Ateq ujaruk

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Atit ujakkamut naleqquttut

Atit naleqquttut nassaarisat 94:
A | E | I | K | M | N | P | Q | S | T | U
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
  Ateq Qallunaatut Allattaasitoqaq
A
 Aalik Tunumiusut  Âlik
 Aaqqii Tunumiusut KitaamiusutÂrĸê
 AlataqAvanersuarmiusut  KitaamiusutAlataĸ
 Amattanneq Tunumiusut  Amagtangneĸ
 Amiinnaq Tunumiusut  Amĩnaĸ
 AngiinaAvanersuarmiusut   Angîna
 Angubesen   Kitaamiusut
Anguupisen   KitaamiusutAngûpesen
 Isumaa: Kalaallit kinguliaasa qaqutigoornerusut ilaat siulip kalaallisut aqqanit nagguillit -sen-mik uigunnilersorimasut. Uani Qeqertarsuup Tunuani Kitsissuarsummiut aqqat siulerisap aterisimasaa Anguupersuaq aallaavigalugu Angubesen.

Kinguliat taamatut pissusillit allat ikittunnguupput, soorlu uku: Kajussen (ateq Kaju aallaavigalugu) aamma Erngsen (Qavappiaat siuliat Ingeerseeq annikillisarlugu Erngsen.)
 Aqipi Tunumiusut  Aĸipe
 Attakkaat Tunumiusut  Agtagkât
 AvikiAvanersuarmiusut   Avike
E
 Eertaaq Tunumiusut  Êrtâĸ
 EipiAvanersuarmiusut   Eipe
Erngsen  Qavappiattut 
 Isumaa: Kalaallit kinguliaasa qaqutigoornerusut ilaat siulip kalaallisut aqqanit nagguillit -sen-mik uigunnilersorimasut. Uani Qavappiaat aqqat siulerisap aterisimasaa Ingeerseeq aallaavigalugu annikillillugu Erngseninngortitaq.

Kinguliat taamatut pissusillit allat ikittunnguupput, soorlu uku: Kajussen (ateq Kaju aallaavigalugu) aamma Angubesen (Anguupersuaq Kitsissuarsummioq atsiullugu.)
I
Iikkila Tunumiusut  Ĩkila
 Kinguliaq

Isumaa: Aqaataaqqaarsimassasoq ilimanarpoq aqaat "iikkuluk" aallavigalugu.

Amerlassusii: Ikila (atitut) 7. Ikila (kinguliatut) 44.
 Ilatsiaq  Qavappiattut Ilatsiaĸ
 Ilinngivakkeeq TunumiusutQavappiattut Ilíngivákêĸ
 Iliu (Elio) Tunumiusut  Ilio (Elio)
 Imaakka Tunumiusut  Imãka
ImiinaAvanersuarmiusut   Imîna
 Kinguliaq.

Isumaa: Ilimanarpoq uannga naggueqassasoq 'imiit' (ernguseq imalt. qallut) aternut uiggiuttagaq -na kingulliullugu. Avanersuarmiut atiuteqarput imermit aallaaveqartunik, soorlu: Imeraarsuaq aamma Imeraarsuk, ilaatigullu Imeraarsunnguaq. 1986-ip kingorna akuerisat akornanniipput: Iminnguaq aamma Imi.

Aamma ulluinnarni illup iluani atortut atsiunneqartarput: Qajuuttaq, Igaq, Kaataq il.il.

Amerlassusii: Imiina 11. Imîna 20. Kinguliatut 17.
 Inuusuttoq   KitaamiusutInûsugtoĸ
IvikAvanersuarmiusut   Ivik
 Kinguliaq.

Isumaa: Ivigaq.

Amerlassusii: Ivik 77.

Pissuseqataa: Ivinnguaq 26. Ivínguaκ <4
K
 Kaajammat Tunumiusut  Kâjangmat
 Kalia Tunumiusut  Kalia
Kilimi Tunumiusut  Kilime (Kilimê)
 Ima allanneqakkajuttarpoq: Kilimi imalt. Kilime.

Kinguliaq.

Isumaaa: Kilimii (kilumiu). Ordbogêrak’ 1967, q. 97: kilo, (illup iluani) igalaat akiat, illup tunuata iigaa, illerup kilua (saava), kiluarpoq, kilummoorpoq, kilumiuuvoq.

Ateq Kilumiumut eqqaanartoq arnamit Avannaamiumit aterineqartutut 1915-imi nalunaarsorsimavoq: Itsarmiu (itsat: toqqup kalaallisuup ilupaqutai ammit).

Amerlassusii: Kilime (atitut) 10. Kilime (kinguliatut) 54.
 KivioqAvanersuarmiusut  KitaamiusutKivioĸ
 Kuannia TunumiusutQavappiattut Kuánia
 Kukku Tunumiusut KitaamiusutKúko
 Kunnak Tunumiusut  Kúnak
Kunuk Tunumiusut KitaamiusutKunuk
 Aqaat.

Naalisagaq.

Kinguliaq.

Oqaluttuatoqqani atiusoq.

Isumaa: Oqaluttuatoqqani ateq atorneqartoq pisoqaangaarami isumaa sumit aallaveqarnersoq nalorninarsisimasunut ilaasinnaavoq. Taamaattoq naggueqatitta Canadamiut aqaataaqqaarsimanissaa ilimagisarpaat. Immaqa oqaaseq 'inequnaq' aallaavigalugu meeqqanut aqaatitut pilersimasoq ('unukunuk' -> 'kunuk' ). Kalaallisut aqqit aqassussilluni meeqqamut niperujuutaaqqaarsimasut arlaqarput, tak.: Natuk aamma Kuluk.

Amerlassusii: Kunuk (Nunatsinni) 136. Kunuk (DK-mi) 20.
 Kuuitsi Tunumiusut  Kûitse
M
 MajaqAvanersuarmiusut   Majaĸ
 Maniikuttak Tunumiusut  Manîkútak
ManuminaAvanersuarmiusut   Manumina
 Avanersuaq.

Kinguliaq.

Isumaa: "Manumineq", 'manu' tassaalluni ameq manoqutaasaq ilupaarutsip akornannut ilineqartartoq (meeqqani), taavalu -mineq,

Uiguut -mineq piffissap ingerlanerani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na atorlugu -mina-nngorsimasungavoq (Manumina), imalt. aqassussineq pissutigalugu.

Qanga inuup atisaasa taaguutaat aamma inummut atsiunneqartarput, soorlu: Nasaq, Teqqiaq, Pualut (aaqqatit), Kamik il.il.

Assingusut: Manu, Manunnguaq, Manuaraq, oqaluttuatoqqani ateq Manutooq.

Amerlassusii: Manumina 25. Kinguliatut 11.
 Maqi Tunumiusut  Maĸe
 Maratsi Tunumiusut  Maratse
 Masanti Tunumiusut  Masante
 MattaaqAvanersuarmiusut   Mátâĸ
 Mattikalaat Tunumiusut  Magtikalât
 MequAvanersuarmiusut   Meĸo
 Mikkiki Tunumiusut  Míkike
 MiteqAvanersuarmiusut  KitaamiusutMiteĸ
 MiunngiAvanersuarmiusut   Miúnge
N
 Nakinngi Tunumiusut  Nakínge
 Napa Tunumiusut  Napa
 Napaattooq Tunumiusut  Napãtôĸ
 Nappajakuttak Tunumiusut  Nápajakútak
 Nappartuku Tunumiusut  Nápartuko
 NeqiAvanersuarmiusut   Neĸe
 Ningaavat Tunumiusut  Ningâvat
 Nujappik Tunumiusut  Nujagpik
 Nuuku TunumiusutQavappiattut Nûko
P
 Paajari (Bajare) Tunumiusut  Pâjare (Bajare)
PalleqAvanersuarmiusut  KitaamiusutPatdleκ
 Isumaa: Orpikkat ilaata taaguutaa. Qallunaatut pil imalt. bjerg-æl (Alnus crispa). Timaaniunerusoq isugutasumi portoqalutik naasartut.

Pissuseqataa: Pallipaluk.

Amerlassusii: Palleq 11. Patdleκ <4.
 Pappi Tunumiusut  Pápe
 Piilannaat Tunumiusut  Pîlangnât
 Piivaat Tunumiusut  Pîvât
 Pikki Tunumiusut  Píke
PiloqAvanersuarmiusut  KitaamiusutPiloĸ
 Isumaa: Ilimanarpoq oqaatsip pilutap naalisarnerigaa. Taamaattoq Inughuit oqaaseqarput ima: "pilugataaraa" tassagooq "qajassuuppaa."
 Pittuarnarteq Tunumiusut  Pivtuarnarteĸ
Q
 QaavigaqAvanersuarmiusut   K'âvigaĸ
 QaerngaaqAvanersuarmiusut   K'aerngâĸ
 Qatsa Tunumiusut  K'atsa
 Qeqi Tunumiusut  K'eĸe
 QisukAvanersuarmiusut   K'issuk
 Qujanarteq Tunumiusut  K'ujanarteĸ
 QujaukitsoqAvanersuarmiusut   K'ujaukitsoĸ
 Quppersima(t) Tunumiusut  K'úpersima(t)
S
 Sanimuinnaq Tunumiusut  Sanimuínaĸ
 SatoranaAvanersuarmiusut   Satorana
 Sianiali Tunumiusut  Sianiale
 Sikivat Tunumiusut  Sikivat
 SimigaqAvanersuarmiusut QavappiattutKitaamiusutSimigaĸ
 Sinngertaat Tunumiusut  Síngertât
SuersaqAvanersuarmiusut   Suersaĸ
 Nukappiaqqat atiat. Kinguliaq.

Isumaa: Immaqa oqaaseq una nagguigalugu: suuarsagaq/suuersagaq (aaqqitaq, katsorsagaq), angakkumit katsortissimasaq? S.i. ordbogêrak’ 1967, q. 169: suuanngilaq: ajunngilaq, peqqippoq (paarlattuanik isumalik: suuarpoq: peqqinngilaq, ajorpoq).

Ateq oqaasitoqqamit kalaallisut atorunnaarsimasumit sulili naggueqatitta akornanni atorneqartumit naggueqarsimasinnaavoq: "isuarsarpaa: timikkut ileqqutigulluunniit katsortinniarpaa."

Pissuseqatai: Massagaq (Mavsagaĸ): mamisagaq, Massaaraq (Mavsâraĸ): mamisagaaraq, Massannguaq (Mavsánguaĸ): mamisagannguaq. Maqqioq (Marĸioĸ): mamititsissummik serrasoq.

Amerlassusii: Suersaq (atitut) 25. (kinguliatut) 30. Suerssaĸ (atitut): 2. Suerssaĸ(kinguliatut): 8
T
 Taajuk Tunumiusut  Tâjuk
 Taannaajik Tunumiusut  Táunâjik
TaatsiaqAvanersuarmiusut   Taitsiaĸ
 Nukappiaqqat atiat (Avanersuarmiunerusoq). Naalisarneri: Taatsi, Taitsi.

Isumaa: Atip nagguigaa oqaaseq 'taasaq' (nassuiaatitut tamaginnit atorniarneqartartoq unaasarpoq: taatsiigaq' imalt. 'taatsiisaq'.) Tassagooq taanissaa (atsernissaa) utaqqiseqqaarsimasaq. Immaqa sivisuumik toqusoqarsimanngimmat atsernissaa utaqqiseqqaarsimasaq.) Avanersuarmiunit atioqqaartoq ukiuni kingullerni Sineriammut siammarpoq.

Imaalluarsinnaavoq aamma atsiussap aqqa paqumisunneq pissutigalugu taajumanagu taama aqassussilluni meeqqamik taaguisoqartarsimasoq oqaaseq atsiaq (aamma atiusartoq) aqarpaluttunngorlugu s.i. taa(nna)tsiaq il.il.

Allat isumaanut attuumassuteqarsinnaasut:

Tailaitsiaq: angakkut oqaasiini isumaqartoq: inuiunngitsoq. Tailaq isumaqarpoq: inuk. (Rosing: Angakkortalissuit 1, 1957:94) Tailaq Nunavumi Hudsonip Kangerliumanersuata kimmut sineriaani isumaqarpoq: atiinnaq, piviusuunngitsoq.

Amerlassusii: Taatsiaq 21. Taitsiaq 5. Taatsiannguaq 21. Taitsiángua? 17. Taitsiánguarâtsia? 4.
TaoranaAvanersuarmiusut   Taorana
 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu atiat. Kinguliaq. Avanersuaq.

Isumaa: Nagguigaa Taorat. Ilimanarpoq Akilinermiut oqaasiat “taurannituq” imalt. “tauranniqtuq” isumaqartoq “takorannertoq” aamma “isigiuminartoq” naggueqatigissagai. Uani atiunera ersersinniarlugu uiggiunneqartartoq -na uiggiunneqarsimavoq Taorana-nngorluni.

Aamma tak.: Eri & Ulaajuk.

Amerlassusii: Taorana (Daorana) kinguliatut: 15, Taorana (Daorana) arnat angutillu atiattut 5.
 Taqqisima(t) Tunumiusut  Tarĸisima(t)
TinnaaqAvanersuarmiusut   Tínâĸ
 Taaguutaaqqaarsimasoq. Kinguliaq. Avanersuaq.

Isumaa: Tivallaqqissoq, naggueqarpoq uuminnga “tivavoq”, qilaatersorluni qitippoq (isiginnaartut tissitsatsinniarlugit). Oqaatsip naggueqatigai “tissigaa (tivsigâ)”, “tissinarpoq (tivsinarpoĸ)”, “tissisaarpaa (tivsisârpâ)”.

Naggueqativut Labradorimiut oqaaseqarput ima: “tinnakpuq”, tassagooq “qiulerpoq, imalt. qiulernermit sajuppoq (uulippoq)”. Tassunga sanillersuunneqarsinnaavoq Alaskamiut naggueqatitta Iñupiat erinalerlugu qiteriaasiat ‘sayuun’ (sajuut), aamma Upernavimmiut (Inegpait) sajuummik qanga taagorsimasaat. Tassa “tinnaaq” aamma “sajuut” aalanermut attuumassuteqarput.

Inuup aqqatut pileqqaarsimanissaa ilimanarpoq inummut tivalluni quiasaarillaqqissumut taaguutitut.

Amerlassusii: Tivnâĸ 3, Tivnâq 12. (Tamarmik kinguliatut)
 Tukku Tunumiusut KitaamiusutTúko
 TuneqAvanersuarmiusut   Tuneĸ
 Tuukula Tunumiusut  Tûkula
U
 Uitsalikitseq Tunumiusut  Uitsalikitseĸ
 Ujarneq Tunumiusut KitaamiusutUjarneĸ
 UkkujaaqAvanersuarmiusut   Uvkujâĸ
 UlloriaqAvanersuarmiusut  KitaamiusutUvdloriaĸ
 Umeerinneq Tunumiusut  Umêríneĸ
 Uppernanngitsoq   KitaamiusutUgpernángitsoĸ
 UumaaqAvanersuarmiusut   Ûmâĸ
 UutaaqAvanersuarmiusut   Ûtâĸ
 Uuttuanngi Tunumiusut  Ũtuánge
 Uuttuaq TunumiusutQavappiattut Ũtuaĸ

Aterni ujarlerneq

 
Ujarlernermi immikkut tunngaviit







Inuit aqqinut tunngasut

Atissamik qinnuteqarniarpit?
Aqqit akuerisat ujarpigit?
Atuakkiaq: Kalaallit aqqi
Kalaallisut atsiiniarpit?
inuit_aqqi
Inuit Aqqinik Akuersisartunit imaqarniliat (2008-2014)
Oqaasiliortut_ikon nutaaq
Oqaasiliortunit imaqarniliat