Ateq ujaruk

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Atit ujakkamut naleqquttut

Atit naleqquttut nassaarisat 1887:
A | B | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | T | U | V
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
A
 Aaja  Qavappiattut Âja
 Aajak  Qavappiattut Âjak
 AajakorsuaqAvanersuarmiusut   Âjakorssuaĸ
 AajakuAvanersuarmiusut   Âjako
Aajaraq    Âjaraĸ
 Aqaat.
 Aajoora    Âjôra
Aaju   KitaamiusutÂjo
 Aqaat/kutannermit aallaaveqartoq.

Isumaa: Aaju meeraaqqap oqalulerlaap kutattumik taasineranit angajumik oqariaraluarneranit aallaaveqarpoq. Taaguutit tamakku ilaqutariit iluanni taamaallaat atorneqaqqaartarsimagaluarlutik maanna inuttut aamma atinnguussimalerput.

Kutannermit aallaaveqarlutik atit taamaattut arlaqarput, soorlu qatanngutigiit akornanni taaguutaasartut makku: Uka, Aka, Kuka, Kuuka, Kaka aamma Kaaka (nukamit), Aaqa (aleqa) il.il.

Amerlassusii: Aaju 21. Âjo 8.
Aajunnguaq   KitaamiusutÂjúnguaĸ
 Aqaat/kutannermit aallaaveqartoq.

Isumaa: Aaju meeraaqqap oqalulerlaap kutattumik taasineranit aallaaveqarpoq, meeqqap angajumik oqariaraluarneranit. Taaguutit tamakku ilaqutariit iluanni taamaallaat atorneqartaraluarlutik maanna inuttut aamma atinnguussimalerput.

Kutannermit aallaaveqarlutik atit taamaattut arlaqarput, soorlu qatanngutigiit akornanni taaguutaasartut makku:: Uka, Kuka, Kaka & Kaaka (nuka), Aaqa (aleqa) il.il.

Amerlassusii: Aajunnguaq 8. Âjúnguaĸ <4.
 Aaka    Âka
 Aakasak   KitaamiusutÂkasak
Aakkuluk Tunumiusut  Ãkuluk
 Aqaat.

Isumaa: Meeqqanut aqaariaaseq. Makku assigai: Aannguaq, Iinnguaq, Aakasik, Kuluk, Iikkila (Ikila), Itaara, Itajaraq, Maaraq, Maannguaq, Nguaq il.il.

Amerlassusii: Aakkuluk <4. Aakkulu <4. Ãkulo <6.

Pissuseqatai: Aakulu (Tunumiusut).
 Aalik Tunumiusut  Âlik
 Aaliksi    AlexÂlikse
 Aalipa    Albrecht/AlbertÂlipa
 Aalipak    Albrecht/AlbertÂlipak
 Aaliparti    AlbertÂliparte
 Aalipiit    AlbinusÂlipît
 Aallaaritaa Tunumiusut KitaamiusutAutdlâritâ
 Aalua    Âlua
 Aalut    AronÂlut
 AamaAvanersuarmiusut  KitaamiusutAuma
 Aamaasi   KitaamiusutÂmâse
 Aamannguaq    Aumánguaĸ
 Aamuusi    AmosÂmûse
 Aanarsi    AndersÂnarse
 Aanasi    AndersÂnase
 Aangaatsik Tunumiusut  Ângâtsik
 AangiitAvanersuarmiusut   Ângît
 Aanka    AnkerÃngka
 Aanngii   KitaamiusutÃngê
 Aanngiiuk Tunumiusut  Ãngîjuk
 Aanngualuk  Qavappiattut Ãngualuk
 Aannguaq   KitaamiusutÃnguaĸ
 Aannu    Ãno
 Aansi    HansÃnse
 Aanta    AndreasÂnta
 Aantariarsi    AndreasÃntariarse
 Aantuut    Anton / AnthonÃntût
 Aapakuk    HabakukÂpakuk
 Aapalaat    AbrahamÂpalât
 Aaparaami    AbrahamÂparâme
 Aaperat    AbrahamÂperât
 Aapia    AbiaÂpia
 AapilaaqAvanersuarmiusut   Âpilâĸ
 AapilannguaqAvanersuarmiusut   Âpilánguaĸ
 AapilarsuaqAvanersuarmiusut   Âpilarssuaĸ
 Aapili    AbelÂpile
 Aapilli    AbelÂpitdle
 Aappalaat    AbrahamÃpalât
Aappalittoq Tunumiusut  Augpaligtoκ
 Tunumiusut

Isumaa: Aappaluttoq. Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Aamma takukkit: Aappalittuatsiaq, Kajoq, Kaju, Kajuaq, Kajuinnaq, Qaallluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik, Qernertoq aamma Qorsuk.
Aappalittuatsiaq Tunumiusut  Augpaligtuatsiaκ
 Tunumiusut.

Isumaa: Aappaluttoq kusanartoq. Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Aamma takukkit: Aappalittoq, Kajoq, Kaju, Kajuaq, Kajuinnaq, Qaallluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik, Qernertoq aamma Qorsuk.
 Aappilattoq   KitaamiusutAugpilagtoĸ
 Aapu    Abraham/ApolloÂpo
 Aaqqii Tunumiusut KitaamiusutÂrĸê
 Aaqqiooq   KitaamiusutÂrĸiôĸ
 AaqqioqAvanersuarmiusut  KitaamiusutÂrĸioĸ
 AaqqiorsuaqAvanersuarmiusut   Ârĸiorssuaĸ
 AaqqiupalukAvanersuarmiusut   Ârĸiupaluk
 Aaraatsii    Ârâtsê
 Aaralaat    HaraldÂralât
 Aariaq  Qavappiattut Âriaĸ
 Aarni    ArneÂrne
 Aarnu    Ârno
 Aartaajik Tunumiusut  Ârtâjik
 AarunaAvanersuarmiusut  KitaamiusutÂruna
 Aasaf    AsafÂsaf
 Aaseri    Âsere
 Aasu    Âso
 Aata    AdamÂta
Aataalia   KitaamiusutÂtâlia
 Oqaluttuatoqqani atitut atorneqartoq.

Isumaa: takuuk Aataaliannguaq.

Amerlassusii: Aataalia 7. Âtâlia 10.
Aataaliannguaq   KitaamiusutÂtâliánguaĸ
 Oqaluttuatoqqani atiusoq.

Isumaa: Nagguia 'aataaliaq' immaqa imatut isumaqartillugu nassuiarneqarsinnaavoq: “puisinut aataanut qanittoq”. Alliguni aataanik pisaqamanissaanik kissaallugu serrallugulusooq atsiussaq angakkumit allamilluunniit pisinnaasalimmit.

Aataaliannguaq oqaluttuatoqqatut ilisimaneqarluarpoq, nukappiatoqaq pillugu. Nuliartaarpoq sunaaffa terianniaq inorroortoq. Timaanut qimaammat malillugu sisianut iserami sinnassarneqarpoq, aatsaallu upernaqqimmat iterluni.

Ilisimatuut oqaluttuaqtoqqap pissuseqataasa ilaat aallaavigalugu atia ilimatsaattarpaat ima isumaqarsinnaasoq "aataap ilusiatut sanaaq". Tassagooq pinerrarluttooriarsinnarluni sinikkami/toqugamiluunniit aataanngoriarsinnarluni pisarineqarami inunnut inunngoqqilluni utertoq pinerrarissillunilu.

Abel Kristiansen-ip (1900-1975) oqaluttuaq taanna aallaavigalugu meeqqanut erinarsuusiorpoq nuannarineqaqisumik: "Aataaliannguaq sininniarit". Erinarsuut taanna "Kaatungiiaa"-mut paarlaallugu meeqqat sissami imarmiittut akimut ersitsut "aataasat" paarlaallugit aataaliannguamik taagulersimagunarpaat.

Atitut pissuseqatai: Aataalia, Aataaliaarsuk, Aataaq, Aataarsuaq, Aataarsuatsiaq.

Pissuseqatai: Aataalia 7. Âtâlia 10.

Amerlassusii: Aataaliannguaq <4. Âtâliánguaĸ <4.
 Aatami    AdamÂtame
 Aatarmi    AdamÂtarme
Aateeraati    Âtêrâte
 Aqaat,
Isumaa: 'aasiaraatiga' nagguigisimagunarpaa. Aamma akuerisaniippoq Kitaamiusut niviarsiaqqanut ateq Aati.
Pissuseqatai: Erniaraanti.
 Aatikataaraq    Âtikatâraĸ
 Aatolfi    AdolfÂtolfe
 Aatsi    HansÂtse
 Aatsiannguaq  Qavappiattut Ãtsiánguaĸ
 Aatsiku  Qavappiattut Ãtsiko
 Aattaattak Tunumiusut  Aútãtak
 Aattivartik Tunumiusut  Ãtivartik
 Aatu    AdolfÂto
 Aatuut    Anton / AnthonÂtût
 Aavaarteq Tunumiusut  Auvârteĸ
 Aavaartik Tunumiusut  Âvârtik
 Aavamiu  Qavappiattut Âuvamio
 AavikiAvanersuarmiusut   Âvike
 AavikinnguaqAvanersuarmiusut   Âvikínguaĸ
 Aavitsoq   KitaamiusutÂvitsoĸ
 Aavu    Âvo
 Aavuuva   KitaamiusutÂvûva
 Abrahammi    AbrahamAbraháme
 Affaq   KitaamiusutAvfaĸ
 Aggu    August / Augustinus / Augusta / AugustineAvgo / Augo
 Aggusti    August / AugustinusAgguste
 Aggustiinusi    August / AugustinusAggustînuse
 AgpaleqAvanersuarmiusut   Agpaleĸ
 AgpalerssukAvanersuarmiusut   Agpalerssuk
 AgpaliapikAvanersuarmiusut   Agpaliapik
 AgpalinguarsuaqAvanersuarmiusut   Agpalínguarssuaĸ
 Ajaaja   KitaamiusutAjâja
 Ajaattoq Tunumiusut  Ajáitoĸ
 Ajaattu Tunumiusut  Ajáito
 Ajaatu Tunumiusut  Ajâto
 AjassaassuaqAvanersuarmiusut   Ajagssáussuaĸ
 AjassaussuaqAvanersuarmiusut   Ajagssáussuaĸ
 Ajiaq Tunumiusut  Ajiaĸ
 Ajikutooq Tunumiusut  Ajikutôĸ
 AjorsalikAvanersuarmiusut   Ajorssalik
 Aka   KitaamiusutAka
 Akaaka    Akâka
 Akalak    Akalak
 Akamak   KitaamiusutAkamak
 Akamali   KitaamiusutAkamale
 Akamalik   KitaamiusutAkamalik
 Akamaq   KitaamiusutAkamaĸ
Akannguaq   KitaamiusutAkánguaĸ
 Aqaat.
Isumaa: Ilaqutariit iluanni taaguut Nuka qatanngutit arlaata kutattumik taallugu Aka, uiguuserlugu -nnguaq.
Akik  QavappiattutKitaamiusutAkik
 Qavappiaat nukappiaqqanut atiat.
Kitaani niviarsiaqqat atiat.
Akisooq   KitaamiusutAkisôκ
 Nalitooq.

Isumaa: Nalitooq.

Pissuseqatai: Akisuunnguaq, Aki (naalisarlugu).

Amerlassusii: Akisooq 34 (Nunatsinni). Akisooq 32 (DK-mi). Akisôκ 21.
AkitseqAvanersuarmiusut   Akitseĸ
 Isumaa: "Naliitsoq".

Assinga: Akitsinnguaq. Taanna aterineqartuni nalinginnaanerpaavoq.
 Akivila    Akvillas / AquilasAkivila
 Akka   KitaamiusutÁka
Akkaaka    Ákâka
 Ilaqutariinnut taaguummit naggueqartoq.

Isumaa: Nagguigaa 'akka' (Avannaamiutut 'akkaa') meeqqat taaguisarnerminni uiguusiuttagaat -ka uiggiullugu, tassa ataatap qatanngutaa angut.

Atip tamatuma pissuseqatai tassaapput 'Akka', 'Akkaatsiaq' aamma 'Akkak'.

Arnat atiat tamatumunnga eqqaanartoq tassaavoq 'Atsaaka'.
 Akkaatsiaq    Ákãtsiaĸ
 Akkaju    Ákajo
 Akkak    Ákak
 Akkiu Tunumiusut  Ákio
 Akku Tunumiusut  Avko
 Akkui    Akvillas / AquilasÁkue
 Akkusissaq  Qavappiattut Ákusigssaĸ
 Aksili    AkselAksile
 Aku    Ako
 Akuila    Akvillas / AquilasAkuila
 Akulersaq    Akulersaĸ
 AkumalikAvanersuarmiusut   Akumalik
 AkumalinaAvanersuarmiusut   Akumalina
 AkumalinnguaqAvanersuarmiusut   Akumalínguaĸ
 Akussuk  Qavappiattut Akugssuk
 Akutaaneq   KitaamiusutAkutauneĸ
 Akutaq   KitaamiusutAkutaĸ
 Alaaffi    RafaelAlãvfe
 Alaaffilli    RafaelAlãvfile
 Alaappaat    LabanAlãpât
 Alaaq   KitaamiusutAlâĸ
 AlalaqAvanersuarmiusut   Alalaĸ
 Alassanteri    AlexanderAlagsantere
 Alasuaq   KitaamiusutAlasuaĸ
 AlataqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAlataĸ
 Aleq   KitaamiusutAleĸ
 AleqatsiaqAvanersuarmiusut   Aleĸatsiaĸ
 AleqatsiarsuaqAvanersuarmiusut   Aleqatsiarssuaĸ
 Alexandari    AlexanderAleksantare
 Alexi    AlexAlexe
 Aligiaq   KitaamiusutAligiaĸ
 Aligoq    Aligoĸ
 Aliuusaq   KitaamiusutAliûssaĸ
 Allaq    Avdlaĸ/Agdlaĸ
 Allarneq   KitaamiusutAtdlarneĸ
 Alleq   KitaamiusutAgdleĸ
 Alloraq    Agdloraĸ
 Allu    Agdlo
 Alluaq   KitaamiusutAgdluaĸ
 Allunaaq   KitaamiusutAgdlunâĸ
Aloruttaq Tunumiusut  Alorugtaĸ
 Oqaluttuatoqqaneersoq.
"Aloqanngitsoq", "Kameqanngitsoq". Oqaluttuami Aloruttaq pillugu, iliarsuk kamiitsoq kameqalerami piniartunngortoq. Aamma takuuk Kaassassuk (kaminnik atoqqaartariaqartoq) aamma Kamillannguaq. Kaminnut alussat, kamiit, niut, isikkat qanga atoqatigiinnermut, kinguaassiornermut, piniarnermut angakkuarnermullu attuumatinneqartarput. Tamanna pillugu aqqit arlallit alu- aamma kamik nagguigisarpaat.
 Alu    Alo
 Aluineq   KitaamiusutAluineĸ
Amaalik   KitaamiusutAmâlik
 Amaalik arnat angutillu aterisarsimavaat. Arnat meeqqamik amaallit, aamma miteq angutiviaq qaqujummik ilaatigut pineqartartoq inunnut atsiunneqartarsimavoq.
 Amaantuusi    AmandusAmãntûse
 Amaartivat Tunumiusut  Amârtivat
 Amaasa   KitaamiusutAmâsa
 Amaasi   KitaamiusutAmâsse
 Amajuna   KitaamiusutAmajuna
 Amajut   KitaamiusutAmajut
 Amanna   KitaamiusutAmána
 Amareq Tunumiusut  Amareĸ
 AmaroqAvanersuarmiusut   Amaroĸ
 Amattanneq Tunumiusut  Amagtangneĸ
 Amianeq   KitaamiusutAmianeĸ
 Amiinnaq Tunumiusut  Amĩnaĸ
 Amisuna   KitaamiusutAmisuna
 Amitsoq   KitaamiusutAmitsoĸ
 Ammalortoq   KitaamiusutAngmalortoĸ
 Ammangaannaq Tunumiusut  Angmangáinaĸ
 Ammassa    Angmagssa
 Ammassiaq   KitaamiusutAngmagssiaĸ
 Ammorsi    AmosÁmorse
 AnaakkaqAvanersuarmiusut   Anáukaĸ
 Anania    AnaniasAnania
 Ananiarsi    AnaniasAnaniarse
 Anasi    AndersAnase
 Anata    AndreasAnata
 AnaukkaqAvanersuarmiusut   Anáukaĸ
 Andersi    AndersAnderse
 Aneerajik Tunumiusut KitaamiusutAnêrajik
 Aneeraq    Anêraĸ
 Anga   KitaamiusutAnga
 Angaannguaq    Angãnguaĸ
Angaaq   KitaamiusutAngâĸ
 Ilaqutariit akornanni taaguut.
Isumaa: anaanap qatanngutaa. Assigiinngiiaartunngorlugu aterineqartarpoq. Nalinginnaanerpaavoq naalisarlugu ima: Anga, aamma aqqinut allanut tapiliussatut, s.i. Anga OTTO imal Anga Tobias, uiguuserlugulu Angaaraq, Angaajaraq, Angaannguaq, Angaartaaq, Angaanngu.
Ilaqutariit iluanni taaguutit kalaallisut aterineqakkajuttarput.
 Angaaraq   KitaamiusutAngâraĸ
 Angaartaaq   KitaamiusutAngârtâĸ
 Angajooraq   KitaamiusutAngajôraĸ
 Angaju   KitaamiusutAngajo
 Angajulleq   KitaamiusutAngajugdleĸ
 Angajutsiaq    Angajutsiaĸ
Angerla   KitaamiusutAngerdla
 Isumaa: Toqukkut qimagussimasoqartillugu atsiussisoqaraangat toqusimasoq utertutut isigalugu angerlartoqutigineqartarpoq, angerlartoq imalt. angerlartoqut, naalisarlugu Angerla. Taassuma pissuseqatigai atit makku: Utertoq, Sinniisoq, aamma immaqa Qaaqqutsiaq aamma Taatsiaq. Qanigisaasut paqumiginnillutik taaguiumanatik atsiussamut taaguusiuttagaat tamakku piffissap ingerlanerani inuttut atinnguussimapput.

Kalaallit oqaluttuatoqaataanni angerlartussiaq arlalitsigut sammineqartarpoq toqugaluarluni uteqqittumut.

Allat: Angerlartoq 11. Angerdlartoκ 12. Angerlarneq <4. Angerlannguaq 33. Angerdlánguaκ 6. Angerlartunnguaq 7.

Amerlassusii: Angerla 48. Angerdla 38.
 Angerlannguaq   KitaamiusutAngerdlánguaĸ
 Angerlaq    Angerdlaκ
Angerlartoq   KitaamiusutAngerdlartoĸ
 Isumaa: 'angerlamut uteqqittoq'. Toqukkut qimagussimasoq atsiunneqarsimatillugu aqqa paqumigalugu taajumanagu taaguut imalt. inuk qaannamik ajunaassaguni utimut angerlaqqissinnaaqqullugu (angerlartussiaq) meeraanerminiilli aalajangersimasumik iliuuseqarfigisarsimasaq (tak. oqaluttuaq "Avatarsuaq" uani: "Oqalualaartussaqaraluarnerpoq...", Atuakkiorfik 1996, q. 233-237).

Aamma takukkit: Angerla & Angerlarneq.

Alla: Angerlartunnguaq 7.

Amerlassusii: Angerlartoq 11. Angerdlarto? 12.
 AngiinaAvanersuarmiusut   Angîna
 Angiisiarteq Tunumiusut  Angîsiarteĸ
 Angikkattak Tunumiusut  Angíkátak
 AngileqAvanersuarmiusut   Angileĸ
 Anginnaaq Tunumiusut  Angínâĸ
 Anginnguaq   KitaamiusutAngínguaĸ
 Anginnuu Tunumiusut  Angínô
 Angiseq   KitaamiusutAngiseĸ
 Angisina   KitaamiusutAngisina
 Angitivik    Angitivik
 AngmalortoqAvanersuarmiusut   Angmalortoĸ
 Angu    Ango
 Anguaaseq   KitaamiusutAnguaiseĸ
 Anguasak   KitaamiusutAnguasak
 Anguisaaq  Qavappiattut Anguissâĸ
 Angujaq  Qavappiattut Angujaĸ
 Anguk   KitaamiusutAnguk
 Angukina   KitaamiusutAngukina
Angula    Angula
 Oqaqqarniut (nilliut).
Isumaa: Angut kusanartoq, kajumernartoq. Iggoraarsuk.

Oqaluut 'angulavaa' isumaqarpoq "timmissap amiata maminga tamuallugu orsortaajarpaa". Aamma Akilinermi Nunatsinnilumi angulasoq tassaasarpoq amermik sumilluunniit qitulisaalluni tamuasoq. Oqaluttuatoqqani toornatut pissusillit inunnik ikiuisartut oqaaseq taanna aallaavigalugu arlalitsigut taaguuteqartinneqartarput. Kangaamiut eqqaanni Ukiivinnguarmiulersaarutip kingorna oqaluttuaqarpoq Appamiormiut pissusii pillugit. Unneraarsunngooq imertortittarlugu timmissallu amiinik angulaagassaanik tunisarlugu puisinik naammattorsuarnik utertitsivigitittarsimapput. Unneraarsunngooq taaguuteqartippaat ima: Angulaasseritooq.
Aamma Avanersuarmiut arnaq Anoritooq pillugu oqaluttuaataanni nannup illaava qitornaralugu allisarpaa piniartigalugulu, imalu atsersimavaat: Angulligaamaaq.

Akilinermi Qitermiuni Inuinnaqtun oqaluttut akornanni Angulalik atiullunilu kinguliaavoq. Uiguut -lik amerlasuutigut takussutissaasarpoq ateqartoq aarnuaqartoq toornaqartorluunniit.

Oqaluutip susallip 'angulavaa'p isummamigut pissuseqatigaa oqaluut igguppaa, tassagooq timmissap amia angulallugu orsua milluarpaa (mamarnera pissutigalugu, kingorna atornissaa ajortinnissaaluunniit pivallaarnagu). Oqaluutip 'igguppaa'p oqaatsip nalitsinni atorneqarluartup 'iggoraarsuk'-up nagguigaa (naalisarneqartartoq ima: iggu), nilliutaavoq ajuutigisamik iluunngarluniluunniit kusagisamik takusaqartunut. Naalisarnera iggu asasamut meeqqamulluunniit asannippaluttumik nilliutitut aamma atorneqartarpoq. Igguppaa oqaatsip iivaa-p eqikkarneraa. Angula taamatut aamma nilliutitut pissuseqarpoq, nagguiatalu taggimmut angut-mut qanittuunera- 1800-kkunnilu suna pikkunarineqarpat annertugineqarpalluunniit torlulaarut "angusuu!"-mut assingusuunera asuliinnaasimagunanngilaq.
 AngullukAvanersuarmiusut  KitaamiusutAngutdluk
 Angunnguaq   KitaamiusutAngúnguaĸ
Angusalluk    Angusatdluk
 Nipisa angutiviaq
Angusinnaaq   KitaamiusutAngusínâĸ
 Isumaa: Serratitupajaaq pisaqarluartaqqullugu atsiussaasimanissaa ilimanarpoq.

Aamma takukkit: Angusuatsiaq, Nakatsileq & Neqissannooq.
 AngussuannguaqAvanersuarmiusut   Angússuánguaĸ
Angusuatsiaq   KitaamiusutAngusuatsiaĸ
 Isumaa: Serratitupajaaq immami pisaqarluartaqqullugu atsiussaasimanissaa ilimanarpoq.

Aamma takukkit: Angusinnaaq, Nakatsileq & Neqissannooq.
 Angut   KitaamiusutAngut
 Angutaaluk    Angutâluk
 Anguteeraq   KitaamiusutAngutêraĸ
 Anguteq   KitaamiusutAnguteĸ
 Anguterujuk    Anguterujuk
 Anguti    Angute
 Angutiaraq    Angutiaraĸ
 AngutikassakAvanersuarmiusut  KitaamiusutAngutikavsak
 AngutilluarsukAvanersuarmiusut   Angutivdluarssuk
 AngutilluarsussuaqAvanersuarmiusut   Angutivdluarssugssuaĸ
Angutimmarik   KitaamiusutAngutímarik
 Anguttarik, angutivik. Angutimmarik Kitaani nukappiaqqanut atiuvoq, nagguigaa angut taavalu uiguut -mmarik, isummanik makkuninnga attassisoq: pitsassuaq, angutivik imalt. anguteqqik.
Oqaluutini -mmarippoq atorneqaraangat sumut pitsaasumut, naammalluartumut nassuiaataasarpoq, soorlu imaattuni: inuummarippoq, qaammarippoq, tukummarippoq, ikummarippoq il.il.
 Angutinnguaq   KitaamiusutAngutínguaĸ
 Angutitaaraq    Angutitâraĸ
 Angutitaq    Angutitaĸ
 Angutitsiaq   KitaamiusutAngutitsiaĸ
 Angutivaraq    Angutivaraĸ
 Angutivik    Angutivik
 Anguupi    Angûpe
 Ani   KitaamiusutAne
Ania    Ania
 Ilaqutariit iluanni taaguut.

Isumaa: nagguigaa ani, tassa niviarsiaqqap qatanngutaa angajulleq nukappiaraq.
 Aniinngu   KitaamiusutAnĩngo
 AningaanaAvanersuarmiusut   Aningâna
 Aningaaq   KitaamiusutAningâĸ
 Aningaasina  Qavappiattut Aningâsina
 Aninngu   Kitaamiusut
 Aninnguaq   KitaamiusutAnínguaĸ
 Anker    AnkerAnker
 Annasi    AndersÁnáse
 Annassi    AndersÁnásse
Anngannguujuk   KitaamiusutÁngángûjuk
 Oqaluttuatoqqani atiusoq.

Ilaqutariit iluanni taaguut.

Isumaa: Anngak, arnap qatanngutaata angutip qitornaa. Uiguut -nguujuk uiggiullugu. (assingusut: qangiak/qangiaq: angutip qatanngutaata angutip qitornaa, nuaraluaq aamma ujoruk: qatanngutip arnap qitornaa.)

Oqaluttuatoqap meeqqanit nuannarineqarluartup inuttaata pingaarnerup atia.

Aamma tak.: Annga.
Anngiaq  Qavappiattut Ángiaĸ
 Isumaa: isertuut
 Anngooraq    Ángôraĸ
 Anoraannguaq    Anorãnguaĸ
 Anori    Anore
 Anorinnguaq    Anorínguaĸ
 Antariarsi    AndreasAntariarse
 Antuut    Anton / AnthonAntût
 Anu   KitaamiusutAno
Anua    Anua
 Meeqqat taggerluinerannik aallaavilik.
Anuik    Anuvik
 Atitut nutaaliaq

Nagguigai: anu (qimminut uniutip ilaa atisartagaq) aamma Anouk (europamiut aqqat)
 Anuu    Anô
 Apaaq   KitaamiusutApâĸ
 Apaarsuk  Qavappiattut Apârssuk
 Apakkaq  Qavappiattut Apákaĸ
 Apannguaq   KitaamiusutApánguaĸ
 Apisinnaq  Qavappiattut Apisínaĸ
 Appa   KitaamiusutAgpa
 AppaapikAvanersuarmiusut   Agpâpik
 Appaaraq   KitaamiusutAgpâraĸ
 Appak   KitaamiusutAgpak
 Appaleq    Agpaleĸ
 AppalersuarsukAvanersuarmiusut   Agpalerssuarsuk
 AppalersukAvanersuarmiusut   Agpalerssuk
 AppalinnguaqAvanersuarmiusut   Agpalínguaĸ
 AppalinnguarsuaqAvanersuarmiusut   Agpalínguarssuaĸ
Apu    Apollus/AbeloneApo
 Kalaallit aqqat, Aputsiap naalisarnera imaluunniit
Europamiut angutinut aqqat Apollo kalaallisuunngorsarlugu imaluunniit arnat aqqat Abelone kalaalinngorsarlugu.
 Apulorsi    ApollusApulorse
 Apulu    ApollusApulo
 Apulusi    ApollusApuluse
Apunnguaq   KitaamiusutApúnguaκ
 Isumaa: Ateq Aputsiaq aallaavigisinnaavaa, kisianni aamma Europamiut aqqat Apollo kalaallit taggersuisarnerat naapertorlugu Apulu = Apu, -nnguarmik uiguuserlugu. Aamma arnat aqqat Abelone aallaavigisimasinnaavaa
 Aput    Aput
Aputsiaq   KitaamiusutAputsiaĸ
 Aputsiaq Nunatsinni atitut ilisimaneqarlualerunarpoq meeqqanut atuakkiaq Aputsiaq, nittaalannguaq kalaallisut 1984-imi saqqummermat. Tamanna sioqqullugu aamma qallunaatut saqqummerpoq 1970-imi Aputsiaq, det lille snefnug-imik qulequtaqarluni. Atuakkiortuuvoq fransked Nunatsinnut ilisimasassarsiortartoq Paul-Emile Victor (1907-1995). Atuagaq franskisut saqqummeqqaarpoq 1950-imi Apoutsiak, le petit flocon de neige-mik qulequtaqarluni.
Soorlu kalaallisut nutsernerani takuneqarsinnaasoq atuakkiortup nittaalannguamik isumaqarnerarpaa. Atuakkiortua naapertorlugu Tunumiunngooq ateraat. Siusinnerusukkut ateq taanna pillugu saaffiginnittoqarmat Oqaasiliortut siulittaasuat qallunaatut taaguutaanut naqqiissuteqarpoq, snefnugigooq kalaallisut ima taaguuteqarmat qanik qallunaatut snekrystalimik taassallugu piukkunnarnerugaluarpoq. Kisianni kalaallisut nutserisuata Isak Heilmannip Aputsiaq nittaalannguamik isumaqartillugu kalaallisuunngortissimavaa.
 Aqaatilik  QavappiattutKitaamiusutAĸautilik
Aqi    Aĸe
 Isumaa: Atip Aqissiap naalisarnera.
 Aqipi Tunumiusut  Aĸipe
AqissiaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAĸigssiaĸ
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: Aqissip piaraa. Oqaluttuatoqaatitta ilisimalluarneqarnerpaat ilaata inuttaata pingaarnersaat ateqarpoq Aqissiaq. (Oqaluttuaq Tunersuarnit kingornussarisimagipput unnertarpaat naggueqatitta akornanni pigineqanngimmat, taamaallaat Canadap kitaata avannaani indianerit akornanni.)

Aqqit assingusut: Aqisseq aamma Aqissiarsuk.

Amerlassusii: Aqissiaq 29 (Nunatsinni), 21 (DK-mi), Aqigssiaq 8, Aĸigssiaĸ 12.
 Aqissiatsiaq    Aĸigssiatsiaĸ
 Aqqa   KitaamiusutArĸa
 Aqqaa    Arĸâ
 Aqqalaa    Arĸalâ
 Aqqalii    Arĸalê
 Aqqalooqqa    Arĸalôrĸa
 Aqqalooraq   KitaamiusutArĸalôraĸ
 Aqqaloqqaa Tunumiusut  Arĸalorĸâ
Aqqalu   KitaamiusutArĸalo
 Ilaqutariinni taaguut.
 Aqqalua   KitaamiusutArĸalua
 Aqqaluaaraq    Arĸaluâraĸ
 Aqqalualii   KitaamiusutArĸalualê
 Aqqaluannguaq   KitaamiusutArĸalúnguaĸ
 Aqqaluaq   KitaamiusutArĸaluaĸ
 Aqqaluartaa   KitaamiusutArĸaluartâ
 Aqqaluartaaq   KitaamiusutArĸaluartâĸ
Aqqaluk   KitaamiusutArĸaluk
 Ilaqutariinni taaguut.
 Aqqalukasik    Arĸalukasik
 Aqqaluliit    Arĸalulît
 Aqqalunnguaq   KitaamiusutArĸalúnguaĸ
 Aqqalutsi    Arĸalugte
 Aqqaluuta    Arĸalûta
 Aqqaluuti    Arĸalûte
 Aqqanaatsiaq Tunumiusut  Arĸanâtsiaĸ
Aqqappa    Arĸápa
 Aqaat. Ateq nutaaliaq.
Meeqqap oqalulerluni qatanngumminik Aqqalumik taagorneqartumik taasiniarluni taggeruineranit aallaavilik. Meeqqat oqalulerlaat taaguutaat atinnguussimasut arlaqarput, soorlu Ajapa.
 Aqqaq   KitaamiusutArĸaĸ
 Aqqarsaaq Tunumiusut  Arĸarsâĸ
 Aqqatsi    Arĸatse
 Aqqatsiaq   KitaamiusutArĸatsiaĸ
 Aqqattanneq Tunumiusut  Arĸátangneĸ
 Aqqatu    Arĸato
 Aqqinaatsiaq Tunumiusut  Arĸinâtsiaĸ
 Aqqu   KitaamiusutArĸo
 Ara    Ara
 Araaffi    RafaelArâvfe
 Araq    Araĸ
 Arfaatsoq   KitaamiusutArfaitsoĸ
 Arfalik   KitaamiusutArfalik
Ari   KitaamiusutAre
 Isumaa: Serissap qeqqamiut aqaataat nukappiaqqanuunerusoq, inequnartoq, asasaq, erligisaq, s.i. Arivaraq. Ateq assingusoq aamma akuerisaniippoq: Ara, uuminngagooq naalisagaq: "asasara".
 Arivaraq   KitaamiusutArivaraĸ
 ArnaatsoqAvanersuarmiusut   Arnáitsoĸ
 ArnaitsoqAvanersuarmiusut   Arnáitsoĸ
 Arniaq   KitaamiusutArniaĸ
 Arpaajuk   KitaamiusutArpâjuk
 Arpaarsuk   KitaamiusutArpârssuk
Arpaarti Tunumiusut KitaamiusutArpârte
 Isumaa: 'Kalerriiartortoq' imalt. 'oqariartortoq'. Nagguia: arpappoq, arpaartorpoq: illumiit illumut arpalluni oqariartorpoq.

Ateq alla isumaanut qanittoq tassaavoq: Tilioq, 'ikinngut', 'peqat' imalt. 'oqqersugaq'.

Amerlassusii: Arpaarti 5. Arpârte 6.
 ArruttapalukAvanersuarmiusut   Arrútapaluk
ArruttaqAvanersuarmiusut   Arrútaĸ
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: 'Arrusaq' imalt. 'aarrusaq' naggueqatigissagaa ilimanarpoq, inummut atiunini sumiorpaluusermilluunniit pissuteqarsimanerluni Arrutanngorluni Arruttanngorluniluunniit.

Arrusaq tassaavoq uumasunnguaq illeqqat ilaat (clione limicina) immap iluani uumasoq akimut ersitsoq saneqqamigut taleqqutut isikkulinnik atortulik inngilimut eqqaanarsinnaasoq. 5 cm. tikillugu angitigilersinnaavoq.

Ordbogini 'aataasa'mik taagorneqarput. Maanna meeqqat erinarsuutaat nuannarineqarluartoq oqaluttuatoqqamut allamut atagaluartoq pissutiginerugunarlugu 'aataalianngua'mik taagorneqalerpoq.

Arrusaq/aataasaq qanga angakkut ilaasa toornarisarsimavaat, ilaannigooq assattut angitigisoq ilaannilu inuttut. Imaassinnaavoq Fabriciusip ordbogiani 1804-meersumi uumasoq 'ataarpiaq' tassunga attuumassuteqarsinnaasoq (q. 57).

Oqaluut 'arrorpoq' naggueqatigaa. Arrorpoq ima isumaqarpoq: “masannermit aappoq, qitulivoq, ingussorpoq”, uumasunnguullu ilutsini taamaattoq pinerugunarlugu taanna ateqaatigaa.

Amerlassusii: Arruttaq 5. Arrutaq 8. Arrutaĸ <4.
 ArruttarsuaqAvanersuarmiusut   Arrútarssuaĸ
 Arsugaq    Arsugaĸ
 Arsuk  Qavappiattut Arsuk
 Artaajik Tunumiusut  Artâjik
 Artaartik    Artârtik
 Artajik Tunumiusut  Artâjik
Asa    AsserAsa
 Naalisagaq, nagguimmit uannga: asa-, soorlu asavaa, asanaq, asasaq.
 Asaloraq  Qavappiattut Asaloraĸ
 Asana    Asana
 Asanannguaq    Asanánguaĸ
AsarpanaAvanersuarmiusut  KitaamiusutAsarpana
 Isumaa: Asasarpiaq, asasavik.
Nagguigaa asa- (asasaq) taggisillu uiguutaa -pak (aqqit taaguutillu taagorneqartuartartut naqinnertaat kingulleq k arlalitsigut t-nngortarpoq.)

Taggisip uiggiutaa -pak uiguutitoqarsuuvoq. Yupiit oqaasianni isumaqartoq -suaq, -rujussuagaq, angisooq, tamakkiisoq, pikkunartoq, -vik. Taamatullu Alaskami Iñupiatut Canadamilu Inuvialuttut umiaqpak, tassa umiarsuaq.

Aqqit kalaallisuut uiguutimikkut pissuseqatai makkuupput: Asiarpak (naasup aqqa), Panippak (panippiaq) aamma Nuliarpak (nuliavik). Oqaluttuatoqqaniittoq: Ukutserpak.

Asarpa biibilimi atermut Asaf imalt. Asaph-imut taputartuunneqartarpoq.
 AsarpannguaqAvanersuarmiusut   Asarpánguaĸ
 AsarpannguarsuaqAvanersuarmiusut   Asarpánguarssuaĸ
 Asarpat   KitaamiusutAsarpat
 Asasaq    Asassaĸ
AsiajukAvanersuarmiusut   Asiajuk
 Toornat oqaasiinit.
Isumaa: Uannga: Asia 'silarsuup matuma silarsuaa alla': Asiajuk (asiaasoq), 'silarsuup aappaanut isersinnaasoq uteqqissinnaallunilu'. Oqaluttuami 'Kuanniliarfimmi' Tunumeersumit asikkut saqineq toornat oqaasii atorlugit isumaqartinneqarpoq 'toornassarsiorluni angalasoq'. Oqaatsit taakku nalinginnarmik qaannamik piniartumut atorneqartaraluarput.
Inuktitut oqaaseq asia ima nassuiaateqarpoq: alla, allami, periarfissaq alla.
Uiguut -juk pillugu una alakkaruk: Inuujuk.
 Asiaq   KitaamiusutAsiaĸ
 Asorut   KitaamiusutAsorut
 Assa    Agssa
 Assak   KitaamiusutAgssak
 Assassaq   KitaamiusutAgssagssaĸ
 Asseqaq  Qavappiattut Ásseĸaĸ
 Assersoq   KitaamiusutAgssersoĸ
 Assili    AxelAgssile/Ássile
 AssingunngiAvanersuarmiusut   Assingúnge
 Assingunngitsoq    Ássingúngitsoĸ
 Assoruuttoq Tunumiusut  Agsorũtoĸ
 Ataaluk   KitaamiusutAtâluk
 Ataana    
 Ataatsiaq    Atautsiaĸ
 Atana    Atana
 Ataraaq   KitaamiusutAtarâĸ
 Aterissoq    Aterigssoĸ
 Aterta  Qavappiattut Aterta
 Atiinnguaq    Atĩnguaĸ
 Atinnguaq    Atínguaĸ
 Atsiannguaq    Atsiánguaĸ
 Atsiaq    Atsiaĸ
 Attakkaat Tunumiusut  Agtagkât
 Attiartertoq Tunumiusut  Agtiartertoĸ
 Ava    
 Avaavak   KitaamiusutAvâvak
 Avalak   KitaamiusutAvalak
 Avalequt   KitaamiusutAvaleĸut
 Avalleq  Qavappiattut Avatdleĸ
 Avataaq   KitaamiusutAvatâĸ
 AvatannguaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAvatánguaĸ
AvataqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAvataĸ
 Isumaa: Puttaqut qajartortup piniarnermini atortagaa.

Atitut pissuseqatai: Avatannguaq (Avatánguaĸ) 29. Avatarsuaq (Avatarssuaĸ) 3.
 AvatarsuaqAvanersuarmiusut   Avatarssuaĸ
 AvigiaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAvigiaĸ
 AvikiAvanersuarmiusut   Avike
 AvikinnguaqAvanersuarmiusut   Avikínguaĸ
 Aviloq    Aviloĸ
 Aviluannguaq    Aviluánguaĸ
 Aviu    Avio
 AvoortungiaqAvanersuarmiusut   Avôrtungiaĸ
Avu    Avo
 Avoortungiaq naalisarlugu
 Avva   KitaamiusutÁva
B
 Broa    Bror
D
 Daania    DanielDânia
Digaajaat Tunumiusut  
 Tunumiut aqqat Tikaajaat taaneqartarnera malinnerullugu allataavoq.
 Dikka Tunumiusut  
 Dikkattaat Tunumiusut  Dikkagtât
E
 Eerik    ErikÊrik
 Eerilinngi    ErlingÊrilínge
 Eerimaat    HermanÊrimât
 Eerinni   KitaamiusutÊríne
 Eeriu    HerjulfÊrio
 Eeriuffi    HerjulfÊriúfe
 Eerlimaat    HermanÊrlimât
 Eertaaq Tunumiusut  Êrtâĸ
 Eertaraat Tunumiusut  Êrtarât
 Efa    EfraimEfa
 Eikili    EigilEikile
 EipiAvanersuarmiusut   Eipe
 Ejnari    EjnarEjnare
 Eqalugaq   KitaamiusutEĸalugaĸ
 Eqaluk    Eĸaluk
 Eqittagaq  Qavappiattut Eĸítagaĸ
 Eqqajoq  Qavappiattut Erĸajoĸ
 Eqqamaq   KitaamiusutErĸamaĸ
 Eqqaq  Qavappiattut Erĸaĸ
 Eqqimmaalaaq Tunumiusut  Erĸingmaulâĸ
 Eqqitsiaq   KitaamiusutErĸitsiaĸ
 Eqqitsumma Tunumiusut  Erĸitsúma
 Eqqumaq   KitaamiusutErĸumaĸ
 EquaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutEĸuaĸ
EriAvanersuarmiusut   Ere/Eré
 Avanersuaq.

Isumaa: Oqaasermit Avanersuarmiutuumit uannga naalisagaq: 'eriarnaq' isumaqartoq 'pitsaasoq', 'nuannersoq', eqqiluitsoq', 'kusanartoq'.

Aamma tak.: Ulaajuk, Taorana.

Amerlassusii: Eri 9. Ere 12.
 Erinaq  Qavappiattut Erinaĸ
 Erlimaat    HermanErdlimât
 Erlingi    ErlingErlinge
 Ernannaq   KitaamiusutErnangnaĸ
 Erneeraq   KitaamiusutErnêraĸ
 Erneq   KitaamiusutErneĸ
 Ernersiaq   KitaamiusutErnersiaĸ
 Ernguta   Kitaamiusut
 Erngutaaraq    Erngutâraĸ
 Erngutannguaq    Erngutánguaĸ
 Erngutaq    Erngutaĸ
 Erni    Erne
 Erniaranti   KitaamiusutErniarante
 Erninnguaq   KitaamiusutErnínguaĸ
 Ernitsiaq    Ernitsiaκ
 Ernu    Erno
 Ernunnguaq    ErnoErnúnguaĸ
 Ernuta    Ernuta
 Ernutaaraq    Ernutâraĸ
 Ernutannguaq    Ernutánguaĸ
 Ernutaq    Ernutaĸ
 Esekiaaraq    Esekiâraκ
 Estu    Esto
 Ezekiaaraq    Ezekiâraĸ
F
 Faleeri    ValeriusFalêre
 Faliitalik    FrederikFalîtalik
 Fara    Frans / FrantzFara
 Fari    FrederikFare
 Fariarik    FrederikFariarik
 Fariitarik    FrederikFarîtarik
 Fiilissi    FelixFîligse
 Filippi    Filip / PhillipFilípe
 Filissi    FelixFeligsse
 Finna    Finn / FendrikFína
 Finni    FinnFíne
 Fintarik    FendrikFintarik
 Fransi    Frans / FrantzFransi
 Friia    FrederikFrîa
G
 Gaba    GabrielGaba
H
 Haansi    HansHãnse
 Haaraalti    HaraldHâralte
 Haraali    HaraldHarâle
 Henninngi    HenningHenínge
 Hermani    HermanHermane
 Hermanni    HermanHermáne, Hermãne
 HoqqaqAvanersuarmiusut   Horĸaĸ
I
 Iaaku    Jakob / JacobIâko
 Iaappili    Iãpile
 Ialimi    JeremiasIalime
 Ianasi    JensIanase
 Iannak    JensIának
 Iansi    JensIanse
 Iaqqaaq Tunumiusut  Iarĸâĸ
 Iarimi    JeremiasIarime
 Iarimiarsi    JeremiasIarimiarse
 Ibbinnguaq    IbÍbínguaĸ
 Igalaaq   KitaamiusutIgalâĸ
 IggiannguapalukAvanersuarmiusut   Iggiánguapaluk
 IggiannguaqAvanersuarmiusut   Iggiánguaĸ
 Iggiti   KitaamiusutEgedeIggite
 Igimaq   KitaamiusutIgimaĸ
 Iiarik    ErikÎarik
 Iiarikki    ErikÎaríke
 Iiffa    EfraimÎvfa
 Iiggiti    EgedeÎggite
 Iigiti    EgedeÎgite
 Iijarik    ErikÎjarik
 Iikajippaat Tunumiusut  Îkajípât
 Iikiitsoq Tunumiusut  Îkîtsoĸ
 Iikiitsu Tunumiusut  Îkîtso
 Iikkajippaat Tunumiusut  Ikâjípât
Iikkila Tunumiusut  Ĩkila
 Kinguliaq

Isumaa: Aqaataaqqaarsimassasoq ilimanarpoq aqaat "iikkuluk" aallavigalugu.

Amerlassusii: Ikila (atitut) 7. Ikila (kinguliatut) 44.
 Iikkuluk    Ĩkuluk
 Iili    EliÎle
 Iilik    EliÎlik
 Iilummaalaq Tunumiusut  Îlungmaulaĸ
 Iinngivaleeq  Qavappiattut Ĩngivalêĸ
 Iinnguaali Tunumiusut  Ĩnguâle
 Iinnguaq   KitaamiusutĨnguaĸ
 Iinta    Henrik / HendrikÎnta
 Iintalik    Henrik / HendrikĨntalik
 Iintarik    Henrik / HendrikĨntarik
 Iinu    EnosÎno
 Iinuk    EnosÎnuk
 Iinusi    EnosÎnuse
 Iippik Tunumiusut  Îgpik
 Iisaaja    EsajasÎsâja
 Iisaajarsi    EsajasÎsaiarse
 Iisaaq    IsakÎsâĸ
 Iisaja    EsajasÎsaia
 Iisalaat    EsraÎsalât
 Iisimmaaq Tunumiusut  Îsímâĸ
 Iiskili    EskildÎskile
 Iitu    EdvardÎto
 Iiva    Edvard / EvaÎva
 Iivaali    EvaldÎvâle
 Iivaari    IverÎvâre
 Iivali    IverÎvale
 Iivalti    EvaldÎvâlte
 Iivanni    IvanÎváne
 Iivari    IverÎvare
 Iivarti    EdvardÎvarte
 Iivataat    EdvardÎvatât
 Ijangaatseq    Ijangâtseĸ
 Ikaajik   KitaamiusutIkâjik
 Ikajak   KitaamiusutIkajak
 Ikimaleq Tunumiusut  Ikimaleĸ
 Ikinngut   KitaamiusutIkíngut
 Ikkaana   KitaamiusutÍkãna
 Ikkaq   KitaamiusutÍkaĸ
 Ikkeq   KitaamiusutÍkeĸ
 Ikkik   KitaamiusutÍkik
 Ikorfaq   KitaamiusutIkorfaĸ
 Ikuala   KitaamiusutIkuala
 Ikuma    Ikuma
 Ilaaluat   KitaamiusutIlauluat
 Ilaamuut    RasmusIlâmût
 IlaatsoqAvanersuarmiusut  KitaamiusutIlaitsoĸ
 IlaatsukAvanersuarmiusut   Ilaitsuk
 IlaatsunnguaqAvanersuarmiusut   Ilaitsúnguaĸ
 IlaitsoqAvanersuarmiusut   Ilaitsoĸ
 IlaitsukAvanersuarmiusut   Ilaitsuk
 IlaitsunnguaqAvanersuarmiusut   Ilaitsúnguaĸ
 Ilakujuk   KitaamiusutIlakujuk
 Ilannguaq   KitaamiusutIlánguaĸ
 Ilarsuatsiaq   KitaamiusutIlarsuatsiaĸ
Ilasiaq   KitaamiusutIlasiaĸ
 Ateq oqaluttuatoqqanit naggueqartoq.

Isumaa: Ilassarsiaq (upperisatoqaq naapertorlugu iliuuserineqartartut aqqutigalugit qitornartaaq). Takuuk oqaluttuaq “Qitornassarsiuisoq” Hans Lynge-p atuakkiaani "Inuppaat" 1991, q. 74-75.
 Ilatsiaq  Qavappiattut Ilatsiaĸ
 Ileqi    Ileĸe
 Ileraq  Qavappiattut Ileraĸ
 Ili    ElisaIle
 Ilia    EliasIlia
 Iliarsi    EliasIliarse
 Iliisa    Elisa / EliseIlîsa
 Ilik    Ilik
 Ilikkajippaat Tunumiusut  Ilíkajípât
 Ilinngivakkeeq TunumiusutQavappiattut Ilíngivákêĸ
 Ilisimmaaq Tunumiusut  Ilisímâĸ
 Iliu (Elio) Tunumiusut  Ilio (Elio)
 Illaaq   KitaamiusutIgdlaoĸ
 Illiarsi    EliasItdliarse
 Illoruluk  Qavappiattut Igdloruluk
 Imaakka Tunumiusut  Imãka
 Imaanu    EmanuelImâno
 Imaanuali    EmanuelImânuale
 Imaanuili    EmanuelImânuile
 Imaneq   KitaamiusutImaneĸ
 Imanngaaq   KitaamiusutImángâĸ
 Imannguaq    Imánguaĸ
 ImeraarsuaqAvanersuarmiusut   Imerârssuaĸ
 ImeraarsukAvanersuarmiusut   Imerârssuk
 Imiili    EmilImîle
ImiinaAvanersuarmiusut   Imîna
 Kinguliaq.

Isumaa: Ilimanarpoq uannga naggueqassasoq 'imiit' (ernguseq imalt. qallut) aternut uiggiuttagaq -na kingulliullugu. Avanersuarmiut atiuteqarput imermit aallaaveqartunik, soorlu: Imeraarsuaq aamma Imeraarsuk, ilaatigullu Imeraarsunnguaq. 1986-ip kingorna akuerisat akornanniipput: Iminnguaq aamma Imi.

Aamma ulluinnarni illup iluani atortut atsiunneqartarput: Qajuuttaq, Igaq, Kaataq il.il.

Amerlassusii: Imiina 11. Imîna 20. Kinguliatut 17.
 Iminnguaq    Imínguaĸ
 Inequ   KitaamiusutIneĸo
 Inequna    Ineĸuna
 Inequnaaluk   KitaamiusutIneĸunâluk
 Inequtsiaq    Ineĸutsiaĸ
 IngaapalukAvanersuarmiusut   Ingâpaluk
 IngaaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutIngâĸ
 Ingkasi    Ingkase
 Ingvaari    IngvarIngvâre
 Innaaq    Ignatius / EginatusÍnâĸ
 Innaatiusi    Ignatius / EginatusIgnâtiuse
 Innaatusi    Ignatius / EginatusÍnâtuse
 Innarik    Henrik / HendrikÍnarik
 Innatiusi    Ignatius / EginatusIgnâtiuse
Innisaq   KitaamiusutÍnisaĸ
 Isumaa ‘Inuunermik tunisaq (innersuit (toornat) ikiorsiullugit)’. Oqaluttuat ilaat naapertorlugit angakkut piginnaaneqarnerusut inuk toqungasoq siutaatigut atermik taassuminnga taasiffigalugu uummartittarsimavaat.

Europamiut atiat Henrik siusinnerusukkut kalaallisuunngortinneqartarsimavoq ‘Innisaq’-nngorlugu, soorlu aamma Edvard kalaallit atitoqaannik ‘Ittuat’-mik kalaallisuunngortinneqartarsimasoq.

Aamma takuuk: Kaugunnaq.

Amerlassusii: (nalitsinni aterineqartutut nalunaarsorsimanngilaq)
 Inooraq   KitaamiusutInôraĸ
 Inoqut   KitaamiusutInoĸut
 Intalik    Henrik / HendrikIntalik
 Intarik    Henrik / HendrikIntarik
 Inuaq   KitaamiusutInuaĸ
 Inuaraq    Inuaraĸ
 Inuik  Qavappiattut Inuvik
 Inuinnaq  QavappiattutKitaamiusutInuínaĸ
 Inuk   KitaamiusutInuk
 Inukatak   KitaamiusutInukatak
 InukitsoqAvanersuarmiusut   Inukitsoĸ
 InukitsorsuaqAvanersuarmiusut   Inukitsorssuaĸ
 InukitsorujukAvanersuarmiusut   Inukitsorujuk
 InukitsupalukAvanersuarmiusut   Inukitsupaluk
 Inukkuluk   KitaamiusutInúkuluk
 Inumineq   KitaamiusutInumineĸ
 Inungasoq   KitaamiusutInungassoĸ
 Inunnaq   KitaamiusutInuínaĸ
 Inunnguaq   KitaamiusutInúnguaĸ
 Inusseq   KitaamiusutInugseĸ
Inutsiaq    Inutsiaĸ
 Aqaataaqqaarsimagunartoq.

Isumaa: Inuk pitsaasoq, kusanartoq (takorannersoq), iluatinnartoq, pissuserissoq, aakajaaq aamma paarlattuanik Nunatta avannaarpiaani naggueqatittalu akornanni isuma una attattarpaa: annikitsoq, mikisoq.

Amerlassusii: Inutsiaq 11. Inutsiannguaq 4.
 Inuujooq    Inûjôĸ
 Inuujuk   KitaamiusutInûjuk
 Inuunu    Inûno
 Inuuseq   KitaamiusutInûseĸ
 Inuusuttoq   KitaamiusutInûsugtoĸ
InuuteqAvanersuarmiusut   Inûteĸ
 Avanersuarmiut atiannit aallaaveqartoq.

Isumaa: Ateq angajoqqaat meeqqaminnut aqassussillutik makkuninnga "inuutik", "inuuti" imalt. "inuutiga", oqartarnerannit aallaaveqarpoq. Aqqit nalunaarsorsimaffianni aamma tassunga assingusoq siumugassaavoq: "Unuuti". Inuuteq maanna aamma Kitaani atitut atorneqarlualerpoq.
 InuutersuaqAvanersuarmiusut   Inûterssuaĸ
 Inuuti    Inûte
 Iperaataq  Qavappiattut Iperautaĸ
 Iperaq  Qavappiattut Iperaĸ
 Ippinnguaq  Qavappiattut Igpínguaĸ
 Isaalaq   KitaamiusutIsailaĸ
 Isaallak   KitaamiusutIsâtdlak
 Isaangaleq Tunumiusut  Isângaleĸ
 Isaja    EsajasIsaia
 Isaraq   KitaamiusutIsaraĸ
 Isaroq   KitaamiusutIsaroĸ
 Isigaalaq   KitaamiusutIsigailaĸ
 Ispusitsi    IsbosethIspusitse
 Issiikia    Esekias / EzekiasÍssîkia
 Issiki    Esekias / EzekiasÍssike
 Issikia    Esekias / EzekiasÍssikia
 Issikiali    Esekias / EzekiasÍssikiale
 Issikiarsi    Esekias / EzekiasIssikiarsi
 Issikiili    EsekielIssikîle
 Issikilli    EskildÍssekitdle
 Itaaraq    Itâraĸ
 Itsiavik Tunumiusut  Itsiavik
 Itsik   KitaamiusutItsik
 Ittinnguaq Tunumiusut  Ittínguaĸ
 Ittuat    EdvardÍtuat
 Ittuk   KitaamiusutÍtuk
 IttukusukAvanersuarmiusut   Ítukusuk
 IttullakAvanersuarmiusut   Ítugdlak
 IttunnguaqAvanersuarmiusut   Ítúnguaĸ
 IttupalukAvanersuarmiusut   Ítupaluk
Ivaaq   KitaamiusutIvâĸ
 Isumaa: Ivaaq isumaqarpoq ivasaq. Timmissat manniliaminnik ivasarput. Ivaaq ilaanni inunnut atorneqartarpoq kissasserlugu asattuulluguluunniit ivanninnermut.

Pissuseqatai: Ivaneq, Ivaaraq aamma atiunera ersersinniarlugu -na-mik kingulleqqiusigaq Ivaana.

Aqqit oqaluttuatoqqani atorneqartut suli nalunaarsugaatitsinnut ilanngunneqarsimanngitsut: Ivaasaq, ilaatigut angakkup arnap 1700-kkunni Qeqertarsuup eqqaani najugaqarsimasup aqqa. Aamma Tunumiut oqaluttuatoqaanni inuttaasimasut: Ivalimaaq (ivallaqqissoq) aamma Ivaniisaq (Ivaneq-mut assingusoq).

Amerlassusii: Ivaaq 9. Ivâĸ <4.
Ivaneq  Qavappiattut Ivaneĸ
 Isumaa: Ivaneq (ivaneqarsimasoq imalt. ivasimasoq). Timmissat manniliaminnik ivasarput. Ilaanni inunnut atorneqartarpoq kissasserlugu asattuulluguluunniit ivanninnermut.

Pissuseqatai: Ivaneq, Ivaaraq aamma atiunera ersersinniarlugu -na-mik kingulleqqiusigaq Ivaana. Aqqit oqaluttuatoqqani atorneqartut suli nalunaarsugaatitsinnut ilanngunneqarsimanngitsut: Ivaasaq, ilaatigut angakkup arnap 1700-kkunni Qeqertarsuup eqqaani najugaqarsimasup aqqa. Aamma Tunumiut oqaluttuatoqaanni inuttat: Ivalimaaq (ivallaqqissoq) aamma Ivaniisaq (Ivaneq-mut assingusoq).
 Ivernaajik Tunumiusut  Ivernâjik
IvikAvanersuarmiusut   Ivik
 Kinguliaq.

Isumaa: Ivigaq.

Amerlassusii: Ivik 77.

Pissuseqataa: Ivinnguaq 26. Ivínguaκ <4
IvinnguaqAvanersuarmiusut   Ivínguaĸ
 Isumaa: nagguia ivik.

Amerlassusii: Ivinnguaq 26. Ivíngua? <4. Pissuseqataa: Ivik 77
J
 Jaaja    Jairus /JaerusJâja
 Jaajarusi    Jairus /JaerusJâjaruse
 Jaakku    Jakob / JacobJãko
 Jaakorpi    Jakob / JacobJâkorpe
 Jaakorujuk    JakobJâkorujuk
 Jaaku    Jakob / JacobJâko
 Jaakupi    Jakob / JacobJâkupe
 Jaappik    JafetJãpik
 Jaappili    JafetJãpile
 Jamma    JamesJáma
 Jannak    JensJának
 Janni    JanJáne
 Jaqqa    Jarĸa
 Jaqqu    JakobJáĸu
 Jaraq    Jaraĸ
 Jassi    JessJásse
 Jensi    JensJense
 Jerimia    JeremiasJerimia
 Jerimiarsi    JeremiasJerimiarse
 Jessi    JessJesse
 Jihu    JehuJihu
 Jiihu    JehuJîhu
Joora    Jôra
 Angajooraq naalisarlugu.
 Joorserfi    JosefJôrserfe
 Joorsi    Josef / JosvaJôrse
 Joorsiarsi    JosiasJôrsiarse
 Joorsua    JosvaJôrssua
 Joorsuaat    JosvaJôrssuât
 Jooruaraq    JørgenJôruaraĸ
 Joorut    JørgenJôrut
 Jorngu    Jorngo
 Juaaka    JohanJuâka
 Juaanasi    JohannesJuânase
 Juaannasi    JohannesJuãnase
 Juaansi    JohannesJuãnse
 Juaansinnguaq    JohannesJuãnsínguaĸ
 Juaat    JohanJuât
 Jukku    Jokum / JochumJúko
 Junnuk    JonathanJúnuk
 Justu    Just / JustusJusto
 Justusi    JustusJustuse
 Juuarsi    JoasJûarse
 Juuili    JoelJûile
 Juuilli    JoelJûitdle
 Juuliu    JuliusJûlio
 Juuliusi    JuliusJûliuse
 Juuluaraq    JørgenJûluaraĸ
 Juulut    JørgenJûlut
 Juuna    JonasJûna
 Juunarsi    JonasJûnarse
 Juunataat    JonathanJûnatât
 Juuntaat    JonathanJuntât
 Juupi    JobJûpe
 Juuppi    JobJũpe
 Juupu    JobJûpo
 Juuserfi    JosefJûserfe
 Juustu    Just / JustusJûsto
 Juutu    JuthoJûto
K
 Kaajammat Tunumiusut  Kâjangmat
 Kaaji    KajKâje
 Kaaka Tunumiusut KitaamiusutKâka
 Kaakaaq Tunumiusut  Kâkâĸ
 Kaakajik Tunumiusut  Kâkajik
 Kaala    Kaila
 Kaaleeraq    Karl / CarlKâlêraĸ
 Kaali    Karl / CarlKâle
 Kaalikkuluk    
 Kaannassuaq   KitaamiusutKãnagssuaĸ
 Kaanngitsukkaaq    Kãngitsúkâĸ
 Kaapa    GabrielKâpa
 Kaapi   KitaamiusutGabrielKâpe
 Kaapik    GabrielKâpik
 Kaapriali    GabrielKâpriale
 Kaarali Tunumiusut  KarlKârale
 Kaasi    KasperKâse
 Kaasipat    KasperKâsipat
 Kaaspat    KasperKâspat
 Kaassak   Kitaamiusut
 Kaassannguaq   KitaamiusutKâvssánguaĸ
 Kaassassuk   KitaamiusutKâgssagssuk
 Kaasuarnaat Tunumiusut  Kâsuarnât
 Kaatsaannaq Tunumiusut  Kâtsáinaĸ
 Kaatsuarnaat Tunumiusut  Kâtsuarnât
 Kaatu    CatoKâto
 Kaava    Kâva
 Kaavaq   KitaamiusutKâvaĸ
 Kajistat    KristenKajistat
 Kajistiaat    Kristian / ChristianKajistiât
KajoqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKajoκ
 Isumaa: Kajortoq. Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Pissuseqatai: Kaju, Kajuaq, Kajuinnaq.

Aamma takukkit: Aappalittoq, Aappalittuatsiaq, Qaallluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik (qasertoq kajussuttoq), Qernertoq aamma Qorsuk.
KajuAvanersuarmiusut  KitaamiusutKajo
 Naalisagaq

Isumaa: Uuminnga naalisagaq Kajoq (kajortoq). Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Pissuseqatai: Kajoq, Kajuaq, Kajuinnaq.

Aamma takukkit: Aappalittoq, Aappalittuatsiaq, Qaalluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik (kajussuttoq), Qernertoq aamma Qorsuk.
Kajuinnaq   KitaamiusutKajuínaκ
 Isumaa: Kajortuuginnartoq. Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Pissuseqatai: Kaju, Kajuaq, Kajuina & Kajuinna (naalisarneri).

Aamma takukkit: Aappalittoq, Aappalittuatsiaq, Qaallluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik (kajussuttoq), Qernertoq aamma Qorsuk.
 Kaka    Kaka
 Kakatsak Tunumiusut  Kakatsak
 Kakiak   KitaamiusutKakiak
 Kakilik   KitaamiusutKakilik
 Kakitsoq   KitaamiusutKakitsoĸ
 Kalaagi    Kristian / ChristianKalâge
 Kalaaq    Klaus / Klavs / Kragh / Kristian / ChristianKalâĸ
 Kalaasi    Klaus / KlavsKalause
 Kalausi    Klaus / KlavsKalause
 Kali    KristenKale
 Kalia Tunumiusut  Kalia
 Kaliaq  Qavappiattut Kaliaĸ
 Kaliimaansi    KlemensKalîmãnse
 Kalissi    Kristen / Kristian / ChristianKalíse
 Kalistat    KristenKalistat
 Kalistiaat    Kristian / ChristianKalistiât
 Kalistorfi    Kristoffer / ChristopherKalistorfe
 Kalivat Tunumiusut  Kalivat
 Kalleq   KitaamiusutKagdleĸ
 Kalluk   KitaamiusutKavdluk
 Kamillannguaq   KitaamiusutKamigdlánguaĸ
 Kamisa   KitaamiusutKamisa
 Kangoq   KitaamiusutKangoĸ
 Kanioq   KitaamiusutKanioĸ
 Kanortoq   KitaamiusutKanortoĸ
 Kanuutu    KanuthusKanûto
 Kanuutusi    KanuthusKanûtuse
 Kapakka    GabrielKapáka
 Kaparialli    GabrielKapariatdle
 Kapisik   KitaamiusutKapisik
 Kapitak  Qavappiattut Kapitak
 Kapitseq  Qavappiattut Kapitseĸ
 Kapriali    GabrielKapriale
 Kari  Qavappiattut Kristian / ChristianKare
 Karistat    KristenKaristat
 Karistiaat    Kristian / ChristianKaristiât
 Karistorfi    Kristoffer / ChristopherKaristorfe
 Karlu    Karlo/CarloKarlo
 Karnisi    KarnesKarnise
 Kartaava  Qavappiattut Kartâva
 Kasana   KitaamiusutKasana
 Kassoq   KitaamiusutKagssoĸ
 Katoq   KitaamiusutKatoĸ
 Katsiaat    Kristian
Katsuana   KitaamiusutKatsuana
 Isumaa: Oqaaseq “katsuaq” nagguigaa, tassa nukik assaqqup nukinga ilorleq (biceps - overarmsmuskel), naggataa –na inuup atiuneranut ersersitsinertut atorneqartarpoq. Qanga inuup uumasullu timaanit taaguutit atorlugit atsiisarneq nalinginnaavoq.
 Kattatsi    Kátagte
 Katu    Kato
KaugunnaqAvanersuarmiusut   Kaugúnaĸ
 Avanersuaq.

Ateq oqaluttuatoqqaneersoq.

Isumaa: "Ujarassuarnit matoorussaasimagaluaq." Oqaluttuatoqaq naapertorlugu angut qaqqami appaliarsunniarluni ujarassuarnit matoorussaavoq.

Qangattannguamut pulagaluarpoq, kisianni anillanneq ajulerami perlerluni toquinnarpoq. Angakkorsuup tikikkamiuk tigoriarlugu sissamut aqquppaa nutaamillu atserlugu oqarfigalugu: "Kaugunnaq iterit!" Asugooq makeqisoq uummarlunilu. (Oqaluttuartoq: Pualorsuaq. Holtved: The Polar Eskimos, MOG 152 (2), 1951, q. 294)

Samuel Kleinschmidtip ordbogiliaa 1871-imeersoq naapertorlugu oqaluut 'kauvâ' (kaavaa) isumaqarpoq: "sumut itersatut ittumut angissuseqataanut kaasivoq, suup ataanut assaap angissuseqataanut assani inissillugu kaasivoq (soorlu ujaqqap ataanut satserluni, kaasarfimmulluunniit) ... "

Aamma takuuk: Innisaq.

Amerlassusii: Kaugunnaq 2. Kaugúnaĸ 6.
 Keeraaq    Gerhard / GerhardtKêrâĸ
 Keeraarti    Gerhard / GerhardtKêrarte
 Keeraat    Gerhard / GerhardtKêrât
 Keerra    Gerhard / GerhardtKêrra
 Keersangaq Tunumiusut  Kêrsangaĸ
 Keersooq Tunumiusut  Kêrsôκ
 Keerti    Gerhard / GerhardtKêrte
 Kerharti    Gerhard / GerhardtKerharte
 Kiaanu    KeanuKiâno
KigutikkaqAvanersuarmiusut   Kigutíka?
 Kalaallit atiini allanneqaqqaartut ilaat (1605-imi).

Ateq oqaluttuatoqqani atugaasoq.

Isumaa: Kigutikkaaq. Aqqit pisarnerattut taagortuarneqartarnerminnik imal. atiunera ersersinniarlugu nipitigut sivikillisoqartarlunilu annikillisoqartarpoq. Uani ersiutaa kingulleq sivikilillugu ima: Kigutikkaq. (allani aamma nipitigut sivikillisoqartarpoq s.i.: Arnattoq = Arnatuk, Ilaatsoq = Ilaatsuk, Uumiitsoq = Umiitsuk il.il.)

Atip Kigutikkap soqutiginaqutigaa kalaallit atiini siulliit ilaattut allanneqarsimasuni siumugassaammat 1605-imili. Taamani kalaallit pingasut Danmarkimut pinngitsaalillugit avalaanneqarput imatut ateqartutut allanneqarsimasut: Judecha, Omeg aamma Oke. Tassagooq Kigutikkaq, Umik aamma Oqaq. (Tak.: J. Kisbye Møller: ‘Jens Bielkes Grønlandsberetning 1605.’ Tidsskriftet Grønland 1985-5, q. 141)

Oqaluttuatoqaatitsinni Kigutikkaq avalassimasoq Aasiaat eqqaani 1820-kkut aallartinneranni suli eqqaamaneqarpoq uanilu atuarneqarsinnaavoq 'Taama allattunga', Aron, I: 272 -276: Kigutikkaaq. (Atuakkiorfik 1999)

Tunumiusut Kigutikkaq aamma ilisimaneqarpoq ima: 'Kiilikka'.

Amerlassusii: Kigutíka? 9.
 Kiiannguaq    Kîánguaĸ
 Kiimi    KimiKîme
 Kiiti    GideonKîte
 Kiitiorni    GideonKîtiorne
 Kiitiuut    GideonKîtiût
 Kiiu    GeorgKîo
Kikivik  Qavappiattut Kikivik
 Aqaat.

Qavappiaat atiannit naggueqartoq.

Isumaa: Aqaat qanga siulliarsuit atortarsimasaat 'kikkik' imalt. 'kikkiik' nagguigissagaa ilimanarpoq. Jonathan Petersenip ordbogeeraani q. 97-imi taanna pillugu ima allassimasoqarpoq: "kíkik, taggit = kíkîk oĸarĸarniut: ĸunîtsoq, ârssuaĸ-una."

Kalaallit pisarnerattut meeqqamit aqaasoqaraangat inequginermut killormoortumik isumalersorlugu aqaasoqartarpoq. Soorlu avannaamiut 'itaq' isumaqartoq 'pinniitsoq', atortaqaat asannippaluttumik aqassussilluni meeqqamut oqaluussinermi.

Uani 'Kikivik' ima isumaqartinneqarunarpoq 'pinniitsuik' imalt. 'aarsuavik'. (Aamma takuuk atip Tuaruna-p nassuiarnera.)

Kikkimmik aqaatigeqqaarsimagunarlugu taaguutillit ilisimaneqarnerpaat ilagaat Rasmus Berthelsen (1827-1901), juullimi nuannarineqarluartup 'Guuterput qutsinnermiu'-p taalliortua.
 Kikkeriaq   KitaamiusutKíkeriaĸ
Kikkik   KitaamiusutKíkik
 Aqaat.

Isumaa: Ajoqiuneq tussiusiortoq Rasmus Berthelsen (1827-1901) juulip qulingani Sisimiuni Amerlukkut ilaqutariit umiamik ilummut aavariariarlutik ingerlaartillutik inunngorsimavoq.

Tuttup amianiut immuteriarlugu umiap iluani tupiusaliuunneqarpoq, innartikkaallu angutaata appiussimavaa: "Kakkaak kikkiik!" Isumaqartorooq quniik, pinniik. Taamanernit 'Kikkik' taagutigilerpaa inuuninilu tamaat attattuarlugu. ("Kikkik - Rasmus Berthelsen", U. Kristiansenip atuakkiaa 1988, q. 9)

Amerlassusii: Kikkik 6 (angajulliit 1970ikkunni inunngortut). Kíkik 6 (1930-ikkunni inunngortut).
 Kilaasi    Klaus / KlavsKilâse
 Kilausi    Klaus / KlavsKilause
 Kiliimaansi    KlemensKilîmãnse
Kilimi Tunumiusut  Kilime (Kilimê)
 Ima allanneqakkajuttarpoq: Kilimi imalt. Kilime.

Kinguliaq.

Isumaaa: Kilimii (kilumiu). Ordbogêrak’ 1967, q. 97: kilo, (illup iluani) igalaat akiat, illup tunuata iigaa, illerup kilua (saava), kiluarpoq, kilummoorpoq, kilumiuuvoq.

Ateq Kilumiumut eqqaanartoq arnamit Avannaamiumit aterineqartutut 1915-imi nalunaarsorsimavoq: Itsarmiu (itsat: toqqup kalaallisuup ilupaqutai ammit).

Amerlassusii: Kilime (atitut) 10. Kilime (kinguliatut) 54.
Killiaq   KitaamiusutKivdliaĸ
 Ujarak mattusooq kajuartoq.
 Kimik    Kimik
 Kimmi    KimKíme
 Kinavina   KitaamiusutKinavina
 Kipparik   KitaamiusutKíparik
 Kissana   KitaamiusutKíssana
 Kissavik   KitaamiusutKigssavik
 Kitigaq   KitaamiusutKitigaĸ
 Kiu    Kio
 KivioqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKivioĸ
 Klemensi    KlemensKlemense
 Kliiminsi    KlemensKlîminse
 Koorna    GunnarKôrna
 Korni    Conny / KorneliusKorne
 Korniiliusi    KorneliusKorniliusse
 Korniliu    KorneliusKornilio
 Korniliusi    KorneliusKorniliuse
 Krikoriusi    GregoriusKrikoriuse
 Kristeni    Kristen / ChristenKristene
 Kristiaat    Kristian / ChristianKristiât
 Kristian    
 Kristorfi    Kristoffer / ChristopherKristorfe
 Kuannia TunumiusutQavappiattut Kuánia
 Kuka   KitaamiusutKuka
 Kukku Tunumiusut KitaamiusutKúko
 KulloqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKuvdloĸ
Kuluk   KitaamiusutKuluk
 Aqaat.

Naalisagaq.

Isumaa: Aqaatip aakkuluup iikkuluulluunniit uiguutaanit –kuluk. Aqarneq pissutigalugu meeqqalluunniit oqqarliorsimanera aallaavigalugu kippakunik atsiisarneq Kalaallit akornatsinni nalinginnaaqaaq, soorlu: Uka (Nuka), Kartaava (Nukartaava), Qunaaq (Inequnaaq) il.il.

Taamatuttaaq atip Kulu aallaavigaa uiguut aqaataasoq Kuluk aqaatit uku aallaavigalugit: aakkuluk imalt. iikkuluk imalt. unakkuluk.

Kalaallit aqqini aqaatit uiguutaannaagaluarlutik atinnguussimasut arlaqarput, soorlu makku: Mineq (unamineq/inumineq), Nguujuk (iinnguujuk), Natuk (unukunattuk), Palu (Pipaluk allaluunniit –palummik uiguutilik aallaavigalugu), Taaraq (itaaraq) allallu. Siorna aamma akuerisanut ilannguppoq Rulo (Rulu), aqaat Kulummut eqqaanartoq –ruluk aallaavigalugu atsiussaq.

Taaguutaannaat ilaqutariit iluanni atorneqartut aamma siumugassaasarput: Tsiakasik, Kasik, Kulooq (taannakulooq) Nguaq il.il.

Amerlassusii: Naak Kuluk niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiattut atorneqartaraluartoq, malunnartumik Kulunnguaq arnanut ateritissallugu tulluutsinneqartarsimavoq. Atinik nalunaarsuivimmi inuit ima amerlatigisut Kulummik Kulunnguarmillu ateqartuupput:

Kulummik atillit 59 (atitut siullertut 39 (angutit 31, arnat 8), sinneri atit aappaattut pingajuattut sisamaattullu ateralugu).

Kulunnguaq: 35 (atitut siullertut 26, tassani angutit 0, arnat 26, sinneri atit aappaattut pingajuattut sisamaattullu ateralugu), Kulúnguaĸ 24, angutit 0 arnat 15 sinneri atit aappaattut pingajuattut sisamaattullu ateralugu).
 Kulunnguaq   KitaamiusutKulúnguaĸ
 Kuluuna    
 Kunnak Tunumiusut  Kúnak
 Kunnalaat    KonradKúnalât
 Kunnari    GunnarKúnare
 Kunngaaq Tunumiusut  Kúngâĸ
 Kunnii    Kúnî
 Kunnitsi Tunumiusut  Kúnitse
Kunuk Tunumiusut KitaamiusutKunuk
 Aqaat.

Naalisagaq.

Kinguliaq.

Oqaluttuatoqqani atiusoq.

Isumaa: Oqaluttuatoqqani ateq atorneqartoq pisoqaangaarami isumaa sumit aallaveqarnersoq nalorninarsisimasunut ilaasinnaavoq. Taamaattoq naggueqatitta Canadamiut aqaataaqqaarsimanissaa ilimagisarpaat. Immaqa oqaaseq 'inequnaq' aallaavigalugu meeqqanut aqaatitut pilersimasoq ('unukunuk' -> 'kunuk' ). Kalaallisut aqqit aqassussilluni meeqqamut niperujuutaaqqaarsimasut arlaqarput, tak.: Natuk aamma Kuluk.

Amerlassusii: Kunuk (Nunatsinni) 136. Kunuk (DK-mi) 20.
 Kununnguujuk   KitaamiusutKunúngûjuk
 Kunuttaaq   KitaamiusutKunugtâĸ
 Kunuunnguaq   KitaamiusutKnudKunũnguaĸ
 Kunuusi Tunumiusut  Kunûse
 Kunuut    KnudKunût
 Kunuuti    KnudKunûte
 Kusigaq    Kusigaĸ
 Kussak   KitaamiusutKugsak
 Kusugaq   KitaamiusutKusugaĸ
 Kuua    KurtKûa
 Kuuaraq  Qavappiattut Kûaraĸ
 Kuufaat    GodtfredKûfât
 Kuuitsi Tunumiusut  Kûitse
 Kuujuk    Kûjuk
 Kuuka   KitaamiusutKûka
 Kuulu   KitaamiusutKûlo
 Kuulumaat    GudmandKûlumât
 Kuungaaq Tunumiusut  Kûngâĸ
 Kuunnguaq    Kũnguaĸ
 Kuunu    Gudny/KunoKûno
 Kuupik   KitaamiusutKûpik
 Kuustaat    GustavKûstât
 Kuutak    GustavKûtak
 Kuutiffaariit    Gotfred / GodtfredGûtivfarît
 Kuutiffaarik    Gotfred / GodtfredGûtivfârik
 KuutsiikitsoqAvanersuarmiusut   Kûtsîkitsoĸ
 Kuutsik   KitaamiusutKûtsik
L
 Laapanni    LabanLâpáne
 Laarseeraq    Lârsêraκ
 Laarsi    LarsLârse
 Laartu    LarsLârto
 Laasa    LazarusLâsa
 Laasarusi    LazarusLâsaruse
 Laasi    LarsLâse
 Laasimuusi    RasmusLâsimûse
 Laavak    LauritzLâvak
 Laavarissi    LavritsLâvaríse
 Lado    VladoLado
 Lauritsi    LauritzLauritse
 Liaanti    LeanderLiânte
 Liiu    LeoLîu
 Liivi    LeviLîve
 Likkarti    Ricard / RichardLíkarte
 Looqi    LudvigLôĸe
 Looriit    LorensLôrît
Lora    Lora
 Lorents-ip naalisarnera
 Lorensi    LorentsLorense
 Lori    LorentzLôre
 Lukka    LukasLúka
 Lukkarsi    LukasLúkarse
 Luui    Ludvig / Louis / LouiseLûe / Lûve
 Luuissi    LouisLûíse
 Luutivik    LudvigLûtivik
 Luutsi    LothLũtse
 Luutsivik    LudvigLũtsivik
 Luutu    LudvigLûto
M
 Maakajik  Qavappiattut Mâkajik
 Maalu   KitaamiusutMâlo
Maannguaq   KitaamiusutMãnguaĸ
 Aqaat.

Isumaa: Aqaat “maalatuunnguaq.” Atitut pissuseqatai: Ungaaq, Ngaanga (meeqqap ungaartornerata nipaa issuarlugu aqaatit).
 Maanooq    MagnusMânôĸ
 Maanu   KitaamiusutMâno
 Maanusi    MagnusMânuse
 Maariu    MariusMârio
 Maariusi    MariusMâriuse
 Maasi    MadsMâse
 MaassakAvanersuarmiusut   Maigssak
 MaassannguaqAvanersuarmiusut   Maigssánguaĸ
MagserannguaqAvanersuarmiusut   Magseránguaĸ
 Avanersuarmiut atiat.

Isumaa: Nagguik 'massippoq' aallaavigalugu naasoq puttutilersoq. Atuakkiortup Karl Siegstadip nassuiaatigaa aqqup isumaa unaasoq: 'Naasoq seqerngup kissarsusianik kiassarneqarluni puttutilersoq sermitannguanik qaaqarluni.'
 MajaaqAvanersuarmiusut   Majâĸ
 MajaqAvanersuarmiusut   Majaĸ
 Majuutaq   KitaamiusutMajûtaĸ
 Makaali    MikaelMakâle
 Makkigaq   KitaamiusutMákigaĸ
 Makkoq    MarkusMákoĸ
 Makkorsi    MarkusMákorse
 Mala Tunumiusut  MalakiasMala
 Malaki    MalakiasMalake
 Malakiarsi    MalakiasMalakiarse
MaleraqAvanersuarmiusut   Maleraĸ
 Isumaa: 'Malerariipput' isumaqarpoq 'ikinngutigiipput' (imminnut malipput), tassa qimappiarneq ajorput, taamatuttaaq oqaaseq 'maleraraa' isumaqarpoq 'naalappaa', 'maleruarpaa'.

Ateq aamma serratitut toornat oqaasii atorlugit atsiussaasimasinnaavoq, tassami oqaaseq malere(q) isumaqarpoq 'puisi malersugaq'. Atserneqartoq inuunermini puisinut pinerrarissooqqullugu qanittooqqulluguluunniit atsiussaq. (J. Petersen: ordbogêraĸ 1967, q. 105)
 Malersorniannguaq   KitaamiusutMalerssorniánguaĸ
Malia    Malia
 Nutaaliaq. Taaguutaaqqaarsimasoq.
Isumaa nalorninarpoq.
 Maligiaq   KitaamiusutMaligiaĸ
Malik   KitaamiusutMalik
 Isumaa: immami malik. Inuiaqatigiit immamik napaniuteqartut akornanni tupigisassaavallaanngilaq avatangiisinut atsiussisoqartarpat. Inuttut atit pinngortitap pissusianit aallaveqartut qangali atsiunneqartarput, s.i.: Pujoq, Sialuk, Anori il.il. Malik tamakkununnga ilaavoq. Qangaanerusoq erninerup nalaani silap pissusia naapertorlugu aamma atsiussisoqartarsimavoq ilimanarsinnaavorlu inunngornerup nalaani mallersimasoq.

Malik atitut nuannarineqariartuinnarpoq. 1950-60-ikkunni ataasiakkaannguit Malimmik ateqariarlutik 1970-ikkunni 30 missaanniipput, 1980-ikkunni amerleriarujussuarput 148-nik, 1990-ikkunni 230-it Malimmik ateqalerput. 2005-imilu katillutik 414-inngorsimallutik.

Assingusut: Malinnguaq, Maligiaq (malik akunnattumik angissusilik).
 Malitsiaq   KitaamiusutMalitsiaĸ
 Mamagoq   KitaamiusutMamagoĸ
 MamarutAvanersuarmiusut  KitaamiusutMamarut
 Mangaangiusaaq    Mangângiussâĸ
 Mangaanna   KitaamiusutMangãna
 Mangilak   KitaamiusutMangilak
 Manguaraq   KitaamiusutManguaraĸ
 Maniikuttak Tunumiusut  Manîkútak
 ManissoqAvanersuarmiusut   Manigsoĸ
 Manitsiaq    Manitsiaĸ
 Manna    ManasseMána
 Mannaatseq Tunumiusut  Mánaitseĸ
 Mannaatteq Tunumiusut  Mánáiteĸ
 Mannarsi    ManasseMánarse
 Manngooq  Qavappiattut Mángôĸ
 Manu   KitaamiusutMano
 Manuaraq   KitaamiusutManuaraĸ
ManuminaAvanersuarmiusut   Manumina
 Avanersuaq.

Kinguliaq.

Isumaa: "Manumineq", 'manu' tassaalluni ameq manoqutaasaq ilupaarutsip akornannut ilineqartartoq (meeqqani), taavalu -mineq,

Uiguut -mineq piffissap ingerlanerani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na atorlugu -mina-nngorsimasungavoq (Manumina), imalt. aqassussineq pissutigalugu.

Qanga inuup atisaasa taaguutaat aamma inummut atsiunneqartarput, soorlu: Nasaq, Teqqiaq, Pualut (aaqqatit), Kamik il.il.

Assingusut: Manu, Manunnguaq, Manuaraq, oqaluttuatoqqani ateq Manutooq.

Amerlassusii: Manumina 25. Kinguliatut 11.
 Manunnguaq   KitaamiusutManúnguaĸ
 Maqi Tunumiusut  Maĸe
Maqqioq   KitaamiusutMarĸioĸ
 Isumaa: "Mamititsissutissamik serrasoq", oqaaseq 'maqqissuut' nagguigalugu.

Aamma takukkit: Massagaq & Suersaq.
 Maratsi Tunumiusut  Maratse
 MaripalukAvanersuarmiusut   Maripaluk
 Martertaajaraq    Martertâjaraĸ
 Marti    MartinMarte
 Martinni    MartinMartíne
 Marusi    MariusMaruse
MasaitsiaqAvanersuarmiusut   Masautsiaκ
 Isumaa: takuuk Masaana (Masauna). Uiguut -tsiaq isumaqarpoq: pitsaasoq, iluatinnartoq, pissuserissoq.

 Masanti Tunumiusut  Masante
MasaunaAvanersuarmiusut   Masauna
 Isumaa: Masauna Avanersuarmiut atiutaasa ilagaat maanna sinerissamut siammarsimalersoq. Masauna naggueqatitta Nunavumiut oqaasiutaasa ilagaat ‘masaut (masaujjuq)’ aallaavigalugu. Taanna isumaqarpoq ‘aput masattoq’. Sikugooq aqiliorluni nangiarnarsisimasoq aputitaa imarujulersimalluni ‘masauti’sumik taasarpaat (www.asuilaak.ca). Kingornagut uiguusernera –na tassaavoq inuttut atiunerata ilisarnaataa.

Kalaallisut atit taamaattut arlaqartiterput, soorlu Sikunnguaq, Serminnguaq, Aputsiaq, Kaneq, Kanerina, Kassoq aamma Qinoq (aput immap qaaniittoq), Manu (immaqalu Manumina: kaneq anersaartornermit atisanut nippussuuttoq).

Issittumi avatangiisivut eqqarsaatigalugit atsersuisarneq immikkut nassuiaatissaqarpoq aamma, tassa qanga ileqquusimammat nunaqarfigisaq qimallugu ernisoqarsimappat ernisup suna takoqqaakkani siulleq qitornartaaminut atsiuttarsimammagu.

Pissuseqatai: Masaanna (Masáuna), Masaannaaq (Masaúnâĸ), Masaani (Masaune), Masaitsiaq, Masautsiaq.

Amerlassusii: Masauna 32. Masaana 8.
Masik   KitaamiusutMasik
 Isumaa: Kalaallit aqqi arlalissuit ulluinnarni inuunermi angerlarsimaffimmut attuumassutilinnut tunngassuteqartarput. Taamatuttaaq piniarnermut saaqqutinut assigisaannullu atasarlutik. Masik tamakkunani kingullernut akuuvoq.

Masik tassa qaannap paavata saavani ikaarut qisuk silittoq. Samuel Kleinschmidtip ordbogiliaani "Den Grønlandske Ordbog"-imi 1871-imeersumi (q. 204), ima allassimasoqarpoq:

"Masik 1) En Gjælle (i en Fisk eller Krabbe eller andet levende, som aander ved Gjæller) ... 2) Det buede Tværtræ foran ringen i en Kajak (saaledes benævnt ved Sammenligning med en Fisks Gjællebue)."

"Masik 1) Aalisakkap, assagiarsuup allalluunniit anersaartuutaa ... 2) Qaannap paavata saavani ikaarut qisuk silittoq (aalisakkap masiata ilusaanut assingummat taamatut taaguusigaq)."

Masik aalisakkap masianut qaannallu qisuttaatut taaguutitut naggueqatigiit Inuit amerlanerit akornanni atorneqarpoq.

Amerlassusii: Masik 5. Tamarmik 1990-ikkunni inunngortut.
 Massaarannguaq    Mássâránguaĸ
 Massaaraq    Mássâraĸ
Massagaq   KitaamiusutMássagaĸ
 Avanersuaq.

Isumaa: mamisagaq.

Assingusut: Massaaraq (mamisagaaraq), Massannguaq (mamisagannguaq). Niviarsiaqqat aqqatut oqaluttuatoqqani Paamiut Upernaviullu eqqaannit: Massaaq (Mavsâĸ): mamisagaq, Massaluttoq (Mavsalugtoĸ): maminnerlussimasoq.
 MassannguaqAvanersuarmiusut   Magssánguaĸ
 MasserannguaqAvanersuarmiusut   Magsseránguaĸ
 Masu    Maso
 Mati    Mathias / MathæusMate
 Matiaq    Mathias / MathæusMatiaĸ
 Matiarsi    Mathias / MathæusMatiarse
 Matiiusi    Mathias / MathæusMatîuse
 Matiooq    Mathias / MathæusMatiôĸ
 Matiu    Mathias / MathæusMatio
 Matiusi    Mathias / MathæusMatiuse
 Matsilleq   KitaamiusutMatsigdleĸ
 Mattaani Tunumiusut  Mátâne
 MattaaqAvanersuarmiusut   Mátâĸ
 Mattikalaat Tunumiusut  Magtikalât
 MavsannguaqAvanersuarmiusut   Mavsánguaĸ
 Meera    Mêra
 Meeraq   KitaamiusutMêraĸ
 Meqqisaalik    Merĸisâlik
MeqqusaaqAvanersuarmiusut   Merĸusâĸ
 Canadamit naggueqartoq

Isumaa: Meqqusaaq isumaqarpoq 'meqqutut ittoq' imalt. 'meqqungasoq' imalt. 'meqqortaaq'. Naggueqatitta Canadamiut ujarak ukkusissaq tungujortoq qaamasaoq ipaasalik aqittoq meqqusaamik taasarpaat. Taamatuttaaq iganermut atortut, qulliit allallu marrarmik, qimmip amianik, ivikkanik puisillu orsuanik akullugit innermut manngersakkat tasamani taaneqartarput 'miqqusaaq'.

Ateq Nunatsinnut eqqunneqarpoq Qillarsuakkut 1860-ikkut miss. Nunatsinnut ikaarmata. Qillarsuup najaata ernera ateqarpoq Meqqusaaq.

Aamma Akilinermi Qallupilluit (immap inui mitit meqquinik annoraallit) pillugit oqaluttuami terianniat meqquinik annoraalik tasamanimiut ilaatigut meqqusaalimmik taasarpaat.

Kalaallit oqaluttuaanni arlalinni Meqqusaalik imalt. Meqqisaalik ilaanni inuttatut pingaarnersaasarpoq imalt. pingaannginnerit ilagisarpaat. Qujaavaarsummi oqaluttuami 'meqqusaalissuaq' tassaavoq uumasorsuaq timmissat amiinnarsuinik atortoq angakkut naapissinnaasaat, "Taamaattorsuarninngooq alittuigaangamik kivingaaqalersarput" (nunamut nungusinnaanngornermik, morsussinnaanngornermik piginnaassuseqalersarput)."

Aamma oqaluttuaatitta ilaanni angutip Meqqusaalimmik ateqartup umiamik Akiliniartunik naapitsilluni angalaqatigilerpai, anorersualermat immap iluanut aqqarput immallu iluatigut ingerlaqqillutik.

Atit assingusinnaasut tassaapput: Ujarak, Suikkaq (ujaqqanut taaguutaasartoq. Isumaa alla: ninngusooq, ussissoq, peqqissoq)).

Atisat: Kapitak (tuilik (saloqqut)), Tuilik (kapitak (saloqqut)), Kapiseq & Kapitseq (inalunik tuilik, saloqqut (masannartorsiut)), Qulitsaq (atigeq, angutip annoraava tuttup amia meqqui ilorlinngorlugit).
 Miggili    MikkelMiggile
 Miiaq    Mîaĸ
 Miilooraq    Mîlôraĸ
 Miilu   KitaamiusutMîlo
 MiiukAvanersuarmiusut   Mîuk
 Mika    MikaelMika
 Mikaali    MikaelMikâle
 Mikaalli    MikaelMikaitdle
 Miki   KitaamiusutMike
 Mikiarsi    MikiasMikiarse
 Mikili    MikkelMikile
 Mikisoq   KitaamiusutMikissoĸ
 Mikisorajik  Qavappiattut Mikissorajik
 MikissukAvanersuarmiusut   Mikivssuk
 Mikisuluk   KitaamiusutMikissuluk
 Mikka    MikaelMíka
 Mikkiki Tunumiusut  Míkike
 Mikkili    MikkelMíkile
 Milatteeq Tunumiusut  Milagtêĸ
 Milinnguaq   KitaamiusutMilínguaĸ
Milliaq    Migdliaĸ
 Isumaa: Qalatsip inaluartaa.
 Milortuaraq   KitaamiusutMilortuaraĸ
 Minaat    Minaut
 Minagu   KitaamiusutMinago
 Minannguaq   KitaamiusutMinánguaĸ
 Mineq   KitaamiusutMineĸ
MinikAvanersuarmiusut   Minik
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Avanersuarmiut atiattut nalunaarsorsimavoq. Ukiuni kingullerni Kitaani aamma atitut atorneqarluarpoq.

Isumaa: Oqaaseq minik orbogêrk'ame Jonathan Petersenip ordbogiliaani 1951-imi saqqummersumi qupp. 101-imi ima nassuiarneqarsimavoq: 'orsup pujaa'.

Oqaatsillu tulliatut una ilanngussimavaa: 'minippaa' imalt. 'minitserpaa': umiap/qaannap amiata mersorneri imermik pitarneqarsinnaajunnaarlugit orsup pujaanik milissorpai.

Ilimanarpoq atip Miniup oqaatsit taakku aallaavigissagai. Kalaallit qanga atsiisarnerminni ulluinnarni inuunermut tunngassutillit atsiuttaramikkit, soorlu piniarnermut tunngasut, sakkut il.il. Taamaammat minik angallatinut ussiissaatitut atorneqarluartarmat iluaqutaaqalunilu ilimanarpoq tamanna pillugu atitut atorneqarsimassasoq.

Taamaattoq aamma ilimanarsinnaavoq aqaatitut uiguut -mineq (taannamineq, unamineq il.il) atorlugu atinnguussimasoq aappersariaq kingulleq q k-nngorlugu sakkukilliinnarlugu. Aqaataaqqaarsimasut arlalissuit taamaalisaramik, soorlu makku: -nguujuk, -nguaq, -kuluk, -natuk (unoqunartoq -> uukunattuk -> nattuk -> natuk) il.il.

Nalitsinni isumaa pivallaarnagu atitut taajuminartuunera naatsukullaaneralu pinerugunarlugu atsiunneqartarpoq. Aammalumi avaqqunneqarsinnaagunanngilaq Avanersuarmiut 1897-imi Amerikamut Robert Pearymit New Yorkiliaanneqartut nukappiarartaat ukiuni kingullerni 20-ni atuakkiatigut tusagassiutitigullu sammineqangaatsiartoq Minimmik atsiisarnermut sunniuteqaqataanngitsoorsimajunnanngitsoq.

Tassami 1950-ikkunni, 60-ikkunni 70-ikkunnilu qulit ataallugit Minimmik ateqariarlutik, Minik pillugu atuakkiat arlallit saqqummeralernerisa nalaani 1980-ikkunni 57-it Minimmik atserneqarput, 90-ikkunnilu 84-it taama atserneqarlutik.

Amerlassusii: Ateq Minik Nunatsinni 152-init aterineqarpoq, Qallunaat Nunaanni najugaqartut 72-iupput, katillugit 224-ullutik. Taakku akornanni arnat sisamaannapput.
 Minissuaq   KitaamiusutMinigssuaĸ
 Minneq    Mingneĸ
 MiteqAvanersuarmiusut  KitaamiusutMiteĸ
 Mittivarniannga Tunumiusut  Mítivarniánga
 MiunngiAvanersuarmiusut   Miúnge
 Moorsasi    MosesMôrsase
 Moorsisi    MosesMôrsise
 Moorta    Morten / MorthenMôrta
 Moortat    Morten / MorthenMôrtat
 Moortenni    Morten / MorthenMôrténe
 Morsinni    MossinMôrsíne
 Motzfeldti    MotzfeldtMotzfeldte
 Mukki    Múke
 Muku    Muko
 Mukusunnguaq    Mukusúnguaĸ
 Mutsi    MotzfeldtMutse / Múte
 Mutti    Mutse
N
 Naalik   KitaamiusutNâlik
 Naalu    Nâlo
 Naalungiarsuk    Nâlungiarssuk
 Naanngaanaaq Tunumiusut  Nãngânâĸ
 Naanngu    Nãngo
 Naata    NathanNâta
 Naatat    NathanNâtat
 Naatsoq   KitaamiusutNaitsoĸ
 Naattaaq Tunumiusut  Nãtâĸ
 NaimanngitsoqAvanersuarmiusut   Naimángitsoĸ
 Nakataq Tunumiusut  Nakataĸ
 Nakinngi Tunumiusut  Nakínge
 Nakivat Tunumiusut  Nakivat
 Nalaak   KitaamiusutNalâk
 Naleraq   KitaamiusutNaleraĸ
 Nallissaq   KitaamiusutNagdligssaĸ
 Nammiaq   KitaamiusutNangmiaĸ
 Nanngajak Tunumiusut  Nángajak
 Nanoq    Nanoĸ
 Nanu    Nano
 Nanuaraq    Nanuaraĸ
 Napa Tunumiusut  Napa
 Napaaq   KitaamiusutNapâĸ
Napaartoq   KitaamiusutNapârtoĸ
 Isumaa: Orpiup napaartup kujataani naasartup taaguutaa (napaarpoq). Qallunaatut ‘grønlandsk røn’ (Latinerisut: Sorbus Groenlandica). Naggueqatitta Canadamiut Alaskamiullu orpik taasarpaat napaartoq.

Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat.

Amerlassusii: Napaartoq 12. Napârtoĸ 5.
Napaatsiaq    Napãtsiaĸ
 Isumaa: ‘Orpitsiaq’, tassa orpik kusanartoq takorannersoq. Nagguigalugu orpiup Napaartup kujataani naasartup taaguutaa. Qallunaatut ‘grønlandsk røn’ (Latinerisut: Sorbus Groenlandica). Naggueqatitta Canadamiut Alaskamiullu napaartoq tassaatippaat orpik.

Amerlassusii: Napaatsiaq <4 (sisamat ataallugit).
 Napaattooq Tunumiusut  Napãtôĸ
 Nappartuku Tunumiusut  Nápartuko
 Naqqoq   KitaamiusutNarĸoĸ
 Narsarmiutaq    Narssarmiutaĸ
 Narsinngattak Tunumiusut  Narsíngátak
 Naruana   KitaamiusutNaruvana
 Nasaasaq  QavappiattutKitaamiusutNasaussaĸ
 NasaatsorluarsukAvanersuarmiusut   Nasaitsordluarssuk
 Nasaq   KitaamiusutNasaĸ
 NassaannguaqAvanersuarmiusut   Navssãnguaĸ
 NassaapalukAvanersuarmiusut   Navssâpaluk
 NassaaqAvanersuarmiusut   Navssâĸ
 NassaarsuaqAvanersuarmiusut   Navssârssuaĸ
 Nata    Nata
 Nataanajali    NatanaelNatânajale
 Nataania    NathanielNatânia
 Nataaniali    NathanielNatâniale
 Nataanialik    NathanielNatânialik
 Nataaq  QavappiattutKitaamiusutNatâĸ
 Natsi Tunumiusut  Natse
 Nattoralik   KitaamiusutNagtoralik
Navagiaq   KitaamiusutNavagiaĸ
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartartoq.

Isumaa: "Nooqattaartoq - Ingerlaartoq" Nagguik nava- pisoqarujussuuvoq angalanermik, taartigiinnermik isumamik imalik, taamatullu uiguut -giaq isummanik ingerlaarnermut tunngasunik imaqarpoq.

Aqqup aallaaviani Navagiaq pillugu oqaluttuami inuttaa toqugami tarniulluni uumasumiit uumasumut nooqattaarpoq. Taamaalluni piniartumit pisarineqarpoq pilatsileramilu arnap iluanut pulalluni. Taamatut pisoqarnera pissutigalugu naartooreerluni inunngoqqimmat Navagiamik atserneqarpoq.

Navarana pillugu oqaluttuami Navaranap aqqa aamma nikittarnermut tunngasunik isumaqarpoq (takuuk ateq Navarana).

Navagiap atitut naggueqatai allat oqaluttuatoqqat ilaanni siumugassaasarput imaattut: Navak aamma Navalik. Taamatuttaaq Navagiaq aamma alla assingusoq Navaluk Alaskami Iñupiat akornanni atiupput.

Aamma takukkkit: - Qutuluup Tunumiup Navagiaq pillugu oqaluttuaa uani: Thalbitzer, W.: Navagiaq, Østgrønlandske Sagn og Fortællinger. Det grønlandske Selskabs Skrifter, XIX, II, 1957, s. 263 - 265.

- Birgitte Sonne'p oqaluttuatoqqat pillugit databaseliaa: http://tors.ku.dk/biblioteker/eskimologi/datasamlinger/sonnesbase/
 Naviaq   KitaamiusutNaviaĸ
 NeqiAvanersuarmiusut   Neĸe
Neruana   KitaamiusutNeruana
 Isumaa: Oqaasitoqaq 'neruak' nagguigaa isumaqartoq: 'qinigaq', 'toqqagaq'. Atinut uiggiunneqartartoq -na uiggiullugu.

Oqaatsit makku aamma naggueqatigai: 'neruuppoq' ima isumaqartoq: 'imminut tunniuppoq', 'peqqullugu unnersuuppaa (innersuuppaa)', (ordbogêrak' 1967, q. 123) aamma nagguik 'neruut(i)' isumaqartoq 'tigusinissaanut akueraa', 'ikiorumallugu saafigaa'. (Comparative Eskimo Dictionary, 1994, q. 231.)

Aammattaaq oqaatsit uku naggueqatigigai ilimagineqarpoq: 'neriuppoq' aamma 'neriugineqarpoq.'

Neruana atitut nalunaarsorneqaqqaarpoq 1799-imi Avannaani ima allassimatillugu: 'Neroenna.'

Nunavummi naggueqatitta oqaaseq 'niruartaujuq' isumaqartippaat 'qinigaavoq' (pisortatigoortumik atorfimmut il.il.).

Nalitsinni aterineqartutut nalunaarsorsimanngilaq.
 Ngiinga   KitaamiusutNgînga
 Nguju    Ngujo
 Nguujuk    Ngûjuk
 Niilsi    NielsNîlse
 Niilu    NielsNîlo
 Niimia    NehemiasNîmia
 Niimiarsi    NehemiasNîmiarse
 Niini    Nîne
 Niininnguaq    Nînínguaĸ
 Niinu    Nîno
 Niisa  Qavappiattut Nîsa
 Niisi    NielsNîse
 Niiu    NioNîo
 Nikaatiu    NikatiusNikâtio
 Nikaatiusi    NikatiusNikâtiuse
 Nikki Tunumiusut  Níke
 Nikku    Nikoline/NikolajNíko
 Nikkulaat    NikolajNíkulât
 Nikkutiimusi    NikodemusNíkutîmuse
 Nikutiimusi    NicodemusNikutîmuse
 Nimeq  Qavappiattut Nimeĸ
 Ningaaluk  Qavappiattut Ningâluk
 Ningaavat Tunumiusut  Ningâvat
 Ningia   KitaamiusutNingia
 Ninngut  Qavappiattut Níngut
 Ninu    Nino
 Nissik    NielsNísik
 Nittaalannguaq    Nivtailánguaĸ
 Niumak   KitaamiusutNiumak
 Nivineq  Qavappiattut Nivineĸ
 Normanni    NåmanNormáne
Norsaq   KitaamiusutNorssaĸ
 Isumaa: Qisuk akunnattumik takissusilik qaannami saaqqutinut naalitsissut.
 Nortsakajik Tunumiusut  Nortsakajik
 Nortu Tunumiusut  Norto
 Nortujuk Tunumiusut  Nortujuk
 Nua    Noa / NoahNua
 Nujappik Tunumiusut  Nujagpik
 Nujukkaq   KitaamiusutNujugkaĸ
Nuka   KitaamiusutNuka
 Ilaqutariit iluanni taaguut.

Isumaa: Nuka tassa arnap nukaa niviarsiaraq imalt. angutip nukaa nukappiaraq. Ateq Nuka nalinginnaasorujussuuvoq (01.01 2005 sioqqullugu inuit Naalagaaffiup iluani najugallit 899-it Nuka-mik ateqarsimapput, taakkunani 694-it Nunatsinni najugaqartuullutik.

Ateq Nuka atermik allamik kalaallisuumik qallunaatuumilluunniit aappissalugu aamma nalinginnaasuuvoq, soorlu makkunani: Nuka Aqqalu, Nuka Marie, Nuka Peter, Nuka Anders, Nuka Pavia il.il. Inuit katillugit 86-it Nuka atermik allamik aapperlugu ateqartutut nalunaarsorsimapput. Taamatuttaaq akuerisani nalunaarsorneqarsimapput Nuka nagguigalugu assigiinngitsunik uiguusersukkat atit 25-it.
Nukaaka   KitaamiusutNukâka
 Ilaqutariit iluanni taaguut.

Isumaa: ateq Nuka nagguigaa. Nukaaka kalaalit aqqini immikkoortut aqaatitut qulequtalikkat iluanniippoq, taakkulu amerlaqaat. Tassa qatanngutigiit akornaminni kutallutik taaguisarnerannit, imalt. inersimasut aqassussillutik taaguisarnerannit pinngorsimavoq nalinginnartullu kingorna atinngorsimalluni.

Aqqit akuerisat akornanniipput taaguutit atinngorsimasut Nukaaka-p naaneratut assingusunik naanillit, tassa Atsaaka (atsa-mit) aamma Akkaaka (akka-mit) taamatuttaaq Najaaka (naja-mit), aamma Kaaka (immaqa Nukaakamit pinngortoq nipi siulleq kipiinnarlugu. tamanna kalaallit aqqanni nalinginnaavoq).

Aammattaaq qallunaat aqqannit kalaallit taaguinerannut tulluussakkamik ateqarpoq imaattumik Juaaka (ateq Johan (Juaat) aallaavigalugu). Aqqit kutappaluttut Aka aamma Kaka Nuka-mit pinngorput.

Ateq Nuka nalinginnaasorujussuuvoq (01.01 2005 sioqqullugu inuit Naalagaaffiup iluani najugallit 899-it Nuka-mik ateqarsimapput, taakkunani 694-it Nunatsinni najugaqartuullutik.

Ateq Nuka atermik allamik kalaallisuumik qallunaatuumilluunniit aappissalugu aamma nalinginnaasuuvoq, soorlu makkunani: Nuka Aqqalu, Nuka Marie, Nuka Peter, Nuka Anders, Nuka Pavia il.il. Inuit katillugit 86-it Nuka atermik allamik aapperlugu ateqartutut nalunaarsorsimapput. Taamatuttaaq akuerisani nalunaarsorneqarsimapput Nuka nagguigalugu assigiinngitsunik uiguusersukkat 25-it.

Nukaaka aqassusserpalulluni kutalluniluunniit Nuka Nuka-mik imalt. Nuka Aka-mik oqarniarnermit aallaaveqarpoq. Ateq taamatut eqikkagaq alla tassaavoq Nukanu.

Ateq Nukaaka Namminersornerulernerup kingorna nalinginnaalerpoq. Nukaakamik ateqarlutik kuisittut siulliit 1980-ikkunni nalunaarsorneqarsimapput. Allattaasitoqaq atorlugu Nukâka aatsaat 1970-ikkunni nalunaarsorneqarpoq, kisianni tamanna isumaqanngilaq ukiut taakku sioqqullugit atorneqarsimanngitsoq.

Amerlassusii: Nukaaka niviarsiaqqat atiattut atorneqarneruvoq, inuit 48-t Nukaakamik ateqartutut nalunaarsorsimapput, taakkunani 44-t arnaapput. Angutit sisamat Nukaaka atimittut siullertut atorpaat, uffa arnat 27-t atimittut siullertut Nukaaka aterigaat. Nukâkamik atillit nalunaarsorneqarsimasut sisamat ataappaat.
 Nukaaluk    Nukâluk
 Nukaaneq    Nukauneĸ
 Nukaarannguaq   KitaamiusutNukâránguaĸ
 Nukaaraq   KitaamiusutNukâraĸ
 Nukaati    Nukaute
 Nukaatsa   KitaamiusutNukâtsa
 Nukakkuluk    Nukákuluk
 Nukannguaq   KitaamiusutNukánguaĸ
 Nukanu    Nukano
 Nukanunnguaq   KitaamiusutNukanúnguaĸ
 Nukappi   KitaamiusutNukagpe
 Nukappiaaluk   KitaamiusutNukagpiâluk
 NukappiannguaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutNukagpiánguaĸ
 Nukappiaq   KitaamiusutNukagpiaĸ
 Nukappiarannguaq    Nukagpiaránguaĸ
 Nukappiaraq   KitaamiusutNukagpiaraĸ
 Nukappik Tunumiusut  Nukagpik
 Nukarleq   KitaamiusutNukardleĸ
 Nukarliaq   KitaamiusutNukardliaĸ
 Nukarpa  Qavappiattut Nukarpa
 Nukarta   KitaamiusutNukarta
 Nukartaa   KitaamiusutNukartâ
 Nukartaaq   KitaamiusutNukartâĸ
 Nukartaavarannguaq    Nukartâvaránguaĸ
 Nukata    Nukata
 Nukatsaaq   KitaamiusutNukatsâĸ
 Nukatsiaq    Nukatsiaĸ
 Nukatuaq    Nukatuaĸ
 Nukavik    Nukavik
 Nukik   KitaamiusutNukik
 Nukki   KitaamiusutNúke
 Nukkiaq    Núkiaĸ
 Nuku    Nuko
 Nukuna    Nukuna
 Nuliarpak Tunumiusut  Nuliarpak
 Nungu   KitaamiusutNungo
 Nunngaq   KitaamiusutNúnguaĸ
 Nunni   KitaamiusutNúne
 Nunnu   KitaamiusutNúno
 Nunnunnguaq    Núnúnguaκ
 Nusukkalivat Tunumiusut  Nusugkalivat
 Nuua    Noa / NoahNûa
 Nuuku TunumiusutQavappiattut Nûko
 Nuunaaq    Nûnâĸ
 Nuungajuk   KitaamiusutNûngajuk
 Nuunngu    Nũngo
 Nuunnu    Nũno
 Nuunu   KitaamiusutNûno
 Nuunukkuluk    Nûnúkuluk
 Nuunuku    Nûnuko
 Nuunutsiaq    Nûnutsiaĸ
 Nuunuuta   KitaamiusutNûnûta
 Nuunuutaa Tunumiusut  Nûnûtâ
 NuutaqAvanersuarmiusut   Nûtaĸ
 Nuutsi    Nûtse
 NuuttaqAvanersuarmiusut   Nûgtaĸ
O
 Ooqi   KitaamiusutÔĸe
Ooquna    Ôĸuna
 Aqaat.

Isumaa: Oqaaseq 'inequnaq' aallaavigalugu aqaataasartoq taaguutaasartorlu.

Isumaqatai: Oquna, Uno, Unuuti, Unuuna, Inequ, Inequnaaluk, Inequnaaraq.
 OqaitlaqAvanersuarmiusut   Oĸaitdlaĸ
 Oqajaq   KitaamiusutOĸajaĸ
 Oqalikaq   KitaamiusutOĸalikaĸ
 OqersuaqAvanersuarmiusut   Oĸerssuaĸ
 Oqi   KitaamiusutOĸe
 Oqila   KitaamiusutOĸila
 Oqilaatsoq   KitaamiusutOĸilaitsoĸ
 Oqina   KitaamiusutOĸina
 Oqooqummaaq Tunumiusut  Oĸôrĸúmâĸ
 Oqqapia Tunumiusut KitaamiusutOrĸapia
Oquna    Oĸuna
 Aqaat.

Isumaa: Oqaaseq 'inequnaq' aallaavigalugu aqaataasartoq taaguutaasartorlu.

Isumaqatai: Ooquna, Uno, Unuuti, Unuuna, Inequ, Inequnaaluk, Inequnaaraq.
 OrfikAvanersuarmiusut   Orfik
 Orliina   KitaamiusutOrdlîna
 Orlinnguaq   KitaamiusutOrdlínguaĸ
 Ortu    OttoOrto
 Ortusi    OttoOrtuse
 Ottonnguaq    Otto
P
 Paajari (Bajare) Tunumiusut  Pâjare (Bajare)
 Paajuk   KitaamiusutPâjuk
 Paakkannak Tunumiusut  Pãkának
 Paalu   KitaamiusutPaulus / Poul / PaulPâlo
 Paaluk Tunumiusut  Pâluk
 Paalusi    PaulusPâluse
 Paapi    BaabiPâpe
 Paartoq   KitaamiusutPaortoĸ
 Paavia   KitaamiusutPoul/PaulPâvia
 Pakatteq Tunumiusut  Pakáteĸ
 Pakkutaq   KitaamiusutPákutaĸ
 Paliitalik    FrederikPalîtalik
 Paliitsiit    Frederik / FritzPalîtsît
PalleqAvanersuarmiusut  KitaamiusutPatdleκ
 Isumaa: Orpikkat ilaata taaguutaa. Qallunaatut pil imalt. bjerg-æl (Alnus crispa). Timaaniunerusoq isugutasumi portoqalutik naasartut.

Pissuseqataa: Pallipaluk.

Amerlassusii: Palleq 11. Patdleκ <4.
 PallipalukAvanersuarmiusut   Patdlipaluk
 Palu   KitaamiusutPalo
 Panertoq    Panertoĸ
 PanippakAvanersuarmiusut   Panigpak
 Pannaa    BarnabasPangnâ
 Pannapa    BarnabasPangnapa
 Pannaparsi    BarnabasPangnaparse
 Panni Tunumiusut  Pangne
 Panuk    Panuk
 Papik    Papik
 Pappi Tunumiusut  Pápe
Paqu    Paĸo
 Aqaat.
 Parnapa    BarnabasParnapa
 Parsa    Barsilai/BarselajParsa
 Parsalaat    Barsilai/BarselajParsalât
 Parsilaat    Barsilai/BarselajParsilât
 Paulu    PaulusPaulo
 Paulusi    PaulusPauluse
Pavia    Pavia
 Isumaa: Pavia qallunaat atiannit Poulimit kalaallisut taasineruvoq. Poul Egede 1722-mi eqqaamasalikkersaarluni allaatigisamini allappoq kalaallit inuusuttut ilagereerlugit neriartorlutik angerlaraangamik arnat meeqqaalu silatiminni torlorartartut "Pauia Neselu" taagorlugit, tassagooq "siulleq Paul aappaa Niels.

Allatut ativut taasinnaannginnamikkik. Pauia nammineq atiisa ilagaat Neselu tassa niisak, norskisut nise" (Mads Lidegård: Efterretninger om Grønland, København 1988, q. 19).

Manna tikillugu amerlanernit ilisimaneqarpoq ateq Pavia Poulip taaniarneraniit aallaaveqartoq, kisianni Poul Egedep oqarneratuut kalaallit atiannit aallaveqarpoq ilimanarporlu uani pineqartoq tassaasoq oqaluttuatoqqani ateq 'Puvia' imalt.

'Pouvia' timersiinit (tunernit) aallarussaasoq pillugu oqaluttuami. (Myter og Sagn fra Grønland, I 1978, q. 237 - 244). Puvia-p ilimanarpoq oqaaseq puiaq aallaavigigaa, arnat angutillu atiat isumaqartoq timmissap nerisaminut arrortitsivia.
 Peeri    PerPêre
 Peernaat    Pêrnât
 Peqila Tunumiusut  Peĸila
 Peqilaaq Tunumiusut  Peĸilâĸ
 Peqilaq Tunumiusut  Peĸilaĸ
 Peqitaq   KitaamiusutPeĸitaĸ
 Peqittoq   KitaamiusutPeĸigtoĸ
 Peqqi Tunumiusut  Perĸe
 Peqqik   KitaamiusutPerĸik
 Peqqilaaq Tunumiusut  Perĸilâĸ
 Peqqitsunngualik    Perĸitsúngualik
 Peri   KitaamiusutPrebenPere
 Perivik  Qavappiattut Perivik
 Perraq   KitaamiusutPerraĸ
 Persileq   KitaamiusutPersileĸ
 Pertili    Bertel /BerthelPertile
 Pertinaat    FerdinandPertinât
 Piffarik   KitaamiusutPivfarik
 Piikooraq    Pîkôraĸ
 Piilaajik Tunumiusut  Pîlâjik
 Piilannaat Tunumiusut  Pîlangnât
 Piilimuut    Filemon / PhilemonPilimût
 Piinia    BenjaminPînia
 Piiniamiit    BenjaminPîniamît
 Piinti    Bent / Bendt /BentePĩnte
 Piinu    Pîno
 Piisaat Tunumiusut  Pîsât
 Piisui Tunumiusut  Pîsue
 Piita    PeterPîta
 Piitannaat Tunumiusut  Pîtánât
 Piitaq    PeterPîtaĸ
 Piitsinngi Tunumiusut  Pîtsínge
 Piivaat Tunumiusut  Pîvât
 Pikinnguaq   KitaamiusutPikínguaĸ
 Pikki Tunumiusut  Píke
 Pikkuluk    Píkuluk
 Pilagaq   KitaamiusutPilagaĸ
 Pilippu    Filip / PhillipPilípo
PiloqAvanersuarmiusut  KitaamiusutPiloĸ
 Isumaa: Ilimanarpoq oqaatsip pilutap naalisarnerigaa. Taamaattoq Inughuit oqaaseqarput ima: "pilugataaraa" tassagooq "qajassuuppaa."
Pilu   KitaamiusutPilo
 Naasunut taaguut.

Isumaa: Kigutaarnat nagguii pilunik taaneqartarput. Qallunaatut mosebølle, latinerisut vaccinium uliginosum. Pilu imaassinnaavoq aamma pilutap naalisarnerigaa.

Naggueqatai: Pilunnguaq 91. Pilúnguaĸ 43. Pilutaq 35. Pilutaĸ 11. Pilutannguaq 9. Pilutánguaĸ 4.

Amerlassusii: Pilu 33. Pilo 11.
Pilutaq   KitaamiusutPilutaĸ
 Naasunut taaguut.

Orpiup naasulluunniit pilutaa.

Amerlassusii: Pilutaq 35. Pilutaĸ 11. Naggueqatai: Pilutannguaq 9 . Pilutánguaĸ 4. Pilunnguaq 91. Pilúnguaĸ 43
 Pinertooq  Qavappiattut Pinertôĸ
 Pingajuat    Pingajuat
 Pingeq   KitaamiusutPingeĸ
 Pingiaq   KitaamiusutPingiaĸ
 Pinitiktusi    BenediktusPinitiktuse
 Pinnernaq   KitaamiusutPínernaĸ
 Piseerajik Tunumiusut  Pisêrajik
 Pisuguttoq  Qavappiattut Pisugútoĸ
 Pitsialik    Pitsialik
 Pittuarnarteq Tunumiusut  Pivtuarnarteĸ
 Pittui Tunumiusut  Pítue
 Pitu   KitaamiusutPito
 Pituaq   KitaamiusutPituaĸ
 PiuaatsoqAvanersuarmiusut   Piuaitsoĸ
 Pivik    Pivik
 Pivinnguaq    Pivínguaĸ
 Pooq   KitaamiusutPôĸ
 Portu    Porto
 Pouli    PoulPoule
 Pripinni    PrebenPripíne
 Pualakiuk Tunumiusut  Pualakiuk
 PualorsuaqAvanersuarmiusut   Pualorssuaĸ
 PualuAvanersuarmiusut   Pualo
 PualunaAvanersuarmiusut   Pualuna
 PualunnguaqAvanersuarmiusut   Pualúnguaĸ
PualutAvanersuarmiusut   Pualut
 Avanersuaq.

Isumaa: 'aaqqatit'. Qanga inuup atisaasa taaguutaat aamma inunnut atsiunneqartarput, soorlu: Nasaq, Teqqiaq, Manumina, Kamik il.il.

Pissuseqatai: Pualo, Pualuna (atitut uiggiuttagaq -na), Pualunnguaq.
 Pueq   KitaamiusutPueĸ
 Puiaq    Puiaĸ
 Puikkaaqarteq Tunumiusut  Puíkâĸarteĸ
 Puju   KitaamiusutPujo
 Pukaq    Pukaĸ
 Pukeq   KitaamiusutPukeĸ
 Pukusuk    Pukusuk
PullaqAvanersuarmiusut   Putdlaĸ
 Avanersuaq.

Isumaa: 'Tarneq'. Toornat oqaasiannit tarneq pullarmik taaneqartarpoq. Naggueqatigaa 'pullartaq'. Tassagooq tarnerup nunami maani inuunermi puua.

Amerlassusii: Pullaq 6. Putdlaĸ 7. Putdlaq 22.
 Pusialik  Qavappiattut Pusialik
 Pusisaq  Qavappiattut Pusissaĸ
 Putsaannaq Tunumiusut  Putsáinaĸ
 Putsi Tunumiusut  Putse
 Puttaajik Tunumiusut  Pútâjik
 Puua    BoasPûa
 Puuarsi    BoasPûarse
 Puupi    Pûpe
 Puustuusi    LeopoldusPûstûse
Q
 Qaajarnaq   KitaamiusutK'âjarnaĸ
 Qaalluallak  Qavappiattut K'augdluatdlak
 Qaamaninnguaq   KitaamiusutK´aumanínguaĸ
 Qaamaq   KitaamiusutK'aumaĸ
 Qaamasunnguaq    K'aumassúnguaĸ
 Qaaneq   KitaamiusutK'âneĸ
 Qaanngusaq   KitaamiusutK'áungussaĸ
 QaaqqukAvanersuarmiusut   K'aerĸuk
 QaaqqutsiannguaqAvanersuarmiusut   K'ârĸutsiánguaĸ
QaaqqutsiaqAvanersuarmiusut   K'aerĸutsiaĸ
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ilimanarpoq nagguik qaaqqusaq, ((akornatsinniileqqeqqullugu) aggeqqusaq) atip nagguigisimassagaa. Immaqa atit makku Angerla(rtoqut), Utertoq, Taatsiaq assigisaallu toqukkut qimagussimasut atsiunneqarsimatillugit qanigisat aqqanik paqumiginnillutik taaguiumanatik atsiussamut atia taajumanagu taaguusiuttagaasa pissuseqatigaat.

Qaaqqutsiaq atinut immikkoortunut tamakkununnga ilaannguatsiarpoq. Taaguutit tamakku piffissap ingerlanerani namminneq inunnut atinnguussimapput.

Amerlassusii: Qaaqqutsiaq 6. K'ârκutsiaκ 5. Qârqutsiaq 5.
 QaaqqutsiarsuaqAvanersuarmiusut   K'ârĸutsiarssuaĸ
 QaarluttoqAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'aordlugtoĸ
 Qaarsuluk   KitaamiusutK'ârssuluk
 Qaarutilik    K'aorutilik
 Qaassuk   KitaamiusutK'âgssuk
 Qaatak Tunumiusut  K'âtak
 Qaateq   KitaamiusutK'âteĸ
 Qaattuattak Tunumiusut  K'ãtuagtak
 QaavigannguaqAvanersuarmiusut   K'âvigánguaĸ
 QaavigaqAvanersuarmiusut   K'âvigaĸ
 QaavigarsuaqAvanersuarmiusut   K'âvigarssuaĸ
 QaerngaaqAvanersuarmiusut   K'aerngâĸ
 QaerusukAvanersuarmiusut   K'aerusuk
 Qajalik  Qavappiattut K'ajalik
 Qajannguaq    K´ajánguaκ
 Qajartalik  Qavappiattut K'ajartalik
 QajorannguaqAvanersuarmiusut   K'ajoránguaĸ
 QajorannguarsuaqAvanersuarmiusut   K'ajoránguarssuaĸ
 QajorapalukAvanersuarmiusut   K'ajorapaluk
 Qajuerneq   KitaamiusutK'ajuerneĸ
 QalasersuaqAvanersuarmiusut   K'alaserssuaĸ
 Qaleraq   KitaamiusutK'aleraĸ
 Qalipak  Qavappiattut K'alipak
 Qallu    K'avdlo
 QamaneqAvanersuarmiusut   K'amaneĸ
 Qananngiiuk Tunumiusut  K´anángîuk
 Qanersu    Kanersso
 Qangatsi   KitaamiusutK'angatse
Qangiak   KitaamiusutK'angiak
 Ilaqutariinni taaguut.

Assingusut: Anngak, arnap qatanngutaata angutip qitornaa. Nuaraluaq, ujoruk: qatanngutip arnap qitornaa.
 Qanik    K'anik
 Qannik    K'ánik
 QaorluttoqAvanersuarmiusut   K'aordlugtoĸ
 Qapisaq  Qavappiattut K'apissaĸ
 Qaqaat   KitaamiusutK'aĸât
 Qaqi   KitaamiusutK'aĸe
 Qaqqitsinia Tunumiusut  K'arĸitsinia
 Qarmik  Qavappiattut K'armik
 Qarsoq  Qavappiattut K'arssoĸ
 Qasaaq   KitaamiusutK'assâĸ
 Qasana   KitaamiusutK'asana
 Qasapi   KitaamiusutK'asape
 Qasiaq   KitaamiusutK'assiaĸ
 Qassimeq  Qavappiattut K'ássimaĸ
 Qatik   KitaamiusutK'atik
 Qatsa Tunumiusut  K'atsa
 Qattaaq   KitaamiusutK'átâĸ
 Qattaarsuk   KitaamiusutK'átârssuk
 Qattaasaq   KitaamiusutK'átaussaĸ
 Qavak  Qavappiattut K'avak
 Qavannguaq   KitaamiusutK'avánguaĸ
 Qavi  Qavappiattut K'ave
 Qeerlutooq  Qavappiattut K'êrdlutôĸ
 Qeqi Tunumiusut  K'eĸe
 Qeqquaq   KitaamiusutK'erĸuaĸ
Qernertoq Tunumiusut  K'ernertoκ
 Isumaa: Qernertoq. Aterusioqqaarsimasoq pineqartup immikkut isikkuanut pissusianulluunniit aallaaveqartumik.

Aamma takukkit: Aappalittoq, Aappalittuatsiaq, Kajoq, Kaju, Kajuaq, Kajuinnaq, Qaallluallak, Qasaaq, Qasiaq, Singajik aamma Qorsuk.
 Qiimaaraq   KitaamiusutK'îmâraĸ
 Qiinnianngaaq Tunumiusut  K'ĩniángâĸ
 Qiipuk  Qavappiattut K'îpuk
 Qilaappalik Tunumiusut  K'ilaúpalik
 Qilagoq   KitaamiusutK'ilagoĸ
 QilerneqAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ilerneĸ
 Qilertaannalik Tunumiusut  K'ilertáinalik
 Qilingatsaq Tunumiusut  K'ilingatsaĸ
 Qilippak  Qavappiattut K'iligpak
 Qillalaannguaq    K'ivdlalãnguaĸ
 Qillalaaq    K'ivdlalâĸ
 Qillannguaq    K’itdlãnguaĸ
 QillaqAvanersuarmiusut   K'itdlaĸ
 QillarsuaqAvanersuarmiusut   K'itdlarssuaĸ
 QilluttooqAvanersuarmiusut   K'igdlugtôĸ
 Qilluttoq   KitaamiusutK'igdlugtoĸ
 Qilugoq   KitaamiusutK'ilugoĸ
 Qimioq  Qavappiattut K'imioĸ
 Qini  Qavappiattut K'ine
 Qinngusaq  Qavappiattut K'íngussaĸ
 Qiperoq    K'iperoĸ
 Qipinngi    K’ipínge
 QipisorsuaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ipissorssuaĸ
 QipisunaAvanersuarmiusut  KitaamiusutK'ipissuna
 Qipuk  Qavappiattut K'ipuk
 Qissisaq   KitaamiusutK'íssissaĸ
 QissutAvanersuarmiusut   K'ivssut
 QisukAvanersuarmiusut   K'issuk
 QisunnguaqAvanersuarmiusut   K'issúnguaĸ
 QisussuaqAvanersuarmiusut   K'issugssuaĸ
 Qiteraq   KitaamiusutK'iteraĸ
 Qitinnguaq   KitaamiusutK'itínguaĸ
 Qitu    K'ito
Qivioq   KitaamiusutK'ivioĸ
 Isumaa: Qivioq tassa timmissap meqquisa ataaniittut meqquaqqat qituttut oqorsaatigiuminartut. Taamatuttaaq nersutit meqquisa ataaniittut naasulluunniit qiviui taamak taagorneqartarput. Atit Qiviumut assingusut: Meqqoq, Meqqunnguaq, Meqqupaluk aamma immaqa Meqqusaaq (atip meqqusaap ataani takuuk).
 Qooqa    K'ôĸa
 Qorsuk  Qavappiattut K'orsuk
 Quaajeq   KitaamiusutK'uâjeĸ
 Quajaak   KitaamiusutK'uajâk
 Quajaq   KitaamiusutK'uajaĸ
 Quannaq   KitaamiusutK'uánaĸ
 Quaraq Tunumiusut  K'uaraĸ
 Quatsaatsilik Tunumiusut  K´uatsâtsilik
 Quiak   KitaamiusutK'uiak
 Qujaaq    K’ujâĸ, Qujâq
 Qujaavaarsuk   KitaamiusutK'ujâvârssuk
 Qujagi    K´ujage
 Qujana    K'ujana
 Qujanapaluk Tunumiusut  K'ujanapaluk
 Qujanaqi Tunumiusut  K'ujanaĸe
 Qujanarteq Tunumiusut  K'ujanarteĸ
 Qujanartoq  Qavappiattut K'ujanartoĸ
 QujaukitsoqAvanersuarmiusut   K'ujaukitsoĸ
 Qulaajuk  Qavappiattut K'ulâjuk
 Qulanngik  Qavappiattut K'ulángik
 Quliaaq   KitaamiusutK'uliâĸ
 Qulitsaq   KitaamiusutK'ulitsaĸ
 Qulliaq   KitaamiusutK'uvdliaĸ
Quloqutsuk   KitaamiusutK'uloĸutsuk
 Oqaluttuatoqqanit pisoq.

Isumaa: Kwakiutl indianerit oqaasiannit Quequtsa-mit isumaqartoq 'timmiaaraq.' Quloqutsuk tassaavoq angut Aqissiaq pillugu oqaluttuani Aqissiap unammisaa. Aqissialersaarut Kaasassummut tullinnguullugu Nunatsinni oqaluttuani ilisimaneqarnerpaat ilagaat.

Oqaluttuaq taanna Tornit Nunatsinniissimanerannit (600-900 Kr. king.) kingornussatta ilaattut ilimagineqartarpoq naggueqatitta akornanni ilisimaneqarani Nunatsinni taamaallaat ilisimaneqarmat oqaluttuarlu sananeqaatigimigut indianerit oqaluttuaannut qanimmat.

Aamma takuuk ateq Qulutaq.

Najoqqutaq: Robert Petersen: "Aqissiap oqaluttuaani eqqumiiginartut." Ilisimatusarfik 1990.
QulutakAvanersuarmiusut   K'ulutak
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ordbogêra? (q. 87) naapertorlugu 'qulutaq' isumaqarpoq 'qupaloraarsuk'.

Imaassinnaavoq Qulutak Kwakiutl indianerit oqaasiannit naggueqartoq. Takuuk ateq Quloqutsuk.

Qulutap atitut pissuseqatai makkuupput: Qulutaq. Qulutana, Qulutat, Qulutannguaq, Qulutapaluk, Qulutarsuaq, tamarmik Avanersuarmi aallaaveqartut.
QulutanaAvanersuarmiusut   K'ulutana
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ordbogêraĸ (q. 87) naapertorlugu 'qulutaq' isumaqarpoq 'qupaloraarsuk'. Uani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na uiggiunneqarsimavoq Qulutana-nngorluni.

Imaassinnaavoq Qulutaq Kwakiutl indianerit oqaasiannit naggueqartoq. Takuuk ateq Quloqutsuk.

Qulutanap atitut pissuseqatai makkuupput: Qulutak, Qulutat, Qulutannguaq, Qulutapaluk, Qulutarsuaq, tamarmik Avanersuarmi aallaaveqartut.

Aterineqartutut amerlassusii: Qulutana 8. (Qulutaq 11. K'ulutaĸ 2.)
 QulutannguaqAvanersuarmiusut   K'ulutánguaĸ
 QulutapalukAvanersuarmiusut   K'ulutapaluk
QulutaqAvanersuarmiusut   K'uluta?
 Avanersuarmi atiunerusoq.

Isumaa: ordbogêra? (q. 87) naapertorlugu 'qulutaq' isumaqarpoq 'qupaloraarsuk'.

Imaassinnaavoq Qulutaq Kwakiutl indianerit oqaasiannit naggueqartoq. Takuuk ateq Quloqutsuk.

Qulutap atitut pissuseqatai makkuupput: Qulutak, Qulutat, Qulutana, Qulutannguaq, Qulutapaluk, Qulutarsuaq, tamarmik Avanersuarmi aallaaveqartut. Aamma takukkit: Qupanuk aamma Qupaluna.
 QulutarsuaqAvanersuarmiusut   K'ulutarssuaĸ
 QulutatAvanersuarmiusut   K'ulutat
 QumangaapikAvanersuarmiusut   K'umangâpik
 Qunaaluk    K´unâluk
Qunaaq   KitaamiusutK'unâĸ
 Aqaat.

Isumaa: inequnartoq (inequnaaq), kusanartoq, isigiuminartoq. Naggueqatigai arnat atiat Tunumeersoq Qunerseeq (Qunersooq) isumaqartoq pinnersoq.

Aamma Quneqitooq isumaqartoq pinnersorujussuaq 1880-ikkunni arnap Uummannap eqqaaniit Upernaviup avannaanut nuussimasup aterisimasaa.

Atit tassannga nagguillit aamma tassaapput kitaani angutit arnallu atiat Qunerna aamma kitaani arnat atiat Quniganna kujataanilu arnap atia Quneq.

Oqaaseq taassuma paarlattuanik isumalik suli atugaasarpoq, tassa quniitsoq isumaqartoq pinniitsoq, amannaatsoq (toriitsoq/pualasoq). Taamatut isumalik Tunumiut arnat angutillu atiutigaat ima: Quninngi aqaatitut atsiussimasaq.

Amerlassusii: Qunaaq 10. K’unâĸ 6.
Qunerna   KitaamiusutK'unerna
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat

Isumaa: inequgisaq, pinnarisaq. Nagguia: quneq (uuminnga (ine)qunaaq). Naggueqatigai: Qunaaq aamma Qunerseeq (pinnersoq, inequnartoq) aamma Quneqitooq isumaqartoq pinnersorujussuaq 1880-ikkunni arnap Uummannap eqqaaniit Upernaviup avannaanut nuussimasup aterisimasaa naggueqatigaa.

Atit tassannga nagguillit aamma tassaapput kitaani angutit arnallu atiat Qunerna aamma kitaani arnat atiat Quniganna kujataanilu arnap atia Quneq.

Oqaaseq taassuma paarlattuanik isumalik suli atugaasarpoq, tassa quniitsoq isumaqartoq pinniitsoq, amannaatsoq (toriitsoq/pualasoq). Taamatut isumalik tunumiut arnat angutillu atiutigaat ima: Quninngi aqaatitut atsiussimasaq.

Amerlassusii: nalitsinni atigineqanngilaq.
Qunerseeq Tunumiusut  K'unersêκ
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat

Isumaa: inequnartoq, pinnersoq. Nagguia: qunersooq (uuminnga (ine)qunaaq imalt. Quneq). Aamma Quneqitooq isumaqartoq pinnersorujussuaq 1880-ikkunni arnap Uummannap eqqaaniit Upernaviup avannaanut nuussimasup aterisimasaa naggueqatigaa. Atit tassannga nagguillit aamma tassaapput kitaani angutit arnallu atiat Qunerna aamma kitaani arnat atiat Quniganna kujataanilu arnap atia Quneq.

Oqaaseq taassuma paarlattuanik isumalik suli atugaasarpoq, tassa quniitsoq isumaqartoq pinniitsoq, amannaatsoq (toriitsoq/pualasoq). Taamatut isumalik tunumiut arnat angutillu atiutigaat ima: Quninngi aqaatitut atsiussimasaq.

Amerlassusii: Qunerseeq 8. K’unersêκ 4.
 Qunguk    K'unguk
Quninngi Tunumiusut  K'unínge
 Aqaat.

Tunumiusut.

Isumaa: Quniitsoq isumaqartoq pinniitsoq, amannaatsoq (toriitsoq/pualasoq). Kalaallit pisarnerattut aqassussilluni meeraq inequgalugu piuminaralugulu paarlattuanik isumalerlugu taaguisarnermit pisoq. Taaguutaasimagaluaraluni aqaataasimagaluarluni atinngorsimasoq.

Pissuseqatai: Quniik.
 Qupanuaq    K'upanuaĸ
 Quppersima(t) Tunumiusut  K'úpersima(t)
 Qusoraq   KitaamiusutK'usoraĸ
 Qussuk   KitaamiusutK'ugssuk
 Qutsuluk Tunumiusut  K'utsuluk
 Quuik  Qavappiattut K'ûik
R
 Raafaali    RafaelRâvfaile
 Raalu    Râlu
 Raaraq    
 Raasimu    RasmusRâsimo
 Raasimuusi    RasmusRâsemûse
 Rasmuusi    RasmusRasmûse
 Rassi    RasmusRáse
 Riinki    RinkRinke
 Rikka    Ricard / RichardRíka
 Rikkarti    Ricard / RichardRíkarte
 Rulu    Rulo
 Ruupa    RobertRûpa
 Ruuperti    RobertRûperte
 Ruutu    RudolfRûto
 Ruutuulfi    RudolfRûtûlfe
S
 Saaguaq   KitaamiusutSâguaĸ
 Saaja    SejerSâja
 Saajari    SejerSâjare
 Saajooq TunumiusutQavappiattut Sâjôĸ
 Saakkorat   KitaamiusutSãkorat
 Saalamuut    SalomonSâlamût
 Saali    SaulSâle
 Saalla    Sâgdla
 Saalu    SalomonSâlo
 Saalumuut    SalomonSâlumût
 Saamaq   KitaamiusutSaimaĸ
 SaamikAvanersuarmiusut  KitaamiusutSâmik
 SaamissuaqAvanersuarmiusut   Sâmigssuaĸ
 Saamoq   KitaamiusutSâmoĸ
 Saamu    SamuelSâmo
 Saamua    SamuelSâmua
 Saamuali    SamuelSâmuale
 Saamualik    SamuelSâmualik
 Saarumuut    SalomonSârumût
 Saatsiaq    Sâtsiaĸ
 Saggari    SakariasSággare
 Saggiiusi    SakæusSaggîuse
 Sakiu    SakæusSakio
 Sakiusi    SakiusiSakiuse
 Sakka    SakariasSáka
 Sakkak   KitaamiusutSakariasSákak
 Sakkariarsi    SakariasSákariarse
 Sakkariit    SakariasSákarît
 Sakki    Sáke
 Sakkimaat    SechmannSákimât
 Sakkiusi    SakæusSákiuse
Salik   KitaamiusutSalik
 Oqaluttuatoqqani atiusartoq.

Isumaa: Kitaamiut angutit atiat Salik oqaatsimit uuminnga naggueqarnissaa ilimanarpoq: ’saliisoq’. Isumaa immaqa upperisatoqaq malillugu angakkut toornillutik Sassuma Arnaanukaraangamik inuit allerutinik (ileqqulersuutissanik upperisarsiornermut tunngasunik) malinnissimanngitsut pilersitaannik minguit nujaanut nippussuussimasut salillugit piiarlugit piniagassat uterteqqittarnerinut attuumassuteqarsinnaavoq.

1981-imi qalipaasoq atuakkiortorlu Keld Hansen nukappiaraq 1600-kkunneersoq Salimmik atilik pillugu meeqqanut atuagaaqqiorpoq. Ukiuni taakkunani aamma tarnip pissusiinik ilisimasalik Peter Berliner radiokkut aallakaatitassioqattaarpoq inuttaritittuusaartarlugu angut Salimmik atilik.

Tamanna taamani Nunatsinni atsiisarnermut sunniuteqarpoq, tassami Nunatsinni Naatsorsueqqissaartarfiup (Grønlands Statistikip) nalunaarsugai naapertorlugit ukiuni tulliuttuni nukappiaqqat Salimmik atsikkat malunnartumik amerlimmata.
 SalloqAvanersuarmiusut   Satdloĸ
 Sammi    SamsonSáme
 Sammisuut    SamsonSámisût
 Saneraq  Qavappiattut Saneraĸ
 Sanimuinnaq Tunumiusut  Sanimuínaĸ
 Sanngisooq  Qavappiattut Sángisôĸ
 SannguAvanersuarmiusut   Sángo
 Sapangisaq   KitaamiusutSapangisaĸ
 Sapiitsoq   KitaamiusutSapîtsoĸ
 Saqqilaarteq Tunumiusut  Sarĸilârteĸ
 Saqu   KitaamiusutSaĸo
 Sarfak   KitaamiusutSarfak
 Sarnaq    Sarnaĸ
 SatoranaAvanersuarmiusut   Satorana
 Satorina   KitaamiusutSatorina
 Satsi    SethSatse
 Sauli    SaulSaule
 Seeqqivaq Tunumiusut  Sêrĸivaĸ
 Semmi    SemSéme
 Seqineq   KitaamiusutSeĸineĸ
 SequssukAvanersuarmiusut  KitaamiusutSeĸuvssuk
SequssunaAvanersuarmiusut  KitaamiusutSeĸuvsuna
 Avanersuaq.

Isumaa: Ateq Avanersuarmiit pinngoqqaarpoq imatullu isumaqartinneqartarpoq: manniup aappaluttortaa (æggeblomme), oqaaseq sequsseq (hequsseq) naggueqatigaa Avanersuarmiut oqaasiannit hequsseraq (sequsseraq)-mit isumaqartumit: mannik timmissap iluaniittoq. Aamma aalisakkat suaat Avanersuarmiut hequsserarmik taasarpaat. (tak.:M. Fortescue: Inuktun 1991, q. 41).

Aamma naggueqatitta Qeqertaaluup avannaani Tununermiut oqaaseq ‘siqussiraq’ ima nassuiaateqartippaat: “tingmiap manniksangit iluaniittut sauniqangittut suli siqussirauvut.” (www.asuilaak.ca) Uffa Quebecip Avannaamiut oqaaseq ‘siqutsiraq’ ima isumaqartikkaat: “mannik timmissap iluani suli anillanneqanngitsoq suli iluamik qalipperneqanngitsoq” (Lucien Schneider: Ulirnaisigutiit 1985, q. 362).

Alaskami Iñupiaat akornanni inuttut atiuvoq Siqupsiraq aamma ullorissat uagut kalaallit Qiluttuusanik imalt. Tartutuuttunik taasakkavut (Syvstjernen (Plejaderne)) oqaatsimut tassunga assingusumik taaguuteqartippaat ima: ‘Siqupsiqqat’. (http://www.alaskool.org/LANGUAGE/dictionaries/inupiaq/dictionary.htm )

Amerlassusii Aqqit nalunaarsorsimaffiii naapertorlugit Nunatsinni angutit katillugit arfinilit Sequssunamik ateqarput. Siulliit 1919 siornatigut taamatut atilittut kuisissimasut kingulliillu amerlanerit 1980-90ikkunni inunngortut.
 Setsi    SethSetse
 Siaaneq  Qavappiattut Siâneĸ
 Sialuk    Sialuk
 Sialunnguaq    Sialúnguaκ
 Sianiali Tunumiusut  Sianiale
 Siikartsi    Sivert / SiverthSîkarte
 Siimiuut    SimeonSímiût
 Siimonni    SimonSîmóne
 Siimorni    SimonSîmorne
 Siimu    SimonSîmo
 Siimuuni    SimonSîmûne
 Siimuut    SimonSîmût
 Siipuluut    SebulonSîpulût
 Siiva    Severin / Sivert / SiverthSîva
 Siivali    SeverinSîvale
 Siivari    SeverinSîvare
 Siivariina    SeverinSîvarîna
 Siivarti    Sivert / SiverthSîvarte
 Siiverin    SeverinSîverîn
 Siiverti    Sivert / SiverthSîverte
 Sikivat Tunumiusut  Sikivat
Sikkersoq   KitaamiusutSivkersoĸ
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat.

Isumaa: (Naasoq) sikkersoq. Oqaaseq sikkersoq aamma isumaqarpoq: illariarpoq.

Amerlassusii: Sikkersoq 59. Sivkersoĸ 21.
 Sikki   KitaamiusutSivke
 Sikkimaat    SechmannSíkimât
 Sikkimmi    SikemSíkíme
 Sikunnguaq    Sikúnguaĸ
 Sileqaavat Tunumiusut  Sileĸauvat
 SilluAvanersuarmiusut   Sigdlo
 SillukAvanersuarmiusut   Sigdluk
 Simmi    SemSíme
Singajik   KitaamiusutSingajik
 Nukappiaqqat atiat. Oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: Singajiiup oqaatsit qalipaammut attuumassutillit naggueqatigai, soorlu ´singarnaq' tassa 'qimmeq kajussuttoq qasertoq (amarungasoq)', angakkuttaaq oqaasiini 'singarti' tassaavoq amaroq, canadamilu angakkut oqaasii atorlugit terianniat taaneqartarput 'singakarjuit', qalipaataat pinerugunarlugu. Aamma Akilinermi Singartik inuup ateraat.

Ateq Singajik tassaavoq oqaluttuatoqqani ilisimaneqarluartup pissartap Arsuup eqqaaniit Kangermut Nuup avataanut 1600-kkut naalerneranni nuuttup aqqa.
Singajuk   KitaamiusutSingajuk
 Nukappiaqqat atiat. Oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: Singajuup oqaatsit qalipaammut attuumassutillit naggueqatigisinnaavai, soorlu ´singarnaq' tassa 'qimmeq kajussuttoq qasertoq (amarungasoq)', aamma angakkut oqaasiini 'singarti'tassaavoq amaroq, aammaattaaq canadami terianniat angakkut oqaasii atorlugit taaguuteqarput ima: 'singakarjuit', qalipaataat pinerugunarlugu. Akilinermissaaq inuup ateraa Singartik.

Ateq sumiorpaluussuseq atorlugu pissuseqataa Singajik tassaavoq Pissartap Arsuup eqqaaniit Kangermut Nuup avataanut 1600-kkut naalerneranni nuuttup aqqa.
 Singeqqaq   KitaamiusutSingerĸaĸ
 Singerneq   KitaamiusutSingerneĸ
 Sinngertaat Tunumiusut  Síngertât
Sinni    Sivne
 Sinniisoq naalisarlugu.
 Sinnii   KitaamiusutSivnê
 Sinniisoorakkuluk    Sivnîssôrákuluk
 Sinniisoq   KitaamiusutSivnîssoĸ
 Siorakitsoq  Qavappiattut Siorakitsoĸ
 Sipastiaat    SebastianSipastiât
 SissuAvanersuarmiusut   Sivso
Siuana   KitaamiusutSujuana
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat.

Isumaa: Siuanap nagguigaa siu-, siorlermut imalt. siuttuunissamik attuumassuteqarsinnaasoq. Allattaasitoqqami allassimavoq ima: Sujuana. Kalaallit aqqisa nalunaarsorsimaffianni aqqit siu-mik aallartinnillit pingasuupput: Siuleqatuk (Hiuleqatuk) Avanersuarmiut arnat atiattut nalunaarsorsimasoq, aamma Avanersuarmiut arnat atiat Sujuleqatsiaq. Taamatuttaaq angutit Kitaamiut atiat Siukiaq.

Tamatuma saniatigut Alfred Berthelsenip kalaallit aqqi pillugit allaatigisaani 1918-imeersumi (Navngivning i Grønland, Meddelelser om Grønland 56, q. 274) aqqit siu-mik naggueqartut makku ilaapput: Sujortoq (Sujugtoq, tassa siuttoq) angutip avannaani 1799-imi atia

, isumaqartoq arfernik upattuni (malersortuni) naalitsisartoq (harpunér), aammattaaq arnap atia 1799-imi nalunaarsorsimasoq: Sujotona (Sujutuna = siutuna), tassa siutooq, immaqa qingartooq. Taavalu 1867-imi aamma Avannaani angutip atia imaattoq: Sujoraq (Sioraq), tassagooq qingakkaajunini pissutigalugu.

Uiguut -na Siuanami aamma Siutunami atorneqartoq Kalaallit aqqini uiguutaavoq nalinginnaasoq atiunera ersersinniarlugu atorneqartartoq.

Amerlassusii: Nalitsinni Siuana aterineqartutut nalunaarsorsimanngilaq.
 Siukiaq   KitaamiusutSiukiaĸ
 Sooraq  Qavappiattut Sôraĸ
 Soori    Sôre
 Soorunni    SørenSôrúne
 Soorut    SørenSôrut
 SoqqaqAvanersuarmiusut   Sorĸaĸ
 Soralu    Soralo
 Sorannguaq    Soránguaκ
 Sorlak   KitaamiusutSordlak
 Sorlannguaq   KitaamiusutSordlánguaĸ
 Staaqa    Stâĸa
 Steeni    SteenStêne
 Stiffaani    StefanStivfâne
 Stiffi    StephenStívfe
 Stiiffani    StefanStîvfane
 Stippi    Steffen / StephenStípe
 Stormi    StormStorme
SuersaqAvanersuarmiusut   Suersaĸ
 Nukappiaqqat atiat. Kinguliaq.

Isumaa: Immaqa oqaaseq una nagguigalugu: suuarsagaq/suuersagaq (aaqqitaq, katsorsagaq), angakkumit katsortissimasaq? S.i. ordbogêrak’ 1967, q. 169: suuanngilaq: ajunngilaq, peqqippoq (paarlattuanik isumalik: suuarpoq: peqqinngilaq, ajorpoq).

Ateq oqaasitoqqamit kalaallisut atorunnaarsimasumit sulili naggueqatitta akornanni atorneqartumit naggueqarsimasinnaavoq: "isuarsarpaa: timikkut ileqqutigulluunniit katsortinniarpaa."

Pissuseqatai: Massagaq (Mavsagaĸ): mamisagaq, Massaaraq (Mavsâraĸ): mamisagaaraq, Massannguaq (Mavsánguaĸ): mamisagannguaq. Maqqioq (Marĸioĸ): mamititsissummik serrasoq.

Amerlassusii: Suersaq (atitut) 25. (kinguliatut) 30. Suerssaĸ (atitut): 2. Suerssaĸ(kinguliatut): 8
 Suiaq  Qavappiattut Suiaĸ
 Suigana   KitaamiusutSuigana
SuikkaqAvanersuarmiusut   Suíkaĸ
 Isumaa: Suikkaq isumaqarpoq ninngusooq, ussissoq, peqqissoq. Ilaatigut ujaqqamut taaguutitut atorneqartarpoq. Aappersariaq kingulleq aamma k-nngorlugu atorneqartarpoq ima: Suikkak.
 Suinni    SvendSuíne
 Sukassaat Tunumiusut  Sukagsaut
 Sukateq   KitaamiusutSukateĸ
 Sukkarisaq  Qavappiattut Súkarissaĸ
 Suloraq   KitaamiusutSuloraĸ
 Suluk   KitaamiusutSuluk
 Sulunnguaq   KitaamiusutSulúnguaĸ
 Sumaanaaq Tunumiusut  Sumânâĸ
 Sumaannaaq Tunumiusut  Sumângnâĸ
 Sunavana   KitaamiusutSunavana
 Suttuitseq Tunumiusut  Suvtuitseĸ
 Suuffu    SofusSũvfo
 Suulut    SørenSûlut
 Svenni    SvendSvéne
T
 Taajuat   KitaamiusutTâjuat
 Taajuk Tunumiusut  Tâjuk
 Taalaaloq Tunumiusut  Tâlâloĸ
 Taaluaq   KitaamiusutTâluaĸ
 Taani    DanielTâne
 Taania    DanielTânia
 Taaniali    DanielTâniale
 Taanialik    DanielTânialik
 Taannaajik Tunumiusut  Táunâjik
 Taaraq   KitaamiusutTâraĸ
 TaateraaqAvanersuarmiusut   Tâterâĸ
TaatsiAvanersuarmiusut   Taitse
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi.

Isumaa: Atip Taatsiap naalisarnera. Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut:

Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiánguaκ 17. Taitsiánguarâtsiaκ 4.
TaatsiaqAvanersuarmiusut   Taitsiaĸ
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi.

Isumaa: Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut:

Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiángua? 17. Taitsiánguarâtsia? 4.
 Taavi    DavidTâve
 Taaviti    DavidTâvite
TaitsiannguarsuaqAvanersuarmiusut   Taitsiánguarssuaĸ
 Nukapiaqqat atiat. Avanersuaq.

Isumaa: takuuk Taatsiaq (Taitsiaĸ).
TaitsiaqAvanersuarmiusut   Taitsiaκ
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi. Kinguliaq.

Isumaa: Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut: Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiánguaκ 17. Taitsiánguarâtsiaκ 4.
 TaiunginaAvanersuarmiusut  KitaamiusutTaiungina
 Tajaq   KitaamiusutTajaĸ
 Tajarneq   KitaamiusutTajarneĸ
 Taka  Qavappiattut Taka
 Takisooq   KitaamiusutTakisôĸ
 Takisuunnguaq   KitaamiusutTakisũnguaĸ
 TalagatinaAvanersuarmiusut   Talagatina
 Taliffak   KitaamiusutTalivfak
 TaliilannguaqAvanersuarmiusut   Talîlánguaĸ
 TaliilaqAvanersuarmiusut   Talîlaĸ
 TaliilarsuaqAvanersuarmiusut   Talîlarssuaĸ
 Talissaq   KitaamiusutTaligssaĸ
TaoranaAvanersuarmiusut   Taorana
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Kinguliaq. Avanersuaq.

Isumaa: Nagguigaa Taorat. Ilimanarpoq Akilinermiut oqaasiat “taurannituq” imalt. “tauranniqtuq” isumaqartoq “takorannertoq” aamma “isigiuminartoq” naggueqatigissagai. Uani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na uiggiunneqarsimavoq Taorana-nngorluni.

Aamma tak.: Eri & Ulaajuk.

Amerlassusii: Taorana (Daorana) kinguliatut: 15, Taorana (Daorana) arnat angutillu atiattut 5.
 Taorana (Daorana)Avanersuarmiusut   Taorana
 Tappiana   KitaamiusutTagpiana
 Tappinngaajik Tunumiusut  Tagpíngâjik
 Taqajaraq   KitaamiusutTaĸajaraĸ
 Taqatuina   KitaamiusutTaĸatuina
 Taqqaq   KitaamiusutTarĸaĸ
 Taqqeq    Tarĸeĸ
 Taqqik    Tarĸik
 Taqqisima(t) Tunumiusut  Tarĸisima(t)
 Taratsi Tunumiusut  Taratse
 Tarralik    
 Taseraq    Taseraĸ
 Tasiaq   KitaamiusutTasiaĸ
 Tasinnguaq    Tasínguaĸ
 Tassuana   KitaamiusutTássuana
 Tassutaq   KitaamiusutTavssutaĸ
 TautsiannguaqAvanersuarmiusut   Tautsiánguaĸ
 TautsiaqAvanersuarmiusut   Tautsiaκ
 Tavik   KitaamiusutTavik
 Teqqaansi    StefanTerĸãnse
 Teqqi    Terĸe
 Termaq   KitaamiusutTermaĸ
 Thele    Telef / Tele / Thele / Tellef / ThorleifThele
 Thori    ThorThore
 Tiartikku Tunumiusut  Tiartíko
 Tigaq   KitaamiusutTigaĸ
 TiguaqAvanersuarmiusut   Tiguaĸ
 Tii    Theodor
 Tiili    Telef / Tele / Thele / Tellef / ThorleifTîle
 Tiiliffi    Telef / Tele / Thele / Tellef / ThorleifTîlivfe
 Tiinasi    Dines / TønnesTînase
 Tiiooq    TheodorTîôĸ
 Tiitalik    DidrikTîtalik
 Tiitarik    DidrikTîtarik
 Tiiuutuut    TheodorTîûtût
 Tikaajaat Tunumiusut  Tikâjât
 Tikiusaaq    Tikiussâĸ
 Tikkannik Tunumiusut  Tíkánik
 Tikki    Therkild / Terkel / TitkenTíke
 Tikkii    TitkenTíkê
 Tikkili    Therkild / TerkelTíkile
 Tikkini    TitkenTíkine
Tilioq    Tilioĸ
 Isumaa: (nalitsinni) ikinngut, peqat. Tilioq Nunatta kujasinnerusortaani aamma ima allatut taaneqartarpoq 'Tiliaq'. Oqaluutitaa pisoqaanerorpasissoq 'tilivaa' isumaqarpoq: 'pisassippaa' imalt. 'oqqersorfigaa'.

Tunngaviatigut isuma una aallaavigisimassagaa ilimanarpoq: 'tatigalugu peqqusimasaq' (arlaannik aalleqqullugu pajoqqulluguluunniit inassimasaq peqqusimasarluunniit).

Atitut nalunaarsukkani ateq alla tassunga eqqaanartoq siumugassaavoq, tassa Arpaarti (illumiit illumut arpalluni oqariartortoq).

Amerlassusii: nalitsinni aterineqartutut nalunaarsorsimanngilaq.
Tiliunnguaq    Tiliúnguaĸ
 Nukappiaqqat niviarsiaqqallu atiat.

Isumaa: (nalitsinni) ikinngutinnguaq, peqatinnguaq. Tilioq Nunatta kujasinnerusortaani aamma ima allatut taaneqartarpoq 'Tiliaq'. Oqaluutitaa pisoqaanerorpasissoq 'tilivaa' isumaqarpoq: 'pisassippaa' aamma 'oqqersorfigaa'.

Tunngaviatigut isuma una aallaavigisimassagaa ilimanarpoq: 'tatigalugu peqqusimasaq' (arlaannik aalleqqullugu pajoqqulluguluunniit inassimasaq peqqusimasarluunniit).

Atitut nalunaarsukkani ateq alla tassunga eqqaanartoq siumugassaavoq, tassa Arpaarti (illumiit illumut arpalluni oqariartortoq).

Amerlassusii: nalitsinni aterineqartutut nalunaarsorsimanngilaq.
 Tilleq  Qavappiattut Tivdleĸ
 Tilli    DitlevTivdle
 Timooq    Thimothæus / TimotheusTimôĸ
 Timu    Thimothæus / TimotheusTimo
 Timuta    Thimothæus / TimotheusTimuta
 Timutiiusi    Thimothæus / TimotheusTimutîuse
 Timutta    Thimothæus / TimotheusTimúta
 Timuutiusi    Thimothæus / TimotheusTimûtiuse
 Timuutta    Thimothæus / TimotheusTimũta
 Timuutu    Thimothæus / TimotheusTimûto
 Tinneraq   KitaamiusutTíneraĸ
 Tita   KitaamiusutTita
 Titkini    TitkenTitkine
 Titsiaat    Kristian / ChristianTitsiât
Titsiaq    Titsiaĸ
 Nukappiaqqat atiat. Naalisagaq.

Isumaa: Titsiaq atermit soorlu Angutitsiamit naalisagaavoq uiguutaannanngortitaq. Uiguut –tsiaq isummanik makkuninnga imaqarpoq: pitsaasoq, iluatinnartoq, pinnersoq, kusanartoq aamma mikisoq.

Kalaallit aqqini naalisaanerit uiguutaannanngortitsinerillu nalinginnaasuupput, tamakku meeqqat taggerluinerinnit aallaaveqarajupput, ilaqutariillu iluanni taaguutaaqqaariarlutik atinngorsimasarlutik.

Naalisakkat akuerisat akornanniittut makkuupput: Uka (Nukamit), Kartaava (Nukartaavamit), Qunaaq (Inequnaamit) il.il.

Aqqit uiguutaannat Titsiap pissuseqatai makkuupput: Nguujuk, Nguaq, Ngaanga (ungaartortup nipaa issuarlugu) aammalu uiguutit mikisorsiutit makku: Kuluk, Mineq, Palu(k), Rulu(k).

Aterni akuerisaniippoq: Tiiti. Aterni akuerisaniinngitsut, taamaattoq ulluinnarni atorneqartartut: Titsi, Titsiaat, Tsiakasik og Iitsiaat.
 Tittorsi    TittusTítorse
 Tittu    TittusTíto
 Tiu    Theodor / Theofilus / TheophilusTio
 Tiufiilusi    Theofilus / TheophilusTiufîluse
 Tiutooq    TheodorTiutôĸ
 Tivariaq   KitaamiusutTivariaĸ
 Tivi    Tive
 Tommi    TomTorme
 Toori    ThorTôre
 Torluk  Qavappiattut Tordluk
 Tormi    TomTorme
 TorngiAvanersuarmiusut   Tornge
 Toroq  Qavappiattut Toroĸ
 Torsteni    TorstenTorstene
 Tua    Tua
 Tuajaq  Qavappiattut Tuajaĸ
 Tuapak   KitaamiusutTuapak
 Tuiigaq   KitaamiusutTuîgaĸ
 Tuilik   KitaamiusutTuvilik
 Tuinnguaq    Tuínguaĸ
Tuka    Tuka
 Kutalluni nukamut taaguut.
 Tukka    Túka
 Tukku Tunumiusut KitaamiusutTúko
 Tukuma   Kitaamiusut
Tukumaq   KitaamiusutTukumaĸ
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat.

Isumaa: 'aalassarissoq', 'qiilasoq', kajumissoq, qiimmattartoq', 'sullerissoq' ilaatigut 'ulapittoq' oqaluut ’tukumavoq’ aallaavigalugu. Ulluinnarni taaguutitut: Tukuma.

Aqqit tassunga assingusut tassaapput 'Qiimaaraq' ateq Kitaaneersoq, aamma 'Oqila' (oqilasooq), naalisarneralu Oqi.

Aamma takuuk niviarsiaqqat atiat Tukummeq.

Amerlassusii: Tukuma, pingasut ataallugit (niviarsiaqqat 01.01 2005 sioqqullugu DK-mi najugallit). Tukumaq, sisamat ataallugit (nukappiaqqat 01.01 2005 sioqqullugu nunani allani najugallit).
 Tukuttanngaaq Tunumiusut  Tukútángâĸ
 Tulimaaq   KitaamiusutTulimâĸ
 Tulleq   KitaamiusutTugdleĸ
Tulliaq    Tugdliaĸ
 Isumaa:
Angajulliup tullia.
 Tullitsiaq    Tugdlitsiaĸ
 Tulluartoq   KitaamiusutTugdluartoĸ
 Tulugaq    Tulugaĸ
 Tumi    Tume
 TuneqAvanersuarmiusut   Tuneĸ
 Tunersuk   KitaamiusutTunersuk
 Tungutaq    Tungutaq
 Tungutsiiannguaq   KitaamiusutTungutsîánguaĸ
 Tungutsiiaq   KitaamiusutTungutsîaĸ
 Tunnganeq  Qavappiattut Túnganeĸ
 Tunukana   KitaamiusutTunukana
 Tupaaja Tunumiusut  Tupâja
 Tupajanngitseq Tunumiusut  Tupajángitseĸ
 Tuppi    TobiasTúpe
 Tuppia    TobiasTúpia
 Tuppiarsi    TobiasTúpiarse
 Tusiatteq Tunumiusut  Tusiagteĸ
 Tuttorana   KitaamiusutTugtorana
 Tuttu  Qavappiattut Tugto
 Tuugaaq   KitaamiusutTûgâĸ
 Tuui    ThueTûe
 Tuujuk   KitaamiusutTûjuk
 Tuukkaq   KitaamiusutTũkaĸ
 Tuukula Tunumiusut  Tûkula
 Tuukutaq  Qavappiattut Tûkutaĸ
 Tuullik   KitaamiusutTûgdlik
 Tuuma    ThomasTûma
 Tuumarsi    ThomasTûmarse
 Tuutu    Tûto
U
 Uaasi  Qavappiattut Uâsse
 Ueqqaaq   KitaamiusutUerĸâĸ
 Uerana   KitaamiusutUverana
 Uiaqoq   KitaamiusutUiaĸoĸ
 Uilulaq   KitaamiusutUilulaĸ
 Uilunnguaq    Uilúnguaĸ
 UisaakassakAvanersuarmiusut   Uisâkavsak
 Uisasoq   KitaamiusutUisassoĸ
 Uitsalikitseq Tunumiusut  Uitsalikitseĸ
 Uitto    VittusUvíto
 Ujamiaaq  Qavappiattut Ujamiâĸ
 UjarakAvanersuarmiusut  KitaamiusutUjarak
 Ujaratsiaq   KitaamiusutUjaratsiaĸ
 Ujarneq Tunumiusut KitaamiusutUjarneĸ
 Ujoorsi    Josias / JosefUjôrse
 Ujoru   KitaamiusutUjoro
 Uju    JohnUjo
 Ujuaannaat    JohanUjuãnât
 Ujuaansi    JohannesUjuânse
 Ujuaat    JohanUjuât
 Ujuanasi    JohannesUjuanase
 Ujuili    JoelUjuile
 Ujukku    Jokum / JochumUjúko
 Ujuuilli    JoelUjûitdle
 Ujuuki   KitaamiusutJohannesUjûke
 Ujuut    JohnUjût
 Uka    Uka
 Ukaaka    Ukâka
 Ukaleq   KitaamiusutUkaleĸ
 Ukaliaq    Ukaliaĸ
 Ukalinnguaq    Ukalínguaĸ
 Ukaliusi   KitaamiusutUkaliuse
 Ukarra    Ukarra
 Ukatu   KitaamiusutUkato
 Ukkannaaq Tunumiusut  Úkangnâĸ
 Ukkaq TunumiusutQavappiattut Uvkaĸ
 Ukkiaq    Úkiaĸ
 UkkujaaqAvanersuarmiusut   Uvkujâĸ
 Ukoorajivat Tunumiusut  Ukôrajivat
 Ulaaju   KitaamiusutUlâjo
UlaajukAvanersuarmiusut  KitaamiusutUlâjuk
 Oqaluttuatoqqani atorneqartartoq.

Isumaa: Ulaajuk tassa inuk inuutsimigut iluserissoq takkajaajulluni sillakullaasoq. Atit Ulaajuup naggueqatai tassaapput angutit arnallu Tunumi atigisartagaat Ulannaq aammalu Qavappiaat arnanut atiutaat Ulartoq. Taamatuttaaq angut 1881-imi Alluitsumi kuisittoq kalaallisut ateqaqqaarsimagaluarpoq ima: Ulaasi.

Aamma tak.: Eri, Taorana (Daorana).
 Ulaavi    OlavUlâve
Ulannaq Tunumiusut  Ulavnaκ
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat.

Isumaa: takuuk Ulaajuk.

Pissuseqataa: Ulanna.
 Ullarik    UlrikUtdlarik
 Ulloriannguaq   KitaamiusutUvdloriánguaĸ
 UlloriaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUvdloriaĸ
 Ulornaq   KitaamiusutUlornaĸ
 Ulorooq Tunumiusut  Ulorôĸ
 Ulu  Qavappiattut Ulo
 UluattooqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUluagtôĸ
 UlulikAvanersuarmiusut   Ululik
 Uluussimaat    KreutzmannUlũsimât
 Uma    Uma
Umaamaaq    Umâmâκ
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Aqaat.

Isumaa: Upernavimmi eqqaanilu meeraaqqanut aqaataallunilu taaguut.

Amerlassusii: Umaamaaq: <4. Pissuseqatai: Umaamii.
Umaamii    Umâmê
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Aqaat.

Isumaa: Upernavimmi eqqaanilu meeraaqqanut aqaat.

Amerlassusii: Umaamii: <4. Pissuseqatai: Umaamaaq.
 Umeerinneq Tunumiusut  Umêríneĸ
 Unaakasik  Qavappiattut Unâkasik
 UnaaqAvanersuarmiusut   Unâĸ
 Unaatassaliaq Tunumiusut  
 Unaliina   KitaamiusutUnalîna
 Unalina   KitaamiusutUnalina
 Unatsiaq    Unatsiaĸ
 Ungaaja    Ungâja
 UngaapalukAvanersuarmiusut   Ungâpaluk
 UngaaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUngâĸ
 Uniaq   KitaamiusutUniaĸ
 Unnaq   KitaamiusutÚnaĸ
 Unnguaq    Únguaĸ
 Unu    Uno
 Ununu    Ununo
 Unuuti    Unûte
 Uppik   KitaamiusutUgpik
 Usinna   KitaamiusutUsivna
 Usornaq Tunumiusut  Usornaĸ
 Ussia    Hosias / OsiasÚssia
 Ussiarsi    Hosias / OsiasÚssiarse
 Uteeraq    Utêraĸ
Uteq    Uteκ
 Isumaa:
Utertoq-mit naalisagaavoq.
Utertoq   KitaamiusutUtertoĸ
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat.

Isumaa: Toqukkut qimagussimasoqartillugu atsiussisoqaraangat toqusimasoq utertutut isigalugu angerlartoqutigineqartarpoq. Paqumisunneq pissutigalugu qanga atermik nalinginnaq taaguinissaq utersigineqarneq ajorpoq, taamaammat ativia taanagu utersimanera pillugu taaguineq atinnguussimavoq ima: Utertoq.

Utertup pissuseqatigai atit makku: Angerla, Sinniisoq, aamma immaqa Qaaqqutsiaq aamma Taatsiaq. Qanigisaasut paqumiginnillutik taaguiumanatik atsiussamut taaguusiuttagaat tamakku piffissap ingerlanerani inuttut atinnguussimapput.

Amerlassusii: Utertoq 15. Utertoκ 5 Allat: Utertunnguaq 11. Utertúnguaκ 4.
Uti   KitaamiusutUte
 Utertoq naalisarlugu. Toqukkut qimagussimasoqartillugu atsiussisoqaraangat toqusimasoq utertutut isigalugu angerlartoqutigineqartarpoq. Paqumisunneq pissutigalugu qanga atermik nalinginnaq taaguinissaq ornigineqarneq ajorpoq, taamaammat ativia taanagu utersimanera pillugu taaguineq atinnguussimavoq ima: Utertoq. Utip pissuseqatigai atit makku: Utertoq, Angerla, Sinniisoq immaqalu Qaaqqutsiaq aamma Taatsiaq. Qanigisaasut paqumiginnillutik taaguiumanatik atsiussamut taaguusiuttagaat tamakku piffissap ingerlanerani inuttut atinnguussimapput.
 UtuuniaqAvanersuarmiusut   Utûniaĸ
 UtuuniarsuaqAvanersuarmiusut   Utûniarssuaĸ
 Uugi    ÅgeÛge
 Uui    OveÛve
 Uuka    Ûka
 Uukkaaq    Ũkâĸ
 Uukku    HugoÛgko
 Uuku    HugoÛko
 Uukujaaq Tunumiusut  Ûkujâĸ
 Uulaavi    OlavÛlâve
 Uulaffi    OlafÛlavfe
 Uularik    UlrikÛlarik
 Uuli    OleÛle
 Uulorik    OlrikÛlorik
 Uulu    OlufÛlo
 Uuluffi    OlufÛluvfe
 Uuluku    HolgerÛluko
 UumaaqAvanersuarmiusut   Ûmâĸ
 Uumasunnguaq    Ûmasúnguaĸ
 Uunnguunia Tunumiusut  Ũngûnia
 Uunu   KitaamiusutÛno
 UusaqqakAvanersuarmiusut   Ûssarĸak
 UutaaqAvanersuarmiusut   Ûtâĸ
 Uuti    OttoÛte
 Uuttuanngi Tunumiusut  Ũtuánge
 Uuttuaq TunumiusutQavappiattut Ũtuaĸ
V
 Vaaltimaat    ValdemarVâltimât
 Vagni    VagnVagne
 Valeeri    ValeriusValêre
 Valeeriusi    ValeriusValêriuse
 Valti    ValdemarValte
 Valtimaari    ValdemarValtimâre
 Veerti    FerdinandVêrte
 Veertinaat    FerdinandVêrtinât
 Viila    VilladsVîla
 Viilarsi    VilladsVîlarse
 Viili    Ville / Wilhelm / VilhelmVîle
 Viilia    Wilhelm / VilhelmVîlia
 Viiliarmi    WilliamVîliarme
 Viiliimmi    Wilhelm / VilhelmVîlîme
 Viilimi    Wilhelm / VilhelmVîlime
 Viilissi    FelixVîligse
 Vittori    ViktorVigtore
 Vittorsi    VittusVítorse
 Vittu    VittusVíto

Aterni ujarlerneq

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Inuit aqqinut tunngasut

Atissamik qinnuteqarniarpit?
Aqqit akuerisat ujarpigit?
Atuakkiaq: Kalaallit aqqi
Kalaallisut atsiiniarpit?
inuit_aqqi
Inuit Aqqinik Akuersisartunit imaqarniliat (2008-2014)
Oqaasiliortut_ikon nutaaq
Oqaasiliortunit imaqarniliat