interrogativ t. (dan.)
overordnet verbum, der kendetegner spørgesætninger; eks: nerivit? sinippa?; se verber
Tigusiffiit: PL, Taaguusersuutit - kalaallisut qallunaatullu atuartitsinermi

Katersani ujarlerit

Katersani oqaatsit ujarlerfigineqartussat

Katersani ujarlerfiusussat

Uiguutini ujarlerit

, , , ,