Ateq ujaruk

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Atit ujakkamut naleqquttut

Atit naleqquttut nassaarisat 124:
A | E | I | K | M | N | O | P | Q | S | T | U
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
A
 Aaja  Qavappiattut Âja
 Aajaajaq  Qavappiattut Âjâjaĸ
 Aajamaak  Qavappiattut Âjamâk
 Aakaja  Qavappiattut Âkaja
Aakasik  Qavappiattut Âkasik
 Aqaat.
Kalaallit killormut isumaqartillugu atortarpaat. Uiguut -kasik aterni atorneqarajuppoq, soorlu Aqqalukasik, Unaakasik, Aakasak.
 Aannguaraarsuk  Qavappiattut Ãnguarârssuk
 Aarnguaq  Qavappiattut Ârnguaĸ
 Aarnuaq  Qavappiattut Ârnuaĸ
Akik  QavappiattutKitaamiusutAkik
 Qavappiaat nukappiaqqanut atiat.
Kitaani niviarsiaqqat atiat.
 Akkajuk  Qavappiattut Ákajuk
 Akulluina  Qavappiattut Akutdluina
 Alaqa  Qavappiattut Alaĸa
 Allerunnguaq  Qavappiattut Agdlerúnguaĸ
 Amaatilik  Qavappiattut Amautilik
 Amajeq  Qavappiattut Amajeĸ
 Angerlarneq  Qavappiattut Angerdlarneĸ
 Anneq  Qavappiattut Angneĸ
 Anngilik  Qavappiattut Ángilik
 Aqaatilik  QavappiattutKitaamiusutAĸautilik
 Arnaati  Qavappiattut Arnaute
 Assagiaq  Qavappiattut Agssagiaĸ
 Atagunnguaq  Qavappiattut Atagúnguaĸ
E
 Eqalleq  Qavappiattut Eqatdleĸ
 Eqqaaraq  Qavappiattut Erĸâraĸ
I
 Ikitannguaq  Qavappiattut Ikitánguaĸ
 Illioq  Qavappiattut EleonoraItdlioĸ
 Inuinnaq  QavappiattutKitaamiusutInuínaĸ
 Inukuaq  Qavappiattut Inukuaĸ
 Inunnguujuk  Qavappiattut Inúngûjuk
 Ipeqqiaq  Qavappiattut Iperĸiaĸ
 Iperaq  Qavappiattut Iperaĸ
 Itaara  Qavappiattut Itâra
 Itsiaq  Qavappiattut Itsiaĸ
Ivaaraq  QavappiattutKitaamiusutIvâraĸ
 Isumaa: Ivaaqqap oqaaseq 'ivaaq' nagguigaa, tassa ivasaq. Timmissat manniliaminnik ivasarput. Ilaanni Ivaaq inunnut atorneqartarpoq kissasserlugu asattuulluguluunniit ivanninnermut. Uani uiguut mikisorsiut -araq uiguusiullugu.

Pissuseqatai: Ivaaq, Ivaneq aamma Ivaana. Aqqit oqaluttuatoqqani atorneqartut suli nalunaarsugaatitsinnut ilanngunneqarsimanngitsut: Ivaasaq, ilaatigut angakkup arnap 1700-kkunni Qeqertarsuup eqqaani najugaqarsimasup aqqa. Aamma Tunumiut oqaluttuatoqaanni inuttaasimasut: Ivalimaaq (ivallaqqissoq) aamma Ivaniisaq (Ivaneq-mut assingusoq).
K
 Kaanaq  Qavappiattut Kânaĸ
 Kannuaq  Qavappiattut Kánuaĸ
 Kartaja  Qavappiattut Kartaja
 Kitsaak  Qavappiattut Kitsâk
 Kuannia TunumiusutQavappiattut Kuánia
 Kummineq  Qavappiattut Kungmineĸ
 Kutsornaq  Qavappiattut Kutsornaĸ
 Kutsunnguaq  Qavappiattut Kutsúnguaĸ
 Kuutsak  Qavappiattut Kûtsak
M
 Maarnaki  Qavappiattut Mârnake
 Maaseraq  Qavappiattut Mâsseraĸ
 Makaja  Qavappiattut Makaja
 Makiuarneq  Qavappiattut Makiuarneĸ
 Marloq  Qavappiattut Mardloĸ
 Marlu  Qavappiattut Mardlo
 Mataagaaq  Qavappiattut Mataugâĸ
N
 Naammak  Qavappiattut Nãmak
 Nakinngitsoq  Qavappiattut Nakíngitsoĸ
 Naloqqat  Qavappiattut Nalorĸat
 Naqiit  Qavappiattut Naĸît
 Narsingaleq  Qavappiattut Narsingaleĸ
 Nasaasaq  QavappiattutKitaamiusutNasaussaĸ
 Nassuaq  Qavappiattut Nássuaĸ
 Nassuina  Qavappiattut Nássuina
 Nasugaq  Qavappiattut Nasugaĸ
 Nataaq  QavappiattutKitaamiusutNatâĸ
 Nattaraq  Qavappiattut Nagtaraĸ
NavaranaAvanersuarmiusut Qavappiattut Navarana
 Ateq oqaluttuatoqqani atorneqartoq.

Isumaa: "nooqattaartoq". Nagguik proto-eskimoiskiusoq aallaavigalugu: naverar-, nalitsinni Yupittut isumaqalersoq 'taartigiinneq' imalt. 'atorniarneq', taavalu atinut uiggiuttagaq -na naggatigalugu. Nagguiup taassuma nagguik alla 'niruver-' (niuver-) naggueqatigigunarpaa Kalaallisut nalitsinni isumaqalersoq ima 'niuerneq'.

Navarana oqaluttuatoqaavoq naggueqatigiit Inuit tamangajammik ilisimasaat, inuttaritinneqartorlu taamatut atserneqarsimavoq oqaluttuami pisoq aallaavigalugu.

Tassa inuk inuiaat assigiingitsut akornanni nooqattaarluni naggataatigut avissaartuutsitsisoq. Nunatsinni arnaavoq qallunaatsiaat kalaallillu akornanni taamatut pisoq, naggueqatittali akornanni Eqqillit Inuillu akornanni. Ateq ilaatigut piffissap ingerlanerani allanngorartalersimavoq Inuvialuttut Inuinnartullu ima: Avranna imalt. Aijanna, kisianni inuttaa angutaalluni, uffa Labradorimiutut eqqillip arnap aterigaa ima Javraganak.

Nagguik nava- aamma Navagiaq pillugu oqaluttuami atorneqarpoq, taannagooq uumasumiit uumasumut tarniulluni nooqattaarpoq naggataatigullu arnamut pulalluni inuit akornannut inunngoqqilluni. Uiguut -giaq uani angalanermut ingerlaarnermullu takutitsisuuvoq.

Aamma takuuk ateq Navagiaq.

Iñupiatuttaaq Alaskamiusut timmiaq sissariarsuit saarfaarsuillu ilaat (Strandsneppe - Calidris minutilla) ima ilaatigut taaguuteqarpoq 'navaluġauraq', sineriak sinerlugu uteqattaartuunini nikeqattaartuuninilu pissutigigunarlugu.

Assingusut: Navarat, Navarapaluk, Navaranaaq, aamma nalitsinni atiulersoq Navana.

Amerlassusii: Navarana 65 (Nunatsinni). 18 (DK-mi).
 Nuuku TunumiusutQavappiattut Nûko
O
 Orpa  Qavappiattut Orpa
 Orsiaq  Qavappiattut Orsiaĸ
 Orsiina  Qavappiattut Orssîna
 Orunnguaq  Qavappiattut Orúnguaĸ
P
 Paajoq  Qavappiattut Pâjoĸ
 Paara  Qavappiattut Pâra
 Pajunngua  Qavappiattut Pajúngua
 Panisuiaq  Qavappiattut Panisuiaĸ
 Panuinnaq  Qavappiattut Panuínaĸ
 Papittalik  Qavappiattut Papigtalik
 Parna  Qavappiattut Parna
 Parniina  Qavappiattut Parnîna
 Peqinganeq  Qavappiattut Peĸinganeĸ
 Pinngisaartoq  Qavappiattut Píngissârtoĸ
 Puia  Qavappiattut Puia
 Pujunnguaq  Qavappiattut Pujúnguaĸ
 Puujuk  Qavappiattut BoyePûjuk
Q
 Qaajak  Qavappiattut K'aujak
 Qaajarsuk  Qavappiattut K'aujarssuk
 Qaamiisaq  Qavappiattut K'âmîsaĸ
 Qarsoq  Qavappiattut K'arssoĸ
 Qavak  Qavappiattut K'avak
 Qeqqeq  Qavappiattut K'erĸeĸ
 Qingajik  Qavappiattut K'ingajik
Quneq  Qavappiattut K'uneκ
 Qavappiaat atiat.

Isumaa: inequnartoq, pinnersoq. Nagguigalugu: (ine)qunaaq. Naggueqatigai angutit atiat Qunaaq aamma ateq Tunumeersoq Qunerseeq (Qunersooq) isumaqartoq pinnersoq. Aamma Quneqitooq isumaqartoq pinnersorujussuaq 1880-ikkunni arnap Uummannap eqqaaniit Upernaviup avannaanut nuussimasup aterisimasaa.

Atit tassannga nagguillit aamma tassaapput kitaani angutit arnallu atiat Qunerna aamma kitaani arnat atiat Quniganna. Oqaaseq taassuma paarlattuanik isumalik suli atugaasarpoq, tassa quniitsoq isumaqartoq pinniitsoq, amannaatsoq (toriitsoq/pualasoq). Taamatut isumalik tunumiut arnat angutillu atiutigaat ima: Quninngi, aqaatitut atsiussimasaq.

Amerlassusii: nalitsinni aterineqartutut nalunaarsorsimanngilaq.
 Quuik  Qavappiattut K'ûik
S
 Saamuk  Qavappiattut Sâmuk
 Sanninga  Qavappiattut Sáninga
 Sapangaq  Qavappiattut Sapangaĸ
 Saqqa  Qavappiattut Sarĸa
 Sarmoq  Qavappiattut Sarmoĸ
 Sikitaq  Qavappiattut Sikitaĸ
 SimigaqAvanersuarmiusut QavappiattutKitaamiusutSimigaĸ
 Siorakitsoq  Qavappiattut Siorakitsoĸ
 Suiaq  Qavappiattut Suiaĸ
 Sungusaq  Qavappiattut Sungussaĸ
 Sutsiaq  Qavappiattut Sutsiaĸ
T
 Takkarsi  Qavappiattut Tákarsse
 Tapai  Qavappiattut Tapai
 Tapinngua  Qavappiattut Tapínguva
 Tappinngua  Qavappiattut Tápínguva
 Taqqina  Qavappiattut Tarĸina
 Tarti  Qavappiattut Tarte
 Tiaraneq  Qavappiattut Tiaraneĸ
 Tiaraq  Qavappiattut Tiaraĸ
 Tikkineq  Qavappiattut Tíkineĸ
 Tooq  Qavappiattut Tôĸ
 Tupernaq  Qavappiattut Tupernaĸ
U
 Uitsarissoq  Qavappiattut Uitsarigssoĸ
 Ujamik  Qavappiattut Ujamik
 Ujoqqua  Qavappiattut Ujorĸua
 Ukaliina  Qavappiattut Ukalîna
 Ukkaq TunumiusutQavappiattut Uvkaĸ
Ulartoq  Qavappiattut Ulartoκ
 Niviarsiaqqat atiat.

Isumaa: takuu Ulaajuk.
 Uliuk  Qavappiattut Uliuk
 Ulu  Qavappiattut Ulo
 Ulualina  Qavappiattut Ulualina
 Unaranaq  Qavappiattut Unaranaĸ
 Unassaq  Qavappiattut Unagssaĸ
 Upilleq  Qavappiattut Upitdleĸ
 Usaaq  Qavappiattut Ussâĸ

Aterni ujarlerneq

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Inuit aqqinut tunngasut

Atissamik qinnuteqarniarpit?
Aqqit akuerisat ujarpigit?
Atuakkiaq: Kalaallit aqqi
Kalaallisut atsiiniarpit?
inuit_aqqi
Inuit Aqqinik Akuersisartunit imaqarniliat (2008-2014)
Oqaasiliortut_ikon nutaaq
Oqaasiliortunit imaqarniliat