigissagaat aamma 3) Naasuni uumasunilu a) atuaqatigiit inaanni naasunik immaqalu uumasunik naatitanillu paarsineq naatitanillu naatitsineq misilittagaqarfigissagaat, b) uumassusillit ilisarnaataannik ikinnerpaamik pingasunik taasisinnaassasut, c) najukkaminni naasut pupiillu ilaat taakkulu ukiumik kaajallaasarnerat ilisimassagaat, d) naasut immikkoortortaasa pingaarnersaat taakkulu taaguutaat ilisimassagaat, e) najukkami uumasut ilaat taakkulu ukiumik kaajallaasarnerat ilisimassagaat, f) uumasut timaasa immikkoortortaasa taaguutaat pingaarnerit eqqortut atorsinnaassagaat, g) uumasut miluumasunut, timmissanut, paarmortunut, aalisakkanut, sullinernut imaluunniit uumasunut allanut immikkoortitersinnaassagaat, h) inuit uumasullu allat akornanni assigiissutsit assigiinngissutsillu nassuiarsinnaassagaat, i) paarnat imaluunniit naatitat nunanit allanit tikisitat ilaat ilisimassagaat,
- 1) Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 2) Akileraaruserinermik ingerlatsineq pillugu Inatsisartut inatsisaat, 3) Pappiaqqanik nalilinnik naqissusiinermi akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 4) Eqquiniaasitsinermi akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 5) Aningaasanik ikisilluni pinnguaatinut akileraarut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 6) Umiarsualivimmiinnermut innermut aamma umiarsuit takornarianik angallassissutit ilaasunik angallassinerannut akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 7) Qamutit motorillit akileraarutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 8) Raajanut akitsuutit pillugit Inatsisartut inatsisaat, 9) Inuussutissarsiutitigut ilinniagaqarnermut sulisitsisut akiliutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 10) Sulisoqarnermut akitsuut pillugu Inatsisartut inatsisaat, 11) Imigassat ethanolimik akullit Kalaallit Nunaanni sananeqarsimasut akitsuutaat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 12) Meeqqanut ileqqaakkat pillugit Inatsisartut inatsisaat, 13) Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 14) Inuussutissarsiutinut ilinniartitaanerit inuussutissarsiutinullu pikkorissartitsisarnerit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 15) Meeqqanut akilersuutit il.il kiisalu meeravissiartaarnermi tapiissutit tunniunneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 16) Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaat, 17) Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 18) Inissialiornermut tapersiissuteqartarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 19) Aalisarnermut, piniarnermut nunalerinermullu tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat 20) Aalisarnermik, piniarnermillu inuussutissarsiutillit inuussutissarsiornerannik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat, 21) Nunalerinermut tapersiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat,
- 2) Akileraartussaatitaasoq aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaaruteqartut pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarsimappat, 3) Akileraartussaatitaasoq misissueqqaarnermut misissueqqissaarnermullu akuersissummik tunineqarsimappat taamaallaallu suliffeqarfimmik ingerlatsilluni aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaaruteqartut pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissutip kingunerisaanik, 4) Akileraartussaatitaasoq§ 32, imm. 3-mi pineqartunut ilaappat, 5) Akileraartussaatitaasoq sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissummik tunineqarsimappat, 6) Akileraartussaatitaasoq misissueqqaarnissamut misissueqqissaarnissamullu akuersissummik tunineqarsimappat taamaallaallu sermip erngullu avammut nioqqutissatut atorneqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu akuersissutip kingunerisaanik suliffeqarfimmik ingerlatsilluni, 7) Inuk atorfeqartitaanerminut atatillugu ingerlatani sulianik, sanaartornermi sulianik aammalu ikkussuinermik ivertiterinermik illoqarfiit nunaqarfiillu piusut avataanni sanaartornermi suliaqartoq, atorfeqartuusoq qaammatip siuliini kingullerni arfinilinni nunami maani kommunimut akileraartussaasimanngippat, imaluunniit 8) Inuk nr. 2-4-mi pineqartumik akileraartussaatitaasumi atorfeqartitaasoq atorfeqartitaasorlu qaammatip siuliini arfinilinni kingullerni nunami maanni kommunimut akileraartussaasimanani.
Sentence Morphemes with count 275
- § 51. Ilinniagaqarnissap aallartinneranut atatillugu aalajangersimasumik angerlarsimaffimmiit illoqarfimmut ilinniarfiusussamut naleqqiullugu timmisartoqarfimmut, umiarsualivimmut imaluunniit qimuttuitsut unittarfiannut qaninnerpaamut pisortat akuerisaannik angallassiviusutut utertitsiviusinnaasoq akikinnerpaaq atorlugu angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Bachelor´ itut ilinniartitaanermik, imaluunniit ilinniakkamut nangitsiviusumik, piarersarfiusumik ilinniareernerup, ilinniarnertuunngorniarluni ilassutitut ilinniareernerup naammassineranut imaluunniit bachelor´ itut ilinniartitaanermik naammassisaqareernerup sivitsuutigisaanik aallartitsinermi Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik kingullertut angerlarsimaffigisap aamma illoqarfiup ilinniarfiusup qaninnerpaamik timmisartoqarfiata, umiarsualiviata imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata akornanni aqqummut akiliunneqarluni angalasoqassaaq pisattanik assartuinertaqanngitsumik, naak ilinniagaqartoq illoqarfimmi ilinniarfimmini aalajangersimasumik angerlarsimaffeqaannaraluartoq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Unitsitsinermi, unitsitsigallarnermi imaluunniit naammassinninnermi ilinniagaqarnerup aallartinnera sioqqullugu Kalaallit Nunaanni kingullermik aalajangersimasumik angerlarsimaffiup aamma illoqarfimmut ilinniarfiusumut naleqqiullugu timmisartoqarfiup, umiarsualiviup imaluunniit qimuttuitsut unittarfiata qaninnerpaap akornanni angalanermut akiliussisoqassaaq, taamaattorli takuuk§ 50, imm. 4. Angalanissaq atorneqareersimassaaq unitsitsereernerup imaluunniit naammassinninnereernerup kingorna ukioq ataaseq qaangiutsinnagu.
Sentence Morphemes with count 276
- timersorneq timigissarnerlu pillugit aalajangersakkanik aalajangersaasoqarpoq, timersornerup timigissarnerullu siuarsarnerani suup siunertaaneranik aalajangersaaneq, taaguutit pingaarutillit nassuiaataannik aalajangersaaneq, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa kiisalu timigissartarfiit timersornerup timigissarnerullu ernumananngitsumik isumannaatsumillu toqqammaveqarluni ikiaroornartumillu atuinertaqanngitsumik ingerlanneqarnissaat isumagisassaraat, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa kiisalu timigissartarfiit allallu ingerlataqarfiit timersornermik imaluunniit timigissarnermik sammisaqarnissamik neqerooruteqartartut imaluunniit taakkununnga eqqaanartunik sammisaqartitsisut timersornerup timigissarnerullu atortussiat inerteqqutaasut atornagit aamma periutsit inerteqqutaasut atornagit ingerlannissaa aamma nakorsaatinik pissassaatitut atorneqartartunik atuinnginnissaq pillugu maleruagassat Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunit aalajangersarneqartut malinneqarnissaat atortinneqarnissaallu isumagisassaraat, timersornermi kattuffiit, timersoqatigiiffiit aamma timersortartut klubbiisa timersortut aamma timersortunut ikorfartuisut timersorluni unamminernik allanngortiteriniarnerni peqataannginnissaasa isumaginissaanut pisussaaffilerneqarput, timersorluni unamminermut atatillugu akiliilluni peqquserlutsitsineq qanoq paasineqarnissaa pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq aamma taamatut akiliilluni peqquserlutsitsinermi pineqaatissiinissamut tunngavissiisoqarluni, 12
Sentence Morphemes with count 277
- 1) nunalerinermut tunngatillugu ineriartortitsinernik suliareqqiisarnernillu suliniutinut, 2) nunalerinermit tunisassianik suliareqqiisarnernut inuussutissarsiornermut tunngatillugu iluaqutigineqarnissaat siunertaralugu, 3) nunalerinermit tunisassiamik nutaamik nittarsaassinermi tunitsivissarsiornermut aningaasartuutinut imaluunniit nunalerinermit tunisassiamik ilisimaneqareersumik tuniniaavimmi nutaami nittarsaassinermut, imaluunniit nunalerinermit tunisassiat Kalaallit Nunaanni tunisassiarineqartut pillugit nalinginnaasumik tunitsivissarsiorluni suliniuteqarnernut atatillugu, 4) misissuinernut, nunalerinermut tunngassuteqartuni periarfissanik nutaanik nassaarniarluni qulaajaanernik siunertalinnut, taamatuttaaq siunissami tunisassiortoqalernissaa tamakkulu pisortanit ingerlatsivigineqarnissaat pillugit ilisimasassanik pisariaqartinneqartunik pissarsiniartarnernut, 5) maannakkut tunisassiaareersut pillugit uumassusilinnut nunalerinermullu tunngatillugu misissuinernut kiisalu nunanik misissuinernut uppernarsaasersuisarnernullu, isumalluutitigut tunngavigisat avatangiisinut aningaasaqarnermullu tunngatillugu illersorneqarsinnaasumik iluaqutigineqarnerisa qulakkeerneqarnissaannut sunniuteqaqataasussanut, aamma 6) misissuinernut, tunisassiornerup naleqarnerulersinneqarnissaanik pisariillisaavigineqarnissaanillu siunertalinnut kiisalu tamakku ingerlatsivigineqarnerisa pitsanngorsarnissaannut suliniutinut.
- § 5. Tapiissutinik qinnuteqartoq tassaassaaq 1) tusagassiivik namminersortoq, tak. imm. 2, 2) piffissaq tapiiffigineqartoq tamaat akisussaasumik aaqqissuisoqartoq, 3) aaqqissueqataasunik sulisoqassaaq, akisussaalluni aaqqissuisoq peqatigalugu minnerpaamik ukiumut suliffiit pingasut amerlaqataannik, qinnuteqartup suliffik ukiumi qinnuteqarfiusumi imaluunniit ukioq qinnuteqarfik sioqqullugu ukiumi pilersissimanngippagu, 4) namminerisamik tusagassiortutut sulianik saqqummiisoq, annermik qulequttanik politikkimut, inuiaqatigiinnut kulturimullu tunngasunik imaqartunik, taakkualu minnerpaamik affaat tassaassallutik saqqummiussat aaqqissukkat, pilerisaarutit ilaatinnagit, qulequttat tamatigoortut iluanni allaaserisatut iluseqarlutik, soorlu nunami namminermi pissutsinut, nunanut allanut, kulturimut najukkamilu pissutsinut tunngasuullutik, aamma nutaarsiassanik ullutsinneersunik IR sammisaqarlutik, 5) atuisunut siamasissumik saaffiginnittuussaaq, taamaallaallu inuussutissarsiortunut imaluunniit assigiimmik sulialinnut, sulisitsisut, sulisut imaluunniit assigiinnik suliallit kattuffiinut, partiinut suliffeqarfinniluunniit assigiinngitsuni sulisunut aalajangersimasunut saaffiginnittuussanani, 6) minnerpaamik qaammammut ataasiarluni saqqummertassaaq, imaluunniit ullut tamaasa nutarterneqartarluni- tamatumani internet-ikkut tusagassiineq pineqarpat, 7) nuna tamakkerlugu atuisullu assigiimmik atugassaqartillugit saqqummiunneqassaaq, tamanillu takuneqarsinnaalluni, 8) annikinnerpaamik kalaallisut saqqummissaaq 9) Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqassaaq.
Sentence Morphemes with count 278
- Ataataalluartoq Ernerit nerisassanik qinummat mamartukujunnik tunivat takuniassammassuk erlitunnginnerit Ernerpit pinnguaqatigerusulermatit pinngussanik tunivat takuniassammassuk akissaqartiginerit Ernerpit oqaluttuaqqulermatit fjernsyni ikippat takuniassammassuk pigissaartiginerit Ernerpit tasiorusulermatit piffissaqannginnerarputit takuniassammassuk ulapitsiginerit Ernerpit apersulermatit atuariartortippat Ernerit napparsimammat allanut paaritippat takuniassammassuk suliumatunerit Ernerpit angalaaqatigerusulermatit naalagiariarputit takuniassammassuk uppertiginerit Ernerpit ilagerusulermatit ataatsimiigiarputit takuniassammassuk inooqataalluarnerit Ernerpit arsaqatigerusulermatit arsamik pitsippat takuniassammassuk ilakkuminarnerit Ernerpit aperigaangatit nipangeqqusarpat Ernerpit ikinngutiginialermatit simeerseqatigivat takuniassammassuk ikinngutinnernerit Ernerpit pulaarmatit imeqatigilerpat takuniassammassuk isumagitsiginerit Ernerit aallalermat niuffiunngilat Ernerpit nipaa tusarusulerakku telefoni tigunngilaa Ernerit inuujumajunnaarmat ujarattalerpat takuniassammassuk ataataalluarnerit Ernerit asanninnermik qinummat ujaqqamik tunivat Made in Nejpan Isuzu Suzuki izzuki uzuuki honda honda isiki Suzuki izzuki isuuzu mitsubishi Daihatsu toyotami kuyatta datsun datsun Akihito Akikitsoq Saki Kempai Tai Kamikinnaarajik Kamikazi Japan Hirohito Nerukitsoq Nejpan Nagasaki Yaschika Jessica Minolta Toshiba Siiva Shiva Nissan Canon Banzai Bonzai Tanaka Konika Miki Minolta Kaasivoq Gaisha Yamamoto Yamaha ha ha ha ha Yen Yen Yen Yen My Bonnie is Sony Vakanimatsu Jeju-ltsu Ittu Naasuitsoq Japan Nejpan Ammassaat Kinguppaat Gaishap Nerissavai Sukiyaki Saki Akihiitup Akihitsup suut tamaasa Pigilerniarpai
Sentence Morphemes with count 279
- Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Peqqinnissalerisoq( PI) Peqqinnissamut ikiorti( PI) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) Peqqinnissamut ikiorti( PI) Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik)
Sentence Morphemes with count 280
- [ Qupp. 5- mi ungalusaq] Silarsuaq tamakkerlugu upperisapalaat ilaat• Qisunnguit amitsut nerinermi atortut skålemi qaqorteqqasunik imalimmi nappaarissisillugit kappusimasut toqumut naasaajupput• Ulluunerani uppimmik takusaqarneq ajunaarnissamik naasaajuvoq• Nalliuttorsiornermi qulliit ilaat qamippat, anersaanik ajortunik najuuttoqarpoq• Alanngittaat natermut nakkaaneqarpat, illumi tassani toqutsisoqassaaq• Nasaq siniffimmut ilineqarpat ajunaartoqassaaq• Siarngup nipaata anersaapiluit qimaasittarpai• Inuuissiortup kaagiani naneruutit supusinermi siullermi ataatsikkut qaminneqarpata, kissaatigisaq piviusunngussaaq• Sanigutit siniffimmut talinneqarpata sanigutit anersaavisa ajortut siniffik perloqqusinnaavaat• Qitsuk qernertoq aqqusinikkut ikaartoq takuneqarpat ajutoortoqassaaq• Ajassaat natermut nakkaaneqarpat, ilimaginngisamik pulaartoqassaaq• Nagguaatsup assinga matup akiani nivingasoq iluanaartitsisarpoq• Hiistip aloqutaa matup qulaaniittoq ittoq iluanaartitsisarpoq• Naasoq silami illup iigaatigut naasoq ajortunut illersuutaavoq• Tummeqqat nuuttakkat ataatigoorneq UR ajunaarutaavoq• Tarrarsuut aserorpat ukiuni arfineq- marlunni ajunaarutaassaaq• Qasilitsunik kuisisoortoq, ikinngutiginerpaasaminik assortuuteqateqartarpoq• Taratsunik kuisisoortoq, tuini saamerleq qulaallugu tarajuminernik igitsinngikkuni, ajunaassaaq• Issiavimmik ukamartumik ukamartitsiinnarneq, anersaapilunnik tassani issiaqqusineruvoq• Kamippaat, alui qallinngorlugit nakkartinneqarpata ajunaarnissamik naasaarneruvoq• Toqusoornermi igalaaq ammarneqassaaq tarneq anisinnaaqqullugu[ Qupp. 6- mi ungalusaq/ assiliartaq] Upperisapalaaqarnermit aniguisitaaneq Afrika kujallermi Jehovap Nalunaajaasui matukkut kasuttorput, arnallu sangoma- tut atisallip matu ammarpaa.
Sentence Morphemes with count 282
- Imm. 4. Ilinniartut ineqarfianni najugaqartoq ilinniagaqarnersiuteqarpat, taava Naalakkersuisut ineqarnermut akiliutissaq ilinniagaqarnersiutinik akiliinerminni ilanngaatigisinnaavaat, tak.§ 26, imm. 1, nr. 1 aamma 2, Ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut inatsisaanni, taamaattoq tak.§ 53.§ 18. Naalakkersuisut ineqarnermut akiliutissap naatsorsorneqartarneranut malittarisassanik aalajangersaassapput, tamatumani aamma isertitat naleqqussartarnerinut, qularnaveeqqusiisarnermut, ineqarnermut akiliutissamik akiliisarnermut, kiassarnermut, innaallagissamut, gas-imut aamma imermut, tamatumanilu aamma atuinermut akiliutissani naapertuuttumik annikilliliisarnermut, taamaattoq tak.§ 53. Kapitali 6 Ilinniartup ineqarfiata angissusissaa pitsaassusissaalu§ 19. Ilinniartumut inissiamik atugassiinermi isiginiarneqassapput ilinniartumut inissami ineqartumut malinnaasut inoqutigiit, ilinniagaqartup meerai 18-it inorlugit ukioqarpata, aappaa imaluunniit inooqatigisaa pisinnaatitaammata akiliunneqarlutik angalasinnaanermut, tamatumunnga malittarisassat ilinniagaqarnersiuteqarnermut malittarisassani naapertorlugit, taamaattoq tak. imm. 2. Imm. 2. Ilinniartut ineqarfianni ineqartup piumasarisinnaanngilaa ineqarfigisap aalajangersimasumik angissuseqarnissaa aamma pitsaassusissaa, tamatumani aamma nammineq immikkut ilinniartutut ineqartinneqarnissi imaluunniit ilinniartunut inissiap pequsersugaareernissaa imaluunniit pequsersugaannginnissaa, taamaattoq tak. imm. 1,§ 20, imm. 2 aamma§ 21.
- § 41. Pillaammik akiliisinneqarsinnaavoq imatut iliortoq 1) ukununnga akerliusumik§ 4,§ 5, imm. 1 aamma 2, imaluunniit§ 12, tak.§ 25, atortussianik innaallagiartortunik nioqquteqalersoq, 2) ukununnga akerliusumik§ 19, tak.§ 25, atortussianik innaallagiartortunik niuerfimmi pissarsiarinninnissaatitsilersoq, 3)§ 5, imm. 3,§ 11,§ 18 aamma§ 24, imm. 2, naapertorlugit uppernarsaasersuutinik paarinninngitsoq, 4) atortussianik innaallagiartortunik piumasaqaatit naapertorlugit paasissutissanik ilanngussisimanngitsoq, tak.§ 7 aamma§ 15, 5) qanoq atuinissamut aamma isumannaallisaaneq pillugu paasissutissanik piumasaqaatinik eqquutsitsinngitsoq, tak.§ 8 aamma§ 16, imm. 1, aamma§ 20, imm. 1, normu 2, 6) atortussiat innaallagiartortut paasissutissanik piumasaqaataasut naapertorlugit pilerneqarsimanerinik misissuinngitsoq, tak.§ 13, imm. 2, normu 2 aamma 3, imaluunniit§ 20, imm. 1, normu 1, 3 aamma 4, 7) ilisimatitsinissanik pisariaqartunik§ 9, imm. 2,§ 14, imm. 2,§ 17, imm. 2, tak.§ 9, imm. 2,§ 20, imm. 3, imaluunniit§ 22, imm. 2, tak.§ 9, imm. 2 naapertorlugit Innaallagissiornermut Oqartussanut ilisimatitsinngitsoortoq, 8) Innaallagissiornermut Oqartussanut§ 24, imm. 1, aamma§ 33 tunngavigalugit paasissutissanik piumasaqarneqartunik tunniussinngitsoortoq, 9) inerteqqutigineqartumik imaluunniit peqqusissummik§ 38-§ 40, imm. 2 naapertorlugit nalunaarutigineqartumit eqqortitsisimanngitsoq.
Sentence Morphemes with count 283
- Imm. 2. Qanga maannalu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) ullutsinni allanit kulturinit pissarsiat kalaallillu kulturiannut sunniutaat ilisimasaqarfigissagaat, 2) inuiaqatigiit kulturimik pigiinnarnissaannut ineriartortinnissaannullu qanoq iliuusiat ilisimasaqarfigissagaat, 3) ataasiakkaat ataatsimoorussamillu pisariaqartitat naammassiniarlugit inuiaqatigiinni namminersortut pisortallu suliffiutaat, suliniaqatigiiffiit sullissiviillu qanoq tapertaaqataanerat ilisimasaqarfigissagaat, 4) nunarsuarmi piffinni assigiinngitsuni ilaatillugit inuiaqatigiinni Inunni nunallu allat inoqqaavini inuuneq, inuuniarnermut atugarititaasut inuiaqatigiinnilu pissutsit sanilliussinnaassagaat, 5) oqaluttuarisaanerup ineriartornerani tulleriiaarnerit ataatsimut isigisinnaassagaat piffissallu ingerlaneranik takutitsisunik sammisaqarsinnaassasut, 6) Kalaallit Nunaata inuisa oqaluttuarisaaneranni pingaarnerit kulturitoqqanit siullerpaaniit thulekulturimut qallunaatsianullu ilisimasaqarfigissagaat, 7) allanik attaveqateqartarnerit siusinnerusut, arfanniaqarnerup nalaani, kulturimut inuiaqatigiinnermullu pingaarutaat ilisimassagaat, 8) Kalaallit Nunaata 1721-miit nunasiatut oqaluttuarisaanerani pingaarnerit nunasiaataanerullu kulturimut inuiaqatigiinnullu pingaarutaat ilisimassagaat, 9) Kalaallit Nunaata inuiaqatigiinni attaveqaqatigisarsimasaannut vikingeqarnerup nalaaniit ullumimut inuiannut, kulturimut inuuniarnermullu atugarititaasut ilisimassagaat aamma, 10) nunarsuarmi sumiiffinni assigiinngitsuni kulturitoqqat assigiingitsut, soorlu kulturitoqarsuit Akullersuup eqqaani, Asiami, Afrikami imaluunniit Amerika Qiterlermi Kujallermilu, ineriartorsimanerannik ilisimasaqassasut.
Sentence Morphemes with count 284
- 1) isumannaallisaanissaq, ikuallattoornissaq peqqinnissarlu eqqarsaatigalugit isumagineqartussat, 2) teknikkimut atortulersuutit suliarineqarnissaat, tassunga ilaatinneqarlutik aalajangersakkat eqqiluisaarnermut teknikkimullu atortunik, kiisalu innarluutilinnut teknikkikkut ikiorsiissutinik aalaakkaasunik kingusinnerusukkut ikkussuisinnaanermut periarfissiisut, 3) atuinissaq siunnerfigineqartoq eqqarsaatigalugu sanaartukkat najugaqarfissat naleqquttumik ilusilersorneqarnissaat, 4) sanaartukkat inunnit innarluutilinnit atorneqarsinnaasunngorlugit sanaartukkanik kiisalu sananeqaatinik atortunillu aalaakkaasunik ilusilersuinissaq, 5) anguniagassanik malitassanik, sanaartukkat sananeqaataannik, atortut sananeqaataannik peqqutinillu assigiissaakkanik atuinissamut iluaqutaasunik atuinissaq, 6) iliuusissat, sanaartukkani pioreersuni taamatullu nutaani nukimmik pisariaqanngitsumik atuinissamut pinaveersaartitsissutaasussat, 7) sanaartukkat portussusissaasa annertussusissaasalu naatsorsorneqartarnerat, aammalu sanaatukkap taassumalu nunataata portussusissaannik aalajangersaasarneq, 8) iliuusissat, sanaartukkani pioreersuni taamatullu nutaani aatsitassanik pisariaqanngitsumik atuinissamut pinaveersaartitsissutaasussat, taakkununnga atortunik sananeqaatinillu aalajangersimasunik atuinissamut, aamma atortunik atoqqiinissamut aalajangersakkat ilaatinneqarlutik, kiisalu 9) iliuusissat, sanaartukkat atortulersuutaasalu ilaanni akunnaatsumik ingerlatsinissamut, aserfallatsaaliuinissamut nutarterinissamullu iluaqutaasinnaasut.
- a) konto taamaallaat akiliinikkut, siumoornikkut imaluunniit pisussaaffik nuussinermut toqqaannartumik atassuteqartoq qulakkeerniarlugu aningaasanik tulluartunik qularnaveeqqusikkanik, imaluunniit illumik imaluunniit inuup pigisaanik tunisinermut, paarlaassinermut imaluunniit attartortitsinermut atatillugu kontomi toqqorneqartunik aningaasanik pigisanit assingusumik akilerneqarluni imaluunniit akilersorneqarluni aningaasalersorneqarpoq, b) konto illup imaluunniit pigisat pisiarineranni akiinik akiliinissamut pisisup pisussaaffia taamaallaat qulakkeerniarlugu pilersinneqarpoq, pisussaaffigisinnaasat tamaasa isumaginissaanut tunisisup pisussaaffia imaluunniit illumut attartorneqartumut attuumassuteqartunik ajoqusikkanut akiliinissamut attartortitsisup imaluunniit attartortup pisussaaffia imaluunniit attartornermut atatillugu isumaqatigissutigineqartut pigisat attartorneqartut, c) kontomi pigisat nalillit, tassunga ilanngullugit tassannga iluanaarutit, tiguneqassappat imaluunniit pisisumut, tunisisumut, attartortitsisumut imaluunniit attartortumut arlaatigut agguarneqarlutik, tassunga ilanngullugu inuup taassuma pisussaaffii naammassiniarlugit, illu imaluunniit pigisat tunineqarpata, paarlaanneqarpata imaluunniit tunniunneqarpata, imaluunniit attartorneq atorunnaarpat, d) konto tassaanngilaq nalilinnik pisinissamut konto imaluunniit assingusoq konto aningaasatigut pigisanik tunisinermut imaluunniit paarlaassinermut atatillugu pilersinneqarsimasoq, aamma e) konto§ 38-imi allaaserineqartumut kontomut atassuteqanngilaq, 3) aningaaseriviup, illumi qularnaveeqqusiilluni taarsigassarsisitsippat, akileraarutit imaluunniit kingusinnerusukkut illumut atatillugu sillimmasiinerit akilersinnaanngornissaat taamaallaat siunertaralugu akiliutip ilaata immikkoortinneqarnissaanut pisussaaffia.
Sentence Morphemes with count 285
- - Inatsisartuni sulineq ukiuni kingullerni ineriartorneq eqqarsaatigalugu piffissaq tamakkerlugu suliffittut, taamaattutut aningaasarsiaqarfiusariaqartutut, isigisariaqartoq,- nunatsinni inuiaqatigiinni atuuffiit akisussaassuseqarfiusut allat isumagineqarnerannit Inatsisartuni sulineq aningaasaqarniarnikkut orniginannginnerunngitsutut aningaasarsiaqarfiusariaqartoq,- nunatta ataasiinnartut qinersiviunera eqqarsaatigalugu Inatsisartuni ilaasortat ukiut tamaasa Kalaallit Nunaanni paasisassarsiorlutik angalanissamut periarfissaqartitaanissaat isumagissallugu pisariaqartoq erseqqissoq,- Inatsisartuni ilaasortatut atuuffimmik isumaginninnermut atugassarititaasut inissamik innersuunneqarnissaq nuunnermilu aningaasartuutinik akiliunneqarnissaq eqqarsaatigalugit nunatsinni suliffeqarnermi atorfinitsitaanermut ileqquusutut atugassarititaasunut aallaavittut sanilliunneqarsinnaasariaqartut,- maannakkut siunissamilu Inatsisartuni Naalakkersuisunilu ilaasortanut ullutsinnut naleqquttumik soraarnerussutisiaqartitsinermik aaqqissuussinissaq pisariaqartoq,- sulinermi immikkut atugassarititat Inatsisartunut atuuttut Inatsisartut ataatsimiinnerinut atatillugu Inatsisartuni ilaasortat katissimasatut aappaasa/ katissimanagit inooqataasa meeraasalu 18-nit inorlugit ukiullit ukiumut ataasiarluni ingialluillutik Nuuliarsinnaanissaat pissutissaqartikkaat,- Inatsisartuni ilaasortat aningaasartuuteqarnermut tapisiaat ukiumut kr. 50.000,- inik angissusilittut aalajangiusimaneqassasut, Inatsisartunili ilaasortatut atuuffimmut atatillugu uppernarsaatitalittut aningaasartuutinut atorneqanngippata akileraaruserneqassasut.
Sentence Morphemes with count 286
- a) kisitseriaatsit tulleriinnilersornerat, potensimik taaguut annertusisaq, nalilersuinermi grafikkilu atorlugu periutsit, procentimik ernianillu naatsorsuineq ilanngullugit ligningit atorlugit aaqqiineq, b) paasineqarsinnaasut( assigiinngiiaartut) ataatsimoortinneqanngitsut UR ataatsimoortitallu UR atorlugit naatsorsueqqissaarnerit allaaserinnilluni takutitsissutit, tassunga ilanngullugit grafikki atorlugu allaaserinninneq, kvartilit aamma middeltalit, c) pingasunik teqeqqullit assigiimmik teqeqqullit imminnut atanerannik naatsorsuinerit, pingasunik teqeqqulinnik sorlernilluunniit trigonomi atorlugu natsorsuinerit, d) nalilersuinermi geometri, tassunga ilanngullugit titarnernik ammalortunillu nalilersuilluni allaaserinninneq aamma toornerit akornanni aamma toornerit titarnerillu akornanni ungasissutsinik naatsorsuineq, e) polynomit tunngaviusumik piginnaasaat grafikkilu atorlugu ingerlaartarnerat, angissutsit angissusaat atorlugu qasseriarlu gangerneqarsinnaaneranut atuuttut, logaritmit atuuffii, potensit atuuffii, f) paasissutissanik grafikkinngortitsineq, titarnernut narlusuunut periutsit potensinillu ineriartortitsinerit aamma regressionimik atuineq, g) differentialkvotientimik nassuiaasiorneq nassuiaanerlu, tassunga ilanngullugit ineriartornerit sukkassusiat pingaaruteqanngitsunillu isummersornerit, atuuffiit qulaani taaneqartut kingunerisaannik atuuffiit aammalu differentiationimik ukunninga naatsorsuinermi malittarisassat f+ g, f- g, k·f, f·g aamma h) polynomit tunngaviusumik atuuffii, angissutsit angissusaat atorlugit qasseriarluni gangiisinnaanerup atuuffii cosinus aamma sinus, f+ g, f- g aamma k·f ilanngunneranni naatsorsuinermi malittarisassat, integralit aalajangerneqarnikuunngitsut aalajangerneqarnikuusullu, grafit atuuffiinit minusiunngitsunik killilikkanik toornerit annertussusiannik teqeqqullit naatsornerannut integrali atorlugu naatsorsuinerup atorneqarnera.
Sentence Morphemes with count 287
- Kapitali 2 Tapiissuteqarnissamut piumasaqaatit Aalajangersakkat ataatsimoorussat§ 9. Inunnut ilinniagaqarnersiuteqartitsisoqartarpoq piumasaqaatinik tamanut atuuttunik eqquutitsisunut, takukkit§ 10, imm. 1 aamma 2,§§ 12-14,§ 15, imm. 1-3,§ 16, imm. 1,§ 17, imm. 1 aamma 2,§§ 19-21, aamma§§ 23, 24 kiisalu ilinniakkanut ataasiakkaanut immikkut ittunik aalajangiunneqartunut piumasaqaateqarfiusut, takukkit§§ 35, 40, imm. 2 aamma 3,§§ 42, 43, 44 aamma 45, taamaattorli aamma takukkit§ 10, imm. 3,§ 11,§ 15, imm. 4.§ 10. Ilinniagaqartut ilinniagaqarnersiuteqarnissamut pisinnaatitaassagunik ilinniagaqarnersiuteqartitaanissamut paasissutissat pingaaruteqartut pillugit pissutsinik imminerminnut tunngasunik Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut nalunaaruteqartassapput, kingusinnerusukkullu tamakkunani allannguutaasinnaasut Ilinniagaqarnersiuteqarnermut Naalakkersuisoqarfimmut erngerlutik nalunaarutigisassallugit, takuuk ilinniagaqarnersiutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni§ 10. Imm. 2. Tapiissuteqarnermut naliliinissamut paasissutissat atugassat, takuuk imm. 1, ilaatigut tassaasinnaapput ilinniagaqartup naalagaaffimmi innuttaanera, najugaqarfianik, ilaqutariinni inissisimaffianik, qitornaanik, pisortat tapiissutaannik allanik pisartuuneranik, ilinniagaqarnermi akissarsiaqarneranik imaluunniit allatut ilinniagaqarnermi aningaasarsiaqarneranik, ilinniakkamut tiguneqarnermik uppernarsaatinik imaluunniit ilinniarfissamik pissarsinermik, ilinniarnerup allamik
- Assigiinngisitsinnginnissaq Naligiimmik periarfissaqarneq Tikikkuminassuseq Meeqqat innarluutillit ineriartoqqinnissamut periarfissaasa ataqqineqarnerat aamma kinaassutsimik pigiinnarnissaanut pisinnaatitaaffiannik ataqqinninneq Iluanaarniutigineqarnissamut, persuttarneqarnissamut aamma atornerlunneqarnissamut illersugaaneq Timikkut tarnikkullu innarligassaannginnerup ataqqineqarnissaanik pisinnaatitaaffeqarneq Nammineerluni inuuneqarsinnaatitaaneq aammalu inuiaqatigiinni akuutinneqarsinnaatitaaneq Inuttut nikerarsinnaassuseq Killiligaanani oqaaseqarsinnaanermut isummanillu anitsisinnaanermut kiffaanngissuseqarneq Inuttut inuunerup ataqqineqarnissaa Angerlarsimaffiup aamma ilaquttat ataqqineqarnissaat Kulturikkut pisunut peqataasinnaatitaaneq Taamaattoq aalajangersagaq pisinnaatitaaffinnut Inuit Innarluutillit pisinnaatitaaffii pillugit Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaata ataaniittunik ittunik illersuinissamuinnaq killeqanngilaq, kisianni aamma nunani tamalaani isumaqatigiissutit allat malillugit inuit pisinnaatitaaffii aamma tunngaviusumik kiffaanngissuseqarluni pisinnaatitaaffeqarnerit, Kalaallit Nunaanni atuuttut ilaatinneqarlutik, matumani pingaartumik, kisianni taakkuinnaanngitsut, Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europamiut isumaqatigiissutaat( EMRK), Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Europami naalagaaffiit isumaqatigiissutaat pillugu inatsisip Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarnissaanik peqqussut nr. 814, 18. september 2001-imeersoq IR ilanngullugit.
Sentence Morphemes with count 288
- 2) inuup ajoquserneratigut imaluunniit napparsimaneratigut ikiuutit imaluunniit allat ikiuutit, pisup sillimmaserneqarsimasup atuutilerneratigut aningaasanut annaaneqartunut taartaasut, 3) siusinnerusukkut sillimmasiinermut akilersimasat utertillugit akilerneqarneri sillimmasiinermut akiliutissanut aningaasartuutit ilanngaatigalugit, taakku sillimmasiinermut isumaqatigiissut naapertorlugu piumasarineqarsimanerat imaluunniit piumasarineqarsimannginnerat apeqqutaatinnagu, aningaasalersuinermut atasumik inuunermut sillimmasiinermut imaluunniit taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigiissutip atorunnaarsinnerata imaluunniit naanerata, isumaqatigiissummi piffissap atuuffiani annaasaqariataarfiusinnaasut peqataanerit pisussaaffiliisut appartinnerisa malitsigisaanik imaluunniit kukkusumik aningaasat inissinneqarsimasut iluarsineqarnerisa imaluunniit isumaqatigiissummut akiliummut tunngatillugu kukkunerit assingusut allat malitsigisaannik, 4) sillimmasertumut agguagassarsiatut, atorunnaarneranut atatillugu agguagassarsiat ilanngunnagit, agguagassarsiaq sillimmasiinermut isumaqatigiissummut tunngasuuppat, taanna naapertorlugu akiliutit nr. 2-mi allaaserineqartut kisimik tunniunneqarlutik, imaluunniit 5) sillimmasiinermut isumaqatigiissut pillugu siumoortumik akiliutinik imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqutit utertillugit akilernerini, taanna naapertorlugu akiliut ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartarluni, siumoorluni akiliut imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqusiussat pillugit aningaasat ukiup tulliani akiliutissaq isumaqatigiissut malillugu akilerneqartussaq qaangersimanngippagu.
Sentence Morphemes with count 289
- Annaasat ilanngaatigineqarsinnaanngitsut, piffissami pisassarisat pissarsiarineqarfianni nalingat tunngavigalugu naatsorsorneqassapput, nalingisa allanngorarnerat apeqqutaatinnagu, taamaattorli tak. imm. 6-8. Imm. 5. Ingerlatseqatigiiffiit suliffeqarfissuarmut atasuusut tassaapput 1) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisaat, 2) ingerlatseqatigiiffiit peqatigiiffiillu il.il., aktiaatillit allanngoratik piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisaat, 3) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani aktiatigut aningaasaatit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuuffigisai, imaluunniit 4) aningaasaateqarfik ingerlatseqatigiiffiillu, aningaasaateqarfiup piffissami pisassarisap pissarsiarineqarfiani kingusinnerusumiluunniit ingerlatseqatigiiffinni tamani taasisinnaanerit 50 procentiinit amerlanerusunik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinnaatitaaffigisai.
Sentence Morphemes with count 290
- pillugit inatsimmi malittarisassat malillugit( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) aningaasaateqarfiup ukiumoortumik UR naatsorsuutaanik suliarinninnissaq saqqummiussinissarlu isumaginngikkunigit kiisalu ukiumoortumik UR naatsorsuutit naammassereernerini qaammatit sisamat qaangiutsinnagit siulersuisunit atsiorneqarnissaat isumaginngikkunigit, takuuk§ 32, imm. 2 aamma 3, aamma§ 35, 19) Siulersuisunut ilaasortatut qaqugukkulluunniit kukkunersiuisut sinniisissanik toqqaanissaq qulakkiinngikkuniuk, takuuk§ 35, 20) Siulersuisunut ilaasortatut suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik assigisaallu saqqummiussisarnissaat pillugu inatsimmi( ukiumoortumik UR naatsorsuusiorneq pillugu inatsit) malittarisassat naapertorlugit aningaasaateqarfiup naatsorsuutaasa kukkunersiorneqarnissaat qulakkeersimanngikkuniuk, takuuk§ 36, imm. 1, 21) Siulersuisunit toqqarneqarluni kukkunersiuisutut sulilersutut kukkunersiuisoq soraartoq saaffigisimanngikkuniuk, takuuk§ 37, 22) Kukkunersiuisut imaluunniit Naalakkersuisut misissuinissamut periarfissaannik akornusersorsimappagit, takuuk§ 40, imm. 1 aamma 2, 23) Kukkunersiuisut imaluunniit Naalakkersuisut pisariaqartitaannik ilisimasanik ikiorneqarnissamillu pissarsinissaannik akornusersorsimappagit, takuuk§ 40, imm. 1 aamma 2, imaluunniit 24) Pineqartup aningaasaateqarfik sinnerlugu suliaminik ingerlatsinermini paasissutissanik isertuussanik ilisimalersimasaminik pisussaatitaanani ingerlatitseqqissimaguni atornerluisimaguniluunniit, takuuk§ 43. Imm. 2. Imm. 1 taamaallaat atorneqassaaq iliuuseqarneq imaluunniit iliuuseqannginneq piaarinikkut imaluunniit annertuumik mianersuaalliornikkut pisimappat.
Sentence Morphemes with count 291
- Seqernup aappaa Ullaanngoriartulersoq ujarassuarmut qaqivunga iliveqarfiup kangia'tungaani sila sissarsunnippoq tamarmi aamma uuliarujussunneqaaq umiarsualivimmi iluliaq iseqqammat takuakka qamutit siniffiit atisat meeraaqqallu nangii ilulissap iluaniittut ittut samaniippoq ippoq illu tassunga taaq arriitsumik isaavoq Annilaangaqigama suaartalerpunga susoruna sooq-una taaq putsutut ippa naak inuit Naluarput inuit tamarmik isersimapput uagut iliveqarfik aserorteriartorparput takuakka angutit tallimat qaqortumaartut aamma qarlippaallit tamarmik nivaataqarput taarneq avasikkaluarluni qaqqaq qulaallugu illup tungaanut ingerlavoq ikerup kujataa kisimi taarnersarasaarpoq tamarmik uteqattaartut Issumaak qimaaniarit erniinnaq seqineq pikuuna aappaqarluni nuissaaq pavanigooq nuisareerpoq kingornagooq nueqqissanngilaq Suna kina aapparaa akivunga nipera ilorpasissoq quilertaqaanga naluarput naluarput nuigaanganngooq ilerfit tamarmik makittarput ila sunaasimassanerpoq Taarneq katagarluni illut ujaqqallu akulloqquallugit ingerlavoq angutit suaartalerput qaa issumaak tuavi qaqqat ungataat kiisa qaammalerput tuavi qaa tuavi qimaaniarit Arpaannaq qimaalerpunga takulerakku taartup illorput qaangeraa orlusarlunga tikikkakku parnaaqqavoq kasuttoraluarama siggartaraluarama ammanngilaq Kamallunga igalaaq ujaqqamik milorpara iluani oqarpallapput kinaavit suit uangaana qaa tuavi matu ammaruk seqineq kiisa nuilerpoq naluatsigit nipit ilisarinngilarput kinaanerputit akivoq nipaa ilisarnaqaaq Taava ujarassuarmut uteqqippunga angutit ikku nuannaarunnaarsimapput kimmut kisiat isigivunga tassami seqineq nuilerpat qiviarnianngilara aappaa kinaanersoq ersigeqigakku suaartalerpunga ikkorsii oqaluffik inoqarpa asuli akipput arpaannaq ornippara aamma parnaaqqavoq naak palasi naak ajoqi angutit suaarpakka sanileriiaarlutik kangimut isigipput nivaattatik ilillugit uanga oqaluffiup alannguaniiginnarpunga iinnarpunga tassani nuisussaq takunaviannginnakku Palasi Nuummut ataatsimiigiarami aamma ajoqi feeriarpoq angutit akipput
Sentence Morphemes with count 293
- Tassa nunami maani suliffeqarfinni tamani praktikkerfissat amerlanerusut qulakkeerneqarnissaat- suliffeqarfinni privatini taamatuttaaq pisortat suliffeqarfiutaanni Kiisalu tamatumunnga ilutigitillugu Namminersorlutik Oqartussat aamma kommunit immikkut iliuuseqassasut qulakkeerniarlugu manna, inuusuttut meeqqat atuarfianni atuartooreernermik kingornatigut inuussutissarsiutitigut ilinniakkamik naammassinninnissaat Tassa sanaartornermik suliaqartunut( entreprenørinut) avataaneersunut IR tamanut, Kalaallit Nunaanni suliassanut aamma suliniutinut neqerooruteqartunut, piviusumik piumasaqaatigineqassasoq aammattaaq taakku inuiaqatigiinnut tapertaanissamut pisussaaffeqartut kiisalu sulisunik ilinniartitsinissamut Tassa Sanaartornermut Iluarsaassisarnermullu aningaasaateqarfimmit ingerlatsinerit pitsaanerusumik ingerlanneqalissasut, taamaaliornikkut illuliortiterneq aamma sanaartorneq aalaakkaanerusumik ingerlanneqalerluni immikkoortunut aamma nunami sumiiffinnut agguaqatigiissillugu, taamaalillutik suliffeqarfiit lærlinginik ilinniartitsinissaminnut sapiinnerulissammata Tassa pisortat suliffeqarfiinik sullissinissamut isumaqatigiissuteqarnerni sillimaffigineqartassasoq ilinniarfinnik/ praktikkerfissanik pilersitsisoqarnissaa, kiisalu periarfissiisoqassasoq ilinniartitaanernut sammiviit nutaat suliaqarfinnut ilanngunneqarnissaannik Tassa internet aqqutigalugu suliffissarsiortarfiup( jobportal) lærlinginut aamma praktikertunut sulisitsisunik pissarsinissamut aammalu illuatungaanut atugaallualernissaa qulakkiissallugu Namminersorlutik Oqartussat allaffeqarfissuani praktikkerfissat marloriaat sinnerlugu amerlineqassasut Amerlanerusut qinnuteqassapput
- c) misilittaanerit ilusilersornissaanut pinngortitamik ilisimatusarnermi periutsit atorlugit, d) tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu isumassarsianik ineriartortitsinermut periutsit atorlugit, e) tunisassianik ineriartortitsinermut atatillugu avatangiisut suliniutaannut pissutsit pingaarnerit sunniutaallu aammalu avatangiisit pillugit isumaliutersuutit nassuiarlugit, f) ilinniarfimmi sannavinni laboratoriamilu tunisassianik illersorneqarsinnaasumik tunisassiornermi suliamik pitsaasumik ingerlatsinermi atortut periutsillu atornerat, isumannaallisaanermik peqqissutsimillu suliaqartarneq kiisalu tunisassiat pitsaasumik pitsaassusilinnik tunisassiornermi tunisassiat pitsaassusaannik nalilersuineq uppernarsaasiornerlu, g) teknologimut atatillugu aamma tunisassianik ineriartortitsinermut tunisassiornermullu atatillugu pinngortitamik ilisimatusarnermi ilisimasat naleqquttut atorlugit nassuiarlugillu, h) teknologimi ilisimasat qanoq pilersinneqartarnerat nassuiarlugu, tassunga ilanngullugit isummat atuagarsornerlu teknologimik ineriartortitsinermi tunngaviusut aamma teknologip inuiaqatigiinnut avatangiiserisanut atassuteqarnera, i) teknologit toqqakkat oqaluttuarisaanermi ineriartortinneqarneranut nassuiarlugu, j) ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarnerni annertunerusuni nammineerluni allallu peqatigalugit sulineq aamma suliniuteqarnerup pilersaarusiorneranut, ingerlanneranut nalilersorneranullu periutsit atorlugit, k) suliniuteqarneq allaganngorlugu, oqaluinnarluni takuneqarsinnaasunillu uppernarsaasorlugu saqqummiullugulu aamma l) allattarissat oqaluttarissallu atorlugit ilisimasanik uppernartumik eqqortumik ingerlatitseqqiineq.
Sentence Morphemes with count 297
- Ilikkagassatut anguniagassat§ 6. Nukarliit atuarfianni atuartitaareernerminni Attaveqaqatigiittarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) oqaloqatigiinnermi, suleqatigiinnermi saqqummiussisarnernilu oqaatiginiakkaminnik oqaatiginnissinnaassasut oqaatsinillu atuisinnaassasut, 2) oqaluttuarlutik, pisuusaartitsillutik, taalliorlutik, isiginnaagassiorlutik, erinarsorlutik nipilersuutillu atorlugit akuttoqatigiissaarillutik oqaatiginiakkaminnik saqqummiussisinnaassasut, 3) oqaluttuarnerminni isiginnaartitsinerminnilu atortunik iluaqutissanik atortulersorsinnaassasut, 4) oqaatsit ajornartorsiutinik qaangiiniarnerni, aliikkusersoqatigiinnerni ilisimasanillu saqqummiussiniarnerni atorsinnaassagaat, 5) tusarnaarluarsinnaassasut malitsigisaanillu apersuillutik paasiniaasinnaassasut, allat allataannik tusarnaarsinnaassasut oqaloqatigiissuteqarsinnaassasullu, 6) allakkianik oqinnerusunik atuarsinnaassasut suleqatigiinnilu minnerusuni namminneq allataminnik atuffassisinnaallutik, 7) atuakkamik tusakkamillu imaasa pingaarnersaanik oqaluttuareqqiisinnaassasut, allatallu tunngavigalugit isiginnaartitsisinnaassasut, 8) allakkiat nalunaariartaatsillu allat, soorlu assilissat, titartakkat, videut malittariinnillu titartakkiat pillugit isummaminnik oqaatiginnissinnaassasut, 9) misigisatik annikitsunik allaatigisinnaassagaat kiisalu takorluukkat, assilissanik allaatigisanillu atuarsimasaminnik, tusarsimasaminnik takusimasaminnillu tunngaveqarlutik allaatiginnissinnaassasut, 10) piffissami tulleriinnilersukkanik oqaluttuarpalaartunillu kiisalu pisuusaartitanik, soorlu oqaluttualianik oqalualaanillu, allaatiginnissinnaassasut, 11) titartaanertigut, pisunik allattuinertigut allallutillu nalunaaruteqarnertigut ilisimatitsisinnaassasut
Sentence Morphemes with count 298
- Aalajangersakkatut ingerlateqqinneqartussaanngitsutut siunnersuutigineqartunut assersuutitut ilaatigut taaneqarsinnaapput manna tikillugu§ 8, imm. 4 ilaasortat pissutissaqarlutik ataatsimeeqataasinnaannginnerminnik nalunaarutiginnittarnerat,§ 8, imm. 5 Inatsisartunut ilaasortat sinniisissaannik ataatsimiigiaqqusisarneq,§ 10, imm. 4 suliat Inatsisartunut qanoq iliorluni saqqummiunneqartarnissaat pillugu Inatsisartut Suleriaasianni Inatsisartut malittarisassanik aalajangersaasarnissaat, matumani ilusissat, piffissaliussat, piffissat oqaluffiusussat sivisussusii il.il.,§ 11 Inatsisartut ataatsimiinnerinik aqutsineq,§ 15, imm. 2 Inatsisartut ataatsimiititaliaasa suleriaasissaminnik namminneq aalajangersaasarnerat ilaasortallu suliassaannik agguataarisarneq,§ 19 ataatsimiititaliat ataavartut ataatsimiititaliaagallartullu sulineri,§ 20 Inatsisartunut nutaamik qinerseqqinnerup Naalakkersuisunik nutaamik qinersinerup kingornatigut Inatsisartut nutaamik inissitsiternerat,§ 22, imm. 3 Inatsisartuni oqaluuserisassatut siunnersuutit ilusitik iluseralugit inaarutaasumik oqaluuserineqartarnerat,§ 26 oqaluuserisassat inatsisissatut siunnersuutaanngitsut suliarineqartarnerat,§ 27 allannguutissatut siunnersuutit allaganngorlugit saqqummiunneqartarnissaannik piumasaqaat,§ 30 ataatsimiititalianut ilaasortassani sinniisunillu qinersinermi periaaseq,§ 31, imm 3 taasinertaqanngitsumik akuersissutiginninnerit, imaluunniit§ 32 siunnersuutit Inatsisartunit ataatsimiinnermi akuerineqartut taamaallaat ataatsimiinnermi tassani ilaasortat tamarmiusut 3/5-iisa tamanna akueralugu taaseqataaffigippassuk allanngortinneqarsinnaanerat.
Sentence Morphemes with count 299
- Ilinniarnertuunngorniarnermik ataasiusumik ilinniartitsissutissanilli immikkut ilinniarfiusinnaasunik pilersitsineq 2. Ilinniartitaanerup siunertaanik itinerusumik allaatiginninneq 3. Ilinniartunngorsinnaanermut maleruagassat nalorninaatsut 4. Ilusilersuineq nutaaq ataatsimoorussamik ingerlatsinertalik aamma ilinniarniakkanut assigiinngitsunut ingerlaqqissinnaaneq 5. Ilinniartitsissutissat nutaat 6. Ukiumut aalajangersimasumik piffissaqartitaanermik eqqussineq 7. Piumassuseq tunngavigalugu ilinniartinneqarsinnaanermut neqerooruteqarneq 8. Ilinniartitaaneq allamiut oqaasiittut ingerlanneqartutut perorsaaneq pillugu tunngaveqartitaq 9. Suleriaatsinik perorsaanerlu pillugu tunngavigisanik itisilerinikkut nalunaarsuineq 10. Ilinniartitsisut suleqatigiiaarnerinik eqqussineq 11. Ilinniarfiup siunnersuinermut pisussaaffiinik nukittorsaaneq 12. Immikkut aaqqissukkamik ingerlatsisinnaanerup nukittorsarneqarnera 13. Angajoqqaanut atassuteqarnissamik piumasaqaateqarneq aamma ingerlaavartumik nalilersuisarnermik erseqqissititsineq 14. Ilinniartitsut rektorillu piginnaasassaannik akisussaaffiinillu erseqqissaaneq 15. Siunnersuisoqatigeeqarnermut maleruagassiorneq( ilinniartitsisut aamma ilinniartut siunnersuisoqatigiivi) 16. Ilinniarnertuunngorniarfinni tamani pitsaassutsimik inerisaanermik aamma angusanik nalilersuisarnermik eqqanaarinninneq 2.3. Ilinniarnertuunngorniarnermik ataasiusumik ilinniartitsissutissanilli immikkut ilinniarfiusinnaasunik pilersitsineq.
- d) siamasissumik aningaasaqarnermi atuagarsornermi saqqummiussat ilisimanerannik takutitsineq, e) niuernermi atuagarsorneq amma Kalaallit Nunaanni nunat allanut niuernermi ineriartornermik, nunarsuarmi niuernermik nunallu tamat akornanni suliassat agguataarnerannik nalilersuinissamut nunat tamat akornanni aningaasaqarneq pillugu suleqatigiinneq pillugit ilisimasat atorlugit, f) aningaasaqarnerup ataatsimoortinneqalernerani UR qaffasissutsit assigiinngitsut nalilersorlugit sanilliullugillu, g) Kalaallit Nunaanni atugarissaarnerup ineriartornerata nunarsuarmilu aningaasaqarnerup nalilersornissaanut aningaasatigut ineriartorneq nunarsuarmilu ineriartorfiusut pillugit ilisimasat atorlugit, h) Ilinniartitsissummi ajornartorsiutit tassungalu nammineq isummat pillugit qisuariarneq, i) Atugarissaarnermi periutsit assigiinngitsut nalilersorlugit oqallisigalugillu, j) Inuuniarnermi atugassarisat assigiinngitsut nalilersorlugit aamma atuagarsornermi ineriartornerit assigiinngitsut nunanullu ineriartortunut tapiissutit assigiinngitsut nassuiarlugit, k) Inuussutissarsiutit aaqqissuussaanerat, inuuniarnermi atugassarisat, inuiaqatigiit agguataarnerat aammalu nunani nunarsuullu immikkoortuini assigiinngitsuni aningaasaqarneq pillugu paasissutissanik nassuiaaneq, sanilliussineq nalilersuinerlu, l) Paasissutissanik suliarinninneq, tassunga ilanngullugit inuiaqatigiit aningaasaqarnerat pillugu paasissutissanik ujarlerneq nalilersuinerlu, m) Inuiaqatigiit aningaasaqarnerat pillugu paasissutissat takussutissiorniarlugit tabeliliorneq diagramiliornerlu, n) Inuiaqatigiit aningaasaqarnerisa nalilersornerat atatillugu ajornanngitsunik naatsorsuineq aamma o) Ilinniakkanik aaqqissuineq ingerlatitseqqiinerlu.
Sentence Morphemes with count 300
- Namminersorluni inuussutissarsiutaaneranik naliliinermi pingaartinneqartussat tassaasinnaapput, a) suliakkiisup ilitsersuinerata saniatigut imissummik malinnaaviginnittumit taamaallaat ilitsersorneqarluni aningaasarsisussap suliassat pilersaarusiortarnerai, aquttarnerai, agguataartarnerai nakkutigisarneraalu, b) suliakkiisup aningaasarsisussamut pisussaaffia imissutigineqartunut ataasiakkaaginnarnut tunngassuteqarnersoq, c) aningaasarsisussaq imissut taannaannaq pinnagu, aammali tassunga ilutigitillugu allanik sullissisinnaanersoq, d) aningaasarsisussaq suliassap suliarineqarnissaanut suliakkiisup tungaanut aningaasatigut akisussaanersoq imaluunniit nammineerluni aningaasatigut akisussaaffik tigummineraa, e) aningaasarsisussaq sulisoqarnersoq aammalu nammineerluni ikiortimik atorfinitsitsisinnaanersoq, f) akiligassiissuteqartoqarneratigut akissarsisitsisoqartarnersoq, aatsaallu suliaq isumaqatigiissutaareersoq naapertorlugu naammassineqaraangat, immaqalu amigaataasut aaqqinneqareeraangata tamakkiisumik akissarsisoqartarnersoq, g) aningaasarsiat suliakkiisunit aalajangersimasuinnaanngitsunit pissarsiarineqartarnersut, h) sinneqartooruteqarnissaq aningaasarsinissamut aalajangiisuunersoq, i) atortut, maskiinat aamma sannatit assigisaalluunniit aningaasarsisussap nammineq piginerai, j) suliap suliarinissaanut atortussat tamaasa ilaalluunniit aningaasarsisussamit isumagineqartarnersut, k) aningaasarsisussaq namminerisamik iniuteqarnersoq, soorlu niuertarfik, sannavik, allaffik, passussisarfik, titartaasarfik il.il., suliallu tamaasa ilaalluunniit tassani suliarineqartarnersut,
- 25.000 kr holdimut sapaatip akunneranut Marine mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Auto mekanikeri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Skibsmontøri( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El svagimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Portøri( PI) Peqqinnissalerisoq( PI) Kigutilerineq( PI) 27.500 kr kr holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili)
Sentence Morphemes with count 302
- Massuma timmiaginngisaasa, taakku nalinginnaanermik alutornanngitsut soqutaanngitsullu, tamani tamaani paatsiveerusimaartutut timmisaqattaartuunngitsut, suffissaaleqisutullu illut qaavini orpinnilu mitsimarusaaginnartuungitsut inunnullu issiavinni issiasunut qinnuuloorusaartuunngitsut iisinnginniarfiullu nalaani ilaqutariippassuit iffiukkanik pisivallaartoorsimatillugit ajunngitsuliornermik taallugu isigisoqartillugu pilliutigisartagaannik qaalivinngitsut, taakkuunngitsullu timmiaararujooqqat, tatiginnippasinngitsut, qiulersutut sajorulaartuartut, sillimajuartut annilaangagisaqartutullu ernumarpaluttuartut, inuit uumasunik asannittuusorineqarumasut akikitsumik pisiaralugit ataatsimoortorsuullutik UR tunniukkiartortagaannik pukulorusaartartut, taakkuunngitsullu timmissat kiffiakkat piviusorpaloqisunik igalaaminernik isillit uisorissanatik ilisiviit igalaallit iluiniit silammut nakkussiuartut, taakkuunngivittullu timmissat akisuuni qalipakkaniittut ittut, kuultimik qallikkanik sinillit, pisiarineqaramik akiisa allassimaffiannik assip tunuani nippusimasortallit imaluunnit uumasunik assiliisartup tusaamasap assilisai igalaaminermik akisunneq ajortunik inillit, naamik, taakku, taakku timmiaviit, nunanit alutornartunit ungasissorsuarminngaanneersut IR, immikkut akuerineqarluni tikisitat, tusarnersumik qarlortartut, timmissat paarisaanermik nujuillisimasut, perorsarluakkat, neriffissarlu nallileraanngat aatsaat nererusulersartut, perusuersarfissaannarmut perusuersartartut, WWF-p inassutaannik akuerisaannillu inillit, mingutsitaanngitsuinnarnik aalajangersimasunik annertussusiliinnarnik nerisinneqartartut, uumasut nakorsaannit nakkutigineqartuartut, isigiuminartut, takutikkuminartut angajoqqaamini perorsagaaqatigalugit perorfigivai.
- 6) atuaqatigiinni atuarfimmilu ataatsimoorussamik ajornartorsiutit pillugit oqallissinnaassasut, aaqqiissutissanik siunnersuuteqarsinnaassasut aaqqiiniarsinnaassasullu, Imm. 2. Qanga ullumikkullu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) inuiaqatigiit pisariaqaqatigiinnerat ataatsimullu pisariaqartitat naammassiniarlugit tapertareqatigiinnerat maluginiassagaat, 2) Kalaallit Nunaanni najukkanilu ataasiakkaani inuiaqatigiit akornanni kultureqarnikkut assigiinngiiaarnerit maluginiassagaat, 3) nunani allani meeqqat inuunerat inuuniarnermikkullu atugarisaat ilisimasaqarfigissagaat, 4) kinguaariinni pinngorfimmik allattorsimaffii sammisimasassagaat, 5) najugarisami qanga inuuniarnikkut atugassarititaasut, soorlu utoqqaat oqaluttuaasigut, ilisimasaqarfigissagaat, 6) najugarisap oqaluttuarisaanera, soorlu najukkami eqqaamasalikkersaarutit iluaqutigalugit, ilisimassagaat, 7) kalaallit oqaluttuatoqaataasa qanga inuuneq pillugu oqaluttuussisinnaaneri eqqarsaatersorfigissagaat aamma 8) nunani allani qanga inuuneq inuuniarnikkullu atugassarititaasut sammisaqarfigisimassagaat, Imm. 3. Naalakkersuinikkut, inatsiseqarnikkut eqqartuussiveqarnikkullu aaqqissuussaanerit samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) najukkami atuarfimmilu piginnaatitaaffitik pisussaaffitillu ilisimassagaat, 2) najugarisami inuiaqatigiinnut suliffeqarfiit, atuarfiit siulersuisui, nunaqarfiit aqutsisui, kommunalbestyrelsit peqatigiiffiillu kiisalu atuartut ataatsimiitsitaliaat, suliassaat pisinnaatitaaffiilu ilisimasaqarfigissagaat aamma 3) Kalaallit Nunaata immikkut politikkeqarfiunera maluginiassagaat.
Sentence Morphemes with count 303
- Ilinniartitaanerup ilusilersugaanera§ 6. ISI-p ilinniartitaanermi ilinniarnerup aaqqissuunnissaa suliarissavaa, taassumalu minnerpaamik imarissavai 1) ilinniagassat ataasiakkaat, pikkorissarnerit, sulinermik sungiusarnerit sivisussusissaat, suliniutinik suliaqarnermi piffissaliussat, allattariarsorlunilu aamma suliniummik suliat tunniunneqartussat imarisaat aamma pisassat pillugit najoqqutassat, taakkulu ilinniarnerup ingerlanerani inissisimaneri, 2) allattariarsorluni suliat tunniunneqartussat pillugit malittarisassat, tassunga atatillugu tunniussineq ataasiakkaarluni imaluunniit eqimattakkaarluni pisinnaassanersoq pisassanersorluunniit, 3) ilinniarnerup ingerlanerani misilitsissutissat taakkulu ilinniarnerup ingerlanerani inissisimanerinik allaaserinninneq, 4) misilitsitseriaatsit atorneqartut allaaserineri, tassunga ilanngullugit eqimattat ataatsimut misilitsinnerini peqataasussat amerlassusissaat, 5) misilitsinnerit suut karakteriliiviussanersut takussutissiorneri, aammalu misilitsinnerni suni naliliinerit" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" atorneqassanersut, 6)" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" naliliinermi atorneqaraangata suut pingaarutillit ilaatinneqassanersut erseqqissaatigalugit, tassunga ilanngullugit naliliinerit taakku atornissaannut pinngitsoorani naammassisassat, 7) misilitsinnissat pillugit malittarisassat, 8) ilinniartussatut nalunaarsimasut amerlassusii malillugit ilinniaqatigiit avinneqartarnissaat ataatsimulluunniit katinneqartarnissaat pillugit malittarisassat, 9) ilinniartitaanermi pilersaarutit, 10) ilinniarnerup ingerlanissaanut maleruagassat aamma 11) ilinniartut soraarsinneqartarnerat pillugu najoqqutassatut malittarisassat.
Sentence Morphemes with count 304
- § 4. Tusagassiornermik Ilinniarfik ilinniartitaanermut tunngasumik ilinniartitaaneq pillugu aaqqissuussinermik suliaqartassaaq, ikinnerpaamik makkuninnga imaqartussanik 1) ilinniartitaanerup imaa, ilinniartitsinermi nalunaaquttap-akunnerisa amerlassusiat aamma ilinniagassani ataasiakkaani ilinniartitsissutissatut sammisassanut ilitsersuutit, piffissat immikkut suliaqarfissat suliamillu sungiusarfissat taakkulu ilinniartitaanerup ingerlanerani inissisimaffissaat, 2) allattarissanik suliat tunniunneqartarnissaat pillugit malittarisassat, taakkununnga ilanngullugit tunniussat ataasiakkaarluni suleqatigiikkuutaarluniluunniit pisinnaanerat pinissaalluunniit, 3) ilinniartitaanerup ingerlanerani misilitsittarnissat allaaserineqarnerat kiisalu taakku ilinniartitaanerup ingerlanerani inissisimanissaat, 4) misilitsinnerit ilusaasa atorneqartut allaaserineqarnerat, tassunga ilanngullugit suleqatigiikkuutaarluni misilitsinnerni peqataasut amerlassusissaat, 5) misilitsinnerit soorliit karakteriliiffigineqartassanersut pillugit takussutissiat, aammalu misilitsinnerit sorliit naliliiffigineqassasut ima" angusivoq" imaluuniit" angusinngilaq", 6) ima naliliinernut" angusivoq" imaluunniit" angusinngilaq" piumasaqaatinut erseqqissaatit, 7) napparsimasimanermi soraarummeersitsineq aamma misilitseqqinneq, 8) ilinniartunngortussatut nalunaarutigineqartut amerlassusii malillugit atuaqatigiinnik avitsisarnerit kattussisarnerillu pillugit malittarisassat, 9) taarsiullugu sulianik tunniussisarnerit, 10) ilinniartitsinissamik pilersaarutit, aamma 11) takkutinngitsoornernut malittarisassat nalinginnaasut.
Sentence Morphemes with count 308
- 1) siusinnerusukkut tamanut ammasumik imaluunniit killeqartumik neqerooruteqartitsinermut atatillugu neqeroorutit akuerineqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqarsimappata, tak.§ 4, imm. 6, imaluunniit piareersaataasumik piukkunnartussarsiuussinermi piumasaqaatit akuerineqarsinnaanngippata, tak.§ 4, imm. 7. Tamatumani naatsorsuutigineqarpoq suliffeqarfiit piukkunnartussarsiornermut peqataajumasimasut, imaluunniit neqerooruteqarsimasut,§ 18 peqataatinneqannginnissamik pissutaasunut attuumassuteqanngitsut, tamakkerlutik isumaqatigiinniarnernut peqataaqquneqassasut, aammalu neqerooruteqartitsinermi atortussat aallaqqaammulli atorneqartut tunngaviusumik imarisaat allanngortinneqassanngitsut, 2) pilersuisup taarsernera annertuumik akisuallaartumik aningaasartuuteqarnermik, teknikkikkut ataqatigiinnginnermik imaluunniit ingerlatsinermi aserfallatsaaliinermilu teknikkikkut annertuallaanik ajornartorsiutinik kinguneqassappat siusinnerusukkut pilersuisutut atorsimasamiit pilersuinerit ilassuteqarneri tamatumani pineqarput, taamaattorli takuuk imm. 7, 3) pilersuisup ataasiinnaap kiffartuussineq kissaatigineqartoq tunniussinnaappagu, taamaattorli takuuk imm. 7, 4) pisut neqerooruteqartitsisup naatsorsuutigereersimasinnaanngisai pissutigalugit tamanut ammasumik neqerooruteqartitsinermi, killilimmik neqerooruteqartitsinermi imaluunniit siumoortumik nalunaaruteqarnikkut isumaqatiginninniarnikkut neqerooruteqartitsinermi piffissaliussat malinnissaat ajornarpat, aammalu taamaattoqarpat allatut ajornavinnera naapertorlugu, imaluuniit 5) pisiariniakkap nalinga 1 million kr.-nit annikinneruppat, taamaattorli nakorsaqarfimmi atortussat taakkununngalu atasutut atortussat pisiarineranut 5.000.000 kr.-t inussallugit.
Sentence Morphemes with count 309
- § 27. Pisortat ingerlatsiviini suliffilik allanut tusarliussisussaatitaanngilaq, tak. pinerluttuliorneq pillugu inatsisini§ 29, suna ilisimasaq inatsisitigut imaluunniit aalajangersakkakkut atortuusukkut allakkut tassaaneragaappat allanut oqaatigeqqunngisaq, imaluunniit aamma pisariaqarpat isertuutissallugu pisortat inuinnaalluunniit soqutigisaat pingaaruteqartut pissutigalugit, aamma pingaartumik makku pissutigalugit 1) naalagaaffiup isumannaatsuunissaa illersorneqarnissaaluunniit 2) naalagaaffiup nunani allani naalakkersuinikkut imaluunniit aningaasarsiornikkut soqutigisai, tamakkununnga ilanngullugit naalagaaffinnut allanut pissaanilinnut imaluunniit naalagaaffiit assigiinngitsut soqutigisaannut tunngasut, 3) inatsisinik unioqqutitsinernik pinaveersaartitsineq, paasiniaaneq eqqartuussisunullu suliassanngortitsiniarneq kiisalu pinerlunnermut tunngasumik eqqartuussutit naammassineqarnissaat aamma pinerluttunik imaluunniit ileqqussanik unioqqutitsisunik suliassanngortitsiniarnerni pasilligaasut, ilisimannittut imaluunniit allat illersorneqarnissaat, 4) akileraartarnermut akitsuuteqartitsisarnermullu inatsisit naapertorlugit pisortatigut misissuineq, killilersuineq imaluunniit pilersaarusiortarneq imaluunniit iliuuserissamaakkatut eqqarsaatigineqartut, 5) pisortat aningaasanut tunngasutigut soqutigisaat, tamakkununnga ilanngullugu pisortat niuernermik ingerlatsinerat, 6) inuit ataasiakkaat imaluunniit ingerlatsiviit namminersortut imaluunniit peqatigiiffiit imminnut tunngasut, tamakkununnga ilanngullugit aningaasarsiornermut tunngasut, pillugit paasissutissanik illersuiumallutik soqutigisaat, imaluunniit 7) inuit ataasiakkaat imaluunniit ingerlatsiviit imaluunniit peqatigiiffiit teknikkikkut atortorisat imaluunniit periaatsit pillugit imaluunniit ingerlatsinermut imaluunniit niuernermut tunngasut pillugit
Sentence Morphemes with count 311
- § 29. Angajulliit atuarfianni atuartitaareernerminni Kisitsisilerinermi algebramilu naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kisitsisit agguaruminartut taakkulu kisitsisit kanaartaannut annertusinerat ilisimasaqarfigissagaat, 2) kisitsisit nassuiaatitut ineriartornerata kulturikkut oqaluttuarisaanermut pingaarutaa ilisimasaqarfigissagaat, 3) soorlu aaqqissuussamik naatsorsuinermik kisitsisinillu angissusilersuinerit iluaqutigalugit nalinginnaasumik kisitsisinik paasinnittaatsip annertusiartorneranik misissuillutik sulisinnaassasut, 4)" allanngorarnerit" aaqqissuussallu, soorlu kisitsisit tulleriinneri, ilutsit tulleriaarneri allalersuutillu, misissorlugillu nassuiarsinnaassagaat, 5) uuttortaanikkut naatsorsuinikkullu angissutsit aalajangersinnaassagaat, 6) procentinik paasinnittaaseq atorsinnaassagaat, 7) assigiissitat algebrallu eqqarsaatigisariagartaasa inernilerniarnerinut tunngatillugu avitat atorsinnaassagaat, 8) kisitsisinik allattueriaatsit assigiinngitsut ilikkarsimassagaat, 9) kisitsinermi najoqqutassat ilisimasat nalusallu, soorlu ernianik initussutsinillu naatsorsuinermi, atorsinnaassagaat, 10) naatsorsuinermut periaatsinik iluaqutissatullu atortussianik naleqquttunik toqqaasinnaallutillu atuisinnaassasut, 11) kisitsinermi malittarisassat atorsinnaassagaat ineriartortillugillu, 12) niaqqumoorlutik UR kisitsigasuarsinnaassasut, allattuisinnaallutik atortussianillu tigussaasunik atuisinnaassasut, 13) naatsorsuinermi eqqarsaatigisarialinnillu inerniliiniarnermi kisitsissuteeqqamik qarasaasiamillu atuisinnaassasut, 14) funktioninik paasinnittaatsinik, soorlu procentinik aalajangersimasumik annertusiartortitsinernik, atuisinnaassasut, 15) assigiissitat pisariinnerit misissuataarinikkullu assigiinngisitat pisariinnerit kisissinnaassagaat,
- 1) suliffeqarfinnit, ingerlatsivinnit, maskiinanit, sakkuutinit, kiassaateqarfinnit assartuutinillu kiisalu tamakku aaqqissuunnerinit, ingerlannerinit aserfallatsaalinerinillu mingutsitsinerit killilersimanissaat, 2) imiinnarmit taratsumillu imissaqartitsiniarneq il.il. kiisalu imeqarfiit isumannaallisaavigineqarnissaat, 3) imikoornermit, ikuallaavinnit, eqqaavissuarnit il.il. mingutsitsinerit killilersimanissaat, kiisalu ingerlatsiviit tamakku aaqqissuunneri, ingerlanneri aserfallatsaalinerilu, 4) igitassanik eqqaaneq, tamatumani ilanngullugit uuliamik akoorutissanillu eqqagassat, 5) illuliaareersunit illuliorfissanillu eqqakkat aqqutaannut attavilersuineq, 6) ikummatissat kiassarnermut imaluunniit assartuutinut maskiinanullu atugassat sukuloqanngitsuunissaat akoornissaallu, 7) ingerlatsiviit, maskiinat, sakkuutit assartuutillu suussusiisa pisortanit akuerisaasimanissaat, 8) suliat ulorianartortaqarsinnaasut kiisalu sunik navianartulinnik soorlu§ 2-mi, imm. 2-mi taaneqartunik, uninngasuuteqarlunilu assartuineq, 9) imeqarfinnik, taratsumik imiliorfinnik, silaannarmik nunamillu mianerinninneq kiisalu pisorpaloqartitsinaveersaarneq, 10) sunik, tunisassianik imaluunniit uumasuaqqanik aalajangersimasunik eqqussuinissamik, annissuinissamik, tunisassiornissamik, tunisinissamik imaluunniit atuinissamik inerteqquteqarneq killilersuinerluunniit, tamakku avatangiisinut ajoqusiisinnaasutut ilimagineqarpata, 11) ingerlatsivinnik, aaqqissuussinernik imaluunniit apparatinik, tamatumani aamma uuttortaanermut apparatinik mingutsitsinermut akiuunnissaq siunertaralugu atortussanik pisortanik akuersisitsineq, 12) nunap isikkuisa, naasut il. il. innarlerneqarnerini iluarsaannissaat imaluunniit pissusaattut ilitinnissaat, 13) uumasunut tunngasut, 14) uumasut ajoqutaannaasut,
- tunngasuni suleqatigiiffiulluni, inuussutissarsiortut kattuffigalugu, niuertut kattuffigalugu, sulisartut kattuffigalugu, nunaatilli imaluunniit naasorissaasut suleqatigiiffigalugu, innuttaasut peqatigiiffigalugu imaluunniit suleqatigiiffik inuit atugarissaarnerannik siuarsaanermik taamaallaat ingerlataqartoq, b) inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini isertitat akileraarusersornissaannut ilaatinneqanngilaq, c) piginneqataasoqanngilaq imaluunniit ilaasortaqanngilaq taassuma isertitaanik imaluunniit pigisaanik nalilinnik piginnittumik imaluunniit inatsisit malillugit piginneqataasumik, d) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut imaluunniit NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit NFE-p isertitaasa ilaanik pissarsinissaq akuerineqanngilaq imaluunniit pigisat nalillit inuinnarnut imaluunniit immikkoortortamut ajunngitsuliortuunngitsumut iluaqutaasunik agguagarsisitsisarani, NFE-p ajunngitsuliorluni ingerlataanik ingerlataqarnerup malitsigisai, imaluunniit kiffartuussisimanermut naammaginartumik akissarsiatut akiliutitut imaluunniit akiliutit NFE-p pisiarisimasai illut pigisalluunniit niuerfimmi nalinginut naammaginartumik naapertuuttut eqqaassanngikkaanni, aamma e) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut, NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit piumasarippassuk NFE-p pigisai nalillit tamarmik immikkoortortap akiliisinnaajunnaarnerani atorunnaarsinneraniluunniit Pisortani immikkoortortamut imaluunniit allamut iluanaaruteqarniarluni suleqatigiiffimmut agguagassarsianngortinneqassapput imaluunniit naalakkersuisunut inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaaniittumut ittumut tussallutik imaluunniit tassani politikkikkut immikkoortortamut.
Sentence Morphemes with count 313
- 1) inuup inuunermut sillimmasiinermut isumaqatigiissut malillugu sillimmaserneqarsimasup toquneratigut taamaallaat tunniunneqartussat, 2) inuup ajoquserneratigut imaluunniit napparsimaneratigut ikiuutit imaluunniit allat ikiuutit, pisup sillimmaserneqarsimasup atuutilerneratigut aningaasanut annaaneqartunut taartaasut, 3) siusinnerusukkut sillimmasiinermut akilersimasat utertillugit akilerneqarneri sillimmasiinermut akiliutissanut aningaasartuutit ilanngaatigalugit, taakku sillimmasiinermut isumaqatigiissut naapertorlugu piumasarineqarsimanerat imaluunniit piumasarineqarsimannginnerat apeqqutaatinnagu, aningaasalersuinermut atasumik inuunermut sillimmasiinermut imaluunniit taarsigassat assigiiaartumik taarsersorneqarnissaannik isumaqatigiissut eqqaassanngikkaanni, isumaqatigiissutip atorunnaarsinnerata imaluunniit naanerata, isumaqatigiissummi piffissap atuuffiani annaasaqariataarfiusinnaasut peqataanerit pisussaaffiliisut appartinnerisa malitsigisaanik imaluunniit kukkusumik aningaasat inissinneqarsimasut iluarsineqarnerisa imaluunniit isumaqatigiissummut akiliummut tunngatillugu kukkunerit assingusut allat malitsigisaannik, 4) sillimmasertumut agguagassarsiatut, atorunnaarneranut atatillugu agguagassarsiat ilanngunnagit, agguagassarsiaq sillimmasiinermut isumaqatigiissummut tunngasuuppat, taanna naapertorlugu akiliutit nr. 2-mi allaaserineqartut kisimik tunniunneqarlutik, imaluunniit 5) sillimmasiinermut isumaqatigiissut pillugu siumoortumik akiliutinik imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqutit utertillugit akilernerini, taanna naapertorlugu akiliut ikinnerpaamik ukiumut ataasiarluni akilerneqartarluni, siumoorluni akiliut imaluunniit akiliutinut qularnaveeqqusiussat pillugit aningaasat ukiup tulliani akiliutissaq isumaqatigiissut malillugu akilerneqartussaq qaangersimanngippagu.
Sentence Morphemes with count 314
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili) Atuarnermut atatillugu suliffimmik misiliineq( Inuili) NI2 IHM/ Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinneq Nittarsaassisarnerlu( NI Nuuk) NI2 Aningaasaqarnermik Isumalluutinillu aqutsineq( NI- Nuuk) Angallassineq Aaqqissuussinerlu( NI Nuuk) Hotelimut/ Takornariaqarnermut ikiorti( Inuili) 42.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Ilinniarnertuunngorniarfik( Teknikkimik Ilinniarfik) Teknikeri( Inuili) NI1/ Ukioq 1 Annertusisamik niuernermik ilinniarneq( NI- Nuuk) Allaffissornermi økonom( NI Nuuk)
Sentence Morphemes with count 315
- 1)§§-it 16-19 malillugit naatsorsuutit suliarineqarnerinut naatsorsuuserinikkut tunngavissat, 2) akileraarnermi tunngavigisassat taakkunanngalu akileraarutaasussat naatsorsorneqarnissaannut atugassatut paasissutissat suut akileraartarnermik ingerlatsivimmut nalunaarutigineqassanersut, kiisalu qanoq ilusilerlugit paasissutissat taakku tunniunneqartassanersut, 3)§ 11, imm. 3 naapertorlugit pissarsinermi akit tunisinermilu akit aningaasanngortinneqartarneri, 4) akileraarnermi tunngavigisassat taakkunanngalu akileraarutaasussat naleqqussarneri, 5) aaqqissuussinermik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfimmut aningaasaateqarfimmilluunniit il.il. nuussinermi naatsorsuinerit akileraarutissallu nassiunneqarnissaannut piffissarititap akileraaruteqaataasussallu ernialersorneqarnerisa naleqqussarneqarnerat, 6) kiap akileraarummik akiliisussaatitaaneranik naleqqussaaneq, 7) nuussinernut atatillugu akileraarutissat naatsorsorneqarneranni atugassatut paasissutissanik soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il. akornanni ingerlatitseqqiineq, 8) aningaasarsianit akileraarutinut inatsimmi§ 17 malillugu akileraarutissanik imaluunniit§ 45 malillugu akitsuummik akiliinermi§ 20 malillugu akileraarutissanit amigartoorutit ilanngaatigineqartarnerat, tamatumunnga ilanngullugu soraarnerussutisiaqalernissamut aningaasaateqarfiit il.il. aningaasanut§ 20-mut akerliusumik ilanngaatigineqarsimasunut akiliinissaminnut pisussaaffeqarnerat, taakkulu ernialersorneqarnerat, aamma 9) Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni akileraartarneq pillugu isumaqatigiissut 20. februar 2012-imeersoq IR malillugu inatsit manna malillugu akileraarutissat Danmarkimut nuunneqartussat naatsorsorneqarnerinut atatillugu paasissutissat suut akileraartarnermik ingerlatsivimmut nalunaarutigineqartassanersut.
Sentence Morphemes with count 316
- a) oqalunnikkut allattariarsornikkullu eqqortumik, allanngorartumik namminiussuseqartumillu saqqummiussisinnaaneq, b) oqalunnikkut allannikkullu malittarisassanik nalunngisaqarnermik ersersitsisinnaaneq, ilanngullugu allaatsimi malittarisat eqqortumik oqaasiliornermut atorsinnaanerinik sapersaateqannginneq, c) saqqummiussat assigiinngitsut, oqalunnikkut allannikkullu tulluartumik ataqatigiissumillu saqqummiussinnaanngorneri, tassani ilaatinneqarput atuffassineq, oqaluttuarneq, imaqarnersiuineq, erseqqissaaneq, saqqummiussisinnaaneq, oqalliseqarnermi peqataaneq, oqaloqatigiinneq oqallisigisanullu akuuneq, d) oqaatsit atuuffiinik nalunngisaqarnermik taakkualu kulturimut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarneri, e) oqaatsit sannaannik paasisimasaqarnermik ersersitsineq, oqaasilerissutinilu taaguusersuutit tunngaviusut atorsinnaanerannik sapinngisaqarneq, f) naqitanik misissueqqissaarnermi paasinninnermi periaatsitigut patajaatsumik assigiinngisitaartumik atuisinnaaneq, nassuiaasersuineq, naleqqiussineq aamma naqitanik naqitaanngitsunillu nalilersuisinnaassuseqarneq, tassunga ilagitillugu oqalunnikkut ilisarnaasersuisinnaaneq, g) kalaallisut atuakkiat ukiut ingerlanerini pingaaruteqarnerusut nalunngisarilluarnerinik ersersitsineq, nunarsuullu sinnerani atuakkianut naleqqiussinnaallugit, h) kalaallisut atuakkiat oqaluttuassartaannik nalunngisaqarnermik, taakkulu kulturikkut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarnerannik takutitsisinnaaneq, i) naqitat, qarasaasiakkullu saqqummiussat pingaarnersiorlugit immikkoortiterisinnaaneq, allatat assilissallu ataqatigiinnerat siunertaralugu, aamma j) qarasaasiakkut saqqummikkanik ujarlersinnaaneq kiisalu aallersinnaaneq, immikkoortiterisinnaaneq, atortussianillu naqitanik qarasaasiakkoortunillu UR atuisinnaaneq.
- Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Isumaginninnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik, Pinngortitamut, Avatangiisinut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik, Nunanut Allanut Pisortaqarfik, Kommune Kujalleq, Kommuneqarfik Sermersooq, Qeqqata Kommunia, Qaasuitsup Kommunia, Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat( KANUKOKA), Kalaallit Nunaanni Nunaqarfiit Peqatigiiffiat( KANUNUPE), Kalaallit Nunaanni Oqaasiliortut aamma Kalaallit Nunaanni Nunat Aqqinik Aalajangiisartut Oqaasileriffik/ sprogsekretariatet aqqutigalugu, Kalaallit Atuakkiortut, Ilisimatusarfik, Eqqumiitsuliornikkut Pinngorartitsisut Ingerlatsisullu( EPI), Kalaallit Nunaanni Erinarsortartut Kattuffiat( KNEK), film.gl, Kalaallit Nunaanni Eqqumiitsuliortut Kattuffiat, Kalaallit Nunaanni Nipilersortartut Kattuffiat, Qeqqata Erinarsoqatigiissui, Nunatta Atuagaateqarfia, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Katersugaasiveqarnermut Ataatsimiititaliaq, Nunatsinni Katersugaasiviit Kattuffiat( NUKAKA), NAPA, Katuaq, Taseralik, Sermermiut, Nunatta Isiginnaartitsisarfia, Kalaallit Nunaanni Utoqqaat Kattuffiat, Inuit Circumpolar Council( ICC), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat( KNAPK), Kalaallit Nunaanni Misissueqqissaarnerit, Kalaallit Nunaata Radioa( KNR), Kalaallit Nunaanni Tusagassiuutit Kattuffiat, Najukkani radioqarnermut TV-qarnermullu kattuffik, Sermitsiaq AG, Knud Rasmussenip Højskolia, Avannaani Ilinniarnertuunngorniarfik, Qeqqani Ilinniarnertuunngorniarfik, Kalaallit Nunaanni Teknikimik Ilinniarfik( KTI), Campus Kujalleq, Inuussutissarilernermik Ilinniarfik( INUILI), Imarsiornermik Ilinniarfik, Niuernermik Ilinniarfik- Nuuk, Perorsaanermik Ilinniarfik, Savaatilinngorniat Ilinniarfiat, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfik, Sorlak, Avalak, Ili Ili, Meeqqat pisinnaatitaaffiinik sullissivik( MIO), IPIS, Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiinut siunnersuisoqatigiit aamma Inuit pisinnaatitaaffii pillugit Instituti.
Sentence Morphemes with count 318
- 8) aningaasarsianik Kalaallit Nunaanneersunik IR§ 75, imm. 2, nr. 1 naapertorlugu aningaasarsianut A-nut naasorsuunneqartussanik pissarsisartut, 9) aktie-, anparts- imaluunniit andelsselskabimit il.il. Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartutut nalunaarsorneqarsimasumit iluanaarutisianik pissarsisartut, 10) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik ingerlatsiveqartumik inuussutissarsiuteqarlutilluunniit ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitai, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 11) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik sumiiffeqarluni namminersorluni inuussutissarsiummik ingerlataqartut imaluunniit taamaattumik ingerlataqarniarneq pissutigalugu ataannartumik minnerpaamik ullut 90-it Kalaallit Nunaanniittut ittut imaluunniit ingerlatamik taamaattumik ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitaasa, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 12) umiartornermik timmisartornermillu Kalaallit Nunaata imartaani nunataaniluunniit( territorium) ingerlanneqartumik imaluunniit kalaallit Nunaata ilaanit avataanut aalajangersimasumik pisartumik ingerlanneqartumik inuussutissarsiuteqartut imaluunniit inuussutissarsiummik taamaattumik ingerlatseqataasut imaluunniit ingerlatap taamaattup isertitaasa, sinneqartoorutaasa taakkualuunniit assigisaasa ilaannik pisassaqartitaasut, 13) pigisanik( atuisinnaatitaanermut akileraarutaasartunik( royalties)) Kalaallit Nunaanneersunik IR pisartagaqartut, 14) Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiummik( ingerlatamik) attartortitsinikkut isertitaqartartut, 15) pigisamik aalaakkaasumik Kalaallit Nunaanni pigisaqartut imaluunniit tassannga isertitaqartartut, imaluunniit 16) toqukkut qimaguttup pigisaannit Kalaallit Nunaanni aaqqissuussinikkut suliarineqarsimasunit pisassaqarnikkut isertitaqartut.
Sentence Morphemes with count 322
- Ilanngussaq 2, oqaasertaliussat kiisalu oqaasertaliussanut nassuiaatit Kigutilerineq( PI) 27.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit Tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) TNI Flex( NI Nuuk) El stærkimik Tunngaviusumik ingerlatsineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq- Qalipaaneq- Ruujorilerineq-mik Tunngaviusumik ingerlatsineq 30.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) Mittarfeqarfiit aallariartortarfiini sulisut( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Ruujorilerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qalipaasoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Qisulerineq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Saffiorneq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) El-stærk H( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) TNI-mi immikkut sammisat( NI- Nuuk) 32.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Issittumi ilisimasortat( NI- Qaqortoq) TNI-mik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( Ni- Qaqortoq) Serviceøkonom( NI- Qaqortoq) 35.000 kr. holdimut sapaatip akunneranut TNI 18-imik/ Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumik ilinniagaqartitsinerat( NI- Nuuk) NI2 IT/ Informationsteknologi( NI- Nuuk) Maskinentreprenør( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Aatsitassarsiorfimmi sulisoq( Kalaallit Nunaanni Teknikkimik Ilinniarfik) Tunngaviusumik ilinniartitaaneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Qalulerineq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Iliniarfik) Piniartutut Aalisartutullu ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Naalaganngorniarluni ilinniagaqarneq( Kalaallit Nunaanni Imarsiornermut Ilinniarfik) Savaatilik( Inuili) Niuertarfilerineq( Inuili) Iffiortoq( Inuili) Ilinniarnertuunngorniarfik( NI- Qaqortoq) 37.500 kr. holdimut sapaatip akunneranut Tunngaviusumik ingerlatsineq( Inuili) Mamarsaakkanik nerisassiortaaseq( Inuili) Nerisassiortumut ikiorti( Inuili) Cafeemi/ Kantiinami ikiorti( Inuili)
Sentence Morphemes with count 331
- 23 Jiisusilu pilerami ukiut pingasunik qulillit nallerpai ernerisorineqarlunilu Juuserfimut, taanna Eilip pigaa, 24 taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, taanna Milkip pigaa, taanna Jannap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, 25 taanna Matatiap pigaa, taanna Aamorsip pigaa, taanna Naaguumip pigaa, taanna Esliip pigaa, taanna Nanngaap pigaa, 26 taanna Maatsip pigaa, taanna Matatiap pigaa, taanna Siimiip pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juutap pigaa, 27 taanna Juannaap pigaa, taanna Riisap pigaa, taanna Sorupaapalip pigaa, taanna Salaatsialip pigaa, taanna Neeriip pigaa, 28 taanna Milkip pigaa, taanna Atiip pigaa, taanna Kuusaap pigaa, taanna Elmaataap pigaa, taanna Eerip pigaa, 29 taanna Joorsasip pigaa, taanna Eliaasarip pigaa, taanna Jooriip pigaa, taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, 30 taanna Simmiuup pigaa, taanna Juutap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juunaap pigaa, taanna Eliaakkiip pigaa, 31 taanna Miliaap pigaa, taanna Maanaap pigaa, taanna Mattataap pigaa, taanna Naattap pigaa, taanna Daavip pigaa, 32 taanna Jissaip pigaa, taanna Oupatip pigaa, taanna Buuarsip pigaa, taanna Salmuunip pigaa, taanna Nagassuup pigaa, 33 taanna Aminaatap pigaa, taanna Aaramip pigaa, taanna Esruumip pigaa, taanna Paarasip pigaa, taanna Juutap pigaa, 34 taanna Jaakkup pigaa, taanna Iisaap pigaa, taanna Aaperaap pigaa, taanna Taarap pigaa, taanna Naagoorip pigaa, 35 taanna Saaruup pigaa, taanna Raagaap pigaa, taanna Paalaap pigaa, taanna Eiperip pigaa, taanna Saalaap pigaa, 36 taanna Kaanaanip pigaa, taanna Arfassaatip pigaa, taanna, Simmip pigaa, taanna Nuuap pigaa, taanna Laamaap pigaa, 37 taanna Mituusalaap pigaa, taanna Einup pigaa, taanna Jaaratip pigaa, taanna Maliliilip pigaa, taanna Kaanaanip pigaa, 38 taanna Einorsip pigaa, taanna Satsip pigaa, taanna Aatamip pigaa, taanna Guutip pigaa.
Sentence Morphemes with count 332
- 2) oqaluttuartutut, paasissutissiisutut, oqaluttuareqqiisutut, oqaaseqaateqartutut isummanillu saqqummiussisutut oqaatiginnissinnaassasut, 3) takorluukkatik, misigissutsitik, eqqarsaatitik, misilittakkatik ilisimasatillu ataqatigiissumik oqaluinnarlutik saqqummiussinnaassagaat, 4) aalajangersimasumik sammisaqarnerni naammassiniagaqarnermilu suliat saqqummiussinnaassagaat, 5) attaveqarnermut/ saqqummiinermut iluaqutaasinnaasut, soorlu oqaatsinik ataasiakkaanik allattuineq nivinngagassaliornerlu, atorsinnaassagaat, 6) oqaatsit ajornartorsiutinik qaangiiniarnermi, kimingiisernermi, aliikkusersuinermi, isummanik tunngavilersuinermi, ilisimasanik ingerlatitseqqinnermi sunniiniarnermilu atorsinnaassagaat kiisalu oqaatsit taalliortorpalaartumik atorneqartarnerat ilisimasaqarfigissagaat, 7) tusarnaarluarsinnaassasut taamaaliornermikkullu paasiniaaqqissaarlutik nalilersuillutillu apeqquteqarsinnaassasut, 8) atuakkianik aliikkutassianik imalinnik aamma piviusunik nalorninatik naammaginartumillu sukkassusilimmik atuarsinnaassasut, 9) atuffassisinnaassasut aamma namminneq allataminnik allallu allagaannik misigissuseqarpalaartumik saqqummiussisinnaassasut, 10) oqaluttuareqqiisumik, nassuiaatiginnittumik, oqaluttuussisumik, oqaaseqarfiginnittumik tunngavilersukkamillu isummanik paasisitsiniaasumik allassinnaassasut, 11) ataqatigiissumik piffissamillu tulleriiaarinnittumik misigisaminnik, misilittakkaminnik, takorluukkaminnik, ilisimasaminnik misigissutsiminnillu allaatiginnissinnaassasut, 12) pisuusaartitanik aamma piviusunik, soorlu naalisakkanik, taallianik, isiginnaagassianik, allakkanik, naliliilluni saqqummiussanik, ullorsiutinik, nalunaarusianik atuagassianullu ilanngutassianik, allassinnaassasut, 13) allanut atatillugu allanneq sakkutut, soorlu pisunik allattuisarnermi, allapallannerni nalunaarsuillunilu allattuinerni, ilisimallugu atorsinnaassagaat aamma 14) allat allataat pillugit siunnersuisinnaassasut namminerlu allatatik pillugit siunnersortissinnaassasut.
- a) tunngaviusumik oqaatsinik ajornanngitsunik oqaluttoqaraangat tyskisut oqalunnerit imarisaannik paasinnissallutik, b) oqaasertat assigiinngiiaartut suliareqqaarneqarnikuunngitsut nutaanerit ajornanngitsullu atuarlugit paasillugillu aammalu allaatigisani oqaasertat suliareqqaarneqarnikuunngitsut misissorlugit, c) oqaasertat sammisallu ilinniarneqarnikut tyskisut nassuiarlugit, taakkulu nalilersorlugit sammisanullu allanut atassuteqartillugit, tassani oqaatsit atorsinnaasat allannguallartarnerat atorneqassalluni aammalu oqaatsit suussusii oqaaseqatigiillu eqqortunik atorlugit d) sammisat ilisimasatik pillugit oqaatsit imminut atasut kukkuneqanngingajattumillu atorlugit tyskisut oqaloqateqarsinnaallutik aammalu isummat asigiinngitsut nassuiarsinnaallugit oqallisigisinnaallugillu, e) oqaatsit atorsinnaasat ajornanngisut oqariartaatsillu atorneqarajuttartut atorlugit oqaasertat sammisallu ilinniarsimanngisat pillugit oqaluinnarluni tyskisut oqaaseqarsinnaassallutik, f) assigiinngiiaartunik oqaatsinik atugaqarsinnaalluni oqaatsit suussusii oqaaseqatigiillu pingaarnerit nalorninani atorlugit tyskisut allattariarsorlutik oqaaseqarsinnaassallutik, g) tusarnaartarnermi atuarnermilu periutsit aamma oqaluinnarluni attaveqartarnermi periutsit atorsinnaassallugit annertusarsinnaassallugillu, h) atuakkiani oqaasertat eqqumiitsuliornermilu oqariartaatsit allat pillugit tyskisut nassuiarsinnaallugit qisuariarfigisinnaallugillu taakkulu nalilersorsinnaallugit nassuiaasiorsinnaallugillu, i) Tysklandi pingaartinnerullugu nunanut tyskisut oqaaseqarfiusunut tunngatillugu 1945p kingorna kulturikkut, oqaluttuarisaanermi inuiaqatigiinnilu pissutsit tyskisut nassuiarsinnaallugit, j) Oqaasertat tusagassiuutillu piviusuusaartitat piviusuusaartitaanngitsullu atorlugit aammalu kulturimi inuiaqatigiinnilu pissutsit allat pillugit suliaqarnermi oqaasertat sammisallu sanilliullugit nunani tyskisut oqaaluffiusuni inuuniarnermi pissutsit, naleqartitat ileqqullu pillugit tunngaviusumik ilisimasat ilanngussinnaallugit.
- 23 Jiisusilu aallarnerami pingasunik qulillit missiliorlugit ukioqarpoq ernerisorineqarlunilu Juuserfimut, taanna Eelip pigaa, 24 taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, taanna Milkip pigaa, taanna Jannap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, 25 taanna Matatiap pigaa, taanna Aamorsip pigaa, taanna Naaguumip pigaa, taanna Esliip pigaa, taanna Nanngaip pigaa, 26 taanna Maatsip pigaa, taanna Matatiap pigaa, taanna Siimiip pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juutap pigaa, 27 taanna Juannaap pigaa, taanna Riisap pigaa, taanna Sorupaapalip pigaa, taanna Salaatsialip pigaa, taanna Neerip pigaa, 28 taanna Milkip pigaa, taanna Atip pigaa, taanna Kuusap pigaa, taanna Elmaatap pigaa, taanna Eerip pigaa, 29 taanna Jiisusip pigaa, taanna Eliaasarip pigaa, taanna Joorip pigaa, taanna Mattatip pigaa, taanna Liivip pigaa, 30 taanna Simmiuup pigaa, taanna Juutap pigaa, taanna Juuserfip pigaa, taanna Juunaap pigaa, taanna Eliaakkiip pigaa, 31 taanna Miliaap pigaa, taanna Maanaap pigaa, taanna Mattataap pigaa, taanna Naattap pigaa, taanna Daavip pigaa, 32 taanna Jissaip pigaa, taanna Oopatip pigaa, taanna Buuarsip pigaa, taanna Salmuunip pigaa, taanna Nagassuup pigaa, 33 taanna Aminaatap pigaa, taanna Aaramip pigaa, taanna Esruumip pigaa, taanna Paarasip pigaa, taanna Juutap pigaa, 34 taanna Jaakup pigaa, taanna Iisaap pigaa, taanna Aaperaap pigaa, taanna Taarap pigaa, taanna Naagoorip pigaa, 35 taanna Seeruup pigaa, taanna Raagaap pigaa, taanna Paalaap pigaa, taanna Eeperip pigaa, taanna Saalaap pigaa, 36 taanna Kaanaanip pigaa, taanna Arfassaatip pigaa, taanna Simmip pigaa, taanna Nuuap pigaa, taanna Laamaap pigaa, 37 taanna Mituusalaap pigaa, taanna Eenuup pigaa, taanna Jaaratip pigaa, taanna Maliliilip pigaa, taanna Kaanaanip pigaa, 38 taanna Eenorsip pigaa, taanna Satsip pigaa, taanna Aatamip pigaa, taanna Guutip pigaa.
Sentence Morphemes with count 333
- § 28. Ilisimatusarfik ilinniagassat ataasiakkaat pillugit ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliussaaq, tak. Ilisimatusarfik pillugu Inatsi-sartut inatsisaat nr. 3, 9. maj 1989-imeersoq IR,§ 21, imm. 1, aamma§ 16, imm. 3. Imm. 2. Ilinniagassat aaqqissuunneqarneranni malittarisassaliorneqassapput 1) ilinnigaqarnerup ilaasa ataasiakkaat anguniagassartaat, imarisassaat sivisussusissaallu, 2) ilinniartitseriaasissat, tamakkununnga ilanngullugu sulilluni sungiusarneq ilaatinneqassanersoq, 3) kursusernerit tulleriiaarneranni maleqqissaagassaajunnartut, 4) soraarummeernissamut piumasarisat immaqalu misilitsittarnerit aalajangersimasumik inissinneqassanersut, 5) misileeriaatsit( sivisussusissat, nakkutilliisoqartitsineq, allattarissanik angerlaallugit suliaqarneq, najoqqutassaqartitsineq, piareersarfissat, misilitseqqittarnerit, akuleriissitsinissamut periarfissat il.il.), 6) nalileeriaatsit, tamakkununnga ilanngullugit misilitsinnerit suut karakteerilerneqartassasut aamma suut Angusisumik/ Angusinngilamik naliliiffigineqartassasut, kiisalu allattariarsornerni naliliinissamut piffissamik killiliisarnissat, 7) misilitsinnerit qassiusarnissaat misilitsinnernilu ataasiakkaani karakteeriliussanik nalilersuisarneq, 8) qaqugukkut nalileeqataasartussatut toqqakkanik avataaneersunik IR atuisarnissaq, 9) bachelorinngorniartumut suliassiissut specialilu, 10) ilinniartup ilinniarnissamut piffissarititap iluani Ilisimatusarfiunngitsumi ilinniartitsissutinik sammisaqarnissamut periarfissaqartinneqarsinnaanera, 11) soraarummeernermut atuarsimasassat aalajangersarneqarnissaat imaluunniit atuarsimasassanut missingersuusiornissaq, kiisalu soraarummeernernut atasumik atuarsimasassanik aalajangiivinnissamut piffissaliussassat.
Sentence Morphemes with count 334
- pilatsinneq, saarnit naggussallu nappaataat, siutit qinngap toqqusaallu nappaataat, nakorsartittut, meeqqat nappaataat, tarnikkut nappaatit, sinitsitsineq, qinnguartaaneq, arnat ilumikkut nappaataat, naartuneq, ernineq, kigutit kiguserfiillu nappaataat kiisalu ammikkut nappaatit kinguaassiuutitigullu nappaatit allaavigalugit nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiup napparsimmaviinut tamanut ikiuunneq, 2) immikkut ilisimasaqarfiit tunngavigalugit sullissinissami akuerisaasunik, assigiiaanik qaffasissumik pitsaassusilinnik nutartertuakkanillu maleruagassaqarnissaa, suleriaasissanullu ilitsersuuteqarnissaa qulakkiigassaraa, 3) immikkut ilisimasaqarfiit aallaavigalugit nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfinni tamani sulisut pisariaqartitsineq naapertorlugu ilinniartinneqarnissaasa piginnaasaqarfiisalu ineriartortinnissaasa qulakkeernissaat, 4) laboratoriami misissuisarnikkut, qinnguartaanikkut, teknikkikkut nakorsaanermilu atortorissaaruteqarnikkut, nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviinut ikiuunneq, 5) susassaqarfinnut ikorfartuineq, ilinniaqqittarnermik qulakkeerineq, ilinniagaqarnerlu tunuliaqutigalu nuna tamakkerlugu immikkut ilisimasalittut susassaqarfilinnik, soorlu Nuna tamakkerlugu nakorsaataasivimmi, Qitiusumik aaviisarfimmi, naartusunik ernisunillu sullissivimmi, meeraaqqerisuni, timimik sungiusaavimmi pillorissaavimmilu sulisussarsiniarnermi atorfinititsinernilu ikiuunneq, 6) Dronning Ingridip Napparsimmavissuani immikkut ilisimasalittut atorfillit pisariaqartitsinerat naapertorlugu pikkorissarlugillu piginnaassaannik ineriartortitsiuarnissap qulakkeernissaa, 7) napparsimasunik misissuinerit nakorsaanerillu nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviini peqqissaaviinilu suliarineqarsinnaanngitsut isumagineqarnerat, kiisalu 8) ilinniagaqarneq tunngavigalugu peqqinnissamik sullissinermik nunap immikkoortuini peqqinnissaqarfiit napparsimmaviinut siunnersuineq.
Sentence Morphemes with count 338
- Utoqqatserpunga kalaaliugama Ilinniartikkaluarparma paasinngilakkilli eqqarsartaatsivut assigiinngimmata Qallunaatut peqquneqarlunga angummanniaraluarpunga artorsaatigeqisannik Inooriaaseq atukkat uannut ingerlateqqinniaraluarpat paatsooqqagunarparali Upperisat ilinniarfigaara upperisara Guutimiinngimmat inngimmat Pinngortitarsuaq angallavigiuarsimasara alartippat Inunnullu akuliutsillunga sulisartunngussagama aningaasarsiortoq Kinguaakka perorput uattut eqqarsarsinnaanatik oqalussinnaanatillu Kinguaariit arfineq-marluk angumeraakka piffissarlu siunissamut appakaatereersimavoq Nammattorsuagut nakuusimaruttormata inuunerma issera maluginngitsuuippara Misigilerpunga illorsuit nappareersimasut inuillu eqiterullutik ulapputtorsuit paatsiveqarnatik Aningaasaateqarneq inutsialassuuvoq inunnik sullissilluartoq ajunngitsuliortoq atugarissaartorlu Neriorsuuterpassui tusartuakkavut timitarsinngisaannakkavut upperiuarpagut Inuusuttunnguit pikkorissut kipparissumik eqqarsartariaasilinnguit pinngorartuarput Asanninneq ilikkanngitsoorsimavaat misigissusilerinerlu artuillugu Peeqqaminnit qimataasimariarlutik annialersaraat allamillu asanninneqartoq takusinnaanngivillugu Anniaatertik ilorpiaminnut toqqortaraat allanut takoqqunagu Kiinarpalinnguit malunnanngivillutik inooqataapput illoqarfittaarsuarmi Anniaatertik immersorluariarlugu qanigisaminnut tunniuttaraat artornarnerulersillugu Utoqqatserpunga kalaaliugama allamik upperisaqarsimasoq qaammaasaqanngitsorlu Tamaani ilukkut anniartunngortipparma kinaassusera katatsinniarsaralugu Akiorusukkaluarpakkit immitsinnulli paasineq ajornarmat iluaqutaanavianngilaq Allamik saassutassaarukkama kalaaleqatikka qaffaallattullu nakkartinniartalerpakka Inuk ataasiinnaq alloriassanngimmat sapinngisannguara tamaat pitussimaniartarpara qullaqqunagu Inuk kinaluunniit qunutilerpara nalunnginnamiuk qullaallakkuni qanoq pineqassalluni Utoqqatserpunga naalagaq ilittut ittuunnginnama ilittullu isikkoqarnanga Utoqqatserpunga eqqarsartaatsit atisinnaannginnakku iluamillu malissinnaanagu Utoqqatserpunga ineriartupiloorneq angummaffigisinnaannginnakku Utoqqatserpunga kinguaannut ingerlateqqinnginnakkit asanninneq sorsuutiginninnerlu Utoqqatserpunga kalaaliugama.
- kulturimik, timersornermik imaluunniit ilinniartitaanermik siunertaqartoq, imaluunniit inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini pilersinneqarsimavoq ingerlanneqarlunilu, aamma sulianut tunngasuni suleqatigiiffiulluni, inuussutissarsiortut kattuffigalugu, niuertut kattuffigalugu, sulisartut kattuffigalugu, nunaatilli imaluunniit naasorissaasut suleqatigiiffigalugu, innuttaasut peqatigiiffigalugu imaluunniit suleqatigiiffik inuit atugarissaarnerannik siuarsaanermik taamaallaat ingerlataqartoq, b) inatsisitigut oqartussaaffimmi najugaqarfigisamini isertitat akileraarusersornissaannut ilaatinneqanngilaq, c) piginneqataasoqanngilaq imaluunniit ilaasortaqanngilaq taassuma isertitaanik imaluunniit pigisaanik nalilinnik piginnittumik imaluunniit inatsisit malillugit piginneqataasumik, d) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut imaluunniit NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit NFE-p isertitaasa ilaanik pissarsinissaq akuerineqanngilaq imaluunniit pigisat nalillit inuinnarnut imaluunniit immikkoortortamut ajunngitsuliortuunngitsumut iluaqutaasunik agguagarsisitsisarani, NFE-p ajunngitsuliorluni ingerlataanik ingerlataqarnerup malitsigisai, imaluunniit kiffartuussisimanermut naammaginartumik akissarsiatut akiliutitut imaluunniit akiliutit NFE-p pisiarisimasai illut pigisalluunniit niuerfimmi nalinginut naammaginartumik naapertuuttut eqqaassanngikkaanni, aamma e) inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaani inatsisit atuuttut, NFE-p pilersinneqarnerani uppernarsaatit piumasarippassuk NFE-p pigisai nalillit tamarmik immikkoortortap akiliisinnaajunnaarnerani atorunnaarsinneraniluunniit Pisortani immikkoortortamut imaluunniit allamut iluanaaruteqarniarluni suleqatigiiffimmut agguagassarsianngortinneqassapput imaluunniit naalakkersuisunut inatsisitigut oqartussaaffigisami, NFE-p najugaqarfigisaaniittumut ittumut tussallutik imaluunniit tassani politikkikkut immikkoortortamut.
Sentence Morphemes with count 342
- Ilinniarnermi ilinniagassat aaqqissuussaanerat§ 6. Ilinniarfissuup ilinniartitaaneq aaqqissuutissavaa, minnerpaamik makkuninnga imaqartussaq 1) atuartitsissutit ataasiakkaat, kursusit, ullut suliamik misiliivissat, naammassiniagaqarluni suliassat kiisalu suliassat tunniutassat, nalunaarusiat specialillu imassaannik soraarummeerutissartaannullu ilitsersuutinik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 2) misilitsilluni allaaseralugit suliat, nalunaarusiat specialillu tunniunneqartarnissaat pillugu maleruagassanik, tamatumunnga ilanngullugu ilinniartut ataasiakkaarlutik suleqatigiikkuutaarlutilluunniit tunniussisinnaanersut/ tunniussisassanersut, 3) ilinniarnerup ingerlanerani misilitsittarnissat allaaserinerannik kiisalu tamakkua ilinniarnerup ingerlanerani qanoq inissinneqarnerinik, 4) misilitsinnerit qanoq iluseqartarnerisa allaaserinerannik, 5) takussutissamik misilitsinnerni suni karakteeriliisoqartarneranut, aamma misilitsinnerni suni naliliisoqartarnersoq" angusivoq"," angusinngilaq", imaluunniit" akuerineqarpoq"" akuerineqanngilaq" atorlugit naliliisoqartarnersoq, 6)" angusivoq"/" angusinngilaq" aamma" akuerineqarpoq"/" akuerineqanngilaq" atorlugit nali-liinerni pissutaasunut ilaasartunik, ilanngullugit tamakkuninnga naliliissagaanni pissutaanerusartut, 7) iliuutsit suut suliffimmi misiliinermik naliliinissami suliffimmi misiliiffiusumut ingerlasussat erseqqissarneri, tak.§ 51, imm. 2. 8) napparsimalluni soraarummeertarnissanik misilitseqqittarnissanillu, 9) atuaqatigiit ilinniartut nalunaarsimasut qassiuneri tunngavigalugit avinneqartarnissaat kattunneqartarnissaallu pillugit maleruagassanik aamma 10) takkuttarnissanut malittarisassat kiisalu ilinniagaqartut ilinniagaqarfinnit anisitaanissaannut piumasaqaatit Imm. 2. Ilinniarnerup aaqqissuunnerata Ilinniarfissuaq ilinniarnerup aaqqissuunnerani aalajangersakkanik sanioqqutsisissinnaalersinnaavaa.
Sentence Morphemes with count 343
- avissaartisimaneqarnissaannut tunngasut, 4) sumiiffiup ilaani aalajangersimasumi nunaminertanik atorneqanngitsunik sunngiffimmiluunniit atortoqarfiusinnaasunik peqarnissaa, 5) ledningeqarfiit inissisimaffii, ilanngullugit innaallagissamik imermillu pilersuineq, 6) nunaminertat sanaartorfiunngitsut ilusaat, atorneqarnerat allanngutsaalineqarnerallu, ilanngullugit nunaminertat atorneqanngitsut, nunamik manissaanerit, ungalulersuineq, naasunik allanngutsaaliuineq kiisalu aqqusinernik angallaffiusunillu allanik qaammaqqusersuinerit, 7) illunik pioreersunik taakkulu avatangiisaannik qaninnernik allanngutsaaliuineq, taamaalilluni illut aatsaat kommunalbestyrelsip akuersissuteqarneratigut isaterneqarsinnaallutik, allanngortiterneqarsinnaallutik allatulluunniit allannguiffigineqarsinnaallutik, 8) pinngortitamik illersuinissamik soqutigisanik isumaginninneq kiisalu nunaminertanik ilutsimikkut nalilinnik allanngutsaaliuineq, 9) nunalerinermi soqutigisanik isumaginninneq, ilanngullugit nunaleriffiit immikkut naleqartut qulakkerneqarnissaat, 10) atortunut ataatsimoorussanut, angallaffinnut teknikkikkulluunniit pilersuinermi atortunut atugassiineq attaviliinerluunniit, imaluunniit sanaartukkat nutaat atorneqalissappata sumiiffiit pilersaarutip avataaniittut ittut atuilernissaannik piumasaqaateqarneq, 11) atortunik ataatsimoorussanik pilersitsinermut atatillugu aningaasaqarnermut tunngasunik maleruagassiorneq, ilanngullugit atuisinnaatitaanermik pigisaqartunut peqatigiiffimmik pilersitsineq, tassunga ilaasortaanissamut pisussaaffeqarneq aamma peqatigiiffiup nunaminertanik ataatsimoorussanik atortunillu ataatsimoorussanik pilersitsinissamut, ingerlatsinissamut aserfallatsaaliuinissamullu pisinnaatitaaffeqarnerat pisussaaffeqarnerallu, aamma 12) nipimik, pujoralammik, tipimik allanillu avatangiisinut ajoqutaasinnaasunik killilersuineq, ilanngullugit nunaminertat illullu saniliusut eqqarsaatigalugit atorneqarnissaannut killilersuutaasinnaasut.
Sentence Morphemes with count 344
- 1) taarsigassarsiniartarfiit, suliffeqarfiit aningaasalersuisartut imaluunniit sillimmasiisarfiit, pappiaqqanik aningaasanik nalilinnik nammineq akilikkaminnik imaluunniit allat akiligaannik aningaasanik nuussisarnermik niuernermillu ilaqartumik nalinginnaasumik suliaqartut, tuniniaaqqinnissaq siunertaralugu piginneqataassutinik suliffeqarfimmi pisiarisimasaminnik pigisaqarallartuuppata, suliffeqarfiup unammilleqatigiinnikkut pissusilersorneranik aalajangersaanissaq siunertaralugu piginneqataassutinut taakkununnga atasumik taasisinnaatitaanerminnik atuinatik imaluunniit suliffeqarfiup taassuma imaluunniit taassuma pigisaanik imaluunniit piginneqataassutinik taakkuninnga tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit tuninissaanik piareersaanissaq siunertaralugu taasisinnaatitaanermik taassuminnga atuillutik aammalu tunisineq pigisaqalernerup kingorna kingusinnerpaamik ukiup ataatsip qaangiunnerani tunisineq pilluni, 2) nakkutiginninneq inummit akiliisinnaajunnaartarneq il.il. pillugu inatsit malillugu suliffeqarfimmik pigisaqarsinnaasumik pigineqalerpat, imaluunniit 3) imm. 1, nr. 2-imi aningaasanik nuussinerit taaneqartut ingerlatseqatigiiffinnik piginnittunit tamatuma saniatigut namminersorlutik inuussutissarsiornermi suliaqarnermik ingerlatsinatik taamaallaat suliffeqarfinnik allanik piginnittuusunit ingerlanneqarpata, taamaattoq taasisinnaatitaanerit piginneqataassutinut atasut pigisaat, pingaartumik suliffeqarfinni piginneqataassuteqarfiusuni pisortatut oqartussaasussani aamma nakkutilliinermik oqartussaasussani ilaasortassanik toqqaanermut atatillugu, aningaasaliinerit taakkua tamakkiisumik nalingannik attassiinnarnissamut taamaallaat atorneqarnissaat aammalu toqqaannartumik imaluunniit toqqaannanngitsumik suliffeqarfinni taakkunani unammilleqatigiinnikkut pissusilersornermik aalajangiinissamut atorneqannginnissaat killilersuutigineqarluni.
- § 41. Ilinniarnertuunngorniarfiup ilinniartitaanerup tamarmiusup aammalu misilitsiffissat tamarmiusut ingerlanneqarnissaat imatut aaqqissuuttassavaa 1) ilinniartitsissutini misilitsiffiusussatut ilimanaateqartuni nalunaaquttap akunneri atuartitsiviusussat tamarmik ingerlanneqarsimanissaat, piffissap soraarummeerfiusussap aallartinneqannginnerani, 2) ilinniartup piffissap atuartitaaffiusup ingerlanerani qaqugukkulluunniit naatsorsorsinnaassanngikkaa misilitsiffissat sorliit pinaviarnagit, 3) 2.G- mi piffissap atuarfiusup naannginnerani minnerpaamik ilinniartitsissutit marlut misilitsiffigineqarsinnaasutut ilimanaateqartut naammassineqarsimanissaat, 4) ilinniartitsissummi qaffasissuseq A-miittut ittut aatsaat naammassineqassasut 3.G- mi piffissaq soraarummeerfiusussaq sioqqullugu, 5) ilinniartitsissutit naammassineqarnissaat agguaanneqareersimassasut piffissanut soraarummeerfiusussanut, taamaalilluni misilitsiffiusinnaasut ilinniagaqarnerup naammassiartuaarnerani amerliartuaartunngorlugit, 6) ilinniarnertuunngorniartut tamarmik aallaavittut misilitsinnernik arfineq pingasunik ingerlatsisimassasut, kiisalu ilinniarnermi suliamik ataatsimik suliaqarsimassasut, taamaattoq takuuk nr. 7. 7) ilinniarnertuunngorniartut tamarmik ilassutaasunik misilitsissasut, misilitsinnerit arfineq pingasut pineqartut saniatigut, tamanna normu 2-mi eqqaaneqartumik tunngaveqartumik, 8) tamatigut ilinniartitsissutini kalaallisut aamma danskisut, tuluttut qaffasissuseq B-mi aamma A-mi, matematik qaffasissuseq B-mi aamma A-mi aamma suliffeqarfiit aningaasaqarnerat qaffasissuseq B-mi aamma A-mi pinngitsoorani allattariarsorluni misilitsittoqartassasoq kiisalu tuniniaaneq A-mi aamma teknikkimik ilinniartitsissut A-mi pinngitsoorani misilitsittoqartassasoq aamma 9) misilitsittoqassanngilaq qaffasissuseq C-miittuni ittuni timersornermi, nipilersornermi, science-imi, ilinniarnermi periutitigut aamma assilissanik eqqumiitsuliornermi.
Sentence Morphemes with count 345
- 1) Inuit Kalaallit Nunaanni najugaqartut, 2) inuit Kalaallit Nunaanni najugaqavinnatik minnerpaamik qaammatini 6-ini tassaniittut ittut, tamatumani ilanngullugit naatsorsuussaallutik feeriamik assigisaanilluunniit pissuteqarluni Kalaallit Nunaata avataaniillatsiarnerit illatsiarnerit, 3) aktieselskabit anpartsselskabillu Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 4) selskabit allat Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorsimasut selskabit pisussaaffiinut pigisatik tamaasa atorlugit akisussaatinneqarsinnaasunik ilaasortaqanngitsut aamma iluanaarutinik agguaassisartut ilaasortat selskabinut aningaasaliissutinut ilanngussaasa qanoq amerlatigineri tunngavigalugit, 5) sparekasset Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 6) brugsforeningit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, tamatumani pineqarlutik peqatigiiffiit nioqqutissanik pisiortornermik pissarsiornermik imaluunniit nioqqutissiornermik imaluunniit ilaasortat nammineerlutik atuinerannut sullissinermik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersuinissamik siunertaqartut aammalu- aningaasaatit ilaasortat akiliutigisimasaasa pisarnertut erniortitaanerisa saniatigut- iluanaarutinik ilaasortanut qanoq nioqquteqartiginermik tunngaveqartumik agguaassisartut, 7) sulliviit suleqatigiiffiusut Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunarsorneqarsimasut allat, 8) sillimmaseeqatigiiffiit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut sillimmasiisunik akisussaaqatigiinnermut pinngitsooratik ilaasussaatitaanngitsunik aamma tigusisartut, 9) soraarnerussutisiaqartitsinermi aningaasaateqarfiit Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffillit, 10) peqatigiiffiit allat Kalaallit Nunaanniittut ittut ilaasortaniit akiliutinik tigusisarnissaminnik taakkuninngalu akiliutinik pappiaranik nalilinnik aningaasaliinissaminnik siunertaqartut, 11) kreditforeningit Kalaallit Nunaanniittutut ittutut nalunaarsorneqarsimasut, 12) peqatigiiffiit, suleqatigiiffiit, iluaqutissiuiffiit, aningaasaatit aalajangersimasunut atugassanngortitat aamma suliffeqarfiit imminnut pigisut Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffeqartut, aammalu akunnittarfeqarnermik imaluunniit neriniartarfeqarnermik ingerlataqartut.
- agguaassisoq nakkutilliillunilu suliakkiisumit suliakkiinerup saniatigut ilitsersorneqarani, suliakkiisup isertitaqartumut pisussaatitaaffii suliakkiissutinut ataasiakkaanut killilerneqartut, isertitaqartoq suliakkiissut pissutigalugu taassuma saniatigut allanik sullissinissaminut killilersorneqanngitsoq, isertitaqartoq suliap suliarinissaanut suliakkiisumut aningaasatigut pisussaaffeqartoq imaluunniit aningaasatigut ajunaaruteqariataarsinnaanini nammineq akisussaaffigigaa, isertitaqartoq sulisoqartoq aammalu ikiorteqarsinnaanerminut nammineq aalajangiisinnaasoq, akiligassiinikkut akiliisoqartartoq aammalu tamakkiisumik akiliisoqartartoq isumaqatigiissutit malillugit suliaq suliarineqareerpat aammalu amigaataasinnaasut aaqqinneqareerpata, suliakkiisunit assigiinngiiaartunit kikkuuneri aalajangersagaanngitsunit isertitaqartoqartartoq, isertitsinermut sinneqartooruteqarsinnaaneq apeqqutaasoq, isertitaqartoq atortunik, maskiinanik sulinermi atortunik assigisaannillu pigisaqartoq, isertitaqartup suliamut atortussanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pilersuisuusoq, isertitaqartoq inini nammineq ingerlatsivimmini ingerlataqartoq, assersuutigalugu pisiniarfimmi, sullivimmi, allaffimmi, nakorsiartarfimmi/ kigutileriffimmi, titartaasarfimmi il.il. aammalu sulineq tassanngaaniit tamakkiisumik ilaannakortumilluunnit ingerlanneqartoq, isertitaqartup inuussutissarsiornerani immikkut akuersissummik pisariaqartitsisoq, aningaasaliissuteqarnermik assigisaanillu, aammalu isertitaqartoq akuersissummik taamaattumik pigisaqartoq, isertitaqartoq ussassaaruteqarnermigut, allagartaliinermigut allatigulluunniit nalunaaruteqarnermigut suliamik ilisimasaqartuunini nalunaarutigigaa aammalu suuneranik aalajangersakkamik suliassamik suliaqartoq, sulinermi ajutooriataarsinnaanermut isertitaqartoq nammineq akisussaasuusoq.
Sentence Morphemes with count 362
- 1) nakorsamut imaluunniit uumasut nakorsaannut nakorsiarnissap pisariaqannginneranik isumaqalersitsissanngilaq, 2) nakorsaatip sunniuttarnerata qulakkeerneqarsimaneranik, kingunerlutsitsisannginneranik imaluunniit allatut katsorsarneqarnermit, tassunga ilanngullugu allamik nakorsaatitortinneqarnermit pitsaaneruneranik imaluunniit assinganik sunniuteqartarneranik isumaqalersitsissanngilaq, 3) nalinginnaasumik peqqissutsip nakorsaatitornikkut pitsaanerulersinneqarsinnaaneranik isumaqalersitsissanngilaq, 4) nalinginnaasumik peqqissutsip nakorsaatitunnginnikkut ajornerulersinneqarsinnaaneranik isumaqalersitsissanngilaq, 5) pilerisaarinermi meeqqat kisiisa eqqarsaatigalugit meeqqalluunniit pingaarnerutillugit saaffigineqassanngillat, 6) ilisimatusartunit, inunnit nakorsaatilerisunit inunnilluunniit allanit, inunnit peqatigiinnit, paaqqinnittarfinnit, sullivinnit il.il. ataqqisaanertik sakkugalugu nakorsaatinik atuinerulersitsinnaasumik kaammattuutinik imaqassanngilaq, 7) nakorsaat inuussutissanut, pinnersaatinut allanulluunniit nioqqutissanut sanilliunneqassanngilaq, 8) nakorsaatip akuisa" pinngortitameersuunerat IR" peqqutigalugu nakorsaatip isumannaatsuuneranik imaluunniit nakorsaatip sunniuteqartarneranik isumaqalersitsisoqassanngilaq, 9) nakorsaat kukkusumik imminut nappaasersornissamut uukapaatitsisinnaassuseqassanngilaq, 10) nakorsaat ingasattajaartumik, annilaanganartumik imaluunniit paasinerlunneqarsinnaasumik peqqississutaasinnaaneragaassanngilaq, 11) nappaammik imaluunniit aqqunartiternermik pissuteqartumik imaluunniit nakorsaatip inuup timaanut imaluunniit timaata ilaanut sunniuteqartarnera pissutigalugu inuup timaata allanngorneranik takutitsisut assilisat, titartakkat il.il. ingasattajaartut, annilaarnartut imaluunniit paasinerlunneqarsinnaasut atorneqassanngillat, 12) nakorsaatip Kalaallit Nunaanni avataaniluunniit pisortat oqartussaasuinit akuerineqarsimaneranik ilisimatitsissummik imaqassanngilaq, 13) nappaatit ilungersunartut imaluunniit nappaatit ilungersunartut ilisarnaataat toqqaannartumik toqqaannanngikkaluamilluunniit oqaatigineqassanngillat, imaluunniit 14) misissuinerit, atuakkiat, atuagassiat il.il. innersuussutigineqassanngillat.
Sentence Morphemes with count 368
- aningaasarsianik pissarsisup sulineq suliakkiisup suliaqaqqusinermini ilitsersuineriunnagaata saniatigut allamik akuliuffigineqarani aaqqissussavaa, aqussallugu, suliakkiutigissallugu nakkutigissallugulu, suliakkiisup aningaasarsianik pissarsisumut pisussaaffia suliaqaqqusinernut ataasiakkaanut killeqarpoq, aningaasarsianik pissarsisoq suliaqaqqusineq pissutigalugu tassuuma saniatigut allanik sullissisinnaanermut killilersorneqanngilaq, aningaasarsianik pissarsisoq suliap suliarineqarnissaani suliakkiisumut aningaasatigut akisussaavoq allatulluunniit nammineerluni aningaasatigut akisussaasuulluni, aningaasarsianik pissarsisoq atorfinitsissimasaminik sulisoqarpoq, ikiorteqarnissanilu nammineq aalajangersinnaallugu, akiliutissaq akiligassiisoqarneratigut akilerneqassaaq, aatsaallu suliassaq isumaqatigiissutaasutuut naammassineqarpat amigaataajunnartullu aaqqiivigineqareerpata tamakkiisumik akilerneqassalluni, aningaasarsiat suliakkiisunit aalajangersimasuunngitsunit pissarsiarineqartarput, sinneqartoorutaajunnartut aningaasarsianut aalajangiisuupput, aningaasarsianik pissarsisup sulinermi atortut, maskiinat aamma sannatit assigisaalluunniit atorneqartut nammineq pigisarai, aningaasarsianik pissarsisup atortussat suliap suliarineqarnerani atorneqartut tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit isumagisarai, aningaasarsianik pissarsisoq namminerisamik inini ingerlatsiveqarpoq, soorlu niuertarfik, sannavik, allaffik, sullissivik, titartaasarfik il.il., sulinerlu tassani tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit ingerlanneqartarpoq, aningaasarsianik pissarsisup inuussutissarsiummik ingerlatsinera immikkut akuerisaanermik, akuersissummik assigisaanilluunniit, aammalu aningaasarsianik pissarsisup akuersissummik taamaattumik tigummiaqarnissaanik piumasaqaateqarfiuvoq, aningaasarsianik pissarsisoq annoncetigut, allagartaliinermigut assigisaannilluunniit nalunaarutiginninnermigut suliassamik ilisimaarinnittuunerminik suliassamillu erseqqinnerusumik taasamik suliaqarumanerminik nalunaaruteqarsimassaaq,
Sentence Morphemes with count 383
- Naalakkersuisut siulittaasuat:Kim Kielsen( S) Naalakkersuisut Siulittaasuata NaalakkersuisoqarfiaSiulersuisoqarnermut Allaffik, Inatsisileriffik, Nunatta Københavnimi Aallartitaqarfia, Tusagassiivik, Saaffiginnittarfik aammalu BetjentitIsumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoq:Sara Olsvig( IA) Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut PisortaqarfikAalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq:Hans Enoksen( PN) Aalisarnermut Piniarnermullu NaalakkersuisoqarfikAalisarnermut Immikkoortortaqarfik, Piniarnermut Immikkoortortaqarfik, Uumasut nakorsaat, Inuussutissalerinermut NakkutilliivikAningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq:Aqqaluaq B. Egede( IA) Aningaasaqarnermut NaalakkersuisoqarfikAningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Nalilersuinermut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Nunatsinni NaatsorsueqqissaartarfikInuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq:Vittus Qujaukitsoq( S) Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Pisortaqarfik, Nukissiuuteqarneq, Nunanut Allanut NaalakkersuisoqarfikAtuisartunut Unnammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nunatta Bruxellesimi Aallartitaqarfia, Nunatta Washington, DC-imi AallartitaqarfiaPeqqinnissamut aammalu Nunanut Avannarlernut Naalakkersuisoq:Agathe Fontain( IA) Peqqinnissamut NaalakkersuisoqarfikPeqqinnissamut Aqutsisoqarfik, Pinaveersaartitsineq kiisalu Nunatsinni NakorsaaneqarfikKommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:Martha Lund Olsen( S) Kommuninut, Nunaqarfinnut Isorliunerusunullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut NaalakkersuisoqarfikNunamut Namminermut Immikkoortortaqarfik, Ineqarnermut Illuuteqarnermullu Immikkoortortaqarfik, Attaveqarneq, Angallannermut Illuuteqarnermullu QullersaqarfikIlinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:Doris Jakobsen( S) Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalinngorsaanermut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Naalakkersuisoq:Múte B. Egede( IA) Aatsitassanut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut Immikkoortortaqarfik, Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Asiaq kiisalu Akuersissutinut ImmikkoortortaqarfikNamminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu kiisalu Nunaateqarnermut Naalakkersuisoq:Suka K. Frederiksen( S) Namminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinut Nunalerinermut NaalakkersuisoqarfikSilap Pissusaanut Immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Upalungaarsimanermullu Immikkoortortaqarfik, Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik
Sentence Morphemes with count 384
- Naalakkersuisooqatigiilersut:Naalakkersuisut siulittaasuat:Kim Kielsen( S) Naalakkersuisut Siulittaasuata NaalakkersuisoqarfiaSiulersuisoqarnermut Allaffik, Inatsisileriffik, Nunatta Københavnimi Aallartitaqarfia, Tusagassiivik, Saaffiginnittarfik aammalu BetjentitIsumaginninnermut, Ilaqutariinnut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut Naalakkersuisoq:Sara Olsvig( IA) Isumaginninnermut, Ilaqutariinnermut, Naligiissitaanermut Inatsisinillu atortitsinermut PisortaqarfikAalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq:Hans Enoksen( PN) Aalisarnermut Piniarnermullu NaalakkersuisoqarfikAalisarnermut Immikkoortortaqarfik, Piniarnermut Immikkoortortaqarfik, Uumasut nakorsaat, Inuussutissalerinermut NakkutilliivikAningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoq:Aqqaluaq B. Egede( IA) Aningaasaqarnermut NaalakkersuisoqarfikAningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik, Nalilersuinermut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Nunatsinni NaatsorsueqqissaartarfikInuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut, Nukissiuuteqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoq:Vittus Qujaukitsoq( S) Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Pisortaqarfik, Nukissiuuteqarneq, Nunanut Allanut NaalakkersuisoqarfikAtuisartunut Unnammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfik, Nunatta Bruxellesimi Aallartitaqarfia, Nunatta Washington, DC-imi AallartitaqarfiaPeqqinnissamut aammalu Nunanut Avannarlernut Naalakkersuisoq:Agathe Fontain( IA) Peqqinnissamut NaalakkersuisoqarfikPeqqinnissamut Aqutsisoqarfik, Pinaveersaartitsineq kiisalu Nunatsinni NakorsaaneqarfikKommuninut, Nunaqarfinnut, Isorliunerusunut, Attaveqarnermut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq:Martha Lund Olsen( S) Kommuninut, Nunaqarfinnut Isorliunerusunullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut NaalakkersuisoqarfikNunamut Namminermut Immikkoortortaqarfik, Ineqarnermut Illuuteqarnermullu Immikkoortortaqarfik, Attaveqarneq, Angallannermut Illuuteqarnermullu QullersaqarfikIlinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kulturimut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq:Doris Jakobsen( S) Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Digitalinngorsaanermut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Naalakkersuisoq:Múte B. Egede( IA) Aatsitassanut NaalakkersuisoqarfikAatsitassanut Aqutsisoqarfik, Aatsitassanut Immikkoortortaqarfik, Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfik, Asiaq kiisalu Akuersissutinut ImmikkoortortaqarfikNamminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu kiisalu Nunaateqarnermut Naalakkersuisoq:Suka K. Frederiksen( S) Namminersornermut, Pinngortitamut Avatangiisinut Nunalerinermut NaalakkersuisoqarfikSilap Pissusaanut Immikkoortortaqarfik, Avatangiisinut Upalungaarsimanermullu Immikkoortortaqarfik, Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik
Sentence Morphemes with count 388
- Imm. 4. Aaqqissuussamik oqaatsinik suliaqarnermi oqaatsinillu pigiliussiniarnermi naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) namminneq allataminni allallu allataanni oqaatsinik, oqaatsinik atuinermik oqaatsillu eqqortuunerinik paasisimasaqassasut, 2) atuarnermi periaatsit assigiinngitsut, tassaasut pingaarnersiuineq, immikkoortukkaarineq, atuapallanneq atuaqqissaarnerlu, ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 3) allatap pingaarnersaanik oqaasertaasa ataasigut titartuilluni nalunaarsuinikkut, imaqarnersiuinikkut naalisaanikkullu attassisinnaassasut, 4) imassanik katersisinnaassasut allaaserisassallu imassaanik najoqqutassiorsinnaassasut kiisalu isumassarsiamiit naammassisaqarluni allaaserinnissinnaassasut, 5) oqaatsit sakkutut pingaarutaat ilisimassagaat atorsinnaassagaallu, 6) oqaatsit oqaluinnarluni allallunilu atorneqartut assigiinngissusaat assigiissusaallu paasisimasaqarfigissagaat, 7) allat suleqatigalugit allatanik allatigullu oqaatiginneriaatsinik misissueqqissaarsinnaassasut, imaanik paasiniaasinnaassasut, sammivissiuisinnaassasut, nassuiaasinaassasut, naliliisinnaassasut aamma tunngavilerlutik sanilliussisinnaassasut, 8) allat suleqatigalugit allatat oqaatiginneriaatsillu suunerinik, pingaarnertut imaannik, attaveqaqatigiinnernik, ilusiinik, oqaluttuartup inissisimaneranik, saqqummiunnerinik, inuttanik ilisarititsinerinik, misissoqqissaarnerinik, nassuiarnerinik aamma avatangiisinik saqqummiinerinik kiisalu sammisaannik nassuiaasinnaassasut, 9) piviusuusaartitat aamma piviusut suunerinik, soorlu atuakkiat qanganisaanerusut nutaaliaanerusullu, oqalualaat oqaluttuatoqqallu, taalliat, piviusut, allakkat ilusii, ussassaarutit takoqqusaarutillu, ilisimasaqarfigissagaat kiisalu oqaatsit, allatat suunerisa, imaasa pissusiisalu qanoq issusiisa ataqatigiissinnaanerinik ilisimasaqarnerminnik oqaatiginnissinnaassasut, 10) oqaatsit avinneqartarnerinut malittarisassat ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 11) killiffilersuinermut malittarisassat ilisimallugillu atorsinnaassagaat, 12) taggisit oqaluutillu ilisarnaataat, tassaasut nagguiit, uiggiutit oqaatsillu naggataat, oqaaseqatigiillu ilusii, ilisimasaqarfigissagaat aamma 13) kingulleqqiutit, kinaassusersiutit, uparuartorniutit kisitsisillu ilisimasaqarfigissagaat.
Sentence Morphemes with count 398
- Kapitali 2, tassani ilaapput aalajangersakkat pinngitsaaliissummik atuinermi aalajangersakkat nalinginnaasut, tak.§§ 3-6. Kapitali 3, tassani nammineersinnaajunnaarsitsinermut( napparsimavimmut pinngitsaaliissummik unitsitsinermut, napparsimavimmi pinngitsaaliissummik uninngatitsinermut aamma oqqussinermut) piumasaqaatit malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 7-13. Kapitali 4, tassani pinngitsaaliissummik nakorsarneqarnissamut periarfissat malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 14-15. Kapitali 5, tassani napparsimavimmit angerlartinneqarnerup kingornatigut malinnaaffigineqarneq malittarisassiuunneqarpoq, tak.§§ 16-20. Kapitali 6, tassani sukaterussineq il.il.( pinngitsaaliissummik sukaterussineq, nukiit atorlugit pissaanermik atuineq, sernissuiniarluni sukaterussineq, immikkut nakkutiginninneq aamma immikkoortortaqarfimmi matunik parnaarsuineq) malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 21-31. Kapitali 7, tassani allagarsianik/ nassiussarsianik, napparsimasut inaannik aamma pigisaanik, timimik satsaalluni misissuineq aammattaaq pigisanik arsaarinnissuteqarneq aamma suujunnaarsitsineq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 32. Kapitali 8, tassani pinngitsaaliissuteqarnernik nalunaarsuineq aamma pinngitsuugassaanngitsumik nalilersueqqinneq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 33-34. Kapitali 9, tassani napparsimasunik siunnersuisut malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 35-40. Kapitali 10, tassani naammagittaalliuteqarsinnaanermut il.il. ilitsersuineq malittarisassiuunneqarpoq, tak.§§ 41-45. Kapitali 11, tassani naammagittaalliornissamut periarfissat aamma eqqartuussivikkut ingerlatitsisinnaaneq malittarisassiuunneqarput, tak.§§ 46-49. Kapitali 12, tassani ilaapput atuutilersitsinermut, atorunnaarsitsinermut aamma ikaarsaariarnermut il.il. aalajangersakkat, tak.§ 50. 2.2 Inatsimmi pineqartoq 2.2.1 Inatsit atuuttoq Inatsimmi aalajangersarneqarpoq nammineersinnaajunnaarsitsineq aamma pinngitsaaliissummik allamik atuineq Dronning Ingridip Napparsimavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfianni taamaallaat pisinnaasoq aamma taamaallaat inatsisartut inatsisaanni matumani maleruaqqusat naapertorlugit, tak.§ 1, imm. 1 Inatsimmi Dronning Ingridip Napparsimavissuani unitsinneqarnermut, uninnganermut aamma nakorsartinnermut atatillugu pinngitsaaliissummik atuinerit tamarmik malittarisassiuunneqarput.
Sentence Morphemes with count 399
- Imm. 3. Ilinniakkatigut annikinnerpaaffissat qularnaassavaat, ilinniartitsisup ilinniagaa ilinniakkat tungaasigut periutsitigullu ima annertussuseqarlunilu itisileriffiutigisimasoq, pineqartoq ilinniakkat tungaasigut illersorneqarsinnaasumik ilinniartitsissummi ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisuusinnaalluni, tassunga ilanngullugit ilinniartitsisup 1) piginnaaneqarfigissagai ilinniartitsissutip tunngaviusumik sammisaqarfii, tunngaviusumik teoriit suleriaatsillu, ilinniartitsissutip ilikkagassatut pilersaarutaani taakku saqqummerneri naapertorlugit, 2) ilinniartitsissutip ilinniagassartaanik tamakkiisumik qimerluuisinnaallunilu paasinnissimaneq, 3) ilinniartitsissutip atortorisaanik ilisimasaqarluarneq, tassunga ilanngullugu pædagogikummimik ilinniartup suliamut atatillugu IT-mik ullutsinnut naleqquttumik atuisinnaassuseqarnera, 4) suliamut tunngatillugu saqqummiinernik naliliisinnaaneq, tamatumunnga ilaatillugit ilinniarnermi atortussiat, 5) allattariarsorluni oqaluttariarsorlunilu saqqummiussinissaq siunertaralugu suliami apeqqutinik oqaasertaliisinnaaneq, suliarinnissinnaaneq allanullu sanilliussisinnaaneq nunanut tamalaanut aamma Kalaallit Nunaanut ataneqartillugit, 6) pisariaqartitsineq naapertorlugu aamma ilinniartitsissutip ineriartortinneqarnerata peqatigisaanik inuiaqatigiinnilu avatangiisigisani apeqqutinut atasumik suliami ilisimasassanik nutaanik ujarlersinnaaneq, 7) ilinniartitsissummi taaguusersuutinik allattariarsornikkut oqaluttariarsornikkullu ilisimasaqarneq aamma ilinniartitsissummi taaguusersuutit ilisimasalinnginneranni oqariaatsinik ilisimaqqaartariaqartunik kalaallisut oqaaseqarfiusumut naapertuuttunik pingaarutilinnik ilisimasaqarneq, 8) ilinniartitsissummi, ilinniartitsissutit naapertuuttut allat peqataatillugit, ilinniartitsisinnaaneq, 9) ilinniartitsissutini teknikkimut aamma pinngortitamik ilisimatusarnermut tunngasuni sullivinni aamma laboratoriani sillimaniarnerup tungaatigut isumannaalluinnartumik ilinniartitsisinnaaneq aamma ilinniartitsinermi misileraanerit, asiarluni pikkorissaanerit il.il. ingerlannissaannut suliamut atatillugu pædagogiskimillu tunuliaqutaqarnissaq aamma 10) ilinniarnertuunngorniarfimmi suliassanut tamarmiusunut atatillugu suliamik ilinniakkat atorlugit sulisinnaassuseqarneq.
Sentence Morphemes with count 411
- ) Narlacava- Æger tussi( quersornermik napparsimasoq) Nenagau- Candela( naneruut) Nallarong- Cubare( nalasoq) Nenaruachping- Lucerna( qulleq) Nisang- Mitra( nasaq) Nagge- Non( naagga, naamik) Neisin- Tunica, thorax( atisaq, sakissatigut) Naudaning- Sqvilla, piscis( assagiarsuk, aalisagaq) Nappacan- Explodere bombardam( qamutilimmik igippoq) Nau- Navis( umiarsuaq) Neschia- Phocas( puisi) Naggasung- Bene sapit( mamarpoq) Nachlaggua- Fætet( tipippoq) Nikuiktong- Stare( nikorfavoq) Niptakau- Serenum cælum( qilak allaaqqissoq) Nakungarsong- Strabus( nakungasoq) Nulia- Mater( anaana) Oculuctan- Loqvi( oqaluppoq) Ochac- Lardum Phocæ( puisip orsua) Oculuppa- Nihil dico( oqanngilaq) Ochpind- Baculus( qisuk, ajaappiaq) Ojakpong- Vomo( meriarpoq) Ochuin- Sævum( sukangasoq, kamattoq, ajortoq) Pingeiuen- Octo( arfineq-pingasut) Pissuse- Arcus( pisissi) Pingeijuva- Tres( pingasut) Pisucktong- Ambulare( angalaarpoq, pisuppoq) Pulachtong- Bonus dies( kutaa) Pissiack- Canis( qimmeq) Pission- Canicula( qimmiaraq) Piogsua- Cælum( qilak) Pinialugo- Pulcher( kusanartoq) Pekeingersong- Curvus( peqingasoq) Piniarluchtong- Ægrotare( napparsimavoq) Puani- Regio( nuna eqqamiittoq ittoq, nuna killilersugaq) Peta- Vir( angut) Peaning- Nares( qinngap ammaneri, sorluit) Pauting- Remus navis( iput) Pilachtatong- Scindere( qullorpaa aggorpaa) Puuga- Vagina( pooq, manguttarfik) Patikka- Verberare( iperartorpaa) Pugotobing- Mensa, tabella( nerriveeraq) Pugoting- Portare( kissumiarpaa) Pannien- Filiola( niviarsiaraq, paninnguaq) Pejiarach- Lavare( ipiiarpaa, asappaa) Sabtiktong- Tangere( attorpaa) Subluatogton- Insufflare( supivaa) Suvigming- Ferrum( savimineq) Sicadin- Pes( isigak) Soluppava- Perca piscis( aalisakkat aborrit ilaat) Sibigtong- Claudicare( tusiappoq) Saugming- Sinistra manus( assak saamerleq) Sisseman- Novem( qulingiluat) Siutam- Aures( siutit) Sirucsua- Pluvia( sialuk) Sina- Dormire( sinippoq) Suva- Quid dicis( qanoq-aa) Silij- Cos( sillit) Senagam- Latus( silittoq) Sunami- Ignoro( naluara) Siuklong- Tremo( sajuppoq) Tejiarach- Armilla( tajaq) Tovarsan- Saltare( qitippoq, pissippoq) Tuvacca- Unicornu( qernertap tuugaava, qilalugaq qernertaq) Taussi- Unus( ataaseq) Tucto- Caro( neqi) Teca- Digitus( tikeq, nuak) Tabatton- Lætari( nuannaarpoq) Tellima- Quinque( tallimat) Tucca- Buccina( qarlortaat) Tigmiran- Indusium( atisaq) Teictu- Instrumentum musicum( nipilersuut) Tingua- Parvus( mikisoq) Tajochpua- Sternutare( tangajorpoq) Tellochping- Dextra manus( assak talerpilleq) Tukungersong- Mori( toquvoq) Tiuting- Forfex( qiuutit) Tui- Scapula( tui) Tictaktong- Scribere( allappoq) Tejavo- Clamare( suaarpoq) Tokovo- Mors( toqu) Tongachson- Diabolus( Diaavulu) Telliman- Decem( qulit) Upiaum- Arbor( orpik) Umixuin- Barba( umiit) Ulusang- Genæ( ulussat) Una- Hoc vel illud( una) Uviglisong- Mulier( arnaq inersimasoq( uilik)) Uchtong- Femina( arnaq) Uanga- Ego( uanga) Usuking- Lebes( uunnaavik) Vamne- Regio( nuna eqqamiittoq ittoq, nuna killiligaq) Uvidlo- Conchæ( uiloq) Usua- Membrum virile( usuk) Ujapoting- Sternutare( tangajorpoq) Unuwoa- Nox( unnuaq) Ubleising- Stellæ( ullorissat) Uwangane- Iri subitum( innarpoq) Ugaggan- Lapis( ujarak) Ublau- Dies( ulloq) Uvia- Pater( ataata) Uglessin- Avis( timmiaq) Veitse- Expecta parum( uatsi, utaqqilaarit) Ukang- Lingva( oqaq) Qulaani issuarneqartut oqaatigineqareersutut ussersorneq atorlugu pissarsiarineqarsimapput.
Sentence Morphemes with count 434
- aqutsinerup nakkutigineqarnissaa naammaginartumik nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 10) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit atorneqarneri akiliutigineqartarnerilu nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 11) Siulersuisunut ilaasortatut isumagisimanngikkuniuk pisortap piumasaqaatigineqartutut malittarisassanik innersuussutinillu pissarsinissaanut, aningaasaateqarfiup aningaasaataannik atuinissaq akiliisarnissarlu pillugit inatsisartut inatsisaannik matumanik malittarisassanik eqquutsitsinissaq eqqarsaatigalugu, takuuk§ 24, imm. 4, 12) Siulersuisunut siulittaasutut imaluunniit siulittaasup tulliatut siulersuisut ataatsimiinnissaat allattoqarfimmi aqutsisup, kukkunersiuisup imaluunniit Naalakkersuisut tamatuminnga piumasaqarnerisigut isumagisimanngippagit, takuuk§ 25, 13) Siulersuisunut ilaasortatut isumaginngikkuniuk, aningaasaateqarfiup aningaasaatai, isumannaatsumik qularnaatsumik kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni aqunneqarlutillu inissinneqarnisaat, takuuk§ 27, 14) Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugut aqutsisutut pappilissanik nalilinnik niueruteqarnissamik akuersissuteqarani aqutsisutut suliamik ingerlatsippat, takuuk§ 28, imm. 4, 15) Aqutsisutut aningaasaateqarfiup anigaasaataasa aqunneqarneri inissinneqarnerilu inatsisartut inatsisaat manna malillugu qulakkiinngikkunigit, kiisalu inatsit malillugu malittarisassatut aalajangersakkat malillugit kiisalu isumannaatsumik qullarnaatsumillu kiisalu sapinngisamik amerlasuunik iluanaaruteqartinnissaat isumagisimanngikkunigit, takuuk§ 29, imm. 1, 16) Aqutsisutut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit inatsisit malillugit nunanilu tamani aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq aningaasalersuinerlu pillugu pitsaasumik isumaginninnissaq malillugu kiisalu toqqissisimanartumik ileqqorissaarnikkut malittarisassat malillugit suliaminik ingerlatsisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 2, 17) Aqutsisutut ileqqorissaarnissaq malillugu kiisalu aalajangersakkat aningaasaateqarfiup siulersuiusunit akuerisaasut malillugit naatsorsuinermik qulakkiinngippagit kiisalu naatsorsuutinik saqqummiussisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 4, 18) Siulersuisunut ilaasortatut qulakkiinngikkuniuk, suliffeqarfiit inuussutissarsiornermik ingerlatallit ukiumoortumik UR naatsorsuutinik saqqummiussisarnissaat assigisaallu.
Sentence Morphemes with count 443
- malinninngitsoq, 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu inerteqqummik 5)§ 13, imm. 1 naapertorlugu eqqortitsinngitsoq, inerteqquteqarnermik eqqortitsinngitsoq, 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik 6)§ 17, imm. 1 naapertorlugu kattunnermik nalunaarutiginninngitsoq, nalunaarutiginninngitsoq, 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu kattunnissamut 7)§ 19, imm. 2 naapertorlugu inerteqqusineq eqqortinnagu kattunnermik kattunnissamut inerteqqusineq eqqortinnagu piviusunngortitsisoq,§ 19, imm. 5, imm. 1kattunnermik piviusunngortitsisoq,§ 19, at naapertorlugu kattunnissap imm. 5, imm. 1-at naapertorlugu akuerineqannginnerani kattunnissap akuerineqannginnerani piviusunngortinnissaanut inerteqqummik piviusunngortinnissaanut inerteqqummik unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ unioqqutitsisoq,§ 19, imm. 6, imaluunniit§ 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 21, imm. 1 imaluunniit imm. 3 naapertorlugu naapertorlugu piumasamik imaluunniit piumasamik imaluunniit peqqussummik peqqussummik naalanngitsoq, imaluunniit§ naalanngitsoq, imaluunniit§ 23 23 naapertorlugu peqqussummik naapertorlugu peqqussummik naalanngitsoq, naalanngitsoq, 8)§ 28 malillugu peqqusissummik 8)§ 23 c-mik unioqqutitsisoq, unioqqutitsisoq imaluunniit 9)§ 23 i, imm. 2, nr. 2 aamma 3-mi malinninngitsoortoq, allassimasutut pisussaaffimmik§ 23 i, imm. 9) neriorsuummik§ 29, imm. 1 malillugu 1 naapertorlugu aalajangerneqarsimasoq saneqqunneqarsinnaanngitsinneqartumik naapertorlugu neqerooruteqartartumut unioqqutitsisoq imaluunniit pisussaaffiliunneqarsimasumik malinninngitsoortoq, malinninngitsoq, 10)§ 29, imm. 2 malillugu peqqusissummik10)§ 28 naapertorlugu peqqussummik unioqqutitsisoq imaluunniit unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, malinninngitsoortoq, 11) neriorsuummik§ 29, imm. 1 naapertorlugu 11)§ 30 malillugu piumasaqaammik unioqqutinneqassanngitsumik malinninngitsoortoq, imaluunniit unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, 12) paasissutissanik eqqunngitsunik 12)§ 29, imm. 2 naapertorlugu peqqussummik imaluunniit uukapaatitsisunik unioqqutitsisoq imaluunniit naalanngitsoq, Unammilleqatigiinnermut 13)§ 30 naapertorlugu piumasaqaammik Ataatsimiititaliamut imaluunniit naalanngitsoq, imaluunniit Atuisartoqarnermut 14) Unammilleqatigiinnermut Unammilleqatigiinnermullu ataatsimiititaliamut imaluunniit Aqutsisoqarfimmut tunniussisoq imaluunniit Atuisartoqarnermut paasissutissanik suliamut paasissutissanik Unammilleqatigiinnermullu piniarfigineqarsimasumut pingaaruteqartunik Aqutsisoqarfimmut paasissutissanik nipangiussiinnartoq.
Sentence Morphemes with count 445
- Oqaasiliortut taaguusersuutinik akuersisarnissaannik aalajangersagaq, tamannalu pisassasoq suleqatigiit Oqaasiliortut ilisimannittutut toqqagaasa innersuussereernerisigut, Oqaasiliortut aternik kalaallit oqaasiinit pilerfeqartunik atsersuisarneq pillugu inatsisip tamakku pillugit aalajangersagai tunngavigalugit akuersisartuunissaannik aalajangersagaq, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq aalajangersassagaat, taannalu tamanut saqqummiutissallugu Oqaasiliortut aaqqissuussaanni ordbogimi allannermut najoqqutassiami, suliat aalajangersimasut naammassiniarlugit Oqaasiliortut piffissami killilimmi sulisussanik, suleqatigiinnik imaluunniit suliaqaqatigiinnik pilersitsisinnaanerannik periarfissaqartinneqarput, pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaatsimut atuuttumut tunngatillugu malittarisassat, kalaallit pisortatigoortumik UR allattaasiat qanoq paasineqassanersoq pillugu, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut kalaallisut ataatsimut allattaatsimut aalajangersaanermikkut tunngaviusussanik pingaarnernik aalajangersaassasut, allataatsimi aqutsisuusussanik, tamannalu pissasoq Naalakkersuisut tamanna pillugu oqaaseqaateqartereerlugit, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut allataatsip tunngavigisassaanik aalajangersaanerminni nunat aqqisa qanoq allattarnissaannik immikkut tunngavigisassanik aalajangersaassasut, taamalu iliorneq pissaaq Nunat Aqqinik Aalajangiisartut isumasioqatigereernerisigut, aalajangersarneqarpoq Oqaasiliortut allataatsimi allannguinernut atatillugu nammineerlutik allataatsimi apeqqutini tunngaviusuunngitsuni allannguisinnaasut, aamma allannguinerit tunngaviusut suliarineqarsinnaasut tamanna pillugu Naalakkersuisut oqaaseqartereerlugit, aalajangersarneqarpoq pisortatigoortumik UR kalaallisut allattaaseq, taarsiullugu oqaasilianik atuisarneq aamma immikkut sulianut taaguutit-( fagterminologi) pisussaaffiussasut pisortat ingerlatsiviini tamani il.il., Oqaasiliortut katitigaanerisa allanngortinnerat, Oqaasiliortut ataatsimut isigalugit piginnaasanik qanoq ittunik peqarnissaannik aalajangersaaneq, aamma Oqaasiliortuni ilaasortat ataasiakkaat eqqarsaatigalugit, Oqaasiliortunut ilaasortanik suliamik naammaginartumik ingerlatsisinnaanngitsunik ilaasortaajunnaarsitsisinnaanermik Naalakkersuisunut periarfissiineq, aningaasatigut missingersuutinut, naatsorsuutinut aamma kukkunersiuinermut malittarisassanik aalajangersaaneq, Oqaasiliortut ukiumoortumik UR nalunaarusiornissaasa imaarisassaanut itisilerutaasumik piumasaqaatinik aalajangersaaneq, ataatsimiittarnerit akuttussusissaannik aamma Oqaasiliortut ataatsimiinnerisa qanoq ammatiginissaannik aalajangersaaneq, allattoqarfiup sulinissaanut maleruagassanik aalajangersaaneq, 2
Sentence Morphemes with count 458
- § 46( umiarsuit maani nunaniluunniit allani imaani avatangiisinut inatsisinik unioqqutitsisimasut Kalaallit Nunaanni umiarsualivimmut tulannissaannut inerteqquteqarsinnaaneq nutaaq)§ 48( mingutsitsisoq nassaarineqarsinnaatinnagu kikkut upalungaarsimanermi akiuiniarnermilu aningaasartuutinut akiliisussaanerisa erseqqissarneqarnera)§ 50( ilaatigut inatsimmik unioqqutitsinerit annikitsut inatsisinik malinninniarluni iliuuseqartoqarnissaanik pinngitsoortitsisinnaanerup erseqqissarneqarnera) Kapitali 20( attaveqaqatigiinnermut tamanullu ammasumik saqqummiussisarnermut maleruagassanik sukumiinerusunik aalajangersaasinnaatitaaneq nutaaq) Kapitali 21( maalaaruteqartarneq eqqartuussisunullu suliakkiisarneq pillugu kapitali annertusineqangaatsiartoq, avatangiisinut inatsimmi maalaaruteqartarnermut eqqartuussivinnullu suliassanngortitsisarnermut maleruagassanut assingungaatsiartoq)§ 59( Naalakkersuisunut imartanut killilersoqqissaakkanut maleruagassanik immikkut ittunik aalajangersaanissamut periarfissaq nutaaq)§ 60( sulianik suliaqarnermi oqartussaasut aningaasartuutaasa matussusernissaannut akitsuutit pillugit maleruagassanik aalajangersaasinnaanermut piginnaatitsissut)§ 61( suliassanik oqartussaasunut akuesissusiortartunullu suliakkiisinnaaneq)§ 62( pillaammik akiligassiissutit annertussusilerneqartarnerinut aamma pillaammik akiliutit Nunap Karsianut tutsinneqartarnissaannut maleruagassat nutaat)§ 63( Inatsit malillugu peqqussutini atulersinneqarsinnaasuni, akiliisitsissutinik qaffaanissamut maleruagassanik ikkussinissamut periarfissaq nutaaq)§ 64( umiarsuit nunanit allaneersut IR pasineqartut inatsisinik unioqqutitsisoqarsimanersoq aalajangiiffiginiarlugu paasissutissanik amerlanerusunik piniarfigineqarsinnaaneri pillugit aalajangersagaq nutaaq)§ 66( pillaammik akiligassiissutigineqartut akilerneqarnissaat qulakkeerniarlugu ilaatigut umiarsuarnik, taakkununngalu ilanngullugit umiarsuarnik nunanit allaneersunik IR aallaqqusiunnaarsinnaatitaanerup erseqqissarneqarnera)§ 68( unioqqutitsinermi suliat suliarineqarnerannik pisariillisaanissaq siunertaralugu allaffissornikkut pillaammik akiligassiisinnaatitaaneq, aamma§ 68-imut oqaaseqaatini pillaammik akiligassiissutissatut najoqqutassanik, pillaammik akiliutinut pioreersunut naleqqiullutik pillaammik akiligassat amerlingaatsiarnerinik kinguneqartussanik sukumiisumik naatsorsuisinnaatitaaneq)§ 69( inatsisinik unioqqutitsinerit ilaanni sulianut uparuaanissamut piffissarititaasunik sivitsuineq)§ 70( Inatsisartut inatsisaat atuuttoq malillugu aalajangiinerni ikaarsaarnermut maleruagassat)
Sentence Morphemes with count 474
- Imm. 2. Qanga ullumilu kulturip inuiaqatigiillu samminerini naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) kalaallisut kinaassuseqarnermut kultureqarnermullu paasinnittaatsit assigiinngitsut mississoqqissaarsinnaassagaat nalilersorsinnaassagaallu, 2) inuiaqatigiit kalaallit kalaallillu kulturiata nunarsuup sinnerani inuiaqatigiinni inissisimanera paasisaqarfigissagaat, 3) inuiaqatigiit assigiinngitsut kulturiminnik qanoq attassinersut ingerlatitseqqinnersullu aamma allannguutinut qanoq naleqqussarnersut ilisimaarissagaat, 4) eqqumiitsuliornikkut oqariartuutit kulturimik qanoq ersersitsisarnersut paasisimasaqarfigitsiassagaat, 5) inuit ataasiakkaat ataatsimullu pisariaqartitaat qanoq inuiaqatigiinni assigiinngitsuni naammassineqartarnersut paasisimasaqarfigitsiassagaat, 6) inuiaqatigiit akornanni pisartut pingaarutillit qaqugukkulluunniit ineriartornermut ilaaneri paasisimassagaat aamma 7) Kalaallit Nunaanni Qallunaallu Nunaanni 1850-imiit ullumimut kulturikkut inuiaqatigiissutsikkullu ineriartorneq ilisimasaqarfigissagaat, Imm. 3. Naalakkersuinikkut, inatsiseqarnikkut eqqartuussiveqarnikkullu aaqqissuussaanerup samminerani naatsorsuutigineqarpoq atuartut 1) Namminersornerulluni Oqartussat inatsisitigut tunngavii, matumani Namminersornerullutik Oqartussat eqqartuussiveqarnermut nunanullu allanut politikkeqarnermut pisinnaatitaaffii ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 2) Kalaallit Nunaanni inatsisartut oqartussaaqataanerata qanoq ingerlanneqarnera paasisimasaqarfigissagaat, aamma politikkikkut partiit soqutigisaqaqatigiiffiillu Kalaallit Nunaanni isummersornermut aalajangiisarnernullu pingaarutaat ilisimasaqarfigissagaat, 3) nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaata inissisimanera, tassunga ICC, Nunat Avannarliit Suleqatigiiffiat aamma FN ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 4) nunat tamalaat akornanni naalakkersuinikkut suleqatigiinneq, tassunga FN, Nato, EU, Europarådi aamma Nunat Avannarliit Suleqatigiiffiat ilanngullugit, ilisimasaqarfigissagaat, 5) nunat tamalaat akornanni inuit pisinnaatitaaffii, avatangiisit il.il. pillugit soqutigisaqaqatigiiffiit naalagaaffittut pituttorsimanngitsut ilisimasaqarfigissagaat, 6) naalakkersuinikkut aaqqissuussaanerup Paarsisutoqqaniit Namminersornerulluni Oqartussaalernermut ineriartornerata pingaarnersaat ilisimassagaat, 7) silarsuup oqaluttuarisaaneranni 1900-kkut aallartilaarneranniit pisimasut pingaarnerit, tassunga sorsunnersuit nunallu tamalaat akornanni naalakkersuinikkut akerleriissutsit pi-ngaarnerit ilanngullugit, ilisimassagaat aamma 8) nunarsuaq tamakkerlugu naalakkersuinikkut aningaasaqarnikkullu aaqqissuussaanerit assigiinngitsut eqqarsartaatsillu ineriartorneranni pingaarnersiorlugit aamma ineriartornermi tassani
- § 4( nassuiaatit nutaat kiisalu annertuumik allanngortinneqartut)§ 6( inatsisip atuuffiisa avatangiisinut inatsisinut allanut naleqqiullutik killiligaanerat) Kapitali 3(" akuutissat imerpalasut" pillugit maleruagassat erseqqissarneqarnerat, tassunga ilanngullugusuussusii immikkoortiterlugit nalunaarsuigallartarnerit)§ 11( sananeqaatinik ajoqusiisartunik, poortorlugit assartorneqartunik umiarsuarmiit eqqaanissamut inerteqquteqarneq nutaaq) Kapitali 6( imeq oqimaaloqutaq kinnerillu pillugit maleruagassat nutaat) Kapitali 7( imermut errortuutikumut salinneqanngitsumut nassuiaatit nutaat aamma umiarsuarni anginerusuni imermut annanut errortuutikumut kuuffitsigut imaarsinissamut inerteqquteqarneq) Kapitali 8( ilanngussaq 2-mut ilanngullugu eqqakkanik imaarsinissamut inerteqquteqarneq pillugu maleruagassat sukannernerusut nutaat) Kapitali 10( maanna soorlu angallatinik imaanut eqqaasarneq akuerisaajunnaarpoq, aammalu sananeqaatinik atortunillu igitassatut kissaatigineqartunik misissueqqissaarnissap piumasarineqarnissaa ajornarunnaarpoq il.il.) Kapitali 11( umiarsuarnik inissitanik qimaannakkanillu suliaqarnissamut maleruagassat nutaat, tassunga peersinissamut peqqussuteqartarnermut maleruagassat nutaat ilanngullugit) Kapitali 12( sananeqaatit ozonimik isaterisartut pillugit maleruagassat nutaat, nalinginnaasumik ingerlatsinermit eqqakkanik ikuallaanissamut aamma maleruagassanik, ikummatissanik pilersuisunut uppernarsaasiinissamut pisussaaffiliiffiusunik aalajangersaanissamut maleruagassat sukannernerusut) Kapitali 13( piginnaatitsissut nutaaq, mingutsitsinermik pinaveersaartitsinissaq killilersuinissarluunniit siunertaralugit imaatigut angalanissamut killilersuisarneq pillugu maleruagassanik nutaanik aalajangersaanissamut periarfissiiffiusoq)§ 35, imm. 2( mingutsitsiviusumik, inatsisissatut siunnersuummi aalajangersakkanut allanut ilaanngitsunik suliaqarnermi akuliussinnaanermut periarfissat nutaat) Kapitali 15( imaani suliani annerusuni ASN-imut maleruagassat nutaat)§ 38( upalungaarsimanermi akiuiniarnermilu iliuusissanik aallartitsisarnermut maleruagassanik sukannernerulersitsineq erseqqissaanerlu)§ 39( Kalaallit Nunaanni avatangiisini pissutsinut immikkut ittunut upalungaarsimanissap aallunneqarnissaanut, tassungalu ilanngullugu pingaartumik siusissukkut pinaveersaartitsiviusumik suliniuteqarnissamut, kiisalu mingutsitsinermik alapernaarsuisarnermut maleruagassaq nutaaq)§ 40( umiarsuarnit silaannakkullu angallatinit nalunaaruteqartarnermut maleruagassat ilasat erseqqissaatitallillu)§ 43, imm. 2 aamma imm. 3( piginnaatitsissutit nutaat, ilaatigut umiarsuarmi usinik ulorianartoqarneranik nalunaaruteqarnissamut piumasaqaateqarnermik aalajangersaasinnaanissamut periarfissiiffiusut.
Sentence Morphemes with count 501
- timersornerup timigissarnerullu nuna tamakkerlugu siuarsarneri pillugit pisortani oqartussat timersornermi kattuffiit suleqatigalugit qulakkeerneqarnissaat, timersornermi kattuffiit suleqatigalugit inuiaqatigiinni immikkoortuni tamani timersornerup timigissarnerullu tapersersorneqarnerat pisortani oqartussat qulakkiissagaat, tassunga ilanngullugu meeqqat inuusuttullu, utoqqaat, inuit pisinnaanermikkut ajoquteqartut aamma immikkut atugarliortut isiginiarneqarnissaat pingaartinneqarnissaat, timersornermi kattuffiit suleqatigalugit timersornermut timigissarnermullu tunngasuni kajumissuseqarluni suliaqarnermut kajumissaaralutillu toqqammavinnut pitsaasunik pilersitsillutillu tapersersuissasut pisortani oqartussat pisussaaffilerneqarlutik, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut tapiissutit pillugit maleruagassat aalajangersarneri, tassunga ilanngullugit tapiissutit sumut atorneqassanersut, tapiissutit ilai aalajangersimasunut atorneqassasut, piumasaqaatit aamma ukiunut sisamanut angusaqarnissamik isumaqatigiissutit, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut Naalakkersuisut tapiissuteqarneranni piumasarineqarpoq taakku nakorsaatit pissassaatitut atorneqartartut pitsaaliornissaat akiuinerlu pillugu Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut maleruagassanik aalajangersagaanik malitsissasut eqqortitsissasullu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiannut aamma Elite Sport Greenlandimut Naalakkersuisut tapiissuteqarneranni piumasarineqarpoq timersorluni unamminernik allanngortiteriniarnerup pitsaaliornissaa akiuiniarnerlu pillugit Naalakkersuisut maleruagassiaannik malinnissasut atuissasullu pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, Naalakkersuisut timersortarfinnut aaqqissuussinernullu tapiissutaat annerusumik nuna tamakkerlugu nunallu immikkoortuini timersortarfinnut tapiissutaanissaannut erseqqissaaneq, kommunalbestyrelsip timersornermut timigissarnermullu tapiissuteqartarnera pillugu maleruagassat annertusineqarneri, Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiat aamma Elite Sport Greenland pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, timersornermi timigissarnermilu nakorsaatit pisassaatitut atorneqartarnerinut suliniutit siunnerfeqarnerannik, pitsaaninngortinnissaannik ataqatigiissarneqarnissaanillu siunertaqartumik ataatsimiititaliamik attaviitsumik, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisunik, pilersitsinissaq pillugu maleruagassanik aalajangersaaneq, tassunga ilanngullugit pitsaaliuineq akiuinerlu, Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut Kalaallit Nunaanni Akiuisut suliassai, katitigaanera sulineralu pillugit maleruagassanik aalajangersaaneq, nakorsaatit pissassaatitut atorneqarnerisa pitsaaliorneqarnissaat akiornissaallu pillugu timigissarfinnik il.il. piginnittunik Nakorsaatit Pissassaatitut Atorneqartarnerinut 13
Sentence Morphemes with count 516
- 4) sammisassat ilinniarnertuunngorniarfinnut attuumassuteqartut ilisimanerisa takutinnissaat, 5) ilinniartitsisutut sulinermi aamma ilinniarnertuunngorniarfiup demokratii tunngavigalugu ingerlatsiffiini, ilinniakkami malittarisassanik atuinissaq, 6) ilinniartitsissutini ilinniartitsissummut tunngasutigut pædagogikkikkullu inerisaalluni ingerlatsinernut peqataaneq, taamatullu ilinniarnertuunngorniarfiup ataatsimut sammisartagaanut aaqqissugaaneranullu naleqqiullugu, 7) ilinniartitsinermi atortussat, IT, av-mi atortut, laboratoriat naapertuuttut aamma sulliviit avammullu sammititamik ingerlatsinerit atorlugit ilinniartitsinermik namminersorluni pilersaarusiorneq, ingerlatsineq naliliinerlu, 8) ilinniartitsissummi ilinniartitseriaatsitigut tunngaviit aamma ilinniartitsinermik sulinermilu ilusileeriaatsit assigiinngitsut atornissaat, tamatumunnga ilanngullugit suleriaatsit, ilinniartitsissutinik ataqatigiiffinnut piviusunut qanittunut attuumassuteqalersitsisut, 9) ilinniartut ilitsoqqussarinagu oqaasiinik ilinniartitsinermi pædagogikkip qanoq pisariaqartinneqartigineranik atornissaanillu naliliineq, 10) nammineq, allat atuarfiullu atugassaanik ilinniartitsinerup inerisarnera eqqarsaatigeqqinneralu, 11) pædagogikummimik sammisassanik Kalaallit Nunaanni pissutsinut naleqqiussisunik toqqartuineq atuinerlu, 12) ilinniartut assigiinngitsut ilinniartitsinermut naleqqiullugu piginnaasaasa ilimagisassallu paasiniarnerat taakkunanngalu naleqqussaaneq, 13) ilinniartut ilinniariaasiisa assigiinngitsut ikorfartornissaat, 14) ilinniartut suleqatigalugit ilinniartitsissutini suliaqarnissamik pilersaarusiorneq, tassunga ilanngullugu klassip inaata toqqissisimanartuullunilu peqataatitsiffiulluartumik kultureqalernissaanut inerisaaqataaneq, 15) ilinniartut nalileeriaatsinut misilitsinnermilu periaatsinut assigiinngitsunut piareersarnerat, 16) ilitsersuilluni kaammattuutaasumillu siunnersuilluni ingerlatsinernut peqataaneq, 17) immikkut ikorfartuutaasumik sammisassanik ingerlatsinissanillu pilersaarusiornernut taakkunanngalu ingerlatsinernut peqataaneq, 18) ilinniartitsissutini ataasiakkaani ilinniartitsissutillu akimorlugit ilinniartitsineq pillugu ilinniartitsisut allat suleqatiginerannut peqataaneq, tassuunakkut ilaatigut ilinniartitsissutit imminnut sunneqatigiinnissaat, ataqatigiissuseq ilinniartitsinerullu siumukartuarnissaa KAR pilersinneqaqqullugit, 19) ilinniarnertuunngorniarfiup avataani aaqqissuussaanngitsumik ilikkariartortarneq pillugu paasinnissimanermik takutitsineq, 20) meeqqat atuarfianni pædagogikkikkut periutsinik atorneqartunik paasinnissimanermik takutitsineq aamma 21) suliffeqarfinnut avataaniittunut ittunut, kattuffinnut kiisalu najukkami inuussutissarsiortunik suleqatigiinnissamut periarfissanik paasinnissimanermik takutitsineq.
Sentence Morphemes with count 548
- akornusersuinnginnissaat imaluunniit pisanit misiligutissanik tigusiniarneranni sunnerniaannginnissaat, assersuutigalugu aalisarnermik alapernaarsuisup misiligutissanik tigusinnginnerani pisanik immikkoortiterinatillu igitsinnginnissaat, peqquserluttuliorlutik allanngortitsinnginnissaat, aserorterinnginnissaat imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisup misiligutissatut katersaanik, atortuinik, allattugaataanik, assiliivimmik assilisaanik, pappialaataanik imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisup inuttut nammineq pigisaanik aalisarnermik alapernaarsuisoq erseqqilluinnartumik akuersisimatinnagu igitsinnginnissaat, 3) umiarsuarmi inuttat misiligutinik tigusinermi, pisat iluanaarutigineqarnerannik procentinngorlugit naatsorsuinermi aammattaaq alapernaarsuinermut atatillugu naleqquttumik ikiuunnissamut itigartitsinnginnissaat, 4) umiarsuarmi inuttat aalisarnermik alapernaarsuisup sulinerminik ingerlatsineranut akornusersuutaasinnaasutut kinguneqartitsisunik imaluunniit allatut naammagittaalliuutaalersinnaasunik imaluunniit aalisarnermik alapernaarsuisut sulinerannut atatillugu pissutsinik toqqissisimajunnaartitsisunik iliuuseqarnermikkut aalisarnermik alapernaarsuisunik akornusersuinnginnissaat, 5) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisup umiarsuup sumiissusersiornermik atortuutaanik sumiissutsip aalajangerneqarnissaanut tunngatillugu atuisinnaatitaanissaa aamma pisariaqartitsineq naapertorlugu umiarsuup sumiissusersiortuinit ikiorneqarnissaa, 6) qinnuiginninneq malillugu pisat qaqinneqarnissaat imaluunniit aalisakkanik nioqqutissiat umiarsuarmut allamut nuunneqarnissaat minutsinik 15-inik sioqqullugu umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit aalisarnermik alapernaarsuisup nalunaarfigineqarnissaa, taamaalilluni pisanit misiligutissanik tigusisoqarsinnaaqqullugu aamma nuussineq alapernaarsorneqarniassammat, 7) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisup piniutit aqajaruisa aamma kuitsiviisa il.il. uuttorneqarneranni aamma aalisakkanik assigiinngitsunik misiligutinik tigusisarnermut atatillugu naleqquttumik annertussusilimmik ikiorneqarnissaa aamma misiligutinik tigusiffiup ungasinngisaani isumannaatsumik suliffissamik innersuunneqarnissaa, 8) umiarsuup saneraatigut nivinngartakkanik isumannaatsunik majuartarfeqarnissaa, 9) avataani angallatit mikinerusut imaluunniit umiatsiat pullattakkat atorlugit aalisarnermik alapernaarsuisunik nuussinerup ullup qaamanerani pissutsinillu isumannaatsunik atugassaqartillugu inuttanit misilittagaqarluartunit, aalisarnermillu alapernaarsuisup tamakkiisumik akuersineratigut aammattaaq isumannaallisaanikkut pitsaanerpaamik atugassaqartitsinikkut ingerlanneqarnissaa, 10) qinnuiginninneq malillugu aalisarnermik alapernaarsuisoq umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit nuunneqarnissani taamaalillunilu atortuminik, ilisimatuussutsimut misiligutissanik tigusimasaminik, nammineq pigisaminik il.il. katersuinissaa, sivikinnerpaamik nalunaaquttap akunnerinik pingasunik sioqqullugu ilisimatinneqarnissaa/ kalerrinneqarnissaa, 11) aalisarnermik alapernaarsuisup umiarsuup ingerlatsisuinit/ aqumiuinit piffissaagallartillugu nalunaarfigineqarnissaa taamaalilluni sinerissamik nakkutilliisut aalisarnermik nakkutilliisuannik imaluunniit nunat tamalaat aalisarnermik nakkutilliisuannik ataatsimeeqateqarsinnaaqqullugu taassuma aalisariummik misissuilinnginnerani.
Sentence Morphemes with count 559
- takuuk§ 24, imm. 2, 7) Pisortatut aalajangersimaguni aningaasaateqarfiup atuuffii siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartuni, tamanna pillugu taamaaliornissaminik siulersuisunit taakkulu aalajangigaannik immikkut pisinnaatitaatinneqarsimanani, aningaasaateqarfimmut pingaaruteqartumik ajoqusiisoqarsinnaaneranik naatsorsuutigineqanngitsumik, takuuk§ 24, imm. 2, 8) Pisortatut naatsorsuuserineq, aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq akiliisarnerlu inatsisartut inatsisanni matumani maleruagassat malillugit iliornissaminik sumiginnaasimaguni, takuuk§ 24, imm. 3, 9) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup naatsorsuusiornerata aningaasatigullu pisuussutaanik aqutsinerup nakkutigineqarnissaa naammaginartumik nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 10) Siulersuisunut ilaasortatut aningaasaateqarfiup aningaasaatai inatsisartut inatsisaanni matumani malittarisassat malillugit atorneqarneri akiliutigineqartarnerilu nakkutiginissaat sumiginnarsimappagit, takuuk§ 24, imm. 4, 11) Siulersuisunut ilaasortatut isumagisimanngikkuniuk pisortap piumasaqaatigineqartutut malittarisassanik innersuussutinillu pissarsinissaanut, aningaasaateqarfiup aningaasaataannik atuinissaq akiliisarnissarlu pillugit inatsisartut inatsisaannik matumanik malittarisassanik eqquutsitsinissaq eqqarsaatigalugu, takuuk§ 24, imm. 4, 12) Siulersuisunut siulittaasutut imaluunniit siulittaasup tulliatut siulersuisut ataatsimiinnissaat allattoqarfimmi aqutsisup, kukkunersiuisup imaluunniit Naalakkersuisut tamatuminnga piumasaqarnerisigut isumagisimanngippagit, takuuk§ 25, 13) Siulersuisunut ilaasortatut isumaginngikkuniuk, aningaasaateqarfiup aningaasaatai, isumannaatsumik qularnaatsumik kiisalu sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni aqunneqarlutillu inissinneqarnisaat, takuuk§ 27, 14) Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugut aqutsisutut pappilissanik nalilinnik niueruteqarnissamik akuersissuteqarani aqutsisutut suliamik ingerlatsippat, takuuk§ 28, imm. 4, 15) Aqutsisutut aningaasaateqarfiup anigaasaataasa aqunneqarneri inissinneqarnerilu inatsisartut inatsisaat manna malillugu qulakkiinngikkunigit, kiisalu inatsit malillugu malittarisassatut aalajangersakkat malillugit kiisalu isumannaatsumik qullarnaatsumillu kiisalu sapinngisamik amerlasuunik iluanaaruteqartinnissaat isumagisimanngikkunigit, takuuk§ 29, imm. 1, 16) Aqutsisutut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit inatsisit malillugit nunanilu tamani aningaasatigut pisuussutinik aqutsineq aningaasalersuinerlu pillugu pitsaasumik isumaginninnissaq malillugu kiisalu toqqissisimanartumik ileqqorissaarnikkut malittarisassat malillugit suliaminik ingerlatsisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 2, 17) Aqutsisutut ileqqorissaarnissaq malillugu kiisalu aalajangersakkat aningaasaateqarfiup siulersuiusunit akuerisaasut malillugit naatsorsuinermik qulakkiinngippagit kiisalu naatsorsuutinik saqqummiussisimanngippat, takuuk§ 29, imm. 4, 18) Siulersuisunut ilaasortatut qulakkiinngikkuniuk, suliffeqarfiit
Sentence Morphemes with count 942
- Soraarama masannartuliortumi Brugsenip tungaanut, engelsk bøf, sodavandit frugtillu, aar ilaasortaanermut koorti eqqaamaviuk, angerlamut bussini inussunnitsumi inuit qungujulasut ilassiortut akornanni iggu, inequnangaaravit, siggukka qungujupput, qarasara qaartuulivippoq, stop smiling you ugly son of a bitch, illillu inequnartutit, nipikitsumik, alia eqqarsaatiginnginnakku taannaqa unnummut innaq, silarsuarmut allamut tammaq, aqagu ulloq ullunit allanit allaannerunngitsoq mersernaq, neriuppunga kujanninniassanngitsoq, kisianni soorlu ilimanarsinnaasoq, sunatoq peqqutigilara, anigatta, na ullaarli niaqorlulertunga, unnummut innajaarnissara ilimagaara, iggu, ajunngilaq paarissavakkit, tuterujuussavakkit, saatan, neriukkaluarama suliassaqarluni pigaarniartoq, spillertaruniluunniit, kisianni tassa angutitsialaagami, uffa arnanit iluatigineqassagaluartoq, kisianni naamik nulugissumilluunniit sanioqquttoqaraluaraangat qiviarneq ajorpoq una angutitsialak, angutitsialapalaaq, iggu, qasoqqalaarnerit malunnarpoq, ullumi ulapikkassi, oqaatsitit tamaasa iggumik aallartinneq ajoraluarukkit ajunngilaq, aappi ulapinnermik qasuvunga, angutivik inuunerma sinnera najortuagassara, nulunik marsernani isumaginnittartoq, uffa nulunik uanga nulorinngisannik marseruni, iggu, iggatissavakkit, taama oqarnissaa ilimagalugu, uanga nammineq igasinnaagaluarpunga, illit kammatit ilagerusukkukkit ajorinngilara, arsaattoqalinnginnami, iggu, naamik peqqiikujutsillutit isumagissavakkit, angiinnarpara, minutsit 45-t ilagereerlugu qatsutilereerpara, isinnginnitsinni kisimiilaarnissara pisariaqartillugu pujortaqqaalaarniarpunga, iggu, smoking kills, piaarivoq, ha, ha, ha, tissinaq, kill me already, ilummorujussuaq millullugu iluaqutaanerusarpoq, nunguillugu nungullugu, tupasunni tipeqarisarmagu asanngilanga qanigissaammillu oqummersinanga, angutitsialak naammagittaalliorneq ajortoq, iggu, eqqissisimaartunnguugit, naammagittaalliulaartartuuguni inuuneq pissanganarnerulaassagaluarpoq, ornippara, apannga, aparpaanga, iggu, neriuppunga iluaallassasutit, tunniutiinnarlunga ineeqqamukarpunga KAR, Facebook ikillugu Peter tag-eriarlugu allakkusukkaluarpunga kiap una angutitsialak naammagittaalliorneq ajortoq, allap nuluinik marserneq ajortoq iluatigaa, inuunera qatsuppara, sikingangaarama qiterluppunga, asangaarmanga tiaavulummit pulaffigiteriarlunga kapoorusukkaluarpara, ukiut sisamat isertitsivimmi, resocialiseringi, inuuneq nutaaq, immaqa inuuneq pissanganarneq, angutiviaq, uissaq massa asannik, iggu, nerisassat piariilerput, iggu iggu iggu, you better run for your fucking life, immaqaluunniit uanga imminut kapillunga, ujarattalerneqarlunga ima, atera, inuuffiga, toquffiga, toqungareersimatigalutit assigiinnarpaa inuusutsillutit toquguit, taava eqqaamaneqassagaluarpunga taanna arnaq ajortut piuarnerinut eqqaassutissaq, anaanat meeqqaminnut oqartassagaluarput una maligassaanngilaq, taava iluaqutigineqassagaluarpunga, ah ila ilaanarpa, qamannga pisumik illaqqajaraluarpunga imminullu oqarfigalunga qujanavik, kisivit pisuuvutit iliuuseqarnak imminut nalligiinnaravit, iggu, iggu iggumik oqaqattaarlunga timiga nunami mattussaaqqasoq kamassaaqqajaqaara, ilami paasiniassavara, iggu, nerisassat piareerput aggeriarlutit, tiaavulummit nunamut utertitaavunga, takorluukkakka nuannersileruttortut pillagaavunga, illaqqusaanngilanga, neriartorpunga, mmh mamat, iggu, nerilluartunnguugit uku naatitat vitamineqarluarput, anersaaruluppunga, oqaasiisa sinneri tusaanngilakka, anngaaginnarpunga, aperimmanga silattuaqivunga, suna, paasilluanngilara, suleqatitit suna, angutinnguup nalunngikkaluarlugu tusarnaanngitsunga misileeqqippoq, iggu, Joorup suliai takoreerpigit, aasit taakku, naamik, sooruna, iggu, tassa taakku ikiortigalugit isumassarsiorniarpunga, anngaaqqilerpunga, iggu, ullumikkut assut sanngiipputit, anerusutsaammerujussuarpunga, naamik immaqaana silaannarmik amigaateqalaaginnartunga, pisuttualaalerpunga, iggu, qaa, nuannerunaq, uangalu silaannarissartariaqarpaluppunga, tiaavuluk ugguarpunga oqarama, iggu, oqorsalaarina, akerusukkaluarpara nuunuaraanngilanga taamannak oqaluffiginanga, kisianni assaga tigummagu tiguara, uummatini isaammagu paarivara, pilliutigimmagu sequtserusuppara, pilliutimmi toqusarmata, innarfissanngungajaleraluarpormi, ulloraasiit nalinginnaasoq qaangernialeraluarpara, suli nukissaqarpunga, sapinngilanga, sinikkuma iluaallassaanga, inuunermik sinnattoruma aqagumut uummaniutigissavara, immaqa aqagu ulloq nutaaq, immaqa inuuneq alia, immaqa naamik, immaqa ullumikkutut ulloq, ilimanaq, neriuut iluaqutaanngilaq, Neriuut toqoreerpoq, ujarattaligaareerpoq, Neriuut takkunneq ajoravit sunaaffa qanganngoreersutit, kiisami initsinnut pilerpugut, silaannarissarnera iluaqutiginngilara, masaliinnarpunga, kannartakkuunngitsoq, masannartuliormanuna masattunga, kanuuna panertigalunga, na' neriuppunga angutitsiap ilaginialissanngikkaanga, iggu, iserutta sorusuppit, isinnguaarmat uppernarsivara Neriuut toqoreersimasoq, qasoqaanga innalerunarpunga, iggu, masaasiassavakkit, ajunngilarmi, kigutigissariarlunga eqiingatigalunga innarpunga, masaasiarpaanga, iluaallalaarpunga, asasara qujanarujussuaq iluaallatsipparma, oqaasera suli naarpianngitsoq pallorfigaanga, hajjar manngertorsuup attorpaanga, iggu, timit iluarnermik illigulerama, aparpara, naamik uanga qasusorujussuuvunga, aqagu ullaakkummi, iggu, ajunngilarmi, angutitsialaagamimi akuersaarpoq, kisianni nikallorpasilaarpoq, asasara asavakkit, erligivakkit, qasugamaana piumassuseqarpianngitsunga, tusarusutani tusaramigit qungujulerpoq, iggu, ajunngilluinnarpoq, sininniartutit eqqanniillanga illanga, taava tassa sinilernissama tungaanut eqisimaarpaanga, una angunnguaq, uanga eqqarsaatikka allamiipput ipput, eqqarsarpunga qanoq isillunga ima inuuneqarsinnaavunga, toqungavunga, qanoq isillunga una angunnguaq asanningaartoq taama pissavara, qanoq isiussaanga, nå sininniaannarniarlanga apeqqutinaasiit akissutissartaqarnavianngillat, aqagu ulloq allaannerunngitsoq nallilermat, unnuaq illernartoq iluatiginiarlara, Neriuut eqqissillutit qasuersaarina, ajoqaaq imminut toqussimagavit.