The Language Secretariat of Greenland

Nunat Aqqinik Aalajangiisartut 2010 – 1 (gl)

NAA.05.02.09 (gl)

Nunat Aqqinik Aalajangiisartut tallimanngornermi februaarip 5-anni 2010-mi Oqaasileriffimmi ataatsimiinnerat Peqataasut: Carl Christian Olsen, Stephen Heilmann aamma Karl Elias Olsen. Peqataanngitsut: Tukummeq Qaavigaq feeriarnini pissutigalugu ataatsimeeqataanngilaq, Abia Abelsenilu piffissaqannginnini pissutigalugu peqataanani. Allatsi: Lisathe Møller Kruse. Oqaluuserisassat makkuussapput:
  1. Tikilluaqqusineq
  2. Imaqarniliap akuerinera (decembarip 2-anni 2009-mi ataatsimiinnermit imaqarniliaq)
  3. Greenland Springwater AG-mit saaffiginnissut 938-mut tunngasoq.
  4. 2008-mi Kalaallit Nunaata kitaani qaqqasiorsimasup Cath Howell-Walmsley-ip saaffiginnissutaa.
  5. Qaqqasiortartoqatigiit 2008-mi Kangerlussuatsiami qaqqasiorsimasut qaqqat aqqaneq marluk nuuinik atseerusuttut saaffiginnissutaat.
  6. Nunat aqqi akuerineqanngikkallarsimasut akuerinissaat: Puilasut (Qeqertarsuatsiaat timaanniittut)
  7. Taasariaqartut allat

1. pillugu

Ataatsimiinnerup aallartinnerani Nunat Aqqinik Aalajangiisartunut siulittaasoq CCO tikilluaqqusivoq.

2. pillugu

Decembarip 2-anni 2009-mi ataatsimiinnermit imaqarniliaq Nunat Aqqinik Aalajangiisartunit akuerineqarpoq.

3. pillugu

Qeqertarsuup eqqaani puilasup ermanik tunisassiulersut Greenland Springwater AG Oqaasileriffimmut saaffiginnissuteqarput sumiiffik puilasup ermanik pissarsiffigisartagartik *938*-mik atserneqarnissaa siunnersuutigalugu, Europamigooq Schweizimilu inatsisit tungaasigut ajornartorsiuteqaramik sumiiffiit atiisa allamiusut allaqqaneri pissutigalugit. Nunat Aqqinik Aalajangiisartut saaffiginnissut eqqartoreerlugu aalajangerput nunap aqqa akuerisaq Uunartuarsuk pisortatigoortumik atigiinnassagaa, *938*-millu atserneqassanngitsoq. Taamatut aalajangernerannut aalajangiisarnermi tunngaviit peqqutaatinneqarput. Aalajangiisarnermimi tunngaviit ilaat tassaammat Kalaallit Nunaannut attuumassuteqanngitsut atsiunneqartassanngitsut. Ilanngullugu saaffiginnittunut erseqqissarneqassaaq puiaasap *938*-p sananeqaataata nassuiaataani nunap aqqa Lyngmarkskilden allaqqasoq ativiinik tassa Uunartuarsuk-mik taarseqquneqassasoq.

4. pillugu

2008-mi Kalaallit Nunaata kitaani qaqqasiorsimasunut aaqqissuisuusup Cath Howell-Walmsleyip saaffiginnissutigivaa qaqqasiortitami qaqqamik qaqisaminnik atsiisinnaanersut paasiniaalluni siunnersoqqullunilu. Nunat Aqqinik Aalajangiisartut eqqartoreerlugu aalajangerput qaqqamik qaqisaminnik qaqeriakkaminilluunniit namminneq atsiisinnaanngitsut. Tassami nunat aqqinik atsiisarnermi tunngavissat tunngavigalugit taamaaliortoqarsinnaanngimmat. Nunammi aqqinik atortussanngortitsinermi tunngavissat ukuummata:
  • Aqqit kalaallisut qangali aterititat akuerineqassapput.
  • Nunat aqqi kinguaariinni nutaanik taarserneqarsimagaangata tamanit atorneqalersimaneri tunngavigalugit atortussanngortinneqartassapput.
  • Atissatut siunnersuutit kalaallisuujunngitsut tunngaveqarluarpata aatsaat atsiunneqartassapput.
  • Inuit suli inuusut immikkut pissutissaqarluni aatsaat atsiunneqartassapput.
  • Suliffeqarfiit immikkut pissutissaqarluni aatsaat atsiunneqarsinnaapput.
  • Nunat aqqi kommuneqarfiit iluini atugaasut aalajangiinissami tunngaviussapput.
Atissatut siunnersuutit uku tunngavigalugit akuerineqarsinnaassanngillat:
  • allanut paarlaanneqarsinnaagunik
  • sumiissusiat erseqqissumik nalunaarsimanngippat,
  • Kalaallit Nunaannut attuumassuteqanngippata. Taamaattoq piumasaqaatit naammassineqarpata akuerineqarsinnaassapput,
  • atsiinermi sumiorpaluutinut tunngasuni Oqaasiliortut aalajangigaat malinneqassapput.

5. pillugu

2008-mi Kalaallit Nunaata kitaani qaqqasiorsimasunut aaqqissuisuusup Cath Howell-Walmsleyip qaqqasiortitami qaqqamik qaqisaminnik atsiinissaanik siunnersuusiortissimavai qaqqat nuui aqqaneq marluk qanoq ateqarnissaannik siunnersuuteqarlugit. Aaqqissuulluakkamik assitalersorlugit allakkatigut nassiuppai, kissaateqarluni akuerineqarnissaannik siunnersoqqullunilu akuerineqassappata qanoq iliuuseqarsinnaanerluni. Nunat Aqqinik Aalajangiisartut eqqartoreerlugu aalajangerput qaqqamik qaqisaminnik qaqeriakkaminilluunniit namminneq atsiisinnaanngitsut. Tassami nunat aqqinik atsiisarnermi tunngavissat tunngavigalugit taamaaliortoqarsinnaanngimmat. Nunammi aqqinik atortussanngortitsinermi tunngavissat ukuummata:
  • Aqqit kalaallisut qangali aterititat akuerineqassapput.
  • Nunat aqqi kinguaariinni nutaanik taarserneqarsimagaangata tamanit atorneqalersimaneri tunngavigalugit atortussanngortinneqartassapput.
  • Atissatut siunnersuutit kalaallisuujunngitsut tunngaveqarluarpata aatsaat atsiunneqartassapput.
  • Inuit suli inuusut immikkut pissutissaqarluni aatsaat atsiunneqartassapput.
  • Suliffeqarfiit immikkut pissutissaqarluni aatsaat atsiunneqarsinnaapput.
  • Nunat aqqi kommuneqarfiit iluini atugaasut aalajangiinissami tunngaviussapput.
Atissatut siunnersuutit uku tunngavigalugit akuerineqarsinnaassanngillat:
  • allanut paarlaanneqarsinnaagunik
  • sumiissusiat erseqqissumik nalunaarsimanngippat,
  • Kalaallit Nunaannut attuumassuteqanngippata. Taamaattoq piumasaqaatit naammassineqarpata akuerineqarsinnaassapput,
  • atsiinermi sumiorpaluutinut tunngasuni Oqaasiliortut aalajangigaat malinneqassapput.

6. pillugu

Nunat aqqi Qeqertarsuatsiaat timaatungaanniittut puilasutut ateqartinneqartut pingasuusut nalornissutaaneri pissutigalugit akuerineqanngikkallarsimasut misissuereernerup kingorna Nunat Aqqinik Aalajangiisartunit eqqartorneqareerlutik akuerineqarput. Puilasut Killiit Puilasullu Kangilliit kangerliumanertut, kiisalu Puilasut Qiterliit nuummut ateqartinneqartutut akuerineqarput.

7. pillugu

Karl Elias Olsenip nunap atiutini katersorlugit piareerunigit Oqaasileriffimmut saaffiginninniarluni oqaaseqarpoq. Nunat Aqqinik Aalajangiisartunut allatsip Lisathe Møller Krusep KIIIA-mi atorfillit Anders Olsen Pia Lyngelu Oqaasileriffimmi sulisuusut ataatsimeeqatigisimallugit paasissutissiivoq. —————————– Carl Chr. Olsen Lisathe M. Kruse Siulittaasoq Allatsi