The Language Secretariat of Greenland

Oqaasiliortut 2014 – 9 (gl)

OQAA – 081014(gl)

Oqaasiliortut ataatsimiinnerat pingasunngorneq, oktobarip 8-anni 2014, nal.13.00
Oqaasileriffimmi.

Peqataasut: Carl Chr.Olsen, Eva M.Thomassen aamma Katti Frederiksen.

Peqataasinnaanatik nalunaartut: Stephen Heilmann aamma Karl Møller

Allatsi: Katti Frederiksen

Oqaluuserisat:

  1. Tikilluaqqusineq aamma ilisimatitsissutit.
    Oqaluuserisassat ataatsimik saaffiginnissummik pædagogisk kompetencemut tunngasumik ilaneqarlutik oqaluuserisassat akuerineqarput. Punkt 4 tassaalerpoq saaffiginnissummut pædagogisk kompetencemut tassungalu assingusunik taaguutinut tunngasoq.

    Oqaluuserisassat taamaaseriarlugit siulittaasoq tikilluaqqusivoq, ilisimatitsissutigalugulu KF meerartaarnerminut atatillugu sulinngiffeqangajalersoq, taamaattumillu aamma suliassat inaarsagassat eqqarsaatigalugit qaammatip naannginnerani Oqaasiliortut ataatsimeeqqittariaqarnerat eqqaavaa. Tassani suliat inaarsagassat saniatigut suliat ingerlaqqittussat, soorlu aatsitassarsiornermi taaguutit, ordbogilerineq, killiffilersuutit suliarinerat allallu aamma eqqartorneqarumaassallutik.

    CCO ukiup naanerani soraarninngornissaa pillugu Oqaasiliortut ilisimatinneqarput, tassanilu aamma eqqaaneqarpoq Oqaasiliortuni ilaasortassat nutaat ukiup nutaap aallartinnerani toqqarneqarumaarnerat. Tassani pingaartinneqarpoq Oqaasiliortut suliaasa ingerlateqqinneqarnissaat, pingaartumik assigiissaarilluni oqaatsinik taaguutinillu atuinissaq eqqarsaatigalugu oqaatsit Oqaasiliortut akuerisaasa atugassaanerat erseqqissaatigiuarneqartariaqartoq oqaatigineqarpoq.

  2. Kingullermik ataatsimiinnermit imaqarniliap
    Kingullermik ataatsimiinnermit imaqarniliami allassimasut marluk uterfigeqqinneqallatsiarput, tassaasut oqaatsimut aattorpaa-mut tunngasoq kiisalu bevaringsværdig-ip fredet-illu kalaallisut oqaasertaasa erseqqinnerusumik aalajangersaaffigineqartariaqarnerannut tunngasumik oqaaseqaatit. Taakkua oqaluuserisat ataatsimiinnissap tullissaanut ilannguteqqinneqarnissaat kissaatigineqarmat taamaaliortoqassasoq isumaqatigiissutaavoq.
  3. Saaffiginnissutit
    a) Naasut, iviit orpikkallu taaguutaat
    Taaguutit Ilinniusiorfimmit suliassanngortinneqartut pillugit aalajangikkat isummerfigisallu quppernerni kingullerni qimerloorneqarsinnaapput. Taamaattoq suli ilaqarput isummerfigineqanngitsunik, taakkua misissoqqilluariarlugit ataatsimiinnissamut tullermut ilanngunneqaqqissapput. Maannamut akuerisatut aalajangiunneqartut makkuupput:

 

aks-frytle ivigaasaq nakangasulik
alger quajaatit (qass)
alm.røllike sikkersorpalik
almindelig syre seernaasaq
arktisk hønsetarm qaqortuaraq
arktisk-pil Issittup orpigaa
bidende ranunkel inneruulaaraq
blæretang equutit
blågrå-pil orpigaq
buletang equutit sapangaasat
dun-birk avaalaqiakulooq
dværg-birk avaalaqiaaraq
engkarse kaarsi isugutasumiittoq
eng-rapgræs narsatsiaap ivigaa
fjeld-festgræs panertup ivigaa
fjeld-gulaks ivigaasaq (kajuaartumik nooqutilik)
fjeld-karse kaarsi qaqqarmiu
fjeld-rapgræs ivigaq qatsissormiu
fuglegræs pukulungiaq
hultang putoortut
hårtang nujaasat (qass)
krybende annelgræs ivigaq tarajulimmiu
laplands-rørhvene siorpaalungasoq
liden stenurt tullerunnaaraq
mangeblomstret frytle ivigaasaq sikkersorpalik
mose-star masarsuup ivigaasaa
næb-star Kujataata ivigaasaa
polar-kæruld Issittup ukaliusaa
rundbladet rhizom-gøgeurt milalinnguaq
salt-ensian pilikkiusaq
smalbladet kæruld ukaliusaq
sne-ranunkel inneruulaaraq isugutammiu
sort star Ivigaasaq qernaluttoq
stilk af vingetang qanallak
strand-kamille qaqortukulooq
sukkertang uisuk
tang qeqquaq, qeqqussat
tospirende pileurt quperluusap naanii
treblomstret frytle ivigaasaq pingasoqiusanik sikkersulik
tundra-pil orpigaq masarsummiu
vingetang sulluitsoq

b) Erik Fleischerimit saaffiginnissut

Saaffiginnissutigineqarpoq uparuarneqarluni oqaaseq Oqaasiliortut akuerisimasaat pinerlutsaaliuineq, tassaasussaanerarneqarluni: pinerluttaaliuineq.

Saaffiginnissut siullermik Oqaasiliortuni ataatsimiinneranni kingullermi (19.sept 2014) eqqartullatsiarneqarpoq.

Uiguutip TSAALI-p atorneqarnera uani pineqarpoq, nagguimmut oqaluutaasumut ’ikkutaq’. Oqaatsit allat taamatut pissusillit tassaapput: allanngutsaalivaa, tammatsaalivaa, tikitsaalivaa, pitsaaliuineq il.il.

Pinerlutsaaliuineq
oqaaseq www.aviisitoqqat.gl malillugu aatsaat 1990-ikkut aallartittut atorneqartillugu siumugassaavoq, tamannali sioqqullugu amerlanertigut pinerluttaaliuineq atorneqarnerusarluni.

ORDBOGEN malillugu aamma ima allaqqavoq: pinerluttaalisitsisut t qass politiet

Ordbogeeraq aamma malillugu oqaaseq assingusoq atorneqarpoq: pinerdlitsailivâ = pinerlitsaalivaa

Taassumunnga pinerlitsaalivaa-mut taputartuunneqarsimasutut aallartissimasinnaavoq, naluara, kisianni tassa Oqaasiliortut septembarip 22-anni 2010 akueraat taaguut [Kalaallit Nunaanni] Pinerlutsaaliuinermut Siunnersuisoqatigiit, taassumalu naalisaataa PiSiu.

Taamaattumik uparuaat allanngortinneqassappat Oqaasiliortut kisimik allanngortissinnaavaat.

Uiguutit TSAALI-p aamma TTAALI-p siornatigut qanoq nalunaarneqartarsimanera CCO-p misissuataarsimavaa, Kleinschmidtip ima nalunaarsimavaa: [t]saali, Bergslandillu: t(s)saali-mik nalunaarsimallugu. Oqaatsittaaq isumaata assigiinngissinnaanera eqqumaffigeqquneqarpoq, imaassinnaammat a)pinerlunnaveersaartippaa, aappaattullu b) pinerluffigineqartinnaveersaarpaa. Oqaaseqatigiinnimi qanoq allaqqanera malillugu paasineqartussaavoq, taamaattoq uiguutit taakkua arlaannaat atorneqartussaasutut oqaatigineqassappat tamanna kukkunertut oqaatigiuminaatsutut nalilerneqarpoq, tassami ineriartorneq Kleinschmidtip nalaanili aallartilereersimavoq.

Per Langgård aamma uiguutit TSAALI vs. TTAALI pillugit allattuisimalluni ilanngunneqarsinnaasunik nassiussaqarpoq.

Kleinschmidtip nalaani (1871) TSAALI taamaallaat atorneqarsinnaasimavoq nagguinnut ersiutinik naanilinnut kiisalu schwa-nik naanilinnut, Ordbogeeqqamit assersuutit:
pinerlitsaalivaa
pitsailivâ

Kisiannili Jonathan Petersenip nalaanili (1951) makkua nalunaarsugaataalereersimapput:
sullatsaalivaa
píngitsailivâ
aserutsaalivaa
allanngutsaalivaa
tikitsaalivaa
tikitsaalivaa
tammatsaalivaa

Saaffiginnittumit tunngavilersuutigineqartut ajoraluartumik atorsinnaanngillat arlalinnik peqquteqartumik.

Siullertut naaneq TTUQ uiguummut pineqartumut attuumassuteqanngimmat, taamaattumillu assersuutit makkua atorsinnaanatik: *pinerlutsoq, *qimutsuitsut aamma *aserfallatsoq.

Aappaattut taasariaqarpoq ukiut taamak amerlatigisut ineriartorneq uiguummillu allanngorartitsinerit atorneqartut pereernerisigut tupinnanngimmat taamatut ullumikkut paarlagaallugillusooq, ilaatigullu sumiorpaluutit ilaanni annertunerusumik, atorneqartarneri; ass. pinerlutsaaliuineq – pinerluttaaliuineq aamma aserfallatsaaliuineq – aserfallattaaliuineq il.il.

c) Hovedordklasse il.il.
Taaguutit matumani eqqartugassat tullissaanimut akuerineqartussanngorlugit piareersarneqassapput. Tassani CCO-p siunnersuutigaa hovedordklassimut kalaallisut taaguut piukkussani tassaasoq: oqaatsit immikkoortinneri.

d) vits, joke aamma gæt og grimasse kalaallisut
Oqaasiliortut aalajangigaanni taakkua ima oqaasertaqarput:

Vits, joke tassaavoq [oqaluttuaq] quiasaarut

Gæt og grimasse tassaavoq ussersorluni nalorsitsaarineq

e) fri proces kalaallisut taaguutaa

Siusinnerusukkut taaguummik matumani saaffiginnittoq ilisimatinneqarpoq fri proces kalaallisut Oqaasileriffiup katersaataani ima oqaasertalerneqarsimasoq:

pineqartumut aningaasartuutaanngitsumik eqqartuussivikkoortitsineq.

Oqaasiliortut ataatsimiinnerminni siusinnerusukkut akissusiaq akuerisinnaavaat, taamaattoq oqaaseqatigiit aamma qanoq allaqqaneri apeqqutaallutik una atorneqarsinnaasunngortippaat:

suliassanngortitsisumut aningaasartuutaanngitsumik eqqartuussivikkoortitsineq

Taakkua tamarmik paatsoornanngitsumik atorneqarsinnaasutut oqaatsit akuerisat allattorsimaffiannut ilanngunneqassasut aalajangiunneqarpoq.

4. Pædagogisk kompetence allallu taaguutit
Ataani allaqqasut aalajangiunneqarput:

kompetence – piginnaasat
pædagogisk kompetence – atuartitsisinnaatitaaneq
pædagogikum kandidat – atuartitsissuteqarsinnaanermik ilinniartoq
pædagogikum – ilinniaqqiffinni atuartitsissuteqarsinnaaneq
fagdidaktiske baggrund – ilinniartitsissutip siunertaanik isumaanillu tunuliaqutaqarneq
undervisningskompetence – ilinniartitsinermik piginnaaneqarneq
faglig kompetence – atuartitsissutinik nalunngisaqarneq

Taakkua qulaani aalajangiunneqartut tunngavigalugit ordbogini naqqiissutaajumaartussat aamma nalunaarsoneqarput.

Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta
Carl Chr. Olsen Katti Frederiksen
Siulittaasoq Allatsi

 

Alm.røllike

Sikkersorpalik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Sikkersorpalik AKUERINEQARPOQ

Almindelig syre

Seernaq amilimaanik pilutalik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Seernaq (Nunatta naasui, qupp.90)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Seernaasaq AKUERINEQARPOQ

Arktisk hønsetarm
Qaqortuaraq
(Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Qaqortuaraq meqqulualik = Fjeld-hønsetarm (Nunatta naasui, qupp.87)
Qaqortuaraq ulloriaasangasoq = Tregriflet hønsetarm (Nunatta naasui, qupp.86)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Qaqortuaraq AKUERINEQARPOQ

Bidende ranunkel

Sungaartuaraq killavaartunik pilutalik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Sungaartuaraq = dværg-ranunkel (Nunatta naasui, qupp.138)
sungaartuaratsiaq = Laplnads-ranunkel
(Nunatta naasui, qupp.139)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Inneruulaaraq AKUERINEQARPOQ

Fuglegræs

Ulloriaasannguaq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Pukulungiaq (Ordbogen)

Atuakkami Nunatta naasuini pukulungissat tassaapput aamma quperluusap naanii/tospirende pileurt, allatorluinnaq isikkullit.

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Pukulungiaq AKUERINEQARPOQ

Koralrod

Ikualamaqqat (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

AALAJANGIISOQANNGILAQ, paaserusunneqarpoq sooq ikualamaqqat siunnersuutaasimanersoq.

Liden stenurt

Tullerunnaaraq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Lodden stenurt = tullerunnakkuluk (Nunatta naasui, qupp.126)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Tullerunnaaraq AKUERINEQARPOQ

Mælke-dueurt

Qaqqorissunnguaq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Pukulungiaq (Ordbogen)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Apeqqusernartoqartinneqarmat AALAJANGIISOQANNGILAQ

Rundbladet rhizom-gøgeurt

Milalinnguaq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Gøgeurtfamilien = isigammaasat (Nunatta naasui, qupp.38)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Milalinnguaq AKUERINEQARPOQ

Salt-ensian

Tunguusannguit (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Latin: Gentiana detonsa
Stjerne-ensian = tungujortutsiaq

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Pilikkiusaq AKUERINEQARPOQ

Sne-ranunkel

Sungaartoq isugutammiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Dværg-ranunkel = sungaartuaraq (Nunatta naasui, qupp.138)

ranunkler (fællesbetegnelse for familien) sungaartuaqqakkut

Kujataarmiut inneruulaqqamik taassagaluarpaat.

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Inneruulaaraq isugutammiu AKUERINEQARPOQ

Strand-kamille

Qaqortukulooq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Qaqortukulooq AKUERINEQARPOQ

Engkarse

Kaarsi masarsummiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Kaarsi masarsummiittartoq (Nunatta naasui, qupp.106 aamma Naasut Gudrun Pedersenimit, qupp.43)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Kaarsi isugutasumiittoq AKUERINEQARPOQ

Fjeld-karse

Kaarsi qaqqarmiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Kaarsi qaqqamiittartoq (Nunatta naasui, qupp.105)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Kaarsi qaqqarmiu AKUERINEQARPOQ

Kirtel-birk

Avaalaqiaq unnguusalik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Dværg-birk=Avaalaqiaq (Nunatta naasui, qupp.96)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Misissoqqinneqalaassaaq vorte-birkimik aamma taaguuteqarnersoq

AALAJANGIISOQANNGIKKALLARPOQ

Tundra-pil

Orpigaq (seeq) masarsummiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Orpigaq, Seeq (Nunatta naasui, qupp.98)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Orpigaq masarsummiu AKUERINEQARPOQ

Ilanngullugit uku akuerineqarput:

blågrå-pil = orpigaq
dun-birk = avaalaqiakulooq
dværg-birk = avaalaqiaaraq

Arktisk-pil

Issittup orpigaa (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Arktisk pil (Nunatta naasui, qupp.98)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Issittup orpigaa AKUERINEQARPOQ

Aks-frytle

Ivissuaq nakangasulik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Varde-frytle = Ivissuaq nukerualik (Nunatta naasui, qupp.33)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaasaq nakangasulik AKUERINEQARPOQ

Fjeld-gulaks

Ivigaq kajuaartumik nooqutilik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaasaq (kajuaartumik nooqutilik) AKUERINEQARPOQ

Smalbladet kæruld

Ukaliusaq tukattoq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Polar-kæruld = Ukaliusaq (Nunatta naasui, qupp.31)

Oqaasiliortut aalajangigaat: Polar-kæruld = Issittup ukaliusaa
Smalbladet kæruld=ukaliusaq

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Oqaasiliortut siornatigulli akuerisaat atuinnarneqassapput:

Polar-kæruld = Issittup ukaliusaa
Smalbladet kæruld=ukaliusaq

Laplands-rørhvene

Siorpaalungasoq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Latinerisut: Calamagrostis lapponica

Krat-rørhvene = siorpaaluk, stivtoppet rørhvene = siorpaaluk qerattaarissoq

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Siorpaalungasoq AKUERINEQARPOQ

Sort star

Ivigaasaq qernaluttoq (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Blank star = ivigaasaq qillaaluttoq (Nunatta naasui, qupp.18)
Rank-star = ivigaasaq qerattaarsissoq (Nunatta naasui, qupp.19)
Mose-star = ivigaasaq masarsummiittartoq (Nunatta naasui, qupp.20)
Bue-star = ivigaasaq qatsissumiittartoq (Nunatta naasui, qupp.21)
Norsk star/Fjeld-star = ivigaasaq isugutattumiittartoq (Nunatta naasui, qupp.22)
Steppe- star = ivigaasaq panertumiittartoq (Nunatta naasui, qupp.23)
Blank star = ivigaasaq qillaaluttoq (Nunatta naasui, qupp.24)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaasaq qernaluttoq AKUERINEQARPOQ

Næb-star

Kujataata ivigaasaa (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Latinerisut: Carex rostrata

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Kujataata ivigaasaa AKUERINEQARPOQ

Mangeblomstret frytle

Ivissuaaraq sikkersorpalik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Småblomstret frytle = ivissuaq sikkersuaralik (Nunatta naasui, qupp.32)
varde-frytle = ivissuaq nukerualik (Nunatta naasui, qupp.33)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaasaq sikkersorpalik AKUERINEQARPOQ

Treblomstret frytle

Ivissuaaraq pingasunik sikkersulik (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

(Nunatta naasuiniinngilaq)

Assitaqanngilaq

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaasaq pingasoqiusanik sikkersulik AKUERINEQARPOQ

Eng-rapgræs

Ivigaq narsarmiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Ivigaq narsamiittartoq (Nunatta naasui, qupp.12)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Narsatsiaap ivigaa AKUERINEQARPOQ

Fjeld-rapgræs

Ivigaq qatsissormiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Ivigaq qatsissumiittartoq (Nunatta naasui, qupp.13)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaq qatsissormiu AKUERINEQARPOQ

Fjeld-festgræs

Ivigaq panertormiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

(Nunatta naasuiniinngilaq)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Panertup ivigaa AKUERINEQARPOQ

Krybende annelgræs

Ivigaq sissarmiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Ivigaq sissamiittartoq (Nunatta naasui, qupp.17)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Ivigaq tarajulimmiu AKUERINEQARPOQ

Mose-star

Ivigaasaq masarsummiu (Ilinniusiorfimmit siunnersuut)

Ivigaasaq masarsummiittartoq (Nunatta naasui, qupp.20)

Oqaaseqaatit siunnersuutillu:

Masarsuup ivigaasaa AKUERINEQARPOQ

algerquajaatit (pl.)

tangqeqquaq, qeqqussat

sukkertang – uisuk

hårtang – nujaasat

buletang (ascophyllum nodosum) – equutit sapangaasat
(Nunatta naasui, qupp.158)

blæretang (fucus vesiculosus) – equutit
(Nunatta naasui, qupp.158)

hultang (agarum cribrosum) – putoortut
(Nunatta naasui, qupp.159)

vingetang (alaria sp.) – sulluitsoq
(Nunatta naasui, qupp.159)

stilk af vingetangqanallak