Ujarlerit

Arne Hermann

Arne Hermann, 60 år

Fra: Copenhagen, Denmark

The year you arrived to Greenland: 1977 (after holiday in 76)

You first thoughts/impression about Kalaallisut language

I want to learn that “strange” language.

Det var nok en af de vigtigste beslutninger jeg tog, da jeg sad på vandrehjemmet på ferie i Narsaq i 1976 og nød en sang på grønlandsk af guitarspillende Kunuuti Egede: Jeg tænkte uden at forstå et eneste ord af det fortryllende mærkelige sprog: Det der volapyk, det vil jeg lære i løbet af vinteren og så komme tilbage og kunne snakke med disse dejlige mennesker, jeg havde lært at kende.

Sooq kalaallit oqaasii ilinnialerpigit? (what was your motivation to learn Kalaallisut?)

Nunani allani najugaqassagaani soorunami oqaatsit ilinniaqaartariaqarpoq – When you are going to live in another country it is obvious to learn the language.

Kalaallit oqaasii ilinniarlugit suut aporfiuppat? (what was the hardest in learning Kalaallisut?)

Oqaaseqatigiiliorneq – To make longer sentences.

Kalaallit oqaasii ilinniarlugit suut iluaqutaappat? (what was beneficial learning Kalaallisut)

Inuit oqaloqatigiissinnanggorlugit – kulturimullu matuersaataavoq. Aammalu illartarnerput nuanneqqigami. To be able to speak with everybody and get knowledge to the culture. And all the great laughs not to be forgotten

Kalaallit oqaasiinik ilinniarnermi suna pingaarnerpaajua? (what is the most important thing in learning Kalaallisut language?)

Soorlu 8-mi – like number 8. – Sapiiserluni ittornani oqalunniarneq – To speak with courage.

Qujanarsuaq tamassi! – Tak til alle de dejlige og tålmodige mennesker der har hjulpet mig med det grønlandske både mine lærere, børn og voksne

Udgivet i Ikke-kategoriseret

Arne Hermann

Arne Hermannimik ateqarpunga, Københavniminngaanneerpunga. 60-inik ukioqarpunga.

Kalaallit Nunaannut pivunga 1977-imi (76-imi feriereerlunga).

Kalaallit oqaasii tusaaqqaarakkit eqqarsarpunga: Oqaatsit taakku “eqqumiitsut” ilikkarusuppakka.

Sooq kalaallit oqaasii ilinnialerpigit?

Nunani allani najugaqassagaani soorunami oqaatsit ilinniaqaartariaqarput.

Aamma oqaluttuassartaqalaarpoq.
Inuuninni aalajangernerit pingaarnerpaat pivoq vandrehjemmimiillunga feeriarlunga Narsami, 1976-imi. Kunuuti Egede guitarerluni erinarsortoq tusarnaarpara sunnguamilluunniit paasisaqarnanga oqaatsit ’eqqumiitsut’ paasinanngitsut ilikkassallugit aalajangiukkakku. Ukiuunerani ilikkarniarlugit, taavalu uteruma inuit taakkua nuannersut naapitakka oqaloqatigisinnaanngorusullugit.

Kalaallit oqaasii ilinniarlugit takilaartunik oqaaseqatigiiliornerit ajornarnerpaapput.

Kalaallit oqaasii ilikkarlugit inuit oqaloqatigisinnaanngorlugit pitsaavoq – kulturimullu matuersaataapput. Aammalu illartarnerput nuanneqigami.

Kalaallit oqaasiinik ilinniarnermi pingaarnerpaajuvoq sapiiserluni ittoornani oqalunniarneq.

Ilinniarninnut ikiuisimasut inutsialaat naammagittarsimasut, ilinniartitsisut, meeqqat inersimasullu, qujanarsuaq tamassi!