The Language Secretariat of Greenland

Oqaasiliortut 2007 – 2 (gl)

OQAA – 020407(gl)

Oqaasiliortut ataatsimiinnerat ataasinngornermi apriilip 2-anni 2007 nal. 9,00 Oqaasileriffiup ataatsimiittarfiani.

 

Peqataasut.: Carl Chr. Olsen, Abia Abelsen, Ellen J. Karlsen, Eva Møller Thomassen, Lisathe M. Kruse.

Peqataanngitsoq.: Stephen Heilmann

Allatsi.: Amalie Egede

Oqaluuserisassatut siunnersuutit:

  1. Tikilluaqqusineq
  2. Kingullermik ataatsimiinnermit imaqarniliap akuerisassanngorlugu saqqummiunnera.
  3. Miljøteknisk terminologiordbog akuerisassatut siunnersuutit ( Lisathe Møller Kruse , nassuiaateqarlunilu)
  4. Oqaatsit aalajangiivigisassat: Bolig-butik
  5. Atit uagutsinnit allaasumik allattaatsimik allatat? Aalajangiiffiunngitsumik oqallisissiaq
  6. Taasariaqartut allat

-1 pillugu-

CCO tikilluaqqusivoq

-2 pillugu–

Imaqarniliaq akuerineqarpoq.

-3 pillugu–

Lisathe saqqummiivoq, eqqaavaa Kanukokami sulisoq Gitte Linday Jensen suleqatigalugu fagekspert dm pisortaqarfimmeersorlu isumasiutai pillugit ingerlassimallugit, aamalu suleqatigiilluarlutik ingerlasimapput.

Oqaasiliortunut Miljøteknisk terminologiordbog taaguutit isummerfigisassatut saqqummiunneqarput.

Qup. 1 Definition kalaallisut isumasiuut assersuut taaguutip (oqaatsip isumasiuutitaa) ordbogimeereermat Oqaasiliortut.

Adfærdsregulere vb. Nutsernerani Oqaasiliortut aalajangiuppaat imak taaguuteqassasoq Pissusissaanut naleqqussarpaa oqaas..

Afdampningskriterium isumasiuutaani aalannguunnerpaaffissap killinga

Affald eqqakkat, igitat, eqqagassat

Qup. 2 affaldsfraktion Eqqakkat suussuseqatigiikkutaat immikkoortut

isumasiuutaani Kølervæske kalaallisut nillusaat taaguuteqarnissaa oqaasiliortut isumaqatigiissutigaat.

Oliefilter Sukuluiaat

Karosseri Biilip timitaa

bildæk Biilip assakaasui, Oqaaseqarfigin biili pineqareermat oqaaseqarfigin. Saavatigut biili allaqqittariaqanngilaq.

Hjul Assakaasoq

Oliefiltre Uuliamut sukuluiaatit.

Qup. 3 Affaldshierarki Eqqakkat pingaarnersiorlugit immikkoortiterneri.

Valg af varer og produkter Pisiassanik

Kissarnera allanngortinneqassaaq kissaq

Qup. 6. Afløbsvand kuuffiup imertaa

Afskæring pallittaalisaq – pallinngatsaalisaq

Qup. 7. Analyse paasiniaaneq

Qup. 8 Anvisningsordning Innersussutissamik aaqqissuussineq

Qup. 9. Bioakkumulerende Uummassusilinni eqiteruttartoq

Fødekæden Nerisariaattut

Ilangaaqqutaassutissaata akuerineqarpoq

Svampe uquit, pupiit

Qup. 10 Biocider omfatter en lang række stoffer som kan være skadelig Biocidinut ilaapput atortussiarpassuit ajoqutaasinnaasut

Qup. 11. ophopes i kroppen timimut akuliukkaangamik

Bly kan påvirke børns indlæringsevne meeqqat silassorissusiannut

Akornusiisinnaavoq/ajoqusiisinnaavoq ( Oqaasiliortut akuersissutigaat)

Qup. 12 blødgøre Qitulisaat

Qup. 13 Bromerede flammehæmmere ordgr. Ikummarnaveersaatit

Qup. 14 Pappiararsuaq: Qallissiarsuaq akuersissutigineqarpoq

Qup. 15 Nungusaataanngitsoq aamma piuartitsisoq atorneqarsinnaapput.

Peqqumaatit isumalluutinut taarsiullugu

Qup. 16 Freon nillataartitsissutit

Tissalukaartittakani tissalukaartitsisuni

Oqaaseq Ulluinnarni piissaaq eqqagassat nalinginnaasut

Qup. 17 Ingutserineq isaterineq

Nerisariiaani

Qup. 18 Drivhuseffekt (nunarsuup silaannartaata katiternerata inernera) ?

Lattergas kalaallisut misissorneqassaaq

Qup. 21 Emmission aniatitsineq

Eutrofiering naanininneq

Qup. 46 POP Nungujortortanngitsoq imaluunniit arrorsaruminaatsoq

Sananeqaat uummassusilinni nungujartortanngitsut POP isumaqatigiissut malillugu.

POP-t pillugit isumaqatigiissut

Nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissut

Derudover aamma annikillisinniarlugit atorunnaarsinniarlugit

Arrortikkuminaattupilussuulluni.

 

Marlunngornermi apriilip 3-anni 2007 ataatsimiinnerup nanginnera nal. 13, 30 Oqaasileriffiup ataatsimiittarfiani.

 

Peqataasut.: Carl Chr. Olsen, Abia Olsen, Eva Møller Thomassen, Lisathe M. Kruse.

Peqataanngitsut.: Stephen Heilmann, Ellen J. Karlsen

Allatsi.: Amalie Egede

 

Qup. 23 flyveaske ikuallaavimmit arsakut

Fjernvarme kiassaateqarfimmit kissaq

Qup. 24 periuseq, periaaseq assigiissinneqarput

Qup. 25 Mingutsitsisut uummassulinnit pilerfeqartut

Qup. 27 Genbrugsplads atoqqitassaasivik

Genvindvinde pioqqilersippaa

Qup. 28 Grundvand Nunap iluata Erma, Ernga/anani

Qup. 29 Gråt spildevand errorfinnit imikoorut

Qup. 30 hovedledning ingerlavik pingaarneq

Imminut napatinnermik siunertalik

Qup. 31 immision silaannaq minguttoq

Inert opsugningsmateriale milluaasoq tigooraaginnartoq

Qup. 32 klapning Qalusanik kivisitseqqiineq

Qup. 33 Klinisk risikoaffald timimut passussissutikut navianaateqarsinnaasoq

Qup. 34 Langtidseksponering sivisuumik sananeqaatinit sunnersimaneqarneq

Qup. 35 latrin arnartarfiit imaat

Qup. 36 massestrøm aqqusaartuinerup annertussusia paasiniaaneq

Qup. 37 miljøbelastning avatangiisimut nammakkiisinnaaneq

Qup. 38 Miljøfremmedstof sananeqaat pingortitameeriinngitsoq

Miljøgodkendelse avatangiisimik atuinermik akuersissut

Igitassaq avatangiisinut navianartoq

Qup. 39 Miljøledelse

Miljøledelse vil typisk bygge på følgende årlige cyklus: – kortlægning af miljøforhold (grønne regnskaber)

Avatangiisinik aqutsineq ukiup ingerlanerani tunngavilerneqarajuttarpoq.

Avatangiisit pissusiinnik nalunaarsuineq

Avatangiisinut politikkimik siunnerfissanillu aalajangersaaneq

Iliuusisanik pilersaarusiorneq

Avatangiisinik tunngasumik suliamik naliliineq

Qup. 40 Miljøledelsessystem

Avatangiisit mianeralugit aqutsineq

Avatangiisinik aqutseriaaseq

Miljømærke avatangiisinik navianaatsuuneraassut

Qup. 41 mutagene stoffer atortussiat timimut sananeqaataanik innarliisinnaasut

Nedbrydelige nungujartorsinnaasoq

Latrin, der opsamles i tørklosetter anartarfiit imaat arnartarfinni imaartakkanut katersorneqartarput.

Qup. 48 brønd på afløbssytem f.eks. fra losseplads til opsamling af vand/perlekolatprøver.

Soorlu eqqaavissuarmiit kuffiup ilaani itersaliaq qulisaq imermut/perkolatimik misissugassamut eqiterivik.

Qup. 50 sanitetsspildevand kalaallisoortaani inatsit maleqqisaarlugu allaqqissaarneqarsimassaaq

Qup. 51 sediment kinnerit

Qup. 52 slagge ikummarlukut

Qup. 53 spildolie uuliakoq

Qup. 55 Substitutionsprincip pitsaanerusumik taarsiisarnissamik tunngavik

Qup. 55 Miljømærken Blomsten Europamiut avatangiisinut tunngatillugu meqqiliuttagaannut sikkernermut naligitinneqarpoq.

Qup. 56 særligt forurenende virksomhed suliffeqarfik mingutitsinerusoq

Tailings seqummarissut

Tilsynsmyndighed nakkutilliinermik

Qup. 57 tungmetal saffiugassat oqimaatsut

Qup. 58 Proces hvor vand fjerner stof fra en fast fase ermup kuugussaanik misilittaavik (uteqqiivigineqassaaq)

Imissap katersuuffia

Qup. 60 erngit ermit

Vvm pillugu pujup allagaa akuerineqarpoq.

Qup. 61 ætsende stof sananeqaat neriuisartoq

Økonomisk styringsmiddel aningaasanik tunngavigalugit aqutsineq

Lisathip eqqaasaa Modtager tigooraasoq

Komprimerer inikillisippaa

-3 pillugu –

Boligbutik Najukkanut atortussaarniarfik

Bolig Center Ineqarnermut saaffiginnittarfiit

 

Carl Chr. Olsen Amalie Egede

Siulittaasoq Allatsi